Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks

1

Lisa 1

KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

„Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine

ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja

käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks"

Tegevuse “Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe

õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“

elluviimiseks toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2

ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja meetmete nimekirja meetme

21.6.1.7. „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise

“Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine

ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi

ja korda (edaspidi TAT).

1.2. Meetme rahastamisega Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) aidatakse kaasa

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027“ poliitikaeesmärgi

„Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030.

aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu

kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega“ saavutamisele. Tegevused viiakse ellu rakenduskava lisas 1 kirjeldatud

Õiglase ülemineku territoriaalse kavas 1. tegevussuuna: „Majandus ja tööjõud“ tegevuse.

„Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja

käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ raames.

1.3. Tegevustega panustatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr

2021/1056, millega luuakse Õiglase ülemineku fond (ELT L 231/1, 30.06.2021) (edaspidi ÕÜF

määrus) artiklis 8 toodud tegevustesse: k) töötajate ja tööotsijate täiendus- ja ümberõpe. o)

muud tegevused hariduse ja sotsiaalse kaasamise valdkondades, sealhulgas piisavalt

põhjendatud juhtudel investeeringud koolituskeskuste ning lastehoiuasutuste ja eakate

hoolekandeasutuste taristute heaks, nagu on märgitud õiglase ülemineku territoriaalsetes

kavades kooskõlas artikliga 11.

1.4. Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Arukas,

tegus ja tervist hoidev inimene“ ja „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“ eesmärkide

„Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat

liikumist haridustasemete ja liikide vahel“ ning „Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu

arenguvajadustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajatega: „kolmanda taseme haridusega

2

25-34a osakaal“ ja „hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20-34a inimeste hulgas“.

Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“

aluspõhimõtteid. Toetatavad tegevused aitavad edendada tasakaalustatud regionaalset arengut,

soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja

kliimaeesmärke, panustades „Eesti 2035“ näitajatesse „Täiskasvanute (25–64-aastaste)

elukestvas õppes osalemise määr“; „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“; "Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning „Keskkonnatrendide indeks“.

1.5. Toetuse andmise eesmärk on tööealise elanikkonna oskuste arendamine Ida-Virumaa

vajadustest lähtuvalt, et toetada piirkonna kliimaneutraalsele majandusele üleminekut ja

majanduskeskkonna mitmekesistumist.

1.6. Toetuse andmise tulemusena on mitmekesistunud õppimisvõimalused Ida-Virumaal nii

kutse- ja kõrghariduse tasemeõppes kui ka täienduskoolitustel. Kõik tegevused toetavad Ida-

Virumaa üleminekut kliimaneutraalsele majandusele ja aitavad leevendada sellega kaasnevaid

võimalikke negatiivseid mõjusid.

2. Toetatavad tegevused

Punktis 1. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist:

2.1. Kutsehariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine

õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal

2.1.1. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppekavade arendus ja õpetamisvõimekuse tõstmine

arendatavatel õppekavadel

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (edaspidi Ida-Virumaa KHK) kaasajastatakse

olemasolevaid ja luuakse uusi 3.-5. taseme tasemeõppe õppekavasid, et tagada õppe parem

vastavus Ida-Virumaa tööandjate ja maakonna arenguvajadustele. Uute ja arendatavate

õppekavade loetelu kooskõlastab ÕÜFi tegevuste „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning

uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ ja „Ida Viru

ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamine“ ühine juhtkomisjon (edaspidi ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjon). ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt

kooskõlastatud õppekavadel rahastatakse õppetööd ettevalmistavaid tegevusi sh olemasolevate

õppekavade uuendamist või uute väljatöötamist ja õpetamisvõimekuse loomiseks või

tõstmiseks õpetajate osalemist erialastel ning eriala didaktika koolituste. Arendatavatesse

tasemeõppe õppekavadesse lisatakse rohe- ja digioskuste moodulid või käsitletakse neid

läbivate teemadena.

2.1.2. Kutsehariduse tasemeõppe pakkumine piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt

Ida-Virumaa arengu- ja tööturu vajadustest lähtuvalt ja piirkonna ettevõtluskeskkonna

mitmekesistamiseks luuakse kutseõppeasutustesse täiendavad 750 õppekohta õppe

pakkumiseks kutseõppe kolmanda kuni viienda kvalifikatsioonitaseme õppekavadel.

ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon teeb ettepaneku tasemeõppe läbiviimise õigust

omavatele kutseõppeasutustele (sh Ida-Virumaa KHK) õppekohtade pakkumiseks tööandjate

3

ja piirkonna vajadustest lähtuvalt arendamist vajavatel või uutel õppekavadel. ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjon hindab piirkonna tööandjate vajadusest lähtuvalt

kutseõppeasutuste ettepanekuid tasemeõppe pakkumiseks ja kooskõlastab ÕÜFist rahastatavate

õppekavade loetelu ja õppekohtade arvu õppekavade lõikes. Rahastatakse õppe läbiviimist

täiendavatel õppekohtadel. Kutseõppe vajadusi ja pakkumist analüüsitakse ja hinnatakse

vähemalt kord aastas ning vastavalt tulemustele viiakse sisse vajalikud muudatused.

Pakutavatesse tasemeõppe õppekavadesse on lisatud rohe- ja oskuste moodulid või käsitletakse

neid läbivate teemadena.

Tasemeõpe toimub reeglina Ida-Virumaal, kuid eesti keele tõhusamaks omandamiseks ja

praktiseerimise eesmärgil võib osa õppest toimuda ka teistes maakondades. Juhul, kui Ida-

Virumaal vastav õpetamisvõimekus puudub, võib Ida-Virumaa tööandjate vajadustest lähtuv

õpe toimuda kooskõlastatult ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoniga ka mujal Eestis.

2.2. Kõrghariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine

õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal

Ida-Virumaa arengu ja tööturu vajadustest lähtuvalt, piirkonna ettevõtluskeskkonna

mitmekesistamiseks ning toimepidevuse tagamiseks luuakse uutel ja uuendatud eestikeelsetel

õppekavadel kokku õppimisvõimalused vähemalt 550 üliõpilasele kõrgharidusõppe esimesel ja

teisel astmel täiendavatel õppekohtadel. Uute ja arendatavate õppekavade loetelu kooskõlastab

ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon. Õppetöö või praktika toimumise väljaspool

Ida-Virumaad kooskõlastab eranditena ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon ning see

fikseeritakse tegevuskavaga. Arendatavatesse tasemeõppe õppekavadesse lisatakse rohe- ja

digioskuste moodulid või käsitletakse neid läbivate teemadena.

2.2.1 Kõrghariduse õppekavade arendus ja õppe pakkumine Tallinna Tehnikaülikooli

Virumaa Kolledžis ja Tartu Ülikooli Narva Kolledžis teadus- ning arendustegevuse

fookusteemadel

Õppekavu arendatakse ja õpet pakutakse kooskõlas meetmega 21.6.1.3 „Ida-Viru ettevõtluse

teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-

Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ teadus- ning arendustegevuse fookusteemadel: üleminek

taastuvenergiale ja haljuslahendustele energeetikas, tööstus 4.0 ning keemiliste protsesside

väärindamine ja kriitilised toormed. Uuendatakse olemasolevaid õppekavu suurendades nende

vastavust piirkonna tööandjate vajadustele, ning luuakse kolledžitesse uusi õppekavu.

Rahastatavate esimese või teise astme õppekavade loetelu ning õppekohtade arv kinnitatakse

elluviija koostatavas iga-aastases tegevuskavas. Tegevused hõlmavad õppekavade

väljatöötamist ja uuendamist, õppetöö läbiviimist, praktikute kaasamist õppetöösse,

õppejõudude osalemist eriala- ning didaktikakoolitustel, õppematerjalide väljatöötamist või

hankimist. Õpetamisvõimekuse loomiseks või tõstmiseks hangitakse õppe läbiviimiseks

vajalikke seadmeid, õppelaborite sisustust ja tehnikat ning infotehnoloogiliste lahenduste

litsentse. Üliõpilaskandidaatide leidmiseks viiakse läbi turundus- ja teavitustegevusi.

2.2.2. Kõrghariduse õppekavade arendus ja tasemeõppe pakkumine muudest piirkonna

arenguvajadustest lähtuvalt

4

Partnerkõrgkoolid (partnerid toodud p 5.5.) pakuvad õpet ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete

juhtkomisjoni poolt kooskõlastatud õppekavadel valdkondades, mis toetavad Ida-Virumaa

olemasolevate või loodavate ettevõtete vajadusi, ettevõtluse mitmekesistamist ning piirkonna

avalike teenuste toimepidevuse tagamist sh sisekaitse-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste

osutamist. Õpe toimub valdavas osas Ida-Virumaal, väljaspool Ida-Virumaad võib õpet

korraldada ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoniga kooskõlastatud õppekavadel.

2.3. Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja oskuste arendamiseks Ida-Virumaal

Toetatakse täienduskoolituste (sh mikrokvalifikatsiooniõppe1) pakkumist. Tööealisele

elanikkonnale suunatud täienduskoolitused toetavad uute oskuste omandamist ja seeläbi

kohanemist Ida-Virumaa piirkonna majanduskeskkonna ning tööturu muutustega. Sihtrühma

vajadustest lähtuvalt võib täienduskoolitus olla kombineeritud mentorluse, praktika ja teiste

toetavate tegevustega. Vajadusel integreeritakse täienduskoolitustesse erialane eesti keele õpe.

Täienduskoolituse õppekavadesse lisatakse rohe- ja digioskuste moodulid või käsitletakse neid

läbivate teemadena. Arendatakse Ida-Virumaa koolitajate kompetentse õppe pakkumisega

seotud õppekavadel, et seeläbi tõsta piirkonnas pakutavate koolituste kvaliteeti.

2.4. Täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetavad tegevused

Kliimaneutraalsele majandusele üleminekust tingitud tööturu struktuursetest muutustest ja

sellega seoses oskuste arendamise vajadusest ning loodud uutest õpivõimalustest Ida-Virumaal

viiakse läbi teavitus- ja kommunikatsioonitegevused kommunikatsiooniplaani alusel. SA Ida-

Viru Ettevõtluskeskuse eestvedamisel kavandatakse ja viiakse ellu tegevused, mis toetavad

Eesti õiglase ülemineku territoriaalsest kavast ja Ida-Viru maakonna arengustrateegiast

tulenevaid täiskasvanuharidusega seotud eesmärkide saavutamist.

Viiakse läbi Ida-Virumaad puudutavad tööjõuvajaduse poliitikaanalüüsid ja -uuringud, mis on

sisendiks tasemeõppe pakkumise, täienduskoolituste ning õppimist toetavate tegevuste

paremaks sihistamiseks.

2.5. Horisontaalsed põhimõtted tegevuste elluviimisel

Toetatavate tegevuste hulka ei kuulu vastavalt ÕÜF määruse artiklis 9 sätestatule:

a) tuumajaamade tegevuse lõpetamine või nende rajamine;

b) tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ega turustamine;

c) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (18) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid

ettevõtjate toetamine, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite kohaselt,

mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi kontekstis, et

toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid vähendavaid

investeeringuid;

d) investeeringud, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse,

ladustamise või põletamisega.

Kutse- ja kõrgharidusõppe ning täienduskoolituste kavandamisel ja pakkumisel lähtutakse

1 Mikrokvalifikatsioon on täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste ja oskuste kogum,

mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele. Mikrokvalifikatsiooniõpe on suunatud mikrokvalifikatsiooni

omandamiseks ja selle õppe maht on 5-30 ainepunkti.

5

tööandjate ja piirkonna vajadustest, tööjõuvajaduse prognoosidest ning analüüsidest (sh

Töötukassa prognoosid), riiklikest ja piirkonna strateegiatest või kavadest.

Tegevuste elluviimisel tagatakse „Euroopa Liidu põhiõiguste hartas“2 ja „Puuetega inimeste

õiguste konventsioonis“3 toodud õigustega arvestamine.

Õppevara, e-teenuste loomisel ja teavitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise põhimõtteid4.

Tegevustes õppurite leidmiseks seatakse üheks eesmärgiks soolise segregatsiooni vähendamine

ja planeeritakse sobivaid tegevusi naiste kaasamiseks.

Sihtrühmadele veebilehe või mobiilirakenduse kaudu suunatud tegevustes, loodud teenustes ja

õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.1 standardi

AA taseme nõuetele5, avaliku teabe seaduse § 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

28.02.2019 määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning

ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sh

vastavust standardile EN 301 549) ning tagatakse inimestele ligipääsetavus nelja peamise

erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes.

Täienduskoolituste ning erinevate õpisündmuste korraldamisel füüsilises või virtuaalses

keskkonnas tagatakse ligipääsetavus6 nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-,

liikumis- ja intellektipuue) inimestele.

Toetatavad tegevused ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852,

millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust

(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Kuna

DNSH (Do No Significant Harm) põhimõttega arvestamisel on eesmärgiks vältida

majandustegevuse olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna, võimaldades seeläbi kliima-

ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, siis vastab sellekohane inimeste oskuste, teadmiste ja

hoiakute kujundamine olulise kahju ärahoidmise põhimõttele. Täienduskoolitused,

õpisündmused jm üritused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike sündmuste juhendis7 toodut.

Riigihanked viiakse läbi järgides keskkonnahoidlikke kriteeriume vähemalt nõutavate

tooterühmade ja teenuste osas8.

3. Tulemused

3.1. Tegevuse tulemusel on mitmekesistunud täiskasvanutele suunatud õppe pakkumine Ida-

Virumaal, arendatud on olemasolevaid ja käivitatud uusi õppekavasid kõrg- ja

kutsehariduse tasemetel ning tööealised elanikud on omandanud uusi oskusi, mis toetavad

põlevkivisektorist väljumist.

2 „Euroopa Liidu põhiõiguste harta“ Euroopa Liidu põhiõiguste harta (europa.eu) 3 Puuetega inimeste õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll–Riigi

Teataja 4 Mis on sooline võrdõiguslikkus? Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee); Mis on võrdne

kohtlemine? Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 5 WCAG 2.1 digiligipääsetavuse nõuded https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded 6 Mis on ligipääsetavus? Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 7 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium 8 Keskkonnahoidlikud riigihanked https://envir.ee/ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked

6

3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja punktis 1.5 nimetatud oodatavate tulemuste

saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1).

Tabel 1. Tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad.

Näitaja liik Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase

(2022)

Vahe-

sihttase

(2024)

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

väljundnäitaja

Osaluskordade

arv

0 2956 10 500 Kogu meetme väljundnäitaja

sihttase on 13 500, millest TAT

panustab meetme

väljundinäitajasse 10 500

inimesega, kes osalevad

täienduskoolitustel. Lisaks on

meetmes kavas, et avatud

taotlusvoorude raames osaleb

koolitustegevustes vähemalt 3000

inimest. Loetakse

täienduskoolitustel osalejate

osaluskordi (mitte unikaalseid

isikuid), sõltumata täiendus-

koolituse kestusest.

Arvesse võetakse kõik alustanud.

Raporteerib elluviija kord aastas.

Meetmete

nimekirja

tulemusnäitaja

Osalejad, kes

said lahkudes

kvalifikatsiooni

(arv)

0 n.a 8925 Arvestatakse täienduskoolituse

edukalt lõpetanuid ehk neid, kes

saanud tegevusest väljumisel

kvalifikatsiooni või kompetentsi

tõendava tunnistuse.

Raporteerib elluviija kord aastas.

Meetmete

nimekirja

väljundnäitaja

Tööandjate

vajadustest

lähtuvalt

loodud ja

täiendatud

õppekavade arv

0 8 20 Uute või oluliselt täiustatud

tasemeõppe õppekavade kumula-

tiivne arv Ida-Virumaa kutse-

õppeasutustes ja kõrgkoolides.

Raporteerib elluviija kord aastas.

Meetmete

nimekirja

tulemusnäitaja

Tööandjate

vajadustest

lähtuvate uutele

või täiendatud

õppekavadele

vastuvõetud

õppurite arv

0 n.a 1300 Kumulatiivne vastuvõttude arv

uutel või uuendatud õppekavadel

kutseõppes ja kõrghariduses Ida-

Virumaal. 2029. a lõpuks sihttase

kokku 1 300 uut õppurit ehk 550

kõrghariduses ja 750 kutse-

hariduses.

Raporteerib elluviija kord aastas.

4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

7

4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5. Elluviija ja partnerid

5.1. Tegevuse elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet.

5.2. Tegevuse 2.1.1. partneriks on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.

5.3. Tegevuse 2.1.2. partneriteks on Eesti kutseõppeasutused, kes omavad õppe läbiviimise

õigust9 ning kelle käesoleva meetme raames loodavad uued ning arendatavad õppekavad

on heaks kiidetud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt.

5.4. Tegevuse 2.2.1. partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool.

5.5. Tegevuse 2.2.2. partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Tallinna

Tehnikakõrgkool, Sisekaitseakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu

Kõrgkool.

Täiendavalt saavad partneriteks olla kõik Eestis kõrgharidustaseme õpet korraldavad

avalik-õiguslikud ülikoolid ja riigi rakenduskõrgkoolid, kelle käesoleva meetme raames

loodavad uued ning arendatavad õppekavad on heaks kiidetud ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt.

5.6. Tegevuse 2.3. partneriks on Haridus- ja Teadusministeerium riikliku täienduskoolituse

tellimuse läbiviimisel.

5.7. Tegevuse 2.4. partneriks on SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus.

Meetme tegevuste koordineerimiseks on moodustatud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete

juhtkomisjon.

6. Sihtrühmad

Tasemeõppurid, tööealine elanikkond (sh on prioriteetne sihtrühm Ida-Virumaa tööealine

elanikkond), kõrgkoolid ja kutseõppeasutused, täienduskoolitusasutused, tööandjad, Ida-

Virumaa arendusorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.08.2029.

8. Tegevuste eelarve

9 01.06.2023 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kutseõppeasutused: Eesti Merekool, Heino Elleri

Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa

Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja

Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool, Tallinna Ehituskool, Tallinna

Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Muusika- ja Balletikool, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna

Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa

Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus, Tallinna Kopli

Ametikool, Tartu Rakenduslik Kolledž, Juuksurite Erakool "Maridel", Eesti Esimene Erakosmeetikakool, Eesti

Massaaži- ja Teraapiakool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool.

8

Tegevuste kogumaksumus on 31 000 000 sh Õiglasest ülemineku fondist 21 700 000 eurot

(70%) ja riiklik kaasfinantseering 9 300 000 eurot (30%). Tegevuste ja partnerite lõikes eelarve

kinnitab rakendusasutus iga-aastases tegevuskavas.

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi

Ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Sealhulgas on abikõlblikud:

9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt Ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3;

9.2.2. välislähetuste kulud;

9.2.3. õppeotstarbeliste digilahenduste, sh veebikursuste, veebilehtede ja -rakenduste loomise

ning arendamise (sh digiligipääsetavuse10 tagamise) kulud;

9.2.4. uuringute, analüüside, ekspertiiside kulud;

9.2.5. täienduskoolitustel ja õpisündmusel osalemiseks ligipääsetavuse tagamise kulu

füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja suulises kommunikatsioonis

neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) v.a

füüsilise keskkonna kohandamise kulud;

9.2.6. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ (edaspidi teavitamismäärus) § 2 sätestatud kohustuste täitmisega.

9.2.7. kaudsed kulud 7 % rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt Ühendmääruse §

21 lõigetele 1 ja 4-6;

9.3. Tegevuse 2.1.1. raames õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega seotud

arendustegevused ning arendatavatel õppekavadel õpetamisvõimekuse tõstmine sh

õppekavaarendusega seotud otsesed personalikulud, kutseõpetajate erialase koolituse

ning stažeerimise kulud sh koolitustega seotud välislähetuste kulud.

9.4. Tegevuse 2.1.2. õppe läbiviimisega seotud kulud ühikuhinna alusel lähtuvalt lisast 2.

9.5. Tegevuse 2.2.1. kõrghariduse õppekavade väljatöötamise ja uuendamisega ning neil õppe

pakkumisega seotud otsesed personalikulud, õppejõudude koolituste ja stažeerimise

kulud ning väliskoolitustega seotud lähetuskulud, õppetööd toetavate infotehnoloogiliste

lahenduste litsentside soetamine, õppematerjalide väljatöötamise ning turundus- ja

teavitustegevustega seotud kulud.

9.6. Tegevuse 2.2.2. kõrghariduse õppekavadel õppe pakkumisega seotud otsesed

personalikulud, ruumide rendikulud, kui õppe pakkujal puudub tegevuskoht Ida-

Virumaal, õppematerjalide ettevalmistamise või hankimisega seotud kulud ning

turundus- ja teavitustegevustega seotud kulud.

9.7. Tegevuse 2.3. riikliku täienduskoolituse kulud sh mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumise

kulud on abikõlblikud haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määrusega nr 29 „Riikliku

täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni

maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“

kehtestatud ühikuhindade alusel vastavalt Ühendmääruse §-le 19.

9.8. Abikõlbmatud on kõik Ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse

abikõlbmatuteks kuludeks:

10 https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-tagamine#juurdepsetavuse-n

9

9.8.1. tasemeõppe ühikuhinnas sisalduvad otsesed õppe läbiviimise kulud kuludokumentide

alusel juhul, kui õpet rahastatakse ühikuhinna alusel;

9.8.2. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ning mootorsõiduki ost;

9.8.3. personali sh töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava

või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku

riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude

alusel. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt Ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile

1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3.

10.2. Tegevuse 2.1.1., tegevuse 2.2., tegevuse 2.4. ja tegevuse 2.3. raames hangetega tellitavad

koolituste kulud makstakse välja tegelike kulude alusel.

10.3. Tegevuse 2.1.2. kutseõppes osalemise kulud makstakse ühikuhinna alusel vastavalt lisale

2.

10.4. Tegevuse 2.3. raames riikliku koolitustellimuse alusel läbiviidavate täienduskoolituste

ühikuhinna maksmise aluseks on täienduskoolituse läbimist tõendav tunnistus.

10.5. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse e-toetuse keskkonnas vähemalt

kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus.

10.6. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid hiljemalt koos TAT

lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning

lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

11. Elluviija ja partneri kohustused

11.1. Elluviija täidab lisaks TATis sätestatud kohustustele Ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale kehtestud kohustusi.

11.2. Elluviija on kohustatud:

11.2.1. koostama aastase tegevuskava ja eelarve, kooskõlastama selle ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjoni ning rakendusasutusega. Järgneva aasta tegevuskava

esitatakse rakendusasutusele kooskõlastamiseks hiljemalt 20. novembriks.

11.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate kaupa;

11.2.3. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks;

esitama rakendusüksusele esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva

jooksul peale TATi kinnitamist. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra

esitatud prognoosis, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele

jäänud eelarveaasta osas.

11.2.4. sõlmima iga partneriga (v.a Haridus- ja Teadusministeerium) lepingu, milles

sätestatakse mõlema poole õigused, kohustused ning ülesanded;

11.2.5. koondama ja esitama tervikliku loetelu kõigist TAT raames loodavatest ja

arendatavatest tasemeõppe ja mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavadest Eesti

Töötukassale;

11.2.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule;

11.2.7. viima ellu tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele, ajakavale ja eelarvele.

11.3. Partnerid peavad täitma lisaks TATis nimetatud tegevustega seotud kohustustele

Ühendmääruse § 10 lõikes 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

12. Aruandlus

1 0

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil

vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga).

Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või

ületäitmise kohta;

12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu tegevuste elluviimise

lõpparuande 30 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu

viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 eesmärkide

saavutamisele, „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete

põhimõtete edendamisele.

12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande

laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale

puuduste kõrvaldamist.

12.6. Elluviija on kohustatud tagama ÕÜFist rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund- ja

tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.

12.7. Punktis 12.6 toodud andmekorje kohustused rakenduvad järgmiste tegevuste ja

sihtrühmade kohta:

12.7.1. tegevus 2.1.2. Kutsehariduse tasemeõppe pakkumine piirkonna arenguvajadustest

lähtuvalt – kutsehariduse tasemeõppes õppivad õppurid;

12.7.2. tegevus 2.2. Kõrghariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine

õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal – kõrghariduse tasemeõppes

õppivad üliõpilased;

12.7.3. tegevus 2.3. Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja oskuste arendamiseks Ida-

Virumaal – täiskasvanute täienduskoolitustel (sh mikrokvalifikatsiooniõppes) osalejad.

12.8. Tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning

rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje

juhendist perioodi 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-

dele 28−30 ja Ühendmääruse §-dele 34−39.

14. Vaiete lahendamine

14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

1 1

esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

14.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele

esitamisest.

15. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

15.1. Käesoleva käskkirja alusel antav toetus tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.4 ellu viimisel ei ole

riigiabi konkurentsiseaduse § 30 ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33

tähenduses. Kui tegevuse 2.3 raames antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse

komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,

24.12.2013, lk 1–8) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

15.2. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1

alapunktides c–e nimetatud juhtudel.

15.3. Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi

abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud

määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel taotletava

toetusega ületada 200 000 eurot.

15.4. Kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja,

ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese

tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel taotletava toetusega ületada 100 000 eurot.

15.5. Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel

arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse

(EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes.

15.6. Vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) nr

1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega

abi kumuleerimisreegleid.

15.7. Toetuse andja kohustub:

15.7.1. säilitama vähese tähtsusega abi andmist käsitlevaid andmeid kümne eelarveaasta

jooksul alates päevast, mil käesoleva käskkirja alusel anti viimast korda üksikabi;

15.7.2. edastama andmed abi andmise kohta vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt

konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.

15.8. ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

1 (3)

Lisa 2

KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

„Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine

ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja

käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks"

Kutseõppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise

põhimõtted tegevuses „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute

tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“

Sissejuhatus

Standardiseeritud ühikuhinnad (edaspidi ühikuhinnad) on kehtestatud Euroopa Komisjoni

delegeeritud määrusega 2023/1676 (7. juuli 2023), mis täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrust (EL) 2021/1060 artikli 94 lõiget 4 ja artikli 95 lõiget 4.

Ühikuhindade suurused ja nende väljamaksmise põhimõtted

1. Mõisted

1.1. ISCED (International Standard Classification of Education Fields of Education and

Training) on rahvusvaheline standard hariduse liigitamiseks.

1.2. Kutsehariduse tasemeõppe õppekava on hariduse andmisel aluseks olev dokument,

mis määrab õppesisu, mahu ja õppekorralduslikud alused. Kutsehariduse tasemeõppe

õppekavad kehtivad kindlale kvalifikatsiooniraamistiku tasemele (edaspidi õppetase) ja

on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi EHIS).

1.3. Tasemeõppe õppekoht on õpilasele loodud võimalus omandada õppekavas kirjeldatud

õpiväljundeid.

1.4. Õppeaasta on õppetöö ühik, kus ühe õppeaasta õppetöö maht on 60 Eesti kutsehariduse

arvestuspunkti (EKAP) ja õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja

vähemalt kaheksa nädalat vaheaega. Kutseõppes võib õpe alata aastaringselt.

1.5. Nominaalne õppeaeg (nominaalkestus) on ajavahemik õpilase õppeasutusse

vastuvõtmisest kuni õppekavaga kehtestatud õppe kestuse lõpuni. Õppekava

nominaalkestuse hulka ei arvestata õpilase akadeemilist puhkust.

Ühikuhinna rakendamine

2. Toetuse andmise aluseks on ÕÜFi tegevuste „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning

uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ ja „Ida

Viru ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamine“ ühine juhtkomisjoni protokolliline otsus

tasemeõppe koolituskohtade loomiseks ESFi tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu

suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja

kõrghariduse“ raames. Komisjoni kooskõlastuses on minimaalselt välja toodud

õppeasutus, õppekava nimetus, õppetase, õppe maht, õppekohtade arv.

3. Ühikuhind lähtub õppekava õppetasemest vastavalt tabelile 1.

2 (3)

Tabel 1. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/1676 (07.07.2023) alusel kehtestatud

tasemeõppe õppija õppekulu ühel aastal (ühikuhind) vastavalt kutsehariduse formaalõppe

õppetasemetele nimetatud määruse, ISCED standardi ja Eesti kutseharidusstandardi alusel

ISCED 1tase Haridustase2

komisjoni

delegeeritud

määruses

Õppekava õppetase lähtuvalt

kutseharidusstandardist 3

Ühikuhind

eurodes

25 –

põhihariduse

tasemel õpe

Lower secondary education - vocational ED25 (põhihariduse ülemine aste –

kutseõpe ED25)

431 Kolmanda taseme kutseõpe 5773

35 –

keskhariduse

tasemel õpe

Upper secondary

education -

vocational ED35

(keskharidus –

kutseõpe ED35)

442 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe 443 Neljanda taseme kutseõppe jätkuõpe 441 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (kutsekeskharidusõpe)

5678

45 –

keskhariduse

järgne õpe,

mitte

kõrgharidus

Post-secondary non tertiary education - vocational ED45

(kutseõpe

keskhariduse baasil –

kutseõpe ED45)

452 Viienda taseme kutseõppe esmaõpe 453 Viienda taseme kutseõppe jätkuõpe

6276

4. Ühikuhind sisaldab järgmisi õppe läbiviimisega seotud kulusid sh:

4.1. õpetajate, juhendajate ja tugipersonali palga- ning lähetuskulu, mis on otseselt seotud

õppetöö läbiviimise ja juhendamisega, sh praktika külastamised;

4.2. koolihoonete, sh õpperuumide ülalpidamisega seotud kulud;

4.3. otseselt õppetöö läbiviimiseks kooli poolt pakutavad vajalikud õppematerjalid ja

õpikud;

4.4. praktika ja töökohapõhine õpe töökohal;

4.5. õppetöö korraldamise juhtimis- ja halduskulud;

4.6. õppereiside ja -käikude kulu;

4.7. koolilõuna kulu;

4.8. sisseastumise ja lõpetamisega seotud kulud (sh kutseeksami kulu).

1 International Standard Classification of Education Fields of Education and Training

http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced-

2011http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced-

2011-en.pdfen.pdf 2 Commission Delegated Regulation (EU) 2023/1676 of 7 July 2023 supplementing Regulation (EU) 2021/1060 of

the European Parliament and of the Council regarding the definition of unit costs, lump sums and flat rates and

financing not linked to costs for reimbursement of expenditure by the Commission to Member States EUR-Lex -

32023R1676 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 3 Kutseharidusstandard https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013?leiaKehtiv

3 (3)

5. Ühikuks on tasemeõppe õppekohal täisajaga (vähemalt 60 EKAPi) õppija kulu ühel

õppeaastal.

6. Kui õppija õppekava järgne õppetöö maht õppeaastal on vähem kui 60 EKAPi, hüvitatakse

õppekohal õppija kulud proportsionaalselt õppekava tegeliku mahuga vastaval õppeaastal.

7. Tasemeõppe õppekoha kulud ühel õppeaastal õppetöö mahuga vähemalt 60 EKAPi

hüvitatakse järgnevalt:

7.1. õppekohal, tõendatult, õppima asumisel õppeaasta alguses ehk õppija nimekirja

arvamisel või õppimisel õppeaasta algul 50% õppeaasta hinnast;

7.2. õppekohal, tõendatult, õppimisel õppeaasta 6ndal kuul 30% õppeaasta hinnast;

7.3. õppekohal, tõendatult, õppimisel õppeaasta viimasel kuul 20% õppeaasta hinnast.

8. Punkti 6 kohaldumisel õppel kestusega vähem kui üks õppeaasta või alla 60 EKAPi

õppeaastal:

8.1. õppekohal, tõendatult, õppimisel õppeaasta algul või õppija nimekirja arvamisel 50%

õppeaasta proportsionaalsest ühikuhinnast;

8.2. õppekohal, tõendatult, õppimise viimasel kuul 50% proportsionaalsest ühikuhinnast.

9. Ühiku tekkimist tõendatakse:

9.1. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetest perioodiliselt koostatava aruandega,

mis kajastab infot rahastamisallikaga „ÕÜF HAR“ õppekava, selle kestuse,

õppekohtadel õppijate õppesse arvamise, õppes olemise ja katkestamiste kohta.

9.2. direktori käskkirjaga õpilaskandidaatide kooli õpilaste nimekirja kandmise kohta.

10. Toetuse suurus arvutatakse korrutades tegelik, tõendatud õppijate arv õppekohtadel,

õppetaseme ühikuhind (tabel 1) vastavalt punkti 7 või 8 tingimustele, täpsusastmega kaks

komakohta.

11. Toetuse väljamaksmine toimub nominaalse õppeaja jooksul.

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr

[Registreerimisnumber]

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu

suurendamine ning uute tasemeõppe

õppekavade arendamine ja käivitamine

kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–

2027“ meetme nr 21.6.1.7. „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ tegevuse „Ida-Viru

täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja

käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks (lisa 1).

2. Kehtestan käskkirja lisa 2 „Kutseõppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende

alusel toetuse maksmise põhimõtted tegevuses „Ida-Viru täiendkoolituse mahu

suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja

kõrghariduses““.

3. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2023. a.

4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,

esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas

minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Kultuuriministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Riigikantselei

15.11.2023 nr 8-2/23/5176

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru täiendkoolituse mahu

suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja

kõrghariduses“ elluviimiseks“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude

infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas

minister

Lisa:

1. Eelnõu

2. Eelnõu lisa 1

3. Eelnõu lisa 2

4. Seletuskiri

5. Seletuskirja lisa 1

6. Seletuskirja lisa 2

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus, Haridus- ja Noorteamet, Rektorite

Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing,

Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Ida-Virumaa

Kutsehariduskeskus, Sisekaitseakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu

Kõrgkool, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Ena Drenkhan 735 0110, [email protected]

1

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe

õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimiseks” eelnõu

juurde

1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi

ÜSS2021_2027) alusel.

Toetuse andmise eesmärk on tööealise elanikkonna oskuste arendamine Ida-Virumaa

vajadustest lähtuvalt, et toetada piirkonna kliimaneutraalsele majandusele üleminekut ja

majanduskeskkonna mitmekesistumist.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna juht Merlin

Tatrik (tel 735 0196, [email protected]), täiskasvanuhariduse peaekspert Ena Drenkhan (tel

735 0110, [email protected]), kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe (tel 735 0186,

[email protected]), kutsehariduse valdkonna peaekspert Karin Ruul (tel 735 4099,

[email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite

planeerimise juht Inge Oopkaup (tel 735 0279, [email protected]), välisvahendite nõunik

Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna

õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]), strateegilise planeerimise

valdkonna peaekspert Meelis Aunap (tel 735 0105, [email protected]), välisvahendite

nõunik Pirkko Külanurm (tel 735 0161, [email protected]).

1 Tegevuse taust

1.1. Põlevkivienergia tootmiselt kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga kaasnevad

mõjud Ida-Virumaal

Praxise 2020. a teostatud analüüsis „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine

põlevkivitööstuse vähenemisega“1 on toodud välja põlevkivipõhiselt energiatootmiselt

väljumisega kaasnevad mõjud piirkonna tööjõule. Ida-Virumaa põlevkivisektori

tuumikettevõtetes2 töötab 2023. a ca 5500 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades elab

kokku ligi 16 000 inimest. Aastatel 2018 - 2023 on sektoris töötajate arv vähenenud, nt kui

2018. a jaanuaris töötas 6685 inimest, siis 2023. a augusti lõpu seisuga 53733.

Põlevkivisektorit iseloomustab maakonna keskmisest kõrgem keskmine palk (2023. a kahe

esimese kuu kokkuvõttes 2098 eurot4). Töötajaskonnast 80% on mehed ning üle poole sektorist

töötab oskus- ja käsitööliste või masinaoperaatoritena. Enam kui pooled töökohtadest asuvad

Narva-Jõesuu linnas ja Alutaguse vallas. Sektori suurim tööandja on Eesti Energia ja

1 Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A.

(2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn:

Poliitikauuringute Keskus Praxis. https://www.praxis.ee/tood/ida-virumaa-polevkivitoostuse-vahenemine/ 2 Eesti Energia AS, Elektrilevi OÜ, Enefit Power AS, Enefit Kaevandused AS, Enefit Solutions AS, Viru

Keemia Grupp AS, Viru RMT OÜ, VKG Elektrivõrgud OÜ, VKG Energia OÜ, VKG Kaevandused OÜ, VKG

Logistika OÜ, VKG Oil AS, Gren Viru AS, Kiviõli Keemiatööstus OÜ, KKT Oil OÜ, Silpower AS 3 Allikas: Statistikaamet. 4 Allikas: Statistikaamet.

2

kontserniga seotud ettevõtted. Viimase paari aasta olulisemaks trendiks on noorte töötajate arvu

vähenemine põlevkivisektoris. Suurem osa sektori töötajatest kuulub vanusegruppi 40-60 a.

Alla 35 aastaste lisandumine on aeglustunud – viimase viie aasta jooksul on vaid 30% uutest

töötajatest alla 35-aastased.

Joonis 1. 2023. a augusti lõpu seisuga põlevkivisektori tuumikettevõtetes töölepinguga töötavad isikud

vanusegruppide lõikes

Põlevkivisektori tuumikettevõtted on Ida-Virumaa majanduse kese nii oma käibega kui ka väga

suure mõjuga nendest sõltuvatele ettevõtetele. 40% Ida-Virumaal registreeritud suurematest

tööandjatest on põlevkiviettevõtted. Põlevkivisektori kahanemine mõjutab oluliselt

põlevkivisektoriga seotud ettevõtete toimimist. Mida kiirem on üleminek kliimaneutraalsele

energiatootmisele, seda suurema surve all on Ida-Virumaa majandus. Aeglasema ülemineku

puhul (2050. aasta kliimaneutraalsuse stsenaarium) on majanduse kohanemisperiood pikem

ning muuhulgas on võimalik muuta nii ümberprofileerimine kui ka üleminek sujuvamaks ning

keskenduda edasistele kasvuvaldkondadele. Põlevkivisektori sulgemine tähendab selle

töötajatele töötasu kadumist. Koos leibkonnaliikmetega on otseses vaesusriski langemise ohus

vähemalt 8000 inimest. 2035. aasta stsenaariumi ehk sektori kiire sulgemise korral on esmases

toimetuleku riskirühmas üle 50 aastased madala või keskmise oskustasemega töötajad (üle 900

inimese), kes on seni olnud maakondlikus mõistes pigem kõrgema töötasuga, kuid töötanud

väga pikka perioodi ühel kindlal eriala.

Riigi fookuseks peab olema Ida-Virumaa eri valdkondade töötlevas tööstuses nii uute ettevõtete

rajamise kui ka olemasolevate arendamise toetamine, sealjuures toetades tööstuse

mitmekesisuse kasvu. Töötlevat tööstust peab toetama IKT valdkonna arendamine, sest

automatiseerimise ja digitaliseerimisega on võimalik mitmetes töötusharudes tulevikus

lisandväärtust oluliselt tõsta. Teised olulised valdkonnad on ka keskkonna- ja

rohetehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandusharud, vesiniku tootmine ja turismisektor, aga

ka kultuurivaldkond ning loomemajandus. Rõhku tasuks ekspertide hinnangul panna ka

põlevkivitootmise alternatiivsetele keskkonnasõbralikele lahendustele ning uuringute ja

projektide toetamisele väiksema CO2-heitega ja kõrgema lisandväärtusega põlevkivitoodete

arendamiseks.

Täiend- ja ümberõpet vajab põlevkivisektori vähenemisel umbes pool (2800 inimest) tänasest

tööjõust, kuivõrd nende ametikohad on tihedalt seotud põlevkivi spetsiifikaga. Teine pool

tööjõust omab oskusi, mis on lihtsamalt ülekantavad teistesse valdkondadesse, kuid ka nende

puhul on vajalik omandada uusi oskusi. Ümberõppe vajadus on kõige suurem kõrgematel

ametikohtadel – juhtidele ja tippspetsialistidele ning tehnikutele ja keskastme spetsialistidele

11

338

1046

1445

1761

730

42

0 200 400 600 800

1000 1200 1400 1600 1800 2000

alla 20 20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70 ja

rohkem

2023. a augusti lõpu seisuga põlevkivisektori tuumikettevõtetes

töölepinguga töötavad isikud vanusegruppide lõikes

3

(kokku 15% kogu täiend- ja ümberõppe vajadusest). Sealjuures võib sektori soodsate arengute

korral asendada selle täiendõppega, et spetsialiseeruda ümber põlevkivilt uutele valdkondadele.

Teistes ametirühmades on eelkõige vajalik täiendõpe, et toetada üleminekut teiste

tööstusvaldkondade (sh kasvuvaldkondade) spetsiifikale. Just lihttööliste ametirühma puhul on

eelkõige vajalik uute ametioskuste omandamise ja täiendõppe võimalus ettevõtetes kohapeal.

Lähtuvalt majanduse mitmekesistamisele suunatud investeeringutest on vajalik luua kiired

ümberõppe võimalused laiemalt Ida-Virumaa piirkonnas elavatele inimestele. Oluline on olla

koolituspakkumises paindlik ja suuteline kiiresti reageerima piirkonna muutuva tööturu

vajadustele.

Lisaks ülemineku tagajärjel toimuvatele muutustele piirkonna tööstusega seotud tööturul lisab

pinget kvalifitseeritud sotsiaal- ja tervisetöötajate puudus. Tervishoiutöötajate vajadus on

suurem ka seetõttu, et põlevkivitööstus on avaldanud mõju Ida-Virumaa elanike tervisele -

2014.–2015. a korraldatud põlevkivisektori tervisemõjude uuringu andmetel on Ida-Viru

maakonna elanike tervislik seisund kehvem kui mujal Eestis.

1.2. Ida-Virumaa elanike vanus ja haridustase

Ida-Virumaa elanike arv kokku oli 01.01.2023 seisuga 131 775. Maakond on üks kõige

kiiremini kahaneva ja vananeva rahvastikuga piirkondi Eestis.

Tabel 1. Ida-Virumaa tööealise elanikkonna vanuseline koosseis (allikas: Statistikaamet)

Kõik

vanuse-

rühmad

kokku

20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 20-64

kokku

Mehed 61 287 3 275 2 516 3 762 4 671 4 217 4 574 4 633 4 219 5 226 37 093

Naised 72 071 2 915 2 160 3 052 3 830 3 911 4 422 4 750 5 023 6 623 36 686

Kokku 133 358 6 190 4 676 6 814 8 501 8 128 8 996 9 383 9 242 11 849 73 779

Lähima 10 aasta jooksul lahkub tööturult vanuse tõttu rohkem inimesi, kui sinna siseneb (6 uut

tööealist iga 10 pensionile mineja kohta). Lisaks on Ida-Virumaal Eesti kõrgeim tööturult

kõrvalejäänute ning töötuse määr. Võrreldes muu Eestiga on Ida-Virumaa tööjõud suhteliselt

paikne. Kõrgeim on hõivatus tööstussektoris. Maakonna ettevõtlusaktiivsus on madal.

Ida-Virumaa 20–64 aastaste elanike haridustase on teiste maakondadega võrreldes kõrge – 35%

neist on kõrgharidusega, kolmandik 20–64 aastastest on kutseharidusega ja vaid 12%-l on

madal haridustase. Ida-Virumaa kõrgema haridustasemega elanikud on aga enamasti vanemad

inimesed, nõukogude ajal siia sisserännanud, endistes Nõukogude Liidu liikmesriikides

omandatud kõrgharidusega inimesed. Madala haridusega inimeste osatähtsus on suurem

nooremate vanuserühmade seas, nt 20–34 aastaste hulgas on põhi- või sellest madalam

haridustase igal neljandal.

4

Joonis 2. Ida-Virumaa elanike haridustase 2021. a seisuga

Elukestvas õppes osalus on madalam kui Eestis keskmisena (2022. a 21,1% Eesti keskmine,

16% Ida-Virumaal). 20–64 aastastest elanikest osaleb Ida-Virumaal tasemeõppes 5,27% (2022.

a andmetel), mis on teiste maakondadega võrreldes madalam.

Ida-Viru maakonda iseloomustab suur mitte-eestlaste osakaal (20 % eestlased, 73 % venelased

ja 7% muu rahvus). Riigikeeleoskuseta on 59 % elanikest. Riigikeelt ei oska 43% 20–34

aastastest, 64% 35–54 aastastest ja 69% 55–64 aastastest. Eesti madalaim on ka inglise keele

oskajate osatähtsus 35–54 aastaste seas.

Praxise 2020. a uuringu5 kohaselt rändavad Ida-Virumaalt välja pigem naised ja noored. 2019.

aastal oli Ida-Virumaal teistest maakondadest madalaim naiste tööhõive määr - 52,1%. Sellest

lähtuvalt on naised Ida-Virumaal tööjõuressurss, kelle kaasamisele tegevustesse tuleb eraldi

tähelepanu pöörata. Tuleb arvestada, et naisi võivad tehnoloogia valdkonna õppekohtadele

kandideerimisel takistada stereotüüpsed uskumused, et tegemist on nö meeste valdkonnaga.

Selle uskumuse muutmiseks on vajalik planeerida sobivaid kaasamis ja kommunikatsiooni

tegevusi, mis motiveeriks ja julgustaks naisi õppes osalema.

1.3. Kutseharidus Ida-Virumaal

Piirkonna peamine kutsehariduse pakkuja on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, mis korraldab

tasemeõpet teeninduse, tehnika, tootmise ja ehituse, informatsiooni- ja

kommunikatsioonitehnoloogiate, ärinduse, halduse ja õiguse ning humanitaaria ja kunstide

õppevaldkondades. Lisaks korraldab kool tasemeõpet Viru vanglas. Koolil on õpetamise õigus

22 õppekavarühmas sh registreeritud 104 erinevat õppekava. Lisaks pakutakse

täienduskoolitusi. 2022/23. õppeaastal õppis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses 2592 õppijat

tasemeõppes (sh 1158 naist ja 1434 meest) ja täienduskoolitustel osales 2022. a 3041

täiskasvanut (sh naisi 2/3). Koolil on õppekohad Jõhvis, Sillamäel ja Narvas. Õppijatest üle

90% on pärit Ida-Virumaalt.

1.4. Kõrgharidus Ida-Virumaal

Kõrgharidustasemel on Ida-Virumaal võimalik õppida Tartu Ülikooli (edaspidi TÜ) Narva

Kolledžis ja Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi TalTech) Virumaa Kolledžis.

5 https://www.praxis.ee/tood/ida-virumaa-oiglase-ulemineku-voimaluste-analuus/

8063

5362

20113

6456

9906

18609

0

5000

10000

15000

20000

25000

Erialase hariduseta Kõrgharidus Kutseharidus

Ida-Virumaa elanike haridustase 2021. a seisuga

Mehed Naised

5

TÜ Narva Kolledž on Ida-Virumaal asuv akadeemilise kõrghariduse keskus, kus lisaks

kõrgharidusõpingutele saab osaleda ka mitmekeelsetes täiendusõppe- ja välisprogrammides.

Kõrgharidusõpe toimub õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse ning informaatika ja

infotehnoloogia õppekavagruppides. Kolledži õppetegevuse ja teadusuuringute peamised

suunad on lõimitud aine- ja keeleõpe, mitmekultuuriline ühiskond ja haridus, eesti ja slaavi

rahvaste ja kultuuridevahelised kontaktid, mitmekeelsus, psühholoogia, pedagoogika ning

kirjandus- ja keeleteadus. Kolledž pakub õpet 12 õppekava alusel, kokku õpib kolledžis

2022/23. õa üle 600 üliõpilase. Üliõpilaste päritolu järgi võib öelda, et tegemist on piirkondliku

kolledžiga, kuna Eesti üliõpilastest (üle 420) umbes 60% on pärit Ida-Virumaalt.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis saab õppida kolmel rakenduskõrgharidusõppe ja

kolmel magistriõppe erialal ning kokku õpib kolledžis 358 üliõpilast. Kõrgharidusõpe toimub

tehnika, tootmise ja tehnoloogia ning informaatika ja infotehnoloogia õppekavagruppides.

Kolledži teadusuuringute peamised suunad on seni olnud tahkete kütuste tehnoloogia (tahkete

ja vedelate kütuste analüüsid ja termilise töötlemise uuringud) ning rakenduslik keemia (CO2

ja põlevkivifenoolide koosväärindamine, väävliühendite adsorptsiooni ja oksüdatsiooni

valdkond). Uurimisrühmad keskenduvad ringmajandusliku mittefossiilse CO2 väärindamisele,

keemilise ringlussevõtu protsessi arendamisele mehaaniliseks ringlussevõtuks mittesobivatele

jäätmetele, uudsete taastuv-, väike- ning kogukonnaenergeetika lahenduste uurimisele ja

arendamisele ning Tööstus 5.0-ga seotud väljakutsete lahendamisele.

Meditsiini valdkonnas on Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolil struktuuriüksus Kohtla-Järvel, kus on

2023/24. õa võimalik omandada õe (rakenduskõrgharidus), hooldustöötaja (kutseõpe),

tegevusterapeudi (kutseõpe) ja tervishoiusekretäri (kutseõpe) eriala. Õe õppekaval

(rakenduskõrgharidus) viib õppetööd Narvas läbi ka Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

Lisaks paikneb Ida-Virumaal Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus, kus toimuvad

tasemeõppe õpperühmade koolitused ja praktika, pakutakse valdkonna täienduskoolitusi ning

gümnaasiumides valikainena sisekaitseõpet.

1.5. Täienduskoolituse pakkujad Ida-Virumaal

Ida-Virumaal on seisuga 01.07.2023 registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi

EHIS) 108 täienduskoolitusasutust. 2021. a osales nende poolt pakutud 5456 koolitusel 18 363

õppijat (sh koolituse lõpetas tunnistusega 14 830). Kõige enam osales õppijaid pedagoogiliste

töötajate koolitustel (3254), järgnesid keeleõppe (2660) ja arvutikasutuse õppekavarühma

koolitused (1800). Lisaks pakuvad koolitusi, õpisündmusi jm mitte- ja informaalse õppe

tegevusi organisatsioonid, MTÜd, eraettevõtted jt, kes ei ole kantud EHISesse. Eesti

Töötukassa koolituskaardi partneriks on 30 Ida-Virumaal registreeritud

täienduskoolitusasutust.

Ida-Virumaa koolituspakkumine on mitmekesine, kuid põlevkivisektori kahanemise valguses

on vajalik muuta olemasolevaid õppekavu ning töötada välja uusi. See tähendab, et peame

muutma olemasolevaid õppekavasid ja looma uusi, et vastata maakonna tööstuse ja majanduse

arengule.

2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Käskkirja lisa, millega kehtestatakse toetuse andmise tingimused, koosneb 15 punktist.

6

Eelnõu lisa 1 punktis 1 kirjeldatakse toetuse andmise tingimuste reguleerimisala, toetuse

andmise eesmärki ja seoseid Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-

2027 poliitikaeesmärkidega ning Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegiliste sihtidega.

Meedet rahastatakse Õiglase ülemineku fondist (edaspidi ÕÜF). Eelnõus on viidatud,

missugustesse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056 alusel loodud

Õiglase ülemineku fondi (ELT L 231/1, 30.06.2021) (edaspidi ÕÜF määrus) artiklis 8 toodud

tegevustesse meede panustab.

Tegevustega panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkidesse 1 ja 3:

Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat

liikumist haridustasemete ja -liikide vahel (eesmärk 1) ja tegevussuunda 1.2 Tagatakse

paindlikud õpivõimalused, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada

õppest väljalangemist ja katkestamist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali.

Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele (eesmärk 3) ja tegevussuunda

3.2 Soodustatakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse

täiendus- ja ümberõppevõimalusi, sh töökohapõhist õpet, et reageerida kiiresti töömaailma

arenguvajadustele ning tagada Eesti inimestele tööturul vajalikud oskused ja teadmised.

Samuti panustab meede „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Elukeskkond“ mõõdikusse

„Keskkonnatrendide indeks“ ja „Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksi

edetabelis“ sh panustades ülemaailmse säästva arengu eesmärki nr 12.8: „Tagada 2030. aastaks,

et kõik inimesed on informeeritud ja teadlikud säästvast arengust ning loodusega kooskõlas

olevast eluviisist“ ja eesmärki nr 13.3: „Täiustada haridust, teadlikkuse suurendamist ning

inimeste ja asutuste suutlikkust kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, nende

mõjude vähendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas“.

Sekkumise eesmärk on piirkonna ettevõtete ja teiste tööandjate vajadusest lähtuvalt arendada

piirkonna elanike oskusi seoses põlevkivienergia tootmiselt kliimaneutraalsele majandusele

üleminekuga kaasnevatele muutustele majandusstruktuuris. Tegevuste tulemusena on

mitmekesistunud õppimisvõimalused Ida-Virumaal nii täienduskoolitustes kui ka kõrg- ja

kutsehariduse tasemeõppes.

Käskkirja lisa 1 punktis 2 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.

Punktis 2.1. selgitatakse tegevuse „Kutsehariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja

õppe pakkumine õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal“ kahe alategevuse

sisu.

Alategevuse 2.1.1. „Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppekavade arendus ja

õpetamisvõimekuse tõstmine arendatavatel õppekavadel“ raames ajakohastatakse koostöös

tööandjatega olemasolevaid ja luuakse uusi kutseõppe õppekavasid sh moodulite

rakenduskavasid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (edaspidi Ida-Virumaa KHK).

Eesmärgiks on tagada kooli poolt pakutava õppe parem vastavus Ida-Virumaa

arenguvajadustele. Lähtuvalt kutseõppeasutuste seadusest on kooli õppekava loomisel aluseks

riiklik õppekava, kutsestandard või tööandjate toetuskiri. Kooli õppekava rakendatakse

7

moodulite rakenduskavade alusel6. Ühel õppekaval võib olla mitu moodulite rakenduskava

lähtuvalt õppijate ja tööandjate vajadustest. Loodud ja uuendatud õppekavad registreeritakse

Eesti hariduse infosüsteemis EHIS. Õppekavad luuakse kvalifikatsiooniraamistiku 3.-5.

tasemel.

Õppekava arendamise7 alla kuuluvad õppekava kavandamine ja koostamine, avamine ning

hindamine, parendamine või muutmine. Õppekavade arendus toimub piirkonna tööandjate

vajadustest ja ettevõtlus- ning kutseühenduste hinnangutest lähtuvalt ning nendega koostöös (nt

korraldatakse arutelusid tööandjatega, kaardistatakse ootused, küsitakse tagasisidet jne).

Õppekavade rakendamisega seotud õpetajatele pakutakse erialast ja/või erialaga seotud

didaktika koolitust ning stažeerimist. Koolitused võivad toimuda nii Eestis kui välisriikides.

Meetme juhtimiseks on tegevustele „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute

tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse ja kõrghariduses“ ja „Ida-Viru

ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine

Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ (edaspidi ÕÜF teadusmeede) moodustatud ühine

juhtkomisjon (edaspidi ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon). Ettepanekud

õppekavade arendamise rahastamiseks ÕÜFst esitab Ida-Virumaa KHK ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjonile.

ÕÜF haridus- ja teadusmeetme juhtkomisjon kooskõlastab toetatavate õppekavade loetelu ja

õppekohtade arvu. Arendusettepanekute hindamisel lähtutakse piirkonna ja tööandjate

vajadustest. Käesoleva ja järgnevate tegevuste puhul on oluline võimalikult kiiresti ning

paindlikult reageerida muutuvatele vajadustele (nt uute ettevõtete tegevuse käivitamisest

tulenevalt). Õppekavad kinnitatakse iga-aastases tegevuskavas, mille koostab elluviija.

Elluviija sõlmib tegevuse elluviimiseks lepingud.

ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon on alategevuse 2.1.1. raames teinud ettepanekud

rahastada järgmiste õppekavade arendamist Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (seisuga

31.08.2023):

1. Päikeseelektrisüsteemide hooldustehnik (maht 30 EKAP, 5. taseme jätkuõpe);

2. Hooneautomaatik (maht 60 EKAP, 4. taseme jätkuõpe);

3. Mehhatroonik (maht 60 EKAP, 4. taseme jätkuõpe);

4. Tehnoloogiaprotsesside operaator (fookus puidukeemiale, maht 90 EKAP, 4. taseme

esmaõpe);

5. CNC freespingi operaator (maht 60 EKAP, 4. taseme kutseõpe);

6. CNC treipingi operaator (maht 60 EKAP, 4. taseme kutseõpe).

Lähtuvalt piirkonna vajadustest võib õppekavade loetelu täieneda ja muutuda. Tasemeõppe

läbiviimise aluseks on Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) registreeritud kooli õppekavad.

Topeltrahastuse vältimiseks ei rahastata ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt

heakskiidetud Ida-Virumaa KHK õppekavade arendustegevusi ja rakendamist ette valmistavaid

tegevusi teistest sekkumistest („Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses e

tehnoloogiaprogramm“ (Inseneriakadeemia), „IT hariduse ja digioskuste arendamine“,

6 Kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja

dokumentide pidamise kord §6, https://www.riigiteataja.ee/akt/127082019010?leiaKehtiv 7 Õppekava arendamise juhendmaterjal, https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/16497/juhend_veeb.pdf

8

„Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpe ning järelkasv“, „Tööturu

vajadustele vastava kutse ja kõrghariduse arendamine“ (PRÕM+)). Meetmest ei rahastata

õpetajate keeleõpet.

Alategevuse 2.1.2. „Kutsehariduse tasemeõppe pakkumine piirkonna arenguvajadustest

lähtuvalt“ raames saavad kutseõpet pakkuda kõik Eestis tegutsevad kutseõppeasutused.

Ida-Virumaa arengu ja tööturu vajadustest lähtuvalt luuakse lisaks riigieelarvelistele

koolituskohtadele kutseõppes täiendavad õppekohad 750 tasemeõppes osalejale.

Elluviija kaardistab Ida-Virumaa arenguks vajalikes õppesuundades8 tasemeõppe õigust

omavate kutseõppeasutuste võimekuse ja valmisoleku õppe pakkumiseks ning kooskõlastab

õppekavade loetelu ja kavandatava õppekohtade arvu ettepaneku ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjoniga. Tasemeõppe läbiviimise aluseks on Eesti hariduse

infosüsteemis registreeritud kooli õppekavad. Kutseõpe võib toimuda nii kooli- kui

töökohapõhises õppevormis, lähtuvalt õppijate ja tööandjate vajadustest. Rahastatakse õppe

läbiviimist täiendavatel õppekohtadel, mis lisanduvad riigieelarvest (tegevustoetus)

rahastatavatele koolituskohtadele. Õppekava käivitamiseks on vajalik kohalike ettevõtete

toetus, kool esitab vastavad kinnitused. Õppekavad kinnitatakse iga-aastases tegevuskavas,

mille koostab elluviija. Elluviija sõlmib tegevuse elluviimiseks lepingud.

Topeltfinantseerimise vältimiseks teistest (PRÕM+, riigieelarve) vahenditest ÕÜF tegevuste

raames õppesse võetud õppijad registreeritakse Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi EHIS) ja

eristatakse rahastusallika (nt „ÕÜF HAR“) alusel. Igal õppijal saab EHISes olla ainult üks

rahastuallikas.

Tasemeõpe toimub reeglina Ida-Virumaal. Keeleõppe eesmärgil võib osa õppest toimuda ka

muudes maakondades. Reeglina pakub kutseõpet IVKHK ning juhul kui see on majanduslikult

mõttekas, arendatakse ka uued õppesuunad välja IVKHK-s. Osa õppest toimuda muudes

maakondades juhul, kui Ida-Virumaal vastav õpetamisvõimekus puudub (nt õppe läbiviimine

eeldab kindlatüübilist taristut, seadmeid, kuid mõnes teises kutseõppeasutuses on vastav

võimekus olemas) või ei ole majanduslikult mõistlik Ida-Virumaal õpet korraldada. Näiteks

võib see esineda erialadel, kus 5 aasta jooksul vajatakse üksikuid spetsialiste - sel juhul võib

ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoniga kooskõlastatult Ida-Virumaa tööandjate

vajadustest lähtuv kutseõpe toimuda ka mujal. Järgitakse põhimõtet, et osa õppest toimuks Ida-

Virumaal (nt teooriaõpe väljaspool ja praktika Ida-Virumaal või vastupidi).

Kui kutseõppesse (v.a kutsekeskharidusõpe) siseneja eesti keele oskuse tase ei võimalda õppida

eesti keeles, siis võimaldatakse õppijaile tasemeõppe raames (nt valikmoodulid) täiendavat

eesti keele õpet.

Arendatavatesse tasemeõppe õppekavadesse lisatakse rohe- ja digioskuste moodulid või

käsitletakse neid läbivate teemadena.

Punktis 2.2. täpsustatakse toetatava tegevuse „Kõrghariduse tasemeõppe õppekavade

arendus ja õppe pakkumine õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal“ sisu.

Piirkonna ettevõtluskeskkonna mitmekesistamiseks ja toimepidevuse tagamiseks luuakse

täiendavaid õppimisvõimalusi kõrgharidustaseme õppekavadel nii rakenduskõrghariduse-,

8 Kutseharidusstandard, Lisa 2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1170/4201/9006/VV_130m_lisa2.pdf#

9

bakalaureuse- kui magistriõppes. Kokku asuvad uutel ja uuendatavatel õppekavadel õppima

täiendavatel õppekohtadel vähemalt 550 üliõpilast. Rahastatavate õppekavade loetelu ja

õppekohtade arvu kinnitab ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon pärast kõrgkoolide

esitatud pakkumiste läbivaatamist. Õppekavade hindamisel lähtutakse piirkonna ja tööandjate

vajadustest. Õppekavad ja rahastamise piirsummad kõrgkooli kohta kinnitatakse iga-aastases

tegevuskavas, mille koostab elluviija. Elluviija sõlmib kõrgkoolidega tegevuse elluviimiseks

lepingud.

Kõrghariduse tasemel toetatakse õpet eestikeelsetel õppekavadel ning õpe toimub valdavalt

Ida-Virumaal, st ei ole välistatud, et teatud lühema perioodi vältel toimub õpe mujal. Erandina

on võimalik õppe pakkumine või praktika korraldamine valdavas osas õppekava mahust

väljaspool Ida-Virumaad, kui selle on heaks kiitnud ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete

juhtkomisjon.

Arendatavatesse tasemeõppe õppekavadesse lisatakse roheoskuste moodulid või käsitletakse

roheoskusi läbivate teemadena.

Alategevuse 2.2.1. „Kõrghariduse õppekavade arendus ja õppe pakkumine teadus- ning

arendustegevuse fookusteemadel Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi TalTech) Virumaa

Kolledžis ja Tartu Ülikooli (edaspidi TÜ) Narva Kolledžis“ kavandatakse tegevused kooskõlas

ÕÜF meetmega 21.6.1.3 „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus:

teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ (edaspidi

ÕÜF teadusmeede). ÕÜF teadusmeetmest rahastatakse teadustegevust ning piirkonna

teadusvõimekuse kasvatamist, mille raames asuvad kolledžites tööle ka lisanduvad teadlased.

Teadusvõimekuse kasv võimaldab tõsta ka piirkonna kõrgharidusõppe kvaliteeti ja suurendada

mitmekesisust lähtuvalt piirkonna arenguvajadustest.

Kõrghariduse õppekavasid arendatakse ja õpet pakutakse teadus- ja arendustegevuse

fookusteemadega seotud valdkondades: 1) üleminek taastuvenergiale ja hajuslahendustele

energeetikas, 2) tööstus 4.0, 3) keemiliste protsessidega väärindamine ja kriitilised toormed

(v.a. fossiilkütustega seonduvad suunad). Nimetatud fookusteemad lepiti kokku meetmete

ettevalmistamisele eelnenud kaasamistegevuste käigus. Tegevused on seotud ÕÜF

teadusmeetmega, kuna teaduse meetmest kasvatatakse kolledžites kohapealset

teadusvõimekust, st rahastatud teadusteemade raames asuvad tööle kas nooremteadurid või

teadurid Ida-Virumaa vajadustest lähtuvates teadusprojektides ning värvatavate teadlaste

kompetentse kasutatakse haridusmeetmest rahastatava õppetegevuse läbiviimisel. Teadlaste

puhul, kes panustavad nii ÕÜF haridus- ja teadusmeetmesse, lepitakse täpsed kõrghariduse- ja

teadustegevusega seotud kohustused kokku nendega sõlmitud töölepingus. Vastavaid seosed

kirjeldavad TA meetme konsortsiumi partnerid ühises tegevuskavas.

Õppekavade loetelu ja kavandatava õppekohtade arvu kooskõlastab ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjon. ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon on alategevuse

2.2.1. raames teinud ettepanekud rahastada järgmiste õppekavade arendamist kõrgharidusõppe

I astmel (seisuga 30.09.2023):

 Ettevõtlus ja digilahendused (TÜ)

 Infotehnoloogiliste süsteemide arendus (TÜ)

 Keemiatehnoloogia (TalTech)

 Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine (TalTech)

 Arukad süsteemid ja rakendusinfotehnoloogia (TalTech)

ning kõrgharidusõppe II astmel:

10

 Jätkusuutlik tööstus (TalTech)

 Jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad (TalTech)

 Praktiline andmeteadus ja masinõpe (TÜ)

 Rohelised energiatehnoloogiad (TalTech).

Meetme elluviimisel saab ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon teha ettepanekud

täiendavate õppekavade arendamiseks. Juhul, kui tegu on lisavastuvõtu rahastamisega

olemasoleval õppekaval, siis võetakse lisakohtade arvu fikseerimisel arvesse varasemaid

vastuvõtu mahtusid. Kogu vastuvõttu rahastatakse juhtumil, kui tegu on piirkonnas avatava uue

õppekava või spetsialiseerumisega. ÕÜF vahendite arvel loodud õppekohtade üle peetakse

arvestust Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS), kus nende õppurite juurde saab teha vastava

märke (ÕÜF rahastatud õppekoht).

Toetatakse uute õppekavade väljatöötamist ja väljavalitud õppekavade arendamist, sh uute

ainete või moodulite väljatöötamist ning vajadusel tegevuste elluviimiseks vajalike uute

akadeemiliste töötajate värbamist või olemasolevate koolitamist. Koolitused võivad toimuda

nii Eestis kui ka välisriikides. Samuti toetatakse õppematerjalide väljatöötamist ning

õppekeskkonna ajakohastamist, sh õppelaborite sisustamist ja teiste õppetegevuseks vajalike

seadmete soetamist. Ajakohastatud ja uutel õppekavadel rahastatakse õppetöö läbiviimist ja

sellega seotud tegevusi, sh juhendamist, üliõpilastele muu toe pakkumist, aga ka teavitus- ja

turundustegevusi üliõpilaskandidaatide leidmiseks sh tegevused naiste sihtrühmale. Õppekeel

on eesti keel. Kui üliõpilase eesti keele oskus ei vasta kõrgharidustasemel õppimiseks esitatud

nõuetele, saab kõrgkool pakkuda üliõpilasele süvendatult riigikeele õppimise võimalust ning

sellisel juhul üliõpilase nominaalne õppeaeg pikeneb kuni ühe õppeaasta võrra.

Topeltrahastamise ohtu eestikeelse õppe toetamiseks kavandatava meetmega ei ole, kuna sealt

ei kavandata üliõpilastele suunatud tegevusi. ÕÜF vahenditest rahastatud õppekavadel õppivad

üliõpilased registreeritakse EHISes ning on eristatavad rahastusallika alusel.

Teistest meetmetest regionaalsetes kolledžites väljavalitud õppekavade arendamist ja neil õppe

pakkumist ei rahastata.

Partnerid koostavad ja esitavad elluviijale iga-aastased tegevuskavad ja kavandatava eelarve

lähtudes neile määratud piirsummast, mille arvutamisel on aluseks ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt kinnitatud loodavate õppekohtade arv ja keskmine

kõrghariduse tegevustoetus tasuta õppiva üliõpilase kohta.

Alategevuse 2.2.2. „Kõrghariduse õppekavade arendus ja tasemeõppe pakkumine muudest

piirkonna arenguvajadustest lähtuvalt“ raames rahastatakse õpet valdkondades, mis toetavad

Ida-Virumaa olemasolevate või loodavate ettevõtete vajadusi, ettevõtluskeskkonna

mitmekesistamist (sh loomemajandus) ning piirkonna toimepidevuse tagamist sh sisekaitse,

tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamist. Kõrgharidusõppe pakkumises saavad osaleda kõik

Eestis tegutsevad vastavas õppekavarühmas õppeõigust omavad kõrgkoolid sõltumata sellest,

kas neil on piirkonnas püsiv õppekoht või mitte. Meetme raames ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjonile esitatavas kõrgkooli pakkumises peab olema toodud õppekava

nimetus, maht, eesmärk, lühike sisukirjeldus, ülevaade õppetöö korraldusest sh õppe

läbiviimise koht. Üldjuhul peab õpe toimuma Ida-Virumaal. Õppekeel on eesti keel. Kui

üliõpilase eesti keele oskus ei vasta kõrgharidustasemel õppimiseks esitatud nõuetele, saab

kõrgkool pakkuda üliõpilasele süvendatult riigikeele õppimise võimalust ning sellisel juhul

üliõpilase nominaalne õppeaeg pikeneb kuni ühe õppeaasta võrra.

11

Punktis 5.5. on nimetatud partnerkõrgkoolid, kes on 27.09.2023 seisuga esitanud pakkumised

ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjonile õppe läbiviimiseks. ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjon on alategevuse 2.2.2. raames teinud ettepanekud rahastada õppe

pakkumist järgmistel kõrgharidusõppe I astme õppekavadel (seisuga 27.09.2023):

 Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus (TalTech);

 Sotsiaaltöö (Tallinna Tehnikakõrgkool).

Õppe vajaduse ning rahastatavad õppekavad kooskõlastab ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete

juhtkomisjon lähetuses seejuures õppe pakkumise hindamis- ja valikukriteeriumidest:

 õppe läbiviimise asukoht: Ida-Virumaa;

 eesmärk: õppekava toetab olemasolevate või loodavate ettevõtete vajadusi või

ettevõtluskeskkonna mitmekesistamist või sisekaitse- või tervishoiuteenuste osutamist;

 õppekavad on kõrghariduse I ja II astmel;

 õppe läbiviimisel tagatakse paindlikkus (arvestades piirkonna vajadusi);

 õppe pakkumine vastab spetsialistide vajadusele riigi, kohalike ettevõtete,

ettevõtlusorganisatsioonide vaates ja maakonna arenguvajadustele;

 toimub koostöö eri osapoolte vahel nii piirkonna ettevõtjatega kui piirkonnas

tegutsevate õppeasutustega juhul, kui õpet pakkuval kõrgkoolil puudub taristu Ida-

Virumaal.

Vajadusel saab nimetatud hindamis- ja valikukriteeriumitest lähtuvalt ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjon küsida kõrgkoolidelt täiendavaid pakkumisi õppekavade

avamiseks.

Rahastatakse õppe läbiviimisega otseselt seotud tegevusi, sh õppejõudude, juhendajate

palkamist, üliõpilastele kohapealse toe pakkumist, ruumide rentimist, turundus- ja

teavitustegevusi üliõpilaskandidaatide leidmiseks sh tegevused naiste sihtrühmale jms.

Vastuvõetud üliõpilased registreeritakse EHISes ja eristatakse rahastusallika (ÕÜF rahastatav

õppekoht) alusel. Teistest meetmetest (nt PRÕM+) ei ole plaanis Ida-Virumaal kõrghariduse

tasemeõppe läbiviimist rahastada. Vastava vajaduse tekkimisel jälgitakse ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjoni tasandil, et õppekavad ei kattuks.

Partnerid koostavad ja esitavad elluviijale iga-aastased tegevuskavad ja kavandatava eelarve

lähtudes neile määratud piirsummast, mille arvutamisel on aluseks ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjoni poolt kinnitatud loodavate õppekohtade arv ja keskmine

kõrghariduse tegevustoetus tasuta õppiva üliõpilase kohta.

Punktis 2.3. täpsustatakse toetatava tegevuse „Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja

oskuste arendamiseks Ida-Virumaal“ sisu.

Täiend- ja ümberõppe kavandamisel ning elluviimisel lähtutakse „Ida-Viru maakonna

arengustrateegiast 2021–2035“, oskuste ja tööjõu vajaduse pikaajalistest prognoosidest OSKA

ning piirkondlikest tööjõu vajaduse analüüsidest ja uuringutes. Täiskasvanute koolituse seaduse

muudatuste eelnõu kohaselt on mikrokvalifikatsioon täienduskoolitusel omandatud, tõendatud

ja tunnustatud teadmiste ja oskuste kogum, mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele.

Kõrgkoolid võivad nimetada mikrokvalifikatsiooni mikrokraadiks, kui õppekava mahust

vähemalt poole moodustavad kõrgharidustaseme õppe õppeained. Mikrokvalifikatsiooniõppe

maht on 5 kuni 30 ainepunkti.

Rahastatavad täienduskoolitused (sh mikrokvalifikatsiooniõpe) toetuvad ühelt poolt ÕÜFi toel

välja arendatud uutele või uuendatud tasemeõppe õppekavadele või lähtuvad piirkonna

majanduse ümberstruktureerimisest ja piirkonna majanduse mitmekesistamise raames ellu

12

viidud investeeringutest tulenevatest vajadustest. Koolitused on suunatud Ida-Virumaa

tööealisele elanikkonnale, kes soovivad olemasolevaid oskusi ajakohastada ja arendada,

tööturule naasta või teha karjääripööret, fookuses on põlevkivi sektorist väljuva tööjõu uute

oskuste omandamise toetamine. Vajadusel seatakse täiendavad tingimused ja eelistused

osalemisele, nt et eelistatud sihtrühmaks on põlevkivisektori töötajad. Omandatud teadmiste ja

oskuste kohta väljastatakse õppijale täienduskoolituse tunnistus. Rahastatavad

täienduskoolituse õppekavad peavad sisaldama roheoskuste mooduleid või käsitletakse

roheoskusi läbivate teemadena.

Vajadusel integreeritakse täienduskoolitustesse erialane keeleõpe. Viiakse ellu muid

täiskasvanute täienduskoolitustel osalemist toetavaid tegevusi (nt nõustamine, mentorlus,

praktika jne). Tööturule naasmise toetamiseks on oluline ka üldoskuste ja võtmepädevuste

arendamine ning õppima innustava hoiaku kujundamine.

Täienduskoolitusi tellitakse riikliku koolitustellimusena (edaspidi RKT) täiskasvanute

koolituse seaduse § 16 alusel või riigihangetega. Ettepanekud maakonna ja õiglase ülemineku

seisukohast oluliste koolitusvaldkondade kohta teeb ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete

juhtkomisjon. RKT esitatakse ülikoolidele, rakenduskõrgkoolidele ja kutseõppeasutustele, kes

on täienduskoolitusasutuse pidajad. Kui riikliku koolitustellimuse pakkumine ei kata kõiki

vajalikke valdkondi või ilmneb vajadus kiireks ja paindlikuks reageerimiseks piirkonna tööturu

muutnud vajadustele, toimub koolituste tellimine riigihangete alusel. Hanked korraldab

elluviija.

Täienduskoolituste riiklik koolitustellimus on korraldatud nii, et ei esine kattuvust erinevatest

meetmetest. Selleks on moodustatud ühine (ESF, ÕÜF, RRF) riikliku täienduskoolituse

tellimuse komisjon (edaspidi RKT juhtkomisjon). Täienduskoolituste läbiviimiseks peavad

koolid esitama fondide lõikes nii õppekavad kui ka koolituskohad ning hiljem õppe läbiviimisel

osalejate ja väljastatud täienduskoolituste tunnistuste andmed. Vajadusel seatakse täiendavad

tingimused osalemiseks.

Täiskasvanute koolitajate kompetentside arendamiseks korraldatakse koolitajate koolitusi

(näiteks lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtete rakendamine).Vastavad koolitushanked

korraldab elluviija.

Punktis 2.4. täpsustatakse toetatava tegevuse „Täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi

toetavad tegevused“ sisu

Ida-Virumaal viiakse ellu täiskasvanute õpivõimalusi tutvustavad kommunikatsiooni ja

teavitustegevused. Tegevuste kavandamisel arvestatakse piirkonna eripäradega ja tehakse

koostööd teiste ÕÜF meetmete elluviijatega. Kohaliku tasandi täiskasvanuharidusega tegelevad

osapooled (haridusasutused, kultuuriasutused, ettevõtlusorganisatsioonid, kolmanda sektori

organisatsioonid jt) on murekohana välja toonud, et info õpivõimalustest on killustunud ning

vajalik on parandada õpivõimaluste kohta info kättesaadavust ja täiskasvanuharidusega

tegelevate organisatsioonide koostööd.

Tegevuse 2.4. elluviimisel on partneriks Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus (edaspidi IVEK),

kelle põhikirjaline eesmärk on toetada Ida-Viru regiooni arengut osutades ettevõtlust toetavaid

teenuseid ning kaasates regiooni arenguks vajalikke vahendeid. Selleks tegeleb IVEK

muuhulgas turismi, hariduse, ettevõtluse, loomemajanduse, vabaühenduste arendamisega

regioonis. IVEK eestvedamisel on Ida-Virumaal moodustatud haridusklaster (Hariduskopter),

mille eesmärgiks on tugevdada ja ühtlustada kohalikku haridusmaastikku ning kutsuda

piirkonda uusi õpilasi ja haridustöötajaid. Haridusklastri tegevused on seni olnud

13

tasemehariduse kesksed ja täienduskoolitusasutuste ning teiste täiskasvanute õppimist toetavate

organisatsioonide kaasatus on olnud vähene. Käesoleva tegevuse raames on kavas IVEKi ja

Hariduskopteri tegevusi rohkem arendada ka täiskasvanuhariduse suunal. Et säiliks keskne

koordineerimine ja ühtne koondvaade, on oluline, et tegevused viiks ellu kohalikku hariduselu

koordineeriv organisatsioon. IVEKi partneriks määramisel on tehtud analüüs.

Täiskasvanutele suunatud elukestva õppe võimalustest teavitamiseks Ida-Virumaal ja õppima

innustavate hoiakute kujundamiseks ning selleks ühiste tegevuste kavandamiseks kaasab IVEK

tegevustesse maakonna täiskasvanuhariduse osapooled: kõrgkoolid, kutseõppeasutused,

eratäienduskoolitusasutused, kohalikud omavalitsused, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit,

Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Töötukassa, ETKA ANDRAS, kolmanda sektori

organisatsioonid, kultuuriasutused, raamatukogud, tööandjad jt. Tegevused täpsustatakse iga-

aastases tegevuskavas ja tegevuste kavandamisel on aluseks maakonna arengustrateegia ja

„Õiglase ülemineku territoriaalne kava“. Teavitus- ja kommunikatsioonitegevuste

elluviimiseks kaasab IVEK hanke korras professionaalse turundus- ja

kommunikatsioonipartneri, kes loob kommunikatsioonistrateegia koos visuaalide ja

turundustegevuste sisuga ning aitab ellu viia teavitus- ja turundustegevused.

Arvestades Ida-Virumaa elanike eesti keele oskuse taset ja muust Eestist erinev infoallikate

kasutamist, on vajalik tagada õppimisvõimalustest teavitamine ja muu ÕÜF kommunikatsioon

kohalikule elanikkonnale arusaadavas ja vastuvõetavas keeles st eraldi on vajalik tähelepanu

pöörata venekeelsele kogukonnale keskenduvale kommunikatsioonile. Võrreldes teiste

maakondadega on Ida-Virumaal vajalik sihtrühmadele läheneda erinevalt, leida võimalikult

täpsed sekkumisloogikad: sihtrühmi kõnetavad sõnumistrateegiad, rakendada personaalset

lähenemist, kasutada lisakanaleid sh online meediat, üritusturundust jne.

Täienduskoolitusvajaduse hindamiseks viiakse läbi piirkonna tööjõu oskuste vajadust

kaardistavaid uuringuid. OSKA prognoosides on toodud üleriiklikud tööjõuvajaduse

prognoosid ning soovitused, kuid kuna piirkondlikud analüüsid puuduvad, on tegevuste

paremaks sihitamiseks vajalik läbi viia spetsiaalselt Ida-Virumaad puudutavad analüüsid ja -

uuringud. Nimetatud analüüsid ja uuringuid viiakse läbi sünergias ÕÜF teadusmeetme

tegevustega fookusteemal 4. Muud tegevussuunad - siirdeprotsesside seire ja analüüs Ida-

Virumaal.

Punktis 2.5. täpsustatakse horisontaalsed põhimõtted tegevuste elluviimisel.

Toodud on tegevused, mis ei kuulu vastavalt ühissätete määruse artiklis 9 sätestatule

toetatavate tegevuste hulka.

Toodud on allikad, millest lähtutakse õppe kavandamisel. Piirkonna tööandjate vajaduste

väljaselgitamiseks on kavas lisaks nimetatutele tegevus 2.4. raames läbi viia spetsiaalsed

analüüsid ja -uuringud.

Sätestatud on „Euroopa Liidu põhiõiguste hartas“ ja „Puuetega inimeste õiguste

konventsioonis“ toodud õigustega arvestamine, samuti soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise põhimõtete arvestamine, kirjeldatud on ligipääsetavuse nõuete tagamine.

TAT tegevused vastavad „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetele (Do No Significant Harm e

DNSH) ega tekita olulist ebasoodsat keskkonnamõju, sest inimeste teadmiste ja oskuste

arendamine aitab kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Õppekavade finantseerimisel

jälgitakse, et otseselt või kaudselt ei finantseerita fossiilkütustega seonduvaid alasid. Nii

tasemeõppe kui täienduskoolituste õppekavadesse integreeritakse roheoskused e oskused, mis

14

on vajalikud, et arendada ja toetada kestlikku ning ressursisäästlikku ühiskonda, selles elamist

ja mis seostuvad keskkonnamõju vähendavate tehnoloogiate, teenuste või materjalidega.

Teavitustegevused aitavad tõsta teadlikkust „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaldamiseks

erinevate tegevusvaldkondade puhul.

Täienduskoolitused, õpisündmused jm üritused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike

sündmuste juhendis toodut. Soetuste tegemisel ja riigihangete läbiviimisel järgitakse

keskkonnahoidlikke kriteeriume vähemalt nõutavate tooterühmade ja teenuste osas.

Eelnõu lisa 1 punktis 3 kirjeldatakse oodatavaid tulemusi. Tegevuste tulemusena

mitmekesistuvad õpivõimalused kutse- ja kõrghariduses ning Ida-Virumaa töötavatele

täiskasvanutele on pakutud paindlike õpivormidena täienduskoolitusi, mis arvestavad OSKA

prognoose, regionaalseid vajadusi ning eripärasid. Tegevuste elluviimist ja oodatavate

tulemuste saavutamist mõõdetakse meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajatega.

Meetmete nimekirja näitajate definitsioonid, mõõtmismetoodika ja muu detailne info on leitav

näitajate passidest PSO43, PSR41, VVV26 ja VVT03 (Rahandusministeeriumi seire juhendi

lisa9). Rakenduskavas on seatud kogu meetme eesmärgiks, et vähemalt 13 500 täiskasvanut

osaleb täienduskoolitustel ning neist saavad koolituse lõppedes kvalifikatsiooni ehk lõpetavad

tunnistusega vähemalt 11 475 inimest (s.o 85%). TATs on kavandatud, et koolitustel osaleb

vähemalt 10 500 inimest ning neist tunnistusega lõpetavad vähemalt 8925 inimest. Meetme

raames lisaks kavandatud avatud taotlusvoorude raames osaleb vähemalt 3000 inimest. Samuti

on eesmärgiks, et tööandjate vajadustest lähtuvalt on loodud ja täiendatud 20 tasemeõppe

õppekava kutse- või kõrghariduse tasemel. Uutele või täiendatud tasemeõppe õppekavadele

vastuvõetud kutse- või kõrgharidusõppurite arv on minimaalselt 1300.

Eelnõu lisa 1 punkti 4 kohaselt on tegevuse rakendusasutuseks Haridus- ja

Teadusministeerium ning rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus.

Eelnõu lisa 1 punkt 5 täpsustab elluviija ja partnerid.

Tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi Harno). Harno on Haridus- ja

Teadusministeeriumi haldusala valitsusasutus. Kuna TAT tegevused hõlmavad nii kõrg-, kutse-

kui ka täienduskoolituste valdkonda ja täiskasvanutele suunatud mitteformaalset õpet laiemalt,

siis on tegevuste elluviijaks määratud Harno, kes omab pikaajalist haridusprogrammide

juhtimise kogemust ja kelle põhitegevus vastab TATi raames läbiviidavatele tegevustele.

Sekkumisega seotud tegevuste elluviimine on Harnos innovatsiooni ja koostöö osakonna

vastutusalas. Lisaks on Harno ka ÕÜF teadusmeetme elluviija, mis võimaldab suurendada

meetmete sünergiat ja koosmõju ning vältida dubleerimist.

Elluviija vastutab tegevuste tulemusliku elluviimise eest sh koostöös partneritega.

Tegevuse 2.1.1. elluviimisel on kaasatud partnerina piirkonna ainus kutseõpet pakkuv riigi

kutseõppeasutus – Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, millel on õppekohad Narvas, Sillamäel ja

Jõhvis.

Tegevuse 2.1.2. elluviimisel saavad lisaks Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusele olla elluviijale

partneriks ka teised riigi- ja munitsipaalkutseõppeasutused, kui neil on vastavas

õppekavarühmas tasemeõppe läbiviimise õigus. Partnerite kaasamise vajadus lähtub ÕÜF

9 SF ekstranet: Juhendid> 2021-2027> Seire> Näitajate metoodika 2021-2027.

15

haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjoni kinnitatavatest suunistest tasemeõppe vajaduse järele

ning Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse võimekusest õpet ise pakkuda.

Tegevuse 2.2.1. elluviimisel on partneriteks Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool, kes on

partneriteks valitud seetõttu, et mõlemad ülikoolid on Ida-Virumaal esindatud kolledžitega

piirkondlike õppimis- ja koostöövõimaluste pakkujatena ja on piirkonna olulised

arengumootorid. Nimetatud partnerid on kaasatud juba sekkumise planeerimise käigus ja on

partneriteks ka meetme „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus:

teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“

elluviimisel.

TÜ Narva kolledž on Ida-Virumaal asuv akadeemilise kõrghariduse keskus, kus lisaks

kõrgharidusõpingutele saab osaleda ka mitmekeelsetes täiendusõppe- ja välisprogrammides.

Kolledž pakub õpet 12 õppekava alusel, kokku õpib kolledžis üle 600 üliõpilase.

Kõrgharidusõpe toimub õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse ning informaatika ja

infotehnoloogia õppekavagruppides.

TalTech Virumaa Kolledži missioon on pakkuda paindlikku kõrgharidus-, ümber- ja täiendõpet

lähtuvalt regiooni vajadustest ning panustada ettevõtete teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevusse. Kolledžis saab õppida kolmel rakenduskõrgharidusõppe ja kahel

magistriõppe erialal ning kokku õpib kolledžis 270 üliõpilast. Kõrgharidusõpe toimub tehnika,

tootmise ja tehnoloogia ning informaatika ja infotehnoloogia õppekavagruppides.

TA võimekuse kasvatamise meetme elluviimiseks ülikoolide sõlmitava konsortsiumilepinguga

lepitakse kokku lepingupoolte õigused ja kohustused, konsortsiumi osapoolte vaheline

vastutuspiir ning ühine tegevuskava (konkreetsed tegevused, kuhu osapooled kaasatakse).

Seega on ülikoolidel vastutus arendada teadus- ja arendustegevuse võimekust Ida-Virumaal

ning see loob pinnase ka õppekvaliteedi arendamiseks ning kõrgharidusõppe

mitmekesistamiseks.

Tegevuse 2.2.2. elluviimisel on partneriteks Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool nende

õppekavade raames, mis ei ole teadus- ja arendustegevuse fookusteemadega seotud.

Partneriteks on ka Tallinna Tehnikakõrgkool, Sisekaitseakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkool

ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Täiendavalt saab partneriks nimetada teisi avalik-õiguslikke

ülikoole ja riigi rakenduskõrgkoole, kel on kõrgharidustaseme õppeõigus, kes on valmis

piirkonnas õppetööd läbi viima ning kelle õppe pakkumise on hinnanud vajalikuks ÕÜF

haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon.

Tegevuse 2.3. elluviimisel on Haridus- ja Teadusministeerium partneriks riikliku

täienduskoolituse tellimuse läbiviimisel. Koolitushanked korraldab Harno.

Tegevuse 2.4. elluviimise on partneriks IVEK. Eesti õiglase ülemineku territoriaalses kavas10

on ülemineku elluviimine kavandatud laiaulatusliku partnerlusena, kus kohalike partneritena

nähakse IVEKit, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liitu ja Ida-Viru Investeeringute Agentuuri. Ida-

10 Eesti õiglase ülemineku territoriaalne kava: https://pilv.rtk.ee/s/eSpt2Tzmqs39B2k

16

Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035 tegevuskavas11 on maakonna ja haridusastmete

üleste haridusvaldkonna tegevuste läbiviijana toodud IVEK (Haridusklaster/Hariduskopter).

IVEKi üheks põhikirjaliseks tegevuseks on hariduse arendamine regioonis (lisaks turismi,

ettevõtluse, loomemajanduse, vabaühenduste arendamisele). Maakonna haridusasutuste

koostöö edendamiseks ja koordineerimiseks tegutseb IVEKi eestvedamisel haridusklaster

(Hariduskopter), mille eesmärgiks on tugevdada ja ühtlustada kohalikku haridusmaastikku

ning kutsuda piirkonda uusi õpilasi ja haridustöötajaid.

Kuna IVEK omab maakonna tasandil hariduslike algatuste keskset koordineerimise kogemust,

siis IVEKi määramine partneriks ei halvenda selle täitmise kvaliteeti. IVEKi puhul on tegemist

juriidilise isikuga (sihtasutus), mille asutajaliikmed on kohalikud omavalitsused ja mis on

loodud tegutsema avalikes huvides. Sihtasutusel on 3 kuni 11 liikmeline nõukogu, kes

määratakse kolmeks aastaks asutajaõigusi teostavate kohalike omavalitsuste poolt nii, et igast

asutajaõigusi teostavast kohalikust omavalitsusest on üks esindaja ja asutajate otsusel

esindajaid ka teistest organisatsioonidest, kes on olulised sihtasutuse edukaks tegutsemiseks.

Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ning

kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust.

Seega läbi juhtimisstruktuuri on tagatud tegevuste õiguspärasuse kontroll.

Kuna tegevusi viiakse ellu ÕÜFi raames, siis partner peab järgima ÜSS2021_2027 sätestatut

ehk tegevuse elluviimise kulud loetakse abikõlblikuks, kui need on sobivad, vajalikud ja

tõhusad toetuse andmise tingimustes sätestatud tulemuste saavutamiseks. IVEKle kohalduvad

riigihangete seadusest tulenevad nõuded, läbi mille on samuti tagatud rahaliste vahendite

eesmärgipärane ja majanduslikult efektiivne kasutamine. IVEK omab kompetentse ning

kogemusi välisvahenditest rahastatavate projektide elluviimisel ning meeskonda eesmärkide

saavutamiseks. Seega on tagatud tegevuste elluviimisel organisatsiooniline suutlikkus ja

tagatud tegevuste majanduslik mõistlikkus. IVEKi poolt elluviidavad tegevused ei kahjusta

avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes tegevusi ellu viiakse.

Kuna IVEK täidab TATi tegevuste elluviimisel avalikku ülesannet, siis on IVEKi kui partneri

puhul tehtud ka usaldusväärsuse kontroll (halduskoostöö seaduse § 12 lõiked 1 ja 2). IVEKi

usaldusväärsust kinnitavad järgmised asjaolud:

1) tal on võimalik kasutada haldusülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, tal

on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused volitatava

haldusülesande täitmiseks;

2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust;

3) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse

lõpetamise;

4) tema kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris;

5) ta ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks

sõlmitud hankelepinguid;

6) tal ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või

sundkindlustuse maksete võlgnevust.

11 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035 lisa: tegevuskava 2023-2029:

https://ivol.ee/documents/9867329/37206687/Ida-Viru_maakonna_arengustrateegia_2023-

2035_lisa_tegevuskava_2023-2029.pdf/6ddbd560-c3b9-4cfd-bee3-aaa74a7d3643

17

Eelnõu lisa 1 punkt 6 nimetab peamised sihtrühmad. Peamiseks sihtrühmaks on Ida-Virumaal

õpet pakkuvate kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide tasemeõppe õppijad, tööealine elanikkond, sh

on fookus Ida-Virumaa elanikkonnal. Samuti on sihtrühmaks kõrgkoolid ja kutseõppeasutused,

täienduskoolitusasutused, tööandjad, Ida-Virumaa arendusorganisatsioonid ja kohalikud

omavalitsused.

Täiskasvanuhariduse osapooled on: kõrgkoolid, kutseõppeasutused,

eratäienduskoolitusasutused, kohalikud omavalitsused, Ida-Viru Ettevõtluskeskus (sh

Hariduskopter), Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Töötukassa,

ETKA ANDRAS, kolmanda sektori organisatsioonid, kultuuriasutused, raamatukogud,

tööandjad, tööandjate liidud, ametiühingud jt, kes panustavad Ida-Virumaal täiskasvanutele

suunatud formaal- ja mitteformaalõppe pakkumisse ning arendamisse.

Haridus- ja teadusminister on moodustanud Õiglase ülemineku fondi haridus -ja teadusmeetme

juhtimise toetamiseks ning sekkumiste omavahelise sünergia suurendamiseks juhtkomisjoni.

Juhtkomisjoni kuuluvad lisaks HTM esindajatele ka esindajad teistest ministeeriumitest, kelle

juhitavatel sekkumistel on haakuvus HTM sekkumistega, kohalike tööandjate

esindusorganisatsioonid, piirkonna ettevõtlusorganisatsioonide esindajad, KOVde esindaja

ning Töötukassa esindaja.

Eelnõu lisa 1 punkt 7 sätestab tegevuste abikõlblikkuse perioodi.

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 - 31.08.2029. Abikõlblikkuse periood

kehtestatakse tagasiulatuvalt, sest tegevused 2.1 ja 2.2 on osaliselt käivitunud 2023. a I

poolaastast. Tasemeõppes uute õppekavade väljatöötamine on ajamahukas protsess ja

kõrgkoolidega läbirääkimisi alustati juba 2022. aastal. Selleks, et meetme sisulised tegevused

käivituksid kiiremini, andis ÕÜF haridus- ja teadusmeetmete juhtkomisjon ennetavalt

heakskiidu kutse- kui kõrgharidusõppes prioriteetsemaks peetud uutele ja arendatavatele

õppekavadele. Koolid on asunud tegema ettevalmistavaid tegevusi õppekavade käivitamiseks

või muutmiseks. Samuti on mitmetel kooskõlastuse saanud õppekavadel juba läbi viidud

vastuvõtt arvestusega alustada õppetööga 2023. aasta 1. septembrist.

Teised tegevused käivituvad 2024. a.

Eelnõu lisa 1 punkt 8 määratleb tegevuse eelarve. TAT kogueelarve on 31 000 000 eurot sh

EL toetus on 21 700 000 eurot ning riiklik kaasfinantseering on 9 300 000 eurot. Kogu ÕÜF

sekkumise „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade

arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ tegevuste maht on 35 714 286 eurot sh EL

toetus on 25 000 000 (70%) ja riiklik kaasfinantseering on 10 714 286 eurot (30%). Lisaks

käskkirjale on kavas ette valmistada meetme määrus avatud taotlemiseks eesmärgiga viia ellu

kohalikke uuenduslikke täiskasvanutele suunatud haridusalgatusi.

Eelarve kinnitatakse ministri käskkirjaga. Tegevuste ja partnerite lõikes eelarve kinnitab

rakendusasutus iga-aastases tegevuskavas.

Tegevuse 2.1. eelarve kujunemise aluseks on 750 õppurit ja lisas 2 toodud Euroopa Komisjoni

tasemeõppe ühikuhinnad. Olenevalt õppetasemest on õppe pikkus 6 kuud kuni 2,5 aastat,

keskmiselt 1,5 aastat. Lisanduvad hinnanguliselt 10 õppekava arenduskulud.

18

Tegevuse 2.2. eelarve kujunemise aluseks on 550 õppurit kõrghariduses, rahastamine üliõpilase

kohta on kavandatud samas mahus kõrghariduse tegevustoetusega vastavalt ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjoniga kooskõlastatud piirmäärale.

Tegevuste eelarve sisaldab 7% kaudset kulu.

Eelnõu lisa 1 punktis 9 tuuakse välja tegevuste abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud.

Abikõlblikud on kulud, mis on vajalikud käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks, mis on

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi Ühendmäärus) §-s 15 ning toetuse andmise

tingimustes sätestatud tingimustega.

Sh on abikõlblikud tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed personalikulud vastavalt

Ühendmääruse §-s 16 ja § 21 lõikes 3 sätestatule. Samuti on abikõlblikud projektiga seotud

isikute välislähetustega seotud kulud.

Abikõlblikud on õppeotstarbeliste digilahenduste, sh veebikursuste, veebilehtede ja -rakenduste

loomise ning arendamise (sh digiligipääsetavuse tagamise) kulud. Kui tegevuse tulemusel

arendatakse välja IT-süsteem, siis selle süsteemi arendamise ajal arendusega seotud

hoolduskulu on otsene kulu, kuid peale valmimist tekkiv hilisem hooldamine ei ole enam

otsene, vaid on kaudne kulu.

Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalike uuringute, analüüside ja ekspertiiside

tegemise või tellimise kulud (nt piirkonna koolitusvajaduse analüüsid).

Abikõlblik on ka täienduskoolitustel ja õpisündmusel osalemiseks ligipääsetavuse tagamise

kulu füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja suulises kommunikatsioonis nelja

peamise puudeliigi lõikes (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue, nt valitakse sobivad

ruumid, tagatud on ligipääsetavus informatsioonile, õppevahenditele, e-keskkondadele jne).

Füüsilise keskkonna kohandamine (nt kaldteede või liftide ehitamine) ei ole abikõlblik kulu.

Abikõlblik on ka kulu, mis on seotud fondide vahendite kasutamisest avalikkuse teavitamisega

seotud kohustuste täitmisega.

Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määrana 7 % arvestatuna otsestest abikõlblikest kuludest. Kui

tegevuse kaudsed kulud kaetakse ühtse määra alusel, võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 kohaselt ühtse määra alusel hüvitada kuni 7 %

rahastamiskõlblikest otsestest kuludest. Otseste kuludena käsitletakse tegevuste 2.1.1., 2.2.1.,

2.2.2, 2.4. ja programmi juhtimisega seotud kulusid.

Otseste kuludena käsitletakse ka tegevuse 2.3. raames elluviidavaid täienduskoolituse kulusid,

mida hüvitatakse standardiseeritud ühikuhinna alusel või ostetakse riigihangetena.

Topeltfinantseerimist ei teki, sest täienduskoolituste hüvitamisel on aluseks haridus- ja

teadusministri poolt määrusega kehtestatud RKT ühikuhinnad, mis tuginevad täienduskoolituse

turuhindadel ega sisalda kulusid administreerimiseks.

Kaudsetest kuludest hüvitatakse riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja

majutuskulud.

Tegevuse 2.1.1. raames rahastatakse partneri õppekavade arendustegevuste läbiviimiseks

vajalikke õppetegevust ettevalmistavasid kulusid. Ettevalmistusperioodil, kui õppureid ei ole

veel õppekavale vastu võetud ja kui õppetegevus ei ole veel alanud, on alategevuse 2.1.1. puhul

19

abikõlblikud toetatava õppekava väljatöötamise ja uuendamisega seotud otsesed

personalikulud, kutseõpetajate koolituste ning stažeerimise seotud kulud. Samuti on

abikõlblikud väliskoolitustega seotud kulud.

Tegevuse 2.1.2. raames rahastatakse kutsehariduse tasemeõppe läbiviimist lisas 2 toodud

ühikuhindade alusel, mis on kehtestatud Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Komisjoni

delegeeritud määruse 2023/1676 (7.07.2023) millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2021/1060 seoses ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete

määrade ja kuludega sidumata rahastamise määratlusega liikmesriigi kulude hüvitamiseks

komisjoni poolt“ alusel.

Ühikuhinnaks on tasemeõppe õppija koolituskulu ühel aastal vastavalt ISCED standardis ja

Eesti kutseharidusstandardis toodud õppetasemetele. Ühikuhind on õppe läbiviimise lõplik

kulu, muid kulusid muul viisil tegevuse raames toetusest ei hüvitata.

Tasemeõppes õppija hüvitatav koolituskulu arvestatakse õppeaasta kohta nominaalse õppeaja

vältel. Kui õppetöö maht on vähem või rohkem kui 60 EKAPit, hüvitatakse koolituskulud

samas proportsioonis tegelikult omandatud EKAPidega.

Koolidel on vastavalt EHISe põhimäärusele kohustus kõik tasemeõppijad registreerida ning

ÕÜF vahenditest rahastatud õppekohtade korral registreeritakse õppur EHISes kasutades ÕÜF

rahastamisallika tunnust. Toetuse maksmise aluseks on EHISe väljavõte ja direktori käskkiri

õpilaskandidaadi õppijaks arvamiseks.

Eelnõu punktis 9.5. on täpsustatud kulusid, mis võivad tekkida seoses kõrghariduse õppekavade

arendamisega ja õppe pakkumisega tegevuse 2.2.1. raames. Abikõlblikud on

partnerkõrgkoolide (Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli) toetatavate õppekavade

väljatöötamise, kohandamise ja uuendamisega seotud otsesed personalikulud ning õppejõudude

koolituste ja stažeerimisega seotud kulud ning samuti on abikõlblikud väliskoolitustega seotud

kulud, sh välislähetuskulud. Õppetegevusse kaasatavad teadlased võivad vajada nt

õppedidaktika alast koolitust või olemasolevad õppejõud võivad vajada

koolitust/enesearendamist uute tehnoloogiate jms teemal. Samuti on abikõlblikud muud

õppetegevuse korraldamiseks vajalikud otsesed kulud, sh nt õppelaborite sisustamine,

seadmete, aparatuuri ja muu tehnika või litsentside soetamine, õppematerjalide väljatöötamine

või hankimine. Abikõlblikud on ka üliõpilaskandidaatide saamiseks vajalike turundus- ja

teavitustegevuste kulud. Rahastamine toimub üliõpilase kohta samas mahus kõrghariduse

tegevustoetusega vastavalt ÕÜF juhtkomisjoniga kooskõlastatud piirmäärale.

Tegevuse 2.2.2. raames on abikõlblikud partnerkõrgkoolide väljavalitud õppekavadel õppe

pakkumise ja õppetöö läbiviimisega seotud otsesed personalikulud, ruumide kasutamise ja

rentimisega seotud kulud juhul, kui õppe pakkujal puudub tegevuskoht Ida-Virumaal,

õppematerjalide ettevalmistamise või hankimisega seotud kulud, samuti muud vajalikud kulud,

mis on seotud üliõpilaskandidaatide saamiseks vajalike turundus- ja teavitustegevustega.

Rahastamine toimub üliõpilase kohta samas mahus kõrghariduse tegevustoetusega vastavalt

ÕÜF juhtkomisjoniga kooskõlastatud piirmäärale.

Tegevuses 2.3. raames täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse alusel tellitavate

täienduskoolituste kulud on abikõlblikud haridus- ja teadusministri 2. oktoobri 2018. a

määrusega nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning

akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi

valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse §-le

20

19. Koolitushangete puhul toimub rahastamine tegelike kulude alusel.

Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Abikõlbmatu on ühikuhindades

sisalduv kulu kuludokumentide alusel. Lisaks on abikõlbmatud hoonestatud ja hoonestamata

maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost. Abikõlbmatud on ka siseriiklikud lähetuskulud sh

ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava

või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese

lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. Projekti heaks

töötava personali, sh ametniku, teenistuja, lepingulise töötaja või kolmanda isiku riigisisese

lähetamisega tekkivad sõidu- ja majutuskulud on summaliselt väiksed, kuid nõuavad

abikõlblikkuse tõendamiseks ja kontrollimiseks suurt hulka dokumente, mis tähendab suurt

halduskoormust nii toetuse saajale kui rakendusüksusele ning riski mitteabikõlblike kulude

tekkimiseks.

Eelnõu lisa 1 punktis 10 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi ja korda.

Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-dele 24-26, § 27 lõike

1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3.

Tegevuse 2.1.2. puhul makstakse toetust vastavalt 24. juuni 2021 Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 94 p 4 alusel, 7. juuli 2023 Euroopa Komisjoni

delegeeritud määrusele 2023/1676 liikmesriikidele kehtestatud ühikuhindadele ja lisas 2

toodud metoodikale.

Tegevuse 2.3. riikliku koolitustellimusena tellitud täienduskoolituste (sh

mikrokvalifikatsiooniõppe) puhul makstakse toetus välja haridus- ja teadusministri 2.10.2018

määrusega nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning

akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi

valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindadest lähtuvalt, vastavalt ühendmääruse §-le 28 lõikele 1.

Makse aluseks on koolitusel osalejatele õpiväljundite saavutamisel väljastatud

täienduskoolituse tunnistus. Lisaks täienduskoolituse riiklikule koolitustellimusele viiakse läbi

täienduskoolitusi, mis tellitakse hankega.

Tegevuste elluviimise abikõlblikud kulud hüvitatakse järgnevalt:

tegevus 2.1.1. tegelike kulude alusel;

tegevus 2.1.2. kutseõppe õppekulude standardiseeritud ühikuhindade alusel;

tegevus 2.2.1. tegelike kulude alusel;

tegevus 2.2.2. tegelike kulude alusel;

tegevus 2.3. standardiseeritud siseriiklike ühikuhindade alusel (riikliku

koolitustellimuse koolitused) ja tegelike kulude alusel (koolitushanked);

tegevus 2.4. tegelike kulude alusel;

programmi juhtimisega seotud kulud tegelike kulude alusel.

Eelnõu lisa 1 punktis 11 määratletakse elluviija ja partneri kohustused. Elluviijale kohalduvad

kõik ühendmääruse§ 43 alusel kehtestatud kohustused, lisaks on elluviija kohustatud koostama

iga-aastase tegevuskava, kooskõlastama selle rakendusasutusega ning ÕÜF haridus- ja

teadusmeetmete juhtkomisjoniga ja viima tegevused vastavalt tegevuskavale ja eelarvele ellu.

Järgneva aasta tegevuskava ja eelarve esitatakse rakendusüksusele hiljemalt 20. novembriks.

Tegevuskava täitmiseks sõlmib elluviija partneritega (v.a Haridus- ja Teadusministeerium)

lepingud, milles sätestatakse partneri tegevuskava st ÕÜF juhtkomitee poolt kinnitatud

õppekavade loetelu, õppeks avatavate õppekohtade ja vastuvõtuaastate arv, vajadusel eelarve

21

piirsummad. Samuti on elluviija kohustatud koostama punktis 12 sätestatud vahe- ja

lõpparuandeid. Elluviija esitab ka rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete

prognoosi 15. jaanuariks. Esimese aasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva

jooksul TATi kinnitamisest.

Elluviija poolt läbiviidav tegevuste koordineerimine ja osapoolte nõustamine peab toimuma

kohapeal, et tagada üleminekuprotsessist mõjutatud inimeste ja kogukondade parem toetamine,

samuti üleminekust ja meetme tegevustest teavitamine kohalikule elanikkonnale arusaadavas

keeles.

Eelnõu lisa 1 punkt 12 täpsustab aruandluse korda ja sisu. Selles sätestatakse vahearuannete

ja lõpparuande esitamise kohustus, tähtajad ning nende menetlemise kord.

Elluviija on kohustatud tagama rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 lisas III loetletud ühiste koheste väljund- ja

tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse §19 lõikele 3. ÕÜFist rahastatavatele ESF-laadsetele tegevustele (sh

koolitused) rakendub analoogne andmekorje kohustus, nagu ESF+ rahastatavatele tegevustele.

Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites

(https://ec.europa.eu/sfc/en/2021/support-ms/2021MNTESF?qt_esf_faq=2#/) ning

Rahandusministeeriumi koostatud „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje

juhendis perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Toetuse saaja tagab

osalejate andmete olemasolu ja uuendamise SFOS projekti sündmustes (ehk SISis) hiljemalt

kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks (juuni lõpu seisuga andmed

võib edastada nelja nädala jooksul).

Osalejate andmed tuleb esitada eelmääratletud (ala)tegevuste ja sihtgruppide kohta, mida

täpsustatakse eelnõu punktis 12.7. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub

elluviija läbi Sündmuste Infosüsteemi (SIS – projektis osalevate isikute registreerimiseks ja

andmekorjeks mõeldud e-keskkond) osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub,

isikuandmed vastavalt RM RO juhendile „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate

andmekorje juhend perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Osalejate

andmekorje läbiviimine, sh esitamise tähtajad, andmekoosseis jne toimub vastavalt

eelnimetatud juhendile ning Sündmuste Infosüsteemi juhendile

(https://rtk.ee/struktuuritoetuste-registriga-seotud-dokumendid/SIS).

Eelnõu lisa 1 punkt 13 määratleb finantskorrektsiooni tegemise alused ja korra.

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele

28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39.

Eelnõu lisa 1 punktis 14 käsitletakse vaiete menetlemist. Vaidemenetlus viiakse läbi vastavalt

ÜSS2021_2027 §-dele 31 ja 32.

Eelnõu punktis 15 käsitletakse tegevuste puutumust riigiabiga. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset

kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud.

Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid1 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi

peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL) artikkel 107 lõikele 1 on

igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi,

mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või

22

teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab

liikmesriikide vahelist kaubandust.

Riigiabi hindamine järgmiste kriteeriumite alusel – kui need on üheaegselt täidetud, siis on

tegemist riigiabiga:

 abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest;

 abi antakse ettevõtjale;

 abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate

kategooriale või teatud kaupade tootmiseks;

 abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;

 abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa

Liidu riikide vahel.

Kõigi tegevuste puhul antakse abi riigi poolt või riigi ressurssidest.

Riigiabiks loetakse vaid neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest.

EL struktuurifondidest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi ametiasutusele

on jäetud abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul. Toetuse andmise

tingimustega elluviidavaid tegevusi rahastatakse ÕÜFst ja kaasfinantseeritakse riigieelarvest,

seega on osaliselt tegu riigieelarveliste vahenditega. Käesoleval juhul on kriteerium täidetud.

Tegevus 2.1. „Kutsehariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine

õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal“, mille partneriteks on Ida-Virumaa

Kutsehariduskeskus ja teised kutseõppe tasemeõppe õigust omavad kutseõppeasutused Eesti

Vabariigis.

a. abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest

Riigiabi andmisega on tegemist siis, kui abi andmisega seotud vahendid on otseselt või kaudselt

riigi vahendid või riigile omistatavad vahendid. Riigi vahendid on riigi enda, kohaliku

omavalitsuse üksuse, riigi sihtasutuste, fondide vms poolt antud toetused.

Abi antakse ÕÜFist, st tegemist on riigi vahenditega (fondide antav toetus).

Seega kriteerium on täidetud.

b. abi antakse ettevõtjale

Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad

majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise

viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Ettevõtjaks tuleb

lugeda igat majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle juriidilisest või omandivormist,

kasu teenimisest või teenuste tasuta pakkumisest. Majandustegevuse all tuleb mõista mistahes

kaupade või teenuste pakkumist turul. Kui ettevõtja tegeleb nii majandustegevuse kui ka

mittemajandustegevusega, loetakse teda ettevõtjaks ainult majandustegevusega seoses.

Tegevusi viib ellu ja toetuse saaja on Haridus- ja Noorteamet, kes ei paku turul TAT raames

elluviidavaid teenuseid ja kes kohustub tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul

järgima riigihangete seadust. Seega tegemist ei ole ettevõtjaga.

Tegevuse 2.1 partneriteks ja tegevuste tegijateks on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ja teised

kutseõppe tasemeõppe õigust omavad kutseõppeasutused Eesti Vabariigis.

Tasemeõppe näol on tegemist mitte-majandustegevusega. Lähtuvalt komisjoni teatisest: riikliku

haridussüsteemi raames korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku haridusteenust võib

23

lugeda mittemajanduslikuks tegevuseks. Euroopa Kohus on leidnud, et: „[riigil] ei olnud

üldreeglina riigieelarvest ja mitte õppijate või nende vanemate poolt rahastatava riikliku

haridussüsteemi loomisel ja ülalpidamisel kavatsust arendada tasulist tegevust, vaid ta täitis oma

sotsiaalseid, kultuurilisi ja haridusalaseid ülesandeid oma elanike suhtes“.

Kutseõppeasutustes toimuv tasemeõpe toimub Eesti hariduse infosüsteemis EHIS registreeritud

õppekavade alusel. Tasemeõpet saavad pakkuda kutseõppeasutused, kellel on antud tasemeõppe

läbiviimise õigus vastavas õppekavarühmas, st nad on läbinud kvaliteedihindamise.

Seega kriteerium ei ole täidetud.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleval juhul tegemist riigiabi

andmisega, kuna antud tegevuse raames ei anta abi ettevõtjatele.

Tegevus 2.2. „Kõrghariduse tasemeõppe õppekavade arendus ja õppe pakkumine

õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks Ida-Virumaal“, mille partneriteks on Eestis

kõrgharidusõppe õigust omavad kõrgkoolid.

a. abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest

Abi antakse ÕÜFist, st tegemist on riigi vahenditega (fondide antav toetus).

Seega kriteerium on täidetud.

b. abi antakse ettevõtjale

Tegevusi viib ellu ja toetuse saaja on Haridus- ja Noorteamet, kes ei paku turul TAT raames

elluviidavaid teenuseid ning kohustub tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul

järgima riigihangete seadust. Tegemist ei ole ettevõtjaga.

Tegevuse 2.2.1 raames teevad tegevusi Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool, kellel on

kolledžid Ida-Virumaal ja tegevuse 2.2.2 raames võivad teha lisaks TÜ-le ja TTÜ-le ka teised

kõrgharidusõppe õigust omavad kõrgkoolid.

Tasemeõppe näol tegemist mitte-majandustegevusega (põhjendus toodud tegevuse 2.1. riigiabi

analüüsi juures).

Seega kriteerium ei ole täidetud.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleval juhul tegemist riigiabi

andmisega, kuna toetuse andmise tingimustes ühegi plaanitud tegevusega ei anta abi

ettevõtjatele.

Tegevuse 2.3. „Täienduskoolituste pakkumine teadmiste ja oskuste arendamiseks Ida-

Virumaal“ viib riikliku koolitustellimuse osas ellu Haridus- ja Teadusministeerium ning

koolitushanked korraldab Harno. Haridus- ja Teadusministeerium ei tegele

majandustegevusega, sest on valitsusasutus ning tegevuse elluviimisel täidab oma põhimääruse

§ 12 lõikest 5 tulenevaid avalikke ülesandeid ning seetõttu ei saa riigiabi.

Tööealise elanikkonna oskuste arendamiseks Ida-Virumaal tellitakse täienduskoolitusi

Täiskasvanute koolituse seaduse § 16 alusel toimuva riikliku koolitustellimusena kõrgkoolidelt

ja kutseõppeasutustelt. Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi,

mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega

rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega.2

Riikliku haridussüsteemi raames korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku

haridusteenust loetakse üldiselt mittemajanduslikuks tegevuseks. Riikliku hariduse

mittemajanduslikku iseloomu ei mõjuta põhimõtteliselt asjaolu, et õpilastel või nende

vanematel tuleb mõnikord tasuda õppemaksu või sisseastumismakse, mis aitavad kanda

24

süsteemi toimimiskulusid, kuna sellised rahalised panused katavad sageli vaid murdosa teenuse

tegelikest kuludest ja neid ei saa lugeda tasuks osutatud teenuse eest.3

Euroopa Komisjon on 2018. a asjas SA.43700 selgelt välja öelnud, kui suurt tasu saab

mittemajanduslik haridusasutus küsida ilma, et ta muutuks ettevõtjaks ja oleks allutatud riigiabi

reeglitele. Üksnes sellise haridusasutuse puhul, kelle tegelikest kuludest kaetakse üle 50%

kasutajate tasudega või muudest kaubanduslikest vahenditest, on tegemist ettevõtjaga, kes allub

riigiabi reeglitele. Seega on suure osa toetuse saajate puhul tegemist haridusasutustega

ning üksnes nende puhul, kelle kuludest üle 50% kaetakse mitte avalikest vahenditest, on

tegemist ettevõtjatega. Eestis toimub kutse ja kõrghariduse rahastamine valdavalt läbi riikliku

finantseerimise. Seega on riikliku haridusteenuse tagamine on mittemajanduslik tegevus.

Lisaks ostetakse täienduskoolituse teenust riigihanke korras (elluviija Harno), mis tagab

teenuse pakkumise turuhinnaga. Seega teenuse osutajast ettevõtja majanduslikku eelist ei saa.

Lõppsaajaks on füüsilised isikud, kes ei ole ettevõtjad. Järelikult lõppsaaja tasemel riigiabi ei

anta.

Meetmest osutatav õpe on suunatud füüsilistele isikutele, kes riigiabi mõistes abi ei saa. Seega

tööjõu pakkumise suurendamine läbi koolitusteenuse puhul riigiabiga tegemist pole, sest

suurendatakse tööealise elanikkonna teadmisi ja oskusi.

Seega ettevõtja kriteerium ei ole täidetud.

Siiski ei saa täiesti välistada, et teatud juhtudel võib toetuse saaja puhul olla tegemist ettevõtjaga,

mistõttu on käskkirja punkti 14 lisatud võimalus anda vähese tähtsusega abi.

Tegevus 2.4. „Täiskasvanutele suunatud õpivõimalusi toetavad tegevused“, mille

partneriks on IVEK, kes on Jõhvi valla, Kohtla-Järve linna ja Lüganuse valla poolt määramata

ajaks asutatud eraõiguslik-juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara

valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse tegevuse

eesmärgiks on toetada Ida-Viru regiooni arengut osutades ettevõtlust toetavaid teenuseid ning

kaasates regiooni arenguks vajalikke vahendeid. Eesmärgi saavutamiseks tegeleb IVEK mh

turismi, hariduse, ettevõtluse, loomemajanduse, vabaühenduste arendamisega regioonis.

a. abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest

Abi antakse ÕÜFist, st tegemist on riigi vahenditega (fondide antav toetus). Samuti finantseerib

IVEK on muud tegevused riigi vahenditest.

Seega kriteerium on täidetud.

b. abi antakse ettevõtjale

Tegevusi viib ellu ja toetuse saaja on SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, kes on oma põhikirjaliste

eesmärkide elluviimiseks asutatud eraõiguslik-juriidiline isik ja järgib tegevuste elluviimisel

sisseostetavate teenuste puhul riigihangete seadust. SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus ei ole

ettevõtja.

Seega kriteerium ei ole täidetud.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleval juhul tegemist riigiabi

andmisega, kuna toetuse andmise tingimustes ühegi plaanitud tegevusega ei anta abi

ettevõtjatele.

25

3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSEGA

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik

ülesanne tekib käesoleval juhul ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt rakendusasutuse juhi

poolt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik

asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga

protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele

õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud

eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Andmeid kogub isik, kes

konkreetset koolitust või teavitusüritust korraldab. Andmeid kasutab elluviija selleks, et saata

osalejatele infot ürituse toimumise kohta ning peale üritust saata materjalid ja anonüümne

tagasiside. Nõustamisteenus on anonüümne, elluviija infosüsteemis säilitatakse vaid see, mis

teemal nõustati. Eeltoodud tegevuste puhul järgib elluviija minimaalsuse nõuet, kogudes vaid

andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh edasiarendamiseks või statistilistel

eesmärkidel. Lisaks on tegevuste elluviijal kohustus koguda osalejate andmeid, mis on

nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056 III lisas ning esitama

need RÜ-le. Elluviija kogub lisaks kohustuslikele ühiste koheste väljund- ja tulemusnäitajate

seireandmetele koolitus- ja nõustamistegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi,

perekonnanimi, e-posti aadress, telefoni number ja emakeel. Elluviija poolt säilitatakse

osalemise tõestamiseks tegevuses osalemise kinnitust (eesnimi, perekonnanimi inimese allkiri).

Virtuaalselt toimuva sündmusel osalemise tõendamise kohta esitatakse järgmised dokumendid

olenevalt virtuaalkeskkonna võimalustest:

- kuvatõmmis/logifail osalejate nimedest juhul, kui üritusel osalejad logivad virtuaalkeskkonda

sisse ID-kaardi/ Mobiil-ID’ga.

- virtuaalkeskkonnas või väljaspool virtuaalkeskkonda koostatud ja osalejate poolt

digiallkirjastatud osalejate registreerimisleht.

- juhul kui virtuaalkeskkond ei võimalda ID-kaardi/Mobiil-IDga sisse logimist ning

digiallkirjade kogumine ei ole tehniliselt võimalik või mõistlik, siis esitatakse ürituse

korraldamise eest vastutava isiku poolt (digi)allkirjastatud osalejate nimekiri, mis on korraldaja

poolt allkirjastatud peale ürituse toimumist koos kuvatõmmisega või logifailiga osalejate

nimedest, mis võimaldab seostada nimekirja konkreetse üritusega.

4. KÄSKKIRJA MÕJUD NING VASTAVUS ÜLDISTE RAKENDUSKAVA

VALIKUKRITEERIUMITEGA

Käskkirja alusel ellu viidavate tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega on viidatud

TAT punktis 1, seos rakenduskava erieesmärgiga TAT punktis 1.2. Tegevuste panus meetme

väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse on punktis 3. Projekti põhjendatust on selgitatud TAT

punktides 1 ja 2 ning seletuskirja punktides 1 ja 2. Tegevuse elluviimiseks arvestatud kulude

maht on esitatud TAT punktis 8 ja eelarve kujunemise alus selgitatud seletuskirjas punktis 8.

Elluviija ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia on selgitatud TAT punktis 5 ja seletuskirja

punktis 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on

välja toodud TAT punktis 1.4.

TAT mõjutab (märkida ristiga, peab mõjutama vähemalt ühte teemat):

Regionaalareng x jah ei

Regionaalse arengu tegevuskava (RETK) määratleb olulisemad piirkondade vahelist

ebavõrdsust väljendavad regionaalse arengu juurprobleemid, mis on omakorda seotud „Eesti

26

2035“ strateegiliste sihtide ja seiremõõdikutega. „Eestis 2035“ ühe sihina on kirjeldatud Eestis

elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed, kus inimeste teadmised ja oskused viiakse

kokku tööturu vajadustega ja luuakse võrdsed võimalused tööturul ning tagatakse tööturu

regionaalne tasakaalustatus. Seda mõõdetakse muuhulgas täiskasvanute elukestvas õppes

osalemise määra kaudu, mida analüüsitakse ka regioonide lõikes. Ida-Virumaa tööealisest

elanikkonnast vanuses 25-64 osales elukestvas õppes 2022. a 17%, mis on alla Eesti keskmise

(21,1%).

Kogu sekkumine toetab regionaalset arengut, sest luuakse mitmekesisemad õpivõimalused nii

tasemehariduses kui ka täienduskoolituste pakkumisega Ida-Virumaa täiskasvanud

elanikkonnale. Perioodi lõpuks on plaanis pakkuda täienduskoolitusi 13 000 täiskasvanule ja

luua täiendavad 1300 tasemeõppe õppekohta ning laiendada õppimisvõimalusi vähemalt 20

õppekaval.

Regionaalset tasakaalu suurendavate tegevuste tulemuslikkuse hindamisel seiratakse Ida-

Virumaa tasemeõppes, täienduskoolitustel ja laiemalt elukestvas õppes osalemise statistikat.

Analüüsitakse iga-aastaselt täienduskoolituste koolitustellimuse regionaalset (koolituste arv ja

maht) eelarvelist jaotust, loodud uute tasemeõppe kohtade täituvust ning koolitustel osalemise

tulemuslikkust (tunnistusega lõpetajate arv). Lisaks viiakse läbi analüüsid piirkondliku

tööjõuvajaduse tuvastamiseks, et paremini sihitada õppe pakkumist.

Samuti aitavad tegevused suurendada teadlikkust piirkonnas pakutavatest õpivõimalusest ja

kujundad idavirumaalastes positiivseid õpihoiakuid. TAT raames on planeeritud arendada

piirkondlikku võrgustikutööd.

Keskkonnahoid ja kliima x jah ei

Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (Do No

Significant Harm) analüüsi kohaselt ei põhjusta meede olulist kahju kliima- ja

keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Kuna DNSH põhimõttega arvestamisel on eesmärgiks

vältida majandustegevuse olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna, võimaldades seeläbi

kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, siis vastab sellekohane inimeste oskuste,

teadmiste ja hoiakute kujundamine olulise kahju ärahoidmise põhimõttele ega vaja täiendavat

analüüsi. TAT tegevuste elluviimisega kaasneb kaudne positiivne mõju keskkonnahoiu ja

kliima eesmärkidele. Keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku majandamise teadmiste ja oskuste

vajadus kõigis majandusvaldkondades on kiirel tõusuteel. Kasvamas on vajadus

keskkonnateadmiste (sh keskkonna- ja kvaliteedijuhtimise) ning ressursside efektiivsema

kasutamise oskuste järele. Nii tuleb tehnoloogiaoskused kombineerida looduslikest

protsessidest arusaamise oskusega ja valdkonnaspetsiifilistest roheoskustest kujunevad üha

loomulikumalt erialaste oskuste kohustuslik osa. ÕÜFst rahastatavad tasemeõppe õppekavad

(nt taastuvenergeetika ja jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad) toetavad jätkusuutlike,

keskkonda säästvate lahenduste kasutuselevõttu. Õppekavade finantseerimisel jälgitakse, et ei

finantseerita fossiilkütustega seonduvaid alasid. Nii tasemeõppe kui täienduskoolituste

õppekavades kajastatakse roheoskused horisontaalse teemana. Samuti võetakse roheoskuste

arendamise vajadusi arvesse riikliku koolitustellimuse prioriteetide kavandamisel Ida-

Virumaal.

Sooline võrdõiguslikkus x jah ei

Naised moodustavad praegu üle poole Ida-Virumaa elanikkonnast, kuid alla poole piirkonna

töötajatest. Põlevkivisektoris on 34%-s leibkondadest ainult üks palgatulu saaja ja enamikul

juhtudel on ta meessoost (u 80%), naiste osakaal põlevkivisektoris on erakordselt madal (20%).

Tööstuspiirkonnas jäävad naistele tihti kas kodupidamise kohustused (mitteametlik laste ja

27

eakate hooldus jms) või teenindussektori madalapalgalised töökohad, mis on automatiseerimise

tõttu kadumisohus. 2019. aastal oli Ida-Virumaal teistest maakondadest madalaim naiste

tööhõive määr - 52,1%. Seega on oluline suurendada naiste võimekust ning pakkuda naistele

vajalikku tuge selliste probleemide lahendamiseks, mis on neid seni tööturult eemal hoidnud.

Üheks takistuseks naiste tööhõivele on Ida-Virumaa kui tööstuspiirkonna tööturu segregeeritus

- tööstuses töötavad valdavalt mehed. Samuti õpivad tehnoloogia erialadel peamiselt mehed,

selline jagunemine on suures osas tingitud soostereotüüpidest ja vananenud uskumusest ning

teadmistest tehnoloogia valdkonna kohta. Seetõttu on TATis planeeritud naisi takistavaid

uskumusi, soostereotüüpe ning töötruru segregatsiooni adresseerivaid tegevusi,

(kommunikatsioonikampaaniad, töötoad, infoüritused jms), et motiveerida ja julgustada naisi

õppetegevustes osalema.

Tegevused panustavad seega soolise võrdõiguslikkuse indeksi paranemisele.

Võrdsed võimalused x jah ei

Täiskasvanute elukestavas õppes osalemise määr on eestlaste puhul tunduvalt kõrgem, kui mitte

eestlaste puhul (2022 II kvartalis vastavalt 24% ja 16,2%). Ida-Viru maakonda iseloomustab

suur mitte-eestlaste osakaal, kus eesti keele oskuseta inimesed moodustavad valdava osa.

Elanikest 20% on eestlased, 73% venelased ja 7% muust rahvusest. Erinevalt teistest

maakondadest (v.a Harju maakond) moodustavad Ida-Virumaal riigikeeleoskuseta inimesed

(59%). 55 353 inimest ehk 59% kõigist maakonna 20–64-aastastest elanikest ei oska üldse eesti

keelt. Riigikeelt ei oska 43% 20–34-aastastest, 64% 35–54-aastastest ja 69% 55–64-aastastest.

Ida-Virumaal elab palju nõukogude ajal sisserännanute perekondi ja nende järeltulijaid,

mistõttu on vene keele oskus kõigis vanuserühmades väga hea. See-eest inglise keele oskajate

osatähtsus 35–54-aastaste seas on Eestis kõige madalam.

Kuna tegevusi viiakse ellu Ida-Virumaa piirkonnas, siis õpivõimaluste mitmekesistamise kaudu

on võimalik hõlmata erinevaid sihtrühmi ja pakkuda kõigile võrdseid võimalusi elukestvas

õppes osalemiseks. Oskuste arendamise tegevusi kavandatakse nii, et need sobiksid ka

vanematele vanuserühmadele (koolituste kestus, võimaus ühildada töötamist ja õppimist. Kuna

pakutav tasemeõpe on tasuta ning täienduskoolitused on tasuta või väikese omaosalusega ning

korraldatakse Ida-Virumaal, siis tagab see parema juurdepääsu ka madalama sissetulekuga

inimestele.

Ligipääsetavus x jah ei

TAT kõik tegevused planeeritakse sihtrühmale sobivaimal viisil (nt kommunikatsioonikanalite

valikul, info- ja teabepäevade kohtade valikul lähtutakse sellest, et sihtrühma kuuluvad

inimesed võivad olla liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega). TATis nimetatud tegevuste

elluviimisel jälgitakse, et liikumispuudega inimestele oleks tagatud ligipääs ürituse

asukohale/ruumile. Toetatavate tegevuste kaudu saab pakkuda eri võimetega inimestele

võimalust hariduses osaleda ning muuta haridus erinevatele inimesetele ligipääsetavamaks.

Kaasaegseid digitehnoloogilisi võimalusi kasutades saab vähendada probleeme, mis on seotud

füüsilise ligipääsetavusega, aga ka ligipääsetavusega informatsioonile. Täienduskoolituse

pakkumisel täielikult e-õppena või virtuaalse kontaktõppena võimaldab ligipääsu neile

sihtrühmadele, kellele füüsiline keskkond on takistuseks.

28

5. KÄSKKIRJA KEHTIVUS

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. Käskkirja rakendatakse alates 01.01.2023. a. seoses

tegevuste 2.1. ja 2.2. tasemeõppe õppekavade arendamisega seotud tegevuste

ettevalmistamisega.

6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile,

Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele, Haridus- ja Noorteametile, Rektorite Nõukogule,

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Tartu

Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Tehnikakõrgkoolile, Ida-Virumaa

Kutsehariduskeskusele, Sisekaitseakadeemiale, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Tallinna

Tervishoiu Kõrgkoolile, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskusele.

Margus Haidak

kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning

elukestva õppe osakonnajuhataja

Lisad:

Lisa 1. „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht“

Lisa 2. „Riskihindamise tabel“