Diskrimineerivad tingimused riigihangetes

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 53525002, [email protected], www.volinik.ee

Mart Võrklaev

Rahandusminister

Meie: 1-4/4_2024

Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

Diskrimineerivad tingimused riigihangetes

Lugupeetud hr Võrklaev

Kirjutan Teile seoses olukorraga, kus riigihangete nõuded sisaldavad

tingimusi, mis on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõtetega, eelkõige

diskrimineerides isikuid, kes on täitnud lapsevanemaks olemise kohustusi

ja/või perekondlikke kohustusi.

Vaatamata sellele, et volinik on antud teemas arvamuse avaldanud1, on

meieni jõudnud mitmeid näiteid, kus hanketingimused pakkuja

tiimiliikmetele sisaldavad töötamise/töökogemuse nõuet konkreetsel

ametikohal mingi periood viimase 1, 2 või 3 aasta jooksul ning mahus, mis

ei võimalda osalise tööajaga töötamist. Selline tingimus paneb halvemasse

olukorda hankes osalejad, kelle meeskonnaliikmed on viimaste aastate

jooksul olnud näiteks lapsehoolduspuhkusel või töötanud perekondlike

kohustuste täitmise tõttu osalise tööajaga võrreldes nende töötajatega,

kes lapsehoolduspuhkusel sel ajaperioodil ei olnud või perekondlike

kohustuste täitmise tõttu osalise tööajaga ei töötanud.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 2 lg 1 alusel kohaldatakse

seadust kõigis ühiskonnaelu valdkondades, sh ka hankemenetluses.

Riigihangete seaduse § 70 lg 5 kohaselt tagab hankija läbirääkimiste ajal

kõigi pakkujate võrdse kohtlemise.

1 Vt Voliniku tegevusaruanne 2022 aruanne_A4_pages_veebi-1.pdf (volinik.ee) lk 28

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 53525002, [email protected], www.volinik.ee

SoVS § 3 lg 1 p 3 kohaselt on isiku otseseks sooliseks diskrimineerimiseks

olukord, kus ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui

koheldakse, on koheldud või koheldakse teist isikut samalaadses olukorras.

Otsene sooline diskrimineerimine on ka isiku ebasoodsam kohtlemine muu

hulgas seoses raseduse ja sünnitamisega, lapsevanemaks olemise ning

perekondlike kohustuste täitmisega. Sama lõike p 4 kohaselt leiab kaudne

diskrimineerimine aset, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium, tava või

tegevus seab ühest soost isikud, võrreldes teisest soost isikutega,

ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel,

kriteeriumil, taval või tegevusel on objektiivselt põhjendatav õigustatud

eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja

vajalikud.

SoVS § 9 lg 1 kohaselt on riigi-ja kohalike omavalitsusüksuste asutused

kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt

edendama. Nende ülesanne on muuta tingimusi ja asjaolusid, mis

takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. SoVS § 9 lg 3 sätestab

valdkonna eest vastutava ministri kohustuse anda soovitusi lg 1 toodud

kohustuste täitmiseks.

Ülaltoodud levinud hanketingimused pakkuja tiimiliikmele, mis sisaldavad

n.ö lähimineviku töötamise/töökogemuse nõuet konkreetsel ametikohal

ning maht võivad tähendada sõltuvalt olukorrast nii otsest kui kaudset

diskrimineerimist. Eelkõige siiski kaudset diskrimineerimist, mille puhul

ebasoodsam kohtlemine võib olla lubatud juhul, kui selleks on n.ö kaalukad

põhjused. Kindlasti ei ole aga selliseks kaalukaks põhjuseks levinud vastus

hankes osalejatele, et „viimaste aastate töökogemusest sõltub otseselt

hankelepingu täitmise kvaliteet“ või et „erandi tegemine

lapsehoolduspuhkusel olnud spetsialistile paneb teised pakkujad ja töötajad

ebavõrdsesse olukorda“.

Toon mõned näited meile esitatud hanketingimustest:

1. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium „Ettepanek pakkumuse

esitamiseks loomadel antibiootikumide kasutamise aruandluseks

infosüsteemide arendamiseks ja hoolduse ostmiseks“, viite nr

249627.

Analüütikute nõuded: (1) vähemalt 3-aastane töökogemus

süsteemianalüütikuna; (2)viimase kolme aasta jooksul osalenud

vähemalt kahes tarkvara loomise või modifitseerimise ja juurutamise

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 53525002, [email protected], www.volinik.ee

projektis, kus ülesandeks oli avaliku sektori (või sellega samaväärse)

andmekogude või e-teenuste lahenduse välja töötamine ja mille

arendusmaht oli vähemalt 5000 tundi projekti kohta. Osalemiseks

loetakse, kui vastavas rollis on teostanud töid vähemalt 500 töötunni

ulatuses; (3) omab töökogemust äriprotsesside kaardistamisel ja

prototüüpide koostamisel.

Teabevahetuses esitatud põhjendus viitele, et tingimused

diskrimineerivad hiljuti lapsehoolduspuhkusel olnud isikut, et vastav

töökogemus omab hankelepingu täitmises olulist rolli ning sellest

sõltub otseselt hankelepingu täitmise kvaliteet, ei ole põhjendatud.

2. Haridus- ja Teadusministeerium „Sisseastumise infosüsteemi

arendustööd“ viite nr 262525.

Analüütiku nõue: Peab olema alates 01.01.2020 osalenud

analüütikuna vähemalt 2 (kahes) tarkvara loomise või

modifitseerimise ja juurutamise projektis, mille töömaht on vähemalt

3500 töötundi projekti kohta ning vastavas rollis on teostanud töid

vähemalt 500 töötunni ulatuses ja mille raames on realiseeritud

funktsionaalsus.

Projektijuhi nõue: Peab olema alates 01.01.2020 osalenud

projektijuhina vähemalt 2 (kahes) tarkvaraarenduse projektis, mille

töömaht on vähemalt 2500 töötundi projekti kohta. Osalemiseks

loetakse, kui vastavas rollis on teostatud töid vähemalt 200 töötunni

ulatuses.

3. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus „OKAS-2 (Objekti

kontrollimise andmekogu süsteem) rakenduse arendus- ja

hooldustööd 2023-2026“ viite nr 263358.

Analüütiku nõue: olema osalenud vähemalt 2 (kahes)

tarkvaraarenduse projektis viimase 24 kuu jooksul, millest igas

projektis ta on ise teostanud tarkvara analüüsi töid

UI/UX nõue: olema osalenud vähemalt 2 (kahes) tarkvaraarenduse

projektis viimase 24 kuu jooksul, millest igas projektis ta on ise

teostanud tööd UI/UX disainerina.

Arhitekti nõue: olema osalenud arhitektina vähemalt 2 (kahes) JAVA

programmeerimiskeelega seotud mikroteenuste arhitektuuri

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 53525002, [email protected], www.volinik.ee

põhimõtteid rakendavas tarkvaraarenduse projektis viimase 24 kuu

jooksul.

4. Riigi Infosüsteemi Amet „Euroopa ühtse digivärava (SDG) analüüs ja

arendus“ viite nr 266643.

Nõue: piisavaks kogemuseks loetakse iga meeskonna liikme puhul

vähemalt 1000 tundi pakkumuse esitamisest viimase 36 kuu jooksul.

5. Eesti Rahvusraamatukogu „Minu Raamatukogu (MIRKO) arendus- ja

hooldusteenuse hankimine“ viitenr 270757.

Süsteemianalüütiku nõue: On osalenud vähemalt kahes IT

arendusprojektis viimase 24 kuu jooksul enne riigihanke avaldamist,

mille arendusmaht on rohkem kui 600 tundi.

Projektijuhi nõue: On juhtinud vähemalt kolme (3) tarkvara

arendusprojekti viimase kolme aasta jooksul enne riigihanke

avaldamist, mille projekti kogumaht ületab 600 tundi.

Arhitekti nõue: On osalenud viimase 24 kuu jooksul (riigihanke

algamisest tagasiulatuvalt) arhitekt/vanemarendajana vähemalt

kahes infosüsteemide loomise või modifitseerimise projektis.

Vanemarendaja nõue: On osalenud vähemalt kahes IT

arendusprojektis viimase 24 kuu jooksul enne riigihanke avaldamist,

mille arendusmaht on rohkem kui 600 tundi ja tema töömaht on

olnud selles projektis vähemalt 120h.

6. Eesti Rahvusraamatukogu „Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi

detailanalüüs“ viitenr 264142.

Projektijuhi nõue: peab olema viimase 36 kuu jooksul pakkumuse

esitamise tähtpäevast tagasiulatuvalt osalenud

tarkvaraarenduse/ärianalüüsi või analüüsi projektijuhina vähemalt

kolmes (3) projektis, milles tema töömaht on vähemalt 600

(kuussada) töötundi projekti kohta.

Analüütiku nõue: peab olema viimase 36 kuu jooksul pakkumuse

esitamise tähtpäevast tagasiulatuvalt osalenud

tarkvaraarenduses/ärianalüüsis analüütikuna vähemalt kolmes (3)

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 53525002, [email protected], www.volinik.ee

projektis, milles tema töömaht on vähemalt 800 (kahekssada)

töötundi projekti kohta.

7. Elering AS „Süsteemianalüütiku rollid“ viite nr 273181.

Nõue: Töökogemus Süsteemianalüütikuna 6-12 kuud viimase 24 kuu

jooksul, mis sealhulgas on sisaldanud: Referentsprojekte

Süsteemianalüütiku rollis 1-2, kus kõigis projektides isiku osalus on

kestnud vähemalt 6 kuud.

Sarnased tingimused on toodud ka uue patsiendiportaali arendus- ja

hooldustööde hankes, Maanteeameti e-Teeninduse ja liiklusregistri

analüüsi, programmeerimis- ja hooldusteenuse hankes, Eesti hariduse

infosüsteemi uue tehnilise platvormi (EHIS2) tarkvara arendusteenuse

tellimise hankes jt.

Palun Teil analüüsida olukorda riigihankeid reguleerivates õigusaktides,

juhendites ning riigihangete korraldamise praktikas ning võtta kasutusele

meetmed, mis hoiaks ära ebavõrdse kohtlemise riigihangete menetluses.

Hea meelega ootan ka tagasisidet olukorra muutumisest.

Lugupidamisega,

Christian Veske

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

/allkirjastatud digitaalselt/

Teadmiseks: Tiit Riisalo, majandus- ja kommunikatsiooniminister

Margus Arm, TEHIK direktor

Ergo Tars, RIT direktor

Mart Nielsen, SMIT peadirektor

Ats Albre, ITL president

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 53525002, [email protected], www.volinik.ee

Mart Võrklaev

Rahandusminister

Meie: 1-4/4_2024

Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

Diskrimineerivad tingimused riigihangetes

Lugupeetud hr Võrklaev

Kirjutan Teile seoses olukorraga, kus riigihangete nõuded sisaldavad

tingimusi, mis on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõtetega, eelkõige

diskrimineerides isikuid, kes on täitnud lapsevanemaks olemise kohustusi

ja/või perekondlikke kohustusi.

Vaatamata sellele, et volinik on antud teemas arvamuse avaldanud1, on

meieni jõudnud mitmeid näiteid, kus hanketingimused pakkuja

tiimiliikmetele sisaldavad töötamise/töökogemuse nõuet konkreetsel

ametikohal mingi periood viimase 1, 2 või 3 aasta jooksul ning mahus, mis

ei võimalda osalise tööajaga töötamist. Selline tingimus paneb halvemasse

olukorda hankes osalejad, kelle meeskonnaliikmed on viimaste aastate

jooksul olnud näiteks lapsehoolduspuhkusel või töötanud perekondlike

kohustuste täitmise tõttu osalise tööajaga võrreldes nende töötajatega,

kes lapsehoolduspuhkusel sel ajaperioodil ei olnud või perekondlike

kohustuste täitmise tõttu osalise tööajaga ei töötanud.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 2 lg 1 alusel kohaldatakse

seadust kõigis ühiskonnaelu valdkondades, sh ka hankemenetluses.

Riigihangete seaduse § 70 lg 5 kohaselt tagab hankija läbirääkimiste ajal

kõigi pakkujate võrdse kohtlemise.

1 Vt Voliniku tegevusaruanne 2022 aruanne_A4_pages_veebi-1.pdf (volinik.ee) lk 28

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 53525002, [email protected], www.volinik.ee

SoVS § 3 lg 1 p 3 kohaselt on isiku otseseks sooliseks diskrimineerimiseks

olukord, kus ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui

koheldakse, on koheldud või koheldakse teist isikut samalaadses olukorras.

Otsene sooline diskrimineerimine on ka isiku ebasoodsam kohtlemine muu

hulgas seoses raseduse ja sünnitamisega, lapsevanemaks olemise ning

perekondlike kohustuste täitmisega. Sama lõike p 4 kohaselt leiab kaudne

diskrimineerimine aset, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium, tava või

tegevus seab ühest soost isikud, võrreldes teisest soost isikutega,

ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel,

kriteeriumil, taval või tegevusel on objektiivselt põhjendatav õigustatud

eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja

vajalikud.

SoVS § 9 lg 1 kohaselt on riigi-ja kohalike omavalitsusüksuste asutused

kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt

edendama. Nende ülesanne on muuta tingimusi ja asjaolusid, mis

takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. SoVS § 9 lg 3 sätestab

valdkonna eest vastutava ministri kohustuse anda soovitusi lg 1 toodud

kohustuste täitmiseks.

Ülaltoodud levinud hanketingimused pakkuja tiimiliikmele, mis sisaldavad

n.ö lähimineviku töötamise/töökogemuse nõuet konkreetsel ametikohal

ning maht võivad tähendada sõltuvalt olukorrast nii otsest kui kaudset

diskrimineerimist. Eelkõige siiski kaudset diskrimineerimist, mille puhul

ebasoodsam kohtlemine võib olla lubatud juhul, kui selleks on n.ö kaalukad

põhjused. Kindlasti ei ole aga selliseks kaalukaks põhjuseks levinud vastus

hankes osalejatele, et „viimaste aastate töökogemusest sõltub otseselt

hankelepingu täitmise kvaliteet“ või et „erandi tegemine

lapsehoolduspuhkusel olnud spetsialistile paneb teised pakkujad ja töötajad

ebavõrdsesse olukorda“.

Toon mõned näited meile esitatud hanketingimustest:

1. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium „Ettepanek pakkumuse

esitamiseks loomadel antibiootikumide kasutamise aruandluseks

infosüsteemide arendamiseks ja hoolduse ostmiseks“, viite nr

249627.

Analüütikute nõuded: (1) vähemalt 3-aastane töökogemus

süsteemianalüütikuna; (2)viimase kolme aasta jooksul osalenud

vähemalt kahes tarkvara loomise või modifitseerimise ja juurutamise

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 53525002, [email protected], www.volinik.ee

projektis, kus ülesandeks oli avaliku sektori (või sellega samaväärse)

andmekogude või e-teenuste lahenduse välja töötamine ja mille

arendusmaht oli vähemalt 5000 tundi projekti kohta. Osalemiseks

loetakse, kui vastavas rollis on teostanud töid vähemalt 500 töötunni

ulatuses; (3) omab töökogemust äriprotsesside kaardistamisel ja

prototüüpide koostamisel.

Teabevahetuses esitatud põhjendus viitele, et tingimused

diskrimineerivad hiljuti lapsehoolduspuhkusel olnud isikut, et vastav

töökogemus omab hankelepingu täitmises olulist rolli ning sellest

sõltub otseselt hankelepingu täitmise kvaliteet, ei ole põhjendatud.

2. Haridus- ja Teadusministeerium „Sisseastumise infosüsteemi

arendustööd“ viite nr 262525.

Analüütiku nõue: Peab olema alates 01.01.2020 osalenud

analüütikuna vähemalt 2 (kahes) tarkvara loomise või

modifitseerimise ja juurutamise projektis, mille töömaht on vähemalt

3500 töötundi projekti kohta ning vastavas rollis on teostanud töid

vähemalt 500 töötunni ulatuses ja mille raames on realiseeritud

funktsionaalsus.

Projektijuhi nõue: Peab olema alates 01.01.2020 osalenud

projektijuhina vähemalt 2 (kahes) tarkvaraarenduse projektis, mille

töömaht on vähemalt 2500 töötundi projekti kohta. Osalemiseks

loetakse, kui vastavas rollis on teostatud töid vähemalt 200 töötunni

ulatuses.

3. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus „OKAS-2 (Objekti

kontrollimise andmekogu süsteem) rakenduse arendus- ja

hooldustööd 2023-2026“ viite nr 263358.

Analüütiku nõue: olema osalenud vähemalt 2 (kahes)

tarkvaraarenduse projektis viimase 24 kuu jooksul, millest igas

projektis ta on ise teostanud tarkvara analüüsi töid

UI/UX nõue: olema osalenud vähemalt 2 (kahes) tarkvaraarenduse

projektis viimase 24 kuu jooksul, millest igas projektis ta on ise

teostanud tööd UI/UX disainerina.

Arhitekti nõue: olema osalenud arhitektina vähemalt 2 (kahes) JAVA

programmeerimiskeelega seotud mikroteenuste arhitektuuri

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 53525002, [email protected], www.volinik.ee

põhimõtteid rakendavas tarkvaraarenduse projektis viimase 24 kuu

jooksul.

4. Riigi Infosüsteemi Amet „Euroopa ühtse digivärava (SDG) analüüs ja

arendus“ viite nr 266643.

Nõue: piisavaks kogemuseks loetakse iga meeskonna liikme puhul

vähemalt 1000 tundi pakkumuse esitamisest viimase 36 kuu jooksul.

5. Eesti Rahvusraamatukogu „Minu Raamatukogu (MIRKO) arendus- ja

hooldusteenuse hankimine“ viitenr 270757.

Süsteemianalüütiku nõue: On osalenud vähemalt kahes IT

arendusprojektis viimase 24 kuu jooksul enne riigihanke avaldamist,

mille arendusmaht on rohkem kui 600 tundi.

Projektijuhi nõue: On juhtinud vähemalt kolme (3) tarkvara

arendusprojekti viimase kolme aasta jooksul enne riigihanke

avaldamist, mille projekti kogumaht ületab 600 tundi.

Arhitekti nõue: On osalenud viimase 24 kuu jooksul (riigihanke

algamisest tagasiulatuvalt) arhitekt/vanemarendajana vähemalt

kahes infosüsteemide loomise või modifitseerimise projektis.

Vanemarendaja nõue: On osalenud vähemalt kahes IT

arendusprojektis viimase 24 kuu jooksul enne riigihanke avaldamist,

mille arendusmaht on rohkem kui 600 tundi ja tema töömaht on

olnud selles projektis vähemalt 120h.

6. Eesti Rahvusraamatukogu „Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi

detailanalüüs“ viitenr 264142.

Projektijuhi nõue: peab olema viimase 36 kuu jooksul pakkumuse

esitamise tähtpäevast tagasiulatuvalt osalenud

tarkvaraarenduse/ärianalüüsi või analüüsi projektijuhina vähemalt

kolmes (3) projektis, milles tema töömaht on vähemalt 600

(kuussada) töötundi projekti kohta.

Analüütiku nõue: peab olema viimase 36 kuu jooksul pakkumuse

esitamise tähtpäevast tagasiulatuvalt osalenud

tarkvaraarenduses/ärianalüüsis analüütikuna vähemalt kolmes (3)

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 53525002, [email protected], www.volinik.ee

projektis, milles tema töömaht on vähemalt 800 (kahekssada)

töötundi projekti kohta.

7. Elering AS „Süsteemianalüütiku rollid“ viite nr 273181.

Nõue: Töökogemus Süsteemianalüütikuna 6-12 kuud viimase 24 kuu

jooksul, mis sealhulgas on sisaldanud: Referentsprojekte

Süsteemianalüütiku rollis 1-2, kus kõigis projektides isiku osalus on

kestnud vähemalt 6 kuud.

Sarnased tingimused on toodud ka uue patsiendiportaali arendus- ja

hooldustööde hankes, Maanteeameti e-Teeninduse ja liiklusregistri

analüüsi, programmeerimis- ja hooldusteenuse hankes, Eesti hariduse

infosüsteemi uue tehnilise platvormi (EHIS2) tarkvara arendusteenuse

tellimise hankes jt.

Palun Teil analüüsida olukorda riigihankeid reguleerivates õigusaktides,

juhendites ning riigihangete korraldamise praktikas ning võtta kasutusele

meetmed, mis hoiaks ära ebavõrdse kohtlemise riigihangete menetluses.

Hea meelega ootan ka tagasisidet olukorra muutumisest.

Lugupidamisega,

Christian Veske

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

/allkirjastatud digitaalselt/

Teadmiseks: Tiit Riisalo, majandus- ja kommunikatsiooniminister

Margus Arm, TEHIK direktor

Ergo Tars, RIT direktor

Mart Nielsen, SMIT peadirektor

Ats Albre, ITL president