Sissetulev kiri

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

10.02.2023 nr 1-11/209-1

Kultuuriministri käskkirja „Eesti ühiskonnas

lõimumist, sealhulgas kohanemist toetatavate

tegevuste elluviimiseks toetuse andmise

tingimused“ eelnõu kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks esitamine

Edastame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskusele,

Integratsiooni Sihtasutusele, Riigikantseleile ja Statistikaametile arvamuse avaldamiseks

kultuuriministri käskkirja „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetatavate

tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ eelnõu, seletuskirja ja lisad.

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

minister

Lisad: 1. Käskkirja eelnõu 15 lehel

2. Seletuskiri 32 lehel

3. Käskkirja eelnõu koos kuue lisaga

Sama:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Sotsiaalministeerium

Keskkonnaministeerium

Siseministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Integratsiooni Sihtasutus

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Riigikantselei

Statistikaamet

Margit Tilk 628 2358, [email protected]

KINNITATUD

Kultuuriministri .2023 käskkirjaga

nr … „“

LISA 1

Toetatava tegevuse „…1“ tegevuskava

perioodil …2

1. Detailsem tegevus3 Kirjeldada vajadust tegevuse järele, läbiviimist ja oodatavat tulemust tegevuskava aastal. Sihtgrupp:

Tabel4 1. Tegevuste ajakava

Tegevus

Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul

nimetatud tegevust

läbi viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev tegevuskava perioodil

Tegevuse eest vastutaja (elluviija või partner)

Tabel 2. Tegevustega seotud näitajad Tabelis kirjeldatakse TATis sätestatud indikaatoreid Indikaator Indikaatori nimetus

ja mõõtühik Sihttase tegevuskava aastal (nt 2023)

Sihttase (2029)

Selgitus

1 Lisada toetatava tegevuse ehk projekti nimi 2 Näidata perioodi algus- ja lõppkuupäev. 3 Detailseid tegevusi lisada iga põhitegevuse alla vastavalt antud perioodil kavandatud tegevuste arvule. 4 Tabelitesse lisada ridu vastavalt vajadusele.

KINNITATUD

Kultuuriministri .2023 käskkirjaga nr … „“

LISA 3

Seirearuanne

Aruande liik ☐ vahearuanne ☐ lõpparuanne Märgitakse ristiga, millise aruandega on tegemist

1. Projekti nimetus 2. SFOS number 3. Elluviija nimi 4. Partnerite nimi/nimed 5. Projekti abikõlblikkuse periood

6. Aruandeperiood (kumulatiivselt)

7. Ülevaade toetatava tegevuse elluviimisest (kumulatiivselt)

Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta

Tegevuse nr ja

nimetus

Tegevuse nimetus ja number TAT-s.

Alamtegevuse nr ja

nimetus

Kui tegevusel on alamtegevused, siis antakse aru iga alamtegevuse kohta

(lisatakse aruandluseks nõutavaid ridu vastavalt alamtegevuste arvule).

Kui tegevusel puuduvad alamtegevused, siis märgitakse lahtrisse sellekohane

teave märksõnaga „Alamtegevus puudub“ ja järgnevad lahtrid täidetakse

tegevuse kohta.

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

Märgitakse periood, mis on

ettenähtud tegevuse või

alamtegevuse elluviimiseks kogu

TAT-i jooksul (ei näidata iga-

aastase detailse tegevuskava

perioodi).

Tegevuse või

alamtegevuse

tegelik algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

Lõppkuupäev lisatakse

alles peale konkreetse

tegevuse või

alamtegevuse

lõppemist. Kui

planeeritud ja tegelik

algus- või

lõppkuupäev on

sätestatust erinevad,

siis selgitatakse

põhjuseid „tegevuse

või alamtegevuse

lühiülevaate ja

hinnangu“ lahtris.

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud probleemid

ja ettevõetud

abinõud.

Tegevuse ülevaate koostamisel on aruandlusperioodiks üks aasta, mis iga

järgneva aruande esitamisel kumuleerub.

Aruandes, mis esitatakse esimese aasta kohta, kirjeldatakse esimese aasta

tegevusi.

Iga järgneva aruandeaasta vastava tegevuse algus kajastab esmalt eelmis(t)e

kalendriaasta(te) lühiülevaadet ja hinnangut ning peale seda möödunud aasta

tegevuse lühikokkuvõtet ja hinnangut.

Viimases ehk lõpparuandes esitatakse ülevaade elluviidud tegevustest ja

hinnangud nende kohta kronoloogiliselt, elluviimise aastate järgnevuses.

Tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (aasta) kohta

kui ka kumulatiivselt.

2

8. Väljund- ja tulemusnäitajate täitmine (kumulatiivselt)

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Kavanda- tud saavutus- tase1

Tegelik saavutus- tase

Kavan- datust täidetud (%)

Näitajate täitmise selgitus ning põhjendused näitaja üle- või alatäitmisel Üldjuhul on üle- või alatäitmise põhjendus vajalik lisada TAT-i tegevuste lõppemisel. Kui TAT-i elluviimise kestel on näha, et mõne näitaja täitmisega võib tulla probleeme või need ületatakse olulisel määral, tuleb neile tähelepanu pöörata varem ning lisada vastavad põhjendused.

Näitaja

Näitaja

Näitaja Näitaja

TAT lõppeesmärgist

täidetud (%):

TAT lõppeesmärgi täitmise osakaal arvutatakse lõpparuandes. Osakaalu arvutamisel võetakse aluseks väljundnäitajate täitmine. TAT lõppeesmärgi täitmise protsendi hindamine: • kõik väljundnäitajad täidetud 100% või rohkem: eesmärk täidetud 100% • 75% väljundnäitajatest täidetud: eesmärk täidetud 75% • pooled väljundnäitajatest täidetud: eesmärk täidetud 50% • jne Juhul, kui üks näitaja on täidetud 200% ja teine 0%, siis ei ole tegemist TAT eesmärkide 100%- lise täitmisega, vaid saavutatud on pooled eesmärgid ehk täidetud 50%.

TAT lõppeesmärgi täitmise

selgitus:

Selgitus tuleb lisada, kui TAT-iga on saavutatud oluliselt rohkem, oluliselt vähem või on tulemused ebaühtlased. Nimetatud juhtudeks on näiteks: • kui näitajad on täidetud oluliselt üle 100% (150% ja rohkem); • kui näitajad on täidetud oluliselt alla 100% (50% ja vähem); • kui mõni näitaja on oluliselt ületatud, samas kui teine on nullilähedane (st väga ebaühtlane täitmine).

1 TAT-is sätestatud sihttase.

3

Selgitus peaks sisaldama põhjendust, miks eesmärk on täidetud üle või ei ole saavutatud (nt kallinemised, odavnemised, puudulik kontakt sihtgrupiga, sihtgrupi puudulik huvi TATi tegevustes osalemise vastu vmt).

9. Hinnang toetatava tegevuse tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele2

Olukord pärast TAT tegevuste lõppu või hetkeseis vahearuande korral seisuga 31.12.

Saavutatud tulemuste analüüs peamiste näitajate ja eelarvevahendite kasutamise alusel: st kuivõrd

on kasutatud vahenditega täidetud püstitatud eesmärki. Vahearuannetes analüüsida eesmärgi täitmise

poole liikumise üldist suunda ja edenemist, selle saavutamise võimalikkust ning saavutamist

soodustavaid ja takistavaid tegureid (sisemised ning välised).

Erilist tähelepanu pöörata näitajate kõikumiste selgitamisele, kuidas need mõjutavad eesmärgi

saavutamist.

Kui olukord ei ole paranenud või on halvenenud, siis selgitada, kas on vajalik teha muudatusi TAT-

is. Juhul kui TAT-i eesmärki pole võimalik saavutada, esitada põhjused ning kirjeldada, mida on

tehtud takistuste kõrvaldamiseks.

10. Toetatavate tegevuste mõju strateegia „Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning seal sisalduvatesse horisontaalsetesse põhimõtetesse. 3 Kirjeldada, kuidas tegevused on konkreetselt (näidetena tegevustest) panustanud strateegia "Eesti 2035" sihti ja näitajasse läbi horisontaalsete põhimõtete edendamise. Aluseks võtta TAT seletuskirja lisa 5„Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine“, kus on kirjeldatud planeeritav mõju.

„Eesti 2035“ siht „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“

Sooline võrdõiguslikkus

Võrdsed võimalused Ligipääsetavus Regionaalareng

Soolise võrdõiguslikkuse

indeks

Hoolivuse- ja koostöömeelsuse mõõdik

Ligipääsetavuse näitaja

Tööjõus osalemise määr (15-74)

Selgitus ja näited Selgitus ja näited Selgitus ja näited Selgitus ja näited

11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele

Täidetakse juhul, kui toetatava tegevuse elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud

koostöö, mis on eelduseks TAT-i eesmärgi saavutamisele.

Lisaks hinnata partnerluse mõju TAT-i tulemusele.

NB! Koos aruandega esitatakse andmed eelarve täitmise kohta (TATi lisa 4 „Toetatava

tegevuse eelarve täitmine kulukohtade kaupa vorm“).

Aruande koostaja Ametikoht Allkiri Kuupäev

nimi

Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta

Allkirjaõiguslik isik Ametikoht Allkiri Kuupäev

nimi

2 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12. 3 Ainult lõpparuandes

4

Täidab rakendusüksus Aktsepteerin aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev

Kinnitan aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

Kohanemis- programmi

Settle in Estonia

pakkumine

Võrdsed võimalused (CPR artikkel 9 ja 73)

a)Võrdsed võimalused

Hoolivuse ja koostöömee lsuse mõõdik.

Uussisserändajatele kohanemist toetavate koolituste pakkumine ning erinevad teised integratsioonimeetmed, et uussisserändajad õpiksid Eesti riiki ja ühiskonda tundma ning neil oleksid teadmised ja oskused, mis võimaldavad aktiivselt igapäevaelus osaleda. Kohanemisprogramm aitab ühelt poolt vältida uussisserändajate ühiskondlikku tõrjutust, kapseldumist ja segregeerumist ning teiselt poolt tõrjuvate hoiakute teket. Nimetatud suundumuste vältimine on oluline ühiskondliku sidususe ja sisejulgeoleku tagamiseks. Tegevuse käigus jälgitakse seda, et kedagi ei seata ebasoodsasse olukorda. Kohanemisprogrammi koolituse(d) läbinud uussisserändajate konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud. Samuti aitab see suurendada sisserändajate (st pererändajate) aktiivset osalemist tööturul ning pakub hariduse saamiseks vajalikku teavet ja vahendeid, eriti välismaal sündinud

Koolitustegevuste läbiviimisel ja koolitusmaterjalide väljatöötamisel arvestatakse võimalike puuetega osalejate vajadustega. Subtiitrid ja piltide tekstiline kirjeldus. Koolituste käigus kaetakse võrdsete võimaluste (sh meeste ja naiste võrdõiguslikkust) temaatikat läbivat, see on üks kohanemisprogrammi sisuline osa. Koolituste planeerimisel on arvestatud eri kultuuritausta, soo ja haridustasemega koolitatavate vajadustega. Kohanemiskoolituste kommunikatsioon ja sisu on planeeritud üles ehitada nõnda, et sinna jõuaks pererändega saabujad ja nad saaks sealt endale olulise sisu. Kuna 90% pererändega saabujad on naised, siis sellest lähtutakse nii kommunikatsioonis kui sisus. Sihtrühmale on tutvustatud Eestis kehtivaid seadusi, sh töötamisega

Puutumus olemas.

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

lastele ja täiskasvanutele, kellel on kooliealised lapsed.

seotud. Seeläbi on inimesed teadlikud töö- ja puhkeaja ning lepingutega seotud tingimustest, mis vähendab riski mh tööalaseks diskrimineerimiseks.

b) sooline võrdõiguslikkus

Soolise võrdõiguslik kuse indeks

Soostereotüüpide vältimine koolitus- ja metoodilistes materjalides, sh keeleõppematerjalides.

c) ligipääsetavus Ligipääsetav use mõõdik

Ligipääsetavus tegevustele tagatakse liikumis-, kuulmis- ja nägemispuude lõikes.

Regionaalareng (CPR artikkel 9 ja 73)

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

a) Regionaalne tasakaalustatus (piirkondlike lõhede vähenemine ja teenuste ühtlasem kättesaadavus)

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse ja regionaalsesse tasakaalustatusse.

Tegevusega tagatakse see, et uussisserändajatel on teenuse kättesaadavus üle Eesti, olenemata asukohast. Toetades ka nende sisserändajate osalemist tegevustes, kes asuvad ka Tallinnast, Tartust või Narvast väljaspool. Mida paremini ja kiiremini on inimene lõimunud, seda aktiivsemalt ta osaleb ka kogukonna- ja ühiskonnaelus ning vaba-aja tegevustes. Tegevuste tulemusena paraneb lõimumist toetavate teenuste kättesaadavus ja väheneb info killustatus. Sekkumise alla planeeritavad tegevused aitavad ennetada juurprobleemi: regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes all toodud probleeme. Tegevustel on positiivne mõju riigi regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamisele, tugevdades eelkõige Ida-Virumaa

Kaudne puutumus on olemas.

b) KOVide haldus- ja arendusvõimekus ning autonoomia

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

sotsiaalset sidustatust muude Eesti piirkondadega. Hästi kohanenud uussisserändajad soodustavad suuremate linnapiirkondade rahvusvahelise majandusliku konkurentsivõime parandamist.

Kliima (CPR artikkel 9 ja 73) ja keskkonnahoid

a) Kliimamuutuste leevendamine b) Kliimamuutustega kohanemine c) Keskkonnahoid

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust

Puutumus puudub.

Andmevahetus lahenduse (sh infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine

Võrdsed võimalused (CPR artikkel 9 ja 73)

a)Võrdsed võimalused

Hoolivuse ja koostöömee lsuse mõõdik.

Kohanemisprogrammi pakkumisega seotud uussisserändajatele suunatud ühtne infoplatvorm, mis võimaldab Eestisse tulevatel ja siin elavatel välismaalastele ning nendega kokkupuutuvatel ametiasutustel leida ühe akna põhimõttest lähtuvalt vajalikku informatsiooni Eestis kohanemiseks, siin

Infoplatvormis esitatav info arvestab erinevate sotsiaalsete rühmade vajaduste ja eelistustega ning on ligipääsetav liikumis-, kuulmis ja nägemispuude lõikes.

Puutumus olemas.

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

pakutavatest teenustest, sh registreeruda kohanemisprogrammi koolitustele jne.

b)sooline võrdõiguslikkus

Soolise võrdõiguslik kuse indeks

Seos puudub.

c) ligipääsetavus Ligipääsetav use mõõdik

Kuna tegemist on infoplatvormi edasiarendusega, siis on selle arendamisel mõeldud ka ligipääsetavuse tagamisele (liikumis-, kuulmis- ja nägemispuude lõikes). Infoplatvorm vastab avaliku teabe seaduse §- s 32 ja ministri määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sealhulgas vastavus standardile EN 301 549).

Regionaalareng (CPR artikkel 9 ja 73)

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

a) Regionaalne tasakaalustatus (piirkondlike lõhede vähenemine ja teenuste ühtlasem kättesaadavus)

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Seost ei leitud. Puutumus puudub.

b) KOVide haldus- ja arendusvõimekus ning autonoomia

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Seost ei leitud.

Kliima (CPR artikkel 9 ja 73) ja keskkonnahoid

a) Kliimamuutuste leevendamine b) Kliimamuutustega kohanemine c) Keskkonnahoid

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust

Puutumus puudub.

Eri keele- ja kultuuritaustag a inimeste ning

Võrdsed võimalused (CPR artikkel 9 ja 73)

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

tagasipöörduja te tööturul konkurentsivõi met toetavad tegevused

a)Võrdsed võimalused

Hoolivuse ja koostöömee lsuse mõõdik.

Tegevused toetavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate konkurentsivõime paranemist tööturul toimetulekuks. Kuna eri keele- ja kultuuritaustaga inimestel on Eesti tööjõuturul kehvem sotsiaalne positsioon, kehvemad palgad ja suurem töötuse määr, siis me planeerime mh ka tegevusi, mis toetavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste konkurentsivõime tugevdamist ning sotsiaalmajanduslike lõhede vähendamist. Toetatava tegevuse tulemusena on eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate konkurentsivõime tööturul toimetulekuks paranenud.

Tagatud on teavitus tegevustes osalemiseks erinevates keeltes. Tegevustega seotud teavitustegevustes arvestatakse eri keele ja kultuuri eripäradega ning sellega, et kultuuri- ja komberuumi tutvustamisel oleks tagatud mitmekesine ja kaasaegne lähenemine. Lisaks vajadusel analüüsitakse ja vaadatakse eelnevate aastate kogemusi, kes on enim sarnastes tegevustes osalenud ning kas joonistub välja konkreetne osalejate või mitteosalejate sihtrühm ning sellest tulenevalt korrigeeritakse ja täiendatakse vastavalt vajadusele tegevuste sisu.

Puutumus olemas

b) sooline võrdõiguslikkus

Soolise võrdõiguslik kuse indeks

Tegevus ei mõjuta soolist võrdõiguslikkust.

c) ligipääsetavus Ligipääsetav use mõõdik

Kõigile tegevustes osalejatele, sealhulgas liikumispuudega inimestele on tagatud ligipääsetavus.

Regionaalareng (CPR artikkel 9 ja 73)

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

a) Regionaalne tasakaalustatus (piirkondlike lõhede vähenemine ja teenuste ühtlasem kättesaadavus)

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Seost ei leitud. Seost ei leitud Puutumus puudub.

b) KOVide haldus- ja arendusvõimekus ning autonoomia

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Seost ei leitud. Seost ei leitud

Kliima (CPR artikkel 9 ja 73) ja keskkonnahoid

a) Kliimamuutuste leevendamine b) Kliimamuutustega kohanemine c) Keskkonnahoid

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on keelelise hariduse areng ja seeläbi tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Seost ei leitud Puutumus puudub.

Eesti keele õpet toetavad

Võrdsed võimalused (CPR artikkel 9 ja 73)

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

tegevused ning kodanikuõpe

a)Võrdsed võimalused

Hoolivuse ja koostöömee lsuse mõõdik.

Mitmes piirkonnas (sh Harju- ja Ida-Virumaal) on probleemiks vähene eestikeelne suhtluskeskkond. Puudulik eesti keele oskus on üks peamisi põhjuseid, miks teisest rahvusest inimesed ei osale aktiivselt ühiskondlikus ja poliitilises elus, ei saa osa eestikeelsest inforuumist, samuti on nende usaldus riigi institutsioonide vastu väiksem kui eestlastel. Kavandatud meetmed aitavad suurendada eesti keele oskajate arvu ja parandada eesti keelest erineva emakeelega inimeste riigikeele oskust. Toetatava tegevuse tulemusena on keeleõpet toetavad tegevused läbinute eesti keele oskus ja konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks paranenud. Kodanikuõppe läbinute usaldus riigiinstitutsioonide vastu on suurenenud.

Täiskasvanute eesti keele õppe hea tava kohaselt väärtustame õpiprotsessis õppijate endi identiteeti, kuulame õppijate lugusid nende emakeelest ja kultuurist ning muudame nii õpiprotsessi rikkamaks, kultuuri- ja komberuumi tutvustamine oleks mitmekesine, kaasaegne lähenemine.

Puutumus olemas.

b) sooline võrdõiguslikkus

Soolise võrdõiguslik kuse indeks

Tegevus ei mõjuta soolist võrdõiguslikkust. Tegevuste planeerimisel ja rakendamise käigus analüüsitakse, kas mõni sugu on osalejate hulgas alaesindatud võrreldes kogu sihtrühmaga ning võimalusel mõeldakse lahenduste peale

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

alaesindatud soo paremaks kaasamiseks.

c) ligipääsetavus Ligipääsetav use mõõdik

Vajadusel tagatakse tegevustes osalejatele ligipääsetavus liikumis-, kuulmis-, nägemispuude lõikes.

Regionaalareng (CPR artikkel 9 ja 73)

a) Regionaalne tasakaalustatus (piirkondlike lõhede vähenemine ja teenuste ühtlasem kättesaadavus)

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Keeleõpet toetavad tegevused mõjutavad ka teatud määral regionaalset arengut. Piirkonniti varieerub Eesti elanikkonna eesti ja vene keele oskus märkimisväärselt. Eesti keele oskuse määr on ülejäänud piirkondadest madalam Ida-Virumaal (23%). Keeleõppe osalemise tulemusena on saavutatud kõrgem konkurentsivõime tööturul ja parem elukvaliteet. Laiemalt on keeleõpet toetavad eesmärk eesti keelest erinevat emakeelt rääkivate inimeste suurem teadlikkus Eesti kultuuriruumist ja selle kaudu Eesti ühiskonna sidususe suurendamine.

Mõju täpsemaks hindamiseks uuritakse sekkumise mõju nii eesti keele oskuse omandamisele ja eesti keele kasutuse aktiivsusele, kui ka keeleõpet toetavate tegevuste vastavust osalejate ootustele ja vajadustele, samuti seda kuivõrd keeleõpet toetavates tegevustes osalemine mõjutab toimetulekut olulistes lõimumisega seotud valdkondades. Keeleõpet toetavad tegevused on kättesaadavad nii online kui ka e-õppe vormis.

Puutumus olemas

b) KOVide haldus- ja arendusvõimekus ning autonoomia

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Seos puudub. Lahendus ei mõjuta KOV-de arendus-, teenuste osutamise ja finantsvõimekust.

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

Kliima (CPR artikkel 9 ja 73) ja keskkonnahoid

a) Kliimamuutuste leevendamine b) Kliimamuutustega kohanemine c) Keskkonnahoid

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on keelelise hariduse areng ja seeläbi tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Puutumust puudub.

Avalikkuse

teavitamine rände-,

lõimumis-, sh kohanemistee

madel

Võrdsed võimalused (CPR artikkel 9 ja 73)

a)Võrdsed võimalused

Hoolivuse ja koostöömee lsuse mõõdik.

Lahendus mõjutab otseselt võrdsete võimaluste edendamist ning võrdset kohtlemist. Meetme abil suurenevad eesti keelt mittevaldavate inimeste võimalused saada riigiinfot (ehk teavet riiklike asutuste poolt pakutavate teenuste kohta; käitumisjuhised ning ohutusteave kriisiolukordades tegutsemiseks; info EV toimimise aluspõhimõtete ning riigivalitsemise kohta; EV ametlikud

Ristmeediaprogrammide ning reklaamkampaaniate mõju ühiskonna liikmete hoiakutele vähemusrühmade suhtes uuritakse kaks korda perioodi jooksul ehk vajadusel saab korrigeerida tegevusi perioodi keskel eesmärgi saavutamiseks.

Puutumus olemas.

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

seisukohad rahvusvahelisel tasandil toimuva kohta vene ja inglise keeles). Selleks võimestatakse riigiasutusi looma riigiinfot vene ja inglise keeles, toetatakse avalike ja erakanaleid edastama ning looma sisu vene ja inglise keeles.

b)sooline võrdõiguslikkus

Soolise võrdõiguslik kuse indeks

Lahendus puudutab soolist võrdõiguslikkust. Tegevustena on planeeritud avalikkusele suunatud artiklikte sarjad, raadio- ning telesaated, ristmeedia kampaaniad ning sotsiaalreklaamkampaaniad positiivsete lõimumis- ja kohanemishoiakute kujundamiseks, mille kaudu saab edastada soolist võrdõiguslikkust edendavad sõnumid ning vähendada soostereotüüpe ühiskonnas. Loodatavates turundussõnumites, esitlustes, trükistes, reklaami- ja pildimaterjalis välditakse soostereotüüpseid väiteid ja kuvandeid ja diskrimineerivaid hoiakuid erinevast soost inimeste suhtes.

Ühe tegevusena luuakse Statistikaameti veebis rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisalased juhtimislauad, kus statistikat kuvatakse ka soopõhiselt. Kvaliteetseid soopõhiseid andmeid saab kasutada sootundlikumate otsuste tegemiseks ja poliitika kujundamiseks selles valdkonnas.

c) ligipääsetavus Ligipääsetav use mõõdik

Koolituste korraldamisel tagatakse ligipääs liikumis-, kuulmis-, ning nägemispuudega inimestele.

Lihtsas keeles uudiste tootmise toetamine aitab tõsta erinevate sihtrühmade s.h. intellektipuudega

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

Ühe tegevusena on planeeritud lihtsas keeles uudiste tootmise toetamine, mida saavad tarbida ka intellektipuudega inimesed. Telesaadete tootmisel tagatakse, et nad oleksid varustatud subtiitritega.

inimeste informeeritust Eestis toimuvast ning riigi poolt pakutavatest teenustest.

Regionaalareng (CPR artikkel 9 ja 73)

a) Regionaalne tasakaalustatus (piirkondlike lõhede vähenemine ja teenuste ühtlasem kättesaadavus)

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Tegevus puudutab eri piirkondi erineval moel. Mõju Ida-Virumaa ning Harjumaa maakondadele on suurem, sest nendes piirkondades elab rohkem eesti keelt mitte- rääkivaid inimesi.

Erilisse fookusesse võetakse kommunikatsioonitegevused Ida- Virumaa suunal, kus elab kõige rohkem venekeelseid inimesi madala eesti keele oskusega ning kelle usaldus riigiinstitutsioonide vastu on madal.

Puutumus olemas.

b) KOVide haldus- ja arendusvõimeku s ning autonoomia

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Mõju on kaudne. Inimeste parem informeeritus teenustest võib põhjustada suurema nõudluse ning töökoormuse kasvu.

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

Kliima (CPR artikkel 9 ja 73) ja keskkonnahoid

Puutumus puudub.

a) Kliimamuutuste leevendamine b) Kliimamuutusteg a kohanemine c) Keskkonnahoid

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

1

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn nr

Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas

kohanemist toetatavate tegevuste

elluviimiseks toetuse andmise tingimused

1 Reguleerimis- ja kohaldamisala

1.1 Toetuse andmise tingimuste käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

(edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel

kinnitatud meetmete nimekirjaga.

1.2 TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1

nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h)

„Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineeri-

miskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate

rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027

meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist

toetav Eesti“ rakenduskavaga kooskõlas olevate sekkumiste nr 21.4.7.51

„Kohanemisprogrammi1 „Settle in Estonia“ pakkumine“, 21.4.7.52 „Andmevahetus-

lahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“, 21.4.7.53 „Eri

keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet

toetavad tegevused“, 21.4.7.54 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“,

21.4.7.55 „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“

(edaspidi toetatavad tegevused) raames.

1.3 Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu otsuse „Eesti riigi pikaajaline

arengustrateegia „Eesti 2035“2 heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev

inimene“ alasihti „Tegus inimene“, valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“3

alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus

ühiskond“ programmi „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme

„Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas

kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine“ teenustesse „Ühine, arusaadav ja

usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum“, „Uuendusliku ja vastutustundliku

tööturu toetamine“ ja „Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme

suurendamine“.

1.4 TAT-iga reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia programmi

„Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas

kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika

kujundamine ja rakendamine“ elluviimist.

1.5 Toetuse andmise eesmärk on luua eeldused tagasipöördujatele, uussisserändajatele ning

eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele Eesti ühiskonnas lõimumiseks, sealhulgas

kohanemiseks.

1.6 Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa

1 Siseministri 13. augusti 2014. a määrus nr 34 „Kohanemisprogramm“. 2 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia). 3 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://www.kul.ee/siduseesti2030).

2

Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

1.7 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses.

1.8 Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja

arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevuste panust

regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „Eesti 2035“ näitajaga „Tööjõus

osalemise määr 15–74 a“, panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga

„Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga

„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga

„Ligipääsetavuse näitaja“.

1.9 Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate

tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-le 7.

1.10 Rakendusüksus ja rakendusasutus.

1.10.1 Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi

rakendusasutus).

1.10.2 Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi

rakendusüksus).

2 Terminid

2.1 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:

2.1.1 välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel;

2.1.2 Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa

Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;

2.1.3 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus

Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.

2.2 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimene on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel viibiv

isik, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, on määratlemata või muu

riigi kodakondsusega.

2.3 Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt

naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti

rahvastikuregistris.

3 Toetatavad tegevused ja nende elluviimise aeg, elluviija, partner ja sihtrühm

3.1 Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine.

3.1.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija).

3.1.2 Toetatava tegevuse eesmärk on uussisserändajate rändeprotsessi ja kohanemise

toetamine, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu,

töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel ning soodustades neil eesti keele oskuse

omandamist.

3.1.3 Toetatava tegevuse tulemusena on kohanemisprogramm „Settle in Estonia“ edasi

arendatud ja rakendatud ning programmi koolituse(d) läbinud uussisserändajate

3

iseseisev toimetulek on paranenud.

3.1.4 „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine“ alategevused.

3.1.4.1 Kohanemist toetavate videomaterjalide väljatöötamine.

3.1.4.2 Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ eesti keele õppe B1-taseme õppematerjalide

ning teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja e-õppematerjalide

väljatöötamine.

3.1.4.3 Kohanemiskoolituste, sealhulgas videokoolituste ning eesti keele õppe pakkumine ja

teavitustegevuste korraldamine.

3.1.4.4 Koolitus- ja metoodiliste materjalide vahehindamine ja uuendamine, uute materjalide

koostamine.

3.1.4.5 Koolitus- ja metoodiliste materjalide lõpphindamine ning materjalide muutmine.

3.1.5 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–30.06.2029.

3.1.6 Toetatava tegevuse sihtrühm on uussisserändajad.

3.2 Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine.

3.2.1 Toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium (edaspidi elluviija).

3.2.1.1 Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse

osakond.

3.2.2 Partner on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT).

3.2.3 Toetatava tegevuse eesmärk on andmevahetuslahenduse arendamine ja rakendamine.

3.2.4 Toetatava tegevuse tulemusena on edasi arendatud ja rakendatud

andmevahetuslahendus, sealhulgas infoplatvorm ning Eestisse elama asunud

uussisserändajad on automaatselt suunatud osalema kohanemisprogrammis „Settle in

Estonia“. Lisaks on edasi arendatud vajaduspõhine infoplatvorm nii uussisserändajatele

kui ka kohanemisprogrammi sidusrühmale.

3.2.5 „Andmevahetuslahenduse, sealhulgas infoplatvormi edasiarendus ja rakendamine“

alategevused.

3.2.5.1 Andmevahetuslahenduse edasiarendamine. Edasiarenduste käigus tehakse

andmevahetuslahenduse rakendamiseks vajalikud arendused. Muu hulgas luuakse

koolitusmoodulisse infotehnoloogiline lahendus, mis tagab B1-taseme eesti keele

õppe kursuse korraldamise valmisoleku ning videomaterjalide haldamise võimekuse.

3.2.5.1.1 Elluviija tellib partnerilt arendustöid lähtudes kohanemisprogrammi „Settle in

Estonia“ pakkujate ja sihtrühma vajadustest.

3.2.5.1.2 Partner tagab andmevahetuslahenduse rakendamiseks vajalikud arendused.

3.2.6 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029.

3.2.7 Toetatava tegevuse sihtrühm on uussisserändajad.

3.3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet

toetavad tegevused.

3.3.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija).

3.3.2 Toetatava tegevuse eesmärk on tagasipöördujate, uussisserändajate ning eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste eestikeelses töökeskkonnas töötamise valmisoleku ja

toimetuleku suurendamine ning nende värbamise toetamine riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutustesse ning nende hallatavatesse asutustesse.

3.3.3 Toetatava tegevuse tulemusena on eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste,

uussisserändajate ning tagasipöördujate konkurentsivõime tööturul toimetulekuks

paranenud.

3.3.4 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul

4

konkurentsivõimet toetavad tegevused“ alategevused.

3.3.4.1 Tööjõulähetusprogrammi pakkumine keeleõppe eesmärgil.

3.3.4.2 Praktikaprogrammi pakkumine avalikus sektoris eri keele- ja kultuuritaustaga

tudengitele, sealhulgas infopäevade ja koolituste korraldamine tudengitele avaliku

sektori tutvustamiseks ja praktikaootuste kujundamiseks.

3.3.4.3 Õppereiside korraldamine Eesti piires ning teistesse Euroopa Liidu riikidesse, et

tutvuda parimate tööturu meetmetega, mis suurendavad eri keele- ja kultuuritaustaga

inimeste konkurentsivõimet tööturul.

3.3.5 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029.

3.3.6 Toetatava tegevuse sihtrühmad.

3.3.6.1 Tööjõulähetusprogrammis: eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad.

3.3.6.2 Praktikaprogrammis: eri keele- ja kultuuritaustaga, uussisserändajatest ning

tagasipöördujatest tudengid.

3.4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe.

3.4.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija).

3.4.2 Toetatava tegevuse eesmärk on eesti keele oskuse, Eesti riigi ja eesti kultuuriruumiga

sideme suurendamine.

3.4.3 Toetatava tegevuse tulemusena on keeleõpet toetavad tegevused, läbinute eesti keele

oskus ja konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks paranenud. Kodanikuõppe

läbinute usaldus riigiinstitutsioonide vastu on suurenenud.

3.4.4 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevused.

3.4.4.1 Keeleõppe omandamisele suunatud keele praktiseerimise keskkonna ja selle toetavate

lahenduste arendamine ja pakkumine.

3.4.4.2 Vabatahtlikke kaasavate ning keeleõpet toetavate tegevuste arendamine ja pakkumine,

sealhulgas keelesõbra programmi laiendamine. Selleks juhendi ja muude toetavate

materjalide loomine ning nõustamissüsteemi käivitamine programmis osalevatele

üksikisikutele ja organisatsioonidele.

3.4.4.3 Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja

spordiasutustes.

3.4.4.4 Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning

praktiseerimiseks.

3.4.4.5 Täiskasvanute koostöö- ja keelelaagrite käivitamine jm keeleõpet ja eesti keele

kasutamist toetavad tegevused.

3.4.4.6 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele riigikaitse- ja kodanikuõppe pakkumine, et

tõsta nende teadlikkust Eesti riigist ja Euroopa Liidust.

3.4.4.6.1 Eesti kodakondsuse taotlemist toetavate lahenduste arendamine, sealhulgas

materjalide loomine, nende levitamine ja väljatöötamine teadmiste omandamiseks

kodanikuks olemisest.

3.4.4.6.2 Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste korraldamine eri keele-

ja kultuuritaustaga inimestele.

3.4.4.6.3 Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koolituste korraldamine

noorteorganisatsioonide ja -ühenduste juhtidele ning aktivistidele.

3.4.5 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029.

3.4.6 Toetatava tegevuse sihtrühmad on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed,

uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud.

3.5 Avalikkuse teavitamine rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel.

3.5.1 Toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium (edaspidi elluviija).

3.5.1.1 Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse

5

osakond.

3.5.2 Partnerid on Riigikantselei ja Statistikaamet.

3.5.3 Toetatava tegevuse eesmärk on Eesti elanike informeerimine rände- ja lõimumis-,

sealhulgas kohanemisvaldkonnast, inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest, ning Eesti

elanike lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate hoiakute kujundamine.

3.5.4 Toetatava tegevuse tulemusena on tagatud regulaarne, selge ja faktitäpne rände- ning

lõimumis-, sealhulgas kohanemisalane avalik kommunikatsioon ning riigiinfo

edastamine, mille tulemusena on suurenenud Eesti elanikkonna teadmised lõimumis-,

sealhulgas kohanemisvaldkonnast.

3.5.5 „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“

alategevused.

3.5.5.1 Eesti kultuurilist mitmekesisust tutvustavate tele- ja raadiosaadete,

ristmeediaprogrammide ning kirjutavas meedias ilmuvate artiklite sarja loomine.

3.5.5.2 Hoiakute kujundamiseks ja mõjutamiseks rände ja lõimumis-, sealhulgas

kohanemisteenuste kohta kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate loomine.

3.5.5.3 Eesti erameediakanalite toimetuste võimestamine vene- ja ingliskeelse sisu

arendamisel ning teadlikkuse tõstmine nendest kanalitest eri keele- ja kultuuritaustaga

inimeste hulgas.

3.5.5.4 Valitsusasutuste riigiinfo edastamise võimekuse tõstmine vene ja inglise keeles ning

avaliku sektori venekeelse kommunikatsioonivõrgustiku kujundamine.

3.5.5.4.1 Riigikantselei kujundab punktis 3.5.5.4 nimetatud alategevuse raames avaliku sektori

venekeelse kommunikatsioonivõrgustiku ning aitab kaasa riigiinfo edastamisele

vene ja inglise keeles.

3.5.5.5 Lihtsas eesti keeles uudiste tootmise ja edastamise võimekuse loomine.

3.5.5.6 Vene- ja ingliskeelse kvaliteetse sisu tagamiseks ajakirjanikele, ajakirjandust ja/või

kommunikatsiooni õppivatele tudengitele koolituse pakkumine.

3.5.5.7 Laiemale avalikkusele rände ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuste

tutvustamine.

3.5.5.8 Avalikkusele ja poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaua loomine Statistikameti

veebis rände- ja lõimumis- sealhulgas kohanemisalase kommunikatsiooni

parandamiseks.

3.5.5.8.1 Statistikaamet töötab punktis 3.5.5.8 nimetatud alategevuse raames välja

avalikkusele mõeldud veebipõhise tööriistakasti rände- ja lõimumis-, sealhulgas

kohanemisalase kommunikatsiooni tõhustamiseks.

3.5.5.9 Ristmeediaprogrammide ning kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate

tulemuslikkuse ja mõju hindamine.

3.5.6 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029.

3.5.7 Toetatava tegevuse sihtrühmad on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed,

uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud.

4 Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad

4.1 Toetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad.

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahesihttase

(2024) Sihttase

(2029) Selgitav teave

Toetatav tegevus 3.1 – Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine

Meetmete

nimekirja

näitaja

Välju

nd-

näitaja

Kohanemis-

programmis

osalejate arv.

0 Ei kohaldu 5117 24 597 Näitajaga mõõdetakse

kohanemisprogrammi

„Settle in Estonia“

6

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahesihttase

(2024) Sihttase

(2029) Selgitav teave

Mõõtühik:

osaluskord

osalejate koolituskordi

kumulatiivselt.

Saavutustasemesse

raporteeritakse:

a) ühepäevase

koolituse puhul peab

olema isiku osalemine

koolitusel tõendatud

kirjalikult

taasesitatavas vormis;

b) keeleõppe koolitusel

peab olema kirjalikult

taasesitatavas vormis

tõendatud koolitatava

osalemine vähemalt

60% ulatuses õppest.

Allikas: elluviija

aruanded

TAT

spetsiifili-

sed

näitajad

Välju

nd-

näitaja

Settle in Estonia

portaali

registreeritud

külastajate arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 5117 24 597 Näitaja sisuks on

koolitustele

registreerunud

abikõlblike

uussisserändajate arv.

Allikas: elluviija

aruanded

Tulem

us-

näitaja

Kohanemis-

programmi

koolituse(d)

läbinud

uussisserända-

jate osakaal, kes

hindavad, et

nende

konkurentsi-

võime

ühiskonnas

toimetulekuks

on paranenud.

Mõõtühik:

protsent

0 2023 Ei kohaldu 90% Näitajaga mõõdetakse

jooksvalt

uussisserändajate

enesehinnangulist

teadmiste paranemist,

mis on iseseisva

toimetuleku eelduseks.

Allikas: elluviija

aruanded

Toetatav tegevus 3.2 – Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja

rakendamine

Meetmete

nimekirja

näitaja

Välju

nd-

näitaja

Kohanemis-

programmi

suunatud

välismaalaste

arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 14 000 49 000 Näitajaga loetakse

kokku

andmevahetuslahen-

duse kaudu esimest

korda

kohanemisprogrammi

„Settle in Estonia“

suunatud Euroopa

Liidu ja kolmandate

riikide kodanikke.

Allikas: elluviija

aruanded

7

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahesihttase

(2024) Sihttase

(2029) Selgitav teave

TAT

spetsiifili-

ne näitaja

Välju

nd-

näitaja

Toimivate

andmevahetus-

lahenduste arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 1 1 Näitajaga mõõdetakse

töötavat

andmevahetuslahen-

dust, mida loetakse

kokku tervikuna.

Allikas: elluviija

aruanded

Toetatav tegevus 3.3 – Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul

konkurentsivõimet toetavad tegevused

Meetmete

nimekirja

näitaja

Välju

nd-

näitaja

Tööjõulähetus-

programmis

osalejate arv.

Mõõtühik:

osaleja

0 Ei kohaldu 260 1200 Näitajaga mõõdetakse

tööjõulähetustes

osalemist isiku põhjal,

sh võimaldatakse ühele

inimesele programmis

täismahus osaleda üks

kord. Allikas: elluviija

aruanded

TAT

spetsiifili-

sed

näitajad

Välju

nd-

näitaja

Praktikakohta-

de arv avalikus

sektoris.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 50 350 Näitajaga mõõdetakse

praktikal osalemist

isiku põhjal, sh

võimaldatakse ühele

inimesele programmis

täismahus osaleda üks

kord.

Allikas: elluviija

aruanded

Välju

nd-

näitaja

Ajakohastatud

tööjõulähetus-

programmide

arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 1 1 Näitajaga mõõdetakse

ajakohastatud

tööjõulähetuste

programmide arvu.

Allikas: elluviija

aruanded

Tulem

us-

näitaja

Tööjõulähetus-

programmi

läbinute arv.

Mõõtühik:

osaleja

0 Ei kohaldu 100 840 Näitajaga mõõdetakse

tööjõulähetuse ühe

täisprogrammi läbimist

isiku põhjal, sh

võimaldatakse ühele

inimesele programmis

täismahus osaleda üks

kord.

Allikas: elluviija

aruanded

Tulem

us-

näitaja

Tööjõulähetus-

programmi

läbinute

hinnang

konkurentsi-

võime

paranemisele

ühiskonnas.

Mõõtühik:

protsent

0 2023 Ei kohaldu 90% Näitajaga mõõdetakse

tööjõulähetuse läbinute

tagasisidena esitatud

hinnangut programmis

osaleja

konkurentsivõime

paranemise kohta

ühiskonnas.

Allikas: elluviija

aruanded

8

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahesihttase

(2024) Sihttase

(2029) Selgitav teave

Toetatav tegevus 3.4 – Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe

Meetmete

nimekirja

näitajad

Välju

nd-

näitaja

Lõimumisvald-

konna keeleõpet

toetavates

tegevustes

osalejate arv.

Mõõtühik:

osaluskord

0 Ei kohaldu 1000 6200 Rakenduskava

väljundnäitaja.

Näitajaga mõõdetakse

lõimumisvaldkonna

keeleõpet toetavates

tegevustes osalejate

osaluskordi

kumulatiivselt.

Saavutustasemesse

raporteeritakse:

nii ühepäevase

keeleõpet toetava

tegevuse kui ka

koolituse, mille kestus

on rohkem kui üks

päev, puhul peab olema

isiku osalemine

koolitusel tõendatud

kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis

kuni 75% ulatuses

õppest.

Allikas: elluviija

aruanded

Tulem

us-

näitaja

Lõimumisvaldk

onna keeleõpet

toetavate

tegevuste

läbinute arv.

Mõõtühik:

osaluskord

0 2020 Ei kohaldu 4960 Rakenduskava

tulemusnäitaja.

Näitajaga mõõdetakse

lõimumisvaldkonna

keeleõpet toetavad

tegevused läbinud

osalejate osaluskordi

kumulatiivselt.

Läbinuks loetakse

osalejat, kes on võtnud

programmist osa

vähemalt 75% ulatuses,

osaluskordade

koguarvuks

arvestatakse

osaluskordi

väljundnäitajast

„Lõimumisvaldkonna

keeleõpet toetavates

tegevustes osalejate

arv“.

Allikas: elluviija

aruanded

TAT

spetsiifili-

sed

näitajad

Välju

nd-

näitaja

Riigikaitse ja

kodanikuhari-

duse teemalistes

koostöötegevus

tes osalejate

arv.

0 Ei kohaldu 300 1000 Näitajaga mõõdetakse

riigikaitse ja

kodanikuhariduse

teemalistes

koostöötegevustes

osalejate arvu.

9

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahesihttase

(2024) Sihttase

(2029) Selgitav teave

Mõõtühik:

osaleja

Allikas: elluviija

aruanded

Tulem

us-

näitaja

Koolituse(d)

läbinute

hinnang eesti

keele oskuse ja

konkurentsivõi

me

paranemisele

ühiskonnas.

Mõõtühik:

protsent

0 2023 Ei kohaldu 75% Näitajaga mõõdetakse

osalejate rahulolu enda

eesti keele oskuse ja

konkurentsivõime

paranemisega

ühiskonnas.

Allikas: elluviija

aruanded

Toetatav tegevus 3.5 – Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas

kohanemisteemadel Meetmete

nimekirja

näitaja

Välju

nd-

näitaja

Sotsiaalreklaam

kampaaniate ja

ristmeediaprog-

rammide arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 2 6 Näitajaga sisuks on

korraldatavad

sotsiaalreklaamkam-

paaniad ning

ristmeediaprogrammid.

Allikas: elluviija

aruanded

TAT

spetsiifili-

ne näitaja

Tulem

us-

näitaja

Eesti elanike

valmisolek

toetada teistest

riikidest

Eestisse elama

tulnud inimeste

kohanemist

eluga Eestis.

Mõõtühik:

protsent

59% 2022 Ei kohaldu 60% Näitajaga mõõdetakse,

kui paljud Eesti

elanikest on enda sõnul

valmis aitama

sisserändajatel Eesti

eluga kohaneda.

Allikas: elluviija

aruanded

5 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood

5.1 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023–31.10.2029.

6 Toetatavate tegevuste eelarve

Jrk

nr

Toetatava tegevuse nimetus ja finantsallikate

vaheline jaotus

Summa (eurodes) Osakaal

1 Kohanemisprogramm „Settle in Estonia“

pakkumine

15 500 000,00 100,00%

1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 10 850 000,00 70,00%

1.2 Riiklik kaasfinantseering 4 650 000,00 30,00%

1.3 Omafinantseering 0 0%

2 Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplat-

vormi) edasiarendus ja rakendamine

1 100 000,00 100,00%

2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 770 000,00 70,00%

2.2 Riiklik kaasfinantseering 330 000,00 30,00%

10

2.3 Omafinantseering 0 0%

3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning

tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet

toetavad tegevused

5 780 000,00 100,00%

3.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 046 000,00 70,00%

3.2 Riiklik kaasfinantseering 1 734 000,00 30,00%

3.3 Omafinantseering 0 0%

4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ning

kodanikuõpe

8 250 000,00

100,00%

4.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 5 775 000,00 70,00%

4.2 Riiklik kaasfinantseering 2 475 000,00 30,00%

4.3 Omafinantseering 0 0%

5 Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-,

sealhulgas kohanemisteemadel

8 588 000,00

100,00%

5.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 6 011 600,00 70,00%

5.2 Riiklik kaasfinantseering 2 576 400,00 30,00%

5.3 Omafinantseering 0 0%

7 Kulude abikõlblikkus

7.1 Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse ÜM-i §-st 15 ja TAT-is sätestatud

tingimustest.

7.2 Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

7.2.1 Kaudsed kulud on ÜM-i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM-i § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud.

7.2.1.1 Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatava

tegevuse otsestest kuludest.

7.2.2 Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele tegelike kulude alusel.

7.3 Lisaks ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ning punktis 7.2.1

nimetatud kaudsetele kuludele on abikõlblikud järgmised kulud:

7.3.1 kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) §-s 2 sätestatud kohustuste täitmisega;

7.3.2 kommunikatsioonitegevuste kulu;

7.3.3 uuringute, analüüside ja hindamiste tellimise ja läbiviimise kulu;

7.3.4 koolituste, seminaride ja konverentside korraldamise kulu;

7.3.5 osalejate majutus-, transpordi ja toitlustuskulu ning õppevahendite ja materjalide

soetamise kulu punktides 3.1, 3.3, 3.4 ja 3.5 nimetatud toetatavate tegevuste puhul;

7.3.6 otsesele personalile lähetus-, majutus- ja transpordikulu;

7.3.7 mootorsõiduki kasutamise kulu õigusaktides kehtestatud tingimustel maksustamisele

mittekuuluva piirmäära ulatuses;

7.3.8 õppereisi kulu Euroopa Liidu riikidesse ja Eesti piires punktis 3.3 nimetatud toetatava

tegevuse puhul;

7.3.9 tõlkekulu;

7.3.10 õppe- ja infomaterjalide väljatöötamise kulu, sealhulgas litsentsi- ja autoritasu

punktides 3.1, 3.3, 3.4 ja 3.5 nimetatud toetatavate tegevuste puhul;

7.3.11 infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, testimise, haldamise ja majutamise

kulu ning litsentsitasu kulu punktis 3.2 nimetatud toetatava tegevuse puhul;

7.3.12 tööjõulähetuste ja praktikaprogrammi kavandamise, rakendamise ja hindamise kulu

11

punktis 3.3 nimetatud toetatava tegevuse puhul;

7.3.13 teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu punktis 3.3 nimetatud toetatava tegevuse puhul;

7.3.14 praktikaprogrammi tandemõppesse kaasatud tudengite osalemisega seotud kulud

punktis 3.3 nimetatud toetatava tegevuse puhul;

7.4 Lisaks ÜM-i §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud:

7.4.1 liiklusvahendi ostmise kulu;

7.4.2 esinduskulu ja kingitused;

7.4.3 täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute

koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega;

7.4.4 tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt

tasutav maks;

7.4.5 kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud;

8 Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1 Toetus makstakse tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Ühtse määra

alusel kaudseid kulusid makstakse ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt. Toetuse maksmise

üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26.

8.2 Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud

ÜM-i §-des 24, 25 ja 33.

8.3 Punktides 3.1.1. 3.3.1 ja 3.4.1 nimetatud elluviijal on õigus taotleda ja rakendusüksusel

on õigus teha ettemakseid ÜSS-i § 14 ja ÜM-i § 30 kohaselt.

8.4 Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud

maksetaotluse alusel.

8.5 Maksetaotlusi võib elluviija esitada punktis 9.3.3 nimetatud maksete prognoosi alusel

mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.

8.6 Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama

rakendusüksusele:

8.6.1 väljavõtte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et otsesed

kulud (nii abikõlblikud kui ka abikõlbmatud) on selgelt eristatavad elluviija teistest

kuludest;

8.6.2 koopia elluviija hankekorrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav;

8.6.3 allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituse koopia.

8.7 Punktis 8.6.1 ja 8.6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on nimetatud

dokumendid esitanud ja neid ei ole muudetud. Elluviija esitab rakendusüksusele

sellekohase kirjaliku kinnituse.

8.8 TAT-i punktis 7.2.1.1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse vastavalt tegelikele

otsestele kuludele.

8.8.1 Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega

kontrollita.

8.9 Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid

rakendusüksusele kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega.

8.10 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevuse elluviimise

lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui

rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud.

9 Elluviija kohustused

9.1 Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale

sätestatud kohustused.

9.2 Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on

vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatava

12

tegevuse ellu punktis 9.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava

kohaselt.

9.3 Lisaks ÜM-i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud:

9.3.1 esitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva

aasta tegevuskava (lisa 1) ja eelarve (lisa 2). Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab

elluviija kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist. Kinnitatud tegevuskava ja

eelarve edastab rakendusüksusele rakendusasutus;

9.3.1.1 kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses,

kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea;

9.3.1.2 punkti 9.3.1.1 kohaselt muudetud eelarve esitab elluviija rakendusasutusele

teadmiseks koos rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul

rakendusüksuse kooskõlastuse saamisest;

9.3.2 taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve

muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 9.3.1.1 sätestatud mahust

suuremad. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus;

9.3.3 esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul

pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete

prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas;

9.3.3.1 esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb esitatud

prognoosist rohkem kui 25% võrra;

9.3.4 esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud

eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest

rakendusüksuse poolt;

9.3.5 esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva

jooksul vastava päringu saamisest arvates;

9.3.6 teavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevusele on

taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.7 tagama toetatavate tegevuste partneritega partnerluslepingu sõlmimise, milles

kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused tegevuste elluviimisel;

9.3.8 koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks;

9.3.9 koguma ja töötlema nõutavaid andmeid alategevustes 3.1.4.3, 3.3.4.1, 3.3.4.2 ja 3.4.4.1

osalenud isikute kohta ÜSS-i § 19 lõike 3 alusel ja kooskõlas isikuandmete kaitse

seadusega, kui tegevustes osaleja tegevuste maht ühe projekti raames ületab

32 akadeemilist kontakttundi, ning tagama osalejate korrektsete andmete olemasolu

registris iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala viimase

tööpäeva lõpuks;

9.3.10 tagama toetatavates tegevustes 3.1, 3.4 ja 3.5 sihtrühmale suunatud sündmustele

ligipääsetavuse füüsilises ja virtuaalses keskkonnas;

9.3.11 täitma teavitamisega seotud kohustusi teavitusmääruse alusel;

9.3.12 viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.12.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast;

9.3.12.2 TAT-i muutmise vajalikkusest;

9.3.12.3 toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

tulemuse saavutamist.

9.4 Punktis 3.1 nimetatud toetatava tegevuse elluviija peab korraldama teavitusürituse

teavitusmääruse § 2 lõigete 3 ja 4 alusel.

9.5 Iga toetatav tegevus on struktuuritoetuse registris eraldi projekt ning toetatava tegevuse

13

nimetus tuleb teavitusmääruse nõuete kohaselt avalikustada.

10 Partnerite kohustused

10.1 Partnerid peavad täitma ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

10.2 Lisaks ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama

elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele

ligipääsetavuse.

11 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord

11.1 Toetuse kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi

koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava

tegevuse elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia

„Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse

põhimõtetesse.

11.2 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil vahearuande koos eelarve

täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta

20. jaanuariks, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini.

11.3 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil lõpparuande koos eelarve

täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva

jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates.

11.4 Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

11.5 Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande

vormikohasust ja nõuetekohast täidetust.

11.5.1 Juhul, kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande.

11.5.2 Juhul, kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja

edastab selle viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui

rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme

tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11.6 Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümne tööpäeva

nende kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus

vahearuande viie tööpäeva jooksul.

11.7 Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste

kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks.

11.8 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus

sellest rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 11.7 kohaselt.

11.9 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus

lõpparuande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva

jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12 TAT-i muutmine

12.1 Kui ilmneb vajadus toetatavat tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid

asjaolusid, mis mõjutavad toetatava tegevuse elluviimist, esitab elluviija

rakendusasutusele TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12.2 Rakendusasutus vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse

kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise

kohta pärast punktis 12.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist.

12.3 Puuduste esinemisel annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

14

Taotluse menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

12.4 Rakendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele

seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid.

Rakendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja,

mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest.

12.5 Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib

muutmise taotluse esitada vaid rakendusüksuse nõusolekul.

12.6 Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest

objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse

edukaks elluviimiseks või tulemuse saavutamiseks. Selleks esitab rakendusüksus

rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. Rakendusasutus

vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul muutmise taotluse saamisest arvates ja teeb

otsuse TAT-i muutmise või algatamata jätmise kohta.

12.7 Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest

rakendusüksust ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. Rakendusasutus algatab TAT-i

muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks

elluviimiseks või kui elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel

jätkata.

12.8 Rakendusasutusel on õigus teha toetatavate tegevuste vahel eelarvetõsteid. Toetuse

summat võib suurendada ÜM-i § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

12.9 Rakendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM-i § 48 lõigete 1–3 kohasele

kooskõlastamisele.

12.10 TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.3.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve

kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve

on kooskõlas TAT-is sätestatuga.

12.11 Rakendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele,

elluviijale, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile.

13 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1 Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS-i §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–36.

13.2 Toetus makstakse tagasi ÜSS-i §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt.

13.3 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM-i § 37 lõikega 6.

13.4 Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse

finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.

14 Vaiete lahendamine

14.1 Vaidemenetlus toimub ÜSS-i §-de 31 ja 32 kohaselt.

14.2 Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide

rakendusasutus.

14.3 Kui rakendusüksus ja elluviija on riigiasutused, lahendatakse vaidlused Vabariigi

Valitsuse seaduse § 101 kohaselt.

15 Rakendussätted

15.1 TAT-i rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023.

Lisa 1. Toetatava tegevuse tegevuskava vorm

Lisa 2. Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa vorm

Lisa 3. Seirearuande vorm

Lisa 4. Toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade lõikes vorm

15

Lisa 5. Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine

Lisa 6. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht

1

Kultuuriministri käskkirja „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist

toetatavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkirja eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4

(edaspidi ÜSS) alusel ja on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete

nimekirjaga.

Eelnõuga reguleeritakse ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) ning ühtekuulu-

vuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meetme

21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ rakenduskavaga kooskõlas olevate

sekkumiste nr 21.4.7.51 „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine“, 21.4.7.52

„Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“,

21.4.7.53 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul

konkurentsivõimet toetavad tegevused“, 21.4.7.54 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning

kodanikuõpe“, 21.4.7.55 „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas

kohanemisteemadel“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. Eelnõu reguleerib

Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia programmi „Lõimumis-, sealhulgas

kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse

„Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine“ elluviimist.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite

juht Kärt Kallion ([email protected], 628 2248) ja välisvahendite nõunik Margit Tilk

([email protected], 628 2358), kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg

([email protected], 628 2204), kultuurilise mitmekesisuse osakonna juhataja Olga Sõtnik

([email protected], 628 2359), sama osakonna nõunikud Mall Saul ([email protected],

628 2261), Kerli Zirk ([email protected], 5855 9350) ja Artjom Tepljuk

([email protected], 628 2266) ning juriidilise ekspertiisi tegi personali- ja

õigusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], 628 2224). Eelnõu ja

seletuskirja toimetas keeleliselt Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna

sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Euroopa Sotsiaalfond+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks

rakenduskava, mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet, ning mille on kinnitanud nii Vabariigi

Valitsus kui ka Euroopa Komisjon.

ÜSS-i § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas lõikega 4 koostab rakendusasutus rakenduskavas ja

meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse andmise

tingimused (edaspidi TAT). Eelnõuga määratakse toetatavate tegevuste

„Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine“, „Andmevahetuslahenduse,

sealhulgas infoplatvormi edasiarendus ja rakendamine“, „Eri keele- ja kultuuritaustaga

inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“, „Eesti keele

õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“, „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-,

sealhulgas kohanemisteemadel“ elluviija ja partnerid ning kirjeldatakse toetatavat tegevust,

2

selle eesmärki, tulemust, sihtrühma, ajakava, eelarvet ja näitajaid. Samuti kehtestab eelnõu

abikõlblikkuse perioodi, abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, toetuse maksmise,

finantskorrektsioonide tegemise ja aruandluse korra ning sätestab elluviija ja partnerite

kohustused ning muud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud tingimused. Eelnõu

koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste

konventsioonis sätestatuga. Toetatavatel tegevustel puutumust ja võimalikku riive ohtu ei

ole, elluviijad arvestavad põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis

toodud õigustega.

Eelnõus on 15 punkti ja kuus lisa.

1. punkt „Reguleerimis- ja kohaldamisala“;

2. punkt „Terminid“;

3. punkt „Toetatavad tegevused ja nende elluviimise aeg, elluviija, partner ja sihtrühm“;

4. punkt „Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad“;

5. punkt „Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood“;

6. punkt „Toetatavate tegevuste eelarve“;

7. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

9. punkt „Elluviija kohustused“;

10. punkt „Partnerite kohustused“;

11. punkt „Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord“;

12. punkt „Toetuse andmise tingimuste muutmine“;

13. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;

14. punkt „Vaiete lahendamine“;

15. punkt „Rakendussätted“.

Eesti areng sõltub demograafilistest alusprotsessidest (sündimusest, suremusest ja rändest),

ühiskonna ühtekuuluvustundest ja ühiskonna võimekusest tagada kõigile inimestele,

sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust taustast (sh elukoht, sugu, vanus, rahvus, erivajadus

jms) võimalused eneseteostuseks nii majanduslikus, ühiskondlikus kui ka kogukondlikus

ning kultuurielus. Rahvastikuregistri 01.01.2023 andmete kohaselt elab Eestis

1 368 216 inimest, kellest 1 131 022 on Eesti kodanikud. Määratlemata kodakondsusega

inimeste arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, on 64 080 (4,68% elanikest). Teiste

riikide kodanikke, kel on kehtiv elamisõigus või elamisluba, on 173 114 (arvukaimalt on

Venemaa Föderatsiooni kodanikke (82 528), järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud

(43 921)).

2023. aasta alguses olid Statistikaameti andmetel Eesti elanikkonnast 69,0% rahvuselt

eestlased, 23,7% venelased, 2,1% ukrainlased, 0,9% valgevenelased ning 0,6% soomlased.

Eestisse rändas 2021. aastal 19 524 inimest ja lahkus 12 481 inimest – saabujaid oli

kolmandiku võrra enam kui lahkujaid ning rändesaldo püsis kaheksandat aastat järjest

positiivne. Nii sisse- kui väljarändajate seas oli kõige enam Eesti kodanikke: vastavalt 7056

ja 6950.

Eesti integratsiooni monitooringu 2020. aasta lõpparuanne (edaspidi EIM 2020) tõi välja, et

lõimumisvaldkonna olulisteks väljakutseteks on regionaalsed lõhed ning keelekeskkondade

segregatsioon.1 Venekeelsed elanikud on koondunud Ida-Virumaale ja Harjumaale (eelkõige

Tallinnasse, Maardusse, Paldiskisse, Loksale), kus elatakse samades asulates, kuhu

1 Leetmaa, K. 2017. Elukoht kui lõimumise mõõdupuu: muutused keelekogukondade elukohtade eraldatuses. Eesti

Inimarenguaruanne 2016/2017. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu.

3

sisserändajana teise maailmasõja järgsel nõukogude võimu perioodil elama saabuti. Selline

olukord takistab ühiskonnas eri kogukondade sidususe ja vastastikuste kontaktide teket.2

Seetõttu on vaja tegeleda nii uussisserändajate kui ka vähelõimunute keeleliste ja

regionaalsete erinevustega.

Valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“3 lõimumisvaldkonna alaeesmärk on, et

Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad

Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist

kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed

võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele

inimestele. Seda alaeesmärki kannavad ja aitavad saavutada kõik eelnõus kirjeldatud

toetatavad tegevused. Need panustavad ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fondide

rakenduskava erieesmärki „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi,

diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras

olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ning meetme eesmärki „Eri keele- ja

kultuuritaustaga inimestele on tagatud võimalused aktiivseks osalemiseks Eesti

ühiskonnaelus, toetatud on rahvusvähemuskultuure ning soodustatud kogukondade vahelist

koostööd, loodud on ühine kultuuri- ja infoväli“.

Eesti ühiskonna võimekust tulla toime mitmekesisusega, edendada aktiivset kaasamist,

osalemist ja võrdseid võimalusi, parandada eri keele- ja kultuuritaustaga, sealhulgas

uussisserändajate ja tagasipöördujate tööalast konkurentsivõimet, toetatakse järgmiste

toetatavate tegevustega.

Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine

Sisseränne Eestisse on aasta-aastalt märkimisväärselt kasvanud – kui 2014. aastal sai

tähtajalise elamisloa või -õiguse 8499 inimest, sealhulgas 3617 kolmandate riikide

kodanikku, siis 2022. aastal üle kahe korra enam: 19 890 isikut, sealhulgas 10 118

kolmandate riikide kodanikku. Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainasse on 10.01.2023

seisuga Eestisse jäänud 65 752 sõjapõgenikku. Neist ajutise kaitse on saanud 42 117 inimest,

kellest 3162 on sellest hiljem loobunud. Lisaks ajutise kaitse saajatele on 2666 Ukraina

kodanikku taotlenud Eestis rahvusvahelist kaitset. Kuna 31% Eesti elanikkonnast on teisest

rahvusest (ülekaalukalt venekeelsed inimesed) on oht, et peamiselt idast saabunud

sisserändajad sulanduvad Eestis venekeelsesse kogukonda ning seeläbi kasvab ühiskonna

polariseeritus ja väheneb sidusus. Seetõttu on oluline pakkuda uussisserändajatele kohe

pärast saabumist kohanemiskoolitust ja algtasemel eesti keele õpet hõlmavat kvaliteetset

kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“. Kohanemisprogramm toetab ühiskondliku

sidususe säilimist ja vähendab riske, et uussisserändajad ei saa Eesti ühiskonnas edukalt

hakkama. Samuti aitab programm suurendada sisserändajate (pererändajate ja

rahvusvahelise kaitse saajate) aktiivset osalemist tööturul ning pakkuda hariduse saamiseks

vajalikku teavet ja vahendeid. Seda eriti välismaal sündinud lastele ja täiskasvanutele, kellel

on kooliealised lapsed. Kohanemisprogrammi abil saab uussisserändaja esmased teadmised

Eesti riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu korraldamise, töö ja ettevõtluse,

õppimise, teaduse ning pereeluga seotud teemadel. Programm võimaldab Eestisse hiljuti

elama asunud välismaalasel leida vajalikku teavet, edukalt osaleda tööturul, elukestvas õppes

ja kodanikuühiskonnas ning tutvuda eesti kultuuriruumiga. Kohanemisprogramm loob head

eeldused välismaalaste edasiseks lõimumiseks, aitab neil ühiskonda kiiremini panustada ning

2 Ibid. 3 https://www.kul.ee/siduseesti2030.

4

vähendab kogukondade vaheliste konfliktide tekke riski. Selleks pakutakse

uussisserändajatele (sh lühiajalistele töötajatele ja nende pereliikmetele) muu hulgas tööalast

infot ja nõustamist Eesti tööturust, sealhulgas õiguste ja kohustustega seotud küsimustes, et

tagada nende kõrge tööhõive ja aktiivne osalus Eesti tööturul. Arengukava „Sidus Eesti

2021–2030“ mõistes panustab kohanemisprogrammi rakendamine eelkõige tegevussuunda

„eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine“, sest

kohanemisprogrammi raames pakutakse nii algtasemel eesti keele õpet kui ka vajalikku

riigiinfot.

Samuti toetab kohanemisprogrammi rakendamine rakenduskava erieesmärgi saavutamist

„Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja

aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast

konkurentsivõimet“. Seda peamiselt teavitamise kaudu, st jagades kohanemisprogrammi

koolitustel olulist infot uussisserändajatele, et tõsta nende teadmisi oma õigustest ja

kohustustest, ennetades seeläbi diskrimineerimist ja ebavõrdset kohtlemist. Seeläbi on

loodud võimalus, et nad saaksid aktiivselt osaleda Eesti ühiskonnaelus (andes neile

algtasemel eesti keele oskuse ning teadmised ühiskonna toimise kohta), mis on kooskõlas

meetme eesmärgiga.

Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine

Selleks, et teave kohanemisprogrammi kohta jõuaks kõigi uussisserändajateni riiki

saabumise järel võimalikult vara, peab tagama automaatse andmevahetuslahenduse, mis

toetaks kohanemisprogrammi eesmärkide saavutamist. See tähendab, et nii rakenduskava kui

ka meetme eesmärgid on saavutavad, kui uussisserändajad on neile suunatud koolitustest

teadlikud ja osalevad neis. Selle oluline eeltingimus on aga automaatse

andmevahetuslahenduse olemasolu. Ehk kui isik saab elamisloa või -õiguse kohta positiivse

otsuse, peab kohanemisprogrammi info kohe temani jõudma. Kui uussisserändaja ei ole

koolitustel esimese aasta jooksul osalenud, on oluline teda sinna uuesti suunata, et vajalik

info temani jõuaks. Seega toetab andmevahetuslahenduse tagamine samu eesmärke, mis

kohanemisprogrammi rakendamine, olles viimase eeltingimus.

Kuna esmast kohanemist toetatakse ka Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist

(edaspidi ka AMIF), on oluline välja tuua, kuidas erinevad AMIF-i tegevused Euroopa

Sotsiaalfond+-i (edaspidi ka ESF) tegevustest: nimelt keskenduvad need peamiselt

kolmandate riikide kodanike, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate ja -saajate, esmasele

vastuvõtule. Sihtrühmale pakutakse vastavalt individuaalsetele vajadustele esmaseid

tugiteenuseid ja -tegevusi, näiteks keeleõpet kirjaoskamatutele inimestele ja tugiisikuteenust

just neile, kes vajavad personaalsemat lähenemist esmaseks kohanemiseks nt

posttraumaatilise stressi või suuremate kultuuriliste erinevuste tõttu.

Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul

konkurentsivõimet toetavad tegevused

Statistikaameti andmetel oli töötuse määr 2021. aastal kõrgeim – 11,9% – eesti keelt

mitteoskajate seas. Eesti keelt emakeelena kõnelejate hulgas oli sama näitaja kaks korda

madalam – 5,8%. Üks olulisem probleem teisest rahvusest inimeste tööle rakendumisel, mis

tingib väga palju teisi probleeme, on teise emakeelega inimeste puudulik eesti keele oskus,

mis takistab töötamist ametikohtadel, kus see on nõutav. Teisest rahvusest inimeste

positsiooni tööturul mõjutavad ka eestlastest erinevad haridustee valikud, kvalifikatsiooni

sagedasem mittevastavus tööturu vajadustele, napim võõrkeelteoskus, vähesem osalemine

täiendõppes ning ebapiisav orienteerumine Eesti kultuuriruumis. Samuti on mõjutajad

5

soostereotüübid ja vähene mobiilsus – tööjõu riigisisese mobiilsuse uuringu (2011) andmetel

töötas 46% eestlasi ja 64% muu emakeelega Eesti elanikke sama kohaliku omavalitsuse

piires, kus nad elavad. Eesti inimarengu aruande (2017) andmetel on hargmaisus levinud

Eestis ülekaalukalt (85%) eestlaste seas ning probleemiks on ka oma võimaluste

alahindamine ehk n-ö tajutud klaaslagi (EIM 2020). Samuti võib probleem olla tööandjate

ettevaatlikkus teisest rahvusest inimeste värbamisel, kuid ka nende piiratud

sotsiaalvõrgustikud, tööturuinfo väiksem levik isiklikes võrgustikes, vähesem ettevõtlikkus,

regionaalsed eripärad (nt u kolmandik eesti keelest erineva emakeelega inimestest elab

Ida-Virumaal, kus tööturunäitajad on Eesti keskmisest läbivalt madalamad) jm. Nõrgem

positsioon tööturul mõjutab teisest rahvusest inimeste üldist sotsiaalmajanduslikku olukorda

ja ühtekuuluvustunnet eestlastega ning pärsib Eesti identiteedi tugevnemist.

Umbes pooltel muu emakeelega täiskasvanutel puudub aktiivne eesti keele oskus, mille

omandamist takistab venekeelne suhtluskeskkond nii töö- kui ka eraelus. Probleem on ka

eestlaste ja muust rahvusest inimeste erinevad võrgustikud, mistõttu teise emakeelega

inimesed ei kandideeri eestikeelsesse kollektiivi tööle sageli ka siis, kui nende eesti keele

oskus seda võimaldab. Töökohasegregatsiooni säilitab tööandjate vähene teadlikkus

mitmekultuurilise kollektiivi eelistest ja mitmekultuurilisuse haldamisest.

Eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed, uussisserändajad ja Eestisse tagasipöördujad võivad

jääda vähesest eesti keele oskusest tingitud probleemide tõttu Eestis isoleerituks ning nende

osalemine tööturul, elukestvas õppes ja mujal on takistatud. Tööalase eesti keele

arendamiseks ja praktiseerimiseks ning eestikeelses töökeskkonnas töötamise valmisoleku

suurendamiseks pakutakse eesti keele oskust nõudvatel töökohtadel töötavatele inimestele

toestatud keeleõpet koos praktikaga keelekeskkonnas, pakkudes eesti keelt emakeelena

mittekõnelevatele täiskasvanutele võimalust osaleda töölähetusprogrammis eestikeelses

kollektiivis. Selline programm soodustab ka tööandjate suuremat valmisolekut värvata eri

keele- ja kultuuritaustaga töötajaid.

Tööturu rahvuslik segregatsioon takistab oluliselt lõimumist, sest erinevast rahvusest ja

erineva emakeelega inimesed sageli tööl, kui ühes olulisemas eluvaldkonnas, kokku ei puutu.

2019. aastal töötas riigi ametiasutustes teisest rahvusest ametnikke ja töötajaid kokku 10,3%,

neist 8,8% venelased ja 2% teisest rahvusest inimesed. Kõige enam (15,3%) töötas muust

rahvusest inimesi siseturvalisuse asutustes (Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet,

Päästeamet, vanglad). Ministeeriumides töötas teisest rahvusest inimesi vaid 2,4% (Avaliku

teenistuse aastaraamat 2019). Avaliku sektori töötajate seas kokku oli muu emakeelega

inimeste osakaal 23,3%. Asutusest oli kõrgeim muu emakeelega töötajate osakaal riigi ja

kohaliku omavalitsuse asutatud äriühingutes (41,4 ja 41,7%), aga ka sihtasutustes (22,2 ja

36,7%) (Statistikaamet, 2020). Teisest rahvusest töötajate värbamine aitab tugevdada nende

sidet riigiga ning avardab avaliku sektori asutuste võimalusi leida igale ametikohale hea

töötaja.

Mitmekesisuse arendamist avalikus sektoris jõustatakse praktikaprogrammi kaudu, mille

raames antakse eri keele- ja kultuuritaustaga, tagasipöördujatest ja uussisserändajatest

tudengitele võimalus sooritada praktika avalikus sektoris, tõstes tudengite huvi ning

motivatsiooni siduda tulevikus oma karjäär avaliku sektoriga. Tudengitele pakutakse

võimalust sooritada kuni 4-nädalane praktika avalikus sektoris, sealhulgas ministeeriumides

ja nende allasutuses.

6

Toetatav tegevus toetab valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ esimese

alaeesmärgi kahte tegevussuunda – uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine

(1.4) ning eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine (1.5). Tegevuse

tulemusena on eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate

konkurentsivõime tööturul toimetulekuks paranenud. Samuti panustab toetatav tegevus

rakenduskava erieesmärki, parandades ebasoodsas olukorras oleva rühma tööalast

konkurentsivõimet ning soodustades ühiskonda kaasumist. Meetme eesmärki panustab

toetatav tegevus eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele võimaluse pakkumisega osaleda

Eesti ühiskonnas, sealhulgas tööturul.

Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe

2021. aasta rahvaloenduse andmetel ei oska eesti keelt 46% muu emakeelega Eesti elanikest.

Piirkondlikud erinevused eesti keele oskuses ja kasutamises sõltuvad kontaktidest

eestlastega – seal, kus kokkupuuteid eestlastega on rohkem, osatakse ja kasutatakse eesti

keelt rohkem (nt oskavad eesti keelt paremini väljaspool Ida-Virumaad ja Tallinna elavad eri

keele- ja kultuuritaustaga inimesed).

EIM 2020 andmetel oskab eesti keelt passiivselt 51% eri keele- ja kultuuritaustaga

inimestest. Passiivse keeleoskusega inimesed jagunevad kahte rühma: need, kes on

võimelised eesti keeles suhtlema, aga ei julge seda teha (nt vähese enesekindluse tõttu), ning

need, kes on eestikeelseks suhtluseks valmis, aga kellel puudub sobiv suhtluskeskkond.

Passiivse või ebapiisava keeleoskusega on enamasti määratlemata kodakondsusega isikud,

Venemaa Föderatsiooni kodanikud, töötud, uussisserändajad, ajutise kaitse saajad ning

piiratud keelekeskkondades (nt Ida-Virumaal, Maardus, Loksal, Paldiskis) elavad inimesed.

Aktiivset eesti keele oskust on vähe ka uussisserändajatel (vaid u 10%-l). Näiteks viiendat

aastat Eestis elavate uussisserändajate hulgas on märkimisväärne hulk (u 45%) neid, kelle

eesti keele oskus on vähene või passiivne. Eesti keele oskust mõjutavad erinevad faktorid,

näiteks piiratud keelekeskkond, ametialane segregatsioon, keelerühmade vähesed kontaktid,

inimeste hoiakud ja sotsiaalmajanduslik olukord. Lõimunud ja sidusa ühiskonna alus on

riigiidentiteet ning eesti keel ja kultuur. Edukas lõimumine tagab, et kõik elanikud

omandavad eesti keele tasemel, mis on vajalik hariduse omandamiseks ning osalemiseks

tööturul ja ühiskonnas tervikuna. Seepärast on oluline pakkuda keeleõpet toetavaid tegevusi,

sealhulgas keelepraktikat võimaldavad tegevusi, kuni B1-tasemeni eesti keele omandajatele

ja passiivse keeleoskusega eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele ning tagasipöördujatele.

Alategevus „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele riigikaitse- ja kodanikuõppe

pakkumine, et tõsta nende teadlikkust Eesti riigist ja Euroopa Liidust“ suurendab eri keele-

ja kultuuritaustaga inimeste teadlikkust Eesti riigist. Riigiidentiteedi tugevdamiseks ja

hoidmiseks pakutakse TAT-i raames keeleõppe kõrval ka kodaniku- ja riigikaitseõpet. See

toetab valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ esimest alaeesmärki, tõstes eri

keele- ja kultuuritaustaga inimeste usaldust riigiinstitutsioonide vastu. Eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste suhtumine organisatsioonidesse, mis on otseselt seotud Eesti

sõjalise kaitsega, on võrreldes eestlastega kaks korda madalam – NATO-t usaldab 86%

eestlastest ja 34% muust rahvusest elanikest, Kaitseliitu vastavalt 89% ja 44% ning

kaitseväge 91% ja 53%. Võrreldes eestlastega usaldavad muust rahvusest elanikud

märkimisväärselt vähem ka presidenti (89% ja 53%), peaministrit (63% ja 32%) ning

7

Euroopa Liitu (77% ja 48%). Eestlastest usaldab kaitseväge 91% ja teise emakeelega

elanikest 53%4.

Toetatav tegevus toetab arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ esimese alaeesmärgi

tegevussuunda 1.5 „Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine“,

parandades eesti keelt mittevaldavate inimeste eesti keele oskust ja luues võimalusi

aktiivseks keelekasutuseks igapäevaelus. Tegevuse tulemusena on keeleõpet toetavad

tegevused läbinute eesti keele oskus ja konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks

paranenud. Toetatav tegevus panustab rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärki

võrdsete võimaluste edendamise ning ühiskonnas aktiivse osalemise soodustamise kaudu.

Keeleõppe valdkonda toetatakse muu hulgas Haridus- ja Teadusministeeriumi

struktuurivahendite sekkumistest, kus tegevused on suunatud haridusvaldkonna

arendamiseks (haridustöötajatele). Toetatavas tegevuses 3.4 on keeleõpet toetavad tegevused

suunatud vahetult eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele, uussisserändajatele,

tagasipöördujatele ja Eesti kodanikele. Kattuvuste vältimiseks on poliitikaeesmärk 4 raames

toimunud pidev koostöö sekkumiste väljatöötamisel nii Haridus- ja Teadusministeeriumi,

Justiitsministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumiga.

Avalikkuse teavitamine rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel

Eestlastel ja teistest rahvustest inimestel on erinevad meediatarbimise harjumused ning

meediaruum kattub vähe. EIM 2020 kohaselt on Eesti venekeelsed elanikud korraga nii

kohaliku venekeelse, vene kui ka vähemal määral eestikeelse meedia mõjuväljas. Erinevalt

eestlastest, kes viibivad üsna sarnases meediaruumis (sh keeleliselt), saavad teisest rahvusest

inimesed meediast küllalt vastuolulist teavet nii Eesti kui ka maailma sündmuste kohta.

Eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed jälgivad Eesti meediakanaleid vähem. Siiski on

kasvanud kohalike venekeelsete kanalite olulisus Venemaa kanalite arvelt: Eesti venekeelsed

uudisteportaalid ja venekeelne „Aktuaalne kaamera“ on isiklike kontaktide järel tähtsaimad

infoallikad (vastavalt 72% ja 64%). Neile järgnevad varem esikohal olnud vene telekanalid

(61%). ETV+ on võrreldes 2017. aastal tehtud Eesti integratsiooni monitooringuga

olulisemaks muutunud: toona pidas kanalit oluliseks 44% vastanuist, 2020. aastal aga juba

55%. Samuti on teisest rahvusest inimeste jaoks olulisemaks muutunud kohalikud

venekeelsed raadiokanalid ja Venemaa veebiuudiste portaalid, ent kahanenud on nii

üleriigiliste kui ka Venemaa ajalehtede olulisus. See tõendab, et ühist meedia- ja inforuumi

on enim võimalik luua veebipõhiste kanalite kaudu.

Ukraina sõja tagajärjel on eesti meediamaastikul toimunud olulised muutused. 2022. aasta

veebruaris lõppes mitme Venemaa kanali edastamine. Riigikantselei tellimusel tegi

Turu-uuringute AS 2022. aastal mitu avaliku arvamuse seireuuringut5, kus muu hulgas küsiti,

millised infoallikad on eesti elanike jaoks kõige olulisemad. Eestlaste jaoks on olulisimad

kanalid eestikeelsed telekanalid (ETV, ETV2, TV3, Kanal 2 jt: 70%), muust rahvusest

elanike jaoks Eesti uudisteportaalid (Eesti Rahvusringhääling, Delfi, Postimees: 47%) nii

vene kui ka eesti keeles. ETV+ on oluline infoallikas 31% muust rahvusest elaniku jaoks

ning 2% eestlaste jaoks. Vene kanalid on endised olulised 10% muust rahvusest elanike ja

1% eestlaste jaoks.

4 Eesti Uuringukeskus OÜ. Avalik arvamus riigikaitsest. 2022. a mai.

https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_mai_2022.pdf. 5 Avaliku arvamuse seireuuring, 2022, https://riigikantselei.ee/uuringud?view_instance=0&current_page=1.

8

EIM 2020 andmetel usaldavad teisest rahvusest inimesed Eesti meediakanaleid eestlastest

aga endiselt vähem, kuid positiivse muutusena on see usaldus kasvanud. Esimest korda

hinnati usaldusväärsemaiks telekanalit ETV+ ning kohalikke venekeelseid ajalehti ja

uudisteportaale – 2017. aastal olid usaldusväärseimad kanalid näiteks PBK jt vene

uudistekanalid. EIM 2020 andmetel jälgib aktiivse eesti keele oskusega teisest rahvusest

elanikest eestikeelset meediat 68% (eesti keelt vabalt valdajatest 76%), mis näitab, et ka hea

eesti keele oskus ei too vaikimisi kaasa eestikeelse meediaruumiga liitumist. Teisest

rahvusest inimeste meediatarbimise harjumused on eestlaste omadest erinevad ning

meediakanalite paljususe ja sõnumite vastuolulisuse tõttu on vaja oskusi ja teadmisi, mille

olemasolu selles sihtrühmas on nõrk. Uussisserändajatel puuduvad sobivad infokanalid, kust

asjakohast infot hankida, mistõttu ollakse aktiivsed eelkõige sotsiaalmeedias, kus toimub

regulaarne omavaheline infovahetus. Sotsiaalmeedias toimub ka rohkem rahvusrühmade

vahelist suhtlust, mis tingib selle, et noortel on omavahelisi kontakte rohkem kui vanematel

inimestel.

Probleemiks on eestlaste ja teisest rahvusest inimeste ühise kommunikatsiooni- ja infovälja

ebapiisav areng, eestlaste vähene teadlikkus mitmekultuurilisusest, strateegilise

kommunikatsiooni puudumine selles valdkonnas ning asjakohase ja usaldusväärse riigiinfo

edastamisvõimekus eesti keelt vähe oskavatele püsielanikele ja uussisserändajaile. Selleks,

et Eesti elanikud mõistaksid rändeprotsesse ja lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika

olulisust ning kujundaksid objektiivse arvamuse rände-, lõimumis-, sealhulgas

kohanemisteemadel, on vaja avalikkust neis küsimustes regulaarselt ja faktipõhiselt

teavitada. Rahvuste- ja kogukondade vahelisi konflikte soodustab ka erinevate väärtuste,

hoiakute ja identiteetide kokkupõrge usaldamatuse ja ressursside vähesuse tingimustes,

samuti ebaõigluse ja ohu tunnetamine ning valeinfo levik. Oluline on leida avatud debati

kaudu konsensuslik tasakaalupunkt rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisalastes

küsimustes. Vastasel korral sotsiaalne sidusus nõrgeneb ning rahvus- ja kogukondlike

konfliktide pinnalt võib kujuneda oht avalikule korrale ja julgeolekule. Mida selgemini ja

koordineeritumalt on rände- ja lõimumisalane kommunikatsioon Eestis korraldatud ja

faktidega sisustatud, seda tõhusamalt on võimalik rände- ja lõimumispoliitikat kujundada

ning ellu viia. Kommunikatsioonitegevustega tuuakse kokku erinevad arusaamad ja hoiakud,

et leida demokraatlikel väärtustel põhinevat tasakaalupunkti.

Probleemide lahendamiseks on kavas luua Eesti kultuurilist mitmekesisust tutvustavate tele-

ja raadiosaadete, ristmeediaprogrammide, sealhulgas vene- ja ingliskeelsete ning artiklite

sarjad, luua kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniaid rände- ja lõimumis-, sealhulgas

kohanemisteenuste alase infovahetuse parandamiseks, võimestada erameediakanaleid vene-

ja ingliskeelse sisu edastamisel, tõsta valitsusasutuste ja organisatsioonide võimekust

riigiinfo edastamisel ning pakkuda uudiseid ja riigiinfot ka lihtsas eesti keeles.

Lihtsas eesti keeles pakutakse uudiseid seni vähe ning riigiinfo materjale on loodud eelkõige

intellektuaalpuudega inimeste vajadustest lähtudes. Samas teiste riikide kogemus näitab, et

lihtsas keeles uudiste loomine ja edastamine on tõhus vahend peamiselt väiksema

keeleoskusega inimeste (sisserändajate ja diasporaa) teavitamiseks riigis toimuvast.

Kvaliteetse sisu tagamiseks pakutakse koolitusi ajakirjanikele ning ajakirjandus- või

kommunikatsioonitudengitele. Kultuuriministeeriumi korraldatud analüüs „Eesti

9

venekeelsete ajakirjanike valikud avaliku sektori uudiste kajastamisel“6 toob välja, et

venekeelses ajakirjanduses töötab palju ajakirjanikke, kes ei ole ajakirjandusharidusega,

mistõttu nende tööpõhimõtted ei pruugi alati järgida ajakirjanikutöö professionaalseid

kriteeriume. Samuti mainiti probleemina venekeelse ajakirjandushariduse puudumist.

Keelepraktika võimaldamiseks ja väiksema keeleoskusega inimeste toomiseks eestikeelsele

infoväljale luuakse võimekus toota uudiseid lihtsas eesti keeles.

Toetatav tegevus toetab arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ esimese alaeesmärgi

tegevussuunda 1.2 „Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum“,

luues eeldusi ühise kultuuri- ja infovälja tekkimiseks ja arendamiseks. Samuti panustab

rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärki, sest tegevuste tulemusena on Eestis elavad

inimesed ühises, arusaadavas ja usaldusväärses Eesti kommunikatsiooni- ja inforuumis ning

tänu mitmesugustele vajaduspõhistele infokanalitele hästi kursis Eestis toimuvaga. Tagatud

on regulaarne, selge ja faktitäpne kohanemis- ja lõimumisalane avalik kommunikatsioon

ning asjakohase riigiinfo edastamine, mille tulemuseks on Eesti elanikkonna teadmiste

suurenemine kohanemis- ja lõimumisvaldkonnast, inimõigustest ning võrdsest kohtlemisest

ja ühiskonna polariseerumise vähenemisest.

Eelnõu punkt 1 määrab käskkirja reguleerimis- ja kohaldamisala, viitab ÜSS-ile, seosele

rakenduskava eesmärgiga, valdkondliku arengukavaga „Sidus Eesti 2021–2030“, Eesti

pikaajalise strateegia „Eesti 2035“7 sihtidega ning meetmete nimekirja meetmega 21.4.7.5

„Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“.

Punktis 1.3 tuuakse välja eelnõu ja selle alusel toetatavate tegevuste seos Eesti pikaajalise

strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“

alasihiga „Tegus inimene“. Lisaks panustavad tegevused valdkondliku arengukava „Sidus

Eesti 2021–2030“ 8. alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna

„Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist,

sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika

kujundamine ja rakendamine“ teenustesse „Ühine, arusaadav ja usaldusväärne

kommunikatsiooni- ja inforuum“, „Uuendusliku ja vastutustundliku tööturu toetamine“ ja

„Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine“. Lähtudes

horisontaalsete põhimõtetega arvestamise analüüsist, leiti puutumus võrdsete võimaluste,

soolise võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse ja regionaalarengu teemadega, mistõttu

panustavad toetatavad tegevused „Eesti 2035“ alasihi „Tegus inimene“ näitajatesse

„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“,

„Ligipääsetavuse mõõdik“ ja „Tööjõus osalemise määr (15–74)“.

Punktis 1.5 sätestatakse toetuse andmise eesmärk, mis on luua eeldused tagasipöördujatele,

uussisserändajatele ning eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele Eesti ühiskonnas

lõimumiseks, sealhulgas kohanemiseks.

Punkt 1.6 sätestab, et eelnõu raames antav toetus ei ole riigiabi. Eelnõu punktis 3 nimetatud

toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 107 lõike 1, konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese

tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1

sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud

6 03.02.2023 seisuga avalikult avaldamata analüüs. 7 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia.

10

abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid

artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik

missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades

teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd

see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade

kriteeriumide alusel kui riigiabi.

Meetme elluviija on Integratsiooni Sihtasutus. Tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga,

kes täidab ministri käskkirja alusel haldusülesannet, milleks on meetmes nimetatud eelarve

ulatuses tegevuste tegemine ja tulemuste saavutamine. Meetmes nimetatud tegevuste

toetamine on osa Kultuuriministeeriumi põhimääruse § 4 punktis 1 nimetatud

lõimumispoliitika elluviimisest. Suurem osa toetatavatest tegevustest ei ole

(õppematerjalide, -videote koostamine; Andmevahetuslahenduse välja töötamine ja

arendamine) majandustegevus. Koolituste puhul ei ole majandustegevus välistatud, kuid

riigiabi reeglid ei kohaldu tegevuse kohaliku iseloomu tõttu. Teenuseid pakutakse tasuta ning

need on suunatud ainult konkreetsele sihtgrupile. Seetõttu ei mõjuta tegevus liikmesriikide

vahelist kaubandust.

Riigiabi ei anta ka teisel tasandil. Toetatavate tegevuste sihtgrupiks on füüsilised isikud ning

sihtgrupile teenuse pakkujad leitakse avaliku hankega riigihangete seaduses sätestatud korra

alusel. Avalik hange korraldatakse läbipaistvalt, kontrollitavalt, proportsionaalselt ja

mittediskrimineerival moel ning välditakse konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

Toetuse abil pakutavad teenused on täielikult kohaliku iseloomuga, tasuta kättesaadavad ja

suunatud ainult konkreetsele sihtgrupile. Teenused täidavad sotsiaalset eesmärki, mis on oma

olemuselt mittemajanduslik. Seetõttu puudub mõju konkurentsile ja kaubandusele ning

tegevused, mida toetatakse, ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust.

Punktis 1.7 sätestatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega vastavalt rakenduskava „Do no significant harm“ („Ei kahjusta oluliselt“)

analüüsile ega kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43),

artikkel 17 tähenduses. Toetatavad tegevused on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega

hõlma selget kokkupuudet keskkonnaeesmärkidega. Koolitusi ja sündmusi korraldatakse

võimaluse korral keskkonnahoidlikult9.

Punktiga 1.10 nimetatakse rakendusasutus ja rakendusüksus, mis on kindlaks määratud

meetmete nimekirjaga. Rakendusasutus on Kultuuriministeerium ning rakendusüksus

Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Riigi Tugiteenuste Keskus, mis osutab

keskvalitsuse asutustele keskselt teenuseid, muu hulgas täidab Euroopa Liidu

struktuurivahendite korraldus- ja makseasutuse funktsiooni.

Eelnõu punktiga 2 sätestatakse terminid „uussisserändaja“, „eri keele- ja kultuuritaustaga

inimene“ ja „tagasipöörduja“.

Eelnõu punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused ning nende elluviijad, partnerid,

tulemused, tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg ning sihtrühm. Iga toetatav tegevus

9 Abiks on Keskkonnaministeeriumi koostatud „Keskkonnahoidlike sündmuste juhend“, mis seisuga 03.02.2023 on avalikult avaldamata.

11

lisatakse struktuuritoetuse registrisse eraldi projektina. Kõikide toetatavate tegevuste raames

elluviidavad tegevused on suunatud täiskasvanud inimestele.

Punktis 3.1 kirjeldatakse toetatavat tegevust „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“

pakkumine“. Kohanemisprogrammi10 „Settle in Estonia“ eesmärk on uussisserändajate

rändeprotsessi ja kohanemise toetamine, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna

toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel ning

soodustades neil eesti keele oskust omandada.

Alategevuse „Kohanemist toetavate videomaterjalide väljatöötamine“ raames väljatöötatud

videomaterjalid toetavad iseseisvat kohanemist Eestis ja aitavad kaasa

kohanemisprogrammis „Settle in Estonia“ sätestatud õpiväljundite iseseisvale

saavutamisele. Videod on vähemalt eesti, inglise ja vene keeles. Videote peamine

lisandväärtus on kaheosaline – esiteks võimaldab see teavet viia võimalikult paljudele

uussisserändajatele ka planeeritust suuremate rändetrendide korral, teiseks võimaldatakse

kliendi vaates vajalikku teavet saada endale sobival ajal ja kohas ning vajaduse korral

korduvalt.

Alategevuse „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ eesti keele õppe B1-taseme

õppematerjalide ning teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide väljatöötamine“

raames väljatöötatud B1-taseme materjalid loovad aluse B1-tasemel eesti keele kursuste

pakkumiseks. Kuna välismaalaste seadus näeb pikaajalise elaniku elamisloa puhul ette ka

integratsiooninõude täitmist, milleks on muu hulgas B1-tasemel eesti keele oskus, võimaldab

selle taseme lisamine kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ koolitustele välismaalastel

nõuet täita.

Kohanemis-, sealhulgas videokoolituste, ning eesti keele õppe pakkumine ja

teavitustegevuste korraldamine toetavad soovitud õpiväljundite omandamist nii juhendatud

kui ka iseseisva õppe vormis. Kuigi Politsei- ja Piirivalveamet edastab kutse

kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ kõigile automaatselt, on oluline, et teenusest

oleksid teadlikud ka uusisserändajate kutsujad välismaalaste seaduse tähenduses ning nad

saaksid omakorda toetada otsese sihtrühma teadlikkust teenusest ning seeläbi suurendada

osalejate hulka.

Koolitus- ja metoodiliste materjalide, sealhulgas loodud videomaterjalide vahehindamise ja

uuendamise ning uute materjalide koostamise raames hinnatakse kohanemiskoolituse

kõikide moodulite ja keeleõppe sisu ning metoodiliste materjalide aja- ja asjakohasust ning

hindamise tulemuste põhjal uuendatakse või koostatakse lisamaterjale. Tegevuse peamine

eesmärk on hinnata materjalide aja- ja asjakohasust ning teha neis vajalikud muudatused, et

toetada uussisserändajate iseseisvat toimetulekut. Erinevad globaalsed kriisid võivad

mõjutada sisserändajate profiile ja vajadusi sihtriigi teenustes ning samuti muutuvad aja

jooksul kohanemist toetavad riigi ja kohaliku tasandi teenused. Selleks, et

kohanemisprogramm „Settle in Estonia“ kannaks oma peamist eesmärki ehk annaks

riigiinfot iseseisvaks toimetulekuks, on oluline veenduda programmi aja- ja asjakohasuses.

Koolitustegevuste korraldamisel ja koolitusmaterjalide väljatöötamisel arvestatakse

võimalike puuetega osalejate vajadustega – näiteks esitatakse subtiitrid ja kirjeldatakse pilte

tekstiliselt. Koolituste käigus kaetakse võrdsete võimaluste, sealhulgas meeste ja naiste

võrdõiguslikkuse temaatikat läbivat, see on üks kohanemisprogrammi sisuline osa.

10 Siseministri 13. augusti 2014. aasta määrus nr 34 „Kohanemisprogramm“.

12

Kohanemiskoolituste kommunikatsioon ja sisu on planeeritud üles ehitada nii, et sinna

jõuaksid pererändega saabujad ja nad saaksid sealt endale olulise sisu. Kuna 90%

pererändega saabujad on naised, lähtutakse sellest nii kommunikatsioonis kui ka sisus.

Sihtrühmale on tutvustatud Eestis kehtivaid, sealhulgas töötamisega seotud seadusi. Seeläbi

on inimesed teadlikud töö- ja puhkeaja ning lepingutega seotud tingimustest, mis vähendab

muu hulgas riski tööalaseks diskrimineerimiseks.

Koolitus- ja metoodiliste materjalide lõpphindamise ja materjalide muutmise raames

muudetakse kohanemiskoolituste kõikide moodulite ja keeleõppe sisu ning metoodiliste

materjalide aja- ja asjakohasust. Tegevuse peamine eesmärk on hinnata materjalide aja- ja

asjakohasust ning teha neis vajalikud muudatused, et toetada uussisserändajate iseseisvat

toimetulekut. Kuna nii sisserändajate profiil kui sellest lähtudes ka nende vajadused võivad

muutuda, on oluline sellega koolituste korraldamisel arvestada. Samuti on tagatud

soostereotüüpide vältimine koolitus- ja metoodilistes, sealhulgas keeleõppematerjalides.

Ligipääsetavus tegevustele tagatakse liikumis-, kuulmis- ja nägemispuude lõikes.

Toetataval tegevusel on mõju regionaalsele tasakaalustatusele. Tegevustega tagatakse, et

uussisserändajatel on teenus kättesaadav üle Eesti, toetades ka nende sisserändajate osalemist

tegevustes, kes asuvad Tallinnast, Tartust või Narvast väljas. Tegevuste planeerimisse

kaasatakse kohalik tasand.

Toetatava tegevuse elluviimise periood on võrreldes teiste tegevustega (01.01.2023 kuni

30.06.2029) lühem, sest koolitustegevused lõpevad traditsiooniliselt kevadel.

Punktis 3.2 kirjeldatakse toetatavat tegevust „Andmevahetuslahenduse (sh infoplatvormi)

edasiarendus ja rakendamine“. Tegemist on elamis- ja töölubade registri

alamandmekoguga, mis sisaldab järgmisi andmeid:

1) kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg;

2) kohanemisprogrammi uuesti osalema suunamise aeg;

3) isiku kohanemisprogrammis osalemise sooviavalduse registreerimise aeg;

4) isiku kohanemisprogrammis mitteosalemise sooviavalduse registreerimise aeg;

5) andmed kohanemisprogrammi moodulites ja keeleõppes osalemise õiguse kohta;

6) andmed kohanemisprogrammi moodulites ja keeleõppes osalemise, mitteosalemise ja

õppe läbimise kohta ning nendes osalemise ja nende läbimise aeg.

Punktis 3.2.4 sätestatakse tegevuse tulemus, et edasi on arendatud andmevahetuslahendus

(sh infoplatvorm), see on rakendatud ning Eestisse elama asunud uussisserändajad on

automaatselt suunatud osalema kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“. Lisaks on olemas

aja- ja asjakohane info selle programmi läbimiste kohta – andmevahetuslahendus võimaldab

poliitikakujundajal veenduda, kes teenustes peamiselt osalevad ning milline sihtrühm vajab

sinna rohkem suunamist.

Andmevahetuslahenduse edasiarenduste käigus tehakse andmevahetuslahenduse

rakendamiseks vajalikud arendused. Muu hulgas luuakse koolitusmoodulisse IT-lahendus,

mis tagab B1-taseme eesti keele õppe kursuse korraldamise valmisoleku ning

videomaterjalide haldamise võimekuse. Elluviija kirjeldab vajaduspõhiselt äriprotsessid

partneri Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT) teenuse

omanikule, kes hindab seejärel arhitektuuri- ja arendusvajadusi. Sellele järgneb alategevus,

millega elluviija tellib partnerilt arendustöid, lähtudes kohanemisprogrammi „Settle in

13

Estonia“ pakkujate ja sihtrühma vajadustest. See omakorda tagab vajaduspõhise

andmevahetuslahenduse toimepidevuse.

Lisaks toetatava tegevuse sihtrühmale, kelleks on täiskasvanud uussisserändajad, on

tegevused suunatud ka sidusrühmale, kelleks on peamiselt uussisserändajate kutsujad

välismaalaste seaduse tähenduses ning erinevad avalike teenuste pakkujad. Neile suunatud

osa infoplatvormis kujutab endas ülevaadet nii kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“

sisust ja eesmärgist kui ka teistest kohanemist toetavatest teenustest.

Infoplatvormis esitatav info arvestab eri sotsiaalsete rühmade vajaduste ja eelistustega ning

on vajaduse korral ligipääsetav liikumis-, kuulmis- ja nägemispuudega inimestele.

Punktis 3.3 kirjeldatakse toetatavat tegevust „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning

tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“.

Punktis 3.3.4 sätestatakse „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate

tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“ alategevused. Alategevuste

arendamisprotsessi kaasatakse erialaeksperte ning tegevuste tutvustamiseks ja sihtgrupini

jõudmiseks korraldatakse teavitustegevusi. Analüüsitakse sihtgrupile pakutavaid tegevusi

eesmärgiga hinnata tegevuste vastavust sihtgrupi vajadustele ning vajaduse korral parendada

tegevusformaate.

Alategevuse 3.3.4.1 „Tööjõulähetusprogrammi pakkumine keeleõppe eesmärgil“ raames

uuendatakse 2000. aastal loodud tööjõulähetuste mudelit, lähtudes tööturul toimunud

muutustest ning tööandjate ja töötajate vajadustest. Selle tulemusena töötatakse välja

mitmest moodulist koosnev tööjõulähetuste mudel (sh lähetus kombineeritakse vajaduse ja

võimaluse korral kaugtööga) ning selle tegevuste rakendamist toetavad juhised. Programmi

tutvustamiseks korraldatakse infopäevi vms teavitustegevust ning selle rakendamisel

pakutakse tuge, sealhulgas luuakse infomaterjale ja pakutakse nõustamist/mentorlust vms nii

tööandjatele kui ka töötajale. Programmi pakutakse uuendatud tööjõulähetuste mudeli alusel,

mille raames eri keele- või kultuuritaustaga muukeelse kollektiivi töötaja või tagasipöörduja

lähetatakse mõneks nädalaks (ühes või mitmes osas) tööle eelistatult teise omavalitsuse piires

asuvale ametikohale eestikeelses kollektiivis (nt haridustöötajad, siseturvalisuse valdkonna

töötajad jt).

Alategevuses 3.3.4.2 „Praktikaprogrammi pakkumine avalikus sektoris eri keele- ja

kultuuritaustaga, uussisserändajatest või tagasipöördujatest tudengitele, sealhulgas

infopäevade või koolituste korraldamine tudengitele avaliku sektori tutvustamiseks ja

praktikaootuste kujundamiseks“ kirjeldatakse praktikaprogrammi pakkumist avalikus

sektoris. Programmi raames antakse eri keele- ja kultuuritaustaga, uussisserändajatest ja

tagasipöördujatest tudengitele võimalus teatud perioodi vältel olla praktikal avaliku sektori

asutustes, et tõsta tudengite huvi ning motivatsiooni siduda tulevikus oma karjäär avaliku

sektoriga ja saada kogemus töötamisest eestikeelses keskkonnas. Praktika formaadid,

mudelid ja seda toetavad tegevused töötatakse välja koostöös praktika pakkujatega. Lähtudes

praktikantide ootustest ja vajadustest pakutakse erinevaid toetavaid tegevusi, näiteks

infopäevi, koolitusi, Eesti kultuuri tutvustamist. Praktika toimub eesti keeles. Võimaluse

korral korraldatakse praktika praktikantide tandemis, nii et selle üks liige on eesti keelt

emakeelena või emakeele tasemel valdav tudeng ja teine eri keele- ja kultuuritaustaga,

uussisserändajast või tagasipöördujast tudeng, kes täidavad osa praktikaülesandeid koos.

14

Punktis 3.3.4.3 sätestatud õppereise korraldatakse vajaduse korral praktikaprogrammis

osalevate ministeeriumide ja nende haldusala asutuste ning tööandjate

esindusorganisatsioonide esindajatele, samuti valdkonna ekspertidele praktiliste oskuste ja

kogemuste omandamiseks Eestis ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse.

Selleks, et arvestada võrdsete võimaluste horisontaalse põhimõttega, on tegevuse puhul

tagatud teavitus tegevustes osalemiseks erinevates keeltes. Tegevustega seotud

teavitustegevustes arvestatakse erinevate keelte ja kultuuride eripäradega ning sellega, et

kultuuri- ja komberuumi tutvustamisel oleks tagatud mitmekesine ja tänapäevane

lähenemine. Vajaduse korral analüüsitakse ja uuritakse eelnevate aastate kogemusi, et saada

teada, kes on enim sarnastes tegevustes osalenud ning kas joonistub välja kindel osalejate

või mitteosalejate sihtrühm. Sellest lähtudes tegevuste sisu vajaduse korral korrigeeritakse ja

täiendatakse.

Punktis 3.4 kirjeldatakse toetatavat tegevust „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja

kodanikuõpe“.

Punktis 3.4.4 sätestatud alategevuste abil toetatakse eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste

kohanemist eesti kultuuriruumis, aidatakse leida kontakte eestlastega ja pakutakse võimalusi

suhelda eesti keeles.

Punktis 3.4.4.1 sätestatud keele praktiseerimist toetavad keskkonnad ja lahendused on

näiteks eesti keele kohvikud ning eesti keele ja kultuuri tundmise klubid. Samuti arendatakse

välja uued eesti keele õpet ja keele praktiseerimist toetavad formaadid ja lahendused,

keskendudes A1-, A2- ja B1-keeleoskustaseme saavutamist toetavate õppetegevuste

loomisele. Eesti keele kohvikud on eesti keele iseseisva õppe toe ja praktika võimalus neile,

kes tahavad eesti keeles rääkida – täiendada sõnavara, harjutada iseseisvat õpet ning suhelda

koos kaaslastega vabamas õhkkonnas igapäevastel teemadel. Keele ja kultuuri tundmise

klubi on koht eesti keele praktiseerimiseks, keelebarjääridest vabanemiseks ja

suhtlemisraskuste ületamiseks. Klubi on mõeldud eelkõige neile, kes juba oskavad eesti

keelt, kuid kes vajavad veel julgustust ja tunnustust, et spontaanselt ja vabalt eesti keeles

rääkida. Klubid pakuvad võimalust eesti keeles suhelda, meeldivalt aega veeta ja ennast

harida. Võrreldes klassikalise keeletunniga on klubi kohtumised rikastatud

suhtlemisolukordade ja mitteformaalse õppe elementidega, nagu õppekäikude või

kohtumistega eesti keelt emakeelena rääkijatega.

Järgmised alategevused toetavad eesti keele majade keeleõpet ning keeleõpet eestikeelses

keskkonnas. Punktis 3.4.4.2 sätestatud vabatahtlikke kaasavate toetavate tegevuste

formaatide arendamine ja pakkumine, näiteks keelesõbra programmi laiendamine. Antud

programm pakub eesti keele õppijatele võimaluse saada suhtluskeele praktikat vesteldes

vabatahtlike eesti keele mentoritega e-kanalite kaudu. Keelesõbra programmi on kavas edasi

arendada üksikisikute tasandil toimuvast suhtlusest süsteemsemale mudeldusele, kus

kaasatud on nii üksikisikud kui ka organisatsioonid. Selleks koostatakse programmi juhend

ja luuakse programmis osalevatele üksikisikutele ja organisatsioonidele toetavad materjalid

ja tegevused ning käivitatakse nõustamissüsteem.

Punktis 3.4.4.3 on sätestatud haridusprogrammide loomine ja pakkumine kultuuri- ja

spordiasutustes, järgides muu hulgas lihtsa eesti keele põhimõtteid (vt lihtsa eesti keele

selgitust seletuskirja punktis 3.5.5.5).

15

Alategevus 3.4.4.4 „Eri kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe

toetamiseks ning praktiseerimiseks“, hõlmab muu hulgas etendusasutuste, muuseumide ja

näituste külastamist, ekskursioone ja/või väljasõite eestikeelse giidiga, spordi harrastamist,

liikumist looduses, osalemist kultuuriüritustel, töötubasid, arutelusid jms. Alategevuse

3.4.4.5 „Täiskasvanute koostöö- ja keelelaagrite käivitamine jm keeleõpet ja eesti keele

kasutamist toetavad tegevused“ raames korraldatakse keeleõpet toetavaid ja eesti keele

praktiseerimist toetavaid tegevusi erinevate koostöötegevuste, näiteks keelelaagrite,

erinevatel huvialadel tuginevate ja keeleõpet sisaldavate koostöötegevuste kaudu.

Mitmekülgseid suhtluskeele praktiseerimise võimalusi pakutakse kõikidele keeletasemetele

üle Eesti. Sündmused toimuvad nii veebis kui ka kontaktkohtumistena, nii erinevates

linnades (Jõhvis, Kohtla-Järvel, Narvas, Pärnus, Sindis, Tallinnas ja mujal) kui ka

väljasõitudena.

Alategevuse 3.4.4.6 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele riigikaitse- ja kodanikuõppe

pakkumine, et tõsta nende teadlikkust Eesti riigist ja Euroopa Liidust“ raames antakse

punktis 3.4.4.6.1 sätestatud materjalides teavet Eesti kodakondsuse taotlemise võimalustest,

mis pakuvad tuge Eesti põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse eksamiks valmistumisel.

Materjalid aitavad kujundada teadmisi, oskusi ja väärtusi, mis suurendavad

kodakondsuseksamiks valmistumise protsessi vältel mittekodanikest eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste kodanikupädevusi, sealhulgas aitavad teadvustada erinevaid

identiteete ja väärtustada ühist Eesti riigiidentiteeti. Lisaks arendatakse ning pakutakse

tegevusi, mis toetavad ja jõustavad kodanikupädevuste ning riigiidentiteedi suurendamist.

Punktis 3.4.4.6.2 sätestatud tegevuste raames saadakse teadmisi kodanikuühiskonnast ja seal

osalemise võimalustest, samuti tutvutakse Eesti kodakondsuse olemasolu eeldavate

ametitega.

Punktis 3.4.4.6.3 sätestatud koolituse eesmärk on tõsta noorteorganisatsioonide juhtide,

eestvedajate ja aktiivsete liikmete teadlikkust Eesti ühiskonnast, laiapõhjalisest riigikaitsest

ja Euroopa Liidust. Koolitustel esinevad poliitikud, kõrgemad riigiametnikud, majandus- ja

arvamusliidrid, kultuuri- ja haridustegelased jt.

Punktis 3.4.6 sätestatakse, et tegevuste sihtrühmad on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed,

uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud.

Tegevuste planeerimisel ja rakendamisel analüüsitakse vajaduse korral, kas kumbki sugu on

osalejate hulgas alaesindatud. Võimaluse korral mõeldakse lahendustele, et alaesindatud

sugu paremini kaasata. Keeleõpet toetavad tegevused on kättesaadavad nii reaalajas kui ka

e-õppena. Regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks korraldatakse suurem osa tegevusi

Harjumaa (sh Tallinnas, Maardus, Paldiskis, Loksal) ning Ida-Virumaa linnades, kus on

vähene eestikeelne suhtluskeskkond. Vajaduse korral tagatakse tegevustes osalejatele

ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuude)

piires. Keeleõpet toetavate tegevuste täpsemat mõju regionaalarengule on plaanis uurida

selle kaudu, milline on olnud sekkumise mõju nii eesti keele oskuse omandamisele kui ka

eesti keele kasutuse aktiivsusele, aga ka, milline on keeleõpet toetavate tegevuste vastavus

osalejate ootustele ja vajadustele ning kuivõrd keeleõpet toetavates tegevustes osalemine

mõjutab toimetulekut olulistes lõimumisega seotud valdkondades.

Punktis 3.5 kirjeldatakse toetatavat tegevust „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-,

sealhulgas kohanemisteemadel“.

16

Punktis 3.5.1.1 sätestatakse, et toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeeriumi

kultuurilise mitmekesisuse osakond, mille ülesanded ministeeriumi põhimääruse kohaselt on

tingimuste loomine Eestis elavate vähemusrahvuste ja hõimurahvaste kultuurielu arenguks

ning nende lõimumiseks Eesti ühiskonda ning väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste

kultuurielu ja -tegevuse arendamise toetamine.

Punktis 3.5.2 sätestatakse, et partnerid on Riigikantselei ja Statistikaamet. Riigikantselei on

valitud partneriks, sest ta vastutab riigiinfo teenuse ja üleriigilise strateegilise

kommunikatsiooni eest, samuti tagab olukorrapildi inforuumi kohta. Statistikaamet on

partner, sest ta on valitsusasutus, mis korraldab riikliku statistika tegemist ning pakub

tarbijatele nii andmeid eri allikatest kui ka tuge andmete kasutamisel, visualiseerimisel ja

levitamisel. Statistikaameti loodud juhtimislaudade rakenduse abil koondatakse ühte kohta

valdkonna, piirkonna või arengukava kohta käivad andmed, mis esitatakse arusaadaval moel

graafilisel kujul. Juhtimislaudade joonised annavad ülevaate tegevusvaldkonna olukorrast ja

näitavad trende.

Punktis 3.5.5 on sätestatud toetatava tegevuse „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-,

sealhulgas kohanemisteemadel“ alategevused.

Punktis 3.5.5.1 sätestatud alategevuse „Eesti kultuurilist mitmekesisust tutvustavate tele- ja

raadiosaadete, ristmeediaprogrammide ja kirjutavas meedias ilmuvate artiklite sarja

loomine“ raames luuakse erinevates formaatides saateid, programme ja artikleid. Tegevus

aitab eestlastel paremini mõista Eestis elavate teiste rahvuste kultuure ja kombeid ning teisest

rahvusest inimestel olla paremini kursis Eesti ühiskonnas toimuvaga ja tunda end osana eesti

kultuuriruumist.

Punktis 3.5.5.2 sätestatud tegevuse „Hoiakute kujundamiseks ja mõjutamiseks lõimumis-,

sealhulgas kohanemisteenuste kohta kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate loomine“

käigus korraldatakse avalikkusele suunatud teavituskampaaniad. Tegevuse tulemusena on

eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed neile pakutavatest lõimumis-, sealhulgas

kohanemisteenustest teadlikud, kasvanud on teadlikkus nendest teenustest eestlaste seas ning

ühiskonna liikmete hoiakud on lõimumist ja kohanemist toetavad.

Punktis 3.5.5.3 sätestatud tegevuse „Eesti erameediakanalite toimetuste võimestamine vene-

ja ingliskeelse sisu arendamisel ning teadlikkuse tõstmine nendest kanalitest eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste hulgas“ raames toetatakse Eestis tegutsevaid erameedia kanaleid.

Tegevuse tulemusena paraneb erameedia kanalite loodud sisu kvaliteet ning kasvab nende

kanalite jälgijate arv. Uuringud näitavad, et meedial on oluline roll inimeste hoiakute

kujundamisel, mistõttu on oluline, et Eestis elavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed

saaksid infot Eestis ja maailmas toimuva kohta sõltumatute, mitmekesiste, professionaalsete

ja tasakaalustatud Eesti kanalite kaudu. Muukeelse meedia tootmine ei ole majanduslikult

tasuv ja meediamajad ei suuda selleks vajaliku suurusega toimetusi iseseisvalt ülal pidada.

Seetõttu on muutunud julgeolekuolukorras oluline toetada erameediakanalite vene- ja

ingliskeelseid toimetusi.

Punktis 3.5.5.4 sätestatakse alategevus „Valitsusasutuste riigiinfo edastamise võimekuse

parendamine vene ja inglise keeles ning avaliku sektori venekeelse

kommunikatsioonivõrgustiku kujundamine“. Punktis 3.5.2.1 sätestatakse, et selle

alategevuse viib ellu Riigikantselei.

17

Riigiinfo all mõistetakse teavet riiklike ning kohalike omavalitsuste asutuste pakutavate

teenuste kohta, käitumisjuhiseid ja ohutusteavet kriisiolukordades tegutsemiseks, teavet

Eesti Vabariigi toimimise aluspõhimõtete ja riigivalitsemise kohta, Eesti Vabariigi ametlikke

seisukohti rahvusvahelisel tasandil toimuva kohta jm. Tegevuse raames paraneb riigiasutuste

võimekus edastada riigiinfot vene ja inglise keeles ning oluline info riigi teenuste ja toimise

kohta jõuab rohkemate inimesteni. Venekeelsesse kommunikatsioonivõrgustikku hakkavad

kuuluma riigiasutuste venekeelse kommunikatsiooni spetsialistid. Võrgustiku eesmärk on

riigiasutuste vaheline infovahetus ja tõhusam koostöö venekeelse kommunikatsiooni suunal.

Eraldi tähelepanu alla võetakse kommunikatsioonitegevused Ida-Virumaa suunal, sest seal

elab kõige rohkem venekeelseid inimesi, kellel on väike eesti keele oskus ning kelle usaldus

riigiinstitutsioonide vastu on teistes regioonides elavate inimeste omast väiksem.

Punktis 3.5.5.5 sätestatud alategevuse „Lihtsas eesti keeles uudiste tootmise ja edastamise

võimekuse loomine“ käigus leitakse meediavaldkonnast partner, kes juba olemasolevas

uudisteportaalis loob alamlehe uudiste edastamiseks lihtsas keeles ning tagab uudiste

igapäevase koostamise. Lihtsas keeles teksti võib defineerida (ingl k easy-to-read või easy

language, soome k selkokieli) kui teksti, mis on kompaktne, võimaluse korral võõrsõnadeta,

terminid on seal asendatud lihtsate sünonüümidega, sisu on edasi antud lühitekstiga,

keerulisemad sõnad on kirjutatud sidekriipsudega, et lugeja mõistaks sõnatüve. Tegevuse

tulemusena paranevad eesti keelt A2–B1-tasemel oskavate inimeste võimalused saada teavet

Eestis toimuva kohta eesti keeles.

Punktis 3.5.5.6 sätestatud alategevuse „Vene- ja ingliskeelse kvaliteetse sisu tagamiseks

ajakirjanikele, ajakirjandust ja/või kommunikatsiooni õppivate tudengitele koolituse

pakkumine“ tulemusel paranevad tudengite ja ajakirjanike oskused luua professionaalset

ning kvaliteetset sisu vene ja inglise keeles. Tegevuse raames pakutakse sihtrühmale

koolitusi, seminare ja õppereise.

Punktis 3.5.5.7 sätestatud alategevuse „Laiemale avalikkusele ja rände ja lõimumis-,

sealhulgas kohanemisteenuste tutvustamine“ raames on planeeritud lõimumis-, sealhulgas

kohanemisteenuste tutvustamiseks reklaammaterjalide tootmine, infomaterjalide loomine,

tõlkimine ja levitamine, visuaalse identiteedi loomine ning muud turundustegevused, mis

aitavad tutvustada laiemale avalikkusele lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuseid.

Alategevuse 3.5.5.8 raames töötab partner Statistikaamet välja avalikkusele mõeldud

veebipõhise tööriistakasti rände- ja lõimumisalase kommunikatsiooni tõhustamiseks.

Rändevaldkonna statistika kättesaadavuse parandamiseks ja statistika paremaks

visualiseerimiseks tellitakse Statistikaametilt veebipõhine tööriistakast, mis teeb

valdkondliku teabe hõlpsasti kättesaadavaks poliitikakujundajatele, uurijatele ja

avalikkusele. Samuti tellitakse Statistikaametilt lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna

arengudokumendist „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ ja lõimumis-, sealhulgas

kohanemisprogrammist 2023–2026 lähtuvad juhtimislauad. Sinna koondatakse programmi

mõõdikud ning muu arengukava ja programmi elluviimiseks vajalik statistiline teave.

Punktis 3.5.5.9 sätestatud tegevus „Ristmeediaprogrammide ning kommunikatsiooni- ja

turunduskampaaniate tulemuslikkuse ja mõju hindamine (esimene 2025. aastal ja teine

2029. aastal)“ on otseselt seotud punktidega 3.5.5.1 ja 3.5.5.2. Selle raames hinnatakse

18

korraldatud programmide ja kampaaniate mõju ja tulemuslikkust.

Punktis 3.5.7 sätestatakse, et toetatava tegevuse sihtrühmad on eri keele- ja kultuuritaustaga

inimesed, sealhulgas uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud. Nende hulka

kuuluvad ka ajakirjanikud ning ajakirjanduse ja/või kommunikatsiooni eriala üliõpilased,

kellele pakutakse alategevuse 3.5.5.6 raames koolitusi lõimumis- ja kohanemisteenuste

kohta.

Nimetatud tegevus ja selle alategevused mõjutavad otseselt võrdsete võimaluste edendamist

ja võrdset kohtlemist. Tegevuste abil suurenevad eesti keelt mittevaldavate inimeste

võimalused saada riigiinfot. See tähendab, et nad saavad teavet riiklike teenuste kohta,

käitumisjuhiseid ja ohutusteavet kriisiolukordades tegutsemiseks, teavet Eesti Vabariigi

toimimise aluspõhimõtete ja riigivalitsemise kohta ning vene- ja ingliskeelset teavet selle

kohta, millised on Eesti Vabariigi ametlikud seisukohad rahvusvahelisel tasandil toimuva

kohta. Selleks võimestatakse riigiasutusi looma riigiinfot vene ja inglise keeles, toetatakse

avalikke ja erakanaleid, et nad edastaksid ja looksid sisu vene ja inglise keeles.

Ristmeediaprogrammide ning reklaamikampaaniate mõju ühiskonna liikmetele uuritakse

perioodi jooksul kaks korda, st vajaduse korral saab tegevusi perioodi jooksul korrigeerida,

et eesmärki saavutada.

Tegevustel on ka puutumus soolise võrdõiguslikkusega. Nendeks on planeeritud

avalikkusele suunatud artiklite sarjad, raadio- ja telesaated, ristmeedia kampaaniad ning

sotsiaalreklaamkampaaniad positiivsete lõimumis- ja kohanemishoiakute kujundamiseks,

mille kaudu saab edastada soolist võrdõiguslikkust edendavaid sõnumeid ja vähendada

soostereotüüpe ühiskonnas.

Loodavates turundussõnumites, esitlustes, trükistes, reklaami- ja pildimaterjalis välditakse

soostereotüüpseid väiteid ja kuvandeid ning diskrimineerivaid hoiakuid meeste ja naiste

suhtes. Ühe tegevusena luuakse Statistikaameti veebis rände- ja lõimumis-, sealhulgas

kohanemisalased juhtimislauad, kus statistikat kuvatakse ka soopõhiselt. Kvaliteetseid

soopõhiseid andmeid saab kasutada sootundlikumate otsuste tegemiseks ja poliitika

kujundamiseks selles valdkonnas. Ligipääsetavuse paremaks tagamiseks on planeeritud

lihtsas keeles uudiste tootmise toetamine, mida saavad tarbida ka intellektipuudega inimesed.

Regionaalarengu seisukohalt võetakse nende tegevuste puhul eraldi tähelepanu alla

kommunikatsioonitegevused Ida-Virumaa suunal, sest seal elab kõige rohkem venekeelseid

inimesi, kellel on väike eesti keele oskus ning kelle usaldus riigiinstitutsioonide vastu on

madal.

Eelnõu punkt 4 nimetab seireks ja hindamiseks kasutatavad meetmete nimekirjas nimetatud

ja/või TAT-i spetsiifilised näitajad ja sihttaseme(d). Lisaks selgitatakse näitajate sisu ja

näitajate saavutustasemete allikat.

Toetatav tegevus 3.1 „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine“ panustab

meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Kohanemisprogrammis osalejate arv“, mille raames

loetakse kokku kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ osalejate koolituskordi.

Vahesihttaseme ja sihttaseme arvutamise puhul on silmas peetud rakendamise algust

2023. aastal ning sisserände prognoosi. Sisserändajate osakaalu arvutamisel on enim rõhku

pandud nõrgemas sotsiaalmajanduslikus olukorras olevatele uussisserändajatele (nende

sihtimisele ja kõnetamisele, nt pererändega saabujatele).

19

TAT-i spetsiifilised näitajad on portaalis registreerunud külastajate arv ja uussisserändajate

osakaal, kes hindavad, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks on paranenud.

Eesti on alates 2015. aastast positiivse rändesaldoga riik, mis tähendab, et siia tuleb elama

rohkem inimesi, kui siit lahkub. Esimest korda väljastatud tähtajaliste elamislubade arvud on

viimastel aastatel olnud 5984 (2019. a), 4719 (2020. a), 6087 (2021. a) ja 5989 (2022. a).

Lisaks on Euroopa Liidu kodanikud elukoha registreerimisega omandanud elamisõiguse

järgnevalt: 4018 (2019. a), 3752 (2020. a), 3959 (2021. a) ja 3660 (2022. a). Rändeliigiti on

uussisserändajatele enim esmaseid tähtajalisi elamislube väljastatud pererände alusel, millele

järgneb tööränne. Kuna välismaalaste seadus seab ka sisserändaja kutsujale (tööandjale,

õppeasutusele, pereliikmele) kohustused, et toetada tema iseseisvat toimetulekut, ei ole alust

eeldada, et kõigil uussisserändajatel on riigiinfo järgi sarnane vajadus. See tähendab, et

organisatsioonid (tööandjad, õppeasutused) on iseseisvat toimetulekut toetavate tegevuste

puhul enamasti kogenenumad ning võimelised uussisserändajatele tuge pakkuma. Sellest

tulenevalt on peamine sihtrühm kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ koolitustel

pererändega saabunud uussisserändajad. Sihttaseme prognoos põhineb siiski laiemal

rändeskoobil, et luua inimestele võimalusi kohanemisprogrammis osaleda.

Seega on sihttaseme kalkulatsiooni alus senise esmase elamisloa või õiguse omandanud

isikute arvu kasv 5% aastas, kuid arvestatud on ka asjaoluga, et kohanemisprogrammile

„Settle in Estonia“ lisandub kõrgema algtaseme keeleõpe (B1), mille pakkumine on kallim.

Lisaks algab üleminek eestikeelsele haridusele, mis tähendab, et nõudlus keeleõppe järele

kasvab niigi kõrge nõudluse juures veelgi. Samas kulutõhususes annab sihttaseme tõusu

võimaluse iseseiva õppe lisandumine teenuste skoopi (teemamoodulite puhul). Seega on

oodatud sihttaseme tõus aastas u 5%.

Aasta 2019 2020 2021 2022 2023

Esimest korda

elamisloa või -õiguse

omandanud isikute arv

10 002 8471

(COVID-i

mõju)

10 046 9 649 11 075

(+5%

kasv)

Kohanemisprogrammi

„Settle in Estonia“

läbinud isikute arv

2073 1950 2247 2542 2559

Tulemusnäitaja „Kohanemisprogrammi koolituse(d) läbinud uussisserändajate osakaal, kes

hindavad, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks on paranenud“ sihttaseme

90% aluseks on asjaolu, et tegemist on spetsiifiliselt uussisserändajatele disainitud

teenusega. See tähendab, et arvesse on võetud otsese sihtrühma vajadusi ja eelistusi, mis toob

kaasa ootuse, et sihttase tõuseb kõrgele tasemele. Lisaks on planeeritud teenust perioodi

vältel hinnata ning viia ellu aja- ja asjakohaseid parandusi. Sellest lähtudes on kõrge

tulemusnäitaja sihttase ainuvõimalik. Enesehinnangulise teadmiste paranemise tagasiside

korjamiseks luuakse tagasiside vorm.

Toetatav tegevus 3.2 „Andmevahetuslahenduse (sh infoplatvormi) edasiarendus ja

rakendamine“ panustab meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Kohanemisprogrammi

suunatud välismaalaste arv“, mille raames loetakse kokku andmevahetusprogrammi kaudu

Eestisse elama asunud uussisserändajad, kes on automaatselt suunatud osalema

kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“. Vahesihttaseme ja sihttaseme arvutamise puhul

tugineti täiskasvanute rändetrendidele.

20

TAT-i spetsiifiline näitaja on toimivate andmevahetuslahenduste arv. Kohanemisprogrammi

„Settle in Estonia“ suunatakse esmase elamisloa või -õigusega välismaalasi, kelle kohta

kogutakse andmeid rahvastikuregistris (Euroopa Liidu kodanikud) ja elamis- ja töölubade

registris (kolmandate riikide kodanikud). Tegemist on SMIT-i arendatavate andmekogudega.

Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ suunamiste ja läbimiste kajastamiseks on

arendatud infosüsteem elamislubade ja töölubade registri kohanemisprogramm lühendiga

UUSSR, mille volitatud töötleja on samuti SMIT. Seega on tegevuse toimepidevuse ja uute

arenduste (uus keeletase (B1), iseseisev õpe) tagamiseks oluline keskenduda olemasoleva

andmevahetuslahenduse edasisele arendustele. Sihttasemeks antud tegevuse kontekstis on

toimiv andmevahetuslahendus, mis tähendab, et suunamised kohanemisprogrammi „Settle

in Estonia“ toimuvad aja- ja asjakohaselt.

Toetatav tegevus 3.3 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate

tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“ panustab meetmete nimekirja

väljundnäitajasse „Tööjõulähetusprogrammis osalejate arv“, kus loetakse kokku isikud, kes

on programmis osalenud. Tööjõulähetustes osalejate statistikat peetakse isiku põhjal, mille

tunnuseks on osaleja isikukood. TAT-i spetsiifilise tulemusnäitaja

„Tööjõulähetusprogrammi läbinute arv“ hulka loetakse isikud, kes on programmi täis mahus

läbinud. Tööjõulähetusprogrammis osalemine eeldab töö- ja eraelu ühitamise

kombineerimist ning selle programmi läbimiseks peavad vajalikud eeldused saavutatud

olema (nt tööülesannete jagamine kolleegidega, võimalus perest eemal viibida). Osalejateks

loetakse tööjõulähetusprogrammi mudeli eri osades osalenud sihtrühma esindajaid.

Tööjõulähetuste mudel koosneb erinevatest moodulitest (nt lähetusteks ettevalmistus,

keeleõppe moodul, kultuuri moodul, lähetused). Koos tööjõulähetuste mudeli täiendamise ja

uute vormide lisandumisega täpsustatakse ka sihtrühma programmi sisenemise eelduste

loetelu, mis võib valdkonniti olla erinev (nt eesti keele oskuse lähtetase, lähtekohad

tööjõulähetuse pikkusele).

Tööjõulähetuses osalemise kulu ühe inimese kohta on u 3000 eurot, mis sisaldab lähetusega

seonduvaid transpordi-, majutuse-, keeleõppe-, kultuurilise sotsialiseerumise jt kulusid.

Vahe- ja sihtasemete kalkulatsioonid tuginevad varasematele kogemustele ja on

indikatiivsed, kuivõrd hindade kasv on olnud märkimisväärne ja edasist inflatsiooni on

keeruline prognoosida. Tööjõulähetusprogramm teise keele- ja kultuurikeskkonda aitab luua

eeldused püsivateks muutusteks lõimumise teekonnal (nt keelebarjääride ületamine,

eestikeelse kultuuriruumiga tutvumine ning kontaktide kujunemine eestlastega). Alguses

panustatakse tööjõulähetuste mudeli uuendamisele ning koos sellega alustatakse

tööjõulähetuste vormide testimist, mistõttu on esimesel paaril aastal kuni vahesihttasemeni

2024. aastal oodatav väljundnäitaja proportsionaalselt madalam, kui rakendamise järgnevatel

aastatel. Tööjõulähetuste programmis osaleb rohkem inimesi, kui selle täismahus (100%)

läbib. Algusaastatel võib programmi läbinute hulk olla vaid 2/3 osalejatest, sest mudeli

uuendamise raames alles otsitakse parimaid lahendusformaate. Lõppeesmärk on, et läbinuid

on 70% ehk 840 isikut.

TAT-i spetsiifilise väljundnäitaja „Praktikakohtade arv avalikus sektoris“ rakendamise

alguses analüüsitakse varasema praktika kogemusi ja kujundatakse toimemudelid.

Praktikakohti pakutakse erinevate mudelite alusel, milleks võivad olla lühemad, nn

töövarjutamise tüüpi programmid, aga ka pikemad, kaks kuni kolm kuud kestvad praktikad.

Lühema praktika eesmärk on propageerida avalikus sektoris töötamise võimalusi ja

kujundada seal töötamise mainet. Pikema praktika eesmärk on pakkuda töökogemust ja

kujundada praktilisi oskusi tööturul konkureerimiseks. Lühemaid ja pikemaid praktikaid

21

pakutakse toetatava tegevuse raames proportsionaalselt. Lisaks korraldatakse praktikate

propageerimiseks ja avalikus sektoris töötamise tutvustamiseks seminare, mille raames saab

erinevates valdkondades praktiseerida. Vahesihttaseme saavutamise aasta lõpuks pakutakse

avalikus sektoris praktikakohti 50 inimesele. Praktikakohtadena loetakse ka töövarjupäevi.

Kokku korraldatakse vähemalt 350 praktikat avalikus sektoris.

Tööjõulähetuste mudel on Eestis esimest korda välja töötatud 2000. aastal, mil mudeli

testimisega koos asuti pakkuma ka tööjõulähetusprogramme. Tööjõulähetuste

rakendamiseks uuendatakse tööjõulähetuste mudelit, kasutades teenusedisaini tehnoloogiaid

ning arvestades tööturul toimunud muudatusi. Tehnoloogia kiire areng, hea internetiühendus

ja tööülesannete digiteerimine aitab kaugtöö tegemisele oluliselt kaasa. 2020. aasta teises

kvartalis tegi Eestis kaugtööd ligi 200 000 inimest, s.o 1/3 kõigist hõivatutest (Eesti Panga

tööturu ülevaade 2021). Seepärast vajab mudel uuendamist ja uute tööjõulähetuste

formaatide kujundamist, mis oleksid paremini kooskõlas tänapäevaste

töötamisvõimalustega. Toetatava tegevuse raames kujundatakse uusi tööjõulähetuse

formaate, testitakse neid ning vajaduse korral täiendatakse mudelit erinevate praktikatega.

Mudel uuendatakse vahesihttaseme saavutamise aasta lõpuks.

TAT-i spetsiifilise tulemusnäitajaga „Tööjõulähetusprogrammi läbinute hinnang

konkurentsivõime paranemisele ühiskonnas“ mõõdetakse tööjõulähetusprogrammi läbinute

hinnangut oma konkurentsivõime paranemise kohta. Koos tööjõulähetuste mudeli

uuendamisega töötatakse välja osalejate ja läbinute tagasisidestamise vormid, millega

hinnatakse tööjõulähetusprogrammi mõjusust.

Toetatav tegevus 3.4 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“ panustab

rakenduskava ja meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Lõimumisvaldkonna keeleõpet

toetavates tegevustes osalejate arv“ ning tulemusnäitajasse „Lõimumisvaldkonna keeleõpet

toetavate tegevuste läbinute arv“. Väljundnäitaja raames loetakse kumulatiivselt kokku

keeleõpet toetavates tegevustes osalejate osaluskordi. Vahesihttaseme ja sihttaseme

arvutamisel on tuginetud struktuurifondide (edaspidi SF) perioodi 2014–2020 sarnaste

tegevuste kogemusele, mille alusel on osaluskorra maksumuseks kujunenud keskmiselt

1200 eurot (sh administreerimiskulud) ja arvutatud osaluskordade arv toetatava tegevuse

eelarvest. Kalkulatsioonid tuginevad varasematele kogemustele ja on indikatiivsed, kuivõrd

hindade kasv on olnud märkimisväärne ja keeruline on prognoosida edasist inflatsiooni.

Tulemusnäitaja raames mõõdetakse lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes

osalejate osaluskordi kumulatiivselt. Sihttaseme seadmisel on lähtutud SF perioodi 2014–

2020 kogemusest, et kõikidest keeleõpet toetatavates tegevustes osalenutest läbis koolituse

80%.

Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemalistes koostöötegevustes osalemise vahesihttaseme ja

sihttaseme arvutamisel on tuginetud SF perioodi 2014–2020 lõimumisalaste

koostöötegevuste (peamiselt konverentside, foorumite, seminaride, arutelude ja õppereiside;

sihtrühm vanusegrupis 17–26 aastat) kogemusele. Mõõdikuga mõõdetakse riigikaitse ja

kodanikuhariduse teemalistes koostöötegevustes osalejate arvu, mis kogutakse regulaarse

aruandlusega. Kalkulatsiooni aluseks on ürituste summeritud eelarved jagatud kogu osalejate

arvuga. Tegevuste elluviimisel võib printsiibiks olla kogu ürituse terviklik rahastamine, aga

ka osaline, s.o üritusest vaid riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste osade rahastamine.

Seetõttu ei kujune tegevuste rahastamisel konkreetset ühiku hinda, sest koostöötegevuste

formaadid ja kestused on erinevad, arvestuse alus on varasematest kogemustest orienteeruv

22

aritmeetiline keskmine. Tegevuses soodustatakse erinevate formaatide rakendamist, et

seeläbi kaasata võimalikult laia sihtrühma.

TAT-i spetsiifilise tulemusnäitajaga „Tegevustes osalenute hinnang eesti keele oskuse ja

konkurentsivõime paranemisele ühiskonnas“ mõõdetakse tegevustes osalejate hinnangut

oma eesti keele oskuse ja ühiskonnas konkurentsivõime paranemisele. Hinnang kogutakse

koostöötegevuste tagasiside vormis. Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemalistes

koostöötegevustes on rõhuasetus eesti keele praktiseerimisel ja ühiskonnas oma

konkurentsivõime arendamisel. Sellest olenemata ei pruugi kõik osalejad kogeda, et nende

hinnang eesti keele oskusele ja konkurentsivõimele on paranenud, kui ürituse formaat seda

esmatähtsaks seadnud ei ole. Näiteks võib koostöötegevuse sihiks olla riigikaitse aspekt,

mida on vajalik edasi anda sihtrühma emakeeles või vahenduskeele kaudu ja mis otseselt ei

mõjuta konkurentsivõimet, vaid toetab ühiskondlikku kaasatust. Keeleoskuse ja

konkurentsivõime paranemine eeldab pikemaajalist tegevust, mida kõik koostöötegevused ei

paku, mistõttu ei ole võimalik tagada, et kõigi osalejate eesti keele oskus ja konkurentsivõime

paraneb.

Toetatav tegevus 3.5 „Avalikkuse teavitamine rände- ja lõimumis-, sealhulgas

kohanemisteemadel“ panustab meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Sotsiaalrek-

laamkampaaniate ja ristmeediaprogrammide arv“. Tuginedes SF perioodi 2014–2020

kogemusele on ühe eesti-, vene- ja ingliskeelse kampaania ja/või ristmeediaprogrammi

hinnanguline maksumus ligikaudu 300 000 eurot. Kuna selle toetatava tegevuse raames

viiakse ellu ka muid tegevusi, siis on võimalik teha kolm ristmeediprogrammi ja kolm

sotsiaalreklaamkampaaniat.

TAT-i spetsiifilise tulemusnäitaja raames mõõdetakse Eesti elanike valmisolekut toetada

teistest riikidest saabunud inimeste kohanemist Eesti eluga. Saavutustaseme allikaks on

elluviija aruanded, kuid selle näitaja andmestik pärineb Siseministeeriumi regulaarselt

tehtavast siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringust. Hoiakute muutmine on aeganõudev

protsess, mistõttu suurt näitaja kasvu oodata ei ole.

Eelnõu punktis 5 sätestatakse toetatavate tegevuste abikõlblik periood, mis on 01.01.2023

kuni 31.10.2029. Abikõlblikkuse periood peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusese nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise

ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 15 lõike 1 punkti 2 alusel ning olema

ajavahemikus 2021. aasta 1. jaanuar kuni 2029. aasta 31. detsember.

Eelnõu punkt 6 sätestab toetatavate tegevuste eelarved, tuues välja finantsallikate (Euroopa

Sotsiaalfond+ toetuse, riikliku kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu) mahud ja

proportsioonid. Omafinantseeringut elluviijatelt ja partneritelt ei nõuta. Toetatavate

tegevuste eelarved on kooskõlas meetmete nimekirja meetme 21.4.7.5 „Lõimumist,

sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ summa ja jaotusega.

Toetatavate tegevuse detailne tegevuskava ja eelarve kinnitatakse igal aastal kultuuriministri

käskkirjaga (TAT-i punktid 9.3.1 ja 9.3.2).

Eelnõu punkt 7 sätestab, millised kulud saab lugeda abikõlblikeks ja millised mitte.

Abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda muu hulgas

ühendmäärusest.

23

ÜSS-i §-s 15 sätestatakse kulu abikõlblikuks lugemise üldised põhimõtted ning kirjeldatakse,

milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on põhjendatud, kui see on

sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib

toetatavate tegevuste käigus. See avaldub põhjendatuse nõude kaudu ehk peab olema

tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et kulu on tekkinud projekti eesmärkide ja

kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtavate asjakohaste toetavate tegevuste käigus. Kulu

on sobiv, kui see vähemalt soodustab tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui tulemust

ei ole võimalik saavutada muu kuluga, mis on vähemalt sama tõhus. Kulu on tõhus, kui selle

maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste

vahel. Kulude tekkimine ja tasumine peab jääma eelnõuga konkreetsele toetatavale

tegevusele seatud ajaperioodi.

Ühendmääruse § 17 punkti 8 kohaselt on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra

alusel. Punkt 7.2.1.1 sätestab TAT-i raames iga toetatava tegevuse kaudse kulu. Kaudsed

kulud moodustavad 7% iga toetatava tegevuse ehk projekti otsestest kuludest. Projekti

kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt seotud projekti sisutegevuse ehk toetatava

tegevuse rakendamisega, vaid abistavad sisutegevuse tegemist. Elluviija

administreerimistegevustega seotud personalikulud ja üldkulud ehk halduskulud on

abikõlblikud ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada

rakendusüksusele kaudsete kulude kuludokumente ja kulude tasumist tõendavaid

dokumente. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse

ega projektiauditi käigus. Kui kulu arvestatakse ja hüvitatakse ühtse määra raames, siis

selline kulu ei kuulu hüvitamisele tegeliku kuluna kuludokumendi (arve) alusel, sest vastasel

korral oleks tegemist topeltfinantseerimisega.

Punkt 7.3 annab loetelu kuludest, mis on abikõlblikud lisaks ühendmääruse §-s 16 toodud

abikõlblikele personalikuludele.

Ühendmääruse §-s 16 määratakse, millised personaliga seotud kulud loetakse abikõlblikeks

personalikuludeks. Personalikulude arvestamisel kehtib põhimõte, et hüvitatakse ainult

projektiga seotud tööülesannete täitmise kulud. Personalikulude hulka arvatakse töötajate või

ametnike töö eest makstav töötasu või füüsilise isikule võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu-

või käsunduslepingu alusel makstav tasu. Tasu peab vastama projekti heaks töötatud ajale.

Hüvitatavad on ka abikõlblikult töötasult makstavad seadusest tulenevad maksud ja maksed,

sealhulgas tööjõumaksud (sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse) ja hüvitised,

puhkusetasu, ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise hüvitis ning töövõimetushüvitis.

Samuti on abikõlblikud töötaja ja ametniku lähetuse, koolituse ja tervisekontrolliga seotud

kulud. Lähetuskulud, sealhulgas päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud, on

abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate

piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Töötaja

tervisekontrolliga seotud kulu all peetakse silmas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13

lõike 7 kohaseid tööandja kulusid töötajate tervisekontrolli korraldamisel.

Töötaja ja ametniku töötamine projekti heaks peab olema tõendatud kirjalikult, et oleks

võimalik kontrollida hüvitamiseks esitatud kulu projektiga seotust. Füüsilisele isikule tööde

või teenuste eest makstav lepingutasu on võrdsustatud töötasuga ning tasu maksjal on

kohustus maksustada see tasu tööjõumaksudega (sotsiaalmakse ja töötuskindlustusmaksega).

Kui teenuse osutaja on juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, käsitatakse

24

lepingujärgset kulu sisseostetud teenusena, mille pealt tööjõumakse ei arvestata, seega seda

personalikuluna ei arvestata. Teenuse osutamise eest makstav tasu peab olema lepingus

selgelt eristatud ning see ei või sisaldada muude kulude, näiteks sõidu- või muude kulude,

mis on vajalikud teenuse osutamiseks, maksumust. Kui personalikulud hüvitatakse tegelike

kulude alusel ja töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle ka muid

tööülesandeid, peab ta tõendama töö seotust projektiga ehk projekti heaks tehtud töö

osakaalu kogu tööajast, mida võib teha tööajatabeli vormis või muus dokumendis, näiteks

töölepingus fikseeritud kokkulepitud proportsiooni alusel, kus on näidatud projektiga seotuse

määr kogu tööajast, seega ka töötasust. Vajaduse korral võib jaotust projekti käigus muuta,

et see oleks kooskõlas tegelikkusega.

Punkt 7.4 annab loetelu kuludest, mis on abikõlbmatud lisaks ühendmääruse §-s 17 toodud

abikõlbmatutele kuludele.

Ühendmääruse § 17 kohaselt ei ole abikõlblik laenu- ja liisinguintress ehk võlaintress,

projekti elluviimisega seotud rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav

leppetrahv ja viivis ning kohtuga seotud halduskohtumenetluse seadustiku 11. peatükis

sätestatud menetluskulud. Abikõlbmatud on ka järgmised kulud: mitterahalised kulud ja

amortisatsioonikulud ning kindlustusmaksed, v.a projekti tegevuse elluviimisega otseselt

vajalikud kindlustused; asutusesisesed, töösisekorraeeskirjaga või kollektiivlepinguga

ettenähtud hüvitised ja toetused, mida ei käsitleta töötasuna; organisatsiooni juhtimiskulu;

hoonestatud ja hoonestamata maa ostusumma, taristu investeeringu ning maa ja kinnisvara

ostukulud, liisingulepingu alusel tekkiv kulu ja vara ostukulu; kulu, mille katteks on toetust

juba eraldatud riigieelarvest või muust toetusest; käibemaks, kui käibemaksuseaduse

kohaselt on projekti kuludelt õigus sisendkäibemaksu riigilt tagasi taotleda või käibemaks

on hüvitatav muul moel; liiklusvahendi ostmise kulu; esinduskulu ja kingitused;

täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute koolituse

seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega; tulumaksuseaduse § 48

lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks ning kõik toetatava

tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud.

Eelnõu punkt 8 sätestab toetuse maksmise tingimused ja korra. Toetuse väljamaksmisel

tuleb lähtuda ÜSS-is ja ühendmääruses toodud tingimustest ning eelnõus sätestatud

erisustest.

Eelnõuga lubatakse teha punktides 3.1.1, 3.3.1 ja 3.4.1 nimetatud elluviijale ettemakseid.

Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA) võib taotleda ettemakseid, mis võib korraga olla

kuni 40% projektile määratud toetuse summast. Ettemakse saamiseks peab elluviija

põhjendama rakendusüksusele, miks tal on seda taotletud summas vaja. Ettemakse korral

rakendatakse punkti 7.2.1.1 kaudseid kulusid 7% otsestest kuludest. Punktides 3.2.1 ja 3.5.1

nimetatud elluviijale ettemakseid teha ei tohi, sest riigiasutustele on tagatud vahendid

riigieelarvest.

Viimase väljamakse tegemine elluviijale sõltub sellest, millal rakendusasutus lõpparuande

kinnitab. Lõppmakse võib teha alles pärast seda, kui tegevused on lõpetatud ja lõpetamine

tõendatud. Viimase väljamakse suurus ja selle tegemise võimaldamine alles pärast

lõpparuande kinnitamist on vajalik, et motiveerida elluviijat esitama lõpparuanne õigel ajal

ning et väljamakse saaks vajaduse korral tasaarveldada tagasimaksmisele kuuluva summaga,

näiteks kui lõpparuande kontrollimisel tuvastatakse finantskorrektsiooni tegemise vajadus.

25

Eelnõu punkt 9 sätestab elluviija kohustused ÜSS-i, selle alusel kehtestatud õigusaktide ja

ühendmääruse kohaselt, lisaks täiendavad kohustused elluviijale ning asjakohaste

dokumentide rakendusasutusele ja rakendusüksusele esitamise korra ja tähtajad.

Ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustused rakenduvad sõltumata, kas eelnõus on

neile viidatud või need loetletud. Elluviija kohustuste tagamine tähendab, et kohustuse peab

olema täitnud tema ise või partner, sealjuures on kohustuste täitmise tõendamise koormus

elluviijal, sest temal on huvi tegevustele rahastust saada. Elluviija kohustuste täidetusest

sõltub, kas toetus makstakse välja täies või ainult täitmisele vastavas mahus. Seega tuleb

elluviijal täita kohustusi väga hoolikalt.

Elluviija peab toetatava tegevuse ellu viima eelnõu kohaselt ehk seal nimetatud eesmärgil

kavandatud tegevuste abil ning saavutama kavandatud tulemused. Tulemusi iseloomustavad

eelnõus nõutud väljund- ja tulemusnäitajate ning eelnõu spetsiifiliste näitajate sihttasemete

saavutamine. Kui elluviija sätestatud tulemusi ei saavuta, on tegemist kohustuste eiramisega

ning tal ei ole õiguspärast ootust, et eelnõus märgitud toetuse summa jääb esialgu määratud

summa ulatuses kehtima.

Elluviija peab rakendusüksuse nõudmisel tõendama, et projekt viiakse ellu kavandatud

ajakavas ja moel. Projekti kui terviku elluviimise suutlikkuse tõendamise vajadus võib

ilmneda, kui projekti ajakava kohases elluviimises on viivitusi ning rakendusüksusel on

tekkinud kahtlusi, kas projekti tegevused saavad abikõlblikkuse perioodi lõpuks tehtud.

Elluviija peab esitama vajaduse korral tõendid, mille põhjal saab rakendusüksus oma

arvamust kujundada.

Punktis 9.3.5 täpsustatakse, et elluviija peab nii rakendusasutuse kui ka rakendusüksuse

järelepärimisele vastama kümne tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

Elluviija peab tagama, et temal või kaasatud partneril on toetatavate tegevuste rakendamiseks

vajalik kvalifikatsioon ja õiguslikud eeldused, sõltuvalt nõude olemusest.

Elluviija peab esitama õige ja täieliku teabe ning korrektsed dokumendid ja aruanded

toetatava tegevuse elluviimise kohta tähtajaks ja nõutud viisil. Nimetatud kohustus hõlmab

teabe ja aruannete esitamise üldist korrektsust, sealhulgas ettenähtud vorminõuete järgimist,

arusaadavate selgituste andmist ning õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset

esitamist. Kulu- ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama

raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele.

Elluviijal on makse aluseks olevate tingimuste täitmise tõendamise kohustus. Kui elluviija

makse tegemise aluseks nõutud tõendeid ei esita, siis toetust ei maksta või ettemakse korral

ei saa ettemakse kasutamist tõendatuks lugeda.

Punktis 9.3.8 ja 9.3.9 sätestatakse, et elluviija peab koguma algandmeid seirearuannete

jaoks, sealhulgas vajaduse korral andmeid alategevustes 3.1.4.3, 3.3.4.1, 3.3.4.2 ja 3.4.4.1

osalenud isikute kohta, kui tegevustes osaleja tegevuste maht ühe projekti raames ületab 32

akadeemilist kontakttundi. Vastavad andmed esitatakse kord kvartalis rakendusüksusele

andmekogu Sündmuste Infosüsteem kaudu, mis on avatud struktuuritoetuste registri juures.

Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites11. Andmete kogumise

11 https://ec.europa.eu/sfc/en/2021/support-ms/2021MNTESF?qt_esf_faq=2#/.

26

kohustus tuleneb ÜSS-i § 19 lõikest 3, mille kohaselt peab elluviija, kes saab toetust Euroopa

Sotsiaalfond+-ist, koguma füüsiliste isikute kohta ÜSS-i § 19 lõikes 3 viidatud andmeid ja

esitama need rakendusüksusele. Isikuandmeid peab koguma ulatuses, mis on vajalik

registritest andmekorje teostamiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest

põhjalikult kättesaadavad. Selliste andmete kogumiseks ja töötlemiseks avati Sündmuste

Infosüsteem. Kuna tegemist on isikuandmetega, tagatakse andmekogus andmete töötlemisel

vastavad juurdepääsu piirangud ja turvanõuded.

Elluviijal on makse aluseks olevate tingimuste täitmise tõendamise kohustus. Kui elluviija

makse tegemise aluseks nõutud tõendeid ei esita, siis toetust ei maksta või ettemakse korral

ei saa ettemakse kasutamist tõendatuks lugeda.

Kui toetatavate tegevuste elluviimisega seotud andmed muutuvad, peab elluviija sellest

rakendusasutust viivitamata kirjalikult teavitama. Selle alusel rakendusasutus hindab, kas

rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab eelnõu muutmist.

Samuti peab elluviija punkti 9.3.12 alusel teavitama rakendusasutust, kui ta ei saa enam

eelnõu raames tegevusi ellu viia, tekkinud on tõsised probleemid või on vaja eelnõu muuta.

Elluviija peab aitama kaasa audiitori ja kontrollija kontrollitegevusele. Nimetatud kohustuse

rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu,

et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda.

Elluviija peab eristama projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Abikõlblike

kulude puhul peab olema tuvastatav ka nende tasumine. Kulude eristamise kohustus ei

kohaldu projekti lihtsustatud kuludega kaetud osale. Nimetatud kohustuse rikkumine võib

kaasa tuua finantskorrektsiooni, sest võib tekkida kahtlus, et projektiga seotud finantsteave

ei ole tuvastatav ehk usaldusväärne.

Elluviija peab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi maksma tähtajaks.

Punktis 9.3.11 sätestatakse, et elluviija peab täitma teavitamisega seotud kohustust.

Kohustuse üksikasjad sätestatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus). Punktis 9.4 sätestatakse täiendav

kohustus toetatava tegevuse 3.1 elluviijale, kes peab täitma teavitamisürituse korraldamisega

seotud kohustust, sest projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro.

Elluviijal on kohustus säilitada toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid

ÜSS-i §-s 18 nõutud aja jooksul.

Elluviija peab esitama rakendusüksusele lihtsustatud kulude korral hankelepingu sõlmimisel

riigihanke viitenumbri, kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne

riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, et teha kindlaks tegelikud kasusaajad.

Punktis 9.5 sätestatakse, et käesoleva TAT-i raames on iga toetatav tegevus

struktuuritoetuse registris eraldi projekt, millel on oma elluviija ja vajaduse korral partnerid,

näitajad, eelarve, aruandlus, kulude arvestus ning teavitusmääruse mõistes projekti nimetus,

mis tuleb avalikustada.

27

Eelnõu punktis 10 sätestatakse partnerite kohustusena (lisaks ühendmääruse § 10 lõigetes 2

ja 3 nimetatule) kohustus tagada partnerluslepingu sõlmimine elluviijaga ning ligipääsetavus

sihtrühmale suunatud sündmustele.

Sõlmitavas partnerlepingus tuleb muu hulgas sätestada elluviija ja partneri õigused,

kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord, dokumentide esitamise ja säilitamise ning

infovahetuse viis, mis annaks partnerile kindluse, et tema tehtud kulud saavad hüvitatud, ja

elluviijale kindluse, et partneri tehtavad kulud on abikõlblikud ja kõik kohustused saavad

täidetud.

Kui toetatava tegevuse elluviimisse on kaasatud partner, peab ka tema ühendmääruse § 10

lõike 2 kohaselt täitma elluviija kohustusi, et partneri kulud saaks lugeda abikõlblikuks ehk

need ei mõjutaks toetatavale tegevusele makstava toetuse hulka.

Elluviija jääb elluviimise eest vastutama ka juhul, kui partner ei täida elluviijale määratud

kohustusi. Vastutus tähendab, et kui kõik nõuded või kohustused ei ole kulu abikõlblikuks

lugemisel täidetud, tehakse finantskorrektsioon ikkagi, kusjuures rakendusüksuse ees ei ole

õigustav asjaolu, et rikkumine oli seotud partneri tegevusega.

Eelnõu punkt 11 kirjeldab esitatavaid aruandeid ja aruandluse korda. Aruanded esitatakse

rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. Iga-aastased vahearuanded kinnitab

rakendusüksus, lõpparuande rakendusasutus. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida

toetatava tegevuse edenemist ja tulemuste täitmist, võimaldavad vajaduse korral tähelepanu

juhtida puudustele ning teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Lõpparuandes

esitab elluviija ka ülevaate „Eesti 2035“ alupõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsetesse

põhimõtetesse panustamise kohta.

Eelnõu punkt 12 reguleerib eelnõu muutmist. Eelnõu muutmise algatamise õigus on

rakendusasutusel, rakendusüksusel ja toetatava tegevuse elluviijal. Muudatused

kehtestatakse kultuuriministri käskkirjaga.

Eelnõu punktis 13 reguleerib finantskorrektsioonide (edaspidi FKO) tegemist ja toetuse

tagasimaksmist ÜSS-i ja ühendmääruse kohaselt.

FKO tegemise pädevus on rakendusüksusel. FKO hõlmab määratud toetuse osalist või

täielikku vähendamist ning rikkumisega seotud ulatuses kulude abikõlbmatuks lugemist.

Abikõlbmatuks loetava summa ulatuses vähendatakse ka projekti abikõlblikku eelarvet. Kui

rikkumisega seotud kulude katteks on juba toetus välja makstud, sisaldab FKO ka toetuse

tagasinõuet. Kui rikkumine tuvastatakse väljamakse aluseks olevates kuludes, siis FKO-ga

keeldutakse nende katteks toetuse maksmisest. Kui rikkumine tuvastatakse ettemakse

kasutamise tõendamisel, jäetakse FKO-ga ettemakse tegemata.

Eelnõu punkt 14 sätestab vaiete lahendamise korra. Vaide esitamise õigus on elluviijal ja

partneril. Riigiasutuste vahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 101

kohaselt. Vaidemenetluse läbimine on kohustuslik rakendusasutuse või -üksuse otsuse või

toimingu vaidlustamise puhul. Tegemist on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS)

erisusega, sest HMS-i kohaselt on isikul võimalik valida, kas esitada vaie haldusorganile või

pöörduda kaebusega kohtusse. Kohustuslik vaidemenetlus täidab õiguspoliitilisi eesmärke,

nagu õiguskaitsefunktsioon, halduse enesekontroll ning halduskohtute töökoormuse

vähendamine.

28

Vaideid menetleb rakendusasutus. Vaided rakendusüksuse otsuste või toimingute peale

esitatakse rakendusasutusele rakendusüksuse kaudu. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva

jooksul selle vastuvõetavaks lugemisest ehk alates päevast, mil ei esine HMS-i § 79 kohaseid

vaide tagastamise aluseid.

Rakendusüksusel tuleb vaie rakendusasutusele edastada HMS-i § 80 lõike 1 kohaselt seitsme

päeva jooksul, v.a juhul, kui on vaja HMS-i § 78 lõike 1 kohaselt kõrvaldada puudused

kümne päeva jooksul. Rakendusüksus võib otsustada, et nõustub vaidega ja muudab

vaidlustatavat otsust või tühistab selle, mille tulemusel langeb vaide ese ära ning vaiet ei

peagi rakendusasutusele kui vaideorganile edastama, sest HMS-i §-de 64 ja 65 kohaselt on

otsuse tegijal õigus tunnistada esialgne otsus kehtetuks või HMS-i § 44 alusel uuendada

menetlust ja teha HMS-i § 54 kohaselt uus otsus. Kui rakendusüksus ise vaidlustatavat otsust

ei muuda, edastab ta vaide rakendusasutusele. Rakendusasutusel on vaide lahendamiseks

30 kalendripäeva, lisaks võib seda aega pikendada.

Vaideotsuse tegemise tähtaja ületamisel tuleb arvestada, et vaide esitajal on HMS-i § 47

lõike 3 kohaselt õigus esitada kaebus kohtusse ühe aasta jooksul, kui vaideotsuse tegemisega

on õigusvastaselt viivitatud. Õigusvastasuse võib välistada see, kui vaide esitajat on HMS-i

§ 41 alusel otsuse tegemiseks vajaminevast täiendavast tähtajast teavitatud.

Eelnõu punkt 15 sätestab, et käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023.

Toetatavate tegevuste vastavus üldistele valikukriteeriumitele

1. Toetatavate tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele

Valikukriteeriumi sisu on kirjeldatud eelnõu seletuskirja peatükis „Eelnõu sisu ja võrdlev

analüüs“.

2. Toetatavate tegevuste põhjendatus

Toetatavad tegevused aitavad kaasa meetmete nimekirja meetme 21.4.7.5 eesmärgi „Eesti

ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti

identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist

kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed

võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele

inimestele“ saavutamisele. Toetatavate tegevuste põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja

peatükis 2 punktis 3.

3. Toetatavate tegevuste kuluefektiivsus

Eelarve planeerimisel lähtuti eelnevate struktuurivahendite programmperioodide

kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel. Ettenähtud toetatavad tegevused on

kuluefektiivne viis planeeritud tulemuste saavutamiseks. Peamiselt tähendab see, et tõhusam

on investeerida teadmiste ja oskuste kasvu ning seeläbi luua tingimused iseseisvaks

toimetulekuks, kui hiljem kanda kulusid, mis võivad kaasneda inimeste töötuse,

segregeerituse ja muude võimalike, mitte lõimumise, sealhulgas kohanemise, tagajärgedega.

Planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik. Arvutused põhinevad peamiselt teiste sarnaste

teenuste senisel maksumusel (koolituskulud, tööjõukulud jms), kuhu on juurde arvestatud

asjaolu, et kogu perioodi vältel on paratamatu ka hinnatõus, inflatsioon ja majanduse

tsüklilisus. Teenuste pakkujad, v.a partnerid leitakse riigihangete seaduses sätestatu kohaselt.

29

Toetatavate tegevuste detailsed eelarved kulukohtade lõikes kinnitatakse iga-aastase

tegevuskava raames. Eelnõu tegevuse lõppemise järel on tõusnud toetatavate tegevuste

elluviijate võimekus tegeleda lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadega ning välja on

töötatud lahendused, mis toimivad ilma täiendava rahastuseta, kuid võivad vajada täiendavat

rahastust rändemahtude olulisel suurenemisel.

4. Elluviija ja partneri suutlikkus toetatavaid tegevusi ellu viia

Kultuuriministeerium vastutab lõimumis- ja kohanemispoliitika kujundamise eest Eestis,

olles seetõttu toetatavate tegevuste 3.2 ja 3.5 elluviija.

Nii toetatavat tegevust 3.1 kui ka toetavaid tegevusi 3.3 ja 3.4 määratakse ellu viima INSA,

mille on 31.03.1998 asutanud Vabariigi Valitsus ning mille asutajaõigusi teostab

Kultuuriministeerium. INSA põhiülesanne on pakkuda sihtrühmadele mitmekülgseid

lõimumist ja kohanemist soodustavaid tegevusi, mis arvestavad ühiskonna vajadusi ning on

sihtrühmadele kättesaadavad kõikjal Eestis. INSA on Eesti lõimumispoliitika peamine

rakendaja ja kompetentsikeskus, millele toetuvad riigi suunatavad lõimumistegevused. INSA

aitab kaasa ühiskondliku sidususe loomisele, pakkudes mitmekesiseid tegevusi ja tuge

neljale peamisele sihtrühmale – teistest rahvustest Eesti püsielanikele, Eestisse saabuvatele

uussisserändajatele, väljaspool Eestit elavatele rahvuskaaslastele ja Eestisse

tagasipöördujatele. INSA kui elluviija kasuks räägib pikaajaline kogemus, kompetents ja

lõimumisalaste tegevuste koordineeritus. INSA suudab olla teenusepakkujatele sisuline

partner ja täita samal ajal kompetentset kontrollifunktsiooni. INSA-l on lõimumisvaldkonna

arengu- ja tegevuskavade rakendamise kogemus, sealhulgas pikaajaline lõimumistegevuste

alase koostöö kogemus erinevate sihtrühmade ja teadusasutustega, samuti välisvahendite

kasutamise kompetents (ESF – erinevad programmid ja projektid järjepidevalt alates

2004. aastast, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku

Amet, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond (aastatel 2008–2015)).

INSA personalil on tänu pikaajalisele praktikale kujunenud head erialased oskused ja

teadmised.

INSA lähtub oma tegevustes põhikirjast12 ja strateegiast13. Nende töö alus on käsiraamat,

mille eesmärk on kirjeldada tööprotsesse, et tagada ühtlustatud tegevused, tegevuste tõhusus

ja mõjusus ning vastavus regulatsioonidele. Käsiraamatu peatükkides on kirjeldatud erinevad

tööprotseduurid – tegevuste üldalused, juhtimismudel, tegevuse rahastamine ja

eelarvestamine, uute tegevuste planeerimine ja meeskondade moodustamine,

struktuuriüksuste ja ametikohtade ülesannete jaotus, tulemuste hindamine, hankekord,

toetuste andmise kord ja protseduurid, aruandlus ja järelevalve, lepingute sõlmimine,

eiramiste ja rikkumiste tuvastamine, tagasinõuded, raamatupidamise sise-eeskiri,

personalijuhtimine, töökorralduse reeglid, dokumendihaldus, turvalisus ja IT,

avalikustamine ja avalikud suhted, siseaudit. Lisaks on koostatud ja avalikustatud

isikuandmete töötlemise reeglid14. INSA-s töötavad vajalike teadmiste ja oskustega

inimesed, kelle hulgas on riigihangete nõuetekohase korraldamise võimekusega

hankespetsialist. Töötajatel on võimalik kasutada ülesannete täitmiseks vajaminevaid ja

tänapäevaseid tehnilisi vahendeid. INSA-l ei esine halduskoostöö seaduse § 12 lõike 2

punktides 2–6 nimetatud asjaolusid.

12 https://integratsioon.ee/pohikiri. 13 https://integratsioon.ee/sites/default/files/insa_strateegia_2020-2025_final.pdf. 14 https://integratsioon.ee/isikuandmete-tootlemine.

30

Punktis 3.2 nimetatud toetatava tegevuse partneriks nimetatakse SMIT. Õiguslik alus on

elamislubade ja töölubade registri põhimääruse § 3 punkt 2 ja § 4 punkt 2, millega on

reguleeritud SMIT-i kui andmekogu volitatud töötlejat ning kus on loetletud tema ülesanded.

SMIT pakub muu hulgas siseturvalisusega seotud infosüsteemide arendust ja haldust

Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Häirekeskusele, Sisekaitseakadeemiale ja

Siseministeeriumile. Tegemist on riigi suurima IT-asutusega, kes loob ja haldab elupäästeks

ja siseturvalisuse tagamiseks vajalikke infosüsteeme. Lisaks on SMIT varem tulemuslikult

rakendanud erinevaid välisvahendeid, sealhulgas nii ESF-i kui ka AMIF-i vahendeid, olles

kursis aruandluse (sh hangete korraldamise) ja muude oluliste protseduuridega.

Punktis 3.5 nimetatud toetatava tegevuse partneriks nimetatakse Riigikantselei, kes vastutab

Eestis strateegilise kommunikatsiooni eest. Riigikantselei kui partneri ülesanne on

kujundada toetatava tegevuse 3.5 raames välja avaliku sektori rände- ja lõimumisalase

kommunikatsiooni võrgustik.

Punktis 3.5 nimetatud toetatava tegevuse partneriks nimetatakse Statistikaamet. See on

andmetega tegelev kompetentsikeskus, kes varustab ühiskonda rahvastiku,

sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulise teabega.

Statistikaameti kui partneri ülesanne on välja töötada avalikkusele mõeldud veebipõhine

tööriistakast rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisalase kommunikatsiooni

tõhustamiseks.

5. Toetatavate tegevuste kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega

Eelnõu panustab Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

heakskiitmine“ aluspõhimõtete hoidmisse ja sihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist

hoidvad inimesed“ alasihti „Tegusad inimesed“. Toetatavad tegevused panustavad „Eesti

2035“ elluviimiseks seiratavasse näitajasse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“,

„Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Ligipääsetavuse mõõdik“ ja „Tööjõus osalemise määr

(15–74)“.

Tegevuste väljatöötamisel on jälgitud, et need toetaksid „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid.

Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks,

sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse

sotsiaalsetesse rühmadesse ning sotsiaalmajanduslikust võimekusest ja elukohast.

Tegevuste ettevalmistamisel analüüsiti, kuidas on võimalik avaldada positiivset mõju

horisontaalsete põhimõtete arvestamisel nagu soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete

võimaluste edendamise, ligipääsetavuse tagamise, keskkonnahoiu ning tasakaalustatuma

regionaalarenguga. Analüüsi tulemus, puutumused horisontaalsete teemadega ning tegevuse

mõju arvestamise/suurendamise viisid on esitatud lisas 5. Toetatavate tegevuste kirjeldustes

seletuskirja punktis 3 on toodud välja ka peamised tegevused, kuidas on plaanis

horisontaalsete põhimõtetega arvestada. Sarnaste tegevuste mõju regionaalsele

tasakaalustatusele ei ole varasemalt uuritud, kuid võimalusel plaanitakse seda infot koguda

perioodi meetmete lõpphindamise käigus.

Lähtudes horisontaalsete põhimõtetega arvestamise analüüsist leiti puutumused võrdsete

võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse ning ligipääsetavuse ja regionaalarengu teemadega,

mistõttu panustavad toetatavad tegevused „Eesti 2035“ alasihi „Tegus inimene“ näitajatesse

31

„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“,

„Ligipääsetavuse mõõdik“ ja „Tööjõus osalemise määr (15–74)“.

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju

võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse

meetmeid seal, kus asjakohane.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu alus on ÜSS ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava

Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu on muu hulgas kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvus-

fondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelus-

fondi kohta, ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

Nimetatud määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõu kehtestamisel ja toetatava

tegevuse elluviimisel tuleb osapooltel juhinduda neist otse. Eelnõus on ühissätete määruse

sättele viidatud, kui norm on ühissätete määrusega reguleeritud, mis omakorda hõlbustab

asjakohase regulatsiooni leidmist. Samas ei ole ammendavalt viidatud kõikidele

asjakohastele sätetele, mis reguleerivad toetatava tegevuse elluviimise tingimusi või

rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevust.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõu mõjutab otseselt valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ eesmärkide

saavutamist, sest toetatavad tegevused lähtuvad arengukavast.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Elluviijad vastutavad andmetöötlemise nõuete eest isikuandmete kaitset reguleerivate

õigusaktide alusel. Kogutakse ja töödeldakse ainult neid andmeid, mis on toetuse andmise

seisukohast vajalikud. Elamislubade ja töölubade registri raames on kohanemisprogrammi

„Settle in Estonia“ andmekaitsealane mõjuhinnang tehtud, et vastav andmebaas oleks

RIHA-s registreeritud. Lisaks on Andmekaitse Inspektsioonil võimalik alati teha järelevalvet

isikuandmete kasutamise ja hoiustamise kohta. Keeleõpet toetavatesse tegevustesse

registreerumisel eriliigilisi andmeid ei koguta. INSA on võtnud andmekaitsealase

mõjuhinnangu näidisküsimusi arvesse kliendihaldussüsteemi arendamisel. INSA

kliendihaldussüsteemis rakendatakse isikuandmete töötlemise põhimõtteid15.

5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

15 https://www.integratsioon.ee/isikuandmete-tootlemine.

32

Rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevusega seotud kulud kaetakse tehnilise abi

vahenditest. Eelnõuga tulu ei teenita.

6. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub allkirjastamisest ning rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu kooskõlastatakse õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu korral-

dusasutusega, Rahandusministeeriumiga, Siseministeeriumiga, Haridus- ja Teadusmi-

nisteeriumiga ning rakendusasutustega, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias

kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma vastu-

tusvaldkonna alusel. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks INSA-le, SMIT-ile,

Riigikantseleile ja Statistikaametile.

Huvirühmade kaasamiseks korraldati aastatel 2021–2022 valdkonna kaasamisüritusi.

Toetatava tegevuse plaanimiseks toimusid arutelud INSA, Eesti Linnade ja Valdade Liidu,

Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja

Sotsiaalministeeriumiga. Valdkondliku arengukava juhtrühmas tutvustati 2021. aastal

kavandatavaid tegevusi. 2021. aastal osaleti Rahandusministeeriumi korraldatud

struktuurivahendite programmperioodi 2021–2027 kaasamisüritusel. Lisaks tutvustati

2020.–2022. aastal ligi 30 maakondliku infopäeva raames riiklikke lõimumis-, sealhulgas

kohanemisteenuseid. Infopäevadel selgitati välja ka valdkondlikud probleemid.

„Eesti 2035“ strateegiliste sihtide ja seotud horisontaalsete põhimõtete analüüsi kohta on

toimunud konsultatsioonid Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Keskkon-

naministeeriumiga.