Tagasiside

Kooskõlastustabel Seletuskirja lisa 3

Asutus Eelnõu säte Ettepaneku sisu ja põhjendused Ettepanekuga arvestamine ja

põhjendused

Rahandus-

ministeerium

Põhiõiguste

harta

Põhiõiguste hartas tuleb korrigeerida viidet keskkonnakaitse teemat

puudutava analüüsi asukohale. Korrektne analüüsi asukoht on

alajaotus „Keskkonnahoid ja kliima“.

Arvestatud

Rahandus-

ministeerium

P 5.7 Eelnõu peatükis 5.7 ja sellele vastavas lõigus seletuskirjas on

märgitud tegevuse 2.4 partneriks Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK),

mis on arusaadav ja hea. Samas, nagu seletuskirjaski on välja toodud,

IVEK’i ja ka haridusklastri fookuses on siiani olnud kooliharidus ja

täiskasvanute haridusega IVEK sihipäraselt tegelenud ei ole. Sellest

järeldub, et IVEK pädevus käesoleva TAT’i põhilises

sekkumisvaldkonnas on hetkel pigem nõrk. Selles valguses IVEK’it

partneriks võttes peab ministeerium mõistma, et vajalik on eraldi

tähelepanu pööramine IVEK’i täiskasvanute hariduse valdkonnas

suutlikkuse kasvatamisele, sh „käehoidmine“ tegevuste

planeerimisel ja elluviimisel, IVEK’i ja teiste täiskasvanute hariduse

maastiku tegijate (sh ETKA Andras jt) vahel koostöö hõlbustamine.

Ministeerium peab sellega arvestama meetme elluviimisel.

Arvestatud.

Toetame partnerit täiskasvanuhariduse

valdkonna tegevuste elluviimisel ja aitame

kaasa osapoolte vahelise kohaliku tasandi

koostöö edendamisele.

Rahandus-

ministeerium

P 3 3. Eelnõu punktis 6 ja sellele vastavas lõigus seletuskirjas on

prioriteetse sihtrühmana põhjendatud välja tuua ka põlevkivi sektori

töötajaid ning sektorist väljunud ja väljuvaid töötajaid. Siinkohal

peab arvestama sellega, et suur osa sellest sihtgrupist valdab

emakeelena vene keelt ja kulub vanusegruppi 40+ ning ei pruugi

olla võimeline eestikeelsetes programmides koheselt osa võtma.

Sellest tulenevalt pöörame tähelepanu eelnõus seda aspekti käsitleda

ning tuua seletuskirjas välja, kuidas pööratakse tähelepanu just

sellele grupile ning mis meetmeid rakendatakse nende õppesse

toomiseks (sh pöörates tähelepanu sünergiatele MKM’i Õiglase

Ülemineku Fondi tööturu meetmega). Antud teema on käsitletud

Arvestatud

Lisatud p 6 põlevkivi sektorist väljuv ja

väljunud tööjõud.

Lisatud, et lisaks täiendava eesti keele õppe

pakkumisele viiakse tegevuste 2.1. ja 2.2.

puhul ellu ka muid täiskasvanute õppes

osalemist toetavaid tegevusi (nt teavitus,

nõustamine, koostöö ettevõtete ning Eesti

Töötukassaga jne).

seletuskirjas tegevuse 2.3 (täiendkoolitus) juures, kuid mitte

tegevuste 2.1 ja 2.2 (tasemeõpe) juures.

Rahandus-

ministeerium

Seletuskiri p

6

Seletuskirja punktis 6 tuleb arvamuse avaldajate loetellu lisada ka

õiglase ülemineku juhtkomisjon ning SF seirekomisjon. Arvestatud

Rahandus-

ministeerium

P 12.6 Käskkirja punktis 12.6 on jäänud sisse vale viide Euroopa Komisjoni

ühiste näitajate kogumiseks. Viidatud on ESF+, mitte Õiglase

Ülemineku Fondi määrusele. Seletuskirjas on viide leheküljel 21

korrektne: „ÕÜF määruse nr on (EL) 2021/1056 ja lisas III on

loetletud komisjoni ühised näitajad“. Vastavalt tuleb korrigeerida ka

käskkirja.

Arvestatud

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Ei selgu, millised tegevused millisesse väljundnäitajasse panustavad.

Lisada viide kas punkti 3.2 selgitava teabe juurde või seletuskirja.

Hetkel olemasoleva info põhjal ei ole võimalik üks-ühele seost

näitaja ja tegevuse vahel luua.

Arvestatud Üheks kokku viidud ühise

väljundnäitajaga tegevused 2.3. ja 2.4.

Uus tegevus 2.3. Täienduskoolituste

pakkumine teadmiste ja oskuste

arendamiseks Ida-Virumaal ning

täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi

toetavad tegevused.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Eelnõu punkt 9.2.6. juhime tähelepanu: „kulu, mis on seotud

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamismäärus)" § 2

sätestatud kohustuste täitmisega“. Teavitamismäärust rohkem ei

kasutata, seega võib sulgudes oleva lauseosa „edaspidi

teavitamismäärus“ kustutada.

Ettepanek lisada selguse huvides elluviija kohustuste juurde punkt, et

elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

Arvestatud

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Eelnõu punktide 9.3 ning 9.5 ja 9.8.3 vahel on vastuolu. Esimese kahe

punkti järgi on kutseõpetaja/õppejõu stažeerimise kulud

abikõlblikud, kuid 9.8.3 järgi sõidu- ja majutuskulud abikõlblikud ei

ole. Vajalik on tuua selgus, millised kulud ja mis tingimustel on

abikõlblikud.

Osaliselt arvestatud

Sõnastust parandatud. Kõik abikõlblikkuse

sätteid tuleb lugeda koosmõjus. Punkt 9

käsitleb kulude abikõlblikkust üldiselt ning

ei loetle kulusid iga tegevuste raames

eraldi. Kõik stažeerimised on abikõlblikud,

kuid p 9.8.3 kohaselt kaetakse siseriiklike

tegevustega seotult tekkivad sõidu-ja

majutuskulud ühtse määrana saadavast

toetusest, mitte tegelike kulude alusel.

Sama kehtib sõidu-ja majutuskuludele

siseriiklike koolituste, võrgustike jm

raames. Välislähetuste kulud on

abikõlblikud tegelike kulude alusel.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Eelnõu punkti 9.7 kohaselt võetakse üle 02.10.2018 määrusega nr 29

„Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord

ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud

ühikuhinnad. Palun lisada vastavasse punkti viitena ka ÜM § 18 lg 3,

mis selgitab, et sama liiki tegevuste puhul on võimalik üle võtta

siseriiklikult kasutusel olevad lihtsustatud kulude arvestusviise.

Palun esitada loetelu, millised kulud on ülevõetava siseriikliku

ühikuhinna sees. Kuna kaudset kulu arvestatakse ka siseriiklikult

ühikuhinnalt, siis on vajalik veenduda, et ühikuhind ei sisaldaks juba

kaudseid kulusid.

Arvestatud

Topeltfinantseerimist ei teki, sest

täienduskoolituste hüvitamisel tuginetakse

haridus- ja teadusministri poolt määrusega

kehtestatud ühikuhindadest, mille aluseks

on täienduskoolituse turuhinnad.

Ühikuhinnad ei sisalda TATi

administreerimise ja Haridus- ja

teadusministeeriumi riikliku

täienduskoolitustellimuse koostamisega

seotud administreerimise kulusid. Õppe

pakkumine riikliku koolitustellimuse

raames hõlmab tulemuse saavutamiseks

otseselt asjakohaseid kululiike sh kulu

õpetamiseks, koolitusruumidele ja

õppematerjalidele ning -varadele.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Eelnõu punkt 11: lisada elluviijale kohustus esitada kinnitatud

aastane tegevuskava ja eelarve ka rakendusüksusele (nagu oli

mitteametlik kommentaar). Info on vajalik eelarve seadistamiseks

SFOS-s, kuna TAT eelnõu järgi on kogu eelarve ainult ühe summana

ning tegevuste vahel eristamata.

Osaliselt arvestatud

Eelarve jaotus lihtsustatud kulude

kasutamiseks on lisatud seletuskirja p 8,

mille alusel on võimalik teha SFOSi

seadistus projekti alguses.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Tegevuse 2.4 juures on partneriks Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK).

Palun seletuskirjas põhjalikumalt selgitada, miks just IVEK ja kuidas

valiti. Kas tegemist on seaduse alusel antud ülesandega? Palun

täpsustada sel juhul õiguslikku alust. Maakonna arengustrateegias on

nimetatud mitmeid organisatsioone, kes strateegiat ellu viivad.

Arvestatud

Seletuskirjas on täiendatud IVEKi

partneriks valimise põhjendust.

Partneri valikul on arvestatud

halduskoostöö seaduse § 5 lõikes 1 ja § 12

lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõudeid. Partner

täidab avalikku ülesannet.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Väike parandus seletuskirjas: nimelt seletuskirja lk 24, mis räägib

tegevuse 2.3. riigiabist, viidatakse punktile 14. Viidatud peab olema

punktile 15, kuna käskkirjas kajastab riigiabi punkt 15.

Arvestatud

Ida-Virumaa

Kutseharidusk

eskus

P 2.2.1 Eelnõust on välja jäänud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse

õppekavade arendamiseks vältimatult vajalik

investeerimiskomponent. Sellest tulenevalt soovime teha ettepanekut

eelnõu täiendamiseks.

Käskkirja eelnõu lisa nr 1 punkt nr 2 sätestab ÕÜF haridus- ja

teadusmeetme raames toetatavad tegevused. Punkt 2.1.1. sätestab:

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppekavade arenduse ja

õpetamisvõimekuse tõstmise arendatavatel õppekavadel eesmärgiga

kaasajastada olemasolevaid ja luua uusi 3.-5. taseme tasemeõppe

õppekavasid, et tagada õppe parem vastavus Ida-Virumaa tööandjate

ja maakonna arenguvajadustele.

Käskkirja eelnõule lisatud seletuskirjaga täpsustatakse, et ÕÜF

haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon on alategevuse 2.1.1.

Arvestatud osaliselt

Lisatud, et õpilaskandidaatide leidmiseks

viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi.

Selgitus Investeeringute komponent sisaldub

ühikuhinnas. Ühikuhinna metoodika on

Euroopa Komisjoniga täpsustamisel.

raames teinud ettepanekud rahastada järgmiste õppekavade

arendamist Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (seisuga 31.08.2023):

1. Päikeseelektrisüsteemide hooldustehnik (maht 30 EKAP, 5. taseme

jätkuõpe);

2. Hooneautomaatik (maht 60 EKAP, 4. taseme jätkuõpe);

3. Mehhatroonik (maht 60 EKAP, 4. taseme jätkuõpe);

4. Tehnoloogiaprotsesside operaator (fookus puidukeemiale, maht 90

EKAP, 4. taseme esmaõpe);

5. CNC freespingi operaator (maht 60 EKAP, 4. taseme kutseõpe);

6. CNC treipingi operaator (maht 60 EKAP, 4. taseme kutseõpe).

Nimetatud õppekavadel arendus- ning õpetamisvõimekuse loomine

või olemasolevate õppekavade taseme tõstmine eeldab, et õppe

läbiviimiseks hangitakse vajalikke seadmeid, õppelaborite sisustust,

tehnikat, infotehnoloogiliste lahenduste litsentse jm. Alapunkt 2.1.2

sätestab, et Ida-Virumaa arengu- ja tööturu vajadustest lähtuvalt ja

piirkonna ettevõtluskeskkonna mitmekesistamiseks luuakse

kutseõppeasutustesse täiendavalt 750 õppekohta. Õpe viiakse

reeglina läbi Ida-Virumaal ning täiendavatel õppekohtadel õppe

läbiviimist rahastatakse ÕÜF-ist.

Kahjuks ei sisalda alapunktid 2.1.1 ning 2.1.2, mis sätestavad

kutsehariduses tasemeõppe arenduse ja õppe pakkumise

mitmekesistamise toetatavaid tegevusi, õpetamisvõimekuse

loomiseks vajalikke investeeringuid. Samas sätestab kõrghariduse

õppekavade arenduse alapunkt 2.2.1: „Õpetamisvõimekuse

loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks vajalikke

seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat ning infotehnoloogiliste

lahenduste litsentse. Üliõpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi

turundus- ja teavitustegevusi.“

Ettepanek. Selleks, et tagada kutsekoolide ja kõrgkoolide võrdne

kohtlemine ÕÜF haridus- ja teadusmeetme vahendite kasutamisel

ning kutsehariduses õpetamisvõimekus nii uutel kui olemasolevatel

IVKHK õppekavadel, täiendada haridus- ja teadusministri käskkirja

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse

mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine

ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks" eelnõu lisa nr

1 alapunkti nr 2.1.1 järgmiselt: „Õpetamisvõimekuse loomiseks või

tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks vajalikke seadmeid,

õppelaborite sisustust ja tehnikat ning infotehnoloogiliste lahenduste

litsentse. Õpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja

teavitustegevusi. “

Eesti

Kutseõppe

Edendamise

Ühing

2.1

Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing ei kooskõlasta Haridus- ja

teadusministri käskkirja eelnõud esitatud kujul.

Leiame, et kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud

haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu

suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja

käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“ eelnõu

reguleerib piirkonnale vajalikke tegevusi aga tähelepanuta on jäänud

uute õppekavade loomisega seotud investeeringute vajadus. Seoses

sellega teeme ettepaneku täiendada eelnõu lisa 1 punkti 2.1.1

järgmise lausega:

„Õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe

läbiviimiseks vajalikke seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat

ning infotehnoloogiliste lahenduste litsentse. Õpilaskandidaatide

leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi.“

Lisada 2.1. alapunktina 2.1.3: „Õpetamisvõimekuse loomiseks või

tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks vajalikke seadmeid,

õppelaborite sisustust ja tehnikat ning infotehnoloogiliste lahenduste

litsentse. Õpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja

teavitustegevusi.“

Arvestatud osaliselt

Lisatud, et õpilaskandidaatide leidmiseks

viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi.

Selgitus Investeeringute komponent sisaldub

ühikuhinnas. Investeeringute vajadust

hinnatakse, kui ühikuhinna metoodika on

Euroopa Komisjoniga täpsustunud.

Investeeringute vajadust hinnatakse

koosmõjus riigieelarveliste ja teistest

välisvahenditest rahastatavate meetmete

investeeringutega.

Haridus- ja

Noorteamet

2.1 Käskkirja lisa 1 tegevuse 2.1 osas ei ole kutsehariduse tasemeõppe

õppekavade arenduse ning õppe pakkumisel võimalust kutsekoolidel Mittearvestatud

investeeringuid teha. Samas on tegevuses 2.2 toodud kahel kõrgkoolil

ÕUFi TATi „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise

toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-

võrgustiku loomiseks“ alusel võimalus investeerinute tegemiseks,

mis tähendab, et kõrgkoolid saavad teha investeeringuid nii

teadusarenduseks kui ka õppe pakkumiseks, kuna kutseõppeasutustel

seda võimalust ei ole, siis on nad ebavõrdses olukorras ning see võib

kujuneda takistuseks TATi eesmärkide elluviimisel.

Investeeringute komponent sisaldub

ühikuhinnas. Ühikuhinna metoodika on

Euroopa Komisjoniga täpsustamisel.

Haridus- ja

Noorteamet

2.4 Käskkirja lisa 1 punktis 2.4. kirjeldatud tegevus – antud tegevuse

raames luuakse poliitikaanalüüsid ning -uuringud, mis on sisendiks

tasemeõppe pakkumistele. Milline on antud analüüside tähtaeg,

arvestades tasemeõppe õppekavade arendustsüklit? Samuti on

tegevuse 2.2 juures märgitud, et õppekavu arendatakse ning õpet

pakutakse kooskõlas meetme 21.6.1.3 „Ida-Viru ettevõtluse

teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse

pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“

teadus- ning arendustegevuse fookusteemadega. Lisaks viiakse

nimetatud TATi fookusteema 4 all läbi Ida-Viru siirdeprotsesside

seire ja analüüs, sh tööjõuseire ning vajaduste kaardistus. Milline on

seega toetuse andmise tingimuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu

suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja

käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ tegevuse 2.4 tegevuste sisuline

vajadus ning väljund?

Selgitus Toetuse andmise tingimustes alategevuste

tähtaegu ei kinnitata. Konkreetsed

tegevused kavandatakse aastastes

tegevuskavades. Tegevuste planeerimises ja

seires osaleb meetme juhtkomisjon. Tööjõu

ja oskuste vajaduse prognoosid on olemas

üleriigiliselt, kuid puuduvad regionaalsed,

mis aitaksid tõhusamalt kavandada ja

suunata õppe pakkumist.

Haridus- ja

Noorteamet

8 Käskkirja lisa 1 punktis 8 palume täpsustada toodud eelarvet

tegevuste lõikes. See annab selgema ülevaate tegevustele

planeeritud eelarvetest. Kui tekib vajadus eelarvet hiljem muuta, siis

on tegemist tehnilise muudatusega, mille kooskõlastamine ei ole

aja- ega ressursimahukas tegevus. Eelarve lahti kirjutamine aga

looks selgema raamistiku meetme elluviimiseks.

Mittearvestatud

Eelarve näitamine käskkirjas üldsummana

aitab vältida käskkirja muutmist iga pisema

eelarvemuudatuse päras. Käskkirja

muudatusi tehakse vastavalt vajadusele

tavapärases korras.

Lisaks eelnõu p 11.2.1. kohaselt on elluviija

kohustus koostada iga-aastane eelarve ning

kooskõlastada see ministeeriumiga. Selles

protsessis saab elluviija koos

poliitikakujundajaga eelarve läbi rääkida nii

lühemas kui pikemas vaates.

Eelarve jaotus lihtsustatud kulude

kasutamiseks on lisatud seletuskirja.

Tegevuste ja partnerite lõikes eelarve

täpsustatakse iga-aastases tegevuskavas.

Haridus- ja

Noorteamet

9.8.3 Käskkirja lisa 1 punkt 9.8.3. – arvestades antud TATi elluviimise

peamist asukohta, siis on lähetusekulud otseselt tegevustega seotud

kulud. Samuti ei vähenda lähetuskulude abikõlbmatus

administreerimiseks kuluvat aega ega kulu.

Mittearvestatud

Eesti-sisesed sõidu- ja majutuskulusid ei

käsitleta abikõlbmatute kuludena vaid need

kaetakse kaudsetest kuludest.

Rakendus-

kõrgkoolide

Rektorite

Nõukogu

2.3 Punkt 2.3 tegevuse „Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja

oskuste arendamiseks Ida-Virumaal“ sisu osas soovime täpsustada,

kas nõue „rahastatavad täienduskoolituse õppekavad peavad

sisaldama roheoskuste mooduleid või käsitletakse roheoskusi

läbivate teemadena„ laieneb kõikides valdkondades pakutavatele

täienduskoolitustele.

Arvestatud Täpsustatud sõnastust: „Rahastatavad

täienduskoolituse õppekavad sisaldavad

rohe- ja digioskuste mooduleid või

käsitletakse rohe- ja digioskusi läbivate

teemadena koolitustel, kus see on

asjakohane.“

Rakendus-

kõrgkoolide

Rektorite

Nõukogu

Seletuskiri

1.3. ja 1.4

Seletuskirja punktis 1.3 Kutseharidus Ida-Virumaal kui ka punktis 1.4

Kõrgharidus Ida-Virumaal peaksid olema rakenduskõrgkoolid

samaväärselt välja toodud ülikoolide kolledžite ja Ida-Virumaa

Kutsehariduskeskusega. Sisekaitseakadeemial ja Tallinna Tervishoiu

Kõrgkoolil asuvad Ida-Virumaal eraldi struktuuriüksused, mis

pakuvad kutse- ja kõrgharidusõpet. Peame piirkonna arendamist

oluliseks ning teeme ettepaneku, et rakenduskõrgkoolid oleksid

tegevuste osas rohkem kaasatud.

Arvestatud

Seletuskirja p 1.3. täiendatud ja lisatud

Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Tervishoiu

Kõrgkooli lõik.

Tallinna

Tehnikaülikool

2.2 Mõiste “täiendavatel õppekohtadel” peaks olema selgemalt lahti

kirjutatud. Meie ettepanek on asendada sõnad „täiendavatel

õppekohtadel“ järgnevalt: „... vähemalt 550 üliõpilasele

kõrgharidusõppe esimesel ja teisel astmel uutel või arendatavatel

õppekavadel."

Arvestatud

Tallinna

Tehnikaülikool

2.2.1 Kuna õppekohtade arvu üheski meetme dokumendis ei fikseerita,

kuid see on õppekavale määratud piirhinna arvestuse aluseks, siis ei

ole õige kasutada sõnastust „õppekohtade arv“. TalTechis on

lävendipõhine vastuvõtt. Meie ettepanek on sõnastada punkt 2.2.1.

„Rahastatavate esimese või teise astme õppekavade loetelu ning

planeeritavate vastuvõetavate üliõpilaste arv kinnitatakse elluviija

koostatavas iga-aastases tegevuskavas.“

Arvestatud

Tallinna

Tehnikaülikool

2.2.1 Täiendada lauset „Tegevused hõlmavad õppekavade väljatöötamist ja

uuendamist, õppetöö läbiviimist, praktikute kaasamist õppetöösse,

üliõpilasi toetavaid tegevusi, sh õppetöö korraldust, nõustamist,

programmijuhtimist, õppejõudude osalemist eriala- ning

didaktikakoolitustel, õppematerjalide väljatöötamist või hankimist ja

projektijuhtimist.“

Arvestatud

Eelnõud ja seletuskirja täiendatud.

Tallinna

Tehnikaülikool

2.2.1 Täiendada lauset: „Õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks

hangitakse õppe läbiviimiseks vajalikke seadmeid, õppelaborite

sisustust ja tehnikat ning infotehnoloogiliste lahenduste litsentse,

rahastatakse õppekäike tööandjate juurde, sh väljapoole Ida-

Virumaad, sh emaülikoolidesse Tallinnasse ja Tartusse, nt laboritööde

läbiviimiseks.“

Mittearvestatud Eesti-sisesed sõidu- ja majutuskulud

kaetakse kaudsetest kuludest.

Tallinna

Tehnikaülikool

2.2.2 Punkt 2.2.2. lk 4 on puudu loetelu, missuguseid tegevusi rahastatakse.

Ettepanek on täiendada alapunkti lausega: „Tegevused hõlmavad

õppekavade väljatöötamist, õppetöö läbiviimist, praktikute kaasamist

õppetöösse, õppejõudude osalemist eriala- ning didaktikakoolitustel,

õppematerjalide väljatöötamist või hankimist. Õpetamisvõimekuse

Arvestatud osaliselt

Lisatud rahastatavate tegevuste loetelu.

Punktis 2.2.2. nimetatud tegevustes ei

rahastata investeeringuid ja õppelaborite

loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks vajalikke

seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat ning infotehnoloogiliste

lahenduste litsentse, rahastatakse õppekäike tööandjate juurde, sh

väljapoole Ida-Virumaad, erandjuhul Tallinna ja Tartusse, nt

laboritööde läbiviimiseks emaülikoolis. Üliõpilaskandidaatide

leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi.“

Kuna 2.2.1 ja 2.2.2 kirjeldavad tegevusi sama eesmärgi

saavutamiseks, siis on tegevuste ühetaolisus põhjendatud ning ka

seletuskiri selgitab otsest seost 2.2.2 tegevuste ja

ettevõtluskeskkonna vahel. Kui korduvat sõnastust (punktiga 2.2.1)

ei soovita lisada, siis võib viidata rahastatavate tegevuste osas

eelmisele punktile.

sisustamist. Eesti-sisesed sõidu- ja

majutuskulud kaetakse kaudsetest kuludest.

Tallinna

Tehnikaülikool

9.5. täiendada lauset: “Tegevuse 2.2.1 ..., transpordikulud tööandja juurde

või erijuhtudel Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, kui see on

vajalik praktika või õppetöö läbiviimiseks.”

Mittearvestatud Eesti-sisesed sõidu- ja majutuskulud

kaetakse kaudsetest kuludest.

Tallinna

Tehnikaülikool

9.6 täiendada lauset: “Tegevuse 2.2.2 ... uue õppekava korral õppekava

koostamisega seotud kulud, õppejõudude koolituste ja stažeerimise

kulud ning väliskoolitustega seotud lähetuskulud, õppematerjalide

väljatöötamise kulud ...“.

Selgitus: See on äärmiselt oluline täiesti uue, Eestis unikaalse

õppekava „Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus“ puhul. Õppekava

väljatöötamine on väga ressursimahukas ja oluline kulu.

Osaliselt arvestatud

Eelnõud ja seletuskirja täiendatud seoses

arendustegevustega. Eesti-sisesed sõidu- ja

majutuskulud kaetakse kaudsetest kuludest.

Tallinna

Tehnikaülikool

9.5 Palume kinnitada, kas õppejõudude ja praktikute kaasamine

käsunduslepingu alusel on abikõlblik või tuleb käsunduslepingu

sõlmimiseks viia läbi hankemenetlus.

Selgitus

Käsunduslepingute sõlmimine

õppejõudude ja praktikute kaasamiseks

toimub lähtudes seadusandlikust

raamistikust ja vastavalt ülikoolis

kehtestatud korrale. Õppejõudude ja

praktikute kaasamine teenuse osutamise

lepingute alusel on abikõlblik.

Tallinna

Tehnikaülikool

2.3 Palume selgitada, kuidas kujuneb

mikrokvalifikatsiooniõppe/mikrokraadi läbiviimise hind. Selgitus

Mikrokvalifikatsiooniõppe ühikuhind on

väljatöötamisel. Ühikuhind kujuneb

analüüsi alusel võttes arvesse tasemeõppe

maksumust ja kinnitatakse määruse

„Riikliku täienduskoolituse tellimuse

koostamise ja esitamise kord ning

akadeemilise tunni maksumus

õppekavarühmade kaupa Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisalas“ lisana.

Tallinna

Tehnikaülikool

2.3 Lisaks palume eelnõus punktis 2.3 lause sõnastada

„Täienduskoolituse õppekavadesse lisatakse rohe- ja digioskuste

moodulid või käsitletakse neid läbivate teemadena”, sest lühematesse

täiendusõppe kavadesse ei pruugi olla võimalik lisada mõlemaid

mooduleid või teemasid.

Arvestatud Täpsustatud sõnastust:

„Rahastatavad täienduskoolituse

õppekavad sisaldavad rohe- ja digioskuste

mooduleid või käsitletakse rohe- ja

digioskusi läbivate teemadena koolitustel,

kus see on asjakohane.“

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.1.1

Palume kustutada tekst „Juhul, kui tegu on lisavastuvõtu

rahastamisega olemasoleval õppekaval, siis võetakse lisakohtade

arvu fikseerimisel arvesse varasemaid vastuvõtu mahtusid. Kogu

vastuvõttu rahastatakse juhtumil, kui tegu on piirkonnas avatava uue

õppekava või spetsialiseerumisega.“

Ettepanek asendada tekstiga: „Kõikide rahastatud õppekavade puhul

on määratud minimaalne vastuvõtu arv, mille alusel on kujundatud

õppekava rahastamise piirsumma. Kui vastu võetakse rohkem, kui

minimaalne vastuvõtu arv, siis õppekava rahastus ei muutu, kui vastu

võetakse väiksem arv õppureid, siis rahastus väheneb

proportsionaalselt. Õppekohti arvestatakse kumulatiivselt. Näiteks,

kui õppekava piirsumma arvestuse aluseks on 10 vastuvõetavat

Arvestatud

õppurit aastas, kuid 1. aastal võeti vastu 7 õppurit, kuid 2. aastal 15

õppurit (kokku 22 õppurit), siis kahe aasta peale saab ülikool

rahastatud kahekordse aastase piirsumma alusel.“

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.1.2

Asendada tekstis „Partnerid koostavad ja esitavad elluviijale iga-

aastased tegevuskavad ... loodavate õppekohtade arv ja ...“ sõnad

„loodavate õppekohtade arv“ sõnadega „vastuvõetavate üliõpilaste

arv ...“

Arvestatud

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.2.2

lõik 1: täiendada lõiku järgnevalt: „Punktis 5.5. on .... ÕÜF haridus-

ja teadusmeetmete juhtkomisjon on alategevuse 2.2.2. raames teinud

ettepanekud rahastada õppekava väljatöötamist ja õppe pakkumist

järgmistel kõrgharidusõppe I astme õppekavadel: ...“ Õppekava

väljatöötamine on äärmiselt ressursimahukas töö, mis vajab

täiendavat rahastust.

Arvestatud

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.2.2

lõik 4: täiendada: „Rahastatakse õppekava väljatöötamist,

õppematerjalide väljatöötamist, õppevahendite hankimist,

õppejõudude ....“

Arvestatud

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.2.3

lõik 6: Parandada: „Partnerid koostavad ja esitavad .... „ sõnade

„loodavate õppekohtade arv“ asemel kasutada sõnu „vastuvõetavate

üliõpilaste arv“.

Arvestatud

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.3.

Seletuskirjast ei selgu, kuidas toimub mikrokvalifikatsiooniõppe

rahastamine. Palume selgitada. Selgitus

Mikrokvalifikatsiooniõppe ühikuhind on

väljatöötamisel. Ühikuhind kujuneb

analüüsi alusel võttes arvesse tasemeõppe

maksumust ja kinnitatakse määruse

„Riikliku täienduskoolituse tellimuse

koostamise ja esitamise kord ning

akadeemilise tunni maksumus

õppekavarühmade kaupa Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisalas“ lisana.

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.4.

Lk 15, lõik 4: parandada õppurite arv: „Kolledžis saab õppida kolmel

rakenduskõrgharidusõppe ja kahel magistriõppe erialal ning kokku

õpib kolledžis 358 üliõpilast…“

Arvestatud

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.5.

Lk 19 tuleks ühtlustada abikõlblikud kulud punktides 2.2.1 ja 2.2.2

(juhul kui on tegemist uue, Ida-Virumaale jääva õppekavaga, mis ei

oma ajutist iseloomu). Oluline on lisada punkti 2.2.2 juurde õppekava

väljatöötamise ja õppematerjalide koostamise kulu.

Arvestatud

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.6.

Abikõlblikeks kuludeks peaks lugema ka tudengite transpordi kulu,

mis on seotud tööandja/ettevõtte külastusega või vajalik lühiajaliseks

õppetöö, nt laboratoorsete tööde läbiviimiseks Tallinna

Tehnikaülikoolis või Tartu Ülikoolis.

Mittearvestatud

Eesti-sisesed sõidu- ja majutuskulud

kaetakse kaudsetest kuludest.

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.7.

Eelnõu lisas ega seletuskirjas ei ole välja toodud, mida mõeldakse

uuendatud õppekavade all. Eelnõu lisas on kirjas: „Uuendatakse

olemasolevaid õppekavu suurendades nende vastavust piirkonna

tööandjate vajadustele ...“ Eelnõu lisas lk 6 on näitajate tabelis 1

selgitava teabe alla kirjas „oluliselt täiustatud tasemeõppe

õppekavade kumulatiivne arv…“.

Teeme ettepaneku võimalikuks sõnastuseks: „Kõrghariduses loetakse

õppekava oluliselt muudetuks, kui lisaks õppekava moodulite või

õppeainete sisulistele muudatustele toimub ka õppekava nimetuse

muutmine, lõpetamisel antava kraadi muutmine, õpetava

struktuuriüksuse muutmine, uute peaerialade avamine, peaerialade

sulgemine või õppekava moodulite struktuuri muudatused

(mooduleid koondatakse, tehakse uusi, vähendatakse olemasolevates

õppekavades).“

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud.

Tallinna

Tehnikaülikool

Lisada seletuskirja täpsustus: Uuteks ja muudetud õppekavadeks

loetakse õppekavasid, millele on toimunud vastuvõtt alates 2023.

aastast (muudatused või õppekavade avamise otsused võivad olla

tehtud 2022. aastal).

Arvestatud

Tallinna

Tehnikaülikool

Lk 17, lõik 5. palume lisada seletuskirja selgitus, kuidas ja

missugused kulud on tagasiulatuvalt abikõlblikud.

Ettepanek: Lisada tekst: „Abikõlblikkeks loetakse kõiki uute ja

arendatavate õppekavadega seotud tegevusi, mis on kirjeldatud

eelnõu lisas tegevuste 2.2.1 ja 2.2.2 ja peatükis 9 abikõlblike

kuludena. Tagasiulatuvalt on abikõlblikud ka õppekavade

arendamisega seotud ettevalmistavad kulud, sh kohtumised

tööandjatega, programminõukodadega ning töögruppide siseselt,

mille eesmärk on planeerida uusi õppekavasid ja teha olulisi

muudatusi olemasolevates õppekavades. Abikõlblikud on ka

õppejõudude otsinguga (sh sisseostetud teenuse) ja nendega

läbirääkimistega seotud tööjõukulud.

2023. aasta abikõlblikke kulusid on lubatud raamatupidamislikult

eristada tagasiulatuvalt.“

Mittearvestatud Tegevused ja kulud saavad olla

abikõlblikud ainult käskkirjas nimetatud

tingimustel, mis kehtivad ka enne käskkirja

jõustumist alustatud tegevustele. Juhime

tähelepanu ka, et kui tegemist võib olla

riigiabi andmisega, siis riigiabi reeglite

kohaselt ei ole võimalik tegevustega

alustada enne õigusakti jõustumist. Kõiki

projektiga seotud kulusid on kohustuslik

raamatupidamislikult eristada nii või teisti.

Tallinna

Tervishoiu

Kõrgkool

2.1.1. Ettepanek: eraldi välja tuua ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, kus

kutseõppe tasemel pakutakse õpet tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas.

Alus Seletuskiri: Lisaks ülemineku tagajärjel toimuvatele muutustele

piirkonna tööstusega seotud tööturul lisab pinget kvalifitseeritud

sotsiaal- ja tervisetöötajate puudus. Tervishoiutöötajate vajadus on

suurem ka seetõttu, et põlevkivitööstus on avaldanud mõju Ida-

Virumaa elanike tervisele - 2014.–2015. a korraldatud

põlevkivisektori tervisemõjude uuringu andmetel on Ida-Viru

maakonna elanike tervislik seisund kehvem kui mujal Eestis.

Arvestatud

Võimalike partnerite nimekirja lisatud

Sisekaitseakadeemia, Tartu Tervishoiu

Kõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

Tallinna

Tervishoiu

Kõrgkool

2.3 Kas nõue: rahastatavad täienduskoolituse õppekavad peavad

sisaldama roheoskuste mooduleid või käsitletakse roheoskusi

läbivate teemadena laieneb kõikides valdkondades pakutavatele

täienduskoolitustele, sh piirkonna toimepidavuse tagamist sh

Arvestatud Täpsustatud sõnastust:

„Rahastatavad täienduskoolituse

õppekavad sisaldavad rohe- ja digioskuste

mooduleid või käsitletakse rohe- ja

sisekaitse, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamist tagavatele

täienduskoolitustele ja mikrokvalifikatsioonidele?

digioskusi läbivate teemadena koolitustel,

kus see on asjakohane.“

Tallinna

Tervishoiu

Kõrgkool

5.5.

Seletuskiri

2.2.2.

Millised on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kohustused ja roll

ülikoolidega partnerluses? Selgitus

Eelnõud ja seletuskirja täpsustatud.

Tegevuse 2.2.2 osas on 29.11.2023 seisuga

partneriteks vaid Tallinna Tehnikaülikool ja

Tallinna Tehnikakõrgkool, kelle õppekavad

on ÕÜF haridus- ja teadusmeetme

juhtkomisjon heaks kiitnud. Edaspidi on

TAT-is toodud tingimustel tegevuse

elluviimiseks kaasata täiendavaid

partnereid.

Partnerlus tähendab TAT tegevuste

elluviimist läbi õppe pakkumise. Koostöö

ülikoolidega ei ole kohustuslik.

Tallinna

Tervishoiu

Kõrgkool

9.5 Eelnõu punktis 9.5. on täpsustatud kulusid, mis võivad tekkida seoses

kõrghariduse õppekavade arendamisega ja õppe pakkumisega

tegevuse 2.2.1. raames. Abikõlblikud on partnerkõrgkoolide

(Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli) toetatavate õppekavade

väljatöötamise, kohandamise ja uuendamisega seotud otsesed

personalikulud ning õppejõudude koolituste ja stažeerimisega seotud

kulud ning samuti on abikõlblikud väliskoolitustega seotud kulud, sh

välislähetuskulud.

Ettepanek: eraldi välja tuua ka teistes kõrgkoolides näiteks Tallinna

Tervishoiu Kõrgkoolis kohalikult oluliste õppekavade avamine jms.

Selgitus

Tegevus 2.2.1 on seotud õppe pakkumisega

teadus- ning arendustegevuse

fookusteemadel kooskõlas ÕÜF

teadusmeetmega, mistõttu on seal

partneriks vaid Tallinna Tehnikaülikool ja

Tartu Ülikool. Tallinna Tervishoiu

Kõrgkool saab olla partneriks tegevuses

2.2.2, mis puudutab tasemeõppe pakkumist

piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt ning

seletuskirja on täpsustused, milliste

hindamis- ja valikukriteeriumite alusel

ÕÜF juhtkomisjon õppekavad valib.

Tegevuse 2.2.2 abikõlbulikud kulud on

toodud TAT lisa 1 punktis 9.6.

Tallinna

Tervishoiu

Kõrgkool

Seletuskiri

1.3.

Ettepanek lisada: Piirkonnas pakub kutseõpet tervise ja heaolu

valdkonnas alates 2006.aastast Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

Hooldustöötaja õppekaval õpib vene keeles 29 õpilast I kursusel ja

23 õpilast teisel kursusel ja eestikeelses õppekaval õpib 17 õpilast I

kursusel ja 13 II kursusel. Lisaks korraldab kõrgkool

täienduskoolitusi ja kutseõppe tasemel töökohapõhist õpet

piirkonnas.

Arvestatud Seletuskirja täiendatud.

Tallinna

Tervishoiu

Kõrgkool

Seletuskiri

1.4.

Soovime lisada, et Ida-Virumaal on võimalik õppida ka Tallinna

Tervishoiu Kõrgkoolis Kohtla-Järvel. Oleme järjepidevalt viinud

oma struktuuriüksuses Kukrusel läbi õe põhiõpet aastast 2006, kui

Kohtla Järve Meditsiinikool liideti kõrgkooliga. Koostöös Kohtla-

Järve linnavalitsuse, Ida- Viru keskhaigla ja Tegevusterapeutide

Liiduga toimub Kohtla-Järvel tegevusterapeutide kõrgharidusõpe,

2020 – 2024. Soovime parandada fakti, et tegevusterapeudi

õppekava on rakenduskõrgharidus, mitte kutseõpe. Tegevusterapeut

kuulub rehabilitatsiooni- ja taastusravi valdkonda.

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud.

Tartu Ülikool

Alategevuse 2.2.1 osas sätestatakse eelnõus, et tegevused hõlmavad

õppekavade väljatöötamist ja uuendamist, õppetöö läbiviimist,

praktikute kaasamist õppetöösse, õppejõudude osalemist eriala- ning

didaktikakoolitustel, õppematerjalide väljatöötamist või hankimist.

Õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe

läbiviimiseks vajalikke seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat

ning infotehnoloogiliste lahenduste litsentse. Üliõpilaskandidaatide

leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi.

Meetmes sõnastatud ootused on suured ja õiged (vt mh allajoonitud

ülal lõigus) ning eeldavad ka investeeringuid. Praegu kavandatud

rahastuse raames - 5790 eur õppija kohta aastas, pole need siiski

realistlikud. Seetõttu teeme ettepaneku, et tuleks ette näha kas

piirhinna iga-aastane kasv või keskmine piirhind vähemalt 8000 eurot

aastas, millele lisandub investeeringukomponent 1000 – 1500 eurot

õppija kohta aastas.

Mittearvestatud

Kõrghariduseõppe rahastamise piirsummat

ei kehtestata käskkirjaga. Rahastamise

piirsumma on arvestuslik, lähtub

vastuvõetavate üliõpilaste miinimumarvust

ning ÕÜF juhtkomisjoni kooskõlastusel

kasutatakse perioodi 2023-2027

arvestuslikku kõrghariduse tegevustoetuse

keskmist rahastust üliõpilase kohta.

Vajadusel vaadatakse meetme tegevused ja

eelarve üle ning korrigeeritakse.

Tartu Ülikool

Soovime täpsustada, kas mikrokraadiõppe korraldamine toimub

täiendusõppe RKT ühikuhindade alusel või on plaanis kehtestada

eraldi hinnad? Palume arvestada, et mikrokraadi õppekavasid tuleb

reeglina pakkuda Ida-Virumaal kohapeal, mistõttu lisandub eelarvele

õppejõudude sõidu- ja majutuskulu. RKT ühikuhindade puhul läheb

arvesse kontaktõpe. Mikrokraadiprogrammidesse kuuluvate

õppeainete puhul on oluline õppijatele jooksva tagasiside andmine

ning kirjalike tööde hindamine ja tagasisidestamine, mis on suur töö

ning kontaktõppe arvestusse ei kuulu – seega jääb tasustamata.

Mikrokraadiprogrammid on mahukad ning kestavad 1-2 semestrit.

Senine kogemus näitab, et katkestanute osakaal on märkimisväärne.

Samas lähevad ühikuhindade alusel tasustamisel arvesse vaid

tunnistusega lõpetajad.

Teeme ettepaneku kehtestada mikrokraadi õppekavade alusel

õpetamiseks eraldi hinnad, mille puhul võetakse arvesse kõiki

õppetegevuse komponente, sh tagasisidestamine.

Osaliselt arvestatud

Mikrokvalifikatsiooniõppe ühikuhind on

väljatöötamisel. Ühikuhind kujuneb

analüüsi alusel võttes arvesse tasemeõppe

maksumust ja kinnitatakse määruse

„Riikliku täienduskoolituse tellimuse

koostamise ja esitamise kord ning

akadeemilise tunni maksumus

õppekavarühmade kaupa Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisalas“ lisana.

Tartu Ülikool

2.2 Eelnõu järgi kooskõlastab õppetöö või praktika toimumise väljaspool

Ida- Virumaad eranditena Õiglase Ülemineku Fondi (edaspidi: ÕÜF)

haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon ning see fikseeritakse

tegevuskavaga. Leiame, et mõistlik oleks lubada fikseeritud mahus

liikumine ka ilma kõrge juhtkomisjoni otsuseta ja seetõttu pakume

uueks sõnastuseks: „Õppetöö või praktika võib kuni 20% ulatuses

toimuda väljaspool Ida-Virumaad, suurema mahu kooskõlastab

erandina ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon ning see

fikseeritakse tegevuskavaga“.

Mittearvestatud Ka praegune sõnastus võimaldab ÕÜF

juhtkomisjonil kooskõlastada läbivalt

väljaspool Ida-Virumaad läbiviidava

õppetöö maht.

Tartu Ülikool 2.2 Käskkirja lisa 1 punkti 9.5 järgi on abikõlblikud tegevuse 2.2.1

kõrghariduse õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega ning neil

õppe pakkumisega seotud otsesed personalikulud, õppejõudude

koolituste ja stažeerimise kulud ning väliskoolitustega seotud

lähetuskulud, õppetööd toetavate infotehnoloogiliste lahenduste

litsentside soetamine, õppematerjalide väljatöötamise ning turundus-

ja teavitustegevustega seotud kulud. Juhime tähelepanu, et

Arvestatud

abikõlblike kulude hulgas pole ettenähtud õppelaborite, tehnika ja

seadmetega seotud kulusid, kuigi tegevuse 2.2.1 juures on märgitud,

et õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe

läbiviimiseks vajalikke seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat.

Tartu Ülikool 2.2 Teeme ettepaneku lisada käskkirja lisa 1 punkti 9.5 tegevuse 2.2.1

abikõlblike kulude hulka üliõpilaste ja õppejõudude Eesti-sisese

mobiilsusega seotud kulud. Kuna õppetöö toimub Narvas, on

paratamatu, et osa õppejõudusid käib õpetamas teistest piirkondadest,

millega kaasnevad nii transpordi- kui ka majutuskulud. Samuti on

õppetöö kvaliteedi ja Ida-Viru üliõpilaste keeleoskuse huvides

oluline võimalus viia lühiajaliselt üliõpilasi osa võtma tegevustest

Tartus, nii seminaridesse kui ka muudele üritustele. Neid kulutusi ei

ole realistlik katta kaudsete kulude arvelt, mis on kokku ainult 7%

otsestest kulutustest.

Mittearvestatud

Eesti-sisesed sõidu- ja majutuskulud

kaetakse kaudsetest kuludest.

Tartu Ülikool 2.2 Seletuskirjas (lk 10) on märgitud, et ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete

juhtkomisjon on alategevuse 2.2.1 raames teinud mh ettepaneku

rahastada õppekava „Praktiline andmeteadus ja masinõpe“

arendamist kõrgharidusõppe I astmel. Kuna nimetatud õppekava on

alles väljatöötamisel, võib selle nimetus veel muutuda. Seetõttu

palume seletuskirjas selle õppekava nimetuse järele sulgudesse

lisada, et õppekava nimetus võib täpsustuda. Muud olulised õppekava

tunnused (eesmärgid, mahud, asukoht jne) jäävad samaks.

Arvestatud

Tartu Ülikool 2.3 Eelnõu järgi arendatakse Ida-Virumaa koolitajate kompetentse õppe

pakkumisega seotud õppekavadel, et seeläbi tõsta piirkonnas

pakutavate koolituste kvaliteeti. Palume selgitada, mida on mõeldud

selle all: „õppe pakkumisega seotud õppekavadel“. Kas seda, et

arendatakse I-V koolitajate oskusi ja teadmisi samadel teemal, kus

täienduskoolitust pakutakse?

Selgitus

Arendatakse Ida-Virumaa õppe

pakkumisega seotud õppekavadel õppetööd

läbi viivate koolitajate kompetentse õppe

pakkumisega seotud õppekavadel, et

seeläbi tõsta piirkonnas pakutavate

koolituste kvaliteeti, nt erialase keeleõppe

lõimise metoodika, rohe- ja digioskuste

õpetamine lõimituna erialaoskustega jne.

Tartu Ülikool 2.3 Käskkirja lisa 1 punkt 10.4 järgi on tegevuse 2.3 raames riikliku

koolitustellimuse alusel läbiviidavate täienduskoolituste ühikuhinna

väljamaksmise aluseks täienduskoolituse tunnistus. Teeme

ettepaneku, et ka tõendiga lõpetajaga tehtud töö võiks kulude

hüvitamisel arvesse minna vähemalt nende tundide eest, kus ta on

osalenud.

Mittearvestatud

Riikliku täienduskoolituse tellimused

reguleeritakse vastavas määrusega

„Riikliku täienduskoolituse tellimuse

koostamise ja esitamise kord ning

akadeemilise tunni maksumus

õppekavarühmade kaupa Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisalas“, mitte

toetuse andmise tingimustes.

Tartu Ülikool 2.3 Eelnõu järgi tuleb riigisisese lähetamise või liikumisega seotud

sõidu- ja majutuskulud hüvitada kaudsetest kuludest. Juhime

tähelepanu, et 7% kaudsete kulude hulka peavad mahtuma nii

töövahendid, töökohaga kaasnevad kulud kui ka õppejõu ja vajadusel

koolituse koordinaatori sõidu- ja majutuskulud. Näiteks kahepäevase

(16 tundi) koolituse maksumus 20 lõpetaja korral on keskmise

ühikuhinna (14 eurot/tund) puhul keskmiselt 4480 eurot, millest 7%

on 313 eurot. Seetõttu võib osutuda väga keeruliseks mitme

õppejõuga koolituste korraldamine, kui õppejõud/koolituse

koordinaator ei ela kohapeal.

Selgitus Ühikuhind sisaldab kõiki koolituse

läbiviimisega seotud otseseid kulusid sh

transpordi- ja majutuskulud. Ühikuhindade

kehtestamisel on olnud aluseks koolituste

turuhinnad.

Tartu Ülikool 2.3 Seletuskirjas (lk 20) on märgitud, et abikõlbmatu on ühikuhindades

sisalduv kulu kuludokumentide alusel. Palume selgitada, millised

kulud sisalduvad ühikuhindades.

Selgitus Täpsustatud seletuskirjas, et õppe

pakkumine hõlmab tulemuse saavutamiseks

otseselt asjakohaseid kululiike sh kulu

õpetamiseks, koolitusruumidele ja

õppematerjalidele ning -varadele.

Ühikuhindade metoodika on toodud

haridus- ja teadusministri 2. oktoobri 2018.

a määruse nr 29 „Riikliku täienduskoolituse

tellimuse koostamise ja esitamise kord ning

akadeemilise tunni maksumus

õppekavarühmade kaupa Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisalas“

muutmine seletuskirjas:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/doc

List/3efc495d-c17c-4a01-963e-

ac1295531d89#33F5tLJG

Tartu Ülikool 2.3 Eelnõu järgi lisatakse täienduskoolituse õppekavadesse rohe- ja

digioskuste moodulid või käsitletakse neid läbivate teemadena.

Juhime tähelepanu, et see ei pruugi lühiajaliste koolituste puhul olla

alati realistlik ja mõistlik eesmärk. Samuti palume selgitada, kas uute

täiendusõppe õppekavade väljatöötamine või olemasolevate

täiendamine roheoskuste teemadega on abikõlblik või peab see kulu

sisalduma ühikuhinnas.

Arvestatud Täpsustatud seletuskirjas, et rahastatavad

täienduskoolituse õppekavad peavad

sisaldama rohe- ja digioskuste mooduleid

või käsitletakse rohe- ja digioskusi läbivate

teemadena koolitustel, kus see on

asjakohane.

Täienduskoolituste õppekavaarendusega

seotud kulu sisaldub ühikuhinnas.

Tartu Ülikool 2.3 Eelnõu järgi võib sihtrühma vajadustest lähtuvalt täienduskoolitus

olla kombineeritud mentorluse, praktika ja teiste toetavate

tegevustega. Palume selgitada, kuidas on kavandatud pakkuda

nõustamist ja mentorlust. Kas selleks on arvestatud eraldi

ressursid/töökohad või peab see sisalduma koolituste ühikuhinnas?

Selgitus

Kui nimetatud tegevustega seotud kulud

lisanduvad õppekavale, siis toimub

rahastamine tegelike kulude alusel.

Tartu Ülikool

2.3 Eelnõu järgi tagatakse täienduskoolituste ning erinevate

õpisündmuste korraldamisel füüsilises või virtuaalses keskkonnas

ligipääsetavus nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-,

liikumis- ja intellektipuue) inimestele. Palume selgitada, mida on siin

mõeldud ja kuidas seda tagada. Ühtlasi palume selgitada, kas nt

ruumide rendikulu on abikõlbulik, kui korraldajal endal ei ole

võimalik pakkuda ruume, mis on liikumispuudega inimestele

juurdepääsetavad või on vaja eri tarkvaraga varustatud arvutiklassi,

või peab see kulu sisalduma koolituse ühikuhinnas?

Selgitus

Ligipääsetavus tähendab elanikkonna

kaasatust elu- ja infokeskkonda ja et

olenemata nende vanusest või tervislikust

seisundist, on tagatud võrdsed võimalused

ühiskonnaelust osa võtta:

https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed

-voimalused/ligipaasetavus/mis-

see/aluspohimotted

Kui täienduskoolituse läbiviimist

rahastatakse ühikuhinna alusel, siis on

korraldaja enda otsustada, kas ta kasutab

selleks enda ruume või rendib selleks

vajalikud ruumid. Sama põhimõte on

hangitavate täienduskoolitustega.

Tartu Ülikool

2.3 Seletuskirja järgi (lk 18) käsitletakse otseste kuludena ka tegevuse

2.3 raames elluviidavaid täienduskoolituse kulusid, mida hüvitatakse

standardiseeritud ühikuhinna alusel või ostetakse riigihangetena.

Topeltfinantseerimist ei teki, sest täienduskoolituste hüvitamisel on

aluseks haridus- ja teadusministri poolt määrusega kehtestatud RKT

ühikuhinnad, mis tuginevad täienduskoolituse turuhindadel ega

sisalda kulusid administreerimiseks. Palume selgitada, kas arvestades

aruandluse ja andmekorjega kaasnevat tööd ja täiendusõppe mahtu

on koolituste administreerimiseks kavandatud eraldi

ressursid/töökohad.

Selgitus

Koolituste administreerimine toimub

samadel alustel nagu ka varasemalt riikliku

koolitustellimuse puhul. Seletuskirjas

kaudsete kuludena on mõeldud Haridus- ja

teadusministeeriumi riikliku

täienduskoolituse tellimuse koostamisega

seotud kaudseid kulusid. Õppeasutustesse

täiendavaid ressursse/töökohti kavandatud

ei ole. Seletuskirja teksti parandatud.

Tartu Ülikool 12.8 Käskkirja lisa 1 punkti 12.8 järgi kogub elluviija Euroopa Komisjoni

andmekorje nõuete täitmiseks läbi Sündmuste Infosüsteemi osalejate,

kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed. Palume

selgitada, kas õppijate registreerimiseks peab kasutama SIS

keskkonda või võib selleks kasutada ka õppeasutuse

õppeinfosüsteemi.

Selgitus

Õppijate registreerimiseks võib kasutada

õppeasutuse oma õppeinfosüsteemi.

Elluviija (Harno) peab seireandmed

edastama SIS-i kaudu.

Tartu Ülikool 10.2 Käskkirja lisa 1 punkti 10.2 järgi tegevuse 2.1.1, tegevuse 2.2,

tegevuse 2.4 ja tegevuse 2.3. raames hangetega tellitavad koolituste

kulud makstakse välja tegelike kulude alusel. Reeglina hanke puhul

pakkuja hankijale kuludokumente ei esita. Palume selgitada, miks

antud juhul on vajalik kuludokumentide esitamine.

Selgitus

Tegelik kulu on hangitava teenuse puhul

teenuse osutamise arve.

1

Lisa 1

KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

„Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine

ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja

käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks"

Tegevuse “Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe

õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“

elluviimiseks toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2

ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja meetmete nimekirja meetme

21.6.1.7. „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ rakenduskavaga kooskõlas oleva

sekkumise “Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe

õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks toetuse

andmise ja kasutamise tingimusi ja korda (edaspidi TAT).

1.2. Meetme rahastamisega Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) aidatakse kaasa

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027“ poliitikaeesmärgi

„Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu

2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050.

aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,

majanduslike ja keskkonnamõjudega“ saavutamisele. Tegevused viiakse ellu

rakenduskava lisas 1 kirjeldatud Õiglase ülemineku territoriaalse kavas 1. tegevussuuna:

„Majandus ja tööjõud“ tegevuse. „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute

tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ raames.

1.3. Tegevustega panustatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056,

millega luuakse Õiglase ülemineku fond (ELT L 231/1, 30.06.2021) (edaspidi ÕÜF

määrus) artiklis 8 toodud tegevustesse: k) töötajate ja tööotsijate täiendus- ja ümberõpe. o)

muud tegevused hariduse ja sotsiaalse kaasamise valdkondades, sealhulgas piisavalt

põhjendatud juhtudel investeeringud koolituskeskuste ning lastehoiuasutuste ja eakate

hoolekandeasutuste taristute heaks, nagu on märgitud õiglase ülemineku territoriaalsetes

kavades kooskõlas artikliga 11.

1.4. Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Arukas, tegus

ja tervist hoidev inimene“ ja „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“ eesmärkide

„Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat

liikumist haridustasemete ja liikide vahel“ ning „Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja

tööturu arenguvajadustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajatega: „kolmanda taseme

2

haridusega 25-34a osakaal“ ja „hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20-34a

inimeste hulgas“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Toetatavad tegevused aitavad edendada

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke, panustades „Eesti 2035“ näitajatesse

„Täiskasvanute (25–64-aastaste) elukestvas õppes osalemise määr“; „Soolise

võrdõiguslikkuse indeks“; "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse

näitaja“ ning „Keskkonnatrendide indeks“.

1.5. Toetuse andmise eesmärk on tööealise elanikkonna oskuste arendamine Ida-Virumaa

vajadustest lähtuvalt, et toetada piirkonna kliimaneutraalsele majandusele üleminekut ja

majanduskeskkonna mitmekesistumist.

1.6. Toetuse andmise tulemusena on mitmekesistunud õppimisvõimalused Ida-Virumaal nii

kutse- ja kõrghariduse tasemeõppes kui ka täienduskoolitustel. Kõik tegevused toetavad

Ida-Virumaa üleminekut kliimaneutraalsele majandusele ja aitavad leevendada sellega

kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid.

2. Toetatavad tegevused

Punktis 1. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist:

2.1. Kutsehariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine

õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal

2.1.1. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppekavade arendus ja õpetamisvõimekuse

tõstmine arendatavatel õppekavadel

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (edaspidi Ida-Virumaa KHK) kaasajastatakse

olemasolevaid ja luuakse uusi 3.-5. taseme tasemeõppe õppekavasid, et tagada õppe parem

vastavus Ida-Virumaa tööandjate ja maakonna arenguvajadustele. Uute ja arendatavate

õppekavade loetelu kooskõlastab ÕÜFi tegevuste „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning

uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ ja „Ida Viru

ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamine“ ühine juhtkomisjon (edaspidi ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjon). ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt

kooskõlastatud õppekavadel rahastatakse õppetööd ettevalmistavaid tegevusi sh olemasolevate

õppekavade uuendamist või uute väljatöötamist ja õpetamisvõimekuse loomiseks või

tõstmiseks õpetajate osalemist erialastel ning eriala didaktika koolituste. Arendatavatesse

tasemeõppe õppekavadesse lisatakse rohe- ja digioskuste moodulid või käsitletakse neid

läbivate teemadena.

2.1.2. Kutsehariduse tasemeõppe pakkumine piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt

Ida-Virumaa arengu- ja tööturu vajadustest lähtuvalt ja piirkonna ettevõtluskeskkonna

mitmekesistamiseks luuakse kutseõppeasutustesse täiendavad 750 õppekohta õppe

pakkumiseks kutseõppe kolmanda kuni viienda kvalifikatsioonitaseme õppekavadel.

ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon teeb ettepaneku tasemeõppe läbiviimise õigust

omavatele kutseõppeasutustele (sh Ida-Virumaa KHK) õppekohtade pakkumiseks tööandjate

3

ja piirkonna vajadustest lähtuvalt arendamist vajavatel või uutel õppekavadel. ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjon hindab piirkonna tööandjate vajadusest lähtuvalt

kutseõppeasutuste ettepanekuid tasemeõppe pakkumiseks ja kooskõlastab ÕÜFist rahastatavate

õppekavade loetelu ja õppekohtade arvu õppekavade lõikes. Rahastatakse õppe läbiviimist

täiendavatel õppekohtadel. Kutseõppe vajadusi ja pakkumist analüüsitakse ja hinnatakse

vähemalt kord aastas ning vastavalt tulemustele viiakse sisse vajalikud muudatused.

Pakutavatesse tasemeõppe õppekavadesse on lisatud rohe- ja oskuste moodulid või käsitletakse

neid läbivate teemadena. Õpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja

teavitustegevusi.

Tasemeõpe toimub reeglina Ida-Virumaal, kuid eesti keele tõhusamaks omandamiseks ja

praktiseerimise eesmärgil võib osa õppest toimuda ka teistes maakondades. Juhul, kui Ida-

Virumaal vastav õpetamisvõimekus puudub, võib Ida-Virumaa tööandjate vajadustest lähtuv

õpe toimuda kooskõlastatult ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoniga ka mujal Eestis.

2.2. Kõrghariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine

õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal

Ida-Virumaa arengu ja tööturu vajadustest lähtuvalt, piirkonna ettevõtluskeskkonna

mitmekesistamiseks ning toimepidevuse tagamiseks luuakse uutel ja uuendatud eestikeelsetel

kõrgharidusõppe esimese ja teise astme õppekavadel õppimisvõimalused kokku vähemalt 550

üliõpilasele. Uute ja arendatavate õppekavade loetelu kooskõlastab ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjon. Õppetöö või praktika toimumise väljaspool Ida-Virumaad

kooskõlastab eranditena ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon ning see kinnitatakse

tegevuskavas. Arendatavatesse tasemeõppe õppekavadesse lisatakse rohe- ja digioskuste

moodulid või käsitletakse neid läbivate teemadena.

2.2.1 Kõrghariduse õppekavade arendus ja õppe pakkumine Tallinna Tehnikaülikooli

Virumaa Kolledžis ja Tartu Ülikooli Narva Kolledžis teadus- ning arendustegevuse

fookusteemadel

Õppekavu arendatakse ja õpet pakutakse kooskõlas meetmega 21.6.1.3 „Ida-Viru ettevõtluse

teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-

Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ teadus- ning arendustegevuse fookusteemadel: üleminek

taastuvenergiale ja hajuslahendustele energeetikas, tööstus 4.0 ning keemiliste protsesside

väärindamine ja kriitilised toormed. Uuendatakse olemasolevaid õppekavu, suurendades nende

vastavust piirkonna tööandjate vajadustele, ning luuakse kolledžitesse uusi õppekavu.

Rahastatavate esimese või teise astme õppekavade loetelu ning vastuvõetavate üliõpilaste arv

kinnitatakse elluviija koostatavas iga-aastases tegevuskavas.

Tegevused hõlmavad õppekavade väljatöötamist ja uuendamist, õppetöö läbiviimist, praktikute

kaasamist õppetöösse, õppejõudude stažeerimist ja osalemist eriala- ning didaktikakoolitustel,

õppematerjalide väljatöötamist või hankimist, õppetöö korraldamist ja üliõpilasi toetavaid

tegevusi. Õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks

vajalikke seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat ning infotehnoloogiliste lahenduste

litsentse. Üliõpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi.

4

2.2.2. Kõrghariduse õppekavade arendus ja tasemeõppe pakkumine muudest piirkonna

arenguvajadustest lähtuvalt

Partnerkõrgkoolid (partnerid toodud p 5.5.) pakuvad õpet ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete

juhtkomisjoni poolt kooskõlastatud õppekavadel valdkondades, mis toetavad Ida-Virumaa

olemasolevate või loodavate ettevõtete vajadusi, ettevõtluse mitmekesistamist ning piirkonna

avalike teenuste toimepidevuse tagamist sh sisekaitse-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste

osutamist. Õpe toimub valdavas osas Ida-Virumaal, väljaspool Ida-Virumaad võib õpet

korraldada ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoniga kooskõlastatud õppekavadel.

Tegevused hõlmavad õppekavade väljatöötamist ja arendamist, õppetöö läbiviimist, praktikute

kaasamist õppetöösse, õppejõudude stažeerimist ja osalemist eriala- ning didaktikakoolitustel,

õppematerjalide väljatöötamist või hankimist, õppetöö korraldamist ja üliõpilasi toetavaid

tegevusi. Üliõpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi.

2.3. Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja oskuste arendamiseks Ida-Virumaal

ning täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetavad tegevused

Toetatakse täienduskoolituste (sh mikrokvalifikatsiooniõppe1) pakkumist sh riikliku

täienduskoolitustellimuse kaudu. Tööealisele elanikkonnale suunatud täienduskoolitused

toetavad uute oskuste omandamist ja seeläbi kohanemist Ida-Virumaa piirkonna

majanduskeskkonna ning tööturu muutustega seoses siirdega tööstus 4.0, rohepöörde ning

majanduse mitmekesistamise suundadel, sh loovmajandus ja turism. Sihtrühma vajadustest

lähtuvalt võib täienduskoolitus olla kombineeritud mentorluse, praktika ja teiste toetavate

tegevustega. Vajadusel integreeritakse täienduskoolitustesse erialane eesti keele õpe.

Täienduskoolituse õppekavad sisaldavad rohe- ja digioskuste mooduleid või käsitletakse rohe-

ja digioskusi läbivate teemadena koolitustel, kus see on asjakohane. Arendatakse koolitajate

kompetentse, et seeläbi tõsta piirkonnas pakutavate koolituste kvaliteeti.

Kliimaneutraalsele majandusele üleminekust tingitud tööturu struktuursetest muutustest ja

sellega seoses oskuste arendamise vajadusest ning loodud uutest õpivõimalustest Ida-Virumaal

viiakse läbi teavitus- ja kommunikatsioonitegevused kommunikatsiooniplaani alusel. SA Ida-

Viru Ettevõtluskeskuse eestvedamisel kavandatakse ja viiakse ellu tegevused, mis toetavad

Eesti õiglase ülemineku territoriaalsest kavast ja Ida-Viru maakonna arengustrateegiast

tulenevaid täiskasvanuharidusega seotud eesmärkide saavutamist.

Viiakse läbi Ida-Virumaad puudutavad tööjõuvajaduse poliitikaanalüüsid ja -uuringud, mis on

sisendiks tasemeõppe pakkumise, täienduskoolituste ning õppimist toetavate tegevuste

paremaks sihistamiseks.

2.4. Horisontaalsed põhimõtted tegevuste elluviimisel

Toetatavate tegevuste hulka ei kuulu vastavalt ÕÜF määruse artiklis 9 sätestatule:

1 Mikrokvalifikatsioon on täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste ja oskuste kogum,

mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele. Mikrokvalifikatsiooniõpe on suunatud mikrokvalifikatsiooni

omandamiseks ja selle õppe maht on 5-30 ainepunkti.

5

a) tuumajaamade tegevuse lõpetamine või nende rajamine;

b) tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ega turustamine;

c) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (18) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid

ettevõtjate toetamine, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite

kohaselt, mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi

kontekstis, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid

vähendavaid investeeringuid;

d) investeeringud, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse,

ladustamise või põletamisega.

Kutse- ja kõrgharidusõppe ning täienduskoolituste kavandamisel ja pakkumisel lähtutakse

tööandjate ja piirkonna vajadustest, tööjõuvajaduse prognoosidest ning analüüsidest (sh

Töötukassa prognoosid), riiklikest ja piirkonna strateegiatest või kavadest.

Tegevuste elluviimisel tagatakse „Euroopa Liidu põhiõiguste hartas“2 ja „Puuetega inimeste

õiguste konventsioonis“3 toodud õigustega arvestamine.

Õppevara, e-teenuste loomisel ja teavitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise põhimõtteid4.

Tegevustes õppurite leidmiseks seatakse üheks eesmärgiks soolise segregatsiooni vähendamine

ja planeeritakse sobivaid tegevusi naiste kaasamiseks.

Sihtrühmadele veebilehe või mobiilirakenduse kaudu suunatud tegevustes, loodud teenustes ja

õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.1 standardi

AA taseme nõuetele5, avaliku teabe seaduse § 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

28.02.2019 määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning

ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sh

vastavust standardile EN 301 549) ning tagatakse inimestele ligipääsetavus nelja peamise

erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes.

Täienduskoolituste ning erinevate õpisündmuste korraldamisel füüsilises või virtuaalses

keskkonnas järgitakse nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja

intellektipuue) inimeste ligipääsetavuse6 nõudeid.

Toetatavad tegevused ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852,

millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust

(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Kuna

DNSH (Do No Significant Harm) põhimõttega arvestamisel on eesmärgiks vältida

majandustegevuse olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna, võimaldades seeläbi kliima-

ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, siis vastab sellekohane inimeste oskuste, teadmiste ja

hoiakute kujundamine olulise kahju ärahoidmise põhimõttele. Täienduskoolitused,

2 „Euroopa Liidu põhiõiguste harta“ Euroopa Liidu põhiõiguste harta (europa.eu) 3 Puuetega inimeste õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll–Riigi

Teataja 4 Mis on sooline võrdõiguslikkus? Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee); Mis on võrdne

kohtlemine? Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 5 WCAG 2.1 digiligipääsetavuse nõuded https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded 6 Mis on ligipääsetavus? Kompetentsikeskus (sm.ee)

6

õpisündmused jm üritused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike sündmuste juhendis7 toodut.

Riigihanked viiakse läbi järgides keskkonnahoidlikke kriteeriume vähemalt nõutavate

tooterühmade ja teenuste osas8.

3. Tulemused

3.1. Tegevuse tulemusel on mitmekesistunud täiskasvanutele suunatud õppe pakkumine Ida-

Virumaal, arendatud on olemasolevaid ja käivitatud uusi õppekavasid kõrg- ja

kutsehariduse tasemetel ning tööealised elanikud on omandanud uusi oskusi, mis toetavad

põlevkivisektorist väljumist.

3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja punktis 1.5 nimetatud oodatavate tulemuste

saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1).

Tabel 1. Tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad.

Näitaja liik Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase

(2022)

Vahe-

sihttase

(2024)

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

väljundnäitaja

Osaluskordade

arv

0 2956 10 500 Kogu meetme väljundnäitaja

sihttase on 13 500, millest TAT

panustab meetme

väljundnäitajasse 10 500

inimesega, kes osalevad

täienduskoolitustel. Lisaks on

meetmes kavas, et avatud

taotlusvoorude raames osaleb

koolitustegevustes vähemalt 3000

inimest. Loetakse

täienduskoolitustel osalejate

osaluskordi (mitte unikaalseid

isikuid), sõltumata täiendus-

koolituse kestusest.

Arvesse võetakse kõik alustanud.

Raporteerib elluviija kord aastas.

Väljundnäitaja saavutamisse

panustab tegevus 2.3.

Meetmete

nimekirja

tulemusnäitaja

Osalejad, kes

said lahkudes

kvalifikatsiooni

(arv)

0 n.a 8925 Arvestatakse täienduskoolituse

edukalt lõpetanuid ehk neid, kes

saanud tegevusest väljumisel

kvalifikatsiooni või kompetentsi

tõendava tunnistuse.

Raporteerib elluviija kord aastas.

Tulemusnäitaja saavutamisse

panustab tegevus 2.3.

7 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium 8 Keskkonnahoidlikud riigihanked https://envir.ee/ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked

7

Meetmete

nimekirja

väljundnäitaja

Tööandjate

vajadustest

lähtuvalt

loodud ja

täiendatud

õppekavade arv

0 8 20 Uute või oluliselt täiendatud

tasemeõppe õppekavade

kumulatiivne arv Ida-Virumaa

kutseõppeasutustes ja

kõrgkoolides.

Raporteerib elluviija kord aastas.

Väljundnäitaja saavutamisse

panustavad tegevused 2.1. ja 2.2.

Meetmete

nimekirja

tulemusnäitaja

Tööandjate

vajadustest

lähtuvate uutele

või täiendatud

õppekavadele

vastuvõetud

õppurite arv

0 n.a 1300 Kumulatiivne vastuvõttude arv

uutel või uuendatud õppekavadel

kutseõppes ja kõrghariduses Ida-

Virumaal. 2029. a lõpuks sihttase

kokku 1 300 uut õppurit ehk 550

kõrghariduses ja 750 kutse-

hariduses.

Raporteerib elluviija kord aastas.

Tulemusnäitaja saavutamisse

panustavad tegevused 2.1. ja 2.2.

4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5. Elluviija ja partnerid

5.1. Tegevuse elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet.

5.2. Tegevuse 2.1.1. partneriks on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.

5.3. Tegevuse 2.1.2. partneriteks on Eesti kutseõpet pakkuvad õppeasutused, kes omavad

õppe läbiviimise õigust9 ning kelle käesoleva meetme raames loodavad uued ning

arendatavad õppekavad on heaks kiidetud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni

poolt.

5.4. Tegevuse 2.2.1. partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool.

5.5. Tegevuse 2.2.2. partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool.

Täiendavalt saavad partneriteks olla kõik Eestis kõrgharidustaseme õpet korraldavad

9 01.06.2023 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kutseõppeasutused: Eesti Merekool, Heino Elleri

Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa

Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja

Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool, Tallinna Ehituskool, Tallinna

Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Muusika- ja Balletikool, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna

Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa

Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus, Tallinna Kopli

Ametikool, Tartu Rakenduslik Kolledž, Juuksurite Erakool "Maridel", Eesti Esimene Erakosmeetikakool, Eesti

Massaaži- ja Teraapiakool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool, Sisekaitseakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna

Tervishoiukõrgkool.

8

avalik-õiguslikud ülikoolid ja riigi rakenduskõrgkoolid, kelle käesoleva meetme raames

loodavad uued ning arendatavad õppekavad on heaks kiidetud ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt.

5.6. Tegevuse 2.3. partneriks on Haridus- ja Teadusministeerium riikliku täienduskoolituse

tellimuse läbiviimisel. Täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetavate tegevuste

elluviimisel on partneriks SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus.

Meetme tegevuste koordineerimiseks on moodustatud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete

juhtkomisjon.

6. Sihtrühmad

Tasemeõppurid, tööealine elanikkond (sh on prioriteetne sihtrühm Ida-Virumaa tööealine

elanikkond ja põlevkivi sektorist väljuv ning väljunud tööjõud), kõrgkoolid ja

kutseõppeasutused, täienduskoolitusasutused, tööandjad, Ida-Virumaa

arendusorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.08.2029.

8. Tegevuste eelarve

Tegevuste kogumaksumus on 31 000 000 sh Õiglasest ülemineku fondist 21 700 000 eurot

(70%) ja riiklik kaasfinantseering 9 300 000 eurot (30%).

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi

Ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Sealhulgas on abikõlblikud:

9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt Ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3;

9.2.2. välislähetuste kulud;

9.2.3. õppeotstarbeliste digilahenduste, sh veebikursuste, veebilehtede ja -rakenduste

loomise ning arendamise (sh digiligipääsetavuse10 tagamise) kulud;

9.2.4. uuringute, analüüside, ekspertiiside kulud;

9.2.5. täienduskoolitustel ja õpisündmusel osalemiseks ligipääsetavuse tagamise kulu

füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja suulises kommunikatsioonis

neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) v.a

füüsilise keskkonna kohandamise kulud;

9.2.6. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ § 2 sätestatud kohustuste täitmisega.

9.2.7. kaudsed kulud 7 % rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt Ühendmääruse §

10 https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-tagamine#juurdepsetavuse-n

9

21 lõigetele 1 ja 4-6;

9.3. Tegevuse 2.1.1. raames õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega seotud

arendustegevused ning arendatavatel õppekavadel õpetamisvõimekuse tõstmine sh

õppekavaarendusega seotud otsesed personalikulud, kutseõpetajate erialase koolituse

ning stažeerimise kulud sh on lähetuskuludest abikõlblikud tegelike kulude alusel ainult

välislähetustega seotud kulud.

9.4. Tegevuse 2.1.2. õppe läbiviimisega seotud kulud ühikuhinna alusel lähtuvalt lisast 2.

9.5. Tegevuse 2.2.1. kõrghariduse õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega ning neil õppe

pakkumisega seotud otsesed personalikulud, õppejõudude koolituste ja stažeerimise

kulud sh on lähetuskuludest abikõlblikud tegelike kulude alusel ainult välislähetustega

seotud kulud, õppetööd toetavate infotehnoloogiliste lahenduste litsentside soetamise,

õppelaborite sisustamise, seadmete, aparatuuri ja muu tehnika soetamisega seotud kulud,

õppematerjalide väljatöötamise või hankimisega seotud kulud ning turundus- ja

teavitustegevustega seotud kulud.

9.6. Tegevuse 2.2.2. kõrghariduse õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega ning neil õppe

pakkumise seotud otsesed personalikulud, õppejõudude koolituste ja stažeerimise kulud

sh on lähetuskuludest abikõlblikud tegelike kulude alusel ainult välislähetustega seotud

kulud, ruumide rendikulud, kui õppe pakkujal puudub tegevuskoht Ida-Virumaal,

õppetööd toetavate infotehnoloogiliste lahenduste litsentside soetamise, õppematerjalide

väljatöötamise või hankimisega seotud kulud ning turundus- ja teavitustegevustega

seotud kulud.

9.7. Tegevuse 2.3. riikliku täienduskoolituse kulud sh mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumise

kulud on abikõlblikud haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määrusega nr 29 „Riikliku

täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni

maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“

kehtestatud ühikuhindade alusel vastavalt Ühendmääruse §-le 19.

9.8. Abikõlbmatud on kõik Ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse

abikõlbmatuteks kuludeks:

9.8.1. tasemeõppe ühikuhinnas sisalduvad otsesed õppe läbiviimise kulud kuludokumentide

alusel juhul, kui õpet rahastatakse ühikuhinna alusel;

9.8.2. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ning mootorsõiduki ost;

9.8.3. personali sh töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava

või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku

riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude

alusel. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt Ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile

1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3.

10.2. Tegevuse 2.1.1., tegevuse 2.2. ja tegevuse 2.3. raames hangetega tellitavad koolituste

kulud ning muud täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetatavate tegevuste kulud

tegevuses 2.3 makstakse välja tegelike kulude alusel.

10.3. Tegevuse 2.1.2. kutseõppes osalemise kulud makstakse ühikuhinna alusel vastavalt lisale

2.

10.4. Tegevuse 2.3. raames riikliku koolitustellimuse alusel läbiviidavate täienduskoolituste

ühikuhinna maksmise aluseks on täienduskoolituse läbimist tõendav tunnistus.

10.5. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse e-toetuse keskkonnas vähemalt

kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus.

10.6. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid hiljemalt koos TAT

1 0

lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning

lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

11. Elluviija ja partneri kohustused

11.1. Elluviija täidab lisaks TATis sätestatud kohustustele Ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale kehtestud kohustusi.

11.2. Elluviija on kohustatud:

11.2.1. koostama aastase tegevuskava ja eelarve, kooskõlastama selle ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjoni ning rakendusasutusega. Järgneva aasta

tegevuskava esitatakse rakendusasutusele kooskõlastamiseks hiljemalt 20.

novembriks, erandina TATi käivitamisel kolme kuu jooksul pärast TATi käskkirja

kinnitamist;

11.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate kaupa;

11.2.3. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15.

jaanuariks; esitama rakendusüksusele esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi

15 tööpäeva jooksul peale TATi kinnitamist. Juhul, kui maksetaotlus erineb

rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosis, on elluviija kohustatud esitama

korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas;

11.2.4. sõlmima iga partneriga (v.a Haridus- ja Teadusministeerium) lepingu, milles

sätestatakse mõlema poole õigused, kohustused ning ülesanded;

11.2.5. koondama ja esitama tervikliku loetelu kõigist TAT raames loodavatest ja

arendatavatest tasemeõppe ja mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavadest Eesti

Töötukassale;

11.2.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule;

11.2.7. viima ellu tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele, ajakavale ja

eelarvele;

11.2.8. täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr

54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

11.3. Partnerid peavad täitma lisaks TATis nimetatud tegevustega seotud kohustustele

Ühendmääruse § 10 lõikes 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil

vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga).

Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või

ületäitmise kohta;

12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu tegevuste elluviimise

lõpparuande 30 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu

viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 eesmärkide

saavutamisele, „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete

põhimõtete edendamisele.

1 1

12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande

laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale

puuduste kõrvaldamist.

12.6. Elluviija on kohustatud tagama ÕÜFist rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 lisas 3 loetletud ühiste väljund- ja

tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.

12.7. Punktis 12.6 toodud andmekorje kohustused rakenduvad järgmiste tegevuste ja

sihtrühmade kohta:

12.7.1. tegevus 2.1.2. Kutsehariduse tasemeõppe pakkumine piirkonna arenguvajadustest

lähtuvalt – kutsehariduse tasemeõppes õppivad õppurid;

12.7.2. tegevus 2.2. Kõrghariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine

õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal – kõrghariduse tasemeõppes

õppivad üliõpilased;

12.7.3. tegevus 2.3. Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja oskuste arendamiseks Ida-

Virumaal – täiskasvanute täienduskoolitustel (sh mikrokvalifikatsiooniõppes)

osalejad.

12.8. Tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning

rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje

juhendist perioodi 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-

dele 28−30 ja Ühendmääruse §-dele 34−39.

14. Vaiete lahendamine

14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

14.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele

esitamisest.

15. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

15.1. Käesoleva käskkirja alusel antav toetus tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.4 ellu viimisel ei ole

riigiabi konkurentsiseaduse § 30 ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33

tähenduses. Kui tegevuse 2.3 raames antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse

komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,

24.12.2013, lk 1–8) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

15.2. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1

1 2

alapunktides c–e nimetatud juhtudel.

15.3. Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi

abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud

määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel taotletava

toetusega ületada 200 000 eurot.

15.4. Kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja,

ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese

tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel taotletava toetusega ületada 100 000 eurot.

15.5. Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel

arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse

(EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes.

15.6. Vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) nr

1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega

abi kumuleerimisreegleid.

15.7. Toetuse andja kohustub:

15.7.1. säilitama vähese tähtsusega abi andmist käsitlevaid andmeid kümne eelarveaasta

jooksul alates päevast, mil käesoleva käskkirja alusel anti viimast korda üksikabi;

15.7.2. edastama andmed abi andmise kohta vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt

konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.

15.8. ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

1 (3)

Lisa 2

KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

„Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine

ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja

käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks"

Kutseõppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise

põhimõtted tegevuses „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute

tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“

Sissejuhatus

Standardiseeritud ühikuhinnad (edaspidi ühikuhinnad) on kehtestatud Euroopa Komisjoni

delegeeritud määrusega 2023/1676 (7. juuli 2023), mis täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrust (EL) 2021/1060 artikli 94 lõiget 4 ja artikli 95 lõiget 4.

Ühikuhindade suurused ja nende väljamaksmise põhimõtted

1. Mõisted

1.1. ISCED (International Standard Classification of Education Fields of Education and

Training) on rahvusvaheline standard hariduse liigitamiseks.

1.2. Kutsehariduse tasemeõppe õppekava on hariduse andmisel aluseks olev dokument,

mis määrab õppesisu, mahu ja õppekorralduslikud alused. Kutsehariduse tasemeõppe

õppekavad kehtivad kindlale kvalifikatsiooniraamistiku tasemele (edaspidi õppetase) ja

on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi EHIS).

1.3. Tasemeõppe õppekoht on õpilasele loodud võimalus omandada õppekavas kirjeldatud

õpiväljundeid.

1.4. Õppeaasta on õppetöö ühik, kus ühe õppeaasta õppetöö maht on 60 Eesti kutsehariduse

arvestuspunkti (EKAP) ja õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja

vähemalt kaheksa nädalat vaheaega. Kutseõppes võib õpe alata aastaringselt.

1.5. Nominaalne õppeaeg (nominaalkestus) on ajavahemik õpilase õppeasutusse

vastuvõtmisest kuni õppekavaga kehtestatud õppe kestuse lõpuni. Õppekava

nominaalkestuse hulka ei arvestata õpilase akadeemilist puhkust.

Ühikuhinna rakendamine

2. Toetuse andmise aluseks on ÕÜFi tegevuste „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute

tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ ja „Ida Viru

ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamine“ ühine juhtkomisjoni protokolliline otsus

tasemeõppe koolituskohtade loomiseks ESFi tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu

suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja

kõrghariduse“ raames. Komisjoni kooskõlastuses on minimaalselt välja toodud õppeasutus,

õppekava nimetus, õppetase, õppe maht, õppekohtade arv.

3. Ühikuhind lähtub õppekava õppetasemest vastavalt tabelile 1.

Tabel 1. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/1676 (07.07.2023) alusel kehtestatud

tasemeõppe õppija õppekulu ühel aastal (ühikuhind) vastavalt kutsehariduse formaalõppe

õppetasemetele nimetatud määruse, ISCED standardi ja Eesti kutseharidusstandardi alusel

2 (3)

ISCED 1tase Haridustase2

komisjoni

delegeeritud

määruses

Õppekava õppetase lähtuvalt

kutseharidusstandardist 3

Ühikuhind

eurodes

25 –

põhihariduse

tasemel õpe

Lower secondary education - vocational ED25 (põhihariduse ülemine aste –

kutseõpe ED25)

431 Kolmanda taseme kutseõpe 5773

35 –

keskhariduse

tasemel õpe

Upper secondary

education -

vocational ED35

(keskharidus –

kutseõpe ED35)

442 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe 443 Neljanda taseme kutseõppe jätkuõpe 441 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (kutsekeskharidusõpe)

5678

45 –

keskhariduse

järgne õpe,

mitte

kõrgharidus

Post-secondary non tertiary education - vocational ED45

(kutseõpe

keskhariduse baasil –

kutseõpe ED45)

452 Viienda taseme kutseõppe esmaõpe 453 Viienda taseme kutseõppe jätkuõpe

6276

4. Ühikuhind sisaldab järgmisi õppe läbiviimisega seotud kulusid sh:

4.1. õpetajate, juhendajate ja tugipersonali palga- ning lähetuskulu, mis on otseselt seotud

õppetöö läbiviimise ja juhendamisega, sh praktika külastamised;

4.2. koolihoonete, sh õpperuumide ülalpidamisega seotud kulud;

4.3. otseselt õppetöö läbiviimiseks kooli poolt pakutavad vajalikud õppematerjalid ja

õpikud;

4.4. praktika ja töökohapõhine õpe töökohal;

4.5. õppetöö korraldamise juhtimis- ja halduskulud;

4.6. õppereiside ja -käikude kulu;

4.7. koolilõuna kulu;

4.8. sisseastumise ja lõpetamisega seotud kulud (sh kutseeksami kulu).

5. Ühikuks on tasemeõppe õppekohal täisajaga (vähemalt 60 EKAPi) õppija kulu ühel

õppeaastal.

1 International Standard Classification of Education Fields of Education and Training

http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced-

2011http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced-

2011-en.pdfen.pdf 2 Commission Delegated Regulation (EU) 2023/1676 of 7 July 2023 supplementing Regulation (EU) 2021/1060 of

the European Parliament and of the Council regarding the definition of unit costs, lump sums and flat rates and

financing not linked to costs for reimbursement of expenditure by the Commission to Member States EUR-Lex -

32023R1676 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 3 Kutseharidusstandard https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013?leiaKehtiv

3 (3)

6. Kui õppija õppekava järgne õppetöö maht õppeaastal on vähem kui 60 EKAPi, hüvitatakse

õppekohal õppija kulud proportsionaalselt õppekava tegeliku mahuga vastaval õppeaastal.

7. Tasemeõppe õppekoha kulud ühel õppeaastal õppetöö mahuga vähemalt 60 EKAPi

hüvitatakse järgnevalt:

7.1. õppekohal, tõendatult, õppima asumisel õppeaasta alguses ehk õppija nimekirja

arvamisel või õppimisel õppeaasta algul 50% õppeaasta hinnast;

7.2. õppekohal, tõendatult, õppimisel õppeaasta 6ndal kuul 30% õppeaasta hinnast;

7.3. õppekohal, tõendatult, õppimisel õppeaasta viimasel kuul 20% õppeaasta hinnast.

8. Punkti 6 kohaldumisel õppel kestusega vähem kui üks õppeaasta või alla 60 EKAPi

õppeaastal:

8.1. õppekohal, tõendatult, õppimisel õppeaasta algul või õppija nimekirja arvamisel 50%

õppeaasta proportsionaalsest ühikuhinnast;

8.2. õppekohal, tõendatult, õppimise viimasel kuul 50% proportsionaalsest ühikuhinnast.

9. Ühiku tekkimist tõendatakse:

9.1. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetest perioodiliselt koostatava aruandega,

mis kajastab infot rahastamisallikaga „ÕÜF HAR“ õppekava, selle kestuse,

õppekohtadel õppijate õppesse arvamise, õppes olemise ja katkestamiste kohta.

9.2. direktori käskkirjaga õpilaskandidaatide kooli õpilaste nimekirja kandmise kohta.

10. Toetuse suurus arvutatakse korrutades tegelik, tõendatud õppijate arv õppekohtadel,

õppetaseme ühikuhind (tabel 1) vastavalt punkti 7 või 8 tingimustele, täpsusastmega kaks

komakohta.

11. Toetuse väljamaksmine toimub nominaalse õppeaja jooksul.

MINISTRI KÄSKKIRI

06.12.2023 nr 1.1-2/23/339

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu

suurendamine ning uute tasemeõppe

õppekavade arendamine ja käivitamine

kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–

2027“ meetme nr 21.6.1.7. „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ tegevuse „Ida-Viru

täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja

käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks (lisa 1).

2. Kehtestan käskkirja lisa 2 „Kutseõppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende

alusel toetuse maksmise põhimõtted tegevuses „Ida-Viru täiendkoolituse mahu

suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja

kõrghariduses““.

3. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2023. a.

4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,

esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas

minister

Kooskõlastustabel Seletuskirja lisa 3

Asutus Eelnõu säte Ettepaneku sisu ja põhjendused Ettepanekuga arvestamine ja

põhjendused

Rahandus-

ministeerium

Põhiõiguste

harta

Põhiõiguste hartas tuleb korrigeerida viidet keskkonnakaitse teemat

puudutava analüüsi asukohale. Korrektne analüüsi asukoht on

alajaotus „Keskkonnahoid ja kliima“.

Arvestatud

Rahandus-

ministeerium

P 5.7 Eelnõu peatükis 5.7 ja sellele vastavas lõigus seletuskirjas on

märgitud tegevuse 2.4 partneriks Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK),

mis on arusaadav ja hea. Samas, nagu seletuskirjaski on välja toodud,

IVEK’i ja ka haridusklastri fookuses on siiani olnud kooliharidus ja

täiskasvanute haridusega IVEK sihipäraselt tegelenud ei ole. Sellest

järeldub, et IVEK pädevus käesoleva TAT’i põhilises

sekkumisvaldkonnas on hetkel pigem nõrk. Selles valguses IVEK’it

partneriks võttes peab ministeerium mõistma, et vajalik on eraldi

tähelepanu pööramine IVEK’i täiskasvanute hariduse valdkonnas

suutlikkuse kasvatamisele, sh „käehoidmine“ tegevuste

planeerimisel ja elluviimisel, IVEK’i ja teiste täiskasvanute hariduse

maastiku tegijate (sh ETKA Andras jt) vahel koostöö hõlbustamine.

Ministeerium peab sellega arvestama meetme elluviimisel.

Arvestatud.

Toetame partnerit täiskasvanuhariduse

valdkonna tegevuste elluviimisel ja aitame

kaasa osapoolte vahelise kohaliku tasandi

koostöö edendamisele.

Rahandus-

ministeerium

P 3 3. Eelnõu punktis 6 ja sellele vastavas lõigus seletuskirjas on

prioriteetse sihtrühmana põhjendatud välja tuua ka põlevkivi sektori

töötajaid ning sektorist väljunud ja väljuvaid töötajaid. Siinkohal

peab arvestama sellega, et suur osa sellest sihtgrupist valdab

emakeelena vene keelt ja kulub vanusegruppi 40+ ning ei pruugi

olla võimeline eestikeelsetes programmides koheselt osa võtma.

Sellest tulenevalt pöörame tähelepanu eelnõus seda aspekti käsitleda

ning tuua seletuskirjas välja, kuidas pööratakse tähelepanu just

sellele grupile ning mis meetmeid rakendatakse nende õppesse

toomiseks (sh pöörates tähelepanu sünergiatele MKM’i Õiglase

Ülemineku Fondi tööturu meetmega). Antud teema on käsitletud

Arvestatud

Lisatud p 6 põlevkivi sektorist väljuv ja

väljunud tööjõud.

Lisatud, et lisaks täiendava eesti keele õppe

pakkumisele viiakse tegevuste 2.1. ja 2.2.

puhul ellu ka muid täiskasvanute õppes

osalemist toetavaid tegevusi (nt teavitus,

nõustamine, koostöö ettevõtete ning Eesti

Töötukassaga jne).

seletuskirjas tegevuse 2.3 (täiendkoolitus) juures, kuid mitte

tegevuste 2.1 ja 2.2 (tasemeõpe) juures.

Rahandus-

ministeerium

Seletuskiri p

6

Seletuskirja punktis 6 tuleb arvamuse avaldajate loetellu lisada ka

õiglase ülemineku juhtkomisjon ning SF seirekomisjon. Arvestatud

Rahandus-

ministeerium

P 12.6 Käskkirja punktis 12.6 on jäänud sisse vale viide Euroopa Komisjoni

ühiste näitajate kogumiseks. Viidatud on ESF+, mitte Õiglase

Ülemineku Fondi määrusele. Seletuskirjas on viide leheküljel 21

korrektne: „ÕÜF määruse nr on (EL) 2021/1056 ja lisas III on

loetletud komisjoni ühised näitajad“. Vastavalt tuleb korrigeerida ka

käskkirja.

Arvestatud

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Ei selgu, millised tegevused millisesse väljundnäitajasse panustavad.

Lisada viide kas punkti 3.2 selgitava teabe juurde või seletuskirja.

Hetkel olemasoleva info põhjal ei ole võimalik üks-ühele seost

näitaja ja tegevuse vahel luua.

Arvestatud Üheks kokku viidud ühise

väljundnäitajaga tegevused 2.3. ja 2.4.

Uus tegevus 2.3. Täienduskoolituste

pakkumine teadmiste ja oskuste

arendamiseks Ida-Virumaal ning

täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi

toetavad tegevused.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Eelnõu punkt 9.2.6. juhime tähelepanu: „kulu, mis on seotud

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamismäärus)" § 2

sätestatud kohustuste täitmisega“. Teavitamismäärust rohkem ei

kasutata, seega võib sulgudes oleva lauseosa „edaspidi

teavitamismäärus“ kustutada.

Ettepanek lisada selguse huvides elluviija kohustuste juurde punkt, et

elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

Arvestatud

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Eelnõu punktide 9.3 ning 9.5 ja 9.8.3 vahel on vastuolu. Esimese kahe

punkti järgi on kutseõpetaja/õppejõu stažeerimise kulud

abikõlblikud, kuid 9.8.3 järgi sõidu- ja majutuskulud abikõlblikud ei

ole. Vajalik on tuua selgus, millised kulud ja mis tingimustel on

abikõlblikud.

Osaliselt arvestatud

Sõnastust parandatud. Kõik abikõlblikkuse

sätteid tuleb lugeda koosmõjus. Punkt 9

käsitleb kulude abikõlblikkust üldiselt ning

ei loetle kulusid iga tegevuste raames

eraldi. Kõik stažeerimised on abikõlblikud,

kuid p 9.8.3 kohaselt kaetakse siseriiklike

tegevustega seotult tekkivad sõidu-ja

majutuskulud ühtse määrana saadavast

toetusest, mitte tegelike kulude alusel.

Sama kehtib sõidu-ja majutuskuludele

siseriiklike koolituste, võrgustike jm

raames. Välislähetuste kulud on

abikõlblikud tegelike kulude alusel.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Eelnõu punkti 9.7 kohaselt võetakse üle 02.10.2018 määrusega nr 29

„Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord

ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud

ühikuhinnad. Palun lisada vastavasse punkti viitena ka ÜM § 18 lg 3,

mis selgitab, et sama liiki tegevuste puhul on võimalik üle võtta

siseriiklikult kasutusel olevad lihtsustatud kulude arvestusviise.

Palun esitada loetelu, millised kulud on ülevõetava siseriikliku

ühikuhinna sees. Kuna kaudset kulu arvestatakse ka siseriiklikult

ühikuhinnalt, siis on vajalik veenduda, et ühikuhind ei sisaldaks juba

kaudseid kulusid.

Arvestatud

Topeltfinantseerimist ei teki, sest

täienduskoolituste hüvitamisel tuginetakse

haridus- ja teadusministri poolt määrusega

kehtestatud ühikuhindadest, mille aluseks

on täienduskoolituse turuhinnad.

Ühikuhinnad ei sisalda TATi

administreerimise ja Haridus- ja

teadusministeeriumi riikliku

täienduskoolitustellimuse koostamisega

seotud administreerimise kulusid. Õppe

pakkumine riikliku koolitustellimuse

raames hõlmab tulemuse saavutamiseks

otseselt asjakohaseid kululiike sh kulu

õpetamiseks, koolitusruumidele ja

õppematerjalidele ning -varadele.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Eelnõu punkt 11: lisada elluviijale kohustus esitada kinnitatud

aastane tegevuskava ja eelarve ka rakendusüksusele (nagu oli

mitteametlik kommentaar). Info on vajalik eelarve seadistamiseks

SFOS-s, kuna TAT eelnõu järgi on kogu eelarve ainult ühe summana

ning tegevuste vahel eristamata.

Osaliselt arvestatud

Eelarve jaotus lihtsustatud kulude

kasutamiseks on lisatud seletuskirja p 8,

mille alusel on võimalik teha SFOSi

seadistus projekti alguses.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Tegevuse 2.4 juures on partneriks Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK).

Palun seletuskirjas põhjalikumalt selgitada, miks just IVEK ja kuidas

valiti. Kas tegemist on seaduse alusel antud ülesandega? Palun

täpsustada sel juhul õiguslikku alust. Maakonna arengustrateegias on

nimetatud mitmeid organisatsioone, kes strateegiat ellu viivad.

Arvestatud

Seletuskirjas on täiendatud IVEKi

partneriks valimise põhjendust.

Partneri valikul on arvestatud

halduskoostöö seaduse § 5 lõikes 1 ja § 12

lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõudeid. Partner

täidab avalikku ülesannet.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Väike parandus seletuskirjas: nimelt seletuskirja lk 24, mis räägib

tegevuse 2.3. riigiabist, viidatakse punktile 14. Viidatud peab olema

punktile 15, kuna käskkirjas kajastab riigiabi punkt 15.

Arvestatud

Ida-Virumaa

Kutseharidusk

eskus

P 2.2.1 Eelnõust on välja jäänud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse

õppekavade arendamiseks vältimatult vajalik

investeerimiskomponent. Sellest tulenevalt soovime teha ettepanekut

eelnõu täiendamiseks.

Käskkirja eelnõu lisa nr 1 punkt nr 2 sätestab ÕÜF haridus- ja

teadusmeetme raames toetatavad tegevused. Punkt 2.1.1. sätestab:

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppekavade arenduse ja

õpetamisvõimekuse tõstmise arendatavatel õppekavadel eesmärgiga

kaasajastada olemasolevaid ja luua uusi 3.-5. taseme tasemeõppe

õppekavasid, et tagada õppe parem vastavus Ida-Virumaa tööandjate

ja maakonna arenguvajadustele.

Käskkirja eelnõule lisatud seletuskirjaga täpsustatakse, et ÕÜF

haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon on alategevuse 2.1.1.

Arvestatud osaliselt

Lisatud, et õpilaskandidaatide leidmiseks

viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi.

Selgitus Investeeringute komponent sisaldub

ühikuhinnas. Ühikuhinna metoodika on

Euroopa Komisjoniga täpsustamisel.

raames teinud ettepanekud rahastada järgmiste õppekavade

arendamist Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (seisuga 31.08.2023):

1. Päikeseelektrisüsteemide hooldustehnik (maht 30 EKAP, 5. taseme

jätkuõpe);

2. Hooneautomaatik (maht 60 EKAP, 4. taseme jätkuõpe);

3. Mehhatroonik (maht 60 EKAP, 4. taseme jätkuõpe);

4. Tehnoloogiaprotsesside operaator (fookus puidukeemiale, maht 90

EKAP, 4. taseme esmaõpe);

5. CNC freespingi operaator (maht 60 EKAP, 4. taseme kutseõpe);

6. CNC treipingi operaator (maht 60 EKAP, 4. taseme kutseõpe).

Nimetatud õppekavadel arendus- ning õpetamisvõimekuse loomine

või olemasolevate õppekavade taseme tõstmine eeldab, et õppe

läbiviimiseks hangitakse vajalikke seadmeid, õppelaborite sisustust,

tehnikat, infotehnoloogiliste lahenduste litsentse jm. Alapunkt 2.1.2

sätestab, et Ida-Virumaa arengu- ja tööturu vajadustest lähtuvalt ja

piirkonna ettevõtluskeskkonna mitmekesistamiseks luuakse

kutseõppeasutustesse täiendavalt 750 õppekohta. Õpe viiakse

reeglina läbi Ida-Virumaal ning täiendavatel õppekohtadel õppe

läbiviimist rahastatakse ÕÜF-ist.

Kahjuks ei sisalda alapunktid 2.1.1 ning 2.1.2, mis sätestavad

kutsehariduses tasemeõppe arenduse ja õppe pakkumise

mitmekesistamise toetatavaid tegevusi, õpetamisvõimekuse

loomiseks vajalikke investeeringuid. Samas sätestab kõrghariduse

õppekavade arenduse alapunkt 2.2.1: „Õpetamisvõimekuse

loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks vajalikke

seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat ning infotehnoloogiliste

lahenduste litsentse. Üliõpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi

turundus- ja teavitustegevusi.“

Ettepanek. Selleks, et tagada kutsekoolide ja kõrgkoolide võrdne

kohtlemine ÕÜF haridus- ja teadusmeetme vahendite kasutamisel

ning kutsehariduses õpetamisvõimekus nii uutel kui olemasolevatel

IVKHK õppekavadel, täiendada haridus- ja teadusministri käskkirja

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse

mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine

ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks" eelnõu lisa nr

1 alapunkti nr 2.1.1 järgmiselt: „Õpetamisvõimekuse loomiseks või

tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks vajalikke seadmeid,

õppelaborite sisustust ja tehnikat ning infotehnoloogiliste lahenduste

litsentse. Õpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja

teavitustegevusi. “

Eesti

Kutseõppe

Edendamise

Ühing

2.1

Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing ei kooskõlasta Haridus- ja

teadusministri käskkirja eelnõud esitatud kujul.

Leiame, et kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud

haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu

suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja

käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks“ eelnõu

reguleerib piirkonnale vajalikke tegevusi aga tähelepanuta on jäänud

uute õppekavade loomisega seotud investeeringute vajadus. Seoses

sellega teeme ettepaneku täiendada eelnõu lisa 1 punkti 2.1.1

järgmise lausega:

„Õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe

läbiviimiseks vajalikke seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat

ning infotehnoloogiliste lahenduste litsentse. Õpilaskandidaatide

leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi.“

Lisada 2.1. alapunktina 2.1.3: „Õpetamisvõimekuse loomiseks või

tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks vajalikke seadmeid,

õppelaborite sisustust ja tehnikat ning infotehnoloogiliste lahenduste

litsentse. Õpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja

teavitustegevusi.“

Arvestatud osaliselt

Lisatud, et õpilaskandidaatide leidmiseks

viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi.

Selgitus Investeeringute komponent sisaldub

ühikuhinnas. Investeeringute vajadust

hinnatakse, kui ühikuhinna metoodika on

Euroopa Komisjoniga täpsustunud.

Investeeringute vajadust hinnatakse

koosmõjus riigieelarveliste ja teistest

välisvahenditest rahastatavate meetmete

investeeringutega.

Haridus- ja

Noorteamet

2.1 Käskkirja lisa 1 tegevuse 2.1 osas ei ole kutsehariduse tasemeõppe

õppekavade arenduse ning õppe pakkumisel võimalust kutsekoolidel Mittearvestatud

investeeringuid teha. Samas on tegevuses 2.2 toodud kahel kõrgkoolil

ÕUFi TATi „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise

toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-

võrgustiku loomiseks“ alusel võimalus investeerinute tegemiseks,

mis tähendab, et kõrgkoolid saavad teha investeeringuid nii

teadusarenduseks kui ka õppe pakkumiseks, kuna kutseõppeasutustel

seda võimalust ei ole, siis on nad ebavõrdses olukorras ning see võib

kujuneda takistuseks TATi eesmärkide elluviimisel.

Investeeringute komponent sisaldub

ühikuhinnas. Ühikuhinna metoodika on

Euroopa Komisjoniga täpsustamisel.

Haridus- ja

Noorteamet

2.4 Käskkirja lisa 1 punktis 2.4. kirjeldatud tegevus – antud tegevuse

raames luuakse poliitikaanalüüsid ning -uuringud, mis on sisendiks

tasemeõppe pakkumistele. Milline on antud analüüside tähtaeg,

arvestades tasemeõppe õppekavade arendustsüklit? Samuti on

tegevuse 2.2 juures märgitud, et õppekavu arendatakse ning õpet

pakutakse kooskõlas meetme 21.6.1.3 „Ida-Viru ettevõtluse

teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse

pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“

teadus- ning arendustegevuse fookusteemadega. Lisaks viiakse

nimetatud TATi fookusteema 4 all läbi Ida-Viru siirdeprotsesside

seire ja analüüs, sh tööjõuseire ning vajaduste kaardistus. Milline on

seega toetuse andmise tingimuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu

suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja

käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ tegevuse 2.4 tegevuste sisuline

vajadus ning väljund?

Selgitus Toetuse andmise tingimustes alategevuste

tähtaegu ei kinnitata. Konkreetsed

tegevused kavandatakse aastastes

tegevuskavades. Tegevuste planeerimises ja

seires osaleb meetme juhtkomisjon. Tööjõu

ja oskuste vajaduse prognoosid on olemas

üleriigiliselt, kuid puuduvad regionaalsed,

mis aitaksid tõhusamalt kavandada ja

suunata õppe pakkumist.

Haridus- ja

Noorteamet

8 Käskkirja lisa 1 punktis 8 palume täpsustada toodud eelarvet

tegevuste lõikes. See annab selgema ülevaate tegevustele

planeeritud eelarvetest. Kui tekib vajadus eelarvet hiljem muuta, siis

on tegemist tehnilise muudatusega, mille kooskõlastamine ei ole

aja- ega ressursimahukas tegevus. Eelarve lahti kirjutamine aga

looks selgema raamistiku meetme elluviimiseks.

Mittearvestatud

Eelarve näitamine käskkirjas üldsummana

aitab vältida käskkirja muutmist iga pisema

eelarvemuudatuse päras. Käskkirja

muudatusi tehakse vastavalt vajadusele

tavapärases korras.

Lisaks eelnõu p 11.2.1. kohaselt on elluviija

kohustus koostada iga-aastane eelarve ning

kooskõlastada see ministeeriumiga. Selles

protsessis saab elluviija koos

poliitikakujundajaga eelarve läbi rääkida nii

lühemas kui pikemas vaates.

Eelarve jaotus lihtsustatud kulude

kasutamiseks on lisatud seletuskirja.

Tegevuste ja partnerite lõikes eelarve

täpsustatakse iga-aastases tegevuskavas.

Haridus- ja

Noorteamet

9.8.3 Käskkirja lisa 1 punkt 9.8.3. – arvestades antud TATi elluviimise

peamist asukohta, siis on lähetusekulud otseselt tegevustega seotud

kulud. Samuti ei vähenda lähetuskulude abikõlbmatus

administreerimiseks kuluvat aega ega kulu.

Mittearvestatud

Eesti-sisesed sõidu- ja majutuskulusid ei

käsitleta abikõlbmatute kuludena vaid need

kaetakse kaudsetest kuludest.

Rakendus-

kõrgkoolide

Rektorite

Nõukogu

2.3 Punkt 2.3 tegevuse „Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja

oskuste arendamiseks Ida-Virumaal“ sisu osas soovime täpsustada,

kas nõue „rahastatavad täienduskoolituse õppekavad peavad

sisaldama roheoskuste mooduleid või käsitletakse roheoskusi

läbivate teemadena„ laieneb kõikides valdkondades pakutavatele

täienduskoolitustele.

Arvestatud Täpsustatud sõnastust: „Rahastatavad

täienduskoolituse õppekavad sisaldavad

rohe- ja digioskuste mooduleid või

käsitletakse rohe- ja digioskusi läbivate

teemadena koolitustel, kus see on

asjakohane.“

Rakendus-

kõrgkoolide

Rektorite

Nõukogu

Seletuskiri

1.3. ja 1.4

Seletuskirja punktis 1.3 Kutseharidus Ida-Virumaal kui ka punktis 1.4

Kõrgharidus Ida-Virumaal peaksid olema rakenduskõrgkoolid

samaväärselt välja toodud ülikoolide kolledžite ja Ida-Virumaa

Kutsehariduskeskusega. Sisekaitseakadeemial ja Tallinna Tervishoiu

Kõrgkoolil asuvad Ida-Virumaal eraldi struktuuriüksused, mis

pakuvad kutse- ja kõrgharidusõpet. Peame piirkonna arendamist

oluliseks ning teeme ettepaneku, et rakenduskõrgkoolid oleksid

tegevuste osas rohkem kaasatud.

Arvestatud

Seletuskirja p 1.3. täiendatud ja lisatud

Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Tervishoiu

Kõrgkooli lõik.

Tallinna

Tehnikaülikool

2.2 Mõiste “täiendavatel õppekohtadel” peaks olema selgemalt lahti

kirjutatud. Meie ettepanek on asendada sõnad „täiendavatel

õppekohtadel“ järgnevalt: „... vähemalt 550 üliõpilasele

kõrgharidusõppe esimesel ja teisel astmel uutel või arendatavatel

õppekavadel."

Arvestatud

Tallinna

Tehnikaülikool

2.2.1 Kuna õppekohtade arvu üheski meetme dokumendis ei fikseerita,

kuid see on õppekavale määratud piirhinna arvestuse aluseks, siis ei

ole õige kasutada sõnastust „õppekohtade arv“. TalTechis on

lävendipõhine vastuvõtt. Meie ettepanek on sõnastada punkt 2.2.1.

„Rahastatavate esimese või teise astme õppekavade loetelu ning

planeeritavate vastuvõetavate üliõpilaste arv kinnitatakse elluviija

koostatavas iga-aastases tegevuskavas.“

Arvestatud

Tallinna

Tehnikaülikool

2.2.1 Täiendada lauset „Tegevused hõlmavad õppekavade väljatöötamist ja

uuendamist, õppetöö läbiviimist, praktikute kaasamist õppetöösse,

üliõpilasi toetavaid tegevusi, sh õppetöö korraldust, nõustamist,

programmijuhtimist, õppejõudude osalemist eriala- ning

didaktikakoolitustel, õppematerjalide väljatöötamist või hankimist ja

projektijuhtimist.“

Arvestatud

Eelnõud ja seletuskirja täiendatud.

Tallinna

Tehnikaülikool

2.2.1 Täiendada lauset: „Õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks

hangitakse õppe läbiviimiseks vajalikke seadmeid, õppelaborite

sisustust ja tehnikat ning infotehnoloogiliste lahenduste litsentse,

rahastatakse õppekäike tööandjate juurde, sh väljapoole Ida-

Virumaad, sh emaülikoolidesse Tallinnasse ja Tartusse, nt laboritööde

läbiviimiseks.“

Mittearvestatud Eesti-sisesed sõidu- ja majutuskulud

kaetakse kaudsetest kuludest.

Tallinna

Tehnikaülikool

2.2.2 Punkt 2.2.2. lk 4 on puudu loetelu, missuguseid tegevusi rahastatakse.

Ettepanek on täiendada alapunkti lausega: „Tegevused hõlmavad

õppekavade väljatöötamist, õppetöö läbiviimist, praktikute kaasamist

õppetöösse, õppejõudude osalemist eriala- ning didaktikakoolitustel,

õppematerjalide väljatöötamist või hankimist. Õpetamisvõimekuse

Arvestatud osaliselt

Lisatud rahastatavate tegevuste loetelu.

Punktis 2.2.2. nimetatud tegevustes ei

rahastata investeeringuid ja õppelaborite

loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks vajalikke

seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat ning infotehnoloogiliste

lahenduste litsentse, rahastatakse õppekäike tööandjate juurde, sh

väljapoole Ida-Virumaad, erandjuhul Tallinna ja Tartusse, nt

laboritööde läbiviimiseks emaülikoolis. Üliõpilaskandidaatide

leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi.“

Kuna 2.2.1 ja 2.2.2 kirjeldavad tegevusi sama eesmärgi

saavutamiseks, siis on tegevuste ühetaolisus põhjendatud ning ka

seletuskiri selgitab otsest seost 2.2.2 tegevuste ja

ettevõtluskeskkonna vahel. Kui korduvat sõnastust (punktiga 2.2.1)

ei soovita lisada, siis võib viidata rahastatavate tegevuste osas

eelmisele punktile.

sisustamist. Eesti-sisesed sõidu- ja

majutuskulud kaetakse kaudsetest kuludest.

Tallinna

Tehnikaülikool

9.5. täiendada lauset: “Tegevuse 2.2.1 ..., transpordikulud tööandja juurde

või erijuhtudel Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, kui see on

vajalik praktika või õppetöö läbiviimiseks.”

Mittearvestatud Eesti-sisesed sõidu- ja majutuskulud

kaetakse kaudsetest kuludest.

Tallinna

Tehnikaülikool

9.6 täiendada lauset: “Tegevuse 2.2.2 ... uue õppekava korral õppekava

koostamisega seotud kulud, õppejõudude koolituste ja stažeerimise

kulud ning väliskoolitustega seotud lähetuskulud, õppematerjalide

väljatöötamise kulud ...“.

Selgitus: See on äärmiselt oluline täiesti uue, Eestis unikaalse

õppekava „Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus“ puhul. Õppekava

väljatöötamine on väga ressursimahukas ja oluline kulu.

Osaliselt arvestatud

Eelnõud ja seletuskirja täiendatud seoses

arendustegevustega. Eesti-sisesed sõidu- ja

majutuskulud kaetakse kaudsetest kuludest.

Tallinna

Tehnikaülikool

9.5 Palume kinnitada, kas õppejõudude ja praktikute kaasamine

käsunduslepingu alusel on abikõlblik või tuleb käsunduslepingu

sõlmimiseks viia läbi hankemenetlus.

Selgitus

Käsunduslepingute sõlmimine

õppejõudude ja praktikute kaasamiseks

toimub lähtudes seadusandlikust

raamistikust ja vastavalt ülikoolis

kehtestatud korrale. Õppejõudude ja

praktikute kaasamine teenuse osutamise

lepingute alusel on abikõlblik.

Tallinna

Tehnikaülikool

2.3 Palume selgitada, kuidas kujuneb

mikrokvalifikatsiooniõppe/mikrokraadi läbiviimise hind. Selgitus

Mikrokvalifikatsiooniõppe ühikuhind on

väljatöötamisel. Ühikuhind kujuneb

analüüsi alusel võttes arvesse tasemeõppe

maksumust ja kinnitatakse määruse

„Riikliku täienduskoolituse tellimuse

koostamise ja esitamise kord ning

akadeemilise tunni maksumus

õppekavarühmade kaupa Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisalas“ lisana.

Tallinna

Tehnikaülikool

2.3 Lisaks palume eelnõus punktis 2.3 lause sõnastada

„Täienduskoolituse õppekavadesse lisatakse rohe- ja digioskuste

moodulid või käsitletakse neid läbivate teemadena”, sest lühematesse

täiendusõppe kavadesse ei pruugi olla võimalik lisada mõlemaid

mooduleid või teemasid.

Arvestatud Täpsustatud sõnastust:

„Rahastatavad täienduskoolituse

õppekavad sisaldavad rohe- ja digioskuste

mooduleid või käsitletakse rohe- ja

digioskusi läbivate teemadena koolitustel,

kus see on asjakohane.“

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.1.1

Palume kustutada tekst „Juhul, kui tegu on lisavastuvõtu

rahastamisega olemasoleval õppekaval, siis võetakse lisakohtade

arvu fikseerimisel arvesse varasemaid vastuvõtu mahtusid. Kogu

vastuvõttu rahastatakse juhtumil, kui tegu on piirkonnas avatava uue

õppekava või spetsialiseerumisega.“

Ettepanek asendada tekstiga: „Kõikide rahastatud õppekavade puhul

on määratud minimaalne vastuvõtu arv, mille alusel on kujundatud

õppekava rahastamise piirsumma. Kui vastu võetakse rohkem, kui

minimaalne vastuvõtu arv, siis õppekava rahastus ei muutu, kui vastu

võetakse väiksem arv õppureid, siis rahastus väheneb

proportsionaalselt. Õppekohti arvestatakse kumulatiivselt. Näiteks,

kui õppekava piirsumma arvestuse aluseks on 10 vastuvõetavat

Arvestatud

õppurit aastas, kuid 1. aastal võeti vastu 7 õppurit, kuid 2. aastal 15

õppurit (kokku 22 õppurit), siis kahe aasta peale saab ülikool

rahastatud kahekordse aastase piirsumma alusel.“

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.1.2

Asendada tekstis „Partnerid koostavad ja esitavad elluviijale iga-

aastased tegevuskavad ... loodavate õppekohtade arv ja ...“ sõnad

„loodavate õppekohtade arv“ sõnadega „vastuvõetavate üliõpilaste

arv ...“

Arvestatud

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.2.2

lõik 1: täiendada lõiku järgnevalt: „Punktis 5.5. on .... ÕÜF haridus-

ja teadusmeetmete juhtkomisjon on alategevuse 2.2.2. raames teinud

ettepanekud rahastada õppekava väljatöötamist ja õppe pakkumist

järgmistel kõrgharidusõppe I astme õppekavadel: ...“ Õppekava

väljatöötamine on äärmiselt ressursimahukas töö, mis vajab

täiendavat rahastust.

Arvestatud

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.2.2

lõik 4: täiendada: „Rahastatakse õppekava väljatöötamist,

õppematerjalide väljatöötamist, õppevahendite hankimist,

õppejõudude ....“

Arvestatud

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.2.3

lõik 6: Parandada: „Partnerid koostavad ja esitavad .... „ sõnade

„loodavate õppekohtade arv“ asemel kasutada sõnu „vastuvõetavate

üliõpilaste arv“.

Arvestatud

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.3.

Seletuskirjast ei selgu, kuidas toimub mikrokvalifikatsiooniõppe

rahastamine. Palume selgitada. Selgitus

Mikrokvalifikatsiooniõppe ühikuhind on

väljatöötamisel. Ühikuhind kujuneb

analüüsi alusel võttes arvesse tasemeõppe

maksumust ja kinnitatakse määruse

„Riikliku täienduskoolituse tellimuse

koostamise ja esitamise kord ning

akadeemilise tunni maksumus

õppekavarühmade kaupa Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisalas“ lisana.

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.4.

Lk 15, lõik 4: parandada õppurite arv: „Kolledžis saab õppida kolmel

rakenduskõrgharidusõppe ja kahel magistriõppe erialal ning kokku

õpib kolledžis 358 üliõpilast…“

Arvestatud

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.5.

Lk 19 tuleks ühtlustada abikõlblikud kulud punktides 2.2.1 ja 2.2.2

(juhul kui on tegemist uue, Ida-Virumaale jääva õppekavaga, mis ei

oma ajutist iseloomu). Oluline on lisada punkti 2.2.2 juurde õppekava

väljatöötamise ja õppematerjalide koostamise kulu.

Arvestatud

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.6.

Abikõlblikeks kuludeks peaks lugema ka tudengite transpordi kulu,

mis on seotud tööandja/ettevõtte külastusega või vajalik lühiajaliseks

õppetöö, nt laboratoorsete tööde läbiviimiseks Tallinna

Tehnikaülikoolis või Tartu Ülikoolis.

Mittearvestatud

Eesti-sisesed sõidu- ja majutuskulud

kaetakse kaudsetest kuludest.

Tallinna

Tehnikaülikool

Seletuskiri

2.7.

Eelnõu lisas ega seletuskirjas ei ole välja toodud, mida mõeldakse

uuendatud õppekavade all. Eelnõu lisas on kirjas: „Uuendatakse

olemasolevaid õppekavu suurendades nende vastavust piirkonna

tööandjate vajadustele ...“ Eelnõu lisas lk 6 on näitajate tabelis 1

selgitava teabe alla kirjas „oluliselt täiustatud tasemeõppe

õppekavade kumulatiivne arv…“.

Teeme ettepaneku võimalikuks sõnastuseks: „Kõrghariduses loetakse

õppekava oluliselt muudetuks, kui lisaks õppekava moodulite või

õppeainete sisulistele muudatustele toimub ka õppekava nimetuse

muutmine, lõpetamisel antava kraadi muutmine, õpetava

struktuuriüksuse muutmine, uute peaerialade avamine, peaerialade

sulgemine või õppekava moodulite struktuuri muudatused

(mooduleid koondatakse, tehakse uusi, vähendatakse olemasolevates

õppekavades).“

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud.

Tallinna

Tehnikaülikool

Lisada seletuskirja täpsustus: Uuteks ja muudetud õppekavadeks

loetakse õppekavasid, millele on toimunud vastuvõtt alates 2023.

aastast (muudatused või õppekavade avamise otsused võivad olla

tehtud 2022. aastal).

Arvestatud

Tallinna

Tehnikaülikool

Lk 17, lõik 5. palume lisada seletuskirja selgitus, kuidas ja

missugused kulud on tagasiulatuvalt abikõlblikud.

Ettepanek: Lisada tekst: „Abikõlblikkeks loetakse kõiki uute ja

arendatavate õppekavadega seotud tegevusi, mis on kirjeldatud

eelnõu lisas tegevuste 2.2.1 ja 2.2.2 ja peatükis 9 abikõlblike

kuludena. Tagasiulatuvalt on abikõlblikud ka õppekavade

arendamisega seotud ettevalmistavad kulud, sh kohtumised

tööandjatega, programminõukodadega ning töögruppide siseselt,

mille eesmärk on planeerida uusi õppekavasid ja teha olulisi

muudatusi olemasolevates õppekavades. Abikõlblikud on ka

õppejõudude otsinguga (sh sisseostetud teenuse) ja nendega

läbirääkimistega seotud tööjõukulud.

2023. aasta abikõlblikke kulusid on lubatud raamatupidamislikult

eristada tagasiulatuvalt.“

Mittearvestatud Tegevused ja kulud saavad olla

abikõlblikud ainult käskkirjas nimetatud

tingimustel, mis kehtivad ka enne käskkirja

jõustumist alustatud tegevustele. Juhime

tähelepanu ka, et kui tegemist võib olla

riigiabi andmisega, siis riigiabi reeglite

kohaselt ei ole võimalik tegevustega

alustada enne õigusakti jõustumist. Kõiki

projektiga seotud kulusid on kohustuslik

raamatupidamislikult eristada nii või teisti.

Tallinna

Tervishoiu

Kõrgkool

2.1.1. Ettepanek: eraldi välja tuua ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, kus

kutseõppe tasemel pakutakse õpet tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas.

Alus Seletuskiri: Lisaks ülemineku tagajärjel toimuvatele muutustele

piirkonna tööstusega seotud tööturul lisab pinget kvalifitseeritud

sotsiaal- ja tervisetöötajate puudus. Tervishoiutöötajate vajadus on

suurem ka seetõttu, et põlevkivitööstus on avaldanud mõju Ida-

Virumaa elanike tervisele - 2014.–2015. a korraldatud

põlevkivisektori tervisemõjude uuringu andmetel on Ida-Viru

maakonna elanike tervislik seisund kehvem kui mujal Eestis.

Arvestatud

Võimalike partnerite nimekirja lisatud

Sisekaitseakadeemia, Tartu Tervishoiu

Kõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

Tallinna

Tervishoiu

Kõrgkool

2.3 Kas nõue: rahastatavad täienduskoolituse õppekavad peavad

sisaldama roheoskuste mooduleid või käsitletakse roheoskusi

läbivate teemadena laieneb kõikides valdkondades pakutavatele

täienduskoolitustele, sh piirkonna toimepidavuse tagamist sh

Arvestatud Täpsustatud sõnastust:

„Rahastatavad täienduskoolituse

õppekavad sisaldavad rohe- ja digioskuste

mooduleid või käsitletakse rohe- ja

sisekaitse, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamist tagavatele

täienduskoolitustele ja mikrokvalifikatsioonidele?

digioskusi läbivate teemadena koolitustel,

kus see on asjakohane.“

Tallinna

Tervishoiu

Kõrgkool

5.5.

Seletuskiri

2.2.2.

Millised on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kohustused ja roll

ülikoolidega partnerluses? Selgitus

Eelnõud ja seletuskirja täpsustatud.

Tegevuse 2.2.2 osas on 29.11.2023 seisuga

partneriteks vaid Tallinna Tehnikaülikool ja

Tallinna Tehnikakõrgkool, kelle õppekavad

on ÕÜF haridus- ja teadusmeetme

juhtkomisjon heaks kiitnud. Edaspidi on

TAT-is toodud tingimustel tegevuse

elluviimiseks kaasata täiendavaid

partnereid.

Partnerlus tähendab TAT tegevuste

elluviimist läbi õppe pakkumise. Koostöö

ülikoolidega ei ole kohustuslik.

Tallinna

Tervishoiu

Kõrgkool

9.5 Eelnõu punktis 9.5. on täpsustatud kulusid, mis võivad tekkida seoses

kõrghariduse õppekavade arendamisega ja õppe pakkumisega

tegevuse 2.2.1. raames. Abikõlblikud on partnerkõrgkoolide

(Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli) toetatavate õppekavade

väljatöötamise, kohandamise ja uuendamisega seotud otsesed

personalikulud ning õppejõudude koolituste ja stažeerimisega seotud

kulud ning samuti on abikõlblikud väliskoolitustega seotud kulud, sh

välislähetuskulud.

Ettepanek: eraldi välja tuua ka teistes kõrgkoolides näiteks Tallinna

Tervishoiu Kõrgkoolis kohalikult oluliste õppekavade avamine jms.

Selgitus

Tegevus 2.2.1 on seotud õppe pakkumisega

teadus- ning arendustegevuse

fookusteemadel kooskõlas ÕÜF

teadusmeetmega, mistõttu on seal

partneriks vaid Tallinna Tehnikaülikool ja

Tartu Ülikool. Tallinna Tervishoiu

Kõrgkool saab olla partneriks tegevuses

2.2.2, mis puudutab tasemeõppe pakkumist

piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt ning

seletuskirja on täpsustused, milliste

hindamis- ja valikukriteeriumite alusel

ÕÜF juhtkomisjon õppekavad valib.

Tegevuse 2.2.2 abikõlbulikud kulud on

toodud TAT lisa 1 punktis 9.6.

Tallinna

Tervishoiu

Kõrgkool

Seletuskiri

1.3.

Ettepanek lisada: Piirkonnas pakub kutseõpet tervise ja heaolu

valdkonnas alates 2006.aastast Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

Hooldustöötaja õppekaval õpib vene keeles 29 õpilast I kursusel ja

23 õpilast teisel kursusel ja eestikeelses õppekaval õpib 17 õpilast I

kursusel ja 13 II kursusel. Lisaks korraldab kõrgkool

täienduskoolitusi ja kutseõppe tasemel töökohapõhist õpet

piirkonnas.

Arvestatud Seletuskirja täiendatud.

Tallinna

Tervishoiu

Kõrgkool

Seletuskiri

1.4.

Soovime lisada, et Ida-Virumaal on võimalik õppida ka Tallinna

Tervishoiu Kõrgkoolis Kohtla-Järvel. Oleme järjepidevalt viinud

oma struktuuriüksuses Kukrusel läbi õe põhiõpet aastast 2006, kui

Kohtla Järve Meditsiinikool liideti kõrgkooliga. Koostöös Kohtla-

Järve linnavalitsuse, Ida- Viru keskhaigla ja Tegevusterapeutide

Liiduga toimub Kohtla-Järvel tegevusterapeutide kõrgharidusõpe,

2020 – 2024. Soovime parandada fakti, et tegevusterapeudi

õppekava on rakenduskõrgharidus, mitte kutseõpe. Tegevusterapeut

kuulub rehabilitatsiooni- ja taastusravi valdkonda.

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud.

Tartu Ülikool

Alategevuse 2.2.1 osas sätestatakse eelnõus, et tegevused hõlmavad

õppekavade väljatöötamist ja uuendamist, õppetöö läbiviimist,

praktikute kaasamist õppetöösse, õppejõudude osalemist eriala- ning

didaktikakoolitustel, õppematerjalide väljatöötamist või hankimist.

Õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe

läbiviimiseks vajalikke seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat

ning infotehnoloogiliste lahenduste litsentse. Üliõpilaskandidaatide

leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi.

Meetmes sõnastatud ootused on suured ja õiged (vt mh allajoonitud

ülal lõigus) ning eeldavad ka investeeringuid. Praegu kavandatud

rahastuse raames - 5790 eur õppija kohta aastas, pole need siiski

realistlikud. Seetõttu teeme ettepaneku, et tuleks ette näha kas

piirhinna iga-aastane kasv või keskmine piirhind vähemalt 8000 eurot

aastas, millele lisandub investeeringukomponent 1000 – 1500 eurot

õppija kohta aastas.

Mittearvestatud

Kõrghariduseõppe rahastamise piirsummat

ei kehtestata käskkirjaga. Rahastamise

piirsumma on arvestuslik, lähtub

vastuvõetavate üliõpilaste miinimumarvust

ning ÕÜF juhtkomisjoni kooskõlastusel

kasutatakse perioodi 2023-2027

arvestuslikku kõrghariduse tegevustoetuse

keskmist rahastust üliõpilase kohta.

Vajadusel vaadatakse meetme tegevused ja

eelarve üle ning korrigeeritakse.

Tartu Ülikool

Soovime täpsustada, kas mikrokraadiõppe korraldamine toimub

täiendusõppe RKT ühikuhindade alusel või on plaanis kehtestada

eraldi hinnad? Palume arvestada, et mikrokraadi õppekavasid tuleb

reeglina pakkuda Ida-Virumaal kohapeal, mistõttu lisandub eelarvele

õppejõudude sõidu- ja majutuskulu. RKT ühikuhindade puhul läheb

arvesse kontaktõpe. Mikrokraadiprogrammidesse kuuluvate

õppeainete puhul on oluline õppijatele jooksva tagasiside andmine

ning kirjalike tööde hindamine ja tagasisidestamine, mis on suur töö

ning kontaktõppe arvestusse ei kuulu – seega jääb tasustamata.

Mikrokraadiprogrammid on mahukad ning kestavad 1-2 semestrit.

Senine kogemus näitab, et katkestanute osakaal on märkimisväärne.

Samas lähevad ühikuhindade alusel tasustamisel arvesse vaid

tunnistusega lõpetajad.

Teeme ettepaneku kehtestada mikrokraadi õppekavade alusel

õpetamiseks eraldi hinnad, mille puhul võetakse arvesse kõiki

õppetegevuse komponente, sh tagasisidestamine.

Osaliselt arvestatud

Mikrokvalifikatsiooniõppe ühikuhind on

väljatöötamisel. Ühikuhind kujuneb

analüüsi alusel võttes arvesse tasemeõppe

maksumust ja kinnitatakse määruse

„Riikliku täienduskoolituse tellimuse

koostamise ja esitamise kord ning

akadeemilise tunni maksumus

õppekavarühmade kaupa Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisalas“ lisana.

Tartu Ülikool

2.2 Eelnõu järgi kooskõlastab õppetöö või praktika toimumise väljaspool

Ida- Virumaad eranditena Õiglase Ülemineku Fondi (edaspidi: ÕÜF)

haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon ning see fikseeritakse

tegevuskavaga. Leiame, et mõistlik oleks lubada fikseeritud mahus

liikumine ka ilma kõrge juhtkomisjoni otsuseta ja seetõttu pakume

uueks sõnastuseks: „Õppetöö või praktika võib kuni 20% ulatuses

toimuda väljaspool Ida-Virumaad, suurema mahu kooskõlastab

erandina ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon ning see

fikseeritakse tegevuskavaga“.

Mittearvestatud Ka praegune sõnastus võimaldab ÕÜF

juhtkomisjonil kooskõlastada läbivalt

väljaspool Ida-Virumaad läbiviidava

õppetöö maht.

Tartu Ülikool 2.2 Käskkirja lisa 1 punkti 9.5 järgi on abikõlblikud tegevuse 2.2.1

kõrghariduse õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega ning neil

õppe pakkumisega seotud otsesed personalikulud, õppejõudude

koolituste ja stažeerimise kulud ning väliskoolitustega seotud

lähetuskulud, õppetööd toetavate infotehnoloogiliste lahenduste

litsentside soetamine, õppematerjalide väljatöötamise ning turundus-

ja teavitustegevustega seotud kulud. Juhime tähelepanu, et

Arvestatud

abikõlblike kulude hulgas pole ettenähtud õppelaborite, tehnika ja

seadmetega seotud kulusid, kuigi tegevuse 2.2.1 juures on märgitud,

et õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe

läbiviimiseks vajalikke seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat.

Tartu Ülikool 2.2 Teeme ettepaneku lisada käskkirja lisa 1 punkti 9.5 tegevuse 2.2.1

abikõlblike kulude hulka üliõpilaste ja õppejõudude Eesti-sisese

mobiilsusega seotud kulud. Kuna õppetöö toimub Narvas, on

paratamatu, et osa õppejõudusid käib õpetamas teistest piirkondadest,

millega kaasnevad nii transpordi- kui ka majutuskulud. Samuti on

õppetöö kvaliteedi ja Ida-Viru üliõpilaste keeleoskuse huvides

oluline võimalus viia lühiajaliselt üliõpilasi osa võtma tegevustest

Tartus, nii seminaridesse kui ka muudele üritustele. Neid kulutusi ei

ole realistlik katta kaudsete kulude arvelt, mis on kokku ainult 7%

otsestest kulutustest.

Mittearvestatud

Eesti-sisesed sõidu- ja majutuskulud

kaetakse kaudsetest kuludest.

Tartu Ülikool 2.2 Seletuskirjas (lk 10) on märgitud, et ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete

juhtkomisjon on alategevuse 2.2.1 raames teinud mh ettepaneku

rahastada õppekava „Praktiline andmeteadus ja masinõpe“

arendamist kõrgharidusõppe I astmel. Kuna nimetatud õppekava on

alles väljatöötamisel, võib selle nimetus veel muutuda. Seetõttu

palume seletuskirjas selle õppekava nimetuse järele sulgudesse

lisada, et õppekava nimetus võib täpsustuda. Muud olulised õppekava

tunnused (eesmärgid, mahud, asukoht jne) jäävad samaks.

Arvestatud

Tartu Ülikool 2.3 Eelnõu järgi arendatakse Ida-Virumaa koolitajate kompetentse õppe

pakkumisega seotud õppekavadel, et seeläbi tõsta piirkonnas

pakutavate koolituste kvaliteeti. Palume selgitada, mida on mõeldud

selle all: „õppe pakkumisega seotud õppekavadel“. Kas seda, et

arendatakse I-V koolitajate oskusi ja teadmisi samadel teemal, kus

täienduskoolitust pakutakse?

Selgitus

Arendatakse Ida-Virumaa õppe

pakkumisega seotud õppekavadel õppetööd

läbi viivate koolitajate kompetentse õppe

pakkumisega seotud õppekavadel, et

seeläbi tõsta piirkonnas pakutavate

koolituste kvaliteeti, nt erialase keeleõppe

lõimise metoodika, rohe- ja digioskuste

õpetamine lõimituna erialaoskustega jne.

Tartu Ülikool 2.3 Käskkirja lisa 1 punkt 10.4 järgi on tegevuse 2.3 raames riikliku

koolitustellimuse alusel läbiviidavate täienduskoolituste ühikuhinna

väljamaksmise aluseks täienduskoolituse tunnistus. Teeme

ettepaneku, et ka tõendiga lõpetajaga tehtud töö võiks kulude

hüvitamisel arvesse minna vähemalt nende tundide eest, kus ta on

osalenud.

Mittearvestatud

Riikliku täienduskoolituse tellimused

reguleeritakse vastavas määrusega

„Riikliku täienduskoolituse tellimuse

koostamise ja esitamise kord ning

akadeemilise tunni maksumus

õppekavarühmade kaupa Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisalas“, mitte

toetuse andmise tingimustes.

Tartu Ülikool 2.3 Eelnõu järgi tuleb riigisisese lähetamise või liikumisega seotud

sõidu- ja majutuskulud hüvitada kaudsetest kuludest. Juhime

tähelepanu, et 7% kaudsete kulude hulka peavad mahtuma nii

töövahendid, töökohaga kaasnevad kulud kui ka õppejõu ja vajadusel

koolituse koordinaatori sõidu- ja majutuskulud. Näiteks kahepäevase

(16 tundi) koolituse maksumus 20 lõpetaja korral on keskmise

ühikuhinna (14 eurot/tund) puhul keskmiselt 4480 eurot, millest 7%

on 313 eurot. Seetõttu võib osutuda väga keeruliseks mitme

õppejõuga koolituste korraldamine, kui õppejõud/koolituse

koordinaator ei ela kohapeal.

Selgitus Ühikuhind sisaldab kõiki koolituse

läbiviimisega seotud otseseid kulusid sh

transpordi- ja majutuskulud. Ühikuhindade

kehtestamisel on olnud aluseks koolituste

turuhinnad.

Tartu Ülikool 2.3 Seletuskirjas (lk 20) on märgitud, et abikõlbmatu on ühikuhindades

sisalduv kulu kuludokumentide alusel. Palume selgitada, millised

kulud sisalduvad ühikuhindades.

Selgitus Täpsustatud seletuskirjas, et õppe

pakkumine hõlmab tulemuse saavutamiseks

otseselt asjakohaseid kululiike sh kulu

õpetamiseks, koolitusruumidele ja

õppematerjalidele ning -varadele.

Ühikuhindade metoodika on toodud

haridus- ja teadusministri 2. oktoobri 2018.

a määruse nr 29 „Riikliku täienduskoolituse

tellimuse koostamise ja esitamise kord ning

akadeemilise tunni maksumus

õppekavarühmade kaupa Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisalas“

muutmine seletuskirjas:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/doc

List/3efc495d-c17c-4a01-963e-

ac1295531d89#33F5tLJG

Tartu Ülikool 2.3 Eelnõu järgi lisatakse täienduskoolituse õppekavadesse rohe- ja

digioskuste moodulid või käsitletakse neid läbivate teemadena.

Juhime tähelepanu, et see ei pruugi lühiajaliste koolituste puhul olla

alati realistlik ja mõistlik eesmärk. Samuti palume selgitada, kas uute

täiendusõppe õppekavade väljatöötamine või olemasolevate

täiendamine roheoskuste teemadega on abikõlblik või peab see kulu

sisalduma ühikuhinnas.

Arvestatud Täpsustatud seletuskirjas, et rahastatavad

täienduskoolituse õppekavad peavad

sisaldama rohe- ja digioskuste mooduleid

või käsitletakse rohe- ja digioskusi läbivate

teemadena koolitustel, kus see on

asjakohane.

Täienduskoolituste õppekavaarendusega

seotud kulu sisaldub ühikuhinnas.

Tartu Ülikool 2.3 Eelnõu järgi võib sihtrühma vajadustest lähtuvalt täienduskoolitus

olla kombineeritud mentorluse, praktika ja teiste toetavate

tegevustega. Palume selgitada, kuidas on kavandatud pakkuda

nõustamist ja mentorlust. Kas selleks on arvestatud eraldi

ressursid/töökohad või peab see sisalduma koolituste ühikuhinnas?

Selgitus

Kui nimetatud tegevustega seotud kulud

lisanduvad õppekavale, siis toimub

rahastamine tegelike kulude alusel.

Tartu Ülikool

2.3 Eelnõu järgi tagatakse täienduskoolituste ning erinevate

õpisündmuste korraldamisel füüsilises või virtuaalses keskkonnas

ligipääsetavus nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-,

liikumis- ja intellektipuue) inimestele. Palume selgitada, mida on siin

mõeldud ja kuidas seda tagada. Ühtlasi palume selgitada, kas nt

ruumide rendikulu on abikõlbulik, kui korraldajal endal ei ole

võimalik pakkuda ruume, mis on liikumispuudega inimestele

juurdepääsetavad või on vaja eri tarkvaraga varustatud arvutiklassi,

või peab see kulu sisalduma koolituse ühikuhinnas?

Selgitus

Ligipääsetavus tähendab elanikkonna

kaasatust elu- ja infokeskkonda ja et

olenemata nende vanusest või tervislikust

seisundist, on tagatud võrdsed võimalused

ühiskonnaelust osa võtta:

https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed

-voimalused/ligipaasetavus/mis-

see/aluspohimotted

Kui täienduskoolituse läbiviimist

rahastatakse ühikuhinna alusel, siis on

korraldaja enda otsustada, kas ta kasutab

selleks enda ruume või rendib selleks

vajalikud ruumid. Sama põhimõte on

hangitavate täienduskoolitustega.

Tartu Ülikool

2.3 Seletuskirja järgi (lk 18) käsitletakse otseste kuludena ka tegevuse

2.3 raames elluviidavaid täienduskoolituse kulusid, mida hüvitatakse

standardiseeritud ühikuhinna alusel või ostetakse riigihangetena.

Topeltfinantseerimist ei teki, sest täienduskoolituste hüvitamisel on

aluseks haridus- ja teadusministri poolt määrusega kehtestatud RKT

ühikuhinnad, mis tuginevad täienduskoolituse turuhindadel ega

sisalda kulusid administreerimiseks. Palume selgitada, kas arvestades

aruandluse ja andmekorjega kaasnevat tööd ja täiendusõppe mahtu

on koolituste administreerimiseks kavandatud eraldi

ressursid/töökohad.

Selgitus

Koolituste administreerimine toimub

samadel alustel nagu ka varasemalt riikliku

koolitustellimuse puhul. Seletuskirjas

kaudsete kuludena on mõeldud Haridus- ja

teadusministeeriumi riikliku

täienduskoolituse tellimuse koostamisega

seotud kaudseid kulusid. Õppeasutustesse

täiendavaid ressursse/töökohti kavandatud

ei ole. Seletuskirja teksti parandatud.

Tartu Ülikool 12.8 Käskkirja lisa 1 punkti 12.8 järgi kogub elluviija Euroopa Komisjoni

andmekorje nõuete täitmiseks läbi Sündmuste Infosüsteemi osalejate,

kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed. Palume

selgitada, kas õppijate registreerimiseks peab kasutama SIS

keskkonda või võib selleks kasutada ka õppeasutuse

õppeinfosüsteemi.

Selgitus

Õppijate registreerimiseks võib kasutada

õppeasutuse oma õppeinfosüsteemi.

Elluviija (Harno) peab seireandmed

edastama SIS-i kaudu.

Tartu Ülikool 10.2 Käskkirja lisa 1 punkti 10.2 järgi tegevuse 2.1.1, tegevuse 2.2,

tegevuse 2.4 ja tegevuse 2.3. raames hangetega tellitavad koolituste

kulud makstakse välja tegelike kulude alusel. Reeglina hanke puhul

pakkuja hankijale kuludokumente ei esita. Palume selgitada, miks

antud juhul on vajalik kuludokumentide esitamine.

Selgitus

Tegelik kulu on hangitava teenuse puhul

teenuse osutamise arve.