Atmosfääriõhu kaitse seaduse jt teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU
19.02.2025

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine)1

§ 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 79 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 120 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) vedelkütuste keskkonnanõuded, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise korra;
2) biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid ning heitkoguste vähenemise määramise metoodika.“;

3) paragrahvi 1231 lõiked 3 ja 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui tarnija vähendab kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid biokütuste abil, peavad need vastama vedelkütuse seaduse
§‑-s  23 sätestatud biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele ja käesoleva seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele.

(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele vastavust tõendatakse vedelkütuse seaduse §-s 23 sätestatud biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamise tingimuste kohaselt.“;

4) paragrahvi 1231 lõige 32 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 1231 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „gaaskütuse“ tekstiosaga „, veeldatud biometaani vedelkütuse seaduse tähenduses“;

6) paragrahvi 1233 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „gaaskütuse,“ tekstiosaga „veeldatud biometaani vedelkütuse seaduse tähenduses,“;

7) paragrahvi 1233 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks;

8) seaduset 5. peatüki 4. jagu täiendatakse §-ga 1235 järgmises sõnastuses:
„§ 1235. Biokütuse toetuskava kavandamine

(1) Biokütusest toodetud energia toetuskava kavandamisel arvestatakse järgmisi tingimusi:
1) metsa biomassi kasutatakse astmeliselt, lähtudes selle suurimast majanduslikust ja keskkonnaga seotud lisaväärtusest;
2) toetust ei maksta saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja juurte kasutamise eest energia tootmiseks;
3) biokütus vastab energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323 sätestatud säästlikkuse kriteeriumitele ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele.

(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud astmelise kasutuse eelistuste nimekirja määrusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ei kohaldata, kui:
1) biokütusest toodetud energiat on vaja energiavarustuskindluse tagamiseks;
2) tööstussektor energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks.“;

9) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652,
(ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).“.

§ 2. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Päikeseenergiaseadmeid, soojuspumpasid ja energiasalvesteid, sealhulgas elektri- ja soojusenergiasalvesteid, samuti vahendeid, mis on vajalikud selliste päikeseenergiaseadmete, soojuspumpade ja salvestite võrguga ühendamiseks ning taastuvenergia integreerimiseks kütte- ja jahutusvõrkudesse, käsitletakse hoone tehnosüsteemina, kui need on hoone toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalikud.“;

2) seadustikku täiendatakse §-ga 842 järgmises sõnastuses:
„§ 842. Alla 100-kilovatise päikeseenergiaseadme ehitusteatis

Kui alla 100-kilovatise nimivõimsusega päikeseenergiaseadme ehitamisel rajatisena või hoone tehnosüsteemi osana ei ole pädev asutus andnud ehitusteatise menetluses käesoleva seadustiku § 36 lõike 5 alusel alustatud kontrolli tulemusel haldusakti § 36 lõikes 6 viidatud tähtaja jooksul, võib alustada ehitamist.“;

3) seadustiku lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“ osa „Hoone“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„
Te-ge-vus
Hoone
Püstitamine Rajamine
Ümber-
ehitamine, ainult tehno-
süsteemi osa
Ümber-ehitami-ne või laienda-mine kuni 33%
Laien-damine üle 33%
Osa asendamine sama-väärsega
Lammuta-mine
Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone
Ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m kõrge
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m
kõrge
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis
Ehitusteatis
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Puudub
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5 m kõrge
Ehitusluba
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusluba
Puudub
Ehitusluba
Ehitisealuse pinnaga
üle 60 m2
Ehitusluba
Ehitusteatis ja
ehitusprojekt
Ehitusteatis ja
ehitusprojekt
Ehitusluba
Puudub
Ehitusluba
Mitteelamu
Ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m
kõrge
Ehitusteatis
Puudub
Puudub
Ehitusteatis
Puudub
Ehitusteatis
Ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m kõrge
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Puudub
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5 m
kõrge
Ehitusluba
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusluba
Puudub
Ehitusluba
Ehitisealuse pinnaga
üle 60 m2
Ehitusluba
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusluba
Ehitusluba
Puudub
Ehitusluba
“;

4) seadustiku lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“ osa „Rajatis“ allosa „Surveseadmed, gaasi- ja elektripaigaldised“ rida „Elektritootmisrajatis, kuni 100 kW“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„
Elektri-tootmis-rajatis, kuni 100 kW
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis ja ehitusprojekt
Ehitusteatis
Puudub
Ehitusteatis
“;

5) seadustiku lisa 2 „Tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkuse kohta“ osa „Hoone“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„
Te-ge-vus
Hoone
Püstitamine rajamine
Ümber-ehitamine, ainult tehno-süsteemi osa
Ümber-ehitami-ne või laienda-mine kuni 33%
Laien-damine üle 33%
Osa asenda-mine sama-väärsega
Kasutus-otstarbe muutmine
Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone
Ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m kõrge
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m
kõrge
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Puudub
Kasutusteatis
Ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5 m kõrge
Kasutusluba
Kasutusteatis ja ehitusprojekt
Kasutusteatis ja ehitusprojekt
Kasutusluba
Puudub
Kasutusteatis
Ehitisealuse pinnaga
üle 60 m2
Kasutusluba
Kasutusteatis ja
ehitusprojekt
Kasutusteatis ja
ehitusprojekt
Kasutusluba
Puudub
Kasutusteatis
Mitteelamu
Ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m
kõrge
Kasutusteatis
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Puudub
Ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m kõrge
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Puudub
Kasutusteatis
Ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5 m
kõrge
Kasutusluba
Kasutusteatis ja ehitusprojekt
Kasutusteatis ja ehitusprojekt
Kasutusluba
Puudub
Kasutusteatis
Ehitisealuse pinnaga
üle 60 m2
Kasutusluba
Kasutusteatis ja ehitusprojekt
Kasutusluba
Kasutusluba
Puudub
Kasutusteatis
“;

6) seadustiku lisa 2 „Tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“ osa „Ehitis“ allosa „Surveseadmed, gaasi- ja elektripaigaldised“ rida „Elektritootmisrajatis, kuni 100 kW“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„
Elektritootmisrajatis,
kuni 100 kW
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Kasutusteatis
Puudub
“;

7) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652,
(ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).“.

§ 3. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 192 järgmises sõnastuses:
„192) nutilaadimine – V2G- süsteemi talitlemineus, millega juhitakse energiavahetust auto aku ja elektrivõrgu vahel dünaamiliselt elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel;“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 342 ja 343 järgmises sõnastuses:
„342) V2G- süsteem – elektrisõidukist ja autolaadijast koosnev süsteem, mis võimaldab suunata elektrienergiat elektrivõrgust nii auto akusse kui ka vastupidi;
343) üldsusele ligipääsmatu laadimispunkt – laadimispunkt, mis ei ole avalik ja kus elektrisõidukeid pargitakse tavapäraselt pikema aja vältel, näiteks elu- või töökoha juures;“;

3) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Käesoleva seaduse §-des 59, 594, 595 või 596 nimetatud toetuse tervikuna või osalisel maksmisel saab ühe tegevusloaga jaotus- või põhivõrguettevõtja liitumispunkti taga olla üks tootmisseade.“;

4) paragrahvi 584 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses:

„(4) Vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energia toetuskava kavandamisel arvestatakse järgmisi tingimusi:
1) metsa biomassi kasutatakse astmeliselt, lähtudes selle suurimast majanduslikust ja keskkonnaga seotud lisaväärtusest;
2) toetust ei maksta saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja juurte kasutamise eest energia tootmiseks.

(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud astmelise kasutuse eelistuste nimekirja määrusega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 ei kohaldata, kui:
1) vVedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat on vaja energiavarustuskindluse tagamiseks;
2) kohalik tööstussektor energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks.


(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud erandit rakendatakse, kui lähteained pärinevad järgmisest tegevusest:
1) metsamajandustegevus, mille eesmärk on tagada kommertskasutusele eelnev harvendamine või mida tehakse kooskõlas riigisisese õigusega metsa- või maastikutulekahjude ennetamiseks suure riskiga piirkondades;
2) sanitaarraie pärast dokumenteeritud looduslikke häiringuid või
3) sellise puidu raie, mille omadused kohalike töötlemisrajatiste jaoks ei sobi.“;

5) paragrahvi 591 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) elektrienergia eest, mis on toodetud energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses metsa biomassist ainult elektrienergiat tootvas käitises.“;

6) paragrahvi 591 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 9 ei kohaldata, kui nimetatud elektrienergia vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 322 lõikes 14 sätestatud nõuetele ja vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) seda toodetakse piirkonnas, mis on tahketest fossiilkütustest sõltuvuse tõttu kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), kohaselt kehtestatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas;
2) selle tootmise käigus tekkinud süsihappegaas kogutakse ja säilitatakse.“;

7) paragrahvi 591 lõiget 7 täiendatakse punktiga 25 järgmises sõnastuses:
„25) kauplemisperioodi kaupa hinnapiirkonnas tarnitud energia tootmisega kaasnenud kasvuhoonegaaside heite määra ja nende prognoosid;“;

8) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Võrguettevõtja kehtestab oma võrguga liituvatele üldsusele ligipääsmatutele laadimispunktidele tehnilised tingimused, mis tagavad vähemalt, et laadimispunkt võimaldab:
1) V2G- süsteemi kasutamist ja
2) kliendi soovil liidestada V2G- süsteemi liitumispunkti nutiarvesti reaalajalähedaste mõõtmistega.“;

9) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652,
(ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).“.

§ 4. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 73 järgmises sõnastuses:
„73) energia summaarne lõpptarbimine – kogu energia, mis tarnitakse tööstus-, transpordi-, teenindus- ja põllumajandussektorile ning kodumajapidamistele, elektri- ja soojusenergia tarbimine energiasektoris elektri- ja soojusenergia tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel;“;


2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 152 järgmises sõnastuses:
„152) istandik – istandik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150/206, 09.06.2023, lk 206–247), artikli 2 punkti 11 tähenduses;“;

3) paragrahvi 2 punkt 212 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„212) muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused – vedelad ja gaasilised kütused, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvenergia allikatest kui biomass;“;

4) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 241 järgmises sõnastuses:
„241) osmootne energia – energia, mis tekib looduslikult kahe vedeliku, tavaliselt magevee ja soolase vee soolasisalduse erinevusest;“;

5) paragrahvi 2 punkt 261 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„261) päritolutunnistuste süsteemihaldaja – süsteemihaldur maagaasiseaduse tähenduses ja põhivõrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses;, süsteemihaldur väljastab kõikide energiakandjate kohta käesoleva seaduse § 327 lõikes 1 nimetatud päritolutunnistusi ja haldab § 3210 lõikes 1 nimetatud elektroonilist andmebaasi;“;

6) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 265–269 järgmises sõnastuses:
265) taastuvenergia – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia, geotermiline energia, osmootne energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia;
266) taastuvelektrienergia – elektrituruseaduse § 57 lõike 1 tähenduses taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia;
267) taastuvenergiajaam – jaam, mis toodab energiat tuuleenergiast (edaspidi tuuleelektrijaam), päikeseenergiast (edaspidi päikeseenergiaseade), geotermilisest energiast, osmootsest energiast, ümbritseva keskkonna energiast, loodete, lainete ja muust ookeanienergiast, hüdroenergiast või käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist või biogaasist (edaspidi biometaanijaam) või taastuvenergia tootmiseks mitut eespool loetletud taastuvenergia liiki kasutav tootmisseade;
268) taastuvkütus – biokütus ja vedel biokütus atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses, biomasskütus ning muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus;
269) taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik – vesinik, mille tootmiseks kasutatakse üksnes taastuvaid energiaallikaid elektrituruseaduse § 57 lõike 1 tähenduses;“;

7) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 272 ja 273 järgmises sõnastuses:
„272) tööstuslik ümarpuit – saepalgid, vineeripakud, paberipuit, samuti kogu muu tööstuslikuks otstarbeks sobiv ümarpuit, välja arvatud ümarpuit, mille omadused, näiteks puuliik, mõõtmed, kõverus ja okslikkus, muudavad selle tööstuslikuks kasutamiseks sobimatuks;
273) tööstussektor – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) B, C ja F jakku ning J jao 63. ossa liigitatud ettevõtjad ja tooted;“;

8) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „2012/27/EL VIII lisa“ tekstiosaga „(EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955
(ELT L 231, 20.09.2023, lk 1–111), X lisa“;


9) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aruande koostamise käigus analüüsib energiasäästu koordinaator kütte- ja jahutussektoris taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ning heitsoojus- ja jahutusenergia kasutamise potentsiaali, mis sisaldab asjakohasel juhul sellise energia kasutuselevõtuks sobivate piirkondade, kus sellega seotud ökoloogiline risk on väike, ning väikeste majapidamisprojektide analüüsi.

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud analüüsis võetakse arvesse kättesaadavat ja majanduslikult teostatavat tehnoloogiat tööstuslikuks ja koduseks kasutuseks, et kehtestada vahe-eesmärgid ja meetmed taastuvenergia kasutamise suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris ning asjakohasel juhul heitsoojus- ja heitjahutusenergia ulatuslikumaks kasutamiseks kaugküttes ja ‑jahutuses.

(23) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud analüüsi eesmärk on kehtestada pikaajaline riiklik strateegia kütte- ja jahutussektorist pärineva kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste vähendamiseks. Kõnealune hindamine tehakse kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega.“;

10) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab hoonete omanikele või üürnikele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele teabe andmise kulutõhusate meetmete ning rahastamisvahendite kohta, et suurendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides. Esimeses lauses nimetatud teave peab olema esitatud ligipääsetavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite kaudu.

(7) Valdkonna eest vastutav minister võib volitada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe edastamise riigi sihtasutusele halduslepinguga halduskoostöö seaduses sätestatud korras.“;

11) seaduset 5. peatükki täiendatakse §-ga 133 järgmises sõnastuses:
㤠133. Energiatarnija avaldatav teave

Energiatarnija avaldab oma veebilehel järgmise teabe:
1) kaugküttevõrgus kasutatud taastuvast energiaallikast toodetud soojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;
2) tõhusa koostootmise režiimil toodetud soojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;
3) jääksoojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;
4) kaugkütte võrgupiirkonna tõhusus;
5) eelneva kalendriaasta keskmine suhteline soojuskadu võrgus eelneva kalendriaasta tarbimistihedusega.“;

12) paragrahvi 321 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Aastaks 2030 on tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatud vesinikust vähemalt 42 protsenti ja aastaks 2035 vähemalt 60 protsenti muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütusest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud muuks kui energiatootmiseks kasutamine tähendab kütuse kasutamist toorainena tööstuslikus protsessis, välja arvatud energia tootmine.“;



13) paragrahvi 322 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütusest toodetud energia võetakse arvesse valdkonnas, kus seda käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi tarbitakse. Ilma et see piiraks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut, on võimalik koostöölepingu kaudu kokku leppida, et ühes riigis tarbitavat muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütust võetakse täiel määral või osaliselt arvesse selle riigi taastuvenergia summaarses lõpptarbimises, kus see kütus toodeti.

(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud koostööleping peab sisaldama muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kogust, mida arvestatakse tervikuna ja iga riigi kohta, ning kuupäeva, mil koostööleping hakkab kehtima.“;

14) paragrahvi 322 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Taastuvelektrienergia summaarne lõpptarbimine arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade ning muudest kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud elektrienergia kogus. Taastuvelektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel tuleb välja arvata elektrienergia kogus, mis on varem toodetud pumphüdroelektrijaamades või muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste tootmiseks.“;

15) paragrahvi 322 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(15) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel taastuvenergia osakaalu arvutamisel, investeeringutoetuse või elektrituruseaduse §-des 59 ja 594–596 sätestatud toetuse maksmisel võetakse biokütuseid ja vedelaid biokütuseid arvesse juhul, kui need vastavad käesoleva seaduse §-s 323 sätestatud säästlikkuse kriteeriumitele ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud biokütuse keskkonnanõuetele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele.“;

16) paragrahvi 322 täiendatakse lõigetega 16–18 järgmises sõnastuses:
„(16) Käesoleva seaduse § 321 lõikes 5 sätestatud osakaalu arvutamisel võetakse nimetajas arvesse lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatava vesiniku energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse vesinikku:
1) mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks või
2) mis on toodetud tööstuslike jääkgaaside kasvuhoonegaaside sisalduse vähendamise teel ja mida kasutatakse nende konkreetsete gaaside asendamiseks, millest seda toodetakse, või
3) mis on toodetud kõrvalsaadusena või saadud tööstusrajatiste kõrvalsaadustest.

(17) Käesoleva seaduse § 321 lõikes 5 sätestatud osakaalu arvutamisel võetakse lugejas arvesse tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse muid kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid, mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks.

(18) Käesoleva paragrahvi lõigetes 14 ja 15 nimetatud nimetaja ja lugeja arvutamisel kasutatakse kütuste energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 III lisas.“;

17) paragrahvi 323 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) põlismets ja muu metsamaa, mis on ökosüsteemina terviklikus seisus kõige suurema looduskaitselise väärtusega mets, mille arengusse ei ole inimene raietega sekkunud, mida iseloomustab stabiilne ökosüsteem, mille puistu koosneb eri vanuses puudest ning kus leidub eri kõdunemisastmes lamatüvesid ning mis on elupaigaks haruldastele ja ohustatud liikidele;“;

18) paragrahvi 323 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) loodusmetsad, mis on looduslikud vanad metsad, milles on välja kujunemas või kujunenud eri vanuses puistu, kus võib leida mõningaid inimtegevuse jälgi, ent need ei ole ulatuslikud ega ole oluliselt muutnud puistu looduslikkust, ja mis on elupaigaks kitsalt kohastunud ja inimmõjupelglikele liikidele;“;

19) paragrahvi 323 lõike 1 punktides 2 ja 6 asendatakse läbivalt sõnad „bioloogilise mitmekesisusega“ sõnaga „elurikkusega“;

20) paragrahvi 323 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) nõmmed.“;

21) paragrahvi 323 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „ülestöötamisega“ sõnaga „kogumisega“ ja sõna „ülestöötamispiirkonnas“ sõnaga „kogumispiirkonnas“;

22) paragrahvi 323 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmine omamaise metsa biomassist peab olema kooskõlas kohustuste ja eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 artiklis 4, ning abinõude ja meetmetega, mis on kirjeldatud käesoleva seaduse § 3 lõikes 9 nimetatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas.“;

23) paragrahvi 323 lõike 4 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) metsa biomassi kogumine on seaduslik ja korjealadel mets uuendatakse;
2) rahvusvahelise või riigisisese õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad on kaitstud, et säilitada elurikkust ja ennetada elupaikade hävimist, kui ei esitata tõendeid, et metsa biomassi kogumine ei olnud nende looduskaitse eesmärkidega vastuolus;
3) metsa biomassi kogumisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi, elurikkuse ja metsa pikaajalise tootmisvõime säilitamist või suurendatakse seda;“;

24) paragrahvi 323 lõiget 4 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) metsa biomassi kogumine on kooskõlas metsa kestliku majandamise põhimõttega;
5) metsa biomassi kogumine on kooskõlas suurte lageraiete ülemmääradega ning kohalikes tingimustes ja ökoloogiliselt sobivate lagupuidu eemaldamise ülemmääradega ning järgitakse selliste raiesüsteemide kasutamise nõudeid, mille puhul kahjulik mõju pinnase kvaliteedile, elurikkusele ja elupaikadele on võimalikult väike.“;

25) paragrahvi 323 lõikes 9 asendatakse arv „20“ arvuga „7,5“;

26) paragrahvi 323 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Gaasilisi biomasskütuseid tootev käitis peab vastama käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumitele, kui biometaani keskmine voolukiirus on:
1) suurem kui 200 kuupmeetrit metaaniekvivalenti tunnis, mõõdetuna standardtingimustele vastaval temperatuuril ja rõhul, nimelt temperatuuril 0 kraadi Celsiuse skaalal ja atmosfäärirõhul 1 baari;
2) suurem kui 200 kuupmeetrit, kui biogaas koosneb metaani ja mittepõleva muu gaasi segust, ümberarvutatuna metaani mahuosa põhjal segus.“;

27) paragrahvi 323 lõiget 10 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) auditi jaoks ettevõtte kinnitatud avalduse, et metsa biomass ei pärine käesoleva seaduse §paragrahvi 323 lõike 1 punktides 1, 2, 4–7 ja lõike 6 punktis 1 nimetatud aladelt.“;

28) paragrahvi 327 lõigetes 1 ja 2 jäetakse välja tekstiosa „, veeldatud biometaani“;

29) paragrahvi 327 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Iga toodetud biometaani, vesiniku või elektri-, soojus- või jahutusenergia megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus. Päritolutunnistuse standardühik on üks megavatt-tund. Süsteemihaldaja võib jagada standardühiku murdosadeks, tingimusel et iga murdosa on vatt-tunni kordne.“;

30) paragrahvi 327 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tarbijale tarnitud ja tarbija tarbitud energiaühiku päritolu tõendamiseks mõõtepunktis kasutatakse vastavat liiki päritolutunnistust. Nimetatud eesmärgil kasutatud päritolutunnistus märgitakse tarbimise tõendamiseks kustutatuks, mille järel seda enam kasutada ei saa.“;

31) paragrahvi 327 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Tarbijale tarnitud ja tarbija tarbitud veeldatud biometaani päritolu tõendamiseks mõõtepunktis kasutatakse biometaani päritolutunnistust. Nimetatud eesmärgil kasutatud päritolutunnistus märgitakse tarbimise tõendamiseks kustutatuks, mille järel seda enam kasutada ei saa.“;

32) paragrahvi 328 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse päritolutunnistus väljastatakse, kui selline kütus vastab komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks (ELT L 157, 20.06.2023, lk 11–19), sätestatud nõuetele.“;

33) paragrahvi 329 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „taastuvenergia“ sõnaga „energia“;

34) paragrahvi 329 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) kütuse või energia süsinikuheite mahukus.“;

35) paragrahvi 329 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Biometaani ja veeldatud biometaani tootmise kohta väljastatud päritolutunnistusel esitatakse biometaani tarbimise arvestamiseks käesoleva seaduse § 3210 lõigetes 13–15 nimetatud eesmärkidel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele järgmised andmed:“;

36) paragrahvi 329 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „alusel biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse;“ tekstiosaga „punkti 2 alusel biokütuste ja vedelate biokütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja käesoleva seaduse §-s 323 nimetatud säästlikkusele vastavuse;“;

37) paragrahvi 329 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Kui kõik käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud andmed ei sisaldu imporditud päritolutunnistusel, tuleb puuduvate andmete kohta esitada täiendav tõendus.“;

38) paragrahvi 329 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Vesiniku tootmise kohta väljastatud päritolutunnistusel esitatakse:
1) toodetud kütuse tüüp;
2) kütuse alumine kütteväärtus;
3) muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse puhul teave kütuse energiaühiku vastavuse kohta kriteeriumitele, mis on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud toodetud kütuse tüüp on muu kui bioloogilist päritolu taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik, taastuvast energiaallikast toodetud vesinik käesoleva seaduse § 2 lõike 269 tähenduses või muu vesinik.“;

39) paragrahvi 3210 lõiget 2 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:
„Alla 50 kW nimivõimsusega tootmisseadmete korral ja taastuvenergiakogukondadele rakendatakse soodustingimustel registreerimistasusid.“;

40) paragrahvi 3210 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§-s 328“ tekstiosaga „§ 327 lõigetes 5 ja 51“;

41) paragrahvi 3210 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Elektrienergia tarnija ning gaasi, sealhulgas vesiniku ja biometaani võrgust tarnija esitab tarbijale andmed päritolutunnistustega tõendatud osa kohta ja päritolutunnistustega tõendamata osa kohta, kasutades süsteemihaldaja avaldatud segajääki.“;

42) paragrahvi 3210 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Kui pärast 2022. aasta 15. juunit antakse tootmisseadmele riigipoolset investeeringutoetust või tehakse tootmisseadme suhtes otsus toetusperioodi alustamise kohta, väljastatakse selle tootmisseadme toodangu kohta päritolutunnistused süsteemihaldaja kontole, välja arvatud juhul, kui:
1) kõnealuse toetuse väljamaksmisel arvatakse päritolutunnistuste tulu toetusest Euroopa Liidu riigiabi andmise reegleid järgides maha;
2) saadud toetus ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldatakse;
3) toetuse saaja on selgitatud välja vähempakkumise korras või
4) tootja tõendab süsteemihaldurile, et müüb energiat kas konkurentsitingimustes või taastuvelektri müügilepinguga, ning süsteemihaldaja väljastab ja kannab üle energiakogusele vastavad päritolutunnistused lepingus märgitud tarnijale või kustutab lepingus märgitud kogused tarbija kasuks.“;

43) paragrahvi 3210 täiendatakse lõigetega 13–16 järgmises sõnastuses:
„(13) Süsteemihaldaja loob elektroonilise ühenduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 31a nimetatud liidu andmebaasiga, et tagada andmevahetus taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi eest riigisiseselt väljastatud ja tarbimise tõendamiseks kustutatud päritolutunnistustest.

(14) Biometaani tarbimist võetakse vedelkütuse seaduse §-s 21 nimetatud kohustuste täitmisel arvesse, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) Eestis toodetud biometaan on sisestatud gaasivõrku või tarnitud füüsiliselt Eesti transpordisektorisse;
2) käesoleva seaduse § 327 lõikes 5 sätestatud asjaolude tõendamiseks kasutatud päritolutunnistusel on esitatud vähemalt käesoleva seaduse § 329 lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmed;
3) Euroopa Liidu teisest liikmesriigist pärit biometaani puhul on täidetud vedelkütuse seaduse § 21 lõikes 43 sätestatud nõuded.

(15) Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõike 1 punktis 288 sätestatud aktsiisivabastuse saamiseks on vaja täita järgmised nõuded:
1) käesoleva seaduse § 327 lõikes 5 sätestatud asjaolude tõendamiseks kasutatud päritolutunnistusel on esitatud vähemalt käesoleva seaduse § 329 lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmed;
2) Euroopa Liidu teisest liikmesriigist pärit biometaan on lähteriigis sisestatud gaasivõrku või on tarnitud füüsiliselt Eestisse.

(16) Biometaani tarbimist võetakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis arvesse, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) käesoleva seaduse § 327 lõikes 5 sätestatud asjaolude tõendamiseks kasutatud päritolutunnistusel on esitatud vähemalt käesoleva seaduse § 329 lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmed;
2) Euroopa Liidu teisest liikmesriigist pärit biometaan on lähteriigis sisestatud gaasivõrku või on tarnitud füüsiliselt Eestisse;
3) lähteriigi energiabilansist on Eestisse edastatud biometaani kogus välja arvatud.“;

44) paragrahvi 3211 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „peatüki tähenduses on hoonestusluba,“ tekstiosaga „paragrahvi lõike 1 tähenduses on meretuulepargi hoonestusluba,“;

45) seaduse 83. peatükki täiendatakse §-dega 3215–3220 järgmises sõnastuses:
㤠3215. Taastuvenergia alad

(1) Taastuvenergia ala on käesoleva seaduse tähenduses riiklikust energia- ja kliimakavast lähtudes taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks vajalik taastuvenergiajaama ja sellega seotud taristu ala maismaal või meres.

(2) Taastuvenergia alade kaardistamise ja kaardi ajakohastamise korraldab Kliimaministeerium.

(3) Taastuvenergia eelisarendusala on taastuvenergia ala maismaal, mis vastab kõikidele järgmistele tingimustele korraga:
1) ala sobivus tuuleelektrijaama rajamiseks on tuvastatud tuuleelektrijaama rajamise eelduseks olevas kehtestatud detailplaneeringus või eriplaneeringus või edasise detailplaneeringu kohustuseta üldplaneeringu osas, mille alusel saab välja anda projekteerimistingimused ja millele on tehtud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32 kohane keskkonnamõju strateegiline hindamine;
2) alal on tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevate oluliste mõjude leevendamiseks kasutatavad asjakohased ja piisavad leevendusmeetmed;
3) ala on väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika, vääriselupaika, hüvitusala, ranna ja kalda piiranguvööndit, kaitsealuse liigi elupaika või kasvukohta, kaitstavat looduse üksikobjekti ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ  I lisas nimetatud elupaigatüüpe, mis asuvad väljaspool Natura 2000 võrgustiku alasid;
4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus ei ole tuvastatud tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevat olulist ebasoodsat mõju käesoleva lõike punktis 3 nimetatud aladele;
5) keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole alal tuvastatud lindude ja käsitiivaliste peamisi rändeteid;
6) alale tuuleelektrijaama rajamine ei põhjusta olulist piiriülest keskkonnamõju.

§ 3216. Taastuvenergia projekti menetlus

(1) Taastuvenergia projekti menetlus sisaldab taastuvenergiajaama, vajaliku taristu ja samas asukohas asuva salvestusseadme rajamiseks, käitamiseks, ajakohastamiseks ning võrguga ühendamiseks (edaspidi taastuvenergiajaama rajamine) vajalike tegevuslubade ja teatiste menetlusi ning asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32 kohast keskkonnamõju hindamise menetlust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuslubadeks ja teatisteks loetakse ehitusluba, ehitusteatis, meretuulepargi hoonestusluba, kasutusluba, kasutusteatis ja keskkonnaalased tegevusload, milleks on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 40 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud keskkonnakaitseload ning atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 80, jäätmeseaduse §-s 987, tööstusheiteseaduse § 134 lõikes 3 ja veeseaduse §-s 196 nimetatud registreeringud.

(3) Taastuvenergiajaamaga samas asukohas paiknev salvestusseade koosneb energiasalvestusseadmest ja taastuvenergiajaamast, mis on ühendatud sama võrgu liitumispunkti.

(4) Taastuvenergiajaama ajakohastamine on taastuvenergiat tootva jaama ja selle võrguga ühendamiseks vajalike ehitiste uuendamine, sealhulgas paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine tootmisvõimsuse muutmiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks.

§ 3217. Taastuvenergia projekti menetluse alustamine

(1) Taastuvenergia projekti menetluse käesoleva seaduse §-s 3219 sätestatud tähtaja kulgemine algab taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti kaudu sellekohase:
1) ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisest;
2) ehitusseadustiku § 1131 lõike 12 tähenduses meretuulepargi hoonestusloa taotluse menetlusse võtmisest.

(2) Kui kavandatav tegevus eeldab lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatule keskkonnaalast tegevusluba, tuleb ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel esitada ka keskkonnaalase tegevusloa taotlus, misjärel algab käesoleva seaduse §-s 3219 sätestatud tähtaja kulgemine. Võimaliku kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju korral tuleb ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele ja keskkonnaalase tegevusloa taotlusele lisada andmed leevendusmeetmete kohta.

(3) Taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti ülesandeid täidab ehitisregister.

(4) Taastuvenergia projekti menetluses hinnatakse enne tegevusloa taotluse menetlusse võtmist taotluse nõuetele vastavust järgmiselt:
1) kui taastuvenergia projekti elluviimiseks tuleb taotleda keskkonnaalast tegevusluba, teeb Keskkonnaamet keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlusse võtmise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest, kui sellel esitatud andmed on loa menetluse algatamiseks nõuetekohased, ning annab vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
2) kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletakse meretuulepargi hoonestusluba, teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hoonestusloa menetluse algatamise otsuse ehitusseadustiku § 1134 lõikes 2 sätestatud aja jooksul.

(5) Kui Keskkonnaamet ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud juhul 30 päeva jooksul teavitanud taotluse läbi vaatamata jätmisest, loetakse taotlus menetlusse võetuks.

§ 3218. Taastuvenergia projekti tegevusloa ja keskkonnamõju hindamise menetlemine

(1) Taastuvenergia projekti menetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 3216 lõikes 1 nimetatud asjakohase tegevusloa taotlemist ja andmist ning keskkonnamõju hindamist reguleerivaid norme käesolevas seaduses sätestatud eranditega.

(2) Kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletava tegevusloa andmiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine, tehakse projekti menetluses üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus ja tehakse üks kõikide tegevuslubade andmiseks vajalikku teavet koondav keskkonnamõju hindamine.

(3) Keskkonnamõju hindamist ei algatata järgmiste taastuvenergia projektide menetluses:
1) ehitistele päikeseenergiaseadmete ja samas asukohas paiknevate energiasalvestite paigaldamine;
2) päikeseenergiaseadmete ajakohastamine, kui sellega ei suurene kasutatav ala ega ole vaja võtta lisaleevendusmeetmeid.

(4) Taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku tegevusloa, välja arvatud meretuulepargi hoonestusluba, taotluse menetleja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta 30 päeva jooksul tegevusloa taotluse menetlusse võtmisest.

(5) Kui ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 või 21 kohase eelhinnangu andmise käigus selgub keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus ning taastuvenergia projekti elluviimiseks on vaja taotleda ka keskkonnaalane tegevusluba, teeb ehitusloa andja:
1) ettepaneku Keskkonnaametile ühise keskkonnamõju hindamise algatamiseks ning esitab Keskkonnaametile enda koostatud eelhinnangu koos keskkonnamõju hindamise algatamise põhjuste ja vajalike uuringute loeteluga;
2) keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ettepaneku alusel Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamist ei algata.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul peatub tegevusloa menetlus kuni keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise või keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseni.

(7) Käesoleva seaduse §-s 3219 nimetatud taastuvenergia projekti menetluse tähtaja kulgemine lõpeb, kui § 3216 lõikes 1 nimetatud taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade, teatiste ja keskkonnamõju hindamise menetlus on lõppenud.

§ 3219. Taastuvenergia projekti menetluse kestus

(1) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetlus kestab:
1) kuni kaks aastat;
2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel kuni üks aasta;
3) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni üks aasta.

(2) Merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetlus kestab:
1) kuni kolm aastat;
2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel kuni kaks aastat;
3) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni kaks aastat.

(3) Käesoleva seaduse § 3215 lõikes 3 nimetatud eelisarendusalale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetlus kestab:
1) kuni üks aasta;
2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel kuni kuus kuud;
3) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni kuus kuud.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud tähtaegu on võimalik põhjendatud juhul ja erakorraliste asjaolude tuvastamisel pikendada järgmiselt:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud tähtaega kuni kuus kuud;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja−3, lõike 2 punktides 2− ja3 ja lõike 3 punktides 2 ja−3 nimetatud tähtaega kuni kolm kuud.

(5) Taastuvenergia projekti menetluse kestuse hulka ei loeta:
1) käesoleva seaduse § 3217 lõike 4 punktis 1 nimetatud taotluse nõuetele vastavuse hindamise ja puuduste kõrvaldamise aega;
2) taastuvenergiajaama ehitamise või ajakohastamise aega;
3) taastuvenergiajaama võrgutaristuga ühendamiseks, võrgu stabiilsuse, töökindluse ja ohutuse tagamiseks tehtavate tegevuste aega;
4) projekti menetlusega seotud õiguskaitsevahendite kasutamise aega.

(6) Taastuvenergia projekti menetluses tehakse käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaegade jooksul kõik projekti elluviimiseks vajalikud käesoleva seaduse § 3216 lõikes 1 nimetatud menetlused.

§ 3220. Eelisarendusalale kavandatava tuuleelektrijaama projekti loamenetluse erandid

(1) Eelisarendusalale kavandatud tuuleelektrijaama loamenetluses kontrollib tegevusloa taotluse menetleja muu hulgas järgmisi asjaolusid:
1) kas kavandatav projekt võib põhjustada ettenägematut olulist keskkonnamõju, sealhulgas piiriülest keskkonnamõju, millega ei ole arvestatud käesoleva seaduse § 3215 lõike 3 punktis 1 nimetatud keskkonnamõju strateegilisel hindamisel;
2) kas kavandatava projekti mõju leevendusmeetmed on asjakohased ja piisavad.

(2) Eelisarendusalale kavandatud tuuleelektrijaama loamenetluses võib keskkonnamõju hindamise algatada üksnes juhul, kui:
1) projekt avaldab tõenäoliselt ettenägematut olulist keskkonnamõju, mida ei olnud võimalik ette näha varasemal keskkonnamõju strateegilisel hindamisel;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud mõju leevendamiseks ei ole piisavaid leevendusmeetmeid või hüvitusmeetmeid, kui võimalikku kahju kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale linnuliigile ei ole võimalik täielikult leevendada;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolud on tõendatud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tehakse keskkonnamõju hindamise algatamise otsus 30 päeva jooksul tuuleelektrijaama tegevusloa taotluse menetluse algusest. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korral selle kohta eraldi otsust ei tehta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul viiakse keskkonnamõju hindamine läbi kuni kuue kuu või erakorraliste asjaolude ilmnemisel kuni ühe aasta jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest.“;

46) seadust täiendatakse §-dega 384–386 järgmises sõnastuses:
㤠384. Paragrahvide 3211, 3213 ja 3214 kohaldamine

Käesoleva seaduse §-e 3211, 3213 ja 3214 kohaldatakse alates 2022. aasta 30. detsembrist esitatud tegevusloa taotluse menetluses.

§ 385. Paragrahvi 3215 lõike 2 rakendamine

Kliimaministeerium korraldab 2025. aasta 21. maiks käesoleva seaduse § 3215 lõikes 2 nimetatud taastuvenergiaalade kaardi koostamise.

§ 386. Paragrahvide 3216–3219 kohaldamine

(1) Kui taotleja on enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks ehitusloa ja keskkonnaalase tegevusloa taotluse, tehakse nende tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1) taotleja seda vähemalt ühes loamenetluses taotleb ning esitab teabe taotluse kohta teisele loa menetlejale ning
2) kummagi loa menetluses ei ole enne käesoleva paragrahvi jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust.

(2) Kui taotleja on enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks keskkonnaalase tegevusloa taotluse, aga ei ole esitanud ehitusloa taotlust, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajaduse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1) keskkonnaalase tegevusloa menetluses ei ole enne käesoleva paragrahvi jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja
2) taotleja esitab ehitusloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks ning
3) taotleja esitab teabe käesoleva lõike punktis 2 esitatud taotluste kohta keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlejale.

(3) Kui taotleja on enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks ehitusloa taotluse ja projekti elluviimiseks on vaja keskkonnaalast tegevusluba, aga taotleja ei ole sellekohast taotlust esitanud, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1) ehitusloa menetluses ei ole enne käesoleva paragrahvi jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja
2) taotleja esitab keskkonnaalase tegevusloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks ning
3) taotleja esitab teabe käesoleva lõike punktis 2 esitatud taotluste kohta keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlejale.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustab Keskkonnaamet.“;

47) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652,
(ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).“.

§ 5. Kaugkütteseaduse muutmine

Kaugkütteseaduse § 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvist 24 jäetakse välja tekstiosa „§ 281 lõikes 6, “;

2) paragrahv 281 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 282 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 282. Taastuvenergiajaama ajakohastamise keskkonnamõju hindamise erand“;

4) paragrahvi 282 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid kohaldatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 3216 lõikes 4 nimetatud taastuvenergiajaama ajakohastamise keskkonnamõju hindamise menetluses.“;

5) paragrahvi 282 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Merealal asuva taastuvenergiajaama ajakohastamise projekti keskkonnamõju hindamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 283 maismaal asuva taastuvenergiajaama keskkonnamõju hindamisele sätestatud erandeid.“;

6) paragrahvi 282 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 282 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse § 6 lõike 21 kohane eelhinnang hõlmab vaid taastuvenergiajaama ajakohastamisega kaasnevat keskkonnamõju.“;

8) paragrahvi 282 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus sisaldab keskkonnamõju hindamise käigus kogutava teabe ulatust. Keskkonnamõju hinnates võrreldakse üksnes ajakohastamisega kaasnevat olulist keskkonnamõju olemasoleva taastuvenergiajaama keskkonnamõjuga, arvestades tegevusloa taotluse menetlemise tähtaega.

(5) Juhtekspert või eksperdirühm koostöös arendajaga koostab keskkonnamõju hindamise aruande, juhindudes keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest, ning esitab aruande otsustajale avaliku väljapaneku korraldamiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks otsustaja määratud tähtajaks.“;

9) paragrahvi 282 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Arendaja saadab otsustaja määratud tähtaja jooksul elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise aruande kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning vastused isikutele ja asjaomastele asutustele nende esitatud küsimustele ning esitab aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.“;

10) paragrahvi 282 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;

11) seadust täiendatakse §-ga 283 järgmises sõnastuses:
„§ 283. Keskkonnamõju hindamise erandid taastuvenergia projekti menetluses

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid kohaldatakse keskkonnamõju hindamisele energiamajanduse korralduse seaduse § 3216 lõikes 1 nimetatud taastuvenergia projekti menetluses.

(2) Kui otsustaja teeb keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse, esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi otsustaja määratud tähtaja jooksul.

(3) Otsustaja määrab arendajale tähtaja käesoleva seaduse § 18 lõike 6 kohaseks täiendatud programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamiseks, § 20 lõike 1 kohaseks keskkonnamõju hindamise aruande koostamiseks ning § 22 lõike 1 kohaseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamiseks.

(4) Nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmiga määratud keskkonnamõju hindamise käigus kogutava teabe ulatust ei laiendata.

(5) Taastuvenergia projekti menetluses keskkonnamõju hindamisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 11 lõikeid 2, 21, 22 ja 7 ning § 18 lõikeid 7 ja 8.

(6) Merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti korral määrab otsustaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 3 ka käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud tähtaja.

(7) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti korral määrab otsustaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 3 ka käesoleva seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud tähtaja.

(8) Maismaale rajatava taastuvenergia projekti korral keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist ei korraldata. Otsustaja edastab taastuvenergiajaama keskkonnamõju hindamise programmi viivitamata käesoleva seaduse § 16 lõike 3 punktides 1–7 nimetatud asutustele ja isikutele seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud seisukohad ja ettepanekud esitatakse kümne tööpäeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates otsustajale, kes edastab need kümne tööpäeva jooksul arendajale koos oma seisukohaga keskkonnamõju hindamise programmi kohta, arvestades lõikes 8 nimetatud seisukohti ja ettepanekuid.

(10) Arendaja koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga teeb keskkonnamõju hindamise programmis käesoleva paragrahvi lõike 9 kohaselt esitatud seisukohtade ja ettepanekute alusel vajalikud parandused ja täiendused, selgitab nendega arvestamist või arvestamata jätmist, vastab seisukohtade ja ettepanekute esitajatele ning esitab programmi otsustajale nõuetele vastavaks tunnistamiseks otsuse tegemiseks otsustaja määratud tähtaja jooksul.

(11) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti keskkonnamõju hindamise programmi käesoleva seaduse § 18 lõike 2 kohast nõuetele vastavust kontrollib otsustaja kümne tööpäeva jooksul pärast keskkonnamõju hindamise programmi saamist.

(12) Kui arendaja ei järgi käesoleva paragrahvi lõike 2, 3, 6, 7 või 10 või käesoleva seaduse § 22 lõike 9 kohaseid otsustaja määratud tähtaegu dokumentide esitamiseks või täiendamiseks, jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja lõpetab haldusmenetluse.“;

12) paragrahvi 56 lõige 16 tunnistatakse kehtetuks;

13) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652,
(ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).“.

§ 7. Vedelkütuse seaduse muutmine

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) veeldatud biometaan on veeldatud olekus biometaan maagaasiseaduse tähenduses;“;

2) paragrahvi 21 lõige 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(43) Lõpptarbimisse antud Euroopa Liidu teisest liikmesriigist pärit biometaani ja veeldatud biometaani võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel arvesse, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) biometaan või veeldatud biometaan on jõudnud füüsiliselt tarbimisse andjani kas gaasivõrgu või konteinertranspordi kaudu;
2) lähteriigis väljastatud biometaani või veeldatud biometaani tõendussertifikaadid on liikunud tarbimisse andja omandusse ning tarbimisse andja on nendega tõendanud biometaani või veeldatud biometaani tarbimisse andmist;
3) biometaani tootmiseks ei ole liikmesriik andnud investeeringutoetust ega muud toetust riikliku toetuskava kaudu;
4) lähteriigi energiabilansist on Eestisse edastatud biometaani või veeldatud biometaani kogus välja arvatud.“;

3) paragrahvi 21 lõiget 1, § 22 pealkirja, lõiget 1 ning lõike 2 esimest ja teist lauset ning § 26 pealkirja ja lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „biometaani,“ tekstiosaga „veeldatud biometaani,“;

4) paragrahvi 24 täiendatakse pärast tekstiosa „diislikütuse“ tekstiosaga „, veeldatud biometaani“;

5) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652,
(ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).“.

§ 8. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 7 jõustub 2025. aasta 1. juulil.




Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn „…“ ………….. 2025

___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „….“ ……………. 2025

allkirjastatud digitaalselt

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu seletuskiri

Sisukord
1. Sissejuhatus 3
1.1. Sisukokkuvõte 3
1.2. Eelnõu ettevalmistaja 3
1.3. Märkused 4
2. Seaduse eesmärk 4
2.1. Riigi taastuvenergia üldeesmärk ja sektorite alameesmärgid ning nende arvutamise põhimõtted 5
2.2. Päritolutunnistused 6
2.3. Säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid 6
2.4. Taastuvelektri elektrisüsteemi integreerimise hõlbustamine 7
2.5. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine 7
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 8
Eelnõu § 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine 8
Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku muutmine 10
Eelnõu § 3. Elektrituruseaduse muutmine 12
Eelnõu § 4. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine 15
Eelnõu § 5. Kaugkütteseaduse muutmine 44
Eelnõu § 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus (KeHJS) muutmine 44
Eelnõu § 7. Vedelkütuse seaduse muutmine 49
4. Eelnõu terminoloogia 49
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 49
6. Seaduse mõju 50
6.1. Päritolutunnistused 50
6.1.1. Vesinikule päritolutunnistuste väljastamise võimaluse sätestamine ning süsteemihaldaja mõiste täpsustamine 50
6.1.2. Päritolutunnistuste väljastamine otse tarbijale või tarnijale 51
6.1.3. Standardühiku murdosaks tegemine 52
6.2. Säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid 52
6.3. Muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kasutuselevõtt tööstussektoris 54
6.4. Taastuvelektri energiasüsteemi lõimimise hõlbustamine 55
6.4.1. Laadimispunktide tehnilised tingimused 55
6.4.2. Põhivõrguettevõtte kohustus avaldada hinnapiirkonnas tarnitud energia tootmisega kaasnenud kasvuhoonegaaside heite määra teave 56
6.5. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine 57
6.5.1. Taastuvenergia alade kaardistus 57
6.5.5. KeHJSi §-de 282 ja 283 muudatuste mõjude hinnang 60
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 60
8. Rakendusaktid 61
9. Seaduse jõustumine 62
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 62


1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

2023. aasta 20. novembril jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652. Direktiiviga muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (edaspidi taastuvenergia direktiiv või direktiiv). Direktiivi muudatus peab Eesti õigusesse üle võetud olema hiljemalt 21. maiks 2025. Loamenetlust puudutava osa ülevõtmise tähtaeg oli 1. juulil 2024.

Eelnõu käsitleb direktiivi kõiki aspekte, v.a transport. Transpordiga seotud teemad võetakse üle eraldi seadusega, mille eelnõu valmib 2025. aastal.

Mahukas direktiiv sisaldab erinevaid taastuvenergiaga seotud aspekte alates taastuvenergia projektide loamenetlusest, muude kui bioloogilist päritolu kütuste kasutuselevõtust tööstuses ning lõpetades biomassi säästlikkuse kriteeriumitega.

Eelnõu eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmisele: saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55%. Lisaks annab direktiiv olulise panuse Euroopa energiajulgeolekusse ja konkurentsivõime parandamisse. Taastuvenergial on nende eesmärkide saavutamisel oluline osa. Selleks nähakse eelnõukohase seadusega taastuvenergia direktiivi alusel ette järgmised olulised muudatused:

• edendatakse elektrisõidukite nutilaadimisega seotud andmevahetust ning tarbimise juhtimise (tarbimiskaja) lahenduste kasutuselevõttu;
• seatakse eesmärgid tööstussektorile 2030. ja 2035. aastaks muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kasutamisel;
• suurendatakse nende biomassi kasutatavate käitiste arvu, millele on võimalik kohaldada taastuvenergia eesmärkide täitmiseks säästlikkuse kriteeriumeid (summaarne nimisoojusvõimsus vähemalt 7,5 MW, RED II ülevõtmise järel oli piiriks 20 MW);
• kiirendatakse taastuvenergia projektide loamenetlust ehk kogu protsessi taastuvenergia ehitiste ehitamiseks, ajakohastamiseks ja käitamiseks vajalike lubade nõuetele vastavuse kinnitamisest kuni tegevusloa andmise või tegevusloa andmisest keeldumiseni. Selleks määratakse eelisarendusalad, mis vabastatakse keskkonnamõju hindamisest (KMH) ja seatakse konkreetsed tähtajad menetluse kestusele.

Taastuvenergia juurutamise kitsaskohtade tekke vältimiseks muudab direktiiv taastuvenergia projektide lubade andmise protsessid lihtsamaks ja kiiremaks (sh lühemad menetlusajad ja taastuvenergia eelisarendusalade loomine).

Direktiivikohase loamenetluse osa ülevõtmistähtaeg oli 1. juuli 2024. Kuna selleks tähtpäevaks seda ei jõutud teha, võetakse see üle alles selle eelnõukohase seadusega. Kõik teised direktiivist tulenevad muudatused peavad olema jõustunud 21. maiks 2025. Direktiivi transpordiosa ülevõtmisele kehtib sama kuupäev ning muudatused võetakse üle teise seadusega, mille eelnõu on veel koostamisel ja valmib 2025.


1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia ekspert Hans Markus Kalmer ([email protected], 5449 0016), energeetikaosakonna rohepöörde projektijuht Sille Uusna-Rannap (625 4443,
[email protected]), õigusosakonna nõunik Triin Nymann (626 2927, [email protected]), keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Hanna Vahter (5698 5440, [email protected]), soojus- ja jahutusmajanduse ekspert Aleks Mark (627 2388, [email protected]), metsaosakonna nõunik Rauno Reinberg (626 2933, [email protected]), metsaosakonna juhataja Meelis Seedre (626 2913, [email protected], elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merit Otsus (626 2903, [email protected]), ehitus- ja elamuosakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste (5885 1149, [email protected]) ning liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Anastasija Moskvitšjova ([email protected], 5885 1057). Lisaks panustasid eelnõu koostamisse Mairika Kõlvart, Silver Sillak, Romario Siimer, Ketli Lindus ja Tarmo Tambur, kelle teenistussuhe Kliimaministeeriumis on lõppenud.

Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel ([email protected]) ja õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba ([email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, tuginedes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust ei nõuta, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist.

Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2023/2413 ülevõtmiseks. Direktiiviga 2023/2413 muudeti direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistati kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652.

Eelnõu on koostatud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, aga toetab ka Vabariigi Valitsuse 18. mail 2023. a kinnitatud tegevusprogrammi punkti 6.1.1 saavutamist.

Eelnõukohase seadusega muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone:
1) atmosfääriõhu kaitse seadus (21.06.2024, RT I, 11.06.2024, 2);
2) ehitusseadustik (01.01.2025, RT I, 04.12.2024, 4);
3) elektrituruseadus (20.10.2024, RT I, 10.10.2024, 8);
4) energiamajanduse korralduse seadus (20.10.2024, RT I, 10.10.2024, 5);
5) kaugkütte seadus (18.10.2024, RT 1, 08.10.2024,10);
6) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (20.10.2024, RT I, 10.10.2024, 9);
7) vedelkütuse seadus (01.01.2025, RT I, 08.10.2024, 23).

Eelnõukohase seadusega ei muudeta konstitutsioonilisi seadusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu peamine eesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning aidata sel viisil kaasa Eesti ning Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisele. Muudatuste eesmärk on suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu, parandada energiatõhusust ja energiajulgeolekut, vähendada saasteainete heidet ning soodustada õiglasi ja taskukohaseid energiahindu. Täpsemalt puudutavad eelnõukohase seadusega ülevõetavad sätted taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks vajalikke võrgu- ja salvestustaristu alasid, taastuvenergiajaamade rajamisel ja ajakohastamisel loamenetluste korraldust, päikeseenergiaseadmete ja soojuspumpade paigaldamiseks vajalike loamenetluste kestust, ülekaaluka avaliku huvi arvestamist taastuvenergiajaamade loamenetlustes. Lisaks puudutab eelnõu muu kui bioloogilist päritolu kütuse kasutuselevõttu, biomassi säästlikkuse kriteeriumeid, kütte- ja jahutussüsteemi ajakohastamist.

Valdav osa transpordisektorit puudutavaid sätteid võetakse üle teise seadusega, mille eelnõu praegu koostatakse ja mis jõuab esimesele kooskõlastusringile 2025. aasta esimeses pooles. Küll puudutab käsitletav eelnõu transpordisektoris UERide (kasvuhoonegaaside heite vähendamisel tekkinud kvoodid) kaotamist.

2.1. Riigi taastuvenergia üldeesmärk ja sektorite alameesmärgid ning nende arvutamise põhimõtted

Uue taastuvenergia direktiivi kohaselt peab Euroopa Liidu taastuvenergia osakaal moodustama energia summaarsest lõpptarbimisest aastal 2030 vähemalt 42,5%. Sealjuures on eeldatud, et liikmesriigid püüdlevad 45% eesmärgini samaks aastaks. Eesmärgi täitmisse panustavad liikmesriigid enda seatud riiklike eesmärkide kohaselt. Eesti eesmärk on, et riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest aastal 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% (vt EnKS § 321 lg 1) Üldeesmärgi kõrval sätestab direktiiv ka sektorite alameesmärgid.
1) Taastuvenergia osatähtsus jahutuse- ja kütteenergia summaarses lõpptarbimises – alates 2020. aastal saavutatud tasemest peab iga liikmesriik suurendama seda vähemalt 0,8 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemiku 2021–2025 kohta, ja keskmiselt vähemalt 1,1 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemiku 2026–2030 kohta. Eesmärk on saavutada taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest selles sektoris 60%. Kuna Eesti on juba ületanud 60% piiri, siis seda eesmärki eraldi kohaldama ei pea. Lisaeesmärk on suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses keskmiselt soovitusliku 2,2 protsendipunkti võrra aastas, arvutatuna ajavahemiku 2021–2030 kohta, võttes aluseks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses aastal 2020.
2) Uus eesmärk seatakse tööstussektorile, mille kohaselt tuleb sektoris suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate energiaallikate puhul keskmiselt vähemalt 1,6 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 kohta. Lisaks tuleb tagada, et lõppenergia tootmiseks ja muuks otstarbeks kasutatavast vesinikust moodustab muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus (RFNBO) 2030. aastaks vähemalt 42% ja 2035. aastaks 60%. Käesoleval ajal puuduvad Eestis ettevõtted, millele nimetatud eesmärk kohalduks.
Eesti taastuvenergia eesmärki ning selleni jõudmise teekond on kirjeldatud ELi energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 alusel koostatud dokumendis „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK), mille ajakohastamisega tegeleb praegu Kliimaministeerium ja kes esitab selle seejärel Euroopa Komisjonile. Eesmärgi kohaselt saavutab Eesti kliimaneutraalsuse aastaks 2050 ja sihiks on katta aastal 2030 Eesti elektrienergia tarbimisest 100% taastuvelektriga. Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 65%. 2022. aasta seisuga moodustas taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimisest 38,5% ja elektrienergia tarbimisest 29,1%1.

2.2. Päritolutunnistused

Uue taastuvenergia direktiivi alusel sätestatakse eelnõus ka vesinikule päritolutunnistuste väljastamine. Uuesti sõnastatud direktiivi (EL) 2018/2001 on täiendatud muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütust käsitlevad sätted. Muuks kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseks loetakse vedelaid ja gaasilisi kütuseid, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass. Lisaks laiendatakse päritolutunnistuste väljastamine otse tarbijatele ja tarnijatele.

2.3. Säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid

Märkimisväärne osa Eestis toodetud elektri- ja soojusenergiast on saadud biomasskütustest; peamiselt tahketest, vähemal määral ka gaasilistest ja vedelatest biokütustest. Biomassi osakaal kaugküttes 63%, lokaalküttes 81% (20222), elektri tootmises 25% (20233). Kaugküttesektori kütusetarbimisest üle 60% moodustab biomass; lokaalküttesektoris on see väärtus üle 80%. Eestis toodetavast elektrienergiast kasutatakse ligikaudu 18% biomassi. Kõik eelmainitud sektorid peavad direktiivi kohaselt olema hiljemalt 2050. aastaks süsinikuneutraalsed. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga soovitakse seada eesmärgiks jõuda aastaks 2040 CO2 neutraalse soojuse tootmiseni.

Nende eesmärkide täitmisel võivad aga tekkida tahtmatud negatiivsed tagajärjed elurikkusele, kui biomasskütuste tootmisel ei arvestata piisavalt biomassi päritoluga. Tehtavate muudatuste üks eesmärk on saavutada olukord, kus biomasskütuste tootmise ja tarbimise mõju elurikkusele on minimaalne ning biomasskütuste tarbijad saavad olla kindlad, et sellest toodetav energia on taastuvenergia. Teine eesmärk on vähendada kütte- ja jahutussektori süsinikuheidet, soodustades nendes sektorites laialdasemat heitsoojuse kasutamist ning elektrifitseerimist. Taastuvenergia direktiiv sätestab esimest korda kaskaadpõhimõtte rakendamise. Selle põhimõtte kohaselt peavad liikmesriigid kujundama oma toetusmeetmed niiviisi, et puidulist biomassi kasutatakse selle suurima majandusliku ja keskkondliku lisandväärtuse kohaselt, seades esikohale puittoodete tootmise.

Biomassi kasutavatele käitistele laienevad säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside kriteeriumid. Edaspidi loetakse võimuse piiriks 7,5 MW. See tähendab, et kui ettevõtja soovib deklareerida kasutatavat biomasskütust säästlikuna, on selleks vaja kasutada vabatahtlikku skeemi või teha kliimaministri 30.06.2023.a määruse nr 35 „Biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“ (edaspidi kliimaministri määrus nr 35) kohane audit. Kui ettevõtja ei soovi deklareerida kasutatavat biomasskütust säästlikkuse kriteeriumitele vastavana, ei saa energiat arvestada taastuvenergia eesmärkide täitmisel, mis küll ei tähenda, et kohalduks HKS, sest seda taastuvenergia direktiiv ei reguleeri.

Direktiivi ülevõtmisega keelatakse toetuste maksmine sellise toorme korral, mis on saematerjal, spoonipalk, tööstuslik ümarpuit, kännud või juured. Tööstuslik ümarpuit on määratletud kui kogu tööstuslikuks otstarbeks sobiv puit, välja arvatud puit, mida liikmesriigid on määratlenud ja nõuetekohaselt põhjendanud kui tööstuslikuks kasutamiseks sobimatut asjakohaste metsandus- ja turutingimuste põhjal. Seaduseelnõu koostamise ajal makstakse 14 jaamale toetust biomassi kasutamiseks. Eelmisel aastal moodustas kogu toetussumma ligi 25 miljonit eurot4. Enamikul käitistel lõpevad toetussummad lähiaastatel.

Biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse säästlikkuse kriteeriumid peavad tagama suure bioloogilise mitmekesisusega alade (vanad metsad) või suure süsinikuvaruga alade (märgalad ja turbaalad) kaitse. Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse tootmiseks kasutatakse kodumaist metsa biomassi (metsanduses toodetud biomass, näiteks puiduhake). Samuti peavad liikmesriigid tagama, et biomassikütuse tootmine kodumaisest metsa biomassist oleks kooskõlas liikmesriikide kohustuste ja eesmärkidega, nagu on sätestatud LULUCFi (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse) määruse (EL) 2018/841 artiklis 4, mis nõuab liikmesriikidelt, et heitkogused ei ületaks sidumist. Direktiiviga laienevad säästlikkuse kriteeriumid ka vanadele metsadele ja nõmmedele.

2.4. Taastuvelektri elektrisüsteemi integreerimise hõlbustamine

Direktiivi kohaselt peavad ülekande- ja jaotussüsteemi operaatorid esitama andmeid tarnitud elektrienergia kohta, st taastuvelektri osakaalu ja KHGde heitkoguste kohta. Samuti tuleb liikmesriikidel edendada tarkade võrkude uuendamist ja tarbimiskaja andmete kättesaadavust. Andmed peavad olema digitaalselt ligipääsetavad ja koostalitlusvõimelised, tagades, et neid saavad kasutada turuosalised ja nutiseadmed.

Põhivõrguettevõtja Elering avaldabki juba veebilehel5 andmeid taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia kohta, kuid andmed puuduvad KHGde heite määra ja prognoose. Haldusliku lahendusena eeldab nende andmete kättesaadavaks tegemine Eleringilt uuendusi süsteemides. Seega saab direktiivi ülevõtmisel tugineda asjaolule, et võrku antud taastuvenergia kogused on juba kättesaadavad. Jaotusvõrguettevõtjale sellise kohustuse seadmisel tuleks luua dubleeriv keskkond, kus neidsamu andmeid kuvada.

Lisaks peab kodumajapidamistes kasutatavate akude ja tööstuslike patareide või akude akuhaldussüsteemis olevale põhiteabele pääsema ligi reaalajas tasuta. Direktiivi kohaselt peavad uued ja asendatud üldsusele ligipääsmatud tavalaadimispunktid võimaldama kasutada nutilaadimise funktsioone ja asjakohasel juhul nutiarvestisüsteemide liidest, kui liikmesriigid need kasutusele võtavad, ning kahesuunalise laadimise funktsioone. Lisaks tuleb tagada, et väikesed või mobiilsed energiasüsteemid, nagu koduakud ja elektriautod, saavad osaleda elektriturgudel, sh ülekoormuse juhtimise haldamise ja paindlikkuse teenustes. Muudatuse eesmärk on edendada nutikate energiasüsteemide kasutust ja elektrisüsteemi paindlikkust. Muudatus võimaldab tarbijale ülevaadet akudest ja kasutada teenusepakkujat oma akuhaldussüsteemi juhtimiseks.

2.5. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine

Taastuvenergia arendamisel on ühe takistusena välja toodud, et sobivate alade valik ja vajalikud loamenetlused on aeganõudvad, seda eeskätt biogaasijaamade puhul. Haldusmenetlused kestavad Eestis ebamõistlikult kaua, mistõttu olulised investeeringud venivad või jäävad ellu viimata ning halvimal juhul realiseeritakse teistes riikides. Teiste riikide kogemus näitab, et oluliselt kiiremad haldusmenetlused on võimalikud, kuid see eeldab eelkõige halduspraktika olulist muutmist ja mõningate regulatiivsete takistuste kõrvaldamist. Senises loamenetluses on lähtutud põhimõttest, et üks menetlus ja üks otsustaja/projektijuht korraga. Soodsate ja vajalike investeerimisotsuste tegemine eeldab, et haldusmenetlus oleks ettenähtav ega veniks. Protsessi saab kiirendada tõhusa koostöö ja paralleelsete menetluste rakendamisega. Ka taastuvenergiaaudit toob ühe peamise takistusena taastuvenergiasse investeerimisel välja pikad ja keerulised haldusmenetlused6. Taastuvenergia direktiivi ülevõtmine aitab mõnel määral kaasa selle probleemi lahendamisele.

Direktiivis sätestatud loamenetluse protsessis käsitletakse kõiki taastuvenergia arenduste ehitamiseks, käitamiseks ja ajakohastamiseks vajalikke lube alates taotluse esitamisest kuni tegevusloa andmise või tegevusloa andmisest keeldumiseni. Lisaks konkreetset seadet või rajatist puudutavatele lubadele läbivad loamenetluse ka tarvilikud load võrguga ühendamiseks ja kütte- ja jahutusvõrkudesse integreerimiseks ning keskkonnamõju hindamine (KMH), kui see on nõutav. KMH menetluse aeg, sh vajalikud uuringud, on direktiivikohase loamenetluse protsessi tähtaja sees. Seega võib öelda, et loamenetlus on ehitusloast kasutusloani.

Direktiiv näeb muu hulgas ette, et taastuvenergia projektide puhul tuleb kohaldada kõige kiiremat riigisisest kohtumenetlust. Justiitsministeerium on koostanud halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine)7, millega soovitakse kiirendada taastuvenergia projektide kohtumenetlusi. 1. jaanuari 2025 seisuga on eelnõu esimese kooskõlastusringi läbinud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu käsitleb taastuvenergia direktiivi muudatusi, mis on vajalikud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu edendamiseks ja kiirendamiseks. Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist.

Eelnõu § 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 79 lõige 6 – kaob nõue, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitajal peab enne selle heiteallika ehitusloa taotlemist olema õhusaasteluba. Sätte eesmärk on olnud vähendada riske halvast planeerimisest. Teised keskkonnaalaseid tegevuslube reguleerivad eriseadused sellist nõuet aga ei sätesta ning puudub põhjus, miks erinevalt teistest keskkonnalubadest ei peaks saama menetleda õhusaasteluba paralleelselt ehitusloaga. Olukord, kus ehitusluba saadakse, aga õhusaasteluba ei saada, või vastupidi, on arendaja risk. Näiteks riski, et käitaja on saanud ehitusloa, samas kui keskkonnaluba ei olegi võimalik sinna asukohta anda, saab maandada KOV oma planeerimisprotsessides ning ka ehitusloa andmise protsessis. Muudatus on vajalik, et kiirendada taastuvenergia projektide loamenetlust, võimaldades õhusaasteloa ja ehitusloa paralleelset menetlust ning vajaduse korral üht KMH protsessi, kui enne ühe või mõlema tegevusloa andmise otsustamist tuleb teha KMH.

Punktiga 2 muudetakse AÕKSi § 120 lõiget 1, asendades varasema säästlikkuse nõude kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõudega. Täpsustatakse, et viidatud määrusega kehtestatakse biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, mitte säästlikkuse kriteeriumid, kuna need on sätestatud energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323. Praegune sõnastus on eksitav.

Punktiga 3 muudetakse AÕKSi § 1231 lõikeid 3 ja 31, muutes biokütusele kehtestatud reegleid. Täpsustatakse, et viidatud määrusega on sätestatud biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse KHGde heite vähendamise kriteeriumid, mitte säästlikkuse kriteeriumid, kuna need on sätestatud energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323. Samas peab lõikes 3 nimetatud KHG vähendamise kriteeriumitele vastavust tõendama endiselt vedelkütuse seaduse §-s 23 sätestatud biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamise tingimuste kohaselt. Kriteeriumitele vastavust tõendatakse, kasutades ühte või mitut järgmist meetodit:
1) Euroopa Komisjoni tunnustatud vabatahtlikku skeemi;
2) teise Euroopa Liidu liikmesriigi skeemi;
3) skeemi, mille kujundamise alus on kolmanda riigiga sõlmitud Euroopa Komisjoni tunnustatud kahe- või mitmepoolne leping.

Punktiga 4 tunnistatakse AÕKSi § 1231 lõige 32 kehtetuks eesmärgi ajakohastamise tõttu. Lõige sätestatakse ühtlustamise eesmärgil uues määruses „Biokütuste, vedelate biokütuste,
biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste kütuste ning ringlusse võetud süsinikupõhise energia kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid“. Määruse kavand on lisatud eelnõule.

Punktidega 5 ja 6 täiendatakse § 1231 lõiget 5 ja § 1233 lõiget 1, milles sätestatakse AÕKSis veeldatud biometaani termin ja nähakse ette kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustus sarnaselt teiste kütustega.

Punktiga 7 tunnistatakse AÕKSi § 1233 lõiked 3–5 kehtetuks. Kehtiva õiguse alusel oli tarnijal AÕKSi alusel võimalik vähendada kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid mootoribensiini, diislikütuse, surumaagaasi või veeldatud naftagaasi töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamisel tekkinud kvootide (UER) kasutamisega, kuid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/2413, millega muudeti direktiivi 98/70/EÜ, jäeti artiklid 7a–7e välja, mis selle võimaluse andsid. Muudatus aitab kaasa KHGde lokaalsele vähendamisele, sest kaob võimalus osta kvooti teistest riikidest sealses töötlemiseelses etapis tekkiva KHGde heite vähendamisel tekkinud kvoote. UERid on Euroopa Liidus kütuse kvaliteedi direktiivis (Fuel Quality Directive e FQD) tunnustatud kui üks võimalus saavutada kütuste kasvuhoonegaaside vähendamise intensiivsuse eesmärke. UERid võimaldavad tarnijatel saavutada osa sellest eesmärgist, keskendudes heitkoguste vähendamisele kütuse tarneahela varasemates etappides. Töötlemiseelses etapis tekkiv heide on kogu KHG heide, mis tekib enne tooraine sisenemist rafineerimis- või töötlemisettevõttesse, kus toodetakse fossiilseid kütuseid, sh mootoribensiini, fossiilset diislikütust, CNGd või LPGd. UERe väljastatakse kriteeriumitele vastavate tegevuste eest. Juba väljastatud UER-sertifikaadid võidakse müüa kütusetarnijatele, kes neid omakorda saavad arvestada eesmärgi täitmisel. Näiteks 2022. aastaks seatud eesmärk saavutati töötlemiseelses etapis tekkiva heite vähendamise projektidega, mille tulemusel vähenes kasvuhoonegaaside heide 151 409 t CO2 ekv, mis moodustas transpordisektoris kasvuhoonegaaside 6% vähendamise nõudest tervelt 3,7%. Seega on Eestis 6% nõuet täidetud mitte peamiselt taastuvate kütuste tarbimisse lubamise ja kasutamisega, vaid eelkõige UERidega, st fossiilse kütuse tootmist ja kasutamist toetavate tegevustega. 2023. aastal kasutasid UERe järgmised ettevõtted: Alexela AS, Olerex AS, Neste Eesti AS, Terminal AS, Circle K Eesti AS, Jetoil AS, Bioforce Infra OÜ. UERid on olnud aastate jooksul korduvalt pettuseallikaks8 ega ole kuidagi aidanud kaasa transpordisektori heite vähendamisele. Ühe võimaliku mõjuna võib vähesel määral UERide kaotamine tõsta fossiilkütuste hinda, täpset hinnamõju on keeruline hinnata.

Pärast töötlemiseelses etapis tekkiva KHGde heite vähendamise kvootide raporteerimise võimaluse kaotamist tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel tarnijatel väiksema KHGde mahukusega kütuste kasutamisega puuduolev osa täita.

Turuosalisi on teavitatud, et UERide kasutamise võimalus kaob alates 1. juulist 2025 ja selle pinnalt on teinud turuosalised juba finantsotsuseid, mistõttu on oluline õiguskindluse tagamiseks lähtuda varasemalt lubatust. Kuna UERide kasutamine ei aita kaasa ka kliimasoojenemise pidurdamisele, on oluline vastav muudatus viia ellu esimesel võimalusel. See tähendab, et 2025. aasta esimeses pooles on veel võimalik UERe kasutada. Sellise lahenduse kohaselt on UERe võimalik aruandluses kasutada terve 2025. aasta KHG vähendamise kohustuse täitmiseks ja kanda vastavasse aruandesse kuni 30.06.2025.

Punktiga 8 sätestatakse §-s 1235 aluspõhimõtted, mida peab arvesse võtma biokütuse toetuskavade kujundamisel. Need tulenevad taastuvenergia direktiivi artikli 3 punktist 3. Liikmesriigid peavad võtma meetmeid tagamaks biomassi tooraineturu põhjendamatuid moonutusi ja vähendamaks kahjulikku mõju elurikkusele, keskkonnale ja kliimale. Seetõttu tuleb tagada biomassi astmelise kasutamise põhimõtte kohaldamine, kavandatavate biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energia toetuskavade kujundamisel tuleb tagada puitbiomassi kasutamine lähtudes selle suurimast majanduslikust ja keskkonnaga seotud lisandväärtusest. Täpne astmelise kasutuse eelistuste nimekiri kehtestatakse ministri määrusega. Lõike 1 punkti 2 kohaselt ei maksta toetust saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja juurte kasutamise eest energia tootmisel. Lõike 1 punkti 3 kohaselt peavad biokütused toetuse maksmiseks vastama säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele. Need muudatused suunavad keskkonnahoidlikumale biomassi kasutusele. Ühtegi kehtivat toetusskeemi Eestis käesoleval ajal biokütusele ei ole. Astmelise kasutuse põhimõtteid tuleb rakendada uutele loodavatele toetusskeemidele. Lõige 3 näeb ette erandid, millistel juhtudel ei kohaldata astmelise kasutuse põhimõtteid.

Punktiga 9 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust. HÕNTE § 38 lõike 2 järgi tuleb seaduse muutmisel ELi õigusakti muutmise tõttu täiendada muudetava seaduse normitehnilise märkuse sõnastust, lisades ELi õigusakti liigi, numbri ja avaldamismärke.

Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku muutmine

Direktiivi kohaselt tuleb päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks tehisrajatistele, mille põhieesmärk ei ole energia tootmine, menetleda taotletav luba kolme kuuga. Selliste parkide puhul ei nõuta keskkonnamõju hindamist ning riikidel on lubatud teatavad alad või struktuurid kohaldamisalast välja jätta, et kaitsta kultuuri- või ajaloopärandit või riigikaitse huvides või ohutusega seotud põhjustel. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb nii hoonetele paigaldatud päikesepaneelide kui ka eraldi rajatisena paigaldatud päikesepaneelide korral taotleda kõigepealt ehitusõigus (ehitusluba või ehitusteatis). Kui päikesepaneelid on hoone tehnosüsteemi osa, tuleb vaadata hoonete ümberehitamise sätteid, ja kui on eraldi rajatis, siis elektritootmisrajatise püstitamise sätteid. Ehitusloa menetlus on reguleeritud ja ehitusluba tuleb anda ehitusseadustiku (EhS) § 42 lõike 5 alusel 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete kontrollimiseks, võib alustada ehitamist (EhS § 36 lg 2). Kui pädev asutus kontrollib andmeid uuesti, lähtutakse edaspidi ehitusloa menetluse sätetest, sealhulgas 30-päevasest tähtajast (EhS § 36 lg 6).

Üldjuhul ei ole vaja päikeseparkide puhul taotleda keskkonnaalast tegevusluba. Seega mahub päikeseparkidele kuluv loamenetlus direktiivis nõutud kolmekuulise tähtaja sisse. Päikeseparkide puhul tavaliselt KMH eelhinnangut ei tehta, aga loaandjal on õigus otsustada nii KMH eelhinnangu andmise kui ka KMH algatamise vajaduse üle. Praegu ei ole päikesepargid otsesõnu vabastatud keskkonnamõjude hindamisest. Direktiivi ülevõtmisel tehtava muudatusega välistatakse KMH algatamise võimalus päikeseenergiat tootvate seadmete paigaldamisel tehisrajatistele, mille põhieesmärk ei ole energia tootmine. Samuti vabastatakse KMH ja KMH eelhinnangu nõudest päikesepargid, mille ajakohastamisega ei suurene kasutatav ruum ning mis vastavad algse päikeseenergia paigaldise suhtes kohaldatavatele keskkonnaalastele leevendusmeetmetele.

Punktiga 1 täiendatakse EhSi § 80 lõikega 6, millega täpsustatakse ja ajakohastatakse tehnosüsteemi mõistet. Praktikas on vaieldud, kas hoonele paigutatud ja hoone tehnosüsteemiga ühendatud päikesepaneelid saavad olla hoone tehnosüsteemi osa. Päikeseelektrijaam võib olla nii eraldi elektritootmisrajatis kui ka hoone tehnosüsteemi osa, st jaam ja hoone loetakse üheks ehitiseks. Sellisel juhul on ehitise tehnosüsteemi ehitamine lubatud ka hoone ehitusõigusega. Kui tegemist on kahe iseseisva ehitisega, tuleks mõlema ehitise püstitamiseks taotleda ehitusõigus. Loamenetluses saab ühe projekti alusel ehitatavaid ehitisi käsitleda koos samas loamenetluses. Selguse huvides lisatakse tehnosüsteemi mõiste juurde täpsustus, et ka päikesepaneelid saavad olla tehnosüsteemi osa, kui need teenindavad ehitist ja on vajalikud selle toimimiseks, kasutamiseks ja ohutuse tagamiseks. Kui paneelide peamine funktsioon ei ole ehitise teenindamine, on menetluslikult tegemist elektritootmisrajatise püstitamise menetlusega. Peamise funktsiooni tuvastamisel lähtutakse tavaloogikast, kus peaks olema üheselt arusaadav, mis on päikesepaneelide paigaldamise eesmärk. Siinkohal võib tugineda näiteks päikesepaneelide võimsuse ja majapidamise tarbimise vahelisele suhtele. Eraldi künnist ei seata.

Punktiga 2 täiendatakse EhSi § 842, millega kiirendatakse haldusmenetlust päikeseenergiaseadmete puhul, mille nimivõimsus jääb alla 100 kW. Direktiivi kohaselt ei tohi kuni 100 kW nimivõimsusega päikeseenergiaseadme loamenetlus kesta üle ühe kuu. Muudatuse tulemusel vajab hoonete tehnosüsteemi ümberehitamine ja kuni 100 kW nimivõimsusega päikesepaneelide rajamise menetlus senise ehitusloa ja kasutusloa asemel ehitusteatist ja kasutusteatist. Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Nimetatud kümme päeva võib direktiivi artikli 16 kohaselt pidada loataotluse nõuetele vastavuse hindamise etapiks, mida ei arvestata loamenetluse aja hulka. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest kontrollida uuesti ehitusteatises esitatud andmeid, võib alustada ehitamist (EhS § 36 lg 2). Kui pädeval asutusel on vaja teha uus kontroll, lähtutakse edaspidi ehitusloa menetluse sätetest, sealhulgas 30‑päevasest tähtajast (EhS § 36 lg 6). Eelnõu kohaselt tekib päikesepaneelide paigaldamisel ehitusõigus, kui pädev asutus ei ole 30 päeva jooksul andnud kõrvaltingimustega haldusakti. Kuigi direktiiv lubab siduda automaatselt tekkiva ehitusõiguse ka juhul, kui päikeseenergiaseadme võimsus ei ole suurem kui jaotusvõrgu võrguühenduse olemasolev võimsus, siis Eesti ei seo ehitusõiguse tekkimist selle tingimusega. Seda kaalutlusel, et ehitusõiguse võib saada olenemata võrgu vabade võimsuste olemasolust. Võrguühenduse loomiseks tuleb esitada liitumistaotlus jaotusvõrguettevõttele, mis koostab selle põhjal liitumislepingu.

Direktiivis sätestatud võimalust jätta teatud alad või struktuurid kas kultuuri- või ajaloopärandi või riigikaitse huvides või ohutusega seotud põhjustel välja, on Eesti õigusaktides seotud muinsuskaitseseaduse §-des 58 ja 52 nimetatud Kultuuriministeeriumi kooskõlastuse ning EhSi §-s 120 nimetatud Kaitseministeeriumi kooskõlastuse kohustuslikkusega. Mõningatel juhtudel on kultuuri- ja ajaloopärani kaitse ka Keskkonnaameti ülesanne. LKSi § 26 lõigete 1 ja 2 kohaselt on Eesti rahvuspargid moodustatud muu hulgas kultuuripärandi kaitseks ning sellega (kuid mitte ainult) on seotud LKSi § 14 lõike 1 punkti 6 kohane tingimus, mis lubab kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloa kohustuslikku ehitist vaid kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul. Ehitusloa eelnõu või ehitusteatis tuleb esitada kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutusele (EhS § 120 lg 1). Kaitseministeeriumil või volitatud valitsusasutusel on õigus mõningatel tingimustel kooskõlastusest keelduda ja seega ei anna pädev asutus ehitusluba. Ehitusloast keeldumise alusena on sätestatud ka olukord, kus ehitise või ehitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile ja seda ei ole võimalik vältida ega välistada (EhS § 44 punkt 101).

Punktidega 3–6 täiendatakse ehitusseadustiku lisasid 1 ja 2. HÕNTE § 34 lõikes 6 on võimalus põhjendatud juhul asendada seaduse lisa ka osaliselt, kui muudatused ei ole suuremahulised. Muudetakse hoonete osa kahe tulba pealkirja ning paaris kohas menetlusliike. Tulpi ega ridu juurde ei lisata ja seega on põhjendatud lisade osaline asendamine. Muudatused on küll väikesed (kahe tulba pealkiri ja üle 60 m2 mitteelamu ümberehitamise ühe menetlusliigi muutmine), aga selguse ja loetavuse ning arusaadavuse huvides tuuakse eelnõus esile terve hoonete osa tabel.

Lisade muudatused on vajalikud, et viia kõik päikeseenergiaseadmete paigaldamise menetlused (hoonete ümberehitamine uue tehnosüsteemi paigaldamise korral või uue tehnorajatise püstitamine) ehitusteatise menetlusse, sest nendele päikeseenergiaseadmetele, mis on alla 100 kW, luuakse vaikimisi ehitusõiguse tekkimise võimalus (punkti 2 selgitused). Kuna ümberehitamine ja laiendamine kuni 33% on samade menetlusliikidega, siis nihutati ümberehitamise menetlusliik laiendamisega kuni 33% samasse tulpa. Samuti muudeti rajatiste osas (kuni 100 kW) elektritootmisrajatiste püstitamise ja ümberehitamise menetluseliike. Analoogsed muudatused lisati EhSi lisa 2 tabelisse. Kaaluti ka mitteelamute ümberehitamise menetluse liigi muutmist (ehitusloa kohustuselt ehitusteatise peale), aga see tooks kaasa väga suure muudatuse mitteelamute ümberehitamise valdkonnas, mis vajaks põhjalikumat analüüsi, ja seega seda eelnõuga ei muudetud. Kliimaministeeriumis on koostamisel ehitusseadustiku suurem muudatus, milles kaalutakse võimalusi, kuidas eristada suuremahulisi ümberehitustöid väiksematest ning määrata neile erinevad menetlusliigid.

Punktiga 7 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust HÕNTE § 38 lõike 2 kohaselt: seaduse muutmisel Euroopa Liidu õigusakti muutmise tõttu tuleb eelnõus täiendada muudetava seaduse normitehnilise märkuse sõnastust, lisades sellele Euroopa Liidu õigusakti liigi, numbri ja avaldamismärke.

Eelnõu § 3. Elektrituruseaduse muutmine

Punktidega 1 ja 2 täiendatakse § 3 punktidega 192, 342 ja 343 – terminitega, mis tulenevad otse taastuvenergia direktiivist ning on vajalikud õigusselguse tagamiseks ja direktiivi artikli 20a ülevõtmiseks. V2G tuleneb inglisekeelsest sõnaühendist vehicle-to-grid.

Punktiga 3 täiendatakse § 58 lõikega 22. Täiendus on vajalik õigusselguse tagamiseks. Turuosalistele ei ole selge, kuidas piiritleda tootmisseadet ning mitu tootmisseadet võib ühe liitumispunkti taga olla. Kehtiva korra kohaselt on liitumispunkt turuosalise elektripaigaldise (ainsuses) täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Seejuures on liitumispunkt elektrituruseaduse (ELTS) § 3 punktide 9 ja 25 mõttes tootmisseadme oluline komponent, kuna just tegevusloaga võrguettevõtja liitumispunkti suhtes määratakse tootmisseadme asukoht ning maksimumvõimsus tootmismooduli tüübi määramisel elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja ja komisjoni määruse (EL) 2016/631 järgi. Seetõttu saab toetuse saamise kontekstis ühe liitumispunkti taga olla vaid üks tootmisseade, mis samas võib koosneda mitmest tootmisseadme etapist. Kui olemasoleva tootmisseadme juurde rajatakse uus tootmisseadme etapp, siis saab lisanduv etapp toetust üksnes juhul, kui sellega on võidetud vähempakkumine (ELTS § 108 lg 7). Kui sama liitumispunkti taga on mitu erinevat tootmisseadme etappi, määratakse toetusalune kogus iga etapi eraldi mõõtmisega (ELTS § 58 lg 2 teine lause), ühte liiki energiaallikat kasutavate tootmisseadme etappide puhul määratakse see osakaalu järgi (ELTS § 58 lg 21). Seejuures tuleb kogu tootmisseadme elektrilise võimsuse piiritlemisel lähtuda tegevusloaga jaotus- või põhivõrguettevõtja liitumispunkti taga asuvate tootmiseks mõeldud elektripaigaldiste elektrilise võimsuse summast. Muudatus ei kehti jaotusvõrgu ja põhivõrgu vaheliste ühenduste kohta, kuna neid käsitletakse jaotusvõrgu- ja põhivõrguettevõtja vahelistes lepingutes, mis ei puuduta konkreetseid tootmisüksusi.

Punktiga 4 täiendatakse § 584 lõigetega 4–7, mis sätestavad põhimõtted taastuvenergia toetuste kavandamisel. Lõikes 4 sätestatakse taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 3 lõike 3 kohane kohustus biomassi astmelise kasutamise põhimõtte kohaldamiseks vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmisel. Kohustus astmelise biomassi kasutusega arvestada sätestatakse iga kord toetuse tingimusena. Sama lõike punktis 2 sätestatakse taastuvenergia direktiivi artikli 3 punkti 3c alapunkti a alusel, et toetust ei maksta saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja juurte kasutamiseks energia tootmiseks.

Lõikes 5 sätestatakse, et vastutav minister kehtestab astmelise kasutuse eelistuste nimekirja eraldi määrusega.

Lõikes 6 sätestatakse sama paragrahvi lõike 4 punkti 1 erand ning lubatakse toetust maksta ka bioenergia tootmiseks, mis ei vasta eespool kirjeldatud eelisjärjekorrale, kui see ohustab energiavarustuskindlust või kohalik tööstussektor energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel kuuluvad siia jaod B (mäetööstus), C (töötlev tööstus), F (ehitus) ja J63 (infoalane tegevus)) ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks.

Lõikes 7 sätestatakse, et lõike 6 punkti 2 kohase erandi kohaldamise korral peab tooraine pärinema järgmisest tegevusest:
1) metsamajandustegevus, mille eesmärk on tagada kommertskasutusele eelnev harvendamine või mida tehakse kooskõlas riigisisese õigusega metsa- või maastikutulekahjude ennetamiseks suure riskiga piirkondades;
2) sanitaarraie pärast dokumenteeritud looduslikke häiringuid või
3) sellise puidu raie, mille omadused kohalike töötlemisrajatiste jaoks ei sobi.

Harvendusraie peamine eesmärk on viia lõpule puistu liigilise koosseisu kujundamine, suurendades sellega ühtlasi puistu väärtust. Harvendusraietega saab kujundada metsa kasutamise eesmärkide järgi puistu koosseisu ja vormi, mõjutada puude ja puistu kui terviku kasvu ja arengut. Harvendusraiega antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet tormi- ja lumekahjustustele ning putukkahjuritele ja seenhaigustele. Lisaks võetakse kasutusele nende puude puit, mis metsast nagunii looduslikult välja langeksid. Sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude metsast eemaldamiseks. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puude olulised tunnused kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. Vt ka metsaseaduse § 31.

Kohalike töötlemisrajatiste jaoks ei sobi näiteks hall-lepikute raie, mida on SMI andmetel 226 800 ha tagavaraga 31,739 mln tm9.

Kuna astmelise kasutamise ehk nn kaskaadkasutuse põhimõte rakendub ainult tulevikus loodavatele puitbiomassi toetuskavadele, ei ole praegu kavas järelevalvet ega täpsemat korraldust põhimõtte rakendamisel teha. Taastuvenergia direktiivi artikkel 6 ei luba käesoleval ajal olemasolevate toetuskavade korral kaskaadkasutuse põhimõtet rakendada ja valitsus ei plaani uusi toetuskavasid vedelatele biokütustele (elektrienergia tootmiseks kasutatav biomassist saadud vedelkütus), biokütustele (transpordis kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist) ja biomasskütustele (biogaas, biometaan või puidust toodetud pelletid või hake) tulevikus luua. Kui olukord peaks muutuma ja vajalikuks peaks osutuma ka kaskaadkasutuse põhimõtte rakendamine, tuleb lahendada ka järelevalveküsimus. Muudatus tuleb aga praegusel juhul teha direktiivi ülevõtmiseks.

Punktiga 5 täiendatakse § 591 lõiget 2 punktiga 9. Punktis 9 sätestatakse, et ainult elektrienergiat tootvatele käitistele ei maksta toetust elektrienergia eest, mis on toodetud energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses metsa biomassist (nt puiduhake). Eestis kasutab metsa biomassi ainult elektri tootmiseks Auvere elektrijaam. Auvere ei saa aga käesoleval ajal toetust ELTSi §-de 59, 594–596 alusel, kuna töötab kondensatsioonirežiimis, st toodab elektrienergiat koostootmisprotsessis kasulikku soojusenergiat tootmata. Seetõttu ei puuduta säte ühegi käitise kehtivat abikava (s.t puudub negatiivne mõju). Muudatus on seotud kehtiva EnKSi § 322 lõikega 14, mille kohaselt biomasskütustest üksnes elektrienergiat tootvate tootmisseadmete toodetud elektrienergiat võetakse EnKSi § 322 lõike 2 kohaldamisel ning elektrituruseaduse §-des 59, 594, 595 ja 596 sätestatud toetuse maksmisel arvesse juhul, kui need ei kasuta ühe kuu arvestuses peamise kütusena fossiilkütust ning EnKS § 8 lõike 1 kohase aruande järgi ei ole tõhusa koostootmise tehnoloogiat võimalik kulutõhusalt rakendada. Kuna e punkt 9 käsitleb ainult metsa biomassi, aga mitte põllumajandusest, kalandusest ja vesiviljelusest pärinevat biomassi, säilib endiselt võimalus nendest sektoritest pärineva biomasskütusele muude tingimuste täites toetust anda.

Punktiga 6 lisatakse § 591 lõige 21. Lõige 21 näeb ette erandid lõike 2 punkti 9 kohaldamisel. Üks erand on käitise asumine piirkonnas, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 kohaselt kehtestatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas ning vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 322 lõikes 14 sätestatud nõuetele. Eestis kasutab metsa biomassi ainult elektri tootmiseks Auvere elektrijaam, mis asub Ida-Virumaal ja kuulub seega õiglase ülemineku territoriaalse kava piirkonda. Auvere ei saa aga käesoleval ajal toetust ELTSi §-de 59, 594–596 alusel, kuna töötab kondensatsioonirežiimis, st toodab elektrienergiat koostootmisprotsessis, kuid kasulikku soojusenergiat tootmata.

Punktiga 7 täiendatakse § 591 lõiget 7 punktiga 25, millega kohustatakse taastuvenergia direktiivi artikli 20a punkti 1 alusel põhivõrguettevõtet avalikustama oma veebilehel teavet igal kauplemisperioodil hinnapiirkonnas tarnitud kasvuhoonegaaside heite määra ja nende prognooside kohta vähemalt ühetunnise ajavahemiku kaupa. See kohutus on seatud selleks, et tarbijad saaksid teha teadlikumaid valikuid elektri tarbimisel ja oleksid teadlikumad selle mõjust keskkonnale. Põhivõrguettevõtjad avalikustavad oma veebilehel andmed taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia osakaalu ja kasvuhoonegaaside heite määra kohta ning nende prognoosid. Põhivõrguettevõtja Elering avaldab veebilehel https://dashboard.elering.ee/ andmeid taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia kohta. Platvormil puuduvad andmed kasvuhoonegaaside heite määra ja prognooside kohta. Elering otsib võimalusi, et mainitud andmeid kuvada.

Punktiga 8 täiendatakse § 65 lõikega 13, mille kohaselt kehtestab võrguettevõtja tehnilised tingimused, et Eesti territooriumile paigaldatud uued ja asendatud üldsusele ligipääsmatud laadimispunktid võimaldavad kasutada nutilaadimise funktsioone ja asjakohasel juhul nutiarvestisüsteemide liidest, ning autoakude laadimist ja tühjendamist võimaldavaid funktsioone (V2G) kooskõlas määruse 2023/1804 artikli 15 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetega. Uuteks ja asendatud laadimispunktideks loetakse kõiki uusi laadimispunkte, mis on paigaldatud laadimisjaamadesse või olemasolevate laadimispunktide asemele pärast direktiivi ülevõtmist. Üldsusele ligipääsmatute laadimispunktide hulka kuuluvad näiteks elu- ja kontorihoonete juures paiknevad laadimispunktid, kus sõidukeid pargitakse tavaliselt pikemaks ajaks. Nutilaadimine võib võrgule kasu tuua koormust ajas nihutades, ilma et toimiks salvestusvahendina. See nõuab tõhusa ja õigeaegse laadimise tagamist ning aku laetustasemest sõltuvat koormuse tasakaalustamist võrgus. Kahesuunaline laadimine võimaldab elektrisõidukiakul toimida nagu muud võrku ühendatud akud ja hõlbustab muutliku taastuvenergia lõimimist, võimaldades salvestada energia ülejääki, kui hinnad on madalad, ja andes seda energiat võrku tagasi, kui energiahinnad on kõrged ja taastuvenergia tootmine on napim. Kuna artikli laiem eesmärk on panustada tarbimiskajasse, vähendada elektrisüsteemi CO2 mahukust, muuta võrku vastupidavamaks, on asjakohane kohaldada direktiivi võrguga liitunud laadimispunktidele. Laadimispunktide võrguga liitmiseks tuleb teavitada võrguettevõtjat, kes tagab, et laadimispunkt vastab tehnilistele tingimustele. Juba praegu tuleb salvestusseadmete kasutusele võtmisest võrguettevõtet teavitada, kui võrguga ühendatud salvestusseadmeid on võimalik laadida võrgust ning salvestatud elektrienergiat võrku tagasi anda. Nii näiteks kehtib põhimõte, et tootmis- ja/või salvestusseadme ühendamiseks elektrivõrguga on vaja esmalt esitada liitumistaotlus. Kui juba on tegu elektritootjaga ja soov on lisada salvestusseade selliselt, et tingimused võrgulepingus ei muutuks, on vaja esitada registreerimistaotlus. Nii on see Elektrilevi võrgupiirkonnas ja peagi ka Viru Elektrivõrgu võrgupiirkonnas. Samu põhimõtteid laiendatakse edaspidi ka laadimispunktidele.

Punktiga 9 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust HÕNTE § 38 lõike 2 kohaselt: seaduse muutmisel ELi õigusakti muutmise tõttu tuleb eelnõus täiendada muudetava seaduse normitehnilise märkuse sõnastust, lisades ELi õigusakti liigi, numbri ja avaldamismärke.

Eelnõu § 4. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Punktiga 1 täiendatakse § 2 punktiga 73, millega täpsustatakse energia summaarse lõpptarbimise terminit.

Punktiga 2 täiendatakse § 2 punktiga 152, millega lisatakse termin „istandik“. Termin tuleb taastuvenergia direktiivis (EL 2023/2413) sätestatud definitsioonist number 44a. Määruse (EL) 2023/1115 artikli 2 punkti 11 kohaselt on istandik intensiivselt majandatav istutatud mets, mis istutamise ajal ja puistu küpsusvanuses vastab kõigile järgmistele kriteeriumitele: üks või kaks puuliiki, sama puude vanus ja puude korrapärane paiknemine; see hõlmab lühikese raieringiga istandikke puidu, kiu ja energia saamiseks, kuid ei reguleeri kaitse eesmärgil või ökosüsteemi taastamiseks istutatud metsa ega istutatud või külvatud metsa, mis puistu küpsusvanuses sarnaneb looduslikult uueneva metsaga. Samuti ei mõelda siin metsa uuendamist kodumaiste puuliikidega, näiteks ei loeta istandikuks aru- ja sookase ning hariliku kuuse segametsa.

Punktiga 3 täiendatakse § 2 punktiga 212, millega lisatakse termin „muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused“. Muudatus sätestab muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste taastuvkütuste termini, mis ei piirdu vaid transpordisektoriga. Uuendatud ELi taastuvenergia direktiiv lubab taastuvenergia osakaalu eesmärkide täitmiseks arvestada ka muid kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid ning seetõttu sätestatakse need kütused ka energiamajanduse korralduse seaduses. Direktiivi artikli 2 kohaselt on need vedelad või gaasilised kütused, mis ei ole biokütused ega biogaas ning mis on toodetud muust taastuvast energiaallikast kui biomass.

Punktiga 4 täiendatakse § 2 punktiga 241, mis sätestab termini „osmootne energia“, mis tähendab energiat, mis tekib merevee ja jõevee soolasisalduse (kontsentratsiooni) erinevusest.

Punktiga 5 täiendatakse § 2 punktiga 261, millega täpsustatakse päritolutunnistuste süsteemihaldaja terminit. Muudatusega viiakse säte kooskõlla direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõigetega 5 ja 6, mille järgi päritolutunnistuste väljastamise, ülekandmise ja kustutamisega seotud järelevalve pädevad asutused on sõltumatud tootmise, kauplemise ja tarnimisega seotud tegevustest ning päritolutunnistuste väljastamine, ülekandmine ja kustutamine toimub elektroonselt ja need on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad. Tegemist on tehnilise täpsustusega õigusselguse tagamiseks. Ka EnKSi § 327 lõike 1 kohaselt väljastab päritolutunnistuse süsteemi haldaja päritolutunnistusi erinevate energiakandjate tootjatele, kuid täpsustusega ühtlustatakse, et üks ja sama sõltumatu asutus on kõikide energiakandjate päritolutunnistuse süsteemihaldaja. See tähendab, et ka nende energiakandjate puhul, millele ei ole viidatud maagaasiseaduses ega elektrituruseaduses, on päritolutunnistuste süsteemihaldaja üks ja sama sõltumatu asutus, s.o maagaasiseaduse ja elektrituruseaduse viidete järgi Elering AS. Soojus- või jahutusenergia ning vesiniku päritolutunnistuste väljastamiseks on pädev asutus ehk päritolutunnistuse süsteemihaldaja süsteemihaldur maagaasiseaduse tähenduses ja põhivõrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses.

Punktiga 6 täiendatakse § 2 punktidega 265–269 ja täpsustatakse termineid, nagu taastuvenergia, taastuvelektrienergia, taastuvenergiajaam, taastuvkütus, taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik. Taastuvenergia direktiivi alusel täiendatakse § 2 punktiga 265, mis sätestab taastuvenergia termini. Sellega määratletakse seaduses täpselt taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia liike, mida loeme taastuvenergiaks ning mida saab nii üldeesmärgi kui ka sektorite eesmärkide täitmisel arvesse võtta. Kuigi tavapärast paisutamise teel hüdroenergia saamist ei saa Eestis pidada potentsiaalseks taastuvenergia allikaks, sh kaasneb vooluveekogude tõkestamisega oluline negatiivne mõju kalastikule, on see siiski mõistega hõlmatud, kuna tuleneb taastuvenergia direktiivist ja seni kuni olemasolevad hüdroenergial põhinevad tootmisvõimsused eksisteerivad, panustavad need taastuvenergia eesmärki. Muudatusega lisatakse termin „taastuvkütus“, et koondada biokütus, vedel biokütus, biomasskütus ja muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus (RFNBO) sama termini alla.

Punktiga 7 täiendatakse § 2 punktidega 272 ja 273, lisades terminid „tööstuslik ümarpuit“ ja „tööstussektor“. Tööstusliku ümarpuidu termin tuleb taastuvenergia direktiivis (EL 2023/2413) sätestatud definitsioonist number 1a. Tööstuslik ümarpuit on saepalgid, vineeripakud, paberipuit (ümar või lõhutud), samuti kogu muu tööstuslikuks otstarbeks sobiv ümarpuit, välja arvatud ümarpuit, mille omadused, näiteks puuliik, mõõtmed, kõverus ja okslikkus, muudavad selle tööstuslikuks kasutamiseks sobimatuks. Tööstussektor on määratletud kui majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK), mis tugineb NACE REV. 2 klassifikaatorile) B, C ja F jakku ning J jao 63. ossa liigitatud ettevõtjad ja tooted. Selline klassifikaator on sätestatud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006.

Punktiga 8 uuendatakse § 8 lõikes 1 viidet direktiivi lisale, millele energiasäästu koordinaator peab tuginema. Praegune viide on aegunud.

Punktiga 9 täiendatakse § 8 lõigetega 21–23 taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 23 lõike 1b ja punkti 2 alusel. Muudatusega kohustatakse Kliimaministeeriumi hindama taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ning heitsoojus- ja jahutusenergia kasutamise potentsiaali kütte- ja jahutussektoris. Hinnatakse eelkõige asjakohasel juhul piirkondi, mis sobivad sellise energia kasutuselevõtuks ja kus sellega seotud ökoloogiline risk on väike, ning analüüsitakse väikeseid majapidamisprojekte. Hindamisel võetakse arvesse kättesaadavat ja majanduslikult teostatavat tehnoloogiat tööstuslikuks ja koduseks kasutuseks, et kehtestada vahe-eesmärgid ja meetmed taastuvenergia kasutamise suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris ning asjakohasel juhul heitsoojus- ja heitjahutusenergia ulatuslikumaks kasutamiseks kaugküttes ja -jahutuses. Eesmärk on kehtestada pikaajaline riiklik strateegia kütte- ja jahutussektorist pärineva kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste vähendamiseks. Kõnealune hindamine tehakse koos põhjaliku kütte- ja jahutussektori hindamisega kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega ning hinnang on riikliku energia- ja kliimakava osa. Selliseid analüüse on juba tehtud, aga need ei vasta täpselt artikli 23 tingimustele. Piirkondade kohta ei ole taastuvate energiaallikate analüüsi tehtud. Ainus teadaolev piirkonnapõhine analüüs on tehtud heitsoojusallikate kohta Balti riikides10. Lisaks on juba tehtud heitsoojuse11 ja Eesti süsinikuneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse uuring12. Paragrahviga 8 on juba varem kehtestatud kohustus esitada aruanne Euroopa Komisjonile tõhusa koostootmise ja tõhusa kaugkütte ning -jahutuse kohaldamise võimaluste kohta. Muudatusega täiendatakse aruande sisu. Kaugküttearuanne esitatakse Euroopa Komisjonile koos REKKiga iga nelja aasta järel. Uuring võtab aega üks aasta.

Punktiga 10 täiendatakse § 8 lõigetega 6 ja 7. Lõike 6 kohaselt korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teabe andmist hoonete omanikele või üürnikele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele kulutõhusate meetmete ning rahastamisvahendite kohta, et suurendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab teabe ligipääsetavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite kaudu. Nõustamisvahendid saaksid töötada sarnaselt EISA olemasolevatele nõustamisvahenditele. EISA juba korraldab omavalitsustes korteriühistute nõustamist nii elektrooniliselt kui ka suuliselt, muudatusega laieneb see korteriühistutelt suuremale ringile. Lõikega 7 nähakse ette, et valdkonna eest vastutav minister võib volitada teabe esitamise ülesande sihtasutusele.

Punktiga 11 täiendatakse seadust §-ga 133 „Energiatarnija avaldatav teave“, kohustades energiatarnijaid, soojus- ja jahutusettevõtjaid avaldama oma veebilehel teavet. Juba varem on ettevõtjad olnud kohustatud esitama teavet kaugkütteseaduse § 4 lõike 3 järgi. Kuna taastuvenergia direktiivi kohane teabe avaldamise kohustus kehtib nii kaugkütte kui -jahutuse sektorile, on kohane nimetatud sätted KKütSi asemel reguleerida EnKSis. Direktiivi ülevõtmisega lisandub teabe esitamise kohustus ka eelneva kalendriaasta keskmise suhtelise soojuskao kohta võrgus koos sama aasta tarbimistihedusega. Tarbimistiheduse all mõistetakse müüdud soojuse kogust (MWh) soojustorustiku jooksva meetri kohta (MWh/jm). Eestis on soojusettevõtteid, millele muudatus kohaldub, Konkurentsiameti 2024. aasta andmetel kokku 70, tegevuslubadega soojusettevõtteid 28. Muudatusest teavitab asjaosalisi Konkurentsiamet.

Punktiga 12 täiendatakse § 321 lõigetega 5 ja 6, mille kohaselt peab tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja toorainena tööstuslikus protsessis kasutamiseks tarvitatud vesinikust olema aastaks 2030 vähemalt 42% muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütusest ja aastaks 2035 vähemalt 60%. Muud kui bioloogilist päritolu vedelad ja gaasilised kütused on kütused, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass. Käesoleval ajal puuduvad Eestis ettevõtted, millele eesmärk kohalduks. Taastuvenergia direktiiv käsitleb tööstusena tegevusi, mis kuuluvad Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel B (mäetööstus), C (töötlev tööstus), F (ehitus) ja J63 (infoalane tegevus) jakku. Praegu kasutatakse ja toodetakse teatud mahus Eestis küll vesinikku, kuid seda kasutatakse muudes valdkondades (nt Eesti Energia elektrienergia tootmisel jahutamises, mis kuulub jakku D). Küll kohaldub eesmärk tulevikus mitmele projektile, mille valmimistähtaeg on pärast 2026. a juunit. Vesiniku tootmine kuulub neil juhtudel juba eespool nimetatud valdkondadesse.

Punktiga 13 täiendatakse § 322 lõigetega 31 ja 32, mis sätestavad, et taastuvenergia osakaalu arvutamisel tuleks muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütust võtta arvesse sektoris, kus seda tarbitakse (elektri-, kütte- ja jahutus- või transpordisektoris). Sellise kütuse tootmiseks kasutatud taastuvelektrit ei tohiks topeltarvestuse ärahoidmiseks arvesse võtta. Samuti võimaldaks see pidada arvestust tegeliku tarbitud energia üle ning võtta seejuures arvesse sellise kütuse tootmisel tekkivat energiakadu. Seadusesse lisatakse lõikega 32 ELi liikmesriikidele võimalus sõlmida omavahel koostöölepinguid, leppides kokku, et ühes liikmesriigis tarbitav muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütus võetakse arvesse selle liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarses lõpptarbimises, kus see toodeti. Sellega luuakse võimalus arvestada muud kui bioloogilist taastuvkütust mõlemas riigis (tootja ja tarbija) eesmärkide täitmiseks. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, kehtib üldine soovitus pärast selliste koostöölepingute sõlmimist võtta muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütus, mis on toodetud muus liikmesriigis kui see, kus seda tarbitakse, arvesse järgmiselt: kuni 70% selle mahust riigis, kus seda tarbitakse, ja kuni 30% mahust riigis, kus seda toodetakse.

Punktiga 14 täiendatakse § 322 lõiget 4, mille kohaselt tuleb summaarse elektrienergia lõpptarbimises arvesse võtta nii oma tarbeks toodetud ja tarbitud taastuvat elektrienergiat kui ka muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud elektrienergiat. Kuid taastuvelektrina ei tohi käsitada elektrienergiat, mis on toodetud pumphüdroelektrijaamades muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste tootmiseks. Muudatus tuleneb taastuvenergia direktiivi uuendusest, mille tulemusel saab lõpptarbimisel arvesse võtta ka muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütusest toodetud elektrienergiat.

Punktiga 15 muudetakse § 322 lõiget 15 nii, et taastuvenergia toetust maksatakse vaid säästlikkuse ning KHG vähendamise kriteeriumitele vastava energia tootmiseks. Säästlikkuse kriteeriumite kohaselt ei loeta tõendamata kütuseid taastuvenergiaks ja seega käsitatakse kasutatud kütusest tekkivat heidet kui fossiilset heidet. Samuti toetab muudatus juba elektrituruseaduses sätestatut – selle § 57 nimetab taastuvad energiaallikad, millele taastuvenergia toetusi tohib maksta.

Punktiga 16 täiendatakse § 322 lõigetega 16–18, mis näevad ette arvutusmetoodika tööstussektorile muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste kasutamise osakaalu arvutamiseks. Asjakohased põhimõtted tulenevad taastuvenergia direktiivi artiklist 22a. Aastaks 2030 peab tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja toorainena tööstuslikus protsessis kasutamiseks tarvitatud vesinikust olema vähemalt 42% muust kui bioloogilist päritolu taastuvkütusest ja aastaks 2035 60%.

Punktidega 17 ja 18 täiendatakse § 323 lõike 1 punkte 1 ja 11. Nimekirja lisatakse loodusmetsad. Põlismetsade käsitlust on täiendatud Euroopa Komisjoni 2023. a avaldatud põlis- (primary forest) ja loodusmetsade (old-growth forest) määratlemise juhendis13, mis annab suunised nimetatud metsade määratlemiseks ja kaitseks. Need on metsad, mis on inimese tegevusest vähesel määral mõjutatud või üldse mõjutamata. Põlismets on ökosüsteemina terviklikus seisus kõige suurema looduskaitselise väärtusega mets, mille arengusse ei ole inimene raietega sekkunud, mida iseloomustab stabiilne ökosüsteem, mille puistu koosneb eri vanuses puudest ning kus leidub eri kõdunemisastmes lamatüvesid ning mis on elupaigaks haruldastele ja ohustatud liikidele. Loodusmetsad on looduslikud vanad metsad, milles on välja kujunemas või kujunenud eri vanuses puistu, kus võib leida mõningaid inimtegevuse jälgi (raie, kuivendamine), ent need pole ulatuslikud ega ole muutnud puistu looduslikkust. Loodusmetsad on elupaigaks kitsalt kohastunud ja inimmõjupelglikele liikidele. Kohustus kehtib ka imporditud toorainele, mistõttu on sõnastus jäetud üldisemaks, kuid Eestis on praegu asjakohane lugeda sellisteks metsadeks kaardistatud vääriselupaiku (metsaseaduse § 23) ja loodusdirektiivi14 I lisa kohaseid metsaelupaiku ning kaitstavate alade metsi, mis definitsioonile vastavad. Nende andmetega toimetab Keskkonnaamet Eesti looduse infosüsteemi asutamise ja andmekogu pidamise põhimääruse15 alusel. Vääriselupaikade kaitse on tagatud riigimaal, eramaal kaitstakse lepinguga, looduslikud metsad kaitstavatel aladel on kaitstud LKSi ja kaitse-eeskirjadega. Suure bioloogilise mitmekesisusega mets ja muu metsamaa (direktiivi art 29 p 3b) on liigirikas ja rikkumata maa-ala või mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks. Eesti kontekstis on direktiivi punktide 1–3 kirjeldusele vastavate metsade puhul tegemist loodusdirektiivi I lisa metsaelupaikade, metsaseaduse tähenduses vääriselupaikade ja LKSi alusel kaitse all olevate aladega. Nende metsade andmed on Eesti looduse infosüsteemis.

Punktiga 19 muudetakse § 323 lõike 1 punkti 2, asendades sõnad „bioloogilise mitmekesisusega“ sõnaga „elurikkusega“. Terminid on sisu poolest sama tähendusega, ent eesti keeles eelistatakse sõna „elurikkus“.

Punktiga 20 täiendatakse § 323 lõiget 1 punktiga 8, millega lisatakse loendisse nõmmed, nimetades alad, kust pärit toorainest toodetud biokütus, vedel biokütus ja vedel biomasskütus ei lähe taastuvenergia alla. Nõmmed on Eesti kontekstis üldiselt juba inventeeritud kaitstavatel aladel, sh Natura elupaigatüübid, millelt toorme hankimine on välistatud juba kehtiva energiamajanduse korralduse seaduse alusel (§ 323 lg 2). Seega muudatus märkimisväärseid mõjusid kaasa ei too. Nõmmed on loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaik, koodiga 4030. EL kirjeldus on toodud EL elupaikade tõlgendamise käsiraamatus ja Eesti oma J. Paali koostatud Eesti loodusdirektiivi elupaikade interpreteerimiskäsiraamatus. Eestis biomassi varumine nõmmesid ei puuduta, seega puudub ka oht nõmmedele. Euroopa Kohtu praktika järgi ei vabasta tõik, et konkreetses liikmesriigis ei esine direktiiviga reguleeritud mingit tegevust, seda liikmesriiki kohustusest kehtestada õigus- ja haldusnormid, et tagada kõigi selle direktiivi sätete nõuetekohane ülevõtmine.

Punktiga 21 asendatakse 323 lõike 3 punktis 2 sõnad „ülestöötamisega“ sõnaga „kogumisega“ ja sõna „ülestöötamispiirkonnas“ sõnaga „kogumispiirkonnas“. Täpsustus on keeleline.

Punktiga 22 täiendatakse § 323 lõiget 3 punktiga 3. See muudatus on vajalik tagamaks, et biokütuse tootmine omamaisest metsa biomassist ei läheks vastuollu määruse 2018/841 ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse kohase kohustuse täitmisega. Riiklikku kliima- ja energiakava (REKK) ajakohastatakse perioodiliselt, võttes arvesse uusi riiklikke otsuseid ja seadusandlikke akte, sealhulgas kliimakindla majanduse seadust, et tagada kliimaeesmärkide täitmine ja kavandatud meetmete kooskõla ajakohastatud prioriteetidega. Praeguse parima arusaamise kohaselt ei ohusta LULUCFi eesmärgi täitmata jätmine vastavust säästlikkuse kriteeriumile, st kui LULUCFi eesmärki ei täideta, oleks biomass tervikuna või mingis mahus mittesäästlik. Lõike 7a täitmata jätmine ei mõjuta ka üksikuid ettevõtjaid, kes tõendavad jätkusuutlikkuse kriteeriumitele vastavust. Seda tõlgendust võib järeldada REDi artikli 29 lõikest 1 ja artikli 30 lõikest 1, mis ei viita lõikele 7a, ja seda on kinnitanud ka Euroopa Komisjon. Selle punkti jõustumise korral peab riik niisiis jälgima, et biokütuse tootmise soodustamiseks omamaisest metsa biomassist ei rakendataks meetmeid, mis lähevad vastuollu kliimakindla majanduse seaduse seletuskirjas ja REKKi ajakohastatud versioonis kirjeldatuga.

Seetõttu peab REKKis sisalduma teave, mis käsitleb biomassi kasutamist energia tootmiseks aastatel 2021–2030 artikli 29 jätkusuutlikkuse kriteeriumite kohaselt, hinnangut biomassi kasutamise ühilduvuse kohta liikmesriigi eesmärkide ja teekonnaga aastatel 2026–2030, nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/841 artiklis 4, ning riiklike meetmete ja poliitikasuundade kirjeldust, mis tagavad nende eesmärkide täitmise. Kui ülaltoodud kohustusi ei täideta, on Euroopa Komisjonil järgmised õigusalased valikud16:
1. LULUCFi eesmärgi täitmata jätmine (sh 2030. aasta eesmärk): rikkumismenetlused LULUCFi määruse alusel.
2. Valitsemisregulatsiooni/REDIII aruandluskohustuste täitmata jätmine (REKKis meetmete kajastamata jätmine): rikkumismenetlused valitsemisregulatsiooni/REDIII alusel.
3. Artikli 29 lõikest 7a kõrvalekaldumine võib Euroopa Komisjoni hinnangul kaasa tuua REDIII rikkumise.

Punktiga 23 muudetakse § 323 lõike 4 punkte 1–3. Punktis 1 asendatakse sõna „ülestöötamine“ sõnaga „kogumine“. Lõigete 2 ja 3 muudatused on vajalikud kehtiva sõnastuse arusaadavuse parandamiseks, et ka teistest ELi liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest pärit biomasskütus ei oleks toodetud metsa biomassist, mis pärineb elurikastelt aladelt. Lõikesse 2 lisati täpsustus „eesmärgiga säilitada elurikkust ja ennetada elupaikade hävimist“, et tagada elupaikade kaitse. Looduskaitsealadeks määratud maa-alade hulka kuuluvad ka märgalad, rohumaad, nõmmed ja turbaalad. Lõike 4 punkti 3 muudetakse õigusselguse tagamiseks.

Punktiga 24 täiendatakse § 323 lõiget 4 punktidega 4 ja 5. See muudatus on vajalik taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 29 lõike 6 punkti a alapunktide iv ja v ülevõtmiseks. Nendes on sätestatud kriteeriumid teisest liikmesriigist või kolmandast riigist pärineva metsa biomassist toodetud biomasskütusele, et energiat saaks kehtiva EnKSi § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse võtta. Nii nagu erinevad metsad, erinevad riikide nõuded metsa kasvatamisele, sh metsa biomassi kogumisele, ja seetõttu on oluline vastavus riigisisesele õigusele. Näiteks Eesti metsaseadus käsitleb pinnasega seotut § 40 lõikes 6 ja § 67 lõike 2 punktis 4, tundlikke muldi § 29 lõikes 11 ning lageraie määrad on sätestatud §-s 29. Lisaks reguleerib nimetatud teemasid jms metsa majandamise eeskiri. Metsa biomassi kogumine peab olema kooskõlas metsa kestliku majandamise põhimõttega, s.t muu hulgas, et hoidutakse kändude ja juurte kogumisest, põlismetsade ja loodusmetsade seisundi halvendamisest ja nende istandikeks muutmisest ning tundlike muldadega aladelt metsa biomassi kogumisest.

Punktiga 25 muudetakse § 323 lõiget 9, asendades arvu „20“ arvuga „7,5“. Taastuvenergia direktiiviga (EL 2023/2413) tuuakse käitise summaarne nimisoojusvõimsus 20 MW-lt 7,5 MW‑le, millega laiendatakse säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumite ulatust, mida kohaldatakse suurema hulga käitiste suhtes. Teadaolevalt on üle 7,5 MW soojus- ja elektrienergiat tootvaid käitisi ja oma tarbeks sooja tootvaid käitiseid 82. 46 neist on üle 20 MW, mis tähendab, et muudatus puudutab veel 36 käitist (suurem kui 7,5 MW, aga väiksem kui 20 MW). Andmed pärinevad 2022. aastast keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS (edaspidi ka KOTKAS). Nende andmete põhjal laieneb kohustus veel 25 ettevõttele: Leca Eesti Osaühing, AS VIREEN, AS E-Piim tootmine, Aktsiaselts ELVESO, Aktsiaselts Saku Maja, SW ENERGIA OÜ, Combimill Reopalu OÜ, AS Graanul Invest, N.R. Energy Osaühing, OÜ Vara Saeveski, Osaühing Elva Soojus, Combimill Sakala OÜ, OÜ Ebavere Graanul, OÜ Helme Graanul, Osaühing Põrguvälja Soojus, Danspin AS, Aktsiaselts Kadrina Soojus, Tamsalu Kalor AS, Aktsiaselts OG Elektra Tootmine, Thermory AS, Osaühing Valmos, Aktsiaselts Barrus, Aktsiaselts Salutaguse Pärmitehas, Aktsiaselts TOFTAN, Estonian Plywood AS, GreenGas OÜ.

Säästlikkuse kriteeriumitele vastamiseks on direktiivi kohaselt kolm võimalust:
1) riiklik sertifitseerimissüsteem;
2) vabatahtlikud sertifitseerimisskeemid või;
3) auditi tellimine.
Kiireim on auditi tegemine, aga ettevõtted võivad kasutada ka vabatahtlikke sertifitseerimisskeeme, kus ettevõtted annavad biomassile kaasa kinnituse, et see vastab säästlikkuse kriteeriumitele. Eestis on juba kasutusel kaks (p-d 2 ja 3) lahendust. Ettevõtted peavad iga kalendriaasta kohta kogutud ja auditeeritud andmed esitama keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Auditikohutus ei rakendu, kui ettevõte on end sertifitseerinud Euroopa Komisjoni heaks kiidetud sertifitseerimisskeemi järgi. Infot tunnustatud vabatahtlike kavade kohta leiab Euroopa Komisjoni veebilehelt17. Kui ettevõtted soovivad auditiaruannet esitada, tehakse audit kliimaministri määruse nr 35 alusel ja esitatakse digiallkirjastatuna Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kord aastas hiljemalt auditeeritavale aastale järgneva aasta 25. veebruariks.

Kui ettevõtja ei soovi kasutada ühtegi sertifitseerimisskeemi ega tellida kliimaministri määruse nr 35 kohast auditit, peab ta leppima tagajärjega, et tema kasutatav biomasskütus loetakse fossiilseks ja sellele kohaldub heitkogustega kauplemise süsteem (HKS).

Punktiga 26 täiendatakse § 323 lõikega 91. Taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 29 lõike 1 täiendusega sätestati gaasilisi biomasskütuseid tootva käitise kohustus vastata säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumitele biometaani voolukiiruse näitajate põhjal. Seetõttu on vaja EnKSi § 323 täiendada lõikega 91. Biomasskütust tootvate käitiste kriteeriumid on välja toodud ühikuga metaanekvivalenti tunnis, sest käitistes toodetava biogaasi metaanisisaldus võib oluliselt erineda. Katlamaja või soojuselektrijaama puhul on võimsuse arvutamine lihtne, aga biogaasi või biometaani tootvaid käitisi on praktilisem võrrelda toodetava metaani hulga järgi. Eestis on vähemalt neli gaasilist biomasskütust tootvat käitist, mille aastas toodetava biogaasi koguse ning biogaasi metaanisisalduse järgi on väga tõenäoline, et nende biometaani keskmine voolukiirus ületab 200 m3/h. Metaanisisaldus biogaasis jääb jaamadel vahemikku 50–75%. Samas kõigi jaamade metaanisisalduse kohta andmed puuduvad ja seega on arvutused tehtud eeldusel, et metaanisisaldus on vähemalt 50%.

Punktiga 27 täiendatakse § 323 lõiget 10 punktiga 4. Muudatusega võetakse üle taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) artikli 29 lõike 6 punkti a alapunktid vi ja vii, mille kohaselt tuleb ettevõttel metsa biomassi kohta esitada kinnitatud avaldus, et biomass ei pärine aladelt, mis on nimetatud artikli 29 lõike 3 punktides a, b, d ja e; lõike 4 punktis a ning lõikes 5. Need alad on põlismets, loodusmets, rohumaa, nõmm, märgala ja turbaala.

Põlis- ja loodusmets. Need metsad on inimese tegevusest vähesel määral mõjutatud või üldse mõjutamata. Põlismets on ökosüsteemina terviklikus seisus kõige suurema looduskaitselise väärtusega mets, mille arengusse ei ole inimene raietega sekkunud, mida iseloomustab stabiilne ökosüsteem, mille puistu koosneb eri vanuses puudest ning kus leidub eri kõdunemisastmes lamatüvesid ning mis on elupaigaks haruldastele ja ohustatud liikidele. Loodusmetsad on looduslikud vanad metsad, kus on välja kujunemas või kujunenud eri vanuses puistu, kus võib leida mõningaid inimtegevuse jälgi (raie, kuivendamine), ent need pole ulatuslikud ega ole oluliselt muutnud puistu looduslikkust. Loodusmetsad on elupaigaks kitsalt kohastunud ja inimmõjupelglikele liikidele. Kohustus kehtib ka imporditud toorainele, mistõttu on sõnastus jäetud üldisemaks, kuid Eestis on praegu asjakohane lugeda sellisteks metsadeks kaardistatud vääriselupaiku (metsaseaduse § 23) ja loodusdirektiivi18 I lisa kohaseid metsaelupaiku ning kaitstavate alade metsi, mis definitsioonile vastavad. Andmed nende metsade kohta leiab Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmebaasist.
Rohumaa. Looduslikud rohumaad on rohumaad, mis inimese sekkumiseta jääks rohumaaks ja mis säilitavad loodusliku liigilise koostise ja ökoloogilised omadused ning protsessid. Selliseid Eestis ei ole, kuid kriteerium kehtib endiselt väljaspool Eestit toodetud või hangitud, kuid Eestis tarbitud kütuse kohta. Mittelooduslikud (ehk poollooduslikud) rohumaad on rohumaad, mis inimese sekkumiseta ei jääks rohumaaks ja mis on liigirikkad ja rikkumata. Eesti kontekstis on nendeks peaasjalikult poollooduslikud kooslused (pärandniidud).
Nõmmed. Need on alad, mis asuvad Eestis juba kaitstavatel aladel, sh loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid.
Märgala. Märgalade ja püsivalt metsaste alade kohta leiab infot Eesti topograafia andmekogust (ETAK).
Turbaala. Turbaalad on kuitahes paksu turbalasundiga kaetud maastiku osad sõltumata sellest, kas seal turba ladestumine jätkub, on katkenud või turbalasund hoopiski degradeerub. Mullastikuandmete põhjal hõlmavad need alad turvastunud ja turvasmuldi ning need on Maa‑ameti mullastiku kaardi järgi järgmised: Gh1 paepealne turvastunud muld, Go1 küllastunud turvastunud muld, GI1 küllastumata turvastunud muld, LG1 leede-turvastunud muld, AG1 lammi-turvastunud muld, ArG1 sooldunud turvastunud muld, Gr1 ranniku turvastunud muld, M madalsoomuld, S siirdesoomullad, R rabamullad, AM lammi-madalsoomullad.

Punktiga 28 muudetakse § 327 lõikeid 1 ja 2, mille kohaselt ei väljastata päritolutunnistust veeldatud biometaani eest, vaid üksnes biometaanile, millega on võimalik tõendada veeldatud biometaani tarbimist ja kasutamist. Eraldi päritolutunnistust pole veeldatud biometaanile Eestis kunagi väljastatud ja teistes riikides veeldatud biometaanile eraldi päritolutunnistust ka ei väljastata. Seetõttu on mõistlik reguleerida biometaani päritolutunnistus paindlikult.

Punktiga 29 võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõiked 2 ja 8a ning laiendatakse päritolutunnistuste andmise võimalust muule kui bioloogilise päritoluga taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikule ehk taastuvat päritolu (v.a biomassist toodetud) vesinikule. See tähendab, et edaspidi eristatakse kolme tüüpi vesinikku: rohevesinik, taastuv mitte-bioloogilist päritolu vesinik (RFNBO) ja fossiilne vesinik. Taastuva mittebioloogilist päritolu vesiniku tuvastamiseks nõuab päritolutunnistuste väljastaja tootjalt sellise vesiniku tootmise sertifikaati. Tõendamaks, et vesinik on mittebioloogilist päritolu, võib tootja kasutada vabatahtlikke skeeme, nagu ISCC, REDcert, CertifHy või KZR INiG System. Päritolutunnistuse väljastab riiklik väljastaja ehk põhivõrguettevõtja. (RFNBO: aastas üks sert, edasi GOd kuni järgmise serdini). Taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik on eelnõu kohaselt taastuvenergiast (vt termin ülal) toodetud vesinik.
Muudatusega võetakse üle ka direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõige 2 ning sätestatakse süsteemihaldajale võimalus jagada päritolutunnistus standardühiku (1 MWh) murdosaks tingimusel, et murdosa on Wh kordne. Wh kordne tähendab, et päritolutunnistuse jagatud osa peab olema tervele ühikule vastav, mis on mitmekordne ühe vatt-tunni (Wh) kogus. Kui süsteemihaldaja jagab standardühiku (1 MWh) väiksemateks osadeks, siis need osad peavad olema tervete Wh (vatt-tundide) kogumite järjepidev kordus. Näiteks, kui 1 MWh jagatakse 10 osaks, siis iga osa peab olema täpselt 100 kWh (kilovatt-tundi), mis on samuti Wh kordne. Kui päritolutunnistus jagatakse 16 osaks, tähendab see, et iga osa väärtus peab olema täpselt 1/16 MWh, mis on 62,5 kWh (kilovatt-tundi). Energia päritolu tõendatakse päritolutunnistusel vatt-tunni täpsusega. See võimaldab tõendada riigis toodetud ja tarbitud elektrienergiat kooskõlas elektrituru reeglitega, näiteks taastuvenergia ostu-müügilepingu (PPA) tõendamiseks, RFBNO tootmise tõendamiseks, elektrisõiduki laadimise tõendamiseks, otseliini kaudu tõendamiseks jne. Tegemist on teenuspõhise lahendustega, mis arendatakse välja siseturu vajaduse järgi ja mille tingimused kajastatakse EnKSi § 3210 lõike 12 alusel kehtestatud tingimustes. Tulevikus jääb enamik päritolutunnistusi standardühikule (1 MWh). Eksporditavad päritolutunnistused jäävad esialgu kõik standardühikule.

Punktiga 30 võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõike 8a teine ja kolmas lõik. See tagab, et pärituolutunnistused on seotud konkreetsete võrkudega. Näiteks, kui vesinikuvõrk on eraldi maagaasivõrgust, siis päritolutunnistusega ei saa tõendada vesiniku tarbimist gaasivõrgus ning vastupidi. Lisaks viiakse säte kooskõlla juba varem tehtud EnKSi muudatustega luua võimalus väljastada päritolutunnistusi ka mittetaastuvast energiaallikast toodetud energiale direktiivi artikli 19 lõike 8a kolmanda lõigu kohaselt. Selleks asendatakse viide taastuvenergiale lihtsalt energiaga. Otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia korral kustutatakse päritolutunnistus pärast väljastamist automaatselt tarbija kasuks.

Punktiga 31 täiendatakse § 327 lõikega 51, mille kohaselt kustutatakse veeldatud biometaani päritolutunnistus tarbimise tõendamiseks.

Punktiga 32 täiendatakse § 328 lõikega 41, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõiked 2 ja 8a, milles sätestatakse, et muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus peab vastama nõuetele. Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et kuigi komisjoni delegeeritud määrus räägib transpordikütustest, ei tasu end sellest eksitada. Kuna muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused võetakse arvesse taastuvenergiana sõltumata sellest, millises sektoris neid tarbitakse, tuleb direktiivi preambuli kohaselt laiendada reegleid, mille alusel määratakse kindlaks selliste kütuste taastuv olemus nende tootmisel elektrienergia abil ja mida on kohaldatud üksnes nende tarbimisel transpordisektoris, laiendada kõikidele muudele kui bioloogilist päritolu taastuvkütustele, olenemata sellest, millises sektoris neid tarbitakse. Seega ei ole päritolutunnistuste väljastamine kitsendatud ainult transpordisektoriga, nagu enne eelnõu jõustumist.

Punktiga 33 viiakse § 329 lõike 1 punkt 1 kooskõlla juba varem tehtud energiamajanduse korralduse seaduse muudatustega luua võimalus väljastada päritolutunnistusi ka mittetaastuvast energiaallikast toodetud energiale direktiivi artikli 19 lõike 8a kolmanda lõigu järgi.

Punktiga 34 täiendatakse § 329 lõiget 1 punktiga 7, millega viiakse päritolutunnistusel esitatavad andmed kooskõlla juba varem täpsustatud päritolutunnistuse definitsiooniga § 327 lõikes 1, mille kohaselt on päritolutunnistuse otstarve tõendada toodetud energiaühiku päritolu ja süsinikuheidet. Süsinikuheide kui üldmõiste tähendab nii kasvuhoonegaaside heidet kui ka CO2 heidet. Taastuvenergia direktiiv ei nõua päritolutunnistusel süsinikuheite mahukuse teabe esitamist, kuid liikmesriigil on võimalus seada lisakriteeriumeid.

Punktiga 35 muudetakse § 329 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa, mille kohaselt on seaduse § 3210 lõigetes 13–15 nimetatud eesmärkide (VKSi kohustus, aktsiisivabastus, HKSi käitises kasutamine) täitmiseks lisaks lõikes 1 sätestatud andmetele vaja biometaani ja veeldatud biometaani puhul lisaandmeid. Muudatusega täpsustatakse, millal täpselt on lisaandmeid vaja.

Punktiga 36 sätestatakse § 329 lõike 2 punktis 1, et päritolutunnistuse väljastamisel arvestatakse ka energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323 sätestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumitega, mis reguleerivad, millisest toorainest toodetud biometaani saab lugeda taastuvaks. Samuti täpsustatakse, et biokütuste ja vedelate biokütuste kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele vastavust tõendatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 punkti 2 alusel.

Punktiga 37 sätestatakse § 329 lõikes 22, et sama paragrahvi lõikes 2 esitatud andmekoosseisu võivad moodustada päritolutunnistusel ja Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud vabatahtliku skeemi alusel väljastatud säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamisel esitatud andmed. Muudatuse tulemusel laiendatakse teiste Euroopa Liidu liikmesriikide päritolutunnistuste kasutamist, sest andmed Eesti päritolutunnistusel on andmed, mis võivad välisriigi omal olla mõlemal sertifikaadil laiali, s.t osa teavet GO (Guarantee of Origin) sertifikaadil, osa PoS (Proof of Sustainability) sertifikaadil. Eestis on mõlemal sertifikaadil olev informatsioon pandud kokku ühele sertifikaadile.

Punktiga 38 täiendatakse § 329 lõigetega 4 ja 5, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõiked 2 ja 8a. Lõige 4 sätestab, et muule kui biolooglist päritolu vesinikule päritolutunnistust väljastades tuleb tootjal esitada teave ka kütuse energiaühiku vastavuse kohta komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184 kehtestatud kriteeriumitele. Taastuva mittebioloogilist päritolu vesiniku tuvastamiseks nõuab päritolutunnistuste väljastaja tootjalt sellise vesiniku tootmise sertifikaati. Tõendamaks, et vesinik on mittebioloogilist päritolu, võib tootja kasutada vabatahtlikke skeeme, nagu ISCC, REDcert, CertifHy või KZR INiG System. Päritolutunnistuse väljastab riiklik väljastaja ehk põhivõrguettevõtja. Päritolutunnistusi väljastatakse muule kui bioloogilist päritolu taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikule kuni hetkeni, mil selgub, et tegemist ei ole muu kui bioloogilist päritolu taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikuga.
Lõike 4 punkti 2 alusel tuleb tootjal esitada ka toodetud vesiniku tüüp. Lõige 5 selgitab, et vesinikutüüpe on kolm: muu kui bioloogilist päritolu taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik, taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik ning muu vesinik (ehk fossiilne vesinik).

Punktiga 39 täiendatakse § 3210 lõiget 2, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõike 2 teine lõik. Eestis (praegu) puuduvad registreerimistasud, kuid säte on oluline, kui registreerimistasude süsteem osutub vajalikuks tulevikus. Siis peab registreerimistasusid kehtestades arvestama erandiga alla 50 kW võimsusega tootmisseadmete ja taastuvenergiakogukondade puhul. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika järgi ei vabasta tõsiasi, et konkreetses liikmesriigis ei esine direktiiviga reguleeritud teatud tegevust, seda liikmesriiki kohustusest kehtestada õigus- ja haldusnormid, et tagada kõigi selle direktiivi sätete nõuetekohane ülevõtmine. Nii õiguskindluse põhimõte kui ka vajadus tagada direktiivide täielik kohaldamine mitte ainult faktiliselt, vaid ka õiguslikult, nõuab, et kõik liikmesriigid võtavad asjaomase direktiivi sätted üle selges, täpses ja läbipaistvas õiguslikus raamistikus, nähes direktiiviga hõlmatud valdkonnas ette siduvad sätted. See kohustus on liikmesriikidel selleks, et ennetada seal teatud ajal valitseva olukorra muutumist ning tagada, et kõik ELi – sealhulgas nende liikmesriikide, kus direktiiviga ettenähtud teatud tegevust ei esine – õigussubjektid teaksid selgelt ja täpselt, millised on nende õigused ja kohustused igas olukorras. Euroopa Kohtu praktika järgi ei ole ülevõtmine kohustuslik vaid juhul, kui direktiivi ülevõtmine on mõttetu geograafiliste olude tõttu (vt nt 30. mai 2002. aasta otsus kohtuasjas komisjon vs Ühendkuningriik, punkt 17).

Punktiga 40 asendatakse senine viide täpsema viitega.

Punktiga 41 täiendatakse § 3210 lõikega 91, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõike 8 esimese lõigu punkt a ja teise lõigu punkt a, kohustades elektri ja gaasi tarnijaid tõendama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või kogust oma energiaallikate jaotuses päritolutunnistustega ning võimaldades kasutada ülejäänud osa päritolu tõendamiseks vastava energialiigi segajääki.

Punktiga 42 täiendatakse § 3210 lõiget 10, millega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19 lõike 2 neljanda lõigu punkt c, punkt 8 ja punkti 8a esimene lõik ning lisatakse võimalus väljastada päritolutunnistusi juhul, kui tootja on saanud investeeringu- või tegevustoetust. Sellisel juhul väljastatakse päritolutunnistused otse tarnijale või kustutatakse tarbija kasuks. Tarnija või tarbija on isik, kes ostab energiat kas konkurentsitingimustes või elektrituruseaduse § 3 punkti 83 kohaste taastuvelektri müügilepingutega. Täiendus on lisatud punktina 4. Muudatusel ei ole negatiivset tagasiulatuvat mõju. Seda kaalutlusel, et seadust või selle sätet võib rakendada tagasiulatuvalt üksnes põhjendatud vajadusel, kui see toob kehtiva õiguse normidega võrreldes kaasa isiku õiguste laienemise, vabaduste suurenemise, kohustuste või vastutuse vähenemise või muu sellesarnase tagajärje või kui sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet. Muudatus soodustab isikute õiguste laienemist, s.t päritolutunnistusi on võimalik väljastada ka juhul, kui tootja on saanud investeeringu- või tegevustoetust, päritolutunnistused väljastatakse otse tarnijale või kustutatakse tarbija kasuks. Seega rakendussättega kellegi õigusi ei piirata ega vähendata, vaid vastupidi, isikute õigusi suurendatakse. Eesti õiguses taunitakse ebasoodsat tagasiulatuvat mõju. Kuna tegemist on isikutele soodsa tagasiulatuva mõjuga normiga, siis selle lisamine seadusesse on põhiseadusega kooskõlas.

Punktiga 43 täiendatakse § 3210 lõigetega 13–16. Lõike 13 kohaselt peab süsteemihaldaja looma elektroonilise ühenduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 31a nimetatud liidu andmebaasiga. Sõnastus jääb veel veidi ebatäpseks, kuna liidu andmevahetuse sisu ning protsessid pole veel täpselt teada. Samuti on Eesti olemasolevaid lahendusi silmas pidades oluline, et turuosalised ei edastaks andmeid otse liidu andmebaasi, seega varasem sõnastus „samal ajal, kui taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi saadetis registreeritakse liidu andmebaasis“ ei vasta Eesti lahendustele. Muudatuse kohaselt toimub taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi tootmise ja tarbimise andmete vahetus elektrooniliselt riikliku päritolutunnistuste süsteemi kaudu.

Lõigetega 14–16 sätestatakse täpsemad nõuded biometaani arvesse võtmiseks vedelkütuse seaduse §-s 21 nimetatud kohustuste, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõike 1 punkti § 288 alusel aktsiisivabastuse saamiseks ja HKSi süsteemis arvesse võtmiseks. Nimetatud nõuetele vastavus on vajalik kahekordse arvestuse vältimiseks.

Punktiga 44 muudetakse paragrahvi 3211 lõike 2 sõnastust, täpsustades, et ühe tegevusloana peetakse silmas meretuulepargi hoonestusluba EhSi § 1131 lõike 12 tähenduses, nagu on ülejäänud sätetes peatükis 83. Hoonestusloal, mis ei ole tegevusluba, vaid on maakasutusõigus, ei saa kohaldada ülekaalukat avalikku huvi. Erand on vaid meretuulepargi hoonestusloa korral, kuna see sisaldab vee erikasutusõigust, mis on tegevusluba.

Punktiga 45 täiendatakse seaduse 83. peatükki §-dega 3215–3220.

EnKSi § 3215 „Taastuvenergia alad“ koosneb kolmest lõikest.

Taastuvenergia direktiivi 2018/2001 artikkel 15b seab liikmesriikidele kohustuse kaardistada alad, mis on vajalikud, et anda riiklik panus Euroopa Liidu 2030. a taastuvenergia üldeesmärgi saavutamisse. Taastuvenergia aladena kaardistatakse nii maismaa- kui ka merealad, mis on taastuvenergia arendamiseks kasutusele võetud või mis selleks potentsiaalselt sobivad. Kaardistust ja kaardi ajakohastamist korraldab Kliimaministeerium. Keskkonnaagentuur on juba alustanud selleks ettevalmistavaid töid ja lahendus peab valmima 21. maiks 2025.

Kaardil näidatakse riigi taastuvenergia potentsiaali ning alasid, mis sobivad taastuvenergiajaamade ning nendega seotud taristu rajamiseks. Taristu all peetakse silmas vajalikku energiavõrku ja salvestusseadmeid Alade kaardistamisel lähtutakse riiklikes energia- ja kliimakavades (edaspidi REKK) taastuvenergiatehnoloogiate prognoositavatest koguvõimsustest. Arvestatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kättesaadavust, eri liiki tehnoloogia potentsiaali taastuvenergia tootmiseks, prognoositavat energianõudlust ja asjakohase energiataristu olemasolu või selle rajamise või uuendamise potentsiaali. Soositud on alade mitmeotstarbeline kasutus. Info taastuvenergia arenduste ja potentsiaali kohta koondatakse automaatselt uuenevasse kaardirakendusse. Alade kaardistamisel arvestatakse mh energianõudlust (arvestatud ka REKKis) ning arvesse võetakse olemasoleva ruumilise planeerimise dokumendid. Kaardirakenduses on plaanis kasutada võimalikult palju olemasolevate andmekogude andmeid.

Lisaks Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri hallatavatesse andmekogudesse kogutavatele andmetele on kavas kasutada ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Maa- ja Ruumiameti, Eleringi ja Elektrilevi kogutavaid andmeid. Kaardistamise ettevalmistamisel on juhtroll Keskkonnaagentuuril, kes on tööd juba alustanud. Kaardirakendusse koondatakse andmed olemasolevate taastuvenergiajaamade kohta, samuti kajastatakse kaardil võimalused taastuvenergiaallikate kasutamiseks. See on oluline nii taastuvenergia eesmärkide saavutamise seisu hindamiseks ja valdkonna poliitiliste otsuste kujundamiseks kui ka uute taastuvenergiarajatiste planeerimiseks. Seni on iga taastuvenergia tehnoloogia kohta kogutud andmeid eraldi, kõik kavandatavad taastuvenergiajaamad ei pruugi läbida planeerimismenetlust ja kogu taastuvenergia tervikpildi koostamine on eeldanud selle info vajajatelt lisatööd ja kaardikihtide kombineerimist. Kaart peab olema valmis
21. maiks 2025.

Paragrahvi 3215 lõikes 3 sätestatakse uus mõiste „eelisarendusalad“, mis on osa taastuvenergia aladest, täpsemalt taastuvenergia ala maismaal, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1) ala sobivus tuuleelektrijaama rajamiseks on tuvastatud selle rajamise eelduseks olevas detailplaneeringus või eriplaneeringus või edasise detailplaneeringu kohustuseta üldplaneeringu osas, mille alusel saab välja anda projekteerimistingimused, ja millele on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine;
2) alal on tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevate oluliste mõjude leevendamiseks kasutatavad asjakohased ja piisavad leevendusmeetmed;
3) ala on väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika, vääriselupaika, hüvitusala, ranna ja kalda piiranguvööndit, I ja II kategooria taimeliikide kasvukohti, kaitstavat looduse üksikobjekti ja Natura elupaigatüüpe, mis asuvad väljaspool kaitstavaid alasid;
4) keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole tuvastatud, et alal paikneks peamisi lindude ja käsitiivaliste rändeteid.
5) alale rajataval projektil puudub oluline piiriülene keskkonnamõju.

Eelisarendusalade määramisel arvestatakse looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt on eesmärk kaitsta riiklikult Eesti maa-alast 30 protsenti. Käesoleval ajal puudub kokkuvõtlik ülevaade sellest, kus täpselt kulgevad peamised rändeteed (eelkõige lindude, aga ka nahkhiirete rändeteed), hinnang rändetee olulisusele antakse planeeringumenetluses. Keeruline on sealjuures teadaolevate andmete põhjal tõmmata ka kõigi liikide puhul täpselt piire. Peamiste rändeteede tingimuse hindamisel on aluseks keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Kui KSHs viidatakse selgesõnaliselt, et tegemist on peamise rändeteega, ei vasta ala eelisarendusala tingimustele. Iga otsuse langetamine on juhtumipõhine, tervet Eestit hõlmavat kaardistust seni teostatud ei ole. Rändeteede kaitse on juba kehtestatud LKSi §-s 52: lõike 1 kohaselt tuleb ehitamisel tagada kaitsealuste liikide isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused ning lõike 2 kohaselt on võimalik seada ajutisi liiklemispiiranguid loomade rändeteede kaitseks. Erinevalt Natura 2000 võrgustiku aladest ja riigisiseselt kaitstavatest aladest, kuhu ei ole võimalik planeerimismenetluses tuuleenergiarajatisi planeerida, on peamiste rändeteedega alade puhul see siiski võimalik, kui võetakse kasutusele leevendusmeetmed. Sellisel juhul on tegemist väljaspool eelisarendusala elluviidava taastuvenergia projektiga, mille maksimaalseks menetluse tähtajaks näeb direktiiv ette maismaal kaks aastat. Eelisarendusalal on taastuvenergia projekti menetluse maksimaalseks pikkuseks aasta.

Eelisarendusalade määramise mõte on leida taastuvenergiajaamade rajamiseks sobivaimad alad, millele nähakse ette üldisest korrast lühemad loamenetluse tähtajad ja KMH tegemine üksnes erandlikel juhtudel. Direktiivi kohaselt tuleb maismaa eelisarendusalal projekti loamenetlus teha ühe aastaga, merel kahe aastaga. Direktiiv jätab siinjuures liikmesriigi otsustada, millist taastuvenergia allikat ja tehnoloogiat eelisarendusalade määramine puudutab. Eestis on taastuvelektri eesmärgi saavutamiseks esmane tuuleenergia, määratakse eelisarendusalad vaid tuuleenergia tootmiseks maismaal, sest maismaa on enam uuritud ja maismaal toimuva tegevuse mõjud on planeerimismenetluses järjest enam ammendavalt hinnatud. Seega on seatud tingimused, et planeeringutes peavad olema määratud sobilikud alad just tuuleenergiale. Soositud on ka hübriidpargid, kus kasutatakse näiteks tuule- ja päikeseenergiat. Merealasid direktiivi kohaseks eelisarendusalaks ei määrata, sest merel on tegevusega kaasnevat mõju vaja uurida suuremas mahus ja pikema aja jooksul. Vajalike uuringute tegemata jätmisega kaasneksid riskid, mille mõju ja ulatust on praegu keeruline hinnata (alates hävitavast mõjust merekeskkonnale kuni väljastatud lubade kehtetuks tunnistamiseni võimalikes kohtumenetlustes). Lisaks on mereala projektidel ka piiriülene mõju, mis välistab direktiivis ettenähtud KMH tegemata jätmise.

Eestis eelneb tuulepargi loamenetlusele väga põhjalik planeerimismenetlus ja KSH. Sellistes tingimustes ei ole mõistlik luua veel üht protsessi eelisarendusalade väljaselgitamiseks ja seetõttu on iga uut planeeringut käsitatud uue eelisarendusala määramisena. Seetõttu uueneb ajas ka taastuvenergia eelisarendusalade loetelu. Kõik maismaal asuvad alad, millele on kehtestatud planeering, on nii põhjalikult uuritud ja analüüsitud, et planeeringu kehtestamisega juba antakse hinnang tuuleenergia arenduse sobivusele. Kuna üldplaneeringule järgneb täpsem detailplaneering, siis eelnõu kohaselt üldplaneeringu kehtestamisega ala eelisarendusalaks ei saa, v.a teatud erandjuhtudel, mida kirjeldatakse allpool. Küll aga loetakse eelnõu kohaselt eelisarendusalaks kõik maismaal asuvad alad, mis on detailplaneeringu või eriplaneeringuga tunnistatud tuuleenergia tootmiseks sobivaks ja vastavad lõikes 3 sätestatud tingimustele. Sealjuures kohalduvad eelisarendusala reeglid sõltumata sellest, kas eriplaneering on tehtud detailse lahendusega või ilma selleta. Kui üldplaneeringus valitakse asukoht täpsustusastmes, mis projekteerimistingimusi väljastada võimaldab, on sellisel juhul see sarnane asukoha eelvaliku otsuse alusel KOVi kehtestatava eriplaneeringuga, millele järgneb samuti projekteerimistingimuste andmine. Nii on näiteks Saarde valla üldplaneeringu puhul, kus on hindamise tulemusena võimalik osadele tuulenergeetika aladele seada projekteerimistingimused detailplaneeringut koostamata.

Eriplaneering on 2024. a alguse seisuga algatatud 21 kohaliku omavalitsuse üksuses (KOV), mis tähendab, et tegemist on ka potentsiaalsete eelisarendusaladega. Tuuleenergia potentsiaali puudutav üldplaneering on algatatud 15 KOVis. Kui üldplaneeringutest jõutakse detailplaneeringu kehtestamiseni aladel, mis ei ole seniste eriplaneeringu menetlustega hõlmatud, on ka detailplaneeringutega alad eelisarendusalad.

Selleks, et igat planeeringut saaks käsitada uue eelisarendusala määramisena, tuleks käimasolevates planeeringumenetlustes siiski tagada, et planeerimisseaduse § 951 menetlusskeemi järgivate eriplaneeringute ja nende KSHde täpsusaste oleks selline, et planeeringu kehtestamisel oldaks veendunud oluliste negatiivsete mõjude puudumises. Kui KSH ei ole piisavalt täpne, ei vasta see eelisarendusala tingimustele (§ 3215 lg 3).

Tuulepargi rajamisel on esmatähtis, et olulised negatiivsed mõjud puuduksid. Ühelt poolt aitavad selle saavutamisele kaasa § 3215 lõike 3 punktid 3–5. Teisalt, kui oluline keskkonnamõju siiski esineb, sõltub ala liigitumine eelisarendusalaks sellest, kas mõjude leevendamiseks on olemas asjakohased ja piisavad leevendusmeetmed. Kui neid ei ole, ei ole tegu ka eelisarendusalaga. Igati soositud on tehisalade kasutamine, seda toetab ka ettevalmistatav maapõueseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu19, millega luuakse võimalus anda kehtiva kaevandamisloaga riigimaa, millel on maavara ammendunud, kasutusse taastuvenergia ehitise ehitamiseks, sh taastuvenergiajaamade rajamiseks ja taastuvenergia tootmiseks.

Paragrahvi 3215 lõike 3 punkti 3 puhul on oluline täpsustada, et eelisarendusala tunnustele vastav ala ei pruugi käia kogu kehtestatud planeeringuala kohta (tuulepargi ala või planeerimisseaduse alusel määratud olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht). Oluline on, et planeeringus on eelisarendusalaks üksnes eelisarendusala tunnustele vastav ala. Seda kaalutlusest, et näiteks tuulepargi ja sellega seotud taristu paiknemine piiratud pindalaga metsa vääriselupaiga (metsaseaduse § 23 tähenduses) alal ei pruugi tekitada takistust. Suurem sisuline vastuolu võib olla seotud ranna ja kalda piiranguvööndiga, mida valdavalt tuulikuparkide planeerimisel välistava objektina ei arvestata (v.a see osa piiranguvööndist, mis võrdub ehituskeeluvööndiga). Kui ehitised või rajatised jäävad samal ajal nii eelisarendusalale kui ka sellest väljapoole ehk eelnõu § 3215 lõike 3 punktis 3 nimetatud aladele, ei kohaldata seetõttu eelisarendusalale vastavat menetlust. Kui näiteks tuulik asub eelisarendusalaks sobival alal, aga selle juurde kuuluv vajalik taristu mitte, siis eelisarendusalale vastavat menetlust kohaldatakse ainult tuulikule ning eelisarendusalast väljaspool kehtivat menetlust selle taristule. Eelisarendusala kriteeriumitele vastavuse kontrollimiseks esitab arendaja info EHRis, loamenetleja kontrollib kriteeriumitele vastavust.

Direktiivi eesmärk on kiirendada taastuvenergia loamenetlusi. Eelisarendusalal näeb direktiiv ette kiirema menetlusena loamenetluse üheaastase kestuse, sh KMH kestus. Maismaatuuleparkide projektide senistes menetlustes KMHd üldjuhul tehtud ei ole, sest enamasti on tuuleparkide keskkonnamõju hinnatud juba planeerimismenetluses. KMHta koosneb maismaatuulepargi loamenetlus ehitusloa ja kasutusloa menetlusest, mille tähtaeg on juba kehtiva õiguse kohaselt 30 päeva ehk kokku 60 päeva. Seega on maismaatuulepargi loamenetlus lühem, kui on tähtaeg, mille direktiiv näeb ette eelisarendusalade n-ö kiirendatud loamenetlusele.

Paragrahviga 3216 lisatakse EnKSi taastuvenergia projekti menetlust käsitlevad sätted.

Lõikes 1 sätestatakse, millistest etappidest taastuvenergia projekti menetlus koosneb. Menetlus (loamenetlus) koosneb ajast, mis kulub taastuvenergiajaama, vajaliku taristu ja samas asukohas asuva salvestusseadme rajamiseks, käitamiseks, ajakohastamiseks ning võrguga ühendamiseks vajalikele tegevuslubadele ning asjakohasel juhul KMHst.
Lõikega 2 täpsustatakse, et tegevuslubadeks ja teatisteks loetakse ehitusluba, ehitusteatis, meretuulepargi hoonestusluba, kasutusluba, kasutusteatis ja keskkonnaalased tegevusload (keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba) ning atmosfääriõhu kaitse seaduse, jäätmeseaduse, tööstusheite seaduse ja veeseaduse kohane registreering). Loamenetluse protsessi tähtaeg sisaldab üksnes selliseid menetlusetappe, mille kiirus sõltub haldusorganist. Konkreetse tuulepargi projekt võib koosneda mitmest ehitisest, millele antakse eraldi ehitusload. Näiteks Saarde tuulepargi osa P14 koosneb ehitisregistri järgi järgmistest ehitistest: kolm tuulikut, tuulepargi elektri- ja toitekaablid ja sideühendused, juurdepääsuteed, Saarde tuulepargi alajaam ja alajaama juhtimishoone. Lisaks võrguettevõttele kuuluv Saarde 110 kv alajaam, mille kaudu on tuulepark ühendatud võrku. Taastuvenergia projektina arvestatakse kõiki ehitisi eraldi ning ka nende menetlusaegu arvutatakse eraldi, kui taotlusi ei esitata samal ajal. Põhjuseks see, et iga üksiku ehitise ehitusloa taotlus või ehitusteatis laekub erineval ajal ning tehniliselt ei ole veel võimalik teistsugune lahendus. Kui kõik taastuvenergia projekti vajalikud load esitatakse samal ajal, on tegu ühe taastuvenergia projektiga. Kui eraldi, siis loetakse iga ehitist, mille loamenetlust alustatakse, eraldi projektiks. Kui ehitusluba tuuliku ja ehitusluba tuulepargi elektri- ja toitekaablite ning sideühenduste jaoks esitatakse erineval ajal, on tegu kahe eraldi projektiga. Kuna alajaama ehitusloa taotleb Elering, mitte arendaja, on tegu igal juhul eraldi taastuvenergia projektiga. Samuti kuulub loamenetlusprotsessi võrgu jaoks nõuetekohaseks tunnistamise protsess, mille all peetakse silmas võrguühenduse valmimise järel võrguettevõttega võrgulepingu sõlmimist.
Tegevuslubade hulka ei loeta maapinna ettevalmistamiseks vajalikke dokumente, näiteks metsateatisi, puu- ja põõsarinde raie nõusolekuid jne. Kõigi vajalike tegevuslubade menetluste peale kokku on võimalik teha vaid üks KMH. Riigisiseselt on üksikute lubade tähtajad sätestatud neid reguleerivates eriseadustes. Kehtivad tegevuslubade menetlustähtajad on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Tegevuslubade menetlustähtajad (sisaldab aega ehitusloa taotlusest kuni kasutusloani, kuid ei sisalda keskkonnamõju võimalikule hindamisele kuluvat aega)
Luba
Menetlustähtaeg (p)
Loa andja
Seadus
Ehitusluba/kasutusluba
30/30
KOV/TTJA
EhS20
Ehitusteatis/kasutusteatis
10 (+30) /10 (+30)*
KOV
EhS
Kompleksluba
180
KeA
THS21
Keskkonnaluba
90
KeA
KeÜS22
Hoonestusluba
180+90**
TTJA
EhS
*Kui kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ei alusta täiendavat kontrolli esimese kümne päeva jooksul, võib alustada ehitamist/kasutamist. Uue kontrolli vajaduse korral lisandub menetlusele kuni 30 päeva.
**Esmalt antakse 30 päeva asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks. Seejärel avaldatakse Ametlikes Teadaannetes teade ning 60 päeva jooksul on võimalik esitada konkureerivaid taotlusi. Pärast seda tehakse 90 päeva jooksul hoonestusloa algatamise otsus. See esmane protsess on mõeldud lõpliku taotleja väljaselgitamiseks ega kuulu direktiivi mõistes loamenetluse aja hulka. Pärast KMHd ei ole määratud tähtaega hoonestusloa andmise otsustamiseks. Meretuulepargi ühendloa sätete kohaselt tehakse hoonestusloa andmise otsus 90 päeva jooksul pärast lisaandmete esitamist, milleks on taotlejal aega 180 päeva pärast KMH aruande nõutele vastavaks tunnistamist.

Eestis enam levinud taastuvenergiajaamade (päikeseparkide, tuuleparkide ja biogaasijaamade) keskmine tegelik loamenetluse kestus erineb olulisel määral (vt tabel 2).

Tabel 2. Keskmised menetlusajad sõltuvalt taastuvenergiajaamast (enne eelnõu)

Ehitusluba/
kasutusluba (päevi)
Keskkonnaluba/
kompleksluba (kuud)
KMH
(kuud)
KOKKU
(päevi)
Maismaa tuulepargid
42/42*
-
Pole seni tehtud
84
Päikesepargid (> 100 kW)
33/40 **
-
Pole seni tehtud
73
Biogaasijaamad
110/93 ***
11/12****
Pole seni tehtud
568
*Perioodil 2020–2024 keskmine menetlusaeg, millest on välja arvatud 2020. aasta kasutusloa ajakulu anomaalia. Sellega arvestamisel oleks kasutusloa menetlusaeg 70 päeva.
**Perioodil 2020–2024 keskmine menetlusaeg, millest on välja arvatud mõned üksikud anomaaliad, mis on võtnud aega üle 98 või 152 päeva. Nendega arvestamisel oleks keskmine ehitusloa menetlusaeg 42 päeva ja kasutusloa menetlusaeg 66 päeva.
***Ehitusloa keskmise menetlustähtaja arvestuses on menetlused tähtaegadega nii 26 kui ka 312 päeva ja kasutusloa keskmise menetlustähtaja arvestuses on menetlused tähtaegadega nii 63 kui ka 134.
****Keskmine aeg taotluse esitamisest loa andmiseni perioodil 2018–2024. Sees on ka aeg, mil taotlus oli taotleja käes täiendamiseks, st tegelik menetlusele kulunud aeg on lühem.

Keskkonnaalaseid tegevuslubasid (keskkonnaluba, kompleksluba, registreering) annab Keskkonnaamet (KeA). Ehituslubade ja kasutuslubade puhul on pädev asutus kas KOV või TTJA, hoonestuslubade puhul TTJA. Ehitustegevusega seotud taotlused esitatakse ehitisregistris (edaspidi EHR). Kui ehitusloa taotlust ja sellega seotud dokumente ei ole võimalik esitada EHRi kaudu, esitatakse need pädevale asutusele ning pädev asutus kannab andmed EHRi. Keskkonnaalaseid tegevuslube taotletakse ja menetletakse ning loaga seotud kohustusi täidetakse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu.

Ehitusseadustikus reguleeritud lubade ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduses reguleeritud keskkonnalubade menetluse oluline erinevus on, et keskkonnaalase tegevusloa taotlus võetakse menetlusse alles siis, kui selles esinevad puudused on kõrvaldatud ning see vastab nõuetele, kui seadusega ei ole sätestatud teisti. EhSi-kohane taotlus võetakse menetlusse ka juhul, kui taotluses esinevad puudused, st menetlusaeg hakkab kulgema.

Senise praktika kohaselt vaatab KeA keskkonnaalase tegevusloa taotluse läbi 21 päeva jooksul selle esitamisest ning vajaduse korral küsitakse enne taotluse menetlusse võtmist lisateavet. Taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks seatakse tähtaeg. Sama, 21-päevane tähtaeg hakkab kulgema alati uuesti, kui esitatakse täiendatud taotlus. Seega võib keskkonnaalaste tegevuslubade taotluste menetlusse võtmise aeg sõltuvalt kavandatava tegevuse keerukusest ja taotluse ettevalmistamise kvaliteedist küündida mitme kuuni. Keskmine biogaasijaama taotluse menetlusse võtmise aeg on olnud kuus kuud.

Ehitusloa taotlus võetakse menetlusse kohe esitamisest ja puuduste kõrvaldamiseks antakse vajaduse korral tähtaeg pärast taotluse menetlusse võtmist. Puuduste kõrvaldamise aega menetlusaja hulka ei loeta. Taotluse menetlusse võtmisele ei eelne taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ja kogu loamenetlusele kehtib üks 30-päevane menetlustähtaeg ehk loataotluse formaalsete ja materiaalsete nõuete kontroll tehakse sama tähtaja jooksul ning nende eristamine on EhSis üksnes mõtteline.

Maismaatuuleparkide ja päikeseparkide loamenetluses tuleb taotleda ehitusluba ja kasutusluba või teatud juhtudel, näiteks alla 100 kW võimsusega elektritootmisrajatiste puhul, esitada ehitusteatis ja kasutusteatis. Maismaatuuleparkidele ja päikeseparkidele ei ole tavaliselt vaja taotleda keskkonnaalast tegevusluba. Meretuulepargi rajamiseks tuleb alates 01.08.2024 jõustunud muudatuste tulemusel taotleda ühendloana meretuulepargi hoonestusluba. Varem algatatud menetlustes oli meretuulepargi rajamiseks vaja taotleda eraldi hoonestusluba, ehitusluba ja vee‑erikasutuse keskkonnaluba23. Kuna selle hoonestusloa puhul on tegu sisult maakasutusõigusega, ei kuulu see projekti menetluse sisse. Uus meretuulepargi hoonestusluba hõlmab lisaks maakasutusõigusele ka projekti rajamiseks vajalikke lubasid (ehitusluba ja veeluba, st keskkonnaluba), seetõttu on meretuulepargi hoonestusluba loetud projekti menetluse sisse arvatavaks loaks ehk sisu poolest on tegu tegevusloaga.
Biogaasijaamade rajamisel on lisaks EhSi lubadele vaja taotleda keskkonnaalast tegevusluba.

Lõikega 3 täiendatakse seadust taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme mõistega, mille kohaselt koosneb see energiasalvestusseadmest ja taastuvenergiajaamast, mis on ühendatud sama võrgu juurdepääsupunkti.

Lõikega 4 lisatakse seadusesse säte, mis kirjeldab, mida tähendab taastuvenergiajaama ajakohastamine. See on taastuvenergiat tootva jaama ja taastuvenergiajaama võrguga ühendamiseks vajalike ehitiste uuendamine, sh paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine tootmisvõimsuse muutmiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks.

EnKSi täiendatakse §-ga 3217 „Taastuvenergia projekti menetluse alustamine“, mis koosneb neljast lõikest.

Lõigetes 1 ja 2 kirjeldatakse taastuvenergia projekti menetluse kulgu. Menetlus algab taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti kaudu sellekohase:
1) ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisest. Kui kavandatav tegevus eeldab keskkonnaalast tegevusluba, tuleb ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel esitada ka keskkonnaalase tegevusloa taotlus. Võimaliku kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju korral tuleb ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele ja keskkonnaalasele tegevusloale lisada andmed leevendusmeetmete kohta. Siia kuuluvad ka juhud, kui avaliku veekogu ja majandusvööndi piiritletud alal tehakse tuulepargi hoonestusloa menetlus ehitusseadustiku § 1131 lõikes 1 nimetatud hoonestusloa menetlusena (mitte ühendloana, vaid eraldi tavapärase hoonestusloa, ehitus- ja veeloa menetluse alusel);
2) ehitusseadustiku §1131 lõikes 12 tähenduses meretuulepargi hoonestusloa taotluse menetlusse võtmisest.

Meretuuleparkide puhul eelneb menetlusele alustamisele n-ö taotleja väljaselgitamise protsess, mille aeg ei kuulu aja arvestamise hulka. Taotluse esitamine ei käivita kohe loa saamise menetlust, vaid käivitab taotleja valiku menetluse. Kui arendaja otsustab minna üle meretuulepargi hoonestusloa (ühendloa) menetlusele, loetakse seda taastuvenergia projekti menetluse tähtaja kulgemise alguseks.
Keskkonnaalase tegevusloa taotlemise vajaduse korral loetakse menetluse alguseks mõlema taotluse esitamine. EHRi arendus ehitatakse üles põhimõttel, kus ehitusloa taotlus ega keskkonnaalase tegevusloa taotlus ei lähe enne otsustajale kooskõlastamiseks, kui mõlema taotlemiseks vajalikud andmeväljad on täidetud.

Lõikes 3 sätestatakse, et kontaktpunkti ülesandeid täidab ehitisregister (EHR), (EhS § 36 lg 1, § 40 lg 1, § 42 lg 8). Kontaktpunkti ülesanneteks on aidata läbipaistval viisil taotlejal läbida kõigi tegevuseks vajalike tegevuslubade haldusmenetlus kuni pädevate asutuste ühe või mitme otsuseni loamenetluse lõpus; anda taotlejale kogu vajalik teave, sh juhised, ja kaasata asjakohasel juhul muid haldusasutusi; tagada kogu menetluse vältel ainult üks KMH ja tagada direktiivis sätestatud tähtaegadest kinnipidamine. Direktiivi kohaselt arvestatakse projekti menetluse kestuse sisse ka KMH, mis konkreetse loamenetluse puhul loamenetluse kestuse kulgemise peatab. Kontaktpunkti funktsioneerimisel on aluseks eeskätt EhS, keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS), atmosfääriõhukaitse seadus (edaspidi AÕKS), jäätmeseadus (edaspidi JäätS), tööstusheite seadus (edaspidi THS), veeseadus (edaspidi VeeS), maapõuseadus (edaspidi MaaPS) ja metsaseadus (edaspidi MS).
Kontaktpunkti puudutavad sätted taastuvenergia direktiivis on kavas üle võtta digitaalse kontaktpunkti loomisega, kuna ehitusloa ja ehitusteatiste menetlused ning keskkonnaloa ja kompleksloa menetlused on riigisiseses õiguses elektroonilisele kujule viidud. Seega füüsilist asutust kontaktpunkti ülesannete täitmiseks ei looda ega nimetata. Samuti ei looda uut andmekogu ega keskkonda. Loamenetluse ühise kontaktpunkti ülesandeid täidab EHR. Olukorras, kus EHRis taotluse esitamisel võivad esineda ajutiselt tehnilised tõrked, saab küll esitada taotluse paberil, aga pädev asutus kannab andmed ja dokumendid siiski registrisse. Taastuvenergia projekti menetlus kontaktpunkti toel on kirjeldatud ka tabelis 3 ja joonisel 1. Eelnõus ei nähta ette kõigi tegevuslubade menetlemist ehitisregistris. Keskkonnaalase tegevusloa taotlus esitatakse endiselt KOTKASes, kuhu taotleja EHRist suunatakse. Muudatuste tulemusel hakkavad EHR ja KOTKAS omavahel X-tee kaudu suhtlema ja teavet vahetama. Taotlejal jääb võimalus alustada lubade taotlemist ka KOTKASes. KOTKASes on edaspidi eraldi teavitus loa taotlemisel, mis suunab esmalt EHRi taotlema. Kui siiski loa taotleja otsustab alustada lubade taotlemist KOTKASes, ei kohaldata taastuvenergia projektile eelnõus sätestatud erisusi, s.t menetluse tähtaegasid.

2024. aastal suvel valmisid EHRi arendused, mis tehti ehitusseadustiku jt seaduste muudatuste järel taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Eelnõukohast seadust puudutavad uued arendused valmivad aastal 2025. Samuti toimub ka keskkonnaalaste tegevuslubade taotlemine ja menetlemine keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Lisaks on plaanis mitu loamenetlusprotsessi digiteerivat tegevust, näiteks e-ehituse platvormi elluviimine. Digitaalse kontaktpunkti loomiseks EHRi keskkonda tuleb kontaktpunktiks oleva keskkonnaga liidestada KOTKAS. Eraldi valmis 2024. a juunis Ehitusgiidi veebileht24, millele kontaktpunkt saab vajaduse korral viidata ning mis aitab kõigil huvilistel paremini orienteeruda ehitusvaldkonnale kohalduvates nõuetes. Sellega on täidetud ka direktiivi artikli 16 punkt 4 teha kättesaadavaks menetluste käsiraamat. Lisaks on juba koostatud „Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamat“25. Samuti on oluline koostada asjasse puutuvatele isikutele keskkonnavaldkonna lubade menetlusprotsesside juhendmaterjalid. MKMi tellitud analüüs toob lisaks ühe vajadusena välja ühise platvormi loomise planeerimismenetluseks26. Seda peavad just KOVid oluliseks, mistõttu on juba alustatud asjakohaseid IT-arendusi.

Tabel 3. Taastuvenergia projekti menetlus kontaktpunkti toel
Projekti menetluse alustamine
Taotleja esitab EHRis andmed kavandatava projekti kohta, sh keskkonnaalast tegevusluba eeldava tegevuse ja leevendusmeetmete kohta, ning ehitusloa taotluse
Projekti menetlus
KOV
KeA

Ehitusloa taotluse menetlus algab taotluse esitamisest
Kui projekti elluviimiseks on vaja taotleda keskkonnaalast tegevusluba, suunatakse taotleja EHRist KOTKASesse taotlust esitama


Taotluse nõuetele vastavuse kontroll (kuni 30 p)


Taotlus hinnatakse nõuetekohaseks ning võetakse menetlusse
Leevendus-meetmed
KOV saadab leevendus- (ja hüvitus)meetmed KeAle kooskõlastamiseks (kui taotleja on need esitanud koos taotlusega) koos loa eelnõuga.
KeA hindab leevendus- (ja hüvitus)meetmete piisavust ja asjakohasust. Kui loa andja on KeA, määrab ta need loa tingimustena.


KeA võib kooskõlastada leevendus- (ja hüvitus)meetmeid, mille tulemuslikkust ei ole laialdaselt testitud, seades lisatingimusi meetmete toimivuse ja piisavuse seireks ning vajaduse korral lisaleevendusmeetmete rakendamiseks

Kui loa taotlusega ei esitata leevendus- (ja hüvitus)meetmeid või kui need ei ole sobivad või piisavad, määratakse need vajaduse korral KMH käigus või loamenetluses.
KMH eelhinnang
KOV annab ehitusloa andmise menetluses KMH eelhinnangu
KeA annab keskkonnaloa või kompleksloa andmise menetluses KMH eelhinnangu

Kui ehitusloa KMH eelhinnangus selgub KMH vajadus, teeb KOV KeAle KMH algatamise ettepaneku ning ehitusloa menetlus peatub
Kui keskkonnaloa või kompleksloa KMH eelhinnangus selgub KMH vajadus, teeb KeA KMH algatamise otsuse
KMH
Kui KeAle on esitatud ehitusloa menetluses selgunud KMH algatamise ettepanek, sh nt leevendus- (ja hüvitus)meetmete väljatöötamiseks, ning ka keskkonnaloa menetluses on vaja algatada KMH, teeb KeA ühise otsuse nii ehitusloa kui ka keskkonnaalase tegevusloa KMH algatamise kohta (30 p jooksul alates keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlusse võtmisest).

Ehitusloa menetlus peatub, kuni KeA teeb KMH algatamata jätmise otsuse või kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseni
keskkonnaalase tegevusloa menetlus peatub KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseni

Kui KeA eelhinnangu põhjal puudub keskkonnaalase tegevusloa menetluses KMH algatamiseks vajadus, teeb KeA KMH algatamata jätmise otsuse

Kui KeA teeb algatamata jätmise otsuse, võib KOV vajaduse korral teha KMH algatamise otsuse
Luba
Ehitusloa ja keskkonnaalase tegevusloa menetlus jätkub, kui tehakse KMH algatamata jätmise otsus või kui KMH aruanne tunnistatakse nõuetele vastavaks

KOV annab välja ehitusloa või keeldub selle andmisest
KeA annab välja keskkonnaalase tegevusloa või keeldub selle andmisest
Projekti menetluse lõppemine
Projekti menetluse tähtaja kulgemine lõpeb, kui antakse viimane taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalik tegevusluba




Joonis 1. Kontaktpunkti ülesehitus

Lõikes 4 sätestatakse, et taastuvenergia projekti menetluses hinnatakse enne tegevusloa taotluse menetlusse võtmist taotluse nõuetele vastavust. Direktiivi kohaselt tuleb pädeval asutusel eelisarendusaladel elluviidava projekti puhul 30 päeva jooksul ja väljaspool eelisarendusala elluviidava projekti puhul 45 päeva jooksul taotluse saamisest kinnitada, kas taotlus on nõuetele vastav või on vaja esitada lisainfot. Loamenetluse tähtaeg algab, kui on kinnitatud taotluse nõuetele vastavus. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 15 on reguleeritud taotluses puuduste kõrvaldamise kord, sh on lõikes 3 sätestatud, et kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. HMSi kohaselt algab menetlus taotluse esitamisest, mitte puuduste kõrvaldamisest, ja seega on HMSis sätestatu juba praegu taotlejale soodsam ja menetlustähtaegade kontekstis kiirem, kui direktiiv ette näeb, v.a keskkonnalubade puhul.

Eelnõu kohaselt puudutab taotluse nõuetele vastavuse kontroll eeskätt biogaasijaamade loamenetlust, sest tuuleparkide ja päikeseparkide rajamiseks tavaliselt keskkonnaalast tegevusluba ei nõuta. Kui taastuvenergia projekti elluviimiseks tuleb taotleda keskkonnaalast tegevusluba, teeb Keskkonnaamet 30 päeva jooksul keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlusse võtmise otsuse, hinnates, kas esitatud andmed on menetluse algatamiseks nõuetekohased, ning annab vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletakse meretuulepargi hoonestusluba, teeb TTJA hoonestusloa menetluse algatamise otsuse ehitusseadustiku § 1134 lõikes 2 sätestatud aja jooksul, hinnates, kas esitatud taotlus ja andmed on hoonestusloa menetluse algatamiseks nõuetekohased, ning annab vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaja kestuse hulka ei loeta konkureerivate hoonestuslubade taotluste menetlusega seotud toiminguid, sest konkurss kestab oluliselt pikemat aega. Ehituslubade menetluses säilib senine kord, kus 30 päeva jooksul tuleb taotluses kõrvaldada nii puudused kui ka menetleda luba.

Lõikes 5 sätestatakse, et juhul kui Keskkonnaamet ei ole sama paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul 30 päeva jooksul teavitanud taotluse läbi vaatamata jätmisest, loetakse taotlus menetlusse võetuks. Nimetatud tähtaja hulka ei loeta aega, mille jooksul taotleja kõrvaldab taotluses puudusi.

Ehitusõiguses eristatakse ehitusõiguse tekkimiseks ehitusloa taotlemist ning ehitusteatise esitamist. Konkreetsemalt ei ole ehitusloa taotluse esitamisel toodud välja vormiliste eelduste kontrollimise etappi. Ehitusloa menetluses kontrollitakse nii formaalset kui ka materiaalset vastavust korraga ja seaduse järgi on selleks 30 päeva. Ehitusteatise menetluses on pädeval asutusel aega kõigepealt kümme päeva, et veenduda, et esitatud taotlus ei vaja lisakontrolli. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib alustada ehitamist. Kui on andmeid vaja siiski veelkord kontrollida, lähtutakse ehitusloa menetluse, sh ehitusloa andmise menetluse tähtajast ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina. Seega võib ehitusteatise menetlus olla 10 päeva + 30 päeva ning vältimaks menetlusprotsesside lisamist ning loamenetlusprotsessi pikendamist ei lisata ehitusõigusesse taotluse nõuetele vastavuse hindamise etappi.

Kui konkureerivaid taotlusi ei esitata, tehakse alates hoonestusloa taotluse teates märgitud tähtaja lõppemisest 90 päeva jooksul otsus algatada hoonestusloa menetlus. Sellega hinnatakse ka taotluse nõuetele vastavust. Kui esitatakse konkureerivad taotlused, tehakse nende hindamise tulemuste kinnitamisest arvates 90 päeva jooksul otsus algatada hoonestusloa menetlus. Oksjonile kulunud aega hoonestusloa loamenetluse hulka ei arvestata, sest selle käigus alles selgub taotleja, kelle suhtes hoonestusloa menetlus algatatakse. Tavapäraselt tehakse menetlusse võtmise otsus ja kuulutatakse välja oksjoni võitja samal ajal.

Kehtiva korra kohaselt otsustab Keskkonnaamet KeÜSi § 49 lõike 1 kohaselt keskkonnaloa andmise nõuetekohase taotluse saamisest arvates, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Keskkonnaamet hindab kõigepealt taotluse nõuetele vastavust (taotlus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele) ehk kas andmekoosseis on piisav. Seejärel võetakse taotlus menetlusse. Nõuetele vastavuse hindamise tähtaega ei ole õigusaktides sätestatud. Riigisiseses õiguses tuginetakse ennekõike HMSi § 5 lõigetele 2 ja 4, mis sätestavad, et menetlus peab toimuma võimalikult kiirelt ja lihtsalt ning toiminguid tehakse viivituseta. Muudatuse kohaselt on Keskkonnaametil taotluse nõuetekohasuse hindamiseks aega 30 päeva.

Keskkonnaalaseid tegevuslube puudutavad otsused on seni olnud avalikult kättesaadavad KOTKASe kaudu ja jäävad seda ka tulevikus, kui otsused tehakse avalikuks ka digitaalse kontaktpunkti vahendusel. Sellega tagatakse vastavus taastuvenergia direktiivist tulenevale kohustusele teha loamenetlust puudutavad otsused üldsusele kättesaadavaks.

Haldusorgani roll kontaktpunkti ülesannete täitmisel. EhSi kohaselt annab ehitusloa enamasti kohaliku omavalitsuse üksus (EhS § 39 lg 1). Samal asutusel on ka õigus otsustada KMH vajadus (EhS § 42 lg 2). KOV on haldusorgan (HMS § 8 lg 1) ja seega on seatud talle ka haldusmenetluse seadusest tulenev selgituskohustus. Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil digitaalse kontaktpunkti vahendusel menetlusosaliste õiguseid ja kohustusi, haldusmenetluse tähtaega ja selle kiirendamise võimalusi, vajaminevaid taotlusi ja tõendeid ning kohustuslikke toiminguid (HMS § 36 lg 1). Haldusorgan vastutab oma loamenetluse, sh tähtaegade jälgimise eest.

Eelnõuga täiendatakse EnKSi §-ga 3218 „Taastuvenergia projekti tegevusloa ja keskkonnamõju hindamise menetlemine“, mis koosneb seitsmest lõikest.

Direktiivi kohaselt tehakse juhul, kui KMH on vajalik, kõikides loamenetluse etappides ainult üks KMH. See peab olema kõikide sama taastuvenergia projekti puudutavate lubade jaoks ammendav. Kuna tegevuslubade taotlemise järjekord eri otsustajatele ei ole Eesti õiguses sätestatud, kuid direktiivi järgi kõigi tegevuseks vajalike tegevuslubade menetluste peale kokku saab algatada vaid ühe KMH (vajaduse korral), peab algatatava KMHga tegema kõigi vajalike tegevuslubade andmiseks vajalikud uuringud ja hindamised. Seega peavad selle KMH algatamise ja tegemise menetlusse olema kaasatud kõik haldusorganid, kellelt on vaja saada mingiks tegevuseks vajalik luba. See tähendab ka seda, et taotlused kõigi vajalike lubade jaoks tuleb esitada samal ajal. Näiteks kui ehitusloa taotlus esitatakse paberil KOVile, suhtleb KOV tegevuseks vajalike lubade andjatega (nt KeAga) ning annab arendajale teada, et ta peab esitama ka näiteks keskkonnaalase tegevusloa taotluse. Muul juhul käib suhtlus ja lubade taotlemisele suunamine EHRi toetusel. KOV on kontaktpunkt ainult oma loamenetluse kontekstis. See vajab seaduse tasandil reguleerimist, mistõttu on EnKSi täiendatud §-dega 3217 ja 3218. Ainult sellisel juhul on võimalik teha üks ammendav KMH.

Lõikes 1 sätestatakse, et taastuvenergia projekti puhul viiakse läbi tegevusloa ja KMH menetlus. Need toimuvad tegevusloa ja KMH menetlust reguleerivate normide kohaselt, kuid EnKSis sätestatud erisustega.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletava tegevusloa andmiseks on vajalik KMH, tehakse taastuvenergia projekti menetluses üks KMH algatamise otsus. Sealjuures tehakse üks kõikide tegevuslubade andmiseks vajalikku teavet koondav KMH. Muudatuse tulemusel on juhtroll just KeAl, kes kooskõlastab otsuse KOViga. KMHde liitmine aitab kaasa menetluste kvaliteedi parandamisele ja vähendab dubleerivaid otsuseid. Samale järeldusele jõuti ka Advokaadibüroo Sorainen OÜ koostatud ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud analüüsis27.

Lõikes 3 sätestatakse erand, et KMHd ei algatata ehitistele päikeseenergiaseadmete ja samas asukohas paiknevate energiasalvestite paigaldamisel ja kõigi päikeseenergiaseadmete ajakohastamisel, kui sellega ei suurene kasutav ruum ega vajadus võtta lisaleevendusmeetmeid. Ehitised on nii rajatised kui ka hooned. Seda kaalutlusest, et päikeseenergiaseadmete paigaldamine olemasolevatele ja tulevastele tehisrajatistele/ehitistele, nagu katused, parkimisalad, teed ja raudteed, ei tekita tavaliselt konkureerivate ruumikasutusviiside või keskkonnamõjuga seotud probleeme. Seetõttu peaks nende seadmete ja salvestite kasutuselevõtmine kiirenema, kuna KMHd ei tehta.

Lõikes 4 sätestatakse, et taastuvenergia projekti (v.a meretuulepargi rajamise projekt) elluviimiseks vajaliku tegevusloa andja teeb otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta 30 päeva jooksul tegevusloa taotluse menetlusse võtmisest. Tegemist on eeskätt keskkonnaalaste tegevuslubade kontekstis erandiga KeHJS § 11 lõikes 2 sätestatud tähtajast (tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast teabe saamist), millega soovitakse kiirendada taastuvenergia projekti menetlust, et järgida direktiivis sätestatud projekti menetluse tähtaegu. Meretuuleparkide kui suuremahuliste projektide korral tuleb KMH algatamise otsus teha KeHJSis sätestatu järgi.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui KeHJSi § 6 lõike 2 või 21 kohase ehitusloa menetluses eelhinnangu andmise käigus selgub KMH algatamise vajadus ja taastuvenergia projekti elluviimiseks on vaja taotleda ka keskkonnaalast tegevusluba, teeb ehitusloa andja ehk KOV Keskkonnaametile ettepaneku ühise KMH algatamiseks. Kui Keskkonnaamet ettepaneku järel KMHd ei algata, teeb ehitusloa andja ise KMH algatamise otsuse. Seega kui KOV peab KMH tegemist vajalikuks, on tal õigus algatada KMH sõltumata asjaolust, et KeA seda keskkonnaalase tegevusloa menetlemisel ei tee. Üldjuhul peaks ehitusloa menetluses KMH otsus tulema enne kui keskkonnaloa puhul, kuna KeAl on 30 päeva aega taotluse nõuetekohasust kontrollida ja menetlusse võtmisest 30 päeva eelhinnangu koostamiseks. Ehitusloa menetlus peatub kuni KeA KMH otsuseni. Seni ei ole KOVid taastuvenergia loamenetlustes KMH algatamist üldjuhul vajalikuks pidanud, sest planeerimisprotsessis on keskkonnamõju hinnatud planeeringu KSH käigus.

Lõikes 6 sätestatakse, et tegevusloa taotluse menetlus peatub kuni KMH algatamata jätmise või KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseni. See põhimõte tuleb juba KeHJSi § 11 lõikest 11. Eelnõuga eristatakse projekti menetlus ja konkreetse projekti menetlusse kuuluva loa menetlus. KMH tegemise ajaks loamenetluse tähtaja kulgemise peatumine puudutab üksnes konkreetse loa menetlust, mis peatub. Projekti kogukestuse arvestamine ja tähtaja kulgemine KMH tegemise ajaks direktiivist tulenevalt ei peatu.

Lõikes 7 sätestatakse, et taastuvenergia projekti menetluse kestus loetakse lõppenuks, kui § 3216 lõikes 1 nimetatud projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade, teatiste ja KMH menetlus on lõppenud. Säte on vajalik menetluse kestuse lugemiseks.

EnKSi täiendatakse §-ga 3219 „Taastuvenergia projekti menetluse kestus“, mis koosneb neljast lõikest.

Muudatused puudutavad loamenetlusi, mis algatatakse pärast eelnõu seadusena jõustumist. Sätestatud tähtajad kehtivad projekti kogumenetlusele (ei kehti üksikutele tegevuslubadele), st projekti menetluse kestuse jooksul tuleb menetleda kõik vajalikud tegevusload ja teha vajaduse korral KMH. Taastuvenergia projekti mõiste piiritluse kohta on pikemalt kirjutatud seletuskirja § 3216 puudutavas osas. Kehtestatavad tähtajad on esitatud tabelis 3.

Lõige 1 sätestab maismaa taastuvenergia projekti menetluse kestuse, mis on kuni kaks aastat, kuni üks aasta alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel (nt väiksemad tuulikud, hulpivad päikesepaneelid veekogul jne) või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel ja taastuvenergiajaama ajakohastamisel.

Lõige 2 sätestab mereala taastuvenergia projekti menetluse kestuse, mis on kuni kolm aastat. Alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel ja taastuvenergiajaama ajakohastamisel kestab menetlus kuni kaks aastat.
Enne eelnõu jõustumist meretuulepargi rajamiseks algatatud hoonestusloa menetlustes, milles on mindud üle ühendloa menetlusse, kohalduvad menetlustähtajad selle järgi, kuidas on esitatud keskkonnaalase tegevusloa ja ehitusloa taotlus. Nende menetluste puhul, mis uue meretuulepargi hoonestusloa menetlusse üle ei lähe, ei loeta hoonestusloa menetluse aega taastuvenergia projekti kogumenetluse sisse. Sellise lahenduse põhjus on asjaolu, et EhSis sätestatud hoonestusluba on olemuselt avaliku veekogu kasutamise õigus, mida eelnõu järgi ei loeta taastuvenergia projekti kogumenetluse sisse. Kuna menetluse aja hulka loetakse ka keskkonnamõju hindamiseks kuluv aeg, on kolme aasta sees vajalike tegevuslubade menetlemine keeruline, sest merealal võtavad keskkonnauuringud aega ligi kaks aastat.

Euroopa Liidu õigus, mis seab menetlustähtajad, on ülimuslik, mistõttu tuleb vastuolu korral muuta riigisisest õigust. Haldusorgan peab menetluses võtma mereala planeeringut arvesse niipalju kui võimalik. Suuremas plaanis tuleb suunata tegevust selliselt, et vajalikud uuringud tehakse enne loamenetlust.

Lõige 3 sätestab taastuvenergia projekti menetluse kestuse eelisarendusalal, mis on kuni üks aasta, kuni kuus kuud alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel ja taastuvenergiajaama ajakohastamisel.
Lõige 4 näeb ette, et nimetatud tähtaegu on võimalik põhjendatud juhul ja erakorraliste asjaolude tuvastamisel pikendada. Tabelis 4 on taastuvenergia projektide loamenetluse tähtajad. Tähtaegade pikendamise aluseks olevate erakorraliste asjaolude hulka ei ole võimalik lugeda ajamahukaid uuringuid, mille tegemine on ette nähtud juba planeerimismenetluses. Erakorraliste asjaoludena peetakse silmas looduskeskkonna ootamatut muutust (näiteks uue elupaiga avastamist vms), millega ei saanud eelnevas menetluses arvestada. Samuti on siinkohal oluline rõhutada, et kestuse hulka ei loeta § 3219 lõikes 5 nimetatud aega, näiteks ehitamist, kohtuvaidlusi, taotluse täiendamist. Seega tähendab tabelis 4 esitatud tähtaeg ainult ametiasutuste toiminguid. Kui vastava tähtaja jooksul menetlust lõpuni ei viida, on arendajal võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks eraldi kohtusse. Automaatselt vaikimisi lubasid tähtaegade ületamisel ei väljastata.

Tabel 4. Taastuvenergia projektide loamenetluse tähtajad
 
Menetluse kestus
Menetluse pikendamine
Taastuvenergia projekt maismaal
Üldjuhul
kuni 2 aastat
kuni 6 kuud
Alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel kuni üks aasta
kuni 1 aasta
kuni 3 kuud
Taastuvenergiajaama ajakohastamine
kuni 1 aasta
kuni 3 kuud
Taastuvenergia projekt merealal
Üldjuhul
kuni 3 aastat
kuni 6 kuud
Alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel
kuni 2 aastat
kuni 3 kuud
Taastuvenergiajaama ajakohastamine
kuni 2 aastat
kuni 3 kuud
Taastuvenergia projekt eelisarendusalal
Üldjuhul
kuni 1 aasta
kuni 6 kuud
Alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel või sellega samas asukohas asuva salvestusseadme või selle võrguühenduse rajamisel
kuni 6 kuud
kuni 3 kuud
Taastuvenergiajaama ajakohastamine
kuni 6 kuud
kuni 3 kuud

Alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamine või sellega samas asukohas asuva salvestusseade või selle võrguühenduse rajamine, omab tähenduselt kolme võimalikku erinevat taastuvenergiaprojekti:
1) alla 150 kW nimivõimsusega taastuvenergiajaama rajamine;
2) alla 150 kW nimivõimsusega taastuvenergiajaama salvestusseadme rajamine;
3) Alla 150 kW nimivõimsusega taastuvenergiajaama võrguühenduse rajamine.
Kõigi kolme puhul on tegu eraldi loamenetlustega.

Lõikega 5 täpsustakse seadust, et oleks üheselt arusaadav, mida taastuvenergia projekti menetluse kestuse hulka ei loeta:
1. eelnõukohase § 3217 lõikes 3 nimetatud taotluse nõuetele vastavuse hindamise ja puuduste kõrvaldamise aega;
2. taastuvenergiajaama ehitamise või ajakohastamise aega, sest loamenetlusega kaasnevad load annavad juba õiguse rajatis ehitada;
3. taastuvenergiajaama võrgutaristuga ühendamiseks, võrgu stabiilsuse, töökindluse ja ohutuse tagamiseks tehtavate tööde aega;
4. projekti menetlusega seotud õiguskaitsevahendite kasutamise aega (vaided, kohtuvaidlus).
Sealjuures ei loeta loamenetlusprotsessi hulka maakasutuse piirangutega seotud menetlusi (nt kokkulepped maaomanikuga), kaevandusalade korrastamist.

HMSi üldise põhimõtte kohaselt ei loeta projekti menetlemise aja kulgemise arvestusse ka aega, mille jooksul taotleja kõrvaldab taotluses puudusi. Puuduste kõrvaldamiseks määrataval tähtajal on n-ö edasilükkav mõju ja haldusorganile asja lahendamiseks ettenähtud tähtaja kulgemine peatub28. Puudustega taotlust ei saa menetleda, mistõttu juhul, kui taotluse läbivaatamiseks ettenähtud tähtaeg ei peatuks puuduste kõrvaldamise ajaks, seaks see ohtu menetlustulemuse õiguspärasuse, kuna järelejäänud aeg ei pruugi olla piisav menetlemiseks ja kõigi asjaolude väljaselgitamiseks.

Lõikes 6 viidatakse §-le 3216, mis sätestab, missuguste lubade menetlused tehakse §-s 3219 sätestatud taastuvenergia projekti tähtaegadel. Kontaktpunkt kuvab kogu projekti lubade menetlustähtaegu, sh iga üksiku loa menetlemiseks veel järele jäänud aega.

Eelnõuga täiendatakse EnKSi §-ga 3220 „Eelisarendusalale kavandatava tuuleelektrijaama projekti loamenetluse erandid“, mis koosneb neljast lõikest.

Direktiivi kohaselt eelisarendusalal projekti loamenetluses KMHd ega ka KMH eelhinnangut üldjuhul ei tehta. Direktiivi alusel on eelnõusse kavandatud säte, mille kohaselt loamenetluse alguses võrreldakse projekti omadusi ja leevendusmeetmeid kehtestatud planeeringus sätestatuga. Sellise läbivaatamise eesmärk on veenduda, et projekt vastab planeeringu tingimustele, planeeringus ei ületa sätestatud piire ega ehitusõiguse tingimusi samuti tuvastatakse läbivaatamisel, et võrreldes planeerimismenetluse ja KSHga ei ole keskkonnaseisundis toimunud olulisi ettenägematuid muudatusi. Eelisarendusalal asuva taastuvenergia projekti menetlusskeem on kajastatud ka tabelis 5.

Piiriülese keskkonnamõju korral ei kehti eelnõukohane eelisarendusaladel rakendatav menetlus, vaid kehtib eelnõus sätestatud KeHJSi § 283 kohane KMH korraldus.
Selleks sätestatakse lõikes 1, et eelisarendusalale rajatava tuuleelektrijaama loamenetluses kontrollib tegevusloa taotluse menetleja (KOV) muu hulgas asjaolusid, kas kavandatava projektiga ei kaasne ettenägematut olulist keskkonnamõju, sh piiriülest keskkonnamõju, millega ei ole arvestatud keskkonnamõju strateegilisel hindamisel; kas kavandatava projekti mõju leevendusmeetmed on asjakohased ja piisavad. Samuti tuleb kontrollida, kas projektiala keskkonnaseisundis on toimunud olulisi muutusi võrreldes planeeringus käsitletuga, nt kaitstavate loodusobjektide (sh looma- ja taimeliigid) suhtes, mille tõttu võiks projekti mõju olla erinev planeeringus hinnatust. Tegemist ei ole KeHJSi-kohase KMH eelhinnanguga. Kui ettenägematut olulist keskkonnamõju loamenetluses ei tuvastata, siis KMH algatamata jätmise otsust ei tehta, kuid loa andmise otsuses selgitatakse kontrollitavaid asjaolusid.

Kui planeerimismenetluses antakse planeeringu kehtestamisega heakskiit taastuvenergia projekti põhimõttelisele lahendusele ja tuuakse loetelu leevendusmeetmetest, mida on võimalik kasutada, siis loamenetluses on juba selge nii konkreetne projekt kui ka valik, milliseid leevendusmeetmeid on kavas konkreetse projekti mõju leevendamiseks kasutada. Seega on tegevusloa loamenetluses oluline menetleja hinnang, kas konkreetse projekti mõju on meetmetega leevendatav, et vältida vaidlusi protsessi järgmistes etappides.

Lõike 2 järgi võib eelisarendusalal KMH algatada, kui on tõendatud järgmised asjaolud:
1) projekt avaldab tõenäoliselt ettenägematut olulist keskkonnamõju, mida ei olnud võimalik ette näha varasemal keskkonnamõju strateegilisel hindamisel;
2) ettenägematu olulise keskkonnamõju leevendamiseks ei ole piisavaid leevendusmeetmeid või hüvitusmeetmeid juhul, kui võimalikku kahju kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale linnuliigile ei ole võimalik täielikult leevendada.

Planeerimismenetluses pakutakse välja ka võimalikke leevendusmeetmeid (direktiivis kasutatud ka terminit mitigation rulebook), mis ei ole veel esitatud konkreetse projekti täpsusega. Leevendusmeetmete variandid pakub välja arendaja või KeA. Loamenetluse alustamisel on arendaja teinud projekti lõpliku valiku ja valinud välja ka konkreetse projekti jaoks sobivad leevendusmeetmed. Kaalukatel põhjustel saab leevendusmeetmeid hiljem muuta, tagamaks, et leevendusmeetmed täidaksid eesmärki. Eelisarendusalal antakse projekti loamenetluses hinnang (Keskkonnaameti kooskõlastus), kas konkreetse projekti jaoks valitud leevendusmeetmed on sobivad ja asjakohased.

Kui loamenetluses ilmnevad erakorralised asjaolud ning selgub, et leevendusmeetmete rakendamine ei ole piisav, on ka eelisarendusalal võimalik loamenetluses välja töötada hüvitusmeetmed. See võib olla ka üks põhjus, miks eelisarendusalal algatatakse KMH. Kui tuvastatakse, et erakorralised asjaolud võivad põhjustada olulist keskkonnamõju või kavandatud leevendusmeetmed on ebapiisavad, on võimalik ka KMH algatamine. Eelisarendusalade puhul on tingimus, et projektiga tekitatav oluline mõju peab olema leevendatav leevendusmeetmetega. Seega kui planeeringus nähakse ette ülekaaluka avaliku huvi kohaldamine ning hüvitusmeetmed tegevusega tekitatava olulise keskkonnamõju kompenseerimiseks, ei ole tegemist eelisarendusalaga. Seega kui maismaatuulepargile eelnevas planeeringus on ette nähtud hüvitusmeetmed, ei ole loamenetlusse liikudes tegemist taastuvenergia projekti menetlusega eelisarendusalal, vaid taastuvenergia projekti menetlusega n-ö üldkorras. Kui hüvitusmeetmete vajadus ilmneb loamenetluses, ei saa samuti lugeda ala eelisarendusalaks.

Seetõttu sätestatakse lõikes 3, et kui eelisarendusalal tehakse KMH, tehakse selle algatamise otsus 30 päeva jooksul tuuleelektrijaama tegevusloa taotluse menetluse algusest. KMH algatamata jätmise korral eraldi otsust ei tehta ja loamenetlus liigub vastavalt tähtajale lõpuni. Kuna siis ei ole see KeHJSi-kohane eelhinnang ja eelhinnangut kui sellist ei tehta, ei tehta eraldi ka KMH algatamata jätmise otsust. Kui KOV annab ehitusloa, peab ta HMSi kohaselt selgitama ja põhjendama oma otsust (põhjendamiskohustus).

Lõike 4 kohaselt tehakse KMH kuni kuue kuu jooksul või erakorraliste asjaolude ilmnemisel kuni ühe aasta jooksul KMH algatamise otsuse tegemisest. Tähtajad lähtuvad taastuvenergia direktiivi artikli 16a punktist 5.

Tabel 5. Taastuvenergia projekti menetlus eelisarendusalal üldjuhul kontaktpunkti toel
Projekti menetluse alustamine
Taotleja esitab EHRis andmed kavandatava projekti kohta, sh keskkonnaalast tegevusluba eeldava tegevuse ja leevendusmeetmete kohta, ning ehitusloa taotluse
Projekti menetlus
KOV
KeA

Ehitusloa taotluse menetlus algab taotluse esitamisest

Kontroll ja leevendusmeetmed
KOV kontrollib tegevusloa taotluses:
1) kas kavandatava projektiga ei kaasne ettenägematut olulist keskkonnamõju, sealhulgas piiriülest keskkonnamõju, millega ei ole arvestatud KSHs;
2) kas kavandatava projekti mõju leevendusmeetmed on asjakohased ja piisavad, saadab leevendusmeetmed KeAle kooskõlastamiseks (kui taotleja on need esitanud koos taotlusega) koos loa eelnõuga.
KeA hindab leevendusmeetmete piisavust ja asjakohasust.

KeA võib kooskõlastada leevendusmeetmeid, mille tulemuslikkust ei ole laialdaselt testitud, seades lisatingimusi meetmete toimivuse ja piisavuse seireks ning vajaduse korral lisaleevendusmeetmete rakendamiseks
KMH
KMHd ei tehta, kui kontrolli käigus pole selgunud ettenägematu oluline keskkonnamõju või leevendusmeetmete ebapiisavus.

Luba
KOV annab välja ehitusloa või keeldub selle andmisest

Projekti menetluse lõppemine
Projekti menetluse tähtaja kulgemine lõpeb, kui antakse viimane taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalik tegevusluba

Punktiga 46 täiendatakse EnKSi rakendussätteid §-dega 384, 385 ja 386.

Paragrahviga 384 sätestatakse, et EnKSi §-e 3211, 3213 ja 3214 (ülekaalukat avalikku huvi, leevendus- ja hüvitusmeetmeid) kohaldatakse vaid loamenetlustes, mis on algatatud pärast nõukogu määruse 2022/2577 jõustumist ehk 30. detsembrit 2022. Rakendussäte on vajalik, et tagada määrusega (otsekohalduv ülekaalukas avalik huvi) ülekaaluka avaliky huvi kehtivuse järjepidevus, mida saab kohaldada kuni kliimaneutraalsuse saavutamiseni.

Paragrahvi 385 kohaselt korraldab Kliimaministeerium 2025. aasta 21. maiks taastuvenergia alade kaardistamise, seda taastuvenergia direktiivi artikli 15b alusel.

Paragrahvi 386 lõigetes 1–3 sätestatakse tingimused ühe KMH algatamise otsuse jaoks, kui taotleja on enne sätte jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku ehitusloa ja keskkonnaalase tegevusloa taotluse või ainult ehitusloa või ainult keskkonnaalase tegevusloa. Kõik loetletud tingimused peavad olema täidetud. Rakendussäte tagab arendaja õiguspärane ootuse, kuna direktiiv kohaldub alles siis, kui see on üle võetud. Rakendussätetes nähakse ette, et juba varem loamenetlusse jõudnud taastuvenergia projektidele ei kohaldu muu taastuvenergia direktiivi kohane menetlus, menetluse tähtajad, ühine kontaktpunkt jne, sest see ei oleks tehniliselt täna teostatav ning märkimisväärset kiirendust ega eelist see samuti ei anna. Seega ei näe seadus ette erinormi, et direktiivikohast menetlust hakatakse tervikuna kohaldama varasematele menetlustele, vaid seda tehakse edasiulatuvalt nendele, millega on alustatud pärast seaduse jõustumist. Seega luuakse varasematele menetlustele üksnes ühe KMH tegemise võimalus ning ühise KMH tegemises lepivad loa menetlejad omavahel kokku.

Kui taotleja on enne § 386 jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku ehitusloa ja keskkonnaalase tegevusloa taotluse, tehakse nende tegevuslubade menetluses KMH vajalikkuse selgumise korral üks KMH hindamise algatamise otsus, kui:
1) taotleja seda vähemalt ühes loamenetluses taotleb ja esitab teabe taotluse kohta teisele loa menetlejale ning
2) kummagi loa menetluses ei ole enne § 386 jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust.

Kui taotleja on enne § 386 jõustumist esitanud keskkonnaalase tegevusloa taotluse, aga ei ole esitanud ehitusloa taotlust, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajaduse selgumise korral üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:
1) keskkonnaalase tegevusloa menetluses ei ole enne § 386 jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja
2) taotleja esitab ehitusloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks ja
3) taotleja esitab teabe ehitusloa taotluse ja ühise keskkonnamõju hindamise taotluse kohta keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlejale.

Kui taotleja on enne § 386 jõustumist esitanud taastuvenergia projekti ehitusloa taotluse ja projekti elluviimiseks on vaja keskkonnaalast tegevusluba, aga taotleja ei ole selle taotlust esitanud, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses KMH vajalikkuse selgumise korral ainult üks KMH hindamise algatamise otsus, kui:
1) ehitusloa menetluses ei ole enne § 386 jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja
2) taotleja esitab keskkonnaalase tegevusloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju hindamiseks ja
3) taotleja esitab teabe keskkonnaalase tegevusloa ja ühise keskkonnamõju hindamise taotluse kohta keskkonnaalase tegevusloa taotluse menetlejale.

Loa taotleja peab igal juhul teise loa menetlejat teavitama, et soovib teha ühe KMH, kuna vaid nii on võimalik tagada menetlejate ühises infoväljas olek.

Lõikes 4 sätestatakse, et KMH algatamise või algatamata jätmise otsustab Keskkonnaamet.

Punktiga 47 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust. HÕNTE § 38 lõike 2 kohaselt tuleb seaduse muutmisel ELi õigusakti muutmise tõttu eelnõus täiendada muudetava seaduse normitehnilist märkust, lisades sellele ELi õigusakti liigi, numbri ja avaldamismärke.

Eelnõu § 5. Kaugkütteseaduse muutmine

Kaugkütteseaduses tunnistatakse kehtetuks § 4 lõige 3. Selles sätestatud kohustus on kavas kehtestada energiamajanduse korralduse seaduse uues §-s 133 „Energiatarnija avaldatav teave“, kuna teabe esitamise kohustus on ka jahutusettevõtjatel, mitte ainult soojusettevõtjatel, mida reguleerib kaugkütte seadus. Muudatuse eesmärk on viia säte kooskõlla direktiiviga.

Eelnõu § 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus (KeHJS) muutmine

Punktiga 1 jäetakse §-st 24 välja tekstiosa „§ 281 lõikes 6“, sest § 281 tunnistatakse kehtetuks.

Punktiga 2 tunnistatakse § 281 kehtetuks. Kuna taastuvenergia direktiiviga nähakse taastuvenergia projektidele ette limiteeritud loamenetluse tähtajad, on vaja paragrahvi laiendada kõigile taastuvenergia projektidele, mitte ainult maismaa tuuleelektrijaamadele, nagu näeb ette § 281. Selleks kehtestatakse uues sõnastuses § 283. Direktiiviga ettenähtud tähtaja sisse peavad mahtuma kõigi taastuvenergiajaama rajamiseks ja käitamiseks vajalike tegevuslubade menetlused, sh KMH.

Punktidega 3 ja 4 muudetakse kehtiva KeHJSi § 282, mis käsitleb taastuvenergia projektide ajakohastamise KMH erisusi. Paragrahvi pealkirjas ja lõikes 1 muudetakse mõiste „taastuvelektrijaam“ mõisteks „taastuvenergiajaam“ ning seotakse see vastava mõistega EnKSi lisatava § 3216 lõikega 4. Ühtlasi jäetakse välja ka viide nõukogu määrusele 2022/2577, mille kehtivus lõpeb 30.06.2025 (osaliselt juba 30.06.2024).

Punktiga 5 täiendatakse § 282 lõikega 11, mille kohaselt merel asuva taastuvenergiajaama ajakohastamisel lähtutakse KMH tegemisel KeHJSi §-s 283 sätestatud maismaa taastuvenergia projekti KMH erisuste sätetest. KMH menetlus on kiirem kui uue meretuulepargi korral, kuid loamenetluste tähtaeg on pikem kui maismaa taastuvenergiajaama korral. Seetõttu ei pea menetluse kiiruse tõttu kohaldama minimaalseimat KMH menetlust, mis on ette nähtud KeHJSi § 282 ülejäänud sätetega, milles on lähtutud vaid hädapärastest nõuetest, mis tagaksid kiire, aga siiski sisult õige tegevusloa väljastamiseks vajaliku info kogumise.

Punktiga 6 tunnistatakse § 282 lõige 2 kehtetuks, kuna ajakohastamise mõiste lisatakse EnKSi, ei ole selle kordamine lõikes 2 enam vajalik ega otstarbekas.

Punktiga 7 täpsustatakse, et taastuvenergia projektide ajakohastamisel peab eelhinnangu andmisel eeldatavalt olulise keskkonnamõju määramisel lähtuma vaid ajakohastamisega kaasneva muudatuse mõjuga, st ei arvestata olemasoleva tegevuse mõju.

Punktiga 8 täpsustatakse § 282 lõikes 4, et taastuvenergia projektide ajakohastamisel peab KMH sisaldama vaid ajakohastamisega kaasneva muudatuse mõju, st ei arvestata tegevuse enda mõju. Lõike 5 järgi määrab otsustaja tähtaja, millal arendaja esitab aruande otsustajale avaliku väljapaneku korraldamiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks.

Punktiga 9 muudetakse § 282 lõiget 8, mille kohaselt otsustaja määrab tähtaja arendajale aruande kohta esitatud ettepanekute selgituste ja küsimustele vastuste saatmiseks ning aruande esitamiseks otsustajale, kes kontrollib selle vastavust nõuetele.

Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks § 282 lõige 12, kuna nõukogu määrus 2022/2577 muutub kehtetuks ning selle sisu on võetud üle taastuvenergia direktiiviga.

Punktiga 11 täiendatakse KeHJSi §-ga 283 „Keskkonnamõju hindamise erandid taastuvenergia projekti menetluses“.
Direktiivis ettenähtud tähtajad sõltuvad taastuvenergia projekti asukohast (maal, merel, eelisarendusalal) ja mahust (uue taastuvenergiajaama rajamine või olemasoleva ajakohastamine) ning ulatuvad kuuest kuust kolme aastani (erijuhtudel võimalik ka pikendada). Nende tähtaegade järgimise eest vastutavad tegevuslubade andjad.

Uue paragrahviga laiendatakse senises, kehtetuks tunnistatavas §-s 281 sätestatut nii, et sätteid on võimalik kohaldada kõigile taastuvenergia projektidele, muu hulgas ka piiriülese KMH menetluse korral. Selleks jäetakse menetlustoimingute tähtajad, milleks on vaja arendaja kui tegevusest huvitatud isiku panus, otsustaja määrata. Need on eelkõige tähtajad KMH programmi ja aruande esitamiseks ning täiendamiseks. Otsustaja peab nende tähtaegade määramisel lähtuma konkreetse toimingu sisust ja mahust nii, et tähtaeg oleks loamenetluse kogutähtaja sees mõistlik ja proportsionaalne. Otsustajale endale mõeldud tähtajad sätestatakse seaduses, et tagada menetluse optimaalne kulgemine.

Üldjuhul ei ole maismaa päikese- ja tuuleparkide korral KMHsid algatatud, kuna planeeringu koostamisel on tehtud KSH. KeHJSi § 6 lõike 4 alusel antud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ nähakse ette künnised, mille korral tuleb tegevusega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta anda KeHJSi § 6 lõigete 2 ja 21 kohane eelhinnang. Eelhinnangu kohustusega on viie ja enama tuulikuga elektrijaama, mille koguvõimsus on üle 7,5 MW, rajamine maismaal (määruse § 2 p 2), samuti hüdroelektrijaama rajamine teatud veekogudel (määruse § 11 p 4). Välistada ei saa aga eelhinnangu vajadust ka teiste taastuvenergia projektide korral, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju (määruse § 15 p 8 või § 16 alusel). Meretuulepargi korral on KMH kohustuslik (KeHJS § 6 lg 1 p 5), samuti hüdroelektrijaama korral, kui kinnihoitav veekogus on üle 10 miljoni kuupmeetri (KeHJS § 6 lg 1 p 211).

KeHJSi järgi on eelhinnangu andmise kohustus otsustajal, kes annab eelhinnangu ja teeb ka KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse. Selleks võib otsustaja muu hulgas kasutada arendaja esitatud materjale, sh eelhinnangut, kui ta nõustub selles esitatud infoga, kuid eelhinnangu peab otsustaja siiski koostama ise.

Eelnõukohase § 283 lõiked 1–5 ja 12 kehtivad kõigile taastuvenergiajaamadele. Lõikega 1 sätestatakse kogu paragrahvi kohaldamisala, milleks on energiamajanduse korralduse seaduse § 3212 lõikes 1 nimetatud taastuvenergia projekti KMH.

Lõikega 2 nähakse ette, et kui otsustaja otsustab KMH algatada (eelhinnangu tulemusel või kohustuslikus korras), määrab ta arendajale KMH programmi esitamiseks konkreetse tähtaja. Konkreetse tähtaja määramine on kaasusepõhine, eraldi päevade arvu ei sätestata. Erinevus KMH tavamenetlusest on, et algatamise otsusele ei küsita asjaomaste asutuste arvamust (§ 11 lg 22 ei kohaldata § 283 lg 5 järgi) ning ka asjaolu, et KMH programmi esitamiseks on tavapäraselt arendajal 18 kuud (§ 18 lg 7). Tähtaja seadmine on tingitud EnKSi lisatavatest taastuvenergia projektide loamenetluste tähtaegadest.

Paragrahvi 283 lõikes 3 sätestatakse erandina kohustus määrata arendajale teatud etappideks tähtajad.

Lõikega 4 võetakse üle taastuvenergia direktiivi artikli 16b lõike 2 nõue, et juhul, kui otsustaja on kinnitanud KMH käigus kogutava teabe ulatuse (mis määratakse Eesti mõttes KMH programmis), siis seda enam hiljem laiendada ei tohi. Lõikes 5 loetletakse KeHJSi sätted, mida taastuvenergia projektide KMH tegemisel ei kohaldata. Need on § 11 lõige 2 (KMH algatamise või mittealgatamise otsustamise tähtaeg), lõige 21 (selle otsustamise pikendamise võimalus), lõige 22 (KMH algatamise või mittealgatamise otsustamise otsuse eelnõu kooskõlastamine) ja lõige 7 (KMHde liitmine) ning § 18 lõige 7 (tähtaeg arendajale programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamiseks) ja lõige 8 (tähtaeg arendajale aruande esitamiseks). Taastuvenergiajaama KMH menetluses on tehtud erandid menetluse kiirendamise ja loamenetluse tähtaegadest kinnipidamise eesmärgil ja seetõttu mõningaid kehtivaid sätteid ei kohaldata. Eelnõus (EnKS § 3218 lg 4) on taastuvenergia projekti menetluses KMH algatamise tähtajaks määratud 30 päeva, kuid kehtiva KeHJSi § 11 lõike 2 kohaselt tuleb KMH algatamise otsus teha tegevusloa menetlemise ajal, kuid kuni 90 päeva jooksul. Seetõttu on vaja välistada kehtiv säte.
Lõike 6 kohaselt määrab otsustaja tähtaja, mille jooksul esitab arendaja pärast KMH programmi avalikku arutelu programmi nõuetele vastavaks tunnistamiseks (KeHJS § 18 lg 1). See säte kehtib merealaprojektide puhul lisaks punktis 3 märgitud tähtaegadele. Maismaaprojekti keskkonnamõju hindamise programmi ei avalikustata, mistõttu on merealaprojekti puhul vaja eraldi sätet.

Eelnõukohase §-ga 283 sõnastatakse sätted, mis kohalduvad kas ainult maismaal asuvatele projektidele (lg-d 7–11) või meretuuleparkidele (lg 6). Meretuuleparkide erisus on tingitud asjaolust, et nende loamenetluse kogupikkus on kolm aastat (maismaal 1–2 aastat). Eelduslikult on tegemist suuremahuliste projektidega, mistõttu peab ka keskkonnamõju hindamise menetlus olema põhjalikum ning seega pole õigustatud teha tavamenetlusest olulisi erinevusi. Näiteks ei kohaldata meretuuleparkidele eelnõukohase § 283 lõikeid 8–10, mille kohaselt jäetakse ära KMH programmi avalikustamine. Maismaal on KMH programmi avalikustamise asemel ette nähtud konsulteerimine KeHJSi § 16 lõike 3 punktides 1–7 nimetatud asutuste ja isikutega, kellele antakse võimalus esitada oma seisukoht (lg 3). Lõike 9 kohaselt tuleb seisukohad ja ettepanekud esitada kümne tööpäeva jooksul otsustajale, kellel on samuti kümme tööpäeva aega nendega tutvuda ning kujundada oma terviklik seisukoht KMH programmi kohta. Lõige 10 kohustab arendajat seisukohtadele ja ettepanekutele vastama ning programmi täiendama ning täiendatud programmi otsustajale esitama viimase määratud tähtajaks. Seejärel on otsustaja kohustatud selle läbi vaatama ja tunnistama nõuetele vastavaks (või tagastama täiendamiseks) kümne tööpäeva jooksul. Lõikega 11 nähakse otsustajale ette kümnetööpäevane tähtaeg KMH programmi nõuetele vastavuse kontrolliks.
Lõikega 12 nähakse ette, et juhul, kui arendaja ei järgi otsustaja määratud tähtaegu dokumentide esitamiseks või täiendamiseks, jäetakse tegevusloa taotlus läbi vaatamata ja haldusmenetlus lõpeb. Säte tagab otsustajale võimaluse järgida talle pandud loamenetluse üldtähtaegade järgimise kohustust ning anda arendajatele selge sõnum tähtaegade järgimata jätmise tagajärgedest.

Taastuvenergia projektide KMH korral ei tohi unustada ka võimalikke olulise piiriülese keskkonnamõjuga projekte, mille korral tuleb lähtuda piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist (Espoo konventsioon) ja võimalike kahepoolsete lepingutega kokkulepitust. Kuigi Eestil kui päritoluriigil võib tähtaegade järgimisega esineda mõningaid takistusi, tuleb arvestada, et ka mõjutatavatele riikidele kehtivad taastuvenergeetika direktiivi kohased limiteeritud loamenetluse tähtajad, mistõttu võib eeldada tõhusamat kaasumist võimalikesse olulise piiriülese keskkonnamõjuga projektide menetlustesse.

Kuivõrd mõned taastuvenergia projekte käsitlevad sätted tulevad EnKSi täiendavatest sätetest, on tabelites 5 ja 6 esitatud kronoloogilises järjekorras nimekiri menetlustoimingutest koos tähtaegade ja õiguslike alustega.

Tabel 5. Maismaal asuva taastuvenergia projekti KMH

Tegevus
Tegija
Tähtaeg päevades
Alus
1.
Loataotluse nõuetele vastavuse hindamine*
Otsustaja
30
EnKS § 3217 lg 4
2.
KMH algatamine või algatamata jätmise otsus (sh KMH eelhinnang)
Otsustaja
30
EnKS § 3218 lg 1–6
KeHJS § 11 (v.a lõiked 2, 21, 22 ja 7), § 283 lg 5
3.
Programmi koostamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 2
4.
Seisukohtade esitamine
Asjaomased asutused, puudutatud isikud
10 tööpäeva
KeHJS § 283 lg 9
5.
Seisukohtade läbivaatamine, enda seisukoha kujundamine, arendajale esitamine
Otsustaja
10 tööpäeva
KeHJS § 283 lg 9
6.
Programmi täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 10
7.
Programmi nõuetele vastavuse kontroll
Otsustaja
10 tööpäeva
KeHJS § 283 lg 11
8.
Vajaduse korral programmi täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 3
9.
KMH aruande koostamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 3
10.
Aruande nõuetele vastavuse esmane kontroll
Otsustaja
14
KeHJS § 21 lg 2
11.
Avalikustamisest teavitamine
Otsustaja
14
KeHJS § 21 lg 1, § 16 lg 2, 3
12.
Avalik väljapanek, seisukohtade esitamine, avalik arutelu
Otsustaja, asjaomased asutused, huvitatud isikud
30 + avalik arutelu
KeHJS § 21 lg 1, 3, § 16 lg 41, 5
13.
Esitatud seisukohtade läbivaatamine
Otsustaja
21
KeHJS § 21 lg 4
14.
Avalikustamise käigus esitatud seisukohtadele vastamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 7
15.
Aruande esitamine nõuetele vastavaks tunnistamiseks
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 3
16.
Aruande nõuetele vastavuse kontroll
Otsustaja
30
KeHJS § 22 lg 5
17.
Vajaduse korral aruande täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 22 lg 9

Tabel 6. Meretuulepargi hoonestusloa KMH

Tegevus
Tegija
Tähtaeg päevades
Alus
1.
Loataotluse nõuetele vastavuse hindamine*
Otsustaja
90
EnKS § 3217 lg 4
2.
KMH algatamine
Otsustaja
30
EnKS § 3218 lg 1–6
KeHJS § 11, § 283
3.
Programmi koostamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 2
4.
Programmi nõuetele vastavuse esmane kontroll
Otsustaja
10
KeHJS § 16 lg 12
5.
Vajaduse korral programmi täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 16 lg 12
6.
Avalikustamisest teavitamine
Otsustaja
14
KeHJS § 16 lg 2, 3
7.
Avalik väljapanek, seisukohtade esitamine, avalik arutelu
Otsustaja, asjaomased asutused, huvitatud isikud
21 + avalik arutelu
KeHJS § 16 lg 1
8.
Esitatud seisukohtade läbivaatamine, oma seisukoha kujundamine
Otsustaja
14
KeHJS § 17 lg 11
9.
Esitatud seisukohtadele vastamine

Arendaja
21
KeHJS § 17 lg 3
10.
Programmi täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 10, § 18 lg 1
11.
Programmi nõuetele vastavuse kontroll
Otsustaja
30
KeHJS § 18 lg 2
12.
Vajaduse korral programmi täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 18 lg 6
13.
KMH aruande koostamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 3
14.
Aruande nõuetele vastavuse esmane kontroll
Otsustaja
14
KeHJS § 21 lg 2
15.
Avalikustamisest teavitamine
Otsustaja
14
KeHJS § 21 lg 1, § 16 lg 2
16.
Avalik väljapanek, seisukohtade esitamine
Otsustaja, asjaomased asutused, huvitatud isikud
30
KeHJS § 21 lg 1, 3, § 16 lg 41, 5
17.
Esitatud seisukohtade läbivaatamine
Otsustaja
21
KeHJS § 21 lg 4
18.
Avalikustamise käigus esitatud seisukohtadele vastamine
Arendaja
30
KeHJS § 21 lg 5
15.
Aruande esitamine nõuetele vastavaks tunnistamiseks
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 283 lg 3
16.
Aruande nõuetele vastavuse kontroll
Otsustaja
30
KeHJS § 22 lg 5
17.
Vajaduse korral aruande täiendamine
Arendaja
Otsustaja määratud
KeHJS § 22 lg 9
* Ei lähe taastuvenergia projekti menetluse tähtajas arvesse (alus: EnKS § 3219 lg 5 p 1)

Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks § 56 lõiget 16, sest edaspidiselt kohaldatakse § 282 ette nähtud erisusi ka nendele tegevuslubade taotluste keskkonnamõju hindamise menetlustele, mis ei ole algatatud määruse (EL) 2022/2577 kehtivusajal.

Punktiga 13 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust. HÕNTE § 38 lõike 2 kohaselt tuleb seaduse muutmisel ELi õigusakti muutmise tõttu täiendada muudetava seaduse normitehnilise märkuse sõnastust, lisades ELi õigusakti liigi, numbri ja avaldamismärke.

Eelnõu § 7. Vedelkütuse seaduse muutmine

Punktiga 1 täiendatakse § 2 punktiga 11, sätestades veeldatud biometaani mõiste. Veeldatud biometaan on juba sätestatud EnKSis, kuid üksnes päritolutunnistuste väljastamise vaatest ning mõistena määratlemata. Kuna transpordisektoris kasutatakse juba veeldatud biometaani, sätestatakse ka seaduses selle kasutamise põhimõtted, et aidata kaasa transpordisektori heite vähendamisele.

Punktiga 2 täiendatakse § 21 lõiget 43, laiendades imporditud veeldatud biometaanile samu nõudeid, mis kehtivad biometaanile. Sellega soositakse kodumaise biometaani tootmispotentsiaali arengut ning välistatakse, et välismaine biometaan saavutaks eelise Eesti biometaani ees ainelise oleku vahetudes.

Punktiga 3 täiendatakse kütuste valikut veeldatud biometaaniga, millega on võimalik panustada VKSi § 21 kohasesse transpordisektori eesmärki. Samuti lisatakse veeldatud biometaan Eleringi traspordistatistika kauplemisplatvormil kaubeldavate energiakandjate hulka.

Punktiga 4 kohustatakse tarnijat sarnaselt teiste vedelkütustega esitama Keskkonnaametile iga kuu 15. kuupäevaks kuuaruande tarbimisse lubatud koguse ja koguenergia andmete kohta.

Punktiga 5 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust. HÕNTE § 38 lõike 2 kohaselt tuleb seaduse muutmisel ELi õigusakti muutmise tõttu täiendada muudetava seaduse normitehnilise märkuse sõnastust, lisades ELi õigusakti liigi, numbri ja avaldamismärke.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga lisatakse uued terminid EnKSi, ELTSi ja VKSi. Uute terminite kohta on esitatud info seletuskirja peatükis 3 ja lisas 2.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohase seadusega võetakse üle direktiiv 2023/2413 (vastavustabel seletuskirja lisas 1).

6. Seaduse mõju

Seadus ei näe ette uusi nõudeid ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele ega riigile lisaks nendele, mis tulevad Euroopa Liidu õigusest.
Eelnõu seadusena jõustumise olulisemad mõjud on rühmitatud viide valdkonda taastuvenergia direktiivist lähtudes:
1) päritolutunnistused;
2) muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kasutuselevõtt tööstussektoris;
3) taastuvelektri energiasüsteemi lõimimise hõlbustamine;
4) metsa biomass, säästlikkuse kriteeriumid, küte- ja jahutus;
5) taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine.

6.1. Päritolutunnistused
6.1.1. Vesiniku päritolutunnistuste väljastamise võimaluse sätestamine ning süsteemihaldaja mõiste täpsustamine
Sihtrühmad: vesiniku tootjaid, tarnijaid ja tarbijaid, Elering.
Sihtrühma 1 suurus: praegu ei ole võimalik hinnata.
Sihtrühma 2 suurus: Elering, EMTA.
Sihtrühmale 1 avalduva mõju suurus: ettevõtjad peavad oma tegevuses arvestama päritolutunnistuste nõudega, arvestatav mõju puudub.
Sihtrühmale 2 avalduva mõju suurus: Elering peab selleks tegema IT-arenduse.

Probleem ja praegune olukord
Uuesti sõnastatud direktiiviga (EL) 2018/2001 on sisse toodud muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused. Muudeks kui bioloogilist päritolu taastuvkütusteks loetakse vedelaid ja gaasilisi kütuseid, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass. Selleks, et tõendada, millist tüüpi on toodetud ja tarbitud kütus, tuleb ka vesinikule väljastada päritolutunnistused. Lisaks tuleb täpsustada, millised on need vesiniku tüübid ning millistele tingimustele need peavad vastama.

Lahendus
Kui soovitakse tõendada muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse tootmist, peab see vastama kriteeriumitele, mis on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184, 10. veebruar 2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks. Lisaks täpsustatakse süsteemihaldaja mõistet, et ka vesiniku ning soojusenergia päritolutunnistuste väljastaja oleks sõltumatu osapool.

Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, IT-arendused
Vesiniku päritolutunnistuste väljastamine nõuab IT-arendusi energiamajanduse korralduse seaduse § 3210 lõike 1 alusel loodud elektroonilises andmebaasis ja vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalses keskkonnas (edaspidi päriolutunnistuste elektrooniline andmebaas ja transpordistatistika kauplemisplatvorm). Lisaks on vaja täiendada kütuste tarbimisse andmise tõendamise lahendusi ja tagada andmete elektrooniline liikumine kütuse käitlemise andmekogusse. Euroopa Komisjonil on kavas kasutusele võtta liidu andmebaas muu hulgas gaasiliste kütuste väärtusahelate jälgimiseks ja kütuste Euroopa Liidu biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse kontrollimiseks. Kuna riigi ülesanne on tagada andmebaasis olevate andmete õigsus, on vaja luua päriolutunnistuste elektroonilise andmebaasi ja transpordistatistika kauplemisplatvormi elektrooniline ühendus liidu andmebaasiga, et kohalikud turuosalised saaksid esitada andmeid toodangust ja tarbimisse andmisest kohalike infosüsteemide kaudu. Arendused teeb päritolutunnistuste süsteemi haldaja ehk põhivõrguettevõte, kütuse käitlemise andmekogu arendused tehakse EMTA juhtimisel. VDS-BIO on vaja muuta selliseks, et lisanduvate kütuste päritolutunnistuste kaudu tõendatud transporditarbimise andmed liiguksid elektroonselt Eleringi transpordistatistika kauplemisplatvormilt VDSi, selleks on muu hulgas vaja arendada sõnumivahetuse funktsioon platvormide vahel. VDS-BIO arenduste maksumus ei ole märkimisväärne ja seda rahastatakse HKSi vahenditest.
Arendused valmivad hiljemalt direktiivi ülevõtmise ajaks ehk maiks 2025. Päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi ja transpordistatistika kauplemisplatvormi rahastatakse taastuvenergiatasust.

Majanduslik mõju– ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
Muudatus puudutab vesiniku tootjaid, tarnijaid ja tarbijaid. Tootjatele tekib võimalus tõendada enda toodetud kütuse päritolu ning suurendada enda usaldusväärsust energia/kütuse riigisiseses müügis. Tarnijatel ja tarbijatel (nt tööstus- ja transpordisektor) tekib võimalus tõendada, et nende tarbitav või edasi müüdav energiaühik on jätkusuutlikult toodetud. Tekib võimalus toodang realiseerida kohalikele kütusemüüjatele. Seda teadmist saavad kasutada tarbijad oma kestlikkusaruannetes (ESG eesmärgid) või toodete reklaamimisel.

Majanduslik mõju – halduskoormus
Lahendusega kaasneb mõju halduskoormusele. Kui kütust tootev ettevõte soovib tõendada, et toodetud on muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütust, tuleb tal toodang sertifitseerida, mis tähendab ettevõtjale lisakoormust ja -kulu. Ettevõtete halduskoormuse kasvu on kavas minimeerida protsesside digiteerimise ja IT-lahenduste kasutuselevõtuga.

6.1.2. Päritolutunnistuste väljastamine otse tarbijale või tarnijale
Probleem ja praegune olukord
Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 lõike 2 alapunktiga c on liikmesriikidele antud võimalus väljastada päritolutunnistusi otse tarnijatele või tarbijatele, kes energiat soetavad. Seni ei ole Eestis seda võimalust rakendatud.

Lahendus
Muudatusega luuakse võimalus väljastada energia tarnijale või tarbijale päritolutunnistus otse, kui tootja ise on saanud investeeringu- või tegevustoetust.

Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale – IT-arendused
Otse tarbijale päritolutunnistuse väljastamiseks tuleb päritolutunnistuste väljastajal ehk süsteemihaldajal täiendada päritolutunnistuste elektroonilist platvormi. IT-arendused valmivad hiljemalt direktiivi ülevõtmise ajaks ehk maiks 2025.
1. Selgeks teha, kes on saanud toetust – vältida topeltkasu.
2. Tagada päritolutunnistuste automaatne ülekanne tarbijale või tarnijale.

Majanduslik mõju – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
Ettevõtetel, kes said investeeringutoetust taastuvenergia tootmisseadmete rajamiseks, puudus võimalus tõendada müüdud toodangu päritolu. Tarnijad ja tarbijad saavad nüüd võimaluse päritolutunnistuse omandamiseks, ilma et tootja vahel oleks. Samuti on seni jäänud kasutamata päritolutunnistused, mis on väljastatud tootjale, kes on saanud investeeringutoetust või muud toetust riikliku toetuskava kaudu. Seega suureneb päritolutunnistuste hulk turul ja sellel on positiivne mõju energia tarnijatele ja tarbijatele, kelle tarbimist on lihtsam tõendada.

6.1.3. Standardühiku murdosadeks jagamine
Probleem ja tänane olukord
Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 lõike 2 esimese lõiguga antakse võimalus jagada päritolutunnistuse standardühik 1 MWh murdosadeks, tingimusel et murdosa on 1 Wh kordne. Seni on Eestis rakendatud jäägipõhist lähenemist ehk kui kalendrikuu toodang ületab naturaalarvulist MWh, siis üle jääv toodang (näiteks 0,3 MWh) kantakse järgmisesse tootmisperioodi. Ehk teisisõnu väljastatud on päritolutunnistusi ainult naturaalarvulise toodangu eest.

Lahendus
Muudatusega antakse süsteemihaldajale võimalus kasutada väiksemat ühikut päritolutunnistuste väljastamisel, mis tähendab, et muudatuse elluviimisel saab kogu toodetud energia samal tootmisperioodil päritolutunnistustega katta ning tarnijatele/tarbijatele edasi kanda. Samuti võimaldab paremini jälgida riigisiseseid füüsilisi energiavooge. Piiriüleste ülekannete tegemisel on vaja jälgida päritolutunnistuste vastuvõtja riigis kehtivaid reegleid.

Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale – IT-arendused
Lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi. Päritolutunnistuste väljastajal ehk süsteemihaldajal tuleb muudatuse lubamiseks täiendada päriolutunnistuste elektroonilist andmebaasi ja transpordistatistika kauplemisplatvormi hiljemalt direktiivi ülevõtmise ajaks ehk maiks 2025.

Majanduslik mõju – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
Muudatus lubab üle minna reaalajas päritolutunnistuste turule, mis on oluline tarbimis- ja tootmisprofiili kokkuviimisel ning tulevikus energia tarbimise tõendamisel. Muudatuse tulemusel peab järgmisesse perioodi üle kandma vähem või alternatiivselt kasutama vähem eelmise perioodi päritolutunnistusi. Seega saavad tarbijad olla kindlamad, et ühel perioodil kasutatud päritolutunnistused käivad ka sama perioodi tarbimise kohta.
Päritolutunnistustega seotud muudatuse IT-lahenduste kogumaksumus Eleringile on hinnanguliselt 200 000 eurot.

6.2. Säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid
Sihtrühm: biomasskütust tootvad ettevõtted, ca 90.
Sihtrühma suurus: teadaolevalt on üle 7,5 MW sooja- ja elektrienergiat tootvaid käitiseid ja oma tarbeks sooja tootvaid käitiseid 82.
Biomasskütustega seotud muudatuste eesmärk on ära hoida taastuvkütuste eluringiga tekkivaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. Valdav osa säästlikkuse kriteeriumitega reguleeritavatest biomasskütustest Eestis peaksid juba nendele kriteeriumitele vastama, sh tulenes biomassi säästlikkuse kriteeriumi nõue juba RED II-st. Seega suureneb küll käitiste võimsuse piiri nihutamisega osa ettevõtete ja riigiasutuste koormus, aga seda on võimalik minimeerida IT-lahendusega. Teadaolevalt on üle 7,5 MW sooja- ja elektrienergiat tootvaid käitiseid ja oma tarbeks sooja tootvaid käitiseid 82. 46 neist on üle 20 MW, mis tähendab, et muudatus puudutab veel 36 käitist (suurem kui 7,5 MW, aga väiksem kui 20 MW). Andmed pärinevad 2022. aastast keskkonnaotsuste infosüsteemist (KOTKAS). Nende andmete põhjal laieneb kohustus veel 25 ettevõttele: Leca Eesti Osaühing, AS VIREEN, AS E-Piim tootmine, Aktsiaselts ELVESO, Aktsiaselts Saku Maja, SW ENERGIA OÜ, Combimill Reopalu OÜ, AS Graanul Invest, N.R. Energy Osaühing, OÜ Vara Saeveski, Osaühing Elva Soojus, Combimill Sakala OÜ, OÜ Ebavere Graanul, OÜ Helme Graanul, Osaühing Põrguvälja Soojus, Danspin AS, Aktsiaselts Kadrina Soojus, Tamsalu Kalor AS, Aktsiaselts OG Elektra Tootmine, Thermory AS, Osaühing Valmos, Aktsiaselts Barrus, Aktsiaselts Salutaguse Pärmitehas, Aktsiaselts TOFTAN, Estonian Plywood AS, GreenGas OÜ. Valdavalt on tegu aga ettevõtete, millele juba kohustus kehtib, väiksema nimivõimsusega käitistega.

Sihtrühmale avalduva mõju suurus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 säästlikkuse kriteeriumid ja sellega seotud nõuded on üle võetud energiamajanduse korralduse seaduse §-ga 323 ja kliimaministri määrusega nr 35. Praegu on kohaldusalas elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvad ettevõtted, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste ning vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul. Kohaldusalasse jäävad ettevõtjad on pidanud järgima säästlikkuse kriteeriumeid ja sellega seotud nõudeid. Nõuded on vajalikud, et ettevõtja saaks tõendada, et kasutatud biomasskütuseid saab pidada taastuvenergiaks. Seega ei kaasne muudatusega neile ettevõtetele olulist lisakoormust, sh infokohustuse ja vastavuskuludena. Märkimisväärne osa Eestis toodetud elektri- ja soojusenergiast on saadud biomasskütustest; peamiselt tahketest, väiksemal määral ka gaasilistest ja vedelatest biokütustest. Kaugküttesektori kütusetarbimisest üle 60% moodustab biomass, lokaalküttesektoris on see üle 80%. Elektrienergia tootmisest moodustab biomass ca 18%. Kõik eelmainitud sektorid peavad olema hiljemalt 2050. aastaks süsinikuneutraalsed. Ei ole välistatud, et need eesmärgid tuleb täita juba 2040. aastaks. Eesmärgi täitmisel võivad aga tekkida tahtmatud negatiivsed tagajärjed elurikkusele, kui biomasskütuste tootmisel ei arvestata piisavalt biomassi päritoluga. Kui biomasskütuste tootmist ja kasutamist reguleerivat seadust ei muudetaks, tekiks oht, et suurenev nõudlus taastuvkütuste järele suurendab kahju elurikkusele.

Muudatuste üks eesmärke on saavutada olukord, kus biomasskütuste tootmise ja tarbimise mõju elurikkusele on minimaalne ning biomasskütuste tarbijad saavad olla kindlad, et toodetav energia on taastuvenergia. Teine eesmärk on vähendada kütte- ja jahutussektori süsinikuheidet, soodustades nendes sektorites laialdasemat heitsoojuse kasutamist ning elektrifitseerimist. See lihtsustab esimese eesmärgi täitmist, sest vähendab nõudlust biomasskütuste järele. Biomasskütuseid kasutavad elektri-, soojus- või jahutusenergiat tootvad käitised peavad vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkogust. Selline kohustus on oluline, sest käitistel pole keelatud kasutada säästlikkuse kriteeriumitele mittevastavat kütust. Kriteeriumitele mittevastavast kütusest toodetud energia pole sellisel juhul enam küll taastuvenergia ja selle süsinikuheidet arvestatakse sarnaselt fossiilkütuse heitega. Vältimaks olukorda, kus näiteks odava heitmekvoodi ühiku hinna või kõrgete biomasskütuste hindade tõttu suureneks säästlikkuse kriteeriumitele mittevastavate biomasskütuste kasutamine, on mõistlik nõuda käitistelt KHG heitkoguste vähendamist võrreldes fossiilkütustega. See tähendab, et enamikus suuremates käitistes kasutatavast biomasskütusest peaks vastama säästlikkuse kriteeriumitele, muidu ei täida need käitised KHG heitkoguste vähendamise eesmärki.

Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju
Maagaasi ja muude fossiilkütuste hinnatõusu korral suurenevad inimeste küttekulud. See mõjutab eriti tugevalt madala sissetulekuga inimesi. Muudatuste üks eesmärkidest on suurendada heitsoojuse ja taastuvkütuste kasutamist soojusenergia tootmisel. Importkütuste osakaalu vähenemine soojusenergia tootmisel vähendab ka järskude hinnatõusude tõenäosust, kui maagaasi hind peaks maailmaturul järsult tõusma.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatustel on positiivne mõju riigi energiajulgeolekule, sest säästlikkuse kriteeriumitele vastavad biomasskütused ning muud taastuvenergiaallikad on pärit kas Eestist või riikidest, nagu Soome ja Läti. Samas fossiilkütused on tihtipeale pärit kaugemalt.

Majanduslik mõju
Muudatus mõjutab ca 90 biomasskütust kasutavat käitist, mis peavad hakkama tulevikus näitama, et nende kasutatav biomasskütus vastab säästlikkuse kriteeriumitele. Importkütuste osakaalu vähenemine annab võimaluse luua rohkem töökohti, mis on seotud biokütuste ja taastuvenergia tootmisega. Märkimisväärset negatiivset majanduslikku mõju muudatustel ettevõtetele ega tarbijatele tõenäoliselt pole. Kohaldusalasse lisanduvate ettevõtjate halduskoormus suureneb, kuna tuleb tõendada, et kasutatud biokütuseid saab pidada taastuvenergiaks, et seda saaks arvestada ELi eesmärkide ja riiklike panuste saavutamisel. Otsesed kulud (st sertifitseerimise või auditeerimise tasud) tarneahela sertifikaadi eest on näiteks esimese auditeerimise, mille järel väljastatakse FSC või PEFC sertifikaat, kulu suurusjärgus 2000–2500 eurot/a, SBP sertifikaadi kulu on kaks korda suurem: 5000 + eurot. Lisandub iga-aastase auditi kulu. Kaudsete kulude kohta on vähe teada, näiteks, mis puudutab sertifitseerimisstandardite täitmisega seotud kulusid (eeskätt tööjõukulu täitmisel), samas lisanduv konsultatsiooniteenus jääb suurusjärku 1000 eurot. Ettevõttel võib tekkida vajadus lisatööjõu palkamiseks.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Muudatused peaksid vähendama biomasskütuste tootmise mõju elu- ja looduskeskkonnale. Lisaks peaks heitsoojuse ja muude taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine kütte- ja jahutusmajanduses vähendama fossiilkütuste põletamise mõju õhu kvaliteedile. Paraku ei ole senine praktika säästlikkuse kriteeriumite täitmisel olnud edukas. Puudujäägid metsade majandamisel ja auditeerimisel on viinud tulemuseni, kus puit ja sellest tehtud tooted võivad kanda näiteks FSC märgist ka siis, kui tegevusega järjepidevalt loodus- ja kultuuriväärtusi kahjustatakse. See on seotud eeskätt agendiprobleemiga, kus sertifikaadi väljastaja on huvitatud väljastamise tulust, jättes süsteemselt kontrollimata selle tegelikkusele vastavuse.

Mõju regionaalarengule
Muudatusega kaasnev teavitustöö kulutõhusate meetmete ning rahastamismeetodite kohta, et suurendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides, on suurima mõjuga vaesemates omavalitsustes, sest renoveerimistoetused koonduvad tihtipeale jõukamatesse omavalitsustesse, kus korteriühistud ja majaomanikud on teadlikumad rahastamisvõimalustest.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste korraldusele
Ettevõtteid, mida aruandluskohustuse laienemine mõjutab, ei ole väga palju. Praegu on võimalik aruandlusdokumente (auditi aruanne) esitada digitaalsete failidena keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Kavandamisel on aruandluskohustuse täitmise automatiseerimine ning arenduste rahastamiseks on ministri käskkirjaga 27.06.2024 nr 1‑2/24/268 eraldatud 200 000 eurot Kliimaministeeriumi energeetikaosakonnale. Täpne lahendus ning võimaluse korral olemasoleva süsteemi juurde lahenduse loomine on selgumisel, näiteks KOTKASele alamsüsteemi lisamine. Kuna biomassi säästlikkuse kriteeriumite täitmine vajab järelevalvet, on kavas suurendada KeA osa järelevalves. Lisaks on oluline, et riigisektor tooks suuremat selgust ja läbipaistvust biomassi kasutamisse. Selleks on vaja luua eraldi kaardikiht, mis võtaks arvesse no-go-alade, toodud EnKS § 323 lg 1, paiknemist ja hõlbustaks nende alade tuvastamist, millelt hangitud biomass ei vasta säästlikkuse kriteeriumitele. Praegu puudub kaardilahendus, kust oleks ettevõtjatel ja avalikkusel võimalik sellist teavet saada.

6.3. Muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kasutuselevõtt tööstussektoris
Sihtrühmad:
1) tööstusettevõtted, mis kuuluvad majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)) B, C ja F jakku ning J jao 63. ossa liigitatud jakku;
2) Elering peab hakkama korraldama RFNBO päritolutunnistustega seotut, kui tulevikus sellised ettevõtted tekivad.

Sihtrühm 1: 2024. a seisuga puudub. Enamik vesinikuprojekte on Eesti seotud transpordisektoriga, mida siin ei käsitleta. Küll võib see tulevikus puudutada näiteks Elme Messer projekti, mille alusel rajatakse rohevesiniku tehas Narva ja rohevesinikku hakatakse kasutama keemiatööstuse lähteainena. Teine puudutatud projekt on OÜ Derivaat NH3 rajatav rohevesiniku tootmisüksus Paldiskis. Seal toodetud rohevesinikku hakatakse kasutama roheammoniaagi tootmiseks.

Sihtrühm 2: Elering.
Sihtrühmale 1 avalduva mõju kirjeldus: ettevõtted puuduvad, seega mõju puudub. Uuesti sõnastatud direktiivis (EL) 2018/2001 on sätestatud ja määratletud muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused. Muudeks kui bioloogilist päritolu taastuvkütusteks loetakse vedelaid ja gaasilisi kütuseid, milles sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass. Sealjuures seatakse direktiiviga eraldi eesmärk vastava kütuse kasutuselevõtuks tööstussektoris. Muudatusega võtab Eesti kohustuse, et tulevikus tekkiv tööstussektor, mis kasutab vesinikku lõppenergia tootmisel, kasutaks muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütust (RFNBO) aastaks 2030 vähemalt 42%. See kohustus sätestatakse seaduses, et seeläbi ergutada laialdasemat RFNBO kasutuselevõttu.

Sihtrühmale 2 avalduva mõju kirjeldus: mõju praegu Eleringile puudub.

Majanduslik mõju – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
2024. aasta juuli seisuga puuduvad Eestis ettevõtted, mida nimetatud muudatus puudutaks. Küll ei saa välistada, et tulevikus sellised ettevõtted tekivad. Sel oleks positiivne mõju: tekiksid uued töökohad ja suureneks maksutulu.

Majanduslik mõju – halduskoormus
Kuna käesoleval ajal erasektorile ega avalikule sektorile lisakoormust ei teki, võib tulevikus kohustuse täitmise kontrollimiseks olla vaja luua tõendamismehhanism, mistõttu võib suureneda mõningal määral halduskoormus ettevõtetel, kes RFNBOd kasutavad tööstussketoris.

Mõju keskkonnale – kliimamuutused
RFNBO laialdasem kasutuselevõtt on asenduseks suurema KHG heitega fossiilkütustel põhinevatele sisenditele ja vähendab kliimamuutusi põhjustavat KHG heidet.

6.4. Taastuvelektri energiasüsteemi lõimimise hõlbustamine
6.4.1. Laadimispunktide tehnilised tingimused
Sihtrühmad:
1) jaotusvõrguettevõtted;
2) laadimistaristu kasutajad.

Sihtrühma 1 suurus: Elektrilevi ja Viru Elektrivõrgud.
Sihtrühma 2 suurus: kõik laadimistaristut kasutavad Eesti elanikud.
Sihtrühmale 1 avalduva mõju kirjeldus: suureneb vähesel määral koormus, kuna laadimispunktide kasutuselevõtul tuleb esitada registreerimistaotlus võrguettevõttele, kes veendub, et laadimispunktid vastavad seaduses sätestatud tehnilistele tingimustele (sama põhimõte on rakendatud juba salvestusseadmete puhul).
Sihtrühmale 2 avalduva mõju kirjeldus: avaneb võimalus panustada tarbimiskajasse. Väikestel detsentraliseeritud elektritootmis- ja salvestussüsteeme omavatel ettevõtetel ja eraisikutel avaneb võimalus oma laadimistaristuga panustada ülekoormuse juhtimisse ning paindlikkus- ja tasakaalustamisteenuste osutamisse.

Majanduslik mõju
Muudatused, mis suurendavad nutilaadimise funktsioonide, kahesuunalise laadimise kasutamist, toetavad sellega tegelevate ettevõtete arengut, sest on võimalik pakkuda tarbimise juhtimise teenust suuremale osale tarbijatest. Muudatused aitavad kasutada elektrisõidukite akudes peituvat võimalust koguda taastuvelektrit ajal, mil seda on külluses, ning suunata see tagasi võrku ajal, mil seda napib, et suunata muutlikust taastuvenergia allikast toodetud elektrit süsteemi. Nuti- ja kahesuunaline laadimine aitab kaasa taastuvelektri veelgi ulatuslikumale kasutuselevõtule elektrisõidukiparkides, transpordisektoris, elektrisüsteemis tervikuna. See võib aidata muuta elektrihinda odavamaks.

Mõlema jaotusvõrguettevõtte kulusid suurendavad võrgukoormuste juhtimiseks vajalikud investeeringud, kui sättega loodav eeldus ka kasutusse võetakse. Seadusega luuakse eeldused, et võrgukoormust saaks juhtida. Kui nutilaadimist kasutab eraklient oma paigaldises, siis ta kasutab börsiinfot ja oma juhtimissüsteemi. Sellisel juhul otsest kulu võrguettevõttele pole. Kui tegemist on avalike liitumispunktidega, tekivad kulud kahesuunalise laadimise funktsiooni reaalse kasutamise võimaldamisest: seada ajalisi piiranguid ja nihutada tootmist ja tarbimist. Selleks peavad jaotuvõrguettevõtted välja ehitama liidestusvõimaluse ja juhtimisloogika. Need kulud jagunevad kolmeks: ADMS (juhtimissüsteemi) arenduskulud, katsetamiskulud, uute liituvate laadijate tehniliste nõuete koostamine, nende vastavuse kontroll ja funktsionaalsuse testimine, analoogselt sellele, mida tehakse juba praegu tootjaliitumiste puhul. Kogukulu jääb seega sättest tulenevate eelduste reaalsest kasutamisest Elektrilevi hinnangul neile 20 kuni 40 miljoni kanti.

Mõju ettevõtluskeskkonnale
Võrguettevõtted peavad kontrollima, kas laadimispunktid vastavad tehnilistele tingimustele ja võimaldavad V2G süsteemi kasutamist. Samas on jaotusvõrguettevõtetel oma võrgu arendamise seisukohast oluline teada laadimispunktide paigaldamisest ja nende tehnilistele nõuetele vastavusest.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Muudatused aitavad kaasa tarbimiskaja suurenemisele ja soodustavad laiemat rohelise elektri kasutuselevõttu. Selle tulemusel väheneb fossiilenergia tarbimine nii transpordis kui ka energeetikas ning seega on võimalik panustada kliima- ja elurikkusekriisi pidurdamisele.

6.4.2. Põhivõrguettevõtte kohustus avaldada teavet hinnapiirkonnas tarnitud energia tootmisega kaasnenud kasvuhoonegaaside heite määra kohta
Sihtrühmad:
1) põhivõrguettevõte;
2) tarbijad.
Sihtrühma 1 suurus: Elektrilevi.
Sihtrühma 2 suurus: kõik Eesti elanikud, kes tarbivad elektrit.
Sihtrühmale 1 avalduva mõju kirjeldus: suureneb vähesel määral koormus, peab töötama välja IT-lahenduse. Elering uuendab oma kodulehte, et oleks võimalik edastada paralleelselt teavet KHG määra ja prognoosi kohta. Eleringi hinnangul on IT-lahenduste maksumus umbes 200 000 eurot ja valmimistähtaeg aastal 2025. Samas avaldab Elering juba andmeid näiteks taastuvate energiaallikate kasutamise kohta energia tootmisel.
Sihtrühmale 2 avalduva mõju kirjeldus: andmete kättesaadavaks tegemine parandab potentsiaalselt tarbijate teadlikkust ja võimaldab ettevõtetel arendada uusi innovaatilisi ärisuundi. Tarbijad on teadlikumad, millist elektrienergiat tarbivad, ja eelistavad teadlikult tarbida tundidel, mil mõju kliimamuutustele on väiksem. Ettevõtted saavad kasutada teavet ESG aruande täitmisel või oma toodete jalajälje arvutamisel.

Majanduslik mõju
Elektrienergia taastuvenergia ja KHG määra jagamise teave soodustab taastuvenergia projektide arendusi, sest tarbijad on aina keskkonnateadlikumad ja soovivad tarbida väiksema CO2 jalajäljega elektrit. Muudatused tarbimisharjumustes avavad uusi võimalusi ettevõtetele ja digilahendustele.

Mõju ettevõtluskeskkonnale
Eleringil lasub kohustus avalikustada teave tarnitud elektrienergia KHG määra ja prognoosi kohta.

Mõju keskkonnateadlikkusele
Inimesed on teadlikumad ja teevad teadlikumaid tarbimisvalikuid, eelistades tarbida (näiteks pesu pesta) aegadel, mil on rohkem taastuvenergiavõimsusi.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Muudatused soodustavad taastuvenergia laiemat kasutuselevõttu. Selle tulemusel väheneb fossiilenergia tarbimine nii transpordis kui ka energeetikas. Seega on võimalik panustada kliima- ja elurikkusekriisi pidurdamisele.

6.5. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine
6.5.1. Taastuvenergia alade kaardistamine
Sihtrühmad: taastuvenergia arendajad, Keskkonnaagentuur. Uuesti sõnastatud direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 15b on sätestatud kohustus kaardistada alad, mis on vajalikud Euroopa Liidu 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks. Seni on puudunud terviklik vaade, milline on Eesti taastuvenergia potentsiaal ja millised alad sobivad taastuvenergia arendamiseks ning andmed sobivuse kohta olnud laiali erinevates andmebaasides.
Sihtrühma 1 suurus: tuuleenergia arendamisega tegelevaid ettevõtteid on ligikaudu 15.
Sihtrühma 2 suurus: keskkonnaorganisatsioonid.
Sihtrühmale 1 avalduv mõju: muudatuse tulemusel koondatakse Eestis olemasolevate taastuvenergiajaamade andmed, samuti kajastatakse kaardil uued võimalused (näiteks päikesepaneelide paigaldamiseks sobivad hooned) taastuvenergiaallikate kasutamiseks. Taastuvenergia andmete koondamine on oluline nii taastuvenergia eesmärkide saavutamise seisu hindamiseks ja valdkonna poliitiliste otsuste kujundamiseks, aga ka uute taastuvenergiarajatiste planeerimiseks. Info taastuvenergia arenduste ja potentsiaali kohta koondatakse automaatselt uuenevasse kaardirakendusse. Kaardirakenduses on plaanis kasutada võimalikult palju olemasolevate andmekogude andmeid. Lisaks Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri hallatavatesse andmekogudesse kogutavatele andmetele on kavas kasutada ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Maa-ameti (2025. a Maa- ja Ruumiamet), Eleringi ja Elektrilevi kogutavaid andmeid. Kaardistus annab nii taastuvenergia arendajatele kui ka keskkonnaorganisatsioonidele aimu, kuhu planeeritakse taastuvenergia projektid.
Sihtrühmale 2 avalduv mõju: kaardi koostamisel ettevalmistamisel on juhtroll Keskkonnaagentuuril, kes on kaardi koostamiseks vajalikke tegevusi juba alustanud. Direktiivist tulenev kaardi valmimise tähtaeg on 21. mai 2025.

Mõju riigivalitsemisele – riigieelarve
Kaardistamise kulud kantakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks ettenähtud eelarvest. Keskkonnaagentuurile on tegevuseks ette nähtud 35 000 eurot.

6.5.2. Eelisarendusalad, ühine kontaktpunkt ja taastuvenergia projekti menetlus
Sihtrühmad
1) Ettevõtjad, kes arendavad maismaatuuleparke ja päikeseparke ning nendega seotud võrguühendusi, ümbritseva keskkonna energia projekte ja biogaasi ja -metaani tootmise projekte. Tuuleenergia arendusega tegelevaid ettevõtteid on ligikaudu 15, lisanduvad ainult päikeseenergiale keskenduvad ettevõtted, Eestis projektide arendamisest huvitatud välisriigi ettevõtted ning tulevikus loodavad ettevõtted. Kuivõrd muudatused kohalduvad uutele või parasjagu planeerimisjärgus olevatele tootmisüksustele, on keeruline hinnata, kui palju biogaasi- või biometaanijaamu ning ümbritseva keskkonna energiat kasutavaid käitiseid tulevikus rajatakse. Eestis tegutseb praegu 17 biogaasi- ja biometaanijaama. Ümbritseva keskkonna energiat kasutavad käitised ning neid käitavad ettevõtted on peaasjalikult soojatootjad. Oluline on aga märkida, et kõik soojatootjad ei pruugi olla paigaldanud ümbritseva keskkonna energiat kasutavaid seadmeid.
2) Lubade menetlemisega seotud asutused on KOVid, kelle territooriumile taastuvenergiaehitisi rajatakse, ja KeA, kes annab keskkonnaalaseid tegevuslube, samuti peab KeA hindama ja kontrollima KMH ärajätmisel väljapakutud leevendus- ja hüvitusmeetmete sobivust ja piisavust. KOVi üldplaneeringuga kavandatakse tuuleenergia kasutuselevõttu 19 KOVis (Saaremaa, Lääne-Harju, Lääneranna. Pärnu linn, Saarde, Tori, Põhja-Pärnumaa, Rapla, Paide linn, Valga, Väike-Maarja, Vinni, Rakvere vald, Viru-Nigula, Lüganuse, Lääne-Nigula, Kehtna, Türi ja Alutaguse). Nendest neli üldplaneeringut on juba kehtestatud (Lääne-Nigula, Kehtna, Türi ja Alutaguse). KOVi eriplaneering on 2024. aasta juuli seisuga käimas 21 omavalitsuses, sealhulgas on Tori vallas ja Põhja-Sakala vallas käimas kaks KOVi eriplaneeringu menetlust, Lüganuse vallas neli menetlust. Kokku on 21 valla peale 25 menetlust, kuna Tori ja Pärnu veavad ühte planeeringut koos. Lisaks kuuluvad siia loa andjad TTJA (meretuuleparkide puhul) ja KeA (keskkonnaalased tegevusload).


Sihtrühmale 1 avalduva mõju kirjeldus
Sätestatud taastuvenergiajaamade loamenetluse tähtajad kiirendavad eeskätt biogaasijaamade loamenetluse kogukestust, sest muudatuste tulemusel on ehitusloa ja keskkonnaalase tegevusloa menetlus paralleelne. Nii tuuleparkide kui ka päikeseparkide lubade menetlus on riigisisese õiguse kohaselt kiirem, kui direktiiv miinimumina ette näeb. Seega direktiivi ülevõtmine ei mõjuta vahetult menetlustähtaegu. Kuivõrd KMH võtab tavapäraselt aega vähemalt 1,5 aastat, suuremate projektide puhul oluliselt kauem, siis on vahetu positiivne mõju just neile projektidele, mis KMHd vajavad. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt avatakse aastaks 2030 5–7 uut biogaasijaama. KIK rahastas juba 2024. aasta lõpus nelja uue biometaani tootmisjaama rajamist29. Valminud on ka Kliimaministeeriumi tellitud analüüs, mis annab täpsema hinnangu biogaasijaamade potentsiaalist Eestis30.

Eelisarendusalade määramisest tulenev mõju on eeldatavalt väike. Eestis on seni maismaale rajatavate tuuleparkide loamenetlus olnud kiirem, kui on direktiivi kontekstis n-ö kiirendatud menetlus (maismaal üks a). Direktiivi kohaselt peaks kiirem loamenetlus tulenema sellest, et eelisarendusalade korral loamenetluses KMHd ei tehta. Samas on Eestis planeerimismenetlus ja KSH nii põhjalikud, et seniste maismaatuuleparkide loamenetluste käigus pole üldjuhul jõutud KMH algatamise otsuseni. Samas võib muudatustel olla mõju tulevikus. Näiteks juhul, kui väga paljud projektid jõuavad samal ajal loamenetluse etappi või jääb planeerimis- ja loamenetluse vahele pikem periood, mille jooksul keskkonnaseisund muutub. Kui KMH vajadus eelisarendusalal tekib, tuleb projekti mõjude hindamiseks KMH teha kuue kuuga (erakorraliste asjaolude ilmnemisel kuni ühe aasta jooksul). KeA standardiseeritud taotlused ja juhendmaterjal tagavad, et taotlused on kvaliteetsemad ja menetlus on kiirem.

Sihtrühmale 2 avalduva mõju kirjeldus
Ühine kontaktpunkt lihtsustab KeA ja KOVi taastuvenergia projektide infovahetust ja koostööd. EHRi liidestus KOTKASega annab võimaluse jälgida paralleelselt mõlema loamenetluse tähtaegu ning kuvada taotlejale projekti menetlemise tähtaeg, mida saavad ka pädevad asutused kontrollida. Taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluste KMHd liidetakse ja juhul, kui taotleda tuleb ka keskkonnaluba, on KMH menetluses juhtroll Keskkonnaametil. Keskkonnaalase tegevusloa taotlus võetakse senise keskmise kuue kuu (arvestatud on nii KeA taotluse nõuetekohasuse kontrolli aeg kui ka taotleja aeg taotluse täiendamisel) asemel menetlusse 30 päevaga, mis suurendab KeA töökoormust. Töökulusid on plaanis rahastada Eesti taaste- ja vastupidavuskavast, kus on KeAle, kes teeb määruse rakendamiseks vajalikke tegevusi, arvestatud lisaraha (22 töökohta ehk 3,4 miljonit eurot kuni märtsini 2026) mõju hindamise kiirendamiseks.

Tekib ühtne platvorm, mis sisaldab infot kogu projekti menetluse kohta. Projekti algatamine EHRis tagab selle, et osaliselt saab esitada andmeid üks kord ning EHR jagab terviklikku infot menetluse ajajoonest. Muudatus võib kaasa tuua suurema mõju KeAle töömahu kasvamise tõttu, mis omakorda sõltub sellest, kas ja kui palju eelnõukohase menetlusega tegevusloa taotlusi ning leevendus- ja hüvitusmeetmeid kooskõlastada tuleb. Samas on KeAle loodud lisaks töökohti, et tagada loamenetlusega seotud ülesannete täitmine. Paralleelselt tuleb kaaluda ka mõne nõude kaotamist, näiteks biogaasijaamade puhul eelhinnangu tegemise kohustusest loobumine, kui kasutusele on võetud parem tehnoloogiline lahendus (paremad filtrid vms).

Majanduslikud mõjud
Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamisel on majandusele positiivne mõju. Eesti kliimaambitsiooni suurendamise võimaluste analüüsi andmetel tuleb kliimaneutraalse Eestini jõudmiseks panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, KOVidel, valdkondadel ning füüsilistel ja juriidilistel isikutel, samuti eeldab see muutusi nii tootmise kui ka tarbimise poolel. Taastuvenergiaga seotud tehnoloogiad arenevad pidevalt, mis tähendab, et ka juba olemasolevad ja toimivad taastuvenergialahendused on muutunud odavamaks ja majanduslikult otstarbekaks. See omakorda motiveerib taastuvenergiaga seotud lahendustesse investeerima nii energiatootjaid kui ka energiatarbijaid. Muudatused loamenetluses lühendavad protsessi kestust ja see loob eeldused alustada ka majandustegevust kiiremini.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Muudatustel on laiem positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale, sest need aitavad kaasa taastuvenergiale üleminekule ja seega vähendavad nõudlust KHG õhku paiskava fossiilenergia järele. Ometi ei saa eitada teatavat negatiivset mõju, mis võib kaasneda lühemast loamenetlusest, sest suureneb surve pädevate asutuste tööle ja seega ka võimalike vigade arv. Selle vältimiseks on äärmiselt oluline taotluste standardiseeritud vormide ja juhendmaterjali olemasolu. KeA loodavad juhendid vähendaksid oluliselt tüüpvigade teket.

Mõju regionaalarengule
Eelisarendusalade määramine võiks viia taastuvenergia kiirema kasutuselevõtuni. Taastuvenergia laiem kasutuselevõtt toob kaasa ka kohaliku kasu instrumendi (tuulikutasu), mis toetab regionaalset arengut. Muudatustel on positiivne mõju maapiirkondades ning äärealadel ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime parandamiseks, kaasneb uute töökohtade loomine. Eelisarendusalade määramine ja loamenetluses tehtavad muudatused ei too kaasa olulist negatiivset mõju piirkondade arengule.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Mõjutatud on peaasjalikult KOVid, kellel on koos KeAga kontaktpunkti ülesannete täitmisel suur tähtsus. Mõlemad mõjutatud sihtrühmad peavad hakkama oluliselt rohkem ja kiiremini omavahel suhtlema, jälgima ühise kontaktpunkti kaudu kogu projekti loamenetluse kestust ja arvestama ühise KMH tegemise nõudega. Lühemad menetlustähtajad võivad tuua kaasa vigade tegemise ohu, mistõttu on nende vältimiseks vaja luua taotluste standardiseeritud vormid ja juhendmaterjal. KeA loodav materjal peab tagama, et arendaja esitatud taotlus on kvaliteetsem ja täiuslik, mis tagab omakorda ka kiirema menetluse. Sealjuures aitavad loodavad materjalid vähendada riski, et taotlus lükatakse tagasi ja arendaja peab leidma lisaressurssi taotluse muutmisele. Kvaliteetsemad taotlused on lõpptulemusena kasulikud nii arendajale kui ka riigiasutustele ja KOVile nii ajaliselt kui ka rahaliselt.

6.5.5. KeHJSi §-de 282 ja 283 muudatuste mõjude hinnang

Paragrahvi 283 muudatusega laiendatakse KMH kiirendatud menetlust kõigile taastuvenergia projektidele (seni kehtis see vaid maismaa tuuleelektrijaama rajamisele) ning täpsustatakse ajakohastamise korral tehtava KMH detaile. Muudatus võimaldab tegevuslubade menetlejatel kontrollida efektiivsemalt KMH menetluse kestust, et tagada taastuvenergia direktiivist tulenevate loamenetluse tähtaegade järgimine. Muudatuse mõju kattub taastuvenergia projektide kiirendamise mõjuga.


7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse jõustumisega kaasnevaid tegevusi on kirjeldatud eelmises peatükis. Direktiivi rakendamisega seotud kulud tulevad KeA töökoormuse suurenemisest, mis sõltub sellest, kas ja kui palju taotlusi esitatakse. Kavast „RePowerEU“ on KeAle, kes teeb määruse rakendamiseks ettevalmistusi, arvestatud lisaraha (22 töökohta ehk 3,4 miljonit eurot kuni aastani 2026) mõjude hindamise kiirendamiseks. Seega peaks olema tagatud KeA suutlikkus teha seaduses sätestatud toiminguid.
Ühise kontaktpunkti kasutuselevõtuks on EHRi ja KOTKASe IT-arendusteks Eesti taaste- ja vastupidavuskava reformis 8.1 ette nähtud 400 000 eurot.
Biomassi säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside kriteeriumite rakendamisega suureneb KeA töökoormus. Täiendada on vaja biomassi säästlikkuse kriteeriumite vastavushindamise süsteemi, milleks on juba ministri käskkirjaga 27.06.2024 nr 1-2/24/268 eraldatud
200 000 eurot Kliimaministeeriumi energeetikaosakonnale.
Tabel 7. Seaduse rakendamise rahalised kulud.
Kuluartikkel asutuse järgi
Kulu (eurodes)
Katteallikas
Kliimaministeerium


EHRi ja KOTKASe IT-lahendused
400 000
Eesti taaste- ja vastupidavuskava reform 8.1



Elering


Päritolutunnistustega seotud IT-lahendused
200 000
Taastuvenergiatasu
Elektrienergia avalikustatav teave taastuvenergia ja KHG määra kohta
200 000
Eleringi eelarve



Keskkonnaamet


VDS-BIO arendused
Ei ole märkimisväärne, sõltub Eleringi arendustest
HKSi rahastu

8. Rakendusaktid

Päritolutunnistustega seotud muudatuste tõttu on vaja muuta 13. septembri 2022. a määrust nr 69 „Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis“.
Biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumitega seotud muudatuste tõttu on vaja muuta
30. juuni 2023. a määrust nr 35 „Biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumitega seotud muudatuste tõttu muudetakse 20. detsembri 2016. a määrust nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“. Lisaks on valdkonna eest vastutaval ministril vaja kehtestada määrus, mis käsitleb biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste kütuste ning ringlusse võetud süsinikupõhise energia kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumeid.

Taastuvenergia direktiivi artikli 3 punkti 3 alusel on vaja kehtestada astmelise kasutuse põhimõte biomasskütuse, vedela biokütuse ja biokütuse toetuskavade kujundamiseks.

Ühtegi rakendusakti kehtetuks ei tunnistata. Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 3.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punkt 7 jõustub 1. juulil 2025 (vt selgitust ülal vastava punkti juures). Ülejäänud sätted jõustuvad üldises korras, kuna muudatused ei vaja kohanemisaega, huvirühmad olid väljatöötamisse kaasatud ja muudatustest teadlikud. Lisaks peab direktiiv olema üle võetud hiljemalt 21. maiks 2025.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks järgmistele ettevõtetele, asutustele ja ühendustele: Elering AS, OÜ Elektrilevi, OÜ Viru Elektrivõrgud, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Konkurentsiamet, Eesti Omanike Keskliit MTÜ, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Inseneride Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing, Eesti Energia AS, Cleantech Estonia, Sunly AS, Eesti Erametsaliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, AS Graanul Invest, OÜ Utilitas Wind, Eesti Gaasiliit, AS Alexela, Neste Eesti AS, Olerex AS, JetOil AS, AS Terminal, Orlen Eesti OÜ, Circle K Eesti AS, Eesti Transpordikütuste Ühing, AS Eesti Gaas. Teadmiseks saadeti eelnõu Haridus- ja Teadusministeeriumile. Kooskõlastusel esitatud märkustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale (lisa 2)

Direktiivi ülevõtmisele eelnes neli kaasamisüritust huvirühmade esindajatega, mis jagunesid nelja valdkonda:
1) taastuvenergia tööstuses ja hoonetes, päritolutunnistused, andmete kättesaadavus;
2) biomassi säästlikkuse ja KHG vähendamise kriteeriumid, küte ja jahutus;
3) loamenetlus, eelisarendusalad, kontaktpunkt;
4) transport.

Eelnõu kohta esitasid kaasamise raames märkused ja ettepanekud AS Graanul Invest, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, OÜ Utilitas Wind, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Keskkonnaamet. Esimesel kooskõlastusringil esitasid kirjalikult oma märkused ja ettepanekud Eesti Energia, OÜ Utilitas Wind, Eesti Gaas, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Keskkonnaorganisatsioonide Koda, Elektrilevi OÜ, Neste Eesti AS, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnaamet, Justiitsministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium. Huvirühmade tehtud muudatused ja ettepanekud on võimaluse piires arvesse võetud ja sobivates kohtades lisatud sätete selgitustesse.


Lisa 1. Vastavustabel
Lisa 2. Kooskõlastustabel
Lisa 3. Rakendusaktide kavandid
Lisa 4. Eelnõu terminid