Üldkäskkiri

KÄSKKIRI

Tallinn

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse riigihangete kord

Riigihangete seaduse § 9 lõike 1, siseministri 17. veebruari 2020. aasta määruse nr 8

„Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse põhimäärus“ § 10 lõike 1 punkti 10 alusel

kinnitada „Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse riigihangete kord“ järgmiselt:

1. Kehtestan Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse riigihangete korra

(lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks direktori 30.03.2022. aasta käskkiri nr 1-1/14 „Siseministeer iumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskuse riigihangete kord“

3. Hangete tiimijuhil korraldada Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

riigihangete korra avaldamine asutuse veebilehel ning selle edastamine

Siseministeeriumile pärast selle kehtestamist viivitamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Einar Laagriküll

peadirektori asetäitja baasteenuste valdkonnas peadirektori ülesannetes

Lisa:

1. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse riigihangete kord

1

LISA nr 1 KINNITATUD

Peadirektori KK nr

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse riigihangete kord

1. Üldsätted

1.1. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse riigihangete kord (edaspidi kord)

kehtestatakse Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi ka hankija või asutus) riigihangete kavandamiseks ja läbiviimiseks ning raam- ja hankelepingute (edaspidi

leping) sõlmimise põhimõtted ning riigihangetega seotud ülesannete ja vastutuse jaotus. 1.2. Korda rakendatakse kooskõlas riigihangete seadusega (edaspidi RHS), Siseministeeriumi

valitsemisala riigihangete läbiviimise korraga (edaspidi valitsemisala kord) ja teiste asutuse

töökorraldust reguleerivate dokumentidega. 1.3. Lepingute täitmisel juhindutakse lisaks lepingus sätestatud tingimustele võlaõigusseadusest,

arvestades RHS-is lepingute kohta sätestatut. Kui lepingu täitmisel on kaasatud välisvahendeid, siis arvestatakse ühtlasi struktuuritoetuse seaduses, meetme määruses või toetuse andmise tingimustes sätestatud kohustustega.

2. Mõisted

2.1. Korras kasutatavad mõisted: 2.1.1. dünaamiline hankesüsteem on elektrooniline hankelepingute sõlmimise menetlus, millega selle kehtivusajal kvalifitseerimise tingimustele vastavad ettevõtjad võivad jooksvalt liituda ning

liitunud taotlejatega sõlmitakse hankelepinguid. 2.1.2. eelarvejuht on eelarvejuht asutuse eelarve- ja kulujuhtimise korra mõistes, kes saab oma

juhtimisotsustega mõjutada ressursside kasutamist ning kes vastutab eelarveliste vahendite sihipärase ja säästliku kasutamise, ostude kavandamise ning andmete hankeplaani ja pikaajalisse ostuplaani esitamise eest temale kinnitatud eelarve piires;

2.1.3. hankeplaan on asutuse eelarve ja pikaajalise ostuplaani alusel koostatud iga-aastane riigihangete läbiviimise kava, milles määratakse kindlaks korras nimetatud riigihanked;

2.1.4. huvide konflikt on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või

kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena;

2.1.5. JIRA hankeportaal (edaspidi JIRA) on asutuses kasutatav riigihangete haldamise elektrooniline keskkond, mille kaudu eelarvejuht või tema poolt volitatud isik esitab hankeplaani koostamiseks vajalikud andmed iga planeeritava riigihanke kohta eraldiseisvas

hankepiletis, milles esitatakse riigihanke kohta korras ja konkreetses hankepiletis nõutud andmed mahus, mis on vajalikud riigihanke kohaseks läbiviimiseks;

2.1.6. keskne riigihange on keskse hankija poolt Siseministeeriumi valitsemisala asutustele asjade ostmine või teenuste tellimine või lepingu sõlmimine asutustele asjade ostmiseks või teenuste või ehitustööde tellimiseks;

2

2.1.7. kesksete riigihangete kava on siseministri või tema volitatud isiku poolt neljaks aastaks kinnitatud kava, milles määratakse kindlaks valitsemisala kesksed hanked ja kava kinnitamise

hetkel teadaolevad ühishanked; 2.1.8. komisjon on korras sätestatud isiku poolt ja korras piirmäära ületava riigihanke

läbiviimiseks ja sellega seotud otsuste langetamiseks moodustatud organ. 2.1.9. lepingu täitmise eest vastutav isik on lepingus määratud kontaktisik, kes jälgib ja vastutab,

et lepingut täidetakse selles sätestatud tingimustel;

2.1.10. maksumuselt piirmäära ületav erand on erand, mille maksumus algab vastava hankeeseme lihthanke piirmäärast, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna erisuste puhul erisus, mille

maksumus algab vastava hankeeseme kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihthanke piirmäärast; 2.1.11. minikonkurss on mitme täitjaga sõlmitud raamlepingus sätestatud korras korraldatav

konkurss, mille eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine;

2.1.12. piirmäära ületav riigihange on riigihange, mille puhul on RHS-i kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris (edaspidi RHR), sealhulgas lihthanked.

2.1.13. pikaajaline ostuplaan on asutusesisene strateegiline rulluv ostuplaan, mis sisaldab prioriseeritult asutusele teadaolevaid ostuvajadusi järgnevaks neljaks aastaks;

2.1.14. riigihange on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või

kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt; 2.1.15. riigihanke alusdokumendid on hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse,

pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, milles on määratud konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas nõuded pakkujale, taotlejale või pakkumusele, samuti tehniline kirjeldus, lepingu tingimused ning hindamiskriteeriumid ;

2.1.16. riigihanke eest vastutav isik on hangete tiimijuhi poolt hankepiletis määratud õiguse ja hangete osakonnatöötaja, kes viib läbi piirmäära ületava riigihanke menetluse;

2.1.17. riigihanke erand korra mõistes on iga RHS § 11 lõike 1 punktis 20 sätestatud erand või RHS § 170 lõikes 1 sätestatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke erisus;

2.1.18. riigihanke piirmäära ületav riigihange on riigihange, mille maksumus ületab RHS-is

sätestatud siseriiklikku või rahvusvahelist riigihanke piirmäära; 2.1.19. tehniline kirjeldus on lepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevate le

isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu või ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogum, mis on koostatud kooskõlas RHS-ga ja käesolevas korras

sätestatud põhimõtetega; 2.1.20. tehnilise kirjelduse eest vastutav isik on eelarvejuhi poolt määratud riigihanke tehnilise

kirjelduse koostamise ja sellele eelneva turu-uuringu läbiviimise eest vastutav isik, kes omab riigihanke esemele vastavas valdkonnas sisulisi teadmisi, tehnilise kirjelduse eest vastutav isik määratakse JIRA hankepiletis;

2.1.21. tellimus on ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel ning korras hankelepingu sõlmimiseks korraldatav menetlus;

2.1.22. turu-uuring on riigihanke ettevalmistamiseks läbiviidav uuring või ettevõtjate teavitamine kavandatavast riigihankest, milles analüüsitakse turu olukorda hankeesemele vastavas valdkonnas või eesmärgiga selgitada välja, milliseid tingimusi on ostu tulemuslikuks

läbiviimiseks võimalik ja otstarbekas seada, arvestades turul pakutavaid tooteid või teenuseid ja ettevõtjate võimekust ning asjaomast hinnataset;

2.1.23. väikeost on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine, mille maksumus käibemaksuta on väiksem kui RHS-is sätestatud lihthanke piirmäär;

2.1.24. välisvahendid on rahaline toetus, mida välisrahastaja eraldab sihtotstarbeliselt konkreetse projekti elluviimiseks;

2.1.25. ühishange on kahe või enama hankija sõlmitud kokkuleppe alusel korraldatud ühine riigihange, kus üks ühishankes osalevatest hankijatest korraldab volituse alusel riigihanke teise või teiste hankijate eest.

3

3. Vastutava isiku õigused ja kohustused

3.1. Riigihanke eest vastutav isik: 3.1.1. viib läbi piirmäära ületava riigihanke ja vastutab selle õiguspärase läbiviimise eest;

3.1.2. koostab riigihanke alusdokumendid hankepiletis esitatud andmete, sh turu-uuringu, tehnilise kirjelduse ja komisjoni ettepanekute alusel;

3.1.3. kontrollib pakkujatel või taotlejatel kõrvaldamise aluste olemasolu ning esitab komisjonile

otsuste tegemiseks ülevaate eespool nimetatud kontrolli tulemustest koos oma ettepanekute ja otsustuskohtadega;

3.1.4. kontrollib koostöös tehnilise kirjelduse eest vastutava isikuga oma pädevuse ulatuses pakkujate või taotlejate vastavust kvalifitseerimistingimustele ning pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning esitab komisjonile otsuste tegemiseks

ülevaate eespool nimetatud kontrolli tulemustest koos oma ettepanekute ja otsustuskohtadega;

3.1.5. protokollib komisjoni koosolekud ja valmistab ette riigihankega seotud otsused, võttes aluseks komisjoni ettepanekud;

3.1.6. osaleb läbirääkimistega riigihanke korral läbirääkimistel või dialoogis ning protokollib

läbirääkimised; 3.1.7. korraldab riigihanke kohta esitatud küsimustele tähtaegse vastamise kaasates vajadusel

tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku või teisi komisjoni liikmeid ning vajadusel nõuab pakkujatelt või taotlejatelt täiendavaid selgitusi, andmeid või dokumente;

3.1.8. esitab tähtaegselt RHR-i vajalikud andmed ning vastutab piirmäära ületava riigihankega

seotud dokumendihalduse eest; 3.1.9. nõustab komisjoniliikmeid RHS-ga seotud küsimustes;

3.1.10. omab õigust nõuda riigihanke läbiviimisega seotud isikutelt seadustest kinnipidamist ning otsuste ja tingimuste läbimõeldust, terviklikkust ja kvaliteeti;

3.1.11. esindab asutust vaidlustuskomisjonis või kohtumenetluses;

3.1.12. teavitab Siseministeeriumi riigihankes esitatud vaidlustusest.

3.2. Tehnilise kirjelduse eest vastutav isik piirmäära ületava riigihanke korral: 3.2.1. planeerib riigihanke sisult ühtse tervikuna, et saavutada lepingu eseme terviklik majanduslik

soodsus ja parim kvaliteet olemasolevate rahaliste vahendite eest;

3.2.2. viib läbi ja koostab turu-uuringu; 3.2.3. esitab hankepiletis vajalikud andmed pakkuja või taotleja kvalifitseerimis- ja pakkumuse

vastavustingimuste ning sõlmitava lepingu sisuliste tingimuste seadmiseks ning koostab tehnilise kirjelduse ja pakkumuse hindamiskriteeriumid, arvestades valdkonna parimaid praktikaid;

3.2.4. vastutab tema poolt esitatud sisuliste tingimuste läbimõelduse, otstarbekuse ja põhjendatuse eest;

3.2.5. annab riigihanke eest vastutavale isikule tema vastavasisulisel nõudmisel sisendi riigihankega seotud teabevahetuses esitatud küsimustele või muudatusettepanekutele;

3.2.6. kontrollib pakkumuste ning pakkujate või taotlejate sisulist vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele; 3.2.7. hindab pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud

hindamiskriteeriumitele; 3.2.8. esitab komisjonile otsuste tegemiseks ülevaate korra punktis 3.2.6 ja 3.2.7 esitatud kontrolli

tulemustest koos oma tähelepanekute ja otsustuskohtadega;

3.2.9. arvestab lepingu esemele esitatavate tingimuste ja hindamiskriteeriumide seadmisel vajaduse korral ka olelusringi kulude, elutsüklikuludega, hilisemate ülalpidamis- ja

hoolduskuludega, võimalike tulevikus tekkivate kohustustega, valdkonna innovatsiooni, keskkonnahoidlikkuse, riigi julgeolekuga ning siseturvalisusega;

3.2.10. analüüsib vajaduse korral riigihanke tulemuslikkust;

4

3.2.11. esindab asutust vajadusel vaidlustuskomisjonis või kohtumenetluses. 3.3. Lepingu täitmise eest vastutav isik osaleb lepingu tingimuste sisulises ettevalmistamises,

muud lepingu täitmise eest vastutava isiku õigused ja kohustused on sätestatud korra punktis 12.

4. Komisjoni ülesanded 4.1. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt kolm isikut, sealhulgas komisjoni esimees,

kelleks on eelarvejuht, riigihanke eest vastutav isik ja tehnilise kirjelduse eest vastutav isik.

4.2. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, komisjoni esimehe puudumisel täidab komisjoni esimehe ülesandeid riigihanke eest vastutav isik. Teiste komisjoniliikmete puudumise l

asendab puuduvat komisjoniliiget tema asendaja. 4.3. Komisjoni töösse kaasatakse vajadusel asutuseväliseid sõltumatuid eksperte tingimusel, et

kaasatava isiku suhtes kehtivad käesolevas korras sätestatud toimingupiirangud ja välistatud

on huvide konflikt. Kaasatav ekspert osaleb korra punktis 4.4 sätestatud tegevustes nõustavas rollis, eksperdi hinnang protokollitakse.

4.4. Komisjoni õiguste ja kohustuste hulka kuuluvad: 4.4.1. kõikide riigihankega seotud otsuste tegemine; 4.4.2. osalemine riigihanke alusdokumentide ettevalmistamisel;

4.4.3. läbirääkimistega riigihanke korral läbirääkimistel või dialoogil osalemine; 4.4.4. vajadusel riigihanke alusdokumentide kohta esitatud küsimustele vastuste

ettevalmistamisel osalemine. 4.5. Komisjoni töövorm on koosolek, mille võib läbi viia ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis või muul moel elektrooniliselt.

4.6. Komisjoni otsused tehakse komisjoni poolthäälte enamuse alusel. 4.7. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoni koosseisust. Kui

komisjoni liikmete hääled jagunevad võrdselt on otsustavaks komisjoni esimehe hääl. 4.8. Komisjoni otsused peavad olema õiguspärased, kaalutletud ja põhjendatud. Kui mõni

komisjoni liige jääb eriarvamusele, lisatakse eriarvamus otsusesse.

4.9. Komisjoni otsused on lõplikud ja õiguslikult siduvad otsused riigihankel.

5. Riigihangete planeerimine

5.1. Riigihanked, v.a väikeostud, viiakse läbi asutuse hankeplaani alusel. Riigihankeid võib erandkorras läbi viia hankeplaaniväliselt.

5.2. Hankeplaanis peavad sisalduma kõik eelarveaastaks planeeritud ja teadaolevad piirmäära ületavad riigihanked, asutuse läbiviidavad kesksed hanked ja ühishanked, sealhulgas

raamlepingu alusel läbiviidavad minikonkursid ja tellimused, mille korraldamisel on RHS-i kohaselt nõutud elektrooniline teabevahetus.

5.3. Hankeplaanivälise riigihanke hankeplaani lisamiseks kooskõlastab eelarvejuht vastavasisulise

vajaduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hangete tiimijuhiga. Hankeplaanivälise riigihanke hankeplaani lisamise ja läbiviimiseks loob eelarvejuht või tema poolt volitatud isik

JIRA-sse hangete arvestusse hankepileti, mis sisaldab mh sisulist põhjendust, miks riigihange korraldatakse hankeplaaniväliselt.

5.4. Riigihanke eest vastutav isik teavitab Siseministeeriumi riigihankest, mille maksumus ületab

rahvusvahelist piirmäära juhul, kui nimetatud riigihange ei sisaldu kinnitatud hankeplaanis, välja arvatud juhul, kui tegemist on hädaolukorra, eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise

seisukorra või sõjaseisukorraga, mille puhul on kehtestatud ajutine erikord. Siseministeeriumil on õigus määrata riigihanke komisjoni oma esindaja. 5.5. Riigihanke erandeid sisaldav erandite kava vormistatakse eraldi dokumendina, kuhu kantakse

maksumuselt piirmäära ületavad erandid. Erandite kavas peavad sisalduma käesoleva korra punktis 5.8 esitatud andmed ulatuses, mis on erandite olemuse tõttu vajalikud ja asjakohased.

5.6. Hankeplaani ja erandite kava koostamiseks esitavad eelarvejuhid igal aastal hiljemalt 1. novembriks oma eelarve taotlusest lähtuvalt JIRA vahendusel andmed järgmiseks aastaks

5

planeeritavate riigihangete kohta. Eelarvejuht vastutab andmete õigeaegselt hankeplaani, erandite kavasse ja pikaajalisse ostuplaani esitamise eest.

5.7. Hankeplaani, erandite kava ja pikaajalise ostuplaani koostab ja selle muutmist korraldab eelarvejuhtidelt saadud andmete alusel hangete tiimijuht. Ostuplaani maht võib kuni 20%

ületada asutuse teadaoleva eelarve mahtu, et tagada suuremat paindlikkust hangete ajalisel planeerimisel.

5.8. Hankeplaanis peavad sisalduma vähemalt järgmised hankeplaani koostamise ajal teadaolevad

andmed: 5.8.1. lepingu ese;

5.8.2. riigihanke eeldatav maksumus, arvestades kogu eelarveaasta jooksul teadaolevaid soetusi; 5.8.3. kavandatav riigihanke menetluse liik või viide raamlepingule, kui riigihange on planeeritud

sõlmitud raamlepingu alusel;

5.8.4. eeldatav riigihanke väljakuulutamise aeg vähemalt kvartali täpsusega; 5.8.5. planeeritav lepingu kehtivusaeg vähemalt aasta täpsusega;

5.8.6. lepingu soovitud algusaeg vähemalt kuu täpsusega; 5.8.7. rahastamisallikas koos eelarveklassifikaatoriga; 5.8.8. välisvahenditest rahastatava riigihanke korral viide fondile, projekti nimi ja tunnus ning

toetusesaaja asutus. 5.9. Hankeplaan, sh erandite kava ja pikaajaline ostuplaan kooskõlastatakse asjaomaste

eelarvejuhtidega. Peadirektor kinnitab hankeplaani hiljemalt 1.veebruariks ning erandite kava ja pikaajalise ostuplaani vastavalt punktile 5.12.

5.10. Hankeplaan on avalik ning selle avaldamise asutuse veebilehel ning Siseministeeriumile

DHS-i kaudu teadmiseks edastamise korraldab hangete tiimijuht viivitamata pärast selle kinnitamist. Erandite kavale tagatakse teadmisvajaduse põhine juurdepääs.

5.11. Hangete tiimijuht hindab hankeplaani muutmise vajadust ja korraldab vajadusel hankeplaani muutmise vähemalt kord kvartalis.

5.12. Hangete tiimijuht hindab pikaajalise ostuplaani muutmise vajadust järgneva 48 kuu osas

koostöös eelarvejuhtidega ja korraldab vajaduse esinemisel pikaajalise ostuplaani muutmise hiljemalt iga aasta 1. maiks ja 1. novembriks.

6. Piirmäära ületavate riigihangete läbiviimine

6.1. Käesolevas punktis sätestatud korda kohaldatakse riigihangetele, sealhulgas kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna riigihangetele, mille korraldamisel on RHS-i kohaselt nõutud toimingute tegemine RHR-s, samuti riigihangetele, mida on otsustatud läbi viia RHR-s. Käesolevas

punktis sätestatud korda ei rakendata loodud dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingute sõlmimise menetlustele, raamlepingute alusel RHR-s läbiviidavate le minikonkurssidele ja tellimustele.

6.2. Riigihanke piirmäära ületava riigihanke ja piirmäära ületava riigihanke viib RHS-s sätestatud korras läbi riigihanke eest vastutav isik.

6.3. Piirmäära ületava riigihanke korral määrab riigihanke eest vastutav isik hankepiletis nimelise lt lepingu täimise eest vastutava isiku, tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku ning komisjoni liikmed.

6.4. Riigihanke piirmäära ületava riigihanke algatamise ja läbiviimise aluseks on peadirektori kirjalik otsus, millega kinnitatakse riigihanke alusdokumendid.

6.5. Piirmäära ületava riigihanke algatamise ja läbiviimise aluseks on oma vastutusvaldkonnas korraldatavate riigihangete puhul peadirektori asetäitja poolt kinnitatud riigihanke alusdokumendid.

6.6. Riigihanke piirmäära ületava riigihanke korraldamisele eelneb turu-uuringu läbiviimine. 6.7. Eelarvejuht esitab turu-uuringu, tehnilise kirjelduse ja muud riigihanke läbiviimiseks vajalikud

ja hankepiletis nõutud andmed vähemalt kaks kuud enne soovitud riigihanke väljakuulutamis t.

6

6.8. Riigihankele seatavad tingimused (sh tehniline kirjeldus) peavad tagama ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ning ei tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistus i

riigihanke avamisel konkurentsile. 6.9. Riigihanke alusdokumendid valmistab ette riigihanke eest vastutav isik hankepiletis esitatud

andmete alusel, arvestades komisjoniliikmete ettepanekutega. 6.10. Riigihanke eest vastutav isik kooskõlastab riigihanke alusdokumendid tehnilise kirjelduse

eest vastutava isiku, eelarvejuhi, riigihanke juurde määratud hangete tiimijuhi või tema

määratud isikuga , komisjoni liikmete ning juhul kui lepingut rahastatakse asutuse eelarvest, siis finantsosakonna töötajaga ning välisvahenditest rahastatavate lepingute korral juhul, kui

asutus on toetusesaaja, siis ka välisvahendite juhtiveksperdiga. 6.11. Riigihanke eest vastutav isik kooskõlastab koostatud otsused hangete tiimijuhi või tema

määratud isikuga. Riigihanke otsused allkirjastavad komisjoni liikmed.

6.12. Riigihanke otsused peavad olema välja antud kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta, selged ja üheselt mõistetavad ning kirjalikult

põhjendatud ja vastama vorminõuetele. Otsuse faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa otsuse aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peaks otsuse

adressaati ja otsusega tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise otsustuse tegemise. Kaalutlusõiguse

alusel antud otsuse põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest asutus on otsuse andmise l lähtunud.

6.13. Kõik riigihanke ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud dokumendid, sealhulgas turu-

uuring ja pakkumus, koostatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja säilitatakse kooskõlas õigusaktidega.

6.14. Kui riigihange sisaldab või on seotud riigisaladuse või salastatud välisteabega või muu kaitset vajava teabega, märgitakse dokumentidesse ka õigusaktidest tulenev teabe salastamise või kaitsmise alus ning nimetatud dokumente menetletakse kooskõlas vastavate õigusaktidega.

6.15. Valitsemisala kesksed ja ühishanked algatatakse ja viiakse läbi valitsemisala riigihange te korras sätestatud tingimustel.

6.16. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanked viiakse läbi RHS-is sätestatud korras ja nende suhtes kohalduvad kõik käesolevas korras riigihangetele esitatud nõuded.

7. Turu-uuring

7.1. Turu-uuringu eesmärk on saada täpsem ülevaade turul pakutavast, teha selgeks lepingut täita

suutvate pakkujate ring ning orienteeruv hinnatase, koguda vajalikku teavet aja- ja asjakohase tehnilise kirjelduse koostamiseks, et luua eeldused parima hinna ja kvaliteediga tulemuse saavutamiseks. Turu-uuringuks võib olla ka asutuse poolt kuni viimase kolme aasta jooksul

sarnaste tingimuste alusel läbiviidud ost, nagu on kirjeldatud korra punktis 7.4. 7.2. Turu-uuringu käigus võib hankija RHS-s sätestatud ulatuses ja tingimustel konsulteerida ka

asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtjatega või teavitada neid kavandatavast riigihankest. Saadud nõuandeid võib kasutada riigihanke kavandamisel ja korraldamise l tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi. Turu-uuringu tegemisel ja selle käigus saadud

nõuannete kasutamisel riigihankes tagab hankija mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise ning vajaduse korral turu-uuringu läbiviimise käigus ettevõtjatega

vahetatud teabe avaldamise RHR-s, arvestades turu-uuringusse kaasatud ettevõtja ärisaladuse kaitsmise vajadusega.

7.3. Turu-uuringu tulemus koostatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, asutuses

käsitletakse turu-uuringuna hankepiletit. Turu-uuring peab kajastama vähemalt järgmis i andmed:

7.3.1. hankija vajadusele vastavad asjad, teenused ja ehitustööd (edaspidi tooted) või esialgne tehniline kirjeldus;

7

7.3.2. võimalikud ettevõtjad, kes pakuvad eespool nimetatud tooteid ja eeldatavalt vastavad eespool nimetatud tingimustele;

7.3.3. esialgsed ettepanekud ettevõtjatele esitatavatest nõuetest või ettevõtjate valiku kriteeriumitest, kui neid kavatsetakse seada;

7.3.4. asjade ostmisel nende eeldatav tarneaeg; 7.3.5. lepingu eseme eeldatav maksumus; 7.3.6. kui lepingu ese on seotud hilisemate kuludega, siis ka toote elutsükli eeldatavad kulud;

7.3.7. allikad, mida on turu-uuringu koostamisel kasutatud või millele tuginetud, näiteks messid, veebilehed, varasemad riigihanked või käesoleva korra punktis 7.2 nimetatud konsultatsiooni

tulemused jms; 7.3.8. turu-uuringu koostamise kuupäev ja koostaja nimi. 7.4. Kui turu-uuringuna käsitatakse kuni viimase kolme aasta jooksul sarnaste tingimuste alusel

läbiviidud ostu, tuuakse turu-uuringus eespool nimetatud andmetest välja vaid dokumentides mittesisaldunud või kaasajastamist vajavad andmed, sealhulgas võimalik hinnamuutus.

8. Väikeostu läbiviimine

8.1. Käesolevas punktis sätestatud korda rakendatakse riigihangetele, mille eeldatav maksumus on

väiksem kui 30 000,00 eurot käibemaksuta. 8.2. Väikeostu valmistab ette, viib läbi ja selle eest vastutab eelarvejuht või tema poolt määratud

isik (edaspidi väikeostu korraldaja). Eelarvejuht vastutab väikeostude läbiviimise ja väikeostudega seotud otsuste eest.

8.3. Väikeostu läbiviimisel tuleb järgida RHS §-s 3 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtteid. 8.4. Väikeostu korraldaja on kohustatud väikeostu planeerimisel jälgima, et väikeostuga on kaetud

kogu asutuse vajadused, ühesuguste ostude kogumaksumus eelarveaasta jooksul ei ületa lihthanke piirmäära ning kõik ostuks vajalikud toimingud on seaduslikud ja otstarbekad.

8.5. Väikeostu, mille maksumus on väiksem kui 5000,00 eurot käibemaksuta, läbiviimisel ei ole

kohustust võrreldavaid pakkumusi võtta. 8.6. Koolitus - või värbamisteenuse väikeostu, mille maksumus on väiksem kui 10 000,00 eurot

käibemaksuta, läbiviimisel ei ole põhjendatud juhul kohustust võrreldavaid pakkumusi võtta. 8.7. Väikeostuga seotud dokumendid, välja arvatud korra punktis 8.5 nimetatud väikeostu korral,

vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning säilitatakse DHS-is vastavalt

asutuse dokumentide liigitusskeemile. 8.8. Väikeostuga seotud dokumentide hulka kuuluvad pakkumuse esitamise ettepanek, esitatud

pakkumused, väikeostu kohta esitatud täpsustavad küsimused ja hankija vastused neile ning pakkujatele saadetud teade eduka pakkumuse väljavalimise otsusest koos valiku põhjendusega. Kui see on väikeostu eset arvesse võttes mõistlik ja otstarbekas, on väikeostu

pakkumuse esitamise ettepaneku ja pakkumusena lubatud käsitada ka ettevõtja kodulehel või muus avalikus hinnakirjas avaldatud hindasid ja muud avalikku teavet, mille alusel tehakse

eduka pakkumuse valik. Sellisel juhul on väikeostu korraldaja kohustatud säilitama väikeostu läbiviimise aluseks olevad andmed taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks ekraani kuvatõmmisena.

8.9. Väikeostu, mille maksumus on võrdne või suurem kui 5000,00 eurot käibemaksuta, korraldamisel väikeostu korraldaja:

8.9.1. koostab pakkumuste küsimiseks pakkumuse esitamise ettepaneku, mis sisaldab muu hulgas pakkumuste esitamise tähtpäeva, väikeostu eset ja lepingu täitmise tähtaega, pakkumuste hindamiskriteeriume ning arve esitamise tingimusi;

8.9.2. kooskõlastab pakkumuse esitamise ettepaneku eelarvejuhiga; 8.9.3. kooskõlastab pakkumuse esitamise ettepaneku hangete tiimijuhi või tema määratud isikuga,

kui väikeostu eeldatav maksumus käibemaksuta on 10 000,00 eurot või enam; 8.9.4. esitab pakkumuse esitamise ettepaneku vähemalt kolmele ettevõtjale;

8

8.9.5. koostab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis väikeostu otsuse, milles on muu hulgas esitatud eduka pakkuja valiku põhjendused ning kooskõlastab otsuse eelarvejuhi ning kui

väikeostu eeldatav maksumus käibemaksuta on 10 000,00 eurot või enam, ka hangete tiimijuhi või tema määratud isikuga;

8.9.6. teavitab pakkujaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eduka pakkumuse väljavalimise otsusest koos valiku põhjendusega;

8.9.7. dokumenteerib väikeostuga seotud dokumendid asutuse DHS-is vastavalt korra punktis 8.8

sätestatule.

8.10. Lisaks korra punktides 8.5 ja 8.6 sätestatule ei ole väikeostu korraldamisel kohustust võrreldavaid pakkumusi võtta juhul, kui:

8.10.1. kui hangitav asi või teenus on valdkonnas eriomane või kui selliselt on tagatud asutuse

vajaduse parim lahendamine või kui tegemist on asutusest sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel (näiteks oht varale, isikule, keskkonnale) tekkinud vajadusega, mille

esinemise korral ei ole võimalik vajaduse aegkriitilisusest tulenevalt võrdlevaid pakkumusi küsida;

8.10.2. pakkumuse esitamise ettepaneku saab esitada ühele pakkujale või lepingu sõlmida ainult

ühe pakkujaga muu hulgas, kuid mitte ainult tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel ja konkurentsi puudumine ei tulene

tehnilises kirjelduses esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest. 8.11. Väikeostu korraldaja koostab enne korra punktis 8.10 sätestatud alusel väikehanke

korraldamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis memo, mis sisaldab mh põhjendust

võrdlevate pakkumuste küsimata jätmise kohta ja kooskõlastab selle koos pakkumuse esitamise ettepanekuga vastavalt korra punktis 8.9 esitatule.

8.12. Juhul, kui pakkumuse esitamise ettepanek esitatakse ainuõigustega seotud põhjusel üksnes ühele pakkujale, tuleb enne väikeostu korraldamist pakkujalt küsida ainuõigust tõendav kinnitus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis säilitatakse vastavalt korra punktis

8.7 sätestatule.

9. Sotsiaal- ja eriteenuse ning lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimine

9.1. Sotsiaal- või eriteenuse menetlemisel, mille lepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on: 9.1.1. suurem või võrdne sotsiaal- või eriteenuse riigihanke piirmääraga või ületab seda, lähtutakse

korra punktis 6 sätestatust arvestades RHS-s sotsiaal- ja eriteenuste osas kehtestatud erisusi; 9.1.2. väiksem kui sotsiaal- või eriteenuse riigihanke piirmäär, lähtutakse korra punktis 8

sätestatust. 9.2. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavat teenust, mille lepingu eeldatav

maksumus käibemaksuta on:

9.2.1. suurem või võrdne kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitava teenuse riigihanke piirmääraga, lähtutakse korra punktis 6 sätestatust arvestades RHS-s kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste osas kehtestatud erisusi; 9.2.2. väiksem kui kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitava teenuse riigihanke

piirmäär, lähtutakse korra punktis 8 sätestatust.

10. Riigihanke erandid

10.1. Käesolevas punktis sätestatud korda rakendatakse maksumuselt piirmäära ületavate le eranditele. Lisaks käesolevas punktis sätestatule tuleb riigihanke erandi kohaldamisel muu hulgas arvestada valitsemisala korras sätestatud põhimõtteid. Alla piirmäära jääva erandi

kohaldamise otsustab ja see viiakse läbi vastavalt korra punktis 8 sätestatule. 10.2. Korda ei kohaldata RHS § 11 lõikes 1 sätestatud eranditele, mis ei ole käsitletavad riigihanke

eranditena käesoleva korra tähenduses.

9

10.3. Riigihanke erandi kohaldamine on lubatud vaid selgelt põhjendatud juhul, kui esinevad seadusest tulenevad alused ja objektiivsed asjaolud, mis muudavad võimatuks RHS-i

kohaldamise. Hankija ei tohi ühtegi erandit kasutada eesmärgiga vältida RHS-i kohaldamist. 10.4. Riigihanke erandi alusel lepingu sõlmimiseks koostab eelarve juht või tema poolt määratud

tehnilise kirjelduse eest vastutav isik hankepileti, mis sisaldab lisaks muule hankepilet is nõutud andmetele:

10.4.1. tehnilist kirjeldust;

10.4.2. põhjendust riigihanke erandi kohaldamise vajalikkuse kohta; 10.4.3. juhul, kui riigihange sisaldab või on seotud riigisaladuse või salastatud välisteabega või

muu kaitset vajava teabega, viidet õigusaktidest tulenevale teabe salastamise või kaitsmise alusele;

10.4.4. turu-uuringu tulemust.

10.5. Maksumuselt piirmäära ületava erandi tingimused valmistab ette ja erandi viib läbi riigihanke eest vastutav isik hankepiletis esitatud andmete alusel, arvestades komisjoniliikmete

ettepanekutega. 10.6. Riigihanke eest vastutav isik määrab hankepiletis nimeliselt tehnilise kirjelduse eest

vastutava isiku, lepingu täitmise eest vastutava isiku ning komisjoni liikmed.

10.7. Maksumuselt piirmäära ületavate erandite korraldamise otsustab peadirektor käskkirjaga, millega kinnitatakse erandi tingimused.

10.8. Riigi oluliste julgeolekuhuvide erandi kohaldamise otsus või sellega seotud dokument peab lisaks eeltoodule sisaldama alljärgnevaid andmeid:

10.8.1. viide seadusest tulenevale erandi kohaldamise õiguslikule alusele;

10.8.2. põhjendus, kuidas erandi kohaldamine tagab riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsmise ning miks ei ole eesmärki võimalik saavutada vähem piiravate meetmetega;

10.8.3. kaitstava teabe kirjeldus, mille avaldamine ohustab riigi olulist julgeolekuhuvi, sealhulgas objektiivselt tuvastatud riigi olulised julgeolekuhuvid koos põhjenduste ja faktilis te asjaoludega;

10.8.4. selgitus, kellele ja millistel põhjustel teavet ei tohi avaldada; 10.8.5. kas erand on seotud kaitsmist vajava teabega, riigisaladuse või salastatud välisteabega.

10.9. Riigihanke eest vastutav isik kooskõlastab erandi korraldamise otsuse tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku, eelarvejuhi, komisjoni liikmete, finantsosakonna töötaja ja välisvahenditest rahastatava erandi puhul välisvahendite juhtiveksperdiga ning hangete

tiimijuhi või tema määratud isikuga. 10.10. Riigihanke eest vastutav isik kooskõlastab menetluses tehtavad otsused komisjoni liikmete

ning erandi juurde määratud hangete tiimijuhi või tema määratud isikuga. Menetluses tehtavad otsused allkirjastab peadirektor.

11. Raamlepingu alusel minikonkursside korraldamine ja tellimuste esitamine ning loodud

dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingute sõlmimine

11.1. Käesolevas punktis rakendatavat korda kohaldatakse raamlepingu alusel minikonkurss ide korraldamisele ja tellimuste esitamisele, samuti loodud dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingute sõlmimise menetlusele.

11.1.1. Piirmäära ületava minikonkursi korraldamiseks või tellimuse või loodud dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimise menetluse läbiviimiseks (edaspidi koos

nimetatud menetlus) esitab tehnilise kirjelduse eest vastutav isik hankepiletis hiljemalt üks kalendrikuu enne hankepiletis märgitud lepingu sõlmimise tähtpäeva tehnilise kirjelduse ja muud menetluse läbiviimiseks vajalikud andmed.

11.1.2. Tehnilise kirjelduse või muude menetluse korraldamiseks vajalike andmete esitamise l hiljem kui korra punktis 11.1.1 esitatud tähtajal, lükkub edasi lepingu sõlmimine.

11.1.3. Piirmäära ületava menetluse korral määrab riigihanke eest vastutav isik hankepilet is vähemalt kolmeliikmelise komisjoni, mille koosseisu kuulub komisjoni esimees, tehnilise kirjelduse eest vastutav isik ning riigihanke eest vastutav isik.

10

11.2. Alla piirmäära jääva menetluse viib läbi vastavalt sõlmitud raamlepingule eelarvejuht või tema määratud isik, arvestades punktis 11.5 jj toodud kohustusi. Käesolevat punkti ei

kohaldata dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingute sõlmimise menetlusele. 11.3. Hangete tiimijuht määrab hankepiletis iga korraldatava menetluse juurde õiguse ja hangete

osakonna töötaja, kellega riigihanke eest vastutav isik kooskõlastab menetluse läbiviimiseks koostatavad dokumendid ja nende muudatused, menetluse käigus tehtavad otsused ning sõlmitavad lepingud.

11.4. Piirmäära ületava menetluse läbiviimisel riigihanke eest vastutav isik:

11.4.1. valmistab ette menetluse läbiviimiseks vajalikud dokumendid, arvestades raamlepingut või loodud dünaamilist hankesüsteemi; 11.4.2. teeb RHR-s vajalikud toimingud;

11.4.3. korraldab teabevahetuse ja vajadusel esitatud pakkumuse kohta täiendavate selgitus te, andmete ja dokumentide küsimise;

11.4.4. kontrollib koos tehnilise kirjelduse eest vastutava isikuga pakkujate hankemenetluses t kõrvaldamise aluseid ja vajadusel kvalifikatsiooni oma pädevuse ulatuses;

11.4.5. kontrollib koostöös komisjoni liikmetega oma pädevuse ulatuses pakkumuste vastavust

menetluses esitatud tingimustele; 11.4.6. korraldab ja protokollib komisjoni koosolekud ning valmistab ette menetlusega seotud

otsused; 11.4.7. teavitab pakkujaid menetluse raames tehtud otsustest; 11.4.8. korraldab hankelepingu sõlmimise;

11.4.9. edastab sõlmitud hankelepingu DHS-i kaudu täitmiseks ja teadmiseks korra punktis 12.1.6 sätestatud korras;

11.4.10. esitab RHR-s kõik RHS-s nõutud andmed.

11.5. Menetluse läbiviimisel tehnilise kirjelduse eest vastutav isik:

11.5.1. koostab raamlepinguga või loodud dünaamilise hankesüsteemiga kooskõlas oleva tehnilise kirjelduse;

11.5.2. kontrollib pakkumuste sisulist vastavust menetluses esitatud tingimustele; 11.5.3. hindab esitatud pakkumusi lähtudes sätestatud hindamiskriteeriumidest; 11.5.4. annab riigihanke eest vastutavale isikule sisendi esitatud küsimustele vastamiseks;

11.5.5. annab vajadusel riigihanke eest vastutavale isikule sisendi pakkujatelt täiendavate selgituste, andmete või dokumentide küsimiseks;

11.6. Menetluse korraldamiseks ettevalmistatud dokumendid kooskõlastab: 11.6.1. eelarvejuht juhul, kui eelarvejuht ei allkirjasta minikonkursi või tellimuse või dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimise menetluse dokumente;

11.6.2. korra punktis 11.3 sätestatud õiguse ja hangete osakonna töötaja; 11.6.3. tehnilise kirjelduse eest vastutav isik;

11.6.4. finantsosakonna töötaja ja välisvahenditest rahastatava lepingu puhul ka välisvahend ite juhtivekspert juhul, kui asutus on toetusesaaja;

11.6.5. komisjoni olemasolul selle liikmed.

11.7. Alla piirmäära jäävate menetluste korral täidab eelarvejuht või tema määratud isik tehnilise kirjelduse eest vastutav isik käesolevas punktis sätestatud riigihanke eest vastutava isiku

kohustusi. Käesolevat punkti ei kohaldata dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingute sõlmimise menetlusele.

11.8. Alla piirmäära jääva menetluse korral, mille eeldatav maksumus on suurem kui 10 000,00

eurot käibemaksuta, kooskõlastab tehnilise kirjelduse eest vastutav isik menetluse dokumendid enne selle läbiviimist ning menetluses tehtavad otsused enne nende

vastuvõtmisthangete tiimijuhi või tema määratud isikuga..

11

11.9. Menetluse dokumendid allkirjastab riigihanke piirmäära ületava menetluse korral peadirektor ning alla riigihanke piirmäära jääva menetluse korral peadirektori asetäitja vastavalt oma

vastutusvaldkonnale või alla piirmäära jääva menetluse korral eelarvejuht. 11.10. Komisjoni otsused allkirjastavad selle olemasolul komisjoni liikmed. Alla piirmäära jääva

menetluse korral allkirjastab menetluses tehtavad otsused eelarvejuht. Otsuste koostamise le rakendatakse punktis 6.12 sätestatut.

12. Lepingute sõlmimine ja täitmine

12.1. Lepingute sõlmimine

12.1.1. Lepingud, mille maksumus on võrdne või ületab 20 000,00 eurot käibemaksuta, sõlmitakse kirjalikus vormis. Raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu vorminõue ja sõlmimise kord võib erineda korras sätestatust, kui see on raamlepingus kokku lepitud. Raamlepingu alusel

sõlmitav hankeleping sõlmitakse raamlepingus kokkulepitud tingimustel. Loodud dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingute sõlmimisele kohaldatakse selles sätestatud

tingimusi. 12.1.2. Olenemata lepingu maksumusest sõlmitakse kirjalikus vormis välisvahendites t

rahastatavad ja isikuandmete töötlemisega seotud lepingud, füüsilise isikuga sõlmitavad

käsundus- ja töövõtulepingud, konfidentsiaalsuslepingud ning lepingud, mille ese on seotud intellektuaalse omandiõiguse võõrandamise või ainu- või lihtlitsentsi võtmisega.

12.1.3. Tarkvara litsentsi ja tootetoe soetus, mille maksumus on väiksem kui 20 000,00 eurot, võib sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12.1.4. Kirjalikus vormis sõlmitava lepingu valmistab ette riigihanke eest vastutav isik ning

kooskõlastab selle enne allkirjastamist: 12.1.4.1. hangete tiimijuhiga v.a juhul, kui riigihanke eest vastutav isik on hankejuht-hankejurist;

12.1.4.2. eelarvejuhiga; 12.1.4.3. lepingu kontaktisiku(te)ga, sh lepingu täitmise eest vastutava isikuga; 12.1.4.4. asutuse eelarvest rahastatavate lepingute korral finantsosakonna

töötajaga; 12.1.4.5. välisvahenditest rahastatava lepingu korral välisvahendite juhtiveksperdiga juhul, kui

asutus on toetuse saajaks. 12.1.5. Lepingu allkirjastab vastavalt pädevusele eelarvejuht, peadirektori asetäitja oma

vastutusvaldkonnas või peadirektor.

12.1.6. Riigihanke eest vastutav isik korraldab lepingu allkirjastamise teiste lepingu pooltega ning edastab sõlmitud lepingu DHS-i kaudu täitmiseks eelarvejuhile ning teadmiseks lepingu

täitmise eest vastutavale isikule, finantsosakonna töötajale ning juhul, kui tegemist on välisvahenditest rahastatava lepinguga ning asutus on toetuse saaja, siis välisvahend ite juhtiveksperdile, ning juhul, kui leping sisaldab andmetöötluse tingimusi, siis andmekaitse

juhtiveksperdile.

12.2. Lepingu täitmine 12.2.1. Eelarvejuht tagab lepingu täitmise vastavalt lepingus sätestatud tingimustele, sealhulgas: 12.2.1.1. korraldab üleandmise-vastuvõtmise aktide ja muude lepingu täitmisega seotud

dokumentide tähtaegse ja korrektse koostamise ning esitamise ja registreerimise DHS-is; 12.2.1.2. tagab arvete korrektse ja tähtaegse menetlemise vastavalt eelarve- ja kulujuhtimise

korrale; 12.2.1.3. omab ja peab aktuaalset ülevaadet tema vastutusel olevatest lepingutest ja nende täitmise

seisust.

12.2.2. Eelarvejuht vastutab lepingu täitmisel eelarveliste vahendite sihipärase ja säästliku kasutamise eest.

12.3. Lepingu täitmise eest vastutav isik: 12.3.1. jälgib, et sõlmitud lepingut täidetakse lepingus sätestatud tingimustel; 12.3.2. tagab, et lepingut täidetakse selles sätestatud tingimustel;

12

12.3.3. teavitab viivitamata riigihanke eest vastutavat isikut ning välisvahenditest rahastatava lepingu korral välisvahendite juhtiveksperti või toetusesaaja kontaktisikut lepingu täitmise l

tekkinud probleemidest, millel on mõju lepingu kohasele täitmisele; 12.3.4. teavitab viivitamata kuid mitte hiljem kui 5 (viie) tööpäeva jooksul lepingu lõppemises t

arvates hangete tiimi lepingu lõppemisest, esitades järgmised andmed: 12.3.4.1. lepingu number; 12.3.4.2. riigihanke viitenumber;

12.3.4.3. lepingu tegelik maksumus; 12.3.4.4. lepingu lõppemise kuupäev.

12.3.5. Lepingu täitmise eest vastutav isik pöördub õiguse ja hangete osakonna poole viivitamata juhul, kui esineb vajadus muuta lepingut või rakendada õiguskaitsevahendeid. Lepingu muutmise või õiguskaitsevahendite rakendamise õiguspärasust hindab ja lepingu muutmise või

õiguskaitsevahendite rakendamise korraldab selle põhjendatuse korral õiguse ja hangete osakond lepingu täitmise eest vastutava isiku vastavasisulise taotluse alusel. Taotlus peab olema esitatud

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning see peab sisaldama lepingu muutmise põhjuseid ja muudetavaid andmed.

13. Meetmed huvide konflikti ja korruptsiooniohu ennetamiseks, tuvastamiseks ja

kõrvaldamiseks riigihankel

13.1. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad teiste hulgas eelarvejuhile, väikeostu korraldavale töötajale, tehnilise kirjelduse eest vastutavale isikule, riigihanke eest vastutavale isikule, õiguse ja hangete osakonna töötajale ning asutuse nimel

tegutseva isiku töötajale, ametnikule, juhatuse liikmele või muule pädevale esindajale, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada

riigihanke tulemust (edaspidi riigihanke teostaja), kellega riigihankega seotud alusdokumendid, otsused ja lepingud on kooskõlastatud, hankekomisjoni liikmetele, lepingu täitmise eest vastutavale isikule ning lepingu allkirjastajale.

13.2. Riigihanke ettevalmistamisest ja menetlemisest ei tohi osa võtta riigihanke teostaja, kelle tegevuses esineb huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Riigihanke

teostaja peab huvide konflikti ilmnemisel või erapooletuse kahtluse korral hoiduma konkreetse riigihankega seoses edaspidistest tegevustest.

13.3. Huvide konflikti puudumist kinnitavad komisjoni liikmed riigihankes tehtavate otsuste

allkirjastamisel, milles peab sisalduma vastav kinnitus. 13.4. Huvide konflikti ilmnemisel on isik kohustatud sellest viivitamata teavitama oma vahetut

juhti ja riigihanke eest vastutavat isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vahetu juht määrab vajadusel uue isiku vastavat rolli täitma.

13.5. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teavitus huvide konflikti esinemises t

säilitatakse DHS-s vastava riigihanke menetlusetapi taustainfo failide all.