Karepa külas Raamatukogu kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine


KEK Invest AS
______________________________________________
Projektgrupp tel.: 32 55 949 MTR kood nr. EP10061600-0001
Näpi tee 20 55 670 734 Reg. kood 10061600
Näpi alevik [email protected]
Rakvere vald
Lääne-Viru maakond



Detailplaneeringu algatamise taotleja: KEK INVEST AS
REG.KOOD 10061600
Näpi tee 20 Näpi alevik Rakvere vald
Lääne-Viru maakond
[email protected]
esindaja: Marina Toomel

Detailplaneeringust huvitatud isik: Riho Oks





Aadress: Raamatukogu Karepa küla Haljala vald Lääüne-Viru maakond

Töö nr.: 22-50


KAREPA KÜLAS RAAMATUKOGU

KINNISTU DETAILPLANEERING









Pädev isik arhitekt Marina Toomel /digitaalselt allkirjastatud/


Rakveres, 2022.a.





Kausta koosseis


I. KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

Elektrilevi OÜ arendus-ehitusosakond
Päästeameti Põhja päästekeskuse insenertehniline büroo
Telia EESTI AS
Planeeringuala omanik ja naaberkinnistute omanikud



II. DETAILPLANEERING

1. Seletuskiri

• Detailplaneeringu koostamise alus
• Detailplaneeringu koostamise eesmärgid
• Lähteolukord
• Planeeringu kontaktvöönd
• Arhitektuur- planeerimislahendus
• Liikluskorraldus
• Kaitsevööndid, piirangud
• Heakorrastus, kattega alad
• Tuleohutus
• Kuritegevuse ennetamine
• Tehnovõrgud, nende kaitsevööndid
• Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,
sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine
• Detailplaneeringu elluviimise järjekord
• Detailplaneeringu koostamise aluseks olevate seadusandlike aktide ja dokumentide loetelu

2. Detailplaneeringu graafiline osa

2.1 Väljavõte maa-ameti kaardiserverist
2.2 Maa-ala geodeetiline alusplaan, Eesti Energi AS ja Elion AS kooskõlastustega
2.3 Tugiplaan A-1 m 1:500
2.4 Põhijoonis – hoonestus-, liiklus- ja haljastusplaan A-2 m 1:500
2.5 Kontaktvööndi situatsiooniskeem A-3
3.6 Ruumiline illustratsioon



SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

Käesolevaga koostatakse detailplaneering Haljala vallas Karepa külas asuvale Raamatukogu kinnistule (katastritunnus 88703:003:0028).

Detailplaneeringu koostamise aluseks kinnistul on:
- Haljala Vallavalitsuse korraldus 22.detsember 2021 nr 683 Haljala vallas Karepa külas raamatukogu kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta.
- Haljala Vallavalitsuse 22.12.2021 korralduse nr 683 „Haljala vallas Karepa külas
Raamatukogu kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine“ Lisa: Lähteülesanne
detailplaneeringu koostamiseks (Raamatukogu kinnistu)
- Karepa külas Raamatukogu kinnistu planeeringuala
- Detailplaneeringu eskiis
- Keskkonnaameti ettepanekud Raamatukogu kinnistu detailplaneeringu koostamiseks;
27.01.2022 nr 6-2/22/69-2
- Päästeameti kiri 03.02.2022 nr 7.2-3.3/19-2 Haljala vallas Karepa külas Raamatukogu kinnistu
detailplaneeringu algatamiseks
- Sõmeru Maamõõdu OÜ poolt koostaud maa-ala geodeetiline alusplaan, töö nr 5816;
11.01.2022.a.
- Planeerimisseadus

Planeeringuala kohapealset ülevaatust viidi detailplaneeringu koostamise ajal läbi mitmel korral.
Nende käigus arutati asjast huvitatud osapooltega planeeringuala hoonestusega seotud põhimõtteid.
Kõiki planeeringuala kohapealsete ülevaatuste käigus kogutud andmeid on ka käesoleva töö
koostamisel ära kasutatud.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on:
- kinnistu jagamine neljaks krundiks
- kruntide kasutamise sihtotstarvete, ehitusõiguse ja hoonestusalade määramine
- hoonele täpsemate ehituslike ja arhitektuursete tingimuste määramine
- täiendavate juurdepääsuteede, parkimise ja tehnoehitiste kavandamine
- heakorrastuse ja haljastuse põhimõtteline lahendamine
- kõigi vajalike kujade, piirangute ja servituutide määramine
- kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine
- müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi
tagavate nõuete seadmine
- kinnistutele juurdepääsu määramine

3. Lähteolukord

3.1 Kehtivad planeeringud ja põhjendus detailplaneeringu koostamise vajaduse kohta

Käesoleva planeeringuala kohta kehtib 13. augustil 2003. aastal Vihula Vallavolikogu määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneering.
Detailplaneeringuga käsitletava maa-ala kohta varem detailplaneeringut koostatud ei ole.
Koostatav pleneeringulahendus sobitub kokku kõrvalkinnistule kavandatud Mereääre kinnistu detailplaneeringu lahendusega:
- Kinnistud on sarnase suurusega.
- Ehitusalused pinnad on samuti sarnaste mahtudega.
- Käesoleva detailplaneeringu kohaselt jälgitakse naaberkinnitule planeeritud arhitektuurseid
lahendusi
- Hetkel on tegemist valdavalt võsastunud alaga ja detailplaneeringuga loodavad kinnistud on
loogiline jätk Mereääre detailplaneeringule, mis loob olemasoleva olukorraga ühtse terviku.

Detailplaneeringu alale jääva Raamatukogu maaüksuse sihtotstarve on elamumaa 100%.

Katastriüksused:
Planeeringualal asub tervikuna üks katastriüksus Raamatukogu; katastritunnus 88703:003:0028, pindalaga 10 317 m².
Planeeringualune maa on eraomandis. Raamatukogu kinnistu omanik on Riho Oks.

Ehituslik ja looduslik situatsioon:
Vaadeldav maa-ala asub Lääne-Virumaa, Haljala valla põhjaosas Soome lahe ääres Karepa külas.
Kirde suunas on maaüksus ca 160 m ulatuses rannast.

Planeeringuala on suhteliselt tasase reljeefiga,
Raamatukogu kinnistu on suuremas osas looduslik rohumaa, Mitu niitu on eraldatud kõrghaljastusega, millest enamus moodustavad männid, kuused, lepad, kased.
Kinnistu on olnud pikemat aega hooldamata, taimestik on mitmes kohas võsastunud.

Detailplaneeringu ettepaneku kohaselt tuleb maaüksus enamuses säilitada või rajada loodusliku rohumaana. Olemasolev kõrghaljastus kuulub säilitamisele, võsastunud tihnikud likvideeritakse vastavalt hoovide kujundamisele. Vajadusel saab neid säilitada eraldatuse säilitamiseks.
Moodustatavatele maaüksustele on näidatud ehituskeeluala ja soovituslikud elamute asukohad.

Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+. Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures
riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses sätestatud ülesanded. Kuni pole kehtestatud 2017. aasta haldusereformi järgset Haljala valla üldplaneeringut, peab detailplaneeringu koostamisel arvestama maakonnaplaneeringus sätestatud põhimõtteid: „Eraldi piirkonnana käsitletakse maakonnaplaneeringus Lääne-Viru maakonna rannikuala. Piirkond on atraktiivne puhkepiirkond, sinna on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse edaspidi hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid. Kaugtöö võimaluste avardumisega areneb hooajalise elanikkonnaga asustus rannikualal püsielanikkonnaga asustuseks.“
Maakonnaplaneeringuga ette nähtud rahvusvahelise ja kohaliku tähtsusega jalgrattamarsruudid käesolevat planeeringut ei puuduta.
Detailplaneeringuala paikneb maakonnaplaneeringu järgi rohevõrgustiku tuumalal T2, I klassi väärtuslikul maastikualal Vainupea-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda rannik ja rannikuala A2 ehk II tasandi asustuse arengualal.

Maakonnaplaneeringus (ptk 4.1.) on kogu Lääne-Viru maakonnas paiknev Soome lahe rannaala määratud I klassi kuuluvaks maastikuks. Sellise maastiku kasutamise ja sellele ehitamise tingimused määratakse lisaks maakonnaplaneeringule käesoleva detailplaneeringuga. Detailplaneeringu joonised ja seletuskiri annavad juhised maa-ala edasiseks kasutamiseks.

A2–II tasandi asustuse arengualad on kohalikud sisemiste kasvuvõimalustega keskused, mille ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke tingimusi järgides. Need on linnalisele asulale omaste tunnustega keskused, kus on piirkondlikult kõige mitmekülgsemad ruumilise arengu eeldused ja võimalused ning kuhu on piirkondlikult koondunud teenused.
Maapiirkonnas tuleb kinnistute hoonestamisel jälgida rohelise võrgustiku kasutustingimusi.

Kuna planeeritavad elamud/hooned jäävad üksteisele lähemale kui 250 meetrit ja maakonna teemaplaneeringust lähtuvalt on tegemist I klassi kuuluva väärtusliku maa-alaga, tuleb maa-alale koostada detailplaneering.

Vastavalt maakonna planeeringule Raamatukogu kinnistu asjakohased teemad:
- planeeringuala kattub rohelise võrgustiku tugialagaT2;
- Selja jõe alamjooksu ning Vainupea – Rutja – Karepa – Toolse – Kunda ranniku I klassi
väärtuslike maastikega ja maalilise asustuse alaga;
- Karepa on keskmise suurusega puhkekeskus ja II tasandi asustuse arenguala

Koostatav detailplaneering on kooskõlas Vihula valla üldplaneeringuga, mille kohaselt jääb planeeringuala juhtotstarbeta alale ja I klassi väärtusliku maastiku alale.

3.2 Maa-alade sihtotstarbed ja piirnevad katastriüksused

Karepa küla Raamatukogu kinnistu maakasutuse juhtotstarve on väikeelamu maa-ala. Käesolev detailplaneering on kooskõlas koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringuga.






















Raamatukogu kinnistu asub olemasolevate eramute keskel, mis asuvad valdavalt idas ja põhjas. Nimetatud eramute kinnistud on moodustatud 2003.a. kinnitatud „Mereääre“ detailplaneeringuga ning kõik need kinnistud asuvad Läänemere ranna piiranguvööndis.
Käesoleva detailplaneeringuga moodustatav krunt 4 asub suures osas Läänemere ranna piiranguvööndis. Samas ei ole kinnistu sihtotstarve metsamaa vaid elamumaa ning kinnistu on vaid osaliselt kaetud kõrghaljastusega ning seda eelkõige alas mis jääb piiranguvööndist välja. Kohapealse vaatluse tulemusena on detailplaneeringuga loodava kinnistu ehitusala kantud lagendikule ning omanik soovib kinnistu olemasolevat kõrghaljastust säilitada 100%, mistõttu  LKS § 38 lõike 2 eesmärgid on siinkohal igati kaitstud.

Raamatukogu (katastritunnus 88703:003:0028) katastriüksuse maa sihtotstarve on elamumaa.
Kinnistu piirneb:
- idast kü-ga Merekännu, katastritunnus 88703:003:0113; sihtotstarve elamumaa
- lõunast ja läänest kü-ga Kunda metskond 25, katastritunnus 88703:003:0900, sihtotstarve
maatulundusmaa
- põhjast kü-a Ülesoo, katastritunnus 88703:003:0390; sihtotstarve elamumaa
- põhjast kü-ga Mereääre, katastritunnus 88703:003:0105; sihtotstarve elamumaa
- põhjast kü-ga Mereheina, katastritunnus 88703:003:0114; sihtotstarve elamumaa
- kirdest kü-ga Mererohu, katastritunnus 88703:003:0111; sihtotstarve elamumaa

Mööda kinnistu põhjapoolset piiri kulgeb kohalik pinnaskattega tee, mille kaudu toimuvad juurdepääsud kinnistutele.

3.3 Ehituslik ja looduslik situatsioon

Detailplaneeringu maa-ala, mille suurus on 10 317 m², paikneb Lääne-Viru maakonnas, Haljala
vallas, Karepa külas.
Vastavalt ehitusregistri andmetele asub Raamatukogu kü territooriumil kaks hoonet ja üks rajatis:

Ehitisregistri kood
Nimetus
Aadress
Hoone/Rajatis
Esmane kasutus
Korruste arv
Ehitisealune pind (m2)
!
108041983
raamatukogu
Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Karepa küla, Raamatukogu
Hoone
1961
2
148

108041997
saun
Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Karepa küla, Raamatukogu
Hoone

1
25

220523997
šahtkaev
Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Karepa küla, Raamatukogu
rajatis





Maa-ala reljeef on suhteliselt tasane, abs. kõrgusmärgid territooriumi ulatuses 4,07÷4,44.

3.4 Alusplaan

Detailplaneeringu alusplaaniks on võetud Sõmeru Maamõõdu OÜ (litsentsid 483 MA 20.12.2005
ja EG10316891-0001) poolt 11.01.2022.a. koostatud geodeetiline digitaalne maa-ala plaan täpsusastmega 1:500; töö nr 5816.

4. Planeeringu kontaktvöönd

Planeeringuala asub hajaasustuses, Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, Karepa külas jäädes küla põhjaossa.
Planeeringuga käsitletav maa-ala ning selle lähiümbrus asub rahulikus mereäärses piirkonnas. Planeeringuala asub Soome lahest ca 260 m kaugusel.

Raamatukogu kinnistu paikneb osaliselt (kirdepoolne osa) Läänemere ranna piiranguvööndis.

Raamatukogu kinnistu on elamumaa sihtotstarbega ja hoonestatud.
Idapoolne krunt paikneb valdavas osas Läänemere ranna piiranguvööndis.
Raamatukogu kinnistu jääb osaliselt metsamaa kõlvikule. Väljaspool metsamaa kõlvikut piiranguvööndis ehituskeeluvööndit ei ole.

Kinnistut läbivad elektripaigaldise kaitsevöönd ja sideehitise kaitsevöönd (mis ei ole kasutuses ning kuulub likvideerimisele).

Läheduses märgalasid ei paikne, seega mõju neile puudub.

Keskkonnaregistri andmeil alal kasvavaid liike ja EL loodusdirektiivi kohaseid kaitset vajavaid elupaigatüüpe ei leidu.
Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile ei paikne planeeringualal ega selle läheduses ajaloo-, kultuuri või arheoloogilise väärtusega objekte.

Planeeringuala ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonda.
Alal ei esine võimalikku jääkreostust.
Müra jääb normtaseme piiresse. Ehitusaegne müra ja vibratsioon on ajutine ja lühiajaline.

5. Arhitektuur- planeerimis lahendus

5.1 Kruntide kasutamise sihtotstarbed ja krundijaotus

Olemasolev kinnistu Raamatukogu jagatakse neljaks kinnistuks - vt joonis A-1 Põhiplaan.

Krunt nr 1 – planeeritav pindala on 2429 m², krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringus on 100% üksikelamu maa, maakatastris – 100% elamumaa.

Krunt nr 2 – planeeritav pindala on 2861 m², krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringus on 100% üksikelamu maa, maakatastris – 100% elamumaa

Krunt nr 3 – planeeritav pindala on 2533 m², krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringus on 100% üksikelamu maa, maakatastris – 100% elamumaa

Krunt nr 4 – planeeritav pindala on 2495 m², krundi kasutamise sihtotstarve detailplaneeringus on 100% üksikelamu maa, maakatastris – 100% elamumaa

5.2 Ehitusõigus

Tegemist on kohaga, kus asub varasemalt kaks hoonet.
Joonisel “Põhijoonis” on näidatud krundi hoonestusalad ja muud olulised ehitusõiguse näitajad. Väljaspool hoonestusalasid on kruntidele ehitamine keelatud. Hoonestusalade määramisel lähtuti sellest, et detailplaneering on territooriumi lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse alus, samuti arvestati planeeringu lahenduse koostamisel maaomaniku soove.

Haljala valla hajaasustusalal ei tohi ehitada reeglina alla 2000 m² kruntidele (va alajaamad jt tehnilised kommunikatsioonid ja paadikuurid).

Eesti kultuuritraditsioonidele omaselt võiksid hooned olla tagasihoidlikud ja lihtsa kujuga.
Kruntide planeeritav täisehitusprotsent on 6,5%.
Selline maht võimaldab rajada elamud soovi korral ühekordsete ehitistena. Elamu maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla kuni 8 meetrit. Ülejäänud ehitusõiguse ulatuses võib rajada kõrvalhooneid. Kõrvalhooned projekteeritakse ühekorruselisena ning maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla kuni 6,5 meetrit.
Loodavatele kinnistutele võib ehitada kuni 3 hoonet, nendest 1 võib olla elamu, üks abihoone ja lisaks võib ehitada ühe alla 20 m² kõrvalhoone.
Elamud võivad olla kuni kahekorruselised ning abihooned ühekorruselised.
Ühel kinnistul paiknevad hooned võivad moodustada ühe tuletõkkesektsiooni. Hooned jaotatakse tuletõkkesektsioonideks ruumide kasutusotstarbe või pindala järgi.

Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi ning nende sobivust küla miljöösse.

Uued ehitised peaksid arvestama kaasaegset arhitektuuri, olema ümbruskonnas asuvate hoonetega sarnaste katusekuju- ja kalletega. Katuse kalle võib olla 0° ÷ 45°, lahendatakse ehitusprojektide koostamise käigus.

Samas võib kasutada ka traditsioonilisi materjale moodsate ehitustehniliste lahendustega. Vältida tuleb abihoonete juhuslikku ja plaanipäratut ehitust. Abihooned ja nende välisviimistlus peaksid sobima elamutega.

Katusekattematerjalideks kasutada loodusesse sobivaid katteid ja värvitoone. Hoonestuse katusetüüp määratakse arhitektuurse projektiga.
Välisviimistluses on valikuvariantideks puit-, või kivimaterjalid, krohv. Fassaadikatted võivad olla ka kombineeritud: näiteks puitlaudis koos kiviga.

Ei ole ka seal soovitatav puitelamutel kasutada plastaknaid, sest see rikub hoone niiskusrežiimi ja tekitab haige maja sündroomi. Plastaknaid on võimalik puithoonele ja inimese tervisele kahju tekitamata kasutada ainult sundventilatsiooni olemasolul.

Kataloogimajadele ja tüüpprojektidele tuleb eelistada individuaalprojekti alusel rajatavaid hooneid.

Oluline on säilitada ka küla struktuuri ja olemasolevat teedevõrku. Palju on häid näiteid kitsastest looklevatest õitsvatest muruteedest või pinnasteedest hoonete vahel, mida tuleks säilitada. Kindlasti ei tohiks vanu korralikke kruusa- või pinnasteid asfalteerida.

Planeeringualale on plaanis rajada üks puurkaev ja igale kinnistule oma reovete käitlemise lahendus (võimalikud on kas BIO-puhasti, või septik koos imbväljakuga, või kogumismahuti: täpsemalt lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus).
Krundi pindala ja looduslikud tingimused peavad vastama puurkaevu ning omapuhasti rajamiseks esitatavatele nõuetele.
Puurkaevu hooldusala on 10 m; immutamise keeluala 60 m; kagumismahuti keeluala 10 m.

Ehitamise reeglid hajaasustuses on määratletud Vihula valla üldplaneeringus.
Vastavalt 10.3 Ehitusreeglid perspektiivsetele elamualadele hajaasustuses p. 10.3.1 Karepa: Detailplaneeringukohustus on mere ääres kaardil määratud alal, et tagada suuremat kontrolli ehitustegevuse üle. Karepa külas on soovitav koostada detailplaneering enne ehitamist elamuehituse reservmaale. Detailplaneeringu koostamine on otstarbekas, seetõttu, et see võimaldab saada enne kruntimist ja ehitustegevuse alustamist ülevaate uute teede paiknemisest, puurkaevu asukohtade valikust ja võrkude rajamise põhimõtetest.

Ehitusprojektid koostada ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Haljala Vallavalitsusega.
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada käesoleva detailplaneeringu arhitektuur-ehitusliku lahendusega.

6. Liikluskorraldus

6.1 Juurdepääsuteed ja parkimine

Juurdepääs detailplaneeringuga vaadeldavatele kinnistutele toimub mööda territooriumi põhjapoolset piiri kulgevat avaliku kasutusega küla siseteed, mis on lahendatud Mereääre kinnistu detailplaneeringuga (Indrek Olli töö „Mereääre detailplaneering” 2003.a.)
Vastavalt maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardile olemasolev juurdepääsutee Raamatukogu kinnistu ulatuses on sundvaldusega tee.
Juurdepääs kuni mereni on mõeldud avalikuks kasutuseka.
Lähim riikliku tähtsusega tee on 17170 Võle-Vainupea-Kunda tee, mis on IV klassi riigimaantee. Riigimaantee 17170 Võle-Vainupea-Kunda tee vajalik külgnähtavuse on ala 20 meetrit, tee kaitsevööndi laius 30 on meetrit. Maantee perspektiivne liiklussagedus võib ulatuda kuni 200 autoni ööpäevas. Asfaltkatendi laius maanteel on keskmiselt 5,5 meetrit. Liiklusvahendite lubatud sõidukiirus planeeringuga käsitletavas lõigus on Eismalt Toolse poole sõitjatele 90 km/h, vastupidi 70 km/h. Maantee on kahesuunalise liiklusega.
Raamatukogu kinnistut ühendab maanteega Kunda metskond 25 kinnistul paiknev kruusakatendiga tee. Planeeringualal ja selle lähiümbruses kõnniteed puuduvad.
Parkimine lahendatakse krundisiseselt.

7. Kaitsevööndid, piirangud

7.1 Kitsendused

Välisvõrkude kitsendusalad ning tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel A-1 Põhijoonis
Kinnistut läbivad elektripaigaldise kaitsevöönd ja sideehitise kaitsevöönd (käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud mittetöötav sidekaabel likvideerida).

- Elektrikaablite (liinide) kaugus rajatistest ja kaitsevööndid
Alla 1 kV pingega õhuliinide kaitsevöönd on 2 meetrit.
Maakaabelliinide kaitsevöönd on maa-ala, mida piiravad mõlemal pool liini 1 m kaugusel
äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Alus EPN 17:
- Kanalites sidekaablite kaugus hoonete ja rajatiste vundamentidest peab olema vähemalt 0,6 m.
Kaugus veetorust ja isevoolsest kanalisatsioonist 1 m, sidekaablini 0,25 – 0,5 m.
- Sidekaablite kaugus rajatistest ja tehnovõrkudest
Alus: EPN 17
Kanalita sidekaablite kaugus hoone vundamendist vähemalt 0,6 m; veetorust ja isevoolsest
kanalisatsioonist 1 m; elektrikaablist 0,25 – 0,5 m.
- Veetorustike kaugus rajatistest ja tehnovõrkudest
Alus: EPN 17
Kaugus hoonete vundamendist 5 m, puutüvedest 2 m, kanalisatsioonitrassist 1,5 m.

8. Heakorrastus, kattega alad

8.1 Heakorrastus ja keskkonnakaitse

Planeeringuala vajab heakorrastustöid, kuid lõplikult saab seda teha peale ehitustööde lõppu.
Säilitatakse looduslik reljeef ja maapinna mullastruktuur.
Planeeritava ala heakorrastamisel on oluline müra, saastainete ja tolmu summutamise, hapniku tootmise ning maa-alale esteetilise välimuse andmise seisukohalt. Kinnistu tuleb hoida puhtana võsast, surnud ja haigetest puudest ning vajadusel istutada uusi puid.
Ehitusprojektide koostamise käigus vajadusel näha ette täiendavad meetmed radooni tõkestamiseks, või viia läbi radooniuuringud, et saada kindlust radooni olemasolu kohta.
Säilitada võimalikult palju olemasolevaid okaspuid.

Detailplaneeringu lähteülesande kohaselt käesoleval planeeringualal keskkonnamõjude hindamine ei ole nõutav.
KSH eelhindamise tulemused koos põhjendustega.

8.2 Piirded

Kruntidele planeeritavate hoonestusalad võib soovi korral ümbritseda piiretega. Piirete materjalivalik ja välimus sõltuvad hoonete arhitektuursest lahendusest ning piirete rajamise eesmärgist.

8.3 Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus

Kinnistu idapoolne osa asub Läänemere ranna piiranguvööndis.
Käesoleva tööga haaratud planeeringualal ohtlikke keskkonnamõjusid ei ole ja pärast
detailplaneeringu realiseerumist neid sinna juurde ka ei lisandu.
Planeeritavate ehitiste reoveed kanaliseeritakse.
Tehnilised abinõud keskkonna seisundi parandamiseks on järgmised:
- krundile paigaldatakse prügikonteiner, tsentraliseeritud prügi äravedu.

Jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete hoidmisega.
Krundil peab olema prügikonteiner. Prügikonteineri tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs krundile on tagatud juurdesõidutee olemasoluga.

Keskkonnaohtlikke ainete ladustamist planeeringu alal ette ei nähta.
Kruntide sihtotstarbelik ja ohutusnõuetele vastav kasutamine ei too kaasa keskkonda häirivaid
mõjusid.

9. Tuleohutus

Planeerimisel on lähtutud :
1. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded Siseministri 30.03.2017.a. määrus nr 17
2. Nõuded ehitusprojektile Majandus- ja taristuministri 17.07.2015.a. määrus nr 97
3. EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
4. Tuleohutuse seadus
5. Ventilatsioonisüsteemid Osa 2 EVS 812-2:2014
6. EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3. Küttesüsteemid“.
7. Tuletõrje veevarustus Osa 6 EVS 812-6:2012

Krundile planeeritavate ehitiste tuleohuklass TP1 – TP3
Ehitise kasutusviisi klass: I (elamud ja eluruumid, majapidamishooned)
Max hoonete kõrgus 8 m, kõrvalhoonetel kuni 6,5 m
Max ehitusalune pind elamu 200 m² ja kõrvalhooned 120 m²

Tuleohutuse tagamise põhimõtted
Tule leviku tõkestamiseks ühelt hoonelt teisele eraldatakse erinevatel kruntidel paiknevad ehitised teineteisest reeglina tuleohutuskujadega, mis on 8 meetrit. Hoonestusalad on planeeritud vähemalt 4 meetri kaugusele kruntide piiridest.
Hoonetevaheline kuja peab takistama tule levikut teisele hoonele. Juhul, kui hoonetevaheline kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Hooned jaotatakse tuletõkkesektsioonideks ruumide kasutusotstarbe või pindala järgi.
Ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele.

Põlemiskoormus
Kustutamiseks vajalik veevooluhulk määratakse I kasutusviisiga ehitistel sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i olemasolust ja tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012/A1:2013 kohaselt. Kustutusvee normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett nõudvast tuletõkkesektsioonist.
Tulekustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni 800m² ja mille põlemiskoormus on alla 600 MJ/m², peab olema 10 l/s kolme tunni jooksul.

Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele
Tulekustutustehnikaga juurdepääs hoonetele on tagatud sissesõiduteede kaudu neljast küljest.
Juurdepääs õuele (väravad) peab olema vähemalt 4m laiused. Kustutustöid on võimalik vajadusel teostada ka naaberkruntidelt.

Väline tulekustutusvesi
Tulekustutusvee normvooluhulk on 10 l/s kolme tunni jooksul.
Tulekustutusvesi saadakse Mereheina kinnistul asuvast tiigist, mis asub detailplaneeringuga käsitlevast alast max 100 m kaugusel põhja suunas.

Lähim päästeteenistuse tugikomando asub käesoleval ajal Võsul Sadama tn 2, alates aastast 2012 asub lähim tugikomando Kunda linnas Staadioni tn 4. Lähim Päästeameti komando asub Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänav 5a.

10. Kuritegevuse ennetamine

Lähtuda standadist EVS 809-1:2002 Kuritegude ennetamine.
Kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine peab käima koostöös politseiga, toimub
läbi planeerimise ning arhitektuursete lahenduste.
Soovitavalt paigaldada videovalve ning krundisisene välisvalgustus.


11. Tehnovõrgud, nende kaitsevööndid

11.1 Olemasolev olukord

Kinnistut läbivad elektripaigaldise ja sideehitise kaitsevööndid.
Planeeritavate tehnovõrkude asukohad on näidatud joonisel “Põhijoonis”.

11.2 Side

Krundi sidevarustuse saab lahendada satelliitside või mobiilside baasil.
Olemasolev sidekaabel on likvideeritud.
Käesoleval ajal (sügis 2023.a.) paigaldatakse uus side õhukaabel olemasolevate MP õhuliini postidele.
Loodavatel kinnistutel tekib võimalus liituda loodava sidevõrguga vastavalt AS Connecto Eesti tehnilistele tingimustele.
Naaberkinnistud peavad sama selle kohta info.

11.3 Elektrivarustus

OÜ Elektrilevi väljastas tehnilised tingimused nr 407051 detailplaneeringu koostamiseks 18.04. 2022.a.

Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Detailplaneeringuga moodustatavatel ehituskruntidel tuleb seada OÜ Elektrilevi kasuks notariaalne maakasutusõigus enne kinnistu(te) müüki. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Osaühingule Elektrilevi kirjalik taotlus.
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab OÜ Elektrilevi elektrivõrgu. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Osaühingule Elektrilevi esitada moodustatud kinnistute aadressid.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda OÜ Elektrilevi poole.
Liitumispunkt Osaühinguga Elektrilevi asub: ostja toitekaabli kingadel liitumiskilbis, mis ei asu võrguettevõtja mastil.
Kaabel tuleb paigaldada kinnisel meetodil.

11.4 Veevarustus ja kanalisatsioon

Vee- ja kanalisatsioonivarustus krundil lahendatakse vastavuses Eesti Vabariigis kehtiva seadusandlusega.
Seadusandlus:
1. “Ehitusseadustik“ RT I 05.03.2015, 1;
2. “Veeseadus“ RT I 22.02.2019;
3. Keskkonnaministri määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-, ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainete piirväärtused“;
4. EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;
5. EVS 12566-3:2016 „Reovee väikepuhastid kuni 50 IE.“
6. RIL77-1990. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;
7. EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;
8. kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määrused ja muud seadusaktid ehitustööde läbiviimisel (sh Haljala valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava).

Käesoleval ajal kinnistul veevarustus puudub. Veevarustus lahendatakse krundile 2 (Raamatukogu kü) planeeritavast puurkaevust. Puurkaevu täpne asukoht määratakse projektiga.
Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardilt on näha, et Karepa küla selles osas on põhjavesi kaitstud, seetõttu pole karta põhjavee reostumist ning puurkaevu rajamisel on mõistlik taotleda sanitaarkaitse vööndi vähendamist viiekümnelt meetrilt kümnele meetrile. Põhjavee hea kaitstus on eelduseks ka oma reoveepuhastite rajamisel.
Kanalisatsioon lahendatakse oma reoveepuhastitega, milleks võib olla biopuhasti või septik koos imbväljakuga või kogumismahutiga – konkreetne lahnendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus.
Puurkaevu hooldusala on 10 m; immutamise keeluala on 60 m, kogumismahuti kaitsevöönd on 10 m.
Omareoveepuhasti tühjendamine toimub Võsu puhastusseadmetesse.
Omareoveepuhastile asukoha planeerimisel tuleb arvestada planeeritava puurkaevu asukohaga. Omareoveepuhasti planeerida joogiveekaevu suhtes alla nõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.
Väljavõte Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardist: maa-ameti kaardirakendus X-GIS 2























Hinnang maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest


Objekt
Kaitstud ala
Kirjeldus
Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Asustusüksus: Karepa küla

11.5 Küte

Küttesüsteemid rajatakse elektri, alternatiivsete energiaallikate (näiteks päikesepatareid) või lokaalse kütte baasil.

11.6 Sademeveed

Kinnistute sadeveed juhitakse kalletega hoonetest eemale ja immutatakse maa sisse.

12. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,
sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine

Raamatukogu kinnistu detailplaneeringule ei koostatud keskkonnamõju strateegilist hindamist ega keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut. Käesolevas seletuskirjas käsitletakse Haljala vallas Karepa külas Raamatukogu kinnistule planeeritavate tegevuste keskkonnamõjusid ning analüüsitakse asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale tekkida võivaid võimalikke mõjusid lähtuvalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ sätestatule.
Planeeringu elluviimisega kaasnevate kultuuriliste mõjude hindamisel lähtuti asjaolust, et planeeringuala paikneb miljööväärtuslikul alal ning et Karepa küla on tüüpiline rannaküla. Kõige olulisemad kultuurikandjad ja miljööväärtuse tekitajad on hooned koos inimestega, kes seal elavad. Raamatukogu kinnistu naaberkinnistutel paiknev hoonestus on ilmekas näide heast elukohast, kus inimestel on soov elada. Negatiivset kultuurilist mõju käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei avalda.
Planeeringualale ehitamine omab positiivset sotsiaalset mõju. Kinnistutele rajavad kaasaegsed kodud lastega perekonnad, mis tõstab piirkonna atraktiivsust teiste lastega perede hulgas. Samuti on planeeringulahendus mõistlik, sest kasutab ära olemasoleva taristu.
Planeeringu elluviimisel on positiivne mõju looduskeskkonnale, sest likvideeritakse vana haljastust (põõsad), istutatakse uusi taimi, õuealal haritakse maad ilu- ja tarbeaia rajamiseks. Haljastus lahendatakse mitmerindelisena, mis soodustab fauna liigirikkust.
Majnduslikud mõjud on peamiselt seotud huvitatud isiku finantsvõimekusega. Maa-ala korrastamine ja uute hoonete ehitamine mõjutab positiivselt lähiümbruse kinnisvara väärtust. Planeeringulahenduse elluviimine ei suurenda kohaliku omavalitsuse kulusid (nt teehooldusele).

13. Detailplaneeringu elluviimise järjekord

Planeeringu ala väljaehitamise etapid:
-kruntide jagamine
-juurdepääsude rajamine
-puurkaevu rajamine
- hoonestusala ettevalmistamine
- hoonete püstitamine
- reovete kanaliseerimse väljaehitamine
- elektrivarustuse väljaehitamine
14. Detailplaneeringu koostamise aluseks olevate seadusandlike aktide ja dokumentide loetelu

1. Planeerimisseadus;
2. Ehitusseadustik;
3. Jäätmeseadus;
4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;
5. Veeseadus;
6. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;
7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 riigihalduse ministri
käskkirjaga nr 1.1-4/30;
8. Vihula valla üldplaneering, kehtestati Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19;
9. Haljala valla arengukava 2023-2038 ja eelarvestrateegia 2023-2026, vastu võetud 18.10.2022,
Haljala Vallavolikogu määrus nr 24;