Kiri

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

Pos 32357m2

Pos 110 547 m2 Pos 218 998 m2

50

10 000 m25000 m2

4

10

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

Tartu-Koidula raudtee

Ta llin

n- Ta

rtu -L

uh am

aa te

e nr

2

Pos 4844 m2

30

10

Lennu-Vangi tee

TINGMÄRGID

olemasolev krundipiir planeeringuala piir

0 10 25 50 m5

26.03.2024 1 1 1:500 A1

SALESLEADER OÜ

2024-055

Priit Paalo ESKIISJOONIS

Kadri Kattai

Kreete Lääne

ÜLENURME ALEVIKUS ASUVA VEINIOJA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

olemasolev tee kaitsevöönd 50 mI I I I

planeeritud hoonestusala

illustreeriv suurim lubatud ehitisealune pind

olemasolev juurdepääs krundile

olemasolev raudtee kaitsevöönd 30 m

projekteeritud A/B kattega sõidutee

TINGMÄRGID (Teedeprojekt OÜ töö: Tallinn-Tartu-Võru_luhamaa VI ehitusala)

projekteeritud A/B kattega jalgtee

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Maa-ameti ortofotot ja Raxoest OÜ poolt

koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr GE-21-21, litsents nr EEG000080), mõõdistatud 05.04.2021, koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis.

2. Planeeringuala on kehtiva üldplaneeringuga terves ulatuses kavandatud äri- ja tootmise alaks.

3. Lubatud on kruntide liitmine. 4. Mõõdud on antud meetrites.

projekteeritud jalakäijate tunnel

olemasolev tänava kaitsevöönd 10 m

planeeritav krundipiir

olemasolev tee kaitsevööndI planeeritud sõidutee

planeeritud täiendav hoonestusala kruntide liitmise korral

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 06.02.2025 nr 6-1/205-2

Meie 28.02.2025 nr 7.2-2/25/22013-5

Seisukohtade väljastamine Ülenurme

alevikus Veinioja maaüksuse

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Tartu maakonnas Kambja vallas Ülenurme alevikus Veinioja maaüksuse

detailplaneeringu (katastritunnus 94901:009:0190, edaspidi planeering) koostamiseks.

Planeeringu eesmärgiks on äri- ja tootmishoonete kavandamine.

Planeeringuala asub Tartu lennuvälja lähiümbruse kõrguspiirangute alas ning külgneb riigiteega

nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa km 186,54-186,7. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus

on 14050 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

1.1. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda

kontaktalas paiknevate planeeringute ja Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala

ehitusprojekti (edaspidi VI ehitusala teeprojekt) lahendusega (Teedeprojekt OÜ, töö nr

T04921). Planeeringust huvitatud isikul tuleb arvestada asjaoluga, et teelõigu 2+2

ristlõikele ümberehituse järgselt muutub oluliselt põhimaantee ja ümberkaudsete teede

liikluslahendus, sh likvideeritakse km 186,705 kohaliku Lennu-Vangi tee ristmik.

1.2. Arvestades põhimaantee kõrget liiklussagedust ning planeeritavale arendusalale

iseloomulikku pöördeliiklussagedust ja kinnistule planeeritud hoonemahtu, ei saa me

nõustuda uue arendusala juurdepääsu kavandamisega km 186,705 kohaliku Lennu-Vangi

tee (kohalik tee nr 9490122) ristmiku kaudu. Täna teenindab ristmik

maatulunduspiirkonda ja me ei pea võimalikuks teenindada selle ristmiku kaudu

juurdepääsetavuse suhtes tundlikku ja selle riigitee lõigu ohutaset oluliselt halvendavat

äri- ja tootmismaad. Samuti ei saa me nõustuda taotlusele lisatud eskiisil (lisa 1)

kavandatud juurdepääsuga riigitee korrashoiutöödeks ettenähtud teenindusteelt. Riigiteelt

otse juurdepääsul ei ole võimalik tagada teede projekteerimise normide nõudeid ristmike

minimaalsetele vahekaugustele ning samaaegselt kohaldada liiklusohutuse põhimõtteid ja

tagada põhimaantee funktsiooni säilimine. Olemasolevat km 186,705 ristmiku ei saa

ümber ehitada kanaliseeritud ristmikus, sest see läheb vastuollu normide § 23 (ristmike

vahekagus lubatud minimaalselt 800 m). Kui maakasutusest tulenev ristumiskohtade

2 (3)

vajadus läheb vastuollu normidega, siis tuleb arendajal kavandada maanteega paralleelselt

kulgev kogujatee. Kogujatee on sobilik ja vajalik kavandada VI ehitusala teeprojektis

kavandatud asukohas, st kohalikust Lennu-Vangi teest kuni riigiteeni nr 61 Põlva-Reola.

Me oleme lähialal (nt Lapatsi ja Luha kinnistud) planeeringu menetluses lähtunud samast

põhimõttest.

1.3. Arendusala asub Tartu linna lähialas. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed

tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega (vt täpsemalt kirja punkti 4).

1.4. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

1.5. Enne riigitee ümberehitust on km 186,705 olemasoleva ristmiku likvideerimine

(minimaalselt Ülenurme poole suunduv haru) ja kogujatee välja ehitamine arendaja või

kohaliku omavalitsuse kohustus. Transpordiamet korraldab riigiteede projekteerimist, sh

liiklusohutusele avalduva mõju hindamist, ehitamist ja omanikujärelevalvet. Huvitatud

isik tasub seotud kulud.

1.6. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada olemasolevate eratee(-de) avaliku kasutuse

määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine vastavalt

ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele

kinnistutele.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd ning ka teeprojekti

kohane.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

- Näha ette kergliiklusteede sidumine VI ehitusala projektiga, olemasolevate

tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapoole planeeringuala.

- Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha

ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

3 (3)

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb kõrge liiklussagedusega riigiteega ning paikneb

lennuvälja piirangupinnal, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee

liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016

määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta

esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute

leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud

müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel

kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale

kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 2024.03.26_Veinioja DP eskiis_2

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]