Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-17,25 Harku–Hüüru asuva lõigu eelprojekti koostamiseks

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km

13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu

eelprojekti koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 8 rekonstrueerimise Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu

eskiisprojekti ja km 13,9-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 72701:002:0567; 19801:001:2651

4.2.Koha-aadress: Harju maakond Saue ja Harku vallad (Hüüru, Püha, Kiia,

Kütke, Tutermaa, Kumna külad)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Põhimaantee nr 8 Tallinna–Paldiski km 13,9-24,2 asuv Harku–

Keila lõik läbib Harju maakonnas Harku ja Saue valdasid.

Tegemist on olemasoleva riigiteega, mis on oluliseks

ühenduslüliks Tallinna linna (sh Tallinnas asuvad sadamad)

ning riigitee nr 11 Tallinna ringtee vahel kagu suunal. Maantee

kannab olulist rolli Keila–Tallinna vahelise pendelliikluse

tagamisel ja on tähtsaks ühendusteeks Tallinna linna, Harku ja

Saue valdade ning Paldiski sadama vahel. Lõigul asub Hüüru

küla ja Vääna jõge ületav Hüüru sild, mille lammutamine tuleb

projektiga ette näha. Selle asemel tuleb projekteerida uus

tänapäevastele liikluskoormustele vastav ning kergliiklejate

vajadusi rahuldav sild.

Keskmine ööpäevane liiklussagedus riigitee 11191 Harku–

Rannamõisa ja riigitee 11410 Kiia–Vääna-Viti ristmike

vahelisel lõigul on 2020. aasta liiklusloenduse andmetel 11872

autot ööpäevas. Keskmine ööpäevane liiklussagedus riigitee

11410 Kiia–Vääna-Viti ja riigitee 11 Tallinna ringtee ristmike

vahelisel lõigul on 2020. aasta liiklusloenduse andmetel 7635

autot ööpäevas.

Keskmine katte laius lõigul on vahemikus 8,5-9,0 m.

5.1.2. Projekti eesmärk Projekti eesmärgiks on põhimaantee nr 8 Tallinn–Paldiski km

13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu kaasaegsele ja

perspektiivsele liikluskoormusele vastava ristlõike,

sõiduradade arvu ja optimaalse kiiruse analüüsid ning sobiva

lahenduse projekteerimine, liiklusohutuse taseme tõstmine,

teede ristumiskohtadele optimaalse lahenduse leidmine,

kogujateede võrgustiku kavandamine, bussipeatuste

ohutustaseme tõstmine, jalg- ja jalgrattateede planeerimine,

jalakäijate ülekäigukohtade autode liiklusvoo suhtes

konfliktivabaks muutmine, rajatiste sh olemasolevate

müratõkete, truupide, seisukorra hindamine (kas on vajalik

säilitamine, renoveerimine või uue ehitamine), uue Hüüru silla

lahenduse välja töötamine koos vana silla

lammutamisprojektiga ning keskkonnameetmete analüüs ja

kavandamine, vajalike uuringute läbi viimine.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

100 km/h / kõrvalmaanteedel 80 km/h, põhjendatud juhtudel

madalam

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Sõiduradade arv 2+2, muudel teedel vastavalt olukorrale

5.1.6. Ristlõige/

Sõidurada

Põhimaanteel 0,5+1,0+3,5+3,5+2,5+0,5 /Lähtuda juhisest

„Riigiteede ristlõike valimise juhend“. Kinnitatud 27.07.2022

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid“

/asulates Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”. Põhjendatud juhul võib

kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise

norme ning muid juhendmaterjale.

5.2.2. Projekti koostamisel lähtuda lisas 2 eskiisjoonisel toodud lahendusest.

Projektlahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.

5.2.3. Projekteeritavale põhimaanteele kavandada eritasandilised liiklussõlmed Hüüru, Kiia

ja Tutermaa piirkonda vastavalt lisas 2 toodud eskiisjoonisele. Põhimaanteele

täiendavaid mahasõite üldjuhul mitte projekteerida.

5.2.4. Näha ette olemasolevate põhimaantee mahasõitude ja ühendusteede sulgemine ning

nende ühendamine liiklussõlmedega ühendus- ja kogujateede kaudu.

5.2.5. Projekteerida tugi- ja kõrvalmaanteede, ühendus- ja kogujateede ristlõiked ja

liikluskorraldus lähtudes tee funktsioonist, projekteeritavast kiirusrežiimist,

liiklussagedusest ja liikluse koosseisust.

5.2.6. Vajadusel näha ette projektalaga seotud teedel liikluskorralduse, kiirusrežiimi ja/või

selle ulatuse muutmine ning katte remont.

5.2.7. Projekti koosseisus näha ette projektalaga seotud muude riigiteede ja kohalike teede

ristmike rekonstrueerimine. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida

antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon

näidata joonisel).

5.2.8. Projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele,

mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega.

Täiendavaid mahasõite käesoleva projektiga ei kavandata.

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada

bussipeatuste asukohad.

5.3.2. Kohalikku liiklust teenindavad bussipeatused viia vajaduse ilmnemisel riigiteelt nr 8

kogujateedele, kõrvalteedele ja rampidele.

5.3.3. Bussipeatuste täpsed parameetrid lahendada projekteerimise käigus vastavalt tee

funktsioonile, liiklussagedusele ja kiirusele.

5.3.4. Näha ette alles jäävate bussipeatuste rekonstrueerimine.

5.3.5. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).

5.3.6. Hinnata liiklussõlmede ja/või riste juurde kavandatavate bussipeatuste juures

parkimiskohtade vajadust ja vajadusel projekteerida „Pargi ja reisi“ parklad

sõiduautodele ja jalgratastele.

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda eskiislahendusest ja Üldplaneeringutest.

Kergliiklusteede asukohad võivad projekteerimise käigus täpsustuda.

5.4.2. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda Transpordiameti juhendist

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“.

5.4.3. Kergliiklustee laius 3,0 m, põhjendatud vajadusel kitsam.

5.5.Teega seotud rajatised

5.5.1. Lähtudes põhimaantee projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud

uuringute tulemustest projekteerida teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad,

eritasandilised ülepääsud kergliiklejatele (tunnel/viadukt) ja eritasandilised ülepääsud

(tunnel/ökodukt) ulukitele ning muud loomade, sh kahepaiksete liikumisega seotud

rajatised. Eskiisjoonisele kantud rajatiste asukohad võivad projekti koostamisel

mõnevõrra muutuda.

5.5.2. Näha ette uue Hüüru silla ehitamine.

5.5.3. Näha ette ulukiuuringu tulemustest lähtuvalt eritasandiliste loomade läbipääsu

võimaldavate ristete rajamine.

5.5.4. Näha ette kergliiklejate eritasandilised ristumised riigiteega nr 8.

5.5.5. Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt Transpordiameti juhisele „Riigimaanteede

valgustamise juhis“.

5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva

valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.

5.6.3. Üldjuhul kavandada liiklussõlmede, ringristmike, viaduktide, rampide ja jalakäijate

tunnelite valgustamine.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette

kulumisvaru 1 cm.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.7.4. Projektlahendus peab asulasisestel lõikudel arvestama ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,90-24,20 asuva

Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu

eelprojekti koostamiseks“.

5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada

ristmiku läbilaskvust ja määrata

teenindustaset ning katte arvutamiseks

vajalikku koormussagedust.

☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Transpordiameti

juhendile „Kergliikluse prognoosimise

juhend-2013“.

☒ Mürauuring Teostada mürauuring, mis võimaldab

selgitada välja müraleevendusmeetmete

vajaduse ja asukohad.

☒ Ulukiuuring Teostada ulukiuuring, mis võimaldab

välja selgitada olemasoleva ja

kavandatava transpordi ja loomade

liikumisteede vahelisi konfliktalasid ning

esitada leevendavaid meetmeid

elupaikade sidususe tagamiseks

☒ Arheoloogiline uuring Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus

mahus

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist.

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist.

☐ Ei kohaldu

Koostas: Hans Keskrand, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisad:

1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

2. Eskiisjoonis (eraldi failina), mis on menetluse ajal kätte saadav lingilt

https://pilv.mkm.ee/s/cUHTHYzkCgilyT6

Lisa 1 lisa. Projekteeritava riigitee 8 km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila teelõigu asukohaskeem

Km 13,9

Km 24,2

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

Käesolevas dokumendis kasutatakse pädeva asutuse põhjendustes läbivalt järgmisi lühendeid

nr Õigusakt, dokument või muu viide Tekstis kasutatav lühend

1. Majandus- ja taristuministri 5.08.2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Maantee projekteerimisnormid, normid

2. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri

1. KOOSKÕLASTUSED

1.1. Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas

1 Keskkonnaamet

12.05.2023 nr 6-2/23/9705

Keskkonnaameti kooskõlastus on vajalik tulenevalt looduskaitseseaduse §-st 14, kui tegevus toimub kaitsealal,

hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis.

Keskkonnaamet on projekteerimistingimuste eelnõuga ning materjalidega tutvunud ning esitab järgnevad

märkused:

1. Riigitee 8 Tallinn-Paldiski mnt 13,9-24,2 km asuv Harku–Keila lõik ületab Vääna jõge (VEE1094500) ja üle

10 km2 valgala pindalaga maaparandussüsteemi eesvoolu Pihuoja (VEE1095800). Vastavalt veeseaduse (edaspidi

VeeS) § 118 lg 2 p-le 2 on mõlemal kraavil kehtestatud veekaitsevöönd 10 m. Mõlemad veekogud on avalikult

kasutatavad. Vääna jõge ületava Hüüru silla lammutamiseks ja uue silla rajamiseks, ning ka vajadusel Pihuoja

peakraavi truubi rekonstrueerimisel, on vaja taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut, kui ehituse

käigus toimuvad tegevused veekogus (VeeS § 196 lg 2 p 4). Hüüru silla ehitusprojekt peab kirjeldama vana silla

lammutamise töid ning uue silla rajamiseks vajalikke töid, mahtusid ja lisatingimusi tööde tegemise viisi osas

(näiteks jõe ajutise ümbersuunamise ja ajutiste tammide ehitamise vajadus jms). Juhul, kui silla ehitamise käigus

muutub kaldajoon, on vajalik taotleda veeluba (VeeS § 187 p 17).

Kui Hüüru silla ehitamise käigus on vajalik Vääna jõe veekaitsevööndis eemaldada puid või võsa, siis on vajalik

Keskkonnaameti nõusolek puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis (VeeS § 121 lg 1).

2. Projekti tööde alas Kogujatee K1,6 juures on märgitud puurkaevu PRK00213892 sanitaarkaitsealaks 50 m, kuid

Keskkonnaametile teadaolevalt on puurkaevu PRK0021389 ümber moodustatud 10 m hooldusala. Projekti tööde

alale jäävad puurkaevu PRK00155743 sanitaarkaitseala 10 m, puurkaevude PRK00306194, PRK00050175 ja

PRK00014006 sanitaarkaitsealad 50 m. VeeS § 151 lg 2 alusel on veehaarde sanitaarkaitsealas majandustegevus

keelatud. Majandustegevuse alla kuulub ka tegevus, millega ei saada tulu, aga mis on ehitusloa/-teatise alune

tegevus. Riigitee 8 Tallinn-Paldiski mnt 13,9-24,2 km asuva Harku–Keila lõigu ehitamine toimub ehitusloa alusel

ja seega ei ole tegevus puurkaevu sanitaarkaitsealal lubatud.

Keskkonnaamet ei tuvastanud, et puurkaevudele PRK0030619, PRK0005017 ja PRK0001400 oleks veevõtuks

antud veeluba, mistõttu võib eeldada, et veevõtt nimetatud puurkaevudest jääb alla 10 m3 ööpäevas. Vastavalt

VeeS § 154 lg 1 p-le 3 ja lg-le 3 ei moodustata puurkaevu ümber sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett alla

kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett, vaid sellise puurkaevu ümber moodustatakse 10 m hooldusala.

Olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks tuleb esitada kinnistu omanikul taotlus

Keskkonnaagentuurile (VeeS § 277). Taotlusesse tuleb märkida puurkaevu andmed ning andmed tegeliku veevõtu

kohta (alla 10 m3ööpäevas).

3. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu käigus tuleb kindlasti hinnata ehitustöödega kaasnevat mõju

veekogudele.

4. Olemasolev tee ja selle juurde planeeritud jalgtee ületavad Pihuoja (VEE1095800), mis on EELISe andmete

kohaselt peakraav valgala suurusega üle 25 km2 (Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt üle 10 km2). Peakraav on

Põhjendus/Selgitus:

1. Transpordiamet võtab teadmiseks ja arvestab veeseadusest

tulenevate nõuetega. Vääna jõge ületava Hüüru silla

lammutamiseks, uue silla rajamiseks ning vajadusel Pihuoja

peakraavi truubi rekonstrueerimisel on vaja taotleda

veekeskkonnariskiga tegevuse registreering, kui ehituse käigus

toimuvad tegevused veekogus. Samuti arvestatakse, et kui

Hüüru silla ehitamise käigus on vajalik Vääna jõe

veekaitsevööndis eemaldada puid või võsa, siis on vajalik

Keskkonnaameti nõusolek puu- ja põõsarinde raieks

veekaitsevööndis.

2. Transpordiamet võtab teadmiseks ja arvestab veeseadusest

tulenevate nõuetega, et puurkaevude sanitaarkaitsealadel on

keelatud ehitustegevus ja kaevetööd. Transpordiamet käivitab

tegevused Keskkonnaameti ettepanekus nr 2 toodud

puurkaevude ööpäevaste tarbitavate veekoguste välja-

selgitamiseks ja teeb võimalusel taotlused nende puurkaevude

sanitaarkaitsealade muutmiseks hooldusaladeks.

3. Transpordiamet võtab teadmiseks ja arvestab keskkonnamõju

hindamisel ehitustegevusest kaasneva mõjuga veekogudele.

4. Transpordiamet võtab teadmiseks, et Pihuoja (VEE1095800)

peakraavi ehituskeeluvöönd on 50 m.

Transpordiamet võtab teadmiseks, et Vääna jõe

ehituskeeluvöönd on 50 m.

Harju maakonnaplaneeringus ja Saue valla üldplaneeringus on

riigimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski märgitud oluliselt

muudetavaks/ümber ehitatavaks riigiteeks ning selles mahus

on ette nähtud ja riigitee sildade ja muude rajatiste ümber

ehitamine (sh kalda ehituskeeluvööndis).

Projekteerimistingimuste eelnõu vastab kõrgema tasandi

planeeringutele.

5. Arvestame asjaoluga.

6. Arvestame asjaoluga.

7. Arvestame asjaoluga.

8. Transpordiamet võtab teadmiseks ja arvestab KMH

eelhinnangu koostamisel keskkonnaministri 12.07.2006

määrusega nr 50 „Nahkhiirte Vääna-Viti, Vääna-Posti ja

Laagri püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

2

maaparandusseaduse § 4 lg 4 p-i 1 kohaselt eesvool. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 1 p-i 4 kohaselt

on üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga eesvoolul ehituskeeluvöönd 50 m.

Olemasolev tee ja selle juurde planeeritud jalgteed ületavad Vääna jõge (VEE1094500, Hüüru põhitee sild). Ka

on üle Vääna jõe planeeritud Hüüru küla sild. Vääna jõe kalda ehituskeeluvööndi laiuseks on 50 m (LKS § 38 lg

1 p 3).

Kalda ehituskeeluvööndis on uute rajatiste ehitamine keelatud, välja arvatud sama paragrahvi lg-tes 4 kuni 6

toodud erandite korral. Näiteks ei laiene ehituskeeld olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui

juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist (LKS § 38 lg 4 p 5) ja

kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sillale (LKS § 38 lg 5 p 9).

5. Vääna jõgi kuulub Saku paisust suubumiseni merre lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistusse7, kus on keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis

tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine (LKS § 51 lg 1). Veesisesed

tööd tuleb planeerida suvisele madalvee perioodile (01.06-15.09). Enne seda perioodi võib lõhilaste mari olla

koelmutes veel koorumata ning setete tekkides, nende alla mattuda. Alates 15.09 aga algab uus koelmutsükkel,

kus lõhilased asuvad taas uusi kudepadjandeid kaevama.

6. Hüüru sildade juures on Vääna jões EELISe andmetel registreeritud II kaitsekategooria kaitsealune

liik paksukojalone jõekarp (Unio crassus; KLO9200092) ja III kaitsekategooria kaitsealune liik hink

(Cobitis taenia; KLO9102645). Kuna nimetatud liikide kaitseks ei ole moodustatud kaitseala ega

püsielupaika, siis rakendub liigi leiukohas isendi kaitse. Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik

surmamine on keelatud (LKS § 55 lg 1). Samuti on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine

ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal (LKS § 55 lg 1).

7. Enne Keilat Alajaama tee ümbruses on karuputke kolooniad. Kolooniaid läbib kavandatav kogujatee tähisega

K3.6. Ehitustegevusel on vajalik karuputke kolooniad kinni katta või vältida seal sõitmist/liikumist, et seemned

rasketehnikaga ei leviks. Pinnasetöödel tuleb enne muude tööde algust koloonia pinnas u 30 cm sügavuselt üles

kaevata ja Keskkonnaametiga kooskõlastatult lähimasse riigimaal asuvasse kolooniasse viia (või kokkuleppel

maaomanikuga mõnda teise lähimasse), seal maha panna ja siluda, töömasinad puhastada vältimaks seemnete

levikut.

8. Tegevus kattub Vääna-Posti nahkhiirte püsielupaiga (KLO3000562) sihtkaitsevööndiga. Vääna-Posti nahkhiirte

püsielupaik on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Vääna-Posti loodusala (EE0010175).

Püsielupaigas valitsev kaitsekord on kehtestatud Keskkonnaministri 12.07.2006 määrusega nr 50 „Nahkhiirte

Vääna-Viti, Vääna-Posti ja Laagri püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri).

Püsielupaiga sihtkaitsevööndi lõunaosas on ette nähtud kaks juurdepääsuteed. Sihtkaitsevööndis on kaitse-eeskirja

kohaselt valitseja nõusolekul lubatud tee või tehnovõrgu rajatise püstitamine kinnistu või püsielupaiga tarbeks

(kaitse-eeskirja § 5 lg 1 p 1). Püsielupaigas tuleb vältida tee tähisega JP 2.1 ehituse puhul mürarikkaid töid 1.05-

30.08 ehk nahkhiirte sigimisperioodil, sealjuures teha töid pigem kevade poole, et vähendada müra mõju

talvituvatele nahkhiirtele maa-alustes hoones.

Ka teemaa raadamispiir asub osaliselt Vääna-Posti nahkhiirte püsielupaiga piiranguvööndis ja sihtkaitsevööndis.

Kaitse-eeskirja kohaselt on piiranguvööndis kohustuslik säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisust

kõrghaljastuse üldilme säilitamiseks (kaitse-eeskirja § 6 lg 2). LKS § 30 lg 2 p-i 2 kohaselt on sihtkaitsevööndis

keelatud loodusvarade kasutamine st ka raietegevus.

ning selles esitatud kaitse-eesmärkidest, sh Natura ala kaitse-

eesmärkidest.

9. Arvestame asjaoluga ning kaasame projekteerimisse

käsitiivaliste eksperdi arvamuse.

10. Arvestame asjaoluga.

11. Arvestame asjaoluga.

12. Arvestame asjaoluga.

Otsused:

1. Arvestada projekti edasiste tegevuste kavandamisel ja

läbiviimisel Keskkonnaameti 2023.05.12 kirjas nr 16-6-

2/23/9705 esitatud märkusega nr 1.

Projekti seletuskirjas tuua välja ehitaja kohustus tulenevalt

VeeS § 196 ehitustegevuse registreerimiseks

Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena. Kui

ehitamise käigus muutub kaldajoon, tuleb ehitajal taotleda

VeeS § 187 alusel veeluba. Kui ehitamise käigus on Vääna jõe

veekaitsevööndis vajalik eemaldada puid või võsa, siis on

ehitajal vajalik taotleda Keskkonnaameti nõusolek puu- ja

põõsarinde raieks veekaitsevööndis.

2. Arvestada ehitusprojekti koostamisel ja edasiste tegevuste

läbiviimisel Keskkonnaameti 2023.05.12 kirjas nr 16-6-

2/23/9705 esitatud märkusega nr 2.

Transpordiameti projekteerimisosakonnal esitada

järelepärimised Keskkonnaameti kirja punktis 2 esitatud

puurkaevude omanikele ning Transpordiametil esitada taotlus

vastavalt VeeS § 154 ning VeeS § 277 Keskkonnaagentuurile

sanitaarkaitsealade muutmiseks hooldusaladeks, kui

puurkaevude veetarbimine on <10 m3 ööpäevas.

3. Arvestada keskkonnamõju eelhinnangu koostamisel

Keskkonnaameti 2023.05.12 kirjas nr 16-6-2/23/9705 esitatud

märkusega nr 3.

Keskkonnamõjude hindamisel hinnata ehitustöödega

kaasnevat mõju veekogudele.

4. Võtta Keskkonnaameti 2023.05.12 kirjas nr 16-6-2/23/9705

esitatud märkus nr 4 teadmiseks. Riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski

maanteesildade (näiteks Hüüru põhitee sild) ümber ehitamine

ja laiendamine on ette nähtud üldplaneeringu tasandil.

Mitte kavandada Hüüru küla kohaliku tee silda.

5. Arvestada ehitusprojekti koostamisel ja edasiste tegevuste

läbiviimisel Keskkonnaameti 2023.05.12 kirjas nr 16-6-

2/23/9705 esitatud märkusega nr 5.

Projekti seletuskirja lisada, et Vääna jõe veesisesed tööd tuleb

planeerida suvisele madalvee perioodile (01.06-15.09).

6. Arvestada ehitusprojekti koostamisel ja edasiste tegevuste

läbiviimisel Keskkonnaameti 2023.05.12 kirjas nr 16-6-

2/23/9705 esitatud märkusega nr 6.

Projekti seletuskirja lisada, et Vääna jões Hüüru sildade juures

on II kaitsekategooria kaitsealune liik paksukojalone jõekarp

(Unio crassus; KLO9200092) ja III kaitsekategooria

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

3

Kuna tegevust planeeritakse Natura 2000 võrgustikku kuuluval Vääna-Posti loodusalal, siis juhime tähelepanu, et

otsustaja8 peab enne ehitusloa väljastamist kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajadust (KeHJS § 11

lg 2) ja andma eelhinnangu KeHJS § 6 lg 2 p-ist 22, § 6 lg-st 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu“ § 15 lg-st 8 tulenevalt. Keskkonnamõju hindamise eelhinnang peab sisaldama Natura eelhindamist.

9. EELISe andmetel kattub tegevus tiigilendlase (Myotis dasycneme), põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii),

tõmmulendlase (Myotis brandtii), veelendlase (Myotis daubentonii), pruun-suurkõrva (Plecotus auritus) ühise

elupaigaga ehk toitumisalaga. Toitumisala lõunaossa lisandub põhitee, juurdepääsuteed, ringteed, jalgteed,

viaduktid. Kõikide elupaiga vaatluste puhul on ulatuslikult isendeid vaadeldud, kõikide liikide puhul ligi 100 või

vähemalt 100 isendit, kuna püsielupaigas on olulised talvituspaigad maa-aluste hoonetena. See tähendab, et

elupaigas, väljaspool püsielupaika, tekib ulatuslik ja pöördumatu maastikuline kahju. Toitumisala killustub.

Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava9 kohaselt on ka hukkumine liikluses nahkhiirtele suurenevaks ohuteguriks10.

Keskkonnaameti hinnangul on vajalik lisainfo, s.t näiteks käsitiivaliste eksperdi arvamus. Kuigi tegevus

püsielupaika ei ulatu, ei ole kaudne mõju püsielupaigale ja liikidele välistatud.

10. Karjaniidu kinnistul11 on EELISe andmetel registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuse liigi põõsasmaran

(Potentilla fruticosa; KLO9313941) elupaik. Kuna nimetatud liigi kaitseks ei ole moodustatud kaitseala ega

püsielupaika, siis rakendub III kaitsekategooria liigi leiukohas isendi kaitse. Keelatud on III kaitsekategooria

taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas (LKS § 55 lg 8).

11. Tee möödub III kaitsekategooria kaitsealuse liigi teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia; KLO9200030)

elupaigast. Kuna nimetatud liigi kaitseks ei ole moodustatud kaitseala ega püsielupaika, siis rakendub liigi

leiukohas isendi kaitse.

Keelatud on III kaitsekategooria selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi

säilimist selles elupaigas (LKS § 55 lg 8).

12. Tee läbib II kaitsekategooria kaitsealuse liigi põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana; KLO9116421) elupaika.

Kuna nimetatud liigi kaitseks ei ole moodustatud kaitseala ega püsielupaika, siis rakendub liigi leiukohas isendi

kaitse. Keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine ning lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (LKS § 55 lg 61).

2 asub kinnistul katastritunnusega 72701:002:1929 3 asub kinnistul katastritunnusega 72701:002:1010 4 asub kinnistul katastritunnusega 72701:001:0890 5 asub kinnistul katastritunnusega 72701:002:0015 6 asub kinnistul katastritunnusega 19801:012:0591 7 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“ 8 Otsustaja on tegevusloa andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi

KeHJS) § 9 lg 1 kohaselt. 9 Kinnistatud Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150 10 Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava lk 24 tabel 8 p 7.3 11 katastritunnus 72501:001:0748

kaitsealune liik hink (Cobitis taenia; KLO9102645).

Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik

surmamine on keelatud (LKS § 55 lg 1). Samuti on keelatud

kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine

ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise,

talvitumise ning rände ajal.

7. Arvestada ehitusprojekti koostamisel ja edasiste tegevuste

läbiviimisel Keskkonnaameti 2023.05.12 kirjas nr 16-6-

2/23/9705 esitatud märkusega nr 7.

Projekti koosseisus näidata karuputke kolooniate asukohad

ning seletuskirja lisada, et ehitustegevusel on vajalik karuputke

kolooniad kinni katta või vältida seal sõitmist/liikumist, et

seemned rasketehnikaga ei leviks. Pinnasetöödel tuleb enne

muude tööde algust koloonia pinnas u 30 cm sügavuselt üles

kaevata ja Keskkonnaametiga kooskõlastatult lähimasse

riigimaal asuvasse kolooniasse viia (või kokkuleppel

maaomanikuga mõnda teise lähimasse), seal maha panna ja

siluda, töömasinad puhastada vältimaks seemnete levikut.

8. Arvestada edasiste tegevuste läbiviimisel Keskkonnaameti

2023.05.12 kirjas nr 16-6-2/23/9705 esitatud märkusega nr 8.

Arvestada asjaoluga, et planeeritavad tee ehitustööd ei tohi

kahjustada Keskkonnaministri 12.07.2006 määrusega nr 50

„Nahkhiirte Vääna-Viti, Vääna-Posti ja Laagri püsielupaikade

kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ seatud kaitse-eesmärke.

KMH eelhinnangu koostamisel arvestada Natura eelhinnangu

koostamise vajadusega.

9. Arvestada edasiste tegevuste läbiviimisel Keskkonnaameti

2023.05.12 kirjas nr 16-6-2/23/9705 esitatud märkusega nr 9.

Projekti järgnevates etappides koostada täiendav käsitiivaliste

uuring ning küsida vastava eksperdi arvamus. Uuringu käigus

selgitada välja, kas kavandatud tegevustel on otseseid või

kaudseid mõjusid käsitiivalistele ja nende püsielupaigale.

10. Arvestada edasiste tegevuste läbiviimisel Keskkonnaameti

2023.05.12 kirjas nr 16-6-2/23/9705 esitatud märkusega nr 10.

Projekti seletuskirja lisada, et Karjaniidu kinnistul

(72501:001:0748) on registreeritud III kaitsekategooria

kaitsealuse liigi põõsasmaran (Potentilla fruticosa;

KLO9313941) elupaik ning keelatud on III kaitsekategooria

taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis

ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

11. Arvestada edasiste tegevuste läbiviimisel Keskkonnaameti

2023.05.12 kirjas nr 16-6-2/23/9705 esitatud märkusega nr 11.

Projekti seletuskirja lisada, et tee möödub III kaitsekategooria

kaitsealuse liigi teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia;

KLO9200030) elupaigast ning keelatud on III kaitsekategooria

selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine

ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

12. Arvestada edasiste tegevuste läbiviimisel Keskkonnaameti

2023.05.12 kirjas nr 16-6-2/23/9705 esitatud märkusega nr 12.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

4

Projekti seletuskirja lisada, et tee läbib II kaitsekategooria

kaitsealuse liigi põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana;

KLO9116421) elupaika ning keelatud on looduslikult

esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja

kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning lindude tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

13. Ehitusprojektide koostamisel teha koostööd

Keskkonnaametiga.

14. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

2 Põllumajandus- ja

Toiduamet

09.05.2023 nr 6.2-2/21388

Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg 4 olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile arvamuse avaldamiseks

projekteerimistingimuste eelnõu riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti

ja km 13,9-16,0 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks. Eelnõus käsitletud tee ristub riigi poolt

korrashoitava maaparandusehitise ühiseesvooluga (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109580020000/001)

nimega Pihuoja ja piirneb osaliselt osaliselt maaparandusehitistega, millel paikneb maaparandussüsteemi drenaaž.

Projekti koostamisel peame vajalikuks:

1. Tagada tee maa-alal paikneval eesvoolul vee vaba vool, vastavalt maaparandusseaduse § 5.

2. Arvestada vajadusega tagada maaparandusehitise nõuetekohane toimimine vastavalt

maaparandusseaduse § 47

3. Ehitusprojekti joonisele kanda olemasolev maaparandussüsteemi drenaaž. Drenaaži plaani saab

taotleda e-posti teel [email protected].

4. Tulenevalt maaparandusseadus § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus- ja Toiduametile

Kooskõlastamiseks

Otsused:

Arvestada ehitusprojekti koostamisel ja edasiste tegevuste

läbiviimisel Põllumajandus- ja Toiduameti 09.05.2023 kirjas nr

6.2-2/21388 esitatud tingimustega.

1. Projektlahendustes tagada tee maa-alal paikneval

eesvoolul vee vaba vool vastavalt maaparandusseaduse

§ 5.

2. Projektlahendustes tagada maaparandusehitise

nõuetekohane toimimine vastavalt maaparandusseaduse

§ 47.

3. Ehitusprojekti joonistel kajastada olemasolevad

maaparandussüsteemi drenaažid. Projekteerijal taotleda

Põllumajandus- ja Toiduametilt vastavad drenaaži

joonised.

4. Kooskõlastada ehitusprojektid Põllumajandus- ja

Toiduametilt

5. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja

poolt kooskõlastatuks.

3 Maa-Amet

11.05.2023

nr 6-3/23/7647-2

Projekteeritavas alas on järgmised riigi omandis olevad kinnisasjad, mille riigivara valitseja on

Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet:

Harku valla territooriumil:

o Alajaama tee 3a kinnisasja (tunnus 19801:001:3924; 100 % E; pindala 5801 m²) läbib projekteeritav kogujatee.

Tee on kavandatud läbi kinnisasja keskosa selliselt, et kinnisasja idaserva jääb teemaapiirist välja poole ligikaudu

300 m² suurune ala ning kinnisasja põhjaosale jääb teemaapiirist välja poole ligikaudu 2000 m² suurune ala.

Palume kavandada teemapiir ning äralõike ala selliselt, et pärast äralõike tegemist ei jääks kinnisasjadest alles

ebamõistlikult väikseid iseseisva kasutuseta maaüksuseid.

o Alajaama tee 13 kinnisasja (tunnus 19801:001:3570; 100% M; pindala 10.69 ha) lääneosale on projekteeritud

kogujatee selliselt, et ligikaudu 4400 m² suurune osa kinnisasjast jääb kinnisasja piiri ja uue tee teemaapiiri

vahelisele alale. Kinnisasi on antud kuni 1.10.2025 põllumajanduslikul eesmärgil rendile Priit Parile.

o Aaviku tee 6 kinnisasja (tunnus 19801:001:3569; 100% M; pindala 5.07 ha) keskosa läbib projekteeritud

kogujatee ning kinnisasja lääne- ja lõunaserva on projekteeritud asfaltkattega jalgtee. Kinnisasi on kuni 1.10.2028

antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile AS-le Metsaküla Piim.

o Puusepa kinnisasja (tunnus 19801:001:2661; 100% M; pindala 33 700 m²) keskosale ning loodeserva on

projekteeritud kogujatee.

o Liivatapõllu kinnisasja (tunnus 19801:001:2662; 100 % M; pindala 47 448 m²) loodeserva ning keskosale (kuni

Kopli ja Liivata kinnisasjadeni)on projekteeritud kogujateed. Lisaks eelnevale on kinnisasja idaserva (Paldiski

kergliiklustee L12 kinnisasjaga piirnevale osale) projekteeritud asfaltkattega jalgtee. Kinnisasi on kuni 1.10.2026

antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile Valentia OÜ-le.

Otsused:

Arvestada ehitusprojekti koostamisel ja edasistes tegevuste

läbiviimisel Maa-ameti märkustega.

1. Tagada Maa-ameti volitusel olevatele kinnisasjadele ning

jagamisel moodustatavatele kinnisasjadele juurdepääsu

võimalused, kui teeprojekti käigus kaob ära olemasolev

juurdepääsuvõimalus. Teedevõrgustiku kavandamisel tagada,

et kinnisasju oleks võimalik ka edaspidi sihipäraselt kasutada.

2. Projekt esitada Maa-ametile arvamuse andmiseks.

3. Projekti koosseisus esitada krundijaotuskavad.

4. Edasiste tegevuste läbiviimisel arvestada, et reformimata

maadele kavandatud töid on võimalik teostada ja ehitamisega

alustada alles pärast reformimata maadel maareformi

läbiviimist. Enne ehitustegevuse alustamist näha ette

reformimata maade maareformimine.

5. Edasiste tegevuste läbiviimisel arvestada, et Maa-ameti

kinnisasjadele kavandatud teid on võimalik rajada, kui tee

ehitamiseks vajalik ala on riigivaraseaduses sätestatud korras

üle antud. Enne ehitustegevuse algust näha ette maade

omandamine vajalikus mahus.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

5

o Väike-Liivatapõllu (tunnus 19801:001:3741; 100% M; pindala 3032 m²) kinnisasja loodeserva on projekteeritud

kogujatee.

o Viljapõllu (tunnus 19801:001:3419; 100% M; 118 325 m²) kinnisasja läbib projekteeritud kogujatee, põhitee

ning asfaltkattega jalgtee. Kinnisasi on kuni 1.10.2025 antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile AS-le

Metsaküla Piim.

o Metsapõllu kinnisasja (tunnus 19801:001:2838; 100 % M; pindala 112 692 m²) loodeserva on projekteeritud

kogujatee, põhitee ning asfaltkattega jalgtee. Kinnisasi on kuni 1.10.2027 antud põllumajanduslikul eesmärgil

rendile AS-le Metsaküla Piim.

o Rohumaa (tunnus 19801:001:3448; 100 % M; pindala 3,95 ha) kinnisasja idaserva on projekteeritud kogujatee.

Kinnisasi on kuni 1.10.2025 antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile AS-le Metsaküla Piim.

Saue valla territooriumil:

o Nahkhiire kinnisasjale (tunnus 72701:002:1973; 100% M; pindala 3,56 ha) on projekteeritud kogujatee.

o Allikapõllu (tunnus 72701:001:1300; 100% M; pindala 3,62 ha) kinnisasja idaosale on projekteeritud kogujatee

ja põhitee. Kinnisasi on kuni 1.10.2027 antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile AS-le Alliku OS.

o Tade kinnisasja (tunnus 72701:001:1915; 100% M; pindala 45,60 ha) lääneserva on projekteeritud kogujatee.

Kinnisasi on kuni 1.10.2028 antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile Valentia OÜ-le.

Lisaks ulatub teemaapiir Saue vallas Kiia külas asuvale Kõrtsi maaüksusele (tunnus 72701:001:0943), mille osas

on maareform lõpule viimata. Maaüksus on kantud katastrisse 15.10.2014 Saue Vallavalitsuse 2.09.2014

korralduse nr 660 alusel (tekkelugu ostueesõigusega erastamine). Maa-ametile teadaolevalt ei jätkata

ostueesõigusega erastamise protsessi. Projektile hilisema seisukoha andmiseks Kõrtsi maaüksust puudutavas osas

palume Saue Vallavalitsusel edastada Maa-ametile allkirjastatud õiend Kõrtsi maaüksuse osas pooleli oleva

ostueesõigusega erastamise menetluse osas ning info maaüksuse osas esitatud maa erastamise ja/või tagastamise

taotluste olemasolu või nende puudumise kohta ning selgitused taotluste lahendamise kohta. Lisaks palume

selgitada mil viisil viiakse maaüksusel maareform läbi.

Projekti koostamisel palume arvestada järgnevaga:

1. Palume võimalusel tagada Maa-ameti volitusel olevatele kinnisasjadele ning jagamisel moodustatavatele

kinnisasjadele juurdepääsuteed, et kinnisasju oleks võimalik ka edaspidi sihipäraselt kasutada.

2. Palume edastada projekt Maa-ametile seisukoha andmiseks.

3. Palume lisada projektile krundijaotuskava joonised või joonised, milles on näidatud projekteeritud

kitsenduse pindala.

4. Reformimata maadele kavandatud töid on võimalik teostada ja ehitamisega alustada alles pärast

reformimata maadel maareformi läbiviimist.

5. Maa-ameti kinnisasjadele kavandatud teid on võimalik rajada alles pärast kui tee ehitamiseks vajalik ala

on riigivaraseaduses sätestatud korras üle antud.

6. Palume arvestada, et kasutusse antud kinnisasjade jagamine eeldab kasutuslepingute muutmist, mis

pikendab kõnealust protsessi.

7. Liivatapõllu kinnisasjale kavandatud kogujatee kuni Kopli kinnisasjani ja Tade kinnisasjale kavandatud

kogujatee paiknevad läheduses paiknevate puurkaevude sanitaarkaitsealas. Veeseaduse § 151 lõike 2

kohaselt on veehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud, välja arvatud samas lõikes toodud

juhtudel.

Lisaks eelnevale palume riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km

13,9-16,0 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamisel arvestada, et teekaitsevööndisse jäävad riigi kaitse all

olev II klassi geodeetiline märk KIIA97 kaitsevööndiga 5 meetrit märgi keskmest ja tihendusvõrgu geodeetilised

märgid Hüüru (GPA ID 44531), Kapsaküla A (GPA ID 41895), Kindluseküla A (GPA ID 44269), nr 1268 (GPA

ID 44263). Märkide kaitsevööndiks on 3 meetrit märgi tsentrist. Nimetatud märgid tuleb võimalusel säilitada

endises asukohas, tähistada ja kaitsta ehitustööde ajal.

6. Edasiste tegevuste läbiviimisel arvestada, et kasutusse antud

kinnisasjade jagamine eeldab kasutuslepingute muutmist, mis

pikendab menetlusprotsessi.

7. Transpordiameti projekteerimisosakonnal esitada

järelepärimised puurkaevude omanikele ning

Transpordiametil esitada vastavalt VeeS § 154 ning VeeS §

277 taotlus Keskkonnaametile sanitaarkaitsealade muutmise

taotlus hooldusaladeks, kui puurkaevude veetarbimine on <10

m3 ööpäevas.

Alternatiivina kavandada juurdepääsutee kinnisasjale

alternatiivset teed mööda, mis ei läbi puurkaevu

sanitaarkaitseala.

8. Edasiste tegevuste läbiviimisel arvestada geoloogiliste

märkide piirangutest vastavalt Maa-ameti kirjas välja toodud

asjaoludele.

Projektlahenduse joonisel näidata geodeetiliste märkide

asukoht ja kaitsevööndi ulatus.

Projekteeritavatel töödel teha koostöös kohaliku

omavalitsusega geodeetiliste märkide kaitsmise,

kontrollmõõtmiste, teisaldamise või likvideerimise vajaduse ja

korraldamisega.

9. Lugeda projekteerimistingimuse eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

6

Täiendava seisukoha

päringu vastus

29.06.2023

nr 6-3/23/7647-4

Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki

ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt 3 kitsendatakse inimtegevust. RAS

§ 26 lõige 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud

igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine,

pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning

künni- või mullatööde tegemine.

Kui töid tehakse kaitsevööndis on vaja peale tööde lõpetamist teostada kontrollmõõtmised. Kui projektiga on

ettenähtud geodeetilise märgi teisaldamine, siis enne teisaldamist tuleb vastavalt „Geodeetiliste tööde tegemise ja

geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa

taotlemise kord“ (edaspidi Kord) § 10 lõikele 5 esitada geodeetilise töö projekt, mis sisaldab Korra § 4 lõigetes 2

ja 3 kirjeldatud andmeid. Projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Maa-ameti geodeesiaosakonna juhatajale (Karin

Kollo, e-post [email protected]).

Täiendavat infot märkide kohta saab vajadusel Maa-ameti geodeesia osakonnast. Geodeetilise märgi teisaldamisel

ning sellega seonduvatel ehitus-, mõõtmis- ja arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda „Kohalike geodeetiliste

võrkude rajamise ja rekonstrueerimisejuhendist“. RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi

kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab kutseseadusega sätestatud

kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas.

Korra § 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud geodeetiliste tööde aruanne pärast teisaldamistööde lõppu esitada

geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks. Aruandes esitatakse geodeetilise märgi teisaldamiseks teostatud

mõõtmis- ja arvutustööd ning geodeetiliste märkide pikaajalist säilivust kindlustavad meetmed. Aruande palume

esitada Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]) viie tööpäeva

jooksul peale geodeetiliste märkide teisaldamistööde lõpetamist.

Projekti töötsooni jäävad kohalikku polügonomeetria ja kõrgusvõrgu võrgu märgid. Vastavalt keskkonnaministri

28.06.2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi

kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise

töö korraldajaks kohalik omavalitsusüksus.

Projekteeritavatel töödel palume koostöös kohaliku omavalitsusega arvestada geodeetiliste märkide kaitsmise,

kontrollmõõtmiste, teisaldamise või likvideerimise vajaduse ja korraldamisega.

Palume projektlahenduse joonisel näidata geodeetiliste märkide asukoht ja kaitsevööndi ulatus

Edastasite 27.06.2023 Transpordiameti ettepaneku kavandada Hüüru küla osale juurdepääs vastavalt edastatud

asendiskeemile läbi Harku liiklussõlme. Plaan on kavandada suundristmik Kiviaia tänava asemel Aiandi teele.

Edastatud asendiskeemi kohaselt on kogujatee kavandatud Gustavi (katastritunnus 72701:001:0646) ja Puhke

(katastritunnus 72701:001:0105) kinnisasjadele. Kinnisasjade riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja

volitatud asutus Maa-amet. Gustavi kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile.

Maa-amet nõustub kavandatud lahendusega. Palume esitada lõplik projektlahendus Maa-ametile

kooskõlastamiseks ning arvestada Maa-ameti 11.05.2023 kirjas nr 6-3/23/7647-2 toodud märkustega.

4 Muinsuskaitseamet

15.05.2023 nr 1.1-7/811-1

Projekteeritaval lõigul asuvad järgmised kultuurimälestised:

o 28725 Keila pastoraadi peahoone kaitsevöönd;

o 17472 Kivikalme kaitsevöönd;

o 18955 Asulakoht kaitsevöönd;

o 8872 Peeter Suure Merekindluse Vääna- Posti positsiooni varjenditevaheline tunnelisüsteem,

Põhjendus/selgitus:

Transpordiamet teeb tihedat koostööd Muinsuskaitseametiga, et

selgitada välja sobivaim lahendus muinsuskaitseala nõudeid

silmas pidedes. Transpordiamet arvestab Muinsuskaitseameti

nõuetega.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

7

22.05.2023 nr 1.1-7/811-2

o 1917. a. (täpne maanteega ristumise asukoht teadmata);

o 8874 Peeter Suure Merekindluse Vääna- Posti positsiooni rooduvarjend nr. 2, 1917. a. kaitsevöönd;

o 2968 Vääna-Posti kõrtsihoone, 19. saj. kaitsevöönd;

o 18957 Kultusekivi kaitsevöönd;

o 21533 Peeter Suure Merekindluse Vääna- Posti positsiooni loodepoolsed kaevikud koos jaovarjenditega,

kaitsevöönd.

Kuna projekteeritava maanteelõigu piirkonnas on palju kultuurimälestisi ja tegu on arheoloogiatundliku alaga, siis

palume kirjale vastamise aega pikendada kuni 26. maini 2023.

Muinsuskaitseametile esitati materjalid Projekteerimistingimuste andmine Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 13,9-

24,2 asuva Harku-Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 asuva Harku-Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks.

Teeplaneeringu ja -projekti käigus tuleb lähtuda muinsuskaitse üldpõhimõtetest (muinsuskaitseseadus; MuKS § 3),

mille kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohus. Kultuuripärandi kaitsel

peavad mälestistele suunatud tegevused vähendama nende hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Aladel,

kus leidub arheoloogiapärandit (nii riigi kaitse all olevaid mälestisi kui ka teada olevaid, kuid mitte veel kaitse alla

võetud muistiseid), tuleb pärandit maksimaalselt säästa ja säilitada ning lähtuda vähima võimaliku sekkumise

põhimõtetest. Kui on vajadus teha arheoloogiline uuring, tuleb seda kavandades lähtuda minimaalse sekkumise

põhimõttest (MuKS § 46 lg 3).

Muinsuskaitseseaduse järgi tehakse kinnisasjal, kus ameti andmeil võib ajalooliste allikate põhjal leiduda

arheoloogilisi esemeid, inimluid või arheoloogiline kultuurkiht, keskkonnamõju hindamise (KMH) ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses keskkonnamõju hindamise käigus arheoloogiline uuring, seda ka

seni mitte riigi kaitse alla jõudnud objektidel. Vastavalt Muinsuskaitseameti kokkuleppele Transpordiametiga

22.03.2021 tuleb suurte teeehitusprojektide koosseisus teostada arheoloogiline uuring kolmes etapis:

o KMH koostamise etapis tehakse planeeringu alal arheoloogilise uuringu I etapp (arhiiviuuring), et välja

selgitada mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi esinemine ning määratleda tegevuskava II etapiks;

o arheoloogilise uuringu II etapp (maastikuleire/eeluuring) näeb ette I etapil kindlaks tehtud muististe

kontrolli maastikul ning hindamist, kas muistised ning kaitsealused mälestised jäävad ehitustööde alale ja

vajavad arheoloogilisi uuringuid ehitustööde käigus. Sisuliselt on tegu arheoloogiliste eeluuringutega,

mille tulemuste alusel saab hinnata edasiste uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning

seda, kuhu oleks mõistlik rajatised planeerida, et kahju arheoloogiapärandile, sh väljakaevamistega seotud

kulu, oleks minimaalne;

o arheoloogilise uuringu III etapp näeb ette uuringuid (meetodiks arheoloogiline jälgimine, vajadusel

arheoloogilised kaevamised) paikades, kus II etapi ehk eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda

arheoloogiline kultuurkiht ning kaitsealusel mälestisel.

Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise

materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka

hammasteta kopp.

Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d

69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ →

„Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Mälestise liik: arheoloogiamälestised või Tegevusala: Uuringukava

koostamine ja uuringu tegemine/ Arheoloogiline uuring“

Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja ning tingimuste (nt külmunud maa ja miinuskraadidega

ei ole arheoloogilise uuringu korrektne teostamine võimalik) kokkuleppimisega tuleb alustada aegsasti, kuna

vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Samuti tuleb arvestada sellega, et seadusest tulenevalt

(MuKS § 47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne uuringu

toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva alates uuringuteatise esitamisest. Enne tööde

teostamise algust peab Muinsuskaitseametist taotlema tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3;

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=workpermit). Tööde tegemise luba väljastatakse pärast

arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.

Otsus:

1. Arvestada ehitusprojekti koostamisel ja edasiste tegevuste

läbiviimisel Muinsuskaitseameti 22.05.2023 kirjas nr 1.1-

7/811-2 esitatud põhimõtetega kultuurimälestiste

säilitamiseks.

Projekti seletuskirjas ja joonistel tuua välja

muinsuskaitsealused objektid.

2. Arvestada Muinsuskaitseameti ja Transpordiameti

kokkuleppega ning viia läbi arheoloogiline uuring kolmes

etapis. Eelprojekti mahus teostatakse uuringu I etapp. II ja III

etapi vajalike tööde maht kirjeldada projekti seletuskirjas.

3. Mitte arvestada ettepanekuga säilitada Keila pastoraadi

peahoone (reg-nr 28725) juurdepääs riigimaanteelt nr 8

Tallinn–Paldiski. Olemasolev ristumiskoht on vastuolus

maantee projekteerimisnormidega ega taga riigitee

ristumiskohal ohutust.

4. Võtta teadmiseks Muinsuskaitseameti arvamus Hüüru külas

pärandkuluuri objektide säilitamise osas. Tegemist ei ole

riikliku kaiste all olevate objektidega, kuid projekteerimisel

ning ehitamisel arvestame võimalusega

pärandkultuuriobjektide säilitamiseks, kui see on tehniliselt

võimalik. Projekti koostamisel selgitame välja, milliseid

meetmeid on sobilik ja vajalik rakendada.

5. Kooskõlastada ehitusprojektid Muinsuskaitseametiga.

6. Lugeda projekteerimistingimused kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

8

Asendiplaanidele märkida mälestise nimetused ning mälestise ja kaitsevööndi ulatused. Info on kättesaadav Maa-

ameti kultuurimälestiste kaardikihil (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kultuurimalestised). Lisada

asendiplaanile märge arheoloogilise uuringu vajaduse kohta.

Väljaspool mälestise ja kaitsevööndi ala toimuvatel kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja

arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Keila pastoraadi peahoone (reg-nr 28725) kaitsevööndis maanteest kagus tagada Martin Lutheri mälestussamba

platsi säilimine ja juurdepääs maanteelt.

Hüüru külas palume tagada pärandkultuuriobjektide säilimine.

Projekti dokumentatsioon esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Harku Vallavalitsus - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

2a Saue Vallavalitsus

kiri nr 5-5/7138-8

Saue Vallavalitsus ei toeta pakutud lahendust. Pakutud lahendus ei arvesta ajalooliselt välja kujunenud asustust,

killustades selle. Ühtlasi tundub see tervikuna olevat majanduslikult ebamõistlik. Valla eelistuseks, mida oleme

ka varasemalt kohtumistel väljendanud, on ringteedega lahendus, mis võimaldab liikluskorralduse lahendada

kompaktsemalt säilitades asumi eri osade sidususe. Peame seda kohasemaks lahenduseks, pidades silmas, et

olulised liikluskoormused (sh perspektiivselt kasvavad) lisanduvad eelkõige seotuna Juuliku Tabasalu ristmikuga.

Samuti arvestame, et Tallinna linna suunas kanaliseeerub Paldiski maantee kaherealiseks ja selle laiendamise

perspektiiv ei ole teada. Meie kaalutlust toetab ka asjaolu, et Hüüru ja Keila vahelisel alal puuduvad perspektiivsed

tiheasustusalad, mis lisaksid tulevikus juurde liikluskoormust. Keila-taguste alade ja eriti transiitliikluse ja

raskeveokite suunamisel on valla selge eelistus nn Tallinna ringtee suund.

Alternatiivina eeltoodule ja Transpordiameti lähteülesandele peame asjakohaseks võtta uuesti aruteluks

kolmerealine lahendus, mille on Transpordiamet varasemalt ise eskiisprojekti tasemel tellinud, pidades seda toona

järelikult sobilikuks. Selline lahendus oleks oluliselt ökonoomsem tervikuna ning võimaldaks Hüüru küla lõigus,

olemasolevate ristumiste sulgemise vajaduse korral, mahutada ära ka kohaliku kogujatee maanteesilla kõrval.

Pakutud lahenduse kontekstis, seda kontseptuaalselt jätkuvalt toetamata, oskame teha järgmised tähelepanekud.

1. Lahendusega jaguneb küla mitmeks osaks ja erinevad piirkonnad peavad hakkama külakeskusesse

pääsemiseks oluliselt pikemaid vahemaid sõitma. Seetõttu näeme valla poolt vajadust kergliikluse

võimalikult heale ja lühidale korraldusele kõikide teenuspunktide ühendusteks. Meie hinnangul tuleks

rajada lisakäigud silla alt. Saame aru, et seal on madal ning kitsas ja silla liigne tõstmine samuti ei ole

sobilik, aga kui kaugem läbipääs uuest rajatavast tunnelist võimaldab teha sujuvad serpentiinid

jalgratastele ja erivajadusega liikujatele, saaks antud lisakäigud lahendada ainult trepiga.

2. Oluline on samuti, et kõik uued ühendusteed suunaga perspektiivsetele ristmikele tuleb rajada

Transpordiameti poolt täies mahus ja koos kergliiklusteedega. Valla poolt soovime samuti rõhutada, et kui

Põhjendus:

1. Transpordiamet arvestab esitatud ettepanekut kavandada

võimalus jalakäijatele pääseda Hüüru silla alt teisele poole

maanteed, kui tehniliselt on silla alt jalakäijate läbipääsu

võimalus teostatav.

2. Transpordiamet kavandab riigitee ehitamist terves mahus

ning tagab kõigile suletud ristumiskohtadele ka

alternatiivsed juurdepääsuteed läbi kavandatavate

kogujateede ja/või kohalike teede. Juurdepääsud

erinevatele küladele ja kinnistutele on kavandatud läbi

liiklussõlmede.

3. Transpordiamet kavandab projekti mahus ka vajalikud

kergliiklusteed ja teeületuskohad (kergliiklusteetunnelid),

et oleks tagatud kergliiklusteede sidus ühendus.

Otsus:

1. Kaaluda Hüüru silla kavandamisel kergliiklejate läbipääsu

võimalusi silla alt teisele poole maanteed. Transpordiamet

arvestab esitatud ettepanekuga, kui seda on võimalik

tehniliselt lahendada.

Hüüru silla alt jalakäijate läbipääsu võimalus selgitada

välja eelprojekti käigus.

2. Tegemist on arvamusega. Võtame arvamuse teadmiseks.

3. Tegemist ei ole konkreetse ettepanekuga, mille osas on

võimalik otsust langetada. Võtame arvamuse teadmiseks.

Andsime täiendava selgituse ülalpool.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

9

sild tahetakse nö esimeses etapis teha täislaiuses rajatisena, siis tuleb täismahus lahendada samas etapis ka

kõik väljasõidu/-pääsu kogujateed, mille vajaduse silla ehitamisega seonduv ristmike sulgemine tingib.

3. Kogu projekti mahus on oluline pöörata tähelepanu kergliikleijate ohutusele ning rajada täismahus sidus

jalg- ja jalgrattatee võrgustik lõikudes, kus see hetkel puudub

2b Saue Vallavalitsus

kiri nr 10-11/3900-2

Saue Vallavalitsus, olles kuulanud ära Transpordameti (TA) ja projekteerijate poolt avalikul arutelul esitatud

selgitused, jääb oma 27.04.2023 kirjas nr 10-11/3900-1 esitatud seisukohtade juurde.

Varasemale täiendavalt soovime lisada, et:

1. Põhjendatud ei ole meie hinnangul Hüüru mõisas 25. mail 2023.a. toimunud avalikul arutelul TA esindaja poolt

esitatud seisukoht, et Tallinnasse sissesõit ei ole piisavalt oluline argument, kuna oluline on ka liiklusvooguse

suundumine Paldiski maanteelt JuTa-le. Selles osas väidame, et kõik Pärnu maantee poole suunduvad liiklusvood

on otstarbekas suunata sinna kohe mööda Tallinna „suurt ringteed“ ning prioriteetne oleks välja arendada

neljarealisena koos ümbersõitudega Keila linnas Valingu-Keila-Paldiski maanteelõik. Ainus liiklussuund, mis

Keila -Harku neljarealiseks arendamiseks kasu võiks saada on Keilast Tabasallu liikuv transport, aga need mahud

on kindlasti ebaproportsionaalselt väikesed nii suure investeeringu tegemiseks. Küll halveneb kõikide teiste

liiklejate olukord, sh Hüüru kogukonna oma, kelle põhiline liikumissuund on Tallinna kesklinna suund ja

lisakoormuste suunamine Keila-Tallinn lõigule ilma Tallinna sissesõitu lahendamata ainult suurendab ummikuid

samal sissesõidu lõigul. Murelikuks teeb koosolekul väljendatud seisukoht, et TA-l puudub igasugune koostöö ja

teadmine Tallinna sissesõidu arenguperspektiivide kohta Tallinna linna piirides.

2. Nõustuda tuleb koosolekul esitatud väitega, et nii mastaapne arendustegevus ei ole kooskõlas eesmärgiga

suunata inimesi rohkem kasutama keskkonnasõbralikumat ühistransporti (rong, buss), mille arendamisse

samaaegselt suuri investeeringuid, eriti raudtee puhul tehakse. Vastupidi, halveneb ligipääs bussipeatustele,

sealjuures nihkub Hüüru bussipeatus põhjendamatult lähedale Harku-Tabasalu ristmikule kavandatud peatusele

(JuTa projektis) ja samas eemale küla keskusest.

3. Kindlasti tuleb rõhutada, et on täiesti ebamõistik ehitada välja neljarealine sillalahendus koos kõigi uute

ligipääsuteedega enne, kui ei ole täpselt teada, kuna valmib tee ise kogu ulatuses. Tulemuseks võib vastasel korral

olla kummaline ereldiseisev monstrum, mis oluliselt halvendab kohalike elanike olukorda, aga mis jääb

terviklahenduseta aastateks. Seda riski süvendab asjaolu, et hetkel toimub kavandamine majandustsüki tipu

prognooside pealt, sarnaselt nagu see toimus aastatel 2007-2009, kui tehtud prognoosid on tänase tegelikkkusega

võrreldes osutunud täiesti ebarealistlikeks. On äärmiselt tõenäoline, et eelseisvatel aastatel näeme me tsükli

pöördumist pikemaks ajaks. Samuti mõjutavad transpordivoogusid paratamatult vajalikud struktuursed

muudatused ühistranspordikorralduses.

Eeltoodut silmas pidades palune Transpordiametil veelkord tõsiselt kaaluda meie ettepanekut hinnata ümber ja

muuta lähteülessannet ning lahendada Keila-JuTa lõik 2+1 realisena, mis on oluliselt ökonoomsem ja meie

hinnangul oludele sobivaim lahendus, võimaldades Hüüru silla rekonstrueerida kas kahe või kolmerealisena.

Selliselt oleks tagatud teie poolt koosolekul korduvalt rõhutatud turvalisuse eesmärk oluliselt kohalikku

elukorraldust muutmata.

Juhime tähelepanu, et koosolekul kõlas korduvalt ka eksitav väide selle kohta, et Saue valla üldplaneering näeb

sellel lõigul neljarealise teelahenduse ette. Saue valla kehtiva üldplaneeringu seletuskirja p 10 alapunkti kohaselt

„Tallinn-Paldiski maantee – 2012 a. kehtestatud Saue valla üldplaneeringu järgses trassikoridoris, 2+2 rajalisena

Tallinnast Juuliku-Tabasalu tee ristmikuni ning olemasoleva laiusega sellest edasi kuni Keilani.

Laiendamisvõimaluse säilitamiseks olemasoleva laiusega lõigul on lisaks 50 m laiusele teekaitsevööndile

üldplaneeringuga ette nähtud ka täiendav ehituskeeluvöönd laiusega 20 m, kus ehitamine on lubatud ainult

Transpordiameti loal;

Põhjendus:

1. Transpordiamet tugineb riigiteede arendamisel vajaduse

põhisusest ning kehtivatest Eesti õigusnormidest.

Riigimaantee nr 8 Tallinn–Paldiski arendusvajadus tuleneb

vajadusest tagada rahvusvahelise maantee ja riigi

põhimaantee ohutuse ja korrakohase kasutamise

eesmärkidest. Riigitee nr 8 liiklussagedused on aastate

jooksul oluliselt kasvanud ning vastavalt 2022. aastal

koostatud liiklusuuringule on riigitee 2+2 maanteeks

ümber ehitamine vajalik tagamaks normide kohane

(minimaalne) riigitee ohutus ja korrakohane toimine.

Tegemist on riigitee ohutuse ja korrakohase kasutamise

eesmärkidele tuginedes vajaliku investeeringuga.

Transpordiametil on ülevaade ka Tallinna linna kavadest ja

nende strateegilistest dokumentidest. Vastavalt Tallinna

linna Haabersti linnaosa üldplaneeringule on Tallinna linna

sisene Paldiski maantee ette nähtud

perspektiivseks/rekonstrueeritavaks põhitänavaks. Sh on

ette nähtud perspektiivsed mitmetasandilised ristmikud

Tähetorni/Tammi tee ristmikule, Järvekalda tee ristmikule

tagamaks ka Tallinna linna siseselt riiklikult olulise tee

ühendus sadamaga. Harju maakonnaplaneeringus on

samuti märgitud riigitee nr 8 Tallinna linna sisene lõik

oluliselt muudetavaks/rekonstrueeritavaks teeks.

2. Vastavalt riiklikele ja kohalikele strateegilistele

dokumentidele ei ole riigiteega nr 8 Tallinn–Paldiski

Tallinn–Keila lõigule ette nähtud täiendavaid

perspektiivseid transpordiliike, liikumisteekondi ega

liikumismeetodeid. Ainukeseks liikumisvõimaluseks antud

lõigul on sõiduteede või kergliiklusteede (jalakäijana või

jalgratturina) kaudu. Paljud külad ja asumid jäävad

kergliiklejale lähtepunktist sihtpunktini liiga kaugele ning

liikumiseks kasutatakse valdavalt sõiduautosid.

Alternatiivseid liikumismeetodeid antud lõigus riiklikes

ega kohalikes strateegilistes dokumentides kavandatud ei

ole.

Arvestame kohalike elanike arvamusi bussipeatuste

kavandamisel. Võimalusel näeme ette bussipeatuste

nihutamise ja lisame kavandatud lahendusse ka

täiendavaid bussipeatusi.

Tulenevalt Hüüru külas paiknevatest kitsastest oludest ei

ole bussipeatuse kavandamine olemasolevasse asukohta

võimalik ning tuleb nihutada põhja suunas. Arvestades

Saue valla üldplaneeringut areneb Hüüru küla

tiheasustusala üha enam põhja (Tallinna) suunas ning ka

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

10

Eeltoodust järeldub üheselt, et neljarealine lahendus on prioriteetsena kavandatud JuTa ristmikuni. Omaaegseid

põhjendusi selleks esitasime oma eelmises pöördumises. Sealt edasi Keila suunas küll on ette nähtud laienemise

võimalused, kuid sellel lõigul on selgelt eristuv lähenemine, mis küll reserveerib vajaliku perspektiive teekoridori,

aga kehtiv üldplaneering ei näe sellel teelõigul ette tingimata neljarealist lahendust, selgesõnasliselt on

määrateltud ainult teekoridori asukoht. Samuti puuduvad sellel lõigul üldplaneeringu kaardilahenduses

perspektiivsed eritasandilised ristmikud, erinevalt JuTa trajektoorile märgitutest. Eeltoodu võib meie hinnangul

tõstatada küsimuse teemaplaneeringu vajadusest, kui soovitakse igal juhul edasi liikuda neljarealise lahendusega.

Probleemiks, millega eraldi tegeleda jääb jalakäijate tunnel Veski teed ja Jõe teed ühendavas piirkonnas, mille

puhul tuleks hinnata alternatiivina selle nihutamise võimalikkust Keila suunas, kus tee pikkiprofiil samuti taas

tõuseb. Sellisel juhul jaotuks bussipeatused Kiia-Harku lõigul ühtlasemalt ja oleks paremini seotud asustusega,

samuti teenindaks tunnel paremini kohapealset jalg- ja jalgrattaliiklust liikumisel asustuse eri piirkondade vahel.

Kokkuvõtvalt Saue Vallavalitsus jätkuvalt ei toeta esitatud ja avalikustatud eskiislahendust.

eskiisis näidatud asukohta võib erinevate huvigruppide

vaates pidada õigeks.

Analüüsime võimalusi Hüüru bussipeatuse nihutamise

võimalusi. Võimalusel kavandame need Vääna jõele

lähemale, kuid tulenevalt ruumipuudusest tuleb need

endiselt kavandada Vääna jõest põhja poole (Tallinna

poole).

3. Transpordiamet kavandab riigiteid (sh riigiteed nr 8

Tallinn–Paldiski) vastavalt riigi rahalistest võimalustest

lähtuvalt, et tagada taga riigiteede vastavus Eesti

õigusnormidele.

2022. aastal koostatud liiklusuuringust „Riigitee nr 8

Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 Harku–Keila lõigu

eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 Harku–Hüüru lõigu

eelprojekti koostamine - Liiklusuuring“ (töö nr

ERC/22/2022) lähtub, et riigitee nr 8 km 13,9-15,1 lõigu

perspektiivne AKÖL on 14 900, mis teeb sellest I klassi

maantee. Arvestades, et rajatised (sillad, viaduktid,

tunnelid vms) kavandatakse 100 a perspektiiviga on sobilik

ja vajalik arvestada juba praegusel hetkel 2+2 maantee

ristlõikega.

Maantee projekteerimisnormid ei anna kaalutlusruumi I

klassi maanteel väiksema ristlõike kavandamiseks Hüüru

küla läbivas lõigus, kus 2+2 maantee kavandamisele on

kõige enam vastukaja. Sh tuleb arvestada ka rajatise

elueaga.

Täiendavad selgitused arvamustele:

- Saue valla üldplaneeringus on märgitud riigitee nr 8

Tallinn–Paldiski oluliselt muudetavaks riigiteeks ning

määratud sellele vastav riigitee koridor. Saue valla

üldplaneering ei määra riigitee 2+2 maantee lahendust,

vaid annab selleks võimaluse. Planeeringu seletuskirjas

sätestatult on oluliselt muudetav maantee koridor ära

näidatud maantee laiendamisvõimaluse säilitamiseks kogu

riigimaantee ulatuses. Riigitee kavandamine 2+2

maanteeks on Saue valla üldplaneeringu kohane ning

üldplaneering näeb ette ka riigitee laiendamise võimaluse.

Transpordiamet näeb vajadust viia riigitee nr 8 vastavusse

Eestis kehtivate õigusnormidega, et oleks tagatud riigitee

ohutus ja korrakohane toimimine. Sh toetab oluliselt

ümberehitamise vajadust ka maakonnaplaneering, mis on

alusdokument üldplaneeringute koostamiseks.

Riigi eriplaneeringu koostamine ei ole vajalik ning kehtiv

üldplaneering annab võimaluse näha ette riigitee

arendamine ja laiendamine.

Sh on Eesti Linnade ja Valdade Liit esitanud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile 09.11.2020 kirjaga nr

5-1/351-4 ettepaneku kiirendada Tallinnast väljuva

Tallinn-Paldiski maantee neljarealiseks ehitamine kuni

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

11

Keilani. Kirjas on tehtud ettepanek lisada riigitee nr 8

Tallinn-Paldiski maantee neljarealiseks ehitamine lõigul

Harku – Keila, teehoiukavas ehitusaastateks 2025 – 2027.

- Transpordiamet kaalub võimalusi tagada jalakäijatele

võimalus pääseda Hüüru silla alt teisele poole maanteed.

Arvestame sellega, kui tehniliselt on silla alt jalakäijate

läbipääsu võimalus teostatav. Transpordiamet suhtleb

kohaliku omavalitsusega võimalike lahenduste läbi-

töötamisel kergliiklejate juurdepääsuvõimaluste

kavandamisel kohaliku tee nr 7270232 Jõe tee ja riigitee nr

11185 Hüüru–Alliku–Saue (rahvakeeli Veski tee) vahel.

Otsused:

1. Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.

2. Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.

3. Võimalusel kavandada eskiisis näidatud Hüüru bussipeatus

Vääna jõele lähemale.

4. Mitte arvestada ettepanekuga kaaluda riigitee nr 8 Tallinn–

Paldiski Tallinna ja Keila vahelisel lõigul 2+1 rajaliseks

kavandamiseks, kuna lähtuvalt maantee

projekteerimisnormidest ja koostatud liiklusuuringust on 2+2

maantee kavandamine vajalik.

3 Telia Eesti AS

e-kiri 12.05.2023 15:30

Teatame, et riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigul tuleb projekti koostamisel

arvestada kõigi projekteerimisalasse jäävate siderajatistega.

Antud maanteelõigu kogu pikkuses asuvad Telia vaskkaablid, mõnedes lõikudes ka optilised kaablid.

Projekteerimisel näha ette kõik vajalikud tööd varemehitatud siderajatiste kaitsmiseks, tagada normatiivsed

sügavused, vahekaugused või ehitada asendusrajatised.

Projekteerimiseks taotleda Teliast tehnilised tingimused. Projekt esitada kooskõlastuseks läbi Telia ehitajate

portaali https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/“.

Sõltuvalt projektlahendusest võib Telial olla huvi võrgu parendamiseks.

Otsused:

1. Võtta teadmiseks Telia Eesti AS esitatud seisukohad.

2. Projekteerimiseks taotleda Teliast projekteerimise tehnilised

tingimused ning projektlahendus kooskõlastada Telia Eesti

AS-ga.

4 AS Connecto Eesti

e-kiri 02.05.2023 13:56

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab

projekteerimistingimuste eelnõu.

Projekti alasse jäävad ELASA sidevõrgu objektid ELA054 ja ELA122. Projekteerimisel taotleda ELASA

sidevõrgu haldajalt projekteerimise tehnilised tingimused ja projekti valmides kooskõlastada see.

Otsused:

1. Võtta teadmiseks AS Connecto Eesti esitatud seisukohad.

2. Projekteerimiseks taotleda ELASA sidevõrgu haldajalt, AS

Connecto Eesti projekteerimise tingimused ning

projektlahendus kooskõlastada ELASA sidevõrgu haldajaga.

5 Kovek AS

e-kiri 09.06.2023 23:42

Küsite arvamust põhimaantee nr 8 Tallinna–Paldiski km 13,9-24,2 asuv Harku– Keila lõik läbib Harju

maakonnas Harku ja Saue valdasid, kus projektala hõlmab otselt AS Kovek ühisveevarustuse ja -

kanalisatsioonitorustikke (ÜVK-torustikud) või piirneb nendega.

Kiia külas jäävad torustikud teeprojekti alast välja. Kuid piirnevad tee projektalaga kinnistutel Posti tee 5 ja

Kiia tee 1.

Hüüru külas hõlmab projektala järgmisi kinnistuid, kus ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonitorustikud:

Kat.tunnus Aadress IKÕ IKÕ sõlmimine

72701:002:0567 8 Tallinn-Paldiski tee EI -

72701:002:0377 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee L2 EI -

72601:001:0265 Veski kergtee L1 JAH 22.11.2012

Selgitus:

Transpordiamet kavandab riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski 13,9-

24,2 lõike järk järgult vastavalt kehtiva teehoiukavale, kui

riigitee lõigu rahastus on kindel. Taotleme täpsemad tehnilised

nõuded vastavalt konkreetsetele riigitee lõikudele, kus

tehnilised tingimused on vajalikud.

Otsused:

1. Seada riigitee ehitamise raames ümbertõstetavate

tehnovõrkudele isikliku kasutusõiguse servituudid koostöös

Kovek AS-ga.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

12

72701:002:1502 Marju tänav JAH

18.11.2010. /

17.08.2022

72601:001:0250 Veski kergtee L4 JAH 18.11.2010

72701:001:2006 Veski kergtee L10 JAH 24.11.2010

72701:004:0038 Priimula tee EI -

72701:004:0036 Piibelehe tee EI -

72701:001:0789 Lepiku tn EI -

72701:001:0766 Kalda tee L2 EI -

72701:001:2045 Muinasasula tee L1 JAH 18.10.2017

72601:001:1314 Muinasasula tee L3 EI -

72701:001:0145 Sillaotsa JAH 17.08.2010

72701:001:1979 Karjavälja JAH 19.08.2010

72701:001:1977 Mare JAH 26.08.2010

72701:001:1978 Vatsla kergtee L4 JAH 26.08.2010

72701:001:1872 Vatsla tee L2 JAH 19.12.2018

72701:002:1537 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee L3

pole ÜVK-

torusid

72601:001:0250 Veski kergtee L4 JAH 26.11.2010

Koos projekteerimis- ja ehitustegevusega soovime servituutide seadmise koostöös korda Saada.

Samuti Jõe tee kogujatee lähipiirkonda jäävad ÜVK-torustikud ning Jõe tee ja Paldiski mnt ja Veski tee ristmik

ÜVK-torustikud Hüüru põhitee silla alal

Lõigul asub Hüüru külas Vääna jõge ületav Hüüru põhitee sild, mille lammutamine nähakse projektiga ette

näha. Uue silla projekteerimisel tuleb ette näha uute torustike projekteerimine ja ehitamine, kuna torustikud

jäävad otseselt silla alasse. Kõiki tegevusi kavandades ja teostades tuleb ette näha ühisveevarustuse ja -

kanalisatsiooni häireteta toimimine.

2. Olemasolevate tehnovõrkude, millel puuduvad kasutusõiguse

servituudid, tuleb isikliku kasutusõiguse määramiseks

huvitatud isikul koostada vastavad joonised ja esitada need

Transpordiametile isikliku kasutusõiguse seadmiseks.

3. Projekti koostamisel arvestada Hüüru silla all olevate ÜVK

torustikega ning tagada nende toimimine koostöös tehnovõrgu

valdajaga.

4. ÜVK torustike tehniline lahendus täpsustada projekti

järgnevates etappides.

5. Mitte arvestada ettepanekuga projekteerida ega ehitada ÜVK

pikendus riigitee nr 11185 Hüüru–Alliku–Saue (rahvakeeli

Veski tee) ja eskiislahenduses esitatud kõrvalmaante nr K1.3

(Mättasoo kinnistul) ristmiku alla, kuna ÜVK kavandamise

kohustus on arendajal.

6. Projekti joonistel näidata planeeringutes ja arengukavades

esitatud perspektiivsete ÜVK rajatiste asukohad või nende

koridorid.

7. Projekteerimiseks taotleda Kovek AS projekteerimise

tehnilised tingimused konkreetsetes riigitee ehitamisega

seotud lõikudes.

8. Võtta teadmiseks Kovek AS esitatud seisukohtadega

dokumentide kooskõlastamisel.

9. Projektlahendused esitada Kovek AS-le kooskõlastamiseks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

13

Paldiski mnt ja Kalda tee ristmik – torustikud peavad toimima, vajadusel projekteerida uue või projekteerida

ringi tõstmine.

Veski tee ja Mättasoo kinnistu kaudu projekteeritav kogujatee ristmik

Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustiku otsad on varasemalt toodud Veski tee 14 lõuna-nurka, jäädes Veski

kergtee L11 krundile. Saue valla üldplaneeringu järgi on tiheasutusala laienemine teisel pool teed Jõekääru ja

Aasa tee suunas, kuhu tuleb ka ÜVK-teenus tagada. Projekteerimisel näha ette Veski tee ja Mättasoo kinnistu

kogujatee ristmikul torustike pikendamine Veski tee 17 ja / või Jõekääru tee 1 suunas. Torustiku rajamine

koostöös AS Kovek.

AS Kovek seisukohad esitatud dokumentide kooskõlastamisel

1. Projekti alal paigaldatud siibrite ja maakraanid spindli pikendused on kaetud malmist kapedega, kaevuluugid

malmist kaevukaantega, milliste tõstmine (või langetamine) planeeritava katte või haljastuse kõrgusele näha ette

projekti mahus. Tööde teostaja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega.

2. Projektialale jäävad torustikud tuleb kaitsta.

3. Torud, millede kaitsmine pole võimalik, projekteerida / rajada uued. Need näidata kooskõlastamisel koos

asjakohaste sõlmedega.

4. Projekt peab vastama kehtivatele õigusaktidele.

5. Sademevee juhtimine olemasolevasse fekaalkanalisatsiooni ei ole lubatud.

6. Olemasoleva torustiku või sulgearmatuuri kahjustamisel tuleb sellest koheselt informeerida AS-i Kovek ja

välja kutsuda tema esindaja avariiolukorra operatiivseks lahendamiseks. Võimalikud avarii-parandustöödega

seotud kulutused kannab ehituse Peatöövõtja.

7. Avarii-parandustööd tuleb teostada tehnilise järelevalve kontrolli all ja AS Kovek esindaja juuresolekul.

9. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustike vajumisi, nihkumisi

jne. Kaevikute seinad tuleb toestada.

10. Olemasolev ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni torustik peab toimima häireteta kogu ehituse vältel.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

14

12. Tööde teostamisel lähtuda Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”.

13. Ehituse käigus tagada vee- ja kanalisatsioonitorustike ja kaevude säilitamine. Ristumisel VK-torustikega

pidada kinni normidekohastest vahekaugustest- 0,3m.

14. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevööndis teostada tööd käsitsi.

15. Kohtades, kus kaabel rajatakse kinnisel meetodil, täpsutada enne rajamist ristuva vee-

ka kanalisatsioonitorustiku (VK-torustik) kõrgusmärgid koos vee-ettevõtjaga. Nende kohtade ülevaatamine

nädal enne tööde algust objektil.

16. Tööde teostamine ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonitorustike kaitsevööndis ainult AS Kovek tööajal so E-

R kell 8:00 – 16:30.

17. Olemasoleva VK-torustiku kahjustamisel tuleb sellest koheselt informeerida AS Kovek-it ja välja kutsuda

tema esindaja avariiolukorra operatiivseks lahendamiseks. Võimalikud avarii-parandustöödega seotud kulutused

kannab ehituse Peatöövõtja.

18. Enne tööde teostamist VK-torustike kaitsevööndis teavitada ehitustöödest AS-I Kovek. Teave telefonil: 679

6757, 5 666 7796, [email protected]

19. Enne kaevikute tagasitäitmist, vähemalt 5 tööpäeva varem kokkulepitud ajal, kutsuda kohale AS Kovek

esindaja tel. +372 679 6757).

6 Elering AS

10.05.2023 nr 12-

9/2023/208

1. Projekteeritavale alale ulatuvad Elering AS 110kV õhuliinide Harku – Veskimetsa L011/Harku – Kadaka L012,

Harku – Tabasalu L087/L088 ja Keila - Paldiski L178/L179 kaitsevöönd, mis on 25 m liini telgjoonest mõlemale

poole;

2. Projekti koostamisel arvestada maa-ala kohta kehtestatud üldplaneeringut, tehnovõrkude detailplaneeringuid ja

servituudialasid;

3. Projekti koostamisel ja tööde teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise

korrast. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77.

(Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu

elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul

viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini

kaitsevööndis massiüritusi);

4. Maantee planeerida mitte lähemale kui 10 meetrit õhuliini elementidest (mast, tõmmits, masti vundament).

5. Maantee ehitamisel arvestada, et tee ristumisel õhuliiniga peab olema tagatud vähemalt 8,5 meetrine gabariit

tee ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C;

6. Tänavavalgustuse võib planeerida liini äärmisest juhtmest minimaalselt 5 meetri kaugusele. Valgusti

konstruktsiooni ning liini lähima faasijuhtme vahel peab toodud õhkvahemik säilima ka juhul kui konstruktsioon

kukub liini suunas (juhtme temperatuuri +60° juures);

7. Parkla ja jalgtee rajamisel õhuliini juhtmete alla arvestusega, et Elering AS ei vastuta õhuliinist tulenevate

ohtude eest (nt: jäide);

8. Kommunikatsioonide projekteerimisel võib 110 kV õhuliini kaitsevööndis kommunikatsioone paigaldada mitte

lähemale kui 5 m masti vundamendist. Kaevetöödel mitte vigastada 110 kV ÕL masti maanduskontuuri;

9. Projekti koostamise käigus saab informatsiooni olemasolevate Elering AS liinide ja seadmete kohta piirkonna

käidukorraldajalt tel. 715 1310, 539 44581;

10. Projekti kooskõlastamiseks esitada projekti tehnovõrkude graafiline osa (asendiplaan koos lõigete ja ristumise

lahendusega) ning seletuskiri vastava osaga digitaalsel kujul (dwg). Failid saata aadressile

[email protected];

11. Kaeve- ja tõstetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist, vormikohase taotluse

esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt;

12. Taotluse vorm, esitada e-posti aadressile [email protected].

Põhjendus:

Transpordiamet kavandab riigitee nr 8 Tallinn‒Paldiski 13,9-

24,2 lõike järk järgult vastavalt kehtiva teehoiukavale, kui

riigitee lõigu rahastus on kindel. Taotleme täpsemad tehnilised

nõuded vastavalt konkreetsetele riigitee lõikudele, kus

tehnilised tingimused on vajalikud.

Transpordiamet võtab Elering AS esitatud tingimused

teadmiseks.

Riigitee planeerimisel ja kavandamisel nähakse vajadusel ette

olemasolevate õhuliini elementide ümbertõstmine.

Otsus:

1. Võtta Elering AS tehnilised tingimused teadmiseks ning

võimalusel arvestada nendega.

2. Mitte arvestada tehnilise tingimuse punktiga 4, et maanteed ei

või planeerida õhuliini elementidele lähemale kui 10 m. Kui

riigitee kavandamisele jääb õhuliini element ette, näha ette

õhuliini elemendi ümbertõstmine.

3. Projektlahendused kooskõlastada Elering AS.

4. Kirjeldada projekti seletuskirjas ehitaja kohustus liinirajatiste

kaitsevööndis tegevuse kooskõlastamiseks Elering AS-ga

5. Projekti valmides kooskõlastada projekt Elering AS-ga.

7 OÜ Strantum 1. Üldised tingimused Põhjendus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

15

e-kiri 12.05.2023

1.1. Koostatav projektlahendus peab tagama olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning

sademeveerajatiste (edaspidi ÜVK):

a) Säilimise ja kaitstuse,

b) juurdepääsu rasketehnikaga hooldus ja remonttöödeks.

1.2.Juhul, kui koostatava projektlahendusega ei ole võimalik eeltoodud nõudeid projektijärgselt tagada, tuleb

koostada OÜ Strantum nõuetele vastav ÜVK ümberpaigutusprojekt Teeprojekti mahus.

1.3.Arvestada Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas (OÜ Kiirvool töö töö nr 375/20) ja

Detailplaneeringutes Teeprojekti alasse kavandatud ÜVK rajatistega. Kui ÜVK rajatiste rajamine muutub peale

Teeprojekti realiseerimist võimatuks, siis lahendada Teeprojekti mahus vastavate ÜVK Rajatised ehitamine

mahus, mis võimaldavad peale Teeprojekti realiseerimist ÜVK arengukava järgsed ÜVK rajatised rajada (Näiteks:

rajada hülsid, tunnelid, teostada ÜVK rajatiste ümberpaigutamine, jne). Muul juhul kajastada ÜVK rajatised

perspektiivsetena.

1.4.Teeprojektist peab üheselt selguma, kas ja kui palju kavandatud konstruktsiooni ja vertikaali muutused

mõjutavad olemasolevaid ÜVK rajatisi ning millised on sellest tingitud ÜVK rajatiste ümberehitusvajadused.

1.5.Teeprojekti ja vajadusel ÜVK projekteerimisel lähtuda OÜ Strantum ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning

sademeveekanalisatsiooni (ÜVK) üldistest tehnilistest nõuetest ja juhistest https://strantum.ee/tehnilised-nouded-

ja-soovitused

1.6.ÜVK ehitustöödele antakse viie aastane garantii alates ÜVK vastuvõtmisest ja üleandmisest OÜ Strantumile.

1.7.Esialgne loetelu kaasnevatest OÜ Strantum ÜVK rajamis- ja ümberehitustöödest:

1.7.1. PK220+50 kuni PK223+00 (Tutermaa) lõigus paiknevad ja kavandatud tee alla jäävad reovee survetorustik

ja veetorustik:

a) Tõsta teekonstruktsioonist välja, Teealasse võiva jääda ainult Transpordiameti nõuetele vastavad

ristumised.

b) Vajadusel pikendada torustike hülsse mahus, mis võimaldab torustikku asendada (Remontida) ilma kavandatud

tee konstruktsiooni avamata.

1.7.2. PK241+00 kuni PK242+00: Arvestada/Kajastada/Täiendada Roadplan OÜ töös 20106-3 „T8-T11

liiklussõlm“ kavandatud Alajaama tee pikenduse sihil kavandatud ÜVK

2. Projektlahenduse kooskõlastamise kord

2.1.OÜ Strantum kooskõlastab projektlahenduse üldiselt Ehitusregistri www.ehr.ee ehitusloa/ehitusteatise

menetluses peale KOV või muu menetleja suunamist. Projektid, mis ei nõua kooskõlastamist Ehitusregistris või

mille kooskõlastamisesse KOV/Menetleja OÜ Strantum’it ei kaasa, kooskõlastab OÜ Strantum otse

[email protected]

1. Transpordiamet kavandab riigitee nr 8 Tallinn‒Paldiski 13,9-

24,2 lõike järk järgult vastavalt kehtiva teehoiukavale, kui

riigitee lõigu rahastus on kindel. Taotleme täpsemad tehnilised

nõuded vastavalt konkreetsetele riigitee lõikudele, kus

tehnilised tingimused on vajalikud. Eelduslikult on selleks

ajaks käesolevad tehnilised tingimused aegunud.

Transpordiamet võtab OÜ Strantum esitatud tehnilised

tingimused teadmiseks.

Otsused:

2. Võtta OÜ Strantum tehnilised tingimused teadmiseks.

3. Taotleda tehnilised tingimused enne riigitee eel- ja/või

põhiprojekti koostamist konkreetse riigitee lõigu ulatuses, kui

riigitee lõik on kantud riiklikusse teehoiukavasse ning on

tagatud riigitee lõigu rahastus.

4. Arvestada tingimusega, et projektlahendus peab tagama

olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning

sademeveerajatiste toimivuse. Vajadusel näha ette nende

säilimine, kaitstus ning juurdepääs hooldus ja remonttöödeks.

5. Vajadusel näha ette olemasolevate rajatiste toimimiseks

vajalike tehnovõrgurajatiste ümbertõstmine.

6. Projekti koostamisel arvestada Harku valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arengukavas ja kehtestatud planeeringutes

kavandatud ÜVK rajatistega. Projektlahenduses näidata ära

arengudokumentides toodud perspektiivsete ÜVK rajatiste

asukohad.

7. Mitte projekteerida ega ehitada arengukavades ega

planeeringutes esitatud ÜVK rajatisi, kuna nende kavandamise

kohustus on arendajal ning käesolevad

projekteerimistingimused ega ehitusprojektid ei ole ÜVK

rajatiste kavandamiseks.

8. Mitte arvestada tehniliste tingimustega punktiga nr 1.6, kuna

see ei ole projekteerimiseks vajalik tingimus. Transpordiamet

sõlmib vajalikud kokkulepped tehnovõrgu valdajatega

vastavate tööde realiseerimisel.

9. Arvestada PK220+50 kuni PK223+00 (Tutermaa) lõigus tee

alla jäävatest ÜVK rajatistega. Vajadusel näha ette

tehnovõrkude ümbertõstmine.

10. Arvestada PK241+00 kuni PK242+00 kavandatava ÜVK

tehnovõrguga, kui see on Transpordiametiga kooskõlastatud.

11. Projektlahendused kooskõlastada OÜ Strantumiga.

12. Kaasata OÜ Strantum ehitusloa menetlusse.

8 MTÜ Põhja Eesti

Ühistranspordikeskus

12.05.2023 nr 5-6/32-1

Edastame Teile MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus arvamuse Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva

Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimistingimuste

kohta.

Tallinn-Paldiski maanteel km 13,9-24,2 asuvad järgmised bussipeatused, kus peatuvad Harju maakonnaliinid:

Hüüru, Pühaküla, Vääna-Posti, Pihuoja, Tutermaa ja Künka. Kõik peatused on mõlemal suunal. Põhimaanteel

Otsus:

1. Arvestada ettepanekuga kavandada bussipeatused

põhimaantee äärde. Bussipeatused kavandada suletud

taskutena. Kui tulenevalt maantee projekteerimisnormidest ja

Transpordiameti juhenditest bussipeatusi põhimaantee äärde

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

16

sõidavad maakonnaliinid 107, 109, 118, 118A, 136, 145, 146, 148, 149, kaugliin 712 ning omavalitsuste siseliinid

H3, H6, H8, H11B, S2, S3, S4, S9, S11. Peatusi läbib keskmiselt 60 bussi päevas. Nimetatud maakonnaliinidega

teenindatakse Nõva, Vihterpalu, Harju-Risti, Padise, Rummu, Vasalemma, Maeru, Lehola, Kumna, Paldiski,

Kersalu, Treppoja, Niitvälja, Keila, Tutermaa, Vääna-Posti, Hüüru, ja Harku piirkonna elanikke. Kaugliin sõidab

liikumisteel Haapsalu – Linnamäe, Audevälja, Padise – Rummu – Keila – Tallinn. Liinide marsruudid on leitavad

https://web.peatus.ee.

Lisatud dokumendis on avalike liinide sisenemiste statistika jaanuarist 2022 kuni aprillini 2023.

Harku-Keila

peatuste statistika.11.05.2023.xlsx

Projekti ala põhimaanteel on mitmed ristmikud, mida kasutavad pööreteks vallade siseliinid.

Veski teed 11185 kasutavad Saue siseliinid S2, S4 ja S11. S2 alustab sõitu Hüüru peatusest ja teeb parempööret

Veski teele. S4 teeb vasakpööret Veski teelt Paldiski maanteele ning peatub ka Hüüru peatuses. S11 teeb

vasakpööret Veski teele.

Kurvi teed 11192 kasutavad Saue siseliinid S4 ja S9. S4 teeb vasakpööret Paldiski maanteelt Kurvi teele. S9 teeb

parempööret Paldiski maanteelt Kurvi teele ja vasakpööret Kurvi teelt Paldiski maanteele.

Kumna-Vääna teed 11193 kasutavad H6 ja H11B. Teevad vasakpööret Kumna-Vääna teelt Paldiski maanteele.

Kumna teed 11188 kasutavad Harku siseliinid H3, H6 ja H8. H3 teeb vasakpööret Kumna teelt Paldiski maanteele

ning ka parempööret Paldiski maanteelt Kumna teele. H6 teeb nii parempööret Kumna teelt Paldiski maanteele

kui ka vasakpööret. H6 samuti teeb Paldiski maanteelt vasakpööret Kumna teele. H8 teeb vasakpööret Paldiski

maanteel Kumna teele.

Praeguse sõiduplaani järgi H6 teeb Paldiski maanteelt vasakpööret Alajaama teele, kus ta teeb ringi ning väljub

parempöördega Paldiski maanteele et peatuda Künka peatuses (suunaga Tallinn). Selline marsruut oli tehtud

selleks, et lapsed ei ületaks teed ohtlikus kohas. Uues projektis peaks olema võimalus ohutult ületada teed selles

piirkonnas.

Lisatud dokumendis on omavalitsuste avalike siseliinide liikumisteedel olevate projekti ala ristmike pildid.

Riigitee 8

Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 siseliinid ja ristmikud.docx

Oleme seisukohal, et lisa 1 punktis 3 bussipeatustega seotud osas peavad jääma bussipeatused põhimaanteele ning

täiendavalt tuleb tagada peatused kogujateedele, kõrvalteedele ja rampidele. Seda põhjusel, et ühistranspordi

kasutajatele on oluline alg ja sihtpunkti vaheline ühendusaeg ning maakonna avalike bussiliinide suunamine

kogujateele ja rampidele on ajakaotus sõitjatele. Transpordi ja liikuvusearengukava 2021-2035 seatud eesmärgiks

on samuti vähendada sõiduautode kasutamise kasvu läbi ühistransporditeenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi läbi,

mille oluliseks osaks on teenusele kuluv aeg võrreldes auto kasutamisega.

Ristmike piirkondades, kogujateedele, kõrvalteedele ja rampidele rajatavad peatused peavad olema arvestusega,

et tagatud oleks peatus kõikides ristmikule sisenevatel ja väljuvatel teedel. Kõikidele peatustele peab olema

inimestele turvaline ligipääsetavus.

Peatuse ala pikkuse planeerimisel palume arvestada, et võimaldatud oleks kahe normaalbussi (min 12 m)

üheaegselt peatuse kasutamise võimalus.

Kiia – Vääna-Viti teed 11410 kasutavad liinid 109, 118, 118A, S3, H6. 109 ja H6 teevad Kiia – Vääna-Viti teelt

parempööret Paldiski maanteele ning ka Paldiski maanteelt vasakpööret Kiia – Vääna-Viti teele. 118A teeb Kiia

– Vääna-Viti teelt vasakpööret Paldiski maanteele ning 118 teeb Paldiski maanteelt parempööret.

kavandada ei ole võimalik, siis kavandada bussipeatused

kohalikele teedele ja/või kogujateedele.

2. Arvestada ettepanekuga, et kaks normaalbussi saaks

üheaegselt põhimaanteele kavandatud bussipeatuses peatuda.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

17

9 J.H

Kumna küla, Männiku tee

elanik

e-kiri 21.05.2023

Edastan riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski km 13,9-24,2 Harku-Keila lõigu 2+2 maantee projekteerimistööde

ettepanekud seoses Kumna, Männiku tee elanike ligipääsude trassile planeerimisega.

1. Ligipääsu suund: Männiku tee – Keila linn

- Männiku teelt pealesõidu kiirendusrada Keila suunas (joonisel 1 märgitud sinisega)

2. Ligipääsu suund: Keila linn – Männiku tee

- Ligipääs Alajaama tee ja Männiku tee vahele (joonisel 2 märgitud sinise ja

rohelisega). Keilast liikudes liiklussõlmest Alajaama teele ja läbi tunneli/viadukti

Männiku teele

3. Ligipääsu suund: Männiku tee – Tallinn

- Tunneli/viadukti kaudu (joonis 2) ligipääs Männiku teelt Alajaama tee koguja teele

ning läbi sõlme Tallinnasse

4. Ligipääsu suund: Tallinn – Männiku tee

Põhjendus:

1. Riigiteega ristumiskohtade kavandamisel tuleb riigiteede

arendamisel ja projekteerimisel arvestada maantee

projekteerimisnormidest ja Transpordiameti juhenditest

tulenevate nõuetega. Vastavalt maantee

projekteerimisnormidele ja juhendmaterjalidele ei ole kohaliku

tee nr 1983015 Mõnumetsa tee (rahvakeeli Männiku tee)

ristumiskoha säilimine (sh väljasõit kiirendusrajaga) võimalik.

Esitatud ettepanek on vastuolus maantee

projekteerimisenormidega ja Transpordiameti juhenditega

tulenevalt minimaalsetest vahekaugustest kahe ristumiskoha

vahel. Sh on asjakohane märkida, et Teie poolt esitatud

ettepanek kiirendusraja kavandamiseks lõikuks riigitee nr 11

Tallinna ringtee Keila põhjapoolse ümbersõidu

aeglustusrajaga, mis ei ole normide kohane ning oleks

liiklusohtlik.

Juurdepääsuvõimalused kõigis suundades toimuvad läbi

kogujateede, kohalike teede ja Tutermaa liiklussõlme.

2. Tunnelit kohaliku tee nr 1980006 Alajaam tee ja kohaliku tee

nr 1983015 Mõnumetsa tee (rahvakeeli Männiku tee) vahel ei

ole majanduslikult mõistlik lahendada, kuna Tutermaa

liiklussõlme viadukt täidab sama eesmärgi – võimaluse saada

teisele poole riigiteed. Pakutud ettepanek eeldaks sõidukitel

endiselt Tutermaa liiklussõlme läbimist, mis kaotab ära Teie

poolt pakutud tunneli otstarbekuse.

Juurdepääsuvõimalused kõigis suundades toimuvad läbi

kogujateede, kohalike teede ja Tutermaa liiklussõlme.

3. Tunnelit kohaliku tee nr 1980006 Alajaam tee ja kohaliku tee

nr 1983015 Mõnumetsa tee (rahvakeeli Männiku tee) vahel ei

ole majanduslikult mõistlik, kuna Tutermaa liiklussõlme

viadukt täidab sama eesmärgi – võimaluse saada teisele poole

riigiteed. Pakutud ettepanek eeldaks sõidukitel endiselt

Tutermaa liiklussõlme läbimist, mis kaotab ära Teie poolt

pakutud tunneli otstarbekuse.

Juurdepääsuvõimalused kõigis suundades toimuvad läbi

kogujateede, kohalike teede ja Tutermaa liiklussõlme.

4. Juurdepääs kohalikule teele nr 1983015 Mõnumetsa tee

(rahvakeeli Männiku teele) on kavandatud läbi Tutermaa

liiklussõlme ja kohalike teede. Sh näeme võimalusel ette

juurdepääsu kavandamise lähtuvalt Teie esitatud punktist 5,

mis tagab loogilisema ühenduse Mõnumetsa teega.

5. Esitatud ettepanek on kohaliku teedevõrgustiku jätkuna

loogilises asukohas ning sobitub üleüldisesse teedevõrku

tagamaks loogilised ühendused ning ei vii Mõnumetsa teele

juurdepääsu üleliia pikaks. Edasistes projekti etappides

suhtleme sellel ühenduse tagamiseks maaomanike ja kohaliku

omavalitsusega ning võimalusel kavandame antud ühenduse.

6. Müraleevendusmeetmete vajadus selgitatakse välja peale

mürauuringu teostamist projekti järgnevates etappides.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

18

- Tutermaalt mahasõit sõlme ja Alajaama tee tunneli/viadukti kaudu ligipääs Männiku

Teele

5. Ligipääsu suund: Männiku tee – Kumna – Männiku tee

- Uus ühendustee Kumnasse (joonisel 4 rohelisega). Teede võrgustiku

rekonstrueerimine aastaringselt ka prügiauto ja suuremate ehitusmasinatega

Männiku teele ligipääsu tagamiseks.

6. Müratõkke sein

- Müratõkke seinade paigaldus (joonis 5 punasega)

Müratõkkeseinad kavandatakse igale poole, kus müratase

ületab Eestis kehtivaid müra piirnorme. Enne vastavate

uuringute teostamist ei ole võimalik müratõkkeseina asukohti

välja selgitada.

7. Päästeautode juurdepääsuvõimalused kõigis suundades

toimuvad läbi kogujateede, kohalike teede ja Tutermaa

liiklussõlme. Projektlahendus saadetakse tutvumiseks ja

arvamuse avaldamiseks ka Päästeametile.

Otsused:

1. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada pealesõit kohalikult

teelt nr 1983015 Mõnumetsa tee (rahvakeeli Männiku tee)

riigiteele nr 8 Tallinn‒Paldiski tulenevalt vastuoludest maantee

projekteerimisnormidega ja Transpordiameti

juhendmaterjalidega. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada

kiirendusrada tulenevalt vastuoludest maantee

projekteerimisnormidega ja Transpordiameti

juhendmaterjalidega.

2. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada tunnel kohaliku tee nr

1980006 Alajaam tee ja kohaliku tee nr 1983015 Mõnumetsa

tee (rahvakeeli Männiku tee) vahele.

3. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada tunnel kohaliku tee nr

1980006 Alajaam tee ja kohaliku tee nr 1983015 Mõnumetsa

tee (rahvakeeli Männiku tee) vahele.

4. Mitte arvestada ettepanekuga.

5. Arvestada ettepanekuga ühendustee loomiseks. Ühendustee

võimalikkuse osas teha koostööd kohaliku omavalitsusega

ning näha ette ühendustee kavandamine kohaliku tee nr

1982389 Liinivälja tee ja kohaliku tee nr 1983015 Mõnumetsa

tee vahel.

6. Mitte arvestada esitatud müratõkkeseina kavandamise

ettepanekuga. Müratõkkeseina vajadus ja ulatus selgitatakse

välja projekti eelprojekti tasandil peale mürauuringu

koostamist.

7. Projekt saata arvamuse andmiseks Päästeametile

juurdepääsuvõimaluste tagamiseks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

19

7. Päästeameti ligipääs Männiku teele

- Päästeameti kiire ligipääsu võimaldamine Männiku teele Tallinnast ja Keilast

10 O.D.

Tutermaa küla elanik

e-kiri 22.05.2023 16:11

Olen Alajaama tee /Tutermaa küla/ elanik ja aja jooksul on tänav muutunud kasvavalt transiitliiklusega tänavaks.

Praeguse eskiisjoonise järgi on näha et Paldiski maanteelt Alajaama teele sissesõit on joonistatud tänava keskele

kus jäävad ette eelmisel aastal põllule paigaldatud kõrgepingeliinide postid, ning vahetult enne tänavale jõudmist

tuleb ületada mägi ja kogu liiklus saab olema minu kinnistu ees, mis on väga ebameeldiv. Seoses sellega meenub

mulle üks eelmine eskiisjoonis kus sissesõit Alajaama teele Paldiski maanteelt oli umbes seal kus on joonisel

nähtav Alajaama teel olev s-kurv kus puudub tiheasustus. Sellega saaks vähendada Alajaama tee transiitliiklust,

sest siis saavad liiklejad otse Paldiski maanteele või teistpidi Valingu poole liikelda läbimata Alajaama tee

tiheasustatud ala.

Põhjendus:

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Keila ümbersõidu projektiga on

ette nähtud kohaliku tee nr 1980006 Alajaama tee ja riigitee nr

8 Tallinn‒Paldiski ristmiku sulgemine. Alajaama tee ristmiku

sulgemine toob kaasa ka Alajaama teed läbiva liikluse

vähenemise, kuna enam ei ole võimalik kiiresti kahe

põhimaantee vahelt „lõigata“. Kavandatud kogujatee tagab

eelkõige ühenduse piirkonna elanikele ja ümbritsevatele

maaüksustele ning transiitliiklust kaasa ei too. Sh muutub

tulevikus juurdepääs ka Alajaama teele ka riigitee nr 11

poolsest küljest, mis peaks omakorda vähendama

transiitliikluse osakaalu Alajaama teele veelgi. Seega läbiks

Teie kinnistu eest sõidukitega eelkõige Teie enda küla

elanikud, mille osakaal ei ole väga suur liikluskorralduslikus

mõttes.

Teie poolt pakutud asukohta kogujatee kavandamine tükeldaks

olemasolevaid maaüksusi ebamõistliku suurusega tükkideks

ning mõjutaks omakorda teiste maaomanike õigusi ja huve.

Kavandatud kogujatee on kavandatud kõrgepingeliinide

postidest mööda ning takistuseks kogujatee kavandamisele ei

ole.

Otsus:

Mitte arvestada ettepanekuga. Kavandada kogujatee vastavalt

eskiisprojektis esitatud põhimõtetele.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

20

11 MTÜ Hüüru Külaselts

19.05.2023 nr. 1-9/20

MTÜ Hüüru Külaseltsi juhatus on koos heade seltsi liikmetega Paldiski mnt arenduse projekti läbi arutanud.

Arusaadavalt vajab Paldiski maantee koormusele vastavat välja arendamist. Me ei näe probleemi arenguga kaasas

käivate liikumisharjumuste muutumises. Üldiselt muutuvad kodudest väljasõiduteekonnad pikemaks ja see on

ohutuse tagamiseks paratamatu. Samas, kui teekonnad muutuvad pikemaks mitmeid kilomeetreid, siis peab

kaaluma ka alternatiive. Muuhulgas ka kõrvale jäetud alternatiive, et kogukond ka ise tajuks kavandatava

lahenduse eelised.

Oleme märganud, et seoses Tallinna ringtee pideva arenemisega on Paldiski mnt liikluskoormus vähenenud.

Ringtee areneb peatselt veelgi. Seetõttu me ise enam ei taju Hüüru külast läbisõitu tervet maakonda vaevava

pudelikaelana, mille lahendamiseks tuleks loobuda kohaliku kogukonna harjumustest, huvidest ja ootustest. Ehk

saab muudatused planeerida selliselt, et olulise osa saavad rahuldatud nii kogukonna, valla, kui ka riigi huvid.

Peame vältima olukorda, kus meil tekib Hüüru küla asemel lihtsalt neli eraldi küla. Küla peab saama projektist

arengutõuke.

Allpool külaseltsi tähelepanekud ja ettepanekud:

1. Paldiski mnt 2+2 sõiduraja variandis ei mahu Hüüru külast läbi. Külal on säilinud veel ajalooliste ehitiste

ja rajatiste näol mingi ajalugu ja nende olemasolu või kasutatavust ei tohiks ilma vältimatu põhjuseta

ohustada. Väärtused tuleks esile tõsta ja viisil, mis tekitaks võimaluse ka eraomanikul oma ajaloolise

väärtusega hoone paremaks kasutamiseks või eksponeerimiseks. Hüüru vana silla lammutamist me ausalt

öelda ette isegi ei kujuta. See peaks säilima väärikal kujul ka siis, kui seda ei saa enam reaalselt kasutada,

aga peab jääma siiski vaadeldav märk minevikust. Tõenäoliselt leiavad arhitektid ka vajadusel lahenduse.

2. Planeeritud 2+2 maantee läbiks küla kiirusega 60 km/h. Tallinna poolt tulles enne Hüüru küla oleks kiirus

100 km/h. Põhjuseid kiiruse langetamiseks me täpselt ei tea, aga võib eeldada et üheks põhjuseks on

liiklusmüra alandamine ja teiseks päästesõiduki maanteele pääsemise ohutuks tegemine. Teadmata midagi

liikluse planeerimise aluspõhimõtetest, julgeme arvata, et kiiruse lühiajaline (mõni kilomeeter) tõstmine

ja siis üsna järsk alandamine vähendab liikluse sujuvust ja seeläbi võibolla ka keskmist kiirust. Seepärast

teeme ettepaneku kaaluda varianti, et Paldiski mnt läbiks tulevikus Hüüru küla keskust (st ka silda) 1+1

sõiduraja lauselt. Enne ja pärast silda eralduks 1+1 sõidurajast kiirendus- ja aeglustusrajad ja kohati oleks

siis vastavalt laiem - seal kus ruumi on. Selliselt õnnestuks ehk ka selle 1+1 maanteel kiirust tõsta (rohkem,

kui 60 km/h), sest 1+1 maantee peaks tegema vähem müra ning väiksem vajadus aeglustada ja kiirendada

vähendab samuti müra. Subjektiivsel hinnangul peaks olema ka päästeautol võimalik suurema kiirusega

1+1 maanteele peale sõita, sest ühes reas liiklusvoogu on päästeauto juhil lihtsam jälgida. Samuti on ühes

reas liikudes liiklejal lihtsam jälgida vaid ees sõitjat (mida suuresti teevad autod juba ka ise), kui kahel

sõidurajal toimuvat.

3. Leiame, et äärmiselt oluline on muudatustega seoses vältida olemasoleva asumi vahel täiendava

transiitliikluse tekitamist. Muudatustega tuleks soodustada iga hoone juurest võimalikult lühemat teed pidi

kogujateele pääsemist. Seda eriti juhul, kui kinnistul asuva hoovi värav asub vahetult tee ääres. Samuti

peab arvesse võtma seni väljakujunenud liiklemise tavasid ja harjumusi. Praeguse plaani juures tekib

olukordi, kus liiklus satub kohta, kus varem polegi ühtegi kõrvalist autot liikunud. Alati saab muidugi uue

tee rajada, aga seal ümbruses olevad hooned, aiad, hekid, ristmikud jne ei ole liikluse suurenemise

arvestusega rajatud.

Eriti juhiks tähelepanu järgmistele kohtadele:

4. Aiandi tee liikluse juhtimine Tamme ja Salu tänava kaudu Kiviaia tänavalt lähtuvate peale- ja

mahasõitudele. Sh. Hüüru talli külastajad ja transport (ka rasketehnika).

5. Lepiku tänava pikendus üle põllu Priimula ja Piibelehe tee piirkonda. Esiteks peaks põllule rajataval teel

veel mingi piirkonnale vajalik mõju olema (tulevased arendused, kohaliku liikluse parendamine jms) ja

teiseks ei mahu 1+1 tee Priimul ja Piibelehe kanti ära. Seal on praegu lihtsalt laiem üks sõidurida.

Kavandatava silla asukohas pole kunagi mingit liiklust toimunud ja seal peaks oma hoove ümber ehitama

ka tee ääres asuvate kinnistute omanikud. Ka kolm ristmikku tuleks ümber ehitada ja lahendada

Põhjendused/Selgitused:

1. Riigitee nr 8 Tallinn‒Paldiski 2+2 maanteeks ümberehitamise

vajadus tuleneb riigitee kasvanud liiklussagedusest ning

maantee projekteerimisnormidest. Projekti eskiisi raames on

projekti koostaja Hüüru küla läbivas lõigus ruumiliselt läbi

töötanud 2+2 maantee viadukti lahenduse koos 2+2 riigitee

lõiguga ning oleme seisukohal, et 2+2 maantee mahub antud

teekoridoris Hüüru külast läbi ilma hooneid lammutamata.

Hüüru sild on ehitatud 1958. aastal ning selle seisukord on

halb. Antud silla säilitamine ei ole võimalik ega otstarbekas.

Riigitee ohutuse ja selle korrakohase toimimise tagamiseks on

sobilik ja vajalik kavandada olemasoleva Hüüri silla asemel

uus sild, mis vastaks Eestis kehtivatele nõuetele ning tagaks ka

silla kasutajate ohutuse ja piisava kandevõime.

2. Riigitee nr 8 Tallinn‒Paldiski 2+2 maanteeks ümberehitamise

vajadus tuleneb riigitee kasvanud liiklussagedusest ning

maantee projekteerimisnormidest. Vastavalt koostatud

liiklusuuringule ja tuginedes maantee projekteerimisnormidele

on riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski Hüüru küla läbiv lõik I klassi

maantee, mis tuleb minimaalselt kavandada 2+2 maanteeks.

Transpordiametil ei ole võimalik kõrvale kalduda maantee

projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendmaterjalide

minimaalsetest nõuetest ohutuse ja korrakohase toimivuse

tagamiseks. Sellest tulenevalt ei ole sobilik kaaluda 1+1 või

2+1 maantee ristlõikega variante.

Hüüru küla läbivas lõigus on kehtestatud piirkiirus, et tagada

suurem ohutus ja väiksem müratase, kuna olemasolev asustus

on sõiduteele väga ligidal.

Sh juhime tähelepanu, et 2+2 maantee ristlõike korral on

päästeautodel võimalik kiiremini lähtepunktist sihtpunkti

jõuda, kuna ei ole vajalik teostada ohtlikke manöövreid

vastassuuna kaudu. 2+2 maantee puhul on võimalik

tavaliiklejatel lasta päästeauto mööda sisemise sõidutee

sõiduraja kaudu.

3. Transpordiamet püüab maksimaalselt arvestada erinevate

osapoolte arvamuste ja seisukohtadega riigitee kavandamisel.

Riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski nõuetele vastavusse viimisega on

paratamatult vajalik olemasolevaid liiklemisteekondi ümber

kujundada ning selle jaoks on vajalik kavandada ka täiendavaid

kogujateid. Kogujateid kavandades püüame võimalikult palju

kasutada olemasolevat kohalikku teedevõrgustikku, et säiliks

liiklejatele olemasolev harjumuspärane liiklemiskeskkond.

Samas tähendab see ka seda, et seni vähem liiklust teenindanud

sõiduteed saavad mõningase täiendava liikluskoormuse

külaelanikele juurdepääsu tagamiseks. Transpordiamet

kohalikele teedele transiitliiklust (läbivat liiklust) ei kavanda.

4. Arvestades kogukonna arvamusi oleme võtnud seisukoha, et

juurdepääs Hüüru küla kirde küljele kavandatakse läbi Harku

liiklussõlme ja uue kogujatee. Sh kavandatakse suundristmik

Kiviaia tänava asemel Aiandi tee kaudu. Sellega on tagatud, et

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

21

kergliikluse ja jalakäijate jaoks ruum. Praegu mahub kogu liiklus kitsale külavaheteele ära. Aga tulevikus

peaks saama ristmikke ohutult ületada.

6. Kavandatav lahendus tekitab olukordi, kus teatud suunas muutub maanteele pääs oluliselt pikemaks. Eriti

näiteks Kalda tänavalt Keila poole liikumine.

7. Hüüru küla tervikuna kaotab olulises osas ligipääsu küla keskusele (Hüüru mõis). Küla on piisavalt suur

ja keskusele vajalik säilitada ka võimalikult hea ligipääs autodega. Tõmbekeskusele on ligipääs määrava

tähtsusega. Mitte vähem oluline ei ole ka kohalikule kogukonnale ligipääs keskkonnas tegevuste

korraldamisel.

8. Kavandatud bussipeatused peaks jääma praegusele asukohale lähemal. Küla nö raskuskese asub peatuste

praeguses asukohas.

9. Kohalik ettevõtlus (eelkõige Hüüru Veski, Hüüru Tall) ligipääsud peavad paratamatult saama uued

lahendused, aga ligipääsetavus ei tohi halveneda. Mõistame, et käesoleva projekti realiseerumine on

kauges tulevikus, aga perspektiiv ei saa ettevõtluse jaoks olla hääbumine. Seepärast peab uus lahendus

avama pigem uued võimalused.

10. Müratõkke sein on kavandatud skeemil vaid silla piirkonnas. Samas maanteele väga lähedal asuvaid

(maantee laienemisel eriti lähedal) majapidamisi ka Keila suunal ja Kalda teel. Vahetult küla keskuses

asuv mürasein peab omama mingit arhitektuurilist väärtust, mitte paistma välja kohalikke maanteest eralda

tõkkena.

Sisulisemad ettepanekud:

11. Aiandi ja Kiviaia tee liiklus tuleks koondada kokku uue teega paralleelselt Paldiski maanteega.

12. Vastavalt Aiandi või Kiviaia tee otsast saaks siis maanteele või maha sõita. Aga tuleks kaaluda, et sealt

samast saaks ka Paldiski mnt alt B kategooria sõidukiga (st kõrgusega umbes 2,5 m?) läbi sõita ja ka teiselt

poolt maanteele peale ja maha sõita. Tunnel võiks olla madal ja laiuse poolest ka ühe sõidureaga, st ühte

pidi eelisõigusega. See ei tohiks olla nii kulukas, kui uus sild üle jõe Piibelehe tänava piirkonnas. Samas

poleks seda silda siis ka vaja, sest võimalusega nt Aiandi teelt Keila poole sõita, saaks Vääna poolselt uuelt

ristmikult Saue suunas liikuda.

13. Kalda tee elanike olukorra parandamiseks võiks sealt lisaks kavandatud Vatsla teele viivale kavandada ka

Muinasasula teelt suunata liiklus eelmises punktis nimetatud tunneli juurde. Siis saaks ka Kalda teelt

mõistlikult Keila suunas liikuda. Muuhulgas saaks Kalda teelt siis ka paarisaja meetri kaugusel asuvasse

mõisa mitu km lühemat teed pidi.

14. Veski ja Jõe teed peaks ühendama samasugune madal ja eelisõigusega sõidusuunas tunnel koos jalgteega

nagu eelpool Kiviaia tn piirkonnas kirjeldatud. Mõis jääks külaga sellisel viisil seotuks ja küla osad ka

omavahel.

15. Kiviaia ja Kalda tee poolt autoga tulevad küla keskuse külastajad peaks saama teisel pool jõge kergliikluse

silla või tunneli läheduses väikese parkla. See asuks mõisale piisavalt lähedal, et kohalik liikleja ei läheks

mõisa minekuks suurele maanteele. Ühtlasi võiks selline parkla olla ka sõidujagamisega autode parkimise

koht.

16. Uuelt tänavalt Harkus võiks Alajaama teed pikendades pääseda Aiandi teele. See looks alternatiivse

võimaluse Saue ja Tallinna suunas liikumisel ja võimaldaks seeläbi eelpool kirjeldatud sõlmedes koormusi

vähenda (sh transiitliiklust).

Meile teadolevalt ootab Transpordiamet arendusega piirnevate kinnituste omanikelt projektile tagasisidet 26.

maiks 2023. Teema arutelu toimub Hüürus 25. mail ja me palume võimalusel pikendada vastmise tähtaega kahe

nädala võrra, et oleks võimalik vastuste koostamisel arvestada ka koosolekul saadud informatsiooniga ja oma

ettepanekutele saadud tagasisidega.

Hüüru küla kirdepoolse elamupiirkonna kohalikud teed (nt

Saare, Salu, Tamme, Lepiku, Pääsukese, Ööbiku ja Kiviaia

teed) jäävad teenindama üksnes kohalikke elanikke ning nende

teede kaudu ei suunata läbivat liiklust (nt Hüüru talli külastajad

või rasketehnika).

5. Hüüru küla kohaliku tee silla ja eskiisis esitatud kogujatee

lahenduse ettepaneku tegi Transpordiametile kaalumiseks

Saue vallavalitsus. Arvestades erinevate osapoolte ja avalikult

arutelult saadud tagasisidet oleme otsustanud, et otstarbekam

on antud piirkonnale tagada ühendus Harku liiklussõlme

kaudu, läbi kavandatava kogujatee.

Loobume eskiisis esitatud Priimula/Piibelehe tee ja Kiviaia

tänavat ühendava kogujatee ja sellega seotud Hüüru küla

kohaliku tee silla kavandamisest. Juurdepääs kahe külaosa

vahel on kergliiklejatele tagatud Hüüru silla kaudu.

6. Mõningane teekonna pikenemine on riigitee normide kohaseks

viimisel teatud olukordades vältimatu. Teekonna pikenemised

sõltuvad algus ja sihtpunktidest ning need võivad olla ajas

muutvad. Ei ole võimalik eeldada, et mitte kusalgi ei toimu

ühtegi muutust ning teekonnad ajas ei muutu. Oleme

arvestanud võimalikult palju kohalike teede struktuuri, et

tagada loogiline ja toimiv lahendus. Maantee

projekteerimisnormidele ja ohutusele tuginedes on

olemasolevate ristumiskohtade sulgemine vajalik ning

juurdepääsu tagamine põhimaanteele toimub läbi

kavandatavate liiklussõlmede.

7. Mõningane teekonna pikenemine on riigitee normide kohaseks

viimisel teatud olukordades vältimatu. Teekonna pikenemised

sõltuvad algus ja sihtpunktidest ning need võivad olla ajas

muutvad. Ei ole võimalik eeldada, et mitte kusalgi ei toimu

ühtegi muutust ning teekonnad ajas ei muutu. Riigitee ohutuse

tagamiseks on vajalik olemasolevad ristumiskohad sulgeda

ning tagada juurdepääs autodele läbi liiklussõlmede (antud

juhul läbi Hüüru liiklussõlme). Hüüru mõisale on küla elanikel

tänu Hüüru küla väiksusele võimalik juurde pääseda

kergliiklusteede kaudu. Hüüru mõis jääb mõistliku

jalutuskäigu kaugusel igast küla osast liikudes. Transpordiamet

kavandab ühenduste tagamiseks ka kergliiklustee tunneleid.

8. Bussipeatuste mõningane nihkumine on vajalik, et tagada

riigitee ohutus ja selle korrakohane toimimine. Analüüsime

võimalusi Hüüru bussipeatuse nihutamiseks. Võimalusel

kavandame need Vääna jõele lähemale, kuid tulenevalt

ruumipuudusest (kitsastest oludest Hüüru küla keskel) tuleb

need endiselt kavandada Vääna jõest põhja poole (Tallinna

poole).

9. Mõningane teekonna pikenemine on riigitee normide kohaseks

viimisel teatud olukordades vältimatu. Teekonna pikenemised

sõltuvad algus ja sihtpunktidest ning need võivad olla ajas

muutvad. Ei ole võimalik eeldada, et mitte kusalgi ei toimu

ühtegi muutust ning teekonnad ajas ei muutu. Hüüru tallidele

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

22

on tagatud juurdepääs Harku liiklussõlme kaudu ja Hüüru

veskile Harku liiklussõlme kaudu läbi kohalike teede.

10. Projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiisprojekti koostamise

raames ei ole koostatud mürauuringut. Mürauuring koostatakse

projekti järgnevates etappides. Selle tulemustest lähtuvalt

nähakse ette müratõkkeseinad riigitee lõikudel, kus müra

piirnormid ülevatavad lubatut. Müratõkkeseina visuaalne

välimus valitakse projekti järgnevates etappides ning eesmärk

on, et müratõkkesein sobituks külakeskkonda.

11. Täiendavat kogujateed kavandada ei ole sobilik ega mõistlik.

Arvestades kogukonna arvamusi ning punktides 4 ja 5 antud

selgitustest lähtuvalt kavandame suundristmiku Kiviaia tn

asemel Aiandi tänavale ning juurdepääs Hüüru küla kirde

nurgale kavandame Harku liiklussõlme kaudu. Täiendava

paralleelse kogujatee kavandamine ei ole otstarbekas.

Ühenduste tagamisel on sobilik kasutada ära võimalikult palju

olemasolevaid kohalikke avalikke teid.

12. Transpordiamet tagab juurdepääsu Hüüru küla erinevatele

pooltele kogujateede ning liiklussõlmede kaudu. Sellega on

tagatud ka optimaalne lahendus igapäevaseks liikumiseks

tõmbepunktide ja kodu vahel (Tallinn, Saue, Keila, Harku

vms). Hüüru küla siseselt on tagatud jalakäijate ja jalgratturite

liikumine otse üle põhimaantee kergliiklustee tunnelite kaudu

ning üle jõe Hüüru silla kaudu. Transpordiamet selgitas

avalikul arutelul, miks sõiduautodele ei ole tehniliselt mõistlik

kavandada otse läbipääse üle põhimaantee. Tegemist oleks

kitsastes oludes tehniliselt kallite lahendustega, tagamaks

nõuetekohaseid nähtavusi ning pikikaldeid. Samuti tekitab

kõnealuste ühendusteede ja läbipääsude tegemine täiendava

läbiva liikluse elamute piirkonnale, mille vastu avalikul

arutelul oldi.

Hüüru küla kirde ja loode osade kinnistutele on ette nähtud

juurdepääsu tagamine läbi Harku liiklussõlme. Arvestades

kogukonna arvamusi ning punktides 4 ja 5 antud selgitustest

lähtuvalt kavandame suundristmiku Kiviaia tn asemel Aiandi

tänavale ning juurdepääs Hüüru küla kirde nurgale kavandame

Harku liiklussõlme kaudu.

13. Punktides 4, 5 ja 12 toodud põhjendustest lähtuvalt ei ole

tunneli kavandamine sobilik. Teisele poole maanteed tagatakse

juurdepääs kergliiklejatele läbi kavandatava

kergliiklusteetunneli. Sõiduautodele on teisele poole maanteed

võimalik sõita läbi Harku liiklussõlme. Vastavalt

üldplaneeringule on Kalda tee ühendatud kohaliku

teedevõrgustikuga läbi kohaliku tee nr 7270325 Muinasasula

tee ning see tagab juurdepääsu nii olemasolevale külaosale, kui

ka tulevastele arendustele, mis on ette nähtud Saue valla

üldplaneeringus.

14. Transpordiamet tagab juurdepääsu Hüüru küla erinevatele

pooltele kogujateede ning liiklussõlmede kaudu. Sellega on

tagatud ka optimaalne lahendus igapäevaseks liikumiseks

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

23

tõmbepunktide ja kodu vahel (Tallinn, Saue, Keila, Harku

vms). Hüüru küla siseselt on tagatud jalakäijate ja jalgratturite

liikumine otse üle põhimaantee kergliiklustee tunnelite kaudu

ning üle jõe Hüüru silla kaudu. Transpordiamet selgitas

avalikul arutelul, miks sõiduautodele ei ole tehniliselt mõistlik

kavandada otse läbipääse üle põhimaantee. Tegemist oleks

kitsastes oludes tehniliselt kallite lahendustega, tagamaks

nõuetekohaseid nähtavusi ning pikikaldeid. Samuti tekitab

kõnealuste ühendusteede ja läbipääsude tegemine täiendava

läbiva liikluse elamute piirkonnale, mille vastu avalikul

arutelul oldi.

Samuti tõstaks see riigimaantee muldkeha niivõrd kõrgele, et

tegemist ei oleks sõbraliku elukeskkonnaga Hüüru küla

keskosas.

Teekondade pikenemine on tulenevalt riigitee ohutuse

tagamisest ja maantee projekteerimisnormide kohaseks

viimisest paratamatud. Riigitee ohutuse tagamiseks on vajalik

olemasolevad ristumiskohad sulgeda ning tagada juurdepääs

autodele läbi liiklussõlmede (antud juhul läbi Hüüru

liiklussõlme). Hüüru mõisale on küla elanikel tänu Hüüru küla

väiksusele võimalik juurde pääseda kergliiklusteede kaudu,

mille jaoks kavandatakse ka kergliiklustee tunneleid.

15. Kirjeldatud parkla kavandamine ei ole käesoleva projekti

eesmärkidega seonduv ning ei ole riigitee arendamise

seisukohast (riigitee ohutuse ja korrakohase toimivuse

seisukohast) vajalik. Transpordiamet ei saa riigi vahendite eest

rajada kohaliku omavalitsuse või eraettevõtete

arendushuvidest lähtuvaid vajadusi.

Transpordiamet kaalub projekti koostamise käigus „Pargi ja

reisi“ asukohtade kavandamist, juhul kui see on vajalik.

16. Arvestades kogukonna arvamusi kavandame juurdepääsu

Hüüru küla kirde küljele läbi Harku liiklussõlme uue

kogujatee, mis jõuab Aiandi teele. Sh kavandatakse

suundristmik Kiviaia tänava asemel Aiandi tee kaudu. Sellega

tagatakse, et Hüüru küla kirde poolne elamu piirkonna

kohalikud teed (nt Saare, Salu, Tamme, Lepiku, Pääsukese,

Ööbiku ja Kiviaia teed) jäävad teenindama üksnes kohalikke

elanikke ning nende teedele ei suunata läbivat liiklust.

Otsused:

1. Võtta arvamused teadmiseks.

2. Mitte arvestada ettepanekuga säilitada Hüüru vana sild.

3. Mitte arvestada ettepanekuga kaaluda Hüüru küla läbivat

riigitee lõiku 1+1 ristlõikena. Ettepanek on vastuolus maantee

projekteerimisnormidega ja Transpordiameti

juhendmaterjalidega. Samuti ei tagaks 1+1 maantee Paldiski

maanteel piisavat läbilaskvust ning oleks liiklusohutuse

seisukohalt ohtlikum.

4. Kavandada suundristmik kohaliku tee nr 7270174 Kiviaia

tänava asemel kohaliku tee nr 7270231 Aiandi teele.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

24

Juurdepääs Hüüru küla kirde osale tagada Harku liiklussõlme

kaudu läbi kavandatava kogujatee, mis tuuakse välja kuni

Aiandi teeni.

5. Võimalusel kavandada eskiisis esitatud Hüüru bussipeatus

Vääna jõele lähemale.

6. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada Kiviaia tänava ja

Aiandi tee jaoks täiendav kogujatee paralleelselt riigiteega nr 8

Tallinn‒Paldiski.

7. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada sõiduautotunnel.

Kalda tee ühendada kohaliku teedevõrgustikuga läbi

kavandatava kohaliku tee nr 7270325 Muinasasula tee ja tee nr

7270226 Vatsla tee.

8. Mitte arvestada ettepanekutega sõiduauto tunnelite

kavandamiseks.

9. Mitte arvestada ettepanekuga parkimisalade kavandamiseks,

kuna see on vastuolus projekti eesmärkidega.

10. Arvestada ettepanekuga kavandada ühendustee Harku

liiklussõlme ja kohaliku tee nr 7270231 Aiandi tee vahel.

12 Männiku tee 11

19801:001:3266

Männiku tee 13

19801:001:3267

e-kiri 25.05.2023 11:44

Eskiisprojektist ei selgu, kuidas plaanitakse tulevikus lahendada juurdepääs Männiku tee kinnistutele. Seoses

sellega palume kaaluda võimalusi:

- jätta avatuks väljapääs Männiku teelt riigitee Tallinn-Keila suunale (Kumna küla mahasõidu kiirendusraja

pikendusele). See on samuti oluline operatiivteenistuste kiire juurepääsu seisukohalt;

- ühendada Männiku ja Alajaama tee tunneliga, mis tagaks lühema ja oluliselt liiklusohutuma (külavaheta)

juurdepääasu riigitee Keila-Tallinn suunale läbi kavandatava Harmeti liiklussõlme;

- Männiku tee ühendamist Kumna külaga ka läbi Kivikirsi tee paralleelselt olemasoleva kergliiklustee ja

riigiteega.

Samuti rõhutame, et igal juhul peab mõistlik ja toimiv liiklusskeem (nt Liinivälja tee pikenduse kaudu) toimima

juba teeehituse protsessi käigus; kohalikel elanikel ja ettevõtetel (s.h kaupa toovad veoautod, prügivedu jms) peab

olema tagatud võimalus mõistlikult liigelda.

Põhjendused/Selgitused:

1. Riigiteega ristumiskohtade kavandamisel tuleb

projekteerimisel arvestada maantee projekteerimisnormidest ja

Transpordiameti juhenditest. Vastavalt nõuetele ei ole

ristumiskoha säilimine võimalik tekitades liiklusohtlikke

olukordi kahe omavahel lähestikku oleva ristumiskoha vahel.

Juurdepääsuvõimalused (sh päästeteenistuse) on tagatud kõigis

suundades läbi Tutermaa liiklussõlme, kogujateede ja kohalike

teede.

2. Tunnelit kohaliku tee nr 1980006 Alajaam tee ja kohaliku tee

nr 1983015 Mõnumetsa tee (rahvakeeli Männiku tee) vahel ei

ole majanduslikult mõistlik kavandada, kuna Tutermaa

liiklussõlme viadukt täidab sama eesmärgi. Tunneli

kavandamine antud lõigus ei ole mõistlik ka tulenevalt

asjaolust, et igas suunas liikumiseks oleks autojuhil endiselt

vajalik sõita läbi Tutermaa liiklussõlme.

3. Arvestame ettepanekut kohaliku tee nr 1982389 Liinivälja tee

pikendamisega Mõnumetsa teeni. Tegemist oleks loogilise

jätkuna kohalikule teedevõrgule ning välistaks üleliigsed

ümbersõidud Mõnumetsa teele.

Otsused:

1. Mitte arvestada ettepanekuga jätta riigitee nr 8 Tallinn‒

Paldiski ja kohaliku tee nr 1983015 Mõnumetsa tee ristmik

avatuks. Projekt esitada arvamuse andmiseks Päästeametile.

2. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada kohaliku tee nr

1983015 Mõnumetsa tee ja kohaliku tee nr 1980006 Alajaama

tee ühendamiseks tunnel.

3. Võimalusel arvestada ettepanekuga ühendamaks kohaliku tee

nr 1982389 Liinivälja tee kohaliku teega nr 1983015

Mõnumetsa teega. Teha täiendavat koostööd kohaliku

omavalitsusega ja maaomanikega.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

25

13 T.S.

Alajaama tee 1 KÜ

Rukkihundi OÜ

25.05.2023 19:49

Osalesin 9. mail arutelul Harku lasteaias. Olen ise Rukkihunt OÜ juhataja ja samas ka kõrvalasuva 4. korteriga

elumaja Alajaama tee 1 korteriühistu esimees.

Mis korteriühistut puudutab siis elanikud soovivad Paldiski mnt. 2 + 2-realiseks ehitamisel müratõkkeseina

tegemist kuna see 2-kordne maja asub kohe Paldiski mnt. ääres.

Kuna Paldiski mnt.-lt sisse- ja väljasõitmise võimalus kaob praegusest ristmikust üldse ära siis minu arusaamist

mööda jääb juurdepääs nii kortermajani kui ka Rukkihundi kinnistuni Tallinna ringtee poolt Alajaama teed kaudu

(kas Keila poolt tulles ka saab Alajaama teele pöörata ?). Paldiski mnt.-lt Keila poolt tulles tekib võimalus Kumna-

Harmeti juurest paremale keerata ja veidi aja pärast taas paremale uuele teele (praegu seal põllud, projektis

märgitud rohelisega) keerata mis kulgeb n.ö. kinnistute tagant ja jõuab Alajaama teele välja. Kusjuures juurdepääs

Rukkihundi kinnistule (19801:012:0519) saakski olema vaid sealtkaudu. Ma ise eelistaks, et see uus teeots tuleks

minuni jaotusvõrgu Keila alajaama poolsest nurgast. Kinnistu piirini ehitab vist teeotsa ikkagi Transpordiamet ?

Keila alajaama ligipääs oleks minu meelest ka sealtsamast. Vaevalt, et strateegiliselt tähtsa objekti nagu alajaam

on, ligipääs hakkaks olema läbi minu kinnistu ja ümber minu hoonete.

Tallinna poolt tulles on tõenäoliselt Rukkihundi kinnistuni jõuda veidi keerulisem. Oli vist vaja paremale maha

sõita, sealt Harmetist mööda, edasi ristmikult mitte Kumnasse vaid vasakule pöörata, Paldiski mnt. alt või ülevalt

läbi ja edasi mööda uut teed Alajaama tee poole. Ma teen ekspordiks aiamööblit ja eks rekkadel saab esialgu

keeruline olema minuni jõuda. Mul on praegu detailplaneering tegemisel ja eks see seisabki Transpordiameti

teedeehituse projekti taga. Millalgi on kindlasti vaja tootmist laiendada ja siis peab olenevalt juurdepääsust

vaatama kuhu ja mis hoonet on mõistlik paigutada.

Üks asi veel. Ma olen valmis mõtlema kas Rukkihundi kinnistule jäävat Paldiski mnt. teekaitsevööndi maad riigile

müüa.

P.S. Ma küll ei puutu ise asjasse aga olen nõus, et Tutermaa keskusest ca 1 km Tallinna poole (kilomeetripost on

vist 21.) võiks tee laiemaks minemise planeerida pigem praeguse põllu poole kui hakata teiselt poolt metsa maha

võtma. Seda enam, et seal on inimeste eluhooned.

Selgitused:

1. Müra leevendavad meetmed nähakse ette peale mürauuringute

(müra modelleerimise) teostamist. Riigiteega külgnevatele

lõikudele, kuhu vastavalt seadustele ja normidele on vajalik

kavandada müraleevendusmeetmed, nähakse ette

müraleevendusmeetmed.

2. Riigiteelt nr 8 Tallinn‒Paldiski jääb juurdepääs Alajaama teele

läbi Tutermaa liiklussõlme ja kavandatavate kogujateede.

Kohaliku tee nr 1980006 Alajaama tee ja Paldiski maanteelt

ristumine ei säili tulenevalt vastuoludest normidele ja

liiklusohutuse kaalutlustel.

Liiklussõlmede lahendused täpsustuvad projekti järgnevates

etappides ning liiklussõlmed kavandatakse sedasi, et kõik

suunad oleksid sõidukijuhtidele (sh raskeveokitele)

arusaadavad jõudmaks oma sihtpunkti.

3. Juurdepääsu asukoht Rukkihundi kinnisasjale tuleb välja

selgitada Teie poolt koostamisel oleva detailplaneeringu

raames. Transpordiametil ei ole vastuväiteid juurdepääsu

lubamiseks kavandatavalt kogujateelt.

4. Transpordiamet selgitab riigitee arendamiseks vajaliku

ruumivajaduse välja järgnevates projekti etappides ning sellega

seoses ka võõrandamiseks vajalikud maaüksuste alad. Kogu

riigitee kaitsevööndis olevate riigitee alust maad meil kindlast

vaja ei ole ning seda saab kinnisasja omanik kasutada vastavalt

seadustest tulenevaid piiranguid arvestades.

Otsus:

Tegemist on eelnõud puudutavate täiendavate küsimuste ja

arvamustega. Võtta arvamused teadmiseks.

14 L.L Hüüru küla, Kreegi talu

e-kiri 26.05.2023 10:28

Allpool olevad ettepanekud on elanikult, kes elab arvamuse avaldusele lisatud kaardil punktis, mis on tähistatud

# (lillas ringis). Kõik soovid ja murekohad on tähistatud lilla ringikesega/ruudukesega, mille keskel on number.

Esmalt tahan rõhutada, et kui pakutud projekt peaks esitatud kujul teoks saama, siis halvenevad oluliselt meie

pere, kuhu kuulub kolm põlvkonda, liikumisvõimalused ja elukvaliteet. Eriti suur mure on meil 2021. augustis

sündinud tütre pärast, sest on raske ette kujutada, kuidas ta hakkab aastate pärast koolis käima. Lisaks pikeneb

teekond lasteaeda. Jalgsi ja ka jalgrattaga liikujate ohutuse peale ei ole praegu üldse mõeldud. Pakutud lahendused

ei ole meile seega vastuvõetavad.

1. "Püha" bussipeatuse kadumine (on hetkel 100-150 m kaugusel) tähendab seda, et edaspidi hakkaks lähim

bussipeatus olema Hüürus ca 3,5 km või Kiias ca 5,5 km kaugusel.

2. Teisele poole teed (küla) pääseme väga pika ringiga ja juurdepääs kergliiklusteele on kauge. Kergliiklustee

hakkab olema meie majast teisel pool neljarealist teed. Linnulennult on tulevane kergliiklustee üle tee 100 m

kaugusel) ning mööda kogujateed ca 2,5 km kaugusel (eeldusel, et üldse jala saab üle hüüru liiklussõlme viadukti).

Kergliiklustee on seega väga oodatud, olen juba praegu usin rattaga Tallinnas tööl käija.

3. Palun kindlasti planeerida mürareostuse vähendamiseks müratõkkesein. Kaardil tähistatud lilla joonega.

4. Võimalusel rajada lisa ühendustee (200 m), mis vähendaks osadele külaelanikele väljasõitu viaduktile 800m

jagu.

5. Alternatiivina palun kaaluda tunneli rajamist, et oleks võimalik otse sõita "Kõrvalmaantee K1.7" peale.

Niimoodi paraneb juurdepääs kergliiklusteele ning teisele poole teed jäävale külale ja ei oleks vaja rajada

kogujateed K.15.

Põhjendused/Selgitused:

1. Arvestame külaelanike kirjalikke ja avalikul arvamusel

esitatud arvamustega, säilitamaks Pühaküla bussipeatus. Sh

kavandame selle jaoks ka täiendav kergliiklusteetunneli

Pühaküla bussipeatuse vahetusse lähedusse, et kergliiklejatel

oleks võimalik ohutult jõuda teisele poole riigiteed.

2. Võtame Teie arvamuse teadmiseks ning selgitame, et Pühaküla

bussipeatuse vahetusse lähedusse on kogukonna seisukohti

arvestades kavas kavandada kergliiklusteetunnel, mis tagab

külaelanike juurdepääsu ka teisele poole riigiteed.

3. Müra leevendavad meetmed nähakse ette peale mürauuringute

(müra modelleerimise) teostamist. Riigiteega külgnevatele

lõikudele, kuhu vastavalt seadustele ja normidele on vajalik

müratõkkeseinad kavandada nähakse müraleevendusmeetmed

ette.

4. Täiendava ühendustee (kohaliku tee) kavandamine ei ole

riiklik huvi. Täiendavate kohalike teede kavandamise osa

pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

5. Sõidutee tunneli kavandamine ca 600 m kaugusele

perspektiivsest liiklussõlmest ei ole majanduslikult mõistlik.

Hüüru liiklussõlm on kavandatud ca 600 m kaugusel, mis tagab

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

26

juurdepääsu kõikidele suundadele. Juhul kui kavandataks

eraldi viadukt üle põhimaantee, siis Tallinna ja Keila suunas

liikumiseks oleks endiselt vajalik läbida Hüüru liiklussõlme

ning sellest tulenevalt teekond ei lüheneks. Sh ei oleks

Transpordiameti hinnangul kahe külapoole vahel autoliiklus

väga suur, mis põhjendaks eraldi viadukti rajamist. Näeme ette

kergliiklusteetunneli kavandamise Pühaküla bussipeatuse

lähedusse, et tagada kergliiklejate võimalused riigitee

ületamiseks.

Otsused:

1. Tegemist on arvamusega. Võtame arvamuse teadmiseks.

Säilitada Pühaküla bussipeatuse asukohas bussipeatus.

Kavandada kergliiklustee tunnel Pühaküla bussipeatuse

vahetusse lähedusse, tagamaks kergliiklejate

teeületusvõimalused.

2. Tegemist on arvamusega. Võtame arvamuse teadmiseks.

Kavandada kergliiklustee tunnel Pühaküla bussipeatuse

vahetusse lähedusse, et tagada kergliiklejate

teeületusvõimalused.

3. Projekti järgmistes etappides teostada müra modelleerimine ja

näha ette vastavad müraleevendusmeetmed riigitee lõikudes,

kus müratase ületab seadusest tulenevaid piirnorme.

4. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada täiendav juurdepääs.

Kohalike teede kavandamine ei ole Transpordiameti

pädevuses.

5. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada sõidutee tunnel

esitatud asukohta.

15. U.O; Rohtlaane tee 7

Hüüru küla elanik

26.05.2023 14:09

Soovime teatada, et meie ei soovi kogumistee rajamist teele katastritunnusega 72701:002:1788, mis viib liikluse

Rohtlaane tee privaatsesse tänavasse. Sellega seoses teeme ettepaneku rajada hoonete (katastritunnus:

72701:002:0103) ja (katastritunnus: 72701:002:1791) kogumistee avalikule Marju teele (katastritunnus:

72701:002:1502).

Põhjendus:

Suurevälja 4 detailplaneeringu kohaselt on kohalik tee

nr 7270390 Rohulaane tee määratud avalikuks kasutuseks. Sh

on Rohulaane tee kaudu tagatud detailplaneeringus ka

juurdepääs Rohulaane tee 14 (72701:002:1791) kinnistule.

Rohulaane tee jääb endiselt tupiktänavaks. Transpordiamet ei

soovi ega kavatse suunata sellele teele läbivat liiklust.

Transpordiamet kaalub ettepanekut tagada juurdepääs läbi

kohaliku tee nr 7270736 Marju tänava.

Otsused:

1. Projekti koostamisel koostöös kohaliku omavalitsusega ja

Mihkli kinnistu (72701:002:0805) omanikuga kaaluda

juurdepääsutee kavandamise võimalikkust Paldiski maantee

401 ja Rohtlaane tee 14 kinnisasjadele läbi kohaliku tee nr

7270736 Marju tänava.

2. Kui juurdepääsutee kavandamine võimalik ei ole, siis

kavandada juurdepääs vastavalt Suurevälja 4 detailplaneeringu

lahendusele.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

27

16 Karjavälja

72701:001:1979

e-kiri 26.05.2023 19:28

e-kiri 26.05.2023 16:06

SRV Ehituse AS / Mare KV

Invest OÜ / Karatex Group

OÜ

Olete pöördunud meie poole arvamuse avaldamiseks seoses Harku-Keila teelõigu projekteerimistingimuste

menetlusega.

Mare ja Karjavälja kinnistute kohta on koostamisel detailplaneering, kus on kavandatud arendusala teenindav

peatee osaliselt Mare ja osaliselt Karjavälja kinnistule. Omanike võrdse kohtlemise printsiibil on tee kavandatud

mõlemale kinnistule võimalikult võrdses ulatuses.

Teekoridor kattub põhimõtteliselt teie poolt projekteeritava kogujateega Karjavälja kinnistul.

Meie palve on tee projekteerimisel arvestada detailplaneeringu järgse teekoridoriga. Teeme ettepaneku sõidutee

rajatised kavandada detailplaneeringus kavandatud kohta. Projekteerimisel palume arvestada samuti sellega, et

olemasolev reoveekanalisatsiooni torustik ei jääks sõidutee rajatiste alla. Omavalitsus ja võrguvaldaja eelistavad,

et tehnovõrgud ei jääks sõidutee alla.

Projekteeritav kogujatee:

Detailplaneeringu lahendus:

Oleme valmis lahendust koos teiega täpsemalt arutama. Soovi korral väljastame teile detailplaneeringu joonise

Põhjendus:

Transpordiametile teadaolevalt ei ole antud kogujatee lõigus

detailplaneeringuid algatatud ega kehtestatud.

Transpordiametil ei ole vastuväiteid kogujatee nihutamise

osas. Lahendust täpsustatakse eelprojekti koostamisel.

Otsused:

1. Arvestada ettepanekuga kavandada kogujatee K1.2 asukoht

lähtuvalt ettepanekust ja detailplaneeringu eskiisist.

Kavandatava kogujatee parameetrid kavandada vastavalt

eskiislahendusele.

2. Küsida arendajalt ajakohane geodeetiline uuring ja

detailplaneeringu eskiislahenduse joonised.

17. Kiia, Püha ja Hüüru küla

elanike ettepanekud

e-kiri 26.05.2023

Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 13,9-24,2 Harku –Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 Harku Hüüru lõigu

eelprojekti projekteerimistingimuste menetlusse kaasamise raames

Selgitused:

Üldine: Transpordiamet lähtub riigiteede arendamisel riiklikest

eesmärkidest, riiklikest planeeringutest,

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

28

25.05.23 Hüüru mõisas toimunud avalikul arutelul Transpordiameti tutvustatud riigitee 8 eskiisprojekti ja

eelprojekti juures jääb arusaamatuks, miks kaldutakse kavandatavate tegevuste juures kõrvale EL direktiivides ja

Eesti strateegilistes arengudokumentides ettenähtud arengusuundadest ja väärtuspõhistest eesmärkidest , mis

põhinevad üleilmsetel suundumustel ja säästval arengul.

Kavandatud tegevused põhinevad üksnes liiklusloenduse tulemustel, selle alusel tehtud autostumise

kasvuprognoosil ja põhjendamatul eeldusel, et Hüüru, Püha ja Kiia küla vaheline maanteelõik on tarvis igal juhul

2+2 maanteena välja ehitada. On ilmne, et sellisele järeldusele võimaldas jõuda üksnes tegevuse kahjustavate

mõjude ja alternatiivsete säästva arengu põhimõtetest lähtuvate võimaluste arvestamata jätmine.

Kohalike elanikena soovime näha riigimaanteede arendamist eranditult viisil, mis arvestab adekvaatselt tegevuse

kõigi oluliste mõjudega, eelistades alternatiivide olemasolul säästvaid lahendusi, eesmärgiga realiseerida

teadlikult EL säästva arengu põhimõtteid.

Kavandatava tegevuse peamised puudused ja vastuolud arengudokumentidega on järgmised:

1. Ebaõige on avalikul arutelul Transpordiameti väljendatud seisukoht nagu tuleneks Paldiski maantee 2+2

lahenduse väljaehitamise kohustus Harju maakonnaplaneeringust ja Saue valla üldplaneeringust. Harju

maakonnaplaneering 2030+ osas 4.1.1. Maanteed tuuakse välja kavandatavad perspektiivsed trassikoridorid, mh

nähakse ette: Tallinna-Paldiski (põhimaantee nr 8) ja Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) rekonstrueerimine

liiklusohutuse ja läbilaskvuse tagamiseks.

Saue valla kehtivas üldplaneeringus, peatükis 10 Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldise

asukoha ja nendes tekkivate kitsenduste ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine kohaselt nähakse

ette: Tallinn-Paldiski maantee 2012.aasta kehtestatud Saue valla üldplaneeringujärgses trassikoridoris 2+2

rajalisena Tallinnast Juuliku-Tabasalu tee ristmikuni ning olemasoleva laiusega sellest edasi kuni Keilani.

Eeltoodu kinnitab, et otsest 2+2 lahenduse väljaehitamise kohustust planeeringutest ei tulene. Lisaks on

planeeringutes sätestatud eesmärke võimalik saavutada mitmete erinevate tegevuste koosmõjus ka ilma 2+2

lahenduseta.

2. Transpordiameti kavandav tegevus ei arvesta riigi strateegilistes arengudokumentides sätestatud väärtuspõhiste

eesmärkidega, milleks on säästev areng, keskkonnakoormuse vähendamine, müra ja saaste vähendamine,

kliimaneutraalsuse saavutamine, tervisliku tasakaalustatud elukeskkonna säilitamise ja loomise vajadus jms.

Samuti ei arvestata vahenditega, mis on ettenähtud eesmärkide saavutamiseks. Transpordi ja liikuvuse valdkonnas

nendeks vahenditeks ennekõike autoliikluse vähendamine maanteedel teadlikult suunatud meetmete abil ehk

ühistranspordi kasutatavuse suurendamise kaudu ja raudteetranspordi senisest tõhusama kasutamise kaudu nii

reisijate kui kaupade veoks ning kohustuse kaudu eelistada uue taristu ehitamisel väikseima

keskkonnakoormusega alternatiive. Eelmärgitud eesmärkide suunas tuleb liikuda sõltumata liiklusloenduse

tulemustest, mis tähendab, et isegi liikluskoormuse suurenemise korral ei saa olla esimeseks meetmeks

sõiduradade juurde ehitamise ja kiiruse tõstmise kavandamine, kuna suurem kiirus maanteel põhjustab suuremat

müra ja saastet, kahjustab loodus-ja elukeskkonda, suurendab terviseriske ning töötab vastu väärtuspõhistele

eesmärkidele, mille riik on seadnud.

On põhjendamatu, et Transpordiamet on Paldiski maantee arendamisel juba enne projekteerimistingimuste

väljastamist, tegevuse eelnõu faasis jäigalt kinni enda valitud 2+2 lahenduses , lükates avalikul arutelul tagasi

kohalike elanike kõik katsed arutleda loodus-ja elukeskkonda säästvate alternatiivide osas kooskõlas riigi valitud

väärtuspõhiste eesmärkidega.

Alternatiivsete säästvate lahenduste arvestamise kohustus tuleneb transpordi ja liikuvuse arengukavast, milles

märgitakse, lk 15: Arendame transpordisüsteemi säästvalt. Taristu ja teenuste arendamise planeerimisel tuleb

arvestada ka seda, kui palju arendab kavandatav investeering säästvat liikuvust (nt kui palju vähendab see

keskkonnakoormust, suurendab ühistranspordi kasutajate arvu, toetab rohelist logistikat).

Transpordi ja liikuvuse arengukava lk 24 on toodud taristu arendamise üldpõhimõtted: Transpordisüsteemi

arendamisel ja investeerimisotsuste langetamisel järgitakse esmajärjekorras nn nelja astme printsiipi: enne kui

lahendada transpordiprobleem uue taristu ehitamisega, tuleb läbi kaaluda kõik muud alternatiivid, nt kas oleks

liiklusohutusprogrammidest ning näeb ette arendamisvajadusi

lähtuvalt riigiteede ohutuse ja toimivuse tagamiseks. Riigiteel

nr 8 Tallinn‒Paldiski on toimunud mitmeid hukkunuga

liiklusõnnetusi, palju raskeid liiklusõnnetusi ning

liiklussagedus on aastate jooksul kasvanud tasemele, mis

eeldab riigitee olulist ümberehitamist ning normidekohaseks

viimist.

Sh juhime tähelepanu, et Eesti seadused, normid ja standardid

põhinevad Euroopa Liidu direktiividel ning arvestavad

muuhulgas ka liiklusohutuse minimaalsete tasemete ja

riigiteede toimivuse tagamiseks. Üheks säästva arengu

põhimõtteks on ka liiklusohutuse tagamine.

1. Harju maakonnaplaneeringus ja Saue valla üldplaneeringus on

märgitud riigitee nr 8 perspektiivseks või rekonstrueeritavaks

(sh oluliselt muudetavaks) maanteeks.

Juhime tähelepanu, et planeering ei kohusta kehtestatud kujul

täies ulatuses realiseerima, vaid annab üksnes võimaluse

edasiseks arendustegevuseks kavandatud mahus. Sh annab

selle võimaluse ka Harju maakonnaplaneering ja Saue valla

üldplaneering. Vajadust planeeringut realiseerida tuleneb

reaalsest olukorrast liiklusest ning arvestades riiklike huve, et

tagada riigiteel nr 8 õigusaktide ja normide kohane

liiklusohutus ja selle korrakohane toimivus, s.h arvestades ka

riigitee funktsiooni. Riigitee nr 8 ümberkavandamise vajadus

2+2 maanteeks tuleneb maantee projekteerimisnormide

minimaalsetest nõuetest, et tagada riigiteel ohutus ja toimivus.

Sh juhime tähelepanu, et Transpordiamet realiseerib

esmajoones üksnes riigitee nr 8 lõigud, kus see vajadus on

praeguste uuringute valguses suurem. Esmases mahus arendab

Transpordiamet riigitee lõiku km 13,9-17,25, kus vastavalt

liiklusuuringule on liiklussagedused kõige suuremad.

2. Riigi üheks strateegiliseks dokumendiks on Harju

maakonnaplaneering, millest lähtuvalt on ette nähtud riigitee

nr 8 liiklusohutuse ja läbilaskvuse suurendamine, et tagada

õigusaktide ja normide kohane lahendus. Transpordiamet

lähtub taristu kavandamisel strateegilistest dokumentidest ning

võtab riigitee arendamisel kasutusele vajaminevad meetmed, et

tagada ka teised riiklike eesmärkide täitmised. On selleks

loodus- ja elukeskkonna kaitsmine, terviseriskide

leevendamine vms vastavalt keskkonnamõju eelhinnangule.

Liiklusuuring on projekti üheks lähteandmetest ning

Transpordiamet peab projekti koostamisel arvestama

liiklusuuringu tulemustega, et tagada õigusaktidest ja

normidest tulenev riigitee ohutus ja korrakohane toimimine.

3. Riigitee nr 8 vastab põhimaantee funktsioonile, kuna ühendab

pealinna ja Paldiski linna raudtee sõlmpunkti ja sadamaga

(näiteks Paldiski Lõunasadam).

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

29

võimalik lahendada probleemi nõudluse mõjutamisega, taristu tõhusama kasutusega või taristu pisemate

kohandamistega.

Jääb arusaamatuks, kuidas aitab Transpordiameti valitud 2+2 lahendus parandada säästvat liikuvust, vähendab

keskkonnakoormust, suurendab ühistranspordi kasutajate arvu ja toetab rohelist logistikat, kuivõrd kõik

kavandatavad tegevused on suunatud vastupidisele, st keskenduvad autostumise kasvule ja autoliiklusele jätkuvate

eeliste loomisele uute kiirete ressursimahukate eritasandlitse lahenduse väljaehitamise näol, suurendades

keskkonnakoormust, müra ja saastet ning halvendades märkimisväärselt kohalike elanike elukeskkonda ja

suurendades terviseriske. Kui transpordi ja liikuvuse arengukavas ettenähtud alternatiivide arvestamine,

taristuprobleemide lahendamine nõudluse mõjutamisega, taristu tõhusama kasutusega või taristu pisemate

kohandamistega oleks reaalselt kaalumist ja arvestamist leidnud, ei oleks 2+2 lahenduse eskiisprojektini ja

eelprojektini jõutudki.

3. Paldiski maantee arendamisel tuleb vaadata üle kõnealuse tee vastavus põhimaantee definitsioonile.

Majandus-ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 72 § 1 lg 2 järgi Põhimaantee ühendab pealinna teiste suurte

linnandega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja

piiripunktidega. Paldiski maantee sellisele määratlusele ei vasta, kuna maanteel puudub otseühendus pealinna ja

teiste suuremate linnade või sadamatega. Reaalselt ühendab Paldiski maantee Tallinna väikelinn Keilaga ning

otseühendus sadamatega Paldiski maanteel puudub. Eelmärgitust tulenevalt vastab Paldiski maantee määruse § 1

lg 3 järgi tugimaantee kirjeldusele, mille kohaselt Tugimaantee ühendab linnu omavahel ning linnu

põhimaanteedega.

Mis puudutab Paldiski maantee kuulumist üleeuroopalise TENT-T võrgustiku teede nimekirja, siis ka see nimekiri

vajab korrigeerimist, kuna Eesti suurusel riigil ei pea olema samas suunas paralleelselt 4-6 km vahega kulgevat

mitut TENT- võrgustiku teed, piisab kui TENT-T ühendus tagatakse riigiteede 11 ja 4 kaudu, mis kulgevad

Paldiski maanteega paralleelselt ja on juba 2+2 lahenduses väljaehitatud. Paldiski maantee tegelikust funktsioonist

lähtuv käsitlemine tugimaanteena võimaldaks hoida maanteeklassi madalamana ja aidata kaasa säästva arengu

eesmärkide paremale saavutamisele.

4. Riigimaateede arendamisel tuleb näha suuremat pilti, st ühe konkreetse maantee arendamisel tuleb arvestada

ka mõjusid ja võimalusi, mis tulenevad paralleelselt kulgevatest maateedest ja samuti raudteest. Antud juhul on

sedalaadi mõjud kavandatava tegevuse juures täielikult arvestamata, kuigi paralleelselt paiknevad maanteed ja

lähedal asuvad raudteeühendused pakuvad reaalseid võimalusi liikluskorralduslike meetmete kaudu Paldiski

maantee liikluskoormuse vähendamiseks, mis tooks liiklusprognoosi sellel teel madalamaks ja kaotaks vajaduse

uue ressursimahuka taristu ehitamiseks. Fakt on see, et riik on juba taganud kiire 2+2 põhimaantee ühenduse

Tallinna ja Keila vahele riigiteede 4 ( Tallinn-Pärnu-Ikla) ja 11 (Tallinna Ringtee) näol (mis on suures osas

väljaehitatud). Mõlemad on ühtlasi ka TENT-T võrgustikku kuuluvad teed ja kulgevad Paldiski maanteega

paralleelselt kõigest 4-6 km kaugusel.

Tallinna ja Keila vahelist kaugust arvestades oleks samasse suunda lisaks veel ühe 2+2 tee rajamine ressursi

raiskamine. Kui riik saab Tartu, Narva ja Pärnu suunal hakkama ühe 2+2 teega, saab hakkama ka Keila ja Tallinna

vahel. Erinevalt Paldiski maanteest, mis Keilast Tallinna jõudes 1+1 lahenduses jätkub, on riigiteede 11 ja 4

kasutamise korral tagatud Keilast Tallinnasse jõudes 2+2 lahenduse jätkumine ka Tallinna siseselt ning see asjaolu

võimaldab nende teede kasutamist Keila ja Paldiski suunalise transiidi ja pendelrände teenindamiseks senisega

võrreldes märkimisväärselt suurendada.

Riigiteede 4 ja 11 näol on reaalselt olemas koht, kuhu liikluskorralduslike meetmetega kõik Tallinna ja Keila

vahel kiiresti sõita soovijad suunata. Siis saab Paldiski maantee jääda asjakohaste kiirusepiirangute kaudu teeks,

mis sobib aastate jooksul väljakujunenud kohaliku liikluse jaoks ja pakuks alternatiivset aeglasema sõidu

võimalust Tallinna ja väikelinn Keila vahel sõitjatele, kes eelistavad säästvamat sõidustiili. Sellisel viisil saab

Paldiski maantee arendamisel edukalt realiseerida kõiki säästva arengu eesmärke, mis riigiteede 4 ja 11 juures

enam võimalikud ei ole.

Tagurlik ja ebamõistlik eeldada, et kõik maateed Tallinna ja Keila vahel tuleb tingimata 2+2 lahendusena välja

ehitada ja kiiresti läbivaks transiidikoridoriks muuta, kus pole kohta säästva arengu põhimõtete realiseerimiseks.

Transpordiamet lähtub määrusest Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri. Käesoleva projekteerimistingimuste osaks ei ole

antud määruse muutmine.

4. Transpordiamet ei tegele raudtee projekteerimise ega

planeerimisega. Vastavalt riiklikele ja kohalikele

strateegilistele dokumentidele ei ole riigiteega nr 8 Tallinn–

Paldiski Tallinn–Keila lõigule ette nähtud täiendavaid

perspektiivseid transpordiliike, liikumisteekondi ega

liikumismeetodeid. Ainukeseks liikumisvõimaluseks antud

lõigul on sõiduteede või kergliiklusteede (jalakäijana või

jalgratturina) kaudu. Paljud külad ja asumid jäävad

kergliiklejale lähtepunktist sihtpunktini liiga kaugele ning

liikumiseks kasutatakse valdavalt sõiduautosid. Alternatiivseid

liikumismeetodeid antud lõigus riiklikes ega kohalikes

strateegilistes dokumentides kavandatud ei ole.

5. Transpordiametil on ülevaade ka Tallinna linna kavadest ja

nende strateegilistest dokumentidest. Vastavalt Tallinna linna

Haabersti linnaosa üldplaneeringule on Tallinna linna sisesel

Paldiski maantee ette nähtud

perspektiivseks/rekonstrueeritavaks põhitänavaks. Sh on ette

nähtud perspektiivsed mitmetasandilised ristmikud

Tähetorni/Tammi tee ristmikule, Järvekalda tee ristmikule, et

tagada Tallinna linna siseselt riiklikult olulise tee ühendus

sadamaga.

6. Transpordiameti poolt kavandatava maantee projekteerimisega

nähakse ette häiringute vähendamiseks vastavad

leevendusmeetmed, et tagada Paldiski maantee äärsetes

külades ja külgnevatel kinnistutel sobilik elukeskkond. Sh

nähakse ette kergliiklusteede, kergliiklusteetunnelite ja muu

taristu kavandamine, et tagada ohutud juurdepääsud ka Hüüru

küla siseselt.

Projektiga nähakse ette ühistranspordipeatuste (bussipeatuste)

kavandamine koostöös kohalike omavalitsuste ja MTÜ Põhja-

Eesti Ühistranspordikeskusega.

7. Projekti koostamisel arvestatakse Eestis kehtivate

õigusaktidega ja normidega ning projektiga nähakse ette

vastavad leevendusmeetmed mürast ja muudest häiringutest

tulenevate mõjude vähendamiseks. Näiteks projekti

koostamise etapis nähakse ette müra modelleerimine, millest

lähtuvalt kavandatakse müratõkkerajatised vms.

Transpordiamet tellib projekti elluviimiseks kõik vajalikud

uuringud (vastavalt nõuetele) ning tagab, et uuringu

tulemustega on projekti realiseerimisel arvestatud.

8. Transpordiametile on riiklikult pandud kohustuseks tagada

riigiteede ohutus ja nende korrakohane toimimine.

Transpordiamet kavandab riigitee rekonstrueerimist ohutusest,

toimivusest ning riigi strateegilistest dokumentidest lähtuvalt.

9. Transpordiamet kooskõlastab projekteerimistingimused ka

Keskkonnaametiga ja kõigi asjasse puutuvate asutustega, et

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

30

Pendelränne ning sellega seotud sundliikumine ja autostumise kasv leiavad kajastamist üleriigilises planeeringus

Eesti 2030+, samuti Harju maakonna arengustrateegias 2040+ ja mitmes teises arengudokumendis, sh transpordi

ja liikuvuse arengukavas. Mitte üheski eelmärgitud dokumendis ei käsitleta pendelrände ja autostumise kasvu

lahendusena uute sõiduradade ehitamise vajadust nagu Transpordiamet antud juhul kavandab, vaid lahendust

nähakse vastupidises tegevuses- vajaduses kahandada sõiduautoliiklust ja suurendada ühistranspordi kasutamist

ja senisest tõhusamat raudteetranspordi kasutamist nii reisijate kui kaupade veoks.

Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ lk 29 märgitaske: Erasõidukite asendamine ühissõidukitega on esmatähtis

suure liiklussagedusega linnades ja linnalähipiirkondades, kus eesmärk on leevendada autosõltuvuse

tagajärgiummikutest tulenevat ajakadu ja keskkonnaseisundi halvenemist; lk 44 märgitakse:

Ühistranspordisüsteem peab olema sedavõrd hea, et inimesed hakkavad seda autotranspordile eelistama.

Harju maakonna arengustrateegias 2040+ lk 24 märgitakse mh : Harju maakond on ainuke maakond, kus on

võimalik tekitada konkurents autotranspordile, kuid inimeste valmisolek ei ole seni olnud kõrge.

Järelikult peaks seda valmisolekut suurendama, mitte kompenseerima senist valmisoleku puudumist järjest uute

sõiduradade ehitamisega. Samas arengustrateegias märgitakse: Arvestades rahvastiku koondumist

pealinnaregiooni tuleb säästva arengu kontekstis mõelda keskkonnamõjude vähendamisele transpordisektoris.

Ühistranspordil on siin suur potentsiaal.

Kui arengukavades kirjeldatud ühistranspordi kasutamise kasvu soodustavad tegevused ellu viia, on võimalik

saavutada maanteedel erasõidukite arvu vähendamist ja vajadus kahjustavate mõjudega maanteede

arendusprojetide järele kahaneks.

Samuti rõhutatakse üleriigilises planeeringus Eesti 2030+, Harju maakonna arengustrateegias 2040+ ning

Transpordi ja liikuvuse arengukavas vajadust raudteetranspordi senistest tõhusama kasutamise vajadust inimeste

ja kaupade veos, kuna ka see aitab vähendada maanteeliiklust, mis on üks saastavamaid transpordiliike.

Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ lk 30 märgitakse: Mandri-Eesti toimepiirkondade omavahelisel

sidustamisel ja suuremate keskuste vaheliste liikumisvõimaluste tagamisel on tähtis roll reisirongiliiklusel. Selle

potentsiaali ilmestab fakt, et olemasolevate raudteetrasside lähikonnas elab tervelt 80% Eesti elanikest. See lubab

eeldada, et reisirongi kasutatavust saaks tuntavalt suurendada. Reisirongiliiklus on ainus riigisisene liikumisviis,

mille abil on võimalik vähendada märkimisväärselt aegruumilist vahemaad. Maanteel ei saa kiirust samal määral

ja sama ohutult suurendada. Raudtee on olemas nii Tallinnas, Keilas kui Paldiskis. Läbimõeldud raudteetranspordi

korraldus suurendaks kindlasti selle transpordiliigi kasutajate arvu ja seeläbi väheneks vajadus maanteetranspordi

järele Paldiski mnt piirkonnas.

5. Transpordimeti kavandatav 2+2 lahendus on läbimõtlemata ja poolik lahendus, põhjustades juurde uusi

probleeme. Puudub sisuline mõte kavandada Paldiski maantee keskossa ehk Kiia, Püha ja Hüüru küla läbivale

lõigule 2+2 lahendust sõidukiirusega 100 km/h koos keerukate ja kulukate kogujateede ja sildadega olukorras,

kus Tallinna jõudes jätkub sama tee 1+1 lahendusena koos enam kui 10 fooriga, kus eelneval kihutamisel saadud

paari sekundiline ajaline võit ummikus seistes paarikümneminutiliseks ajakuluks muutub.

Olukorras, kus Transpordiametil puudub ülevaade Tallinna linna kavadest ja plaanidest Paldiski maantee 1+1

lahenduse linnasisese osa kohta, on põhjendamatu ja ennatlik kavandada ressursimahukaid uutele sõiduradadele

ja kiiruse suurendamisele suunatud lahendusi sama tee keskossa. Kuna Tallinna linna suunduvas piirkonnas asub

Harku järv koos rajatava uue promenaadiga ja samas käib ka hoogne uute elamute ehitus, on vähe tõenäoline, et

linn sooviks selle kõrvale rajada uusi sõiduradu, et teenindada Keila suunalist transiiti ja pendelrännet olukorras,

kus seda oleks võimalik suunata riigiteede 11 ja 4 kaudu Tallinnasse sealt, kus see linnaelanikke vähem häiriks.

6. Kavandatav tegevus ei arvesta negatiivsete mõjudega Paldiski maantee äärsete külade elukvaliteedile ja

kohalikule liikluskorraldusele. Transpordiameti lahendus näeb ette mitmete seniste juurdepääsuteede sulgemise

ning uute kogujateede ehitamise, tuues kaasa kohaliku liikluse, kergliikluse ja ühistranspordi tee pikenemise, mis

on selgelt negatiivse mõjuga tegevus. Lisaks on sedalaadi tegevus selges vastuolus riigi väärtuspõhiste

eesmärkidega, mis näevad ette ühistranspordi kasutamisele ja kergliiklusele eelise andmise, mitte nende

kasutamiseks sõiduautodega võrreldes pikema tee ehitamise. Kavandatavast liikluskiiruse kasvust suureneb ka

müra ja saaste, kahjustades kohalikku elukeskkonda veelgi. Kogu kavandatav tegevus põhineb eeldusel nagu oleks

tagada kõigi võimalike asjaoludega arvestamine. Vajadusel

nähakse ette vastavad meetmed mõjude vähendamiseks.

10. 2022. aastal koostatud liiklusuuringust „Riigitee nr 8 Tallinn–

Paldiski km 13,9-24,2 Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km

13,9-16,0 Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamine -

Liiklusuuring“ (töö nr ERC/22/2022), lähtudes on riigitee nr 8

normide kohaseks viimiseks vajalik kavandada 2+2 maantee.

Normide kohane lahendus tagab riigitee ohutuse ja

korrakohase toimimise.

Transpordiamet näeb vajadusel ette Eestis kehtivate seaduste

alusel vajalikud leevendusmeetmed häiringute

leevendamiseks. Samuti näeme ette kergliiklusteede

ühendused ja nende ühendused ühistranspordipeatustega.

Transpordiamet lähtub määrusest Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri. Käesoleva projekteerimistingimuste osaks ei ole

antud määruse muutmine.

Otsus:

1. – 9. Tegemist on arvamustega. Võtta arvamused teadmiseks.

10. Mitte arvestada ettepanekuga muuta põhimaantee funktsioon

tugimaanteeks. Transpordiametil puudub pädevus riigimaantee

funktsiooni (põhimaantee muutmine tugimaanteeks)

puudutavaid seadusi ja määrusi muuta. Transpordiamet lähtub

riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski arendamisel riiklikest

arengudokumentidest tagades riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski

ohutus ja korrakohane toimimine, lähtudes Eestis kehtivates

õigusaktides, normidest, standarditest ja juhenditest.

Transpordiamet püüab ennetada järgnevaid õnnetusi ja tagada

normide kohane maantee toimimine.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

31

Saue valla külad üksnes transpordikoridori osa, mitte inimeste elukeskkond. Üleriigilises planeeringus Eesti

2030+ märgitakse, Eesti on väheneva rahvastikuga riik ning ruumilises planeerimises tuleb panustada eeskätt

olemasoleva asutussüsteemi ja taristu paremasse toimimisse. Peamine arengueesmärk on tagada

elamisvõimalused eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalik kvaliteetne elukeskkond.

…Toimepiirkondadevaheline ühendus ei ole vajalik mitte ainult igapäevase liikuvuse tagamiseks, kuivõrd just

igakülgsete koostöösidemete soodustamiseks ja sellega seotud majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse sünergia

tekkeks. Kiia ja Püha küla tõmbekeskuseks on Hüüru, kus asub mõis kohalike kultuuriürituse, huvialaringide ja

raamatukoguga ning hubane toitlustusasutus Hüüru Veski näol, kuid kui Hüüru jõudmiseks tuleb liikuda 2+2

maantee kõrval tervist kahjustava saaste ja müra tingimustes kergliiklusteel, mis on ehitatavast 2+2 sõiduteest

oluliselt pikem, ei ole selline võimalus paljudele kohalikele vastuvõetav (olgu märgitud, et raamatukogu soovivad

külastada ka koolieelikud ja vanemaealised, kelle jaoks edasitagasi kergliiklustee pikenemine kasvõi 1 km võrra

on suur lisakoormus, mis võib tähendada soovitud käikude ära jäämist). Nii hääbuvadki sotsiaalsed , kultuurilised

ja majanduslikud kontaktid kohalike vahel ja sellest kaotab terve kogukond. Nii juhtub, kui inimeste koduümbrust

ja elukeskkonda käsitleda transpordikoridorina, arvestamata maakonnaplaneeringus ja vallaplaneeringus

sätestatud tasakaalustatud ja tervisliku elukeskkonna kujundamise ja säilitamise põhimõtteid. On põhjendamatu,

et Transpordiamet lähtub maanteede kavandamisel maakonnaplaneeringust ja vallaplaneeringust valikuliselt,

arvestamata sätteid elukeskkonnale. Elukaugeks ja tegelikke olusid mittearvestavaks tuleb pidada ka kohalike

bussipeatuste kavandmisega seonduvat. Avalikul arutelul selgitati, et aluseks võetakse praegune olukord. Kuna

praegu puudub Pühakülas kergliiklustee tuleb bussipeatusesse jõudmiseks liikuda mööda valgustamata maanteed,

kus kihutavad pori pritsivad autod 90km/h, millest tulenevalt hindavad paljud kohalikud bussipeatusesse jõudmist

liiga ohtlikuks ja on seetõttu ajutiselt bussisõidust loobunud, kuid sooviksid seda jätkata, kui tingimused

ohutumaks ja kasutajasõbralikumaks muutuksid, kuid kavandatav tegevus seda seni arvestanud ei ole. On üheselt

selge, et ühistranspordi suurema kasutatavuse tagamine ja seeläbi autoliikluse vähendamine maanteel ei ole

Transpordiameti eesmärgiks.

7. Kavandatava tegevustega minnakse vastuollu Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 eesmärkidega , milles

märgitakse, et müra ja välisõhu saaste on olulised keskkonnaterviseriskid. Arengukavas rõhutatakse, et kõigi

tegevuste juures, mis põhjustavad terviseriske, tuleb inimesi nendest teavitada. Transpordiamet ei ole kavandatava

tegevuse terviseriskidest mõjutatud isikuid informeerinud, keskendudes peamiselt vaid liiklusloenduse tulemuste

kohta info jagamisele.

8. Kavandatav tegevus on suure keskkonnakoormusega: 2+2 lahenduse, uute kogujateede jne ehitamisel kulub

suurtes kogustes taastumatuid loodusressursse, kasutusele on tarvis võtta ka uusi maa-alasid , seniseid rohealasid

ja põlde ning tegevusest saadav ainus „kasu“ seisneb võimaluses kihutada maanteel senisest veelgi kiiremini,

suurendades müra ja saastet ning takistades säästva arengu eesmärkideni jõudmist.

Transpordi ja liikuvus arengukava lisas 6 on arengukava sisenduuringus ära toodud ITF/OECD analüüsi

järeldused arengukavale, milles märgitakse: Ainult tugevate hinnasignaalide ning avaliku ruumi mootorsõidukitelt

aktiivsetele transpordiliikidele ümberjaotamise kaudu on võimalik saavutada arvestatav üleminek eraautode

kasutamiselt ühistranspordiga, jalgrattaga ja jalgsi liiklemisele. Uuringu raames saadud mudeldamistulemuste

järgi on seeläbi võimalik vähendada reisijate maanteeveol tekkivat CO2 heitkogust kuni 50% võrra. Auto- ja

bussiparkide uuendamisega saaks seda veel 30% võrra vähendada. Transpordi ja liikuvuse arengukava lisas 4, lk

39 märgitakse : Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 väärtustab loodusvarade säästlikku kasutamist.

Keskkonnastrateegia põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arendamiseks

vajalike ressursside tagamine ilma loodust oluliselt kahjustamata. Konkreetselt on transpordiga seotud probleemid

kirjeldatud (Eesti keskkonnastrateegia 2030)peatükis 4.3, kus on välja toodud valglinnastumise, ühistranspordi ja

alternatiivsete energiaallikate ebapiisava arendamise ja odava transiidikoridorina toimimise tulemusena tekkinud

probleemid. Need on autode hulga suurenemine ja sellega seotud suurenenud maakasutus, õhusaaste suurenemine,

keskkonnariskide suurenemine, keskkonnasõbralike energiaallikate ja kütuste vähene kasutus. Probleemide

lahendamiseks seatud eesmärk on kirjeldatud (Eesti keskkonnastrateegia 2030) peatükis 5.3 „Kliimamuutuste

leevendamine ja õhu kvaliteet“: arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem,

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

32

ohutu kergliiklus (muuta alternatiivid autole mugavamaks) ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav

asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust). Samuti märgiti ITF/OECD järeldustes, et Eesti ei

tohiks investeerida transporditaristusse ainult täiendava transiitliikluse ligimeelitamiseks, sest üksnes

transiitliiklust toetavaid taristuinvesteeringuid on majanduslikult raske õigustada. Transpordiameti kavandatav

lahendus töötab eelmärgitud põhimõtetele otseselt vastu, eelistades alternatiivide olemasolul lahendusi, mis

suurendavad autode kasutamist ja CO2 heidet ning loodusvarade arutut kasutamist.

9. Kavandatud tegevus, millega kaasneb müra ja saaste suurenemine avaldab negatiivset mõju ka Paldiski

maanteega piirnevale Vääna-Posti Natura2000 nahkhiirte kaitsealusele elupaigale.

10. ETTEPANEKUD:

Viia Paldiski maantee arendustegevus vastavusse riigi arengudokumentide järgse säästva arengu põhimõtetega

ning sellest tulenevalt jätkata riigimaanteega nr 8 Hüüru sillast kuni Keilani olemasolevas laiuses 1+1

lahendusega, rajades liikluse ohutuks muutmise eesmärgil sõiduradade vahele piirded , parem-ja vasakpöörete

jaoks aeglustus –ja kiirendusrajad (tagamaks liikluse sujuvust) bussipeatustesse ohutussaarega ülekäigurajad ning

bussipeatused valgustada; ohutuse tagamiseks, liikluse rahustamiseks, läbilaskvuse parandamiseks ning müra ja

õhusaaste vähendamiseks alandada kogu maanteel maksimaalset lubatud kiirust 70 km/h, külades ja bussipeatuste

piirkonnas 50 km/h ning paigaldada kiiruskaamerad; ehitada välja kergliiklusteed.

Võtta Paldiski maantee kasutusele tugimaanteena, kasutades seda alternatiivse võimalusena

säästvamaks/aeglasemaks sõiduks Tallinn-Keila -Paldiski suunal lisaks olemasolevale kiirele ja vähemsäästvale

2+2 lahendusele riigiteede 4 ja 11 kaudu. Vähendada autoliiklust Paldiski maateel parema ühistranspordi

korralduse ja raudteetranspordi korralduse kaudu nii reisijate kui kaupade veoks (Keilas, Paldiskis, Tallinnas)

nagu näevad ette arengukavad säästva arengu elluviimise tagamise eesmärgil. Sellise lahendusega oleks tagatud

jätkusuutlikum ja puhtam elu- ja looduskeskkond ning turvaline ja sujuv liiklemine kõigile liiklejatele Paldiski

maanteel, erinevalt Transpordiameti pakutud lahendusest, mis seab prioriteediks üksnes autostumise kasvu ja selle

teenindamise vajaduse teiste eluvaldkondade kahjustamise hinnaga.

Lisa : allkirjade leht 2 lehel.

18 Andrese

72701:002:0960

e-kiri 30.05.2023 10:40

Elan Kiia külas Andrese maaüksus.

Praeguse eskiisi järgi ei ole veoautoga (prügivedu, küttepuud jne) Kiia liiklussõlmest võimalik ligi pääseda, sest

Kiia teel elamute juures on traktorite ja veoautode liiklus keelatud.

Seoses sellega palun pikendada lõigu Kiia Tutermaa vahel parempoolset kogumisteed kuni Kiia teeni.

Põhjendus:

Juurdepääs Andrese maaüksusele on tagatud ka läbi kohalike

teede Tutermaa liiklussõlme poolt. Näiteks kasutades

kohalikke teid nr 1982158 Klubi tee, nr 1980472 Kokerdi tee,

teed nr 7270260 Arunurga tee ja teed nr 7270235 Kiia tee.

Otsus:

Mitte arvestada ettepanekuga kavandada täiendav ühendus

kogujateede kaudu, kuna kohalike teede kaudu on juurdepääs

tagatud ka Tutermaa liiklussõlme poolt.

19 J.M.

e-kiri 31.05.2023 15:50

Püüan mõista Teie käitumist

Teil agressiivne-liigume roheliste poole, hoiame autode piirkiirust, Paldiski mnt rajoon 80km tunnis, eraldus

ribaga ja nüüd liigume teisele poole 100km tunnis, rahvas ei ole rahul.Tahame hoida oma iidset küla, eestimaalane

ei muutu sellest õnnelikumaks, külade miljöö lõhkumine. Meie inimestel on palju kenam arusaam tulevikust

Jätke palun see küla lõhkumine pooleli, parandage sild ja lahkume rahus

Selgitus:

Transpordiamet arendab riigiteed nr 8 Tallinn–Paldiski

vastavalt Eestis kehtivatele seadustele ja normidele, et tagada

riigitee ohutus ja korrakohane toimimine. Arvestades riigitee

suurt ja kasvavat liiklussagedust on riigitee ümberehitamine

vajalik selle ohutuse ja läbilaskvuse tagamiseks. Üksnes

piirkiiruse vahendamisest riigitee lõigus ei piisa ning riigitee

tuleb viia normidega kooskõlla. Normidele mittevastav riigitee

ei ole liiklusohutu ega taga liiklejatele (sh Hüüru küla

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

33

elanikele) ohutuid liikumisteekondi. Projekti raames nähakse

lisaks riigitee 2+2 maantee ehitusele ette ka kergliiklusteid,

küla ühendamise tagamiseks kergliiklusteetunneleid jms.

Juhime tähelepanu, et kergliiklusteetunneli kaudu on küla

elanikel tunduvalt ohutum liigelda küla osade vahel, kui

ületada riigiteed nr 8 Tallinn–Paldiski praegusel kujul, mille

liiklussagedus ei võimalda seda enam ohutult teha.

Otsus:

Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.

20 Hüüru küla elanik D.K

e-kiri 01.06.2023 22:51

Olen Hüüru küla elanik ja mind otseselt puudutab Paldiski maantee rekonstrueerimise projekt. Soovin Piibelehe

ja Priimula teel elavate inimeste eest tuua projektile märkuse.

Teie eelprojekti järgi peab tekkima Priimula tee peale sild üle jõe, mis ühendab Kiviaia ja Priimula teed. Meie

oleme antud lahenduse vastu. Selleks toon mitu põhjust:

-Priimula ja Kiviaia teed asuvad endistes koperatiivides, seal on kitsad üherealised teed, sinna ei mahu

kaherealised teed.

-Antud tänavad on "siseteed", kus liiklus on väga hõre, piirkonnas inimesed kõnnivad sõidutee peal, liikluse

suurendamine antud tänavatel oluliselt halvendab ohutust jalakäijate jaoks.

-Planeeritav sild tekitab liigse "transiitliikluse" Saue-Tallinna suunas mööda Kiviaia ja Priimula teed. Teie poolt

alternatiivne variant Saue linnast tulijatele "kõrvalmaantee K13" ei lahenda olukorda sellepärast, et antud juhul

tuleb sõit ligikaudu kaks kilomeetrit pikem. Inimesed ei vali pikemat marsruuti.

-Piirkond, kus on planeeritud sild on veelindude pesitsemis koht. Silla ehitus hävitab täielikult seda

pesitsemiskohta. Keskkonnaamet peab antud asjaoluga olema informeeritud.

Loodan, et meie poolt toodud argumendid on piisavad, et oleks põhjus antud silda mitte ehitada.

Põhjendus:

Hüüru küla silla ja eskiisis esitatud kogujateede lahenduse

ettepaneku tegi Transpordiametile kaalumiseks Saue

Vallavalitsus. Arvestades saadud tagasisidet erinevatelt

osapooltelt ja avalikul arutelul esitatud arvamusi on

Transpordiamet otsustanud Hüüru küla kirdepoolsele osale

tagada ühendus antud piirkonnale Harku liiklussõlme kaudu

läbi kavandatava kogujatee.

Hüüru küla kirde- ja lõunaosa vahel saavad kergliiklejad

liikuda Hüüru silla kaudu.

Keskkonnaametile on projekteerimistingimuste eelnõu

edastatud ning Keskkonnaamet on kooskõlastanud

projekteerimistingimuste eelnõu. Keskkonnaametit kaasatakse

ka ehitusloa menetlusse.

Otsused:

1. Arvestada ettepanekuga mitte kavandada kogujateed nr K1.8

ega Hüüru küla kohaliku tee silda.

2. Juurdepääs Hüüru küla kirdeosale tagada läbi Harku

liiklussõlme kavandatava kogujatee.

21 A T

e-kiri 31.05.2023 09:09

Isik esitas täpsustavaid küsimusi 31.05.2023 kirjaga nr 8-1/22-122/9750-32, millele vastati 13.06.2023 e-kirjaga

nr 8-1/22-122/9750-41. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

22 A M

Hüüru küla elanik

e-kiri 25.05.2023 23:45

Tutvusime täna Hüüru mõisas Paldiski maantee ümberehitusega.

Minu halvaks üllatuseks avastasin, et olete minu eramaale, eraisiku aeda, mis on ka vastavalt aiaga piiratud suletud

territoorium projekteerinud ümberkondsete majade kogumistee. Juhin tähelepanu, et tegu on suletud erateega

(mida ei eksisteeri ja mis on kasutuses eraisiku aiamaana), mis kuulub ainult ühe pere kodude kasutamiseks.

Olete planeerinud suletud tänavasse maja (katastritunnus 72701:002:0103) ja maja (katastritunnus

72701:002:1791) uue väljasõidu. Soovite nende väljasõidu suunata minu aeda, kus asub väidetavalt eratee

katastritunnusega (72701:002:1788). Mina olen üks selle eratee omanikest (eratee asemel on see minu aiamaa)

ning ei anna nõusolekut selle avalikuks teeks tegemiseks. Täna seda teed ei eksisteeri ja minu soov on, et see ka

nii jääb. Minu pere hallata on kõik järgnevad katastritunnused (72701:002:1788 , 72701:002:1787,

72701:002:1786).

Lisaks on valmis kõik Rohtlaane tee tänava elanikud võitlema selle vastu, et meie umbtänav ka umbtänavaks

jääks.

Põhjendus:

Transpordiameti poolt esitatud lahenduses jääb Rohtlaane tee

endiselt tupiktänavaks ning juurde lisandub üksnes Rohtlaane

tee 14 ja Paldiski mnt 401 üksikelamute kinnistud. Sh on

Suurevälja 4 detailplaneeringu raames see nähtud juurdepääs

Rohtlaane tee 14 kinnistule läbi Rohtlaane tee. Läbivat liiklus

Rohtlaane teele Transpordiamet ei kavanda.

Suurevälja detailplaneeringus on Rohtlaane tee L2

(72701:002:1788) kinnistu nähtud ette transpordimaaks ning

avalikult kasutatavaks teeks. Transpordiamet tugineb

juurdepääsude tagamisel kehtivale planeeringule ning

arvestades piirkonnas välja kujunenud tänavavõrgustiku

struktuuri.

Otsus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

34

Minu ettepanek on, et täna on juba rajatud avalik tee nimega Marju tänav (katastritunnusega 72701:002:1502)

suunaga just nende kahe maja juurde (katastritunnus72701:002:0103) ja (katastritunnus 72701:002:1791) saaks

nende majade uueks väljasõiduteeks.

1. Projekti koostamisel koostöös kohaliku omavalitsusega ja

Mihkli kinnistu (72701:002:0805) omanikuga kaaluda

juurdepääsutee kavandamise võimalikkust Paldiski maantee

401 ja Rohtlaane tee 14 kinnisasjadele läbi kohaliku tee nr

7270736 Marju tänava.

2. Kui juurdepääsutee kavandamine võimalik ei ole, kavandada

juurdepääs vastavalt Suurevälja 4 DP lahendusele.

23 M V

e-kiri 07.06.2023 17:50

Edastan tagasiside ja ettepanekud Paldiski maantee 2+2 projekti kohta.

1. Olete projekteerinud kogujatee, mis suundub katastritunnusele 72701.002.1788. Tegemist on eramaaga, mis on

ka aiaga piiratud ning reaalselt kasutuses siseõuena. Sellele puudub avalik ligipääs ning seda ligipääsu ei nõustu

ma ka andma. Tegemist ei ole avalikus kasutuses oleva teega. Teen ettepaneku planeerida see kogujatee

paralleelselt Paldiski maanteega katastritunnusele 72701:002:0805 ja ühendada see kogujatee katastritunnusele

72701:002:1502, mis on hiljuti arendustööde käigus rajatud avaliku kasutusega tee.

2. Kõrvalmaanee K13 on planeeritud soisele liigniiskele alale. Kui kõrge see tee tuleb võrreldes praeguse

pinnakõrgusega?

3. Kõrvalmaantee K13, 70 Km/h, on projekteeritud olemasolevate elumajade lähedusse. Miks ei ole sinna

planeeritud müratõkkeseinu?

4. Kõrvalmaanee K13 - kuidas on planeeritud mahasõit Veski teele / pealesõit Veski teelt?

5. Kõrvalmaantee K13 - 70 km/h eramajade läheduses ei arvesta liiklusohutusega, mistõttu ettepanek seada

piirkiiruseks max 50 km/h.

6. Ettepanek projekteerida bussipeatused nende praegustele asukohtadele.

Põhjendused/Selgitused:

1. Transpordiameti poolt esitatud lahenduses jääb Rohtlaane tee

endiselt tupiktänavaks ning juurde lisandub üksnes Rohtlaane

tee 14 ja Paldiski mnt 401 üksikelamute kinnistud, millele teist

optimaalset juurdepääsu ei ole. Sh on Suurevälja 4

detailplaneeringu raames see nähtud juurdepääs Rohtlaane tee

14 kinnistule läbi Rohtlaane tee. Läbivat liiklus Rohtlaane teele

Transpordiamet ei kavanda.

Suurevälja detailplaneeringus on Rohtlaane tee L2

(72701:002:1788) kinnistu nähtud ette transpordimaaks ning

avalikult kasutatavaks teeks. Transpordiamet tugineb

juurdepääsude tagamisel kehtivale planeeringule ning

arvestades ka piirkonnas välja kujunenud tänavavõrgustiku

struktuuri.

2. Liiklussõlmede ja kavandatud teede täpsed lahendused

selguvad projekti järgnevate etappide jooksul.

Projekteerimistingimuse menetluse ajal eskiisprojekti tasandil

täpseid tehnilisi lahendusi ei ole valminud.

3. Praegusel hetkel ei ole veel mürauuringut koostatud.

Mürauuring koostatakse projekti järgnevates etappides.

Mürauuringu tulemustest lähtudes nähakse ette

müraleevendusmeetmed, kui müratase ületab Eestis kehtivaid

piirnorme.

4. Riigiteele nr 11185 Hüüru-Alliku–Saue (rahvakeeli Veski tee)

on juurdepääs tagatud Hüüru liiklussõlme kaudu.

5. Kõrvalmaantee K1.3 on perspektiivselt riigi põhimaanteed ja

riigi kõrvalmaanteed nr 11185 Hüüru-Alliku– Saue (rahvakeeli

Veski tee) ühendav maantee, mis täidab maantee funktsiooni.

Tegemist ei ole perspektiivse asulasisese teega. Kiiruse

alandamine 50 km/h ei ole põhjendatud, kuna puudub toetav

keskkond.

6. Tulenevalt maantee projekteerimisnormidest, riigitee olulisest

ümberehitamisest ja täiendavatest taristu rajatistest ei ole

tehniliselt võimalik säilitada bussipeatusi igal pool samas

asukohas.

Bussipeatuste asukohtade muutmine on vajalik ning nende

asukohtade valikul tehakse koostööd kohalike omavalitsuste ja

MTÜ Harju Ühistranspordikeskusega.

Otsus:

1. Projekti koostamisel koostöös kohaliku omavalitsuse ja Mihkli

kinnistu (72701:002:0805) omanikuga kaaluda juurdepääsutee

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

35

kavandamise võimalikkust Paldiski maantee 401 ja Rohtlaane

tee 14 kinnisasjadele läbi kohaliku tee nr 7270736 Marju

tänava.

Kui juurdepääsutee kavandamine võimalik ei ole kavandada

juurdepääs vastavalt Suurevälja 4 DP lahendusele

2. Tegemist ei ole ettepanekuga. Küsimusele vastatud.

3. Tegemist ei ole ettepanekuga. Küsimusele vastatud.

4. Tegemist ei ole ettepanekuga. Küsimusele vastatud.

5. Ettepanekuga mitte arvestada, kuna tegemist on maantee

funktsiooni täitva sõiduteega ning piirkiiruse alandamine ei ole

põhjendatud.

6. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada bussipeatused nende

olemasolevates asukohtades. Bussipeatuste asukohtade valikul

teha koostööd kohalike omavalitsuste ja MTÜ Harju

Ühistranspordikeskusega.

24 K-H L-Ö

A P

e-kiri 08.06.2023 18:21

Esitan seisukohad ja ettepanekud seoses Transpordiameti kavandatava riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski km 13,9-24,2

ümberehitusega.

1. Juhin tähelepanu asjaolule, et kavandatava tegevuse juures on jäänud täielikult arvestamata mõju Hüüru külas

asuvatele pärandkultuuri objektidele, milleks on Hüüru mõisa moonakamaja, Hüüru sild, Hüüru veski ja Hüüru

mõisa sepakoja varemed.

Teatavasti mainiti Hüüru küla esimest korda 1271.a Taani Hindamisraamatus ning tänaseks säilinud

pärandkultuuri objektid on Hüüru küla eripära oluline osa. On selge, et 2+2 maanteed koos kergliiklusteega ei ole

võimalik kõnealuste pärandkultuuri objektide vahele füüsiliselt mahutada, isegi olemasolev 1+1 tee mahub

nende vahele vaevalt ära. Lisaks on oluline teadvustada, et mõisaaegsete hoonete ja rajatiste ehitamisel kasutatud

savisegu ei pruugi lähedusse kavandatava suuremahulise ehitustegevusega kaasnevatele negatiivsetele mõjudele

vastu pidada.

Pöördusin samal teemal selgituste saamiseks ka Muinsuskaitseameti poole. Ameti vastuskirjas mulle kinnitati, et

Hüüru külas olevate pärandkultuuri objektide säilitamine tuleb igal juhul tagada. Muinsuskaitseametist nõustuti

minuga, et avalikkusele tutvustatud eskiisprojekti kaudu ei ole võimalik tuvastada, kuidas kavandatav maantee

laiendus Hüüru küla pärandkultuuri objektidest möödub või kuidas kavatsetakse tagada objektide kaitse ja

säilimine. Mulle teadaolevalt edastas Muinsuskaitseamet vastavasisulise kirja ka Transpordiametile 22.05.2023

nr 1.1-7/811-2.

2. Pean ebamõistlikuks, et kavandatav maantee lahendus lõikab Hüüru küla põhimõtteliselt neljaks

eraldiseisvaks tükiks, pikendades kõigi külaelanike koduteed mitmete kilomeetrite võrra. Suurenev müra ja

saaste, pikenev kodutee ja kohaliku elukeskkonna kahjustamine ei ole see, mida kogukond täna riigi

teearendusprojektilt ootab.

Riigimaantee arendus peab looma uusi ja senisest parmaid võimalusi, mitte aga hävitama olemasolevat toimivat

elukeskkonda. Hüüru küla ei ole transpordikoridori osa, vaid pikaajaliselt väljakujunenud elukeskkond. Lisaks

on küla tõmbekeskuseks ka mitmetele teistele lähedal asuvatele väiksematele küladele nagu Püha ja Kiia, mille

vaheline ühendustee kavandatava tegevuse käigus samuti oluliselt pikeneb. Saue valla arengukavas ei ole selliste

arengutega arvestatud.

Põhjendused/Selgitused:

1. Transpordiamet arvestab Muinsuskaitseameti märkuste ja

arvamustega ning näeb ette vastavad meetmed, et tagada nii

muinsuskaitsenõuete järgimine, kui ka riigitee arendamise

võimaldamine. Sh juhime tähelepanu, et kõik

pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all.

2. Transpordiamet kavandab riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski ümber-

ehitamist, et viia riigitee kooskõlla Eestis kehtivate

õigusnormidega ning tagada riigiteel liiklusohutus ja piisav

läbilaskvus.

Transpordiamet tugineb riigitee arendamisel Eestis kehtivatele

õigusnormidele ja muudele riiklikele strateegilistele

dokumentidele. Näiteks Harju maakonnaplaneeringus ja Saue

valla üldplaneeringus on märgitud riigitee nr 8 oluliselt

muudetavaks maanteeks, mis annab võimaluse ka riigitee

laiendamiseks.

3. Transpordiamet kavandab riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski ümber-

ehitamist, et viia riigitee Eestis kehtivate õigusnormidega

kooskõlla ja tagada riigitee liiklusohutus, piisav läbilaskvus

ning mis arvestab ka tee funktsiooni.

Transpordiamet tugineb riigitee arendamisel riiklikele

strateegilistele dokumentidele. Näiteks Harju

maakonnaplaneeringus ja Saue valla üldplaneeringus on

märgitud riigitee nr 8 oluliselt muudetavaks maanteeks.

Sh on asjakohane märkida, et vastavalt riiklikele ja kohalikele

strateegilistele dokumentidele ei ole riigiteega nr 8 Tallinn–

Paldiski Tallinn–Keila lõigule ette nähtud täiendavaid

perspektiivseid transpordiliike, liikumisteekondi ega

liikumismeetodeid.

Projekti raames nähakse ette ka vastavad meetmed keskkonna

säilitamiseks ja häiringute vähendamiseks.

4. Riigitee nr 8 vastab põhimaantee funktsioonile, kuna ühendab

pealinna ja Paldiski linna raudtee sõlmpunkti ja sadamaga.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

36

3. Transpordiameti kavandataval tegevusel puudub igasugune seos riigi arengudokumentides sätestatud

väärtuspõhiste eesmärkidega, mille suunas riik järgnevatel aastakümnetel liikuda soovib. Suurenevat saastet,

müra ja põliste külade elukeskkonna ja pärandkultuuri hävitamist riiklikud arengukavad ette ei näe. Vastupidi,

eesmärgiks on seatud säästev ja tasakaalustatud areng, parema elukeskkonna loomine ja säilitamine,

keskkonnajalajälje vähendamine, CO2 heite vähendamine, müra vähendamine, autoliikluse vähendamine,

kergliikluse osakaalu suurendamine jms.

On selge, et riigi seatud eesmärkideni jõudmine ei ole kerge, kuivõrd kõiki kahjustavate mõjudega tegevusi ei ole

võimalik päevapealt lõpetada, küll aga on võimalik uusi kahjustavate mõjudega tegevusi ära hoida, näiteks mitte

algatada alternatiivide olemasolul uusi kahjulike mõjudega teearendusprojekte. Transpordiamet peaks seda oma

tegevuses senisest paremini arvestama ja uute teede kavandamisel läbi mõtlema, kuidas teha seda kooskõlas

riiklikes arengukavades seatud väärtuspõhiste eesmärkidega. Transpordiameti tänane tegevus, mis seab

prioriteediks autostumise kasvu ja autoliiklusele 2+2 teede näol uute eeliste loomise olemasoleva elu- ja

looduskeskkonna ning kultuuriväärtuste hävitamise hinnaga on tagurlik ega tohi jätkuda.

Avalikul arutelul jäi kõlama mõte, et Transpordiamet on sunnitud järgima maantee projekteerimise norme, mis

ei võimalda arvestada arengudokumentides sisalduvate väärtuspõhiste eesmärkidega. Kui see nii on, tuleb

maanteede projekteerimise normid üle vaadata ja vastuolud riigi väärtuspõhiste eesmärkidega kõrvaldada.

4. Hüürus toimunud avalikul arutelul selgitas Transpordiamet, et kõik põhimaanteed tuleb igal juhul 2+2 mahus

välja ehitada. Samas oli amet sunnitud möönma, et Paldiski maantee ei vasta sisulises mõttes põhimaantee

definitsioonile, kuna ei ühenda pealinna teiste suurte linnade ega sadamatega, mis on põhimaantee peamiseks

tunnuseks. Sisulises mõttes on Paldiski maantee kohalik tee, mis teenindab teeäärseid külasid Tallinna ja Keila

vahel. Reaalsust arvestades oleks vajalik Paldiski maantee põhimaanteede nimekirjast eemaldada ja

tugimaanteena arvele võtta.

5. Riigimaanteede arendamisel on vältimatu arvestada erinevate koosmõjudega ja paralleelselt kulgevate teede

mõjudega, kuid Transpordiamet ei ole seda teinud. Paldiski maantee 2+2 lahenduse kavandamisel on täielikult

arvestamata fakt, et riik on juba ehitanud välja 2+2 lahenduses tee Tallinna ja Keila vahele, kuivõrd 4-6 km

kaugusel paralleelselt Paldiski maanteega kulgeb Tallinn-Pärnu-Ikla maantee nr 4, mis ristub Tallinna Ringteega

nr 11.

Nimetatud tee on 2+2 mahus välja ehitatud ka Tallinna linna territooriumile jäävas osas, erinevalt Paldiski

maanteest, mis on Tallinna sisenedes 1+1 lahenduses. Kui ehitada 2+2 mahus välja veel ka Keila ja Paldiski

vaheline osa, oleks tagatud maanteede 4 ja 11 kaudu lisaks kiirele ühendusele Tallinna ja Keila vahel ka kiire

ühendus Tallinna ja Paldiski vahel, vajadusel Muuga sadamani välja. Seda asjaolu tuleb Tallinna ja Keila vahele

uut teed kavandades kindlasti arvestada. On ebamõistlik ja ressurssi raiskav, kui riik kavandab paralleelselt

kõigest 4-6 km vahega kahte erinevat 2+2 maanteed Tallinna ja Keila vahele, suutmata samas välja ehitada 2+2

lahendusi pealinna ja Eesti suurimate linnade - Tartu, Pärnu, Narva vahele.

6. Paldiski maantee arendamisel on oluline arvestada , et Tallinna linna sisenev lõik on 1+1 lahenduses ning

füüsiline ruum ei võimalda Harku järve piirkonnas olulist maantee laiendust. On vastutustundetu kavandada

Paldiski maantee keskossa 2+2 lahendust, mis võimaldaks jõuda autodel senisest kiiremini Tallinna 1+1

lahenduse esimeste fooride juurde , põhjustades Tallinna piiril ummikute pikenemise ja töötava mootoriga

Transpordiamet lähtub määrusest Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri. Käesoleva projekteerimistingimuste osaks ei ole

antud määruse muutmine.

Sh juhime tähelepanu asjaolule, et maantee funktsiooni

muutmine ei suurenda riigitee liiklusohutust ega taga normide-

kohast läbilaskvust. Riigitee ohutus ja korrakohane toimimine

tuleb tagada sõltumata maantee funktsioonist.

5. Transpordiamet kavandab riigiteid maantee

projekteerimisnormidele tuginedes tagamaks riigiteede ohutus

ja korrakohane toimimine. Transpordiamet arendab vastavalt

Teehoiukavale ning võimaluste piires üheaegselt kõiki riigi

maanteid, et tagada terviklik teedevõrgustiku toimimine.

6. Transpordiametil on ülevaade Tallinna linna kavadest ja nende

strateegilistest dokumentidest. Vastavalt Tallinna linna

Haabersti linnaosa üldplaneeringule on Tallinna linna sisesel

Paldiski maantee ette nähtud

perspektiivseks/rekonstrueeritavaks põhitänavaks. Sh on ette

nähtud perspektiivsed mitmetasandilised ristmikud

Tähetorni/Tammi tee ristmikule, Järvekalda tee ristmikule

tagamaks ka Tallinna linna siseselt riiklikult olulise tee

ühendus sadamaga.

7. Transpordiamet tagab riigiteede (sh ka riigitee nr 8 Tallinn–

Paldiski) ohutust ja korrakohast toimivust vastavalt maantee

projekteerimisnormidele ja riigitee funktsioonist lähtuvalt.

Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski on riigi põhimaantee, mis tagab

ühenduse pealinna ja riiklikult tähtsate sadamate ja

raudteesõlmede vahel.

8. Transpordiamet arendab ja projekteerib maanteid lähtuvalt

Eestis kehtivatest õigusaktidest. Esitatud ettepanekud on

vastuolus maantee projekteerimisnormidega ega taga riigiteel

ohutust ega selle korrakohast toimivust.

Vastavalt koostatud liiklusuuringule on riigitee nr 8

perspektiivne liiklussagedusvastav I klassi maanteele ning ka

Transpordiameti juhendid eeldavad antud riigitee

liiklussagedusi arvestades 2+2 maantee kavandamist.

Otsused:

1. – 7. Tegemist ei ole ettepanekuga vaid arvamustega. Võtta

arvamused teadmiseks.

8. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada 2+2 maantee asemel

1+1 maantee ning täiendavaid meetmeid liikluse piiramiseks.

Esitatud ettepanekud on vastuolus maantee

projekteerimisnormidega, ei taga riigitee ohutust ega selle

korrakohast toimivust.

Sh puudub Transpordiametil pädevus seaduste ja määruste

muutmiseks. Seaduste ja määruste muutmiseks tuleb huvitatud

isikul pöörduda vastava ministeeriumi poole. Transpordiameti

seisukohast ja õigusaktidele tuginedes täidab riigitee nr 8

Tallinn–Paldiski põhimaantee funktsiooni kogu tee ulatuses.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

37

mitmekümneks minutiks ummikusse seisma jäämise. On arusaamatu, miks jätkab Transpordiamet teadlikult

sellise uusi probleeme ja ummikuid põhjustava lahenduse kavandamist.

7. Hüüru avaliku arutelu käigus saadud infost järeldan, et Transpordiamet ei ole seni teinud midagi selleks, et

liikluskorralduslike meetmetega Paldiski maantee liikluskoormust vähendada, et välistada liiklusloendusel

põhinev tee laiendamise vajadus. Näiteks saaks seada Paldiski maanteele kogu maantee ulatuses Tallinnast Keilani

kiirusepiirangud ning selle kaudu suunata maanteel kihutada sooviv transport teedele 11 ja 4, kus selleks 2+2

lahendus juba olemas on. Selliselt toimides saaks liikluskoormust Paldiski maanteel vähendada ja puuduks

vajadus 2+2 tee kavandamise järele.

8. Ettepanekud:

kuna Transpordiameti kavandatav Paldiski maantee 2+2 lahendus on loodus- ja elukeskkonda kahjustavate

mõjudega ning riigi väärtuspõhistele eesmärkidele vastutöötav, põhjustab elluviimisel ummikute suurenemist

Tallinna piiril, kus tee 1 +1 lahenduses jätkub, teen ettepaneku loobuda Paldiski maantee 2+2 väljaehitamise

kavandamisest ning jätta maantee 1+1 realiseks; projekteerida sellele teele kergliiklustee (Hüüru-Tutermaa),

teelaiendid ristmikele ja teelt mahapööretele ja vajadusel möödasõidutaskud ning seada kiirusepiirangud kogu

maanteele, eesmärgiga suurendada turvalisust ja liikluse sujuvust ning suunates selle kaudu Tallinna ja Keila

vaheline kiiresti sõita sooviva liikluse teedele 4 ja 11, kus kiireks sõiduks sobivad tingimused 2+2 lahenduse näol

juba olemas on.

Lisaks teen ettepaneku eemaldada Paldiski maantee (tee nr 8) põhimaanteede nimekirjast ja käsitleda seda

maanteed edaspidi tugimaanteena, mille määratlusele tee reaalselt vastab.

Tänase Paldiski maantee Paldiski poolne osa on mõistlik ja loogiline ühendada tee nr 8 asemel teega 11

järgmiselt:

Samuti palun vaadata üle maanteede projekteerimise normid ja kaasajastada neid selliselt, et nende järgi

maanteede projekteerimine oleks kooskõlas riigi valitud säästva arengu suunaga.

Soovin esitatud seisukohtade ja ettepanekute osas sisulist kirjalikku vastust.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

38

25 Õie tn 2 korteriühistu

Registrikood: 80605800

e-kiri 08.06.2023 23:34

Pöördume Õie 2 korteriühistu poolt seoses Ringtee 8 Tallinn - Paldiski km 13.9-24.2 Harku-Keila lõigu

eskiisprojekti ja km 13.9-16.0 Harku-Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimisega.

Oleme mures seoses Hüüru mahasõidutee sulgemisega ja Hüüru peatuse likvideerimisega. Antud lahendus

pikendab Õie 2 elanikute väljasõiduteekonda Tallinna suunas 7 km võrra, kasutades Laagri-Harku mahasõiduteed

ja 6.5 km, kasutades Kivi teele pööret; koormab reguleerimata Veski teed. Samuti on oluliselt raskendatud

ühistranspordi kättesaadavus, kuna Hüüru peatuse likvideerimisel leiab lähim peatus (Harku) aset meist 2.2 km

kaugusel. Ühistranspordi olemasolu on oluline ka laste liikumiseks Tallinna õppeasutuste suunda ning peab olema

turvaline ning kättesaadav.

Toetame MTÜ Hüüru Külaseltsi pöördumist ning soovime, et projekt oleks täidetud vastavate lahendustega nii,

et Hüüru küla elanikute vajadused oleksid uue maantee rajamisel rahuldatud.

Põhjendus/selgitus:

1. Transpordiamet ei likvideeri ära Hüüru bussipeatust.

Tulenevalt kitsastest oludest on Hüüru külas vajalik

bussipeatus mõnevõrra nihutada põhja suunas (Tallinna

suunas). Sh oleme arvestanud kogukonna

arvamusi/ettepanekuid ning võimalusel kavandame Hüüru

bussipeatused lähemale Hüüru küla keskosale (Vääna

Jõele). Bussipeatus jääks endiselt Vääna jõe põhjaküljele.

Sh oleme otsustanud säilitada ka Pühaküla bussipeatuse

vastavalt avalikul arutelul esitatud arvamustele.

Kavandame bussipeatusete ligidusse ka kergliiklustee

tunnelid.

Otsus:

1. Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.

26 Jõe tee 9b

72501:001:0331

e-kiri 9.06.2023 13:30

Oleme Hüüru küla Jõe tee 9B kinnistu omanikud ja elanikud. Osalesime 25.05.2023 Hüüru mõisas toimunud

kogukonna koosolekul, avalikul arutelul, kus Transpordiamet tutvustas planeeritavat eskiisprojekti. Paraku jäid

enamus kogukonna poolt esitatud olulisi põhimõttelisi küsimusi ja asjalikke ettepanekud koosolekul sisuliste

vastusteta, mis on nähtav ka kohapeal koostatud protokollist. Vastavalt koosolekul kokku lepitud tähtajale esitan

siinkohal ka omapoolsed täpsustavad küsimused ja ettepanekud ning jään ootama mõistliku aja jooksul sisulist

kirjalikku tagasisidet.

1. Projekteeritava teelõigu mittevastavus Saue valla üldplaneeringule ja Harju maakonnaplaneeringule. Kuigi

Transpordiameti esindajad väitsid kogukonnale avalikul arutelul vastupidist, ei seostu käesolev projekteerimine

minu hinnangul Saue valla kehtiva üldplaneeringuga või Harju maakonnaplaneeringuga. Kehtiv Saue valla

üldplaneering, mis on kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40, ütleb oma seletuskirjas, peatükis

10, Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldise asukoha ja nendes tekkivate kitsenduste ning

liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, selgesõnaliselt, et Tallinn-Paldiski maantee nähakse ette

2012.aasta kehtestatud Saue valla üldplaneeringujärgses trassikoridoris 2+2 rajalisena Tallinnast Juuliku-Tabasalu

tee ristmikuni ning olemasoleva laiusega sellest edasi kuni Keilani. Seetõttu sooviksin täpsustavat selgitust, kas

ja kuidas konkreetselt tuleneb või on seotud riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu

eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimistingimuste menetlus Saue valla

hetkel kehtiva üldplaneeringuga ning kas selle teelõigu projekteerimine või kavandamine peaks võtma arvesse

seda üldplaneeringut?

Samuti ei leia viidet selle lõigu 2+2 lahendusele Harju maakonnaüplaneeringu trassikoride kirjelduses. Seetõttu

soovin selgitust, kas ja kuidas konkreetselt tuleneb või on seotud riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva

Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimistingimuste

menetlus Harju maakonnaplaneeringuga ning kas selle teelõigu projekteerimine või kavandamine peaks võtma

arvesse seda maakonnaplaneeringut?

Kuna jäi ebaselgeks, millisest riiklikust või piirkondlikust strateegilisest alusdokumendist tutvustatud 2+2

lahenduse mõte üldse tuleneb, siis paluksin mulle saata vastav konkreetne viide. Minu soov tuleneb inimlikult igat

kodanikku puudutavast asjaolust, et kuigi avalikult jääb mulje, et Eesti Vabariigil on rahaliselt väga raske ja väga

paljude kriitiliste valdkondade jaoks ei leita vahendeid, siis samas on mõne riigiameti või riigiametniku käsutuses

küllalt vahendeid, mida kulutada selliste kulukate projektide ja eskiiside väljatöötamiseks, mille vajadust või

pakilisust ei ole korrektselt otsustatud või dokumenteeritud. Loodan väga, et saan selles küsimuses rahuldavad

selgitused.

Põhjendused/Selgitused:

1. Saue valla üldplaneeringus on märgitud riigitee nr 8

Tallinn–Paldiski oluliselt muudetavaks riigiteeks ning

määratud sellele vastav riigitee koridor. Saue valla

üldplaneering ei määra täpselt riigitee 2+2 maantee

lahendust, vaid annab selleks võimaluse. Planeeringu

seletuskirjas sätestatult on oluliselt muudetava maantee

koridor ära näidatud maantee laiendamisvõimaluse

säilitamiseks kogu riigimaantee ulatuses. Transpordiamet

näeb käesoleval hetkel vajadust riigitee nr 8 vastavusse

viimist Eestis kehtivate õigusnormidega, et oleks tagatud

riigitee korrakohane toimimine ja selle ohutus. Sh toetab

oluliselt ümberehitamise vajadust ka maakonnaplaneering,

mis sätestab, et riigiteel nr 8 on ette nähtud oluliselt ümber-

ehitada liiklusohutuse ja läbilaskvuse suurendamiseks.

Maakonnaplaneering on alusdokument üldplaneeringute

koostamiseks.

Üldplaneeringud ei määra üldjuhul tehnilisi lahendusi ning

tehnilised lahendused selguvad projekteerimise käigus.

Laiendamisvajaduse sõnastus Saue valla üldplaneeringus

annab võimaluse kavandada nii 2+1, 2+2 vms

sõiduradadega lahendusi sõltuvalt maantee

liiklussagedustest ja vajadustest.

Transpordiamet on koostanud riigitee nr 8 lõigus

liiklusuuringu, millest lähtuvalt on Hüüru küla läbiv lõik I

klassi maantee. Vastavalt maantee

projekteerimisnormidele ja Transpordiameti

juhendmaterjalidele on maantee ohutuse ja korrakohase

toimimise tagamiseks antud juhul vajalik kavandada 2+2

maantee. Sh kavandatakse sildu 100 aastase perspektiiviga

ning ei ole mõistlik kavandada sildade lahendusi, mida

peaks 20-50 aasta jooksul uuesti ümber ehitama.

2. Vastavalt avalikul arutelul kokku lepitule jagab

Transpordiamet uuringuid külaseltside ja kohalike

omavalitsustega. Uuringud on koostatud pädevate isikute

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

39

2. Teostatud uuringute jagamine mõistliku aja jooksul. Avalikul arutelul väideti Transpordiameti esindajate poolt,

et Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 asuva Harku–

Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimistingimuste menetlusega seoses on teostatud mitmeid uuringuid. Kohtumisel

endele uuringutele juurdepääsu võimalust ei pakutud. Seetõttu paluksin selline võimalus tekitada, näiteks lisada

kõik selle eelmainitud projektiga seotud teostatud uuringud (näiteks geodeesia, geoloogia, hüdroloogia, elustik,

liiklussagedus, liiklusperspektiiv, looduskaitse, arheoloogia, mõjuhinnangud jne) üles Transpordiameti vms

lehele, et mina ja kogukonna liikmed saaksis need alla laadida ja nendega tutvuda. Palun jagada konkreetselt

minuga vastavat linki, et jõuaksin menetluse jooksul nende uuringutega mõistliku aja jooksul tutvuda.

3. Suurema kiirusega maantelõigu puudub loogiline jätk Tallinnas. Tutvustatud kujul 2+2 laiendatud maanteelõik

tooks loogiliselt järeldades teele rohkem liiklejaid ja seega põhjustaks elluviimisel ummikute suurenemist või

liikluse seiskumist Tallinna suunal Tallinna piiril, kus tee jätkuks praeguses 1 +1 lahenduses endiselt vähemalt 5

km pikkuselt koos paljude valgusfooridega. Seni, kuni Tallinn ei ole seal linna piirini rajanud laiendatud,

mitmerealist suurema läbilaskevõimega teed, puudub ratsionaalne arusaadav vajadus rajada sinan kõrvale oluliselt

suurema läbilaskevõimega Paldiski maantee. Kas on teostatud vastavad tasuvusanalüüsid, kus võrreldakse

planeeritavaid investeeringuid oodatavate tulemustega, eesmärkidega? Milliste argumentide alusel saaks hinnata,

et projekti teostamiseks plaanitavad investeeringud ei too kaas rohkem negatiivse mõjuga tulemusei – suurenenud

ummikud ja sellest tulenev suurenenud heitgaaside reostus, senisest pikem ajakulu sama vahemaa läbimiseks?

Esitlusel viidati ka liiklusohutuse parandamise vajadusele, kuid ei tutvustatud konkreetseid asjaolusid või

sellekohaseid uuringuid. Seetõttu sooviksin teada, mis on konkreetsed murekohad ohutusega sellel teelõigul ja

millised alternatiivsed lahendused ohutuse parandamiseks on koos vastavate maksumuse hinnangutega läbi

töötatud?

4. Eskiisiprojekti lahenduse alternatiivide puudumine. Avalikul arutelul jäid kahjuks sisuliste vastusteta

kogukonna korduvad küsimused 2+2 lahenduse alternatiivide ning nende omavahelise võrdluste olemasolu kohta.

Juhin tähelepanu, et näiteks riiklik transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 lk 24 on toodud riigi poolt taristu

arendamise üldpõhimõtted: Transpordisüsteemi arendamisel ja investeerimisotsuste langetamisel järgitakse

esmajärjekorras nn nelja astme printsiipi: enne kui lahendada transpordiprobleem uue taristu ehitamisega, tuleb

läbi kaaluda kõik muud alternatiivid, nt kas oleks võimalik lahendada probleemi nõudluse mõjutamisega, taristu

tõhusama kasutusega või taristu pisemate kohandamistega.

Soovin Transpordiameti selgitust, kas Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu

eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimistingimuste menetlus peaks

arvesse võtma viidatud arengukavast ja kuidas ta vastab sellele konkreetsele põhimõttele? Sellest tulenevalt palun

ülevaadet kõigist kaalutud alternatiividest ja nendega soetud analüüsidest. Eelkõige, kas ja kuidas oleks võimalik

lahendada olemasolevaid probleeme nõudluse mõjutamisega, taristu tõhusama kasutusega või taristu pisemate

kohandamistega (näiteks Hüüru silla rekonstrueerimine, vajadusel ohutuse parandamine jne)?

5. Paldiski mnt 2+2 sõiduraja variant ei mahu Hüüru külast läbi praegusel trassil ja tekitaks kahju. Praegu läbib

Paldiski mnt Hüüru küla ajalooliste hoonete kompleksi ja küla piires väljakujunenud väljakujunenud liiklussõlmi

1+1 sõidureaga ning madala sõidukiirusega tee. Oleks asjakohane, et senisest 2 korda suurem sõidukiirusega,

seega senisest oluliselt suurema mürareostusega, ilma sarnaste ühendusteta ja laiem trass tuleks projekteerida

keskustest ja olemasolevatest elamutest võimalikult kaugele, mitte endiselt nende keskele, halvendades kohalike

elanike elutingimusi. Ajalooline sild, Hüüru mõis, vesiveski, sepamaja, mõisa moonakamaja moodustavad praegu

ühtse Hüüru küla keskuse, mis oma miljööväärtusega mõjutab positiivselt ka külas asuva elukondliku kinnisvara

vääärtust. Küla läbiv kiirtee muudaks küla üldmuljet halvemaks ja selle atraktiivsus elukeskkonnana väheneks.

Kas Transpordiamet on arvestanud, et selline eskiisis ette nähtud uus kiirtee mõjutaks külas asuva kinnivara

väärtust negatiivselt? Kuna see projekt ei ole ette nähtud avalike planeeringutega, siis kuidas kavatsetakse seda

negatiivset mõju kompenseerida neile, kes uue võimaliku kiirtee lähedusse heausklikult kinnisvara on soetanud?

poolt ning on mõeldud eelkõige projekteerijale

algandmeteks projekti koostamisel ja lähteandmeteks

otsuste tegemisel. Samuti on uuringud koostatud erialases

sõnavaras ja kasutades erialaseid insener-tehnilisi

metoodikaid.

Juhime tähelepanu, et projekteerimise ajal võib selguda

täiendavate uuringute koostamise vajadus. Transpordiamet

tellib projekti elluviimiseks kõik vajalikud uuringud

vastavalt nõuetele ning tagab, et uuringu tulemustega on

projekti realiseerimisel arvestatud.

3. Transpordiamet tugineb riigiteede arendamisel vajaduse

põhisusest ning kehtivatest Eesti õigusnormidest.

Riigimaantee nr 8 Tallinn–Paldiski arendusvajadus tuleneb

vajadusest tagada rahvusvahelise maantee ja riigi

põhimaantee ohutus ja korrakohane kasutamine. Riigitee nr

8 liiklussagedused on aastate jooksul oluliselt kasvanud

ning vastavalt 2022. aastal koostatud liiklusuuringule on

riigitee 2+2 maanteeks ümberehitamine vajalik, et tagada

normidekohane (minimaalne) riigitee ohutus ja

korrakohane toimine. Tegemist on vajaliku

investeeringuga.

Vastavalt Tallinna linna Haabersti linnaosa

üldplaneeringule on Tallinna linna sisesel Paldiski maantee

ette nähtud perspektiivseks/rekonstrueeritavaks

põhitänavaks. Sh on ette nähtud perspektiivsed

mitmetasandilised ristmikud Tähetorni/Tammi tee

ristmikule, Järvekalda tee ristmikule, et tagada ka Tallinna

linna siseselt riiklikult olulise tee ühendus sadamaga. Harju

maakonnaplaneeringus on samuti märgitud riigitee nr 8

Tallinna linna sisene lõik oluliselt muudetavaks või

rekonstrueeritavaks teeks.

Riigitee arendusvajadus on toodud välja kõigis

arengudokumentides ning antud

projekteerimistingimustega soovimegi viia riigitee nr 8

järkjärgult normidega kooskõlla, et riigitee vastaks Eestis

kehtivate seadustega nõutud tasemele.

Antud riigiteel on juhtunud ajavahemikul 2011–2021 a. 27

inimkannatanuga liiklusõnnetust, millest hukkunuid on 3 ja

viga saanud 38. Üks hukkunuga liiklusõnnetus oli

kokkupõrge jalakäijaga ja teised kaks kokkupõrge

vastutuleva sõidukiga.

4. Vastavalt riiklikele ja kohalikele strateegilistele

dokumentidele ei ole riigiteega nr 8 Tallinn–Paldiski

Tallinn–Keila lõigule ette nähtud täiendavaid

perspektiivseid transpordiliike, liikumisteekondi ega

liikumismeetodeid. Ainukeseks liikumisvõimaluseks antud

lõigul on sõiduteede või kergliiklusteede (jalakäijana või

jalgratturina) kaudu. Paljud külad ja asumid jäävad

kergliiklejale lähtepunktist sihtpunktini liiga kaugele ning

liikumiseks kasutatakse valdavalt sõiduautosid.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

40

6. Kogujateed peaksid asuma võimalikult teetrassi lähedal. Kui projekt peaks siiski järgmistesse etappidesse

liikuma, siis teen ettepaneku, et kogujatee T14 (Keila poolt Jõe teele) suunduks võimalikult põhimaantee äärest,

teetrassi kaitsevööndis. Taoliselt tiheasustusalale ehitatav kiirtee koos oma muu taristuga peaks mahtuma oma

põhitrassile, mitte ette nägema otsest täiendavat talumiskoormust mitmesaja meetri kaugusel asuvatele

kinnistuomanikele, kelle elamukrundid jääksid sellise rajatava kogujatee äärde. Puudub otsene vajadus tuua 70

km/h sõidukiirusega T14 kogujatee ca 280 meetri kaugusele põhitrassist, tekitades täiendavat mürareostust

eramute vahele sinna, kus seda varem ei olnud. Infoks, et Jõe tee praegune asulasisene kiiruspiirang on 30 km/h.

T14 kogujatee võiks siis kulgeda näiteks ca 10 meetri kaugusel põhitrassist sellega paralleelselt kogu ulatuses ja

jõuda välja praeguse Jõe tee ning Paldiski mnt ristmikuni.

7. Lisaks sooviksin teada saada vastuseid ka kõigile teistele Hüüru mõisas 25.05.2023 eskiisi avalikul arutelul

esitatud või hiljem tõusetunud küsimustele, mida võidi saata selguse mõttes eraldi kirjalikult. Palun võimaldada

mulle selles minu kodukohale olulises asjas kõigi tõstatatud küsimuste vastustega tutvuda ja mõistliku aja jooksul

täiendavaid ettepanekuid teha. Olen kindel, et saate seda koordineerida ka Hüüru külaseltsi kanalite kaudu.

Alternatiivseid liikumismeetodeid antud lõigus riiklikes

ega kohalikes strateegilistes dokumentides kavandatud ei

ole. Nende puudumisest tulenevalt on aastate jooksul

kasvanud sõiduautode arv sellel riigitee lõigul. Sh vajab

märkimist asjaolu, et riigiteel on ka toimiv ühistranspordi

liiklus, kuid liiklussagedused riigiteel on endiselt aastate

jooksul kasvanud.

Transpordiamet arvestab ka riikliku transpordi ja liikuvuse

kavaga ning on endiselt seisukohal, et riigitee laiendamine

on vajalik, et tagada riigitee ohutus, piisav läbilaskvus ja

korrakohane kasutamine.

5. Eskiisprojekti koostamise raames on projekti koostamisega

tegelev teedeinsener Hüüru küla läbivas lõigus ruumiliselt

läbi töötanud 2+2 maantee viadukti lahenduse koos 2+2

riigitee lõiguga ning oleme seisukohal, et 2+2 maantee

mahub antud teekoridoris Hüüru külast läbi. Tegemist on

küll kitsaste oludega, kuid tehniliselt on see meie hinnangul

võimalik.

Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski maantee laiendamine on ette

nähtud Harju maakonnaplaneeringus ja Saue valla

üldplaneeringus. Üldplaneering on Saue Vallavalitsuse

poolt kehtestatud ning avalik dokument, millega on saanud

ja saavad tutvuda kõik puudutatud isikud.

Antud projekt ja projekteerimistingimused on kooskõlas

avalike planeeringutega. Kõigis planeeringutes on riigitee

nr 8 Tallinn–Paldiski märgitud oluliselt muudetavaks ja

ümberehitatavaks riigiteeks. Ümberehitamise tehniline

lahendus selgitatakse välja käesoleva projekti raames

vastavale Eestis kehtivatele seadustele ja Transpordiameti

juhenditele tuginedes.

6. Transpordiamet on kavandanud kogujatee nr K1.4

arvestades piirkonnas välja kujunenud kohaliku

teedevõrgustikku ja teedevõrgustiku loogilist kulgemist.

Kavandades kogujatee nr K1.4 kõrvuti põhimaanteega

tooks see lahendus kaasa ebaloogilisi pöördeid, pikendaks

sõiduaega ja distantsi ega sobituks kohaliku

teedevõrgustikuga.

Antud kogujateel ei ole riigitee tunnuseid, kavandatud teele

ei ole ette nähtud läbivat liiklust ning see teenindab üksnes

kohalikke elanikke. Seega ei kaasne kavandatud teega

piirkonnas ka olulist liiklussageduse tõusu.

7. Tegemist ei ole küsimuse, ettepanekuga ega seisukohaga.

Arvamuste ja seisukohtadega on võimalik tutvuda

käesolevas dokumendis.

Otsused:

1. Tegemist ei ole ettepanekuga. Võtta arvamus teadmiseks.

2. Tegemist ei ole ettepanekuga. Tegemist on

sooviavaldusega tutvuda uuringutega. Transpordiamet

jagab liiklusuuringut läbi kohalike omavalitsuste ja

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

41

külaseltsidega. Transpordiamet saadab uuringu

külaseltsidele ja kohalikele omavalitsustele koos

projekteerimistingimustega.

3. Tegemist ei ole ettepanekuga. Võtta arvamus teadmiseks

4. Tegemist ei ole ettepanekuga. Võtta arvamus teadmiseks

5. Tegemist ei ole ettepanekuga. Võtta arvamus teadmiseks

6. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada kogujatee nr

K1.4 põhimaantee trassi ligidusse.

7. Tegemist ei ole ettepanekuga, arvamusega ega

küsimusega.

27 E K

e-kiri 09.06.2023 18:56

Esitan oma seisukohad ja ettepanekud seoses Transpordiameti kavandatava riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski km 13,9-

24,2 ümberehitusega.

Kuna aktiivsed inimesed on esitanud veenvaid argumente Transpordiametile, siis ma ei pea vajalikuks nende

dubleerimist.

Arvatavasti ei oleks paljudel inimestel kaasa arvatud minul endal tee ehituse vastu midagi, kui see toimuks

mõistlikumas mahus, ilma et see lõhuks olemasolevat elukeskkonda, lõikaks küla tugevalt neljaks, ja tänu sellele

väheneks inimeste turvatunne, isoleeritus, täiendav oluline rahaline kulu, kinnisvara väärtuse kaotamine. Kui

vaadata tänast eskiisi, siis pikeneks kodu tee ca 5-7 km. Meie pere peab 3 x päevas käima Laagris, siis selline

matemaatika, teeks meile lisakuluks aastas ca 8000-10000 km. (CO2 ?) See on arvestatav rahaline lisakulu, kütus,

rehvid, auto hooldus, amortisatsioon. Ajaline lisakulu päevas ca 30 min. 660 min ühes kuus, 7920 min aastas.

7920 min võrdub 132 tundi. 132 (laps peab ca 121 lisatundi veetma autos) lisatundi saab inimene teha vähem

tööd. Ehk põhimõtteliselt kaotab inimene ühe kuupalga

aastas, + kõik muud kaasnevad lisakulud. – 4000 € perede kohta, kelle lapsed käivad koolis ?

Eakad ?

Tee olemus.

Kindlasti oleks võimalik ehitada tee laiendusi, et saaks sooritada parempööret ilma, et see aeglustaks põhi

sõidureal liiklemist, sama loogikat on võimalik kasutada ka vasakpöörde sooritamiseks. Ehk kanaliseerimis

meetod. Osaliselt saab teha 2+1 osaliselt 2+2. Kõige suuremad ummikud tekivad tavaliselt Tallinna sissesõidul,

Tallinn ei võta autosid vastu ! Seega 2+2 süvendaks pigem muret, kui oleks abiks. Õhtusel tipptunnil Keila suunas

Tallinn-Paldiski km 13,9-24,2 ei ole ummikuid, va Tallinnast välja sõidul, kuid see ei puuduta renoveeritavat

lõiku. Transpordiamet, väitis 2018 a. Novembris, et olemas olev tee vastab nõuetele ja on liiklemiseks turvaline,

kuid avalikul koosolekul väideti vastupidist. Kuidas sellest aru saada ?

Isiklikult, ei ole tee renoveerimise vastu kuid kohalikke inimeste seisukohtasid tuleks/võiks rohkem arvestada.

Kohalike inimeste väljakujunenud turvatunne, elukeskkond ei tohi halveneda, või kaduda. Tee ehitus ei tohi

olemasolevat kinnisvara väärtust vähendada, kui vaadates tänast eskiisi, siis paraku see juhtub. Natukene

rohelisemat projekteerimis, elu keskkonda soosivamalt võiks olla märksõnad projekteerimisel. Esmasel avalikul

koosolekul ei tundunud, et rahva arvamus või ettepanakud oleksid olulised.

Saja aasta perspektiiv.

Kuna EU ja terve maailm on väga tugevalt astumas samme vähendamaks CO2, ja eraautode arvu, ja samas

suurendada ühistranspordi liiklust, elektriautod jne. Kas siis pikas perspektiivis, ei ole ette näha pigem autode

arvu vähenemist ?

CO2 - Kui nüüd mõelda kaugemale ette, kas ei oleks mõistlik antud maanteel, lähenda uudsema ideega ?

Soodustame ühistransporti, jalgrattaga, rolleriga ja elektri kulguritega vms liikumist? Seda enam kui +-6 km

kaugusele on planeeritud 2+2 maantee.

Põhjus:

1. Kirjaga ettepanekut projekteerimistingimuste eelnõu osas

esitatud ei ole.

Otsus:

Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

42

Transpordiameti esindajad rõhutasid avalikul koosoleku mitmeid kordi, et kui tee koridor saab paika. Siis

maanteeäärsete maade omanikud, saavad kasutada oma kinnistuid, kas siis arendusteks vms. Iganes viisil nad seda

soovivad. Kas Saue vald, on andnud selle kohase kinnituse, või on Saue vald valmis kirjalikult kinnitama seda

puudutatavatele maaomanikele ?

Saue vald, Hüüru Külaselts, ja Transpordiamet, võiks inimestega natukene sõbralikumas ja konstruktiivsemas ja

mahukamas võtmes suhelda. Usaldamatus, ja infovaegus, loob inimgruppe, kes arvavad, et nende õigusi

rünnatakse ! Kindlasti, ei ole ka enamus inimesi nõus Hüüru Külaseltsi poolt edastatud kõikide, kohati

vastuoluliste, ja suunavate seisukohtadega.

Külaseltsi seisukoht on 3 külaseltsiliikme seisukohad, mitte kõikide Hüüru elanike seisukohad.

28 E.M

Hüüru küla elanik

e-kiri 26.05.2023 00:14

Kirjutan seoses 25.05 Hüüru külas tutvustatud 2+2 maantee esialgse planeeringuga.

Olete planeerinud kogumistee suunaga katastritunnusele 72701.002.1788. Ala on erakasutuses olev maa, millel

puudub avalik ligipääs. Säärane ühendus on erinevatel põhjustel äärmiselt negatiivne ning reaalselt on tegu siseõue

alaga.

Teen ettepaneku suunata see kogujatee katastritunnusele 72701.002.1502. ehk Suurevälja 3 suunal.

Põhjendus:

Transpordiameti poolt esitatud lahenduses jääb Rohtlaane tee

endiselt tupiktänavaks ning juurde lisandub üksnes Rohtlaane

tee 14 ja Paldiski mnt 401 üksikelamute kinnistud. Suurevälja

4 detailplaneeringu raames see nähtud Rohtlaane tee

juurdepääs Rohtlaane tee 14 ja Paldiski mnt 401 kinnistule läbi

Rohtlaane tee.

Läbivat liiklust Rohtlaane teele Transpordiamet ei kavanda.

Suurevälja detailplaneeringus on Rohtlaane tee L2

(72701:002:1788) kinnistu nähtud ette transpordimaaks ning

avalikult kasutatavaks teeks. Transpordiamet tugineb

juurdepääsude tagamisel kehtivale planeeringule ning

optimaalsemale lahendusele arvestades ka piirkonnas välja-

kujunenud tänavavõrgustiku struktuuri.

Otsused:

1. Projekti järgnevates etappides kaaluda juurdepääsu

kavandamist Rohtlaane tee 14 ja Paldiski mnt 401 kinnistule

läbi kohaliku tee nr 7270736 Marju tänava.

2. Kui juurdepääsu kavandamine läbi Marju tänava võimalikuks

ei osutu näha ette juurdepääsu lahendus vastavalt Suurevälja 4

detailplaneeringule.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

43

29 Alajaama tee 5

19801:012:0350

e-kiri 26.05.2023 09:31

Pöördume seoses riigitee nr.8 suhtes, mis on avalikustatud. Soovime kindlasti näha müramüüri põhiprojektis ning

teeme ettepanekuid Alajaama tee ja sellel küljel olevate kinnistute juurdepääsu suhtes + Männiku tee ja

Kirikumõisa kinnistute suhtes.

1. Juhime tähelepanu, et Alajaama tee elanikud on juba varasemalt teinud ettepaneku müramüüride suhtes suurte

trasside äärde. Selle kohta on olemas kirjalikud dokumendid. Hetkel pole seda projekteeritud ning palume

kinnitust, et see parandus tehakse põhiprojektiks ära vähemalt Lutheri monumendi poolel Alajaama tee müra

kaitseks.

2. Teeme ettepaneku tuua Tutermaa-Kumna-Alajaama ringristmik praegusele Kumna ristile tagasi. Praegune

lahendus paistab kallim lahendus. Miks ei võiks Sarapiku kinnistule või Rukkihundi ja Alajaama teele juurdepääs

olla ikkagi maantee äärest? Sarnaselt Tutermaale liikumisega. Mis seda lahendust takistaks?

3. Kumna ristilt võiks tee kulgeda üle põllu Alajaama tee metsaga kaetud kurve ossa kohalt, kus on väljasõit

põllule nagu see algselt mõeldud oli. Saue poolt sõitjad ei peaks sel juhul suurt ringi tegema üle Keila, et Kumna

pääseda. Praegune lahendus üle Rehemäe (Alajaama tee 7) ei ole rentaabel seal oleva mäetõusu tõttu mõlemal

suunal.

4. Plaanidelt paistab, et bussipeatused Künka ja Tutermaa on puudu. Kas siis neid ei plaanita? Kui ei, siis kuidas

peaksid vanemad inimesed või liikumispuudega inimesed bussile saama?

5. Mõistlikum oleks ehitada mahasõit Keila poolt Alajaama teele (kuivõrd seal on ka pärandkultuuri osa) ning

jätkuna samal küljel olevatele kinnistutele maantee äärest. Pealesõidu Keila suunal saaks lahendada tunneliga nii

autodele kui jalakäijatele (bussipeatus). Sama tunnelit saaks kasutada ka Männiku tee ja Kirikumõisa kinnistud.

Ehk oleks see ka vähem koormavam eraomandis olevatele kruntidele.

Põhjendused/Selgitused:

1. Müra leevendavad meetmed nähakse ette peale mürauuringute

(müra modelleerimise) teostamist. Riigiteega külgnevatele

lõikudele, kus vastavalt müratase ületab Eestis kehtivaid

piirvärtusi on vajalik müratõkkeseinad kavandada, nähakse

riigitee rekonstrueerimise käigus ette ka

müraleevendusmeetmed.

2. Maantee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendite

kohaselt on ristumiskohtade ja nende osade vahel vajalik

tagada minimaalne vahekaugus, et riigiteel oleks tagatud

liiklusohutus. Projekti koostamisel tuginetakse liiklussõlmede

ja riigitee ristmike kavandamisel maantee

projekteerimisnormidele ja Transpordiameti juhenditele.

Sellest tulenevalt ei ole Teie poolt tehtud ettepanekuga

võimalik arvestada, kuna see läheks vastuollu minimaalsete

vahekaugustega ristumiskohtade vahel.

3. Kogujateed kavandatakse võimalikult palju olemasolevaid

kohalikke teid ära kasutades ning katastriüksuseid võimalikult

vähe poolitades. Teie poolt tehtud ettepanek poolitaks mitmed

katastriüksused ebaotstarbekalt väikesteks tükkideks ning

kaotaks maaüksuse sihtpärase funktsiooni. Kogujatee täpne

asukoht selgitatakse välja projekti järgnevates etappides.

4. Künka ja Tutermaa bussipeatused on projektlahenduses

säilinud ning paiknevad eskiislahenduse järgi Künka ja

Tutermaa jalgteetunneli asukohtade läheduses. Bussipeatuste

asukohad on mõnevõrra nihkunud, et tagada liiklusohutus ja

normidele vastavus.

5. Keila poolt Alajaama teele juurdepääsu kavandamine ei ole

sobilik. Juurdepääs oleks liiklusohtlik ning vastuolus maantee

projekteerimisnormidega. Liiklussõlmede ja riigitee ristmike

kavandamisel tuginetakse maantee projekteerimisnormidele ja

Transpordiameti juhenditele. Juurdepääsu kavandamisel antud

asukohta läheks see vastuollu normidega. Juurdepääs

Alajaama teele tagatakse Tutermaa liiklussõlme kaudu,

millega on omakorda tagatud ühendused nii Tallinna kui ka

Keila suunas.

Otsused:

1. Projekti edasistes etappides näha ette müra modelleerimine.

Näha ette müraleevendusmeetmed rekonstrueeritavates riigitee

lõikudes, kus müratase ületab Eestis kehtivaid piirnorme

sõltuvalt külgneva maaüksuse funktsioonist.

2. Mitte arvestada tulenevalt vastuoludest maantee

projekteerimisnormidele ja liiklusohutusele tuginedes.

3. Mitte arvestada ettepanekuga ning kavandada kogujatee

vastavalt eskiislahendusele.

4. Tegemist ei ole ettepanekuga.

5. Mitte arvestada ettepanekuga tulenevalt vastuoludest maantee

projekteerimisnormidest.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

44

30 Rohtlaane tee 1

72601:001:0399

Rohtlaane tee 3

72601:001:0397

Rohtlaane tee 5

72701:002:1012

e-kiri 29.05.2023 05:43

Eelmisel neljapäeval, 26.mail toimus Hüüru mõisas Paldiski maantee arenduse projekti tutvustamine. Sellega

seoses ilmnes mitu murekohta, mille osas kohalike elanikega nõu pole peetud.

Nimelt ilmnes, et seoses arendusega soovitakse hetkel tupiktänavaks olevast Rohtlaane teest teha läbikäigutee ja

liita sinna taha krundid 72701:002:0103 ja 72701:002:1791. Edaspidi ilmselt siis ka veel tagapool olevad

maatükid, mis tänaseni pole saanud planeeringut, kuna ligipääsu lihtsalt pole. Rõhutan, et Rohtlaane teed ei

ühenda nimetatud kruntidega ühtegi teed, palun veenduge selles ise kohapeal. Rohtlaane tee oli eravalduses ja

andsime selle heas usus

paar aastat tagasi vallale (tee ise on eksisteerinud ca. 10+ aastat). Rohtlaane tee on tupiktänavana väljakujunenud

elukeskkond. Minu hoone (pool Rohtlaane tee 5 krundist) ehitati siia viimasena, aastal 2016. alguses, seega elan

mina viimase tulijana siin 8ndat aastat. Oman läbi kolme krundi ligi 9000 ruutmeetrit maad. Olen personaalselt

teadlikult hoidnud metsastatuna oma krundid, et säiliks privaatsus, suhteline vaikus - kõik see, mille pärast me

siia kolisime. Sellega seoses ei saa me kuidagi nõus olla sellega, et soovite siit läbi hakata suunama liiklust.

Kui ei ole võimalik teha pealesõite Paldiski maanteele, siis saate ühendada Paldiski maanteest allapoole ja

Rohtlaane teest idasse jäävad krundid Marju tee kaudu (72701:002:1502). Seal ei ei ela kedagi, pole ühtegi maja

ning see pole väljakujunenud keskkonda, millele oleks elanikel ootused.

Loodame arutelule ja mõislikule suhtumisele. Oleme Rohtlaane tee elanikega vajadusel kaitsma oma õigusi ka

kohtus.

Põhjendus:

Transpordiameti poolt esitatud lahenduses jääb Rohtlaane tee

endiselt tupiktänavaks ning juurde lisandub üksnes Rohtlaane

tee 14 ja Paldiski mnt 401 üksikelamute kinnistud.

Suurevälja 4 detailplaneeringu kohaselt on kohalik tee

nr 7270390 Rohulaane tee määratud avalikuks kasutuseks. Sh

on Rohulaane tee kaudu tagatud detailplaneeringus ka

juurdepääs Rohulaane tee 14 (72701:002:1791) kinnistule.

Rohulaane tee jääb endiselt tupiktänavaks ning

Transpordiametil ei ole soovi ega kavatsust suunata sellele

teele läbivat liiklust.

Transpordiamet kaalub ettepanekut tagada juurdepääs

kohaliku tee nr 7270736 Marju tänava kaudu.

Otsused:

1. Projekti koostamisel koostöös kohaliku omavalitsusega ja

Mihkli kinnistu (72701:002:0805) omanikuga kaaluda

juurdepääsutee kavandamise võimalikkust Paldiski maantee

401 ja Rohtlaane tee 14 kinnisasjadele läbi kohaliku tee nr

7270736 Marju tänav.

2. Kui juurdepääsutee kavandamine võimalik ei ole kavandada

juurdepääs vastavalt Suurevälja 4 DP lahendusele.

31 Tamme tee 7

19801:001:3176

e-kiri 28.05.2023 23:09

Saadan teile tagasiside Paldiski maantee trassiplaneeringule. See kiri esindab erinevate kinnistute ettepanekuid

(Tamme tee 7, Tamme tee 5) ning samal mure on ka teistel naabritel (Tamme tee 3 ja 1).

Kõigepealt ütlen, et on antud maantee laienduse plaan on üldjoontes hea ja vägagi oodatud, sest suurendab

liiklusturvalisust mõeldes eelkõige ratturitele, jalakäijatele ning ennekõike lastele, kes saavad tulevikus hakata

turvalisemalt kasvõi koolibussilegi minna. Loodan, et see projekt viiakse esimesel võimalusel ellu, kuid enne seda

on vaja sellele teha teatavad kohendused.

Ettepanek 1: Teede meie majadest võimalikult eemale planeerimine. Kas oleks võimalik maantee laiendamise osa

nihutada mitte meie majade poole, vaid üle tee põldude poole? Toimunud avalikult arutelult sain aru, et

maanteelaienduseks (ja kogujatee) jaoks vajaminev ala võetakse meie ja maantee vahel olevast metsatukast. Meil

oleks hea meel, kui seda metsatukka võetakse maha võimalikult vähe, sest see on niigi õhuke ning on oluline

kaitsemaanteelt tuleva tolmu vastu. Selle metsatuka kaitsefunktsioon on määratletud ka selles piirkonnas kehtivas

detailplaneeringus. Üle tee põllul aga ei ole ühtegi maja, millele iga täiendav meeter muudaks elutingimusi.

Joonistasin selle skeemile ka, selle juures on nool ja number 1.

Ettepanek 2: Müratõkke paigaldamine. Siinsed majad (Tamme tee majad, Kütke külas) satuvad maanteelaienduse

tõttu väga halba olukorda mõeldes maantee suuremale mürale (suurenev liikluskoormus, suurenev kiirus, mis

suurendab ka müra, metsatuka vähendamine teede tarbeks). Meil on niigi siin maantee ääres mõõdetud minu

krundil maanteepoolses

servas müratase punasesse ehk juba praegu on müraprobleem, mis selle kavandi ellu viimisel veelgi suureneb ning

meie elukvaliteet saab oluliselt kannatada. Seetõttu palume tingimata ehitada meile siia maantee mürakaitseks

müratõkkesein. See mure puudutab kõiki siinseid maju (Tamme tee 1, 3, 5 ja 7, lisaks naaber, perekond Salu, kelle

krunt on minu krundist kohe järgmine Tallinna poole (ma ei tea mis tema ametlik aadress on, varem oli

Suuretammi kinnistu, aga aadresse muudeti vahepeal).

Aitäh teile! Loodan, et arvestate kohalike elanike ettepanekutega. Nii meie kui teistega. Kuigi see teelaiendus on

vägagi teretulnud, tuleb arvestada ka, kuidas teha seda nii, et kohalike elanike elukvaliteet ei langeks müra ja muu

kaasnevate negatiivsete mõjude tõttu

Põhjendus:

1. Riigitee projekteerimisel tuleb tagada riigitee ohutus ja selle

ühtlane kulgemine. Riigitee liiklusohutuse ja toimivuse

seisukohalt ei ole sobilik, et riigi põhimaantee, mida läbib

igapäevaselt tuhandeid autosid, koosneb ebamäärastest

plaanikõverikest (kurvidest). Samuti on vajalik arvestada

normidest tulenevate suurte plaaniraadiustega, mis ei võimalda

väikese raadiusega järjestikulist kurvide kavandamist. Lauges

kurvis ohutuse tagamiseks tuleb sõidutee plaanikõverik ja

viraaž (sh viraažile üleminek) kavandada sujuvalt ilma

täiendavate muutustega plaanikõverikes. Tulenevalt

ruumikitsikusest (teisel pool teed paiknevast tööstusalast,

millele lähemale ei ole võimalik riigiteed kavandada) ei ole

võimalik ka riigiteed painutada. Kavandatud plaanikõverad

oleksid riigiteel liiklejale ebamäärased ega tagaks põhiteel

liikleja sõidumugavust.

2. Projekti järgnevates etappides koostatakse ka müra

modelleerimine. Kui mürauuringute tulemus ületab seadusest

tulenevaid piirnorme nähakse vajadusel ette ka

müraleevendusmeetmed.

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga nihutada riigitee nr 8 Tallinn–

Paldiski telgjoont ida poole.

2. Koostada müra modelleerimine. Lähtuvalt müra

modelleerimise tulemustest näha ette müratõkkemeetmed, kui

see ületab seadusest tulenevaid piirmäärasid.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

45

32 Rohtlaane tee 10

72701:002:1286

e-kiri 28.05.2023 15:41

Kirjutame, kuna ei soovi kogumistee rajamist teele katastritunnusega: 72701:002:1788, mis viib liikluse

Rohtlaane tee privaatsesse tänavasse. Teeksime ettepaneku (katastritunnus : 72701:002:0103) ja (katastritunnus :

72701:002:1791) kogumistee rajamise avalikule Marju teele (katastritunnus:72701:002:1502).

Põhjendus:

Transpordiameti poolt esitatud lahenduses jääb Rohtlaane tee

endiselt tupiktänavaks ning juurde lisandub üksnes Rohtlaane

tee 14 ja Paldiski mnt 401 üksikelamute kinnistud.

Suurevälja 4 detailplaneeringu kohaselt on kohalik tee

nr 7270390 Rohulaane tee määratud avalikuks kasutuseks. Sh

on Rohulaane tee kaudu tagatud detailplaneeringus ka

juurdepääs Rohulaane tee 14 (72701:002:1791) kinnistule.

Rohulaane tee jääb endiselt tupiktänavaks ning

Transpordiametil ei ole soovi ega kavatsust suunata sellele

teele läbivat liiklust.

Transpordiamet kaalub ettepanekut tagada juurdepääs

kohaliku tee nr 7270736 Marju tänava kaudu.

Otsused:

1. Projekti koostamisel koostöös kohaliku omavalitsusega ja

Mihkli kinnistu (72701:002:0805) omanikuga kaaluda

juurdepääsutee kavandamise võimalikkust Paldiski maantee

401 ja Rohtlaane tee 14 kinnisasjadele läbi kohaliku tee nr

7270736 Marju tänav.

2. Kui juurdepääsutee kavandamine võimalik ei ole kavandada

juurdepääs vastavalt Suurevälja 4 DP lahendusele.

33 Rohtlaane tee 7

72701:002:1013

e-kiri 26.05.2023 14:24

Soovime teatada, et meie ei soovi kogumistee rajamist teele katastritunnusega 72701:002:1788, mis viib liikluse

Rohtlaane tee privaatsesse tänavasse. Sellega seoses teeme ettepaneku rajada hoonete (katastritunnus:

72701:002:0103) ja (katastritunnus: 72701:002:1791) kogumistee avalikule Marju teele (katastritunnus:

72701:002:1502).

Põhjendus:

Transpordiameti poolt esitatud lahenduses jääb Rohtlaane tee

endiselt tupiktänavaks ning juurde lisandub üksnes Rohtlaane

tee 14 ja Paldiski mnt 401 üksikelamute kinnistud.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

46

Suurevälja 4 detailplaneeringu kohaselt on kohalik tee

nr 7270390 Rohulaane tee määratud avalikuks kasutuseks. Sh

on Rohulaane tee kaudu tagatud detailplaneeringus ka

juurdepääs Rohulaane tee 14 (72701:002:1791) kinnistule.

Rohulaane tee jääb endiselt tupiktänavaks ning

Transpordiametil ei ole soovi ega kavatsust suunata sellele

teele läbivat liiklust.

Transpordiamet kaalub ettepanekut tagada juurdepääs

kohaliku tee nr 7270736 Marju tänava kaudu.

Otsused:

1. Projekti koostamisel koostöös kohaliku omavalitsusega ja

Mihkli kinnistu (72701:002:0805) omanikuga kaaluda

juurdepääsutee kavandamise võimalikkust Paldiski maantee

401 ja Rohtlaane tee 14 kinnisasjadele läbi kohaliku tee nr

7270736 Marju tänav.

2. Kui juurdepääsutee kavandamine võimalik ei ole kavandada

juurdepääs vastavalt Suurevälja 4 DP lahendusele.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Rukkihundi

19801:012:0519

e-kiri 07.05.2023 12:42

Mind puudutab muidugi Rukkihundi kinnistule (katastritunnus 19801:012:0519) ligipääs. Olen viimased 10 aastat

sinna oma aega ja ressursse panustanud. Hiljuti renoveerisin pangalaenuga kogu hoone. Paldiski mnt. poolset

hoonet rendin välja autoremondifirmale Viru Auto ja teises hoones toodan aiamööblit, põhiliselt ekspordiks Rootsi.

See tähendab, et mul käivad seal ka rekkad laadimas.

Kui ligipääs muutub liiga keeruliseks siis arvatavasti autoremont kui teenindusettevõte tahab sealt lahkuda. No see

on üks osa minu loost. Teine osa on see, et kuidas rekka sinna tulevikus ligi pääseb. Kortermaja eest suurte

veokitega läbi sõita ei ole hea mõte, see teejupp ei ole ka piisavalt lai ja heas korras. Praegugi on Paldiski mnt.-lt

Alajaama teele pöörates massipiirang. Ühe tee ma juba olen omal kulul ehitanud (lõik Keila alajaama sissesõidust

kuni minu kinnistuni ehk ca 100 meetrit). Uuesti jälle sama teha oleks ehk ebaõiglaselt kulukas. Ja kuidas

Elektrilevi Keila alajaama hooldamas käia saaks, kas läbi minu kinnistu sõites ? Aga kui ma väljaspool tööaega

värava kinni panen ? Alajaam on ikkagi strateegiliselt tähtis ehitis.

Kuidas praeguse plaani järgi oleks sõidujälg Tallinna poolt tulles ? Kas peaks kõigepealt Keilani välja sõitma ja

siis tagasipöörde tegema või saaks kuidagi lühemalt ? Ma ei saa päris täpselt projekteeritava tee skeemi järgi ise

aru.

Võin tulla ka 9. mail Harku lasteaeda või 25. mail Hüüru mõisa tutvustusõhtule aga võib-olla ei ole see õige koht

kus oma konkreetse küsimusega tervet koosolekut koormata.

Põhjendus:

Kirjas on esitatud täpsustavaid küsimusi liikluskorraldusliku

lahenduse kohta ning konkreetseid ettepanekuid ei esitatud.

Liiklussõlmede ja kogujateede paigutusel on arvestatud

piirkonna terviklikku liikluskorralduslikku lahendust, et tagada

juurdepääs riigiteega külgnevatele kinnistutele läbi

kogujateede või kohalike teede.

Otsus:

Juurdepääs Rukkihundi kinnistule tagatakse läbi Tutermaa

liiklussõlme ja kavandatavate kogujateede. Riigitee projekti

realiseerimisel ei eeldata Rukkihundi kinnistu omanikult

täiendavate finantseeringute tegemist, kui juurdepääs

kinnistule likvideeritakse riigitee ümber ehitamise raames.

2 Tominga-Mõhku

19801:012:0119

e-kiri 10.05.2023 20:58

Esitan vastuargumendid ja ettepaneku Riigitee 8 Tallinn-Paldiski eskiisprojektile Tutermaal asuva Tominga-

Mõhku katastriüksusele (19801:012:0119) kavandatava juurdepääsutee 3.1 kohta.

VASTUARGUMENDID:

1. Planeeritav juurdepääsutee (saab alguse Saue vallast) tükeldab minu haritava põllu.

2. Juurdepääsutee ehitus lõhub toimiva drenaazi (põldude kuivendussüsteemi), mida eelmisel aastal sai just

remonditud.

3. Juurdepääsutee on projekteeritud kruusakattega, mille kasutamine kuival ajal tekitab tolmu, mida meil on praegu

juba liiga palju. Teid on hakanud kasutama mootorratturid ja ATV-d.

4. Projekti järgi on juurdepääsutee ühendatud Harku valla poole peal erateega/teedega, mis on antud vallale

kasutamiseks avaliku teena, kuid valla huvi neid hooldada on olnud minimaalne. Ainsad tööd on olnud talvine

hooldus ja kord aastas hööveldamine. Nüüdseks on teed halvas seisus. Oma rahadega on teid remonditud. Ei ole

nõus, et erateedele veel suurem koormus kavandatakse.

Põhjendus:

1. Transpordiamet arvestab ettepanekut mitte kavandada

eskiisis esitatud juurdepääsuteed JP 3.1, kuna antud tee

poolitab liigselt maaüksusi.

2. Transpordiamet arvestab ettepanekut pikendada

kogujateed nr K3.2 kohaliku teeni nr 7270260 Arunurga

teeni, kuna see tagab mõistlikuma ja loogilisema ühenduse

kohalike teede vahel.

Otsused:

Arvestada ettepanekutega.

1. Mitte kavandada juurdepääsuteed nr JP 3.1

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

47

ETTEPANEK:

Tutermaalt Tallinna poole trassi kõrval kulgev kogujatee nr K 3.2 pikendada kuni teeni nr 7270260. Pikendus on

ka lühem kui ehitus üle põldude (eramaade ja erateede).

Olemasolev tee nr 7270260 võimaldab sellel majal, mille juurde tahetakse üle meie põllu uut teed rajada, praegu

ja ka tulevikus väljuda teise otsa kaudu Vääna-Postile ja Tutermaa-Vääna teele/Kumnasse

2. Pikendada kogujatee nr K3.2 kohaliku teeni nr 7270260

Arunurga teeni.

3 Kalda tee 4

72701:001:0595

e-kiri 24.05.2023 15:20

Olen Hüüru küla Kalda 4 omanik.

Mul on ettepanek teha korralik juurdepääs Hüüru jalgteetunneli sisenemiseks. Teha tee tunnelisse kaeva üle, otse

olemasolevast kiirliiklusteelt.

Selgitus:

Eskiislahendus ei ole piisavalt täpne projekti etapp, et määrata

tunneli tehnilist lahendust. Eskiislahenduses on esitatud üksnes

selle põhimõtteline asukoht. Kergliiklusteetunneli tehniline

lahendus selgitatakse välja edasiste menetluste ja projekti

koostamise etappides.

Otsus:

Tegemist on arvamusega. Arvamus võtta teadmiseks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

48

4 Kõrtsu

19801:012:0338

e-kiri 23.05.2023 16:41

Kirjutan Tutermaa liiklussõlme rajamisega seoses üles kerkiva probleemiga ja teen ettepaneku planeeritava

liiklussõlme alla jäävate maade võõrandamise osas.

Tutermaa liiklussõlm on planeeritud arvestatavas osas Kõrtsu kinnistu

(19801:012:0338) maale. Kõrtsu kinnistu on sihtotstarbelt maatulundusmaa, millena seda ka kasutatakse. Probleem

on selles, et liiklussõlme rajamisega planeeritav kogujatee tuleb kinnistu ainsa veevõtukoha peale. Ilma

veevõtukohata muutub aga Kõrtsu kinnistu kasutamine maatulundusmaana võimatuks. Lisan juurde Rahvusarhiivi

väljavõtte kinnistu asendiplaani kohta (Rahvusarhiivi_väljavõte.pdf) ja fragmendi Maa-ameti kaardirakendusest

(veevõtu_asukoht_kinnistul.jpg), kus on näha veevõtukoha paiknemine. Kas liiklussõlme kogujatee alla jääva

veevõtukoha asemele rajatakse Kõrtsu kinnistule uus veevõtu koht?

Transpordimaeti poolt saadetud e-kiri (Kiri Transpordiametilt,

04.05.2023) kinnisasja omanikele sisaldas muuhulgas ka maade võõrandamise protsessi läbiviimise kirjeldust.

Sellega seoses on ettepanek kaaluda Kõstsu kinnistu maade võõrandamisel nende asendamist kinnistuga piirneva

Riigiomandis oleva maaga. Näiteks piirneb Kõrtsu kinnistu *** kinnistuga (***), mis on Maa-ameti andmetel

Riigiomand. Kas on võimalik liiklussõlme alla jääva Kõrtsu kinnistu maa asendamine kinnistuga piirneva

Riigiomandis oleva maaga?

Selgitus maade omandamise kohta:

Maade omandamine riigitee ja selle osade kavandamiseks

algab peale projektlahenduse koostamist ja vastavate

menetluste algatamist. Maade võõrandamist alustatakse

vastavalt kehtiva teehoiukavale, kui on kindlus ka ehituse

rahastamise osas. Kui Kõrtsu kinnistust on vajalik maad mingis

osas võõrandada võetakse Teiega eraldiseisvalt ühendust ning

asutakse Teiega läbi rääkima võimalike maade omandamise

teemal.

Maade võõrandamise üheks võimaluseks on ka kinnistust ära

lõigatud osa asendamine samaväärse riigile kuuluva maatüki

vastu. Selle võimalikkus selgitatakse välja maade võõranduse

menetluse käigus.

Põhjendus:

Transpordiameti ei ole teadlik Teie poolt kirjeldatud

veevõtukohast. Selgitame veevõtukohaga seotud asjaolud välja

ning vajadusel tagame alternatiivse veevõtukoha.

Otsus:

Selgitada välja veevõtukohaga seotud asjaolud projekti

järgnevates etappides. Kui tegemist on kinnisasja ainukese

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

49

ametliku veevõtukohaga tagada kinnisasjale alternatiivne

veevarustus.

5 Tominga

72701:002:1931

e-kiri 04.05.2023 14:18

Olen Tominga kinnistu(72701:002:1931) omanik. Minu ettepanek oleks viia uus 2+2 tee minu kinnistust eemale

põllu ehk ida suunas. Vastasel juhul kaotaksin metsariba, mis varjab minu kodu maanteest ja see vähendaks minu

ning minu pere elukvaliteeti. Sellist arvamust avaldasid ka teised kinnistute omanikud, kellel oli sarnane probleem,

projekti arutelul 09.05 Harku vallas. Ideaalis näeksin, et hetkel olevast maanteest saaks kogumistee ja selle kõrvale

ida poole ehitataks uus 2+2 tee. Lisaks võiks Tominga kinnistust põhja poole olevate kinnistute ühendusteed (hetkel

olemasolev pinnastee) ühendada kogumisteega vastavalt joonisele (joonistatud musta värvi joonega). Viimaseks

võiks pikendada eelnevalt mainitud teed veelgi edasi põhja suunas, et Aru ja Tuuliku kinnistu omanikud saaksid

otse ja kiiremini kogujateele (joonistatud rohelist värvi joonega). See variandi korral ei peaks tegema uut teed Aru

kinnistu juurde üle mitme erineva põllu ja kokkuvõttes peaks lühema tee rajama.

Põhjendus:

1. Riigitee projekteerimisel tuleb tagada riigitee ohutus ja

selle ühtlane kulgemine. Riigitee liiklusohutuse ja

toimivuse seisukohalt ei ole sobilik, et riigi põhimaantee,

mida läbib igapäevaselt tuhandeid autosid, koosneb

ebamäärastest plaanikõverikest (kurvidest). Samuti on

vajalik arvestada normidest tulenevate suurte

plaaniraadiustega, mis ei võimalda väikese raadiusega

järjestikulist kurvide kavandamist. Lauges kurvis ohutuse

tagamiseks tuleb sõidutee plaanikõverik ja viraaž (sh

viraažile üleminek) kavandada sujuvalt ilma täiendavate

muutusteta plaanikõverikes. Eskiislahenduses esitatud

põhimaanteed on juba hetkel laiendatud ida poole, mitte

Tominga kinnistu poole.

2. Transpordiamet arvestab ettepanekuga pikendada

kogujateed nr K3.2 kohaliku teeni nr 7270260 Arunurga

teeni, kuna see tagab mõistlikuma ja loogilisema ühenduse

kohalike teede vahel.

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga nihutada riigitee nr 8

Tallinn–Paldiski telgjoont ida poole ning kavandada

olemasolev riigitee ümber kogujateeks.

2. Arvestada ettepanekut pikendada koguja teed kohaliku

teeni nr 7270260 vastavalt ettepanekule.

6 Meistri tee 2-3

19801:012:0023

Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9- 16,0 asuva Harku–

Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimistingimuste menetlusse kaasamisele tänu tekkis Tutermaa Meistri 2

korteriühistul küsimus maja esimeste korruste elanikelt, kel korteri aknad maantee poole.

Põhjendus:

Müraleevendusmeetmete kavandamise vajadus tuleneb

atmosfääriõhu kaitse seadusest. Meistri tee 2 ja 3 kinnistu

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

50

e-kiri: 24.05.2023 21:23 Ei olnud jooniselt tavainimesele loetav...et kas jumala eest ei tule maja ette maanteelt mingit jubedat müratõket,

mis kogu avara vaate esimeste korruste elanikele akendest ära varjaks ja nii elanike kinnisvara väärtust vähendaks?

Korterit ostes olid tänava poole avara vaatega korterid oluliselt kallimad hoovi poole akendega korteritest.

Loodame väga, et maja akendest ka esimestele korrustele jääb avar vaade alles ja mingit seina ette maja ja maantee

vahele ei ehitata!!!Kui peaks siiski mingi vaate varjamine toimuma, oleme sunnitud kohtusse pöörduma.

juurde müratõkkeseina kavandamise vajadus selgub peale

mürauuringu koostamist.

Otsus:

Meistri tee 2-3 (äri- ja tootmismaa) kinnistute müratõkkeseina

kavandamise vajadus selgitada välja mürauuringu käigus.

7 Raabli

72701:002:1006

e-kiri 26.05.2023 14:11

Aitäh kaasamast Tallinn-Paldiski maantee Harku-Keila lõigu projekti arutellu. Projekti elluviimisel palun tagada

Raabli kinnistule (katastritunnus 72701:002:1006) juurdepääs ja müratõke, kuna kavas on sinna ehitada eramu. Põhjendus/Selgitus:

1. Juurdepääs Raabli kinnisasjale tagada läbi Kiia liiklussõlme ja

kogujatee nr JP 2.1.

2. Raabli kinnisasja näol on tegemist maatulundusmaaga, kus

elamu puudub. Müratõkkeseina kavandamine

maatulundusmaale ei ole põhjendatud. Perspektiivse elamu

jaoks müraleevendusmeetme kavandmine on kinnistu

omaniku/arendaja kohustus.

Otsused:

1. Raabli kinnisasjale tagada juurdepääs läbi Kiia liiklussõlme ja

kogujatee nr JP 2.1.

2. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada riigiteele

müratõkkesein, kuna tegemist on maatulundusmaaga, kus

puudub hoonestus.

8 A.L.

Jõe tee 3

72701:002:2070

e-kiri 26.05.2023 22:09

Küsimused on järgmised:

1. Kas on võimalik tutvuda lähteülesande ja selle aluseks olevate uuringutega, mille alusel käesolev projekt

on alguse saanud? Tutvustatud numbrid viidates anonüümsele uuringule ei ole piisavad suuremahuliste

ettevõtmiste toetamiseks. Eriti veel, et selline projekt teeb sadade inimeste igapäevaelu märksa keerulisemaks.

Väited, et Tallinnat on vaja tähtsa sadamaga Paldiskis siduda, ei ole piisav. Ligipääs Paldiski sadamale on juba

varasemalt ehitatud ja toimiv. Miks soovite raskeveokite liiklust läbi Hüüru suunama hakata? Lisaks Statistikaameti

andmetel on Paldiski kaubavedu nõnda väike, et selle mahu avaldamist ei ole lubatud andmekaitsest tulenevalt –

miks me loome tugivõrgustikku sadamale, mille mahud on tagasihoidlikud või seotud vaid ühe ettevõttega?

Sadamast veetavat kaupa silmas pidades, ei ole sellel kaubal vaja jõuda Tallinnasse, vaid Maardusse ja see on juba

lahendatud.

2. Koosolekul mainiti, et tegemist on ühe lahendusega. Millised on teised lahendused ning kas on võimalik,

et prognoosides kasutatud inimtegevuse inertsuse arvestamisel on eeldused valed? Ehk teisiti öeldes, kui eelmise

sajandi alguses prognoositi Londoni suurimaks probleemiks 50 aasta pärast hõbusesõnniku hulkasid, siis täna

teame, et see kohe kindlasti nõnda ei ole. Ühiskond areneb ja tehnoloogia samuti. Lisaks on Eesti riiklikud

strateegiad toetamas kestlikku arengut ning seeläbi (vähemasti sõnas) toetamas autostumise vähendamist, siis

kuidas toetab suurte magistraalide loomine seda ideed?

3. Oluline on aru saada ka investeeringu tasuvusest. Milline on selle investeeringu tasuvus? Kas selles

arvutuses on sisse rehkendatud ka kulud, mida peavad kandma Hüüru, Püha ja Kiia külade elanikud? Või (kui

selline tasuvus on üldse välja rehkendatud) peab see silmas vaid riiklike kulusid-tulusid? Raha on väikestel riiklidel

eriti vähe ja otsustamisel kuhu seda panna on vaja tõsiselt kaaluda kas loodetav tulu väärib tehtavaid kulusid.

4. Kui eelnevale küsimusele vastate jah, siis kinnisvara hind planeeritavale teele lähedal olevatel elamutel

kahaneb oluliselt. Kas selle kompenseerimisele on mõeldud? Kas see kulu on samuti sisse arvestatud

tasuvusarvutustesse?

5. Koosolekul ilmus hilisematel tundidel ka teine põhjendus pakutud lahendusele – ohutus. Tänased

liiklusuudised peaksid sellisel juhul suunama Transpordiameti tähelepanu sootuks teise asukohta (Kiili vald, Luige

alevik). Lisaks presenteeriti teadlikult andmeid ajast, mil ei olnud tänast liikluskorraldust veel kehtestatud –

vähendatud liikluskiirus ja vahepostid möödasõitude vältimiseks. Seega, need väited ei pea tänases olukorras paika.

Selgitused:

1. Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski maantee on riigi põhimaantee,

mille eesmärk on pealinna ühendamine teiste suuremate

linnadega, tähtsate sadamatega, raudteesõlmedega ja

piiripunktidega. Paldiski linn ja seal paiknev sadam ning

raudteesõlm on riikliku tähtsusega objektid, millele tuleb

tagada vastavalt tee funktsioonist lähtuv ohutus ja

läbilaskevõime.

Projekti eesmärk ei ole täiendava liikluse suunamine

põhimaateele, mis läbib Hüüru küla. Aastate jooksul on antud

põhimaanteel liiklussagedus kasvanud selliselt, mis eeldab

ohutuse ja sujuvuse ning läbilaskevõime tagamiseks 2+2

ristlõikega maanteed.

Projekti raames on Tallinn–Paldiski maantee

projekteerimiseks koostatud 2022. aastal liiklusuuring

„Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 Harku–Keila

lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 Harku–Hüüru lõigu

eelprojekti koostamine - Liiklusuuring“ (töö nr ERC/22/2022).

Projekteerimistingimused sätestavad tingimused, millele peab

projekt vastama ning milliseid uuringuid tuleb koostada.

Projekti koostamise etapis üldjuhul uuringuid ei avalikustata,

kuna tegemist on projekteerijale projekti koostamiseks

mõeldud dokumentidega ning nõuavad eriteadmisi (vastavaid

pädevusi).

Transpordiamet on liiklusuuringu tellinud ennetavalt, et oleks

võimalik juba eskiisprojekti tasandil selgitada välja riigitee

kavandamiseks vajalikke asjaolusid.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

51

6. Isiklikumaks minnes. Elades Paldiski mnt ääres, kaob selle projekti eskiisi alusel mu tavapärane ligipääs

maailmale ja pean liikuma koju ja tööle ligikaudu 5 km rohkem. Eeldades, et sõidan seda teed 5 päeval nädalas ja

45 nädalat, mis teeb üle 1000 km lisaks, millel on aga kindel hind nii auto kulumise kui ka kütusekulu mõttes.

7. Tee (Jõe tee lõik), mis on kavandatud meie tulevaseks koduteeks on osaliselt eraomandis ning selle omanik

võib keelduda meid läbi laskmast suvalisel ajahetkel. Kuidas on see lahendatud selle eskiisi järgi?

Kokkuvõtvalt, käesolev eskiis on vastuolus mitmete riiklike dokumentidega ning muudab kohalike elu oluliselt

halvemaks ning sellega on sellisel kujul võimatu nõustuda. Lisaks eelnevale kustutab selline lahendus aastaid

kestnud töö kogukonna ehitamisse – näib tühine, aga on üsna keeruline saavutada. Lisaks on Hüüru mõisa

renoveerimise tasuvus küsitav – juurdepääsu keerulisemaks muutmisel on keeruline kasvatada saali kasutatavust

ürituste jmt näol.

Mõistan, et on vajadus muutusteks, kuid selline lahendus lihtsalt ei sobi.

Ehk lühidalt, pakutud eskiis ei sobi kohalikku ellu ning välja tuleb töötada sobivam lahendus probleemi

lahendamiseks. Loodan, et saate vastata ka tekkinud küsimustele.

Avalikul väljapanekul lepiti kokku, et Transpordiamet jagab

asjakohaseid uuringuid läbi Hüüru külaseltsi ja/või kohaliku

omavalitsuse. Edastame liiklusuuringud Hüüru külaseltsile ja

kohalikule omavalitsusele koos antud

projekteerimistingimustega.

Projekteerimistingimuste eelnõu, mis saadeti puudutatud

asutustele ja isikutele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

ongi projekti koostamise lähteülesandeks.

2. Eskiisi koostamisel on kaalutud läbi erinevaid lahendusi, mida

tutvustati põgusalt ka avalikul arutelul. Kaaluti liiklusõlmede,

kergliiklustee tunnelite ja kogujateede asukohti. Eskiisi

koostamisel on küsitud arvamust ka kohalikult omavalitsuselt

ning sellest lähtuvalt eskiisprojekti muudetud.

Projekteerimistingimused antakse ühele projektlahendusele,

mille osas küsitakse arvamust puudutatud isikutelt. Mitme

erineva projektlahenduse osas arvamuse küsimine tekitab

segadust ning puudub täpne arusaam, millisele lahendusele

väljastatakse projekteerimistingimused.

Sh muutub lahendus ka peale projekteerimistingimuste

andmist vastavalt esitatud ettepanekutele, mida

Tarnspordiamet saab arvestada.

Uuringuid on koostatud insenertehnilisi põhimõtteid

rakendades. Transpordiameti hinnangul on liiklusuuringud

ajakohased ning vastavad uuringu koostamise juhendile.

Teeregistri andmetele tuginedes on teada et Tallinn–Paldiski

maantee liiklussagedus on viimase 10 aasta jooksul oluliselt

kasvanud ning liiklusuuring tulemustest lähtudes kasvab

liiklussagedus veelgi.

3. Selleks, et tagada riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski maantee

normidele, õigusaktide, standarditele vastavus on antud riigitee

rekonstrueerimine vajalik. Ohutusest võidavad ka Hüüru küla

ja külgnevate kinnistute elanikud, kes saavad ohutumad

juurdepääsud elukohtadele.

4. Projektile koostatakse tasuvusarvutus peale vastavate

lahenduste välja töötamist. Riigitee rekonstrueerimise vajadus

tuleneb Transpordiameti kohustusest tagada riigitee liiklejate

ohutus ja korrakohane toimimine. Transpordiameti esialgsel

hinnangul on projekt tasuv, kuid täpne tulemus selgub pärast

tasuvusarvutuse teostamist.

Riigitee ohutuse tagamine ja läbilaskvuse suurendamine on

määratud eesmärgiks riiklikes strateegilistes dokumentides.

5. Tegemist on arvamusega, mis ei ole seotud käesoleva projekti

projekteerimistingimustega. Transpordiamet peab oma

kohustusi täitma kõigil riigiteedel (sh Tallinn-Paldiski

maanteel).

Alandatud piirkiirused ja kummipostid möödasõitude

takistamiseks on ajutine (kiire) meede ning ei lahenda riigitee

toimivuse ja ohutuse seisukohalt kõiki probleeme (lisaks

vastuolu normidega) ning funktsioonist tulenevaid eesmärke.

Riigiteel ohutuse terviklikku lahenduse tagamiseks on vajalik

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

52

ette näha riigitee rekonstrueerimine terves mahus tagades

Eestis kehtivate õigusnormide kohane lahendus.

6. Projekti eesmärk on tagada kõigi liiklejate, ohutus ning

sõidumugavus põhimaanteel. Mõningane teekonna

pikenemine on riigitee normide kohaseks viimisel teatud

olukordades vältimatu. Teekonna pikenemised sõltuvad algus

ja sihtpunktidest ning need võivad olla ajas muutvad. Ei ole

võimalik eeldada, et mitte kusalgi ei toimu ühtegi muutust ning

teekonnad ajas ei muutu.

7. Kohalik tee nr 7270232 Jõe tee on avalikult kasutatav tee ning

munitsipaalomandis.

Otsus:

1.-7.Tegemist on arvamuste ja täiendavate selgituste küsimisega.

Võtta arvamused teadmiseks.

9 Kaasiku

72701:001:1376

e-kiri 26.05.2023 23:19

e-kiri 29.05.2023 09:01

Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 asuva Harku–

Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimistingimuste menetluse kohta on tekkinud mõned küsimused alljärgnevalt:

1. Teelõigu alates ca 15,5 kuni 17,0 kilomeetril maantee kõrval asuvad põllud (suunaga Harkust Keila poole

paremal pool teed) on drenaažitud maa-ala.

Eskiisprojektis puudub sellekohane maaparandussüsteemi piiri tähistus.

Kuidas on uue maantee planeerimisel arvestatud praeguse olemasoleva maaparandussüsteemiga?

2. Kuidas mõjutab maantee ehitus põhjavett, ühtlasi seoses sellega joogivee kvaliteeti puurkaevust, mis jääb ca

120 meetri kaugusele tee-ehituse tsoonist?

3. Kuidas tagatakse elanikele igapäevased liikumisvõimalused nii jalgsi kui ka autoga teetööde tegemise ajal, kui

praegu ainuke ühendustee kodualuse kinnistuga on pööre Paldiski maanteele/maanteelt?

Teen ettepaneku nihutada Hüüru ja Püha küla vaheline kahetasapinnaline ringristmik 150-200 m Püha küla poole,

kuna sel juhul jääb mõlemale poole uut maanteed ainult põllu ja/või metsamaa ning elamumaa (Kaasiku kinnistu)

jääb kaugemale.

Selgitus:

1. Eskiisprojekt on liiga algne projekti etapp tehniliste lahenduste

käsitlemiseks. Eskiislahendus käsitleb antud juhul

Transpordiameti esialgset visiooni võimalikust lahendusest

ning projekti järgnevates etappides arvestatakse ka

maaparandussüsteemidega. Sh saadetakse projekt

kooskõlastamiseks ka Põllumajandus-ja Toitlustusametile.

2. Üldjuhul teedeehitus põhjavett ei mõjuta. Projekti koosseisus

koostatakse keskkonnamõjude eelhinnang, mille raames

hinnatakse mõjusid keskkonnale. Kas kavandatu mõjutab ka

põhjavett ja joogivee kvaliteeti, selgub keskkonnamõju

hinnangu käigus.

3. Ehitustööde aegne liikluskorraldus selgub alles peale projekti

koostamist ning ehituslubade väljastamist. Käesoleva

menetluse ja projekti etapp on liiga varajane etapp ehitusaegse

liikluskorralduse välja selgitamiseks. Üldjuhul ehitustööde ajal

tagatakse kõigile kinnisasjadele juurdepääs (sh

kergliiklejatele). Kui konkreetsete tööde jaoks on vajalik mõne

ristumiskoha lühiajaline sulgemine teavitatakse sellest

maaomanikke.

Otsused:

1. Tegemist ei ole ettepanekuga. Võtta arvesse

maaparandussüsteemidest tulenevaid asjaolusid riigitee

projekteerimisel.

2. Tegemist ei ole ettepanekuga. Keskkonnaalased mõjud

selgitada välja keskkonnamõju eelhinnangu käigus.

3. Tegemist ei ole ettepanekuga.

Põhjendus:

1. Liiklussõlmede asukohad on valitud vähendamaks võimalikult

palju üleliigset teekonna pikendamist, kuid samas tagades ka

maantee projekteerimisnormide kohased liikumisvõimalused.

Täiendav 150-200 m liiklussõlme nihutamine tooks paljudele

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

53

Seoses antud ettepanekuga saab projekteerida kogujateed nii Hüüru kui ka Püha küla elanikele nii, et Püha küla

suunas jääb kogujatee kinnistute piirile (mitte ei poolita kinnistut nagu eskiisprojektil praegu) ning Hüüru küla

suunaline kogujatee jääb elamumaa (Kaasiku) kinnistust ca 200 m kaugusele.

piirkonna elanikele kaasa täiendava teekonna pikenemise 300-

400 m võrra, mis ei oleks sobilik laiema avaliku huvi

teenindamise mõistes.

Sh juhime tähelepanu, et antud juhul on eskiisis näidatud

põhimõttelise liiklussõlme asukoht ja lahendus, mis eelprojekti

koostamisel võib mõnevõrra muutuda seoses erinevate

uuringute (nt geoloogiline uuring) tulemusel.

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga nihutada liiklussõlme 150-200 m

Püha küla poole.

10 Vana-Allika

72701:002:0370

e-kiri 26.05.2023 15:22

Saadan teile enda, kui maaomaniku, küsimused, tähelepanekud ja ettepanekud seoses planeeritava Paldiski maantee

osas.

Alustuseks tuleb teid kiita, et te Hüüru mõisas toimunud tutvustuspäeval rahva silmanähtavale ja arusaamatule

vaenule suutsite kenasti vastu pidada! Ajame ju ühist asja tegelikult, et Eesti elu paremaks ja turvalisemaks saada,

aga ei soovitagi mõista ja kaasa mõelda üldse. Minul aga seevastu on ettepanekud, mida loodan väga, et te suudate

projekteerimisel arvesse võtta.

Olen maaomanik aadressil:

Vana-Allika, Kiia küla, Saue vald, Harjumaa 72701:002:0370

Olen varasemalt teiega ka suheldnud ja soovinud teada saada asukohta, mis vastaks teie plaanidele, et saaksin rajada

enda kinnistule ligipääsu. Ühtpidi on see planeerimise aeg just kasulik, et saaks üheskoos välja mõelda, kuidas

Paldiski

maantee äärsed alad vajalike teedega ühendatud saaks.

Kirja manusesse olen lisanud oma poolse algelise joonise, kuidas ja mida planeerida võiks.

1. ettepanek jooniselt

Kuna praegune mahasõit Paldiski maanteelt kaob Püha küla ristis, siis tuleb antud asumit põhjapool teed ikka

teenindada. Hetkel saab teil tee praeguses mahasõidu kohas otsa. Minu esimene ettepanek on seda pikendada

vähemalt Vana-Allika kinnistuni. Mul on plaan rajada endale kodu antud kinnistule ja see oleks lihtsaim ja lühim

tee, mida rajada, et vajalik ligipääs tagada.

2. ettepanek jooniselt

Kuna tegu on rohekoridoriga, mis üle Paldiski maanteega jookseb, on tegu päris kindlasti õige kohaga, kus

ökoviadukt olema peaks. Kui juba nagunii planeeritakse korraliku viadukti, siis äkki oleks mõistlik viadukti

kogujatee võrra pikendada, et uus autotee alt läbi mahuks. See oleks ka loogiline koht, kuhu antud kogujateed nö

loomade eest ära peita, tagada turvalisus liiklejatele ja mitte ehitada kogujateed kaugemal (3. ettepanek jooniselt),

et loomade liikumis koha liigelda.

Selline lahendus ühendaks ära ka kõik Paldiski maantee äärsed kinnistud ja omakorda ühendaks ära kaks suuremat

planeeritavat liikulus sõlme põhjapoolt Paldiski maanteel (Kiia ja Hüüru sõlmed).

Teine asi siia juurde on ökoviadukti võimalik liigutamine. Ettepanek on liigutada viadukt 200-400 m Keila poole,

et seda enda kinnistust kaugemale saada. Lisaks on loomadel peamiseks maantee ületuskohaks just maantee sirge

Keila poolne ots, sest maa tõuseb seal palju, on palju nähtavust ja loomad tunnevad end kindlamalt, kui teed

ületatakse. Oleme seda enam kui 30 aasta jooksul näinud palju kordi.

3. ettepanek jooniselt

Antud hetkel jääb joonist vaadates, et plaan oleks rajada kaks suur liiklussõlme (Hüüru ja Kiia), kuid praktiline

ühendus põhjapool maanteed puudub. Kui viia teie joonisel otsi kokku, siis ehk sellise kaarega võiks antud tee tulla

nagu joonisel näha.Lillad ringid plaanil märgivad kinnistute ühendus kohti, kust tee peaks läbi minema, et

maanteeäärsed kinnistud saaksid ligipääsetavateks muutuda. Kuigi tundub, et viaduktialune kogujatee ühendaks

kogu planeeritavat rajooni paremini.Hetkel ongi peamine küsimus, et kuidas antud maantee lõigus on suuremas

plaanis kavandada põhjapoolsed ühendused kahe suure liiklussõlme Hüüru ja Kiia vahel?

Põhjendused:

1. Vana-Allika kinnistule puudub praegusel hetkel avalikult

kasutatavalt teelt juurdepääs. Transpordiameti ei saa riigi

vahenditega asuda arendaja jaoks vajalikke juurdepääsuteid

kavandama. Juurdepääsud kavandatakse üksnes kinnistutele,

millelt projektiga nähakse ette juurdepääsu likvideerimine.

Transpordiamet saab arvestada juurdepääsu põhimõttelise

asukoha näitamisega.

2. Ettepanekuga esitatud kogujatee ühendaks üksnes üksikuid

majapidamisi, millele on juba tagatud juurdepääs kohalike

teede kaudu või alternatiivsete kogujateede kaudu. Täiendava

kogujatee kavandamine ei ole majanduslikult mõistlik.

3. Kohalike teede kavandamine ja võimalike kohalike teede

omavaheline ühendamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Hüüru ja Kiia liiklussõlm on ühendatud omavahel Tallinn–

Paldiski maanteed mööda ning täiendava põhjapoolse

ühendase kavandamine käesoleva projekti raames ei ole

Transpordiameti ülesanne. Teie ettepanek on küll asjakohane,

kuid meil puudub teadmine, kuidas soovivad ettepanekus

nimetatud ühendustee kinnistu omanikud või kohalik

omavalitsus neid alasid või kohalikku teedevõrku arendada. Sh

on kohalike teede arendamine kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Soovitame selle ettepaneku teha kohalikule omavalitsusele.

4. Arvestame külaelanike kirjalike ja avalikul arvamusel esitatud

arvamustega olemasoleva Pühaküla bussipeatuse

säilitamiseks. Sh kavandame selle jaoks täiendava

kergliiklusteetunneli Pühaküla bussipeatuse vahetusse

lähedusse, et kergliiklejatel oleks võimalik ohutult jõuda

teisele poole riigiteed.

Otsused:

1. Arvestada osaliselt. Projekti koostamisel näidata põhimõtteline

kogujatee asukoht Vana-Allika kinnistule. Kogujatee välja-

ehitamise kohustus ja lahendus jääb huvitatud isiku/arendaja

kanda.

2. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada täiendav kogujatee

ökodukti alt läbi.

3. Mitte arvestada ettepanekuga. Kohalike teede kavandmine on

kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

54

4.ettepanek jooniselt

Püha küla bussipeatuse asukoht võiks jääda suuremas plaanis sinna, kus ta täna on. Kuigi teie statistika

planeerimisel ehk ei toeta antud asukohas bussipeatust, siis ma võin teile kinnitada, et tee, mis viia Sauele läbi Püha

küla, on täis maju, inimesi ja paljusid peresid, kes kõik kasutavad antud bussipeatust, et Tallinna ja Keila liikuda.

Kui üks bussipeatus jääb Kiia liiklussõlmele ja järgmine teisele poole Hüüru silda, siis sinna vahele on kindlasti

vaja üht lisa bussipeatust. Tegu on liiga pika vahemaaga, kui vahepeal elavatel inimestel oleks mõistlik jalutada,

eriti kui ei elata otse Paldiski mnt ääres vaid tullakse kõrvalistelt teedelt.

Kommentaaride ja mõtete osas olen alati avatud ja sooviks väga teiega dialoogi pidada, et mis oleks mõistlik

planeerida ja mis mitte.

Minul nüüd tulevikus sõltub tulevane elukorraldus ja kodu asukoht, sellest kuidas me teie plaanidesse õiged teed

joonistatud saaksid.

Kõike head soovides ja peatse tagasiside eest ettetänades,

4. Säilitada Pühaküla bussipeatus. Bussipeatus viia kooskõlla

maantee projekteerimisnormidega.

5. Kavandada kergliiklustee tunnel Pühaküla bussipeatuse

vahetusse lähedusse, et tagada kergliiklejate

teeületusvõimalused.

11 Rohtlaane tee 12

72701:002:1287

e-kiri 26.05.2023 18:05

Kirjutan seoses Hüüru mõisas peetud koosolekul saadud infoga planeeritava Paldiski mnt projekti kohta.

Projektis on kirjeldatud, et Rohtlaane tee majapidamiste poolt rajatud teed soovitakse kasutada kogumisteena

kahele majale. Avaldan oma seisukoha, et meie pere ei soovi kogumistee rajamist teele

katastritunnusega:72701:002:1788, mis juhib liikluse Rohtlaane tee vaiksesse tänavasse. Soovitame kaaluda

võimalust rajada majapidamiste (katastritunnus : 72701:002:0103) ja (katastritunnus : 72701:002:1791)

kogumistee avalikule Marju teele (katastritunnus:72701:002:1502), mis on parema pinnakattega.

Põhjendus:

Transpordiameti poolt esitatud lahenduses jääb Rohtlaane tee

endiselt tupiktänavaks ning juurde lisanduvad üksnes

Rohtlaane tee 14 ja Paldiski mnt 401 üksikelamute kinnistud.

Suurevälja 4 detailplaneeringu kohaselt on kohalik tee

nr 7270390 Rohulaane tee määratud avalikuks kasutuseks. Sh

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

55

on Rohulaane tee kaudu tagatud detailplaneeringus ka

juurdepääs Rohulaane tee 14 (72701:002:1791) kinnistule.

Rohulaane tee jääb endiselt tupiktänavaks ning

Transpordiametil ei ole soovi ega kavatsust suunata sellele

teele läbivat liiklust.

Transpordiamet kaalub ettepanekut tagada juurdepääs

kohaliku tee nr 7270736 Marju tänava kaudu

Otsused:

1. Projekti koostamisel koostöös kohaliku omavalitsusega ja

Mihkli kinnistu (72701:002:0805) omanikuga kaaluda

juurdepääsutee kavandamise võimalikkust Paldiski maantee

401 ja Rohtlaane tee 14 kinnisasjadele läbi kohaliku tee nr

7270736 Marju tänava.

2. Kui juurdepääsutee kavandamine võimalik ei ole kavandada

juurdepääs vastavalt Suurevälja 4 DP lahendusele.

12 Veski tee 2

72601:001:0264

e-kiri 26.05.2023 16:58

Ettepanekuna soovime, et müratõkkesein ulatuks kaugemale kui ainult silla peal. Hetkel peame silmas Veski teest

Keila poole aga kindlasti on suurenenud mürast puudutatud ka Tallinna poole jäävad majad.

Ja teise asjana võiks üldse kaaluda, et kas on vaja 2+2 silda teha kuna kiirus on ju nagunii piiratud ja selle kiirusega

piisaks ka 1+1 variandist.

Põhjendus/Selgitus:

Projekteerimise järgnevates etappides teostatakse mürauuring,

millest lähtuvalt selgitatakse välja müratõkkeseinte vajadused

ja asukohad.

Vastavalt maantee projekteerimisnormidele tuleb riigitee

ristlõike kavandamisel lähtuda maantee klassist, mis on seoses

liiklussagedusega. Vastavalt eskiisprojekti eelselt koostatud

liiklusuuringule kuuluvad perspektiivsed liiklussagedused

riigiteel nr 8 Tallinn–Paldiski I klassi ning eeldavad 2+2

maantee kavandamist sõltumata maanteel kehtestatud

piirkiirusest.

Otsus:

Projekteerimise järgnevates etappides koostada mürauuring

ning sellest lähtuvalt näha ette müraleevendusmeetmed, kui

müratase ületab seadusest tulenevaid piirnorme.

13 Rohtlaane tee 9

72701:002:1014

e-kiri 30.05.2023 03:39

Käesolevaga soovime teile teada anda enda vastuseisust Rohtlaane tee, Hüüru, Saue vald 76911 tupiktänava lõppu

kogumistee rajamise plaanile. Meil on ühtehoidev kogukond (enam kui 30 elanikuga, enamus noored kasvavad

pered), kes kõik soovivad selle tee hoida privaatsena ning palju lapsega peresid, kes seda jalutamiseks, rattasõiduks

jne kasutavad. Meile teadaolevalt on kõik naabrid sellele kategooriliselt vastu, kuid nad pole hetkel isegi kursis

selle Transpordiameti kavatsusega ja seetõttu nad ei pruugi teile ka enda vastuseisust teada anda.

Soovime vältida kogumistee rajamist järgmise katastritunnusega teele: 72701:002:1788. Ühe hea alternatiivse

võimalusena näeksime kogumistee rajamist näiteks Marju tee kaudu: 72701:002:1502.

Oleme ette tänulikud, kui kaalute tõsiselt erinevaid võimalusi ja valite selliseid, mis kohalikke inimesi kõige vähem

häirib.

Põhjendus:

Transpordiameti poolt esitatud lahenduses jääb Rohtlaane tee

endiselt tupiktänavaks ning juurde lisanduvad üksnes

Rohtlaane tee 14 ja Paldiski mnt 401 üksikelamute kinnistud.

Suurevälja 4 detailplaneeringu kohaselt on kohalik tee

nr 7270390 Rohulaane tee määratud avalikuks kasutuseks. Sh

on Rohulaane tee kaudu tagatud detailplaneeringus ka

juurdepääs Rohulaane tee 14 (72701:002:1791) kinnistule.

Rohulaane tee jääb endiselt tupiktänavaks ning

Transpordiametil ei ole soovi ega kavatsust suunata sellele

teele läbivat liiklust.

Transpordiamet kaalub ettepanekut tagada juurdepääs

kohaliku tee nr 7270736 Marju tänava kaudu.

Otsused:

1. Projekti koostamisel koostöös kohaliku omavalitsusega ja

Mihkli kinnistu (72701:002:0805) omanikuga kaaluda

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

56

juurdepääsutee kavandamise võimalikkust Paldiski maantee

401 ja Rohtlaane tee 14 kinnisasjadele läbi kohaliku tee nr

7270736 Marju tänava.

2. Kui juurdepääsutee kavandamine võimalik ei ole kavandada

juurdepääs vastavalt Suurevälja 4 DP lahendusele.

14 Mättasoo

72601:001:0544

Avaldus 25.05.2023

Tee ehitusega Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9- 16,0 Harku–

Hüüru lõigul muudetakse kasutamiskõlbmatuks mulle kuuluv maaüksus Mättasoo, kadastrinumbriga

72601:001:0544. Seoses sellega palun minu maaüksus võõrandada täies ulatuses ja hüvitada õiglases turuhinnas.

Otsus:

Võõrandada kogu kinnistu vastavalt ettepanekule.

15 Jõe tee 5

72701:001:1891

Jõe tee 7

72701:001:1890

Jõe tee 7a

72701:001:1892

e-kiri 25.05.2023 22:42

Olen Hüüru küla jõe tee 7a kinnistu omanik. Osalesin eile Hüüru mõisa külakoosolekul, kus tutvustati planeeritavat

eskiisprojekti.

Seoses projektiga on ettepanekud ja küsimused:

1. Miks on planeeritud kavandatav tee ainult 2+2? Miks ei kaalu Transpordiamet ka 2+1 või muid alternatiive

antud teelõigul. Mõistan, et üldplaneeringus on 2+2, kuid ka vald on minule teadaolevalt öelnud, et alternatiive

tuleks kaaluda. Arvestades riigi rahalist olukorda, rohepöördest tulenevaid eesmärke sh kliimaeesmärke jääb täiesti

arusaamatuks, miks Transpordiamet jõuliselt ja järjekindlalt kaitseb ainult ühte alternatiivi? Mis on teie

võimalused, et kaalutakse ka alternatiivseid lahendusi ja neid kogukondadele tutvustatakse?

Kokkuvõttes võõtes aluseks Vabariigi Valitsuse tegevusplaani on eesmärk ressursse kasutada efektiivselt sh

maavarasid. Palun võtta kaalumisele ka 2+1 alternatiiv, kus on välja toodud ressursimahtude arvutused, mõjud

kliimamõjudele ja elurikkusele, lisaks peaks arvutuses välja tooma rahalise mõju.

2) Kohtumisel tõite välja, et prognoosite liikluskoormuse tõusu 14 900 Harku-Hüüru lõigus. Palun välja tuua

prognoosi põhimõtted, arvutused (koos algandmetega), et saaksime analüüsida koostatud prognoose. Lisaks

palume välja tuua selle, et kuidas antud prognoosid on kooskõlas liikuvuse üldiste suundadega (raudteetranspordi

parem planeerimine- Vabariigi Valitsuse tegevuskava; ühistranspordi parem planeerimine; ratta-ja liikurvahendite

efektiivsem kasutamine jne) ning kas neid on prognoosides arvestatud? Võiks ju eeldada, et surve autostumisele

pigem väheneb neid strateegilisi eesmärke arvestades. Kas olete samal seisukohal?

3) Kohtumisel oli Hüüru vabatahtliku komando juurest ette nähtud juurdesõidutee. Kohtumisel ütlesite, et seda teed

ei tule jõe teeni (läbi lepiku jõe tee 5 katastri lõunapoolsest nurgast ja jõe tee 7a lähedusest Jõe teele). Kohtumisel

öeldi, et jääb ainult tuletõrje auto mahasõit tõkkepuuga teele ning "see konks" on joonisel valesti. Palun kinnitust,

et see on nii. Kui ei ole, siis palun põhjendada, miks seda teed on vajalik nii pikalt läbi lepiku vedada JÕe teele,

kas seda teed saab nihutada kaugemale põllule? Igatahes kui see tee tuleb, siis palun meiega täpsemalt läbi rääkida

selle asukoht ja tee kasutamine

4) Hüüru silla kohta küsimus. Saan aru, et sild on vana ja selle eskiisiga pannakse paika, et see sild on 2+2? Kui

see jääb nii, siis tõenäoliselt tehakse see sild I etapis ära ja ülejäänud osa teest jääb hilisemasse faasi kui riigil raha

on. Kui sild tehakse I etapis, siis palun selgitada kui pikalt enne ja peale silda tuleb ka tee kohe planeeritava

eelprojekti kohaselt korda teha ning kas Hüüru mõisa ette jääv ristmik mahasõiduks Mõisa juurde ja Veskisse jääb

toimima? Kas Silla ehitamisega tehakse ka muid töid (näiteks tõstetakse bussipeatused ümber vms)? Palun

selgitada, mis muid töid planeeritakse silla rekonstrueerimisel selle lähiümbruses (200 m raadiuses praeguse silla

asukohast)?

Ettepanek- enne kui jääb 2+2 sild, palun planeerida ka alternatiivseid lahendusi väiksemaks sillaks! Lisaks palun

vastata ka nendele küsimustele, mis puudutavad teie nägemust 2+2 silla ehitamise osas.

Põhjendused/Selgitused:

1. Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski 2+2 maanteeks ümberehitamise

vajadus tuleneb riigitee kasvanud liiklussagedusest ning

maantee projekteerimisnormidest. Vastavalt koostatud

liiklusuuringutele ja tuginedes maantee

projekteerimisnormidele on riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski

Hüüru küla läbiv lõik I klassi maantee, mis tuleb minimaalselt

kavandada 2+2 maanteena. Transpordiametil ei ole võimalik

kõrvale kalduda maantee projekteerimisnormide ja

Transpordiameti juhendmaterjalide minimaalsetest nõuetest

ohutuse ja korrakohase toimivuse tagamiseks. Sellest

tulenevalt ei ole sobilik kaaluda ka 1+1 või 2+1 maantee

ristlõikega variante.

Transpordiamet arendab riigiteid lähtudes riiklikest

strateegilistest dokumentides (nt Harju maakonnaplaneering),

mis näevad ette riigitee nr 8 arendamise, selle ohutuse ja

läbilaskvuse tõstmise.

2. Liiklusuuringu prognooside aluseks on Tallinna

Tehnikaülikooli 2020. aasta uurimistöö „Liiklusuuringu

juhendi ja baasprognoosi koostamine“, mis on leitav

Tarnspordiameti koduleheküljelt

https://transpordiamet.ee/media/3125/download .

Riiklikes või kohaliku omavalitsuste strateegilistes

dokumentides ei ole ette nähtud täiendavaid perspektiivseid

transpordiliike riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski Tallinna ja Keila

vahelisele lõigule. Liiklusuuringu koostamisel ei saa täna

arvestada võimaliku raudtee tuleviku mõjuga, kuna selle täpne

mõju pole käesoleval hetkel teada ning sellest lähtuvalt ei ole

võimalik ka täpsemalt arvestada.

Prognoos tugineb 2022. aastal koostatud liiklusuuringule

„Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 Harku–Keila

lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 Harku–Hüüru lõigu

eelprojekti koostamine - Liiklusuuring“ (töö nr ERC/22/2022).

Liiklusuuring saadetakse tutvumiseks kohalikule

omavalitsusele ja külaseltsidele, kes saavad antud materjalid

edasi jagada.

3. Selgitasime Teile avalikul arutelul, et Paldiski mnt 492

kinnistu olemasolev juurdepääs (ristumiskoht) riigimaanteelt

nr 8 Tallinn–Paldiski kuulub likvideerimisele.

Projektlahenduse järgi suletakse Paldiski mnt 492 kinnistu

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

57

5) Mainisite, et on tehtud erinevad uuringud. Palun panna kõik uuringud (geodeesia, geoloogia, elustik jms) üles

Transpordiameti vms lehele, et kogukond saaks need alla laadida? Palun jagada linki, et nende uuringutega siis

tutvuda.

6) Kunagi planeeriti ka teisi lahendusi olemasoleva tee ümbertegemiseks. Väitsite, et 15. a tagasi jäid need

lahendused nahkhiirte tõttu ära. Palun täpsustada, kus need varasemad materjalid asuvad? Kas vahepeal on

keskkonnaeksperdid oma arvamust muutnud? Äkki on kunagi osutunud alternatiivid ajakohastatud info ja

teadmiste tõttu taas aktuaalsed läbi kaaluda? Palun antud küsimuses seisukohta.

7) Hüüru silla juures on planeeritud müratõkke sein. Kas on tehtud müra uuringuid, mis on hetkel müratase? Kas

seda praegust mürataset on modelleeritud? Milliseks kujuneb müratase siis kui kiirus kasvab? Mis on prognoositav

müratase 2+2 maanteega ja peale seda kui tuleb müratõkke sein? Kui palju hinnanguliselt müratase peale projekti

Jõe tee 7a, Jõe tee 7, Jõe tee 5 kinnistute juures kasvab?

8) Mainisite, et tulemas on keskkonnamõjude eelhinnang. Kus sellega tutvuda saab? Kas KMH eelhinnang oleks

mõeldav teha ka 2+1 või muule alternatiivile, sest on selge, et kohalik kogukond ja vald ei soovi 2+2 maanteed

ning mõistlik oleks leida kompromiss liiklusohutuse, kohalike kogukondade ja kohaliku omavalitsuse vahel.

Kokkuvõttes oleme arvamusel, et kõige suurem mure meie majade (Jõe tee 7, 7a, 5) vaatest ning ka kogu küla

vaatest see, et ei planeerita alternatiive ja neid ei kaaluta/arvutata läbi ega presenteerita kohalikele. Arvan, et sellest

saab kõige suurem takistus ja probleem selle projekti elluviimisel. Alternatiivide kaalumine näitaks minu hinnangul

kohalike kogukondade soovidega arvestamist ning pakuks võimalusi kogukonnaga kompromisse arutada. Loodan,

et Transpordiamet näitab siinkohal paindlikkust ja leiab vahendid (väideti, et eskiisi jaoks arvutused ei ole mahtude

osas kallid; eelprojekti tasemel alternatiivide kaalumine on u 200 tuhat) ka alternatiivide kaalumiseks, läbi

arvutamiseks ja kogukonnale presenteerimiseks.

juurdepääs tõkkepuuga ning see jääb avatuks üksnes

päästeteenistuse operatiivsõidule minekuks. Kinnistule on

endiselt vajalik tagada juurdepääs tavaolukorras, kus

operatiivsõitu ei toimu. Sellest tulenevalt on vajalik ette näha

ka alternatiivne juurdepääs Paldiski mnt 492 kinnistule.

Transporiamet on ametisiseselt võimalikke lahendusi kaalunud

ning otsustanud, et juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt on

Paldiski mnt 492 kinnistule võimalik tagada Jõe tee L3

(72701:002:2023) kaudu.

4. Hüüru silla rekonstrueerimise käigus on kavas ehitada riigitee

pikemas lõigus normide kohaseks. Ainult Hüüru silla

ehitamine 2+2 ristlõike järgi ei ole sobilik ega sobituks

keskkonda. Näeme esimese etapina ette riigitee km 13,9-17,25

perspektiivsest Harku liiklussõlmest (hetkel Harku-

Rannamõisa maantee ristmikust) kuni Püha–Alliku maantee

ristmikuni täiemahulise rekonstrueerimise. Riigimaantee nr 8

2+2 maanteeks ümberehitamise vajadus tuleneb maantee

projekteerimisnormidest, millest lähtuvalt on maantee I klassi

maantee ning minimaalne vajalik ristlõige 2+2. 2+2 maanteeks

projekteerimise vajadust toetab ka eskiisprojekti eelselt

koostatud liiklusuuring.

5. Projekteerimistingimused sätestavad tingimused, millele peab

projekt vastama ning milliseid uuringuid tuleb koostada.

Projekti koostamise etapis üldjuhul uuringuid ei avalikustata,

kuna tegemist on projekteerijale projekti koostamiseks

mõeldud lähtedokumentidega.

Transpordiameti tellimusel on hetkel valminud geodeesia,

liiklusuuring ja ulukiuuring. Vastavalt avalikul arutelul

kokkulepitule jagame uuringuid läbi kohalike omavalitsuste

ja/või külaseltside.

6. Tegemist on arhiveeritud projektlahendusega, mida hetkel

asjakohane jagada ei ole. Puudub vajadus asuda lahkama ca 15

aasta vanuseid projekte ning põhjusi, miks tol korral

projekteerimine lõpetati. Seadused, õigusnormid ja muud

asjaolud on vahepealsel ajal muutunud ning sel ajal vastu

võetud otsused ei puuduta käesoleva projekti

projekteerimistingimusi. Projektide ja nendega seotud

dokumentide arhiveerimisel on oma tähtajad ning neid ei

säilitata igavesti. Varasem projektlahendus ei puutu selle

projekti teemaga kokku, kuna projekti koostamist alustati

uuesti.

7. Projekteerimise mahus on ette nähtud ka müra modelleerimine,

millest lähtuvalt kavandatakse Eestis kehtivaid piirväärtusi

ületavatesse riigitee lõikudesse müra leevendusmeetmed.

Hetkel müra modelleerimist teostatud veel ei ole ning see

tehakse projekti järgnevates etappides.

8. Keskkonnamõju eelhinnang teostatakse projekti

terviklahendusele projekti lõppfaasis. Keskkonnamõju

eelhinnangu eelduseks on tehnilise lahenduse olemasolu,

millele on võimalik keskkonnamõju eelhinnang koostada.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

58

Praeguses projekti etapis keskkonnamõju eelhinnangut

koostatud ei ole.

Otsused:

1. Mitte arvestada ettepanekuga kaaluda 2+1 maantee

kavandamine, kuna ettepanek on vastuolus maantee

projekteerimisnormidega ega tagaks riigitee ohutust ning

korrakohast toimivust.

2. Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.

3. Tegemist on arvamusega/seisukohaga. Võtta

arvamus/seisukoht teadmiseks. Mitte kavandada eskiisis

näidatud kohalikku teed JP1.3.

Paldiski mnt 492 tagatakse juurdepääs kohaliku avalikult

kasutatava teede Jõe tee L3 (72701:002:2023) kaudu.

4. Mitte arvestada ettepanekuga rajada 2+2 silla asemel muu

ristlõikega sild/maantee tulenevalt vastuoludest maantee

projekteerimisnormidega.

5. Tegemist ei ole ettepanekuga. Asjakohaseid

materjale/uuringuid jagatakse läbi kohalike omavalitsuste

ja/või külaseltsi.

6. Tegemist ei ole ettepanekuga/arvamusega.

7. Tegemist ei ole ettepanekuga. Mürauuringud nähakse ette

projekti järgnevates etappides, mille raames selgitatakse välja

vajalikud leevendusmeetmed.

8. Tegemist ei ole ettepanekuga.

Teie poolt esitatud kokkuvõttev osa on arvamus ning selles

osas täiendavaid otsuseid või selgitusi anda ei ole vajalik.

Projekteerimistingimuste eelnõu arendustegevusega seotud

isikutele saatmine on kaasamise osa, kus huvitatud isikud

saavadki kaasa rääkida võimalike lahenduste kujundamisel. Sh

tuleb arvestada asjaoluga, et ettepanekud ja lahendused ei tohi

minna vastuollu seadustega ning täidavad

projekteerimistingimustes sätestatud lähteülesannet.

Võtta arvamused teadmiseks.

16 Piibelehe tee 13a

72601:001:0186

e-kiri 15.05.2023 08:40

Piibelehe tee 13

72701:004:0012

Piibelehe tee 13a

72601:001:0186

Avaldus 03.06.2023 21:36

Vaatasin projekti üle ja näen, et see mõjutab oluliselt meie ümbruskonna elanikke ning eriti meie tänava elanikke.

Loodan, et on olemas ka alternatiivsed lahendused. Ootame meeldivat koostööd, et leida parim variant kõigile.

Oleme oma naabruskonna elanikega vaadanud üle Teie poolt saadetud ja ka Hüüru mõisas tutvustatud riigitee 8

Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 Harku–Keila lõigu eskiisprojekti. Mõistame, et Tallinna lähiümbruse linnastumine

on paratamatu ja see jõuab millalgi meieni niikuinii, seega oleks hea kui võetaks arvesse ka nende muutuste sisse

jäävate elanike huve ja arvamust. Antud projektis on meie jaoks kõige vastuvõetamatum Kogujatee K1.8 lahendus,

mis ühendab Lepiku tee ja Priimula tee. Lisan põhjused:

1) Alustuseks on vaja selgitada, et Priimula tee ja Piibelehe tee piirkond on kunagine suvilate rajoon, kus on kitsad

tänavad ja väga vaikse sõidukiirusega piirkond. See on sisuliselt õueala, kus lapsed julgelt ringi jooksevad, sest siin

puudub kõrvaline liiklus. Oleks äärmiselt ohtlik suunata sellese piirkonda arvestatavalt suure koormusega liiklus.

Te võite piirata liiklust kiirusepiirangutega või teekünnistega, aga see ei taga ohutust.

Otsus:

Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.

Põhjendus/Selgitus:

Hüüru küla silla ja eskiisis esitatud kogujateede lahenduse

ettepaneku tegi Transpordiametile kaalumiseks Saue

Vallavalitsus. Arvestades saadud tagasisidet erinevatelt

osapooltelt ja avalikul arutelul esitatud arvamusi on

Transpordiamet otsustanud Hüüru küla kirdepoolsele osale

tagada ühendus antud piirkonnale Harku liiklussõlme kaudu

läbi kavandatava kogujatee.

Loobume eskiisis esitatud Priimula/Piibelehe tee ja Kiviaia

tänava ühendava kogujatee ja sellega seotud Hüüru küla silla

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

59

2) Priimula tee on liiga kitsas 1+1 teelahenduse jaoks. Vajaliku laiuse saamise jaoks on vaja kraavid kinni ajada.

See toob kaasa keskkonnakahju. Kraavide kinni ajamine mõjutab ka sadevee äravoolu, s.t. keldritesse ja aedadesse

tekivad üleujutused.

3) Uue silla rajamine üle jõe on kulukas ja toob kindlasti jõe jaoks kaasa keskkonna kahjud, seda nii ehituse ajal

kui ka hiljem kasutuse ajal.

4) Uue lahenduse tõttu peavad piirnevate kruntide inimesed oma hoove ümber ehitama.

5) Kavandatava silla pealesõit piirab autoga ligipääsu Piibelehe tee 13a ja 15a kruntidele.

Nagu me aru saame, siis see kogujatee on vajalik Kiviaia tee ja Aiandi tee elanike pääsemiseks Keila suunale ja

Vanamõisa suunale. Tegelikult saaksid nad ka kasutada nendele suundadele sõiduks uusi kavandatavaid

liiklussõlmi Harkus ja Hüüru-Vääna suunal. Või tuleks kaaluda alternatiivset lahendust, näiteks sellist nagu

külavanem hr. Õispuu pakkus, et Aiandi või Kiviaia tänava juurest ehitada läbisõit Paldiski mnt alt ja sealt viia tee

Paldiski mnt-le. See tunnel lahendaks mitmed probleemid: esiteks poleks vaja täiendavat silda ehitada ja teiseks

saaksid Kiviaia ja Aiandi tänava inimesed Mõisa juurde.

kavandamisest. Juurdepääs kahe külaosa vahel on

kergliiklejatele tagatud läbi Hüüru silla.

Oleme otsustanud, et eskiislahenduses esitatud kogujateed nr

K1.8 ega Hüüru küla kohaliku tee silda ei kavandata.

Juurdepääs Hüüru küla kirde osale tagatakse läbi Harku

liiklussõlme.

Sh selgitame, et kogujatee nr K1.8 ja Hüüru küla silla

kavandamine oleks meie hinnangul võimalik nähes ette

kohaliku tee laiendamise, sademeveekanalisatsiooni

lahendused vms. Sh on võimalik ette näha ka vajalikud

meetmed keskkonnakahjude vähendamiseks või nende

tekkimise vältimiseks.

Juhime tähelepanu, et Keskkonnaametile on

projekteerimistingimuste eelnõu edastatud ning

Keskkonnaametit kaasatakse ka ehitusloa menetlusse.

Otsus:

1. Arvestada ettepanekuga. Mitte kavandada eskiislahenduses

esitatud Kogujateed nr K1.8 ega Hüüru küla kohaliku tee silda.

2. Juurdepääs Hüüru küla kirdeosale tagada läbi Harku

liiklussõlme.

17 Kalda tee 2

72701:001:0460

e-kiri 2023.06.06 14:10

Küsimused:

1.raskeveoste vedu -kas on teostatud seiret tiheduse kohta või vajadus on prognoositud?

2.kas 2+1 lahendus nõuab samas mahus kogujateid, tunneleid jne kui 2+2 lahendus?

3.kas liiklustiheduse prognoosides on arvestatud elukalliduse kiiret tõusu, automaksu kehtestamist ehk siis

võimalust, et lähiaegadel autostumise kasv aeglustub oluliselt?

Arvamus: Vajadus 2+2 maantee rajamiseks pole seni piisavalt põhjendatud.

Küla poolitamine lõhub kogukonda, samuti pole keskkonnasõbralik sundida külainimesi mitmeid kilomeetreid

teekonda pikendama, samuti kasvab liiklustihedus -ja müra kogujateedel, mis halvendab elukeskkonda.

Selgitused:

1. Transpordiameti tellimusel on koostatud eskiisprojekti eelselt

liiklusuuring „Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2

Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 Harku–

Hüüru lõigu eelprojekti koostamine - Liiklusuuring“ (töö nr

ERC/22/2022), milles analüüsitakse olemasolevat ja

perspektiivset raskeveoste osakaalu. Liiklusuuring tugineb

liiklusloenduse tulemustel. Sh näeb ette liiklusuuring ka

prognoositud liiklussagedused.

2. Sõltuvalt 2+1 lahendusest võib 2+1 maantee nõuda samas

mahus kogujateid, tunneleid ja muud tehnilist infrastruktuuri,

kui 2+2 lahendus, kuna ristumiskohtade sulgemise vajadus,

kergliiklustee tunnelite rajamise vajadus jms tuleneb normidest

ja juhendmaterjalidest. Sh juhime tähelepanu, et vastavalt

maantee projekteerimisnormidele ja liiklusuuringu tulemustele

on riigimaantee nr 8 Tallinn–Paldiski vajalik minimaalselt

ümber ehitada 2+2 maanteeks.

3. Liiklust on prognoositud vastavalt kehtivale liikluse

prognoosimise juhendile. Prognoosi koostamise hetkeks ei ole

kehtestatud automaksu ning puudub seega ka võimalus

täpsemalt hinnata selle maksu mõju antud teelõigu liiklusele.

Selgitus arvamusele:

Riigimaantee nr 8 Tallinn–Paldiski 2+2 kavandamise vajaduse

tingib riigitee suur liiklussagedus, mis vastavalt koostatud

liiklusuuringule vastab I klassi maanteele. I klassi maantee

minimaalseks ristlõikeks on 2+2 sõidurajaga maantee.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

60

Maantee projekteerimisnormid sätestavad minimaalsed

nõuded maantee ohutuse ja toimivuse tagamiseks. Normidele

mittevastav maantee ei ole liiklemiseks ohutu ning ei taga ka

piisaval läbilaskvust.

Otsus:

Tegemist on täiendavate selgituste küsimisega ja arvamustega.

Võtta arvamused teadmiseks.

18 Piibelehe tee 15

72701:004:0016

Piibelehe tee 15a

72601:001:0187

e-kiri 06.06.2023 00:52

Osaledes Hüüru mõisas Tall-Paldiski mnt eskiisprojekti arutelul ja hiljem uurides uute teede skeeme tekkis

mõningaid küsimusi.

1. Miks planeeritakse Hüürus kogujatee läbi suruda mööda Priimula teed majade vahelt (vahe umbes 20m), samas

kui Laagri poolt saaks selle viia põldude vahelt ilma kohalike elanike häirimata?

2. Kui suureks on arvestatud selle tee koormus? Skeeme vaadates olen veendunud, et kogu Sauelt Õismäe poole

tulev liiklus ei hakka esmalt Keila poole sõitma, et siis Õismäe poole liikuda.

3. Kogujatee ehitusega tuleb kinni ajada Priimula tee äärsed kraavid, mis on seotud ümbruskonna majade drenaazi

süsteemiga. Kuidas tagatakse, et pinnasevesi ei hakkaks tungima ümbruskonna majade keldritesse?

4. Kuidas tagatakse autoga juurdepääs Piibelehe tee 15a krundile, mis on vahetult uue Hüüru küla silla kõrval?

Asjaliku tagasisidet ootama jäädes (Koosolekul kõlanud väide "Mujalt ei saa ehitada nahkhiired on ees") mind ei

rahulda

Põhjendus/Selgitus:

Hüüru küla silla ja eskiisis esitatud kogujateede lahenduse

ettepaneku tegi Transpordiametile kaalumiseks Saue

Vallavalitsus. Arvestades saadud tagasisidet erinevatelt

osapooltelt ja avalikul arutelul esitatud arvamusi on

Transpordiamet otsustanud Hüüru küla kirdepoolsele osale

tagada ühendus antud piirkonnale Harku liiklussõlme kaudu

läbi kavandatava kogujatee.

Loobume eskiisis esitatud Priimula/Piibelehe tee ja Kiviaia

tänava ühendava kogujatee ja sellega seotud Hüüru küla silla

kavandamisest. Juurdepääs kahe külaosa vahel on

kergliiklejatele tagatud läbi Hüüru silla.

Oleme otsustanud, et eskiislahenduses esitatud kogujateed nr

K1.8 ega Hüüru küla kohaliku tee silda ei kavandata.

Juurdepääs Hüüru küla kirde osale tagatakse läbi Harku

liiklussõlme.

Otsused:

1. Arvestada ettepanekuga. Mitte kavandada eskiislahenduses

esitatud kogujateed nr K1.8 ega Hüüru küla kohaliku tee

silda.

2. Juurdepääs Hüüru küla kirde osale tagada läbi Harku

liiklussõlme.

19 Priimula tee 7

72701:004:0027

e-kiri 07.06.2023 11:39

Kirjutan Teile seoses Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 13,9-24,2 Harku-Keila lõigu projekteerimisega.

Transpordiamet lubab oma kodulehel Eesti inimestele SÄÄSTVAT KESKKONDA. Kuidas mõista Teie

plaani ehitada kaherealine tee otse läbi peenarde, viljapuude, läbi inimeste elutöö ja ilumeele? Sõna otseses mõttes

poolitada Hüüru küla? Hävitada aedlinnale omane keskkond, millele lakkamatu autodevool mõjub nii müra,

heitgaaside kui turvalisuse mõttes reostavalt? Üks 13-kilomeetrine neljarealine lõik ei ole lahendus ega vabandus

eluskeskkonna lõhkumiseks. (Julgen meelde tuletada, et Keilas on teatavasti ka pääs ringteele!) Selline käitumine

ja „üle sõitmine“ on omane totalitaarsetele riikidele, aga mitte demokraatlikule Eesti Vabariigile.

Pealegi, kuidas jääb tänapäeva kõige olulisema üleskutsega – ROHEPÖÖRDEGA – kuidas toetab Teie

plaan keskkonda säästvat ja jätkusuutlikku elukeskkonda?

Olen kategooriliselt vastu kinnistu Priimula tee 7, Hüüru küla omanikuna ühe sõidurea ehitamiseks

kaherealiseks ning magistraali rajamiseks.

Põhjendus/Selgitus:

Hüüru küla silla ja eskiisis esitatud kogujateede lahenduse

ettepaneku tegi Transpordiametile kaalumiseks Saue

Vallavalitsus. Arvestades saadud tagasisidet erinevatelt

osapooltelt ja avalikul arutelul esitatud arvamusi on

Transpordiamet otsustanud Hüüru küla kirdepoolsele osale

tagada ühendus antud piirkonnale Harku liiklussõlme kaudu

läbi kavandatava kogujatee.

Loobume eskiisis esitatud Priimula/Piibelehe tee ja Kiviaia

tänava ühendava kogujatee ja sellega seotud Hüüru küla silla

kavandamisest. Juurdepääs kahe külaosa vahel on

kergliiklejatele tagatud läbi Hüüru silla.

Oleme otsustanud, et eskiislahenduses esitatud kogujateed nr

K1.8 ega Hüüru küla kohaliku tee silda ei kavandata.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

61

Juurdepääs Hüüru küla kirde osale tagatakse läbi Harku

liiklussõlme.

Juhime tähelepanu, et säästev keskkond tähendab muuhulgas

ka inimelusid säästvat liikluskeskkonda, mitte üksnes

looduslikku keskkonda. Rohepöördega kaasaminekuks on

võimalik kasutada ka keskkonnasäästlikke

ehitustehnoloogiaid, tagades kavandatud teede ohutus ja

normide kohasus.

Otsused:

1. Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.

2. Mitte kavandada eskiislahenduses esitatud kogujateed nr

K1.8 ega Hüüru küla kohaliku tee silda.

3. Juurdepääs Hüüru küla kirde osale tagada läbi Harku

liiklussõlme.

20 Vanatoa

72701:002:0299

Raabli

72701:002:0860

Priidiku

72701:002:0859

e-kiri 09.06.2023 7:58

Seoses Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-16,0 asuva

Harku–Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimistingimuste menetlemisega, esitavad teega piirnevate kinnistute

esindajad, Peep Nork, Siiri Põldra ja Aivar Ilves järgmised ettepanekud projekteerimistingimuste muutmiseks:

1. Tagada kinnistutele 72701:002:0859, 72701:002:0860 ja 72701:002:0299 juurdepääs Riigitee 8 projekti

raames või eraldi juurdepääsuteena.

Praeguse kava kohaselt hetkel kasutusel olev juurdepääsutee kinnistutele suletakse ning projekti käigus ei olnud

ette nähtud juurdepääsuvõimalust kinnistutele.

Põhjendus/Selgitus:

Vanatoa, Raabli ja Priidiku kinnistu vahetusse lähedusse on

vastavalt ulukiuuringule vajalik kavandada ulukiläbipääs.

Juurdepääsu asukohta või lahendust ei ole projekti käesolevas

etapis täpselt võimalik ette näha. Juurdepääsu lahendus selgub

peale ulukiuuringu lõpplikku valmimist.

Riiklikus teeregistris on juurdepääs tagatud üksnes Vanatoa

(72701:002:0299) kinnisasjale. Raabli ja Priidiku kinnistu

juurdepääsu võimalused tuleb välja selgitada kinnistu

omanikel endil. Sh tuleb arvestada, et juurdepääsu riigiteelt nr

8 Tallinn–Paldiski ei ole tulenevalt normidest võimalik lubada.

Otsused:

Arvestada ettepanekuga osaliselt.

1. Tagada juurdepääs Vanatoa kinnisasjale.

2. Projekti edasistes etappides selgitada välja ulukiläbipääsu

täpne lahendus ja ruumivajadus ning selgitada välja

juurdepääsu võimalus Vanatoa kinnistule.

3. Raabli ja Priidiku kinnisasjale juurdepääsutee

kavandamise ettepanekuga mitte arvestada, kuna puudub

olemasolev juurdepääs riigiteelt.

21 Veski tee 22

72701:001:2003

e-kiri 09.06.2023 11:59

Esmapilgul jääme üsna kõrvale sellest projekteeritavast Paldiski maantee lõigust, kuid tegelikult saab meie eluase

väga kõvasti mõjutatud ja me satume kardinaalselt teistsugusesse elukeskkonda. Me ei hakka kirjutama

teedeehituslikust seisukohast ega kogu eskiisi üksipulgi lahti võtma, kuigi seal on väga palju küsitavusi, vaid

kirjutame konkreetselt meist puudutavast lõigust. Et kohe oleks selge pilt, siis teie eskiisil oleme selle koha peal:

Põhjendus

1. Arvestades piirkonna teedevõrgustikku puudub tehniliselt

teostatav ja mõistlik alternatiivne lahendus. Kavandatavast

Hüüru liiklussõlmest on vajalik ette näha ühendustee

olemasoleva maanteega, mille ristmik on ette nähtud sulgeda.

2.1.Projekti edasistes etappides on võimalik kavandatavat

kõrvalmaantee lahendust korrigeerida ning näha ette

haljastuse säilimine tagades seejuures perspektiivse maantee

ohutus ja korrakohane toimimine.

2.2.Riigitee liiklusega kaasnevad paratamatult ka mõningad

keskkonnamõjud, mida hinnatakse keskkonnamõju

eelhinnangu käigus. Projekti edasistes etappides täpsustatakse

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

62

Kuvatõmmis maa-ameti kaardilt:

Esitletud eskiisi järgi tuleks täiesti uus ehitatav kogujatee piki meie krundipiiri ehk 270 m. Tee ehituseks võetakse

maha u 1 ha metsa meie kõrvalolevalt kinnistult Mättasoo (teadaolevalt omanikuga toimuvad läbirääkimised).

Meile on selline lahendus absoluutselt vastuvõetamatu. Oleme kolinud Nõmmelt siia, et saada rahulikum keskkond.

Tallinnast Nõmmelt, mis on teadaolevalt niigi üks rahulikumaid piirkondi Tallinnas. Kurioosne on see, et otsisime

uue elupaiga siia Hüüru justnimelt seetõttu, et häiris sõidutee koduvärava ees. Aga nüüd eskiisi vaadates tuleb

välja, et sattusime räästa alt vihma kätte. Kui praegu on puhas loodus ja vaikus, siis plaani realiseerumisel oleks

majast u 10 meetri kaugusel piki ühte krundi külge 270 meetri pikkuselt maantee kogu selle kaasatuleva müra ja

tolmuga.

Me ei ole teedeehituse põhimõtetes pädevad, aga igapäevaselt seda teelõiku tipptunni ajal kasutades jääb

arusaamatuks, miks peaks ühelt mitte ülekoormatud maanteelõigult – ja see Paldiski maantee lõik seda on - liiklust

kõrvale juhtima mõjutades sellega nii mastaapselt olemasolevat elukeskkonda. Eks teil on omad põhjused nii

mahukalt seda Paldiski maantee lõiku projekteerida, aga see on silmnähtavalt üledimensioneeritud arvestades selle

riigitee tehnilist lahendust ning nähakse ette meetmed, et

arvestada ka Teie poolt kirjeldatud veesoonega.

2.3.Kavandatud kõrvalmaantee nr K1.3 liiklussagedus on väike

ning ei nõua müratõkkeseina kavandamist, kuna maantee

liiklusest tulenev müratase ei ületa seadustest tulenevaid

piirnorme.

Otsused:

1. Mitte arvestada ettepanekuga eskiisis esitatud kõrvalmaantee

nr K1.3 ära jätta.

2. Arvestada ettepanekuga säilitada olemasolevat haljastus

võimalikult palju Mättasoo kinnistu osas. Viia eskiisis

näidatud kõrvalmaantee võimalikult Mättasoo kinnistu

põhjakülge tagamaks elamu ja perspektiivse maantee vahel

laiem vaheriba, mis on haljastatud.

3. Arvestada veesoonega projektide koostamisel järgnevates

etappides.

4. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada müratõkkesein Veski

tee 22 kinnistule.

5. Võtta esitatud arvamused teadmiseks

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

63

maanteelõigu liiklustihedust. See, et maantee nimi on Paldiski, ei tohiks olla mõjuv põhjus antud maanteelõigul nii

suuri muudatusi projekteerima. Isegi perspektiivis ei ole siin tulemas oluliselt suuremat liikluskoormust. Jah, mõne

uuselamurajooni arvelt, sealtki väikesõidukid. Paldiskisse-Keilasse suundub liiklus rohkem teisi maanteid pidi.

Näiteks isegi Mustamäel Akadeemia teel olles suundutakse pigem Pärnu maanteele, et minna Keila ja Paldiski

poole.

Saame aru, et meie poolt kõne alla võetud asukohaga seoses ehk meie kinnistuga piirneva uue kogujateega, oleme

enamvähem ainukesed protestijad, sest teisi see konkreetne asukoht nii väga ei mõjuta ning läbirääkimiste

keskpunkt on mujale suunatud. Samas mõjutab projektlahenduses olev uue kogujatee ehitus meie majapidamist

rohkem, kui enamikku teisi selle Paldiski maantee lõigu piirkonda jäävaid majapidamisi (antud Paldiski mnt

teelõigu piirkonnas on ikkagi protsentuaalselt vähe neid majapidamisi, keda uued projekteeritavad teed nii vahetult

mõjutavad). Seda enam palun arvestada ka meie soovi alternatiivide esitamisel.

Loomulikult on meil arvamusi kogu projektlahenduse osas, sest ka meid mõjutavad bussipeatuste nihutamised,

Hüüru keskusesse raskendatud juurdepääs, pikenevad sõiduteekonnad, aga need kõik jäävad meie jaoks hetkel

tahaplaanile, sest arusaadavalt on igale üksikule kinnistuomanikule esmatähtis, mis tema aia taga toimub.

Sellest tulenevalt meie arvamused:

1. Kõne all olev tee projektist välja jätta ja leida mingi teine lahendus

2. KUI kõne all olev tee tuleb nagunii, siis kindlasti ootame:

- võimalikult palju kõrghaljastuse säilitamist/uue istutamist;

- mitte vähimatki keskkondlikku mõju meie krundile. Siinkohal pöörame tähelepanu veesoonele, mis läbib risti

meie kinnistut ja planeeritavat teealust Mättasoo kinnistut;

- müratõket KOGU meie krundiga piirneva tee ulatuses. Müratõke peab olema visuaalselt ilus looduslikku

keskkonda sobiv.

22 Priimula tee 2

72701:004:0033

e-kiri 9.06.2023 1:13

Ei ole nõus kogujatee asukohaga Hüüru külas – mis on planeeritud kohe tema elukoha järgse kinnistuga piirnevana.

Sooviksime , et kogujatee nihutatakse elamu-suvilakoperatiivi põhjaosasse ning suunatakse ümber tiheasustatud

eramute alast.

Põhjendus/Selgitus:

Hüüru küla silla ja eskiisis esitatud kogujateede lahenduse

ettepaneku tegi Transpordiametile kaalumiseks Saue

Vallavalitsus. Arvestades saadud tagasisidet erinevatelt

osapooltelt ja avalikul arutelul esitatud arvamusi on

Transpordiamet otsustanud Hüüru küla kirdepoolsele osale

tagada ühendus antud piirkonnale Harku liiklussõlme kaudu

läbi kavandatava kogujatee.

Loobume eskiisis esitatud Priimula/Piibelehe tee ja Kiviaia

tänava ühendava kogujatee ja sellega seotud Hüüru küla silla

kavandamisest. Juurdepääs kahe külaosa vahel on

kergliiklejatele tagatud läbi Hüüru silla.

Oleme otsustanud, et eskiislahenduses esitatud kogujateed nr

K1.8 ega Hüüru küla kohaliku tee silda ei kavandata.

Juurdepääs Hüüru küla kirde osale tagatakse läbi Harku

liiklussõlme.

Otsus:

Ettepanekuga mitte arvestada.

23 Piibelehe tee 10

72701:004:0030

e-kiri 09.06.2023 19:16

Oleme oma naabruskonna elanikega vaadanud üle Teie poolt saadetud ja ka Hüüru mõisas tutvustatud riigitee 8

Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 Harku–Keila lõigu eskiisprojekti. Mõistame, et Tallinna lähiümbruse linnastumine

on paratamatu ja see jõuab millalgi meieni niikuinii, seega oleks hea kui võetaks arvesse ka nende muutuste sisse

Põhjendus/Selgitus:

Hüüru küla silla ja eskiisis esitatud kogujateede lahenduse

ettepaneku tegi Transpordiametile kaalumiseks Saue

Vallavalitsus. Arvestades saadud tagasisidet erinevatelt

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

64

jäävate elanike huve ja arvamust. Antud projektis on meie jaoks kõige vastuvõetamatum Kogujatee K1.8

lahendus, mis ühendab Lepiku tee ja Priimula tee.

Oleme sellesse kohta silla ja maantee ehitamise vastu.

Tegemist on vaikse tiheda hoonestusega endise suvilapiirkonnaga, kus on väikesed kruntid. Ja selle nii kallis

kohas lõikamine pole parim lahendus. Nagu me aru saame, siis see kogujatee on vajalik Kiviaia tee ja Aiandi tee

elanike pääsemiseks Keila suunale ja Vanamõisa suunale. Kuid tegelikkus võib olla teistsugune... Seda silda ja

teed hakkavad kasutama Saue, Vanamõisa ja Alliku poolt Tallinna poole tulevad autojuhid, sest see tuleb nende

jaoks lühem tee. Kiirusepiirang ei aita, keegi ei hakka seda jälgima.

Siis oleks ehk parem teha elanikele tunnel vasakule Keila poole, nagu külavanem soovitab. Ja ometi, kui

tulevikus üle jõe asuv ala välja ehitatakse, siis võib selle koha sild muutuda samasuguseks probleemiks nagu

praegu on vana sild.

Aga kui siiski on uut silda paratamatult vaja, siis teen ettepaneku kaaluda tulevikuperspektiiviga varianti -

võimalikult palju mööda minna tiheda hoonestusega elamurajoonist. Pealegi ütleb jumal ise meile parima

lahenduse silla asukohaks - Silla tänav- vaadake fotolt…

osapooltelt ja avalikul arutelul esitatud arvamusi on

Transpordiamet otsustanud Hüüru küla kirdepoolsele osale

tagada ühendus antud piirkonnale Harku liiklussõlme kaudu

läbi kavandatava kogujatee.

Loobume eskiisis esitatud Priimula/Piibelehe tee ja Kiviaia

tänava ühendava kogujatee ja sellega seotud Hüüru küla silla

kavandamisest. Juurdepääs kahe külaosa vahel on

kergliiklejatele tagatud läbi Hüüru silla.

Oleme otsustanud, et eskiislahenduses esitatud kogujateed nr

K1.8 ega Hüüru küla kohaliku tee silda ei kavandata.

Juurdepääs Hüüru küla kirde osale tagatakse läbi Harku

liiklussõlme.

Otsus:

Mitte arvestada ettepanekuga kavandada kogujatee ja Vääna

jõge ületav sild Jõekääru tee (Teie kirjas Silla tee) kaudu, kuna

esitatud kohas on kehtiv detailplaneering ning teele jääks ette

elamuhooned.

24 Rohtlaane tee 14

72701:002:1791

Soovin,et minu kinnistule Saue vald.Hüüru küla.Rohtlaane tee 14 planeeritav tee naaberkinnistule s.o. Paldiski

mnt.401 paigutataks ümber krundi piirile.

Kirjale lisatud manus,kus hetkel planeeritud tee ristiga maha tõmmatud ja punasega märgitud soovitud tee asukoht.

Põhjendus/Selgitus:

Transpordiameti poolt esitatud lahenduse osa on tulnud palju

tagasisidet Rohtlaane teega külgnevatelt kinnistutelt. Sellest

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

65

e-kiri 9.06.2023 9:00

tulenevalt oleme otsustanud, et kaalume projekti koostamisel

ka võimalust kavandada Rohtlaane tee 14 ja Paldiski mnt 401

kinnistutele juurdepääsu läbi kohaliku tee nr 7270736 Marju

tänava. Kui vastav juurdepääsulahendus ei ole realiseeritav

kavandame juurdepääsulahenduse vastavalt Suurevälja 4

detailplaneeringule ja tagame, et juurdepääsutee ei läbi

detailplaneeringus ette nähtud õueala.

Otsused:

1. Projekti koostamisel koostöös kohaliku omavalitsusega,

Paldiski mnt 401, Rohtlaane tee 14 ja Mihkli

(72701:002:0805) kinnistu omanikuga kaaluda

juurdepääsutee kavandamise võimalikkust Paldiski

maantee 401 ja Rohtlaane tee 14 kinnisasjadele läbi

kohaliku tee nr 7270736 Marju tänava.

2. Kui juurdepääsutee kavandamine võimalik ei ole,

kavandada juurdepääs vastavalt Suurevälja 4 DP

lahendusele. Paldiski mnt 401 kinnistule juurdepääsu tee

lahendamisel läbi Rohtlaane tee 14 kinnistu, mitte

kavandada juurdepääsuteed läbi Rohtlaane tee 14 õueala.

25 Kalda tee 2

72701:001:0460

e-kiri 07.06.2023 19:10

Käesolevaga teatan, et ei nõustu Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku-Keila ja km 13,9-16,0 asuva

Harku-Hüüru lõigu projekteerimistingimuste eelnõuga. Tee mõjud Sillaotsa 1 (Kalda tee 2) kinnistule on

ebaproportsionaalselt suured.

1.Ehitatav teelõik suurendab teekaitse tsooni mis oluliselt halvendab kinnistu kasutusvõimalusi ja vähendab selle

turuväärtust.

2.Kinnistule tekib täiendav müramõju.

3.Isegi kui müramõju vähendamiseks ehitada müratõkke sein, varjutaks see olulise osa kinnisust päikese eest.

4.Uue projekt kohaselt kaoks ära väljapääs kinnistult otse maanteele. Uus, rajatav, väljapääs oleks väga suure

ringiga. Selline asjaolu tekitaks kinnistu elanikele olulisi ebamugavusi ja täiendavaid ajalisi ja rahalisi kulutusi.

Lähtudes eeltoodust leian, et eelprojekt ei arvesta minu, kui Sillaotsa 1 kinnistu omaniku, huvidega ning tekitab

ebaproportsionaalselt suuri ebamugavusi ja kulutusi.

Selgitused/Põhjendused:

1. Harju maakonnaplaneeringus ja Saue valla üldplaneeringus

on riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski ette nähtud oluliselt

muudetava riigiteena. Selle raames on määratud

üldplaneeringus ka vastav teekoridor. Riigitee kaitsevöönd

Teie kinnistu osas oluliselt ei laiene ning kinnistu

kasutusvõimalused jäävad orienteeruvalt samaks.

2. Transpordiamet näeb ette projekti koostamisel ka

mürauuringud (müra modelleerimise) ning näeb vajadusel

ette müra leevendavad meetmed (nt müratõkkeseina)

Eestis kehtivaid piirnorme ületavates lõikudes.

3. Põhiprojekti koostamise käigus näeme ette päikesevalguse

(insolatsiooni) kestuse arvutamise, et tagada normide

kohane päikesevalgus päeva jooksul. Kui

müratõkkeseinast tulenevalt on insolatsiooni kestvus

allapoole piirnorme nähakse vajadusel ette läbipaistvad

müraseinad.

4. Teekonna pikenemine on riigitee normidekohaseks

viimisel sõltuvalt kinnistu asukohast paratamatu.

Olemasolev riigitee ristumiskoht kohaliku tee nr 7270178

Kalda tänavaga tuleb normidekohase lahenduse ja ohutuse

eesmärkidel sulgeda. Kalda tee 2 kinnistule pikeneb

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

66

teekonna pikkus üksnes Paldiski (Keila) suunal liikudes.

Projektlahendust kavandades oleme võimalikult palju

arvestanud kohaliku teedevõrgustiku arendamise

perspektiiviga ning arvestanud Hüüru küla edasise

arenguga.

Otsused:

1. Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.

2. Põhiprojekti koostamise käigus näha ette päikesevalguse

(insolatsiooni) kestuse arvutamine.

3. Kui müratõkkeseinast tulenevalt on insolatsiooni kestvus

allapoole piirnorme näha ette läbipaistvad müraseinad.

26 Elleni

72701:001:1986

e-kiri 08.05.2023 17:32

Suures plaanis on tore, et olukorda parandatakse, aga sooviks, et elumajade läheduses oleks autode piirkiirus

piiratud - ehk et piirkiirus 60km/h võiks alata juba rohkem linna poolt - siis, kui esimesed Hüüru majad pihta

hakkavad ehk näiteks Aiandi tee juurest.

Või kui see ei ole võimalik, siis võiks müratõke olla pikem. Samas müratõke ju peegeldab müra ja kuna majad on

mõlemal pool teed, siis see ei ole ka lahendus ilmselt, pigem ajab teise poole jaoks asja hullemaks.

Seega jah, piirkiiruse alandamine pikemal distantsil oleks ilmselt mõistlikum lahendus.

Põhjendus:

1. Käesoleval hetkel on tegemist riigi põhimaanteega nr 8

Tallinn–Paldiski. Põhimaantee ühendab pealinna teiste

suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi

suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja

piiripunktidega. Põhimaantee üheks eesmärgiks on ka

erinevate ühenduste ajalise vahemaa vähendamine, ohutus

ja sõidumugavus. Arvestades, et tegemist on

põhimaanteega, siis ei ole piirkiiruse langetamine lõigus,

kus vastav keskkond seda ei soodusta, põhjendatud.

Näiteks on hoonestus riigiteest kaugel ning autojuht ei

tunneta tiheasustusala keskkonda. Kui autojuhil puudub

tiheasustusala keskkonna tunnetus, on piirkiiruse

vähendamine põhjendamatu ning piirkiirusest ei hoita

üldjuhul kinni.

2. Transpordiamet näeb ette projekti koostamisel ka

mürauuringud (müra modelleerimise) ning näeb vajadusel

ette müra leevendavad meetmed (nt müratõkkeseina)

Eestis kehtivaid piirnorme ületavates lõikudes.

Otsused:

1. Mitte arvestada ettepanekuga pikendada 60 km/h

piirkiiruse ulatust Tallinna suunas.

2. Projekti järgmistes etappides teostada müra

modelleerimine ja näha ette vastavad

müraleevendusmeetmed riigitee lõikudes, kus müratase

ületab seadusest tulenevaid piirnorme.

27 Kopli

19801:012:0591

e-kiri 04.05.2023 19:14

Hetkel on planeeritud tee lõik läbi minu kinnistu ning kirja järgi saan aru et plaanitakse võõrandada osaliselt

maatükk. Sellega seoses sooviks saada vastust miks koguja tee on just sinna planeeritud?

Ning miks on vaja võõrandada kui on võimalik seada kasutusvaldus? Ma saan aru et see on lihtsam ja odavam

kui naaberkinnistule ehitada välja oma juurdepääsu tee aga omand on siiki puha ja puutumatu ehk selle kallal

võib minna tõesti äärmisel võimalusel.

Põhjendus:

Käesolevas projekti etapis ei ole määratud võõrandamise

täpseid ulatusi ega vajadusi. Juurdepääsutee võimalik asukoht

võib projekti järgnevates etappides mõnevõrra muutuda.

Informeerime Teid, et läbi Kopli kinnistu Aedmaa kinnistule

(19801:012:0583) juurdepääs on võimalik notariaalse

juurdepääsuservituudi määramisega.

Otsused:

1. Teha kinnistu omanikega koostööd juurdepääsu lahenduse

välja selgitamisel. Võimalusel lahendada juurdepääs

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

67

seades juurdepääsuservituut Aedmaa kinnistu kasuks läbi

Kopli kinnistu.

2. Kui juurdepääs servituudiga ei osutu võimalikuks, näha

ette juurdepääsutee kavandamiseks vajaliku maa

võõrandamine.

28 Paldiski mnt 315

72701:001:0078

e-kiri 04.05.2023 13:45

Muidugi on esialgne projekt toores ja on lahendamata küsimusi. Sealhulgas eriti Hüüru küla elanike uuele teele

mõistliku pikkusega väljasõidu osas Otsus:

Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.

29 Aiandi tee 3

72701:001:0844

e-kiri 29.06.2023 5:59

(vastuskiri täiendava

seisukoha päringule)

1. OÜ Harku Hobukeskus on selle vastu et poolitada territooriumit kuna sellele alale on planeeritud hobuste

koplid koos treeningplatsiga jne

2. Pakume välja alternatiivi teha tee piki aiandi tn kuni Timuti teele kas ühendada Uus teega või Alajaama

teele/selle marsruudi eelis oleks see et Aiandi põik tn on 5-6 krunti mis saaks ka korraliku väljapääsu

3. Juhul kui ei sobi 2 variant siis oleks mõeldav Hobukeskusel lubada ära osta või pikaajaliseks rentida 3h

alajaama ja meie vahele jääv riigimaa sest 1 variandi puhul läheb tee tegemiseks kaduma umbes5000m2

pinda ja jääb alles 2,5H mis eiole kellelegi vajalik kuna seal ei ole viljakas maa ja on ehitus keeluall kuna

alajaam on lähedal,

Sellisel juhul tekkib meil lisa maaala mida on võimalik kasutada hobuste karjamaaks ja mis oleks ka hooldatud.

Põhjendus:

1. Kavandatav ühendustee on vajalik, et tagada Hüüru külale

juurdepääs Harku liiklussõlme kaudu. Sellest tulenevalt on

vajalik poolitada ka Aiandi tee 3 kinnisasi, et oleks tagatud

loogiline ja kohaliku teedevõrgustiku sobituv kogujatee.

2. Kohaliku tee nr 7270276 Timuti tee kaudu ühenduse

tagamine ei ole meie hinnangul mõislik, kuna ühendustee

on peamiselt vajalik Hüüru küla kirdepoolse osa ühenduste

tagamiseks, kus on orienteeruvalt 70 elamut. Kui

kavandada ühendustee Timuti tee kaudu pikeneks oluliselt

suurema osa Hüüru küla kirdenurga elanike

liikumisteekond ning see ei sobituks kohalikku

teedevõrgustikku. Aiandi põik tänava ääres paikneb

üksnes 5-6 elamukrunti ning nemad saaksid meie tehtud

ettepanekuga samuti loogilise ühenduse oma kinnistutele.

3. Projekteerimistingimuste menetluse käigus ei ole võimalik

vastavaid kokkuleppeid sõlmida. Eelprojekti koostamise

käigus selgitatakse välja ühendustee kavandamise

ruumivajadus ja asukoht ning sellest lähtuvalt selgitatakse

välja ka võõrandamiseks vajalik maaulatus. Peale

võõrandamiseks vajaliku maaulatuse välja selgitamist

pöördutakse Teie poole individuaalselt võimalike

kokkulepete saavutamiseks. Sh on kinnistu võõrandamisel

üheks võimaluseks ka võõrandatud kinnistu osa

vahetamine teise samaväärse riigile kuuluva kinnistu osa

vastu. Aiandi Tee 3 ja Alajaama tee 8 // Harku alajaama

kinnisasja vahele jääv riigimaa ei ole Transpordiameti

valduses olev maaüksus ning meil ei ole käesoleval hetkel

võimalik antud rentimise või maaüksuste vahetamise

võimalusi läbi rääkida. Vastavad läbirääkimised

maaomaniku ja teiste riigiasutuste vahel toimuvad peale

võõrandamiseks vajalike maaüksute menetluste alustamist.

Otsused:

1. Tegemist on arvamusega. Võtta arvamus teadmiseks.

2. Mitte arvestada ettepanekuga kavandada ühendustee

kohaliku tee nr 7270276 Timuti tee kaudu, kuna see

pikendaks oluliselt valdava osa Hüüru küla kirde nurga

elanike teekonda ega sobituks kohalikku teedevõrgustikku.

3. Tegemist on ettepanekuga, mille osas käesoleval hetkel

otsust ei ole võimalik langetada.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

68

Maade omandamine riigitee ja selle osade kavandamiseks

algab peale projektlahenduse koostamist ja võõrandamis

menetluste algatamist. Maade võõrandamist alustatakse

vastavalt kehtivale teehoiukavale, kui on kindlus ka ehituse

rahastamise osas.

Kui kinnistust on vajalik maad mingis osas võõrandada

võetakse Teiega eraldi ühendust ning asutakse Teiega läbi-

rääkima võimalike maade omandamise teemal. Maade

võõrandamise üheks võimaluseks ka kinnistust ära lõigatud

osa asendamine samaväärse teise riigile kuuluva maatüki

vastu. Selle võimalikkus selgitatakse välja maade

võõranduse menetluse käigus.

30 Altmäe tee 8

72701:001:0064

e-kiri 04.05.2023 17:35

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

31 Altmäe tee 9

72701:001:0159

e-kiri 04.05.2023 12:27

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

32 Altmäe tee 11

72701:001:0160

e-kiri 04.05.2023 11:49

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

33 Aru

72701:002:0130

e-kiri 24.05.2023 23:30

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

34 Kase

72701:002:0014

e-kiri 04.05.2023 09:26

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

35 Kase

72701:002:1734

e-kiri 12.05.2023 13:07

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

36 Laanepere

72701:002:0885

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

69

e-kiri 09.05.2023 13:32

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

37 Lepa

72701:002:0977

e-kiri 07.05.2023 20:37

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

38 Meistri tee 2

19801:012:0023

05.05.2023 14:19

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

39 Muinasasula tee 4

72701:001:2038

e-kiri 04.05.2023 14:53

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

40 Muinasasula tee 6

72701:001:2039

e-kiri 07.05.2023 15:47

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

41 Muinasasula tee 10

72701:001:0716

e-kiri 04.05.2023 15:49

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

42 Muinasasula tee 11

72701:001:2042

e-kiri 04.05.2023 10:58

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

43 Muinasasula tee 12

72701:001:0715

e-kiri 05.05.2023 14:18

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

44 Nurmenuku

72701:002:0284

e-kiri 16.05.2023 11:29

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

70

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

45 Paldiski mnt 490

72701:002:0979

e-kiri 04.05.2023 14:02

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

46 Roosi tee 6

72701:002:2211

e-kiri10.05.2023 18:50

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

47 Sepa

72701:002:1970

e-kiri 05.05.2023 16:20

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

48 Sillaotsa

72701:001:0145

e-kiri 04.05.2023 09:50

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

49 Suure-Sõduri

72701:002:1244

e-kiri 04.05.2023 14:46

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

50 Tamme tee 3

19801:012:0340

e-kiri 08.05.2023 15:18

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

51 Vanatoa

72701:002:0299

e-kiri 05.05.2023 13:17

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

52 Väikevälja

19801:012:0010

e-kiri 08.05.2023 22:18

Kiri kätte saadud Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

71

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et piirneva kinnisasja

omanik ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust

avaldada.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,90-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks“

lisa 2

72

Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Alajaama tee 1b 19801:001:2652

Puusepa tee 2a 19801:001:3078

Tamme tee 5 19801:001:3177

Männiku tee 13 19801:001:3267

Talumetsa 19801:001:3740

Väikevälja 19801:012:0009

Tamme tee 1 19801:012:0013

Meistri tee 4 19801:012:0014

Selli tee 1 19801:012:0015

Suuretammi 19801:012:0021

Alajaama tee 1a 19801:012:0067

Ees-Sarapiku 19801:012:0101

Sarapiku 19801:012:0104

Aaviku tee 1 19801:012:0118

Kaljuroosi 19801:012:0150

Oskari 19801:012:0151

Tutermaa tee 1 19801:012:0196

Meistri tee 5 19801:012:0215

Meistri tee 7 19801:012:0233

Meistri tee 9 19801:012:0270

Kadarpiku tee 5 19801:012:0289

Kivikirsikese 19801:012:0296

Meistri tee 3 19801:012:0305

Liivata 19801:012:0312

Prosavitsu 19801:012:0453

Lageda tee 8 19801:012:0476

Lageda tee 4 19801:012:0478

Lageda tee 2 19801:012:0479

Lageda tee 1 19801:012:0481

Lageda tee 3 19801:012:0482

Lageda tee 5 19801:012:0483

Lageda tee 7 19801:012:0484

Jaotusvõrgu alajaam 19801:012:0543

Posti 19801:012:0581

Aedmaa 19801:012:0583

Männiku tee 10 19801:012:0585

Aaviku tee 4 19801:012:0590

Aaviku tee 4 19801:012:0590

Selli tee 3 19801:012:0790

Metsa 19801:012:0890

Postimäe 72501:001:0746

Karjaniidu 72501:001:0748

Tallikopli 72501:001:0749

Postisiilu 72501:001:0756

Väravavahi 72501:001:0760

Kopliluha 72601:001:0001

Marju tn 2 72601:001:0361

Marju tn 2a 72601:001:0362

Vesiveski 72701:001:0021

Vana-Karjavälja 72701:001:0049

Kopli-Roosi 72701:001:0079

Kopliserva 72701:001:0081

Tuisu 72701:001:0087

Kalda tee 1 72701:001:0390

Kalda tee 4 72701:001:0595

Muinasasula tee 9 72701:001:0711

Muinasasula tee 14 72701:001:0714

Jõe tee 7b 72701:001:0861

Kõrtsi 72701:001:0943

Söödi 72701:001:1015

Vana-Sillamäe 72701:001:1027

Jõekivi 72701:001:1165

Paldiski mnt 305 72701:001:1231

Kaasiku 72701:001:1376

Kaasikupõllu 72701:001:1378

Kivi tee 8 72701:001:1408

Kivi tee 7 72701:001:1788

Mare 72701:001:1977

Karjavälja 72701:001:1979

Muinasasula tee 16 72701:001:1987

Kubja 72701:001:2025

Kalda tee 6 72701:001:2033

Lehiste 72701:001:2034

Muinasasula tee 1 72701:001:2035

Muinasasula tee 2 72701:001:2036

Muinasasula tee 3 72701:001:2037

Muinasasula tee 7 72701:001:2040

Muinasasula tee 8 72701:001:2041

Muinasasula tee 13 72701:001:2043

Muinasasula tee 15 72701:001:2044

Muinasasula üldmaa 72701:001:2046

Kuldsaare 72701:002:0003

Vana-Kindluse 72701:002:0015

Indreku 72701:002:0025

Jõe tee 1 72701:002:0063

Paldiski mnt 401 72701:002:0103

Jaanimetsa 72701:002:0104

Lättevälja 72701:002:0120

Uustalu 72701:002:0141

Sillamäe 72701:002:0161

Keskpõllu 72701:002:0170

Muiste 72701:002:0171

Vana-Kungla 72701:002:0172

Muldo 72701:002:0269

Väike-Kuldsaare 72701:002:0271

Kivi tee 1 72701:002:0272

Heinamaa 72701:002:0273

Kungla 72701:002:0291

Künka 72701:002:0293

Postimäe 72701:002:0351

Kerbo 72701:002:0399

Kubja 72701:002:0522

Tõnise 72701:002:0549

Veenuse 72701:002:0558

Suurekivi 72701:002:0680

Uue-Kaasiku 72701:002:0699

Kurvi tee 4 72701:002:0781

Kurvi tee 4a 72701:002:0782

Mihkli 72701:002:0805

Kreegi 72701:002:0828

Teeäärse 72701:002:0908

Posti 6 72701:002:0973

Paldiski mnt 492 72701:002:0978

Merekindluse 72701:002:0989

Paldiski mnt 351 72701:002:1010

Rohtlaane tee 9 72701:002:1014

Uuetoa 72701:002:1181

Marju tn 4 72701:002:1481

Mõisapõllu 72701:002:1525

Pärnaõie 72701:002:1545

Külmaallika 72701:002:1610

Kurvi tee 6 72701:002:1711

Haava 72701:002:1932

Suur-Kaarle 72701:002:1962

Kuldpõllu 72701:002:1990

Kivi-Kaasiku 72701:002:2050

Jõe tee 3 72701:002:2070

Pae 72701:002:2080

Roosi tee 1 72701:002:2198

Roosi tee 1a 72701:002:2199

Roosi tee 3 72701:002:2201

Roosi tee 3a 72701:002:2202

Roosi tee 5 72701:002:2203

Roosi tee 5a 72701:002:2204

Roosi tee 7 72701:002:2205

Roosi tee 7a 72701:002:2206

Viina 72701:002:2222

Viinamäe 72701:002:2223

Paju 72701:002:2340

Piibelehe tee 8 72701:004:0004

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31).

1

KORRALDUS

12.07.2023 nr 1.1-3/23/517

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 8

Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila

lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-17,25 Harku–Hüüru

asuva lõigu eelprojekti koostamiseks

Transpordiamet algatas 02.05.2023 projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 8

Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-17,25 asuva

Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja

2 alusel.

Projekteerimistingimuste menetluse käigus selgunud vajadusest tagada riigiteel ohutud

juurdepääsu lahendused läbi kogujateede külgnevatele kohalikele ja riigiteedele pikendab

Transpordiamet Harku–Hüüru lõigu eelprojekti koostamist kuni kilomeetrini 17,25.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuv

Harku–Keila lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 72701:002:0567;

19801:001:2651) Harju maakonnas Saue ja Harku valdade territooriumil Hüüru, Püha, Kiia,

Kütke, Tutermaa, Kumna külades.

Projekteerimistingimused on kooskõlas Saue ja Harku valdade üldplaneeringuga, milles

menetluse esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas

asukohas.

Projekti eesmärgiks on põhimaantee nr 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila

lõigu kaasaegsele ja perspektiivsele liikluskoormusele vastava ristlõike, sõiduradade arvu ja

optimaalse kiiruse analüüsid ning sobiva lahenduse projekteerimine, liiklusohutuse taseme

tõstmine, teede ristumiskohtadele optimaalse lahenduse leidmine, kogujateede võrgustiku

kavandamine, bussipeatuste ohutustaseme tõstmine, jalg- ja jalgrattateede planeerimine,

jalakäijate ülekäigukohtade autode liiklusvoo suhtes konfliktivabaks muutmine, rajatiste sh

olemasolevate müratõkete, truupide, seisukorra hindamine (kas on vajalik säilitamine,

renoveerimine või uue ehitamine), uue Hüüru silla lahenduse välja töötamine koos vana silla

lammutamisprojektiga ning keskkonnameetmete analüüs ja kavandamine, vajalike uuringute

läbi viimine.

2

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud

asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse

esemega EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS

§ 31 lõige 4 punkti 2 alusel.

Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse

käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib

projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides

omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse:

Kinnisasja nimi Katastritunnus

Aaviku tee 1 19801:012:0118

Aaviku tee 4 19801:012:0590

Aaviku tee 6 19801:001:3569

Ahto 72701:002:0634

Aiandi tee 72701:001:0797

Aiandi tee 3 72701:001:0844

Alajaama tee 13 19801:001:3570

Alajaama tee 1b 19801:001:2652

Alajaama tee 3a 19801:001:3924

Alajaama tee 8 // Harku alajaam

72701:001:0138

Allikapõllu 72701:001:1300

Aru 72701:002:0130

Ees-Sarapiku 19801:012:0101

Gustavi 72701:001:0646

Heinamaa 72701:002:0273

Hekiserva 72701:002:1501

Indreku 72701:002:0025

Jaanimetsa 72701:002:0104

Jaotusvõrgu alajaam 19801:012:0543

Jõe tee 72701:001:1416

Jõe tee 1 72701:002:0063

Jõe tee 2 72701:002:1641

Jõe tee 7b 72701:001:0861

Jõe tee 7b 72701:001:0861

Jõe tee 7b 72701:001:0861

Kaasikupõllu 72701:001:1378

Kadaka 72701:002:0636

Kadarpiku tee 5 19801:012:0289

Kaeviku 72601:001:1264

Kalda tee 1 72701:001:0390

Kalda tee 2 72701:001:0460

Kaljuroosi 19801:012:0150

Karjavälja 72701:001:1979

Kase 72701:002:1734

Keila alajaam 19801:012:0542

Keila kirikumõis 19801:012:0267

Kerbo 72701:002:0399

Keskpõllu 72701:002:0170

Kiia tee L15 72701:001:1532

Kivi tee 1 72701:002:0272

Kiviaia tänav 72701:001:0817

Kivi-Kaasiku 72701:002:2050

Kivikirsikese 19801:012:0296

Kivikirsipõllu 19801:012:0298

Kopli 19801:012:0591

Kopliluha 72601:001:0001

Kopli-Roosi 72701:001:0079

Kopliserva 72701:001:0081

Kubja 72701:001:2025

Kubja tee L2 72601:001:0051

Kubja tee L5 72601:001:0255

Kuldpõllu 72701:002:1990

Kurvi tee 4 72701:002:0781

Kõrtsi 72701:001:0943

Kõrtsu 19801:012:0338

Laanepere 72701:002:0885

3

Lageda 72701:002:2164

Liivata 19801:012:0312

Liivatapõllu 19801:001:2662

Lättevälja 72701:002:0120

Mare 72701:001:1977

Marju tn 2a 72601:001:0362

Merekindluse 72701:002:0989

Metsapõllu 19801:001:2838

Muinasasula tee L3 72601:001:1314

Muiste 72701:002:0171

Muldo 72701:002:0269

Mõisapõllu 72701:002:1525

Männiku tee 10 19801:012:0585

Männiku tee 3 19801:001:2578

Männiku tee 5 19801:012:0315

Männiku tee L4 19801:012:0589

Mättasoo 72601:001:0544

Nahkhiire 72701:002:1973

Nurmenuku 72701:002:0284

Oskari 19801:012:0151

Pae 72701:002:2080

Pagavere tee 72701:002:1739

Paju 72701:002:2340

Paldiski maantee juurdelõige

19801:012:0488

Paldiski mnt 305 72701:001:1231

Paldiski mnt 315 72701:001:0078

Paldiski mnt 351 72701:002:1010

Paldiski mnt 401 72701:002:0103

Paldiski mnt 490 72701:002:0979

Paldiski mnt 492 72701:002:0978

Postimäe 72701:002:0352

Postimäe 72501:001:0746

Postimäe 72701:002:0351

Postisiilu 72501:001:0756

Prosavitsu 19801:012:0453

Puhke 72701:001:0105

Puusepa 19801:001:2661

Puusepa tee 2a 19801:001:3078

Rohtlaane tee 14 72701:002:1791

Rohumaa 19801:001:3448

Roosi tee 3a 72701:002:2202

Roosi tee 5a 72701:002:2204

Roosi tee 7a 72701:002:2206

Rukkihundi 19801:012:0519

Sarapiku 19801:012:0104

Sillamäe 72701:002:0161

Sillamäe 72701:002:0162

Sillaotsa 72701:001:0145

Suurekivi 72701:002:0680

Suure-Sõduri 72701:002:1244

Suuretammi 19801:012:0021

Suur-Kaarle 72701:002:1962

Söödi 72701:001:1015

Süvemetsa 19801:012:0294

Tade 72701:001:1915

Tallikopli 72501:001:0749

Talumetsa 19801:001:3740

Tamme tee 19801:001:4042

Tominga 72701:002:1931

Tominga-Mõhku 19801:012:0119

Tuisu 72701:001:0087

Tõnise 72701:002:0549

Uue-Kaasiku 72701:002:0699

Uustalu 72701:002:0141

Vana-Allika 72701:002:0370

Vana-Kindluse 72701:002:0015

Vana-Kungla 72701:002:0172

Vanatoa 72701:002:0299

Veski tee 2 72601:001:0264

Viina 72701:002:2222

Viinamäe 72701:002:2223

Viljapõllu 19801:001:3419

Väike-Kuldsaare 72701:002:0271

Väike-Liivatapõllu 19801:001:3741

Väikevälja 19801:012:0010

Väikevälja 19801:012:0009

Väravavahi 72501:001:0760 Kalda tee 4 72701:001:0595

Elleni 72701:001:1986

Muinasasula tee 16 72701:001:1987

Muinasasula üldmaa 72701:001:2046

Veenuse 72701:002:0558

Uuetoa 72701:002:1181

Jõekivi 72701:001:1165

Lageda tee 1 19801:012:0481

Mihkli 72701:002:0805

Rohtlaane tee L2 72701:002:1788

Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on

muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja

isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või

kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu

kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei

soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).

Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks

pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning

kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste

taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–

Keila lõigu eskiisprojekti ja km 13,9-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti

koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul

menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 13,9-24,2 asuva Harku–Keila lõigu eskiisprojekti ja km

13,9-17,25 asuva Harku–Hüüru lõigu eelprojekti projekteerimistingimused;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

5

5

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Michelis

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus