Toiduliidu pöördumine jäätme-, pakendi- ja teiste seaduste muutmise eelnõu osas
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-2/7883 |
| Registreeritud | 19.02.2025 |
| Sünkroonitud | 20.02.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
| Toimik | 8-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Toiduainetööstuse Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Toiduainetööstuse Liit |
| Vastutaja | Kärt Voor (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
SIRJE POTISEPP
PNOEE-46106180219
2025-02-19 10:57:50
Pr Liisa- Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium Meie: 048/19.02.2025
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
e-mail: [email protected]; [email protected]
Pöördumine jäätme-, pakendi- ja teiste seaduste muutmise eelnõu osas.
Pöördun Teie poole Kliimaministeeriumis (edaspidi KlM) koostatud jäätme-, pakendi- ja muude seaduste muutmise eelnõu (edaspidi Eelnõu) tõttu. Tunnustame KlM-i varasema tagasiside põhjal tehtud positiivsete muutuste, eelkõige pakendimaksu ära jätmise eest.
Soovime siiski väljendada muret Eelnõus sisalduva tootjavastutuse mõiste ulatusliku muutmise ja EL regulatsioonidest erinevate ning kaugemale ulatuvate nõuete pärast.
Pakendite tootjavastutus on EL õigusruumis selgelt reguleeritud valdkond. Tootjavastutuse kohustuste ulatus, eesmärgid ja kulude kujunemise mehhanism, samuti pakendite kestlikkuse alased nõuded on sätestatud jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EL) artiklis 8a ning EL pakendimääruses (2025/40/EL). EL ühisturu kaubandustõkete vältimiseks on tootjavastutuse nõuded liidu ülesed ja liikmesriikides ühtlustatud.
Eesti pakendatud kauba tootjad (pakendiettevõtted) on kõiki tootjavastutuse nõudeid ja kohustusi alati täitnud ja ka ületanud, seda tänu pakendiettevõtete poolt rahastatud taaskasutusorganisatsioonide (TKO-de) tõhusale tegevusele.
EL tootjavastutuse kohustused nõuavad järgmist: pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade täitmist; selleks vajaliku pakendijäätmete kogumistaristu rajamist ja teenindamist, kogutud pakendijäätmete töötlemist ja ringlussevõtu korraldamist; elanikkonna teavituskampaaniate läbiviimist ning riiklikku aruandlust. Eesti on nende riikide seas, mida Euroopa Komisjon pole pakendite tootjavastutuse kohustuste täitmisel liigitanud.
Seetõttu on üllatav, et KlM plaanib Eelnõuga pakendite tootjavastutuse kohustusi oluliselt laiendada, muuta need EL-s regulatsioonidest märkimisväärselt erinevaks ja kaugemale ulatuvaks. Eelnõu ei ole seotud EL õiguse ülevõtmisega - tegemist on Eesti ametnike ja huvigruppide poolse algatusega.
Eelnõu väidetava eesmärgi, olmejäätmete ringlussevõtu suurendamist, oleks võimalik täita oluliselt lihtsamate ja ühiskonna seisukohast vähem koormavate meetmetega. Paraku on KlM eelistanud tootjavastutuse kohustusi laiendada kõige kulukamal ja ebatõhusamal moel.
EL õiguse meelevaldne tõlgendamine, samuti EL ühtlustatud nõuetest erinevate ja kaugemale ulatuvate kohustuste rakendamine tingib pakendavale tööstusele mastaapse kulukasvu, mis kandub hinnatõusuna vältimatult edasi tarbijahindadesse.
Allpool on loetletid Eelnõu punktid, mis sisaldavad EL regulatsioonidest erinevaid ja kaugemale ulatuvaid nõudeid.
1) EL tootjavastutuse vastutusalas pole pakendijäätmetest erinevate olmejäätmete kogumist ja käitlust. Kuid jäätmeseaduse muutmise eelnõu punkt 11 ja pakendiseaduse muutmise punktid 5 ja 11 aga kohustavad tootjaid tasuma märkimisväärses ulatuses pakenditest erinevate olmejäätmete kogumise ning käitluse kulusid.
2) EL regulatsioonid ei sea pakendijäätmetele liigiti kogumisele kvantitatiivseid eesmärke. Pakendijäätmete liigiti kogumine on ringlussevõtuks vajalik tugitegevus, mitte omaette eesmärk. EL riikide praktika põhjal kujundavad liikmesriigid jäätmete liigiti kogumist nii, et see oleks kooskõlas jäätmetehaste tootmismahuga.
Kuna EL-s ei ole pakendijäätmete liigiti kogumise eesmärke, siis puudub ka metoodika selle näitaja mõõtmiseks. Usaldusväärse mõõtmismetoodika puudumine loob pinnase arvukateks petuskeemideks ja kuritarvitusteks.
3) Eelnõu sätestab meie kodumajapidamistele kohustuslikku pakendijäätmete kohtkogumise, kuid EL regulatsioonides ei ole sellist kohustust. EL-s on TKO-del lubatud kombineerida piirkonda sobivaid kogumisviise - kohtkogumist, avalike konteinereid kui kaubandusettevõtete kogumisvõrgustikku. Tootjavastutuse ülesanne on täita pakendite ringlussevõtu eesmärke, seda majanduslikult, tehniliselt ja keskkonnahoidlkult võimalikult otstarbekalt.
Eelnõus kavandatud jäätmete ulatuslik liigiti kogumine on ilma nende väärindamise võimaluseta kulukas asendutegevus. Eesti jäätmete sortimis- ja töötlustaristu võimalused on täna väga kaugel sellest, et ümber töödelda kõiki kodumajapidamistest kogutavaid pakendijäätmeid. Ilma sortvõimekuseta jõuaksid liigiti kulukalt kogutavad pakendijäätmed ikka vältimatult Iru jäätmepõletustehasesse. Pakendijäätmete ulatuslik, kuid töötlusvõimaluseta kokkuvedu tekitaks ebavajalikke lisakulusid, mis ei ole kuidagi seotud tootjavastutuse ülesannetega.
KlM Eelnõus sätestatud tootjavastutuse ulatuslik laiendamine koos kavandatava põletus- ja ladestustasude tõusuga tingib TKO teenustasude väga suure kasvu. Eelnõu mõjuanalüüsi (lk 6 ja 7) põhjal võib kulude suurenemiseks hinnata 70-100 miljonit eurot aastas. Praegu moodustab TKO-de summaarne teenustasu 15 miljonit eurot.
EL on rohepöörde tegevuskava raames toidutööstustele rakendanud rea uusi kestlikkuse alaseid regulatsioone, mille täitmine on tehniliselt keerukas ja paneb tootjad suure majandusliku surve alla. Meie toidutööstuse ettevõtted on majanduse languse ja tootmissisendite kallinemise tõttu viimasel ajal kaotanud turgu, konkurentsi- ja investeerimisvõimet. Toidutööstuste seisukohast ei ole Eelnõuga rakenduv tootjavastutuse laiendamine mitte kuidagi põhjendatud.
Teen ettepaneku Eelnõust eemaldada EL regulatsioonidest erinevad ja kaugemale ulatuvad nõuded.
Lugupidamisega
Sirje Potisepp
juhataja /allkirjastatud digitaalselt/
Pr Liisa- Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium Meie: 048/19.02.2025
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
e-mail: [email protected]; [email protected]
Pöördumine jäätme-, pakendi- ja teiste seaduste muutmise eelnõu osas.
Pöördun Teie poole Kliimaministeeriumis (edaspidi KlM) koostatud jäätme-, pakendi- ja muude seaduste muutmise eelnõu (edaspidi Eelnõu) tõttu. Tunnustame KlM-i varasema tagasiside põhjal tehtud positiivsete muutuste, eelkõige pakendimaksu ära jätmise eest.
Soovime siiski väljendada muret Eelnõus sisalduva tootjavastutuse mõiste ulatusliku muutmise ja EL regulatsioonidest erinevate ning kaugemale ulatuvate nõuete pärast.
Pakendite tootjavastutus on EL õigusruumis selgelt reguleeritud valdkond. Tootjavastutuse kohustuste ulatus, eesmärgid ja kulude kujunemise mehhanism, samuti pakendite kestlikkuse alased nõuded on sätestatud jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EL) artiklis 8a ning EL pakendimääruses (2025/40/EL). EL ühisturu kaubandustõkete vältimiseks on tootjavastutuse nõuded liidu ülesed ja liikmesriikides ühtlustatud.
Eesti pakendatud kauba tootjad (pakendiettevõtted) on kõiki tootjavastutuse nõudeid ja kohustusi alati täitnud ja ka ületanud, seda tänu pakendiettevõtete poolt rahastatud taaskasutusorganisatsioonide (TKO-de) tõhusale tegevusele.
EL tootjavastutuse kohustused nõuavad järgmist: pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade täitmist; selleks vajaliku pakendijäätmete kogumistaristu rajamist ja teenindamist, kogutud pakendijäätmete töötlemist ja ringlussevõtu korraldamist; elanikkonna teavituskampaaniate läbiviimist ning riiklikku aruandlust. Eesti on nende riikide seas, mida Euroopa Komisjon pole pakendite tootjavastutuse kohustuste täitmisel liigitanud.
Seetõttu on üllatav, et KlM plaanib Eelnõuga pakendite tootjavastutuse kohustusi oluliselt laiendada, muuta need EL-s regulatsioonidest märkimisväärselt erinevaks ja kaugemale ulatuvaks. Eelnõu ei ole seotud EL õiguse ülevõtmisega - tegemist on Eesti ametnike ja huvigruppide poolse algatusega.
Eelnõu väidetava eesmärgi, olmejäätmete ringlussevõtu suurendamist, oleks võimalik täita oluliselt lihtsamate ja ühiskonna seisukohast vähem koormavate meetmetega. Paraku on KlM eelistanud tootjavastutuse kohustusi laiendada kõige kulukamal ja ebatõhusamal moel.
EL õiguse meelevaldne tõlgendamine, samuti EL ühtlustatud nõuetest erinevate ja kaugemale ulatuvate kohustuste rakendamine tingib pakendavale tööstusele mastaapse kulukasvu, mis kandub hinnatõusuna vältimatult edasi tarbijahindadesse.
Allpool on loetletid Eelnõu punktid, mis sisaldavad EL regulatsioonidest erinevaid ja kaugemale ulatuvaid nõudeid.
1) EL tootjavastutuse vastutusalas pole pakendijäätmetest erinevate olmejäätmete kogumist ja käitlust. Kuid jäätmeseaduse muutmise eelnõu punkt 11 ja pakendiseaduse muutmise punktid 5 ja 11 aga kohustavad tootjaid tasuma märkimisväärses ulatuses pakenditest erinevate olmejäätmete kogumise ning käitluse kulusid.
2) EL regulatsioonid ei sea pakendijäätmetele liigiti kogumisele kvantitatiivseid eesmärke. Pakendijäätmete liigiti kogumine on ringlussevõtuks vajalik tugitegevus, mitte omaette eesmärk. EL riikide praktika põhjal kujundavad liikmesriigid jäätmete liigiti kogumist nii, et see oleks kooskõlas jäätmetehaste tootmismahuga.
Kuna EL-s ei ole pakendijäätmete liigiti kogumise eesmärke, siis puudub ka metoodika selle näitaja mõõtmiseks. Usaldusväärse mõõtmismetoodika puudumine loob pinnase arvukateks petuskeemideks ja kuritarvitusteks.
3) Eelnõu sätestab meie kodumajapidamistele kohustuslikku pakendijäätmete kohtkogumise, kuid EL regulatsioonides ei ole sellist kohustust. EL-s on TKO-del lubatud kombineerida piirkonda sobivaid kogumisviise - kohtkogumist, avalike konteinereid kui kaubandusettevõtete kogumisvõrgustikku. Tootjavastutuse ülesanne on täita pakendite ringlussevõtu eesmärke, seda majanduslikult, tehniliselt ja keskkonnahoidlkult võimalikult otstarbekalt.
Eelnõus kavandatud jäätmete ulatuslik liigiti kogumine on ilma nende väärindamise võimaluseta kulukas asendutegevus. Eesti jäätmete sortimis- ja töötlustaristu võimalused on täna väga kaugel sellest, et ümber töödelda kõiki kodumajapidamistest kogutavaid pakendijäätmeid. Ilma sortvõimekuseta jõuaksid liigiti kulukalt kogutavad pakendijäätmed ikka vältimatult Iru jäätmepõletustehasesse. Pakendijäätmete ulatuslik, kuid töötlusvõimaluseta kokkuvedu tekitaks ebavajalikke lisakulusid, mis ei ole kuidagi seotud tootjavastutuse ülesannetega.
KlM Eelnõus sätestatud tootjavastutuse ulatuslik laiendamine koos kavandatava põletus- ja ladestustasude tõusuga tingib TKO teenustasude väga suure kasvu. Eelnõu mõjuanalüüsi (lk 6 ja 7) põhjal võib kulude suurenemiseks hinnata 70-100 miljonit eurot aastas. Praegu moodustab TKO-de summaarne teenustasu 15 miljonit eurot.
EL on rohepöörde tegevuskava raames toidutööstustele rakendanud rea uusi kestlikkuse alaseid regulatsioone, mille täitmine on tehniliselt keerukas ja paneb tootjad suure majandusliku surve alla. Meie toidutööstuse ettevõtted on majanduse languse ja tootmissisendite kallinemise tõttu viimasel ajal kaotanud turgu, konkurentsi- ja investeerimisvõimet. Toidutööstuste seisukohast ei ole Eelnõuga rakenduv tootjavastutuse laiendamine mitte kuidagi põhjendatud.
Teen ettepaneku Eelnõust eemaldada EL regulatsioonidest erinevad ja kaugemale ulatuvad nõuded.
Lugupidamisega
Sirje Potisepp
juhataja /allkirjastatud digitaalselt/
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere,
Käesolevaga edastan Teile pöördumise jäätme-, pakendi- ja teiste seaduste muutmise eelnõu osas.
Loodame, et eelnõust eemaldatakse EL regulatsioonidest erinevad ja kaugemale ulatuvad nõuded.
Lugupidamisega
Sirje Potisepp
_________________________
juhataja
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Estonian Food Industry Association
Tel: +372 6 484 621
Mob: +372 50 46 547
E-mail: [email protected]
www.toiduliit.ee
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
SIRJE POTISEPP
PNOEE-46106180219
2025-02-19 10:57:50
Pr Liisa- Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium Meie: 048/19.02.2025
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
e-mail: [email protected]; [email protected]
Pöördumine jäätme-, pakendi- ja teiste seaduste muutmise eelnõu osas.
Pöördun Teie poole Kliimaministeeriumis (edaspidi KlM) koostatud jäätme-, pakendi- ja muude seaduste muutmise eelnõu (edaspidi Eelnõu) tõttu. Tunnustame KlM-i varasema tagasiside põhjal tehtud positiivsete muutuste, eelkõige pakendimaksu ära jätmise eest.
Soovime siiski väljendada muret Eelnõus sisalduva tootjavastutuse mõiste ulatusliku muutmise ja EL regulatsioonidest erinevate ning kaugemale ulatuvate nõuete pärast.
Pakendite tootjavastutus on EL õigusruumis selgelt reguleeritud valdkond. Tootjavastutuse kohustuste ulatus, eesmärgid ja kulude kujunemise mehhanism, samuti pakendite kestlikkuse alased nõuded on sätestatud jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EL) artiklis 8a ning EL pakendimääruses (2025/40/EL). EL ühisturu kaubandustõkete vältimiseks on tootjavastutuse nõuded liidu ülesed ja liikmesriikides ühtlustatud.
Eesti pakendatud kauba tootjad (pakendiettevõtted) on kõiki tootjavastutuse nõudeid ja kohustusi alati täitnud ja ka ületanud, seda tänu pakendiettevõtete poolt rahastatud taaskasutusorganisatsioonide (TKO-de) tõhusale tegevusele.
EL tootjavastutuse kohustused nõuavad järgmist: pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade täitmist; selleks vajaliku pakendijäätmete kogumistaristu rajamist ja teenindamist, kogutud pakendijäätmete töötlemist ja ringlussevõtu korraldamist; elanikkonna teavituskampaaniate läbiviimist ning riiklikku aruandlust. Eesti on nende riikide seas, mida Euroopa Komisjon pole pakendite tootjavastutuse kohustuste täitmisel liigitanud.
Seetõttu on üllatav, et KlM plaanib Eelnõuga pakendite tootjavastutuse kohustusi oluliselt laiendada, muuta need EL-s regulatsioonidest märkimisväärselt erinevaks ja kaugemale ulatuvaks. Eelnõu ei ole seotud EL õiguse ülevõtmisega - tegemist on Eesti ametnike ja huvigruppide poolse algatusega.
Eelnõu väidetava eesmärgi, olmejäätmete ringlussevõtu suurendamist, oleks võimalik täita oluliselt lihtsamate ja ühiskonna seisukohast vähem koormavate meetmetega. Paraku on KlM eelistanud tootjavastutuse kohustusi laiendada kõige kulukamal ja ebatõhusamal moel.
EL õiguse meelevaldne tõlgendamine, samuti EL ühtlustatud nõuetest erinevate ja kaugemale ulatuvate kohustuste rakendamine tingib pakendavale tööstusele mastaapse kulukasvu, mis kandub hinnatõusuna vältimatult edasi tarbijahindadesse.
Allpool on loetletid Eelnõu punktid, mis sisaldavad EL regulatsioonidest erinevaid ja kaugemale ulatuvaid nõudeid.
1) EL tootjavastutuse vastutusalas pole pakendijäätmetest erinevate olmejäätmete kogumist ja käitlust. Kuid jäätmeseaduse muutmise eelnõu punkt 11 ja pakendiseaduse muutmise punktid 5 ja 11 aga kohustavad tootjaid tasuma märkimisväärses ulatuses pakenditest erinevate olmejäätmete kogumise ning käitluse kulusid.
2) EL regulatsioonid ei sea pakendijäätmetele liigiti kogumisele kvantitatiivseid eesmärke. Pakendijäätmete liigiti kogumine on ringlussevõtuks vajalik tugitegevus, mitte omaette eesmärk. EL riikide praktika põhjal kujundavad liikmesriigid jäätmete liigiti kogumist nii, et see oleks kooskõlas jäätmetehaste tootmismahuga.
Kuna EL-s ei ole pakendijäätmete liigiti kogumise eesmärke, siis puudub ka metoodika selle näitaja mõõtmiseks. Usaldusväärse mõõtmismetoodika puudumine loob pinnase arvukateks petuskeemideks ja kuritarvitusteks.
3) Eelnõu sätestab meie kodumajapidamistele kohustuslikku pakendijäätmete kohtkogumise, kuid EL regulatsioonides ei ole sellist kohustust. EL-s on TKO-del lubatud kombineerida piirkonda sobivaid kogumisviise - kohtkogumist, avalike konteinereid kui kaubandusettevõtete kogumisvõrgustikku. Tootjavastutuse ülesanne on täita pakendite ringlussevõtu eesmärke, seda majanduslikult, tehniliselt ja keskkonnahoidlkult võimalikult otstarbekalt.
Eelnõus kavandatud jäätmete ulatuslik liigiti kogumine on ilma nende väärindamise võimaluseta kulukas asendutegevus. Eesti jäätmete sortimis- ja töötlustaristu võimalused on täna väga kaugel sellest, et ümber töödelda kõiki kodumajapidamistest kogutavaid pakendijäätmeid. Ilma sortvõimekuseta jõuaksid liigiti kulukalt kogutavad pakendijäätmed ikka vältimatult Iru jäätmepõletustehasesse. Pakendijäätmete ulatuslik, kuid töötlusvõimaluseta kokkuvedu tekitaks ebavajalikke lisakulusid, mis ei ole kuidagi seotud tootjavastutuse ülesannetega.
KlM Eelnõus sätestatud tootjavastutuse ulatuslik laiendamine koos kavandatava põletus- ja ladestustasude tõusuga tingib TKO teenustasude väga suure kasvu. Eelnõu mõjuanalüüsi (lk 6 ja 7) põhjal võib kulude suurenemiseks hinnata 70-100 miljonit eurot aastas. Praegu moodustab TKO-de summaarne teenustasu 15 miljonit eurot.
EL on rohepöörde tegevuskava raames toidutööstustele rakendanud rea uusi kestlikkuse alaseid regulatsioone, mille täitmine on tehniliselt keerukas ja paneb tootjad suure majandusliku surve alla. Meie toidutööstuse ettevõtted on majanduse languse ja tootmissisendite kallinemise tõttu viimasel ajal kaotanud turgu, konkurentsi- ja investeerimisvõimet. Toidutööstuste seisukohast ei ole Eelnõuga rakenduv tootjavastutuse laiendamine mitte kuidagi põhjendatud.
Teen ettepaneku Eelnõust eemaldada EL regulatsioonidest erinevad ja kaugemale ulatuvad nõuded.
Lugupidamisega
Sirje Potisepp
juhataja /allkirjastatud digitaalselt/
Pr Liisa- Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium Meie: 048/19.02.2025
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
e-mail: [email protected]; [email protected]
Pöördumine jäätme-, pakendi- ja teiste seaduste muutmise eelnõu osas.
Pöördun Teie poole Kliimaministeeriumis (edaspidi KlM) koostatud jäätme-, pakendi- ja muude seaduste muutmise eelnõu (edaspidi Eelnõu) tõttu. Tunnustame KlM-i varasema tagasiside põhjal tehtud positiivsete muutuste, eelkõige pakendimaksu ära jätmise eest.
Soovime siiski väljendada muret Eelnõus sisalduva tootjavastutuse mõiste ulatusliku muutmise ja EL regulatsioonidest erinevate ning kaugemale ulatuvate nõuete pärast.
Pakendite tootjavastutus on EL õigusruumis selgelt reguleeritud valdkond. Tootjavastutuse kohustuste ulatus, eesmärgid ja kulude kujunemise mehhanism, samuti pakendite kestlikkuse alased nõuded on sätestatud jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EL) artiklis 8a ning EL pakendimääruses (2025/40/EL). EL ühisturu kaubandustõkete vältimiseks on tootjavastutuse nõuded liidu ülesed ja liikmesriikides ühtlustatud.
Eesti pakendatud kauba tootjad (pakendiettevõtted) on kõiki tootjavastutuse nõudeid ja kohustusi alati täitnud ja ka ületanud, seda tänu pakendiettevõtete poolt rahastatud taaskasutusorganisatsioonide (TKO-de) tõhusale tegevusele.
EL tootjavastutuse kohustused nõuavad järgmist: pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade täitmist; selleks vajaliku pakendijäätmete kogumistaristu rajamist ja teenindamist, kogutud pakendijäätmete töötlemist ja ringlussevõtu korraldamist; elanikkonna teavituskampaaniate läbiviimist ning riiklikku aruandlust. Eesti on nende riikide seas, mida Euroopa Komisjon pole pakendite tootjavastutuse kohustuste täitmisel liigitanud.
Seetõttu on üllatav, et KlM plaanib Eelnõuga pakendite tootjavastutuse kohustusi oluliselt laiendada, muuta need EL-s regulatsioonidest märkimisväärselt erinevaks ja kaugemale ulatuvaks. Eelnõu ei ole seotud EL õiguse ülevõtmisega - tegemist on Eesti ametnike ja huvigruppide poolse algatusega.
Eelnõu väidetava eesmärgi, olmejäätmete ringlussevõtu suurendamist, oleks võimalik täita oluliselt lihtsamate ja ühiskonna seisukohast vähem koormavate meetmetega. Paraku on KlM eelistanud tootjavastutuse kohustusi laiendada kõige kulukamal ja ebatõhusamal moel.
EL õiguse meelevaldne tõlgendamine, samuti EL ühtlustatud nõuetest erinevate ja kaugemale ulatuvate kohustuste rakendamine tingib pakendavale tööstusele mastaapse kulukasvu, mis kandub hinnatõusuna vältimatult edasi tarbijahindadesse.
Allpool on loetletid Eelnõu punktid, mis sisaldavad EL regulatsioonidest erinevaid ja kaugemale ulatuvaid nõudeid.
1) EL tootjavastutuse vastutusalas pole pakendijäätmetest erinevate olmejäätmete kogumist ja käitlust. Kuid jäätmeseaduse muutmise eelnõu punkt 11 ja pakendiseaduse muutmise punktid 5 ja 11 aga kohustavad tootjaid tasuma märkimisväärses ulatuses pakenditest erinevate olmejäätmete kogumise ning käitluse kulusid.
2) EL regulatsioonid ei sea pakendijäätmetele liigiti kogumisele kvantitatiivseid eesmärke. Pakendijäätmete liigiti kogumine on ringlussevõtuks vajalik tugitegevus, mitte omaette eesmärk. EL riikide praktika põhjal kujundavad liikmesriigid jäätmete liigiti kogumist nii, et see oleks kooskõlas jäätmetehaste tootmismahuga.
Kuna EL-s ei ole pakendijäätmete liigiti kogumise eesmärke, siis puudub ka metoodika selle näitaja mõõtmiseks. Usaldusväärse mõõtmismetoodika puudumine loob pinnase arvukateks petuskeemideks ja kuritarvitusteks.
3) Eelnõu sätestab meie kodumajapidamistele kohustuslikku pakendijäätmete kohtkogumise, kuid EL regulatsioonides ei ole sellist kohustust. EL-s on TKO-del lubatud kombineerida piirkonda sobivaid kogumisviise - kohtkogumist, avalike konteinereid kui kaubandusettevõtete kogumisvõrgustikku. Tootjavastutuse ülesanne on täita pakendite ringlussevõtu eesmärke, seda majanduslikult, tehniliselt ja keskkonnahoidlkult võimalikult otstarbekalt.
Eelnõus kavandatud jäätmete ulatuslik liigiti kogumine on ilma nende väärindamise võimaluseta kulukas asendutegevus. Eesti jäätmete sortimis- ja töötlustaristu võimalused on täna väga kaugel sellest, et ümber töödelda kõiki kodumajapidamistest kogutavaid pakendijäätmeid. Ilma sortvõimekuseta jõuaksid liigiti kulukalt kogutavad pakendijäätmed ikka vältimatult Iru jäätmepõletustehasesse. Pakendijäätmete ulatuslik, kuid töötlusvõimaluseta kokkuvedu tekitaks ebavajalikke lisakulusid, mis ei ole kuidagi seotud tootjavastutuse ülesannetega.
KlM Eelnõus sätestatud tootjavastutuse ulatuslik laiendamine koos kavandatava põletus- ja ladestustasude tõusuga tingib TKO teenustasude väga suure kasvu. Eelnõu mõjuanalüüsi (lk 6 ja 7) põhjal võib kulude suurenemiseks hinnata 70-100 miljonit eurot aastas. Praegu moodustab TKO-de summaarne teenustasu 15 miljonit eurot.
EL on rohepöörde tegevuskava raames toidutööstustele rakendanud rea uusi kestlikkuse alaseid regulatsioone, mille täitmine on tehniliselt keerukas ja paneb tootjad suure majandusliku surve alla. Meie toidutööstuse ettevõtted on majanduse languse ja tootmissisendite kallinemise tõttu viimasel ajal kaotanud turgu, konkurentsi- ja investeerimisvõimet. Toidutööstuste seisukohast ei ole Eelnõuga rakenduv tootjavastutuse laiendamine mitte kuidagi põhjendatud.
Teen ettepaneku Eelnõust eemaldada EL regulatsioonidest erinevad ja kaugemale ulatuvad nõuded.
Lugupidamisega
Sirje Potisepp
juhataja /allkirjastatud digitaalselt/
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Vastus märgukirjale | 27.02.2025 | 4 | 8-2/7883 | Väljaminev kiri | jm | Ragn-Sells AS |
| Vastus pöördumisele | 27.02.2025 | 4 | 8-2/7883 | Väljaminev kiri | jm | Eesti Ringmajandusettevõtete Liit |
| Pöördumine | 14.02.2025 | 3 | 8-2/7883 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Ringmajandusettevõtete Liit |
| Märgukiri | 13.02.2025 | 1 | 8-2/7883 | Sissetulev kiri | jm | Ragn-Sells AS |
| Eelnõu kooskõlastamiseks | 31.01.2025 | 3 | 8-2/7883 | Sissetulev kiri | jm | Kliimaministeerium |