Projekteerimistingimuste kooskõlastamine, ristumiskoha nõuded

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rapla Vallavalitsus

[email protected]

Viljandi mnt 17

79511, Rapla maakond, Rapla vald,

Rapla linn

Teie 12.02.2025 EHR menetlus 474241

Meie 21.02.2025 nr 7.1-2/25/2478-2

Männimäe kinnistu

projekteerimistingimuste eelnõu

kooskõlastamine märkustega, ristumiskoha

nõuded

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks projekteerimistingimuste eelnõu Rapla

maakonna Rapla valla Pirgu küla Männimäe kinnistule üksikelamu (EHR kood 121436282),

abihoonete ja neid teenindavate rajatiste ehitamiseks. Kuna tulevikus on plaanis maaüksus jagada,

soovitakse uut mahasõitu riigiteelt.

Kinnistu (katastritunnus 24001:002:0401) asub riigitee nr 20109 Seli-Angerja tee km 1,999-2,189

kaitsevööndis. Riigitee liiklussagedus 2023. aasta loenduse andmetel on 595 a/ööp.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 kooskõlastame

projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkuste alusel.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, tehnorajatis vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja

välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Arvestades asjaoluga, et olemasolevad hooned kinnistul asuvad riigitee kaitsevööndis, kuid

uute ehitiste kavandamisel tuleb arvestada riigitee liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste), on sobilik kohaldada külgnähtavuse nõuet. Seetõttu anname me

nõusoleku ehitada hooned teekaitsevööndisse minimaalselt 14,0 m kaugusele teekatte servast.

Palume siiski kaaluda võimalust, et elamu ehitatakse tee kaitsevööndist väljapoole.

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

5. Juurdepääs kavandada riigitee projekteeritava ristumiskoha kaudu lähtudes EhS § 99 lg 3

alusel lisas 1 toodud nõuetest. Kuna kinnistule puudub ehitustegevuseks sobilik juurdepääs,

siis peab ristumiskoht olema väljaehitatud ja Transpordiametile üle antud enne hoone

ehitamise alustamist (ehitamise alustamise teatise esitamist).

6. Juhime tähelepanu sellele, et Männimäe kinnistu idaosas on piirdeaed rajatud riigitee alusele

maale, sealhulgas kliimaministri 17.11.2023 määruses nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid) toodud tee vaba ruumi (4,0 m sõidutee katte servast) alale. Projektis

näha ette aia teisaldamine Männimäe kinnistule, väljapoole sõidutee vaba ruumi.

2 (6)

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada normide lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased

nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette

näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

9. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti

koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et

kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

10. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte

kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende

rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -

rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

11. Puurkaevu asukoha kavandamisel lähtuda veeseaduse (VeeS) § 127 lg 1, mille alusel heitvee

ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal

ning lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Sellest lähtuvalt ei tohi

puurkaevu ümbritsev ala, kus ei ole lubatud heitvee ning saasteainete pinnasesse juhtimine,

ulatuda riigiteele ning riigiteega külgnevale vaba ruumi alale (vt normide lisa 1 tabel 10).

12. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Välistada tuleb reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse,

sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks. Me ei ole nõus lahendusega, millega võib

tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile.

13. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis

keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh

riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse

sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja

muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki,

riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet ning truupide seisukorda ja teostada

läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.

14. Arendustegevusega seotud uue ristmiku kavandamise korral on selle projekteerimine ning

väljaehitamine huvitatud isiku kohustus. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud teed

tuleb rajada ning kõrvaldada nähtavust piirav istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis

enne projekti alusel mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

15. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,

liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks

võib kasutada Maa-ameti väljavõtet (ortofoto).

16. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei

ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31

lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata.

3 (6)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1 Ristumiskoha ehitamise nõuded

58581095, [email protected]

4 (6)

Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 määrab Transpordiamet järgmised nõuded

ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.

1. Ristumiskoht projekteerida riigitee nr 20109 Seli-Angerja tee lõigule km 2,14-2,17 (joonisel

näidatud sinise joonega). Sellisel juhul on tagatud kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71

„Tee projekteerimise normid“ Lisa 1 tabelis 17 toodud ristmike vähima vahekauguse ning

tabelis 18 toodud ristmiku nähtavusala nõuded.

2. Männimäe kinnistu puhul näeme võimalust kaaluda mahasõidu rajamiseks nõusoleku andmist

meie näidislahenduse alusel, mille eelduseks on topogeodeetilise alusplaani koostamine

võimalike olemasolevate tehnovõrkude ja kitsenduste väljaselgitamiseks. Geodeetilise

alusplaani koostamise ning meile [email protected] esitamise järgselt kaalume

ristumiskoha ehitamiseks näidislahenduse väljastamist. Kui näidislahendust kasutada ei saa,

tuleb koostada nõuete alusel punktis 3 nimetatud projekt. Ristumiskoha ehitamiseks (nii

näidislahenduse kui projekti alusel) sõlmime huvitatud isikuga ristumiskoha ehitamise lepingu

ning ehitamise kulud kannab huvitatud isik.

3. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

4. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

5. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“.

6. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed ning projekteerimise lähtetase rahuldav.

7. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel

ja joonistel.

8. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

5 (6)

9. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

9.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

9.2. Mõõdistada min 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha asukohal.

9.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

9.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu

tagamiseks.

9.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

10. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki

pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

11. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

12. Ristumiskoha katteks projekteerida kruuskate või riigiteega analoogne kate. Elamute puhul

soovitame kasutada juhendit „Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele“.

13. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

15. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/

puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb

selgitada seletuskirjas.

16. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei

tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm

rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

6 (6)

19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

20. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

21. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

22. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

23. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.

Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.