Leina külas Kulli kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 10.10.2023 13:08 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 1-3/38 Leina külas Kulli kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Manused: Leina külas Kulli kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähtese.asice; Leina kulas

Kulli kinnistu detailplaneeringu algatamine, lahteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamoju strateegilise hindamise algatamata jatmine.pdf

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere

Teile on saadetud Häädemeeste Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu dokument.

Häädemeeste Vallavalitsus

[email protected] tel 444 8890

haademeestevald.kovtp.ee

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 28. september 2023 nr 38

Leina külas Kulli kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Leina külas asuva Kulli kinnistu (katastritunnus 84801:004:0138, registriosa 3027406) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 06.01.2023 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/37) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. DP koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus ühe elamu ja abihoonete püstitamiseks. Vee- ja kanalisatsiooni lahendus soovitakse lahendada lokaalselt. Planeeringuala suurus on 7096 m².

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub Kulli kinnistu rohevõrgustiku alal, kus minimaalne krundisuurus on 3 ha. Eelöeldust tulenevalt teeb detailplaneering ettepaneku muuta alal kehtivat üldplaneeringut minimaalse krundisuuruse osas.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Keskkonnaamet esitas oma 14.06.2023 kirjaga nr 6-2/23/11417-2 otsuse eelnõule arvamuse: „Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes algatatava DP eesmärgist , esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 2 2 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. DP koostamisel on keskkonnakaitseliste tingimustega võimalik piisaval määral arvestada täites PlanS § 126 lg s 1 sätestatud punkte.“.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) esitas oma 28.06.2023 kirjaga nr 3-1.1/2023/3598 arvamuse: „Arvestades detailplaneeringuala paiknemist, on RMK–le ebaselge kuidas lahendatakse ligipääs hoonestatavale kinnistule. Juhul kui soovitakse kasutada RMK hallatavat maatükki Surju metskond 8 (katastritunnus 21401:001:0771), mis on Uulu-Võiste maastikukaitseala Uulu- Võiste piiranguvöönd, tuleb teada kaitseala valitseja e. Keskkonnameti seisukohta. Servituudi seadmine on võimalik vaid kaitseala valitseja nõusolekul. RMK nõustub esitatud detailplaneeringu lähteseisukohtadega ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisega.“.

Rahandusministeerium esitas oma 28.06.2023 kirjaga nr 15-3/3970-2 arvamuse, mille alusel on detailplaneeringu algatamise eelnõud täiendatud.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Võttes aluseks kohaliku omavalistuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3 ning Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 11 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Leina külas Kulli kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 1.

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (otsuse lisa 2) algatamata Leina külas Kulli kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Soopalu volikogu esimees

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 28. september 2023 nr 38

Leina külas Kulli kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Leina külas asuva Kulli kinnistu (katastritunnus 84801:004:0138, registriosa 3027406) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 06.01.2023 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/37) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. DP koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus ühe elamu ja abihoonete püstitamiseks. Vee- ja kanalisatsiooni lahendus soovitakse lahendada lokaalselt. Planeeringuala suurus on 7096 m².

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub Kulli kinnistu rohevõrgustiku alal, kus minimaalne krundisuurus on 3 ha. Eelöeldust tulenevalt teeb detailplaneering ettepaneku muuta alal kehtivat üldplaneeringut minimaalse krundisuuruse osas.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Keskkonnaamet esitas oma 14.06.2023 kirjaga nr 6-2/23/11417-2 otsuse eelnõule arvamuse: „Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes algatatava DP eesmärgist , esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 2 2 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. DP koostamisel on keskkonnakaitseliste tingimustega võimalik piisaval määral arvestada täites PlanS § 126 lg s 1 sätestatud punkte.“.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) esitas oma 28.06.2023 kirjaga nr 3-1.1/2023/3598 arvamuse: „Arvestades detailplaneeringuala paiknemist, on RMK–le ebaselge kuidas lahendatakse ligipääs hoonestatavale kinnistule. Juhul kui soovitakse kasutada RMK hallatavat maatükki Surju metskond 8 (katastritunnus 21401:001:0771), mis on Uulu-Võiste maastikukaitseala Uulu- Võiste piiranguvöönd, tuleb teada kaitseala valitseja e. Keskkonnameti seisukohta. Servituudi seadmine on võimalik vaid kaitseala valitseja nõusolekul. RMK nõustub esitatud detailplaneeringu lähteseisukohtadega ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisega.“.

Rahandusministeerium esitas oma 28.06.2023 kirjaga nr 15-3/3970-2 arvamuse, mille alusel on detailplaneeringu algatamise eelnõud täiendatud.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Võttes aluseks kohaliku omavalistuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3 ning Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 11 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Leina külas Kulli kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 1.

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (otsuse lisa 2) algatamata Leina külas Kulli kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Soopalu volikogu esimees

Lisa 1

Häädemeeste Vallavolikogu

28.09.2023

otsuse nr 38 juurde

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Leina külas Kulli kinnistu detailplaneering

(katastritunnus 84801:004:0138)

2. ALGATAJA HUVITATUD ISIK: Kulli kinnistu omanik

ALGATAJA:

Häädemeeste Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA:

Häädemeeste Vallavalitsus

KEHTESTAJA:

Häädemeeste Vallavolikogu

3. EESMÄRK JA VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga

soovitakse Kulli kinnistu määrata ehitusõigus elamu ja

abihoonete püstitamiseks.

PLANEERINGUALA SUURUS: 7096 m².

PLANEERINGU VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE: Detailplaneering on

vastuolus kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringuga.

Planeeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga

kehtestatud minimaalset krundisuurust, milleks on

rohevõrgustiku alal 3 ha.

4. PLANEERINGU

LÄHTEMATERJAL

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE

SIHTOTSTARVE: maatulundusmaa 100%.

PLANEERINGUALA ASEND: Planeeringuala on

kolmest küljest piiratud metsaga kaetud hoonestamata

kinnistutega. Kinnistule juurdepääs toimub mööda

riigimetsa metsateed ja isikliku kasutusõigusega

kaetud erateid.

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub.

ARVESTADA:

- Tahkuranna valla üldplaneeringu

ehitustingimustega.

- Häädemeeste vallas Leina külas Kulli kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnangus toodud ettepanekutega

- OLEMASOLEV DETAILPLANEERING:

puudub.

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus

selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on

vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,

ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada.

6. EHITUSLIKUD JA

ARHITEKTUURSED NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS:

detailplaneeringuga soovitakse Kulli kinnistule

määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete

püstitamiseks.

KRUNDI SIHTOTSTARVE: elamumaa 100%

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 1

elamu ja 5 abihoonet.

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND:

Määrata detailplaneeringuga, kuid mitte rohkem kui

10% krundi suurusest.

KRUNDI HOONESTUSALA: määrata

detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks

ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust

katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi

piiridest).

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3.

HOONETE KORRUSELISUS: kuni 2 korrust elamul,

1 korrus abihoonel.

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 8,5 m

olemasolevast maapinnast.

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata

planeeringuga.

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud

maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse

sidumiskõrgused detailplaneeringus.

KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE

SUUND: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud

hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi,

valtsplekk jm).

VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas

väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid

materjale (kivi, puid jm).

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: piirete rajamine ei

ole lubatud.

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt

tuleohutusnõuetele.

LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad.

SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata

detailplaneeringuga.

KOHUSTUSLIKUD EHJITUSJOONED: vajadusel

määrata detailplaneeringuga.

JUURDEPÄÄSUD: mööda riigimetsas kulgevat

metsateed ja erateed (kaetud isikliku kasutusõigusega).

TÄNAVAD/TEED: vajadusel määrata planeeringuga.

PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada

Kulli kinnistul.

HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht

jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava

laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane

juurdepääsutee jäätmeveokile.

Säilitada võimalikult suures ulatuses kõrghaljastus.

Lahendada reoveesüsteem selliselt, et mahutit/septikut

oleks võimalik regulaarselt tühjendada.

7. INSENERVÕRKUDE

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

VEEVARUSTUS: lahendada planeeringuga lokaalselt.

Puurkaevu planeerimisel tuleb jälgida, et puurkaevu

kaitsekuja ei ulatuks naaberkinnistule. Kaitsekujade

laienemisel naaberkinnistule on selleks vaja

naaberkinnisasja omaniku kirjalikku nõusolekut. Samti

peab jälgima, et omapuhasti ja puurkaevu vahele jääks

vähemalt 60 m.

REOVEE KANALISEERIMINE: lahendada

planeeringuga lokaalselt. Reovesüsteemi planeerimisel

peab arvestama, et kaitsekujad ei satuks

naaberkinnistule.

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas

puudub sademevee kanalisatsioon seega lahendada

sademevee ärajuhtimine oma kinnistu siseselt.

Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel

planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga.

SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga.

SOOJAVARUSTUS: Lahendada planeeringuga

lokaalselt (maaküte, õhk-vesi soojuspump vms).

TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada

planeeringuga.

8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE KOOSKÕLASTAJAD:

- Päästeamet

KAASATAVAD

ISIKUD/ASUTUSED/ETTEVÕTTED:

- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

- Elektrilevi OÜ

- Keskkonnaamet

- Riigimetsa Majandamise Keskus

- Kangru kinnistu (84801:004:0303) omanik

- Ammi kinnistu (84801:004:0222) omanik

9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA

VORMISTAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA

VORMISTAMISE NÕUDED:

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“.

Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas

1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

- Seletuskiri

- Asendiskeem

- Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate

tehnovõrkude ja olemasolevate piirangutega)

- Põhijoonis koos tehnovõrkude joonise ja

vertikaalplaneerimise joonisega.

- Tehnovõrkude joonis

- Planeeringulahenduse illustratsioon

- Lisamaterjalid (tehnilised tingimused,

kooskõlastused koos koondtabeliga,

kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus)

10. PLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA:

ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS

- digitaalselt pdf formaadis

AVALIKUSTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf formaadis

- planeeringuahenduse illustratsioon

KEHTESTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf ja dwg formaadis CD-plaadil

11. PLANEERITAV ESIALGNE

AJAKAVA

DP algatamine September

2023

DP eskiislahenduse koostamine September-

oktoober

2023

DP eskiislahenduse avalikustamine

(k.a avalik arutelu)

Oktoober-

detsember

2023

DP lahenduse korrigeerimine

(vajadusel)

Jaanuar-

veebruar

2024

DP kooskõlastamine ja arvamuse

avaldamine

Märts-aprill

2024

DP vastuvõtmine Mai 2024

DP avalikustamine (k. a avalik

väljapanek)

Juuni-august

2024

DP korrigeerimine (vajadusel) September-

oktoober

2024

DP esitamine heakskiitmiseks

Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning

heakskiidu saamine

November-

detsember

2024

DP kehtestamine jaanuar 2025

Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust

ajakulust.

Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

Koostaja:

Häädemeeste Vallavalitsus

Kinnitas:

Häädemeeste Vallavolikogu

1

Lisa 2

Häädemeeste Vallavolikogu

28.09.2023

otsuse nr 38 juurde

Häädemeeste vallas Leina külas Kulli kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud

planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). KSH algatamise või mittealgatamise

kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2 p 3 sätestatud kriteeriumitest ning §

33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Häädemeeste vallas Leina külas Kulli kinnistul

(katastritunnus 84801:004:0138) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisel on vajalik

täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte.

2

1. Osapooled

Planeeringust huvitatud isik on Häädemeeste vallas Leina külas Kulli kinnistu omanik.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on

Häädemeeste Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Häädemeeste

Vallavalitsus (registrikood 77000269; Pargi tee 1, Uulu küla, Häädemeeste vald).

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord

Huvitatud isik on esitanud Häädemeeste Vallavalitsusele 06.01.2023 avalduse

(dokumendiregistri nr 6-3/37) detailplaneeringu algatamiseks Häädemeeste vallas Leina külas

Kulli kinnistul (katastritunnus 84801:004:0138). Planeeringuala suurus on 7096 m² ning maa

sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kinnistu on hoonestamata. Kulli kinnistu asub hajaasustuses mitmete hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega

kinnistute vahel.

DP koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus ühe elamu ja abihoonete püstitamiseks.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Tahkuranna valla üldplaneeringut

minimaalse krundisuuruse osas.

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt asub Kulli kinnistu rohevõrgustiku alal, kus

minimaalne krundisuurus on 3 ha. Kulli katastriüksuse pindala on 7096 m² ning jääb seega

oluliselt alla rohevõrgustiku alal määratud krundi miinimumsuuruse.

Joonis 1. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu väljavõte

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajadusel korral detailplaneering sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse

vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku

omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava

detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud krundi minimaalsuurust

3

vähendada. Ümberkaudsed kinnistud on valdavalt kaetud metsaga ning on hoonestamata, seega

ei avaldaks ühe elamu ja kahe abihoone rajamine olulist negatiivset mõju üldplaneeringuga

määratud rohevõrgustiku toimimisele. Planeeringuga tuleb ette näha kõrghaljastuse maksimaalne

säilitamine hoonestus kavandada loodusliku rohumaaga kaetud osale. Piirdeaedade rajamine

rohevõrgustiku alal on keelatud.

Maakatastri andmetel on Kulli katastriüksusel:

- Looduslik rohumaa 1707 m²;

- Metsamaa 5090 m²;

- Muu maa 299 m².

Kulli kinnistul põhjustavad kitsendusi (joonis 2):

- Maardla (pruun viirutus).

Joonis 2. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal)

3. Võimalikud keskkonnamõjud 3.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus ja kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide

elluviimisega seonduvad keskkonnaprobleemid

Kulli kinnistu on hoonestamata. 3/4 kinnistust on kaetud metsaga 1/4 loodusliku rohumaaga.

Kulli kinnistu on kehtivas üldplaneeringus märgitud rohevõrgustiku koridor, kus minimaalne

ehitusõigusega krunt saab olla 3 ha. Tahkuranna valla üldplaneering sätestab järgmist:

„Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70%

ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (puude istutamine

võrade liitumisega, põõsarinde rajamine jms), et tekiks rohevõrgustiku sidusus; Rohekoridori aladele ehitades peab vähemalt 50 m laiune olemasoleva haljastusega või rajatava

haljastusega koridori riba jääma katkematuks. Lisaks peab koridori alale rajatud hoonete

4

õuealade või maaüksustele rajatud aedade vahekaugused olema vähemalt 200 m“. Kulli

kinnistule hoonestuse planeerimisel säilib vähemalt 50 m laiune olemasoleva haljastusega riba.

Loomade vaba liikumine tagatakse piirdeaedade vältimisega.

3.2. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt

loodusobjektidele

Planeeringualal ei asu kaitsealuseid liike, elupaigatüüpe ega teisi loodusobjekte. Samuti ei asu

planeeringuala Natura 2000 võrgustiku alal. Lähim kaitseala Uulu-Võiste maastikukaitseala

(EELIS kood KLO1000651), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Uulu-Võiste loodusala

(EELIS kood RAH0000330) asub planeeringualast ca 13,6 m kaugusel.

3.3. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Loodusvaradest kasutatakse pinnast.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket

mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama

kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma

jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise)

korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui

jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole

oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

3.4. Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

DP ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala ei ole hõlmatud

reoveekogumisalaga. Kulli kinnistule kavandatakse lokaalne reovesüsteem ja puurkaev. Heitvee

ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal

ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Toimiva ning korrektse

kohtkäitlussüsteemi olemasolu omab eeldatavalt vähest keskkonnamõju ning ebasoodne mõju

piirkonna hüdroloogilistele tingimustele on eeldatavalt minimaalne.

Sademevee ärajuhtimine lahendatakse kinnistu siseselt (pinnasesse immutamise teel).

DP alal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole

keskkonnaohtlikke rajatisi.

Tööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon.

Masinatega töötamisel tekkival heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas

keskkonnale olulist mõju. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast

liikluskoormuste tõusu. Samas ei saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks

ning liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne.

DP realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende

loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist.

3.5. Mõju kultuuriväärtusetele

Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad.

Lähim ehitismälestis asub ca 630 m kaugusel - Metsaküla kalmistu (registrikood 8340). DP ala ei

jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele puudub.

3.6. Visuaalne mõju

Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist

5

mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega

kehtestatud nõudeid. Järgides nõudeid on visuaalne mõju keskkonnale minimaalne.

3.7. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju

Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu,

põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad

ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui DP elluviimisel

järgitakse DP-ga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

3.8. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse

Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik.

3.9. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel

Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik.

4. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna

hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole

ette näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset

keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. DPga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole

eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele

või majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH

algatamata.

Eelhinnangu koostaja:

Häädemeeste Vallavalitsus