| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/25/2818-3 |
| Registreeritud | 21.03.2025 |
| Sünkroonitud | 24.03.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Alutaguse Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Alutaguse Vallavalitsus |
| Vastutaja | Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Alutaguse Vallavalitsus
Koostatud: 05.03.2025
Täiendatud:
LÄHTESEISUKOHAD
Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks
1. Üldandmed 1.1. Planeeringu koostamisest huvitatud isik: N.R. Energy OÜ (registrikood 12364776). 1.2. Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Alutaguse Vallavalitsus. 1.3. Detailplaneeringu kehtestaja: Alutaguse Vallavolikogu. 1.4. Lähteseisukohtade väljastaja: Alutaguse Vallavalitsus. 1.5. Avalikustatud Alutaguse Vallavalitsuse veebilehel www.alutagusevald.ee. 2. Arvestamisele kuuluvad planeeringuid, projektid ja muud dokumendid: 2.1. Alutaguse Vallavolikogu 30.01.2025 otsus nr 220 „Kauksi küla Sillaotsa kinnistu
detailplaneeringu algatamine“; 2.2. Alutaguse valla üldplaneering (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020
otsusega nr 285); 2.3. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016
korraldusega nr 1-1/2016/278); 2.4. Kauksi küla Pukatsi kinnistu detailplaneering (kehtestatud Iisaku Vallavolikogu
17.06.2010 otsusega nr 44); 2.5. Peipsi põhjaranniku vee ja kanali projekteerimine – ehitusetapp I (OÜ
Keskkonnaprojekt, töö nr 3198); 2.6. Transpordiameti 04.03.2025 kiri nr 7.2-2/25/2818-2 „Seisukohtade väljastamine
Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks“.
3. Andmed planeeritava maa-ala kohta 3.1. Planeeringuala asub Kauksi küla lõunaosas, hõlmab maatulundusmaa sihtotstarbega
Sillaotsa (22401:004:0292) katastriüksust ning osaliselt sellega piirnevat transpordimaa sihtotstarbega 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (22401:004:0199) katastriüksust.
3.2. Planeeringuala suurus on ligikaudu 6,5 ha. 3.3. Sillaotsa kinnistu on hoonestamata. Maaüksus on tasase reljeefiga, osaliselt kaetud
metsaga. 3.4. Planeeringuala piirneb lääne poolt Kauksi ojaga (VEE1060900), mis kuulub üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogude hulka. Planeeringualale ulatuvad Kauksi oja kalda loodus- ja veekaitselised kitsendused (kallasrada, veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd, piiranguvöönd).
3.5. Sillaotsa kinnistu piirneb põhja poolt riigi põhimaanteega nr 3 Jõhvi-Tartu Valga, mille kaitsevöönd on 50 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Juurdepääs Sillaotsa kinnistule toimub Karbi tee ja olemasoleva ristmiku kaudu. Kinnistut läbib tee, mis ühendab riigiteed ja Kauksis küla läbivat Kauksi-Kuru teed.
3.6. Planeeringualale ulatub maaparandussüsteemi (Kauksi 1) maa-ala. 3.7. Planeeringualale ulatub väheses osas II kategooria kaitsealuse liigi (männisinelase)
elupaik. 3.8. Planeeritav ala on hõlmatud riigipiiri mõjualaga (riigipiiri seadus § 61). 3.9. Planeeringualast ida poole jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega Kunglapõllu
(22401:004:0172) katastriüksus ning hoonestatud elamu maa-ala sihtotstarbega
2
katastriüksused – Korikova (22401:004:0770, pindala 1702 m²), Suvila (22401:004:0269, pindala 1482 m²), Kanarbiku (22401:004:0012, pindala 2521 m²), Metsaääre (22401:004:0850, pindala 11552 m²) ja Kaasiku (22401:001:0587, pindala 329 m²). Lõuna poolt piirneb planeeringuala maatulundusmaa sihtotstarbega Ojataguse (22401:001:0615) katastriüksusega ning lääne poolt Iisaku metskond 193 (22401:001:0413) katastriüksusega. Planeeringualast põhja pool asub hoonestatud elamumaa sihtotstarbega Ojaliiva (22401:001:0599, pindala 13245 m²) katastriüksus ning maatulundusmaa sihtotstarbega Kauksi (22401:004:0531), Teeveere (13001:001:0964) ning Kunglaveere (22401:004:0171) katastriüksused.
Joonis 1 Planeeritava maa-ala piir
4. Planeeringu koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded 4.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maa-ala maa-ala elamukruntideks jagamine
ja kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga tuleb määrata moodustavate kruntide ehitusõigus, hoonestusalad, ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, kujad, kuritegevuse riski vähendavad tingimused, planeeritavate hoonete ja rajatise toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsutee võimalikud asukohad ning tuvastatakse servituutide seadmise vajadus. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb lahendada muuhulgas liikluskorraldus ning tänavavõrgustiku toimivus.
4.2. Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu koosseisus selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Lähtuda juhendist „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ p 5.3 (https://planeerimine.ee/docs/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude- hindamine/).
3
4.3. Vastavalt Alutaguse valla üldplaneeringule on Sillaotsa kinnistu maakasutuse juhtotstarve maatulunduse maa-ala ja alal kehtivad hajaasustuses elamu ehitamiseks seatud tingimused, mille kohaselt on minimaalne elamukrundi suurus 1 ha.
4.4. Planeeringuala jääb rohevõrgustiku alale ning Kauksi-Remniku väärtuslikule maastikule. Üldplaneeringu kohaselt ei ole rohevõrgustiku alal majandustegevus keelatud, kui arvestatakse rohevõrgustikuga, st rohevõrgustiku eesmärki silmas pidades tagatakse väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ja taastamine; järgitakse säästlikkuse printsiipi looduskasutusel, säilitatakse bioloogiline mitmekesisus, leevendatakse kliimamuutusi ning edendatakse rohemajandust, sh puhkemajandust. Rohevõrgustiku puhul on oluliseks peetud vältida tugialade kompaktsuse vähenemist ja killustamist. Planeeringu koostamisel ja elluviimisel tuleb analüüsida ja tagada rohevõrgustiku sidusus ning arvestada rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimustega.
4.5. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks elamu maa-alaks ning krundi minimaalsuuruse vähendamiseks. Detailplaneeringu koostamisel tuleb järgida üldplaneeringus toodud põhimõtet, et uued elamualad jääksid olemasolevate elamualade lähedusse. Planeeringu algatamisel ja lähteseisukohtade koostamisel on arvestatud, et planeeringualast põhja ja ida pool asuvad hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistud. Planeeringualal on olemas juurdepääs ning perspektiivne võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas üldplaneeringus toodud üldise põhimõttega, et uute elamualade planeerimisel tuleb lähtuda sellest, et uued kinnistud tekiksid aladele, kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Uued elamukrundid on kavandatud olemasolevate elamualade lähedusse, arvestades juba väljakujunenud asustusstruktuuri, elamute paiknemist ja iseloomu. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimine ei takista üldplaneeringu elluviimist.
4.6. Planeeringulahenduse koostamisel tuleb üldplaneeringu muutmise ettepanekut põhjendada. Järgida üldplaneeringus toodud põhimõtet, et uued elamualad jääksid olemasolevate elamualade lähedusse. Arvestada väljakujunenud asustusstruktuuri, elamute paiknemist ja iseloomu.
4
Joonis 2 Väljavõte Alutaguse valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist
Joonis 3 Väljavõte Alutaguse valla üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude kaardist
5
5. Planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud: 5.1. Planeeringu ala topo-geodeetiline mõõdistus (koostatud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 vastu võetud määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“).
5.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. 5.3. Kõik uuringud, mis on vajalikud tagamaks punktis 4 toodud detailplaneeringu ülesande
täitmiseks.
6. Planeeringu koostamisse kaasatavad asutused ja isikud 6.1. Asutused, kellega tehakse koostööd – Päästeamet, Transpordiamet, Terviseamet,
Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnaamet. 6.2. Isikud, kes kaasatakse – Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus,
tehnovõrkude valdajad, piirinaabrid (Kunglapõllu, Korikova, Suvila, Kaasiku, Kanarbiku, Metsaääre, Kauksi, Ojaliiva, Teeveere, Kunglaveere kinnisasjade omanikud).
6.3. Teised isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada.
7. Nõuded koostatavale detailplaneeringule 7.1. Krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus: 7.1.1. Planeeritavate kruntide maakasutuse sihtotstarve – elamumaa, transpordimaa ning
tehnorajatiste jaoks vajadusel tootmismaa. Sihtotstarbeid on lubatud planeeringu koostamisel täpsustada.
7.1.2. Minimaalne elamukrundi suurus: vähemalt 4000 m2; 7.1.3. Lubatud hoonete arv elamukrundil: täpsustada detailplaneeringuga (ehitusõiguse
alla tuleb arvestada ka ka kuni 20 m2 ehitisealuse pindalaga hooned); 7.1.4. Maksimaalne täisehitusprotsent elamukrundil: 20%; 7.1.5. Ehitise lubatud suurim kõrgus/korruselisus – elamul harjakõrgus kuni 7,5 m,
kõrvalhoonel 4 m olemasolevast maapinnast, elamu suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1;
7.1.6. Hoonete lubatud katusetüüp: määrata planeeringuga; 7.1.7. Hoonestuse kaugus krundipiirist: 4 m, planeeringualasisese teepoolsest
krundipiirist: 7 m; 7.1.8. Määrata hoonestusalade koordinaadid L-Est koordinaatsüsteemis või sidumine
krundi piiridega; 7.1.9. Planeeringus esitada maapinna ja räästa/katuseharja absoluutkõrgused EH2000
süsteemis. 7.2. Detailplaneering peab sisaldama üldplaneeringu muutmise analüüsi ning
põhjendust ning üldplaneeringusse kantavate vajalike muudatuste kirjeldust. Detailplaneeringu koosseisus esitada üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.
7.3. Liiklus- ja parkimiskorraldus: 7.3.1. Juurdepääs riigiteelt 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee lahendada vastavalt Transpordiameti
seisukohtadele. 7.3.2. Planeeringuga tuleb tagada olemasolevate teede toimivus ning riigitee ristmiku ja
Karbi tee ümberehitamisel tuleb tagada planeeringualast ida pool asuvate kruntide juurdepääs avalikult kasutatavale riigiteele.
7.3.3. Planeeringuala sisese liikluskorralduse lahendamiseks rajatakse uus tee, mille tarbeks moodustatakse eraldi transpordimaa krunt. Krundi laius peab olema vähemalt 10 meetrit, et oleks maa-ala tehnovõrkude jaoks ning talihoolduse tegemiseks.
6
7.3.4. Lahendada planeeringuala siseste avaliku kasutusega tänavate alad, tagada juurdepääsud naaberkinnistutele.
7.3.5. Planeeringuala läbivatel teedel ja juurdepääsudel tagada liiklusohutus vastavalt liiklusseaduse § 6 sätestatud korras, et tekiks selgesti arusaadav taristu ja liikumisteede süsteem.
7.3.6. Teede ehitamisel arvestada ka raskeveokite manööverdamise võimalusega, et tagada vajadusel ligipääs operatiivteenistuste kasutuses olevatele suurema registri- või täismassiga sõidukitele.
7.4. Haljastus ja heakorrastuse: 7.4.1. Minimaalne kõrghaljastuse osakaal: määrata detailplaneeringuga, arvestades
rohevõrgustiku tingimustega; 7.4.2. Piirete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 1,2 m. Lubatud ei ole läbipaistmatu
piirdeaia rajamine. 7.5. Tehnovõrgud ja –rajatised 7.5.1. Elektrivarustus – vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele; 7.5.2. Sidevarustus – vastavalt sidevõrgu valdaja tehnilistele tingimustele; 7.5.3. Veevarustus – liitumine perspektiivse ühisveevärgiga, vastavalt Emajõe Veevärk
AS tingimustele; 7.5.4. Kanalisatsioon – liitumine perspektiivse ühiskanalisatsiooniga, vastavalt Emajõe
Veevärk AS tingimustele. 7.6. Planeeringus määrata teede, haljastuse ja tehnovõrkude väljaehitaja kuni eraõigusliku
krundi piirini ning tehnovõrkude väljaehitamise seosed krundi hoonestamisega ja planeeringu realiseerimise järjekord. Planeeringuga täpsustada planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.
7.7. Planeeringualaga seonduv tuleohutus tuleb lahendada vastavuses kehtivate normidega sh järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piirist, määrata ja lahendada detailplaneeringu alal vajalik tuletõrje veevarustus ning arvestada planeeringus juurdepääsuteede kandevõime, pöörderaadiused ja laiused, arvestades tuletõrjetehnika võimalusi.
7.7.1. Määrata servituutide seadmise vajadus. 7.8. Detailplaneering tuleb koostada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 vastuvõetud
määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
8. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava Etapp Seadusest tulenev etapi
pikkus Eeldatav aeg
DP algatamine jaanuar 2025 DP lähteseisukohtade koostamine
märts 2025
DP lähteseisukohtade esitamine asjaomastele isikutele ja asutustele
30 päeva märts-aprill 2025
DP lähteseisukohtade täiendamine ja avaldamine koos ettepanekutega valla veebilehel
aprill 2025
Hanke korraldamine planeerija ja KSH eelhinnangu koostaja leidmiseks
aprill 2025
7
Geodeetilise alusplaani koostamine
mai 2025
KSH eelhinnangu koostamine juuni 2025 KSH eelhinnangu ja otsuse eelnõu esitamine asjaomastele isikutele ja asutustele
30 päeva juuli 2025
KSH algatamine/algatamata jätmine
august 2025
DP eskiislahenduse koostamine
juuni-juuli 2025
DP eskiislahenduse avalikustamine ja avalikustamisest teavitamine
30 + 14 päeva juuli-august 2025
DP eskiislahenduse avalik arutelu
september 2025
DP põhilahenduse koostamine september-oktoober 2025
DP esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
30 päeva november 2025
DP vastuvõtmine detsember 2025 DP avalikustamine ja avalikustamisest teavitamine
30+14 päeva jaanuar-veebruar 2026
DP heakskiitmine 60 päeva märts-aprill 2026 DP kehtestamine aprill/mai 2026
Tartu mnt 56 Iisaku alevik Alutaguse vald 41101 Ida-Virumaa
Tel: 3 366 901 E-post: [email protected]
Reg. nr: 77000281 a/a: EE882200221068420618 Swedbank
Päästeameti Ida päästekeskus [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Terviseamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Maa- ja Ruumiamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] 21.03.2025 nr 7-6/67-1 Ettepanekute küsimine Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtadele Alutaguse Vallavolikogu algatas 30.01.2025 otsusega nr 220 Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu. Planeeringuala asub Kauksi küla lõunaosas, hõlmab maatulundusmaa sihtotstarbega Sillaotsa (22401:004:0292) katastriüksust ning osaliselt sellega piirnevat transpordimaa sihtotstarbega 3 Jõhvi-Tartu- Valga tee (22401:004:0199) katastriüksust. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maa-ala elamukruntideks jagamine ja kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks elamu maa-alaks ning krundi minimaalsuuruse vähendamiseks. PlanS § 81 kohaselt esitame Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute tegemiseks. Ettepanekute korral palume need esitada hiljemalt 22.04.2025. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Talistu Geoinfospetsialist +372 33 66 924, +372 56 203 048 [email protected] Lisad:
1. Lähteseisukohad Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks (05.03.2025); 2. Transpordiameti 04.03.2025 kiri nr 7.2-2/25/2818-2 „Seisukohtade väljastamine Sillaotsa kinnistu
detailplaneeringu koostamiseks“.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Alutaguse Vallavalitsus
Tartu mnt 56
41101, Ida-Viru maakond, Alutaguse
vald, Iisaku alevik
Teie 18.02.2025 nr 7-6/34-1
Meie 04.03.2025 nr 7.2-2/25/2818-2
Seisukohtade väljastamine Sillaotsa kinnistu
detailplaneeringu koostamiseks
Olete teavitanud meid Alutaguse valla Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu
(katastritunnus 22401:004:0192, edaspidi planeering) algatamisest Alutaguse Vallavolikogu
30.01.2025 otsusega nr 220.
Planeeringu eesmärgiks on maa-ala elamukruntideks jagamine ja kruntidele ehitusõiguse
määramine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (edaspidi riigitee)
km 47,51-47,78. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2033 sõidukit ning kehtib
kiirusrežiim 90 km/h.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri
17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad
planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääs planeeringualale on tagatud riigitee km 47,669 ristumiskohalt (kohalik tee nr
2240025 Karbi tee).
Nimetatud ristumiskoha asukoht ei vasta juba hetkel normidele (lisa 1 tabel 17) ning
planeeringuga kavandatava tegevuse realiseerumisel suureneb ristumiskoha liituva tee
liiklussagedus (üle 20 sõiduki ööpäevas).
Riigitee km 47,669 olemasolevat ristumiskohta võib kasutada planeeringualale juurdepääsuna
järgmistel tingimustel:
1.1. ristumiskohalt tagatakse juurdepääs kuni 4-le (neljale) üksikelamu kinnistule ning
juurdepääs ülejäänud planeeringualale (sh olemasolevatele Korikova, Suvila, Kaasiku,
Kanarbiku ja Metsaääre kinnistutele) tagatakse Kauksi külast pikendades kohalikku teed
nr 2240115 (Pärna tee).
Planeeringu ruumiline lahendus peab välistama võimaluse riigitee ristumiskoha ning
Kauksi külast lähtuva kohaliku tee ühendamiseks, st peab olema alaliselt välistatud
võimalus planeeringuala läbiva liikluskorralduse realiseerimiseks;
1.2. riigitee ristumiskoht tuleb rekonstrueerida vastavalt meie nõuetele; ristumiskoha
rekonstrueerimise ruumivajadus kavandada vastavalt meie tüüplahendusele II. Riigitee
ristumiskoht peab olema nõuete kohaselt rekonstrueeritud ja meile üle antud hiljemalt
enne planeeringualale kavandatava mis tahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise
ehitamise alustamist (st ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale
isikule);
2 (3)
1.3. täiendavate riigitee ristumiskohtade kavandamine ei ole lubatud.
2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub
väljakujunenud hoonestusjoon.
4. Riigitee nr 3 äärde kergliiklustee kavandamisel* on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.
4.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapoole planeeringuala;
4.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,
mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.
5. Juurdepääs planeeringualalt bussipeatusesse (Kauksi oja) lahendada Sillaotsa kinnistu siseselt.
St juhul kui planeeringuga ei kavandata riigitee nr 3 äärde kergliiklusteed, tuleb juurdepääs
bussipeatusesse lahendada nii, et jalakäijad ei liiguks planeeringuala ja bussipeatuse vahel
riigitee ääres.
6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24,
lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid
takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni
riikliku eesvooluni.
10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist
riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus
(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee
kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,
millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine
meile.
11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Riigitee ristumiskoht tuleb
rekonstrueerida ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik
rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale kavandatava mistahes ehitusloa
kohustuslikule hoonele või rajatisele kasutusloa väljastamist.
12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, piirded, haljastus,
tehnorajatis vms) kaugused riigitee katte servast.
14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
3 (3)
15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku
saamiseks.
17. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
* Vt Alutaguse valla üldplaneering.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Tsahkna
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. Otsus nr 220_Kauksi_Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu algatamine
2. Otsus nr 220_Lisa_Kauksi_Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu algatamine
Tuuli Tsahkna
58073001, [email protected]
|
|
1
Alutaguse Vallavalitsus
Koostatud: 05.03.2025
Täiendatud:
LÄHTESEISUKOHAD
Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks
1. Üldandmed 1.1. Planeeringu koostamisest huvitatud isik: N.R. Energy OÜ (registrikood 12364776). 1.2. Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Alutaguse Vallavalitsus. 1.3. Detailplaneeringu kehtestaja: Alutaguse Vallavolikogu. 1.4. Lähteseisukohtade väljastaja: Alutaguse Vallavalitsus. 1.5. Avalikustatud Alutaguse Vallavalitsuse veebilehel www.alutagusevald.ee. 2. Arvestamisele kuuluvad planeeringuid, projektid ja muud dokumendid: 2.1. Alutaguse Vallavolikogu 30.01.2025 otsus nr 220 „Kauksi küla Sillaotsa kinnistu
detailplaneeringu algatamine“; 2.2. Alutaguse valla üldplaneering (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020
otsusega nr 285); 2.3. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016
korraldusega nr 1-1/2016/278); 2.4. Kauksi küla Pukatsi kinnistu detailplaneering (kehtestatud Iisaku Vallavolikogu
17.06.2010 otsusega nr 44); 2.5. Peipsi põhjaranniku vee ja kanali projekteerimine – ehitusetapp I (OÜ
Keskkonnaprojekt, töö nr 3198); 2.6. Transpordiameti 04.03.2025 kiri nr 7.2-2/25/2818-2 „Seisukohtade väljastamine
Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks“.
3. Andmed planeeritava maa-ala kohta 3.1. Planeeringuala asub Kauksi küla lõunaosas, hõlmab maatulundusmaa sihtotstarbega
Sillaotsa (22401:004:0292) katastriüksust ning osaliselt sellega piirnevat transpordimaa sihtotstarbega 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (22401:004:0199) katastriüksust.
3.2. Planeeringuala suurus on ligikaudu 6,5 ha. 3.3. Sillaotsa kinnistu on hoonestamata. Maaüksus on tasase reljeefiga, osaliselt kaetud
metsaga. 3.4. Planeeringuala piirneb lääne poolt Kauksi ojaga (VEE1060900), mis kuulub üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogude hulka. Planeeringualale ulatuvad Kauksi oja kalda loodus- ja veekaitselised kitsendused (kallasrada, veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd, piiranguvöönd).
3.5. Sillaotsa kinnistu piirneb põhja poolt riigi põhimaanteega nr 3 Jõhvi-Tartu Valga, mille kaitsevöönd on 50 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Juurdepääs Sillaotsa kinnistule toimub Karbi tee ja olemasoleva ristmiku kaudu. Kinnistut läbib tee, mis ühendab riigiteed ja Kauksis küla läbivat Kauksi-Kuru teed.
3.6. Planeeringualale ulatub maaparandussüsteemi (Kauksi 1) maa-ala. 3.7. Planeeringualale ulatub väheses osas II kategooria kaitsealuse liigi (männisinelase)
elupaik. 3.8. Planeeritav ala on hõlmatud riigipiiri mõjualaga (riigipiiri seadus § 61). 3.9. Planeeringualast ida poole jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega Kunglapõllu
(22401:004:0172) katastriüksus ning hoonestatud elamu maa-ala sihtotstarbega
2
katastriüksused – Korikova (22401:004:0770, pindala 1702 m²), Suvila (22401:004:0269, pindala 1482 m²), Kanarbiku (22401:004:0012, pindala 2521 m²), Metsaääre (22401:004:0850, pindala 11552 m²) ja Kaasiku (22401:001:0587, pindala 329 m²). Lõuna poolt piirneb planeeringuala maatulundusmaa sihtotstarbega Ojataguse (22401:001:0615) katastriüksusega ning lääne poolt Iisaku metskond 193 (22401:001:0413) katastriüksusega. Planeeringualast põhja pool asub hoonestatud elamumaa sihtotstarbega Ojaliiva (22401:001:0599, pindala 13245 m²) katastriüksus ning maatulundusmaa sihtotstarbega Kauksi (22401:004:0531), Teeveere (13001:001:0964) ning Kunglaveere (22401:004:0171) katastriüksused.
Joonis 1 Planeeritava maa-ala piir
4. Planeeringu koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded 4.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maa-ala maa-ala elamukruntideks jagamine
ja kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga tuleb määrata moodustavate kruntide ehitusõigus, hoonestusalad, ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, kujad, kuritegevuse riski vähendavad tingimused, planeeritavate hoonete ja rajatise toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsutee võimalikud asukohad ning tuvastatakse servituutide seadmise vajadus. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb lahendada muuhulgas liikluskorraldus ning tänavavõrgustiku toimivus.
4.2. Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu koosseisus selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Lähtuda juhendist „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ p 5.3 (https://planeerimine.ee/docs/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude- hindamine/).
3
4.3. Vastavalt Alutaguse valla üldplaneeringule on Sillaotsa kinnistu maakasutuse juhtotstarve maatulunduse maa-ala ja alal kehtivad hajaasustuses elamu ehitamiseks seatud tingimused, mille kohaselt on minimaalne elamukrundi suurus 1 ha.
4.4. Planeeringuala jääb rohevõrgustiku alale ning Kauksi-Remniku väärtuslikule maastikule. Üldplaneeringu kohaselt ei ole rohevõrgustiku alal majandustegevus keelatud, kui arvestatakse rohevõrgustikuga, st rohevõrgustiku eesmärki silmas pidades tagatakse väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ja taastamine; järgitakse säästlikkuse printsiipi looduskasutusel, säilitatakse bioloogiline mitmekesisus, leevendatakse kliimamuutusi ning edendatakse rohemajandust, sh puhkemajandust. Rohevõrgustiku puhul on oluliseks peetud vältida tugialade kompaktsuse vähenemist ja killustamist. Planeeringu koostamisel ja elluviimisel tuleb analüüsida ja tagada rohevõrgustiku sidusus ning arvestada rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimustega.
4.5. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks elamu maa-alaks ning krundi minimaalsuuruse vähendamiseks. Detailplaneeringu koostamisel tuleb järgida üldplaneeringus toodud põhimõtet, et uued elamualad jääksid olemasolevate elamualade lähedusse. Planeeringu algatamisel ja lähteseisukohtade koostamisel on arvestatud, et planeeringualast põhja ja ida pool asuvad hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistud. Planeeringualal on olemas juurdepääs ning perspektiivne võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas üldplaneeringus toodud üldise põhimõttega, et uute elamualade planeerimisel tuleb lähtuda sellest, et uued kinnistud tekiksid aladele, kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Uued elamukrundid on kavandatud olemasolevate elamualade lähedusse, arvestades juba väljakujunenud asustusstruktuuri, elamute paiknemist ja iseloomu. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimine ei takista üldplaneeringu elluviimist.
4.6. Planeeringulahenduse koostamisel tuleb üldplaneeringu muutmise ettepanekut põhjendada. Järgida üldplaneeringus toodud põhimõtet, et uued elamualad jääksid olemasolevate elamualade lähedusse. Arvestada väljakujunenud asustusstruktuuri, elamute paiknemist ja iseloomu.
4
Joonis 2 Väljavõte Alutaguse valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist
Joonis 3 Väljavõte Alutaguse valla üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude kaardist
5
5. Planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud: 5.1. Planeeringu ala topo-geodeetiline mõõdistus (koostatud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 vastu võetud määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“).
5.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. 5.3. Kõik uuringud, mis on vajalikud tagamaks punktis 4 toodud detailplaneeringu ülesande
täitmiseks.
6. Planeeringu koostamisse kaasatavad asutused ja isikud 6.1. Asutused, kellega tehakse koostööd – Päästeamet, Transpordiamet, Terviseamet,
Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnaamet. 6.2. Isikud, kes kaasatakse – Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus,
tehnovõrkude valdajad, piirinaabrid (Kunglapõllu, Korikova, Suvila, Kaasiku, Kanarbiku, Metsaääre, Kauksi, Ojaliiva, Teeveere, Kunglaveere kinnisasjade omanikud).
6.3. Teised isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada.
7. Nõuded koostatavale detailplaneeringule 7.1. Krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus: 7.1.1. Planeeritavate kruntide maakasutuse sihtotstarve – elamumaa, transpordimaa ning
tehnorajatiste jaoks vajadusel tootmismaa. Sihtotstarbeid on lubatud planeeringu koostamisel täpsustada.
7.1.2. Minimaalne elamukrundi suurus: vähemalt 4000 m2; 7.1.3. Lubatud hoonete arv elamukrundil: täpsustada detailplaneeringuga (ehitusõiguse
alla tuleb arvestada ka ka kuni 20 m2 ehitisealuse pindalaga hooned); 7.1.4. Maksimaalne täisehitusprotsent elamukrundil: 20%; 7.1.5. Ehitise lubatud suurim kõrgus/korruselisus – elamul harjakõrgus kuni 7,5 m,
kõrvalhoonel 4 m olemasolevast maapinnast, elamu suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1;
7.1.6. Hoonete lubatud katusetüüp: määrata planeeringuga; 7.1.7. Hoonestuse kaugus krundipiirist: 4 m, planeeringualasisese teepoolsest
krundipiirist: 7 m; 7.1.8. Määrata hoonestusalade koordinaadid L-Est koordinaatsüsteemis või sidumine
krundi piiridega; 7.1.9. Planeeringus esitada maapinna ja räästa/katuseharja absoluutkõrgused EH2000
süsteemis. 7.2. Detailplaneering peab sisaldama üldplaneeringu muutmise analüüsi ning
põhjendust ning üldplaneeringusse kantavate vajalike muudatuste kirjeldust. Detailplaneeringu koosseisus esitada üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.
7.3. Liiklus- ja parkimiskorraldus: 7.3.1. Juurdepääs riigiteelt 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee lahendada vastavalt Transpordiameti
seisukohtadele. 7.3.2. Planeeringuga tuleb tagada olemasolevate teede toimivus ning riigitee ristmiku ja
Karbi tee ümberehitamisel tuleb tagada planeeringualast ida pool asuvate kruntide juurdepääs avalikult kasutatavale riigiteele.
7.3.3. Planeeringuala sisese liikluskorralduse lahendamiseks rajatakse uus tee, mille tarbeks moodustatakse eraldi transpordimaa krunt. Krundi laius peab olema vähemalt 10 meetrit, et oleks maa-ala tehnovõrkude jaoks ning talihoolduse tegemiseks.
6
7.3.4. Lahendada planeeringuala siseste avaliku kasutusega tänavate alad, tagada juurdepääsud naaberkinnistutele.
7.3.5. Planeeringuala läbivatel teedel ja juurdepääsudel tagada liiklusohutus vastavalt liiklusseaduse § 6 sätestatud korras, et tekiks selgesti arusaadav taristu ja liikumisteede süsteem.
7.3.6. Teede ehitamisel arvestada ka raskeveokite manööverdamise võimalusega, et tagada vajadusel ligipääs operatiivteenistuste kasutuses olevatele suurema registri- või täismassiga sõidukitele.
7.4. Haljastus ja heakorrastuse: 7.4.1. Minimaalne kõrghaljastuse osakaal: määrata detailplaneeringuga, arvestades
rohevõrgustiku tingimustega; 7.4.2. Piirete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 1,2 m. Lubatud ei ole läbipaistmatu
piirdeaia rajamine. 7.5. Tehnovõrgud ja –rajatised 7.5.1. Elektrivarustus – vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele; 7.5.2. Sidevarustus – vastavalt sidevõrgu valdaja tehnilistele tingimustele; 7.5.3. Veevarustus – liitumine perspektiivse ühisveevärgiga, vastavalt Emajõe Veevärk
AS tingimustele; 7.5.4. Kanalisatsioon – liitumine perspektiivse ühiskanalisatsiooniga, vastavalt Emajõe
Veevärk AS tingimustele. 7.6. Planeeringus määrata teede, haljastuse ja tehnovõrkude väljaehitaja kuni eraõigusliku
krundi piirini ning tehnovõrkude väljaehitamise seosed krundi hoonestamisega ja planeeringu realiseerimise järjekord. Planeeringuga täpsustada planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.
7.7. Planeeringualaga seonduv tuleohutus tuleb lahendada vastavuses kehtivate normidega sh järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piirist, määrata ja lahendada detailplaneeringu alal vajalik tuletõrje veevarustus ning arvestada planeeringus juurdepääsuteede kandevõime, pöörderaadiused ja laiused, arvestades tuletõrjetehnika võimalusi.
7.7.1. Määrata servituutide seadmise vajadus. 7.8. Detailplaneering tuleb koostada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 vastuvõetud
määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
8. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava Etapp Seadusest tulenev etapi
pikkus Eeldatav aeg
DP algatamine jaanuar 2025 DP lähteseisukohtade koostamine
märts 2025
DP lähteseisukohtade esitamine asjaomastele isikutele ja asutustele
30 päeva märts-aprill 2025
DP lähteseisukohtade täiendamine ja avaldamine koos ettepanekutega valla veebilehel
aprill 2025
Hanke korraldamine planeerija ja KSH eelhinnangu koostaja leidmiseks
aprill 2025
7
Geodeetilise alusplaani koostamine
mai 2025
KSH eelhinnangu koostamine juuni 2025 KSH eelhinnangu ja otsuse eelnõu esitamine asjaomastele isikutele ja asutustele
30 päeva juuli 2025
KSH algatamine/algatamata jätmine
august 2025
DP eskiislahenduse koostamine
juuni-juuli 2025
DP eskiislahenduse avalikustamine ja avalikustamisest teavitamine
30 + 14 päeva juuli-august 2025
DP eskiislahenduse avalik arutelu
september 2025
DP põhilahenduse koostamine september-oktoober 2025
DP esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
30 päeva november 2025
DP vastuvõtmine detsember 2025 DP avalikustamine ja avalikustamisest teavitamine
30+14 päeva jaanuar-veebruar 2026
DP heakskiitmine 60 päeva märts-aprill 2026 DP kehtestamine aprill/mai 2026
Tartu mnt 56 Iisaku alevik Alutaguse vald 41101 Ida-Virumaa
Tel: 3 366 901 E-post: [email protected]
Reg. nr: 77000281 a/a: EE882200221068420618 Swedbank
Päästeameti Ida päästekeskus [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Terviseamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Maa- ja Ruumiamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] 21.03.2025 nr 7-6/67-1 Ettepanekute küsimine Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtadele Alutaguse Vallavolikogu algatas 30.01.2025 otsusega nr 220 Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu. Planeeringuala asub Kauksi küla lõunaosas, hõlmab maatulundusmaa sihtotstarbega Sillaotsa (22401:004:0292) katastriüksust ning osaliselt sellega piirnevat transpordimaa sihtotstarbega 3 Jõhvi-Tartu- Valga tee (22401:004:0199) katastriüksust. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maa-ala elamukruntideks jagamine ja kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks elamu maa-alaks ning krundi minimaalsuuruse vähendamiseks. PlanS § 81 kohaselt esitame Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute tegemiseks. Ettepanekute korral palume need esitada hiljemalt 22.04.2025. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Talistu Geoinfospetsialist +372 33 66 924, +372 56 203 048 [email protected] Lisad:
1. Lähteseisukohad Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks (05.03.2025); 2. Transpordiameti 04.03.2025 kiri nr 7.2-2/25/2818-2 „Seisukohtade väljastamine Sillaotsa kinnistu
detailplaneeringu koostamiseks“.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Alutaguse Vallavalitsus
Tartu mnt 56
41101, Ida-Viru maakond, Alutaguse
vald, Iisaku alevik
Teie 18.02.2025 nr 7-6/34-1
Meie 04.03.2025 nr 7.2-2/25/2818-2
Seisukohtade väljastamine Sillaotsa kinnistu
detailplaneeringu koostamiseks
Olete teavitanud meid Alutaguse valla Kauksi küla Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu
(katastritunnus 22401:004:0192, edaspidi planeering) algatamisest Alutaguse Vallavolikogu
30.01.2025 otsusega nr 220.
Planeeringu eesmärgiks on maa-ala elamukruntideks jagamine ja kruntidele ehitusõiguse
määramine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (edaspidi riigitee)
km 47,51-47,78. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2033 sõidukit ning kehtib
kiirusrežiim 90 km/h.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri
17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad
planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääs planeeringualale on tagatud riigitee km 47,669 ristumiskohalt (kohalik tee nr
2240025 Karbi tee).
Nimetatud ristumiskoha asukoht ei vasta juba hetkel normidele (lisa 1 tabel 17) ning
planeeringuga kavandatava tegevuse realiseerumisel suureneb ristumiskoha liituva tee
liiklussagedus (üle 20 sõiduki ööpäevas).
Riigitee km 47,669 olemasolevat ristumiskohta võib kasutada planeeringualale juurdepääsuna
järgmistel tingimustel:
1.1. ristumiskohalt tagatakse juurdepääs kuni 4-le (neljale) üksikelamu kinnistule ning
juurdepääs ülejäänud planeeringualale (sh olemasolevatele Korikova, Suvila, Kaasiku,
Kanarbiku ja Metsaääre kinnistutele) tagatakse Kauksi külast pikendades kohalikku teed
nr 2240115 (Pärna tee).
Planeeringu ruumiline lahendus peab välistama võimaluse riigitee ristumiskoha ning
Kauksi külast lähtuva kohaliku tee ühendamiseks, st peab olema alaliselt välistatud
võimalus planeeringuala läbiva liikluskorralduse realiseerimiseks;
1.2. riigitee ristumiskoht tuleb rekonstrueerida vastavalt meie nõuetele; ristumiskoha
rekonstrueerimise ruumivajadus kavandada vastavalt meie tüüplahendusele II. Riigitee
ristumiskoht peab olema nõuete kohaselt rekonstrueeritud ja meile üle antud hiljemalt
enne planeeringualale kavandatava mis tahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise
ehitamise alustamist (st ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale
isikule);
2 (3)
1.3. täiendavate riigitee ristumiskohtade kavandamine ei ole lubatud.
2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub
väljakujunenud hoonestusjoon.
4. Riigitee nr 3 äärde kergliiklustee kavandamisel* on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.
4.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapoole planeeringuala;
4.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,
mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.
5. Juurdepääs planeeringualalt bussipeatusesse (Kauksi oja) lahendada Sillaotsa kinnistu siseselt.
St juhul kui planeeringuga ei kavandata riigitee nr 3 äärde kergliiklusteed, tuleb juurdepääs
bussipeatusesse lahendada nii, et jalakäijad ei liiguks planeeringuala ja bussipeatuse vahel
riigitee ääres.
6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24,
lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid
takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni
riikliku eesvooluni.
10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist
riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus
(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee
kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,
millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine
meile.
11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Riigitee ristumiskoht tuleb
rekonstrueerida ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik
rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale kavandatava mistahes ehitusloa
kohustuslikule hoonele või rajatisele kasutusloa väljastamist.
12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, piirded, haljastus,
tehnorajatis vms) kaugused riigitee katte servast.
14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
3 (3)
15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku
saamiseks.
17. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
* Vt Alutaguse valla üldplaneering.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Tsahkna
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. Otsus nr 220_Kauksi_Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu algatamine
2. Otsus nr 220_Lisa_Kauksi_Sillaotsa kinnistu detailplaneeringu algatamine
Tuuli Tsahkna
58073001, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Otsus | 04.03.2025 | 1 | 7.2-2/25/2818-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Alutaguse Vallavalitsus |