Üldkäskkiri

KÄSKKIRI

Tallinn 30.03.2022 nr 1-1/14

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse riigihangete kord

Riigihangete seaduse § 9 lõike 1, siseministri 17. veebruari 2020. aasta määruse nr 8

„Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse põhimäärus“ § 10 lõike 1 punkti 10 alusel

ning kooskõlas siseministri 14. veebruari 2021. aasta käskkirja nr 1-3/16 „Siseministeer iumi

valitsemisala riigihangete läbiviimise kord“ punktidega 1.2 ja 2.1:

1. Kehtestan Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse riigihangete korra

(lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks direktori 3. novembri 2017. aasta käskkirja nr 1-1/76 „“Riigihangete

läbiviimise kord“ kehtestamine““.

3. Hankejuristil korraldada Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

riigihangete korra avaldamine asutuse veebilehel ning selle edastamine

Siseministeeriumile pärast selle kehtestamist viivitamata.

4. Käskkiri jõustub 1.04.2022.

5. Enne käskkirja jõustumist töös olevad riigihanked võib lõpuni viia punktis 2 nimetatud

korrast lähtudes.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agne Aija

peadirektori asetäitja tugiteenuste valdkonnas peadirektori ülesannetes

Lisa:

1. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse riigihangete kord.

1

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse riigihangete kord

1. Üldsätted

1.1. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse riigihangete kord (edaspidi kord)

kehtestatakse Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi ka hankija või

asutus) riigihangete kavandamiseks ja läbiviimiseks ning raam- ja hankelepingute (edaspidi

leping) sõlmimise põhimõtted ning riigihangetega seotud ülesannete ja vastutuse jaotus.

1.2. Korda rakendatakse kooskõlas riigihangete seadusega (edaspidi RHS), Siseministeer iumi

valitsemisala riigihangete läbiviimise korraga (edaspidi valitsemisala kord) ja teiste asutuse

töökorraldust reguleerivate dokumentidega.

1.3. Lepingute täitmisel juhindutakse lisaks lepingus sätestatud tingimustele võlaõigusseadusest,

arvestades RHS-is lepingute kohta sätestatut. Kui lepingu täitmisel on kaasatud

välisvahendeid, siis arvestatakse ühtlasi struktuuritoetuse seaduses, meetme määruses või

toetuse andmise tingimustes sätestatud kohustustega.

2. Mõisted

2.1. Korras kasutatavad mõisted:

2.1.1. eelarvejuht on eelarvejuht asutuse eelarve- ja kulujuhtimise korra mõistes, kes saab oma

juhtimisotsustega mõjutada ressursside kasutamist ning kes vastutab eelarveliste vahendite

sihipärase ja säästliku kasutamise, ostude kavandamise ning andmete hankeplaani ja

pikaajalisse ostuplaani esitamise eest temale kinnitatud eelarve piires;

2.1.2. hankeplaan on asutuse eelarve ja pikaajalise ostuplaani alusel koostatud iga-aastane

riigihangete läbiviimise kava, milles määratakse kindlaks korras nimetatud riigihanked;

2.1.3. huvide konflikt on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul,

juhatuse liikmel või muul esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või

korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või

kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema

erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena;

LISA nr 1

KINNITATUD

Peadirektori KK nr1-1/14, 30.03.2022

2

2.1.4. JIRA hankeportaal (edaspidi JIRA) on asutuses kasutatav riigihangete haldamise

elektrooniline keskkond, mille kaudu esitatakse eelarvejuhi poolt või tema poolt volitatud

isiku poolt hankeplaani koostamiseks vajalikud andmed iga planeeritava riigihanke kohta

eraldiseisvas hankepiletis, milles esitatakse riigihanke kohta korras ja konkreetses

hankepiletis nõutud andmed mahus, mis on vajalikud riigihanke kohaseks läbiviimiseks;

2.1.5. keskne riigihange on keskse hankija poolt Siseministeeriumi valitsemisala asutustele

asjade ostmine või teenuste tellimine või lepingu sõlmimine asutustele asjade ostmiseks või

teenuste või ehitustööde tellimiseks;

2.1.6. kesksete riigihangete kava on siseministri või tema volitatud isiku poolt neljaks aastaks

kinnitatud kava, milles määratakse kindlaks valitsemisala kesksed hanked ja kava

kinnitamise hetkel teadaolevad ühishanked;

2.1.7. komisjon on korras sätestatud isiku poolt ja korras riigihanke piirmäära ületava riigihanke

läbiviimiseks ja sellega seotud otsuste langetamiseks moodustatud organ.

2.1.8. lepingu täitmise eest vastutav isik on lepingus määratud kontaktisik, kes jälgib, et

lepingut täidetakse lepingus sätestatud tingimustel;

2.1.9. maksumuselt piirmäära ületav erand on erand, mille maksumus algab vastava

hankeeseme lihthanke piirmäärast, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna erisuste puhul erisus, mille

maksumus algab vastava hankeeseme kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihthanke piirmäärast;

2.1.10. minikonkurss on mitme täitjaga sõlmitud raamlepingus sätestatud korras korraldatav

konkurss, mille eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine;

2.1.11. piirmäära ületav riigihange on riigihange, mille puhul on RHS-i kohaselt nõutud

toimingute tegemine riigihangete registris (edaspidi RHR), sealhulgas lihthanked.

2.1.12. pikaajaline ostuplaan on asutusesisene strateegiline rulluv ostuplaan, mis sisaldab

prioriseeritult asutusele teadaolevaid ostuvajadusi järgnevaks neljaks aastaks;

2.1.13. riigihange on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või

kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt;

2.1.14. riigihanke alusdokumendid on hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse,

pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid,

milles on määratud konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale või taotlejale

esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded, tehniline kirjeldus, lepingu tingimused

ning pakkumuste hindamise kriteeriumid;

2.1.15. riigihanke eest vastutav isik on hankejuristi poolt hankepiletis määratud õiguse ja hangete

osakonna hankejuht või hankejurist, kes viib läbi piirmäära ületava riigihanke menetluse;

2.1.16. riigihanke erand korra mõistes on iga RHS § 11 lõike 1 punktis 20 sätestatud erand või

RHS § 170 lõikes 1 sätestatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke erisus;

3

2.1.17. riigihanke piirmäära ületav riigihange on riigihange, mille maksumus ületab RHS-is

sätestatud siseriiklikku või rahvusvahelist riigihanke piirmäära;

2.1.18. tehniline kirjeldus on lepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevate le

isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või

teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu või ehitustööde omaduste ja neile

esitatavate tehniliste nõuete kogum, mis on koostatud kooskõlas RHS-ga ja käesolevas korras

sätestatud põhimõtetega;

2.1.19. tehnilise kirjelduse eest vastutav isik on eelarvejuhi poolt määratud riigihanke tehnilise

kirjelduse koostamise ja sellele eelneva turu-uuringu läbiviimise eest vastutav isik, kes omab

riigihanke esemele vastavas valdkonnas sisulisi teadmisi, tehnilise kirjelduse eest vastutav

isik määratakse JIRA hankepiletis;

2.1.20. tellimus on ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel ning korras hankelepingu

sõlmimiseks korraldatav menetlus;

2.1.21. turu-uuring on riigihanke ettevalmistamiseks läbiviidav uuring, milles analüüsitakse turu

olukorda hankeesemele vastavas valdkonnas või eesmärgiga selgitada välja, millise id

tingimusi on ostu tulemuslikuks läbiviimiseks võimalik ja otstarbekas seada, arvestades turul

pakutavaid tooteid või teenuseid ja ettevõtjate võimekust ning asjaomast hinnataset;

2.1.22. väikeost on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või

kontsessioonilepingu sõlmimine, mille maksumus käibemaksuta on väiksem kui RHS-is

sätestatud lihthanke piirmäär;

2.1.23. välisvahendid on rahaline toetus, mida välisrahastaja eraldab sihtotstarbeliselt konkreetse

projekti elluviimiseks;

2.1.24. ühishange on kahe või enama hankija sõlmitud kokkuleppe alusel korraldatud ühine

riigihange, kus üks ühishankes osalevatest hankijatest korraldab volituse alusel riigihanke

teise või teiste hankijate eest.

3. Vastutava isiku õigused ja kohustused

3.1. Riigihanke eest vastutav isik:

3.1.1. viib läbi piirmäära ületava riigihanke ja vastutab selle õiguspärase läbiviimise eest;

3.1.2. koostab riigihanke alusdokumendid hankepiletis esitatud andmete, sh turu-uuringu,

tehnilise kirjelduse ja komisjoni ettepanekute alusel;

3.1.3. kontrollib pakkujatel või taotlejatel kõrvaldamise aluste olemasolu ning esitab komisjonile

otsuste tegemiseks ülevaate eespool nimetatud kontrolli tulemustest koos oma ettepanekute

ja otsustuskohtadega;

3.1.4. kontrollib koostöös tehnilise kirjelduse eest vastutava isikuga oma pädevuse ulatuses

pakkujate või taotlejate vastavust kvalifitseerimistingimustele ning pakkumuste vastavust

4

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning esitab komisjonile otsuste

tegemiseks ülevaate eespool nimetatud kontrolli tulemustest koos oma ettepanekute ja

otsustuskohtadega;

3.1.5. protokollib komisjoni koosolekud ja valmistab ette riigihankega seotud otsused, võttes

aluseks komisjoni ettepanekud;

3.1.6. osaleb läbirääkimistega riigihanke korral läbirääkimistel või dialoogis ning protokollib

läbirääkimised;

3.1.7. korraldab riigihanke kohta esitatud küsimustele tähtaegse vastamise kaasates vajadusel

tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku või teisi komisjoni liikmeid ning vajadusel nõuab

pakkujatelt või taotlejatelt täiendavaid selgitusi, andmeid või dokumente;

3.1.8. esitab tähtaegselt RHR-i vajalikud andmed ning vastutab piirmäära ületava riigihankega

seotud dokumendihalduse eest;

3.1.9. nõustab komisjoniliikmeid RHS-ga seotud küsimustes;

3.1.10. omab õigust nõuda riigihanke läbiviimisega seotud isikutelt seadustest kinnipidamist ning

otsuste ja tingimuste läbimõeldust, terviklikkust ja kvaliteeti;

3.1.11. esindab asutust vaidlustuskomisjonis või kohtumenetluses;

3.1.12. teavitab Siseministeeriumit riigihankes esitatud vaidlustusest.

3.2. Tehnilise kirjelduse eest vastutav isik piirmäära ületava riigihanke korral:

3.2.1. planeerib riigihanke sisult ühtse tervikuna, et saavutada lepingu eseme terviklik

majanduslik soodsus ja parim kvaliteet olemasolevate rahaliste vahendite eest;

3.2.2. viib läbi ja koostab turu-uuringu;

3.2.3. esitab hankepiletis vajalikud andmed pakkuja või taotleja kvalifitseerimis- ja pakkumuse

vastavustingimuste ning sõlmitava lepingu sisuliste tingimuste seadmiseks ning koostab

tehnilise kirjelduse ja pakkumuse hindamiskriteeriumid, arvestades valdkonna parimaid

praktikaid;

3.2.4. vastutab tema poolt esitatud sisuliste tingimuste läbimõelduse, otstarbekuse ja

põhjendatuse eest;

3.2.5. annab riigihanke eest vastutavale isikule tema vastavasisulisel nõudmisel sisendi

riigihankega seotud teabevahetuses esitatud küsimustele või muudatusettepanekutele;

3.2.6. kontrollib pakkumuste ning pakkujate või taotlejate sisulist vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele;

3.2.7. hindab pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud

hindamiskriteeriumitele;

3.2.8. esitab komisjonile otsuste tegemiseks ülevaate korra punktis 3.2.6 ja 3.2.7 esitatud

kontrolli tulemustest koos oma tähelepanekute ja otsustuskohtadega;

5

3.2.9. arvestab lepingu esemele esitatavate tingimuste ja hindamiskriteeriumide seadmisel

vajaduse korral ka olelusringi kulude, elutsüklikuludega, hilisemate ülalpidamis- ja

hoolduskuludega ning võimalike tulevikus tekkivate kohustustega;

3.2.10. analüüsib vajaduse korral riigihanke tulemuslikkust;

3.2.11. esindab asutust vajadusel vaidlustuskomisjonis või kohtumenetluses.

3.3. Lepingu täitmise eest vastutav isik osaleb lepingu tingimuste sisulises ettevalmistamises,

muud lepingu täitmise eest vastutava isiku õigused ja kohustused on sätestatud korra punktis

12.

4. Komisjoni ülesanded

4.1. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt kolm isikut, sealhulgas komisjoni esimees,

kelleks on eelarvejuht, riigihanke eest vastutav isik ja tehnilise kirjelduse eest vastutav isik.

4.2. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, komisjoni esimehe puudumisel täidab komisjoni

esimehe ülesandeid riigihanke eest vastutav isik. Teiste komisjoniliikmete puudumise l

asendab puuduvat komisjoniliiget tema asendaja.

4.3. Komisjoni töösse kaasatakse vajadusel asutuseväliseid sõltumatuid eksperte tingimusel, et

kaasatava isiku suhtes kehtivad käesolevas korras sätestatud toimingupiirangud ja välistatud

on huvide konflikt. Kaasatav ekspert osaleb korra punktis 4.4 sätestatud tegevustes nõustavas

rollis, eksperdi hinnang protokollitakse.

4.4. Komisjoni õiguste ja kohustuste hulka kuuluvad:

4.4.1. kõikide riigihankega seotud otsuste tegemine;

4.4.2. osalemine riigihanke alusdokumentide ettevalmistamisel;

4.4.3. läbirääkimistega riigihangete korral läbirääkimistel või dialoogil osalemine;

4.4.4. vajadusel riigihanke alusdokumentide kohta esitatud küsimustele vastuste

ettevalmistamisel osalemine.

4.5. Komisjoni töövorm on koosolek, mille võib läbi viia ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis või muul moel elektrooniliselt.

4.6. Komisjoni otsused tehakse komisjoni poolthäälte enamuse alusel.

4.7. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoni koosseisust. Kui

komisjoni liikmete hääled jagunevad võrdselt on otsustavaks komisjoni esimehe hääl.

4.8. Komisjoni otsused peavad olema õiguspärased, kaalutletud ja põhjendatud. Kui mõni

komisjoni liige jääb eriarvamusele, lisatakse eriarvamus otsusesse.

4.9. Komisjoni otsused on lõplikud ja õiguslikult siduvad otsused riigihankel.

6

5. Riigihangete planeerimine

5.1. Riigihanked v.a väikeostud, mida korra kohaselt ei pea kooskõlastama riigihanke eest

vastutava isikuga, viiakse läbi asutuse hankeplaani alusel. Riigihankeid võib erandkorras läbi

viia hankeplaaniväliselt.

5.2. Hankeplaanis peavad sisalduma kõik eelarveaastaks planeeritud ja teadaolevad piirmäära

ületavad riigihanked, asutuse läbiviidavad kesksed hanked ja ühishanked, sealhulgas

raamlepingu alusel läbiviidavad minikonkursid ja tellimused, mille korraldamisel on RHS-i

kohaselt nõutud elektrooniline teabevahetus.

5.3. Hankeplaanivälise riigihanke hankeplaani lisamiseks peab eelarvejuht vastavasisulise

vajaduse kooskõlastama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis peadirektori asetäitjaga

tugiteenuste valdkonnas. Hankeplaanivälise riigihanke hankeplaani lisamise ja läbiviimiseks

loob eelarvejuht või tema poolt volitatud isik JIRA-sse hangete arvestusse hankepileti, mis

sisaldab mh sisulist põhjendust, miks riigihange korraldatakse hankeplaaniväliselt.

5.4. Riigihanke eest vastutav isik teavitab Siseministeeriumi riigihankest, mille maksumus ületab

rahvusvahelist piirmäära juhul, kui nimetatud riigihange ei sisaldu kinnitatud hankeplaanis.

Siseministeeriumil on õigus määrata riigihanke komisjoni oma esindaja.

5.5. Riigihanke erandeid sisaldav erandite kava vormistatakse eraldi dokumendina, kuhu kantakse

maksumuselt piirmäära ületavad erandid. Erandite kavas peavad sisalduma käesoleva korra

punktis 5.8 esitatud andmed ulatuses, mis on erandite olemuse tõttu vajalikud ja asjakohased.

5.6. Hankeplaani ja erandite kava koostamiseks esitavad eelarvejuhid igal aastal hiljemalt 1.

novembriks oma eelarve taotlusest lähtuvalt JIRA vahendusel andmed järgmiseks aastaks

planeeritavate riigihangete kohta. Eelarve juht vastutab andmete õigeaegselt hankeplaani,

erandite kavasse ja pikaajalisse ostuplaani esitamise eest.

5.7. Hankeplaani, erandite kava ja pikaajalise ostuplaani koostab ja selle muutmist korraldab

eelarvejuhtidelt saadud andmete alusel hankejurist. Ostuplaani maht võib kuni 20% ületada

asutuse teadaoleva eelarve mahtu, et tagada suuremat paindlikkust hangete ajalisel

planeerimisel.

5.8. Hankeplaanis peavad sisalduma vähemalt järgmised hankeplaani koostamise ajal teadaolevad

andmed:

5.8.1. lepingu ese;

5.8.2. riigihanke eeldatav maksumus, arvestades kogu eelarveaasta jooksul teadaolevaid seotusi;

5.8.3. kavandatav riigihanke menetluse liik või viide raamlepingule, kui riigihange on planeeritud

sõlmitud raamlepingu alusel;

5.8.4. eeldatav riigihanke väljakuulutamise aeg vähemalt kvartali täpsusega;

5.8.5. planeeritav lepingu kehtivusaeg vähemalt aasta täpsusega;

5.8.6. lepingu soovitud algusaeg vähemalt kuu täpsusega;

7

5.8.7. rahastamisallikas;

5.8.8. välisvahenditest rahastatava riigihanke korral viide fondile, projekti nimi ja tunnus ning

toetusesaaja asutus.

5.9. Hankeplaan, erandite kava ja pikaajaline ostuplaan kooskõlastatakse asjaomaste

eelarvejuhtidega. Peadirektor kinnitab hankeplaani hiljemalt 1.veebruariks ning erandite kava

ja pikaajalise ostuplaani vastavalt punktile 5.12.

5.10. Hankeplaan on avalik ning selle avaldamise asutuse veebilehel ning Siseministeeriumile

DHS-i kaudu teadmiseks edastamise korraldab hankejurist viivitamata pärast selle

kinnitamist. Erandite kavale tagatakse teadmisvajaduse põhine juurdepääs.

5.11. Hankejurist hindab hankeplaani muutmise vajadust ja korraldab vajaduse esinemise l

hankeplaani muutmise vähemalt kord kvartalis.

5.12. Hankejurist hindab pikaajalise ostuplaani muutmise vajadust järgneva 48 kuu osas

koostöös eelarvejuhtidega ja korraldab vajaduse esinemisel pikaajalise ostuplaani muutmise

hiljemalt iga aasta 1. maiks ja 1. novembriks.

6. Piirmäära ületavate riigihangete läbiviimine

6.1. Käesolevas punktis sätestatud korda kohaldatakse riigihangetele, sealhulgas kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna riigihangetele, mille korraldamisel on RHS-i kohaselt nõutud

toimingute tegemine RHR-s, samuti riigihangetele, mida on otsustatud läbi viia RHR-s.

Käesolevas punktis sätestatud korda ei rakendata raamlepingute alusel RHR-s läbiviidavate le

minikonkurssidele ja tellimustele.

6.2. Riigihanke piirmäära ületava riigihanke ja piirmäära ületava riigihanke viib RHS-s sätestatud

korras läbi riigihanke eest vastutav isik.

6.3. Piirmäära ületava riigihanke korral määrab riigihanke eest vastutav isik hankepilet is

nimeliselt lepingu täimise eest vastutava isiku, tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku ning

komisjoni liikmed.

6.4. Riigihanke piirmäära ületava riigihanke algatamise ja läbiviimise aluseks on peadirektori

kirjalik otsus, millega kinnitatakse riigihanke alusdokumendid.

6.5. Piirmäära ületava riigihanke algatamise ja läbiviimise aluseks on oma vastutusvaldkonnas

korraldatavate riigihangete puhul peadirektori asetäitja poolt kinnitatud riigihanke

alusdokumendid.

6.6. Riigihanke piirmäära ületava riigihanke alusdokumentide koostamisele eelneb turu-uur ingu

läbiviimine.

6.7. Eelarvejuht on kohustatud esitama turu-uuringu, tehnilise kirjelduse ja muude hankepilet is

nõutud andmete esitamise vähemalt kaks kuud enne riigihanke väljakuulutamise tähtpäeva.

8

6.8. Riigihankele seatavad tingimused (sh tehniline kirjeldus) peavad tagama ettevõtjatele võrdsed

tingimused pakkumuse esitamiseks ning ei tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid

takistusi riigihanke avamisel konkurentsile.

6.9. Riigihanke alusdokumendid valmistab ette riigihanke eest vastutav isik hankepiletis esitatud

andmete alusel, arvestades komisjoniliikmete ettepanekutega.

6.10. Riigihanke eest vastutav isik kooskõlastab riigihanke alusdokumendid tehnilise kirjelduse

eest vastutava isiku, eelarvejuhi, riigihanke juurde määratud hankejuristi või jurist iga,

komisjoni liikmete ning juhul kui lepingut rahastatakse asutuse eelarvest, siis

rahandusspetsialistiga ning välisvahenditest rahastatavate lepingute korral juhul, kui asutus

on toetusesaaja, siis ka välisvahendite juhtiveksperdiga.

6.11. Riigihanke eest vastutav isik kooskõlastab koostatud otsused riigihanke juurde määratud

hankejuristi või juristiga. Riigihanke otsused allkirjastavad komisjoni liikmed.

6.12. Riigihanke otsused peavad olema välja antud kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas,

proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta, selged ja üheselt mõistetavad ning kirjalikult

põhjendatud ja vastama vorminõuetele. Otsuse faktilises motiveeringus peavad olema ära

näidatud asjaolud, mis toovad kaasa otsuse aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline

on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peaks otsuse

adressaati ja otsusega tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate

õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise otsustuse tegemise. Kaalutlusõiguse

alusel antud otsuse põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest asutus on otsuse andmise l

lähtunud.

6.13. Kõik riigihanke ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud dokumendid, sealhulgas turu-

uuring ja pakkumus, koostatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja säilitatakse

kooskõlas õigusaktidega.

6.14. Kui riigihange sisaldab või on seotud riigisaladuse või salastatud välisteabega või muu

kaitset vajava teabega, märgitakse dokumentidesse ka õigusaktidest tulenev teabe salastamise

või kaitsmise alus ning nimetatud dokumente menetletakse kooskõlas vastavate

õigusaktidega.

6.15. Valitsemisala kesksed ja ühishanked algatatakse ja viiakse läbi valitsemisala riigihange te

korras sätestatud tingimustel.

6.16. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanked viiakse läbi RHS-is sätestatud korras ja nende

suhtes kohalduvad kõik käesolevas korras riigihangetele esitatud nõuded.

7. Turu-uuring

7.1. Turu-uuringu eesmärk on saada täpsem ülevaade turul pakutavast, teha selgeks lepingut täita

suutvate pakkujate ring ning orienteeruv hinnatase, koguda vajalikku teavet aja- ja asjakohase

9

tehnilise kirjelduse koostamiseks, et luua eeldused parima hinna ja kvaliteediga tulemuse

saavutamiseks. Turu-uuringuks võib olla ka asutuse poolt kuni viimase kolme aasta jooksul

sarnaste tingimuste alusel läbiviidud ost, nagu on kirjeldatud korra punktis 7.4.

7.2. Turu-uuringu käigus võib hankija RHS-s sätestatud ulatuses ja tingimustel konsulteerida ka

asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtjatega. Saadud nõuandeid võib kasutada

riigihanke kavandamisel ja korraldamisel tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi. Turu-

uuringu tegemisel ja selle käigus saadud nõuannete kasutamisel riigihankes tagab hankija

mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise ning vajaduse korral turu-

uuringu läbiviimise käigus ettevõtjatele avaldatud teabe avaldamise RHR-s.

7.3. Turu-uuringu tulemus koostatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, asutuses

käsitletakse turu-uuringuna hankepiletit. Turu-uuring peab kajastama vähemalt järgmis i

andmed:

7.3.1. hankija vajadusele vastavad asjad, teenused ja ehitustööd (edaspidi tooted) või esialgne

tehniline kirjeldus;

7.3.2. võimalikud ettevõtjad, kes pakuvad eespool nimetatud tooteid ja eeldatavalt vastavad

eespool nimetatud tingimustele;

7.3.3. esialgsed ettepanekud ettevõtjatele esitatavatest nõuetest või ettevõtjate valiku

kriteeriumitest, kui neid kavatsetakse seada;

7.3.4. asjade ostmisel nende eeldatav tarneaeg;

7.3.5. lepingu eseme eeldatav maksumus;

7.3.6. kui lepingu ese on seotud hilisemate kuludega, siis ka toote elutsükli eeldatavad kulud;

7.3.7. allikad, mida on turu-uuringu koostamisel kasutatud või millele tuginetud, näiteks messid,

veebilehed, varasemad riigihanked või käesoleva korra punktis 7.2 nimetatud konsultatsiooni

tulemused jms;

7.3.8. turu-uuringu koostamise kuupäev ja koostaja nimi.

7.4. Kui turu-uuringuna käsitatakse kuni viimase kolme aasta jooksul sarnaste tingimuste alusel

läbiviidud ostu, tuuakse turu-uuringus eespool nimetatud andmetest välja vaid dokumentides

mittesisaldunud või kaasajastamist vajavad andmed, sealhulgas võimalik hinnamuutus.

8. Väikeostu läbiviimine

8.1. Käesolevas punktis sätestatud korda rakendatakse riigihangetele, mille eeldatav maksumus on

väiksem kui 30 000,00 eurot käibemaksuta.

8.2. Väikeostu valmistab ette, viib läbi ja selle eest vastutab eelarvejuht või tema poolt määratud

isik (edaspidi väikeostu korraldaja). Eelarvejuht vastutab väikeostude läbiviimise ja

väikeostudega seotud otsuste eest.

10

8.3. Väikeostu läbiviimisel tuleb järgida RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid.

8.4. Väikeostu korraldaja on kohustatud väikeostu planeerimisel jälgima, et väikeostuga on kaetud

kogu asutuse vajadused, ühesuguste ostude kogumaksumus eelarveaasta jooksul ei ületa

lihthanke piirmäära ning kõik ostuks vajalikud toimingud on seaduslikud ja otstarbekad.

8.5. Väikeostu, mille maksumus on väiksem kui 5000,00 eurot käibemaksuta, läbiviimisel ei ole

kohustust võrreldavaid pakkumusi võtta.

8.6. Koolitus - või värbamisteenuse väikeostu, mille maksumus on väiksem kui 10 000,00 eurot

käibemaksuta, läbiviimisel ei ole põhjendatud juhul kohustust võrreldavaid pakkumusi võtta.

8.7. Väikeostuga seotud dokumendid, välja arvatud korra punktis 8.5 nimetatud väikeostu korral,

vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning säilitatakse DHS-is vastavalt

asutuse dokumentide liigitusskeemile.

8.8. Väikeostuga seotud dokumentide hulka kuuluvad pakkumuse esitamise ettepanek, esitatud

pakkumused, väikeostu kohta esitatud täpsustavad küsimused ja hankija vastused neile ning

pakkujatele saadetud teade eduka pakkumuse väljavalimise otsusest koos valiku

põhjendusega. Kui see on väikeostu eset arvesse võttes mõistlik ja otstarbekas, on väikeostu

pakkumuse esitamise ettepaneku ja pakkumusena lubatud käsitada ka ettevõtja kodulehel või

muus avalikus hinnakirjas avaldatud hindasid ja muud avalikku teavet, mille alusel tehakse

eduka pakkumuse valik. Sellisel juhul on väikeostu korraldaja kohustatud säilitama väikeostu

läbiviimise aluseks olevad andmed taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks ekraani

kuvatõmmisena.

8.9. Väikeostu, mille maksumus on võrdne või suurem kui 5000,00 eurot käibemaksuta,

korraldamisel väikeostu korraldaja:

8.9.1. koostab pakkumuste küsimiseks pakkumuse esitamise ettepaneku, mis sisaldab muu

hulgas pakkumuste esitamise tähtpäeva, väikeostu eset ja lepingu täitmise tähtaega,

pakkumuste hindamiskriteeriume ning arve esitamise tingimusi;

8.9.2. kooskõlastab pakkumuse esitamise ettepaneku eelarvejuhiga;

8.9.3. kooskõlastab pakkumuse esitamise ettepaneku hankejuhi või hankejuristiga, kui väikeostu

eeldatav maksumus käibemaksuta on 10 000,00 eurot või enam;

8.9.4. esitab pakkumuse esitamise ettepaneku vähemalt kolmele ettevõtjale;

8.9.5. koostab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis väikeostu otsuse, milles on muu

hulgas esitatud eduka pakkuja valiku põhjendused ning kooskõlastab otsuse eelarvejuhi ning

punktis 8.9.3 sätestatud juhul lisaks eelarvejuhile ka hankejuhi või hankejuristiga;

8.9.6. teavitab pakkujaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eduka pakkumuse

väljavalimise otsusest koos valiku põhjendusega;

11

8.9.7. dokumenteerib väikeostuga seotud dokumendid asutuse DHS-is vastavalt korra punktis 8.8

sätestatule.

8.10. Lisaks korra punktides 8.5 ja 8.6 sätestatule ei ole väikeostu korraldamisel kohustust

võrreldavaid pakkumusi võtta juhul, kui:

8.10.1. kui hangitav asi või teenus on valdkonnas eriomane või kui selliselt on tagatud asutuse

vajaduse parim lahendamine või kui tegemist on asutusest sõltumatute ettenägematute

sündmuste tagajärjel (näiteks oht varale, isikule, keskkonnale) tekkinud vajadusega, mille

esinemise korral ei ole võimalik vajaduse aegkriitilisusest tulenevalt võrdlevaid pakkumusi

küsida;

8.10.2. pakkumuse esitamise ettepaneku saab esitada ühele pakkujale või lepingu sõlmida ainult

ühe pakkujaga muu hulgas, kuid mitte ainult tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas

intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel ja konkurentsi puudumine ei tulene

tehnilises kirjelduses esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest.

8.11. Väikeostu korraldaja koostab enne korra punktis 8.10 sätestatud alusel väikehanke

korraldamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis memo, mis sisaldab mh põhjendust

võrdlevate pakkumuste küsimata jätmise kohta ja kooskõlastab selle koos pakkumuse

esitamise ettepanekuga vastavalt korra punktis 8.9 esitatule.

8.12. Juhul, kui pakkumuse esitamise ettepanek esitatakse ainuõigustega seotud põhjusel üksnes

ühele pakkujale, tuleb enne väikeostu korraldamist pakkujalt küsida ainuõigust tõendav

kinnitus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis säilitatakse vastavalt korra punktis

8.7 sätestatule.

9. Sotsiaal- ja eriteenuse ning lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimine

9.1. Sotsiaal- või eriteenuse menetlemisel, mille lepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on:

9.1.1. suurem või võrdne sotsiaal- või eriteenuse riigihanke piirmääraga või ületab seda,

lähtutakse korra punktis 6 sätestatust arvestades RHS-s sotsiaal- ja eriteenuste osas

kehtestatud erisusi;

9.1.2. väiksem kui sotsiaal- või eriteenuse riigihanke piirmäär, lähtutakse korra punktis 8

sätestatust.

9.2. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavat teenust, mille lepingu eeldatav

maksumus käibemaksuta on:

9.2.1. suurem või võrdne kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitava teenuse

riigihanke piirmääraga, lähtutakse korra punktis 6 sätestatust arvestades RHS-s kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste osas kehtestatud erisusi;

12

9.2.2. väiksem kui kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitava teenuse riigihanke

piirmäär, lähtutakse korra punktis 8 sätestatust.

10. Riigihanke erandid

10.1. Käesolevas punktis sätestatud korda rakendatakse maksumuselt piirmäära ületavate le

eranditele. Lisaks käesolevas punktis sätestatule tuleb riigihanke erandi kohaldamisel muu

hulgas arvestada valitsemisala korras sätestatud põhimõtteid. Alla piirmäära jääva erandi

kohaldamise otsustab ja see viiakse läbi vastavalt korra punktis 8 sätestatule.

10.2. Korda ei kohaldata RHS § 11 lõikes 1 sätestatud eranditele, mis ei ole käsitletavad

riigihanke eranditena käesoleva korra tähenduses.

10.3. Riigihanke erandi kohaldamine on lubatud vaid selgelt põhjendatud juhul, kui esinevad

seadusest tulenevad alused ja objektiivsed asjaolud, mis muudavad võimatuks RHS- i

kohaldamise. Hankija ei tohi ühtegi erandit kasutada eesmärgiga vältida RHS-i kohaldamist.

10.4. Riigihanke erandi alusel lepingu sõlmimiseks koostab eelarve juht või tema poolt määratud

tehnilise kirjelduse eest vastutav isik hankepileti, mis sisaldab lisaks muule hankepilet is

nõutud andmetele:

10.4.1. tehnilist kirjeldust;

10.4.2. põhjendust riigihanke erandi kohaldamise vajalikkuse kohta;

10.4.3. juhul, kui riigihange sisaldab või on seotud riigisaladuse või salastatud välisteabega või

muu kaitset vajava teabega, viidet õigusaktidest tulenevale teabe salastamise või kaitsmise

alusele;

10.4.4. turu-uuringu tulemust.

10.5. Maksumuselt piirmäära ületava erandi tingimused valmistab ette ja erandi viib läbi

riigihanke eest vastutav isik hankepiletis esitatud andmete alusel, arvestades

komisjoniliikmete ettepanekutega.

10.6. Riigihanke eest vastutav isik määrab hankepiletis nimeliselt tehnilise kirjelduse eest

vastutava isiku, lepingu täitmise eest vastutava isiku ning komisjoni liikmed.

10.7. Maksumuselt piirmäära ületavate erandite korraldamise otsustab peadirektor käskkirjaga,

millega kinnitatakse erandi tingimused.

10.8. Riigi oluliste julgeolekuhuvide erandi kohaldamise otsus või sellega seotud dokument peab

lisaks eeltoodule sisaldama alljärgnevaid andmeid:

10.8.1. viide seadusest tulenevale erandi kohaldamise õiguslikule alusele;

10.8.2. põhjendus, kuidas erandi kohaldamine tagab riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsmise ning

miks ei ole eesmärki võimalik saavutada vähem piiravate meetmetega;

13

10.8.3. kaitstava teabe kirjeldus, mille avaldamine ohustab riigi olulist julgeolekuhuvi, sealhulgas

objektiivselt tuvastatud riigi olulised julgeolekuhuvid koos põhjenduste ja faktiliste

asjaoludega;

10.8.4. selgitus, kellele ja millistel põhjustel teavet ei tohi avaldada;

10.8.5. kas erand on seotud kaitsmist vajava teabega, riigisaladuse või salastatud välisteabega.

10.9. Riigihanke eest vastutav isik kooskõlastab erandi korraldamise otsuse tehnilise kirjelduse

eest vastutava isiku, eelarvejuhi, komisjoni liikmete, rahandusspetsialisti ja välisvahendite st

rahastatava erandi puhul välisvahendite juhtiveksperdiga ning erandi juurde määratud

hankejuristi või juristiga.

10.10. Riigihanke eest vastutav isik kooskõlastab menetluses tehtavad otsused komisjoni liikmete

ning erandi juurde määratud hankejuristi või juristiga. Menetluses tehtavad otsused

allkirjastab peadirektor.

11. Raamlepingu alusel minikonkursside korraldamine ja tellimuste esitamine

11.1. Minikonkursside korraldamine ja tellimuste esitamine

11.1.1. Piirmäära ületava minikonkursi korraldamiseks või tellimuse läbiviimiseks (edaspidi koos

nimetatud menetlus) esitab tehnilise kirjelduse eest vastutav isik hankepiletis hiljemalt üks

kalendrikuu enne hankepiletis märgitud lepingu sõlmimise tähtpäeva tehnilise kirjelduse ja

muud menetluse läbiviimiseks vajalikud andmed.

11.1.2. Tehnilise kirjelduse või muude menetluse korraldamiseks vajalike andmete esitamise l

hiljem kui korra punktis 11.1.1 esitatud tähtajal, lükkub edasi lepingu sõlmimine.

11.1.3. Riigihanke piirmäära ületava menetluse korral moodustatakse hankepiletis vähemalt

kolmeliikmeline komisjon, mille koosseisu kuulub komisjoni esimees, tehnilise kirjelduse

eest vastutav isik ning riigihanke eest vastutav isik. Komisjoni liikmed määratakse riigihanke

eest vastutava isiku poolt kindlaks vastava hankepiletis.

11.2. Alla riigihanke piirmäära jääva menetluse korral võib jätta komisjoni moodustamata,

eelnimetatud juhul täidavad komisjoni ülesandeid eelarvejuht, tehnilise kirjelduse eest

vastutav isik ja riigihanke eest vastutav isik.

11.3. Hankejurist määrab hankepiletis iga korraldatava menetluse juurde õiguse ja hangete

osakonna töötaja, kellega riigihanke eest vastutav isik kooskõlastab menetluse läbiviimiseks

koostatavad dokumendid ja nende muudatused, menetluse käigus tehtavad otsused ning

sõlmitavad lepingud.

11.4. Piirmäära ületava menetluse läbiviimisel riigihanke eest vastutav isik:

11.4.1. valmistab ette menetluse läbiviimiseks vajalikud dokumendid, arvestades raamlepingus

sätestatut;

14

11.4.2. teeb RHR-s vajalikud toimingud;

11.4.3. korraldab teabevahetuse ja vajadusel esitatud pakkumuse kohta täiendavate selgitus te,

andmete ja dokumentide küsimise;

11.4.4. kontrollib koos tehnilise kirjelduse eest vastutava isikuga raamlepingu partnerite

hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid ja vajadusel kvalifikatsiooni oma pädevuse ulatuses;

11.4.5. kontrollib koostöös komisjoni liikmetega oma pädevuse ulatuses pakkumuste vastavust

menetluses esitatud tingimustele;

11.4.6. korraldab ja protokollib komisjoni koosolekud ning valmistab ette menetlusega seotud

otsused;

11.4.7. teavitab raamlepingu partnereid menetluse raames tehtud otsustest;

11.4.8. korraldab hankelepingu sõlmimise;

11.4.9. edastab sõlmitud hankelepingu DHS-i kaudu täitmiseks ja teadmiseks korra punktis 12.1.6

sätestatud korras;

11.4.10. esitab RHR-s kõik RHS-s nõutud andmed.

11.5. Menetluse läbiviimisel tehnilise kirjelduse eest vastutav isik:

11.5.1. koostab raamlepinguga kooskõlas oleva tehnilise kirjelduse;

11.5.2. kontrollib pakkumuste sisulist vastavust menetluses esitatud tingimustele;

11.5.3. hindab esitatud pakkumusi lähtudes raamlepingus sätestatud hindamiskriteeriumidest;

11.5.4. annab riigihanke eest vastutavale isikule sisendi esitatud küsimustele vastamiseks;

11.5.5. annab vajadusel riigihanke eest vastutavale isikule sisendi raamlepingu partneritelt

täiendavate selgituste, andmete või dokumentide küsimiseks;

11.6. Menetluse korraldamiseks ettevalmistatud dokumendid kooskõlastab:

11.6.1. eelarvejuht juhul, kui eelarvejuht ei allkirjasta minikonkursi dokumente;

11.6.2. korra punktis 11.3 sätestatud õiguse ja hangete osakonna töötaja;

11.6.3. tehnilise kirjelduse eest vastutav isik;

11.6.4. rahandusspetsialist ja välisvahenditest rahastatava lepingu puhul ka välisvahend ite

juhtivekspert juhul, kui asutus on toetusesaaja;

11.6.5. komisjoni olemasolul selle liikmed.

11.7. Alla piirmäära jäävate menetluste korral täidab tehnilise kirjelduse eest vastutav isik

käesolevas punktis sätestatud riigihanke eest vastutava isiku kohustusi.

11.8. Alla piirmäära jääva menetluse korral, mille eeldatav maksumus on suurem kui 10 000,00

eurot käibemaksuta, kooskõlastab tehnilise kirjelduse eest vastutav isik menetluse

dokumendid enne selle läbiviimist ning menetluses tehtavad otsused enne nende vastuvõtmist

riigihanke eest vastutava isikuga.

15

11.9. Menetluse dokumendid allkirjastab riigihanke piirmäära ületava menetluse korral

peadirektor ning alla riigihanke piirmäära jääva menetluse korral, kas peadirektori asetäitja

vastavalt oma vastutusvaldkonnale või eelarvejuht.

11.10. Komisjoni otsused allkirjastab komisjoni esimees. Alla piirmäära jääva menetluse korral

allkirjastab menetluses tehtavad otsused eelarvejuht.

12. Lepingute sõlmimine ja täitmine

12.1. Lepingute sõlmimine

12.1.1. Lepingud, mille maksumus on võrdne või ületab 20 000,00 eurot käibemaksuta, sõlmitakse

kirjalikus vormis. Raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu vorminõue ja sõlmimise kord

võib erineda korras sätestatust, kui see on raamlepingus kokku lepitud. Raamlepingu alusel

sõlmitav hankeleping tuleb sõlmida raamlepingus kokkulepitud tingimustel.

12.1.2. Olenemata lepingu maksumusest peavad kirjalikus vormis olema välisvahendites t

rahastatavad ja isikuandmete töötlemisega seotud lepingud, füüsilise isikuga sõlmitavad

käsundus- ja töövõtulepingud, konfidentsiaalsuslepingud ning lepingud, mille ese on seotud

intellektuaalse omandiõiguse võõrandamise või ainu- või lihtlitsentsi võtmisega.

12.1.3. Tarkvara litsentsi ja tootetoe soetus, mille maksumus on väiksem kui 20 000,00 eurot võib

sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12.1.4. Kirjalikus vormis sõlmitava lepingu valmistab ette riigihanke eest vastutav isik ning

kooskõlastab selle enne allkirjastamist:

12.1.4.1. hankejuristi või juristiga v.a juhul, kui riigihanke eest vastutav isik on hankejurist;

12.1.4.2. eelarvejuhiga;

12.1.4.3. lepingu kontaktisiku(te)ga, sh lepingu täitmise eest vastutava isikuga;

12.1.4.4. asutuse eelarvest rahastatavate lepingute korral finantsosakonna

rahanduseksperdiga;

12.1.4.5. välisvahenditest rahastatava lepingu korral välisvahendite juhtiveksperdiga juhul,

kui asutus on toetuse saajaks.

12.1.5. Lepingu allkirjastab vastavalt pädevusele eelarvejuht, peadirektori asetäitja oma

vastutusvaldkonnas või peadirektor.

12.1.6. Riigihanke eest vastutav isik korraldab lepingu allkirjastamise teiste lepingu pooltega ning

edastab sõlmitud lepingu DHS-i kaudu täitmiseks eelarvejuhile ning teadmiseks lepingu

täitmise eest vastutavale isikule, rahandusspetsialistidele, finantsspetsialistile ning juhul, kui

tegemist on välisvahenditest rahastatava lepinguga ning asutus on toetuse saaja, siis

16

välisvahendite juhtiveksperdile, ning juhul, kui leping sisaldab andmetöötluse tingimusi, siis

andmekaitse juhtiveksperdile.

12.2. Lepingu täitmine

12.2.1. Eelarvejuht tagab lepingu täitmise vastavalt lepingus sätestatud tingimustele, sealhulgas:

12.2.1.1. korraldab üleandmise-vastuvõtmise aktide ja muude lepingu täitmisega seotud

dokumentide tähtaegse ja korrektse koostamise ning esitamise ja registreerimise DHS-is;

12.2.1.2. tagab arvete korrektse ja tähtaegse menetlemise vastavalt eelarve- ja kulujuhtimise

korrale;

12.2.1.3. omab ja peab aktuaalset ülevaadet tema vastutusel olevatest lepingutest ja nende

täitmise seisust.

12.2.2. Eelarvejuht vastutab lepingu täitmisel eelarveliste vahendite sihipärase ja säästliku

kasutamise eest.

12.3. Lepingu täitmise eest vastutav isik:

12.3.1. jälgib, et sõlmitud lepingut täidetakse lepingus sätestatud tingimustel;

12.3.2. tagab, et lepingut täidetakse selles sätestatud tingimustel;

12.3.3. teavitab viivitamata riigihanke eest vastutavat isikut ning välisvahenditest rahastatava

lepingu korral välisvahendite juhtiveksperti või toetusesaaja kontaktisikut lepingu täitmise l

tekkinud probleemidest, millel on mõju lepingu kohasele täitmisele;

12.3.4. teavitab viivitamata kuid mitte hiljem kui 5 (viie) tööpäeva jooksul lepingu lõppemises t

arvates riigihanke eest vastutavat isikut lepingu lõppemisest, esitades järgmised andmed:

12.3.4.1. lepingu number;

12.3.4.2. riigihanke viitenumber;

12.3.4.3. lepingu tegelik maksumus;

12.3.4.4. lepingu lõppemise kuupäev.

12.3.5. Lepingu täitmise eest vastutav isik pöördub õiguse ja hangete osakonna poole viivitamata

juhul, kui esineb vajadus muuta lepingut või rakendada õiguskaitsevahendeid. Lepingu

muutmise või õiguskaitsevahendite rakendamise õiguspärasust hindab ja lepingu muutmise

või õiguskaitsevahendite rakendamise korraldab selle põhjendatuse korral õiguse ja hangete

osakond lepingu täitmise eest vastutava isiku vastavasisulise taotluse alusel. Taotlus peab

olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning see peab sisaldama lepingu

muutmise põhjuseid ja muudetavaid andmed.

13. Meetmed huvide konflikti ja korruptsiooniohu ennetamiseks, tuvastamiseks ja

kõrvaldamiseks riigihankel

17

13.1. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad teiste hulgas

eelarvejuhile, väikeostu korraldavale töötajale, tehnilise kirjelduse eest vastutavale isikule,

riigihanke eest vastutavale isikule, hankejuristile või juristile ning asutuse nimel tegutseva

isiku töötaja, ametnik, juhatuse liige või muu pädev esindaja, kes on kaasatud riigihanke

ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada riigihanke tulemust

(edaspidi riigihanke teostaja), kellega riigihanke eest vastutav isik riigihankega seotud

alusdokumendid, otsused ja lepingud kooskõlastab, hankekomisjoni liikmetele, lepingu

täitmise eest vastutavale isikule ning lepingu allkirjastajale.

13.2. Riigihanke ettevalmistamisest ja menetlemisest ei tohi osa võtta riigihanke teostaja, kelle

tegevuses esineb huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Riigihanke

teostaja peab huvide konflikti ilmnemisel või erapooletuse kahtluse korral hoiduma

konkreetse riigihankega seoses edaspidistest tegevustest.

13.3. Huvide konflikti puudumist kinnitavad komisjoniliikmed riigihankes tehtavate otsuste

allkirjastamisel, protokollides peab sisalduma vastav kinnitus.

13.4. Huvide konflikti ilmnemisel on isik kohustatud sellest viivitamata teavitama oma vahetut

juhti ja riigihanke eest vastutavat isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vahetu

juht määrab vajadusel uue isiku vastavat rolli täitma.

13.5. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teavitus huvide konflikti esinemises t

säilitatakse DHS-s vastava riigihanke menetlusetapi taustainfo failide all.