Vastus taotlusele

1

Päästeamet

14.11.2024 TÄIENDAV MÄRGUKIRI seonduvalt Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistul kavandatava jäätmekäitluse tuleohutusega Advokaadibüroo LINKLaw esindab Pakendikeskus AS-i (edaspidi Pakendikeskus) seonduvalt alltooduga. Varasem märgukiri ja sellele saadud Päästeameti vastus

1. Pakendikeskus esitas 09.09.2024. a Päästeametile märgukirja/selgitustaotluse, milles juhtis tähelepanu tuleohutusnõuetele mittevastavusele ja esitas selgitustaotluse kaudu küsimused seonduvalt AS-i Epler & Lorenz (edaspidi Epler) poolt taastatava Tallinna ohtlike jäätmete käitluskeskusega (edaspidi Tallinna OJKK), asukohaga Rae vald Suur-Sõjamäe tn 37/39 (edaspidi Kinnistu). Pöördumine oli ajendatud asjaolust, et 23.05.2023. a Tallinna OJKK-s toimunud massiivse põlengu tagajärjel said lisaks Epleri enda käitise hoonetele oluliselt kahjustada ka Pakendikeskuse hoone ning seetõttu on Tallinna OJKK ehitiste taastamise käigus ja käitise tegevuse taastamisel tuleohutuse tagamine iseäranis oluline.

2. Päästeamet on taastatavate ehitiste ehitusloa menetluses Rae vallale 30.05.2024. a saadetud ehitusloa taotluse kooskõlastuses nr 7.2.-3.1/3192-2 toonud välja järgmist: „Täpsustuseks ehitusloa eelnõus kirjeldatud olukorrale ehitusprojekti TO järgi ei ole kinnistu territooriumil ette nähtud põlevmaterjali ladustamist väljas pool hoonet ega varjualuseid. Muudel aladel ei ole ette nähtud materjalide ladustamine ning ei ole ka tuleohutusalaselt vastuvõetav. Väljavõte ka TO seletuskirjast „Jäätmete ladustamine toimub ainult hoones sees ja kinnistul asuvate varjualuste all toimub ainult tühjade konteinerite ja muu tühja taara ladustamine. Ehitise ehitamine ja selle edaspidine kasutamine peab toimima vastavalt kinnitatud ehitusprojektile.”

3. Seega on Päästeamet seadnud Epleri jäätmekäitluskompleksi taastamisel selgeks tingimuseks, et jäätmeid ei ladustata väljaspool hoonet, kuivõrd see ei ole tuleohutusalaselt aktsepteeritav. Eeltoodu pinnalt sai Pakendikeskus järeldada ja eeldada, et tuleohutuse tagamiseks ei hakata Epleri ohtlike jäätmete jäätmekäitluse taastamisel enam jäätmeid Pakendikeskuse kinnistuga piirneval alal ja väljapool taastatavat vastuvõtuhoonet (viilhalli) ladustama.

4. Paraku nähtub Keskkonnaameti (edaspidi KeA) poolt 22.08.2024. a väljastatud Tallinna OJKK keskkonnakompleksloa (edaspidi KKL) muudatusest (täpsemalt loale lisatavast ladustamisplaanist, vt 09.09.2024. a märgukirja p 18), et tegelikkuses kavatses Epler ohtlikke jäätmeid ladustada üksnes väljaspool hoonet. KKL-ile lisatud ladustamisplaanilt nähtuvalt on ladustamiskohad 1-3 kõik väljapool hoone mahtu. Kaks ladustamisplatsi (ladustamiskohad 2 ja 3) on seejuures toodud varikatuste (mis on rajatised) mahus, kus Päästeameti vastuskirja ja ka ehitusprojekti TO järgi võib ladustada üksnes tühje konteinereid ja muud tühja taarat. Paraku näeb KKL-i ladustamisplaan seal ette ohtlike jäätmete ladustamise.

5. Eeltoodust johtuvalt on KKL-i muudatus otseses vastuolus ehitusprojekti TO-ga ja Päästeameti poolt ehitiste kasutamise eelduseks seatud tuleohutuse tingimustega, samuti KKL-i muudatuses endas (T1. Käitise tegevus) toodud tingimusega, et jäätmete ladustamine peab toimuma ainult hoones sees.

6. Eeltoodud seisukohaga KKL-i lisaks oleva ladustamisplaani vastuolust tuleohutuse nõuetega nõustus ka Päästeamet oma 24.09.2024. a vastuskirjas märgukirjale nr 7.2-3.1/5812-1. Selles vastuses Päästeamet

2

nentis, et Suur-Sõjamäe põleng oli üks viimaste aastate suurimaid ja ressursimahukamaid päästesündmusi, mistõttu hoonete taastamisel või uute püsitamisel tuleks projekteerides vältida sündmuse uuesti juhtumist. Seetõttu ka ehitusprojektis sai kirjeldatud, et ohtlike jäätmete ladustamine toimub ainult ehitises või varjualuste all tühjade pakenditena. Päästeamet järeldas kõnealuses vastuses, et ladustamisplaan on vastuolus ehitusprojetki tuleohutuse kontseptsiooniga ning kui selline olukord esineb ka kasutusloa taotlemisel, siis Päästeamet kooskõlastust ei anna.

Täiendava pöördumise aluseks olevad faktilised asjaolud

7. Pakendikeskus pöördub käesolevaga taas Päästeameti poole oma omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse kaitseks ning sooviga vältida seda, et tulevikus võiks samasuguste või veelgi hävitavamate tagajärgedega põleng korduda. Pakendikeskuse õiguste ja tuleohutuse seisukohalt on äärmiselt oluline tagada, et Epler ei asuks jäätmeid ladustama vastuolus tuleohutuse nõuetega ning vastuolus Päästeameti poolt ehitusloa menetluses tegevuse taastamise kooskõlastmise tingimuseks seatud nõudega, et jäätmeid ei tohi ladustada väljapool hoone mahtu.

8. Käesoleva märgukirja eesmärgiks on anda ülevaade Päästeameti 24.09.2024. a kirja järgselt toimunud arengutest. Pakendikeskus palub Päästeametil aidata kaasa tuleohutuse tagamisele ja tulohutusnõuete rikkumise vältimisele seonduvalt kavandatava Tallinna OJKK tegevuse taastamisega. Pakendikeskus nõustub Päästeametiga, et tuleohutusnõuetega vastuolu korral ei tohiks Eplerile kasutusluba väljastada ja ohtlike jäätmete käitlustegevust rajatavates ehitistes taasalustada.

9. Pakendikeskus vaidlustas 23.09.2024. a vaidega KeA 22.08.2024. a muudatused (vt LISA 1). Vaides

põhjendas Pakendikeskus, miks KKL-i muudatus on õigusvastane ja tuleks tervikuna kehtetuks tunnistada, iseäranis ilmne vastuolu tuleohutusnõuetega esineb ladustamisplaani osas. Pakendikeskus edastas KeA-le vaidemenetluses ka Päästeameti 24.09.2024. a kirja.

10. KeA tegi Pakendikeskuse vaide osas 04.11.2024. a vaideotsuse (vt LISA 2), millega rahuldati Pakendikeskuse vaie vaid ühe tingimuse osas – üksnes ladustamisplaani ladustamiskoht nr 1 osas. Ülejäänud osas (sh ladustamisplaani ladustamiskohtade 2 ja 3 osas ehk ohtlike jäätmete väljapool hoonet ladustamise osas) jäi vaie rahuldamata. Seejuures KeA möönis rikkumisi (sh Pakendikeskuse kaasamata jätmist ja tema õigustega arvestamata jätmist), ent ei pidanud vajalikuks vaiet ülejäänud osas rahuldada. KeA on vaideotsuse järgselt käivitanud KKL-i muutmise menetluse, millega on kavas ära muuta ladustamisplaani ladustamiskoha nr 1 osas (mitte aga ladustamiskohtade 2 ja 3 osas). Vastavat muudatust ei ole veel vormistatud.

11. Vaideotsuse p-s 4.6 viidatakse Epleri poolt pärast Pakendikeskuse vaiet ehk 16.10.2024. a esitatud kompleksloa muutmise taotlusele, millega soovitakse ladustamisplaani muuta. Epleri esitatud keskkonnakompleksloa muutmise taotlus on kättesaadav siit: https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=30535&a pplication_id=1026142. Kahjuks ei ole sellele lisatud eraldi dokumendina ladustamisplaani, kuid kavandatavad ladustamisalad on nähtavad taotluse p-st 3.4 „Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul“. Selle tabeli p-st 1 nähtuvalt taotleb Epler, et edaspidi jääks ladustatavate ohtlike jäätmete põhimaht (700 m3 üheaegselt ladustatavaid jäätmeid) hoone (vastuvõtuhalli) alale. Ent siiski ei ole järgitud ehitusprojekti tuleohutuse nõuet, et jäätmete ladustamine toimub vaid hoones sees ning varjualustes toimub ainult tühjade konteinerite ja muu tühja taara ladustamine. Nimelt, taotluse p 3.4 tabeli p-dest 2 ja 3 nähtuvalt taotletakse jätkuvalt vastuvõetavate jäätmete ladustamist rajatavates varjualustes – üheaegselt vastavalt 100 m3 ja 250 m3. Varjualuste alla (st mitte hoonesse) on kavandatud üle 100 erineva ohtliku jäätme (sh põlevmaterjali) ladustamise õigus1.

1 Võrdluseks, et kui KeA 22.08.2024. a väljastatud KKL-i muudatuse kohaselt on kehtivas KKL-s platsile nr 2 ette

nähtud lühiajaline ehk kuni 1 nädalane ajutise ladustamise õigus, siis Epleri loataotluse muudatuse kohaselt on see

varjualune ette nähtud kuni 3 aasta pikkuseks ladustamiseks

3

Plaan nr 1. Varjualune (ladustamiskoht nr 2), mis on nii kehtiva KKL-i kui ka Epleri 16.10.2024. a taotluse kohaselt ette nähtud ligi 100 erineva ohtliku jäätme (sh põlevmaterjali) liigi ladustamiseks üheaegses mahus kuni 100 m3.

Plaan nr 2. Varjualune (ladustamiskoht nr 3), mis on nii kehtiva KKL-i kui Epleri 16.10.2024. a taotluse kohaselt ette nähtud kuni 250 m3 ohtlike jäätmete ladustamiseks.

12. Eeltoodut arvestades elimineeritakse KeA poolt vaide osalise rahuldamise tulemusel vastuolu tuleohutuse nõuete osas vaid osaliselt ehk üksnes platsi (ladustamiskoha) nr 1 osas, mis jäi Pakendikeskuse kinnistule kõige lähedamale, ent jätkuv vastuolu esineb varjualustes ehk väljaspool hoonet ohtlike jäätmete ladustamise õiguse osas. Kehtiv KKL lubab kuni 350 m3 ohtlikke jäätmeid ladustada väljapool hoonet. Seejuures jääb plaanil 2 näidatud ladustamiskoht nr 3 Pakendikeskuse kinnistust ca 16 m kaugusele. Päästeameti 24.09.2024. a märgukirja vastusest nähtuvalt on sellise meetrite arvu puhul tulekahju levimise tõenäosus ca 40 %, st kindlasti ei ole levik välditav.

13. Kuigi Eplerile on ülalnimetatud vastuolu teada, ei ole ta pidanud vajalikuks korrigeerida kavandatavat

tegevust ehitusprojekti tuleohutuse osale vastavaks. Palun eeltooduga Päästeametil arvestada kasutusloa menetluses kooskõlastuse andmise otsustamisel ning astuda vajalikke samme tuleohutuse tagamiseks ning tuleohutusnõuete rikkumise vältimiseks. Arvestades Kinnistul toimuva ehitustegevuse intensiivsust ning ehitiste valmimisjärku, võib eeldada, et kasutusloa taotlus esitatakse lähiajal. Tuleb vältida, et Epler saaks hoonete valmimisel ohtlikke põlevjäätmeid hakata ladustama tuleohutusnõudeid eirava ladustusplaani kohaselt.

4

Pilt 1. Olukord Epleri kinnistul 13.11.24 seisuga (pildi keskel valmiv vastuvõtuhall/viilhall)

14. Lisaks eeltoodule juhime tähelepanu ka sellele, et Epler taotleb 16.10.2024. a loamuudatuse taotluses

üle 1000 m3 ohtlike jäätmete ladustamise õigust. Kehtivas KKL-i muudatuses jäi taotletav ladustamisõigus alla 1000 m3 ning sellega põhjendas KeA ka Päästeameti mittekaasamist (vt vaideotsuse p 4.1, lk 4) KKL- i muutmise menetlusse. Palume võimalusel juhtida Epleri tähelepanu ladustamisplaani vastuolule.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________ Vandeadvokaat Triin Biesinger

1

Keskkonnaamet Edastatud e-kirjaga: [email protected]

23.09.2024 VAIE Keskkonnaameti 22.08.2024 korraldusele nr DM-126260-17 Advokaadibüroo LINKLaw esindab Pakendikeskus AS-i (edaspidi Pakendikeskus, registrikood 10102167, aadress Rae vald, Soodevahe küla, Suur-Sõjamäe tn 37a, [email protected]e) seonduvalt alltooduga. I Vaide esitamise aluseks olevad faktilised asjaolud

1. AS Epler & Lorenz (edaspidi Epler) käitas keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415 (edaspidi KKL) alusel vahetult Tallinna lennujaama külje all Tallinna ohtlike jäätmete käitluskeskust (edaspidi Tallinna OJKK). Käitise asukohaks on Rae vald (edaspidi ka Vald) Suur-Sõjamäe tn 37/39 kinnistu (edaspidi Kinnistu).

2. 23.05.2023. a toimus Tallinna OJKK-s massiivne põleng, mille tagajärjel käitise hooned hävinesid ning muutusid osaliselt kasutuskõlbmatuks.

3. Pakendikeskuse äritegevus toimub naaberkinnistul, s.o Suur-Sõjamäe 37a ning on otseselt mõjutatud naaberkinnistul toimuvast. Kõnealuse põlengu käigus sai Pakendikeskuse hoone oluliselt kahjustada. Pakendikeskus kandis märkimisväärset varalist kahju.

Pilt 1. Pakendikeskuse hoone pärast põlengut

4. Suur-Sõjamäe tn 39 käitluskeskuses toimunud põlengu tagajärjel tekkis põhjavee, pinnavee ning pinnase reostus, samuti sattus reostunud kustutusvesi sademeveetorustikku, põhjustades saastet ka suubuvas veekogus (Ruunaojas) (vt reostusuuring ja reostuse likvideerimise kava). Lisaks tekkis seoses põlenguga õhusaaste, mis mõjutas ka Pakendikeskust ja tema töötajaid.

5. Keskkonnaamet (KeA) algatas tulekahjuga seonduvalt kompleksloa peatamise menetluse. Kompleksloa peatamise otsuse eelnõus (29.06.2023) oli märgitud, et Epler on rikkunud KKL-i nõudeid põlevmaterjali vaheladustamise osas ning toodi esile käitisest tulenevat keskkonnaohtu.

6. Pakendikeskus pöördus KeA poole 16.08.2023. a, paludes KeA-l tõsiselt kaaluda KKL-i kehtetuks tunnistamist ning mitte lubada käitise taastamist uue mõjuhindamiseta.

2

7. KeA peatas 22.08.2023. a korraldusega nr DM-125193-4 KKL-i üheks aastaks (edaspidi Peatamise Otsus), kuni on täidetud Peatamise Otsuse tingimused. Peatamise Otsusest nähtuvalt määras KeA kõrvaltingimused (resolutsiooni p 1.2 ja 1.3, põhjenduste p 3.1), mh et kui Otsusega toodud KÕIKI tingimusi TÄHTAEGSELT ei täideta, on KeA-l õigus KKL kehtetuks tunnistada. Olulisteks kõrvaltingimusteks on mh:

p-i 3.1.4 kohaselt tuleb taastada kõik KKL-s nimetatud hooned ja rajatised oma algsel asukohal;

p-st 3.1.6 tuleneb nõue rakendada jäätmete ladustamise praimat võimalikku tehnikat, sh p-s 3.1.6.2 toodud nõue, et tagada tuleb nõuetekohaseks ladustamiseks platside eeltingimused, et ohtlike jäätmete ladustamine on lubatud hoones või vähemalt katuse all (EfS PVT ptk 5.1.2).

8. Kuigi kompleksloa peatamine tähendas seda, et Epleril oli keelatud peatamise ajal jäätmekäitlusega

Kinnistul tegeleda, asus Epler koheselt tegelema oma tegevuse taastamisega, paigaldades Kinnistule kaks PVC halli ning jätkates ka jäätmekäitlustegevusega.

9. Rae vald kinnitas 20.10.2023. a kirjas, et Epler on rajanud oma kinnistule PVC-hallid õigusvastaselt ning

välistatud ei ole nende lammutamine (vastav kiri edastatud KeA-le Pakendikeskuse esindaja 25.10.2024. a e-kirjaga). Tänaseks on viidatud PVC hallid Kinnistult kõrvaldatud.

10. Pakendikeskus pöördus KeA poole 25.10.2023. a e-kirjaga seonduvalt reostuse likvideerimisega ja Epleri kinnistul toimuva võimaliku jäätmekäitlustegevusega, mille osas palus KeA hinnangut selle lubatavuse osas, arvestades loa peatamist. KeA vastas sama päeval, et jäätkmekäitlustegevust ei ole platsi peal lubatud teha.

11. Epler esitas 30.10.2023. a KKL-i muutmise taotluse, mille osas KeA 20.11.2023. a tegi puuduste

kõrvaldamise. 19.01.2024. a saatis KeA Eplerile uuesti puuduste kõrvaldamise kirja.

12. 06.02.2024. a ja 08.02.2024. a e-kirjadega pöördus Pakendikeskus esindaja taas KeA poole ning palus edastada reostuse likvideerimise kava. 08.02.2024. a esitati Pakendikeskusele reostusuuringu kavad, mis olid puudustega ning 07.02.2024. a kirjas selgitas KeA, et 21.11.2023. a reostusuuringu kava ei vasta nõusele, kuid KeA ei nõua ettevõttelt reostusuuringu taasesitamist.

13. Seonduvalt reostuse likvideerimisega ning Epleri esitatud KKL-i muutmise taotlusega pöördus Pakendikeskus 16.02.2024. a e-kirjaga taas KeA poole ning palus selgitusi Pakendikeskuse kinnistult reostuse eemaldamise kohta ning samuti juhtis tähelepanu sellele, et õiguspäraselt ei ole võimalik KKL-i muuta ajal, kui KKL-i kehtivus on peatatud.

14. KOTKASe andmetest nähtuvalt algatas KeA 2024. a märtsis KKL-i muutmise menetluse (KOTKASes menetlus nr M-126260). Kuigi Pakendikeskus esitas korduvalt oma seisukohti seonduvalt Epleri KKL-i peatamisega ning selle võimaliku muutmisega, põhjendades seejuures ära Pakendikeskuse õiguste otsest puutumust käitise taastamisega seonduvalt, ei kaasanud KeA Pakendikeskust KKL-i muutmise menetlusse ega arvestanud KKL-i muutmise menetluses Pakendikeskuse kui naabri õigustega.

15. KOTKASe avalikest materjalidest nähtuvalt on Epler esitanud KeA-le 08.05.2024. a keskkonnamõju

eelhinnangu sisendandmed (Hendriksoni keskkonnaekspert Katri Järvekülje töö), olles arusaamal, et KKL-i muutmise menetluses tuleb vähemalt anda eelhinnang (KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud 29.08.2005. a määruse nr 224 § 10 p 1).

16. 2024. a juuli lõpus saadeti KOTKASest nähtuvalt KKL-i muutmise eelnõu kooskõlastamiseks Vallale ja

Eplerile (aga mitte Pakendikeskusele) ning 12.08.2024. a saatis Epler oma muudatusettepanekud eelnõule, sh ettepaneku lisada ladustamisalana vastuvõtuhoone.

3

17. Epler esitas paralleelselt KKL-i muutmise taotlusele ka ehitusloa taotluse nr 2311271/18944 Kinnistule

viilhalli ja kahe varikatuse taastamiseks. Pakendikeskus vaidles ehitusloa väljastamisele vastu, leides, et tegevuse taastamine eeldab vähemasti KMH läbiviimist, arvestades varasemate riskide realiseerumist.

18. 05.06.2024. a e-kirjas KeA-le juhtis Pakendikeskus KeA tähelepanu vajadusele kriitiliselt hinnata KMH

vajadust ehitusloa menetluses: Pakendikeskus palus Keskkonnaametil kriitiliselt hinnata eelhinnangu asjakohasust ning mitte nõustuda keskkonnamõjude hindamata jätmisega.

19. Rae Vallavalitsus väljastas viilhalli taastamiseks ehitusloa 30.07.2024. a korraldusega nr 1170, millega

jäeti ühtlaselt KMH algatamata. Samuti nähti kinnistule ette 2 varikatuse taastamine (tegemist on rajatistega, seega piirduti ehitusteatisega). Epler asus koheselt ehitustöid teostama. Intensiivne ehitustöö käib ja peatselt on ka ehitised rajatud/püstitatud.

Pilt 2. Olukord Epleri kinnistul 19.09.24 seisuga (pildi keskel valmiv vastuvõtuhall/viilhall)

20. Kuigi Pakendikeskuse hinnangul oleks KeA pidanud Peatamise Otsuse kohaselt pärast aastase peatamistähtaja möödumist sisuliselt kaaluma, kas tegevuse jätkamise kõrvaltingimused on täidetud ning käitise taastamine lubatav, väljastas KeA KOTKASest nähtuvalt keskkonnakompleksloa muudatuse 22.08.2024. a korraldusega (edaspidi Korraldus). Lisaks sellele, et KeA ei kaasanud Epleri jäätmekäitluse taastamist võimaldavasse loamuudatusse piirinaabrina Pakendikeskust, ei kaasatud ka avalikkust, leides, et mingeid keskkonnahäiringuid kavandatava tegevusega ei kaasne. Pakendikeskus sai KKL-i muutmisest teada 03.09.2024. a, omaalgatuslikult KOTKAS-est avalikult kättesaadavaid andmeid vaadates. KeA ei ole Korraldust Pakendikeskusele saatnud.

21. Pakendikeskus vaidlustab käesolevaga Korralduse oma omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse kaitseks ning sooviga vältida seda, et tulevikus võiks aastataguse põlenguga samasuguste või veelgi hävitavamate tagajärgedega tulekahju korduda ning Pakendikeskuse vara kahjustada ja ettevõtlustegevus häiritud saada. Eeskätt ajendab Pakendikeskust vaiet esitama asjaolu, et naaberkinnistul käitlustegevuse taastumisel ei ole tagatud tuleohutus ega välditud varasema äärmiselt kahjulike tagajärgedega sündmuse kordumine. Pakendikeskus on taastamas tulekahjus maha põlenud hooneosa ning ehitamas juurdeehitust, milline jääb Epleri kinnistu piirist 4 m kaugusele. Seega on tuleohutuse küsimused Pakendikeskuse jaoks väga olulised ning otseselt seotud Pakendikeskuse õigustega. Kuna varasemalt ladustati ohtlikke jäätmeid otse Pakendikeskuse kinnistuga piirneval alal ning põlengus need süttisid ja sealt levis tuli ka Pakendikeskuse hoonele, siis on iseäranis oluline edaspidi tagada jäätmete ladustamine viisil, et tagatud oleks tuleohutus.

4

Pilt 3. Jäätmete ladustamine Pakendikeskuse kinnistuga vahetult piirnevas osas enne põlengut

22. Pakendikeskus vaidlustab Korralduse tervikuna, kuna leiab, et KeA ei oleks tohtinud pärast Tallinna OJKK

käitise täielikku hävimist tulekahjus lubada Epleril ohtlike jäätmete käitlemisega lihtsalt jätkata, muutes KKL-i ning jättes täielikult arvestamata Pakendikeskuse kui naabri õigused. Lisaks ei arvestanud Kea sellega, et Peatamise Otsusega seatud kõrvaltingimused ei olnud täidetud (Peatamise Otsuse p-d 1.2 ja 1.3) ja jättis kaalumata KKL-i kehtetuks tunnistamise (Peatamise Otsuse p 1.3). II Korraldus on õigusvastane, kuna Peatamise Otsusega seatud jäätmekäitlustegevuse jätkamise eeltingimused ei ole täidetud. KKL oleks tulnud kehtetuks tunnistada, kuivõrd Peatamise Otsuses ja THS-s toodud käitise tegevusega jätkamise tingimusi ei täidetud KKL-i peatamise tähtaja jooksul.

23. Korralduse p-s 2.2 on toodud: „Keskkonnaamet peatas kompleksloa kehtivuse täielikult kuni üheks aastaks (THS § 53 lg 1 alusel), sest avariide vältimiseks oli vaja kasutada muid meetmeid, kui oli kompleksloaga määratud (THS § 50 p 2). Loa andja muutis 22.08.2023 kompleksloa tingimusi, sest kompleksloa peatamist õigustas sel ajahetkel keskkonna ulatuslikuma kaitse vajadus (KeÜS § 59 lg 1 p 3). Ettevõtte jäätmekäitlustegevuse taastamiseks seadis Keskkonnaamet 22.08.2023 väljastatud kompleksloa peatamise korraldusega nr DM-125193-4 ptks 3.1 Jäätmekäitlustegevuse jätkamise tingimused.“

24. Viidates küll Peatamise Otsusele ja selles toodud jäätmekäitlustegevuse jätkamise tingimustele,

puuduvad Korralduses mistahes põhjendused selle osas, miks on jätnud KeA Peatamise Otsuses toodud kõrvaltingimused täielikult tähelepanuta ning on ühemõtteliselt ignoreerinud asjaolu, et 1-aastase peatamistähtaja jooksul neid tingimusi ei täidetud.

25. Peatamise Otsus ning selles toodud kõrvaltingimused on haldusakti siduv osa ning see on kohustuslik

kõigile, sh mõistagi KeA-le endale (HMS § 60 lg 2). Peatamise Otsus ja selles toodu kaitseb kehtiva haldusaktina mh Pakendikeskuse kui naabri õigusi, tagades, et Epler ei saa jäätmekäitlust taasalustada, kui keskkkona- ja tuleohutusnõuded ei ole täidetud.

26. Esiteks leiab Pakendikeskus endiselt (mida on väljendanud ka 16.02.2024. a e-kirjas KeA-le), et KeA-l ei

olnud õiguspäraselt võimalik muuta Epleri keskkonnakompleksluba ajal, mil keskkonnakompleksloa kehtivus oli peatatud. Kuivõrd Epleri keskkonnakompleksloa kehtivus oli KeA 22.08.2023. a Peatamise Otsusega täielikult peatatud (THS § 53 lg 1), siis tähendas see seda, et KKL ei kehtinud ning mittekehtivat luba ei ole võimalik ka muuta. Haldusakti muutmist on võimalik taotleda vaid kehtiva haldusakti puhul. Epleri keskkonnakompleksluba aga peatamise ajal ei kehtinud, st sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi ei

5

ole võimalik realiseerida, seega neid ei ole võimalik ka muuta. HMS § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi vaid kehtiv haldusakt. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt HMS § 64 lg 1 teisele lausele kohaldatakse haldusakti kehtivuse peatamisel haldusakti kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut.

27. KeA muutis Korraldusega KKL-i 22.08.2024. a ehk päeval, mil KKL-i kehtivus oli Peatamise Otsuse p 1.2

kohaselt veel peatatud. Vaatamata sellele, et KKL-i kehtivuse peatamine ei tähenda selle automaatset kehtetuks muutumist, tähendab kehtivuse peatamine õiguslikult ikkagi seda, et peatamise ajal puuduvad loal õiguslikud tagajärjed ehk puudub kehtiv haldusakt ja kui see puudub, siis ei ole võimalik seda ka muuta. KeA oleks saanud 1-aastase peatamistähtaja jooksul KKL-i muuta vaid juhul, kui Peatamise Otsuses toodud kõrvaltingimused oleks olnud täidetud ning kehtivust oleks võimalik olnud taastada. Samuti jätab KeA arvestamata, et kui KKL-i kehtivus on peatunud, siis selle kehtivus ei taastu automaatselt, vaid KeA peab nii seaduse (THS § 18 lg 3, § 53) kui ka Peatamise Otsuse kohaselt kaaluma, kas kehtivuse taastamise tingimused on täidetud või esineb hoopis KKL-i kehtetuks tunnistamise alus.

28. KeA pidi KKL-i muutmise taotlust menetledes ja Korraldust vastu võttes kontrollima KeA Otsuses

toodud kõrvaltingimuste täitmist ning olema veendunud, et KÕIK KeA enda poolt Peatamise Otsuses seatud kõrvaltingimused jäätmekäitlustegevuse jätkamiseks on täidetud. Kuivõrd Epleri kavandatav tegevus ei vastanud KeA Otsuse kõrvaltingimustele ja THS-ile (sh § 18, § 53), siis ei olnud võimalik ka KKL- i kehtivuse taastamine (KeA Otsuse resolutsiooni p 1.2) ning KKL oleks tulnud kehtetuks tunnistada.

29. Peatamise Otsusega ei ole ette nähtud, et KKL-i kehtivus taastub automaatselt 1-aastase tähtaja

möödumisel ning et Epleril oleks õigus jäätmekäitlusega aasta pärast jätkata, vaid Peatamise Otsusega on lisaks KKL-i 1-aastasele peatamisele seatud kohustuslikud tingimused KKL-i kehtivuse jätkamisele. Neid tingimusi ei ole täidetud ning seega ei saanud KeA ka KKL-i muudatust teha, millega võimaldatakse käitise tegevuse jätkamine.

30. Kuigi Peatamise Otsuse tingimuste täitmist oleks KeA pidanud ise hindama ning vastav kontroll oleks

pidanud nähtuma Korralduse põhjendavast osast, on täiesti ilmne, et Korralduse väljastamise ajal (ja ka käesoleva hetke seisuga) on täitmata vähemalt järgmised Peatamise Otsuse tingimused:

• Ehitised on taastamata ning see on ümberlükkamatu fakt, mida ei aita kõrvaldada ka ehitiste hilisem valmimine. Peatamise Otsuse p-dest 1.2 ja 3.1.4 tulenevalt pidi selleks, et jäätmekäitlusega jätkata, Epler 1-aastase tähtaja jooksul taastama kõik varemkehtinud KKL-s nimetatud hooned ja rajatised oma algsel asukohal. Ehitusluba ei asenda olukorda, kus ehitised on juba taastatud.

• Täitmata on p-s 3.1.6 toodud tingimused (PVT nõuded), seejuures on ühemõtteliselt eiratud p-i 3.1.6.2 nõuet tagada, et ohtlike jäätmete ladustamine on lubatud hoones või vähemalt katuse all.

31. Muude Peatamise Otsuse p-des 1.2 ja 3.1 toodud tingimuste täitmine ei ole Korraldusest nähtuvalt

kontrollitav, millest johtuvalt järeldub, et seda kontrolli pole KeA poolt teostatud. Ka see kujutab endast olulist põhjendamisviga. Sh ei ole kontrollitud, kas rajatud on põhjenduste p-s 3.1.1 kirjeldatud vedelikukindel pinnakate, mis välistaks naaberkinnistule ohtliku vedeliku liikumise. Selle tingimuse täitmine, mis on seejuures Peatamise Otsusest nähtuvalt mõeldud üheselt mh naabri kaitseks, on kontrollimata ja tagamata.

32. Olukorras, kus Peatamise Otsuse põhjenduste p-s 3.1 sätestatud tingimused on täitmata, on Peatamise Otsuse p-i 1.2 kohaselt lubamatu ka KKL-i kehtivuse jätkamine. Seega on Korraldus ühemõttelises vastuolus Peatamise Otsuse p-i 1.2 kõrvaltingimusega.

6

33. Olulist kaalutlusviga kujutab endast ka Peatamise Otsuse p-s 1.3 toodud kaalutluse teostamata jätmine – olukorras, kus Peatamise Otsuse p-s 1.2 sätestatud tingimused ei ole tähtaegselt täidetud, oleks KeA pidanud kaaluma KKL-i kehtetuks tunnistamist. Sellist kaalutlust pole teostatud.

34. Seega on fakt, et sel hetkel, kui KeA Korraldusega KKL-i muutis, oli KKL-i kehtivus Peatamise Otsuse

alusel veel peatunud ning Epler kui käitaja tegevus ei vastanud ei peatunud ega ka muudetud kujul loa nõuetele, mis tähendab seda, et loa kehtivuse taastamiseks puudus igasugune õiguslik alus (vt ka THS § 18 lg 3).

35. Lisaks eeltoodule on KeA poolt välja selgitamata, kas püstitatav hoone (viilhall) on pinnalt piisav

kavandatavaks käitlustegevuseks ainult hoone sees (nagu kõrvaltingimused ja tuleohutuse tingimused nõuavad, kuid mida ladustamisplaan selgelt eirab, vt järgmine punkt). Mh ei ole selgitatud, kuidas on võimalik käidelda selles hoones (sh ladustada) 10 000 t ohtlikke jäätmeid, kui varasemalt oli lubatud aastane maht sama ning jäätmed mahtusid vaevu ära kogu Kinnistule (sh kasutuses oli kogu Kinnistu ning mh oli Pakendikeskuse poolne külg tihedalt jäätmeid täis)?

36. Eeltoodust johtuvalt ei vasta KKL-i muudatus ja selles lubatud viisil jäätmekäitluse lubamine KeA

Otsuses toodud kõrvaltingimustele ega ka THS-ile. Korralduse õigusvastasust silmas pidades on KeA teinud KKL-i muutmisel järgmised olulised vead:

• KeA jättis sisuliselt arvestamata, et KKL-i kehtivus oli peatatud, st KKL-i muutmise menetluse ajal ja selle muudatuse väljastamisel KKL ei kehtinud ehk kehtivad keskkonnakaitseload puudusid. Mh on puudulik Korralduse ptk-s 2.2 toodud käsitlus.

• KKL-i kehtivus ei taastu automaatselt, vaid seda oleks pidanud KeA THS-i ja Peatamise Otsuse kohaselt kaaluma, sh hindama, kas käitise tegevuse taastamise kõrvaltingimused on täidetud, mida KeA aga ei teinud.

• KeA on lähtunud KKL-i muutmisel olukorrast, justkui tegemist oleks tegevkäitisega ning tegemist oleks n-ö tavapärase KKL-i muutmisega, mille käigus varasemaid nõudeid leevendatakse. On aga fakt, et käitis, millele peatatud KKL väljastati, on hävinud. Seda enam ei eksisteeri. Seega puudus varasema KKL-i objekt ning KeA seadis Peatmise Otsusega kõrvaltingimuseks selle taastamise 1-aastase tähtaja jooksul.

• KeA jättis Korralduse vastuvõtmise sisuliselt arvesse võtmata, et varasem käitis hävis jäätmekäitluse tulemusel tekkinud tulekahju tagajärjel täielikult ning KKL-i kehtivus oli peatatud ehk KKL-i ei kehtinud vahepealsel ajal, mistõttu ei ole ka kuidagi kohane lähtuda kirjeldusest, et tegemist on tegevuse jätkamisega. Tegevuse jätkamisega oleks saanud olla tegemist juhul, kui käitis ei oleks vahepeal täielikult hävinenud. Tegemist ei ole olukorraga, kus üks käitise osa või seade oleks hävinenud või kuuluks väljavahetamisele (mis võiks ka kujutada endast olulist muudatust THS § 147 tähenduses), vaid käitis on täielikult hävinenud ja lammutatud.

• Olukorras, kus käitis on täielikult hävinenud ning Epler ei suutnud 1-aastase peatamise tähtaja jooksul käitise ehitisi taastada Peatamise Otsuses nõutaval kujul, pidanuks KeA KKL-i kehtetuks tunnistama ja Epleri taotlust hakkama menetema nagu täiesti uue käitise taotlust (kuivõrd varasemat käitist ei eksisteeri). KKL-i kehtetuks tunnistamise aluseks on Peatamise Otsuses toodud kõrvaltingimuste mittetäitmine (mida Peatamise Otsuse p 1.3 sõnaselgelt ette näeb), aga samuti THS § 54 p 2 (sh THS § 18 lg 3 ja 53 kohaselt peatamise võimaluste ammendumine) ning KeÜS § 62 lg 2 p 1 ja § 59 lg 1 p 2 ja 3. Kui Epler soovib jäätmekäitlustegevust taasalustada, peaks ta seda tegema uue keskkonnakompleksloa menetluse läbimisel.

III KKL-i muudatus, eriti KKL-ile lisatud ladustamisplaan, on vastuoluline ega taga tuleohutust.

37. Pakendikeskuse kui naabri õiguste seisukohalt on jäätmete ohutu ja nõuetekohase ladustamine oluline ja seda kinnitab ainuüksi varasem tulekahju ning selle tagajärjed (tule ulatuslik levik). On tähelepanuväärne, et varasemalt ladustas Epler ohtlikke jäätmeid tuleohutuskujades. Sellist olukorda

7

tuleb edaspidi kindlasti vältida. Kuivõrd aastane lubatav ohtlike jäätmete käitlemise maht on suur (sama, mis enne põlengut, s.o 10 000 t aastas) ning varasemalt mahtusid käideldavad jäätmed vaevu ära kogu Epleri kinnistule (sh kasutuses oli kogu Kinnistu ning mh oli Pakendikeskuse poolne külg tihedalt jäätmeid täis), siis on äärmiselt küsitav, kuidas kavatseb Epler tegevuse taastumisel tagada jäätmete ladustamise tuleohutuse, kui käideldavate jäätmete maht jääb samaks. Igatahes peaksid need küsimused olema lubade tasandil selgelt ja ühemõtteliselt lahendatud viisil, et tagatud oleks tuleohutus. Praegu see paraku nii ei ole, mis loob eeldused ka uueks tulekahjuks.

38. Epleri taastatavate ehitiste ehitusprojekti tuleohutuse (TO) eelprojekti seletuskirja p-s 1.1 on toodud: „Hoones toimub ohtlike jäätmete vastuvõtt, sorteerimine ja lühiajaline ladustamine. Jäätmete ladustamine toimub ainult hoones sees ja kinnistul asuva varjualuse all toimub ainult tühjade konteinerite ja muu tühja taara ladustamine. /.../ Kinnistul põlevmaterjali (sh. jäätmete) ladustamist ei ole ette nähtud ja hoone olmejäätmete ladustamine toimub hoones sees koos käideldavate jäätmetega. Kinnistule nähakse ette kaks varjualust, kus ladustatakse tühjasid jäätmete ladustamiseks kasutatavaid konteinereid ja taarat.“

39. Ehitusloa menetlusse oli kaasatud Päästemet, kes on ehitusloa menetluses Rae vallale 30.05.2024. a saadetud vastuses (mida on käsitletud ehitusloa kooskõlastusena) nr 7.2.-3.1/3192-2 toonud välja järgmist: „Täpsustuseks ehitusloa eelnõus kirjeldatud olukorrale ehitusprojekti TO järgi ei ole kinnistu territooriumil ette nähtud põlevmaterjali ladustamist väljas pool hoonet ega varjualuseid. Muudel aladel ei ole ette nähtud materjalide ladustamine ning ei ole ka tuleohutusalaselt vastuvõetav. Väljavõte ka TO seletuskirjast „Jäätmete ladustamine toimub ainult hoones sees ja kinnistul asuvate varjualuste all toimub ainult tühjade konteinerit ja muu tühja taara ladustamine.“ Ehitise ehitamine ja selle edaspidine kasutamine peab toimima vastavalt kinnitatud ehitusprojektile.”

40. Seega on Päästeamet seadnud Epleri jäätmekäitluskompleksi taastamisel selgeks tingimuseks, et jäätmeid ei ladustata väljaspool hoonet ega varjualuseid, kuivõrd see ei ole tuleohutusalaselt aktsepteeritav.

41. Pakendikeskuse kinnistule piirnevale alale ei olnud varasemalt ega ole ka ehitusloa alusel ette nähtud

ehitiste püstitamist. Seetõttu ei tohiks seal toimuda ka jäätmete ladustamist. Ülaltoodud TO projekti ja Päästeameti kooskõlastust arvestades peaks jäätmete ladustamine toimuma vaid alltoodud asendiplaanil märgitud ehitisel pos nr 1 (viilhall).

8

Joonis 1. Tallinna OJKK asendiplaan (väljavõte OÜ Planana töö nr 333/23 Epler & Lorenz käitluskeskus asendiplaanilt).

42. Ehitusloa väljastamise korralduse osaks olevas KMH eelhinnangus on samuti lähte-eeldusena toodud: „Varasema vastuvõtuhoone taastamisel viiakse jäätmete ladustamine sisetingimustesse ning põhitegevused toimuvad edaspidi hoones sees” ning “Hoones toimub ohtlike jäätmete vastuvõtt, sorteerimine ja lühiajaline ladustamine. Peale laohoone valmimist toimub jäätmete ladustamine ainult hoones sees ja kinnistul asuva varjualuse all toimub ainult tühjade konteinerite ja muu tühja taara ladustamine.” Samuti on korralduses toodud p-s 4 (mõju pinnasele ja pinnaseveele): “Käitluskohas on ohtlike jäätmete kogumine ja ladustamine planeeritud selliselt, et laohoone rajamise järgselt väljaspool jäätmehoonet ohtlikke jäätmeid ei ladustata. Seetõttu on minimeeritud ka sadevete kokkupuutumine ladustavate ohtlike jäätmetega ning vähendatud sellest tuleneda võivad keskkonnariske.”

43. Eeltoodu pinnalt sai Pakendikeskus järeldada ja eeldada, et tuleohutuse tagamiseks ei hakata Epleri ohtlike jäätmete jäätmekäitluse taastamisel enam jäätmeid Pakendikeskuse kinnistuga piirneval alal ja väljapool taastatavat vastuvõtuhoonet (viilhalli) ladustama.

44. Muudetud keskkonnakompleksloas on käitise tegevust kirjeldavas osas toodud: „Käitis on spetsiaalselt projekteeritud ja ehitatud ohtlike jäätmete vastuvõtmiseks, ladustamiseks ja käitlemiseks. Hoones toimub ohtlike jäätmete vastuvõtt, sorteerimine ja lühiajaline ladustamine. Pärast laohoone valmimist toimub jäätmete ladustamine ainult hoones sees ja kinnistul asuva varjualuse all toimub ainult tühjade konteinerite ja muu tühja taara ladustamine./…/ Pärast mai 2023. a põlengut hävisid varasemad hooned, st taastatakse hoonestus muudetud kujul esimesel võimalusel. Seni toimuvad käitises vaid esmaseid jäätmekäitlustoimingud (ümberlaadimine ja eelsorteerimine). Varasema vastuvõtuhoone taastamisel viiakse jäätmete ladustamine sisetingimustesse ning põhitegevused toimuvad edaspidi hoones sees.” Korralduse p-s 3.2.1 on toodud: „Jäätmeid on plaan lasutastada viisil, millega säilib kontroll ja ülevaade ladustatavate jäätmete üle. Hoones toimub ohtlike jäätmete vastuvõtt, sorteerimine ja lühiajaline ladustamine.“

45. Paraku on keskkonnakompleksloa muudatuse tulemusena Epleri keskkonnakompleksloale lisatud uus

jäätmete ladustamisplaan (kättesaadav ülalviidatud lingilt KKL lisana), mis eeltoodut selgelt eirab ja näeb jäätmete ladustamise ette väljaspool hoonet.

Plaan 1. Epleri kehtiva keskkonnakompleksloa lisaks olev jäätmete ladustamisplaan.

46. Seda ladustamisplaani tuleb vaadelda koos keskkonnakompleksloa tabeliga J4. Sellest nähtuvalt on platsil 1 (mis jääb väljapoole vastuvõtuhoonet ja ka varjualuseid ning piirneb otseselt Pakendikeskuse kinnistuga) lubatud Epleril kuni 3 aastat ladustada ca 100 erinevat liiki ohtlikke jäätmeid, millest arvestatav osa on kahtlemata ka süttivad ehk põlevjäätmed. Platsidel 2 ja 3, mis jäävad varjualuste alla (aga mitte hoonesse), on samuti ette nähtud ulatuslik ohtlike jäätmete (sh põlevjäätmete) ladustamise

9

õigus. Tähelepanuväärne on, et vastuvõtuhoonesse (viilhalli), mis on jäätmekäitluskompleksi ainus hoone, ei ole jäätmete ladustmist üldse ette nähtud, kuigi ehitusloa TO osa ja ka keskkonnakompleksloa üldtingimused selle ette näevad.

47. Eelnevast johtuvalt, kui ehitusloa menetluses nähti selgelt ette, et jäätmete ladustamine tuleb tuleohutuse tagamiseks ette näha hoones sees, siis KKL muudatusele lisatud ladustamisplaanil ei ole viilhalli üldse märgitud ladustamiskohana. Ladustamisplatsid 1-3 jäävad kõik väljapoole hoonet. Kaks ladustamisplatsi (platsid 2 ja 3) on seejuures toodud varikatuste (mis on rajatised) mahus, kus Päästeameti vastuskirja ja ka ehitusprojekti TO järgi võib ladustada üksnes tühje konteinerid ja muud tühja taarat. Paraku näeb KKL-i ladustamisplaan seal ette ohtlike jäätmete ladustamise.

48. Ladustamisplaan ei järgi ka KKL-i muutmise menetluses Epleri tellimusel koostatud Tallinna Ohtlike jäätmete kätiluskeskuse reorganiseerimise eelhinnangus (Tallinn 2024, koostaja keskkonnaekspert Katri Järvekülg, vt KOTKAS veebilehelt 1 ) toodut: „Olulise muudatusena ladustatakse hoone valmimisel jäätmeid vaid siseruumides, väliterritooriumile jääb vaid tühjade mahutite ladustamine. Kõik muudatused jäätmete ladustamises kooskõlastatakse Päästeametiga ning ajakohastatud asendiplaan edastatakse edasiste loa muutmiste käigus Keskkonnaametile“

49. Eeltoodust johtuvalt on KKL-i muudatus otseses vastuolus ehitusprojekti TO-ga ja Päästeameti poolt

ehitiste kasutamise eelduseks seatud tuleohutuse tingimustega, samuti KKL-i muudatuses endas (T1. Käitise tegevus) toodud tingimusega, et jäätmete ladustamine peab toimuma ainult hoones sees.

50. Pakendikeskuse õiguste ja tuleohutuse seisukohalt on äärmiselt oluline tagada, et Epler ei asuks jäätmeid

ladustama vastuolus tuleohutuse nõuetega ning vastuolus KeA Peatamise Otsuses ning ka Päästeameti poolt ehitusloa menetluses tegevuse taastamise kooskõlastmise tingimuseks seatud nõudega, et jäätmeid ei tohi ladustada väljapool hoone mahtu. KeA poolt KKL-i muudatusega heaks kiidetud jäätmete ladustamisplaan võimaldab Epleril hakata ohtlikke jäätmeid (sh põlevmaterjali) ladustama ca 8 m kaugusel Pakendikeskuse hoonest (vt LISA – ladustamisplaan koos Pakendikeskuse hoone juurdeehitusega).

51. On ilmne, et Epler asub esimesel võimalusel pärast ehitiste taastamist tegutsema vastavalt

ladustamisplaanile, ladustades ohtlikke jäätmeid ka Pakendikeskuse kinnistuga piirnevale alale (platsile 1) väljapool ehitisi ning eirates seeläbi Päästeameti poolt rõhutatud ja ka KeA enda poolt Peatamise Otsuses oluliseks peetud tuleohutuse nõudeid. IV Pakendikeskuse kui naaberkinnistu omaniku menetlusse kaasamata jätmine ja tema õigustega mittearvestamine kujutab endast olulist menetlusviga (KeÜS § 46 rikkumine)

52. Korralduse p-s 2.3 on toodud: „Keskkonnaamet otsustas piirinaabreid mitte teavitada ning samuti jätta ajalehes teate avaldamata, sest taotlusmaterjalide põhjal ei ole ette näha olulisi keskkonnahäiringuid ümbruskonnas tegutsevatele isikutele. Avalikku arutelu ei toimunud, sest kompleksloa muutmise menetluse vastu peale ettevõtte ja Rae Vallavalitsuse huvi üles ei näidatud.“

53. Ülal on selgitatud, mil moel on Pakendikeskuse kui naabri õigused otseses puutumuses Epleri jäätmekäitluse taastamise lubamisega. KeA-le pidi ainuüksi varasema tulekahjuga seonduvalt olema teada, et Pakendikeskus on otseselt puudutatud isikuks. Ka Peatamise Otsuses on viidatud vajadusele arvestada nõuete täitmisel naaberkinnistuga. Lisaks on Pakendikeskus korduvalt pöördunud KeA poole seonduvalt põlengu ja Epleri käitise taastamise ja jäätmekäitluse jätkamise küsimustega. Neil asjaoludel on äärmiselt üllatav ja kahetsusväärne, et KeA ei pidanud vajalikuks Pakendikeskust KKL-i muutmise menetlusse kaasata. See kujutab endast Korralduse õigusvastasust.

1 https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?1=1&document_id=136522

10

54. Tegemist oli avatud menetlusega (vt Korralduses viide HMS § 46 ja THS § 37). KeÜS § 46 lg 1 p 1 kohustab

kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirnevat kinnisasja omanikku menetlusse kaasama. Vaieldamatult ei ole tegemist väheolulise mõjuga või olukorraga, kus ei ole ette näha olulisi keskkonnahäiringuid ümbruskonnas tegutsevatele isikutele. Ainuüksi varasem tulekahju lükkab selle paljasõnalise oletuse ümber. Pakendikeskuse hoone on juba kord maha põlenud seetõttu, et tema kinnistu ääres ladustati ohtlikke jäätmeid. Nüüd kavatsetakse seda taas teha, rikkudes seejuures selgelt nii Päästeameti kooskõlastusest kui ehitusprojekti TO osast tulenevaid tuleohutusnõudeid.

55. Eeltoodu ei ole mitte pelgalt formaalne, vaid ka sisuline rikkumine, kuivõrd KeA on täielikult jätnud

arvestamata naaberkinnistu omaniku õigustega. KeA oleks pidanud keelduma vastavast KKL-i

muudatusest mitte ainult seoses Peatamise Otsusest toodu kõrvaltingimuste täitmata jätmiste ja

ilmselgete tuleohutusnõuete rikkumistega, vaid ka seetõttu, et selline kavandatav jäätmekäitlus, milles

võimaldatakse taas vastavalt ladustamisplaanile ohtlike jäätmete ladustamist Pakendikeskuse kinnistu

äärsele osale väljapoole hoonet (ja ka väljapoole varikatuste aluseid), kahjustab oluliselt Pakendikeskuse

õigusi. KeÜS § 52 lg 1 p 2 kohaselt tuleb obligatoorselt keelduda keskkonnaloa andmisest, kui taotletav

tegevus kahjustab oluliselt mõjualal asuva kinnisasja omaniku huve. Pakendikeskuse kinnistu on

vaieldamatult mõjualal olev kinnistu.

V Käitlustegevusega taasalustamine nõuab KMH läbiviimist. Antud juhul ei ole KeA andnud eelhinnangutki ega mõjuhindamise vajalikkust sisuliselt kaalunud, mis kujutab endast KeHJS-i rikkumist.

56. KeHJS § 3 lg 1 p-i 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Keskkonnamõju on KeHJS § 22 kohaselt oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

57. On väljaspool vaidlust, et Epleri käitis on varasemalt (põlenguga) põhjustanud olulise negatiivse keskkonnamõju. Ainuüksi see on põhjus, miks kõnealuse käitise taastamisel keskkonnamõju hinnata, et välja selgitada meetmed ja rakendatavad tegevused, vältimaks varasema stsenaariumi kordumist.

58. Seega, vaatamata sellele, et kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatute hulka, tingib mõjuhindamise vajalikkuse varasem põleng. Antud juhul on ilmne, ainuüksi arvestades varasemat põlengut, et kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Vaid terviklik keskkonnamõju hindamine võimaldab riske ennetada ja seatavate keskkonnatingimuste kaudu võimalikke tagajärgi leevendada.

59. Arusaamatutel põhjustel on KeA varasemat põlengut KKL-i muudatuste tegemisel sisuliselt ignoreerinud ja Korralduse seletuskirja p-s 3.1 leidnud, et kavandatava tegevusega seonduvalt mingeid mõjusid hinnata ei tuleks, justkui oleks tegu varasemalt tegutsenud käitise tavapärase tegevuse jätkamise menetlusega.

60. KMH vajalikkuse hindamata andmata jätmine ja eelhinnangu andmata jätmine kujutab endast KeHJS

§ 3 lg 1 p-i 1, §-i 22, § 6 lg 1 p-i 11 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 § 10 p-i 1 rikkumist. Isegi, kui oleks olnud võimalik piirduda eelhinnanguga (millega varasemat põlengut silmas pidades ei saa nõustuda), siis vaieldamatult kuulub jäätmekäitlus KeHJS § 6 lg 2 p-i 11 kohaselt eelhinnangu kohustuslike tegevuste hulka. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 § 10 p 1-i kohaselt kuulub jäätmekäitluskoha rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine tegevuste hulka, kus otsustaja peab kaaluma, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju KeHJS § 22 mõttes ja andma selle kohta eelhinnangu.

11

Kindlasti ei vabasta antud juhul eelhinnangust Korralduses viidatud KeHJS §6 lg 23, kuivõrd kavandatav tegevus ei jää väljapoole viidatud normi reguleerimisala. On äärmiselt vastutustundetu väita, et kavandatav ohtlike jäätmete käitlus, mis alles hiljuti lõppes käitise täieliku ja naaberhoone osaliselt hävitanud põlenguga, ei oma eelduslikult mitte mingisuguseid keskkonnamõjusid ning on seega vabastatud isegi eelhinnangu andmisest.

61. Juhin veelkord tähelepanu sellele, et isegi Epler ise oli arusaamisel, et vähemasti eelhinnang tuleb läbi viia, vastasel juhul ei oleks KKL-i muutmise menetluses ka 08.05.2024. a KMH eelhinnangu sisendandmeid esitanud. Tähelepanuväärne on ka see, et Korraldus eirab antud eelhinnangus oluliseks peetut, sh seda, et jäätmekäitlus toimuks edaspidi vaid hoones.

VI Korralduse vaidlustamise ulatus ja vaide esitaja nõue

62. Ülaltoodud põhjendustel vaidlustab Pakendikeskus Korralduse tervikuna ning palub Korralduse

kehtetuks tunnistada. Pakendikeskus palub KeA-l teostada Peatamise Korralduse p-i 1.3 kohane

kaalumine ning KKL kehtetuks tunnistada.

63. Vaide eesmärgiks on vältida Peatamise Otsust ja tuleohutusnõudeid eirava jäätmekäitlustegevuse

taastumist Pakendikeskuse naaberkinnistul. Pakendikeskus kinnitab HMS § 76 lg 2 p-i 6 kohaselt, et

vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.

Vaidega seonduva kirjavahetuse palun adresseerida allakirjutanule.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________ Vandeadvokaat Triin Biesinger Lisa: ladustamisplaan koos Pakendikeskuse hoone juurdeehitusega

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Advokaadibüroo LINKLaw OÜ

[email protected]

04.11.2024 nr 1-7/24/76-5

Vaideotsus (Pakendikeskus AS)

I OTSUS

Arvestades 23.09.2024 esitatud vaiet, vaideotsuse p 4 esitatud põhjendusi ning lähtudes

haldusmenetluse seaduse § 73 lg 3 ja § 85 p 1, otsustan:

1.1 Rahuldada osaliselt Pakendikeskus AS 23.09.2024 vaie Keskkonnaameti 22.08.2024

korraldusele nr DM-126260-17 keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415 muutmise

kohta.

1.1.1 Tunnistada kehtetuks Keskkonnaameti 22.08.2024 korralduse nr DM-126260-17

punktiga 1.1.5 antud jäätmete ladustamise õigus platsil ladustamiskoht nr 1 osas.

1.1.2 Jätta rahuldamata Pakendikeskus AS vaie Keskkonnaameti 22.08.2024 korraldus nr

DM-126260-17 kehtetuks tunnistamise ning keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415

kehtetuks tunnistamise taotluse osas.

1.2 Lugeda vaideotsuses esitatud põhjendused Keskkonnaameti 22.08.2024 korralduse nr

DM-126260-17 täiendavateks selgitusteks.

1.3 Teha vaideotsus teatavaks Pakendikeskus AS-ile.

Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul

vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates kaebusega halduskohtusse.

II ASJAOLUD

Keskkonnaamet (KeA) viis aktsiaselts Epler & Lorenz taotluse alusel läbi

keskkonnakompleksloa menetluse ning andis 22.08.2024 korraldusega nr DM-126260-17

(korraldus; registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS) aktsiaseltsile Epler &

Lorenz (ettevõte, käitaja või Epler) muudetud keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415

(kompleksloa). Muudetud kompleksluba annab õiguse jätkata ohtlike jäätmete käitlemist

vähendatud ulatuses ja mahus Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas Suur-Sõjamäe 37 (KÜ

tunnus 65301:002:1640) ja Suur-Sõjamäe tn 39 (KÜ tunnus 65301:002:0710) kinnistutel

paiknevas Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskuses (käitis). Käitise põhitegevus on ohtlike-

ja ka tavajäätmete vastuvõtmine, eelsorteerimine ja ümberpakkimine ning ladustamine.

2 (11)

23.09.2024 esitas Pakendikeskus AS (registrikood 10102167, aadress Rae vald, Soodevahe

küla, Suur-Sõjamäe tn 37a; vaide esitaja) vaide, keda esindab Advokaadibüroo LINKLaw OÜ,

Keskkonnaameti 22.08.2024 korralduse nr DM-126260-17 kehtetuks tunnistamiseks

(registreeritud 23.09.2024 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE nr 1-7/24/76).

III VAIDE ESITAMISE VÕIMALIKKUS

Vaide esitaja taotleb vaides Keskkonnaameti 22.08.2024 keskkonnakompleksloa nr

L.KKL.HA-52415 korralduse nr DM-126260-17 kehtetuks tunnistamist ning 22.08.2023

aktsiaselts Epler & Lorenz keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415 kehtivuse peatamise

korralduse nr DM-125193-4 punkti 1.3 kohast kaalumist, millega võib kaasneda

keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415 kehtetuks tunnistamine.

Haldusmenetluse seadus (HMS) § 73 lg 3 sätestab, et kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku

järelevalvet minister, lahendab vaide haldusakti andnud haldusorgan, kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti. Keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus”

§ 5 lg 1 kohaselt teostab järelevalvet ameti üle õigusaktides sätestatud korras

keskkonnaminister. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS) ega tööstusheiteseaduses

(THS) ei ole sätestatud teistsugust vaidealluvust. Eelnevast lähtuvalt kuulub esitatud vaide

lahendamine Keskkonnaameti pädevusse.

HMS § 72 lg 1 kohaselt saab vaidemenetluse korras taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist,

haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist,

ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu

sooritamiseks.

HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-

õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või

muu õigusakt. Eeltoodust nähtub, et haldusakt on dokument, mis loob kellelegi õigusi või seab

kellelegi kohustusi. Kompleksluba nr L.KKL.HA-52415 ja korraldus nr DM-126260-17

KOTKAS on haldusaktid.

HMS § 71 lg 1 alusel võib vaide esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi

või piiratud tema vabadusi. Seega saab Pakendikeskus AS esitada vaide kompleksloa nr

L.KKL.HA-52415 ja korralduse nr DM-126260-17 osas.

IV VAIDEOTSUSE PÕHJENDUSED

Alljärgnevalt põhjendab Keskkonnaamet oma seisukohti vaides väljatoodud punktide kohta.

4.1 Keskkonnakaitseloastamise faktilised asjaolud

Vaide peatükis I leiab vaide esitaja, et 23.05.2023 Suur-Sõjamäe tn 39 käitluskeskuses toimunud

põlengu tagajärjel tekkis põhjavee, pinnavee ning pinnase reostus, samuti sattus reostunud

kustutusvesi sademeveetorustikku, põhjustades saastet ka suubuvas veekogus (Ruunaojas) (vt

reostusuuring ja reostuse likvideerimise kava). Lisaks tekkis seoses põlenguga õhusaaste, mis

mõjutas ka vaide esitajat ja tema töötajaid. Täiendavalt on tõlgendanud vaide esitaja

Keskkonnaameti 22.08.2023 korralduses nr DM-125193-4 toodut kui käitise tegevusest tuleneb

keskkonnaoht (vaide punkt 5). Vaide esitaja leiab, et KeA ei oleks tohtinud pärast käitise

põlengut lubada ettevõttel jätkata jäätmekäitlustegevusega kompleksloa muutmise tulemusel

ning jätta arvestamata vaide esitaja kui naabri õiguseid. Vaide esitaja väidab, et esitas

korduvalt oma seisukohti seonduvalt ettevõtte keskkonnakompleksloa peatamise ning selle

3 (11)

võimaliku muutmisega, põhjendades seejuures ära vaide esitaja õiguste otsest puutumust

käitise taastamisega seonduvalt, ei kaasanud KeA vaide esitajat kompleksloa muutmise

menetlusse ega arvestanud keskkonnakompleksloa muutmise menetluses vaide esitaja kui

naabri õigusi. Vaide esitaja vaidlustab kompleksloa nr L.KKL.HA-52415 22.08.2024

korralduse nr DM-126260-17 vaide esitaja omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse kaitseks.

Keskkonnaameti hinnangul, kuigi vaie on esitatud kompleksloa nr L.KKL.HA-52415

muudetud korraldusele nr DM-126260-17, sisaldab vaie mitmeid tähelepanekuid

Keskkonnaameti keskkonnavastutuse seaduse alusel algatatud haldusmenetlusele ning

kohaliku omavalitsuse ehitustaotlus(t)e menetlus(t)ele. Keskkonnaamet vastab vaides esitatud

Keskkonnaameti menetlustega seotud üksikasjadele, sest kompleksluba ei reguleeri

ehitustegevust, vaid käitises käitlustegevust ja -tehnoloogiaid. Ehitustegevust reguleerib

ehitusseadustik (EhS). Vastavalt EhS § 39 lg 1 annab ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus,

antud juhul Rae Vallavalitsus (seda ka ehitatava(te) laohoone(te) kontekstis), mis väljub

Keskkonnaameti pädevuse ulatusest.

23.05.2024 toimunud käitise põlengu ning sellest tekkinud reostuse väljaselgitamiseks algatas

Keskkonnaamet 29.05.2023 keskkonnavastutuse seaduse alusel haldusmenetluse ning peatas

teise menetlusega võimalike riskide maandamiseks kompleksloaga nr L.KKL.HA-52415

lubatud tegevuse 22.08.2023 korraldusega nr DM-125193-4. Kompleksloa peatamise eesmärk

oli jäätmekäitlemiseks vajalike tingimuste taastamine olukorras, kus loa nõuetele vastavad

tingimused puudusid.

Keskkonnavastutuse seaduse alusel algatatud menetluse ülesanne oli selgitada välja, kas

keskkonnale on tekitatud kahju ning kuidas seda heastatakse, lähtudes põhimõttest, et saastaja

maksab (KeVS § 1 lg 1). Keskkonnavastutuse seaduse alusel algatatud menetlus on veel

käimasolev menetlus. Mainitud menetlusega seotud reostuse likvideerimise kava ning sellega

seotud kirjavahetus ei ole otseses puutumuses kompleksloa muutmise menetlusega.

Keskkonnaamet teavitas 19.03.2024 avalikkust kompleksloa muutmise menetluse nr M-126260

algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaandega number 2234601 (KeÜS § 47 lg

2) ning väljaandes Harju Elu, nr. 7, 28. märts 2024 lk 19 (kompleksloa 22.08.2024 korralduses

nr DM-126260-17 oli ekslikult kirja saanud väide, et ajalehe teavitust ei tehtud). Kompleksloa

muutmise taotluse avalikustamise käigus ei esitatud täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid.

Vaide esitaja kompleksloa muutmise menetluse raames Keskkonnaametile taotluses või eelnõus

toodud andmete kohta päringuid ega arvamusi ei esitanud, kuigi vaidest selgub, et vaide esitaja

oli kompleksloa muutmise menetlusest teadlik.

Keskkonnaamet toonitab, et tegemist on kahe erineva menetlusega. Üks on keskkonnavastutuse

seaduse alusel algatatud haldusmenetlus eesmärgiga välja selgitada tekkinud kahju ja selle

heastamine ning teine on keskkonnakompleksloa muutmise menetlus tööstusheite- ja

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel, eesmärgiga hinnata, mis tingimustel on võimalik

tegeleda käitises jäätmekäitlustegevusega. Vaatamata sellele arvestas Keskkonnaamet

kompleksloa muutmisel keskkonnavastutuse seaduse alusel algatatud haldusmenetluses

selgunud üksikasju ka kompleksloale nõuete seadmisel (peamiselt puudutas see

keskkonnaseiret ja selle sagedust). Täiendavalt toob Keskkonnaamet esile, et mainitud

kompleksloa muutmise taotlus, mida Keskkonnaamet menetles, oli planeeritud vähesemas

ulatuses tegevustele, kui varasemalt kompleksloaga lubatud. Ehk ettevõte ei taotlenud selle

tegevuse jätkamist, mis võis olla põlengu algpõhjuseks – ohtlike jäätmete segude koostamine

(8000 t/a) ning jäätmeosade purustamine (10 000 t/a).

22.08.2023 peatamise korralduse nr DM-125193-4 tingimused olid koostatud eeldusel, et

ettevõte soovib jätkata eelnevalt kehtinud kompleksloa tegevuse ulatuses. Ettevõte esitas

18.03.2024 Keskkonnaametile nõuetekohase kompleksloa muutmise taotluse, millest selgus, et

4 (11)

ettevõte ei soovi jätkata jäätmekäitlustegevusega keskkonnakompleksloas sätestatud ulatuses,

vaid plaanib tegevust vähendada, mistõttu Keskkonnaametil ei olnud alust nõuda korralduse nr

DM-125193-4 ptk 3.1.4 kõikide eelnevalt kasutatud hoonete ja rajatiste taastamist esialgsel

kujul, kui ettevõte osadest tegevustest loobub. Keskkonnaamet ei saa ettevõttele keelata

tegevuse ümberorganiseerimist (vaide p 7). Keskkonnaamet nõustub, et ohtlike jäätmete

ladustamine on parima võimaliku tehnika (PVT) kohaselt lubatud hoones või vähemalt katuse

all (EFS PVT ptk 5.1.2). Keskkonnaamet jättis kompleksloa nr L.KKL.HA-52415 korralduse

nr DM-126260-17 andmisel aktsiaselts Epler & Lorenz arvamuse arvestamata, sest

kompleksloa muutmise taotlust ei esitatud mainitud vastuvõtuhoones ladustamise andmetega.

Keskkonnaametil ei olnud kohustust kaasata kompleksloa muutmise menetlusse Päästeametit,

sest menetluse algatamise ajal kehtinud 02.09.2010 siseministri määrus nr 44 „Põlevmaterjalide

ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ näeb ette Päästeameti kaasamise vajaduse

rohkem kui 1 000 m3 põlevmaterjali objektil ladustamise korral (määrus nr 44 § 5), kuid ettevõte

taotles üheaegselt objektil jäätmete ladustamist korraga 600 m3 (kompleksloa muutmise taotlus

18.03.2024 nr T-KL/1020581-5 ning pärast menetlust kompleksloa tabelis J4).

Keskkonnaamet tunnistab, et on teinud kompleksloa nr L.KKL.HA-52415 muutmise

menetluses nr M-126260 menetlusvea, jättes vaide esitaja menetlusse kaasamata ja ära

kuulamata. Vaide esitaja saatis 05.06.2024 Keskkonnaametile kirja kohaliku omavalitsuse

ehitusloa menetluse käigus (vaie p 18; registreeritud 05.06.2024 KIRKEs nr 6-3/24/11245-3),

milles palub Keskkonnaametil kriitiliselt hinnata ehitusloa menetluse eelhinnangu asjakohasust

ning mitte nõustuda keskkonnamõju hindamata jätmisega. Keskkonnaamet võttis info

teadmiseks. Keskkonnaamet märgib, et ehitusloa menetlus ja selle raames KMH algatamine,

on kohaliku omavalitsuse pädevuses otsustada.

Kuigi Keskkonnaamet on rikkunud vaide esitaja ära kuulamata jätmisega

ärakuulamiskohustust, kuid võttes arvesse kõiki kompleksloa muutmise menetlust mõjutavaid

sisulisi väiteid, ei ole tegemist menetlusveaga, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist.

Keskkonnaametil ei ole põhjust kaaluda keskkonnakompleksloa kehtetuks tunnistamist, kui

ettevõte on keskkonnavastutuse seaduse kohaselt tegelenud põlengu tagajärgede lahendamisega

ning selgelt andnud enne ühe aasta möödumist märku, et soovib jäätmekäitlustegevust jätkata

ning kohalik omavalitsus on tegutsemiseks võimaldanud planeeringu(te)ga vastaval kinnistul

jätkata (sh väljastanud uued ehitusload). Küll aga on/oli Keskkonnaametil õigus olenemata

kompleksloa muutmise taotluses esitatule rakendada rangemaid ettevaatusabinõusid, et

selgitada välja kas ja millised tingimused on tegevuse jätkamiseks vajalikud ning millega on

tagatud piisavad ennetus ja riske maandavad meetmed. Seetõttu küsis Keskkonnaamet ettevõtte

käest hiljutise ehitusloa menetluse raames koostatud keskkonnamõju eelhinnangu koostamise

sisendandmed, et veenduda, kas on vajalik kaaluda keskkonnamõju hindamist või mitte ning

jõudis kaalutlusotsuse tulemusel otsusele, et see ei ole vajalik. Põlengust tekkinud reostuse ja

selle lahendamise käigus esitati keskkonnavastutuse seaduse alusel algatatud haldusmenetluse

raames korduvaid pinnase ja veeproove, mis olid täiendavaks sisendiks kompleksloa muutmise

menetluse raames keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamisel.

4.2 Keskkonnaameti antud korraldus (22.08.2024 korraldus nr DM-126260-17) on

õiguspärane

Vaide peatükis II leiab vaide esitaja, et Keskkonnaameti väljastatud korraldus (kompleksloa nr

L.KKL.HA-52415 22.08.2024 korraldus nr DM-126260-17) on õigusvastane, sest seatud

jäätmekäitlustegevuse jätkamise eeltingimused ei ole täidetud ning keskkonnakompleksluba nr

L.KKL.HA-52415 tulnuks kehtetuks tunnistada. Korralduses puuduvad mistahes põhjendused,

miks Keskkonnaamet kompleksloaga nr L.KKL.HA-52415 lubatud tegevuse 22.08.2023

korralduses nr DM-125193-4 toodud kõrvaltingimused on jätnud täielikult tähelepanuta ning

5 (11)

on ignoreerinud asjaolu, et 1-aastase peatamistähtaja jooksul neid tingimusi ei täidetud.

22.08.2023 korralduses nr DM-125193-4 toodud kõrvaltingimused on haldusakti siduv osa, mis

muuhulgas kaitseb vaide esitaja kui naabri õigusi, tagades, et ettevõte ei saa jäätmekäitlust

taasalustada, kui keskkonna- ja tuleohutusnõuded ei ole täidetud. Vaide esitaja leiab, et

Keskkonnaametil ei olnud õiguspäraselt võimalik muuta Epleri keskkonnakompleksluba ajal,

mil keskkonnakompleksloa kehtivus oli peatatud. Vaide esitaja väidab, et peatatud

keskkonnakompleksluba ei kehtinud ning mittekehtivat luba ei ole võimalik muuta. Samuti on

vaide esitaja seisukohal, et 22.08.2023 korralduses nr DM-125193-4 toodud kõrvaltingimused

peaksid kõik olema jäätmekäitlustegevuse jätkamiseks täidetud. Vaide esitaja on justkui

arvamusel, et kompleksloa kehtivus taastus automaatselt ühe aastase tähtaja möödumisel.

Vaide esitaja hinnangul pole toimunud kehtetuks tunnistamise kaalumist.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et vastavalt tuleohutuse seadusele (TuOS) on pädev asutus

Päästeamet. TuOS § 5 kohaselt võib kohalik omavalitsuse üksus anda ehitusseadustikus

sätestatud ehitus- või kasutusloa, kui Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti või

kasutusloa andmise ehitise kohta, mille kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded.

Ehitusloa menetlemine pädeva asutusena väljub Keskkonnaameti pädevuspiiridest ning ei ole

keskkonnakompleksloa menetluse osa. Ehitustegevust reguleerib ehitusseadustik (EhS).

Vastavalt EhS § 39 lg 1 annab ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus, antud juhul Rae

Vallavalitsus (seda ka ehitatava(te) laohoone(te) kontekstis).

See tähendab, et seadustest tulenevad tuleohutusnõuded seab Päästeamet kohaliku omavalitsuse

ehitusloa menetluse käigus ning Keskkonnaamet neid keskkonnakompleksloa menetluse

raames ei hinda. Täiendavalt on võimalik Euroopa parima võimaliku tehnika alastele

dokumentidele viidates täiendada nõudeid vastavalt jäätmekäitlustegevustele. Vaide esitaja on

ka ise kinnitanud, et on teadlik, et ehitusloa menetlusse oli kaasatud Päästeamet (vaide p 39).

Keskkonnaamet juhib vaide esitaja tähelepanu asjaolule, et Keskkonnaamet menetles ja muutis

kompleksluba nr L.KKL.HA-52415 selle kehtivuse peatamise ajal. Luba ei ole tunnistatud

kehtetuks.

Keskkonnaametile oli keskkonnakompleksloa muutmise või kehtetuks tunnistamise

kaalutlusotsuse tegemiseks vajalik teada ettevõtte edasistest kavatsustest. Ettevõttel oli õigus

esitada taotlus keskkonnakompleksloa kooskõlla viimiseks loastatud tegevuse jätkamiseks või

edasise tegevuse jätkamiseks planeerida muudatusi (THS § 56 lg 2).

Kompleksloa nõuete läbivaatamisel ja hindamisel Keskkonnaamet võrdles loa nõuete

asjakohasust vastavalt kõikide kättesaadavate seire- ja kontrolliandmetega seoses (THS § 49 lg

4), et teha edasise osas vajalik ja põhjendatud otsus.

Vaide punktides 26 ja 36 leiab vaide esitaja, et Keskkonnaametil ei olnud õiguspäraselt võimalik

muuta Epleri keskkonnakompleksluba ajal, mil keskkonnakompleksloa kehtivus oli peatatud.

Kuivõrd Epleri keskkonnakompleksloa kehtivus oli KeA 22.08.2023. a Peatamise Otsusega

täielikult peatatud (THS § 53 lg 1), siis tähendas see seda, et KKL ei kehtinud ning mittekehtivat

luba ei ole võimalik ka muuta.

Keskkonnakompleksloa peatamine ja selle hilisem muutmine on Keskkonnaameti pädevuses

(KeÜS § 61 ja § 59). Keskkonnakompleksloa peatumise hetkel ei pruugi tulenevalt olukorrast

olla selgust, kuidas on võimalik tegevusega jätkata, mistõttu tuleb pärast peatamist tegeleda ka

edasise välja selgitamisega ning Keskkonnaametil ei ole õigus keelata keskkonnakompleksloa

muutmise taotluse esitamist. Üks kompleksloa kehtetuks tunnistamise kaalutlusi on ka kui

käitisest tulenev saastatus on nii suur, et sellest põhjustatud olulist ebasoodsat mõju

keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile ei ole võimalik vältida uue

kompleksloa taotlemist eeldavate põhjalike tehniliste ümberkorraldusteta (THS § 54 p 2). See

tähendab, et enne kehtetuks tunnistamist, peab kaaluma, kas tehniliste ümberkorraldusteta ei

6 (11)

ole võimalik tegevust jätkata, kui ettevõte selleks soovi avaldab. Samal ajal kui igasugune

jäätmekäitlustegevus (peale tühjade kanistrite hoiustamise) oli käitises peatatud aga

seirekohustused kehtivad, on ettevõttel lubatud planeerida ka oma edasist tegevust selleks ajaks

kui lõppeb keskkonnakompleksloa peatamine.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et keskkonnakompleksloa peatamine ei tähenda selle

automaatset kehtetuks tunnistamist ning haldusakti peatamine ei muuda seda kehtetuks,

mistõttu oli ettevõttel võimalik esitada kompleksloa muutmise taotlus oma edasise tegevuse

planeerimiseks. Vaide esitaja väide, et haldusakti muutmist on võimalik taotleda vaid kehtiva

haldusakti puhul ning mittekehtivat luba ei saa muuta on õige. Peatatud

keskkonnakompleksluba on aga endiselt kehtiv, kuid lubatud tegevusi ei saa ellu viia vastavas

korralduses kirjeldatud põhjusel. Kui kompleksloa peatamine tähendaks kehtetuks tunnistamist,

siis ei oleks põhjust õigusaktides eristada keskkonnakaitseloa peatamise ja kehtetuks

tunnistamise menetlemise üksikasju. Vastupidi keskkonnakaitseloa peatamine on seotud loa

muutmisega ning muutmiseks on KeÜSis, HMSis, THSis ette nähtud vastavad sätted, mida

Keskkonnaamet rakendas.

Vaide esitaja märkis vaides, et KeA jättis sisuliselt arvestamata, et KKL-i kehtivus oli peatatud,

st KKL-i muutmise menetluse ajal ja selle muudatuse väljastamisel KKL ei kehtinud ehk

kehtivad keskkonnakaitseload puudusid. Mh on puudulik Korralduse ptk-s 2.2 toodud käsitlus.

Keskkonnaamet selgitab, et väide ei ole asjakohane. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

kommentaarid1 § 61 selgitab, et keskkonna(kaitse)loa muutmisele või kehtetuks tunnistamisele

võib eelneda keskkonna(kaitse)loa kehtivuse peatamine. Loa kehtivuse peatamise üldine

eesmärk on peatada keskkonda ohustav tegevus, kuid jätta seejuures loa omajale võimalus oma

tegevuse jätkamiseks, kui loa kehtivuse peatamise kestel on suudetud muuta tegevus

keskkonnale ohutumaks.

Loa andja võib kompleksloa kehtivuse täielikult või osaliselt peatada kuni üheks aastaks (THS

§ 53 lg 1). Keskkonnaamet selgitas 22.08.2023 korralduses nr DM-125193-4, et peatamine on

vajaduspõhine, ehk luba peatatakse kuni jäätmekäitlemine vastab kompleksloas toodud

tingimustele. Need keskkonnakaitset käsitlevad nõuded said loa peatumise ajal läbi viidud

kompleksloa muutmise menetluse raames.

Vaide esitaja märkis vaides, et KKL-i kehtivus ei taastu automaatselt, vaid seda oleks pidanud

KeA THS-i ja Peatamise Otsuse kohaselt kaaluma, sh hindama, kas käitise tegevuse taastamise

kõrvaltingimused on täidetud, mida KeA aga ei teinud.

Keskkonnaamet on seisukohal, et väide ei ole asjakohane. Vaide esitaja väide, nagu toimuks

ettevõtte kompleksloa peatamiselt automaatselt loa kehtima hakkamine, ei ole õige.

Keskkonnaamet viis kaalutlusotsuse alusel läbi avatud menetluse, mis algatati nõuetekohase

taotluse esitamise peale. Käitaja ei soovinud taastada varasemalt loastatud tegevuse ulatust,

vaid ettevõte esitas muutmise taotluse, kus tõi välja planeeritava muudetud tegevuse ulatuse

ning millega näidati tegevuse taastamiseks vajalike tingimuste täitmist, mida Keskkonnaamet

kaalus. See tähendab, et Keskkonnaamet ei saa nõuda varasema olukorra taastamist olukorras,

kui ettevõte ei soovi varasemalt kehtinud loa ulatuses tegevust jätkata, vaid soovib oma tegevust

ümber korraldada ja jäätmekäitlustoiminguid vähendada.

Vaide esitaja märkis vaides, et KeA on lähtunud KKL-i muutmisel olukorrast, justkui tegemist

oleks tegevkäitisega ning tegemist oleks n-ö tavapärase KKL-i muutmisega, mille käigus

varasemaid nõudeid leevendatakse. On aga fakt, et käitis, millele peatatud KKL väljastati, on

1Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid (2015). Arvutivõrgus kättesaadav:

https://www.k6k.ee/keskkonnaseadustik/5-ptk/pg-61

7 (11)

hävinud. Seda enam ei eksisteeri. Seega puudus varasema KKL-i objekt ning KeA seadis

Peatamise Otsusega kõrvaltingimuseks selle taastamise 1-aastase tähtaja jooksul.

Keskkonnaamet ei nõustu vaide esitaja väitega. Keskkonnaamet ei leevendanud

kompleksloale varem kantud nõudeid vaid vastupidi, käitajale nõuded muutusid karmimaks ja

tegevust piirati ning see väljendub ka muudetud kompleksloaga seatud nõuetena. Kompleksloa

muutmise menetlemisel lähtus Keskkonnaamet asjaoludest, kas põlengu tagajärjed on välja

selgitatud, kas tekkinud reostus on likvideeritud, kas on vaja seada täiendavaid seire tingimusi

ja kas ettevõte soovib taastada endist tegevust või kavatseb oma tegevuse ümber vaadata ja

muuta, millega seoses ettevõte esitas kompleksloa muutmise taotluse. Keskkonnaamet nendib,

et korralduses oleks saanud menetluslikku olukorda kirjeldada pikemalt lahti kehtiva seaduse

valguses, kuid pidas seda avatud menetluse raames avalikkuse poolt laekumata küsimuste

pinnalt mittevajalikuks.

Vaide esitaja märkis vaides, et KeA jättis Korralduse vastuvõtmise sisuliselt arvesse võtmata,

et varasem käitis hävis jäätmekäitluse tulemusel tekkinud tulekahju tagajärjel täielikult ning

KKL-i kehtivus oli peatatud ehk KKL-i ei kehtinud vahepealsel ajal, mistõttu ei ole ka kuidagi

kohane lähtuda kirjeldusest, et tegemist on tegevuse jätkamisega. Tegevuse jätkamisega oleks

saanud olla tegemist juhul, kui käitis ei oleks vahepeal täielikult hävinenud. Tegemist ei ole

olukorraga, kus üks käitise osa või seade oleks hävinenud või kuuluks väljavahetamisele (mis

võiks ka kujutada endast olulist muudatust THS § 147 tähenduses), vaid käitis on täielikult

hävinenud ja lammutatud.

Keskkonnaamet ei nõustu vaide esitaja seisukohaga, mis puudutab peatatud

keskkonnakompleksloa kehtivust (vt ka vaideotsuse p 4.1). Peatatud kompleksloa korral ei ole

lubatud jäätmekäitlustegevusi jätkata, kuid näiteks keskkonnakaitse seire nõuded on jätkuvalt

jõus ning neid tuleb täita. Kehtetuks tunnistatava kompleksloa korral nõuded ei kehtiks,

mistõttu oli peatamine vajalik keskkonnaandmete saamiseks. Selgitame, et hoonete hävimisega

muutusid osad kompleksloaga varasemalt lubatud tegevused mitte nõuete kohasteks, kuid teisi

kompleksloa tegevusi oleks ettevõte saanud jätkata, kui Keskkonnaamet poleks peatanud

kompleksluba. Veelkord, ehitustegevus (lammutamine) ning keskkonnakompleksloaga lubatud

jäätmekäitlustegevuse taotlemised võivad toimuda paralleelselt.

Vaide esitaja märkis vaides, et olukorras, kus käitis on täielikult hävinenud ning Epler ei

suutnud 1-aastase peatamise tähtaja jooksul käitise ehitisi taastada Peatamise Otsuses

nõutaval kujul, pidanuks KeA KKL-i kehtetuks tunnistama ja Epleri taotlust hakkama

menetlema nagu täiesti uue käitise taotlust (kuivõrd varasemat käitist ei eksisteeri). KKL-i

kehtetuks tunnistamise aluseks on Peatamise Otsuses toodud kõrvaltingimuste mittetäitmine

(mida Peatamise Otsuse p 1.3 sõnaselgelt ette näeb), aga samuti THS § 54 p 2 (sh THS § 18 lg

3 ja 53 kohaselt peatamise võimaluste ammendumine) ning KeÜS § 62 lg 2 p 1 ja § 59 lg 1 p 2

ja 3. Kui Epler soovib jäätmekäitlustegevust taasalustada, peaks ta seda tegema uue

keskkonnakompleksloa menetluse läbimisel.

Keskkonnaamet selgitab täiendavalt, et keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415

kehtivuse peatamise korralduses nr DM-125193-4 toodud kõikide nõuete täitmise vajadus oleks

olnud asjakohane olukorras, kui ettevõte oleks soovinud jätkata eelnevalt kehtinud lubatud

tegevuse ulatuses. Ettevõte andis kompleksloa muutmise taotlusega aga märku, et soovib oma

tegevust ümber planeerida, mistõttu pidi Keskkonnaamet kaaluma ka nr DM-125193-4

korralduses toodud hoonete nõuete täitmise vajalikkust. Keskkonnaamet nendib, et erinevad

võimalused oleks pidanud olema selgemalt loa muutmise korralduses lahti kirjutatud, kuid

juhime tähelepanu, et vaide esitaja selle kohta menetluse ajal (millest vaide esitaja oli teadlik)

omapoolset seisukohta ei esitanud.

8 (11)

4.3 Kompleksloa nr L.KKL.HA-52415 22.08.2024 korralduse nr DM-126260-17 jäätmete

ladustamine

Vaide esitaja on seisukohal, et jäätmete ladustamine peaks olema loa tasandil selge ja

ühemõtteline viisil, et tagatud oleks tuleohutus. Vaide esitaja on seisukohal, et tuleohutuse järgi,

ei ole kinnistu territooriumil ette nähtud jäätmete ladustamist ja Päästeamet on seadnud Epleri

jäätmekäitluskompleksi taastamisel selgeks tingimuseks, et jäätmeid ei ladustata väljaspool

hoonet ega varjualuseid, kuivõrd see ei ole tuleohutusalaselt aktsepteeritav.

Vaide esitaja on vaidemenetluses esitanud lisadokumendina Päästeameti 24.09.2024 märgukirja

nr 7.2-3.1/5812-1, kust selgub, et kompleksloa nr L.KKL.HA-52415 22.08.2024 korraldusega

nr DM-126260-17 antud ladustamisplaan ei ole kooskõlas ehitusprojektiga Päästeameti poolt

seatud tuleohutusnõuetega. Ettevõttel võib ehitamise valmimisel ja kasutusloa taotlemisel

esineda kinnistul olukord, mis on vastuolus ehitusprojekti tuleohutuseosas kirjeldatud

lahendusega ladustamise küsimuses ning Päästeameti poolt antud kasutusloa taotluse

kooskõlastust ei väljastata lähtudes Ehitusseadustiku § 55 kirjeldatud asjakohastel lõigetel,

eeldades, et ka kohalik omavalitsus sellisel juhul kasutusluba ei väljasta. Vaide esitaja eeldab,

et tuleohutuse tagamiseks ei hakata ettevõtte ohtlike jäätmete jäätmekäitluse taastamisel enam

jäätmeid vaide esitaja kinnistuga piirneval alal ja väljapool taastatavat vastuvõtuhoonet

(viilhalli) ladustama.

Keskkonnaameti hinnangul on ettevõtte vastutus tagada ehitusprojektiga kooskõlas tegevus

käitluskohas, seda ka ladustamisel. Keskkonnaamet on nõus, et jäätmete ladustamisplatsi nr 1

kasutamise õigust tuleb muuta. Keskkonnaamet arvestab ehitusloa välja andmise tingimusega

ning muudab 22.08.2024 korraldusega nr DM-126260-17 seatud jäätmete ladustamise õigusi ja

kohustusi. Keskkonnaamet parandab kompleksloal menetlusvea esimesel võimalusel ning

tunnistab vaidlustatud korralduse nr DM-126260-17 resolutsiooni punktiga 1.1.5 seatud

tingimuse, seoses jäätmete ladustamisega platsil ladustamiskoht nr 1, kehtetuks.

Mis puudutab vaide esitaja seisukohta aastase lubatava ohtlike jäätmete käitlemise mahu kohta

ning üldistades seda jäätmete ladustamise mahuks – on tegemist ebaõige järeldusega. Esimene

väljendab ettevõtte aastase käitlemisvõimekuse mahtu ühikus tonni/aastas ning teine väljendab

üheaegselt lubatud jäätmete ladustamise kogust ühikus tonni/aastas. Neid tuleb vaadata

üksteisest lahus, sest käitlusvõimekus sõltub töötajate arvust ja kasutatavast tehnikast (tööaeg)

ning teine sõltub hoonete ja katusealuste pindade mahutavusest (m3).

Juhime tähelepanu, et Keskkonnaamet seadis kahtluse alla (kompleksloa nr L.KKL.HA-52415

kehtivuse peatamise korralduses nr DM-125193-4), kas põlengu ajal oli üheaegselt lubatud

jäätmete ladustamise koguseid ületatud ning seda küsimust menetleb eraldiseisvalt

Keskkonnaamet järelevalveosakond.

Vaide esitaja väide, et käideldavate jäätmete ja jäätmete ladustamise nõuded ei ole

ühemõtteliselt ja selgelt lahendatud, ei ole põhjendatud (vaide p 37). Keskkonnaamet lähtub

keskkonnakaitseloa andmisel vastavalt keskkonnaministri 17.12.2019 määruse nr 73

„Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning

keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ 01.01.2020 redaktsiooni nõuetest.

Keskkonnakompleksloa vorm infosüsteemis KOTKAS näeb ette, et kõigepealt täpsustatakse

tabelis J1 käitluskoha andmed, tabelis J2 tuuakse esile jäätmeliigid, millega seoses tabelis

toodud jäätmekäitlustoimingukoodide ja koguste alusel mingeid tegevusi tehakse, tabelis J4

tuuakse platsi asukoha kaupa välja, mis jäätmeliike, millisel alal, mis aja jooksul ja koguses

ladustatakse ning tabelis J6 täpsustatakse täpsemad tehnilised- ja keskkonnakaitsenõuded

vastava toimingu kohta, kui neid ei ole eelnevalt PVT nõuete tabelis T2 või seaduses

otsekohalduvalt ette nähtud.

9 (11)

4.4 Naaberkinnistu omanik tuleb kaasata menetlusse

Vaide esitaja hinnangul on naaberkinnistu omaniku menetlusse kaasamata jätmine ja tema

õigustega mittearvestamine oluline menetlusviga (KeÜS § 46 rikkumine). KeÜS § 46 lg 1 p 1

kohustab kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirnevat kinnisasja omanikku menetlusse

kaasama.

Keskkonnaamet selgitab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel,

et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).

Keskkonnaamet toob veelkord esile, et vaide esitaja mitte kaasamine ettevõtte kompleksloa

muutmise menetlusse on menetlusviga, kuid tutvudes kõikide vaide esitaja seisukohtadega ning

analüüsides uuesti kompleksloa muutmise menetluses kättesaadavaks olnud andmeid, parandab

Keskkonnaamet esimesel võimalusel kompleksloas jäätmete ladustamiseplatsi nr 1 õigust, kuid

vaides esitatud seisukohad ei anna alust, et muuta kompleksluba kehtetuks. Toimunud

põlengule viidates (vaide p 54), ei saa planeeritava tegevuse kohta väita, et

jäätmekäitlustegevusel on oluline keskkonnahäiring.

4.5 Jäätmekäitlustegevuse muutmine ei nõua keskkonnamõju hindamist

Vaide esitaja hinnangul, Epleri käitis, mis on varasemalt (põlenguga) põhjustanud olulise

negatiivse keskkonnamõju. Ainuüksi see on põhjus, miks kõnealuse käitise taastamisel

keskkonnamõju hinnata, et välja selgitada meetmed ja rakendatavad tegevused, vältimaks

varasema stsenaariumi kordumist. Antud juhul on ilmne, ainuüksi arvestades varasemat

põlengut, et kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Vaid terviklik

keskkonnamõju hindamine võimaldab riske ennetada ja seatavate keskkonnatingimuste kaudu

võimalikke tagajärgi leevendada.

Keskkonnaamet selgitab, et kompleksloa muutmise menetlusega loastatud tegevus on: tava-

ja ohtlike jäätmete vastuvõtmine, eelsorteerimine, ümberpakendamine ja ladustamine.

Keskkonnaamet on jätkuvalt seisukohal, et loastatud tegevus ei too endaga kaasa olulist

keskkonnahäiringut, kui peetakse kinni kompleksloa ja parima võimaliku tehnika nõuetest. Ehk

tegevused, mis olid põlengu eelduseks: jäätmete purustamine ja vedeljäätmete segamine ning

mingis ulatuses vastuvõtuhoone vananenud ohutustingimused tekitasid muude tingimuste

kokkulangemisel olukorra, mis tipnes põlenguga – neid käitlusõigusi ettevõtte kehtival loal

käesoleva seisuga ei ole. Juhul kui, ettevõte sooviks tulevikus jäätmekäitlustegevust muuta,

peab Keskkonnaamet uuesti kaaluma, kas on vajalik ja asjakohane algatada keskkonnamõju

hindamine.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt ei ole ettevõtte

kompleksloaga lubatud jäätmekäitlustegevus olulise keskkonnamõjuga tegevus (ei kuulu

KeHJS § 6 lg 1 nimistusse). Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline

keskkonnamõju (KeHJS § 6 lg 2). Eelhinnangu võib jätta andmata, kui kavandatud tegevus jääb

väljapoole KeHJS § 6 lg 21 reguleerimisala (see on: tegevust või käitist muudetakse või ehitist

laiendatakse) ja lg 4 alusel kehtestatud määruse reguleerimisala. KeHJS § 6 lg 4 viitab Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määrusele nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ ning määrus nr 224 §

10 lg 1 viitab  jäätmekäitluskoha rajamisele, laiendamisele või rekonstrueerimisele. Kuid

kehtiva ehitusseadustiku seaduse § 4 lg 3 kohaselt ehitise ümberehitamine ehk

rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad

oluliselt.

10 (11)

Arvestades nii eeltoodut, ettevõtte kavatsust jäätmekäitlustoiminguid vähendada (vt ptk II

asjaolud) ja KeHJS § 6 lg 23 kohaselt ei olnud Keskkonnaametil kohustust keskkonnamõju

eelhinnangu andmiseks. Keskkonnaamet ei ole rikkunud KeHJS seadust selle rakendamisel,

sest ettevõtte kavandatav keskkonnaalane tegevus jääb väljapoole lõike 21 reguleerimisala ja

lõike 4 alusel kehtestatud määruse reguleerimisala (KeHJS 6 lg 23). Ühtlasi ei ilmnenud

menetlemise aja jooksul selliseid täiendavaid asjaolusid, mis oleks kaasa toonud eelhinnangu

andmise kohustuse vastavalt lõigetele 2 ja 21 (KeHJS § 6 lg 24).

Vaide esitaja on viidanud korduvalt põlengu eelsetele jäätmekäitlustegevustele, mis võisid

tingida toimunud põlengu, kuid Keskkonnaamet on seisukohal, et korraldusega antud

jäätmekäitlustegevus ei kahjusta oluliselt mõjualal asuva kinnisasja omaniku huve. Ohtlike

jäätmete käitlemisega on Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistutel tegeletud alates 30.08.2006 ning

23.05.2023 põleng oli esmakordne sündmus sellises ulatuses.

Vaide esitaja märgib vaides, et toimunud põleng on põhjus, miks kõnealuse käitise taastamisel

tuleb keskkonnamõju hinnata (vaide p 57).

Keskkonnaamet on seisukohal, et toimunud põlengu olulisust on ebaõige üle kanda ettevõtte

jätkatavale jäätmekäitlustegevusele. Põlengust tingitud olulise keskkonnamõju välja

selgitamise ja heastamisega tegeleb keskkonnavastutusseaduse alune menetlus ning põlengu

põhjuse välja selgitamisega Keskkonnaameti järelevalve osakond. Ettevõtte 22.08.2024

korraldusega nr DM-126260-17 muudetud jäätmekäitlustegevus ei hõlma igapäevase

tegevusena jäätmete põletamist, purustamist ega segamist.

4.6 Menetlusosalisena aktsiaseltsi Epler & Lorenz (reg. kood 10136864) ärakuulamine

Aktsiaselts Epler & Lorenz esitas 25.10.2024 seisukoha vaide esitaja 23.09.2024 vaidele

(registreeritud 28.10.2024 KIRKEs kirjaga nr 1-7/24/76-4). Käitaja on seisukohal, et

- vaide esitajal puudub kaebeõigus ning vaie tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada HMS

§ 79 lg 1 p 1 alusel.

- vaide esitaja peab taluma jäätmekäitlust käitises ning saab vaidlustada vaid

kompleksloa muudatusi, mitte kogu kompleksluba.

- vaie tuleb jätta rahuldamata ning vale on vaide esitaja seisukoht, et Keskkonnaametil

ei olnud võimalik õiguspäraselt muuta kompleksluba ajal, mil selle kehtivus oli

peatatud.

- vaide esitaja seisukoht on vale, et kui kompleksloa kehtivus on peatunud, siis selle

kehtivus ei taastu automaatselt. Samuti ei olnud käitajal piiratud õigus taotleda

kompleksloa muutmist.

- Keskkonnaamet on kaalutlusõigust õigesti teostanud. Vaide esitaja menetlusse

kaasamata jätmine ei muuda korraldust õigusvastaseks. Vaide esitaja ei ole vaides

selgelt ära näidanud korralduse andmisega kaasnevat vaide esitaja õiguste rikkumist.

- Etteheited jäätmete ladustamisele ei ole asjakohased, käitaja on Keskkonnaametile

16.10.2024 esitanud ladustamise taotluse kompleksloa muutmiseks.

- Korralduse andmise ja selle kehtivuse eelduseks ei olnud keskkonnamõju hindamise

läbiviimine ega eelhinnangu andmine.

Keskkonnaamet selgitas käesolevas vaideotsuse ptks III vaide esitaja kaebeõigust ja

vaidlustamist. Vaide esitaja osas ei ole asjakohane käsitleda talumiskohustust keskkonnaohust

lähtuvalt (KeÜS § 10 mõistes), vaid kompleksloa omanikuna lasub käitajal kohustus ja vastutus

rakendada ohutusmeetmeid ja õnnetuse tagajärgede leevendamise meetmeid ning asjakohaseid

ennetusmeetmeid võimaliku ja tulevase saastatuse vältimiseks.

11 (11)

Kompleksluba saab muuta loa peatamise kehtivuse ajal (KeÜS § 61 koosmõjus § 59 ja HMS §

64). KeÜS, THS ega HMS ei piira loa omanikul muutmise taotluse esitamist loa peatamise

kehtivuse ajal. Keskkonnaameti 22.08.2023 korraldusega nr DM-125193-4 oli

Keskkonnaametil õigus (mitte kohustus) tunnistada keskkonnakompleksluba kehtetuks. Mis

tähendab, et juhul, kui loa omaja soovib kompleksloas märgitud tegevustega jätkata, kuid

põlengujärgselt kõiki seatud nõudeid ei täideta, siis sellise olukorra tekkimisel ja/või muude

kahtlust tekitavate asjaolude ilmnemisel, on Keskkonnaametil õigus kompleksluba kehtetuks

tunnistada.

Vaideotsuse ptks 4.4 on Keskkonnaamet selgitanud menetluse kaasamise küsimust.

Keskkonnaamet arvestab vaideotsuse koostamisel pärast kompleksloa muutmist ilmsiks tulnud

täiendavaid asjaolusid (Päästeameti kiri seoses ehitusloaga seatud ladustamise kitsendus) ning

on vaideotsuses ptks 4.3 selgitanud jäätmete ladustamise nõuete asjakohasust.

Samuti on Keskkonnaamet vaideotsuse ptks 4.5 käsitlenud keskkonnamõju hindamise küsimust

vaide menetlemise raames.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rainer Vakra

peadirektor

Teadmiseks: [email protected]

Koopia: [email protected]

Ave Jalakas 5690 4703

[email protected]

Saatja: Triin Biesinger | LINKLaw <[email protected]>

Saadetud: 14.11.2024 10:26

Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Koopia: Lauri Maaring <[email protected]>

Teema: RE: Vastus taotlusele

Manused: image001.gif; image002.gif; image003.gif; image004.gif; image005.gif; image006.gif;

image007.gif; MÄRGUKIRI.II.Pakendikeskus.14.11.24.FIN.asice; Vaideotsus (Pakendikeskus

AS).asice; VAIE.Epler.Pakendikeskus.KKL.muutmine.FIN.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Edastan Pakendikeskus AS-i esindaja täiendava märgukirja koos lisadega.

Lugupidamisega

Triin Biesinger

Vandeadvokaat | Attorney-at-Law | Partner

Advokaadibüroo LINKLaw OÜ

Telliskivi 60/2, Tallinn 10412 +372 520 5143 +372 600 4490

www.linklaw.ee [email protected] +372 600 4366

Käesoleva e-kirja sisu on konfidentsiaalne, järgnevalt lingilt leiate üksikasjad | This email is confidential, follow the link for full

details Disclaimer

From: Päästeamet <[email protected]> Sent: teisipäev, 24. september 2024 12:46 To: Triin Biesinger | LINKLaw <[email protected]> Subject: Vastus taotlusele

PÄÄSTEAMET

Tere!

Teile on saadetud Päästeameti dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu

dokument Märgukiri, mis on registreeritud 24.09.2024, numbriga 7.2-3.1/5812-

1.

Kontaktinfo

E - R 8.15-17.00, R 8.15-15.45

aadress: Raua 2, 10124 Tallinn

e-post: [email protected]

telefon: 628 2000

1

Päästeamet

14.11.2024 TÄIENDAV MÄRGUKIRI seonduvalt Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistul kavandatava jäätmekäitluse tuleohutusega Advokaadibüroo LINKLaw esindab Pakendikeskus AS-i (edaspidi Pakendikeskus) seonduvalt alltooduga. Varasem märgukiri ja sellele saadud Päästeameti vastus

1. Pakendikeskus esitas 09.09.2024. a Päästeametile märgukirja/selgitustaotluse, milles juhtis tähelepanu tuleohutusnõuetele mittevastavusele ja esitas selgitustaotluse kaudu küsimused seonduvalt AS-i Epler & Lorenz (edaspidi Epler) poolt taastatava Tallinna ohtlike jäätmete käitluskeskusega (edaspidi Tallinna OJKK), asukohaga Rae vald Suur-Sõjamäe tn 37/39 (edaspidi Kinnistu). Pöördumine oli ajendatud asjaolust, et 23.05.2023. a Tallinna OJKK-s toimunud massiivse põlengu tagajärjel said lisaks Epleri enda käitise hoonetele oluliselt kahjustada ka Pakendikeskuse hoone ning seetõttu on Tallinna OJKK ehitiste taastamise käigus ja käitise tegevuse taastamisel tuleohutuse tagamine iseäranis oluline.

2. Päästeamet on taastatavate ehitiste ehitusloa menetluses Rae vallale 30.05.2024. a saadetud ehitusloa taotluse kooskõlastuses nr 7.2.-3.1/3192-2 toonud välja järgmist: „Täpsustuseks ehitusloa eelnõus kirjeldatud olukorrale ehitusprojekti TO järgi ei ole kinnistu territooriumil ette nähtud põlevmaterjali ladustamist väljas pool hoonet ega varjualuseid. Muudel aladel ei ole ette nähtud materjalide ladustamine ning ei ole ka tuleohutusalaselt vastuvõetav. Väljavõte ka TO seletuskirjast „Jäätmete ladustamine toimub ainult hoones sees ja kinnistul asuvate varjualuste all toimub ainult tühjade konteinerite ja muu tühja taara ladustamine. Ehitise ehitamine ja selle edaspidine kasutamine peab toimima vastavalt kinnitatud ehitusprojektile.”

3. Seega on Päästeamet seadnud Epleri jäätmekäitluskompleksi taastamisel selgeks tingimuseks, et jäätmeid ei ladustata väljaspool hoonet, kuivõrd see ei ole tuleohutusalaselt aktsepteeritav. Eeltoodu pinnalt sai Pakendikeskus järeldada ja eeldada, et tuleohutuse tagamiseks ei hakata Epleri ohtlike jäätmete jäätmekäitluse taastamisel enam jäätmeid Pakendikeskuse kinnistuga piirneval alal ja väljapool taastatavat vastuvõtuhoonet (viilhalli) ladustama.

4. Paraku nähtub Keskkonnaameti (edaspidi KeA) poolt 22.08.2024. a väljastatud Tallinna OJKK keskkonnakompleksloa (edaspidi KKL) muudatusest (täpsemalt loale lisatavast ladustamisplaanist, vt 09.09.2024. a märgukirja p 18), et tegelikkuses kavatses Epler ohtlikke jäätmeid ladustada üksnes väljaspool hoonet. KKL-ile lisatud ladustamisplaanilt nähtuvalt on ladustamiskohad 1-3 kõik väljapool hoone mahtu. Kaks ladustamisplatsi (ladustamiskohad 2 ja 3) on seejuures toodud varikatuste (mis on rajatised) mahus, kus Päästeameti vastuskirja ja ka ehitusprojekti TO järgi võib ladustada üksnes tühje konteinereid ja muud tühja taarat. Paraku näeb KKL-i ladustamisplaan seal ette ohtlike jäätmete ladustamise.

5. Eeltoodust johtuvalt on KKL-i muudatus otseses vastuolus ehitusprojekti TO-ga ja Päästeameti poolt ehitiste kasutamise eelduseks seatud tuleohutuse tingimustega, samuti KKL-i muudatuses endas (T1. Käitise tegevus) toodud tingimusega, et jäätmete ladustamine peab toimuma ainult hoones sees.

6. Eeltoodud seisukohaga KKL-i lisaks oleva ladustamisplaani vastuolust tuleohutuse nõuetega nõustus ka Päästeamet oma 24.09.2024. a vastuskirjas märgukirjale nr 7.2-3.1/5812-1. Selles vastuses Päästeamet

2

nentis, et Suur-Sõjamäe põleng oli üks viimaste aastate suurimaid ja ressursimahukamaid päästesündmusi, mistõttu hoonete taastamisel või uute püsitamisel tuleks projekteerides vältida sündmuse uuesti juhtumist. Seetõttu ka ehitusprojektis sai kirjeldatud, et ohtlike jäätmete ladustamine toimub ainult ehitises või varjualuste all tühjade pakenditena. Päästeamet järeldas kõnealuses vastuses, et ladustamisplaan on vastuolus ehitusprojetki tuleohutuse kontseptsiooniga ning kui selline olukord esineb ka kasutusloa taotlemisel, siis Päästeamet kooskõlastust ei anna.

Täiendava pöördumise aluseks olevad faktilised asjaolud

7. Pakendikeskus pöördub käesolevaga taas Päästeameti poole oma omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse kaitseks ning sooviga vältida seda, et tulevikus võiks samasuguste või veelgi hävitavamate tagajärgedega põleng korduda. Pakendikeskuse õiguste ja tuleohutuse seisukohalt on äärmiselt oluline tagada, et Epler ei asuks jäätmeid ladustama vastuolus tuleohutuse nõuetega ning vastuolus Päästeameti poolt ehitusloa menetluses tegevuse taastamise kooskõlastmise tingimuseks seatud nõudega, et jäätmeid ei tohi ladustada väljapool hoone mahtu.

8. Käesoleva märgukirja eesmärgiks on anda ülevaade Päästeameti 24.09.2024. a kirja järgselt toimunud arengutest. Pakendikeskus palub Päästeametil aidata kaasa tuleohutuse tagamisele ja tulohutusnõuete rikkumise vältimisele seonduvalt kavandatava Tallinna OJKK tegevuse taastamisega. Pakendikeskus nõustub Päästeametiga, et tuleohutusnõuetega vastuolu korral ei tohiks Eplerile kasutusluba väljastada ja ohtlike jäätmete käitlustegevust rajatavates ehitistes taasalustada.

9. Pakendikeskus vaidlustas 23.09.2024. a vaidega KeA 22.08.2024. a muudatused (vt LISA 1). Vaides

põhjendas Pakendikeskus, miks KKL-i muudatus on õigusvastane ja tuleks tervikuna kehtetuks tunnistada, iseäranis ilmne vastuolu tuleohutusnõuetega esineb ladustamisplaani osas. Pakendikeskus edastas KeA-le vaidemenetluses ka Päästeameti 24.09.2024. a kirja.

10. KeA tegi Pakendikeskuse vaide osas 04.11.2024. a vaideotsuse (vt LISA 2), millega rahuldati Pakendikeskuse vaie vaid ühe tingimuse osas – üksnes ladustamisplaani ladustamiskoht nr 1 osas. Ülejäänud osas (sh ladustamisplaani ladustamiskohtade 2 ja 3 osas ehk ohtlike jäätmete väljapool hoonet ladustamise osas) jäi vaie rahuldamata. Seejuures KeA möönis rikkumisi (sh Pakendikeskuse kaasamata jätmist ja tema õigustega arvestamata jätmist), ent ei pidanud vajalikuks vaiet ülejäänud osas rahuldada. KeA on vaideotsuse järgselt käivitanud KKL-i muutmise menetluse, millega on kavas ära muuta ladustamisplaani ladustamiskoha nr 1 osas (mitte aga ladustamiskohtade 2 ja 3 osas). Vastavat muudatust ei ole veel vormistatud.

11. Vaideotsuse p-s 4.6 viidatakse Epleri poolt pärast Pakendikeskuse vaiet ehk 16.10.2024. a esitatud kompleksloa muutmise taotlusele, millega soovitakse ladustamisplaani muuta. Epleri esitatud keskkonnakompleksloa muutmise taotlus on kättesaadav siit: https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=30535&a pplication_id=1026142. Kahjuks ei ole sellele lisatud eraldi dokumendina ladustamisplaani, kuid kavandatavad ladustamisalad on nähtavad taotluse p-st 3.4 „Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul“. Selle tabeli p-st 1 nähtuvalt taotleb Epler, et edaspidi jääks ladustatavate ohtlike jäätmete põhimaht (700 m3 üheaegselt ladustatavaid jäätmeid) hoone (vastuvõtuhalli) alale. Ent siiski ei ole järgitud ehitusprojekti tuleohutuse nõuet, et jäätmete ladustamine toimub vaid hoones sees ning varjualustes toimub ainult tühjade konteinerite ja muu tühja taara ladustamine. Nimelt, taotluse p 3.4 tabeli p-dest 2 ja 3 nähtuvalt taotletakse jätkuvalt vastuvõetavate jäätmete ladustamist rajatavates varjualustes – üheaegselt vastavalt 100 m3 ja 250 m3. Varjualuste alla (st mitte hoonesse) on kavandatud üle 100 erineva ohtliku jäätme (sh põlevmaterjali) ladustamise õigus1.

1 Võrdluseks, et kui KeA 22.08.2024. a väljastatud KKL-i muudatuse kohaselt on kehtivas KKL-s platsile nr 2 ette

nähtud lühiajaline ehk kuni 1 nädalane ajutise ladustamise õigus, siis Epleri loataotluse muudatuse kohaselt on see

varjualune ette nähtud kuni 3 aasta pikkuseks ladustamiseks

3

Plaan nr 1. Varjualune (ladustamiskoht nr 2), mis on nii kehtiva KKL-i kui ka Epleri 16.10.2024. a taotluse kohaselt ette nähtud ligi 100 erineva ohtliku jäätme (sh põlevmaterjali) liigi ladustamiseks üheaegses mahus kuni 100 m3.

Plaan nr 2. Varjualune (ladustamiskoht nr 3), mis on nii kehtiva KKL-i kui Epleri 16.10.2024. a taotluse kohaselt ette nähtud kuni 250 m3 ohtlike jäätmete ladustamiseks.

12. Eeltoodut arvestades elimineeritakse KeA poolt vaide osalise rahuldamise tulemusel vastuolu tuleohutuse nõuete osas vaid osaliselt ehk üksnes platsi (ladustamiskoha) nr 1 osas, mis jäi Pakendikeskuse kinnistule kõige lähedamale, ent jätkuv vastuolu esineb varjualustes ehk väljaspool hoonet ohtlike jäätmete ladustamise õiguse osas. Kehtiv KKL lubab kuni 350 m3 ohtlikke jäätmeid ladustada väljapool hoonet. Seejuures jääb plaanil 2 näidatud ladustamiskoht nr 3 Pakendikeskuse kinnistust ca 16 m kaugusele. Päästeameti 24.09.2024. a märgukirja vastusest nähtuvalt on sellise meetrite arvu puhul tulekahju levimise tõenäosus ca 40 %, st kindlasti ei ole levik välditav.

13. Kuigi Eplerile on ülalnimetatud vastuolu teada, ei ole ta pidanud vajalikuks korrigeerida kavandatavat

tegevust ehitusprojekti tuleohutuse osale vastavaks. Palun eeltooduga Päästeametil arvestada kasutusloa menetluses kooskõlastuse andmise otsustamisel ning astuda vajalikke samme tuleohutuse tagamiseks ning tuleohutusnõuete rikkumise vältimiseks. Arvestades Kinnistul toimuva ehitustegevuse intensiivsust ning ehitiste valmimisjärku, võib eeldada, et kasutusloa taotlus esitatakse lähiajal. Tuleb vältida, et Epler saaks hoonete valmimisel ohtlikke põlevjäätmeid hakata ladustama tuleohutusnõudeid eirava ladustusplaani kohaselt.

4

Pilt 1. Olukord Epleri kinnistul 13.11.24 seisuga (pildi keskel valmiv vastuvõtuhall/viilhall)

14. Lisaks eeltoodule juhime tähelepanu ka sellele, et Epler taotleb 16.10.2024. a loamuudatuse taotluses

üle 1000 m3 ohtlike jäätmete ladustamise õigust. Kehtivas KKL-i muudatuses jäi taotletav ladustamisõigus alla 1000 m3 ning sellega põhjendas KeA ka Päästeameti mittekaasamist (vt vaideotsuse p 4.1, lk 4) KKL- i muutmise menetlusse. Palume võimalusel juhtida Epleri tähelepanu ladustamisplaani vastuolule.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________ Vandeadvokaat Triin Biesinger

1

Keskkonnaamet Edastatud e-kirjaga: [email protected]

23.09.2024 VAIE Keskkonnaameti 22.08.2024 korraldusele nr DM-126260-17 Advokaadibüroo LINKLaw esindab Pakendikeskus AS-i (edaspidi Pakendikeskus, registrikood 10102167, aadress Rae vald, Soodevahe küla, Suur-Sõjamäe tn 37a, [email protected]e) seonduvalt alltooduga. I Vaide esitamise aluseks olevad faktilised asjaolud

1. AS Epler & Lorenz (edaspidi Epler) käitas keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415 (edaspidi KKL) alusel vahetult Tallinna lennujaama külje all Tallinna ohtlike jäätmete käitluskeskust (edaspidi Tallinna OJKK). Käitise asukohaks on Rae vald (edaspidi ka Vald) Suur-Sõjamäe tn 37/39 kinnistu (edaspidi Kinnistu).

2. 23.05.2023. a toimus Tallinna OJKK-s massiivne põleng, mille tagajärjel käitise hooned hävinesid ning muutusid osaliselt kasutuskõlbmatuks.

3. Pakendikeskuse äritegevus toimub naaberkinnistul, s.o Suur-Sõjamäe 37a ning on otseselt mõjutatud naaberkinnistul toimuvast. Kõnealuse põlengu käigus sai Pakendikeskuse hoone oluliselt kahjustada. Pakendikeskus kandis märkimisväärset varalist kahju.

Pilt 1. Pakendikeskuse hoone pärast põlengut

4. Suur-Sõjamäe tn 39 käitluskeskuses toimunud põlengu tagajärjel tekkis põhjavee, pinnavee ning pinnase reostus, samuti sattus reostunud kustutusvesi sademeveetorustikku, põhjustades saastet ka suubuvas veekogus (Ruunaojas) (vt reostusuuring ja reostuse likvideerimise kava). Lisaks tekkis seoses põlenguga õhusaaste, mis mõjutas ka Pakendikeskust ja tema töötajaid.

5. Keskkonnaamet (KeA) algatas tulekahjuga seonduvalt kompleksloa peatamise menetluse. Kompleksloa peatamise otsuse eelnõus (29.06.2023) oli märgitud, et Epler on rikkunud KKL-i nõudeid põlevmaterjali vaheladustamise osas ning toodi esile käitisest tulenevat keskkonnaohtu.

6. Pakendikeskus pöördus KeA poole 16.08.2023. a, paludes KeA-l tõsiselt kaaluda KKL-i kehtetuks tunnistamist ning mitte lubada käitise taastamist uue mõjuhindamiseta.

2

7. KeA peatas 22.08.2023. a korraldusega nr DM-125193-4 KKL-i üheks aastaks (edaspidi Peatamise Otsus), kuni on täidetud Peatamise Otsuse tingimused. Peatamise Otsusest nähtuvalt määras KeA kõrvaltingimused (resolutsiooni p 1.2 ja 1.3, põhjenduste p 3.1), mh et kui Otsusega toodud KÕIKI tingimusi TÄHTAEGSELT ei täideta, on KeA-l õigus KKL kehtetuks tunnistada. Olulisteks kõrvaltingimusteks on mh:

p-i 3.1.4 kohaselt tuleb taastada kõik KKL-s nimetatud hooned ja rajatised oma algsel asukohal;

p-st 3.1.6 tuleneb nõue rakendada jäätmete ladustamise praimat võimalikku tehnikat, sh p-s 3.1.6.2 toodud nõue, et tagada tuleb nõuetekohaseks ladustamiseks platside eeltingimused, et ohtlike jäätmete ladustamine on lubatud hoones või vähemalt katuse all (EfS PVT ptk 5.1.2).

8. Kuigi kompleksloa peatamine tähendas seda, et Epleril oli keelatud peatamise ajal jäätmekäitlusega

Kinnistul tegeleda, asus Epler koheselt tegelema oma tegevuse taastamisega, paigaldades Kinnistule kaks PVC halli ning jätkates ka jäätmekäitlustegevusega.

9. Rae vald kinnitas 20.10.2023. a kirjas, et Epler on rajanud oma kinnistule PVC-hallid õigusvastaselt ning

välistatud ei ole nende lammutamine (vastav kiri edastatud KeA-le Pakendikeskuse esindaja 25.10.2024. a e-kirjaga). Tänaseks on viidatud PVC hallid Kinnistult kõrvaldatud.

10. Pakendikeskus pöördus KeA poole 25.10.2023. a e-kirjaga seonduvalt reostuse likvideerimisega ja Epleri kinnistul toimuva võimaliku jäätmekäitlustegevusega, mille osas palus KeA hinnangut selle lubatavuse osas, arvestades loa peatamist. KeA vastas sama päeval, et jäätkmekäitlustegevust ei ole platsi peal lubatud teha.

11. Epler esitas 30.10.2023. a KKL-i muutmise taotluse, mille osas KeA 20.11.2023. a tegi puuduste

kõrvaldamise. 19.01.2024. a saatis KeA Eplerile uuesti puuduste kõrvaldamise kirja.

12. 06.02.2024. a ja 08.02.2024. a e-kirjadega pöördus Pakendikeskus esindaja taas KeA poole ning palus edastada reostuse likvideerimise kava. 08.02.2024. a esitati Pakendikeskusele reostusuuringu kavad, mis olid puudustega ning 07.02.2024. a kirjas selgitas KeA, et 21.11.2023. a reostusuuringu kava ei vasta nõusele, kuid KeA ei nõua ettevõttelt reostusuuringu taasesitamist.

13. Seonduvalt reostuse likvideerimisega ning Epleri esitatud KKL-i muutmise taotlusega pöördus Pakendikeskus 16.02.2024. a e-kirjaga taas KeA poole ning palus selgitusi Pakendikeskuse kinnistult reostuse eemaldamise kohta ning samuti juhtis tähelepanu sellele, et õiguspäraselt ei ole võimalik KKL-i muuta ajal, kui KKL-i kehtivus on peatatud.

14. KOTKASe andmetest nähtuvalt algatas KeA 2024. a märtsis KKL-i muutmise menetluse (KOTKASes menetlus nr M-126260). Kuigi Pakendikeskus esitas korduvalt oma seisukohti seonduvalt Epleri KKL-i peatamisega ning selle võimaliku muutmisega, põhjendades seejuures ära Pakendikeskuse õiguste otsest puutumust käitise taastamisega seonduvalt, ei kaasanud KeA Pakendikeskust KKL-i muutmise menetlusse ega arvestanud KKL-i muutmise menetluses Pakendikeskuse kui naabri õigustega.

15. KOTKASe avalikest materjalidest nähtuvalt on Epler esitanud KeA-le 08.05.2024. a keskkonnamõju

eelhinnangu sisendandmed (Hendriksoni keskkonnaekspert Katri Järvekülje töö), olles arusaamal, et KKL-i muutmise menetluses tuleb vähemalt anda eelhinnang (KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud 29.08.2005. a määruse nr 224 § 10 p 1).

16. 2024. a juuli lõpus saadeti KOTKASest nähtuvalt KKL-i muutmise eelnõu kooskõlastamiseks Vallale ja

Eplerile (aga mitte Pakendikeskusele) ning 12.08.2024. a saatis Epler oma muudatusettepanekud eelnõule, sh ettepaneku lisada ladustamisalana vastuvõtuhoone.

3

17. Epler esitas paralleelselt KKL-i muutmise taotlusele ka ehitusloa taotluse nr 2311271/18944 Kinnistule

viilhalli ja kahe varikatuse taastamiseks. Pakendikeskus vaidles ehitusloa väljastamisele vastu, leides, et tegevuse taastamine eeldab vähemasti KMH läbiviimist, arvestades varasemate riskide realiseerumist.

18. 05.06.2024. a e-kirjas KeA-le juhtis Pakendikeskus KeA tähelepanu vajadusele kriitiliselt hinnata KMH

vajadust ehitusloa menetluses: Pakendikeskus palus Keskkonnaametil kriitiliselt hinnata eelhinnangu asjakohasust ning mitte nõustuda keskkonnamõjude hindamata jätmisega.

19. Rae Vallavalitsus väljastas viilhalli taastamiseks ehitusloa 30.07.2024. a korraldusega nr 1170, millega

jäeti ühtlaselt KMH algatamata. Samuti nähti kinnistule ette 2 varikatuse taastamine (tegemist on rajatistega, seega piirduti ehitusteatisega). Epler asus koheselt ehitustöid teostama. Intensiivne ehitustöö käib ja peatselt on ka ehitised rajatud/püstitatud.

Pilt 2. Olukord Epleri kinnistul 19.09.24 seisuga (pildi keskel valmiv vastuvõtuhall/viilhall)

20. Kuigi Pakendikeskuse hinnangul oleks KeA pidanud Peatamise Otsuse kohaselt pärast aastase peatamistähtaja möödumist sisuliselt kaaluma, kas tegevuse jätkamise kõrvaltingimused on täidetud ning käitise taastamine lubatav, väljastas KeA KOTKASest nähtuvalt keskkonnakompleksloa muudatuse 22.08.2024. a korraldusega (edaspidi Korraldus). Lisaks sellele, et KeA ei kaasanud Epleri jäätmekäitluse taastamist võimaldavasse loamuudatusse piirinaabrina Pakendikeskust, ei kaasatud ka avalikkust, leides, et mingeid keskkonnahäiringuid kavandatava tegevusega ei kaasne. Pakendikeskus sai KKL-i muutmisest teada 03.09.2024. a, omaalgatuslikult KOTKAS-est avalikult kättesaadavaid andmeid vaadates. KeA ei ole Korraldust Pakendikeskusele saatnud.

21. Pakendikeskus vaidlustab käesolevaga Korralduse oma omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse kaitseks ning sooviga vältida seda, et tulevikus võiks aastataguse põlenguga samasuguste või veelgi hävitavamate tagajärgedega tulekahju korduda ning Pakendikeskuse vara kahjustada ja ettevõtlustegevus häiritud saada. Eeskätt ajendab Pakendikeskust vaiet esitama asjaolu, et naaberkinnistul käitlustegevuse taastumisel ei ole tagatud tuleohutus ega välditud varasema äärmiselt kahjulike tagajärgedega sündmuse kordumine. Pakendikeskus on taastamas tulekahjus maha põlenud hooneosa ning ehitamas juurdeehitust, milline jääb Epleri kinnistu piirist 4 m kaugusele. Seega on tuleohutuse küsimused Pakendikeskuse jaoks väga olulised ning otseselt seotud Pakendikeskuse õigustega. Kuna varasemalt ladustati ohtlikke jäätmeid otse Pakendikeskuse kinnistuga piirneval alal ning põlengus need süttisid ja sealt levis tuli ka Pakendikeskuse hoonele, siis on iseäranis oluline edaspidi tagada jäätmete ladustamine viisil, et tagatud oleks tuleohutus.

4

Pilt 3. Jäätmete ladustamine Pakendikeskuse kinnistuga vahetult piirnevas osas enne põlengut

22. Pakendikeskus vaidlustab Korralduse tervikuna, kuna leiab, et KeA ei oleks tohtinud pärast Tallinna OJKK

käitise täielikku hävimist tulekahjus lubada Epleril ohtlike jäätmete käitlemisega lihtsalt jätkata, muutes KKL-i ning jättes täielikult arvestamata Pakendikeskuse kui naabri õigused. Lisaks ei arvestanud Kea sellega, et Peatamise Otsusega seatud kõrvaltingimused ei olnud täidetud (Peatamise Otsuse p-d 1.2 ja 1.3) ja jättis kaalumata KKL-i kehtetuks tunnistamise (Peatamise Otsuse p 1.3). II Korraldus on õigusvastane, kuna Peatamise Otsusega seatud jäätmekäitlustegevuse jätkamise eeltingimused ei ole täidetud. KKL oleks tulnud kehtetuks tunnistada, kuivõrd Peatamise Otsuses ja THS-s toodud käitise tegevusega jätkamise tingimusi ei täidetud KKL-i peatamise tähtaja jooksul.

23. Korralduse p-s 2.2 on toodud: „Keskkonnaamet peatas kompleksloa kehtivuse täielikult kuni üheks aastaks (THS § 53 lg 1 alusel), sest avariide vältimiseks oli vaja kasutada muid meetmeid, kui oli kompleksloaga määratud (THS § 50 p 2). Loa andja muutis 22.08.2023 kompleksloa tingimusi, sest kompleksloa peatamist õigustas sel ajahetkel keskkonna ulatuslikuma kaitse vajadus (KeÜS § 59 lg 1 p 3). Ettevõtte jäätmekäitlustegevuse taastamiseks seadis Keskkonnaamet 22.08.2023 väljastatud kompleksloa peatamise korraldusega nr DM-125193-4 ptks 3.1 Jäätmekäitlustegevuse jätkamise tingimused.“

24. Viidates küll Peatamise Otsusele ja selles toodud jäätmekäitlustegevuse jätkamise tingimustele,

puuduvad Korralduses mistahes põhjendused selle osas, miks on jätnud KeA Peatamise Otsuses toodud kõrvaltingimused täielikult tähelepanuta ning on ühemõtteliselt ignoreerinud asjaolu, et 1-aastase peatamistähtaja jooksul neid tingimusi ei täidetud.

25. Peatamise Otsus ning selles toodud kõrvaltingimused on haldusakti siduv osa ning see on kohustuslik

kõigile, sh mõistagi KeA-le endale (HMS § 60 lg 2). Peatamise Otsus ja selles toodu kaitseb kehtiva haldusaktina mh Pakendikeskuse kui naabri õigusi, tagades, et Epler ei saa jäätmekäitlust taasalustada, kui keskkkona- ja tuleohutusnõuded ei ole täidetud.

26. Esiteks leiab Pakendikeskus endiselt (mida on väljendanud ka 16.02.2024. a e-kirjas KeA-le), et KeA-l ei

olnud õiguspäraselt võimalik muuta Epleri keskkonnakompleksluba ajal, mil keskkonnakompleksloa kehtivus oli peatatud. Kuivõrd Epleri keskkonnakompleksloa kehtivus oli KeA 22.08.2023. a Peatamise Otsusega täielikult peatatud (THS § 53 lg 1), siis tähendas see seda, et KKL ei kehtinud ning mittekehtivat luba ei ole võimalik ka muuta. Haldusakti muutmist on võimalik taotleda vaid kehtiva haldusakti puhul. Epleri keskkonnakompleksluba aga peatamise ajal ei kehtinud, st sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi ei

5

ole võimalik realiseerida, seega neid ei ole võimalik ka muuta. HMS § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi vaid kehtiv haldusakt. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt HMS § 64 lg 1 teisele lausele kohaldatakse haldusakti kehtivuse peatamisel haldusakti kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut.

27. KeA muutis Korraldusega KKL-i 22.08.2024. a ehk päeval, mil KKL-i kehtivus oli Peatamise Otsuse p 1.2

kohaselt veel peatatud. Vaatamata sellele, et KKL-i kehtivuse peatamine ei tähenda selle automaatset kehtetuks muutumist, tähendab kehtivuse peatamine õiguslikult ikkagi seda, et peatamise ajal puuduvad loal õiguslikud tagajärjed ehk puudub kehtiv haldusakt ja kui see puudub, siis ei ole võimalik seda ka muuta. KeA oleks saanud 1-aastase peatamistähtaja jooksul KKL-i muuta vaid juhul, kui Peatamise Otsuses toodud kõrvaltingimused oleks olnud täidetud ning kehtivust oleks võimalik olnud taastada. Samuti jätab KeA arvestamata, et kui KKL-i kehtivus on peatunud, siis selle kehtivus ei taastu automaatselt, vaid KeA peab nii seaduse (THS § 18 lg 3, § 53) kui ka Peatamise Otsuse kohaselt kaaluma, kas kehtivuse taastamise tingimused on täidetud või esineb hoopis KKL-i kehtetuks tunnistamise alus.

28. KeA pidi KKL-i muutmise taotlust menetledes ja Korraldust vastu võttes kontrollima KeA Otsuses

toodud kõrvaltingimuste täitmist ning olema veendunud, et KÕIK KeA enda poolt Peatamise Otsuses seatud kõrvaltingimused jäätmekäitlustegevuse jätkamiseks on täidetud. Kuivõrd Epleri kavandatav tegevus ei vastanud KeA Otsuse kõrvaltingimustele ja THS-ile (sh § 18, § 53), siis ei olnud võimalik ka KKL- i kehtivuse taastamine (KeA Otsuse resolutsiooni p 1.2) ning KKL oleks tulnud kehtetuks tunnistada.

29. Peatamise Otsusega ei ole ette nähtud, et KKL-i kehtivus taastub automaatselt 1-aastase tähtaja

möödumisel ning et Epleril oleks õigus jäätmekäitlusega aasta pärast jätkata, vaid Peatamise Otsusega on lisaks KKL-i 1-aastasele peatamisele seatud kohustuslikud tingimused KKL-i kehtivuse jätkamisele. Neid tingimusi ei ole täidetud ning seega ei saanud KeA ka KKL-i muudatust teha, millega võimaldatakse käitise tegevuse jätkamine.

30. Kuigi Peatamise Otsuse tingimuste täitmist oleks KeA pidanud ise hindama ning vastav kontroll oleks

pidanud nähtuma Korralduse põhjendavast osast, on täiesti ilmne, et Korralduse väljastamise ajal (ja ka käesoleva hetke seisuga) on täitmata vähemalt järgmised Peatamise Otsuse tingimused:

• Ehitised on taastamata ning see on ümberlükkamatu fakt, mida ei aita kõrvaldada ka ehitiste hilisem valmimine. Peatamise Otsuse p-dest 1.2 ja 3.1.4 tulenevalt pidi selleks, et jäätmekäitlusega jätkata, Epler 1-aastase tähtaja jooksul taastama kõik varemkehtinud KKL-s nimetatud hooned ja rajatised oma algsel asukohal. Ehitusluba ei asenda olukorda, kus ehitised on juba taastatud.

• Täitmata on p-s 3.1.6 toodud tingimused (PVT nõuded), seejuures on ühemõtteliselt eiratud p-i 3.1.6.2 nõuet tagada, et ohtlike jäätmete ladustamine on lubatud hoones või vähemalt katuse all.

31. Muude Peatamise Otsuse p-des 1.2 ja 3.1 toodud tingimuste täitmine ei ole Korraldusest nähtuvalt

kontrollitav, millest johtuvalt järeldub, et seda kontrolli pole KeA poolt teostatud. Ka see kujutab endast olulist põhjendamisviga. Sh ei ole kontrollitud, kas rajatud on põhjenduste p-s 3.1.1 kirjeldatud vedelikukindel pinnakate, mis välistaks naaberkinnistule ohtliku vedeliku liikumise. Selle tingimuse täitmine, mis on seejuures Peatamise Otsusest nähtuvalt mõeldud üheselt mh naabri kaitseks, on kontrollimata ja tagamata.

32. Olukorras, kus Peatamise Otsuse põhjenduste p-s 3.1 sätestatud tingimused on täitmata, on Peatamise Otsuse p-i 1.2 kohaselt lubamatu ka KKL-i kehtivuse jätkamine. Seega on Korraldus ühemõttelises vastuolus Peatamise Otsuse p-i 1.2 kõrvaltingimusega.

6

33. Olulist kaalutlusviga kujutab endast ka Peatamise Otsuse p-s 1.3 toodud kaalutluse teostamata jätmine – olukorras, kus Peatamise Otsuse p-s 1.2 sätestatud tingimused ei ole tähtaegselt täidetud, oleks KeA pidanud kaaluma KKL-i kehtetuks tunnistamist. Sellist kaalutlust pole teostatud.

34. Seega on fakt, et sel hetkel, kui KeA Korraldusega KKL-i muutis, oli KKL-i kehtivus Peatamise Otsuse

alusel veel peatunud ning Epler kui käitaja tegevus ei vastanud ei peatunud ega ka muudetud kujul loa nõuetele, mis tähendab seda, et loa kehtivuse taastamiseks puudus igasugune õiguslik alus (vt ka THS § 18 lg 3).

35. Lisaks eeltoodule on KeA poolt välja selgitamata, kas püstitatav hoone (viilhall) on pinnalt piisav

kavandatavaks käitlustegevuseks ainult hoone sees (nagu kõrvaltingimused ja tuleohutuse tingimused nõuavad, kuid mida ladustamisplaan selgelt eirab, vt järgmine punkt). Mh ei ole selgitatud, kuidas on võimalik käidelda selles hoones (sh ladustada) 10 000 t ohtlikke jäätmeid, kui varasemalt oli lubatud aastane maht sama ning jäätmed mahtusid vaevu ära kogu Kinnistule (sh kasutuses oli kogu Kinnistu ning mh oli Pakendikeskuse poolne külg tihedalt jäätmeid täis)?

36. Eeltoodust johtuvalt ei vasta KKL-i muudatus ja selles lubatud viisil jäätmekäitluse lubamine KeA

Otsuses toodud kõrvaltingimustele ega ka THS-ile. Korralduse õigusvastasust silmas pidades on KeA teinud KKL-i muutmisel järgmised olulised vead:

• KeA jättis sisuliselt arvestamata, et KKL-i kehtivus oli peatatud, st KKL-i muutmise menetluse ajal ja selle muudatuse väljastamisel KKL ei kehtinud ehk kehtivad keskkonnakaitseload puudusid. Mh on puudulik Korralduse ptk-s 2.2 toodud käsitlus.

• KKL-i kehtivus ei taastu automaatselt, vaid seda oleks pidanud KeA THS-i ja Peatamise Otsuse kohaselt kaaluma, sh hindama, kas käitise tegevuse taastamise kõrvaltingimused on täidetud, mida KeA aga ei teinud.

• KeA on lähtunud KKL-i muutmisel olukorrast, justkui tegemist oleks tegevkäitisega ning tegemist oleks n-ö tavapärase KKL-i muutmisega, mille käigus varasemaid nõudeid leevendatakse. On aga fakt, et käitis, millele peatatud KKL väljastati, on hävinud. Seda enam ei eksisteeri. Seega puudus varasema KKL-i objekt ning KeA seadis Peatmise Otsusega kõrvaltingimuseks selle taastamise 1-aastase tähtaja jooksul.

• KeA jättis Korralduse vastuvõtmise sisuliselt arvesse võtmata, et varasem käitis hävis jäätmekäitluse tulemusel tekkinud tulekahju tagajärjel täielikult ning KKL-i kehtivus oli peatatud ehk KKL-i ei kehtinud vahepealsel ajal, mistõttu ei ole ka kuidagi kohane lähtuda kirjeldusest, et tegemist on tegevuse jätkamisega. Tegevuse jätkamisega oleks saanud olla tegemist juhul, kui käitis ei oleks vahepeal täielikult hävinenud. Tegemist ei ole olukorraga, kus üks käitise osa või seade oleks hävinenud või kuuluks väljavahetamisele (mis võiks ka kujutada endast olulist muudatust THS § 147 tähenduses), vaid käitis on täielikult hävinenud ja lammutatud.

• Olukorras, kus käitis on täielikult hävinenud ning Epler ei suutnud 1-aastase peatamise tähtaja jooksul käitise ehitisi taastada Peatamise Otsuses nõutaval kujul, pidanuks KeA KKL-i kehtetuks tunnistama ja Epleri taotlust hakkama menetema nagu täiesti uue käitise taotlust (kuivõrd varasemat käitist ei eksisteeri). KKL-i kehtetuks tunnistamise aluseks on Peatamise Otsuses toodud kõrvaltingimuste mittetäitmine (mida Peatamise Otsuse p 1.3 sõnaselgelt ette näeb), aga samuti THS § 54 p 2 (sh THS § 18 lg 3 ja 53 kohaselt peatamise võimaluste ammendumine) ning KeÜS § 62 lg 2 p 1 ja § 59 lg 1 p 2 ja 3. Kui Epler soovib jäätmekäitlustegevust taasalustada, peaks ta seda tegema uue keskkonnakompleksloa menetluse läbimisel.

III KKL-i muudatus, eriti KKL-ile lisatud ladustamisplaan, on vastuoluline ega taga tuleohutust.

37. Pakendikeskuse kui naabri õiguste seisukohalt on jäätmete ohutu ja nõuetekohase ladustamine oluline ja seda kinnitab ainuüksi varasem tulekahju ning selle tagajärjed (tule ulatuslik levik). On tähelepanuväärne, et varasemalt ladustas Epler ohtlikke jäätmeid tuleohutuskujades. Sellist olukorda

7

tuleb edaspidi kindlasti vältida. Kuivõrd aastane lubatav ohtlike jäätmete käitlemise maht on suur (sama, mis enne põlengut, s.o 10 000 t aastas) ning varasemalt mahtusid käideldavad jäätmed vaevu ära kogu Epleri kinnistule (sh kasutuses oli kogu Kinnistu ning mh oli Pakendikeskuse poolne külg tihedalt jäätmeid täis), siis on äärmiselt küsitav, kuidas kavatseb Epler tegevuse taastumisel tagada jäätmete ladustamise tuleohutuse, kui käideldavate jäätmete maht jääb samaks. Igatahes peaksid need küsimused olema lubade tasandil selgelt ja ühemõtteliselt lahendatud viisil, et tagatud oleks tuleohutus. Praegu see paraku nii ei ole, mis loob eeldused ka uueks tulekahjuks.

38. Epleri taastatavate ehitiste ehitusprojekti tuleohutuse (TO) eelprojekti seletuskirja p-s 1.1 on toodud: „Hoones toimub ohtlike jäätmete vastuvõtt, sorteerimine ja lühiajaline ladustamine. Jäätmete ladustamine toimub ainult hoones sees ja kinnistul asuva varjualuse all toimub ainult tühjade konteinerite ja muu tühja taara ladustamine. /.../ Kinnistul põlevmaterjali (sh. jäätmete) ladustamist ei ole ette nähtud ja hoone olmejäätmete ladustamine toimub hoones sees koos käideldavate jäätmetega. Kinnistule nähakse ette kaks varjualust, kus ladustatakse tühjasid jäätmete ladustamiseks kasutatavaid konteinereid ja taarat.“

39. Ehitusloa menetlusse oli kaasatud Päästemet, kes on ehitusloa menetluses Rae vallale 30.05.2024. a saadetud vastuses (mida on käsitletud ehitusloa kooskõlastusena) nr 7.2.-3.1/3192-2 toonud välja järgmist: „Täpsustuseks ehitusloa eelnõus kirjeldatud olukorrale ehitusprojekti TO järgi ei ole kinnistu territooriumil ette nähtud põlevmaterjali ladustamist väljas pool hoonet ega varjualuseid. Muudel aladel ei ole ette nähtud materjalide ladustamine ning ei ole ka tuleohutusalaselt vastuvõetav. Väljavõte ka TO seletuskirjast „Jäätmete ladustamine toimub ainult hoones sees ja kinnistul asuvate varjualuste all toimub ainult tühjade konteinerit ja muu tühja taara ladustamine.“ Ehitise ehitamine ja selle edaspidine kasutamine peab toimima vastavalt kinnitatud ehitusprojektile.”

40. Seega on Päästeamet seadnud Epleri jäätmekäitluskompleksi taastamisel selgeks tingimuseks, et jäätmeid ei ladustata väljaspool hoonet ega varjualuseid, kuivõrd see ei ole tuleohutusalaselt aktsepteeritav.

41. Pakendikeskuse kinnistule piirnevale alale ei olnud varasemalt ega ole ka ehitusloa alusel ette nähtud

ehitiste püstitamist. Seetõttu ei tohiks seal toimuda ka jäätmete ladustamist. Ülaltoodud TO projekti ja Päästeameti kooskõlastust arvestades peaks jäätmete ladustamine toimuma vaid alltoodud asendiplaanil märgitud ehitisel pos nr 1 (viilhall).

8

Joonis 1. Tallinna OJKK asendiplaan (väljavõte OÜ Planana töö nr 333/23 Epler & Lorenz käitluskeskus asendiplaanilt).

42. Ehitusloa väljastamise korralduse osaks olevas KMH eelhinnangus on samuti lähte-eeldusena toodud: „Varasema vastuvõtuhoone taastamisel viiakse jäätmete ladustamine sisetingimustesse ning põhitegevused toimuvad edaspidi hoones sees” ning “Hoones toimub ohtlike jäätmete vastuvõtt, sorteerimine ja lühiajaline ladustamine. Peale laohoone valmimist toimub jäätmete ladustamine ainult hoones sees ja kinnistul asuva varjualuse all toimub ainult tühjade konteinerite ja muu tühja taara ladustamine.” Samuti on korralduses toodud p-s 4 (mõju pinnasele ja pinnaseveele): “Käitluskohas on ohtlike jäätmete kogumine ja ladustamine planeeritud selliselt, et laohoone rajamise järgselt väljaspool jäätmehoonet ohtlikke jäätmeid ei ladustata. Seetõttu on minimeeritud ka sadevete kokkupuutumine ladustavate ohtlike jäätmetega ning vähendatud sellest tuleneda võivad keskkonnariske.”

43. Eeltoodu pinnalt sai Pakendikeskus järeldada ja eeldada, et tuleohutuse tagamiseks ei hakata Epleri ohtlike jäätmete jäätmekäitluse taastamisel enam jäätmeid Pakendikeskuse kinnistuga piirneval alal ja väljapool taastatavat vastuvõtuhoonet (viilhalli) ladustama.

44. Muudetud keskkonnakompleksloas on käitise tegevust kirjeldavas osas toodud: „Käitis on spetsiaalselt projekteeritud ja ehitatud ohtlike jäätmete vastuvõtmiseks, ladustamiseks ja käitlemiseks. Hoones toimub ohtlike jäätmete vastuvõtt, sorteerimine ja lühiajaline ladustamine. Pärast laohoone valmimist toimub jäätmete ladustamine ainult hoones sees ja kinnistul asuva varjualuse all toimub ainult tühjade konteinerite ja muu tühja taara ladustamine./…/ Pärast mai 2023. a põlengut hävisid varasemad hooned, st taastatakse hoonestus muudetud kujul esimesel võimalusel. Seni toimuvad käitises vaid esmaseid jäätmekäitlustoimingud (ümberlaadimine ja eelsorteerimine). Varasema vastuvõtuhoone taastamisel viiakse jäätmete ladustamine sisetingimustesse ning põhitegevused toimuvad edaspidi hoones sees.” Korralduse p-s 3.2.1 on toodud: „Jäätmeid on plaan lasutastada viisil, millega säilib kontroll ja ülevaade ladustatavate jäätmete üle. Hoones toimub ohtlike jäätmete vastuvõtt, sorteerimine ja lühiajaline ladustamine.“

45. Paraku on keskkonnakompleksloa muudatuse tulemusena Epleri keskkonnakompleksloale lisatud uus

jäätmete ladustamisplaan (kättesaadav ülalviidatud lingilt KKL lisana), mis eeltoodut selgelt eirab ja näeb jäätmete ladustamise ette väljaspool hoonet.

Plaan 1. Epleri kehtiva keskkonnakompleksloa lisaks olev jäätmete ladustamisplaan.

46. Seda ladustamisplaani tuleb vaadelda koos keskkonnakompleksloa tabeliga J4. Sellest nähtuvalt on platsil 1 (mis jääb väljapoole vastuvõtuhoonet ja ka varjualuseid ning piirneb otseselt Pakendikeskuse kinnistuga) lubatud Epleril kuni 3 aastat ladustada ca 100 erinevat liiki ohtlikke jäätmeid, millest arvestatav osa on kahtlemata ka süttivad ehk põlevjäätmed. Platsidel 2 ja 3, mis jäävad varjualuste alla (aga mitte hoonesse), on samuti ette nähtud ulatuslik ohtlike jäätmete (sh põlevjäätmete) ladustamise

9

õigus. Tähelepanuväärne on, et vastuvõtuhoonesse (viilhalli), mis on jäätmekäitluskompleksi ainus hoone, ei ole jäätmete ladustmist üldse ette nähtud, kuigi ehitusloa TO osa ja ka keskkonnakompleksloa üldtingimused selle ette näevad.

47. Eelnevast johtuvalt, kui ehitusloa menetluses nähti selgelt ette, et jäätmete ladustamine tuleb tuleohutuse tagamiseks ette näha hoones sees, siis KKL muudatusele lisatud ladustamisplaanil ei ole viilhalli üldse märgitud ladustamiskohana. Ladustamisplatsid 1-3 jäävad kõik väljapoole hoonet. Kaks ladustamisplatsi (platsid 2 ja 3) on seejuures toodud varikatuste (mis on rajatised) mahus, kus Päästeameti vastuskirja ja ka ehitusprojekti TO järgi võib ladustada üksnes tühje konteinerid ja muud tühja taarat. Paraku näeb KKL-i ladustamisplaan seal ette ohtlike jäätmete ladustamise.

48. Ladustamisplaan ei järgi ka KKL-i muutmise menetluses Epleri tellimusel koostatud Tallinna Ohtlike jäätmete kätiluskeskuse reorganiseerimise eelhinnangus (Tallinn 2024, koostaja keskkonnaekspert Katri Järvekülg, vt KOTKAS veebilehelt 1 ) toodut: „Olulise muudatusena ladustatakse hoone valmimisel jäätmeid vaid siseruumides, väliterritooriumile jääb vaid tühjade mahutite ladustamine. Kõik muudatused jäätmete ladustamises kooskõlastatakse Päästeametiga ning ajakohastatud asendiplaan edastatakse edasiste loa muutmiste käigus Keskkonnaametile“

49. Eeltoodust johtuvalt on KKL-i muudatus otseses vastuolus ehitusprojekti TO-ga ja Päästeameti poolt

ehitiste kasutamise eelduseks seatud tuleohutuse tingimustega, samuti KKL-i muudatuses endas (T1. Käitise tegevus) toodud tingimusega, et jäätmete ladustamine peab toimuma ainult hoones sees.

50. Pakendikeskuse õiguste ja tuleohutuse seisukohalt on äärmiselt oluline tagada, et Epler ei asuks jäätmeid

ladustama vastuolus tuleohutuse nõuetega ning vastuolus KeA Peatamise Otsuses ning ka Päästeameti poolt ehitusloa menetluses tegevuse taastamise kooskõlastmise tingimuseks seatud nõudega, et jäätmeid ei tohi ladustada väljapool hoone mahtu. KeA poolt KKL-i muudatusega heaks kiidetud jäätmete ladustamisplaan võimaldab Epleril hakata ohtlikke jäätmeid (sh põlevmaterjali) ladustama ca 8 m kaugusel Pakendikeskuse hoonest (vt LISA – ladustamisplaan koos Pakendikeskuse hoone juurdeehitusega).

51. On ilmne, et Epler asub esimesel võimalusel pärast ehitiste taastamist tegutsema vastavalt

ladustamisplaanile, ladustades ohtlikke jäätmeid ka Pakendikeskuse kinnistuga piirnevale alale (platsile 1) väljapool ehitisi ning eirates seeläbi Päästeameti poolt rõhutatud ja ka KeA enda poolt Peatamise Otsuses oluliseks peetud tuleohutuse nõudeid. IV Pakendikeskuse kui naaberkinnistu omaniku menetlusse kaasamata jätmine ja tema õigustega mittearvestamine kujutab endast olulist menetlusviga (KeÜS § 46 rikkumine)

52. Korralduse p-s 2.3 on toodud: „Keskkonnaamet otsustas piirinaabreid mitte teavitada ning samuti jätta ajalehes teate avaldamata, sest taotlusmaterjalide põhjal ei ole ette näha olulisi keskkonnahäiringuid ümbruskonnas tegutsevatele isikutele. Avalikku arutelu ei toimunud, sest kompleksloa muutmise menetluse vastu peale ettevõtte ja Rae Vallavalitsuse huvi üles ei näidatud.“

53. Ülal on selgitatud, mil moel on Pakendikeskuse kui naabri õigused otseses puutumuses Epleri jäätmekäitluse taastamise lubamisega. KeA-le pidi ainuüksi varasema tulekahjuga seonduvalt olema teada, et Pakendikeskus on otseselt puudutatud isikuks. Ka Peatamise Otsuses on viidatud vajadusele arvestada nõuete täitmisel naaberkinnistuga. Lisaks on Pakendikeskus korduvalt pöördunud KeA poole seonduvalt põlengu ja Epleri käitise taastamise ja jäätmekäitluse jätkamise küsimustega. Neil asjaoludel on äärmiselt üllatav ja kahetsusväärne, et KeA ei pidanud vajalikuks Pakendikeskust KKL-i muutmise menetlusse kaasata. See kujutab endast Korralduse õigusvastasust.

1 https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?1=1&document_id=136522

10

54. Tegemist oli avatud menetlusega (vt Korralduses viide HMS § 46 ja THS § 37). KeÜS § 46 lg 1 p 1 kohustab

kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirnevat kinnisasja omanikku menetlusse kaasama. Vaieldamatult ei ole tegemist väheolulise mõjuga või olukorraga, kus ei ole ette näha olulisi keskkonnahäiringuid ümbruskonnas tegutsevatele isikutele. Ainuüksi varasem tulekahju lükkab selle paljasõnalise oletuse ümber. Pakendikeskuse hoone on juba kord maha põlenud seetõttu, et tema kinnistu ääres ladustati ohtlikke jäätmeid. Nüüd kavatsetakse seda taas teha, rikkudes seejuures selgelt nii Päästeameti kooskõlastusest kui ehitusprojekti TO osast tulenevaid tuleohutusnõudeid.

55. Eeltoodu ei ole mitte pelgalt formaalne, vaid ka sisuline rikkumine, kuivõrd KeA on täielikult jätnud

arvestamata naaberkinnistu omaniku õigustega. KeA oleks pidanud keelduma vastavast KKL-i

muudatusest mitte ainult seoses Peatamise Otsusest toodu kõrvaltingimuste täitmata jätmiste ja

ilmselgete tuleohutusnõuete rikkumistega, vaid ka seetõttu, et selline kavandatav jäätmekäitlus, milles

võimaldatakse taas vastavalt ladustamisplaanile ohtlike jäätmete ladustamist Pakendikeskuse kinnistu

äärsele osale väljapoole hoonet (ja ka väljapoole varikatuste aluseid), kahjustab oluliselt Pakendikeskuse

õigusi. KeÜS § 52 lg 1 p 2 kohaselt tuleb obligatoorselt keelduda keskkonnaloa andmisest, kui taotletav

tegevus kahjustab oluliselt mõjualal asuva kinnisasja omaniku huve. Pakendikeskuse kinnistu on

vaieldamatult mõjualal olev kinnistu.

V Käitlustegevusega taasalustamine nõuab KMH läbiviimist. Antud juhul ei ole KeA andnud eelhinnangutki ega mõjuhindamise vajalikkust sisuliselt kaalunud, mis kujutab endast KeHJS-i rikkumist.

56. KeHJS § 3 lg 1 p-i 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Keskkonnamõju on KeHJS § 22 kohaselt oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

57. On väljaspool vaidlust, et Epleri käitis on varasemalt (põlenguga) põhjustanud olulise negatiivse keskkonnamõju. Ainuüksi see on põhjus, miks kõnealuse käitise taastamisel keskkonnamõju hinnata, et välja selgitada meetmed ja rakendatavad tegevused, vältimaks varasema stsenaariumi kordumist.

58. Seega, vaatamata sellele, et kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatute hulka, tingib mõjuhindamise vajalikkuse varasem põleng. Antud juhul on ilmne, ainuüksi arvestades varasemat põlengut, et kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Vaid terviklik keskkonnamõju hindamine võimaldab riske ennetada ja seatavate keskkonnatingimuste kaudu võimalikke tagajärgi leevendada.

59. Arusaamatutel põhjustel on KeA varasemat põlengut KKL-i muudatuste tegemisel sisuliselt ignoreerinud ja Korralduse seletuskirja p-s 3.1 leidnud, et kavandatava tegevusega seonduvalt mingeid mõjusid hinnata ei tuleks, justkui oleks tegu varasemalt tegutsenud käitise tavapärase tegevuse jätkamise menetlusega.

60. KMH vajalikkuse hindamata andmata jätmine ja eelhinnangu andmata jätmine kujutab endast KeHJS

§ 3 lg 1 p-i 1, §-i 22, § 6 lg 1 p-i 11 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 § 10 p-i 1 rikkumist. Isegi, kui oleks olnud võimalik piirduda eelhinnanguga (millega varasemat põlengut silmas pidades ei saa nõustuda), siis vaieldamatult kuulub jäätmekäitlus KeHJS § 6 lg 2 p-i 11 kohaselt eelhinnangu kohustuslike tegevuste hulka. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 § 10 p 1-i kohaselt kuulub jäätmekäitluskoha rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine tegevuste hulka, kus otsustaja peab kaaluma, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju KeHJS § 22 mõttes ja andma selle kohta eelhinnangu.

11

Kindlasti ei vabasta antud juhul eelhinnangust Korralduses viidatud KeHJS §6 lg 23, kuivõrd kavandatav tegevus ei jää väljapoole viidatud normi reguleerimisala. On äärmiselt vastutustundetu väita, et kavandatav ohtlike jäätmete käitlus, mis alles hiljuti lõppes käitise täieliku ja naaberhoone osaliselt hävitanud põlenguga, ei oma eelduslikult mitte mingisuguseid keskkonnamõjusid ning on seega vabastatud isegi eelhinnangu andmisest.

61. Juhin veelkord tähelepanu sellele, et isegi Epler ise oli arusaamisel, et vähemasti eelhinnang tuleb läbi viia, vastasel juhul ei oleks KKL-i muutmise menetluses ka 08.05.2024. a KMH eelhinnangu sisendandmeid esitanud. Tähelepanuväärne on ka see, et Korraldus eirab antud eelhinnangus oluliseks peetut, sh seda, et jäätmekäitlus toimuks edaspidi vaid hoones.

VI Korralduse vaidlustamise ulatus ja vaide esitaja nõue

62. Ülaltoodud põhjendustel vaidlustab Pakendikeskus Korralduse tervikuna ning palub Korralduse

kehtetuks tunnistada. Pakendikeskus palub KeA-l teostada Peatamise Korralduse p-i 1.3 kohane

kaalumine ning KKL kehtetuks tunnistada.

63. Vaide eesmärgiks on vältida Peatamise Otsust ja tuleohutusnõudeid eirava jäätmekäitlustegevuse

taastumist Pakendikeskuse naaberkinnistul. Pakendikeskus kinnitab HMS § 76 lg 2 p-i 6 kohaselt, et

vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.

Vaidega seonduva kirjavahetuse palun adresseerida allakirjutanule.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________ Vandeadvokaat Triin Biesinger Lisa: ladustamisplaan koos Pakendikeskuse hoone juurdeehitusega

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Advokaadibüroo LINKLaw OÜ

[email protected]

04.11.2024 nr 1-7/24/76-5

Vaideotsus (Pakendikeskus AS)

I OTSUS

Arvestades 23.09.2024 esitatud vaiet, vaideotsuse p 4 esitatud põhjendusi ning lähtudes

haldusmenetluse seaduse § 73 lg 3 ja § 85 p 1, otsustan:

1.1 Rahuldada osaliselt Pakendikeskus AS 23.09.2024 vaie Keskkonnaameti 22.08.2024

korraldusele nr DM-126260-17 keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415 muutmise

kohta.

1.1.1 Tunnistada kehtetuks Keskkonnaameti 22.08.2024 korralduse nr DM-126260-17

punktiga 1.1.5 antud jäätmete ladustamise õigus platsil ladustamiskoht nr 1 osas.

1.1.2 Jätta rahuldamata Pakendikeskus AS vaie Keskkonnaameti 22.08.2024 korraldus nr

DM-126260-17 kehtetuks tunnistamise ning keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415

kehtetuks tunnistamise taotluse osas.

1.2 Lugeda vaideotsuses esitatud põhjendused Keskkonnaameti 22.08.2024 korralduse nr

DM-126260-17 täiendavateks selgitusteks.

1.3 Teha vaideotsus teatavaks Pakendikeskus AS-ile.

Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul

vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates kaebusega halduskohtusse.

II ASJAOLUD

Keskkonnaamet (KeA) viis aktsiaselts Epler & Lorenz taotluse alusel läbi

keskkonnakompleksloa menetluse ning andis 22.08.2024 korraldusega nr DM-126260-17

(korraldus; registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS) aktsiaseltsile Epler &

Lorenz (ettevõte, käitaja või Epler) muudetud keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415

(kompleksloa). Muudetud kompleksluba annab õiguse jätkata ohtlike jäätmete käitlemist

vähendatud ulatuses ja mahus Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas Suur-Sõjamäe 37 (KÜ

tunnus 65301:002:1640) ja Suur-Sõjamäe tn 39 (KÜ tunnus 65301:002:0710) kinnistutel

paiknevas Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskuses (käitis). Käitise põhitegevus on ohtlike-

ja ka tavajäätmete vastuvõtmine, eelsorteerimine ja ümberpakkimine ning ladustamine.

2 (11)

23.09.2024 esitas Pakendikeskus AS (registrikood 10102167, aadress Rae vald, Soodevahe

küla, Suur-Sõjamäe tn 37a; vaide esitaja) vaide, keda esindab Advokaadibüroo LINKLaw OÜ,

Keskkonnaameti 22.08.2024 korralduse nr DM-126260-17 kehtetuks tunnistamiseks

(registreeritud 23.09.2024 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE nr 1-7/24/76).

III VAIDE ESITAMISE VÕIMALIKKUS

Vaide esitaja taotleb vaides Keskkonnaameti 22.08.2024 keskkonnakompleksloa nr

L.KKL.HA-52415 korralduse nr DM-126260-17 kehtetuks tunnistamist ning 22.08.2023

aktsiaselts Epler & Lorenz keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415 kehtivuse peatamise

korralduse nr DM-125193-4 punkti 1.3 kohast kaalumist, millega võib kaasneda

keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415 kehtetuks tunnistamine.

Haldusmenetluse seadus (HMS) § 73 lg 3 sätestab, et kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku

järelevalvet minister, lahendab vaide haldusakti andnud haldusorgan, kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti. Keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus”

§ 5 lg 1 kohaselt teostab järelevalvet ameti üle õigusaktides sätestatud korras

keskkonnaminister. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS) ega tööstusheiteseaduses

(THS) ei ole sätestatud teistsugust vaidealluvust. Eelnevast lähtuvalt kuulub esitatud vaide

lahendamine Keskkonnaameti pädevusse.

HMS § 72 lg 1 kohaselt saab vaidemenetluse korras taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist,

haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist,

ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu

sooritamiseks.

HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-

õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või

muu õigusakt. Eeltoodust nähtub, et haldusakt on dokument, mis loob kellelegi õigusi või seab

kellelegi kohustusi. Kompleksluba nr L.KKL.HA-52415 ja korraldus nr DM-126260-17

KOTKAS on haldusaktid.

HMS § 71 lg 1 alusel võib vaide esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi

või piiratud tema vabadusi. Seega saab Pakendikeskus AS esitada vaide kompleksloa nr

L.KKL.HA-52415 ja korralduse nr DM-126260-17 osas.

IV VAIDEOTSUSE PÕHJENDUSED

Alljärgnevalt põhjendab Keskkonnaamet oma seisukohti vaides väljatoodud punktide kohta.

4.1 Keskkonnakaitseloastamise faktilised asjaolud

Vaide peatükis I leiab vaide esitaja, et 23.05.2023 Suur-Sõjamäe tn 39 käitluskeskuses toimunud

põlengu tagajärjel tekkis põhjavee, pinnavee ning pinnase reostus, samuti sattus reostunud

kustutusvesi sademeveetorustikku, põhjustades saastet ka suubuvas veekogus (Ruunaojas) (vt

reostusuuring ja reostuse likvideerimise kava). Lisaks tekkis seoses põlenguga õhusaaste, mis

mõjutas ka vaide esitajat ja tema töötajaid. Täiendavalt on tõlgendanud vaide esitaja

Keskkonnaameti 22.08.2023 korralduses nr DM-125193-4 toodut kui käitise tegevusest tuleneb

keskkonnaoht (vaide punkt 5). Vaide esitaja leiab, et KeA ei oleks tohtinud pärast käitise

põlengut lubada ettevõttel jätkata jäätmekäitlustegevusega kompleksloa muutmise tulemusel

ning jätta arvestamata vaide esitaja kui naabri õiguseid. Vaide esitaja väidab, et esitas

korduvalt oma seisukohti seonduvalt ettevõtte keskkonnakompleksloa peatamise ning selle

3 (11)

võimaliku muutmisega, põhjendades seejuures ära vaide esitaja õiguste otsest puutumust

käitise taastamisega seonduvalt, ei kaasanud KeA vaide esitajat kompleksloa muutmise

menetlusse ega arvestanud keskkonnakompleksloa muutmise menetluses vaide esitaja kui

naabri õigusi. Vaide esitaja vaidlustab kompleksloa nr L.KKL.HA-52415 22.08.2024

korralduse nr DM-126260-17 vaide esitaja omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse kaitseks.

Keskkonnaameti hinnangul, kuigi vaie on esitatud kompleksloa nr L.KKL.HA-52415

muudetud korraldusele nr DM-126260-17, sisaldab vaie mitmeid tähelepanekuid

Keskkonnaameti keskkonnavastutuse seaduse alusel algatatud haldusmenetlusele ning

kohaliku omavalitsuse ehitustaotlus(t)e menetlus(t)ele. Keskkonnaamet vastab vaides esitatud

Keskkonnaameti menetlustega seotud üksikasjadele, sest kompleksluba ei reguleeri

ehitustegevust, vaid käitises käitlustegevust ja -tehnoloogiaid. Ehitustegevust reguleerib

ehitusseadustik (EhS). Vastavalt EhS § 39 lg 1 annab ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus,

antud juhul Rae Vallavalitsus (seda ka ehitatava(te) laohoone(te) kontekstis), mis väljub

Keskkonnaameti pädevuse ulatusest.

23.05.2024 toimunud käitise põlengu ning sellest tekkinud reostuse väljaselgitamiseks algatas

Keskkonnaamet 29.05.2023 keskkonnavastutuse seaduse alusel haldusmenetluse ning peatas

teise menetlusega võimalike riskide maandamiseks kompleksloaga nr L.KKL.HA-52415

lubatud tegevuse 22.08.2023 korraldusega nr DM-125193-4. Kompleksloa peatamise eesmärk

oli jäätmekäitlemiseks vajalike tingimuste taastamine olukorras, kus loa nõuetele vastavad

tingimused puudusid.

Keskkonnavastutuse seaduse alusel algatatud menetluse ülesanne oli selgitada välja, kas

keskkonnale on tekitatud kahju ning kuidas seda heastatakse, lähtudes põhimõttest, et saastaja

maksab (KeVS § 1 lg 1). Keskkonnavastutuse seaduse alusel algatatud menetlus on veel

käimasolev menetlus. Mainitud menetlusega seotud reostuse likvideerimise kava ning sellega

seotud kirjavahetus ei ole otseses puutumuses kompleksloa muutmise menetlusega.

Keskkonnaamet teavitas 19.03.2024 avalikkust kompleksloa muutmise menetluse nr M-126260

algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaandega number 2234601 (KeÜS § 47 lg

2) ning väljaandes Harju Elu, nr. 7, 28. märts 2024 lk 19 (kompleksloa 22.08.2024 korralduses

nr DM-126260-17 oli ekslikult kirja saanud väide, et ajalehe teavitust ei tehtud). Kompleksloa

muutmise taotluse avalikustamise käigus ei esitatud täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid.

Vaide esitaja kompleksloa muutmise menetluse raames Keskkonnaametile taotluses või eelnõus

toodud andmete kohta päringuid ega arvamusi ei esitanud, kuigi vaidest selgub, et vaide esitaja

oli kompleksloa muutmise menetlusest teadlik.

Keskkonnaamet toonitab, et tegemist on kahe erineva menetlusega. Üks on keskkonnavastutuse

seaduse alusel algatatud haldusmenetlus eesmärgiga välja selgitada tekkinud kahju ja selle

heastamine ning teine on keskkonnakompleksloa muutmise menetlus tööstusheite- ja

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel, eesmärgiga hinnata, mis tingimustel on võimalik

tegeleda käitises jäätmekäitlustegevusega. Vaatamata sellele arvestas Keskkonnaamet

kompleksloa muutmisel keskkonnavastutuse seaduse alusel algatatud haldusmenetluses

selgunud üksikasju ka kompleksloale nõuete seadmisel (peamiselt puudutas see

keskkonnaseiret ja selle sagedust). Täiendavalt toob Keskkonnaamet esile, et mainitud

kompleksloa muutmise taotlus, mida Keskkonnaamet menetles, oli planeeritud vähesemas

ulatuses tegevustele, kui varasemalt kompleksloaga lubatud. Ehk ettevõte ei taotlenud selle

tegevuse jätkamist, mis võis olla põlengu algpõhjuseks – ohtlike jäätmete segude koostamine

(8000 t/a) ning jäätmeosade purustamine (10 000 t/a).

22.08.2023 peatamise korralduse nr DM-125193-4 tingimused olid koostatud eeldusel, et

ettevõte soovib jätkata eelnevalt kehtinud kompleksloa tegevuse ulatuses. Ettevõte esitas

18.03.2024 Keskkonnaametile nõuetekohase kompleksloa muutmise taotluse, millest selgus, et

4 (11)

ettevõte ei soovi jätkata jäätmekäitlustegevusega keskkonnakompleksloas sätestatud ulatuses,

vaid plaanib tegevust vähendada, mistõttu Keskkonnaametil ei olnud alust nõuda korralduse nr

DM-125193-4 ptk 3.1.4 kõikide eelnevalt kasutatud hoonete ja rajatiste taastamist esialgsel

kujul, kui ettevõte osadest tegevustest loobub. Keskkonnaamet ei saa ettevõttele keelata

tegevuse ümberorganiseerimist (vaide p 7). Keskkonnaamet nõustub, et ohtlike jäätmete

ladustamine on parima võimaliku tehnika (PVT) kohaselt lubatud hoones või vähemalt katuse

all (EFS PVT ptk 5.1.2). Keskkonnaamet jättis kompleksloa nr L.KKL.HA-52415 korralduse

nr DM-126260-17 andmisel aktsiaselts Epler & Lorenz arvamuse arvestamata, sest

kompleksloa muutmise taotlust ei esitatud mainitud vastuvõtuhoones ladustamise andmetega.

Keskkonnaametil ei olnud kohustust kaasata kompleksloa muutmise menetlusse Päästeametit,

sest menetluse algatamise ajal kehtinud 02.09.2010 siseministri määrus nr 44 „Põlevmaterjalide

ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ näeb ette Päästeameti kaasamise vajaduse

rohkem kui 1 000 m3 põlevmaterjali objektil ladustamise korral (määrus nr 44 § 5), kuid ettevõte

taotles üheaegselt objektil jäätmete ladustamist korraga 600 m3 (kompleksloa muutmise taotlus

18.03.2024 nr T-KL/1020581-5 ning pärast menetlust kompleksloa tabelis J4).

Keskkonnaamet tunnistab, et on teinud kompleksloa nr L.KKL.HA-52415 muutmise

menetluses nr M-126260 menetlusvea, jättes vaide esitaja menetlusse kaasamata ja ära

kuulamata. Vaide esitaja saatis 05.06.2024 Keskkonnaametile kirja kohaliku omavalitsuse

ehitusloa menetluse käigus (vaie p 18; registreeritud 05.06.2024 KIRKEs nr 6-3/24/11245-3),

milles palub Keskkonnaametil kriitiliselt hinnata ehitusloa menetluse eelhinnangu asjakohasust

ning mitte nõustuda keskkonnamõju hindamata jätmisega. Keskkonnaamet võttis info

teadmiseks. Keskkonnaamet märgib, et ehitusloa menetlus ja selle raames KMH algatamine,

on kohaliku omavalitsuse pädevuses otsustada.

Kuigi Keskkonnaamet on rikkunud vaide esitaja ära kuulamata jätmisega

ärakuulamiskohustust, kuid võttes arvesse kõiki kompleksloa muutmise menetlust mõjutavaid

sisulisi väiteid, ei ole tegemist menetlusveaga, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist.

Keskkonnaametil ei ole põhjust kaaluda keskkonnakompleksloa kehtetuks tunnistamist, kui

ettevõte on keskkonnavastutuse seaduse kohaselt tegelenud põlengu tagajärgede lahendamisega

ning selgelt andnud enne ühe aasta möödumist märku, et soovib jäätmekäitlustegevust jätkata

ning kohalik omavalitsus on tegutsemiseks võimaldanud planeeringu(te)ga vastaval kinnistul

jätkata (sh väljastanud uued ehitusload). Küll aga on/oli Keskkonnaametil õigus olenemata

kompleksloa muutmise taotluses esitatule rakendada rangemaid ettevaatusabinõusid, et

selgitada välja kas ja millised tingimused on tegevuse jätkamiseks vajalikud ning millega on

tagatud piisavad ennetus ja riske maandavad meetmed. Seetõttu küsis Keskkonnaamet ettevõtte

käest hiljutise ehitusloa menetluse raames koostatud keskkonnamõju eelhinnangu koostamise

sisendandmed, et veenduda, kas on vajalik kaaluda keskkonnamõju hindamist või mitte ning

jõudis kaalutlusotsuse tulemusel otsusele, et see ei ole vajalik. Põlengust tekkinud reostuse ja

selle lahendamise käigus esitati keskkonnavastutuse seaduse alusel algatatud haldusmenetluse

raames korduvaid pinnase ja veeproove, mis olid täiendavaks sisendiks kompleksloa muutmise

menetluse raames keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamisel.

4.2 Keskkonnaameti antud korraldus (22.08.2024 korraldus nr DM-126260-17) on

õiguspärane

Vaide peatükis II leiab vaide esitaja, et Keskkonnaameti väljastatud korraldus (kompleksloa nr

L.KKL.HA-52415 22.08.2024 korraldus nr DM-126260-17) on õigusvastane, sest seatud

jäätmekäitlustegevuse jätkamise eeltingimused ei ole täidetud ning keskkonnakompleksluba nr

L.KKL.HA-52415 tulnuks kehtetuks tunnistada. Korralduses puuduvad mistahes põhjendused,

miks Keskkonnaamet kompleksloaga nr L.KKL.HA-52415 lubatud tegevuse 22.08.2023

korralduses nr DM-125193-4 toodud kõrvaltingimused on jätnud täielikult tähelepanuta ning

5 (11)

on ignoreerinud asjaolu, et 1-aastase peatamistähtaja jooksul neid tingimusi ei täidetud.

22.08.2023 korralduses nr DM-125193-4 toodud kõrvaltingimused on haldusakti siduv osa, mis

muuhulgas kaitseb vaide esitaja kui naabri õigusi, tagades, et ettevõte ei saa jäätmekäitlust

taasalustada, kui keskkonna- ja tuleohutusnõuded ei ole täidetud. Vaide esitaja leiab, et

Keskkonnaametil ei olnud õiguspäraselt võimalik muuta Epleri keskkonnakompleksluba ajal,

mil keskkonnakompleksloa kehtivus oli peatatud. Vaide esitaja väidab, et peatatud

keskkonnakompleksluba ei kehtinud ning mittekehtivat luba ei ole võimalik muuta. Samuti on

vaide esitaja seisukohal, et 22.08.2023 korralduses nr DM-125193-4 toodud kõrvaltingimused

peaksid kõik olema jäätmekäitlustegevuse jätkamiseks täidetud. Vaide esitaja on justkui

arvamusel, et kompleksloa kehtivus taastus automaatselt ühe aastase tähtaja möödumisel.

Vaide esitaja hinnangul pole toimunud kehtetuks tunnistamise kaalumist.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et vastavalt tuleohutuse seadusele (TuOS) on pädev asutus

Päästeamet. TuOS § 5 kohaselt võib kohalik omavalitsuse üksus anda ehitusseadustikus

sätestatud ehitus- või kasutusloa, kui Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti või

kasutusloa andmise ehitise kohta, mille kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded.

Ehitusloa menetlemine pädeva asutusena väljub Keskkonnaameti pädevuspiiridest ning ei ole

keskkonnakompleksloa menetluse osa. Ehitustegevust reguleerib ehitusseadustik (EhS).

Vastavalt EhS § 39 lg 1 annab ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus, antud juhul Rae

Vallavalitsus (seda ka ehitatava(te) laohoone(te) kontekstis).

See tähendab, et seadustest tulenevad tuleohutusnõuded seab Päästeamet kohaliku omavalitsuse

ehitusloa menetluse käigus ning Keskkonnaamet neid keskkonnakompleksloa menetluse

raames ei hinda. Täiendavalt on võimalik Euroopa parima võimaliku tehnika alastele

dokumentidele viidates täiendada nõudeid vastavalt jäätmekäitlustegevustele. Vaide esitaja on

ka ise kinnitanud, et on teadlik, et ehitusloa menetlusse oli kaasatud Päästeamet (vaide p 39).

Keskkonnaamet juhib vaide esitaja tähelepanu asjaolule, et Keskkonnaamet menetles ja muutis

kompleksluba nr L.KKL.HA-52415 selle kehtivuse peatamise ajal. Luba ei ole tunnistatud

kehtetuks.

Keskkonnaametile oli keskkonnakompleksloa muutmise või kehtetuks tunnistamise

kaalutlusotsuse tegemiseks vajalik teada ettevõtte edasistest kavatsustest. Ettevõttel oli õigus

esitada taotlus keskkonnakompleksloa kooskõlla viimiseks loastatud tegevuse jätkamiseks või

edasise tegevuse jätkamiseks planeerida muudatusi (THS § 56 lg 2).

Kompleksloa nõuete läbivaatamisel ja hindamisel Keskkonnaamet võrdles loa nõuete

asjakohasust vastavalt kõikide kättesaadavate seire- ja kontrolliandmetega seoses (THS § 49 lg

4), et teha edasise osas vajalik ja põhjendatud otsus.

Vaide punktides 26 ja 36 leiab vaide esitaja, et Keskkonnaametil ei olnud õiguspäraselt võimalik

muuta Epleri keskkonnakompleksluba ajal, mil keskkonnakompleksloa kehtivus oli peatatud.

Kuivõrd Epleri keskkonnakompleksloa kehtivus oli KeA 22.08.2023. a Peatamise Otsusega

täielikult peatatud (THS § 53 lg 1), siis tähendas see seda, et KKL ei kehtinud ning mittekehtivat

luba ei ole võimalik ka muuta.

Keskkonnakompleksloa peatamine ja selle hilisem muutmine on Keskkonnaameti pädevuses

(KeÜS § 61 ja § 59). Keskkonnakompleksloa peatumise hetkel ei pruugi tulenevalt olukorrast

olla selgust, kuidas on võimalik tegevusega jätkata, mistõttu tuleb pärast peatamist tegeleda ka

edasise välja selgitamisega ning Keskkonnaametil ei ole õigus keelata keskkonnakompleksloa

muutmise taotluse esitamist. Üks kompleksloa kehtetuks tunnistamise kaalutlusi on ka kui

käitisest tulenev saastatus on nii suur, et sellest põhjustatud olulist ebasoodsat mõju

keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile ei ole võimalik vältida uue

kompleksloa taotlemist eeldavate põhjalike tehniliste ümberkorraldusteta (THS § 54 p 2). See

tähendab, et enne kehtetuks tunnistamist, peab kaaluma, kas tehniliste ümberkorraldusteta ei

6 (11)

ole võimalik tegevust jätkata, kui ettevõte selleks soovi avaldab. Samal ajal kui igasugune

jäätmekäitlustegevus (peale tühjade kanistrite hoiustamise) oli käitises peatatud aga

seirekohustused kehtivad, on ettevõttel lubatud planeerida ka oma edasist tegevust selleks ajaks

kui lõppeb keskkonnakompleksloa peatamine.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et keskkonnakompleksloa peatamine ei tähenda selle

automaatset kehtetuks tunnistamist ning haldusakti peatamine ei muuda seda kehtetuks,

mistõttu oli ettevõttel võimalik esitada kompleksloa muutmise taotlus oma edasise tegevuse

planeerimiseks. Vaide esitaja väide, et haldusakti muutmist on võimalik taotleda vaid kehtiva

haldusakti puhul ning mittekehtivat luba ei saa muuta on õige. Peatatud

keskkonnakompleksluba on aga endiselt kehtiv, kuid lubatud tegevusi ei saa ellu viia vastavas

korralduses kirjeldatud põhjusel. Kui kompleksloa peatamine tähendaks kehtetuks tunnistamist,

siis ei oleks põhjust õigusaktides eristada keskkonnakaitseloa peatamise ja kehtetuks

tunnistamise menetlemise üksikasju. Vastupidi keskkonnakaitseloa peatamine on seotud loa

muutmisega ning muutmiseks on KeÜSis, HMSis, THSis ette nähtud vastavad sätted, mida

Keskkonnaamet rakendas.

Vaide esitaja märkis vaides, et KeA jättis sisuliselt arvestamata, et KKL-i kehtivus oli peatatud,

st KKL-i muutmise menetluse ajal ja selle muudatuse väljastamisel KKL ei kehtinud ehk

kehtivad keskkonnakaitseload puudusid. Mh on puudulik Korralduse ptk-s 2.2 toodud käsitlus.

Keskkonnaamet selgitab, et väide ei ole asjakohane. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

kommentaarid1 § 61 selgitab, et keskkonna(kaitse)loa muutmisele või kehtetuks tunnistamisele

võib eelneda keskkonna(kaitse)loa kehtivuse peatamine. Loa kehtivuse peatamise üldine

eesmärk on peatada keskkonda ohustav tegevus, kuid jätta seejuures loa omajale võimalus oma

tegevuse jätkamiseks, kui loa kehtivuse peatamise kestel on suudetud muuta tegevus

keskkonnale ohutumaks.

Loa andja võib kompleksloa kehtivuse täielikult või osaliselt peatada kuni üheks aastaks (THS

§ 53 lg 1). Keskkonnaamet selgitas 22.08.2023 korralduses nr DM-125193-4, et peatamine on

vajaduspõhine, ehk luba peatatakse kuni jäätmekäitlemine vastab kompleksloas toodud

tingimustele. Need keskkonnakaitset käsitlevad nõuded said loa peatumise ajal läbi viidud

kompleksloa muutmise menetluse raames.

Vaide esitaja märkis vaides, et KKL-i kehtivus ei taastu automaatselt, vaid seda oleks pidanud

KeA THS-i ja Peatamise Otsuse kohaselt kaaluma, sh hindama, kas käitise tegevuse taastamise

kõrvaltingimused on täidetud, mida KeA aga ei teinud.

Keskkonnaamet on seisukohal, et väide ei ole asjakohane. Vaide esitaja väide, nagu toimuks

ettevõtte kompleksloa peatamiselt automaatselt loa kehtima hakkamine, ei ole õige.

Keskkonnaamet viis kaalutlusotsuse alusel läbi avatud menetluse, mis algatati nõuetekohase

taotluse esitamise peale. Käitaja ei soovinud taastada varasemalt loastatud tegevuse ulatust,

vaid ettevõte esitas muutmise taotluse, kus tõi välja planeeritava muudetud tegevuse ulatuse

ning millega näidati tegevuse taastamiseks vajalike tingimuste täitmist, mida Keskkonnaamet

kaalus. See tähendab, et Keskkonnaamet ei saa nõuda varasema olukorra taastamist olukorras,

kui ettevõte ei soovi varasemalt kehtinud loa ulatuses tegevust jätkata, vaid soovib oma tegevust

ümber korraldada ja jäätmekäitlustoiminguid vähendada.

Vaide esitaja märkis vaides, et KeA on lähtunud KKL-i muutmisel olukorrast, justkui tegemist

oleks tegevkäitisega ning tegemist oleks n-ö tavapärase KKL-i muutmisega, mille käigus

varasemaid nõudeid leevendatakse. On aga fakt, et käitis, millele peatatud KKL väljastati, on

1Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid (2015). Arvutivõrgus kättesaadav:

https://www.k6k.ee/keskkonnaseadustik/5-ptk/pg-61

7 (11)

hävinud. Seda enam ei eksisteeri. Seega puudus varasema KKL-i objekt ning KeA seadis

Peatamise Otsusega kõrvaltingimuseks selle taastamise 1-aastase tähtaja jooksul.

Keskkonnaamet ei nõustu vaide esitaja väitega. Keskkonnaamet ei leevendanud

kompleksloale varem kantud nõudeid vaid vastupidi, käitajale nõuded muutusid karmimaks ja

tegevust piirati ning see väljendub ka muudetud kompleksloaga seatud nõuetena. Kompleksloa

muutmise menetlemisel lähtus Keskkonnaamet asjaoludest, kas põlengu tagajärjed on välja

selgitatud, kas tekkinud reostus on likvideeritud, kas on vaja seada täiendavaid seire tingimusi

ja kas ettevõte soovib taastada endist tegevust või kavatseb oma tegevuse ümber vaadata ja

muuta, millega seoses ettevõte esitas kompleksloa muutmise taotluse. Keskkonnaamet nendib,

et korralduses oleks saanud menetluslikku olukorda kirjeldada pikemalt lahti kehtiva seaduse

valguses, kuid pidas seda avatud menetluse raames avalikkuse poolt laekumata küsimuste

pinnalt mittevajalikuks.

Vaide esitaja märkis vaides, et KeA jättis Korralduse vastuvõtmise sisuliselt arvesse võtmata,

et varasem käitis hävis jäätmekäitluse tulemusel tekkinud tulekahju tagajärjel täielikult ning

KKL-i kehtivus oli peatatud ehk KKL-i ei kehtinud vahepealsel ajal, mistõttu ei ole ka kuidagi

kohane lähtuda kirjeldusest, et tegemist on tegevuse jätkamisega. Tegevuse jätkamisega oleks

saanud olla tegemist juhul, kui käitis ei oleks vahepeal täielikult hävinenud. Tegemist ei ole

olukorraga, kus üks käitise osa või seade oleks hävinenud või kuuluks väljavahetamisele (mis

võiks ka kujutada endast olulist muudatust THS § 147 tähenduses), vaid käitis on täielikult

hävinenud ja lammutatud.

Keskkonnaamet ei nõustu vaide esitaja seisukohaga, mis puudutab peatatud

keskkonnakompleksloa kehtivust (vt ka vaideotsuse p 4.1). Peatatud kompleksloa korral ei ole

lubatud jäätmekäitlustegevusi jätkata, kuid näiteks keskkonnakaitse seire nõuded on jätkuvalt

jõus ning neid tuleb täita. Kehtetuks tunnistatava kompleksloa korral nõuded ei kehtiks,

mistõttu oli peatamine vajalik keskkonnaandmete saamiseks. Selgitame, et hoonete hävimisega

muutusid osad kompleksloaga varasemalt lubatud tegevused mitte nõuete kohasteks, kuid teisi

kompleksloa tegevusi oleks ettevõte saanud jätkata, kui Keskkonnaamet poleks peatanud

kompleksluba. Veelkord, ehitustegevus (lammutamine) ning keskkonnakompleksloaga lubatud

jäätmekäitlustegevuse taotlemised võivad toimuda paralleelselt.

Vaide esitaja märkis vaides, et olukorras, kus käitis on täielikult hävinenud ning Epler ei

suutnud 1-aastase peatamise tähtaja jooksul käitise ehitisi taastada Peatamise Otsuses

nõutaval kujul, pidanuks KeA KKL-i kehtetuks tunnistama ja Epleri taotlust hakkama

menetlema nagu täiesti uue käitise taotlust (kuivõrd varasemat käitist ei eksisteeri). KKL-i

kehtetuks tunnistamise aluseks on Peatamise Otsuses toodud kõrvaltingimuste mittetäitmine

(mida Peatamise Otsuse p 1.3 sõnaselgelt ette näeb), aga samuti THS § 54 p 2 (sh THS § 18 lg

3 ja 53 kohaselt peatamise võimaluste ammendumine) ning KeÜS § 62 lg 2 p 1 ja § 59 lg 1 p 2

ja 3. Kui Epler soovib jäätmekäitlustegevust taasalustada, peaks ta seda tegema uue

keskkonnakompleksloa menetluse läbimisel.

Keskkonnaamet selgitab täiendavalt, et keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415

kehtivuse peatamise korralduses nr DM-125193-4 toodud kõikide nõuete täitmise vajadus oleks

olnud asjakohane olukorras, kui ettevõte oleks soovinud jätkata eelnevalt kehtinud lubatud

tegevuse ulatuses. Ettevõte andis kompleksloa muutmise taotlusega aga märku, et soovib oma

tegevust ümber planeerida, mistõttu pidi Keskkonnaamet kaaluma ka nr DM-125193-4

korralduses toodud hoonete nõuete täitmise vajalikkust. Keskkonnaamet nendib, et erinevad

võimalused oleks pidanud olema selgemalt loa muutmise korralduses lahti kirjutatud, kuid

juhime tähelepanu, et vaide esitaja selle kohta menetluse ajal (millest vaide esitaja oli teadlik)

omapoolset seisukohta ei esitanud.

8 (11)

4.3 Kompleksloa nr L.KKL.HA-52415 22.08.2024 korralduse nr DM-126260-17 jäätmete

ladustamine

Vaide esitaja on seisukohal, et jäätmete ladustamine peaks olema loa tasandil selge ja

ühemõtteline viisil, et tagatud oleks tuleohutus. Vaide esitaja on seisukohal, et tuleohutuse järgi,

ei ole kinnistu territooriumil ette nähtud jäätmete ladustamist ja Päästeamet on seadnud Epleri

jäätmekäitluskompleksi taastamisel selgeks tingimuseks, et jäätmeid ei ladustata väljaspool

hoonet ega varjualuseid, kuivõrd see ei ole tuleohutusalaselt aktsepteeritav.

Vaide esitaja on vaidemenetluses esitanud lisadokumendina Päästeameti 24.09.2024 märgukirja

nr 7.2-3.1/5812-1, kust selgub, et kompleksloa nr L.KKL.HA-52415 22.08.2024 korraldusega

nr DM-126260-17 antud ladustamisplaan ei ole kooskõlas ehitusprojektiga Päästeameti poolt

seatud tuleohutusnõuetega. Ettevõttel võib ehitamise valmimisel ja kasutusloa taotlemisel

esineda kinnistul olukord, mis on vastuolus ehitusprojekti tuleohutuseosas kirjeldatud

lahendusega ladustamise küsimuses ning Päästeameti poolt antud kasutusloa taotluse

kooskõlastust ei väljastata lähtudes Ehitusseadustiku § 55 kirjeldatud asjakohastel lõigetel,

eeldades, et ka kohalik omavalitsus sellisel juhul kasutusluba ei väljasta. Vaide esitaja eeldab,

et tuleohutuse tagamiseks ei hakata ettevõtte ohtlike jäätmete jäätmekäitluse taastamisel enam

jäätmeid vaide esitaja kinnistuga piirneval alal ja väljapool taastatavat vastuvõtuhoonet

(viilhalli) ladustama.

Keskkonnaameti hinnangul on ettevõtte vastutus tagada ehitusprojektiga kooskõlas tegevus

käitluskohas, seda ka ladustamisel. Keskkonnaamet on nõus, et jäätmete ladustamisplatsi nr 1

kasutamise õigust tuleb muuta. Keskkonnaamet arvestab ehitusloa välja andmise tingimusega

ning muudab 22.08.2024 korraldusega nr DM-126260-17 seatud jäätmete ladustamise õigusi ja

kohustusi. Keskkonnaamet parandab kompleksloal menetlusvea esimesel võimalusel ning

tunnistab vaidlustatud korralduse nr DM-126260-17 resolutsiooni punktiga 1.1.5 seatud

tingimuse, seoses jäätmete ladustamisega platsil ladustamiskoht nr 1, kehtetuks.

Mis puudutab vaide esitaja seisukohta aastase lubatava ohtlike jäätmete käitlemise mahu kohta

ning üldistades seda jäätmete ladustamise mahuks – on tegemist ebaõige järeldusega. Esimene

väljendab ettevõtte aastase käitlemisvõimekuse mahtu ühikus tonni/aastas ning teine väljendab

üheaegselt lubatud jäätmete ladustamise kogust ühikus tonni/aastas. Neid tuleb vaadata

üksteisest lahus, sest käitlusvõimekus sõltub töötajate arvust ja kasutatavast tehnikast (tööaeg)

ning teine sõltub hoonete ja katusealuste pindade mahutavusest (m3).

Juhime tähelepanu, et Keskkonnaamet seadis kahtluse alla (kompleksloa nr L.KKL.HA-52415

kehtivuse peatamise korralduses nr DM-125193-4), kas põlengu ajal oli üheaegselt lubatud

jäätmete ladustamise koguseid ületatud ning seda küsimust menetleb eraldiseisvalt

Keskkonnaamet järelevalveosakond.

Vaide esitaja väide, et käideldavate jäätmete ja jäätmete ladustamise nõuded ei ole

ühemõtteliselt ja selgelt lahendatud, ei ole põhjendatud (vaide p 37). Keskkonnaamet lähtub

keskkonnakaitseloa andmisel vastavalt keskkonnaministri 17.12.2019 määruse nr 73

„Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning

keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ 01.01.2020 redaktsiooni nõuetest.

Keskkonnakompleksloa vorm infosüsteemis KOTKAS näeb ette, et kõigepealt täpsustatakse

tabelis J1 käitluskoha andmed, tabelis J2 tuuakse esile jäätmeliigid, millega seoses tabelis

toodud jäätmekäitlustoimingukoodide ja koguste alusel mingeid tegevusi tehakse, tabelis J4

tuuakse platsi asukoha kaupa välja, mis jäätmeliike, millisel alal, mis aja jooksul ja koguses

ladustatakse ning tabelis J6 täpsustatakse täpsemad tehnilised- ja keskkonnakaitsenõuded

vastava toimingu kohta, kui neid ei ole eelnevalt PVT nõuete tabelis T2 või seaduses

otsekohalduvalt ette nähtud.

9 (11)

4.4 Naaberkinnistu omanik tuleb kaasata menetlusse

Vaide esitaja hinnangul on naaberkinnistu omaniku menetlusse kaasamata jätmine ja tema

õigustega mittearvestamine oluline menetlusviga (KeÜS § 46 rikkumine). KeÜS § 46 lg 1 p 1

kohustab kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirnevat kinnisasja omanikku menetlusse

kaasama.

Keskkonnaamet selgitab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel,

et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).

Keskkonnaamet toob veelkord esile, et vaide esitaja mitte kaasamine ettevõtte kompleksloa

muutmise menetlusse on menetlusviga, kuid tutvudes kõikide vaide esitaja seisukohtadega ning

analüüsides uuesti kompleksloa muutmise menetluses kättesaadavaks olnud andmeid, parandab

Keskkonnaamet esimesel võimalusel kompleksloas jäätmete ladustamiseplatsi nr 1 õigust, kuid

vaides esitatud seisukohad ei anna alust, et muuta kompleksluba kehtetuks. Toimunud

põlengule viidates (vaide p 54), ei saa planeeritava tegevuse kohta väita, et

jäätmekäitlustegevusel on oluline keskkonnahäiring.

4.5 Jäätmekäitlustegevuse muutmine ei nõua keskkonnamõju hindamist

Vaide esitaja hinnangul, Epleri käitis, mis on varasemalt (põlenguga) põhjustanud olulise

negatiivse keskkonnamõju. Ainuüksi see on põhjus, miks kõnealuse käitise taastamisel

keskkonnamõju hinnata, et välja selgitada meetmed ja rakendatavad tegevused, vältimaks

varasema stsenaariumi kordumist. Antud juhul on ilmne, ainuüksi arvestades varasemat

põlengut, et kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Vaid terviklik

keskkonnamõju hindamine võimaldab riske ennetada ja seatavate keskkonnatingimuste kaudu

võimalikke tagajärgi leevendada.

Keskkonnaamet selgitab, et kompleksloa muutmise menetlusega loastatud tegevus on: tava-

ja ohtlike jäätmete vastuvõtmine, eelsorteerimine, ümberpakendamine ja ladustamine.

Keskkonnaamet on jätkuvalt seisukohal, et loastatud tegevus ei too endaga kaasa olulist

keskkonnahäiringut, kui peetakse kinni kompleksloa ja parima võimaliku tehnika nõuetest. Ehk

tegevused, mis olid põlengu eelduseks: jäätmete purustamine ja vedeljäätmete segamine ning

mingis ulatuses vastuvõtuhoone vananenud ohutustingimused tekitasid muude tingimuste

kokkulangemisel olukorra, mis tipnes põlenguga – neid käitlusõigusi ettevõtte kehtival loal

käesoleva seisuga ei ole. Juhul kui, ettevõte sooviks tulevikus jäätmekäitlustegevust muuta,

peab Keskkonnaamet uuesti kaaluma, kas on vajalik ja asjakohane algatada keskkonnamõju

hindamine.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt ei ole ettevõtte

kompleksloaga lubatud jäätmekäitlustegevus olulise keskkonnamõjuga tegevus (ei kuulu

KeHJS § 6 lg 1 nimistusse). Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline

keskkonnamõju (KeHJS § 6 lg 2). Eelhinnangu võib jätta andmata, kui kavandatud tegevus jääb

väljapoole KeHJS § 6 lg 21 reguleerimisala (see on: tegevust või käitist muudetakse või ehitist

laiendatakse) ja lg 4 alusel kehtestatud määruse reguleerimisala. KeHJS § 6 lg 4 viitab Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määrusele nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ ning määrus nr 224 §

10 lg 1 viitab  jäätmekäitluskoha rajamisele, laiendamisele või rekonstrueerimisele. Kuid

kehtiva ehitusseadustiku seaduse § 4 lg 3 kohaselt ehitise ümberehitamine ehk

rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad

oluliselt.

10 (11)

Arvestades nii eeltoodut, ettevõtte kavatsust jäätmekäitlustoiminguid vähendada (vt ptk II

asjaolud) ja KeHJS § 6 lg 23 kohaselt ei olnud Keskkonnaametil kohustust keskkonnamõju

eelhinnangu andmiseks. Keskkonnaamet ei ole rikkunud KeHJS seadust selle rakendamisel,

sest ettevõtte kavandatav keskkonnaalane tegevus jääb väljapoole lõike 21 reguleerimisala ja

lõike 4 alusel kehtestatud määruse reguleerimisala (KeHJS 6 lg 23). Ühtlasi ei ilmnenud

menetlemise aja jooksul selliseid täiendavaid asjaolusid, mis oleks kaasa toonud eelhinnangu

andmise kohustuse vastavalt lõigetele 2 ja 21 (KeHJS § 6 lg 24).

Vaide esitaja on viidanud korduvalt põlengu eelsetele jäätmekäitlustegevustele, mis võisid

tingida toimunud põlengu, kuid Keskkonnaamet on seisukohal, et korraldusega antud

jäätmekäitlustegevus ei kahjusta oluliselt mõjualal asuva kinnisasja omaniku huve. Ohtlike

jäätmete käitlemisega on Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistutel tegeletud alates 30.08.2006 ning

23.05.2023 põleng oli esmakordne sündmus sellises ulatuses.

Vaide esitaja märgib vaides, et toimunud põleng on põhjus, miks kõnealuse käitise taastamisel

tuleb keskkonnamõju hinnata (vaide p 57).

Keskkonnaamet on seisukohal, et toimunud põlengu olulisust on ebaõige üle kanda ettevõtte

jätkatavale jäätmekäitlustegevusele. Põlengust tingitud olulise keskkonnamõju välja

selgitamise ja heastamisega tegeleb keskkonnavastutusseaduse alune menetlus ning põlengu

põhjuse välja selgitamisega Keskkonnaameti järelevalve osakond. Ettevõtte 22.08.2024

korraldusega nr DM-126260-17 muudetud jäätmekäitlustegevus ei hõlma igapäevase

tegevusena jäätmete põletamist, purustamist ega segamist.

4.6 Menetlusosalisena aktsiaseltsi Epler & Lorenz (reg. kood 10136864) ärakuulamine

Aktsiaselts Epler & Lorenz esitas 25.10.2024 seisukoha vaide esitaja 23.09.2024 vaidele

(registreeritud 28.10.2024 KIRKEs kirjaga nr 1-7/24/76-4). Käitaja on seisukohal, et

- vaide esitajal puudub kaebeõigus ning vaie tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada HMS

§ 79 lg 1 p 1 alusel.

- vaide esitaja peab taluma jäätmekäitlust käitises ning saab vaidlustada vaid

kompleksloa muudatusi, mitte kogu kompleksluba.

- vaie tuleb jätta rahuldamata ning vale on vaide esitaja seisukoht, et Keskkonnaametil

ei olnud võimalik õiguspäraselt muuta kompleksluba ajal, mil selle kehtivus oli

peatatud.

- vaide esitaja seisukoht on vale, et kui kompleksloa kehtivus on peatunud, siis selle

kehtivus ei taastu automaatselt. Samuti ei olnud käitajal piiratud õigus taotleda

kompleksloa muutmist.

- Keskkonnaamet on kaalutlusõigust õigesti teostanud. Vaide esitaja menetlusse

kaasamata jätmine ei muuda korraldust õigusvastaseks. Vaide esitaja ei ole vaides

selgelt ära näidanud korralduse andmisega kaasnevat vaide esitaja õiguste rikkumist.

- Etteheited jäätmete ladustamisele ei ole asjakohased, käitaja on Keskkonnaametile

16.10.2024 esitanud ladustamise taotluse kompleksloa muutmiseks.

- Korralduse andmise ja selle kehtivuse eelduseks ei olnud keskkonnamõju hindamise

läbiviimine ega eelhinnangu andmine.

Keskkonnaamet selgitas käesolevas vaideotsuse ptks III vaide esitaja kaebeõigust ja

vaidlustamist. Vaide esitaja osas ei ole asjakohane käsitleda talumiskohustust keskkonnaohust

lähtuvalt (KeÜS § 10 mõistes), vaid kompleksloa omanikuna lasub käitajal kohustus ja vastutus

rakendada ohutusmeetmeid ja õnnetuse tagajärgede leevendamise meetmeid ning asjakohaseid

ennetusmeetmeid võimaliku ja tulevase saastatuse vältimiseks.

11 (11)

Kompleksluba saab muuta loa peatamise kehtivuse ajal (KeÜS § 61 koosmõjus § 59 ja HMS §

64). KeÜS, THS ega HMS ei piira loa omanikul muutmise taotluse esitamist loa peatamise

kehtivuse ajal. Keskkonnaameti 22.08.2023 korraldusega nr DM-125193-4 oli

Keskkonnaametil õigus (mitte kohustus) tunnistada keskkonnakompleksluba kehtetuks. Mis

tähendab, et juhul, kui loa omaja soovib kompleksloas märgitud tegevustega jätkata, kuid

põlengujärgselt kõiki seatud nõudeid ei täideta, siis sellise olukorra tekkimisel ja/või muude

kahtlust tekitavate asjaolude ilmnemisel, on Keskkonnaametil õigus kompleksluba kehtetuks

tunnistada.

Vaideotsuse ptks 4.4 on Keskkonnaamet selgitanud menetluse kaasamise küsimust.

Keskkonnaamet arvestab vaideotsuse koostamisel pärast kompleksloa muutmist ilmsiks tulnud

täiendavaid asjaolusid (Päästeameti kiri seoses ehitusloaga seatud ladustamise kitsendus) ning

on vaideotsuses ptks 4.3 selgitanud jäätmete ladustamise nõuete asjakohasust.

Samuti on Keskkonnaamet vaideotsuse ptks 4.5 käsitlenud keskkonnamõju hindamise küsimust

vaide menetlemise raames.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rainer Vakra

peadirektor

Teadmiseks: [email protected]

Koopia: [email protected]

Ave Jalakas 5690 4703

[email protected]