Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

VÕSU ALEVIKUS LOOTUSE TN 7 KINNISTU

DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Eelhinnangu koostaja: Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus

Vastutav koostaja: keskkonnaspetsialist Lea Mägi

Haljala 2025

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Sisukord 1.Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3

2.Olemasoleva olukorra kirjeldus. ............................................................................................. 4

3.Kontaktvöönd .......................................................................................................................... 5

4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ....................................................................................... 6

5. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ......................... 7

5.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ......................................................................... 7

5.2. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri ................................................................................ 8

6. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ............................................................................................. 9

6.1. Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik ................................................................... 10

6.2. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad ........................................... 10

6.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele ..................... 12

6.4.Vee kasutus ja kanalisatsioon ......................................................................................... 12

6.5. Maakasutus .................................................................................................................... 13

6.6. Muude loodusressursside kasutus .................................................................................. 13

6.7. Pinnas ............................................................................................................................. 13

6.8. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad ................... 14

6.9. Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele ................................................ 14

6.10. Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju ..................................................................... 14

6.11. Müra ja vibratsioon ...................................................................................................... 14

6.12. Välisõhu kvaliteet ........................................................................................................ 14

6.13. Jäätmete mõju .............................................................................................................. 15

6.14. Mõju põhjavee režiimile .............................................................................................. 15

6.15. Radooniohtlikkus ......................................................................................................... 15

7. Asjaomaste asutuste seisukohad ........................................................................................... 15

8. Kokkuvõte ............................................................................................................................ 15

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

1. Sissejuhatus

Planeeringualaks on Haljala vallas Võsu alevikus asuv katastriüksus Lootuse tn 7

(92201:001:0100). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle

otsustamiseks koostatakse KSH eelhinnang. KSH eelhinnangus kaalutakse KSH vajalikkust

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 2 punkti

22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 punkti

8 alusel.

Kuna planeeringualal kehtib 15.01.2009 kehtestatud Vambola tn 6 detailplaneering, mille

eesmärk on ehitusõiguse täpsustamine toitlustusasutuse rajamiseks (100% ärimaa), ei ole elamu

ehitamine kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga, mistõttu on vajalik koostada uus

detailplaneering. Planeeringu algatamise eesmärgiks vastavalt algatamise otsusele on

ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste

võimalike asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste

määramine.

Detailplaneeringu koostamisel lahendatavad ülesanded on toodud planeerimisseaduse § 126

lõike 1 punktides 1-9, 11-12, 17 ja 21-22. Ülesannete loetelu võib detailplaneeringu koostamise

menetluse jooksul muutuda või täieneda.

Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse

nimistusse, mille korral on KSH läbiviimine kohustuslik. Detailplaneeringuga kavandatav

tegevus jääb Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa linnualale

(RAH0000089) ja Natura 2000 Lahemaa loodusalale (RAH0000601). Detailplaneeringu

koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes

KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest. Töö tulemusena selgitatakse välja, kas

detailplaneeringu koostamisel on vajalik KSH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH

algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb

küsida (DP KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta

kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Käesoleva planeeringuala kohta kehtib 13. augustil 2003. aastal Vihula Vallavolikogu

määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneering, mille kohaselt asub Lootuse tn 7

kinnistu tiheasustusala, äri- ja teenindusettevõtete maa maakasutuse juhtotstarbega alal,

detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja I klassi väärtusliku maastiku alal (Joonis

nr 1). Kuna planeeringuala jääb kehtiva üldplaneeringu kohaselt tervenisti äri- ja

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

teenindusettevõtete maa maakasutuse juhtotstarbega alale, siis on Lootuse tn 7 kinnistu puhul

tegemist kehtivat üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Joonis nr 1. Väljavõte Vihula valla üldplaneeringust

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Katastriüksus asub Haljala vallas Võsu aleviku tiheasustusalal, Lahemaa rahvuspargi

piiranguvööndis. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava järgi paikneb Lootuse tn 7 kinnistu

Võsu aleviku uues külaosas. Uus külaosa on ala, kus algupärane struktuur on loetamatu või ei

ole seda olnudki. Leidub üksikuid väärtuslikke hooneid. Lootuse tn 7 hooned ei ole kavas

märgitud väärtuslikeks.

Kinnistu taimestik ja loomastik on inimtegevusest mõjutatud. Mõned puud on kuivanud, mis

planeeringu käigus tuleb eemaldada. Lootuse tn 7 (katastritunnus 92201:001:0100) pindala on

1489,0 m², sellest 630,0 m² metsamaa ja 859,0 m² õuemaa (Joonis nr 2).

Katastriüksuse sihtotstarve on 50% elamumaa ja 50% ärimaa. Juurdepääs Lootuse tn 7

kinnistule on tagatud Lootuse tänavalt (munitsipaalomandis).

Ehitusregistri järgi asub kinnistul ühekorruseline suvila, mille ehitusalane pind on 90 m², kõrgus

3,4 m, pikkus 12 m ja laius 7,5 m. Kinnistul asub ka abihoone suuruses 5x8 m, mis ei ole kantud

ehitusregistrisse.

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

Joonis nr 2. Lootuse tn 7 kinnistu kõlvikute kaart

3. Kontaktvöönd

Kontaktvöönd hõlmab naaberkinnistuid ja nende lähiümbrust (Joonis nr 3).

Planeeringuala naaberkinnistud on:

Mere tn 22, (katastritunnus 92201:001:0900), 100% elamumaa,

Lootuse tn 5, (katastritunnus 92201:001:1020), 100% elamumaa,

Lootuse tn 9, (katastritunnus 92201:001:0054), 100% ärimaa,

Mere põik 5//Võsu rand 1, (katastritunnus 92201:001:0062), 100% üldkasutatav maa

Lootuse tänav, (katastritunnus 88701:001:0837), 100% transpordimaa.

Mere tänav on Võsu aleviku keskne tänav, millega risti kulgevad tänavad nagu seda on ka

Lootuse tänav. Lootuse tänav on kitsas (tee osa umbes 3 meetrit), kuid tagab juurdepääsud

tänava äärsetele kruntidele. Planeeringualast lääne pool asuvad hooned on viilkatustega,

korrapäratu paiknemisega. Idas asub funkstiilis vallavalitsuse hoone ning rannas endine

tuletõrjedepoo, mida praegusel ajal kasutatakse merepääste hoonena. Planeeringualast ida poole

jääb 2018. aastal kehtestatud Meresiili detailplaneering, mille kohaselt uued hooned on ehitatud

modernsed ja lamekatustega.

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

Joonis nr 3. Kontaktvööndi maakasutuse skeem

4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse

määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, samuti juurdepääsu, tehnovõrkude ja

-rajatiste võimaliku asukoha määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja

kitsenduste määramine. Detailplaneeringulahendus näeb ette Lootuse tn 7 olemasoleva elamu

ja abihoone lammutamist ja asendamist uue, kuni kahekorruselise elamuga ja ühekorruselise

abihoonega (Joonis nr 4). Detailplaneeringu koostamisega määratakse ka ehituslikud,

arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused. Uute hoonete rajamisel tuleb järgida piirkonnas

olemasolevate hoonete paiknemise struktuuri. Osa kinnistust asub metsamaal ning kaitsealal on

metsamaa kõlvikul hoonete püstitamine keelatud. Seega kavandatakse hooned väljaspoole

metsamaa kõlvikut ja olemasolevaid puid maksimaalselt säilitades.

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

Joonis nr 4. Võsu aleviku Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu planeeringuala

Allikas: Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse juures olev joonis

5. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

5.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud

huvid. Selles on arvesse võetud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ sätestatud ja

kujundatud põhimõtted asustuse arengu suunamiseks, taristu ja liikuvuse kavandamiseks,

põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmiseks.

Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala kohaliku keskuse alale,

Lahemaa I klassi väärtusliku maastiku alale, rohelise võrgustiku tugialale T1, Võsu-Käsmu

maakondliku tähtsusega puhkealale ja maalise piirkonna alale. Samuti on

maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ toodud välja Võsu I tasandi

asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud

I astme puhkekeskuse Võsu ruumilise arengu suunad.

Detailplaneeringus esitatakse planeeringu kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübid

ja mahud ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs, arvestades olemasolevat situatsiooni ja

kehtivaid planeeringuid. Samuti on oluline märkida, et ehitustegevus ei kahjusta ökosüsteemi

tervikuna ega mõjuta selle toimimist. Planeeritud tegevus ei ole vastuolus Lääne-Viru

maakonnaplaneeringuga 2030+.

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

5.2. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja

kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet, pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku,

loodus- ja pärandkultuurimaastikke, maastiku üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust

ja traditsioonilist rannakalandust, tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale

iseloomulikku asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise,

taastamise, uurimise ja tutvustamise.

Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärkide elluviimiseks tuleb tagada ajalooliselt

väljakujunenud asustusmustri ja asustustiheduse säilitamine ning piirkonda sobiva

arhitektuurilise lahendusega hoonete ehitamine. Võsul Lootuse tn 7 kinnistu asub uues

külaosas, kus algupärast struktuuri ei ole välja kujunenud (Joonis nr 5). Ehitusloa menetluse

käigus esitab taotleja ehitusprojekti, kus on näha kavandatav arhitektuurne lahendus. Ehitiste

püstitamisel on oluline, et hooned sobituksid olemasoleva hoonestuse ja miljööga, arvestades

paigutust, mahte, arhitektuurseid põhilahendusi ja materjalikasutust. Menetluse käigus annab

Keskkonnaamet oma hinnangu arhitektuurse lahenduse sobivuse kohta piirkonda. Arvestades,

et Keskkonnaamet hindab menetluse käigus arhitektuurilahenduse sobivust piirkonnas, ei ole

põhjust arvata, et rajatav hoone ei sobi asustuspiirkonda ning selle läbi kahjustab Lahemaa

kaitse-eesmärke.

Joonis nr 5. Võsu aleviku kaart

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

Allikas: Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025

6. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse

Maa- ja Ruumiameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000

ala, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri

keskkonnaregistri andmetest.

Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb Lootuse tn 7 kinnistu

Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089),

Natura 2000 Lahemaa loodusalale (RAH0000601). Planeeringualast umbes 300 m kaugusele

jäävad II kaitsekategooria kaitsealuste liikide Parnassius mnemosyne (mustlaik-apollo

KLO9200480), Myotis daubentonii (veelendlane KLO9104584), Myotis dasycneme

(tiigilendlane KLO9100196) ja Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir KLO9104583) elupaigad.

Umbes 40 meetri kaugusel planeeringualast rannas on III kategooria kaitsealuse liigi Lathyrus

japonicus ssp. maritimus (rand-seahernes KLO9306533) leiukoht (Joonis nr 4).

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

Joonis nr 4. II kategooriasse kuuluvate liikide elupaigad. Natura 2000 linnuala ja loodusala

6.1. Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik

Planeeringuala asub Vihula valla üldplaneeringu kohaselt äri- ja teenindusettevõtete maa

maakasutuse juhtotstarbega alal, tiheasustusalal, detailplaneeringu koostamise kohustusega alal

ja I klassi väärtusliku maastiku alal. Planeeringuala jääb tervikuna maakonnaplaneeringuga

määratud rohevõrgustiku tugialale (ehk tuumalale). Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja

sidususe tugevdamiseks on seatud üldised meetmed. Haljala valla üldplaneering on veel

koostamisel, kuid selles on rohevõrgustiku tugialast välja võetud tihedama asustusega Võsu

alevik. Peamiseks eesmärgiks on parandada rohevõrgustiku, kui terviku sidusust.

Lootuse tn 7 kinnistul on inimtegevus toimunud aastakümneid ning looduslik taimestik ja

loomastik on asendunud inimese jaoks kohandatud keskkonnaga. Võsu alevik asub

tiheasustusala piirkonnas ning detailplaneeringu kehtestamisega ei vähene tõenäoliselt

kaitsealuste liikide võimalused ning planeering ei kahjusta kaitse all olevate liikide elupaiku.

6.2. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad

Lahemaa linnu- ja loodusala

Planeeringuala asub Lahemaa linnu- ja loodusalal. Järgnevalt on toodud Vabariigi Valitsuse

korralduses nr 615 (vastu võetud 05.08.2004) „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri” Lahemaa linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärgiks olevate liikide

nimekiri.

Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas

crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus

campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur

(Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas

(Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr

(Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia),

must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikekirjurähn

(Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus),

männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas

(Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e meltsas

(Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria

mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vöötpõõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus),

vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150), laiad

madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad

(1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630), püsitaimestuga liivarannad (1640),

eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud

rannikuluited – 2130), rusked luited kukemarjaga (2140), metsastunud luited (2180), luidete

vahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320),

looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja

ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), lood

(alvarid – 6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530), rabad

(7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad

(9010), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel

ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soolehtmetsad

(9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – 9180), siirdesoo- ja rabametsad (91D0)

ning lammi-lodumetsad (91E0). Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink

(Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suurkuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil

(Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-vesihobu

(Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene pisitigu

(Vertigo angustior).

6.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele

Planeeritav ala jääb Lahemaa rahvuspargi Natura 2000 alale. Lahemaa rahvuspargi kaitse-

eeskirja kohaselt jääb planeeringuala Lahemaa piiranguvööndisse. Lahemaa piiranguvööndi

kaitse-eesmärk on pärandkultuurimaastiku, sealhulgas pärandmaastiku, asustusstruktuuri,

taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning

loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Natura 2000

on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura

2000 hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju

lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse

elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise

tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Ala

kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Tegevuste kavandamisel

tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura 2000 aladele arvesse võtta. Eelhindamise

eesmärk on selgitada välja, kas asjakohane hindamine on vajalik.

Planeeringu elluviimisel võib tekkida häiring ehitusaegse müra näol, mis on ajutine. Seega

puudub tegevusel liigile ebasoodne mõju. Planeeringuga ei muutu kinnistu kasutusotstarve,

seega jääb kasutusaegne mõju samaks, mis on olnud siiani. Eelnevast järeldub, et Lootuse tn 7

kinnistu detailplaneeringu rakendamisega ei kaasne Lahemaa linnu- ja loodusala

kaitse-eesmärkideks olevate liikide arvukuse ega asustustiheduse vähenemist, elupaikade

pindala ega seisundi muutusi, elupaikade ega rändeteede isoleerimist või killustamist ega muid

ebasoodsaid mõjusid. Kõigi seadusandlusest ja kaitse-eeskirjadest tulenevate nõuete ja

kaitseala valitseja ettekirjutuste täitmisel ei ole olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku

alale.

6.4.Veekasutus ja kanalisatsioon

Võsu alevikus on keskkonnaministri poolt kinnitatud reovee kogumisala (registrikood

RKA0590227, nimetus: Võsu). Lootuse tn 7 kinnistu planeeringuala jääb reovee kogumisalale

(Joonis nr 5) ning olemasolev hoone on liitunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

Joonis nr 5. Lootuse tn 7 jääb reovee kogumisalale (väljavõte keskkonnaportaalist)

6.5. Maakasutus

Detailplaneeringuga kavandatav krundi kasutamise sihtotstarve on 100% üksikelamu maa.

Krundijaotust ei teostata. Arvestades asjaolu, et kinnistu on hoonestatud ning planeeritava

tegevuse käigus plaanitakse uued hooned ehitada enam-vähem samasse asukohta, siis ei oma

tegevus maakasutuslikust seisukohast olulist mõju.

6.6. Muude loodusressursside kasutus

Planeeringualal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade

kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms

järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

6.7. Pinnas

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Maapinna üldise kõrguse muutmine

ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes vähimal vajalikul määral vahetult hoonete

alla jäävatel krundi osadel. Arvestades, et tegemist on elamu ja ühe abihoone rajamisega ning

tegemist on väikesemahulise ehitusega, on mõjud pinnasele väikesed. Kaevanditest eemaldatud

pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel.

Planeeringualale ei kavandata potentsiaalselt ohtlikke reostuseriskiga tegevusi, mis pinnast

kahjustaks.

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

6.8. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu maaüksusel ega selle lähiümbruses

kultuurimälestisi, millele võib detailplaneeringu elluviimisega mõju avalduda. Lähim kaitstav

looduse üksikobjekt – Võsu mänd – jääb ca 450 meetri kaugusele. Planeeringu elluviimisel

tuleb arvestada kogu piirkonna väärtusega.

6.9. Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS-e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat

mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Planeeringuala ümbruses

puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese

tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu

elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese

tervisele avaldub hoonete ja rajatiste ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada

ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Arvestades

planeeringulahendust ning vähest ehitusalast pinda on mõju keskkonnale vähene.

6.10. Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist, mis võib

hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla

ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada

loodusressursside seisundi halvenemist.

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu näol on tegemist vana, kasutusel oleva

hoone asendamine uuega. Teadaolevalt ei ole planeeringuala lähistel kavandatud suuremaid

arendusi ega teisi potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, millega koosmõju oleks käesoleval

juhul asjakohane eraldi hinnata. Planeeringu kehtestamisega ei suurene tegevus kinnistul.

Kavandataval tegevusel puuduvad kumulatiivsed ja piiriülesed mõjud.

6.11. Müra ja vibratsioon

Arvestades, et maaüksus on juba hoonestatud, siis planeeringu kehtestamisega ei kaasne müra

suurenemist ega vibratsiooni teket. Täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute

hoonete ehitamisega, puude eemaldamisega ning nende tegevustega kaasnevad mõjud on

ajutised.

6.12. Välisõhu kvaliteet

Tulenevalt tegevuse iseloomust ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu

saasteluba vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata.

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

6.13. Jäätmete mõju

Ehitustegevusega kaasneb sõltuvalt kasutatud materjalidest erinevate jäätmete teke. Ehitiste

kasutamisel tekkivate olmejäätmete ja tootmisjäätmete käitlemisel tuleb jäätmevaldajal lähtuda

jäätmeseadusest ja Haljala valla jäätmehoolduseeskirjast. Planeeringualal tekkivad jäätmed

sorteeritakse ja paigutatakse krundil asuvatesse prügikonteineritesse. Nõuetekohasel

käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Praegu

on Lootuse tn 7 hõlmatud korraldatud jäätmeveoga vastavalt Haljala valla

jäätmehoolduseeskirjale ning peale planeeringu elluviimist tuleb jäätmeid liigiti koguda

vastavalt eeskirjale.

6.14. Mõju põhjavee režiimile

Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis on keelatud ulatuslik veerežiimi muutmine, sest see võib

mõjutada negatiivselt kooslusi ja liike. Olulist pinnase täitmist ja tõstmist planeeritava tegevuse

käigus eeldatavalt ei toimu. Planeeringualale planeeritud hooned on ühendatud ühisveevärgiga

ja olulist mõju põhjavee režiimile ei ole.

6.15. Radooniohtlikkus

Radoon on lõhna-, värvi- ja maitseta, õhust üle 7 korra raskem looduslik radioaktiivne inertgaas.

Radoon ei ole meeltega tajutav, kuid on mõõteriistadega mõõdetav. Radoon tekib maakoores

uraani sisaldavates mineraalides. Uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal

maakoores, seega leidub ka radooni kõikjal. Vastavalt Eesti radooniriski levilate kaardile

(koostatud 2023. aastal) paikneb detailplaneeringuala kõrge või eriti kõrge riskiga (>50

kBq/m³) piirkonnas. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada siseruumide õhu

radoonisisaldust minimeerivate lahendustega.

7. Asjaomaste asutuste seisukohad

Keskkonnaamet esitas oma seisukoha Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta

19.11.2024 kirjaga nr 6-2/24/21922-2, mille kohaselt on võimalik Lootuse tn 7 kinnistule

kavandada elamu ja abihoone. Tegevus peab olema kooskõlas rahvuspargi ja antud piirkonna

looduse ja kultuuripärandi kaitse-eesmärkidega.

8. Kokkuvõte

1. Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistul kavandatud planeeringu elluviimine ei avaldada

olulist keskkonnamõju ega põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Piirkond on

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

väljakujunenud elamupiirkond. Planeeringu kehtestamisel ehitatakse olemasoleva

hoone asemel uus elamu ja abihoone.

2. Planeering on kooskõlas teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega nagu

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri.

Tegevused ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade

olemasolevat seisundit. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna

vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.

3. Kõigi seadusandlusest ja kaitse-eeskirjadest tulenevate nõuete ja kaitseala valitseja

ettekirjutuste täitmisel ei ole olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

4. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti

ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Ei kaasne olulist mõju põhja- ja pinnaveele.

5. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh

näiteks tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või

looduslike alade kahjustumist. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on

ehitusaegsed. Nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade

esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse

detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid.

6. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest

ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju. Sealhulgas vee,

pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.

7. Tegevustega ei ohustata kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte.

8. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

9. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest

planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete

suurenemist.

Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta, ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik ning

planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12

kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Vastavalt nimekirjale

Meie 04.03.2025 nr 7-1/104-7

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

Haljala Vallavalitsus esitab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha võtmiseks Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata jätmise

otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu ning planeerimisseaduse § 81 lõike 1 alusel täiendavate

ettepanekute saamiseks detailplaneeringu lähteseisukohad.

Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneering algatati Haljala Vallavolikogu

24.09.2024 otsusega nr 135. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse

määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste

võimalike asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste

määramine. Vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele soovitakse krundile ehitada

kahte hoonet (üks elamu ja üks abihoone). Juurdepääs Lootuse tn 7 kinnistule on tagatud

Lootuse tänavalt (munitsipaalomandis). Planeeringuala suurus on 1489 m2.

Detailplaneeringu materjalid (planeeringu algatamise taotlus ja algatamise otsus) on leitavad

Haljala valla veebilehel algatatud detailplaneeringute rubriigis:

https://www.haljala.ee/algatatud-detailplaneeringud. Käesolevale kirjale on lisatud

detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu, KSH eelhinnang ja

detailplaneeringu lähteseisukohad.

PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2

nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamise tähtaja, mis ei tohi olla

lühem kui 30 päeva. Sellest tulenevalt ootame Teie täiendavaid ettepanekuid hiljemalt

04.04.2025 e-posti aadressile [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaspar Lood

planeerimisspetsialist

Saata: Keskkonnaamet, Päästeamet, Maa- ja Ruumiamet, Elektrilevi OÜ, Aktsiaselts Haljala

Soojus, REVIN GRUPP OÜ, planeeringuala naaberkinnistute omanikud.

Lisa: Võsu alevikus Lootuse tn 7 kinnistu detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse

eelnõu, KSH eelhinnang ja detailplaneeringu lähteseisukohad.

+372 5330 7327

[email protected]