Atmosfääriõhu kaitse seaduse jt teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine)

EELNÕU
19.02.2025

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine)1

§ 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 79 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 120 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) vedelkütuste keskkonnanõuded, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise korra;
2) biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid ning heitkoguste vähenemise määramise metoodika.“;

3) paragrahvi 1231 lõiked 3 ja 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui tarnija vähendab kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid biokütuste abil, peavad need vastama vedelkütuse seaduse
§-s 23 sätestatud biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele ja käesoleva seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele.

(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele vastavust tõendatakse vedelkütuse seaduse §-s 23 sätestatud biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamise tingimuste kohaselt.“;

4) paragrahvi 1231 lõige 32 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 1231 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „gaaskütuse“ tekstiosaga „, veeldatud biometaani vedelkütuse seaduse tähenduses“;

6) paragrahvi 1233 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „gaaskütuse,“ tekstiosaga „veeldatud biometaani vedelkütuse seaduse tähenduses,“;

7) paragrahvi 1233 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks;

8) seadust täiendatakse §-ga 1235 järgmises sõnastuses:
„§ 1235. Biokütuse toetuskava kavandamine

(1) Biokütusest toodetud energia toetuskava kavandamisel arvestatakse järgmisi tingimusi:
1) metsa biomassi kasutatakse astmeliselt, lähtudes selle suurimast majanduslikust ja keskkonnaga seotud lisaväärtusest;
2) toetust ei maksta saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja juurte kasutamise eest energia tootmiseks;
3) biokütus vastab energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323 sätestatud säästlikkuse kriteeriumitele ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkt 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele.

(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud astmelise kasutuse eelistuste nimekirja määrusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ei kohaldata, kui:
1) biokütusest toodetud energiat on vaja energiavarustuskindluse tagamiseks;
2) tööstussektor energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks.“;

9) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652,
(ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).“.

§ 2. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Päikeseenergiaseadmeid, soojuspumpasid ja energiasalvesteid, sealhulgas elektri- ja soojusenergiasalvesteid, samuti vahendeid, mis on vajalikud selliste päikeseenergiaseadmete, soojuspumpade ja salvestite võrguga ühendamiseks ning taastuvenergia integreerimiseks kütte- ja jahutusvõrkudesse, käsitletakse hoone tehnosüsteemina, kui need on hoone toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalikud.“;

2) seadustikku täiendatakse §-ga 842 järgmises sõnastuses:
„§ 842. Alla 100-kilovatise päikeseenergiaseadme ehitusteatis

Kui alla 100-kilovatise nimivõimsusega päikeseenergiaseadme ehitamisel rajatisena või hoone tehnosüsteemi osana ei ole pädev asutus andnud ehitusteatise menetluses käesoleva seadustiku § 36 lõike 5 alusel alustatud kontrolli tulemusel haldusakti § 36 lõikes 6 viidatud tähtaja jooksul, võib alustada ehitamist.“;

3) seadustiku lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“ osa „Hoone“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Te-ge-vus
Hoone
Püstitamine Rajamine
Ümber-
ehitamine, ainult tehno-
süsteemi osa
Ümber-ehitami-ne või laienda-mine kuni 33%
Laien-damine üle 33%
Osa asendamine sama-väärsega
Lammuta-mine
Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone
Ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m kõrge
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m
kõrge
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis
Ehitusteatis
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Puudub
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5 m kõrge
Ehitusluba
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusluba
Puudub
Ehitusluba
Ehitisealuse pinnaga
üle 60 m2
Ehitusluba
Ehitusteatis ja
ehitusprojekt
Ehitusteatis ja
ehitusprojekt
Ehitusluba
Puudub
Ehitusluba
Mitteelamu
Ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m
kõrge
Ehitusteatis
Puudub
Puudub
Ehitusteatis
Puudub
Ehitusteatis
Ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m kõrge
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Puudub
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5 m
kõrge
Ehitusluba
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusluba
Puudub
Ehitusluba
Ehitisealuse pinnaga
üle 60 m2
Ehitusluba
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusluba
Ehitusluba
Puudub
Ehitusluba
;

4) seadustiku lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“ osa „Rajatis“ allosa „Surveseadmed, gaasi- ja elektripaigaldised“ rida „Elektritootmisrajatis, kuni 100 kW“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Elektri-tootmis-rajatis, kuni 100 kW
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis
Puudub
Ehitusteatis
;

5) seadustiku lisa 2 „Tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkuse kohta“ osa „Hoone“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Te-ge-vus
Hoone
Püstitamine rajamine
Ümber-ehitamine, ainult tehno-süsteemi osa
Ümber-ehitami-ne või laienda-mine kuni 33%
Laien-damine üle 33%
Osa asenda-mine sama-väärsega
Kasutus-otstarbe muutmine
Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone
Ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m kõrge
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m
kõrge
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Puudub
Kasutusteatis
Ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5 m kõrge
Kasutusluba
Kasutusteatis ja ehitusprojekt
Kasutusteatis ja ehitusprojekt
Kasutusluba
Puudub
Kasutusteatis
Ehitisealuse pinnaga
üle 60 m2
Kasutusluba
Kasutusteatis ja
ehitusprojekt
Kasutusteatis ja
ehitusprojekt
Kasutusluba
Puudub
Kasutusteatis
Mitteelamu
Ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m
kõrge
Kasutusteatis
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m kõrge
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Puudub
Kasutusteatis
Ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5 m
kõrge
Kasutusluba
Kasutusteatis ja ehitusprojekt
Kasutusteatis ja ehitusprojekt
Kasutusluba
Puudub
Kasutusteatis
Ehitisealuse pinnaga
üle 60 m2
Kasutusluba
Kasutusteatis ja ehitusprojekt
Kasutusluba
Kasutusluba
Puudub
Kasutusteatis
;

6) seadustiku lisa 2 „Tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“ osa „Ehitis“ allosa „Surveseadmed, gaasi- ja elektripaigaldised“ rida „Elektritootmisrajatis, kuni 100 kW“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Elektritootmisrajatis,
kuni 100 kW
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Puudub
;

7) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652,
(ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).“.

§ 3. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 192 järgmises sõnastuses:
„192) nutilaadimine – V2G süsteemi talitlus, millega juhitakse energiavahetust auto aku ja elektrivõrgu vahel dünaamiliselt elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel;“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 342 ja 343 järgmises sõnastuses:
„342) V2G süsteem – elektrisõidukist ja autolaadijast koosnev süsteem, mis võimaldab suunata elektrienergiat elektrivõrgust nii auto akusse kui ka vastupidi;
343) üldsusele ligipääsmatu laadimispunkt – laadimispunkt, mis ei ole avalik ja kus elektrisõidukeid pargitakse tavapäraselt pikema aja vältel, näiteks elu- või töökoha juures;“;

3) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Käesoleva seaduse §-des 59, 594, 595 või 596 nimetatud toetuse tervikuna või osalisel maksmisel saab ühe tegevusloaga jaotus- või põhivõrguettevõtja liitumispunkti taga olla üks tootmisseade.“;

4) paragrahvi 584 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses:

„(4) Vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energia toetuskava kavandamisel arvestatakse järgmisi tingimusi:
1) metsa biomassi kasutatakse astmeliselt, lähtudes selle suurimast majanduslikust ja keskkonnaga seotud lisaväärtusest;
2) toetust ei maksta saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja juurte kasutamise eest energia tootmiseks.

(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud astmelise kasutuse eelistuste nimekirja määrusega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 ei kohaldata, kui:
1) Vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat on vaja energiavarustuskindluse tagamiseks;
2) kohalik tööstussektor energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks.


(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud erandit rakendatakse, kui lähteained pärinevad järgmisest tegevusest:
1) metsamajandustegevus, mille eesmärk on tagada kommertskasutusele eelnev harvendamine või mida tehakse kooskõlas riigisisese õigusega metsa- või maastikutulekahjude ennetamiseks suure riskiga piirkondades;
2) sanitaarraie pärast dokumenteeritud looduslikke häiringuid või
3) sellise puidu raie, mille omadused kohalike töötlemisrajatiste jaoks ei sobi.“;

5) paragrahvi 591 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) elektrienergia eest, mis on toodetud energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses metsa biomassist ainult elektrienergiat tootvas käitises.“;

6) paragrahvi 591 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 9 ei kohaldata, kui nimetatud elektrienergia vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 322 lõikes 14 sätestatud nõuetele ja vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) seda toodetakse piirkonnas, mis on tahketest fossiilkütustest sõltuvuse tõttu kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.6.2021, lk 1–20), kohaselt kehtestatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas;
2) selle tootmise käigus tekkinud süsihappegaas kogutakse ja säilitatakse.“;

7) paragrahvi 591 lõiget 7 täiendatakse punktiga 25 järgmises sõnastuses:
„25) kauplemisperioodi kaupa hinnapiirkonnas tarnitud energia tootmisega kaasnenud kasvuhoonegaaside heite määra ja nende prognoosid;“;

8) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Võrguettevõtja kehtestab oma võrguga liituvatele üldsusele ligipääsmatutele laadimispunktidele tehnilised tingimused, mis tagavad vähemalt, et laadimispunkt võimaldab:
1) V2G süsteemi kasutamist ja
2) kliendi soovil liidestada V2G süsteemi liitumispunkti nutiarvesti reaalajalähedaste mõõtmistega.“;

9) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652,
(ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).“.

§ 4. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 73 järgmises sõnastuses:
„73) energia summaarne lõpptarbimine – kogu energia, mis tarnitakse tööstus-, transpordi-, teenindus- ja põllumajandussektorile ning kodumajapidamistele, elektri- ja soojusenergia tarbimine energiasektoris elektri- ja soojusenergia tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel;“;


2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 152 järgmises sõnastuses:
„152) istandik – istandik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150/206, 09.06.2023, lk 206–247), artikli 2 punkti 11 tähenduses;“;

3) paragrahvi 2 punkt 212 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„212) muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused – vedelad ja gaasilised kütused, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvenergia allikatest kui biomass;“;

4) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 241 järgmises sõnastuses:
„241) osmootne energia – energia, mis tekib looduslikult kahe vedeliku, tavaliselt magevee ja soolase vee soolasisalduse erinevusest;“;

5) paragrahvi 2 punkt 261 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„261) päritolutunnistuste süsteemihaldaja – süsteemihaldur maagaasiseaduse tähenduses ja põhivõrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses, süsteemihaldur väljastab kõikide energiakandjate kohta käesoleva seaduse § 327 lõikes 1 nimetatud päritolutunnistusi ja haldab § 3210 lõikes 1 nimetatud elektroonilist andmebaasi;“;

6) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 265–269 järgmises sõnastuses:
265) taastuvenergia – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia, geotermiline energia, osmootne energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia;
266) taastuvelektrienergia – elektrituruseaduse § 57 lõike 1 tähenduses taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia;
267) taastuvenergiajaam – jaam, mis toodab energiat tuuleenergiast (edaspidi tuuleelektrijaam), päikeseenergiast (edaspidi päikeseenergiaseade), geotermilisest energiast, osmootsest energiast, ümbritseva keskkonna energiast, loodete, lainete ja muust ookeanienergiast, hüdroenergiast või käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist või biogaasist (edaspidi biometaanijaam) või taastuvenergia tootmiseks mitut eespool loetletud taastuvenergia liiki kasutav tootmisseade;
268) taastuvkütus – biokütus ja vedel biokütus atmosfääriõhukaitse seaduse tähenduses, biomasskütus ning muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus;
269) taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik – vesinik, mille tootmiseks kasutatakse üksnes taastuvaid energiaallikaid elektrituruseaduse § 57 lõike 1 tähenduses;“;

7) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 272 ja 273 järgmises sõnastuses:
„272) tööstuslik ümarpuit – saepalgid, vineeripakud, paberipuit, samuti kogu muu tööstuslikuks otstarbeks sobiv ümarpuit, välja arvatud ümarpuit, mille omadused, näiteks puuliik, mõõtmed, kõverus ja okslikkus, muudavad selle tööstuslikuks kasutamiseks sobimatuks;
273) tööstussektor – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) B, C ja F jakku ning J jao 63. ossa liigitatud ettevõtjad ja tooted;“;

8) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „2012/27/EL VIII lisa“ tekstiosaga „(EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955
(ELT L 231, 20.9.2023, lk 1–111), X lisa“;


9) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aruande koostamise käigus analüüsib energiasäästu koordinaator kütte- ja jahutussektoris taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ning heitsoojus- ja jahutusenergia kasutamise potentsiaali, mis sisaldab asjakohasel juhul sellise energia kasutuselevõtuks sobivate piirkondade, kus sellega seotud ökoloogiline risk on väike, ning väikeste majapidamisprojektide analüüsi.

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud analüüsis võetakse arvesse kättesaadavat ja majanduslikult teostatavat tehnoloogiat tööstuslikuks ja koduseks kasutuseks, et kehtestada vahe-eesmärgid ja meetmed taastuvenergia kasutamise suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris ning asjakohasel juhul heitsoojus- ja heitjahutusenergia ulatuslikumaks kasutamiseks kaugküttes ja ‑jahutuses.

(23) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud analüüsi eesmärk on kehtestada pikaajaline riiklik strateegia kütte- ja jahutussektorist pärineva kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste vähendamiseks. Kõnealune hindamine tehakse kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega.“;

10) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab hoonete omanikele või üürnikele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele teabe andmise kulutõhusate meetmete ning rahastamisvahendite kohta, et suurendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides. Esimeses lauses nimetatud teave peab olema esitatud ligipääsetavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite kaudu.

(7) Valdkonna eest vastutav minister võib volitada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe edastamise riigi sihtasutusele halduslepinguga halduskoostöö seaduses sätestatud korras.“;

11) seadust täiendatakse §-ga 133 järgmises sõnastuses:
㤠133. Energiatarnija avaldatav teave

Energiatarnija avaldab oma veebilehel järgmise teabe:
1) kaugküttevõrgus kasutatud taastuvast energiaallikast toodetud soojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;
2) tõhusa koostootmise režiimil toodetud soojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;
3) jääksoojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;
4) kaugkütte võrgupiirkonna tõhusus;
5) eelneva kalendriaasta keskmine suhteline soojuskadu võrgus eelneva kalendriaasta tarbimistihedusega.“;

12) paragrahvi 321 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Aastaks 2030 on tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatud vesinikust vähemalt 42 protsenti ja aastaks 2035 vähemalt 60 protsenti muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütusest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud muuks kui energiatootmiseks kasutamine tähendab kütuse kasutamist toorainena tööstuslikus protsessis, välja arvatud energia tootmine.“;



13) paragrahvi 322 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütusest toodetud energia võetakse arvesse valdkonnas, kus seda käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi tarbitakse. Ilma et see piiraks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut, on võimalik koostöölepingu kaudu kokku leppida, et ühes riigis tarbitavat muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütust võetakse täiel määral või osaliselt arvesse selle riigi taastuvenergia summaarses lõpptarbimises, kus see kütus toodeti.

(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud koostööleping peab sisaldama muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kogust, mida arvestatakse tervikuna ja iga riigi kohta, ning kuupäeva, mil koostööleping hakkab kehtima.“;

14) paragrahvi 322 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Taastuvelektrienergia summaarne lõpptarbimine arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade ning muudest kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud elektrienergia kogus. Taastuvelektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel tuleb välja arvata elektrienergia kogus, mis on varem toodetud pumphüdroelektrijaamades või muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste tootmiseks.“;

15) paragrahvi 322 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(15) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel taastuvenergia osakaalu arvutamisel, investeeringutoetuse või elektrituruseaduse §-des 59 ja 594–596 sätestatud toetuse maksmisel võetakse biokütuseid ja vedelaid biokütuseid arvesse juhul, kui need vastavad käesoleva seaduse §-s 323 sätestatud säästlikkuse kriteeriumitele ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud biokütuse keskkonnanõuetele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele.“;

16) paragrahvi 322 täiendatakse lõigetega 16–18 järgmises sõnastuses:
„(16) Käesoleva seaduse § 321 lõikes 5 sätestatud osakaalu arvutamisel võetakse nimetajas arvesse lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatava vesiniku energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse vesinikku:
1) mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks või
2) mis on toodetud tööstuslike jääkgaaside kasvuhoonegaaside sisalduse vähendamise teel ja mida kasutatakse nende konkreetsete gaaside asendamiseks, millest seda toodetakse, või
3) mis on toodetud kõrvalsaadusena või saadud tööstusrajatiste kõrvalsaadustest.

(17) Käesoleva seaduse § 321 lõikes 5 sätestatud osakaalu arvutamisel võetakse lugejas arvesse tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse muid kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid, mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks.

(18) Käesoleva paragrahvi lõigetes 14 ja 15 nimetatud nimetaja ja lugeja arvutamisel kasutatakse kütuste energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 III lisas.“;

17) paragrahvi 323 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) põlismets ja muu metsamaa, mis on ökosüsteemina terviklikus seisus kõige suurema looduskaitselise väärtusega mets, mille arengusse ei ole inimene raietega sekkunud, mida iseloomustab stabiilne ökosüsteem, mille puistu koosneb eri vanuses puudest ning kus leidub eri kõdunemisastmes lamatüvesid ning mis on elupaigaks haruldastele ja ohustatud liikidele;“;

18) paragrahvi 323 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) loodusmetsad, mis on looduslikud vanad metsad, milles on välja kujunemas või kujunenud eri vanuses puistu, kus võib leida mõningaid inimtegevuse jälgi, ent need ei ole ulatuslikud ega ole oluliselt muutnud puistu looduslikkust, ja mis on elupaigaks kitsalt kohastunud ja inimmõjupelglikele liikidele;“;

19) paragrahvi 323 lõike 1 punktides 2 ja 6 asendatakse sõnad „bioloogilise mitmekesisusega“ sõnaga „elurikkusega“;

20) paragrahvi 323 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) nõmmed.“;

21) paragrahvi 323 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „ülestöötamisega“ sõnaga „kogumisega“ ja sõna „ülestöötamispiirkonnas“ sõnaga „kogumispiirkonnas“;

22) paragrahvi 323 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmine omamaise metsa biomassist peab olema kooskõlas kohustuste ja eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 artiklis 4, ning abinõude ja meetmetega, mis on kirjeldatud käesoleva seaduse § 3 lõikes 9 nimetatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas.“;

23) paragrahvi 323 lõike 4 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) metsa biomassi kogumine on seaduslik ja korjealadel mets uuendatakse;
2) rahvusvahelise või riigisisese õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad on kaitstud, et säilitada elurikkust ja ennetada elupaikade hävimist, kui ei esitata tõendeid, et metsa biomassi kogumine ei olnud nende looduskaitse eesmärkidega vastuolus;
3) metsa biomassi kogumisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi, elurikkuse ja metsa pikaajalise tootmisvõime säilitamist või suurendatakse seda;“;

24) paragrahvi 323 lõiget 4 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) metsa biomassi kogumine on kooskõlas metsa kestliku majandamise põhimõttega;
5) metsa biomassi kogumine on kooskõlas suurte lageraiete ülemmääradega ning kohalikes tingimustes ja ökoloogiliselt sobivate lagupuidu eemaldamise ülemmääradega ning järgitakse selliste raiesüsteemide kasutamise nõudeid, mille puhul kahjulik mõju pinnase kvaliteedile, elurikkusele ja elupaikadele on võimalikult väike.“;

25) paragrahvi 323 lõikes 9 asendatakse arv „20“ arvuga „7,5“;

26) paragrahvi 323 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Gaasilisi biomasskütuseid tootev käitis peab vastama käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumitele, kui biometaani keskmine voolukiirus on:
1) suurem kui 200 kuupmeetrit metaaniekvivalenti tunnis, mõõdetuna standardtingimustele vastaval temperatuuril ja rõhul, nimelt temperatuuril 0 kraadi Celsiuse skaalal ja atmosfäärirõhul 1 baari;
2) suurem kui 200 kuupmeetrit, kui biogaas koosneb metaani ja mittepõleva muu gaasi segust, ümberarvutatuna metaani mahuosa põhjal segus.“;

27) paragrahvi 323 lõiget 10 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) auditi jaoks ettevõtte kinnitatud avalduse, et metsa biomass ei pärine käesoleva seaduse § 323 lõike 1 punktides 1, 2, 4–7 ja lõike 6 punktis 1 nimetatud aladelt.“;

28) paragrahvi 327 lõigetes 1 ja 2 jäetakse välja tekstiosa „, veeldatud biometaani“;

29) paragrahvi 327 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Iga toodetud biometaani, vesiniku või elektri-, soojus- või jahutusenergia megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus. Päritolutunnistuse standardühik on üks megavatt-tund. Süsteemihaldaja võib jagada standardühiku murdosadeks, tingimusel et iga murdosa on vatt-tunni kordne.“;

30) paragrahvi 327 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tarbijale tarnitud ja tarbija tarbitud energiaühiku päritolu tõendamiseks mõõtepunktis kasutatakse vastavat liiki päritolutunnistust. Nimetatud eesmärgil kasutatud päritolutunnistus märgitakse tarbimise tõendamiseks kustutatuks, mille järel seda enam kasutada ei saa.“;

31) paragrahvi 327 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Tarbijale tarnitud ja tarbija tarbitud veeldatud biometaani päritolu tõendamiseks mõõtepunktis kasutatakse biometaani päritolutunnistust. Nimetatud eesmärgil kasutatud päritolutunnistus märgitakse tarbimise tõendamiseks kustutatuks, mille järel seda enam kasutada ei saa.“;

32) paragrahvi 328 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse päritolutunnistus väljastatakse, kui selline kütus vastab komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks (ELT L 157, 20.6.2023, lk 11–19), sätestatud nõuetele.“;

33) paragrahvi 329 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „taastuvenergia“ sõnaga „energia“;

34) paragrahvi 329 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) kütuse või energia süsinikuheite mahukus.“;

35) paragrahvi 329 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Biometaani ja veeldatud biometaani tootmise kohta väljastatud päritolutunnistusel esitatakse biometaani tarbimise arvestamiseks käesoleva seaduse § 3210 lõigetes 13–15 nimetatud eesmärkidel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele järgmised andmed:“;

36) paragrahvi 329 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „alusel biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse;“ tekstiosaga „punkti 2 alusel biokütuste ja vedelate biokütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja käesoleva seaduse §-s 323 nimetatud säästlikkusele vastavuse;“;

37) paragrahvi 329 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Kui kõik käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud andmed ei sisaldu imporditud päritolutunnistusel, tuleb puuduvate andmete kohta esitada täiendav tõendus.“;

38) paragrahvi 329 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Vesiniku tootmise kohta väljastatud päritolutunnistusel esitatakse:
1) toodetud kütuse tüüp;
2) kütuse alumine kütteväärtus;
3) muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse puhul teave kütuse energiaühiku vastavuse kohta kriteeriumitele, mis on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud toodetud kütuse tüüp on muu kui bioloogilist päritolu taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik, taastuvast energiaallikast toodetud vesinik käesoleva seaduse § 2 lõike 269 tähenduses või muu vesinik.“;

39) paragrahvi 3210 lõiget 2 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:
„Alla 50 kW nimivõimsusega tootmisseadmete korral ja taastuvenergiakogukondadele rakendatakse soodustingimustel registreerimistasusid.“;

40) paragrahvi 3210 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§-s 328“ tekstiosaga „§ 327 lõigetes 5 ja 51“;

41) paragrahvi 3210 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Elektrienergia tarnija ning gaasi, sealhulgas vesiniku ja biometaani võrgust tarnija esitab tarbijale andmed päritolutunnistustega tõendatud osa kohta ja päritolutunnistustega tõendamata osa kohta, kasutades süsteemihaldaja avaldatud segajääki.“;

42) paragrahvi 3210 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Kui pärast 2022. aasta 15. juunit antakse tootmisseadmele riigipoolset investeeringutoetust või tehakse tootmisseadme suhtes otsus toetusperioodi alustamise kohta, väljastatakse selle tootmisseadme toodangu kohta päritolutunnistused süsteemihaldaja kontole, välja arvatud juhul, kui:
1) kõnealuse toetuse väljamaksmisel arvatakse päritolutunnistuste tulu toetusest Euroopa Liidu riigiabi andmise reegleid järgides maha;
2) saadud toetus ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldatakse;
3) toetuse saaja on selgitatud välja vähempakkumise korras või
4) tootja tõendab süsteemihaldurile, et müüb energiat kas konkurentsitingimustes või taastuvelektri müügilepinguga, ning süsteemihaldaja väljastab ja kannab üle energiakogusele vastavad päritolutunnistused lepingus märgitud tarnijale või kustutab lepingus märgitud kogused tarbija kasuks.“;

43) paragrahvi 3210 täiendatakse lõigetega 13–16 järgmises sõnastuses:
„(13) Süsteemihaldaja loob elektroonilise ühenduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 31a nimetatud liidu andmebaasiga, et tagada andmevahetus taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi eest riigisiseselt väljastatud ja tarbimise tõendamiseks kustutatud päritolutunnistustest.

(14) Biometaani tarbimist võetakse vedelkütuse seaduse §-s 21 nimetatud kohustuste täitmisel arvesse, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) Eestis toodetud biometaan on sisestatud gaasivõrku või tarnitud füüsiliselt Eesti transpordisektorisse;
2) käesoleva seaduse § 327 lõikes 5 sätestatud asjaolude tõendamiseks kasutatud päritolutunnistusel on esitatud vähemalt käesoleva seaduse § 329 lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmed;
3) Euroopa Liidu teisest liikmesriigist pärit biometaani puhul on täidetud vedelkütuse seaduse § 21 lõikes 43 sätestatud nõuded.

(15) Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõike 1 punktis 288 sätestatud aktsiisivabastuse saamiseks on vaja täita järgmised nõuded:
1) käesoleva seaduse § 327 lõikes 5 sätestatud asjaolude tõendamiseks kasutatud päritolutunnistusel on esitatud vähemalt käesoleva seaduse § 329 lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmed;
2) Euroopa Liidu teisest liikmesriigist pärit biometaan on lähteriigis sisestatud gaasivõrku või on tarnitud füüsiliselt Eestisse.

(16) Biometaani tarbimist võetakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis arvesse, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) käesoleva seaduse § 327 lõikes 5 sätestatud asjaolude tõendamiseks kasutatud päritolutunnistusel on esitatud vähemalt käesoleva seaduse § 329 lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmed;
2) Euroopa Liidu teisest liikmesriigist pärit biometaan on lähteriigis sisestatud gaasivõrku või on tarnitud füüsiliselt Eestisse;
3) lähteriigi energiabilansist on Eestisse edastatud biometaani kogus välja arvatud.“;

44) paragrahvi 3211 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „peatüki tähenduses on hoonestusluba,“ tekstiosaga „paragrahvi lõike 1 tähenduses on meretuulepargi hoonestusluba,“;

45) seaduse 83. peatükki täiendatakse §-dega 3215–3220 järgmises sõnastuses:
㤠3215. Taastuvenergia alad

(1) Taastuvenergia ala on käesoleva seaduse tähenduses riiklikust energia- ja kliimakavast lähtudes taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks vajalik taastuvenergiajaama ja sellega seotud taristu ala maismaal või meres.

(2) Taastuvenergia alade kaardistamise ja kaardi ajakohastamise korraldab Kliimaministeerium.

(3) Taastuvenergia eelisarendusala on taastuvenergia ala maismaal, mis vastab kõikidele järgmistele tingimustele:
1) ala sobivus tuuleelektrijaama rajamiseks on tuvastatud tuuleelektrijaama rajamise eelduseks olevas kehtestatud detailplaneeringus või eriplaneeringus või edasise detailplaneeringu kohustuseta üldplaneeringu osas, mille alusel saab välja anda projekteerimistingimused ja millele on tehtud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32 kohane keskkonnamõju strateegiline hindamine;
2) alal on tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevate oluliste mõjude leevendamiseks kasutatavad asjakohased ja piisavad leevendusmeetmed;
3) ala on väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika, vääriselupaika, hüvitusala, ranna ja kalda piiranguvööndit, kaitsealuse liigi elupaika või kasvukohta, kaitstavat looduse üksikobjekti ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ  I lisas nimetatud elupaigatüüpe, mis asuvad väljaspool Natura 2000 võrgustiku alasid;
4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus ei ole tuvastatud tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevat olulist ebasoodsat mõju käesoleva lõike punktis 3 nimetatud aladele;
5) keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole alal tuvastatud lindude ja käsitiivaliste peamisi rändeteid;
6) alale tuuleelektrijaama rajamine ei põhjusta olulist piiriülest keskkonnamõju.

§ 3216. Taastuvenergia projekti menetlus

(1) Taastuvenergia projekti menetlus sisaldab taastuvenergiajaama, vajaliku taristu ja samas asukohas asuva salvestusseadme rajamiseks, käitamiseks, ajakohastamiseks ning võrguga ühendamiseks (edaspidi taastuvenergiajaama rajamine) vajalike tegevuslubade ja teatiste menetlusi ning asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32 kohast keskkonnamõju hindamise menetlust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuslubadeks ja teatisteks loetakse ehitusluba, ehitusteatis, meretuulepargi hoonestusluba, kasutusluba, kasutusteatis ja keskkonnaalased tegevusload, milleks on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 40 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud keskkonnakaitseload ning atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 80, jäätmeseaduse §-s 987, tööstusheiteseaduse § 134 lõikes 3 ja veeseaduse §-s 196 nimetatud registreeringud.

(3) Taastuvenergiajaamaga samas asukohas paiknev salvestusseade koosneb energiasalvestusseadmest ja taastuvenergiajaamast, mis on ühendatud sama võrgu liitumispunkti.

(4) Taastuvenergiajaama ajakohastamine on taastuvenergiat tootva jaama ja selle võrguga ühendamiseks vajalike ehitiste uuendamine, sealhulgas paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine tootmisvõimsuse muutmiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks.

§ 3217. Taastuvenergia projekti menetluse alustamine

(1) Taastuvenergia projekti menetluse käesoleva seaduse §-s 3219 sätestatud tähtaja kulgemine algab taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti kaudu sellekohase:
1) ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisest;
2) ehitusseadustiku § 1131 lõike 12 tähenduses meretuulepargi hoonestusloa taotluse menetlusse võtmisest.

(2) Kui kavandatav tegevus eeldab lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatule keskkonnaalast tegevusluba, tuleb ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel esitada ka keskkonnaalase tegevusloa taotlus, misjärel algab käesoleva seaduse §-s 3219 sätestatud tähtaja kulgemine. Võimaliku kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju korral tuleb ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele ja keskkonnaalase tegevusloa taotlusele lisada andmed leevendusmeetmete kohta.

(3) Taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti ülesandeid täidab ehitisregister.

(4) Taastuvenergia projekti menetluses hinnatakse enne tegevusloa taotluse menetlusse võtmist taotluse nõuetele vastavust järgmiselt:
1) kui taastuvenergia projekti elluviimiseks tuleb taotleda keskkonnaalast tegevusluba, teeb Keskkonnaamet keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlusse võtmise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest, kui sellel esitatud andmed on loa menetluse algatamiseks nõuetekohased, ning annab vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
2) kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletakse meretuulepargi hoonestusluba, teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hoonestusloa menetluse algatamise otsuse ehitusseadustiku § 1134 lõikes 2 sätestatud aja jooksul.

(5) Kui Keskkonnaamet ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud juhul 30 päeva jooksul teavitanud taotluse läbi vaatamata jätmisest, loetakse taotlus menetlusse võetuks.

§ 3218. Taastuvenergia projekti tegevusloa ja keskkonnamõju hindamise menetlemine

(1) Taastuvenergia projekti menetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 3216 lõikes 1 nimetatud asjakohase tegevusloa taotlemist ja andmist ning keskkonnamõju hindamist reguleerivaid norme käesolevas seaduses sätestatud eranditega.

(2) Kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletava tegevusloa andmiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine, tehakse projekti menetluses üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus ja tehakse üks kõikide tegevuslubade andmiseks vajalikku teavet koondav keskkonnamõju hindamine.

(3) Keskkonnamõju hindamist ei algatata järgmiste taastuvenergia projektide menetluses:
1) ehitistele päikeseenergiaseadmete ja samas asukohas paiknevate energiasalvestite paigaldamine;
2) päikeseenergiaseadmete ajakohastamine, kui sellega ei suurene kasutatav ala ega ole vaja võtta lisaleevendusmeetmeid.

(4) Taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku tegevusloa, välja arvatud meretuulepargi hoonestusluba, taotluse menetleja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta 30 päeva jooksul tegevusloa taotluse menetlusse võtmisest.

(5) Kui ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 või 21 kohase eelhinnangu andmise käigus selgub keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus ning taastuvenergia projekti elluviimiseks on vaja taotleda ka keskkonnaalane tegevusluba, teeb ehitusloa andja:
1) ettepaneku Keskkonnaametile ühise keskkonnamõju hindamise algatamiseks ning esitab Keskkonnaametile enda koostatud eelhinnangu koos keskkonnamõju hindamise algatamise põhjuste ja vajalike uuringute loeteluga;
2) keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ettepaneku alusel Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamist ei algata.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul peatub tegevusloa menetlus kuni keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise või keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseni.

(7) Käesoleva seaduse §-s 3219 nimetatud taastuvenergia projekti menetluse tähtaja kulgemine lõpeb, kui § 3216 lõikes 1 nimetatud taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade, teatiste ja keskkonnamõju hindamise menetlus on lõppenud.

§ 3219. Taastuvenergia projekti menetluse kestus

(1) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetlus kestab:
1) kuni kaks aastat;
2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel kuni üks aasta;
3) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni üks aasta.

(2) Merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetlus kestab:
1) kuni kolm aastat;
2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel kuni kaks aastat;
3) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni kaks aastat.

(3) Käesoleva seaduse § 3215 lõikes 3 nimetatud eelisarendusalale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetlus kestab:
1) kuni üks aasta;
2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel kuni kuus kuud;
3) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni kuus kuud.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud tähtaegu on võimalik põhjendatud juhul ja erakorraliste asjaolude tuvastamisel pikendada järgmiselt:
1) lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud tähtaega kuni kuus kuud;
2) lõike 1 punktides 2−3, lõike 2 punktides 2−3 ja lõike 3 punktides 2−3 nimetatud tähtaega kuni kolm kuud.

(5) Taastuvenergia projekti menetluse kestuse hulka ei loeta:
1) käesoleva seaduse § 3217 lõike 4 punktis 1 nimetatud taotluse nõuetele vastavuse hindamise ja puuduste kõrvaldamise aega;
2) taastuvenergiajaama ehitamise või ajakohastamise aega;
3) taastuvenergiajaama võrgutaristuga ühendamiseks, võrgu stabiilsuse, töökindluse ja ohutuse tagamiseks tehtavate tegevuste aega;
4) projekti menetlusega seotud õiguskaitsevahendite kasutamise aega.

(6) Taastuvenergia projekti menetluses tehakse käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaegade jooksul kõik projekti elluviimiseks vajalikud käesoleva seaduse § 3216 lõikes 1 nimetatud menetlused.

§ 3220. Eelisarendusalale kavandatava tuuleelektrijaama projekti loamenetluse erandid

(1) Eelisarendusalale kavandatud tuuleelektrijaama loamenetluses kontrollib tegevusloa taotluse menetleja muuhulgas järgmisi asjaolusid:
1) kas kavandatav projekt võib põhjustada ettenägematut olulist keskkonnamõju, sealhulgas piiriülest keskkonnamõju, millega ei ole arvestatud käesoleva seaduse § 3215 lõike 3 punktis 1 nimetatud keskkonnamõju strateegilisel hindamisel;
2) kas kavandatava projekti mõju leevendusmeetmed on asjakohased ja piisavad.

(2) Eelisarendusalale kavandatud tuuleelektrijaama loamenetluses võib keskkonnamõju hindamise algatada üksnes juhul, kui:
1) projekt avaldab tõenäoliselt ettenägematut olulist keskkonnamõju, mida ei olnud võimalik ette näha varasemal keskkonnamõju strateegilisel hindamisel;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud mõju leevendamiseks ei ole piisavaid leevendusmeetmeid või hüvitusmeetmeid, kui võimalikku kahju kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale linnuliigile ei ole võimalik täielikult leevendada;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolud on tõendatud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tehakse keskkonnamõju hindamise algatamise otsus 30 päeva jooksul tuuleelektrijaama tegevusloa taotluse menetluse algusest. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korral selle kohta eraldi otsust ei tehta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul viiakse keskkonnamõju hindamine läbi kuni kuue kuu või erakorraliste asjaolude ilmnemisel kuni ühe aasta jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest.“;

46) seadust täiendatakse §-dega 384–386 järgmises sõnastuses:
㤠384. Paragrahvide 3211, 3213 ja 3214 kohaldamine

Käesoleva seaduse §-e 3211, 3213 ja 3214 kohaldatakse alates 2022. aasta 30. detsembrist esitatud tegevusloa taotluse menetluses.

§ 385. Paragrahvi 3215 lõike 2 rakendamine

Kliimaministeerium korraldab 2025. aasta 21. maiks käesoleva seaduse § 3215 lõikes 2 nimetatud taastuvenergiaalade kaardi koostamise.

§ 386. Paragrahvide 3216–3219 kohaldamine

(1) Kui taotleja on enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks ehitusloa ja keskkonnaalase tegevusloa taotluse, tehakse nende tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1) taotleja seda vähemalt ühes loamenetluses taotleb ning esitab teabe taotluse kohta teisele loa menetlejale ning
2) kummagi loa menetluses ei ole enne käesoleva paragrahvi jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust.

(2) Kui taotleja on enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks keskkonnaalase tegevusloa taotluse, aga ei ole esitanud ehitusloa taotlust, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajaduse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1) keskkonnaalase tegevusloa menetluses ei ole enne käesoleva paragrahvi jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja
2) taotleja esitab ehitusloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks ning
3) taotleja esitab teabe käesoleva lõike punktis 2 esitatud taotluste kohta keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlejale.

(3) Kui taotleja on enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks ehitusloa taotluse ja projekti elluviimiseks on vaja keskkonnaalast tegevusluba, aga taotleja ei ole sellekohast taotlust esitanud, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1) ehitusloa menetluses ei ole enne käesoleva paragrahvi jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja
2) taotleja esitab keskkonnaalase tegevusloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks ning
3) taotleja esitab teabe käesoleva lõike punktis 2 esitatud taotluste kohta keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlejale.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustab Keskkonnaamet.“;

47) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652,
(ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).“.

§ 5. Kaugkütteseaduse muutmine

Kaugkütteseaduse § 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvist 24 jäetakse välja tekstiosa „§ 281 lõikes 6“;

2) paragrahv 281 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 282 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 282. Taastuvenergiajaama ajakohastamise keskkonnamõju hindamise erand“;

4) paragrahvi 282 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid kohaldatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 3216 lõikes 4 nimetatud taastuvenergiajaama ajakohastamise keskkonnamõju hindamise menetluses.“;

5) paragrahvi 282 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Merealal asuva taastuvenergiajaama ajakohastamise projekti keskkonnamõju hindamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 283 maismaal asuva taastuvenergiajaama keskkonnamõju hindamisele sätestatud erandeid.“;

6) paragrahvi 282 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 282 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse § 6 lõike 21 kohane eelhinnang hõlmab vaid taastuvenergiajaama ajakohastamisega kaasnevat keskkonnamõju.“;

8) paragrahvi 282 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus sisaldab keskkonnamõju hindamise käigus kogutava teabe ulatust. Keskkonnamõju hinnates võrreldakse üksnes ajakohastamisega kaasnevat olulist keskkonnamõju olemasoleva taastuvenergiajaama keskkonnamõjuga, arvestades tegevusloa taotluse menetlemise tähtaega.

(5) Juhtekspert või eksperdirühm koostöös arendajaga koostab keskkonnamõju hindamise aruande, juhindudes keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest, ning esitab aruande otsustajale avaliku väljapaneku korraldamiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks otsustaja määratud tähtajaks.“;

9) paragrahvi 282 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Arendaja saadab otsustaja määratud tähtaja jooksul elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise aruande kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning vastused isikutele ja asjaomastele asutustele nende esitatud küsimustele ning esitab aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.“;

10) paragrahvi 282 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;

11) seadust täiendatakse §-ga 283 järgmises sõnastuses:
„§ 283. Keskkonnamõju hindamise erandid taastuvenergia projekti menetluses

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid kohaldatakse keskkonnamõju hindamisele energiamajanduse korralduse seaduse § 3216 lõikes 1 nimetatud taastuvenergia projekti menetluses.

(2) Kui otsustaja teeb keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse, esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi otsustaja määratud tähtaja jooksul.

(3) Otsustaja määrab arendajale tähtaja käesoleva seaduse § 18 lõike 6 kohaseks täiendatud programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamiseks, § 20 lõike 1 kohaseks keskkonnamõju hindamise aruande koostamiseks ning § 22 lõike 1 kohaseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamiseks.

(4) Nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmiga määratud keskkonnamõju hindamise käigus kogutava teabe ulatust ei laiendata.

(5) Taastuvenergia projekti menetluses keskkonnamõju hindamisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 11 lõikeid 2, 21, 22 ja 7 ning § 18 lõikeid 7 ja 8.

(6) Merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti korral määrab otsustaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 3 ka käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud tähtaja.

(7) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti korral määrab otsustaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 3 ka käesoleva seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud tähtaja.

(8) Maismaale rajatava taastuvenergia projekti korral keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist ei korraldata. Otsustaja edastab taastuvenergiajaama keskkonnamõju hindamise programmi viivitamata käesoleva seaduse § 16 lõike 3 punktides 1–7 nimetatud asutustele ja isikutele seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud seisukohad ja ettepanekud esitatakse kümne tööpäeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates otsustajale, kes edastab need kümne tööpäeva jooksul arendajale koos oma seisukohaga keskkonnamõju hindamise programmi kohta, arvestades lõikes 8 nimetatud seisukohti ja ettepanekuid.

(10) Arendaja koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga teeb keskkonnamõju hindamise programmis käesoleva paragrahvi lõike 9 kohaselt esitatud seisukohtade ja ettepanekute alusel vajalikud parandused ja täiendused, selgitab nendega arvestamist või arvestamata jätmist, vastab seisukohtade ja ettepanekute esitajatele ning esitab programmi otsustajale nõuetele vastavaks tunnistamiseks otsuse tegemiseks otsustaja määratud tähtaja jooksul.

(11) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti keskkonnamõju hindamise programmi käesoleva seaduse § 18 lõike 2 kohast nõuetele vastavust kontrollib otsustaja kümne tööpäeva jooksul pärast keskkonnamõju hindamise programmi saamist.

(12) Kui arendaja ei järgi käesoleva paragrahvi lõike 2, 3, 6, 7 või 10 või käesoleva seaduse § 22 lõike 9 kohaseid otsustaja määratud tähtaegu dokumentide esitamiseks või täiendamiseks, jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja lõpetab haldusmenetluse.“;

12) paragrahvi 56 lõige 16 tunnistatakse kehtetuks;

13) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652,
(ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).“.

§ 7. Vedelkütuse seaduse muutmine

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) veeldatud biometaan on veeldatud olekus biometaan maagaasiseaduse tähenduses;“;

2) paragrahvi 21 lõige 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(43) Lõpptarbimisse antud Euroopa Liidu teisest liikmesriigist pärit biometaani ja veeldatud biometaani võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) biometaan või veeldatud biometaan on jõudnud füüsiliselt tarbimisse andjani kas gaasivõrgu või konteinertranspordi kaudu;
2) lähteriigis väljastatud biometaani või veeldatud biometaani tõendussertifikaadid on liikunud tarbimisse andja omandusse ning tarbimisse andja on nendega tõendanud biometaani või veeldatud biometaani tarbimisse andmist;
3) biometaani tootmiseks ei ole liikmesriik andnud investeeringutoetust ega muud toetust riikliku toetuskava kaudu;
4) lähteriigi energiabilansist on Eestisse edastatud biometaani või veeldatud biometaani kogus välja arvatud.“;

3) paragrahvi 21 lõiget 1, § 22 pealkirja, lõiget 1 ning lõike 2 esimest ja teist lauset ning § 26 pealkirja ja lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „biometaani,“ tekstiosaga „veeldatud biometaani“;

4) paragrahvi 24 täiendatakse pärast tekstiosa „diislikütuse“ tekstiosaga „, veeldatud biometaani“;

5) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652,
(ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).“.

§ 8. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 7 jõustub 2025. aasta 1. juulil.




Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn „…“ ………….. 2025

___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „….“ ……………. 2025

allkirjastatud digitaalselt

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu seletuskiri
Lisa 2

Kooskõlastustabel

Säte
Kommenteerija
Kommentaar/ettepanek
Tagasiside

Eesti Energia
Eelnõu seletuskirjas lk 7 kirjutatud järgmist:
„Lisaks keelab direktiiv toetada ainult elektrit tootvaid biomassirajatisi, mida Eestis ei ole“.

Kommentaar: vastupidiselt seletuskirjas väidetule on Eestis olemas ainult elektrit tootvad elektrijaamad, mis kasutavad kütusena ka biomassi (näiteks Auvere elektrijaam). Väide, et direktiiv keelab sellistele elektrijaamadele toetust maksta ei vasta samuti tõele. Palume need eksimused kõrvaldada.
Arvestatud.

Eesti Energia
Eelnõu seletuskirjas lk 12 kirjutatud järgmist:
„Lõikes 6 sätestatakse, et toetust ei maksta metsa biomassist toodetud elektrienergia tootmiseks ainult elektrienergiat tootvatele käitistele. 2024. aasta seisuga puuduvad Eesti ainult metsa biomassist elektrienergiat tootvad käitised“.

Kommentaar: vastupidiselt eelnõu seletuskirjas väidetule on Eestis olemas ainult elektrit tootvad elektrijaamad, mis kasutavad kütusena ka biomassi (näiteks Auvere elektrijaam). Väide, et direktiiv keelab sellistele elektrijaamadele toetust maksta ei vasta samuti tõele. Palume need eksimused kõrvaldada.
Arvestatud.
ELTS § 591 lg 22
Eesti Energia
Eelnõus lk 4 kirjutatud järgmist: „(6) Toetust ei anta ega pikendata energiamajanduse korralduse seaduse § 2 lõike 211 tähenduses metsa biomassist toodetud elektrienergia tootmiseks ainult elektrienergiat tootvatele käitistele, välja arvatud juhul, kui selline elektrienergia vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) seda toodetakse piirkonnas, mis on tahketest fossiilkütustest sõltuvuse tõttu kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 kohaselt kehtestatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas, ning see vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 322 lõikes 14 sätestatud nõuetele;
2) selle tootmisel kasutatakse biomassist tekkinud süsihappegaasi kogumist ja säilitamist ning see vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 322 lõikes 14 sätestatud nõuetele.“;

Kommentaar: energiamajanduse korralduse seaduse § 322 lõikes 14 sätestatud nõuded on Eestil direktiivist valesti üle võetud. Praegu kehtivas seaduses on selles lõikes kirjas järgmine: „(14) Biomasskütustest üksnes elektrienergiat tootvate tootmisseadmete toodetud elektrienergiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel ning elektrituruseaduse §-des 59, 594, 595 ja 596 sätestatud toetuse maksmisel arvesse juhul, kui need ei kasuta ühe kuu arvestuses peamise kütusena fossiilkütust ja kui käesoleva seaduse § 8 lõike 1 kohase aruande järgi ei ole tõhusa koostootmise tehnoloogiat võimalik kulutõhusalt rakendada“.

Kommentaar: lõikes 14 sätestatud piirang puudutab (direktiivi kohaselt) biomasskütustest pärast 2022. aasta 15. juunit tootmist alustanud tootmisseadmeid, mitte kõiki biomasskütustest üksnes elektrienergiat tootvaid tootmisseadmeid. Sama paragrahvi lõikes 13 on see erisus ka välja toodud, paraku lõikes 14 seda välja toodud ei ole. Olgu öeldud, et lõike 14 lisamist kirjeldanud eelnõu seletuskirjas on lahti kirjutatud millistele seadmetele see piirang kohaldub, kuid seaduse teksti jäi see täpsustus mingil põhjusel tegemata.
Mittearvestatud.

Lõike 14 lisamist puudutanud eelnõus valis Riigikogu toona seesuguse sõnastuse, kuna ühtegi käitist, mis saaks praegu toetust, see ei puudutanud.
ELTS § 93 lg 12
Eesti Energia
Eelnõus lk 5 kirjutatud järgmist:

„12) Keskkonnaamet teostab järelevalvet ja tagab, et Eesti territooriumile paigaldatud uued ja asendatud üldsusele ligipääsmatud laadimispunktid võimaldavad kasutada nutilaadimise funktsioone ja asjakohasel juhul nutiarvestisüsteemide liidest ning kahesuunalise laadimise funktsioone kooskõlas määruse 2023/1804 artikli 15 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetega.“.

Eelnõu seletuskiri täpsustab, et „Asutusel ei ole seadusega kehtestatud õigust kohustada kedagi konkreetseid seadmeid või kindlate funktsioonidega seadmeid kasutama või andmevahetusteenuseid pakkuma“.

Küsimus: kuidas peaks Keskkonnaamet talle eelnõuga pandavat kohustust hakkama täitma ja tagama, et kõik Eesti territooriumile paigaldatud uued ja asendatud üldsusele ligipääsmatud laadimispunktid võimaldavad kasutada nutilaadimise funktsioone ja asjakohasel juhul nutiarvestisüsteemide liidest ning kahesuunalise laadimise funktsioone? Kas Keskkonnaamet peaks edaspidi andma enda kooskõlastuse kõikide uute laadimispunktide paigaldamisele ja kooskõlastamise käigus veenduma, et kõik vajalikud võimekused oleks tagatud? Kuidas defineeritakse antud juhul „asendatud“ laadimispunkte?
Arvestatud.

Muutsime lahendust, KeAl puudub ülesanne.
EnKS § 323 lg 3 p 3
Eesti Energia
eelnõus lk 8 kirjutatud järgmist:

„3) biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmine omamaise metsa biomassist peab olema kooskõlas kohustuste ja eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 artiklis 4, ning abinõude ja meetmetega, mis on kirjeldatud määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas.“;

Eelnõu seletuskirjas lk 17 lisatakse täiendavalt, et „Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskirjas selgitatakse, milliste meetmetega kavandatakse tagada selle kohustuse täitmine ning samal ajal ajakohastatakse ka riiklik kliima- ja energiakava (REKK), mille ajakohastatud versioonis esitatakse samuti nimekiri nendest meetmetest, mida kavatsetakse rakendada nimetatud kohustuse täitmiseks“.
Kommentaar: kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ja selle seletuskirja täiendatud versioone ei ole tänaseks veel avaldatud. Seetõttu ei ole võimalik ka aru saada, kuidas kavatseb Eesti antud kohustusi täita. Üldiselt peame me vastuvõetamatuks, et eelnõu seletuskirjas ei selgitata kuidas eelnõus sätestatut kavatsetakse ellu viia ja viidatakse selle asemel ühe teise eelnõu seletuskirjale. Antud juhul tuleks kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskirjale viitamise asemel selgitada konkreetselt kuidas Eesti kavatseb eelnõus sätestatud kohustusi täita.
Teadmiseks võetud.

Eesti Energia
Küsimus: oluline osa Eestis ülestöötatavast nö. paberipuust eksporditakse välisriikidesse ja töödeldakse seal biomasskütuseks. Kuidas tagatakse, et sellest biomassist biomasskütuste tootmine ei läheks vastuollu LULUCF-i määruse kohaste kohustuste täitmisega?
Teadmiseks võetud.

Praeguse parima arusaamise kohaselt ei ohusta LULUCFi eesmärgi mittetäitmine säästlikkuse kriteeriumile vastavust, s.t kui LULUCFi eesmärki ei täideta, ei ole biomass tervikuna või mingis mahus mittesäästlik. Direktiivi lõike 7a täitmata jätmine ei mõjuta ka üksikuid ettevõtjaid, kes tõendavad jätkusuutlikkuse kriteeriumidele vastavust. Seda tõlgendust võib järeldada REDi artikli 29 lõikest 1 ja artikli 30 lõikest 1, mis ei viita lõikele 7a. Selle punkti jõustumise korral peab riik niisiis jälgima, et biokütuste tootmise soodustamiseks omamaisest metsa biomassist ei rakendataks meetmeid, mis lähevad vastuollu kliimakindla majanduse seaduse seletuskirjas ja REKKi ajakohastatud versioonis kirjeldatutega.
ELTS § 3
Elektrilevi
201) paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust suurendada või asendada ja võrgu koormust juhtida ning aitab võrgul toimida, kaasates elektriturule teiste hulgas taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, hajatootjaid, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusega tegelevaid ettevõtjaid, süsteemijuhtimiseks reservvõimsuste pakkujaid, agregaatoreid ja soojusettevõtteid;

Eelnõu toob paindlikkusteenuste mõiste hulka, et ka soojusettevõtted osalevad paindlikkusteenuste turul. Kuivõrd aga soojusettevõte ei ole ELTs-i terminoloogia kohaselt eraldi turuosaline vaid tootja, oleks mõistlik soojusettevõtte osas termin paremini lahti selgitada seletuskirjas. Hetkel seletuskiri vaid sätestab, et terminid on üle võetud taastuvenergia direktiivist ja puudub täiendav selgitus.
Arvestatud.
ELTS § 3
Elektrilevi
40) nutilaadimine - laadimistoiming, mille käigus akusse suunatava elektrienergia kogust kohandatakse elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel dünaamiliselt;

41) kahesuunaline laadimine
nutikas laadimistoiming, mille puhul saab elektrivoolu suunda muuta, võimaldades elektrivoolul akust voolata laadimispunkti, millega see on ühendatud;

Kahesuunalise ja nutilaadimise mõistete lisandumisel puudub samuti selgitav osa, on vaid viide, et on võetud direktiivist üle. Kuna viidatud taastuvenergia direktiiv räägib nutilaadimise ja kahesuunalise laadimise osas konkreetselt vaid elektrisõidukitest (näiteks preambula p 53-55), siis teeb ELV ettepaneku ka see siia mõistete juurde välja tuua. Eelkõige oleks selline täpsustus vajalik hetkel, kuna eelnõu ei too uusi regulatsioone nuti- ja kahesuunalise laadimise osas ning seega võib jääda arusaam, milleks need on vajalikud või kus neid kohaldama hakatakse.
Arvestatud.
ELTS § 58 lg 22
Elektrilevi
Seletuskirja kohaselt on täiendus vajalik õigusselguse tagamiseks. Väidetavalt ei ole turuosalistele selge, kuidas piiritleda tootmisseadet ning mitu tootmisseadet võib ühe liitumispunktiga olla ühendatud.

ELV hinnangul võiks siinkohal kriitiliselt üle vaadata „tootmisüksuse“, „tootmismooduli“ ja „tootmisseadme“ definitsioonid RFG direktiivi valguses nii ELTS-is kui ka elektrisüsteemi toimise võrgueeskirjas. ELV hinnangul võiks olla lisanduv lg 22 sõnastatud järgmiselt:

"Käesoleva paragrahvi lõike 2 kontekstis saab ühe tegevusloaga jaotus- või põhivõrguettevõtja liitumispunktiga olla ühendatud üks tootmisüksus."

Ühe liitumispunktiga võib olla ühendatud üks tootmisüksus, mis võib koosneda mitmest tootmismoodulist. Siinkohal oleks vajalik tuua „tootmisüksuse“ termin nii ELTS-i kui ka elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja. „Tootmisüksuse“ termin tuleneb Euroopa Komisjoni määrusest nr (EL) 2016/631, mis on järgmine:

„tootmisüksus“– üksus, mis muundab primaarenergia elektrienergiaks ja mis koosneb ühest või mitmest tootmismoodulist, mis on võrku ühendatud ühes või mitmes ühenduspunktis

Lisaks oleks mõistlik seletuskirjas täpsustada, et see lisanduv lg 22 nõue ei kehti jaotusvõrgu ja põhivõrgu vaheliste ühenduste kohta, kuna neid puudutavad jaotusvõrgu- ja põhivõrguettevõtja vahelised lepingud, mis ei puuduta konkreetseid tootmisüksusi.
Arvestatud osaliselt.

„Tootmisüksuse“, „tootmismooduli“ ja „tootmisseadme“ definitsioonid vaadatakse RFG direktiivi valguses nii ELTSis kui ka elektrisüsteemi toimise võrgueeskirjas üle hiljem, RFG direktiivi ülevõtmis protsessis.
ELTS § 93 lg 12
Elektrilevi
Eelnõu kohaselt hakkab Keskkonnaamet teostama järelevalvet üldsusele ligipääsmatute (st eraomandis) laadimispunktide nutilaadimisfunktsioonide ja ka nutiarvestusüsteemide liidese ning kahesuunalise laadimise osas.

Siiski, seletuskirjas viidatud Euroopa komisjoni määruse nr (EL) 2023/1804 sõnastuse valguses jääb arusaamatuks, miks on pandud selline järelevalve kohustus just Keskkonnaametile. Nimelt viidatud määruse artikli 15 lg-d 3 ja 4 sätestavad, et liikmesriik peaks hindama, kuidas laadimispunktide kasutuselevõtt ja käitamine saaks kaasa aidata sellele, et elektrisõidukid, sealhulgas nende osalemine tasakaalustamisturul, suurendaksid energiasüsteemi paindlikkust ja võimaldaksid süsteemi veelgi rohkem taastuvelektrit kaasata. Lisaks peab liikmesriigi reguleeriv asutus hindama põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate esitatud teabe põhjal kahesuunalise laadimise võimalikku rolli kasutaja ja süsteemi kulude vähendamisel ja taastuvelektri osakaalu suurendamisel elektrisüsteemis. ELV-le tunduvad nimetatud kohustused pigem kuuluvat kas Konkurentsiameti või TTJA pädevusse, kuna ka täna esitavad võrguettevõtjad erinevaid andmeid just neile kahele asutusele. Täna puudub nii jaotus- kui põhivõrguettevõtjal täielikult igasugune energeetikaalane suhtlus ja puutumus Keskkonnaametiga. Ka Keskkonnaameti kodulehel on kirjas, et nende järelevalve eesmärk on õiguskuulekuse tagamine keskkonnavaldkonnas, et säilitada ja parandada keskkonnaseisundit.

Eelnevast tulenevalt teeb ELV seaduseelnõu autorile ettepaneku täiendavalt analüüsida, kas Keskkonnaamet on viidatud määruse nr (EL) 2023/1804 ja taastuvenergia direktiivi eesmärkide saavutamiseks kõige otstarbekam ning efektiivseim valik järelevalveasutuseks.
Arvestatud.

Muudetud lahendust, KeAl ülesanne puudub.
EnKS § 3215 lg 3
Utilitas Wind
Edasise detailplaneeringu kohustuseta üldplaneeringu tuuleenergeetika alasid tuleks käsitleda taastuvenergia eelisarendusaladena.

Eelnõu järgne EnKS § 3215 lg 3 sätestab, et taastuvenergia eelisarendusala on taastuvenergia ala maismaal, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) ala sobivus tuuleelektrijaama rajamiseks on tuvastatud tuuleelektrijaama rajamise eelduseks olevas kehtestatud detailplaneeringus või eriplaneeringus, millele on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine („KSH“) ja millel puudub oluline piirülene keskkonnamõju; 2) alal tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevate oluliste mõjude leevendamiseks on asjakohased ja piisavad leevendusmeetmed; 3) ala on väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika, vääriselupaika, hüvitusala, ranna ja kalda piiranguvööndit, I ja II kategooria taimeliikide kasvukohti, kaitstavat looduse üksikobjekti ja Natura elupaigatüüpe, mis asuvad väljaspool kaitstavaid alasid; 4) KSH-s ei ole alal tuvastatud peamisi lindude ja käsitiivaliste rändeteid. Eelnõu seletuskirja lk 23 on märgitud: „Kõik maismaal asuvad alad, millele on kehtestatud planeering, on nii põhjalikult uuritud ja analüüsitud, et planeeringu kehtestamisega juba antakse hinnang tuuleenergia arenduse sobivusele. Kuna üldplaneeringule järgneb täpsem detailplaneering, siis eelnõu kohaselt üldplaneeringu kehtestamisega ala eelisarendusalaks ei saa. Küll aga loetakse eelnõu kohaselt eelisarendusalaks kõik maismaalasuvad alad, mis on detailplaneeringu või eriplaneeringuga tunnistatud tuuleenergia tootmiseks sobivaks ja vastavad lõikes 3 sätestatud tingimustele. Sealjuures kohalduvad eelisarendusala reeglid sõltumata sellest, kas eriplaneering on tehtud detailse lahendusega või ilma selleta. Teoreetiliselt ei saa välistada võimalust, kus üldplaneeringus valitakse asukoht täpsustusastmes, mis projekteerimistingimusi väljastada võimaldab. Sellisel juhul on see sarnane asukoha eelvaliku otsuse alusel KOVi kehtestatava eriplaneeringuga, millele järgneb samuti projekteerimistingimuste andmine. Senise praktika kohaselt ei ole ühtki üldplaneeringut tehtud sellise täpsusega, et üldplaneeringust oleks otse võimalik liikuda loamenetlusse. Seetõttu ei ole eelnõu kohaselt üldplaneeringu kehtestamisega võimalik eelisarendusala nõuetele vastavust saavutada.“ Järelikult on õigesti märgitud, et kui kehtestatavas üldplaneeringus valitakse tuulepargile asukoht täpsusastmes, mis võimaldab järgmises etapis detailplaneeringu koostamise asemel projekteerimistingimused anda, on olukord samaväärne niisuguse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga („KOV EP“), mille puhul loobutakse detailse lahenduse koostamisest ja jätkatakse KOV EP asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestamise järel projekteerimistingimuste menetluses. Eelnõus on aga vääralt väidetud, justkui senises praktikas ei ole ühtegi üldplaneeringut niisuguse täpsusega koostatud. Menetletavas (vastuvõtmise otsustamise faasis) Saarde valla üldplaneeringus, mille eelnõu on märkuste ja ettepanekutega kooskõlastanud ka Kliimaministeerium,1 võimaldatakse teatud aladel tuuleparke edasi kavandada projekteerimistingimustega. Järelikult on nii praktiliselt kui võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt nõutav kohelda samaväärselt tuuleparke kavandavaid üheetapilisi KOV EP-sid ja üldplaneeringuid, milles detailplaneeringu koostamise kohustust ei määrata. Seega, ebavõrdse kohtlemise välistamiseks palume muuta eelnõud ja käsitleda taastuvenergia eelisarendusaladena ka niisuguseid üldplaneeringu tuuleenergeetika alasid, kus ei ole määratud detailplaneeringu koostamise kohustust ja on võimalik jätkata projekteerimistingimuste menetluses.
Arvestatud.
EnKS § 3220 lg 1
Utilitas Wind
Taastuvenergia eelisarendusaladel peaks olema võimalus vajaduse korral loamenetluses anda ka KMH eelhinnang.

Eelnõu järgne EnKS § 3220 lg 1 sätestab, et eelisarendusalale kavandatud tuuleelektrijaama loamenetluses kontrollib tegevusloa taotluse menetleja muuhulgas järgmisi asjaolusid: 1) kas kavandatava projektiga ei kaasne ettenägematut olulist keskkonnamõju, sealhulgas piiriülest keskkonnamõju, millega ei ole arvestatud EnKS § 3215 lg 3 p-s 1 nimetatud KSH-s; 2) kas kavandatava projekti mõju leevendusmeetmed on asjakohased ja piisavad. Eelnõu järgne EnKS § 3220 lg 3 teine lause sätestab, et KMH algatamata jätmise korral selle kohta eraldi otsust ei tehta. Eelnõu juures olevas direktiivi vastavustabelis (lk 44) on EnKS § 3210 kohta kirjutatud kommentaar: „Lisaks on eelhinnangut puudutav juba KeHJS § 61.“ Eelnõu seletuskirja lk 33-34 on aga märgitud: „Direktiivi kohaselt üldjuhul eelisarendusalal projekti loamenetluses KMHd ega ka KMH eelhinnangut ei tehta. Direktiivi alusel on eelnõusse kavandatud säte, mille kohaselt loamenetluse alguses võrreldakse projekti omadusi ja leevendusmeetmeid kehtestatud planeeringus sätestatuga. Sellise läbivaatamise eesmärk on veenduda, et projekt vastab planeeringu tingimustele, ei ületa planeeringus sätestatud piire ega ehitusõiguse alaseid näitajad, samuti tuvastatakse läbivaatamisel, et võrreldes planeerimismenetluse ja KSHga ei ole keskkonnaseisundis toimunud olulisi ettenägematuid muudatusi. /---/ Tegemist ei ole KeHJSi-kohase KMH eelhinnanguga. Kui ettenägematut olulist keskkonnamõju loamenetluses ei tuvastata, siis KMH algatamata jätmise otsust ei tehta, kuid loa andmise otsuses mh selgitatakse kontrollitavaid asjaolusid. /---/ KMH algatamata jätmise korral eraldi otsust ei tehta ja loamenetlus liigub vastavalt tähtajale lõpuni. Kuna antud juhul pole tegu KeHJSi-kohase eelhinnanguga ja eelhinnangut ei tehta, siis ei tehta eraldi ka algatamata jätmise otsust.“ Eelnõu järgne seaduse tekst samas ise otseselt ei reguleeri, kas eelisarendusaladel on loamenetluses KMH eelhinnang vajalik või mitte. Eelnõu ega eelnõu seletuskiri ei sätesta samuti, kas KMH eelhinnangu võiks vajadusel (eriti kui nii otsustaja kui arendaja vajalikuks peavad) siiski anda. Selgitame, et osades tuuleparke kavandavates KOV EP-des, mis plaanitakse kehtestada asukoha eelvaliku otsuse alusel ehk loobutakse detailse lahenduse koostamisest, et jätkata projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluses, on määratud konsultandi, kohaliku omavalitsuse ja/või Keskkonnaameti soovil tingimus, et ehitusloa etapis antakse projekteerimise käigus läbi viidavate täpsustavate uuringute põhjal KMH eelhinnang. Nii tagatakse, et enne ehitusloa andmist arvestatakse vahepeal täpsustunud keskkonnateavet teatud piiritletud protsessis. KeHJS ka niisuguse eelhinnangu andmise võimaluse ette näeb. Rohkem kui viie tuulikuga tuuleelektrijaama, mille koguvõimsus on üle 7,5 megavati, rajamine maismaale on reeglina KMH eelhinnangu andmise kohustuslik.KeHJS § 11 lg 6 sätestab, et kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub, et seda mõju on KMH või KSH käigus asjakohaselt juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, jätab otsustaja selle KMH algatamata. KeHJS § 11 lg 62 kohaselt jätab otsustaja KeHJS § 11 lg-s 6 sätestatud eelhinnangu andmata, kui kavandatava tegevuse KMH aruande heakskiitmisest või nõuetele vastavaks tunnistamisest või sellise strateegilise planeerimisdokumendi, millele on tehtud KSH, kehtestamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Eelnõu 308 SE I lugemise seletuskirja lk 21 on KeHJS § 11 lg 62 kohta selgitatud: „Sätet kohaldatakse kõigile eelhinnangutele, st nii KeHJS § 6 lõikes 1 ja lõikes 21 sätestatud tegevuste kui ka KeHJS § 6 lõikes 2 ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud valdkondade korral. See tähendab, et kui kavandatav tegevus kuulub nt KeHJS § 6 lõigete 2 või 21 alla, varem on samale tegevusele juba tehtud KMH või KSH, nende lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ja need mõjuhinnangud on jätkuvalt asjakohased, võib eelhinnangu andmata jätta. Otsustaja peab otsuse tegemisel kasutama ajakohaseid materjale, et jõuda õigele järeldusele. /---/ Samuti peab otsustaja arvestama sellega, et asjaolud ei tohi olla olulisel määral muutunud, ning veenduma, et tal on tegevusloa üle otsustamiseks piisavalt teavet. Otsustaja võib jätta eelhinnangu andmata, aga KMH algatamata jätmise otsuse peab ta siiski tegema. Seda saab ta teha samal ajal tegevusloa andmise otsusega ning seejuures peab otsustaja põhjendama, millistel kaalutlustel ta otsuse tegi ja mis põhjustel jäetakse KMH algatamata.“ Järelikult sõltub kehtiva KeHJS-i järgi maismaatuulepargi ehitusloa menetluses KMH eelhinnangu andmise vajalikkus konkreetsetest asjaoludest, k.a planeeringu tingimustest, planeeringu KSH aruande sisust jne. Leiame, et KMH eelhinnangu andmist või mitteandmist k.a eelisarendusaladel võiks edaspidigi reguleerima jääda KeHJS ning vastav võimalus säilida. Vastasel juhul võib näiteks üheetapiline KOV EP teatud omavalitsustele vastuvõetamatuks muutuda. Seega palume eelnõud ja eelnõu seletuskirja täpsustada nii, et taastuvenergia eelisarendusaladel oleks loamenetluses KMH eelhinnangu andmine vajadusel võimalik ning KMH eelhinnangu andmise vajalikkuse üle otsustataks KeHJS-i asjakohaste sätete põhjal, arvestades muu hulgas planeeringu tingimusi ja muid asjaolusid.
Mitte arvestatud.

Ei näe vajadust seda eraldi õiguslikult reguleerida. KMH eelhinnangu andmine ja KMH algatamine on reguleeritud KeHJSis. Kui otsustaja jõuab punkti 2, s.t ta leiab, et oluline mõju pole välistatud, peab ta peab tegema eelhinnangu KeHJSi alusel, kui KMH ei ole kohustuslik.
EnKS § 402 lg 5
Utilitas Wind
Taastuveenergia projektide menetluse kestus ja vastava tähtaja kulgemise algus ja lõpp juba varem algatatud hoonestusloa menetluste puhul tuleks läbi mõelda, selgelt välja tuua ning tagada arendajate võrdne kohtlemine olenemata, kas liigutakse edasi ühendloa menetlusse või ei.
Eelnõu järgne EnKS § 402 lg 5 sätestab, et kui avaliku veekogu ja majandusvööndi piiritletud alal tehakse tuulepargi hoonestusloa menetlus EhS § 1131 lg-s 1 nimetatud hoonestusloa menetlusena, ei loeta hoonestusloa menetluse aega taastuvenergia projekti menetlusaja sisse. Eelnõu seletuskirja lk 32 on märgitud: „Enne eelnõu jõustumist meretuulepargi rajamise eesmärgil algatatud hoonestusloa menetluste puhul, milles on mindud üle ühendloa menetlusse, kohalduvad menetlustähtajad vastavalt sellele, kuidas on esitatud keskkonnakaitseloa ja ehitusloa taotlus. Nende menetluste puhul, mis uue meretuulepargi hoonestusloa menetlusse üle ei lähe, ei loeta hoonestusloa menetluse aega taastuvenergia projekti kogumenetluse sisse. Sellise lahenduse põhjuseks on asjaolu, et EhSis sätestatud hoonestusluba on olemuselt avaliku veekogu kasutamise õigus, mida eelnõu kohaselt ei loeta taastuvenergia projekti kogumenetluse sisse.“ Eelnõu seletuskirja lk 35 on täiendatud: „Meretuuleparkide rajamiseks näeb EhS ette meretuuleparkide ühendloa. Kehtiva õiguse kohaselt nõutavate hoonestus-, ehitus- ja veeloa asemel tuleb edaspidi taotleda ühtset meretuulepargi hoonestusluba ning selle raames tehakse ka üks ja terviklik KMH. Seega täidab ühendluba ühtlasi ka direktiivist tuleneva nõude ühe KMH kohta kogu projekti menetluse jooksul. Kui ei minda üle meretuulepargi hoonestusloa menetlusse, kohalduvad rakendussätted vastavalt sellele, kuidas on esitatud keskkonnakaitseloa ja ehitusloa taotlus. Nende menetluste puhul, mis uue meretuulepargi hoonestusloa menetlusse üle ei lähe, ei loeta hoonestusloa menetluse aega taastuvenergia projekti kogumenetluse sisse. Taastuvenergia projekti kogumenetluse aega loetakse andmete sisestamisest EHRi ehitusloa ja veeloa taotlemiseks, sellest hetkest algab eelnõust tulenev uue taastuvenergia direktiivi kohane menetlus. Sellise lahenduse põhjuseks on asjaolu, et EhSis sätestatud hoonestusluba on olemuselt avaliku veekogu kasutamise õigus, mida eelnõu kohaselt ei loeta taastuvenergia projekti kogumenetluse sisse.“ Esiteks jääb selgusetuks, et kui tegemist on enne eelnõu kohase seaduse jõustumist juba algatatud hoonestusloa menetlusega, mille puhul näiteks arendaja otsustab minna üle EhS § 1131 lg-s 12 sätestatud meretuulepargi hoonestusloa (ühendloa) menetlusse (EhSRS § 254 lg 1), siis kas niisugusel juhul rakendub eelnõu järgse EnKS § 3219 lg 2 kohane merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetluse kestus ning kas vastava tähtaja kulgemine algab tagantjärele meretuulepargi hoonestusloa taotluse menetlusse võtmisest ehk ilmselt hoonestusloa menetluse algatamisest (eelnõu järgne EnKS § 3217 lg 1 p 2 ja eelnõu seletuskirja lk 26). Näiteks eelnõu seletuskirja lk 31 on öeldud EnKS § 3219 kohta hoopis: „Need muudatused hõlmavad kõiki loamenetlusi, mis algatatakse pärast eelnõu seadusena jõustumist.“ Teiseks ei saa nõustuda, justkui eelnõu kohase seaduse jõustumise ajaks juba algatatud hoonestusloa menetlusi on asjakohane kestuse mõttes eristada lähtudes asjaolust, kas jätkatakse nö tavapärases hoonestusloa (ning eraldi ehitus- ja veeloa) või ühendloa menetluses. Vastav valik on arendajale põhimõtteliselt vabaks jäetud (EhSRS § 254 lg 1 p 1 ja eelnõu 308 SE I lugemise seletuskiri, lk 18-19). Kohane ei ole argument, et nö tavapärane hoonestusluba on olemuselt avaliku veekogu kasutamise õigus. Ühendloagi üheks osiseks jääb tähtajaline õigus koormata sisemere, territoriaalmere või majandusvööndi piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud, ent kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega (EhS § 1131 lg 12, eelnõu 308 SE I lugemise seletuskirja lk 8) – seega jääb arusaamatuks, miks ühendloa puhul loetakse vastava kasutamise õiguse menetlemise aega taastuvenergiajaama projekti menetluse kestuse hulka, nö tavapärase hoonestusloa puhul aga mitte. Tavapärase hoonestusloa menetluse raames läbi viidava KMH käigus hinnatakse samuti ka kavandatava meretuulepargi ja vee erikasutuse mõju ehk ehitus- ja veeloa menetluses KMH-d ei algatata (KeHJS § 11 lg 6 ja 62) ning ühe KMH läbiviimise nõue on seega järgitav. Samas, isegi juhul kui lugeda põhjendatuks, et kui tegu on juba varem algatatud hoonestusloa menetlusega, mille puhul ühendloa menetlusse üle ei minda, siis hoonestusloa menetluse aega taastuvenergia projekti menetluse kestuse hulka ei loeta, ei ole ikkagi arusaadav, millal siis taastuvenergia projekti menetluse kestuse tähtaja kulgemine eelnõu järgse EnKS § 3217 lg 1 mõttes algab. Eelnõu seletuskirja järgi oleks alguseks justkui ehitus- ja veeloa taotluse esitamise aeg, ent EnKS § 3217lg 1 kohaselt loetakse taastuvenergia projekti menetluse kestuse tähtaja kulgemise alguseks merel meretuulepargi hoonestusloa (ehk ühendloa) taotluse menetlusse võtmise hetke. Seega palume eelnõus üle vaadata ja täpsustada taastuvenergia projekti menetluse kestus ja vastava tähtaja kulgemise algus ja lõpp juba varem algatatud hoonestusloa menetluste puhul nii olukorras, kus minnakse üle ühendloa menetlusse kui ka olukorras, kus otsustatakse jätkata eraldi hoonestus-, ehitus- ja veeloa menetlusega, ning tagada arendajate võrdne kohtlemine.
Arvestatud
KeHJS § 281
Utilitas Wind
Eelnõu järgsed taastuvenergia projektide KMH muudatused otsustaja määratavate tähtaegade ning nende järgimata jätmise tagajärje (menetluse lõpetamine) näol ei tohi tagasiulatuvalt ja ebasoodsalt kohalduda juba algatatud KMH menetlustele.

Eelnõuga muudetakse KeHJS §-i 281. Praegu kehtiv KeHJS § 281 sätestab maismaa tuuleelektrijaama KMH erisused (ehkki praktikas maismaa tuuleelektrijaamade loamenetlustes KMH-d läbi ei viida). Eelnõu järgi reguleeriks KeHJS § 281aga taastuvenergia projekti KMH erandeid, mis kohalduvad osaliselt ka merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti korral. Mitmed meretuuleparkide KMH-d on juba hetkel läbi viidamas. Eelnõu seletuskirja lk 36 järgi „jäetakse menetlustoimingute tähtajad, milleks on vajalik arendaja kui tegevusest huvitatud isiku panus, otsustaja määrata. Need on eelkõige tähtajad KMH programmi ja aruande esitamiseks ning täiendamiseks. Otsustaja peab nende tähtaegade määramisel lähtuma konkreetse toimingu sisust ja mahust nii, et tähtaeg oleks loamenetluse kogutähtaja raames mõistlik ja proportsionaalne.“ Muu hulgas sätestab eelnõu järgne KeHJS § 281 lg 7, et otsustaja määrab arendajale tähtaja näiteks KeHJS § 20 lg 1 kohaseks KMH aruande koostamiseks ning § 22 lõike 1 kohaseks nõuetele vastavaks tunnistamiseks esitamiseks. Eelnõu järgne KeHJS § 281lg 11 sätestab, et kui arendaja ei ole esitanud otsustaja määratud tähtaja jooksul muu hulgas eelnõu järgse KeHJS § 281 lg 7 või KeHJS § 22 lg 9 kohaselt KMH aruannet, jätab otsustaja KMH aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja lõpetab haldusmenetluse. Eelnõu järgne KeHJS § 281 lg 12 sätestab, et taastuvenergia projekti keskkonnamõju hindamisel ei kohaldata KeHJS § 11 lõikeid 2, 21, 22 ja 7 ning § 18 lõiked 7 ja 8. Eelnõu järgi otsustaja määratavaid tähtaegu ega nende järgimata jätmise tagajärge (tegevusloa taotluse läbi vaatamata jätmine ja haldusmenetluse lõpetamine) ei saa kohaldada tagasiulatuvalt juba algatatud KMH protsessides. Näiteks sätestab kehtiv KeHJS § 18 lg 8, et kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KHJS § 18 lg-s 3 nimetatud (KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise) otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KeHJS §-s 20 nimetatud KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi. KeHJS § 22 lg 1 sätestab, et arendaja esitab kuue kuu jooksul pärast KMH aruande avalikku arutelu aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Kusjuures KeHJS § 18 lg-s 8 ja § 22 lgs 1 sätestatud tähtaegu saab KeHJS § 24 alusel teatud juhtudel ka pikendada. Samuti ei ole praegu kehtivas KeHJS-is eelviidatud KMH aruande esitamise tähtaegade möödumisel ette nähtud tegevusloa taotluse läbi vaatamata jätmise ja haldusmenetluse lõpetamise tagajärge. Ebasoodsat tagasiulatuvat mõju tuleb PS §-s 10 sätestatud õiguskindluse põhimõtte kohaselt vältida. HMS § 5 lg 5 sätestab küll, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme, ent igasuguse mitmetimõistetavuse vältimiseks tuleks eelnõud vastavalt täiendada. Seega palume täpsustada, et eelnõu järgseid taastuvenergia projekti KMH muudatusi (eelkõige otsustaja poolt arendajale määratavaid tähtaegu ja nende ületamise tagajärgi menetluse lõpetamise näol) ei saaks juba varem alustatud KMH protsessides arendaja suhtes ebasoodsalt tagasiulatuvalt kohaldada.
Mitte arvestatud.

RED3 raames KeHJSi muutmise eesmärk on kohandada KMH menetlust nii, et see mahuks projekti loamenetluse tähtaja sisse: annaks vastava paindlikkuse otsustajale tähtaegade seadmiseks ja samas seab arendajale vastutuse samuti panustada maksimaalselt. Eelnõuga muudetava § 281 lõige 1 ütlebki, et need KeHJSi erisused kehtivad vaid nendele KMHdele, mis on algatatud RED3ga jõustatava regulatsiooni raames esitatud taotlustele ja projekti loamenetlustele (mis siis hõlmab teatavasti kõiki taastuvenergia projekti käivitamiseks vajalikke tegevuslube). Lisasätet pole vaja, sest projekti loamenetlust ei ole kavas tagasiulatuvalt jõustada.
EnKS § 3216 lg 1
Utilitas Wind
Eelnõus tuleb täpsustada, millal loetakse taastuvenergiajaama võrguga ühendamiseks vajalike ehitiste (näiteks vee- ja/või maakaabelliinid põhivõrgu liitumispunktini) projekti menetluse kestuse tähtaja kulgemine alustatuks ja lõpetatuks.

Eelnõu järgne EnKS § 3216 lg 1 sätestab, et taastuvenergia projekti menetlus koosneb taastuvenergiajaama, vajaliku taristu ja samas asukohas asuva salvestusseadme rajamiseks, käitamiseks, ajakohastamiseks ning võrguga ühendamiseks (edaspidi taastuvenergiajaama rajamine) vajalike tegevuslubade, eeskätt ehitusloa, ehitusteatise, meretuulepargi hoonestusloa, kasutusloa, kasutusteatise ja keskkonnakaitselubade menetlusest ning asjakohasel juhul KMH-st. Eelnõu järgse EnKS § 3216 lg 5 kohaselt tehakse taastuvenergia projekti menetluse kestusele EnKS §-s 3219 seatud tähtaegade jooksul kõik projekti elluviimiseks vajalikud EnKS § 3216 lg-s 1 nimetatud menetlused. Eelnõu järgne EnKS § 3217 lg 1 sätestab, et taastuvenergia projekti menetluse EnKS §-s 3219 nimetatud tähtaja kulgemine algab taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti kaudu muu hulgas maismaal ehitusloa taotluse esitamisest ja merel meretuulepargi hoonestusloa taotluse menetlusse võtmisest. Eelnõu kohane EnKS § 3216 lg 4 p 3 sätestab, et taastuvenergia projekti menetluse kestuse hulka ei loeta muu hulgas taastuvenergiajaama võrgutaristuga ühendamiseks, võrgu stabiilsuse, töökindluse ja ohutuse tagamiseks tehtavate tegevuste aega. Eelnõu järgse EnKS § 3219 lg-d 1-3 sätestavad taastuvenergiajaama projekti menetluse kestused, kusjuures eraldi on määratud võrguühenduse rajamise menetluse kestus (lg 1 p 3, lg 2 p 3 ja lg 3 p 3). Eelnõu kohane EnKS § 3218 lg 7 sätestab, et EnKS §-s 3219 nimetatud taastuvenergiaprojekti menetluse tähtaja kulgemine lõpeb, kui kõigi taastuvenergiajaama rajamiseks vajalike tegevuslubade menetlus on lõppenud. Eelnõu seletuskirja lk 8 on toodud: „Direktiivis sätestatud loamenetluse protsessis käsitletakse kõiki taastuvenergia arenduste ehitamiseks, käitamiseks ja ajakohastamiseks vajalikke lube alates taotluse esitamisest kuni tegevusloa andmise või tegevusloa andmisest keeldumiseni. Lisaks konkreetset seadet või rajatist puudutavatele lubadele läbivad loamenetluse protsessi ka tarvilikud load võrguga ühendamiseks /---/“. Eelnõu seletuskirja lk 31 on öeldud EnKS § 3219 kohta: „Sätestatud tähtajad kehtivad projekti kogumenetlusele (ei kehti üksikutele tegevuslubadele), st projekti menetluse kestuse jooksul tuleb menetleda kõik vajalikud tegevusload /---/.“ Taastuvenergiajaamale (näiteks mere- või maismaatuuleelektrijaamale) ja viimase ühendusele põhivõrguga (näiteks kaabelliin liitumispunkti alajaamani) ei taotleta ega anta tõenäoliselt üht ja sama, vaid erinevad load ning nende taotlemise ajad võivad oluliselt erineda. Näiteks meretuuleelektrijaama puhul toimub eraldi meretuulepargi rajamisele suunatud hoonestusloa menetlus (mille puhul varem algatatud hoonestusloa menetlus võib, aga ei pruugi üle minna ühendloa protsessi), veekaabelliini hoonestus-, ehitus- ja veeloa menetlus ning maismaal kaabelliini ehitusloa menetlus. Johtuvalt tuleks eelnõus täpsustada, kas taastuvenergiajaama (näiteks mere- või maismaatuuleelektrijaama) ja tema võrguühenduse(näiteks vee- ja/või maakaabelliin põhivõrgu liitumispunkti alajaamani) projekti menetluse kestusi eelnõu järgsete EnKS §-de 3216 - 3219 mõttes arvestatakse koos- või eraldiseisvalt. Juhul, kui neid arvestatakse koos, ei ole arusaadav, mis tähendust omavad eelnõu järgse EnKS § 3219 lg-tes 1-3 sätestatud eraldi tähtajad võrguühenduse rajamise kohta. Juhul, kui neid aga arvestatakse eraldiseisvalt, ei ole selge, kas merealale rajatava taastuvenergiajaama maismaal paiknevale võrguühenduse lõigule (näiteks maakaabelliin rannikult põhivõrgu liitumispunkti 8 alajaamani) rakendub eelnõu järgse EnKS § 3219 lg 2 p-s 3 või lg 1 p-s 3 ette nähtud tähtaeg (vastavalt mere- ja maismaa projekti menetluse kohta). Seega palume eelnõus täpsustada, kuidas arvestatakse (nii maismaale kui merealale rajatava) taastuvenergiajaama võrguga ühendamiseks vajalike ehitiste (näiteks vee- ja/või maakaabelliinid põhivõrgu liitumispunktini) projekti menetluse kestuse tähtaega.
Arvestatud.

Seletuskirja lisatud selgitus.

Eesti Omanike Keskliit
Eelnõus ei ole pööratud tähelepanu korteriühistutele, mis on rajanud enda kinnistutele päikesepargid, kuid mis eelistavad päikesepargi toodangu omatarbeks kasutamise asemel selle maha müüa. Praktikas toimub päikesepargi toodangu müük kahes etapis. Esimese sammuna lõpetab korteriühistu võrgu- ja elektrienergia ühisostu lepingu, mille järel on korteriomanikud sunnitud sõlmima oma korterite elektriga varustamiseks otselepingud ühisostuga võrreldes oluliselt ebasoodsamatel tingimustel. Seejärel saab korteriühistu müüa päikesepargis toodetud energia elektriturule. Nende sammude tulemusel kasvavad korterelamu võrgutasud, suureneb elektrivõrgu koormus, halveneb ülevaade hoone tegelikest energiakuludest ning korteriomanikud kaotavad võimaluse tarbida enda hoone päikesejaamas toodetud elektrit. Eelkirjeldatud probleemi lahendamiseks on vajalik muuta elektrituruseaduse 8.peatükki selliselt, et korteriühistute puhul saab võrguettevõtja sõlmida võrgulepingu üksnes korteriühistuga, ning mistahes erandite sätestamisel peab suurenema võrguettevõtja vastutus taastuvenergia ja hoonete energiatõhususe direktiivis sätestatud hoonetele pandud kohustuste täitmise eest. Samuti tuleb tagada, et võrguettevõtja kannab kõik tegevusega kaasneva elektrivõrgu-, elektrienergia jaotuse ja salvestustaristu asjatu koormamise kulud.
Teadmiseks võetud, oleme rakendamas elektrijagamise põhimõtteid, mis viidatud mured lahendavad.

Eesti Omanike Keskliit
Teiseks eluhoonete energiatõhususe arengupiduriks on regulatsiooni puudumine, mis sätestab, kes on pädev hindama kaugkütte ja -jahutusvõrgu tõhusust. Kuna kehtiv kaugkütteseadus sätestab, et kaugküttepiirkonnas saab tarbija lõpetada kaugkütteteenuse ostmise vaid juhul, kui kaugkütte võrgupiirkond ei ole tõhus, siis piirab kaugkütteseadus olulisel määral hoonetes taastuvenergial põhinevate lokaalsete keskküttesüsteemide ehitamist. Selles olukorras räägib suur osa kaugkütteettevõtjaid end kaugküttevõrgu tõhusaks, ilma, et ükski erapooletu institutsioon seda väidet kinnitaks. Lisaks ei ole tarbija vaatest oluline vaid kaugküttevõrgu tõhusus, vaid ka (lokaalse kesküttega võrreldes) konkurentsivõimeline ja jätkusuutlikult taskukohane hinnatase. Need eeldused on paljudes kaugkütevõrkudes täitmata, ometi kohustavad siseriiklikud regulatsioonid kaugküttevõrguga liidetud tarbijaid jääma kaugküttevõrgust energiat tarbima.
Teadmiseks võetud. Seoses kaugküttereformiga muudame tõhusa kaugkütte tingimusi. Tõhusa kaugkütte tingimused hakkavad pärast seda sõltuma CO2 heitest.
ELTS § 58 lg 22
EJKÜ (Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing)
Meie hinnangul on selline käsitlus vastuolus ELTSis sätestatud otseliini ja elektrijaama mõistetega. Nimelt on praktikas juhtumeid, kus ühe liitumispunkti kaudu on võrguga ühendatud mitu erinevat elektrijaama (vt ElTS § 3 p 8: elektrijaam - elektrienergia tootmise ühest või mitmest tootmisseadmest koosnev talitluskogum koos selle juurde kuuluvate abiseadmete ja rajatistega. Elektrijaam on ElTS § 3 p 9 kohaselt elektripaigaldis ja ElTS § 3 p 25 kohaselt ka tootmisseade või tootmisseadmete talitluslik kogum). Seetõttu on igati loogiline ja praktikas esinev, et ühe liitumispunkti kaudu võib olla võrguga ühendatud mitu tootmisseadet ja elektrijaama, nt koostootmisjaam ja päikeseelektrijaam, mis võivad olla omavahel ühendatud otseliiniga. Otseliin saab aga ELTS § 3 p-s 20 sätestatud definitsiooni kohaselt olla ette nähtud vaid elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast (ehk ühest tootmisseadmest) teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks. Pakutud sõnastuses tuleneval tekib aga küsimus, et kui ühe liitumispunkti taga saab olla vaid üks tootmisseade, siis kuidas käsitelda selle tootmisseadme erinevate etappide vahelisi otseliine. Palume selles osas täiendada seletuskirja või korrigeerida seaduses kasutavaid mõisteid.
Teadmiseks võetud. Otseliini mõiste vaadatakse üle eraldi eelnõuga.
EnKSi § 584 lg 5
EJKÜ
Eelnõu § 3 p-s 3 nähakse ette erand, et metsa biomassi astmelise kaskaadkasutuse kohustust ei kohaldata juhul, kui toodetud energiat on vaja energiavarustuskindluse tagamiseks või kui kohalik tööstussektor ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks. Palume eelnõus ja seletuskirjas tuua välja täiendavad instrumendid või protsessid, et mil viisil selline olukord tuvastatakse ning erandi kasutamise võimalus jõustatakse.
Mitte arvestada. Kaskaadkasutus kehtib ainult uutele toetusskeemidele, mida ei ole plaanis tänase seisuga luua, seega puudub praegu vajadus ja rakendamismeetmete järele.
EnKS EnKSi § 2 p 268
EJKÜ
taastuvenergiajaam – jaam, mis toodab energiat tuuleenergiast (tuuleelektrijaam), päikeseenergiast (päikeseenergiaseade), geotermilisest
energiast, osmootsest energiast, ümbritseva keskkonna energiast, loodete, lainete ja muust ookeanienergiast, hüdroenergiast või käesoleva seaduse § 323
nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist või biogaasist
(biometaanijaam) või taastuvenergia tootmiseks mitut eespool loetletud
taastuvenergia liiki kasutav tootmisseade

Kavas on puntiga 4 sätestada taastuvenergiajaama mõiste. Samas tundub, et mõiste sisustamisel lähtutakse üksnes elektrienergia tootmisest, kuid meie hinnangul on taastuvenergiajaamaga tegu ka juhul, kui see toodab soojus- või jahutusenergiat. Sellele viitab ilmselgelt direktiivi artikkel 16 lg 1, mille kohaselt võib taastuvenergiajaamaks olla ka soojuspump, energiasalvesti vms. Tulenevalt lihtsustatud elektri tootmise kesksest käsitlusest on eelnõus keskendutud üksnes elektrijaamade loamenetluste kiirendamisele ega ole arvestatud direktiivi eesmärgiga, et kiirendatud loamenetlus rakenduks ka soojuspumpadega seotud loamenetlusele. Sama põhimõtteline erisus on näha direktiivi ülevõtmise vastavustabelis, kus soojuspumpade loamenetlust käsitleva direktiivi artikli 16e osas on viidatud ehitusseadusliku sätetele, mis reguleerivad ehitus- ja kasutuslubade ja -teatiste väljastamise tähtaegasid. Praktikas võib soojuspumba rajamiseks olla vajalik ka hoonestusluba (nt mereveesoojuspumba puhul). Eelnevast tulenevalt leiame, et kiirendatud loamenetlus peaks kohalduma ka soojuspumpadega seotud hoonestuslubadele ja palume eelnõus olevate taastuvenergiajaama mõiste definitsioonis teha järgmised muudatused:
Arvestatud.
EnKSi § 323 lg 3 p 3
EJKÜ
Kavas on punkiga 17 täiendada EnKSi § 323 lg 3 p-ga 3 järgmiselt: (3) Lisaks paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudele peavad metsa biomassist toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused vastama järgmistele maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumidele:
3) biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmine omamaise metsa biomassist peab olema kooskõlas kohustuste ja eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 artiklis 4, ning abinõude ja meetmetega, mis on kirjeldatud määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas.Vastavat muudatust on seletuskirjas selgitatud järgmiselt: Punktiga 17 täiendatakse § 323 lõiget 3 punktiga 3. See muudatus on vajalik tagamaks, et biokütuste tootmine omamaisest metsa biomassist ei läheks vastuollu määruse 2018/841 ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse kohase kohustuse täitmisega. Eesti kliimaseaduse eelnõus (kliimakindla majanduse seaduse eelnõus?) seatakse muu hulgas LULUCFi sektori riiklik kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustus ja selle täitmiseks vajalikud põhimõtted, mis peavad olema kooskõlas selles punktis viidatud määruse kohase kohustuse täitmisega ning on mõeldud selle jõustamiseks. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskirjas selgitatakse, milliste meetmetega kavandatakse tagada selle kohustuse täitmine ning samal ajal ajakohastatakse ka riiklik kliima- ja energiakava (REKK), mille ajakohastatud versioonis esitatakse samuti nimekiri nendest meetmetest, mida kavatsetakse rakendada nimetatud kohustuse täitmiseks. Eelneva info kohaselt on mõistetav, et Eesti ametiasutused peavad jälgima, et biokütuste tootmise soodustamiseks omamaisest metsa biomassist ei rakendataks meetmeid, mis lähevad vastuollu kliimakindla majanduse seaduse seletuskirjas ja REKKi ajakohastatud versioonis kirjeldatutega. Sellest tulenevalt palume selgitada ning paremini lahti kirjutada, et kuidas selline protseduur toimib ja mis mõju sellel olla võib. Oluline on vältida olukorda, kus juhul kui riik ei täida LULUCFist tulenevaid kohustusi (nt väljastab liialt palju raielubasid, mille tagajärjel ei saavutata kasvuhoonegaaside heite ja sidumise tasakaalu vms), ei täida Eestist varutud biomass kogumis enam EnKSi § 323 lg 3 p-s 3 sätestatud nõuet, sõltumata sellest, kas ettevõtja on taganud, et EnKS § 323 lg-st 10 tulenevad nõuded on konkreetsel juhul täidetud. See viiks omakoda selleni, et Eestis omamaisest biomassist toodetud energia ei kvalifitseeruks enam taastuvenergiaks, mistõttu satuks löögi alla ka riiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamine. Ilmselgelt omab raiemahtude vähendamine mõju energeetikas kasutatava biomassi kättesaadavusele ja hinnale, kuid juhul, kui LULUCFi eesmärkide mittetäitmise tõttu ei vastaks kogu Eesti biomass enam säästlikkuse nõuetele, oleks selle tagajärjed kogu sektorile probleemsed.
Arvestatud
EnKS § 323 lg 9
EJKÜ
Kavas on punktiga 20 asendada § 323 l-s 9 olev number „20“ numbriga „7,5“, millega laiendatakse oluliselt biokütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumite ulatust, mida kohaldatakse suurema hulga käitiste suhtes. Tulevevalt seletuskirjas esitatud informatsioonist on 7,5 MW võimsusega soojus- ja elektrienergiat tootvaid käitisi ja oma tarbeks sooja tootvaid käitiseid 82 ning muudatus puudutab 36 käitist (summaarne võimsus suurem kui 7,5 MW, aga väiksem kui 20 MW). Olgugi, et seletuskirjas on teatud ettevõtted välja toodud, siis aja jooksul võivad asjaolud muutuda. Seetõttu palume lisada seaduseelnõusse või seletuskirja põhimõte, et kliimaministeerium vms pädev ametiasutus avaldab ettevõtete nimekirja oma veebilehel.
Teadmiseks võetud.

Otsime viise, kuidas tuua rohkem selgust ja läbipaistvust säästlikkuse ja KHG kriteeriumite rakendusse. Keskkonnakaitselubade aastaaruannete andmete põhjal ei ole sellise lahenduse loomine kõige otstarbekam, sest ajalises mõttes räägime juba 12 kuud vanast infost. Selle aja jooksul võib olla juba luba muutunud, omanikku vahetanud või üldse kehtetu. Ideaalis võiks selline info joosta loa peal, aga tehniliselt vanematelt lubadelt sellist infot kätte ei saa. Otsime võimalusi.
KKütS § 4 lg 3
EJKÜ
Eelnõu § 5 p-s 1 nähakse ette, et soojusettevõtja avaldab oma veebilehel järgmise teabe: 1) kaugküttevõrgus kasutatud taastuvast energiaallikast toodetud soojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;
2) tõhusa koostootmise režiimil toodetud soojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;
3) jääksoojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;
4) eelneva kalendriaasta keskmine suhteline soojuskadu võrgus koos sama aasta
tarbimistihedusega.“.
Juhime tähelepanu, et jääksoojuse mõiste KkütSis puudub ning § 2 p 14 käsitleb heitsoojust. Samuti käsitletakse töös oleva kaugküttereformi kontekstis just heitsoojuse mõistet. Eelnevast tulenevalt soovitame kasutatavad mõisted harmoniseerida ning läbivalt käsitleda heitsoojuse mõistet. Ühtlasi teeme ettepaneku täpsustada viidatud sätte p 4 sõnastust, kuivõrd on mitmeti mõistetav, millele viitab sõna „sama“ fraasis „sama aasta tarbimistihedus“ – kas aastale, mille kohta esitatakse soojuskao andmed (ehk eelnev kalendriaasta), või samale ehk jooksvale aastale. Eelnõu kavandis on ära kaotatud kehtivas KkütS § 4 lg 3 p-s 2 sätestatud kaugkütte võrgupiirkonna tõhususe kohta info andmise kohustus. Ei ole selge, millega see on põhjendatud, kuivõrd tegu on olulise infoga – näiteks sõltub võrgupiirkonna tõhususest KkütS 141 kohase konkurssi tegemise kohustus. Kuivõrd Eestis on kasutusel ja väga levinud energiatõhusale kaugküttele EJKÜ poolt väljastatav Tõhusa Kaugkütte märgis, mille väljastamine tugineb usaldusväärsetele ja objektiivselt kontrollitvatele energiatõhususe arvestustele, ei ole sellise info kuvamine soojusettevõtjatele koormav ning võimaldab tarbijatel saada lihtsasti teavet kaugkütte piirkonna tohuse kohta.Täiendavalt juhime tähelepanu, et RED-st tulenev teabe avaldamise kohustus kehtib kaugkütte ja -jahutus sektorile. Seepärast oleks kohane nimetatud sätted KkütS asemel reguleerida EnKSis, mille §-s 131 juba on olemas sarnane regulatsioon tulenevalt energiatõhususe direktiivi nõudest tarbijatele esitatavale teabele.
Arvestatud
EnKSi § 3215
RMK (Riigimetsa Majandamis Keskus)
Teiseks, soovime, et eelisarendusalaks saamise tingimus ei oleks piiratud ainult ühe tehnoloogiaga.

Eelnõu seletuskirja kohaselt täiendatakse energiamajanduse korralduse seadust peatükiga 83 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“. Eelnõuga täiendatakse EnKSi §-ga 3215 „Taastuvenergia alad“. Taastuvenergia direktiivi 2023/2413 artiklist 15b tuleneb liikmesriikidele kohustus kaardistada alad, mis on vajalikud, et anda riiklik panus Euroopa Liidu 2030. a taastuvenergia üldeesmärgi saavutamisesse. Seletuskirjas (lk 21) tuuakse mh välja, et: “Soositud on alade mitmeotstarbeline kasutus” ja “Direktiiv jätab siinjuures liikmesriigi otsustada, millist taastuvenergia allikat ja tehnoloogiat eelisarendusalade määramine puudutab. Kuivõrd Eestis on taastuvelektri eesmärgi saavutamiseks esmane tuuleenergia, puudutab eelisarendusalade määramine eelnõu kohaselt vaid tuuleenergia tootmist maismaal”. Eestis on mitmeid näiteid taastuvenergia hübriidparkidest: Sopi-Tootsi taastuvenergeetika ala, Purtse tuule ja päikese hübriidpark, Paldiski tuule- ja päikesepark. Varasemaid näiteid ja tuleviku vajadusi silmas pidades teeme ettepaneku, et eelisarendusalaks saamise tingimus ei oleks piiratud ainult ühe tehnoloogiaga (antud juhul tuulepargiga) ja ka ala terviklik arendamine ei oleks piiratud. Eelisarendusala peaks võimaldama kombineerida tuule- ja päikeseparki, ning pakkuma võimalusi tööstuspargi arendamiseks. See tagaks taastuvenergia tootmiseks arendatava maa mitmekülgset kasutust ning võimaldaks energiamahukatel tööstusettevõtetel luua otseliin taastuvenergiat tootva hübriidpargiga.
Arvestatud osaliselt. Hübriidlahendusi soodustame, menetlus on juba kiire ja lihtne.

RMK
Kolmandaks, palume täpsustada eriplaneeringu menetlusega seotud arenguid. 1. novembril 2024 toimunud Tuuleenergeetika ümarlaual tutvustas Külli Siim Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ettepanekut muuta kehtivat Planeerimisseadust ja kaotada seadusest eriplaneering. Palume täpsustada, milline saab olema eelisarendusala tekkimise põhimõte siis, kui eriplaneeringu menetlust puudutav osa planeerimisseaduses kehtetuks tunnistatakse? Kas eelisarendusalasid saab arendada vaid läbi detailplaneeringu (kui detailplaneeringu ala vastab seletuskirjas toodud neljale kriteeriumile)?
Teadmiseks võetud.

Seletuskirjas piisav täpsustus juba olemas.
EnKS § 32¹⁷ lg 3 p 2
TTJA (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet)
Ettepanek: § 32¹⁷ lg 3 p 2 sõnastada järgmiselt: Kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletakse meretuulepargi hoonestusluba, teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hoonestusloa menetluse algatamise otsuse ehitusseadustiku § 1134 lg 2 sätestatud aja jooksul

Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine Paragrahvi 32¹⁷ lg 3 p 2 kohaselt teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet juhul, kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletakse meretuulepargi hoonestusluba, taotluse esitamisest 90 päeva jooksul menetlusse võtmise otsuse, hinnates, kas esitatud taotlus ja andmed on hoonestusloa menetluse algatamiseks nõuetekohased, ning annab vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaja kestuse hulka ei loeta konkureerivate hoonestuslubade taotluste menetlusega seotud toiminguid. Selgitus: Juhime tähelepanu, et 90 päeva meretuulepargi hoonestusloa taotluse esitamisest kuni hoonestusloa menetluse algatamise otsuseni on liiga lühike aeg, sest taotluse esitamise ja menetluse algatamise otsuse vahele jäävad ka sellised menetlustoimingud nagu taotlusele asjaomastelt asutustelt arvamuse küsimine 30 päeva (EhS § 1135) ja hoonestusloa taotluse teate avaldamine 60 päevaks (EhS § 1136). Nimetatud menetlustoimingud võtavad kokku aega 90 päeva, mistõttu ei jää TTJA-le piisavalt aega taotluse nõuetekohasuse hindamiseks ega taotlejale aega vajadusel puuduste kõrvaldamiseks ja taotluse täiendamiseks. Samuti tuleks täpsustada, kas eelnõu kasutatud „hoonestusloa taotluse menetlusse võtmine“ on
identne ehitusseadustiku (EhS) „hoonestusloa menetluse algatamisega“ (vt EhS § 1134). Vajadusel saaks kasutada vastavaid viitenorme EhS-le – oluline on, et kasutataks samu mõisteid
Arvestatud.
EnKS § 3216 lg-d 1, 4 ja 5
TTJA
Paragrahvi § 3216 lg-te 1, 4 ja 5 alusel loetakse taastuvenergia projekti menetluse kestuse hulka ka keskkonnamõju hindamiseks kuluv aeg. Paragrahvi 3219 lg 2 p 1 kohaselt on merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetluse kestus kuni kolm aastat. Selgitus: Juhul kui menetluse kestuse hulka loetakse ka keskkonnamõju hindamiseks kuluv aeg, ei ole TTJA hinnangul nii lühikese aja jooksul kõigi vajalike tegevuslubade menetlemine teostatav, kuna merealal keskkonnauuringute läbiviimine võtab juba minimaalselt kaks aastat ega.
Mitte arvestatud.

Euroopa Liidu õigus, kust tulevad menetlustähtajad, on ülimuslik, mistõttu tuleb vastuolu korral muuta riigisisest õigust. Haldusorgan peab menetluses võtma mereala planeeringut arvesse niipalju kui võimalik. Suuremas plaanis tuleb suunata tegevust selliselt, et vajalikud uuringud tehakse enne loamenetlust.
EnKS § 3219 lg 2 p 2
TTJA
Paragrahvi § 3219 lg 2 p 2 on toodud, et merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetluse kestus on alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel kuni kaks aastat. Selgitus: Palume täpsustada, milliseid rajatisi siin mõeldud on? Lisaks märgime, et juhul kui tegemist on keskkonnamõju hindamist vajava tegevusega, siis kahe aastaga ei ole võimalik neid menetleda, kuna merealal keskkonnauuringute läbiviimine võtab juba minimaalselt kaks aastat aega (vt ka eespool).
Arvestatud osaliselt.

Rajatiste nimetus näitlikustatud.

Euroopa Liidu õigus, kust tulevad menetlustähtajad, on ülimuslik, mistõttu tuleb vastuolu korral muuta riigisisest õigust. Haldusorgan peab menetluses võtma mereala planeeringut arvesse niipalju kui võimalik. Suuremas plaanis tuleb suunata tegevust selliselt, et vajalikud uuringud tehakse enne loamenetlust.
EnKS § 402 lg 4
TTJA
Paragrahvi § 402 lg 4 kohaselt otsustab lg-tes 3 ja 4 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise Keskkonnaamet. Täpsustus: Antud sätte viited on vaja korrigeerida ja täpsustada (nt lõige 4 viitab lõikele 4).
Arvestatud

TTJA
Selgitus: TTJA teeb hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva jooksul taotleja väljaselgitamisest ehk võitja kinnitamisest arvates, s.t TTJA ei tee hoonestusloa menetluse algatamise otsust koos enampakkumise võitja väljakuulutamisega samal ajal

Seletuskirja lk 30: „Hoonestusloa puhul tehakse 90 päevaga otsus algatada hoonestusloa menetlus, kui konkureerivad taotlused puuduvad. Sellega hinnatakse ka taotluse täielikkust. Kui aga konkureerivad taotlused eksisteerivad, hinnatakse need 90 päeva jooksul. Oksjonile kulunud aega hoonestusloa loamenetluse hulka ei arvestata, sest selle käigus alles selgub taotleja, kelle suhtes hoonestusloa menetlus algatatakse. Tavapäraselt tehakse menetlusse võtmise otsus ja oksjoni võitja väljakuulutamine samal ajal.“ Palume seletuskirjas kindlasti täpsustada, et kui konkureerivaid taotlusi ei esitata, siis tehakse alates hoonestusloa taotluse teates märgitud tähtaja lõppemisest 90 päeva jooksul otsus algatada hoonestusloa menetlus. Juhul, kui esitatakse konkureerivad taotlused, siis tehakse alates konkureerivate taotluste hindamise tulemuste kinnitamisest arvates 90 päeva jooksul otsus algatada hoonestusloa menetlus.
Arvestatud
KehJS § 61 lg 3
TTJA
Ettepanek: muuta KehJS § 61 lõiget 3 selliselt, mis võimaldab otsustajal kasutada ka kellegi teise tehtud nõuetele vastavat eelhinnangut. Praeguse sätte ja eelhinnangu sisu täpsustatud nõuete määruse kohaselt peab eelhinnangu koostama otsustaja ise
Arvestatud osaliselt

Otsustaja võib seda kasutada, kuid eelhinnangu peab siiski koostama ise.
AÕKS § 1231 lg 1
Neste Eesti AS
* Täna kehtiv seadus – AÕKS § 1231 lg 1 kohustus ja luba täita see 100% nn UER-idega
Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 1231 lõige 1 nõuab kõikidelt kütuse tarnijatelt kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist (võrreldes kütuse alusstandardiga1 kalendriaasta jooksul) vähemalt 6%. Seda nõuet saavad tarnijad täita näiteks taastuvate kütuste, sh biometaani, roheelektri ja taastuvast toorainest diislikütuse (HVO), müügiga. Kuid lisaks taastuvate kütustele lubab Eesti seadus (AÕKS § 1233 lg 3-5) tarnijal oma kütuseportfelli KHG heite vähendamisel kasutada „mootoribensiini, diislikütuse, surumaagaasi või veeldatud naftagaasi töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamisel tekkinud kvoote“ ehk nn UER-e . Töötlemiseelses etapis tekkiv heide on kogu KHG heide, mis tekib enne tooraine sisenemist rafineerimis- või töötlemisettevõttesse, kus toodetakse fossiilseid kütuseid, sh mootoribensiini, fossiilset diislikütust, CNG-d või LPG-d. Seega on meil täna võimalik ja lubatud täita Eesti transpordi alaseid kliima- ja keskkonnaeesmärke tegevustega, mis toetavad fossiilsete kütuste tootmist ja kasutamist ning leiavad aset nt Omaanis, Hiinas või Nigeerias. Seda võimalust on Eestis ka kasutatud. Keskkonnaameti andmetel raporteeriti UER kvoote Eestis aastatel 2022 ja 2023 vastavalt 140 tuhat ja 132 tuhat tonni, mis moodustas nende aastate kütuse elutsükli jooksul tekkivate KHG heitkoguste 6% võrra vähendamise nõudest vastavalt 59% ja 57% ehk kõvasti üle poole.3 Seega kahel viimasel aastal on Eestis 6%-nõuet täidetud mitte põhiliselt taastuvate kütuste tarbimisse lubamise ja kasutamisega vaid eelkõige UER-idega, st fossiilse kütuse tootmist ja kasutamist toetavate tegevustega. Selles kontekstis ei ole üllatav, et Eesti transpordisektori heide on rekordtasemel (2,65 milj tonni) ja on ainuüksi viimase aastaga (2022 vs 2021) kasvanud üle 100 tuhande tonni (>4%) ning viimase kahe aastaga (2022 vs 2020) 186 tuhat tonni ehk umbes 8%. UER-e raporteeriti 2022 a. 140 tuhat tonni. Seega UER-ide keelamine aastal 2022 võinuks kogu transpordisektori heite kasvu sisuliselt ära hoida ja oleks seda kindlasti oluliselt pidurdanud. * Eelnõu – UER-ide kasutamise keelamine alates 21. maist 2025. Eelnõu § 1 p 5 ja § 7 näevad ette AÕKS § 1233 lg 3-5 kehtetuks tunnistamist – ehk kütuste KHG heite vähendamise eesmärgi täitmiseks UER-ide kasutamise võimaluse tühistamist – alates 21.05.2025. Põhjuse ja tõuke selleks annab 18. oktoobril 2023 vastu võetud taastuvenergia direktiivi muudatus (RED3) 4, mis tühistab võimaluse kasutada transpordi kliimaeesmärkide saavutamiseks UER-e. Teisisõnu, RED3-st tulenevate transpordi kliimaeesmärkide saavutamiseks ei saa kasutada UER-e. Neste toetab seda eelnõuga taotletud eesmärki, st UER-ide kasutamise võimaluse kaotamist transpordisektoris. Esiteks, UER-ide kasutamise võimalustulnuks kaotada juba ammu, sh EL-i keeldu ootamata. UER-ide kasutamise riskid ja miinused on riigile teada juba aastaid. Andmed räägivad juba pikalt seda keelt, et UER-id kahjustavad Eestis tehtavaid pingutusi transpordi KHG heite vähendamiseks ning siinseid võimalusi ja stiimuleid taastuvate kütuste kasutusele võtmiseks. Nüüd kui liikmesriigid on UER-ide keelamises kokku leppinud, ei ole enam midagi oodata või kuskile edasi lükata. See tuleb ära teha. Teiseks, Euroopa Komisjon on juba alustanud Eesti suhtes rikkumismenetlust (nr 2024/0219) nende RED3 sätete osas, mis tuli üle võtta 1. juuliks 2024, kuid mida Eesti ei ole tähtajaks üle võtnud. Komisjoni ametlik teade (ehk nn formal notice) koos viitega trahvimaksete kohaldamise võimalusele tuli 25.09.2024. Veel enam, Eesti suhtes on siiani – st juba üle kolme aasta – käimas rikkumismenetlus (nr 2021/0200) tulenevalt asjaolust, et Eesti ei ole tänaseni täielikult üle võtnud RED2, kuigi selle lõpptähtaeg oli 30 juuni 2021. Komisjon on saatnud Eestile juba kolm (3) ametlikku kirja, sh kaks (2) nn põhjendatud arvamust (reasoned opinion).Tagatipuks alustas Komisjon eile, st 14.11.2024 a., Eesti suhtes järjekordse rikkumismenetluse (nr 2024/2257) seoses sellega, et Eesti ole siiani esitanud oma lõplikku uuendatud riiklikku 2030 a. energia- ja kliimakava, kuigi ka selle tähtaeg oli juba suvel, st 30 juuni 2024. Seega ei ole keeruline ette kujutada olukorda, kus UER-e puudutava rakendamise tähtaeg kukub, Eestil on see (ka) tegemata ja Komisjon taotleb „frustratsioonist“ selles või mõnes külgnevas asjas trahvimakse kohaldamist. Seda eriti olukorras, kus (a) valdav enamus transporti puudutavaid RED3 sätteid jääb tähtajaks, 21. maiks 2025, üle võtmata ja (b) kus UER-e puudutava rakendamine ei eelda erilisi analüüse või ettevalmistusi vaid, sarnaselt direktiivile, Eesti seadusest (AÕKS) ühe paragrahvi kolme lõike kehtetuks tunnistamist.Kolmandaks, enamus liikmesriike on juba ammu UER-ide kasutamise transpordikütuste KHG heite vähendamise eesmärgi täitmiseks välistanud. Meile teadaolevalt lubavad UER-ide kasutamist (lisaks Eestile) ainult Saksamaa, Austria, Tšehhi ja Malta, kusjuures ainult Malta ja Eesti lubavad UER-ide kasutust piiramatult, st kogu 6%-nõude täitmiseks. Austria ja Tšehhi on seadnud UER-ide kasutamise ülempiiriks 1% ja Saksamaa 1,2%.
Teadmiseks võetud.

Tagamaks turuosalistele õiguskindlus, ei ole plaanis UERide kaotamise kuupäeva varasemaks tuua.
ELTS § 93 lg 12
Eesti Gaas
Eelnõuga lisatakse ELTS-i Keskkonnaameti kohustus teostada järelevalvet üldsusele ligipääsmatute laadimispunktide üle.
2023/1804 määruse artiklis 15 lõikes 3 käsitletakse nii avalikus kui ka eraomandis olevaid laadimispunkte, mille sisu on mh avatud eelnõuga tutvustavas mõistes „üldsusele juurdepääsetav alternatiivkütuste taristu“.
Eelnevast tulenevalt soovitame asendada „ligipääsmatud“ juurdepääsetavaga või alternatiivselt täiendage eelnõu seletuskirja selgitusega, millistel kaalutlustel on leitud, et Keskkonnaamet peab teostama järelevalvet üksnes üldsusele ligipääsmatute laadimispunktide üle.
Arvestatud.

Muutsime lahendust, KeAl puudub ülesanne.
EnKS § 327 lg 3
Eesti Gaas
2. Eelnõu § 4 punkt 25
Eelnõuga nähakse ette võimalus päritolutunnistuse jagamiseks standardühiku murdosaks, mis on praktilisest vaatenurgast väga tervitatav täiendus. Selle parema realiseeritavuse tagamiseks näeme, et eelnõus või seaduse rakendusaktis (nt kliimaministri määrus) täpsustatakse selle võimaluse kasutamise aluseid ja korda.
Sealjuures vajab täpsustamist:
- Kas ja millistel tingimustel süsteemihaldaja sellise otsuse teeb? Kas süsteemihaldajale antakse õigus otsustada murdosa kasutamise üle erandjuhtudel või kindlatele kriteeriumitele tuginedes?
- Kas edaspidi hakkavad kõik päritolutunnistused olema standardühikust väiksemad või päritolutunnistusi hakatakse väljastama erinevates suurustes?
- Kas päritolutunnistuse õigustatud saaja saab mingitel põhjendatud kaalutlustel nõuda standardühikust väiksemas ühikus päritolutunnistuse väljastamist – nt kodutarbijate kasutamise vastu kustutamiseks?
Lisaks juhime tähelepanu, et muutmist vajab ka majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määruse nr 69 „Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis“ § 3 lõige 4, mis ei võimalda väiksemas mahus kui megavatt-tunni täpsusega päritolutunnistuse väljastamist.
Arvestatud.
EnKS § 328 lg 41
Eesti Gaas
3. Eelnõu § 4 punkt 27
Eelnõu § 4 punktis 2 on laiendatud mõiste „muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused“ ulatust võrreldes varasemaga, jättes välja kitsendava viite transpordikütustele. Samas täpsustab eelnõu § 4 punkt 27, et muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse päritolutunnistus väljastatakse üksnes juhul, kui kütus vastab transpordikütuse nõuetele.
Kas mõiste ulatust on laiendatud selleks, et seda saaks kasutada taastuvenergia eesmärkide arvestamisel erinevates sektorites, kuid päritolutunnistuste väljastamise tingimused on jäetud kitsamaks, nõudes vastavust transpordikütuste nõuetele?
Teadmiseks võetud.

Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et kuigi komisjoni delegeeritud määrus räägib transpordikütustest, ei tasu sellest ja pealkirjast end eksitada. Kuna muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused võetakse arvesse taastuvenergiana sõltumata sellest, millises sektoris neid tarbitakse, tuleb direktiivi preambuli kohaselt laiendada reegleid, mille alusel määratakse kindlaks selliste kütuste taastuv olemus nende tootmisel elektrienergia abil ja mida on kohaldatud üksnes nende tarbimisel transpordisektoris, laiendada kõikidele muudele kui bioloogilist päritolu taastuvkütustele, olenemata sellest, millises sektoris neid tarbitakse. Seega ei ole päritolutunnistuste väljastamine kitsendatud ainult transpordisektorile nagu enne eelnõu jõustumist.

Eesti Gaas
Eelnõu § 4 punkt 29
Eelnõuga täiendatakse päritolutunnistusele kantavaid andmevälju, sealhulgas energia edastusviisi näitava väljaga. Direktiiv 2018/2001 artikkel 19 lõige 7, mis sätestab miinimumnõuded päritolutunnistustele, ei kohusta energia edastusviisi kajastamist päritolutunnistusel. Kuigi siseriiklike lisakohustuste kehtestamine võib teatavatel juhtudel olla asjakohane, peab see olema selgelt põhjendatud, proportsionaalne ja kooskõlas ELi õigusraamistikuga.
Sellise nõude lisamine tekitab kaks praktilist probleemi:
Tootjal puudub kontroll edastusviisi üle. Päritolutunnistus väljastatakse tootjale, kes ei tea ega kontrolli, kuidas tema toodetud biometaan lõpuks tarbimisse jõuab. Näiteks võib tootja algselt müüa biometaani võrguväliselt, kuid edasimüüja võib selle hiljem võrku sisestada. Sellisel juhul muutub algselt päritolutunnistusele kantud energia edastusviis, tekitades vastuolu tegeliku lõppkasutusega. Kui energia edastusviisi päritolutunnistusel märkimise kohustus siiski kehtestatakse, on oluline luua mehhanism, mis võimaldab edastusviisi uuendamist päritolutunnistusel, kui energia edastusviis muutub tarneahelas.
Kõik liikmesriigid on kohustatud tunnustama teiste liikmesriikide päritolutunnistusi (direktiiv artikkel 19 lõige 9), kui need vastavad direktiivi artikli 19 lõikes 7 sätestatud kriteeriumitele. Täiendavate nõuete kehtestamisel tuleb tagada, et andmed jäävad ajakohaseks kogu tarneahela ulatuses ja muudatused ei tohi välistada teiste liikmesriikide päritolutunnistuste tunnustamisest keeldumist.
Arvestatud.

§ 329 lg 2 punkt 1
Eesti Gaas
Eelnõu § 4 punkt 30
Tekstiosa vastavalt eelnõule täiendades oleks tulemiks § 329 lõikes 2 punktis 1:
„1) teave kütuse energiaühiku vastavuse kohta kriteeriumidele, mis on kehtestatud käesoleva seaduse §-s 323 atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kohta;“.
Kas tekstiosa täienduses tuleb teha korrektsioon vastavalt „käesoleva seaduse §-s 323 ja …“ või eeldab muudatus ka AÕKS-i viite kustutamist?
Arvestatud.
EnKS § 3210 lg-d 1 ja 13
Eesti Gaas
Eelnõu § 4 punktid 33 ja 37
Eelnõu punktide 33 ja 37 tulemusel kattuvad EnKS § 3210 lõiked 1 ja 13. Eelnevast johtuvalt võiks kaaluda lõikes 1 pakutud muudatuse ära jätmist.
Arvestatud.
EnKS § 329
Eesti Gaas
7. Ettepanek eelnõu täiendamiseks seonduvalt päritolutunnistusel esitatava teabega, et ühtlustada direktiivis 2018/2001 ja siseriiklikult kehtestatud andmeväljad päritolutunnistustel. Palume hinnata ja kaaluda, kas kogu EnKS § 329 sisalduv teave päritolutunnistustel sisalduvate andmeväljade kohta on relevantne ja vajalik, et tagada direktiivis kirjeldatud eesmärke. Direktiiviga paremini ühtlustatud andmeväljade loetelu aitaks vältida neist ebavajalikke, mida direktiiv ei nõua ning samal ajal vähendada halduskoormust.
Direktiivi kohaselt on säästlikkuse kriteeriumitele vastamine, sh topeltarvestuse vältimine, korraldatud peamiselt Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud vabatahtlike skeemide/kavade (nt ISCC, REDcert) kaudu. Need skeemid tagavad kaudselt ka Eestis loodud päritolutunnistuste süsteemi usaldusväärsust ja läbipaistvust. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku lisada eelnõusse säte, mille kohaselt, kui kõik EnKS-is loetletud andmeväljad päritolutunnistusel ei ole täidetud, kuid vastava päritolutunnistusega kaasneb sertifitseeritud jätkusuutlikkuse tõend (POS – proof of sustainability), oleks see piisav nõuete täitmiseks ja päritolutunnistuse tunnustamiseks. Selline säte võimaldaks ka teiste liikmesriikide päritolutunnistuste lihtsamat tunnustamist ja tagaks ühtse Euroopa siseturu tõrgeteta toimimise.
Arvestatud osaliselt.

EnKSi § 329 täiendatakse lõikega 22, et § 329 lõikes 2 esitatud andmekoosseisu võivad moodustada päritolutunnistusel ja Euroopa Komisjoni tunnustatud vabatahtliku skeemi alusel väljastatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendamisel esitatud andmed. Muudatuse tulemusel laiendatakse teiste Euroopa Liidu liikmesriikide päritolutunnistuste kasutamist, sest Eesti päritolutunnistusel on andmed, mis võivad välisriigi omal olla mõlemal sertifikaadil laiali, s.t osa teavet GO (Guarantee of Origin) sertifikaadil, osa PoS (Proof of Sustainability) sertifikaadil. Eestis on mõlemal sertifikaadil olev informatsioon pandud kokku ühele sertifikaadile.

VKS § 21 lg 43 punkti 2
Eesti Gaas
VKS § 21 lg 43 punkti 2 kohaselt võetakse lõpptarbimisse antud Euroopa Liidu teisest liikmesriigist pärit biometaani käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse, kui lähteriigi biometaani tootjal ja sihtriigi tarbimisse andjal on sõlmitud tarneleping.
Juhime tähelepanu, et praktikas ei ole realistlik, et biometaani tootjal lähteriigis ja tarbimisse andjal sihtriigis oleks otsene omavaheline tarneleping. Biometaani kaubandusahelas tegutseb sageli mitmeid vahendajaid, kes osalevad biometaani tarnimises lähteriigist lõpptarbijani. Sellest tulenevalt ei ole võimalik seaduses nõutud tarnelepingu olemasolu tootja ja tarbimisse andja vahel alati tagada.
Teeme ettepaneku muuta VKS § 21 lg 43 punkti 2 selliselt, et nõue tarnelepingu sõlmimise kohta kehtiks biometaani kaubandusahela asjakohastele osapooltele, võttes arvesse vahendajate rolli ja tegelikku õigusnormi eesmärki, milleks on biometaani päritolu ja selle tarneahela tõendamine.
Arvestatud.
ELTS § 93 lg 12
REM (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium)
Seaduseelnõu § 3 punktiga 5 täiendatakse elektrituruseaduse § 93 lõikega 12, mille kohaselt „Keskkonnaamet teostab järelevalvet ja tagab, et Eesti territooriumile paigaldatud uued ja asendatud üldsusele ligipääsmatud laadimispunktid võimaldavad kasutada nutilaadimise funktsioone ja asjakohasel juhul nutiarvestisüsteemide liidest, ning kahesuunalise laadimise funktsioone kooskõlas määruse 2023/1804 artikli 15 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetega.

Juhime tähelepanu, et seaduseelnõus ega seletuskirjas ei ole avatud mõiste „üldsusele ligipääsmatu laadimispunkt“ tähendust. Palume täiendada seletuskirja asjakohase selgitusega.
Arvestatud.
EnKS § 3215 lg 3 punkti 1
REM
Seaduseelnõu § 4 punktiga 38 täiendatakse energiamajanduse korralduse seadust (edaspidi EnKS) peatükiga 83 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“, mille kavandatud § 3215 lõike 3 punkti 1 kohaselt loetakse taastuvenergia eelisarendusalaks taastuvenergia ala maismaal, mis vastab sealhulgas järgmisele tingimusele: ala sobivus tuuleelektrijaama rajamiseks on tuvastatud tuuleelektrijaama rajamise eelduseks olevas detailplaneeringus või eriplaneeringus, millele on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine ja puudub oluline piirülene keskkonnamõju. Seaduseelnõu seletuskirjas on välja toodud, et üldplaneeringus märgitud alasid eelisarendusalade hulka ei arvata, kuna senise praktika kohaselt ei ole ühtki üldplaneeringut tehtud sellise täpsusega, et üldplaneeringust oleks otse võimalik liikuda loamenetlusse. Seetõttu ei ole eelnõu kohaselt üldplaneeringu kehtestamisega võimalik eelisarendusala nõuetele vastavust saavutada.

Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kohaselt on olulise ruumilise mõjuga ehitise, sh tuulepargi, asukoha valimine eelkõige üldplaneeringu ülesanne. Juhul kui seda ei tehta, on võimalik koostada ka kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Seega on seaduse mõttes eelistatud tuulepargi asukoha valimine just üldplaneeringuga. Eeltoodu puudutab just väljaspool linnu, aleveid ja alevikke asuvaid alasid, sest vastavalt PlanS § 125 lõike 1 punktile 4 tuleb nendel aladel koostada detailplaneering isegi juhul, kui asukoht on üldplaneeringus valitud. Vaatamata sellele, et hetkel tuuleparkide asukohti üldplaneeringutes määratud ei ole, ei saa välistada, et seda tulevikus kunagi ei tehta.
Teeme ettepaneku lisada taastuvenergia eelisarendusalale vastavuse tingimusena ka üldplaneering, kui tuuleelektrijaama asukoht on valitud üldplaneeringu alusel ning planeeringule on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine ja puudub oluline piirülene keskkonnamõju.
Arvestatud.
EnKS § 3219 lg 2 punkt 2
REM
Seaduseelnõu § 4 punktiga 38 täiendatakse EnKSi peatükiga 83 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“, mille kavandatud § 3219 lõige 2 punkt 2 on vastuolus Eesti mereala planeeringuga. EnKSi kavandatud § 3219 lõige 2 punkt 2 sätestab, et „alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel on projekti menetlus kuni kaks aastat.". Eesti mereala planeeringu seletuskirja peatüki 5.6.5 „Tuuleenergeetika suunised ja tingimused“ punktis 12, alapunktis e, on selgitatud, et loamenetluse/KMH tasandil tuulikute asukohtade ja tehnoloogiliste lahenduste otsustamisel tuleb läbi viia vähemalt kahe aasta rändeperioode hõlmav lindude uuring.

Palume muuta EnKSi kavandatud § 3219 lõike 2 punkti 2 selliselt, et ka alla 150 kilovati võimsusega jaamade taastuvenergia projektide menetluse kestus oleks kuni kolm aastat
Mitte arvestatud.

Euroopa Liidu õigus, kust tulevad menetlustähtajad, on ülimuslik, mistõttu tuleb vastuolu korral muuta riigisisest õigust.
KeHJS § 281 lg-d 9 – 12
REM
Seaduseelnõu § 6 punktiga 3 täiendatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (edaspidi KeHJS) § 281 lõigetega 9–12. Kavandatav § 281 lõige 9 sätestab, et „merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti korral määrab otsustaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 7 ka käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud tähtaja.“. Samas sätestab KeHJS § 18 lõige 1, et „arendaja esitab pärast keskkonnamõju hindamise programmi avalikku arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.“. Eelnevast ei ole üheselt selge, millise tähtaja määrab otsustaja merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti korral. Samuti ei ole seda selgitatud ka seletuskirjas.

Palume üle kontrollida KeHJS § 281 kavandatud lõike 9 viiteid ning vajadusel teha vastavad muudatused. Palume täiendada seletuskirja asjakohase selgitusega.
Arvestatud.
EnKS § 323 lg 1
REM
5. Seaduseelnõuga kehtestatakse täiendavad biomassi säästlikkuse kriteeriumid. Seletuskirjas on välja toodud, et biomassi osakaal kaugkütte süsteemides on 63 protsenti ja lokaalkütetes 81 protsenti. Samas puudub seletuskirjas analüüs kaug- ja lokaalkütte süsteemide mõjudest, mis võivad kaasneda biomassi säästlikkuse kriteeriumide kehtestamisega. Lisaks puudub analüüs ka võimalikest investeeringute vajadustest, mis kaasnevad biomassi säästlikkuse kriteeriumide kehtestamisega.

Palume hinnata, milline mõju on biomassi säästlikkuse kriteeriumide kehtestamisel kaug- ja lokaalküttele. Samuti palume hinnata muudatuste elluviimisega seotud investeeringute vajadust, mida tuleb teha ettevõtjatel, kohalikel omavalitsustel ja elanikel, samuti võimalikku küttehinna muutust. Palume täiendada seletuskirja asjakohaste selgitustega.
Arvestatud osaliselt.

Mõjuvaldkonnad, mida on võimalik hinnata, on hinnatud.

REM
Seaduseelnõu lisa 3 määruse kavandis 2 on esitatud kliimaministri määruse „Akude tootjatele esitatavad nõuded“ kavand (edaspidi kliimaministri määruse kavand). Kliimaministri määruse kavandi § 1 sätestab määruse reguleerimisala, mille lõike 1 kohaselt „määrust kehtestab kodumajapidamistes kasutatavate akude ja tööstuslike patareide või akude tootjatele tarbijatele ja nõuded andmete kättesaadavaks tegemise kohta.“. Nimetatud sätet on võimalik tõlgendada ka selliselt, et määrusega kehtestatakse nõuded akusid käsitlevate andmete kättesaadavaks tegemiseks nii tootjatele kui ka tarbijatele. Samas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/2413 artikli 1 punktis 11, millega lisatakse direktiivi (EL) 2018/2001 artikkel 20a, on sätestatud, et „kodumajapidamistes kasutatavate akude ja tööstuslike patareide või akude tootjad võimaldavad patareide ja akude omanikele ja kasutajatele juurdepääsu akuhaldussüsteemis olevale põhiteabele.“. Seega nõuded on suunatud akude tootjatele.

Palume muuta kliimaministri määruse kavandi vastavat osa.
Arvestatud

REM
Seaduseelnõu lisas 3, kliimaministri määruse kavandi § 2, on defineeritud järgmised mõisted:
1) akuhaldussüsteem elektrooniline seade, mis kontrollib või juhib aku elektrilisi ja soojuslikke funktsioone, et tagada aku ohutus, jõudlus ja kasutusiga, haldab ja salvestab andmeid akuseisukorra ja eeldatava kasutusea kindlaksmääramise parameetrite kohta;
2) kodumajapidamistes kasutatav aku eraldiseisev aku, mille nimimahutavus vastab energiahulgale üle 2 kWh ja mis sobib kodukeskkonnas paigaldamiseks ja kasutamiseks;
3) tööstuslik aku energiasalvestusüksus, mis on spetsiaalselt projekteeritud tööstuslikuks kasutuseks, mis on ette nähtud tööstuslikuks kasutuseks pärast kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamist või kasutusotstarbe muutmist, või mis tahes muu energiasalvestusüksus, mis kaalub rohkem kui 5 kg ja mis ei ole sõidukiaku.

Lisaks sätestab kliimaministri määruse kavandi § 3, et „kodumajapidamistes kasutatavate akude ja tööstuslike patareide või akude tootjad võimaldavad patareide ja akude omanikele ja kasutajatele, samuti omanike ja kasutajate selgesõnalisel nõusolekul nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele, näiteks hoonete energiajuhtimisega tegelevatele ettevõtjatele ja elektrituru osalistele mittediskrimineerivatel tingimustel ja kooskõlas andmekaitsenormidega reaalajas tasuta juurdepääsu akuhaldussüsteemis olevale põhiteabele, näiteks andmetele aku mahutavuse, seisukorra, laetustaseme ja võimsuse seadeväärtuse kohta.“.

Juhime tähelepanu, et akupatarei on võimalik koostada akuelementidest, millel eraldiseisvalt akuhaldussüsteem puudub, kuid see on võimalik lisada akupatarei koostamisel. Samuti ületab aku, mille pinge on 12 volti ja mahtuvus 200 ampertundi, energiahulga 2 kilovatt-tundi. Selliseid ja suurema energiahulgaga akusid kasutatakse näiteks paadimootorite toiteks (veoakud), elektrivõrgu ühenduseta päikeseelektrisüsteemides ja UPS-ides, kuid tavaliselt ei sisalda need võrguühendust võimaldavat akuhaldussüsteemi. Eelnevast tulenevalt tekib küsimus, kas kliimaministri määruse kavandi § 2 punkt 1 ja § 3 koosmõjus ei muutuks takistavaks asjaoluks kasutamaks akusid, millel puudub akuhaldussüsteem? Seda ei ava ka seletuskiri, milles puudub vastav mõju analüüs.

Samuti jääb selgusetuks kliimaministri kavandi § 2 lõikes 2 kasutatud mõisted: „eraldiseisev aku“ ja „sobivus kodukeskkonnas paigaldamiseks ja kasutamiseks“.

Juhime tähelepanu kliimaministri määruse kavandi § 2 lõikes 3 sätestatud tekstiosale: „muu energiasalvestusüksus, mis kaalub rohkem kui 5 kg ja mis ei ole sõidukiaku“. Üldjuhul kuuluvad 5 kilogrammise massipiirangu alla paljud akud, mille energiasisaldus on alla 2 kilovatt-tunni, näiteks paadi elektrimootorite toiteallikad, haagiselamutes kasutatavad akud, samuti UPS-süsteemides kasutatavad akud, mis ei ole tavapärased sõiduki- ega käivitusakud. Samuti näiteks avariiolukorras kasutatavad „kõik ühes“ vooluväljunditega teisaldatavad akupangad.

Palume kontrollida, kas kliimaministri määruse kavandis sätestatud mõisted on sisustatud korrektselt ja direktiivi miinimumnõuetest lähtudes. Samuti palume hinnata, kas kliimaministri määruse kavandi § 2 punkt 1 ja § 3 koosmõjus võivad muutuda takistavaks asjaoluks muuhulgas eestoodud otstarvetel kasutatavate akude kasutamisel või importimisel, millel puudub akuhaldussüsteem kliimaministri määruse kavandi § 3 sätestatud nõude täitmiseks ja mille olemasolu ei ole kasutusviisist lähtuvalt (ei ühendata kesksesse elektrivõrku) ka vajalik. Palume täiendada seletuskirja asjakohase selgitusega.
Arvestatud osaliselt.

Määrus muudetud ELi otsekohalduva määruse järgi.

REM
Seletuskirja viiendas osas „Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele” on märgitud, et „eelnõu vastab direktiivile 2023/2413 (ülevõtmise kohustus), vt lisa 1 vastavustabel.“. Samas hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 45 lõike 4 kohaselt, „kui Euroopa Liidu õigusakt jätab liikmesriigile õiguse selle õigusakti rakendamisel normide täpsustamiseks, põhjendatakse eelnõu seletuskirjas riigisiseselt kehtestatava regulatsiooni olemust ja vajalikkust ning tuuakse välja võimalik alternatiiv.“.

Palume täiendada seletuskirja viiendat osa „Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele“ analüüsiga, kas seaduseelnõus on ette nähtud täiendavaid nõudeid ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele ja riigile võrreldes Euroopa Liidu õigusega. Kui analüüs näitab, et seaduseelnõu sisaldab täiendavaid nõudeid võrreldes Euroopa Liidu õigusega, tuleb lisada ka vastav põhjendus.
Arvestatud.
AÕKS § 79 lg 6
Keskkonnaamet
Eelnõu § 1 p-ga 1 tunnistatakse kehtetuks atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 79 lg 6. Juhime tähelepanu, et AÕKS § 79 lg 6 kehtetuks tunnistamine võib mõjutada kõiki keskkonnalube, millel on välisõhu valdkond ja mille andmisega kaasneb ka ehitusloa vajadus. Välisõhu valdkonnaga seotud keskkonnalubasid on praegu kokku umbes 1200. AÕKS eelnõu (165 SE) seletuskirja kohaselt oli kehtetuks tunnistatava sätte kehtestamise eesmärgiks välistada praktikas ilmnenud olukorrad, kus ehitusluba omandatakse enne õhusaasteluba ning paljudel juhtudel ei hinnata seetõttu objekti ehitamisel käitise tegevusega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid. Taastuvenergia projekti hulka kuuluvad välisõhu valdkonnaga seotud keskkonnaloa kohustusega käitised on hetkel teadaolevalt eelkõige biogaasijaamad, mida on sätte kehtetuks tunnistamisest potentsiaalselt mõjutatud keskkonnalubade üldarvuga võrreldes siiski vähe. Seetõttu teeme ettepaneku sätte kehtetuks tunnistamisega kaasnevaid mõjusid seletuskirjas põhjalikumalt käsitleda. Lisaks juhime tähelepanu, et seoses AÕKS § 79 lg 6 kehtetuks tunnistamisega tuleks üle vaadata ka sama paragrahvi lõige 2, mis viitab lõikele 6.
Arvestatud.
EhS § 4 lg 5
Keskkonnaamet
Eelnõu § 2 p 1 alusel täpsustatakse ehitusseadustiku (EhS) § 4 lõikes 5 toodud ehitise tehnosüsteemi mõistet selliselt, et tehnosüsteemiks loetakse mh ka ehitise toimimiseks vajalikke päikeseenergiaseadmeid. Eelnõu seletuskirja lk 10 on märgitud, et kui paneelide peamine funktsioon ei ole ehitise teenindamine, on menetluslikult tegemist elektritootmisrajatise püstitamise menetlusega. Palume seletuskirjas täpsustada, milliste põhimõtete või arvutusskeemide alusel selgitatakse välja päikeseenergiaseadmete peamine funktsioon. Praktikas on sarnane küsimus tekkinud ka looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 p 9 rakendamisel, kus tuleb teha vahet, kas rajatis (nt ka päikeseenergiaseade) on vajalik olemasoleva
elamu teenindamiseks või elektrienergia tootmiseks.
Arvestatud.
EhS § 36 lg 7
Keskkonnaamet
Eelnõu § 2 p 2 alusel täiendatakse EhS-i § 36 lõikega 7, millega kiirendatakse haldusmenetlust päikeseenergiaseadmete puhul, mille võimsus ei ületa 100 kW. Seletuskirja lk 10 on märgitud, et direktiivi kohaselt ei tohi kuni 100 kW võimsusega päikeseenergiaseadme loamenetlus kesta üle ühe kuu. Direktiivis sätestatud võimalust jätta teatud alad või struktuurid kas kultuuri- või ajaloopärandi või riigikaitse huvides või ohutusega seotud põhjustel välja, on Eesti õigusaktides seotud muinsuskaitseseaduse §-des 58 ja 52 nimetatud Kultuuriministeeriumi kooskõlastuse ning EhSi §-s 120 nimetatud Kaitseministeeriumi kooskõlastuse kohustuslikkusega. Selgitame, et teatud juhtudel viib kultuuri- ja ajaloopärani kaitset ellu ka Keskkonnaamet. LKS § 26 lg 1 ja 2 kohaselt on Eesti rahvuspargid moodustatud muu hulgas kultuuripärandi kaitseks ning sellega (kuid mitte ainult) on seotud LKS § 14 lg 1 p 6 kohane tingimus, mille kohaselt kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis võib lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloa kohustuslikku ehitist vaid kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul. Palume seletuskirja vastavalt täiendada.
Arvestatud.
ELTS § 93 lg 12
Keskkonnaamet
Eelnõu § 3 p 5 täiendatakse elektrituruseaduse paragrahvi 93 uue lõikega 12, millega pannakse Keskkonnaametile kohustus teostada järelevalvet ja tagada, et Eesti
territooriumile paigaldatud uued ja asendatud üldsusele ligipääsmatud laadimispunktid võimaldavad kasutada nutilaadimise funktsioone ja asjakohasel juhul nutiarvestisüsteemide liidest ning kahesuunalise laadimise funktsioone kooskõlas määruse 2023/1804 artikli 15 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetega. Tuginedes eelnõu kooskõlastamiseks saamisele järgnenud asutuste vahelisel arutelul kokku lepitule arvestame kooskõlastuse andmisel, et üldsusele ligipääsmatute laadimispunktide funktsionaalsuse tagamine ja järelevalve ei kuulu siiski Keskkonnaameti kohustuste hulka.
Arvestatud.

Muutsime lahendust, KeAl puudub ülesanne.
EnKS § 2 punkt 268
Keskkonnaamet
Eelnõu § 4 p 4 lisatakse energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) §-le 2 (terminid) uus säte 268 taastuvenergia direktiivist tuleneva taastuvenergia mõistega.
Mõiste on sätestatud küll taastuvenergeetika direktiivis ja lisatav säte vastab sellele, kuid märgime siiski, et tüüpilist paisutamise teel hüdroenergia saamist ei ole seni peetud Eestis potentsiaalseks taastuvenergeetika allikaks, sh kaasneb vooluveekogude tõkestamisega oluline negatiivne mõju kalastikule.
Teadmiseks võetud.
EnKS § 2 punkt 2611
Keskkonnaamet
Samas punktiga lisatava p 2611 mõiste „taastuvenergiajaam“ sõnastuse osas märgime, et praktikas võidakse taastuvenergiajaamadega samas asukohas toota ka vesinikku, samuti biogaasijaamad ei pruugi toota elektrit. Seetõttu vajaks täpsustamist, kas taastuvenergiajaamaks saab lugeda ainult need biogaasijaamad, mis toodavad ise ka elektrit või kõik biogaasijaamad.
Arvestatud.
EnKS § 2 punkt 2613
Keskkonnaamet
EnKS p 2613 toodud taastuvvesiniku mõistes on tõenäoliselt ekslikult viidatud lisatavale p-le 265, kus on sätestatud päikeseelektrisõiduki termin. Õige viide peaks olema p-le 268 (taastuvenergia). Palume parandada.
Arvestatud.
EnKS § 323 lg 9
Keskkonnaamet
Eelnõu § 4 p 20 muudetakse EnKS § 323 lõiget 9, asendades arvu „20“ arvuga „7,5“. Sellega laiendatakse säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise
kriteeriumite ulatust suuremale hulgale käitistele. Esiteks märgime, et seletuskirja sõnastus viitab mitmes kohas (nt lk 3, 7, 18, 20), et nimetatud künnisest alates peavad biomasskütused vastama säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kriteeriumidele, st et see on käitajale kohustuslik. Meile teadaolevalt on tegemist nn. vabatahtliku kohustusega. Saame aru, et kui ettevõtja soovib deklareerida kasutatavat biomasskütust säästlikuna, siis sellises olukorras on vaja kasutada vabatahtlikku skeemi või teha kliimaministri määruse nr 35 kohane audit, aga kui ettevõtja ei soovi deklareerida kasutatavat biomasskütust säästlikkuse kriteeriumitele vastavana, siis tal ei ole kohustust seda teha. Nt. kauplemissüsteemi kuuluv käitaja võib otsustada, et ta ei soovi kasutada ühtegi sertifitseerimisskeemi ega tellida kliimaministri määruse nr 35 kohast auditit ja ei tee seda, kuid siis peab ta leppima tagajärjega, et tema kasutatava biomasskütus loetakse fossiilseks ja selle pealt peab ta tagastama lubatud heitkoguse ühikuid. Palume täpsustada, kas tegemist on siiski kohustusega.
Arvestatud.

Keskkonnaamet
Teiseks on seletuskirja lk 18 p 20 selgitustes märgitud, et säästlikkuse kriteeriumitele vastamiseks võivad ettevõtted kasutada vabatahtlikke sertifitseerimisskeeme. Palume pikemalt lahti kirjutada ja võimalusel lisada ka viited, kust on seletuskirjas nimetatud Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud vabatahtlikud skeemid hetkel leitavad. Saame aru, et tunnustamata skeeme Eestis ei tunnistata biomassi säästlikkuse kriteeriumitele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele vastavuse tõendamiseks. Palume täpsustada ka seda, kas ja kuidas on tegemist kohustusega esitada audit. Kui ettevõtted soovivad auditi aruannet esitada, siis palume lisada ka tähtaeg ja mille alusel auditit tehakse (kliimaministri määrus nr 35).
Arvestatud.
EnKS § 323 lg 9
Keskkonnaamet
Kolmandaks tuleks seoses EnKS § 323 lõike 9 muutmisega lisada seletuskirja punkti 8 (rakendusaktid) ka Kliimaministri 30.06.2023 määruse nr 35 „Biomasskütusest
toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“ § 1 lõike 2
muutmise vajadus ning eelnõu lisas 3 „Eelnõu rakendusaktid“ tuua välja selle rakendusakti kavand. Lisaks märgime, et oleme eelnevalt määruse nr 35 muutmise vajadusele juhtinud tähelepanu ka oma 23.04.2024 kirjas nr 6-17/24/8555 ning palume määruse muutmisel võimalusel ka viidatud kirja lisa 1 punktiga 10 arvestada
Arvestatud.
EnKS § 3215
Keskkonnaamet
Eelnõu § 4 p 38 täiendatakse EnKS peatükki 83„Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ §-ga 3215 (taastuvenergia alad), mille lõike 3 kohaselt on taastuvenergia
eelisarendusala taastuvenergia ala maismaal, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) ala sobivus tuuleelektrijaama rajamiseks on tuvastatud tuuleelektrijaama rajamise eelduseks olevas kehtestatud detailplaneeringus või eriplaneeringus, millele on tehtud
keskkonnamõju strateegiline hindamine ja millel puudub oluline piirülene keskkonnamõju;
2) alal tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevate oluliste mõjude leevendamiseks on asjakohased ja piisavad leevendusmeetmed;
3) ala on väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika, vääriselupaika, hüvitusala, ranna ja kalda piiranguvööndit, I ja II kategooria taimeliikide kasvukohti, kaitstavat looduse
üksikobjekti ja Natura elupaigatüüpe, mis asuvad väljaspool kaitstavaid alasid;
4) keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole alal tuvastatud peamisi lindude ja käsitiivaliste rändeteid. Esiteks märgime, et sättest jääb selgusetuks, kas eelisarendusalaks on kogu kehtestatud planeeringuala (sisuliselt tuulepargi ala või planeerimisseaduse alusel määratud olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht) või planeeringuga on määratud konkreetsete ehitiste (tuulikud, teed, elektriühendused) asukohad. Juhul kui eelisarendusalaks on kogu kehtestatud planeeringu ala, siis on oluline, et praktikas valdavalt kõiki § 3215 lõike 3 punktis 3 nimetatud objekte tuulepargi ala määramisel ei välistata. Küll aga välditakse neid konkreetete ehitiste asukohtade määramisel. Näiteks piiratud pindalaga metsa vääriselupaiga paiknemine tuulepargi alal ei pruugi tekitada tuulikute kui konkreetsete ehitiste asukohale mingit takistust. Suurem sisuline vastuolu võib olla seotud ranna ja kalda piiranguvööndiga, mida valdavalt tuulikuparkide planeerimisel välistava objektina ei arvestata (välja arvatud see osa piiranguvööndist mis võrdub ehituskeeluvööndiga). Seda enam, et paljudel juhtudel on optimaalse lahenduse loomiseks tuulepargiga seotud ehitiste kavandamine ranna ja kalda piiranguvööndisse ka möödapääsmatu (nt tuulepargiala läbiva vooluveekoguga ristuvate juurdepääsuteede ja elektriliitumiste puhul). Seetõttu teeme ettepaneku § 3215 lõike 3 punkti 3 vastavalt täpsustada ning selgitada, kuidas rakenduvad menetlusnormid, kui üks ehitis on samaaegselt nii eelisarendusalal kui sellest väljaspool (nt ranna või kalda piiranguvööndis).
Arvestatud.
ENKS §3219 lg 3
Keskkonnaamet
Teiseks, ENKS §3219 lg 3 kohaselt on eelisarendusalale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetluse kestvus üks aasta ning 3220 kohaselt saab sellisele projektile algatada KMH vaid erandjuhtudel. Meie hinnangul tähendab see, et reeglina ei toimu loamenetluses ka KMH eelhindamist. Seetõttu selgitame, et kõik käesoleval ajal koostamisel olevad tuuleparke kavandavad eriplaneeringud ei ole veel sellise täpsusastmega, et planeeringulahenduses ja keskkonnamõju strateegilise hindamisel oleks kujunenud täielik veendumus oluliste negatiivsete mõjude puuduses. Paljudel juhtudel nähakse eriplaneeringuga ette erinevaid uuringuid projekteerimisfaasi (kusjuures uuringute eesmärk võib olla ka leevendusmeetemete sisuline väljatöötamine või täpsustamine) ning ka võimalust kaaluda ehitusloa etapis KMH algatamise vajadust KMH eelhindamisel (nt Põhja-Pärnumaa valla tuuleparkide eriplaneering, Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneering, Järva valla eriplaneering, millega määratakse ka osadel aladel edasine areng projekteerimistingimustega). Eelnevast tulenevalt palume seletuskirjas täpsustada, kas selleks, et oleks täidetud seletuskirja lk 23 viidatud eeldus, et iga uut planeeringut saab käsitleda uue eelisarendusala määramisena, tuleks käimasolevates planeeringumenetlustes siiski tagada, et planeerimisseaduse § 951 menetlusskeemi järgivate eriplaneeringute ja nende KSH-de täpsusaste oleks selline, et planeeringu kehtestamisel oleks täielik veendumus oluliste negatiivsete mõjude puudumises.
Arvestatud.
EnKS § 3216 lg 1
Keskkonnaamet
Eelnõu § 4 p 38 lisatakse EnKS uue sättena § 3216 lg 1, mille kohaselt koosneb taastuvenergia projekti menetlus taastuvenergiajaama, vajaliku taristu ja samas asukohas asuva salvestusseadme rajamiseks, käitamiseks, ajakohastamiseks ning võrguga ühendamiseks (edaspidi taastuvenergiajaama rajamine) vajalike tegevuslubade, eeskätt ehitusloa, ehitusteatise, meretuulepargi hoonestusloa, kasutusloa, kasutusteatise ja keskkonnakaitselubade menetlusest ning asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamisest. Esiteks, ehkki sättes on toodud lahtine loetelu vajalikest tegevuslubadest, juhime siiski tähelepanu, et EhS § 1131 lg 12 kohaselt annab meretuulepargi hoonestusluba õiguse vee erikasutuseks ainult meretuulepargi ehitamisel. Meretuulepargi regulatsioon katab vaid meretuulepargi (sh selle taristu) rajamisega seotud vee erikasutuse ja meretuulepargi hoonestusõiguse. Siiski on merel veel potentsiaalselt mitmeid taastuvenergeetika projekte, kus võib olla vajalik eraldi hoonestusluba, kui koormatakse merepõhja rajatistega seoses loodete, lainete ja muu ookeanienergia (hüdroenergia, vee soojusvahetusel põhinev energia jne) tootmiseks. Seega taastuvenergia arendused merel ei piirdu ainult meretuulepargi rajamisega ja asjakohane võib olla ka nö tavaline hoonestusluba.
Mitte arvestatud.

Tavaline hoonestusluba ei kuulu direktiivi kohaselt loamenetluse hulka.

Keskkonnaamet
Teiseks märgime, et meile teadaolevalt valmistatakse ette eelnõud, mille jõustumisel kaoks õhusaasteloa omamise kohustus 1-5 MWth ning üle 1 MWth kuid kuni 500 aastase töötundide arvuga põletusseadmetelt. Seda kohustust asendaks paikse heiteallika käitaja registreerimise kohustus, mistõttu tulevikus kaoks teatud biogaasijaamadel keskkonnaloa kohustus välisõhu valdkonnas ja see asenduks eelnimetatud registreeringu omamise kohustusega. Palume täpsustada, kas käesoleva eelnõu raames on juba sellega arvestatud. Lisaks palume täpsustada, kas eelnimetatud paikse heiteallika käitaja registreerimine on taastuvenergia projekti menetlusega hõlmatud. Eelnõu seletuskirja lk 25 kohaselt ei loeta tegevuslubade hulka maapinna ettevalmistamiseks vajalikke dokumente, näiteks metsateatisi, puu- ja põõsarinde raie nõusolekuid jne. Keskkonnakaitseloa mõiste on toodud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 40 lõikes 1 ning punkti 3 kohaselt on keskkonnakaitseluba ka muu luba, mille nõue nähakse seadusega ette keskkonnariski vähendamise eesmärgil mõnel tegevusalal tegutsemiseks. Vajaks täpsustamist, kas registreering kuulub KeÜS 5. ptk alla ja on keskkonnakaitseloa alla liigitatav või mitte.
Arvestatud.

Keskkonnaamet
Kolmandaks selgitame, et ka ühe konkreetse tuulepargi projekt võib koosneda mitmetest ehitistest, millele antakse eraldi ehitusload. Näiteks Saarde tuulepargi osa P14 koosneb ehitisregistri järgi järgmistest ehitistest: kolm tuulikut, tuulepargi elektri ja toitekaablid ja sideühendused, juurdepääsuteed, Saarde tuulepargi alajaam ja alajaama juhtimishoone. Lisaks võrguettevõttele kuuluv Saarde 110 kv alajaam, läbi mille on tuulepark liitunud võrku. Taastuvenergia projekti mõiste täpsemat definitsiooni ei ole seletuskirjas ega ka lisas 2 täpsustatud, mistõttu tekib küsimus, kas taastuvenergia projektina arvestatakse kõiki ehitisi kumulatiivsena ning ka nende menetlusaegu arvutatakse kumulatiivsena, seda ka hoolimata sellest, millal iga üksiku ehitise ehitusloa taotlus või ehitusteatis laekub. Kõikide taastuvenergia projektiga seotud ehitiste ehitusloa taotlused ei pea laekuma samaaegselt, nt võiks ehitamine eelduslikult alata juurdepääsuteede ehitusega, millele järgnevad muud ehitised. Palume seda täpsustada. Lisaks palume nt eelnevalt toodud Saarde tuulepargi näite põhjal täpsustada, kust jookseb piir taastuvenergiajaama projekti ning võrguühenduse vahel.
Arvestatud.
EnKS § 3217 lg 1
Keskkonnaamet
Eelnõu § 4 p-ga 38 lisatava EnKS § 3217 lg 1 kohaselt algab taastuvenergia projekti menetluse tähtaja kulgemine taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti kaudu sellekohase taotluse esitamisest:
1) maismaal ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisest. Kui kavandatav tegevus eeldab keskkonnakaitseluba, tuleb ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel esitada ka keskkonnakaitseloa taotlus. Võimaliku kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju korral tuleb ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele ja keskkonnakaitseloa lisada andmed leevendusmeetmete kohta;
2) merel meretuulepargi hoonestusloa taotluse menetlusse võtmisest.
Esiteks, ehkki menetluse tähtaja kulgemine algab maismaal ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisest, jääb eelnõu ja seletuskirja põhjal siiski arusaamatuks, kas ja kuidas on tagatud, et arendaja esitab keskkonnakaitseloa vajaduse korral ka keskkonnakaitseloa taotluse mõistliku aja jooksul. Taastuvenergia projekti menetluse erinevate etappide järjestus ja kulgemine jääb eelnõu ning seletuskirja põhjal ebaselgeks, mistõttu tuleks seda EnKS § 3219 toodud tähtaegades püsimise tagamiseks vähemalt seletuskirjas aga vajadusel ka eelnõus veelgi täpsustada
Arvestatud
EnKS § 3216 lg 1
Keskkonnaamet
Teiseks juhime tähelepanu, et potentsiaalselt on olemas taastuvenergeetikaprojekte, mis asuvad nii maismaal kui ka meres (Paldiski pump-hüdroakumulatsioonjaam, Tallinna lahte kavandatav merevee soojuspump; mõlema puhul asuvad meres vee võtu ja ärajuhtimise torustikud, maismaal ülejäänud süsteem) või asuvad vaid meres, kuid ei ole meretuulepargid (loodete, lainete ja muu ookeanienergia) ning vajavad eraldi hoonestusluba (nt soojuspumba toimimiseks vajaliku mereveetorude trassi või pumphüdroakumulatsioonjaama veehaardetoru rajamiseks jne). Nende projektide menetlemisel võib ehitusloa taotlemiseks või ehitusteatise esitamiseks vajalik olla hoonestusluba (EhS § 106 lg 3, § 108 lg 2), mistõttu projekti menetlus ei saa alata maismaal ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisest. Eelnevast tulenevalt peaks meie hinnangul sättes eraldi välja tooma, et taastuvenergia projekti menetlus avalikus veekogus võib alata ka hoonestusloa taotluse menetlusse võtmisest
Mitte arvestatud.

Tavaline hoonestusluba ei kuulu direktiivi kohaselt loamenetluse hulka.
EnKS § 3217 lg 1
Keskkonnaamet
Eelnõu § 4 p-ga 38 lisatava EnKS § 3217 lg 1. Kolmandaks märgime, et termin „keskkonnakaitseluba“ on sättes jäänud poolikuks, arvatavasti on mõeldud, et andmed leevendusmeetmete kohta tuleb lisada keskkonnakaitseloa taotlusele. Seletuskirja tabelis 3 on leevendusmeetmed kantud ainult ehitusloa veergu ja keskkonnakaitseloa veerus leevendusmeetmetega seonduvat ei ole. Palun täpsustada, et mida on eelnõus täpsemalt mõeldud.
Arvestatud.
EnKS § 3217lg 2
Keskkonnaamet
Eelnõu § 4 p-ga 38 lisatava EnKS § 3217 lg 2 kohaselt täidab taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti ülesandeid ehitisregister. Seletuskirja tabelis 3 on märgitud, et kui projekti elluviimiseks on vaja taotleda keskkonnakaitseluba, suunatakse taotleja KOTKAS-esse taotlust esitama. Seadusest peaks siiski olema selgelt aru saada, et eelnõuga ei nähta ette kõigi tegevuslubade menetlemist ehitisregistris ja vaatamata kontaktpunkti regulatsioonile esitatakse keskkonnakaitseloa taotlus siiski jätkuvalt KOTKAS. Direktiivist tulenev kontaktpunkti mõiste on Eesti õiguses uus aga seda ei ole eelnõu lisas 2, kus on uued mõisted lahti kirjutatud, selgitatud. Seetõttu võiks lisada sinna eraldi kontaktpunkti mõiste selgituse.. Selgitame, et käesoleval ajal ei pruugi kõik erinevad tuleviku taastuvenergia tehnoloogiad ja nende lubade vajadus olla ettenähtavad, st meil ei pruugi olla teavet, mis osas ehitisregistri arendus ja/või liidestus KOTKAS-ega võiks olla vajalik. Lisaks oleks arendused, mis võimaldaksid kõigi tegevuslubade menetlust ehitisregistris, tõenäoliselt ebamõistlikult aja ja raha kuluga.
Arvestatud.
EnKS § 3218 lg 4
Keskkonnaamet
Eelnõu § 4 p-ga 38 lisatava EnKS § 3218 lg 4 kohaselt teeb taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku tegevusloa, välja arvatud meretuulepargi hoonestusluba, taotluse menetleja otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta 30 päeva jooksul tegevusloa taotluse menetlusse võtmisest. Märgime, et selguse huvides tasuks seletuskirjas välja tuua, kas eelnõu § 3218 alusel keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine hõlmab ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõigetes 22 ja 23 sätestatud asjaomaste asutustega konsultatsiooni või mitte. Asjaomaste asutuste hulka võivad lisaks Keskkonnaametile ja kohalikule omavalitsusele kuuluda ka teised asutused olenevalt projektist, nt Terviseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Lisaks sätestab KeHJS § 11 lõige 10 vajadusel keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamise Keskkonnaametiga. 30 päeva on väga piiratud aeg, et seda kõike teha jõuaks, kuna KMH eelhinnangu koostamine ei ole väike töö. Segadust tekitab nt seletuskirja lk 31, kus on öeldud, et muudatuse tulemusel on juhtroll just Keskkonnaametil, kes kooskõlastab otsuse kohaliku omavalitsusega. Märgime, et seda ei näe ette ka kehtiv KeHJS ega ole märgitud seaduseelnõus normina. Eelevast tulenevalt palume täpsustada, kas 30 päeva sisse peavad ära mahtuma KeHJSes sätestatud asjaomaste asutustega konsultatsioonid ja vajadusel kooskõlastused ning kuidas see oleks võimalik arvestades eelnõus nimetatud piiratud aega.
Mitte arvestatud.

Lühem tähtaeg on mõeldud protsessi kiirendamiseks.
EnKS § 3218 lg 5
Keskkonnaamet
Eelnõu § 4 p-ga 38 lisatava EnKS § 3218 lg 5 kohaselt kui ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 või 21 kohase eelhinnangu andmise käigus selgub keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus ja taastuvenergia projekti elluviimiseks on vaja taotleda ka keskkonnakaitseluba, teeb ehitusloa andja:
1) ettepaneku Keskkonnaametile ühise keskkonnamõju hindamise algatamiseks;
2) keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ettepaneku alusel Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamist ei algata. Palume täpsustada, kuidas on kavandatud ühise keskkonnamõju hindamise algatamine hoonestusloaga taotlemisega algavate taastuvenergia projektide puhul (vt ka p 9). Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millises vormis tuleb keskkonnamõju hindamise ettepanek esitada. Meie hinnangul ei ole ettepanekuna võimalik käsitleda näiteks lühikest põhjendamata lihtkirja, et ehitusloa andja hinnangul on KMH vajalik. Selle järelpeaks Keskkonnaamet jätkama toiminguid nö nullist ja tegema ka eelhinnangu, mis ei pruugi põhjendamata ettepaneku alusel olla siiski võimalik. Ettepaneku aluseks peaks meie hinnangul olema KMH eelhinnang, mille eelnõu koos uuringute vajadusega saadetakse Keskkonnaametile. Palume sätet vastavalt täpsustada.
Arvestatud
EnKS § 3218 lg 6
Keskkonnaamet
Eelnõu § 4 p-ga 38 lisatava EnKS § 3218 lg 6 kohaselt peatub sama paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 2 nimetatud juhul ehitusloa menetlus kuni keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise või keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Juhime tähelepanu, et KMH algatamisel peatub menetlus kõigil tegevuslubadel, sh ka keskkonnakaitseloal (vt ka KeHJS § 11 lg 11). Seetõttu võiks kasutada termini „ehitusluba“ asemel terminit „tegevusluba“. Ka seletuskirjas on kasutatud mõistet tegevusluba.
Arvestatud.
EnKS § 3219 lg 2
Keskkonnaamet
Eelnõu § 4 p-ga 38 lisatava EnKS § 3219 lg 2 kohaselt on merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetluse kestus:
1) kuni kolm aastat;
2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel kuni kaks aastat;
3) taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamisel kuni kaks aastat;
4) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni kaks aastat.
Märgime, et näiteks Eesti mereala planeeringu seletuskiri näeb tingimustena ette, et meretuuleparkide rajamiseks tuleb teha linnustiku uuringud kestusega vähemalt 2 aastat. Kuna see on kirjas tingimusena, siis sellest ei ole võimalik teha erandit, v.a juhul, kui uuringud on juba tehtud. Käesoleva eelnõu seletuskirjas on märgitud, et tähtaegade pikendamise aluseks olevate erakorraliste asjaolude hulka ei ole võimalik lugeda ajamahukaid uuringuid, mille tegemine on ette nähtud juba planeerimismenetluses. Erakorraliste asjaoludena peetakse silmas looduskeskkonna ootamatut muutust (näiteks uue elupaiga avastamist vms), millega ei saanud eelnevas menetluses arvestada. Palume seletuskirjas täpsustada, kuidas sellisel juhul projekti menetlusega 3 aasta sisse ära mahtuda ja kuidas toimida, et menetluse kestus oleks täidetav
Mitte arvestatud.

Euroopa Liidu õigus, kust tulevad menetlustähtajad, on ülimuslik, mistõttu tuleb vastuolu korral muuta riigisisest õigust. Haldusorgan peab menetluses võtma mereala planeeringut arvesse niipalju kui võimalik. Suuremas plaanis tuleb suunata tegevust selliselt, et vajalikud uuringud tehakse enne loamenetlust.
EnKS § 402 lg 2
Keskkonnaamet
Eelnõu § 4 p-ga 39 lisatavas EnKS § 402 lg-s 2 sätestatakse tingimused, mis on vajalikud ühe KMH algatamise otsuse jaoks, kui taotleja on enne käesoleva sätte jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku ehitusloa ja keskkonnakaitseloa taotluse või ainult ehitusloa või ainult keskkonnakaitseloa. Meie hinnangul tuleks eelnõus täpsustada ka seda, milliseid menetlussätteid kohaldatakse enne seaduseelnõu jõustumist esitatud keskkonnakaitseloa menetlusele, mis ei ole seaduse jõustumise hetkeks veel lõppenud. Teisisõnu tuleks täpsustada, kas näiteks enne seaduse jõustumist algatatud keskkonnakaitseloa menetlusele on võimalik kohaldada taastuvenergia projekti loamenetluse sätteid või jätkub sellisel juhul menetlus väljaspool taastuvenergia projekti.
Mitte arvestatud.

Selline arvestus muudaks kogu protsessi veelgi keeruliseks, eksisteeriks mitu eraldi süsteemi. Aega keeruline lugeda, sest kontaktpunkt üles ehitatud samaaegsele esitamisele. Erilist võitu see samuti ei pakuks. Seega vanad projektid, mis loamenetluses pooleli, nendele eraldi muid sätteid peale ühise KMH ei kohaldata.

Keskkonnaamet
Seletuskirja lk 30 kolmanda lõigu lõpus on lause: „Muudatuse kohaselt on Keskkonnaametil taotluse nõuetekohasuse hindamiseks aega 21 päeva.“ Eeldatavasti on tegemist eksitusega, sest eelnõuga lisatava EnKS § 3217 lg 3 p 1 kohaselt on nõuetekohasuse hindamiseks 30 päeva, mis mahub ka direktiiviga nõutud nõuetekohasuse hindamise aja sisse. Palume parandada.
Arvestatud.

Keskkonnaamet
Palume üle vaadata ja täpsustada seletuskirjas sisalduv tabel 3: 17.1.Rida „Kui loa taotlusega ei esitata leevendusmeetmeid või kui need ei ole sobivad või piisavad, määratakse need vajaduse korral KMH käigus“ võiks täpsustada, sest KMH-d alati ei tehta kui leevendusmeetmed ei ole piisavad (nt päikesepargid). Kui KMH ei ole kohustuslik, saab vajadusel täiendavad leevendusmeetmed leida ja määrata ka loamenetluses ilma KMH-ta. Kui siin mõeldud hüvitusmeetmete rakendamise vajadust, siis võiks olla kuskil ära toodud.
Arvestatud

Keskkonnaamet
Palume üle vaadata ja täpsustada seletuskirjas sisalduv tabel 3: Tabelis on leevendusmeetmete kooskõlastamine Keskkonnaametiga enne KMH vajaduse üle otsustamist. Järjekord peaks olema vastupidine ehk esmalt otsustatakse, kas KMH-d on vaja (põhimõtteline otsus, KMH algatamata jätmise otsus ilmselt vormistatakse koos loa andmisega) ja kui mitte, siis jätkatakse loamenetlust ning tehakse järgnevad toimingud-otsused. Nt eelnõu § 3220 järgi peab eelisarendusalade korral loa taotluse menetleja kontrollima leevendusmeetmete asjakohasust ja piisavust ning kui ei ole piisavad, on see üks alus KMH algatamiseks.
Osaliselt arvestatud.

Keskkonnaamet
Palume üle vaadata ja täpsustada seletuskirjas sisalduv tabel 3:Teiseks ei tule välja, miks leevendusmeetmeid ei kooskõlastataks koos ehitusloa eelnõuga, kui ka loa eelnõu tuleb Keskkonnaametile saata. Kui mitte, siis tuleks täpsustada, kuidas kavandataks mahtuda ehitusloa menetlusaega, kui ehitusloa andja saadab ka loa eelnõu Keskkonnaametile veel kooskõlastamiseks. Kolmandaks tuleks tabelis täpsustada, kas leevendusmeetmed on olulised ka keskkonnakaitseloa protsessi vaatest
Arvestatud

Keskkonnaamet
Palume üle vaadata ja täpsustada seletuskirjas sisalduv tabel 3:Rida „Kui KeAle on esitatud ehitusloa menetluses selgunud KMH algatamise ettepanek, sh nt leevendus- (ja hüvitus)meetmete väljatöötamiseks, teeb KeA ühise otsuse nii ehitusloa kui ka keskkonnakaitseloa KMH algatamise või algatamata jätmise kohta (30 p jooksul alates keskkonnakaitseloa taotluse menetlusse võtmisest)“ ei vasta täielikult tõele, sest Keskkonnaamet ei tee ühist KMH algatamata jätmise otsust, vaid selle teeb iga loa taotluse menetleja ise. Keskkonnaamet teeb ainult ühise KMH algatamise otsuse, kui ka Keskkonnaamet näeb vajadust KMH-ks lisaks kohalikule omavalitsusele.
Arvestatud.

Keskkonnaamet
Palume üle vaadata ja täpsustada seletuskirjas sisalduv tabel 3: Üle võiks vaadata kogu tabelis toodud skeemi ja menetluspuu; nt kuidas saab olema tagatud, et keskkonnakaitseloa taotlus esitatakse lisaks ehitusloale nö mõistliku ajaga. Selguse huvides tuleks seletuskirjas teha samalaadne menetluspuu ka eelisarendusalade korral, kus menetlusaeg ja -toimingud on veel rohkem kokku tõmmatud ning juhuks, kui läbi on vaja viia piiriülene keskkonnamõju hindamine
Arvestatud.
EnKS § 2 p 272
EKO
1.1.Tööstuslikuks kasutamiseks sobimatu ümarpuidu mõiste defineerimine liikmesriikide poolt. Sooviksime mõiste “tööstuslik ümarpuit” kohta täpsustust. Palume selgitada, milline määrus või muu ametlik dokument on plaanis vastu võtta, et sisustada mõiste teine osa: “ümarpuit, mille omadused, näiteks puuliik, mõõtmed, kõverus ja okslikkus, muudavad selle tööstuslikuks kasutamiseks sobimatuks, mille liikmesriigid on asjakohaste metsa- ja turutingimuste põhjal kindlaks teinud ja igakülgselt põhjendanud”. Juhime tähelepanu aspektile, et õiguslikult on liikmesriikidel lubatud defineerida mõisteid ning lisada kriteeriume, mis võimaldaksid biomassi kasutust suunata parimal moel. Seda võimalust ei ole Eesti meie hinnangul täies mahus kasutanud, kuna siiani on adresseerimata biomassi sertifitseerimise kohustuste täitmine nii, et oleks garanteeritud ainult kõige madalama kvaliteediga biomassi kasutamine energeetikas - praktikas näeme, et ettevõtted ei ole võimelised kontrollima biomassi päritolu viisil, mis väldiks tõepoolest tüvepuidu sattumist energeetilise biomassi hulka. Näiteks kasutavad sertifitseerimisettevõtted Euroopa keskmiste järgi kujundatud riskihinnanguid ning ka läbipaistmatuid otsuseid, mistõttu on kontroll päritolu üle puudulik ning ei anna sisulist garantiid, et energeetikas kasutusele võetav biomass on tõepoolest muuks otstarbeks kasutamatu nagu direktiiv ette näeb. Kui riik kehtestab sellest aspektist lähtudes lisanõudeid, on ka sertifitseerimisettevõtetel võimatu neist mööda vaadata.
Teadmiseks võetud.

Analüüsime selle mõiste täpsustamist muudes õigusaktides.
EnKS § 323 lg 1 p 1
EKO
Seoses eelnevaga teeme ettepaneku muuta eelnõu § 4 p 14 paragrahvi 323 loodusmetsade (old-growth forest) ning põlismetsade (primary forest) definitsioone järgmiselt: Põlismets on ökosüsteemina terviklikus seisus kõige suurema looduskaitselise väärtusega mets, mille arengusse ei ole inimene raietega sekkunud, mida iseloomustab stabiilne ökosüsteem, mille puistu koosneb eri vanuses (sealhulgas eakatest) puudest ning kus leidub eri kõdunemisastmes lamatüvesid ning mis on elupaigaks haruldastele ja ohustatud liikidele. Loodusmetsad on looduslikud vanad metsad, milles on välja kujunemas või kujunenud eri vanuses puistu, kus võib leida mõningaid inimtegevuse jälgi, ent need pole ulatuslikud ega pole oluliselt muutnud puistu looduslikkust. Loodusmetsad on elupaigaks kitsalt kohastunud ja inimmõjupelglikele liikidele. Loodus- ning põlismetsade alla kuuluvad Eestis kindlasti vääriselupaigad (VEP) ja Loodusdirektiivi metsaelupaigad. Definitsioonide viimine regulatsiooni pakutud sõnastuses loob õigusselguse, aitab kitsendada eksimisvõimalusi, et vääralt kogutud biomass ei satuks energeetiliseks toormeks ning järgib direktiiviga seatud võimalust kohandada sätestatu kohalikele oludele sobivaimaks. Märgime, et normitehniliselt oleks võimalik põhjalikuma definitsiooniga mõisted viia ka seaduse § 2 “Terminid” alla.
Arvestatud.

EKO
Teeme ettepaneku muuta seletuskirjas lk 19 toodud turbaalade definitsiooni, nii et see vastaks parimale teadmisele ning Eesti eripäradele. Pakume mõistele “turbaalad”
definitsiooni järgnevas sõnastuses: Turbaalad on kuitahes paksu turbalasundiga kaetud maastiku osad sõltumata sellest, kas seal turba ladestumine jätkub, on katkenud või turbalasund hoopiski degradeerub. Mullastiku andmete põhiselt hõlmavad need alad turvastunud ja turvasmuldi. Nõnda vastab see mh osalt ka KHG aruandluses praktikale, kus turbaalade all mõistetakse kuivendatud turvasmuldi lasundi paksusega alates 25 cm ja märgalasid, sh turbakaevandusalasid. Oluline täiendus KHG aruandluse kõrval on meie ettepanekus asjaolu, et hõlmataks täiendavalt ka turvastunud muldadega alasid. Leiame, et juhul kui biomassi kogumine nendelt aladelt ei lähe vastuollu eelnimetatud ümarpuidu problemaatikaga, looduskaitseliste eesmärkidega ja järgitakse märgalaviljeluse põhimõtteid, on sellelt kogutav biomassi kasutus energeetikas üheks võimaluseks.
Arvestatud.
EnKS § 323
EKO
1.4. Ettepanek looduslike rohumaade ja nõmmede väljajätmiseks säästlikkuse kriteeriumidest Juhime tähelepanu, et biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtted ning nende kütuste säästlikkuselevastavuse tõendamise nõuded ja kriteeriumid ei täida senisel kujul oma ülesannet (Energiamajanduse korralduse seadus § 323). Ühelt poolt pole see ilmselt piisavalt kaitsnud metsade elurikkust üleraie eest, teisalt aga sisaldab see arusaamatut piirangut “looduslike rohumaade” kaitseks: Eestis puuduvad sellised “looduslikud” rohumaad, mis püsiksid rohumaana ilma inimese sekkumiseta. Kavandatavad muudatused ei lahenda nimetatud probleeme, vaid lisavad segadust, täiendades välistavat nimekirja nõmmedega. Eestis puudub nõmmedele biomassi varumisest tulenev oht, nõmmesid ohustab kinnikasvamine või “arendus”.
Mitte arvestatud.

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika järgi ei vabasta tõsiasi, et konkreetses liikmesriigis ei esine direktiiviga reguleeritud teatud tegevust, seda liikmesriiki kohustusest kehtestada õigus- ja haldusnormid, et tagada kõigi selle direktiivi sätete nõuetekohane ülevõtmine.

EKO
Seletuskirja kohaselt on Eesti taastuvenergia eesmärk ning selleni jõudmise teekond kirjeldatud ELi energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 alusel dokumendis „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK), mille ajakohastamisega tegeleb praegu Kliimaministeerium ja esitab selle seejärel Euroopa Komisjonile. Eesmärgi kohaselt saavutab Eesti kliimaneutraalsuse aastaks 2050 ja sihiks on katta aastal 2030 Eesti elektrienergia tarbimisest 100% taastuvelektriga. Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 65%. Kehtiva REKK peamiste eesmärkide kohaselt peab taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%: aastal 2030 toodetakse taastuvenergiat 16 TWh ehk 50% energia lõpptarbimisest, sh taastuvelekter 4,3 TWh (2018 = 1,8 TWh), taastuvsoojus 11TWh (2018 = 9,5TWh), transport 0,7 TWh (2018 = 0,3 TWh) Eelnevast lähtuvalt tekib küsimus, kas eelnõus on kirjeldatud uued REKK eesmärgid, mis on hetkel veel väljatöötamisel? Kui REKK ise on nö teatis, teiste arengukavade ja strateegiate koond, siis millises protsessis Eesti TE eesmärgid ja nende saavutamise teekond täpsemalt kokku lepitakse? Samuti tekib küsimus, milline roll on tuule- ja päikeseparkidel taastuvenergia tootmises sektorite (elekter, soojus, transport) lõikes? See on oluline ära selgitada, kuna sellest peaks sõltuma mh nö kliimaneutraalsuseni jõudmise teekond ja tuule ning päikeseparkide roll selles.
Teadmiseks võetud.

Oluline teema, kuid seda ei lahenda RED3 eelnõu raames.

EKO
3. Ettepanek piiritleda ülekaaluka avaliku huvi kohaldamise eeldus taastuvelektri eesmärkide saavutamisega ning täpsustada eesmärgid. Taastuvenergia direktiivi artikkel 16 f määratleb ülekaaluka avaliku huvi mõiste ja selle kohaldamise asjaolud. Artikli kohaselt tagavad liikmesriigid hiljemalt 21. veebruariks 2024 kuni kliimaneutraalsuse saavutamiseni, et loamenetluses eeldatakse, et taastuvenergiajaamade planeerimine, ehitamine ja käitamine, selliste jaamade võrguga ühendamine, seotud võrk ise ning salvestusvahendid vastavad ülekaalukale avalikule huvile ning edendavad rahvatervist ja ohutust, kui üksikjuhtumite puhul kaalutakse õiguslikke huve direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 ja artikli 16 lõike 1 punkti c, direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 7 ja direktiivi 2009/147/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti a kohaldamiseks. Liikmesriigid võivad igakülgselt põhjendatud ja eriasjaoludel kooskõlas nende määruse (EL)018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud prioriteetidega otsustada piirata käesoleva artikli kohaldamist oma territooriumi teatavate osade ning teatavat liiki tehnoloogia või teatavate tehniliste omadustega projektide suhtes. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellisest piirangust koos põhjendustega. Kehtiva EnKS § 3211 kohaselt eeldatakse ülekaalukat avalikku huvi
1) tuule- ja päikeseenergia tootmise puhul maismaal;
2) tuuleenergia tootmisel merealal;
3) ümbritsevast keskkonnast energia tootmisel;
4) biometaani tootmisel.
EKO on seisukohal, et ülekaaluka avaliku huvi (ÜAH) eeldamine tuule- ja päikeseenergia tootmise puhul tuleb piirata siseriiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamisega elektritootmises ning sellisena on vajalik see ka sätestada EnKSis. Kui ÜAH eelduse kasutamine ei ole eesmärgi saavutamisega piiratud, saab seda kasutada kuni kliimaneutraalsuse saavutamiseni (sisuliselt tähtajatult) ka pärast 100% taastuvelektri tootmise eesmärgi saavutamist tuule- ja päikeseparkide menetlustes. Arvestades orienteeritust ekspordile, TE objektide kumuleeruvat mõju ja kasvavat maakasutuse konkurentsi, ei oleks sisuliselt tegu enam ülekaaluka avaliku huvi, vaid ülekaaluka erahuvi (ÜEH) eelistamisega. TE eesmärkide saavutamisel peab olema koormus riikide vahel hajutatud ning Eesti väikeriigina peab tegema hajaenergeetikale üleminekul ennekõike siseriiklikke eesmärke täitvaid põhjendatud vajadustel tuginevaid otsuseid. Lisaks on avalikkusele ja keskkonnaühendustele väga oluline aru saada, millises protsessis otsustatakse, mitu tuulikut/tuuleparki ja millise võimsusega on siseriiklike eesmärkide saavutamiseks vajalik kokku püstitada ning kuidas riik on õiguslikult reguleerinud selle, et neid ei rajataks rohkem kui tarvis (mis võimaldab ka täpsemat ja sobivamat asukohavalikut).
Palume ka selle aspekti eelnõus piisava täpsusega ära kirjeldada ja reguleerida.
Osaliselt arvestatud.

Nõustume, RED3 ei anna alust kohaldada ülekaalukat avalikku huvi (ÜAH) pärast kliimaneutraalsuse saavutamist. Kui kliimakindla majanduse seadusega seatakse konkreetne kliimaneutraalsuse eesmärk, saab täpsustada ka ÜAH kohaldamist, alternatiivselt tuleb sätestatu üle vaadata, kui kliimaneutraalsus on saavutatud.
EnKS § 3215
EKO
Eelisarendusala regulatsioon tuleks viia vastavusse direktiivis sätestatuga. Eelnõuga Eesti õigusesse üle võetava taastuvenergia direktiivi EL 2023/2413 artikli 2 “Mõisted” p 9a) defineerib „taastuvenergia eelisarendusala“ kui konkreetse asukoha või ala maismaal, meres või siseveekogus, mille liikmesriik on määranud taastuvenergiajaamade
rajamiseks kõige sobivamaks alaks (particularly suitable); Eelnõu § 3215 kohaselt on taastuvenergeetika eelisarendusala on taastuvenergia ala maismaal, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) ala sobivus tuuleelektrijaama rajamiseks on tuvastatud tuuleelektrijaama rajamise eelduseks olevas kehtestatud detailplaneeringus või eriplaneeringus, millele on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine ja millel puudub oluline piiriülene keskkonnamõju;
2) alal tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevate oluliste mõjude leevendamiseks on asjakohased ja piisavad leevendusmeetmed;
3) ala on väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika, vääriselupaika, hüvitusala, ranna ja kalda piiranguvööndit, I ja II kategooria taimeliikide kasvukohti, kaitstavat looduse üksikobjekti ja Natura elupaigatüüpe, mis asuvad väljaspool kaitstavaid alasid;4) keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole alal tuvastatud peamisi lindude ja käsitiivaliste rändeteid.
4.1. Eelisarendusala tingimused peavad hõlmama ka tehis- ja ehitatud pindade eelistust. EKO juhib esiteks tähelepanu, et eelnõu ei ole eelisarendusalade tingimuste osas hetkel RED III direktiiviga kooskõlas. Ülevõetava direktiivi artikkel 15 c punkti 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused võtavad hiljemalt 21. veebruariks 2026 taastuvenergia eelisarendusalade määramiseks vastu ühe või mitu kava. Nendes kavades pädevad asutused eelistavad tehis- ja ehitatud pindu, nagu hoonete katused ja fassaadid, transporditaristu ja selle vahetu ümbrus, parkimisalad, põllumajandusettevõtted, prügilad, tööstuspiirkonnad, kaevandused, tehissiseveekogud, -järved või -veehoidlad ning asjakohasel juhul asulareoveepuhastid, samuti degradeerunud maa, mis ei ole põllumajanduses kasutatav Teeme ettepaneku, et nimetatud säte kui esmane direktiivis eelisarendusaladele esitatav kriteerium oleks ka Eesti siseriiklikus regulatsioonis eelisarendusalade määratluses kajastatud.
Mitte arvestatud.

Kuna eraldi kava eelisarendusalade määramiseks ei koostata, ei sõeluta eraldi välja ka tehisalasid. Seetõttu seda eraldi kriteeriumina ei määratta. Tõsi, tehisalade kasutamine taastuvenergia arendamiseks on igati soositud. Seda toetab ka näiteks maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus1, millega luuakse võimalus anda kehtiva kaevandamisloaga riigimaa, millel on maavara ammendunud, kasutusse taastuvenergia ehitise ehitamiseks, sh taastuvenergiajaamade rajamiseks ja taastuvenergia tootmiseks.
EnKS § 3215
EKO
Kõige sobivamate alade väljaselgitamine kehtestatud planeeringutega aladest vajab eraldi protsessi ja kogumõjude hindamist. Teiseks ei vasta EKO hinnangul eelisarendusalade määratlus pakutud viisil, et Eesti eelisarendusalad koosnevad juba kehtestatud detailplaneeringutest ja eriplaneeringutest, millele on tehtud KSH-d, direktiivis toodud eelisarendusala mõistele seetõttu, et definitsiooni kohaselt peab olema tegu kõige sobivama alaga, mitte lihtsalt sobiva alaga. Kuigi eelnõus on seatud ka nö sisulised sobivuskriteeriumid, mis peaksid välistama loodusväärtuste kahjustamise, tekib peamine küsimus sobivuse seisukohalt just kumulatiivse mõju hindamise kontekstis. Nimelt ei hinnata eriplaneeringute või detailplaneeringute tasandil alade sobivust üle-eestilisest perspektiivist. Kuna seda ei toimu vajalikus täpsusastmes teadaolevalt üheski strateegilises dokumendis, ei ole tegelikult kindlust, et ükski planeeringuala detail- või eriplaneeringu tasandil oleks kõige sobivam. Kuhjuvate mõjude hindamise puudumine ei ole mitte ainult õiguslik, vaid ka sisuline probleem, mis puudutab kõiki arendusalasid, mitte ainult eelisarendusalasid. Lisaks taastuvenergeetika taristu enda kumuleeruvale mõjule on ka väga ebatõenäoline, et nende planeeringute raames oleks hinnatud koosmõjusid teiste suurte taristuobjektidega nagu Rail Baltic, aga ka nt kaevanduste, metsaraiete ja kuivendussüsteemide mõjuga. Loodusmaastikke fragmenteerivate ja kaugelt üle ühe kinnistu ulatuvate mõjudega objektidena on tuulepargid heast eesmärgist hoolimata keskkonda ja maakasutust oluliselt koormavad objektid, mille planeerimisprintsiibiks peaks olema “nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik”, mitte aga “ nii palju kui soovijaid leidub”. Sobivate alade leidmine tuleks ellu viia mitte turumajandusliku võistluse kujul, vaid riigi selgel juhtimisel ja suunamisel. Seetõttu leiame, et eelisarendusalad, kui direktiivi kohaselt arenduseks kõige sobivamad alad, peaksid olema selekteeritud kõigi direktiivi kriteeriumide kohaselt ühes terviklikus protessis. Kui seda ei toimu, jääb ka ebaselgeks, kuidas ja millises menetluses eelisarendusalaks olemine tuvastatakse ning kuidas saadakse teada, kui palju tingimustele vastavaid alasid üleüldse on. Seejuures on vaja teha asjakohased GIS-analüüsid, taustaandmete ajakohastamine ja kontroll ning kogumõjude hindamine. Nt 5-10 aastat tagasi kehtestatud detailplaneeringut ei peaks lubama ilma vastavasisulise kontrollita täna eelisarendusalana realiseerida.
Mitte arvestatud.

Direktiivi ülevõtu kontekstis ega ka taastuvenergiaks sobivate alade kaardistamiseks ei ole otstarbekas luua uut süsteemi, mille kasu ei kaalu üles kulutatavat ressurssi – aega ja raha. Mõistlik on leida kõige optimaalsem lahendus, mis nõuab kõige vähem ressursse.
EnKS § 3215
EKO
Sobivaimal alal ei tohiks olla ka riigisiseselt olulist keskkonnamõju. Hetkel jääb regulatsioonist ka üsna ebaselgeks, kas sobivaks võidakse tunnistada ka need alad, millel riigisisene oluline keskkonnamõju esineb? Kuivõrd praegusel juhul on tingimuseks seatud üksnes see, et planeeringul peab puuduma oluline piiriülene keskkonnamõju, mitte aga riigisisene mõju. Kui nt planeeringujärgsel tegevusel on riigisiseselt oluline keskkonnamõju, kuid leevendusmeetmete või hüvitusmeetmete rakendamisega soovitakse siiski planeering ellu viia, ei ole EKO hinnangul sellisel juhul täiesti kindlasti tegu sobivaima alaga, nagu direktiiv eelisarendusaladele olemuslikult ette näeb.
Mitte arvestatud.

Eelisarendusalade tingimuste juures on öeldud, et oluliste mõjude leevendamiseks peavad olema piisavad ja asjakohased leevendusmeetmed. Kui ei ole võimalik leevendada, ei ole ka ala sobiv.
EnKS § 3215
EKO
Lindude ja käsitiivaliste rändeteed tuleks välja selgitada riigi eestvedamisel. Samuti tekib küsimus, et kuidas seatud tingimust: “keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole alal tuvastatud peamisi lindude ja käsitiivaliste rändeteid” kontrollitakse. Kas näiteks juhul, kui planeeringu KSH raames ei ole tegeletud rändeteede tuvastamisega ja vastavaid uuringuid ei ole läbi viidud, võib teha järelduse, et rändeteid ei ole tuvastatud? Seletuskirjas selgitatakse, et käesoleval ajal puudub ülevaade sellest, kus täpselt kulgevad rändeteed (eelkõige lindude, aga ka nahkhiirete rändeteed), tavaliselt käsitletakse neid planeeringutes eraldi. Keeruline on sealjuures teadaolevate andmete põhjal tõmmata ka kõigi liikide puhul täpselt piire. Peamiste rändeteede tingimuse hindamisel on aluseks keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Kui KSHs viidatakse selgesõnaliselt, et tegemist on peamise rändeteega, ei vasta ala eelisarendusala tingimustele. Oleme seisukohal, et nahkhiirte ja lindude peamised rändeteed tuleks samuti selgeks teha üleriigilisel tasandil, riigi poolt koordineeritult, mitte üksikute planeeringute kaupa. Rändetee olemuski viitab sellele, et tegu on väljakujunenud suuri territooriume ületavate või läbivate liikumistrajektooridega, mille katkestamist tahetakse antud juhul kindlasti vältida. Selleks olekski oluline riigi eestvedamisel rändeteed kaardistada ning kogumõjud ära hinnata, ning seda mitte ainult eelisarendusalasid, vaid kõiki arendusalasid hõlmavalt.
Mitte arvestatud.
EnKS § 3215
EKO
4.5. Eelisarendusalade määramisel 30% maismaa kaitset kavandavale looduskaitseseaduse muutmise eelnõule tugineda on ennatlik. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et eelisarendusalade määramisel lähtutakse looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõust, mille kohaselt on eesmärk kaitsta riiklikult Eesti maa-alast 30 protsenti. Alad, mis kuuluvad riikliku kaitse 30 protsendi hulka, ei kuulu eelisarendusalade hulka Looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu aluseks võtmine praegusel hetkel, kus eelnõu on alles menetluses ning võib selle käigus paljuski muutuda, jätab paljud otsad lahti ja olukorra ebaselgeks. Seetõttu ei ole eelnõust lähtumine EKO hinnangul tegelikult võimalik. Sellega võib kaudselt arvestada, kuid mitte sellest lähtuda. Lisaks ei hõlma koostatav eelnõu vähemasti selle viimases avalikustatud versioonis 30% kaitstust merealade puhul, mistõttu on potentsiaalselt kaitset vajavad merealad on seetõttu ebavõrdses seisundi
Mitte arvestatud.

Eelisarendusala on eelnõu kohaselt ainult maismaa ala, seega puudub vajadus mere kaitsealasid eraldi käsitelda.

EKO
Kõik eelnev viitab EKO hinnangul vajadusele eelisarendusalade kui sobivaimate alade tuvastamiseks eraldi protsessis.
Mitte arvestatud.

Eelisarendusalad ei kiirenda loamenetlust, seega ei teki sellest tegevusest kasu.

EKO
Kokkuvõtvalt teeme antud punktis ettepaneku:
- Lisada eelisarendusalade määratlusse tehis- ja ehitatud pindade eelistamine;
- välistada eelisarendusalade seast siseriiklikult olulise keskkonnamõjuga alad;
- seada hõlmatavatele planeeringutele “parim enne” tähtajad;
- Reguleerida täpsemalt eelisarendusalade kui sobivaimate alade tuvastamise protsess, kus kirjeldatakse, kuidas riik seatud kriteeriumitele vastavust kontrollib, kuidas määratletakse rändeteed ning hinnatakse kogumõjud, mille tulemusena eelisarendusalad sobivaimate aladena välja valitakse. Palume arvestada ka direktiivi art 15 c lg 1 b sätestatud menetluskorda, muu hulgas alade regulaarset ülevaatamiskohustust riiklike energia- ja kliimakavade uuendamisel ning täpsustada, kuidas tehakse eelisarendusalade kavad (eristatavalt eelisarendusaladena), üldsusele kättesaadavaks;
Teadmiseks võetud.
KeHJS § 281 lg 3
EKO
Teise muudatusena plaanitakse kaotada ära KMH programmi avalikustamise etapp. KeHJS muutmise eelnõu näeb ette, et KeHJS § 281 lg 3 kohaselt maismaale rajatava taastuvenergia projekti korral keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist ei korraldata. Otsustaja edastab taastuvenergiajaama keskkonnamõju hindamise programmi viivitamata asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikutele ettepanekute esitamiseks. Programmi menetlusse on seega plaanis kaasata ainult valdkonnaga seotud ametkonnad ehk asjaomased asutused KeHJS § 23 lg 1 tähenduses ja isikud, kelle omandis oleva kinnisasjaga taastuvenergeetika objekt otseselt piirneb või kelle valduses olevat kinnisasjasee võib tavapärast mõju ületavalt mõjutada (KeÜS § 46 lg 1). Valitsusväliste keskkonnaühenduste, samuti piirkondlike külaseltside jt ühingute, kellel võib olla teatud taastuvenergeetika objektide rajamise keskkonnamõju suhtes huvi või mure, kaasamist ei plaanita või välistatakse selline kaasamiskohustus üldse. EKO sellise muudatusega kindlasti ei nõustu. Kui juba eeldatakse, et keskkonnamõjud ei pruugi olla piisaval tasemel planeerimismenetluses ära hinnatud ning neid on vaja täpsemalt hinnata, siis teadmiste vajakute kaardistamine kui üks olulisimaid etappe KMH menetluses peab olema avalik. Kui puudused andme- või teadmistevajakutes selguvad alles KMH aruande avalikustamise faasis, on ühelt poolt liiga hilja vajalikke töid planeerida, kuid teiselt poolt - kui lüngad on olulised - annab see ainest otsuste vaidlustamiseks. EKO leiab, et programmi avalikustamist ära jätta ei tohi. Kui soovitakse ajalist kokkuhoidu saavutada, siis avalikustamise võib läbi viia samal ajal kui toimuvad konsultatsioonid ametkondade ja arendusala lähinaabritega. Siinkohal tuleb rõhutada, et ajaline kokkuhoid ei saa olla eesmärk omaette. Ettepanekute esitamiseks puudutatud isikutele ja asutustele on antud 14 päeva. Vähemalt sama aeg peaks olema antud avalikkusele. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku KMH programmi faasis avalikustamine korraldada ning sellest mitte loobuda.
Osaliselt arvestatud.

Uus sõnastus: „(8) Maismaale rajatava taastuvenergia projekti korral keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist ei korraldata. Otsustaja edastab taastuvenergiajaama keskkonnamõju hindamise programmi viivitamata käesoleva seaduse § 16 lõike 3 punktides 1–7 nimetatud asutustele ja isikutele seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks.“

RAM
1. Seaduse pealkirjas on kasutatud lühendit „jt“. Seadustes välditakse lühendite kasutamist, seega tuleb lühendi asemel kirjutada „ja teiste“.
Arvestatud

RAM
2. Palume üle kontrollida eelnõu kooskõla Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ nõuetega (nt eelnõu § 3 punkti 1 kooskõla HÕNTE § 34 lõikega 1, seejuures on elektrituruseaduse § 3 juba olemas punkt 201, mis eelnõuga justkui lisatakse).
Arvestatud
EnKS peatükk 83
RAM
3. Eelnõu § 4 punkti 38 kohaselt täiendatakse peatükki 83 §-dega 3215-3219. Tegelikult on lisatud ka § 3220. Palume eelnõu parandada.
Arvestatud.
EnKS § 2
RAM
4. Eelnõu § 4 punktiga 4, täiendatakse EnMaKS § 2 punktiga 267. Uue mõistena defineeritakse „süsteemi tõhusus“, mis on nimisõna, kuid definitsiooniks on „energiatõhusate lahenduste valimine, ….“, mis on tegevus.
Teeme ettepaneku sõnastada punkt järgmiselt:
267) süsteemi tõhusus – energiatõhusad lahendused, kui need võimaldavad ka kulutõhusat süsinikuheite vähendamise suundumust, lisapaindlikkust ja ressursside tõhusat kasutamist;
Arvestatud.
ELTS § 3
RAM
5. Eelnõu § 3 punktiga 1 lisatakse elektrituruseaduse § 3 terminid „laetustase“, „võimsuse seadeväärtus“ „üldsusele juurdepääsetav alternatiivkütuste taristu“ ning eelnõu § 4 punktiga 4 energiamajanduse korralduse seaduse § 2 terminid „päikeseelektrisõiduk“, „süsteemi tõhusus“, mida eelnõuga lisatavates sätetes rohkem ei kasutata. Samuti ei ole need kasutusel juba kehtivates vastavates seaduses.
Arvestatud.
EnKS § 2
RAM
6. EnKS § 2 punktid 2613 ja 2615 viitavad punktile 265, samas ei kirjelda 265 taastuvenergia tootmisprotsesse, mistõttu võib olla vajalik viidete korrigeerimine.
Arvestatud.

RAM
7. Seletuskirja sissejuhatuse teises ja ka viimases lõigus kirjutatakse septembrist 2024 tuleviku vormis, see on praeguseks minevik.
Arvestatud.
EnKS EnKS § 3219
RAM
8. Eelnõuga nähakse ette taastuvenergia projekti loamenetluse maksimaalne kestvus koos pikendamise võimalusega. Jääb lahtiseks, mis juhtub projektiga kui loamenetluse tähtaja saabumisel ei ole luba väljastatud: kas luba väljastatakse automaatselt, kas menetlus lõppeb luba väljastamata vm? Millised on loa taotleja õigused menetleja suhtes kui viimane ei menetle taotlust tähtaja jooksul?
Arvestatud.
EnKS § 8 lg 7
RAM
9. Ei ole soovitatav kirjutada otse seadusesse nimeliselt sihtasutust (EnKS § 8 lg 7 lisamise eelnõu).
Arvestatud.
EhS § 4 p 5
RAM
§ 2 p 1 kohaselt lisatakse ehitusseadustiku § 4 p 5 täiendus, mille kohaselt „Tehnosüsteemiks loetakse muuhulgas ka ehitise toimimiseks vajalikke päikeseenergiaseadmeid,…“. Selles loendis esitatud seadmete nimed on osastavas käändes, seetõttu ei selgu, kas tehnosüsteemiks loetakse kõik sellised seadmed või osa neid seadmeid (valikuliselt). Ettepanek sõnastust täpsustada, et see oleks toodud küsimuse seisukohalt üheselt mõistetav, ja seletuskirja vastavalt täiendada
Arvestatud.
EhS § 842
RAM
§ 2 p 2: eeldatavasti on mõeldud „alla 100 kW nimivõimsusega päikeseenergiaseadme ehitamisel…“, ettepanek sõnastust üheseltmõistetavuse huvides täiendada.
Arvestatud.

RAM
Eelmisega sarnane ettepanek ka § 2 p 4 ja 6 kohta.
Arvestatud.

RAM
§ 3 p 1: eelnõuga lisatavas p 37 defineeritav mõiste „seisukord“ võib käia ka muu objekti kui aku kohta; samas on käsitleb praegune definitsioon üksnes aku seisukorda. Ettepanek selguse mõttes asendada mõiste „seisukord“ mõistega „aku seisukord“. Ettepanek kaaluda samasugust täiendust ka selle sätte järgmistest lisatavates punktides defineeritavate mõistete juures.
Arvestatud.
ELTS § 58 lg22
RAM
§ 3 p 2 sõnastusest tuleneb, justkui tohiks üks tegevusloaga jaotus- või põhivõrguettevõtja kasutada üht tootmisseadet (mis samas võib koosneda mitmest tootmisseadme etapist). Ent ka seletuskirjast ei selgu, millist lahendust tohiks kasutada juhul, kui tegevusloaga jaotus- või põhivõrguettevõtjal on mitu erinevat tootmisseadet, mis ei pruugi olla käsitletavad koosnevana mitmest tootmisseadme etapist? Kas sel juhul tuleks jaotus- või põhivõrguettevõtjal nt taotleda teiste (teist tüüpi) tootmisseadet kasutada üht tootmisseadme (tootmisseadme etappide) jaoks teine tegevusluba?
Mitte arvestatud.

Jaotus- ja põhivõrguettevõttel ei ole tootmiseseadmeid, need üksnes haldavad neid (keelatud omada).

ELTS § 584 lg 4 p 2
RAM
§ 3 p 3: lisatava sätte (4) 2) lõpu sõnastus peaks tõenäoliselt olema „tagatakse, et toetust ei maksta saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja juurte kasutamiseks eest energia tootmiseks.“
Arvestatud.
ELTS § 584 lg 5
RAM
§ 3 p 3: lisatavas sättes (5) on kasutatud kohaldamisala suhtes olulisena mõistet „tööstussektor“, mis samas ei ole ELTS muutmise eelnõus üheselt defineeritud (s t on mitmetähenduslik). Eelnõu rakendatavuse huvides ettepanek kas lisada viide, et selle mõistet kasutatakse EnKS-s või muus seaduses määratletud/määratletavat tähenduses, või lisada mõiste „tööstussektor“ definitsioon ELTS muutmise paragrahvi.
Arvestatud
ELTS § 591 lg 7 p 25
RAM
§ 3 p 4: sätte praegune sõnastus ei ole üheselt mõistetav, kuna kasuhoonegaaside heidet ei tarnita. Ettepanek täiendada „25) kauplemisperioodi kaupa hinnapiirkonnas tarnitud energia tootmisega kaasnenud kasvuhoonegaaside heite määra …“.
Arvestatud.
ELTS § 93 lg 12
RAM
§ 3 p 5: Keskkonnaamet saab küll teostada järelevalvet, aga kuna paigaldatavate laadimispunktide hankimine ei ole KeA pädevuses, siis ei saa KeA „tagada“ laadimispunktide vastavust sättes määratletud kriteeriumidele. Ettepanek säte ümber sõnastada nii, et selle täitmine oleks KeA pädevuses.
Arvestatud.

Küsimus on lahendatud teisiti, KeAl roll puudub.
EnKS § 2
RAM
§ 4 p 4: kas lisatavas sättes 2611 esitatud „taastuvenergiajaama“ definitsiooni kohaselt käsitletakse nt elektrijaama, mis „kasutab taastuvenergia tootmiseks mitut eespool loetletud taastuvenergia liiki“ ja lisaks neile nt fossiilset energiaallikat, samuti taastuvenergiajaamana?
Mitte arvestatud.

Mõiste on piisavalt selge.
EnKS § 2
RAM
§ 4 p 4: lisatava sättega 2613 lisatava mõiste kohaselt on „taastuvvesinik – vesinik, mis on toodetud taastuvenergiast käesoleva seaduse § 2 punkti 265 tähenduses;“. Juhime tähelepanu, et vesinikku toodetakse energia (sh taastuvenergia) kasutamisega, ent mitte „energiast“. Ettepanek definitsiooni üheseltmõistetavuse saavutamiseks muuta.
Arvestatud.
EnKS § 8 lg 6
RAM
§ 4 p 7, lisatav säte (7): seaduses ei ole asjakohane viidata konkreetsele sihtasutusele täisnimega (analoogse ülesande võib riik tulevikus anda ka nt mõnele teisele sihtasutusele või üksusele, nt RTK või KIK), ettepanek asendada viide üldisemaga
Arvestatud

RAM
§ 4 p 8 ei ole üheselt mõistetav: ei sättest ega seletuskirjast ei selgu, millise algusega ajavahemiku kohta kehtib määratlus „aastaks 2030… uuest paigaldatud taastuvenergia võimsusest“ (nt kas see kehtib vahemikul 2029-2030 või 2026-2030 paigaldatud võimsuse kohta). Ettepanek üheselt mõistetavalt määratleda. Ühtlasi tuleks seletuskirja täiendada selgitusega selle kohta, kuidas nimetatud sihttase (5%) on võimalik saavutada.
Arvestatud.
EnKS § 321 lg 5
RAM
§ 4 p 9: vesinik ei ole „taastuvkütus“, vaid energiakandja.
Mitte arvestatud.

RED3 alusel liigitub taastuvkütuste alla.
EnKS § 322 lg 31
RAM
§ 4 p 10: kasutav mõiste „spetsiaalne koostööleping“ ei ole defineeritud, ettepanek asendada mõistega „koostööleping“ või „asjakohane koostööleping“.
Arvestatud.
EnKS § 322 lg 16
RAM
§ 4 p 13: ettepanek mitte kasutada seaduses defineerimata mõistet „dekarboniseerimine“, vaid asendada see nt „kasvuhoonegaaside sisalduse vähendamise“ vm üheselt mõistetava määratlusega.
Arvestatud.
EnKS § 323 lg 1 p 2 ja 6
RAM
§ 4 p 15: selle sättega asendatavat mõistet „bioloogiline mitmekesisus“ on kasutatud ka seaduse teistes sätetes; ettepanek teha järjekindluse ja üheselt mõistetavuse huvides asendus läbivalt kogu seaduse ulatuses.
Arvestatud.
EnKS § 323 lg 1 p 8
RAM
§ 4 p 16: sättega pakutav täiendus „nõmm“ on eesti keeles kasutusel mitmes tähenduses. Üheseltmõistetavuse huvides tuleks kas lisada viide, millises seaduses määratletud tähenduses seda mõistet kasutatakse, või lisada mõiste „nõmm“ definitsioon EnKS muutmise paragrahvi.
Arvestatud.
EnKS § 323 lg 3 p 2
RAM
§ 4 p 17: mõiste „riiklik energia- ja kliimakava“ on juba kajastatud EnKS § 3 lõikes 9, seega ei ole otstarbekas seda mõistet sama seaduse muudatuses uuesti defineerida, vaid võiks selle määratluse asendada viitega sama seaduse olemasolevale sättele.
Mitte arvestatud.

Ei ole defineeritud.
EnKS § 323 lg 9
RAM
§ 4 p 20: sättega ettevõtetele seatava lävendi oluliselt madalamaks muutmine mõjutab seletuskirja kohaselt enam kui 20 ettevõtet Eestis, samas ei selgu seletuskirja „mõjude“ alapeatükist, kas neile ettevõtetele jäetakse piisavalt aega lävendi muutmisega kohanemiseks ning millised on sellega kaasnev koormus ja kulud (sh kas need kantakse üle lõpptarbijatele ning mil määral võivad need mõjutada tarbijalt küsitavad hinda).
Mitte arvestatud.
EnKS § 329 lg 1 p 1
RAM
§ 4 p 28: kuna sätte kohaselt seaduse tekstist välja jäetav mõiste „taastuvenergia“ on muudetava sätte põhisõna, siis ettepanek asendada uuendatava sätte arusaadavuse huvides mõiste „taastuvenergia“ mõistega „energia“.
Arvestatud.
EnKS § 3210 lg 2
RAM
§ 4 p 34: arvestades võimalikke arenguid tulevikus ettepanek paindlikkuse huvides – et soodusmäärade kasutamine oleks võimalus, mitte kohustus - asendada sõnastus järgmiselt: „„Alla 50 kW võimsusega tootmisseadmete korral ja taastuvenergiakogukondadele võidakse rakendadatakse soodustingimustel registreerimistasusid.“.
Arvestatud.
EnKS § 3210 lg 13
RAM
§ 4 p 37: kehtivas seaduses ei ole paragrahvi 3210 lõiget 13, seega on tegu lõike lisamise (mitte muutmise) ettepanekuga.
Arvestatud.
EnKS § 3216
RAM
§ 4 p 38: lisatava § 3216 nimetuses toodud mõiste „taastuvenergia projekt“ (ning mõiste „projekt“) on mitmetähenduslik (nt projekteerimistulemus – eskiisprojekt vm, projektitaotlus, investeerimisprojekt vmt). Sätestatud üheseltmõistetavuse huvides tuleks mõiste „projekt“ kas defineerida või viidata õigusaktile, mille käsitluses mõistet selles sättes (ja muudes taastuvenergia projekte käsitlevates sätetes) kasutatakse. Kas seda mõistet kasutavates sätetes on mõnel juhul (nt menetlemise aega käsitledes) mõeldud „projektitaotlust“? Ettepanek sõnastus läbivalt üle vaadata ja üheseltmõistetavuse huvides ühtlustada.
Teadmiseks võetud.
EnKS § 3216 lg 3
RAM
§ 4 p 38: kas lisatava § 3216 lõikes 3 kasutatav mõiste „juurdepääsupunkt“ on samatähenduslik mõistega „liitumispunkt“? Kui jah, siis ettepanek kasutada läbivat sama mõistet.
Arvestatud
EnKS § 3217 ja § 3219
RAM
§ 4 p 38: kas lisatavates § 3217 ja 3219 sätestatavad tähtajad on realistlikult täidetavad ja saavutatavad (alates seaduseelnõu kavandatavast jõustumise ajast), arvestades vajalike menetlustoimingutega (sh mõju hinnangud ja nendega seotud avalikustamis- ning kaasamisnõuded jm) seotud koormust, andmete kättesaadavust jmt?
Teadmiseks võetud
KKütS § 4 lg 3
RAM
§ 5 p 1: ei selgu, mida tähendab eelnõus kasutatav mõiste „tarbimistihedus“; seda ei ole defineeritud ka kehtivas seaduses.
Arvestatud.
KeHJS § 281 lg 12 punkt 2
RAM
§ 6 lg 2: lisatava paragrahvi 281 lõike 1 punktiga 2 sätestakse, et „esindab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi otsustaja määratud tähtaja jooksul“, ent ei eelnõust ega seletuskirjast ei selgu vähimat võimalikku tähtaega, mida otsustaja selleks sätestada võib. Ettepanek sätestada vähim võimalik tähtaeg, et see võimaldaks koostada ja esitada piisava kvaliteediga KMH programmi (nt 1 päevaga ei ole see mõeldav).
Mitte arvestatud.

Tähtaeg on kaasusepõhine.
KeHJS § 281 lg 1
RAM
§ 6 lg 2: lisatava paragrahvi 281 lõike 1 punktides esitatud tähtajad on toimingute sisu silmas pidades suhteliselt väga lühikesed, ent sätestatud kalendripäevades. Kuna sõltuvalt konkreetsest ajast võib 14 kalendripäeva sisse jääda ka oluliselt vähem kui 10 tööpäeva (nt kui menetlus satub riigipühadega vahemikule, siis 7 tööpäeva), siis piisava menetlusaja võimaldamiseks ettepanek sätestada piirang vähimale võimalikule tööpäevade arvule, mille jooksul toiming tuleb läbi viia.
Ka ei selgu, kuidas lahendatakse mõju hindamisel teiste võimalike samal alal taastuvenergia tootmise huviliste ettepanekutega arvestamine olukordades, kus samal alal võib erinevate seadmetega ja erinevatest taastuvenergia allikatest energia tootmisest olla huvitatud enam kui üks arendaja.
Arvestatud.
KeHJS § 281 lg 12 ja § 282 lg 1
RAM
Eelmine märkus käib ka nt § 6 lg 3 kohaselt lisatava § 281 lõike 12 kohta ning § 6 lg 5 kohaselt muudetava § 282 lõike 1 kohta.
Arvestatud.
ELTS § 93 lg 12
JuM
Eelnõu § 3 p 5 – ELTS § 93 täiendatakse lõikega 12 ja seletuskirja kohaselt soovitakse anda Keskkonnaametile ühelt poolt riikliku järelevalve tegemise pädevus ja teisalt pädevus kohustada Eestis kasutama konkreetseid seadmeid. Järelevalvenormis peab olema Keskkonnaameti järelevalve tegemise pädevus ehk õigus kontrollida, kas selliseid seadmeid kasutatakse, ja vajadusel rakendada sanktsioone, mitte Keskkonnaameti õigus ja kohustus kedagi kohustada neid seadmeid kasutama (kohustus kasutada nii ohutuid seadmeid kui ka kindlate funktsioonidega seadmeid peaks tulenema sätetest, kus on toodetele kehtestatud nõuded). Palume eelnõu muuta, et oleks kaks normi – Keskkonnaameti pädevus teha järelevalvet ja kohustus Eestis teatud seadmeid kasutada (nutilaadimise funktsioonid jne). Eelnõu muutes tuleb hinnata, kas kohustus teatud seadmeid kasutada kuulub ELTS-i reguleerimisalasse või tuleb täiendada muud asjakohast seadust.
Arvestatud.
EnKS § 3215 lg 3
JuM
Kavandatav EnKS § 3215 lg 3 nimetab taastuvenergia eelisarendusala, kuid sätte sisust selgub, et selle all mõeldakse üksnes tuuleelektrijaama rajamiseks sobivat ala. Seletuskirjas selgitatakse, et direktiiv jätab liikmesriigi otsustada, millist taastuvenergia allikat ja tehnoloogiat eelisarendusalade määramine puudutab ning kuna Eestis on taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks esmane tuuleenergia, siis puudutab eelisarendusalade määramine eelnõu kohaselt vaid tuuleenergia tootmist maismaal. Juhime tähelepanu, et selline määratluse ebatäpsus võib põhjustada segadust regulatsiooni kohaldamisalas. Selleks, et oleks üheselt arusaadav, millise taastuvenergia allika puhul eelisarendusala regulatsioon kohaldub, tuleks eelnõus läbivalt asendada termin taastuvenergia eelisarendusala terminiga tuuleenergia eelisarendusala.
Mitte arvestatud.

Praeguses sõnastuses jätame lahti võimaluse kohaldada hiljem teistele tehnoloogiatelegi samu põhimõtteid.
EnKS § 3217 lg 1
JuM
Kavandatav EnKS § 3217 lg 1 sätestab, millal algab taastuvenergia projekti menetluse EnKS §-s 3219 nimetatud tähtaja kulgemine. Sätte sõnastus võib põhjustada ebaselgust menetlustähtaja alguspunkti määramisel. Eelnõu sõnastusest ei saa ühemõtteliselt aru, millisest hetkest alates menetlustähtaja kulgemine algab.
Lõike 1 sissejuhatava lause kohaselt algab menetlus kontaktpunkti kaudu taotluse esitamisest, aga p 2 täpsustab, et nt meretuulepargi puhul alles taotluse menetlusse võtmisest ehk EhS § 1134 lg 1 kohaselt menetluse algatamise otsusest. Kui üldjuhul algab menetlustähtaja kulgemine taotluse esitamise hetkest, kuid nt meretuuleparkide puhul alles taotluse menetlusse võtmisest (st menetluse algatamise otsusest), tuleks sõnastus struktureerida nii, et iga loatüübi puhul on menetlustähtaja alguspunkt eraldi selgelt määratletud. Näiteks võiks sätte sõnastada: „Taastuvenergia projekti menetluse tähtaeg algab ...“ ja seejärel eristada nn tavaprojektide ja meretuuleparkide menetlustähtaegu. Menetlustähtaja alguspunkti reguleerivast sättest eraldi võib olla säte, mis kohustab taotlusi esitama kontaktpunkti kaudu, kui see on põhjendatud ja menetlust tõhustav. Palume eelnõu muuta.
Arvestatud.
EnKS § 3217 lg 3
JuM
Kavandatavas EnKS § 3217 lg-s 3 sätestatakse, et taastuvenergia projekti menetluses hinnatakse enne tegevusloa taotluse menetlusse võtmist taotluse täielikkust. Taotluse täielikkuse hindamise all on ilmselt mõeldud seaduses taotlusele esitatud formaalsetele nõuetele vastavuse hindamist ehk taotlusega esitatavate andmete ja dokumentide terviklikkuse hindamist (taotluse lubatavus). Selles kontekstis kasutatakse riigisiseses õiguses terminit taotluse nõuetele vastavuse hindamine. Palume eelnõus läbivalt kasutada riigisiseses õiguses kasutusel olevaid termineid.
Arvestatud.
EnKS § 3217 lg 4
JuM
Kavandatav EnKS § 3217 lg 4 sätestab, kui Keskkonnaamet ei ole kõnealuse paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul 30 päeva jooksul teinud taotluse läbi vaatamata jätmise otsust, loetakse taotlus menetlusse võetuks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 3 teine lause sätestab, kui taotleja ei kõrvalda taotluses esinenud puudust tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Seejuures kohustab HMS § 14 lg 7 haldusorganit teavitama taotlejat taotluse läbi vaatamata jätmisest ning kui taotlusega taotleti haldusakti andmist, tuleb taotluse läbi vaatamata jätmist ka kirjalikult põhjendada. Selgitame, et taotluse läbi vaatamata jätmise korral ei tehta haldusakti vormis otsust, kuna haldusorgan ei lahenda sellisel juhul taotlust sisuliselt, st haldusorgan ei otsusta isiku õiguste ega kohustuste üle. Arvestades eeltoodut palume eelnõus muuta kavandatav EnKS § 3217 lg 4 sõnastada järgmiselt: (4) Kui Keskkonnaamet ei ole käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul 30 päeva jooksul teavitanud taotluse läbi vaatamata jätmisest, loetakse taotlus menetlusse võetuks.
Arvestatud.
EnKS § 3220 lg 1
JuM
Kavandatav EnKS § 3220 lg 1 sätestab, et eelisarendusalal tuuleelektrijaama loamenetluses kontrollib tegevusloa taotluse menetleja (KOV) mh asjaolusid, kas kavandatava projektiga ei kaasne ettenägematut olulist keskkonnamõju, sh piiriülest keskkonnamõju, millega ei ole arvestatud keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ning kas kavandatava projekti mõju leevendusmeetmed on asjakohased ja piisavad. Seletuskirjas (lk 33) on selgitatud, et tegemist ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohase KMH eelhinnanguga. Siin tuleks anda täpsemad juhised, et vältida ebaselgust menetleja (KOV) rolli ja hindamise põhjalikkuse osas. Kui kavandatav En EnKS § 3220 lg 1 kohane hindamine ei ole KeHJS kohane KMH eelhinnang, tuleks selgitada, kuidas menetleja hindamisprotsessi läbi viib ja millisel tasemel analüüsi see eeldab. Palume selgituses peatuda küsimusel, kas hindamine peab olema sisult ja põhjalikkuselt sarnane KeHJS KMH eelhinnanguga või sisaldama muid spetsiifilisi nõudeid. Samuti tuleks selgitada, millist laadi teavet menetleja peab koguma ja milliseid allikaid arvestama lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolude hindamisel. See võib hõlmata näiteks varasemaid KSH tulemusi, olemasolevaid andmeid piiriülese keskkonnamõju kohta või uuringuid, mis toetavad projekti mõju leevendusmeetmete asjakohasust ja piisavust. Samuti, kas menetlejal on kohustus kaasata eksperte või nõuda täiendavaid uuringuid, kui varasemad KSH andmed ei ole piisavad. Palume eelnõu seletuskirja täiendada
Arvestatud.

JuM
Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu, seletuskirja, terminite ja rakendusaktide kavandi failis jäljega tehtud märkustega.
Arvestatud.

LISA 3
MÄÄRUSE KAVAND 1

KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a
määruses nr 69 „Päritolutunnistuse väljastamise,
võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse
taotlemisel esitatava teabe koosseis“ muutmine

Määrus kehtestatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 328 lõike 11 alusel.

Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määruses nr 69 „Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse tekstiosaga pärast sõna „megavatt-tunni“ tekstiosaga „või vatt-tunni“;

Selgitus: muudatusega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõige 2 ning sätestatakse süsteemihaldajale võimalus jagada päritolutunnistus standardühiku (1 MWh) murdosaks tingimusel, et murdosa on Wh kordne. Wh kordne tähendab, et päritolutunnistuse jagatud osa peab olema tervele ühikule vastav, mis on mitmekordne ühe vati tunni (Wh) kogus. Kui süsteemihaldaja jagab standardühiku (1 MWh) väiksemateks osadeks, siis need osad peavad olema tervete Wh (vatt-tundide) kogumite järjepidev kordus. Näiteks, kui jagatakse 1 MWh 10 osaks, siis iga osa peab olema täpselt 100 kWh (kilovatt-tundi), mis on samuti Wh kordne. Kui päritolutunnistus jagatakse 16 osaks, tähendab see, et iga osa väärtus peab olema täpselt 1/16 MWh, mis on 62,5 kWh (kilovatt-tundi), kuna 1 MWh = 1000 kWh, siis jagades 1000 kWh 16 osaks, saadakse iga osa väärtuseks 62,5 kWh (mis on samuti Wh kordne). Energia päritolu tõendatakse päritolutunnistustel vatt-tundi täpsusega. Sel viisil päritolutunnistuste väljastamine võimaldab tõendada riigis toodetud ja tarbitud elektrienergiat kooskõlas elektrituru reeglitena, näiteks taastuvenergia ostu-müügilepingu (PPA) tõendamiseks, RFBNO tootmise tõendamiseks, elektrisõiduki laadimise tõendamiseks, otseliini kaudu tõendamiseks jne. Tegemist on teenuse põhjal lahendustega, mis arendatakse välja siseturu vajaduste põhjal ja mille tingimused kajastatakse ENKSi § 3210 lõike 12 alusel päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kasutamise tingimustes ja korras. Tulevikus jääb enamik päritolutunnistusi 1 MWh standardühikule. Eksporditavad päritolutunnistused jäävad esialgu kõik standardühikule.

2) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „tunniajase täpsusega päritolutunnistusi pikaajalise elektrienergia ostulepingu“ tekstiosaga „turuarvelduse sageduse perioodi või tunniajase perioodi jooksul toodetud energiaühiku kohta päritolutunnistus, mida kasutatakse elektrienergia müügilepingu“;

Selgitus: muudatuse esimene osa on seotud tunnipõhiselt turuarveldusperioodilt 15-minutilisele turuarveldusperioodile üleminekuga ning võimaldab tulevikus väljastada päritolutunnistusi 15‑minuti ja/või ühetunnise toodangu kohta, olenevalt turu ootustest ja vajadustest. Muudatuse teise osaga asendatakse tekstiosa „pikaajalise elektrienergia ostulepingu“ tekstiosaga „elektrienergia müügilepingu“, et viia määruse tekst energiamajanduse korralduse seaduse ning elektrituru seaduse sõnastusega kooskõlla.

3) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) biometaani ja vesiniku korral tarbimise mõõtepunkti kood.“

Selgitus: päritolutunnistuse kustutamiseks tuleb gaasiliste kütuste (biometaan ja vesinik) korral esitada ka tarbimise mõõtepunkti kood, kuna gaasiliste kütuste puhul järgitakse massibilansi põhimõtet, kuid teiste energiakandjate puhul toimub hetkel tarbimise tõendamine tarbija (registrikoodi või isikukoodi) vastu.


MÄÄRUSE KAVAND 2
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS

Akude tootjatele esitatavad nõuded

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

Määrus kehtestatakse „Toote nõuetele vastavuse seaduse“ § 5 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2010. a määruse nr 123 „Volituste andmine tootele nõuete ja vastavushindamise korra kehtestamiseks ning turujärelevalveasutuse määramiseks“ § 1 lõike 1 punkti 4 ja § 1 lõike 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse nõuded kodumajapidamistes kasutatavate akude, tööstuslike patareide või akude tootjatele, sõidukitootjatele elektrisõidukite akude andmete kättesaadavaks tegemise kohta.

(2) Käesolevat määrust kohaldatakse tootele, millele on sätestatud nõuded Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2023/1542, 12. juuli 2023, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ.

§ 2. Terminid

1) aku seisukord – näitaja, mis kirjeldab aku üldseisundit ja kindlaksmääratud jõudluse saavutamise suutlikkust võrreldes selle esialgse seisundiga;
2) e-mobiilsuse teenusepakkuja – juriidiline või füüsiline isik, kes pakub teenuseid, mis hõlbustavad elektrisõidukite laadimist, võimaldades juhtidel juurdepääsu laadimisjaamade võrgustikule, ilma et oleks vaja iga pakkuja jaoks eraldi liikmelisust;
3) laetus – aku saadaolev mahtuvus, mida väljendatakse protsendina nimimahutavusest;
4) võimsuse seadeväärtus – akujuhtimissüsteemis olev muutuvteave, mille alusel määratakse kindlaks aku seisukorra ja kasutuse optimeerimiseks vajalik elektrilise võimsuse režiim, milles aku peaks laadimise või tühjendamise ajal optimaalselt töötama;
5) kodumajapidamistes kasutatav aku – kodumajapidamises kasutatav energiasalvestusüksus, mille nimimahutavus on üle 2 kWh.

§ 3. Andmete kättesaadavus

(1) Kodumajapidamistes kasutatavate akude ja tööstuslike patareide või akude tootjad võimaldavad patareide ja akude omanikele ja kasutajatele, samuti omanike ja kasutajate selgesõnalisel nõusolekul nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele, näiteks hoonete energiajuhtimisega tegelevatele ettevõtjatele ja elektrituru osalistele mittediskrimineerivatel tingimustel ja kooskõlas andmekaitsenormidega reaalaja lähedaselt tasuta juurdepääsu akuhaldussüsteemis olevale põhiteabele, näiteks andmetele aku mahutavuse, seisukorra, laetustaseme ja võimsuse seadeväärtuse kohta.

(2) Sõidukitootjad teevad elektrisõidukite omanikele ja kasutajatele, turuosalistele elektrituruseaduse tähenduses ja e-mobiilsuse teenusepakkujatele mittediskrimineerival viisil ja kooskõlas andmekaitsenormidega reaalaja lähedaselt tasuta kättesaadavaks sõidukisisesed andmed aku seisukorra, laetuse, võimsuse seadeväärtuse, nimimahtuvuse kohta ning elektrisõiduki asukohaandmed.

§ 4. Turujärelevalveasutus

Käesoleva määruse § 3 lõike 1 nõuete täitmise üle teeb turujärelevalvet Keskkonnaamet, paragrahvi 3 lõike 2 nõuete täitmise üle teeb turujärelevalvet Transpordiamet.

Selgitus: direktiivi (EL) 2023/2413 artikli 20a lõige 3 seab nõuded kodumajapidamistes ja tööstustes kasutatavatele akuhaldussüsteemidele. Akuhaldussüsteemide tootjad teevad tarbijatele ja nendele teenust osutavatele ettevõtetele kättesaadavaks akuhaldussüsteemide andmed. Muudatuse eesmärk on edendada nutikate energiasüsteemide kasutust ja elektrisüsteemi paindlikkust. Muudatus võimaldab tarbijale ülevaadet akudest ja kasutada teenusepakkujat akuhaldussüsteemi juhtimiseks.

Mõiste „akuhaldussüsteem“ tuleneb määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 punktist 25. Mõiste ei eelda, et igale akule oleks vaja eraldi akuhaldussüsteemi, aga iga aku on igal juhul ühendatud ühte akuhaldussüsteemi. Samuti ei tähenda nõue, et igal akul peab kindlasti olema akuhaldussüsteem, on ka akusid, millel akuhaldussüsteemid puuduvad. Kui akuhaldussüsteem puudub, pole midagi ka võimalik kättesaadavaks teha. Määruse (EL) 2023/1542 artikkel 14 sätestab nõuded akude teabe kättesaadavaks tegemise kohta, direktiiv täiendab neid nõudeid. Tasuta ja reaalajas juurdepääsu võimaldamine akuhaldussüsteemi teabele on oluline taastuvate energiaallikate lõimimiseks, tõhusate laadimisteenuste ja -tavade edendamiseks, kulude kokkuhoiuks ja lõppkokkuvõttes kliendikogemuse parandamiseks.

MÄÄRUSE KAVAND 4
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS

Kliimaministri 30. juuni 2023. a määruse nr 35
„Biomasskütusest toodetud taastuvenergia
osakaalu arvutamise põhimõtete ning
biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumitele
vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“
muutmine

Määrus kehtestatakse energiamajandus korralduse seaduse § 323 lõike 13 alusel.

§ 1. Kliimaministri 30. juuni 2023. a määruses nr 35 „Biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumitele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„Määrust kohaldatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootva ettevõtte käitisele, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste ning vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul, ning Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvatele käitistele, et biomasskütuseid saaks võtta arvesse nullmääraga.“;

Selgitus: taastuvenergia direktiiviga (EL 2023/2413) tuuakse käitise summaarne nimisoojusvõimsus 20 MW-lt 7,5 MW le, millega laiendatakse säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumite ulatust, mida kohaldatakse suurema hulga käitiste suhtes. Teadaolevalt on üle 7,5 MW soojus- ja elektrienergiat tootvaid käitisi ja oma tarbeks sooja tootvaid käitisi 82. 46 neist on üle 20 MW, mis tähendab, et muudatus puudutab veel 36 käitist (suurem kui 7,5 MW, aga väiksem kui 20 MW). Andmed pärinevad 2022. aastast keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS (edaspidi ka KOTKAS). Nende andmete põhjal laieneb kohustus veel 25 ettevõttele: Leca Eesti Osaühing, AS VIREEN, AS E-Piim tootmine, Aktsiaselts ELVESO, Aktsiaselts Saku Maja, SW ENERGIA OÜ, Combimill Reopalu OÜ, AS Graanul Invest, N.R. Energy Osaühing, OÜ Vara Saeveski, Osaühing Elva Soojus, Combimill Sakala OÜ, OÜ Ebavere Graanul, OÜ Helme Graanul, Osaühing Põrguvälja Soojus, Danspin AS, Aktsiaselts Kadrina Soojus, Tamsalu Kalor AS, Aktsiaselts OG Elektra Tootmine, Thermory AS, Osaühing Valmos, Aktsiaselts Barrus, Aktsiaselts Salutaguse Pärmitehas, Aktsiaselts TOFTAN, Estonian Plywood AS, GreenGas OÜ.

Säästlikkuse kriteeriumitele vastamiseks on direktiivi kohaselt kolm võimalust:
1) riiklik sertifitseerimissüsteem;
2) vabatahtlikud sertifitseerimisskeemid või
3) auditi tellimine.
Kiireim on auditi tegemine, aga ettevõtted võivad kasutada ka vabatahtlikke sertifitseerimisskeeme, kus ettevõtted annavad biomassile kaasa kinnituse, et see vastab säästlikkuse kriteeriumitele. Eestis on juba kasutusel kaks viimast lahendust. Ettevõtted peavad iga kalendriaasta kohta kogutud ja auditeeritud andmed esitama keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Auditikohutus ei rakendu, kui ettevõte on end sertifitseerinud Euroopa Komisjoni heaks kiidetud sertifitseerimisskeemi kohaselt. Infot tunnustatud vabatahtlike kavade kohta leiab Euroopa Komisjoni veebilehelt. Kui ettevõtted soovivad auditiaruannet esitada, tehakse audit kliimaministri määruse nr 35 alusel ja esitatakse digiallkirjastatuna Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kord aastas hiljemalt auditeeritavale aastale järgneva aasta 25. veebruariks.

Kui ettevõtja ei soovi kasutada ühtegi sertifitseerimisskeemi ega tellida kliimaministri määruse nr 35 kohast auditit, peab ta leppima tagajärjega, et tema kasutatav biomasskütus loetakse fossiilseks ja sellele kohaldub heitkogustega kauplemise süsteem (HKS).

Lisaks täpsustatakse, et samu säästlikkuse kriteeriumeid kohaldatakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (HKS) kuuluvatele käitistele, et biomasskütuseid saaks võtta arvesse nullmääraga. Täpsustus on vajalik, seda põhimõtet on küll rakendatud juba varem Euroopa Liidu õiguse järgi, ei ole määruse nr 35 reguleerimisala sellele vastanud. Kui käitis on HKSi kohuslane, kohaldatakse sõltumata nimivõimsusest säästlikkuse kriteeriumeid. Näiteks käitis, mis tegeleb paberi või papi tootmisega võimsusega üle 20 tonni ööpäevas, kuid mille nimivõimsus on 6 MW ja mis kasutab biomassi, siis ELi otsekohalduva seiremääruse järgi, tuleb selleks, et kasutatavat kütust saaks lugeda puhtaks biomassiks, täita säästlikkuse kriteeriumeid.

2) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõna „ülestöötamise“ sõnaga „kogumise“.

Selgitus: eesti keelele kohasem on kasutada „ülestöötamise“ asemel sõna „kogumine“, mistõttu on siin ja EnKSis muudetud sõnastust.

MÄÄRUSE KAVAND 5
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS

Biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste,
muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest
toodetud vedelate ja gaasiliste kütuste ning
ringlusse võetud süsinikupõhise energia
kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muude kui bioloogilist päritolu taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste kütuste ning ringlusse võetud süsinikupõhise energia kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kriteeriumid ja vähenemise määramise metoodika.

§ 2. Terminid

(1) Tegelik väärtus käesoleva määruse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/2413, 18. oktoober 2023, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 (ELT L 2413 31.10.2023, lk 1–77), V lisa osas C või VI lisa osas B sätestatud metoodika kohaselt arvutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine konkreetse biokütuse, vedela biokütuse või biomasskütuse tootmisprotsessi mõnes etapis või kõikides etappides.

(2) Tüüpiline väärtus käesoleva määruse tähenduses on kasvuhoonegaaside heitkoguste ja nende vähenemise hinnanguline väärtus konkreetse biokütuse, vedela biokütuse või biomasskütuse tootmisviisi puhul, mis põhineb Euroopa Liidu tarbimisel ja mis on sätestatudEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 lisades V ja VI.

(3) Vaikeväärtus käesoleva määruse tähenduses on tüüpilisest väärtusest kindlaks määratud tegurite abil tuletatud väärtus, mida võib käesolevas määruses kindlaks määratud tingimustel kasutada tegeliku väärtuse asemel.

(4) Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelad ja gaasilised transpordikütused on kütused, mis on sätestatud energiamajanduse korralduse seaduse § 2 lõikes 212.

(5) Ringlusse võetud süsinikupõhised kütused on vedelad ja gaasilised kütused, mis on sätestatud energiamajanduse korralduse seaduse § 324 lõikes 3.

§ 3. Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid
(1) Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine peab olema võrreldes fossiilsete kütustega:
1) vähemalt 50% 5. oktoobril 2015 või enne seda tegutsenud käitistes toodetud biokütuste ja vedelate biokütuse puhul;
2) vähemalt 60% ajavahemikul 6. oktoobrist 2015 kuni 31. detsembrini 2020 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste ja vedelate biokütuse puhul;
3) vähemalt 65% alates 1. jaanuarist 2021 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste ja vedelate biokütuse puhul;
4) vähemalt 80% pärast 20. novembrit 2023 tegevust alustanud käitistes elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel biomasskütustest.
5) vähemalt 70% ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 20. novembrini 2023 tegevust alustanud ja vähemalt 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel biomasskütustest kuni 31. detsembrini 2029 ning vähemalt 80% alates 1. jaanuarist 2030;
6) vähemalt 70% ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 20. novembrini 2023 tegevust alustanud ja kuni 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel gaasilistest biomasskütustest enne 15 tegevusaasta täitumist ning vähemalt 80% alates 15 tegevusaasta täitumisest;
7) vähemalt 80% enne 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud ja vähemalt 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel biomasskütustest alates 15 tegevusaasta täitumisest, kõige varem alates 1. jaanuarist 2026 ning hiljemalt alates 31. detsembrist 2029;
8) vähemalt 80% enne 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud ja kuni 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel gaasilistest biomasskütustest alates 15 tegevusaasta täitumisest, kõige varem alates 1. jaanuarist 2026.

(2) Käitist käsitatakse tegevust alustatuna, kui biokütuste, transpordisektoris tarbitava biometaani ja vedelate biokütuste ning soojus-, jahutus- ja elektrienergia tegelik tootmine biomasskütustest on alanud.

(3) Biokütuste, transpordisektoris tarbitava biometaani, vedelate biokütuste ning soojus-, jahutus- ja elektrienergiat tootvates käitistes kasutatavate biomasskütuste kasutamisega saavutatavat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse käesoleva määruse § 5 lõike 1 järgi.

§ 4. Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste kütuste ning ringlusse võetud süsinikupõhise energia kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid

(1) Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste kütuste elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine peab olema võrreldes fossiilsete kütustega vähemalt 70%.

(2) Ringlusse võetud süsinikupõhise energia elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine peab olema võrreldes fossiilsete kütustega vähemalt 70%.

§ 5. Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise määramise metoodika
(1) Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise määramiseks võib kasutada ühte käesoleva lõike punktides 1–4 loetletud võimalustest. Biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine on võrdne:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa osas A või B ja biomasskütuse jaoks VI lisa osas A sätestatud vaikeväärtusega, kui kõnealuste biokütuste või vedelate biokütuste V lisa osa C punkti 7 ja biomasskütuse VI lisa osa B punkti 7 kohaselt arvutatav maakasutuse muudatusest tingitud süsinikuvaru muudatustest tulenev aasta heitkoguse el-väärtus on võrdne nulliga või nullist väiksem;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa osas C sätestatud metoodika abil arvutatud tegeliku väärtusega biokütuse ja vedela biokütuse jaoks ning VI lisa osas B sätestatud metoodika abil arvutatud tegeliku väärtusega biomasskütuse jaoks;
3) väärtusega, mis on arvutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa osa C punktis 1 esitatud valemi tegurite summana, milles mõne teguri jaoks võib kasutada V lisa osa D või osa E summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite jaoks V lisa osas C sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi;
4) väärtusega, mis on arvutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa osa B punktis 1 esitatud valemite tegurite summana, milles mõne teguri puhul võib kasutada VI lisa osa C summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite puhul VI lisa osas B sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi.

(2) Biokütuse ja vedela biokütuse jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa osades D ja E sätestatud vaikeväärtusi ning biomasskütuse jaoks VI lisa osas C sätestatud kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtusi kohaldatakse üksnes siis, kui selle tooraine on viljeletud aladel, mille kohta on Euroopa Liidu liikmesriik esitanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 31 lõike 2 kohase aruande, et kõnealustel aladel põllumajandusliku tooraine viljelusest tekkivad tüüpilised kasvuhoonegaaside heitkogused on eelduste kohaselt eelmainitud direktiivi V lisa osa D pealkirja „Kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtused“ all esitatud heitkogustest väiksemad või nendega võrdsed biokütuse ja vedela biokütuse puhul ning VI lisa osas C biomasskütuse puhul.

§ 6. Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumite vastavuse seire ja aruandmise kord

Selgitus: uue määrusega eraldatakse kasvuhoonegaaside heite kriteeriumid määrusest 73, mis on mõeldud kütuste keskkonnanõuete seire ja aruandluse jaoks, millega reguleeritakse eeskätt kütuste keemiliste koostise nõudeid. Muudatuse tulemusel on tagatud kahe erineva teema parem sisuline eristatus. Määruses sätestatakse juba varasemad taastuvenergia direktiivi kohased ja üle võetud põhimõtted, kuid täiendatakse uute biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muude kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste kütuste ning ringlusse võetud süsinikupõhise energia kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitega. Lisaks määrusest 73 üle tõstetud sätetele ja määruses 73 § 9 lõike 1 punkti 5 kehtetuks tunnistamisega täiendatakse § 3 lõiget 1 punktidega 5–8. Nende muudatustega kehtestatakse täiendavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise tingimused biomassi põletamisele paiksetes käitistes. Sätestatud kasvuhoonegaaside heitemahukuse sihtväärtused määravad, millist biomassi võib kasutada. Üldistatult tähendab see, et uutes käitistes ning ka olemasolevates käitistes, mis on tegutsenud vähemalt 15 aastat, võib kasutada kohalikku või kuni 2500 km kauguselt imporditud puiduhaket, mis on toodetud tüvepuidust, tööstusjääkidest, metsandusjääkidest või pärit lühikese raieringiga madalmetsast. Mainitud sihtväärtused jõustuvad uutele käitistele, mis on alustanud tegevust 20. novembrist 2023, ning olemasolevatele käitistele alates 1. jaanuarist 2026. Selliseid käitisi on Eestis 30. Kuna nendes käitistes tavaliselt juba kasutatakse uutele nõuetele vastavat biomassi, saavad ettevõtted käitistes edasi kasutada sama biomassi. Ettevõtetele lisandub siiski täiendav aruandluskohustus, sest edaspidi peavad nad tõendama kasutatava biomassi vastavust nõuetele. Teoreetiliselt on võimalik siduda lisanduv aruandlus halduskoormuse vähendamiseks juba kehtiva välisõhuaruandluse kohustusega.

Tabel 1. KHG heite vähendamise kriteeriumite kohaldamissala.


Käitamise algusaeg on loas või aruandes kirjas
Käitamise algusaega pole kirjas, ainult loa kehtivuse algusaeg


15a ja vanemad
01.01.2021–
20.11.2023
Alates 20.11.2023
15 a ja vanemad, loa versioon ei ole muutunud
15 a ja vanemad, loa versioon on muutunud
01.01.2021–20.11.2023
Alates 20.11.2023
Kokku
Kasutavad gaasilisi biomasskütuseid, on üle 2 MW


0



0
0
Kasutavad tahkeid biomasskütuseid, on üle 7,5 MW


0



0
0
Kasutasid tahkeid biomasskütuseid, on üle 10 MW
23
2

1
4


30
Kasutasid gaasilisi biomasskütuseid, on alla 10 MW
1
0

0
1
2

4
Kokku
24
2
0
1
5
2
0


Tabel on koostatud keskkonnakaitseluba ning paikse õhusaaste registreeringut omavate käitajate 2023. a aruannete põhjal 22.03.2024 seisuga. Valimis olid kõik käitised, kus 2023. a näidati põletusseadmetes kas biogaasi ja/või biomassi kasutust.

§-ga 4 tuuakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste kütuste kasvuhoonegaaside vähendamise kriteeriumid üle atmosfääriõhu kaitse seadusest sellesse määrusesse ning ühtlasi sätestatakse ringlusse võetud süsinikupõhise energia kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid.

MÄÄRUSE KAVAND 6
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS

Keskkonnaministri  20. detsembri 2016. a määruse nr 73
„Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste,
vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumid,
vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise
kord ning biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste
kasutamisest põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähenemise määramise metoodika“ muutmine 

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 1 alusel.

Kliimaministri 20. detsembri 2016. a määruses nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord“;

Selgitus: määruse pealkirjas on eksitavalt kirjas, et sätestatakse biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumid. Uue määrusega, mis kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel, sätestatakse kasvuhoonegaaside heite kriteeriumid ja heitkoguste vähenemise määramise metoodika. Seetõttu on vaja muuta määruse pealkirja.

2) tunnistatakse kehtetuks § 1 lõike 1 punkt 3 ja 5;
Selgitus: samad normid sätestatakse uues määruses „Biokütuse, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste kütuste ning ringlusse võetud süsinikupõhise energia kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid“

3) tunnistatakse kehtetuks § 2 lõiked 13–15;
Selgitus: need normid sätestatakse uues määruses „Biokütuse, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste kütuste ning ringlusse võetud süsinikupõhise energia kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid“

4) muudetakse § 5 lõiget 3 järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata gaasiõlisid võib kasutada, kui nende väävlisisaldus ei ületa 10 mg/kg (0,001% massist).“;

Selgitus: § 5 lõiget 3 muudetakse, vähendades lõikes 1 ja 2 nimetamata gaasiõlide väävlisisalduse piirmäära 1000mg/kg pealt 10mg/kg.

5) tunnistatakse kehtetuks § 9;

Selgitus: samad normid sätestatakse uues määruses „Biokütuse, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste kütuste ning ringlusse võetud süsinikupõhise energia kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid“.

6) tunnistatakse kehtetuks § 10.
Selgitus: samad sätted sätestatakse uues määruses „Biokütuse, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste kütuste ning ringlusse võetud süsinikupõhise energia kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid“.




MÄÄRUSE KAVAND 7
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS

Astmelise kasutuse põhimõte biomasskütuse,
vedela biokütuse ja biokütuse toetuskavade
kujundamiseks

1. peatükk
ÜLDSÄTTED 

Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 584 lõike 5 ja atmosfääriõhukaitse seaduse § 1235 lõike 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrus sätestab astmelise kasutuse põhimõtted biomasskütuse, vedela biokütuse ja biokütuse toetuskavade kujundamisel.

(2) Käesolevat määrust kohaldatakse biomasskütuse, vedela biokütuse ja biokütuse toetuskavadele, mille alusel on toetuse andmise otsus tehtud pärast 2023. aasta 30. oktoobrit.

§ 2. Astmelise kasutuse tähtsuse järjekord

Liikmesriigid kavandavad biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energia toetuskavad nii, et vältida mittekestlike kasutusviiside stimuleerimist ja materjalisektoritega konkureerimise moonutamist, et tagada puitbiomassi kasutamine, lähtudes selle suurimast majanduslikust ja keskkonnaga seotud lisandväärtusest järgmises tähtsuse järjekorras:
1) puidupõhised tooted;
2) puidupõhiste toodete kasutusea pikendamine;
3) korduskasutamine:
4) ringlussevõtt;
5) bioenergia;
6) kõrvaldamine.

§ 3. Turujärelevalveasutus

Käesoleva määruse § 3 lõike 1 nõuete täitmise üle teeb turujärelevalvet Keskkonnaamet.

Selgitus: liikmesriigid peavad võtma meetmeid, et tagada biomassi tooraineturu põhjendamatuid moonutusi ja vähendada kahjulikku mõju elurikkusele, keskkonnale ja kliimale. Seetõttu tuleb tagada biomassi astmelise kasutamise põhimõtte kohaldamine. Biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energia toetuskavade kujundamisel tuleb tagada puitbiomassi kasutamine selle suurimast majanduslikust ja keskkonnaga seotud lisaväärtusest lähtudes. Astmelise kasutuse prioriteetsuse nimekirja sisu ja tõendamismehhanism täpsustatakse määruses.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu seletuskiri

Sisukord
1. Sissejuhatus 3
1.1. Sisukokkuvõte 3
1.2. Eelnõu ettevalmistaja 3
1.3. Märkused 4
2. Seaduse eesmärk 4
2.1. Riigi taastuvenergia üldeesmärk ja sektorite alameesmärgid ning nende arvutamise põhimõtted 5
2.2. Päritolutunnistused 6
2.3. Säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid 6
2.4. Taastuvelektri elektrisüsteemi integreerimise hõlbustamine 7
2.5. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine 7
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 8
Eelnõu § 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine 8
Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku muutmine 10
Eelnõu § 3. Elektrituruseaduse muutmine 12
Eelnõu § 4. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine 15
Eelnõu § 5. Kaugkütteseaduse muutmine 44
Eelnõu § 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus (KeHJS) muutmine 44
Eelnõu § 7. Vedelkütuse seaduse muutmine 49
4. Eelnõu terminoloogia 49
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 49
6. Seaduse mõju 50
6.1. Päritolutunnistused 50
6.1.1. Vesinikule päritolutunnistuste väljastamise võimaluse sätestamine ning süsteemihaldaja mõiste täpsustamine 50
6.1.2. Päritolutunnistuste väljastamine otse tarbijale või tarnijale 51
6.1.3. Standardühiku murdosaks tegemine 52
6.2. Säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid 52
6.3. Muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kasutuselevõtt tööstussektoris 54
6.4. Taastuvelektri energiasüsteemi lõimimise hõlbustamine 55
6.4.1. Laadimispunktide tehnilised tingimused 55
6.4.2. Põhivõrguettevõtte kohustus avaldada hinnapiirkonnas tarnitud energia tootmisega kaasnenud kasvuhoonegaaside heite määra teave 56
6.5. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine 57
6.5.1. Taastuvenergia alade kaardistus 57
6.5.5. KeHJSi §-de 282 ja 283 muudatuste mõjude hinnang 60
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 60
8. Rakendusaktid 61
9. Seaduse jõustumine 62
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 62


1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

2023. aasta 20. novembril jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652. Direktiiviga muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (edaspidi taastuvenergia direktiiv või direktiiv). Direktiivi muudatus peab Eesti õigusesse üle võetud olema hiljemalt 21. maiks 2025. Loamenetlust puudutava osa ülevõtmise tähtaeg oli 1. juulil 2024.

Eelnõu käsitleb direktiivi kõiki aspekte, v.a transport. Transpordiga seotud teemad võetakse üle eraldi seadusega, mille eelnõu valmib 2025. aastal.

Mahukas direktiiv sisaldab erinevaid taastuvenergiaga seotud aspekte alates taastuvenergia projektide loamenetlusest, muude kui bioloogilist päritolu kütuste kasutuselevõtust tööstuses ning lõpetades biomassi säästlikkuse kriteeriumitega.

Eelnõu eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmisele: saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55%. Lisaks annab direktiiv olulise panuse Euroopa energiajulgeolekusse ja konkurentsivõime parandamisse. Taastuvenergial on nende eesmärkide saavutamisel oluline osa. Selleks nähakse eelnõukohase seadusega taastuvenergia direktiivi alusel ette järgmised olulised muudatused:

• edendatakse elektrisõidukite nutilaadimisega seotud andmevahetust ning tarbimise juhtimise (tarbimiskaja) lahenduste kasutuselevõttu;
• seatakse eesmärgid tööstussektorile 2030. ja 2035. aastaks muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kasutamisel;
• suurendatakse nende biomassi kasutatavate käitiste arvu, millele on võimalik kohaldada taastuvenergia eesmärkide täitmiseks säästlikkuse kriteeriumeid (summaarne nimisoojusvõimsus vähemalt 7,5 MW, RED II ülevõtmise järel oli piiriks 20 MW);
• kiirendatakse taastuvenergia projektide loamenetlust ehk kogu protsessi taastuvenergia ehitiste ehitamiseks, ajakohastamiseks ja käitamiseks vajalike lubade nõuetele vastavuse kinnitamisest kuni tegevusloa andmise või tegevusloa andmisest keeldumiseni. Selleks määratakse eelisarendusalad, mis vabastatakse keskkonnamõju hindamisest (KMH) ja seatakse konkreetsed tähtajad menetluse kestusele.

Taastuvenergia juurutamise kitsaskohtade tekke vältimiseks muudab direktiiv taastuvenergia projektide lubade andmise protsessid lihtsamaks ja kiiremaks (sh lühemad menetlusajad ja taastuvenergia eelisarendusalade loomine).

Direktiivikohase loamenetluse osa ülevõtmistähtaeg oli 1. juuli 2024. Kuna selleks tähtpäevaks seda ei jõutud teha, võetakse see üle alles selle eelnõukohase seadusega. Kõik teised direktiivist tulenevad muudatused peavad olema jõustunud 21. maiks 2025. Direktiivi transpordiosa ülevõtmisele kehtib sama kuupäev ning muudatused võetakse üle teise seadusega, mille eelnõu on veel koostamisel ja valmib 2025.


1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia ekspert Hans Markus Kalmer ([email protected], 5449 0016), energeetikaosakonna rohepöörde projektijuht Sille Uusna-Rannap (625 4443,
[email protected]), õigusosakonna nõunik Triin Nymann (626 2927, [email protected]), keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Hanna Vahter (5698 5440, [email protected]), soojus- ja jahutusmajanduse ekspert Aleks Mark (627 2388, [email protected]), metsaosakonna nõunik Rauno Reinberg (626 2933, [email protected]), metsaosakonna juhataja Meelis Seedre (626 2913, [email protected], elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merit Otsus (626 2903, [email protected]), ehitus- ja elamuosakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste (5885 1149, [email protected]) ning liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Anastasija Moskvitšjova ([email protected], 5885 1057). Lisaks panustasid eelnõu koostamisse Mairika Kõlvart, Silver Sillak, Romario Siimer, Ketli Lindus ja Tarmo Tambur, kelle teenistussuhe Kliimaministeeriumis on lõppenud.

Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel ([email protected]) ja õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba ([email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, tuginedes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust ei nõuta, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist.

Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2023/2413 ülevõtmiseks. Direktiiviga 2023/2413 muudeti direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistati kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652.

Eelnõu on koostatud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, aga toetab ka Vabariigi Valitsuse 18. mail 2023. a kinnitatud tegevusprogrammi punkti 6.1.1 saavutamist.

Eelnõukohase seadusega muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone:
1) atmosfääriõhu kaitse seadus (21.06.2024, RT I, 11.06.2024, 2);
2) ehitusseadustik (01.01.2025, RT I, 04.12.2024, 4);
3) elektrituruseadus (20.10.2024, RT I, 10.10.2024, 8);
4) energiamajanduse korralduse seadus (20.10.2024, RT I, 10.10.2024, 5);
5) kaugkütte seadus (18.10.2024, RT 1, 08.10.2024,10);
6) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (20.10.2024, RT I, 10.10.2024, 9);
7) vedelkütuse seadus (01.01.2025, RT I, 08.10.2024, 23).

Eelnõukohase seadusega ei muudeta konstitutsioonilisi seadusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu peamine eesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning aidata sel viisil kaasa Eesti ning Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisele. Muudatuste eesmärk on suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu, parandada energiatõhusust ja energiajulgeolekut, vähendada saasteainete heidet ning soodustada õiglasi ja taskukohaseid energiahindu. Täpsemalt puudutavad eelnõukohase seadusega ülevõetavad sätted taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks vajalikke võrgu- ja salvestustaristu alasid, taastuvenergiajaamade rajamisel ja ajakohastamisel loamenetluste korraldust, päikeseenergiaseadmete ja soojuspumpade paigaldamiseks vajalike loamenetluste kestust, ülekaaluka avaliku huvi arvestamist taastuvenergiajaamade loamenetlustes. Lisaks puudutab eelnõu muu kui bioloogilist päritolu kütuse kasutuselevõttu, biomassi säästlikkuse kriteeriumeid, kütte- ja jahutussüsteemi ajakohastamist.

Valdav osa transpordisektorit puudutavaid sätteid võetakse üle teise seadusega, mille eelnõu praegu koostatakse ja mis jõuab esimesele kooskõlastusringile 2025. aasta esimeses pooles. Küll puudutab käsitletav eelnõu transpordisektoris UERide (kasvuhoonegaaside heite vähendamisel tekkinud kvoodid) kaotamist.

2.1. Riigi taastuvenergia üldeesmärk ja sektorite alameesmärgid ning nende arvutamise põhimõtted

Uue taastuvenergia direktiivi kohaselt peab Euroopa Liidu taastuvenergia osakaal moodustama energia summaarsest lõpptarbimisest aastal 2030 vähemalt 42,5%. Sealjuures on eeldatud, et liikmesriigid püüdlevad 45% eesmärgini samaks aastaks. Eesmärgi täitmisse panustavad liikmesriigid enda seatud riiklike eesmärkide kohaselt. Eesti eesmärk on, et riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest aastal 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% (vt EnKS § 321 lg 1) Üldeesmärgi kõrval sätestab direktiiv ka sektorite alameesmärgid.
1) Taastuvenergia osatähtsus jahutuse- ja kütteenergia summaarses lõpptarbimises – alates 2020. aastal saavutatud tasemest peab iga liikmesriik suurendama seda vähemalt 0,8 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemiku 2021–2025 kohta, ja keskmiselt vähemalt 1,1 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemiku 2026–2030 kohta. Eesmärk on saavutada taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest selles sektoris 60%. Kuna Eesti on juba ületanud 60% piiri, siis seda eesmärki eraldi kohaldama ei pea. Lisaeesmärk on suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses keskmiselt soovitusliku 2,2 protsendipunkti võrra aastas, arvutatuna ajavahemiku 2021–2030 kohta, võttes aluseks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses aastal 2020.
2) Uus eesmärk seatakse tööstussektorile, mille kohaselt tuleb sektoris suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate energiaallikate puhul keskmiselt vähemalt 1,6 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 kohta. Lisaks tuleb tagada, et lõppenergia tootmiseks ja muuks otstarbeks kasutatavast vesinikust moodustab muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus (RFNBO) 2030. aastaks vähemalt 42% ja 2035. aastaks 60%. Käesoleval ajal puuduvad Eestis ettevõtted, millele nimetatud eesmärk kohalduks.
Eesti taastuvenergia eesmärki ning selleni jõudmise teekond on kirjeldatud ELi energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 alusel koostatud dokumendis „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK), mille ajakohastamisega tegeleb praegu Kliimaministeerium ja kes esitab selle seejärel Euroopa Komisjonile. Eesmärgi kohaselt saavutab Eesti kliimaneutraalsuse aastaks 2050 ja sihiks on katta aastal 2030 Eesti elektrienergia tarbimisest 100% taastuvelektriga. Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 65%. 2022. aasta seisuga moodustas taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimisest 38,5% ja elektrienergia tarbimisest 29,1%1.

2.2. Päritolutunnistused

Uue taastuvenergia direktiivi alusel sätestatakse eelnõus ka vesinikule päritolutunnistuste väljastamine. Uuesti sõnastatud direktiivi (EL) 2018/2001 on täiendatud muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütust käsitlevad sätted. Muuks kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseks loetakse vedelaid ja gaasilisi kütuseid, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass. Lisaks laiendatakse päritolutunnistuste väljastamine otse tarbijatele ja tarnijatele.

2.3. Säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid

Märkimisväärne osa Eestis toodetud elektri- ja soojusenergiast on saadud biomasskütustest; peamiselt tahketest, vähemal määral ka gaasilistest ja vedelatest biokütustest. Biomassi osakaal kaugküttes 63%, lokaalküttes 81% (20222), elektri tootmises 25% (20233). Kaugküttesektori kütusetarbimisest üle 60% moodustab biomass; lokaalküttesektoris on see väärtus üle 80%. Eestis toodetavast elektrienergiast kasutatakse ligikaudu 18% biomassi. Kõik eelmainitud sektorid peavad direktiivi kohaselt olema hiljemalt 2050. aastaks süsinikuneutraalsed. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga soovitakse seada eesmärgiks jõuda aastaks 2040 CO2 neutraalse soojuse tootmiseni.

Nende eesmärkide täitmisel võivad aga tekkida tahtmatud negatiivsed tagajärjed elurikkusele, kui biomasskütuste tootmisel ei arvestata piisavalt biomassi päritoluga. Tehtavate muudatuste üks eesmärk on saavutada olukord, kus biomasskütuste tootmise ja tarbimise mõju elurikkusele on minimaalne ning biomasskütuste tarbijad saavad olla kindlad, et sellest toodetav energia on taastuvenergia. Teine eesmärk on vähendada kütte- ja jahutussektori süsinikuheidet, soodustades nendes sektorites laialdasemat heitsoojuse kasutamist ning elektrifitseerimist. Taastuvenergia direktiiv sätestab esimest korda kaskaadpõhimõtte rakendamise. Selle põhimõtte kohaselt peavad liikmesriigid kujundama oma toetusmeetmed niiviisi, et puidulist biomassi kasutatakse selle suurima majandusliku ja keskkondliku lisandväärtuse kohaselt, seades esikohale puittoodete tootmise.

Biomassi kasutavatele käitistele laienevad säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside kriteeriumid. Edaspidi loetakse võimuse piiriks 7,5 MW. See tähendab, et kui ettevõtja soovib deklareerida kasutatavat biomasskütust säästlikuna, on selleks vaja kasutada vabatahtlikku skeemi või teha kliimaministri 30.06.2023.a määruse nr 35 „Biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“ (edaspidi kliimaministri määrus nr 35) kohane audit. Kui ettevõtja ei soovi deklareerida kasutatavat biomasskütust säästlikkuse kriteeriumitele vastavana, ei saa energiat arvestada taastuvenergia eesmärkide täitmisel, mis küll ei tähenda, et kohalduks HKS, sest seda taastuvenergia direktiiv ei reguleeri.

Direktiivi ülevõtmisega keelatakse toetuste maksmine sellise toorme korral, mis on saematerjal, spoonipalk, tööstuslik ümarpuit, kännud või juured. Tööstuslik ümarpuit on määratletud kui kogu tööstuslikuks otstarbeks sobiv puit, välja arvatud puit, mida liikmesriigid on määratlenud ja nõuetekohaselt põhjendanud kui tööstuslikuks kasutamiseks sobimatut asjakohaste metsandus- ja turutingimuste põhjal. Seaduseelnõu koostamise ajal makstakse 14 jaamale toetust biomassi kasutamiseks. Eelmisel aastal moodustas kogu toetussumma ligi 25 miljonit eurot4. Enamikul käitistel lõpevad toetussummad lähiaastatel.

Biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse säästlikkuse kriteeriumid peavad tagama suure bioloogilise mitmekesisusega alade (vanad metsad) või suure süsinikuvaruga alade (märgalad ja turbaalad) kaitse. Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse tootmiseks kasutatakse kodumaist metsa biomassi (metsanduses toodetud biomass, näiteks puiduhake). Samuti peavad liikmesriigid tagama, et biomassikütuse tootmine kodumaisest metsa biomassist oleks kooskõlas liikmesriikide kohustuste ja eesmärkidega, nagu on sätestatud LULUCFi (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse) määruse (EL) 2018/841 artiklis 4, mis nõuab liikmesriikidelt, et heitkogused ei ületaks sidumist. Direktiiviga laienevad säästlikkuse kriteeriumid ka vanadele metsadele ja nõmmedele.

2.4. Taastuvelektri elektrisüsteemi integreerimise hõlbustamine

Direktiivi kohaselt peavad ülekande- ja jaotussüsteemi operaatorid esitama andmeid tarnitud elektrienergia kohta, st taastuvelektri osakaalu ja KHGde heitkoguste kohta. Samuti tuleb liikmesriikidel edendada tarkade võrkude uuendamist ja tarbimiskaja andmete kättesaadavust. Andmed peavad olema digitaalselt ligipääsetavad ja koostalitlusvõimelised, tagades, et neid saavad kasutada turuosalised ja nutiseadmed.

Põhivõrguettevõtja Elering avaldabki juba veebilehel5 andmeid taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia kohta, kuid andmed puuduvad KHGde heite määra ja prognoose. Haldusliku lahendusena eeldab nende andmete kättesaadavaks tegemine Eleringilt uuendusi süsteemides. Seega saab direktiivi ülevõtmisel tugineda asjaolule, et võrku antud taastuvenergia kogused on juba kättesaadavad. Jaotusvõrguettevõtjale sellise kohustuse seadmisel tuleks luua dubleeriv keskkond, kus neidsamu andmeid kuvada.

Lisaks peab kodumajapidamistes kasutatavate akude ja tööstuslike patareide või akude akuhaldussüsteemis olevale põhiteabele pääsema ligi reaalajas tasuta. Direktiivi kohaselt peavad uued ja asendatud üldsusele ligipääsmatud tavalaadimispunktid võimaldama kasutada nutilaadimise funktsioone ja asjakohasel juhul nutiarvestisüsteemide liidest, kui liikmesriigid need kasutusele võtavad, ning kahesuunalise laadimise funktsioone. Lisaks tuleb tagada, et väikesed või mobiilsed energiasüsteemid, nagu koduakud ja elektriautod, saavad osaleda elektriturgudel, sh ülekoormuse juhtimise haldamise ja paindlikkuse teenustes. Muudatuse eesmärk on edendada nutikate energiasüsteemide kasutust ja elektrisüsteemi paindlikkust. Muudatus võimaldab tarbijale ülevaadet akudest ja kasutada teenusepakkujat oma akuhaldussüsteemi juhtimiseks.

2.5. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine

Taastuvenergia arendamisel on ühe takistusena välja toodud, et sobivate alade valik ja vajalikud loamenetlused on aeganõudvad, seda eeskätt biogaasijaamade puhul. Haldusmenetlused kestavad Eestis ebamõistlikult kaua, mistõttu olulised investeeringud venivad või jäävad ellu viimata ning halvimal juhul realiseeritakse teistes riikides. Teiste riikide kogemus näitab, et oluliselt kiiremad haldusmenetlused on võimalikud, kuid see eeldab eelkõige halduspraktika olulist muutmist ja mõningate regulatiivsete takistuste kõrvaldamist. Senises loamenetluses on lähtutud põhimõttest, et üks menetlus ja üks otsustaja/projektijuht korraga. Soodsate ja vajalike investeerimisotsuste tegemine eeldab, et haldusmenetlus oleks ettenähtav ega veniks. Protsessi saab kiirendada tõhusa koostöö ja paralleelsete menetluste rakendamisega. Ka taastuvenergiaaudit toob ühe peamise takistusena taastuvenergiasse investeerimisel välja pikad ja keerulised haldusmenetlused6. Taastuvenergia direktiivi ülevõtmine aitab mõnel määral kaasa selle probleemi lahendamisele.

Direktiivis sätestatud loamenetluse protsessis käsitletakse kõiki taastuvenergia arenduste ehitamiseks, käitamiseks ja ajakohastamiseks vajalikke lube alates taotluse esitamisest kuni tegevusloa andmise või tegevusloa andmisest keeldumiseni. Lisaks konkreetset seadet või rajatist puudutavatele lubadele läbivad loamenetluse ka tarvilikud load võrguga ühendamiseks ja kütte- ja jahutusvõrkudesse integreerimiseks ning keskkonnamõju hindamine (KMH), kui see on nõutav. KMH menetluse aeg, sh vajalikud uuringud, on direktiivikohase loamenetluse protsessi tähtaja sees. Seega võib öelda, et loamenetlus on ehitusloast kasutusloani.

Direktiiv näeb muu hulgas ette, et taastuvenergia projektide puhul tuleb kohaldada kõige kiiremat riigisisest kohtumenetlust. Justiitsministeerium on koostanud halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine)7, millega soovitakse kiirendada taastuvenergia projektide kohtumenetlusi. 1. jaanuari 2025 seisuga on eelnõu esimese kooskõlastusringi läbinud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu käsitleb taastuvenergia direktiivi muudatusi, mis on vajalikud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu edendamiseks ja kiirendamiseks. Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist.

Eelnõu § 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 79 lõige 6 – kaob nõue, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitajal peab enne selle heiteallika ehitusloa taotlemist olema õhusaasteluba. Sätte eesmärk on olnud vähendada riske halvast planeerimisest. Teised keskkonnaalaseid tegevuslube reguleerivad eriseadused sellist nõuet aga ei sätesta ning puudub põhjus, miks erinevalt teistest keskkonnalubadest ei peaks saama menetleda õhusaasteluba paralleelselt ehitusloaga. Olukord, kus ehitusluba saadakse, aga õhusaasteluba ei saada, või vastupidi, on arendaja risk. Näiteks riski, et käitaja on saanud ehitusloa, samas kui keskkonnaluba ei olegi võimalik sinna asukohta anda, saab maandada KOV oma planeerimisprotsessides ning ka ehitusloa andmise protsessis. Muudatus on vajalik, et kiirendada taastuvenergia projektide loamenetlust, võimaldades õhusaasteloa ja ehitusloa paralleelset menetlust ning vajaduse korral üht KMH protsessi, kui enne ühe või mõlema tegevusloa andmise otsustamist tuleb teha KMH.

Punktiga 2 muudetakse AÕKSi § 120 lõiget 1, asendades varasema säästlikkuse nõude kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõudega. Täpsustatakse, et viidatud määrusega kehtestatakse biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, mitte säästlikkuse kriteeriumid, kuna need on sätestatud energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323. Praegune sõnastus on eksitav.

Punktiga 3 muudetakse AÕKSi § 1231 lõikeid 3 ja 31, muutes biokütusele kehtestatud reegleid. Täpsustatakse, et viidatud määrusega on sätestatud biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse KHGde heite vähendamise kriteeriumid, mitte säästlikkuse kriteeriumid, kuna need on sätestatud energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323. Samas peab lõikes 3 nimetatud KHG vähendamise kriteeriumitele vastavust tõendama endiselt vedelkütuse seaduse §-s 23 sätestatud biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamise tingimuste kohaselt. Kriteeriumitele vastavust tõendatakse, kasutades ühte või mitut järgmist meetodit:
1) Euroopa Komisjoni tunnustatud vabatahtlikku skeemi;
2) teise Euroopa Liidu liikmesriigi skeemi;
3) skeemi, mille kujundamise alus on kolmanda riigiga sõlmitud Euroopa Komisjoni tunnustatud kahe- või mitmepoolne leping.

Punktiga 4 tunnistatakse AÕKSi § 1231 lõige 32 kehtetuks eesmärgi ajakohastamise tõttu. Lõige sätestatakse ühtlustamise eesmärgil uues määruses „Biokütuste, vedelate biokütuste,
biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste kütuste ning ringlusse võetud süsinikupõhise energia kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid“. Määruse kavand on lisatud eelnõule.

Punktidega 5 ja 6 täiendatakse § 1231 lõiget 5 ja § 1233 lõiget 1, milles sätestatakse AÕKSis veeldatud biometaani termin ja nähakse ette kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustus sarnaselt teiste kütustega.

Punktiga 7 tunnistatakse AÕKSi § 1233 lõiked 3–5 kehtetuks. Kehtiva õiguse alusel oli tarnijal AÕKSi alusel võimalik vähendada kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid mootoribensiini, diislikütuse, surumaagaasi või veeldatud naftagaasi töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamisel tekkinud kvootide (UER) kasutamisega, kuid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/2413, millega muudeti direktiivi 98/70/EÜ, jäeti artiklid 7a–7e välja, mis selle võimaluse andsid. Muudatus aitab kaasa KHGde lokaalsele vähendamisele, sest kaob võimalus osta kvooti teistest riikidest sealses töötlemiseelses etapis tekkiva KHGde heite vähendamisel tekkinud kvoote. UERid on Euroopa Liidus kütuse kvaliteedi direktiivis (Fuel Quality Directive e FQD) tunnustatud kui üks võimalus saavutada kütuste kasvuhoonegaaside vähendamise intensiivsuse eesmärke. UERid võimaldavad tarnijatel saavutada osa sellest eesmärgist, keskendudes heitkoguste vähendamisele kütuse tarneahela varasemates etappides. Töötlemiseelses etapis tekkiv heide on kogu KHG heide, mis tekib enne tooraine sisenemist rafineerimis- või töötlemisettevõttesse, kus toodetakse fossiilseid kütuseid, sh mootoribensiini, fossiilset diislikütust, CNGd või LPGd. UERe väljastatakse kriteeriumitele vastavate tegevuste eest. Juba väljastatud UER-sertifikaadid võidakse müüa kütusetarnijatele, kes neid omakorda saavad arvestada eesmärgi täitmisel. Näiteks 2022. aastaks seatud eesmärk saavutati töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamise projektidega, mille tulemusel vähenes kasvuhoonegaaside heide 151 409 t CO2 ekv, mis moodustas transpordisektoris kasvuhoonegaaside 6% vähendamise nõudest tervelt 3,7%. Seega on Eestis 6% nõuet täidetud mitte peamiselt taastuvate kütuste tarbimisse lubamise ja kasutamisega, vaid eelkõige UERidega, st fossiilse kütuse tootmist ja kasutamist toetavate tegevustega. 2023. aastal kasutasid UERe järgmised ettevõtted: Alexela AS, Olerex AS, Neste Eesti AS, Terminal AS, Circle K Eesti AS, Jetoil AS, Bioforce Infra OÜ. UERid on olnud aastate jooksul korduvalt pettuseallikaks8 ega ole kuidagi aidanud kaasa transpordisektori heite vähendamisele. Ühe võimaliku mõjuna võib vähesel määral UERide kaotamine tõsta fossiilkütuste hinda, täpset hinnamõju on keeruline hinnata.

Pärast töötlemiseelses etapis tekkiva KHGde heite vähendamise kvootide raporteerimise võimaluse kaotamist tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel tarnijatel väiksema KHGde mahukusega kütuste kasutamisega puuduolev osa täita.

Turuosalisi on teavitatud, et UERide kasutamise võimalus kaob alates 1. juulist 2025 ja selle pinnalt on teinud turuosalised juba finantsotsuseid, mistõttu on oluline õiguskindluse tagamiseks lähtuda varasemalt lubatust. Kuna UERide kasutamine ei aita kaasa ka kliimasoojenemise pidurdamisele, on oluline vastav muudatus viia ellu esimesel võimalusel. See tähendab, et 2025. aasta esimeses pooles on veel võimalik UERe kasutada. Sellise lahenduse kohaselt on UERe võimalik aruandluses kasutada terve 2025. aasta KHG vähendamise kohustuse täitmiseks ja kanda vastavasse aruandesse kuni 30.06.2025.

Punktiga 8 sätestatakse §-s 1235 aluspõhimõtted, mida peab arvesse võtma biokütuse toetuskavade kujundamisel. Need tulenevad taastuvenergia direktiivi artikli 3 punktist 3. Liikmesriigid peavad võtma meetmeid tagamaks biomassi tooraineturu põhjendamatuid moonutusi ja vähendamaks kahjulikku mõju elurikkusele, keskkonnale ja kliimale. Seetõttu tuleb tagada biomassi astmelise kasutamise põhimõtte kohaldamine, kavandatavate biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energia toetuskavade kujundamisel tuleb tagada puitbiomassi kasutamine lähtudes selle suurimast majanduslikust ja keskkonnaga seotud lisandväärtusest. Täpne astmelise kasutuse eelistuste nimekiri kehtestatakse ministri määrusega. Lõike 1 punkti 2 kohaselt ei maksta toetust saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja juurte kasutamise eest energia tootmisel. Lõike 1 punkti 3 kohaselt peavad biokütused toetuse maksmiseks vastama säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele. Need muudatused suunavad keskkonnahoidlikumale biomassi kasutusele. Ühtegi kehtivat toetusskeemi Eestis käesoleval ajal biokütusele ei ole. Astmelise kasutuse põhimõtteid tuleb rakendada uutele loodavatele toetusskeemidele. Lõige 3 näeb ette erandid, millistel juhtudel ei kohaldata astmelise kasutuse põhimõtteid.

Punktiga 9 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust. HÕNTE § 38 lõike 2 järgi tuleb seaduse muutmisel ELi õigusakti muutmise tõttu täiendada muudetava seaduse normitehnilise märkuse sõnastust, lisades ELi õigusakti liigi, numbri ja avaldamismärke.

Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku muutmine

Direktiivi kohaselt tuleb päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks tehisrajatistele, mille põhieesmärk ei ole energia tootmine, menetleda taotletav luba kolme kuuga. Selliste parkide puhul ei nõuta keskkonnamõju hindamist ning riikidel on lubatud teatavad alad või struktuurid kohaldamisalast välja jätta, et kaitsta kultuuri- või ajaloopärandit või riigikaitse huvides või ohutusega seotud põhjustel. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb nii hoonetele paigaldatud päikesepaneelide kui ka eraldi rajatisena paigaldatud päikesepaneelide korral taotleda kõigepealt ehitusõigus (ehitusluba või ehitusteatis). Kui päikesepaneelid on hoone tehnosüsteemi osa, tuleb vaadata hoonete ümberehitamise sätteid, ja kui on eraldi rajatis, siis elektritootmisrajatise püstitamise sätteid. Ehitusloa menetlus on reguleeritud ja ehitusluba tuleb anda ehitusseadustiku (EhS) § 42 lõike 5 alusel 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete kontrollimiseks, võib alustada ehitamist (EhS § 36 lg 2). Kui pädev asutus kontrollib andmeid uuesti, lähtutakse edaspidi ehitusloa menetluse sätetest, sealhulgas 30-päevasest tähtajast (EhS § 36 lg 6).

Üldjuhul ei ole vaja päikeseparkide puhul taotleda keskkonnaalast tegevusluba. Seega mahub päikeseparkidele kuluv loamenetlus direktiivis nõutud kolmekuulise tähtaja sisse. Päikeseparkide puhul tavaliselt KMH eelhinnangut ei tehta, aga loaandjal on õigus otsustada nii KMH eelhinnangu andmise kui ka KMH algatamise vajaduse üle. Praegu ei ole päikesepargid otsesõnu vabastatud keskkonnamõjude hindamisest. Direktiivi ülevõtmisel tehtava muudatusega välistatakse KMH algatamise võimalus päikeseenergiat tootvate seadmete paigaldamisel tehisrajatistele, mille põhieesmärk ei ole energia tootmine. Samuti vabastatakse KMH ja KMH eelhinnangu nõudest päikesepargid, mille ajakohastamisega ei suurene kasutatav ruum ning mis vastavad algse päikeseenergia paigaldise suhtes kohaldatavatele keskkonnaalastele leevendusmeetmetele.

Punktiga 1 täiendatakse EhSi § 80 lõikega 6, millega täpsustatakse ja ajakohastatakse tehnosüsteemi mõistet. Praktikas on vaieldud, kas hoonele paigutatud ja hoone tehnosüsteemiga ühendatud päikesepaneelid saavad olla hoone tehnosüsteemi osa. Päikeseelektrijaam võib olla nii eraldi elektritootmisrajatis kui ka hoone tehnosüsteemi osa, st jaam ja hoone loetakse üheks ehitiseks. Sellisel juhul on ehitise tehnosüsteemi ehitamine lubatud ka hoone ehitusõigusega. Kui tegemist on kahe iseseisva ehitisega, tuleks mõlema ehitise püstitamiseks taotleda ehitusõigus. Loamenetluses saab ühe projekti alusel ehitatavaid ehitisi käsitleda koos samas loamenetluses. Selguse huvides lisatakse tehnosüsteemi mõiste juurde täpsustus, et ka päikesepaneelid saavad olla tehnosüsteemi osa, kui need teenindavad ehitist ja on vajalikud selle toimimiseks, kasutamiseks ja ohutuse tagamiseks. Kui paneelide peamine funktsioon ei ole ehitise teenindamine, on menetluslikult tegemist elektritootmisrajatise püstitamise menetlusega. Peamise funktsiooni tuvastamisel lähtutakse tavaloogikast, kus peaks olema üheselt arusaadav, mis on päikesepaneelide paigaldamise eesmärk. Siinkohal võib tugineda näiteks päikesepaneelide võimsuse ja majapidamise tarbimise vahelisele suhtele. Eraldi künnist ei seata.

Punktiga 2 täiendatakse EhSi § 842, millega kiirendatakse haldusmenetlust päikeseenergiaseadmete puhul, mille nimivõimsus jääb alla 100 kW. Direktiivi kohaselt ei tohi kuni 100 kW nimivõimsusega päikeseenergiaseadme loamenetlus kesta üle ühe kuu. Muudatuse tulemusel vajab hoonete tehnosüsteemi ümberehitamine ja kuni 100 kW nimivõimsusega päikesepaneelide rajamise menetlus senise ehitusloa ja kasutusloa asemel ehitusteatist ja kasutusteatist. Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Nimetatud kümme päeva võib direktiivi artikli 16 kohaselt pidada loataotluse nõuetele vastavuse hindamise etapiks, mida ei arvestata loamenetluse aja hulka. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest kontrollida uuesti ehitusteatises esitatud andmeid, võib alustada ehitamist (EhS § 36 lg 2). Kui pädeval asutusel on vaja teha uus kontroll, lähtutakse edaspidi ehitusloa menetluse sätetest, sealhulgas 30‑päevasest tähtajast (EhS § 36 lg 6). Eelnõu kohaselt tekib päikesepaneelide paigaldamisel ehitusõigus, kui pädev asutus ei ole 30 päeva jooksul andnud kõrvaltingimustega haldusakti. Kuigi direktiiv lubab siduda automaatselt tekkiva ehitusõiguse ka juhul, kui päikeseenergiaseadme võimsus ei ole suurem kui jaotusvõrgu võrguühenduse olemasolev võimsus, siis Eesti ei seo ehitusõiguse tekkimist selle tingimusega. Seda kaalutlusel, et ehitusõiguse võib saada olenemata võrgu vabade võimsuste olemasolust. Võrguühenduse loomiseks tuleb esitada liitumistaotlus jaotusvõrguettevõttele, mis koostab selle põhjal liitumislepingu.

Direktiivis sätestatud võimalust jätta teatud alad või struktuurid kas kultuuri- või ajaloopärandi või riigikaitse huvides või ohutusega seotud põhjustel välja, on Eesti õigusaktides seotud muinsuskaitseseaduse §-des 58 ja 52 nimetatud Kultuuriministeeriumi kooskõlastuse ning EhSi §-s 120 nimetatud Kaitseministeeriumi kooskõlastuse kohustuslikkusega. Mõningatel juhtudel on kultuuri- ja ajaloopärani kaitse ka Keskkonnaameti ülesanne. LKSi § 26 lõigete 1 ja 2 kohaselt on Eesti rahvuspargid moodustatud muu hulgas kultuuripärandi kaitseks ning sellega (kuid mitte ainult) on seotud LKSi § 14 lõike 1 punkti 6 kohane tingimus, mis lubab kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloa kohustuslikku ehitist vaid kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul. Ehitusloa eelnõu või ehitusteatis tuleb esitada kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutusele (EhS § 120 lg 1). Kaitseministeeriumil või volitatud valitsusasutusel on õigus mõningatel tingimustel kooskõlastusest keelduda ja seega ei anna pädev asutus ehitusluba. Ehitusloast keeldumise alusena on sätestatud ka olukord, kus ehitise või ehitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile ja seda ei ole võimalik vältida ega välistada (EhS § 44 punkt 101).

Punktidega 3–6 täiendatakse ehitusseadustiku lisasid 1 ja 2. HÕNTE § 34 lõikes 6 on võimalus põhjendatud juhul asendada seaduse lisa ka osaliselt, kui muudatused ei ole suuremahulised. Muudetakse hoonete osa kahe tulba pealkirja ning paaris kohas menetlusliike. Tulpi ega ridu juurde ei lisata ja seega on põhjendatud lisade osaline asendamine. Muudatused on küll väikesed (kahe tulba pealkiri ja üle 60 m2 mitteelamu ümberehitamise ühe menetlusliigi muutmine), aga selguse ja loetavuse ning arusaadavuse huvides tuuakse eelnõus esile terve hoonete osa tabel.

Lisade muudatused on vajalikud, et viia kõik päikeseenergiaseadmete paigaldamise menetlused (hoonete ümberehitamine uue tehnosüsteemi paigaldamise korral või uue tehnorajatise püstitamine) ehitusteatise menetlusse, sest nendele päikeseenergiaseadmetele, mis on alla 100 kW, luuakse vaikimisi ehitusõiguse tekkimise võimalus (punkti 2 selgitused). Kuna ümberehitamine ja laiendamine kuni 33% on samade menetlusliikidega, siis nihutati ümberehitamise menetlusliik laiendamisega kuni 33% samasse tulpa. Samuti muudeti rajatiste osas (kuni 100 kW) elektritootmisrajatiste püstitamise ja ümberehitamise menetluseliike. Analoogsed muudatused lisati EhSi lisa 2 tabelisse. Kaaluti ka mitteelamute ümberehitamise menetluse liigi muutmist (ehitusloa kohustuselt ehitusteatise peale), aga see tooks kaasa väga suure muudatuse mitteelamute ümberehitamise valdkonnas, mis vajaks põhjalikumat analüüsi, ja seega seda eelnõuga ei muudetud. Kliimaministeeriumis on koostamisel ehitusseadustiku suurem muudatus, milles kaalutakse võimalusi, kuidas eristada suuremahulisi ümberehitustöid väiksematest ning määrata neile erinevad menetlusliigid.

Punktiga 7 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust HÕNTE § 38 lõike 2 kohaselt: seaduse muutmisel Euroopa Liidu õigusakti muutmise tõttu tuleb eelnõus täiendada muudetava seaduse normitehnilise märkuse sõnastust, lisades sellele Euroopa Liidu õigusakti liigi, numbri ja avaldamismärke.

Eelnõu § 3. Elektrituruseaduse muutmine

Punktidega 1 ja 2 täiendatakse § 3 punktidega 192, 342 ja 343 – terminitega, mis tulenevad otse taastuvenergia direktiivist ning on vajalikud õigusselguse tagamiseks ja direktiivi artikli 20a ülevõtmiseks. V2G tuleneb inglisekeelsest sõnaühendist vehicle-to-grid.

Punktiga 3 täiendatakse § 58 lõikega 22. Täiendus on vajalik õigusselguse tagamiseks. Turuosalistele ei ole selge, kuidas piiritleda tootmisseadet ning mitu tootmisseadet võib ühe liitumispunkti taga olla. Kehtiva korra kohaselt on liitumispunkt turuosalise elektripaigaldise (ainsuses) täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Seejuures on liitumispunkt elektrituruseaduse (ELTS) § 3 punktide 9 ja 25 mõttes tootmisseadme oluline komponent, kuna just tegevusloaga võrguettevõtja liitumispunkti suhtes määratakse tootmisseadme asukoht ning maksimumvõimsus tootmismooduli tüübi määramisel elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja ja komisjoni määruse (EL) 2016/631 järgi. Seetõttu saab toetuse saamise kontekstis ühe liitumispunkti taga olla vaid üks tootmisseade, mis samas võib koosneda mitmest tootmisseadme etapist. Kui olemasoleva tootmisseadme juurde rajatakse uus tootmisseadme etapp, siis saab lisanduv etapp toetust üksnes juhul, kui sellega on võidetud vähempakkumine (ELTS § 108 lg 7). Kui sama liitumispunkti taga on mitu erinevat tootmisseadme etappi, määratakse toetusalune kogus iga etapi eraldi mõõtmisega (ELTS § 58 lg 2 teine lause), ühte liiki energiaallikat kasutavate tootmisseadme etappide puhul määratakse see osakaalu järgi (ELTS § 58 lg 21). Seejuures tuleb kogu tootmisseadme elektrilise võimsuse piiritlemisel lähtuda tegevusloaga jaotus- või põhivõrguettevõtja liitumispunkti taga asuvate tootmiseks mõeldud elektripaigaldiste elektrilise võimsuse summast. Muudatus ei kehti jaotusvõrgu ja põhivõrgu vaheliste ühenduste kohta, kuna neid käsitletakse jaotusvõrgu- ja põhivõrguettevõtja vahelistes lepingutes, mis ei puuduta konkreetseid tootmisüksusi.

Punktiga 4 täiendatakse § 584 lõigetega 4–7, mis sätestavad põhimõtted taastuvenergia toetuste kavandamisel. Lõikes 4 sätestatakse taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 3 lõike 3 kohane kohustus biomassi astmelise kasutamise põhimõtte kohaldamiseks vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmisel. Kohustus astmelise biomassi kasutusega arvestada sätestatakse iga kord toetuse tingimusena. Sama lõike punktis 2 sätestatakse taastuvenergia direktiivi artikli 3 punkti 3c alapunkti a alusel, et toetust ei maksta saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja juurte kasutamiseks energia tootmiseks.

Lõikes 5 sätestatakse, et vastutav minister kehtestab astmelise kasutuse eelistuste nimekirja eraldi määrusega.

Lõikes 6 sätestatakse sama paragrahvi lõike 4 punkti 1 erand ning lubatakse toetust maksta ka bioenergia tootmiseks, mis ei vasta eespool kirjeldatud eelisjärjekorrale, kui see ohustab energiavarustuskindlust või kohalik tööstussektor energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel kuuluvad siia jaod B (mäetööstus), C (töötlev tööstus), F (ehitus) ja J63 (infoalane tegevus)) ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks.

Lõikes 7 sätestatakse, et lõike 6 punkti 2 kohase erandi kohaldamise korral peab tooraine pärinema järgmisest tegevusest:
1) metsamajandustegevus, mille eesmärk on tagada kommertskasutusele eelnev harvendamine või mida tehakse kooskõlas riigisisese õigusega metsa- või maastikutulekahjude ennetamiseks suure riskiga piirkondades;
2) sanitaarraie pärast dokumenteeritud looduslikke häiringuid või
3) sellise puidu raie, mille omadused kohalike töötlemisrajatiste jaoks ei sobi.

Harvendusraie peamine eesmärk on viia lõpule puistu liigilise koosseisu kujundamine, suurendades sellega ühtlasi puistu väärtust. Harvendusraietega saab kujundada metsa kasutamise eesmärkide järgi puistu koosseisu ja vormi, mõjutada puude ja puistu kui terviku kasvu ja arengut. Harvendusraiega antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet tormi- ja lumekahjustustele ning putukkahjuritele ja seenhaigustele. Lisaks võetakse kasutusele nende puude puit, mis metsast nagunii looduslikult välja langeksid. Sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude metsast eemaldamiseks. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puude olulised tunnused kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. Vt ka metsaseaduse § 31.

Kohalike töötlemisrajatiste jaoks ei sobi näiteks hall-lepikute raie, mida on SMI andmetel 226 800 ha tagavaraga 31,739 mln tm9.

Kuna astmelise kasutamise ehk nn kaskaadkasutuse põhimõte rakendub ainult tulevikus loodavatele puitbiomassi toetuskavadele, ei ole praegu kavas järelevalvet ega täpsemat korraldust põhimõtte rakendamisel teha. Taastuvenergia direktiivi artikkel 6 ei luba käesoleval ajal olemasolevate toetuskavade korral kaskaadkasutuse põhimõtet rakendada ja valitsus ei plaani uusi toetuskavasid vedelatele biokütustele (elektrienergia tootmiseks kasutatav biomassist saadud vedelkütus), biokütustele (transpordis kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist) ja biomasskütustele (biogaas, biometaan või puidust toodetud pelletid või hake) tulevikus luua. Kui olukord peaks muutuma ja vajalikuks peaks osutuma ka kaskaadkasutuse põhimõtte rakendamine, tuleb lahendada ka järelevalveküsimus. Muudatus tuleb aga praegusel juhul teha direktiivi ülevõtmiseks.

Punktiga 5 täiendatakse § 591 lõiget 2 punktiga 9. Punktis 9 sätestatakse, et ainult elektrienergiat tootvatele käitistele ei maksta toetust elektrienergia eest, mis on toodetud energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses metsa biomassist (nt puiduhake). Eestis kasutab metsa biomassi ainult elektri tootmiseks Auvere elektrijaam. Auvere ei saa aga käesoleval ajal toetust ELTSi §-de 59, 594–596 alusel, kuna töötab kondensatsioonirežiimis, st toodab elektrienergiat koostootmisprotsessis kasulikku soojusenergiat tootmata. Seetõttu ei puuduta säte ühegi käitise kehtivat abikava (s.t puudub negatiivne mõju). Muudatus on seotud kehtiva EnKSi § 322 lõikega 14, mille kohaselt biomasskütustest üksnes elektrienergiat tootvate tootmisseadmete toodetud elektrienergiat võetakse EnKSi § 322 lõike 2 kohaldamisel ning elektrituruseaduse §-des 59, 594, 595 ja 596 sätestatud toetuse maksmisel arvesse juhul, kui need ei kasuta ühe kuu arvestuses peamise kütusena fossiilkütust ning EnKS § 8 lõike 1 kohase aruande järgi ei ole tõhusa koostootmise tehnoloogiat võimalik kulutõhusalt rakendada. Kuna e punkt 9 käsitleb ainult metsa biomassi, aga mitte põllumajandusest, kalandusest ja vesiviljelusest pärinevat biomassi, säilib endiselt võimalus nendest sektoritest pärineva biomasskütusele muude tingimuste täites toetust anda.

Punktiga 6 lisatakse § 591 lõige 21. Lõige 21 näeb ette erandid lõike 2 punkti 9 kohaldamisel. Üks erand on käitise asumine piirkonnas, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 kohaselt kehtestatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas ning vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 322 lõikes 14 sätestatud nõuetele. Eestis kasutab metsa biomassi ainult elektri tootmiseks Auvere elektrijaam, mis asub Ida-Virumaal ja kuulub seega õiglase ülemineku territoriaalse kava piirkonda. Auvere ei saa aga käesoleval ajal toetust ELTSi §-de 59, 594–596 alusel, kuna töötab kondensatsioonirežiimis, st toodab elektrienergiat koostootmisprotsessis, kuid kasulikku soojusenergiat tootmata.

Punktiga 7 täiendatakse § 591 lõiget 7 punktiga 25, millega kohustatakse taastuvenergia direktiivi artikli 20a punkti 1 alusel põhivõrguettevõtet avalikustama oma veebilehel teavet igal kauplemisperioodil hinnapiirkonnas tarnitud kasvuhoonegaaside heite määra ja nende prognooside kohta vähemalt ühetunnise ajavahemiku kaupa. See kohutus on seatud selleks, et tarbijad saaksid teha teadlikumaid valikuid elektri tarbimisel ja oleksid teadlikumad selle mõjust keskkonnale. Põhivõrguettevõtjad avalikustavad oma veebilehel andmed taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia osakaalu ja kasvuhoonegaaside heite määra kohta ning nende prognoosid. Põhivõrguettevõtja Elering avaldab veebilehel https://dashboard.elering.ee/ andmeid taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia kohta. Platvormil puuduvad andmed kasvuhoonegaaside heite määra ja prognooside kohta. Elering otsib võimalusi, et mainitud andmeid kuvada.

Punktiga 8 täiendatakse § 65 lõikega 13, mille kohaselt kehtestab võrguettevõtja tehnilised tingimused, et Eesti territooriumile paigaldatud uued ja asendatud üldsusele ligipääsmatud laadimispunktid võimaldavad kasutada nutilaadimise funktsioone ja asjakohasel juhul nutiarvestisüsteemide liidest, ning autoakude laadimist ja tühjendamist võimaldavaid funktsioone (V2G) kooskõlas määruse 2023/1804 artikli 15 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetega. Uuteks ja asendatud laadimispunktideks loetakse kõiki uusi laadimispunkte, mis on paigaldatud laadimisjaamadesse või olemasolevate laadimispunktide asemele pärast direktiivi ülevõtmist. Üldsusele ligipääsmatute laadimispunktide hulka kuuluvad näiteks elu- ja kontorihoonete juures paiknevad laadimispunktid, kus sõidukeid pargitakse tavaliselt pikemaks ajaks. Nutilaadimine võib võrgule kasu tuua koormust ajas nihutades, ilma et toimiks salvestusvahendina. See nõuab tõhusa ja õigeaegse laadimise tagamist ning aku laetustasemest sõltuvat koormuse tasakaalustamist võrgus. Kahesuunaline laadimine võimaldab elektrisõidukiakul toimida nagu muud võrku ühendatud akud ja hõlbustab muutliku taastuvenergia lõimimist, võimaldades salvestada energia ülejääki, kui hinnad on madalad, ja andes seda energiat võrku tagasi, kui energiahinnad on kõrged ja taastuvenergia tootmine on napim. Kuna artikli laiem eesmärk on panustada tarbimiskajasse, vähendada elektrisüsteemi CO2 mahukust, muuta võrku vastupidavamaks, on asjakohane kohaldada direktiivi võrguga liitunud laadimispunktidele. Laadimispunktide võrguga liitmiseks tuleb teavitada võrguettevõtjat, kes tagab, et laadimispunkt vastab tehnilistele tingimustele. Juba praegu tuleb salvestusseadmete kasutusele võtmisest võrguettevõtet teavitada, kui võrguga ühendatud salvestusseadmeid on võimalik laadida võrgust ning salvestatud elektrienergiat võrku tagasi anda. Nii näiteks kehtib põhimõte, et tootmis- ja/või salvestusseadme ühendamiseks elektrivõrguga on vaja esmalt esitada liitumistaotlus. Kui juba on tegu elektritootjaga ja soov on lisada salvestusseade selliselt, et tingimused võrgulepingus ei muutuks, on vaja esitada registreerimistaotlus. Nii on see Elektrilevi võrgupiirkonnas ja peagi ka Viru Elektrivõrgu võrgupiirkonnas. Samu põhimõtteid laiendatakse edaspidi ka laadimispunktidele.

Punktiga 9 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust HÕNTE § 38 lõike 2 kohaselt: seaduse muutmisel ELi õigusakti muutmise tõttu tuleb eelnõus täiendada muudetava seaduse normitehnilise märkuse sõnastust, lisades ELi õigusakti liigi, numbri ja avaldamismärke.

Eelnõu § 4. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Punktiga 1 täiendatakse § 2 punktiga 73, millega täpsustatakse energia summaarse lõpptarbimise terminit.

Punktiga 2 täiendatakse § 2 punktiga 152, millega lisatakse termin „istandik“. Termin tuleb taastuvenergia direktiivis (EL 2023/2413) sätestatud definitsioonist number 44a. Määruse (EL) 2023/1115 artikli 2 punkti 11 kohaselt on istandik intensiivselt majandatav istutatud mets, mis istutamise ajal ja puistu küpsusvanuses vastab kõigile järgmistele kriteeriumitele: üks või kaks puuliiki, sama puude vanus ja puude korrapärane paiknemine; see hõlmab lühikese raieringiga istandikke puidu, kiu ja energia saamiseks, kuid ei reguleeri kaitse eesmärgil või ökosüsteemi taastamiseks istutatud metsa ega istutatud või külvatud metsa, mis puistu küpsusvanuses sarnaneb looduslikult uueneva metsaga. Samuti ei mõelda siin metsa uuendamist kodumaiste puuliikidega, näiteks ei loeta istandikuks aru- ja sookase ning hariliku kuuse segametsa.

Punktiga 3 täiendatakse § 2 punktiga 212, millega lisatakse termin „muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused“. Muudatus sätestab muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste taastuvkütuste termini, mis ei piirdu vaid transpordisektoriga. Uuendatud ELi taastuvenergia direktiiv lubab taastuvenergia osakaalu eesmärkide täitmiseks arvestada ka muid kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid ning seetõttu sätestatakse need kütused ka energiamajanduse korralduse seaduses. Direktiivi artikli 2 kohaselt on need vedelad või gaasilised kütused, mis ei ole biokütused ega biogaas ning mis on toodetud muust taastuvast energiaallikast kui biomass.

Punktiga 4 täiendatakse § 2 punktiga 241, mis sätestab termini „osmootne energia“, mis tähendab energiat, mis tekib merevee ja jõevee soolasisalduse (kontsentratsiooni) erinevusest.

Punktiga 5 täiendatakse § 2 punktiga 261, millega täpsustatakse päritolutunnistuste süsteemihaldaja terminit. Muudatusega viiakse säte kooskõlla direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõigetega 5 ja 6, mille järgi päritolutunnistuste väljastamise, ülekandmise ja kustutamisega seotud järelevalve pädevad asutused on sõltumatud tootmise, kauplemise ja tarnimisega seotud tegevustest ning päritolutunnistuste väljastamine, ülekandmine ja kustutamine toimub elektroonselt ja need on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad. Tegemist on tehnilise täpsustusega õigusselguse tagamiseks. Ka EnKSi § 327 lõike 1 kohaselt väljastab päritolutunnistuse süsteemi haldaja päritolutunnistusi erinevate energiakandjate tootjatele, kuid täpsustusega ühtlustatakse, et üks ja sama sõltumatu asutus on kõikide energiakandjate päritolutunnistuse süsteemihaldaja. See tähendab, et ka nende energiakandjate puhul, millele ei ole viidatud maagaasiseaduses ega elektrituruseaduses, on päritolutunnistuste süsteemihaldaja üks ja sama sõltumatu asutus, s.o maagaasiseaduse ja elektrituruseaduse viidete järgi Elering AS. Soojus- või jahutusenergia ning vesiniku päritolutunnistuste väljastamiseks on pädev asutus ehk päritolutunnistuse süsteemihaldaja süsteemihaldur maagaasiseaduse tähenduses ja põhivõrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses.

Punktiga 6 täiendatakse § 2 punktidega 265–269 ja täpsustatakse termineid, nagu taastuvenergia, taastuvelektrienergia, taastuvenergiajaam, taastuvkütus, taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik. Taastuvenergia direktiivi alusel täiendatakse § 2 punktiga 265, mis sätestab taastuvenergia termini. Sellega määratletakse seaduses täpselt taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia liike, mida loeme taastuvenergiaks ning mida saab nii üldeesmärgi kui ka sektorite eesmärkide täitmisel arvesse võtta. Kuigi tavapärast paisutamise teel hüdroenergia saamist ei saa Eestis pidada potentsiaalseks taastuvenergia allikaks, sh kaasneb vooluveekogude tõkestamisega oluline negatiivne mõju kalastikule, on see siiski mõistega hõlmatud, kuna tuleneb taastuvenergia direktiivist ja seni kuni olemasolevad hüdroenergial põhinevad tootmisvõimsused eksisteerivad, panustavad need taastuvenergia eesmärki. Muudatusega lisatakse termin „taastuvkütus“, et koondada biokütus, vedel biokütus, biomasskütus ja muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus (RFNBO) sama termini alla.

Punktiga 7 täiendatakse § 2 punktidega 272 ja 273, lisades terminid „tööstuslik ümarpuit“ ja „tööstussektor“. Tööstusliku ümarpuidu termin tuleb taastuvenergia direktiivis (EL 2023/2413) sätestatud definitsioonist number 1a. Tööstuslik ümarpuit on saepalgid, vineeripakud, paberipuit (ümar või lõhutud), samuti kogu muu tööstuslikuks otstarbeks sobiv ümarpuit, välja arvatud ümarpuit, mille omadused, näiteks puuliik, mõõtmed, kõverus ja okslikkus, muudavad selle tööstuslikuks kasutamiseks sobimatuks. Tööstussektor on määratletud kui majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK), mis tugineb NACE REV. 2 klassifikaatorile) B, C ja F jakku ning J jao 63. ossa liigitatud ettevõtjad ja tooted. Selline klassifikaator on sätestatud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006.

Punktiga 8 uuendatakse § 8 lõikes 1 viidet direktiivi lisale, millele energiasäästu koordinaator peab tuginema. Praegune viide on aegunud.

Punktiga 9 täiendatakse § 8 lõigetega 21–23 taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 23 lõike 1b ja punkti 2 alusel. Muudatusega kohustatakse Kliimaministeeriumi hindama taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ning heitsoojus- ja jahutusenergia kasutamise potentsiaali kütte- ja jahutussektoris. Hinnatakse eelkõige asjakohasel juhul piirkondi, mis sobivad sellise energia kasutuselevõtuks ja kus sellega seotud ökoloogiline risk on väike, ning analüüsitakse väikeseid majapidamisprojekte. Hindamisel võetakse arvesse kättesaadavat ja majanduslikult teostatavat tehnoloogiat tööstuslikuks ja koduseks kasutuseks, et kehtestada vahe-eesmärgid ja meetmed taastuvenergia kasutamise suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris ning asjakohasel juhul heitsoojus- ja heitjahutusenergia ulatuslikumaks kasutamiseks kaugküttes ja -jahutuses. Eesmärk on kehtestada pikaajaline riiklik strateegia kütte- ja jahutussektorist pärineva kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste vähendamiseks. Kõnealune hindamine tehakse koos põhjaliku kütte- ja jahutussektori hindamisega kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega ning hinnang on riikliku energia- ja kliimakava osa. Selliseid analüüse on juba tehtud, aga need ei vasta täpselt artikli 23 tingimustele. Piirkondade kohta ei ole taastuvate energiaallikate analüüsi tehtud. Ainus teadaolev piirkonnapõhine analüüs on tehtud heitsoojusallikate kohta Balti riikides10. Lisaks on juba tehtud heitsoojuse11 ja Eesti süsinikuneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse uuring12. Paragrahviga 8 on juba varem kehtestatud kohustus esitada aruanne Euroopa Komisjonile tõhusa koostootmise ja tõhusa kaugkütte ning -jahutuse kohaldamise võimaluste kohta. Muudatusega täiendatakse aruande sisu. Kaugküttearuanne esitatakse Euroopa Komisjonile koos REKKiga iga nelja aasta järel. Uuring võtab aega üks aasta.

Punktiga 10 täiendatakse § 8 lõigetega 6 ja 7. Lõike 6 kohaselt korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teabe andmist hoonete omanikele või üürnikele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele kulutõhusate meetmete ning rahastamisvahendite kohta, et suurendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab teabe ligipääsetavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite kaudu. Nõustamisvahendid saaksid töötada sarnaselt EISA olemasolevatele nõustamisvahenditele. EISA juba korraldab omavalitsustes korteriühistute nõustamist nii elektrooniliselt kui ka suuliselt, muudatusega laieneb see korteriühistutelt suuremale ringile. Lõikega 7 nähakse ette, et valdkonna eest vastutav minister võib volitada teabe esitamise ülesande sihtasutusele.

Punktiga 11 täiendatakse seadust §-ga 133 „Energiatarnija avaldatav teave“, kohustades energiatarnijaid, soojus- ja jahutusettevõtjaid avaldama oma veebilehel teavet. Juba varem on ettevõtjad olnud kohustatud esitama teavet kaugkütteseaduse § 4 lõike 3 järgi. Kuna taastuvenergia direktiivi kohane teabe avaldamise kohustus kehtib nii kaugkütte kui -jahutuse sektorile, on kohane nimetatud sätted KKütSi asemel reguleerida EnKSis. Direktiivi ülevõtmisega lisandub teabe esitamise kohustus ka eelneva kalendriaasta keskmise suhtelise soojuskao kohta võrgus koos sama aasta tarbimistihedusega. Tarbimistiheduse all mõistetakse müüdud soojuse kogust (MWh) soojustorustiku jooksva meetri kohta (MWh/jm). Eestis on soojusettevõtteid, millele muudatus kohaldub, Konkurentsiameti 2024. aasta andmetel kokku 70, tegevuslubadega soojusettevõtteid 28. Muudatusest teavitab asjaosalisi Konkurentsiamet.

Punktiga 12 täiendatakse § 321 lõigetega 5 ja 6, mille kohaselt peab tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja toorainena tööstuslikus protsessis kasutamiseks tarvitatud vesinikust olema aastaks 2030 vähemalt 42% muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütusest ja aastaks 2035 vähemalt 60%. Muud kui bioloogilist päritolu vedelad ja gaasilised kütused on kütused, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass. Käesoleval ajal puuduvad Eestis ettevõtted, millele eesmärk kohalduks. Taastuvenergia direktiiv käsitleb tööstusena tegevusi, mis kuuluvad Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel B (mäetööstus), C (töötlev tööstus), F (ehitus) ja J63 (infoalane tegevus) jakku. Praegu kasutatakse ja toodetakse teatud mahus Eestis küll vesinikku, kuid seda kasutatakse muudes valdkondades (nt Eesti Energia elektrienergia tootmisel jahutamises, mis kuulub jakku D). Küll kohaldub eesmärk tulevikus mitmele projektile, mille valmimistähtaeg on pärast 2026. a juunit. Vesiniku tootmine kuulub neil juhtudel juba eespool nimetatud valdkondadesse.

Punktiga 13 täiendatakse § 322 lõigetega 31 ja 32, mis sätestavad, et taastuvenergia osakaalu arvutamisel tuleks muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütust võtta arvesse sektoris, kus seda tarbitakse (elektri-, kütte- ja jahutus- või transpordisektoris). Sellise kütuse tootmiseks kasutatud taastuvelektrit ei tohiks topeltarvestuse ärahoidmiseks arvesse võtta. Samuti võimaldaks see pidada arvestust tegeliku tarbitud energia üle ning võtta seejuures arvesse sellise kütuse tootmisel tekkivat energiakadu. Seadusesse lisatakse lõikega 32 ELi liikmesriikidele võimalus sõlmida omavahel koostöölepinguid, leppides kokku, et ühes liikmesriigis tarbitav muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütus võetakse arvesse selle liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarses lõpptarbimises, kus see toodeti. Sellega luuakse võimalus arvestada muud kui bioloogilist taastuvkütust mõlemas riigis (tootja ja tarbija) eesmärkide täitmiseks. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, kehtib üldine soovitus pärast selliste koostöölepingute sõlmimist võtta muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütus, mis on toodetud muus liikmesriigis kui see, kus seda tarbitakse, arvesse järgmiselt: kuni 70% selle mahust riigis, kus seda tarbitakse, ja kuni 30% mahust riigis, kus seda toodetakse.

Punktiga 14 täiendatakse § 322 lõiget 4, mille kohaselt tuleb summaarse elektrienergia lõpptarbimises arvesse võtta nii oma tarbeks toodetud ja tarbitud taastuvat elektrienergiat kui ka muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud elektrienergiat. Kuid taastuvelektrina ei tohi käsitada elektrienergiat, mis on toodetud pumphüdroelektrijaamades muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste tootmiseks. Muudatus tuleneb taastuvenergia direktiivi uuendusest, mille tulemusel saab lõpptarbimisel arvesse võtta ka muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütusest toodetud elektrienergiat.

Punktiga 15 muudetakse § 322 lõiget 15 nii, et taastuvenergia toetust maksatakse vaid säästlikkuse ning KHG vähendamise kriteeriumitele vastava energia tootmiseks. Säästlikkuse kriteeriumite kohaselt ei loeta tõendamata kütuseid taastuvenergiaks ja seega käsitatakse kasutatud kütusest tekkivat heidet kui fossiilset heidet. Samuti toetab muudatus juba elektrituruseaduses sätestatut – selle § 57 nimetab taastuvad energiaallikad, millele taastuvenergia toetusi tohib maksta.

Punktiga 16 täiendatakse § 322 lõigetega 16–18, mis näevad ette arvutusmetoodika tööstussektorile muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste kasutamise osakaalu arvutamiseks. Asjakohased põhimõtted tulenevad taastuvenergia direktiivi artiklist 22a. Aastaks 2030 peab tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja toorainena tööstuslikus protsessis kasutamiseks tarvitatud vesinikust olema vähemalt 42% muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütusest ja aastaks 2035 60%.

Punktidega 17 ja 18 täiendatakse § 323 lõike 1 punkte 1 ja 11. Nimekirja lisatakse loodusmetsad. Põlismetsade käsitlust on täiendatud Euroopa Komisjoni 2023. a avaldatud põlis- (primary forest) ja loodusmetsade (old-growth forest) määratlemise juhendis13, mis annab suunised nimetatud metsade määratlemiseks ja kaitseks. Need on metsad, mis on inimese tegevusest vähesel määral mõjutatud või üldse mõjutamata. Põlismets on ökosüsteemina terviklikus seisus kõige suurema looduskaitselise väärtusega mets, mille arengusse ei ole inimene raietega sekkunud, mida iseloomustab stabiilne ökosüsteem, mille puistu koosneb eri vanuses puudest ning kus leidub eri kõdunemisastmes lamatüvesid ning mis on elupaigaks haruldastele ja ohustatud liikidele. Loodusmetsad on looduslikud vanad metsad, milles on välja kujunemas või kujunenud eri vanuses puistu, kus võib leida mõningaid inimtegevuse jälgi (raie, kuivendamine), ent need pole ulatuslikud ega ole muutnud puistu looduslikkust. Loodusmetsad on elupaigaks kitsalt kohastunud ja inimmõjupelglikele liikidele. Kohustus kehtib ka imporditud toorainele, mistõttu on sõnastus jäetud üldisemaks, kuid Eestis on praegu asjakohane lugeda sellisteks metsadeks kaardistatud vääriselupaiku (metsaseaduse § 23) ja loodusdirektiivi14 I lisa kohaseid metsaelupaiku ning kaitstavate alade metsi, mis definitsioonile vastavad. Nende andmetega toimetab Keskkonnaamet Eesti looduse infosüsteemi asutamise ja andmekogu pidamise põhimääruse15 alusel. Vääriselupaikade kaitse on tagatud riigimaal, eramaal kaitstakse lepinguga, looduslikud metsad kaitstavatel aladel on kaitstud LKSi ja kaitse-eeskirjadega. Suure bioloogilise mitmekesisusega mets ja muu metsamaa (direktiivi art 29 p 3b) on liigirikas ja rikkumata maa-ala või mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks. Eesti kontekstis on direktiivi punktide 1–3 kirjeldusele vastavate metsade puhul tegemist loodusdirektiivi I lisa metsaelupaikade, metsaseaduse tähenduses vääriselupaikade ja LKSi alusel kaitse all olevate aladega. Nende metsade andmed on Eesti looduse infosüsteemis.

Punktiga 19 muudetakse § 323 lõike 1 punkti 2, asendades sõnad „bioloogilise mitmekesisusega“ sõnaga „elurikkusega“. Terminid on sisu poolest sama tähendusega, ent eesti keeles eelistatakse sõna „elurikkus“.

Punktiga 20 täiendatakse § 323 lõiget 1 punktiga 8, millega lisatakse loendisse nõmmed, nimetades alad, kust pärit toorainest toodetud biokütus, vedel biokütus ja vedel biomasskütus ei lähe taastuvenergia alla. Nõmmed on Eesti kontekstis üldiselt juba inventeeritud kaitstavatel aladel, sh Natura elupaigatüübid, millelt toorme hankimine on välistatud juba kehtiva energiamajanduse korralduse seaduse alusel (§ 323 lg 2). Seega muudatus märkimisväärseid mõjusid kaasa ei too. Nõmmed on loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaik, koodiga 4030. EL kirjeldus on toodud EL elupaikade tõlgendamise käsiraamatus ja Eesti oma J. Paali koostatud Eesti loodusdirektiivi elupaikade interpreteerimiskäsiraamatus. Eestis biomassi varumine nõmmesid ei puuduta, seega puudub ka oht nõmmedele. Euroopa Kohtu praktika järgi ei vabasta tõik, et konkreetses liikmesriigis ei esine direktiiviga reguleeritud mingit tegevust, seda liikmesriiki kohustusest kehtestada õigus- ja haldusnormid, et tagada kõigi selle direktiivi sätete nõuetekohane ülevõtmine.

Punktiga 21 asendatakse 323 lõike 3 punktis 2 sõnad „ülestöötamisega“ sõnaga „kogumisega“ ja sõna „ülestöötamispiirkonnas“ sõnaga „kogumispiirkonnas“. Täpsustus on keeleline.

Punktiga 22 täiendatakse § 323 lõiget 3 punktiga 3. See muudatus on vajalik tagamaks, et biokütuse tootmine omamaisest metsa biomassist ei läheks vastuollu määruse 2018/841 ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse kohase kohustuse täitmisega. Riiklikku kliima- ja energiakava (REKK) ajakohastatakse perioodiliselt, võttes arvesse uusi riiklikke otsuseid ja seadusandlikke akte, sealhulgas kliimakindla majanduse seadust, et tagada kliimaeesmärkide täitmine ja kavandatud meetmete kooskõla ajakohastatud prioriteetidega. Praeguse parima arusaamise kohaselt ei ohusta LULUCFi eesmärgi täitmata jätmine vastavust säästlikkuse kriteeriumile, st kui LULUCFi eesmärki ei täideta, oleks biomass tervikuna või mingis mahus mittesäästlik. Lõike 7a täitmata jätmine ei mõjuta ka üksikuid ettevõtjaid, kes tõendavad jätkusuutlikkuse kriteeriumitele vastavust. Seda tõlgendust võib järeldada REDi artikli 29 lõikest 1 ja artikli 30 lõikest 1, mis ei viita lõikele 7a, ja seda on kinnitanud ka Euroopa Komisjon. Selle punkti jõustumise korral peab riik niisiis jälgima, et biokütuse tootmise soodustamiseks omamaisest metsa biomassist ei rakendataks meetmeid, mis lähevad vastuollu kliimakindla majanduse seaduse seletuskirjas ja REKKi ajakohastatud versioonis kirjeldatuga.

Seetõttu peab REKKis sisalduma teave, mis käsitleb biomassi kasutamist energia tootmiseks aastatel 2021–2030 artikli 29 jätkusuutlikkuse kriteeriumite kohaselt, hinnangut biomassi kasutamise ühilduvuse kohta liikmesriigi eesmärkide ja teekonnaga aastatel 2026–2030, nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/841 artiklis 4, ning riiklike meetmete ja poliitikasuundade kirjeldust, mis tagavad nende eesmärkide täitmise. Kui ülaltoodud kohustusi ei täideta, on Euroopa Komisjonil järgmised õigusalased valikud16:
1. LULUCFi eesmärgi täitmata jätmine (sh 2030. aasta eesmärk): rikkumismenetlused LULUCFi määruse alusel.
2. Valitsemisregulatsiooni/REDIII aruandluskohustuste täitmata jätmine (REKKis meetmete kajastamata jätmine): rikkumismenetlused valitsemisregulatsiooni/REDIII alusel.
3. Artikli 29 lõikest 7a kõrvalekaldumine võib Euroopa Komisjoni hinnangul kaasa tuua REDIII rikkumise.

Punktiga 23 muudetakse § 323 lõike 4 punkte 1–3. Punktis 1 asendatakse sõna „ülestöötamine“ sõnaga „kogumine“. Lõigete 2 ja 3 muudatused on vajalikud kehtiva sõnastuse arusaadavuse parandamiseks, et ka teistest ELi liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest pärit biomasskütus ei oleks toodetud metsa biomassist, mis pärineb elurikastelt aladelt. Lõikesse 2 lisati täpsustus „eesmärgiga säilitada elurikkust ja ennetada elupaikade hävimist“, et tagada elupaikade kaitse. Looduskaitsealadeks määratud maa-alade hulka kuuluvad ka märgalad, rohumaad, nõmmed ja turbaalad. Lõike 4 punkti 3 muudetakse õigusselguse tagamiseks.

Punktiga 24 täiendatakse § 323 lõiget 4 punktidega 4 ja 5. See muudatus on vajalik taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 29 lõike 6 punkti a alapunktide iv ja v ülevõtmiseks. Nendes on sätestatud kriteeriumid teisest liikmesriigist või kolmandast riigist pärineva metsa biomassist toodetud biomasskütusele, et energiat saaks kehtiva EnKSi § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse võtta. Nii nagu erinevad metsad, erinevad riikide nõuded metsa kasvatamisele, sh metsa biomassi kogumisele, ja seetõttu on oluline vastavus riigisisesele õigusele. Näiteks Eesti metsaseadus käsitleb pinnasega seotut § 40 lõikes 6 ja § 67 lõike 2 punktis 4, tundlikke muldi § 29 lõikes 11 ning lageraie määrad on sätestatud §-s 29. Lisaks reguleerib nimetatud teemasid jms metsa majandamise eeskiri. Metsa biomassi kogumine peab olema kooskõlas metsa kestliku majandamise põhimõttega, s.t muu hulgas, et hoidutakse kändude ja juurte kogumisest, põlismetsade ja loodusmetsade seisundi halvendamisest ja nende istandikeks muutmisest ning tundlike muldadega aladelt metsa biomassi kogumisest.

Punktiga 25 muudetakse § 323 lõiget 9, asendades arvu „20“ arvuga „7,5“. Taastuvenergia direktiiviga (EL 2023/2413) tuuakse käitise summaarne nimisoojusvõimsus 20 MW-lt 7,5 MW‑le, millega laiendatakse säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumite ulatust, mida kohaldatakse suurema hulga käitiste suhtes. Teadaolevalt on üle 7,5 MW soojus- ja elektrienergiat tootvaid käitisi ja oma tarbeks sooja tootvaid käitiseid 82. 46 neist on üle 20 MW, mis tähendab, et muudatus puudutab veel 36 käitist (suurem kui 7,5 MW, aga väiksem kui 20 MW). Andmed pärinevad 2022. aastast keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS (edaspidi ka KOTKAS). Nende andmete põhjal laieneb kohustus veel 25 ettevõttele: Leca Eesti Osaühing, AS VIREEN, AS E-Piim tootmine, Aktsiaselts ELVESO, Aktsiaselts Saku Maja, SW ENERGIA OÜ, Combimill Reopalu OÜ, AS Graanul Invest, N.R. Energy Osaühing, OÜ Vara Saeveski, Osaühing Elva Soojus, Combimill Sakala OÜ, OÜ Ebavere Graanul, OÜ Helme Graanul, Osaühing Põrguvälja Soojus, Danspin AS, Aktsiaselts Kadrina Soojus, Tamsalu Kalor AS, Aktsiaselts OG Elektra Tootmine, Thermory AS, Osaühing Valmos, Aktsiaselts Barrus, Aktsiaselts Salutaguse Pärmitehas, Aktsiaselts TOFTAN, Estonian Plywood AS, GreenGas OÜ.

Säästlikkuse kriteeriumitele vastamiseks on direktiivi kohaselt kolm võimalust:
1) riiklik sertifitseerimissüsteem;
2) vabatahtlikud sertifitseerimisskeemid või;
3) auditi tellimine.
Kiireim on auditi tegemine, aga ettevõtted võivad kasutada ka vabatahtlikke sertifitseerimisskeeme, kus ettevõtted annavad biomassile kaasa kinnituse, et see vastab säästlikkuse kriteeriumitele. Eestis on juba kasutusel kaks (p-d 2 ja 3) lahendust. Ettevõtted peavad iga kalendriaasta kohta kogutud ja auditeeritud andmed esitama keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Auditikohutus ei rakendu, kui ettevõte on end sertifitseerinud Euroopa Komisjoni heaks kiidetud sertifitseerimisskeemi järgi. Infot tunnustatud vabatahtlike kavade kohta leiab Euroopa Komisjoni veebilehelt17. Kui ettevõtted soovivad auditiaruannet esitada, tehakse audit kliimaministri määruse nr 35 alusel ja esitatakse digiallkirjastatuna Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kord aastas hiljemalt auditeeritavale aastale järgneva aasta 25. veebruariks.

Kui ettevõtja ei soovi kasutada ühtegi sertifitseerimisskeemi ega tellida kliimaministri määruse nr 35 kohast auditit, peab ta leppima tagajärjega, et tema kasutatav biomasskütus loetakse fossiilseks ja sellele kohaldub heitkogustega kauplemise süsteem (HKS).

Punktiga 26 täiendatakse § 323 lõikega 91. Taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 29 lõike 1 täiendusega sätestati gaasilisi biomasskütuseid tootva käitise kohustus vastata säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumitele biometaani voolukiiruse näitajate põhjal. Seetõttu on vaja EnKSi § 323 täiendada lõikega 91. Biomasskütust tootvate käitiste kriteeriumid on välja toodud ühikuga metaanekvivalenti tunnis, sest käitistes toodetava biogaasi metaanisisaldus võib oluliselt erineda. Katlamaja või soojuselektrijaama puhul on võimsuse arvutamine lihtne, aga biogaasi või biometaani tootvaid käitisi on praktilisem võrrelda toodetava metaani hulga järgi. Eestis on vähemalt neli gaasilist biomasskütust tootvat käitist, mille aastas toodetava biogaasi koguse ning biogaasi metaanisisalduse järgi on väga tõenäoline, et nende biometaani keskmine voolukiirus ületab 200 m3/h. Metaanisisaldus biogaasis jääb jaamadel vahemikku 50–75%. Samas kõigi jaamade metaanisisalduse kohta andmed puuduvad ja seega on arvutused tehtud eeldusel, et metaanisisaldus on vähemalt 50%.

Punktiga 27 täiendatakse § 323 lõiget 10 punktiga 4. Muudatusega võetakse üle taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 29 lõike 6 punkti a alapunktid vi ja vii, mille kohaselt tuleb ettevõttel metsa biomassi kohta esitada kinnitatud avaldus, et biomass ei pärine aladelt, mis on nimetatud artikli 29 lõike 3 punktides a, b, d ja e; lõike 4 punktis a ning lõikes 5. Need alad on põlismets, loodusmets, rohumaa, nõmm, märgala ja turbaala.

Põlis- ja loodusmets. Need metsad on inimese tegevusest vähesel määral mõjutatud või üldse mõjutamata. Põlismets on ökosüsteemina terviklikus seisus kõige suurema looduskaitselise väärtusega mets, mille arengusse ei ole inimene raietega sekkunud, mida iseloomustab stabiilne ökosüsteem, mille puistu koosneb eri vanuses puudest ning kus leidub eri kõdunemisastmes lamatüvesid ning mis on elupaigaks haruldastele ja ohustatud liikidele. Loodusmetsad on looduslikud vanad metsad, kus on välja kujunemas või kujunenud eri vanuses puistu, kus võib leida mõningaid inimtegevuse jälgi (raie, kuivendamine), ent need pole ulatuslikud ega ole oluliselt muutnud puistu looduslikkust. Loodusmetsad on elupaigaks kitsalt kohastunud ja inimmõjupelglikele liikidele. Kohustus kehtib ka imporditud toorainele, mistõttu on sõnastus jäetud üldisemaks, kuid Eestis on praegu asjakohane lugeda sellisteks metsadeks kaardistatud vääriselupaiku (metsaseaduse § 23) ja loodusdirektiivi18 I lisa kohaseid metsaelupaiku ning kaitstavate alade metsi, mis definitsioonile vastavad. Andmed nende metsade kohta leiab Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmebaasist.
Rohumaa. Looduslikud rohumaad on rohumaad, mis inimese sekkumiseta jääks rohumaaks ja mis säilitavad loodusliku liigilise koostise ja ökoloogilised omadused ning protsessid. Selliseid Eestis ei ole, kuid kriteerium kehtib endiselt väljaspool Eestit toodetud või hangitud, kuid Eestis tarbitud kütuse kohta. Mittelooduslikud (ehk poollooduslikud) rohumaad on rohumaad, mis inimese sekkumiseta ei jääks rohumaaks ja mis on liigirikkad ja rikkumata. Eesti kontekstis on nendeks peaasjalikult poollooduslikud kooslused (pärandniidud).
Nõmmed. Need on alad, mis asuvad Eestis juba kaitstavatel aladel, sh loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid.
Märgala. Märgalade ja püsivalt metsaste alade kohta leiab infot Eesti topograafia andmekogust (ETAK).
Turbaala. Turbaalad on kuitahes paksu turbalasundiga kaetud maastiku osad sõltumata sellest, kas seal turba ladestumine jätkub, on katkenud või turbalasund hoopiski degradeerub. Mullastikuandmete põhjal hõlmavad need alad turvastunud ja turvasmuldi ning need on Maa‑ameti mullastiku kaardi järgi järgmised: Gh1 paepealne turvastunud muld, Go1 küllastunud turvastunud muld, GI1 küllastumata turvastunud muld, LG1 leede-turvastunud muld, AG1 lammi-turvastunud muld, ArG1 sooldunud turvastunud muld, Gr1 ranniku turvastunud muld, M madalsoomuld, S siirdesoomullad, R rabamullad, AM lammi-madalsoomullad.

Punktiga 28 muudetakse § 327 lõikeid 1 ja 2, mille kohaselt ei väljastata päritolutunnistust veeldatud biometaani eest, vaid üksnes biometaanile, millega on võimalik tõendada veeldatud biometaani tarbimist ja kasutamist. Eraldi päritolutunnistust pole veeldatud biometaanile Eestis kunagi väljastatud ja teistes riikides veeldatud biometaanile eraldi päritolutunnistust ka ei väljastata. Seetõttu on mõistlik reguleerida biometaani päritolutunnistus paindlikult.

Punktiga 29 võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõiked 2 ja 8a ning laiendatakse päritolutunnistuste andmise võimalust muule kui bioloogilise päritoluga taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikule ehk taastuvat päritolu (v.a biomassist toodetud) vesinikule. See tähendab, et edaspidi eristatakse kolme tüüpi vesinikku: rohevesinik, taastuv mitte-bioloogilist päritolu vesinik (RFNBO) ja fossiilne vesinik. Taastuva mittebioloogilist päritolu vesiniku tuvastamiseks nõuab päritolutunnistuste väljastaja tootjalt sellise vesiniku tootmise sertifikaati. Tõendamaks, et vesinik on mittebioloogilist päritolu, võib tootja kasutada vabatahtlikke skeeme, nagu ISCC, REDcert, CertifHy või KZR INiG System. Päritolutunnistuse väljastab riiklik väljastaja ehk põhivõrguettevõtja. (RFNBO: aastas üks sert, edasi GOd kuni järgmise serdini). Taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik on eelnõu kohaselt taastuvenergiast (vt termin ülal) toodetud vesinik.
Muudatusega võetakse üle ka direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõige 2 ning sätestatakse süsteemihaldajale võimalus jagada päritolutunnistus standardühiku (1 MWh) murdosaks tingimusel, et murdosa on Wh kordne. Wh kordne tähendab, et päritolutunnistuse jagatud osa peab olema tervele ühikule vastav, mis on mitmekordne ühe vatt-tunni (Wh) kogus. Kui süsteemihaldaja jagab standardühiku (1 MWh) väiksemateks osadeks, siis need osad peavad olema tervete Wh (vatt-tundide) kogumite järjepidev kordus. Näiteks, kui 1 MWh jagatakse 10 osaks, siis iga osa peab olema täpselt 100 kWh (kilovatt-tundi), mis on samuti Wh kordne. Kui päritolutunnistus jagatakse 16 osaks, tähendab see, et iga osa väärtus peab olema täpselt 1/16 MWh, mis on 62,5 kWh (kilovatt-tundi). Energia päritolu tõendatakse päritolutunnistusel vatt-tunni täpsusega. See võimaldab tõendada riigis toodetud ja tarbitud elektrienergiat kooskõlas elektrituru reeglitega, näiteks taastuvenergia ostu-müügilepingu (PPA) tõendamiseks, RFBNO tootmise tõendamiseks, elektrisõiduki laadimise tõendamiseks, otseliini kaudu tõendamiseks jne. Tegemist on teenuspõhise lahendustega, mis arendatakse välja siseturu vajaduse järgi ja mille tingimused kajastatakse EnKSi § 3210 lõike 12 alusel kehtestatud tingimustes. Tulevikus jääb enamik päritolutunnistusi standardühikule (1 MWh). Eksporditavad päritolutunnistused jäävad esialgu kõik standardühikule.

Punktiga 30 võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõike 8a teine ja kolmas lõik. See tagab, et pärituolutunnistused on seotud konkreetsete võrkudega. Näiteks, kui vesinikuvõrk on eraldi maagaasivõrgust, siis päritolutunnistusega ei saa tõendada vesiniku tarbimist gaasivõrgus ning vastupidi. Lisaks viiakse säte kooskõlla juba varem tehtud EnKSi muudatustega luua võimalus väljastada päritolutunnistusi ka mittetaastuvast energiaallikast toodetud energiale direktiivi artikli 19 lõike 8a kolmanda lõigu kohaselt. Selleks asendatakse viide taastuvenergiale lihtsalt energiaga. Otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia korral kustutatakse päritolutunnistus pärast väljastamist automaatselt tarbija kasuks.

Punktiga 31 täiendatakse § 327 lõikega 51, mille kohaselt kustutatakse veeldatud biometaani päritolutunnistus tarbimise tõendamiseks.

Punktiga 32 täiendatakse § 328 lõikega 41, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõiked 2 ja 8a, milles sätestatakse, et muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus peab vastama nõuetele. Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et kuigi komisjoni delegeeritud määrus räägib transpordikütustest, ei tasu end sellest eksitada. Kuna muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused võetakse arvesse taastuvenergiana sõltumata sellest, millises sektoris neid tarbitakse, tuleb direktiivi preambuli kohaselt laiendada reegleid, mille alusel määratakse kindlaks selliste kütuste taastuv olemus nende tootmisel elektrienergia abil ja mida on kohaldatud üksnes nende tarbimisel transpordisektoris, laiendada kõikidele muudele kui bioloogilist päritolu taastuvkütustele, olenemata sellest, millises sektoris neid tarbitakse. Seega ei ole päritolutunnistuste väljastamine kitsendatud ainult transpordisektoriga, nagu enne eelnõu jõustumist.

Punktiga 33 viiakse § 329 lõike 1 punkt 1 kooskõlla juba varem tehtud energiamajanduse korralduse seaduse muudatustega luua võimalus väljastada päritolutunnistusi ka mittetaastuvast energiaallikast toodetud energiale direktiivi artikli 19 lõike 8a kolmanda lõigu järgi.

Punktiga 34 täiendatakse § 329 lõiget 1 punktiga 7, millega viiakse päritolutunnistusel esitatavad andmed kooskõlla juba varem täpsustatud päritolutunnistuse definitsiooniga § 327 lõikes 1, mille kohaselt on päritolutunnistuse otstarve tõendada toodetud energiaühiku päritolu ja süsinikuheidet. Süsinikuheide kui üldmõiste tähendab nii kasvuhoonegaaside heidet kui ka CO2 heidet. Taastuvenergia direktiiv ei nõua päritolutunnistusel süsinikuheite mahukuse teabe esitamist, kuid liikmesriigil on võimalus seada lisakriteeriumeid.

Punktiga 35 muudetakse § 329 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa, mille kohaselt on seaduse § 3210 lõigetes 13–15 nimetatud eesmärkide (VKSi kohustus, aktsiisivabastus, HKSi käitises kasutamine) täitmiseks lisaks lõikes 1 sätestatud andmetele vaja biometaani ja veeldatud biometaani puhul lisaandmeid. Muudatusega täpsustatakse, millal täpselt on lisaandmeid vaja.

Punktiga 36 sätestatakse § 329 lõike 2 punktis 1, et päritolutunnistuse väljastamisel arvestatakse ka energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323 sätestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumitega, mis reguleerivad, millisest toorainest toodetud biometaani saab lugeda taastuvaks. Samuti täpsustatakse, et biokütuste ja vedelate biokütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele vastavust tõendatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel.

Punktiga 37 sätestatakse § 329 lõikes 22, et sama paragrahvi lõikes 2 esitatud andmekoosseisu võivad moodustada päritolutunnistusel ja Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud vabatahtliku skeemi alusel väljastatud säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamisel esitatud andmed. Muudatuse tulemusel laiendatakse teiste Euroopa Liidu liikmesriikide päritolutunnistuste kasutamist, sest andmed Eesti päritolutunnistusel on andmed, mis võivad välisriigi omal olla mõlemal sertifikaadil laiali, s.t osa teavet GO (Guarantee of Origin) sertifikaadil, osa PoS (Proof of Sustainability) sertifikaadil. Eestis on mõlemal sertifikaadil olev informatsioon pandud kokku ühele sertifikaadile.

Punktiga 38 täiendatakse § 329 lõigetega 4 ja 5, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõiked 2 ja 8a. Lõige 4 sätestab, et muule kui biolooglist päritolu vesinikule päritolutunnistust väljastades tuleb tootjal esitada teave ka kütuse energiaühiku vastavuse kohta komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184 kehtestatud kriteeriumitele. Taastuva mittebioloogilist päritolu vesiniku tuvastamiseks nõuab päritolutunnistuste väljastaja tootjalt sellise vesiniku tootmise sertifikaati. Tõendamaks, et vesinik on mittebioloogilist päritolu, võib tootja kasutada vabatahtlikke skeeme, nagu ISCC, REDcert, CertifHy või KZR INiG System. Päritolutunnistuse väljastab riiklik väljastaja ehk põhivõrguettevõtja. Päritolutunnistusi väljastatakse muule kui bioloogilist päritolu taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikule kuni hetkeni, mil selgub, et tegemist ei ole muu kui bioloogilist päritolu taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikuga.
Lõike 4 punkti 2 alusel tuleb tootjal esitada ka toodetud vesiniku tüüp. Lõige 5 selgitab, et vesinikutüüpe on kolm: muu kui bioloogilist päritolu taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik, taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik ning muu vesinik (ehk fossiilne vesinik).

Punktiga 39 täiendatakse § 3210 lõiget 2, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõike 2 teine lõik. Eestis (praegu) puuduvad registreerimistasud, kuid säte on oluline, kui registreerimistasude süsteem osutub vajalikuks tulevikus. Siis peab registreerimistasusid kehtestades arvestama erandiga alla 50 kW võimsusega tootmisseadmete ja taastuvenergiakogukondade puhul. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika järgi ei vabasta tõsiasi, et konkreetses liikmesriigis ei esine direktiiviga reguleeritud teatud tegevust, seda liikmesriiki kohustusest kehtestada õigus- ja haldusnormid, et tagada kõigi selle direktiivi sätete nõuetekohane ülevõtmine. Nii õiguskindluse põhimõte kui ka vajadus tagada direktiivide täielik kohaldamine mitte ainult faktiliselt, vaid ka õiguslikult, nõuab, et kõik liikmesriigid võtavad asjaomase direktiivi sätted üle selges, täpses ja läbipaistvas õiguslikus raamistikus, nähes direktiiviga hõlmatud valdkonnas ette siduvad sätted. See kohustus on liikmesriikidel selleks, et ennetada seal teatud ajal valitseva olukorra muutumist ning tagada, et kõik ELi – sealhulgas nende liikmesriikide, kus direktiiviga ettenähtud teatud tegevust ei esine – õigussubjektid teaksid selgelt ja täpselt, millised on nende õigused ja kohustused igas olukorras. Euroopa Kohtu praktika järgi ei ole ülevõtmine kohustuslik vaid juhul, kui direktiivi ülevõtmine on mõttetu geograafiliste olude tõttu (vt nt 30. mai 2002. aasta otsus kohtuasjas komisjon vs Ühendkuningriik, punkt 17).

Punktiga 40 asendatakse senine viide täpsema viitega.

Punktiga 41 täiendatakse § 3210 lõikega 91, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõike 8 esimese lõigu punkt a ja teise lõigu punkt a, kohustades elektri ja gaasi tarnijaid tõendama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või kogust oma energiaallikate jaotuses päritolutunnistustega ning võimaldades kasutada ülejäänud osa päritolu tõendamiseks vastava energialiigi segajääki.

Punktiga 42 täiendatakse § 3210 lõiget 10, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõike 2 neljanda lõigu punkt c, punkt 8 ja punkti 8a esimene lõik ning lisatakse võimalus väljastada päritolutunnistusi juhul, kui tootja on saanud investeeringu- või tegevustoetust. Sellisel juhul väljastatakse päritolutunnistused otse tarnijale või kustutatakse tarbija kasuks. Tarnija või tarbija on isik, kes ostab energiat kas konkurentsitingimustes või elektrituruseaduse § 3 punkti 83 kohaste taastuvelektri müügilepingutega. Täiendus on lisatud punktina 4. Muudatusel ei ole negatiivset tagasiulatuvat mõju. Seda kaalutlusel, et seadust või selle sätet võib rakendada tagasiulatuvalt üksnes põhjendatud vajadusel, kui see toob kehtiva õiguse normidega võrreldes kaasa isiku õiguste laienemise, vabaduste suurenemise, kohustuste või vastutuse vähenemise või muu sellesarnase tagajärje või kui sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet. Muudatus soodustab isikute õiguste laienemist, s.t päritolutunnistusi on võimalik väljastada ka juhul, kui tootja on saanud investeeringu- või tegevustoetust, päritolutunnistused väljastatakse otse tarnijale või kustutatakse tarbija kasuks. Seega rakendussättega kellegi õigusi ei piirata ega vähendata, vaid vastupidi, isikute õigusi suurendatakse. Eesti õiguses taunitakse ebasoodsat tagasiulatuvat mõju. Kuna tegemist on isikutele soodsa tagasiulatuva mõjuga normiga, siis selle lisamine seadusesse on põhiseadusega kooskõlas.

Punktiga 43 täiendatakse § 3210 lõigetega 13–16. Lõike 13 kohaselt peab süsteemihaldaja looma elektroonilise ühenduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 31a nimetatud liidu andmebaasiga. Sõnastus jääb veel veidi ebatäpseks, kuna liidu andmevahetuse sisu ning protsessid pole veel täpselt teada. Samuti on Eesti olemasolevaid lahendusi silmas pidades oluline, et turuosalised ei edastaks andmeid otse liidu andmebaasi, seega varasem sõnastus „samal ajal, kui taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi saadetis registreeritakse liidu andmebaasis“ ei vasta Eesti lahendustele. Muudatuse kohaselt toimub taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi tootmise ja tarbimise andmete vahetus elektrooniliselt riikliku päritolutunnistuste süsteemi kaudu.

Lõigetega 14–16 sätestatakse täpsemad nõuded biometaani arvesse võtmiseks vedelkütuse seaduse §-s 21 nimetatud kohustuste, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõike 1 punkti § 288 alusel aktsiisivabastuse saamiseks ja HKSi süsteemis arvesse võtmiseks. Nimetatud nõuetele vastavus on vajalik kahekordse arvestuse vältimiseks.

Punktiga 44 muudetakse paragrahvi 3211 lõike 2 sõnastust, täpsustades, et ühe tegevusloana peetakse silmas meretuulepargi hoonestusluba EhSi § 1131 lõike 12 tähenduses, nagu on ülejäänud sätetes peatükis 83. Hoonestusloal, mis ei ole tegevusluba, vaid on maakasutusõigus, ei saa kohaldada ülekaalukat avalikku huvi. Erand on vaid meretuulepargi hoonestusloa korral, kuna see sisaldab vee erikasutusõigust, mis on tegevusluba.

Punktiga 45 täiendatakse seaduse 83. peatükki §-dega 3215–3220.

EnKSi § 3215 „Taastuvenergia alad“ koosneb kolmest lõikest.

Taastuvenergia direktiivi 2018/2001 artikkel 15b seab liikmesriikidele kohustuse kaardistada alad, mis on vajalikud, et anda riiklik panus Euroopa Liidu 2030. a taastuvenergia üldeesmärgi saavutamisse. Taastuvenergia aladena kaardistatakse nii maismaa- kui ka merealad, mis on taastuvenergia arendamiseks kasutusele võetud või mis selleks potentsiaalselt sobivad. Kaardistust ja kaardi ajakohastamist korraldab Kliimaministeerium. Keskkonnaagentuur on juba alustanud selleks ettevalmistavaid töid ja lahendus peab valmima 21. maiks 2025.

Kaardil näidatakse riigi taastuvenergia potentsiaali ning alasid, mis sobivad taastuvenergiajaamade ning nendega seotud taristu rajamiseks. Taristu all peetakse silmas vajalikku energiavõrku ja salvestusseadmeid Alade kaardistamisel lähtutakse riiklikes energia- ja kliimakavades (edaspidi REKK) taastuvenergiatehnoloogiate prognoositavatest koguvõimsustest. Arvestatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kättesaadavust, eri liiki tehnoloogia potentsiaali taastuvenergia tootmiseks, prognoositavat energianõudlust ja asjakohase energiataristu olemasolu või selle rajamise või uuendamise potentsiaali. Soositud on alade mitmeotstarbeline kasutus. Info taastuvenergia arenduste ja potentsiaali kohta koondatakse automaatselt uuenevasse kaardirakendusse. Alade kaardistamisel arvestatakse mh energianõudlust (arvestatud ka REKKis) ning arvesse võetakse olemasoleva ruumilise planeerimise dokumendid. Kaardirakenduses on plaanis kasutada võimalikult palju olemasolevate andmekogude andmeid.

Lisaks Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri hallatavatesse andmekogudesse kogutavatele andmetele on kavas kasutada ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Maa- ja Ruumiameti, Eleringi ja Elektrilevi kogutavaid andmeid. Kaardistamise ettevalmistamisel on juhtroll Keskkonnaagentuuril, kes on tööd juba alustanud. Kaardirakendusse koondatakse andmed olemasolevate taastuvenergiajaamade kohta, samuti kajastatakse kaardil võimalused taastuvenergiaallikate kasutamiseks. See on oluline nii taastuvenergia eesmärkide saavutamise seisu hindamiseks ja valdkonna poliitiliste otsuste kujundamiseks kui ka uute taastuvenergiarajatiste planeerimiseks. Seni on iga taastuvenergia tehnoloogia kohta kogutud andmeid eraldi, kõik kavandatavad taastuvenergiajaamad ei pruugi läbida planeerimismenetlust ja kogu taastuvenergia tervikpildi koostamine on eeldanud selle info vajajatelt lisatööd ja kaardikihtide kombineerimist. Kaart peab olema valmis
21. maiks 2025.

Paragrahvi 3215 lõikes 3 sätestatakse uus mõiste „eelisarendusalad“, mis on osa taastuvenergia aladest, täpsemalt taastuvenergia ala maismaal, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1) ala sobivus tuuleelektrijaama rajamiseks on tuvastatud selle rajamise eelduseks olevas detailplaneeringus või eriplaneeringus või edasise detailplaneeringu kohustuseta üldplaneeringu osas, mille alusel saab välja anda projekteerimistingimused, ja millele on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine;
2) alal on tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevate oluliste mõjude leevendamiseks kasutatavad asjakohased ja piisavad leevendusmeetmed;
3) ala on väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika, vääriselupaika, hüvitusala, ranna ja kalda piiranguvööndit, I ja II kategooria taimeliikide kasvukohti, kaitstavat looduse üksikobjekti ja Natura elupaigatüüpe, mis asuvad väljaspool kaitstavaid alasid;
4) keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole tuvastatud, et alal paikneks peamisi lindude ja käsitiivaliste rändeteid.
5) alale rajataval projektil puudub oluline piiriülene keskkonnamõju.

Eelisarendusalade määramisel arvestatakse looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt on eesmärk kaitsta riiklikult Eesti maa-alast 30 protsenti. Käesoleval ajal puudub kokkuvõtlik ülevaade sellest, kus täpselt kulgevad peamised rändeteed (eelkõige lindude, aga ka nahkhiirete rändeteed), hinnang rändetee olulisusele antakse planeeringumenetluses. Keeruline on sealjuures teadaolevate andmete põhjal tõmmata ka kõigi liikide puhul täpselt piire. Peamiste rändeteede tingimuse hindamisel on aluseks keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Kui KSHs viidatakse selgesõnaliselt, et tegemist on peamise rändeteega, ei vasta ala eelisarendusala tingimustele. Iga otsuse langetamine on juhtumipõhine, tervet Eestit hõlmavat kaardistust seni teostatud ei ole. Rändeteede kaitse on juba kehtestatud LKSi §-s 52: lõike 1 kohaselt tuleb ehitamisel tagada kaitsealuste liikide isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused ning lõike 2 kohaselt on võimalik seada ajutisi liiklemispiiranguid loomade rändeteede kaitseks. Erinevalt Natura 2000 võrgustiku aladest ja riigisiseselt kaitstavatest aladest, kuhu ei ole võimalik planeerimismenetluses tuuleenergiarajatisi planeerida, on peamiste rändeteedega alade puhul see siiski võimalik, kui võetakse kasutusele leevendusmeetmed. Sellisel juhul on tegemist väljaspool eelisarendusala elluviidava taastuvenergia projektiga, mille maksimaalseks menetluse tähtajaks näeb direktiiv ette maismaal kaks aastat. Eelisarendusalal on taastuvenergia projekti menetluse maksimaalseks pikkuseks aasta.

Eelisarendusalade määramise mõte on leida taastuvenergiajaamade rajamiseks sobivaimad alad, millele nähakse ette üldisest korrast lühemad loamenetluse tähtajad ja KMH tegemine üksnes erandlikel juhtudel. Direktiivi kohaselt tuleb maismaa eelisarendusalal projekti loamenetlus teha ühe aastaga, merel kahe aastaga. Direktiiv jätab siinjuures liikmesriigi otsustada, millist taastuvenergia allikat ja tehnoloogiat eelisarendusalade määramine puudutab. Eestis on taastuvelektri eesmärgi saavutamiseks esmane tuuleenergia, määratakse eelisarendusalad vaid tuuleenergia tootmiseks maismaal, sest maismaa on enam uuritud ja maismaal toimuva tegevuse mõjud on planeerimismenetluses järjest enam ammendavalt hinnatud. Seega on seatud tingimused, et planeeringutes peavad olema määratud sobilikud alad just tuuleenergiale. Soositud on ka hübriidpargid, kus kasutatakse näiteks tuule- ja päikeseenergiat. Merealasid direktiivi kohaseks eelisarendusalaks ei määrata, sest merel on tegevusega kaasnevat mõju vaja uurida suuremas mahus ja pikema aja jooksul. Vajalike uuringute tegemata jätmisega kaasneksid riskid, mille mõju ja ulatust on praegu keeruline hinnata (alates hävitavast mõjust merekeskkonnale kuni väljastatud lubade kehtetuks tunnistamiseni võimalikes kohtumenetlustes). Lisaks on mereala projektidel ka piiriülene mõju, mis välistab direktiivis ettenähtud KMH tegemata jätmise.

Eestis eelneb tuulepargi loamenetlusele väga põhjalik planeerimismenetlus ja KSH. Sellistes tingimustes ei ole mõistlik luua veel üht protsessi eelisarendusalade väljaselgitamiseks ja seetõttu on iga uut planeeringut käsitatud uue eelisarendusala määramisena. Seetõttu uueneb ajas ka taastuvenergia eelisarendusalade loetelu. Kõik maismaal asuvad alad, millele on kehtestatud planeering, on nii põhjalikult uuritud ja analüüsitud, et planeeringu kehtestamisega juba antakse hinnang tuuleenergia arenduse sobivusele. Kuna üldplaneeringule järgneb täpsem detailplaneering, siis eelnõu kohaselt üldplaneeringu kehtestamisega ala eelisarendusalaks ei saa, v.a teatud erandjuhtudel, mida kirjeldatakse allpool. Küll aga loetakse eelnõu kohaselt eelisarendusalaks kõik maismaal asuvad alad, mis on detailplaneeringu või eriplaneeringuga tunnistatud tuuleenergia tootmiseks sobivaks ja vastavad lõikes 3 sätestatud tingimustele. Sealjuures kohalduvad eelisarendusala reeglid sõltumata sellest, kas eriplaneering on tehtud detailse lahendusega või ilma selleta. Kui üldplaneeringus valitakse asukoht täpsustusastmes, mis projekteerimistingimusi väljastada võimaldab, on sellisel juhul see sarnane asukoha eelvaliku otsuse alusel KOVi kehtestatava eriplaneeringuga, millele järgneb samuti projekteerimistingimuste andmine. Nii on näiteks Saarde valla üldplaneeringu puhul, kus on hindamise tulemusena võimalik osadele tuulenergeetika aladele seada projekteerimistingimused detailplaneeringut koostamata.

Eriplaneering on 2024. a alguse seisuga algatatud 21 kohaliku omavalitsuse üksuses (KOV), mis tähendab, et tegemist on ka potentsiaalsete eelisarendusaladega. Tuuleenergia potentsiaali puudutav üldplaneering on algatatud 15 KOVis. Kui üldplaneeringutest jõutakse detailplaneeringu kehtestamiseni aladel, mis ei ole seniste eriplaneeringu menetlustega hõlmatud, on ka detailplaneeringutega alad eelisarendusalad.

Selleks, et igat planeeringut saaks käsitada uue eelisarendusala määramisena, tuleks käimasolevates planeeringumenetlustes siiski tagada, et planeerimisseaduse § 951 menetlusskeemi järgivate eriplaneeringute ja nende KSHde täpsusaste oleks selline, et planeeringu kehtestamisel oldaks veendunud oluliste negatiivsete mõjude puudumises. Kui KSH ei ole piisavalt täpne, ei vasta see eelisarendusala tingimustele (§ 3215 lg 3).

Tuulepargi rajamisel on esmatähtis, et olulised negatiivsed mõjud puuduksid. Ühelt poolt aitavad selle saavutamisele kaasa § 3215 lõike 3 punktid 3–5. Teisalt, kui oluline keskkonnamõju siiski esineb, sõltub ala liigitumine eelisarendusalaks sellest, kas mõjude leevendamiseks on olemas asjakohased ja piisavad leevendusmeetmed. Kui neid ei ole, ei ole tegu ka eelisarendusalaga. Igati soositud on tehisalade kasutamine, seda toetab ka ettevalmistatav maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu19, millega luuakse võimalus anda kehtiva kaevandamisloaga riigimaa, millel on maavara ammendunud, kasutusse taastuvenergia ehitise ehitamiseks, sh taastuvenergiajaamade rajamiseks ja taastuvenergia tootmiseks.

Paragrahvi 3215 lõike 3 punkti 3 puhul on oluline täpsustada, et eelisarendusala tunnustele vastav ala ei pruugi käia kogu kehtestatud planeeringuala kohta (tuulepargi ala või planeerimisseaduse alusel määratud olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht). Oluline on, et planeeringus on eelisarendusalaks üksnes eelisarendusala tunnustele vastav ala. Seda kaalutlusest, et näiteks tuulepargi ja sellega seotud taristu paiknemine piiratud pindalaga metsa vääriselupaiga (metsaseaduse § 23 tähenduses) alal ei pruugi tekitada takistust. Suurem sisuline vastuolu võib olla seotud ranna ja kalda piiranguvööndiga, mida valdavalt tuulikuparkide planeerimisel välistava objektina ei arvestata (v.a see osa piiranguvööndist, mis võrdub ehituskeeluvööndiga). Kui ehitised või rajatised jäävad samal ajal nii eelisarendusalale kui ka sellest väljapoole ehk eelnõu § 3215 lõike 3 punktis 3 nimetatud aladele, ei kohaldata seetõttu eelisarendusalale vastavat menetlust. Kui näiteks tuulik asub eelisarendusalaks sobival alal, aga selle juurde kuuluv vajalik taristu mitte, siis eelisarendusalale vastavat menetlust kohaldatakse ainult tuulikule ning eelisarendusalast väljaspool kehtivat menetlust selle taristule. Eelisarendusala kriteeriumitele vastavuse kontrollimiseks esitab arendaja info EHRis, loamenetleja kontrollib kriteeriumitele vastavust.

Direktiivi eesmärk on kiirendada taastuvenergia loamenetlusi. Eelisarendusalal näeb direktiiv ette kiirema menetlusena loamenetluse üheaastase kestuse, sh KMH kestus. Maismaatuuleparkide projektide senistes menetlustes KMHd üldjuhul tehtud ei ole, sest enamasti on tuuleparkide keskkonnamõju hinnatud juba planeerimismenetluses. KMHta koosneb maismaatuulepargi loamenetlus ehitusloa ja kasutusloa menetlusest, mille tähtaeg on juba kehtiva õiguse kohaselt 30 päeva ehk kokku 60 päeva. Seega on maismaatuulepargi loamenetlus lühem, kui on tähtaeg, mille direktiiv näeb ette eelisarendusalade n-ö kiirendatud loamenetlusele.

Paragrahviga 3216 lisatakse EnKSi taastuvenergia projekti menetlust käsitlevad sätted.

Lõikes 1 sätestatakse, millistest etappidest taastuvenergia projekti menetlus koosneb. Menetlus (loamenetlus) koosneb ajast, mis kulub taastuvenergiajaama, vajaliku taristu ja samas asukohas asuva salvestusseadme rajamiseks, käitamiseks, ajakohastamiseks ning võrguga ühendamiseks vajalikele tegevuslubadele ning asjakohasel juhul KMHst.
Lõikega 2 täpsustatakse, et tegevuslubadeks ja teatisteks loetakse ehitusluba, ehitusteatis, meretuulepargi hoonestusluba, kasutusluba, kasutusteatis ja keskkonnaalased tegevusload (keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba) ning atmosfääriõhu kaitse seaduse, jäätmeseaduse, tööstusheite seaduse ja veeseaduse kohane registreering). Loamenetluse protsessi tähtaeg sisaldab üksnes selliseid menetlusetappe, mille kiirus sõltub haldusorganist. Konkreetse tuulepargi projekt võib koosneda mitmest ehitisest, millele antakse eraldi ehitusload. Näiteks Saarde tuulepargi osa P14 koosneb ehitisregistri järgi järgmistest ehitistest: kolm tuulikut, tuulepargi elektri- ja toitekaablid ja sideühendused, juurdepääsuteed, Saarde tuulepargi alajaam ja alajaama juhtimishoone. Lisaks võrguettevõttele kuuluv Saarde 110 kv alajaam, mille kaudu on tuulepark ühendatud võrku. Taastuvenergia projektina arvestatakse kõiki ehitisi eraldi ning ka nende menetlusaegu arvutatakse eraldi, kui taotlusi ei esitata samal ajal. Põhjuseks see, et iga üksiku ehitise ehitusloa taotlus või ehitusteatis laekub erineval ajal ning tehniliselt ei ole veel võimalik teistsugune lahendus. Kui kõik taastuvenergia projekti vajalikud load esitatakse samal ajal, on tegu ühe taastuvenergia projektiga. Kui eraldi, siis loetakse iga ehitist, mille loamenetlust alustatakse, eraldi projektiks. Kui ehitusluba tuuliku ja ehitusluba tuulepargi elektri- ja toitekaablite ning sideühenduste jaoks esitatakse erineval ajal, on tegu kahe eraldi projektiga. Kuna alajaama ehitusloa taotleb Elering, mitte arendaja, on tegu igal juhul eraldi taastuvenergia projektiga. Samuti kuulub loamenetlusprotsessi võrgu jaoks nõuetekohaseks tunnistamise protsess, mille all peetakse silmas võrguühenduse valmimise järel võrguettevõttega võrgulepingu sõlmimist.
Tegevuslubade hulka ei loeta maapinna ettevalmistamiseks vajalikke dokumente, näiteks metsateatisi, puu- ja põõsarinde raie nõusolekuid jne. Kõigi vajalike tegevuslubade menetluste peale kokku on võimalik teha vaid üks KMH. Riigisiseselt on üksikute lubade tähtajad sätestatud neid reguleerivates eriseadustes. Kehtivad tegevuslubade menetlustähtajad on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Tegevuslubade menetlustähtajad (sisaldab aega ehitusloa taotlusest kuni kasutusloani, kuid ei sisalda keskkonnamõju võimalikule hindamisele kuluvat aega)
Luba
Menetlustähtaeg (p)
Loa andja
Seadus
Ehitusluba/kasutusluba
30/30
KOV/TTJA
EhS20
Ehitusteatis/kasutusteatis
10 (+30) /10 (+30)*
KOV
EhS
Kompleksluba
180
KeA
THS21
Keskkonnaluba
90
KeA
KeÜS22
Hoonestusluba
180+90**
TTJA
EhS
*Kui kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ei alusta täiendavat kontrolli esimese kümne päeva jooksul, võib alustada ehitamist/kasutamist. Uue kontrolli vajaduse korral lisandub menetlusele kuni 30 päeva.
**Esmalt antakse 30 päeva asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks. Seejärel avaldatakse Ametlikes Teadaannetes teade ning 60 päeva jooksul on võimalik esitada konkureerivaid taotlusi. Pärast seda tehakse 90 päeva jooksul hoonestusloa algatamise otsus. See esmane protsess on mõeldud lõpliku taotleja väljaselgitamiseks ega kuulu direktiivi mõistes loamenetluse aja hulka. Pärast KMHd ei ole määratud tähtaega hoonestusloa andmise otsustamiseks. Meretuulepargi ühendloa sätete kohaselt tehakse hoonestusloa andmise otsus 90 päeva jooksul pärast lisaandmete esitamist, milleks on taotlejal aega 180 päeva pärast KMH aruande nõutele vastavaks tunnistamist.

Eestis enam levinud taastuvenergiajaamade (päikeseparkide, tuuleparkide ja biogaasijaamade) keskmine tegelik loamenetluse kestus erineb olulisel määral (vt tabel 2).

Tabel 2. Keskmised menetlusajad sõltuvalt taastuvenergiajaamast (enne eelnõu)

Ehitusluba/
kasutusluba (päevi)
Keskkonnaluba/
kompleksluba (kuud)
KMH
(kuud)
KOKKU
(päevi)
Maismaa tuulepargid
42/42*
-
Pole seni tehtud
84
Päikesepargid (> 100 kW)
33/40 **
-
Pole seni tehtud
73
Biogaasijaamad
110/93 ***
11/12****
Pole seni tehtud
568
*Perioodil 2020–2024 keskmine menetlusaeg, millest on välja arvatud 2020. aasta kasutusloa ajakulu anomaalia. Sellega arvestamisel oleks kasutusloa menetlusaeg 70 päeva.
**Perioodil 2020–2024 keskmine menetlusaeg, millest on välja arvatud mõned üksikud anomaaliad, mis on võtnud aega üle 98 või 152 päeva. Nendega arvestamisel oleks keskmine ehitusloa menetlusaeg 42 päeva ja kasutusloa menetlusaeg 66 päeva.
***Ehitusloa keskmise menetlustähtaja arvestuses on menetlused tähtaegadega nii 26 kui ka 312 päeva ja kasutusloa keskmise menetlustähtaja arvestuses on menetlused tähtaegadega nii 63 kui ka 134.
****Keskmine aeg taotluse esitamisest loa andmiseni perioodil 2018–2024. Sees on ka aeg, mil taotlus oli taotleja käes täiendamiseks, st tegelik menetlusele kulunud aeg on lühem.

Keskkonnaalaseid tegevuslubasid (keskkonnaluba, kompleksluba, registreering) annab Keskkonnaamet (KeA). Ehituslubade ja kasutuslubade puhul on pädev asutus kas KOV või TTJA, hoonestuslubade puhul TTJA. Ehitustegevusega seotud taotlused esitatakse ehitisregistris (edaspidi EHR). Kui ehitusloa taotlust ja sellega seotud dokumente ei ole võimalik esitada EHRi kaudu, esitatakse need pädevale asutusele ning pädev asutus kannab andmed EHRi. Keskkonnaalaseid tegevuslube taotletakse ja menetletakse ning loaga seotud kohustusi täidetakse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu.

Ehitusseadustikus reguleeritud lubade ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduses reguleeritud keskkonnalubade menetluse oluline erinevus on, et keskkonnaalase tegevusloa taotlus võetakse menetlusse alles siis, kui selles esinevad puudused on kõrvaldatud ning see vastab nõuetele, kui seadusega ei ole sätestatud teisti. EhSi-kohane taotlus võetakse menetlusse ka juhul, kui taotluses esinevad puudused, st menetlusaeg hakkab kulgema.

Senise praktika kohaselt vaatab KeA keskkonnaalase tegevusloa taotluse läbi 21 päeva jooksul selle esitamisest ning vajaduse korral küsitakse enne taotluse menetlusse võtmist lisateavet. Taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks seatakse tähtaeg. Sama, 21-päevane tähtaeg hakkab kulgema alati uuesti, kui esitatakse täiendatud taotlus. Seega võib keskkonnaalaste tegevuslubade taotluste menetlusse võtmise aeg sõltuvalt kavandatava tegevuse keerukusest ja taotluse ettevalmistamise kvaliteedist küündida mitme kuuni. Keskmine biogaasijaama taotluse menetlusse võtmise aeg on olnud kuus kuud.

Ehitusloa taotlus võetakse menetlusse kohe esitamisest ja puuduste kõrvaldamiseks antakse vajaduse korral tähtaeg pärast taotluse menetlusse võtmist. Puuduste kõrvaldamise aega menetlusaja hulka ei loeta. Taotluse menetlusse võtmisele ei eelne taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ja kogu loamenetlusele kehtib üks 30-päevane menetlustähtaeg ehk loataotluse formaalsete ja materiaalsete nõuete kontroll tehakse sama tähtaja jooksul ning nende eristamine on EhSis üksnes mõtteline.

Maismaatuuleparkide ja päikeseparkide loamenetluses tuleb taotleda ehitusluba ja kasutusluba või teatud juhtudel, näiteks alla 100 kW võimsusega elektritootmisrajatiste puhul, esitada ehitusteatis ja kasutusteatis. Maismaatuuleparkidele ja päikeseparkidele ei ole tavaliselt vaja taotleda keskkonnaalast tegevusluba. Meretuulepargi rajamiseks tuleb alates 01.08.2024 jõustunud muudatuste tulemusel taotleda ühendloana meretuulepargi hoonestusluba. Varem algatatud menetlustes oli meretuulepargi rajamiseks vaja taotleda eraldi hoonestusluba, ehitusluba ja vee‑erikasutuse keskkonnaluba23. Kuna selle hoonestusloa puhul on tegu sisult maakasutusõigusega, ei kuulu see projekti menetluse sisse. Uus meretuulepargi hoonestusluba hõlmab lisaks maakasutusõigusele ka projekti rajamiseks vajalikke lubasid (ehitusluba ja veeluba, st keskkonnaluba), seetõttu on meretuulepargi hoonestusluba loetud projekti menetluse sisse arvatavaks loaks ehk sisu poolest on tegu tegevusloaga.
Biogaasijaamade rajamisel on lisaks EhSi lubadele vaja taotleda keskkonnaalast tegevusluba.

Lõikega 3 täiendatakse seadust taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme mõistega, mille kohaselt koosneb see energiasalvestusseadmest ja taastuvenergiajaamast, mis on ühendatud sama võrgu juurdepääsupunkti.

Lõikega 4 lisatakse seadusesse säte, mis kirjeldab, mida tähendab taastuvenergiajaama ajakohastamine. See on taastuvenergiat tootva jaama ja taastuvenergiajaama võrguga ühendamiseks vajalike ehitiste uuendamine, sh paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine tootmisvõimsuse muutmiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks.

EnKSi täiendatakse §-ga 3217 „Taastuvenergia projekti menetluse alustamine“, mis koosneb neljast lõikest.

Lõigetes 1 ja 2 kirjeldatakse taastuvenergia projekti menetluse kulgu. Menetlus algab taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti kaudu sellekohase:
1) ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisest. Kui kavandatav tegevus eeldab keskkonnaalast tegevusluba, tuleb ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel esitada ka keskkonnaalase tegevusloa taotlus. Võimaliku kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju korral tuleb ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele ja keskkonnaalasele tegevusloale lisada andmed leevendusmeetmete kohta. Siia kuuluvad ka juhud, kui avaliku veekogu ja majandusvööndi piiritletud alal tehakse tuulepargi hoonestusloa menetlus ehitusseadustiku § 1131 lõikes 1 nimetatud hoonestusloa menetlusena (mitte ühendloana, vaid eraldi tavapärase hoonestusloa, ehitus- ja veeloa menetluse alusel);
2) ehitusseadustiku §1131 lõikes 12 tähenduses meretuulepargi hoonestusloa taotluse menetlusse võtmisest.

Meretuuleparkide puhul eelneb menetlusele alustamisele n-ö taotleja väljaselgitamise protsess, mille aeg ei kuulu aja arvestamise hulka. Taotluse esitamine ei käivita kohe loa saamise menetlust, vaid käivitab taotleja valiku menetluse. Kui arendaja otsustab minna üle meretuulepargi hoonestusloa (ühendloa) menetlusele, loetakse seda taastuvenergia projekti menetluse tähtaja kulgemise alguseks.
Keskkonnaalase tegevusloa taotlemise vajaduse korral loetakse menetluse alguseks mõlema taotluse esitamine. EHRi arendus ehitatakse üles põhimõttel, kus ehitusloa taotlus ega keskkonnaalase tegevusloa taotlus ei lähe enne otsustajale kooskõlastamiseks, kui mõlema taotlemiseks vajalikud andmeväljad on täidetud.

Lõikes 3 sätestatakse, et kontaktpunkti ülesandeid täidab ehitisregister (EHR), (EhS § 36 lg 1, § 40 lg 1, § 42 lg 8). Kontaktpunkti ülesanneteks on aidata läbipaistval viisil taotlejal läbida kõigi tegevuseks vajalike tegevuslubade haldusmenetlus kuni pädevate asutuste ühe või mitme otsuseni loamenetluse lõpus; anda taotlejale kogu vajalik teave, sh juhised, ja kaasata asjakohasel juhul muid haldusasutusi; tagada kogu menetluse vältel ainult üks KMH ja tagada direktiivis sätestatud tähtaegadest kinnipidamine. Direktiivi kohaselt arvestatakse projekti menetluse kestuse sisse ka KMH, mis konkreetse loamenetluse puhul loamenetluse kestuse kulgemise peatab. Kontaktpunkti funktsioneerimisel on aluseks eeskätt EhS, keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS), atmosfääriõhukaitse seadus (edaspidi AÕKS), jäätmeseadus (edaspidi JäätS), tööstusheite seadus (edaspidi THS), veeseadus (edaspidi VeeS), maapõuseadus (edaspidi MaaPS) ja metsaseadus (edaspidi MS).
Kontaktpunkti puudutavad sätted taastuvenergia direktiivis on kavas üle võtta digitaalse kontaktpunkti loomisega, kuna ehitusloa ja ehitusteatiste menetlused ning keskkonnaloa ja kompleksloa menetlused on riigisiseses õiguses elektroonilisele kujule viidud. Seega füüsilist asutust kontaktpunkti ülesannete täitmiseks ei looda ega nimetata. Samuti ei looda uut andmekogu ega keskkonda. Loamenetluse ühise kontaktpunkti ülesandeid täidab EHR. Olukorras, kus EHRis taotluse esitamisel võivad esineda ajutiselt tehnilised tõrked, saab küll esitada taotluse paberil, aga pädev asutus kannab andmed ja dokumendid siiski registrisse. Taastuvenergia projekti menetlus kontaktpunkti toel on kirjeldatud ka tabelis 3 ja joonisel 1. Eelnõus ei nähta ette kõigi tegevuslubade menetlemist ehitisregistris. Keskkonnaalase tegevusloa taotlus esitatakse endiselt KOTKASes, kuhu taotleja EHRist suunatakse. Muudatuste tulemusel hakkavad EHR ja KOTKAS omavahel X-tee kaudu suhtlema ja teavet vahetama. Taotlejal jääb võimalus alustada lubade taotlemist ka KOTKASes. KOTKASes on edaspidi eraldi teavitus loa taotlemisel, mis suunab esmalt EHRi taotlema. Kui siiski loa taotleja otsustab alustada lubade taotlemist KOTKASes, ei kohaldata taastuvenergia projektile eelnõus sätestatud erisusi, s.t menetluse tähtaegasid.

2024. aastal suvel valmisid EHRi arendused, mis tehti ehitusseadustiku jt seaduste muudatuste järel taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Eelnõukohast seadust puudutavad uued arendused valmivad aastal 2025. Samuti toimub ka keskkonnaalaste tegevuslubade taotlemine ja menetlemine keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Lisaks on plaanis mitu loamenetlusprotsessi digiteerivat tegevust, näiteks e-ehituse platvormi elluviimine. Digitaalse kontaktpunkti loomiseks EHRi keskkonda tuleb kontaktpunktiks oleva keskkonnaga liidestada KOTKAS. Eraldi valmis 2024. a juunis Ehitusgiidi veebileht24, millele kontaktpunkt saab vajaduse korral viidata ning mis aitab kõigil huvilistel paremini orienteeruda ehitusvaldkonnale kohalduvates nõuetes. Sellega on täidetud ka direktiivi artikli 16 punkt 4 teha kättesaadavaks menetluste käsiraamat. Lisaks on juba koostatud „Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamat“25. Samuti on oluline koostada asjasse puutuvatele isikutele keskkonnavaldkonna lubade menetlusprotsesside juhendmaterjalid. MKMi tellitud analüüs toob lisaks ühe vajadusena välja ühise platvormi loomise planeerimismenetluseks26. Seda peavad just KOVid oluliseks, mistõttu on juba alustatud asjakohaseid IT-arendusi.

Tabel 3. Taastuvenergia projekti menetlus kontaktpunkti toel
Projekti menetluse alustamine
Taotleja esitab EHRis andmed kavandatava projekti kohta, sh keskkonnaalast tegevusluba eeldava tegevuse ja leevendusmeetmete kohta, ning ehitusloa taotluse
Projekti menetlus
KOV
KeA

Ehitusloa taotluse menetlus algab taotluse esitamisest
Kui projekti elluviimiseks on vaja taotleda keskkonnaalast tegevusluba, suunatakse taotleja EHRist KOTKASesse taotlust esitama


Taotluse nõuetele vastavuse kontroll (kuni 30 p)


Taotlus hinnatakse nõuetekohaseks ning võetakse menetlusse
Leevendus-meetmed
KOV saadab leevendus- (ja hüvitus)meetmed KeAle kooskõlastamiseks (kui taotleja on need esitanud koos taotlusega) koos loa eelnõuga.
KeA hindab leevendus- (ja hüvitus)meetmete piisavust ja asjakohasust. Kui loa andja on KeA, määrab ta need loa tingimustena.


KeA võib kooskõlastada leevendus- (ja hüvitus)meetmeid, mille tulemuslikkust ei ole laialdaselt testitud, seades lisatingimusi meetmete toimivuse ja piisavuse seireks ning vajaduse korral lisaleevendusmeetmete rakendamiseks

Kui loa taotlusega ei esitata leevendus- (ja hüvitus)meetmeid või kui need ei ole sobivad või piisavad, määratakse need vajaduse korral KMH käigus või loamenetluses.
KMH eelhinnang
KOV annab ehitusloa andmise menetluses KMH eelhinnangu
KeA annab keskkonnaloa või kompleksloa andmise menetluses KMH eelhinnangu

Kui ehitusloa KMH eelhinnangus selgub KMH vajadus, teeb KOV KeAle KMH algatamise ettepaneku ning ehitusloa menetlus peatub
Kui keskkonnaloa või kompleksloa KMH eelhinnangus selgub KMH vajadus, teeb KeA KMH algatamise otsuse
KMH
Kui KeAle on esitatud ehitusloa menetluses selgunud KMH algatamise ettepanek, sh nt leevendus- (ja hüvitus)meetmete väljatöötamiseks, ning ka keskkonnaloa menetluses on vaja algatada KMH, teeb KeA ühise otsuse nii ehitusloa kui ka keskkonnaalase tegevusloa KMH algatamise kohta (30 p jooksul alates keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlusse võtmisest).

Ehitusloa menetlus peatub, kuni KeA teeb KMH algatamata jätmise otsuse või kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseni
keskkonnaalase tegevusloa menetlus peatub KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseni

Kui KeA eelhinnangu põhjal puudub keskkonnaalase tegevusloa menetluses KMH algatamiseks vajadus, teeb KeA KMH algatamata jätmise otsuse

Kui KeA teeb algatamata jätmise otsuse, võib KOV vajaduse korral teha KMH algatamise otsuse
Luba
Ehitusloa ja keskkonnaalase tegevusloa menetlus jätkub, kui tehakse KMH algatamata jätmise otsus või kui KMH aruanne tunnistatakse nõuetele vastavaks

KOV annab välja ehitusloa või keeldub selle andmisest
KeA annab välja keskkonnaalase tegevusloa või keeldub selle andmisest
Projekti menetluse lõppemine
Projekti menetluse tähtaja kulgemine lõpeb, kui antakse viimane taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalik tegevusluba




Joonis 1. Kontaktpunkti ülesehitus

Lõikes 4 sätestatakse, et taastuvenergia projekti menetluses hinnatakse enne tegevusloa taotluse menetlusse võtmist taotluse nõuetele vastavust. Direktiivi kohaselt tuleb pädeval asutusel eelisarendusaladel elluviidava projekti puhul 30 päeva jooksul ja väljaspool eelisarendusala elluviidava projekti puhul 45 päeva jooksul taotluse saamisest kinnitada, kas taotlus on nõuetele vastav või on vaja esitada lisainfot. Loamenetluse tähtaeg algab, kui on kinnitatud taotluse nõuetele vastavus. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 15 on reguleeritud taotluses puuduste kõrvaldamise kord, sh on lõikes 3 sätestatud, et kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. HMSi kohaselt algab menetlus taotluse esitamisest, mitte puuduste kõrvaldamisest, ja seega on HMSis sätestatu juba praegu taotlejale soodsam ja menetlustähtaegade kontekstis kiirem, kui direktiiv ette näeb, v.a keskkonnalubade puhul.

Eelnõu kohaselt puudutab taotluse nõuetele vastavuse kontroll eeskätt biogaasijaamade loamenetlust, sest tuuleparkide ja päikeseparkide rajamiseks tavaliselt keskkonnaalast tegevusluba ei nõuta. Kui taastuvenergia projekti elluviimiseks tuleb taotleda keskkonnaalast tegevusluba, teeb Keskkonnaamet 30 päeva jooksul keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlusse võtmise otsuse, hinnates, kas esitatud andmed on menetluse algatamiseks nõuetekohased, ning annab vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletakse meretuulepargi hoonestusluba, teeb TTJA hoonestusloa menetluse algatamise otsuse ehitusseadustiku § 1134 lõikes 2 sätestatud aja jooksul, hinnates, kas esitatud taotlus ja andmed on hoonestusloa menetluse algatamiseks nõuetekohased, ning annab vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaja kestuse hulka ei loeta konkureerivate hoonestuslubade taotluste menetlusega seotud toiminguid, sest konkurss kestab oluliselt pikemat aega. Ehituslubade menetluses säilib senine kord, kus 30 päeva jooksul tuleb taotluses kõrvaldada nii puudused kui ka menetleda luba.

Lõikes 5 sätestatakse, et juhul kui Keskkonnaamet ei ole sama paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul 30 päeva jooksul teavitanud taotluse läbi vaatamata jätmisest, loetakse taotlus menetlusse võetuks. Nimetatud tähtaja hulka ei loeta aega, mille jooksul taotleja kõrvaldab taotluses puudusi.

Ehitusõiguses eristatakse ehitusõiguse tekkimiseks ehitusloa taotlemist ning ehitusteatise esitamist. Konkreetsemalt ei ole ehitusloa taotluse esitamisel toodud välja vormiliste eelduste kontrollimise etappi. Ehitusloa menetluses kontrollitakse nii formaalset kui ka materiaalset vastavust korraga ja seaduse järgi on selleks 30 päeva. Ehitusteatise menetluses on pädeval asutusel aega kõigepealt kümme päeva, et veenduda, et esitatud taotlus ei vaja lisakontrolli. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib alustada ehitamist. Kui on andmeid vaja siiski veelkord kontrollida, lähtutakse ehitusloa menetluse, sh ehitusloa andmise menetluse tähtajast ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina. Seega võib ehitusteatise menetlus olla 10 päeva + 30 päeva ning vältimaks menetlusprotsesside lisamist ning loamenetlusprotsessi pikendamist ei lisata ehitusõigusesse taotluse nõuetele vastavuse hindamise etappi.

Kui konkureerivaid taotlusi ei esitata, tehakse alates hoonestusloa taotluse teates märgitud tähtaja lõppemisest 90 päeva jooksul otsus algatada hoonestusloa menetlus. Sellega hinnatakse ka taotluse nõuetele vastavust. Kui esitatakse konkureerivad taotlused, tehakse nende hindamise tulemuste kinnitamisest arvates 90 päeva jooksul otsus algatada hoonestusloa menetlus. Oksjonile kulunud aega hoonestusloa loamenetluse hulka ei arvestata, sest selle käigus alles selgub taotleja, kelle suhtes hoonestusloa menetlus algatatakse. Tavapäraselt tehakse menetlusse võtmise otsus ja kuulutatakse välja oksjoni võitja samal ajal.

Kehtiva korra kohaselt otsustab Keskkonnaamet KeÜSi § 49 lõike 1 kohaselt keskkonnaloa andmise nõuetekohase taotluse saamisest arvates, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Keskkonnaamet hindab kõigepealt taotluse nõuetele vastavust (taotlus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele) ehk kas andmekoosseis on piisav. Seejärel võetakse taotlus menetlusse. Nõuetele vastavuse hindamise tähtaega ei ole õigusaktides sätestatud. Riigisiseses õiguses tuginetakse ennekõike HMSi § 5 lõigetele 2 ja 4, mis sätestavad, et menetlus peab toimuma võimalikult kiirelt ja lihtsalt ning toiminguid tehakse viivituseta. Muudatuse kohaselt on Keskkonnaametil taotluse nõuetekohasuse hindamiseks aega 30 päeva.

Keskkonnaalaseid tegevuslube puudutavad otsused on seni olnud avalikult kättesaadavad KOTKASe kaudu ja jäävad seda ka tulevikus, kui otsused tehakse avalikuks ka digitaalse kontaktpunkti vahendusel. Sellega tagatakse vastavus taastuvenergia direktiivist tulenevale kohustusele teha loamenetlust puudutavad otsused üldsusele kättesaadavaks.

Haldusorgani roll kontaktpunkti ülesannete täitmisel. EhSi kohaselt annab ehitusloa enamasti kohaliku omavalitsuse üksus (EhS § 39 lg 1). Samal asutusel on ka õigus otsustada KMH vajadus (EhS § 42 lg 2). KOV on haldusorgan (HMS § 8 lg 1) ja seega on seatud talle ka haldusmenetluse seadusest tulenev selgituskohustus. Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil digitaalse kontaktpunkti vahendusel menetlusosaliste õiguseid ja kohustusi, haldusmenetluse tähtaega ja selle kiirendamise võimalusi, vajaminevaid taotlusi ja tõendeid ning kohustuslikke toiminguid (HMS § 36 lg 1). Haldusorgan vastutab oma loamenetluse, sh tähtaegade jälgimise eest.

Eelnõuga täiendatakse EnKSi §-ga 3218 „Taastuvenergia projekti tegevusloa ja keskkonnamõju hindamise menetlemine“, mis koosneb seitsmest lõikest.

Direktiivi kohaselt tehakse juhul, kui KMH on vajalik, kõikides loamenetluse etappides ainult üks KMH. See peab olema kõikide sama taastuvenergia projekti puudutavate lubade jaoks ammendav. Kuna tegevuslubade taotlemise järjekord eri otsustajatele ei ole Eesti õiguses sätestatud, kuid direktiivi järgi kõigi tegevuseks vajalike tegevuslubade menetluste peale kokku saab algatada vaid ühe KMH (vajaduse korral), peab algatatava KMHga tegema kõigi vajalike tegevuslubade andmiseks vajalikud uuringud ja hindamised. Seega peavad selle KMH algatamise ja tegemise menetlusse olema kaasatud kõik haldusorganid, kellelt on vaja saada mingiks tegevuseks vajalik luba. See tähendab ka seda, et taotlused kõigi vajalike lubade jaoks tuleb esitada samal ajal. Näiteks kui ehitusloa taotlus esitatakse paberil KOVile, suhtleb KOV tegevuseks vajalike lubade andjatega (nt KeAga) ning annab arendajale teada, et ta peab esitama ka näiteks keskkonnaalase tegevusloa taotluse. Muul juhul käib suhtlus ja lubade taotlemisele suunamine EHRi toetusel. KOV on kontaktpunkt ainult oma loamenetluse kontekstis. See vajab seaduse tasandil reguleerimist, mistõttu on EnKSi täiendatud §-dega 3217 ja 3218. Ainult sellisel juhul on võimalik teha üks ammendav KMH.

Lõikes 1 sätestatakse, et taastuvenergia projekti puhul viiakse läbi tegevusloa ja KMH menetlus. Need toimuvad tegevusloa ja KMH menetlust reguleerivate normide kohaselt, kuid EnKSis sätestatud erisustega.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletava tegevusloa andmiseks on vajalik KMH, tehakse taastuvenergia projekti menetluses üks KMH algatamise otsus. Sealjuures tehakse üks kõikide tegevuslubade andmiseks vajalikku teavet koondav KMH. Muudatuse tulemusel on juhtroll just KeAl, kes kooskõlastab otsuse KOViga. KMHde liitmine aitab kaasa menetluste kvaliteedi parandamisele ja vähendab dubleerivaid otsuseid. Samale järeldusele jõuti ka Advokaadibüroo Sorainen OÜ koostatud ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud analüüsis27.

Lõikes 3 sätestatakse erand, et KMHd ei algatata ehitistele päikeseenergiaseadmete ja samas asukohas paiknevate energiasalvestite paigaldamisel ja kõigi päikeseenergiaseadmete ajakohastamisel, kui sellega ei suurene kasutav ruum ega vajadus võtta lisaleevendusmeetmeid. Ehitised on nii rajatised kui ka hooned. Seda kaalutlusest, et päikeseenergiaseadmete paigaldamine olemasolevatele ja tulevastele tehisrajatistele/ehitistele, nagu katused, parkimisalad, teed ja raudteed, ei tekita tavaliselt konkureerivate ruumikasutusviiside või keskkonnamõjuga seotud probleeme. Seetõttu peaks nende seadmete ja salvestite kasutuselevõtmine kiirenema, kuna KMHd ei tehta.

Lõikes 4 sätestatakse, et taastuvenergia projekti (v.a meretuulepargi rajamise projekt) elluviimiseks vajaliku tegevusloa andja teeb otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta 30 päeva jooksul tegevusloa taotluse menetlusse võtmisest. Tegemist on eeskätt keskkonnaalaste tegevuslubade kontekstis erandiga KeHJS § 11 lõikes 2 sätestatud tähtajast (tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast teabe saamist), millega soovitakse kiirendada taastuvenergia projekti menetlust, et järgida direktiivis sätestatud projekti menetluse tähtaegu. Meretuuleparkide kui suuremahuliste projektide korral tuleb KMH algatamise otsus teha KeHJSis sätestatu järgi.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui KeHJSi § 6 lõike 2 või 21 kohase ehitusloa menetluses eelhinnangu andmise käigus selgub KMH algatamise vajadus ja taastuvenergia projekti elluviimiseks on vaja taotleda ka keskkonnaalast tegevusluba, teeb ehitusloa andja ehk KOV Keskkonnaametile ettepaneku ühise KMH algatamiseks. Kui Keskkonnaamet ettepaneku järel KMHd ei algata, teeb ehitusloa andja ise KMH algatamise otsuse. Seega kui KOV peab KMH tegemist vajalikuks, on tal õigus algatada KMH sõltumata asjaolust, et KeA seda keskkonnaalase tegevusloa menetlemisel ei tee. Üldjuhul peaks ehitusloa menetluses KMH otsus tulema enne kui keskkonnaloa puhul, kuna KeAl on 30 päeva aega taotluse nõuetekohasust kontrollida ja menetlusse võtmisest 30 päeva eelhinnangu koostamiseks. Ehitusloa menetlus peatub kuni KeA KMH otsuseni. Seni ei ole KOVid taastuvenergia loamenetlustes KMH algatamist üldjuhul vajalikuks pidanud, sest planeerimisprotsessis on keskkonnamõju hinnatud planeeringu KSH käigus.

Lõikes 6 sätestatakse, et tegevusloa taotluse menetlus peatub kuni KMH algatamata jätmise või KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseni. See põhimõte tuleb juba KeHJSi § 11 lõikest 11. Eelnõuga eristatakse projekti menetlus ja konkreetse projekti menetlusse kuuluva loa menetlus. KMH tegemise ajaks loamenetluse tähtaja kulgemise peatumine puudutab üksnes konkreetse loa menetlust, mis peatub. Projekti kogukestuse arvestamine ja tähtaja kulgemine KMH tegemise ajaks direktiivist tulenevalt ei peatu.

Lõikes 7 sätestatakse, et taastuvenergia projekti menetluse kestus loetakse lõppenuks, kui § 3216 lõikes 1 nimetatud projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade, teatiste ja KMH menetlus on lõppenud. Säte on vajalik menetluse kestuse lugemiseks.

EnKSi täiendatakse §-ga 3219 „Taastuvenergia projekti menetluse kestus“, mis koosneb neljast lõikest.

Muudatused puudutavad loamenetlusi, mis algatatakse pärast eelnõu seadusena jõustumist. Sätestatud tähtajad kehtivad projekti kogumenetlusele (ei kehti üksikutele tegevuslubadele), st projekti menetluse kestuse jooksul tuleb menetleda kõik vajalikud tegevusload ja teha vajaduse korral KMH. Taastuvenergia projekti mõiste piiritluse kohta on pikemalt kirjutatud seletuskirja § 3216 puudutavas osas. Kehtestatavad tähtajad on esitatud tabelis 3.

Lõige 1 sätestab maismaa taastuvenergia projekti menetluse kestuse, mis on kuni kaks aastat, kuni üks aasta alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel (nt väiksemad tuulikud, hulpivad päikesepaneelid veekogul jne) või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel ja taastuvenergiajaama ajakohastamisel.

Lõige 2 sätestab mereala taastuvenergia projekti menetluse kestuse, mis on kuni kolm aastat. Alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel ja taastuvenergiajaama ajakohastamisel kestab menetlus kuni kaks aastat.
Enne eelnõu jõustumist meretuulepargi rajamiseks algatatud hoonestusloa menetlustes, milles on mindud üle ühendloa menetlusse, kohalduvad menetlustähtajad selle järgi, kuidas on esitatud keskkonnaalase tegevusloa ja ehitusloa taotlus. Nende menetluste puhul, mis uue meretuulepargi hoonestusloa menetlusse üle ei lähe, ei loeta hoonestusloa menetluse aega taastuvenergia projekti kogumenetluse sisse. Sellise lahenduse põhjus on asjaolu, et EhSis sätestatud hoonestusluba on olemuselt avaliku veekogu kasutamise õigus, mida eelnõu järgi ei loeta taastuvenergia projekti kogumenetluse sisse. Kuna menetluse aja hulka loetakse ka keskkonnamõju hindamiseks kuluv aeg, on kolme aasta sees vajalike tegevuslubade menetlemine keeruline, sest merealal võtavad keskkonnauuringud aega ligi kaks aastat.

Euroopa Liidu õigus, mis seab menetlustähtajad, on ülimuslik, mistõttu tuleb vastuolu korral muuta riigisisest õigust. Haldusorgan peab menetluses võtma mereala planeeringut arvesse niipalju kui võimalik. Suuremas plaanis tuleb suunata tegevust selliselt, et vajalikud uuringud tehakse enne loamenetlust.

Lõige 3 sätestab taastuvenergia projekti menetluse kestuse eelisarendusalal, mis on kuni üks aasta, kuni kuus kuud alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel ja taastuvenergiajaama ajakohastamisel.
Lõige 4 näeb ette, et nimetatud tähtaegu on võimalik põhjendatud juhul ja erakorraliste asjaolude tuvastamisel pikendada. Tabelis 4 on taastuvenergia projektide loamenetluse tähtajad. Tähtaegade pikendamise aluseks olevate erakorraliste asjaolude hulka ei ole võimalik lugeda ajamahukaid uuringuid, mille tegemine on ette nähtud juba planeerimismenetluses. Erakorraliste asjaoludena peetakse silmas looduskeskkonna ootamatut muutust (näiteks uue elupaiga avastamist vms), millega ei saanud eelnevas menetluses arvestada. Samuti on siinkohal oluline rõhutada, et kestuse hulka ei loeta § 3219 lõikes 5 nimetatud aega, näiteks ehitamist, kohtuvaidlusi, taotluse täiendamist. Seega tähendab tabelis 4 esitatud tähtaeg ainult ametiasutuste toiminguid. Kui vastava tähtaja jooksul menetlust lõpuni ei viida, on arendajal võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks eraldi kohtusse. Automaatselt vaikimisi lubasid tähtaegade ületamisel ei väljastata.

Tabel 4. Taastuvenergia projektide loamenetluse tähtajad

Menetluse kestus
Menetluse pikendamine
Taastuvenergia projekt maismaal
Üldjuhul
kuni 2 aastat
kuni 6 kuud
Alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel kuni üks aasta
kuni 1 aasta
kuni 3 kuud
Taastuvenergiajaama ajakohastamine
kuni 1 aasta
kuni 3 kuud
Taastuvenergia projekt merealal
Üldjuhul
kuni 3 aastat
kuni 6 kuud
Alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel
kuni 2 aastat
kuni 3 kuud
Taastuvenergiajaama ajakohastamine
kuni 2 aastat
kuni 3 kuud
Taastuvenergia projekt eelisarendusalal
Üldjuhul
kuni 1 aasta
kuni 6 kuud
Alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel
kuni 6 kuud
kuni 3 kuud
Taastuvenergiajaama ajakohastamine
kuni 6 kuud
kuni 3 kuud

Alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamine või sellega samas asukohas asuva salvestusseade või selle võrguühenduse rajamine, omab tähenduselt kolme võimalikku erinevat taastuvenergiaprojekti:
1) alla 150 kW nimivõimsusega taastuvenergiajaama rajamine;
2) alla 150 kW nimivõimsusega taastuvenergiajaama salvestusseadme rajamine;
3) Alla 150 kW nimivõimsusega taastuvenergiajaama võrguühenduse rajamine.
Kõigi kolme puhul on tegu eraldi loamenetlustega.

Lõikega 5 täpsustakse seadust, et oleks üheselt arusaadav, mida taastuvenergia projekti menetluse kestuse hulka ei loeta:
1. eelnõukohase § 3217 lõikes 3 nimetatud taotluse nõuetele vastavuse hindamise ja puuduste kõrvaldamise aega;
2. taastuvenergiajaama ehitamise või ajakohastamise aega, sest loamenetlusega kaasnevad load annavad juba õiguse rajatis ehitada;
3. taastuvenergiajaama võrgutaristuga ühendamiseks, võrgu stabiilsuse, töökindluse ja ohutuse tagamiseks tehtavate tööde aega;
4. projekti menetlusega seotud õiguskaitsevahendite kasutamise aega (vaided, kohtuvaidlus).
Sealjuures ei loeta loamenetlusprotsessi hulka maakasutuse piirangutega seotud menetlusi (nt kokkulepped maaomanikuga), kaevandusalade korrastamist.

HMSi üldise põhimõtte kohaselt ei loeta projekti menetlemise aja kulgemise arvestusse ka aega, mille jooksul taotleja kõrvaldab taotluses puudusi. Puuduste kõrvaldamiseks määrataval tähtajal on n-ö edasilükkav mõju ja haldusorganile asja lahendamiseks ettenähtud tähtaja kulgemine peatub28. Puudustega taotlust ei saa menetleda, mistõttu juhul, kui taotluse läbivaatamiseks ettenähtud tähtaeg ei peatuks puuduste kõrvaldamise ajaks, seaks see ohtu menetlustulemuse õiguspärasuse, kuna järelejäänud aeg ei pruugi olla piisav menetlemiseks ja kõigi asjaolude väljaselgitamiseks.

Lõikes 6 viidatakse §-le 3216, mis sätestab, missuguste lubade menetlused tehakse §-s 3219 sätestatud taastuvenergia projekti tähtaegadel. Kontaktpunkt kuvab kogu projekti lubade menetlustähtaegu, sh iga üksiku loa menetlemiseks veel järele jäänud aega.

Eelnõuga täiendatakse EnKSi §-ga 3220 „Eelisarendusalale kavandatava tuuleelektrijaama projekti loamenetluse erandid“, mis koosneb neljast lõikest.

Direktiivi kohaselt eelisarendusalal projekti loamenetluses KMHd ega ka KMH eelhinnangut üldjuhul ei tehta. Direktiivi alusel on eelnõusse kavandatud säte, mille kohaselt loamenetluse alguses võrreldakse projekti omadusi ja leevendusmeetmeid kehtestatud planeeringus sätestatuga. Sellise läbivaatamise eesmärk on veenduda, et projekt vastab planeeringu tingimustele, planeeringus ei ületa sätestatud piire ega ehitusõiguse tingimusi samuti tuvastatakse läbivaatamisel, et võrreldes planeerimismenetluse ja KSHga ei ole keskkonnaseisundis toimunud olulisi ettenägematuid muudatusi. Eelisarendusalal asuva taastuvenergia projekti menetlusskeem on kajastatud ka tabelis 5.

Piiriülese keskkonnamõju korral ei kehti eelnõukohane eelisarendusaladel rakendatav menetlus, vaid kehtib eelnõus sätestatud KeHJSi § 283 kohane KMH korraldus.
Selleks sätestatakse lõikes 1, et eelisarendusalale rajatava tuuleelektrijaama loamenetluses kontrollib tegevusloa taotluse menetleja (KOV) muu hulgas asjaolusid, kas kavandatava projektiga ei kaasne ettenägematut olulist keskkonnamõju, sh piiriülest keskkonnamõju, millega ei ole arvestatud keskkonnamõju strateegilisel hindamisel; kas kavandatava projekti mõju leevendusmeetmed on asjakohased ja piisavad. Samuti tuleb kontrollida, kas projektiala keskkonnaseisundis on toimunud olulisi muutusi võrreldes planeeringus käsitletuga, nt kaitstavate loodusobjektide (sh looma- ja taimeliigid) suhtes, mille tõttu võiks projekti mõju olla erinev planeeringus hinnatust. Tegemist ei ole KeHJSi-kohase KMH eelhinnanguga. Kui ettenägematut olulist keskkonnamõju loamenetluses ei tuvastata, siis KMH algatamata jätmise otsust ei tehta, kuid loa andmise otsuses selgitatakse kontrollitavaid asjaolusid.

Kui planeerimismenetluses antakse planeeringu kehtestamisega heakskiit taastuvenergia projekti põhimõttelisele lahendusele ja tuuakse loetelu leevendusmeetmetest, mida on võimalik kasutada, siis loamenetluses on juba selge nii konkreetne projekt kui ka valik, milliseid leevendusmeetmeid on kavas konkreetse projekti mõju leevendamiseks kasutada. Seega on tegevusloa loamenetluses oluline menetleja hinnang, kas konkreetse projekti mõju on meetmetega leevendatav, et vältida vaidlusi protsessi järgmistes etappides.

Lõike 2 järgi võib eelisarendusalal KMH algatada, kui on tõendatud järgmised asjaolud:
1) projekt avaldab tõenäoliselt ettenägematut olulist keskkonnamõju, mida ei olnud võimalik ette näha varasemal keskkonnamõju strateegilisel hindamisel;
2) ettenägematu olulise keskkonnamõju leevendamiseks ei ole piisavaid leevendusmeetmeid või hüvitusmeetmeid juhul, kui võimalikku kahju kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale linnuliigile ei ole võimalik täielikult leevendada.

Planeerimismenetluses pakutakse välja ka võimalikke leevendusmeetmeid (direktiivis kasutatud ka terminit mitigation rulebook), mis ei ole veel esitatud konkreetse projekti täpsusega. Leevendusmeetmete variandid pakub välja arendaja või KeA. Loamenetluse alustamisel on arendaja teinud projekti lõpliku valiku ja valinud välja ka konkreetse projekti jaoks sobivad leevendusmeetmed. Kaalukatel põhjustel saab leevendusmeetmeid hiljem muuta, tagamaks, et leevendusmeetmed täidaksid eesmärki. Eelisarendusalal antakse projekti loamenetluses hinnang (Keskkonnaameti kooskõlastus), kas konkreetse projekti jaoks valitud leevendusmeetmed on sobivad ja asjakohased.

Kui loamenetluses ilmnevad erakorralised asjaolud ning selgub, et leevendusmeetmete rakendamine ei ole piisav, on ka eelisarendusalal võimalik loamenetluses välja töötada hüvitusmeetmed. See võib olla ka üks põhjus, miks eelisarendusalal algatatakse KMH. Kui tuvastatakse, et erakorralised asjaolud võivad põhjustada olulist keskkonnamõju või kavandatud leevendusmeetmed on ebapiisavad, on võimalik ka KMH algatamine. Eelisarendusalade puhul on tingimus, et projektiga tekitatav oluline mõju peab olema leevendatav leevendusmeetmetega. Seega kui planeeringus nähakse ette ülekaaluka avaliku huvi kohaldamine ning hüvitusmeetmed tegevusega tekitatava olulise keskkonnamõju kompenseerimiseks, ei ole tegemist eelisarendusalaga. Seega kui maismaatuulepargile eelnevas planeeringus on ette nähtud hüvitusmeetmed, ei ole loamenetlusse liikudes tegemist taastuvenergia projekti menetlusega eelisarendusalal, vaid taastuvenergia projekti menetlusega n-ö üldkorras. Kui hüvitusmeetmete vajadus ilmneb loamenetluses, ei saa samuti lugeda ala eelisarendusalaks.

Seetõttu sätestatakse lõikes 3, et kui eelisarendusalal tehakse KMH, tehakse selle algatamise otsus 30 päeva jooksul tuuleelektrijaama tegevusloa taotluse menetluse algusest. KMH algatamata jätmise korral eraldi otsust ei tehta ja loamenetlus liigub vastavalt tähtajale lõpuni. Kuna siis ei ole see KeHJSi-kohane eelhinnang ja eelhinnangut kui sellist ei tehta, ei tehta eraldi ka KMH algatamata jätmise otsust. Kui KOV annab ehitusloa, peab ta HMSi kohaselt selgitama ja põhjendama oma otsust (põhjendamiskohustus).

Lõike 4 kohaselt tehakse KMH kuni kuue kuu jooksul või erakorraliste asjaolude ilmnemisel kuni ühe aasta jooksul KMH algatamise otsuse tegemisest. Tähtajad lähtuvad taastuvenergia direktiivi artikli 16a punktist 5.

Tabel 5. Taastuvenergia projekti menetlus eelisarendusalal üldjuhul kontaktpunkti toel
Projekti menetluse alustamine
Taotleja esitab EHRis andmed kavandatava projekti kohta, sh keskkonnaalast tegevusluba eeldava tegevuse ja leevendusmeetmete kohta, ning ehitusloa taotluse
Projekti menetlus
KOV
KeA

Ehitusloa taotluse menetlus algab taotluse esitamisest

Kontroll ja leevendusmeetmed
KOV kontrollib tegevusloa taotluses:
1) kas kavandatava projektiga ei kaasne ettenägematut olulist keskkonnamõju, sealhulgas piiriülest keskkonnamõju, millega ei ole arvestatud KSHs;
2) kas kavandatava projekti mõju leevendusmeetmed on asjakohased ja piisavad, saadab leevendusmeetmed KeAle kooskõlastamiseks (kui taotleja on need esitanud koos taotlusega) koos loa eelnõuga.
KeA hindab leevendusmeetmete piisavust ja asjakohasust.

KeA võib kooskõlastada leevendusmeetmeid, mille tulemuslikkust ei ole laialdaselt testitud, seades lisatingimusi meetmete toimivuse ja piisavuse seireks ning vajaduse korral lisaleevendusmeetmete rakendamiseks
KMH
KMHd ei tehta, kui kontrolli käigus pole selgunud ettenägematu oluline keskkonnamõju või leevendusmeetmete ebapiisavus.

Luba
KOV annab välja ehitusloa või keeldub selle andmisest

Projekti menetluse lõppemine
Projekti menetluse tähtaja kulgemine lõpeb, kui antakse viimane taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalik tegevusluba

Punktiga 46 täiendatakse EnKSi rakendussätteid §-dega 384, 385 ja 386.

Paragrahviga 384 sätestatakse, et EnKSi §-e 3211, 3213 ja 3214 (ülekaalukat avalikku huvi, leevendus- ja hüvitusmeetmeid) kohaldatakse vaid loamenetlustes, mis on algatatud pärast nõukogu määruse 2022/2577 jõustumist ehk 30. detsembrit 2022. Rakendussäte on vajalik, et tagada määrusega (otsekohalduv ülekaalukas avalik huvi) ülekaaluka avaliky huvi kehtivuse järjepidevus, mida saab kohaldada kuni kliimaneutraalsuse saavutamiseni.

Paragrahvi 385 kohaselt korraldab Kliimaministeerium 2025. aasta 21. maiks taastuvenergia alade kaardistamise, seda taastuvenergia direktiivi artikli 15b alusel.

Paragrahvi 386 lõigetes 1–3 sätestatakse tingimused ühe KMH algatamise otsuse jaoks, kui taotleja on enne sätte jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku ehitusloa ja keskkonnaalase tegevusloa taotluse või ainult ehitusloa või ainult keskkonnaalase tegevusloa. Kõik loetletud tingimused peavad olema täidetud. Rakendussäte tagab arendaja õiguspärane ootuse, kuna direktiiv kohaldub alles siis, kui see on üle võetud. Rakendussätetes nähakse ette, et juba varem loamenetlusse jõudnud taastuvenergia projektidele ei kohaldu muu taastuvenergia direktiivi kohane menetlus, menetluse tähtajad, ühine kontaktpunkt jne, sest see ei oleks tehniliselt täna teostatav ning märkimisväärset kiirendust ega eelist see samuti ei anna. Seega ei näe seadus ette erinormi, et direktiivikohast menetlust hakatakse tervikuna kohaldama varasematele menetlustele, vaid seda tehakse edasiulatuvalt nendele, millega on alustatud pärast seaduse jõustumist. Seega luuakse varasematele menetlustele üksnes ühe KMH tegemise võimalus ning ühise KMH tegemises lepivad loa menetlejad omavahel kokku.

Kui taotleja on enne § 386 jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku ehitusloa ja keskkonnaalase tegevusloa taotluse, tehakse nende tegevuslubade menetluses KMH vajalikkuse selgumise korral üks KMH hindamise algatamise otsus, kui:
1) taotleja seda vähemalt ühes loamenetluses taotleb ja esitab teabe taotluse kohta teisele loa menetlejale ning
2) kummagi loa menetluses ei ole enne § 386 jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust.

Kui taotleja on enne § 386 jõustumist esitanud keskkonnaalase tegevusloa taotluse, aga ei ole esitanud ehitusloa taotlust, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajaduse selgumise korral üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1) keskkonnaalase tegevusloa menetluses ei ole enne § 386 jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja
2) taotleja esitab ehitusloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks ja
3) taotleja esitab teabe ehitusloa taotluse ja ühise keskkonnamõju hindamise taotluse kohta keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlejale.

Kui taotleja on enne § 386 jõustumist esitanud taastuvenergia projekti ehitusloa taotluse ja projekti elluviimiseks on vaja keskkonnaalast tegevusluba, aga taotleja ei ole selle taotlust esitanud, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses KMH vajalikkuse selgumise korral ainult üks KMH hindamise algatamise otsus, kui:
1) ehitusloa menetluses ei ole enne § 386 jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja
2) taotleja esitab keskkonnaalase tegevusloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks ja
3) taotleja esitab teabe keskkonnaalase tegevusloa ja ühise keskkonnamõju hindamise taotluse kohta keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlejale.

Loa taotleja peab igal juhul teise loa menetlejat teavitama, et soovib teha ühe KMH, kuna vaid nii on võimalik tagada menetlejate ühises infoväljas olek.

Lõikes 4 sätestatakse, et KMH algatamise või algatamata jätmise otsustab Keskkonnaamet.

Punktiga 47 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust. HÕNTE § 38 lõike 2 kohaselt tuleb seaduse muutmisel ELi õigusakti muutmise tõttu eelnõus täiendada muudetava seaduse normitehnilist märkust, lisades sellele ELi õigusakti liigi, numbri ja avaldamismärke.

Eelnõu § 5. Kaugkütteseaduse muutmine

Kaugkütteseaduses tunnistatakse kehtetuks § 4 lõige 3. Selles sätestatud kohustus on kavas kehtestada energiamajanduse korralduse seaduse uues §-s 133 „Energiatarnija avaldatav teave“, kuna teabe esitamise kohustus on ka jahutusettevõtjatel, mitte ainult soojusettevõtjatel, mida reguleerib kaugkütte seadus. Muudatuse eesmärk on viia säte kooskõlla direktiiviga.

Eelnõu § 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus (KeHJS) muutmine

Punktiga 1 jäetakse §-st 24 välja tekstiosa „§ 281 lõikes 6“, sest § 281 tunnistatakse kehtetuks.

Punktiga 2 tunnistatakse § 281 kehtetuks. Kuna taastuvenergia direktiiviga nähakse taastuvenergia projektidele ette limiteeritud loamenetluse tähtajad, on vaja paragrahvi laiendada kõigile taastuvenergia projektidele, mitte ainult maismaa tuuleelektrijaamadele, nagu näeb ette § 281. Selleks kehtestatakse uues sõnastuses § 283. Direktiiviga ettenähtud tähtaja sisse peavad mahtuma kõigi taastuvenergiajaama rajamiseks ja käitamiseks vajalike tegevuslubade menetlused, sh KMH.

Punktidega 3 ja 4 muudetakse kehtiva KeHJSi § 282, mis käsitleb taastuvenergia projektide ajakohastamise KMH erisusi. Paragrahvi pealkirjas ja lõikes 1 muudetakse mõiste „taastuvelektrijaam“ mõisteks „taastuvenergiajaam“ ning seotakse see vastava mõistega EnKSi lisatava § 3216 lõikega 4. Ühtlasi jäetakse välja ka viide nõukogu määrusele 2022/2577, mille kehtivus lõpeb 30.06.2025 (osaliselt juba 30.06.2024).

Punktiga 5 täiendatakse § 282 lõikega 11, mille kohaselt merel asuva taastuvenergiajaama ajakohastamisel lähtutakse KMH tegemisel KeHJSi §-s 283 sätestatud maismaa taastuvenergia projekti KMH erisuste sätetest. KMH menetlus on kiirem kui uue meretuulepargi korral, kuid loamenetluste tähtaeg on pikem kui maismaa taastuvenergiajaama korral. Seetõttu ei pea menetluse kiiruse tõttu kohaldama minimaalseimat KMH menetlust, mis on ette nähtud KeHJSi § 282 ülejäänud sätetega, milles on lähtutud vaid hädapärastest nõuetest, mis tagaksid kiire, aga siiski sisult õige tegevusloa väljastamiseks vajaliku info kogumise.

Punktiga 6 tunnistatakse § 282 lõige 2 kehtetuks, kuna ajakohastamise mõiste lisatakse EnKSi, ei ole selle kordamine lõikes 2 enam vajalik ega otstarbekas.

Punktiga 7 täpsustatakse, et taastuvenergia projektide ajakohastamisel peab eelhinnangu andmisel eeldatavalt olulise keskkonnamõju määramisel lähtuma vaid ajakohastamisega kaasneva muudatuse mõjuga, st ei arvestata olemasoleva tegevuse mõju.

Punktiga 8 täpsustatakse § 282 lõikes 4, et taastuvenergia projektide ajakohastamisel peab KMH sisaldama vaid ajakohastamisega kaasneva muudatuse mõju, st ei arvestata tegevuse enda mõju. Lõike 5 järgi määrab otsustaja tähtaja, millal arendaja esitab aruande otsustajale avaliku väljapaneku korraldamiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks.

Punktiga 9 muudetakse § 282 lõiget 8, mille kohaselt otsustaja määrab tähtaja arendajale aruande kohta esitatud ettepanekute selgituste ja küsimustele vastuste saatmiseks ning aruande esitamiseks otsustajale, kes kontrollib selle vastavust nõuetele.

Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks § 282 lõige 12, kuna nõukogu määrus 2022/2577 muutub kehtetuks ning selle sisu on võetud üle taastuvenergia direktiiviga.

Punktiga 11 täiendatakse KeHJSi §-ga 283 „Keskkonnamõju hindamise erandid taastuvenergia projekti menetluses“.
Direktiivis ettenähtud tähtajad sõltuvad taastuvenergia projekti asukohast (maal, merel, eelisarendusalal) ja mahust (uue taastuvenergiajaama rajamine või olemasoleva ajakohastamine) ning ulatuvad kuuest kuust kolme aastani (erijuhtudel võimalik ka pikendada). Nende tähtaegade järgimise eest vastutavad tegevuslubade andjad.

Uue paragrahviga laiendatakse senises, kehtetuks tunnistatavas §-s 281 sätestatut nii, et sätteid on võimalik kohaldada kõigile taastuvenergia projektidele, muu hulgas ka piiriülese KMH menetluse korral. Selleks jäetakse menetlustoimingute tähtajad, milleks on vaja arendaja kui tegevusest huvitatud isiku panus, otsustaja määrata. Need on eelkõige tähtajad KMH programmi ja aruande esitamiseks ning täiendamiseks. Otsustaja peab nende tähtaegade määramisel lähtuma konkreetse toimingu sisust ja mahust nii, et tähtaeg oleks loamenetluse kogutähtaja sees mõistlik ja proportsionaalne. Otsustajale endale mõeldud tähtajad sätestatakse seaduses, et tagada menetluse optimaalne kulgemine.

Üldjuhul ei ole maismaa päikese- ja tuuleparkide korral KMHsid algatatud, kuna planeeringu koostamisel on tehtud KSH. KeHJSi § 6 lõike 4 alusel antud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ nähakse ette künnised, mille korral tuleb tegevusega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta anda KeHJSi § 6 lõigete 2 ja 21 kohane eelhinnang. Eelhinnangu kohustusega on viie ja enama tuulikuga elektrijaama, mille koguvõimsus on üle 7,5 MW, rajamine maismaal (määruse § 2 p 2), samuti hüdroelektrijaama rajamine teatud veekogudel (määruse § 11 p 4). Välistada ei saa aga eelhinnangu vajadust ka teiste taastuvenergia projektide korral, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju (määruse § 15 p 8 või § 16 alusel). Meretuulepargi korral on KMH kohustuslik (KeHJS § 6 lg 1 p 5), samuti hüdroelektrijaama korral, kui kinnihoitav veekogus on üle 10 miljoni kuupmeetri (KeHJS § 6 lg 1 p 211).

KeHJSi järgi on eelhinnangu andmise kohustus otsustajal, kes annab eelhinnangu ja teeb ka KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse. Selleks võib otsustaja muu hulgas kasutada arendaja esitatud materjale, sh eelhinnangut, kui ta nõustub selles esitatud infoga, kuid eelhinnangu peab otsustaja siiski koostama ise.

Eelnõukohase § 283 lõiked 1–5 ja 12 kehtivad kõigile taastuvenergiajaamadele. Lõikega 1 sätestatakse kogu paragrahvi kohaldamisala, milleks on energiamajanduse korralduse seaduse § 3212 lõikes 1 nimetatud taastuvenergia projekti KMH.

Lõikega 2 nähakse ette, et kui otsustaja otsustab KMH algatada (eelhinnangu tulemusel või kohustuslikus korras), määrab ta arendajale KMH programmi esitamiseks konkreetse tähtaja. Konkreetse tähtaja määramine on kaasusepõhine, eraldi päevade arvu ei sätestata. Erinevus KMH tavamenetlusest on, et algatamise otsusele ei küsita asjaomaste asutuste arvamust (§ 11 lg 22 ei kohaldata § 283 lg 5 järgi) ning ka asjaolu, et KMH programmi esitamiseks on tavapäraselt arendajal 18 kuud (§ 18 lg 7). Tähtaja seadmine on tingitud EnKSi lisatavatest taastuvenergia projektide loamenetluste tähtaegadest.

Paragrahvi 283 lõikes 3 sätestatakse erandina kohustus määrata arendajale teatud etappideks tähtajad.

Lõikega 4 võetakse üle taastuvenergia direktiivi artikli 16b lõike 2 nõue, et juhul, kui otsustaja on kinnitanud KMH käigus kogutava teabe ulatuse (mis määratakse Eesti mõttes KMH programmis), siis seda enam hiljem laiendada ei tohi. Lõikes 5 loetletakse KeHJSi sätted, mida taastuvenergia projektide KMH tegemisel ei kohaldata. Need on § 11 lõige 2 (KMH algatamise või mittealgatamise otsustamise tähtaeg), lõige 21 (selle otsustamise pikendamise võimalus), lõige 22 (KMH algatamise või mittealgatamise otsustamise otsuse eelnõu kooskõlastamine) ja lõige 7 (KMHde liitmine) ning § 18 lõige 7 (tähtaeg arendajale programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamiseks) ja lõige 8 (tähtaeg arendajale aruande esitamiseks). Taastuvenergiajaama KMH menetluses on tehtud erandid menetluse kiirendamise ja loamenetluse tähtaegadest kinnipidamise eesmärgil ja seetõttu mõningaid kehtivaid sätteid ei kohaldata. Eelnõus (EnKS § 3218 lg 4) on taastuvenergia projekti menetluses KMH algatamise tähtajaks määratud 30 päeva, kuid kehtiva KeHJSi § 11 lõike 2 kohaselt tuleb KMH algatamise otsus teha tegevusloa menetlemise ajal, kuid kuni 90 päeva jooksul. Seetõttu on vaja välistada kehtiv säte.
Lõike 6 kohaselt määrab otsustaja tähtaja, mille jooksul esitab arendaja pärast KMH programmi avalikku arutelu programmi nõuetele vastavaks tunnistamiseks (KeHJS § 18 lg 1). See säte kehtib merealaprojektide puhul lisaks punktis 3 märgitud tähtaegadele. Maismaaprojekti keskkonnamõju hindamise programmi ei avalikustata, mistõttu on merealaprojekti puhul vaja eraldi sätet.

Eelnõukohase §-ga 283 sõnastatakse sätted, mis kohalduvad kas ainult maismaal asuvatele projektidele (lg-d 7–11) või meretuuleparkidele (lg 6). Meretuuleparkide erisus on tingitud asjaolust, et nende loamenetluse kogupikkus on kolm aastat (maismaal 1–2 aastat). Eelduslikult on tegemist suuremahuliste projektidega, mistõttu peab ka keskkonnamõju hindamise menetlus olema põhjalikum ning seega pole õigustatud teha tavamenetlusest olulisi erinevusi. Näiteks ei kohaldata meretuuleparkidele eelnõukohase § 283 lõikeid 8–10, mille kohaselt jäetakse ära KMH programmi avalikustamine. Maismaal on KMH programmi avalikustamise asemel ette nähtud konsulteerimine KeHJSi § 16 lõike 3 punktides 1–7 nimetatud asutuste ja isikutega, kellele antakse võimalus esitada oma seisukoht (lg 3). Lõike 9 kohaselt tuleb seisukohad ja ettepanekud esitada kümne tööpäeva jooksul otsustajale, kellel on samuti kümme tööpäeva aega nendega tutvuda ning kujundada oma terviklik seisukoht KMH programmi kohta. Lõige 10 kohustab arendajat seisukohtadele ja ettepanekutele vastama ning programmi täiendama ning täiendatud programmi otsustajale esitama viimase määratud tähtajaks. Seejärel on otsustaja kohustatud selle läbi vaatama ja tunnistama nõuetele vastavaks (või tagastama täiendamiseks) kümne tööpäeva jooksul. Lõikega 11 nähakse otsustajale ette kümnetööpäevane tähtaeg KMH programmi nõuetele vastavuse kontrolliks.
Lõikega 12 nähakse ette, et juhul, kui arendaja ei järgi otsustaja määratud tähtaegu dokumentide esitamiseks või täiendamiseks, jäetakse tegevusloa taotlus läbi vaatamata ja haldusmenetlus lõpeb. Säte tagab otsustajale võimaluse järgida talle pandud loamenetluse üldtähtaegade järgimise kohustust ning anda arendajatele selge sõnum tähtaegade järgimata jätmise tagajärgedest.

Taastuvenergia projektide KMH korral ei tohi unustada ka võimalikke olulise piiriülese keskkonnamõjuga projekte, mille korral tuleb lähtuda piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist (Espoo konventsioon) ja võimalike kahepoolsete lepingutega kokkulepitust. Kuigi Eestil kui päritoluriigil võib tähtaegade järgimisega esineda mõningaid takistusi, tuleb arvestada, et ka mõjutatavatele riikidele kehtivad taastuvenergeetika direktiivi kohased limiteeritud loamenetluse tähtajad, mistõttu võib eeldada tõhusamat kaasumist võimalikesse olulise piiriülese keskkonnamõjuga projektide menetlustesse.

Kuivõrd mõned taastuvenergia projekte käsitlevad sätted tulevad EnKSi täiendavatest sätetest, on tabelites 5 ja 6 esitatud kronoloogilises järjekorras nimekiri menetlustoimingutest koos tähtaegade ja õiguslike alustega.

Tabel 5. Maismaal asuva taastuvenergia projekti KMH

Tegevus
Tegija
Tähtaeg päevades
Alus
1.
Loataotluse nõuetele vastavuse hindamine*
Otsustaja
30
EnKS § 3217 lg 4
2.
KMH algatamine või algatamata jätmise otsus (sh KMH eelhinnang)
Otsustaja
30
EnKS § 3218 lg 1–6
KeHJS § 11 (v.a lõiked 2, 21, 22 ja 7), § 283 lg 5
3.
Programmi koostamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 2
4.
Seisukohtade esitamine
Asjaomased asutused, puudutatud isikud
10 tööpäeva
KeHJS § 283 lg 9
5.
Seisukohtade läbivaatamine, enda seisukoha kujundamine, arendajale esitamine
Otsustaja
10 tööpäeva
KeHJS § 283 lg 9
6.
Programmi täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 10
7.
Programmi nõuetele vastavuse kontroll
Otsustaja
10 tööpäeva
KeHJS § 283 lg 11
8.
Vajaduse korral programmi täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 3
9.
KMH aruande koostamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 3
10.
Aruande nõuetele vastavuse esmane kontroll
Otsustaja
14
KeHJS § 21 lg 2
11.
Avalikustamisest teavitamine
Otsustaja
14
KeHJS § 21 lg 1, § 16 lg 2, 3
12.
Avalik väljapanek, seisukohtade esitamine, avalik arutelu
Otsustaja, asjaomased asutused, huvitatud isikud
30 + avalik arutelu
KeHJS § 21 lg 1, 3, § 16 lg 41, 5
13.
Esitatud seisukohtade läbivaatamine
Otsustaja
21
KeHJS § 21 lg 4
14.
Avalikustamise käigus esitatud seisukohtadele vastamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 7
15.
Aruande esitamine nõuetele vastavaks tunnistamiseks
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 3
16.
Aruande nõuetele vastavuse kontroll
Otsustaja
30
KeHJS § 22 lg 5
17.
Vajaduse korral aruande täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 22 lg 9

Tabel 6. Meretuulepargi hoonestusloa KMH

Tegevus
Tegija
Tähtaeg päevades
Alus
1.
Loataotluse nõuetele vastavuse hindamine*
Otsustaja
90
EnKS § 3217 lg 4
2.
KMH algatamine
Otsustaja
30
EnKS § 3218 lg 1–6
KeHJS § 11, § 283
3.
Programmi koostamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 2
4.
Programmi nõuetele vastavuse esmane kontroll
Otsustaja
10
KeHJS § 16 lg 12
5.
Vajaduse korral programmi täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 16 lg 12
6.
Avalikustamisest teavitamine
Otsustaja
14
KeHJS § 16 lg 2, 3
7.
Avalik väljapanek, seisukohtade esitamine, avalik arutelu
Otsustaja, asjaomased asutused, huvitatud isikud
21 + avalik arutelu
KeHJS § 16 lg 1
8.
Esitatud seisukohtade läbivaatamine, oma seisukoha kujundamine
Otsustaja
14
KeHJS § 17 lg 11
9.
Esitatud seisukohtadele vastamine

Arendaja
21
KeHJS § 17 lg 3
10.
Programmi täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 10, § 18 lg 1
11.
Programmi nõuetele vastavuse kontroll
Otsustaja
30
KeHJS § 18 lg 2
12.
Vajaduse korral programmi täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 18 lg 6
13.
KMH aruande koostamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 3
14.
Aruande nõuetele vastavuse esmane kontroll
Otsustaja
14
KeHJS § 21 lg 2
15.
Avalikustamisest teavitamine
Otsustaja
14
KeHJS § 21 lg 1, § 16 lg 2
16.
Avalik väljapanek, seisukohtade esitamine
Otsustaja, asjaomased asutused, huvitatud isikud
30
KeHJS § 21 lg 1, 3, § 16 lg 41, 5
17.
Esitatud seisukohtade läbivaatamine
Otsustaja
21
KeHJS § 21 lg 4
18.
Avalikustamise käigus esitatud seisukohtadele vastamine
Arendaja
30
KeHJS § 21 lg 5
15.
Aruande esitamine nõuetele vastavaks tunnistamiseks
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 3
16.
Aruande nõuetele vastavuse kontroll
Otsustaja
30
KeHJS § 22 lg 5
17.
Vajaduse korral aruande täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 22 lg 9
* Ei lähe taastuvenergia projekti menetluse tähtajas arvesse (alus: EnKS § 3219 lg 5 p 1)

Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks § 56 lõiget 16, sest edaspidiselt kohaldatakse § 282 ette nähtud erisusi ka nendele tegevuslubade taotluste keskkonnamõju hindamise menetlustele, mis ei ole algatatud määruse (EL) 2022/2577 kehtivusajal.

Punktiga 13 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust. HÕNTE § 38 lõike 2 kohaselt tuleb seaduse muutmisel ELi õigusakti muutmise tõttu täiendada muudetava seaduse normitehnilise märkuse sõnastust, lisades ELi õigusakti liigi, numbri ja avaldamismärke.

Eelnõu § 7. Vedelkütuse seaduse muutmine

Punktiga 1 täiendatakse § 2 punktiga 11, sätestades veeldatud biometaani mõiste. Veeldatud biometaan on juba sätestatud EnKSis, kuid üksnes päritolutunnistuste väljastamise vaatest ning mõistena määratlemata. Kuna transpordisektoris kasutatakse juba veeldatud biometaani, sätestatakse ka seaduses selle kasutamise põhimõtted, et aidata kaasa transpordisektori heite vähendamisele.

Punktiga 2 täiendatakse § 21 lõiget 43, laiendades imporditud veeldatud biometaanile samu nõudeid, mis kehtivad biometaanile. Sellega soositakse kodumaise biometaani tootmispotentsiaali arengut ning välistatakse, et välismaine biometaan saavutaks eelise Eesti biometaani ees ainelise oleku vahetudes.

Punktiga 3 täiendatakse kütuste valikut veeldatud biometaaniga, millega on võimalik panustada VKSi § 21 kohasesse transpordisektori eesmärki. Samuti lisatakse veeldatud biometaan Eleringi traspordistatistika kauplemisplatvormil kaubeldavate energiakandjate hulka.

Punktiga 4 kohustatakse tarnijat sarnaselt teiste vedelkütustega esitama Keskkonnaametile iga kuu 15. kuupäevaks kuuaruande tarbimisse lubatud koguse ja koguenergia andmete kohta.

Punktiga 5 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust. HÕNTE § 38 lõike 2 kohaselt tuleb seaduse muutmisel ELi õigusakti muutmise tõttu täiendada muudetava seaduse normitehnilise märkuse sõnastust, lisades ELi õigusakti liigi, numbri ja avaldamismärke.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga lisatakse uued terminid EnKSi, ELTSi ja VKSi. Uute terminite kohta on esitatud info seletuskirja peatükis 3 ja lisas 2.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohase seadusega võetakse üle direktiiv 2023/2413 (vastavustabel seletuskirja lisas 1).

6. Seaduse mõju

Seadus ei näe ette uusi nõudeid ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele ega riigile lisaks nendele, mis tulevad Euroopa Liidu õigusest.
Eelnõu seadusena jõustumise olulisemad mõjud on rühmitatud viide valdkonda taastuvenergia direktiivist lähtudes:
1) päritolutunnistused;
2) muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kasutuselevõtt tööstussektoris;
3) taastuvelektri energiasüsteemi lõimimise hõlbustamine;
4) metsa biomass, säästlikkuse kriteeriumid, küte- ja jahutus;
5) taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine.

6.1. Päritolutunnistused
6.1.1. Vesiniku päritolutunnistuste väljastamise võimaluse sätestamine ning süsteemihaldaja mõiste täpsustamine
Sihtrühmad: vesiniku tootjaid, tarnijaid ja tarbijaid, Elering.
Sihtrühma 1 suurus: praegu ei ole võimalik hinnata.
Sihtrühma 2 suurus: Elering, EMTA.
Sihtrühmale 1 avalduva mõju suurus: ettevõtjad peavad oma tegevuses arvestama päritolutunnistuste nõudega, arvestatav mõju puudub.
Sihtrühmale 2 avalduva mõju suurus: Elering peab selleks tegema IT-arenduse.

Probleem ja praegune olukord
Uuesti sõnastatud direktiiviga (EL) 2018/2001 on sisse toodud muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused. Muudeks kui bioloogilist päritolu taastuvkütusteks loetakse vedelaid ja gaasilisi kütuseid, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass. Selleks, et tõendada, millist tüüpi on toodetud ja tarbitud kütus, tuleb ka vesinikule väljastada päritolutunnistused. Lisaks tuleb täpsustada, millised on need vesiniku tüübid ning millistele tingimustele need peavad vastama.

Lahendus
Kui soovitakse tõendada muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse tootmist, peab see vastama kriteeriumitele, mis on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184, 10. veebruar 2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks. Lisaks täpsustatakse süsteemihaldaja mõistet, et ka vesiniku ning soojusenergia päritolutunnistuste väljastaja oleks sõltumatu osapool.

Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, IT-arendused
Vesiniku päritolutunnistuste väljastamine nõuab IT-arendusi energiamajanduse korralduse seaduse § 3210 lõike 1 alusel loodud elektroonilises andmebaasis ja vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalses keskkonnas (edaspidi päriolutunnistuste elektrooniline andmebaas ja transpordistatistika kauplemisplatvorm). Lisaks on vaja täiendada kütuste tarbimisse andmise tõendamise lahendusi ja tagada andmete elektrooniline liikumine kütuse käitlemise andmekogusse. Euroopa Komisjonil on kavas kasutusele võtta liidu andmebaas muu hulgas gaasiliste kütuste väärtusahelate jälgimiseks ja kütuste Euroopa Liidu biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse kontrollimiseks. Kuna riigi ülesanne on tagada andmebaasis olevate andmete õigsus, on vaja luua päriolutunnistuste elektroonilise andmebaasi ja transpordistatistika kauplemisplatvormi elektrooniline ühendus liidu andmebaasiga, et kohalikud turuosalised saaksid esitada andmeid toodangust ja tarbimisse andmisest kohalike infosüsteemide kaudu. Arendused teeb päritolutunnistuste süsteemi haldaja ehk põhivõrguettevõte, kütuse käitlemise andmekogu arendused tehakse EMTA juhtimisel. VDS-BIO on vaja muuta selliseks, et lisanduvate kütuste päritolutunnistuste kaudu tõendatud transporditarbimise andmed liiguksid elektroonselt Eleringi transpordistatistika kauplemisplatvormilt VDSi, selleks on muu hulgas vaja arendada sõnumivahetuse funktsioon platvormide vahel. VDS-BIO arenduste maksumus ei ole märkimisväärne ja seda rahastatakse HKSi vahenditest.
Arendused valmivad hiljemalt direktiivi ülevõtmise ajaks ehk maiks 2025. Päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi ja transpordistatistika kauplemisplatvormi rahastatakse taastuvenergiatasust.

Majanduslik mõju– ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
Muudatus puudutab vesiniku tootjaid, tarnijaid ja tarbijaid. Tootjatele tekib võimalus tõendada enda toodetud kütuse päritolu ning suurendada enda usaldusväärsust energia/kütuse riigisiseses müügis. Tarnijatel ja tarbijatel (nt tööstus- ja transpordisektor) tekib võimalus tõendada, et nende tarbitav või edasi müüdav energiaühik on jätkusuutlikult toodetud. Tekib võimalus toodang realiseerida kohalikele kütusemüüjatele. Seda teadmist saavad kasutada tarbijad oma kestlikkusaruannetes (ESG eesmärgid) või toodete reklaamimisel.

Majanduslik mõju – halduskoormus
Lahendusega kaasneb mõju halduskoormusele. Kui kütust tootev ettevõte soovib tõendada, et toodetud on muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütust, tuleb tal toodang sertifitseerida, mis tähendab ettevõtjale lisakoormust ja -kulu. Ettevõtete halduskoormuse kasvu on kavas minimeerida protsesside digiteerimise ja IT-lahenduste kasutuselevõtuga.

6.1.2. Päritolutunnistuste väljastamine otse tarbijale või tarnijale
Probleem ja praegune olukord
Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 lõike 2 alapunktiga c on liikmesriikidele antud võimalus väljastada päritolutunnistusi otse tarnijatele või tarbijatele, kes energiat soetavad. Seni ei ole Eestis seda võimalust rakendatud.

Lahendus
Muudatusega luuakse võimalus väljastada energia tarnijale või tarbijale päritolutunnistus otse, kui tootja ise on saanud investeeringu- või tegevustoetust.

Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale – IT-arendused
Otse tarbijale päritolutunnistuse väljastamiseks tuleb päritolutunnistuste väljastajal ehk süsteemihaldajal täiendada päritolutunnistuste elektroonilist platvormi. IT-arendused valmivad hiljemalt direktiivi ülevõtmise ajaks ehk maiks 2025.
1. Selgeks teha, kes on saanud toetust – vältida topeltkasu.
2. Tagada päritolutunnistuste automaatne ülekanne tarbijale või tarnijale.

Majanduslik mõju – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
Ettevõtetel, kes said investeeringutoetust taastuvenergia tootmisseadmete rajamiseks, puudus võimalus tõendada müüdud toodangu päritolu. Tarnijad ja tarbijad saavad nüüd võimaluse päritolutunnistuse omandamiseks, ilma et tootja vahel oleks. Samuti on seni jäänud kasutamata päritolutunnistused, mis on väljastatud tootjale, kes on saanud investeeringutoetust või muud toetust riikliku toetuskava kaudu. Seega suureneb päritolutunnistuste hulk turul ja sellel on positiivne mõju energia tarnijatele ja tarbijatele, kelle tarbimist on lihtsam tõendada.

6.1.3. Standardühiku murdosadeks jagamine
Probleem ja tänane olukord
Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 lõike 2 esimese lõiguga antakse võimalus jagada päritolutunnistuse standardühik 1 MWh murdosadeks, tingimusel et murdosa on 1 Wh kordne. Seni on Eestis rakendatud jäägipõhist lähenemist ehk kui kalendrikuu toodang ületab naturaalarvulist MWh, siis üle jääv toodang (näiteks 0,3 MWh) kantakse järgmisesse tootmisperioodi. Ehk teisisõnu väljastatud on päritolutunnistusi ainult naturaalarvulise toodangu eest.

Lahendus
Muudatusega antakse süsteemihaldajale võimalus kasutada väiksemat ühikut päritolutunnistuste väljastamisel, mis tähendab, et muudatuse elluviimisel saab kogu toodetud energia samal tootmisperioodil päritolutunnistustega katta ning tarnijatele/tarbijatele edasi kanda. Samuti võimaldab paremini jälgida riigisiseseid füüsilisi energiavooge. Piiriüleste ülekannete tegemisel on vaja jälgida päritolutunnistuste vastuvõtja riigis kehtivaid reegleid.

Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale – IT-arendused
Lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi. Päritolutunnistuste väljastajal ehk süsteemihaldajal tuleb muudatuse lubamiseks täiendada päriolutunnistuste elektroonilist andmebaasi ja transpordistatistika kauplemisplatvormi hiljemalt direktiivi ülevõtmise ajaks ehk maiks 2025.

Majanduslik mõju – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
Muudatus lubab üle minna reaalajas päritolutunnistuste turule, mis on oluline tarbimis- ja tootmisprofiili kokkuviimisel ning tulevikus energia tarbimise tõendamisel. Muudatuse tulemusel peab järgmisesse perioodi üle kandma vähem või alternatiivselt kasutama vähem eelmise perioodi päritolutunnistusi. Seega saavad tarbijad olla kindlamad, et ühel perioodil kasutatud päritolutunnistused käivad ka sama perioodi tarbimise kohta.
Päritolutunnistustega seotud muudatuse IT-lahenduste kogumaksumus Eleringile on hinnanguliselt 200 000 eurot.

6.2. Säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid
Sihtrühm: biomasskütust tootvad ettevõtted, ca 90.
Sihtrühma suurus: teadaolevalt on üle 7,5 MW sooja- ja elektrienergiat tootvaid käitiseid ja oma tarbeks sooja tootvaid käitiseid 82.
Biomasskütustega seotud muudatuste eesmärk on ära hoida taastuvkütuste eluringiga tekkivaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. Valdav osa säästlikkuse kriteeriumitega reguleeritavatest biomasskütustest Eestis peaksid juba nendele kriteeriumitele vastama, sh tulenes biomassi säästlikkuse kriteeriumi nõue juba RED II-st. Seega suureneb küll käitiste võimsuse piiri nihutamisega osa ettevõtete ja riigiasutuste koormus, aga seda on võimalik minimeerida IT-lahendusega. Teadaolevalt on üle 7,5 MW sooja- ja elektrienergiat tootvaid käitiseid ja oma tarbeks sooja tootvaid käitiseid 82. 46 neist on üle 20 MW, mis tähendab, et muudatus puudutab veel 36 käitist (suurem kui 7,5 MW, aga väiksem kui 20 MW). Andmed pärinevad 2022. aastast keskkonnaotsuste infosüsteemist (KOTKAS). Nende andmete põhjal laieneb kohustus veel 25 ettevõttele: Leca Eesti Osaühing, AS VIREEN, AS E-Piim tootmine, Aktsiaselts ELVESO, Aktsiaselts Saku Maja, SW ENERGIA OÜ, Combimill Reopalu OÜ, AS Graanul Invest, N.R. Energy Osaühing, OÜ Vara Saeveski, Osaühing Elva Soojus, Combimill Sakala OÜ, OÜ Ebavere Graanul, OÜ Helme Graanul, Osaühing Põrguvälja Soojus, Danspin AS, Aktsiaselts Kadrina Soojus, Tamsalu Kalor AS, Aktsiaselts OG Elektra Tootmine, Thermory AS, Osaühing Valmos, Aktsiaselts Barrus, Aktsiaselts Salutaguse Pärmitehas, Aktsiaselts TOFTAN, Estonian Plywood AS, GreenGas OÜ. Valdavalt on tegu aga ettevõtete, millele juba kohustus kehtib, väiksema nimivõimsusega käitistega.

Sihtrühmale avalduva mõju suurus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 säästlikkuse kriteeriumid ja sellega seotud nõuded on üle võetud energiamajanduse korralduse seaduse §-ga 323 ja kliimaministri määrusega nr 35. Praegu on kohaldusalas elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvad ettevõtted, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste ning vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul. Kohaldusalasse jäävad ettevõtjad on pidanud järgima säästlikkuse kriteeriumeid ja sellega seotud nõudeid. Nõuded on vajalikud, et ettevõtja saaks tõendada, et kasutatud biomasskütuseid saab pidada taastuvenergiaks. Seega ei kaasne muudatusega neile ettevõtetele olulist lisakoormust, sh infokohustuse ja vastavuskuludena. Märkimisväärne osa Eestis toodetud elektri- ja soojusenergiast on saadud biomasskütustest; peamiselt tahketest, väiksemal määral ka gaasilistest ja vedelatest biokütustest. Kaugküttesektori kütusetarbimisest üle 60% moodustab biomass, lokaalküttesektoris on see üle 80%. Elektrienergia tootmisest moodustab biomass ca 18%. Kõik eelmainitud sektorid peavad olema hiljemalt 2050. aastaks süsinikuneutraalsed. Ei ole välistatud, et need eesmärgid tuleb täita juba 2040. aastaks. Eesmärgi täitmisel võivad aga tekkida tahtmatud negatiivsed tagajärjed elurikkusele, kui biomasskütuste tootmisel ei arvestata piisavalt biomassi päritoluga. Kui biomasskütuste tootmist ja kasutamist reguleerivat seadust ei muudetaks, tekiks oht, et suurenev nõudlus taastuvkütuste järele suurendab kahju elurikkusele.

Muudatuste üks eesmärke on saavutada olukord, kus biomasskütuste tootmise ja tarbimise mõju elurikkusele on minimaalne ning biomasskütuste tarbijad saavad olla kindlad, et toodetav energia on taastuvenergia. Teine eesmärk on vähendada kütte- ja jahutussektori süsinikuheidet, soodustades nendes sektorites laialdasemat heitsoojuse kasutamist ning elektrifitseerimist. See lihtsustab esimese eesmärgi täitmist, sest vähendab nõudlust biomasskütuste järele. Biomasskütuseid kasutavad elektri-, soojus- või jahutusenergiat tootvad käitised peavad vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkogust. Selline kohustus on oluline, sest käitistel pole keelatud kasutada säästlikkuse kriteeriumitele mittevastavat kütust. Kriteeriumitele mittevastavast kütusest toodetud energia pole sellisel juhul enam küll taastuvenergia ja selle süsinikuheidet arvestatakse sarnaselt fossiilkütuse heitega. Vältimaks olukorda, kus näiteks odava heitmekvoodi ühiku hinna või kõrgete biomasskütuste hindade tõttu suureneks säästlikkuse kriteeriumitele mittevastavate biomasskütuste kasutamine, on mõistlik nõuda käitistelt KHG heitkoguste vähendamist võrreldes fossiilkütustega. See tähendab, et enamikus suuremates käitistes kasutatavast biomasskütusest peaks vastama säästlikkuse kriteeriumitele, muidu ei täida need käitised KHG heitkoguste vähendamise eesmärki.

Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju
Maagaasi ja muude fossiilkütuste hinnatõusu korral suurenevad inimeste küttekulud. See mõjutab eriti tugevalt madala sissetulekuga inimesi. Muudatuste üks eesmärkidest on suurendada heitsoojuse ja taastuvkütuste kasutamist soojusenergia tootmisel. Importkütuste osakaalu vähenemine soojusenergia tootmisel vähendab ka järskude hinnatõusude tõenäosust, kui maagaasi hind peaks maailmaturul järsult tõusma.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatustel on positiivne mõju riigi energiajulgeolekule, sest säästlikkuse kriteeriumitele vastavad biomasskütused ning muud taastuvenergiaallikad on pärit kas Eestist või riikidest, nagu Soome ja Läti. Samas fossiilkütused on tihtipeale pärit kaugemalt.

Majanduslik mõju
Muudatus mõjutab ca 90 biomasskütust kasutavat käitist, mis peavad hakkama tulevikus näitama, et nende kasutatav biomasskütus vastab säästlikkuse kriteeriumitele. Importkütuste osakaalu vähenemine annab võimaluse luua rohkem töökohti, mis on seotud biokütuste ja taastuvenergia tootmisega. Märkimisväärset negatiivset majanduslikku mõju muudatustel ettevõtetele ega tarbijatele tõenäoliselt pole. Kohaldusalasse lisanduvate ettevõtjate halduskoormus suureneb, kuna tuleb tõendada, et kasutatud biokütuseid saab pidada taastuvenergiaks, et seda saaks arvestada ELi eesmärkide ja riiklike panuste saavutamisel. Otsesed kulud (st sertifitseerimise või auditeerimise tasud) tarneahela sertifikaadi eest on näiteks esimese auditeerimise, mille järel väljastatakse FSC või PEFC sertifikaat, kulu suurusjärgus 2000–2500 eurot/a, SBP sertifikaadi kulu on kaks korda suurem: 5000 + eurot. Lisandub iga-aastase auditi kulu. Kaudsete kulude kohta on vähe teada, näiteks, mis puudutab sertifitseerimisstandardite täitmisega seotud kulusid (eeskätt tööjõukulu täitmisel), samas lisanduv konsultatsiooniteenus jääb suurusjärku 1000 eurot. Ettevõttel võib tekkida vajadus lisatööjõu palkamiseks.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Muudatused peaksid vähendama biomasskütuste tootmise mõju elu- ja looduskeskkonnale. Lisaks peaks heitsoojuse ja muude taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine kütte- ja jahutusmajanduses vähendama fossiilkütuste põletamise mõju õhu kvaliteedile. Paraku ei ole senine praktika säästlikkuse kriteeriumite täitmisel olnud edukas. Puudujäägid metsade majandamisel ja auditeerimisel on viinud tulemuseni, kus puit ja sellest tehtud tooted võivad kanda näiteks FSC märgist ka siis, kui tegevusega järjepidevalt loodus- ja kultuuriväärtusi kahjustatakse. See on seotud eeskätt agendiprobleemiga, kus sertifikaadi väljastaja on huvitatud väljastamise tulust, jättes süsteemselt kontrollimata selle tegelikkusele vastavuse.

Mõju regionaalarengule
Muudatusega kaasnev teavitustöö kulutõhusate meetmete ning rahastamismeetodite kohta, et suurendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides, on suurima mõjuga vaesemates omavalitsustes, sest renoveerimistoetused koonduvad tihtipeale jõukamatesse omavalitsustesse, kus korteriühistud ja majaomanikud on teadlikumad rahastamisvõimalustest.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste korraldusele
Ettevõtteid, mida aruandluskohustuse laienemine mõjutab, ei ole väga palju. Praegu on võimalik aruandlusdokumente (auditi aruanne) esitada digitaalsete failidena keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Kavandamisel on aruandluskohustuse täitmise automatiseerimine ning arenduste rahastamiseks on ministri käskkirjaga 27.06.2024 nr 1‑2/24/268 eraldatud 200 000 eurot Kliimaministeeriumi energeetikaosakonnale. Täpne lahendus ning võimaluse korral olemasoleva süsteemi juurde lahenduse loomine on selgumisel, näiteks KOTKASele alamsüsteemi lisamine. Kuna biomassi säästlikkuse kriteeriumite täitmine vajab järelevalvet, on kavas suurendada KeA osa järelevalves. Lisaks on oluline, et riigisektor tooks suuremat selgust ja läbipaistvust biomassi kasutamisse. Selleks on vaja luua eraldi kaardikiht, mis võtaks arvesse no-go-alade, toodud EnKS § 323 lg 1, paiknemist ja hõlbustaks nende alade tuvastamist, millelt hangitud biomass ei vasta säästlikkuse kriteeriumitele. Praegu puudub kaardilahendus, kust oleks ettevõtjatel ja avalikkusel võimalik sellist teavet saada.

6.3. Muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kasutuselevõtt tööstussektoris
Sihtrühmad:
1) tööstusettevõtted, mis kuuluvad majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)) B, C ja F jakku ning J jao 63. ossa liigitatud jakku;
2) Elering peab hakkama korraldama RFNBO päritolutunnistustega seotut, kui tulevikus sellised ettevõtted tekivad.

Sihtrühm 1: 2024. a seisuga puudub. Enamik vesinikuprojekte on Eesti seotud transpordisektoriga, mida siin ei käsitleta. Küll võib see tulevikus puudutada näiteks Elme Messer projekti, mille alusel rajatakse rohevesiniku tehas Narva ja rohevesinikku hakatakse kasutama keemiatööstuse lähteainena. Teine puudutatud projekt on OÜ Derivaat NH3 rajatav rohevesiniku tootmisüksus Paldiskis. Seal toodetud rohevesinikku hakatakse kasutama roheammoniaagi tootmiseks.

Sihtrühm 2: Elering.
Sihtrühmale 1 avalduva mõju kirjeldus: ettevõtted puuduvad, seega mõju puudub. Uuesti sõnastatud direktiivis (EL) 2018/2001 on sätestatud ja määratletud muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused. Muudeks kui bioloogilist päritolu taastuvkütusteks loetakse vedelaid ja gaasilisi kütuseid, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass. Sealjuures seatakse direktiiviga eraldi eesmärk vastava kütuse kasutuselevõtuks tööstussektoris. Muudatusega võtab Eesti kohustuse, et tulevikus tekkiv tööstussektor, mis kasutab vesinikku lõppenergia tootmisel, kasutaks muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütust (RFNBO) aastaks 2030 vähemalt 42%. See kohustus sätestatakse seaduses, et seeläbi ergutada laialdasemat RFNBO kasutuselevõttu.

Sihtrühmale 2 avalduva mõju kirjeldus: mõju praegu Eleringile puudub.

Majanduslik mõju – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
2024. aasta juuli seisuga puuduvad Eestis ettevõtted, mida nimetatud muudatus puudutaks. Küll ei saa välistada, et tulevikus sellised ettevõtted tekivad. Sel oleks positiivne mõju: tekiksid uued töökohad ja suureneks maksutulu.

Majanduslik mõju – halduskoormus
Kuna käesoleval ajal erasektorile ega avalikule sektorile lisakoormust ei teki, võib tulevikus kohustuse täitmise kontrollimiseks olla vaja luua tõendamismehhanism, mistõttu võib suureneda mõningal määral halduskoormus ettevõtetel, kes RFNBOd kasutavad tööstussketoris.

Mõju keskkonnale – kliimamuutused
RFNBO laialdasem kasutuselevõtt on asenduseks suurema KHG heitega fossiilkütustel põhinevatele sisenditele ja vähendab kliimamuutusi põhjustavat KHG heidet.

6.4. Taastuvelektri energiasüsteemi lõimimise hõlbustamine
6.4.1. Laadimispunktide tehnilised tingimused
Sihtrühmad:
1) jaotusvõrguettevõtted;
2) laadimistaristu kasutajad.

Sihtrühma 1 suurus: Elektrilevi ja Viru Elektrivõrgud.
Sihtrühma 2 suurus: kõik laadimistaristut kasutavad Eesti elanikud.
Sihtrühmale 1 avalduva mõju kirjeldus: suureneb vähesel määral koormus, kuna laadimispunktide kasutuselevõtul tuleb esitada registreerimistaotlus võrguettevõttele, kes veendub, et laadimispunktid vastavad seaduses sätestatud tehnilistele tingimustele (sama põhimõte on rakendatud juba salvestusseadmete puhul).
Sihtrühmale 2 avalduva mõju kirjeldus: avaneb võimalus panustada tarbimiskajasse. Väikestel detsentraliseeritud elektritootmis- ja salvestussüsteeme omavatel ettevõtetel ja eraisikutel avaneb võimalus oma laadimistaristuga panustada ülekoormuse juhtimisse ning paindlikkus- ja tasakaalustamisteenuste osutamisse.

Majanduslik mõju
Muudatused, mis suurendavad nutilaadimise funktsioonide, kahesuunalise laadimise kasutamist, toetavad sellega tegelevate ettevõtete arengut, sest on võimalik pakkuda tarbimise juhtimise teenust suuremale osale tarbijatest. Muudatused aitavad kasutada elektrisõidukite akudes peituvat võimalust koguda taastuvelektrit ajal, mil seda on külluses, ning suunata see tagasi võrku ajal, mil seda napib, et suunata muutlikust taastuvenergia allikast toodetud elektrit süsteemi. Nuti- ja kahesuunaline laadimine aitab kaasa taastuvelektri veelgi ulatuslikumale kasutuselevõtule elektrisõidukiparkides, transpordisektoris, elektrisüsteemis tervikuna. See võib aidata muuta elektrihinda odavamaks.

Mõlema jaotusvõrguettevõtte kulusid suurendavad võrgukoormuste juhtimiseks vajalikud investeeringud, kui sättega loodav eeldus ka kasutusse võetakse. Seadusega luuakse eeldused, et võrgukoormust saaks juhtida. Kui nutilaadimist kasutab eraklient oma paigaldises, siis ta kasutab börsiinfot ja oma juhtimissüsteemi. Sellisel juhul otsest kulu võrguettevõttele pole. Kui tegemist on avalike liitumispunktidega, tekivad kulud kahesuunalise laadimise funktsiooni reaalse kasutamise võimaldamisest: seada ajalisi piiranguid ja nihutada tootmist ja tarbimist. Selleks peavad jaotuvõrguettevõtted välja ehitama liidestusvõimaluse ja juhtimisloogika. Need kulud jagunevad kolmeks: ADMS (juhtimissüsteemi) arenduskulud, katsetamiskulud, uute liituvate laadijate tehniliste nõuete koostamine, nende vastavuse kontroll ja funktsionaalsuse testimine, analoogselt sellele, mida tehakse juba praegu tootjaliitumiste puhul. Kogukulu jääb seega sättest tulenevate eelduste reaalsest kasutamisest Elektrilevi hinnangul neile 20 kuni 40 miljoni kanti.

Mõju ettevõtluskeskkonnale
Võrguettevõtted peavad kontrollima, kas laadimispunktid vastavad tehnilistele tingimustele ja võimaldavad V2G süsteemi kasutamist. Samas on jaotusvõrguettevõtetel oma võrgu arendamise seisukohast oluline teada laadimispunktide paigaldamisest ja nende tehnilistele nõuetele vastavusest.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Muudatused aitavad kaasa tarbimiskaja suurenemisele ja soodustavad laiemat rohelise elektri kasutuselevõttu. Selle tulemusel väheneb fossiilenergia tarbimine nii transpordis kui ka energeetikas ning seega on võimalik panustada kliima- ja elurikkusekriisi pidurdamisele.

6.4.2. Põhivõrguettevõtte kohustus avaldada teavet hinnapiirkonnas tarnitud energia tootmisega kaasnenud kasvuhoonegaaside heite määra kohta
Sihtrühmad:
1) põhivõrguettevõte;
2) tarbijad.
Sihtrühma 1 suurus: Elektrilevi.
Sihtrühma 2 suurus: kõik Eesti elanikud, kes tarbivad elektrit.
Sihtrühmale 1 avalduva mõju kirjeldus: suureneb vähesel määral koormus, peab töötama välja IT-lahenduse. Elering uuendab oma kodulehte, et oleks võimalik edastada paralleelselt teavet KHG määra ja prognoosi kohta. Eleringi hinnangul on IT-lahenduste maksumus umbes 200 000 eurot ja valmimistähtaeg aastal 2025. Samas avaldab Elering juba andmeid näiteks taastuvate energiaallikate kasutamise kohta energia tootmisel.
Sihtrühmale 2 avalduva mõju kirjeldus: andmete kättesaadavaks tegemine parandab potentsiaalselt tarbijate teadlikkust ja võimaldab ettevõtetel arendada uusi innovaatilisi ärisuundi. Tarbijad on teadlikumad, millist elektrienergiat tarbivad, ja eelistavad teadlikult tarbida tundidel, mil mõju kliimamuutustele on väiksem. Ettevõtted saavad kasutada teavet ESG aruande täitmisel või oma toodete jalajälje arvutamisel.

Majanduslik mõju
Elektrienergia taastuvenergia ja KHG määra jagamise teave soodustab taastuvenergia projektide arendusi, sest tarbijad on aina keskkonnateadlikumad ja soovivad tarbida väiksema CO2 jalajäljega elektrit. Muudatused tarbimisharjumustes avavad uusi võimalusi ettevõtetele ja digilahendustele.

Mõju ettevõtluskeskkonnale
Eleringil lasub kohustus avalikustada teave tarnitud elektrienergia KHG määra ja prognoosi kohta.

Mõju keskkonnateadlikkusele
Inimesed on teadlikumad ja teevad teadlikumaid tarbimisvalikuid, eelistades tarbida (näiteks pesu pesta) aegadel, mil on rohkem taastuvenergiavõimsusi.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Muudatused soodustavad taastuvenergia laiemat kasutuselevõttu. Selle tulemusel väheneb fossiilenergia tarbimine nii transpordis kui ka energeetikas. Seega on võimalik panustada kliima- ja elurikkusekriisi pidurdamisele.

6.5. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine
6.5.1. Taastuvenergia alade kaardistamine
Sihtrühmad: taastuvenergia arendajad, Keskkonnaagentuur. Uuesti sõnastatud direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 15b on sätestatud kohustus kaardistada alad, mis on vajalikud Euroopa Liidu 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks. Seni on puudunud terviklik vaade, milline on Eesti taastuvenergia potentsiaal ja millised alad sobivad taastuvenergia arendamiseks ning andmed sobivuse kohta olnud laiali erinevates andmebaasides.
Sihtrühma 1 suurus: tuuleenergia arendamisega tegelevaid ettevõtteid on ligikaudu 15.
Sihtrühma 2 suurus: keskkonnaorganisatsioonid.
Sihtrühmale 1 avalduv mõju: muudatuse tulemusel koondatakse Eestis olemasolevate taastuvenergiajaamade andmed, samuti kajastatakse kaardil uued võimalused (näiteks päikesepaneelide paigaldamiseks sobivad hooned) taastuvenergiaallikate kasutamiseks. Taastuvenergia andmete koondamine on oluline nii taastuvenergia eesmärkide saavutamise seisu hindamiseks ja valdkonna poliitiliste otsuste kujundamiseks, aga ka uute taastuvenergiarajatiste planeerimiseks. Info taastuvenergia arenduste ja potentsiaali kohta koondatakse automaatselt uuenevasse kaardirakendusse. Kaardirakenduses on plaanis kasutada võimalikult palju olemasolevate andmekogude andmeid. Lisaks Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri hallatavatesse andmekogudesse kogutavatele andmetele on kavas kasutada ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Maa-ameti (2025. a Maa- ja Ruumiamet), Eleringi ja Elektrilevi kogutavaid andmeid. Kaardistus annab nii taastuvenergia arendajatele kui ka keskkonnaorganisatsioonidele aimu, kuhu planeeritakse taastuvenergia projektid.
Sihtrühmale 2 avalduv mõju: kaardi koostamisel ettevalmistamisel on juhtroll Keskkonnaagentuuril, kes on kaardi koostamiseks vajalikke tegevusi juba alustanud. Direktiivist tulenev kaardi valmimise tähtaeg on 21. mai 2025.

Mõju riigivalitsemisele – riigieelarve
Kaardistamise kulud kantakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks ettenähtud eelarvest. Keskkonnaagentuurile on tegevuseks ette nähtud 35 000 eurot.

6.5.2. Eelisarendusalad, ühine kontaktpunkt ja taastuvenergia projekti menetlus
Sihtrühmad
1) Ettevõtjad, kes arendavad maismaatuuleparke ja päikeseparke ning nendega seotud võrguühendusi, ümbritseva keskkonna energia projekte ja biogaasi ja -metaani tootmise projekte. Tuuleenergia arendusega tegelevaid ettevõtteid on ligikaudu 15, lisanduvad ainult päikeseenergiale keskenduvad ettevõtted, Eestis projektide arendamisest huvitatud välisriigi ettevõtted ning tulevikus loodavad ettevõtted. Kuivõrd muudatused kohalduvad uutele või parasjagu planeerimisjärgus olevatele tootmisüksustele, on keeruline hinnata, kui palju biogaasi- või biometaanijaamu ning ümbritseva keskkonna energiat kasutavaid käitiseid tulevikus rajatakse. Eestis tegutseb praegu 17 biogaasi- ja biometaanijaama. Ümbritseva keskkonna energiat kasutavad käitised ning neid käitavad ettevõtted on peaasjalikult soojatootjad. Oluline on aga märkida, et kõik soojatootjad ei pruugi olla paigaldanud ümbritseva keskkonna energiat kasutavaid seadmeid.
2) Lubade menetlemisega seotud asutused on KOVid, kelle territooriumile taastuvenergiaehitisi rajatakse, ja KeA, kes annab keskkonnaalaseid tegevuslube, samuti peab KeA hindama ja kontrollima KMH ärajätmisel väljapakutud leevendus- ja hüvitusmeetmete sobivust ja piisavust. KOVi üldplaneeringuga kavandatakse tuuleenergia kasutuselevõttu 19 KOVis (Saaremaa, Lääne-Harju, Lääneranna. Pärnu linn, Saarde, Tori, Põhja-Pärnumaa, Rapla, Paide linn, Valga, Väike-Maarja, Vinni, Rakvere vald, Viru-Nigula, Lüganuse, Lääne-Nigula, Kehtna, Türi ja Alutaguse). Nendest neli üldplaneeringut on juba kehtestatud (Lääne-Nigula, Kehtna, Türi ja Alutaguse). KOVi eriplaneering on 2024. aasta juuli seisuga käimas 21 omavalitsuses, sealhulgas on Tori vallas ja Põhja-Sakala vallas käimas kaks KOVi eriplaneeringu menetlust, Lüganuse vallas neli menetlust. Kokku on 21 valla peale 25 menetlust, kuna Tori ja Pärnu veavad ühte planeeringut koos. Lisaks kuuluvad siia loa andjad TTJA (meretuuleparkide puhul) ja KeA (keskkonnaalased tegevusload).


Sihtrühmale 1 avalduva mõju kirjeldus
Sätestatud taastuvenergiajaamade loamenetluse tähtajad kiirendavad eeskätt biogaasijaamade loamenetluse kogukestust, sest muudatuste tulemusel on ehitusloa ja keskkonnaalase tegevusloa menetlus paralleelne. Nii tuuleparkide kui ka päikeseparkide lubade menetlus on riigisisese õiguse kohaselt kiirem, kui direktiiv miinimumina ette näeb. Seega direktiivi ülevõtmine ei mõjuta vahetult menetlustähtaegu. Kuivõrd KMH võtab tavapäraselt aega vähemalt 1,5 aastat, suuremate projektide puhul oluliselt kauem, siis on vahetu positiivne mõju just neile projektidele, mis KMHd vajavad. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt avatakse aastaks 2030 5–7 uut biogaasijaama. KIK rahastas juba 2024. aasta lõpus nelja uue biometaani tootmisjaama rajamist29. Valminud on ka Kliimaministeeriumi tellitud analüüs, mis annab täpsema hinnangu biogaasijaamade potentsiaalist Eestis30.

Eelisarendusalade määramisest tulenev mõju on eeldatavalt väike. Eestis on seni maismaale rajatavate tuuleparkide loamenetlus olnud kiirem, kui on direktiivi kontekstis n-ö kiirendatud menetlus (maismaal üks a). Direktiivi kohaselt peaks kiirem loamenetlus tulenema sellest, et eelisarendusalade korral loamenetluses KMHd ei tehta. Samas on Eestis planeerimismenetlus ja KSH nii põhjalikud, et seniste maismaatuuleparkide loamenetluste käigus pole üldjuhul jõutud KMH algatamise otsuseni. Samas võib muudatustel olla mõju tulevikus. Näiteks juhul, kui väga paljud projektid jõuavad samal ajal loamenetluse etappi või jääb planeerimis- ja loamenetluse vahele pikem periood, mille jooksul keskkonnaseisund muutub. Kui KMH vajadus eelisarendusalal tekib, tuleb projekti mõjude hindamiseks KMH teha kuue kuuga (erakorraliste asjaolude ilmnemisel kuni ühe aasta jooksul). KeA standardiseeritud taotlused ja juhendmaterjal tagavad, et taotlused on kvaliteetsemad ja menetlus on kiirem.

Sihtrühmale 2 avalduva mõju kirjeldus
Ühine kontaktpunkt lihtsustab KeA ja KOVi taastuvenergia projektide infovahetust ja koostööd. EHRi liidestus KOTKASega annab võimaluse jälgida paralleelselt mõlema loamenetluse tähtaegu ning kuvada taotlejale projekti menetlemise tähtaeg, mida saavad ka pädevad asutused kontrollida. Taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluste KMHd liidetakse ja juhul, kui taotleda tuleb ka keskkonnaluba, on KMH menetluses juhtroll Keskkonnaametil. Keskkonnaalase tegevusloa taotlus võetakse senise keskmise kuue kuu (arvestatud on nii KeA taotluse nõuetekohasuse kontrolli aeg kui ka taotleja aeg taotluse täiendamisel) asemel menetlusse 30 päevaga, mis suurendab KeA töökoormust. Töökulusid on plaanis rahastada Eesti taaste- ja vastupidavuskavast, kus on KeAle, kes teeb määruse rakendamiseks vajalikke tegevusi, arvestatud lisaraha (22 töökohta ehk 3,4 miljonit eurot kuni märtsini 2026) mõju hindamise kiirendamiseks.

Tekib ühtne platvorm, mis sisaldab infot kogu projekti menetluse kohta. Projekti algatamine EHRis tagab selle, et osaliselt saab esitada andmeid üks kord ning EHR jagab terviklikku infot menetluse ajajoonest. Muudatus võib kaasa tuua suurema mõju KeAle töömahu kasvamise tõttu, mis omakorda sõltub sellest, kas ja kui palju eelnõukohase menetlusega tegevusloa taotlusi ning leevendus- ja hüvitusmeetmeid kooskõlastada tuleb. Samas on KeAle loodud lisaks töökohti, et tagada loamenetlusega seotud ülesannete täitmine. Paralleelselt tuleb kaaluda ka mõne nõude kaotamist, näiteks biogaasijaamade puhul eelhinnangu tegemise kohustusest loobumine, kui kasutusele on võetud parem tehnoloogiline lahendus (paremad filtrid vms).

Majanduslikud mõjud
Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamisel on majandusele positiivne mõju. Eesti kliimaambitsiooni suurendamise võimaluste analüüsi andmetel tuleb kliimaneutraalse Eestini jõudmiseks panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, KOVidel, valdkondadel ning füüsilistel ja juriidilistel isikutel, samuti eeldab see muutusi nii tootmise kui ka tarbimise poolel. Taastuvenergiaga seotud tehnoloogiad arenevad pidevalt, mis tähendab, et ka juba olemasolevad ja toimivad taastuvenergialahendused on muutunud odavamaks ja majanduslikult otstarbekaks. See omakorda motiveerib taastuvenergiaga seotud lahendustesse investeerima nii energiatootjaid kui ka energiatarbijaid. Muudatused loamenetluses lühendavad protsessi kestust ja see loob eeldused alustada ka majandustegevust kiiremini.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Muudatustel on laiem positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale, sest need aitavad kaasa taastuvenergiale üleminekule ja seega vähendavad nõudlust KHG õhku paiskava fossiilenergia järele. Ometi ei saa eitada teatavat negatiivset mõju, mis võib kaasneda lühemast loamenetlusest, sest suureneb surve pädevate asutuste tööle ja seega ka võimalike vigade arv. Selle vältimiseks on äärmiselt oluline taotluste standardiseeritud vormide ja juhendmaterjali olemasolu. KeA loodavad juhendid vähendaksid oluliselt tüüpvigade teket.

Mõju regionaalarengule
Eelisarendusalade määramine võiks viia taastuvenergia kiirema kasutuselevõtuni. Taastuvenergia laiem kasutuselevõtt toob kaasa ka kohaliku kasu instrumendi (tuulikutasu), mis toetab regionaalset arengut. Muudatustel on positiivne mõju maapiirkondades ning äärealadel ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime parandamiseks, kaasneb uute töökohtade loomine. Eelisarendusalade määramine ja loamenetluses tehtavad muudatused ei too kaasa olulist negatiivset mõju piirkondade arengule.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Mõjutatud on peaasjalikult KOVid, kellel on koos KeAga kontaktpunkti ülesannete täitmisel suur tähtsus. Mõlemad mõjutatud sihtrühmad peavad hakkama oluliselt rohkem ja kiiremini omavahel suhtlema, jälgima ühise kontaktpunkti kaudu kogu projekti loamenetluse kestust ja arvestama ühise KMH tegemise nõudega. Lühemad menetlustähtajad võivad tuua kaasa vigade tegemise ohu, mistõttu on nende vältimiseks vaja luua taotluste standardiseeritud vormid ja juhendmaterjal. KeA loodav materjal peab tagama, et arendaja esitatud taotlus on kvaliteetsem ja täiuslik, mis tagab omakorda ka kiirema menetluse. Sealjuures aitavad loodavad materjalid vähendada riski, et taotlus lükatakse tagasi ja arendaja peab leidma lisaressurssi taotluse muutmisele. Kvaliteetsemad taotlused on lõpptulemusena kasulikud nii arendajale kui ka riigiasutustele ja KOVile nii ajaliselt kui ka rahaliselt.

6.5.5. KeHJSi §-de 282 ja 283 muudatuste mõjude hinnang

Paragrahvi 283 muudatusega laiendatakse KMH kiirendatud menetlust kõigile taastuvenergia projektidele (seni kehtis see vaid maismaa tuuleelektrijaama rajamisele) ning täpsustatakse ajakohastamise korral tehtava KMH detaile. Muudatus võimaldab tegevuslubade menetlejatel kontrollida efektiivsemalt KMH menetluse kestust, et tagada taastuvenergia direktiivist tulenevate loamenetluse tähtaegade järgimine. Muudatuse mõju kattub taastuvenergia projektide kiirendamise mõjuga.


7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse jõustumisega kaasnevaid tegevusi on kirjeldatud eelmises peatükis. Direktiivi rakendamisega seotud kulud tulevad KeA töökoormuse suurenemisest, mis sõltub sellest, kas ja kui palju taotlusi esitatakse. Kavast „RePowerEU“ on KeAle, kes teeb määruse rakendamiseks ettevalmistusi, arvestatud lisaraha (22 töökohta ehk 3,4 miljonit eurot kuni aastani 2026) mõjude hindamise kiirendamiseks. Seega peaks olema tagatud KeA suutlikkus teha seaduses sätestatud toiminguid.
Ühise kontaktpunkti kasutuselevõtuks on EHRi ja KOTKASe IT-arendusteks Eesti taaste- ja vastupidavuskava reformis 8.1 ette nähtud 400 000 eurot.
Biomassi säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside kriteeriumite rakendamisega suureneb KeA töökoormus. Täiendada on vaja biomassi säästlikkuse kriteeriumite vastavushindamise süsteemi, milleks on juba ministri käskkirjaga 27.06.2024 nr 1-2/24/268 eraldatud
200 000 eurot Kliimaministeeriumi energeetikaosakonnale.
Tabel 7. Seaduse rakendamise rahalised kulud.
Kuluartikkel asutuse järgi
Kulu (eurodes)
Katteallikas
Kliimaministeerium


EHRi ja KOTKASe IT-lahendused
400 000
Eesti taaste- ja vastupidavuskava reform 8.1



Elering


Päritolutunnistustega seotud IT-lahendused
200 000
Taastuvenergiatasu
Elektrienergia avalikustatav teave taastuvenergia ja KHG määra kohta
200 000
Eleringi eelarve



Keskkonnaamet


VDS-BIO arendused
Ei ole märkimisväärne, sõltub Eleringi arendustest
HKSi rahastu

8. Rakendusaktid

Päritolutunnistustega seotud muudatuste tõttu on vaja muuta 13. septembri 2022. a määrust nr 69 „Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis“.
Biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumitega seotud muudatuste tõttu on vaja muuta
30. juuni 2023. a määrust nr 35 „Biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumitega seotud muudatuste tõttu muudetakse 20. detsembri 2016. a määrust nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“. Lisaks on valdkonna eest vastutaval ministril vaja kehtestada määrus, mis käsitleb biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste kütuste ning ringlusse võetud süsinikupõhise energia kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumeid.

Taastuvenergia direktiivi artikli 3 punkti 3 alusel on vaja kehtestada astmelise kasutuse põhimõte biomasskütuse, vedela biokütuse ja biokütuse toetuskavade kujundamiseks.

Ühtegi rakendusakti kehtetuks ei tunnistata. Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 3.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punkt 7 jõustub 1. juulil 2025 (vt selgitust ülal vastava punkti juures). Ülejäänud sätted jõustuvad üldises korras, kuna muudatused ei vaja kohanemisaega, huvirühmad olid väljatöötamisse kaasatud ja muudatustest teadlikud. Lisaks peab direktiiv olema üle võetud hiljemalt 21. maiks 2025.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks järgmistele ettevõtetele, asutustele ja ühendustele: Elering AS, OÜ Elektrilevi, OÜ Viru Elektrivõrgud, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Konkurentsiamet, Eesti Omanike Keskliit MTÜ, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Inseneride Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing, Eesti Energia AS, Cleantech Estonia, Sunly AS, Eesti Erametsaliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, AS Graanul Invest, OÜ Utilitas Wind, Eesti Gaasiliit, AS Alexela, Neste Eesti AS, Olerex AS, JetOil AS, AS Terminal, Orlen Eesti OÜ, Circle K Eesti AS, Eesti Transpordikütuste Ühing, AS Eesti Gaas. Teadmiseks saadeti eelnõu Haridus- ja Teadusministeeriumile. Kooskõlastusel esitatud märkustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale (lisa 2)

Direktiivi ülevõtmisele eelnes neli kaasamisüritust huvirühmade esindajatega, mis jagunesid nelja valdkonda:
1) taastuvenergia tööstuses ja hoonetes, päritolutunnistused, andmete kättesaadavus;
2) biomassi säästlikkuse ja KHG vähendamise kriteeriumid, küte ja jahutus;
3) loamenetlus, eelisarendusalad, kontaktpunkt;
4) transport.

Eelnõu kohta esitasid kaasamise raames märkused ja ettepanekud AS Graanul Invest, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, OÜ Utilitas Wind, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Keskkonnaamet. Esimesel kooskõlastusringil esitasid kirjalikult oma märkused ja ettepanekud Eesti Energia, OÜ Utilitas Wind, Eesti Gaas, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Keskkonnaorganisatsioonide Koda, Elektrilevi OÜ, Neste Eesti AS, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnaamet, Justiitsministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium. Huvirühmade tehtud muudatused ja ettepanekud on võimaluse piires arvesse võetud ja sobivates kohtades lisatud sätete selgitustesse.


Lisa 1. Vastavustabel
Lisa 2. Kooskõlastustabel
Lisa 3. Rakendusaktide kavandid
Lisa 4. Eelnõu terminid

LISA 4
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
(taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine)

Uued mõisted

Elektrituruseadus

Paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 192, 342 ja 343 järgmises sõnastuses:

„192) nutilaadimine – V2G süsteemi talitlus, millega juhitakse energiavahetust auto aku ja elektrivõrgu vahel dünaamiliselt elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel;
342) V2G süsteem – elektrisõidukist ja autolaadijast koosnev süsteem, mis võimaldab suunata elektrienergiat elektrivõrgust auto nii akusse kui ka vastupidi;
343) üldsusele ligipääsmatu laadimispunkt – laadimispunkt, mis ei ole avalik ja kus elektrisõidukeid pargitakse tavapäraselt pikema aja vältel, näiteks elu- või töökoha juures“.

Energiamajanduse korralduse seadus

Paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 73, 152, 212, 241, 261, 265 – 269, 272, 273 järgmises sõnastuses:
„73) energia summaarne lõpptarbimine – kogu energia, mis tarnitakse tööstus-, transpordi-, teenindus- ja põllumajandussektorile ning kodumajapidamistele, elektri- ja soojusenergia tarbimine energiasektoris elektri- ja soojusenergia tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel;
152) istandik – on istandik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 ((ELT L 150/206, 09.06.2023)), artikli 2 punkti 11 tähenduses;“;
212) muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused – vedelad ja gaasilised kütused, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvenergia allikatest kui biomass;
241) osmootne energia – energia, mis tekib looduslikult kahe vedeliku, tavaliselt magevee ja soolase vee soolasisalduse erinevusest;
261) päritolutunnistuste süsteemihaldaja – süsteemihaldur maagaasiseaduse tähenduses ja põhivõrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses, väljastab kõikide energiakandjate käesoleva seaduse § 327 lõikes 1 nimetatud päritolutunnistusi ja haldab § 3210 lõikes 1 nimetatud elektroonilist andmebaasi;
265) taastuvenergia – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia, geotermiline energia, osmootne energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia;
266) taastuvelektrienergia – taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia;
267) taastuvenergiajaam – jaam, mis toodab energiat tuuleenergiast (edaspidi tuuleelektrijaam), päikeseenergiast (edaspidi päikeseenergiaseade), geotermilisest energiast, osmootsest energiast, ümbritseva keskkonna energiast, loodete, lainete ja muust ookeanienergiast, hüdroenergiast või käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist või biogaasist (edaspidi biometaanijaam), või taastuvenergia tootmiseks mitut eespool loetletud taastuvenergia liiki kasutav tootmisseade;
268) taastuvkütused – biokütused, vedelad biokütused, biomasskütused atmosfääriõhukaitse seaduse tähenduses ja muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused;
269) taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik – vesinik, mille käigus kasutatakse vesiniku tootmiseks üksnes taastuvaid energiaallikaid ELTSi § 57 lõike 1 tähenduses;
272) tööstuslik ümarpuit – saepalgid, vineeripakud, paberipuit (ümar või lõhutud), samuti kogu muu tööstuslikuks otstarbeks sobiv ümarpuit, välja arvatud ümarpuit, mille omadused, näiteks puuliik, mõõtmed, kõverus ja okslikkus, muudavad selle tööstuslikuks kasutamiseks sobimatuks, mille liikmesriigid on asjakohaste metsa- ja turutingimuste põhjal kindlaks teinud ja igakülgselt põhjendanud;
273) tööstussektor – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)“ B, C ja F jakku ning J jao 63 ossa liigitatud ettevõtjad ja tooted;

Vedelkütuse seadus

Paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) veeldatud biometaan on veeldatud olekus biometaan maagaasiseaduse tähenduses;“.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise
seadus (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine)
eelnõu seletuskiri
Lisa 1
Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) ja atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu vastavustabel

EL 2023/2413
EL 2023/2413
ülevõtmise kohustus (jah, ei, valikuline)
EL 2023/2413 sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid
Kommentaarid


Paragrahv,
lõige, punkt
Pealkiri

Artikkel 1
„taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“ või „taastuvenergia“ – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia ja fotoelektriliselt saadud päikeseenergia), geotermiline energia, osmootne energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia;
Jah
§ 2 p 265
EnKS

1a) „tööstuslik ümarpuit“ – saepalgid, vineeripakud, paberipuit (ümar või lõhutud), samuti kogu muu tööstuslikuks otstarbeks sobiv ümarpuit, välja arvatud ümarpuit, mille omadused, näiteks puuliik, mõõtmed, kõverus ja okslikkus, muudavad selle tööstuslikuks kasutamiseks sobimatuks, mille liikmesriigid on vastavalt asjakohastele metsa- ja turutingimustele kindlaks teinud ja igakülgselt põhjendanud;
Jah
§ 2 p 272
EnKS

„summaarne energia lõpptarbimine“ – energiatooted, mida tarnitakse energia saamise eesmärgil tööstusele, transpordisektorile, majapidamistele, teenuste-, sealhulgas avalike teenuste sektorile, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, elektrienergia ja soojuse tarbimine energiasektoris elektrienergia ja soojuse tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel;“;
Jah
§ 2 p 73
EnKS

9a) „taastuvenergia eelisarendusala“ – konkreetne asukoht või ala maismaal, meres või siseveekogus, mille liikmesriik on määranud taastuvenergiajaamade rajamiseks kõige sobivamaks alaks;
Jah
§ 3215 lg 3
EnKS

9b) „päikeseenergiaseadmed“ – seadmed, mis muundavad päikeseenergia soojus- või elektrienergiaks, eelkõige päikesesoojusenergia seadmed ja fotoelektriliselt saadava päikeseenergia seadmed;
Jah
§ 2 p 267
EnKS

„„pakkumisvöönd“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 ( 5 ) artikli 2 punktis 65 määratletud pakkumisvöönd;
Jah


Ei ole tarvilik kohaldada. Pakkumisvöönd on sama mis hinnapiirkond ELTS-is.
14b) „uuenduslik taastuvenergiatehnoloogia“ – taastuvenergia tootmise tehnoloogia, mis parandab võrreldavat tipptasemel taastuvenergia tehnoloogiat vähemalt ühel viisil või muudab kasutatavaks veel täielikult turustamata või selget riskitaset hõlmava taastuvenergiatehnoloogia;
Jah

ENMAK
Kirjeldatud ENMAKis.
14c)
„nutiarvestisüsteem“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 ( 6 ) artikli 2 punktis 23 määratletud nutiarvestisüsteem;
Jah


Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis EnKS § 2 p 22 (nutiarvesti) ja ELTS § 3 p 12 (kauglugemisseade)
14d)
„laadimispunkt“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1804 ( 7 ) artikli 2 punktis 48 määratletud laadimispunkt;
Jah


Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis ELTS § 3 p 131
14e) „turuosaline“ – määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 25 määratletud turuosaline;
Jah


Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis.
ELTS § 5: „Turuosalised on elektriettevõtja, tarbija, energiakogukond, bilansihaldur ja elektribörsi korraldaja.“
ELTS § 6 lg 1: „Elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tarbija ja kes tegeleb elektrienergia:
1) tootmisega;
2) ülekandmisega;
3) jaotamisega;
4) agregeerimisega;
5) tarbimise juhtimisega;
6) salvestamisega;
7) müümisega või
8) ostmisega.“
ELTS § 7 lg 1: „Tootja on elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat ühe või mitme tootmisseadme abil.“
ELTS § 8 lg 1: „Võrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu.“
ELTS § 8 lg 2: „Põhivõrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust põhivõrgu kaudu.“
ELTS § 10: „Müüja on elektrienergiat müüv elektriettevõtja.“
ELTS § 3 lg 12: „agregaator – isik, kes osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur“
ELTS § 3 lg 14: „aktiivne võrguteenuse kasutaja – tarbija või tarbijate rühm, kes tarbib, salvestab või müüb elektrienergiat, mis on toodetud tema omandis oleval kinnistul (edaspidi omatoodetud elektrienergia), osutab paindlikkusteenust või osaleb omatoodetud elektrienergiaga hoone energiatõhususe parendamises, tingimusel, et selline tegevus ei ole tema peamine äri- või kutsetegevus;“
14f) „elektriturg“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 9 määratletud elektriturg;
Jah


Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis. ELTS § 3 p 72
14g) „kodumajapidamistes kasutatav aku“ – eraldiseisev aku, mille nimimahutavus vastab energiahulgale üle 2 kWh ja mis sobib kodukeskkonnas paigaldamiseks ja kasutamiseks;
Jah
§ 2 p 5
Kliimaministri määrus „Akude tootjatele esitatavad nõuded“

14h) „elektrisõidukiaku“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)2023/1542 ( 8 ) artikli 3 lõike 1 punktis 14 määratletud elektrisõidukiaku;
Jah


Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis. Määruse "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" § 3 p 119. Ei ole vajalik eraldi defineerida, kuna mõiste on defineeritud siseriiklikus määruses.

Elektrisõidukitel on kahte tüüpi akud, üks nendest on veoaku. RED3 on eeldatavasti mõeldud veoakut. Teisest ei ole mõtet rääkida, kuna see on sama nagu tavalise mootorsõiduki aku.
14i) „tööstuslik patarei või aku“ – määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 lõike 1 punktis 13 määratletud tööstuslik patarei või aku;
Jah

Kliimaministri määrus „Akude tootjatele esitatavad nõuded“

14j)
„seisukord“ – määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 lõike 1 punktis 28 määratletud seisukord;
Jah
§ 2 p 1
Kliimaministri määrus „Akude tootjatele esitatavad nõuded“

14k) „laetustase“ – määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 lõike 1 punktis 27 määratletud laetustase;
Jah
§ 2 p 3
Kliimaministri määrus „Akude tootjatele esitatavad nõuded“

14l) „võimsuse seadeväärtus“ – akujuhtimissüsteemis olev muutuvteave, mille alusel määratakse kindlaks aku seisukorra ja kasutuse optimeerimiseks vajalik elektrilise võimsuse režiim, milles aku peaks laadimise või tühjendamise ajal optimaalselt töötama;
Jah
§ 2 p 4
Kliimaministri määrus „Akude tootjatele esitatavad nõuded“

14m) „nutilaadimine“ – laadimistoiming, mille käigus akusse suunatava elektrienergia kogust kohandatakse elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel dünaamiliselt;
Jah
§ 3 p 192
ELTS

14n) „reguleeriv asutus“ – määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 2 määratletud reguleeriv asutus;
Jah


Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis. ELTS § 93 lg 1.
14o) „kahesuunaline laadimine“ – määruse (EL) 2023/1804 artikli 2 punktis 11 määratletud kahesuunaline laadimine;
Jah
§ 3 p 342
ELTS

14p) „tavalaadimispunkt“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1804 artikli 2 punktis 37 määratletud tavalaadimispunkt;
Jah


Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis ELTS § 3 p 131
14q) „taastuvenergia ostuleping“ – leping, mille alusel füüsiline või juriidiline isik lepib kokku taastuvenergia ostmises otse tootjalt ning mis hõlmab muu hulgas taastuvelektri ostulepinguid (nagu sätestatud ELTS-is) ning taastuvatest energiaallikatest toodetud kütte ja jahutuse ostulepinguid;
Jah


Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis EnKS § 2 p 262
„18a) „tööstussektor“ – majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE REV. 2) B, C ja F jakku ning J jao 63 ossa liigitatud ettevõtjad ja tooted, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006 (*5);
Jah


Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis.

EMTAK 2008
B Mäetööstus
C Töötlev tööstus
F Ehitus
J 63 Infoalane tegevus
18b) „kasutamine muul otstarbel kui energia saamiseks“ – kütuse kasutamine toorainena tööstuslikus protsessis, mitte energia tootmiseks;
Jah
§ 321 lg 5
EnKS

„22a) „taastuvkütused“ – biokütused, vedelad biokütused, biomasskütused ja muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused;
Jah
§ 2 p 268
EnKS

22b) „energiatõhususe esikohale seadmine“ – energiatõhususe esikohale seadmine, nagu on määratletud määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punktis 18;“;
Jah


Võetakse üle koos direktiiviga (EU/2024/1275)
„36) „muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused“ – vedelad ja gaasilised kütused, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass;“;
Jah
§ 2 p 212
EnKS

44a) „istandik“ – määruse (EL) 2023/1115 ( 10 ) artikli 2 punktis 11 määratletud istandik;
Jah
§ 2 p 152
EnKS

44b) „osmootne energia“ – energia, mis tekib looduslikult kahe vedeliku, tavaliselt nagu magevee ja soolase vee soolasisalduse erinevusest;
Jah
§ 2 p 241
EnKS

44c) „süsteemi tõhusus“ – energiatõhusate lahenduste valimine, juhul kui need võimaldavad ka kulutõhusat CO2 heite vähendamise suundumust, lisapaindlikkust ja ressursside tõhusat kasutamist;
Jaah


Võetakse üle koos direktiiviga (EU/2024/1275)
44d) „samas asukohas paiknev energiasalvesti“ – kombineeritud energiasalvestusrajatis ja taastuvenergiat tootev rajatis, mis on ühendatud sama võrgu juurdepääsupunkti;
Jah
§ 3216 lg 3
EnKS

44eg) „päikeseelektrisõiduk“ – mootorsõiduk, mille jõuülekanne sisaldab ainult mitteperifeerseid elektriseadmeid energiamuundurina koos elektrilise energiasalvestussüsteemiga, mida saab väljastpoolt laadida, ning mis on varustatud sõidukisse integreeritud päikesepaneelidega;
Jah


Võetakse üle koos transpordi osa puudutava eelnõuga.
Artikkel 3

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid tagavad ühiselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal liidu summaarses energia lõpptarbimises on 2030. aastal vähemalt 42,5 %.
Liikmesriigid püüavad ühiselt suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu liidu summaarses energia lõpptarbimises 2030. aastaks 45%-ni.
Liikmesriigid seavad kavandatava eesmärgi, et 2030. aastaks on uuest taastuvenergia võimsusest vähemalt 5 % uuenduslik paigaldatud taastuvenergia võimsus.“;
Jah/Valikuline
§ 321 lg 1 ja 11
EnKS
EnKS § 321 lg 1: „Aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast.“
Uuendusliku paigaldatud taastuvenergia võimsuse alla kvalifitseerub ELWINDi projekt.
b) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Liikmesriigid võtavad meetmeid selle tagamiseks, et biomassist toodetakse energiat viisil, mille puhul biomassi tooraineturu põhjendamatud moonutused ja kahjulik mõju elurikkusele, keskkonnale ja kliimale on minimaalsed. Sel eesmärgil võtavad nad arvesse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiat ning tagavad kaskaadkasutuse põhimõtte kohaldamise, keskendudes toetuskavadele ja võttes nõuetekohaselt arvesse riikide eripära.
Liikmesriigid kavandavad biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energia toetuskavad nii, et vältida mittekestlike kasutusviiside stimuleerimist ja materjalisektoritega konkureerimise moonutamist, eesmärgiga tagada puitbiomassi kasutamine lähtuvalt selle suurimast majanduslikust ja keskkonnaga seotud lisaväärtusest järgmises prioriteetsuse järjekorras:
a) puidupõhised tooted;
b) puidupõhiste toodete kasutusea pikendamine;
c) korduskasutamine;
d) ringlussevõtt; e) bioenergia ning
f) kõrvaldamine;
Jah
ELTS § 584 lg 4-7; AÕKS § 1235
ELTS, AÕKS

3a. Liikmesriigid võivad teha lõikes 3 osutatud kaskaadkasutuse põhimõttest erandeid, lähtudes vajadusest tagada energiavarustuskindlus. Liikmesriigid võivad kaskaadkasutuse põhimõttest erandeid teha juhul, kui kohalik tööstus ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks, kui lähteained on järgmist päritolu :
a) vajalik metsamajandustegevus, mille eesmärk on tagada kommertskasutusele eelnev harvendamine või kooskõlas siseriiklikue õigusegaaktide järgimine metsa- või maastikutulekahjude ennetamiseks suure riskiga piirkondades;
b) sanitaarraie pärast dokumenteeritud looduslikke häiringuid; või
c) sellise puidu raie, mille omadused kohalike töötlemisrajatiste jaoks ei sobi.
Jah
ELTS § 584 lg 4-7; AÕKS § 1235
ELTS, AÕKS

3b. Mitte rohkem kui üks kord aastas esitavad liikmesriigid komisjonile kokkuvõtte esimeses lõigus lõikes 3a osutatud kaskaadkasutuse põhimõtte kohaldamisest tehtavatest eranditest, selliste erandite põhjendused ja geograafilise asukoha, kus neid kohaldatakse. Komisjon avalikustab saadud teated ja võib mistahes sellise teate nende kohta avaldada avaliku arvamuse.
Jah
ELTS § 584 lg 4-7; AÕKS § 1235
ELTS, AÕKS

3c. Liikmesriigid ei anna otsest rahalist toetust
a) saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja juurte kasutamiseks energia tootmiseks;
b) jäätmete põletamise teel taastuvenergia tootmiseks, väljaarvatud juhul kui direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud liigiti kogumise kohustus on täidetud.
Jah
ELTS § 584 lg 4; AÕKS § 1235 lg 1
ELTS
b punkt sisaldub juba Eesti õigussüsteemis ELTS § 591 lõige 2 p 8
3d. Erandina lõikest 3 ei anna liikmesriigid metsa biomassist elektrienergia tootmiseks uut toetust ega pikenda mis tahes muu toetuse andmist üksnes elektrienergiat tootvates käitistes, välja arvatud juhul, kui selline elektrienergia vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
a) seda toodetakse piirkonnas, mis on tahketest fossiilkütustest sõltuvuse tõttu kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056* kohaselt kehtestatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas, ning see vastab kõnealuse direktiivi artikli 29 lõikes 11 sätestatud asjakohastele nõuetele;
b) selle tootmisel kasutatakse biomassist tekkinud CO2 kogumist ja säilitamist ning see vastab artikli 29 lõike 11 teises lõigus sätestatud nõuetele;
c) seda toodetakse EL toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimas piirkonnas piiratud aja jooksul ja eesmärgiga vähendada metsa biomassi kasutamist nii palju kui võimalik, ilma et see mõjutaks ohutu ja turvalise energia kättesaadavust. Komisjon esitab avalikustab 2027. aastaks aruande liikmesriikide biomassi toetuskavade mõju kohta, käsitledes muu hulgas elurikkust, kliimat ja keskkonda ning võimalikke turumoonutusi, ning hindab võimalust seada lisapiiranguid metsa biomassiga seotud toetuskavade suhtes.
Jah
§ 591 lg 2 p 9 ja lg 21
ELTS
Ei ole ühtegi ainult elektrit tootvat ja metsa biomassi kasutavat jaama, mis saaks täna toetust.
Uusi toetuseid ei anta ega pikendata.
c) lisatakse järgmine lõige 4 a:
„4a. Liikmesriigid loovad raamistiku, mis võib hõlmata toetuskavu ja taastuvelektri ostulepingute kasutuselevõtu soodustamise meetmeid ning võimaldab taastuvelektri kasutamisel jõuda määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 punkti a alapunktis 2 osutatud kavandatavale trajektoorile vastavas tempos tasemeni, mis vastab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud liikmesriikide riiklikule panusele. Eelkõige keskendutakse selles raamistikus olemasolevatele takistustele taastuvelektri suure osakaalu saavutamisel, sealhulgas loamenetluste ning vajaliku ülekandejaotus- ja salvestustaristu, sealhulgas samas asukohas paiknevate salvestusrajatiste arendamisega seotud takistustele. Selle raamistiku kavandamisel võtavad liikmesriigid arvesse, kui palju on vaja taastuvelektrit juurde toota, et rahuldada nõudlust transpordi-, tööstus-, ehitus- ning kütte- ja jahutussektoris ning muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste tootmiseks. Liikmesriigid võivad lisada raamistiku raames võetavate poliitika- ja muude meetmete kokkuvõtte ning nende rakendamise hinnangu oma määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ning kõnealuse määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimaalastesse eduaruannetesse.
Jah


Arvestatakse ENMAKis, Eleringi varustuskindluse analüüsis „Study
to determine Estonian electricity demand scenarios, 20/09/2022, Elering“.

Uuringu alusel vaadatakse üle tarbimise vajadus taastuvenergias kategooriate lõikes.


Artikkel 7
a) lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Esimese lõigu punkti a, b või c puhul võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse vaid üks kord.
Muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud energia võetakse arvesse sektoris, kus seda tarbitakse: elektrisektoris, kütte- ja jahutussektoris või transpordisektoris. Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, võivad liikmesriigid spetsiaalse koostöölepingu kaudu kokku leppida, et ühes liikmesriigis tarbitavad muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused võetakse täiel määral või osaliselt arvesse selle liikmesriigi taastuvenergia summaarses lõpptarbimises, kus need kütused toodeti. Selleks et jälgida, et samu muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid ei võetaks arvesse nii selles liikmesriigis, kus neid toodetakse, kui ka liikmesriigis, kus neid tarbitakse, ning registreerida arvesse võetud summa, teavitavad liikmesriigid komisjoni igast sellisest koostöölepingust. Koostööleping peab sisaldama muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste kogust, mida arvestatakse tervikuna ja iga liikmesriigi kohta, ning kuupäeva, mil koostööleping hakkab toimima.“;
Jah
§ 322 lg 31 ja 32
EnKS

b) lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaldamisel arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, mis hõlmab elektrienergiat, mille on tootnud oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad ja taastuvenergiakogukonnad, ning muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud elektrienergiat, ei hõlma aga eelnevalt kõrgemale pumbatud vett kasutavates pumpelektrijaamades toodetud elektrienergiat ega muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste tootmiseks kasutatud elektrienergiat.“;
Jah
§ 322 lg 4
EnKS

c) lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimine transpordisektoris arvutatakse kõiki selles sektoris tarbitud biokütuseid, biogaasi ja muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid hõlmava summana. See hõlmab taastuvkütuseid, mida tarnitakse rahvusvahelistesse merepunkrivarudesse.“.
Jah


Võetakse üle koos teisi transporti puudutavate sätetega.
Artikkel 9

a) lisatakse lõige 1 järgmine lõige:
„1a. Iga liikmesriik lepib 31. detsembriks 2025 ühe või mitme teise liikmesriigiga kokku taastuvenergia tootmise ühisprojektide koostööraamistiku loomises järgmiselt:
a) liikmesriigid püüavad 31. detsembriks 2030 leppida kokku vähemalt kahe ühisprojekti loomises;
b) liikmesriigid, kelle aastane elektritarbimine on suurem kui 100 TWh, püüavad 31. detsembriks 2033 leppida kokku ka kolmanda ühisprojekti loomises.
Ühiste avamereprojektide kindlaksmääramine peab olema sidus vajadustega, mis on kindlaks tehtud kõrgetasemelistes strateegilistes lõimitud avamerevõrgu arengukavades iga merepiirkonna kohta ja määruse (EL) 2019/943 artikli 30 lõike 1 punktis b viidatud kogu liitu hõlmava võrgu kümneaastases arengukavas, kuid ei pruugi nende vajadustega piirduda ning sellesse võib kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning eraettevõtjaid. Liikmesriigid teevad tööd selle nimel, et saavutada ühisprojektide kulude ja tulude õiglane jaotus. Selleks võtavad liikmesriigid asjakohastes koostöölepingutes arvesse kõiki ühisprojektiga seotud kulusid ja tulusid.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni koostöölepingutest, sealhulgas kuupäevast, mil ühisprojektid eeldatavalt käivitatakse. Asjaomaste liikmesriikide puhul sobivad esimeses lõigus osutatud kohustuste täitmiseks komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1294* loodud liidu taastuvenergia rahastamismehhanismi raames liikmesriikide panustest rahastatavad projektid.
Jah


Tuuleparkidega seotud projekte, mis kvalifitseeruvad selle alla on juba kaks tükki. B punkt Eestile ei rakendu, on sõlmitud MoU Elwind kohta. Loode-Penuja projekt on saanud CB-RES listi https://cinea.ec.europa.eu/news-events/news/cef-energy-two-new-projects-obtain-status-join-cb-res-list-2023-09-19_en. Ühishuviprojektid Soomega ja Lätiga.
„7a. Iga merepiirkonna avamere taastuvenergia tootmise kavandatud eesmärkide alusel, mis on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EL) 2022/869 artikliga 14, avaldavad asjaomased liikmesriigid teabe avamere taastuvenergia mahtude kohta, mida nad kavandavad hangete kaudu saavutada, võttes arvesse võrgutaristu tehnilist ja majanduslikku teostatavust ning juba toimuvat tegevust. Liikmesriigid püüavad eraldada avamere taastuvenergia projektidele oma mereala ruumilistes planeeringutes ruumi, võttes arvesse mõjutatud piirkondades juba toimuvat tegevust. Et hõlbustada avamere taastuvenergia ühisprojektidele lubade andmist, vähendavad liikmesriigid loamenetluse keerukust ning suurendavad selle tõhusust ja läbipaistvust ning tõhustavad omavahelist koostööd, kui see on asjakohane, luues ühtse kontaktpunkti. Selleks et suurendada üldsuse heakskiitu, võivad liikmesriigid kaasata avamere taastuvenergia ühistesse projektidesse ka taastuvenergiakogukondi.“.
Jah


Hiiu ja Pärnu planeeringud enne 2022. aastat.
Eesti Merealaplaneering aastal 2022.
Kontaktpunkt merel TTJA näol (EhS)
Artikkel 15

a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid tagavad, et kõik loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi käsitlevad riigisisesed õigusnormid, mida kohaldatakse taastuvatest energiaallikatest elektri-, soojus- või jahutusenergia tootmisega tegelevate ettevõtete ning nendega seotud ülekande- ja jaotusvõrkude suhtes, protsesside suhtes, millega biomass muundatakse biokütuseks, vedelaks biokütuseks, biomasskütuseks või muudeks energiatoodeteks, ning muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste suhtes, on proportsionaalsed ja vajalikud ning aitavad rakendada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet.“;
Jah


Võetakse üle koos direktiiviga (EU/2024/1275)
b) lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:
„2. Liikmesriigid määravad selgelt kindlaks kõik tehnilised kirjeldused, millele taastuvenergiaseadmed ja -süsteemid peavad vastama, et võimaldada toetuskavadest kasu saada ja olla riigihangeteks kõlbulikud. Harmoneeritud standardite või Euroopa standardite, sealhulgas Euroopa standardiorganisatsioonide kehtestatud tehniliste võrdlussüsteemide olemasolu korral lähtutakse kõnealuste tehniliste kirjelduste puhul nendest standarditest. Eelistatult kasutatakse harmoneeritud standardeid, mille viited on Euroopa liidu õigusnormide, sealhulgas näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1369* või ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ** toetamiseks avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Nende puudumisel kasutatakse muid harmoneeritud standardeid või Euroopa standardeid sellises järjekorras. Tehniliste kirjeldustega ei nähta ette seadmete ja süsteemide sertifitseerimise asukohta ning need ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist."
Ei


Olemas kehtivas ELTS § 108.

Elektrisüsteemi varustuskindlusest tulenevad tehnilised nõuded tootmisseadmetele ja lihtsustatud tingimused alla 15 kW võimsusega taastuvat energiaallikat tootmiseks kasutavate tootmisseadmete ühendamiseks võrguga on sätestatud võrgueeskirjas:
Võrgueeskiri § 1 lg 1, § 2, § 18, § 26, § 261, § 27 lg 4
2a. Liikmesriigid edendavad pädeva asutuse järelevalve all uuenduslike taastuvenergiatehnoloogiate testimist, et toota, jagada ja salvestada taastuvenergiat katseprojektide raames reaalses keskkonnas ja piiratud aja jooksul kooskõlas kohaldatavate liidu õigusaktidega ja võttes asjakohaseid kaitsemeetmeid, et tagada energiasüsteemi turvaline toimimine ja vältida ebaproportsionaalset mõju siseturu toimimisele.“;
Jah


Kirjeldatud REKK-i ja ENMAKis.
„3. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil lisavad linnataristu, tööstus-, kaubandus- ja elamupiirkondade ning energia- ja transporditaristu, sealhulgas elektri-, kaugkütte- ja kaugjahutus-, gaasi- ja alternatiivkütusevõrkude planeerimisel, sealhulgas esialgsel ruumilisel planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel, sätted taastuvenergia, sealhulgas omatarbeks ja taastuvenergiakogukondade toodetud taastuvenergia lõimimise ja kasutuselevõtu ning vältimatult tekkiva heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise kohta. Eelkõige ergutavad liikmesriigid kohalikke ja piirkondlikke haldusasutusi lisama taastuvatest energiaallikatest toodetava kütte ja jahutuse asjakohasel juhul linnataristu planeerimisse ning konsulteerima võrguettevõtjatega, et kajastada energiatõhususe ja tarbimiskaja programmide ning omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimist ja taastuvenergiakogukondi käsitlevate konkreetsete sätete mõju ettevõtjate taristu arendamise kavadele.
Jah


Juba sisaldub Eesti õigusruumis (EnKs §5 lg 10). Lisaks PlanS §12 lg 3. Lisaks korraldatakse Eestis elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks näiteks iga-aastaselt üleriiklik energiasäästunädalat ning tehakse tihedat koostööd erialaliitudega. Lisaks viib MKM ja SA KredEx läbi mitmeid kampaaniaid ja ka seminare (näiteks seminar „Praktiliselt liginullenergia- ja energiatõhusatest hoonetest“). Maksu- ja Tolliamet jagab teavet eluaseme renoveerimiseks võetud laenude intresside tulumaksust vabastamise kohta oma veebilehel ning täiendavalt on energiaettevõtted välja arendanud tarbijatele suunatud erinevad teabekeskkonnad.
Ühtlasi hoonefondiga seonduv sisaldub ehitusseadustiku vastavates sätetes ning hoonete energiatõhususe miinimumnõuetes. Planeeringutega seonduva osas tegi MKM ettepaneku täiendada Rahandusministeeriumil Planeerimisseaduse § 12 lõiget 3.

c) lõiked 4 ja 7 jäetakse välja;
Jah


-
d) lõige 8 asendatakse järgmisega:
„8. Liikmesriigid hindavad pikaajaliste taastuvenergia ostulepingutega seotud regulatiivseid ja haldustõkkeid ning kõrvaldavad selliste lepingute kasutuselevõttu takistavad põhjendamatud tõkked ja edendavad selliste lepingute kasutuselevõttu, analüüsides sel eesmärgil muu hulgas võimalusi vähendada nendega seotud rahalisi riske, eelkõige krediiditagatiste kasutamise kaudu. Liikmesriigid tagavad, et nende lepingute suhtes ei kohaldata ebaproportsionaalseid või diskrimineerivaid menetlusi ega tasusid ning et taastuvenergia ostulepinguga saab taastuvenergia ostjale üle kanda kõik asjaomased päritolutagatised.
Liikmesriigid kirjeldavad oma poliitikat ja meetmeid, millega edendatakse taastuvenergia ostulepingute kasutuselevõttu, määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades ning nimetatud määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimaalastes eduaruannetes. Liikmesriigid esitavad kõnealustes aruannetes ka andmed taastuvenergia ostulepingutega kaetud toodetud taastuvelektri kohta. Pärast esimeses lõigus kohast osutatud hindamist analüüsib komisjon pikaajaliste energiaostulepingute ja eelkõige piiriüleste taastuvenergia ostulepingute kasutuselevõtu takistusi ning annab välja suunised nende takistuste kõrvaldamiseks.
Jah


Juba sisaldub Eesti õigusruumis, ELTS § 93 lg 6 p 91
9. Komisjon kaalub hiljemalt 21. novembriks 2025, kas on vaja võtta lisameetmeid, et toetada liikmesriike käesolevas direktiivis sätestatud loamenetluse rakendamisel, töötades muu hulgas välja soovituslikud peamised tulemusnäitajad.
Ei


-
Artikkel 15a

1. Liikmesriigid määravad kindlaks hoonesektoris taastuvenergia tootmise ja kasutamise edendamiseks kohapeal või lähikonnas toodetud või võrgust võetud taastuvenergia kavandatud riikliku osakaalu energia lõpptarbimises nende hoonesektoris aastal 2030; see eesmärk peab olema kooskõlas kavandatud eesmärgiga, et liidu hoonesektoris on 2030. aastal taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal vähemalt 49 % energia lõpptarbimisest hoonetes. Liikmesriigid esitavad oma kavandatud riikliku osakaalu määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades ning samuti teabe selle kohta, kuidas nad kavatsevad selle saavutada.
Jah


Kirjeldatud REKKis
2. Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud soovitusliku riikliku osakaalu saavutamiseks arvestada selle hulka kuni 20 % heitsoojus- ja heitjahutusenergiat. Kui nad otsustavad seda teha, suurendatakse kavandatud riiklikku osakaalu poole võrra kasutatud heitsoojus- ja heitjahutusenergia protsendimäärast, mida osakaalu saavutamiseks arvesse võetakse.
Valikuline


Ei võta üle
3. Liikmesriigid lisavad oma riigisisestesse õigusaktidesse ja ehitusalastesse eeskirjadesse ning kui see on kohaldatav, oma toetuskavadesse asjakohased meetmed taastuvatest energiaallikatest kohapeal või lähikonnas toodetud ja võrgust võetava taastuvelektrienergia ning soojus- ja jahutusenergia osakaalu suurendamiseks hoonefondis. Sellised meetmed võivad hõlmata riiklikke meetmeid seoses oma tarbeks toodetud taastuvenergia olulise suurendamise, taastuvenergiakogukondade, kohapeal energia salvestamise, nuti- ja kahesuunalise laadimise ja muude paindlikkusteenustega, nagu tarbimiskaja, millele lisandub energiatõhususe suurendamine koostootmise ja põhjaliku renoveerimise abil, mis suurendab liginullenergiahoonete ja hoonete arvu, mis lähevad kaugemale direktiivi 2010/31/EL artiklis sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetest. Lõikes 1 sätestatud taastuvate energiaallikate kavandatud osakaalu saavutamiseks kehtestavad liikmesriigid kooskõlas direktiiviga 2010/31/EL kui see on majanduslikult, tehniliselt ja funktsionaalselt teostatav, oma riigisiseste õigusaktide ja ehitusalaste reeglitega ning kui see on kohaldatav, oma toetuskavade või muude samaväärse mõjuga meetmetega nõuded uutes hoonetes ja olemasolevates põhjalikult renoveeritavates või küttesüsteemi uuendamist vajavates hoonetes kasutatava taastuvatest energiaallikatest kohapeal või lähikonnas toodetud ja võrgust võetava energia miinimummäärade kohta. Liikmesriigid võimaldavad nendele miinimummääradele vastavuse saavutamiseks muu hulgas kasutada tõhusat kaugkütet ja -jahutust.
Olemasolevate hoonete puhul kohaldatakse esimest lõiku relvajõudude suhtes vaid sellises ulatuses, et see ei lähe vastuollu relvajõudude tegevuse laadi ja põhieesmärgiga, ning ei kohaldata materjali puhul, mida kasutatakse üksnes sõjalisel otstarbel.
Ei


Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis.

EhS § 2 lg 5 ja § 65 lg 3.
EIM määrus nr 63 §6 lg3 „Liginullenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 1 esitatud piirväärtust, kui energiaarvutuses ei arvestata lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast.“ Säte jõustub 1.03.2025
Tõhusa kaugkütte ja -kaugjuhutusega liitumine on soodustatud energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamise metoodikas läbi kaalumistegurite EIM määrus nr 63 § 9 lg 1.

MTM määrus nr 81 § 6. Toetatavad tegevused.
 Lg  71 „ hoone kaugküttevõrguga liitumise tasu ja liitumisega kaasnevad tööd kinnistu piirides“;
lg 10 „ Lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine“

MTM määrus nr 13 § 2.   Toetuse andmise eesmärgid, väljund- ja tulemusnäitajad lg 1 p 3 „taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine“
§ 6.   Toetatavad tegevused lg 11 „lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ja sellega kaasnevad tööd“;
  Lg 1 p 16) hoone kaugküttevõrguga liitumise tasu ja liitumisega kaasnevad tööd kinnistu piirides;
Lg 2   p 1) gaasi-, elektri- või ahiküttel korterelamu küttesüsteemis kütteseadme asendamine lokaalset taastuvenergiat kasutava kütteseadmega;
 lg 2  p 2) korterelamu ühendamine kaugküttevõrguga.

KliM määrus nr 25 § 2  Toetuse eesmärk ja saavutatav tulemus  lg 4 soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu.
MTM määrus nr 99 „Väikeelamute taastuvenergia kasutuselevõtu ja küttesüsteemide uuendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“


4. Liikmesriigid tagavad vastavalt direktiivi 2010/31/EL artiklile 9 ja direktiivi 2012/27/EL artiklile 5, et riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi üldkasutatavad hooned on kasutatava taastuvenergia osakaalu poolest eeskujuks. Liikmesriigid võivad selle kohustuse täitmiseks muu hulgas ette näha, et kolmandad isikud kasutavad üldkasutatavate või korraga nii era- kui ka üldkasutuses olevate hoonete katuseid taastuvatest energiaallikatest energiat tootvate seadmete paigaldamiseks.
Ei


Juba sisaldub meie õigusruumis (EnKS § 5-6, EhS §65, Majandus- ja taristu ministri määrus nr 63 „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“). Lisaks on välja töötatud erinevad meetmed: Riigihalduse ministri määrus nr 10 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ ja Riigihalduse ministri määrus nr 40 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuste energiatõhusate hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“


Avaliku sektori vabatahtlik keskne hankija elektrienergiale on Riigi Kinnisvara AS (RKAS). Riigi Kinnisvara AS sai ülesande läbi viia kõikide valitsemisalade jaoks taastuvelektri ühishange, et panustada eesmärki avaliku sektori järkjärguliseks üleminekuks taastuvenergia tarbimisele. Hankega viiakse ligi 50% avaliku sektori tarbimisest (keskvalitsus) taastuvenergiale. Hanke (Rohehange) tulemusena fikseeritakse 10 aastase lepingu ja fikseeritud hinnaga taastuvenergia kasutamine avalikus sektoris. (Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 - REKK2030)
EnKS §5
5. Kui seda peetakse asjakohaseks, võivad liikmesriigid edendada ehitussektoris kohalike ametiasutuste ja taastuvenergiakogukondade vahelist koostööd, eelkõige riigihangete kasutamise kaudu.
Jah


Rahandusministeeriumil on koostatud keskkonnahoidlik riigihangete strateegia: „Riigihangete läbiviimise strateegilised põhimõtted“ 2023 a. Keskkonnahoidlik riigihange – on tavapärane avaliku sektori läbiviidud hange, mille puhul võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Keskkonnahoidliku riigihanke strateegiliste ootuste kaudu panustatakse ka Taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Plan’I - RRP) kaudu energeetikasse ja energiatõhususse. Riigihanked osalevad energeetikasektoris tehtavates soetustes ning strateegiliste ootuste mõjud ulatuvad ka energeetikasektorisse. Energiatõhusus on üks riigi prioriteete, mis tuleb strateegia järgi integreerida riigi ostupoliitikasse läbi keskkonnahoidlike riigihangete ja energiatõhusate lahenduste eelistamise hankeprotsessides.
6. Lõikes 1 sätestatud taastuvenergia kavandatud osakaalu saavutamiseks edendavad liikmesriigid taastuvenergiapõhiste kütte- ja jahutussüsteemide ja -seadmete kasutamist ning võivad edendada uuenduslikku tehnoloogiat, näiteks arukaid ja taastuvenergiapõhiseid elektrifitseeritud kütte- ja jahutussüsteeme ja -seadmeid, mida täiendatakse hoonete energiatarbimise aruka juhtimisega, kui see on kohaldatav. Sel otstarbel kasutavad liikmesriigid kõiki asjakohaseid meetmeid, vahendeid ja stiimuleid, sealhulgas määruse (EL) 2017/1369 alusel välja töötatud energiamärgiseid, direktiivi 2010/31/EL artikli 11 kohaseid energiatõhususe sertifikaate ja muid asjakohaseid liidu või riigi tasandil välja töötatud sertifikaate või standardeid, ning tagavad piisava teabe ja nõu andmise äärmiselt energiatõhusate taastuvenergiapõhiste alternatiivide kohta, samuti olemasolevate rahastamisvahendite ja stiimulite kohta, millega edendatakse vanade küttesüsteemide kiiremat asendamist ja üha ulatuslikumat taastuvenergiapõhistele lahendustele üleminekut.
Ei


Juba sisaldub meie õigusruumis (EhS §66-68, Majandus- ja taristuministri määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“

Tõhusa kaugkütte ja -kaugjuhutusega liitumine on soodustatud energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamise metoodikas läbi kaalumistegurite EIM määrus nr 63 § 9 lg 1.

Eesti hoonete energiatõhususe regulatsioon on tehnoloogianeutraalne ja sooritusvõimepõhine („tark hoone“). Energiatõhususe määrustes (MTM määrus nr 63, MTM määrus nr 36, MTM määrus nr 58) toodud metoodika on tehnoloogianeutraalne ja uuenduslikule tehnoloogiale avatud. Määrused võimaldavad kasutada uuenduslikke „tarku“ energiatõhususmeetmeid sh taastuvenergial põhinevat kütet ja jahutust. Ainsaks eelduseks on dünaamiliste simulatsiooni-tarkvarade võimekus innovaatilisi meetmeid mudeldada.

Toetusmeetmed

Kõigi toetusmeetmete puhul on toetatav taastuvenergia tootmisseadmete soetamine ja paigaldamine.

Korterelamutele:

MTM määrus nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine, Ida-Viru maakonda suunatud, RRFist rahastatav, avatud 2024 aasta alguses;

MTM määrus nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuste tingimused“, üleriigiline, SF 21+ raha, uus voor 2024 avaneb keskel;

ÕÜFist rahastatav Ida-Viru tervikliku rekonstrueerimise meede on alles väljatöötamisel, rahad aastani 2026 (k.a).

Väikeelamutele:

Väikeelamutele valmistatakse ette uut toetusmeedet RRFist, avaneb märtsis 2024.

Lisaks elamute toetusmeede liitumiseks kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamiseks: MTM määrus nr 47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“14.08.2023.

One-stop-shop energiatõhususe teemadel (Kredex, TREA, MAK-id)

www.hoiamekokku.ee

www.energiatalgud.ee
Artikkel 15b
1. Hiljemalt 21. maiks 2025 kaardistavad liikmesriigid kooskõlastatult taastuvenergia kasutuselevõtuks oma territooriumil, et teha kindlaks oma riigi potentsiaal ning olemasolevad maapealsed, maa-alused mere- ja siseveealad, mis on vajalikud taastuvenergiajaamade rajamiseks ning nendega seotud taristu jaoks, näiteks võrgu- ja salvestusrajatised, sealhulgas soojusenergia salvestamiseks, mis on vajalikud, et anda vähemalt oma riiklik panus käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud 2030. aastaks seatud liidu üldise taastuvenergiaeesmärgi saavutamisse. Liikmesriigid võivad sel eesmärgil kasutada olemasolevaid ruumilise planeerimise dokumente või planeeringuid või neile tugineda, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/89/EL ( 16 ) kohaselt koostatud mereruumi planeeringud. Liikmesriigid tagavad, et vajalike alade kaardistamisel kooskõlastatakse seda asjakohasel juhul kõigi asjaomaste riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste ning üksustega, sealhulgas võrguettevõtjatega.
Liikmesriigid tagavad, et sellised alad, sealhulgas olemasolevad taastuvenergiajaamad ja koostöömehhanismid, on vastavuses määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud riiklikes energia- ja kliimakavades taastuvenergiatehnoloogiate kaupa esitatud eeldatavate trajektooride ja kavandatud ülesseatud koguvõimsusega.
Jah
§ 3215 lg 2 ja § 401

EnKS

2. Lõikes 1 osutatud alade kindlakstegemiseks võtavad liikmesriigid eelkõige arvesse järgmist:
a) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kättesaadavus ning eri liiki tehnoloogia potentsiaal taastuvenergia tootmiseks maapealsetel, maa-alustel, mere- ja siseveealadel;

b) prognoositav energianõudlus, võttes arvesse aktiivse tarbimiskaja potentsiaalset paindlikkust, oodatavat energiatõhususe kasvu ja energiasüsteemide lõimitust;

c) asjakohase energiataristu, sealhulgas võrkude, salvestus- ja muude paindlikkusvahendite olemasolu või sellise võrgutaristu ja salvestusvahendite rajamise või uuendamise potentsiaal.
Jah
§ 3215
EnKS
Kajastatud seletuskirjas.
3. Liikmesriigid soosivad lõikes 1 osutatud alade mitmeotstarbelist kasutust. Taastuvenergiaprojektid peavad olema kooskõlas nende alade olemasolevate kasutusviisidega.
Jah
§ 3215
EnKS
Kajastatud seletuskirjad.
4. Liikmesriigid vaatavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud alad korrapäraselt läbi ja ajakohastavad neid eelkõige määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud riiklike kliima- ja energiakavade ajakohastamise raames.
Jah
§ 3215
EnKS
Kajastatud seletuskirjas
Artikkel 15c
1. Hiljemalt 21. veebruariks 2026 tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused võtavad vastu ühe või mitu kava, millega määratakse artikli 15b lõikes 1 osutatud alade alarühmaks taastuvenergia eelisarendusalad üht või mitut liiki taastuvate energiaallikate jaoks. Liikmesriigid võivad välja jätta biomassi põletavad jaamad ja hüdroelektrijaamad. Nendes kavades pädevad asutused
a)
määravad piisavalt homogeensed maismaa-, sisevee- ja merealad, kus konkreetset liiki taastuva energiaallika kasutuselevõtt ei avalda eeldatavasti olulist keskkonnamõju, võttes arvesse valitud ala eripära, järgmiselt:

i)
eelistavad tehis- ja ehitatud pindu, nagu hoonete katused ja fassaadid, transporditaristu ja selle vahetu ümbrus, parkimisalad, põllumajandusettevõtted, prügilad, tööstuspiirkonnad, kaevandused, tehissiseveekogud, -järved või -veehoidlad ning asjakohasel juhul asulareoveepuhastid, samuti degradeerunud maa, mis ei ole põllumajanduses kasutatav;

ii)
jätavad välja Natura 2000 alad ja riiklike looduse ja elurikkuse kaitse kavadega kindlaks määratud alad, peamised linnurändeteed ja mereimetajate rändeteed ning muud tundlikkuskaartide ja punktis iii osutatud vahendite alusel kindlaks tehtud alad, välja arvatud nendel aladel asuvad tehis- ja ehitatud pinnad, nagu katused, parkimisalad või transporditaristu;

iii)
kasutavad kõiki asjakohaseid ja proportsionaalseid vahendeid ja andmestikke, sealhulgas eluslooduse tundlikkuse kaardistamist, et teha kindlaks alad, kus taastuvenergiajaamad ei avaldaks olulist keskkonnamõju, võttes seejuures arvesse andmeid, mis on kättesaadavad seoses sidusa Natura 2000 võrgustiku arendamisega, nii nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ( 17 ) kohaste elupaigatüüpide ja liikide kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ( 18 ) alusel kaitstud lindude ja alade puhul;
Jah
§ 3215
EnKS

b)
kehtestavad taastuvenergia eelisarendusalasid käsitlevad asjakohased reeglid, sealhulgas tulemuslike leevendusmeetmete kohta, mida tuleb võtta taastuvenergiajaamade ja samas asukohas paiknevate energiasalvestite ning selliste taastuvenergiajaamade ja salvestite võrguga ühendamiseks vajalike vahendite rajamiseks, et vältida võimalikku kahjulikku keskkonnamõju, või kui see ei ole võimalik, siis seda märkimisväärselt vähendada, tagades asjakohaste leevendusmeetmete proportsionaalse ja aegsa kohaldamise, et tagada direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 1, direktiivi 2009/147/EMÜ artiklis 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ ( 19 ) artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud kohustuste täitmine ning vältida seisundi halvenemist ja saavutada hea ökoloogiline seisund või hea ökoloogiline potentsiaal vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punktile a.

Esimese lõigu punktis b osutatud reeglites võetakse arvesse iga kindlakstehtud taastuvenergia eelisarendusala eripära, igal alal kasutusele võetava taastuvenergiatehnoloogia liiki või liike ning kindlaks tehtud keskkonnamõju.
Jah


Juba kajastub Eesti õigussüsteemis EnKS § 3213
Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artikli 16a lõigete 4 ja 5 kohaldamist, eeldatakse, et kui üksikprojektide puhul järgitakse käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud reegleid ja rakendatakse asjakohaseid leevendusmeetmeid, siis projektid kõnealuseid reegleid ei riku. Kui selliste uudsete leevendusmeetmete tõhusust ei ole laialdaselt testitud, mille eesmärk on vältida direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ alusel kaitstud liikide tapmist või häirimist või muud keskkonnamõju nii palju kui võimalik, võivad liikmesriigid lubada nende kasutamist ühes või mitmes katseprojektis piiratud aja jooksul, tingimusel et selliste leevendusmeetmete tulemuslikkust jälgitakse tähelepanelikult ja kui need ei osutu tulemuslikuks, võetakse viivitamata asjakohaseid meetmeid.
Jah


Juba kajastub Eesti õigussüsteemis EnKS § 3213
Pädevad asutused selgitavad esimeses lõigus osutatud taastuvenergia eelisarendusalade määramise kavades hindamist, mis tehti iga määratud taastuvenergia eelisarendusala kindlakstegemiseks esimeses lõigu punktis a sätestatud kriteeriumide alusel ja asjakohaste leevendusmeetmete väljaselgitamiseks.
Jah
§ 3215
EnKS

2. Enne kui võetakse vastu kavad, millega määratakse taastuvenergia eelisarendusalad, tehakse keskkonnamõju hindamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/42/EÜ ( 20 ) ning kui kavadel võib olla oluline mõju Natura 2000 aladele, tehakse ka asjakohane hindamine vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikele 3.
Jah
§ 3215 lg 3
EnKS

3. Liikmesriigid otsustavad taastuvenergia eelisarendusalade suuruse selle järgi, millised on selle tehnoloogia liigi eripära ja nõuded, mille jaoks nad taastuvenergia eelisarendusalad määravad. Säilitades kaalutlusõiguse nende alade suuruse üle otsustamisel, seavad liikmesriigid eesmärgiks, et nende alade kogusuurus oleks märkimisväärne ja et need aitaksid kaasa käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamisele. Kavad, millega määratakse käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud taastuvenergia eelisarendusalad, tehakse üldsusele kättesaadavaks ja vaadatakse asjakohasel juhul korrapäraselt läbi, eelkõige määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohase lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastamise raames.
Jah
§ 3215
EnKS

4. Hiljemalt 21. maiks 2024 võivad liikmesriigid määrata taastuvenergia eelisarendusaladeks sellised alad, mis on juba määratud ühte või mitut liiki taastuvenergiatehnoloogia kiirendatud kasutuselevõtu jaoks sobivaks, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
a)
sellised alad asuvad väljaspool Natura 2000 alasid, riiklike looduse ja elurikkuse kaitse kavadega määratud alasid ja kindlakstehtud linnurändeteid;

b)
kavadele, millega sellised alad kindlaks tehakse, on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt direktiivile 2001/42/EÜ ja asjakohasel juhul vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikele 3;

c)
nendel aladel asuvate projektide puhul rakendatakse võimaliku kahjuliku keskkonnamõju käsitlemiseks asjakohast ja proportsionaalset korda ja meetmeid.
Ei


Ei kohaldata.
5. Pädevad asutused kohaldavad taastuvenergia eelisarendusaladel asuvate individuaalsete projektide puhul artiklis 16a osutatud loamenetlusi ja tähtaegu.
Jah
§ 3216 ja § 3219
EnKS

Artikkel 15d
1. Liikmesriigid tagavad üldsuse osalemise kavades, millega määratakse artikli 15c lõike 1 esimeses lõigus osutatud taastuvenergia eelisarendusalad kooskõlas direktiivi 2001/42/EÜ artikliga 6, sealhulgas tehakse kindlaks üldsus, keda see mõjutab või tõenäoliselt mõjutab.
Jah


Toimub KSH raames ehk lahendatakse PlanS kaudu
2. Liikmesriigid edendavad taastuvenergiaprojektide üldsuse heakskiitu kohalike kogukondade otsese ja kaudse osalemise kaudu nendes projektides.
Jah


Viiakse sisse PlanS
Artikkel 15e
1. Liikmesriigid võivad vastu võtta ühe või mitu kava, millega määratakse sihtotstarbelised taristualad võrgu- ja salvestusprojektide arendamiseks, mis on vajalikud taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks, kui sellisel arendusel ei ole eeldatavasti olulist keskkonnamõju, kui sellist mõju on võimalik nõuetekohaselt leevendada või kui see ei ole võimalik, siis hüvitada. Selliste alade eesmärk on taastuvenergia eelisarendusalasid toetada ja täiendada. Nendes kavades tuleb
Valikuline


Ei rakendata.
a) võrguprojektide puhul vältida Natura 2000 alasid ning riiklike looduse ja elurikkuse kaitse kavadega määratud alasid, välja arvatud juhul, kui nende kasutuselevõtuks puuduvad proportsionaalsed alternatiivid, võttes arvesse ala eesmärke;
Valikuline


Ei ole kohustuslik, ei rakendata.
b) salvestusprojektide puhul jätta välja Natura 2000 alad ja riiklike looduskaitsekavade alusel määratud alad;
Valikuline


Pole kohustuslik, ei plaani rakendada.
c) tagada koostoime taastuvenergia eelisarendusalade määramisega
Valikuline


Pole kohustuslik, ei plaani rakendada.
d) teha keskkonnamõju hindamine vastavalt direktiivile 2001/42/EÜ ja kui see on kohaldatav, hindamine vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikele 3; ning
Valikuline


Pole kohustuslik, ei plaani rakendada.
e) kehtestada asjakohane ja proportsionaalne kord, sealhulgas proportsionaalsed leevendusmeetmed, mis võetakse võrgu- ja salvestusprojektide arendamiseks, et vältida võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale, või kui sellist mõju ei ole võimalik vältida, seda märkimisväärselt vähendada.
Valikuline


Pole kohustuslik, ei plaani rakendada.
Selliste kavade ettevalmistamisel konsulteerivad liikmesriigid asjaomaste taristu võrguettevõtjatega.
Valikuline


Pole kohustuslik, ei plaani rakendada.
2. Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL* artikli 2 lõikest 1 ja artikli 4 lõikest 2, I lisa punktist 20 ja II lisa punkti 3 alapunktist b ning direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikest 3 võivad liikmesriigid põhjendatud asjaoludel, sealhulgas juhul, kui see on vajalik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, et saavutada käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu 2030. aasta taastuvenergia üldeesmärk, vabastada direktiivi 2011/92/EL artikli 2 lõike 1 kohasest keskkonnamõju hindamisest võrgu- ja salvestusprojektid, mis on vajalikud taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks, direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 kohaselt kaitstud Natura 2000 aladele avalduva mõju hindamisest ning nende mõju hindamisest liikide kaitsele vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artikli 12 lõikele 1 ja direktiivi 2009/147/EÜ artiklile 5, tingimusel et võrgu- või salvestusprojekt asub käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud sihtotstarbelisel taristualal ning vastab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud korrale ja meetmetele. Neid erandeid võib kohaldada taristualade suhtes, mis on määratud enne ...[käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev], kui nende suhtes viidi läbi keskkonnamõju hindamine vastavalt direktiivile 2001/42/EÜ.
Sellist erandit ei tehta projektidele, millel on tõenäoliselt oluline kahjulik keskkonnamõju mõnes teises liikmesriigis või mille puhul liikmesriik, keda projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab, seda hindamist taotleb, nagu on sätestatud direktiivi 2011/92/EL artiklis 7.
Valikuline


Pole kohustuslik, ei plaani rakendada.
3. Kui liikmesriigid vabastavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud võrgu- või salvestus projektid kõnealuses lõikes osutatud hindamisest, vaatavad liikmesriikide pädevad asutused sihtotstarbelistel taristualadel asuvad projektid läbi. Selline läbivaatamisprotsesse põhineb direktiivi 2001/42/EÜ kohasest keskkonnamõju hindamisest saadud olemasolevatel andmetel. Pädev asutus võib nõuda taotluse esitajalt kättesaadava lisateabe esitamist. Läbivaatamisprotsesse viiakse lõpule 30 päeva jooksul. Selle eesmärk on teha kindlaks, kas mõni selline projekt, arvestades selle geograafilise ala keskkonna tundlikkust, kus projekt asub, väga tõenäoliselt avaldab olulist ettenägematut kahjulikku mõju, mida ei tehtud kindlaks direktiivi 2001/42/EÜ ja asjakohasel juhul direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt läbi viidud keskkonnamõju hindamise käigus, mis käsitles kavasid, millega määrati sihtotstarbelised taristualad.
Valikuline


Pole kohustuslik, ei plaani rakendada.
4. Kui läbivaatamisprotsessi käigus tehakse kindlaks, et projektil on suure tõenäosusega lõikes 3 osutatud oluline ettenägematu kahjulik mõju, tagab pädev asutus olemasolevate andmete põhjal, et sellise mõju kõrvaldamiseks kohaldatakse asjakohaseid ja proportsionaalseid leevendusmeetmeid. Kui selliste leevendusmeetmete kohaldamine ei ole võimalik, tagab pädev asutus, et käitaja võtab selle mõjuga tegelemiseks asjakohaseid hüvitusmeetmeid, mis võivad olla rahalise hüvitise vormis liikide kaitsekavade eest, kui muud proportsionaalsed hüvitusmeetmed ei ole kättesaadavad, et tagada mõjutatud liikide kaitsestaatus või seda parandada
Valikuline


Pole kohustuslik, ei plaani rakendada.
5. Kui taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks on vaja võrgutaristut tugevdada sihtotstarbelistel taristualadel või väljaspool ning sellise integreerimisprojekti suhtes tuleb kohaldada käesoleva artikli lõike 3 kohast läbivaatamisprotsessi, et kindlaks teha, kas projekti puhul on vajalik keskkonnamõju hindamine vastavalt direktiivi 2011/92/EL artiklile 4, piirdub selline läbivaatamisprotsess, kindlakstegemine või keskkonnamõju hindamine võimaliku mõjuga, mis tuleneb projekti muutmisest või laiendamisest võrreldes algse võrgutaristuga.
Valikuline


Pole kohustuslik, ei plaani rakendada.
Artikkel 16
1. Loamenetlus hõlmab kõiki asjakohaseid halduslube, et ehitada, ajakohastada ja käitada taastuvenergiajaamu, sealhulgas eri taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat ühendavaid jaamu, soojuspumpasid, sama asukohaga energia salvestamist, sealhulgas elektri- ja soojusrajatisi, samuti varasid , mis on vajalikud nende võrku ühendamiseks ning taastuvenergia integreerimiseks kütte- ja jahutusvõrkudesse, sealhulgas võrguga ühendamise lubasid ja keskkonnamõju hindamisi, kui neid nõutakse. Loamenetlus hõlmab kõiki haldusetappe alates loataotluse täielikkuse kinnitamisest vastavalt lõikele 2 kuni loamenetluse tulemusi käsitleva lõpliku otsuse teatavakstegemiseni asjaomase pädeva asutuse või asjaomaste pädevate asutuste poolt.
Jah
§ 3216 lg 1
EnKS

2. Pädev asutus kinnitab taotluse täielikkust taastuvenergia eelisarendusaladel asuvate taastuvenergiajaamade puhul 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist ja väljaspool taastuvenergia eelisarendusala asuvate taastuvenergiajaamade puhul 45 päeva jooksul pärast loataotluse saamist või kui taotleja ei ole saatnud kogu teavet, mida on vaja taotluse menetlemiseks, palub pädev asutus taotlejal esitada põhjendamatu viivituseta täieliku taotluse. Loamenetluse alguseks loetakse kuupäeva, mil pädev asutus kinnitab taotluse täielikkust.
Jah
§ 3217 lg 1-4
EnKS

3. Liikmesriigid loovad või määravad ühe või mitu kontaktpunkti. Kontaktpunktid annavad taotleja soovi korral talle juhiseid kogu haldusliku loa taotlemise ja andmise menetluse jooksul ning aitavad seda menetlust läbida. Taotlejal ei ole kogu menetluse kestel vaja võtta ühendust rohkem kui ühe kontaktpunktiga. Kontaktpunkt aitab läbipaistval viisil taotlejal läbida halduslikku loamenetlust, sealhulgas keskkonnakaitsega seotud etappe, kuni pädevate asutuste ühe või mitme otsuseni loamenetluse lõpus, annab taotlejale kogu vajaliku teabe ja kaasab asjakohasel juhul muid haldusasutusi. Kontaktpunkt tagab käesolevas direktiivis sätestatud loamenetluse tähtaegadest kinnipidamise. Taotlejatel lubatakse esitada asjakohased dokumendid digitaalsel kujul. Hiljemalt 21. novembriks 2025 tagavad liikmesriigid, et kogu loamenetlus toimub elektroonilisel kujul.
Jah
§ 3216 lg 3
EnKS

4. Kontaktpunkt teeb taastuvenergiajaamade arendajatele kättesaadavaks menetluste käsiraamatu ja esitab selle teabe veebis, käsitledes eraldi ka väikesemahulisi taastuvenergiaprojekte, oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate projekte ja taastuvenergiakogukondi. Veebis esitatavas teabes märgitakse taotluse seisukohast asjakohane kontaktpunkt. Kui liikmesriigil on mitu kontaktpunkti, märgitakse veebis esitatavas teabes taotluse seisukohast asjakohane kontaktpunkt.
Jah


Loodud eraldi veebileht www.ehitusgiid.ee
5. Liikmesriigid tagavad, et taotlejatel ja üldsusel on võimalik kergesti kasutada lihtsaid vaidluste lahendamise menetlusi, sealhulgas alternatiivseid vaidluste lahendamise mehhanisme, kui see on kohaldatav, et lahendada vaidlusi, mis on seotud loamenetlusega ning taastuvenergiajaamade ehitamise ja käitamise lubade väljastamisega.
Jah


Vastav osa on hõlmatud juba HMS 5. peatükis Vaidemenetlus
6. Liikmesriigid tagavad, et taastuvenergiajaama, sellega seotud võrguühenduse arendusprojekti ning energiataristuvõrkude arendamiseks vajalike varadega, mis on vajalikud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia süsteemi integreerimiseks, sealhulgas keskkonnaaspektidega seotud halduslike ja kohtulike edasikaebamiste puhul kohaldatakse kõige kiiremat asjaomasel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil olemas olevat haldus- ja kohtumenetlust.
Jah


(1) Direktiivi artikli 16 lõige 6 on vaiete osas üle võetud haldusmenetluse seadusega (edaspidi HMS). HMS § 2 lõige 1 defineerib haldusmenetluse järgmiselt: „haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel“. Eestis on kõik taastuvenergiajaama arendamisega seotud eriseadustes sätestatud ehitus-, planeerimis- ja loamenetlused haldusmenetlused ja neile kohaldub HMS. HMS § 5 lõikes 2 on võimalike eriseadustes sätestatud täpsemate menetlustähtaegade täienduseks kehtestatud üldine menetluse kiire läbiviimise kohustus. Eesti Riigikohus on kinnitanud ka seda, et õigus kiirele haldusmenetlusele on üks osa õigusest heale haldusele (RKPK 3-4-1-1-03, samuti on Riigikohus pidanud põhimõtteliselt võimalikuks menetluse venimisega tekitatud moraalse kahju hüvitamist, RKHK 3-3-1-27-03). HMS § 5 lõikes 4 on selgitatud täiendavalt, et võimalikult kiire menetlemise nõue kehtib ka siis, kui seadus näeb menetluse läbiviimiseks ette maksimumtähtaja. Sellest tuleneb, et kui asutus ei vii menetlust läbi nii kiiresti kui võimalik, on tema viivitus õigusvastane ka siis, kui menetluse lõpptähtaeg on veel kaugel. Seega pole olulist vahet, kas seadus või määrus sätestab menetlusele konkreetse tähtaja või mitte. Menetlus tuleb HMS kohaselt alati läbi viia nii kiiresti kui võimalik. Lisaks sätestab HMS § 5 lg 6, et elektrooniline asjaajamine (s.o haldusmenetlus) on võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega ja isikusamasuse tuvastamise eesmärgil kasutatakse digitaalallkirja, mis samuti kiirendab haldusmenetlust Eestis olulisel määral. Vaidemenetlus on haldusmenetluse üks etapp (tuleneb HMS §-de 71–87 asetusest). Kuivõrd haldusmenetluse seadus on üldseadus, siis laieneb selles sätestatud vaidemenetluse regulatsioon ka kõigile eriseaduste regulatsiooni alusel antud haldusaktide või sooritatud toimingute vaidlustamisele.
HMS § 84 sätestab:
(1) Kui seadus ei sätesta teisiti, lahendatakse vaie 10 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.
(2) Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Seega tulenevalt HMSist, mis sisaldab ka vaidemenetlust puudutavat regulatsiooni, ja HMSis ette nähtud üldpõhimõttest, et menetlus tuleb igal juhul läbi viia nii kiiresti kui võimalik, saab öelda, et Eestis kohaldatakse taastuvenergiajaama arendamisega seotud võimalike vaiete puhul alati kõige kiiremat olemasolevat haldusmenetlust.
(2) Direktiivi artikli 16 lg 6 on kaebuste osas üle võetud halduskohtumenetluse seadustikuga. Kaebemenetlus on halduskohtutes võrdlemisi kiire. Sellele viitavad HKMS § 2 lõige 2, § 127 lõige 7, § 100, § 128 lõige 3. Soovime lisaks märkida, et Justiitsministeerium on taastuvenergia osakaalu tõstmise ja sellega seonduva asjaajamise kiirendamise eesmärgil algatanud halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse.
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6d4258ac-f45a-4f96-8133-acef12af9a91
7. Liikmesriigid näevad ette piisavad vahendid, et tagada oma pädevate asutuste kvalifitseeritud töötajad, oskuste täiendamine ja ümberõpe kooskõlas nende määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades ette nähtud kavandatud ülesseatud taastuvenergia tootmisvõimsusega. Liikmesriigid abistavad piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, et hõlbustada loamenetlust.
Jah


Kajastatud REKK-is.
8. Loamenetluse kestuse sisse ei arvestata järgmist aega, välja arvatud juhul, kui see langeb kokku loamenetluse muude haldusetappidega:
a)
aeg, mille jooksul ehitatakse või ajakohastatakse taastuvenergiajaamasid, nende võrguühendusi ning, pidades silmas võrgu stabiilsuse, töökindluse ja ohutuse tagamist, nendega seotud vajalikku võrgutaristut,

b)
selliste haldusetappide aeg, mida on vaja võrgu märgatavaks uuendamiseks, et tagada võrgu stabiilsus, töökindlus ja ohutus,

c)
aeg, mis kulub kohtulikele edasikaebustele ja õiguskaitsevahendite kohaldamisele, muudele kohtumenetlustele ning alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismidele, sealhulgas kaebemenetlustele, kohtuvälistele edasikaebamistele ja õiguskaitsevahendite kohaldamisele.
Jah
§3219 lg 5
EnKS
B ja c osa hõlmatud juba täna. HMS § 61 näeb ette haldusakti kehtivuse eeldused. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, õiguse realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni.

HKMS § 251 lg 1 p 1 kohaselt võib halduskohus esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.
9. Eespool nimetatud loamenetlustest tulenevad otsused tehakse üldsusele kättesaadavaks kooskõlas kehtiva õigusega.“.
Jah


Juba sisaldub meie õigussüsteemis. EhS § 58 lg 1: „Ehitisregistri eesmärk on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta.“
Artikkel 16a
1. Liikmesriigid tagavad, et taastuvenergia eelisarendusaladel asuvate taastuvenergia projektide puhul ei kesta artikli 16 lõikes 1 osutatud loamenetlus kauem kui 12 kuud. Avamere taastuvenergia projektide puhul ei kesta loamenetlus kauem kui kaks aastat. Kui see on igati põhjendatud erakorraliste asjaoludega, võivad liikmesriigid nimetatud tähtaegu kuni kuue kuu võrra pikendada. Liikmesriigid teavitavad projekti arendajat selgelt erakorralistest asjaoludest, mille tõttu on pikendamine põhjendatud.
Jah
§3219 lg 3, §3215 lg 3
EnKS
Eelisarendusalasid Eestis ei määrata avamerel ei määrata, mistõttu lõigu 1 teine osa pole relevantne.
2. Loamenetlus, mis puudutab taastuvelektrijaamade ajakohastamist, alla 150 kW elektrivõimsusega uute käitiste rajamist, samas asukohas paiknevaid energiasalvesteid, sealhulgas elektri- ja soojusenergia salvesteid ning nende taastuvenergia eelisarendusaladel paiknevaid võrguühendusi, ei kesta kauem kui kuus kuud. Meretuuleenergia projektide puhul ei kesta loamenetlus kauem kui 12 kuud. Kui see on igati põhjendatud erakorraliste asjaoludega, näiteks tõsiste ohutusprobleemidega, võivad liikmesriigid juhul, kui ajakohastamise projekt mõjutab oluliselt võrku või käitise esialgset võimsust, suurust või tõhusust, nimetatud kuuekuulist tähtaega pikendada kolme kuu võrra ja meretuuleenergia projektide puhul pikendada 12-kuulist tähtaega kuue kuu võrra. Liikmesriigid teavitavad projekti arendajat selgelt erakorralistest asjaoludest, mille tõttu on pikendamine põhjendatud.
Jah
§3219 lg 3
EnKS

3. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 4 ja 5 kohaldamist erandina direktiivi 2011/92/EL artikli 4 lõikest 2 ning II lisa punkti 3 alapunktidest a, b, d, h ja i ning punkti 6 alapunktist c eraldi või koostoimes punkti 13 alapunktiga a, vabastatakse taastuvenergiaprojektide puhul, uued taotlused, mis käsitlevad taastuvelektrijaamasid, sealhulgas eri liiki taastuvenergiatehnoloogiat kombineerivaid jaamu ja taastuvenergiajaamade ajakohastamist vastava tehnoloogia jaoks määratud taastuvenergia eelisarendusaladel, ja samas asukohas paiknevaid energiasalvesteid ning selliste taastuvenergiajaamade ja salvestite võrguga ühendamist, direktiivi 2011/92/EL artikli 2 lõike 1 kohasest nõudest teha spetsiaalne keskkonnamõju hindamine, tingimusel et nende projektide puhul järgitakse käesoleva direktiivi artikli 15c lõike 1 punkti b. Erandit ei tehta projektidele, millel on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju mõnes teises liikmesriigis või mille puhul liikmesriik, keda projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab, seda hindamist taotleb, nagu on sätestatud direktiivi 2011/92/EL artiklis 7.
Erandina direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikest 3 ei hinnata käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud taastuvenergiajaamade mõju Natura 2000 aladele, tingimusel et nende taastuvenergiaprojektide puhul järgitakse käesoleva direktiivi artikli 15c lõike 1 punkti b kohaselt kehtestatud korda ja meetmeid.
Jah
§3220 lg 1 ja 2
EnKS

4. Pädevad asutused vaatavad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud taotlused läbi. Sellise läbivaatamise eesmärk on teha kindlaks, kas mõni taastuvenergiaprojekt võib suure tõenäosusega avaldada olulist ettenägematut kahjulikku mõju, võttes arvesse selle geograafilise ala keskkonnatundlikkust, kus projekt asub, ja mida ei tuvastatud direktiivi 2001/42/EÜ ja asjakohasel juhul direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt tehtud keskkonnamõju hindamise käigus, mis käsitles kavasid, millega määrati käesoleva direktiivi artikli 15c lõike 1 esimeses lõigus osutatud taastuvenergia eelisarendusalad. Sellise läbivaatamise eesmärk on teha kindlaks ka see, kas mõni taastuvenergiaprojekt jääb direktiivi 2011/92/EL artikli 7 kohaldamisalasse, kuna see avaldab teises liikmesriigis tõenäoliselt olulist keskkonnamõju, või seetõttu, et liikmesriik, keda see tõenäoliselt oluliselt mõjutab, seda taotleb.
Läbivaatamise jaoks esitab projekti arendaja teabe taastuvenergiaprojekti omaduste kohta, selle kohta, kuidas projekti puhul järgitakse artikli 15c lõike 1 punkti b kohaselt taastuvenergia eelisarendusala jaoks kindlaks määratud korda ja meetmeid, projekti raames arendaja poolt kasutusele võetud lisameetmete kohta ning selle kohta, kuidas nende meetmetega vähendatakse keskkonnamõju. Pädev asutus võib nõuda projekti arendajalt kättesaadava lisateabe esitamist. Uutele taastuvenergiajaamadele lubade andmise taotluste läbivaatamine viiakse lõpule 45 päeva jooksul alates selleks piisava teabe esitamise kuupäevast. Alla 150 kW elektrivõimsusega käitiste loataotluse puhul ja taastuvelektrijaamade ajakohastamist käsitlevate uute taotluste puhul viiakse läbivaatamine lõpule 30 päeva jooksul.
Jah
§3220 lg 1
EnKS
Lisaks on eelhinnangut puudutav juba KeHJS §61
5. Pärast läbivaatamist antakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud taotlustele keskkonna seisukohast luba ilma, et selleks oleks vaja pädeva asutuse sõnaselget otsust, välja arvatud juhul, kui pädev asutus võtab vastu selgetel tõenditel põhineva igati põhjendatud haldusotsuse selle kohta, et konkreetne projekt, arvestades selle geograafilise ala keskkonnatundlikkust, kus projekt asub, võib suure tõenäosusega avaldada olulist ettenägematut kahjulikku mõju, mida ei saa leevendada nende meetmete abil, mis on esitatud kavades, millega määrati taastuvenergia eelisarendusalad, või meetmetega, mille projekti arendaja on välja pakkunud. Sellised otsused tehakse üldsusele kättesaadavaks. Selliseid taastuvenergiaprojekte hinnatakse direktiivi 2011/92/EL alusel, ja kui see on kohaldatav, direktiivi 92/43/EMÜ alusel ning selline hindamine tehakse kuue kuu jooksul pärast haldusotsuse tegemist, millega tehti kindlaks olulist ettenägematu kahjuliku mõju avaldumise suur tõenäosus. Kui see on igati põhjendatud erakorraliste asjaoludega, võib nimetatud kuuekuulist tähtaega kuni kuue kuu võrra pikendada.
Põhjendatud asjaoludel, sealhulgas juhul, kui see on vajalik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, et saavutada kliima- ja taastuvenergiaeesmärgid, võivad liikmesriigid tuule- ja fotoelektrilise päikeseenergia projektid sellistest hindamistest välja jätta.
Kui liikmesriigid jätavad tuule- ja fotoelektrilise päikeseenergia projektid kõnealustest hindamistest välja, peab ettevõtja kahjuliku mõju leevendamiseks võtma proportsionaalseid leevendusmeetmeid või kui selliseid leevendusmeetmeid ei ole võimalik võtta, võtma hüvitusmeetmeid, mis võivad olla rahalise hüvitise vormis, kui muid proportsionaalseid hüvitusmeetmeid ei ole võimalik võtta. Kui selline kahjulik mõju avaldub liikide kaitsele, maksab ettevõtja taastuvenergiajaama käitamise ajal liikide kaitsekavade eest rahalist hüvitist, et tagada mõjutatud liikide kaitsestaatus või seda parandada.
Jah
§3220 lg 3
EnKS
Sealhulgas sisaldub juba Eesti õigussüsteemis EnKS § 3213 , EnKS § 3214
6. Kui asjaomased pädevad asutused ei vasta lõigetes 1 ja 2 osutatud loamenetlemisel ettenähtud tähtaja jooksul, tagavad liikmesriigid, et konkreetsed vahepealsed haldustoimingud loetakse heakskiidetuks, välja arvatud juhul, kui konkreetse taastuvenergiaprojekti puhul tuleb teha lõike 5 kohane keskkonnamõju hindamine või kui asjaomase liikmesriigi õigussüsteemis ei ole olemas haldusliku vaikimisi heakskiidu põhimõtet. Seda lõiget ei kohaldata loamenetluse tulemusi käsitlevate lõplike otsuste suhtes, mis peavad olema selged. Kõik otsused tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Jah


Hõlmatud taotluse täielikkuse hindamise osas
Üldist vaikimisi heakskiidu põhimõtet Eestis ei ole. Igal konkreetsel menetluse ja toimingu puhul on see õigusaktis eraldi ette nähtud.

1) projekteerimistingimuste menetluses EhS § 316 Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
2) ehitusloa menetluses EhS § 42 lg 9: Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
3) kasutusloa menetluses EhS § 54 lg 8 Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul kasutusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse kasutusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi kasutusloa eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
4) TAK paketis meretuulepargi hoonetusluba: Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul meretuulepargi hoonestusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse hoonestusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi hoonestusloa eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 16b
1. Liikmesriigid tagavad, et väljaspool taastuvenergia eelisarendusalasid asuvate taastuvenergiaprojektide puhul ei kesta artikli 16 lõikes 1 osutatud loamenetlus kauem kui kaks aastat. Avamere taastuvenergia projektide puhul, kus see ei kesta loamenetlus kauem kui kolm aastat. Kui see on igati põhjendatud erakorraliste asjaoludega, sealhulgas juhul, kui kohaldatava liidu keskkonnaõigusega tehtavateks hindamisteks on vaja pikendatud tähtaegu, võib nimetatud tähtaegu kuni kuue kuu võrra pikendada. Sellisel juhul teavitavad liikmesriigid projekti arendajat selgelt erakorralistest asjaoludest, mille tõttu pikendus on põhjendatud.
Jah
§3219 lg 1, 2, 4
EnKS

2. Kui direktiivi 2011/92/EL või direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt tuleb teha keskkonnamõju hindamine, viiakse see läbi ühe menetlusena, mis hõlmab kõiki konkreetse taastuvenergiaprojekti asjakohaseid hindamisi. Kui selline keskkonnamõju hindamine on vajalik, esitab pädev asutus projekti arendaja esitatud teavet arvesse võttes arvamuse sellise teabe ulatuse ja üksikasjalikkuse kohta, mille projekti arendaja peab keskkonnamõju hindamise aruandes esitama ja mille ulatust hiljem ei laiendata. Kui taastuvenergiaprojektis on võetud vajalikke leevendusmeetmeid, ei loeta direktiivi 92/43/EMÜ artikli 12 lõike 1 ja direktiivi 2009/147/EÜ artikli 5 alusel kaitstavate liikide tapmist või häirimist tahtlikuks. Kui selliste uudsete leevendusmeetmete tulemuslikkust ei ole laialdaselt testitud, mille eesmärk on vältida direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ alusel kaitstud liikide tapmist või häirimist või mis tahes muud keskkonnamõju nii palju kui võimalik, võivad liikmesriigid lubada nende kasutamist ühes või mitmes katseprojektis piiratud aja jooksul, tingimusel et selliste meetmete tulemuslikkust jälgitakse tähelepanelikult ja kui need ei osutu tulemuslikuks, võetakse viivitamata asjakohaseid meetmeid.
Jah
§ 3218 lg 2
EnKS
Sealhulgas KeHJS § 22 lg 10, EnKS § 3213
Loamenetlus, mis puudutab taastuvenergiajaamade ajakohastamist ja uute, alla 150 kW elektrivõimsusega käitiste rajamist, samas asukohas paiknevaid salvestusrajatisi ning nende võrguühendusi väljaspool taastuvenergia eelisarendusalasid, ei kesta kauem kui üks aasta, sealhulgas keskkonnamõju hindamised, kui need tuleb asjakohaste õigusaktide kohaselt teha. Avamere taastuvenergia projektide puhul, kus see ei kesta loamenetlus kauem kui kaks aastat. Kui see on igati põhjendatud erakorraliste asjaoludega, võib nimetatud tähtaegu kuni kolme kuu võrra pikendada. Liikmesriigid teavitavad projekti arendajaid selgelt erakorralistest asjaoludest, mille tõttu pikendus on põhjendatud.“.
Jah
§3219 lg 2
EnKS

Artikkel 16c
1. Kui ajakohastamise tulemusel ei suurene taastuvenergiajaama võimsus rohkem kui 15 % ja ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaselt nõutud võimaliku keskkonnamõju hindamist, tagavad liikmesriigid, et ülekande- või jaotusvõrgu ühenduste loamenetlused ei kesta kauem kui kolme kuud jooksul pärast asjaomasele üksusele taotluse esitamist, välja arvatud juhul, kui esinevad põhjendatud ohutusprobleemid või süsteemi osad ei ühildu tehniliselt.
Jah


Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri § 21 lg 1 ja §22 lg 1. Muudatusettepanekut pole vaja teha ehitusluba antakse 30p jooksul.
2. Kui taastuvenergiajaama või sellega seotud võrgutaristu ajakohastamisel, mis on vajalik taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks, kohaldatakse artikli 16a lõikes 4 sätestatud läbivaatamisprotsessi, tuleb kindlaks teha, kas projekti puhul on vaja keskkonnamõju hindamine või keskkonnamõju hindamist vastavalt direktiivi 2011/92/EL artiklile 4, piirdub selline läbivaatamisprotsess või keskkonnamõju hindamine võimaliku mõjuga, mis tuleneb projekti muutmisest või laiendamisest võrreldes algprojektiga.
Jah
§ 282
KeHJS

3. Kui päikeseenergiaseadmete ajakohastamisega ei kaasne täiendava ruumi kasutamist ja see vastab algse päikeseenergiaseadme suhtes kehtestatud kohaldatavatele keskkonnaalastele leevendusmeetmetele, vabastatakse projekt nõudest viia läbi artikli 16a lõikes 4 sätestatud läbivaatamisprotsess, et teha kindlaks, kas projekti puhul peab läbi viima keskkonnamõju hindamise, või viia läbi keskkonnamõju hindamine vastavalt direktiivi 2011/92/EL artiklile 4.
Jah
§ 3218 lg 3 p 2
EnKS

Artikkel 16d
1. Liikmesriigid tagavad, et päikeseenergiaseadmete ja samas asukohas paiknevate energiasalvestusvahendite paigaldamise, sealhulgas ehitisintegreeritud päikeseenergiaseadmete paigaldamise puhul olemasolevatele või tulevastele tehisrajatistele (välja arvatud tehisveepinnad) ei kesta artikli 16 lõikes 1 osutatud loamenetlus kauem kui kolm kuud, tingimusel et selliste rajatiste põhieesmärk ei ole päikeseenergia tootmine või energia salvestamine. Erandina direktiivi 2011/92/EL artikli 4 lõikest 2 ja II lisa punkti 3 alapunktidest a ja b üksi või koostoimes punkti 13 alapunktiga a, vabastatakse selline päikeseenergiaseadmete paigaldamine kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 kohasest nõudest teha spetsiaalne keskkonnamõju hindamine, kui selline nõue on kohaldatav.
Liikmesriigid võivad teatavad alad või struktuurid esimese lõigu kohaldamisalast välja jätta, et kaitsta kultuuri- või ajaloopärandit, riigikaitse huvides või ohutusega seotud põhjustel.
Jah
EnkS §3218 lg 3
EnKS
Lisaks sisaldub ka juba Eesti õigussüsteemis:
EhS §42 lg 5
EhS § 54 p 4
MUKS §58 lg 1 ja 2
EhS §8
2. Liikmesriigid tagavad, et loamenetlus kuni 100 kW võimsusega päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade jaoks, ei kesta kauem kui üks kuu. Kui pädevad asutused või üksused ei ole vastanud ettenähtud tähtaja jooksul täieliku taotluse esitamisest, loetakse luba antuks, eeldusel et päikeseenergiaseadme võimsus ei ole suurem kui jaotusvõrgu võrguühenduse olemasolev võimsus.
Kui esimeses lõigus osutatud võimsuskünnise kohaldamine toob elektrivõrgu toimimisele kaasa olulise halduskoormuse või piirangu, võivad liikmesriigid kohaldada madalamat künnist, tingimusel et see jääb üle 10,8 kW.
Jah
§ 842, EhS lisa 1 ja muudatused
EhS
Eesti õigusaktid võimaldavad kuni 15kW tootmisseadme (nii oma tarbeks tootja kui toodetud elektrit võrku anda soovija) võrguga lihtsustatud korras ühendada. Vastavalt määruse RFG (Requirements for Generators) 2016/631 artikli 3 punktile 1 ei või asjaomane võrguettevõtja lubada ühendada tootmismoodulit, mis ei vasta määruses sätestatud nõuetele, kuid elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja §19 lg 2 järgi puudub võrguettevõtjal õigus nõuda §19 lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente (sh planeeringu kehtestamise otsused, projekteerimistingimused, ehitusluba, KMH jne.), kui võrguga ühendatakse kuni 15kW võimsusega tootmismoodul. Vabastus lisatingimuste täitmisest kiirendab oluliselt tootmismooduli võrguga ühendamist. Olenemata asjaolust, et lihtsustatud tingimused on võrgueeskirja asemel sätestatud elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas, on ELTS § 42 lõike 1 punktis 21 sätestatud lihtsustatud tingimused alla 15kW võimsusega taastuvast allikast elektrienergia tootjate võrguga ühendamiseks kehtivad ning tootmisüksuse võrguga ühendamine (kuid mitte tingimata elektrienergia võrku andmine, milleks on vajalik paigaldada kommertsmõõteseade) on võimalik.

Sealhulgas vt EhS 48 lg 2.
Artikkel 16e

1. Liikmesriigid tagavad, et kuni 50 MW elektritootmisvõimsusega soojuspumpade paigaldamise loamenetlus ei kesta kauem kui üks kuu. Maasoojuspumpbade loamenetlus, mille puhul see ei kesta kauem kui kolm kuud.
Ei


Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis:
EhS §36 lg 2.
EhS § 48 lg 2
EhS § 8
Maasoojuspumbad:
EhS §42 lg 5
EhS § 54 p 4
2. Välja arvatud juhul, kui esinevad põhjendatud ohutusprobleemid, on vaja teha võrguühendusi puudutavaid täiendavaid töid või süsteemi osad ei ühildu tehniliselt, tagavad liikmesriigid, et ülekande- või jaotusvõrguga ühenduse loomiseks antakse luba kahe nädala jooksul pärast asjaomase üksuse teavitamist
a) selliste soojuspumpade puhul, mille elektritootmise võimsus on kuni 12 kW, ning
b) oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate poolt paigaldatud soojuspumpade puhul, mille elektritootmisvõimsus on kuni 50 kW, tingimusel et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate taastuvenergiaseadmete elektritootmisvõimsus on vähemalt 60 % soojuspumba elektritootmisvõimsusest.
Ei


Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis. Elektri süsteemi võrgueeskirjas (§19 ja §20), et võrgutööde tegemiseks tuleb esitada jaotusvõrgule taotlus, kui seda taotlust ei esitada siis võib eeldada, et täiendavaid töid vaja ei ole ja menetlust kui sellist vaja ei ole. Väiksed soojuspumbad ühendatakse tavaliselt lihtsalt stepslisse.
3. Liikmesriigid võivad teatavad alad või struktuurid lõigete 1 ja 2 kohaldamisalast välja jätta, et kaitsta kultuuri- või ajaloopärandit, riigikaitse huvides või ohutusega seotud põhjustel.
Ei


Eesti riigisiseses õiguses juba arvestatakse muinsus- ja riigikaitselisi piiranguid (Muinsuskaitseseadus §58 ja §52; EhS § 120) ja Kultuuri- ning Kaitseministeeriumi kooskõlastused on vajalikud, siis Eesti kasutab antud artikli lõiget 2 ning ei pea vajalikuks sätestada täiendavaid välistusi.
4. Kõik käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud loamenetlustest tulenevad otsused avalikustatakse tehakse üldsusele kättesaadavaks kooskõlas kehtivate kohustustegaõigusega.
Ei


Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis. EhS § 58 lg 1
Artikkel 16f

Hiljemalt 21. veebruariks 2024 kuni kliimaneutraalsuse saavutamiseni tagavad liikmesriigid, et loamenetluses eeldatakse, et taastuvenergiajaamade planeerimine, ehitamine ja käitamine, selliste jaamade võrguga ühendamine, seotud võrk ise ning salvestusvahendid vastavad ülekaalukale avalikule huvile ning edendavad rahvatervist ja ohutust, kui üksikjuhtumite puhul kaalutakse õiguslikke huve direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 ja artikli 16 lõike 1 punkti c, direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 7 ja direktiivi 2009/147/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti a kohaldamiseks. Liikmesriigid võivad igakülgselt põhjendatud ja eriasjaoludel kooskõlas nende määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud prioriteetidega otsustada piirata käesoleva artikli kohaldamist oma territooriumi teatavate osade ning teatavat liiki tehnoloogia või teatavate tehniliste omadustega projektide suhtes. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellisest piirangust koos põhjendustega.
Jah


Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis EnKS § 3211
Artikkel 18

Artikli 18 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:
„3. Liikmesriigid tagavad, et nende sertifitseerimiskavad või samaväärsed kvalifitseerimiskavad on kättesaadavad mis tahes liiki taastuvenergiapõhiste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldajatele ja projekteerijatele hoone-, tööstus- ja põllumajandussektoris, fotogalvaaniliste päikeseenergiasüsteemide, sealhulgas energiasalvestussüsteemide paigaldajatele ning laadimispunktide jaoks, mis võimaldavad tarbimiskaja. Nendes kavades võib vastavalt vajadusele arvesse võtta olemasolevaid kavu ja struktuure ning kavad peavad põhinema IV lisas esitatud kriteeriumidel. Iga liikmesriik tunnustab sertifikaati, mille teine liikmesriik on välja andnud vastavuses nende kriteeriumidega.
Jah


Juba sisaldub meie õigusruumis. Kutseomistamise õiguslikraamistik on sätestatud kutseseaduses (KS). (KS § 3 lg 2, § 5, § 7 lg 9-10, § 9 lg 2 p 1-2, § 10 lg 1 ja 10, § 14 lg 1, § 15 lg 5). Kutse saanute nimekirjad ja kutsestandardid on avalikud kutseregistris. Leitav siit: https://www.kutseregister.ee/et/standardid/?

Välisriikide kvalifikatsioonide tunnustamist puudutavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus, mis näeb ette reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise alused, tingimused ja korra.
Liikmesriigid kehtestavad raamistiku tagamaks, et koolitatud ja kvalifitseeritud paigaldajaid on piisavalt palju, et esimeses lõigus osutatud tehnoloogialahendustega oleks võimalik tagada taastuvenergia kasv, mida on vaja käesolevas direktiivis sätestatud eri eesmärkide saavutamiseks.
Jah


Kutsekoja kehtestatud kutsestandard:
Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja, tase 4 - õpetatakse Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (riigi kutseõppeasutus). Elektrituuliku tehnik, tase 5 - õpetatakse Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (riigi kutseõppeasutus) Elektrituuliku labade hooldaja, tase 4 – õpetatakse Kuressaare Ametikoolis (riigi kutseõppeasutus )
Kõnealuse piisava arvu paigaldajate ja projekteerijate olemasolu kindlustamiseks tagavad liikmesriigid, et tehakse kättesaadavaks piisavalt koolitusprogramme, mille läbimisel saadakse taastuvenergiapõhist kütte- ja jahutustehnoloogiat ning sellealaseid uusimaid uuenduslikke lahendusi hõlmav sertifikaat või kvalifikatsioon, tingimusel, et need on kooskõlas sertifitseerimiskavadega või samaväärsete kvalifitseerimiskavadega. Liikmesriigid kehtestavad meetmed sellistes koolitusprogrammides osalemise propageerimiseks eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning füüsilisest isikust ettevõtjate seas. Liikmesriigid võivad ette näha vabatahtlike kokkulepete sõlmimise asjakohase tehnoloogia pakkujate ja müüjatega, et koolitada piisaval arvul paigaldajaid turul kättesaadavate uusimate uuenduslike lahenduste ja tehnoloogiavõimaluste teemal; see arv võib põhineda hinnangulisel müügimahul.
Jah


KOV tuule- ja päikeseparkide käsiraamat (MKM uuringute all)
Kui liikmesriigid tuvastavad olemasoleva ja vajaliku arvu koolitatud ja kvalifitseeritud paigaldajate vahel olulise lõhe, võtavad nad meetmeid selle puudujäägi kõrvaldamiseks.
Jah


Tööturu vajaduste kaardistamiseks ning koolitusvajaduse väljaselgitamiseks on alustatud OSKA tuuleenergia uuringut, mis valmib 2024.a. lõpus
4. Liikmesriigid teevad lõikes 3 osutatud sertifitseerimiskavu või samaväärseid kvalifitseerimiskavu käsitleva teabe üldsusele kättesaadavaks. Liikmesriigid teevad läbipaistval ja kergesti ligipääsetaval viisil üldsusele kättesaadavaks ka lõike 3 kohaselt sertifitseeritud või kvalifitseeritud paigaldajate korrapäraselt ajakohastatava nimekirja.“.
Jah


Juba sisaldub meie õigusruumis (Kutseseadus §12 lg 1). Kutsestandardid energeetika valdkonnas on leitavad kutseregistrist (nt elektrituuliku tehnik, tase 5)
Artikkel 19
a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
i) esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Selleks tagavad liikmesriigid, et päritolutagatis antakse välja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia, sealhulgas muud kui bioloogilist päritolu gaasiliste taastuvkütuste, näiteks vesiniku tootja taotluse alusel, välja arvatud siis, kui liikmesriigid otsustavad päritolutagatise turuväärtuse arvesse võtmiseks sellist päritolutagatist mitte anda tootjale, kes saab toetuskavast rahalist toetust. Liikmesriigid võivad korraldada päritolutagatiste väljaandmise taastumatutest energiaallikatest toodetud energia puhul. Päritolutagatiste väljaandmisel võib kohaldada võimsuse miinimummäära. Päritolutagatise standardühik on 1 MWh. Asjakohasel juhul võib sellise standardühiku jagada murdosaks, tingimusel et murdosa on 1 Wh kordne. Iga toodetud energiaühiku kohta antakse välja üks päritolutagatis.“;
Jah
EnKS §327 lg 3
EnKS
Sealhulgas EnKS pt 82 §328 lg 2 ja 11; §327 lg 3
ii) teise lõigu järele lisatakse järgmine lõik:
„Alla 50 kW võimsusega väikeste käitiste ja taastuvenergiakogukondade jaoks kehtestatakse lihtsustatud registreerimiskord ja vähendatud registreerimistasud.“;
Jah
EnKS § 3210 lg 2
EnKS

iii) neljanda lõigu punkt c asendatakse järgmisega:
„c) kui päritolutagatisi ei anta otse tootjale, vaid tarnijale või tarbijale, kes ostab energiat kas konkurentsi tingimustes või pikaajaliste taastuvelektri ostulepingutega.“;
Jah
§ 3210 lg 10
EnKS
EnKS pt 82 § 3210 lg 10

Määrus nr 69 §3 lg 1

Päritolutunnistuste väljastamine EnkS §328 lg 81
b) lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:
„3. Lõike 1 kohaldamisel kehtivad päritolutagatised tehingute tegemiseks 12 kuud pärast asjaomase energiaühiku tootmist. Liikmesriigid tagavad, et kõik päritolutagatised, mida ei ole tühistatud, kaotavad kehtivuse hiljemalt 18 kuud pärast energiaühiku tootmist. Liikmesriigid võtavad kehtivuse kaotanud päritolutagatisi arvesse energia segajäägi arvutamisel.
Jah


Juba sisaldub Eesti õigusruumis. EnKS pt 82 § 327 lg 4 ja § 3210 lg 8.
4. Seoses lõigetes 8 ja 13 osutatud teabe avaldamisega tagavad liikmesriigid, et energiaettevõtjad tühistavad päritolutagatised hiljemalt kuus kuud pärast päritolutagatise kehtivusaja lõppu. Lisaks tagavad liikmesriigid ... [18 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist], et nende energia segajääki käsitlevad andmed avaldatakse igal aastal.“;
Jah


Juba sisaldub Eesti õigusruumis. EnKS pt 82 § 3210 lg 9
c) lõike 7 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) energiaallikas, millest energia toodeti, ning tootmise algus- ja lõppkuupäev, mida võidakse täpsustada
i) taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, sealhulgas muud kui bioloogilist päritolu gaasiliste taastuvkütuste ning taastuvenergial põhineva kütte ja jahutuse puhul tunniajaste või väiksemate vahemikega;
ii) taastuvelektri puhul vastavalt tasakaaluarveldusperioodile, nagu on määratletud määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 15.“;
Jah


Juba sisaldub Eesti õigusruumis. EnKS pt 82 § 329 lg 1 punktid 1-6, lg 2 punktid 1-6, lg 3 punktid 1-5.
d) lõige 8 asendatakse järgmisega:
„8. Kui elektrienergia tarnija peab vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artikli 3 lõike 9 punktile a tõendama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või kogust oma energiaallikate jaotuses, kasutab ta selleks päritolutagatisi, välja arvatud
a) selle osa puhul oma energiaallikate jaotuses, mis vastab mittejälgitavatele kaubanduslikele pakkumistele, kui selliseid pakkumisi on tehtud; kõnealuse osa puhul võib tarnija kasutada energia segajääki, või
b) kui liikmesriik otsustab päritolutagatist mitte anda tootjale, kes saab toetuskavast rahalist toetust.
Jah


Juba sisaldub Eesti õigusruumis. EnKS pt 82 § 327 lg 1; ELTS § 751 lg 5-6; Päritolutunnistuste määruses (MKM 13.09.2022 nr 69) § 5 lg 2

8a. Kui gaase, sealhulgas muud kui bioloogilist päritolu gaasilisi taastuvkütuseid ja biometaani, tarnitakse vesiniku- või maagaasivõrgust, peab tarnija direktiivi (EL) 2009/73/EÜ I lisa kohaldamisel tõendama lõpptarbijatele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või kogust oma energiaallikate jaotuses. Tarnija kasutab selleks päritolutagatisi, välja arvatud
a) selle osa puhul oma energiaallikate jaotuses, mis vastab mittejälgitavatele kaubanduslikele pakkumistele, kui selliseid pakkumisi on tehtud; kõnealuse osa puhul võib tarnija kasutada energia segajääki, või
b) kui liikmesriik otsustab päritolutagatist mitte anda tootjale, kes saab toetuskavast rahalist toetust.
Jah
EnKS § 327 lg 1
EnkS § 3210 lg 91
EnKS

Kui tarbija tarbib gaase, sealhulgas muud kui bioloogilist päritolu gaasilisi taastuvkütuseid ja biometaani vesiniku- või maagaasivõrgust, nagu on näidatud tarnija kaubanduslikus pakkumises, tagavad liikmesriigid, et tühistatud päritolutagatised vastavad võrgu asjakohastele omadustele.
Jah
§ 327 lg 5
EnKS
Juba sisaldub Eesti õigussüsteemsi MGS § 24
Kui liikmesriigid on korraldanud päritolutagatiste väljaandmise muude energialiikide puhul, kasutavad tarnijad avaldamiseks tarnitud energiale vastavat liiki päritolutagatisi. Direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõike 10 kohaselt loodud päritolutagatisi võib kasutada ka selleks, et täita tõhusas elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamas toodetud elektrienergia koguse tõendamise nõudeid. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmisega taastuvatest energiaallikatest, võib välja anda ainult ühe päritolutagatise, milles täpsustatakse mõlemad näitajad.
Jah


Juba hõlmatud tänases seadusandluses. EnKS pt 82 § 327 lg 1; ELTS § 751 lg 5-6; Päritolutunnistuste määruses (MKM 13.09.2022 nr 69) § 5 lg 2
e) lõige 13 asendatakse järgmisega:
„13. Komisjon võtab 31. detsembriks 2025 vastu aruande, milles hinnatakse võimalusi luua kogu liitu hõlmav ökomärgis, et edendada uutest käitistest toodetud taastuvenergia kasutamist. Sellise märgise nõuete täitmise tõendamiseks kasutavad tarnijad päritolutagatistes sisalduvat teavet.;
Ei


Komisjoni haldusala
13a. Komisjon jälgib päritolutagatiste süsteemi toimimist ja hindab 30. juuniks 2025 turu päritolutagatiste pakkumise ja nõudluse tasakaalu ning teeb tasakaalustamatuse korral kindlaks pakkumist ja nõudlust mõjutavad asjakohased tegurid.“.
Ei


Komisjoni haldusala
Artikkel 20

Artikli 20 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Lähtuvalt määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud hindamisest ning kooskõlas kõnealuse määruse I lisaga, mille eesmärk on selgitada välja taastuvenergiapõhise kaugkütte ja -jahutuse jaoks uue taristu ehitamise vajadus käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu üldeesmärgi täitmiseks, võtavad liikmesriigid vajaduse korral vajalikud meetmed tõhusa kaugkütte ja -jahutuse taristu väljakujundamiseks, et edendada kütet ja jahutust, mis põhineb taastuvallikatest toodetud energial, nagu päikese soojusenergia, fotogalvaaniline päikeseenergia, taastuvelektri jõul töötavad soojuspumbad, mis kasutavad ümbritseva keskkonna energiat ja geotermilist energiat, muud geotermilise energia tehnoloogiad, biomass, biogaas, vedelad biokütused ning heitsoojus- ja -jahutusenergia, millele lisandub soojusenergia salvestamine, tarbimiskaja süsteemid ja elektri-soojusjaamad, kui see on võimalik.“.
Jah


Ei kohaldata.

Uut taristu vajadust kinnitab uuring "Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050", uuringu tegevuskava on olemas.
Artikkel 20a
Lisatakse järgmine artikkel 20a:
„Artikkel 20a
Taastuvelektri energiasüsteemi lõimimise hõlbustamine
„1. Liikmesriigid kohustavad oma territooriumil tegutsevaid põhivõrguettevõtjaid, ja kui andmed on neile kättesaadavad, jaotusvõrguettevõtjaid tegema igas pakkumisvööndis tarnitud elektrienergia puhul kättesaadavaks taastuvelektri osakaalu ja kasvuhoonegaaside heite määra käsitlevad võimalikult täpsed andmed ajavahemike järel, mis on vähemalt võrdsed turuarvelduse sagedusega, kuid mitte pikema ajavahemiku järel kui üks tund, koos prognoosandmetega, kui need on kättesaadavad. Liikmesriigid tagavad, et jaotusvõrguettevõtjatel on juurdepääs vajalikele andmetele. Kui jaotusvõrguettevõtjatel ei ole riigisisese õiguse kohaselt juurdepääsu kõigile vajalikele andmetele, kohaldavad nad olemasolevat Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku andmete edastamise süsteemi kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 sätetega. Liikmesriigid stimuleerivad tarkvõrkude uuendamist, et paremini jälgida võrgu tasakaalu ja teha kättesaadavaks reaalajas andmed.
Jah
§ 591 lg 7 p 25
ELTS

Kui see on tehniliselt võimalik, teevad jaotusvõrguettevõtjad kättesaadavaks ka anonüümitud koondandmed tarbimiskaja potentsiaali ning oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade toodetud ja võrku sisestatud taastuvelektri kohta.
Valikuline


Pole sätestatud kohustust andmed teha summeeritult kättesaadavaks.
Elektrituru toimise võrgueeskiri tagab, et iga turuosaline saab enda kohta andmed kätte ja saab need kättesaadavaks teha energiateenuse osutajale.
2. Lõikes 1 osutatud andmed tehakse digitaalselt kättesaadavaks viisil, mis tagab ühtlustatud andmevormingutel ja standarditud andmekogumitel põhineva koostalitlusvõime, nii et elektrituru osalised, energiavahendajad, tarbijad ja lõppkasutajad saaksid neid mittediskrimineerival viisil kasutada ning et neid saab lugeda selliste elektrooniliste sidevahendite abil nagu nutiarvestisüsteemid, elektrisõidukite laadimispunktid, kütte- ja jahutussüsteemid ning hoonete energiajuhtimissüsteemid.
Jah


Hõlmatud juba Eesti seadusandlusse. Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 8. Andmete saamine andmevahetusplatvormilt
3. Peale määruses (EL) 2023/1542 sätestatud nõuete kohaldamise tagavad liikmesriigid, et kodumajapidamistes kasutatavate akude ja tööstuslike patareide või akude tootjad võimaldavad patareide ja akude omanikele ja kasutajatele, samuti omanike ja kasutajate selgesõnalisel nõusolekul nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele, näiteks hoonete energiajuhtimisega tegelevatele ettevõtjatele ja elektrituru osalistele mittediskrimineerivatel tingimustel ja kooskõlas andmekaitsenormidega reaalajas tasuta juurdepääsu akuhaldussüsteemis olevale põhiteabele, näiteks andmetele aku mahutavuse, seisukorra, laetustaseme ja võimsuse seadeväärtuse kohta.
Jah
§ 3
Määruse kavand nr 2 „Akude tootjatele kehtivad nõudnu“

Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/858 ( 22 ) sätestatud tüübikinnituse ja turujärelevalvega seotud õigusnormide kohaste täiendavate nõuete kohaldamisele võtavad liikmesriigid meetmeid, millega nõutakse, et sõidukitootjad teeksid elektrisõidukite omanikele ja kasutajatele, samuti nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele, näiteks elektrituru osalistele ja elektromobiilsuse teenuste osutajatele mittediskrimineerivatel tingimustel ja kooskõlas andmekaitsenormidega reaalajas tasuta kättesaadavaks sõidukisisesed andmed aku seisukorra, laetustaseme, võimsuse seadeväärtuse ja mahutavuse kohta, samuti asjakohasel juhul elektrisõiduki asukohaandmed.
Jah

Määruse kavand nr 2 „Akude tootjatele kehtivad nõudnu“

4. Peale määruses (EL) 2023/1804 sätestatud nõuete kohaldamise tagavad liikmesriigid või nende määratud pädevad asutused, et nende territooriumile paigaldatud uued ja asendatud üldsusele ligipääsmatud tavalaadimispunktid võimaldavad kasutada nutilaadimise funktsioone ja asjakohasel juhul nutiarvestisüsteemide liidest, kui liikmesriigid need kasutusele võtavad, ning kahesuunalise laadimise funktsioone kooskõlas nimetatud määruse artikli 15 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetega.
Jah
§ 65 lg 13
ELTS

5. Peale määruses (EL) 2019/943 ja direktiivis (EL) 2019/944 sätestatud nõuete kohaldamise tagavad liikmesriigid, et riigi õigusraamistik võimaldab väikestel või mobiilsetel süsteemidel, näiteks kodumajapidamistes kasutatavatel akudel ja elektrisõidukitel ning muudel väikestel detsentraliseeritud energiaallikatel põhinevat osalemist elektriturgudel, sealhulgas seoses ülekoormuse juhtimisega ning paindlikkus- ja tasakaalustamisteenuste pakkumisega, sealhulgas agregeerimise kaudu. Selleks kehtestavad liikmesriigid tihedas koostöös kõigi turuosaliste ja reguleerivate asutustega elektriturgudel osalemise tehnilised nõuded, mis põhinevad kõnealuste süsteemide tehnilistel omadustel.
Jah


Hõlmatud juba Eesti seadusandluses ELTS § 121
Liikmesriigid tagavad väikestele detsentraliseeritud energiaressurssidele või mobiilsetele süsteemidele võrdsed võimalused ja mittediskrimineeriva osalemise elektriturgudel.
Jah


Hõlmatud juba Eesti seadusandluses ELTS § 583 lg 2
Artikkel 22a

Lisatakse järgmised artiklid:
„Artikkel 22a
Taastuvenergia ulatuslik kasutamine tööstussektoris
1. Liikmesriigid püüavad kavandatult suurendada tööstussektoris taastuvate energiaallikate osakaalu lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate energiaallikate seas keskmiselt vähemalt 1,6 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 kohta.
Jah


Kajastatud REKK-is.
Liikmesriigid võivad esimeses lõigus osutatud keskmise aastase suurenemismäära puhul võtta arvesse heitsoojust ja -jahutust kuni 0,4 protsendipunkti ulatuses, tingimusel et heitsoojus- ja heitjahutusenergia saadakse tõhusast kaugküttest ja -jahutusest, välja arvatud võrgud, mis tarnivad soojust ainult ühele hoonele või kus kogu soojusenergiat tarbitakse ainult kohapeal ja kus soojusenergiat ei müüda. Kui nad otsustavad seda teha, suurendatakse esimeses lõigus osutatud keskmist aastast suurenemismäära poole võrra kasutatud arvesse võetud heitsoojuse ja -jahutuse protsendipunktidest.
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.
Liikmesriigid lisavad selle esialgse suurenemismäära saavutamiseks kavandatud ja võetud poliitikasuunad ja meetmed oma määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikku energia- ja kliimakavasse ning kõnealuse määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimaalastesse eduaruandesse.
Jah


Kajastatud REKK-is. Täidame eesmärgi võrguenergias TE osakaalu suurenemisega.
Kui elektrifitseerimist peetakse kulutõhusaks valikuks, edendatakse nende poliitikasuundade ja meetmetega tööstusprotsesside taastuvenergiapõhist elektrifitseerimist. Nende poliitikasuundade ja meetmetega püütakse luua soodsad turutingimused selleks, et oleksid kättesaadavad majanduslikult elujõulised ja tehniliselt teostatavad taastuvenergiapõhised alternatiivid tööstuslikus küttes kasutatavate fossiilkütuste asendamiseks, eesmärgiga vähendada fossiilkütuste kasutamist kütteseadmetes, kus temperatuur on alla 200 °C. Nende poliitikasuundade ja meetmete vastuvõtmisel võtavad liikmesriigid arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, tõhusust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet ning vajadust kõrvaldada regulatiivsed, majanduslikud ja haldustakistused.
Valikuline


Valikuline, esialgu ei plaani kohaldata.
Liikmesriigid tagavad, et lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste osakaal on tööstussektoris sel otstarbel kasutatavast vesinikust 2030. aastaks vähemalt 42 % ja 2035. aastaks 60 %. See protsentuaalne osakaal arvutatakse järgmiste reeglite alusel
Jah
§ 321 lg 5
EnKS

a) nimetaja arvutamisel võetakse arvesse lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatava vesiniku energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse
i) vesinikku, mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks;
ii) vesinikku, mis on toodetud tööstuslike jääkgaaside dekarboniseerimise teel ja mida kasutatakse nende konkreetsete gaaside asendamiseks, millest seda toodetakse;
iii) vesinikku, mis on toodetud kõrvalsaadusena või saadud tööstusrajatiste kõrvalsaadustest;
Jah
§ 322 lg 16
EnKS

b) lugeja arvutamisel võetakse arvesse tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid, mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks;
Jah
§ 322 lg 17
EnKS

c) lugeja ja nimetaja arvutamisel kasutatakse kütuste energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud III lisas.
Jah
§ 322 lg 18
EnKS

2. Liikmesriigid edendavad vabatahtlikke märgistussüsteeme tööstustoodete puhul, mis on väidetavalt toodetud taastuvenergia või muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste abil. Nendes vabatahtlikes märgistussüsteemides esitatakse tooraine hankimise ja eeltöötlemise, tootmise ning jaotamise etapis kasutatud taastuvenergia või muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste protsentuaalne osakaal, mis on arvutatud soovituses 2013/179/EL* või standardis ISO 14067:2018 sätestatud metoodika alusel.
Jah


Täpsem sisu väljatöötamisel.
2a. Liikmesriigid teatavad muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste koguse, mille nad eeldatavasti impordivad ja ekspordivad, oma määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades ning kõnealuse määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikess energia- ja kliimaalastes eduaruannetes. Selle teate põhjal töötab komisjon välja liidu strateegia imporditud ja omamaise vesiniku jaoks, et edendada Euroopa vesinikuturgu ja vesinikutootmist liidus, toetada käesoleva direktiivi rakendamist ja selles sätestatud eesmärkide saavutamist, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse varustuskindlust ja liidu strateegilist sõltumatust energiavaldkonnas ning võrdseid tingimusi ülemaailmsel vesinikuturul. Liikmesriigid märgivad oma määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades ning kõnealuse määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikess energia- ja kliimaalastes eduaruannetes, kuidas nad kavatsevad sellesse strateegiasse panustada.
Jah


Kajastatud REKK-is. Käesoleval hetkel ei toimu importi ega eksporti.
Artikkel 22b
1. Liikmesriik võib vähendada artikli 22a viiendas lõigus osutatud lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste osakaalu 2030. aastal 20 % võrra, kui
Valikuline


Ei kohaldata.
a) kõnealune liikmesriik on saavutamas oma riiklikku panust artikli 3 lõikes 1 esimeses lõigus sätestatud liidu siduvasse üldeesmärki, mis on vähemalt samaväärne tema eeldatava riikliku panusega vastavalt määruse (EL) 2018/1999 II lisas osutatud valemile; ja
Valikuline


Ei kohaldata.
b) selles liikmesriigis tarbitava fossiilkütustest toodetud vesiniku või selle derivaatide osakaal ei ületa 2030. aastal 23 % ja 2035. aastal 20 %.
Valikuline


Ei kohaldata.
Kui mõni neist tingimustest ei ole täidetud, lõpeb esimeses lõigus osutatud vähendamise kohaldamine.
Valikuline


Ei kohaldata.
2. Kui liikmesriik kohaldab lõikes 1 osutatud vähendamist, teatab ta sellest komisjonile, kui ta esitab määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohased lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, ning kõenealuse määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete raames. Teade sisaldab teavet muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ajakohastatud osakaalu kohta ja kõiki asjakohaseid andmeid tõendamaks, et lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud.
Valikuline


Ei kohaldata.
Komisjon jälgib olukorda vähendamisvõimalust kasutavates liikmesriikides, et kontrollida lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimuste jätkuvat täitmist.
Ei


Komisjoni haldusala.
Artikkel 23
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Taastuvenergia kasutamise edendamiseks kütte- ja jahutussektoris suurendab iga liikmesriik taastuvenergia osakaalu selles sektoris keskmiselt vähemalt 0,8 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemiku 2021–2025 kohta ja keskmiselt vähemalt 1,1 protsendipunkti aastas arvutatuna ajavahemiku 2026–2030 kohta, võttes aluseks artiklis 7 sätestatud metoodika kohaselt arvutatud taastuvenergia osakaalu liikmesriigi summaarses energia lõpptarbimises kütte- ja jahutussektoris aastal 2020.
Ei


Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
Liikmesriigid võivad esimeses lõigus osutatud keskmise aastase suurenemismäära puhul võtta arvesse heitsoojust ja -jahutust kuni 0,4 protsendipunkti ulatuses. Kui nad otsustavad seda teha, suureneb keskmine aastane suurenemismäär poole võrra kasutatud heitsoojuse ja -jahutuse protsendipunktidest ning ülempiir on 1,0 protsendipunkti ajavahemikul 2021–2025 ja 1,3 protsendipunkti ajavahemikul 2026–2030.
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
Liikmesriigid teatavad komisjonile oma kavatsusest võtta heitsoojust ja -jahutust arvesse ning hinnangulise summa määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades. Lisaks esimeses lõigus osutatud minimaalsele aastasele protsendipunktide suurenemismäärale püüab iga liikmesriik täiendavalt suurendada taastuvenergia osakaalu oma kütte- ja jahutussektoris käesoleva direktiivi lisas 1a sätestatud kavandatud protsendipunktide määra võrra.
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
Liikmesriigid võivad esimeses lõigus sätestatud keskmise aastase suurenemismäära puhul võtta arvesse kütteks ja jahutuseks kasutatavat taastuvelektrit kuni 0,4 protsendipunkti ulatuses, tingimusel et soojus- ja külmageneraatori kasutegur on suurem kui 100 %. Kui nad otsustavad seda teha, suureneb keskmine aastane suurenemismäär poole võrra sellest taastuvelektrist, väljendatuna protsendipunktides, ning ülempiir on 1,0 protsendipunkti ajavahemikul 2021–2025 ja 1,3 protsendipunkti ajavahemikul 2026–2030.
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
Liikmesriigid teatavad komisjonile kavatsusest võtta käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud aastase suurenemismäära puhul arvesse küttes ja jahutuses kasutatavat taastuvelektrit, mis on saadud suurema kui 100 % kasuteguriga soojus- ja külmageneraatoritest. Liikmesriigid lisavad suurema kui 100 % kasuteguriga soojus- ja külmageneraatorite hinnangulise taastuvelektri tootmisvõimsuse määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse. Liikmesriigid lisavad suurema kui 100 % kasuteguriga soojus- ja külmageneraatoritest saadud küttes ja jahutuses kasutatava taastuvelektri koguse oma nimetatud määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimaalastesse eduaruannetesse.
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
1a. Lõike 1 kohaldamisel kasutavad liikmesriigid küttes ja jahutuses kasutatava taastuvelektri osakaalu arvutamiseks kahe eelneva aasta jooksul nende territooriumil tarnitud taastuvelektri keskmist osakaalu.“
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
1b. Liikmesriigid teevad oma kütte- ja jahutussektoris taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise potentsiaali hindamise, mis hõlmab asjakohasel juhul piirkondade, mis sobivad sellise energia kasutuselevõtuks ja kus sellega seotud ökoloogiline risk on väike, ning väikeste majapidamisprojektide potentsiaali analüüsi. Hindamises võetakse arvesse kättesaadavat ja majanduslikult teostatavat tehnoloogiat tööstuslikuks ja koduseks kasutuseks, et kehtestada vahe-eesmärgid ja meetmed taastuvenergia kasutamise suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris ning asjakohasel juhul heitsoojus- ja heitjahutusenergia ulatuslikumaks kasutamiseks kaugküttes ja -jahutuses eesmärgiga kehtestada pikaajaline riiklik strateegia kütte- ja jahutussektorist pärineva kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste vähendamiseks. Kõnealune hindamine tehakse kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, see on määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade osa ning see tehakse koos direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõikega 1 ette nähtud põhjaliku kütte- ja jahutussektori hindamisega.
Jah
§ 8 lg 21 – 23
EnKS
Heitsoojuse analüüs (Energiatalgud)
Eesti süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse uuring
b) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
i) sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel, kui arvutatakse kõnealuse lõike kohast taastuvenergia osakaalu kütte- ja jahutussektoris ning iga-aastast keskmist suurendamist, sealhulgas Ia lisas sätestatud kavandatud täiendavat suurendamist, iga liikmesriik“
ii) punkt a jäetakse välja;
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata kuivõrd Eesti täidab artikkel 23 lõike 2 punkti b ja c.
iii) lisatakse järgmine lõik:
Eelkõige annavad liikmesriigid hoonete omanikele või üürnikele ja VKEdele teavet kulutõhusate meetmete ning rahastamisvahendite kohta, et suurendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides. Liikmesriigid esitavad teabe ligipääsetavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite kaudu.
Jah
§ 8 lg 6 ja 7
EnKS

lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Lõike 1 esimeses lõigus osutatud keskmise aastase suurenemismäära saavutamiseks püüavad liikmesriigid rakendada vähemalt kahte järgmistest meetmetest:
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
a) taastuvenergia või heitsoojus- ja heitjahutusenergia füüsiline lõimimine kütmiseks ja jahutamiseks tarnitavatesse energiaallikatesse ja kütustesse;
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
b) suure tõhususega taastuvenergiapõhiste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine hoonetesse, hoonete ühendamine tõhusate kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidega või taastuvenergia või heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamine tööstuslikes kütte- ja jahutusprotsessides;
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
c) lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kohustuste täitmist tõendavate kaubeldavate sertifikaatidega seotud meetmed, millega toetatakse käesoleva lõike punkti b kohaseid meetmeid seoses paigaldamisega, mida viib läbi teine ettevõtja, näiteks sõltumatu taastuvenergiapõhiste tehnoloogialahenduste paigaldaja või taastuvenergialahenduste paigaldamisega tegelev energiateenuseid osutav ettevõtja;
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
d) riigi, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste suutlikkuse suurendamine, et kaardistada kohalikud taastuvenergiapõhised kütte- ja jahutusvõimalused taastuvenergiaprojektide ja -taristu kavandamiseks, rakendamiseks ning sellekohaseks nõustamiseks;
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
e) riskileevendusraamistike loomine eesmärgiga vähendada taastuvenergiapõhiste kütte- ja jahutusprojektide ning heitsoojus- ja heitjahutusprojektide kapitalikulusid, võimaldades muu hulgas väiksemate projektide ühendamist ning sidudes sellised projektid terviklikumalt muude energiatõhususe ja hoonete renoveerimise meetmetega;
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
f) taastuvatest energiaallikatest toodetud kütte ja jahutuse ostulepingute propageerimine ettevõtjate ja väiketarbijate rühmade seas;
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
g) fossiilkütusepõhiste kütteallikate ja taastuvate energiaallikatega kokkusobimatute küttesüsteemide asendamise või järkjärgulise fossiilkütustest loobumise kavandamine koos vahe-eesmärkide seadmisega;
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
h) kohaliku ja piirkondliku tasandi nõuded seoses taastuvenergiapõhiste kütte- ja jahutuskavadega;
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
i) muud samaväärse mõjuga poliitikameetmed, sealhulgas fiskaalmeetmed, toetuskavad ja muud rahalised stiimulid, mis aitavad kaasa taastuvenergiat kasutavate kütte- ja jahutusseadmete paigaldamisele ning niisuguste energiavõrkude arendamisele, mis tarnivad taastuvenergiat hoonetes ja tööstussektoris kasutatavaks kütteks ja jahutuseks;
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
j) biogaasi tootmise ja selle elektri tootmiseks kasutamise asemel gaasivõrku juhtimise edendamine;
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
k) meetmed, millega edendatakse soojusenergia salvestamise tehnoloogiate integreerimist kütte- ja jahutussüsteemidesse;
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
l) taastuvenergiapõhiste kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude, eriti taastuvenergiakogukondade edendamine, sealhulgas reguleerivate meetmete, rahastamiskorra ja toetuse abil.
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
Nende meetmete vastuvõtmisel ja rakendamisel tagavad liikmesriigid nende kättesaadavuse kõikide tarbijate, eelkõige väikese sissetulekuga või vähekaitstud kodumajapidamiste jaoks, kellel ei oleks muidu piisavalt algkapitali, et asjaomastest meetmetest kasu saada.“
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
Artikkel 24
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid tagavad, et teave energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu kohta nende kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemides esitatakse lõpptarbijale hõlpsalt kättesaadaval viisil, näiteks arvetel või tarnijate veebisaitidel, samuti sellekohase taotluse esitamisel. Taastuvenergia osakaalu andmetena esitatakse vähemalt selle protsentuaalne osakaal asjaomase kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi klientide summaarsest kütte- ja jahutusenergia lõpptarbimisest; muu hulgas esitatakse teave selle kohta, kui palju energiat kasutati ühe ühiku soojusenergia tarnimiseks kliendile või lõppkasutajale.“;
Jah
§ 133
EnKS

b) lõiked 4, 5 ja 6 asendatakse järgmisega:
„Liikmesriigid püüavad suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses keskmiselt soovituslikku 2,2 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemiku 2021–2030 kohta, võttes aluseks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses aastal 2020, ning määravad oma määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades kindlaks selleks vajalikud meetmed. Taastuvenergia osakaalu väljendatakse tavapäraste keskmiste kliimatingimuste järgi kohandatud osakaaluna summaarsest energia lõpptarbimisest kaugküttes ja -jahutuses.
Liikmesriigid võivad esimeses lõigus sätestatud keskmise aastase suurenemismäära puhul arvesse võtta kaugkütteks ja -jahutuseks kasutatavat taastuvelektrit.

Liikmesriigid teatavad komisjonile oma kavatsusest võtta käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud aastase suurenemismäära puhul arvesse kaugküttes ja -jahutuses kasutatavat taastuvelektrit. Liikmesriigid lisavad hinnangulise kaugkütteks ja -jahutuseks kasutatava taastuvelektri tootmisvõimsuse oma määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse. Liikmesriigid lisavad kaugküttes ja -jahutuses kasutatava taastuvelektri koguse oma nimetatud määruse artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimaalastesse eduaruannetesse.
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
4a. Lõike 4 kohaldamisel kasutavad liikmesriigid kaugküttes ja -jahutuses kasutatava taastuvelektri osakaalu arvutamiseks kahe eelneva aasta jooksul nende territooriumil tarnitud taastuvelektri keskmist osakaalu.
Liikmesriigid, kus taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaal kaugküttes ja -jahutuses on üle 60 %, võivad lugeda lõike 4 esimeses lõigus osutatud keskmist aastast suurenemismäära käsitleva nõude täidetuks. Liikmesriigid, kus taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaal kaugküttes ja -jahutuses on üle 50 % ja kuni 60 %, võivad lugeda lõike 4 esimeses lõigus osutatud keskmist aastast suurenemismäära käsitleva nõude pooles ulatuses täidetuks.

Liikmesriigid määravad käesoleva artikli lõike 4 esimeses lõigus osutatud keskmise aastase suurenemismäära saavutamiseks vajalikud meetmed kindlaks oma määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades.
Valikuline


Ei kohaldata, kuna käesoleva artikli lõikes 6 osutatud süsteemide osakaal moodustab üle 90 % tema kaugkütte ja -jahutuse kogumüügist. Eestis on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaal kaugküttes ja -jahutuses üle 60 %.
4b. Liikmesriigid tagavad, et selliste kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitajaid, mille võimsus on üle 25 MWth, ergutatakse ühendama süsteemiga kolmandaid isikuid, kes tarnivad taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat ning heitsoojus- ja heitjahutusenergiat, või pakkuma taastuvatest energiaallikatest ning heitsoojus- ja heitjahutusenergiast toodetud soojus- ja jahutusenergiat tarnivatele kolmandatele isikutele võimaluse ühineda süsteemiga ja müüa oma energiat asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, kui kõnealustel käitajatel on vaja teha ühte või mitut järgmist tegevust:
a)
uute klientide nõudluse rahuldamine;

b)
olemasoleva soojus- või jahutusenergia tootmisvõimsuse asendamine;

c)
olemasoleva soojus- või jahutusenergia tootmisvõimsuse suurendamine.
Valikuline


Ei kohaldata, kuna käesoleva artikli lõikes 6 osutatud süsteemide osakaal moodustab üle 90 % tema kaugkütte ja -jahutuse kogumüügist.
5. Liikmesriigid võivad lubada kaugkütte- või -jahutussüsteemi käitajal keelduda kolmandast isikust tarnija ühendamisest ja temalt soojus- või jahutusenergia ostmisest ükskõik millisel järgmisel juhul:
a)
süsteemi võimsus ei ole piisav, mille põhjuseks on muud taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- või jahutusenergia või heitsoojus- ja heitjahutusenergia tarned;

b)
kolmandast isikust tarnija soojus- või jahutusenergia ei vasta ühendamiseks ning kaugkütte- ja -jahutussüsteemi töökindlaks ja ohutuks toimimiseks vajalikele tehnilistele näitajatele;

c)
käitaja on võimeline tõendama, et juurdepääsu loomine tooks kaasa soojus- või jahutusenergia hinna ülemäärase tõusu lõpptarbija jaoks, võrrelduna kulutustega peamise kohaliku tarnija soojus- või jahutusenergiale, millega taastuvatest energiaallikatest toodetud energia või heitsoojus- ja heitjahutusenergia konkureeriks;

d)
käitaja süsteem on tõhus kaugkütte ja -jahutuse süsteem.
Valikuline


Juba hõlmatud Eesti õigussüsteemi - KKütS §141

Ei kohaldata, kuna käesoleva artikli lõikes 6 osutatud süsteemide osakaal moodustab üle 90 % tema kaugkütte ja -jahutuse kogumüügist.
Liikmesriigid tagavad, et kui kaugkütte- või -jahutussüsteemi käitaja keeldub vastavalt esimesele lõigule soojus- või jahutusenergia tarnija ühendamisest, esitab asjaomane käitaja pädevale asutusele teabe keeldumise põhjuste kohta, samuti tingimuste kohta, mis tuleb täita, ja meetmete kohta, mis tuleb võtta, et võimaldada süsteemiga ühendamist. Liikmesriigid tagavad, et on kehtestatud asjakohane kord põhjendamatute keeldumiste heastamiseks.
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.
6. Liikmesriigid kehtestavad vajaduse korral kaugkütte- ja -jahutussüsteemide käitajaid ning tööstussektoris ja teenindussektoris leiduvaid potentsiaalseid heitsoojus- ja heitjahutusenergia allikaid hõlmava kooskõlastamisraamistiku, et hõlbustada heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamist. Selle kooskõlastamisraamistikuga tagatakse heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamist käsitlev dialoog, milles osalevad eelkõige
a)
kaugkütte- ja -jahutussüsteemide käitajad;

b)
tööstussektori ja teenindussektori ettevõtted, kus tekib heitsoojus- ja heitjahutusenergiat, mida saab kaugkütte- ja -jahutussüsteemide kaudu majanduslikult tasuval viisil ära kasutada, näiteks andmekeskused, tööstusettevõtted, suured ärihooned, energiasalvestusrajatised ja ühistransport;

c)
energiataristute kavandamise ja heakskiitmise eest vastutavad kohalikud ametiasutused;

d)
teaduseksperdid, kes töötavad uusimal tipptasemel kaugkütte- ja -jahutussüsteemidega, ning

e)
kütte ja jahutusega tegelevad taastuvenergiakogukonnad.
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.
„8. Liikmesriigid kehtestavad raamistiku, millest lähtuvalt elektri jaotusvõrgu ettevõtjad hindavad koostöös oma piirkonna kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitajatega vähemalt iga nelja aasta järel, millised on kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide võimalused pakkuda tasakaalustamis- ja muid süsteemiteenuseid, sealhulgas tarbimiskaja võimalusi ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ülejäägi salvestamist soojusena, ning kas kindlakstehtud võimaluste kasutamine oleks alternatiivsete lahendustega võrreldes ressursi- ja kulutõhusam.
Liikmesriigid tagavad, et elektri põhivõrgu ja jaotusvõrgu ettevõtjad võtavad esimese lõigu kohaselt nõutava hindamise tulemusi asjakohaselt arvesse oma territooriumil võrgu kavandamisel, võrguinvesteeringute tegemisel ja taristu arendamisel.
 
Liikmesriigid hõlbustavad kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitajate ning elektri põhivõrgu ja jaotusvõrgu ettevõtjate vahelist koordineerimist, et tagada, et kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitajad saavad tasakaalustamis-, salvestus- ja muude paindlikkusteenuste, näiteks tarbimiskaja võimaluste pakkumise kaudu osaleda asjaomastel elektriturgudel.
Liikmesriigid võivad laiendada esimeses ja kolmandas lõigus esitatud hindamis- ja koordineerimisnõudeid gaasi ülekande- ja jaotussüsteemide halduritele, sealhulgas vesinikuvõrkude ja muude energiavõrkude käitajatele.
Valikuline


Kohaldatakse antud artikli lõikest 10 tulenevat erisust. Nimelt artikli lõikes 6 osutatud süsteemida osakaal moodustab üle 93% meie kagukütte ja -jahutuse kogumüügist. Säte siiski sisaldub ka meie õigusruumis. ELTS §3 p 201 defineerib paindlikkusteenuse; ELTS § 662 lg 1 paindlikkusteenuse hankimine; ELTS § 66 lg 9 p 1 sätestab kohustuse võrguarengukavas märkida ja analüüsida paindlikkusteenuseid
9. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli kohased tarbijate õigused ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitamise nõuded on selgelt määratletud ja üldsusele kättesaadavad ning et pädev asutus tagab nende järgimise.
Valikuline


Valikuline, ei kohaldata.
10. Liikmesriigilt ei nõuta lõigete 2–9 kohaldamist, kui on täidetud vähemalt üks järgmine tingimus:
a)
liikmesriigis oli kaugkütte ja -jahutuse osakaal kuni 2 % summaarsest energia lõpptarbimisest kütte- ja jahutussektoris 24. detsembril 2018;

b)
liikmesriigis on kaugkütte ja -jahutuse osakaalu suurendatud nii, et see oli üle 2 % summaarsest energia lõpptarbimisest kütte- ja jahutussektoris 24. detsembril 2018, ning selleks on võetud kasutusele uus tõhus kaugküte ja -jahutus vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikule energia- ja kliimakavale ning kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 23 lõikes 1b osutatud hindamisega;

c)
90 % summaarsest energia lõpptarbimisest kaugkütte- ja -jahutussüsteemides leiab aset tõhusates kaugkütte- ja -jahutussüsteemides.
Jah


Kajastatud REKKis. Punkti C osas on üle 93% tõhusust.
Artikkel 28
a) lõiked 2–4 jäetakse välja;
Ei


Komisjoni haldusala ja juba enne RED2 Eesti õigussüsteemis vajalik olnud.
b) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„Komisjon võtab artikli 35 kohaselt 30. juuniks 2024 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva direktiivi täiendamiseks, nähes ette metoodika biokütuste ja transpordis kasutatava biogaasi osakaalu määramiseks olukorras, kus biomassi töödeldakse samas protsessis koos fossiilkütustega.“;
Ei


Komisjoni haldusala
c) lõik 7 asendatakse järgmisega:
„Määrusega (EL) 2018/1999 ette nähtud edusammude hindamise kontekstis, mida tehakse iga kahe aasta järel, hindab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2025, kas artikli 25 lõike 1 esimese lõigu punktis b sätestatud, IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuseid ja biogaasi käsitlev kohustus stimuleerib tõhusalt innovatsiooni ja tagab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise transpordisektoris. Hindamisel analüüsib komisjon seda, kas nimetatud artikli kohaldamine väldib tõhusalt taastuvenergiaalast topeltarvestust.
Kui see on kohane, esitab komisjon ettepaneku artikli 25 lõike 1 esimese lõigu punktis b sätestatud, IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuseid ja biogaasi käsitleva kohustuse muutmiseks.
Ei


Komisjoni haldusala
Artikkel 29
a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
i) esimese lõigu punkt a asendatakse järgmisega:
„a) käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1, artikli 15a lõikes 1, artikli 22a lõikes 1, artikli 23 lõikes 1, artikli 24 lõikes 4 ja artikli 25 lõikes 1 sätestatud eesmärkide ning liikmesriikides taastuvenergia kavandatud osakaalu saavutamisse panustamine;“
Jah


Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 1
ii) teine lõik asendatakse järgmisega:
„Jäätmetest ja jääkidest, välja arvatud põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jääkidest, toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused peavad selleks, et neid käesoleva lõike esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetaks, vastama üksnes lõikes 10 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele. Segajäätmete kasutamise korral võivad liikmesriigid nõuda, et käitajad kasutaksid segajäätmete sortimise süsteeme, mille eesmärk on eemaldada fossiilsed materjalid. Käesolevat lõiku kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ning seejärel täiendavalt töödeldud biokütusteks, vedelateks biokütusteks ja biomasskütusteks.“;
Jah


Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis. EnKS § 323 lg 7.
iii) neljas lõik asendatakse järgmisega:
„Biomasskütused peavad vastama lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele, kui
a) neid kasutatakse tahkete biomasskütuste puhul elektri-, soojus- ja jahutusenergiat tootvates käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 7,5 MW;
 
b) neid kasutatakse gaasiliste biomasskütuste puhul elektri-, soojus- ja jahutusenergiat tootvates käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 2 MW;
c) gaasilisi biomasskütuseid tootvas käitises on biometaani keskmine voolukiirus järgmine:
i) suurem kui 200 m3 metaaniekvivalenti tunnis, mõõdetuna standardtingimustele vastaval temperatuuril ja rõhul (st temperatuuril 0 ºC ja atmosfäärirõhul 1 bar);
ii) kui biogaas koosneb metaani ja mittepõlevate muude gaaside segust, alapunktis i sätestatud voolukiirus metaani puhul, ümberarvutatuna lähtuvalt metaani mahuosast segus.“;
Jah
§ 323 lg 9 ja 91


EnKS

„Liikmesriigid võivad kohaldada säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume väiksema summaarse nimisoojusvõimsusega või biometaani voolukiirusega käitiste suhtes.“;
Valikuline


Valikuline, käesoleval hetkel ei kohalda.
b) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid ei toodeta toorainest, mis on saadud suure elurikkusega maa-alalt, see tähendab maa-alalt, millel 2008. aasta jaanuaris või pärast seda oli üks järgmistest staatustest, olenemata sellest, kas sel maa-alal on kõnealune staatus ka praegu:
a) põlismets ja muu metsamaa, st looduslike liikidega mets ja muu metsamaa, kus ei ole selgeid märke inimtegevusest ja kus ökoloogilised protsessid ei ole olulisel määral häiritud; ning vanad metsad, nagu need on määratletud riigis, kus mets asub;
Jah
§ 323 lg 1 ja § 323 lg 1 p 1 ja p 11
EnKS

b) suure elurikkusega mets ja muu metsamaa, mis on liigirikas ja rikkumata ning mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure elurikkusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus;
Jah
§ 323 lg 1 p 2
EnKS

c) maa-alad, mis on määratud
i) õigusaktide alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus, või
ii) selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitse aladeks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu koostatud nimekirjadesse, tingimusel et neid tunnustatakse vastavalt artikli 30 lõike 4 esimesele lõigule, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus,
Jah


Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis § 323 lg 1 p 3 ja 4
d) suure elurikkusega üle ühe hektari suurune rohumaa, mis on
i) looduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta jääks rohumaaks ja mis säilitab loodusliku liigilise koostise ja ökoloogilised omadused ning protsessid, või
ii) mittelooduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta ei jääks rohumaaks ning mis on liigirikas ja rikkumata, ning mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure elurikkusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine on vajalik selle kui suure elurikkusega rohumaa seisundi säilimiseks; või
Jah


Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis § 323 lg 1 p 5 ja 6
e) nõmmed.
Jah
§ 323 lg 1 p 8
EnKS

Kui lõike 6 punkti a alapunktides vi ja vii sätestatud tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse käesoleva lõike esimest lõiku, välja arvatud punkti c, ka metsa biomassist toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes.




Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles täiendavalt täpsustatakse käesoleva lõike esimese lõigu punktiga d hõlmatavate rohumaade kindlaksmääramise kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.“;
Ei


Komisjoni haldusala
c) lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:
Kui lõike 6 punkti a alapunktides vi ja vii sätestatud tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse käesoleva lõike esimest lõiku, välja arvatud punkte b ja c, ning käesoleva lõike teist lõiku ka metsa biomassist toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes.
Jah



d) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mida võetakse arvesse lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel, ei tohi olla toodetud toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala, välja arvatud juhul, kui esitatakse tõendid selle kohta, et asjaomase tooraine viljeluseks ja kogumiseks ei kuivendata varem kuivendamata pinnast. Kui lõike 6 punkti a alapunktides vi ja vii sätestatud tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse käesolevat lõiget ka metsa biomassist toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes.“;
Ei


Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 1 p 7
e) lõike 6 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:
i) punkti a alapunktid iii ja iv asendatakse järgmisega:
„iii) rahvusvahelise või siseriikliku õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad, rohumaad, nõmmed ja turbaalad, on kaitstud eesmärgiga säilitada elurikkust ja ennetada elupaikade hävimist;
Ei


Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 2. Kõik no-go alad on kaetud metsaseaduse ja looduskaitseseadusega
iv) ülestöötamisel pööratakse tähelepanu pinnase kvaliteedi ja elurikkuse säilitamisele kooskõlas metsa kestliku majandamise põhimõttega eesmärgiga vältida kahjulikku mõju ning see viiakse läbi nii, et hoidutakse kändude ja juurte kogumisest, põlismetsade ja vanade metsade (nagu on määratletud riigis, kus mets asub) seisundi halvendamisest ja nende istandikeks muutmisest ning tundlike muldadega metsade ülestöötamisest, ülestöötamine on kooskõlas suurte lageraiete ülemmääradega, nagu on määratletud riigis, kus mets asub, ning kohalikes tingimustes ja ökoloogiliselt sobivate lagupuidu eemaldamise ülemmääradega ning tagatakse, et ülestöötamisel järgitakse selliste raiesüsteemide kasutamise nõudeid, mille puhul kahjulik mõju pinnase kvaliteedile, sealhulgas pinnase tihenemisele, samuti elurikkuse aspektidele ja elupaikadele on võimalikult väike.“;
Ei


Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 2. Kõik no-go alad on kaetud metsaseaduse ja looduskaitseseadusega
ii) punkti a lisatakse järgmised alapunktid:
„vi) metsad, kus metsa biomass on üles töötatud, ei pärine maa-aladelt, millel on vastavalt lõike 3 punktides a, b, d ja e, lõike 4 punktis a ja lõikes 5 nimetatud seisund samadel maa seisundi kindlaksmääramise tingimustel, mis on sätestatud kõnealustes lõigetes; ning
Ei


Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 2. Kõik no-go alad on kaetud metsaseaduse ja looduskaitseseadusega
vii) metsa biomassist biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid tootvad käitised esitavad artikli 30 lõike 3 kohaselt tehtavate auditite jaoks ettevõtte tasandi siseprotsessidele tugineva kinnitava avalduse selle kohta, et metsa biomass ei pärine käesoleva lõigu alapunktis vi osutatud maa-aladelt.“;
Jah
EnKS §323 lg 10 p 21
EnKS

iii) punkti b alapunktid iii ja iv asendatakse järgmisega:
„iii) rahvusvahelise või siseriikliku õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad, rohumaad, nõmmes ja turbaalad on kaitstud eesmärgiga säilitada elurikkust ja ennetada elupaikade hävimist, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine ülestöötamine ei ole nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus;
Jah
§ 323 lg 4 p 2
EnKS
Osa sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 5, lg 2 p 2
iv) ülestöötamisel pööratakse tähelepanu pinnase kvaliteedi säilitamisele ja elurikkuse säilitamisele kooskõlas metsa kestliku majandamise põhimõttega eesmärgiga vältida negatiivset mõju ning see viiakse läbi nii, et hoidutakse kändude ja juurte kogumisest, põlismetsade ja vanade metsade (nagu on määratletud riigis, kus mets asub) seisundi halvendamisest ja nende istandikeks muutmisest ning tundlike muldadega metsade ülestöötamisest, ülestöötamine on kooskõlas suurte lageraiete ülemmääradega, nagu on määratletud riigis, kus mets asub, ning kohalikes tingimustes ja ökoloogiliselt sobivate lagupuidu eemaldamise ülemmääradega ning tagatakse, et ülestöötamisel järgitakse selliste raiesüsteemide kasutamise nõudeid, mille puhul kahjulik mõju pinnase kvaliteedile, sealhulgas pinnase tihenemisele, samuti elurikkuse aspektidele ja elupaikadele on võimalikult väike; ning“;
Jah
EnKS §323 lg 4 p 3,4,5
EnKS
Osa sisaldub juba Eesti õigussüsteemis EnKS §323 lg 5
7a. Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmine omamaisest metsa biomassist peab olema kooskõlas liikmesriikide kohustuste ja eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 ( 24 ) artiklis 4, ning abinõude ja meetmetega, mida liikmesriik on kirjeldanud oma määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades.
Jah
EnKS §323 lg 3 p 3
EnKS

7b. Oma lõpliku ajakohastatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava raames, mis tuleb määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõike 2 kohaselt esitada 30. juuniks 2024, esitavad liikmesriigid kõik järgmise:
a) hinnang aastatel 2021–2030 energia tootmiseks kättesaadava metsa biomassi omamaiste tarnete kohta kooskõlas artiklis 29 sätestatud kriteeriumidega;
 
b) hinnang metsa biomassi kavandatud energiakasutuse kokkusobivuse kohta liikmesriikide 2026.–2030. aasta eesmärkide ja eelarvetega, mis on sätestatud määruse 2018/841 artiklis 4; ning
c) nende eesmärkide ja eelarvetega kooskõla tagavate riiklike meetmete ja poliitikasuundade kirjeldus.
Liikmesriigid annavad komisjonile määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohaselt esitatavate lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete raames aru meetmetest ja poliitikasuundadest, millele on osutatud käesoleva lõike esimese lõigu punktis c.
Ei


REKKi koostatakse vastavalt energialiidu juhtimismäärusest tulenevatele suunistele ja siseriiklik õigus REKKi sisu ei käsitle.
g) lõike 10 esimese lõigu punkt d asendatakse järgmisega:
„d) pärast 20. novembrit 2023 tegevust alustanud käitistes kasutatavatest biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel vähemalt 80 %;
Jah


AÕKS § 120 lg 1 p 2 alusel kehtestatud määrus
e) ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 20. novembrini 2023 tegevust alustanud ja vähemalt 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes kasutatavatest biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel vähemalt 70 % kuni 31. detsembrini 2029 ning vähemalt 80 % alates 1. jaanuarist 2030;
Jah


AÕKS § 120 lg 1 p 2 alusel kehtestatud määrus
f) ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 20. novembrini 2023 tegevust alustanud ja kuni 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes kasutatavatest gaasilistest biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel vähemalt 70 % enne 15 tegevusaasta täitumist ning vähemalt 80 % alates 15 tegevusaasta täitumisest;
Jah


AÕKS § 120 lg 1 p 2 alusel kehtestatud määrus
g) enne 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud ja vähemalt 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes kasutatavatest biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel vähemalt 80 % alates 15 tegevusaasta täitumisest, kõige varem alates 1. jaanuarist 2026 ning hiljemalt alates 31. detsembrist 2029;
Jah


AÕKS § 120 lg 1 p 2 alusel kehtestatud määrus
h) enne 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud ja kuni 10 MW suuruse summaarse nimisoojusvõimsusega käitistes kasutatavatest gaasilistest biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel vähemalt 80 % alates 15 tegevusaasta täitumisest ning kõige varem alates 1. jaanuarist 2026.“;
Jah


AÕKS § 120 lg 1 p 2 alusel kehtestatud määrus
i) lõike 13 punktid a ja b asendatakse järgmisega:
„a) käitistele, mis asuvad ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades, niivõrd, kuivõrd need käitised toodavad elektri-, soojus- või jahutusenergiat biomasskütustest ja vedelatest biokütustest või toodavad biokütuseid, ning
Valikuline


Ei kohaldata
b) käesoleva lõigu punktis a osutatud käitistes kasutatavatele biomasskütustele ja vedelatele biokütustele ning nendes käitistes toodetud biokütustele, sõltumata kõnealuse biomassi päritolust, tingimusel et need kriteeriumid on objektiivselt põhjendatud, eesmärgiga tagada vastavas äärepoolseimas piirkonnas juurdepääs ohutule ja turvalisele energiale ning käesoleva artikli lõigetes 2–7, 10 ja 11 sätestatud kriteeriumide järkjärguline kasutuselevõtmine ja seeläbi stimuleerida üleminekut fossiilkütustelt kestlikele biokütustele, vedelatele biokütustele ja biomasskütustele.“;
Valikuline


Ei kohaldata
j) lisatakse järgmine lõige:
„15. Kuni 31. detsembrini 2030 võib ka biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiat võtta käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse, kui
a) toetust anti enne ... [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäevt] kütustele, mis vastavad kestlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 (29. septembril 2020 kehtinud versiooni) artiklis 29, ning
Valikuline


Antud hetkel ei ole vajalik sätet üle võtta, kuivõrd tegemist on valikulise sättega. Samuti kuna see puudutab vaid tootmisüksuseid, mis alustasid tootmist 15. juuni 2022 ning said toetust enne 20. novembrit 2023, siis ei ole käitiseid, mida see säte mõjutaks.

b) toetus anti pikaajalise toetusena, mille puhul määrati toetusperioodi algul kindlaks kindel summa, ja tingimusel, et ülemäärase hüvitamise vältimiseks on kehtestatud korrigeerimismehhanism.“;
Valikuline


Antud hetkel ei ole vajalik sätet üle võtta, kuivõrd tegemist on valikulise sättega. Samuti kuna see puudutab vaid tootmisüksuseid, mis alustasid tootmist 15. juuni 2022 ning said toetust enne 20. novembrit 2023, siis ei ole käitiseid, mida see säte mõjutaks. Biomassi kasutavatele jaamadele makstakse toetust ühiku kohta.
Artikkel 30
a) lõike 1 esimeses lõigus asendatakse sissejuhatav tekst järgmisega:
„Taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste arvessevõtmisel artikli 3 lõikes 1, artikli 15a lõikes 1, artikli 22a lõikes 1, artikli 23 lõikes 1, artikli 24 lõikes 4 ja artikli 25 lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks kohustavad liikmesriigid ettevõtjaid tõendama kohustuslike, sõltumatute ja läbipaistvate auditite abil kooskõlas käesoleva artikli lõike 8 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga, et taastuvkütuseid ja ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid käsitlevad artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 ning artikli 29a lõigetes 1 ja 2 sätestatud kestlikkuskriteeriumid ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid on täidetud. Selleks kohustavad nad ettevõtjaid kasutama massibilansisüsteemi, mis:“;
Ei


Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis VKS § 23; EnKS § 323 lg 10 p 1.
b) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Saadetise töötlemisel kohandatakse teavet saadetise säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajate kohta ning seotakse see toodanguga kooskõlas järgmiste normidega:
a) kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on ainult üks toode, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvkütusest või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohandatakse saadetise suurust ning sellega seotud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajaid, kohaldades ümberarvestustegurit, mis näitab sellise tootmise töödeldud toote massi ja töötlemisprotsessi sisendina kasutatud tooraine massi suhet;
b) kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on mitu toodet, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvkütusest või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohaldatakse iga toote suhtes eraldi ümberarvestustegurit ning kasutatakse eraldi massibilanssi.“
Ei


Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 101 ja VKS § 23
c) lõike 3 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:
„Liikmesriigid võtavad meetmed, tagamaks et ettevõtjad esitavad usaldusväärse teabe artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 ning artikli 29a lõigetes 1 ja 2 sätestatud kestlikkuskriteeriumidele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavuse kohta ning teevad selle teabe koostamiseks kasutatud andmed taotluse korral asjaomasele liikmesriigile kättesaadavaks. Liikmesriigid kohustavad ettevõtjaid tagama esitatava teabe asjakohasele standardile vastava sõltumatu auditeerimise ja esitama tõendid auditi tegemise kohta. Selleks et järgida artikli 29 lõike 3 punkte a, b ja d, artikli 29 lõike 4 punkti a, artikli 29 lõiget 5, artikli 29 lõike 6 punkti a ja lõike 7 punkti a, võib metsa biomassi esimese kogumispunktini kasutada esimese või teise poole auditit. Auditi käigus kontrollitakse, kas ettevõtjate kasutatavad süsteemid on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad, sealjuures peab kontrollima, et materjale ei ole tahtlikult muudetud ega ära visatud, nii et saadetis või selle osa muutuks jäätmeteks või jäägiks. Auditi käigus hinnatakse ka proovivõtu sagedust ja metoodikat ning andmete usaldusväärsust.
Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi kohaldatakse sõltumata sellest, kas taastuvkütused ja ringlussevõetud süsinikupõhised kütused on toodetud liidus või on liitu imporditud. Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste geograafilist päritolu ja lähteaineid käsitlev teave iga kütusetarnija puhul tehakse käitajate, tarnijate või asjaomaste pädevate asutuste veebisaitidel ajakohasel, kergesti ligipääsetaval ja kasutajasõbralikul viisil tarbijale kättesaadavaks ning seda ajakohastatakse igal aastal.“;
Ei


Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 10 p 2 ja lg 13; EnKS § 323 lg 12
d) lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad, millega kehtestatakse taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmise standardid, võimaldavad saada täpseid andmeid kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohta artikli 29 lõike 10 ning artikli 29a lõigete 1 ja 2 kohaldamise eesmärgil, tõendada vastavust artikli 27 lõikele 3 ja artikli 31a lõikele 5 või tõendada, et biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste saadetised vastavad artikli 29 lõigetes 2–7 sätestatud kestlikkuskriteeriumidele. Artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele vastavuse tõendamisel võivad ettevõtjad esitada nõutavad tõendid vahetult hankimisala tasandil. Komisjon võib artikli 29 lõike 3 esimese lõigu punkti c alapunkti ii kohaldamise eesmärgil tunnustada alasid, kus kaitstakse haruldasi, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteeme või liike, mida on tunnustatud rahvusvaheliste lepingutega või mis on kantud valitsustevaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Looduskaitseliidu koostatud nimekirjadesse.“;
Ei


Komisjoni haldusala
d) lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Liikmesriigid võivad koostada riikliku kava, mille raames kontrollitakse artikli 29a lõike 3 alusel välja töötatud metoodika kohaselt vastavust artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 ning artikli 29a lõigetes 1 ja 2 sätestatud kestlikkuskriteeriumidele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele liikmesriigi pädevate asutustega seotud kogu järelevalveahela ulatuses. Kõnealust kava võib kasutada ka selleks, et kontrollida liidu andmebaasis oleva ettevõtjate lisatud teabe täpsust ja täielikkust ning tõendada vastavust artikli 27 lõikele 3, samuti selliste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimiseks, mille puhul maakasutuse kaudse muutuse risk on väike.
Liikmesriik võib teavitada riiklikust kavast komisjoni. Komisjon hindab riiklikku kava eelisjärjekorras, et hõlbustada kõnealuste kavade kahe- ja mitmepoolset vastastikust tunnustamist. Komisjon võib rakendusaktidega teha otsuse selle kohta, kas talle teada antud riiklik kava vastab käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
 
Kui komisjon otsustab, et riiklik kava vastab käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele, ei tohi teiste komisjoni poolt kooskõlas käesoleva artikliga tunnustatud kavade raames keelduda asjaomase liikmesriigi riikliku kava vastastikusest tunnustamisest seoses nendele kriteeriumidele vastavuse kontrollimisega, millega seoses komisjon on asjaomast kava tunnustanud.
Elektri-, soojus- ja jahutusenergiat tootvate käitiste jaoks, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 7,5–20 MW, võivad liikmesriigid kehtestada lihtsustatud riikliku kontrollikava, et tagada artikli 29 lõigetes 2–7 ja lõikes 10 sätestatud kestlikkuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide täitmine. Samade käitiste jaoks kehtestatakse lõikes 8 sätestatud rakendusaktidega ühetaolised tingimused lihtsustatud vabatahtliku kontrollikava koostamiseks, et tagada artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud kestlikkuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide täitmine.“;
Valikuline


Ei kohaldata.
f) lõike 9 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Kui ettevõtja esitab tõendid või andmed, mis on saadud vastavalt kavale, mille kohta on tehtud lõike 4 või lõike 6 kohane otsus, ei nõua liikmesriik temalt täiendavaid tõendeid vastavuse kohta nendele kavaga hõlmatud elementidele, millega seoses komisjon on seda kava tunnustanud.“;
Ei


Juba hõlmatud Eesti õigussüsteemis. EnkS § 323 lg 11; Kliimaministri määruse nr 35 § 1 lg 4.
f) lõige 10 asendatakse järgmisega:
„Liikmesriigi taotlusel, mis võib põhineda ettevõtja taotlusel, kontrollib komisjon kõikide kättesaadavate tõendite põhjal, kas artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 ning artikli 29a lõigetes 1 ja 2 sätestatud kestlikkuskriteeriumid ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, mis on seotud taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste allikaga, on täidetud.
 
Komisjon teeb kuue kuu jooksul alates kõnealuse taotluse saamisest rakendusaktidega otsuse selle kohta, kas liikmesriik võib:
a) võtta asjaomasest allikast toodetud taastuvkütuseid ja ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid arvesse artikli 29 lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud kriteeriumide täitmiseks või
b) kohustada erandina lõikest 9 taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste allika tarnijat esitama täiendavaid tõendeid kõnealustele kestlikkuskriteeriumidele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavuse ning kõnealuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise miinimumlävendite järgimise kohta.
Käesoleva lõike teises lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.“
Ei


Komisjoni haldusala.
Artikkel 33
a) lõiget 3 muudetakse järgmiselt:
i) esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Kui see on kohane, esitab komisjon 31. detsembriks 2027 seadusandliku ettepaneku taastuvatest energiaallikatest toodetud energia edendamise õigusraamistiku kohta 2030. aasta järgseks perioodiks.“;
Ei


Komisjoni haldusala
b) lisatakse järgmine lõik:
„Esimeses lõigus osutatud seadusandliku ettepaneku koostamisel võtab komisjon asjakohasel juhul arvesse järgmist:
a) määruse (EÜ) nr 401/2009* artikli 10a alusel loodud kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu nõuanded;
b) määruse (EL) 2021/1119** artikli 4 lõikes 4 sätestatud liidu kavandatav indikatiivne kasvuhoonegaaside eelarve;
c) lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, mille liikmesriigid esitavad 30. juuniks 2024 vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2;
d) kogemus, mis on saadud käesoleva direktiivi rakendamisel, sealhulgas selle kestlikkuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide järgimisel; ning
e) tehnoloogia areng taastuvatest energiaallikatest toodetud energia valdkonnas.
Ei


Komisjoni haldusala
b) lisatakse järgmine lõige:
„3a. Komisjon hindab artikli 29 lõigetes 7a ja 7b sätestatud kohustuste kohaldamist ning nende mõju biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kestlikkuse tagamisele.“
Ei


Komisjoni haldusala
Artikkel 35

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„Artikli 8 lõike 3 teises lõigus, artikli 26 lõike 2 neljandas ja viiendas lõigus, artikli 27 lõikes 3, artikli 27 lõikes 4, artikli 27 lõike 6 neljandas lõigus, artikli 28 lõikes 5, artikli 28 lõike 6 teises lõigus, artikli 29a lõikes 3 lõigus, artikli 31 lõike 5 teises lõigus ja artikli 31a lõike 2 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.“;
Ei


Komisjoni haldusala
b) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 7 lõike 3 viiendas lõigus, artikli 8 lõike 3 teises lõigus, artikli 26 lõike 2 neljandas ja viiendas lõigus, artikli 27 lõikes 3, artikli 27 lõikes 4, artikli 27 lõike 6 neljandas lõigus, artikli 28 lõikes 5, artikli 28 lõike 6 teises lõigus, artikli 29a lõikes 3, artikli 31 lõikes 5 ja artikli 31a lõike 2 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.“;
Ei


Komisjoni haldusala
c) lõige 7 asendatakse järgmisega:
„Artikli 7 lõike 3 viienda lõigu, artikli 8 lõike 3 teise lõigu, artikli 26 lõike 2 neljanda ja viienda lõigu, artikli 27 lõike 3, artikli 27 lõike 4, artikli 27 lõike 6 neljanda lõigu, artikli 28 lõike 5, artikli 28 lõike 6 teise lõigu, artikli 29a lõike 3, artikli 31 lõike 5 või artikli 31a lõike 2 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“
Ei


Komisjoni haldusala
Määruse (EL) 2018/1999 muutmine

a) punkt 11 asendatakse järgmisega:
„11) „liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgid“ – määruse (EL) 2021/1119 artikli 4 lõikes 1 osutatud kogu liitu hõlmav siduv 2030. aasta eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet, direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 3 lõikes 1 sätestatud liidu siduv 2030. aastaks seatud taastuvenergiaeesmärk, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) .../...+ artikli 4 lõikes 1 osutatud liidu tasandi eesmärk suurendada 2030. aastaks energiatõhusust ja 2030. aastaks seatud eesmärk suurendada elektrivõrkude omavahelist ühendatust 15 %ni ning järgnevad selles valdkonnas 2030. aastaks seatud eesmärgid, milles Euroopa Ülemkogu või Euroopa Parlament ja nõukogu on kokku leppinud;“
Ei


Otsekohalduv
b) punkti 20 alapunkt b asendatakse järgmisega:
„b) seoses komisjoni soovitustega, mis põhinevad artikli 29 lõike 1 punkti b kohasel taastuvatest energiaallikatest toodetud energia valdkonna hindamisel – liikmesriigi varajane panus direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu siduva 2030. aastaks seatud taastuvenergiaeesmärgi täitmisse, mõõdetuna liikmesriigi riiklike taastuvenergia võrdlustasemete suhtes;“.
Ei


Otsekohalduv
2) Artikli 4 punkti a alapunkt 2 asendatakse järgmisega:
„2) seoses taastuvenergiaga:
seoses direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu siduva 2030. aastaks seatud taastuvenergiaeesmärgiga panus selle eesmärgi saavutamisse, väljendatuna taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluna asjaomase liikmesriigi summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030, samuti selle panuse soovituslik trajektoor alates 2021. aastast. Aastaks 2022 peab soovituslik trajektoor jõudma võrdlustasemeni, mis on vähemalt 18 % taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu summaarsest kasvust liikmesriigi 2020. aasta siduva riikliku eesmärgi ja 2030. aasta eesmärgi saavutamisse antava panuse vahel. Aastaks 2025 peab soovituslik trajektoor jõudma võrdlustasemeni, mis on vähemalt 43 % taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu summaarsest kasvust liikmesriigi 2020. aasta siduva riikliku eesmärgi ja 2030. aasta eesmärgi saavutamisse antava panuse vahel. Aastaks 2027 peab soovituslik trajektoor jõudma võrdlustasemeni, mis on vähemalt 65 % taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu summaarsest kasvust liikmesriigi 2020. aasta siduva riikliku eesmärgi ja 2030. aasta eesmärgi saavutamisse antava panuse vahel.
 
Aastaks 2030 peab soovituslik trajektoor jõudma vähemalt liikmesriigi kavandatud panuseni. Kui liikmesriik eeldab, et ta ületab oma 2020. aasta siduva riikliku eesmärgi, võib tema panuse soovituslik trajektoor alata prognoosi kohaselt saavutatavalt tasemelt. Liikmesriikide panuste soovituslikud trajektoorid peavad üheskoos võimaldama saavutada liidu 2022., 2025. ja 2027. aasta võrdlustasemed ning direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu siduva 2030. aastaks seatud taastuvenergiaeesmärgi. Käesoleva määruse kohasest liidu eesmärgi saavutamisse antavast panusest ja selle soovituslikust trajektoorist eraldi on liikmesriigil õigus seada oma riiklikus poliitikas ambitsioonikamad eesmärgid;“.
Ei


Otsekohalduv
3) Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Liikmesriigid tagavad ühiselt, et nende panused kokku võimaldavad jõuda vähemalt tasemeni, mis vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu siduvale 2030. aastaks seatud taastuvenergiaeesmärgile.“
Ei


Otsekohalduv
4) Artikli 29 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Taastuvenergia valdkonnas hindab komisjon lõikes 1 osutatud hindamise raames edusamme, mis on tehtud seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga liidu summaarses energia lõpptarbimises, lähtudes soovituslikust liidu trajektoorist, mis algab 2020. aastal tasemelt 20 %, jõuab võrdlustasemeni, mille puhul on 2022. aastaks saavutatud vähemalt 18 %, 2025. aastaks vähemalt 43 % ja 2027. aastaks vähemalt 65 % taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu summaarsest kasvust ehk erinevusest liidu 2020. aasta taastuvenergiaeesmärgi ja liidu 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi vahel, ning küündib 2030. aastaks direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3 lõikes 1sätestatud liidu siduva 2030. aastaks seatud taastuvenergiaeesmärgini.“
Ei


Otsekohalduv
Direktiivi 98/70/EÜ muutmine

1) Artikkel 1 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 1
Kohaldamisala
Tervise ja keskkonnaga seotud põhjustel kehtestatakse käesoleva direktiiviga maanteesõidukite ja väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate (sealhulgas mujal kui merel olevate siseveelaevade), põllu- ja metsamajanduslike traktorite ning mujal kui merel olevate väikelaevade otto- ja diiselmootorites kasutatavate kütuste tehnilised spetsifikatsioonid ning sealjuures võetakse arvesse nimetatud mootorite tehnilisi nõudeid.“
Jah


Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis AÕKS § 120 lõige 2 punkt 1
2) Artiklist 2 muudetakse järgmiselt:
b) asendatakse punktid 8 ja 9 järgmisega:
„8. „tarnija“ – kütusetarnija, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001* artikli 2 esimese lõigu punktis 38;
9. „biokütused“ – biokütused, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 esimese lõigu punktis 33;
Ei


Juba hõlmatud Eesti õigussüsteemis
AÕKS § 1231 lg 5 definitsooon
AÕKS § 120 lg 3
3) Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Liikmesriigid kohustavad tarnijaid tagama sellise diislikütuse turustamise, milles rasvhapete metüülestrite (FAME) sisaldus on kuni 7 %.“;
Ei


Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis KeM määrus nr 73 lisa 2 ja lisa 13
b) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Liikmesriigid tagavad, et väävli suurim lubatud sisaldus gaasiõlis, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates (sealhulgas siseveelaevades), põllu- ja metsamajanduslikes traktorites ning väikelaevades, on 10 mg/kg. Liikmesriigid tagavad, et muid vedelkütuseid kui kõnealust gaasiõli võib kasutada siseveelaevades ja väikelaevades üksnes juhul, kui asjaomase vedelkütuse väävlisisaldus ei ole suurem kui kõnealuse gaasiõli suurim lubatud väävlisisaldus.“
Ei


Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis KeM määrus nr 73 § 5 lg-d 1,2,3
4) Artiklid 7a–7e jäetakse välja.
Jah


AÕKS § 1231 lg 1, § 1233 lg-d 3–5
5) Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 punktid g, h, i ja k jäetakse välja;
b) lõige 2 jäetakse välja.
Ei


Pole vajalik, sest Eesti õigussüsteemis pole neid punkte kajastutud.
6) I, II, IV ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.
Ei


Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis KeM määrus nr 73 lisad 1,2,11
LISAD

1) I lisa tabeli viimane rida jäetakse välja.
EI


Komisjoni haldusala.
LISA IA

2) Lisatakse järgmine lisa:
„IA LISA
TAASTUVENERGIA OSAKAAL LIIKMESRIIKIDE KÜTTE- JA JAHUTUSSEKTORI SUMMAARSES ENERGIA LÕPPTARBIMISES AASTATEL 2020–2030
Ei


Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib: "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane keskmine suurenemine täidetud".
LISA III

3) III lisa asendatakse järgmisega:
„III LISA
KÜTUSTE ENERGIASISALDUS
Ei


Ei puuduta, sest viidatud otse. EnKS §324 lg 7
LISA IV
4) IV lisa muudetakse järgmiselt:




a) pealkiri asendatakse järgmisega:
„TAASTUVENERGIASEADMETE PAIGALDAJATE JA PROJEKTEERIJATE KOOLITAMINE JA SERTIFITSEERIMINE“;
Ei


Komisjoni haldusala.
b) sissejuhatav lause ning punktid 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:
„Artikli 18 lõikes 3 osutatud sertifitseerimiskavad või samaväärsed kvalifitseerimiskavad ja koolitusprogrammid põhinevad järgmistel kriteeriumidel.
1. Sertifitseerimismenetlus või samaväärne kvalifitseerimismenetlus on läbipaistev ning liikmesriik või tema määratud haldusasutus on selle selgelt kindlaks määranud.
Jah



1a. Sertifitseerimisasutuste välja antavad sertifikaadid peavad olema selgelt kindlaks määratud ning sertifitseerimist taotlevatel töötajatel ja spetsialistidel peab olema lihtne neid kindlaks teha.
Jah



1b. Sertifitseerimismenetlus võimaldab paigaldajatel saada vajalikke teoreetilisi ja praktilisi teadmisi ning tagab oskused, mida on vaja töökindlalt toimivate kvaliteetsete seadmete paigaldamiseks.




2. Biomassi kasutavate, soojuspumba-, pinnalähedase geotermilise energia, fotoelektrilise päikeseenergia ja päikese soojusenergia süsteemide, sealhulgas energiasalvestite ja laadimispunktide paigaldajad saavad sertifikaadi akrediteeritud koolitusprogrammi või koolitaja või samaväärse kvalifitseerimiskava kaudu.
Jah


Juba sisaldub meie õigusruumis. Biomassi kasutatavate tahkekütusel töötava kütteseadmete paigaldus on reguleeritud Tuleohutuse seadusega (Tuleohutuse seadus §9 ). Soojuspumba-, pinnalähedase geotermilise energia süsteemide paigaldaja kompetentsid sisalduvad Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa kutsestandardis, mille alusel viiakse läbi õpet 7 kutseõppeasutuses. Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja kutsestandardi alusel viiakse läbi õpet Pärnumaa Kutsehariduskeskuses.
3. Koolitusprogrammi või koolitaja akrediteerib liikmesriik või tema määratud haldusasutus. Akrediteerimisasutus tagab, et koolitaja pakutav koolitusprogramm, sealhulgas täiendus- ja ümberõppeprogramm, on kaasav ja järjepidev ning et see on piirkondliku või üleriigilise ulatusega.
Koolitajal on praktilise koolituse pakkumiseks asjakohased tehnilised vahendid, sealhulgas piisavad laboriseadmed või muud vahendid.
Koolitaja pakub lisaks põhikoolitusele lühemaid koolitusmoodulitena korraldatavaid täienduskoolitusi, mis võimaldavad paigaldajatel ja projekteerijatel omandada uut teadmisi ning laiendada ja mitmekesistada oma oskusi eri liiki tehnoloogia ja nende kombinatsioonide alal. Koolitaja tagab koolituse kohandamise uute taastuvenergiatehnoloogia lahendustega hoonete, tööstussektori ja põllumajanduse kontekstis. Koolitajad tunnustavad omandatud asjakohaseid oskusi.
Koolitusprogrammid ja -moodulid kavandatakse nii, et need võimaldaksid elukestvat õpet taastuvenergiaseadmete valdkonnas ning ühilduksid esmakordsete tööotsijate ja ümberõpet või uut töökohta otsivate täiskasvanute kutseõppega.
Koolitusprogrammid kavandatakse nii, et need hõlbustaksid eri liiki tehnoloogia ja lahenduste alase kvalifikatsiooni omandamist ning aitaksid hoida ära kitsa spetsialiseerumise kindlale kaubamärgile või tehnoloogiale. Koolitaja võib olla seadme või süsteemi tootja, instituut või ühendus.“;
Jah



c) punkt 5 asendatakse järgmisega:
„5. Koolitus lõpeb eksamiga, mille sooritamise korral antakse sertifikaat või kvalifikatsioon. Eksam hõlmab biokütusekatelde ja -ahjude, soojuspumpade, maasoojusenergia seadmete, fotoelektrilise päikeseenergia seadmete ja päikese soojusenergia seadmete, sealhulgas energiasalvestite või tarbimiskaja võimaldavate laadimispunktide eduka paigaldamise praktilist hindamist.“;
Jah


Vastavalt Kutseseadusele (Kutseseadus §221
lg 5) lõpeb kutseõpe kutseeksamiga, millega kontrollitakse kutsestandardis omandatud kompetentside olemasolu. Kompetentsuse hindamise korraldavad konkursiga valitud kutse andjad.
d) punkti 6 alapunkti c muudetakse järgmiselt:
i) sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:
„c) Soojuspumba paigaldaja koolituse teoreetiline osa peaks andma ülevaate olukorrast soojuspumpade turul ja hõlmama järgmist: erinevate piirkondade geotermilised energiaressursid ja maapõue temperatuurid, pinnase ja kivimite soojusjuhtivusomaduste kindlaksmääramine, geotermiliste energiaressursside kasutamist käsitlevad normid, soojuspumpade kasutamine hoonetes ja kõige sobivama soojuspumbasüsteemi valimine, teadmised nende süsteemide tehniliste nõuete, ohutuse, õhu filtreerimise, soojusallikaga ühendamise ja süsteemi skeemi kohta ning integreerimine energiasalvestuslahendustega, sealhulgas koos päikeseenergia paigaldistega. Koolitusel tuleks anda ka head teadmised soojuspumpade Euroopa standardite ning asjaomaste riigisiseste ja liidu õigusnormide kohta. Paigaldaja peaks olema võimeline tõendama järgmisi põhiteadmisi:“;
Jah



ii) alapunkt iii asendatakse järgmisega:
„iii) võime valida komponente ja määrata kindlaks nende mõõtmed tüüpilistes paigaldusega seotud olukordades, sealhulgas määrata kindlaks erinevate hoonete ning sooja vee tootmise küttekoormuse tüüpilised väärtused energiatarbimise põhjal ning soojuspumba võimsus sooja vee tootmise küttekoormuse, hoone soojusmassi ja kaitselahutatava voolutoite põhjal; võime määrata kindlaks energiasalvestuslahendused, sealhulgas puhverpaagi komponendi ja selle mahu põhjal ning teise küttesüsteemi integreerimise abil;
Jah



iv) arusaamine teostatavus- ja projekteerimisuuringutest;




v) maasoojuspumpade puhul puurimise tundmine;“;




e) punkti 6 alapunkti d muudetakse järgmiselt:
i) sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:
„d) Fotoelektrilise päikeseenergia ja päikese soojusenergia süsteemide paigaldajate koolituse teoreetiline osa peaks andma ülevaate olukorrast päikeseenergiatoodete turul ning kulude ja tasuvuse võrdlustest ning hõlmama järgmist: ökoloogilised aspektid, päikeseenergiasüsteemide komponendid, omadused ja mõõtmed, õige süsteemi valik ja selle komponentide mõõtmete kindlaksmääramine, küttevajaduse kindlaksmääramine, energiasalvestuslahenduste integreerimise võimalused, tuleohutus, seotud toetused ning fotoelektrilise päikeseenergia ja päikese soojusenergia seadmete projekteerimine, paigaldamine ja hooldus. Koolituse käigus tuleks anda ka head teadmised tehnoloogiat käsitlevate Euroopa standardite, selliste sertifikaatide nagu Solar Keymark ning asjaomaste riigisiseste ja liidu õigusnormide kohta. Paigaldaja peaks olema võimeline tõendama järgmisi põhiteadmisi:“;




ii) alapunkt ii asendatakse järgmisega:
„ii) võime teha kindlaks aktiivsetele ja passiivsetele süsteemidele omaseid süsteemilahendusi ja komponente, sealhulgas mehhaanilist ülesehitust, ning määrata kindlaks komponentide asukoht, süsteemi skeem ja konfiguratsioon ning võimalused integreerida energiasalvestuslahendusi, sealhulgas koos laadimispunktidega.“




Lisa VII

7) VII lisas asendatakse näitaja „Qusable“ määratluses viide artikli 7 lõikele 4 viitega artikli 7 lõikele 3.
Ei


Juba hõlmatud Eesti õigussüsteemi EnKS § 322 lg 9
98/70/EÜ I, II, IV ja V lisa

1) I lisa muudetakse järgmiselt:
a) joonealune märkus 1 asendatakse järgmisega:
„(1) Kasutatakse standardis EN 228:2012+A1:2017 kindlaks määratud katsemeetodeid. Liikmesriigid võivad vastu võtta EN 228:2012+A1:2017 asendusstandardis kindlaks määratud analüüsimeetodi, kui on võimalik tõendada, et sellega tagatakse vähemalt sama mõõtetäpsus ja kordustäpsus kui asendatava analüüsimeetodiga.“;
Ei


Pole vajalik, sest KeM määruse nr 73 lisas I on viide standardile endale, mitte selle viimasele versioonile
b) joonealune märkus 2 asendatakse järgmisega:
„(2) Spetsifikatsioonis esitatud väärtused on tegelikud väärtused. Nende piirväärtuste kindlaksmääramisel on kasutatud dokumendi EN ISO 4259-1:2017/A1:2021 „Petroleum and related products – Precision or measurement methods and results – Part 1: Determination of precision data in relation to methods of test“ („Naftasaadused ja samaväärsed tooted. Mõõtemeetodite ja tulemuste täpsus. 1. osa: Katsemeetoditega seoses olevate täpsusandmete piiritlemine“) kohaseid tingimusi ning miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R suurust minimaalset erinevust nullist (R = korratavus). Konkreetsete mõõtmiste tulemusi tõlgendatakse standardis EN ISO 4259-2:2017/A1:2019 kirjeldatud kriteeriumide põhjal.“;
Ei


Pole vajalik, sest KeM määruse nr 73 lisas I on viide standardile endale, mitte selle viimasele versioonile
c) joonealune märkus 6 asendatakse järgmisega:
„(6) Muud monoalkoholid ja eetrid, mille keemise lõpptemperatuur ei ole kõrgem standardis EN 228:2012 +A1:2017 kindlaks määratud keemise lõpptemperatuurist.“
Ei


Pole vajalik, sest KeM määruse nr 73 lisas I on viide standardile endale, mitte selle viimasele versioonile
2) II lisa muudetakse järgmiselt:
a) tabeli viimases reas „Rasvhappe metüülestrite sisaldus – EN 14078“ asendatakse viimase veeru „Piirväärtused“ alaveerus „Maksimaalne“ esitatud väärtus „7,0“ väärtusega „10,0“;



Pole vajalik, sest KeM määruse nr 73 lisas II on viide standardile endale, mitte selle viimasele versioonile
b) joonealune märkus 1 asendatakse järgmisega:
„(1) Kasutatakse standardis EN 590:2013+A1:2017 kindlaks määratud katsemeetodeid. Liikmesriigid võivad vastu võtta EN 590:2013+A1:2017 asendusstandardis kindlaks määratud analüüsimeetodi, kui on võimalik tõendada, et sellega tagatakse vähemalt sama mõõtetäpsus ja kordustäpsus kui asendatava analüüsimeetodiga.“;
Ei


Pole vajalik, sest KeM määruse nr 73 lisas II on viide standardile endale, mitte selle viimasele versioonile
c) joonealune märkus 2 asendatakse järgmisega:
„(2) Spetsifikatsioonis esitatud väärtused on tegelikud väärtused. Nende piirväärtuste kindlaksmääramisel on kasutatud dokumendi EN ISO 4259-1:2017/A1:2021 „Petroleum and related products – Precision or measurement methods and results – Part 1: Determination of precision data in relation to methods of test“ („Naftasaadused ja samaväärsed tooted. Mõõtemeetodite ja tulemuste täpsus. 1. osa: Katsemeetoditega seoses olevate täpsusandmete piiritlemine“) kohaseid tingimusi ning miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R suurust minimaalset erinevust nullist (R = korratavus). Konkreetsete mõõtmiste tulemusi tõlgendatakse standardis EN ISO 4259-2:2017/A1:2019 kirjeldatud kriteeriumide põhjal.“
Ei


Pole vajalik, sest KeM määruse nr 73 lisas XI on viide standardile endale, mitte selle viimasele versioonile
3) IV ja V lisa jäetakse välja.
Ei


KeM määrus nr 73 lisa V on kehtetud alates 25.06.2022

NB! Vastavustabelist puuduvad artiklid 25, 26, 27, 29a, 31a, lisa v, lisa vi, lisa ix. Need saavad kajastatud transporti hõlmava eelnõu lisana.

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/24-1072 - Atmosfääriõhu kaitse seaduse jt teiste seaduste muutmise seadus
(taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine)

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 13.03.2025 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4e6a77c-71f6-4f9c-a318-144ef1a884c0 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4e6a77c-71f6-4f9c-a318-144ef1a884c0?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main