| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 5-1/553-1 |
| Registreeritud | 01.02.2024 |
| Sünkroonitud | 25.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE (MPO, TAPO) |
| Sari | 5-1 Kirjavahetus maksu- ja tollipoliitika ning riigilõivu osas (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikohus |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikohus |
| Vastutaja | Sirje Pulk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]
www.riigikohus.ee
Rahandusministeerium
[email protected] 31.01.2024 nr 6-1/23-686
Justiitsministeerium
Käibemaksumäära tõus ja riigi õigusabi tasud
1. jaanuarist 2024 tõusis käibemaksumäär 20 protsendilt 22 protsendini. Advokatuur pöördus
22. detsembri 2023. a kirjaga riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotlusi lahendavate
menetlejate poole palvega, et riigi õigusabi tasud ja kulud määrataks kindlaks määruse tegemise
ajal kehtiva maksumääraga, sõltumata sellest, milline on taotluses märgitud käibemaksu suurus
(kiri lisatud). Advokatuur leiab, et kui lähtuda riigi õigusabi toimingu tegemise aja
maksumäärast (st deklareerida käibemaksu riigi õigusabi toimingu tegemise kuul), tekib kaks
probleemi. Esiteks tähendab see suuremat halduskoormust ja mh peaksid advokaadid tegema
pidevalt käibedeklaratsioonide parandusi ja kandma sellega seotud kulusid, kui tasutaotlusi
täies mahus ei rahuldata. Teiseks peaksid advokaadibürood võtma käibemaksutõusu enda
kanda. Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 "Advokaadile riigi õigusabi tasu
maksmise ja kulude hüvitamise kord" § 4 järgi maksab advokatuuri juhatus riigi õigusabi tasu
ja kulud välja advokaadibüroo arve alusel. Selle arve saab advokaadibüroo esitada pärast tasu
ja kulude kohta määruse tegemist, st advokatuuri seisukoht on, et seda arvet ei saa esitada 2023.
a-l kehtinud maksumääraga.
Riigikohus palub Rahandus- ja Justiitsministeeriumilt alljärgnevatel põhjustel
seisukohta, kas kehtiv maksuõigus ja riigi õigusabi korraldus toetab advokatuuri
lähenemist.
Advokatuuri soovitud viisil on võimalik menetlejal käituda juhul, kui teenuse osutamise ajaks
käibemaksuõiguse kontekstis saab pidada tasu kindlaksmääramise määruse tegemise aega. Kui
teenuse osutamise aeg on varasem, siis on möödapääsmatu kohaldada teenuse osutamise ajal
kehtinud maksumäära (KMS § 29 lg 13). Samas on advokatuuri tõstatatud küsimusel
põhimõtteline tähendus ka edaspidi, kui vana maksumääraga esitatud tasu taotlused on
lahendatud. Nimelt nähtub advokatuuri pöördumisest, et praegu on advokaadibürood käivet
deklareerinud maksustamisperioodil, mil menetleja teeb määruse ja advokaadibüroo esitab
määruse nr 16 § 4 järgi arve advokatuuri juhatusele. Kui leida, et teenuse osutamise aeg on
varasem, omab see laiaulatuslikku mõju advokaadibüroode praktikale riigi õigusabist tekkiva
käibe deklareerimisel ja tasumisel.
Kuna RÕS § 22 lg 3 ei kohusta advokaati esitama tasu taotlust iga riigi õigusabi toimingu järel
ega ka iga kalendrikuu eest eraldi, on teenuse osutamise aja määramisel kohaldatav KMS § 11
lg 4, mille kohaselt loetakse teenus osutatuks maksustamisperioodil, mil teenuse osutamine
2(2)
lõpeb või mil lõpeb ajavahemik, mille kohta esitatakse arve. KMS § 11 lg-t 4 tuleb tõlgendada
kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga käibemaksudirektiivi art 64 lg 1 kohta. Euroopa Kohtu
seisukohtadest asjades nr C-324/20 ja C-463/14 nähtub, et käibemaksu sissenõutavus on seotud
ajavahemiku lõpuga, mille eest tasu makstakse (seda ka siis, kui teenuse osutamine kestab
edasi).1 Samuti on Euroopa Kohus järeldanud käibemaksudirektiivi art 64 lg-st 1, et
advokaaditeenuse osutamine loetakse lõpetatuks pärast arvepidamist või maksete tähtaja
lõppu2, mistõttu peavad need tähtajad olema arvetel märgitud (otsus asjas nr C-516/14, p 31).
Eeltoodu tekitab kahtlust, et KMS § 11 lg-t 4 tõlgendamisel ei pruugi olla võimalik arvestada
asjaoluga, et tasu suurus pole enne menetleja määrust lõplikult kindel. Arvete (ja seeläbi
käibedeklaratsioonide) korrigeerimist tuleb ette ka lepingulistes suhetes.
Samas tuleb möönda, et eeltoodud lähenemise korral tekib mitmeid praktilisi küsimusi. Nt pole
selge, mida lugeda sellisel juhul arveks, kuna määruse nr 16 §-s 4 sätestatud arvet pole üldjuhul
võimalik KMS § 37 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul väljastada.3 Kuigi erinevalt advokatuuri
kirjas toodust ei tekiks advokaadibüroodel kohustust võtta käibemaksutõusu enda kanda, sest
nad saavad KMS § 29 lg 13 järgi lähtuda teenuse osutamise päeval kehtinud maksumäärast,
tekiks käibemaksu tagantjärele deklareerimisel intressivõlg. Samuti ei saa mööda vaadata
sellest, et tulenevalt RÕS § 22 lg-st 7 võib käibemaksukohustus sel juhul tekkida mitu kuud
enne tasu saamist.4
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Koopia: Eesti Advokatuur
1 Asjas nr C-324/20 tehtud otsuse p-s 43 märkis Euroopa Kohus, et „maksukohustuse tekkimine ja maksu
sissenõutavus [on] seotud nende ajavahemike möödumisega, mille kohta käib tehtud soorituste eest makstud tasu.“
Asjas nr C-463/14 tehtud otsuse p-s 50 märkis Euroopa Kohus kestva nõustamisteenuse kohta, mille eest esitati
perioodiliselt arveid, järgmist: „Teenuse osutamine tuleb lugeda lõpetatuks käibemaksudirektiivi artikli 64 lõike 1
mõttes iga ajavahemiku lõpus, mille eest tasu maksti. Kuna aga maksustatav teokoosseis ja maksu sissenõutavus
sõltub selle direktiivi artikli 63 kohaselt hetkest, mil teenust osutatakse, tuleneb sellest, et nii maksustatav
teokoosseis kui ka maksu sissenõutavus tekib iga perioodi lõpus.“ 2 Siin peetakse silmas ajavahemikku, mil teenust osutati. Vt inglise keeles: „[o]n expiry of the periods to which
the statements of account or payments relate.“ 3 Nt võib sel juhul tekkida küsimus, kas riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotlus vastab arve tunnustele
käibemaksõiguse mõttes. 4 Siiski võib ka lepingulistes suhetes selliseid maksetähtaegu ette tulla. Samuti saab märkida, et
käibemaksudirektiivi art 66 lg 1 p b võimaldab liikmesriigil ette näha teatavate tehingute puhul kassapõhise
erikorra.
Tere!
Teile on saadetud Riigikohtu dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument Käibemaksumäära tõus ja riigi õigusabi tasud, mis on registreeritud 31.01.2024, numbriga 6-1/23-686-2.
Kontaktinfo
Riigikohus
Lossi 17
50093 Tartu
e-post: [email protected]
telefon: 7309002, 7309037
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]
www.riigikohus.ee
Rahandusministeerium
[email protected] 31.01.2024 nr 6-1/23-686
Justiitsministeerium
Käibemaksumäära tõus ja riigi õigusabi tasud
1. jaanuarist 2024 tõusis käibemaksumäär 20 protsendilt 22 protsendini. Advokatuur pöördus
22. detsembri 2023. a kirjaga riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotlusi lahendavate
menetlejate poole palvega, et riigi õigusabi tasud ja kulud määrataks kindlaks määruse tegemise
ajal kehtiva maksumääraga, sõltumata sellest, milline on taotluses märgitud käibemaksu suurus
(kiri lisatud). Advokatuur leiab, et kui lähtuda riigi õigusabi toimingu tegemise aja
maksumäärast (st deklareerida käibemaksu riigi õigusabi toimingu tegemise kuul), tekib kaks
probleemi. Esiteks tähendab see suuremat halduskoormust ja mh peaksid advokaadid tegema
pidevalt käibedeklaratsioonide parandusi ja kandma sellega seotud kulusid, kui tasutaotlusi
täies mahus ei rahuldata. Teiseks peaksid advokaadibürood võtma käibemaksutõusu enda
kanda. Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 "Advokaadile riigi õigusabi tasu
maksmise ja kulude hüvitamise kord" § 4 järgi maksab advokatuuri juhatus riigi õigusabi tasu
ja kulud välja advokaadibüroo arve alusel. Selle arve saab advokaadibüroo esitada pärast tasu
ja kulude kohta määruse tegemist, st advokatuuri seisukoht on, et seda arvet ei saa esitada 2023.
a-l kehtinud maksumääraga.
Riigikohus palub Rahandus- ja Justiitsministeeriumilt alljärgnevatel põhjustel
seisukohta, kas kehtiv maksuõigus ja riigi õigusabi korraldus toetab advokatuuri
lähenemist.
Advokatuuri soovitud viisil on võimalik menetlejal käituda juhul, kui teenuse osutamise ajaks
käibemaksuõiguse kontekstis saab pidada tasu kindlaksmääramise määruse tegemise aega. Kui
teenuse osutamise aeg on varasem, siis on möödapääsmatu kohaldada teenuse osutamise ajal
kehtinud maksumäära (KMS § 29 lg 13). Samas on advokatuuri tõstatatud küsimusel
põhimõtteline tähendus ka edaspidi, kui vana maksumääraga esitatud tasu taotlused on
lahendatud. Nimelt nähtub advokatuuri pöördumisest, et praegu on advokaadibürood käivet
deklareerinud maksustamisperioodil, mil menetleja teeb määruse ja advokaadibüroo esitab
määruse nr 16 § 4 järgi arve advokatuuri juhatusele. Kui leida, et teenuse osutamise aeg on
varasem, omab see laiaulatuslikku mõju advokaadibüroode praktikale riigi õigusabist tekkiva
käibe deklareerimisel ja tasumisel.
Kuna RÕS § 22 lg 3 ei kohusta advokaati esitama tasu taotlust iga riigi õigusabi toimingu järel
ega ka iga kalendrikuu eest eraldi, on teenuse osutamise aja määramisel kohaldatav KMS § 11
lg 4, mille kohaselt loetakse teenus osutatuks maksustamisperioodil, mil teenuse osutamine
2(2)
lõpeb või mil lõpeb ajavahemik, mille kohta esitatakse arve. KMS § 11 lg-t 4 tuleb tõlgendada
kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga käibemaksudirektiivi art 64 lg 1 kohta. Euroopa Kohtu
seisukohtadest asjades nr C-324/20 ja C-463/14 nähtub, et käibemaksu sissenõutavus on seotud
ajavahemiku lõpuga, mille eest tasu makstakse (seda ka siis, kui teenuse osutamine kestab
edasi).1 Samuti on Euroopa Kohus järeldanud käibemaksudirektiivi art 64 lg-st 1, et
advokaaditeenuse osutamine loetakse lõpetatuks pärast arvepidamist või maksete tähtaja
lõppu2, mistõttu peavad need tähtajad olema arvetel märgitud (otsus asjas nr C-516/14, p 31).
Eeltoodu tekitab kahtlust, et KMS § 11 lg-t 4 tõlgendamisel ei pruugi olla võimalik arvestada
asjaoluga, et tasu suurus pole enne menetleja määrust lõplikult kindel. Arvete (ja seeläbi
käibedeklaratsioonide) korrigeerimist tuleb ette ka lepingulistes suhetes.
Samas tuleb möönda, et eeltoodud lähenemise korral tekib mitmeid praktilisi küsimusi. Nt pole
selge, mida lugeda sellisel juhul arveks, kuna määruse nr 16 §-s 4 sätestatud arvet pole üldjuhul
võimalik KMS § 37 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul väljastada.3 Kuigi erinevalt advokatuuri
kirjas toodust ei tekiks advokaadibüroodel kohustust võtta käibemaksutõusu enda kanda, sest
nad saavad KMS § 29 lg 13 järgi lähtuda teenuse osutamise päeval kehtinud maksumäärast,
tekiks käibemaksu tagantjärele deklareerimisel intressivõlg. Samuti ei saa mööda vaadata
sellest, et tulenevalt RÕS § 22 lg-st 7 võib käibemaksukohustus sel juhul tekkida mitu kuud
enne tasu saamist.4
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Koopia: Eesti Advokatuur
1 Asjas nr C-324/20 tehtud otsuse p-s 43 märkis Euroopa Kohus, et „maksukohustuse tekkimine ja maksu
sissenõutavus [on] seotud nende ajavahemike möödumisega, mille kohta käib tehtud soorituste eest makstud tasu.“
Asjas nr C-463/14 tehtud otsuse p-s 50 märkis Euroopa Kohus kestva nõustamisteenuse kohta, mille eest esitati
perioodiliselt arveid, järgmist: „Teenuse osutamine tuleb lugeda lõpetatuks käibemaksudirektiivi artikli 64 lõike 1
mõttes iga ajavahemiku lõpus, mille eest tasu maksti. Kuna aga maksustatav teokoosseis ja maksu sissenõutavus
sõltub selle direktiivi artikli 63 kohaselt hetkest, mil teenust osutatakse, tuleneb sellest, et nii maksustatav
teokoosseis kui ka maksu sissenõutavus tekib iga perioodi lõpus.“ 2 Siin peetakse silmas ajavahemikku, mil teenust osutati. Vt inglise keeles: „[o]n expiry of the periods to which
the statements of account or payments relate.“ 3 Nt võib sel juhul tekkida küsimus, kas riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotlus vastab arve tunnustele
käibemaksõiguse mõttes. 4 Siiski võib ka lepingulistes suhetes selliseid maksetähtaegu ette tulla. Samuti saab märkida, et
käibemaksudirektiivi art 66 lg 1 p b võimaldab liikmesriigil ette näha teatavate tehingute puhul kassapõhise
erikorra.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Käibemaksumäära tõus ja riigi õigusabi tasud | 04.03.2024 | 22 | 5-1/553-3 | Sissetulev kiri | ram | Justiitsministeerium |
| Riigi õigusabi maksustamine | 01.03.2024 | 25 | 5-1/553-2 | Väljaminev kiri | ram | Riigikohus, Justiitsministeerium, Eesti Advokatuur |