Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha alternatiivide ja uuringute lähteseisukohtade vastuskiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministreerium

[email protected]

Teie: 30.01.2025 nr 13-3/373-1

Meie: 21.02.2025 nr 3-1.1/2025/648

V.a. Külli Siim

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha

alternatiividest ja uuringute lähteseisukohtadest

Küsite oma 30.01.2025 RMKle saadetud kirjaga arvamusi Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringu trassikoridori asukoha alternatiividele ja uuringute lähteseisukohtadele.

Planeeringualas on ka riigimaa kinnistuid, milliste riigivara volitatud asutuseks on RMK.

Olles tutvunud eriplaneeringu kaardimaterjalide ning lähteseisukohtade ja mõjude hindamise

programmiga, avaldame järgmist:

- Leiame, et üldprintsiibis tuleks trassikoridori valikul eelistada võimalikult palju

olemasolevaid trasse, et rajatav taristuobjekt mõjutaks võimalikult vähe metsamaa pindala

vähenemist ja seeläbi ka elurikkust. Järvakandi-Paide lõigus, kus olemasolev elektritaristu

puudub, eelistame RMK vaatevinklist lõunapoolsemaid trassialternatiive 5 või 6. Kui

olemasoleva trassi kasutus on välistatud, siis tuleks eelistada avatud maastikke, kus koormus

keskkonnale, loodusele, maamajandussektorile ja taastuvale bioressursile on väiksem.

- Teeme ettepaneku täiendada koostatavate uuringute lähteülesandeid eesmärgiga uurida

alternatiivi, kus kogu maismaa ulatuses kasutatakse maakaablit, sh uuritakse õhuliini ja

maakaablit mõjusid komplekselt nii, et võetaks maakaabli suurema ehitusmaksumuse kõrval

arvesse ka kõiki teisi mõjusid, näiteks säästu maakasutuses, ökoloogilisi ja sotsiaalseid

aspekte, sh võimalust maakaabli puhul jääda maksimaalses mahus olemasolevasse

trassikoridori ja seeläbi vähendada mõju looduskeskkonnale (sh vajadusel läbitavatele

Natura aladele) ning täiendavate kompensatsioonide ja kasutusõiguste seadmisest tulenevat

lisakulu.

- Teeme ettepaneku täiendada majandusmõjude hindamise lähteülesande peatüki 4

kriteeriumite tabelit maa väärtuse languse kriteeriumiga. Kui põllumajanduslikku tootmist

piirab kavandatav õhuliin ainult postialuse maa ulatuses, siis metsakasvatusest langeb välja

kogu kaitsevööndi alune maa-ala (st 0,8 ha 100 m liini kohta ühe ja 1,2 ha 100 m kohta kahe

kõrvuti asuva liini puhul). Maaomanikule (sh riigile kui maaomanikule) on sellest tulevikus

saamatajääva tulu osas piisavalt suur mõju, et seda planeerimisfaasis arvesse võtta. Selle

kulu hindamise metoodiline oskusteave on olemas Eesti Maaülikooli Metsanduse ja

Inseneeria instituudis olemas ning lähteandmetena on võimalus kasutada nii Metsaregistri

andmeid kui nende puudumisel tuletada vajalikud lähteparameetrid kameraalselt

mullakaardi, taimkatte kõrgusmudeli ning metsandusliku ortofoto kombinatsioonis

ekspertarvamusena.

- Teeme ettepaneku täiendada Kotlandi-Paiküla trassialternatiivide kirjeldusi variandiga, kus

ida-lääne suunalises lõigus on mööda olemasolevat liinikoridori kavandatud kaks kõrvuti

asetsevat liini ja lõikudes, kus elamute paiknemine seda ei võimalda, toimub liinikoridoride

lahknemine.

- Täpsustame, et trassialternatiivide kirjelduses toodud kohanime Järvakandi korrektsem

sisseütlev kääne on Järvakandisse asemel Järvakanti.

- Juhime tähelepanu, et trassialternatiivide kirjelduses toodud joonis 38 ei ole ilmselt õige,

kuna on identne joonisega 37.

- Teeme ettepaneku täiendada Lihula-Rumba trassialternatiivide 3 ja 6 selgitavaid tekste, kuna

kaardil kulgevad nad samas kohas, siis praegu jääb nende erisus ebaselgeks.

- Teeme ettepaneku täiendada Rumba-Järvakandi trassialternatiivide 5 ja 6 selgitavaid tekste,

kuna kaardil kulgevad nad samas kohas, siis praegu jääb nende erisus ebaselgeks.

- Teeme ettepaneku planeeringu järgmistes etappides näha trassilõikudes, kus olemasolev

õhuliin demonteeritakse, ette võimalus maaomaniku soovil liinikoridori taasmetsastamiseks

antud kasvukohale sobiva puuliigiga arendaja kulul. Ettepanek lähtub põhimõttest, et

taastataks demonteeritava liini rajamise eelne seisukord.

- Teeme ettepaneku kavandada planeeringu järgmistes etappides loodusoludelt sobivates

liinilõikudes nende edasine kasutus pool-looduslike kooslustena (võttes arvesse, et

ökoloogiliselt väärtuslik kooslus kujuneb seal järjepideva hoolduse tulemusena pika

ajaperioodi jooksul). Kuna pärandniitude loomine on riiklikult oluline prioriteet, siis

võimaldab selline lahendus kasutada avamaastiku vajadusega kaitsevööndi osi

pärandniiduna ja jätkata muudel analoogsetel aladel nende raadamise asemel

metsakasvatusega. Ettepanekut toetab ka Rohetiigri Maakasutuse teekaardi 2040 meede 3.3.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]; 505 3387

Koopia: [email protected], [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministreerium

[email protected]

Teie: 30.01.2025 nr 13-3/373-1

Meie: 21.02.2025 nr 3-1.1/2025/648

V.a. Külli Siim

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha

alternatiividest ja uuringute lähteseisukohtadest

Küsite oma 30.01.2025 RMKle saadetud kirjaga arvamusi Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringu trassikoridori asukoha alternatiividele ja uuringute lähteseisukohtadele.

Planeeringualas on ka riigimaa kinnistuid, milliste riigivara volitatud asutuseks on RMK.

Olles tutvunud eriplaneeringu kaardimaterjalide ning lähteseisukohtade ja mõjude hindamise

programmiga, avaldame järgmist:

- Leiame, et üldprintsiibis tuleks trassikoridori valikul eelistada võimalikult palju

olemasolevaid trasse, et rajatav taristuobjekt mõjutaks võimalikult vähe metsamaa pindala

vähenemist ja seeläbi ka elurikkust. Järvakandi-Paide lõigus, kus olemasolev elektritaristu

puudub, eelistame RMK vaatevinklist lõunapoolsemaid trassialternatiive 5 või 6. Kui

olemasoleva trassi kasutus on välistatud, siis tuleks eelistada avatud maastikke, kus koormus

keskkonnale, loodusele, maamajandussektorile ja taastuvale bioressursile on väiksem.

- Teeme ettepaneku täiendada koostatavate uuringute lähteülesandeid eesmärgiga uurida

alternatiivi, kus kogu maismaa ulatuses kasutatakse maakaablit, sh uuritakse õhuliini ja

maakaablit mõjusid komplekselt nii, et võetaks maakaabli suurema ehitusmaksumuse kõrval

arvesse ka kõiki teisi mõjusid, näiteks säästu maakasutuses, ökoloogilisi ja sotsiaalseid

aspekte, sh võimalust maakaabli puhul jääda maksimaalses mahus olemasolevasse

trassikoridori ja seeläbi vähendada mõju looduskeskkonnale (sh vajadusel läbitavatele

Natura aladele) ning täiendavate kompensatsioonide ja kasutusõiguste seadmisest tulenevat

lisakulu.

- Teeme ettepaneku täiendada majandusmõjude hindamise lähteülesande peatüki 4

kriteeriumite tabelit maa väärtuse languse kriteeriumiga. Kui põllumajanduslikku tootmist

piirab kavandatav õhuliin ainult postialuse maa ulatuses, siis metsakasvatusest langeb välja

kogu kaitsevööndi alune maa-ala (st 0,8 ha 100 m liini kohta ühe ja 1,2 ha 100 m kohta kahe

kõrvuti asuva liini puhul). Maaomanikule (sh riigile kui maaomanikule) on sellest tulevikus

saamatajääva tulu osas piisavalt suur mõju, et seda planeerimisfaasis arvesse võtta. Selle

kulu hindamise metoodiline oskusteave on olemas Eesti Maaülikooli Metsanduse ja

Inseneeria instituudis olemas ning lähteandmetena on võimalus kasutada nii Metsaregistri

andmeid kui nende puudumisel tuletada vajalikud lähteparameetrid kameraalselt

mullakaardi, taimkatte kõrgusmudeli ning metsandusliku ortofoto kombinatsioonis

ekspertarvamusena.

- Teeme ettepaneku täiendada Kotlandi-Paiküla trassialternatiivide kirjeldusi variandiga, kus

ida-lääne suunalises lõigus on mööda olemasolevat liinikoridori kavandatud kaks kõrvuti

asetsevat liini ja lõikudes, kus elamute paiknemine seda ei võimalda, toimub liinikoridoride

lahknemine.

- Täpsustame, et trassialternatiivide kirjelduses toodud kohanime Järvakandi korrektsem

sisseütlev kääne on Järvakandisse asemel Järvakanti.

- Juhime tähelepanu, et trassialternatiivide kirjelduses toodud joonis 38 ei ole ilmselt õige,

kuna on identne joonisega 37.

- Teeme ettepaneku täiendada Lihula-Rumba trassialternatiivide 3 ja 6 selgitavaid tekste, kuna

kaardil kulgevad nad samas kohas, siis praegu jääb nende erisus ebaselgeks.

- Teeme ettepaneku täiendada Rumba-Järvakandi trassialternatiivide 5 ja 6 selgitavaid tekste,

kuna kaardil kulgevad nad samas kohas, siis praegu jääb nende erisus ebaselgeks.

- Teeme ettepaneku planeeringu järgmistes etappides näha trassilõikudes, kus olemasolev

õhuliin demonteeritakse, ette võimalus maaomaniku soovil liinikoridori taasmetsastamiseks

antud kasvukohale sobiva puuliigiga arendaja kulul. Ettepanek lähtub põhimõttest, et

taastataks demonteeritava liini rajamise eelne seisukord.

- Teeme ettepaneku kavandada planeeringu järgmistes etappides loodusoludelt sobivates

liinilõikudes nende edasine kasutus pool-looduslike kooslustena (võttes arvesse, et

ökoloogiliselt väärtuslik kooslus kujuneb seal järjepideva hoolduse tulemusena pika

ajaperioodi jooksul). Kuna pärandniitude loomine on riiklikult oluline prioriteet, siis

võimaldab selline lahendus kasutada avamaastiku vajadusega kaitsevööndi osi

pärandniiduna ja jätkata muudel analoogsetel aladel nende raadamise asemel

metsakasvatusega. Ettepanekut toetab ka Rohetiigri Maakasutuse teekaardi 2040 meede 3.3.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]; 505 3387

Koopia: [email protected], [email protected]