Seisukohad Keskuse tee 1 detailplaneeringu koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Viljandi Vallavalitsus

[email protected]

Kauba tn 9

71020, Viljandi, Viljandi maakond

Teie 04.02.2025 nr 2-3/25/55

Meie 27.02.2025 nr 7.2-2/25/1995-3

Seisukohtade väljastamine Keskuse tee 1

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Ramsi alevikus Keskuse tee 1 katastriüksuse detailplaneeringu

(katastritunnus 62903:003:0006, edaspidi planeering) algatamisest Viljandi Vallavalitsuse

04.02.2025 korraldusega nr 55.

Projektikoda OÜ on 12.02.2025 taotlenud meilt nõudeid planeeringu koostamiseks. Taotlusele oli

lisatud planeeringu algatamise korraldus ja algatamise avalduse juures olnud eskiisjoonis.

Planeeringu eesmärgiks on kauplusehoone ehitusõiguse määramine. Planeeritav ala külgneb

riigiteega nr 24158 Ramsi tee km 2,647-2,695. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on

1135 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71„Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Nõuetele lisatud eskiisjoonise kohaselt soovitakse kauplusehoonet teenindavale transpordile

rajada uus mahasõit kinnistu kirdenurka, riigitee km 2,65. Olemasolev, riigitee km 2,68 asuv

ristumiskoht on planeeritud rekonstrueerida nii, et sealt toimub juurdepääs vaid jalakäijatele.

Nõustume uue ristumiskoha rajamisega tingimusel, et on tagatud standardi EVS 843:2016

„Linnatänavad“ tabelis 6.15 toodud kinnistule sissesõidu pikikalded ja tabelis 7.2 toodud

vähimad nähtavuskaugused vähemalt tasemel rahuldav. Mahasõidu pikkus ja kalle peavad

võimaldama sõiduki peatumist. Nähtavuskauguste puhul tuleb arvestada pikikaldega peatee

suunal. Alloleval fotol on vaade kavandatava ristumiskoha asukohast asula keskuse poole.

2 (4)

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Jalakäijate

ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning võimalusel ühendada

bussipeatustega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringutega (nende olemasolul).

6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

6.2. Eskiisjoonise kohaselt suunatakse jalakäijad üle sõidutee kohas, kus tee vastasküljel

jalakäijatele liikumisvõimalust ei ole. Planeerida ohutu teeületuskoht, sh riigitee

põhjaküljele kõnnitee osa või sillutiskiviga ala kummipostidega, vms. Jalakäijate ohutuks

liiklemiseks kaupluse juurest Keskuse tänavani planeerida sõiduteest eraldatud kõnnitee

lõik.

6.3. Olemasolev tänavavalgustus lõppeb enne ristmikku, ristmik on valgustamata ning

riigiteed ületav jalakäija ei pruugi olla juhile õigel ajal nähtav. Seetõttu tuleb riigitee

teeületuskohale näha ette valgustus.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

9. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

10. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt kliimaministri

3 (4)

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei

tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms

rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

11. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

12. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

13. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

14. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

15. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

4 (4)

Lisaadressaadid: Projektikoda OÜ

58581095, [email protected]