Kolmas kooskõlastusring- Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneering
| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.4/6944-4 |
| Registreeritud | 20.12.2024 |
| Sünkroonitud | 03.03.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.4 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Anastasia Sutt (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Asutus: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Kuupäev: 20.12.2024
Kirja nr: 7-2/405-31
Kolmas kooskõlastusring- Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneering
Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneeringu täpsustamisest
Teavitame, et planeeringu seletuskirjas on eemaldatud LPG edasine kasutamine soojavarustuses ja tekst korrigeeritud ptk 5.6.5 lk 26.
Diiselkütuse mahuti ja biogaasiseadmed on kavandatud erinevatele kruntidele.
Diiselkütuse kasutamine on kavandatud krundil nr 1, nagu see oli/on kirjeldatud seletuskirja lk 18 teises lõigus: .. diiselkütuse hoiustamise summaarne kogus ei ületa ohtliku ehk C-kategooria ettevõtte ohtlikkuse alammäära vastavalt majandus- ja taristuministri
02.02.2016 määruses nr 10 toodud künniskogustele.
Planeeringus ei ole võimalik määrata täpset kogust, kuna see kõik selgub projekteerimise etapis. Projekteerimisel on aluseks planeeringus sätestatu.
Biogaasijaama kompleks on kavandatud krundile nr 3 nagu see oli/on kirjeldatud seletuskirja lk 17 üheksandas lõigus ja lehekülje lõpus oli/on toodud välja tingimus: Planeeritud biogaasi tootmiskompleksis ei ole kavandatud tootmist sellises mahus, et seadmetes
sisalduva biogaasi kogus oleks suurem ohtliku ettevõtte künniskogusest (viis tonni). Kuna biogaasi kogus jääb alla viie tonni, siis ei ole rajatava biogaasi tootmiskompleksi puhul tegemist ohtliku ettevõttega.
Planeeringus ei ole võimalik määrata täpset kogust, kuna see kõik selgub projekteerimise etapis. Projekteerimisel on aluseks planeeringus sätestatu.
Lugupidamisega
Reet Olev
vallaarhitekt
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
tel. 5622 4688
[email protected]
Digiallkirjad
33.93
34.02
33.94 33.70
33.32
33.39 33.64
33.71 33.82
33.76
33.69
33.72
33.67 33.73
33.36
33.26
32.97
33.27
33.62 33.64
33.69 33.53
33.56
33.43 33.69 33.57
33.52 33.16
32.87 33.23
33.39
33.53
33.47
33.38
33.33 33.42
33.51
33.40 33.19
33.44 33.42 33.47
33.44
32.72 33.45 33.40
33.44 33.49
33.33 33.37 33.30 32.99
33.01 33.33
33.42
33.30
33.14
33.46
33.36
32.97
33.82
33.54 33.32 33.27
33.19
33.24 33.31
33.43
33.48
33.39
33.29
33.74 33.66 33.55
33.52
33.61
33.80
33.88
33.95
33.94
34.21
34.26
34.08
33.98
33.72
33.44
33.80
33.99
33.74
33.59
33.68 33.76
33.07
33.34
33.75
33.47
33.59
33.66
33.39
33.62
33.19
33.20
33.07
33.34
33.54
32.80
32.74
33.53
33.72
33.24
32.53
31.56
A
Bet
Bet
A
Bet
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
T u l e t õ r j e v e e v õ t u k o h t
Pl500 32.22-32.22
34.75
Pumpla
Pumpla
Pumpla
Vä nd ra -P ap in ii du
Vä nd ra -P ap in ii du
RAHNOJA:VAN
RAHNOJA:VAN
R A H N O J A : V A N
R A H N O J A : V A N
R A H N O J A : V A N
R A H N O J A : V A N
A
A
A
A
TP
Bet
Bet
Bet
Bet
3 5 .0
1
34 .86
35 .32
3 5 .6 635.
05
3 4 .6 8
34.69
34.85
3 4 .4
9
33.32
33.43
34.60
34 .76
34. 68
35.013 4 .7
9
3 4 .7 1
3 4 .9
2
35. 003
4 .7
1
35.01
35.01
35.02
3 5 .11
35. 05
35.07
35.06
34.94
35 .02
34.85
3 4 .9 9
34.8134.74
34 .91
35.0035 .01
35 .59
35 .90
35. 25
34 .75
3 4 .5
9
35. 53
3 5 .5 9
34.11
34.19
3 4 .3 3
34.38
34 .18
34 .60
34 .8 3
34.98
3 4 .9
8
34.943 4 .6 5
34. 67
35. 22
3 4 .7
2
34 .13
34.42
34.66
34.57 32.67
34.53
32.69 32.73
32.53 32 .88
33 .2 3
32 .54
32 .94
3 2 .6
5
32.5 8
32.5 3
35.66
35.29 35.23
34.4734.71 35.11
36.12
35.99
34.97
34.73
34.29
34.63
34.61
34.10
34.57
3 4 .4
3
34 .85
35. 45
3 .6 1
34 .73
34.92
34.97
35. 52
35.14
35.31
35.17
3 4 .9
0
35.09
35.39
36.24
36.28
36. 8036.45
37. 13
36. 88
3 6 .5
0
3 7 .2 5
3 7 .17
3 6 .3 9
36.3335.98
37.36
36.18
3 6 .8
0
36 .66
36.91
3 6 .9
6
36.89
36 .14
35.08
3 4 .8 6
3 6 .8
3
3 6 .9
5
3 4 .7
1
34.39
34.25
3 4 .3 13 6 .3 9
3 6 .17
36. 2836
.40
34.04
33.86
34 .14
33.90
34 .24
34 .77
34 .66
34.3 2
34.29
34. 55
3 6 .5
3
36 .69
3 4 .17
34. 46
34.2 3
34.0 9
34.1 6
34. 23
32.3 7
36 .72
36. 82
3 6 .6
5
35. 42
35 .5 3
36 .75
34.36
34.55 34.49
34.39 34.35
34.36
33.96
34.02
34.19
34.20
3 3 .9
1
33.73
3 3 .9
4
3 2 .6
4
33.97
34.11
3 4 .0
6
3 2 .6
5
3 4 .0
8
3 4 .2
5 3 2 .6
9
3 4 .2
2
34.30
34.41
34.53
34.67
3 4 .5
5
34.58
32.73 34.56
3 4 .4
2 3 2 .7
134.54
34.71
34.67
32.66
34.61
34.78
34.77
34.60
34.88
35.02
34.78
34.74 34.74
34.56
34.16
34.14
34.59 34.68
35.14
35.00
35.09
34.59
34.53
34.94
35.23
35.36
35.10
35.39
35.37
35.35
35.48
34.93
35.11
34.59
35.01
35.43
34.89
35.32
35.58 35.27
36.44
36.42
36.23 36.42 36.46
35.95
36.53
36.48 36.48
36.53 36.49
35.83 35.85
36.47 36.51
36.54
35.70
35.66
35.46
35.59
35.6735.48
35.61
35.63
35.63
36.11
36.40
36.46 36.33
36.30 36.21
35.44
35.30
35.98 36.27
36.27
35.38
35.31
35.27
35.28
35.30
36.02 36.23
36.22 36.07
36.10 36.15
35.32 35.16
35.85
36.09
36.11 36.07
36.00 35.90
35.11 35.17
35.90 36.07
36.09 35.96
36.00 35.74
35.09
35.23
35.39
35.48 35.63
35.55
35.51
35.56
35.4236.90
36.83
35.41
35.27
35.06
35.1435.09
35.08
35.11
35.00
35.10
35.15
35.21
35.31
35.22
35.06
35.06
35.12 35.23
35.3235.26
35.20
34.95
34.65
34.74
34.88
34.81
36.16
35.82
35.68
34.63
36.24
36.16 36.01
35.23
35.41
35.29 34.86
35.08
35.28
35.23
35.98 36.10
36.16 36.30
36.21
35.96
35.38
35.22
35.10
35.06
35.31
35.40
36.04 36.26
36.24 36.40
36.41
36.03
35.39
35.51
35.22
34.97
35.26
35.31
35.54
3 5 .3 8
35.34
35.51
3 5 .8 7
3 5 .7 5
35.65
35.61
35.48
36.23 36.49
36.48 36.52
36.46
36.19
35.61
35.56
35.23
35.39 35.30
35.45
35.44
36.27 36.43
36.44 36.55
36.59
36.24
35.76
35.52
35.48
35.50
35.45
3 5 .3
4
3 3 .8
4
3 5 .5
5
35.71
35.83
35.68
35.77
36.51
36.47
3 5 .9
9
36.2636.28
3 5 .7
8
35.95
36.36
3 3 .8
2
33.81
35.72 3 5 .4
1
3 3 .7
5
3 4 .9
5
35.25
35.38
3 5 .16
3 3 .7
9
3 5
.3 7
35.31
34.96
3 4 .8
3
3 3 .7
8
3 4 .8
0
34.87
34.81
3 4 .6
6 3 3 .6
8
3 4 .8
0
34.87
34.65
3 4 .6
8
3 3 .5
9
3 4 .4
7
34.63
34.70
34.47
3 4 .13
3 4 .19
3 3
.5 6
34.44
34.58
34.49
34.39
35.133 3
34.55
34.67
36.84
35.79
35.38
35.47
35.46
35.34
35.17
34.86
35.05
34.98
35.75
34.83
34.63
35.00
34.38
3 4 .2
3
3 3 .3
9
3 4 .0
5
34.18
34.18
3 3 .9
5 3 3 .4
3
3 3 .9
4
34.32
34.11
3 3 .8
5 3 3 .3
0 3 4 .0
2 3 3 .9
3
33.95
34.10
33.29 34.02
3 4 .0
4
34.23
34.2934.30
34.35
34.1433.99
34.1434.19
33.91
34.29
34.35
34.38
34.10
34.44
34.40 34.32
34.13
34.33
34.33
34.08 34.37 34.57
34.61
34.38
34.61
34.57 34.45 34.05
34.09
33.94
34.00
34.33
34.08
34.51
34.45 34.43
34.53
34.31
34.10
34.19
34.29
34.10
34.35
34.22
34.43
34.41 34.46
34.44
34.39 34.21
34.15
33.95
33.93 34.18
34.10
34.24
34.30 34.
34
3 4 .4 1
3 4 .19
3 4 .15
3 4 .0
7
3 4 .0 4
34.14
34.24
34.30
33.96
34.17
34.12
33.92
34.07 33.87
33.99
34.26
34.27
34.15
33.73 35.12
35.07
33.81
34.31
34.29
33.95
33.89
33.74
33.62
33.32
34.23
34.05
33.98
33.66
34.01
34.09
34.11
33.81
33.87
33.90 33.71
33.88
34.02
34.14
34.18
34.27
34.28
34.30
34.37
34.4034.51
34.53 34.6134.7434.83
34.78 34.70
34.52 34.68
34.79 34.57
34.86
34.93
34.98
34.81
34.90
34.85
34.94 35.29
35.35
35.08
35.82
34.71 34.58 34.27 34.99
35.37
35.52
35.99
34.62
34.47
35.3435.70
35.82 35.55 35.49
35.54
3 5 .5
33 5 .6
1
3 4 .0
2
34.0334.01 33.95
35.46
35.54
36.28
36.35
35.85
36.30
3 5 .7
5
35.67
36.23
36.37
35.79
35.29
35.80 36.0133.82 33.75
36.05
36.14
35.26
34.95 34.17
35.45
35.53
36.13
35.6935.28
33.68
36.30
35.73
35.56
35.89
36.363 6 .4
9
35.64
3 6 .3
6
35.27
35.07
35.08
35.05
34.94
34.98
35.09
34.92
35.16
35.21
35.44
35.34
35.35
35.36
35.18
35.22 34.87
34.83
34.86
34.87
35.22
35.08
34.90
34.94
35.11 35.12
35.05
35.05
35.06
34.86
34.96
34.95
34.77
34.86
34.67 34.78
34.75
34.71
34.86
34.80
34.84
34.88
34.89
35.03
34.81
35.08
34.84
34.58
34.47 34.60 34.67 34.60
34.55
34.45
34.58 34.66
34.44
34.40 34.35
34.46 34.48
34.38
34.36 34.35
34.28 34.34
34.27 34.21
34.19
34.25
34.10
34.13 34.14
33.95 33.93
33.80
34.12
34.20
34.23
34.31
34.38
34.30
34.19
34.22
34.12
34.14
34.06 34.09
34.16
34.29
34.25
34.14
34.08
34.14
34.65
35.27
34.66
34.37
34.15
34.35
34.19
34.37
34.20
34.28
34.32
34.28
34.38
34.24
34.34
34.36
34.43
34.38
34.47
34.46
34.46
34.61
34.83
34.66
34.84
34.55
34.65
34.55
34.78
34.66
34.56
34.77
34.68
34.54
34.62
34.75
34.69
35.04 35.04
35.76
35.38
34.85
34.83
34.71
34.92
34.76
34.73
34.81
35.14
34.38
34.02
Pl400
34 .96
3 4 .9
4
34.62 33.39
6500700 6500700
6501150
5 5 7 7 0 0
5 5 8 6 0 0
5 5 8 6 0 0
33.22
Pl400
Tiik
Tiik
10.12.2021
Vp H=32.81
32.85
Pl300
10.12.2021
Vp H=32.90
Pl800 32.67-32.57
34.53
32.37
Pl400
10.12.2021
Vp H=32.81
35.73
Pl400 33.87-33.88
35.73
Pl500 34.62-34.47
Bet1000 34.01-33.95
10.12.2021
Vp H=34.19
36.52
Bet1000 33.81-33.67
10.12.2021
Vp H=33.99
Kivid
Kivid
Kivid
Kivid
Kivid
Kivid Kivid
Kivid
Kivid
Kivid
Kivid
Kivid
H=34.124
PP9342
Looduses leidmata
H=36.34
PP4134
Looduses leidmata
H=35.41
PP608
Laguun
Laguun
Sil oho idl
a
Sil oho idl
a
Sil oho idl
a
Kr
Kr
P i n n a s
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
P i n n a s
P in
n a s
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
K r
Kr
Kr
Kr
Kr Kr
Kr
KrKr
Kr
Kill
35.0
35 .0
3 5 .0
35 .5
35.0
34.5
34.0
34.5
Kr
Kr
Mahuti
A
PK
34.58
3 4 .4
7
3 4
.3 3
34.123 4 .1 2
3 4 .2
9 3 4 .4 9
34.73 34.76
34.8 4
34.8 1
34.7 6
34.7 6
34. 77
34.7 2
34.6734.5834.56 34.58
34.56
34.55
34.51
34.53
3 4 .5
8
34.20
34.56
34.52
34.58
34.51
33.79
34.64
33. 95
3 3 .8 7
3 3 .6 9
3 3 .7 3
3 2 .8 3
3 2 .8 3
3 2 .8 1
3 2 .7 9
34.13
34.39
3 4 .0
9
3 4 .2 0
3 4 .3
6
3 2 .7 7
3 3 .8
4
3 4 .4
7 3 3 .3 6
3 4 .5 2
35.08
35.00
35.17
3 4 .6 3
3 3 .5
2
3 4 .2
0
3 4 .5 6
3 3 .6
1 3 4 .7 9
35.41
35.47
3 4 .6
8
3 4 .5
6 3 3 .8
7
3 5 .3 1
35.17 35 .00
34 .9 5
3 5 .0 4
34 .7 7
34 .7 5 34 .6 2
34 .6 4
34 .3 433
.3 8
34 .2 6
34 .5 9
34 .5 8
34 .4 5
34 .4 4
34 .1 4
33 .3 6
34 .1 0
34 .1 333
.3 4
34 .2 0
34 .4 5
34 .4 7
34 .5 8
34 .5 8
34 .7 0
34 .6 9
34 .3 1
33 .2 7
34 .2 9
34 .2 433
.4 0
34 .0 9
3 4 .2
1
34.24
3 4 .4
3
34.37
34 .46
3 4 .18
3 4 .19
3 3 .8
8
33.71
33.98
34.04
34.31
33.87
33.24
3 5 .3
7
35 .38
35 .45
35 .9735 .27
3 5 .4
6
3 5 .7
3
3 5 .5 7
35. 35
35.37
35.4935.51
3 5 .5 9
35.19
35.50
3 5 .5 4
3 5 .5 8
35.19
3 5 .5 7
3 5 .7
2 3 5 .6
8
35.33
35.403 5 .7
8
3 5 .8 1
3 5 .8
2 3 5 .8
0 3 5 .3 4
3 5 .6 0
3 5 .7 5
3 5 .2 9
3 5 .7
8
3 5 .7 7
3 5 .8
0 3 5 .7 7
3 5 .6
6 3 5 .2 9
3 5 .4
7 3 5 .10
3 5 .6
7
3 5 .7 1
3 5 .4
3
35.49
3 5 .4
4 3 6 .4
7 3 5 .4
0 3 5 .6 8
3 5 .9
8
3 5 .4
8
3 5 .4
1
35 .3 6
35 .40
35.29
35.13
35.22
3 5 .16
35.27
35.11
35.48
35.43
35.51
35.46
3 5 .4
9
3 5 .4
3
34.95
34.96
34.90
35.02
34.67
34.52
35.01
34.55
35.15
35.21
34.7 3
34. 55
34.4 4
34.5 1
34.6 4
34.94
35.1 5
35.0 1
35.0 1
34. 84
34.8 8
35. 5435 .09
34 .5 9
34 .9 1
34. 80
34.2 9
34 .49
35. 41
35. 56
34 .58
3 4 .9 9
34. 98
35. 72
36.19
3 5 .6 9 3 5 .7
2
34.6 9
3 5 .0
1 34 .64 34.12
3 3 .7
8
3 4 .4
6
34.57
36.06 36.14
36.00
3 5 .8
5
33.45
33.35
33.20
32.99
33.95
34.07
33.20
32.93
32.99
3 2 .0
7 3 1. 0 7
3 2 .8 8
3 3 .1 03 1. 7 3
3 1. 6 5
3 2 .7 3
3 2 .8
7 3 2 .2 2
3 1. 7 5
3 1. 9 1
3 3 .0 1
33.3 1
31.92
32.0 2
33.8 2
34.0 9
32.15 32.1
2
34.3 1
34.4 7
34.2 1
32. 29
32.2 8
33.78
3 4 .9
5
3 5 .0 6
35 .17
35. 20
35.35
3 5 .12
35.08
3 5 .6
1
3 5 .6 5
3 5 .2 8
3 4 .9 5
3 5 .183
5 .3
4
3 4 .9
1
35.81
34.93
35.21
3 5 .11
35.1135.4 0
35 .2 2
3 5 .11
3 5 .0
3
3 4 .9
7
35.13
34.69
34.98
34 .90 34.84
34.96
35.13
35.19
35.08
35 .31
35 .373
4 .8
9 3 4 .8
1
3 4 .7 0
34.5 6
34.5 234.4634.50
34.64
34.8 0
34. 96
35 .0 5
35. 15
3 5 .0
5
35 .0 5
35. 07
34 .96
35 .19
35 .23
35 .24
35.22
35.103 5 .0
0
35.25
35.23
35.25
35.35
35.31
35.13
33. 87
31.9 8
32.0 132.1 332.16
3 1. 9 7
3 1. 9 5
3 3 .3
5
34.2933.8 9
3 1. 9 8
33.98
3 2 .3
6
35.40
35 .27
3 5 .3
1
3 5 .5
1
3 5 .5 635 .4
2
3 6 .6
2
3 6 .3
4
3 5 .4
9
35. 50
35.08
34.9 6
3 4 .8
9
3 5 .2
0
3 5 .12
3 5 .0
8
3 5 .18
3 5 .2 8
35. 32
35 .32
35 .31
35.52
35.53
35.54
35.513 5 .4 235.
37
35.39
35.51
35.35
3 5 .4
9
35. 50
35 .47
35. 58
35 .57
35.57
35.56
35.60 35 .47
3 5 .5 4
35.48
35.05
34.94
34.8434.63
35.43
35.49
35. 44
35. 40
35.45
35.5 33
5 .5
2 3 5 .5 1
3 5 .5
0
35. 78
3 5 .4
6
3 5 .5 2
35.37
35.20 35.04
34.88
34.83 34.75
35.10
35 .06 35.11
35 .02
34.8634.99
35.04
35.20
35. 17
3 5 .4
8
3 5 .3
7
3 5 .2 0
3 5 .17
35.32
35.243 5 .2
8 3 5 .3 6
3 5 .3
5
3 5 .5
3
35 .05
3 5 .17
35.21
35.25
35.24
35. 1
35.31
35 .31
3 5 .17
35. 45
35.23
3 5 .17
3 5 .0
2
3 5 .0 9
3 5 .3
8
3 5 .2
3
3 5 .2
3
35.07
35.38
35.28
3 5 .0
2
3 5 .0 7
3 5 .11
3 5 .0
2 3 4 .9
1
3 4 .9 6
35.0634.98
35.12 35.07
3 4 .9 7
3 5 .0 435
.35
35 .16
35 .17
35. 23
35.12
3 4 .9 4
3 4 .9
43 5 .12
35 . 3
35.20
35. 41
35.34
3 5 .0 5
36 .74
34. 92
35 .12
35 .37
35.4 1
37 .2036 .19
37 .6737 .35
3 5 .3
5
35 .1 3
34 .98
35.0334.97
37 .43
34.89
34.85
35.27
3 5 .5
2
35 .28
33. 63
34 .81
34. 70
33.5 1
34.7 34.82
34.70
35.30
35.2 8
35 .34
35 .41
35.35
35. 41
35 .3635.34
35 .39
3 5 .3
4
35.41
35.53
3 5 .5 6
3 5 .3 1
3 5 .3 5
3 5 .3 3
3 5 .3 7
3 5 .3 9
3 5 .4
1
3 5 .3 6
3 5 .3 4
35.34
35.56
35.58
35 .58
3 5 .5 8
35 .39
35. 44
35 .38
3 5 .5 6
3 5 .4
9
3 5 .4
9
3 5 .5
3
3 5 .3
4
35.273 5 .4
2 3 5 .4
1
3 6 .12
3 6 .5
9
35.52
35.53
35.53
35.52
3 5 .3
5
35.44
35.21 34.98
35 .19
3 5 .0
1
3 5 .0 6
3 5 .19
3 5 .3
6
35.39
35.31
35 .38
35 .45
35 .51
35 .41
3 5 .2
5
3 5 .2
2
3 5 .0 3
3 5 .4
5
35.50
35.22
35.35 35.40
35.35 35.37
35.36
3 5 .3 8
3 5 .3
3
3 5 .7 1
3 5 .4
2
35 .15
35 .37
35.13
34.99
3 5 .2 8
3 5 .0
2
3 5 .4
9
35.46
35 .33
35 .32
35.35
3 5 .6
3
35.03
35. 12
35.04
35. 83
35.4935 .5134 .8235 .24
35 .24
34 .73
35. 56
35. 32
34. 55
35 .44
35 .10
35. 39
35.25
35 .2335.13
33. 9835.
09
35. 30
35. 32
33. 67
34 .66
35.14
34 .66
34 .22
34.7734 .70
34 .73
33 .9334 .70
3 4 .6 7
3 4 .3
6 3 4 .2
6
35 .0 6
3 4 .8 7
3 4 .2
8
3 3 .4
6
3 4 .5
4
3 4 .3
2 3 3 .4
2 3 4 .2 9
34 .2 834
.2 5
34 .2 2
33 .4 5
34 .3 0
33 .9 833
.2 134
.13
34 .9 0
33 .2 8
34 .2 3
34 .3 133
.2 134
.5 1
34 .28
33 .31
34 .17
34 .19
33 .2 634 .2 4
34 .7 2
34 .7 0
34 .66
34 .63
33.74
33.86 33.89
33.95
34.49
34.08
33.67
33.69
33.74
33.63
33.63
33.71
33.63
33.67
34.19
33.77
33.77
33.92
34.13
33.88
34.22
34.43
33.74
33.21
33.88
33.97
33.29
33.23
33.32
33.85
33.48
34.03
34.05
33.38
33.58
33.66
33.68
34.19
33.91
34.51
34.90
35.06
35.13
35.14
35.19
35.38
35.40
35.22
35.03
35.12
34.75
Bet500 32.89-32.76
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
K r
H
H
H
H
H
H
L a u t
L a u t
L a u t
P u
m p l a
A l a j a a
m
H
S i l o h o i d l a
Si lo ho id la
S i l o h o i d l a
S i l o h o i d l a
Be t
M a h u t i
Bet
Bet
Bet
Tul etõ rje ve
evõ tuk
oht
Tuletõrje veev õtukoht
35 .07
35 .22
3 5 .2 3
3 5 .0
8
H o i d l a
H o i d l a
H
H o i d l a
Bet
Bet
S i l o h o i d l a
Imbväljak
O r i e n t e e r u v
O r i e n t e e r u v
O r i e n t e e r u v
O r i e n t e e r u v
O r i e n t e e r u v
O r i e n t e e r u v
Or ie nt ee ru v
Räästas H=40.37
Hari H=43.91
Räästas H=42.72
Hari H=46.25
Räästas H=38.37
Hari H=43.73
Räästas H=38.88
Hari H=46.09
Räästas H=39.04
Hari H=46.13
Bet
Bet
6500150 6500150
6500250
6500600
6500850
6501050
6501200
5 5 7 3 5 0
5 5 7 3 5 0
5 5 7 4 0 0
5 5 7 5 0 0
5 5 7 5 5 0
5 5 7 7 0 0
5 5 7 9 0 0
Nähtavasti hävinud
Looduses leidmata
H=36.295
RP9003
3 1. 5
31.0
31.5
3 1.5
3 2 .0
3 2 .0
32 .0
32 .0
32 .5
3 2 .5
3 2 .5
3 2 .5
3 3 .0
33 .0
33.0
3 3 .0
3 3 .0
33 .0
3 3 .0
3 3 .5
3 3 .5
3 3 .5
3 3 .5
33.5
3 3 .5
3 3 .5
33 .5
33.5
34 .0
3 4 .0
3 4 .5
34.0
34 .0
34.0
34.77
34 .71
3 4 .5 6
34.44
34. 56
34. 19
3 4 .3 234
.37
3 4 .7
0
3 4 .8
5 34.66
3 4 .6
1
34.21
2.33
34 .2 6
34 .37
34.28
34.3234 .33
34 .35
33.94
34. 36
3 4 .9 4
3 6 .5
2
3 6 .6
4
3 5 .6
0
35 .25
3 5 .1 0
35 .0 5
3 5 .0
0
35 .27
36 .64
36 .69
36. 80
36 .79
37 .1 9
37.06
3 6 .7 9 36
.66
3 6 .6 5
3 6 .8
2
36 .71
36 .81
36 .72
36 .74
36 .69
36 .74
3 6 .8 4
36.65
36. 69 3
6 .7 6
36.65
36.61
35.25
35.02
3 5 .2
4
3 4 .9
6
34.79
34 .88
35.23
33.77
33.62
33.40
33.70
33.74
34.12
33.75
33.59
33.80
33.80
33.77
33.8133.48
33.75
33.64
33.57
33.08
32.82
32.65
32.24
31.57
31.19
31.09
2 9 .6
9
3 0 .8
9
3 1. 0 4
2 9 .7
6
31.55 31.26 31.85
31.48
31.79
32.15
32.45
32.72
32.72
32.73
32.75
33.29
33.26
32.84 33.09
32.83 33.16 33.24
33.28
33.39
33.36 33.30
32.99
32.95 33.25 33.38
33.47
33.47
33.42
33.42
33.14
33.08
33.4833.53
33.53
32.73 32.74
32.82
33.24
33.38
32.87
32.93
33.02
33.53
33.31
32.89
32.86
32.94
3 2 .7
5
3 1. 4 3
3 1. 5 0
31 .4 1
32 .6 2
3 2 .6
2
32.95
33.20
33.30
32 .2 7
34.19
3 2 .8
1
33 .1 831
.2 23
2 .6 5
32.73
33.12
33.29
33.26
33.31
33.15
33.19
33.28
33.48
33.55
33.48
35.20
3 6 .4
4
3 6 .8 53 5 .13
3 6 .8 3
3 6 .6
3
36.23 36.32
35.03
3 4 .9
0
36.44
3 5 .8
1
35.05
31.03
31.28
30.98
3 1. 0 6
31.11 31.32
30.04 30.05 31.35
31.66
31.43
31.52
31.32 31.48
31.60
31.25
31.70
31.70 31.56
30.1130.14
31.15
31.61 31.25
32.64
31.40
31.09
31.18
30.96
30.13
3 0 .1 4
32.07
32.071.98
31.43
31.93
30.10
31.07
32.09
30.65
32.59
32.90
32.91 32.77
32.00
32.70 33.08 33.17
33.23 32.89
31.06
32.39
32.58
32.56
31.28 31.54
31.44
31.28
31.3531.3831.3631.34
31.493 1. 5 9
3 1. 6 6
3 1. 6 6
3 1. 6 7
3 1. 5 8
3 1. 6 1
3 1. 3 9
3 1. 4 2
3 1. 0 9
30.98
31.18
30.09
30. 08
30.18
31.19 31.24
31 .05
30 .9 3
30.93
3 1. 0 0
3 1.11
3 1. 0 9
30.27
31.22
31.04
31.14
30.25
31.03 30.09
31.06
30.93
31.54
31.15
30.91
30.66
31.45
31.05
32.24 3 2 .0
1 3 2 .0
8
3 1. 3 2
3 1. 2 9
3 1. 3 0
3 1. 3 0
32.91
31.27
32.48
32.74
31.45
33.00 33.22
31.45
32.89
32.98
31.44
33.18
33.34
3 3 .0
3
32.71 32.
77
31 .7 1
31.53
32.78
32.07
33.2633.2232.89
32.91 32.3733.11
33.39
33.46
33.19
33.13
30.83
30.48
3 0 .7
0
31.03
31.32
31.34
31.49
31.68 31.60
29.76 29.79 29.7629.86
29.94
30.58 30.90
30.04
2 9 .8
4
3 0 .6
631.2731.33 30.94
31.14
31.08
29.93 30.02
31.13
3 1. 3 9
2 9 .9
9
33.13
33.45
33.27
33.54
33.32
32.53
31.65
3 1. 0 6
2 9 .8
8 2 9 .8
6
3 0 .6
6
3 1. 2 9
3 0 .0
2
31.73
31.4131.0731.4532.013 2 .4
0 3 2 .2
0
3 2 .6
5
3 3 .1 1
3 3 .1 1
3 3 .1 2
32.72
32.60 32.81 3
3 .0
4 3 3 .0
7 3 3 .0
8
3 2 .6
5
3 2 .9
0
3 3 .1 6
3 3 .1 4
3 3 .0
9
32.71
33.05 33.20
3 3 .3
8 3 3 .4
3 3 3 .4
3
3 3 .1 6
3 3
.4 5
3 3 .6
5 3 3 .6
2 3 3 .5
7
33.15
33.18
33.45
33.4433.29 3 3 .8
0
3 3 .8
0 3 3 .8
1
3 3 .5
4 3
3 .8
0 3 3 .9
9 3 3 .9
7 3 3 .9
6
33.88
33.93
3 3 .8
8 3 3 .8
1 3 3 .8
7
3 3 .6
0 3 3 .6
3 3 3 .7
9 3 3 .9
3 3 3 .9
0
33.80
33.97
3 4 .1 0
3 4 .0
5
33.87
33.9633.76
33.75
34.08
34.27
34.12
34.09
33.63
33.5433.34
33.84
33.27
33.10
34.22
33.90
33.9634.23
34.32 34.1033.50
32.82
3 2 .8
5
34.36
34.32
34.3334.1533.95
33.98
34.33
34.34
34.44
34.5034.09
34.29
34.50
34.1 0
34.27
3 4 .2 8
3 4 .2
5
33.57
33.87
34.10
34.4934.27
34.50
34.29
34.13
34.31
34.45
34.17
34.1334.44
34.4433.97
34.03
34.40
34.46 34.31
34.21 34.44
34.51 34.21
34.6 234.2 5
34. 37
34. 67
34.7 934.6 0
34.7 8
35.0 3
34 .9 1
34.5 2
3 4 .3
8
34 .3 2
3 4 .5 1
34.5 0
34.2 1
34.9 0
34. 78
34. 67
34.4 4
34.6 9
34.2 6
34.67
34.28
34.28 34.59
33.31
33.24 34.14
3 3 .8
5
3 4 .1 3
3 4 .0
7
3 3 .7
0
33.48
33.26
33.38
33.18
32.94
32.84
33.37
33.27
33.95
33.08
33.03
32.9633.05
33.42
3 6 .8
1 3 6 .9 7
3 6 .8 0
3 7 .0
9
3 7 .2
2
3 7 .1 3
3 7 .0 3
3 6 .8 9
37.06 36.43
36.64 36.8 8
3 7 .0 9
36.74 36.76
36.87
3 6 .8
6 3 6 .8
8
37.03 36.44
36 .9 9
36.8 5 36.78
36.80
36.82
3 6 .6 7
36.72 36.44 36.26
34.58
35.9235.47 34.97
35. 7635
.69
36.55
36.57
35.57
35.55
36.18 36.25
35.55 35.66
36.47
36 .6 5
35 .9 0
3 5 .7 9
3 6 .4
6 35.80
35.36 35.29
36.18
36.49
36.52
36.22
34.47
35.58 35.52
35.20 35.15
34.23
36.10
36.35
36.46 36.19
34.99 35.10
36.10
34.89
34.93
36.47
36.43
36.26
34.59 33.76
3 3 .8
9 3 4 .2
7
3 5 .3
3
34.7935.03
3 5 .2 0
3 4 .6 6
3 4 .8
7
33.59
32.91
32.72
33.96
33.89 32.65
32.68
33.69 32.87
32.92
33.75
33.5433.08
3 3 .7
4 3 3 .1 433.60
3 4 .0
6 3 4 .2
0
3 4 .0
6
34 .14
34. 2434.31
34.35
33.313 3 .1 0
34.42
3 4 .4
1
34 .41
3 4 .18
3 3 .8 9
34 .30
33.743 3 .3
8
33.77
33.35
33 .34
33. 4632 .97
34 .2034 .36
34 .45
34 .38
34. 35
34 .34
34.35
34.32
3 4 .3
0 3 4 .3
4
3 4 .4
8
3 4 .4
0
34.35
3 4 .3
0 3 4 .3
9 3 4 .2
8
34.46
3 4 .0
4
3 4 .3
3
34.26 34.31
34.32
34.14
34 .37
34 .3 5 3 4 .4
2
3 4 .5
7 3 4 .5
1 3 4 .6
1 3 4 .4
3
34.02
33.82
33.83
34.08
33.84
33.67
3 4 .6
0
3 4 .7
6
3 4 .6
1
3 4 .5
8
3 4 .6
5 3 4 .7
2 3 4 .9
3
3 4 .7
2
3 5 .2
6
3 5 .4
7
3 5 .2
6
3 5 .2
1
3 5 .0
7
3 4 .4
6
3 3 .9
0 3 4 .5
6
3 4 .5
3
3 3 .8
8
3 3 .9
2 3 4 .4
4
3 4 .5
3
3 4 .1 7
34.24
3 3 .9
3
3 4 .2
9
34.2533.77
3 4 .0
5
3 4 .5
0 3 4 .8 5
3 4 .5
6
33.99
34.07
33.90
33.70
33.86
34.08
34.40
34.93
34 .44
33 .24
34 .35
34 .43
34.08
34.05 34.24
34 .62
34 .6834 .62
34.10 33.01 33.90
33 .69
33. 7633 .03
34 .39
34. 16
33 .5
33 .74
34. 24
3 4 .16
3 4 .0 1
33.71
34.53
34.38
34.45
34.72
35.14
35.22
34.51
34.66
34.60
34.65 34.73
34.81
34.74
34.43
34.43
35.01
34.85
34.82
34.45
32.93 32.78
32.79
3 2 .0 6
3 1. 11
3 0 .6 8
3 1. 8 6
3 1. 6 1
3 0 .5 8
3 1. 3 9
3 0 .3
5
3 1. 5 8
3 0 .1 6
31.67
31.32 31.76
32.05
32.15
31.65 32.17
32.27
32.23 32.64
32.81 32.50
32.08
32.44
32.62
33.08
3 1. 18
2 9 .9
7
3 0 .1 5
3 1. 4 7
31.63
32.14
3 1. 4 1
3 0 .4
6
3 0 .4
4 3 1. 6 3
32.63
33.59
33.333 2 .4
6
3 0 .8 2
3 2 .3 6
3 1. 14
33.46
33.69
33.32
32.34
31.29
Kr
Kr
Kr Kr
K r
K r
A
A
Pl250 32.99-32.91
34.39
34.36
Bet600 32.85-32.69
K r a a v
A
A
A
Kivih.
A
A
A
A
K r
K r
K r
K r
A
A
A
K r
M a s s u t e e
M a s s u t e e
31.33
Bet500 29.87-29.75
02.05.2022
Vt H=30.05
V a k i o j a
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Vä nd ra -P ap in ii du
Vä nd ra -P ap in ii du
RA HN
OJ A:
VA N
RA HN
OJ A:
VA N
PRK0006355
Puurkaev
PRK0056168
Puurkaev
6 1 1 3 1 3 0 0 1 0 0 3 0 /0
0 1 P
ä rn a m
a a p a ra
n d u s s ü s te e
m i e e s v o o l v a lg a la g a k u n i 1 0 k
m ²
N
S
veevõtukoht
Tuletõrje
veevõtukoht
Tuletõrje
E le kt ri õh
ul in i k ai ts ev
öö nd
E le
k tri õ
h u liin i k
a its
e v ö ö n d
R iig it e e k a it s e v ö ö n d
M a a p a ra
n d u s s ü s te e
m i e e s v o o lu k a it s e v ö ö n d
1 9 2 4 7 M
a s s u t e e
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
2w
6 1 1 3 0 7 0 0 3 0 2 5 0 /0
0 2 P
ä rn
a m
a a p a ra
n d u s s ü s te
e m i e e s v o o l v a lg a la
g a k
u n i 1 0 k
m ²
M a a p a ra
n d u s s ü s te
e m i e e s v o o lu k a it s e v ö ö n d
sõidutee äärest Riigiteega külgnev vaba ruum ulatusega min. 9 m
3 m märgi keskmest Geodeetilise märgi kaitsevöönd ulatusega
ulatusega 25 m ETAK veekogu veepiirist Vaki oja (Sõõrike jõgi) kalda ehituskeeluvöönd
ulatusega 50 m ETAK veekogu veepiirist Vaki oja (Sõõrike jõgi) kalda piiranguvöönd
pool äärmise sõiduraja välimisest servast Riigitee kaitsevöönd ulatusega 30 m mõlemal
ja 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatusega 30 m
25 m mõlemal pool liini telge Elektri õhuliini kaitsevöönd ulatusega 10 m ja
ulatusega 1 m ETAK veekogu veepiirist Maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevöönd
ulatusega 12 m eesvoolu servast Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd
Maaparandussüsteemi maa-ala piir
Likvideeritav objekt
Soovitatavalt säilitatav üksikpuu
Planeeritud kohustusliku kõrghaljastusega ala
Metsa säilitamise kohustus
Planeeritud transpordi juurdepääs krundile
Olemasolev säiliv transpordi juurdepääs krundile
Olemasolev avaliku kasutusega tee
Olemasolev rajatis
Olemasolev hoone
maksimaalselt järgida asukohta tuleb projekteerimisel platsid, tehnovõrgud) planeeritud Planeeritud ala, milles ehitiste (v.a teed,
Planeeritud krundi hoonestusala
Planeeritud krundi number
Planeeritud krundipiir
sihtotstarve ja pindala Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
LEPPEMÄRGID:
Reovee kanalisatsioonitorustik
Sademevee kanalisatsioonitorustik
Veetorustik
Drenaažitorustik
Keskpingekaabel
Madalpingekaabel
Keskpingeõhuliin
Kõrgepingeõhuliin
Truup
Võrkaed
Kivi
Nõlv
Tee
Muru, rohumaa
Põõsas, võsa
Puuderida
Mets
Lehtpuu, harilik mänd, harilik kuusk
Alusandmed:
10. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
9. Planeeringuala maa-alustel olemasolevatel tehnovõrkudel ja -rajatistel on õigusaktidest lähtuvad kaitsevööndid. Maa-alustele tehnovõrkudele kaitsevööndite ulatusi joonisele kantud ei ole.
8. Planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste asukoht on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimisel.
Drenaažitorusid, mis tuleb likvideerida seonduvalt uusehitistega, ei ole eraldi likvideeritavaks joonisel märgitud, sest põhimõtteline ehitiste paigutus on illustratiivne ja täpsustub projekteerimisel.
7. Joonisel likvideeritavaks määratud kraavid on näidatud illustreeriva lahenduse alusel põhimõttelisena ja nende likvideerimise vajadus täpsustub projekteerimise käigus.
6. Planeeritud teede ja platside asukoht ning mõõtmed on põhimõttelised ja täpsustuvad projekteerimisel.
hoonestusalal ja suurused projekteerimisel. Määratud ehitusõigus võimaldab suuremate ja rohkemate hoonete ehitamist kui joonisel on kujutatud.
5. Planeeritud ehitiste asukoht hoonestusalal on põhimõtteline ja väljendab planeeringu koostamise aegset teadmist territooriumi arendamisest. Arvestades seletuskirjas esitatud tingimusi ja seatud ehitusõigust täpsustatakse ehitiste asukoht
4. Planeeritud krunte on lubatud liita. Kruntide liitmisel summeeritakse kruntide ehitusõigused ja liidetakse hoonestusalad.
Elektri õhuliinide kaitsevööndid ja puurkaevu PRK0056168 sanitaarkaitseala lähtuvad geodeetilise alusplaani andmestikust.
Puurkaevu PRK0006355 sanitaarkaitseala ulatuse allikana on kasutatud EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmeid seisuga 28.11.2022.
3. Maaparandussüsteemi eesvoolu, riigitee ja geodeetilise märgi kaitsevööndi ning Vaki oja (Sõõrike jõgi) kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndi andmete allikana on kasutatud Maa-ameti kitsenduste andmeid seisuga 28.11.2022.
2. Katastripiirid on alla laetud Maa-ametist 17.09.2024.
Päikeseelektrijaama osas on kasutatud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt märtsis 2023 mõõdistatud päikesepaneelide ja elektrikaablite teostusjoonist (töö nr TJ-045/23).
Joonisel kujutatud drenaažisüsteemide asukohad on orienteeruvad.
1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Kagu Geodeesia OÜ poolt detsembris 2021.a. mõõdistatud digitaalset geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr 21T141), kus koordinaadid on L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.
MÄRKUSED:
Tahkesõnniku vahehoidla
Autokaal
Parkla, 60 parkimiskohta
Põhuhoidla
Põllumajandustehnika ladu ja remondihall
Vasikalautades kokku 46*10=460 vasikat Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaudakompleksi koridor
Vasikalahtrite pesula
Vasikalauda piimaköök ja olmeruumid
Siloaunade ala, raudbetoon katend
Lehmalautades kokku 336+1088*3+688*2=~4976 lehma Lehmalaut 3+3 rida,~1088 lehma
Lehmalaut 3+3 rida,~1088 lehma
Lehmalaut 2+2 rida,~688 lehma
Lehmalaut 2+2 rida,~688 lehma
Lehmalaut 3+3 rida,~1088 lehma
336 lehma, 30 vasikaboksi, ~350 m² allapanu poegimisala Erivajadus, värsked, poegimine, 2+2 rida, allapanu poegimine
Lehmalaudakompleksi koridor
Puistesöödahoidla
Ooteala, eraldusala
Lüpsikoda, olme-ja tehnoruumid
Illustreeriv lahendus Illustreeriva lahenduse eksplikatsioon
1
2
6
10
9
8
7
5
4
12
13
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
14 29
25
26
27
28
30
31
32 33 34
39383736 35
11
40
1
2
3
4
5
6
7
8
9
12
11
10
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
Planeeritud põhimõtteline tuletõrjevee mahuti/-te ala
Planeeritud põhimõtteline elektri madalpinge maakaabelliin
Planeeritud põhimõtteline elektri keskpinge maakaabelliin
Planeeritud põhimõtteline reoveetrass
Planeeritud põhimõtteline veetrass
Planeeritud põhimõtteline puurkaev sanitaarkaitsealaga
Planeeritud põhimõtteline settelodu
Planeeritud põhimõtteline kraav/truup
Planeeritud põhimõtteline kõrghaljastusega ala
Planeeritud põhimõtteline parkla kohtade arvuga
Planeeritud põhimõtteline sõidutee
Planeeritud põhimõtteline hoone/rajatise asukoht
JRP 16 P 60
43
41
42
44
45
Settebassein
Settelodu
JRP 16
P 60
?
3
5. 3
P 12
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS
Päikesepaneelid
30R
50 R
Nr 608
Nr 4134
Nr 9342
Korsten
Biogaasi küünlapõleti
Diiselgeneraator
Biogaasi käitlus ja väärindamine
Soojusenergia tootmine (hakkekatlamaja)
Juhtimiskeskus, kilbiruum
Tehnoloogiliste seadmete ruum
(tahkete toormete vastuvõtt, ladu ja doseerimine) Toormete doseerimine protsessi
Vedelate lisatoormete vastuvõtu- ja hoiumahutid
substraadi) hoidla (digestate storage) Digestaadi (ehk järelkääritist väljuva kääritatud
Järelkääriti (post digester)
Kääriti nr 4 (digester)
Kääriti nr 3 (digester)
Kääriti nr 1 (digester)
Vastuvõtumahuti (mix tank)
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45 (varikatus kohustuslik, kinnine hoone) Tahkesõnniku hoidla
(varikatus kohustuslik, kinnine hoone) ja järeltöötlus allapanuks Digestaadi separeerimine
Hukkunud loomade kogumishoone
Generaator
Tankur
Puurkaev
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vneto=~48 000 m³ / ~36 000 t Silohoidla, 14000 m², Vbruto=56 000 m³,
Söödapunkrid
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
7 .4
7 .4
P 2
Mast nr 26
4477 478
4480
Pärna maaparandussüsteem 6113130010030/001
Pärna maaparandussüsteem 6113070030210/001
Pärna maaparandussüsteem 6113070030250/002
Pärna maaparandussüsteem 6113130010030/001
4
4
4
7 .4
11.8
4
4
4
4
4
4
4
44
4
4
4
7.1
4
5.2
33.2
26
PK
PK
TV TV
TV
TV
TV
TV
0.9
50 R
mõlemale poole ristmikku Vajalik paigaldada liiklusmärgid 222 „Peatu ja anna teed“
9 716 m² Elamumaa 100% 93002:002:0266
Kaldu
25 715 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0170 Tilga
39 026 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0231 Nurmenuku
35 075 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0230 Vaki koolimaja
305 638 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0203 Nooreli
305 638 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0203 Nooreli
470 937 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0083 Pärna-Raudtee
167 832 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0241 Murru
78 804 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0242 Murru
6 142 m² Transpordimaa 100%
92901:001:0122 9300114 Raudteetammi tee L2
58 015 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0171 Karumetsa
16 638 m² Tootmismaa 100% 93002:002:0116
Kaido
109 459 m² Maatulundusmaa 100%
93002:001:0230 Sõõriku
52 622 m² Maatulundusmaa 100%
93002:001:0231 Roosepõllu
152 949 m² Maatulundusmaa 100%
93002:001:0152 Kaasiku
59 004 m² Transpordimaa 100%
93002:002:0255 19247 Massu tee
21 355 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0214 Allika-Oja
50,01 ha Maatulundusmaa 100%
93002:002:0046 Sõõrike farm
Sõõrike farmi detailplaneering
AS Vändra
Kuupäev
huvitatud isik Planeeringu koostamisest
Planeeringu nimetus
Joonise nimetus
Asukoht
Töö nr Mõõt Joonise nr
Tartu 51004
Raekoja plats 9
OÜ Hendrikson & Ko
tel 740 9800
Vallavalitsus Põhja-Pärnumaa
Merlin Kalle
1 : 1200
Vaki küla Põhja-Pärnumaa vald
21004131
korraldaja Planeeringu koostamise
Planeerija
06.12.2024 Põhijoonis tehnovõrkudega
3
1
4
5
1
2
3 6
Raekoja plats 9 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.dge.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]
Sõõrike farmi detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 21004131 Tartu 2022-2024
Merlin Kalle
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163361)
AS Vändra
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
V e
rs io
o n
1 9 .1
2 .2
0 2
4 /// T
ö ö n
r 2 1
0 0
4 1 3
1
Sõõrike farmi detailplaneering
Sisukord
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ............................................................... 7
2 PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED ....................................................... 7
3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................... 8 3.1 Planeeritava ala asukoht ....................................................................................................................8 3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus .............................................................8 3.3 Maakasutus ja hoonestus ...................................................................................................................8 3.4 Liiklus, haljastus .................................................................................................................................9 3.5 Geodeetilised punktid, märgid ............................................................................................................9 3.6 Tehnovõrgud ................................................................................................................................... 10 3.7 Keskkonnatingimused ..................................................................................................................... 10
4 MAAKONNA PLANEERINGU NING ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA
ARENG ..................................................................................................................... 11 4.1 Pärnu maakonna planeering ........................................................................................................... 11 4.2 Vändra valla üldplaneering .............................................................................................................. 12 4.3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering .............................................................................................. 14 4.4 Planeeringu- ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid .. 14
5 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ......................................................... 14 5.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused .............................................................. 14 5.2 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ............................................................................................ 15 5.3 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused ................................................. 16 5.4 Haljastus, heakord ja piirded ........................................................................................................... 19 5.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................................ 20 5.6 Tehnovõrgud- ja rajatised ................................................................................................................ 24 5.6.1 Veevarustus ................................................................................................................................. 24 5.6.2 Reovee ärajuhtimine .................................................................................................................... 24 5.6.3 Sademevee ärajuhtimine .............................................................................................................. 24 5.6.4 Elektrivarustus .............................................................................................................................. 25 5.6.5 Soojusvarustus ............................................................................................................................. 26 5.6.6 Sidevarustus ................................................................................................................................. 27 5.6.7 Vertikaalplaneerimine ................................................................................................................... 27 5.6.8 Välisvalgustus .............................................................................................................................. 27 5.6.9 Tuletõrje veevarustus ................................................................................................................... 27 5.7 Maaparandus .................................................................................................................................. 28 5.8 Tuleohutuse tagamine ..................................................................................................................... 29 5.9 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................................... 30 5.10 Keskkonnatingimused ................................................................................................................... 31 5.10.1 Leevendavad meetmed .............................................................................................................. 36 5.10.2 Seire vajadus .............................................................................................................................. 38 5.11 Piirangud ....................................................................................................................................... 38 5.11.1 Servituudid ................................................................................................................................. 38 5.11.2 Looduskaitse .............................................................................................................................. 38 5.11.3 Tehnovõrkude kaitsevööndid ..................................................................................................... 38 5.11.4 Teede kaitsevööndid .................................................................................................................. 39 5.11.5 Geodeetilised punktid, märgid .................................................................................................... 39 5.12 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 39 5.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine .................................... 39 5.12.2 Planeeringu elluviimise tingimused ............................................................................................ 41
www.dge.ee
JOONISED (Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1 : 10 000
2. Tugijoonis M 1 : 1 200
3. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1 : 1 200
4. Kruntimine M 1 : 10 000
KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL (Lisatakse hiljem)
LISAD Esitatud digitaalselt eraldi failidena
1. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu otsus „Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamise ja
keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine“
2. Otsuse lisa 1.
3. Detailplaneeringu (DP) algatamise teade Ametlikes Teadaannetes
4. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) algatamise teade Ametlikes Teadaannetes
5. DP ja KSH algatamise teade valla veebilehel
6. DP ja KSH algatamise teade ajalehes „Pärnu Postimees“
7. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse (KOV) teavituskiri DP ja KSH algatamisest
8. Päästeameti vastus KOV teavituskirjale
9. Maa-ameti vastus KOV teavituskirjale
10. Transpordiameti vastus KOV teavituskirjale
11. Kaasatud isiku vastus KOV teavituskirjale
12. Kaasatud isiku vastus KOV teavituskirjale
13. KOV kiri DP algatamise eelnõule arvamuse avaldamiseks ning lähteseisukohtadele ja
keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmile ettepanekute esitamiseks
14. Lähteseisukohtade eelnõu
15. Terviseameti vastus KOV kirjale
16. Maaeluministeeriumi vastus KOV kirjale
17. Keskkonnaameti vastus KOV kirjale
18. Transpordiameti vastus KOV kirjale
19. Põllumajandus- ja Toiduameti vastus KOV kirjale
20. Päästeameti vastus KOV kirjale
21. AS Mako vastus KOV kirjale
22. AS Connecto Eesti vastus KOV kirjale
23. DP koostamise lähteseisukohad
24. KOV teavituskiri DP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu
toimumisest
25. DP eskiisi avalikustamise teade valla veebilehel
26. DP eskiisi avalikustamise teade ajalehes „Valla Teataja“
27. DP eskiisi avalikustamise teade ajalehes „Valla Teataja“
28. Transpordiameti seisukoht DP eskiisile
29. Keskkonnaameti kiri seisukoha andmise tähtaja pikendamise kohta
30. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kiri DP koostöötegijate ja kaasatavate määramise
kohta
Sõõrike farmi detailplaneering
31. KOV teavituskiri DP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku pikendamisest ja
uuest avaliku arutelu toimumise ajast
32. DP eskiisi avalikustamise pikendamise teade valla veebilehel
33. Põllumajandus- ja Toiduameti arvamus DP eskiisi ja KSH eelnõu osas
34. Kaasatud isiku arvamus DP eskiisi ja KSH eelnõu osas
35. Maa-ameti arvamus DP eskiisi ja KSH eelnõu osas
36. Keskkonnaameti seisukoht DP eskiisi ja KSH eelnõu osas
37. Kaasatud isiku arvamus DP eskiisi ja KSH eelnõu osas
38. DP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu protokoll
39. Arutelul osalejate nimekiri
40. KOV teavituskiri DP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku arutelu tulemustest
41. Tabel avalikul väljapanekul DP eskiisile ja KSH aruande eelnõule esitatud ettepanekutega
arvestamise/arvestamata jätmise kohta
42. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused
43. Elering AS tehnilised tingimused
44. Elektrilevi OÜ kooskõlastus
45. Elering AS kooskõlastus
46. Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus
47. Transpordiameti kooskõlastus
48. Keskkonnaameti kooskõlastus
49. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamus
Sõõrike farmi detailplaneering 7
A – SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Käesoleva planeeringu koostamine algatati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 22
Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine,
mille juurde kuulus lisa 1 planeeritava maa-ala asukohaskeem.
Planeeringu koostamisest huvitatud isikuks on Vändra AS, mis on üks Agrone OÜ gruppi kuuluvatest
põllumajandusettevõtetest1.
Planeeringu koostamisel oli keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine vajalik
vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33
lg 1, mille kohaselt tuleb KSH algatada, kui strateegiline planeerimisdokument koostatakse
põllumajanduse valdkonnas ja selle alusel kavandatakse § 6 lg 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lg 1 p
27 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada
rohkem kui 600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist (üle 8 kuu vanused lehmmullikad ja
pullid).
Alusdokumentatsioonina on kasutatud:
▪ Pärnu maakonna planeeringut (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/74);
▪ Vändra valla üldplaneeringut (kehtestatud Vändra Vallavolikogu 21.09.2010 määrusega nr 30);
▪ koostamisel olevat Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringut (eelnõu avalikustatud 09.12.2021- 16.02.2022; algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53);
▪ Sõõrike veiselauda puurkaevude tootlikkuse hinnangut (OÜ Inseneribüroo Steiger, august 2023, töö nr 23/4254);
▪ Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõud (OÜ Hendrikson & Ko, detsember 2023, töö nr 22004360);
▪ geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (Kagu Geodeesia OÜ; detsember 2021; töö nr 21T141), mille koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;
▪ päikesepaneelide ja elektrikaablite teostusjoonist (OÜ Pärnu Maamõõduteenistus, märts 2023, töö nr TJ-045/23);
▪ planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
2 PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi kaasajastamine ja
laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine, kinnistute maakasutuse
sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine.
Detailplaneering koostatakse kehtiva üldplaneeringu kohasena.
Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga.
1 detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele Vändra AS
8 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2.
3.1 Planeeritava ala asukoht
Planeeringuala asub Vaki küla põhjaosas Allikõnnu küla piiril; ala kirdenurk jääb Vändra alevi piirist
ca 0,8 km kaugusele edelasuunda. Osaliselt külgneb ala 19247 Massu kõrvalmaanteega.
Ala suurus on ca 72 ha.
3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine
iseloomustus
Planeeringuala külgneb valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjadega: Tilga
(kt 93002:002:0170), Nurmenuku (kt 93002:002:0231), Vaki koolimaja (kt 93002:002:0230), Nooreli
(kt 93002:002:0203), Murru (kt 93002:002:0242), Kaasiku (kt 93002:001:0152), Roosepõllu
(kt 93002:001:0231), Sõõriku (kt 93002:001:0230) ja Karumetsa (kt 93002:002:0171). Lisaks
transpordimaa sihtotstarbega kinnisasjadega: 19247 Massu tee (kt 93002:002:0255) ja 9300114
Raudteetammi tee L2 (kt 92901:001:0122); tootmismaa sihtotstarbega Kaido kinnisasjaga
(kt 93002:002:0116) ja elamumaa sihtotstarbega Kaldu kinnisasjaga (kt 93002:002:0266; vt joonis nr
2).
Planeeringualast edelasuunda jäävatel kinnisasjadel: Kaldu, Tilga, Nurmenuku ja Vaki koolimaja asuvad
elamud, kus maaüksuse planeeringuala poolsel osal asub mets. Nimetatud kinnisasju läbib Vaki oja.
Vaki küla eluhoonetega asustatud tihedam osa jääb 19247 Massu teest teisele poole. 19247 Massu tee
ja planeeringuala vahelisel Karumetsa kinnisasjal kasvab mets, mis moodustab puhvervööndi.
Kaido kinnisasjal tegeletakse hakkepuidu tootmisega ning maatulundusmaa sihtotstarbelistel
maaüksustel asub valdavalt põllumaa, vähemal määral metsamaa.
Planeeringualale lähimad ühistranspordi peatused asuvad 19247 Massu tee ääres planeeringusalast
ca 0,2 km kaugusel. Planeeringuala ja selle kontaktvöönd on vaadeldav joonisel nr 1.
3.3 Maakasutus ja hoonestus
Alale jääb kuus kinnisasja, mille andmed on toodud tabelis nr 3.3.1.
Tabel 3.3.1. Planeeringualal asuvate kinnisasjade andmed vastavalt Maa-ameti maainfo kaardirakendusele
seisuga 19.08.24
Aadress/nimetus Katastritunnus Pindala / planeeringualale jääva osa suurus
Maakasutuse sihtotstarve
Sõõrike farm 93002:002:0046 500 065 m² / 416 829 m² Maatulundusmaa 100%
Pärna-Raudtee 93002:002:0083 470 937 m² / 243 717 m² Maatulundusmaa 100%
Murru 93002:002:0241 167 832 m² / 48 912 m² Maatulundusmaa 100%
Sõõrikemetsa 93002:002:0267 6 636 m²* Maatulundusmaa 100%
Jänese 93002:002:0172 3 437 m² Maatulundusmaa 100%
Lauda alajaam 63801:001:0671 106 m² Tootmismaa 100%
Kokku 719 637 m² ehk ca 72 ha
*geodeetilisel alusplaanil on Sõõrikemetsa katastriüksuse pindala 6 693 m²
Planeeringualale jäävatest kinnisasjadest on hoonestatud Sõõrike farm´i, Jänese ja Lauda alajaama
kinnisasjad, kus asuvad piimakarjakasvatuse ehitised, nt laudad, erineva otstarbega hoidlad (sööda- ,
sõnniku-, silohoidlad), alajaam jm farmi toimimist tagavad ehitised. Hooned on ühekorruselised ja
madalakaldelise viilkatusega ning maksimaalselt ca 11 m kõrgused (vt foto 3.3.1).
Sõõrike farmi detailplaneering 9
Foto 3.3.1. Kaldaerofoto, kus on näha planeeringuala hoonestus ja selle kontaktala; allikas: Maa amet, pildistuse
aeg: 07.06.2023, ID7461625
3.4 Liiklus, haljastus
Planeeringualale on avalikult teelt transpordi juurdepääs tagatud ala lääneküljelt 19247 Massu teelt (riigi
kõrvalmaantee) ning põhjaküljelt 9300114 Raudteetammi teelt (kohalik tee). Planeeringualaga
külgnevas lõigus on 19247 Massu tee asfaltkattega ning sõidutee osa on ca 5 m laiune. 9300114
Raudteetammi tee on kruusakattega, ca 4,5 m laiuse sõidutee osaga, mis ristub Massu teega.
Planeeringualal jääb 9300114 Raudteetammi tee Sõõrike farmi ja Pärna-Raudtee katastriüksuse
koosseisu ehk teele ei ole moodustatud eraldi katastriüksust, kuid määratud on avalik kasutus.
Planeeringualale jääv teedevõrk on rajatud farmi teenindamiseks. Sõidukite parkimine on korraldatud
kinnisasja siseselt laudakompleksi lõunaküljel. Parkimisala läheduses kasvavad leht- ja oksapuugrupid,
mõni üksik puu kasvab ka territooriumi põllualal. Metsaalad jäävad Sõõrikemetsa kinnisasjale (olles
puhvriks piirnevale Kaldu elamumaa otstarbelisele kinnisasjale) ja Sõõrike farmi kinnisasja lääneossa
(territooriumile sissesõidu vahetusse lähedusse, mis varjab vaate farmikompleksile riigiteelt). Lisaks
asub puuderida farmikompleksi laguunide vahetus läheduses. Seal tekitab rida visuaalse barjääri
hoonestuse idaküljele. Hoonete ümbruses asuvad murupinnad, hoonetest kaugemal haritavad
põllualad. Farmikompleks on lõuna- ja idaküljel piiratud võrkaiaga. Maapind alal on tasane, keskmiselt
kõrgusega 34-35 m/abs.
3.5 Geodeetilised punktid, märgid
9300114 Raudteetammi tee ääres asuvad geodeetilised punktid nr 608 ja 4134 ning planeeringuala
idanurgas asub punkt nr 9342.
10 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
3.6 Tehnovõrgud
Planeeringualal asub mitmeid kraave ja drenaažisüsteeme, alale jäävad eesvoolud: Pärna
6113130010030/001 ja 6113070030250/002 (mõlemad valgalaga kuni 10 km²), mille suublateks on Vaki
oja ja Vändra jõgi ning samuti maaparandusehitised: Pärna maaparandussüsteem 6113130010030/001
ja 6113070030210/001. Ehk nii planeeringualal kui selle ümbruses on tegemist kuivendatavate
põllumaadega. Vaid farmikompleksi lähiümbrus ei asu maaparandussüsteemidega kaetud alal.
Sõõrike farmi kinnisasjal asub kaks tarbepuurkavu olmevee saamiseks: PRK0006355 ja PRK0056168
ning nendest lähtuvad veetorustikud. Lauda alajaama kinnisasjal asub alajaam: 7584:(Vändra) ja
Sõõrike farmi ning Pärna-Raudtee kinnisasjadel asuvad Elektrilevi OÜ keskpinge (RAHNOJA:VAN; AS-
50) ja Elering AS kõrgepinge õhuliinid (Vändra – Papiniidu). Lisaks kulgevad Sõõrike farmi kinnisasjal
kesk- ja madalpinge maakaabelliinid, viimati nimetatud tagavad farmikompleksi toimimiseks vajaliku
elektrivarustuse. Hoonekompleksi ja puurkaevu PRK0006355 vahelisele alale on rajatud
päikeseelektrijaam.
Territooriumi soojavarustus on tagatud LPG küttesüsteemiga. Laudakompleksi reovesi on torustikuga
juhitud pumplasse ja sealt edasi vedelsõnnikulaguunidesse. Lisaks asub laudalöövide vahel
kogumismahuti, mis täitudes tühjendatakse samuti laguuni. Sademevee ärajuhtimiseks asuvad alal
torustikud, mille abil on sademevesi juhitud kraavidesse.
Farmikompleksi väline tuletõrjevesi on tagatud kinnisasjal asuvate tuletõrje veevõtukohtadega: 4477,
4478 ja 4480 (maa-alused mahutid suurusega: 150 m3, 100 m3 ja 150 m3).
Eelpool toodud kirjeldusest lähtuvalt asuvad ja ulatuvad planeeringualale järgmised kitsendused:
▪ kõrvalmaantee nr 19247 Massu tee kaitsevöönd2 laiusega äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m;
▪ maaparandussüsteemi maa-ala3;
▪ maaparandussüsteemi eesvool kaitsevööndi ulatusega 12 m Eesti topograafia andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist või selle puudumise korral eesvoolu servast4;
▪ maaparandussüsteemi eesvool veekaitsevööndi laiusega 1 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist5
▪ Vaki oja (VEE1131300) kalda piiranguvöönd laiusega 50 m ja ehituskeeluvöönd laiusega 25 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist6;
▪ joogivee veehaarde sanitaarkaitseala ulatusega 30 m või 50 ml7
▪ geodeetilise märgi kaitsevöönd ulatusega 3 m märgi keskmest8;
▪ elektri õhuliin kaitsevööndi ulatusega 10 m või 25 m ning alajaama ja jaotusseadme kaitsevöönd 2 m piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest9;
▪ maa-aluste tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndid vastavalt asjakohastele õigusaktidele.
3.7 Keskkonnatingimused
Kaitstavad loodusobjektid (sh Natura alad), kaitstavate taimeliikide kasvukohad ja loomaliikide
leiukohad planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad.
2 ehitusseadustik 3 maaparandusseadus 4 maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord 5 veeseadus 6 looduskaitseseadus ja veeseadus 7 Keskkonnaportaal 8 keskkonnaministri 28.06.2013 määrus nr 50 Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise
kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord 9 majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise
kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded
Sõõrike farmi detailplaneering 11
Pinnakatte paksus planeeringualal on õhuke, ca 1 m. Planeeringualal moodustavad pinnakatte
glatsiofluviaalsed ja jääjärvelised setted. Ala jääb keskmiselt kaitstud põhjaveega alale ning normaalse
radooniriskiga alale, kus radoonitase on vahemikus 30-50 kBq/m3.
Kultuurimälestisi planeeringualale ei jää, lähim mälestis - Kivikalme arheoloogiamälestis asub
planeeringualast edelasuunas ca 90 m kaugusel Vaki koolimaja kinnisasjal, mälestise kaitsevöönd
planeeringualale ei ulatu.
Planeeringuala põhjaosas 9300114 Raudteetammi tee trassil on asunud Viluvere-Vändra raudteelõik
(930:RTR:002), mis nüüd on arvestatud pärandkultuuriobjektiks. Tegemist on 01.01.1928 avatud
kitsarööpmeline raudteelõiguga, mis töötas 1969. aastani. Objektil tervikuna on maastikul selle märke
veel säilinud.
Planeeringuala kirdenurgale ulatub kontaktvööndis asuva ohtliku ettevõtte (C kategooria), Airok OÜ
Allikõnnu viljakuivati vedelgaasipaigaldise ohuala (ala raadius 382 m, vt joonis nr 1).
Vändra AS-le on 29.02.2024 välja antud Sõõrike veiselauda keskkonnakaitseluba KKL/318537, milles
loaga reguleeritavateks tegevusteks on tööstusheide ehk kompleksluba, vee erikasutus, saasteainete
viimine paiksest heiteallikast välisõhku ja jäätmete käitlemine10.
4 MAAKONNA PLANEERINGU NING ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG
4.1 Pärnu maakonna planeering
Pärnu maakonna planeering määratleb maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused
ajaraamis 2030+ ning see on loogiliseks jätkuks varasemale maakonnaplaneeringule ja seda
täpsustavatele teemaplaneeringutele.
Maakonnaplaneeringuga asub planeeringuala väärtuslikul põllumajandusmaal. Ala ei jää
rohevõrgustiku alale.
Maaliste piirkondade arendamiseks on maakonnaplaneeringus ette nähtud järgmised tingimused:
▪ maaliste piirkondade arendamise eeldused ja võimalused täpsustada üldplaneeringuga;
▪ eelistada uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu;
▪ uue hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri;
▪ säilitada olemasolevat looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikke põllumajandusmaid;
▪ planeeringute koostamisel rakendada hajaasustusele tüüpilisi lahendusi. Selleks võib üldplaneeringutes määrata hoonestatavate kruntide suuruse, hoonegruppidesse kavandatavate hoonete lubatud maksimaalne arvu, hoonegruppide lubatud vahekaugused, mahud jne.
Üldised soovitused väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks:
▪ hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna;
▪ säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud avatud;
▪ mõjuvatel põhjustel ja täiendava kaalutlemise tulemusena on väärtuslikku põllumajandusmaad võimalik kasutada ettevõtluse arendamiseks (ümbertöötlemine ja väärindamine).
10 Keskkonnaamet, Kotkas, kättesaadav:
https://kotkas.envir.ee/permits/public_view?search=1&owner_name=v%C3%A4ndra%20as&permit_status=ISSU ED&permit_id=144876
12 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
Pärnu maakonna planeering toob välja, et kaalutlusotsusena on võimalik väärtuslikku
põllumajandusmaad kasutada ettevõtluse arendamiseks. Seega on planeeringu koostamise eesmärk
Pärnu maakonna planeeringuga kooskõlas.
4.2 Vändra valla üldplaneering
Vändra valla Vändra piirkonna üldplaneeringus on toodud kasutamis- ja ehitustingimused maakasutuse
juhtfunktsioonide kaupa nii olemasolevatel kui planeeritavatel aladel kui määratud detailplaneeringu
kohustusega alad. Käsitletav planeeringuala on osaliselt määratud detailplaneeringu kohustusega
alaks.
Sõõrike farmi kinnisasjale on olemasoleva laudakompleksi ulatuses määratud tootmismaa juhtotstarve,
ülejäänud osas väärtuslik põllumaa; Jänese kinnisasi on samuti määratud tootmismaa juhtotstarbega.
Sõõrike farm ei ole üldplaneeringuga määratletud nimekirjas, kus on välja toodud tootmiskompleksid,
kus tootmistegevus ei jätku. Pärna-Raudtee ja Murru (kt 93002:002:0241) kinnisasjad on määratud
väärtusliku põllumaana (vt skeem 4.2.1).
Vastavalt tootmismaa kasutamis- ja ehitustingimustele on tootmismaade arendamist võimalik tagada
olemasolevate alade ja nende osalise laiendamise baasil. Tootmise suunamisel lähtutakse asustuse
paiknemisest.
Üldplaneeringus on tootmisest lähtuvate negatiivsete mõjude vähendamise tagamiseks täpsustatud
tootmismaa kasutamis- ja ehitustingimused ning põhimõtted detailplaneeringu koostamiseks, kus on
öeldud, et tootmishoonete laiendamisel ning taaskasutusele võtmisel peab arvestama, et planeeritav
ettevõte mahuks tootmisalasse ära koos selle tegevusega kaasnevate mõjudega. Tähelepanu tuleb
pöörata, et ümbritsevatele kinnistutele ei tohi ulatuda toomisettevõte poolt tekitatud piirangud, mis
võiksid piirata kinnistute kasutamist, ilma mõjutatavate kinnistuomanike nõusolekuta. Samuti kaaluda
enne ehitus- või kasutusloa väljastamist keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust ja vajadusel
viia läbi keskkonnamõju hindamine.
Tootmishooned, mis asuvad külades asustuse läheduses peavad oma mahult ja välisilmelt sobima
olemasolevasse keskkonda ning tootmisest tulenev negatiivne mõju (müra, heitgaasid jms) ei ületaks
kehtivaid normatiive. Tootmismaade laiendamine planeeritakse kohtadesse, kus tootmismaade vahetus
läheduses asustus puudub ning tootmiseks vajalikud transpordivood ei kulge läbi küla.
Tootmishoonete laiendamisel tuleb arvestada mõjuga ümbritsevale keskkonnale (tootmisest tulenev
saaste ja müra, liikluse kasv ja heitgaasid, visuaalsed mõjutused).
Üldplaneeringu kohaselt kuuluvad üldjuhul väärtuslikud põllumaad säilitamisele ning on mõeldud
sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Väärtusliku põllumaa säilimise üheks meetmeks on, et põllumaa tuleb
säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks.
Sõõrike farmi kinnisasi olemasoleva laudakompleksi ulatuses ja maaüksuse lääneosa kuni 19247
Massu teeni on üldplaneeringus märgitud detailplaneeringu koostamise kohustusega alana. Muuhulgas
on detailplaneeringu koostamise kohustus, kui planeeritakse üle 500 m² ehitusaluse pinnaga tootmis-
või laohooneid.
Vastavalt üldplaneeringule peab detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja juhul
detailplaneeringu koostamisel vähemalt 60% planeeritavast maa-alast saama üldplaneeringuga
määratud juhtfunktsiooni (st. katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil peab
pindalaliselt moodustama vähemalt 60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist). Sel juhul loetakse
detailplaneering koostatuks vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga.
Sõõrike farmi detailplaneering 13
Skeem 4.2.1. Väljavõte valla üldplaneeringu kaardist koos tingmärkide ja planeeringualaga (must pidevjoon)
Planeeringualal asub aastakümneid töötanud farmikompleks, ehk piirkonnas on olemas tootmiseks
vajalik väljakujunenud taristu. Planeeringuga on kavandatud olemasoleva tootmiskompleksi
laiendamine idasuunas üldplaneeringu kohasele väärtuslikule põllumaale. Oluline aspekt on, et
olemasolevate tootmismaade laienemisel on keskkonnamõjud väiksemad, kuna aladel on juba
olemasolev tootmiseks vajalik infrastruktuur võrreldes uute alade kasutuselevõtuga. Asudes teisel pool
19247 Massu teed, jääb ala kaugemale Vaki küla tihedamalt asustatud elamualast. Kompleksi laiendus
on kavandatud kompleksist idasuunda ehk tootmise suunamisel on lähtututud asustuse paiknemisest.
Kuna küla jääb teisele poole teed, ei kulge ka tootmiseks vajalikud olemasolevad ega planeeritavad
transpordivood läbi küla. Samas asub ala logistiliselt heas kohas, mis on tootmisettevõtte puhul oluline.
Väärtusliku põllumaa osale on kavandatud põllumajanduslik tootmine (tootmismaa), mis moodustab
olemasoleva kompleksiga ühtse terviku. Väärtuslikku põllumaad ei ole kavandatud tükeldada rohketeks
väikesteks osadeks, vaid säilib põllumajandusmaa massiiv krundil nr 4 ning kompleksi laiendus on
kavandatud võimalikult lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele. Planeeritud
kompleksi laiendus on kavandatud krundile nr 1-3 selliselt, et on tagatud kehtiva üldplaneeringu kohane
nõue: katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil moodustab pindalaliselt vähemalt
60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist.
Lähtuvalt eeltoodust järgib Sõõrike farmi rekonstrueerimine ja laiendamine säästva arengu printsiipe
ning detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas valla üldplaneeringuga.
14 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
4.3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering
Koostamisel oleva Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt on Sõõrike farmi ning
Sõõrikemetsa kinnisasjade juhtotstarbeks osaliselt määratud tootmise maa; sama juhtotstarve on
määratud Jänese, Lauda alajaam ja Murru kinnisasjadele. Sõõrike farmi maaüksuse edela osale on
planeeritud väärtuslik põllumajandusmaa, mis kattub planeeritud tootmise maaga.
Üldplaneeringu eelnõule on tehtud ettepanek tootmise maa juhtotstarvet laiendada Sõõrike farmi ja
Pärna-Raudtee kinnisasjade ulatuses. Nimetatud ettepanekuga on kohalik omavalitsus nõustunud.
Seega väljendavad koostamisel olev üldplaneering ning käesolev detailplaneering ühtseid
planeerimispõhimõtteid.
4.4 Planeeringu- ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid
Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad peatükkides 3 ja 4 toodud planeeringuala ja selle
mõjuala analüüsile ning analüüsil põhinevatele järeldustele.
Kokkuvõtlikult on planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid ja järeldused järgmised:
▪ koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu planeerimispõhimõtteid arvesse võttes planeeringualal kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas oleva planeerimislahenduse loomine;
▪ keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi arvesse võttes käsitletaval territooriumil tootmismaa arendamiseks ja laiendamiseks rohepööret toetava kaasaegse ja sobiva lahenduse loomine.
5 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
5.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku
põhjendused
Planeeringualal asub olemasolev piimakarjakasvatuse kompleks lautade, erineva otstarbega hoidlate
ja muude farmi toimimist tagavate ehitistega. Planeeringulahendusega on alale kavandatud kompleksi
laiendamine ja määratud ehitusõigus täiendava piimafarmikompleksi ning biogaasijaama ehitamiseks.
Planeeritud lahendusega suureneb kompleksis loomade arv.
Lahenduse koostamisel on arvestatud, et kompleksi laiendamine ja arendamine toimuks suunas, mis
jääb kaugemale elamualadest ning et laienduse saab olemasoleva kompleksiga maksimaalselt siduda
nii funktsionaalselt kui liitudes olemasoleva taristuga (tehnovõrgud, teed jmt). Seetõttu on
uushoonestusala kavandatud olemasoleva kompleksi idaküljele külgnema olemasolevate teedega.
Lähtutud on, et olemasoleva kompleksi lähiümbrus saab otstarbekamalt kasutatud ja lahendus
väljendab keskkonnasäästlikkust ja soodustab taastuvenergia kasutamist (biogaas, päikeseenergia).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise analüüsist ja kaalutlustest lähtuvalt on võimalikele lõhna mõju
avaldavatele perspektiivsetele allikatele (vedelsõnnikumahutid, tahkesõnnikuhoidla, digestaadi
separeerimishoone) planeeringus määratud tingimus, et nende kavandatud asukohti tuleb
projekteerimisel maksimaalselt järgida. See tagab, et kavandatava tegevusega kaasnev oluline
ebasoodne mõju on välditud.
Planeeritud kompleksi laiendamine külgnevana olemasolevate teedega võimaldab projekteerida
lahenduse, kus kavandatud tegevusega seotud liiklus ja vajadusel osa olemasolevatest liiklusvoogudest
on võimalik suunata 9300114 Raudteetammi teele ja sealt 19247 Massu teele trajektooriga 57 Mudiste
Sõõrike farmi detailplaneering 15
- Suure-Jaani - Vändra tugimaanteele. Selliselt ei suurene oluliselt liiklussagedus 19247 Massu tee osal,
millega külgnevad elamukinnistud.
Seoses planeeringuala asumisega avatud põllumajandusmaastikul, on lahenduses määratud
olemasoleva metsa säilitamise kohustus ning kohustuslik istutatav kõrghaljastus. Arvestades
põhimõttelist esitatud asendiplaanilist lahendust, on esitatud indikatiivsed asukohad istutatavale
kõrghaljastusele puhverdamaks territooriumi läheduses asuvat elamuala või luues perspektiivset n-ö
varjestust loomapidamis- jm kavandatud ehitistele.
Ligikaudu 1/3 planeeringualast on säilitatud põllumaana.
Planeeringulahendus väljendab otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtet, kuna
olemasolevat infrastruktuuri omavat tootmiskompleksi on kavandatud laiendada ning anda
lisandväärtust loovad võimalused. Käsitledes tasakaalustatult tehislikult loodud ja looduskeskkonda
ning määrates maakasutus- ja ehitustingimused, luuakse eeldused tervikliku ja sobiliku ruumilahenduse
tekkimiseks. Biogaasijaama kavandamisega soodustatakse taastuvenergia kasutamist ja
energiatõhusat tootmist. Kavandatud lahendus on antud piirkonnas sobilik ja lisandväärtust loov.
Planeeringulahendus on graafiliselt kajastatud joonisel nr 3.
5.2 Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Planeeringualal on moodustatud viis krunti: kolm tootmismaa, üks transpordimaa ning üks
maatulundusmaa krunt11 ja säilitatud/moodustatud kuuenda krundina Lauda alajaama maaüksus, millel
asub alajaam. Planeeritud tootmismaa krunte on lubatud omavahel liita.
Transpordimaa krunt on moodustatud planeeringuala põhjaküljel kulgevale avalikult kasutatavale teele.
Krundijaotust kirjeldab tabel 5.2.1. ja joonis nr 4. Kruntide kasutamise sihtotstarbed ja suurused on
toodud täiendavalt joonisel nr 3 ehitusõiguse tabelis.
Tabel 5.2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Krundi number Kinnisasi, millest krunt moodustatakse
Planeeringujärgne krundi suurus (m²)*
Planeeringujärgne krundi kasutamise sihtotstarve**
1 Sõõrike farm
Pärna-Raudtee
Sõõrikemetsa
Jänese
337 241 m2 Tootmishoone maa
2 Pärna-Raudtee
Murru
123 365 m2 Tootmishoone maa
3 Pärna-Raudtee 46 175 m2
Tootmishoone maa
Biogaasi tootmise ja jaotamise
ehitise maa
4 Sõõrike farm 207 328 m² Põllumajandusmaa
5 Sõõrike farm
Pärna-Raudtee 5 421 m² Tee ja tänava maa
6 Lauda alajaam 106 m² Elektrienergia tootmise ja jaotamise
ehitise maa
* planeeritud krundi pindala võib täpsustuda piiride märkimisel loodusesse katastrimõõdistamise käigus
** vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013
11 vastavalt katastriüksuse sihtotstarvetele (maakatastriseadus § 181)
16 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
5.3 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed
tingimused
Planeeringulahenduse kohaselt on uushoonestatavateks kruntideks krundid nr 1-3, millele on määratud
ehitusõigus tootmishoonete – täiendava piimafarmikompleksi (laudad, hoidlad jmt) ning biogaasijaama
ehitamiseks. Samuti on alale kavandatud erinevad farmikompleksi rajatised nagu sõnnikumahutid,
punkrid, silomahlade laguun jne. Toodud nimekiri ei ole lõplik ning ehitatavad ehitised täpsustuvad
projekteerimisel, kuid planeeringujoonisel on illustreerivalt kujutatud üks võimalik asendiplaaniline
lahendus. Planeeritud lahendusega suureneb kompleksis loomade arv.
Krundile nr 1 täiendava hoonestuse ehitamiseks on kavandatud planeeringuala põhjaosas asuva
keskpingeõhuliini asendamine maakaabelliiniga alates olemasoleva lauda küljel asuvast alajaamast.
Kruntide nr 1-3 ja 6 ehitusõiguste ja hoonestusala (krundi osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega
lubatud ehitisi (hooneid ja rajatisi)) määramisel on lähtutud olemasolevatest ehitistest,
maaparandussüsteemi eesvoolude kaitsevöönditest, puurkaevu PRK0006355 sanitaarkaitsealast,
olemasoleva metsaala paiknemisest ning tuleohutusnõuetest.
Et planeeringut oleks lihtsam realiseerida ja arvestades võimalusega, et kavandatud puurkaevu
indikatiivne asukoht projekteerimisel täpsustub, on planeeringukohane hoonestusala määratud ka
krundile nr 2 kavandatud indikatiivse puurkaevu võimalikule sanitaarkaitsealale ning kruntidel nr 1-3
säilitatavate elektri õhuliinide kaitsevööndisse. Säilivate elektri õhuliinide kaitsevööndis on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda
kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Kaevu võimaliku
sanitaarkaitseala ulatuses on hoonestusalal hoonestamine võimalik vaid juhul, kui puurkaevu ei
kasutata joogivee võtmiseks või puurkaevu sanitaarkaitseala vähendatakse. Juhul, kui puurkaevu ei
hakata kasutama joogivee võtmiseks, tuleb hoonestamisel arvestada kaevu hooldusalaga (10 m).
Lähtudes kehtivatest tuleohutusnõuetest ja võrdsuse printsiibist, on krundi külgedel, kus piirangud
puuduvad, nimetatud hoonestusala määratud valdavalt nelja meetri kaugusele krundi piirist.
Seoses kruntidel nr 1-3 säiliva Elering AS-le kuuluva 110 kV õhuliiniga Vändra – Papiniidu L133B, tuleb
lähtuda lisaks elektripaigaldise kaitsevööndis (110 kV liini korral 25 m liini telgjoonest mõlemale poole)
tegutsemise korrale12 Elering AS poolt väljastatud tehnilistest tingimustest nr 12-9/2024/413. Vastavalt
tehnilistele tingimustele võib planeeringualal hooneid ehitada 110 kV liini kaitsevööndisse, kui on
tagatud 7 m (6 m + tuulest tingitud juhtme kõrvalekalle) puhasvahe projekteeritava hoone äärmise
elemendi (katus, avatud aknad vms) ja õhuliini äärmise juhtme vahel. Ehitusmaterjalide ja pinnase
ladustamine on keelatud õhuliini kaitsevööndi teljele lähemale kui 16 m.
Kruntide nr 1-3 hoonestusalad on määratud suuremad kui krundi hoonete suurim lubatud ehitisealune
pind, mis võimaldab valida hoonete paiknemist ja konfiguratsiooni projekteerimise käigus.
Hoonestusalasse võib rajada teid/platse jmt rajatisi ja istutada puid ning põõsaid. Kõrguslikku mõõdet
omavad rajatised (nt silohoidla, vedelsõnnikumahuti jmt v.a piirdeaed) tuleb samuti rajada määratud
hoonestusala piires.
Planeeritud kruntide liitmisel summeeritakse kruntide ehitusõigused ja liidetakse hoonestusalad.
Kruntide ehitusõigustega lubatud hoonemahud koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike
detailidega tuleb rajada hoonestusala piirides ning tuleb arvestada ehitisealuse pinna sisse.
Planeeringuga määratud kruntide lubatud suurima hoonete ehitisealuse pinna arvestamisel on lähtutud
kehtivast seadusandlusest13. Hoonestuse tehnilised seadmed ja nende osad võivad ulatuda üle hoone
12 ehitusseadustiku §70 (ehitise kaitsevöönd), ehitusseadustiku §77 (elektripaigaldise kaitsevöönd) ja majandus-
ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded 13 majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise
alused
Sõõrike farmi detailplaneering 17
suurima lubatud kõrguse. Vajadusel tuleb nende kõrgused täpsustada kohaliku omavalitsusega
projekteerimisel.
Kavandatud digestaadi separeerimishoone (joonisel nr 3 ehitis nr 44) ja tahkesõnnikuhoidla (joonisel nr
3 ehitis nr 45) tuleb ehitada varikatusega kinniste hoonetena. Selliselt on vähendatud lõhnaainete
emissiooni ning tagatud normatiivsete lõhnatundide esinemine.
Kruntidel nr 2 ja 3 hoonestusaladel on määratud piirkond, kus konkreetsete perspektiivsete ehitiste
asukohta tuleb projekteerimisel maksimaalselt järgida, et oleks tagatud normatiivsete lõhnatundide
esinemine. Nimetatud ehitisteks joonisel nr 3 on: digestaadi separeerimishoone (ehitis nr 44),
tahkesõnnikuhoidla (ehitis nr 45) ja vedelsõnnikumahutid (ehitised nr 32-39).
Kuni 20 m² ja kuni viie meetri kõrgused ehitised, mis on hooned, ei sisaldu ehitusõiguses ja nende arv
ei ole piiratud. Planeeritud hoonestusalast väljaspool ei ole kuni 20 m² ja kuni viie meetri kõrguste
ehitusloakohustuseta hoonete ehitamine lubatud.
Kruntide nr 1-3 täisehituse protsendiks on kavandatud 60%.
Kruntide hoonestusalade sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3.
Kohustuslikku ehitusjoont planeeringuga määratud ei ole, kuna planeeringuala asukoht ja kontaktala
iseloom seda ei nõua.
Kruntide nr 1-3 ehitusõigustes on hoonete lubatud maksimaalne kõrgus määratud lähtudes ehitise
kasutusotstarbele vastavast eeldatavast vajalikust maksimaalsest ruumi kõrgusest ja hoonete suurim
lubatud ehitisealune pind lähtuvalt kasutusotstarbe eeldatavast maksimaalsest vajalikust
ruumivajadusest. Lähtuvalt olemasoleva hoonestuse iseloomust ja valdavalt vajalikust ruumi kõrgusest,
kujuneb eeldatavalt valdavaks tootmisala hoonestuse suhteliseks kõrguseks ca 6-11 m. Tõenäoliselt
realiseeritakse ehitusõigustes määratud maksimaalne kõrgus (18 m) vaid konkreetsetel hooneosadel
või hoonetel, millel on maksimaalne kõrgus funktsionaalselt hädavajalik.
Krundile nr 3 kavandatud biometaanijaama põhitegevuseks saab olema biometaani ehk rohelise
transpordikütuse tootmine. Protsessi vahesaaduseks, mida gaasipuhastuse protsessis kasutatakse, on
biogaas. Teadaolevate andmete põhjal hakatakse biogaasi tootma peamiselt vedelast veisesõnnikust,
veise tahesõnnikust, söödajääkidest, teravilja kuivatuse jääkidest ja vadakust. Toorbiogaasi on võimalik
kasutada biometaani tootmiseks. Perspektiivselt ka kasutada soojusenergia tootmiseks (katlas) ja
koostootmiseks mootoris (elektri ja soojuse koostootmiseks).
Lõpp-produktiks olev kvaliteetne biometaan on kavandatud suunata transpordipuhvritesse
(survekonteineritesse). Transpordipuhvreid kasutatakse biometaani transportimiseks biometaani
sisestuspunkti (kas maagaasi torusse sisestamine või mõne tarbija biometaani tankla juures
sisestamine).
Biogaasijaama võimsus on planeeritud maksimaalses mahus ca 175 000 tonni sisend biomassile ja
väljundtoodangule ca 2 800 000 m³ biometaani aastas.
Eeldatavalt kujunevad krundi nr 3 kõrgeimateks objektideks katlamaja korsten (eeldatavalt ca 15 m) ja
biogaasi küünalpõleti korsten (eeldatavalt ca 13 m). Küünalpõletit kasutatakse juhul, kui
puhastusseadmed ei tööta ning biogaasi ja õhu segu põletatakse ära kasutades elektrilisi süütajaid.
Biogaasijaama kompleksi lahendus tuleb täpsustada/lahendada projekteerimisel.
Biogaasi puhul on tegemist ohtliku kemikaaliga vastavalt majandus- ja taristuministri 02.02.2016
määruse nr 1014 lisa tabeli 2 punktile 18. Planeeritud biogaasi tootmiskompleksis ei ole kavandatud
tootmist sellises mahus, et seadmetes sisalduva biogaasi kogus oleks suurem ohtliku ettevõtte
künniskogusest (viis tonni). Kuna biogaasi kogus jääb alla viie tonni, siis ei ole rajatava biogaasi
tootmiskompleksi puhul tegemist ohtliku ettevõttega.
14 majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali
künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord 1
18 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
Gaasipaigaldiste ja -seadmete kavandamisel tuleb muuhulgas lähtuda majandus- ja taristuministri
03.07.2015 määrusest nr 87 Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme
paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded.
Samuti ei liigitu planeeritud põllumajandussõidukite jmt tankur koos diiselkütuse mahutiga krundil nr 1
ohtlikuks ettevõtteks kemikaaliseaduse mõistes, kuna diiselkütuse hoiustamise summaarne kogus ei
ületa ohtliku ehk C-kategooria ettevõtte ohtlikkuse alammäära vastavalt majandus- ja taristuministri
02.02.2016 määruses nr 10 toodud künniskogustele.
Planeeringus on tankuri kavandamisel arvestatud standardiga EVS 812-5:2014 Ehitiste tuleohutus Osa
5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus. Krundi nr 1 suurus võimaldab nii tankuri standardikohase
paigutamise kui ka vajalikud kujad naaberkinnisasjade objektidest.
Krundile nr 1 ja 2 planeeritud peamised ehitise kasutamise otstarbed15 on järgmised:
loomakasvatushoone (12711), loomasööda hoidla (12715), muu põllu-, metsa-, jahi- või
kalamajandushoone (12719), muu laohoone (12529), muu tööstushoone (12519), kaevumaja (12746),
muu erihoone (12749), sõnnikuhoidla rajatis (24231), muu energiatööstuse rajatis (23029), rajatis
põllumajandussaaduste või loomasööda hoidmiseks (24233).
Krundile nr 3 planeeritud peamised ehitise kasutamise otstarbed on: muu põllu-, metsa-, jahi- või
kalamajandushoone (12719), muu laohoone (12529), muu tööstushoone (12519), muu erihoone
(12749), küttegaasi tankimis- ja villimisjaamad maa-, vedel-, bio- ja tööstusgaasidele (22115),
küttegaasihoidla (22117), küttegaasi kompressorjaam (22118), küttegaasi muud ehitised (22119),
sõnnikuhoidla rajatis (24231), muu energiatööstuse rajatis (23029).
Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus lubada täiendavalt loetelus nimetamata ehitise kasutamise
otstarbeid, kui need sobivad krundi kasutamise sihtotstarvetega ja/või kui need on vajalikud planeeritud
tegevuse elluviimiseks/tööks ning need on kooskõlas kehtivas üldplaneeringus määratuga.
Olemasolevat hoonestust on lubatud remontida või muud moodi parendada. Lubatud on ka olemasoleva
hoonestuse lammutamine. Rekonstrueerimisel või lammutamisel uushoonestuse rajamiseks tuleb jääda
hoonestusala piiresse ja lähtuda määratud ehitusõigusest.
Tootmishoonete välisviimistlusmaterjalina on lubatud kasutada metalli (sh plekki või profiilplekki),
betooni, puitu, klaasi, kivi ja krohvi (ka kombineeritult). Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder
jmt) kasutamine. Katusekatte materjale planeeringuga ei määratleta. Samuti ei määratleta hoonete
lubatud katusekallete vahemikku ega korruselisust, kuna need võivad sõltuda hoones asetsevast
tehnoloogilisest seadmest ja tehnoloogilised korrused ei ole võrreldavad tavakorrustega. Valdavalt tuleb
uushoonestuse välisviimistlus- ja katusekatte materjalid ning katusekalded ja harjajoone suunad
määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. Nimetatud tingimused tuleb määrata
hoonete ehitusprojektis. Hoonestuse arhitektuurne tase peab olema lahendatud kvaliteetselt
Planeeringu koostamise ajal ehitati krundile nr 1 ehitusloakohustuslik rajatis – päikeseelektrijaam16.
Arvestades ptk-s 5.10 tooduga, on lubatud projekteerimisel ette näha täiendavaid päikeseenergia
tootmise ja kasutamise võimalusi. Päikesepaneelide kasutamisel ehitistel peab päikeseelektrijaam
sobituma kokku ehitisega ega tohi jaam olla vaadeldav avalikult kasutatavalt teelt.
Lubatud on päikesepaneelid rajada ka maapinnale. Nii ehitistele paigaldatavate kui maapinnale
rajatavate päikeseelektrijaamade puhul tuleb arvestada kehtivas üldplaneeringus määratud
tingimustega päikeseelektrijaamade rajamiseks.
Joonisele nr 3 on kantud illustratiivne põhimõtteline uusehitiste asukoht ja kuju, mida projekteerimisel
on lubatud muuta lähtuvalt projektlahendusest, käesolevas peatükis esitatud tingimustest ja seatud
ehitusõigusest. Täpne kruntide ehitiste asendiplaaniline lahendus määratakse projekteerimisel.
15 majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu 16 kasutusluba nr 2312371/01886
Sõõrike farmi detailplaneering 19
Juhul, kui krundi nr 2 kirdenurka kavandatakse ehitisi, on vaja arvestada, et sinna ulatub minimaalsel
määral Airok OÜ Allikõnnu viljakuivati vedelgaasipaigaldise ohuala.
Kruntidele nr 4 ja 5 ei ole ehitusloakohustuslikke hooneid kavandatud. Krundil nr 4 asub olemasolev ca
25 m² ehitisealuse pinnaga puurkaevu PRK0006355 pumplahoone. Krundil nr 4 on kuni 20 m² ja kuni
viie meetri kõrguste ehitusloakohustuseta hoonete ehitamine lubatud; nimetatud hooned ei sisaldu
ehitusõiguses ja nende arv ei ole piiratud.
Kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 3.
Ehitustegevus tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele.
Raskeveokite liiklusest tulenevat vibratsiooni saab leevendada ja viia miinimumini teede ja platside
ehitamisel kuivale pinnasele tehniliste võtetega, mis tagavad vibratsiooni mitte tekkimise.
5.4 Haljastus, heakord ja piirded
Kruntidel nr 1-3 peab haljastuse osakaal olema vähemalt 15% krundi pindalast, millest 10%
kõrghaljastusega. Kõrghaljastuse ala tuleb arvestada täiskasvanud puude liitunud võradena. Krundil nr
6 säilib olemasolev olukord, kuna tegemist on olemasoleva säilitatava alajaama krundiga.
Vastavalt käesoleva detailplaneeringu lähteseisukohtadele tuleb täiendav kõrghaljastus ette näha
planeeringuala olemasolevate elamute poolsetesse külgedesse krundile nr 1 ja 4 (kindlasti Tilga ja
Nurmenuku kinnistute äärde ning säilitada Kaldu kinnistu poolses küljes olev kõrghaljastus
maksimaalselt).
Sellest lähtuvalt on planeeringualal määratud metsa säilitamise kohustusega ala ja planeeritud
kohustusliku kõrghaljastusega ala. Kohustusliku säilitatava haljastusena on määratud planeeringuala
lääneosas krundil nr 1 kasvav olemasolev metsaala (s.h Kaldu kinnistuga külgnev kõrghaljastus).
Planeeritud kohustusliku kõrghaljastuse ala on kavandatud krundi nr 1 läänekülge ning krundi nr 4
riigitee nr 19247 poolsele küljele puhverdamaks Tilga ja Nurmenuku kinnistuid. Kuna kohustuslik on
Tilga ja Nurmenuku kinnistute äärde kõrghaljastuse istutamine, kujuneb eeldatavalt planeeritud
kohustusliku kõrghaljastuse osakaal krundil nr 1 suuremaks kui 10% krundi haljasala pinnast. Joonisel
nr 3 on kujutatud planeeritud kohustusliku kõrghaljastusega ala suuremana kui 10%. Projekteerimisel
tuleb kohustusliku istutatava kõrghaljastuse kavandamisel lähtuda tingimusest, et see tuleb kavandada
Tilga ja Nurmenuku kinnistute äärde ja kõrghaljastuse osakaal krundil peab olema minimaalselt 10%
haljasmaa pinnast.
Olemasoleva metsa säilitamise ja planeeritud kohustusliku haljastuse istutamisega on kujundatud
tootmismaa mõjusid piirav kaitsehaljastuse puhvervöönd.
Ülejäänud kõrghaljastuse osas on soovitatav maksimaalselt säilitada kompaktseid olemasolevaid
puudegruppe/alasid ja üksikpuid, kui puude asukoht ja tervislik seisund seda võimaldab, kuna
olemasolev haljastus võrreldes istutatava haljastusega omab kohest roheefekti. Tootmisalal haljasalade
rajamine/säilitamine aitab kaasa kliimamuutustega seotud riskide leevendamisele (nt sademevee
immutamine/liigse sademevee puhverdamine ning kuumasaarte tekke vältimine).
Ka kõrghaljastuse kavandamisel tuleb arvestada kruntidel nr 1-3 säiliva 110 kV elektri õhuliiniga ja
Elering AS väljastatud tehniliste tingimustega, mille kohaselt õhuliini kaitsevööndis ei ole lubatud
kõrghaljastus. 110 kV õhuliini kaitsevööndis on lubatud haljastus kõrgusega kuni 3 m maapinnast.
Ületades 3 m nõuet liini kaitsevööndis võib Elering AS ehitise riket või selleks ohtu põhjustava puu,
põõsa ja oksa eemaldada, ning riket või ohtu põhjustava puu, põõsa ja oksa raiumisest ei pea kinnisasja
omanikku eelnevalt teavitama. Haljastus (puud, põõsad jms) masti mistahes lähimale elemendile
lähemal kui 3 m ei ole lubatud.
Olulist maapinna kõrguste muutmist ei ole ette nähtud – uushoonestust vahetult ümbritsev maapind on
kavandatud kõrgusega ca 34-35,5 m/abs. Vastavalt Elering AS tehnilistele tingimustele tuleb pinnase
20 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
kõrguste planeerimisel arvestada metallmastide läheduses mastide vundamentide kõrgustega, ehk
vundamendi betoonosa peab olema 0,3 m ulatuses maast väljas.
Käitise toimimisel tuleb tagada lautade ümbruse elementaarne heakord, mis muuhulgas tähendab, et
tuleb tagada laadimisel maha pudenenud sõnniku, silo ning loomasöötade kiire koristamine.
Krundid on lubatud ümbritseda läbi nähtava keskkonda sobiva piirdeaiaga, et tagada alade ohutus ja
kuritegevuse ennetamine. Piirde kõrgusele piiranguid seatud ei ole ja see tuleb määrata ehitusprojektis.
Piirdeaia ja värava rajamine on reguleeritud ehitusseadustikus. Erinevate rajatiste kavandamise
eristustega, sh piirdeaia kavandamise eristustega tuleb arvestada riigitee kaitsevööndis17 ning
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis18.
Piirdeaedade rajamisel arvestada, et elektrit juhtivast materjalist aiapostide ja paneelide korral võib
kõrgepinge õhuliinide kaitsevööndisse jääv piirdeaed sattuda indutseeritud pinge alla, mis võib olla
ohuks nii inimestele kui loomadele. Seetõttu tuleb elektrit juhtivast materjalist aia korral rajada aiale
maanduspaigaldis ja potentsiaaliühtlustus. Kaitsevööndisse rajatava terasest aia puhul on soovituslik
kasutada kuumtsingitud aia poste ja võrkpaneele, mis ühendada omavahel kuumtsingitud klambritega,
mis tagab aiaelementide omavahelise elektrilise ühenduse.
Planeeritud kruntide vertikaalplaneerimise ja haljastuse lahendus ning piirete vajadus ja tüüp tuleb
määrata hoonete ehitusprojektis.
5.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringualale on avalikult teelt transpordi juurdepääs tagatud kahest suunast: ala lääneküljelt 19247
Massu teelt (riigi kõrvalmaantee; km 3,689 asuv ristumiskoht) ning põhjaküljelt 9300114 Raudteetammi
teelt (avalikult kasutatav kohalik tee; ristumine riigiteega km 4,309). Planeeringualal jääb 9300114
Raudteetammi tee olemasolevalt Sõõrike farmi ja Pärna-Raudtee kinnisasjade koosseisu ehk teele ei
ole moodustatud eraldi katastriüksust. Planeeringualale jääv teedevõrk on rajatud farmi teenindamiseks.
Olemasolevad juurdepääsud on kavandatud säilitada ning need tagavad kogu planeeringuala
juurdepääsu ka edaspidi.
Planeeringualale jäävale 9300114 Raudteetammi teele on kavandatud eraldi krunt nr 5. Kruntidele nr 1
ja 2 kavandatud farmikompleksi laiendust ja krundi nr 3 biogaasijaama teenindav transport on
kavandatud liikuma krundil nr 5 ehk teel nr 9300114. Krundile nr 4 on säilitatud olemasolevad
juurdepääsud. Samuti on säilitatud juurdepääsud kruntidele nr 1 ja 2 lõunasuunast. Uusi ristumiskohti
riigiteega ei ole kavandatud.
Erinevad juurdepääsud võimaldavad territooriumi paremini organiseerida ning erinevatest suundadest
saavad siseneda eri otstarbega sõidukid. Aktiivsema tegevusega perioodil (eelkõige mai-oktoober) võib
kavandatava tegevusega seotud liikluskoormuseks kujuneda suurusjärgus 220 raskeveoki (veokid-
traktorid) liikumist ööpäevas (alale sisenemised ja väljumised kokku). Võrreldes olemasoleva olukorraga
võib alaga seotud liikluskoormus kõige aktiivsemal perioodil suureneda seega ca 85…90 raskeveoki
võrra päevas, aasta keskmisena on liikluskoormuse suurenemine tagasihoidlikum. Silmas tuleb pidada,
et sõidud jagunevad erinevate suundade ja teelõikude vahel (nt osa vedudest toimub otse idasuunas
ning Massu teed sel juhul ei kasutata) ning lisanduv liikluskoormus piirkonna igal teelõigul (nt Massu
teel konkreetne suund) jääb absoluutarvuna siiski väiksemaks. Planeeritud tegevuse ellu viimise korral
lisanduva liikluskoormuse hindamisel lähtuti järgmistest teadaolevatest vedude liikidest:
▪ omatoodetud sööda (silo) vedu (mai-oktoober) – Raudteetammi tee kaudu (25% idasuunas, 75% läänesuunas), Massu teel põhja- (50%) ja lõunasuunas (50%);
▪ ostusööda vedu (aastaringselt) – Raudteetammi tee kaudu, Massu teel ainult põhjasuunas;
▪ piimavedu (valmistoodang) vedu (aastaringselt) – Raudteetammi tee kaudu, Massu teel ainult põhjasuunas;
17 ehitusseadustik 18 maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord
Sõõrike farmi detailplaneering 21
▪ biogaasijaamaga seotud veod (sisendmaterjali ja gaasi vedu aastaringselt) – Raudteetammi tee kaudu, Massu teel ainult põhjasuunas;
▪ sõnniku/digestaadi vedu sõnnikuhoidlatest (märts-oktoober) – olemasoleva tootmisala juurdepääsutee kaudu (25% idasuunas, 75% läänesuunas), Massu teel põhja- (50%) ja lõunasuunas (50%).
Lähimal avalikult kasutataval teel (Massu tee) võib liikluskoormus suureneda järgmiselt:
▪ Massu tee olemasoleva käitise juurdepääsuteest lõunasuunas jäävale teelõigule võib lisanduda ca 24 raskeveoki liikumist (kahes sõidusuunas kokku) päevas ehk ca 1,5 liikumist tunnis, öösel selles suunas raskeliiklust ei lisandu;
▪ Massu tee olemasoleva käitise juurdepääsuteest põhjasuunas jäävale teelõigule (juurdepääsuteest kuni Raudteetammi teega ristumiseni) võib lisanduda ca 19 raskeveoki liikumist (kahes sõidusuunas kokku) päevas ehk 1,2…1,5 liikumist tunnis, öösel selles suunas raskeliiklust ei lisandu;
Massu teel (Raudteetammi teega ristumisest põhjasuunas) võib lisanduda ca 38 raskeveoki liikumist
(kahes sõidusuunas kokku) ööpäevas ehk kuni ca 2 liikumist tunnis. Öisel ajal võib lisanduda kuni ca 6
liikumist kahes suunas kokku (ehk vähem kui 1 liikumine tunnis).
Kontaktvööndis asuvale 9300003 Vaki-Kirikumõisa teele ei ole farmi teenindavate sõidukite liikumist
kavandatud. Nimetatud teel jätkub põldusid teenindava transpordi liiklus ehk liikluskoormuse
suurenemist ei ole ette näha. Jätkub kohaliku omavalitsuse poolne tolmutõrje avalikult kasutataval teel.
Teehoiukavas ei ole lähiaastatel ette nähtud teele mustkatte paigaldamist.
Täiendavalt on alaga seotud liikumiseks töötajate igapäevased liikumised sõiduautodega (ca 50
töötajat) ning ka üksikud mitte igapäevaselt esinevad veod (nt erinevate abimaterjalide (autokütuse)
vedu jms), mis aasta keskmisena siiski olukorda märkimisväärselt ei mõjuta.
Krundile nr 1 ulatub riigitee nr 19247 kaitsevöönd ulatusega 30 m. Maantee kaitsevöönd tagab tee
kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja
inimestele ohtlikke mõjusid. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt ehitusseadustiku (EhS) §
70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise
ohutust (EhS § 70 lg 3). Riigitee nr 19247 kaitsevööndisse hooneid planeeritud ei ole.
Riigitee nr 19247 ja kohaliku tee nr 9300114 ristmikul riigitee km 4,309 on seoses ristmiku läheduses
asuva haljastuse ja hoonestusega arvestatud peatumiskohustusega ristmiku kavandamisega
paigaldatakse liiklusmärgid 222 „Peatu ja anna teed“ mõlemale poole ristmikku), kus peab olema
tagatud nähtavusalana peatee ja liituva tee liitumisnähtavus 5x230 m19 (liituval teel on arvestatud
liiklussageduseks üle 100 sõiduki ööpäevas), vt joonis 5.5.1.
Liiklussagedus riigi kõrvalmaantee nr 19247 km 3,689 asuval ristmikul (juurdepääs krundile nr 1) jääb
alla 100 sõiduki ööpäevas. Ristmikul peab olema tagatud nähtavusalana peatee ja liituva tee
liitumisnähtavus 3x190 m, vt joonis 5.5.2.
19 kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 Tee projekteerimise normid lisa 1 tabel nr 18 ja lisa 2 joonis 8
22 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
Skeem 5.5.1. Väljavõte Maa-ameti ortofotost ristmikul riigitee nr 19247 km-l 4,309 koos planeeringuala piiri
(punane pidevjoon) ja ristmiku liitumisnähtavusega (sinine kriipsjoon)
Skeem 5.5.2. Väljavõte Maa-ameti ortofotost ristmikul riigitee nr 19247 km-l 3,689 koos planeeringuala piiri
(punane pidevjoon) ja ristmiku liitumisnähtavusega (sinine kriipsjoon)
Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Riigiteel peab olema tagatud sellega
külgnev vaba ruum sõidutee äärest mõõdetuna ulatusega minimaalselt 9 m20 (vaadeldav joonisel nr 3),
kus peavad olema täidetud määruse nr 71 nõuded. Riigitee nähtavusalale ega teega külgnevale vaba
ruumi alale ehitisi planeeritud ei ole. Teega külgneval vaba ruumi alal kasvab osaliselt mets, mis tuleb
nähtavuse tagamiseks raadata.
20 kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 Tee projekteerimise normid lisa 1 tabel nr 10
Sõõrike farmi detailplaneering 23
Kruntidele nr 1-3 on kavandatud hoonete vahelised kõvakattelised teed ja platsid, mis tagavad sõidukite
sujuva liiklemise ning korrastatud territooriumi. Krundisiseste teede ja platside asukohad täpsustuvad
projekteerimisel.
Elering AS õhuliini vahetus läheduses arvestada, et sõidutee on lubatud projekteerida mitte lähemale
kui 10 m õhuliini elementidest (mast, tõmmits, masti vundament). Teede ehitamisel arvestada, et tee
ristumisel õhuliiniga peab olema tagatud 7,5 meetrine gabariit tee ja 110 kV õhuliini alumise juhtme
vahel juhtme temperatuuril +60°C.
Krundil nr 1 on tegemist töötava tootmisalaga, kus sõidukite parkimine on olemasolevalt korraldatud
krundisiseselt olemasoleva laudakompleksi lõunaküljel. Kruntidel nr 2 ja 3 on sõidukite parkimine
kavandatud samuti krundisiseselt. Parkla kavandamisel tuleb lähtuda kehtivast standardist EVS
843:2016 Linnatänavad ning reaalsest parkimiskohtade vajadusest. Parkimiskohtade täpne arv ning
paigutus tuleb anda projekteerimise käigus.
Juhul, kui parklate kavandamise vajadus ilmneb 110 kV elektriõhuliini vahetus läheduses, tuleb tagada
5 m puhasvahe parkla ja õhuliini elemendist (mastist), takistada mastile pealesõidu võimalus äärekiviga.
Parkla rajamisel õhuliini juhtmete alla võtta arvesse, et Elering AS ei vastuta õhuliinist tulenevate ohtude
eest (nt. jäite kukkumine). Võimalusel kaaluda parklate rajamist selliselt, et juhtmete alla parkimiskohti
ei jääks.
Arvestada tuleb samuti, et 110 kV õhuliinide kaitsevööndis ei ole lubatud sõita masinate ja
mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 m21.
Liigselt suurte kõvakattega parkimisalade planeerimine ja projekteerimine, kui selleks vajadus reaalselt
puudub, suurendab kuumasaarte tekkimise ohtu ning jätab vähem ruumi võimalikule haljastusele, mis
aitab immutada/puhverdada sademevett ning vältida kuumasaarte teket. Seega ei ole lubatud
kavandada vajadusest rohkem kohti. Ala kavandamisel tuleb arvestada võimaliku perspektiivse kohtade
arvu suurendamisega, kui selleks vajadus peaks ilmnema.
Tabel 5.4.1. Sõiduautode parkimiskohtade arvutus vastavalt EVS 843:2016
Krundi number
Krundi kasutamise sihtotstarbed
Parkimiskohtade normatiiv standardis EVS 843:2016 laialdane tootmismaa linna äärealal
Arvutuse alus (suletud
brutopind)
Normatiivne parkimiskohtade arv
Planeeritud
parkimiskohtade
arv
1 Tootmishoone maa
Ehitise liik:
tööstusettevõte:
1 sõiduauto
parkimiskoht 90 m²
(1pk/90 m²) suletud
brutopinna kohta
202 345 m² 2 248 72
2 Tootmishoone maa 1pk/90 m² 74 019 m² 822 0
3 Tootmishoone maa
Biogaasi tootmise ja
jaotamise ehitise
maa
1pk/90 m² 27 705 m² 308 2
Suuremad mootorsõidukite avaparklad tuleb eraldada muust keskkonnast põõsaste- või puudereaga,
soovitatavalt 3-5 m laiusena, ning jagada haljastusega, väikevormidega, kuni 20 autokohaga osadeks.
Alla 10-kohaliste parkimisalade katmisel eelistada betoonkivi, sõelmeid, killustikku, murukivi jms.
Hoonetesse sissepääsud tuleb siduda parkimisaladega. 110kV õhuliini vahetus läheduses arvestada,
et jalgtee oleks kavandatud mitte lähemale kui 5 m õhuliini elementidest (mast, tõmmits, masti
vundament)
Projekteerimisel tuleb ette näha ka jalgrattaparkla. Hoone mahust väljapoole kavandatud jalgrattakohad
näha ette varjualusega.
21 ehitusseadustik § 77
24 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
5.6 Tehnovõrgud- ja rajatised
Planeeringuga on antud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus joonisel nr 3, mida tuleb täpsustada
projekteerimisel.
Ehitustööde käigus ja planeeritud kruntide kasutamisel tuleb tagada olemasolevate ja planeeritud
tehnovõrkude kaitse (vt ptk 5.11.2). Vajadusel võib tehnovõrke ümber tõsta.
110 kV õhuliini kaitsevööndis võib paigaldada kaableid kaitsetorusse min 1,0 m sügavusele. 110 kV
õhuliini kaitsevööndis võib maa-aluseid kommunikatsioone paigaldada piki liini mitte lähemale kui 10 m
ja risti liini mitte lähemale kui 25 m masti vundamendist, s.h tõmmitsast või mõnest muust elemendist.
5.6.1 Veevarustus
Krundil nr 1 asub tarbepuurkaev PRK0006355 ja krundil nr 4 tarbepuurkav PRK0056168 olmevee
saamiseks. Planeeringuga on kavandatud lisaks perspektiivne puurkaev krundile nr 2. Planeeritud
kruntide joogi- ja muu veevarustus on kavandatud nimetatud puurkaevudest. Selleks tuleb projekteerida
ühendustorustikud kruntideni.
Nii olemasolevate kaevudel kui planeeritud puurkaevul tuleb arvestada veehaarde sanitaarkaitsealal ja
hooldusalal kehtivate nõuetega vastavalt veeseaduse § 151 ja § 154
5.6.2 Reovee ärajuhtimine
Olemasolevalt on krundil nr 1 asuva laudakompleksi reovesi torustikuga juhitud pumplasse ja sealt edasi
vedelsõnnikulaguunidesse. Lisaks asub laudalöövide vahel kogumismahuti, mis täitudes tühjendatakse
samuti laguuni.
Planeeritud kruntidelt lähtuv reovesi on kavandatud suunata kas krundile nr 4 kavandatud
vedelsõnnikumahutitesse või krundi nr 1 olemasolevatesse vedelsõnnikulaguunidesse. Selleks tuleb
kruntidele projekteerida ühendustorustikud.
5.6.3 Sademevee ärajuhtimine
Planeeringuala sademeveekäitlus tuleb lahendada lokaalselt.
Planeeritud kruntidel tuleb sademeveest vabanemiseks kasutada looduslähedasi lahendusi, mis
võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekke kohas eelkõige maastikukujundamise kaudu.
Nimetatud põhimõtte kasutamine toetab ka kliimamuutustega arvestamisega seonduvaid aspekte.
Sõltumata sellest, mis tüüpi lahendused projekteerimisel on võimalikud ja valitakse, tuleb arvestada ja
kasutada järgnevaid nõudeid, mis on eelkõige vajalikud valingvihma aegse ülekoormuse
vähendamiseks:
▪ näha ette meetmed sademevee äravoolu aeglustamiseks selle tekkekohas ja juhtida sealt edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga (näit haljasalad, kraavid jms, kus vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik, ja vesi saab aurustuda);
▪ kasutada selleks sobilikus asukohas võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid (muru- või sillutiskivi vmt sademevee käitlemist võimaldav viis);
▪ hoonete katustelt formeeruv sademevesi on puhas ning selle võib koguda sademeveemahutisse ja taaskasutada.
Vastavalt Elering AS tehnilistele tingimustele on 110 kV õhuliini kaitsevööndis lubatud statsionaarseid
kraave rajada piki liini mitte lähemale kui 10 m ja risti liini mitte lähemale kui 25 m masti vundamendist,
s.h tõmmitsast või mõnest muust elemendist.
Sõõrike farmi detailplaneering 25
Sademevee maaparandussüsteemi eesvoolukraavi juhtimisel tuleb tagada vee kvaliteedi vastavus
kehtivale õigusaktile22.
Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud23.
Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal
kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist24.
Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse
teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada
truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest
lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukord ja teostada
läbilaskearvutused.
Sademe- ja võimaliku drenaaživee juhtimine naabermaaüksustele on keelatud. Täpne sademevee
ärajuhtimise lahendus tuleb anda vastava hooneprojekti mahus.
5.6.4 Elektrivarustus
Planeeringuala elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 15.03.2024
nr 469512 (kehtivad kuni 15.03.2026) ja Elering AS tehnilised tingimused 28.06.24 nr 12-9/2024/413.
Krundil nr 1 asub olemasolevalt eraldi Lauda alajaama kinnisasjal Elektrilevi OÜ hallatav alajaam:
7584:(Vändra), mis tagab olemasoleva hoonestuse elektrivajaduse. Lisaks asub krundil nr 1
päikeseelektrijaam.
Alajaam koos krundiga (nr 6) on kavandatud säilitada, küll aga on vajalik demonteerida kruntide nr 1-3
põhjaosas asuv keskpingeõhuliin alates olemasoleva lauda küljel asuvast alajaamast nr 7584 kuni
mastini nr 26, vt skeem 5.6.4.
Skeem nr 5.6.4.1. Elektri õhuliini demonteerimine mastini nr 26 (must joon) ja perspektiivse 10 kV maakaabli
kavandamine (punane joon) (allikas: Elektrilevi OÜ)
22 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1 . Veeseaduse kohaselt ei peeta veekoguks muuhulgas veejuhet ja kraavi, mis on rajatud heit- ja sademevee juhtimiseks veekogusse, ning kuivenduskraavi, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi eesvoolu 23 veeseadus § 129 24 veeseadus § 127
26 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
Seoses õhuliini demonteerimisega on kavandatud uus 10 kV maakaabelliini trass alajaamast 7992 kuni
olemasoleva alajaamani 7584.
Planeeritud kruntide elektrivarustus tagatakse olemasolevast alajaamast 7584. Selleks tuleb alajaama
projekteerida liitumispunkt. Elektrivarustust vajavate kruntideni tuleb alates alajaamast projekteerida
0,4 kV maakaabelliini trassid. Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole
lubatud projekteerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus nii planeeringualal kui väljaspool tuleb tagada
servituudialana.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Olemasoleva
elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Pärast detailplaneeringu kehtestamist elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
Planeeringualal säilib Elering AS-le kuuluv 110 kV õhuliini Vändra – Papiniidu L133B, millel on
kaitsevöönd 25 m liini telgjoonest mõlemale poole.
Vastavalt Elering AS tehnilistele tingimustele tuleb planeeringualal võtta arvesse, et õhuliini
teenindamiseks ja hooldamiseks peab olema tagatud juurdepääs, sealhulgas juurdepääs õhuliini
hooldamisega seotud mehhanismidele ja masinatele. Vastavalt ehitusseadustiku § 70. lõige 2 punktile
3 ja 4, peab õhuliinile säilima juurdepääsu võimalus.
Ehitustööde teostamise ja hiljem hooldamise käigus on keelatud 110 kV õhuliinide korral mehhanismide,
masinate, nende osade, teisaldatava lasti ja inimeste lähenemine pingestatud juhtmetele lähemale kui
3 m juhtme all ja 5 m juhtme kõrval.
Objektil või selle lähiümbruses tuleb olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral
ehitustegevuse tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused. Kaevetööd õhuliini masti mistahes
lähimale elemendile lähemal kui 5 m ei ole lubatud. Kaevetöödel ei tohi vigastada olemasoleva õhuliini
konstruktsioone ega halvendada vundamentide kandevõimet. Kaevetööde käigus ei tohi vigastada
õhuliini maanduskontuure, läbikaevatud maandurid tuleb taastada. Kaeve- ja tõstetööd liinirajatiste
kaitsevööndis on lubatud ainult pärast vormikohase taotluse esitamist, selle kooskõlastamist ning
kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-i poolt. Taotluse vorm, esitada e-posti aadressile
[email protected]. Töötades liini juhtmete all ilma juhendamiseta ja teadmiseta võib see
kaasa tuua töid teostavatele isikutele traagilise tagajärje ja põhjustada laiaulatusliku elektri katkestuse.
5.6.5 Soojusvarustus
Planeeringuala kruntide soojavarustus tuleb lahendada lokaalselt. Kasutada tuleb võimalikult
energiasäästlikke ning minimaalselt keskkonda saastavaid lahendusi; soovitatavalt taastuvenergia
lahendusi. Täpne lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus.
Olemasolevalt on farmikompleksi olmeruumide soojavarustus tagatud LPG küttesüsteemiga (võimsus
200 kW). Perspektiivis on kavandatud kompleksi soojavarustuseks ära kasutada farmikompleksis
tekkivat jääksoojust ja LPG küttesüsteemist loobuda ehk see likvideerida. Võimalikud on ka muud
taastuvenergia või muud projekteerimise ajal sobilikud lahendused.
Krundile nr 3 on kavandatud soojavarustuse tagamiseks biokatlamaja mis kasutab kütusena
sekundaarset puiduhaket, mis on kogutud kuni 30 km kauguselt. Eeldatavalt kulub puiduhaket koguses
kuni 1 800 t/a, kütteväärtusega 10 MJ/kg kohta. Katlamaja kasutegur on orienteeruvalt 87%.
Biogaasijaama katlamaja soojussisendile vastav nimisoojusvõimsuseks kujuneb eeldatavalt 0,9 MW.
Sõõrike farmi detailplaneering 27
5.6.6 Sidevarustus
Planeeritud kruntide sideühendus on kavandatud tagada mobiilsidega või kavandada liitumine
planeeringu realiseerimise ajal lähima sidevarustust pakkuva teenuseosutajaga.
5.6.7 Vertikaalplaneerimine
Kruntide maapinna kõrguste olulist ja põhimõttelist muutmist ei ole kavandatud. Uushoonestust vahetult
ümbritsev maapind on kavandatud kõrgusega ca 34-35,5 m/abs. Vertikaalplaneerimise lahendus tuleb
anda ehitusprojektide staadiumis. Sademevee suunamine ja valguva vee hulga suurenemine
naaberkruntidel on keelatud. Vertikaalplaneerimise lahendusega tuleb tagada sademevee immutamine
ja/või kogumine ja/või äravool.
5.6.8 Välisvalgustus
Planeeringuala välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise staadiumis. Välisvalgustuse
kavandamisel tuleb vältida naaberkinnisasjadele valgusreostuse tekitamist jm tingimusi, mis on esitatud
ptk-s 5.10.1.
Välisvalgustuse ja muu ehitise rajamisel tuleb tagada minimaalselt 5 m puhasvahe ehitise tipu ja 110 kV
õhuliini juhtme vahel (juhtme temperatuuri +60°C juures). Ehitise konstruktsiooni ning liini lähima
faasijuhtme vahel peab toodud õhkvahemik säilima ka juhul kui konstruktsioon kukub liini suunas.
5.6.9 Tuletõrje veevarustus
Planeeringuala hoonestuse kasutusviis tuleohutuse järgi on VI (põllumajandushoone,
loomapidamishoone, tööstus- ja laohooned, katlamaja jm)25. Planeeritud hoonete tuleohutus- ja
tuleohuklass tuleb määrata ehitusprojektis vastavalt kehtivale seadusandlusele.
Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel olema nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht26, välja
arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise
lahendusega.
Vastavalt määrusele nr 1027 peab üldjuhul tuletõrje veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m
kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste
päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse
mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas
määratakse ehitusprojektis lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest.
Minimaalne vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s ning see peab olema tagatud kolme tunni
jooksul.
Farmikompleksi väline tuletõrjevesi on olemasolevalt tagatud krundil nr 1 asuvate tuletõrje
veevõtukohtadega: 4477, 4478 ja 4480 (maa-alused mahutid suurusega: 150 m3 + 100 m3 + 150 m3,
kokku 400 m3).
Olemasoleva hoonestuse tuletõrjeveevarustus on nimetatud veevõtukohtadest tagatud, kuid samale
krundile kavandatud uushoonestuse ning teiste planeeritud kruntide hoonete tuletõrjeveevajadust need
ei rahulda.
Seega tuleb uushoonestuse tarbeks projekteerida ja rajada täiendavad normatiivse tulekustutuseks
vajaliku vooluhulga tagavad tuletõrjeveemahutid või tootmisterritooriumite sisene hüdrandivõrgustik
25 siseministri 30.03 2017 määruse nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded lisa 1 26 veeallika juures olev aasta ringi kasutatav rajatis, mille kaudu võetakse vett pääste - ja demineerimistöödeks
ning veekahuri täitmiseks 27 siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord
28 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
ühendatuna olemasolevate tuletõrjeveemahutitega (vajalik lisada pumpla; vajadusel suurendada mahtu
vmt). Välise kustutusvee tagamise lahendusel tuleb juhinduda määrusest nr 1028.
Veevõtukohad tuleb projekteerida ja rajada hoonetest normatiivsele kaugusele. Perspektiivsed mahutid
on võimalik veega täita olemasolevatest puurkaevudest. Krundid on planeeritud piisava suurusega, mis
võimaldavad mahutite paigaldamise. Tuletõrjeveehoidlatele peab olema ligipääs igal aastaajal,
igasuguste ilmastikutingimustega ning kruntide asendiplaanilise jm lahenduse väljatöötamisel peab
arvestama päästesõiduki gabariitide ja pööramisraadiustega.
Planeeringu realiseerimisel, lähtudes moodustatud kruntide arvust ja kruntidele kavandatud hoonete
mahust, tuleb kustutusvee normvooluhulgad ja nendele vastavad tuletõrjeveehoidlate suurused
määrata ehitusprojektis.
Joonisel nr 3 on esitatud üks võimalik põhimõtteline tuletõrje veevarustuse lahendus maa-aluste
mahutitega, mida on lubatud projekteerimisel muuta.
Hoonete projekteerimisel kustutusvee normvooluhulga määramisel tuleb arvestada kehtivate normide
ja nõuetega. Lubatud on ka muud välise tuletõrjeveega varustamise võimalused ja lahendused, mis
vastavad kehtivatele normidele ja nõuetele.
Projekteerimisel on kohalikul päästeasutusel õigus teha mööndusi, kui ehitise tuleohutust tõendatakse
arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil (tingimusel, et tagatud on olulised
tuleohutusnõuded ning tõenduse viis on kajastatud ehitise ehitusprojektis).
5.7 Maaparandus
Planeeringualal asub mitmeid kraave ja drenaažisüsteeme, alale jäävad eesvoolud: Pärna
6113130010030/001 ja 6113070030250/002 (mõlemad valgalaga kuni 10 km²), mille suublateks on Vaki
oja ja Vändra jõgi, ning samuti maaparandusehitised: Pärna maaparandussüsteem
6113130010030/001 ja 6113070030210/001. Ehk nii planeeringualal kui selle ümbruses on tegemist
kuivendatavate põllumaadega. Vaid olemasoleva hoonestuse lähiümbrus ei asu
maaparandussüsteemidega kaetud alal.
Planeeringualal asuvatest maatulundusmaa otstarbelistest katastriüksustest on moodustatud teiste
hulgas krundid nr 1-3, millele on määratud tootmismaa maakasutuse sihtotstarve. Krunt nr 4 jääb
kasutusele maatulundusmaana ning planeeringualale jäävad maaparandusehitiste eesvoolud on
kavandatud säilitada.
Vastavalt maaparandusseadusele29: kui kinnisasjal, mille sihtotstarvet kavatsetakse muuta, asuva
reguleeriva võrgu osa moodustab maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga ühise
reguleeriva võrgu, kooskõlastab Põllumajandus- ja Toiduamet kinnisasja omaniku taotluse sihtotstarbe
muutmist arvestades tingimusel, et: 1) maatulundusmaa sihtotstarbega maal paiknev reguleeriva võrgu
osa rekonstrueeritakse iseseisvalt toimivaks ning maaparandussüsteemide registrisse ja kitsenduste
kaardile tehakse asjakohane muudatus või 2) muudetava sihtotstarbega kinnisasjal paiknev reguleeriva
võrgu osa jäetakse toimima koos maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga. Punktis 2
nimetatud juhul on muudetud sihtotstarbega kinnisasja omanikul käesolevast seadusest tulenev
maaparandushoiu kohustus.
Käesoleva planeeringuala puhul muudetakse kinnisasjade sihtotstarvet, kuid kavandatud kruntidel
jäetakse maksimaalses võimalikus ulatuses toimima reguleeriva võrgu osa koos ümberkaudsel
maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga ning planeeritud kruntide omanikel lasub
maaparandushoiu kohustus.
28 siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord 29 § 51 lg 5
Sõõrike farmi detailplaneering 29
Pärna 6113130010030/001 eesvoolule on lisaks olemasolevate silohoidlate vahetus läheduses asuvale
settebasseinile täiendavalt planeeritud settelodu. Settebasseini ja settelodu tuleb tühjendada
vajaduspõhiselt.
Krundil nr 4ning planeeringuala ümbruses jätkub põlluharimine maatulundusmaal, kus maaparandus
tagab viljelusväärtuse suurendamise või keskkonnakaitse. Vastavalt maaparandusseadusele30 peab
maaparandussüsteemi reguleeriv võrk muuhulgas tagama maaviljeluseks sobiva mullaveerežiimi ja
minimeerima hajukoormuse leviku ohu ning eesvool tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee
juurdevoolu niisutusvõrku ning olema võimalikult suure isepuhastusvõimega.
Seega peavad planeeritud kruntide valdajad tagama, et ümbruskonna ja ülejäänud säiliv olemasolev
maaparandussüsteemi reguleeriv võrk jääb nõuetekohaselt toimima ka pärast planeeringualal
kavandatud ehitiste aluselt maalt maaparandusehitiste likvideerimist. Projekteerimisel tuleb leida selleks
vastavad lahendused (läbilõigatud dreenide otsakorkidega sulgemine, vajadusel uute kollektorite ja
dreenide rajamine ning nende sidumine olemasoleva võrguga jmt) vastavalt maaparandusseadusele.
Maaparandusehitistele kavandatud muu ehitise ehitusprojekti või ehitusteatise alusel ehitise
kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise
kavatsuse kooskõlastab ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetleja Põllumajandus- ja
Toiduametiga31.
Maaparandusehitiste rekonstrueerimise korral projekteerimistingimuste taotluse, ehitusloa taotluse ja
ehitusprojekti ning kasutusloa taotluse ja ehitusdokumendid tuleb planeeritud kruntide omanikel esitada
Põllumajandus- ja Toiduametile.
Väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vee ehk lisavee eesvoolu või kuivenduskraavi juhtimise
korral tuleb lähtuda maaparandusseaduse § 53 tooduga, mh sätetest, et kui maaparandussüsteemi
lisavee juhtimise tõttu suureneb eesvoolu valgala või muutuvad oluliselt valgala hüdroloogilised
karakteristikud, tuleb arvutustega kontrollida, kas eesvoolu või kuivenduskraavi lisavooluhulga juhtimise
korral vastavad eesvoolu ja kuivenduskraavi sängi ristlõike suurus ning eesvoolul ja kuivenduskraavil
paikneva rajatise ava suurus nõuetele. Kui eesvoolu või kuivenduskraavi sängi ristlõike suurus ja
eesvoolul või kuivenduskraavil paikneva rajatise ava suurus ei vasta nõuetele, rekonstrueeritakse
eesvool ja kuivenduskraav ning nendel paiknev rajatis lisavett juhtida sooviva isiku kulul.
Ehitusprojektide lahenduse muutused, mis võivad mõjutada maaparandussüsteemi toimimist, tuleb
kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Lisavee juhtimise kooskõlastab muu loa andja või
ehitusteatise menetleja Põllumajandus- ja Toiduametiga.
Vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg 1 on maaparandussüsteemis keelatud takistada veevoolu ja
paisutada vett, kui selleks puudub Põllumajandus- ja Toiduameti poolt antud luba või kooskõlastus.
Projekteerimisel tuleb lähtuda maaparandusseadusest.
5.8 Tuleohutuse tagamine
Planeeringualale ei ole kavandatud tegevust, mis liigitub suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte alla.
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega siseministri 30.03 2017
määrusest nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile
ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle
täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on
vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja
30 § 5 31 maaparandusseadus §50 lg 1
30 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid
põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Minimaalne hoone tuleohutusklass ning hoonete kompleksid tuleb määrata ehitusprojektis.
Planeeritud hoonestusalad on kavandatud naaberhoonestusest normikohasele kaugusele.
Päästeauto juurdepääs on tagatud riigiteelt nr 19247 ja kohalikult teelt nr 9300114. Kuna planeeringualal
liiklevad sõltuvalt ala kasutusotstarbest ka veokid, siis on tagatud ka tuletõrjeauto liikumiseks vajalik
liikumisruum ning ilmastikukindel katend. Samuti on planeeringualale juurdepääs planeeritud rohkem
kui ühest kohast.
Biogaasijaama projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest ning ohutusjuhenditest, sh
siseministri 27.05.2024 määrusest nr 14 Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise
tuleohutusnõuded.
Biogaasi puhul on tegemist ohtliku kemikaaliga32. Krundile nr 3 kavandatud biogaasi tootmiskompleksis
ei ole planeeritud tootmist ega toodangu ladustamist sellises mahus, et alal hoitava biogaasi kogus
saavutaks ohtliku ettevõtte künniskogust (viis tonni). Kuna planeeringualale kavandatavate seadmetes
jääb biogaasi kogus alla viie tonni, siis ei ole rajatava biogaasi tootmiskompleksi puhul tegemist ohtliku
ettevõttega ning käitisele kemikaaliseaduse vastavad sätted ei kohaldu. Biometaan on kavandatud
pumbata spetsiaalsetesse mobiilsetesse gaasikonteineritesse. Gaasimahuti täitumisel on kavas
kogumismahuti biogaasi tootmisalalt ära transportida.
Biogaasijaama erinevates tehnoloogia sõlmedes võivad tekkida plahvatusohu tingimused, eriti
biogaasijaama gaasikogumise piirkonnas ja selle lähedal. Biogaasi toodetakse ja käideldakse täiesti
kinnistes süsteemides, seega tuleb jaama ohutuse tagamiseks vältida gaasi väljumist gaasikogujatest
ja hapniku kontrollimatut sissetungi süsteemidesse.
Ohutusnõuete täitmiseks tuleb kääritid ja järelkääritid varustada üle- ja alarõhu klappidega. Biogaasi
tootmise ühtlustamiseks on süsteemi kavandatud biogaasi puhvermahuti Gaasisüsteemi tõrgete korral
(<1% aastast) juhitakse kogu tekkiv biogaas liig-gaasi põletisse (avariiküünal), et vältida biogaasi
lendumist keskkonda (plahvatusohtlik olukord). Avariiküünla torustik tuleb varustada ka leegipüüdjaga,
et põleti rikke korral ei pääseks leek vastuvoolu gaasisüsteemi. Tõrgete olukorra tagamiseks on
biogaasijaama kavandatud ka diiselgeneraator.
Potentsiaalne tulekahjuoht biogaasijaama käitamise ajal sõltub biogaasi või biometaani võimalikest
leketest tootmisprotsessis ja utiliseerimisest. Suitsetamine väljaspool selleks ettenähtud kohta ja lahtine
tuli on biogaasijaamas rangelt keelatud. Elektriseadmed peavad vastama tule- ja plahvatusohu
tingimustes rakendatavatele ehitus- ja hooldusnõuetele ning eeskirjadele. Defektsed elektriseadmed
tuleb kohe käigust eemaldada, remontida ja asendada terve seadmega, et vältida lühiühendusest
põhjustatud tulekahjusid. Tuleohtlikud toimingud nagu keevitamine, gaaslõikamine, lihvimine jne on
plahvatusohtlikes piirkondades keelatud. Kõigis piirkondades tuleb teostada tööd ainult ohutusnõudeid
rangelt järgides.
5.9 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002.
Projekteerimisel tuleb ette näha parkla ja sissepääsude (krundile, hoonesse) piisav valgustatus ning
hoone/territooriumi lahenduses mitte kavandada n-ö pimedaid nurki ja umbsoppe. Ka valduste
sissepääsude arvu piiramine üheni õhtuti ja nädalavahetustel ning eri funktsioonide põimumine
vähendab sissemurdmise riski.
Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise
ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
32 majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 lisa tabeli 2 „Ohtlikud kemikaalid“ punkt 18
Sõõrike farmi detailplaneering 31
Selgelt tuleb eristada avalikud ja suletud territooriumid, et vältida soovimatute isikute sattumist neile
mitte ette nähtud piirkondadesse. Tootmisega mitteseotud inimeste pääs alale peab olema kontrollitud
ja piiratud. Soovitatav on kasutada videovalvet.
5.10 Keskkonnatingimused
Planeeritud lahendusega suureneb kompleksis loomade arv ja tegemist on olulise keskkonnamõjuga
tegevusega. Seetõttu on detailplaneeringuga paralleelselt läbi viidud KSH menetlus. Tulenevalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) on keskkonnamõju
strateegilise hindamise eesmärk: arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide
koostamisel ning kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat
arengut.
Planeeringu koostamisel arvestati KSH analüüsitud keskkonnakaalutlustega paralleelselt KSH aruande
koostamisega ehk planeeringulahendus väljendab keskkonnakaalutluste järeldusi.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada
vastavaid töövõtteid kasutades.
Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida lähipiirkonna elanikke.
Planeeritud kruntide valdajatel peab avariiliste situatsioonide juhuks olema piisav reserv vajalikke
seadmeid ja ehitisi, mis võimalikud tekkivad ohud likvideerivad.
KSH raames käsitleti muuhulgas müra mõju ja teostati mürahinnang (vt täpsemalt KSH aruanne).
Mürahinnangus hinnati kavandatava farmikompleksi rajamise ning töötamisega (samuti piirkonna
liikluskoormuste mõningase suurenemisega) kaasnevat müraolukorda. Analüüsiti farmi alal tekkivat
tööstusmüra (nt ala sisene sööda- ja sõnnikuvedu, ventilatsiooniseadmed) ja liiklusmüra. Välisõhus
leviva müra normväärtusi reguleerib keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Olemasolevate
tootmisalade laiendamisel ning uute objektide kavandamisel tuleb nimetatud määruse nr 71 kohaselt
välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest. Müraallikate
lähedusse jäävatel müratundlikel aladel müra piirväärtuse ületamise korral tuleb rakendada müra
vähendavaid meetmeid. Normatiivse mürataseme peab tagama planeeringust huvitatud isik.
Antud juhul on lähimate müratundlike objektide puhul tegemist elamumaade ja eluhoonetega, seega on
pidevate tööstusmüraga seotud häiringute olulisuse hindamise puhul asjakohane rakendada II
kategooria alade tööstusmüra piirväärtust, mis on 60 dB päeval ning 45 dB öösel.
Liiklusmüra piirväärtus II kategooria alade (eluhooned) puhul on 60 dB päeval ning 55 dB öösel, sh on
müratundlike hoonete teepoolsel küljel lubatud 65 dB päeval ja 60 dB öösel.
Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kell 21.00-7.00 asjakohase müratundliku ala kategooria
tööstusmüra normtaset. Päevane ehitusmüra ei ole seadusandluses otseselt reguleeritud.
Leiti, et päevaste tegevuste korral ei ole lähimatel müratundlikel aladel (peamiselt väikeelamud) ette
näha müra normtasemete (tööstusmüra piirväärtus 60 dB) ületamist ega ka normtasemete lähedast
mürataset või olulisi häiringuid.
Öisel ajal toimub tegevus oluliselt väiksemas mahus, aeg-ajalt töötavad loomade talitamise tarbeks 1-2
traktorit või tõstukit. Kuna öised tegevused toimuvad väiksemas mahus ning masinad ei tööta pidevalt,
siis ei ole ka öise pideva tööstusmüra normtaseme (piirväärtus 45 dB) ületamist lähimatel müratundlikel
aladel ette näha.
Arvestades peamiste müraallikate paiknemist siseruumides ja valdavalt päevaste tegevustega ei ole
põhjust eeldada ebasoovitavat tööstusliku iseloomuga müra mõju lähimatel tundlikel aladel.
Liiklusmüra arvutustulemuste analüüsi kohaselt perspektiivses olukorras suureneb müratase
mõnevõrra rohkem Massu tee põhjapoolses lõigus (Raudteetammi teest põhjapoole jääv lõik): päevane
32 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
ja öine müratase võib suureneda ca 2..3 dB võrra. Samas on teele lähimate hoonete juures (eelkõige
teele lähima hoone ehk Selja-Sepa eluhoone juures) jätkuvalt tagatud liiklusmüra piirväärtusele vastav
olukord nii päeval kui ka öösel: päevasel ajal on arvutuslik müratase hoone teepoolsel küljel vahemikus
61…62 dB ning öisel ajal kuni 54…55 dB.
Massu tee lõunapoolses lõigus (Raudteetammi teest lõunapoole jääv lõik) esineb mõnevõrra väiksem
mürataseme suurenemine. Päevane müratase võib suureneda ca 1…1,5 dB võrra, öine müratase
sisuliselt ei suurene, kuna selles lõigus öist raskeliiklust ei lisandu. Samuti on teele lähimate hoonete
juures jätkuvalt tagatud liiklusmüra piirväärtusel vastav olukord nii päeval kui ka öösel: päevasel ajal on
arvutuslik müratase suurusjärgus 60…61 dB ning öisel ajal suurusjärgus 50…51 dB.
Vibratsioonitasemeid reguleerib sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (määruse nõuded peavad
silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset). Farmi seadmed, masinad jm vibratsiooniallikaid tuleb
paigaldada, hooldada ning kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud (ning teoreetiliselt maapinna
kaudu leviv) vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks eespool nimetatud määruses nr
78 kehtestatud piirväärtustele. Arvestades tootmisobjektide paiknemist (sh enam kui 100 m suuruseid
puhveralasid lähimate eluhoonetega), ei ole normaalrežiimil töötavatest tööstusalal asuvatest
objektidest lähtuv vibratsioon (maapinna võnked) norme ületav ega ohtlik inimestele või naaberhoonete
seisukorrale.
Teoreetiliselt võib vibratsioon, mis territooriumilt välja ulatub, olla seotud peamiselt liiklusega. Seega on
antud kontekstis vibratsioonimõjude vältimiseks oluline eelkõige teede korrashoid, mis vähendab
liiklusest tingitud vibratsiooni teket ja levikut. Samas kasutatakse liikluseks olemasolevat teedevõrku ja
mõju olemus ei muutu võrreldes praeguse olukorraga.
KSH-s analüüsiti mõju atmosfääriõhu kvaliteedile. Selleks määratleti farmikompleksi olemasolevad ja
planeeritud heiteallikad, vt joonis 5.10.1.
Joonis 5.10.1. Olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad planeeringualal (KSH-s esitatud joonis nr 6-
2)
Sõõrike farmi detailplaneering 33
Heitekoguste arvestamisel arvestati, et saasteainete emissioon toimub aastaringselt läbi lautade
ventilatsiooniavade ja sõnnikuhoidlate pinnalt, samuti arvestati digestaadi ladustamise, diiselkütuse
ladustamise/laadimise ja põletusseadmetest lenduvate saasteainete kogustega. Analüüsi tulemusena
leiti, et planeeritud tegevuse käigus ei ole ette näha atmosfääriõhu kaitse seadusega kehtestatud
piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi. Lõhna modelleerimine näitas, et lubatud
lõhnatunde lähimate elamute juures ei ületata.
Farmikompleksi läheduses olevaid pindamata kruusateede teelõike on vajalik töödelda kloriididega
ajaperioodil, mil AS Vändra raskeveokid kasutavad teelõike intensiivselt. Kanada Keskkonnaagentuuri
poolt väljatöötatud metoodika33 kohaselt väheneb kloriididega töötlemisel tolmu kontsentratsioon teede
vahetus läheduses ca 80%.
Valgusreostus on üldlevinud mõistena inimese poolt tekitatud valgustatus, mis lisaks oma sihipärasele
eesmärgile võib tekitada ka ebasoovitavaid kõrvalmõjusid. Valgustuse kavandamisel tuleb järgida, et
see täidaks valgustuse eesmärke ja põhjustaks piirkonnas minimaalset valgusreostust. Häiriva mõju
vähendamiseks tuleb vältida sobimatult lahendatud (näiteks ebatäpselt suunatud või suunamata
üldvalgustus) või tehniliselt mittekorras olevat valgustust (näiteks põhjendamatult vilkuvad valgustid).
Planeeringualal tuleb tegevused kavandada selliselt, et kütuse ladustamine, masinate hooldus,
tankimine ja parkimine toimuks selleks ette nähtud kõvakattega pindadel, kust võimalike lekete korral
keskkonnaohtlikud kemikaalid vahetult pinnasele ja põhjavette ei satu ning neid on võimalik
kuivmenetlusega eemaldada.
Pinnavee kaitseks tuleb ehitusperioodil arvestada veekaitsenõuetega ning vältida pinnase ladustamist
maaparandussüsteemide ning veekogude kaitsevööndites.
Farmi territooriumil peab sõnniku hoiustamine toimuma vastavalt kehtestatud keskkonnanõuetele.
Sõõrike veisefarmis on olemasolevalt kaks 14 000 m3 mahuga vedelsõnniku laguuni (kokku 28 000 m3)
ja sügavallapanusõnniku hoidla H-2 (3 500 m3). Kavandatud on lisaks sügavallapanusõnniku hoidla H- 4
(5 500 m3) ning kaheksa vedelsõnniku ringhoidlat mahuga 12 000 m3 (kokku 96 000 m3). Kokku saab
mahutada 133 000 m3 sõnnikut.
Farmis tekib arvutuslikult aastaga kokku ca 121 289 t vedelsõnnikut ja ca 4822 t sügavallapanusõnnikut.
Kaheksa kuu jooksul tekib ca 80 982 m3 vedelsõnnikut ja ca 5344 m3 sügavallapanusõnnikut. Seega on
olemasolevad ja kavandatud sõnnikuhoidlad kokku piisava mahuga, et mahutada kaheksa kuu jooksul
tekkiva sõnniku kogus.
Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on maaeluministri määruses nr 73 toodud
koefitsientide kohaselt vajalik vähemalt 3 004 ha laotuspinda. Kuna AS Vändra kasutuses on kokku ca
4 400 ha haritavat maad, siis on võimalik kogu tekkivat sõnnikut laotada vastavalt kehtestatud
normidele.
Vedelsõnniku laotusplaanide koostamisel ning põllule laotatava sõnniku koguse arvestamisel tuleb põllu
omanikul/rentnikul kindlasti arvestada konkreetse põllu muldade omadustega ning kasvatatavate
kultuuridega. Sõnnikulaotamise konkreetsel igakordsel planeerimisel (laotusplaani koostamisel) tuleb
võtta sõnnikuhoidlatest sõnnikuproovid ning korraldada laboris selle analüüs. Sõnnikulaotamisest
tuleneda võivaid ebasoodsaid mõjusid tuleb minimeerida sobivate laotusalade- ja pindade valikuga ning
sõnniku võimalikult kiire mulda viimisega.
Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides,
võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: temperatuuritõus,
sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine34. Seetõttu tuleb meil
33 https://www.canada.ca/en/environment -climate-change/services/national-pollutant-release-inventory/report/sector-specific-tools-
calculate-emissions/road-dust-unpaved-surfaces-guide.html 34 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf
34 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata
mh sademevee ärajuhtimise ja haljastuse temaatikale.
Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle
tekkekohas, vältides sademevee reostumist35. Planeeringualal säilivad kraavid ja haljasmaad, mis seda
eesmärki täidavad.
Sademevee ärajuhtimisel tuleb arvestada sõnniku-, silo- või naftasaaduste reostusega ja näha ette
abinõud sajuga uhutavate tahkete osakeste ning naftasaaduste ning ohtlike ainete eesvoolu kandumise
tõkestamiseks.
Kõvakattega parklaaladelt ja teedelt kogutavat sademevett tuleb käsitleda potentsiaalselt reostunud
veena ning need tuleb projekteerida selliselt, et oleks soodustatud sademevee valgumine madalamatele
aladele, kus vesi puhastatakse ning suublasse (kraav, sademeveetoru vm) juhitakse.
Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 Nõuded
reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,
nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused kehtestatud
sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele.
Kogu alal tuleb projekteerimisel näha ette võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks
(kliimamuutustega kaasnev keskmise sademete hulga kasv, temperatuuritõusust tulenevad ning
sagenevad äärmuslikud kliimasündmused, nagu paduvihmad) ja ühtlustamiseks (viibemahutid,
haljasala puhverdusalana vmt).
Planeeritud tegevusega kaasneb naftasaaduste ning heljumi sademevette sattumise oht. Seetõttu on
vastavalt veeseaduse § 187 p 6 nõuetele vajalik sademevee suublasse juhtimiseks taotleda
keskkonnaluba. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 § 7 lg 7 alusel on sademeveele
kohustuslik loaga määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe
piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded
määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Arvestades planeeringualal kavandatavate
tegevuste iseloomu, on soovituslik lisaks eelpool nimetatud saasteainetele kaaluda ka keemilise
hapnikutarbe (KHT), üldfosfori ja üldlämmastiku seiramise vajadust. Planeeringualal asuvatest
reostusohtlikest kohtadest (nt sõiduteed, parkimisplats jmt) ärajuhitavad sademeveed peavad enne
kraavi juhtimist läbima õlipüüduri.
Ehitusaegse kaevikusse tungiva vee ärajuhtimisel tuleb vältida ülemäärase heljumi teket. Samuti tuleb
arvestada, et tahkeid osakesi võib sademevette sattuda ehitusaegsetelt pinnaseladustusplatsidelt.
Ehitusaegsed pinnaseveed ning sademeveed peavad enne suublasse juhtimist läbima eraldi süvendid
või settetiigid.
Perspektiivse farmi laienemise ning loomade arvu suurenemisega kasvab ka farmi veetarve ehk
põhjaveevõtt. Maksimaalne vajalik veekogus on 647,8 m3/ööp. Olemasolevast puurkaevust nr 6355 on
kehtiva keskkonnaloaga lubatud veevõtt 69,3 m3/ööp ja puurkaevust nr 56168 on lubatud veevõtt 90,4
m3/ööp, kokku 159,7 m3/ööp. Suureneva veevõtu tarbeks on planeeringuala kirdenurka planeeritud
täiendav puurkaev. Detailplaneeringuga planeeritud puurkaevust maksimaalne vajalik veevõtt on seega
647,8-159,7= 488,1 m3/ööp, juhul kui olemasolevate kaevude veevõtu mahtusid ei suurendata, kuid
võimalik on suurendada ka olemasolevate kaevude veevõtu mahtu.
Veeseaduse § 204 lg 1 kohaselt tuleb põhjaveevaru hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või kehtestatud
põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 m3/ööp. Veeseaduse §16 kohaselt
on veehaare ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist. AS Vändra ei plaani grupeerida kahte
olemasolevat ja rajatavat puurkaevu üheks veehaardeks ning seetõttu ühestki kaevust ei võeta üle
500 m3/ööp. Samuti ei plaanita võtta põhjavett kahest olemasolevast puurkaevust nr 6355 ja 56168
(vahemaa 223 meetrit) summaarselt üle 500 m3/ööp. Planeeritava puurkaevu asukoht paikneb
olemasolevatest puurkaevudest 1,08 – 1,17 km kaugusel eraldiseisval krundil. OÜ Inseneribüroo
STEIGER uuringu kohaselt on maksimaalse veevõtu korral ainult olemasolevatest puurkaevudest
35 veeseadus
Sõõrike farmi detailplaneering 35
alanduslehter kuni 270 m, kuid kolmanda puurkaevu rajamisel langeb see 180 m peale. Kolmanda
puurkaevuga mõjualad ei kattu. Eeltoodust lähtuvalt ei ole ekspertrühma hinnangul põhjaveevarude
hindamine nõutud.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta
(Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020 olema liginullenergiahooned.
Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1.
Taastuvenergia allikana päikesepaneelide kasutamisel on muuhulgas võimalik kasutada
ehitisintegreeritud paneele, mille saab paigaldada katusele, fassaadile või päikesevarjuna akende
kohale. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja
tingimused:
▪ päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele;
▪ päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;
▪ päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;
▪ päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid.
Elektromagnetvälja tugevus (alajaamad) planeeringualal ei tohi ületada riiklikult kehtestatud
piirväärtusi36. Samad piirväärtused on paika pandud ka Eesti Standardis EVS-EN 50341-3-20:2007 ja
Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes. Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatud
piiresse, negatiivset mõju inimese tervisele ei kaasne.
Peamised planeeritud kruntide tegevuse käigus tekkivad jäätmed on: olmejäätmed, biolagunevad
jäätmed, söödapakendid jt pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit, kile) ning ohtlikud jäätmed
(kemikaalide ja ravimite jäätmed, süstlad, lüpsiseadmete pesuvahendid, õlid ja määrdeained). Erinevad
jäätmeliigid tuleb koguda eraldi. Olmejäätmete kogumine lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja
Põhja-Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskirjale. Objektil tekkinud ehitusjäätmed tuleb taaskasutada või
kõrvaldada läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes.
Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.
Jäätmete ära vedamiseks peab olema hea juurdepääs.
Krundile nr 4 on kavandatud lokaalne energia tootmise süsteem- biogaasijaam. Biogaasijaama puhul
on tegemist otsese ringmajandamise näitega, kus farmist pärinev sõnnik ja muud põllumajandusliku
tootmise jäägid kasutatakse ära roheenergia tootmiseks, mida saab ära kasutada samas
tootmiskompleksis. Tootmistsükli läbinud sõnnik (digestaat) jõuab põllumaa väetisena tagasi maapinda.
Täiendavalt aitab biogaasijama rajamine kaasa emissioonide vähendamisele (põllumajandus-sektori
eesmärgid aastaks 2030), sektoritevahelisele koostööle (positiivne mõju kogu väärtusahelale), toitainete
ringlusega vähendatakse väetiste kasutamist, rohekütuse kasutamisega väheneb fossiilkütuse kasutus,
suureneb sõltumatus välistest ressurssidest ning maandatakse riske.
Hilisemas keskkonnakompleksloa muutmise menetluses on vajalik täpsemalt välja tuua, kas biogaasi
tootmisel plaanitakse kasutada ka toiduainetööstuse ülejääke (või ka muid jäätmeid) ja nende
kasutamisel, kust pärinevaid, mis mahus ja milliseid toiduainetööstuse ülejääke (või ka muid jäätmeid)
biogaasi tootmisel kasutada plaanitakse. Kui biogaasi tootmisel kasutatakse jäätmeid, siis tuleb järgida
parima võimaliku tehnoloogia (PVT) ning mahutite paigutamise nõudeid ja tingimusi. Jäätmete
kasutamisel biogaasi tootmiseks kohalduvad käitisele Euroopa Komisjoni poolt välja antud parima
võimaliku tehnika alased järeldused jäätmekäitluse jaoks (WT), viitedokumendid Reference Document
on Best Available Techniques on Emissions from Storage37 ja Reference Document on Best Available
Techniques for Energy Efficiency. WT punktis 1.5 (lk 23) toodud BAT 19 on PVT-ks kasutada
veetarbimise optimeerimiseks, tekkiva reovee koguse vähendamiseks ning pinnasesse- ja vetteheite
36 elektri- ja magnetvälja tugevuse piirväärtused on sätestatud sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38
Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirgusetasemete mõõtmine 37 kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018D1147
36 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks kasutada punktis nimetatud meetodite
asjakohast kombinatsiooni.
Vastavalt WT BAT 19 alapunktile h on uute käitiste puhul üldkohaldatav maapealsete komponentide
kasutamine. Maa-aluste komponentide kasutamist piiratakse. Kui maa-aluseid komponente
kasutatakse, siis olenevalt riskidest, mida nendes komponentides sisalduvad jäätmed kujutavad
pinnase ja/või vee saastamise seisukohast, paigaldatakse maa-alustele komponentidele teisesed
laialivalgumist piiravad struktuurid.
Kokkuvõtvalt biogaasi tootmisel jäätmete kasutamise kavandamisel peab lähtuma PVT-st. Sealhulgas
potentsiaalse maa-aluse struktuuri (sh vedela substraadi mahutite) projekteerimisel arvestada WT BAT
19 h nõuetega.
5.10.1 Leevendavad meetmed
KSH koostamise tulemusena jõuti ettepanekute ja leevendavate meetmeteni, millega arvestades on
võimalik planeeringualal võimalikku ebasoodsat mõju vähendada ning olulist ebasoodsat mõju vältida.
Järgnevalt on need esitatud valdkondade kaupa koondloeteluna.
Müra mõju
Soovitused mürahäiringu täiendavaks vähendamiseks:
▪ hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid) paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud eluhoonetest võimalikult kaugele (vastassuunas ehk nt ala sisse). Vajadusel saab tehnoseadmete ümber rajada lokaalse müraekraani või mürasummutuskasti;
▪ vältida suures mahus transporditöid (sh ala sisesed liikumised ja laadimistööd) öisel ajal ehk öiseid rangemaid müra normtasemeid (ning inimeste puhkeaega) silmas pidades ajavahemikus 23.00-7.00;
▪ võimalike öiste lühiajaliste häiringute minimeerimiseks on soovitatav võimalusel vältida või võimalikult väikses mahus teostada töid (tõstukite/traktorite liikumised) tootmisala loode- ja kirdepoolses osas, kus asuvad tootmisalale lähimad eluhooned;
▪ masinapargi täiendamisel on soovitatav eelistada masinaid/seadmeid, mille poolt tekitatav müratase (helivõimsustase, LwA) on väiksem;
▪ kuigi tootmisala laiendamisest tingitud suurenevate liikluskoormuste korral ei esine liiklusmüra normtasemete ületamist piirkonna teede äärsete lähimate eluhoonete alal, on raskeveokite liikluskoormuse mõningase suurenemise korral elamupiirkondade lähistel mõistlik kaaluda madalama lubatud maksimaalse sõidukiiruse kehtestamist, mis lisaks müraolukorra parandamisele aitab tagada ka ohutut liiklemist (sh jalakäijatel). Samas võib tee iseloomust tulenevalt tegelik sõidukiirus juba jäädagi lubatud maksimaalsest sõidukiirusest väiksemaks;
▪ ehituse ajal võimalusel on soovitatav vältida elamupiirkondi läbivat suuremahulist öist transporti ning veod koondada maksimaalselt päevasele ajale.
Vibratsiooni mõju
Ehitusaegsete vibratsioonimõjude vältimiseks ja vähendamise meetmeteks on intensiivsemate tööde
ajastamine päevasele tööajale, elanike teavitamine tööde teostamisest, hoolikas töö planeerimine (sh
optimaalsete seadmete kasutamine) ja masinate hooldus.
Mõju välisõhu kvaliteedile
Saasteainete välisõhku suunamist ja levikut ehitustöödel ajal on võimalik hoida kontrolli all korralduslike
ning tehniliste meetmetega. Näiteks tolmavate materjalide ja jäätmete käitlemisel nende niisutamine,
seadmete või materjalide katmine (nt veokite katmine koormakattega). Ehitusplatsidel ja neile viivatel
teedel teostatakse tolmutõrjet ning tööks kasutatavad veokeid ja masinaid puhastatakse neile
kogunevast tolmust. Lisaks jälgitakse ehitus- ja pinnasetöödel ilmastikutingimusi (tuule suund ja
tugevus, õhuniiskus).
Sõõrike farmi detailplaneering 37
Farmikompleksi läheduses olevaid pindamata kruusateede teelõike on vajalik töödelda kloriididega
ajaperioodil, mil AS Vändra raskeveokid kasutavad teelõike intensiivselt.
Valgusreostuse mõju
Järgida järgmisi põhimõtteid:
▪ vältida ebavajalikku ja liigset valgustust. Soovitatav on kasutada liikumisanduritega valgustussüsteemi, mis lülitab valguse kasutajate puudumisel välja. Valgustuse negatiivseid mõjusid on sellisel viisil võimalik leevendada territooriumi osadel, mida aktiivselt pimedal ajal ei kasutata ning mis ei nõua turvalisuse ja ohutuse kaalutlusel püsivat valgustamist;
▪ valgusvoog peab olema suunatud valgustamist vajavale objektile, st tuleb vältida valguse hajumist. Näiteks valgustite suunamine territooriumi keskosa suunas, mitte keskelt väljapoole jms;
▪ ülesse suunatud valgusvoog tuleb viia miinimumini – paigaldada „lambivarjud”, mis suunavad valguse horisontaaltasandist allapoole, eelistatult väiksema kui 70 kraadise nurga all;
▪ laternapostid peavad olema võimalikult madalad;
▪ eelistada säästlikke valgusteid, siis annavad parema spektraaljaotusega valguse. Sellisel juhul on tagatud parem nähtavus juba madalamate valgustuse näitajate juures.
Mõju vaadetele ja maastikuilmele
Ebasoodsa mõju vähendamiseks vaadetele ja maastikuilmele on vajalik säilitada olemasolev ja rajada
täiendav kõrghaljastus.
Mõju pinnasele
Ehitustööde käigus tuleb vältida lekkiva tehnika kasutamist, õnnetusjuhtumite korral tuleb
mahavalgunud naftaproduktid eemaldada kuivmenetlusega. Pinnavee kaitseks tuleb ehitusperioodil
arvestada veekaitsenõuetega ning vältida pinnase ladustamist maaparandussüsteemide ning
veekogude kaitsevööndites.
Planeeringualale kavandatava diiselkütuse mahuti paigaldamisel ja tankuri rajamisel tuleb järgida
keskkonnaministri 20.09.2019 määrust nr 42 Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse
hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded. Põllumajandustehnika ladu ja remondihall peavad
olema lekkekindla põrandaga, kust võimalike lekete korral keskkonnaohtlikud kemikaalid vahetult
pinnasele ja põhjavette ei satu ning neid on võimalik kuivmenetlusega eemaldada.
Sõnniku- ja virtsahoidlate ning silohoidlate rajamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 03.10.2019
määrusest nr 45 Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning
põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks.
Mõju pinnaveele
Tootmise laiendamisel on eesvoolukraavile vajalik täiendava settelodu rajamine. Olemasolevat
settebasseini ja settelodusid tuleb tühjendada vajaduspõhiselt. Arvestada tuleb võimalike
avariiolukordadega ning tagada, et vajadusel oleks võimalik väljavool eesvoolu sulgeda (sulgurkorgi
paigaldamine).
Planeeringualal asuvatest reostusohtlikest kohtadest (nt sõiduteed, parkimisplats jmt) ärajuhitavad
sademeveed peavad enne kraavi juhtimist läbima õlipüüduri.
Ehitusaegsed pinnaseveed ning sademeveed peavad enne suublasse juhtimist läbima eraldi süvendid
või settetiigid.
Mõju põhjaveele
Puurkaevu rajamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 Nõuded salvkaevu
konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja
ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele
võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha
kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku,
38 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse
kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid nõuetest.
Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb järgida veeseaduse § 151 seatud piiranguid ning hooldusalal § 154
seatud piiranguid.
5.10.2 Seire vajadus
Sõõrike veiselauda puurkaevude tootlikkuse hinnangu alusel annab KSH seireks järgmised soovitused:
▪ Sõõrike lauda puurkaevude mõju jälgimiseks on soovitatav teostada veetasemete seiret laudakompleksile lähimates puurkaevudes. Lähimad Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaevud on puurkaev 26226 (Karu pumpla kinnistu kt 93002:002:0270) ja puurkaev 14807 (Allika-Oja kinnistu kt 93002:002:0214);
▪ veetaseme seiresse on soovitatav kaasata ka Nurmenuku (kt 93002:002:0231) kinnistu puurkaev ehitisregistri koodiga 220461265 (sügavus 18 m) ja Tilga (kt 93002:002:0170) kinnistu puurkaev ehitisregistri koodiga 220465383 (sügavus 11 m);
▪ esimene veetasemete seire teostada enne laudakompleksi arendustegevust fooniandmete saamiseks;
▪ edasine seire algab siis, kui veevõtt laudakompleksi puurkaevudest suureneb vastavalt kavandatavale tegevusele. Seire toimub sagedusega 1 kord aastas 3 aasta jooksul. Kui seireperioodil veetaseme alanemist ei esine, siis pidev seire lõpetatakse;
▪ juhul kui rajatakse kolmas puurkaev, siis enne puurkaevu kasutuselevõttu teostada puurkaevus katsepumpamised veekihti moodustavate kivimite hüdrodünaamiliste parameetrite kirjeldamiseks;
▪ veetasemeid lähimates puurkaevudes on võimalik seirata vaid puurkaevu valdaja nõusolekul ning eeldusel, et puurkaev on avatav ning selle konstruktsioon võimaldab veetaseme mõõtmist.
5.11 Piirangud
5.11.1 Servituudid
Servituudid seatakse asjaõigusseaduses sätestatud korras.
Tehnovõrkudele määratakse servituudid nende kaitsevööndite ulatuses. Teistele objektidele lähtuvalt
objekti projektikohasele või välja ehitatud asukohale.
5.11.2 Looduskaitse
Krundile nr 4 ulatuvad Vaki oja kalda ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd (vt ptk 3.6). Krundile nr 4 ei ole
kavandatud hoonestust, kuid krundi territooriumil, mis jääb oja kalda ehituskeelu- ja/või
piiranguvööndisse, tuleb juhinduda looduskaitseseaduse § 37 ja 38 esitatust.
Vastavalt looduskaitseseadusele on kalda piiranguvööndis keelatud tegevuste hulgas nimetatud
muuhulgas reoveesette laotamine ja mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning
maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega
seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega
isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks
ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.
5.11.3 Tehnovõrkude kaitsevööndid
Tehnovõrkudel ja -rajatistel on kaitsevööndid, mis on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille
ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja
Sõõrike farmi detailplaneering 39
kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks38. Kaitsevööndites
tegutsemise kord on toodud konkreetset tehnovõrku käsitlevas õigusaktis.
Olemasolevate ja planeeritud puurkaevu sanitaarkaitsealal tuleb järgida veeseaduse § 151 seatud
piiranguid ning hooldusalal § 154 seatud piiranguid.
Kruntidel nr 1, 2 ja 4 asuvad maaparandussüsteemide eesvoolud (vt ptk 3.6) veekaitsevööndi ja
kaitsevööndiga. Eesvoolu veekaitsevööndis tegutsemise kord on esitatud veeseaduse § 118 ja 119 ja
kaitsevööndis tegutsemise kord maaeluministri 10.12.2018 määruses nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi
ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord.
Vastavalt veeseadusele on veekogudel veekaitsevöönd kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks.
Veekaitsevööndis on muuhulgas keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas
veeseaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja
kaldakaitse eesmärkidega.
Vastavalt maaparandusseadusele on eesvoolu kaitsevöönd eesvoolualune ning eesvoolu ja sellel
paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel
paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise
võimaldamiseks. Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja
sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist,
sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule
ega selle rajatisele. Avatud eesvoolu (vooluveekogu, nagu jõgi, oja, kanal või kraav, sealhulgas
peakraav) kaitsevööndis ei tohi harida maad lähemal kui 1 m eesvoolu pervest.
5.11.4 Teede kaitsevööndid
Krundile nr 1 ulatub kõrvalmaantee nr 19247 Massu tee kaitsevöönd laiusega äärmise sõiduraja
välimisest servast 30 m. Tee kaitsevöönd tagab tänava kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning
vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid39.
5.11.5 Geodeetilised punktid, märgid
9300114 Raudteetammi tee ääres asuvad geodeetilised punktid nr 608 ja 4134 ning krundi nr 2
kagunurgas asub punkt nr 9342. Geodeetilised punktid on planeeringu kohaselt säilitatud. Geodeetiliste
punktidega seonduv on reguleeritud keskkonnaministri 28.06.2013 määrusega nr 50 Geodeetiliste
tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning
kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord.
5.12 Planeeringu elluviimine
5.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Planeeringualal ei asu kultuurimälestisi, väärtustatud hooneid ega miljööalasid.
Planeeringuala põhjaosas 9300114 Raudteetammi tee trassil asub pärandkultuuriobjekt Viluvere-
Vändra raudteelõik (930:RTR:002). Lähim kultuurimälestis jääb planeeringualast ca 90 m kaugusele,
Kivikalme (arheoloogiamälestis), mälestise kaitsevöönd planeeringualale ei ulatu. 19247 Massu tee
äärde jäävad veel mitmed ajaloolised hooned pärandkultuuriobjektidena. Pärandkultuuriobjektid on
eestlaste kultuuriline mälu ning võimalusel tuleb vältida nende hävinemist. Eelnevalt nimetatud
38 ehitusseadustiku § 70 lg 1, kaitsevööndis keelatud tegevused vt ehitusseadustik § 70 lg 2 39 kaitsevööndis kehtivad piirangud vt ehitusseadustik § 72
40 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
pärandkultuuriobjektid jäävad planeeringualast piisavalt kaugele ning planeeritud tegevuse elluviimisel
ei hävine.
Arvestades kavandatud tegevuste iseloomu olemasoleva farmikompleksi laiendusena ja planeeringuala
asukohta pärandkultuuriobjektide ja kultuurimälestise suhtes, ei ole olemasoleva informatsiooni
valguses põhjust eeldada ebasoodsat mõju kultuuriväärtustele. Nimetatud kultuuriväärtuslikud objektid
on vaadeldavad ja ligi pääsetavad avalikult kasutatavalt Massu teelt ning endist raudteelõiku
kasutatakse sõiduteena edasi. Kavandatud tegevus säilitab ning võimendab planeeringualale omast
maakasutust.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, kuna
kaitstavad loodusobjektid (sh Natura alad, kaitstavate taimeliikide kasvukohad ja loomaliikide leiukohad
jm) planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad, planeeringus on arvestatud alal asuvate
puurkaevudega, lähialal paikneva Vaki ojaga, ala asumisega maaparandussüsteemi alal ning läbi on
viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringulahendus lähtub keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemustest ning mõjude hindamises väljatöötatud meetmed on lisatud
planeeringusse. Kuigi tootmisehitiste rajamisega kaasneb haljasmaa ning sellega seonduvalt elurikkuse
vähenemine piirkonnas, on planeeringus määratud kohustuslik haljastuse (metsa) säilitamise ala
puhvervööndina ning ette nähtud kohustuslik kruntide haljastuse protsent. Samuti antud soovitus
maksimaalselt säilitada kompaktseid olemasolevaid puudegruppe/alasid ja üksikpuid, et toetada
elurikkuse püsimist. Võimaliku ebasoodsa mõju vähendamine ning olulise ebasoodsa mõju vältimine on
tagatud planeeringus ette nähtud meetmete ja tingimuste järgimise ja seadusega sätestatud
keskkonnakaitse põhimõtetest kinni pidamisega.
Kavandatud biogaasijaama ehitamisega kaasneb positiivne mõju keskkonnale, sest farmist pärinev
sõnnik ja muud põllumajandusliku tootmise jäägid kasutatakse ära roheenergia tootmiseks, mida saab
ära kasutada samas tootmiskompleksis. Täiendavalt aitab biogaasijama ehitamine kaasa emissioonide
vähendamisele ning toitainete ringlusega vähendatakse väetiste kasutamist. Kaasnevat positiivset mõju
võib pidada pikaaegseks.
Planeeringuala kontaktalas teised lõhnahäiringu objektid puuduvad. Lõhnahäiringute allikateks
käsitletaval alal on laudahooned ja sõnnikuhoidlad. Sõnnikuhoidlad on kaetud loomuliku koorikuga.
Lõhnahäiringud võivad paratamatult tekkida ka sõnniku väljaveol ja laotamisel. Lõhna vähendamise
leevendavad meetmed on organisatoorset laadi ja nende elluviimine on sõltuvuses juhtimissüsteemist
ja hea põllumajandustava täitmisest.
Sotsiaalselt võib planeeringu elluviimisel eeldada positiivset mõju uute töökohtade tekke ja valla
majanduselu arendamisel. Biogaasijaama kavandamisega soodustatakse taastuvenergia kasutamist ja
energiatõhusat tootmist.
Kavandatud tegevus ei ohusta kogukonna turvatunnet. Kuna tegemist on olemasoleva farmikompleksi
laiendamise ja kaasajastamisega, ei kaasne eeldatavalt tunnetuslikult negatiivset mõju ümbruskonna
elanike varale. Planeeringus on esitatud tingimused kõrghaljastusele puhverdamaks territooriumi
läheduses asuvat elamuala või luues perspektiivset n-ö varjestust loomapidamis- jm kavandatud
ehitistele. Planeeritud tegevusega kaasnevat positiivset mõju võib pidada pikaaegseks.
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud ptk-s 5.12.2 toodud elluviimise
nõuetega. Majanduslikult mõjutab planeeringu elluviimist huvitatud isiku finantsiline võimekus.
Kavandatud tegevuse tarbeks täiendatakse juba olemasolevat tehnovõrgu taristut, mis võrreldes uute
taristuteta alade kasutuselevõtuga on majanduslikult otstarbekam ning keskkonnasäästlikum. Mõjud
majandusele on eeldatavalt positiivsed luues uusi töökohti ja elavdades Vaki küla ning selle
lähipiirkonna majanduskeskkonda.
Sõõrike farmi detailplaneering 41
5.12.2 Planeeringu elluviimise tingimused
Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute teostamisel40 ning ehituslikele
projektidele. Koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):
1. Planeeritud kruntide alusel katastriüksuste moodustamine.
2. Hoonestuse teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja rajatiste ning planeeringuala
maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekteerimine ja ehitamine.
3. Servituudilepingute sõlmimine.
4. Hoonete projekteerimine ja neile ehituslubade väljastamine.
Planeeritud krundi detailplaneeringu kohane ehitusõigus realiseeritakse maaüksuse omaniku poolt tema
tahte kohaselt.
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,
et rajatavad ehitised ja istutatav haljastus ei kahjustaks naaberkinnisasjade kasutamise võimalusi ei
ehitamise ega kasutamise käigus.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab katastriüksuse igakordne omanik, kelle poolt
kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Planeeringulahenduse elluviimisel ei tohi kaasneda negatiivset mõju inimeste tervisele ja tagatud peab
olema võimalike ohutegurite ärahoidmine.
Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatavad ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse.
40 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Maakatastri -andmed/Maaomaniku-meelespea-p549.html
Sõõrike farmi detailplaneering 43
B – JOONISED
(Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1 : 10 000
2. Tugijoonis M 1 : 1 200
3. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1 : 1 200
4. Kruntimine M 1 : 10 000
Saatja: <[email protected]>
Saadetud: 20.12.2024 14:14 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>
Teema: 7-2/405-31 Kolmas kooskõlastusring- Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneering Manused: Soorike_DP_191224.asice
TÄHELEPANU! Tegemist on vä l jastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile
mitte avada!
Asutus: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Kuupäev: 20.12.2024
Kirja nr: 7-2/405-31
Kolmas kooskõlastusring- Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneering
Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneeringu täpsustamisest Teavitame, et planeeringu seletuskirjas on eemaldatud LPG edasine kasutamine
soojavarustuses ja tekst korrigeeritud ptk 5.6.5 lk 26.
Diiselkütuse mahuti ja biogaasiseadmed on kavandatud erinevatele kruntide le. Diiselkütuse kasutamine on kavandatud krundil nr 1, nagu see oli/on kirjeldatud seletuskirja
lk 18 teises lõigus: .. diiselkütuse hoiustamise summaarne kogus ei ületa ohtliku ehk C- kategooria ettevõtte ohtlikkuse alammäära vastavalt majandus- ja taristuministri 02.02.2016
määruses nr 10 toodud künniskogustele. Planeeringus ei ole võimalik määrata täpset kogust, kuna see kõik selgub projekteerimise etapis. Projekteerimisel on aluseks planeeringus sätestatu.
Biogaasijaama kompleks on kavandatud krundile nr 3 nagu see oli/on kirjeldatud seletuskirja
lk 17 üheksandas lõigus ja lehekülje lõpus oli/on toodud välja tingimus: Planeeritud biogaasi tootmiskompleksis ei ole kavandatud tootmist sellises mahus, et seadmetes sisalduva biogaasi kogus oleks suurem ohtliku ettevõtte künniskogusest (viis tonni). Kuna biogaasi kogus jääb
alla viie tonni, siis ei ole rajatava biogaasi tootmiskompleksi puhul tegemist ohtliku ettevõttega.
Planeeringus ei ole võimalik määrata täpset kogust, kuna see kõik selgub projekteerimise etapis. Projekteerimisel on aluseks planeeringus sätestatu.
Lugupidamisega
Reet Olev
vallaarhitekt
Digiallkirjad
33.93
34.02
33.94 33.70
33.32
33.39 33.64
33.71 33.82
33.76
33.69
33.72
33.67 33.73
33.36
33.26
32.97
33.27
33.62 33.64
33.69 33.53
33.56
33.43 33.69 33.57
33.52 33.16
32.87 33.23
33.39
33.53
33.47
33.38
33.33 33.42
33.51
33.40 33.19
33.44 33.42 33.47
33.44
32.72 33.45 33.40
33.44 33.49
33.33 33.37 33.30 32.99
33.01 33.33
33.42
33.30
33.14
33.46
33.36
32.97
33.82
33.54 33.32 33.27
33.19
33.24 33.31
33.43
33.48
33.39
33.29
33.74 33.66 33.55
33.52
33.61
33.80
33.88
33.95
33.94
34.21
34.26
34.08
33.98
33.72
33.44
33.80
33.99
33.74
33.59
33.68 33.76
33.07
33.34
33.75
33.47
33.59
33.66
33.39
33.62
33.19
33.20
33.07
33.34
33.54
32.80
32.74
33.53
33.72
33.24
32.53
31.56
A
Bet
Bet
A
Bet
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
T u l e t õ r j e v e e v õ t u k o h t
Pl500 32.22-32.22
34.75
Pumpla
Pumpla
Pumpla
Vä nd ra -P ap in ii du
Vä nd ra -P ap in ii du
RAHNOJA:VAN
RAHNOJA:VAN
R A H N O J A : V A N
R A H N O J A : V A N
R A H N O J A : V A N
R A H N O J A : V A N
A
A
A
A
TP
Bet
Bet
Bet
Bet
3 5 .0
1
34 .86
35 .32
3 5 .6 635.
05
3 4 .6 8
34.69
34.85
3 4 .4
9
33.32
33.43
34.60
34 .76
34. 68
35.013 4 .7
9
3 4 .7 1
3 4 .9
2
35. 003
4 .7
1
35.01
35.01
35.02
3 5 .11
35. 05
35.07
35.06
34.94
35 .02
34.85
3 4 .9 9
34.8134.74
34 .91
35.0035 .01
35 .59
35 .90
35. 25
34 .75
3 4 .5
9
35. 53
3 5 .5 9
34.11
34.19
3 4 .3 3
34.38
34 .18
34 .60
34 .8 3
34.98
3 4 .9
8
34.943 4 .6 5
34. 67
35. 22
3 4 .7
2
34 .13
34.42
34.66
34.57 32.67
34.53
32.69 32.73
32.53 32 .88
33 .2 3
32 .54
32 .94
3 2 .6
5
32.5 8
32.5 3
35.66
35.29 35.23
34.4734.71 35.11
36.12
35.99
34.97
34.73
34.29
34.63
34.61
34.10
34.57
3 4 .4
3
34 .85
35. 45
3 .6 1
34 .73
34.92
34.97
35. 52
35.14
35.31
35.17
3 4 .9
0
35.09
35.39
36.24
36.28
36. 8036.45
37. 13
36. 88
3 6 .5
0
3 7 .2 5
3 7 .17
3 6 .3 9
36.3335.98
37.36
36.18
3 6 .8
0
36 .66
36.91
3 6 .9
6
36.89
36 .14
35.08
3 4 .8 6
3 6 .8
3
3 6 .9
5
3 4 .7
1
34.39
34.25
3 4 .3 13 6 .3 9
3 6 .17
36. 2836
.40
34.04
33.86
34 .14
33.90
34 .24
34 .77
34 .66
34.3 2
34.29
34. 55
3 6 .5
3
36 .69
3 4 .17
34. 46
34.2 3
34.0 9
34.1 6
34. 23
32.3 7
36 .72
36. 82
3 6 .6
5
35. 42
35 .5 3
36 .75
34.36
34.55 34.49
34.39 34.35
34.36
33.96
34.02
34.19
34.20
3 3 .9
1
33.73
3 3 .9
4
3 2 .6
4
33.97
34.11
3 4 .0
6
3 2 .6
5
3 4 .0
8
3 4 .2
5 3 2 .6
9
3 4 .2
2
34.30
34.41
34.53
34.67
3 4 .5
5
34.58
32.73 34.56
3 4 .4
2 3 2 .7
134.54
34.71
34.67
32.66
34.61
34.78
34.77
34.60
34.88
35.02
34.78
34.74 34.74
34.56
34.16
34.14
34.59 34.68
35.14
35.00
35.09
34.59
34.53
34.94
35.23
35.36
35.10
35.39
35.37
35.35
35.48
34.93
35.11
34.59
35.01
35.43
34.89
35.32
35.58 35.27
36.44
36.42
36.23 36.42 36.46
35.95
36.53
36.48 36.48
36.53 36.49
35.83 35.85
36.47 36.51
36.54
35.70
35.66
35.46
35.59
35.6735.48
35.61
35.63
35.63
36.11
36.40
36.46 36.33
36.30 36.21
35.44
35.30
35.98 36.27
36.27
35.38
35.31
35.27
35.28
35.30
36.02 36.23
36.22 36.07
36.10 36.15
35.32 35.16
35.85
36.09
36.11 36.07
36.00 35.90
35.11 35.17
35.90 36.07
36.09 35.96
36.00 35.74
35.09
35.23
35.39
35.48 35.63
35.55
35.51
35.56
35.4236.90
36.83
35.41
35.27
35.06
35.1435.09
35.08
35.11
35.00
35.10
35.15
35.21
35.31
35.22
35.06
35.06
35.12 35.23
35.3235.26
35.20
34.95
34.65
34.74
34.88
34.81
36.16
35.82
35.68
34.63
36.24
36.16 36.01
35.23
35.41
35.29 34.86
35.08
35.28
35.23
35.98 36.10
36.16 36.30
36.21
35.96
35.38
35.22
35.10
35.06
35.31
35.40
36.04 36.26
36.24 36.40
36.41
36.03
35.39
35.51
35.22
34.97
35.26
35.31
35.54
3 5 .3 8
35.34
35.51
3 5 .8 7
3 5 .7 5
35.65
35.61
35.48
36.23 36.49
36.48 36.52
36.46
36.19
35.61
35.56
35.23
35.39 35.30
35.45
35.44
36.27 36.43
36.44 36.55
36.59
36.24
35.76
35.52
35.48
35.50
35.45
3 5 .3
4
3 3 .8
4
3 5 .5
5
35.71
35.83
35.68
35.77
36.51
36.47
3 5 .9
9
36.2636.28
3 5 .7
8
35.95
36.36
3 3 .8
2
33.81
35.72 3 5 .4
1
3 3 .7
5
3 4 .9
5
35.25
35.38
3 5 .16
3 3 .7
9
3 5
.3 7
35.31
34.96
3 4 .8
3
3 3 .7
8
3 4 .8
0
34.87
34.81
3 4 .6
6 3 3 .6
8
3 4 .8
0
34.87
34.65
3 4 .6
8
3 3 .5
9
3 4 .4
7
34.63
34.70
34.47
3 4 .13
3 4 .19
3 3
.5 6
34.44
34.58
34.49
34.39
35.133 3
34.55
34.67
36.84
35.79
35.38
35.47
35.46
35.34
35.17
34.86
35.05
34.98
35.75
34.83
34.63
35.00
34.38
3 4 .2
3
3 3 .3
9
3 4 .0
5
34.18
34.18
3 3 .9
5 3 3 .4
3
3 3 .9
4
34.32
34.11
3 3 .8
5 3 3 .3
0 3 4 .0
2 3 3 .9
3
33.95
34.10
33.29 34.02
3 4 .0
4
34.23
34.2934.30
34.35
34.1433.99
34.1434.19
33.91
34.29
34.35
34.38
34.10
34.44
34.40 34.32
34.13
34.33
34.33
34.08 34.37 34.57
34.61
34.38
34.61
34.57 34.45 34.05
34.09
33.94
34.00
34.33
34.08
34.51
34.45 34.43
34.53
34.31
34.10
34.19
34.29
34.10
34.35
34.22
34.43
34.41 34.46
34.44
34.39 34.21
34.15
33.95
33.93 34.18
34.10
34.24
34.30 34.
34
3 4 .4 1
3 4 .19
3 4 .15
3 4 .0
7
3 4 .0 4
34.14
34.24
34.30
33.96
34.17
34.12
33.92
34.07 33.87
33.99
34.26
34.27
34.15
33.73 35.12
35.07
33.81
34.31
34.29
33.95
33.89
33.74
33.62
33.32
34.23
34.05
33.98
33.66
34.01
34.09
34.11
33.81
33.87
33.90 33.71
33.88
34.02
34.14
34.18
34.27
34.28
34.30
34.37
34.4034.51
34.53 34.6134.7434.83
34.78 34.70
34.52 34.68
34.79 34.57
34.86
34.93
34.98
34.81
34.90
34.85
34.94 35.29
35.35
35.08
35.82
34.71 34.58 34.27 34.99
35.37
35.52
35.99
34.62
34.47
35.3435.70
35.82 35.55 35.49
35.54
3 5 .5
33 5 .6
1
3 4 .0
2
34.0334.01 33.95
35.46
35.54
36.28
36.35
35.85
36.30
3 5 .7
5
35.67
36.23
36.37
35.79
35.29
35.80 36.0133.82 33.75
36.05
36.14
35.26
34.95 34.17
35.45
35.53
36.13
35.6935.28
33.68
36.30
35.73
35.56
35.89
36.363 6 .4
9
35.64
3 6 .3
6
35.27
35.07
35.08
35.05
34.94
34.98
35.09
34.92
35.16
35.21
35.44
35.34
35.35
35.36
35.18
35.22 34.87
34.83
34.86
34.87
35.22
35.08
34.90
34.94
35.11 35.12
35.05
35.05
35.06
34.86
34.96
34.95
34.77
34.86
34.67 34.78
34.75
34.71
34.86
34.80
34.84
34.88
34.89
35.03
34.81
35.08
34.84
34.58
34.47 34.60 34.67 34.60
34.55
34.45
34.58 34.66
34.44
34.40 34.35
34.46 34.48
34.38
34.36 34.35
34.28 34.34
34.27 34.21
34.19
34.25
34.10
34.13 34.14
33.95 33.93
33.80
34.12
34.20
34.23
34.31
34.38
34.30
34.19
34.22
34.12
34.14
34.06 34.09
34.16
34.29
34.25
34.14
34.08
34.14
34.65
35.27
34.66
34.37
34.15
34.35
34.19
34.37
34.20
34.28
34.32
34.28
34.38
34.24
34.34
34.36
34.43
34.38
34.47
34.46
34.46
34.61
34.83
34.66
34.84
34.55
34.65
34.55
34.78
34.66
34.56
34.77
34.68
34.54
34.62
34.75
34.69
35.04 35.04
35.76
35.38
34.85
34.83
34.71
34.92
34.76
34.73
34.81
35.14
34.38
34.02
Pl400
34 .96
3 4 .9
4
34.62 33.39
6500700 6500700
6501150
5 5 7 7 0 0
5 5 8 6 0 0
5 5 8 6 0 0
33.22
Pl400
Tiik
Tiik
10.12.2021
Vp H=32.81
32.85
Pl300
10.12.2021
Vp H=32.90
Pl800 32.67-32.57
34.53
32.37
Pl400
10.12.2021
Vp H=32.81
35.73
Pl400 33.87-33.88
35.73
Pl500 34.62-34.47
Bet1000 34.01-33.95
10.12.2021
Vp H=34.19
36.52
Bet1000 33.81-33.67
10.12.2021
Vp H=33.99
Kivid
Kivid
Kivid
Kivid
Kivid
Kivid Kivid
Kivid
Kivid
Kivid
Kivid
Kivid
H=34.124
PP9342
Looduses leidmata
H=36.34
PP4134
Looduses leidmata
H=35.41
PP608
Laguun
Laguun
Sil oho idl
a
Sil oho idl
a
Sil oho idl
a
Kr
Kr
P i n n a s
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
P i n n a s
P in
n a s
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
K r
Kr
Kr
Kr
Kr Kr
Kr
KrKr
Kr
Kill
35.0
35 .0
3 5 .0
35 .5
35.0
34.5
34.0
34.5
Kr
Kr
Mahuti
A
PK
34.58
3 4 .4
7
3 4
.3 3
34.123 4 .1 2
3 4 .2
9 3 4 .4 9
34.73 34.76
34.8 4
34.8 1
34.7 6
34.7 6
34. 77
34.7 2
34.6734.5834.56 34.58
34.56
34.55
34.51
34.53
3 4 .5
8
34.20
34.56
34.52
34.58
34.51
33.79
34.64
33. 95
3 3 .8 7
3 3 .6 9
3 3 .7 3
3 2 .8 3
3 2 .8 3
3 2 .8 1
3 2 .7 9
34.13
34.39
3 4 .0
9
3 4 .2 0
3 4 .3
6
3 2 .7 7
3 3 .8
4
3 4 .4
7 3 3 .3 6
3 4 .5 2
35.08
35.00
35.17
3 4 .6 3
3 3 .5
2
3 4 .2
0
3 4 .5 6
3 3 .6
1 3 4 .7 9
35.41
35.47
3 4 .6
8
3 4 .5
6 3 3 .8
7
3 5 .3 1
35.17 35 .00
34 .9 5
3 5 .0 4
34 .7 7
34 .7 5 34 .6 2
34 .6 4
34 .3 433
.3 8
34 .2 6
34 .5 9
34 .5 8
34 .4 5
34 .4 4
34 .1 4
33 .3 6
34 .1 0
34 .1 333
.3 4
34 .2 0
34 .4 5
34 .4 7
34 .5 8
34 .5 8
34 .7 0
34 .6 9
34 .3 1
33 .2 7
34 .2 9
34 .2 433
.4 0
34 .0 9
3 4 .2
1
34.24
3 4 .4
3
34.37
34 .46
3 4 .18
3 4 .19
3 3 .8
8
33.71
33.98
34.04
34.31
33.87
33.24
3 5 .3
7
35 .38
35 .45
35 .9735 .27
3 5 .4
6
3 5 .7
3
3 5 .5 7
35. 35
35.37
35.4935.51
3 5 .5 9
35.19
35.50
3 5 .5 4
3 5 .5 8
35.19
3 5 .5 7
3 5 .7
2 3 5 .6
8
35.33
35.403 5 .7
8
3 5 .8 1
3 5 .8
2 3 5 .8
0 3 5 .3 4
3 5 .6 0
3 5 .7 5
3 5 .2 9
3 5 .7
8
3 5 .7 7
3 5 .8
0 3 5 .7 7
3 5 .6
6 3 5 .2 9
3 5 .4
7 3 5 .10
3 5 .6
7
3 5 .7 1
3 5 .4
3
35.49
3 5 .4
4 3 6 .4
7 3 5 .4
0 3 5 .6 8
3 5 .9
8
3 5 .4
8
3 5 .4
1
35 .3 6
35 .40
35.29
35.13
35.22
3 5 .16
35.27
35.11
35.48
35.43
35.51
35.46
3 5 .4
9
3 5 .4
3
34.95
34.96
34.90
35.02
34.67
34.52
35.01
34.55
35.15
35.21
34.7 3
34. 55
34.4 4
34.5 1
34.6 4
34.94
35.1 5
35.0 1
35.0 1
34. 84
34.8 8
35. 5435 .09
34 .5 9
34 .9 1
34. 80
34.2 9
34 .49
35. 41
35. 56
34 .58
3 4 .9 9
34. 98
35. 72
36.19
3 5 .6 9 3 5 .7
2
34.6 9
3 5 .0
1 34 .64 34.12
3 3 .7
8
3 4 .4
6
34.57
36.06 36.14
36.00
3 5 .8
5
33.45
33.35
33.20
32.99
33.95
34.07
33.20
32.93
32.99
3 2 .0
7 3 1. 0 7
3 2 .8 8
3 3 .1 03 1. 7 3
3 1. 6 5
3 2 .7 3
3 2 .8
7 3 2 .2 2
3 1. 7 5
3 1. 9 1
3 3 .0 1
33.3 1
31.92
32.0 2
33.8 2
34.0 9
32.15 32.1
2
34.3 1
34.4 7
34.2 1
32. 29
32.2 8
33.78
3 4 .9
5
3 5 .0 6
35 .17
35. 20
35.35
3 5 .12
35.08
3 5 .6
1
3 5 .6 5
3 5 .2 8
3 4 .9 5
3 5 .183
5 .3
4
3 4 .9
1
35.81
34.93
35.21
3 5 .11
35.1135.4 0
35 .2 2
3 5 .11
3 5 .0
3
3 4 .9
7
35.13
34.69
34.98
34 .90 34.84
34.96
35.13
35.19
35.08
35 .31
35 .373
4 .8
9 3 4 .8
1
3 4 .7 0
34.5 6
34.5 234.4634.50
34.64
34.8 0
34. 96
35 .0 5
35. 15
3 5 .0
5
35 .0 5
35. 07
34 .96
35 .19
35 .23
35 .24
35.22
35.103 5 .0
0
35.25
35.23
35.25
35.35
35.31
35.13
33. 87
31.9 8
32.0 132.1 332.16
3 1. 9 7
3 1. 9 5
3 3 .3
5
34.2933.8 9
3 1. 9 8
33.98
3 2 .3
6
35.40
35 .27
3 5 .3
1
3 5 .5
1
3 5 .5 635 .4
2
3 6 .6
2
3 6 .3
4
3 5 .4
9
35. 50
35.08
34.9 6
3 4 .8
9
3 5 .2
0
3 5 .12
3 5 .0
8
3 5 .18
3 5 .2 8
35. 32
35 .32
35 .31
35.52
35.53
35.54
35.513 5 .4 235.
37
35.39
35.51
35.35
3 5 .4
9
35. 50
35 .47
35. 58
35 .57
35.57
35.56
35.60 35 .47
3 5 .5 4
35.48
35.05
34.94
34.8434.63
35.43
35.49
35. 44
35. 40
35.45
35.5 33
5 .5
2 3 5 .5 1
3 5 .5
0
35. 78
3 5 .4
6
3 5 .5 2
35.37
35.20 35.04
34.88
34.83 34.75
35.10
35 .06 35.11
35 .02
34.8634.99
35.04
35.20
35. 17
3 5 .4
8
3 5 .3
7
3 5 .2 0
3 5 .17
35.32
35.243 5 .2
8 3 5 .3 6
3 5 .3
5
3 5 .5
3
35 .05
3 5 .17
35.21
35.25
35.24
35. 1
35.31
35 .31
3 5 .17
35. 45
35.23
3 5 .17
3 5 .0
2
3 5 .0 9
3 5 .3
8
3 5 .2
3
3 5 .2
3
35.07
35.38
35.28
3 5 .0
2
3 5 .0 7
3 5 .11
3 5 .0
2 3 4 .9
1
3 4 .9 6
35.0634.98
35.12 35.07
3 4 .9 7
3 5 .0 435
.35
35 .16
35 .17
35. 23
35.12
3 4 .9 4
3 4 .9
43 5 .12
35 . 3
35.20
35. 41
35.34
3 5 .0 5
36 .74
34. 92
35 .12
35 .37
35.4 1
37 .2036 .19
37 .6737 .35
3 5 .3
5
35 .1 3
34 .98
35.0334.97
37 .43
34.89
34.85
35.27
3 5 .5
2
35 .28
33. 63
34 .81
34. 70
33.5 1
34.7 34.82
34.70
35.30
35.2 8
35 .34
35 .41
35.35
35. 41
35 .3635.34
35 .39
3 5 .3
4
35.41
35.53
3 5 .5 6
3 5 .3 1
3 5 .3 5
3 5 .3 3
3 5 .3 7
3 5 .3 9
3 5 .4
1
3 5 .3 6
3 5 .3 4
35.34
35.56
35.58
35 .58
3 5 .5 8
35 .39
35. 44
35 .38
3 5 .5 6
3 5 .4
9
3 5 .4
9
3 5 .5
3
3 5 .3
4
35.273 5 .4
2 3 5 .4
1
3 6 .12
3 6 .5
9
35.52
35.53
35.53
35.52
3 5 .3
5
35.44
35.21 34.98
35 .19
3 5 .0
1
3 5 .0 6
3 5 .19
3 5 .3
6
35.39
35.31
35 .38
35 .45
35 .51
35 .41
3 5 .2
5
3 5 .2
2
3 5 .0 3
3 5 .4
5
35.50
35.22
35.35 35.40
35.35 35.37
35.36
3 5 .3 8
3 5 .3
3
3 5 .7 1
3 5 .4
2
35 .15
35 .37
35.13
34.99
3 5 .2 8
3 5 .0
2
3 5 .4
9
35.46
35 .33
35 .32
35.35
3 5 .6
3
35.03
35. 12
35.04
35. 83
35.4935 .5134 .8235 .24
35 .24
34 .73
35. 56
35. 32
34. 55
35 .44
35 .10
35. 39
35.25
35 .2335.13
33. 9835.
09
35. 30
35. 32
33. 67
34 .66
35.14
34 .66
34 .22
34.7734 .70
34 .73
33 .9334 .70
3 4 .6 7
3 4 .3
6 3 4 .2
6
35 .0 6
3 4 .8 7
3 4 .2
8
3 3 .4
6
3 4 .5
4
3 4 .3
2 3 3 .4
2 3 4 .2 9
34 .2 834
.2 5
34 .2 2
33 .4 5
34 .3 0
33 .9 833
.2 134
.13
34 .9 0
33 .2 8
34 .2 3
34 .3 133
.2 134
.5 1
34 .28
33 .31
34 .17
34 .19
33 .2 634 .2 4
34 .7 2
34 .7 0
34 .66
34 .63
33.74
33.86 33.89
33.95
34.49
34.08
33.67
33.69
33.74
33.63
33.63
33.71
33.63
33.67
34.19
33.77
33.77
33.92
34.13
33.88
34.22
34.43
33.74
33.21
33.88
33.97
33.29
33.23
33.32
33.85
33.48
34.03
34.05
33.38
33.58
33.66
33.68
34.19
33.91
34.51
34.90
35.06
35.13
35.14
35.19
35.38
35.40
35.22
35.03
35.12
34.75
Bet500 32.89-32.76
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
Bet
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
K r
H
H
H
H
H
H
L a u t
L a u t
L a u t
P u
m p l a
A l a j a a
m
H
S i l o h o i d l a
Si lo ho id la
S i l o h o i d l a
S i l o h o i d l a
Be t
M a h u t i
Bet
Bet
Bet
Tul etõ rje ve
evõ tuk
oht
Tuletõrje veev õtukoht
35 .07
35 .22
3 5 .2 3
3 5 .0
8
H o i d l a
H o i d l a
H
H o i d l a
Bet
Bet
S i l o h o i d l a
Imbväljak
O r i e n t e e r u v
O r i e n t e e r u v
O r i e n t e e r u v
O r i e n t e e r u v
O r i e n t e e r u v
O r i e n t e e r u v
Or ie nt ee ru v
Räästas H=40.37
Hari H=43.91
Räästas H=42.72
Hari H=46.25
Räästas H=38.37
Hari H=43.73
Räästas H=38.88
Hari H=46.09
Räästas H=39.04
Hari H=46.13
Bet
Bet
6500150 6500150
6500250
6500600
6500850
6501050
6501200
5 5 7 3 5 0
5 5 7 3 5 0
5 5 7 4 0 0
5 5 7 5 0 0
5 5 7 5 5 0
5 5 7 7 0 0
5 5 7 9 0 0
Nähtavasti hävinud
Looduses leidmata
H=36.295
RP9003
3 1. 5
31.0
31.5
3 1.5
3 2 .0
3 2 .0
32 .0
32 .0
32 .5
3 2 .5
3 2 .5
3 2 .5
3 3 .0
33 .0
33.0
3 3 .0
3 3 .0
33 .0
3 3 .0
3 3 .5
3 3 .5
3 3 .5
3 3 .5
33.5
3 3 .5
3 3 .5
33 .5
33.5
34 .0
3 4 .0
3 4 .5
34.0
34 .0
34.0
34.77
34 .71
3 4 .5 6
34.44
34. 56
34. 19
3 4 .3 234
.37
3 4 .7
0
3 4 .8
5 34.66
3 4 .6
1
34.21
2.33
34 .2 6
34 .37
34.28
34.3234 .33
34 .35
33.94
34. 36
3 4 .9 4
3 6 .5
2
3 6 .6
4
3 5 .6
0
35 .25
3 5 .1 0
35 .0 5
3 5 .0
0
35 .27
36 .64
36 .69
36. 80
36 .79
37 .1 9
37.06
3 6 .7 9 36
.66
3 6 .6 5
3 6 .8
2
36 .71
36 .81
36 .72
36 .74
36 .69
36 .74
3 6 .8 4
36.65
36. 69 3
6 .7 6
36.65
36.61
35.25
35.02
3 5 .2
4
3 4 .9
6
34.79
34 .88
35.23
33.77
33.62
33.40
33.70
33.74
34.12
33.75
33.59
33.80
33.80
33.77
33.8133.48
33.75
33.64
33.57
33.08
32.82
32.65
32.24
31.57
31.19
31.09
2 9 .6
9
3 0 .8
9
3 1. 0 4
2 9 .7
6
31.55 31.26 31.85
31.48
31.79
32.15
32.45
32.72
32.72
32.73
32.75
33.29
33.26
32.84 33.09
32.83 33.16 33.24
33.28
33.39
33.36 33.30
32.99
32.95 33.25 33.38
33.47
33.47
33.42
33.42
33.14
33.08
33.4833.53
33.53
32.73 32.74
32.82
33.24
33.38
32.87
32.93
33.02
33.53
33.31
32.89
32.86
32.94
3 2 .7
5
3 1. 4 3
3 1. 5 0
31 .4 1
32 .6 2
3 2 .6
2
32.95
33.20
33.30
32 .2 7
34.19
3 2 .8
1
33 .1 831
.2 23
2 .6 5
32.73
33.12
33.29
33.26
33.31
33.15
33.19
33.28
33.48
33.55
33.48
35.20
3 6 .4
4
3 6 .8 53 5 .13
3 6 .8 3
3 6 .6
3
36.23 36.32
35.03
3 4 .9
0
36.44
3 5 .8
1
35.05
31.03
31.28
30.98
3 1. 0 6
31.11 31.32
30.04 30.05 31.35
31.66
31.43
31.52
31.32 31.48
31.60
31.25
31.70
31.70 31.56
30.1130.14
31.15
31.61 31.25
32.64
31.40
31.09
31.18
30.96
30.13
3 0 .1 4
32.07
32.071.98
31.43
31.93
30.10
31.07
32.09
30.65
32.59
32.90
32.91 32.77
32.00
32.70 33.08 33.17
33.23 32.89
31.06
32.39
32.58
32.56
31.28 31.54
31.44
31.28
31.3531.3831.3631.34
31.493 1. 5 9
3 1. 6 6
3 1. 6 6
3 1. 6 7
3 1. 5 8
3 1. 6 1
3 1. 3 9
3 1. 4 2
3 1. 0 9
30.98
31.18
30.09
30. 08
30.18
31.19 31.24
31 .05
30 .9 3
30.93
3 1. 0 0
3 1.11
3 1. 0 9
30.27
31.22
31.04
31.14
30.25
31.03 30.09
31.06
30.93
31.54
31.15
30.91
30.66
31.45
31.05
32.24 3 2 .0
1 3 2 .0
8
3 1. 3 2
3 1. 2 9
3 1. 3 0
3 1. 3 0
32.91
31.27
32.48
32.74
31.45
33.00 33.22
31.45
32.89
32.98
31.44
33.18
33.34
3 3 .0
3
32.71 32.
77
31 .7 1
31.53
32.78
32.07
33.2633.2232.89
32.91 32.3733.11
33.39
33.46
33.19
33.13
30.83
30.48
3 0 .7
0
31.03
31.32
31.34
31.49
31.68 31.60
29.76 29.79 29.7629.86
29.94
30.58 30.90
30.04
2 9 .8
4
3 0 .6
631.2731.33 30.94
31.14
31.08
29.93 30.02
31.13
3 1. 3 9
2 9 .9
9
33.13
33.45
33.27
33.54
33.32
32.53
31.65
3 1. 0 6
2 9 .8
8 2 9 .8
6
3 0 .6
6
3 1. 2 9
3 0 .0
2
31.73
31.4131.0731.4532.013 2 .4
0 3 2 .2
0
3 2 .6
5
3 3 .1 1
3 3 .1 1
3 3 .1 2
32.72
32.60 32.81 3
3 .0
4 3 3 .0
7 3 3 .0
8
3 2 .6
5
3 2 .9
0
3 3 .1 6
3 3 .1 4
3 3 .0
9
32.71
33.05 33.20
3 3 .3
8 3 3 .4
3 3 3 .4
3
3 3 .1 6
3 3
.4 5
3 3 .6
5 3 3 .6
2 3 3 .5
7
33.15
33.18
33.45
33.4433.29 3 3 .8
0
3 3 .8
0 3 3 .8
1
3 3 .5
4 3
3 .8
0 3 3 .9
9 3 3 .9
7 3 3 .9
6
33.88
33.93
3 3 .8
8 3 3 .8
1 3 3 .8
7
3 3 .6
0 3 3 .6
3 3 3 .7
9 3 3 .9
3 3 3 .9
0
33.80
33.97
3 4 .1 0
3 4 .0
5
33.87
33.9633.76
33.75
34.08
34.27
34.12
34.09
33.63
33.5433.34
33.84
33.27
33.10
34.22
33.90
33.9634.23
34.32 34.1033.50
32.82
3 2 .8
5
34.36
34.32
34.3334.1533.95
33.98
34.33
34.34
34.44
34.5034.09
34.29
34.50
34.1 0
34.27
3 4 .2 8
3 4 .2
5
33.57
33.87
34.10
34.4934.27
34.50
34.29
34.13
34.31
34.45
34.17
34.1334.44
34.4433.97
34.03
34.40
34.46 34.31
34.21 34.44
34.51 34.21
34.6 234.2 5
34. 37
34. 67
34.7 934.6 0
34.7 8
35.0 3
34 .9 1
34.5 2
3 4 .3
8
34 .3 2
3 4 .5 1
34.5 0
34.2 1
34.9 0
34. 78
34. 67
34.4 4
34.6 9
34.2 6
34.67
34.28
34.28 34.59
33.31
33.24 34.14
3 3 .8
5
3 4 .1 3
3 4 .0
7
3 3 .7
0
33.48
33.26
33.38
33.18
32.94
32.84
33.37
33.27
33.95
33.08
33.03
32.9633.05
33.42
3 6 .8
1 3 6 .9 7
3 6 .8 0
3 7 .0
9
3 7 .2
2
3 7 .1 3
3 7 .0 3
3 6 .8 9
37.06 36.43
36.64 36.8 8
3 7 .0 9
36.74 36.76
36.87
3 6 .8
6 3 6 .8
8
37.03 36.44
36 .9 9
36.8 5 36.78
36.80
36.82
3 6 .6 7
36.72 36.44 36.26
34.58
35.9235.47 34.97
35. 7635
.69
36.55
36.57
35.57
35.55
36.18 36.25
35.55 35.66
36.47
36 .6 5
35 .9 0
3 5 .7 9
3 6 .4
6 35.80
35.36 35.29
36.18
36.49
36.52
36.22
34.47
35.58 35.52
35.20 35.15
34.23
36.10
36.35
36.46 36.19
34.99 35.10
36.10
34.89
34.93
36.47
36.43
36.26
34.59 33.76
3 3 .8
9 3 4 .2
7
3 5 .3
3
34.7935.03
3 5 .2 0
3 4 .6 6
3 4 .8
7
33.59
32.91
32.72
33.96
33.89 32.65
32.68
33.69 32.87
32.92
33.75
33.5433.08
3 3 .7
4 3 3 .1 433.60
3 4 .0
6 3 4 .2
0
3 4 .0
6
34 .14
34. 2434.31
34.35
33.313 3 .1 0
34.42
3 4 .4
1
34 .41
3 4 .18
3 3 .8 9
34 .30
33.743 3 .3
8
33.77
33.35
33 .34
33. 4632 .97
34 .2034 .36
34 .45
34 .38
34. 35
34 .34
34.35
34.32
3 4 .3
0 3 4 .3
4
3 4 .4
8
3 4 .4
0
34.35
3 4 .3
0 3 4 .3
9 3 4 .2
8
34.46
3 4 .0
4
3 4 .3
3
34.26 34.31
34.32
34.14
34 .37
34 .3 5 3 4 .4
2
3 4 .5
7 3 4 .5
1 3 4 .6
1 3 4 .4
3
34.02
33.82
33.83
34.08
33.84
33.67
3 4 .6
0
3 4 .7
6
3 4 .6
1
3 4 .5
8
3 4 .6
5 3 4 .7
2 3 4 .9
3
3 4 .7
2
3 5 .2
6
3 5 .4
7
3 5 .2
6
3 5 .2
1
3 5 .0
7
3 4 .4
6
3 3 .9
0 3 4 .5
6
3 4 .5
3
3 3 .8
8
3 3 .9
2 3 4 .4
4
3 4 .5
3
3 4 .1 7
34.24
3 3 .9
3
3 4 .2
9
34.2533.77
3 4 .0
5
3 4 .5
0 3 4 .8 5
3 4 .5
6
33.99
34.07
33.90
33.70
33.86
34.08
34.40
34.93
34 .44
33 .24
34 .35
34 .43
34.08
34.05 34.24
34 .62
34 .6834 .62
34.10 33.01 33.90
33 .69
33. 7633 .03
34 .39
34. 16
33 .5
33 .74
34. 24
3 4 .16
3 4 .0 1
33.71
34.53
34.38
34.45
34.72
35.14
35.22
34.51
34.66
34.60
34.65 34.73
34.81
34.74
34.43
34.43
35.01
34.85
34.82
34.45
32.93 32.78
32.79
3 2 .0 6
3 1. 11
3 0 .6 8
3 1. 8 6
3 1. 6 1
3 0 .5 8
3 1. 3 9
3 0 .3
5
3 1. 5 8
3 0 .1 6
31.67
31.32 31.76
32.05
32.15
31.65 32.17
32.27
32.23 32.64
32.81 32.50
32.08
32.44
32.62
33.08
3 1. 18
2 9 .9
7
3 0 .1 5
3 1. 4 7
31.63
32.14
3 1. 4 1
3 0 .4
6
3 0 .4
4 3 1. 6 3
32.63
33.59
33.333 2 .4
6
3 0 .8 2
3 2 .3 6
3 1. 14
33.46
33.69
33.32
32.34
31.29
Kr
Kr
Kr Kr
K r
K r
A
A
Pl250 32.99-32.91
34.39
34.36
Bet600 32.85-32.69
K r a a v
A
A
A
Kivih.
A
A
A
A
K r
K r
K r
K r
A
A
A
K r
M a s s u t e e
M a s s u t e e
31.33
Bet500 29.87-29.75
02.05.2022
Vt H=30.05
V a k i o j a
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Vä nd ra -P ap in ii du
Vä nd ra -P ap in ii du
RA HN
OJ A:
VA N
RA HN
OJ A:
VA N
PRK0006355
Puurkaev
PRK0056168
Puurkaev
6 1 1 3 1 3 0 0 1 0 0 3 0 /0
0 1 P
ä rn a m
a a p a ra
n d u s s ü s te e
m i e e s v o o l v a lg a la g a k u n i 1 0 k
m ²
N
S
veevõtukoht
Tuletõrje
veevõtukoht
Tuletõrje
E le kt ri õh
ul in i k ai ts ev
öö nd
E le
k tri õ
h u liin i k
a its
e v ö ö n d
R iig it e e k a it s e v ö ö n d
M a a p a ra
n d u s s ü s te e
m i e e s v o o lu k a it s e v ö ö n d
1 9 2 4 7 M
a s s u t e e
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
päikesep aneelid
2w
6 1 1 3 0 7 0 0 3 0 2 5 0 /0
0 2 P
ä rn
a m
a a p a ra
n d u s s ü s te
e m i e e s v o o l v a lg a la
g a k
u n i 1 0 k
m ²
M a a p a ra
n d u s s ü s te
e m i e e s v o o lu k a it s e v ö ö n d
sõidutee äärest Riigiteega külgnev vaba ruum ulatusega min. 9 m
3 m märgi keskmest Geodeetilise märgi kaitsevöönd ulatusega
ulatusega 25 m ETAK veekogu veepiirist Vaki oja (Sõõrike jõgi) kalda ehituskeeluvöönd
ulatusega 50 m ETAK veekogu veepiirist Vaki oja (Sõõrike jõgi) kalda piiranguvöönd
pool äärmise sõiduraja välimisest servast Riigitee kaitsevöönd ulatusega 30 m mõlemal
ja 50 m Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatusega 30 m
25 m mõlemal pool liini telge Elektri õhuliini kaitsevöönd ulatusega 10 m ja
ulatusega 1 m ETAK veekogu veepiirist Maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevöönd
ulatusega 12 m eesvoolu servast Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd
Maaparandussüsteemi maa-ala piir
Likvideeritav objekt
Soovitatavalt säilitatav üksikpuu
Planeeritud kohustusliku kõrghaljastusega ala
Metsa säilitamise kohustus
Planeeritud transpordi juurdepääs krundile
Olemasolev säiliv transpordi juurdepääs krundile
Olemasolev avaliku kasutusega tee
Olemasolev rajatis
Olemasolev hoone
maksimaalselt järgida asukohta tuleb projekteerimisel platsid, tehnovõrgud) planeeritud Planeeritud ala, milles ehitiste (v.a teed,
Planeeritud krundi hoonestusala
Planeeritud krundi number
Planeeritud krundipiir
sihtotstarve ja pindala Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
LEPPEMÄRGID:
Reovee kanalisatsioonitorustik
Sademevee kanalisatsioonitorustik
Veetorustik
Drenaažitorustik
Keskpingekaabel
Madalpingekaabel
Keskpingeõhuliin
Kõrgepingeõhuliin
Truup
Võrkaed
Kivi
Nõlv
Tee
Muru, rohumaa
Põõsas, võsa
Puuderida
Mets
Lehtpuu, harilik mänd, harilik kuusk
Alusandmed:
10. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
9. Planeeringuala maa-alustel olemasolevatel tehnovõrkudel ja -rajatistel on õigusaktidest lähtuvad kaitsevööndid. Maa-alustele tehnovõrkudele kaitsevööndite ulatusi joonisele kantud ei ole.
8. Planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste asukoht on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimisel.
Drenaažitorusid, mis tuleb likvideerida seonduvalt uusehitistega, ei ole eraldi likvideeritavaks joonisel märgitud, sest põhimõtteline ehitiste paigutus on illustratiivne ja täpsustub projekteerimisel.
7. Joonisel likvideeritavaks määratud kraavid on näidatud illustreeriva lahenduse alusel põhimõttelisena ja nende likvideerimise vajadus täpsustub projekteerimise käigus.
6. Planeeritud teede ja platside asukoht ning mõõtmed on põhimõttelised ja täpsustuvad projekteerimisel.
hoonestusalal ja suurused projekteerimisel. Määratud ehitusõigus võimaldab suuremate ja rohkemate hoonete ehitamist kui joonisel on kujutatud.
5. Planeeritud ehitiste asukoht hoonestusalal on põhimõtteline ja väljendab planeeringu koostamise aegset teadmist territooriumi arendamisest. Arvestades seletuskirjas esitatud tingimusi ja seatud ehitusõigust täpsustatakse ehitiste asukoht
4. Planeeritud krunte on lubatud liita. Kruntide liitmisel summeeritakse kruntide ehitusõigused ja liidetakse hoonestusalad.
Elektri õhuliinide kaitsevööndid ja puurkaevu PRK0056168 sanitaarkaitseala lähtuvad geodeetilise alusplaani andmestikust.
Puurkaevu PRK0006355 sanitaarkaitseala ulatuse allikana on kasutatud EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmeid seisuga 28.11.2022.
3. Maaparandussüsteemi eesvoolu, riigitee ja geodeetilise märgi kaitsevööndi ning Vaki oja (Sõõrike jõgi) kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndi andmete allikana on kasutatud Maa-ameti kitsenduste andmeid seisuga 28.11.2022.
2. Katastripiirid on alla laetud Maa-ametist 17.09.2024.
Päikeseelektrijaama osas on kasutatud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt märtsis 2023 mõõdistatud päikesepaneelide ja elektrikaablite teostusjoonist (töö nr TJ-045/23).
Joonisel kujutatud drenaažisüsteemide asukohad on orienteeruvad.
1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Kagu Geodeesia OÜ poolt detsembris 2021.a. mõõdistatud digitaalset geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr 21T141), kus koordinaadid on L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.
MÄRKUSED:
Tahkesõnniku vahehoidla
Autokaal
Parkla, 60 parkimiskohta
Põhuhoidla
Põllumajandustehnika ladu ja remondihall
Vasikalautades kokku 46*10=460 vasikat Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaut, 46 vasika individuaalsulgu
Vasikalaudakompleksi koridor
Vasikalahtrite pesula
Vasikalauda piimaköök ja olmeruumid
Siloaunade ala, raudbetoon katend
Lehmalautades kokku 336+1088*3+688*2=~4976 lehma Lehmalaut 3+3 rida,~1088 lehma
Lehmalaut 3+3 rida,~1088 lehma
Lehmalaut 2+2 rida,~688 lehma
Lehmalaut 2+2 rida,~688 lehma
Lehmalaut 3+3 rida,~1088 lehma
336 lehma, 30 vasikaboksi, ~350 m² allapanu poegimisala Erivajadus, värsked, poegimine, 2+2 rida, allapanu poegimine
Lehmalaudakompleksi koridor
Puistesöödahoidla
Ooteala, eraldusala
Lüpsikoda, olme-ja tehnoruumid
Illustreeriv lahendus Illustreeriva lahenduse eksplikatsioon
1
2
6
10
9
8
7
5
4
12
13
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
14 29
25
26
27
28
30
31
32 33 34
39383736 35
11
40
1
2
3
4
5
6
7
8
9
12
11
10
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
Planeeritud põhimõtteline tuletõrjevee mahuti/-te ala
Planeeritud põhimõtteline elektri madalpinge maakaabelliin
Planeeritud põhimõtteline elektri keskpinge maakaabelliin
Planeeritud põhimõtteline reoveetrass
Planeeritud põhimõtteline veetrass
Planeeritud põhimõtteline puurkaev sanitaarkaitsealaga
Planeeritud põhimõtteline settelodu
Planeeritud põhimõtteline kraav/truup
Planeeritud põhimõtteline kõrghaljastusega ala
Planeeritud põhimõtteline parkla kohtade arvuga
Planeeritud põhimõtteline sõidutee
Planeeritud põhimõtteline hoone/rajatise asukoht
JRP 16 P 60
43
41
42
44
45
Settebassein
Settelodu
JRP 16
P 60
?
3
5. 3
P 12
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS
Päikesepaneelid
30R
50 R
Nr 608
Nr 4134
Nr 9342
Korsten
Biogaasi küünlapõleti
Diiselgeneraator
Biogaasi käitlus ja väärindamine
Soojusenergia tootmine (hakkekatlamaja)
Juhtimiskeskus, kilbiruum
Tehnoloogiliste seadmete ruum
(tahkete toormete vastuvõtt, ladu ja doseerimine) Toormete doseerimine protsessi
Vedelate lisatoormete vastuvõtu- ja hoiumahutid
substraadi) hoidla (digestate storage) Digestaadi (ehk järelkääritist väljuva kääritatud
Järelkääriti (post digester)
Kääriti nr 4 (digester)
Kääriti nr 3 (digester)
Kääriti nr 1 (digester)
Vastuvõtumahuti (mix tank)
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45 (varikatus kohustuslik, kinnine hoone) Tahkesõnniku hoidla
(varikatus kohustuslik, kinnine hoone) ja järeltöötlus allapanuks Digestaadi separeerimine
Hukkunud loomade kogumishoone
Generaator
Tankur
Puurkaev
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vedlesõnnikumahuti V=12 000 m³
Vneto=~48 000 m³ / ~36 000 t Silohoidla, 14000 m², Vbruto=56 000 m³,
Söödapunkrid
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
7 .4
7 .4
P 2
Mast nr 26
4477 478
4480
Pärna maaparandussüsteem 6113130010030/001
Pärna maaparandussüsteem 6113070030210/001
Pärna maaparandussüsteem 6113070030250/002
Pärna maaparandussüsteem 6113130010030/001
4
4
4
7 .4
11.8
4
4
4
4
4
4
4
44
4
4
4
7.1
4
5.2
33.2
26
PK
PK
TV TV
TV
TV
TV
TV
0.9
50 R
mõlemale poole ristmikku Vajalik paigaldada liiklusmärgid 222 „Peatu ja anna teed“
9 716 m² Elamumaa 100% 93002:002:0266
Kaldu
25 715 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0170 Tilga
39 026 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0231 Nurmenuku
35 075 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0230 Vaki koolimaja
305 638 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0203 Nooreli
305 638 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0203 Nooreli
470 937 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0083 Pärna-Raudtee
167 832 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0241 Murru
78 804 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0242 Murru
6 142 m² Transpordimaa 100%
92901:001:0122 9300114 Raudteetammi tee L2
58 015 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0171 Karumetsa
16 638 m² Tootmismaa 100% 93002:002:0116
Kaido
109 459 m² Maatulundusmaa 100%
93002:001:0230 Sõõriku
52 622 m² Maatulundusmaa 100%
93002:001:0231 Roosepõllu
152 949 m² Maatulundusmaa 100%
93002:001:0152 Kaasiku
59 004 m² Transpordimaa 100%
93002:002:0255 19247 Massu tee
21 355 m² Maatulundusmaa 100%
93002:002:0214 Allika-Oja
50,01 ha Maatulundusmaa 100%
93002:002:0046 Sõõrike farm
Sõõrike farmi detailplaneering
AS Vändra
Kuupäev
huvitatud isik Planeeringu koostamisest
Planeeringu nimetus
Joonise nimetus
Asukoht
Töö nr Mõõt Joonise nr
Tartu 51004
Raekoja plats 9
OÜ Hendrikson & Ko
tel 740 9800
Vallavalitsus Põhja-Pärnumaa
Merlin Kalle
1 : 1200
Vaki küla Põhja-Pärnumaa vald
21004131
korraldaja Planeeringu koostamise
Planeerija
06.12.2024 Põhijoonis tehnovõrkudega
3
1
4
5
1
2
3 6
Raekoja plats 9 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.dge.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]
Sõõrike farmi detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 21004131 Tartu 2022-2024
Merlin Kalle
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163361)
AS Vändra
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
V e
rs io
o n
1 9 .1
2 .2
0 2
4 /// T
ö ö n
r 2 1
0 0
4 1 3
1
Sõõrike farmi detailplaneering
Sisukord
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ............................................................... 7
2 PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED ....................................................... 7
3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................... 8 3.1 Planeeritava ala asukoht ....................................................................................................................8 3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus .............................................................8 3.3 Maakasutus ja hoonestus ...................................................................................................................8 3.4 Liiklus, haljastus .................................................................................................................................9 3.5 Geodeetilised punktid, märgid ............................................................................................................9 3.6 Tehnovõrgud ................................................................................................................................... 10 3.7 Keskkonnatingimused ..................................................................................................................... 10
4 MAAKONNA PLANEERINGU NING ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA
ARENG ..................................................................................................................... 11 4.1 Pärnu maakonna planeering ........................................................................................................... 11 4.2 Vändra valla üldplaneering .............................................................................................................. 12 4.3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering .............................................................................................. 14 4.4 Planeeringu- ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid .. 14
5 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ......................................................... 14 5.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused .............................................................. 14 5.2 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ............................................................................................ 15 5.3 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused ................................................. 16 5.4 Haljastus, heakord ja piirded ........................................................................................................... 19 5.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................................ 20 5.6 Tehnovõrgud- ja rajatised ................................................................................................................ 24 5.6.1 Veevarustus ................................................................................................................................. 24 5.6.2 Reovee ärajuhtimine .................................................................................................................... 24 5.6.3 Sademevee ärajuhtimine .............................................................................................................. 24 5.6.4 Elektrivarustus .............................................................................................................................. 25 5.6.5 Soojusvarustus ............................................................................................................................. 26 5.6.6 Sidevarustus ................................................................................................................................. 27 5.6.7 Vertikaalplaneerimine ................................................................................................................... 27 5.6.8 Välisvalgustus .............................................................................................................................. 27 5.6.9 Tuletõrje veevarustus ................................................................................................................... 27 5.7 Maaparandus .................................................................................................................................. 28 5.8 Tuleohutuse tagamine ..................................................................................................................... 29 5.9 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................................... 30 5.10 Keskkonnatingimused ................................................................................................................... 31 5.10.1 Leevendavad meetmed .............................................................................................................. 36 5.10.2 Seire vajadus .............................................................................................................................. 38 5.11 Piirangud ....................................................................................................................................... 38 5.11.1 Servituudid ................................................................................................................................. 38 5.11.2 Looduskaitse .............................................................................................................................. 38 5.11.3 Tehnovõrkude kaitsevööndid ..................................................................................................... 38 5.11.4 Teede kaitsevööndid .................................................................................................................. 39 5.11.5 Geodeetilised punktid, märgid .................................................................................................... 39 5.12 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 39 5.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine .................................... 39 5.12.2 Planeeringu elluviimise tingimused ............................................................................................ 41
www.dge.ee
JOONISED (Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1 : 10 000
2. Tugijoonis M 1 : 1 200
3. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1 : 1 200
4. Kruntimine M 1 : 10 000
KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL (Lisatakse hiljem)
LISAD Esitatud digitaalselt eraldi failidena
1. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu otsus „Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamise ja
keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine“
2. Otsuse lisa 1.
3. Detailplaneeringu (DP) algatamise teade Ametlikes Teadaannetes
4. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) algatamise teade Ametlikes Teadaannetes
5. DP ja KSH algatamise teade valla veebilehel
6. DP ja KSH algatamise teade ajalehes „Pärnu Postimees“
7. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse (KOV) teavituskiri DP ja KSH algatamisest
8. Päästeameti vastus KOV teavituskirjale
9. Maa-ameti vastus KOV teavituskirjale
10. Transpordiameti vastus KOV teavituskirjale
11. Kaasatud isiku vastus KOV teavituskirjale
12. Kaasatud isiku vastus KOV teavituskirjale
13. KOV kiri DP algatamise eelnõule arvamuse avaldamiseks ning lähteseisukohtadele ja
keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmile ettepanekute esitamiseks
14. Lähteseisukohtade eelnõu
15. Terviseameti vastus KOV kirjale
16. Maaeluministeeriumi vastus KOV kirjale
17. Keskkonnaameti vastus KOV kirjale
18. Transpordiameti vastus KOV kirjale
19. Põllumajandus- ja Toiduameti vastus KOV kirjale
20. Päästeameti vastus KOV kirjale
21. AS Mako vastus KOV kirjale
22. AS Connecto Eesti vastus KOV kirjale
23. DP koostamise lähteseisukohad
24. KOV teavituskiri DP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu
toimumisest
25. DP eskiisi avalikustamise teade valla veebilehel
26. DP eskiisi avalikustamise teade ajalehes „Valla Teataja“
27. DP eskiisi avalikustamise teade ajalehes „Valla Teataja“
28. Transpordiameti seisukoht DP eskiisile
29. Keskkonnaameti kiri seisukoha andmise tähtaja pikendamise kohta
30. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kiri DP koostöötegijate ja kaasatavate määramise
kohta
Sõõrike farmi detailplaneering
31. KOV teavituskiri DP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku pikendamisest ja
uuest avaliku arutelu toimumise ajast
32. DP eskiisi avalikustamise pikendamise teade valla veebilehel
33. Põllumajandus- ja Toiduameti arvamus DP eskiisi ja KSH eelnõu osas
34. Kaasatud isiku arvamus DP eskiisi ja KSH eelnõu osas
35. Maa-ameti arvamus DP eskiisi ja KSH eelnõu osas
36. Keskkonnaameti seisukoht DP eskiisi ja KSH eelnõu osas
37. Kaasatud isiku arvamus DP eskiisi ja KSH eelnõu osas
38. DP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu protokoll
39. Arutelul osalejate nimekiri
40. KOV teavituskiri DP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku arutelu tulemustest
41. Tabel avalikul väljapanekul DP eskiisile ja KSH aruande eelnõule esitatud ettepanekutega
arvestamise/arvestamata jätmise kohta
42. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused
43. Elering AS tehnilised tingimused
44. Elektrilevi OÜ kooskõlastus
45. Elering AS kooskõlastus
46. Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus
47. Transpordiameti kooskõlastus
48. Keskkonnaameti kooskõlastus
49. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamus
Sõõrike farmi detailplaneering 7
A – SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Käesoleva planeeringu koostamine algatati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 22
Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine,
mille juurde kuulus lisa 1 planeeritava maa-ala asukohaskeem.
Planeeringu koostamisest huvitatud isikuks on Vändra AS, mis on üks Agrone OÜ gruppi kuuluvatest
põllumajandusettevõtetest1.
Planeeringu koostamisel oli keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine vajalik
vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33
lg 1, mille kohaselt tuleb KSH algatada, kui strateegiline planeerimisdokument koostatakse
põllumajanduse valdkonnas ja selle alusel kavandatakse § 6 lg 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lg 1 p
27 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada
rohkem kui 600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist (üle 8 kuu vanused lehmmullikad ja
pullid).
Alusdokumentatsioonina on kasutatud:
▪ Pärnu maakonna planeeringut (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/74);
▪ Vändra valla üldplaneeringut (kehtestatud Vändra Vallavolikogu 21.09.2010 määrusega nr 30);
▪ koostamisel olevat Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringut (eelnõu avalikustatud 09.12.2021- 16.02.2022; algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53);
▪ Sõõrike veiselauda puurkaevude tootlikkuse hinnangut (OÜ Inseneribüroo Steiger, august 2023, töö nr 23/4254);
▪ Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõud (OÜ Hendrikson & Ko, detsember 2023, töö nr 22004360);
▪ geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (Kagu Geodeesia OÜ; detsember 2021; töö nr 21T141), mille koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;
▪ päikesepaneelide ja elektrikaablite teostusjoonist (OÜ Pärnu Maamõõduteenistus, märts 2023, töö nr TJ-045/23);
▪ planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
2 PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi kaasajastamine ja
laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine, kinnistute maakasutuse
sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine.
Detailplaneering koostatakse kehtiva üldplaneeringu kohasena.
Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga.
1 detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele Vändra AS
8 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2.
3.1 Planeeritava ala asukoht
Planeeringuala asub Vaki küla põhjaosas Allikõnnu küla piiril; ala kirdenurk jääb Vändra alevi piirist
ca 0,8 km kaugusele edelasuunda. Osaliselt külgneb ala 19247 Massu kõrvalmaanteega.
Ala suurus on ca 72 ha.
3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine
iseloomustus
Planeeringuala külgneb valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjadega: Tilga
(kt 93002:002:0170), Nurmenuku (kt 93002:002:0231), Vaki koolimaja (kt 93002:002:0230), Nooreli
(kt 93002:002:0203), Murru (kt 93002:002:0242), Kaasiku (kt 93002:001:0152), Roosepõllu
(kt 93002:001:0231), Sõõriku (kt 93002:001:0230) ja Karumetsa (kt 93002:002:0171). Lisaks
transpordimaa sihtotstarbega kinnisasjadega: 19247 Massu tee (kt 93002:002:0255) ja 9300114
Raudteetammi tee L2 (kt 92901:001:0122); tootmismaa sihtotstarbega Kaido kinnisasjaga
(kt 93002:002:0116) ja elamumaa sihtotstarbega Kaldu kinnisasjaga (kt 93002:002:0266; vt joonis nr
2).
Planeeringualast edelasuunda jäävatel kinnisasjadel: Kaldu, Tilga, Nurmenuku ja Vaki koolimaja asuvad
elamud, kus maaüksuse planeeringuala poolsel osal asub mets. Nimetatud kinnisasju läbib Vaki oja.
Vaki küla eluhoonetega asustatud tihedam osa jääb 19247 Massu teest teisele poole. 19247 Massu tee
ja planeeringuala vahelisel Karumetsa kinnisasjal kasvab mets, mis moodustab puhvervööndi.
Kaido kinnisasjal tegeletakse hakkepuidu tootmisega ning maatulundusmaa sihtotstarbelistel
maaüksustel asub valdavalt põllumaa, vähemal määral metsamaa.
Planeeringualale lähimad ühistranspordi peatused asuvad 19247 Massu tee ääres planeeringusalast
ca 0,2 km kaugusel. Planeeringuala ja selle kontaktvöönd on vaadeldav joonisel nr 1.
3.3 Maakasutus ja hoonestus
Alale jääb kuus kinnisasja, mille andmed on toodud tabelis nr 3.3.1.
Tabel 3.3.1. Planeeringualal asuvate kinnisasjade andmed vastavalt Maa-ameti maainfo kaardirakendusele
seisuga 19.08.24
Aadress/nimetus Katastritunnus Pindala / planeeringualale jääva osa suurus
Maakasutuse sihtotstarve
Sõõrike farm 93002:002:0046 500 065 m² / 416 829 m² Maatulundusmaa 100%
Pärna-Raudtee 93002:002:0083 470 937 m² / 243 717 m² Maatulundusmaa 100%
Murru 93002:002:0241 167 832 m² / 48 912 m² Maatulundusmaa 100%
Sõõrikemetsa 93002:002:0267 6 636 m²* Maatulundusmaa 100%
Jänese 93002:002:0172 3 437 m² Maatulundusmaa 100%
Lauda alajaam 63801:001:0671 106 m² Tootmismaa 100%
Kokku 719 637 m² ehk ca 72 ha
*geodeetilisel alusplaanil on Sõõrikemetsa katastriüksuse pindala 6 693 m²
Planeeringualale jäävatest kinnisasjadest on hoonestatud Sõõrike farm´i, Jänese ja Lauda alajaama
kinnisasjad, kus asuvad piimakarjakasvatuse ehitised, nt laudad, erineva otstarbega hoidlad (sööda- ,
sõnniku-, silohoidlad), alajaam jm farmi toimimist tagavad ehitised. Hooned on ühekorruselised ja
madalakaldelise viilkatusega ning maksimaalselt ca 11 m kõrgused (vt foto 3.3.1).
Sõõrike farmi detailplaneering 9
Foto 3.3.1. Kaldaerofoto, kus on näha planeeringuala hoonestus ja selle kontaktala; allikas: Maa amet, pildistuse
aeg: 07.06.2023, ID7461625
3.4 Liiklus, haljastus
Planeeringualale on avalikult teelt transpordi juurdepääs tagatud ala lääneküljelt 19247 Massu teelt (riigi
kõrvalmaantee) ning põhjaküljelt 9300114 Raudteetammi teelt (kohalik tee). Planeeringualaga
külgnevas lõigus on 19247 Massu tee asfaltkattega ning sõidutee osa on ca 5 m laiune. 9300114
Raudteetammi tee on kruusakattega, ca 4,5 m laiuse sõidutee osaga, mis ristub Massu teega.
Planeeringualal jääb 9300114 Raudteetammi tee Sõõrike farmi ja Pärna-Raudtee katastriüksuse
koosseisu ehk teele ei ole moodustatud eraldi katastriüksust, kuid määratud on avalik kasutus.
Planeeringualale jääv teedevõrk on rajatud farmi teenindamiseks. Sõidukite parkimine on korraldatud
kinnisasja siseselt laudakompleksi lõunaküljel. Parkimisala läheduses kasvavad leht- ja oksapuugrupid,
mõni üksik puu kasvab ka territooriumi põllualal. Metsaalad jäävad Sõõrikemetsa kinnisasjale (olles
puhvriks piirnevale Kaldu elamumaa otstarbelisele kinnisasjale) ja Sõõrike farmi kinnisasja lääneossa
(territooriumile sissesõidu vahetusse lähedusse, mis varjab vaate farmikompleksile riigiteelt). Lisaks
asub puuderida farmikompleksi laguunide vahetus läheduses. Seal tekitab rida visuaalse barjääri
hoonestuse idaküljele. Hoonete ümbruses asuvad murupinnad, hoonetest kaugemal haritavad
põllualad. Farmikompleks on lõuna- ja idaküljel piiratud võrkaiaga. Maapind alal on tasane, keskmiselt
kõrgusega 34-35 m/abs.
3.5 Geodeetilised punktid, märgid
9300114 Raudteetammi tee ääres asuvad geodeetilised punktid nr 608 ja 4134 ning planeeringuala
idanurgas asub punkt nr 9342.
10 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
3.6 Tehnovõrgud
Planeeringualal asub mitmeid kraave ja drenaažisüsteeme, alale jäävad eesvoolud: Pärna
6113130010030/001 ja 6113070030250/002 (mõlemad valgalaga kuni 10 km²), mille suublateks on Vaki
oja ja Vändra jõgi ning samuti maaparandusehitised: Pärna maaparandussüsteem 6113130010030/001
ja 6113070030210/001. Ehk nii planeeringualal kui selle ümbruses on tegemist kuivendatavate
põllumaadega. Vaid farmikompleksi lähiümbrus ei asu maaparandussüsteemidega kaetud alal.
Sõõrike farmi kinnisasjal asub kaks tarbepuurkavu olmevee saamiseks: PRK0006355 ja PRK0056168
ning nendest lähtuvad veetorustikud. Lauda alajaama kinnisasjal asub alajaam: 7584:(Vändra) ja
Sõõrike farmi ning Pärna-Raudtee kinnisasjadel asuvad Elektrilevi OÜ keskpinge (RAHNOJA:VAN; AS-
50) ja Elering AS kõrgepinge õhuliinid (Vändra – Papiniidu). Lisaks kulgevad Sõõrike farmi kinnisasjal
kesk- ja madalpinge maakaabelliinid, viimati nimetatud tagavad farmikompleksi toimimiseks vajaliku
elektrivarustuse. Hoonekompleksi ja puurkaevu PRK0006355 vahelisele alale on rajatud
päikeseelektrijaam.
Territooriumi soojavarustus on tagatud LPG küttesüsteemiga. Laudakompleksi reovesi on torustikuga
juhitud pumplasse ja sealt edasi vedelsõnnikulaguunidesse. Lisaks asub laudalöövide vahel
kogumismahuti, mis täitudes tühjendatakse samuti laguuni. Sademevee ärajuhtimiseks asuvad alal
torustikud, mille abil on sademevesi juhitud kraavidesse.
Farmikompleksi väline tuletõrjevesi on tagatud kinnisasjal asuvate tuletõrje veevõtukohtadega: 4477,
4478 ja 4480 (maa-alused mahutid suurusega: 150 m3, 100 m3 ja 150 m3).
Eelpool toodud kirjeldusest lähtuvalt asuvad ja ulatuvad planeeringualale järgmised kitsendused:
▪ kõrvalmaantee nr 19247 Massu tee kaitsevöönd2 laiusega äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m;
▪ maaparandussüsteemi maa-ala3;
▪ maaparandussüsteemi eesvool kaitsevööndi ulatusega 12 m Eesti topograafia andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist või selle puudumise korral eesvoolu servast4;
▪ maaparandussüsteemi eesvool veekaitsevööndi laiusega 1 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist5
▪ Vaki oja (VEE1131300) kalda piiranguvöönd laiusega 50 m ja ehituskeeluvöönd laiusega 25 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist6;
▪ joogivee veehaarde sanitaarkaitseala ulatusega 30 m või 50 ml7
▪ geodeetilise märgi kaitsevöönd ulatusega 3 m märgi keskmest8;
▪ elektri õhuliin kaitsevööndi ulatusega 10 m või 25 m ning alajaama ja jaotusseadme kaitsevöönd 2 m piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest9;
▪ maa-aluste tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndid vastavalt asjakohastele õigusaktidele.
3.7 Keskkonnatingimused
Kaitstavad loodusobjektid (sh Natura alad), kaitstavate taimeliikide kasvukohad ja loomaliikide
leiukohad planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad.
2 ehitusseadustik 3 maaparandusseadus 4 maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord 5 veeseadus 6 looduskaitseseadus ja veeseadus 7 Keskkonnaportaal 8 keskkonnaministri 28.06.2013 määrus nr 50 Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise
kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord 9 majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise
kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded
Sõõrike farmi detailplaneering 11
Pinnakatte paksus planeeringualal on õhuke, ca 1 m. Planeeringualal moodustavad pinnakatte
glatsiofluviaalsed ja jääjärvelised setted. Ala jääb keskmiselt kaitstud põhjaveega alale ning normaalse
radooniriskiga alale, kus radoonitase on vahemikus 30-50 kBq/m3.
Kultuurimälestisi planeeringualale ei jää, lähim mälestis - Kivikalme arheoloogiamälestis asub
planeeringualast edelasuunas ca 90 m kaugusel Vaki koolimaja kinnisasjal, mälestise kaitsevöönd
planeeringualale ei ulatu.
Planeeringuala põhjaosas 9300114 Raudteetammi tee trassil on asunud Viluvere-Vändra raudteelõik
(930:RTR:002), mis nüüd on arvestatud pärandkultuuriobjektiks. Tegemist on 01.01.1928 avatud
kitsarööpmeline raudteelõiguga, mis töötas 1969. aastani. Objektil tervikuna on maastikul selle märke
veel säilinud.
Planeeringuala kirdenurgale ulatub kontaktvööndis asuva ohtliku ettevõtte (C kategooria), Airok OÜ
Allikõnnu viljakuivati vedelgaasipaigaldise ohuala (ala raadius 382 m, vt joonis nr 1).
Vändra AS-le on 29.02.2024 välja antud Sõõrike veiselauda keskkonnakaitseluba KKL/318537, milles
loaga reguleeritavateks tegevusteks on tööstusheide ehk kompleksluba, vee erikasutus, saasteainete
viimine paiksest heiteallikast välisõhku ja jäätmete käitlemine10.
4 MAAKONNA PLANEERINGU NING ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG
4.1 Pärnu maakonna planeering
Pärnu maakonna planeering määratleb maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused
ajaraamis 2030+ ning see on loogiliseks jätkuks varasemale maakonnaplaneeringule ja seda
täpsustavatele teemaplaneeringutele.
Maakonnaplaneeringuga asub planeeringuala väärtuslikul põllumajandusmaal. Ala ei jää
rohevõrgustiku alale.
Maaliste piirkondade arendamiseks on maakonnaplaneeringus ette nähtud järgmised tingimused:
▪ maaliste piirkondade arendamise eeldused ja võimalused täpsustada üldplaneeringuga;
▪ eelistada uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu;
▪ uue hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri;
▪ säilitada olemasolevat looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikke põllumajandusmaid;
▪ planeeringute koostamisel rakendada hajaasustusele tüüpilisi lahendusi. Selleks võib üldplaneeringutes määrata hoonestatavate kruntide suuruse, hoonegruppidesse kavandatavate hoonete lubatud maksimaalne arvu, hoonegruppide lubatud vahekaugused, mahud jne.
Üldised soovitused väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks:
▪ hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna;
▪ säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud avatud;
▪ mõjuvatel põhjustel ja täiendava kaalutlemise tulemusena on väärtuslikku põllumajandusmaad võimalik kasutada ettevõtluse arendamiseks (ümbertöötlemine ja väärindamine).
10 Keskkonnaamet, Kotkas, kättesaadav:
https://kotkas.envir.ee/permits/public_view?search=1&owner_name=v%C3%A4ndra%20as&permit_status=ISSU ED&permit_id=144876
12 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
Pärnu maakonna planeering toob välja, et kaalutlusotsusena on võimalik väärtuslikku
põllumajandusmaad kasutada ettevõtluse arendamiseks. Seega on planeeringu koostamise eesmärk
Pärnu maakonna planeeringuga kooskõlas.
4.2 Vändra valla üldplaneering
Vändra valla Vändra piirkonna üldplaneeringus on toodud kasutamis- ja ehitustingimused maakasutuse
juhtfunktsioonide kaupa nii olemasolevatel kui planeeritavatel aladel kui määratud detailplaneeringu
kohustusega alad. Käsitletav planeeringuala on osaliselt määratud detailplaneeringu kohustusega
alaks.
Sõõrike farmi kinnisasjale on olemasoleva laudakompleksi ulatuses määratud tootmismaa juhtotstarve,
ülejäänud osas väärtuslik põllumaa; Jänese kinnisasi on samuti määratud tootmismaa juhtotstarbega.
Sõõrike farm ei ole üldplaneeringuga määratletud nimekirjas, kus on välja toodud tootmiskompleksid,
kus tootmistegevus ei jätku. Pärna-Raudtee ja Murru (kt 93002:002:0241) kinnisasjad on määratud
väärtusliku põllumaana (vt skeem 4.2.1).
Vastavalt tootmismaa kasutamis- ja ehitustingimustele on tootmismaade arendamist võimalik tagada
olemasolevate alade ja nende osalise laiendamise baasil. Tootmise suunamisel lähtutakse asustuse
paiknemisest.
Üldplaneeringus on tootmisest lähtuvate negatiivsete mõjude vähendamise tagamiseks täpsustatud
tootmismaa kasutamis- ja ehitustingimused ning põhimõtted detailplaneeringu koostamiseks, kus on
öeldud, et tootmishoonete laiendamisel ning taaskasutusele võtmisel peab arvestama, et planeeritav
ettevõte mahuks tootmisalasse ära koos selle tegevusega kaasnevate mõjudega. Tähelepanu tuleb
pöörata, et ümbritsevatele kinnistutele ei tohi ulatuda toomisettevõte poolt tekitatud piirangud, mis
võiksid piirata kinnistute kasutamist, ilma mõjutatavate kinnistuomanike nõusolekuta. Samuti kaaluda
enne ehitus- või kasutusloa väljastamist keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust ja vajadusel
viia läbi keskkonnamõju hindamine.
Tootmishooned, mis asuvad külades asustuse läheduses peavad oma mahult ja välisilmelt sobima
olemasolevasse keskkonda ning tootmisest tulenev negatiivne mõju (müra, heitgaasid jms) ei ületaks
kehtivaid normatiive. Tootmismaade laiendamine planeeritakse kohtadesse, kus tootmismaade vahetus
läheduses asustus puudub ning tootmiseks vajalikud transpordivood ei kulge läbi küla.
Tootmishoonete laiendamisel tuleb arvestada mõjuga ümbritsevale keskkonnale (tootmisest tulenev
saaste ja müra, liikluse kasv ja heitgaasid, visuaalsed mõjutused).
Üldplaneeringu kohaselt kuuluvad üldjuhul väärtuslikud põllumaad säilitamisele ning on mõeldud
sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Väärtusliku põllumaa säilimise üheks meetmeks on, et põllumaa tuleb
säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks.
Sõõrike farmi kinnisasi olemasoleva laudakompleksi ulatuses ja maaüksuse lääneosa kuni 19247
Massu teeni on üldplaneeringus märgitud detailplaneeringu koostamise kohustusega alana. Muuhulgas
on detailplaneeringu koostamise kohustus, kui planeeritakse üle 500 m² ehitusaluse pinnaga tootmis-
või laohooneid.
Vastavalt üldplaneeringule peab detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja juhul
detailplaneeringu koostamisel vähemalt 60% planeeritavast maa-alast saama üldplaneeringuga
määratud juhtfunktsiooni (st. katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil peab
pindalaliselt moodustama vähemalt 60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist). Sel juhul loetakse
detailplaneering koostatuks vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga.
Sõõrike farmi detailplaneering 13
Skeem 4.2.1. Väljavõte valla üldplaneeringu kaardist koos tingmärkide ja planeeringualaga (must pidevjoon)
Planeeringualal asub aastakümneid töötanud farmikompleks, ehk piirkonnas on olemas tootmiseks
vajalik väljakujunenud taristu. Planeeringuga on kavandatud olemasoleva tootmiskompleksi
laiendamine idasuunas üldplaneeringu kohasele väärtuslikule põllumaale. Oluline aspekt on, et
olemasolevate tootmismaade laienemisel on keskkonnamõjud väiksemad, kuna aladel on juba
olemasolev tootmiseks vajalik infrastruktuur võrreldes uute alade kasutuselevõtuga. Asudes teisel pool
19247 Massu teed, jääb ala kaugemale Vaki küla tihedamalt asustatud elamualast. Kompleksi laiendus
on kavandatud kompleksist idasuunda ehk tootmise suunamisel on lähtututud asustuse paiknemisest.
Kuna küla jääb teisele poole teed, ei kulge ka tootmiseks vajalikud olemasolevad ega planeeritavad
transpordivood läbi küla. Samas asub ala logistiliselt heas kohas, mis on tootmisettevõtte puhul oluline.
Väärtusliku põllumaa osale on kavandatud põllumajanduslik tootmine (tootmismaa), mis moodustab
olemasoleva kompleksiga ühtse terviku. Väärtuslikku põllumaad ei ole kavandatud tükeldada rohketeks
väikesteks osadeks, vaid säilib põllumajandusmaa massiiv krundil nr 4 ning kompleksi laiendus on
kavandatud võimalikult lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele. Planeeritud
kompleksi laiendus on kavandatud krundile nr 1-3 selliselt, et on tagatud kehtiva üldplaneeringu kohane
nõue: katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil moodustab pindalaliselt vähemalt
60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist.
Lähtuvalt eeltoodust järgib Sõõrike farmi rekonstrueerimine ja laiendamine säästva arengu printsiipe
ning detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas valla üldplaneeringuga.
14 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
4.3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering
Koostamisel oleva Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt on Sõõrike farmi ning
Sõõrikemetsa kinnisasjade juhtotstarbeks osaliselt määratud tootmise maa; sama juhtotstarve on
määratud Jänese, Lauda alajaam ja Murru kinnisasjadele. Sõõrike farmi maaüksuse edela osale on
planeeritud väärtuslik põllumajandusmaa, mis kattub planeeritud tootmise maaga.
Üldplaneeringu eelnõule on tehtud ettepanek tootmise maa juhtotstarvet laiendada Sõõrike farmi ja
Pärna-Raudtee kinnisasjade ulatuses. Nimetatud ettepanekuga on kohalik omavalitsus nõustunud.
Seega väljendavad koostamisel olev üldplaneering ning käesolev detailplaneering ühtseid
planeerimispõhimõtteid.
4.4 Planeeringu- ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid
Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad peatükkides 3 ja 4 toodud planeeringuala ja selle
mõjuala analüüsile ning analüüsil põhinevatele järeldustele.
Kokkuvõtlikult on planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid ja järeldused järgmised:
▪ koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu planeerimispõhimõtteid arvesse võttes planeeringualal kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas oleva planeerimislahenduse loomine;
▪ keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi arvesse võttes käsitletaval territooriumil tootmismaa arendamiseks ja laiendamiseks rohepööret toetava kaasaegse ja sobiva lahenduse loomine.
5 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
5.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku
põhjendused
Planeeringualal asub olemasolev piimakarjakasvatuse kompleks lautade, erineva otstarbega hoidlate
ja muude farmi toimimist tagavate ehitistega. Planeeringulahendusega on alale kavandatud kompleksi
laiendamine ja määratud ehitusõigus täiendava piimafarmikompleksi ning biogaasijaama ehitamiseks.
Planeeritud lahendusega suureneb kompleksis loomade arv.
Lahenduse koostamisel on arvestatud, et kompleksi laiendamine ja arendamine toimuks suunas, mis
jääb kaugemale elamualadest ning et laienduse saab olemasoleva kompleksiga maksimaalselt siduda
nii funktsionaalselt kui liitudes olemasoleva taristuga (tehnovõrgud, teed jmt). Seetõttu on
uushoonestusala kavandatud olemasoleva kompleksi idaküljele külgnema olemasolevate teedega.
Lähtutud on, et olemasoleva kompleksi lähiümbrus saab otstarbekamalt kasutatud ja lahendus
väljendab keskkonnasäästlikkust ja soodustab taastuvenergia kasutamist (biogaas, päikeseenergia).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise analüüsist ja kaalutlustest lähtuvalt on võimalikele lõhna mõju
avaldavatele perspektiivsetele allikatele (vedelsõnnikumahutid, tahkesõnnikuhoidla, digestaadi
separeerimishoone) planeeringus määratud tingimus, et nende kavandatud asukohti tuleb
projekteerimisel maksimaalselt järgida. See tagab, et kavandatava tegevusega kaasnev oluline
ebasoodne mõju on välditud.
Planeeritud kompleksi laiendamine külgnevana olemasolevate teedega võimaldab projekteerida
lahenduse, kus kavandatud tegevusega seotud liiklus ja vajadusel osa olemasolevatest liiklusvoogudest
on võimalik suunata 9300114 Raudteetammi teele ja sealt 19247 Massu teele trajektooriga 57 Mudiste
Sõõrike farmi detailplaneering 15
- Suure-Jaani - Vändra tugimaanteele. Selliselt ei suurene oluliselt liiklussagedus 19247 Massu tee osal,
millega külgnevad elamukinnistud.
Seoses planeeringuala asumisega avatud põllumajandusmaastikul, on lahenduses määratud
olemasoleva metsa säilitamise kohustus ning kohustuslik istutatav kõrghaljastus. Arvestades
põhimõttelist esitatud asendiplaanilist lahendust, on esitatud indikatiivsed asukohad istutatavale
kõrghaljastusele puhverdamaks territooriumi läheduses asuvat elamuala või luues perspektiivset n-ö
varjestust loomapidamis- jm kavandatud ehitistele.
Ligikaudu 1/3 planeeringualast on säilitatud põllumaana.
Planeeringulahendus väljendab otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtet, kuna
olemasolevat infrastruktuuri omavat tootmiskompleksi on kavandatud laiendada ning anda
lisandväärtust loovad võimalused. Käsitledes tasakaalustatult tehislikult loodud ja looduskeskkonda
ning määrates maakasutus- ja ehitustingimused, luuakse eeldused tervikliku ja sobiliku ruumilahenduse
tekkimiseks. Biogaasijaama kavandamisega soodustatakse taastuvenergia kasutamist ja
energiatõhusat tootmist. Kavandatud lahendus on antud piirkonnas sobilik ja lisandväärtust loov.
Planeeringulahendus on graafiliselt kajastatud joonisel nr 3.
5.2 Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Planeeringualal on moodustatud viis krunti: kolm tootmismaa, üks transpordimaa ning üks
maatulundusmaa krunt11 ja säilitatud/moodustatud kuuenda krundina Lauda alajaama maaüksus, millel
asub alajaam. Planeeritud tootmismaa krunte on lubatud omavahel liita.
Transpordimaa krunt on moodustatud planeeringuala põhjaküljel kulgevale avalikult kasutatavale teele.
Krundijaotust kirjeldab tabel 5.2.1. ja joonis nr 4. Kruntide kasutamise sihtotstarbed ja suurused on
toodud täiendavalt joonisel nr 3 ehitusõiguse tabelis.
Tabel 5.2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Krundi number Kinnisasi, millest krunt moodustatakse
Planeeringujärgne krundi suurus (m²)*
Planeeringujärgne krundi kasutamise sihtotstarve**
1 Sõõrike farm
Pärna-Raudtee
Sõõrikemetsa
Jänese
337 241 m2 Tootmishoone maa
2 Pärna-Raudtee
Murru
123 365 m2 Tootmishoone maa
3 Pärna-Raudtee 46 175 m2
Tootmishoone maa
Biogaasi tootmise ja jaotamise
ehitise maa
4 Sõõrike farm 207 328 m² Põllumajandusmaa
5 Sõõrike farm
Pärna-Raudtee 5 421 m² Tee ja tänava maa
6 Lauda alajaam 106 m² Elektrienergia tootmise ja jaotamise
ehitise maa
* planeeritud krundi pindala võib täpsustuda piiride märkimisel loodusesse katastrimõõdistamise käigus
** vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013
11 vastavalt katastriüksuse sihtotstarvetele (maakatastriseadus § 181)
16 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
5.3 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed
tingimused
Planeeringulahenduse kohaselt on uushoonestatavateks kruntideks krundid nr 1-3, millele on määratud
ehitusõigus tootmishoonete – täiendava piimafarmikompleksi (laudad, hoidlad jmt) ning biogaasijaama
ehitamiseks. Samuti on alale kavandatud erinevad farmikompleksi rajatised nagu sõnnikumahutid,
punkrid, silomahlade laguun jne. Toodud nimekiri ei ole lõplik ning ehitatavad ehitised täpsustuvad
projekteerimisel, kuid planeeringujoonisel on illustreerivalt kujutatud üks võimalik asendiplaaniline
lahendus. Planeeritud lahendusega suureneb kompleksis loomade arv.
Krundile nr 1 täiendava hoonestuse ehitamiseks on kavandatud planeeringuala põhjaosas asuva
keskpingeõhuliini asendamine maakaabelliiniga alates olemasoleva lauda küljel asuvast alajaamast.
Kruntide nr 1-3 ja 6 ehitusõiguste ja hoonestusala (krundi osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega
lubatud ehitisi (hooneid ja rajatisi)) määramisel on lähtutud olemasolevatest ehitistest,
maaparandussüsteemi eesvoolude kaitsevöönditest, puurkaevu PRK0006355 sanitaarkaitsealast,
olemasoleva metsaala paiknemisest ning tuleohutusnõuetest.
Et planeeringut oleks lihtsam realiseerida ja arvestades võimalusega, et kavandatud puurkaevu
indikatiivne asukoht projekteerimisel täpsustub, on planeeringukohane hoonestusala määratud ka
krundile nr 2 kavandatud indikatiivse puurkaevu võimalikule sanitaarkaitsealale ning kruntidel nr 1-3
säilitatavate elektri õhuliinide kaitsevööndisse. Säilivate elektri õhuliinide kaitsevööndis on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda
kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Kaevu võimaliku
sanitaarkaitseala ulatuses on hoonestusalal hoonestamine võimalik vaid juhul, kui puurkaevu ei
kasutata joogivee võtmiseks või puurkaevu sanitaarkaitseala vähendatakse. Juhul, kui puurkaevu ei
hakata kasutama joogivee võtmiseks, tuleb hoonestamisel arvestada kaevu hooldusalaga (10 m).
Lähtudes kehtivatest tuleohutusnõuetest ja võrdsuse printsiibist, on krundi külgedel, kus piirangud
puuduvad, nimetatud hoonestusala määratud valdavalt nelja meetri kaugusele krundi piirist.
Seoses kruntidel nr 1-3 säiliva Elering AS-le kuuluva 110 kV õhuliiniga Vändra – Papiniidu L133B, tuleb
lähtuda lisaks elektripaigaldise kaitsevööndis (110 kV liini korral 25 m liini telgjoonest mõlemale poole)
tegutsemise korrale12 Elering AS poolt väljastatud tehnilistest tingimustest nr 12-9/2024/413. Vastavalt
tehnilistele tingimustele võib planeeringualal hooneid ehitada 110 kV liini kaitsevööndisse, kui on
tagatud 7 m (6 m + tuulest tingitud juhtme kõrvalekalle) puhasvahe projekteeritava hoone äärmise
elemendi (katus, avatud aknad vms) ja õhuliini äärmise juhtme vahel. Ehitusmaterjalide ja pinnase
ladustamine on keelatud õhuliini kaitsevööndi teljele lähemale kui 16 m.
Kruntide nr 1-3 hoonestusalad on määratud suuremad kui krundi hoonete suurim lubatud ehitisealune
pind, mis võimaldab valida hoonete paiknemist ja konfiguratsiooni projekteerimise käigus.
Hoonestusalasse võib rajada teid/platse jmt rajatisi ja istutada puid ning põõsaid. Kõrguslikku mõõdet
omavad rajatised (nt silohoidla, vedelsõnnikumahuti jmt v.a piirdeaed) tuleb samuti rajada määratud
hoonestusala piires.
Planeeritud kruntide liitmisel summeeritakse kruntide ehitusõigused ja liidetakse hoonestusalad.
Kruntide ehitusõigustega lubatud hoonemahud koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike
detailidega tuleb rajada hoonestusala piirides ning tuleb arvestada ehitisealuse pinna sisse.
Planeeringuga määratud kruntide lubatud suurima hoonete ehitisealuse pinna arvestamisel on lähtutud
kehtivast seadusandlusest13. Hoonestuse tehnilised seadmed ja nende osad võivad ulatuda üle hoone
12 ehitusseadustiku §70 (ehitise kaitsevöönd), ehitusseadustiku §77 (elektripaigaldise kaitsevöönd) ja majandus-
ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded 13 majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise
alused
Sõõrike farmi detailplaneering 17
suurima lubatud kõrguse. Vajadusel tuleb nende kõrgused täpsustada kohaliku omavalitsusega
projekteerimisel.
Kavandatud digestaadi separeerimishoone (joonisel nr 3 ehitis nr 44) ja tahkesõnnikuhoidla (joonisel nr
3 ehitis nr 45) tuleb ehitada varikatusega kinniste hoonetena. Selliselt on vähendatud lõhnaainete
emissiooni ning tagatud normatiivsete lõhnatundide esinemine.
Kruntidel nr 2 ja 3 hoonestusaladel on määratud piirkond, kus konkreetsete perspektiivsete ehitiste
asukohta tuleb projekteerimisel maksimaalselt järgida, et oleks tagatud normatiivsete lõhnatundide
esinemine. Nimetatud ehitisteks joonisel nr 3 on: digestaadi separeerimishoone (ehitis nr 44),
tahkesõnnikuhoidla (ehitis nr 45) ja vedelsõnnikumahutid (ehitised nr 32-39).
Kuni 20 m² ja kuni viie meetri kõrgused ehitised, mis on hooned, ei sisaldu ehitusõiguses ja nende arv
ei ole piiratud. Planeeritud hoonestusalast väljaspool ei ole kuni 20 m² ja kuni viie meetri kõrguste
ehitusloakohustuseta hoonete ehitamine lubatud.
Kruntide nr 1-3 täisehituse protsendiks on kavandatud 60%.
Kruntide hoonestusalade sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3.
Kohustuslikku ehitusjoont planeeringuga määratud ei ole, kuna planeeringuala asukoht ja kontaktala
iseloom seda ei nõua.
Kruntide nr 1-3 ehitusõigustes on hoonete lubatud maksimaalne kõrgus määratud lähtudes ehitise
kasutusotstarbele vastavast eeldatavast vajalikust maksimaalsest ruumi kõrgusest ja hoonete suurim
lubatud ehitisealune pind lähtuvalt kasutusotstarbe eeldatavast maksimaalsest vajalikust
ruumivajadusest. Lähtuvalt olemasoleva hoonestuse iseloomust ja valdavalt vajalikust ruumi kõrgusest,
kujuneb eeldatavalt valdavaks tootmisala hoonestuse suhteliseks kõrguseks ca 6-11 m. Tõenäoliselt
realiseeritakse ehitusõigustes määratud maksimaalne kõrgus (18 m) vaid konkreetsetel hooneosadel
või hoonetel, millel on maksimaalne kõrgus funktsionaalselt hädavajalik.
Krundile nr 3 kavandatud biometaanijaama põhitegevuseks saab olema biometaani ehk rohelise
transpordikütuse tootmine. Protsessi vahesaaduseks, mida gaasipuhastuse protsessis kasutatakse, on
biogaas. Teadaolevate andmete põhjal hakatakse biogaasi tootma peamiselt vedelast veisesõnnikust,
veise tahesõnnikust, söödajääkidest, teravilja kuivatuse jääkidest ja vadakust. Toorbiogaasi on võimalik
kasutada biometaani tootmiseks. Perspektiivselt ka kasutada soojusenergia tootmiseks (katlas) ja
koostootmiseks mootoris (elektri ja soojuse koostootmiseks).
Lõpp-produktiks olev kvaliteetne biometaan on kavandatud suunata transpordipuhvritesse
(survekonteineritesse). Transpordipuhvreid kasutatakse biometaani transportimiseks biometaani
sisestuspunkti (kas maagaasi torusse sisestamine või mõne tarbija biometaani tankla juures
sisestamine).
Biogaasijaama võimsus on planeeritud maksimaalses mahus ca 175 000 tonni sisend biomassile ja
väljundtoodangule ca 2 800 000 m³ biometaani aastas.
Eeldatavalt kujunevad krundi nr 3 kõrgeimateks objektideks katlamaja korsten (eeldatavalt ca 15 m) ja
biogaasi küünalpõleti korsten (eeldatavalt ca 13 m). Küünalpõletit kasutatakse juhul, kui
puhastusseadmed ei tööta ning biogaasi ja õhu segu põletatakse ära kasutades elektrilisi süütajaid.
Biogaasijaama kompleksi lahendus tuleb täpsustada/lahendada projekteerimisel.
Biogaasi puhul on tegemist ohtliku kemikaaliga vastavalt majandus- ja taristuministri 02.02.2016
määruse nr 1014 lisa tabeli 2 punktile 18. Planeeritud biogaasi tootmiskompleksis ei ole kavandatud
tootmist sellises mahus, et seadmetes sisalduva biogaasi kogus oleks suurem ohtliku ettevõtte
künniskogusest (viis tonni). Kuna biogaasi kogus jääb alla viie tonni, siis ei ole rajatava biogaasi
tootmiskompleksi puhul tegemist ohtliku ettevõttega.
14 majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali
künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord 1
18 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
Gaasipaigaldiste ja -seadmete kavandamisel tuleb muuhulgas lähtuda majandus- ja taristuministri
03.07.2015 määrusest nr 87 Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme
paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded.
Samuti ei liigitu planeeritud põllumajandussõidukite jmt tankur koos diiselkütuse mahutiga krundil nr 1
ohtlikuks ettevõtteks kemikaaliseaduse mõistes, kuna diiselkütuse hoiustamise summaarne kogus ei
ületa ohtliku ehk C-kategooria ettevõtte ohtlikkuse alammäära vastavalt majandus- ja taristuministri
02.02.2016 määruses nr 10 toodud künniskogustele.
Planeeringus on tankuri kavandamisel arvestatud standardiga EVS 812-5:2014 Ehitiste tuleohutus Osa
5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus. Krundi nr 1 suurus võimaldab nii tankuri standardikohase
paigutamise kui ka vajalikud kujad naaberkinnisasjade objektidest.
Krundile nr 1 ja 2 planeeritud peamised ehitise kasutamise otstarbed15 on järgmised:
loomakasvatushoone (12711), loomasööda hoidla (12715), muu põllu-, metsa-, jahi- või
kalamajandushoone (12719), muu laohoone (12529), muu tööstushoone (12519), kaevumaja (12746),
muu erihoone (12749), sõnnikuhoidla rajatis (24231), muu energiatööstuse rajatis (23029), rajatis
põllumajandussaaduste või loomasööda hoidmiseks (24233).
Krundile nr 3 planeeritud peamised ehitise kasutamise otstarbed on: muu põllu-, metsa-, jahi- või
kalamajandushoone (12719), muu laohoone (12529), muu tööstushoone (12519), muu erihoone
(12749), küttegaasi tankimis- ja villimisjaamad maa-, vedel-, bio- ja tööstusgaasidele (22115),
küttegaasihoidla (22117), küttegaasi kompressorjaam (22118), küttegaasi muud ehitised (22119),
sõnnikuhoidla rajatis (24231), muu energiatööstuse rajatis (23029).
Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus lubada täiendavalt loetelus nimetamata ehitise kasutamise
otstarbeid, kui need sobivad krundi kasutamise sihtotstarvetega ja/või kui need on vajalikud planeeritud
tegevuse elluviimiseks/tööks ning need on kooskõlas kehtivas üldplaneeringus määratuga.
Olemasolevat hoonestust on lubatud remontida või muud moodi parendada. Lubatud on ka olemasoleva
hoonestuse lammutamine. Rekonstrueerimisel või lammutamisel uushoonestuse rajamiseks tuleb jääda
hoonestusala piiresse ja lähtuda määratud ehitusõigusest.
Tootmishoonete välisviimistlusmaterjalina on lubatud kasutada metalli (sh plekki või profiilplekki),
betooni, puitu, klaasi, kivi ja krohvi (ka kombineeritult). Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder
jmt) kasutamine. Katusekatte materjale planeeringuga ei määratleta. Samuti ei määratleta hoonete
lubatud katusekallete vahemikku ega korruselisust, kuna need võivad sõltuda hoones asetsevast
tehnoloogilisest seadmest ja tehnoloogilised korrused ei ole võrreldavad tavakorrustega. Valdavalt tuleb
uushoonestuse välisviimistlus- ja katusekatte materjalid ning katusekalded ja harjajoone suunad
määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. Nimetatud tingimused tuleb määrata
hoonete ehitusprojektis. Hoonestuse arhitektuurne tase peab olema lahendatud kvaliteetselt
Planeeringu koostamise ajal ehitati krundile nr 1 ehitusloakohustuslik rajatis – päikeseelektrijaam16.
Arvestades ptk-s 5.10 tooduga, on lubatud projekteerimisel ette näha täiendavaid päikeseenergia
tootmise ja kasutamise võimalusi. Päikesepaneelide kasutamisel ehitistel peab päikeseelektrijaam
sobituma kokku ehitisega ega tohi jaam olla vaadeldav avalikult kasutatavalt teelt.
Lubatud on päikesepaneelid rajada ka maapinnale. Nii ehitistele paigaldatavate kui maapinnale
rajatavate päikeseelektrijaamade puhul tuleb arvestada kehtivas üldplaneeringus määratud
tingimustega päikeseelektrijaamade rajamiseks.
Joonisele nr 3 on kantud illustratiivne põhimõtteline uusehitiste asukoht ja kuju, mida projekteerimisel
on lubatud muuta lähtuvalt projektlahendusest, käesolevas peatükis esitatud tingimustest ja seatud
ehitusõigusest. Täpne kruntide ehitiste asendiplaaniline lahendus määratakse projekteerimisel.
15 majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu 16 kasutusluba nr 2312371/01886
Sõõrike farmi detailplaneering 19
Juhul, kui krundi nr 2 kirdenurka kavandatakse ehitisi, on vaja arvestada, et sinna ulatub minimaalsel
määral Airok OÜ Allikõnnu viljakuivati vedelgaasipaigaldise ohuala.
Kruntidele nr 4 ja 5 ei ole ehitusloakohustuslikke hooneid kavandatud. Krundil nr 4 asub olemasolev ca
25 m² ehitisealuse pinnaga puurkaevu PRK0006355 pumplahoone. Krundil nr 4 on kuni 20 m² ja kuni
viie meetri kõrguste ehitusloakohustuseta hoonete ehitamine lubatud; nimetatud hooned ei sisaldu
ehitusõiguses ja nende arv ei ole piiratud.
Kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 3.
Ehitustegevus tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele.
Raskeveokite liiklusest tulenevat vibratsiooni saab leevendada ja viia miinimumini teede ja platside
ehitamisel kuivale pinnasele tehniliste võtetega, mis tagavad vibratsiooni mitte tekkimise.
5.4 Haljastus, heakord ja piirded
Kruntidel nr 1-3 peab haljastuse osakaal olema vähemalt 15% krundi pindalast, millest 10%
kõrghaljastusega. Kõrghaljastuse ala tuleb arvestada täiskasvanud puude liitunud võradena. Krundil nr
6 säilib olemasolev olukord, kuna tegemist on olemasoleva säilitatava alajaama krundiga.
Vastavalt käesoleva detailplaneeringu lähteseisukohtadele tuleb täiendav kõrghaljastus ette näha
planeeringuala olemasolevate elamute poolsetesse külgedesse krundile nr 1 ja 4 (kindlasti Tilga ja
Nurmenuku kinnistute äärde ning säilitada Kaldu kinnistu poolses küljes olev kõrghaljastus
maksimaalselt).
Sellest lähtuvalt on planeeringualal määratud metsa säilitamise kohustusega ala ja planeeritud
kohustusliku kõrghaljastusega ala. Kohustusliku säilitatava haljastusena on määratud planeeringuala
lääneosas krundil nr 1 kasvav olemasolev metsaala (s.h Kaldu kinnistuga külgnev kõrghaljastus).
Planeeritud kohustusliku kõrghaljastuse ala on kavandatud krundi nr 1 läänekülge ning krundi nr 4
riigitee nr 19247 poolsele küljele puhverdamaks Tilga ja Nurmenuku kinnistuid. Kuna kohustuslik on
Tilga ja Nurmenuku kinnistute äärde kõrghaljastuse istutamine, kujuneb eeldatavalt planeeritud
kohustusliku kõrghaljastuse osakaal krundil nr 1 suuremaks kui 10% krundi haljasala pinnast. Joonisel
nr 3 on kujutatud planeeritud kohustusliku kõrghaljastusega ala suuremana kui 10%. Projekteerimisel
tuleb kohustusliku istutatava kõrghaljastuse kavandamisel lähtuda tingimusest, et see tuleb kavandada
Tilga ja Nurmenuku kinnistute äärde ja kõrghaljastuse osakaal krundil peab olema minimaalselt 10%
haljasmaa pinnast.
Olemasoleva metsa säilitamise ja planeeritud kohustusliku haljastuse istutamisega on kujundatud
tootmismaa mõjusid piirav kaitsehaljastuse puhvervöönd.
Ülejäänud kõrghaljastuse osas on soovitatav maksimaalselt säilitada kompaktseid olemasolevaid
puudegruppe/alasid ja üksikpuid, kui puude asukoht ja tervislik seisund seda võimaldab, kuna
olemasolev haljastus võrreldes istutatava haljastusega omab kohest roheefekti. Tootmisalal haljasalade
rajamine/säilitamine aitab kaasa kliimamuutustega seotud riskide leevendamisele (nt sademevee
immutamine/liigse sademevee puhverdamine ning kuumasaarte tekke vältimine).
Ka kõrghaljastuse kavandamisel tuleb arvestada kruntidel nr 1-3 säiliva 110 kV elektri õhuliiniga ja
Elering AS väljastatud tehniliste tingimustega, mille kohaselt õhuliini kaitsevööndis ei ole lubatud
kõrghaljastus. 110 kV õhuliini kaitsevööndis on lubatud haljastus kõrgusega kuni 3 m maapinnast.
Ületades 3 m nõuet liini kaitsevööndis võib Elering AS ehitise riket või selleks ohtu põhjustava puu,
põõsa ja oksa eemaldada, ning riket või ohtu põhjustava puu, põõsa ja oksa raiumisest ei pea kinnisasja
omanikku eelnevalt teavitama. Haljastus (puud, põõsad jms) masti mistahes lähimale elemendile
lähemal kui 3 m ei ole lubatud.
Olulist maapinna kõrguste muutmist ei ole ette nähtud – uushoonestust vahetult ümbritsev maapind on
kavandatud kõrgusega ca 34-35,5 m/abs. Vastavalt Elering AS tehnilistele tingimustele tuleb pinnase
20 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
kõrguste planeerimisel arvestada metallmastide läheduses mastide vundamentide kõrgustega, ehk
vundamendi betoonosa peab olema 0,3 m ulatuses maast väljas.
Käitise toimimisel tuleb tagada lautade ümbruse elementaarne heakord, mis muuhulgas tähendab, et
tuleb tagada laadimisel maha pudenenud sõnniku, silo ning loomasöötade kiire koristamine.
Krundid on lubatud ümbritseda läbi nähtava keskkonda sobiva piirdeaiaga, et tagada alade ohutus ja
kuritegevuse ennetamine. Piirde kõrgusele piiranguid seatud ei ole ja see tuleb määrata ehitusprojektis.
Piirdeaia ja värava rajamine on reguleeritud ehitusseadustikus. Erinevate rajatiste kavandamise
eristustega, sh piirdeaia kavandamise eristustega tuleb arvestada riigitee kaitsevööndis17 ning
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis18.
Piirdeaedade rajamisel arvestada, et elektrit juhtivast materjalist aiapostide ja paneelide korral võib
kõrgepinge õhuliinide kaitsevööndisse jääv piirdeaed sattuda indutseeritud pinge alla, mis võib olla
ohuks nii inimestele kui loomadele. Seetõttu tuleb elektrit juhtivast materjalist aia korral rajada aiale
maanduspaigaldis ja potentsiaaliühtlustus. Kaitsevööndisse rajatava terasest aia puhul on soovituslik
kasutada kuumtsingitud aia poste ja võrkpaneele, mis ühendada omavahel kuumtsingitud klambritega,
mis tagab aiaelementide omavahelise elektrilise ühenduse.
Planeeritud kruntide vertikaalplaneerimise ja haljastuse lahendus ning piirete vajadus ja tüüp tuleb
määrata hoonete ehitusprojektis.
5.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringualale on avalikult teelt transpordi juurdepääs tagatud kahest suunast: ala lääneküljelt 19247
Massu teelt (riigi kõrvalmaantee; km 3,689 asuv ristumiskoht) ning põhjaküljelt 9300114 Raudteetammi
teelt (avalikult kasutatav kohalik tee; ristumine riigiteega km 4,309). Planeeringualal jääb 9300114
Raudteetammi tee olemasolevalt Sõõrike farmi ja Pärna-Raudtee kinnisasjade koosseisu ehk teele ei
ole moodustatud eraldi katastriüksust. Planeeringualale jääv teedevõrk on rajatud farmi teenindamiseks.
Olemasolevad juurdepääsud on kavandatud säilitada ning need tagavad kogu planeeringuala
juurdepääsu ka edaspidi.
Planeeringualale jäävale 9300114 Raudteetammi teele on kavandatud eraldi krunt nr 5. Kruntidele nr 1
ja 2 kavandatud farmikompleksi laiendust ja krundi nr 3 biogaasijaama teenindav transport on
kavandatud liikuma krundil nr 5 ehk teel nr 9300114. Krundile nr 4 on säilitatud olemasolevad
juurdepääsud. Samuti on säilitatud juurdepääsud kruntidele nr 1 ja 2 lõunasuunast. Uusi ristumiskohti
riigiteega ei ole kavandatud.
Erinevad juurdepääsud võimaldavad territooriumi paremini organiseerida ning erinevatest suundadest
saavad siseneda eri otstarbega sõidukid. Aktiivsema tegevusega perioodil (eelkõige mai-oktoober) võib
kavandatava tegevusega seotud liikluskoormuseks kujuneda suurusjärgus 220 raskeveoki (veokid-
traktorid) liikumist ööpäevas (alale sisenemised ja väljumised kokku). Võrreldes olemasoleva olukorraga
võib alaga seotud liikluskoormus kõige aktiivsemal perioodil suureneda seega ca 85…90 raskeveoki
võrra päevas, aasta keskmisena on liikluskoormuse suurenemine tagasihoidlikum. Silmas tuleb pidada,
et sõidud jagunevad erinevate suundade ja teelõikude vahel (nt osa vedudest toimub otse idasuunas
ning Massu teed sel juhul ei kasutata) ning lisanduv liikluskoormus piirkonna igal teelõigul (nt Massu
teel konkreetne suund) jääb absoluutarvuna siiski väiksemaks. Planeeritud tegevuse ellu viimise korral
lisanduva liikluskoormuse hindamisel lähtuti järgmistest teadaolevatest vedude liikidest:
▪ omatoodetud sööda (silo) vedu (mai-oktoober) – Raudteetammi tee kaudu (25% idasuunas, 75% läänesuunas), Massu teel põhja- (50%) ja lõunasuunas (50%);
▪ ostusööda vedu (aastaringselt) – Raudteetammi tee kaudu, Massu teel ainult põhjasuunas;
▪ piimavedu (valmistoodang) vedu (aastaringselt) – Raudteetammi tee kaudu, Massu teel ainult põhjasuunas;
17 ehitusseadustik 18 maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord
Sõõrike farmi detailplaneering 21
▪ biogaasijaamaga seotud veod (sisendmaterjali ja gaasi vedu aastaringselt) – Raudteetammi tee kaudu, Massu teel ainult põhjasuunas;
▪ sõnniku/digestaadi vedu sõnnikuhoidlatest (märts-oktoober) – olemasoleva tootmisala juurdepääsutee kaudu (25% idasuunas, 75% läänesuunas), Massu teel põhja- (50%) ja lõunasuunas (50%).
Lähimal avalikult kasutataval teel (Massu tee) võib liikluskoormus suureneda järgmiselt:
▪ Massu tee olemasoleva käitise juurdepääsuteest lõunasuunas jäävale teelõigule võib lisanduda ca 24 raskeveoki liikumist (kahes sõidusuunas kokku) päevas ehk ca 1,5 liikumist tunnis, öösel selles suunas raskeliiklust ei lisandu;
▪ Massu tee olemasoleva käitise juurdepääsuteest põhjasuunas jäävale teelõigule (juurdepääsuteest kuni Raudteetammi teega ristumiseni) võib lisanduda ca 19 raskeveoki liikumist (kahes sõidusuunas kokku) päevas ehk 1,2…1,5 liikumist tunnis, öösel selles suunas raskeliiklust ei lisandu;
Massu teel (Raudteetammi teega ristumisest põhjasuunas) võib lisanduda ca 38 raskeveoki liikumist
(kahes sõidusuunas kokku) ööpäevas ehk kuni ca 2 liikumist tunnis. Öisel ajal võib lisanduda kuni ca 6
liikumist kahes suunas kokku (ehk vähem kui 1 liikumine tunnis).
Kontaktvööndis asuvale 9300003 Vaki-Kirikumõisa teele ei ole farmi teenindavate sõidukite liikumist
kavandatud. Nimetatud teel jätkub põldusid teenindava transpordi liiklus ehk liikluskoormuse
suurenemist ei ole ette näha. Jätkub kohaliku omavalitsuse poolne tolmutõrje avalikult kasutataval teel.
Teehoiukavas ei ole lähiaastatel ette nähtud teele mustkatte paigaldamist.
Täiendavalt on alaga seotud liikumiseks töötajate igapäevased liikumised sõiduautodega (ca 50
töötajat) ning ka üksikud mitte igapäevaselt esinevad veod (nt erinevate abimaterjalide (autokütuse)
vedu jms), mis aasta keskmisena siiski olukorda märkimisväärselt ei mõjuta.
Krundile nr 1 ulatub riigitee nr 19247 kaitsevöönd ulatusega 30 m. Maantee kaitsevöönd tagab tee
kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja
inimestele ohtlikke mõjusid. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt ehitusseadustiku (EhS) §
70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise
ohutust (EhS § 70 lg 3). Riigitee nr 19247 kaitsevööndisse hooneid planeeritud ei ole.
Riigitee nr 19247 ja kohaliku tee nr 9300114 ristmikul riigitee km 4,309 on seoses ristmiku läheduses
asuva haljastuse ja hoonestusega arvestatud peatumiskohustusega ristmiku kavandamisega
paigaldatakse liiklusmärgid 222 „Peatu ja anna teed“ mõlemale poole ristmikku), kus peab olema
tagatud nähtavusalana peatee ja liituva tee liitumisnähtavus 5x230 m19 (liituval teel on arvestatud
liiklussageduseks üle 100 sõiduki ööpäevas), vt joonis 5.5.1.
Liiklussagedus riigi kõrvalmaantee nr 19247 km 3,689 asuval ristmikul (juurdepääs krundile nr 1) jääb
alla 100 sõiduki ööpäevas. Ristmikul peab olema tagatud nähtavusalana peatee ja liituva tee
liitumisnähtavus 3x190 m, vt joonis 5.5.2.
19 kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 Tee projekteerimise normid lisa 1 tabel nr 18 ja lisa 2 joonis 8
22 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
Skeem 5.5.1. Väljavõte Maa-ameti ortofotost ristmikul riigitee nr 19247 km-l 4,309 koos planeeringuala piiri
(punane pidevjoon) ja ristmiku liitumisnähtavusega (sinine kriipsjoon)
Skeem 5.5.2. Väljavõte Maa-ameti ortofotost ristmikul riigitee nr 19247 km-l 3,689 koos planeeringuala piiri
(punane pidevjoon) ja ristmiku liitumisnähtavusega (sinine kriipsjoon)
Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Riigiteel peab olema tagatud sellega
külgnev vaba ruum sõidutee äärest mõõdetuna ulatusega minimaalselt 9 m20 (vaadeldav joonisel nr 3),
kus peavad olema täidetud määruse nr 71 nõuded. Riigitee nähtavusalale ega teega külgnevale vaba
ruumi alale ehitisi planeeritud ei ole. Teega külgneval vaba ruumi alal kasvab osaliselt mets, mis tuleb
nähtavuse tagamiseks raadata.
20 kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 Tee projekteerimise normid lisa 1 tabel nr 10
Sõõrike farmi detailplaneering 23
Kruntidele nr 1-3 on kavandatud hoonete vahelised kõvakattelised teed ja platsid, mis tagavad sõidukite
sujuva liiklemise ning korrastatud territooriumi. Krundisiseste teede ja platside asukohad täpsustuvad
projekteerimisel.
Elering AS õhuliini vahetus läheduses arvestada, et sõidutee on lubatud projekteerida mitte lähemale
kui 10 m õhuliini elementidest (mast, tõmmits, masti vundament). Teede ehitamisel arvestada, et tee
ristumisel õhuliiniga peab olema tagatud 7,5 meetrine gabariit tee ja 110 kV õhuliini alumise juhtme
vahel juhtme temperatuuril +60°C.
Krundil nr 1 on tegemist töötava tootmisalaga, kus sõidukite parkimine on olemasolevalt korraldatud
krundisiseselt olemasoleva laudakompleksi lõunaküljel. Kruntidel nr 2 ja 3 on sõidukite parkimine
kavandatud samuti krundisiseselt. Parkla kavandamisel tuleb lähtuda kehtivast standardist EVS
843:2016 Linnatänavad ning reaalsest parkimiskohtade vajadusest. Parkimiskohtade täpne arv ning
paigutus tuleb anda projekteerimise käigus.
Juhul, kui parklate kavandamise vajadus ilmneb 110 kV elektriõhuliini vahetus läheduses, tuleb tagada
5 m puhasvahe parkla ja õhuliini elemendist (mastist), takistada mastile pealesõidu võimalus äärekiviga.
Parkla rajamisel õhuliini juhtmete alla võtta arvesse, et Elering AS ei vastuta õhuliinist tulenevate ohtude
eest (nt. jäite kukkumine). Võimalusel kaaluda parklate rajamist selliselt, et juhtmete alla parkimiskohti
ei jääks.
Arvestada tuleb samuti, et 110 kV õhuliinide kaitsevööndis ei ole lubatud sõita masinate ja
mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 m21.
Liigselt suurte kõvakattega parkimisalade planeerimine ja projekteerimine, kui selleks vajadus reaalselt
puudub, suurendab kuumasaarte tekkimise ohtu ning jätab vähem ruumi võimalikule haljastusele, mis
aitab immutada/puhverdada sademevett ning vältida kuumasaarte teket. Seega ei ole lubatud
kavandada vajadusest rohkem kohti. Ala kavandamisel tuleb arvestada võimaliku perspektiivse kohtade
arvu suurendamisega, kui selleks vajadus peaks ilmnema.
Tabel 5.4.1. Sõiduautode parkimiskohtade arvutus vastavalt EVS 843:2016
Krundi number
Krundi kasutamise sihtotstarbed
Parkimiskohtade normatiiv standardis EVS 843:2016 laialdane tootmismaa linna äärealal
Arvutuse alus (suletud
brutopind)
Normatiivne parkimiskohtade arv
Planeeritud
parkimiskohtade
arv
1 Tootmishoone maa
Ehitise liik:
tööstusettevõte:
1 sõiduauto
parkimiskoht 90 m²
(1pk/90 m²) suletud
brutopinna kohta
202 345 m² 2 248 72
2 Tootmishoone maa 1pk/90 m² 74 019 m² 822 0
3 Tootmishoone maa
Biogaasi tootmise ja
jaotamise ehitise
maa
1pk/90 m² 27 705 m² 308 2
Suuremad mootorsõidukite avaparklad tuleb eraldada muust keskkonnast põõsaste- või puudereaga,
soovitatavalt 3-5 m laiusena, ning jagada haljastusega, väikevormidega, kuni 20 autokohaga osadeks.
Alla 10-kohaliste parkimisalade katmisel eelistada betoonkivi, sõelmeid, killustikku, murukivi jms.
Hoonetesse sissepääsud tuleb siduda parkimisaladega. 110kV õhuliini vahetus läheduses arvestada,
et jalgtee oleks kavandatud mitte lähemale kui 5 m õhuliini elementidest (mast, tõmmits, masti
vundament)
Projekteerimisel tuleb ette näha ka jalgrattaparkla. Hoone mahust väljapoole kavandatud jalgrattakohad
näha ette varjualusega.
21 ehitusseadustik § 77
24 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
5.6 Tehnovõrgud- ja rajatised
Planeeringuga on antud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus joonisel nr 3, mida tuleb täpsustada
projekteerimisel.
Ehitustööde käigus ja planeeritud kruntide kasutamisel tuleb tagada olemasolevate ja planeeritud
tehnovõrkude kaitse (vt ptk 5.11.2). Vajadusel võib tehnovõrke ümber tõsta.
110 kV õhuliini kaitsevööndis võib paigaldada kaableid kaitsetorusse min 1,0 m sügavusele. 110 kV
õhuliini kaitsevööndis võib maa-aluseid kommunikatsioone paigaldada piki liini mitte lähemale kui 10 m
ja risti liini mitte lähemale kui 25 m masti vundamendist, s.h tõmmitsast või mõnest muust elemendist.
5.6.1 Veevarustus
Krundil nr 1 asub tarbepuurkaev PRK0006355 ja krundil nr 4 tarbepuurkav PRK0056168 olmevee
saamiseks. Planeeringuga on kavandatud lisaks perspektiivne puurkaev krundile nr 2. Planeeritud
kruntide joogi- ja muu veevarustus on kavandatud nimetatud puurkaevudest. Selleks tuleb projekteerida
ühendustorustikud kruntideni.
Nii olemasolevate kaevudel kui planeeritud puurkaevul tuleb arvestada veehaarde sanitaarkaitsealal ja
hooldusalal kehtivate nõuetega vastavalt veeseaduse § 151 ja § 154
5.6.2 Reovee ärajuhtimine
Olemasolevalt on krundil nr 1 asuva laudakompleksi reovesi torustikuga juhitud pumplasse ja sealt edasi
vedelsõnnikulaguunidesse. Lisaks asub laudalöövide vahel kogumismahuti, mis täitudes tühjendatakse
samuti laguuni.
Planeeritud kruntidelt lähtuv reovesi on kavandatud suunata kas krundile nr 4 kavandatud
vedelsõnnikumahutitesse või krundi nr 1 olemasolevatesse vedelsõnnikulaguunidesse. Selleks tuleb
kruntidele projekteerida ühendustorustikud.
5.6.3 Sademevee ärajuhtimine
Planeeringuala sademeveekäitlus tuleb lahendada lokaalselt.
Planeeritud kruntidel tuleb sademeveest vabanemiseks kasutada looduslähedasi lahendusi, mis
võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekke kohas eelkõige maastikukujundamise kaudu.
Nimetatud põhimõtte kasutamine toetab ka kliimamuutustega arvestamisega seonduvaid aspekte.
Sõltumata sellest, mis tüüpi lahendused projekteerimisel on võimalikud ja valitakse, tuleb arvestada ja
kasutada järgnevaid nõudeid, mis on eelkõige vajalikud valingvihma aegse ülekoormuse
vähendamiseks:
▪ näha ette meetmed sademevee äravoolu aeglustamiseks selle tekkekohas ja juhtida sealt edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga (näit haljasalad, kraavid jms, kus vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik, ja vesi saab aurustuda);
▪ kasutada selleks sobilikus asukohas võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid (muru- või sillutiskivi vmt sademevee käitlemist võimaldav viis);
▪ hoonete katustelt formeeruv sademevesi on puhas ning selle võib koguda sademeveemahutisse ja taaskasutada.
Vastavalt Elering AS tehnilistele tingimustele on 110 kV õhuliini kaitsevööndis lubatud statsionaarseid
kraave rajada piki liini mitte lähemale kui 10 m ja risti liini mitte lähemale kui 25 m masti vundamendist,
s.h tõmmitsast või mõnest muust elemendist.
Sõõrike farmi detailplaneering 25
Sademevee maaparandussüsteemi eesvoolukraavi juhtimisel tuleb tagada vee kvaliteedi vastavus
kehtivale õigusaktile22.
Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud23.
Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal
kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist24.
Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse
teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada
truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest
lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukord ja teostada
läbilaskearvutused.
Sademe- ja võimaliku drenaaživee juhtimine naabermaaüksustele on keelatud. Täpne sademevee
ärajuhtimise lahendus tuleb anda vastava hooneprojekti mahus.
5.6.4 Elektrivarustus
Planeeringuala elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 15.03.2024
nr 469512 (kehtivad kuni 15.03.2026) ja Elering AS tehnilised tingimused 28.06.24 nr 12-9/2024/413.
Krundil nr 1 asub olemasolevalt eraldi Lauda alajaama kinnisasjal Elektrilevi OÜ hallatav alajaam:
7584:(Vändra), mis tagab olemasoleva hoonestuse elektrivajaduse. Lisaks asub krundil nr 1
päikeseelektrijaam.
Alajaam koos krundiga (nr 6) on kavandatud säilitada, küll aga on vajalik demonteerida kruntide nr 1-3
põhjaosas asuv keskpingeõhuliin alates olemasoleva lauda küljel asuvast alajaamast nr 7584 kuni
mastini nr 26, vt skeem 5.6.4.
Skeem nr 5.6.4.1. Elektri õhuliini demonteerimine mastini nr 26 (must joon) ja perspektiivse 10 kV maakaabli
kavandamine (punane joon) (allikas: Elektrilevi OÜ)
22 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1 . Veeseaduse kohaselt ei peeta veekoguks muuhulgas veejuhet ja kraavi, mis on rajatud heit- ja sademevee juhtimiseks veekogusse, ning kuivenduskraavi, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi eesvoolu 23 veeseadus § 129 24 veeseadus § 127
26 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
Seoses õhuliini demonteerimisega on kavandatud uus 10 kV maakaabelliini trass alajaamast 7992 kuni
olemasoleva alajaamani 7584.
Planeeritud kruntide elektrivarustus tagatakse olemasolevast alajaamast 7584. Selleks tuleb alajaama
projekteerida liitumispunkt. Elektrivarustust vajavate kruntideni tuleb alates alajaamast projekteerida
0,4 kV maakaabelliini trassid. Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole
lubatud projekteerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus nii planeeringualal kui väljaspool tuleb tagada
servituudialana.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Olemasoleva
elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Pärast detailplaneeringu kehtestamist elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
Planeeringualal säilib Elering AS-le kuuluv 110 kV õhuliini Vändra – Papiniidu L133B, millel on
kaitsevöönd 25 m liini telgjoonest mõlemale poole.
Vastavalt Elering AS tehnilistele tingimustele tuleb planeeringualal võtta arvesse, et õhuliini
teenindamiseks ja hooldamiseks peab olema tagatud juurdepääs, sealhulgas juurdepääs õhuliini
hooldamisega seotud mehhanismidele ja masinatele. Vastavalt ehitusseadustiku § 70. lõige 2 punktile
3 ja 4, peab õhuliinile säilima juurdepääsu võimalus.
Ehitustööde teostamise ja hiljem hooldamise käigus on keelatud 110 kV õhuliinide korral mehhanismide,
masinate, nende osade, teisaldatava lasti ja inimeste lähenemine pingestatud juhtmetele lähemale kui
3 m juhtme all ja 5 m juhtme kõrval.
Objektil või selle lähiümbruses tuleb olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral
ehitustegevuse tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused. Kaevetööd õhuliini masti mistahes
lähimale elemendile lähemal kui 5 m ei ole lubatud. Kaevetöödel ei tohi vigastada olemasoleva õhuliini
konstruktsioone ega halvendada vundamentide kandevõimet. Kaevetööde käigus ei tohi vigastada
õhuliini maanduskontuure, läbikaevatud maandurid tuleb taastada. Kaeve- ja tõstetööd liinirajatiste
kaitsevööndis on lubatud ainult pärast vormikohase taotluse esitamist, selle kooskõlastamist ning
kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-i poolt. Taotluse vorm, esitada e-posti aadressile
[email protected]. Töötades liini juhtmete all ilma juhendamiseta ja teadmiseta võib see
kaasa tuua töid teostavatele isikutele traagilise tagajärje ja põhjustada laiaulatusliku elektri katkestuse.
5.6.5 Soojusvarustus
Planeeringuala kruntide soojavarustus tuleb lahendada lokaalselt. Kasutada tuleb võimalikult
energiasäästlikke ning minimaalselt keskkonda saastavaid lahendusi; soovitatavalt taastuvenergia
lahendusi. Täpne lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus.
Olemasolevalt on farmikompleksi olmeruumide soojavarustus tagatud LPG küttesüsteemiga (võimsus
200 kW). Perspektiivis on kavandatud kompleksi soojavarustuseks ära kasutada farmikompleksis
tekkivat jääksoojust ja LPG küttesüsteemist loobuda ehk see likvideerida. Võimalikud on ka muud
taastuvenergia või muud projekteerimise ajal sobilikud lahendused.
Krundile nr 3 on kavandatud soojavarustuse tagamiseks biokatlamaja mis kasutab kütusena
sekundaarset puiduhaket, mis on kogutud kuni 30 km kauguselt. Eeldatavalt kulub puiduhaket koguses
kuni 1 800 t/a, kütteväärtusega 10 MJ/kg kohta. Katlamaja kasutegur on orienteeruvalt 87%.
Biogaasijaama katlamaja soojussisendile vastav nimisoojusvõimsuseks kujuneb eeldatavalt 0,9 MW.
Sõõrike farmi detailplaneering 27
5.6.6 Sidevarustus
Planeeritud kruntide sideühendus on kavandatud tagada mobiilsidega või kavandada liitumine
planeeringu realiseerimise ajal lähima sidevarustust pakkuva teenuseosutajaga.
5.6.7 Vertikaalplaneerimine
Kruntide maapinna kõrguste olulist ja põhimõttelist muutmist ei ole kavandatud. Uushoonestust vahetult
ümbritsev maapind on kavandatud kõrgusega ca 34-35,5 m/abs. Vertikaalplaneerimise lahendus tuleb
anda ehitusprojektide staadiumis. Sademevee suunamine ja valguva vee hulga suurenemine
naaberkruntidel on keelatud. Vertikaalplaneerimise lahendusega tuleb tagada sademevee immutamine
ja/või kogumine ja/või äravool.
5.6.8 Välisvalgustus
Planeeringuala välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise staadiumis. Välisvalgustuse
kavandamisel tuleb vältida naaberkinnisasjadele valgusreostuse tekitamist jm tingimusi, mis on esitatud
ptk-s 5.10.1.
Välisvalgustuse ja muu ehitise rajamisel tuleb tagada minimaalselt 5 m puhasvahe ehitise tipu ja 110 kV
õhuliini juhtme vahel (juhtme temperatuuri +60°C juures). Ehitise konstruktsiooni ning liini lähima
faasijuhtme vahel peab toodud õhkvahemik säilima ka juhul kui konstruktsioon kukub liini suunas.
5.6.9 Tuletõrje veevarustus
Planeeringuala hoonestuse kasutusviis tuleohutuse järgi on VI (põllumajandushoone,
loomapidamishoone, tööstus- ja laohooned, katlamaja jm)25. Planeeritud hoonete tuleohutus- ja
tuleohuklass tuleb määrata ehitusprojektis vastavalt kehtivale seadusandlusele.
Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel olema nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht26, välja
arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise
lahendusega.
Vastavalt määrusele nr 1027 peab üldjuhul tuletõrje veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m
kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste
päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse
mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas
määratakse ehitusprojektis lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest.
Minimaalne vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s ning see peab olema tagatud kolme tunni
jooksul.
Farmikompleksi väline tuletõrjevesi on olemasolevalt tagatud krundil nr 1 asuvate tuletõrje
veevõtukohtadega: 4477, 4478 ja 4480 (maa-alused mahutid suurusega: 150 m3 + 100 m3 + 150 m3,
kokku 400 m3).
Olemasoleva hoonestuse tuletõrjeveevarustus on nimetatud veevõtukohtadest tagatud, kuid samale
krundile kavandatud uushoonestuse ning teiste planeeritud kruntide hoonete tuletõrjeveevajadust need
ei rahulda.
Seega tuleb uushoonestuse tarbeks projekteerida ja rajada täiendavad normatiivse tulekustutuseks
vajaliku vooluhulga tagavad tuletõrjeveemahutid või tootmisterritooriumite sisene hüdrandivõrgustik
25 siseministri 30.03 2017 määruse nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded lisa 1 26 veeallika juures olev aasta ringi kasutatav rajatis, mille kaudu võetakse vett pääste - ja demineerimistöödeks
ning veekahuri täitmiseks 27 siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord
28 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
ühendatuna olemasolevate tuletõrjeveemahutitega (vajalik lisada pumpla; vajadusel suurendada mahtu
vmt). Välise kustutusvee tagamise lahendusel tuleb juhinduda määrusest nr 1028.
Veevõtukohad tuleb projekteerida ja rajada hoonetest normatiivsele kaugusele. Perspektiivsed mahutid
on võimalik veega täita olemasolevatest puurkaevudest. Krundid on planeeritud piisava suurusega, mis
võimaldavad mahutite paigaldamise. Tuletõrjeveehoidlatele peab olema ligipääs igal aastaajal,
igasuguste ilmastikutingimustega ning kruntide asendiplaanilise jm lahenduse väljatöötamisel peab
arvestama päästesõiduki gabariitide ja pööramisraadiustega.
Planeeringu realiseerimisel, lähtudes moodustatud kruntide arvust ja kruntidele kavandatud hoonete
mahust, tuleb kustutusvee normvooluhulgad ja nendele vastavad tuletõrjeveehoidlate suurused
määrata ehitusprojektis.
Joonisel nr 3 on esitatud üks võimalik põhimõtteline tuletõrje veevarustuse lahendus maa-aluste
mahutitega, mida on lubatud projekteerimisel muuta.
Hoonete projekteerimisel kustutusvee normvooluhulga määramisel tuleb arvestada kehtivate normide
ja nõuetega. Lubatud on ka muud välise tuletõrjeveega varustamise võimalused ja lahendused, mis
vastavad kehtivatele normidele ja nõuetele.
Projekteerimisel on kohalikul päästeasutusel õigus teha mööndusi, kui ehitise tuleohutust tõendatakse
arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil (tingimusel, et tagatud on olulised
tuleohutusnõuded ning tõenduse viis on kajastatud ehitise ehitusprojektis).
5.7 Maaparandus
Planeeringualal asub mitmeid kraave ja drenaažisüsteeme, alale jäävad eesvoolud: Pärna
6113130010030/001 ja 6113070030250/002 (mõlemad valgalaga kuni 10 km²), mille suublateks on Vaki
oja ja Vändra jõgi, ning samuti maaparandusehitised: Pärna maaparandussüsteem
6113130010030/001 ja 6113070030210/001. Ehk nii planeeringualal kui selle ümbruses on tegemist
kuivendatavate põllumaadega. Vaid olemasoleva hoonestuse lähiümbrus ei asu
maaparandussüsteemidega kaetud alal.
Planeeringualal asuvatest maatulundusmaa otstarbelistest katastriüksustest on moodustatud teiste
hulgas krundid nr 1-3, millele on määratud tootmismaa maakasutuse sihtotstarve. Krunt nr 4 jääb
kasutusele maatulundusmaana ning planeeringualale jäävad maaparandusehitiste eesvoolud on
kavandatud säilitada.
Vastavalt maaparandusseadusele29: kui kinnisasjal, mille sihtotstarvet kavatsetakse muuta, asuva
reguleeriva võrgu osa moodustab maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga ühise
reguleeriva võrgu, kooskõlastab Põllumajandus- ja Toiduamet kinnisasja omaniku taotluse sihtotstarbe
muutmist arvestades tingimusel, et: 1) maatulundusmaa sihtotstarbega maal paiknev reguleeriva võrgu
osa rekonstrueeritakse iseseisvalt toimivaks ning maaparandussüsteemide registrisse ja kitsenduste
kaardile tehakse asjakohane muudatus või 2) muudetava sihtotstarbega kinnisasjal paiknev reguleeriva
võrgu osa jäetakse toimima koos maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga. Punktis 2
nimetatud juhul on muudetud sihtotstarbega kinnisasja omanikul käesolevast seadusest tulenev
maaparandushoiu kohustus.
Käesoleva planeeringuala puhul muudetakse kinnisasjade sihtotstarvet, kuid kavandatud kruntidel
jäetakse maksimaalses võimalikus ulatuses toimima reguleeriva võrgu osa koos ümberkaudsel
maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga ning planeeritud kruntide omanikel lasub
maaparandushoiu kohustus.
28 siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord 29 § 51 lg 5
Sõõrike farmi detailplaneering 29
Pärna 6113130010030/001 eesvoolule on lisaks olemasolevate silohoidlate vahetus läheduses asuvale
settebasseinile täiendavalt planeeritud settelodu. Settebasseini ja settelodu tuleb tühjendada
vajaduspõhiselt.
Krundil nr 4ning planeeringuala ümbruses jätkub põlluharimine maatulundusmaal, kus maaparandus
tagab viljelusväärtuse suurendamise või keskkonnakaitse. Vastavalt maaparandusseadusele30 peab
maaparandussüsteemi reguleeriv võrk muuhulgas tagama maaviljeluseks sobiva mullaveerežiimi ja
minimeerima hajukoormuse leviku ohu ning eesvool tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee
juurdevoolu niisutusvõrku ning olema võimalikult suure isepuhastusvõimega.
Seega peavad planeeritud kruntide valdajad tagama, et ümbruskonna ja ülejäänud säiliv olemasolev
maaparandussüsteemi reguleeriv võrk jääb nõuetekohaselt toimima ka pärast planeeringualal
kavandatud ehitiste aluselt maalt maaparandusehitiste likvideerimist. Projekteerimisel tuleb leida selleks
vastavad lahendused (läbilõigatud dreenide otsakorkidega sulgemine, vajadusel uute kollektorite ja
dreenide rajamine ning nende sidumine olemasoleva võrguga jmt) vastavalt maaparandusseadusele.
Maaparandusehitistele kavandatud muu ehitise ehitusprojekti või ehitusteatise alusel ehitise
kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise
kavatsuse kooskõlastab ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetleja Põllumajandus- ja
Toiduametiga31.
Maaparandusehitiste rekonstrueerimise korral projekteerimistingimuste taotluse, ehitusloa taotluse ja
ehitusprojekti ning kasutusloa taotluse ja ehitusdokumendid tuleb planeeritud kruntide omanikel esitada
Põllumajandus- ja Toiduametile.
Väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vee ehk lisavee eesvoolu või kuivenduskraavi juhtimise
korral tuleb lähtuda maaparandusseaduse § 53 tooduga, mh sätetest, et kui maaparandussüsteemi
lisavee juhtimise tõttu suureneb eesvoolu valgala või muutuvad oluliselt valgala hüdroloogilised
karakteristikud, tuleb arvutustega kontrollida, kas eesvoolu või kuivenduskraavi lisavooluhulga juhtimise
korral vastavad eesvoolu ja kuivenduskraavi sängi ristlõike suurus ning eesvoolul ja kuivenduskraavil
paikneva rajatise ava suurus nõuetele. Kui eesvoolu või kuivenduskraavi sängi ristlõike suurus ja
eesvoolul või kuivenduskraavil paikneva rajatise ava suurus ei vasta nõuetele, rekonstrueeritakse
eesvool ja kuivenduskraav ning nendel paiknev rajatis lisavett juhtida sooviva isiku kulul.
Ehitusprojektide lahenduse muutused, mis võivad mõjutada maaparandussüsteemi toimimist, tuleb
kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Lisavee juhtimise kooskõlastab muu loa andja või
ehitusteatise menetleja Põllumajandus- ja Toiduametiga.
Vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg 1 on maaparandussüsteemis keelatud takistada veevoolu ja
paisutada vett, kui selleks puudub Põllumajandus- ja Toiduameti poolt antud luba või kooskõlastus.
Projekteerimisel tuleb lähtuda maaparandusseadusest.
5.8 Tuleohutuse tagamine
Planeeringualale ei ole kavandatud tegevust, mis liigitub suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte alla.
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega siseministri 30.03 2017
määrusest nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile
ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle
täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on
vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja
30 § 5 31 maaparandusseadus §50 lg 1
30 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid
põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Minimaalne hoone tuleohutusklass ning hoonete kompleksid tuleb määrata ehitusprojektis.
Planeeritud hoonestusalad on kavandatud naaberhoonestusest normikohasele kaugusele.
Päästeauto juurdepääs on tagatud riigiteelt nr 19247 ja kohalikult teelt nr 9300114. Kuna planeeringualal
liiklevad sõltuvalt ala kasutusotstarbest ka veokid, siis on tagatud ka tuletõrjeauto liikumiseks vajalik
liikumisruum ning ilmastikukindel katend. Samuti on planeeringualale juurdepääs planeeritud rohkem
kui ühest kohast.
Biogaasijaama projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest ning ohutusjuhenditest, sh
siseministri 27.05.2024 määrusest nr 14 Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise
tuleohutusnõuded.
Biogaasi puhul on tegemist ohtliku kemikaaliga32. Krundile nr 3 kavandatud biogaasi tootmiskompleksis
ei ole planeeritud tootmist ega toodangu ladustamist sellises mahus, et alal hoitava biogaasi kogus
saavutaks ohtliku ettevõtte künniskogust (viis tonni). Kuna planeeringualale kavandatavate seadmetes
jääb biogaasi kogus alla viie tonni, siis ei ole rajatava biogaasi tootmiskompleksi puhul tegemist ohtliku
ettevõttega ning käitisele kemikaaliseaduse vastavad sätted ei kohaldu. Biometaan on kavandatud
pumbata spetsiaalsetesse mobiilsetesse gaasikonteineritesse. Gaasimahuti täitumisel on kavas
kogumismahuti biogaasi tootmisalalt ära transportida.
Biogaasijaama erinevates tehnoloogia sõlmedes võivad tekkida plahvatusohu tingimused, eriti
biogaasijaama gaasikogumise piirkonnas ja selle lähedal. Biogaasi toodetakse ja käideldakse täiesti
kinnistes süsteemides, seega tuleb jaama ohutuse tagamiseks vältida gaasi väljumist gaasikogujatest
ja hapniku kontrollimatut sissetungi süsteemidesse.
Ohutusnõuete täitmiseks tuleb kääritid ja järelkääritid varustada üle- ja alarõhu klappidega. Biogaasi
tootmise ühtlustamiseks on süsteemi kavandatud biogaasi puhvermahuti Gaasisüsteemi tõrgete korral
(<1% aastast) juhitakse kogu tekkiv biogaas liig-gaasi põletisse (avariiküünal), et vältida biogaasi
lendumist keskkonda (plahvatusohtlik olukord). Avariiküünla torustik tuleb varustada ka leegipüüdjaga,
et põleti rikke korral ei pääseks leek vastuvoolu gaasisüsteemi. Tõrgete olukorra tagamiseks on
biogaasijaama kavandatud ka diiselgeneraator.
Potentsiaalne tulekahjuoht biogaasijaama käitamise ajal sõltub biogaasi või biometaani võimalikest
leketest tootmisprotsessis ja utiliseerimisest. Suitsetamine väljaspool selleks ettenähtud kohta ja lahtine
tuli on biogaasijaamas rangelt keelatud. Elektriseadmed peavad vastama tule- ja plahvatusohu
tingimustes rakendatavatele ehitus- ja hooldusnõuetele ning eeskirjadele. Defektsed elektriseadmed
tuleb kohe käigust eemaldada, remontida ja asendada terve seadmega, et vältida lühiühendusest
põhjustatud tulekahjusid. Tuleohtlikud toimingud nagu keevitamine, gaaslõikamine, lihvimine jne on
plahvatusohtlikes piirkondades keelatud. Kõigis piirkondades tuleb teostada tööd ainult ohutusnõudeid
rangelt järgides.
5.9 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002.
Projekteerimisel tuleb ette näha parkla ja sissepääsude (krundile, hoonesse) piisav valgustatus ning
hoone/territooriumi lahenduses mitte kavandada n-ö pimedaid nurki ja umbsoppe. Ka valduste
sissepääsude arvu piiramine üheni õhtuti ja nädalavahetustel ning eri funktsioonide põimumine
vähendab sissemurdmise riski.
Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise
ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
32 majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 lisa tabeli 2 „Ohtlikud kemikaalid“ punkt 18
Sõõrike farmi detailplaneering 31
Selgelt tuleb eristada avalikud ja suletud territooriumid, et vältida soovimatute isikute sattumist neile
mitte ette nähtud piirkondadesse. Tootmisega mitteseotud inimeste pääs alale peab olema kontrollitud
ja piiratud. Soovitatav on kasutada videovalvet.
5.10 Keskkonnatingimused
Planeeritud lahendusega suureneb kompleksis loomade arv ja tegemist on olulise keskkonnamõjuga
tegevusega. Seetõttu on detailplaneeringuga paralleelselt läbi viidud KSH menetlus. Tulenevalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) on keskkonnamõju
strateegilise hindamise eesmärk: arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide
koostamisel ning kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat
arengut.
Planeeringu koostamisel arvestati KSH analüüsitud keskkonnakaalutlustega paralleelselt KSH aruande
koostamisega ehk planeeringulahendus väljendab keskkonnakaalutluste järeldusi.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada
vastavaid töövõtteid kasutades.
Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida lähipiirkonna elanikke.
Planeeritud kruntide valdajatel peab avariiliste situatsioonide juhuks olema piisav reserv vajalikke
seadmeid ja ehitisi, mis võimalikud tekkivad ohud likvideerivad.
KSH raames käsitleti muuhulgas müra mõju ja teostati mürahinnang (vt täpsemalt KSH aruanne).
Mürahinnangus hinnati kavandatava farmikompleksi rajamise ning töötamisega (samuti piirkonna
liikluskoormuste mõningase suurenemisega) kaasnevat müraolukorda. Analüüsiti farmi alal tekkivat
tööstusmüra (nt ala sisene sööda- ja sõnnikuvedu, ventilatsiooniseadmed) ja liiklusmüra. Välisõhus
leviva müra normväärtusi reguleerib keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Olemasolevate
tootmisalade laiendamisel ning uute objektide kavandamisel tuleb nimetatud määruse nr 71 kohaselt
välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest. Müraallikate
lähedusse jäävatel müratundlikel aladel müra piirväärtuse ületamise korral tuleb rakendada müra
vähendavaid meetmeid. Normatiivse mürataseme peab tagama planeeringust huvitatud isik.
Antud juhul on lähimate müratundlike objektide puhul tegemist elamumaade ja eluhoonetega, seega on
pidevate tööstusmüraga seotud häiringute olulisuse hindamise puhul asjakohane rakendada II
kategooria alade tööstusmüra piirväärtust, mis on 60 dB päeval ning 45 dB öösel.
Liiklusmüra piirväärtus II kategooria alade (eluhooned) puhul on 60 dB päeval ning 55 dB öösel, sh on
müratundlike hoonete teepoolsel küljel lubatud 65 dB päeval ja 60 dB öösel.
Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kell 21.00-7.00 asjakohase müratundliku ala kategooria
tööstusmüra normtaset. Päevane ehitusmüra ei ole seadusandluses otseselt reguleeritud.
Leiti, et päevaste tegevuste korral ei ole lähimatel müratundlikel aladel (peamiselt väikeelamud) ette
näha müra normtasemete (tööstusmüra piirväärtus 60 dB) ületamist ega ka normtasemete lähedast
mürataset või olulisi häiringuid.
Öisel ajal toimub tegevus oluliselt väiksemas mahus, aeg-ajalt töötavad loomade talitamise tarbeks 1-2
traktorit või tõstukit. Kuna öised tegevused toimuvad väiksemas mahus ning masinad ei tööta pidevalt,
siis ei ole ka öise pideva tööstusmüra normtaseme (piirväärtus 45 dB) ületamist lähimatel müratundlikel
aladel ette näha.
Arvestades peamiste müraallikate paiknemist siseruumides ja valdavalt päevaste tegevustega ei ole
põhjust eeldada ebasoovitavat tööstusliku iseloomuga müra mõju lähimatel tundlikel aladel.
Liiklusmüra arvutustulemuste analüüsi kohaselt perspektiivses olukorras suureneb müratase
mõnevõrra rohkem Massu tee põhjapoolses lõigus (Raudteetammi teest põhjapoole jääv lõik): päevane
32 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
ja öine müratase võib suureneda ca 2..3 dB võrra. Samas on teele lähimate hoonete juures (eelkõige
teele lähima hoone ehk Selja-Sepa eluhoone juures) jätkuvalt tagatud liiklusmüra piirväärtusele vastav
olukord nii päeval kui ka öösel: päevasel ajal on arvutuslik müratase hoone teepoolsel küljel vahemikus
61…62 dB ning öisel ajal kuni 54…55 dB.
Massu tee lõunapoolses lõigus (Raudteetammi teest lõunapoole jääv lõik) esineb mõnevõrra väiksem
mürataseme suurenemine. Päevane müratase võib suureneda ca 1…1,5 dB võrra, öine müratase
sisuliselt ei suurene, kuna selles lõigus öist raskeliiklust ei lisandu. Samuti on teele lähimate hoonete
juures jätkuvalt tagatud liiklusmüra piirväärtusel vastav olukord nii päeval kui ka öösel: päevasel ajal on
arvutuslik müratase suurusjärgus 60…61 dB ning öisel ajal suurusjärgus 50…51 dB.
Vibratsioonitasemeid reguleerib sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (määruse nõuded peavad
silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset). Farmi seadmed, masinad jm vibratsiooniallikaid tuleb
paigaldada, hooldada ning kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud (ning teoreetiliselt maapinna
kaudu leviv) vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks eespool nimetatud määruses nr
78 kehtestatud piirväärtustele. Arvestades tootmisobjektide paiknemist (sh enam kui 100 m suuruseid
puhveralasid lähimate eluhoonetega), ei ole normaalrežiimil töötavatest tööstusalal asuvatest
objektidest lähtuv vibratsioon (maapinna võnked) norme ületav ega ohtlik inimestele või naaberhoonete
seisukorrale.
Teoreetiliselt võib vibratsioon, mis territooriumilt välja ulatub, olla seotud peamiselt liiklusega. Seega on
antud kontekstis vibratsioonimõjude vältimiseks oluline eelkõige teede korrashoid, mis vähendab
liiklusest tingitud vibratsiooni teket ja levikut. Samas kasutatakse liikluseks olemasolevat teedevõrku ja
mõju olemus ei muutu võrreldes praeguse olukorraga.
KSH-s analüüsiti mõju atmosfääriõhu kvaliteedile. Selleks määratleti farmikompleksi olemasolevad ja
planeeritud heiteallikad, vt joonis 5.10.1.
Joonis 5.10.1. Olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad planeeringualal (KSH-s esitatud joonis nr 6-
2)
Sõõrike farmi detailplaneering 33
Heitekoguste arvestamisel arvestati, et saasteainete emissioon toimub aastaringselt läbi lautade
ventilatsiooniavade ja sõnnikuhoidlate pinnalt, samuti arvestati digestaadi ladustamise, diiselkütuse
ladustamise/laadimise ja põletusseadmetest lenduvate saasteainete kogustega. Analüüsi tulemusena
leiti, et planeeritud tegevuse käigus ei ole ette näha atmosfääriõhu kaitse seadusega kehtestatud
piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi. Lõhna modelleerimine näitas, et lubatud
lõhnatunde lähimate elamute juures ei ületata.
Farmikompleksi läheduses olevaid pindamata kruusateede teelõike on vajalik töödelda kloriididega
ajaperioodil, mil AS Vändra raskeveokid kasutavad teelõike intensiivselt. Kanada Keskkonnaagentuuri
poolt väljatöötatud metoodika33 kohaselt väheneb kloriididega töötlemisel tolmu kontsentratsioon teede
vahetus läheduses ca 80%.
Valgusreostus on üldlevinud mõistena inimese poolt tekitatud valgustatus, mis lisaks oma sihipärasele
eesmärgile võib tekitada ka ebasoovitavaid kõrvalmõjusid. Valgustuse kavandamisel tuleb järgida, et
see täidaks valgustuse eesmärke ja põhjustaks piirkonnas minimaalset valgusreostust. Häiriva mõju
vähendamiseks tuleb vältida sobimatult lahendatud (näiteks ebatäpselt suunatud või suunamata
üldvalgustus) või tehniliselt mittekorras olevat valgustust (näiteks põhjendamatult vilkuvad valgustid).
Planeeringualal tuleb tegevused kavandada selliselt, et kütuse ladustamine, masinate hooldus,
tankimine ja parkimine toimuks selleks ette nähtud kõvakattega pindadel, kust võimalike lekete korral
keskkonnaohtlikud kemikaalid vahetult pinnasele ja põhjavette ei satu ning neid on võimalik
kuivmenetlusega eemaldada.
Pinnavee kaitseks tuleb ehitusperioodil arvestada veekaitsenõuetega ning vältida pinnase ladustamist
maaparandussüsteemide ning veekogude kaitsevööndites.
Farmi territooriumil peab sõnniku hoiustamine toimuma vastavalt kehtestatud keskkonnanõuetele.
Sõõrike veisefarmis on olemasolevalt kaks 14 000 m3 mahuga vedelsõnniku laguuni (kokku 28 000 m3)
ja sügavallapanusõnniku hoidla H-2 (3 500 m3). Kavandatud on lisaks sügavallapanusõnniku hoidla H- 4
(5 500 m3) ning kaheksa vedelsõnniku ringhoidlat mahuga 12 000 m3 (kokku 96 000 m3). Kokku saab
mahutada 133 000 m3 sõnnikut.
Farmis tekib arvutuslikult aastaga kokku ca 121 289 t vedelsõnnikut ja ca 4822 t sügavallapanusõnnikut.
Kaheksa kuu jooksul tekib ca 80 982 m3 vedelsõnnikut ja ca 5344 m3 sügavallapanusõnnikut. Seega on
olemasolevad ja kavandatud sõnnikuhoidlad kokku piisava mahuga, et mahutada kaheksa kuu jooksul
tekkiva sõnniku kogus.
Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on maaeluministri määruses nr 73 toodud
koefitsientide kohaselt vajalik vähemalt 3 004 ha laotuspinda. Kuna AS Vändra kasutuses on kokku ca
4 400 ha haritavat maad, siis on võimalik kogu tekkivat sõnnikut laotada vastavalt kehtestatud
normidele.
Vedelsõnniku laotusplaanide koostamisel ning põllule laotatava sõnniku koguse arvestamisel tuleb põllu
omanikul/rentnikul kindlasti arvestada konkreetse põllu muldade omadustega ning kasvatatavate
kultuuridega. Sõnnikulaotamise konkreetsel igakordsel planeerimisel (laotusplaani koostamisel) tuleb
võtta sõnnikuhoidlatest sõnnikuproovid ning korraldada laboris selle analüüs. Sõnnikulaotamisest
tuleneda võivaid ebasoodsaid mõjusid tuleb minimeerida sobivate laotusalade- ja pindade valikuga ning
sõnniku võimalikult kiire mulda viimisega.
Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides,
võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: temperatuuritõus,
sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine34. Seetõttu tuleb meil
33 https://www.canada.ca/en/environment -climate-change/services/national-pollutant-release-inventory/report/sector-specific-tools-
calculate-emissions/road-dust-unpaved-surfaces-guide.html 34 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf
34 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata
mh sademevee ärajuhtimise ja haljastuse temaatikale.
Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle
tekkekohas, vältides sademevee reostumist35. Planeeringualal säilivad kraavid ja haljasmaad, mis seda
eesmärki täidavad.
Sademevee ärajuhtimisel tuleb arvestada sõnniku-, silo- või naftasaaduste reostusega ja näha ette
abinõud sajuga uhutavate tahkete osakeste ning naftasaaduste ning ohtlike ainete eesvoolu kandumise
tõkestamiseks.
Kõvakattega parklaaladelt ja teedelt kogutavat sademevett tuleb käsitleda potentsiaalselt reostunud
veena ning need tuleb projekteerida selliselt, et oleks soodustatud sademevee valgumine madalamatele
aladele, kus vesi puhastatakse ning suublasse (kraav, sademeveetoru vm) juhitakse.
Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 Nõuded
reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,
nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused kehtestatud
sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele.
Kogu alal tuleb projekteerimisel näha ette võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks
(kliimamuutustega kaasnev keskmise sademete hulga kasv, temperatuuritõusust tulenevad ning
sagenevad äärmuslikud kliimasündmused, nagu paduvihmad) ja ühtlustamiseks (viibemahutid,
haljasala puhverdusalana vmt).
Planeeritud tegevusega kaasneb naftasaaduste ning heljumi sademevette sattumise oht. Seetõttu on
vastavalt veeseaduse § 187 p 6 nõuetele vajalik sademevee suublasse juhtimiseks taotleda
keskkonnaluba. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 § 7 lg 7 alusel on sademeveele
kohustuslik loaga määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe
piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded
määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Arvestades planeeringualal kavandatavate
tegevuste iseloomu, on soovituslik lisaks eelpool nimetatud saasteainetele kaaluda ka keemilise
hapnikutarbe (KHT), üldfosfori ja üldlämmastiku seiramise vajadust. Planeeringualal asuvatest
reostusohtlikest kohtadest (nt sõiduteed, parkimisplats jmt) ärajuhitavad sademeveed peavad enne
kraavi juhtimist läbima õlipüüduri.
Ehitusaegse kaevikusse tungiva vee ärajuhtimisel tuleb vältida ülemäärase heljumi teket. Samuti tuleb
arvestada, et tahkeid osakesi võib sademevette sattuda ehitusaegsetelt pinnaseladustusplatsidelt.
Ehitusaegsed pinnaseveed ning sademeveed peavad enne suublasse juhtimist läbima eraldi süvendid
või settetiigid.
Perspektiivse farmi laienemise ning loomade arvu suurenemisega kasvab ka farmi veetarve ehk
põhjaveevõtt. Maksimaalne vajalik veekogus on 647,8 m3/ööp. Olemasolevast puurkaevust nr 6355 on
kehtiva keskkonnaloaga lubatud veevõtt 69,3 m3/ööp ja puurkaevust nr 56168 on lubatud veevõtt 90,4
m3/ööp, kokku 159,7 m3/ööp. Suureneva veevõtu tarbeks on planeeringuala kirdenurka planeeritud
täiendav puurkaev. Detailplaneeringuga planeeritud puurkaevust maksimaalne vajalik veevõtt on seega
647,8-159,7= 488,1 m3/ööp, juhul kui olemasolevate kaevude veevõtu mahtusid ei suurendata, kuid
võimalik on suurendada ka olemasolevate kaevude veevõtu mahtu.
Veeseaduse § 204 lg 1 kohaselt tuleb põhjaveevaru hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või kehtestatud
põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 m3/ööp. Veeseaduse §16 kohaselt
on veehaare ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist. AS Vändra ei plaani grupeerida kahte
olemasolevat ja rajatavat puurkaevu üheks veehaardeks ning seetõttu ühestki kaevust ei võeta üle
500 m3/ööp. Samuti ei plaanita võtta põhjavett kahest olemasolevast puurkaevust nr 6355 ja 56168
(vahemaa 223 meetrit) summaarselt üle 500 m3/ööp. Planeeritava puurkaevu asukoht paikneb
olemasolevatest puurkaevudest 1,08 – 1,17 km kaugusel eraldiseisval krundil. OÜ Inseneribüroo
STEIGER uuringu kohaselt on maksimaalse veevõtu korral ainult olemasolevatest puurkaevudest
35 veeseadus
Sõõrike farmi detailplaneering 35
alanduslehter kuni 270 m, kuid kolmanda puurkaevu rajamisel langeb see 180 m peale. Kolmanda
puurkaevuga mõjualad ei kattu. Eeltoodust lähtuvalt ei ole ekspertrühma hinnangul põhjaveevarude
hindamine nõutud.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta
(Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020 olema liginullenergiahooned.
Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1.
Taastuvenergia allikana päikesepaneelide kasutamisel on muuhulgas võimalik kasutada
ehitisintegreeritud paneele, mille saab paigaldada katusele, fassaadile või päikesevarjuna akende
kohale. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja
tingimused:
▪ päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele;
▪ päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;
▪ päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;
▪ päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid.
Elektromagnetvälja tugevus (alajaamad) planeeringualal ei tohi ületada riiklikult kehtestatud
piirväärtusi36. Samad piirväärtused on paika pandud ka Eesti Standardis EVS-EN 50341-3-20:2007 ja
Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes. Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatud
piiresse, negatiivset mõju inimese tervisele ei kaasne.
Peamised planeeritud kruntide tegevuse käigus tekkivad jäätmed on: olmejäätmed, biolagunevad
jäätmed, söödapakendid jt pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit, kile) ning ohtlikud jäätmed
(kemikaalide ja ravimite jäätmed, süstlad, lüpsiseadmete pesuvahendid, õlid ja määrdeained). Erinevad
jäätmeliigid tuleb koguda eraldi. Olmejäätmete kogumine lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja
Põhja-Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskirjale. Objektil tekkinud ehitusjäätmed tuleb taaskasutada või
kõrvaldada läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes.
Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.
Jäätmete ära vedamiseks peab olema hea juurdepääs.
Krundile nr 4 on kavandatud lokaalne energia tootmise süsteem- biogaasijaam. Biogaasijaama puhul
on tegemist otsese ringmajandamise näitega, kus farmist pärinev sõnnik ja muud põllumajandusliku
tootmise jäägid kasutatakse ära roheenergia tootmiseks, mida saab ära kasutada samas
tootmiskompleksis. Tootmistsükli läbinud sõnnik (digestaat) jõuab põllumaa väetisena tagasi maapinda.
Täiendavalt aitab biogaasijama rajamine kaasa emissioonide vähendamisele (põllumajandus-sektori
eesmärgid aastaks 2030), sektoritevahelisele koostööle (positiivne mõju kogu väärtusahelale), toitainete
ringlusega vähendatakse väetiste kasutamist, rohekütuse kasutamisega väheneb fossiilkütuse kasutus,
suureneb sõltumatus välistest ressurssidest ning maandatakse riske.
Hilisemas keskkonnakompleksloa muutmise menetluses on vajalik täpsemalt välja tuua, kas biogaasi
tootmisel plaanitakse kasutada ka toiduainetööstuse ülejääke (või ka muid jäätmeid) ja nende
kasutamisel, kust pärinevaid, mis mahus ja milliseid toiduainetööstuse ülejääke (või ka muid jäätmeid)
biogaasi tootmisel kasutada plaanitakse. Kui biogaasi tootmisel kasutatakse jäätmeid, siis tuleb järgida
parima võimaliku tehnoloogia (PVT) ning mahutite paigutamise nõudeid ja tingimusi. Jäätmete
kasutamisel biogaasi tootmiseks kohalduvad käitisele Euroopa Komisjoni poolt välja antud parima
võimaliku tehnika alased järeldused jäätmekäitluse jaoks (WT), viitedokumendid Reference Document
on Best Available Techniques on Emissions from Storage37 ja Reference Document on Best Available
Techniques for Energy Efficiency. WT punktis 1.5 (lk 23) toodud BAT 19 on PVT-ks kasutada
veetarbimise optimeerimiseks, tekkiva reovee koguse vähendamiseks ning pinnasesse- ja vetteheite
36 elektri- ja magnetvälja tugevuse piirväärtused on sätestatud sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38
Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirgusetasemete mõõtmine 37 kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018D1147
36 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks kasutada punktis nimetatud meetodite
asjakohast kombinatsiooni.
Vastavalt WT BAT 19 alapunktile h on uute käitiste puhul üldkohaldatav maapealsete komponentide
kasutamine. Maa-aluste komponentide kasutamist piiratakse. Kui maa-aluseid komponente
kasutatakse, siis olenevalt riskidest, mida nendes komponentides sisalduvad jäätmed kujutavad
pinnase ja/või vee saastamise seisukohast, paigaldatakse maa-alustele komponentidele teisesed
laialivalgumist piiravad struktuurid.
Kokkuvõtvalt biogaasi tootmisel jäätmete kasutamise kavandamisel peab lähtuma PVT-st. Sealhulgas
potentsiaalse maa-aluse struktuuri (sh vedela substraadi mahutite) projekteerimisel arvestada WT BAT
19 h nõuetega.
5.10.1 Leevendavad meetmed
KSH koostamise tulemusena jõuti ettepanekute ja leevendavate meetmeteni, millega arvestades on
võimalik planeeringualal võimalikku ebasoodsat mõju vähendada ning olulist ebasoodsat mõju vältida.
Järgnevalt on need esitatud valdkondade kaupa koondloeteluna.
Müra mõju
Soovitused mürahäiringu täiendavaks vähendamiseks:
▪ hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid) paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud eluhoonetest võimalikult kaugele (vastassuunas ehk nt ala sisse). Vajadusel saab tehnoseadmete ümber rajada lokaalse müraekraani või mürasummutuskasti;
▪ vältida suures mahus transporditöid (sh ala sisesed liikumised ja laadimistööd) öisel ajal ehk öiseid rangemaid müra normtasemeid (ning inimeste puhkeaega) silmas pidades ajavahemikus 23.00-7.00;
▪ võimalike öiste lühiajaliste häiringute minimeerimiseks on soovitatav võimalusel vältida või võimalikult väikses mahus teostada töid (tõstukite/traktorite liikumised) tootmisala loode- ja kirdepoolses osas, kus asuvad tootmisalale lähimad eluhooned;
▪ masinapargi täiendamisel on soovitatav eelistada masinaid/seadmeid, mille poolt tekitatav müratase (helivõimsustase, LwA) on väiksem;
▪ kuigi tootmisala laiendamisest tingitud suurenevate liikluskoormuste korral ei esine liiklusmüra normtasemete ületamist piirkonna teede äärsete lähimate eluhoonete alal, on raskeveokite liikluskoormuse mõningase suurenemise korral elamupiirkondade lähistel mõistlik kaaluda madalama lubatud maksimaalse sõidukiiruse kehtestamist, mis lisaks müraolukorra parandamisele aitab tagada ka ohutut liiklemist (sh jalakäijatel). Samas võib tee iseloomust tulenevalt tegelik sõidukiirus juba jäädagi lubatud maksimaalsest sõidukiirusest väiksemaks;
▪ ehituse ajal võimalusel on soovitatav vältida elamupiirkondi läbivat suuremahulist öist transporti ning veod koondada maksimaalselt päevasele ajale.
Vibratsiooni mõju
Ehitusaegsete vibratsioonimõjude vältimiseks ja vähendamise meetmeteks on intensiivsemate tööde
ajastamine päevasele tööajale, elanike teavitamine tööde teostamisest, hoolikas töö planeerimine (sh
optimaalsete seadmete kasutamine) ja masinate hooldus.
Mõju välisõhu kvaliteedile
Saasteainete välisõhku suunamist ja levikut ehitustöödel ajal on võimalik hoida kontrolli all korralduslike
ning tehniliste meetmetega. Näiteks tolmavate materjalide ja jäätmete käitlemisel nende niisutamine,
seadmete või materjalide katmine (nt veokite katmine koormakattega). Ehitusplatsidel ja neile viivatel
teedel teostatakse tolmutõrjet ning tööks kasutatavad veokeid ja masinaid puhastatakse neile
kogunevast tolmust. Lisaks jälgitakse ehitus- ja pinnasetöödel ilmastikutingimusi (tuule suund ja
tugevus, õhuniiskus).
Sõõrike farmi detailplaneering 37
Farmikompleksi läheduses olevaid pindamata kruusateede teelõike on vajalik töödelda kloriididega
ajaperioodil, mil AS Vändra raskeveokid kasutavad teelõike intensiivselt.
Valgusreostuse mõju
Järgida järgmisi põhimõtteid:
▪ vältida ebavajalikku ja liigset valgustust. Soovitatav on kasutada liikumisanduritega valgustussüsteemi, mis lülitab valguse kasutajate puudumisel välja. Valgustuse negatiivseid mõjusid on sellisel viisil võimalik leevendada territooriumi osadel, mida aktiivselt pimedal ajal ei kasutata ning mis ei nõua turvalisuse ja ohutuse kaalutlusel püsivat valgustamist;
▪ valgusvoog peab olema suunatud valgustamist vajavale objektile, st tuleb vältida valguse hajumist. Näiteks valgustite suunamine territooriumi keskosa suunas, mitte keskelt väljapoole jms;
▪ ülesse suunatud valgusvoog tuleb viia miinimumini – paigaldada „lambivarjud”, mis suunavad valguse horisontaaltasandist allapoole, eelistatult väiksema kui 70 kraadise nurga all;
▪ laternapostid peavad olema võimalikult madalad;
▪ eelistada säästlikke valgusteid, siis annavad parema spektraaljaotusega valguse. Sellisel juhul on tagatud parem nähtavus juba madalamate valgustuse näitajate juures.
Mõju vaadetele ja maastikuilmele
Ebasoodsa mõju vähendamiseks vaadetele ja maastikuilmele on vajalik säilitada olemasolev ja rajada
täiendav kõrghaljastus.
Mõju pinnasele
Ehitustööde käigus tuleb vältida lekkiva tehnika kasutamist, õnnetusjuhtumite korral tuleb
mahavalgunud naftaproduktid eemaldada kuivmenetlusega. Pinnavee kaitseks tuleb ehitusperioodil
arvestada veekaitsenõuetega ning vältida pinnase ladustamist maaparandussüsteemide ning
veekogude kaitsevööndites.
Planeeringualale kavandatava diiselkütuse mahuti paigaldamisel ja tankuri rajamisel tuleb järgida
keskkonnaministri 20.09.2019 määrust nr 42 Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse
hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded. Põllumajandustehnika ladu ja remondihall peavad
olema lekkekindla põrandaga, kust võimalike lekete korral keskkonnaohtlikud kemikaalid vahetult
pinnasele ja põhjavette ei satu ning neid on võimalik kuivmenetlusega eemaldada.
Sõnniku- ja virtsahoidlate ning silohoidlate rajamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 03.10.2019
määrusest nr 45 Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning
põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks.
Mõju pinnaveele
Tootmise laiendamisel on eesvoolukraavile vajalik täiendava settelodu rajamine. Olemasolevat
settebasseini ja settelodusid tuleb tühjendada vajaduspõhiselt. Arvestada tuleb võimalike
avariiolukordadega ning tagada, et vajadusel oleks võimalik väljavool eesvoolu sulgeda (sulgurkorgi
paigaldamine).
Planeeringualal asuvatest reostusohtlikest kohtadest (nt sõiduteed, parkimisplats jmt) ärajuhitavad
sademeveed peavad enne kraavi juhtimist läbima õlipüüduri.
Ehitusaegsed pinnaseveed ning sademeveed peavad enne suublasse juhtimist läbima eraldi süvendid
või settetiigid.
Mõju põhjaveele
Puurkaevu rajamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 Nõuded salvkaevu
konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja
ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele
võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha
kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku,
38 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse
kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid nõuetest.
Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb järgida veeseaduse § 151 seatud piiranguid ning hooldusalal § 154
seatud piiranguid.
5.10.2 Seire vajadus
Sõõrike veiselauda puurkaevude tootlikkuse hinnangu alusel annab KSH seireks järgmised soovitused:
▪ Sõõrike lauda puurkaevude mõju jälgimiseks on soovitatav teostada veetasemete seiret laudakompleksile lähimates puurkaevudes. Lähimad Eesti Looduse Infosüsteemi kantud puurkaevud on puurkaev 26226 (Karu pumpla kinnistu kt 93002:002:0270) ja puurkaev 14807 (Allika-Oja kinnistu kt 93002:002:0214);
▪ veetaseme seiresse on soovitatav kaasata ka Nurmenuku (kt 93002:002:0231) kinnistu puurkaev ehitisregistri koodiga 220461265 (sügavus 18 m) ja Tilga (kt 93002:002:0170) kinnistu puurkaev ehitisregistri koodiga 220465383 (sügavus 11 m);
▪ esimene veetasemete seire teostada enne laudakompleksi arendustegevust fooniandmete saamiseks;
▪ edasine seire algab siis, kui veevõtt laudakompleksi puurkaevudest suureneb vastavalt kavandatavale tegevusele. Seire toimub sagedusega 1 kord aastas 3 aasta jooksul. Kui seireperioodil veetaseme alanemist ei esine, siis pidev seire lõpetatakse;
▪ juhul kui rajatakse kolmas puurkaev, siis enne puurkaevu kasutuselevõttu teostada puurkaevus katsepumpamised veekihti moodustavate kivimite hüdrodünaamiliste parameetrite kirjeldamiseks;
▪ veetasemeid lähimates puurkaevudes on võimalik seirata vaid puurkaevu valdaja nõusolekul ning eeldusel, et puurkaev on avatav ning selle konstruktsioon võimaldab veetaseme mõõtmist.
5.11 Piirangud
5.11.1 Servituudid
Servituudid seatakse asjaõigusseaduses sätestatud korras.
Tehnovõrkudele määratakse servituudid nende kaitsevööndite ulatuses. Teistele objektidele lähtuvalt
objekti projektikohasele või välja ehitatud asukohale.
5.11.2 Looduskaitse
Krundile nr 4 ulatuvad Vaki oja kalda ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd (vt ptk 3.6). Krundile nr 4 ei ole
kavandatud hoonestust, kuid krundi territooriumil, mis jääb oja kalda ehituskeelu- ja/või
piiranguvööndisse, tuleb juhinduda looduskaitseseaduse § 37 ja 38 esitatust.
Vastavalt looduskaitseseadusele on kalda piiranguvööndis keelatud tegevuste hulgas nimetatud
muuhulgas reoveesette laotamine ja mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning
maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega
seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega
isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks
ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.
5.11.3 Tehnovõrkude kaitsevööndid
Tehnovõrkudel ja -rajatistel on kaitsevööndid, mis on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille
ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja
Sõõrike farmi detailplaneering 39
kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks38. Kaitsevööndites
tegutsemise kord on toodud konkreetset tehnovõrku käsitlevas õigusaktis.
Olemasolevate ja planeeritud puurkaevu sanitaarkaitsealal tuleb järgida veeseaduse § 151 seatud
piiranguid ning hooldusalal § 154 seatud piiranguid.
Kruntidel nr 1, 2 ja 4 asuvad maaparandussüsteemide eesvoolud (vt ptk 3.6) veekaitsevööndi ja
kaitsevööndiga. Eesvoolu veekaitsevööndis tegutsemise kord on esitatud veeseaduse § 118 ja 119 ja
kaitsevööndis tegutsemise kord maaeluministri 10.12.2018 määruses nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi
ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord.
Vastavalt veeseadusele on veekogudel veekaitsevöönd kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks.
Veekaitsevööndis on muuhulgas keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas
veeseaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja
kaldakaitse eesmärkidega.
Vastavalt maaparandusseadusele on eesvoolu kaitsevöönd eesvoolualune ning eesvoolu ja sellel
paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel
paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise
võimaldamiseks. Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja
sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist,
sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule
ega selle rajatisele. Avatud eesvoolu (vooluveekogu, nagu jõgi, oja, kanal või kraav, sealhulgas
peakraav) kaitsevööndis ei tohi harida maad lähemal kui 1 m eesvoolu pervest.
5.11.4 Teede kaitsevööndid
Krundile nr 1 ulatub kõrvalmaantee nr 19247 Massu tee kaitsevöönd laiusega äärmise sõiduraja
välimisest servast 30 m. Tee kaitsevöönd tagab tänava kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning
vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid39.
5.11.5 Geodeetilised punktid, märgid
9300114 Raudteetammi tee ääres asuvad geodeetilised punktid nr 608 ja 4134 ning krundi nr 2
kagunurgas asub punkt nr 9342. Geodeetilised punktid on planeeringu kohaselt säilitatud. Geodeetiliste
punktidega seonduv on reguleeritud keskkonnaministri 28.06.2013 määrusega nr 50 Geodeetiliste
tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning
kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord.
5.12 Planeeringu elluviimine
5.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Planeeringualal ei asu kultuurimälestisi, väärtustatud hooneid ega miljööalasid.
Planeeringuala põhjaosas 9300114 Raudteetammi tee trassil asub pärandkultuuriobjekt Viluvere-
Vändra raudteelõik (930:RTR:002). Lähim kultuurimälestis jääb planeeringualast ca 90 m kaugusele,
Kivikalme (arheoloogiamälestis), mälestise kaitsevöönd planeeringualale ei ulatu. 19247 Massu tee
äärde jäävad veel mitmed ajaloolised hooned pärandkultuuriobjektidena. Pärandkultuuriobjektid on
eestlaste kultuuriline mälu ning võimalusel tuleb vältida nende hävinemist. Eelnevalt nimetatud
38 ehitusseadustiku § 70 lg 1, kaitsevööndis keelatud tegevused vt ehitusseadustik § 70 lg 2 39 kaitsevööndis kehtivad piirangud vt ehitusseadustik § 72
40 Sõõrike farmi detailplaneering
www.dge.ee
pärandkultuuriobjektid jäävad planeeringualast piisavalt kaugele ning planeeritud tegevuse elluviimisel
ei hävine.
Arvestades kavandatud tegevuste iseloomu olemasoleva farmikompleksi laiendusena ja planeeringuala
asukohta pärandkultuuriobjektide ja kultuurimälestise suhtes, ei ole olemasoleva informatsiooni
valguses põhjust eeldada ebasoodsat mõju kultuuriväärtustele. Nimetatud kultuuriväärtuslikud objektid
on vaadeldavad ja ligi pääsetavad avalikult kasutatavalt Massu teelt ning endist raudteelõiku
kasutatakse sõiduteena edasi. Kavandatud tegevus säilitab ning võimendab planeeringualale omast
maakasutust.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, kuna
kaitstavad loodusobjektid (sh Natura alad, kaitstavate taimeliikide kasvukohad ja loomaliikide leiukohad
jm) planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad, planeeringus on arvestatud alal asuvate
puurkaevudega, lähialal paikneva Vaki ojaga, ala asumisega maaparandussüsteemi alal ning läbi on
viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringulahendus lähtub keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemustest ning mõjude hindamises väljatöötatud meetmed on lisatud
planeeringusse. Kuigi tootmisehitiste rajamisega kaasneb haljasmaa ning sellega seonduvalt elurikkuse
vähenemine piirkonnas, on planeeringus määratud kohustuslik haljastuse (metsa) säilitamise ala
puhvervööndina ning ette nähtud kohustuslik kruntide haljastuse protsent. Samuti antud soovitus
maksimaalselt säilitada kompaktseid olemasolevaid puudegruppe/alasid ja üksikpuid, et toetada
elurikkuse püsimist. Võimaliku ebasoodsa mõju vähendamine ning olulise ebasoodsa mõju vältimine on
tagatud planeeringus ette nähtud meetmete ja tingimuste järgimise ja seadusega sätestatud
keskkonnakaitse põhimõtetest kinni pidamisega.
Kavandatud biogaasijaama ehitamisega kaasneb positiivne mõju keskkonnale, sest farmist pärinev
sõnnik ja muud põllumajandusliku tootmise jäägid kasutatakse ära roheenergia tootmiseks, mida saab
ära kasutada samas tootmiskompleksis. Täiendavalt aitab biogaasijama ehitamine kaasa emissioonide
vähendamisele ning toitainete ringlusega vähendatakse väetiste kasutamist. Kaasnevat positiivset mõju
võib pidada pikaaegseks.
Planeeringuala kontaktalas teised lõhnahäiringu objektid puuduvad. Lõhnahäiringute allikateks
käsitletaval alal on laudahooned ja sõnnikuhoidlad. Sõnnikuhoidlad on kaetud loomuliku koorikuga.
Lõhnahäiringud võivad paratamatult tekkida ka sõnniku väljaveol ja laotamisel. Lõhna vähendamise
leevendavad meetmed on organisatoorset laadi ja nende elluviimine on sõltuvuses juhtimissüsteemist
ja hea põllumajandustava täitmisest.
Sotsiaalselt võib planeeringu elluviimisel eeldada positiivset mõju uute töökohtade tekke ja valla
majanduselu arendamisel. Biogaasijaama kavandamisega soodustatakse taastuvenergia kasutamist ja
energiatõhusat tootmist.
Kavandatud tegevus ei ohusta kogukonna turvatunnet. Kuna tegemist on olemasoleva farmikompleksi
laiendamise ja kaasajastamisega, ei kaasne eeldatavalt tunnetuslikult negatiivset mõju ümbruskonna
elanike varale. Planeeringus on esitatud tingimused kõrghaljastusele puhverdamaks territooriumi
läheduses asuvat elamuala või luues perspektiivset n-ö varjestust loomapidamis- jm kavandatud
ehitistele. Planeeritud tegevusega kaasnevat positiivset mõju võib pidada pikaaegseks.
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud ptk-s 5.12.2 toodud elluviimise
nõuetega. Majanduslikult mõjutab planeeringu elluviimist huvitatud isiku finantsiline võimekus.
Kavandatud tegevuse tarbeks täiendatakse juba olemasolevat tehnovõrgu taristut, mis võrreldes uute
taristuteta alade kasutuselevõtuga on majanduslikult otstarbekam ning keskkonnasäästlikum. Mõjud
majandusele on eeldatavalt positiivsed luues uusi töökohti ja elavdades Vaki küla ning selle
lähipiirkonna majanduskeskkonda.
Sõõrike farmi detailplaneering 41
5.12.2 Planeeringu elluviimise tingimused
Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute teostamisel40 ning ehituslikele
projektidele. Koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):
1. Planeeritud kruntide alusel katastriüksuste moodustamine.
2. Hoonestuse teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja rajatiste ning planeeringuala
maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekteerimine ja ehitamine.
3. Servituudilepingute sõlmimine.
4. Hoonete projekteerimine ja neile ehituslubade väljastamine.
Planeeritud krundi detailplaneeringu kohane ehitusõigus realiseeritakse maaüksuse omaniku poolt tema
tahte kohaselt.
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,
et rajatavad ehitised ja istutatav haljastus ei kahjustaks naaberkinnisasjade kasutamise võimalusi ei
ehitamise ega kasutamise käigus.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab katastriüksuse igakordne omanik, kelle poolt
kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Planeeringulahenduse elluviimisel ei tohi kaasneda negatiivset mõju inimeste tervisele ja tagatud peab
olema võimalike ohutegurite ärahoidmine.
Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatavad ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse.
40 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Maakatastri -andmed/Maaomaniku-meelespea-p549.html
Sõõrike farmi detailplaneering 43
B – JOONISED
(Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1 : 10 000
2. Tugijoonis M 1 : 1 200
3. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1 : 1 200
4. Kruntimine M 1 : 10 000