Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seadus

Nr Ettepaneku/märkuse sisu Eelnõu koostaja seisukohad/vastused

Justiitsministeerium

1 Eelnõu § 1 p-d 5, 6 ja 32 (RahaPTS § 17 lg-d 5 ja 6 ning § 72) – eelnõuga täpsustatakse

loakohustusliku ettevõtja kontaktisiku laitmatu maine ja ettevõtja juhtorgani liikme,

prokuristi, tegeliku kasusaaja ja omaniku korrektse ärialase maine kontrollimise

protseduuri ning sätestatakse, milliseid andmeid ja millistest andmekogudest on Rahapesu

Andmebürool (RAB) õigus selleks töödelda. Märgime, et loakohustusliku ettevõtjaga

seotud füüsilised isikud on sageli sellise ettevõtja suhtes kolmandad isikud. Seetõttu ei

pruugi maine hindamise regulatsioon tagada piisavalt nende isikute õiguste kaitset, kelle

mainele RAB hinnangu annab. Leiame, et selliste isikute õigused oleksid paremini

kaitstud menetluses, kus nende maine kohta koostatud eelhinnangud tuleb esitada ka

isikule endale. Kuna RABi hinnang isiku mainele võib mõjutada selle isiku võimalusi

tegeleda ettevõtlusega ja teenida sissetulekut, peab ka isikule endale olema teada RABi

hinnang ja võimalus sellele vastuväiteid esitada või selles toodud väiteid ümber lükata.

Kõnealusele probleemile on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler1.

Palume kaaluda, kas seaduses sätestada ka see, millises vormis RAB isiku mainele antava

hinnangu koostab ja isikule arvamuse avaldamiseks esitab.

Peame asjakohaseks täiendada selles osas seletuskirja

selliselt, et hinnang koostatakse ja esitatakse isikule

arvamuse avaldamiseks nt ettekirjutuse või haldusaktiga.

Seletuskirja täienduse sisuks on ka see, et tänane protsess

hinnangu andmisel ei muutu, vaid seaduses täpsustatakse

selgemad alused ja piirid, mis annavad kohustatud isikule

ning isikule, kelle mainet hinnatakse, arusaama

sobivusmenetluse olemusest ja raamidest.

Vastavad muudatused kajastuvad eelnõu seletuskirja § 1

punktis 30.

2 Eelnõu § 1 punkt 10 (RahaPTS § 55 lg 3) ning eelnõu § 1 punkt 21 (RahaPTS § 60 lg 1)

– mõlema muudatusega täiendatakse seadust lausega, mille kohaselt teatud andmed ja

dokumendid on konfidentsiaalsed ning asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave

avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) tähenduses. Ebaselgeks jääb, kas muudatustega

soovitakse sätestada AvTS-is sisalduvatest juurdepääsupiirangutest erinorm või üksnes

deklareerida AvTS-i juurdepääsupiirangute olemasolu. Seega selgitame

juurdepääsupiirangute vaatest AvTS-i loogikat täismahus.

Justiitsministeeriumi seisukoht on, et AvTS-is sätestatud juurdepääsupiirangud peaksid

katma üldjuhul kõik võimalikud juhud, millal võib olla õigustatud andmetele juurdepääsu

Arvestatud.

RahaPTS § 55 lõikes 3 soovitakse sätestada erisus AvTS-is

sisalduvatest juurdepääsupiirangutest. Võrreldes eelnõu

esimese versiooniga on mõnevõrra muudetud normi

sõnastust ja lisatud seletuskirja täiendavad selgitused, miks

avaliku teabe seaduses toodud alused ei ole piisavad

juurdepääsupiirangu tagamiseks. Seletuskirjas on

täiendavalt käsitletud ka 2020. aasta 1. detsembril jõustunud

Tromsø konventsiooni, täpsemalt selle artiklit 3 ning

1 Õiguskantsleri 17.06.2024 kiri nr 7-7/231781/2403654 punkt 49.

piirata. Kuigi AvTS § 35 lg 1 p 19 võimaldab eriseadustes juurdepääsupiiranguid

kehtestada, siis seda saab teha üksnes põhjendatud juhtudel (mh tuleb hinnata, kas AvTS

§ 35 alused ei ole piisavad). Samas ka eriseadustes juurdepääsupiirangute ettenägemisel

peab teabevaldajale jääma kaalutlusõigus, st et andmed ei ole automaatselt

juurdepääsupiiranguga, vaid teabevaldaja langetab iga kord eraldi otsustuse, kas andmed

on avalikud või juurdepääsupiiranguga. Juhime ka tähelepanu, et isegi kui teave on

tunnistatud asutusesiseseks (AK) teabeks, siis olukorras, kus selle suhtes esitatakse

teabenõue, peab teabevaldaja iga kord hindama, millises osas seda teavet saab siiski

avalikustada ja millises osas kehtib mõni juurdepääsupiirang, ning enne teabe

avalikustamist piiratud osa kinni katma (AvTS § 38 lg 2).

Spetsiifilisemalt andmekogude juhendi kohaselt: „AvTS võimaldab teabele, sh

andmekogudele, juurdepääsupiirangu seada kas AvTS § 35 alustel või eriseaduse alusel.

Seega peabki eriseaduses vajadusel sätestama erinormina AvTS-ist andmete

juurdepääsupiirangu. Juurdepääsupiirangu norm peab olema konkreetne ja selge ning

sellest peab selguma, miks juurdepääsupiirang kehtestatakse.“. Eriseaduses andmekogu

andmetele absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamisel tuleb lähtuda sellest, et selline

juurdepääsupiirang on lubatud kehtestada üksnes olukorras, kui on teada, et kõik

andmekogus olevad andmed on juurdepääsupiiranguga. See tähendab, et seadusandja peab

eriseaduses absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamisel tegema andmekogus sisalduva

kogu teabe suhtes kaalutlusotsuse, hinnates ühelt poolt avalikku huvi nende andmete

avalikustamise suhtes ning teiselt poolt selle teabe asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistamisega kaitstavat huvi. Näiteks on üheks selliseks absoluutseteks

juurdepääsupiiranguks AvTS-is ette nähtud § 35 lg 1 punkt 5, mis näeb kohustuslikuna

ette, et kaitseväe valdusse sõjalise valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni korral

üleantava riigivara kohta käiva teabe peab teabevaldaja tunnistama asutusesiseseks

kasutamiseks ilma, et tal oleks sealjuures antud võimalus kaaluda sellise piirangu

põhjendatust. Samas on valdavalt AvTS § 35 lõikes 1 loetletud juurdepääsupiirangute

puhul seadusandja pannud teabevaldajale siiski kohustuse juurdepääsupiirangu

vajalikkust hinnata. Näiteks AvTS

§ 35 lg 1 p 7, mille kohaselt tuleb asutusesiseseks kasutamiseks teabeks tunnistada teave,

mille avalikuks tulek ohustaks (st teabevaldaja peab igal juhtumil hindama, kas ohustab

või ei ohusta) muinsuskaitse all olevat objekti või muuseumikogusse kuuluvat museaali.

selgitatud, kuidas sättes viidatud teave mahutub selle artikli

raamidesse (eelnõu ja seletuskirja § 1 p 11).

Kavandatud RahaPTS § 60 lõike 1 sõnastust on samuti

muudetud vastavalt Justiitsministeeriumi suunistele ning

toodud välja Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduva

juurdepääsupiiranguga teabe liigid. Seletuskirjas on

selgitatud seda liiki teabe kaitsmise vajalikkust, lähtudes

rahvusvahelistest õigusaktidest, mida tuleb Rahapesu

Andmebüroo tegevusele kohaldada ning mille järgimisega

on Rahapesu Andmebüroo seotud, kuid võttes aluseks ka

eelviidatud Tromsø konventsioonist tuleneva raamistiku.

Eelnõusse on lisatud RahaPTS § 60 lg 11, mis käsitleb

Rahapesu Andmebüroo ametnike, töötajate ja sama sätte

lõikes 6 nimetatud isikute kohustust hoida neile Rahapesu

Andmebüroo ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud

kohustatud isikutelt või muudelt isikutelt või asutustelt,

sealhulgas välisriigi asutuselt saadud teavet rahapesu ja

terrorismi rahastamise või sellega seotud kuritegude

kahtluse, samuti teavet Rahapesu Andmebüroo tegevuse

meetodite ja taktika kohta konfidentsiaalsena tähtajatult.

Sätte lisamise vajalikkust ja tähtajatu konfidentsiaalsuse

olulisust on käsitletud seletuskirjas (eelnõu ja seletuskirja §

1 p 19).

Eelnõusse on lisatud RahaPTS § 60 lg 54, mis on samuti

seotud Rahapesu Andmebüroo andmekogust andmete

väljastamisega ning mille kohaselt on Rahapesu

Andmebürool õigus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud

teavet edastada julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Teabevahetuse

vajalikkust selgitab seletuskiri, kuid seda andmete

väljastamise täpsem kord ja ulatus sätestatakse Rahapesu

2020. aasta 1. detsembril jõustus Tromsø konventsioon, mille Eesti ratifitseeris 2016.

aastal. 2024. aastal antud hinnangus Eesti õigusaktide kooskõlale nimetatud

konventsiooniga on välja toodud, et absoluutsed seadusega ette nähtud erandid teabe

avalikkusest peavad olema minimaalsed.2 Lisaks on Eesti eelnevalt nimetatud hindamise

raames antud selgitustes viidanud, et isegi kui sellised absoluutsed erandid teabe

avalikustamisest on kehtestatud, siis on seadusandja selle kehtestamise raames juba

hinnanud, kas erandiga kaitstav huvi kaalub igal juhtumil üle avaliku huvi nimetatud teabe

vastu.

Seoses Tromsø konventsiooniga on oluline ka märkida, et eriseaduses sätestatav täiendav

juurdepääsupiirang peab jääma konventsiooni artikliga 3 antud raamidesse. Konventsiooni

artikkel 3 annab ammendava loetelu põhjustest, millest tulenevalt võib piirata ametlikele

dokumentidele juurdepääsu ning liikmesriigil ei ole õigust seda loetelu laiendada.

Eelnevast tulenevalt on Justiitsministeerium seisukohal, et eriseaduses saab täiendava

juurdepääsupiirangu ette näha üksnes juhul, kui AvTS sellekohast alust ette ei näe.

Eriseaduses sätestatud juurdepääsupiirangu normist peab nähtuma selgelt piirangu

kehtestamise eesmärk, st millist huvi avaliku huvi vastu kaalutakse. Seletuskirjas tuleb

välja tuua, millise Tromsø konventsiooni artiklis 3 sätestatud aluse alla kavandatav

juurdepääsupiirang mahub. Seda tuleb seletuskirjas ka põhjendada.

Eeltoodud kaalutlustest tulenevalt ei tundu lisatav lause vajalik ega piisavalt põhjendatud

kummagi muudatuse puhul. Esiteks käsitleb RahaPTS § 55 lg 3 muudatus juurdepääsu

piiramist ettekirjutuse tegemist põhistavaid faktilisi asjaolusid kajastavale dokumendile

ning selle aluseks olevatele andmetele ja dokumentidele. Kuigi seletuskirjas on selgitatud

väga põhjalikult teabele juurdepääsu piiramise eesmärki, siis ei tulene sealt, miks AvTS

§-s 35 sätestatud alused ei ole piisavad (nt § 35 lg 1 p-d 1 ja 2, mis käsitlevad kriminaal-

või väärteomenetluses, riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja teenistusliku järelevalve

menetluse käigus kogutud teavet). Teiseks, RahaPTS § 60 lg 1 muudatus käsitleb kogu

RAB-i andmekogu konfidentsiaalsust. Seletuskirjast ei tulene eesmärki ega ka muid

põhjendusi sellise absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamiseks.

Andmebüroo andmekogu põhimääruses (eelnõu ja

seletuskirja § 1 p 20).

Eelnõusse on lisatud RahaPTS § 60 lg 71 ja 72, mis käsitlevad

rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate ülesannete,

täitmisega, järelevalveliste ülesannete täitmisega ja

tegevusloataotluste menetlemisega seotud andmete

väljastamist Rahapesu Andmebüroo andmekogust (eelnõu ja

seletuskirja § 1 p 22).

2 https://rm.coe.int/baseline-evaluation-report-estonia/1680b0f634

Seega palume kõigepealt analüüsida, kas AvTS §-s 35 sätestatud alused on RABi

töödeldava teabe kaitsmiseks piisavad. Kui aga soovitakse siiski jääda eelnimetatud

juurdepääsupiirangute juurde RahaPTS-s, siis palume neid valikuid veenvalt põhjendada

(mh selgitada AvTS-i juurdepääsupiirangute ebapiisavust).

3 Eelnõu § 1 punkt 12 (RahaPTS § 58 lg 1) ning eelnõu § 1 punkt 16 (RahaPTS § 581) –

mõlema muudatusega täpsustatakse isikuandmete (sh eriliiki isikuandmete) töötlemise

reegleid. See on tervitatav. Samas selgitatakse seletuskirjas RahaPTS § 58 lõike 1

muudatuse kohta, et eriliiki isikuandmetest on vaja töödelda rahvust (eelduslikult sama ka

RahaPTS § 581 vaatest). Vastavalt seletuskirjas viidatud isikuandmete kaitse üldmääruse

(edaspidi IKÜM) artiklile 9 on eriliiki isikuandmete töötlemine keelatud (lõige 1) ning

lõikes 2 sisalduvad sellest üldisest keelust erandid. Seega on eriliiki isikuandmetele

kehtestatud kõrgem kaitsetase ja eritingimused, mistõttu tuleb seaduses erandite

kehtestamisel ka seda silmas pidada. Sealjuures ei sea me kahtluse alla rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamist kui olulist avalikku huvi, mille alusel on tõepoolest

õigus erandeid kehtestada (artikkel 9 lõige 2 punkt (g)). Samas peaks need erandid olema

selged ja täpsed, mistõttu võiks just eriliiki isikuandmete puhul olla seaduse tekstis kirjas,

milliseid eriliiki isikuandmeid on õigus töödelda (kõnesoleval juhul üksnes rahvust).

Lisaks, seoses RahaPTS § 581 lg 2 lisamisega tõusetub küsimus erinevate normide

omavahelisest suhtest. Esiteks viidatakse üldiselt isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi

IKS) ning IKÜM reeglitele, kuid lisaks tuuakse eraldi välja turvameetmete võtmise

kohustus. Selguse huvides võiks see olla sõnastatud näitena IKS-i ja IKÜM-i reeglitest, et

ei jääks muljet, nagu oleksid turvameetmed ainsad või peamised IKS-i ja IKÜM-i nõuded,

mida peab järgima. Teiseks jääb arusaamatuks teise lause eesmärk, mille kohaselt

kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile andmete edastamisel

rakendatakse IKÜM-i artikli 49 lg 1 p-s (d) ning IKS § 48 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatut.

Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele

on nii IKÜM-s kui ka IKS-s süsteemselt reguleeritud ning viidatud sätted kohalduvad

üksnes erandlikes olukordades (s.t kui muud edastamise viisid ei ole võimalikud). Seega

ei saaks vaikimisi kohe nendest olukordadest lähtuda, vaid igal konkreetsel juhul tuleb

hinnata, mis alusel just selles olukorras teabe edastamine toimub. Kokkuvõtlikult võiks

RahaPTS § 581 lg 2 olla sõnastatud järgnevalt:

Arvestatud osaliselt.

RahaPTS § 58 lõige 1 reguleerib ettekirjutusega teabe

küsimist. Kuivõrd ettekirjutusega eriliigiliste isikuandmete

küsimise vajadus praktikas pigem puudub, tuleb pidada

mõistlikuks selle osa RahaPTS § 58 lõikest 1 välja jätmist.

RahaPTS § 58 lõige 1 sõnastatakse võrreldes eelnõu esimese

versiooniga mõnevõrra erinevalt ning vastavalt sellele on

muudetud ka seletuskirja (eelnõu ja seletuskirja § 1 p 12).

Küll aga esineb eriliigiliste isikuandmete töötlemist

Rahapesu Andmebüroo andmekogus, mistõttu eriliiki

isikuandmete töötlemine RahaPTS § 581 lõikes 1 siiski

reguleeritakse ning täiendatakse seletuskirja näitliku

loeteluga töödeldavatest eriliikidest. Näiteks võib RAB-ile

esitatavates teadetes olla kajastatud erinevaid eriliigilisi

isikuandmeid peale rahvuse veel usulised veendumused,

terviseandmed jne, mis võivad teadete kontekstis omada

olulist tähendust.

RahaPTS § 581 lg 2 sõnastatakse vastavalt väljapakutud

sõnastusele.

(2) Rahapesu Andmebüroo töötleb isikuandmeid, järgides isikuandmete kaitse seadusest

tulenevat isikuandmete töötlemise korda ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) 2016/679, muu hulgas rakendades kõiki nimetatud seaduse §-s 43 ja nimetatud

määruse artiklis 32 sätestatud sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid.

4 Eelnõu § 1 punkt 18 (RahaPTS § 591 lg 31) – RAB andmekogu jaoks lisatakse põhimääruse

sisu täpsustav norm, mis on tervitatav. Samas tunduvad mõned elemendid puudu olevat,

eelkõige vastutava töötleja(te) ülesanded, andmete andmekogusse kandmise kord,

andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord. Samuti peaks viimane punkt

käsitlema üksnes muid korraldusküsimusi, mitte muid andmekogu pidamiseks vajalikke

tingimusi, kuivõrd kõikideks olulisteks tingimusteks peaks seaduse tasandil selge volituse

sätestama. Seega võiks RahaPTS § 591 lg 31 sõnastada järgnevalt:

(31) Andmekogu põhimääruses sätestatakse:

1) andmekogu volitatud töötleja;

2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

3) andmekogu pidamise kord ning andmete täpsem koosseis ja nende andmekogusse

kandmise kord;

4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;

5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord;

6) andmete ja andmetöötluse logide säilitamise täpsem kord;

7) muud andmekogu pidamiseks vajalikud korraldusküsimused.

Arvestatud.

5 Eelnõu § 1 punkt 20 (RahaPTS § 593 lg 2) – lisatava sätte teise lõike kohaselt esitatakse

andmete hoidmise, säilitamise ja kustutamise korra täpsustamise volitus RAB andmekogu

põhimääruses. Esiteks jääb ebaselgeks mida peetakse silmas andmete hoidmise all

(eelkõige kas see ei ole juba säilitamise mõistega hõlmatud). Teiseks võiks ühtsuse

Arvestatud.

huvides selle volituse lisada eelnõu kohase RahaPTS § 591 lõikesse 31, mis sätestab

volitusnormi RAB andmekogu põhimääruse sisu kohta.

6 Eelnõu § 1 punkt 25 (RahaPTS § 601) – lisatavas paragrahvis pannakse selgelt kirja,

millistel alustel on andmesubjekti õiguste piiramine lubatud. Sellise selge reeglistiku

kehtestamine on kõnesolevas olukorras väga oluline. Samuti on tervitatav asjaolu, et

õiguste piiramise üle otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi ning piirang seatakse üksnes

juhul, kui see on vältimatult vajalik. Samas jäetakse lahtiseks lg-s 1 sisalduv loetelu,

milliseid andmesubjekti õiguseid võib piirata. Juhime tähelepanu, et IKÜM-is sisaldub

mh nõue, et kehtestada tuleb piirangute ulatus (artikkel 23(2)(c)). Seega eeltoodust ja

seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt ning ka õiguskindluse ja -selguse huvides peavad

piirangud olema ammendavalt sätestatud. Seega tuleks lg 1 sissejuhatav lauseosa

sõnastada järgnevalt:

(1) Rahapesu Andmebüroo võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks

piirata järgmisi andmesubjekti õigusi:

Muudetud ja täiendatud.

Võrreldes eelnõu esimese versiooniga on kavandatavat

RahaPTS § 601 sõnastust muudetud. Sealjuures on arvesse

võetud ka Andmekaitse Inspektsiooni poolt eelnõule esitatud

märkuseid, mis sisaldavad ka võrdlusmaterjali lähiriikide

(Läti ja Leedu) õigusaktidest.

Andmesubjekti õiguste piiramist käsitlev säte sõnastatakse

imperatiivsena, mis tähendab, et Rahapesu Andmebüroo

mitte ei kaalutle õiguste piiramise üle, vaid piirab seaduses

sätestatud eesmärkide täitmiseks sama sätte suletud loetelus

toodud andmesubjekti õigusi. Asjakohased selgitused on

lisatud eelnõu seletuskirja (eelnõu ja seletuskirja § 1 p 24).

7 Eelnõu § 1 punktid 33–35 (RahaPTS § 77 ja 1043) – muudatused puudutavad tegeliku

kasusaaja andmete täiendusi. Sama teemat käsitleb ka 2024. a septembris

Rahandusministeeriumi poolt kooskõlastamisel saadetud RahaPTS muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamise kavatsus (VTK)[3]. Palume eelnõu juures arvesse võtta ka viidatud

VTK kohta esitatud Justiitsministeeriumi arvamust.

Eelnõu võtab arvesse Justiitsministeeriumi arvamust

tegelike kasusaajate andmekogu väljatöötamiskavatsusele.

8 Eelnõu § 2 (AvTS § 35 lg 1 p 53): AvTS-i soovitakse lisada uus juurdepääsupiirang, mille

kohaselt tuleb asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada teave RAB

tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude

avastamist või soodustada nende toimepanemist. Seletuskirjas ei ole selgitatud, kas on

kaalutud ka muude AvTS-i juurdepääsupiirangu aluste võimalikkust ja piisavust (nt AvTS

§ 35 lg 2 p 3: põhjendatud juhtudel asutusesiseseks adresseeritud dokumendid). Palume

seletuskirja vastavalt täiendada.

Muudatus jääb eelnõust välja. RAB-i tegevuse meetodeid ja

taktikat kaitsev norm sõnastatakse RahaPTS-is.

[3] https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/06d4450b-a665-4381-9260-e4c56486ae93

9 Märgime, et plaanitavad muudatused toovad kaasa vajaduse teha e-äriregistris arendusi nii

portaalis kui ka e-äriregistri teenustes. Seletuskirjast ei tulene üheselt, kas e-äriregistri

arenduste kuludega on arvestatud. Oluline on teada, kuidas ning kes katab e-äriregistris

vajalike arenduste kulu. Kulu täpne suurus selguks põhjalikuma analüüsi käigus.

Andmete edastamisel läbi X-tee kasutaksid e-kinnistusraamat ja karistusregister

olemasolevaid X-tee teenuseid. Kui eelviidatud muudatused toovad kaasa

arendusvajaduse, siis saame kaasnevate kulude kohta anda täpsema hinnangu detailsema

analüüsi käigus. Seletuskirjas ei ole nende võimalike kuludega arvestatud.

X-tee teenuste arendamisega kaasnev ligikaudne

kuluarvestus on täiendusena toodud eelnõu seletuskirja osas

7.

Siseministeerium

1 Eelnõu § 1 punktiga 7 kavandatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse (edaspidi RahaPTS) § 49 lõikes 7 asendada tekstiosa „ning saadud teabe

kasutamise kohta“ tekstiosaga „saadud teabe kasutamise ning rahapesu ja terrorismi

rahastamise või sellega seotud kuriteo kahtlusega tehingu tunnuste kohta“. Kehtiv

RahaPTS § 49 lõige 7 sätestab: „Asjakohastel juhtudel annab Rahapesu Andmebüroo

kohustatud isikutele tagasisidet nende poolt teavitamiskohustuse täitmise ning saadud

teabe kasutamise kohta.“. Siseministeerium on seisukohal, et kavandatavast sõnastusest

ega seletuskirjast pole täpselt aru saada, mis on kuriteo kahtlusega tehingu tunnus. Kas

mõeldakse kuriteotunnustega tehingut? Kohustatud isikutele tagasisidestamise juures

tuleb silmas pidada asjaolu, et teabe maht ei tohiks asuda kahjustama võimalikku

kriminaalmenetlust, mis vastava teabega seotud võib olla. Kui tegemist on

kuriteotunnustega, siis on eelduslikult kriminaalmenetlus alustatud.

Kriminaalmenetluses kogutud teave on asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teave,

mistõttu Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) ei tohiks sellist teavet kohustatud

isikutele edastada prokuratuuri nõusolekuta. Sellest tulenevalt palume seletuskirjas

hinnata selgitamise vajalikkust, millist teavet tagasisidestatakse. Täiendavalt palume

kasutada läbivalt ühte vormi, kas „kuriteo kahtlusega“ või „kuriteokahtlusega“ nagu

kehtivas RahaPTS §-s 51 lg 5

Arvestatud ja selgitatud.

Rahapesu Andmebüroo lähtub andmete edastamisel

RahaPTS-i ja teiste asjakohaste õigusaktidega seatud

piirangutest ja andmekaitsenõuetest. Tagasisidestamine

toimub ulatuses, mis ei takista rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise ja seonduvate kuritegude

avastamist ning uurimist ja kriminaalmenetluse kulgu.

RahaPTS § 54 lg 1 p 1 on edaspidi sõnastatud selliselt, et

Rahapesu Andmebüroo ülesanded on: 1) rahapesu ja

terrorismi rahastamise ja sellega seotud kuritegude

tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine,

kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine,

analüüsimine ja edastamine. Samalaadne muudatuse viiakse

sisse ka RahaPTS § 54 lg 1 punkti 2, kus lisatakse rahapesu

ja terrorismi rahastamisele sellega seotud kuriteod.

RahaPTS § 49 lg 7 sõnastamisel on lähtutud samast loogikast

– kahtlus võib olla nii rahapesu ja terrorismi rahastamise

kuriteo kahtlusega tehingu või sellega seotud kuriteo

kahtlusega tehingu tunnus. Seetõttu ei kirjutata sõna

„kuriteokahtlus“ kokku. Samuti ei saa eemaldada lausest

sõna „kahtlus“, kuna kohustatud isikute poolt edastatud

teadete puhul on üldjoontes esmalt tegemist kahtlusega

kuriteo toimumise osas.

2 Eelnõu § 1 punktiga 8 kavandatakse muuta ja sõnastada RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 2

järgmiselt „1) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske,

ohte, suundumusi, mustreid ning toimimisviise, kasutades selleks olemasolevat ja

kogutavat teavet, sealhulgas andmeid teistelt asutustelt ning päringute teel saadavaid

andmed riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku isiku andmekogust;“.

Siseministeerium on seisukohal, et märkimata on jäänud esitatud loetelust

„haavatavused“. Ometi on haavatavused riikliku riskihindamise üks osa ja nende

teadvustamine ning selgitamine aitab kasutusele võtta vajalikke meetmeid. See on

leidnud mainimist ka eelnõu seletuskirja seaduse mõjude peatükis (leheküljel 31):

“MONEYVAL’i hindamise raportis toodi välja, et Eesti ei oma piisavat ülevaadet ja

teadlikkust rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest. Ohtude ja haavatavuste

tuvastamiseks on vaja paremat teadlikkust hetkeolukorrast. See on ka üks

võtmesoovitusest, mille osas oodatakse edaspidi Eestilt edusamme, rõhutades siinjuures

asjaolu, et edusammude tagamiseks on oluline pädeva asutuse õigus pärida analüüsiks

vajalikke andmeid ning et andmed oleksid asjakohasel juhul piisavas ulatuses

kättesaadavad.“ Lisaks eelnõus on kirjaviga punkti numbris: 2 asemel 1.

Siseministeerium teeb seetõttu ettepaneku sõnastada toodud muudatus järgmiselt: „2)

strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte,

haavatavusi, suundumusi, mustreid ning toimimisviise, kasutades selleks olemasolevat

ja kogutavat teavet, sealhulgas andmeid teistelt asutustelt ning päringute teel saadavaid

andmed riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku isiku andmekogust;“

Kommentaaris viidatud eelnõus esinev kirjaviga on

parandatud.

Käesoleva eelnõu eesmärk on saavutada parem selgus

hetkeolukorrast läbi tõhusama ja eesmärgipärasema

andmetöötluse ning strateegilise funktsiooni parandamise.

Asjakohasele andmetöötlusele ja andmete kättesaadavuse

olulisusele viitab ka MONEYVAL’i hindamise raporti

sõnastus.

Oleme seisukohal, et andmetöötlusfunktsioonide

parandamine aitab kaasa kõigi RahaPTS § 54 lõike 1 punktis

2 nimetatud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning seotud

kuritegude käsitlustele ning nende käsitluste kaudu on

strateegilise analüüsi käigus äratuntavad ka haavatavused. Ühtlasi on iga sellise uue termini toomine seaduses

riskantne, kuna see võib tekitada ootusi mingit uutmoodi

täiendava tegevuse osas.

Peame mõistlikuks teha vajalikud muudatused Rahapesu

Andmebüroo ülesannetes koos Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu direktiivi nr 2024/1640, 31. mai 2024, mis käsitleb

mehhanisme, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et

tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi

rahastamise eesmärgil, millega muudetakse direktiivi (EL)

2019/1937 ning muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 ja

tunnistatakse see kehtetuks, ülevõtmisega.

3 Siseministeerium teeb eelmisest tähelepanekust kantuna ettepaneku lisada sõna

„haavatavus“ vastavas käändes eelnõus planeeritud muudatuste juurde, mis puudutavad

järgmisi RahaPTS sätteid: § 54 lõige 1 punkt 5; § 591 lõige 1 punkt 2; § 592 lõige 5 ja §

63 lõige 2.

Mittearvestatud. Vt kommentaari 2 selgitust!

4 Eelnõu § 1 punktiga 11 kavandatakse RahaPTS § 55 täiendada lõikega 31 järgmises

sõnastuses: „(31 ) Ettekirjutust põhistava dokumendiga tutvumisest täieliku või osalise

keeldumise korral avaldatakse teabe taotlejale keeldumise õiguslikud alused.“.

Siseministeerium on seisukohal, et kui isik keeldub tutvumisest, siis selleks ei ole

õiguslikke aluseid vaja. Põhjendada tuleb tutvustamisest või dokumendiga tutvumise

võimaldamisest keeldumist. Ministeerium teeb ettepaneku eelnõus teha sellest tulenevalt

vajalikud muudatused.

Kavandatud muudatus jääb eelnõust välja.

5 Eelnõu § 1 punktiga 13 kavandatakse RahaPTS § 58 täiendada lõikega 12 järgmises

sõnastuses: „(12) Rahapesu Andmebürool on õigus käesoleva seaduse § 54 lõike 1

punktidest 1, 2, 6, 8 ja 9 tulenevate ülesannete täitmiseks saada andmeid, sealhulgas

jälitustoimingutega ja salajase koostöö abil kogutud andmeid, enda määratud tähtajaks

kõigilt jälitusasutustelt õigusaktidega sätestatud korras.“. Siseministeerium märgib, et

jälitustoiminguga kogutud andmete kasutamise õiguse sätestab kriminaalmenetluse

seadustiku (edaspidi KrMS) §-i 12612 „Jälitustoimikute ja jälitustoiminguga kogutud

teabetalletuste säilitamine, kasutamine ja hävitamine“ lõige 3, mille kohaselt võib

jälitustoiminguga saadud andmeid kasutada: 1) teises jälitustoimingus; 2) teises

kriminaalmenetluses; 3) julgeolekukontrollis; 4) välisinvesteeringu usaldusväärsuse

hindamiseks välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse tähenduses; 5)

seaduses sätestatud juhul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks; 6) isiku tööle

või teenistusse võtmise ja loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku seaduses sätestatud

nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Siseministeerium on seisukohal, et ilma viidatud

KrMS-i sätet muutmata ei saa laiendada RAB-i ülesannete loetelu, mille puhul võib

kasutada jälitustoiminguga saadud andmeid. Lisaks ei ole seletuskirjas selgitatud, miks

jälitustoiminguga kogutud teave RAB ülesannete täitmiseks vajalik on, nt § 54 lõike 1

punktis 6 toodud ülesande (koostöö kohustatud isikute, pädevate järelevalveasutuste ja

uurimisasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel) täitmiseks. Kuigi

tähtaeg on RahaPTS § 58 lõikes 3 sätestatud, ei saa RAB jälitusasutusele määrata tähtaega,

KrMS-i muutmine ei ole hetkel päevakorral. Muudatuse

eesmärk oli seletuskirja kohaselt täpsustada RAB-i õigust

jälitusasutustelt teabe kogumiseks ning tagada

jälitusasutustelt saadud teabe kasutuseesmärkide

läbipaistvuse, kuid KrMS-i muutmine ei ole hetkel

päevakorral ning kavandatud muudatus jääb eelnõust välja.

mille jooksul jälitustoiminguga saadud andmed RAB-le esitada tuleb. Poolelioleva

kriminaal- ja /või jälitusmenetluse ajal ei ole see üldjuhul võimalik. Siseministeerium ei

toeta RahaPTS § 58 lõike 3 sisu muutmist selliselt, et RAB-l oleks õigus saada

jälitustoiminguga ja salajase koostöö abil kogutud andmeid lisaks rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamisele ka muude ülesannete täitmiseks. Nii lepiti kokku ka RAB-i

üleviimisel Rahandusministeeriumi valitsusalasse. RAB ei ole uurimis- ega jälitusasutus,

samas on aga RAB-il eelnõust tulenevalt soov omada kõikide jälitusasutuste teavet.

6 Eelnõu punktiga 17 kavandatakse RahaPTS § 591 lõike 1 tekst sõnastada järgmiselt: „(1)

Rahapesu Andmebüroo andmekogu peetakse eesmärgiga täita järgmisi Rahapesu

Andmebüroo seadusest tulenevaid ülesandeid: 1) rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine,

registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine; …“. Edasi tuuakse loetelu

RAB ülesannetest, mis on praktiliselt samad § 54 lõikes 1 toodud loeteluga, välja on

jäänud üksnes järgmised ülesanded: 6) koostöö kohustatud isikute, pädevate

järelevalveasutuste ja uurimisasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamisel; 7) kohustatud isiku töötajate, uurijate, prokuröride ja kohtunike

koolitamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seonduvates küsimustes;

10) käesolevas seaduses sätestatud väärtegude menetlemine. Siseministeerium juhib

tähelepanu, et toodud paragrahvis on RAB ülesanded seaduses uuesti üles loetletud,

kusjuures punktid 2 ja 5 erinevas sõnastuses võrreldes § 54 lõikes 1 sätestatud

ülesannetega (eelnõuga need punktid muudetakse). Ehk oleks otstarbekas kasutada

viitamist vastavale paragrahvi punktidele.

Arvestatud.

7 Eelnõu § 1 punktiga 19 kavandatakse sõnastada RahaPTS-i paragrahvi 592 lõike 1 punkt

järgmiselt: „§ 592. Andmete töötlemine Rahapesu Andmebüroo andmekogus (1)

Rahapesu Andmebüroo andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid: 1) füüsilise isiku

üldandmed – sünniaeg, surmaaeg, sünnikoht, rahvus, elukoht, hooldusõiguse, eestkoste

või teovõime piiramise andmed, sugulus- ja hõimlussuhete andmed, registreeritud

elukaaslase andmed, isikut tõendava dokumendi andmed, hariduse ja töötamise andmed,

kahtlustuse või süüdistuse andmed, karistatuse andmed, kontode andmed;“

Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkt 15 annab RAB-le terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õiguse saada andmeid

karistusregistri arhiivist. Siseministeerium juhib tähelepanu, et seletuskirjas võiks olla

märgitud, kas RAB-i andmekogusse kantakse ja hoitakse ka varasemate ehk arhiivi

kantud karistuste andmeid.

Arvestatud.

8 Eelnõu § 1 punktiga 19 kavandatakse RahaPTS § 592 lõige 4 sõnastada järgmiselt: „(4)

Rahapesu Andmebürool on käesoleva seaduse § 591 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 7–9

nimetatud ülesannete täitmiseks õigus läbi viia profiilianalüüs, mille eesmärk on

rahapesu ja terrorismi rahastamisele viitavate riskitunnuste arvutamise kaudu määratleda

isiku võimalik seotus või seotuse tõenäosus rahapesu, terrorismi rahastamise ja sellega

seotud kuritegudega.“ Siseministeerium juhib tähelepanu, et õige oleks viidata § 54

lõikes 1 loetletud ülesannetele, sest RAB ülesanded on sätestatud selles paragrahvis.

Arvestatud.

9 Eelnõu § 1 punktiga 21 kavandatakse RahaPTS § 60 lõige 1 sõnastada järgmiselt: „(1)

Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvad andmed on konfidentsiaalsed ning

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.

Rahapesu Andmebüroo andmekogust väljastatakse andmeid üksnes käesolevas seaduses

sätestatud juhtudel ja korras. Juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus

sisalduvale teabele ning selle töötlemise õigus on teabevajadusega Rahapesu

Andmebüroo ametnikul ja töötajal. Rahapesu Andmebüroo ametnikud ja töötajad on

kohustatud hoidma neile teadaolevat rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud teavet

saladuses tähtajatult.“. Siseministeerium juhib tähelepanu, et lõikes esineb büroo nimi

ebaotstarbekalt sageli ehk viiel korral. Lisaks tuleks ette näha juurdepääsupiirangu

tähtaeg, vastasel korral kohaldub avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 40. Praktikas

on tuletatud tähtajatu juurdepääsupiirang kõnealuse sätte kolmandast lausest, mille sisu

eelnõuga ei muutu. Samas selgitatakse seletuskirjas: „Juurdepääsupiirangute kestus

andmetele on seotud RahaPTS § 593 sätestatud säilitamise tähtajaga ehk andmekogudes

sisalduvat teavet käsitletakse konfidentsiaalsena kogu teabe eluea jooksul.“.

Kavandatud RahaPTS § 60 lõike 1 sõnastust on muudetud

ning toodud välja Rahapesu Andmebüroo andmekogus

sisalduva teabe liigid, mille osas juurdepääsupiirang kehtib.

Seletuskirjas on selgitatud seda liiki teabe kaitsmise

vajalikkust, lähtudes rahvusvahelistest õigusaktidest, mida

tuleb Rahapesu Andmebüroo tegevusele kohaldada ning

mille järgimisega on Rahapesu Andmebüroo seotud, kuid

võttes aluseks ka eelviidatud Tromsø konventsioonist

tuleneva raamistiku.

Eelnõusse on lisatud RahaPTS § 60 lg 11, mis käsitleb

Rahapesu Andmebüroo ametnike, töötajate ja sama sätte

lõikes 6 nimetatud isikute kohustust hoida neile Rahapesu

Andmebüroo ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud

kohustatud isikutelt või muudelt isikutelt või asutustelt,

sealhulgas välisriigi asutuselt saadud teavet rahapesu ja

terrorismi rahastamise või sellega seotud kuritegude

kahtluse, samuti teavet Rahapesu Andmebüroo tegevuse

meetodite ja taktika kohta konfidentsiaalsena tähtajatult.

Sätte lisamise vajalikkust ja tähtajatu konfidentsiaalsuse

olulisust on käsitletud seletuskirjas (eelnõu ja seletuskirja §

1 p 19).

10 Eelnõu § 1 punktiga 25 kavandatakse täiendada RahaPTS § 601 lõikega 2 järgmises

sõnastuses: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi

juhul, kui piiramata jätmine võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist,

avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja

vabadusi; 3) ohustada avaliku korra kaitset või riigi julgeolekut; 4) takistada rahapesu

või terrorismi rahastamise tõkestamist.“. Siseministeerium juhib tähelepanu, et RAB ei

ole uurimis- ega jälitusasutus, büroo ülesandeks ei ole süütegude avastamine,

menetlemine ja karistuste täideviimine, samuti avaliku korra või julgeoleku tagamine.

Seega tekib kahtlus, kas RAB saaks kehtestada juurdepääsupiiranguid punktide

RahaPTS § 601 lõike 2 (v.a süüteo tõkestamine) ja 3 alusel? Käesoleva ajani kehtestas

RAB piirangud RahaPTS § 60 lõike 1 alusel tähtajatult, sh andmesubjektile. Kas eelnõus

planeeritavate muudatustega hakatakse piiranguid teostama § 601 lg 2 alusel, arvestades

sama paragrahvi lõiget 4, mille kohaselt andmesubjekti õigust teavet saada ja enda kohta

käivate andmetega tutvuda piiratakse kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

aluste äralangemiseni?

Võrreldes eelnõu esimese versiooniga on kavandatavat

RahaPTS § 601 sõnastust muudetud. Sealjuures on arvesse

võetud ka võrdlusmaterjali lähiriikide (Läti ja Leedu)

rahapesu andmebüroode tegevust reguleerivatest

õigusaktidest. Seletuskirja on lisatud asjakohased selgitused

põhjendamaks isikule teabe avaldamisest keeldumise aluseid

ja ulatust (eelnõu ja seletuskirja § 1 p 24).

Andmesubjekti õigust saada teavet ja enda kohta käivate

andmetega tutvuda piiratakse kuni sama paragrahvi lõikes 2

sätestatud aluste äralangemiseni

11 Eelnõu § 1 punktiga 26 kavandatakse RahaPTS § 63 lõige 1 sõnastada järgmiselt: „(1)

Rahapesu Andmebürool on õigus vahetada teavet, sealhulgas isikuandmeid sisaldavat

teavet, ja sõlmida koostöökokkuleppeid rahapesu andmebüroo ülesandeid täitva

välisriigi asutusega (edaspidi teine rahapesu andmebüroo) või /../“. Siseministeerium

juhib tähelepanu, et eelnõus kasutatakse sõna „edaspidi“ sõnaühendi esmakordsel

mainimisel. Sõnaühendit „välisriigi rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvale asutusele“

on kasutatud juba eelnõus esitatud § 601 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 3. Samuti teeme

ettepaneku sõnaühendi juures kasutada sõnu läbivalt samas järjekorras.

Arvestatud.

12 Eelnõu § 1 punktiga 32 kavandatakse RahaPTS paragrahvi 72 täiendada lõikega 22

järgmises sõnastuses: „(22) Isiku korrektse ärialase maine kontrollimiseks on Rahapesu

Andmebürool õigus: 3) töödelda riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku

juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogu, sealhulgas e-toimiku

süsteemi, isikut tõendavate dokumentide andmekogu, rahvastikuregistri, töötamise

registri, piirikontrolli infosüsteemi, sissesõidukeeldude registri, karistusregistri,

majandustegevuse registri ja äriregistri andmeid; 5) töödelda välismaiselt õiguskaitse- ja

järelevalveasutuselt saadud andmeid.“. Siseministeerium kahtleb, kas on

proportsionaalne, kui korrektse ärialase maine kontrollimiseks antakse RAB-le õigus

töödelda kõigi uurimisasutuste kriminaalmenetluste andmeid? Kas karistusregistri

andmetest ei piisa? Kas kindlasti on vajalik juurdepääs piirikontrolli infosüsteemile?

Minimaalselt oleks vaja seda seletuskirjas argumenteerida ja põhjendada. Vastasel korral

Eelnõu seletuskirja § 1 punkti 30 (enne 32) on täiendatud

vastavate selgitustega teabe töötlemise vajaduse kohta.

Mõiste osas on parandus eelnõusse sisseviidud.

pole võimalik selle põhjendust kaaluda ega sellega nõustuda. Punktis 5 tuleks kasutada

sõna „välismaiselt“ asemel mõistet „välisriigi“, mis juba on seaduses kasutusel.

13 Eelnõuga §-ga 2 soovitakse muuta AvTS § 35 lõiget 1 ja täiendada seda punktiga 53

järgmises sõnastuses: „53 ) teabe Rahapesu Andmebüroo tegevuse meetodite ja taktika

kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada

nende toimepanemist;“. Siseministeerium kahtleb, kas RAB meetodeid ja taktikat saab

siduda süütegude avastamisega, kui RAB-le seadusega sellist ülesannet pandud ei ole.

Lisaks pole taolised määratlused RahaPTS-s kasutusel ega sisustatud, mistõttu jääb

arusaamatuks, mida silmas peetakse.

Kavandatud muudatus jääb eelnõust välja.

14 Lisaks soovib Siseministeerium esitada seaduse muutmise eelnõuga täiendavad

ettepanekud: a) Soovitame mõistete ja sõnaühendite kasutamist ühtlustada. KrMS ja

teised seadused kasutavad sõnaühendeid – kuritegude ennetamine, avastamine,

tõkestamine, menetlemine, kohtueelne menetlemine ja karistuse täideviimine. RahaPTS-

s on kasutusel läbisegi kuritegude tuvastamine, vältimine, tõkestamine, kohtueelne

uurimine, näiteks:  § 60 (2) Rahapesu Andmebüroo on kohustatud rahapesu või

terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja

kohtueelseks uurimiseks edastama olulised andmed, sealhulgas maksu- ja pangasaladust

sisaldavad andmed, prokuratuurile, uurimisasutusele ja kohtule.  § 60 (3) Rahapesu

Andmebüroos registreeritud andmeid edastatakse ainult kohtueelset menetlust teostavale

asutusele, prokurörile ja kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks, samuti

halduskohtule halduskohtumenetluses, kui lahendatakse Rahapesu Andmebüroo taotlust

või Rahapesu Andmebüroo toimingu või haldusakti kohta esitatud kaebust või protesti.

 § 601 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi juhul,

kui piiramata jätmine võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist,

menetlemist või karistuse täideviimist. b) Samuti tuleks seaduses läbivalt kasutada sõna

„uurimisasutus“, mitte kasutada seda vaheldumisi sõnaühendiga „kohtueelset menetlust

teostav asutus“. c) Teeme ettepaneku lisada RahaPTS-i võimalus, mille kohaselt saab

RAB osutada kaasabi (jagada teavet ja teha koostööd) kriminaaltulu tuvastamisel ka

juhul, kui tegemist ei ole otseste viidetega rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud

kuriteole. Põhjendus taolise laienduse sisseviimiseks oleks täiendav meede rahapesu ja

terrorismi rahastamise riski ära hoidmiseks või vähendamiseks.

Mõistete ühtlustamise osas osaliselt arvestatud.

Täname ettepaneku eest lisada RahaPTS-i võimalus, mille

kohaselt saab RAB osutada kaasabi. Samuti täname

juhtimast tähelepanu RahaPTS-is sisalduvale

mõistekasutusele. Käesoleval hetkel jäävad muudatused

eelnõu skoobist väljapoole ning kitsa ajaraami tõttu

eelnõusse uusi muudatusi ei lisata.

Peame mõistlikuks analüüsida soovitavaid muudatusi ning

vajadusel teha muudatused koos Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu direktiivi nr 2024/1640, 31. mai 2024, mis käsitleb

mehhanisme, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et

tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi

rahastamise eesmärgil, millega muudetakse direktiivi (EL)

2019/1937 ning muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 ja

tunnistatakse see kehtetuks, ülevõtmisega.

15 Seletuskirja leheküljel nr 10 on märgitud: „kuna RahaPTS § 58 lõike 3 regulatsioon

jälitustoimingute ja salajase koostöö abil andmete kogumise kohta on edaspidi sätte

loogilise järjestuse ja terviklikkuse huvides sätestatud uues sõnastuses § 58 lõikes 12 ,

tunnistatakse RahaPTS § 58 lõige 3 kehtetuks.“. Siseministeerium juhib tähelepanu, et

uues sõnastuses on märgitud see § 60 lg 31 , mille leiab eelnõu punktist 22 järgmises

sõnastuses: „paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31)

Jälitusasutustelt saadud jälitustoimingutega ja salajase koostöö abil kogutud andmete

edastamiseks teistele asutustele peab Rahapesu Andmebürool olema teabe esitanud

jälitusasutuse kirjalik luba.“ Teeme ettepaneku teha seletuskirjas viite juures parandus.

RahaPTS § 58 lõiget 3 puudutav muudatus jääb eelnõust

välja ning § 58 lõikega 12 ei täiendata. Vastav korrektuur

tehakse eelnõu seletuskirjas.

Kaitseministeerium

1 Selgitame, et julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) § 2 lõike 1 järgi on

julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk tagada mittesõjaliste ennetavate vahendite

kasutamise abil riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega, samuti koguda ja

töödelda julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajalikku teavet.

Julgeolekuasutuste teabe kogumise ja töötlemise ülesanded on sätestatud JAS-i §-s 6 ja

§ 7 lõikes 1. Välisluureameti üks ülesandeid on riigile välis-, majandus- ja

riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajaliku välismaiseid tegureid või

tegevust puudutavat teabe kogumine ja töötlemine. Julgeolekuasutuste teabe kogumise

ja töötlemise ülesandeid on Vabariigi Valitsus riigi vajadustest lähtuvalt täpsustanud

JAS-i § 9 lõike 2 alusel kehtestatud riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavas. Riigi

julgeolekut puudutavad välismaised tegurid ja tegevus seonduvad kõige muu hulgas ka

rahapesu ja terrorismiga, mille tõkestamises osalemine on üks paljudest Välisluureameti

rakendatavatest mittesõjalistest ennetavatest meetmetest. Piiriüleselt kogutud teavet

kasutatakse nii rahapesu kui ka terrorismi tuvastamisel, ärahoidmisel ja uurimisel.

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse (edaspidi VUHS) § 14 lg 1

kohaselt kuulub Välisluureamet välisinvesteeringu komisjoni koosseisu. Komisjoni

ülesandeks on hinnata välisinvesteeringu mõju Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi

julgeolekule ja avalikule korrale ning kooskõlastada välisinvesteeringu loa andmine või

jätta see kooskõlastamata (VUHS § 15 lg 1 p1). Julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks

on VUHS-iga loodud meede, mis annab süsteemse vaate teatud majandussektorites

tehtavatele välisinvesteeringutele, meetme abil on loodud õiguslik alus koguda teavet ja

analüüsida nende investeeringute mõju Eesti julgeolekule või avalikule korrale ning

välispoliitikale laiemalt. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel peab komisjon

kaaluma vastava tehingu mõju avalikule korrale ja julgeolekule ning tuvastama

võimalikud riskid. Komisjoni liige võib lisaks välisinvesteeringu loamenetluses esitatule

Kaitseministeeriumi põhjenduste kohaselt võib RAB-i

töödeldaval teabel olla määrav tähtsus nii julgeolekuteabe

kogumise menetluses, rahapesu ja terrorismi tuvastamise

menetluses, julgeolekukontrolli menetluses ning ka

osalemiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sellega

seotud kuritegude tõkestamises.

Seega RahaPTS § 60 lõike 2 täiendamine soovitud

sõnastuses tegelikult kirjeldatud eesmärki tervikuna ei

täidaks, kuivõrd RahaPTS § 60 lõige 2 on suunatud kitsalt

kuritegude tõkestamisele ja kohtueelsele menetlusele. Lisaks

peab andmete edastamine olema RAB-i kaalutlusotsus, mitte

imperatiivne kohustus. Eelnevat silmas pidades on kõige

optimaalsem lahendus reguleerida teabe edastamine

julgeolekuasutusele sarnaselt Politsei- ja Piirivalveametile,

Maksu- ja Tolliametile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile RahaPTS § 60 eraldi lõikes 54, pidades

silmas sama paragrahvi lõikes 4 toodud ulatust ja

julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmise

eesmärki.

kasutada esindatava asutuse põhiülesannete täitmise käigus kogutud teavet. Sageli on

oluline võrrelda piiriüleselt kogutud teavet koos muu olemasoleva teabega, et hinnata

võimalikke julgeolekuriske. Seetõttu on vajalik, et Välisluureametil on ligipääs ka

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks puudutavale teabele, et arvamuse

kujundamiseks analüüsida ja sünteesida seda teavet juba olemasoleva teabega. Eelnevale

lisaks on Välisluureamet julgeolekukontrolli asutuse riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) § 48 lõike 3 alusel. RSVS-i § 49 lõike 1 järgi lähtub

Välisluureamet isikutele riigisaladusele juurdepääsu loa andmiseks läbiviidava

julgeolekukontrolli tegemisel, sealhulgas isikuandmete töötlemisel, samuti JAS-ist.

Seega võib Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB-i) töödeldaval teabel olla nii

julgeolekuteabe kogumise menetluses, rahapesu ja terrorismi tuvastamise menetluses,

kui ka julgeolekukontrolli menetluses määrav tähtsus ning ka Välisluureamet vajab

teavet selleks, et osaleda rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sellega seotud

kuritegude tõkestamises (s.t JAS i § 4 tähenduses nende ärahoidmises mis tahes

seaduslikul viisil enne nende toimepanemist) ja tuvastamises (s.t nende asjaolude

väljaselgitamises osalemises). Vastastikune sujuv teabevahetus võimaldab kõigil

asutustel oma ülesandeid paremini täita, sest ühe valduses võivad olla andmed, millele

tuginedes saavad teised asutused koguda ja töödelda teavet oma Julgeolekuasutuste ja

mis tahes muude asutuste ja isikute koostööd ja teabevahetust toetavad normid on JAS-

is olemas ning sisulist muutmist ei vaja. JAS-i § 211 lõike 1 järgi võib julgeolekuasutus

oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks koguda ja töödelda muu hulgas

isikuandmeid, eriliiki isikuandmeid, anonüümitud andmeid ning üldsusele suunatud ja

avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid. Sama paragrahvi lõike 5 järgi võib

julgeolekuasutus kogutud teavet töödelda JAS-is või muus seaduses sätestatud ülesande

täitmiseks või täitmise tagamiseks. JAS-i § 22 lõikest 1 tulenevalt on julgeolekuasutusel

õigus saada oma ülesannete täitmisel abi riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja

ametnikelt. JAS-i § 31 lõike 1 alusel on julgeolekuasutusel õigus saada isikuandmeid ja

muud teavet muu hulgas riigiasutustelt. 2015. aastal jõustunud muudatusega jäeti JAS-i

§ 31 lõikest 1 välja sõnad „ning kui seadusega ei ole selliste andmete üleandmine

keelatud“, viidates seaduseelnõu seletuskirjas, et „tegemist on ebavajaliku täpsustusega,

kuna kui JAS-i alusel on julgeolekuasutusel vastavate andmete küsimiseks pädevus, on

tegemist piisava õigusliku alusega“. JAS-i § 311 järgi on julgeolekuasutusel tasuta

juurdepääs seadusega pandud ülesannete täitmiseks avaliku teabe seaduse alusel

asutatud andmekogu andmetele (selle sätte täpsustuse kohta vt käesoleva eelnõu § 1

punkti 4). JAS-i §-des 31 ja 311 ei ole esitatud lisatingimusi ega piiranguid. Need sätted

erinevad mitmete teiste Eesti riigiasutuste tegevust korraldavate seaduste samalaadsetest

sätetest, milles on teabe saamise õigusele esitatud sageli lisatingimusi. Nt RahaPTS-i §

59 järgi on RAB-il õigus saada andmekogude andmeid vastavalt õigusaktides sätestatud

korrale. JAS-i § 32 lõigete 1 ja 2 järgi on julgeolekuasutus omakorda kohustatud

edastama oma ülesannete täitmisel saadud teabe teisele riigiasutusele (sh RAB-ile), kui

see on vajalik teisele riigiasutusele pandud ülesannete täitmiseks või terrorikuriteo

tõkestamiseks või kui see on seotud terrorikuriteo toimepanemise ohuga ning kui see ei

kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist. Teabe kogumisel ja edasisel töötlemisel

kohalduvad JAS-i §-s 3 sätestatud põhimõtted, sh JAS-i § 3 lõike 1 punktis 4 esitatud

kohustus koguda ja töödelda teavet viisil, mis tagab selle turvalisuse, sealhulgas kaitseb

loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või

kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid.

Praktikas lisanduvad sellele veel RSVS-is ja selle alusel antud määrustes esitatud

riigisaladuse kaitse nõuetest tulenevad lisakohustused. Ülal kirjeldatud sätetest

tulenevalt on julgeolekuasutustel õigus saada kõigilt asutustelt (sh RAB-ilt) ja kõigist

andmekogudest andmeid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks sõltumata

sellest, mis detailsusega on andmete saamise õigust reguleeritud muudes eriseadustes.

Saadud teavet, sh panga- või maksusaladust sisaldavat teavet töötlevad

julgeolekuasutused viisil, mis tagab selle kaitse maksimaalsel määral. Hoolimata ülal

kirjeldatud põhimõtetest ja normidest on praktikas ilmnenud teabe jagamise ulatust

puudutav ebaselgus, sest RahaPTS-is ei sisaldu JAS-i üldnormile vastavat samasisulist

normi. Samas on RahaPTS-i §-s 60 käsitletud üsna detailselt RAB-i valduses olevate

andmete muudele asutustele ja isikutele edastamist. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada

RahaPTS-i § 60 lõiget 2. Muudatus tuleks teha üksnes õigusselguse eesmärgil ning

sellega ei kaasneks RAB-i, julgeolekuasutuste ega andmesubjektide õiguste kitsendamist

ega laiendamist. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku täiendada rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse § 60 lõiget 2 pärast tekstiosa „sisaldavad andmed,“

tekstiosaga „julgeolekuasutusele,“.

Haridus- ja Teadusministeerium

1 Põhiseaduse § 11 lubab põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, seades

tingimuseks, et piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguse riivel

peab olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema

eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). Eelnõu

seletuskirjas on strateegilise analüüsi tarbeks andmete kogumi töötlemisega kaasneva

põhiõiguste riive materiaalse põhiseaduspärasuse juures selgitatud riive legitiimseid

eesmärke ning hinnatud põhiõiguste riive sobivust, kuid sisuliselt on jäetud hindamata

riive vajalikkus ning mõõdukus. Riive vajalikkust saab jaatada üksnes siis, kui eesmärki

pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Eelnõu

seletuskirjas on selgitatud, et „õigeaegset ja asjakohast reageerimist ei ole võimalik tagada,

kui puudub teadmine reaalajas toimuvast või puuduvad andmed, mille põhjal hinnata

esinevaid anomaaliaid. Hinnang trendi või mustri olemasolule on adekvaatsem, kui see on

antud suure hulga algandmete pinnalt, mistõttu on andmete kogumi töötlemine vajalik ja

asendamatu abinõu.“ On mõistetav, et teadmine reaalajas toimuvast põhineb andmetel.

Siiski on jäetud selgitamata, kuidas niivõrd ulatuslik isikuandmete töötlemise valik on

ainus viis legitiimse eesmärgi saavutamiseks ja et põhiõigusi vähem piiravaid meetmeid,

st põhiõigusesse vähem sekkuvaid andmeid (sh isikuandmeid), mida kavandatud

muudatustega hakatakse töötlema, ei ole. Väga ulatuslikus mahus erinevate andmete

töötlemine võib selgitamata täpsemalt töötlemise vajalikkust, hakata mõjutama kogutavate

andmete kättesaadavust, seda enam olukorras, kus andmekogude pidajad on oma

kohustuste ulatuse poolest erinevad (riik, kohalik omavalitsuse üksus, avalik- või

eraõiguslik juriidiline isik). Kui isegi jaatada riive vajalikkust, siis sisuliselt on jäetud

analüüsimata riive mõõdukus. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et „strateegilise analüüsi

tarbeks andmete kogumi töötlemine, sealhulgas automatiseeritult, on proportsionaalne

riivega igaühe õigusele perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26) ning vabale

eneseteostusele (PS § 19).“ Meetme mõõdukust analüüsides tuleb ühelt poolt kaalukausile

panna põhiõigusesse sekkumise ulatus ja intensiivsus ning teiselt poolt eesmärgi tähtsus.

Ainuüksi riive mõõdukuse konstateerimisest ei piisa selleks, et sisuliselt näidata, millised

kaalutlused jäävad kaalukausile ning kuidas ühed kaalutlused kaaluvad üles teisi

kaalutlusi. Seda eriti olukorras, kus põhiõiguste riived on niivõrd ulatuslikud ning

intensiivsed. Riive ulatuslikkust ja intensiivsust näitab ka asjaolu, et töödeldavate andmete

ring on lai ning sealjuures puudub isikutel õigus ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta

Selgitatud.

Seletuskirja strateegilise analüüsi funktsiooni käsitleva

põhiseaduspärasuse analüüsi osa juures on selgitatud riive

vajalikkust. Andmete kogumi töötlemine, sealhulgas

automatiseeritult (riive), on vajalik rahapesu ja terrorismi

rahastamise kuritegude tõkestamiseks. Strateegilise analüüsi

puhul toimub tõkestamise tegevus reaalaja riskipildi

tekitamise kaudu, mille põhjal on võimalik hinnata esinevaid

anomaaliaid ning avastada potentsiaalseid rahapesu ja

terrorismi rahastamise juhtumeid. Seletuskirjas on

selgitatud, et isikuandmeid võib töödelda ja on seni

töödeldud käsitsi (alternatiiv), kuid sel meetodil on

välistatud reaalajas riskipildi tekkimine, mistõttu on

takistatud ka efektiivne rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamine. Suure hulga andmete töötlemine on vajalik

trendi või mustri ilmestumiseks, kuivõrd ebapiisava andmete

hulga pinnalt ei pruugi trend või muster olla tuvastatav või

võib osutada ebapiisavaks trendi või mustri esinemise kohta

hinnangu andmiseks.

Riive mõõdukuse osas on seletuskirjas toodud, et

isikuandmeid töödeldakse pseudonüümituna ning

depseudonüümimise vajadus esineb vaid rahapesu ja

terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteo kahtluse

korral. Niisiis toimub andmete töötlemine strateegilise

analüüsi käigus viisil, mis ei võimalda isikut tuvastada ning

pseudonüümitud andmete depseudonüümimiseni jõutakse

vaid rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seotud

kuriteo kahtluse korral. Seega kuni tõsikindla vajaduseni ei

ole töödeldavad andmed isikuga seostatavad ning riive on

andmetöötluse viisi (pseudonüümitult) ja selle eesmärki

(rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seotud

kuriteo tõkestamine) silmas pidades mõõdukas.

Rahapesu Andmebüroo andmekogus andmeid töödeldakse. Ülalkirjeldatu põhjal palume

kaaluda eelnõu seletuskirja täiendamist põhiõiguste riive materiaalse põhiseaduspärasuse

sisulise analüüsiga, kuivõrd näeme ohtu selliste põhiõiguste riive tekkeks, mis võivad

piisava põhjendamiseta kasvada põhiõiguste rikkumiseks.

2 Isikuandmete töötlemisel tuleb mh tagada, et isikuandmed on asjakohased, olulised ja

piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (nn võimalikult

väheste andmete kogumise põhimõte, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 p c).

Eelnõu seletuskirjas ei ole üheski kohas selgitatud, kuidas on kavandatud muudatused

kooskõlas võimalikult väheste andmete kogumise, st minimaalsuse põhimõttega.

Arvestades töödeldavate andmete, sh isiku ja eriliigiliste isikuandmete laia ringi ning

asjaolu, et andmesubjektidel puudub õigus ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta

andmeid töödeldakse, on selge, et eelnõu seletuskirjas tuleb analüüsida ning eelkõige

põhjendada, kuidas valitud isikuandmete ring ning nende töötlemise eesmärgid on

kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega, eelkõige minimaalsuse põhimõttega.

Minimaalsuse põhimõtte ja teiste isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimist tuleb

sisuliselt analüüsida ning põhjendada ka isikuandmete säilitamise tähtaegade

kehtestamisel. Seletuskirjas on selgitatud, et „Rahapesu Andmebüroo andmekogusse

kantud andmeid ja dokumente isiku kohta säilitatakse 15 aastat pärast vastava toimiku

sulgemist. Järelevalve ja tegevuslubadega seonduva tegevuse käigus kogutud andmeid ja

dokumente säilitatakse kümme aastat alates järelevalvemenetluse lõppemisest või

väljastatud tegevusloa kehtivuse lõppemisest.“ Strateegilise analüüsi tarbeks andmete

kogumi töötlemise osas on selgitatud, et need andmed „säilitatakse kuni viis aastat alates

andmete andmekogusse vastuvõtmisest. Lühem tähtaeg peab silmas andmete kasutamise

eesmärki ning arvestab selle täidetavusega andmete säilitamise tähtaja vältel.“ Kuigi

isikuandmete säilitamise tähtajad võivad olla määratletud ka õigusaktides, siis soovitame

kaaluda võimalust sõnastada selge alus isikuandmete säilitamise või mis tahes muu

töötlemise lõpetamiseks, kui vajadus isikuandmeid sisaldava teabe säilitamiseks langeb

ära enne õigusaktis määratletud säilitamise tähtaja saabumist. Minimaalsuse põhimõttega

ei ole kooskõlas isikuandmete säilitamine (ka siis, kui õigusaktis määratletud säilitamise

tähtaeg ei ole veel saabunud), kui tegelikku vajadust nende säilitamiseks või mis tahes

muuks töötlemiseks ei ole või see langeb ära. Ülalkirjeldatu põhjal palume kaaluda eelnõu

Arvestatud

Eelnõu seletuskirja § 1 punkti 17 (varasemalt punktid 19 ja

20) on vastavas osas täiendatud.

seletuskirja täiendamist eelnõu sisulise analüüsiga, mis keskenduks eelnõus kavandatud

muudatuste vastavust isikuandmete töötlemise põhimõtetega, täpsemalt võimalikult

väheste andmete kogumise põhimõttega. Täiendavalt palume hinnata ka isikuandmete

anonüümimise võimalust uue andmeanalüütika ülesehitamisel, kuivõrd anonüümitud

andmete puhul jääb (isiku taastuvastamise riski miinimumini viies) väiksem risk andmete

väärkasutamiseks ning andmesubjektide õiguste rikkumiseks. Eelnõus kavandatud

muudatustes ei ole käesoleval juhul andmete anonüümimist üheski kohas mainitud ega

selgitatud andmete anonüümimise välistamise põhjuseid.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

1 Kommentaar puudutab kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §

81 lõikes 2 toodud standardiviidet EVS 876:2016. Soovitame võimalusel kasutada

dateerimata viidet (EVS 876), mis tagab, et kasutatakse standardi viimast kehtivat

versiooni koos kõigi hilisemate muudatustega ning standardi uustöötluse korral (eelnev

versioon muutub kehtetuks) puudub ka vajadus õigusakti muutmiseks.

Arvestatud.

RahaPTS § 81 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) IBAN

(inglise keeles International Bank Account Number)

käesoleva paragrahvi tähenduses on Rahvusvahelise

Standardiorganisatsiooni poolt kindlaksmääratud standardile

ja standardile EVS 876 vastav rahvusvaheline kontotunnus,

millega üheselt identifitseeritakse konkreetne konto

liikmesriigis.“

Andmekaitse Inspektsioon

1 Eelnõu § 1 p 3 kohaselt on komisjonil ja töörühmal õigus töödelda mh asjakohaseid

andmeid. Kuigi seletuskirjas on öeldud, et riiklik riskihinnang baseerub kvantitatiivsetele

ja kvalitatiivsetele andmetele ning selle koostamiseks puudub vajadus isikuandmete

töötlemiseks, mistõttu seaduses sellist õigust rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise valitsuskomisjonile ja riikliku riskihinnangu läbiviimiseks moodustatavatele

töörühmadele ei anta, siis edasi täpsustatakse, et andmete töötlemise õiguse reguleerimisel

võetakse aluseks RahaPTS § 11 lõige 2, milles on nimetatud riikliku riskihinnangu

koostamiseks vajalike kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete loetelu. Viidatud säte

omakorda mainib asjakohast teavet, mis on avaldatud või ministeeriumidele või nende

valitsemisala asutustele kättesaadavad, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide ja

Euroopa Komisjoni asjakohased riskihinnangud, raportid ning soovitused, järgides

seejuures andmekaitsenõudeid. Kuivõrd viidatud on andmekaitsenõuetele, mis viitab

Selgitatud.

Riiklik riskihinnang baseerub kvantitatiivsetele ja

kvalitatiivsetele andmetele ning selle koostamiseks puudub

vajadus isikuandmete töötlemiseks. Riikliku riskihinnangu

läbiviimisel osalevatel töörühmadel ja rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise komisjonil on võimalik teostada

riskihindamist vaid sättes viidatud teabe, mis ei sisalda

isikuandmeid, põhjal. See tähendab, et komisjoni ja

töörühmadeni jõuabki vajalik kvantitatiivne ja kvalitatiivne

teave kujul, mis isikuandmeid ei sisalda, ning vajalike

andmekaitsenõuete järgimise kohustus, sealhulgas

isikuandmete edastamisest hoidumine lasub teavet edastava

ministeeriumil või valitsemisala asutusel.

justkui töödeldaks siiski ka isikuandmeid, sest miks muidu kõneldakse

andmekaitsenõuetest. Seega tekitab segadust, kas riskihinnangu koostamisel töödeldakse

siiski ka isikuandmeid. Kui isikuandmeid ikka töödeldakse (sh pseudonüümitud kujul),

peab selline õigus tulenema selgelt seaduse sättest, seega palume vajadusel sätet

täpsustada.

Seetõttu ei ole ka asjakohane teha sättes vastavat viidet

andmekaitsenõuete järgimise kohta.

2 Eelnõu § 1 p 6 käsitleb kontaktisiku või kontaktisikukandidaadi maine kontrollimist

vastavalt § 72 lg-le 2². Seletuskiri täpsustab, et kontrollitakse sh isikuandmeid. Eelnõu §

72 lg 2² sätestab Rahapesu Andmebüroo õiguse saada erinevat teavet ja andmeid mitmetest

allikatest, täpsustamata, et tegemist on isikuandmetega. Siinkohal on oluline juhtida

tähelepanu, et kui jutt käib isikuandmetest, siis see vajab seaduse tasandil täpsustamist.

Arvestatud.

3 Eelnõu § 1 p 10 sõnastus on AKI hinnangul segane. Nimelt viitab nimetatud punkt AvTS-

le, mis on aga tegelikult sisutühi, sest piirang ei tulene AvTS-st, vaid eriseadusest, millisel

juhul AvTS ei kohaldatata (AvTS § 2 lg 2 p 4). AvTS-st saab siin tuleneda ainult piirangu

tähtaeg, kui seda ei soovitata kehtestada erikorra alusel. Märgime, et üldiselt saab

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestada juurdepääsupiirang viieks

aastaks, mille võib asutuse juht pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu

kehtestamise põhjus püsib (AvTS § 40 lg 1). Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud

isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või

dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku surmast alates 30 aastat, või kui surma ei ole

võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates isiku sünnist. Eriseadusega võib nimetatud

korrast kõrvale kalduda ning vajadusel kehtestada pikemat juurdepääsupiirangut

(kehtestada erikord). Seega kui seadusandja sooviks on siiski kehtestada eriseaduses

erikorda, ka piirangu tähtaja osas, siis ei pea üldse AvTS-le viitama. Kui aga peab piirang

AvTS-st tulenema, siis tuleks viidata ka konkreetsele AvTS sättele.

Eelnõus sätestatud juurdepääsupiirangu regulatsioonist ega seletuskirjast ei selgu, kas

tegemist on erikorraga ning kui jah, siis kui pikalt juurdepääsupiirang kehtib. Lähtuvalt

RAB-i eesmärgist võib AKI eeldada, et seadusandja soov on kehtestada eriseadusega

juurdepääsupiirangu erikord.

Arvestatud.

RahaPTS § 55 lõikes 3 soovitakse sätestada erisus AvTS-is

sisalduvatest juurdepääsupiirangutest. Võrreldes eelnõu

esimese versiooniga on mõnevõrra muudetud normi

sõnastust ja lisatud seletuskirja täiendavad selgitused, miks

avaliku teabe seaduses toodud alused ei ole piisavad

juurdepääsupiirangu tagamiseks. Seletuskirjas on

täiendavalt käsitletud ka 2020. aasta 1. detsembril jõustunud

Tromsø konventsiooni, täpsemalt selle artiklit 3 ning

selgitatud, kuidas sättes viidatud teave mahutub selle artikli

raamidesse (eelnõu ja seletuskirja § 1 p 11).

4 Eelnõu § 1 p 11 osas jääb arusaamatuks, kas keeldumise alused tulenevad IKS-st või

AvTS-st. Kui AvTS-st, siis peab keeldumist ka põhjendama. Kui soovitakse kehtestada

mingit (erandit) erikorda, siis peab see erikord olema täpsemini reguleeritud.

Kavandatud muudatus jääb eelnõust välja.

5 Eelnõu § 1 p 20 sätestab isikuandmete säilitamise tähtajad. Kui teiste andmete liikide

säilitustähtaja pikkus on seletuskirjas ilusti põhistatud, siis strateegilise analüüsi ülesande

täitmiseks kogutud andmete säilitamine tähtaja kohta esitatud põhjendus on liiga

lakooniline, puudub andmete viie aasta vältel säilitamise vajaduse põhjendus. Palume

selles osas seletuskirja täiendada. Andmekogu logide maksimaalset tähtaega peaks AKI

hinnangul samuti sätestama seaduse tasandil, jättes võimaluse reguleerida logide

säilitamise täpsem kord põhimääruses (praeguse sõnastuse järgi on logide säilitamise

tähtaja reguleerimine jäetud täielikus ulatuse põhimäärususesse).

Eelnõu seletuskirja § 1 punkti 17 (varasemalt punkt 20) on

vastavas osas täiendatud.

6 Eelnõu § 1 p 20 sätestab rahvusvahelise infovahetuse kaudu saadud andmete säilitamise

tähtajale 15-aastase piirangu, mis on aga vastuolus AvTS § 40 lg-ga 1¹. Nimelt näeb AvTS

§ 40 lg 1¹ ette, et välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt edastatud

juurdepääsupiirangu märkega teabele, mis loetakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks, kehtib juurdepääsupiirang teabe loonud riigi või organisatsiooni määratud tähtaja

lõpuni, mis võib teatud juhtudel olla ka pikem, kui eelnõuga kehtestatav maksimaalne

tähtaeg.

Selgitatud.

Lähtutakse põhimõttest, et juurdepääsupiirang teabele on

tagatud seni kuni välisriik on selle seadnud.

Kõnealune sätte eesmärk on reguleerida andmete

andmekogust kustutamise tähtaega ning mitte

juurdepääsupiirangu kehtimise aega. Seega, kui andmed

andmekogust kustutatakse ehk teisisõnu neid enam

andmekogus ei ole, siis ei ole eelduslikult enam vajadust

piirata ka neile juurdepääsu.

7 Eelnõu § 1 p 15 paneb teavet andnud asutustele ja isikutele kohustuse kohaldama

isikuandmeid sisaldavat teavet töödeldes RahaPTS §-s 60¹ sätestatud andmesubjekti

õiguste piiranguid. RahaPTS §-s 60¹ (eelnõu § 1 p 25) näeb ette RAB-il võimaluse

seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks piirata andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata

jätmine võib takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või

karistuse täideviimist, kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi, ohustada avaliku korra

kaitset või riigi julgeolekut või takistada rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist,

ja seda kuni nimetatud aluste äralangemiseni. Kuivõrd loodava sätte sõnastus ei ole

Arvestatud, muudetud ja täiendatud.

Võrreldes eelnõu esimese versiooniga on kavandatavat

RahaPTS § 601 sõnastust muudetud. Sealjuures on arvesse

võetud Andmekaitse Inspektsiooni poolt eelnõule esitatud

märkuseid, mis sisaldavad ka võrdlusmaterjali lähiriikide

(Läti ja Leedu) õigusaktidest.

imperatiivne, vaid jätab RAB-i juhile kaalutlusõiguse otsustamaks andmesubjekti õiguste

piiramise üle, siis tekib küsimus, kuidas teavet andvad isikud saavad andmete edastamise

hetkel teada juurdepääsu piirangu aluste esinemisest ja olla seetõttu kohustatud piiranguid

järgima. Seetõttu tuleks täpsustada, kas ja kuidas saab teavet andev isik teada piirangu

seadmisest. Kui sätte mõte on olnud, et teavet andev isik peab igal juhul piirama

andmesubjekti õigust enda andmetega tutvuda, on see aga vastuolus sätte sõnastusega

kavandataval kujul. Kuivõrd loodava sätte mõte on piirata andmesubjekti õigust saada

juurdepääsu enda andmetele isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 23 tähenduses, siis

inspektsiooni hinnangul on hetkel piirangut kehtestav säte liiga üldine. Isiku õigus tutvuda

enda kohta kogutud andmetega tuleneb IKÜM artiklist 15. Seda õigust saab artikli 23

kohaselt piirata seadusandliku meetmega, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -

vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede,

et tagada art 23 lõike 1 alapunktides sätestatud eesmärke. IKÜM artikkel 23 lõige 2

täpsustab, milliseid sätteid peab viidatud seadusandlik meede sisaldama. Euroopa Kohus

on IKÜM art 23 lg-s 1 sätestatud mõiste „seadusandlik meede“ kohta öelnud, võttes

arvesse IKÜM-is, aluslepingutes ja hartas sätestatut, et õigusaktid, mis sisaldavad sellist

riivet lubavat meedet, peavad sätestama selged ja täpsed reeglid, mis reguleerivad

kõnealuse meetme ulatust ja kohaldamist ning kehtestavad miinimumnõuded, millest

tulenevalt on isikutel, kelle isikuandmetega on tegu, piisavad tagatised, mis võimaldavad

neid andmeid kuritarvitamise ohu eest tõhusalt kaitsta. Järelikult peavad kõik IKÜM art

23 alusel võetud meetmed olema selged ja täpsed, nagu liidu seadusandja on seda ka

määruse põhjenduses 41 rõhutanud, ning nende kohaldamine peab olema

õigussubjektidele ettenähtav. Eelkõige peab viimastel olema võimalik kindlaks teha

asjaolud ja tingimused, mille esinemisel võib neile selle määrusega antud õiguste ulatust

piirata. 1 Eelnevalt esitatud seisukohti on Euroopa Kohus täiendanud seonduvalt rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamisega järgmiselt. Mis puudutab nõuet, et põhiõiguste

teostamist tohib piirata ainult seadusega, siis see tähendab, et õigusakt, mis võimaldab

nendesse õigustesse sekkuda, peab ise määrama kindlaks, kui ulatuslikult tohib asjaomase

õiguse teostamist piirata, kusjuures tuleb täpsustada, et esiteks ei välista see nõue seda, et

sellist piirangut sisaldav regulatsioon võib olla sõnastatud piisavalt lahtiselt, et seda saaks

kohandada erinevate juhtumite ja muutuvate asjaoludega (p 47). Rahapesu tõkestamise IV

Andmesubjekti õiguste piiramist käsitlev säte sõnastatakse

imperatiivsena, mis tähendab, et Rahapesu Andmebüroo

mitte ei kaalutle õiguste piiramise üle, vaid piirab seaduses

sätestatud eesmärkide täitmiseks sama sätte suletud loetelus

toodud andmesubjekti õigusi. Asjakohased selgitused on

lisatud eelnõu seletuskirja (eelnõu ja seletuskirja § 1 p 24).

ja V direktiivi alusel teabe kogumine, hoidmine ja kättesaadavaks tegemine peab täielikult

vastama IKÜM-st tulenevatele nõuetele (p 53). Seadusandja eesmärk ‒ rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamine ‒ kujutab endast üldist huvi pakkuvat eesmärki, mis

võib põhjendada harta artiklitega 7 ja 8 tunnustatud põhiõiguste riiveid, isegi kui need on

rasked (p-d 58 ja 59). Proportsionaalsuse nõude järgimiseks peavad ka riivet sisaldavas

õigusaktis olema sätestatud selged ja täpsed reeglid, mis reguleerivad õigusaktiga ette

nähtud meetmete ulatust ja kohaldamist ning millega on kehtestatud miinimumnõuded,

millest tulenevalt on andmesubjektidel piisavad tagatised, mis võimaldavad tõhusalt

kaitsta nende isikuandmeid kuritarvitamise ohu eest. Täpsemalt peab õigusaktis olema

märgitud, millistel asjaoludel ja tingimustel võib nende andmete töötlemist hõlmava

meetme võtta, tagades seeläbi, et riive piirdub tingimata vajalikuga (p 65). Ehk siis, kuigi

Euroopa Kohus jaatab, et seadusandlik meede, mis sellise piirangu seadmise võimaluse

ette näeb, ei pea olema imperatiivne ja otsustamise võib jätta ka haldusorgani pädevusse,

siis peaks aga seadusandlik meede, mis sellist piirangut võimaldab, andma piisavalt täpsed

ja selged raamid, kuidas piirangut kohaldatakse. Nii nagu Euroopa Kohus on rõhutanud,

peab isikule, kelle õigust tutvuda enda kohta kogutud andmetega piiratakse, olema sellise

piirangu seadmise aluseks olevad kriteeriumid, ulatus ja kehtivus ettenähtavad. AKI

hinnangul pakutud sõnastuses säte nendele nõuetele ei vasta. Sätte sõnastusest nähtub, et

on järgitud hetkel Eesti õiguses kehtivaid sarnaseid andmesubjekti õiguste piirangute

aluseid, kuid tähele tuleb panna, et enamus neist on kehtestatud IKÜM-i jõustumisel, mil

puudus piisav teadmine, kuidas selliseid piiranguid seada. Viidatud kohtuasjad, kus

IKÜM-i nõudeid täpsustatakse pärinevad hilisemast ajast. Seega tuleks kaaluda võimalust

andmesubjekti õigusi piirava sätte sõnastuse täpsustamist, võttes arvesse eelpool viidatud

Euroopa Kohtu lahendites väljendatut. Eelkõige, kui sisuliselt RAB-i juht ei otsusta

igakordselt isiku õiguste piiramise üle, vaid teatud tingimuste esinemisel on tulenevalt

muudest rahapesu ja terrorismi tõkestamise regulatsioonidest tulenevalt kohustatud seda

tegema, tuleks kaaluda, kas oleks otstarbekam sõnastadagi säte selliselt, et teatud

tingimuste esinemisel isiku õigus enda andmete tutvumisel on piiratud teatud ajani. Või

alternatiivselt sätestada RahaPTS-s selgemad kriteeriumid, millest lähtuvalt RAB-i juht

sellise otsuse vastu võtta võib. Nii oleks tagatud isikule selgus piirangu ulatusest ja

kohaldamisest.

Rahapesu Andmebüroo

1 Eelnõu § 1 punktiga 8 sõnastatakse RahaPTS § 54 lõike 1 punkt 2 ehk RAB-i

strateegilise analüüsi ülesanne järgmiselt: „1) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu

ja terrorismi rahastamise riske, ohte, suundumusi, mustreid ning toimimisviise, kasutades

selleks olemasolevat ja kogutavat teavet, sealhulgas andmeid teistelt asutustelt ning

päringute teel saadavaid andmed riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku

isiku andmekogust;“ Kuna Eestile heideti Moneyvali hindamisraportis kriteeriumit 29.1.

puudutavalt ette, et kehtiva RahaPTS § 54 lõike 1 sõnastus on liiga kitsas ja sellest

nähtuvalt võiks järeldada, et Eesti RAB-ile ei laiene mandaat rahapesu eelkuritegudele ja

oma analüüsi tulemuste jagamisele, siis palume selles osas loodavat RahaPTS § 54 lõike

1 punkti 2 täpsustada. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku RahaPTS § 54 lõike 1

punkti 2 täpsustatud sõnastuseks, mis võiks olla järgmine: „2) strateegiline analüüs, mis

käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude riske, ohte,

suundumusi, mustreid ja toimimisviise, kasutades selleks olemasolevat ning kogutavat

teavet, sealhulgas andmeid teistelt asutustelt ja päringute teel saadavaid andmed riigi,

kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku isiku andmekogust;“ Palume, et

vastavas osas täiendataks ka eelnõu seletuskirja, märkides, et eelkuritegudeks võivad olla

sanktsiooni rikkumine, kelmus jne.

RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 1: Kuna Moneyvali hindamisraportis oli kriteeriumit 29.1

hinnates viidatud RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 1 definitsioonile, siis palume sarnase

tehnilise täpsustuse teha ka RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 1: „1) rahapesu ja terrorismi

rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamine ning sellele viitava teabe

vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja

edastamine;“

Arvestatud.

2 Sarnaselt eelnõu § 1 punktiga 8 tuleks samastel põhjustel seonduv muudatus ühtlasi teha

ka eelnõu § 1 punktis 17. See tähendab, et teeme ettepaneku, mille kohaselt oleks

RahaPTS § 591 lõike 1 punkti 2 sõnastus järgmine: „(1) Rahapesu Andmebüroo

andmekogu peetakse eesmärgiga täita järgmisi Rahapesu Andmebüroo seadusest

tulenevaid ülesandeid: 2) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi

Arvestatud.

rahastamisele ning sellega seotud kuritegudele viitavaid ning rahvusvaheliste

sanktsioonidega seonduvaid riske, ohte, suundumusi, mustreid ja toimimisviise;“

3 Eelnõuga täiendatakse RahaPTS-i §-ga 592 , kus sätestatakse andmete töötlemist RAB-i

andmekogus (RABIS). Viidatud paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohaselt töödeldakse

RABIS-es mh sama seaduse § 50 lõikes 4 nimetatud teates sisalduvad rahapesule ja

terrorismi rahastamisele ning sellega seotud kuritegudele viitavaid andmeid. Peame

põhjendatuks seaduse tasandil täpsustada, et RABIS-es töödeldakse lisaks rahapesule ja

terrorismi rahastamisele ning sellega seotud kuritegudele viitavatele andmetele ka

teadete menetlemise käigus teostatud toimingutega seotud andmeid. Seega teeme

ettepaneku täiendada loodava § 592 lõike 1 punkti 4 järgnevalt: „4) käesoleva seaduse §

50 lõikes 4 nimetatud teates sisalduvad rahapesule ja terrorismi rahastamisele ning

sellega seotud kuritegudele viitavad andmed ning teadete menetlemise käigus teostatud

toimingutega seotud andmed.“

Arvestatud osaliselt.

RahaPTS § 592 lõige 1 punkt 4 sõnastuse mõte on anda edasi

töödeldavate andmete sisu. Punktis tehakse viide RahaPTS §

50 lõikele 4, kuivõrd selle viite kaudu on leitav teade ja teatele

kantavate andmete koosseis.

Kuna ettepaneku sisust nähtub, et Rahapesu Andmebüroo

peab toimingu all silmas teate menetlemist, siis ei ole

menetlemise käigus töödeldavate andmete hulk suurem, kui

teatel kajastub. Seega tehakse õigusselgusel säilitamise

eesmärgil eelnõusse muudatus, mis viitab teate menetlemisele.

4 Eelnõuga sõnastatakse RahaPTS § 60 lõige 1 järgmiselt: „(1) Rahapesu Andmebüroo

andmekogus sisalduvad andmed on konfidentsiaalsed ja asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. Rahapesu Andmebüroo andmekogust

väljastatakse andmeid üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

Juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele ning selle töötlemise

õigus on teabevajadusega Rahapesu Andmebüroo ametnikul ja töötajal. Rahapesu

Andmebüroo ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma neile teadaolevat rahapesu või

terrorismi rahastamisega seotud teavet saladuses tähtajatult.“ RAB peab põhjendatuks ja

vajalikuks, et viidatud sätte alusel oleks hõlmatud ka RAB-i ametnike ja töötajate

kohustus hoida tähtajatult saladuses sanktsiooni rakendamise/rikkumisega seotud teavet.

Pakume välja sõnastuse, mis hõlmaks ühest küljest ka rahvusvaheliste sanktsioonidega

seonduva teabe, aga teisest küljest ei oleks liiga lai. Lisaks RABIS-es kajastatud infole

on ametnikel ja töötajatel palju avalikku teavet nii rahapesu kui terrorismi rahastamise

tõkestamise kui sanktsioonide kohta, mida ei pea saladuses hoidma ja mida RAB teatud

osas isegi infotundidel ja koolitustel nt teadlikult jagab. Teeme ettepaneku sõnastada

Kavandatud RahaPTS § 60 lõike 1 sõnastust on muudetud

vastavalt ning toodud välja Rahapesu Andmebüroo

andmekogus sisalduva juurdepääsupiiranguga teabe liigid.

Seletuskirjas on selgitatud seda liiki teabe kaitsmise

vajalikkust, lähtudes rahvusvahelistest õigusaktidest, mida

tuleb Rahapesu Andmebüroo tegevusele kohaldada ning

mille järgimisega on Rahapesu Andmebüroo seotud, kuid

võttes aluseks ka eelviidatud Tromsø konventsioonist

tuleneva raamistiku.

Eelnõusse on lisatud RahaPTS § 60 lg 11, mis käsitleb

Rahapesu Andmebüroo ametnike, töötajate ja sama sätte

lõikes 6 nimetatud isikute kohustust hoida neile Rahapesu

Andmebüroo ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud

kohustatud isikutelt või muudelt isikutelt või asutustelt,

sealhulgas välisriigi asutuselt saadud teavet rahapesu ja

RahaPTS § 60 lõike 1 viimane lause järgnevalt: „Rahapesu Andmebüroo ametnikud ja

töötajad on kohustatud hoidma neile teadaolevat Rahapesu Andmebüroo andmekogus

sisalduvat teavet saladuses tähtajatult.“

terrorismi rahastamise või sellega seotud kuritegude

kahtluse, samuti teavet Rahapesu Andmebüroo tegevuse

meetodite ja taktika kohta konfidentsiaalsena tähtajatult.

Sätte lisamise vajalikkust ja tähtajatu konfidentsiaalsuse

olulisust on käsitletud seletuskirjas (eelnõu ja seletuskirja §

1 p 19).

5 Eelnõu § 1 punkti 25 kohaselt täiendatakse RahaPTS-i §-ga 601, mille lõike 2 kohaselt

võib piirata andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata jätmine võib: „1) takistada või

kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2)

kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada avaliku korra kaitset või riigi

julgeolekut; 4) takistada rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist.“ Sätte

eesmärgiks ei peaks olema igakordne eraldiseisva kaalutlusotsuse tegemise vajalikkus,

vaid viidatud alustel andmesubjekti õiguste piiramine. Andmesubjekti õiguste piirangute

kohaldamise imperatiivsetele alustele on viidatud ka eelnõu seletuskirjas. Arvestades

eeltoodut, teeme ettepaneku täpsustada lisatava § 601 lõike 2 sõnastust alljärgnevalt:

„Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel piirab Rahapesu Andmebüroo andmesubjekti õigusi,

kui piiramata jätmine: 1) takistab või kahjustab süüteo tõkestamist, avastamist,

menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustab teise isiku õigusi ja vabadusi; 3)

ohustab avalikku korra kaitset või riigi julgeolekut; 4) takistab rahapesu või terrorismi

rahastamise tõkestamist.“

Võrreldes eelnõu esimese versiooniga on kavandatavat

RahaPTS § 601 sõnastust muudetud. Sealjuures on arvesse

võetud Andmekaitse Inspektsiooni poolt eelnõule esitatud

märkuseid, mis sisaldavad ka võrdlusmaterjali lähiriikide

(Läti ja Leedu) õigusaktidest.

Andmesubjekti õiguste piiramist käsitlev säte sõnastatakse

imperatiivsena, mis tähendab, et Rahapesu Andmebüroo mitte

ei kaalutle õiguste piiramise üle, vaid piirab seaduses

sätestatud eesmärkide täitmiseks sama sätte suletud loetelus

toodud andmesubjekti õigusi. Asjakohased selgitused on

lisatud eelnõu seletuskirja (eelnõu ja seletuskirja § 1 p 24).

6 Seoses eelnõu § 1 punktis 25 tehtava muudatusega oleks vajalik teha samadel kaalutlustel

muudatus ka eelnõu § 1 punktis 15 ehk eelnõuga loodavas RahaPTS § 58 lõikes 31. Nimelt

täiendatakse eelnõu § 1 punkti 15 kohaselt RahaPTS § 58 lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–12 ja käesoleva seaduse § 59 alusel teavet andnud

asutus ja isik kohaldavad isikuandmeid sisaldavat teavet töödeldes käesoleva seaduse §-s

601 sätestatud andmesubjekti õiguste piiranguid.“ Märgime, et sarnane praktika

andmesubjekti õiguste imperatiivse piiramise osas on omaks võetud ka lähiriikides, nt Läti

Vabariigis ja Leedu Vabariigis. Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku sõnastada ka

paragrahvi 58 lõige 31 imperatiivse teabe andmisest keeldumise alusena alltoodult: „(31)

Käesoleva paragrahvi lõigete 1–12 ja käesoleva seaduse § 59 alusel Rahapesu

Andmebüroole teavet andnud asutusel ja isikul on keelatud avaldada teistele juriidilistele

Sätte sõnastust on vastavalt ettepanekule muudetud, võttes

arvesse ka Andmekaitse Inspektsiooni poolt edastatud

tagasisidet.

või füüsilistele isikutele teabevahetuse fakti ja teabe sisu, välja arvatud juhtudel, kui teave

edastatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude

tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks uurimisasutustele,

prokuratuurile või kohtule.“

7 Eelnõu § 1 punktiga 26 sõnastatakse RahaPTS § 63 lõige 1 järgmiselt: „(1) Rahapesu

Andmebürool on õigus vahetada teavet, sealhulgas isikuandmeid sisaldavat teavet, ja

sõlmida koostöökokkuleppeid rahapesu andmebüroo ülesandeid täitva välisriigi asutusega

(edaspidi teine rahapesu andmebüroo) või välisriigi õiguskaitse- või järelevalveasutusega,

samuti rahvusvahelise organisatsiooni või institutsiooniga. Käesolevas lõikes nimetatud

teabe vahetamine toimub muu hulgas eesmärgiga täita Rahapesu Andmebüroo käesoleva

seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud ülesandeid.“ Üks Moneyvali hindamisel

kõlanud etteheide (IO 3 RA 3f) seisnes selles, et isikute sobivuse hindamisel tehakse

välisriikidesse liiga vähe päringuid. Käesoleval ajahetkel tehaksegi neid päringuid

oluliselt aktiivsemalt ka teistele järelevalveasutustele (mitte RAB-idele). Ehkki sätte

sõnastuses on kasutatud väljendit „muu hulgas“, mis jätab teabevahetuse eesmärgid RAB-

i ülesannete kontekstis avatuks, siis teeme ettepaneku sättes sõnaselgelt ära mainida ka

tegevuslubade menetlemise ülesannet ehk täiendada RahaPTS § 63 lõike 1 viimast lauset

ka RahaPTS § 54 lõike 1 punktiga 11.

Arvestatud.

Pidades silmas lisanduvat RahaPTS § 72 lõike 22 punkti 5, mis

sedastab, et isiku korrektse ärialase maine kontrollimiseks on

Rahapesu Andmebürool õigus töödelda välisriigi õiguskaitse-

ja järelevalveasutuselt saadud andmeid, siis on asjakohane

teha vastav viide ka rahvusvahelist infovahetus käsitlevas

sättes.

8 Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse RahaPTS-i §-ga 681 . Nimetatud paragrahvi lõikes 1

on kasutatud mõistet „kontroll“, teisalt kui sama paragrahvi lõikes 3 on korrektselt ja

täpsemalt viidatud kohapealsele kontrollile. Semantiliselt on „kontroll“ tunduvalt laiem

mõiste kui „kohapealne kontroll“, kusjuures kogu RAB-i teostatavat järelevalvet võibki

üldistavalt lugeda kontrolliks. Kohapealne kontroll on ettekirjutustes ajaliselt piiritletud

aeg, mille jooksul RAB üldjuhul suurema hulga menetlustoiminguid läbi viib. Sellest

lähtuvalt teeb RAB ettepaneku kasutada loodavas paragrahvis läbivalt väljendit

„kohapealne kontroll“, kuna see on täpsem ja üheselt mõistetavam. Samal põhjusel oleks

vajalik muuta ka loodava RahaPTS § 681 lõike 4 sõnastust ja täpsustada, et ka seal peetakse

silmas kohapealset kontrolli.

Loodava RahaPTS §-ga 681 kehtestatakse erisused RahaPTS

§-st 68, mis reguleerib kontrolli tulemuste kajastamist.

RahaPTS §-s 68 on kontrolli mõttes olemuslikult silmas

peetud kohapealset kontrolli, kuid sättes on läbivalt nimetatud

mõistet „kontroll“. Normide ühtlustamise huvides oleks

kohane sõnastada ka § 681 selliselt, et läbivalt oleks kasutusel

mõiste „kontroll“. Arvestades, et loodav säte on

eriregulatsioon RahaPTS §-st 68, siis on kahe sätte koostoimes

üheselt järeldatav, et silmas peetakse kohapealse kontrolli

teostamist.

9 Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse RahaPTS § 72 lõikega 22 . Viidatud lõike punktis 5

on viidatud välismaisele õiguskaitse- ja järelevalveasutusele. Kuna kehtivas relevantses

seadusandluses on läbivalt kasutatud mõistet „välisriik“, mitte „välismaine“, teeme

ettepaneku mõistete selles osas ühtlustamiseks ja viidata ka punktis 5 välisriigile.

Arvestatud.

10 Eelnõuga luuakse uus alus teabe asutuseiseseks kasutamiseks tunnistamiseks ehk eelnõu

§-ga 2 täiendatakse AvTS § 35 lõiget 1 punktiga 53 järgmises sõnastuses: „53) teabe

Rahapesu Andmebüroo tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib

raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist;“ Eelnõu

seletuskirjas on RAB-i tegevuse meetodite ja taktika asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistamise juures põhjendusena toodud välja ainult rahapesu või terrorismi rahastamise

tõkestamine. Meetodid ja taktika, mille asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine oleks

asjakohane, hõlmavad loogiliselt ka finantssanktsiooni rakendamist, kuna on sarnased

sellega, mida kasutatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, kusjuures selles

kontekstis on raskesti eristatav ka RAB-i tehniline võimekus jne. Seetõttu oleks

põhjendatud vähemalt sätte juurde koostatud seletuskirjas selgitada, et sanktsiooni

rakendamisega seoses esineb samuti alus dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistamiseks. Teeme ettepaneku seletuskirja vastava lõigu viimase kahe lause sõnastuse

täiendamiseks järgnevalt: „RAB-i tegevuse meetodite ja taktika avalikuks tulek tekitaks

olukorra, kus kurjategijatel on võimalik kujundada oma tegevust selliselt, et kuriteo

avastamine on raskendatud või hoopis võimatu. Sätte eesmärk on tagada, et RAB-i

seadusest tulenevate ülesannete täitmine oleks tõhus ning et RAB-i funktsioon rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ja RSanS-ist tulenevate ülesannete täitmisel ei oleks

ohustatud potentsiaalsest meetodite ja taktika lekkest, mis mõjuks nõrgestavalt kogu

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemile.“

Kavandatud muudatus jääb eelnõust välja.

Eesti Pangaliit

1 Pangaliidu arvamusel ei vasta RahaPTS § 17 muudatused eelnõu eesmärgile isikuandmete

töötlemist korrastada ja tagada kooskõla EL õigusega, vaid lisatakse sisulised regulatiivsed

täiendused kontaktisiku kooskõlastamiseks RAB-i poolt. Samuti ei tulene kontaktisiku

regulatsioon EL õigusaktist. Arvestades, et küsimus on kohustatud isikute, sh pankade

jaoks sisuliselt väga oluline (mõju töötajate valikule), palub Pangaliit muudatused eelnõust

ära jätta, tagamaks sisuline täiendav arutelu kohustatud isikutega või alternatiivselt

arvestada allolevate ettepanekutega. Esiteks, kavandatava RahaPTS § 17 lõike 6

muudatuse ja RahaPTS § 72 lg 22 lisamise valguses leiame, et vajalik on täpsemalt välja

tuua, millistele nõuetele peab kontaktisik vastama ja milline on kontaktisiku

kooskõlastamise protsess õiguslikult. Selleks palume muuta ja täiendada RahaPTS § 17

lõiget 5 esitades täpse loetelu tingimustest, mis välistavad kontaktisikuks saamise või

olemise. Analoogia korras ning näitlikustamiseks – kohtute seaduse § 47 lõige 2,

finantsinspektsiooni seaduse § 20 ning 30. Täpse loetelu olemasolu annaks isikule endale

ja ka krediidiasutusele selguse, millised on kontaktisiku ametikohal töötamise eeldused.

Seoses kontaktisiku määramise protsessiga märgime, et antud juhul puudub selgus, mis

liiki menetlusega on tegemist, milline on õiguslik mõju kohustatud isikule ja kandidaadile

ning kuidas saab kooskõlastuse andmata jätmist vaidlustada. Samuti puudub praegu

konkreetne alus vaatamaks antud hinnangut jooksvalt üle, st § 17 lõige 5 sätestab hetkel

aluse kandidaadi sobivuse hindamiseks kontaktisiku määramisel. Leiame, et menetlus

kontaktisiku kooskõlastuse kaalumiseks ning korrektse maine kindlakstegemiseks peab

olema õiguslikult läbipaistvam. Teiseks leiame, et vajalik on RAB-i kooskõlastamiseks

tehtavate toimingute ühtlustamine kontaktisiku olemusega. Siinjuures juhime tähelepanu,

et § 17 lõige 5 kasutab definitsiooni „laitmatu maine“, kuid § 72 lõige 22 annab alused

„korrektse ärialase maine“ kontrollitoiminguteks. Lisaks, § 72 lõike 22 mitmed punktid ei

ole Pangaliidu hinnangul eelnõu seletuskirja (punktid 5,6,19 ning 32) kohaselt

põhjendatud kui sobivad, vajalikud ega mõõdukad isikuandmete töötlemiseks – näiteks

sissesõidukeeldude register, arvestades, et RahaPTS § 17 lõige 5 võimaldab kontaktisikuks

määrata üksnes isikut, kes töötab alaliselt Eestis; samuti eraõiguslike juriidiliste isikute

andmekogude päringud, mis viitab mitteammendavale loetelule registritest andmete

kontrollimisel seejuures ka selgituseta neis registrites sisalduvate andmete õigsuse ning

ajakohasuse kohta. Täpsemat selgus ülaltoodud registripäringute tegemisele ei anna ka

Selgitatud ja täiendatud.

Esmalt selgitame, et korrektse ärialase maine mõtestatakse

RahaPTS-is lahti § 72 lg 2 kaudu, mille kohaselt ei ole isikul

korrektset ärialast mainet muu hulgas, kui /...../ ning järgneb

vastavate välistuste loetelu. Laitmatu maine mõtestatakse lahti

RahaPTS § 17 lõike 6 kaudu, mille uue sõnastuse kohaselt

baseerub laitmatu maine nii RahaPTS § 17 lõikes 6 kui ka

RahaPTS § 72 lõikes 2 nimetatul. Seega kuivõrd mõistete sisus

on mõnetine erisus, puudub hetkel vajadus mõistete

ühtlustamiseks.

Muudatust ei ole võimalik eelnõust välja jätta. Puudustele

korrektse ärialase maine ja laitmatu maine kontrolli

regulatsioonis on viidanud õiguskantsler3 oma 17.06.2024

kirjas, mis tingis ka vajaduse kõnealuste muudatuste

tegemiseks. Peame oluliseks selgitada, et kontrolli sisuline osa

ei muutu ega täiene ning seaduse muudatusega on peetud

oluliseks edasi anda kontrolli teostamisel tehtavaid tegevusi ja

päringuid, et seeläbi muuta protseduuri tervikuna

läbipaistvamaks.

Oleme seletuskirja täiendanud ja lisanud selgitused, mida ja

milleks erinevate andmekogude andmete põhjal

kontrollitakse, kuid hetkel ei pea me võimalikuks anda

seadusetasandil täpne loetelu tingimustest, mis välistavad

kontaktisikuks saamise või olemise. Seesugune välistus võib

kaasuse põhiselt varieeruda ning pidevalt muutuvates

tingimustes võib kitsa raamistiku seadmine pigem soodustada

uute rahapesu ja terrorismi rahastamise skeemide

praktiseerimist ja väljatöötamist.

3 Õiguskantsleri 17.06.2024 kiri nr 7-7/231781/2403654 punkt 49.

eelnõu seletuskirja paragrahvi 1 punkti 19 selgitus. Tervitaksime ka seletuskirja täiendusi,

kus viidataks juba avaldatud EL AML Paketile, eeskätt AMLR artiklile 13, seoses sarnase

reguleerimisalaga.

2 Eelnõu punkt 7 – RahaPTS § 49 lõike 7 täiendamine Pangaliit tervitab antud muudatust

(mh eelnõu punkti 9 muudatust), kuivõrd kohustatud isikutele tagasiside andmine on

ülimalt oluline, et tagada parem arusaamine riskikeskkonna suundumustest ning

täiendamaks kohustatud isiku põhiselt riskijuhtimise süsteemi. Teeme ettepaneku, et

rahandusministeerium kaaluks täiendavaid regulatiivseid viise või alternatiivselt

täiendavaid selgitusi eelnõu selgituskirjas, et tagasiside andmine vastaks veelgi paremini

tagasisidestamise eesmärkidele, muuhulgas eesmärgile teha RAB-ile võimalikult

kvaliteetseid ning operatiivseid teateid. Näiteks on võimalik anda tagasisidet konkreetsele

kohustatud isikule teate alusel kriminaalmenetluse algatamise, süüdistuse esitamise ja

kohtulahendite kohta, kui sellise info jagamine ei kahjusta kriminaalmenetluse huve ja

pank käsitleb saadud teavet konfidentsiaalsena.

Selgitatud ja täiendatud.

Rahapesu Andmebüroo lähtub andmete edastamisel RahaPTS-

i ja teiste asjakohaste õigusaktidega seatud piirangutest ja

andmekaitsenõuetest. Tagasisidestamine toimub ulatuses, mis

ei takista rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja

seonduvate kuritegude avastamist ning uurimist ja

kriminaalmenetluse kulgu.

Eelnõu seletuskirja § 1 punkti 7 on lisatud täiendavad

selgitused.

3 RahaPTS § 58 lg 1 täiendamisega tekib RAB-il õigus kohustatud isikult või kolmandalt

isikutelt oma ettekirjutusega nõuda „andmeid, sealhulgas isikuandmeid ja eriliiki

isikuandmeid“ selleks, et täita § 54 lõike 1 punktidest 1, 2, 4, 6, 8 ja 9 tulenevaid

ülesandeid. Pangaliidu hinnangul ei ole eelnõu seletuskirjas piisavalt põhjendatud sätte

materiaalne põhiseaduspärasus ning isikuandmete kaitseklauslid on ebapiisavad.

Arvestades kaasnevat intensiivsust isikute põhiõiguste piiramisel, on Pangaliidu hinnangul

vajalik tagada nii põhjalikum selgitamine eelnõu seletuskirjas kui ka regulatiivsete

kaitseklauslite sätestamine. Seega muudatuse kehtestamisel tuleb meie hinnangul eelnõu

seletuskirja tasemel esitada põhjendused § 58 lõike 1 ning § 54 lõike 1 seoste osas, mh mis

viisil või olukordades on sobiv, vajalik ning mõõdukas strateegiliseks analüüsiks

(RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 2) pankadelt või kolmandatelt isikutelt eriliigiliste

isikuandmete pärimine ja millisel õiguslikul viisil on tagatud selliste päringute kaalutletus

ning andmete edasine kasutamine konkreetse ülesande täitmiseks. Viitame, et sarnaselt on

EL määruses nr 223/2009 (preambuli punkt 27) selgitatud, et konfidentsiaalsete andmete

kasutamine eesmärkidel, mis ei ole eranditult statistilised, näiteks halduslikel, õiguslikel

või maksustamise ning statistiliste üksuste kontrollimise eesmärkidel tuleks rangelt keelata

Muudetud, selgitatud ja täiendatud.

Esmalt toome välja, et kuivõrd ettekirjutusega eriliigiliste

isikuandmete küsimise vajadus praktikas pigem puudub, siis

tuleb pidada mõistlikuks selle osa RahaPTS § 58 lõikest 1

välja jätmist ning seega sõnastatakse RahaPTS § 58 lõige 1

võrreldes eelnõu esimese versiooniga mõnevõrra erinevalt:

„(1) Rahapesu Andmebürool on õigus seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks saada enda määratud tähtajaks teavet,

sealhulgas isikuandmeid, pädevatelt järelevalveasutustelt ja

teistelt riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning

kohustatud isikult ja kolmandalt isikult. Käesoleva seaduse §

54 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 6, 8 ja 9 tulenevate ülesannete

täitmiseks kohustatud isikult ja kolmandalt isikult andmete

saamise aluseks on Rahapesu Andmebüroo ettekirjutus.

(riikliku statistika seaduse § 34 lõige 11 ). Samuti viitame, et Riigikohus on alles hiljuti

lahendis 2-20-19001 leidnud, et „Pangasaladuse hoidmise kohustus tuleneb

krediidiasutuse ja tema kliendi vahelisest erilisest usaldussuhtest ning selle eesmärk on

kaitsta krediidiasutuse klienti. Klient peab saama eeldada, et krediidiasutus kaitseb nii

pangatoimingute tegemisel kui ka väljaspool seda tema majandusliku ja informatsioonilise

enesemääramise õigust, aga ka ärisaladust ning eraelu. Kõnealuse usaldussuhte kaitsmine

on põhjendatud mh sellega, et krediidiasutusel on tulenevalt selle suhte iseloomust oma

kliendi kohta märkimisväärses koguses teavet, mis võiks anda krediidiasutusele

laiaulatusliku võimaluse sekkuda kliendi õigushüvedesse. Panga ja kliendi vahelise suhte

eripäraks on lisaks asjaolu, et tavaliselt on see suhe väga pikaajaline ja püsiv ning vajab

seetõttu erilist kaitset.“ Leiame, et täiendavate põhjenduste esitamata jätmisel eelnõu

seletuskirjas ei pruugi krediidiasutuse seaduse § 88 lõige 42 koosmõjus eelnõuga

muudetava RahaPTS § 58 lõikega 1 (ilma täiendavate selgituste ning garantiideta) enam

anda piisavat kaitset Riigikohtu lahendis avatud usaldussuhtele, mille soovimatu

tagajärjena ei saa välistada isikute eemaldumist reguleerimata turgudele. Teisalt pooldame

RAB-i strateegilise analüüsi funktsiooni ning selleks vajalikku otsustusvalikut.

Peame vajalikuks selgitada muudatuse tausta. Seni kehtinud

RahaPTS § 58 lg 1 oli sõnastatud järgmiselt: „(1) Rahapesu

Andmebürool on õigus seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks saada enda määratud tähtajaks teavet pädevatelt

järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutustelt ning ettekirjutuse alusel kohustatud

isikult ja kolmandalt isikult.“ Seega ei olnud sättes toodud,

kas saadav teave sisaldab isikuandmeid, ning samas oli ka

teabe saamine ettekirjutuse alusel toodud üksnes üldistatud

kujul ehk et puudus selgus, milliste ülesannete täitmiseks on

Rahapesu Andmebürool õigus küsida andmeid ettekirjutuse

alusel.

Uus sõnastus loob aga selgema arusaama andmete töötlemise

ulatusest, viisist ja eesmärgist. Esmalt tuuakse välja

Rahapesu Andmebüroo üleüldine õigus saada andmeid,

sealhulgas isikuandmeid, ning teiseks piiratakse Rahapesu

Andmebüroo õigust küsida ettekirjutuse alusel andmeid vaid

teatud ülesannete täitmiseks. Oleme seisukohal, et

ettekirjutuse alusel saadavate andmete piiritlemine vastavalt

töötlemise eesmärkidele RAB-i konkreetsete ülesannetega

teenib õigusselguse huve ja tagab andmete töötlemise

vajaliku läbipaistvuse senisest normi sõnastusest paremini

ning on pigem Rahapesu Andmebüroo õigusi kitsendav kui

laiendav, kuna varasemalt taoline piiritlus puudus.

Täiendavalt oleme seletuskirjas selgitanud, et kuivõrd RAB-

i tuumfunktsioon on rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamine (§ 54 lg 1 p 1), ei ole kuritegude avastamine ja

tõkestamine võimalik ilma kuriteoga seotud isikute ja

tehingute andmeteta. Samuti ei ole RAB-il seostatavate

andmete puudumisel võimalik efektiivselt analüüsida

võimalikke rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumeid (§

54 lg 1 p 1, p 9), edastada vajalikke andmeid rahapesu ja

terrorismi rahastamise uurimiseks ja tõkestamiseks

asjakohastele asutustele (§ 54 lg 1 p 6, p 8) veenduda

turuosaliste tegevuse seaduspärasuses (§ 54 lg 1 p 4) ega

kujundada tõepärast riskipilti (§ 54 lg 1 p 2). Seletuskiri

sisaldab isikuandmete töötlemise osas põhiseaduspärasuse

analüüsi, milles on käsitletud isikuandmete töötlemisega

kaasneva riive proportsionaalsust isiku põhiõiguste suhtes.

Olete väljendanud muret krediidiasutuse ja tema kliendi

usaldussuhte osas ning ohule, mis võib kaasneda Rahapesu

Andmebüroole andmete, sealhulgas isikuandmete,

väljastamisega ning Rahapesu Andmebüroo poolt andmete

töötlemisega.

Toome välja, et sätet tuleks vaadata muu hulgas koosmõjus

RahaPTS §-ga 60, mis käsitleb andmete kasutamise

piiranguid, sealhulgas piiratud juhte, mille puhul tohib

Rahapesu Andmebüroo andmeid väljastada. Eelnõuga

kavandatavate muudatuste kohaselt sõnastatakse § 60 veelgi

täpsemaks ning sõnastamisel on, muu hulgas lähtutud ka

krediidiasutuste seaduse § 88 lõikest 4, mis seab saladuse

hoidmise kohustusele tähtajatuse (eelnõu seletuskirja § 1 p

19).

Transpordiamet

1 Eelnõu punkt 8 kohaselt sõnastatakse paragrahvi 54 lõike 1 punkt 2 järgmiselt: „1)

strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte,

suundumusi, mustreid ning toimimisviise, kasutades selleks olemasolevat ja kogutavat

teavet, sealhulgas andmeid teistelt asutustelt ning päringute teel saadavaid andmed riigi,

kohaliku omavalitsuse üksuse või avalikõigusliku isiku andmekogust;“; Strateegiline

analüüs kasutab muuhulgas andmeid teistelt asutustelt, sh nende andmekogudest. Eelnõust

ei selgu, kas teistelt asutustelt kogutakse andmeid isikustatud või pseudonümiseeritud

kujul. Palume kaaluda eelnõu ja seletuskirja sõnastuse täpsustamist.

Selgitatud ja täiendatud.

Teistelt asutustelt kogutakse andmeid isikustatult, kuid enne

andmelattu kandmist need pseudonüümitakse.

Eelnõu seletuskirja strateegilist analüüsi käsitlevat osa on

täiendatud lisaselgitustega protseduuri olemuse kohta.

2 Teabe nõudmist käsitleb eelnõu punkt 12, mille kohaselt muudetakse paragrahvi 58 lõike

1 sõnastust järgmiselt: „(1) Rahapesu Andmebürool on õigus seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks saada enda määratud tähtajaks teavet, sealhulgas isikuandmeid ja

eriliiki isikuandmeid, pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutustelt. Ettekirjutuse alusel on Rahapesu Andmebürool õigus käesoleva

seaduse § 54 lõike 1 punktidest 1, 2, 4, 6, 8 ja 9 tulenevate ülesannete täitmiseks saada

andmeid, sealhulgas isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid, kohustatud ja kolmandalt

isikult.“ Eelnõu sõnastusest võib aru saada, et riigiasutus on kohustatud esitama

muuhulgas isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid. Samas seletuskiri toob välja vajaduse

vaid konkreetsete eriliiki isikuandmete kohta – rahvus. Seletuskirja kohaselt vajab RAB

RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 1 nimetatud ülesande täitmiseks teadete analüüsimisel

andmeid ka isikute rahvuse kohta (vt 2 (2) paragrahvi 1 punkt 12 teine lõik). RahaPTS §

37 nimetab geograafilist riski kui ühte suuremat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski

iseloomustavat asjaolu. Ka eelnõu selle punkti osas on asjakohane kaaluda sätte sõnastuse

täpsustamist ja põhjalikumaid selgitusi seletuskirjas.

RahaPTS § 58 lõike 1 kavandatud muudatus (eriliigiliste

andmete küsimine) jääb eelnõust välja.

Eriliigiliste andmete töötlemise osas Rahapesu Andmebüroo

andmekogus (RahaPTS § 581) tehakse seletuskirjas vastavad

täiendused.

1

EELNÕU

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

muutmise seadus

§ 1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni juurde võib luua komisjone,

kelle eesmärk on anda valitsuskomisjonile tema ülesannete täitmisega seoses nõu. Lisaks võib

valitsuskomisjoni ülesannete täitmiseks moodustada ajutisi ja alalisi töörühmi, kuhu võib

kaasata kohustatud isikute esindajaid ja teisi asjatundjaid. Komisjonide ning ajutise ja alalise

töörühma töökorra ja ülesanded kehtestab ning liikmed määrab valdkonna eest vastutav

minister käskkirjaga.“;

3) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Riikliku riskihinnangu koostamiseks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

komisjonil ja käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel moodustataval riikliku riskihinnangu

koostamises osaleval töörühmal õigus töödelda asjakohast teavet, statistikat ja analüüse,

sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Komisjoni asjakohaseid

riskihinnanguid, raporteid ning soovitusi, mis on ministeeriumidele või nende valitsemisala

asutustele kättesaadavad.“;

4) paragrahvi 12 lõikes 4 asendatakse sõna „arvu“ sõnaga „koosseisu“;

5) paragrahvi 17 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „laitmatu maine“ tekstiosaga „käesoleva

paragrahvi lõike 6 tähenduses“;

6) paragrahvi 17 lõike 6 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „andmekogudest teavet“

tekstiosaga „, sealhulgas kontrollida isiku mainet käesoleva seaduse § 72 lõikes 22 sätestatud

viisil“;

7) paragrahvi 49 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „ning saadud teabe kasutamise kohta“

tekstiosaga „, saadud teabe kasutamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise või sellega

seotud kuriteo kahtlusega tehingu tunnuste kohta“;

8) paragrahvi 53 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „avaliku teabe seaduse tähenduses“;

9) paragrahvi 54 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) rahapesu ja terrorismi rahastamise ja sellega seotud kuritegude tõkestamine ning sellele

viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine,

analüüsimine ja edastamine;“;

10) paragrahvi 54 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sellega seotud

kuritegude riske, ohte, suundumusi, mustreid ning toimimisviise, kasutades selleks

olemasolevat ja kogutavat teavet, sealhulgas andmeid teistelt asutustelt ning päringute teel

2

saadavaid andmed riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku isiku

andmekogust;“;

11) paragrahvi 54 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja tuvastamise alane teavitamine, mis

hõlmab regulaarset kohustatud isikute ja vajaduse korral avalikkuse teavitamist rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskidest, ohtudest, suundumustest, mustritest ja toimimisviisidest ning

oma tegevuse kohta koondülevaate koostamist ja avaldamist vähemalt üks kord aastas;“;

12) paragrahvi 55 lõike 3 esimene lause ja teise lause sissejuhatav lauseosa muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ettekirjutuse tegemist põhistavaid faktilisi asjaolusid kajastav dokument (edaspidi

ettekirjutust põhistav dokument) ning selle aluseks olevad andmed ja dokumendid on rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil konfidentsiaalsed ning Rahapesu Andmebüroo

on kohustatud tunnistama eeltoodud teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

Isikul, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara käsutamise piiramiseks ettekirjutus

tehti, on Rahapesu Andmebüroole taotluse esitamisel õigus tutvuda ettekirjutust põhistava

dokumendiga tingimusel, et ei esine järgmisi asjaolusid: “;

13) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahapesu Andmebürool on õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada enda

määratud tähtajaks teavet, sealhulgas isikuandmeid, pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt

riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning kohustatud isikult ja kolmandalt isikult. Käesoleva

seaduse § 54 lõike 1 punktidest 1, 2, 4, 6, 8 ja 9 tulenevate ülesannete täitmiseks kohustatud

isikult ja kolmandalt isikult andmete saamise aluseks on Rahapesu Andmebüroo ettekirjutus.“;

14) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 1 ja lõike 11 ning käesoleva seaduse § 59 alusel Rahapesu

Andmebüroole teavet andnud asutusel ja isikul on keelatud avaldada teistele isikutele Rahapesu

Andmebüroole teabe edastamise fakti ja teabe sisu, välja arvatud juhtudel, kui teave edastatakse

rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks

ja kohtueelseks uurimiseks uurimisasutustele, prokuratuurile või kohtule või käesoleva seaduse

§ 601 lõikes 2 nimetatud alused on ära langenud.“;

15) seadust täiendatakse §-ga 581 järgmises sõnastuses:

„§ 581. Isikuandmete töötlemine Rahapesu Andmebüroo poolt

(1) Rahapesu Andmebürool on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete, samuti välislepingust

või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid,

sealhulgas eriliiki isikuandmeid ja üldsusele suunatud või avalikest allikatest kättesaadavaid

isikuandmeid.

(2) Rahapesu Andmebüroo töötleb isikuandmeid, järgides isikuandmete kaitse seadusest

tulenevat isikuandmete töötlemise korda ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)

2016/679, muu hulgas rakendades kõiki nimetatud seaduse §-s 43 ja nimetatud määruse artiklis

32 sätestatud sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid.“;

16) paragrahvi 591 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahapesu Andmebüroo andmekogu peetakse eesmärgiga täita käesoleva seaduse § 54 lõike

1 punktides 1–6, 8, 9 ja 11 sätestatud Rahapesu Andmebüroo ülesandeid.“;

17) paragrahvi 591 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

3

„(4) Andmekogu põhimääruses sätestatakse:

1) andmekogu volitatud töötleja;

2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

3) andmekogu pidamise kord ning andmete täpsem koosseis ja nende andmekogusse

kandmise kord;

4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;

5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord;

6) andmete säilitamise ja kustutamise täpsem kord;

7) andmetöötluse logide säilitamise täpsem kord;

8) muud andmekogu pidamiseks vajalikud korraldusküsimused.“;

18) seadust täiendatakse §-dega 592 ja 593 järgmises sõnastuses:

„§ 592. Andmete töötlemine Rahapesu Andmebüroo andmekogus

(1) Rahapesu Andmebüroo andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid:

1) füüsilise isiku andmed – sünniaeg, surmaaeg, sünnikoht, rahvus, elukoht, hooldusõiguse,

eestkoste või teovõime piiramise andmed, sugulus- ja hõimlussuhete andmed, registreeritud

elukaaslase andmed, isikut tõendava dokumendi andmed, hariduse ja töötamise andmed,

kahtlustuse või süüdistuse andmed, karistatuse andmed, kontode andmed;

2) juriidilise isiku andmed – nimi, registrikood, registreerimise andmed, põhitegevusala,

kontaktandmed, tegeliku tegutsemiskoha andmed, kõrgema juhtkonna liikme isikuandmed,

kahtlustuse või süüdistuse andmed, karistatuse andmed, kontode andmed;

3) füüsilise ja juriidilise isiku vara ning majandustegevusega seotud andmed – kinnistute,

sõidukite ja väikelaevade andmed, väärtpaberite andmed, äriregistri juriidilise isiku

detailotsingu seotud isiku andmed, tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni andmed, käibe- ja

tollideklaratsiooni andmed;

4) käesoleva seaduse § 50 lõikes 4 nimetatud teates sisalduvad rahapesule ja terrorismi

rahastamisele ning sellega seotud kuritegudele viitavad andmed ning teate menetlemisega

seonduvad andmed;

5) käesoleva seaduse § 541 lõikes 3 nimetatud aruannetes Rahapesu Andmebüroole esitatavad

andmed;

6) käesoleva seaduse 7. ja 8. peatükis sätestatud järelevalve tegemise käigus kogutud andmed;

7) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate Rahapesu Andmebüroo ülesannete

täitmisega seotud andmed.

(2) Käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 2 nimetatud strateegilise analüüsi ülesande

täitmiseks töödeldakse andmete kogumit pseudonüümitud kujul, sealhulgas automatiseeritult.

(3) Pseudonüümitud andmete depseudonüümimine, millega isikut mittetuvastavad andmed

muudetakse uuesti isikut tuvastavaks, on lubatud üksnes juhul, kui esineb rahapesu või

terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteo või finantssanktsiooni rikkumise kahtlus.

Rahapesu Andmebüroo juhi volitatud ametnik kooskõlastab pseudonüümitud andmete

depseudonüümimise Rahapesu Andmebüroo andmekaitsespetsialistiga, kes kontrollib toimingu

vastavust depseudonüümimise tingimustele.

(4) Rahapesu Andmebürool on käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 8, 9 ja 11

nimetatud ülesannete täitmiseks õigus läbi viia profiilianalüüs, mille eesmärk on rahapesu ja

terrorismi rahastamisele viitavate riskitunnuste arvutamise kaudu määrata kindlaks isiku

võimalik seotus või seotuse tõenäosus rahapesu, terrorismi rahastamise ja sellega seotud

kuritegudega.

4

(5) Rahapesu Andmebürool on isikuandmete töötlemisel õigus kasutada automatiseeritud

analüüsimeetodeid, sealhulgas teksti- ja andmekaeve meetodit, et saada muu hulgas teavet

riskide, ohtude, suundumuste, mustrite ja toimimisviiside kohta. Teksti- ja andmekaeve meetod

on automatiseeritud analüüsimeetod, millega analüüsitakse digitaalkujul teksti ja andmeid.

(6) Käesolevas seaduses nimetatud Rahapesu Andmebüroo ülesannetest tulenevates

menetlustes ja toimingutes esitatud, koostatud ja kogutud dokumentide ja tõendite kohta

peetakse toimikut. Toimik avatakse iga menetluse või toimingu kohta eraldi ning toimiku

pidamist reguleerib täpsemalt Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus.

§ 593. Andmete säilitamine Rahapesu Andmebüroo andmekogus

(1) Rahapesu Andmebüroo andmekogus säilitatakse andmeid järgmiselt:

1) Rahapesu Andmebüroo andmekogusse kantud andmeid ja dokumente isiku kohta 15 aastat

pärast vastava toimiku sulgemist;

2) rahvusvahelise infovahetuse kaudu saadud andmeid vastavalt andmete päritoluallikas toodud

piirangutele, kuid mitte kauem kui 15 aastat pärast vastava toimiku sulgemist;

3) järelevalve ja tegevuslubadega seonduva tegevuse käigus kogutud andmeid ja dokumente

kümme aastat arvates järelevalvemenetluse lõppemisest või väljastatud tegevusloa kehtivuse

lõppemisest;

4) strateegilise analüüsi ülesande täitmiseks kogutud andmeid kuni viis aastat arvates andmete

andmekogusse vastuvõtmisest;

5) andmetöötluse logisid vastavalt andmekogu põhimääruses sätestatule.

19) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahapesu Andmebüroo andmekogus Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmise käigus

kohustatud isikutelt või muudelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas välisriigi asutuselt saadud

teave rahapesu ja terrorismi rahastamise või sellega seotud kuritegude kahtluse, samuti teave

Rahapesu Andmebüroo tegevuse meetodite ja taktika kohta on asutusesiseseks kasutamiseks,

et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, rahvusvahelise sanktsiooni või

Vabariigi Valitsuse sanktsiooni eesmärgi saavutamine ning teabe kaitstus järelevalve

teostamisel. Rahapesu Andmebüroo on kohustatud tagama oma andmekogus sisalduva

käesolevas lõikes nimetatud teabe konfidentsiaalsuse.“;

20) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele ja selle töötlemise

õigus on teabevajadusega Rahapesu Andmebüroo ametnikul ja töötajal. Rahapesu Andmebüroo

ametnikud, töötajad ja muud isikud on kohustatud hoidma neile Rahapesu Andmebüroo

ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud kohustatud isikutelt või muudelt isikutelt või

asutustelt, sealhulgas välisriigi asutuselt saadud teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise või

sellega seotud kuritegude kahtluse, samuti teavet Rahapesu Andmebüroo tegevuse meetodite ja

taktika kohta konfidentsiaalsena tähtajatult.“;

21) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 54 järgmises sõnastuses:

„(54) Rahapesu Andmebürool on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet edastada

julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.“;

22) paragrahvi 60 lõiget 6 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Isikute sobivuse hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 611 sätestatust.“;

23) paragrahvi 60 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

5

„(71) Käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 9 nimetatud ülesande täitmise käigus töödeldava

teabe väljastamisel lähtub Rahapesu Andmebüroo rahvusvahelise sanktsiooni seaduses

sätestatust.

(72) Rahapesu Andmebürool on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2–54 nimetatud alustele

õigus edastada käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 4 ja 11 nimetatud ülesannete täitmise

käigus töödeldavat teavet ja järelevalve tulemusi, sealhulgas teavet järelevalve teostamisel

avastatud kuriteokahtluse kohta, uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule.“;

24) paragrahvi 60 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

25) seadust täiendatakse §-ga 601 järgmises sõnastuses:

„§ 601. Andmesubjekti õiguste piiramine andmetega tutvumisel

„(1) Rahapesu Andmebüroo piirab käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks

käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks järgmisi andmesubjekti

õigusi:

1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, mis isikuandmeid

töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust;

2) saada teada, kas tema isikuandmed on edastatud välisriigi rahapesu andmebüroo ülesandeid

täitvale asutusele või välisriigi õiguskaitse- või järelevalveasutusele või rahvusvahelisele

organisatsioonile või institutsioonile;

3) saada teada, kas tema isikuandmete parandamisest on isikuandmete vastuvõtjat teavitatud;

4) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist ja esitada vastuväiteid tema isikuandmete

töötlemise kohta;

5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel piirab Rahapesu Andmebüroo andmesubjekti õigusi

juhul, kui piiramata jätmine:

1) takistab või kahjustab Rahapesu Andmebüroo seadusest tulenevate ülesannete täitmist;

2) takistab või kahjustab kuriteo tõkestamist;

3) kahjustab teise isiku õigusi ja vabadusi;

4) on vastuolus rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piiranguid kohaldatakse ka

isikuandmete suhtes, mis on saadud rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvalt välisriigi

asutuselt või välisriigi õiguskaitse- või järelevalveasutuselt või rahvusvaheliselt

organisatsioonilt või institutsioonilt.

(4) Andmesubjekti õigust teavet saada ja enda kohta käivate andmetega tutvuda piiratakse kuni

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluste äralangemiseni.“;

26) paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahapesu Andmebürool on õigus vahetada teavet, sealhulgas isikuandmeid sisaldavat

teavet, ja sõlmida koostöökokkuleppeid teise rahapesu andmebürooga või välisriigi

õiguskaitse- või järelevalveasutusega, samuti rahvusvahelise organisatsiooni või

institutsiooniga. Käesolevas lõikes nimetatud teabe vahetamine toimub muu hulgas eesmärgiga

täita Rahapesu Andmebüroo käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 11 nimetatud

ülesandeid.“;

27) paragrahvi 63 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6

„(2) Rahapesu Andmebürool on õigus omal algatusel või taotluse korral saada ja edastada

teisele rahapesu andmebüroole mis tahes teavet, mida teisel rahapesu andmebürool võib olla

vaja rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamisel ning sellesse kaasatud füüsiliste või

juriidiliste isikute ning rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide, ohtude, suundumuste,

mustrite ja toimimisviisidega seotud teabe töötlemisel või analüüsimisel.“;

28) paragrahvi 63 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Rahapesu Andmebüroo tagab teabetaotluse alusel teiselt rahapesu andmebüroolt saadud

teabe kasutamise vastavalt teise rahapesu andmebüroo seatud piirangutele. Teabe kasutamiseks

muul viisil kui teabetaotluses kirjeldatud eesmärgil küsib Rahapesu Andmebüroo teabe esitanud

teiselt rahapesu andmebüroolt eelnevalt luba.“;

29) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Rahapesu Andmebüroo alustab kontrolli teavitusega kohustatud isikule. Teavituses

märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, kontrollitava perioodi pikkus ja kontrollimise aeg.

Teavitus edastatakse kohustatud isikule hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli

algust, välja arvatud juhul, kui etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist.“;

30) seadust täiendatakse §-ga 681 järgmises sõnastuses:

„§ 681. Rahapesu Andmebüroo kontrolli tulemuste kajastamise erisused

(1) Rahapesu Andmebüroo on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta kahe kuu

jooksul pärast kontrolli lõppemist akti, mille toimetab kontrollitavale viivitamata kätte.

(2) Kontrollitaval on õigus ühe kuu jooksul arvates akti kättetoimetamisest esitada kirjalikke

selgitusi.

(3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui neli kuud pärast

kontrolli lõppemist, koostab Rahapesu Andmebüroo lõpliku akti, mis toimetatakse

kontrollitavale kätte.

(4) Kui pärast kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste andmist selguvad täiendavad

asjaolud või Rahapesu Andmebüroo saab lisainformatsiooni, võib Rahapesu Andmebüroo akti

või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni

kahe kuu võrra, tehes akti või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata

teatavaks ning näidates esialgse tähtaja pikendamise põhjuse.“;

31) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Isiku korrektse ärialase maine kontrollimiseks on Rahapesu Andmebürool õigus:

1) vestelda kontrollitava isikuga, et selgitada välja tema kõlbelised ja muud isikuomadused ning

vajaduse korral võtta temalt kirjalik seletus;

2) töödelda Rahapesu Andmebüroole isiku poolt enda kohta esitatud teavet;

3) töödelda riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või

eraõigusliku juriidilise isiku andmekogu, sealhulgas e-toimiku süsteemi, isikut tõendavate

dokumentide andmekogu, rahvastikuregistri, töötamise registri, piirikontrolli infosüsteemi,

sissesõidukeeldude registri, karistusregistri, majandustegevuse registri ja äriregistri andmeid;

4) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid, sealhulgas

isikuandmeid;

5) töödelda välisriigi õiguskaitse- ja järelevalveasutuselt saadud andmeid, sealhulgas

isikuandmeid.“;

7

32) paragrahvi 77 lõike 1 punkti 2, lõike 2 punkti 2 ja lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna

„viisi“ sõnadega „ja ulatuse“;

33) paragrahvi 77 lõiget 33 täiendatakse pärast sõna „elukohariigi“ sõnadega „ning andmed

isiku kontrolli tegemise viisi ja ulatuse kohta“;

34) paragrahvi 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) IBAN (inglise keeles International Bank Account Number) käesoleva paragrahvi

tähenduses on Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni poolt kindlaksmääratud standardile ja

standardile EVS 876 vastav rahvusvaheline kontotunnus, millega üheselt identifitseeritakse

konkreetne konto liikmesriigis.“;

35) seadust täiendatakse §-ga 1043 järgmises sõnastuses:

„§ 1043. Tegeliku kasusaaja andmete kooskõlla viimine

Enne käesoleva seaduse jõustumist äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registrisse kantud juriidilise isiku juhatus viib tegeliku kasusaaja andmed tegelike kasusaajate

andmekogus käesoleva seaduse § 77 lõike 1 punktis 2, lõike 2 punktis 2, lõike 3 punktis 2 ning

lõikes 33 nimetatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.“;

36) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2019/2177 (ELT L 334, 27.12.2019, lk

155–163)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2019/2177 (ELT L 334, 27.12.2019, lk 155–163) ja

(EL 2024/1640 (ELT L, 2024/1640, 19.06.2024)“.

§ 2. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 30. aprillil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 31, 32 ja 34 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2025

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesoleva eelnõuga tehakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi

RahaPTS) muudatused, mis on seotud Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) andmekogu

andmetöötluse funktsioonide täienemise ja eristamisega. Eelnõu puudutab eelkõige seda,

kuidas, mis eesmärgil ja milliseid isikuandmeid töödeldakse. Eelnõuga tehtavad muudatused

mõjutavad eelnõus nimetatud registritesse, kuhu RAB esitab päringuid, kantud isikuid. Kuivõrd

isikuandmete töötlemisega kaasneb riive perekonna ja eraelu puutumatusele, siis tagab selge

töödeldavate andmekoosseisude, töötlemiseesmärkide, viisi ja ulatuse reguleerimine

läbipaistvuse isikuandmete töötlemise protsessis tervikuna ning võimaluse kindlaks teha

isikuandmete töötlemise vajaduse ja õigustatuse olemasolu.

Eelnõuga tehtavad muudatused järgivad rahvusvahelisi rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise alaseid soovitusi1 (Financial Action Task Force (FATF) Recommendations)

andmete analüüsi tõhusama teostamise ja nende tulemuste eesmärgipärase kasutamise osas.

Soovituse 26 tõlgendava märkuse kohaselt peavad rahapesu andmebürood jälgima oma töös ka

Egmont Groupi põhimõtteid informatsiooni vahetamisel. Eeltoodud põhjustel on RahaPTS-i

sisustamisel kohane lähtuda nii FATF-i soovitustest kui ka Egmont Groupi põhimõtetest, sest

nendes aktides sätestatud põhimõtete alusel töötab ka Eesti RAB, mis on loodud 1996. aastal

FATF-i 40 soovituse alusel.

Samuti peetakse eelnõuga silmas Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamist

tõkestava komisjoni MONEYVAL hindamisraportis antud hinnangut FATF’i nõuete täitmisele

ning tehakse muudatused, mille eesmärk on kõrvaldada hindamisraportis viidatud puudusi.

Eeltoodu saavutamiseks sõnastatakse peamise muudatusena ümber Rahapesu Andmebüroo

andmekogu eesmärgid ja lisatakse uued andmetöötlusviisid – Rahapesu Andmebüroo

andmekogu hakkab täitma strateegilise analüüsi funktsiooni ning lisaks viiakse Rahapesu

Andmebüroo andmekogus läbi profiilianalüüsi ning teksti- ja andmekaevet.

Andmete analüüsimisel läbipaistvuse tagamiseks täiendatakse seadust andmete rühmade

loeteluga ning kehtestatakse andmete säilitamise tähtajad. Samuti reguleeritakse isiku õiguste

piirangud andmetega tutvumisel ning täpsustatakse Rahapesu Andmebüroo andmekogus

sisalduvale teabele juurdepääsu piiranguid.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimise tõhustamise eesmärgil

tehakse muudatus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ülesehitust

1 The FATF Recommendations. International Standards for combating money laundering and the

financing of terrorism & proliferation, 2012, https://www.fatf-gafi.org/content/dam/fatf-

gafi/recommendations/FATF%20Recommendations%202012.pdf.coredownload.inline.pdf

2

reguleerivas sättes, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise valitsuskomisjoni ja

nõuandva funktsiooniga komisjonide moodustamist.

Eelnõuga muudetakse ka RAB-i poolt teostatava järelevalve regulatsiooni. Samuti muudetakse

läbipaistvamaks kohustatud isiku kontaktisiku määramisel ja RAB-i poolt väljastatava

tegevusloa menetluses toimuva mainekontrolli läbiviimiseks vajalikke tegevusi.

Eelnõu võtab RahaPTS-i üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2024/1640, mis

käsitleb mehhanisme, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et tõkestada finantssüsteemi

kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil, millega muudetakse direktiivi

(EL) 2019/1937 ning muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT

L, 2024/1640, 19.06.2024), artikli 74, mis mõnevõrra muudab direktiivi 2015/849 artikli 30

lõike 5 sõnastust. Asjakohastes RahaPTS-i sätetes tehakse täiendus kohustuslikus korras

kättesaadavate tegeliku kasu saava omaniku andmete koosseisu osas ja lisatakse

sõnatäiendused.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika

osakonna nõunikud Liina Malm ([email protected]) ja Henrik Mägi (käesolevaks ajaks

teenistussuhe lõppenud). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi

õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], tel 5885 1493) ning

eelnõu toimetas Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1640 artikkel 74. Eelnõuga muudetakse RahaPTS

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 21.06.2024, 51 ja avaliku teabe seaduse redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 30.12.2024, 5.

Eelnõuga ei muudeta Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 lõikes 2 nimetatud

Riigikogu koosseisu häälteenamust eeldavaid õigusakte, mistõttu selle seadusena

vastuvõtmiseks on vajalik lihthäälteenamus.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

2. Seaduse eesmärk

Riigikantselei riskihinnangus, milles käsitletakse riigikaitselisi, riigi julgeoleku ja avaliku korra

vastu suunatud ohtusid, on ära toodud olulise ohuna ka rahapesu.2 Rahapesu kanaleid võidakse

kasutada terrorismi rahastamiseks, Eesti riigi, EL-i ja NATO liikmesriikide vastases

õõnestustegevuse, ebaseadusliku relvatööstuse ja sõjategevuse finantseerimiseks ning EL-i ja

ÜRO sanktsioonidest kõrvale hoidmiseks.

Eestile on oluline kõrgel tasemel rahapesu ja terrorismi tõkestamise suutlikkus. Eesti digiriigina

soovib arendada innovaatilisi ja digitaalseid teenuseid, mida kasutavad ka mitteresidendid.

2 Riskid. Riigikantselei, https://riigikantselei.ee/riskid#rahapesu

3

Avatud digiühiskonna ja rahvusvahelistumise seisukohast lähtuvalt aga peame arvestama ka

riskidega, mis võivad kaasneda rahapesu ja terrorismi rahastamise näol. Selleks tuleb aegsasti

tuvastada mustreid ja trende, et teha järeldusi rahapesu ja terrorismi rahastamise strateegiliseks

tõkestamiseks ning anda sisendit operatiivsete prioriteetide seadmisse ning valdkonna poliitika

kujundamisse.

Avaliku sektori digitaalse võimekuse kasv loob eeldused ka rahapesu ja terrorismi rahastamise

vastase võitluse tõhustamiseks, et säilitada usaldus riigi finantssüsteemi vastu ja tagada selle

stabiilsus. See on seotud valdkondliku arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ elluviimisega.

Programmis „Siseturvalisuse 2024–2027“ on antud näitajate pinnalt tõstatatud küsimus, kas

kasutusel olev kuritegevuse vähendamise mehhanism koos kriminaaltulu tuvastamisega on

piisavalt tõhus. Programmi „Siseturvalisuse 2024–2027“ üheks eesmärgiks on vähendada

rasket ja peitkuritegevust, mille üheks vormiks on rahapesu.

Eeltoodut silmas pidades on ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhustamisel

võtmetähtsusega uudsete infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja kasutusele võtmine,

kuid ka uute infotehnoloogiate kasutamise teel saadud analüüsitulemuste sihipärane

kasutamine. Infotehnoloogiliste lahenduste olulisust rõhutavad FATF-i soovitused, mille

kohaselt peab rahapesu andmebürood julgustama kasutama analüütilist tarkvara, mis aitab

kaasa võimalikult otstarbekale andmetöötlusele, tuvastamaks tõepärast riskipilti ning

kiirendamaks reaktsiooni kuritegelikule käitumisele. Strateegilise analüüsi tarbeks on andmeid

seni töödeldud käsitsi, kuid sel meetodil on välistatud reaalajas riskipildi tekkimine, mis aitab

RAB-il keskenduda riskide vaates olulisimale ehk potentsiaalsete rahapesu ja terrorismi

rahastamise juhtumite avastamisele ning andmete kogumi pinnalt trendide ja mustrite

ilmestumisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele

Rahapesu Andmebüroo andmekogus strateegilise analüüsi funktsionaalsuse väljaarendamisel

tekib võimekus süsteemselt ja õigeaegselt hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning

suunata seotud asutuste ja kohustatud isikute tegevusi riskide maandamisel analüütiliselt ja

teadmiste põhiselt. Selle tulemusel paraneb finantskuritegude ja sellega seotud kuritegevuse

pärssimise võimekus järelevalvetegevuste ning eesmärgipäraste menetluste kaudu. Siinjuures

on seadusandja ülesanne tagada, et oleks reguleeritud millisel viisil, tingimustel ja eesmärgil

toimub andmetöötlus ning kellel ja millisel alusel on juurdepääs andmetele ning nende

töötlemise õigus.

Seega on käesoleva eelnõu peamine eesmärk kehtestada selged alused, mis võimaldavad RAB-

il andmete analüüsi funktsiooni tõhustamise kaudu tõsta oma seadusest tulenevate ülesannete

täimise efektiivsust ja seeläbi kogu riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

süsteemi efektiivsust. Asjakohase regulatsiooni väljatöötamisel peetakse silmas, et taotletav

eesmärk ei riivaks ebaproportsionaalselt isikute põhiõigusi ning et isikuandmete töötlemise

käigus oleks kasutusel kõik meetmed, mis aitavad välistada üleliigset andmetöötlust, ja tagada

selle läbipaistvus vajalikus ja võimalikus ulatuses.

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a

määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 alusel – eelnõu

4

menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõuga kavandatud peamiste muudatuste

eesmärk – RAB-i strateegilise analüüsi funktsiooni tõhustamine on kooskõlas rahvusvaheliste

standarditega. Selleks on pärast seadusmuudatuste jõustumist vajalik infotehnoloogiline

väljaarendus, mille kulu on plaanis katta Euroopa Liidu taastefondist strateegilise analüüsi

funktsiooni süsteemi arendamiseks planeeritud vahenditest. Vajalikud seadusmuudatused

peavad järgima ajalist raami, mis on arendamiseks planeeritud vahendite kasutamise

tingimuseks. Lisaks võetakse eelnõuga üle direktiivi (EL) 2024/1640 artikkel 74 ning tulenevalt

§ 1 lõike 2 punktist 2 ei nõua see samuti väljatöötamiskavatsuse koostamist.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

§ 1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Paragrahvi 1 punkt 1 – RahaPTS § 12 lõige 2 kirjeldab rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise komisjoni koosseisu. RAB-i strateegiline analüüs on oluline sisend riikliku

rahapesu ja terrorismi rahastamise riskipildi tekkeks. Riskipildi teket mõjutab ka riikliku

riskihinnangu koostamine, kuhu on kaasatud kõik teemaga kokku puutuvad asutused ja mille

koostamist koordineerib valitsuskomisjon. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide juhtimise

kõrgemale tasemele viimiseks on vaja muuta valitsuskomisjoni töökorraldust. Tulenevalt

nimetatud vajadusest kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni

täpne koosseis edaspidi Vabariigi Valitsuse määrusega, milles lähtutakse komisjoni koosseisu

määramisel selle tööefektiivsuse tagamisest. Seega tunnistatakse RahaPTS § 12 lõige 2 kui

komisjoni koosseisu määrav sõnastus kehtetuks.

Paragrahvi 1 punkt 2 –RahaPTS § 12 lõige 3 sätestab võimaluse luua rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise komisjoni juurde kohustatud isikute esindajate komisjon

(edaspidi turuosaliste nõukoda), kellel on valitsuskomisjoni juures nõuandev funktsioon ning

kelle eesmärk on tõsta ettevõtjate teadlikkust ja anda neile kaasarääkimise võimalus neid

puudutavate rahapesu ja terrorismi tõkestamisega seotud õigusaktide väljatöötamisel. Kuivõrd

valitsuskomisjoni tagasiside vajadus ülesannete täitmisel võib ajas muutuda, siis on normi

kehtiv sõnastus, mis piiritleb komisjoni koosseisu kohustatud isikute esindajatega, liialt

kitsendav. Uue sõnastusega laiendatakse komisjonide moodustamise võimalusi ning nähakse

ette, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni juurde võib luua komisjone,

kelle eesmärk on valitsuskomisjonile tema ülesannete täitmisega seoses nõu anda. Komisjonide

moodustamisel on jätkuvalt kesksel kohal eesmärk tõsta ettevõtjate teadlikkust ja anda neile

kaasarääkimise võimalus, kuid laiem alus liikmete määramiseks annab lisaks võimaluse

moodustada komisjoni, mis peab silmas aktuaalseid eesmärke ja vajadusi. Komisjonide ning

ajutise ja alalise töörühma töökorra ja ülesanded kehtestab ning liikmed määrab valdkonna eest

vastutav minister käskkirjaga.

Paragrahvi 1 punkt 3 – Seaduse alusel kehtestatav valitsuskomisjoni töökord ega muu

RahaPTS §-s 12 valitsuskomisjoni tegevuse kohta sätestatu ei reguleeri riikliku riskihinnangu

läbiviimise eesmärgil teabe kogumist ning jagamist. Ka Euroopa komisjoni ekspertide Tomasso

Di Ruzza ja Klaudijo Stroligo poolt 2022. aastal koostatud Eesti rahapesuvastase võitluse

tugevdamise tehnilises dokumendis „Legal Review and Recommendations for Specific

Amendments to the Legal Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian

5

Financial Intelligence Unit”3 tuuakse välja, et kehtivas RahaPTS-is puudub selge alus, mis

reguleeriks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni ja selle juurde

kuuluvate riikliku riskihinnangu läbiviimiseks moodustatavate töörühmade õigust koguda ning

jagada riikliku riskihinnangu koostamiseks vajalikku infot.

Riiklik riskihinnang baseerub kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele andmetele ning selle

koostamiseks puudub vajadus isikuandmete töötlemiseks4, mistõttu seaduses sellist õigust

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjonile ja riikliku riskihinnangu

läbiviimiseks moodustatavatele töörühmadele ei anta. Andmete töötlemise õiguse

reguleerimisel võetakse aluseks RahaPTS § 11 lõige 2, milles on nimetatud riikliku

riskihinnangu koostamiseks vajalike kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete loetelu. Seadust

täiendatakse RahaPTS § 12 lõikega 31, millega nähakse ette, et riikliku riskihinnangu

koostamiseks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjonil ja käesoleva

paragrahvi lõike 3 alusel moodustataval riikliku riskihinnangu koostamises osaleval töörühmal

õigus töödelda asjakohast teavet, statistikat ja analüüse, mis on ministeeriumidele või nende

valitsemisala asutustele kättesaadavad, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide ja

Euroopa Komisjoni asjakohaseid riskihinnangud, raporteid ning soovitusi.

Paragrahvi 1 punkt 4 – RahaPTS § 12 lõige 4 sätestab, et rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise komisjoni liikmete arvu ning töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Sätte muutmisvajadus on tingitud asjaolust, et käesoleva eelnõu § 1 punktis 1 tunnistatakse

kehtetuks RahaPTS § 12 lõige 2, milles oli ära toodud valitsuskomisjoni täpne koosseis, seega

muudetakse RahaPTS § 12 lõiget 4 selliselt, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

komisjoni koosseis ning töökord kehtestatakse edaspidi Vabariigi Valitsuse määrusega. Uus

sõnastus järgib täpsemalt ka Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt

on Vabariigi Valitsuse pädevuses määrata mitte ainult valitsuskomisjoni liikmete arvu, vaid ka

valitsuskomisjoni liikmeid.

Paragrahvi 1 punkt 5 – RahaPTS § 17 lõiget 5 täiendatakse ja tehakse viide sama paragrahvi

lõikele 6, mis avab senisest paremini isiku laitmatu maine mõiste. Laitmatu maine olemasolu

välistab olukord, kui RAB-i poolt teostatud kontrolli tulemusel selgub, et isiku usaldusväärsus

on tema varasema tegevuse või tegevusetuse tõttu kahtluse all (RahaPTS § 17 lg 6).

Paragrahvi 1 punkt 6 – RahaPTS § 17 lõikes 6 täpsustatakse kontaktisiku või

kontaktisikukandidaadi sobivuse kontrolltegevusi ning lisatakse õigus kontrollida isiku mainet

RahaPTS § 72 lõikes 22 sätestatud viisil. Maine kontrolli vajadust üleüldisemalt on varasemalt

põhjendatud FATF-i tüpoloogiaraportites, milles tuuakse välja kuritegelike ühenduste katsed

proovida finantsasutustesse tööle saata oma inimesi, et nende abil raha pesta ning vajalikku

informatsiooni hankida. Sealjuures on rõhutatud, et krediidi- ja finantseerimisasutute poolt

määratud kontaktisikud omavad oma ülesannete täitmisel juurdepääsu äri- ja pangasaladusele

ning läbi RAB-i täiendava informatsiooni esitamiseks kohustavate ettekirjutuste juurdepääsu

3 Di Ruzza, T., Stroligo, K. Technical Paper. Legal Review and Recommendations for Specific

Amendments to the Legal Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian

Financial Intelligence Unit. ECCD-TSI-EE-TP3-2022, 2022, lk 14-15 4 Technical Paper. Legal Review and Recommendations for Specific Amendments to the Legal

Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian Financial Intelligence Unit. Di

Ruzza, T., Stroligo, K, ECCD-TSI-EE-TP3-2022, 2022, lk 14-15

6

ka informatsioonile, kelle tehinguid ning millises ulatuses rahapesu andmebüroo parasjagu

kontrollib.

Laitmatu maine kontrollimise viisi täpsustamine annab kontaktisikukandidaadile ühtlasi ka

parema selguse tegevustest, mida tema maine hindamiseks tehakse ning tagab läbipaistvuse

maine hindamiseks töödeldavatest andmetest, sealhulgas isikuandmetest.

Paragrahvi 1 punkt 7 – RahaPTS § 49 lõiget 7 muudetakse ja täpsustatakse, et Rahapesu

Andmebüroo annab kohustatud isikutele tagasisidet rahapesu ja terrorismi rahastamise või

sellega seotud kuriteo kahtlusega tehingu tunnuste kohta. Euroopa komisjoni ekspertide

Tomasso Di Ruzza ja Klaudijo Stroligo poolt 2022. aastal koostatud Eesti rahapesuvastase

võitluse tugevdamise tehnilises dokumendis „Legal Review and Recommendations for Specific

Amendments to the Legal Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian

Financial Intelligence Unit”5 juhiti tähelepanu puudustele, mis seonduvad RAB-i poolt

teostatava strateegilise analüüsi tulemusel saadud info eesmärgipärase jagamisega. Tehnilises

dokumendis leiti, et seadus peaks kohustama RAB-i jagama teavet ka rahapesu ja terrorismi

rahastamisega seotud kuriteokahtlusega tehingu tunnuste kohta, mille osas ootab RAB

kohustatud isikutelt asjakohast ja õigeaegset teavitamist.

Strateegilise analüüsi üks väljund on õigeaegselt ära tunda ja tuvastada ohtusid ja tüpoloogiaid

ning selles osas anda sektoritele suuniseid tõhusamaks riskipõhiseks tegevuseks, mille kaudu

paraneb ka teatamise kvaliteet. Strateegilise analüüsi eesmärk ei ole anda tagasisidet igale

teatele, vaid anda tagasisidet teadetele kui kogumile, kas need vastavad sektori riskidele, mida

RAB on tuvastanud kasutades teisi andmeallikaid. RAB arendab uut teadete esitamise portaali,

kus üks eesmärk on hakata andma paremat tagasisidet esitatud teadetele.

Tehtav täiendus annab RAB-ile õiguse anda kohustatud isikutele tagasisidet ka rahapesu ja

terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteokahtlusega tehingu tunnuste kohta üldistatult,

juhtides seeläbi tähelepanu tüpoloogiate ja riskiindikaatoritele ning avaldades juhendmaterjale.

Rahapesu Andmebüroo lähtub andmete edastamisel RahaPTS-i ja teiste asjakohaste

õigusaktidega seatud piirangutest ja andmekaitsenõuetest. Tagasisidestamine toimub ulatuses,

mis ei takista rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja seonduvate kuritegude

avastamist ning uurimist ja kriminaalmenetluse kulgu.

Paragrahvi 1 punkt 8 – kehtiva RahaPTS § 53 lõikest 4 jäetakse välja lauseosa „avaliku

seaduse tähenduses“. Tegemist on AvTS-is sisalduvatest juurdepääsupiirangutest erisusega ja

välja jäetav lauseosa on ebavajalik.

Paragrahvi 1 punkt 9 – Kehtiva RahaPTS § 54 lg 1 p 1 kohaselt on RAB-i ülesandeks rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine,

väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Normi sõnastus

5 Technical Paper. Legal Review and Recommendations for Specific Amendments to the Legal

Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian Financial Intelligence Unit. Di

Ruzza, T., Stroligo, K, ECCD-TSI-EE-TP3-2022, 2022, lk 22

7

kehtival kujul on eksitav, kuna sellest nähtuvalt võiks järeldada, et RAB-il puudub õigus punktis

loetletud tegevusteks rahapesu eelkuritegudega seonduva teabega. Ka MONEYVAL’i

hindamisraportis heideti Eestile kriteeriumit 29.1. puudutavalt ette, et kehtiva RahaPTS § 54

lõike 1 sõnastus on liiga kitsas ja sellest nähtuvalt võiks järeldada, et Eesti RAB-ile ei laiene

mandaat rahapesu eelkuritegudele ja oma analüüsi tulemuste jagamiseks. Sellest tulenevalt

täiendatakse RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 1 ning lisatakse, et RAB-i ülesandeks on ka rahapesu

ja terrorismi rahastamisega seotud kuritegude tõkestamine ning sellele viitava teabe

vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja

edastamine.

Paragrahvi 1 punkt 10 – kehtiva RahaPTS § 54 lõike 1 punkt 2 sätestab Rahapesu

Andmebüroo ülesandena strateegilise analüüsi, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise

riske, ohte, suundumusi, mustreid ning toimimisviise. Viidatud sõnastus toob välja üksnes

strateegilise analüüsi eesmärgi ega kata eesmärgi saavutamise metoodikat.

Rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardites (FATF’i soovitus

29) tuuakse esile strateegilise analüüsi teostamiseks toimuva süstematiseeritud andmetöötluse

olulisust. Strateegilise analüüsi teostamisel ehk rikkumiste trendide ja mustrite uurimiseks on

RAB-il õigus pärida ja saada kõigi eriliiki analüüside tegemiseks vajalikke andmeid ja teavet,

sealhulgas andmeid ja teavet välisriikide rahapesu andmebüroodelt, eesmärgiga võidelda

tõhusalt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu.

Eeltoodust tulenevalt täpsustatakse RahaPTS §-s 54 lõike 1 punkti 2 ja tuuakse välja FATF’i

soovituses esile toodud andmetöötluse elemendid. Täiendusega tagatakse strateegilise analüüsi

kui protsessi selgus ja läbipaistvus ning kooskõla rahvusvaheliste standarditega.

Pidades silmas eelnõu § 1 punkti 9 selgitust lisatakse ka RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 2 täiendus

rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud kuritegude kohta. Täiendus tagab, et strateegilise

analüüs käsitleb nii rahapesu ja terrorismi rahastamist, kui sellega seotud kuritegusid. Seega

sõnastatakse RahaPTS §-s 54 lõike 1 punkt 2 selliselt, et strateegiline analüüs käsitleb rahapesu

ja terrorismi rahastamise ja sellega seotud kuritegude riske, ohte, suundumusi, mustreid ning

toimimisviise, kasutades selleks olemasolevat ja kogutavat teavet, sealhulgas andmeid teistelt

asutustelt ning päringute teel saadavaid andmed riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-

õigusliku isiku andmekogust.

Paragrahvi 1 punkt 11 – Kehtiv RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 5 kohaselt on RAB-i ülesandeks

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja tuvastamise alane avalikkuse teavitamine

ning koondülevaate koostamine ja avaldamine vähemalt üks kord aastas. Kuivõrd käesoleva

eelnõu seadusena jõustumisel paraneb RAB-i võimekus strateegilise analüüsi teostamisel, siis

on RAB-il võimalik anda nii kohustatud isikutele, kuid ka avalikkusele rohkem teavet, mis

puudutab rahapesu ja terrorismi ohtusid, riske, suundumusi, mustreid ja toimimisviise.

Teisisõnu on RAB-il võimalus teha tõhusamat teavitustööd, tagades seeläbi rahapesu või

terrorismi rahastamise või sellega seotud kuritegude või kuritegude tulemusena saadud raha

kasutamise kergema äratundmise.

Sellest tulenevalt täpsustatakse RAB-i ülesannet kohustatud isikute ja avalikkuse teavitamisel

ning teavitamise esemeks olevaid elemente. RahaPTS § 54 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse

selliselt, et RAB-i ülesandeks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja tuvastamise

8

alane teavitamine, mis hõlmab regulaarset kohustatud isikute ja vajadusel avalikkuse

teavitamist rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest, ohtudest, suundumustest, mustritest ja

toimimisviisidest ning oma tegevuse kohta koondülevaate koostamist ja avaldamist vähemalt

üks kord aastas. Sätte uus sõnastus rõhutab olulise osana teavitamise regulaarsust ja senisest

detailsemalt strateegilise analüüsi tulemusel saadavat teavet, mille jagamine nii kohustatud

isikute kui ka avalikkusega aitab lõppeesmärgina kaasa tõhusamale rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamisele.

Paragrahvi 1 punkt 12 – kehtiva seaduse § 55 lõike 3 senine sõnastus võimaldas järeldada, et

isikul, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus

tehti, on üldreegli kohaselt õigus tutvuda ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastava

dokumendiga. Normi sõnastust täpsustatakse ning tuuakse välja, et ettekirjutuse tegemist

põhistavaid faktilisi asjaolusid kajastav dokument (edaspidi ettekirjutust põhistav dokument)

ning selle aluseks olev teave, andmed ja dokumendid on rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise eesmärgil konfidentsiaalsed ning Rahapesu Andmebüroo on kohustatud tunnistama

eeltoodud teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Isikul, kelle tehingu

peatamiseks või konto või muu vara käsutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, on Rahapesu

Andmebüroole taotluse esitamisel õigus tutvuda ettekirjutust põhistava dokumendiga

tingimusel, et ei esine seda välistavaid asjaolusid, mille loetelu jääb kehtima senisel kujul.

Tegemist on erisusega kavandatavast RahaPTS § 601 regulatsioonist, kuivõrd viidatud norm

puudutab kitsalt ja üksnes konkreetseid olukordi, kus RAB on isiku vara käsutamise piiramiseks

teinud haldusakti (ettekirjutuse), mis on edastatud nii kohustatud isikule täitmiseks (ehk vara

käsutamise piiramiseks), kui varaga seotud isikule teadmiseks. Normiga loodud erisuse mõtte

tõi seadusandja juba 2017. aasta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu

seletuskirjas, kus märgiti, et erandina haldusmenetluse üldkorrast kehtestatakse, et RahaPTS §

57 alusel tehtud ettekirjutuses ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seotud

asjaolude, tehingute ja isikute kohta teabe saamiseks tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei

märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis.

RahaPTS § 55 lõige 3 seab piirid, kellel üldse on õigus faktilisi asjaolusid kajastava

dokumendiga tutvuda – faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga võib tutvuda vaid isik, kelle

tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärkide täitmise tagamiseks on vältimatult

vajalik varjata puudutatud isiku eest RAB-i poolt tuvastatud infot ning on oluline, et ligipääs

sellistele andmetele oleks piiratud. RAB-i poolt tehtud ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastav

dokument sisaldab kahtlustuse sisu ja põhjendusi ning seega nendest teadasaamine enne

kriminaalmenetluse algust mõjutab negatiivselt menetluse kulgu või teeb kriminaalmenetluse

alustamise hoopis võimatuks. Seda probleemi on käsitletud ka Eesti kohta käivas

MONEYVAL’i raportis, kus on rõhutatud andmete konfidentsiaalsuse tagamise olulisust.

Samuti sisaldab ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastav dokument andmeid teate esitaja kohta,

milline asjaolu peab RahaPTS § 521 kohaselt jääma konfidentsiaalseks, kuivõrd vastupidine

praktika võib heidutada kohustatud isikuid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse teateid

esitamast. Täiendavalt töötleb RAB infot, mis on saadud infovahetuse korras välisriikide

asutustelt. Sellist informatsiooni peab rahvusvaheliste lepingute, standartide ning Euroopa

Liidu direktiivides sätestatud kohustuste kohaselt kaitsma konfidentsiaalsena ning sellise info

avaldamine kolmandatele osapoolsetele vastava välisriigi vastava asutuse loata ei ole lubatav.

9

RAB-i ettekirjutuse faktilistes asjaoludes toodud analüüsi põhjal saab isik teha järeldusi selle

kohta, millise teabe alusel on loetud rahapesukahtlus piisavaks, samuti võimaldab selles toodud

info saada aimu RAB-i menetlustaktika ja meetodite kohta, mis võivad anda kurjategijatele

infot kuritegude tuvastamise vältimise võimaluste kohta.

FATF-i soovituse6 29 tõlgendava märkuse kohaselt on rahapesu andmebüroo osa riigi rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise operatiivvõrgustikust ja tal on keskne roll, abistades teiste

asjakohaste asutuste tööd. Esmajoones kogub ja edastab rahapesu andmebüroo andmeid just

nimetatud rolli täitmiseks. Rahapesu Andmebüroo peab informatsiooni vahetamisel lähtuma

FATF-i soovituse 29 tõlgendava märkuse kohaselt ka Egmont Group´i vastavatest juhistest.

Näiteks teevad Egmont Groupi Harta punkti 3.1 A7 kohaselt kõik Egmont Groupi liikmed

laialdast koostööd, lähtudes muu hulgas põhimõttest, et informatsiooni tuleb hoida

konfidentsiaalsena (punkt 3). Konfidentsiaalsuse all on silmas peetud, et isik, kelle suhtes

tehakse analüüsi, ei tohi sellest teada, kui see võib ohustada kriminaalmenetluse läbiviimist ja

selle eesmärkide saavutamist. Nende põhimõtete järgimata jätmine võib oluliselt piirata RAB-

i võimalusi saada välisriikide asutustelt tööks vajalikku informatsiooni. Tegemist oleks olulise

takistusega RAB-i põhiülesannete täitmisel, kuna rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumid

on suures osas piiriülesed.

1. detsembril 2020. aastal jõustus ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu

konventsioon (ehk nn Tromsø konventsioon), mille Eesti ratifitseeris 2016. aastal. Selle

konventsiooniga kooskõla tagamiseks peavad absoluutsed seadusega ette nähtud erandid teabe

avalikkusest olema minimaalsed. Kui sellised erandid kehtestatakse, peab seadusandja

kehtestamise raames hindama, kas erandiga kaitstud huvi kaalub igal juhul üle avaliku huvi

nimetatud teabe vastu. Eriseaduses sätestatav täiendav juurdepääsupiirang peab jääma

konventsiooni artikliga 3 antud raamidesse. Tromsø konventsiooni artikkel 3 annab ammendava

loetelu põhjustest, millest tulenevalt võib piirata ametlikele dokumentidele juurdepääsu ning

liikmesriigil ei ole õigust seda loetelu laiendada.

Tromsø konventsiooni artikli 3 (1) kohaselt võib konventsiooniosaline piirata ametlikele

dokumentidele juurdepääsu õigust. Piirangud peavad olema seaduses täpselt sõnastatud,

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed piirangu eesmärgiga:

a) tagada riigi julgeolek ja riigikaitse ning kaitsta rahvusvahelisi suhteid;

b) tagada avalik julgeolek;

c) tagada kuritegude ennetamine, uurimine ja nende eest vastutusele võtmine;

d) tagada distsiplinaaruurimine;

e) tagada uurimine, kontroll ja järelevalve avaliku võimu kandjate poolt;

f) kaitsta eraelu puutumatust ja teisi õigustatud erahuvisid;

g) kaitsta äri- ja teisi majandushuvisid;

h) kaitsta riigi majandus-, raha- ja vahetuskursipoliitikat;

6 The FATF Recommendations. International Standards for combating money laundering and the

financing of terrorism & proliferation, 2012,lk 106-107, https://www.fatf-gafi.org/content/dam/fatf-

gafi/recommendations/FATF%20Recommendations%202012.pdf.coredownload.inline.pdf 7 Egmont Group Financial Intelligence Units Charter. Egmont Group, 2013, lk 8,

https://egmontgroup.org/wp-content/uploads/2021/09/Egmont-Group-Charter-Revised-July-2023-

Abu-Dhabi-UAE.pdf

10

i) kaitsta poolte võrdsust kohtumenetlustes ja tagada tõhus kohtuhaldus;

j) kaitsta keskkonda või

k) kaitsta avaliku võimu kandja siseste või avaliku võimu kandjate vaheliste nõupidamiste

konfidentsiaalsust asja läbivaatamise ajal.

RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 1 kohaselt on RAB-i ülesandeks rahapesu ja terrorismi rahastamise

ning sellega seotud kuritegude tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine,

väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. RAB-i ettekirjutuse

tegemist põhistava faktilisi asjaolusid kajastava dokumendi ning selle aluseks oleva teabe,

andmete ja dokumentide Rahapesu Andmebüroo poolt asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks tunnistamise eesmärkideks Tromsø konventsiooni artikli 3 (1) punkt c kontekstis on

tagada kuritegude ennetamine, uurimine ja nende eest vastutusele võtmine.

Siinkohal on täiendav vajadus selgitada, et AvTS §-s 35 viidatud alused juurdepääsupiirangu

seadmiseks RAB piirangut puudutava teabe osas ei ole piisavad, kuivõrd lähim võimalik sobiv

alus – AvTS § 35 lg 1 p 2 kohustab teabevaldajat tunnistama asutusesiseks kasutamiseks

mõeldud teabeks riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja teenistusliku järelevalve menetluse

käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni. Samas RAB-i ettekirjutus,

mille alusel isikule kuuluva vara käsutamist piiratakse, tehakse eelnevalt isiku teadmiseta ning

teda ära kuulamata. Teabe kaitstus on aga vajalik tagamaks RahaPTS § 55 lõikes 3 loetletud

eesmärkide täitmine ka peale ettekirjutuse tegemist. Isikule, kelle vara RAB ettekirjutusega

piiratakse antakse teavet oma õiguste kaitse tagamiseks ulatuses, mis ei ole vastuolus RahaPTS

§ 55 lõike 3 punktidega 1–3.

Paragrahvi 1 punkt 13 – RahaPTS § 58 lõiget 1 täpsustakse ja sõnastatakse selliselt, et

Rahapesu Andmebürool on järelevalveasutustelt ning teistelt riigi ja kohaliku omavalitsuse

asutustelt kohustatud ja kolmandatelt isikutelt teabe, mis hõlmab ka isikuandmeid, saamise

õigus. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 6 lõike 1 punkti e kohaselt on

isikuandmete töötlemine seaduslik, kui isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides

oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Direktiivi (EL)

2015/849 artikli 43 kohaselt kõnealuse direktiivi alusel toimuvat isikuandmete töötlemist

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil, nagu on osutatud direktiivi artiklis 1,

tuleb käsitada avaliku huvi küsimusena direktiivi 95/46/EÜ mõistes.

Iseseisva lausega eraldatakse lõikes 1 ettekirjutuse alusel andmete küsimine ning tuuakse välja,

et käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ning punktides 6, 8 ja 9 tulenevate ülesannete

täitmiseks on RAB-il kohustatud ja kolmandatelt isikutelt õigus saada andmeid vaid

ettekirjutuse alusel. Ettekirjutuse alusel saadavate andmete töötlemine on piiritletud vastavalt

töötlemise eesmärkidele RAB-i konkreetsete ülesannetega, kuna ettekirjutuse alusel andmete

küsimine ei ole põhjendatud näiteks eesmärgiga täita RAB-i koolitusfunktsiooni (RahaPTS §

54 lg 1 p 7).

Isikuandmete töötlemine nende kogumise teel riivab eelkõige õigust perekonna- ja eraelu

puutumatusele (PS § 26) ning õigust vabale eneseteostusele (PS § 19). Päritavad ja saadavad

11

andmed lähtuvad konkreetsest juhust ning RAB-i poolt andmete kogumisel puudub isikul õigus

ise otsustada, kas ja kui palju andmeid tema kohta kogutakse ning sellest tulenevalt, kui suurel

määral tema pere- ja eraellu sekkutakse.

Kuivõrd RAB-i tuumfunktsioon on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, ei ole

kuritegude avastamine ja tõkestamine võimalik ilma kuriteoga seotud isikute ja tehingute

andmeteta. Samuti ei ole RAB-il seostatavate andmete puudumisel võimalik efektiivselt

analüüsida võimalikke rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumeid (§ 54 lg 1 p 1, p 9),

edastada vajalikke andmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise uurimiseks ja tõkestamiseks

asjakohastele asutustele (§ 54 lg 1 p 6, p 8) veenduda turuosaliste tegevuse seaduspärasuses (§

54 lg 1 p 4) ega kujundada tõepärast riskipilti (§ 54 lg 1 p 2). Eeltoodut arvesse võttes tuleb

andmete, sealhulgas isikuandmete kogumist pidada sobivaks abinõuks eesmärgi saavutamiseks.

Andmete kogumine on vajalik, kuivõrd selle peamine eesmärk on avastada rahapesu ja

terrorismi rahastamisele viitavaid asjaolusid ja mustreid, ennetamaks ja tõkestamaks rahapesu

ja terrorismi rahastamise kuritegusid.

RAB lähtub isikuandmete kogumisel oma seadusest tulenevatest ülesannetest ning kogutakse

vaid neid isikuandmeid, mis on kindla ülesande täitmiseks vältimatult vajalikud. Kuivõrd RAB-

i ülesandeid ei ole võimalik täita isikuandmeid töötlemata, sealhulgas neid kogumata, on

isikuandmete töötlus osa tegevustest, mis aitavad tagada riigi julgeolekut, avalikku korda ning

turvalist majandus- ja finantskeskkonda, ning see ei ole asendatav ühegi teise abinõuga. Seega

on põhiõiguste riive proportsionaalne saavutatava eesmärgiga.

Paragrahvi 1 punkt 14 – paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 31, mille kohaselt sama paragrahvi

lõigete 1–11 ning RahaPTS § 59 alusel RAB-ile teavet andnud asutusel ja isikul on keelatud

avaldada teistele juriidilistele või füüsilistele isikutele teabevahetuse fakti ja teabe sisu, välja

arvatud juhtudel, kui teave edastatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sellega seotud

kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks uurimisasutustele,

prokuratuurile või kohtule. RAB-ile teavet esitanud asutusel või isikul ei ole lubatud vastava

teabe või andmete nõudmist ja selle sisu ning teavet andnud asutuse või isiku vastust

andmesubjektile tema pöördumisel avaldada, kui see võib takistada või kahjustada süüteo

tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; kahjustada teise isiku õigusi ja

vabadusi; ohustada avaliku korra kaitset või riigi julgeolekut; takistada rahapesu või terrorismi

rahastamise tõkestamist. Ebapiisav oleks regulatsioon, mille kohaselt oleks piirangute

kohaldamise õigus vaid RAB-il, kuid mitte RAB-i ülesannete täitmiseks teavet andnud isikule

või asutusele. Selliselt säiliks jätkuv oht RAB-i seadusest tulenevate ülesannete edukale

täitmisele ja eesmärkide saavutamisele, mistõttu on täienduse eesmärgiks tagada andmesubjekti

õiguste piiramine teavet andnud asutuse või isiku poolt samal tasemel nagu teeb seda RAB.

Sarnane praktika andmesubjekti õiguste piiramise osas on omaks võetud ka lähiriikides, näiteks

Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis8. Käesoleva seadusega seatav piirang ei välista aga isiku

8 Law on the Prevention of Money Laundering and Terrorism and Proliferation Financing internetis

kättesaadav – https://likumi.lv/ta/en/en/id/178987) § 52 ja internetis kättesaadav –

12

õigust jätkuvalt saada teavet ja andmeid asutuselt, kes RAB-ile andmeid esitas, ulatuses, mis ei

ole käesolevas seaduses sätestatuga vastuolus. See tähendab, et kui RAB-ile edastatavad

andmed kuuluvad mõne teise andmekogu andmekoosseisu, on andmesubjektil õigus pöörduda

selle andmekogu vastustava töötleja poole ning enda kohta kogutud andmetega tutvuda juhul,

kui selles osas ei ole mõnes teises eriseaduses sätestatud piiranguid. RahaPTS § 69 lõike 1

kohaselt teeb Rahapesu Andmebüroos registreeritud andmete töötlemise seaduslikkuse üle

kontrolli Andmekaitse Inspektsioon.

Paragrahvi 1 punkt 15 – seadust täiendatakse §-ga 581, mille esimese lõike kohaselt on

Rahapesu Andmebürool käesolevas seaduses sätestatud ülesannete, samuti välislepingust või

Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks, õigus töödelda isikuandmeid,

sealhulgas eriliiki isikuandmeid ning üldsusele suunatud või avalikest allikatest kättesaadavaid

isikuandmeid.

Eeltooduga sätestatakse RAB-i poolt teostatava andmetöötluse eesmärgid ja töödeldavate

andmete ulatus. Määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lg 2 punkti g alusel on eriliiki isikuandmete

töötlemine lubatud, kui töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või

liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab

isikuandmete kaitse õiguse olemust ja on tagatud sobivad ja konkreetsed meetmed

andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks. RAB vajab oma RahaPTS § 54 lõike 1 punktis

1 nimetatud ülesande täitmiseks teadete analüüsimisel andmeid ka isikute rahvuse kohta.

RahaPTS § 37 nimetab geograafilist riski kui ühte suuremat rahapesu ja terrorismi rahastamise

riski iseloomustavat asjaolu. Kõnealuse sätte lõike 4 kohaselt arvestatakse suuremale riskile

viitavate asjaolude hindamisel geograafilist riski suurendava asjaoluna eeskätt olukorda, kus

klient, tehingus osalev isik või tehing ise on seotud riigi või jurisdiktsiooniga: 1) kus

usaldusväärsete allikate, nagu vastastikuste hindamiste, üksikasjaliku hindamise aruannete või

avaldatud järelaruannete kohaselt ei ole kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise tõhusaid süsteeme; 2) kus usaldusväärsete allikate kohaselt on korruptsiooni või

muu kuritegeliku tegevuse tase märkimisväärne; 3) mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid,

embargo või nendega sarnased meetmed, näiteks Euroopa Liidu või ÜRO poolt; 4) mis rahastab

või toetab terrorismi või mille territooriumil tegutsevad Euroopa Liidu või ÜRO poolt kindlaks

määratud terroristlikud organisatsioonid. Füüsiliste isikute puhul on seotust võimalik

defineerida päritoluriigi, kodakondsuse, maksuresidentsuse ja alalise elukoha kaudu. Igal

eelnimetatud elemendil võib geograafilise riski määratlemisel olla erinev kaal. Näiteks võiks

isik olla sündinud Süürias, kuid kolinud hiljem Rootsi, kus on saanud kodakondsuse. Seejärel

on ta ostnud maja Norrasse, kus on tema üks elukoht, kuid tema harilik elukoht on hoopis

Singapuris, kuna ta viibib seal igal aastal üle poole aasta. Võimalik on ka olukord, kus isik on

sündinud näiteks Soomes, kuid kolinud hiljem Rootsi ning saanud seal ka kodakondsuse.

Seejärel on ta aga ostnud Monacos maja, kus ta on ka maksuresident, kuid igal aastal elab ta

üle poole aastast Kongo Vabariigis. Näidetes toodud riikide korruptsiooniindeks, terrorismioht,

maksukeskkond jne võivad olla väga erinevad ning samuti on erinevad isikute riskiprofiilid,

kuigi isikutel on sama kodakondsus. Seega ei piisa ainult kodakondsuse andmete

https://eseimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/2c647332ba5111eb91e294a1358e77e9?jfwid=twcznlk4w

§ 24

13

kontrollimisest ning isikust tuleneva riski täpseks hindamiseks on vajadus töödelda ka tema

eriliigilisi isikuandmeid.

Samuti võivad RAB-ile esitatavates teadetes toodud rahapesu või sellega seotud kuritegude või

terrorismi rahastamise kahtluse kirjeldused sisaldada ka teisi eriliiki isikuandmeid, näiteks

poliitilisi vaateid või usulisi veendumusi, aga ka terviseandmeid. Teatud juhtudel võivad

usulised ja poliitilised vaated viidata äärmuslusele, mistõttu kohustatud isikud võivad RAB-ile

esitatavates terrorismi rahastamise kahtluse teadetes põhjenduste kirjelduses viidata ka

usulistele või poliitilistele tunnustele. Samuti võivad isiku vaimse tervise häired teatud juhtudel

mõjutada isikute vaateid, mis võivad teda kallutada äärmusluse poole ning võidakse korraldada

ka rahakogumise kampaaniaid terrorirühmituste vigastatud võitlejate ravimiseks. RAB ise

selliseid andmeid kohustatud isikutelt ei päri, aga kui läbi teadete selline info kahtluse osas

RAB-i andmekogusse jõuab, siis vastavat teavet andmekogus töödeldakse. Eeltoodust

tulenevalt täpsustatakse RahaPTS-is, et lisaks isikuandmete töötlemisele hõlmab RAB

andmetöötlus ka seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses eriliiki

isikuandmete töötlemist. Praktikas ei ole lõpuni võimalik ammendavalt kategooriate kaupa

määratleda, milliseid eriliiki isikuandmeid RAB-i andmekogusse jõuda võib, kuna see oleneb

otseselt teate sisust ja konkreetse juhtumi asjaoludest.

Paragrahvi 581 lõikes 2 sätestatakse RAB-i kohustus järgida isikuandmete töötlemisel

isikuandmete kaitse seadust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679.

RAB-il on kohustus kasutada ja rakendada isikuandmete kaitseks organisatsioonilisi ja tehnilisi

turvameetmeid, et isikuandmete kaitse seaduse § 43 kohaselt 1) keelata volitamata isikute

juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele;

2) ära hoida andmekandjate omavoliline lugemine, kopeerimine, muutmine ja kõrvaldamine;

3) ära hoida isikuandmete omavoliline sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine,

nende muutmine või kustutamine;

4) ära hoida andmetöötlussüsteemi kasutamine andmesidevahendite abil volitamata isikute

poolt;

5) tagada juurdepääs automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamise luba omavale

kasutajale üksnes nendele isikuandmetele, mida hõlmab tema juurdepääsuluba;

6) tagada võimalus tõendada ja kindlaks määrata, millistele asutustele on isikuandmeid

andmesidevahendite kaudu edastatud või kättesaadavaks tehtud ja millistele asutustele võib

neid edastada või kättesaadavaks teha;

7) tagada võimalus tõendada ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud

andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal ja kes need on sisestanud;

8) ära hoida isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine

isikuandmete edastamise või andmekandjate vedamise ajal;

9) tagada võimalus paigaldatud andmetöötlussüsteeme katkestuse korral taastada;

10) tagada andmetöötlussüsteemi toimimine ja selle ilmnevatest toimimisvigadest teavitamine;

11) ära hoida isikuandmete moonutamine süsteemirikete tagajärjel.

Määruse (EL) 2016/679 artiklile 32 tuginedes on RAB kohustatud võtma meetmeid selleks, et

tagada, et tema volituse alusel tegutsevad isikud, kellel on juurdepääs isikuandmetele, töötlevad

isikuandmeid ainult RAB-i juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õigus

14

neid selleks kohustab. Viidatud artiklit 32 arvesse võttes peab RAB vajaliku turvalisuse taseme

hindamisel võtma arvesse isikuandmete töötlemisest tulenevaid ohte, eelkõige edastatavate,

salvestatavate või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhuslikku või ebaseaduslikku

hävitamist, kaotsiminekut, muutmist ja loata avalikustamist või neile juurdepääsu ning

tehniliste või korralduslike meetmetena kasutama vastavalt vajadusele

a) isikuandmete pseudonüümimist ja krüpteerimist;

b) isikuandmeid töötlevate süsteemide ja teenuste kestva konfidentsiaalsuse, tervikluse,

kättesaadavuse ja vastupidavuse;

c) taastama õigeaegselt isikuandmete kättesaadavuse ja juurdepääsu andmetele füüsilise või

tehnilise vahejuhtumi korral;

d) tehniliste ja korralduslike meetmete tõhususe korrapärase testimise ja hindamise kord

isikuandmete töötlemise turvalisuse tagamiseks.

RAB lähtub asjakohaste turvameetmete rakendamisel Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2012. a

määruses nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“ ning küberturvalisuse seaduses sätestatud

nõuetest.

Määruse (EL) 2016/679 artikli 49 lõike 1 punkti d kohaselt võib sama määruse artikli 45 lõike

3 kohase kaitse piisavuse otsuse või artikli 46 kohaste asjakohaste kaitsemeetmete, sealhulgas

siduvate kontsernisiseste eeskirjade puudumise korral kolmandale riigile või rahvusvahelisele

organisatsioonile isikuandmete ühekordne või korduv edastamine olla lubatud, kui edastamine

on vajalik avalikust huvist tulenevatel kaalukatel põhjustel. Isikuandmete edastamine

kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või institutsioonile võib olla vajalik

RahaPTS § 63 toodud alustel. Kuivõrd infovahetus, sealhulgas isikuandmete edastamine,

toimub eesmärgiga tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud kuritegusid ja

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on käsitatav avaliku huvi küsimusena, siis on

RAB-i tegevusel isikuandmete edastamisel avalikust huvist tulenev kaalukas põhjus ning seega

rakendub viidatud artiklis nimetatud erand.

Paragrahvi 1 punkt 16 – Kehtiva seaduse § 591 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse, et

Rahapesu Andmebüroo andmekogu peetakse eesmärgiga täita Rahapesu Andmebüroo

ülesandeid, mis on nimetatud RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1–6, 8, 9 ja 11.

Avaliku teabe seaduse § 431 lõike 1 kohaselt on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse või

muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis

töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle

alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks.

Andmekaitse Inspektsioon on andmekogude juhendis9 selgitanud, et andmekogu eesmärk peab

olema seaduses selgelt sätestatud, kuna see on volitusnormi tuum. Volitusnorm peab andma

vastuse küsimusele, millisel konkreetsel eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogu

peetakse.

Normi senine sõnastus võimaldas ebaõigesti järeldada, justkui oleks andmekogu asutatud

pelgalt andmete töötlemisel eesmärgil, mistõttu muudetakse sätte sõnastust nii, et oleks tagatud

selge arusaam andmekogu eesmärgist ja selle seotusest RAB-i seadusest tulenevate ülesannete

9 Andmekogude juhend. Andmekaitse Inspektsioon, 2013, lk 6,

https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf

15

täitmisega. RAB-i ülesanded on sätestatud RahaPTS § 54 lõikes 1 ning andmekogu peetakse

eesmärgiga täita selles loetelus sätestatud ülesandeid, jättes välja RahaPTS § 54 lõike 1

punktides 7 ja 10 nimetatud ülesanded. RahaPTS § 591 lõike 1 uus sõnastus võimaldab

kontrollida andmekogu pidamise õiguspärasust ja isikuandmete töötlemise ulatuse vastavust

andmekogu pidamise eesmärkidele.

Paragrahvi 1 punkt 17 – RahaPTS § 591 täiendatakse lõikega 4, milles tuuakse Rahapesu

Andmebüroo andmekogu põhimääruse sisu täpsustavad punktid. Andmekogus peab olema

välja toodud andmekogu volitatud töötleja või töötlejad, ja nende ülesanded; andmekogu

pidamise kord ja andmete täpsem koosseis; andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;

andmete säilitamise ja kustutamise täpsem kord, andmetöötluse logide säilitamise täpsem kord

ning muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused.

Paragrahvi 1 punkt 18 – Seadust täiendatakse §-dega 592 ja 593. Paragrahv 592 käsitleb

andmete töötlemist Rahapesu Andmebüroo andmekogus. Määruse (EL) 2016/679 artikli 5 lõike

1 punkti a kohaselt tagatakse isikuandmete töötlemisel, et töötlemine on seaduslik, õiglane ja

andmesubjektile läbipaistev. Seega täpse ülevaate andmine Rahapesu Andmebüroo

andmekogus töödeldavatest andmetest on vajalik, et viia seadus kooskõlla viidatud määrusega

ning tagada isikuandmete töötlemise läbipaistvus. Teistest riiklikest registritest ei päri RAB

kogu andmekoosseisu, vaid ainult seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.

Peamiselt on tegemist majandustegevuse, finants- ja varaandmetega, mis seostuvad erinevate

rahapesu tüpoloogiatega.

Andmekaitse Inspektsiooni andmekogude juhendi kohaselt on andmete liikide väljatoomine

üheks põhiõiguste kaitse tagatiseks.10 Lisanduva paragrahvi lõikes 1 loetletakse andmekogus

töödeldavate andmete liigid, mille kaudu on võimalik saada aru töödeldavate andmete

olemusest. Punktis üks tuuakse välja, et töödeldavate andmete hulka kuuluvad füüsilise isiku

üldandmed, sünniaeg, surmaaeg, sünnikoht, rahvus, elukoht. Samuti sugulus- ja hõimlussuhete

ja registreeritud elukaaslase andmed ning hooldusõiguse, eestkoste või teovõime piiramise

andmed. Nimetatud andmete abil veendub RAB teadetel ja menetlustes esitatud isikuandmete

õigsuses, tuvastab ja hindab analüüsitavate teadetega seotud tehingute osapoolte omavahelisi

seoseid ning kontrollib isikute teovõimet kontaktisiku määramise või tegevusloamenetluse

käigus. Isikut tõendava dokumendi andmete abil tuvastab RAB kohustatud isiku või tegevusloa

omaniku esindaja isikusamasuse. Hariduse andmed, et kontrollida kohustatud isiku juhatuse

liikmete ja kontaktisikute haridustaset, eelkõige, kui selline vajadus tõusetub RahaPTS § 17

lõikes 5, § 70 lõike 2 punktis 10 või § 725 lõikes 1 sätestatu raames, ning hinnata, kas RAB-ile

esitatud teadete osapooltel esineb seoseid ühiste õpingute kaudu, mis annab võimaluse

analüüsida kuritegelike sidemete tekkimise tõenäosust. Lisaks töödeldakse töötamise andmeid,

et kontrollida kohustatud isiku juhatuse liikme, prokuristi ja kontaktisikute RahaPTS § 17 lõikes

5, §-s 70 lõikes 3 ja § 725 lõikes 1 sätestatud vajalikku töökogemust. Töödeldakse ka füüsilise

isiku kahtlustuse või süüdistuse ning karistatuse andmeid majandus- ja korruptsioonikuritegude

osas, s.h arhiveeritud andmeid. Finantstegevuse hindamiseks töödeldakse pangakontodel ja

virtuaalvääringu rahakottides toimunud ülekannete andmeid. Isikut tõendava dokumendi,

hariduse ja töötamise andmeid pärib RAB ainult juhtumipõhiselt.

10 Andmekogude juhend. Andmekaitse Inspektsioon, 2013, lk 12,

https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf

16

Punktis kaks tuuakse välja, et töödeldavate andmete hulka kuuluvad juriidilise isiku andmed,

nagu juriidilise isiku nimi, registrikood, registreerimise andmed, põhitegevusala,

kontaktandmed, tegeliku tegutsemiskoha andmed, kontode andmed, kõrgema juhtkonna liikme

isikuandmed ning samuti kahtlustuse või süüdistuse ja karistatuse andmed.

Punktis kolm tuuakse välja, et töödeldavate andmete hulka kuuluvad füüsilise ja juriidilise isiku

vara ja majandustegevusega seotud andmed. Selliseks on näiteks kinnistute andmed, et

tuvastada analüüsitavate teadetega seotud osapooltele kuuluvaid kinnisasju ning nende arvulist

muutumist ning suurt väärtust omavate kinnisasjade omandisuhete muutumist, kuid ka

analüüsimaks, kas ettevõtete varalised õigused on vastavuses nende äritegevusega. Samuti

töödeldakse sõidukite ja väikelaevade andmeid, mille alusel tuvastab RAB analüüsitavate

teadetega seotud tehingute osapoolte varasid ja nendega seonduvaid muudatusi, samuti, et

hinnata finantseerimisasutuste äritegevuse vastavust ja kooskõla neile kuuluva varaga.

Väärtpaberite andmete abil tuvastab ja analüüsib RAB teadetega seotud tehingute osapoolte

vara ja sellega seotud muudatusi ning finantseerimisasutuste äritegevuse vastavust nende

varalistele õigustele. Äriregistri juriidilise isiku detailotsingu seotud isiku andmete abil tuvastab

ja hindab RAB analüüsitavate teadetega seotud tehingute osapoolte omavahelisi seoseid ning

isikute vastavust tegevusloa taotlemiseks vajalikele tingimustele. Lisaks töödeldakse Rahapesu

Andmebüroo andmekogus tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni andmeid, käibe- ja

tollideklaratsiooni andmed.

Punktis neli tuuakse välja töödeldavate andmete hulka kuuluvad RahaPTS § 50 lõikes 4

nimetatud teates sisalduvad rahapesule ja terrorismi rahastamisele ning sellega seotud

kuritegudele viitavad andmed ja teate menetlemisega seonduvad andmed. Nimetatud andmeid

edastavad RAB-ile kohustatud isikud rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seotud

kuriteo kahtluse korral. Teadete menetlemisel on RAB-il võimalik teha järeldusi potentsiaalse

kuriteo tunnuste olemasolu kohta ja vajadusel võtta tarvitusele meetmeid rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamiseks. Teadete menetlemisel töödeldavad andmed on piiratud teates

sisalduvate andmetega.

Punktis viis ja kuus tuuakse välja töödeldavate andmete hulka kuuluvad RahaPTS § 541 lõikes

3 nimetatud aruannetes Rahapesu Andmebüroole esitatavad andmed ning RahaPTS 7. ja 8.

peatükis sätestatud järelevalve tegemise käigus kogutud andmeid, mis võimaldavad RAB-il

hinnata riske ja planeerida järelevalvetegevust RAB-i järelevalvatavas majandussektoris

tegutsevate ettevõtete üle.

Punktis seitse tuuakse välja, et veel kuuluvad töödeldavate andmete hulka rahvusvahelise

sanktsiooni seadusest tulenevate Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmisega seotud andmeid,

mida RAB töötleb tulenevalt asjaolust, et RAB on pädeva asutusena finantssanktsiooni ja

riigihangetega seotud piirangu korral kohustatud vastama päringutele ning andma haldusakte

ja tegema toiminguid, mis on ette nähtud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas

õigusaktis. Andmekogusse kantavad rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate Rahapesu

Andmebüroo ülesannete täitmisega seotud andmed ei sisalda enamaid isikuandmeid kui on

nimetatud RahaPTS § 592 esimese lõike teistes punktides.

17

Andmeandjad, andmete täpsem koosseis ja muud korralduslikud küsimused sätestatakse

Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimääruses.

Sätte lõikes 2 täpsustatakse, et RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 2 nimetatud eesmärgil toimuvat

andmete kogumi töötlust teostatakse pseudonüümitud kujul, sealhulgas automatiseeritult. Kuigi

RAB täidab ka praegu kõiki oma ülesandeid, tehakse paljud rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise valdkonna juhtimisotsused vananenud andmete põhjal või tuginedes üksnes

ekspertarvamusele, mistõttu toimub pigem tagantjärgi reageerimine. Andmete töötlemine on

toimunud suures osas mehhaanilise tükitööna, mis on oluliselt pärssinud töökiirust, kuna

andmete mehhaaniline töötlemine on ajakulukas ning vajab suurt inimressurssi. Analüüsi

uurimisküsimuste ja -meetodite järgi on igakordselt valitud asjakohased andmeallikad ja -

koosseisud ning välistelt allikatelt soovitud kujul andmete saamine ja analüüsiks

ettevalmistamine on võtnud aega mitmed kuud. Analüüsi valmimisel võib tuvastatud riskipilt

olla aga juba aegunud ja sellele reageerimine ei pruugi olla tulemuslik.

Strateegilise analüüsi läbiviimisel toimub andmeandjate andmestiku kogumine pidevalt ja ka

automatiseeritult. Riiklikest registritest kogutakse andmeid peamiselt turvalise

andmevahetuskeskkonna X-tee kaudu. Sobivuse korral kasutatakse registrite olemasolevaid X-

tee teenuseid, kuid vajadusel tellib RAB uute teenuste arendamise. RABIS-e andmekogu

volitatud töötleja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse keskkonnas teostatakse enne

andmete Rahapesu Andnembüroo andmekogusse salvestamist isikuandmete

pseudonüümimine. Andmetöötluse vajadus pseudonüümitud kujul tuleneb asjaolust, et

RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 2 tähenduses toimuva strateegilise analüüsi käigus on vaja

töödelda isikuandmeid suures hulgas ehk andmete kogumina. Andmete kogum on määruse

(EL) 2016/679 artikli 4 punkti 6 kohaselt isikuandmete igasugune korrastatud kogum, millest

võib andmeid leida teatavate kriteeriumide põhjal, olenemata sellest, kas kõnealune andmete

kogum on funktsionaalsel või geograafilisel põhimõttel tsentraliseeritud, detsentraliseeritud või

hajutatud. Andmete pseudonüümimine on määruse (EL) 2016/679 artikli 31 lõike 1 punkti a

kohaselt üks tehnilistest meetmetest, mida andmete vastutav töötleja peab andmete töötlemise

ulatust ja laadi arvestades rakendama, välistamaks ohte füüsiliste isikute õigustele ja

vabadustele. Seega on strateegilise analüüsi tarbeks pseudonüümitud isikuandmete töötlemise

puhul tegemist riske maandava meetmega.

Paralleelselt pseudonüümimisega kaaluti ka anonüümimise kasutamise võimalikkust. See

lahendus oleks võimalik, kuid oluliselt keerulisemana ning ilma isikuandmete töötlemise

vähendamiseta. Analüüs toimuks samasuguse andmekoosseisu pealt, kuid tuvastatud rahapesu

ja terrorismi rahastamise kahtluse juhtumite korral nende taasisikustamine saaks toimuda ainult

vastavatest registritest isikuandmete väljavõtete uuesti tellimise ja läbianalüüsimisega. Seega

anonüümimise meetod ei olnud antud juhul sobilik, kuna see ei ole mõeldud isikuandmete

taasisikustamise jaoks. Anonüümimise meetodi kasutamisel selleks, et leida üles konkreetset

kahtlust, rikutaks suuremal määral isikute privaatsust kui isikuandmete pseudonüümimisel.

Seetõttu oli antud juhul kõige sobilikum lahend pesudonüümimise meetod

18

Lähtuvalt nii sisemistest vajadustest kui ka rahvusvahelisest soovitusest (FATF soovitus 29) on

tõusetunud esile strateegilise analüüsi funktsiooni loomise ja arendamise vajadus rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamisel. Ilmestavaks näiteks on FATF-i poolt välja toodu, mille

kohaselt täheldatakse rahvusvahelise kaubanduse mahtude suurenemise tõttu kauplejate sektori

rahapesu ja terrorismi rahastamise haavatavuse riski kasvu. Kaubanduspõhine rahapesu (TBML

– trade based money laundering) on kriminaaltulu varjamise protsess, kus kasutatakse vara

liigutamiseks kaubandustehinguid, et üritada legaliseerida kuritegelikku päritolu vara.

Praktikas on võimalik antud eesmärki saavutada imporditud või eksporditud kauba hinna,

koguse ja kvaliteedi moonutamisega. Kaubanduspõhise rahapesu mahtu on Euroopa Liidus

perioodil 2005–2015 hinnatud vahemikku 0,9 kuni 1,8 triljonit dollarit aastas. Eesti puhul oli

tulemuseks 7,5%–16,7% väliskaubanduse kogumahust.11 Statistikaameti andmetel oli 2022. a

rahvusvahelise kaubavoo (eksport ja import) maht kokku ca 46 miljardit eurot. RAB väljastas

2023. aastal tüpoloogiateate, kus kirjeldas ära Eestiga seotud kaubanduspõhist rahapesu

kahtlust käsitlevates juhtumites ohuindikaatorid.12 Kirjeldatud olukorras võimaldaks andmete

kogum analüüsida, kas kaubamaht ja -vood ning rahasummad ja -vood on omavahelises

loogilises seoses. Sellise analüüsi tulemusel võib näiteks ilmneda, et mõne jurisdiktsiooniga on

rahavoogudega seotud andmete põhjal järeldatav ulatuslik kaubavahetus, kuid reaalset kaupa ei

liigu, mis puhul tuleks juhtumit edasi süvitsi analüüsida. Tuvastades konkreetseid juhtumi- või

juhtumite kogumi põhiseid anomaaliaid, mis viitavad rahapesu ja terrorismi rahastamise või

seotud kuritegevuse kahtlusele, pseudonüümitud andmed depseudonüümitakse ja suunatakse

juhtumipõhisesse analüüsi. Kui üksikanalüüsis saab kinnitust rahapesu kahtlus, siis edastatakse

vajalik teave uurimisasutusele.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seisukohalt omavad mõju nii kohustatud isikute

poolt esitatud teadete menetlemine kui vastavate majandussektorite analüüs, sealhulgas

strateegiline analüüs. Andmete kogumile tuginevate rahapesualaste järelduste tegemine on

abiks erinevatel tasemetel juhtimisotsuste langetamisel. Juhtimisotsused on näiteks

seadusandlike lünkade parandamise vajaduse, ametite vahelise koostöö muutmise ja RAB-i

sisese ressursipaigutuse üle otsustamine, kuid mõnes majandussektoris ka rahapesu või

terrorismi rahastamise riski kasvamisel sellele reageerimine. Läbi eelnimetatud tegevuste on

eesmärk tõsta rahapesuvastase võitluse tõhusust, kasutada ressursse optimaalsemalt ning piirata

halduskoormuse kasvu.

Lisanduva § 592 lõike 3 kohaselt on pseudonüümitud andmete depseudonüümimine, millega

isikut mittetuvastavad andmed muudetakse uuesti isikut tuvastavaks, lubatud üksnes juhul, kui

esineb rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteo või finantssanktsiooni

rikkumise kahtlus. Määruse (EL) 2016/679 põhjenduspunkti 97 kohaselt, kui andmete

töötlemist teostab avaliku sektori asutus peaks vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat

abistama andmekaitsealaseid õigusakte ja tavasid eksperdi tasandil tundev isik, kes kontrollib

11 Estimates of Trade Based Money Laundering within the European Union. Mariana Saenz, Joshua J.

Lewer, 2022,

https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00036846.2022.2141444?journalCode=raec20 12 Tüpoloogiateade 4TT202305. Kaubanduspõhine rahapesu. Rahapesu Andmebüroo, 2023,

https://fiu.ee/sites/default/files/documents/2023-09/T%C3%BCpoloogiateade%204TT202305.pdf

19

käesoleva määruse täitmist asutuse või töötleja poolt. Viidatud määruses väljatoodu kohaselt

ning põhiõiguse riive maandamise meetmena kooskõlastab RAB-i juhi volitatud ametnik

pseudonüümitud andmete depseudonüümimise RAB andmekaitsespetsialistiga, kes kontrollib

toimingu vastavust tingimustele.

Strateegilise analüüsi tarbeks andmete kogumi töötlemine, sealhulgas automatiseeritult, riivab

õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26) ning õigust vabale eneseteostusele (PS §

19). Töödeldavate andmete ring on lai ning sealjuures puudub isikutel õigus ise otsustada, kas

ja kui palju tema kohta Rahapesu Andmebüroo andmekogus andmeid töödeldakse.

Andmete töötlemine kogumina ja automatiseeritult kiirendab ja muudab efektiivsemaks

kuritegude ja kuritegelike mustrite avastamise ning neile adekvaatse reageerimise. Strateegilise

analüüsi käigus töödeldakse isikuandmeid pseudonüümituna, mis on sobiv viis eesmärgi

saavutamiseks ja pehmendab riivet isiku põhiõigustele, kuivõrd depseudonüümimise vajadus

esineb vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise või seotud kuritegevuse kahtluse korral.

Strateegilise analüüsi tarbeks võib andmeid töödelda ning on ka seni töödeldud käsitsi, kuid sel

meetodil on välistatud reaalajas riskipildi tekkimine, mis aitab RAB-il keskenduda riskide

vaates olulisimale ehk potentsiaalsete rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumite

avastamisele ning andmete kogumi pinnalt trendide ja mustrite ilmestumisel rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamisele. Seega kokkuvõtvalt on kirjeldatud meetodid sobivaks ja

asendamatuks abinõuks nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

Andmete töötlemine eelnimetatud viisil on vajalik, kuivõrd selle peamine eesmärk on tõkestada

rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegusid. Õigeaegset ja asjakohast reageerimist ei ole

võimalik tagada, kui puudub teadmine reaalajas toimuvast või puuduvad andmed, mille põhjal

hinnata esinevaid anomaaliaid. Hinnang trendi või mustri olemasolule on adekvaatsem, kui see

on antud suure hulga algandmete pinnalt, mistõttu on andmete kogumi töötlemine vajalik ja

asendamatu abinõu.

Strateegilise analüüsi tarbeks andmete kogumi töötlemine, sealhulgas automatiseeritult, on

proportsionaalne riivega igaühe õigusele perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26) ning

vabale eneseteostusele (PS § 19). Selle kaudu ennetatakse ja tõkestatakse rahapesu ja terrorismi

rahastamise kuritegusid, tagatakse riigi julgeolek ja avalik kord ning turvaline majandus- ja

finantskeskkond.

Lisatava § 592 lõikes 4 tuuakse, et RAB-il on käesoleva seaduse § 591 lõike 1 punktides 1, 2, 4,

–9 nimetatud eesmärkide täitmiseks õigus läbi viia profiilianalüüsi, mille eesmärk on rahapesu

ja terrorismi rahastamisele viitavate riskitunnuste arvutamise kaudu määratleda isiku võimalik

seotus või seotuste tõenäosus rahapesu, terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegudega

(edaspidi riskiprofiili määratlemine). RAB ei tee pelgalt andmete automatiseeritud töötlemise,

sealhulgas riskiprofiili määratlemise põhjal andmesubjekti puudutavat otsust, mis toob

andmesubjektile kaasa kahjulikke õiguslikke tagajärgi või muud negatiivset mõju.

20

Riskiprofiili määratlemist kasutatakse RAB-i kolme tööprotsessi juures. Esmalt määratletakse

riskiprofiili teadete vastuvõtmisel nende kiireloomulisuse ja kaalukuse hindamisel, et

prioriseerida tööde järjekorda. Teiseks määratletakse riskiprofiili juhtumipõhise analüüsi käigus

teates märgitud isikute kohta kõige olulisema majandusinfo ja riskide esiletoomiseks.

Kolmandaks aitab riskiprofiili määratlemine ja ettevõtete sektoriaalsete profiilide kasutamine

valida asjakohasemaid kontrollmeetmeid RAB-i poolt RahaPTS-i täitmise üle järelevalve

teostamisel.

Paragrahvi 592 lõige 5 sätestab, et RAB-il on isikuandmete töötlemisel õigus kasutada

automatiseeritud analüüsimeetodeid, sealhulgas teksti- ja andmekaeve meetodit, et saada muu

hulgas teavet riskide, ohtude, suundumuste, mustrite ja toimimisviiside kohta, ning defineerib

teksti- ja andmekaeve meetodi olemuse, sätestades, et tegemist on automatiseeritud

analüüsimeetodiga, millega analüüsitakse digitaalkujul teksti ja andmeid. Teksti- ja

andmekaeve meetodi rakendamise abil suunab RAB oma põhifookuse kohustatud isikute leitud

rahapesukahtluste tagantjärgi menetlemiselt võimalikult asjakohaste andmete pealt

proaktiivsele ja õigeaegsele tegutsemisele.

Tekstikaeve meetodil saab RAB kohustatud isikute poolt esitatava teate kirjeldava osa, teatele

lisatud dokumentide ning avalike allikate põhjal tuvastada andmesubjekte ja nende

iseloomulikke tunnuseid. Samuti leida tõenäolisi kattuvusi erineval kujul kirjutatud fraasidele

nagu nimed, aadressid või õiguserikkumise mustrid. Erinevate andmepunktide kasutamine

võimaldab valideerida andmete tõele vastavust ning vähendada valepositiivsetest tekkivaid

ebaõigeid seoseid ning seeläbi on edasisel andmeanalüüsil tagatud optimaalsem

ressursikasutus.

Täiendavalt on RAB-il teksti- ja andmekaeve meetodi abil võimalik otsida kuritegelikke

mustreid füüsiliste ja juriidiliste isikute majanduse ja varade andmete kogumist ning

prognoosida kohustatud isikute üle järelevalve teostamise käigus potentsiaalselt suureneva

riskiga sektorite ja nendes tegutsevate ettevõtete riskantsete tegevuste kasvu. Järelevalve

teostamise käigus kontrollib RAB nii kohustatud isikute töökorraldus ja sisemiste juhendite

nõuetele vastavust, kui ka seda, et toimuks kõigist asjakohastest ehk rahapesukahtlusega

juhtumitest teavitamine. Seeläbi saab RAB muu hulgas juhtida kohustatud isiku tähelepanu

tema töö sisulistele puudustele.

Lisatava § 592 lõikes 5 reguleeritakse RAB-i poolt toimikute pidamine ning sätestatakse, et

Rahapesu Andmebüroo ülesannetest tulenevates menetlustes ja toimingutes esitatud, koostatud

ja kogutud dokumentide ja tõendite kohta peetakse toimikut. Toimik avatakse iga menetluse või

toimingu kohta eraldi.

Kuivõrd RAB kogub andmekogu osaks olevatesse toimikutesse menetluste ja toimingute

alusdokumente ning andmete säilitustähtajad on seotud menetluste kohta avatud toimikute

sulgemise aegadega, siis on tervikluse eesmärgil toodud seaduses ära toimikute pidamine kui

osa andmete töötlemisest.

Järelevalvemenetluste puhul omab toimikute pidamise regulatsioon ka teist olulist funktsiooni.

Selgelt reguleeritud kohustus pidada toimikut aitab tagada menetlusosalise õigust tutvuda

informatsiooniga, mida haldusorgan on tema kohta kogunud (HMS § 37). Samuti on selliselt

21

tagatud ärakuulamisõigus, mida on võimalik teostada eelkõige juhul, kui isikul on olemas teave,

mille alusel haldusorgan on oma otsuse teinud. Täiendavalt on menetlusosalisel toimiku põhjal

võimalik veenduda selles, et RAB on otsustusprotsessis täitnud uurimiskohustust

nõuetekohaselt (HMS § 6) ning käsitlenud nii menetlusosalise kahjuks kui ka kasuks rääkivaid

asjaolusid.

Ühtne toimikute süsteem toetab asjakohase ülevaate omamist ja tagab tõhusa sisekontrolli

süsteemi toimimise. Samuti lihtsustab see võimaliku kohtumenetluse korral kohtupidamiseks

vajalike dokumentide leidmist. Toimiku pidamist reguleerib täpsemalt Rahapesu Andmebüroo

andmekogu põhimäärus.

Seadust täiendatakse §-ga 593, mis reguleerib andmete säilitamist Rahapesu Andmebüroo

andmekogus.

Rahapesu Andmebüroo andmekogusse kantud andmeid ja dokumente isiku kohta säilitatakse

15 aastat pärast vastava toimiku sulgemist. Tähtaeg hakkab kulgema alates isiku kohta käiva

vastava toimiku sulgemisest. Andmete säilitamine 15 aasta jooksul on vajalik rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi tulemusliku toimimise tagamiseks. Rahapesu

aegumise tähtaeg karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 81 lõike 1 punkti 1 kohaselt on 10 aastat.

Täiendavalt on KarS § 81 lõigetes 6–8 sätestatud kuriteo, sealhulgas süüteo erinevad aegumise

katkemise alused, mille rakendumine on võimalik ka rahapesu korral. KarS § 81 lõike 6

kohaselt kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti viidatud paragrahvi lõikes

5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest ning isikut ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada,

kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud KarS

§ 81 lõikes 1 toodud tähtajast viie aasta võrra pikem aeg. KarS § 81 lõike 8 kohaselt ei uuene

aegumine KarS § 81 lõike 7 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel, kui kuriteo lõpuleviimisest on

möödunud viisteist aastat. See tähendab, et nimetatud perioodi vältel peab RAB-il olema

võimalik edastada uurimisasutustele vajalikku informatsiooni, kui uurimisasutus peaks seda

oma menetlustoiminguteks vajama. Lisaks eelnevale on rahapesu või terrorismi rahastamine

paljudel juhtudel kestev tegevus. Praktikas on sagedad olukorrad, kui isikute kohta, kelle osas

RAB-il juba on teated ja/või info, saadakse uus rahapesu või terrorismi rahastamise info kümne

aasta möödudes. Näiteks kui 8. ja 11. aastal pärast eelmist rahapesu või terrorismi rahastamise

kahtlusega teadet edastatakse RAB-ile info uue kahtluse osas võib varasem info olla väga

väärtuslikuks teabeallikaks, et hilisemat kahtlast tegevust ja võimalikku mustrit hinnata. Seega

ei ole piisav üksnes 10-aastane kuriteo aegumisega seotud tähtaeg. Samuti võivad kõik

eeltoodud episoodid omada omavahelist olulist seost võimaliku kriminaalmenetluse

läbiviimisel. Arvestades eeltoodut kogumina on põhjendatud andmete säilitamine 15 aastat

pärast toimiku sulgemist.

Rahvusvahelise infovahetuse kaudu saadud andmeid säilitatakse vastavalt andmete

päritoluallikas toodud piirangutele, kuid mitte kauem kui 15 aastat pärast vastava toimiku

sulgemist. RahaPTS § 63 uue lõike 8 kohaselt tagab RAB teabetaotluse alusel teiselt rahapesu

andmebüroolt saadud teabe kasutamise vastavalt teise rahapesu andmebüroo seatud

piirangutele, sealhulgas juurdepääsupiirangule. Seega tuleb tagada ka andmete säilitamine

vastavalt seatud piirangutele.

22

Järelevalve ja tegevuslubadega seonduva tegevuse käigus kogutud andmeid ja dokumente

säilitatakse andmekogus kümme aastat alates järelevalvemenetluse lõppemisest või väljastatud

tegevusloa kehtivuse lõppemisest. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 64 lg 21

kohustab andmete registrisse kandjaid säilitama isikuandmeid sisaldavaid andmete registrisse

kandmise aluseks olevaid dokumente kuni kümme aastat alates loa kehtivuse lõppemisest.

Viidatud regulatsiooni tuleb arvesse võtta ka RAB-i poolt loakohustuslike isikute suhtes

teostatavate tegevuste osas, mistõttu ühtlustatakse õiguse ühetaolise kohaldamise eesmärgil

andmete ja dokumentide Rahapesu Andmebüroo andmekogus säilitamise aega

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatuga.

Strateegilise analüüsi ülesande täitmiseks kogutud andmeid säilitatakse kuni viis aastat alates

andmete andmekogusse vastuvõtmisest. Toimikute säilitustähtajast lühem tähtaeg peab silmas

andmete kasutamise eesmärki ning arvestab selle täidetavusega andmete säilitamise tähtaja

vältel. Statistilise analüüsi ja masinõppe meetodid vajavad muutlikus majanduskeskkonnas

võrdluseks võimalikult pika ajaperioodi andmeid. Siiski näitab RAB-i kogemus, et valdava osa

strateegilise analüüsi eesmärkide täitmiseks piisab 5 aasta andmetest.

Andmetöötluse logisid säilitatakse viis aastat vastavalt andmekogu põhimääruses sätestatule.

Logide kasutamine on üheks olulisemaks meetodiks andmekogus andmete väärkasutamise

tuvastamiseks ja tõendamiseks.

Paragrahvi 1 punkt 19 – Kehtiva RahaPTS § 60 lõike 1 kohaselt on juurdepääs Rahapesu

Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele piiratud ja selle töötlemise õigus ainult Rahapesu

Andmebüroo ametnikul ja töötajal ning Rahapesu Andmebüroo juht võib käesoleva seaduse

alusel kehtestada teabele juurdepääsu piirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks. Samuti on kehtivas seaduses ette nähtud, et Rahapesu Andmebüroo

ametnikud, töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus

sisalduvale teabele, on kohustatud hoidma saladuses neile teadaolevat rahapesu või terrorismi

rahastamisega seotud teavet tähtajatult.

RahaPTS § 60 lõiget 1 muudetakse selgemaks ja tuuakse välja, et Rahapesu Andmebüroo

andmekogus Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmise käigus kohustatud isikutelt või

muudelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas välisriigi asutuselt saadud teave rahapesu ja

terrorismi rahastamise või sellega seotud kuritegude kahtluse, samuti teave Rahapesu

Andmebüroo tegevuse meetodite ja taktika kohta on asutusesiseseks kasutamiseks, et tagada

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, rahvusvahelise sanktsiooni või Vabariigi

Valitsuse sanktsiooni eesmärgi saavutamine ning teabe kaitstus järelevalve teostamisel.

Egmont Groupi dokument „Põhimõtted informatsiooni vahetamiseks“, mis on siduv kõikidele

rahapesu andmebüroodele, aga ka FATF-i standardid, kohustavad hoidma andmeid saladuses.

Andmete salajasena hoidmist peetakse rahapesu andmebüroode üheks kõige olulisemaks

nõudeks. Rahvusvahelised standardiseadjad on pidanud finantsluureteabe saladuses hoidmise

kohustust niivõrd oluliseks, et rahapesu andmebüroode süsteemidele ja inimestele on

kehtestatud erireeglid. FATF-i soovituse 29 tõlgendava märkuse (lõige 7) ja FATF-i hindamise

metoodika kriteeriumi 29.6 alusel peavad rahapesu andmebürool olema paigas protsessid,

millega tagatakse informatsiooni turve ja piiratud juurdepääs teabele, samuti peavad olema

töötajatel vastavad (riigi)saladuse load ning isegi rahapesu andmebüroo ruumidele ja

23

süsteemidele peab olema piiratud ligipääs. Kõik selleks, et turvata informatsiooni, mida

saadakse kohustatud isikutelt, aga ka teistelt rahapesu andmebüroodelt.

Lisaks kohustatud isikutelt laekuvatele teadetele, vahetavad rahapesu andmebürood

finantsluureteavet, et uurida rahapesu ja sellega seotud kuritegusid ning terrorismi rahastamist.

Kehtivas regulatiivses raamistikus on läbivalt väljendatud eeldust, et välisriigi rahapesu

andmebüroolt saadud informatsiooni kasutab rahapesu andmebüroo vaid enda analüüsivajaduse

täitmiseks ning välisriigi rahapesu andmebüroo loa alusel võib seda edastada uurimisasutustele,

kuid kitsalt vaid finantsluureteabena ehk seda ei tohi kasutada tõendina üheski menetluses.

Informatsiooni konfidentsiaalseks vahetamiseks kasutavad rahapesu andmebürood seejuures

Egmont Secure Web’i, aga ka FIU.net’i, ehk vastavaid IT-süsteeme. Piiratud peab olema ka

ligipääs andmete konfidentsiaalsel viisil saatmise süsteemidele ehk näiteks ei saa sellele

süsteemile ligi kõik RAB-i töötajad ning turvaliselt peavad olema kaitstud ka seadmed ja

paroolid jms (dokumendi Põhimõtted informatsiooni vahetamiseks punkt 36).

Saladuses hoidmine tähendab, et informatsiooni (finantsluureteavet) ei anta väljapoole

uurimisasutusi või prokuratuuri. Seejuures ei ole vahetatav finantsluureteave ainult

informatsioon, mida vahetatakse, st mida saab näiteks Eesti RAB. Finantsluureteave on ka

informatsioon selle kohta, kas mõni rahapesu andmebüroo omab mõne isiku kohta

informatsiooni, sealhulgas informatsioon, millises etapis on asjakohaste asutuste menetlus.

Kaitstav informatsioon on ka see, kas ja millal on informatsiooni üldse vahetatud.

RahaPTS-i § 1 lõike 1 kohaselt on kõnealuse seaduse eesmärgiks ettevõtluskeskkonna

usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning

majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. RahaPTS § 53 lõike 1

kohaselt on RAB Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mis teeb

riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi kõnealuses seaduses ette nähtud alustel ja

ulatuses autonoomselt. RAB täidab kõnealusest seadusest tulenevaid ülesandeid sõltumatult ja

võtab käesolevas seaduses sätestatud tegevust puudutavaid otsuseid vastu iseseisvalt.

RAB-il ei ole võimalik vastavat ülesannet täita ilma selleta, et RABIS-e andmekogus olev

informatsioon oleks asutusesiseseks kasutamiseks. Esiteks seavad rahvusvahelised standardid

ja õigusaktid (FATF-i soovitused ja EL-i AMLD õigusraamistik) ranged nõuded teabe

konfidentsiaalsuse tagamisele ja teavitaja kaitsele. Suutmatus konfidentsiaalsusnõuetest kinni

pidada võib halvimal juhul endaga kaasa tuua Eesti RAB-i ligipääsu kaotamise

rahvusvahelisele infovahetusele ehk Egmont Secure Web’ile, aga ka FIU.net’ile. Andmekogus

sisalduva info avaldamine avalikkusele aitaks kaasa ka sellele, et isikutel on võimalus

kahtlaseid tehinguid paremini varjata, muu hulgas kasutades tehingute tegemiseks muid

alternatiivseid võimalusi.

1. detsembril 2020. aastal jõustunud ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu

konventsiooni (ehk nn Tromsø konventsioon), mille Eesti ratifitseeris 2016. aastal, kohaselt

peab eriseaduses sätestatav juurdepääsupiirang jääma konventsiooni artikliga 3 antud

raamidesse. Tromsø konventsiooni artikkel 3 annab ammendava loetelu alustest, millest

tulenevalt võib piirata ametlikele dokumentidele juurdepääsu ning liikmesriigil ei ole õigust

seda loetelu laiendada.

24

RAB-i andmekogus ehk RABIS-es olevate andmete asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise

eesmärkideks Tromsø konventsiooni artikli 3 (1) kontekstis on tagada kuritegude ennetamine,

uurimine ja nende eest vastutusele võtmine (artikli 3 lõike 1 punkt c), tagada uurimine, kontroll

ja järelevalve avaliku võimu kandjate poolt (artikli 3 lõike 1 punkt e) ja kaitsta eraelu

puutumatust ja teisi õigustatud erahuvisid (artikli 3 lõige 1 punkt f). Samuti kannab see

eesmärki tagada riigi julgeolek ja riigikaitse ning kaitsta rahvusvahelisi suhteid (artikli 3 lõige

1 punkt a).

RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 1 kohaselt on RAB-i ülesandeks rahapesu ja terrorismi rahastamise

ning sellega seotud kuritegude tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine,

väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Tromsø

konventsiooni artikli 3 (1) c kohaselt on üheks piiramise aluseks tagada kuritegude ennetamine,

uurimine ja nende eest vastutusele võtmine.

RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 4 kohaselt on RAB-i ülesandeks järelevalve tegemine kohustatud

isikute tegevuse üle käesoleva seaduse täitmisel, kui õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. Sama

sätte punkt 11 seab RAB-i ülesandeks tegevuslubade taotluste lahendamise, majandustegevuse

peatamise või keelamise või tegevusloa peatamise või kehtetuks tunnistamise

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras, arvestades RahaPTS erisusi.

Tromsø konventsiooni artikli 3 (1) e kohaselt on piiramise aluseks tagada uurimine, kontroll ja

järelevalve avaliku võimu kandjate poolt. Järelevalve teostamisel sealhulgas tegevuslubade

taotluste menetlemisel saab RAB-ile teatavaks ettevõtete kohta hulganisti tundlikku

finantsteavet ning teavet rahapesu tõkestamise süsteemi ülesehituse kohta. Viidatud teabe

avaldamine pärsib samuti kuritegude tõkestamist, kuna omades ülevaadet RAB

järelevalvatavate sisemiste süsteemide ning kontrollmehhanismide kohta, on hõlpsasti

võimalus oma tegevus ümber planeerida sellisena, et RAB-i huviorbiidist välja jääda. Ettevõtte

kohta finantsteabe avaldamine võib aga mõjutada tema konkurentsivõimet võrreldes teiste sama

teenust pakkuvate ettevõtetega.

Tromsø konventsiooni artikkel 3 (1) f sätestab piirangu alusena kaitsta eraelu puutumatust ja

teisi õigustatud erahuvisid. Seletuskirjas varasemalt viidatud õigusraamistik seab teavitaja

kaitsele ranged nõudmised – sh selle, et teadete esitajad oleksid õiguslikult kaitstud ähvarduste,

vastumeetmete või vaenuliku tegevuse eest. Pelgalt nimede jms identifitseerivate tunnuste

varjamine ei muuda võimatuks teate esitajat tuvastada, kuna juba pelgalt see, millise tehingu

osas teavitus edastati, võimaldab teha järeldusi, millise kohustatud isiku töötaja poolt see tehti.

Seega võivad töötajad sattuda survestamise, väljapressimise jms ohvriks.

Tromsø konventsiooni artikkel 3 (1) a sätestab piirangu alusena tagada riigi julgeolek ja

riigikaitse ning kaitsta rahvusvahelisi suhteid. RSanS § 3 lõike 1 kohaselt on rahvusvaheline

sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist,

rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise

õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu

ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RAB on RSanS § 11 lõike 3 punkti

3 kohaselt pädevaks asutuseks finantssanktsiooni ja riigihangetega seotud piirangute korral.

Selleks, et tagada rahvusvahelise sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni eesmärgi

saavutamine, on samuti tarvis tagada RAB poolt töödeldava teabe konfidentsiaalsus. Teabe

avaldamise ulatuse osas on RAB kohustatud järgima RSanS § 34 lõikes 5 sätestatut, mille

25

kohaselt võib RAB teavitada kohalikku või välisriigi pädevat asutust, õiguskaitse-, julgeoleku-

või järelevalveasutust, rahvusvahelist organisatsiooni või institutsiooni käesoleva seaduse

nõuete või rahvusvahelise sanktsiooni rikkumisest või edastada neile RAB-is registreeritud

andmeid, analüüse ja hinnanguid, kui see on vajalik seaduse eesmärkide täitmiseks,

rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks või kohaldamiseks või sellega seotud rikkumiste

takistamiseks või teise riigi sanktsiooni rakendamiseks või kohaldamiseks. RAB-is

registreeritud andmeid, sealhulgas isikuandmeid, ja analüüse ja hinnanguid edastatakse üksnes

ulatuses, mis ei riku seaduse, välislepingu või rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud

nõudeid.

Ülaltoodud juhtudel ei kaalu avalikkuse huvi teabe suhtes üles kirjeldatud kaalukaid eesmärke

tagada kuritegude ennetamine, uurimine ja nende eest vastutusele võtmine, samuti tagada

uurimine, kontroll ja järelevalve avaliku võimu kandjate poolt ning kaitsta eraelu puutumatust

ja teisi õigustatud erahuvisid ning riigi julgeolekut ja rahvusvahelisi suhteid. Rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamine ning rahvusvahelise sanktsiooni eesmärgi saavutamine on

kuritegevusevastases võitluses keskse ja määrava tähtsusega aga ka julgeoleku kaalutlustel

olulist avalikku huvi teeniv eesmärk.

AvTS § 35 toob üldalused teabe asutusesiseks kasutamiseks tunnistamisel. RahaPTS § 60 lõige

1 on erinormiks AvTS § 35 lõige 1 punkti 19 tähenduses, kuna lisaks AvTS § 35 viidatud teabele

töötleb RAB oma seaduses sätestatud ülesannete täitmise käigus ka muud eri liiki teavet, millele

on ka rahvusvaheliste standardite kohaselt kehtestatud konfidentsiaalsusnõuded, mida RAB on

kohustatud järgima.

AvTS § 35 lõikes 1 nimetatud alused ei kata ära RABIS-e andmekogusse kuuluvate andmete

asutuseiseseks kasutamiseks tunnistamise eesmärke. AvTS § 35 lõike 1 punkt 1 näeb ette, et

teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks

kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud vastavalt väärteomenetluse

seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe. Nagu

eelnevalt juba selgitatud, siis RAB-i poolt kogutav ja hallatav teave ei ole seotud ainult

kriminaal- või väärteomenetlusega, ehkki viidatud info võib teatud juhtudel hiljem anda alust

kriminaal- või väärteomenetluse alustamiseks.

AvTS § 35 lõike 1 punktis 3 on piirangu alusena märgitud teave, mille avalikuks tulemine

kahjustaks riigi välissuhtlemist. FIU-de vahel vahetatav teave erineb teabe tundlikkuse poolest

tavapärasest välissuhtlemise alasest teabest, mille osas kehtestatud nõudeid on selgitatud

täpsemalt seletuskirjas eelpool. Vahetatava teabe osas kohaldub rahvusvaheliste standardite ja

direktiivide kohaselt eriregulatsioon. Tegemist on rahvusvaheliste standardite kohaselt

konfidentsiaalse teabega, millel ei pruugi olla eraldiseisvat juurdepääsupiirangu märget, vaid

mille vahetamisel lähtutakse rahvusvahelistes standardites kirjeldatud

konfidentsiaalsuskohustuses.

AvTS § 35 lõike 1 punkti 12 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutuseiseseks

kasutamiseks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine

kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Teavitaja kaitse eesmärk läheb aga

oluliselt kaugemale andmesubjekti eraelu puutumatuse kahjustamisest, kuna on mõeldud lisaks

üksikisikule kaitsma ka kohustatud isikute rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks

loodud süsteeme ja mehhanisme, mille üheks osaks on töötaja, kes vastava teate RAB-ile esitab.

26

Euroopa Kohtu tõlgenduste kohaselt sõltub teabe salastatuse tähtaeg eelkõige teabe sisust ning

teabe saladuses hoidmise tähtaeg võib olla sõltuvuses ka järelevalve kaalutlusotsusest. Näiteks

on Euroopa Kohus oma lahendis C-15/16 p 57 asunud seisukohale, et pädevate asutuste

valduses olevat teavet, mis võis olla ärisaladus, kuid on vähemalt viis aastat vana, peetakse

põhimõtteliselt aja möödumise tõttu vananenuks ja seepärast enam mitte salajaseks, välja

arvatud juhul, kui sellele tuginev isik tõendab erandkorras, et vaatamata teabe vanusele on see

endiselt oluline tema või mõne kolmanda isiku ärialase seisundi jaoks. Need kaalutlused ei kehti

nende asutuste valduses oleva teabe kohta, mille konfidentsiaalsust võib põhjendada muude

põhjustega kui nende tähtsus asjaomaste äriühingute ärialase seisundi jaoks. Eeltoodu alusel on

näiteks järelevalve käigus kogutud andmete salastatuse küsimus sõltuv andmete koosseisust

ning nende tähtsusest.

Eeltoodud põhjendustele tuginedes seab RahaPTS § 60 lõikesse 1 üldreegli, mille kohaselt on

Rahapesu Andmebüroo andmekogus Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmise käigus

kohustatud isikutelt või muudelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas välisriigi asutuselt saadud

teave rahapesu ja terrorismi rahastamise või sellega seotud kuritegude kahtluse, samuti teave

Rahapesu Andmebüroo tegevuse meetodite ja taktika kohta asutusesiseseks kasutamiseks, et

tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, rahvusvahelise sanktsiooni või

Vabariigi Valitsuse sanktsiooni eesmärgi saavutamine ning teabe kaitstus järelevalve

teostamisel. Kuivõrd Rahapesu Andmebüroo andmekogusse ei ole võimalik teha väliseid X-tee

ega muid automatiseeritud päringuid, märgitakse ka ära, et Rahapesu Andmebüroo

andmekogus sisalduv käesolevas lõikes nimetatud teave on konfidentsiaalne.

RahaPTS § 60 järgnevad lõiked piiritlevad jätkuvalt, millal kellele ning millises ulatuses RAB-

i andmekogust teavet väljastatakse. Rahvusvahelist infovahetust puudutavad sätted on toodud

RahaPTS §-s 63.

Paragrahvi 1 punkt 20 – Paragrahvi 60 lisanduvas lõikes 11 tuuakse, et Rahapesu Andmebüroo

ametnikud, töötajad ja muud isikud on kohustatud hoidma neile Rahapesu Andmebüroo

ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud kohustatud isikutelt või muudelt isikutelt või

asutustelt, sealhulgas välisriigi asutuselt saadud teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise või

sellega seotud kuritegude kahtluse, samuti teavet Rahapesu Andmebüroo tegevuse meetodite ja

taktika kohta konfidentsiaalsena tähtajatult.

Eelnõu kohaste täpsustustega ei ole kavandatud seadusandja eesmärgi ja mõtte muutmine, vaid

täpsemate ja selgemate asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teabe aluste toomine ning seega

ka konfidentsiaalse teabe saladuses hoidmise kohustuse eraldi lõikesse viimine. Analoogne säte

on olnud RahaPTS-is kehtiv juba alates esimesest rahapesu tõkestamise seadusest13. 2007. a

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse seletuskiri14 toob § 44 lõige 2 osas RAB

ametniku tähtajatu kohustuse hoida saladuses talle seoses tööülesannetega teatavaks saanud

13 Rahapesu tõkestamise seadus.–RT I 1998, 110, 1811, Arvutivõrgus kättesaadav - https://www.riigiteataja.ee/akt/76607. 14 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus 137 SE. Arvutivõrgus kättesaadav – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/046802d9-335d-415b-c4a1-650aa487eb33/rahapesu-ja- terrorismi-rahastamise-tokestamise-seadus/.

27

andmeid. Sätte sõnastus konfidentsiaalse teabe käsitluse osas tugineb eelnõu paragrahvi 1

punkti 18 selgitustele.

Direktiiv 2015/849 (nt art 38 ja art 42) seab rahapesu andmebüroode andmete

konfidentsiaalsusele ranged nõuded. Ülevõetav direktiiv 2024/1640 tugevdab rahapesu

andmebüroode teabe konfidentsiaalsuse ja teavitaja kaitse nõudeid veelgi. Direktiiv 2024/1640

artikli 19 (7) kohaselt tagavad liikmesriigid, et rahapesu andmebüroodes on kehtestatud teabe

turvalisuse ja konfidentsiaalsuse reeglid. Direktiiv 2024/1640 artikli 36 (1) kohaselt tagavad

liikmesriigid, et üksikisikud, sh kohustatud isiku töötajad ja esindajad, kes teatavad rahapesu

või terrorismi rahastamise kahtlusest kas asutusesiseselt või rahapesu andmebüroole, on

õiguslikult kaitstud ähvarduste, vastumeetmete või vaenuliku tegevuse eest ning eelkõige

ebasoodsa või diskrimineeriva tööalase kohtlemise eest. Sama artikli lõike 2 kohaselt tagavad

liikmesriigid, et rahapesu andmebürood ei avalda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teate

allikat. Direktiiv 2024/1640 artikli 67 (1) kohaselt nõuavad liikmesriigid, et kõik isikud, kes

töötavad või on töötanud järelevalve tegijate ja artiklis 52 osutatud avaliku sektori asutuste

heaks, ning nende järelevalve tegijate või asutuste nimel tegutsevad audiitorid ja eksperdid,

oleksid kohustatud hoidma ametisaladust. Seega kokkuvõtlikult esineb ilmne vajadus selge ja

konkreetse regulatsiooni osas.

Vaadeldav kohustus on sarnane pangasaladuse hoidmise kohustuse regulatsiooniga

(krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88) ja kontrolliandmete salastatuse regulatsiooniga

(finantsinspektsiooni seaduses (FIS) §-s 54), mistõttu on sätestatud tähtajatu piirang vajalik ja

põhjendatud ka käesoleval juhul ning sarnane seadusandja eesmägi ja tahtega kooskõlas olev

regulatsioon on vajalik ja kavas säilitada ka eelnõu kohaste muudatustega.

Tähtajatule konfidentsiaalsuse tagamise nõudele viitab muu hulgas Egmont Group Harta, mis

rõhutab, et rahapesu andmebüroode ülesannet kaitsta tundlikku laadi finantsteabe

konfidentsiaalsust (lk 6). Eelnevast tuleneb nõue tagada RAB-ile teate esitamise fakti

konfidentsiaalsus tähtajatult, kohustus tagada igasugu päringute täielik konfidentsiaalsus ning

samuti kohustus kasutada välisriikidega vahetatavat teavet üksnes rahapesu andmebüroode

ülesannete täitmiseks. Eelviidatud kohustused on seatud RAB-ile tähtajatuna, mistõttu peab

kehtima ka konfidentsiaalsuskohustus tähtajatuna.

Paragrahvi 1 punkt 21 – Julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 2 lõike 1 järgi on

julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk tagada mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise

abil riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega, samuti koguda ja töödelda

julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajalikku teavet. Julgeolekuasutuste teabe

kogumise ja töötlemise ülesanded on sätestatud JAS-i §-s 6 ja § 7 lõikes 1. Välisluureameti üks

ülesandeid on riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks

vajaliku välismaiseid tegureid või tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine.

Julgeolekuasutuste teabe kogumise ja töötlemise ülesandeid on Vabariigi Valitsus riigi

vajadustest lähtuvalt täpsustanud JAS-i § 9 lõike 2 alusel kehtestatud riigi julgeolekuteabe

hanke ja analüüsi kavas. Riigi julgeolekut puudutavad välismaised tegurid ja tegevus

seonduvad kõige muu hulgas ka rahapesu ja terrorismiga, mille tõkestamises osalemine on üks

paljudest Välisluureameti rakendatavatest mittesõjalistest ennetavatest meetmetest. Piiriüleselt

kogutud teavet kasutatakse nii rahapesu kui ka terrorismi tuvastamisel, ärahoidmisel ja

uurimisel.

28

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse (VUHS) § 14 lg 1 kohaselt kuulub

Välisluureamet välisinvesteeringu komisjoni koosseisu. Komisjoni ülesandeks on hinnata

välisinvesteeringu mõju Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule

korrale ning kooskõlastada välisinvesteeringu loa andmine või jätta see kooskõlastamata

(VUHS § 15 lg 1 p1). Julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks on VUHS-iga loodud meede, mis

annab süsteemse vaate teatud majandussektorites tehtavatele välisinvesteeringutele, meetme

abil on loodud õiguslik alus koguda teavet ja analüüsida nende investeeringute mõju Eesti

julgeolekule või avalikule korrale ning välispoliitikale laiemalt. Välisinvesteeringu

usaldusväärsuse hindamisel peab komisjon kaaluma vastava tehingu mõju avalikule korrale ja

julgeolekule ning tuvastama võimalikud riskid. Komisjoni liige võib lisaks välisinvesteeringu

loamenetluses esitatule kasutada esindatava asutuse põhiülesannete täitmise käigus kogutud

teavet. Sageli on oluline võrrelda piiriüleselt kogutud teavet koos muu olemasoleva teabega, et

hinnata võimalikke julgeolekuriske. Seetõttu on vajalik, et Välisluureametil on ligipääs ka

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks puudutavale teabele, et arvamuse

kujundamiseks analüüsida ja sünteesida seda teavet juba olemasoleva teabega.

Eelnevale lisaks on Välisluureamet julgeolekukontrolli asutus riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seaduse (RSVS) § 48 lõike 3 alusel. RSVS-i § 49 lõike 1 järgi lähtub Välisluureamet

isikutele riigisaladusele juurdepääsu loa andmiseks läbiviidava julgeolekukontrolli tegemisel,

sealhulgas isikuandmete töötlemisel samuti JAS-ist. Seega võib Rahapesu Andmebüroo

(edaspidi RAB-i) töödeldaval teabel olla nii julgeolekuteabe kogumise menetluses, rahapesu ja

terrorismi tuvastamise menetluses, kui ka julgeolekukontrolli menetluses määrav tähtsus ning

ka Välisluureamet vajab teavet selleks, et osaleda rahapesu ja terrorismi rahastamise ning

sellega seotud kuritegude tõkestamises (s.t JAS i § 4 tähenduses nende ärahoidmises mis tahes

seaduslikul viisil enne nende toimepanemist) ja tuvastamises (s.t nende asjaolude

väljaselgitamises osalemises). Vastastikune sujuv teabevahetus võimaldab julgeolekuasutustel

oma ülesandeid paremini täita.

Julgeolekuasutuste ja mis tahes muude asutuste ja isikute koostööd ja teabevahetust toetavad

normid on JAS-is olemas ning sisulist muutmist ei vaja. JAS-i § 211 lõike 1 järgi võib

julgeolekuasutus oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks koguda ja töödelda muu

hulgas isikuandmeid, eriliiki isikuandmeid, anonüümitud andmeid ning üldsusele suunatud ja

avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid. Sama paragrahvi lõike 5 järgi võib

julgeolekuasutus kogutud teavet töödelda JAS-is või muus seaduses sätestatud ülesande

täitmiseks või täitmise tagamiseks. JAS-i § 22 lõikest 1 tulenevalt on julgeolekuasutusel õigus

saada oma ülesannete täitmisel abi riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja ametnikelt. JAS-

i § 31 lõike 1 alusel on julgeolekuasutusel õigus saada isikuandmeid ja muud teavet muu hulgas

riigiasutustelt.

Teabe kogumisel ja edasisel töötlemisel kohalduvad JAS-i §-s 3 sätestatud põhimõtted, sh JAS-

i § 3 lõike 1 punktis 4 esitatud kohustus koguda ja töödelda teavet viisil, mis tagab selle

turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise,

hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid.

Praktikas lisanduvad sellele veel RSVS-is ja selle alusel antud määrustes esitatud riigisaladuse

kaitse nõuetest tulenevad lisakohustused. Ülalkirjeldatust tulenevalt on julgeolekuasutustel

õigus saada RAB-ilt andmeid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks.

29

Hoolimata ülal kirjeldatud põhimõtetest ja normidest on praktikas ilmnenud teabe jagamise

ulatust puudutav ebaselgus, sest RahaPTS-is ei sisaldu JAS-i üldnormile vastavat samasisulist

normi. Samas on RahaPTS-i §-s 60 käsitletud RAB-i andmete muudele asutustele ja isikutele

edastamist. Võttes arvesse eeltoodud põhjendusi täiendatakse RahaPTS-i § 60 lõikega 54, mille

kohaselt on Rahapesu Andmebürool õigus RahaPTS § 60 lõikes 4 nimetatud teavet edastada

julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Ülesehituslikult järgib säte kehtivaid RahaPTS § 60 lõikeid 5–53, tehes viite sama paragrahvi

lõikele 4, milles on toodud edastatava teabena Rahapesu Andmebüroos registreeritud andmed,

analüüsid ja hinnangud ning nende edastamine ulatuses, mis ei riku seaduse, välislepingu või

rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piiranguid. Teabe kasutamise täpsed eesmärgid ehk

julgeolekuasutuste poolt täidetavad ülesanded, mille täitmiseks julgeolekuasutused RAB-ilt

andmeid vajavad, sätestatakse Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimääruses.

Paragrahvi 1 punkt 22 – RahaPTS § 60 lõiget 6 täiendatakse ning sätestatakse, et isikute

sobivuse hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 611 sätestatust. Sätte seni kehtinud lõikes

puudus selgus, millises ulatuses Rahapesu Andmebüroo juhi loa saanud isikute sobivust

kontrollitakse. Arvestades, et loa saanud isikutele on ligipääsu vajadus Rahapesu Andmebüroo

andmekogus sisalduvatele andmetele, on andmete kaitsmise tagamiseks vajalik, et ka nende

isikute osas viiakse läbi sobilikkuse kontroll samas ulatuses nagu Rahapesu Andmebüroo

töötaja ja teenistuja suhtes.

Paragrahvi 1 punkt 23 – Eesti RAB täidab lisaks klassikalistele rahapesu andmebüroo

ülesannetele ka täiendavaid funktsioone, mis seostuvad eelkõige järelevalve ja tegevuslubade

väljastamise ning rahvusvahelise sanktsiooni seadusest (RSanS) tulenevate ülesannete

täitmisega. Sellest tingituna on vajadus täiendada RahaPTS §-i 60 lõigetega 71 ja 72.

Lisanduva lõike 71 kohaselt lähtub Rahapesu Andmebüroo RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 9

nimetatud ülesande täitmise käigus töödeldava teabe väljastamisel rahvusvahelise sanktsiooni

seaduses (RSanS § 21–22) sätestatust. Selguse huvides on vaja välja tuua, et kuivõrd RAB-i

tegevust reguleerib ka RSanS, siis peab RAB RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 9 nimetatud

ülesande täitmisel, sealhulgas teabe väljastamisel, lähtuma RSanS-is sätestatust.

Lisanduva lõike 72 kohaselt on Rahapesu Andmebürool lisaks RahaPTS § 60 lõigetes 2 kuni 54

nimetatud alustele õigus edastada RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 4 ja 11 nimetatud ülesannete

täitmise käigus töödeldavat teavet ja järelevalve tulemusi, sealhulgas teavet järelevalve

teostamisel avastatud kuriteokahtluse kohta, uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule.

Lisanduse tegemine on vajalik, kuivõrd RAB-i poolt täidetavate järelevalveliste ja

tegevuslubade väljastamisega seonduvate ülesannete täitmisel esineb tõenäosus kuritegeliku

tegevuse avastamiseks. Seetõttu on oluline, et RAB-il oleks õigus edastada nimetatud

ülesannete täitmisel saadud informatsioon õigeaegselt kõnealustele asutustele, et tagada

kuritegude asjakohane reageerimine.

Paragrahvi 1 punkt 24 – Kehtiv RahaPTS § 60 lõige 9 näeb ette, et RAB-i dokumendid ja

arhivaalid, mis vastavalt õigusaktidele kuuluvad üleandmisele Rahvusarhiivile, antakse üle

30 aasta möödumisel, peale mida dokumendid ja arhivaalid RAB-i andmekogust kustutatakse.

Kuni Rahvusarhiivile üleandmiseni säilitatakse dokumente ja arhivaale RAB-is. Käesoleva

eelnõu § 1 punktis 18 on toodud andmete ja dokumentide säilitamist reguleeriv § 593, millega

sätestatakse andmete ja dokumentide säilitamise tähtajad. Rahapesu Andmebüroo

30

andmekogusse kantud andmeid ja dokumente isiku kohta säilitatakse 15 aastat pärast vastava

toimiku sulgemist. Järelevalve ja tegevuslubadega seonduva tegevuse käigus kogutud andmeid

ja dokumente säilitatakse kümme aastat alates järelevalvemenetluse lõppemisest või väljastatud

tegevusloa kehtivuse lõppemisest. Rahvusarhiiv on RAB-i teabe hindamise käigus leidnud, et

ei pea arhiiviväärtuslikuks Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvat RAB-ile teadete

alusel esitavat teavet, mistõttu puudub edasine vajadus reguleerida Rahapesu Andmebüroo

andmekogus sisalduvate dokumentide ja arhivaalide üleandmist Rahvusarhiivile ning RahaPTS

§ 60 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks.

Paragrahvi 1 punkt 25 – seadust täiendatakse §-ga 601, milles sätestatakse andmesubjekti

õiguste piirangud andmetega tutvumisel. Varasemalt sätestati RahaPTS § 60 lõikes 1 andmetele

üldine juurdepääsupiirang, käesoleva eelnõuga täpsustatakse andmesubjekti õiguste piiramise

ulatust ning aega, kuid põhimõtted andmesubjekti õiguste piiramisel jäävad kehtima sarnaselt

varasemale.

Selleks, et RAB-il oleks võimalik rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestada ning et uurimise

käigus oleks hiljem võimalik kriminaalmenetluses tuvastada rahapesu või terrorismi

rahastamise või sellega seotud kuritegusid on ka vajadus piirata andmesubjekti õigusi

ulatuslikumalt. Kui senini oli RahaPTS § 60 lõike 1 teise lause kohaselt RAB-i juhil õigus

kehtestada teabele juurdepääsupiirang kaalutlusotsuse alusel ka andmesubjekti õiguste

piiramisel, siis uute kavandatavate sätete kohaselt on andmesubjekti õiguste piirangud toodud

imperatiivsetena.

RahaPTS § 601 lõikes 1 sätestatakse, et Rahapesu Andmebüroo piirab RahaPTS-s sätestatud

ülesannete täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks

järgmisi andmesubjekti õigusi:

1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, mis isikuandmeid

töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust;

2) saada teada, kas tema isikuandmed on edastatud välisriigi rahapesu andmebüroo ülesandeid

täitvale asutusele või välisriigi õiguskaitse- või järelevalveasutusele või rahvusvahelisele

organisatsioonile või institutsioonile;

3) saada teada, kas tema isikuandmete parandamisest on isikuandmete vastuvõtjat teavitatud;

4) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist ja esitada vastuväiteid tema isikuandmete

töötlemise kohta;

5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.

RahaPTS § 601 lõike 2 kohaselt piirab Rahapesu Andmebüroo sama paragrahvi lõike 1 alusel

andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata jätmine:

1) takistab või kahjustab Rahapesu Andmebüroo seadusest tulenevate ülesannete täitmist;

2) takistab või kahjustab süüteo tõkestamist;

3) kahjustab teise isiku õigusi ja vabadusi;

4) on vastuolus rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega.

31

Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistes määruse (EL) 2016/679 artiklis 23 sätestatud

piirangute kohta15 on punktis 6 täpsustavalt toodud, et kui ELi või liikmesriigi seadusandja

kehtestab määruse (EL) 2016/679 artikli 23 alusel piirangud, peab ta järgima Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artikli 52 lõikes 1 sätestatud nõudeid, eelkõige hindama piirangute

proportsionaalsust, selleks et need piirduksid üksnes rangelt vajalikuga. Eelviidatud suunise

punkti 17 kohaselt määruse (EL) 2016/679 ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste

Kohtu praktika kohaselt on keskse tähtsusega see, et seadusandlikud meetmed, mille eesmärk

on andmesubjektide õiguste või vastutavate töötlejate kohustuste ulatuse piiramine, oleksid

andmesubjektide jaoks eeldatavad. Kõik seadusandlikud meetmed peavad olema igal juhul

taotletud eesmärgi jaoks sobivad ja vastama eeldatavuse kriteeriumile.

IKÜM artikli 23 lg 2 kohaselt peab piirangut lubav meede arvestama vähemalt alljärgnevate

kriteeriumitega:

(i) Töötlemise või selle kategooriate eesmärgid – RAB töötleb isikuandmeid oma

seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks (RahaPTS § 54), täiendavalt on

andmesubjekti õiguste piiramise alused loetletud ammendavalt RahaPTS § 601

lõikes 2;

(ii) Isikuandmete liigid – RAB-i andmekogu põhimääruse 2. peatükis on loetletud

andmekogusse kantavate andmete koosseis. Andmesubjekti õigusi piiratakse

RahaPTS § 601 lõikes 2 nimetatud alustel RAB andmekogusse kantud isikuandmete

osas.

(iii) Kehtestatud piirangute ulatus – Kavandatava RahaPTS § 601 lõiked 1 ja 2 piiritlevad

andmesubjekti õiguste piirangute ulatuse;

(iv) Kuritarvitamist või ebaseaduslikku andmetega tutvumist või nende edastamist

tõkestavad kaitsemeetmed – RAB ülesannetest tulenevate toimingute ja

menetlustega seotud andmeid töödeldakse RAB-i andmekogus. RAB-i andmekogu

põhimääruse § 5 kohaselt on RAB-il kohustus rakendada andmekogus töödeldavate

andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks vastavaid

organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.16 Teabe

konfidentsiaalsuse ja turvalise töötlemise nõuded tulenevad ka rahvusvahelistest

standarditest. RahaPTS § 69 lg 2 kohaselt on RAB-i poolt isikuandmete töötlemise

protsessi hindamiseks Andmekaitse Inspektsioonil õigus tutvuda RAB-i juhendite

ja protseduuridega ning saada kirjalikke ja suulisi selgitusi. Andmesubjekti kaebuse

lahendamise käigus on Andmekaitse Inspektsioonil õigus saada RAB-ilt andmeid

kaebuse lahendamiseks vajalikus ulatuses.

(v) Vastutava töötleja ja vastutavate töötlejate kategooriate määratlus – RAB-i

andmekogu ainsaks vastutavaks töötlejaks on RAB (andmekogu põhimäärus § 6).

RahaPTS §-st 60 tulenevad ranged piirangud RAB andmekogus sisalduva teabe

töötlemise osas, RahaPTS § 63 seab raamid rahvusvahelise infovahetuse osas. RAB-

il on õigus väljastada teavet üksnes seaduses toodud alustel ning seaduses nimetatud

isikutele.

15 Suunised 10/2020 isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 23 sätestatud piirangute kohta. 2021. Arvutivõrgus kättesaadav – dpb_guidelines202010_on_art23_adopted_after_consultation_et.pdf. 16 Kuni 2020. aastani oli riigiasutustel kohustus järgida Vabariigi Valitsuse määruses „Infosüsteemide

turvameetmete süsteem“ sätestatud nõudeid (https://www.riigiteataja.ee/akt/13125331). Alates 16.12.2022 on

riigiasutustel kohustus järgida Eesti infoturbestandardiga kehtestatud nõudeid

(https://www.riigiteataja.ee/akt/130012024007

32

(vi) Andmete säilitamise ajavahemikud – RAB andmekogus andmete säilitamise

tähtajad on sätestatud RAB-i andmekogu põhimääruse §-s 26 ja RahaPTS §-s 593.

(vii) Andmesubjekti õigusi ja vabadusi ähvardavad ohud – andmesubjekti õigusi ja

vabadusi ähvardavate ohtude maandamiseks rakendatakse alapunkti iv viidatud

meetmeid isikuandmete töötlemisega kaasnevaid riske ning kohaste riskide

maandamismeetmete rakendamist on hinnatud ka eelnõu koostamisele eelnenud

„SAF andmekaitsealases eelanalüüsis“, samuti on andmesubjekti õigusi ja vabadusi

ähvardavaid ohte ning kohaseid riskide maandamismeetmeid hinnatud 2024. aasta

sügisel täiendatud infosüsteemi RABIS ja analüütika keskkonna SAF

andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamise käigus.

(viii) Andmesubjekti õigus olla piirangust teavitatud – andmesubjekti õiguste piiramise

õigus ja ulatus tuleneb edaspidi RahaPTS §-st 601. Üldised andmekaitsetingimused

on avaldatud ka Rahapesu Andmebüroo veebilehel www.fiu.ee.

Eeltoodust tulenevalt on kavandatav regulatsioon erinevate RahaPTS sätete kaudu ning

koosmõjus RAB andmekogu põhimääruses sätestatuga IKÜM artikli 23 lõikes 2 toodud

kriteeriume arvestav ning kooskõlas Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistega.

Lõikes 3 tuuakse ära, et piiranguid kohaldatakse ka isikuandmete suhtes, mis on saadud

rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvalt välisriigi asutuselt või välisriigi õiguskaitse- või

järelevalveasutuselt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt või institutsioonilt.

Egmont Groupi Harta punkti 3.1 A kohaselt teevad kõik Egmont Groupi liikmed nii laialdast

koostööd kui võimalik, lähtudes muu hulgas põhimõttest, et informatsiooni vahetamise

eelduseks on rahapesu andmebüroo siseselt toimuv analüüs (punkt 1), et andmeid ei edastata

uurimisasutusele ega kasutata muul viisil välisriigi rahapesu andmebüroo eelneva loata (punkt

2) ning et informatsiooni konfidentsiaalsust tuleb hoida (punkt 3). Olulised on seejuures

eelkõige punktid 1 ja 3, mille kohaselt on informatsioon mõeldud vaid rahapesu ja sellega

seotud kuritegude ning terrorismi rahastamise kaasuste analüüsiks ning et saadud

informatsiooni tuleb hoida konfidentsiaalsena. Viimane tähendab, et informatsiooni tuleb hoida

sellisena, et eelkõige isik, kelle osas analüüsi läbi viiakse, ei saaks sellest teada, mis võiks

omakorda ohustada võimalikku kriminaalmenetluse läbiviimist ja selle eesmärkide

saavutamist.

Kuivõrd andmesubjekti õiguste piirangute kohaldamise imperatiivsed alused on sätestatud

lõikes 2, siis lõikes 4 tuuakse välja, et andmesubjekti õigust teavet saada ja enda kohta käivate

andmetega tutvuda piiratakse kuni lõikes 2 sätestatud aluste äralangemiseni.

Andmesubjekti õigust teavet saada ja enda kohta käivate andmetega tutvuda piiratakse, kuni on

vajalik RahaPTS § 601 lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks. Näiteks on rahvusvahelise

infovahetuse osas rahapesu andmebüroode vahel seatud tähtajatu konfidentsiaalsuskohustus,

mis tähendab, et rahvusvahelise koostöö raames vahetatud teabe osas on RAB-il tähtajatu keeld

infot andmesubjektile väljastada. Samuti on RAB kohustatud tagama RahaPTS § 521 kohaselt

teavitaja kaitse, mille osas kohaldub samuti tähtajatu teabele juurdepääsu piiramise vajadus.

Andmesubjekti õiguste piiramise vajadust või selle jätkuvat vajadust hinnatakse teabetaotleja

pöördumisel RAB-i poole.

33

Paragrahvi 1 punkt 26 – RahaPTS § 63 lõiget 1 täpsustatakse ja lisatakse täiendused, mille

kohaselt on Rahapesu Andmebürool õigus vahetada ka isikuandmeid sisaldavat teavet rahapesu

andmebüroo ülesandeid täitva välisriigi asutusega või välisriigi õiguskaitse- või

järelevalveasutusega, samuti rahvusvahelise organisatsiooni või institutsiooniga. Teabe

vahetamine toimub muu hulgas eesmärgiga teha juhtumipõhist ja strateegilist analüüsi ning

järelevalvet kohustatud isikute tegevuse üle. Täiendus lähtub Euroopa komisjoni ekspertide

Tomasso Di Ruzza ja Klaudijo Stroligo poolt 2022. aastal koostatud Eesti rahapesuvastase

võitluse tugevdamise tehnilises dokumendis „Legal Review and Recommendations for Specific

Amendments to the Legal Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian

Financial Intelligence Unit”17 toodud soovitusest tuua seaduses selgesõnaliselt välja, millisel

eesmärgil toimub rahvusvaheline infovahetus ning seega ka RAB-i õigus töödelda

rahvusvahelise infovahetuse käigus kogutud ja edastatud teavet oma tuumfunktsioonide

täitmiseks. Täpsustus peab silmas FATF-i standardit (FATF soovitus 29), mis rõhutab analüüsi

tulemuste vahetamise olulisust rahvusvahelisel tasandil rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamiseks.

Paragrahvi 1 punkt 27 –RahaPTS § 63 lõike 2 kohaselt on Rahapesu Andmebürool õigus omal

algatusel või taotluse korral saada ja edastada teisele rahapesu andmebüroole mis tahes teavet,

mida teisel rahapesu andmebürool võib olla vaja rahapesu või terrorismi rahastamise

tõkestamisel ning sellesse kaasatud füüsiliste või juriidiliste isikutega seotud teabe töötlemisel

või analüüsimisel. Sätet täiendatakse viitega strateegilise analüüsi tulemusel saadud teabe

edastamisele ning lisatakse, et Rahapesu Andmebürool on õigus omal algatusel või taotluse

korral saada ja edastada teisele rahapesu andmebüroole ka mis tahes teavet, mida teisel rahapesu

andmebürool võib olla vaja rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamisel rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskide, ohtude, suundumuste, mustrite ja toimimisviisidega seotud teabe

töötlemisel või analüüsimisel. Muudatusega kohandatakse seaduse sõnastust vastavalt FATF-i

standardile (FATF soovitus 29), milles rõhutatakse rahapesu andmebüroode kohustust vahetada

analüüsi tulemusel saadavat teavet.

Paragrahvi 1 punkt 28 – RahaPTS § 63 lõikes 8 on sätestatud, et taotluse alusel teiselt

rahapesu andmebüroolt saadud teabe kasutamine toimub vastavalt teise büroo seatud

piirangutele, küsides vajaduse korral teabe muul viisil kasutamiseks teabe esitanud teiselt

büroolt eelnevalt loa. Kehtiva sõnastuse pinnalt on võimalik järeldada, et teistelt rahapesu

andmebüroodelt saadud teabe muul viisil kasutamiseks ei ole loa küsimine alati vajalik ning et

loa küsimise vajadust tuleb eraldi hinnata. Sätte tegelik eesmärk on aga tuua välja, et teabe

kasutamine peab toimuma vastavalt teise büroo seatud piirangutele ning kui kasutusotstarve

väljub piirangute raamidest, tuleb igal juhul küsida teabe muul viisil kasutamiseks luba. Sellest

tulenevalt jagatakse RahaPTS § 63 lõige 8 kaheks eraldiseisvaks lauseks, millest esimeses

sätestatakse, et Rahapesu Andmebüroo tagab teabetaotluse alusel teiselt rahapesu andmebüroolt

saadud teabe kasutamise vastavalt teise büroo seatud piirangutele. Teises lauses sätestatakse, et

teabe kasutamiseks muul viisil kui teabetaotluses kirjeldatud eesmärgil küsib RAB teiselt

büroolt eelnevalt vastavat luba.

17 Technical Paper. Legal Review and Recommendations for Specific Amendments to the Legal

Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian Financial Intelligence Unit, Di

Ruzza, T., Stroligo, K., ECCD-TSI-EE-TP3-2022, 2022, lk 21-22

34

Paragrahvi 1 punkt 29 – RahaPTS § 66 täiendatakse lõikega 11, milles täpsustatakse RAB-i

kohustused haldusjärelevalve raames teostatava kontrolli osas. Lisanduvas lõikes tuuakse välja,

et RAB alustab kontrolli teavitusega kohustatud isikule. Teavituses märgitakse kontrolli

eesmärk, ulatus, kontrollitava perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Teavitus edastatakse

kohustatud isikule hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud

juhul, kui etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Täpsustused tagavad RAB-i

poolse selgitamiskohustuse täitmise ning kohustatud isikule selguse menetluse algusest ning

tema õigustest ja kohustustest kontrolli teostamise kestel.

Paragrahvi 1 punkt 30 – Seadust täiendatakse §-ga 681, milles sätestatakse RAB-i poolt

teostatava kontrolli tulemuste kajastamise erisused võrreldes RahaPTS §-s 68 sätestatud muu

haldusjärelevalve tegija kontrolli tulemuste kajastamisega. FATF-i standard rõhutab

järelevalvemenetlustes varasemast enam kohustatud isikute vastupanumeetmete ehk

kontrollide ja kasutatavate süsteemide efektiivsuse kontrollimist. Rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise rõhuasetus on läinud järjest enam ennetusele. Samuti on täienenud

regulatsioon ning kohustatud isikute ja RAB-i oskused, teadmised ja võimekus. Eeltoodut

arvesse võttes ei ole läbiviidav kontroll pelgalt paberil põhinev ega üksnes protsesside

korrektsust teoreetiliselt, vaid ka süsteemide võimekust reaalselt hindav tegevus. See tähendab,

et järelevalve tegemisel minnakse süvitsi ettevõtte äriplaani, klientidesse, tehingutesse ja IT-

süsteemidesse, eesmärgiga mõista, kas kohustatud isik on rakendanud enda riskidele omaseid

rahapesu, terrorismi rahastamise riske maandavaid süsteeme/meetmeid. Hinnatakse riskiisu

sisulist vastavust reaalsele kliendibaasile ning teenustele jne. Eeltoodu omakorda on tinginud

selle, et RAB järelevalve sisuline maht võrreldes varasemate aastatega on oluliselt tõusnud.

Samuti on järelevalvet kokkuvõtvad kontrollaktid sellest tulenevalt omakorda oluliselt

sisukamad ning riskipõhisema lähenemisega. Seega on tarvilik ka täiendav aeg info

analüüsimiseks ja kohustatud isikule tagasisidestamiseks.

Lõikes 1 nähakse ette, et RAB on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta kahe kuu

jooksul pärast kontrolli lõppemist akti, mille toimetab kontrollitavale viivitamata kätte. Sellega

luuakse erand RahaPTS § 68 lõikele 1, mis näeb haldusjärelevalve teostajale akti teatavaks

tegemise ajaks ette ühe kuu alates kontrolli tegemisest.

Lõike 2 kohaselt on kontrollitaval õigus ühe kuu jooksul alates akti kättetoimetamisest esitada

kirjalikke selgitusi. Võrreldes § 68 lõikega 2 asetab see kontrollitava soodsamasse olukorda

ning annab kontrollitavale pikema tähtaja RAB-i poolt koostatud kontrolli aktile selgituste

esitamiseks.

Lõige 3 reguleerib RAB poolt lõpliku akti koostamist. Paragrahv 68 kontrolli tulemuste

kajastamisel akti koostamist kahes etapis ette ei näe, kuid RAB-i tegevust reguleeriva sätte

kohaselt koostab RAB lõpliku akti pärast lõike 2 kohaselt kontrollitava kirjalike selgituste

läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui neli kuud pärast kontrolli lõppemist. Täiendavalt

sätestatakse akti kontrollitavale kättetoimetamise kohustus.

Lõike 4 kohaselt kui pärast kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste andmist selguvad

täiendavad asjaolud või saa RAB lisainformatsiooni, võib RAB akti või käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes akti

või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ning näidates

esialgse tähtaja pikendamise põhjuse. Tähtaja pikendamine võib osutuda vajalikuks näiteks

35

juhtudel, kus kohapealse kontrolli materjale hinnates ilmnevad uued täiendavad riskid või

kontrollitav esitab akti projektile vastuväidetena täiesti uusi või seni teadmata andmeid ja

dokumente. See võib nõuda põhimõtteliselt kogu läbiviidud menetluse teatud aspektides

ülevaatamist, mis omakorda tingib vajaduse ka pikendada akti väljastamise aega. Tähtaja

pikendamise vajadus võib esineda ka juhtudel, kus kohustatud isik esitab vahetult enne

kontrolliakti väljastamist mingid uued tõendid, mille analüüsimiseks ja hindamiseks vajab RAB

täiendavalt aega.

Paragrahvi 1 punkt 31 – RahaPTS § 72 lõike 1 kohaselt antakse ettevõtjale tegevusluba kui

temal, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul on korrektne

ärialane maine. Sama sätte teise lõike kohaselt ei ole isikul korrektset ärialast mainet, kui RAB

on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle

puudumist. Isiku ärialane maine ei ole korrektne muu hulgas RahaPTS § 72 lõike 2 loetelus

toodud asjaolude esinemisel.

Selleks, et veenduda isiku korrektset ärialast mainet välistavate asjaolude puudumises tuuakse

eraldi lõikes 22 välja meetodid, mille abil RAB kontrollib isiku ärialast mainet. Tänane protsess

isiku korrektse ärialase maine hindamisel praktikas ei muutu, vaid seaduses täpsustatakse

selgemad alused ja piirid, mis annavad kohustatud isikule ning isikule, kelle mainet hinnatakse

selgema arusaama sobivusmenetluse olemusest ja raamidest. Isiku ärialase maine

kontrollimiseks on RAB-il õigus vestelda kontrollitava isikuga, et esmalt tema selgituste pinnalt

teha kindlaks tema kõlbelised ja muud isikuomadused ning vajaduse korral võtta temalt ka

kirjalik seletus. Vahetu suhtluse abil on RAB-il võimalik paremini aru saada isiku kavatsustest

ja arusaamisest loakohustusliku tegevuse olemusest ja sellega kaasnevatest kohustustest.

Samuti on vestluse käigus võimalik esitada lisaküsimusi, mis RAB-i poolt tegevusloa taotluse

menetlemisel täpsustamist vajaksid, ning hinnata isiku sobivust loakohustusliku tegevusega

seonduvate seadusest tulenevate kohustuste täitmisel ja vastutuse kandmisel.

Korrektse ärialase maine kontrolli käigus analüüsitakse infot tervikuna ning vaadatakse

erinevad asjaolusid koosmõjus. Näiteks loakohustusliku tegevuse alustamiseks pärineva

algkapitali kontrollimisel (lisaks isiku enda väidetele ja esitatud dokumentaalsetele tõenditele)

võivad omada tähtsust nii isiku varasemad seosed äriregistris, kanded töötamise registris aga

ka muud relevantsed asjaolud, veendumaks isiku väidete tõepärasuses ja algkapitali legaalses

päritolus. Töödeldavate andmete hulk võib erineda tulenevalt sellest, milliseid asjaolusid

konkreetses menetluses on vajalik kontrollida.

RAB-il on korrektse ärialase maine kontrollimiseks õigus töödelda riigi, kohaliku omavalitsuse

või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogu,

sealhulgas E-toimiku süsteemi, isikut tõendavate dokumentide andmekogu, rahvastikuregistri,

töötamise registri, piirikontrolli infosüsteemi, sissesõidukeeldude registri, karistusregistri,

majandustegevuse registri ja äriregistri andmeid. E-toimiku süsteemi abil on võimalik

kontrollida isikute suhtes kriminaalmenetluste algatamise infot (hõlmab rohkemat kui ainult

karistusregistri infot karistuste kohta, näiteks pooleliolevad menetlused, s.h kahtlustuse

saamine majanduskuritegudes, rahapesus vms), samuti maksejõuetusmenetlusi, olulisi

tsiviilvaidlusi. Kuivõrd on oluline tuvastada, kas isik võib olla seotud ka pooleliolevate või

oportuniteediga lõppenud menetlustega, siis on ebapiisav pelgalt karistusregistri info

36

kontrollimine. Korrektse ärialase maine kontrollimisel hinnatakse ka isiku seotust

kriminaalmenetlustega, tema rolli, teo olemust ja suurust jms, mitte ainult karistatuse fakti.

Isikut tõendavate dokumentide andmekogust saadavate andmete abil on võimalik tuvastada

isikut ning rahvastikuregistri abil võimalik veenduda tema teovõimes ja kuritegelike seoste

puudumises, mis on oluline olukorras, kus tekib kahtlus, et tegevusluba taotleb isik, kelle

abikaasal, elukaaslasel või vanemal puudub korrektne ärialane maine ja ta ise ei saaks

tegevusluba taotleda.

Töötamise registri abil saab korrektse ärialase maine kontrolli käigus veenduda, et tegevusloa

taotleja töötajad on nõuetekohaselt töötamise registris registreeritud ning kontrollida isikute

esitatud andmete õigsust varasemate töökohtade ja tulu saamise osas (kui näiteks isikul puudub

kanne töötamise registris, siis ei ole isik tõenäoliselt ka ametlikku töötasu saanud).

Piirikontrolli infosüsteemi päringu teostamine on vajalik, et kontrollida, kas isik annab enda

Eestis viibimise osas RAB-ile korrektset informatsiooni. Näiteks kehtib kontaktisiku puhul

nõue, et isik töötaks alaliselt Eestis, kuid kontaktisikuks võib olla ka välismaalane, kes peab

tõendama, et ta viibib alaliselt Eestis. Sellisel puhul küsitakse esmajoones tõendeid isikult

endalt, kuid vajadusel ja esitatud andmete tõele vastavuse kahtluse korral teostatakse

andmebaasist täiendav kontroll. Sarnane on olukord omaniku või tegeliku kasusaaja Eestis

viibimise kahtluse tekkimise korral, kui taotleja väidab üht, aga avalikest allikatest

kättesaadavate andmete pinnalt on alust arvata, et isik siiski ei viibi Eestis, kuid selle asjaolu

kindlaks tegemine on menetluses siiski oluline. Päringu teostamine piirikontrolli infosüsteemist

on vajaduspõhine ning kindlasti ei rakendata seda meedet kõikide taotlejate suhtes.

Sissesõidukeeldude registrisse päringu teostamine on vajalik isiku väidete tõele vastavuse

kontrollimiseks näiteks olukordades, kus isik (näiteks osanik, tegelik kasusaaja) väidab, et ta ei

saa Eestisse vestlusele tulla sissesõidukeelu tõttu. Ka see päring on vajaduspõhine ega ole

rakendatav kõikide taotlejate suhtes.

Majandustegevuse registri abil kontrollitakse tegevuslubade menetlusi, sealhulgas nii

varasemaid menetlusi, kui isiku seoseid teiste tegevusloa taotlustega.

Äriregistri andmete abil kontrollitakse ettevõtte ja seotud isikute seoseid teiste äriühingutega ja

majandusaasta aruannete esitamise infot.

Välisriigi õiguskaitse- ja järelevalveasutuselt saadud andmed võimaldavad teha kindlaks

karistatuse ning äri-, ettevõtus- või muu taolise keelu puudumise mõnes välisriigis. Sealjuures

ei piisa ainult karistusregistri väljavõttest, vaid võib olla olukord, kus isiku/ettevõtte suhtes on

välisriigis algatatud kriminaalmenetlus (näiteks tegevusloata tegutsemise või klientide petmise

tõttu) ning menetlus ei ole veel lõppenud, isikud on saanud kahtlustuse ja vastav

õiguskaitseasutus annab loa seda infot korrektse ärialase maine kontrolliks kasutada.

Üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavate andmete abil on võimalik saada isiku

kohta infot, mida riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudesse ei koguta või mida sealt mõnel

muul põhjusel ei leidu. Üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavate andmete abil

on võimalik kontrollida näiteks seda, kas isik on jätnud avaldamata asjas tähtsust omavat

informatsiooni ja valmistada ette vestlust isikuga. Isiku korrektse ärialase maine kontrolli

täpsete tegevuste reguleerimine aitab kaasa halduse enesekontrolli funktsiooni täitmisele, kuna

37

selliselt on RAB-il võimalik oma otsust hinnata konkreetsete tõendite ja selgituste põhjal.

Samuti tagab see kontrollitava isiku jaoks läbipaistvuse nii kontrolli läbiviimise kui andmete

töötlemise ulatuse ja eesmärgi osas.

Korrektse ärialase maine kontrolli käigus isikuandmete töötlemine riivab õigust perekonna- ja

eraelu puutumatusele (PS § 26), kuna isikute sobivuses veendumiseks kasutatakse kontrolli

teostamiseks mitmeid eraelu puudutavaid andmeid.

Kontrolli teostamise käigus analüüsitakse ning antakse hinnang, kas isiku poolt avaldatu vastab

tegelikkusele ning kas isikul puuduvad välistused, mille tõttu ei ole võimalik rahuldada

tegevusloa taotlust või määrata isikut äriühingu kontaktisikuks. Kontrolli ei ole võimalik

teostada muul viisil, kui andmeandjatele päringute esitamise ja vastuste saamise ning nende

analüüsimise kaudu, mistõttu on kõnealune meetod sobivaks abinõuks. Senini tegi RAB

vajalikke päringuid tuginedes RahaPTS §-le 59. Isiku korrektse ärialase maine osas antud

hinnang saab kontrollitavale isikule teatavaks kas läbi RAB ettekirjutuse (näiteks ettekirjutus

kontrollieseme asjaoludega vastavusse viimiseks) või haldusakti (näiteks tegevusloa kehtetuks

tunnistamise ostus). Positiivse hinnangu kohta eraldiseisvat haldusakti ei koostata, vaid see saab

teatavaks läbi RAB kooskõlastuse või tegevusloa andmise või tegevusloa muutmistaotluse

rahuldamise.

FATF-i tüpoloogiaraportites on välja toodud kuritegelike ühenduste katsed proovida

finantsasutustesse tööle saata oma inimesi, et nende abil raha pesta ning vajalikku

informatsiooni hankida. Nii tegevusloamenetluses kui ka kohustatud isikule kontaktisiku

määramisel tuleb silmas pidada, et isikutel võivad olla kuritegelikud kavatsused või esinevad

muud asjaolud, mille puhul on alust kahelda isiku maines ja seega ka sobimatuses tegevusalal

tegutsemiseks. Põhjaliku maine kontrolli, sealhulgas andmekogudest saadavate andmete

töötlemise tulemusena on RAB-il võimalik analüüsida ja langetada otsus, kas isikul on kõik

vajalikud eeldused, et täita loakohustusliku tegevusega seotud ülesandeid või olla kontaktisiku

rollis. Hoidmaks ära olukordi, kus RAB-i otsused isiku sobivuse osas tuginevad vaid isiku

esitatud andmetel, mis ei pruugi vastata tegelikkusele, on vajadus teostada isikute kohta

järelpärimisi asjakohastest andmekogudest.

Isikuandmete töötlemine korrektse ärialase maine kontrolliks on proportsionaalne riivega

õigusele perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26). Sobivate isikute eristamise kaudu

tagatakse turul tegutsevate äriühingute usaldusväärsus ja võimekus täita neile pandud

kohustusi, millega omakorda tagatakse riigi julgeolek ja avalik kord ning turvaline majandus-

ja finantskeskkond.

Paragrahvi 1 punkt 32 – Kehtiva RahaPTS § 77 lõike 1 punkti 2 kohaselt esitab täisühing,

usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike

kasusaajate andmekogusse muu hulgas andmed oma tegeliku kasusaaja poolt kontrolli tegemise

viisi kohta. Direktiivi (EL) 2024/1640 artikkel 74 muudab mõnevõrra direktiivi 2015/849 artikli

30 lõike 5 sõnastust ning näeb ette, et õigustatud huvi tõendavale isikule või organisatsioonile

peab olema kättesaadav teave vähemalt tegelikult kasu saava omaniku nime, sünnikuu ja -aasta,

elukohariigi ja kodakondsuse ning kasu saamisega seotud huvi laadi ja ulatuse kohta. Kui muus

osas vastab RahaPTS § 77 lõige 1 punkti 2 regulatsioon direktiivi 2024/1640 artiklis 74 punktis

38

1 sätestatule, siis erisusena puudub RahaPTS § 77 lõike 1 punktis 2 viide kasu saamisega seotud

huvi ulatuse kohta. Seega RahaPTS § 77 lõike 1 punkti 2 muutmisega kohustatakse äriühingut

esitama ka andmed tegeliku kasu saamisega seotud huvi ulatuse kohta.

Täienduse eesmärk on parandada tegelike kasusaajatega seotud andmete läbipaistvust. Tegeliku

kasu saamisega seotud huvi ulatus peab kirjeldama saadava kasu ligikaudset osakaalu ning

olema väljendatud protsentuaalselt. Näiteks, kui äriühingul on ainult üks osanik, kes omab kõiki

juriidilise isiku osi, siis tuvastatakse RahaPTS § 9 alusel üks tegelik kasusaaja ja tema kasu

saamisega seotud osakaal ehk ulatus on 100%. Kui tegelikuks kasusaajaks on juhtkonna liige,

siis ulatuse määramine käib sarnaselt mittetulundusühingule (vt järgmist lõiku).

RahaPTS § 77 lõike 2 punkti 2 kohaselt esitab mittetulundusühing äriregistri infosüsteemi

kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta, muu hulgas andmed

isiku kontrolli tegemise viisi kohta. Sarnaselt seni kehtinud RahaPTS § 77 lõike 1 punktile 2 ei

ole ka mittetulundusühingutele siiani ettenähtud kohustust esitada andmeid tegeliku kasu

saamisega seotud huvi ulatuse kohta. Nii tehakse RahaPTS § 77 lõike 2 punktis 2 muudatus

ning sarnaselt täisühingu, usaldusühingu, osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistuga

kehtestatakse ka mittetulundusühingutele kohustus esitada äriregistri infosüsteemi kaudu

tegelike kasusaajate andmekogusse andmed oma tegeliku kasusaaja poolt kontrolli tegemise

ulatuse kohta. Tavaliselt sõltub mittetulundusühingu puhul kontrolli tegemise ulatus otsustavas

organis tegelikule kasusaajale kuuluvate häälte osakaalust.

RahaPTS § 77 lõike 3 punkti 2 kohaselt esitab sihtasutus äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike

kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta, muu hulgas andmed isiku kontrolli

tegemise viisi kohta. Sarnaselt seni kehtinud RahaPTS § 77 lõike 1 punktile 2 ei ole ka

sihtasutustele siiani ettenähtud kohustust esitada andmeid tegeliku kasu saamisega seotud huvi

ulatuse kohta. Nii tehakse RahaPTS § 77 lõike 3 punktis 2 muudatus ning sarnaselt täisühingu,

usaldusühingu, osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistuga kehtestatakse ka sihtasutustele

kohustus esitada äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse andmed

oma tegeliku kasusaaja poolt kontrolli tegemise ulatuse kohta. Kui tegelikuks kasusaajaks on

soodustatud isik, siis on ulatuseks soodustatud isiku majandusliku huvi, ehk kasu saamise

osakaal sihtasutuse edasiantavast kogutulust. Kui tegelikuks kasusaajaks on juhtkonna liige,

siis määramine käib analoogselt mittetulundusühingule.

Paragrahvi 1 punkt 33 – RahaPTS § 77 lõike 33 kohaselt esitab usaldushaldur äriregistri

infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6

punktides 1–5 nimetatud isikute kohta nime, isiku- või registrikoodi ja isiku- või registrikoodi

riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi andmed. Direktiivi (EL)

2024/1640 artikli 74 teise punkti kohaselt, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 artikli

31 lõike 4 esimest ja teist lõiku, tuleb liikmesriikidel muu hulgas tagada, et igale füüsilise või

juriidilisele isikule, kes suudab tõendada, et tal on õigustatud huvi pääseda juurde tegelikult

kasu saavaid omanikke käsitlevale teabele, oleks kättesaadav teave, mis sisaldab tegelikult kasu

saava omaniku nime, sünnikuud ja -aastat, elukohariiki ja kodakondsust ning kasu saamisega

seotud huvi laadi ja ulatust. Kehtiv sõnastus ei kohusta usaldushaldurit esitama äriregistrile

andmeid kasu saamisega seotud huvi laadi ja ulatuse kohta. Seega muudetakse seni kehtinud

normi vastavalt direktiivi (EL) 2024/1640 artikli 74 teise punkti sisule ning täiendatakse lõiget

33 selliselt, et usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate

39

andmekogusse kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta ka

andmed isiku kontrolli tegemise viisi ja ulatuse kohta. Sealjuures on usaldushalduse puhul

kontrolli tegemise viisiks RahaPTS § 9 lõike 6 punktides 1–5 loetletud usaldushalduses

osalemise viis ning ulatuse määramisel tuleb sarnaselt äri- ja mittetulundusühingutele ning

sihtasutustele lähtuda tegelikult saadava kasu osakaalust usaldushalduses tervikuna.

Paragrahvi 1 punkt 34 – Kehtiva RahaPTS § 81 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse selliselt,

et IBAN (inglise keeles International Bank Account Number) kõnealuse paragrahvi tähenduses

on Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni poolt kindlaksmääratud standardile ja standardile

EVS 876 vastav rahvusvaheline kontotunnus, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne

konto liikmesriigis. Varasemalt oli standardiviites toodud dateering (EVS 876:2016), kuid

tagamaks, et kasutatakse standardi viimast kehtivat versiooni, dateering eemaldatakse. Nii on

samas ka tagatud, et standardi uustöötluse korral puudub vajadus õigusakti muutmiseks.

Paragrahvi 1 punkt 35 – Lisatavas § 1043 nähakse ette, et enne käesoleva seaduse jõustumist

äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku

juhatus viib tegeliku kasusaaja andmed äriregistris RahaPTS § 77 lõike 1 punktis 2, § 77 lõike

2 punktis 2 ja § 77 lõike 3 punktis 2 ning § 77 lõikes 33 nimetatud andmetega kooskõlla hiljemalt

2026. aasta 1. juuliks. Rakendussäte annab kõnealuste sätete muutmisest tuleneva täiendavate

andmete esitamise kohustuse täitmiseks mõistliku aja ning peab silmas, et vajalikud lisaandmed

on võimalik esitada näiteks koos majandusaasta aruande esitamisega, mis ei suurenda andmete

esitamiseks kohustatud isikutel lasuvat halduskoormust.

Paragrahvi 1 punkt 36 – punktiga täiendatakse seaduse normitehnilist märkust, kuivõrd

eelnõuga võetakse üle direktiiv (EL) 2024/1640 artikkel 74, millega muudetakse direktiivi (EL)

2015/849.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga tagatakse direktiivi 2015/849 artikli 48 lõike 2, mis sätestab liikmesriikide kohustuse

tagada, et pädevatel asutustel on piisavad volitused, sealhulgas õigus nõuda igasugust teavet,

mis on oluline kohustuste täitmise jälgimiseks ja kontrolli teostamiseks, täitmine.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja

muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel

ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK

(ELT L 186/122, 11.07.2019), artiklis 8 tuuakse välja, et liikmesriigi poolt määratud pädevad

asutused on kohustatud igal üksikjuhtumil vastama õigeaegselt riikliku rahapesu andmebüroo

õiguskaitsealase teabe taotlusele, kui see teave on vajalik rahapesu, sellega seotud eelkuritegude

ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks ning nende vastu võitlemiseks. Seega on

liikmesriigi ülesanne võimaldada asjakohane ja kiire ligipääs andmetele, mis aitab kaasa RAB-

i tegevustele tagamaks seeläbi turvaline ettevõtluskeskkond ja tugev majandus.

40

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv (EL) 2024/1640 artikkel 74, millega

muudetakse direktiivi (EL) 2015/849. Võrdlustabel direktiivi vastavusest Eesti õigusele on

seletuskirjale lisatud (lisa 1). Direktiivi (EL) 2024/1640 teised sätted võetakse üle järgmiste

RahaPTS-i muudatustega vastavalt kõnealuses direktiivis toodud tähtaegadele.

Eelnõus järgitakse määrusega (EL) 2016/679 kehtestatud nõudeid.

6. Seaduse mõjud

Muudatus: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni ja selle juurde

loodavate komisjonide korraldusega seonduvad muudatused

Mõjuvaldkond: Mõju riigivalitsemisele

Mõju sihtrühm I: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjon ja selle juurde

kuuluvate komisjonide liikmed.

Mõju ulatus

Seadusemuudatuse järgselt muutub komisjonide töö tõhusamaks, kuna komisjonide koosseisu

määramise puhul ei lähtuta enam seaduses nimetatud kindlatest osalistest, vaid

vajaduspõhisusest ja parema tööefektiivsuse tagamisest. Tööefektiivsuse hulka kuulub ka

osaliste omavaheline konstruktiivne koostöö, mis paraneb seadusmuudatuse jõustumisel.

Seadusemuudatus ei mõjuta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni

töökoormust ja komisjoni ülesandeid ning puudub ka vajadus täiendavate eelarveliste vahendite

kaasamiseks.

Järeldus mõju olulisus kohta

Mõju sagedus on, hõlmates töökorralduse ümberkujundamist, pigem ühekordne.

Seadusmuudatusega ei muudeta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi, kuid

lähtudes eesmärkide kiiremast saavutamise vajadusest muudetakse süsteemi sisu ja toimimist

efektiivsemaks ning otsustusprotsesse läbipaistvamaks, mistõttu saab avalduvat mõju pidada

oluliseks.

Muudatus: Andmete töötlemine Rahapesu Andmebüroo andmekogus

Mõju valdkond I: Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju sihtrühm: Ühiskonna turvalisuse tagamisel ja suurendamisel on mõjutatud sihtgrupp

Eesti elanikud ja ettevõtted, avaliku sektori asutused.

Mõju ulatus

Õigeaegselt tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise trendid ja mustrid võimaldavad

oluliselt paremini saada aru riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest, mis omakorda

võimaldab tõhusamalt rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetada ja tõkestada. Selle kaudu

saab efektiivsemalt suunata nii riigi- kui ka erasektori ressursse ja vältida ning vähendada

ühiskonnale rahapesu ja terrorismi rahastamisega potentsiaalselt tekkivat kahju. Rahapesu ja

41

terrorismi rahastamise tõkestamise seisukohalt on sama oluline tõhus ja kiire andmevahetus

ning andmete sihipärane ja eesmärgile suunatud kasutamine.

Strateegilise analüüsi võimekuse arendamise eesmärgiks on viia rahapesu ja terrorismi

rahastamise riskide hindamine kõrgemale tasemele, et see vastaks reaalsele olukorrale ja

objektiivsetele asjaoludele, võimaldaks operatiivselt tuvastada, reageerida ja maandada

rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ja efektiivsemalt takistada majandusruumi ja

finantssüsteemi ärakasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Kasutusele võetav

andmeanalüütika aitab tuvastada varajases staadiumis suuri ning Eesti mainet ja julgeolekut

kahjustavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, et nii riigiasutused kui ka kohustatud

isikud saaksid neile adekvaatselt reageerida. Tänapäevase majandustegevuse, ettevõtete

aruandluse ja järelevalvetegevuste käigus tekib märkimisväärsel hulgal informatsiooni, millel

on suur potentsiaal olla kasulik ka rahapesu ja terrorismi rahastamise mustrite ja trendide

tuvastamisel.

Strateegilise analüüsi käigus pseudonüümitud andmete töötlemise eesmärgiks on andmete

kogumil tuginevate rahapesu ja terrorismi rahastamise skeemide osas andmeanalüütikale

tuginevate järelduste tegemine, mis on eelkõige abiks juhtimisotsuste tegemisel18. Strateegilise

analüüsi funktsiooni parandamine võimaldab tõsta rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase

võitluse tõhusust, kasutada ressursse optimaalsemalt ning piirata töö- ja halduskoormuse

kasvu19. Rahapesu või terrorismi rahastamise uue tüpoloogia kahtluse või andmetes ilmnenud

anomaalia korral saab andmelaos koheselt hakata komplekssete päringutega uurima probleemi

ulatust, iseloomustavaid tunnuseid ja seoseid. Praeguse praktika korral tuleb igakordselt tellida

teistest registritest ja finantsasutustest tähtsust omada võivate andmete väljavõtted, need

puhastada, süstematiseerida, tõlgendada ja seostada enne, kui üldse saab analüüsiga alustada.

Kui analüüsi käigus ilmneb täiendav andmevajadus, siis tuleb tellida uusi või muudetud

väljavõtteid ning korrata nende ettevalmistamist. See kõik kulutab igakordselt osapoolte

tööaega, piirab oluliselt strateegiliste analüüside arvu ja tekib märkimisväärne ajaline viide

valdkonnas toimuvatele muudatustele reageerimisel. Seega läbi erinevate andmeallikate

kokkupanemise ja analüüsimise leitakse oluliselt kiiremini ülesse ohud, haavatavused ja suure

mõjuga juhtumid, mida ei ole võimalik läbi kohustatud isikute info tuvastada, mis aitab

riskipõhiselt ressurssi suunata, et nende leidudega tegeleda. Väheneb töökoormus ja

ressursikasutus on optimaalsem, kuna leitakse üles õiged juhtumid, millega peaks tegelema, et

saavutatav mõju oleks suurim. Strateegilise analüüsi funktsiooni väljaarendamisel tekib

võimekus süsteemselt ja õigeaegselt hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning

suunata seotud asutuste ja kohustatud isikute tegevusi riskide maandamisel analüütiliselt ja

teadmuse põhiselt. Selle tulemusel paraneb finantskuritegude ja sellega seotud kuritegevuse

pärssimise võimekus järelevalvetegevuste ning eesmärgipäraste menetluste kaudu. Rahapesu ja

terrorismi rahastamise strateegilise analüüsi võimekuse tõstmine võimaldab märgata ja

18 Näiteks seadusandlike lünkade parandamise vajadus, ametite vahelise koostöö muutmine, RAB-i

siseselt töötajate arvu muutmine protsesside lõikes, mingis majandussektoris rahapesu riski kasvamisel

sellele reageerimine, jms. 19 Vajalike analüüside tegemiseks küsib RAB täna teistelt riiklikelt registritelt ja kohustatud isikutelt

mitmesuguseid andmeväljavõtteid vastavalt vajadusele. Sellistele ad hoc päringule andmete

kokkupanemine on töömahukas ja täitjate erineva tõlgendamise tõttu ebaühtlase kvaliteediga.

42

õigeaegselt reageerida tegevuste koondumistele või ümberjaotumistele ning seeläbi on

kuritegude ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel võimalik reageerida uutele

rahapesuskeemidele ja -kanalitele.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Tegemist on püsiva sagedusega mõjuga – iga andmeanalüüsi pinnalt saadud uus teadmus

võimaldab kuritegevusega tõhusamalt võidelda, vähendades samas järelevalvetegevusi oluliselt

langenud riskidega majandussektorite üle. Võimalike negatiivsete mõjude nagu andmelekked

ja ebatäpsetest andmetest tulenevate valede järelduste esinemise tõenäosus on keskmine.

Võimalike negatiivsete mõjude esinemist aitavad maandada asjaomaste siseprotseduuride ja -

eeskirjade ning kontrollmehhanismide rakendamine. Samuti on alates 01.01.2023 riigiasutustel

kohustuslik järgida Eesti infoturbestandardi (E-ITS) nõudeid. Valede või vigaste andmeanalüüsi

tulemite vältimiseks rakendatakse tulemuste seiret ja kontrolli ning vastavaid järeltegevusi

veakohtade avastamiseks ja parandamiseks, samuti töötatakse välja asjakohased protsessid,

sealhulgas kvaliteedimõõdikud. Strateegilise analüüsi andmelaos töödeldakse andmeid

pseudonüümitult, mistõttu andmeleke ei põhjusta automaatselt isikuandmete avalikustamist.

RAB analüüsib ka juba täna kohustatud isikute käest saadud teavet, et tuvastada juhtumid ja

tüpoloogiad, mille osas juba rakendatakse ajakohaseid protsesse, et oleks välistatud valed

järeldused ja muud sisulisest analüüsikvaliteedist tulenevad vead. Mõju siseturvalisuse

suurendamisel on oluline, tagades paremini õigeaegse finantskuritegevuse ja rahapesu

tuvastamise, proaktiivsema tegevuse ja parema ressursi suunamise. Läbi kavandatava

proaktiivse tegevuse väheneb ka Eesti elanike ja ettevõtete risk langeda finantskuritegevuse

ohvriks ning suudetakse tuvastada juhtumid, mis muidu jääksid tuvastamata, mille kaudu

vähendatakse kuritegevusest tekkivat kahju ja suurendatakse siseturvalisust. Lisaks ohtude ja

haavatavuste tuvastamisel saab seda infot kasutada sihtrühmade sees ennetustegevustes, et

vähendada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.

Mõju sihtrühm II: Välisriikide asutused ja institutsioonid, kellega Eesti on välissuhetes.

Kaudsemalt kõik Eesti ettevõtted, kes piiriüleselt tegutsevad, ja välisriigi ettevõtted, kes

tegutsevad Eestis.

Mõju ulatus

Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestav komisjoni MONEYVAL hindab

FATF-i standardite täitmist ja riikide efektiivsust rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamisel. Hindamise tulemus mõjutab riigi rahvusvahelist mainet ja finantsstabiilsust.

Näiteks nn halli nimekirja sattumine tähendab, et riigi ettevõtete ja eraisikute ja rahavoogude

suhtes rakendatakse täiendavaid hoolsusmeetmeid finantsteenuste pakkumisel, laenurahahind

muutub kallimaks, välisettevõtted ei investeeri ja lahkuvad riigist.

MONEYVAL’i hindamise raportis20 toodi välja, et Eesti ei oma piisavat ülevaadet ja teadlikkust

rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest. Ohtude ja haavatavuste tuvastamiseks on vaja

paremat teadlikkust hetkeolukorrast. See on ka üks võtmesoovitusest, mille osas oodatakse

edaspidi Eestilt edusamme, rõhutades siinjuures asjaolu, et edusammude tagamiseks on oluline

20 Anti-money laundering and counter terrorist financing measures Estonia, fifth round mutual

evaluation report, 2022, https://rm.coe.int/moneyval-2022-11-mer-estonia/1680a9dd96

43

pädeva asutuse õigus pärida analüüsiks vajalikke andmeid ning et andmed oleksid asjakohasel

juhul piisavas ulatuses kättesaadavad.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Tegemist on püsiva sagedusega mõjuga – iga analüüsi pinnalt saadud uus teadmus annab

adekvaatse riskipildi tekkeks olulise teadmise ning võimaldab kuritegevusega tõhusamalt

võidelda. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. Strateegilise analüüsi funktsiooni

tõhustamine toob kaasa positiivse mõju riigi julgeolekule ning edendab ka rahvusvahelist

koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Samuti tagab strateegilise analüüsi

funktsiooni tõhustamine FATF’i standardite täitmise ja aitab kaasa MONEYVAL’i raportis

toodud puuduse võimekuses omada õigeaegset ja adekvaatset riskipilti likvideerimisele.

MONEYVAL´i hindamise edukas läbimine tagab riigi hea maine ja finantsstabiilsuse, mis

mõjutab olulisel määral Eesti majandust ja riigi rahandust.

Mõju valdkond II: Mõju riigivalitsemisele

Mõju sihtrühm: Rahapesu Andmebüroo

Mõju ulatus

Seadusemuudatuse järgselt tuleb Rahapesu Andmebürool arendada uus andmeladu koos

liidestega ning oluliselt muuta sisemisi tööprotsesse. Uus loodav andmeladu liidestatakse

rahvastikuregistri, äriregistri, tegelike kasusaajate andmekogu, kinnistusraamatu,

liiklusregistri, Eesti väärtpaberite keskregistri, majandustegevuse registri, maksukohustuslaste

registri, töötamise registri, karistusregistri ja e-toimiku süsteemiga. Lisaks töödeldakse

andmelaos RABIS-e operatiivinfosüsteemi menetluste käigus juhtumipõhiselt kogutud

andmeid.

Loodavas strateegilise analüüsi andmelaos töödeldakse andmete kogumit, millesse kuuluvad ka

teistest andmekogudest saadavad andmed, sealhulgas automatiseeritult. Isikuandmeid

töödeldakse pseudonüümitud kujul. See andmeladu toetab strateegilist analüüsi ja statistilisi

tegevusmõõdikuid. Lisaks toimub selle andmelao peal riskimudelite andmekaeve ning

kasutatakse masinõpet riskiindikaatorite ja mustrite leidmisel.

Tehnilise lahenduse väljatöötamisega sama oluline on käesoleva seaduse muudatuse järgne

RAB-i tööprotsesside ümberkujundamine. Seadusemuudatuse eesmärgiks on võimaldada

Rahapesu Andmebüroo täita oma ülesandeid senisest tõhusamalt. Riskipõhist tegevust nõuavad

ka FATF standardid. Eeltoodu võimaldab RAB-il edaspidi teha juhtimisotsused tuginedes

varasemate kogemuste asemel värsketele andmetele. Arvestades, et osades sektorites on

rahapesu ja terrorismi rahastamise teadete esitamise aktiivsus väga madal, on hetkel üksnes

RAB-ile edastatud teadete pinnalt teadlikkus tegelikust olukorrast puudulik. Seda on mõnevõrra

kompenseerinud RAB-i poolt seni käsitsi tehtavad strateegilised analüüsid, kuid uue

andmeanalüütika kasutuselevõtt võimaldab strateegiliste analüüside läbiviimise efektiivsust ja

mahtusid oluliselt tõsta. Andmeanalüütikale tuginedes andmete parem ja tõhusam kasutamine

võimaldab reaalajas riskipildi tekkimist, mis aitab RAB-il targemalt oma ressurssi kasutada,

vähendada käsitööd ning keskenduda riskide vaates olulisimale. Laiemalt on strateegilise

44

analüüsi edasiarendamise tulemiks ka lähenemise muutus reaktiivsest proaktiivseks ehk

võimekus reageerida uutele skeemidele ja rahapesutüpoloogiatele reaalajas, mitte tagantjärele.

Järeldus mõju olulisus kohta

Tegemist on suure ulatusega mõjuga, mille sagedus on pigem ühekordne hõlmates nii

tööprotsesside ümberkujundamist, kui ka tehniliste lahenduste väljatöötamist. Tehniliste

lahenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks ei ole vaja RAB-il isikkoosseisu suurendada.

Tehnilised lahendused vähendavad inimressurssi vajadust teatud töölõikudes ja muudavad selle

kasutamise tõhusamaks. RAB teenistus- ja töökohtade koosseis ning isikkoosseis on RahaPTS

§ 53 lõike 4 kohaselt asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave, mistõttu ei ole arvuliselt

võimalik avaldada, kui paljusid teenistujaid kokku kavandatav muudatus mõjutab.

Ebasoovitavate mõjude riski uue andmeanalüütika kasutuselevõtuga ei ole ette näha.

Arvestades mõju ulatust nii RAB töökorralduse muudatustel, kui uudsete tehnoloogiliste

lahenduste väljatöötamisel saab avalduvat mõju pidada oluliseks.

Mõju valdkond III: Sotsiaalsed mõjud

Mõju sihtrühm: puudutatud isikutele, kelle andmeid Rahapesu Andmebüroo andmekogus

töödeldakse

Puudutatud isikuteks on kõik isikud, kelle andmeid tänases Rahapesu Andmebüroo

andmekogus juba töödeldakse, ning isikud, kelle andmed on kantud riiklikesse registritesse või

infokanalitesse, kus sisalduvad kõnealuste isikute ning nende majandustegevust ja varalist

seisundit kajastavad andmed. Strateegilise analüüsi käigus töödeldakse isikuandmeid

pseudonüümitult.

Mõju ulatus

Määruses (EL) 2016/679 ja isikuandmete kaitse seaduses sisalduv seaduslikkuse nõue

tähendab, et isikuandmete töötlemiseks peab alati olema õiguslik alus. Õiguslik alus andmete

töötlemiseks on määruse (EL) 2016/679 artikkel 6 lõike 1 punktis e, mille kohaselt on

isikuandmete töötlemine seaduslik juhul, kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks. Isikuandmete kaitse seaduse alusel on andmete töötlemine seaduslik

rahapesu ja terrorismi rahastamise alaste ning nendega seotud süütegude tõkestamiseks.

Strateegilise analüüsi andmelaos pseudonüümitud andmete töötlemise eesmärgiks on andmete

kogumil tuginevate rahapesu ja terrorismi rahastamise skeemide osas andmeanalüütikale

tuginevate järelduste tegemine, mis on eelkõige abiks juhtimisotsuste tegemisel21. Strateegilise

analüüsi funktsiooni parandamine võimaldab tõsta rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase

võitluse tõhusust, kasutada ressursse optimaalsemalt ning piirata halduskoormuse kasvu22.

Selliseks uueks andmeanalüütika lahenduse loomiseks vajab Rahapesu Andmebüroo ka

isikuandmeid. Isikuandmete töötlemise eesmärgi sõnastamine seaduses aitab andmesubjektil

21 Näiteks seadusandlike lünkade parandamise vajadus, ametite vahelise koostöö muutmine, RAB-i

siseselt töötajate arvu muutmine protsesside lõikes, mingis majandussektoris rahapesu riski kasvamisel

sellele reageerimine, jms. 22 Vajalike analüüside tegemiseks küsib RAB täna teistelt riiklikelt registritelt ja kohustatud isikutelt

mitmesuguseid andmeväljavõtteid vastavalt vajadusele. Sellistele ad hoc päringule andmete

kokkupanemine on töömahukas ja täitjate erineva tõlgendamise tõttu ebaühtlase kvaliteediga.

45

mõista, millise avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks tema andmeid töödeldakse ning

hinnata selle eesmärgipärasust.

Isikute majandustegevust ja vara puudutavaid andmeid kogutakse ja töödeldakse erinevates

riiklikes andmekogudes mitmete asutuste poolt ka praegu. Rahapesu Andmebüroo andmekogus

töödeldakse strateegilise analüüsi tarbeks pseudonüümitud kujul teistest andmekogudest ja

infokanalitest pärinevaid isikute ning nende vara ja majandustegevusega seotud andmeid koos

Rahapesu Andmebüroo andmekogu koosseisu kuuluva operatiivse analüüsi andmelaos

sisalduvate andmetega.

Isikuandmete töötlus Rahapesu Andmebüroo andmekogus ei too isikutele kaasa täiendavaid

kohustusi ega muudatusi andmete esitamisel puudutatud registritesse. Seega ei mõjuta

muudatused sihtrühma käitumist ega too kaasa kohanemisvajadust.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Muudatusega kaasneva mõju avaldamise sagedus on keskmine, isikute kokkupuude nende

andmete töötlemisega on ebaregulaarne. Strateegilise analüüsi käigus toimub isikuandmete

töötlemine pseudonüümitud kujul spetsiifilise riskivaldkonna uurimise käigus. Uuringu

aktiivse andmetöötlusfaasi nädalatel tehakse korduvalt päringuid tuvastamaks kas ja kuidas

mingi lisatunnuse arvestamine aitab paremini kõrge riskiga sihtgruppi piiritleda. Sõltuvalt

uuringu eesmärkidest ja leidude kaalukusest hinnatakse, kas on vajalik kõrgema riskiga

tehingute puhul nende teostajate andmete depseudonüümimine ja suunamine üksikanalüüsi.

Hinnanguliselt jääb depseudonüümimist vajavate isikute koguarv aastas alla 200. Arvestades,

et isikuandmete töötlemisega ei kaasne andmesubjektidele täiendavaid kohustusi ega

kohanemisvajadusi tuleb kaasnevat mõju andmesubjektidele lugeda väikeseks.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõu seadusena jõustumisel töötleb RAB Rahapesu Andmebüroo andmekogus strateegilise

analüüsi käigus andmete kogumit pseudonüümitult, sealhulgas automatiseeritult. Sellisel viisil

andmete töötlemiseks kehtestatakse RAB-ile seadusest tulenevad alused ning sealjuures

parandatakse Rahapesu Andmebüroo andmekogus tervikuna toimuva andmetöötluse

läbipaistvust andmekogu eesmärkide sõnastamise kaudu. Strateegilise analüüsi käigus

töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga avastada rahapesu ja terrorismi rahastamisele või sellega

seotud kuritegudele viitavaid riske, ohte, suundumusi, mustreid ja toimimisviise.

Strateegilise analüüsi läbiviimisel toimub andmeandjatelt andmestike kogumine pidevalt ja ka

automatiseeritult ning enne andmete andmelattu salvestamist isikuandmed pseudonüümitakse.

Andmete töötlemine andmete kogumina, sealhulgas automatiseeritult kiirendab ja muudab

efektiivsemaks kuritegude ja kuritegelike mustrite avastamise ning neile adekvaatse

reageerimise, kuid ei avalda puudutatud isikutele negatiivset mõju, kuna ilma kuriteo tunnuste

ilmnemiseta ei toimu andmete depseudonüümimist. Andmete ülemäärane töötlemine on

välistatud isikuandmete pseudonüümimisega ning isikuandmete depseudonüümimise protsessi

46

range kontrolli tagamisega, mille käigus kasutatakse mitut riske maandavat meedet, nagu IT-

süsteemi logid ja andmekaitsespetsialisti järelevalve.

Ligipääs strateegilise analüüsi käigus töödeldavatele pseudonüümitud isikuandmetele on

üksnes RAB-i strateegilise analüüsiga tegelevatel teenistujatel, kes moodustavad üksnes ligi

15% RAB-i teenistujate koguarvust ning seega on RAB-i siseselt teenistujate ligipääs

strateegilise analüüsi käigus töödeldavatele pseudonüümitud isikuandmetele üsna piiratud.

Täpsemat teenistujate arvu, kes tegelevad strateegilise analüüsi läbiviimisega, ei ole võimalik

avaldada, kuna RAB teenistus- ja töökohtade koosseis ning isikkoosseis on RahaPTS § 53 lõike

4 kohaselt asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Rahapesu Andmebüroo andmekogus

sisalduvad andmed on konfidentsiaalsed ning asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave

avaliku teabe seaduse tähenduses. Rahapesu Andmebüroo andmekogust väljastatakse andmeid

üksnes RahaPTS-s sätestatud juhtudel ja korras.

Rahapesu Andmebürool on kohustus pidada logi kõigi andmelao päringute osas ning sätestatud

on kindlad reeglid selle osas, kellel on ligipääs nii pseudonüümitud andmetele, kui ka kes ja

millisel viisil otsustab seaduses sätestatud eesmärkide täitmiseks isikuandmete

depseudonüümimise. Rahapesu Andmebüroo andmekogu andmete säilitamise kestuse puhul

nähakse ette minimaalselt vajalik aeg andmete säilitamiseks, strateegilise analüüsi teostamiseks

kasutatud andmete puhul on säilitamise tähtaeg viis aastat. RahaPTS § 69 lõike 1 kohaselt teeb

Rahapesu Andmebüroos registreeritud andmete töötlemise seaduslikkuse üle kontrolli

Andmekaitse Inspektsioon.

Isikuandmete töötlemine on vajalik ja proportsionaalne eesmärgiga ennetada ja tõkestada

rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegusid. Arvestades, et isikuandmete töötlemisel

pseudonüümituna välistatakse ülemäärane andmetöötlus ning kasutatakse ka mitmeid

meetmeid riskide maandamiseks (kitsas juurdepääsevate isikute ring, andmekaitsespetsialisti

osalemine depseudonüümimise protsessis, minimaalsed vajalikud säilitamise tähtajad), ei saa

pidada mõju andmesubjektile oluliseks. Seega tervikuna, kuigi mõju sihtrühm on suur ja

sagedus on keskmine, on muudatustega kaasnev mõju andmesubjektidele väike.

Isikuandmete töötlemisega kaasnevaid riske ning kohaste riskide maandamismeetmete

rakendamist on hinnatud ka eelnõu koostamisele eelnenud „SAF andmekaitsealases

eelanalüüsis“.

Mõju valdkond IV: Majanduslik mõju

Mõju sihtrühm I: kohustatud isikud. Kavandatavad muudatused võivad kaasa tuua

ümberkorraldusi kohustatud isikute töös. RahaPTS mõistes loetakse kohustatud isikuteks

RahaPTS §- 2 nimetatud isikud (krediidiasutused finantseerimisasutused, virtuaalvääringu

teenuse pakkujad, äriühingute teenuse pakkujad jt, aga ka isikud, kes vahendavad kinnisasja ja

müüki ning näiteks kauplejad, kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas vähemalt

10 000 eurot või sellega võrdväärse summa muus vääringus ja mittetulundusühing

mittetulundusühingute seaduse tähenduses ning sihtasutus sihtasutuste seaduse tähenduses, kui

neile tasutakse või nad tasuvad sularahas üle 5000 euro või sellega võrdväärse summa muus

47

vääringus). Kuna teatud grupp isikuid on kohustatud isikud sõltuvalt oma tegevusest,

makseviisist ja mahust, siis ei moodusta nad piiritletavat isikute rühma nagu näiteks

krediidiasutused, seetõttu ei ole võimalik ka puudutatud sihtrühma suurust täpse arvuna välja

tuua.

Mõju ulatus

RAB-i poolt RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 2 alusel teostatava strateegilise analüüsi tulemusena

saab RAB teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide, ohtude, suundumuste, mustrite ning

toimimisviiside kohta. Nimetatud teave on abiks RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 5–7 sätestatud

RAB-i ülesannete täitmisel, mille eesmärk on aidata kohustatud isikutel efektiivsemalt

planeerida ja rakendada hoolsusmeetmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks

ning finantssanktsiooni kohaldamiseks. Selle tulemusel eeldatavasti väheneb nn

valepositiivsete rahapesu ja terrorismi rahastamise teadete hulk ning suure tõenäosusega

muutuvad teated sisult kvaliteetsemaks. Viimane aitab omakorda kohustatud isikutel paremini

riskipõhiselt tegutseda, muutes ressursikasutamise tulemuslikumaks.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Mõju avaldumist kohustatud isikute töökorraldusele on ette näha pigem väikeses ulatuses ning

ühekordse mõjuna. Arvestades, et täiendava andmeanalüüsi tulemite jagamise tulemusena on

kohustatud isikutel võimalus ka oma tegevust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel

efektiivsemaks muuta, ei ole ebasoovitavaid mõjusid ette näha. Arvestades sihtrühma suurust,

kuid mõju pigem ühekordset sagedust ja selle väikest ulatust, saab mõju kohustatud isikutele

pidada väheoluliseks.

Mõju sihtrühm II: riigi, kohaliku omavalitsuse ja avalik-õigusliku isiku registrid/

andmekogud. Andmeladu liidestatakse 11 registriga.

Mõju ulatus

Seadusemuudatusega ei teki teistele andmekogu või registrite vastutavatele töötlejatele

kohustust rohkemate andmete kogumiseks. Andmeandjate hulk ei muutu, kuna samu andmeid

on RAB-il õigus töödelda ka käesoleval ajal (RahaPTS §-de 58 ja 59 alusel). Seni on aga

riiklikesse registritesse tehtud peamiselt üksikpäringuid, strateegilise analüüsi ülesannete

täitmiseks on tellitud üksikjuhtumipõhiselt konkreetsete parameetritega väljavõtteid.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Tegemist on ühekordse mõjuga, mis kaasneb andmeandjatele seoses uute päringute

ülesehitamise vajadusega. Ebasoovitava mõjuna võib andmeandja infosüsteemidele

masspäringute tegemisel avalduda teatav koormuse kasv, mis võib mõjutada infosüsteemide

toimimist. Riskide maandamiseks ja infosüsteemide koormamise vältimiseks on masspäringute

tegemist võimalik ajatada näiteks tööpäeva välistele aegadele ja optimeerida tehniliste

lahenduste kaudu. Arvestades mõju ulatust ning sagedust, saab mõju andmeandjatele pidada

kestvaks.

Muudatus: Korrektse ärialase maine kontrolliga seotud muudatused

48

Mõju valdkond I: Sotsiaalsed mõjud

Mõju sihtrühm I: kontaktisiku kandidaadid ning korrektse ärialase maine kontrolli subjektiks

olevad isikud. RahaPTS § 17 lõike 2 kohaselt on kontaktisiku määramise kohustus

krediidiasutustel, finantseerimisasutustel, usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutajatel,

pandimajateenuse osutajatel, virtuaalvääringu teenuse pakkujatel ning väärismetalli ja

väärismetalltoodete, või vääriskivide kokkuostjatel või hulgimüüjatel. Kontaktisiku ülesandeid

võib täita üks töötaja või struktuuriüksus. Kui kontaktisiku ülesandeid täidab struktuuriüksus

hindab RAB kõikide selles struktuuriüksuses töötavate isikute sobivust. Lisaks hindab RAB

tegevusloa andmisel RahaPTS § 70 lõike 1 alusel ettevõtja, tema juhtorgani liikme, prokuristi,

tegeliku kasusaaja ja omaniku korrektset ärialast mainet tulenevalt RahaPTS § 72 lõike 1

punktis 11 sätestatud nõudest.

Mõju ulatus

Seadusmuudatuse tulemusena muutub isiku jaoks selgemaks, milliseid tegevusi tehakse ning

päringuid esitatakse kontaktisiku kandidaadi sobivuse hindamise ja tegevusloamenetluse

käigus. Tegevuste ulatus ei muutu. Seaduse täiendamise järgselt on isikul võimalik mõista, mida

protseduur endast kujutab, ning otsustada ka selle läbimise soovi üle.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Arvestades, et muudatus puudutab igakordset kontaktisiku kandidaadi sobivuse hindamist ja

RAB-i tegevusloamenetlust on selle esinemine sage ning muudatust tuleb pidada oluliseks.

Muudatus: RAB-i poolt kontrolli tulemuste kajastamise ja akti koostamisega seotud

muudatused

Mõju valdkond I: Majanduslikud mõjud

Mõju sihtrühm I: RAB-i järelevalve all olevad kohustatud isikud. RAB järelevalveulatus

kohustatud isikute poolt RahaPTS-i ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise üle on

sätestatud RahaPTS §-s 64. Kuna teatud grupp RAB-i poolt järelevalvatavaid isikuid on

kohustatud isikud sõltuvalt oma tegevusest, makseviisist ja mahust, ei moodusta nad

piiritletavat isikute rühma nagu näiteks krediidiasutused, seetõttu ei ole võimalik ka puudutatud

sihtrühma suurust täpse arvuna välja tuua.

Mõju ulatus

Seadusmuudatuste tulemusena tagatakse RAB-i poolne selgitamiskohustuse täitmine ja

kontrolli protseduuri raamistikust ülevaate andmine, mille tulemusel on kohustatud isikutel

võimalik paremini mõista oma õigusi ja kohustusi kontrolli teostamise kestel. Järelevalvet

kokkuvõttev kontrolliakti on edaspidi oluliselt sisukam ning kohustatud isikul on seega lihtsam

mõista kontrolli lõpptulemust.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Muudatuste mõju avaldub vaid kohustatud isiku üle kontrolli läbiviimisel, mis sõltub omakorda

RAB-i hinnangust kontrolli teostamise vajadusele. Seetõttu on mõju kohustatud isikutele pigem

väikese ulatusega ning ühekordne.

49

Mõju valdkond II: Mõju riigivalitsemisele

Mõju sihtrühm: Rahapesu Andmebüroo

Mõju ulatus

Seadusemuudatuse järgselt tuleb RAB-il kohustatud isikutele ulatuslikumalt selgitada kontrolli

teostamise raamistikku ning täiendada kontrolliakti, mis suurendab RAB-i töökoormust.

Vastukaaluks on RAB-il kontrolli teostamisel pikem aeg lõpliku akti koostamiseks.

Järeldus mõju olulisus kohta

Avalduva mõju sagedus on pigem ühekordne hõlmates tööprotsesside ümberkujundamist.

Kuivõrd pärast tööprotsesside ümberkujundamist on RAB-il võimalik oma järelevalvelist

tegevust planeerida vastavalt vajadusele, saab avalduvat mõju pidada väheoluliseks.

7. Seaduse rakendamise seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Tulud

Eelduslikult võiks esialgu mõnevõrra kasvada konfiskeeritud kriminaaltulu maht, kuid kesk-

pikas perspektiivis peaks see taas langema seoses Eesti muutumisega vähematraktiivseks

rahapesu keskkonnaks. Seega suuremahulisi tulusid seaduse muudatusega prognoositavalt ei

kaasne.

Kulud

Strateegilise analüüsi andmelao ja analüütikalahenduse arenduseks on EL taastefondist RRF

planeeritud 3,5 mln eurot. Alates 2026. a II poolaastast tuleb püsikulude katted leida

riigieelarvelistest vahenditest.

Olemasolevate X-tee teenuste sobivuse ülevaatamine on eelnõu koostamise hetkel veel pooleli.

Kuid juba praegu on teada, et tekib vajadus arendada ka uusi teenuseid. Sõltuvalt päritavate

andmekomplektide keerukusest (vastavalt strateegilise analüüsi funktsiooni täitmise

vajadustele andmete ülesotsimine ja X-tee sõnumitesse loogiliselt kokku seostamine võib olla

mahukas lisatöö) on ühe teenuse arenduskulu ligikaudu 1000–5000 eurot. Seega on

hinnanguliselt umbes 10 uue teenuse maksumus ligikaudu 25 000 eurot. Viidatud kulud on

plaanis katta Euroopa Liidu taastefondist strateegilise analüüsi funktsiooni süsteemi

arendamiseks planeeritud vahenditest.

Hinnanguline püsikulude vajadus aastatel 2025–2028 on toodud alljärgnevas tabelis.

Arvestatud ei ole võrgustikuanalüüsi tarkvara kulu. Püsikulud kaetakse Rahandusministeeriumi

eelarves ettenähtud Rahapesu Andmebüroo majandamiskuludest. Seaduse muudatusega

täiendavat personalikulude kasvu ei kaasne.

Aasta Personali kulu IT kulu Kokku

50

2025 0 0 0

2026 0 20 000 20 000

2027 0 90 000 90 000

2028 0 95 000 95 000

Teisi kulusid seaduse muudatusega ei kaasne.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga seoses muudetakse Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärust (käesoleva

seletuskirja lisa 2 – rakendusakti kavand).

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 30. aprillist 2025.

Eelnõu pingeline ajakava tuleneb EL taastefondi tegevuskavast, kus rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise strateegilise analüüsi reformi tähtaeg oli IV kvartal 2024, mida ei ole

võimalik muuta. Seadusemuudatuse mõnekuuline hilinemine veel võimaldab reformi tulemuse

saavutamist.

Paragrahvi 1 punktid 31, 32 ja 34 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil. Kavandatud jõustumisaeg

võtab arvesse direktiivi (EL) 2024/1640 artikli 74 Eesti õigusesse ülevõtmise tähtaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumi,

Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Justiitsministeeriumiga. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Andmekaitse

Inspektsioonile, RAB-ile, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele,

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Transpordiametile, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale, Tartu Maakohtu registriosakonnale, Riigi Infosüsteemide Keskusele,

Maksu- ja Tolliametile, Riigi Infosüsteemide Ametile, Pangaliidule, Rahvusarhiivile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse

muutmise seadus

Edastame teiseks kooskõlastamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. RahaPTS EELNÕU

2. RahaPTS seletuskiri

3. Seletuskirja_lisa_1_vastavustabel

4. Seletuskirja_lisa_2_rakendusakti kavand

5. Kooskõlastustabel

Liina Malm

[email protected]

Meie 17.02.2025 nr 1.1-10.1/866-1

1

KAVAND

Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus

1. Peatükk. Üldsätted

§ 1. Andmekogu asutamine ja nimetus

§ 2. Andmete töötlemine

§ 3. Andmekogu pidamine, andmekogu ülesehitus ja andmete töötlemise viis

§ 4. Toimik

§ 5. Andmekogus töödeldavate andmete kaitse

§ 6. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja ja nende ülesanded

2. Peatükk. Andmekogusse kantavad andmed nende koosseis ja andmekogusse kandmise kord

§ 7. Andmekogusse kantavad teate andmed

§ 8. Muud andmekogusse kantavad andmed

§ 9. Andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed

§ 10. Andmete õigsuse tagamine

§ 11. Ebaõigete andmete parandamine

3. Peatükk. Juurdepääs andmekogu andmetele ja nende väljastamine andmekogust

§ 12. Juurdepääs andmekogu andmetele

§ 13. Andmete väljastamine andmekogust

4. Peatükk. Andmekogu andmete säilitamise ja kustutamise kord

§ 14. Andmete säilitamine ja kustutamine

§ 15. Andmetöötluse logide säilitamine

5. Peatükk. Muud andmekogu pidamiseks vajalikud korraldusküsimused

§ 16. Järelevalve andmekogu pidamise üle

§ 17. Andmekogu likvideerimine

§ 18. Määruse jõustumine

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Vastavustabel

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2024/1640,

31. mai 2024,

mis käsitleb mehhanisme, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise

eesmärgil, millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ning muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 ja tunnistatakse see kehtetuks

Tabelis viidatud õigusaktide loetelu:

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS) (https://www.riigiteataja.ee/akt/121062024050?leiaKehtiv)

Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine ja põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/111042023006)

EL-i

õigusakti

norm

EL-i

õigusakti

normi

ülevõtmise

kohustus

EL-i õigusakti normi

sisuliseks

rakendamiseks

kehtestatavad

riigisisesed õigusaktid

Kommentaarid

Art 74 1) Jah Direktiivi (EL) 2015/849 muudetakse järgmiselt:

1) Artikli 30 lõike 5 esimene ja teine lõik asendatakse

järgmisega:

„5. Liikmesriigid tagavad, et tegelikult kasu saavaid

omanikke käsitlev teave on igal juhul kättesaadav:

a) pädevatele asutustele ja rahapesu andmebüroodele

ilma piiranguteta;

RahaPTS § 78

Tegelike kasusaajate

andmekogu asutamine ja

põhimäärus § 10 lg 2

RahaPTS § 77 lg 1 - 3

RahaPTS § 78. Andmete

avalikustamine

1) Tegeliku kasusaaja andmed

ja nende kohta tehtud

märked avalikustatakse

äriregistri infosüsteemis.

3) Tegeliku kasusaaja

andmeid väljastatakse

tasuta kohustatud isikule,

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

b) kohustatud isikutele kliendi suhtes rakendatavate

hoolsusmeetmete raames kooskõlas II peatükiga;

c) igale isikule või organisatsioonile, kes suudab

tõendada õigustatud huvi.

Esimese lõigu punktis c osutatud isikule või

organisatsioonile peab olema kättesaadav teave

vähemalt tegelikult kasu saava omaniku nime, sünnikuu

ja -aasta, elukohariigi ja kodakondsuse ning kasu

saamisega seotud huvi laadi ja ulatuse kohta.“

valitsusasutusele,

Finantsinspektsioonile ja

kohtule.

Tegelike kasusaajate

andmekogu asutamine ja

põhimäärus § 10. Juurdepääs

andmekogule

(2) Andmekogusse kantud

tegelike kasusaajate ja

usaldushalduste andmed on

avalikud, kui õigusaktides

sätestatust ei tulene teisiti.

RahaPTS § 77. Andmete

esitamine

(1) Lähtudes käesoleva

seaduse § 9 lõigetes 2–

42 ja §-s 76 sätestatust,

esitab täisühing,

usaldusühing, osaühing,

aktsiaselts või

tulundusühistu äriregistri

infosüsteemi kaudu

tegelike kasusaajate

andmekogusse oma

tegeliku kasusaaja kohta

järgmised andmed:

1) isiku nimi, isikukood

ja isikukoodi riik,

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

isikukoodi puudumise

korral sünniaeg ja -koht

ning elukohariik;

2) andmed isiku

kontrolli tegemise viisi

ja ulatuse kohta.

(2) Lähtudes käesoleva

seaduse § 9 lõikest 7,

esitab

mittetulundusühing

äriregistri infosüsteemi

kaudu tegelike

kasusaajate

andmekogusse oma

tegeliku kasusaaja kohta

järgmised andmed:

1) isiku nimi, isikukood

ja isikukoodi riik,

isikukoodi puudumise

korral sünniaeg ja -koht

ning elukohariik;

2) andmed isiku

kontrolli tegemise viisi

ja ulatuse kohta.

(3) Lähtudes käesoleva

seaduse § 9 lõikest 7,

esitab sihtasutus

äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike

kasusaajate

andmekogusse oma

tegeliku kasusaaja kohta

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

järgmised andmed:

1) isiku nimi, isikukood

ja isikukoodi riik,

isikukoodi puudumise

korral sünniaeg ja -koht

ning elukohariik;

2) andmed isiku

kontrolli tegemise viisi

ja ulatuse kohta;

RahaPTS § 77 lõiked 1-3

jõustuvad ülaltoodud

sõnastuses 2025. aasta 1.

juulil.

Art 74 2) Jah Direktiivi (EL) 2015/849 muudetakse järgmiselt:

Artikli 31 lõike 4 esimene ja teine lõik asendatakse

järgmisega:

„4. Liikmesriigid tagavad, et teave usaldusfondi või

sellega sarnase õigusliku üksuse tegelikult kasu saavate

omanike kohta on igal juhul kättesaadav:

a) pädevatele asutustele ja rahapesu andmebüroodele

ilma piiranguteta;

b) kohustatud isikutele klientide suhtes rakendatavate

hoolsusmeetmete raames kooskõlas II peatükiga;

c) igale füüsilisele või juriidilisele isikule, kes suudab

tõendada, et tal on õigustatud huvi pääseda juurde

tegelikult kasu saavaid omanikke käsitlevale teabele.

RahaPTS § 78

Tegelike kasusaajate

andmekogu asutamine ja

põhimäärus § 10 lg 2

RahaPTS § 77 lg 33

RahaPTS § 78. Andmete

avalikustamine

2) Tegeliku kasusaaja andmed

ja nende kohta tehtud

märked avalikustatakse

äriregistri infosüsteemis.

4) Tegeliku kasusaaja

andmeid väljastatakse

tasuta kohustatud isikule,

valitsusasutusele,

Finantsinspektsioonile ja

kohtule.

Tegelike kasusaajate

andmekogu asutamine ja

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Esimese lõigu punktis c osutatud füüsilistele või

juriidilistele isikutele kättesaadav teave sisaldab

tegelikult kasu saava omaniku nime, sünnikuud ja -

aastat, elukohariiki ja kodakondsust ning kasu

saamisega seotud huvi laadi ja ulatust.“

põhimäärus § 10. Juurdepääs

andmekogule

(2) Andmekogusse kantud

tegelike kasusaajate ja

usaldushalduste andmed on

avalikud, kui õigusaktides

sätestatust ei tulene teisiti.

RahaPTS § 77. Andmete

esitamine

(33) Usaldushaldur esitab

äriregistri infosüsteemi kaudu

tegelike kasusaajate

andmekogusse kõigi käesoleva

seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–

5 nimetatud isikute kohta nime,

isiku- või registrikoodi ja isiku-

või registrikoodi riigi,

isikukoodi puudumise korral

sünniaja ja -koha ning

elukohariigi ning andmed isiku

kontrolli tegemise viisi ja

ulatuse kohta.

RahaPTS § 77 lõige 33 jõustub

ülaltoodud sõnastuses 2025.

aasta 1. juulil.

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1