Otsus

ALUTAGUSE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Mäetaguse 30. jaanuar 2025 nr 220

Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu algatamine

N.R. Energy OÜ (registrikood 12364776) on esitanud Alutaguse Vallavalitsusele taotluse

detailplaneeringu algatamiseks Kauksi külas asuval Sillaotsa kinnistul. Detailplaneeringu

koostamise eesmärk on maa-ala elamukruntideks jagamine ja kruntidele ehitusõiguse

määramine. Üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringu koostamine nõutav hajaasustuses maa-

ala jagamiseks enam kui neljaks katastriüksuseks elamuehituse eesmärgil.

Planeeringuala asub Kauksi küla lõunaosas, hõlmab maatulundusmaa sihtotstarbega Sillaotsa

(22401:004:0292) katastriüksust ning osaliselt sellega piirnevat transpordimaa sihtotstarbega 3

Jõhvi-Tartu-Valga tee (22401:004:0199) katastriüksust. Planeeringuala suurus on ligikaudu

6,5 ha.

Sillaotsa kinnistu on hoonestamata. Maaüksus on tasase reljeefiga, osaliselt kaetud metsaga.

Planeeringuala piirneb lääne poolt Kauksi ojaga (VEE1060900), mis kuulub üle 10 ha

pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogude hulka. Planeeringualale ulatuvad Kauksi oja kalda

loodus- ja veekaitselised kitsendused (kallasrada, veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd,

piiranguvöönd). Sillaotsa kinnistu piirneb põhja poolt riigi põhimaanteega nr 3 Jõhvi-Tartu

Valga, mille kaitsevöönd on 50 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Juurdepääs

Sillaotsa kinnistule toimub Karbi tee ja olemasoleva ristmiku kaudu. Kinnistut läbib tee, mis

ühendab riigiteed ja Kauksis küla läbivat Kauksi-Kuru teed. Planeeringualale ulatub

maaparandussüsteemi (Kauksi 1) maa-ala. Peipsi põhjaranniku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

projektiga on kinnistule kavandatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajatised ja nende

kaitsevööndid.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sillaotsa kinnistu jagamiseks 3000 m2 – 5000 m2

suurusega elamumaa kruntideks, määratakse ehitusõigus, tehnovõrkude ja -rajatiste ning

avalikule teele juurdepääsutee võimalikud asukohad ning tuvastatakse servituutide seadmise

vajadus. Planeeringuga tuleb tagada olemasolevate teede toimivus ning riigitee ristmiku ja

Karbi tee ümberehitamisel tuleb tagada planeeringualast ida pool asuvate kruntide juurdepääs

avalikult kasutatavale riigiteele.

Planeeritavate kruntide vee- ja kanalisatsioonivarustus tuleb lahendada ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni baasil. Planeeringu elluviimise eeltingimuseks on, et piirkondlikud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrk on välja ehitatud.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu koosseisus selle elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid.

Võimalike uuringute tegemise vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

Vastavalt Alutaguse valla üldplaneeringule (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020

otsusega nr 285) on Sillaotsa kinnistu maakasutuse juhtotstarve maatulunduse maa-ala ja alal

kehtivad hajaasustuses elamu ehitamiseks seatud tingimused, mille kohaselt on minimaalne

elamukrundi suurus 1 ha. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek maakasutuse juhtotstarbe

muutmiseks elamu maa-alaks ning krundi minimaalsuuruse vähendamiseks.

Planeeringuala jääb rohevõrgustiku alale ning Kauksi-Remniku väärtuslikule maastikule.

Üldplaneeringu kohaselt ei ole rohevõrgustiku alal majandustegevus keelatud, kui arvestatakse

rohevõrgustikuga, st rohevõrgustiku eesmärki silmas pidades tagatakse väärtuslike

ökosüsteemide kaitse, säilitamine ja taastamine; järgitakse säästlikkuse printsiipi

looduskasutusel, säilitatakse bioloogiline mitmekesisus, leevendatakse kliimamuutusi ning

edendatakse rohemajandust, sh puhkemajandust. Rohevõrgustiku puhul on oluliseks peetud

vältida tugialade kompaktsuse vähenemist ja killustamist. Planeeringu koostamisel ja

elluviimisel tuleb analüüsida ja tagada rohevõrgustiku sidusus ning arvestada rohevõrgustiku

kaitse- ja kasutustingimustega.

Detailplaneeringu algatamisel järgitakse üldplaneeringus toodud põhimõtet, et uued elamualad

jääksid olemasolevate elamualade lähedusse. Planeeringualast põhja ja ida pool asuvad

hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistud. Planeeringualal on olemas juurdepääs ning

perspektiivne võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Detailplaneeringu eesmärk

on kooskõlas üldplaneeringus toodud üldise põhimõttega, et uute elamualade planeerimisel

tuleb lähtuda sellest, et uued kinnistud tekiksid aladele, kus on optimaalsed võimalused

teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Uued elamukrundid on kavandatud

olemasolevate elamualade lähedusse, arvestades juba väljakujunenud asustusstruktuuri,

elamute paiknemist ja iseloomu. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimine ei takista

üldplaneeringu elluviimist.

PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju

strateegilist hindamist (KSH). Käesoleva detailplaneeringu KSH eelhinnang koostatakse ja

KSH koostamise vajadus otsustatakse planeeringu koostamise käigus. Keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõige 11 võimaldab otsustada

KSH vajaduse planeerimisdokumendi koostamise käigus viivitamata.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 31,

PlanS § 77 lõike 1, § 142 lõike 1 punkt 1 ja lõike 2 ning lähtudes Alutaguse valla

üldplaneeringust Alutaguse Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Alutaguse vallas Kauksi külas Sillaotsa

kinnistul. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on elamukruntide moodustamine ja

ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu

muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe ja elamukrundi miinimumsuuruse osas.

2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale (ühel lehel). Planeeringuala suurus on ca

6,5 ha. Võimalike uuringute läbiviimise vajadus selgub detailplaneeringu koostamise

käigus.

3. Detailplaneeringu koostamisel anda KSH eelhinnang lähtudes „Keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

5. Detailplaneeringu algatamise otsus on menetlustoiming, mitte eraldiseisev haldusakt

haldusmenetluse seaduse tähenduses. Detailplaneeringu algatamise otsuseid üldjuhul

kohtus vaidlustada ei saa.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Kullamägi

volikogu esimees

Alutaguse Vallavolikogu 30.01.2025 otsuse nr 220

“Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu algatamine“

Lisa

Planeeringuala skeem

Ortofoto: Maa-amet planeeringuala piir (suurus ca 6,5 ha)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Alutaguse Vallavalitsus

[email protected]

Tartu mnt 56

41101, Ida-Viru maakond, Alutaguse

vald, Iisaku alevik

Teie 18.02.2025 nr 7-6/34-1

Meie 04.03.2025 nr 7.2-2/25/2818-2

Seisukohtade väljastamine Sillaotsa kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Alutaguse valla Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu

(katastritunnus 22401:004:0192, edaspidi planeering) algatamisest Alutaguse Vallavolikogu

30.01.2025 otsusega nr 220.

Planeeringu eesmärgiks on maa-ala elamukruntideks jagamine ja kruntidele ehitusõiguse

määramine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (edaspidi riigitee)

km 47,51-47,78. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2033 sõidukit ning kehtib

kiirusrežiim 90 km/h.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs planeeringualale on tagatud riigitee km 47,669 ristumiskohalt (kohalik tee nr

2240025 Karbi tee).

Nimetatud ristumiskoha asukoht ei vasta juba hetkel normidele (lisa 1 tabel 17) ning

planeeringuga kavandatava tegevuse realiseerumisel suureneb ristumiskoha liituva tee

liiklussagedus (üle 20 sõiduki ööpäevas).

Riigitee km 47,669 olemasolevat ristumiskohta võib kasutada planeeringualale juurdepääsuna

järgmistel tingimustel:

1.1. ristumiskohalt tagatakse juurdepääs kuni 4-le (neljale) üksikelamu kinnistule ning

juurdepääs ülejäänud planeeringualale (sh olemasolevatele Korikova, Suvila, Kaasiku,

Kanarbiku ja Metsaääre kinnistutele) tagatakse Kauksi külast pikendades kohalikku teed

nr 2240115 (Pärna tee).

Planeeringu ruumiline lahendus peab välistama võimaluse riigitee ristumiskoha ning

Kauksi külast lähtuva kohaliku tee ühendamiseks, st peab olema alaliselt välistatud

võimalus planeeringuala läbiva liikluskorralduse realiseerimiseks;

1.2. riigitee ristumiskoht tuleb rekonstrueerida vastavalt meie nõuetele; ristumiskoha

rekonstrueerimise ruumivajadus kavandada vastavalt meie tüüplahendusele II. Riigitee

ristumiskoht peab olema nõuete kohaselt rekonstrueeritud ja meile üle antud hiljemalt

enne planeeringualale kavandatava mis tahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise

ehitamise alustamist (st ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale

isikule);

2 (3)

1.3. täiendavate riigitee ristumiskohtade kavandamine ei ole lubatud.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Riigitee nr 3 äärde kergliiklustee kavandamisel* on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

4.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala;

4.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.

5. Juurdepääs planeeringualalt bussipeatusesse (Kauksi oja) lahendada Sillaotsa kinnistu siseselt.

St juhul kui planeeringuga ei kavandata riigitee nr 3 äärde kergliiklusteed, tuleb juurdepääs

bussipeatusesse lahendada nii, et jalakäijad ei liiguks planeeringuala ja bussipeatuse vahel

riigitee ääres.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24,

lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni

riikliku eesvooluni.

10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Riigitee ristumiskoht tuleb

rekonstrueerida ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik

rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale kavandatava mistahes ehitusloa

kohustuslikule hoonele või rajatisele kasutusloa väljastamist.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, piirded, haljastus,

tehnorajatis vms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

3 (3)

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

17. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

* Vt Alutaguse valla üldplaneering.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Otsus nr 220_Kauksi_Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu algatamine

2. Otsus nr 220_Lisa_Kauksi_Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu algatamine

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]