Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Liis Kikas

Advokaat Teie 28.02.2025 kiri

Advokaadibüroo NOVE

Estonia pst 9, Meie 05.03.2025 9-1/2025-015-5

10143 Tallinn

E-post: [email protected]

Vastus selgitustaotlusele 4

Lugupeetud Liis Kikas 28.02.2025 selgitustaotluses Konkurentsiametile tõite välja järmist:

„Advokaadibüroo NOVE esindab tsiviilasjas nr 2-22-10417 Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi

klient) vaidluses AS Tallinna Vesi (edaspidi ASTV) vastu.

Vaidlus lähtub sellest, et 01.11.2010 jõustunud ÜVVKS-i muudatustega allutati veeteenuste

hinnakontroll suuremates asulates Konkurentsiametile. See tähendas, et veeteenuse osutajad (nt

ASTV) pidid esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks korrektsed, nõuetekohased

hinnataotlused, mille Konkurentsiamet pidi kooskõlastama.

ASTV esitas 09.11.2010 Konkurentsiametile veeteenuse hinnataotluse, mille Konkurentsiamet

jättis 02.05.2011 otsusega kooskõlastamata. Peale pikki kohtuvaidluseid kooskõlastas

Konkurentsiamet ASTV uue, s.o 02.09.2019 esitatud hinnataotluse 18.10.2019.

Käimasoleva kohtuvaidluse raames on tõusetunud järgmine küsimus, milles palume

Konkurentsiameti seisukohta.

(1) Kas ASTV poolt 28.02.2018 esitatud hinnataotlus ja 02.09.2019 esitatud hinnataotlus

on kaks eraldiseisvat hinna kooskõlastamise menetlust või on tegu ühe hinna

kooskõlastamise menetlusega? Millel Konkurentsiameti seisukoht põhineb?“

Vastus: ASTV poolt 28.02.2018 esitatud hinnataotluse ja 03.09.2019 esitatud hinnataotluse

puhul on tegemist eraldiseisesvate menetlustega.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1 järgi algab haldusmnetlus haldusroganile taotluse

esitamisega ning HMS § 43 lg 1 p 1 järgi lõpeb haldusakti andmise menetlus haldusakti

teatavakstegemisega.

ASTV esitas Konkurentsiametile kooskõlastamiseks hinnataotluse 28.02.2018. Selle

hinnataotluse menetlus lõppes Konkurentsiameti 04.12.2018 otsuse nr 9-3/2018-008 ASTV-le

teatavakstegemisega.

ASTV poolt 02.09.2019 esitatud hinnataotluse menetlus lõppes Konkurentsiameti 18.10.2019

otsuse nr 9-3/2019-008 ASTV-le teatavakstegemisega.

2 (2)

Täpsustuseks: Konkurentsiameti 04.12.2018 otsuse peale esitas ASTV kaebuse Tallinna

Halduskohtusse, millest ASTV loobus 10.01.2020 (Tallinna halduskohtu 10.01.2020 määrus

manuses). See kohtumenetlus ASTV poolt 03.09.2019 esitatud taotlusega puutumust ei oma -

Konkurentsiamet kooskõlastas 18.10.2019 otsusega veeteenuse hinna, mis rakendus alates

01.12.2019.

Lisad:

1. 04.12.2018 otsus nr 9-3/2018-008 ärisaladuseta;

2. 18.10.2019 otsus nr 9-3/2019-008 ärisaladuseta;

3. 10.01.2020 Tallinna Halduskohtu määrus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Piiroja

Regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja

V

31.12.2019 VÄLJAVÕTE

Ärisaladus välja jäetud (tähistatud [...]) O T S U S

04.12.2018 nr nr 9-3/2018-008

AS Tallinna Vesi kooskõlastamiseks esitatud Tallinna ja Saue linna

veeteenuse hinna osas

1. Haldusmenetluse alustamine

01.03.2018 registreeriti Konkurentsiametis AS Tallinna Vesi (edaspidi ASTV) taotlus

veeteenuse hinna kooskõlastamiseks Tallinna ja Saue linnas koos selle aluseks oleva

dokumentatsiooniga (edaspidi Hinnataotlus).

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse1 (edaspidi ÜVVKS) § 142 lg 1 kohaselt, kui vee-

ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000

inimekvivalenti (edaspidi ie) või enam, koostab ta veeteenuse hinna ettepaneku ning esitab selle

enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu

hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

ÜVVKS § 14 lg 6 tulenevalt võib vee-ettevõtja, kes osutab veeteenust mitmel erineval

reoveekogumisalal, kõigi piirkondade osas kehtestada ühise veeteenuse hinna, arvestades

ÜVVKS § 14 lg 2 nimetatud summaarseid vee-ettevõtja kulusid.

ASTV osutab veeteenust Tallinnas ja Harjumaal järgmistes piirkondades ja

reoveekogumisaladel2:

Piirkond Reoveekogumisala Registrikood Reostuskoormus (ie)

Tallinna linn, Maardu linn,

Harku alevik, Harkujärve küla Tallinn ja ümbrus RKA0370010 498 360

Saue vallasisene linn Saue RKA0370011 6770

Lisaks eelnevalt nimetatud tegevuspiirkondadele osutab ASTV veeteenust nii Tallinna kui selle

ümbruse valdade teistele vee-ettevõtjatele.

ÜVVKS § 142 lg 1 ja ÜVVKS § 14 lg 6 tulenevalt soovib ASTV kehtestada ühise veeteenuse

hinna Tallina linna ja Saue linna tegevuspiirkondadele (edaspidi Tallinna ja Saue piirkond) ning

esitas kehtestatava veeteenuse hinna koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirjaga

kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

1 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072013006?leiaKehtiv 2 Leitav veebiaadressilt: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?list=KOGA&mount=view

2

ÜVVKS § 14 lg 1 kohaselt võib veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu

pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi

veeteenuse hind):

1) tasu võetud vee eest;

2) tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest;

3) tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise

eest;

4) abonenttasu.

ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks

tagatud:

1) põhjendatud tegevuskulude katmine;

2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse

tagamiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt;

6) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas,

kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille

ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.

ÜVVKS § 142 lg 1 tulenevalt peab Hinnataotluse aluseks olev dokumentatsioon

Konkurentsiametil võimaldama kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14

lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus

määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. HMS § 5 lg 1 tulenevalt on

Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormid

(edaspidi Küsimustik) Exceli tabelite kujul: „Detailne küsimustik vee-ettevõtjatele“ ja

„Lihtsustatud küsimustik vee-ettevõtjatele“3. Küsimustikud on välja töötatud

konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3 ja ÜVVKS § 14 lg 1, 2

lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 142 lg 1 võimaldavad

Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud

põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda

Konkurentsiameti poolt välja töötatud ja koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise

juhendist“ 4.

ÜVVKS § 14 lg 9 lähtuvalt töötas Konkurentsiamet välja juhendi “Veeteenuse hinna arvutamise

soovituslikud põhimõtted” (edaspidi Juhend) ning avaldas selle oma koduleheküljel5. Juhendi

välja töötamisel on arvestatud ÜVVKS § 14, 141, 142 sätetega, millest lähtuvalt kujuneb

veeteenuse hind vee-ettevõtja põhjendatud kulude, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse

jagamisel müügimahuga (Juhendi p-d 7.3; 7.5; 7.6), s.t kulupõhiselt. Juhend on hinnataotluse

3 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Regulatsiooniteenistus/ Vesi/

Hinnaregulatsioon/ Hinnataotluse vormid. 4 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Regulatsiooniteenistus/ Vesi/

Hinnaregulatsioon/ Hinna kooskõlastamise metoodikad ja juhendid 5 Juhend on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Regulatsiooniteenistus/ Vesi/

Hinnaregulatsioon/ Hinna kooskõlastamise metoodikad ja juhendid. Juhendit rakendatakse veeteenuse hindade

kooskõlastamisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse

analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks. Nimetatud juhendit võivad kasutada ka

kohalikud omavalitsused veeteenuse hindade kooskõlastamisel.

3

kooskõlastamise käigus halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks ning on

Konkurentsiametile siduv. Juhendi eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest

Konkurentsiamet lähtub talle ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel.

Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Juhendit

kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Juhendis

kasutatud põhimõtted on kooskõlas ÜVVKS § 16 lg 9 ja 10 alusel majandus- ja

kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud määrusega „Veeteenuse ajutise hinna kehtestamise

kord ja tingimused“6 (edaspidi Vee Määrus). Vee Määrust rakendatakse ÜVVKS § 16 lg 9 alusel

ajutise veeteenuse hinna kehtestamisel juhul, kui vee-ettevõtja osutab veeteenust hinnaga, mis

ei vasta ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule ning vee-ettevõtja on jätnud täitmata Konkurentsiameti

ettekirjutuse.

ÜVVKS § 142 lg 7 kohaselt peab vee-ettevõtja Konkurentsiametil lubama käesolevas seaduses

sätestatud ülesannete täitmisel kontrollida oma raamatupidamist, põhjendama veeteenuse hinna

moodustamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi.

ÜVVKS § 142 lg 9 kohaselt on Konkurentsiametil ja kohalikul omavalitsusel õigus nõuda vee-

ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt,

samuti riigiasutustelt ja nende ametiisikutelt lisaandmeid, kui ÜVVKS-s sätestatud ülesannete

täitmiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad.

ÜVVKS § 142 lg 4 kohaselt tehakse hinnataotluse kooskõlastamise otsus 30 päeva jooksul

nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel

võib Konkurentsiamet või kohalik omavalitsus pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades

tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist.

ÜVVKS § 142 lg 11 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile

ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks.

2. Menetlusosaline

ASTV on kantud äriregistrisse 28.08.1997 registrikoodiga 10257326 ja asukohaga Ädala tn 10,

Tallinna linn, 10614, Harju maakond. Ettevõtte aktsiakapitali suuruseks on 12 miljonit €-t, mis

jaguneb 20 miljoniks 0,60 € nimiväärtusega aktsiaks (A-aktsiad) ja üheks 60 € väärtusega

eelisaktsiaks (B-aktsia). Ettevõtte suurimateks aktsionärideks on 34,7% aktsiate ulatuses

Tallinna linn ja 35,3% aktsiate ulatuses Hollandi ettevõtte United Utilities B.V. Alla 5%

aktsiatest kuulub otseosalust omavatele väikeaktsionäridele. Ülejäänud ASTV aktsiad on alates

01.06.2005 noteeritud Tallinna börsil (käesoleval hetkel Nasdaq OMX Balti börsi

põhinimekirjas). ASTV kontserni kuulub 2010. aastal asutatud tütarettevõte OÜ Watercom, mis

on täies ulatuses ASTV omanduses. ASTV juhatuse liikmed on otsuse koostamise hetkel

Aleksandr Timofejev, Karl Heino Brookes ja Riina Käi.

ASTV põhitegevusalaks äriregistri kohaselt on veekogumine, -töötlus ja –varustus. Lisaks

osutab ASTV reovee ärajuhtimise ja puhastamise ning sademe- ja drenaaživee ning muu

pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise teenust. Samuti osutab ettevõte mitmeid

põhiteenusega seotud teenuseid (veemagistraalide sulgemine, veearvestite

vahetamine/taatlemine jms) ning muu tegevusena erinevaid ehitus- ja transporditeenuseid ning

projektijuhtimis-, projekteerimis-, ja laboriteenuseid. ASTV majandusaasta algab 1. jaanuaril

ja lõpeb 31. detsembril. ASTV on Eesti Vee-ettevõtete Liidu liige.

6 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/105112010005

4

3. Menetluse käik

01.03.2018 registreeriti Konkurentsiametis ASTV Hinnataotlus veeteenuse hinna

kooskõlastamiseks Tallinna ja Saue piirkonnas.

Kuna esitatud Hinnataotlus oli puudustega HMS § 15 lg 2 mõttes, ei olnud Konkurentsiametil

võimalik alustada selle sisulist menetlemist. 15.03.2018 saatis Konkurentsiamet ASTV-le kirja

nr 9-2/17-0333-092-5 Hinnataotluses esinevate puuduste (puudusid andmed põhiteenustega

seotud teenuste hinnakirja ja kulude osas, osad andmed investeeringute jaotuse kohta erinevate

veeteenuste ja ettevõtja erinevate tegevuspiirkondade vahel, osaliselt andmed elektrienergia

hinna ja kulu kujunemise osas, andmed ja selgitused üldkulude jagamise osas, erisused põhivara

ja investeeringute kajastamise osas erinevatel töölehtedel ning arvulised ebatäpsused põhivara

arvestuse ja jaotuse osas, andmed investeeringute teostamiseks võetud laenulepingute osas ja

veekao prognoosi põhjendus) kõrvaldamiseks, määrates puuduste kõrvaldamise tähtajaks

02.04.2018.

27.03.2018 toimus Konkurentsiameti ja ASTV esindajate vahel kohtumine, mille käigus

selgitas Konkurentsiamet, milles puudused Hinnataotluses seisnevad ning kuidas need vee-

ettevõtjal tuleb kõrvaldada.

27.03.2018 esitas ASTV Konkurentsiametile taotluse ameti 15.03.2018 kirjas väljatoodud

puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks kuni 21.05.2018.

28.03.2018 saatis Konkurentsiamet ASTV-le teate, milles nõustus pikendama Hinnataotluses

esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaja kuni 02.05.2018.

03.05.2018 registreeriti Konkurentsiametis ASTV parandatud Hinnataotlus, millest oli

kõrvaldanud olulisel määral Konkurentsiameti poolt viidatud puudused.

ÜVVKS § 142 lg 4 tulenevalt tehakse Hinnataotluse kooskõlastamise otsus pärast nõuetekohase

taotluse saamist. HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks

dokumendi registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg

2 alusel algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis

on määravaks tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 142 lg 4, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4

koosmõjust tulenevalt algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase

taotluse registreerimisele järgnevast päevast. Konkurentsiamet luges ASTV 03.05.2018

registreeritud Hinnataotluse nõuetekohaseks, seega algas Hinnataotluse menetluse tähtaja

kulgemine 04.05.2018.

04.05.2018 saatis Konkurentsiamet ASTV-le e-kirja, milles palus täpsustada Hinnataotluses

kajastatud põhiteenustega seotud teenuste prognoose ning andmeid ettevõtja teiste

tegevuspiirkondade müügimahtude osas.

08.05.2018 saatis ASTV Konkurentsiametile täpsustused Hinnataotluses kajastatud

põhiteenustega seotud teenuste prognooside ning eelnevate aastate müügimahtude osas.

17.05.2018 saatis Konkurentsiamet ÜVVKS § 142 lg 7 ja 9 lähtuvalt ASTV-le kirja (nr 9-2/17-

0333-092-11) Hinnataotluses kajastatud müügimahtude prognooside, tegevuskulude, s.h

üldjuhtimiskulude ja investeeringute jagamisprintsiipide, erinevate kulukomponentide

prognooside ning teiste hinnakujunduse aspektide (füüsiliste ja juriidiliste isikute hinnavahe

kahandamine, reovee hind vastavalt reostusgruppidele) selgitamiseks ja põhjendamiseks ning

täiendavate andmete esitamiseks, määrates vastamise tähtajaks 28.05.2018.

5

18.05.2018 saatis ASTV Konkurentsiametile ettepaneku kohtumiseks ameti 17.05.2018

saadetud kirjas nõutud andmete, selgituste ja põhjenduste arutamiseks ning esitas taotluse

kirjale vastamise tähtaja pikendamiseks ühe nädala võrra.

21.05.2018 saatis Konkurentsiamet ASTV-le teate, milles nõustus kohtumisega ning pikendas

ameti 17.05.2018 saadetud kirjale vastamise tähtaja kuni 06.06.2018.

30.05.2018 toimus Konkurentsiameti ja ASTV esindajate vahel kohtumine, mille käigus arutati

ameti 17.05.2018 saadetud kirjas nõutud andmete esitamise mahtu ning selgituste ja

põhjenduste sisu.

07.06.2018 registreeriti Konkurentsiametis ASTV vastus ameti 17.05.2018 saadetud kirjale,

millega ettevõtja esitas korrigeeritud Hinnataotluse (milles ASTV muutis osaliselt kulude

prognoose ja kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hindasid) ning täiendavad andmed,

selgitused ja põhjendused müügimahtude prognooside, tegevuskulude, s.h üldjuhtimiskulude ja

investeeringute jagamisprintsiipide, erinevate kulukomponentide prognooside ning teiste

hinnakujunduse aspektide (füüsiliste ja juriidiliste isikute hinnavahe, reostusgrupid) kohta.

12.06.2018 saatis Konkurentsiamet Saue Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks

ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 142 lg 10 sätestatule. Ühtlasi juhtis

Konkurentsiamet tähelepanu kohaliku omavalitsuse territooriumil kehtiva Saue linna

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud reovee reostusnäitajate

piirväärtuste ühtlustamisele ASTV Saue valla ja Tallinna linna tegevuspiirkondades kehtestatud

reovee reostusnäitajate piirväärtustega. Konkurentsiamet palus järelepärimisele vastata

hiljemalt 02.07.2018.

12.06.2018 saatis Konkurentsiamet Tallinna Linnavalitsusele järelepärimise arvamuse

saamiseks ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 142 lg 10 sätestatule ning

sihtfinantseerimisega rajatud varade täpsustamiseks vastavalt vee-ettevõtja ja kohaliku

omavalitsuse vahel sõlmitud lepingule. Konkurentsiamet palus järelepärimisele vastata

hiljemalt 02.07.2018.

13.06.2018 saatis Konkurentsiamet Keskkonnaministeeriumile järelepärimise hinnangu

saamiseks jäätmekäitlusalase regulatsiooni ja selle muudatuste ning sisu selgitamiseks.

Konkurentsiamet palus järelepärimisele vastata hiljemalt 03.07.2018.

27.06.2018 saatis Konkurentsiamet ÜVVKS § 142 lg 7 ja 9 lähtuvalt ASTV-le e-kirja

Hinnataotluses ja 07.06.2018 registreeritud ASTV kirjas kajastatud hinnakujunduse

komponentide täiendavaks selgitamiseks, määrates vastamise tähtajaks 04.07.2018.

29.06.2018 edastas Keskkonnaministeerium Konkurentsiametile vastuse ameti 13.06.2018

kirjas palutud jäätmekäitlusregulatsiooni osas.

02.07.2018 teatas Tallinna Linnavalitsus Konkurentsiametile, et esitab ameti 12.06.2018 kirjas

toodud ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringute osas oma arvamuse hiljemalt

06.07.2018.

03.07.2018 edastas Saue Vallavalitsus Konkurentsiametile vastuse [...].

03.07.2018 saatis ASTV osa Konkurentsiameti 27.06.2018 saadetud e-kirjas nõutud andmed

6

reoveesette käitluse osas.

03.07.2018 pikendas Konkurentsiamet ASTV taotlusel ameti 27.06.2018 kirjale vastamise

tähtaja kuni 11.07.2018.

09.07.2018 edastas Tallinna Linnavalitsus Konkurentsiametile vastuse, mille kohaselt vastavad

ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringud Tallinna linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamise kavale ning sihtfinantseerimisest soetatud varade maksumus vee-ettevõtja ja

kohaliku omavalitsuse vahel sõlmitud lepingus kokkulepitule.

11.07.2018 registreeris Konkurentsiamet ASTV täiendava vastuse ameti 27.06.2018 saadetud

e-kirjale, milles ettevõtja selgitas hinnakujunduse asjaolusid.

13.07.2018 edastas Konkurentsiamet ASTV-le kirjaga nr 9-2/17-0333-092-18 arvamuse

(edaspidi Arvamus) 07.06.2018 registreeritud ASTV Hinnataotlusega kooskõlastamiseks

esitatud Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinna (võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja

puhastamise hind füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning põhiteenustega seotud teenuste

hinnakiri) põhjendatuse osas ning pikendas ÜVVKS § 142 lg 4 tulenevalt menetluse tähtaja 90

päevani. Arvamuses asus Konkurentsiamet seisukohale, et kooskõlastamiseks esitatud Tallinna

ja Saue piirkonna veeteenuse hind ei vasta ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatud veeteenuse hinna

kujundamise põhimõtetele (veeteenuse hinda lülitatud kuludest ei olnud eristatud muu

tegevusega seotud kulu; veeteenusega seotud mahupõhised kulud ei olnud jaotatud erinevate

piirkondade/alade vahel põhjendatud osakaaludest lähtuvalt; põhjendatud ei olnud juriidiliste

isikute reovee teenuse müügimahud; põhjendatud ei olnud veeteenuse hinda lülitatud järgmised

kulud: vee erikasutusõiguse tasu, saastetasu, elektrienergia kulu, kemikaalide kulu, muda

käitluskulu, muud tegevuskulud, investeeringud Saue linnas (kulum) ja kulumikomponent, ehk

veeteenuse hinna arvutamise aluseks olev müügitulu; põhjendatud ei olnud osad põhiteenustega

seotud teenuste hinnad) ning andis ASTV-le tulenevalt HMS § 40 lg 1 võimaluse esitada

kirjalikult oma arvamus ja vastuväited Konkurentsiameti seisukohtadele kooskõlastamiseks

esitatud veeteenuse hinna põhjendatuse osas tähtajaks 13.08.2018.

07.08.2018 toimus ASTV taotlusel Konkurentsiameti ja ettevõtja esindajate vahel kohtumine,

mille käigus arutati ameti 13.07.2018 Arvamuses esitletud seisukohti Tallinna ja Saue piirkonna

veeteenuse hinnakujunduse põhjendatuse osas ning ettevõtja selgitusi/põhjendusi ameti

seisukohtadele.

07.08.2018 pikendas Konkurentsiamet ASTV taotlusel seoses andmete töötlemise ning

selgituste/põhjenduste koostamise mahukusega ameti 13.07.2018 Arvamusele vastamise

tähtaja kuni 13.09.2018.

06.09.2018 tutvusid Konkurentsiameti esindajad ASTV Tallinna Reoveepuhastusjaamas reovee

puhastamise tehnoloogia ning olukorraga ja erinevate investeeringute vajadusega veeteenuse

osutamisel.

14.09.2018 registreeriti Konkurentsiametis ASTV vastus (13.09.2018 kiri nr 6/1829378-6)

ameti 13.07.2018 saadetud Arvamusele (edaspidi Vastuskiri), milles ettevõtja esitas täiendavad

selgitused ning omapoolsed seisukohad Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinna

põhjendatuse osas. Ühtlasi esitas ASTV korrigeeritud ja täiendatud Hinnataotluse, milles ASTV

muutis kulude ja investeeringute prognoose, kulude jagamise proportsioone ja osaliselt

kooskõlastamiseks esitatud Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hindasid (põhiteenustega

seotud teenuste hinnad) ning esitas täiendavalt kooskõlastamiseks eraldi veeteenuse hinnad

ASTV Harku valla tegevuspiirkonnale (edaspidi Harku piirkond) ning teistele vee-ettevõtjatele.

7

Võttes arvesse, et ASTV esitas ÜVVKS § 142 lg 1 ja § 141 lg 2 lähtuvalt Harku piirkonna

veeteenuse hinna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinna Konkurentsiametile

kooskõlastamiseks alles 14.09.2018, siis alustas amet Harku piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate

veeteenuse hindade põhjendatuse kontrollimiseks käesolevast menetlusest eraldi lahusoleva

menetluse tulenevalt HMS § 3 lg 2 ja § 4 lg 1 ja 2 ning ÜVVKS § 142 lg 1, § 141 lg 2 ja § 142

lg 4, mille tähtaja kulgemine algas ÜVVKS § 142 lg 4, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 lähtuvalt

nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast ehk 15.09.2018.

21.09.2018 saatis Konkurentsiamet ÜVVKS § 142 lg 7 ja 9 tulenevalt ASTV-le e-kirja

14.09.2018 registreeritud Hinnataotluses ja sellele lisatud kaaskirjas esinevate vastuolude

selgitamiseks põhivarade ning investeeringute jagamisproportsioonide osas, määrates

vastamise tähtajaks 28.09.2018.

01.10.2018 saatis ASTV Konkurentsiametile 21.09.2018 kirja vastuseks korrigeeritud

Hinnataotluse, milles oli parandanud põhivara ja investeeringute jagamisproportsioone, mille

tulemusena muutusid osad kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad.

04.10.2018 saatis Konkurentsiamet ÜVVKS § 142 lg 7 ja 9 lähtuvalt ASTV-le e-kirja (nr 9-

2/17-0333-092-27 ja 9-2/18-0279-056-5) Hinnataotluses kajastatud ettevõtte tegevust

puudutavate üldiseloomustavate andmete, lisateenuste arvu ja kulu prognoosi, omatarbevee ja

ammutatud vee koguste, vee erikasutusõiguse tasu kujunemise ning põhivarade ja

investeeringute jagamisaluste selgitamiseks, määrates vastamise tähtajaks 11.10.2018.

11.10.2018 saatis AS Tallinna Vesi Konkurentsiametile vastused, milles selgitas Hinnataotluses

kajastatud ettevõtte tegevust puudutavaid üldiseloomustavaid andmeid, lisateenuste arvu ja

kulu prognoosi, omatarbevee ja ammutatud vee koguseid, vee erikasutusõiguse tasu kujunemist

ning põhivarade ja investeeringute jagamisaluseid.

16.10.2018 saatis Konkurentsiamet Tallinna Linnavalitsusele järelepärimise arvamuse

saamiseks ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 142 lg 10 sätestatule (ASTV oli

14.09.2018 ja 01.10.2018 korrigeeritud Hinnataotlustes muutnud investeeringute mahtusid

Tallinna linna piirkonnas), määrates vastamise tähtajaks 01.11.2018.

16.10.2018 saatis Konkurentsiamet Saue Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks

ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 142 lg 10 sätestatule (ASTV oli

14.09.2018 ja 01.10.2018 korrigeeritud Hinnataotlustes muutnud investeeringute mahtusid

Saue linna piirkonnas), määrates vastamise tähtajaks 01.11.2018.

02.11.2018 edastas Tallinna Linnavalitsus Konkurentsiametile vastuse, mille kohaselt vastavad

ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringud Tallinna linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamise kavale.

07.11.2018 edastas Saue Vallavalitsus Konkurentsiametile vastuse [...].

15.11.2018 saatis Konkurentsiamet ÜVVKS § 142 lg 10 lähtuvalt Saue Vallavalitsusele

täpsustava kirja, milles palus uuesti kohaliku omavalitsuse arvamust ASTV Hinnataotluses

kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.

22.11.2018 edastas Saue Vallavalitsus Konkurentsiametile vastuse Saue vallas ühisveevärgi ja

–kanalisatsiooni arendamisel teostatud ASTV investeeringute osas.

8

ÜVVKS § 142 lg 11 lähtuvalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 18.05.2018

– 07.06.2018; 13.06.2018 – 11.07.2018; 14.07.2018 – 14.09.2018; 22.09.2018 – 01.10.2018;

05.10.2018 – 11.10.2018, 17.10.2018 - 07.11.2018 ja 16.11.2018 – 22.11.2018 (kokku 158

päeva), sest puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud andmed ning selgitused ja/või

kohalike omavalitsuste arvamused Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 10.

Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“7 p 4.1 näeb

ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks I poolaastal (01.01–30.06),

täidetakse Küsimustiku veerg „hinna arvutus 12 kuu andmete alusel“ jooksva majandusaasta

andmetega. Tulenevalt asjaolust, et ASTV Hinnataotlus registreeriti Konkurentsiametis

01.03.2018 ehk 2018.a I poolaastal, teostas Konkurentsiamet veeteenuse hinna analüüsi 2018.a

12 kuu (01.01.2018-31.12.2018) andmete ehk regulatsiooniperioodi andmete alusel võttes

arvesse kooskõlastatava hinna rakendamise perioodiks teadaolevaid andmete muutuseid kulu

kujunemise osas.

Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks

veeteenuse hinna arvutamisel (Juhendi punkt 2.12). 12-kuuline periood on võetud hindade

arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt

esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri

teabesüsteemist8 ettevõtja majandusaasta aruandeid s.t 12 kuu andmeid) ning hinnata selle

põhjal muuhulgas vee-ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna

arvutamise aluseks olevate kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust. 12-kuuline periood ei

tähenda samas aga seda, et veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu

prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et kooskõlastuse aluseks

olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS § 14 lg 2 loetletut, siis võib ta tulla

uuesti hinda kooskõlastama järgneva 12 kuu andmete alusel.

14.09.2018 registreeritud ning 01.10.2018 korrigeeritud ASTV Hinnataotluse ja 14.09.2018

ettevõtja kirjaga esitatud andmete kohaselt kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hind

(s.h põhiteenustega seotud teenused) alljärgnevas Konkurentsiameti poolt koostatud tabelis (vt

Tabel 1) kajastatud tegevuskuludest, kapitalikulust, tulukusest ja müügimahtudest tulenevalt.

Tabel 1 ASTV veeteenuse hinna komponendid

Rida Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinna komponendid* Ühik Regulatsiooniperiood

1 Tegevuskulud tuh € [...]

2 Mittekontrollitavad kulud tuh € [...]

3 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € [...]

4 Saastetasu tuh € [...]

5 Kontrollitavad kulud tuh € [...]

6 Elektrienergia kulu tuh € [...]

7 Kemikaalide kulu tuh € [...]

8 Muda käitluskulu tuh € [...]

9 Muud tegevuskulud tuh € [...]

10 Kapitalikulu tuh € [...]

11 Erakorraline kulumikomponent tuh € [...]

7 Leitav veebiaadressilt: http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18324 8 Veebiaadress: https://ariregister.rik.ee/

9

12 Tulukus tuh € [...]

13 Müügitulu tuh € [...]

14

Maha arvatud kulud/tulud kohaliku omavalitsuse poolt tasutava

sademevee süsteemide ja tuletõrjehüdrantide hoolduse ja

käigus hoidmise eest tuh €

[...]

15 Müügitulu kokku tuh € [...]

16 Põhiteenustega seotud teenuste müügitulu tuh € [...]

17 Veeteenuse kuupmeetripõhiste hindadega teenitav

müügitulu tuh €

[...]

18 Võetud vee müügimaht tuh m3 [...]

19 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht tuh m3 [...]

20 Müügimaht kokku tuh m3 [...]

Konkurentsiamet teostab analüüsi ASTV ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kõikide

taotletud tasude (tasu võetud vee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest,

põhiteenustega seotud teenused) aluseks olevatele summaarsetele hinna komponentidele:

tegevuskuludele, kapitalikulule, tulukusele (vt Tabel 1 veerg „Regulatsiooniperiood“ read 1,

10, 11, 12, 13, 16, 17) ja müügimahtudele (vt Tabel 1 veerg „Regulatsiooniperiood“ read 18 ja

19). Konkurentsiamet on seisukohal, et ASTV poolt kooskõlastamiseks esitatud Tallinna

ja Saue piirkonna veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise

alused vastavad ÜVVKS § 14 lg 2 toodud nõuetele.

Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad ASTV poolt taotletud veeteenuse hinna

kujunemise aluseks olevate kulude kohta hinnakomponentide lõikes (vt Tabel 1 read 1 - 18)

võttes arvesse ettevõtja poolt esitatud andmeid ja menetluse käigus saadud selgitusi.

4. Taotleja üldiseloomustus

ASTV on Eesti suurim vee-ettevõte, mis pakub joogivee- ning reovee teenuseid üle 460 000-le

inimesele Tallinnas ning mitmes ümbruskaudses omavalitsuses. ASTV osutab veeteenust

Tallinna linnas, Saue vallas ja vallasiseses Saue linnas, Maardu linnas ning Harku vallas. Lisaks

eelnevalt nimetatud tegevuspiirkondadele osutab ASTV veeteenust nii Tallinna kui selle

ümbruse valdade teistele vee-ettevõtjatele (näiteks Rae valla vee-ettevõtja AS Elveso,

Jõelähtme valla vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ, Kiili valla vee-ettevõtja Kiili KVH OÜ, jt).

Käesolevas otsuses käsitletakse ASTV Hinnataotlust veeteenuse hinna ja põhiteenustega seotud

teenuste hinnakirja kooskõlastamiseks Tallinna ja Saue linnas.

ÜVVKS § 7 lg 2, 21 ja 3 kohaselt määrab kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega vee-

ettevõtja ning kehtestab vee-ettevõtja tegevuspiirkonna.

Tallinna Linnavalitsus on määranud 30.11.2000 otsusega nr 396 „Vee-ettevõtja määramine

Tallinna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas“9 ASTV vee-ettevõtjaks

Tallinna linna piirkonnas 15-ks aastaks ning pikendanud 19.09.2013 otsusega nr 141 „Tallinna

ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas määratud vee-ettevõtja tegevuse

jätkamise pikendamine“10 ASTV vee-ettevõtjana tegutsemise tähtaja kuni 30.11.2025.

Saue Linnavolikogu on määranud 19.02.2009 otsusega nr 177 ASTV vee-ettevõtjaks Saue

9 Veebiaadress: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=77843&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp 10 Veebiaadress: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=126627&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp

10

linnas ASTV-le kuuluvatel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni varadel11. Varadel, mis on kohaliku

omavalitsuse omanduses, opereerib ASTV Saue linnas kohaliku omavalitsusega 19.04.2010

sõlmitud opereerimislepingu nr. 2-9.3/55 (muudetud ja täiendatud 06.03.2013 kokkuleppega)

alusel12.

ASTV osutab veeteenust Tallinna ja Saue piirkonnas hindadega, mis on kehtestatud Tallinna

Linnavalitsuse 30.09.2009 määrusega nr 75 “Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad”13 (uuendatud

Tallinna Linnavalitsuse määrusega 13.10.2010 nr 78). Ülevaade ASTV kehtivatest ja

taotletavatest veeteenuse hindadest Tallinna ja Saue piirkonnas on kajastatud alljärgnevas

tabelis (vt Tabel 2).

Tabel 2 Kehtivad veeteenused hinnad ja taotletavad veeteenuse hinnad

Rida Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenus Ühik Kehtiv hind Taotletav hind

1. Tasu võetud vee eest füüsilised isikud €/m3 0,95 [...]

2. Tasu võetud vee eest juriidilised isikud €/m3 2,32 [...]

3. Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilised isikud I grupp €/m3 0,78 [...]

4. Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud I grupp €/m3 1,69 [...] 5. Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud II grupp €/m3 1,72

6. Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud III grupp €/m3 1,73

Põhiteenustega seotud teenused*

1. Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) €/h - 135,87

2.

Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku vigastamise korral iga tund probleemi tekkimisest probleemi lõppemiseni (min arvestuslik

aeg 1 tund) €/h - 346,94

3. Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti asendamine €/tk

4. DN 15-20 €/tk - 29,00

5. DN 25-32 €/tk - 130,17

6. DN 40 €/tk - 143,00

7. DN 50 €/tk - 170,00

8. DN 80 €/tk - 233,28

9. DN 100 €/tk - 249,12

10. Kastmisvesi €/tk - 10,50

11. Lisaveearvesti paigaldamine kastmisvee tagasiarvestamiseks eraisikust

klientidele €/tk - 16,29

12. Kastmisvee lisaveearvesti hooldamine ja taatlemine €/tk - 13,44

* Seni ei ole ASTV osutatavate põhiteenustega seotud teenuste hinnad haldusorganiga kooskõlastatud.

ÜVVKS § 14 lg 3 mõttest14 lähtuvalt kooskõlastab Konkurentsiamet tasu reovee ärajuhtimise

ja puhastamise eest reoveele, mis ei ületa kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud maksimaalseid reoainete

sisaldusi (reostusnäitajate piirväärtusi) või vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni kasutamise lepinguga kehtestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi või

11 Leitav veebiaadressilt: http://avalik.amphora.ee/saue/index.aspx?type=12&id=29912 12 Leitav veebiaadressilt: http://avalik.amphora.ee/saue/index.aspx?type=12&id=103254 13 Veebiaadress: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=115359 14 ÜVVKS § 14 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib lisaks veeteenuse hinnale kehtestada ülenormatiivse reostuse tasu.

Ülenormatiivse reostuse tasu ei kuulu kooskõlastamisele Konkurentsiametiga, kuna nimetatud tasu näol on tegemist vee-

ettevõtja kliendile esitatava rahalise nõudega, mis on seotud reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja

ühiskanalisatsioonisüsteemi korrastamisega (vt ÜVVKS-i juurde kuuluv seletuskiri I lugemise teksti juurde ÜVVKS § 14 lg 3

kohta - „Seletuskiri monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu (597SE) esimeseks lugemiseks esitatud muudetud tekstile“;

http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=790420&u=20131212113731; lk 9 esimese lõigu kaks

viimast lauset). Rahalise nõude kahjude suuruse saab kindlaks määrata vaid vee-ettevõtja ise, kuna kahjud on seotud konkreetse

ülereostuse tagajärjel tekkinud kuludega seoses reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi

korrastamisega, mistõttu ei kuulu ülenormatiivse reostuse tasu Konkurentsiametiga kooskõlastamisele.

11

ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete

maksimaalseid piirväärtusi. Vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja –kanalisat-

siooni kasutamise lepingutes maksimaalsete reoainete sisalduste mittekokkuleppimisel ja

olukorras, kus ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike

ainete maksimaalsed piirväärtused rikuksid reoveepuhasti töörežiimi on oluline, et

ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused oleksid

määratletud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatavas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

kasutamise eeskirjas (ÜVVKS § 8 lg 4 p 2), kuivõrd ÜVVKS § 10 lg 1 kohaselt peab vee-

ettevõtja tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja

korrashoiu. ÜVVKS § 8 lg 4 p 2 kohaselt kinnitab ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja

sademevee reostusnäitajate piirväärtused kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas. ÜVVKS § 8 lg 6 järgi on vee-ettevõtja kohustatud vastu

võtma kliendilt reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi või mis ei kahjusta ühisveevärki

ja –kanalisatsiooni ning ei põhjusta puhastusprotsessi häireid.

Tallinna Linnavalitsuse 30.09.2009 määruse nr 7515 p-s 1.2 on kehtestatud Tallinna linnas

reovee ärajuhtimise ja puhastamise osas juriidilistele isikutele erinevad hinnad (€/m3) vastavalt

reovee reostatusele järgmiselt:

Isik Reovee

reostusgrupid

Põhihind (tasu

ärajuhtimise ja

puhastamise

eest)

Ülereostuse

puhastamise

tasu

Käibemaksuta Käibemaksuga

Füüsiline isik 0,78 0,00 0,78 0,94

Juriidiline isik ja

füüsilisest isikust

ettevõtja

RG-1

RG-2

RG-3

RG-4

RG-5

RG-6

RG-7

RG-8

1,70

1,72

1,74

1,74

1,74

1,74

1,74

1,74

0,00

0,00

0,00

0,25

0,34

0,59

1,02

1,87

1,70

1,72

1,74

1,99

2,08

2,33

2,76

3,61

2,04

2,06

2,09

2,39

2,50

2,80

3,31

4,33

Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 määruses nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

kasutamise eeskiri“16 § 19 lg 2 ja 3 on kehtestatud Tallinna reoveepuhastile juhitava reovee

maksimaalsed reoainete piirväärtused (mis ei kahjusta ühiskanalisatsiooni toimimist ega

põhjusta lisakulutusi puhastusprotsessis) järgnevalt:

Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus

A B C 1

Vesinikioonide minimaalne sisaldus reovees pHmin pH-ühik 6,50

Vesinikioonide maksimaalne sisaldus reovees pHmax pH-ühik 8,50

Heljuvainesisaldus

mg/l 500,00

Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 375,00

Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 750,00

Polaarsete süsivesinike sisaldus

mg/l 50,00

Naftasaadustesisaldus

mg/l 5,50

Üldlämmastikusisaldus

mg/l 125,00

Ühealuseliste fenoolide sisaldus

mg/l 2,90

Pindaktiivsete ainete sisaldus

mg/l 44,00

Üldfosforisisaldus

mg/l 15,00

Elavhõbeda sisaldus Hg mg/l 0,05

15 Leitav veebiaadressilt: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=115359 16 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/407082013029

12

Hõbeda sisaldus Ag mg/l 0,20

Kaadmiumi sisaldus Cd mg/l 0,20

Üldkroomi sisaldus Cr mg/l 0,50

Kroomiühendite sisaldus Cr(VI) mg/l 0,10

Vase sisaldus Cu mg/l 2,00

Plii sisaldus Pb mg/l 0,50

Nikli sisaldus Ni mg/l 1,00

Tsingi sisaldus Zn mg/l 2,00

Tina sisaldus Sn mg/l 0,50

Tsüaniidide sisaldus

mg/l 0,20

Arseeni sisaldus As mg/l 0,20

Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 määruse nr 53 „Reovee ärajuhtimise tasu diferentseerimise

juhend“17 lisast lähtuvalt saab lugeda reostusnormidele vastavaks reoveeks Tallinna

Linnavalitsuse 30.09.2009 määruse nr 75 punktis 1.2 nimetatud reovee reostusgrupid RG-1

kuni RG-3 ning alates reostusgrupist RG-4 ületab reovesi Tallinna ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud maksimaalseid reoainete piirväärtuseid ehk

on käsitletav ülenormatiivselt reostunud reoveena, mille tasud ei kuulu kooskõlastamisele

Konkurentsiametiga.

Saue Vallavolikogu 24.05.2007 määruses nr 5 „Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

kasutamise eeskiri“18 § 16 lg 1 on kehtestatud Tallinna kanalisatsiooni reoveepuhastile juhitava

reovee maksimaalsed reoainete piirväärtused samad, mis kehtivad Tallinna linnas.

ASTV tegevuspiirkonnas Saue linnas19 on seni kehtinud Saue Linnavolikogu 24.11.2016

määrusega nr 55 „Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ 20 lisas 1

sätestatud järgmised ühiskanalisatsiooni (Tallinna reoveepuhastile suunatav reovesi) juhitava

reovee maksimaalsed reoainete piirväärtused, mis erinevad enamikus osas (jäävad

madalamaks) Tallinna linnas ja Saue vallas kehtestatud reostuse piirväärtustest:

Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus

Vesinikioonide minimaalne sisaldus pHmin pH-ühik 6,5

Vesinikioonide maksimaalne sisaldus pHmax pH-ühik 8,5

Heljuvainete sisaldus mg/l 200,0

Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 200,0

Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 500,0

Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,0

Naftasaaduste sisaldus mg/l 1,5

Üldlämmastiku sisaldus mg/l 60,0

Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,9

Kahealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 15,0

Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,0

Üldfosfori sisaldus mg/l 9,0

Sulfaatide sisaldus mg/l 80,0

Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused määratakse sõltuvalt seda

reovett puhastava puhasti võimsusest ning erinevatest piirkondadest samasse reoveepuhastisse

juhitavale reoveele peaksid kehtima seega samad reostusnäitajate piirväärtused. Saue linna

ühiskanalisatsiooni juhitud reovesi puhastatakse samuti Tallinna reoveepuhastis, mistõttu peaks

ka Saue linna klientidele olema tagatud reovee teenuse tarbimine samadel tingimustel nagu

Tallinna linnas ning Saue vallas. Ehkki hetkel kehtivas Saue linna ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud reovee maksimaalsed reoainete piirväärtused on

17 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/407082013017 18 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/406062014014 19 Saue linn on alates 24.10.2017 Saue linna, Saue valla, Kernu valla ja Nissi valla ühinemisel tekkinud Saue valla osa. 20 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/401122016037

13

enamike reostusnäitajate osas madalamad kui Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

kasutamise eeskirjas sätestatud maksimaalsed reoainete piirväärtused, on Saue Vallavalitsus

Konkurentsiametile kinnitanud, et Tallinna reoveepuhastile suunatava reovee ärajuhtimise

teenust tarbivate Saue linna klientide osas ühtlustatakse reovee maksimaalsed reoainete

piirväärtused Tallinna linnas ja Saue vallas kehtestatuga.

ASTV soovib kooskõlastada Tallinna ja Saue piirkonnas ühe reovee ärajuhtimise ja

puhastamise teenuse hinna kõigi kolme Tallinna linnas seni kehtinud reovee reostusgrupi

RG1 – RG3 osas, ehk reoveele, mille reostusnäitajad ei ületa Tallinna ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja tabeli 1 veerus 1 toodud piirväärtusi. Võttes

arvesse, et Saue Vallavalitsus ühtlustab Saue linnas seni kehtinud Tallinna

reoveepuhastile suunatava reovee maksimaalsed reoainete piirväärtused Tallinna linnas

(s.h Saue vallas) kehtivatega, siis rakendub ÜVVKS § 142 lg 1 ja § 14 lg 3 tulenevalt

kooskõlastatav reovee ärajuhtimise ja puhastamise hind kõigile nendele ASTV Tallinna

ja Saue piirkonna klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee

kontsentratsioon ei ületa Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja

tabeli 1 veerus 1 sätestatud reoainete piirväärtusi.

ASTV hallatavat ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi iseloomustavad üldised näitajad

aastatel 2015-2017 ja regulatsiooniperioodil on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 3).

Tabel 3 ASTV üldiseloomustus

Rida ÜLDANDMED ühik 2015 2016 2017 Regulatsiooni-

periood

1. Veetöötlusjaamade arv tk 1 1 1 [...]

2. s.h Tallinna ja Saue piirkonnas tk 1 1 1 [...]

3. Puurkaevude arv tk 95 95 95 [...]

4. s.h Tallinna ja Saue piirkonnas tk 82 82 82 [...]

5. Veepumplate arv tk 66 66 67 [...]

6. s.h Tallinna ja Saue piirkonnas tk 58 58 59 [...]

7. Reoveepuhastite arv tk 1 1 1 [...]

8. s.h Tallinna ja Saue piirkonnas tk 1 1 1 [...]

9. Reoveepumplate arv tk 173 173 173 [...]

10. s.h Tallinna ja Saue piirkonnas tk 154 154 154 [...]

11. Ühisveevärgi torustike pikkus km 1122 1180 1186 [...]

12. s.h Tallinna ja Saue piirkonnas km 975 998 1004 [...]

13. Ühiskanalisatsiooni torustike pikkus km 1104 1185 1191 [...]

14. s.h Tallinna ja Saue piirkonnas km 886 905 911 [...]

15. Torustike pikkus kokku km 2226 2365 2377 [...]

16. s.h Tallinna ja Saue piirkonnas km 1861 1903 1915 [...]

17. Veevaldkonna töötajate arv in [...] [...] [...] [...]

18. s.h Tallinna ja Saue piirkonnas in [...] [...] [...] [...]

ASTV ammutab vett ning juhib heitvett suublasse vastavalt vee erikasutuslubadele nr

L.VV/322982, L.VV/323855, L.VV/328349 ja L.VV/328381. Nimetatud vee erikasutusload on

väljastatud ASTV-le pinnavee võtuks Harju- ja Järvamaa pinnaveehaaretest, s.h Ülemiste

järvest ning põhjavee ammutamiseks kambrium-vendi ja ordoviitsiumi-kambriumi

põhjaveekihist. Vee erikasutuslubade kohaselt juhib ASTV heitvee ja sademevee Tallinna ja

14

Maardu linna ning nende ümbruse valdade suublatesse.

ASTV toodab ja puhastab joogivett peamiselt Ülemiste veepuhastusjaamas ning puhastab

klientidelt ärajuhitava reovee Paljassaare reoveepuhastusjaamas. Lisaks ammutab ASTV vett

[...] puurkaevust, millest [...] asuvad Tallinna ja Saue piirkonnas. ASTV opereerib

[...]veepumplaga ning [...] reoveepumplaga, neist [...] veepumplat ning [...] reoveepumplat

asuvad Tallinna ja Saue piirkonnas.

ASTV tegevuspiirkondade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustike pikkus ulatub kokku 2377

km-ni. Neist 1004 km ühisveevärgi torustikke ning 911 km ühiskanalisatsiooni torustikke asub

Tallinna ja Saue piirkonnas. Regulatsiooniperioodiks on ASTV planeerinud veevaldkonna

keskmiseks töötajate arvuks [...], kellest keskmiselt [...] töötajat on seotud Tallinna ja Saue

piirkonna veeteenuse osutamisega.

Tallinna linn maksab ASTV-le iga-aastaselt sademevee kogumise süsteemide ja

tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasu ASTV ja Tallinna Linna vahel

22.06.2001 sõlmitud lepingu nr. 41-979 „Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete-

ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiskanalisatsiooni juhtimise ja selle puhastamise

ning sademetevee rajatiste ehitamise leping“ ning 22.06.2001 sõlmitud lepingu nr. 41-980

„Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee ja avalikest veevõtukohtadest

vee võtmise teenuse leping“ kohaselt, mida on muudetud lepinguga 14.03.2005 nr 3286

„Teenuslepingu, 30.septembri 2002.a lepingu, sademetevee lepingu ja tuletõrjehüdrantide

lepingu muutmise leping“, lepinguga 30.11.2007 nr 4970 „Teenuslepingu ja 30.septembri

2002.a lepingu ja 14.märtsi 2005.a lepingu ja sademetevee lepingu ja tuletõrjehüdrantide

lepingu muutmise leping“ ja lepinguga 16.09.2009 nr 5855 „Teenuslepingu ja 30.septembri

2002 lepingu ja 14.märtsi 2005 lepingu ja 30.novembri 2007 lepingu ja sademetevee lepingu ja

tuletõrjehüdrantide lepingu muutmise leping“21). Lepingu kohaselt sademevee kogumise

süsteemide ning tuletõrjehüdrantidega seotud kulude katteks Tallinna linna makstava hüvitise

[...] on ASTV arvanud maha regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda

lülitatavatest kuludest ja põhjendatud tulukusest summast.

5. Müügimahud ja veekadu

5.1. Müügimahud

Müügimahule hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse

lubatud müügitulu jagamisel müügimahuga. Mida väiksem on müügimaht, seda suuremaks

kujuneb veeteenuse hind.

Kaalutlusi, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad

müügimahud on põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi punktile 4.1, millest

lähtuvalt kasutatakse müügimahu analüüsimisel alljärgnevaid meetodeid:

1) müügimahu dünaamika (sh eelmiste perioodide müügimahud, majandusprognoosid,

pikaajalises arengukavas prognoositav veetarbimine, jm näitajad);

2) tarbijate arvu dünaamika ja prognoos.

ASTV Tallinna ja Saue piirkonnas on kohalik omavalitsus seisuga 31.10.2010 kehtestanud

füüsilistele isikutele väiksemad veeteenuse hinnad kui juriidilistele isikutele. ÜVVKS § 16 lg

21 Lepingud leitavad ASTV veebilehelt: https://tallinnavesi.ee/investor/regulatsioon/halduslepingud/

15

11 lähtuvalt tuleb vee-ettevõtjal viia uus kooskõlastatav veeteenuse hind kooskõlla võrdse

kohtlemise nõuetega nii, et aastane muutus füüsilise isiku ja juriidilise isiku hindade erinevuses

ei oleks suurem kui 1/15 vee-ettevõtja poolt rakendatavate hindade erinevusest seisuga

31.10.2010. Kuna hinnavahe kahandamise puhul on oluline ka füüsiliste ja juriidiliste isikute

prognoositavad müügimahud, siis analüüsib Konkurentsiamet füüsiliste isikute ja juriidiliste

isikute võetud vee ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtusid eraldi.

5.1.1. Võetud vee müügimaht

ASTV poolt Hinnataotluses prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna võetud vee

müügimaht [...] tuh m3, s.h füüsilised isikud [...] tuh m3 ja juriidilised isikud [...] tuh m3

ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue piirkonna võetud vee

müügimahuks[...]tuh m3, millest [...] tuh m3 on füüsiliste isikute võetud vee müügimaht ja [...]

tuh m3 on juriidiliste isikute võetud vee müügimaht.

Konkurentsiameti seisukoht võetud vee müügimahu osas

Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 4) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on

kajastatud Tallinna ja Saue piirkonna võetud vee teenuse füüsilistest ja juriidilistest isikutest

tarbijate arv ning müügimahud aastatel 2015 – 2017 ning prognoos regulatsiooniperioodil.

Tabel 4 Võetud vee müügimahud Tallinna ja Saue piirkonnas

Rida VÕETUD VEE MÜÜGIMAHUD ühik 2015 2016 2017 Regulatsiooni-

periood

1. Tarbijatele müüdud vee maht tuh m3 [...] [...] [...] [...]

2. muutus võrreldes eelneva aastaga %

[...] [...] [...]

3. sh füüsilistele isikutele müüdud vee maht tuh m3 [...] [...] [...] [...]

4. muutus võrreldes eelneva aastaga %

[...] [...] [...]

5. sh juriidilistele isikutele müüdud vee maht tuh m3 [...] [...] [...] [...]

6. muutus võrreldes eelneva aastaga %

[...] [...] [...]

7. Abonentide arv tk [...] [...] [...] [...]

8. sh füüsilisest isikust abonentide arv tk [...] [...] [...] [...]

9. muutus võrreldes eelneva aastaga tk

[...] [...] [...]

10. sh juriidilisest isikust abonentide arv tk [...] [...] [...] [...]

11. muutus võrreldes eelneva aastaga tk

[...] [...] [...]

12. Füüsilisest isikust abonendi aasta keskmine

võetud vee teenuse tarbimine m3/abonent

[...] [...] [...] [...]

13. muutus võrreldes eelneva aastaga %

[...] [...] [...]

14. Juriidilisest isikust abonendi aasta keskmine

võetud vee teenuse tarbimine m3/abonent

[...] [...] [...] [...]

15. muutus võrreldes eelneva aastaga %

[...] [...] [...]

Tabelist (vt Tabel 4 rida 1) nähtub, et aastatel 2015 - 2017 [...] võetud vee müügimaht Tallinna

ja Saue piirkonnas [...] tuh m3-lt (2015.a) [...] tuh m3-ni (2017.a). Regulatsiooniperioodiks

prognoosib ettevõtja müügimahu [...] tuh m3-t.

Võetud vee müügimahule hinnangu andmiseks füüsiliste ja juriidiliste isikute müügimahtude

lõikes analüüsib Konkurentsiamet esialgu teenuse klientide/abonentide arvu ja selle dünaamikat

ning siis müügimahu prognoosi klientide arvust ja tarbimismahu näitajatest lähtuvalt.

16

Füüsiliste isikute võetud vee müügimaht [...] tuh m3

Võetud vee teenuse tarbijate (klientide/abonentide) arv. Tabelis kajastatud andmetest

nähtub (vt Tabel 4 rida 8 ja 9), et ASTV füüsilisest isikust võetud vee klientide arv Tallinna ja

Saue piirkonnas oli 2015.a-l [...] tk. Võrreldes eelmise aastaga [...] 2016.a-l klientide arv

[...]võrra [...] kliendini ning 2017.a-l [...] kliendi võrra ehk [...] kliendini. Regulatsiooniperioodil

prognoosib ettevõtja veel [...] kliendi [...] ehk klientide arvuks [...] tk. Tarbijate lisandumine

eelnevatel aastatel ja regulatsiooniperioodil on tingitud Tallinna ja Saue linnas toimunud

kinnisvara arendustest. Samas nähtub eelnevate aastate andmetest, et füüsilisest isikust

klientide [...] on olnud vaadeldaval perioodil [...] trendis ning 2017.a-l oli [...] klientide arv [...]

võrra [...] kui 2016.a-l (2016.a-l [...] klienti ja 2017.a-l [...] klienti: [...] =[...], vt Tabel 4, rida 9,

veerud 2016 ja 2017). Regulatsiooniperioodiks on ettevõtja prognoosinud [...] klientide arvu

[...] võrra [...] 2017.a-l [...] klientide arvust (2017.a-l [...] klienti ja regulatsiooniperioodil on

prognoositud [...] kliendi [...] : [...] = [...], vt Tabel 4, rida 9, veerud 2017 ja

Regulatsiooniperiood). Võttes arvesse, et Tallinna ja Saue piirkonnas [...] füüsilisest isikust

klientide arv on 2017.a.-l [...] ning ettevõtja on prognoosinud regulatsiooniperioodil [...]

klientide arvu [...] tempos kui 2017.a-l, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV

prognoositud Tallinna ja Saue piirkonnas regulatsiooniperioodil [...] võetud vee füüsilisest

isikust klientide arvu kokku [...] tk.

Võetud vee müügimaht. Tabelis väljatoodud arvutustest nähtub (vt Tabel 4 rida 12 ja 13), et

Tallinna ja Saue piirkonnas [...] ühe füüsilisest isikust kliendi keskmine võetud vee tarbimise

maht 2015-2017 aastatel [...] m3-lt [...] m3-ni kliendi kohta aastas. Regulatsiooniperioodiks on

ASTV prognoosinud ühe kliendi keskmise võetud vee tarbimise mahu [...] m3-t ning füüsiliste

isikute võetud vee mahuks klientide arvust [...] lähtuvalt [...] tuh m3 (vt Tabel 4 rida 3, 8 ja 12).

Kui eelnevatel aastatel on keskmine veeteenuse tarbimise maht kliendi kohta [...] , siis peab

Konkurentsiamet põhjendatuks lähtuda müügimahu prognoosimisel [...] arvesse võttes

regulatsiooniperioodile eelneva aasta ühe kliendi keskmisest tarbimise mahust, [...]. Võttes

arvesse, et Tallinna ja Saue piirkonna ühe füüsilisest isikust kliendi keskmine vee

tarbimine on olnud ajas [...] trendiga ning ettevõtja on prognoosinud

regulatsiooniperioodil ühe kliendi tarbimismahu [...] tasemele, siis loeb Konkurentsiamet

põhjendatuks ühe füüsilisest isikust kliendi keskmise võetud vee tarbimismahu [...] m3-t.

Põhjendatud füüsilisest isikust klientide arvust [...]tk ja ühe kliendi keskmisest võetud vee

tarbimismahust [...]m3-t lähtuvalt kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste isikute võetud

vee müügimahuks regulatsiooniperioodil [...] tuh m3 [...] / 1000 = [...]22, mis vastab ASTV

Hinnataotluses prognoositud füüsiliste isikute võetud vee müügimahule. Eeltoodust tulenevalt

loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste isikute võetud

vee müügimahu [...] tuh m3-t regulatsiooniperioodil.

Juriidiliste isikute võetud vee müügimaht [...] tuh m3

Juriidilisest isikust klientide arv. Tabelis kajastatud andmetest nähtub (vt Tabel 4 rida 10 ja

11), et ASTV juriidilisest isikust võetud vee klientide arv Tallinna ja Saue piirkonnas oli aastal

2015 [...] tk, 2016.a-l [...] klientide arv [...] võrra [...] kliendini ning 2017.a-l [...] kliendi võrra

[...] kliendini. Regulatsiooniperioodiks ei planeeri ettevõtja klientide arvu [...] tingituna

viimaste kuude trendist, mis on näidanud [...] lisanduvate ja lahkuvate juriidilisest isikust

22 Täpsemalt kujuneb 2018.a-ks prognoositavaks ühe kliendi keskmiseks võetud vee tarbimismahuks [...] m3. Klientide arvu

[...] tk ja kliendi tarbimismahu [...] m3 alusel kujuneb prognoositavaks müügimahuks seega [...] tuh m3 [...] × [...]/ 1000 =

[...].

17

klientide arvus. Regulatsiooniperioodi klientide arvu prognoosib ettevõtja eeltoodust tulenevalt

[...] ehk klientide arvuks [...] tk, mis on ühtlasi [...] eelnevate aastate (2015-2017) juriidiliste

isikute kliendibaasist. Võttes arvesse, et Tallinna ja Saue piirkonnas [...] juriidilisest isikust

klientide arv on regulatsiooniperioodil [...] , peab Konkurentsiamet põhjendatuks [...]

prognoositud juriidilisest isikust võetud vee klientide arvu [...] tk.

Võetud vee müügimaht. Tabelis väljatoodud arvutustest nähtub (vt Tabel 4 rida 14 ja 15), et

aastatel 2015-2017 kõikus Tallinna ja Saue piirkonna keskmine võetud vee tarbimise maht ühe

juriidilisest isikust kliendi kohta vahemikus [...] m3-t. Regulatsiooniperioodiks on ASTV

prognoosinud ühe kliendi võetud vee tarbimise mahu [...] kliendi tarbimismahust lähtuvalt [...]

m3-t. Kogu juriidiliste isikute võetud vee müügimahuks kujuneb klientide arvust [...] ja

keskmisest tarbimisest lähtuvalt [...] tuh m3 (vt Tabel 4 rida 5, 10 ja 14). Kui eelnevatel aastatel

on olnud veeteenuse tarbimise maht kliendi kohta [...] iseloomuga, siis on Konkurentsiamet

seisukohal, et prognoositav müügimaht ei tohi olla [...], kui puuduvad keskmist tarbimist

mõjutavad objektiivsed asjaolud. Tallinna ja Saue piirkonnas kujuneb ühe juriidilisest isikust

kliendi eelmise kolme aasta (2015-2017) keskmiseks võetud vee tarbimismahuks [...] m3-t (vt

Tabel 4, rida 14, veerud 2015 – 2017: ([...] +[...]+ [...] / 3 = [...], mis vastab ASTV poolt

Hinnataotluses prognoositud juriidilisest isikust kliendi võetud vee tarbimise mahule [...] m3-t

regulatsiooniperioodil. Võttes arvesse, et Tallinna ja Saue piirkonna juriidilisest isikust

klientide võetud vee tarbimine on olnud ajas [...] iseloomuga ning ettevõtja on

prognoosinud regulatsiooniperioodiks ühe kliendi tarbimismahu [...] m3-t) samale

tasemele [...] keskmise tarbimismahu näitajaga [...] m3-t), siis loeb Konkurentsiamet

põhjendatuks juriidilisest isikust kliendi keskmise võetud vee tarbimismahu [...] m3-t.

Põhjendatud juriidilisest isikust klientide arvust [...] tk ja ühe kliendi keskmisest võetud vee

tarbimismahust [...] m3-t lähtuvalt kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna juriidiliste isikute võetud

vee müügimahuks regulatsiooniperioodil [...] tuh m3 [...] × [...] / 1000 =[...], mis vastab ASTV

Hinnataotluses prognoositud juriidiliste isikute võetud vee müügimahule. Eeltoodust

tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna juriidiliste

isikute võetud vee müügimahu [...] tuh m3-t regulatsiooniperioodil.

Kokku kujuneb regulatsiooniperioodil ASTV Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste ja

juriidiliste isikute võetud vee põhjendatud müügimahuks seega [...]tuh m3 [...] + [...] = [...].

5.1.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht

ASTV poolt Hinnataotluses prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise

ja puhastamise müügimaht [...] tuh m3, s.h füüsilised isikud [...] tuh m3 ja juriidilised

isikud [...] tuh m3

ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise

ja puhastamise müügimahuks [...] tuh m3, millest [...] tuh m3 on füüsiliste isikute reovee

ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht ning [...] tuh m3 on juriidiliste isikute reovee

ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht.

Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu osas

Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 5) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on

kajastatud Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse füüsilisest ja

juriidilisest isikust tarbijate arv ning müügimahud aastatel 2015 – 2017 ning prognoos

regulatsiooniperioodil.

18

Tabel 5 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahud Tallinna ja Saue piirkonnas

Rida REOVEE MÜÜGIMAHUD

ühik 2015 2016 2017 Regulatsiooni-

periood

1. Tarbijatele müüdud reovee teenuse maht tuh m3 [...] [...] [...] [...]

2. muutus võrreldes eelneva aastaga %

[...] [...] [...]

3. sh füüsilistele isikutele müüdud reovee

teenuse maht

tuh m3 [...] [...] [...] [...]

4. muutus võrreldes eelneva aastaga %

[...] [...] [...]

5. sh juriidilistele isikutele müüdud reovee

teenuse maht

tuh m3 [...] [...] [...] [...]

6. muutus võrreldes eelneva aastaga %

[...] [...] [...]

7. Abonentide arv tk [...] [...] [...] [...]

8. sh füüsilisest isikust abonentide arv tk [...] [...] [...] [...]

9. muutus võrreldes eelneva aastaga tk

[...] [...] [...]

10. sh juriidilisest isikust abonentide arv tk [...] [...] [...] [...]

11. muutus võrreldes eelneva aastaga tk

[...] [...] [...]

12. Füüsilisest isikust abonendi aasta

keskmine reovee teenuse tarbimine

m3/abonent

[...] [...] [...] [...]

13. muutus võrreldes eelneva aastaga %

[...] [...] [...]

14. Juriidilisest isikust abonendi aasta

keskmine reovee teenuse tarbimine

m3/abonent

[...] [...] [...] [...]

15. muutus võrreldes eelneva aastaga %

[...] [...] [...]

Tabelist (vt Tabel 5 rida 1) nähtub, et aastatel 2015 - 2017 [...] reovee ärajuhtimise ja

puhastamise müügimaht Tallinna ja Saue piirkonnas [...] tuh m3-lt (2015.a) [...] tuh m3-ni

(2017.a). Regulatsiooniperioodiks prognoosib ASTV müügimahu [...] tasemele [...] tuh m3-t.

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahule hinnangu andmiseks füüsiliste ja juriidiliste

isikute müügimahtude lõikes analüüsib Konkurentsiamet esialgu teenuse klientide/abonentide

arvu ja selle dünaamikat ning siis müügimahu prognoosi klientide arvust ja tarbimismahu

näitajatest lähtuvalt.

Füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht [...] tuh m3

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise tarbijate (klientide/abonentide) arv. Tabelis

kajastatud andmetest nähtub (vt Tabel 5 rida 8 ja 9), et ASTV füüsilisest isikust reovee teenuse

klientide arv Tallinna ja Saue piirkonnas oli 2015.a-l [...] tk. Võrreldes eelmise aastaga [...]

klientide arv 2016.a-l [...] võrra [...] kliendini ning 2017.a-l [...] kliendi võrra [...] kliendini.

Regulatsiooniperioodil prognoosib ettevõtja veel [...] kliendi [...] ehk füüsilisest isikust

klientide arvuks [... ]tk. Tarbijate [...] eelnevatel aastatel ja regulatsiooniperioodil on tingitud

Tallinna ja Saue linnas toimunud [...] Samas nähtub eelnevate aasta andmetest, et füüsilisest

isikust klientide [...] on olnud vaadeldaval perioodil [...] trendis ning 2017.a-l oli [...] klientide

arv [...] võrra [...] kui 2016.a-l (2016.a-l [...] klienti ja 2017.a-l [...] klienti: [...]–[...] = [...], vt

Tabel 5, rida 9, veerud 2016 ja 2017). Regulatsiooniperioodiks on ettevõtja prognoosinud [...]

klientide arvu [...] võrra [...] 2017.a-l [...] klientide arvust (2017.a-l [...] klienti ja

regulatsiooniperioodiks on prognoositud [...] kliendi lisandumist: [...]–[...] = [...], vt Tabel 5,

rida 9, veerud 2017 ja Regulatsiooniperiood). Võttes arvesse, et Tallinna ja Saue piirkonnas

[...] füüsilisest isikust klientide arv on 2017.a.-l [...]ning ettevõtja on prognoosinud

regulatsiooniperioodil [...] klientide arvu [...] tempos kui 2017.a-l, siis peab

Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV prognoositud Tallinna ja Saue piirkonnas

19

regulatsiooniperioodil [...] klientide arvu [...] ning seega füüsilisest isikust reovee

ärajuhtimise ja puhastamise klientide arvu kokku [...] tk.

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht. Tabelis väljatoodud arvutustest nähtub (vt

Tabel 5 rida 12 ja 13), et Tallinna ja Saue piirkonnas [...] ühe füüsilisest isikust kliendi keskmine

reovee teenuse tarbimise maht 2015.a [...] m3-lt 2016.a-ks [...] m3-ni ning kujunes 2017.a-l taas

mõnevõrra [...] ehk [...] m3-t kliendi kohta aastas. Seega on füüsilisest isikust klientide reovee

teenuse tarbimine eelnevatel aastatel [...]. Regulatsiooniperioodiks on ASTV prognoosinud ühe

kliendi keskmise reovee teenuse tarbimise mahu [...] m3-t ning füüsiliste isikute reovee teenuse

kogumahuks klientide arvust [...] lähtuvalt [...] tuh m3-t (vt Tabel 5 rida 3, 8 ja 12). Kui

eelnevatel aastatel on olnud reovee teenuse tarbimise maht kliendi kohta [...] iseloomuga, siis

on Konkurentsiamet seisukohal, et prognoositav müügimaht ei tohi olla väiksem viimase kolme

aasta keskmisest ühe kliendi müügimahust. Tallinna ja Saue piirkonnas kujuneb ühe füüsilisest

isikust kliendi kolme aasta (2015-2017) keskmiseks reovee teenuse tarbimismahuks [...] m3-t

(vt Tabel 5 rida 12 veerud 2015 – 2017: [...] + [...] + [...] / 3 = [...]. ASTV poolt prognoositud

ühe kliendi keskmine reovee teenuse tarbimise maht [...] m3-t regulatsiooniperioodil on

mõnevõrra [...], kuid hinnanguliselt samal tasemel [...] ühe kliendi keskmise tarbimismahuga

[...] m3-t. Võttes arvesse, et Tallinna ja Saue piirkonna füüsilisest isikust klientide reovee

teenuse tarbimine on olnud ajas [...] iseloomuga ning ettevõtja on prognoosinud

regulatsiooniperioodiks ühe kliendi tarbimismahu [...] m3-t) hinnanguliselt samale

tasemele [...] keskmise ühe kliendi tarbimismahu näitajaga [...] m3-t), siis loeb

Konkurentsiamet põhjendatuks füüsilisest isikust kliendi reovee ärajuhtimise ja

puhastamise tarbimismahu [...] m3-t.

Põhjendatud füüsilisest isikust klientide arvust [...] tk ja kliendi keskmisest reovee teenuse

tarbimismahust [...] m3-t lähtuvalt kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste isikute reovee

teenuse müügimahuks regulatsiooniperioodil [...] tuh m3 [...]×[...] / 1000 = [...]23, mis vastab

ASTV Hinnataotluses prognoositud füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügimahule. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue

piirkonna füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu [...] tuh m3-t

regulatsiooniperioodil.

Juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht [...] tuh m3

Juriidilisest isikust klientide arv. Tabelis kajastatud andmetest nähtub (vt Tabel 5 rida 10 ja

11), et ASTV juriidilisest isikust reovee teenuse klientide arv Tallinna ja Saue piirkonnas oli

2015.a-[...] tk, 2016.a-[...] klientide arv [...] võrra [...] kliendini ning 2017.a-[...] kliendi võrra

[...] kliendini. Regulatsiooniperioodiks [...] 2017.a-l toimunud [...] ning eelnevate kuude

trendist, mis on näidanud [...] lisanduvate ja lahkuvate juriidilisest isikust klientide arvus.

Regulatsiooniperioodi klientide arvu prognoosib ettevõtja eeltoodust tulenevalt 2017.a

tasemele ehk klientide arvuks [...] tk. Võttes arvesse, et Tallinna ja Saue piirkonnas

lisanduvate juriidilisest isikust klientide arv on regulatsiooniperioodil [...] peab

Konkurentsiamet põhjendatuks [...]prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise

juriidilisest isikust klientide arvu [...] tk.

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht. Tabelis väljatoodud arvutustest nähtub (vt

Tabel 5 rida 14 ja 15), et Tallinna ja Saue piirkonnas on ühe juriidilisest isikust kliendi keskmine

23 Täpsemalt kujuneb 2018.a-ks prognoositavaks ühe kliendi keskmiseks reovee teenuse tarbimismahuks [...] m3. Klientide

arvu [...] tk ja kliendi tarbimismahu [...] m3 alusel kujuneb prognoositavaks müügimahuks seega [...] tuh m3 [...]×[...]/ 1000

= [...].

20

reovee teenuse tarbimise maht eelnevatel aastatel järjepidevalt [...] 2015.a-l kujunes kliendi

keskmiseks tarbimismahuks [...] m3-t, 2016.a-l [...] tarbimise maht [...] m3-ni ja 2017.a-l tõusis

[...] m3-ni kliendi kohta aastas. Regulatsiooniperioodiks on ASTV prognoosinud ühe kliendi

keskmise reovee teenuse tarbimise mahu ...] ehk [...] m3-t ning juriidiliste isikute reovee teenuse

kogumahuks klientide arvust [...] lähtuvalt [...] tuh m3-t (vt Tabel 5 rida 5, 10 ja 14). Kui

eelnevatel aastatel on keskmine reoveeteenuse tarbimise maht kliendi kohta muutunud [...]

trendis, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks lähtuda müügimahu prognoosimisel [...]trendi

arvesse võttes [...]aasta ühe kliendi keskmisest tarbimise mahust, mis on ühtlasi [...] eelnevate

aastate ühiktarbimise näitajatest. Võttes arvesse, et Tallinna ja Saue piirkonna ühe

juriidilisest isikust kliendi keskmine reovee teenuse tarbimine on olnud ajas [...] trendiga

ning ettevõtja on prognoosinud regulatsiooniperioodiks ühe kliendi tarbimismahu

[...]tarbimismahu näitajaga aasta tasemele, siis loeb Konkurentsiamet põhjendatuks ühe

juriidilisest isikust kliendi keskmise reovee ärajuhtimise ja puhastamise tarbimismahu

[...] m3-t.

Põhjendatud juriidilisest isikust klientide arvust [...] tk ja ühe kliendi keskmisest reovee teenuse

tarbimismahust [...] m3-t lähtuvalt kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna juriidiliste isikute reovee

teenuse müügimahuks regulatsiooniperioodil [...] tuh m3 [...]×[...] / 1000 = [...], mis vastab

ASTV Hinnataotluses prognoositud juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügimahule. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue

piirkonna juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu [...] tuh m3-

t regulatsiooniperioodil.

Kokku kujuneb regulatsiooniperioodil ASTV Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste ja

juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise põhjendatud müügimahuks seega

[...]tuh m3 [...]+[...]=[...].

5.1.3. Põhiteenustega seotud teenuste mahud

Lisaks veeteenuse kuupmeetripõhisele hinnale soovib ASTV kooskõlastada Tallinna ja Saue

piirkonnas hinna järgmistele põhiteenustega seotud teenustele:

- Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund)

- Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku vigastamise

korral iga tund probleemi tekkimisest probleemi lõppemiseni (min arvestuslik aeg

1 tund)

- Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti asendamine:

veearvesti DN 15-20

veearvesti DN 25-32

veearvesti DN 40

veearvesti DN 50

veearvesti DN 80

veearvesti DN 100

kastmisvesi (arvesti)

- Lisaveearvesti paigaldamine kastmisvee tagasiarvestamiseks eraisikust

klientidele

- Kastmisvee lisaveearvesti hooldamine ja taatlemine

ASTV poolt Hinnataotluses prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna põhiteenustega

seotud teenuste mahud

Konkurentsiamet koostas ettevõtja poolt Hinnataotluses ja 11.10.2018 kirjas esitatud andmete

21

alusel järgneva ülevaate ASTV Tallinna ja Saue piirkonna põhiteenustega seotud teenuste

müügimahtudest aastatel 2015 – 2017 ning regulatsiooniperioodiks prognoositud

müügimahtudest (vt Tabel 6).

Tabel 6 Põhiteenustega seotud teenuste müügimahud Tallinna ja Saue piirkonnas

Rida PÕHITEENUSTEGA SEOTUD

TEENUSED ühik 2015 2016 2017

Regulatsiooni-

periood

2015 - 2017

keskmine

1.

Veemagistraalide sulgemised (min

arvestuslik aeg 1 tund) h [...] [...] [...] [...]

1.1 seejuures osutatud kliendipõhiselt kord [...] [...] [...] [...]

2.

Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja

sulgemine veetorustiku vigastamise korral

iga tund probleemi tekkimisest probleemi

lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund)

h

[...] [...] [...] [...] [...]

Varastatud või kliendi süül

kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti

asendamine:

3. veearvesti DN 15-20 tk [...] [...] [...] [...] [...]

4. veearvesti DN 25-32 tk [...] [...] [...] [...]

5. veearvesti DN 40 tk [...] [...] [...] [...]

6. veearvesti DN 50 tk [...] [...] [...] [...]

7. veearvesti DN 80 tk [...] [...] [...] [...]

8. veearvesti DN 100 tk [...] [...] [...] [...]

9. kastmisvesi (arvesti) tk [...] [...] [...] [...]

10.

Lisaveearvesti paigaldamine kastmisvee

tagasiarvestamiseks eraisikust klientidele tk [...] [...] [...] [...] [...]

11.

Kastmisvee lisaveearvesti hooldamine ja

taatlemine tk [...] [...] [...] [...]

Konkurentsiameti seisukoht põhiteenustega seotud teenuste müügimahtude osas

Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) maht [...] h (vt Tabel 6, rida 1)

Suurima mahu põhiteenustega seotud teenustest annab regulatsiooniperioodil ASTV Tallinna

ja Saue piirkonnas planeeritavad veemagistraalide sulgemised, mille klientideks on

ehitusettevõtted. Eelnevatel 2015 – 2017 aastatel on vastava teenuste mahud [...] tunnilt [...]

tunnini aastas. Regulatsiooniperioodiks prognoosib ettevõtja teenuse mahuks [...] h, mis on

mõnevõrra [...] teenuse mahust. Konkurentsiamet on seisukohal, et kui teenuse tarbimise

dünaamika on ajas [...] või [...] trendiga, siis võetakse prognoosimisel aluseks müügimaht, mis

ei ole väiksem viimase tegeliku näitajaga aasta müügimahust.

Hinnamenetluses on ettevõtja esitanud teenuse osutamise mahud kliendi lõikes, mille kohaselt

osutas ASTV teenust 2015.a-l (….)-le kliendile, 2016.a-l [...]-le kliendile ja 2017.a-l [...]-le

kliendile (vt Tabel 6 rida 1.1). Regulatsiooniperioodil planeerib ettevõtja osutada teenust [...] -

le kliendile, mis jääb sarnasele tasemele [...] teenust tarbinud klientide arvuga. Keskmiselt kulus

aastatel 2015 – 2017 ühele kliendile teenuse osutamiseks aega [...] h [vt Tabel 6, rida 1 ja 1.1:

[...]+[...] + [...] / [...]+[...] + [...]=[...]. Regulatsiooniperioodiks planeerib ettevõtja tööde

teostamises efektiivsust, mille kohaselt ei ületa keskmine teenuse osutamise aeg [...] h kliendi

kohta. Seega kujuneb regulatsiooniperioodil planeeritavaks veemagistraalide sulgemise teenuse

mahuks kokku [...] h [...] × [...] = [...]. Kuna ASTV on prognoosinud veemagistraalide

sulgemise teenuse kasvutrendi arvesse võttes kliendipõhiselt [...] [...]sarnasele tasemele ja

võtnud arvesse tööde teostamise efektiivsust (keskmiselt [...]h kord) regulatsiooniperioodil,

aktsepteerib Konkurentsiamet ASTV prognoosi veemagistraalide sulgemise teenuse osas

[...] h.

Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku vigastamise korral iga

22

tund probleemi tekkimisest probleemi lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund) maht

[...] h (vt Tabel 6, rida 2)

ASTV esitatud andmetest nähtub, et ette teatamata ja veetorustiku vigastamisest põhjustatud

veemagistraali sulgemise teenus on perioodil 2015 – 2017 kõikunud vahemikus [...] tundi

aastas, mis teeb [...] teenuse mahuks [...]h (vt Tabel 6 rida 2 veerg 2015-2017 keskmine).

Ettevõtja poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud vastava teenuse maht [...] h jääb

mõnevõrra [...] keskmisest teenuse mahust. Konkurentsiamet on seisukohal, et kui tarbimise

dünaamika on ajas [...] iseloomuga, siis ei tohi prognoositav müügimaht olla üldjuhul [...]

keskmisest müügimahust. Võttes aga arvesse, et ASTV prognoosib regulatsiooniperioodil

klientide käitumise [...], mis tingib torustikel avariide [...] ning klientide poolt teenuse

kasutamise vajadusest teatamist ettevõtjale piisava ajavaruga, siis aktsepteerib

Konkurentsiamet ASTV prognoosi ette teatamata ja veetorustiku vigastamisest

põhjustatud veemagistraali sulgemise teenuse osas [...] h.

Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti asendamine:

veearvesti DN 15-20 – [...] tk; veearvestid DN 25-32, DN 40, DN 50, DN 80 ja DN 100 – [...]

tk ning kastmisvee arvesti – [...] tk (vt Tabel 6 read 3 kuni 9)

ASTV esitatud andmetest nähtub, et varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks

muutunud veearvesti mõõtmetega DN 15-20 asendamise teenus on perioodil 2015 – 2017

kõikunud vahemikus [...] – [...] teenust aastas, mis teeb kolme aasta keskmiseks teenuse mahuks

[...] tk (vt Tabel 6 rida 3 veerg 2015-2017 keskmine). Ettevõtja poolt regulatsiooniperioodiks

prognoositud teenuse maht [...] tk on ligilähedane, kuid mõnevõrra [...] teenuse mahust.

Konkurentsiamet on seisukohal, et ajas [...]iseloomuga tarbimise puhul tuleks üldjuhul

prognoosimisel lähtuda eelneva perioodi keskmisest müügimahust. Võttes aga arvesse, et

ASTV prognoosib regulatsiooniperioodil klientide käitumise [...] aktsepteerib Konkurentsiamet

ASTV prognoosi veearvesti mõõtmetega DN 15-20 asendamise teenuse osas [...] tk, mis on

hinnanguliselt sarnasel tasemel [...] keskmise teenuse mahuga.

Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti mõõtmetega DN 25-32

asendamise teenus on olnud eelnevatel aastatel (2015-2017) [...]: 2015.a-l osutati teenust [...]-l

korral, 2016.a-l [...]-l korral ja 2017.a-l samuti [...]-l korral (vt Tabel 6, rida 4).

Regulatsiooniperioodiks prognoosib ettevõtja vastava teenuse mahu [...] (tk). Kui tarbimise

dünaamika on ajas [...] või [...] trendiga, siis on Konkurentsiamet üldjuhul seisukohal, et

prognoositav müügimaht ei tohiks olla väiksem viimase tegeliku näitajaga aasta müügimahust

(2017.a-l [...]teenust). Võttes aga arvesse teenuse vähest mahtu ning asjaolu, et ASTV

prognoosib regulatsiooniperioodil klientide käitumise [...], aktsepteerib Konkurentsiamet

ASTV prognoosi veearvesti mõõtmetega DN 25-32 asendamise teenuse osas [...] tk.

Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvestite mõõtmetega DN 40,

DN 50, DN 80 ja DN 100 asendamise teenuseid on osutatud eelnevatel aastatel (2015-2017)

vaid üksikutel kordadel (peamiselt [...]või [...] teenust: vt Tabel 6, read 5 kuni 8), mistõttu

prognoosib ettevõtja regulatsiooniperioodiks teenuse osutamise võimalikkust ette nähes

nimetatud teenuste mahuks kõigil juhtudel [...]tk. Konkurentsiamet aktsepteerib ASTV

prognoosi veearvestite mõõtmetega DN 40, DN 50, DN 80 ja DN 100 asendamise teenuste osas

mahtu [...] tk, mis on prognoositud [...] teenuse osutamise tegelikest mahtudest ning

regulatsiooniperioodil teenuse osutamise võimalikust vajadusest lähtuvalt.

Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud kastmisvee arvesti asendamise

teenuse osas on täheldada [...]: aastatel (2015-2016) oli osutatud teenuste arv [...] tasemel – [...]

korda aastas ning 2017.a-l [...] korrale aastas (vt Tabel 6, rida 9). Võttes arvesse, et

regulatsiooniperioodiks on ettevõtja prognoosinud [...] arvestades teenuste arvu [...] tk samale

tasemele [...] teenuste arvuga, loeb Konkurentsiamet ASTV kastmisvee arvesti asendamise

23

teenuse prognoosi [...] tk põhjendatuks.

Lisaveearvesti paigaldamine kastmisvee tagasiarvestamiseks eraisikust klientidele [...] tk

(vt Tabel 6, rida 10)

ASTV esitatud andmetest nähtub (vt Tabel 6 rida 10), et kastmisvee tagasiarvestamiseks

paigaldatava lisaveearvesti teenust osutati 2015.a-[...] -l korral, 2016.a-l [...])-l korral ning

2017.a-l [...]-l korral. Ettevõtja on hinnamenetluses selgitanud, et [...]a teenuste maht oli

erandlikult [...] kuna ASTV muutis antud aastal kastmisvee arvestamise põhimõtteid24, mis

vahetult tingis klientide tellimuste[...] antud teenuse osas. Seetõttu lähtub ASTV kastmisvee

arvesti paigaldamise teenuse prognoosimisel [...] teenuse mahtude tasemest prognoosides

regulatsiooniperioodiks [...] teenust. Konkurentsiamet aktsepteerib ASTV prognoosi

kastmisvee arvesti paigaldamise teenuse osas [...] tk, mis on sarnasel tasemel [...] aastate

vastava teenuse mahtudega ega baseeru erandlikel asjaoludel [...]

Kastmisvee lisaveearvesti hooldamine ja taatlemine [...] tk (vt Tabel 6, rida 11)

Kastmisvee lisaveearvesti hooldamise ja taatlemine teenuseid on eelnevatel aastatel osutatud

ASTV poolt vähesel määral: 2015.a-l [...], 2016.a-l osutati teenust [...]-l korral ja 2017.a-l [...]-

l korral (vt Tabel 6, rida 11). Regulatsiooniperioodiks prognoosib ettevõtja nimetatud teenuste

mahu [...] näitajatele tuginedes [...]-ks (tk). Konkurentsiamet aktsepteerib ASTV prognoosi

kastmisvee arvesti paigaldamise teenuse osas [... ]tk, mis jääb sarnasele tasemele [... ]aastate

vastava teenuse mahtudega.

Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna

põhiteenustega seotud teenuste mahud regulatsiooniperioodil järgnevalt:

- Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) - [...]h.

- Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku vigastamise

korral iga tund probleemi tekkimisest probleemi lõppemiseni (min arvestuslik aeg

1 tund) - [...]h.

Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti asendamine:

- veearvesti DN 15-20 – [...] tk;

- veearvesti DN 25-32 –[...] tk;

- veearvesti DN 40 – [...] tk;

- veearvesti DN 50 – [...] tk;

- veearvesti DN 80 – [...] tk;

- veearvesti DN 100 – [...] tk;

- kastmisvesi (arvesti) – [...] tk .

- Lisaveearvesti paigaldamine kastmisvee tagasiarvestamiseks eraisikust klientidele

– [...] tk.

- Kastmisvee lisaveearvesti hooldamine ja taatlemine –[...] tk.

5.2. Veekadu ja omatarbevesi

Veekadu leitakse ammutatud vee koguse, omatarbevee koguse ning müüdud vee koguse vahena

(ammutatud vee kogus lahutada omatarbevee kogus lahutada müüdud vee kogus). Sellesse

kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Veekadu

iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Olulise tähtsusega veekao

24 ASTV veebilehel kajastatud kastmisvee arvestamise korra muutmine alates 01.03.2016:

https://tallinnavesi.ee/klient/kastmisvesi/ Alates 01.03.2016 hakati arvestama eraldi veearvesti puudumisel maksimaalseks

tagasiarvestatavaks kastmisvee koguseks 20 m³ aastas.

24

tekkimisel on ehitatud torustike vanus, ehituskvaliteet ja materjal.

Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja

poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte

ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee hulka ei

arvestata tuletõrjeks võetavat vett ega võetud vee kogust, mida vee-ettevõtja kasutab muuks

otstarbeks (nt kontoriruumides). Omatarbevee mahtu ei arvestata müüdud vee mahu hulka.

Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab:

1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee

pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks);

2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui

vee töötlemisel kemikaale kasutatakse);

3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee

erikasutusõiguse tasu).

ASTV poolt Hinnataotluses prognoositud ning 11.10.2018 kirjas esitatud korrigeeritud

andmete alusel kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna omatarbeveeks [...] tuh m3 ja veekaoks

[...] tuh m3 ehk [...] % ammutatud veest ilma omatarbeveeta

ASTV Hinnataotluse ning 11.10.2018 kirjas kajastatud korrigeeritud ammutatud vee koguste

alusel kujuneb Tallinna ja Saue piirkonnas regulatsiooniperioodil prognoositavaks omatarbevee

mahuks [...] tuh m3 ja veekaoks regulatsiooniperioodil [...] tuh m3-t, mis on [...] % ammutatud

veest ilma omatarbeveeta.

Konkurentsiameti seisukoht omatarbevee ja veekao osas

Ülevaate saamiseks omatarbevee ja veekadude muutuse kohta ajas, koostas Konkurentsiamet

ettevõtja poolt esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli, kus on kajastatud Tallinna ja Saue

piirkonna ammutatud vee, omatarbevee ja veekao mahud aastatel 2015 – 2017 ja prognoos

regulatsiooniperioodil (vt Tabel 7).

Tabel 7 Veekadu Tallinna ja Saue piirkonnas

Rida VEEKADU ühik 2015 2016 2017 Regulatsiooni-

periood

1. Ammutatud vesi tuh m³ [...] [...] [...] [...]

2. Vee omatarve tuh m³ [...] [...] [...] [...]

3. Ammutatud vesi omatarbeta tuh m³ [...] [...] [...] [...]

4. Võetud vee müügimaht tuh m³ [...] [...] [...] [...]

5. Veekadu (rida 1- rida 2- rida 4) tuh m³ [...] [...] [...] [...]

6. Veekao osakaal ammutatud veest ilma

omatarbe veeta % [...] [...] [...] [...]

7.

Veekao osakaalu muutus võrreldes eelmise

aastaga %

[...] [...] [...]

8. Ühisveevärgi torustike pikkus km [...] [...] [...] [...]

9. sh rekonstrueeritud ja uued torustikud km [...] [...] [...] [...]

*Omatarbevee kogus on tuletatud järgmistest andmetest: 11.10.2018 ASTV kirjas korrigeeritud

regulatsiooniperioodil prognoositav ammutatava vee kogus – müügimahu prognoos – veekao prognoos.

Kuna vee-ettevõtja kasutab puhastusprotsessides omatarbevett, mida veekao hulka ei arvestata,

siis annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu ettevõtja poolt prognoositud omatarbevee

kogusele.

Omatarbevee kogus

25

ASTV kasutab omatarbevett peamiselt Ülemiste veepuhastusjaamas seadmete puhastamiseks

ja hoolduseks. Hinnanguliselt kulub veepuhastusjaamale ligikaudu [...] % kogu ASTV

tarbitavast omatarbevee koguses. Ülejäänud omatarbevesi kasutatakse veetorustike hoolduseks

nõuetele vastava joogivee kvaliteedi tagamiseks.

Tabelist nähtub (vt Tabel 7 rida 2), et ASTV omatarbevee kogus Tallinna ja Saue piirkonnas oli

2015.a-l [...] tuh m3-t, 2016.a-[...] omatarbevee kogus [...][...] tuh m3-ni ning 2017.a-l [...][...]

tuh m3-ni, jäädes siiski [...] 2015.a omatarbevee kogusest. ASTV on hinnamenetluses

selgitanud, et omatarbevee koguse [...] 2016.a-l oli tingitud toorvee kvaliteedi halvenemisest

Ülemiste järves. Eeltoodud põhjusel on ASTV prognoosinud regulatsiooniperioodil vajamineva

omatarbevee koguse aastate[...] tegelike koguste baasil.

Kuna omatarbevee kogustes on toorvee kvaliteedist tingituna toimunud [...] alates [...], siis peab

Konkurentsiamet põhjendatuks lähtuda regulatsiooniperioodi omatarbevee koguse

prognoosimisel viimase [...] tegelikust omatarbevee kogustest. ASTV Hinnataotluses ning

11.10.2018 kirjas esitatud andmete alusel kujuneb prognoositavaks omatarbevee koguseks [...]

tuh m3, mis jääb mõnevõrra [...], kuid hinnanguliselt [...] omatarbevee kogustega. Kuna

Tallinna ja Saue piirkonna omatarbevee kasutus regulatsiooniperioodil on võrreldes

aastatega [...] ja jääb koguseliselt [...] nende aastate [...] omatarbevee kogustega, siis loeb

Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna omatarbevee koguse [...]tuh

m3.

Veekadu

Tabelist nähtub (vt Tabel 7 rida 5), et aastatel 2015 – 2017 oli Tallinna ja Saue piirkonnas

veekadu vahemikus [...]–[...] tuh m3-t. Tabelis väljatoodud arvutustest nähtub (vt Tabel 7 rida 6

ja 7), et veekao osakaal ammutatud vee mahust ilma omatarbeveeta [...] aastatel 2015-2017

vahemikus [...]-[...]%. Regulatsiooniperioodi veekao osakaalu ammutatava vee mahust ilma

omatarbeveeta prognoosib ASTV tasemele [...] % ning Tallinna ja Saue piirkonna veekaoks [...]

tuh m3. Vaadeldaval perioodil ei ole Tallinna ja Saue piirkonna uute ja rekonstrueeritud torustike

pikkus oluliselt muutunud.

Kuna aastatel 2016-2017 on veekao osakaal ammutatud vee mahust ilma omatarbeveeta

[... ]ning uute ja rekonstrueeritud veetorustike pikkuses pole suuremaid muutusi toimunud, siis

peab Konkurentsiamet põhjendatuks lähtuda Tallinna ja Saue piirkonna regulatsiooniperioodi

veekao osakaalu prognoosimisel aastate [...][...] keskmisest veekao osakaalust. Keskmiseks

veekao osakaaluks ammutatud vee mahust ilma omatarbeveeta kujunes [...] aastatel [...] % (vt

Tabel 7 rida 6: [...]+[...]+[...] / 3 = [...], mis ühtib ASTV Hinnataotluses prognoositud veekao

osakaaluga [...] % Tallinna ja Saue piirkonnas.

Kuna ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodi veekao osakaalu [...] aastate

[... ]keskmise veekao näitajaga [... ]%), siis loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna

ja Saue piirkonna veekao osakaalu tasemel [...]% ammutatud vee mahust ilma

omatarbeveeta ning veekao mahu [...] tuh m3.

6. Kulude eristamine

ASTV peamiseks tegevuseks on veeteenuse osutamine. Samal ajal osutab ettevõte vähesel

määral ka muid teenuseid, mille hind vabaturuteenustena (näiteks ülenormatiivse reovee

puhastamine, purgimisteenus, mitmesugused mittemonopoolsed lisateenused) ei kuulu

haldusorgani poolt kooskõlastamisele. Haldusorgani poolt kooskõlastatava veeteenuse hinna

kujundamisel on oluline, et muu tegevusega seotud kulu oleks veeteenuse kuludest eristatud

ning veeteenuse kulud erinevate tegevuspiirkondade ja vee-ettevõtjate vahel oleks jagatud

26

põhjendatud printsiipidest lähtuvalt.

KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus

pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes

järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb

selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama

hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse

väärtusega.

ÜVVKS § 72 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele

pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:

1) veevarustus;

2) reovee ärajuhtimine ja puhastamine;

3) sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine;

4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud tegevustega seotud lisateenused;

5) liitumistasud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest;

6) muu tegevus.

Kulude eristamine tagab, et kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitatakse vaid selle teenuse

osutamisega seotud põhjendatud kulud vastavalt ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule.

6.1. Kulude eristamine mittereguleeritud tegevusele

KonkS § 181 ja ÜVVKS § 72 lg 1 ning § 14 lg 2 mõttest lähtuvalt peavad iga teenuse

osutamiseks tehtavad kulud saama kaetud selle teenuse tasuga ning veeteenuse tasuga ei tohi

katta muude teenuste kulusid. Seega peavad vabaturuteenuste (ASTV puhul näiteks

ülenormatiivselt reostunud reovee puhastamine, purgimisteenus) osutamiseks tehtavad kulud

olema eristatud veeteenusega seotud kuludest.

ÜVVKS § 14 lg 3 mõttest lähtuvalt kooskõlastab Konkurentsiamet tasu reovee ärajuhtimise ja

puhastamise eest reoveele, mis ei ületa kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud maksimaalseid reoainete

sisaldusi (reostusnäitajate piirväärtusi). Tallinna linnas on kehtestatud ühiskanalisatsiooni

juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise

eeskirjas (§ 19 lg 2 ja 3), mille ületamisel saab reovett lugeda ülenormatiivseks reoveeks (vt

käesoleva otsuse punkt 4 Taotleja üldiseloomustus – ülenormatiivse reoveega seonduv).

Ülenormatiivselt reostunud on üldjuhul ka purgitav reovesi.

ASTV-l on esinenud eelnevatel aastatel järjepidevalt ülenormatiivse reostusega reovett ning

prognoosib seda ka regulatsiooniperioodiks.

Tallinna linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja (eeskiri)25 § 19 lg 1 kohaselt

on vee-ettevõtja kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei

ületa eeskirja § 19 lg 3 toodud vastavaid piirväärtusi. Sellisel juhul vastab Tallinna

Reoveepuhastusjaamast väljuv vesi Veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja

ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjusta ühiskanalisatsiooni toimimist ega põhjusta

25 vt täpsemalt käesoleva otsuse punkti 4 Taotleja üldiseloomustus – ülenormatiivse reoveega seonduvad õigusaktid ja reovee

reostatuse piirväärtused.

27

häireid puhastusprotsessis. Reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel loetakse reovett

ühiskanalisatsiooni ohustavaks reostuseks. Eeskirja § 19 lg 2 kohaselt on vastavate

piirväärtustega tagatud, et Tallinna Reoveepuhastusjaamast väljuv vesi vastab Veeseaduse

alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjusta ühiskanalisatsiooni

toimimist ega põhjusta lisakulutusi puhastusprotsessis. Piirväärtus on normiks seda ületava

reovee reoaine või ohtliku aine kontsentratsiooni puhul ülenormatiivse reostuse tasu

arvestamisel.

Eeltoodust järeldub kokkuvõtlikult, et eeskirjas sätestatud reoainete piirväärtusi ületav reovesi

põhjustab puhastusprotsessis lisakulutusi. Sellise reovee puhul on tegemist ülenormatiivselt

reostatud reoveega, mille puhastamiseks tehtavad lisakulud ei tohi sisalduda veeteenuse hinnas,

vaid tuleb katta ülenormatiivset reovett ärajuhtinud kliendi poolt. Eelkõige on lisanduvateks

kuludeks reoveepuhasti elektrienergia kulu, puhastamiseks kasutatavate kemikaalide kulu ja

muda käitluskulud, kuna saastatuma reovee puhastamiseks kulub ennekõike eelnimetatud

kulusid kahe või enama korra võrra rohkem võrreldes sama mahu normatiivse reostatusega

reovee puhastamisega.

Hinnataotluses on ASTV eristanud kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitatavatest kuludest

ülenormatiivselt reostunud reovee ja purgimisteenusena vastu võetava reovee puhastamisega

(muu tegevusega) seotud kulud, sealjuures reoveepuhasti elektrienergia kulu, reovee

puhastamiseks kasutatavate kemikaalide kulu ja muda käitluskulud kahekordses mahus

puhastatava reovee kõrgemat reostusastet arvesse võttes. Konkurentsiamet hindab ASTV

lähenemise muule tegevusele kulude eristamisel KonkS § 181, ÜVVKS § 72 lg 1 p 6, § 14

lg 2 ja lg 3 sätestatuga kooskõlas olevaks, mille kohaselt on ettevõtja eemaldanud Tallinna

ja Saue piirkonna reovee teenuse hinnast ülenormatiivselt reostunud reovee ja purgitava

reovee puhastamisega seotud kulud.

6.2. Kulude eristamine ASTV erinevatele piirkondadele ja vee-ettevõtjatele

ASTV osutab veeteenust Tallinna ja Saue piirkonnas, Maardu linnas, Harku vallas ning ka

teistele vee-ettevõtjatele Tallinna linnas ja Harjumaal Tallinna lähivaldades.

Hinnataotluses on ASTV jaganud veeteenuse osutamisega seotud mahupõhised kulud nagu vee

erikasutusõiguse tasu, saastetasu, kemikaalide kulu ja muda käitluskulu erinevate

tegevuspiirkondade ja teiste vee-ettevõtjate vahel lähtudes vastava piirkonna/vee-ettevõtja

veeteenuse müügimahtude osakaaludest. Muude veeteenuse opereerimiskulude jagamisel, mis

ei ole otsekuluna lülitatud veeteenuse hinda, on ettevõtja võtnud kulude jagamisel arvesse teiste

vee-ettevõtjate müügimahud vähendatud osakaalus, s.t korrutanud koefitsiendiga [...]. ASTV

selgitustel on [...] määra koefitsient kujundatud lähtuvalt asjaolust, et ettevõtja ei osuta teistele

vee-ettevõtjatele täisteenust (nt klienditeenindus, võrkude igapäevane hooldus/remont, ei ole

palganud eraldi tööjõudu, ei ole teinud investeeringuid jne) nii nagu ASTV teeb seda teenuse

vahetu osutajana oma tegevuspiirkondades. Eelnevalt kirjeldatud müügimahtude osakaaludest

lähtuvalt on ASTV jaganud tegevuspiirkondade ja teiste vee-ettevõtjate vahel erinevad

kontrollitavad tegevuskulud nagu tööjõukulu, remondi- ja hoolduskulu, transpordikulu jne.

Eeltoodud jagamisprintsiibist tulenevalt kujunevad muud tegevuskulud tegevuspiirkondade

veeteenuse ühiku hinnas kõrgemaks kui teistele vee-ettevõtjatele osutatava veeteenuse ühiku

hinnas.

Kuna vee erikasutusõiguse tasu, saastetasu, kemikaalide kulu ja muda käitluskulu on kulud, mis

vahetult sõltuvad ammutatava vee või käideldava reovee mahust, siis peab Konkurentsiamet

põhjendatuks nimetatud kulude jagamist erinevate tegevuspiirkondade ja teiste vee-ettevõtjate

28

vahel vastava piirkonna/vee-ettevõtja veeteenuse müügimahtude osakaaludest lähtuvalt. Iga

klient peab katma kulu, mis tekib vahetult tarbitava toote/teenuse koguse põhiselt, mis on

näiteks vee erikasutusõiguse tasu, mida vee-ettevõtjal tuleb maksta iga ühiku ammutatud vee

eest või saastetasu heitvee keskkonda suunamisel selles sisalduva reostuse eest. Samuti peab

Konkurentsiamet õigeks ASTV lähenemist jagada vee-ettevõtjatele veeteenusega seonduvaid

jagatavaid muid tegevuskulusid vähendatud määral [...] % ulatuses vähendatud müügimahtude

osakaalu alusel), sest kulud, mis on seotud tegevuspiirkondade vahetu teenindamisega

(klienditeenindus, üldhaldus jms) ei lasu ASTV-l teistele vee-ettevõtjatele teenust osutades ning

antud kulud tehakse ennekõike tegevuspiirkondades teenust vahetult saava tarbijaskonna jaoks.

Eeltoodust lähtuvalt hindab Konkurentsiamet ASTV lähenemist veeteenuse kulude

jagamisel erinevate tegevuspiirkondade ja teiste vee-ettevõtjate vahel KonkS § 181,

ÜVVKS § 72 lg 1 p 1-4 ja § 14 lg 2 sätestatuga kooskõlas olevaks, sest kulud, mis on

vahetult seotud ressursi (toodangu) tasu, maksu või (vahetu) töötlusega on lülitatud

vastava veeteenuse hinda konkreetse tegevuspiirkonna/vee-ettevõtja müügimahu

osakaalu alusel ning muud veeteenuse opereerimiskulud on lülitatud veeteenuse hinda

võttes arvesse kulude erinevaid mahte tegevuspiirkondade ja teiste vee-ettevõtjate

teenindamisel.

7. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud

ÜVVKS § 14 lg 2 ning sellest lähtuvalt Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade

arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil ning punkti 7.2 kohaselt

lülitatakse veeteenuse hindadesse tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. Juhendi

punkti 2.15 kohaselt on tegevuskulud hinda lülitatavad põhjendatud kulud, mis ei sisalda

kapitalikulu ja finantskulu (finantskuludeks võivad olla kahjum investeeringutelt tütar- või

sidusettevõttesse, kahjum pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, intressikulud, kahjum

valuutakursi muutustest või kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt26). Alljärgnevalt

annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta.

Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud tegevuskulud on ÜVVKS § 14 lg 2 alusel

põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi punktidele 4.2 kuni 4.8. Juhendi

punktist 4.2 lähtuvalt jagunevad tegevuskulud alljärgnevalt:

1) mittekontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu vee

erikasutusõiguse tasule ning saastetasule;

2) kontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu elektrienergia

kulule, kemikaalide kulule, muda käitluskulule ning muudele tegevuskuludele.

7.1. Mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud

Juhendi punkti 4.4 kohaselt on mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud (edaspidi

mittekontrollitavad kulud) need, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu,

vaid sõltuvad ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Näiteks on Juhendi

punkti 4.4 kohaselt ettevõtja jaoks mittekontrollitavad:

1) teisele vee-ettevõtjale makstavad tasud veeteenuse eest (juhul kui need on

kooskõlastatud vastavalt ÜVVKS § 141 lg 2);

2) seaduses sätestatud keskkonnatasude määrad;

26 Veebiaadress: http://www.rmp.ee/raamatupidamine/rtj/; RTJ 2 „Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise

aastaaruandes“ Lisa 2 „Kasumiaruande ja koondkasumiaruande kirjete selgitus“

29

3) administratiivselt reguleeritavad hinnad;

4) muud seadustest tulenevad koormised ja kohustused.

Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda Juhendi p 4.4 lähtuvad

määrad, tasud vm, küll aga peab ettevõtja põhjendama vastavate määrade, tasudega

maksustatavaid koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused jm).

ASTV-l on mittekontrollitavateks kuludeks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse

tasumäär) ja saastetasu (keskkonda heidetava saasteainete tasumäärad) ning osaliselt ka

elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja

elektriaktsiisi hinnakomponent). Lisaks võib mittekontrollitava kuluna käsitleda maamaksu- ja

riigilõivukulu, kuid kuna nende kulude osakaal on tegevuskuludest väga väike, siis analüüsib

Konkurentsiamet maamaksu- ja riigilõivukulusid koos muude tegevuskuludega.

Mittekontrollitavate kulude põhjendatuse hindamiseks on Konkurentsiamet vee-ettevõtjatele

välja töötanud Küsimustiku töölehe „Tabel F. Keskkonnatasud“ ja töölehe „Tabel B.

Kasumiaruanne“.

ASTV poolt prognoositud mittekontrollitavad kulud summas [...] tuh €

ASTV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud regulatsiooniperioodiks Tallinna ja Saue

piirkonna vee erikasutusõiguse tasuks [...] tuh € ja saastetasuks [...] uh € ehk kokku

mittekontrollitavate kulude summaks [...] tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht mittekontrollitavate kulude osas

Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu ASTV poolt prognoositud mittekontrollitavatele

kuludele kulukomponentide lõikes.

7.1.1. Vee erikasutusõiguse tasu

Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse

tasu õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras.

Vee erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 (kehtib alates 01.01.2016) „Vee

erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“27 lisas sätestatud vee

erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel.

Juhendi punkti 4.5 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse vee

erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse

määradega maksustatavaid vee koguseid.

ASTV prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna vee erikasutusõiguse tasu [...] tuh €

Hinnataotluse kohaselt soovib ASTV lülitada Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda vee

erikasutusõiguse tasu summas [...] tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht Tallinna ja Saue piirkonna vee erikasutusõiguse tasu [...] tuh

€ osas

ASTV ammutab vett vastavalt vee erikasutuslubadele nr L.VV/322982, L.VV/323855,

L.VV/328349 ja L.VV/328381. Nimetatud vee erikasutusload on väljastatud ASTV-le

27 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/121112014011

30

veevõtuks Harju- ja Järvamaa pinnaveehaaretest, s.h Ülemiste järvest ning põhjavee

ammutamiseks kambrium-vendi (C-V) ja ordoviitsiumi-kambriumi (O-C) põhjaveekihist.

ASTV Hinnataotluses kajastatud andmete kohaselt kujunevad kõigist veehaaretest ammutatud

ja ammutatavad vee kogused ning nende osakaalud aastatel 2015-2017 ning

regulatsiooniperioodil alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 8).

Tabel 8 ASTV poolt ammutatud vesi

Rida AMMUTATUD VESI ühik 2015 2016 2017

Regulatsiooni-

periood

1 Ammutatud vee kogus kokku tuh m3 25 226 26 498 26 427 [...]

2 s.h pinnavesi tuh m3 22 756 23 734 23 716 [...]

3 Pinnavee osakaal ammutatud veest % 90,2 89,6 89,7 [...]

4 s.h C-V põhjaveekiht tuh m3 [...] [...] [...] [...]

5 C-V põhjavee osakaal ammutatud veest % [...] [...] [...] [...]

6 s.h O-C põhjaveekiht tuh m3 [...] [...] [...] [...]

7 O-C põhjavee osakaal ammutatud veest % [...] [...] [...] [...]

*Konkurentsiametile on teada ammutatud vee osakaalude kohta käivad andmed rohkem kui kümnendiku täpsusega

(kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas otsuses ammutatud vee

osakaalude kohta kajastatud täpsematest andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist.

Kuna vee erikasutusõiguse tasu kujunemist mõjutavad erinevatest allikatest ammutatavad vee

kogused, millele on seadusega kehtestatud erinevad tasumäärad, siis analüüsib

Konkurentsiamet esmalt ASTV poolt regulatsiooniperioodil pinnaveest ning erinevatest

põhjaveekihtidest ammutatavate veekoguste osakaalusid.

Tabelist nähtub, et ASTV toodab joogivett peamiselt pinnaveest (vt Tabel 8 rida 2 ja 3), mille

puhastamine toimub Ülemiste veepuhastusjaamas. Lisaks ammutab ASTV vett [...]

puurkaevuga, millest [...] asuvad Tallinna ja Saue piirkonnas. Pinnavee osakaal kogu

ammutatud vee kogusest on 2016.a-l võrreldes eelneva aastaga mõnevõrra langenud tasemelt

90,2% tasemele 89,6% ning püsinud sarnasel tasemel ka 2017.a-l kujunedes [...] % (vt Tabel 8

rida 3). Sarnaselt pinnavee osakaaluga on toimunud 2016.a-l [...] ka põhjaveekihtidest (C-V ja

O-C) ammutatud vee osakaaludes. 2016.a-l [...] eelmise aastaga võrreldes C-V põhjavee

osakaal tasemelt [...] % tasemele [...] % ja O-C põhjavee osakaal tasemelt [...]% tasemele [...] %

ammutatud veest ning ...] hinnanguliselt [...]ka 2017.a-l, kujunedes vastavalt [...] % ja [...] %

(vt Tabel 8 rida 5 ja 7). Regulatsiooniperioodiks on ettevõtja prognoosinud [...]viimase aasta

baasil pinnavee osakaaluks ammutatud veest [...] % ning põhjavee osakaaludeks C-V

põhjaveekihi puhul [...] % ja O-C põhjaveekihi puhul [...]% ammutatud veest (vt Tabel 8 veerg

„Regulatsiooniperiood“). Kuna suuremad muutused erinevatest veehaaretest ammutatud vee

osakaaludes on toimunud 2016.a-l ja [...] tasemel ka 2017.a-l, peab Konkurentsiamet

põhjendatuks lähtuda ammutatud vee osakaalude prognoosimisel viimase [...]näitajatest.

Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV regulatsiooniperioodiks

prognoositud pinnavee osakaalu [...] %, kambrium-vendi (C-V) põhjaveekihi osakaalu

[...] % ja ordoviitsium-kambriumi (O-C) põhjaveekihi osakaalu [...] % ammutatavast

veest, mis on prognoositud [...] kujunenud ammutatud vee osakaalude tasemele.

ASTV Tallinna ja Saue piirkonna ammutatud vee kogus ja vee erikasutusõiguse tasu

Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud vee müügimahust, omatarbevee mahust ja

veekaost ehk ammutatud vee kogus = võetud vee müügimaht + omatarbevee maht + veekadu.

31

Käesoleva otsuse punktis 5.1.1 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks ASTV

Tallinna ja Saue piirkonna võetud vee müügimahu [...] tuh m3, punktis 5.2 omatarbevee

mahu [...] tuh m3 ja veekao mahu [...] tuh m3. Seega kujuneb põhjendatud ammutatud vee

koguseks Tallinna ja Saue piirkonnas regulatsiooniperioodil [...] tuh m³

[...]+[...]+[...]=[...]28.

Hinnataotluses ja ASTV 11.10.2018 edastatud kirjas kajastatud ammutatud vee koguseid

korrigeerivate andmete alusel on ettevõtja prognoosinud regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue

piirkonnas erinevatest veehaaretest ammutatavad vee kogused järgmiselt: pinnavee veehaarest

ammutatava vee koguseks [...] tuh m3, mis on [...]% kogu piirkonna ammutatava vee kogusest

(vt Tabel 9 veerg „Ammutatud vee kogus (tuh m3)“ read 2 ja 3); kambrium-vendi (C-V)

põhjaveekihist ammutatava vee koguseks [...] tuh m3, mis on [...] % kogu piirkonna ammutatava

vee kogusest (vt Tabel 9 veerg „Ammutatud vee kogus (tuh m3)“ read 4 ja 5); ordoviitsium-

kambriumi (O-C) põhjaveekihist ammutatava vee koguseks [...] tuh m3, mis on [...] % kogu

piirkonna ammutatava vee kogusest (vt Tabel 9 veerg „Ammutatud vee kogus (tuh m3)“ read 6

ja 7).

Võttes arvesse, et ettevõtja on prognoosinud regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue piirkonnas

erinevatest veehaaretest ammutatava vee koguste osakaalud sarnaseks Konkurentsiameti poolt

põhjendatuks peetud osakaaludega vee võtul erinevatest allikatest29 (pinnavee ja

põhjaveekihtide osakaal regulatsiooniperioodil; vt Tabel 9 read 3, 5 ja 7, veerg

„Regulatsiooniperiood“), siis loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue

piirkonnas ammutatava vee kogused pinnaveest vee võtul [...] tuh m3, kambrium-vendi

(C-V) põhjaveekihist ammutamisel [...] tuh m3 ja ordoviitsium-kambriumi (O-C)

põhjaveekihist ammutamisel [...] tuh m3 (vt Tabel 9 veerg „Ammutatud vee kogus (tuh m3)“

read 2, 4, 6).

Tabel 9 Tallinna ja Saue piirkonna ammutatud vee kogus ja vee erikasutusõiguse tasu

Rida

Vee erikasutusõiguse tasu kujunemine ammutatud vee

koguste baasil

Ammutatud

vee kogus

(tuh m3)

Tasumäär

(€/tuh m3)

Vee erikasutus-

õiguse tasu (tuh

€)

1 Tallinna ja Saue piirkond [...] [...]

2 s.h pinnavesi [...] 38,34 [...]

3 Pinnavee osakaal ammutatud veest % [...]

4 s.h C-V põhjaveekiht [...] 98,36 [...]

5 C-V põhjavee osakaal ammutatud veest % [...]

6 s.h O-C põhjaveekiht [...] 91,66 [...]

7 O-C põhjavee osakaal ammutatud veest % [...]

Vee erikasutusõiguse eest makstav tasu kujuneb ammutatud vee kogustele seaduses sätestatud

vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel. ASTV on prognoosinud vee erikasutusõiguse

tasumäärad vee ammutamisel pinnaveest 38,34 €/tuh m3, kambrium-vendi põhjaveekihist 98,36

€/tuh m3 ja ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist 91,66 €/tuh m3. Need vastavad KeTS § 10

lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse

28 Konkurentsiametile on teada ammutatud vee koguste kohta käivad andmed rohkem kui kümnendiku täpsusega (kajastatud

Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas otsuses ammutatud vee koguste kohta kajastatud

täpsematest andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist (kolm kohta peale koma). 29 Kuna ASTV kogu ammutatava vee mahust (s.h pinnaveest toodetav joogivesi) kulub peamiselt Tallinna ja Saue piirkonna

tarbijate varustamiseks (94%), siis saab erinevatest allikatest ammutatava vee koguste eelnevate aastate osakaaludest lähtuda

ka Tallinna ja Saue piirkonna jaoks ammutatud vee osakaalude hindamisel, vältimaks detailset analüüsi igas erinevas ASTV

tegevuspiirkonnas.

32

tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ § 1 osundatud lisas sätestatud

tasumääradele pinnavee ammutamisel 2018/2019.a-l ning kambrium-vendi ja ordoviitsium-

kambriumi veekihist vee ammutamisel 2019.a-l. Võttes arvesse, et ASTV kooskõlastatava

veeteenuse hinna rakendamise aeg jääb peamiselt 2019.a-sse, siis loeb Konkurentsiamet

ASTV prognoosi 2018/2019.a-l kehtivate vee erikasutusõiguse tasumäärade osas

põhjendatuks (vt Tabel 9 veerg „Tasumäär (€/tuh m3)“ read 2, 4 ja 6).

Rakendades Tallinna ja Saue piirkonna jaoks ammutatava vee kogustele 2018/2019.a-l

kehtivaid vee erikasutusõiguse tasumäärasid (s.t vee võtul Tallinna veevarustussüsteemi

kuuluvast veekogust 38,34 €/tuh m3, kambrium-vendi põhjaveekihist 98,36 €/tuh m3 ja

ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist 91,66 €/tuh m3 tulenevalt Vabariigi Valitsuse

17.11.2014 määrusest nr 169 §-st 1), kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna

regulatsiooniperioodi vee erikasutusõiguse tasuks kokku [...] tuh € (vt Tabel 9 veerg „Vee

erikasutusõiguse tasu (tuh €)“ rida 1). ASTV on Hinnataotluses kajastanud vee

erikasutusõiguse tasuks Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinnas [...] tuh m3, mis on

mõnevõrra väiksem põhjendatud ammutatud vee koguste ja vee erikasutusõiguse

tasumäärade alusel arvutatud vee erikasutusõiguse tasust.

Võttes arvesse, et ASTV Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasu [...] tuh

€-t ei ületa põhjendatud ammutatud vee koguste ja vee erikasutusõiguse tasumäärade

alusel arvutatud veeteenuse hinda lülitatavat suurimat lubatavat vee erikasutusõiguse

tasu suurust[...]tuh €-t ning prognoositud ja suurima lubatava vee erikasutusõiguse tasu

erinevus ei mõjuta ASTV poolt kooskõlastamiseks esitatud Tallinna ja Saue piirkonna

võetud vee teenuse hinda30, siis loeb Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 tulenevalt

põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinnas vee erikasutusõiguse tasu

[...]tuh €-t.

7.1.2. Saastetasu

Vee-ettevõtja peab ÜVVKS § 10 lg 1 järgi tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. Veeseaduse (edaspidi VeeS) järgi on reovee

puhastamine vee-ettevõtja kohustus. VeeS § 8 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud soetama

endale vee erikasutusloa ja KeTS §-de 3, 5, 17, 20 ja 24 kohaselt maksma veekogu reostamisel

keskkonnatasuna saastetasu. KeTS § 14 lg 1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui saasteaineid

heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid.

Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on KeTS § 4 lg 1 järgi vältida või vähendada

saasteainete keskkonda heitmisega seotud võimalikku kahju.

Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse seaduses sätestatud saastetasude määrad täielikult

30 ASTV on viimases 01.10.2018 esitatud korrigeeritud Hinnataotluses prognoosinud Tallinna ja Saue piirkonna vee

erikasutusõiguse tasuks [...] tuh €-t. 11.10.2018 Konkurentsiametile esitatud kirjas on ASTV täpsustanud Tallinna ja Saue

piirkonnas ammutatava vee koguseid, s.h erinevaid osakaale vee ammutamisel erinevatest veevõtu allikatest. Erinevatest

veehaaretest ammutatava vee koguste ja vastava veehaarde (pinnavesi, põhjaveekiht) vee erikasutusõiguse tasumäära alusel

kujuneb Tallinna ja Saue piirkonnas nii ASTV kirja kui ka Konkurentsiameti kontrollarvutuste kohaselt ÜVVKS § 14 lg 2 p 1

ja 3 alusel veeteenuse hinda lülitatavaks suurimaks lubatavaks vee erikasutusõiguse tasuks [...] tuh €-t, mis on [...] tuh €-t

suurem ASTV Hinnataotluses prognoositust [...]–[...]=[...] tuh €-t). Kuna kulu erinevusel ei ole kooskõlastamiseks esitatud

võetud vee teenuse hinnale mõju (kõrgema kulu lülitamisel veeteenuse hinda ei muutu kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse

hind, mida soovitakse kooskõlastada ümardatult kaks kohta peale koma, sest kulu mõju ulatub ainult neljanda kohani peale

koma: [...] tuh €-t (kulu erinevus) /[...] tuh m3 (võetud vee müügimaht) = [...] €/m3 hinna suurenemine.), siis ei ole oluline

Hinnataotluses veeteenuse hinda lülitatava vee erikasutusõiguse tasu [...] tuh € korrigeerimine [...] tuh €-ks, sest

kooskõlastamisele esitatud hind ei muutuks. ASTV on 11.10.2018 esitatud kirjas märkinud, et ei soovi esitatud Hinnataotlust

korrigeerida, kuna kõnesoleva kulu muutus on ebaoluline.

33

veeteenuse hinda, küll aga peab ettevõtja põhjendama saastekoguseid. Juhendi punkti 4.6 p 5

kohaselt ei lülitada veeteenuse hinda seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid.

Veeteenuse hinda lülitatava saastetasu põhjendatuse analüüsimiseks on Konkurentsiamet

lisanud Küsimustikku töölehe „Tabel F. Keskkonnatasud“ kus sisaldub tabel, mida vee-ettevõtja

on kohustatud täitma ning mis on ettevõtjapoolseks põhjenduseks saastetasu kohta veeteenuse

hinnas. „Tabel F. Keskkonnatasud“ on välja töötatud võttes aluseks vee-ettevõtjate poolt

regulaarselt riigile esitatavaid saastetasu kohta käivaid deklaratsioone.

ASTV poolt prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna saastetasu [...]tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil makstava saastetasu

kogusummaks [...] tuh €, millest Tallinna ja Saue piirkonnas makstavaks saastetasu summaks

kujuneb põhjendatud osakaalu alusel (vt otsuse p 6.1 ja 6.2) [...]tuh €. ASTV

regulatsiooniperioodi saastetasu kujunemine on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 10).

Tabel 10 ASTV prognoositud saastetasu kujunemine regulatsiooniperioodil

rida SAASTETASU Suubla

koefitsient*

Tasumäär

€/t**

Kogus

loaga t

Efektiivsuse

koefitsiendi

rakendamine [...]

Kokku €

1 BHT7 1,2 1 435 [...] [...] [...]

2 HA 1,2 552,89 [...] [...] [...]

3 P 1,2 12 014 [...] [...] [...]

4 N 1,2 2 826 [...] [...] [...]

5 Nafta 1,2 4 582 [...] [...] [...]

6 Ohtlikud ained

(Cr, Cu,Ni,Zn) 1,2 21 056 [...] [...] [...]

7 Kokku saastetasu (tuh €) [...]

8 s.h Tallinna ja Saue tegevuspiirkond [...] %) [...]

9 s.h ülejäänud tegevuspiirkonnad ja teised vee-ettevõtjad ning muu tegevus [...]

*põhineb vee erikasutusloas nr L.VV/322982 KeTS § 20 lg 2 alusel sätestatud suubla koefitsiendile heitvee juhtimisel

Paljassaare lahe suublasse (1,2);

** vastavad KeTS § 20 lg-s 1 loetletud, alates 01.01.2015 (s.t ka 2018/2019.a-l) kehtivatele saastetasumääradele;

BHT7 - orgaanilised ained (v.a ühealuselised fenoolid ning v.a nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu

orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused) ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks

seitsme ööpäeva jooksul;

HA – heljum;

P - fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks;

N - lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks;

Nafta – nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused;

Ohtlikud ained - muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses (ASTV-l Cr, Cu, Ni, Zn).

Konkurentsiameti seisukoht Tallinna ja Saue piirkonna saastetasu [...] tuh € osas

ASTV puhastab vee erikasutusloa nr L.VV/322982 kohaselt Tallinna ja Saue piirkonnast

ärajuhitava reovee Paljassaare reoveepuhastis. Reoveepuhastis puhastatakse lisaks Tallinna ja

Saue piirkonna reoveele ka muude ASTV tegevuspiirkondade (Maardu, Harku), teiste vee-

ettevõtjate ning purgitud reovesi. Vastavalt vee erikasutusloale juhib ASTV reoveepuhasti

heitvee Paljassaare lahte, millisele suublale rakendatakse koefitsienti 1,2 tulenevalt KeTS § 20

lg 2 p 2.

Kuna saastetasu kujuneb saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja

saastetasumäärade vähendamist kajastava niinimetatud efektiivsuse koefitsiendi

korrutisena (KeTS § 20 lg 1, 2 ja 5) analüüsib Konkurentsiamet kõiki saastetasu arvutamise

aluseks olevaid komponente eraldiseisvalt. Sealjuures hindab Konkurentsiamet esmalt kogu

34

Paljassaare reoveepuhasti prognoositud saastekoguseid ja saastetasu kulu kujunemist, kuna

viimased on aluseks ühe või teise piirkonna/vee-ettevõtja veeteenuse hinda lülitatava saastetasu

kujunemisele (jagatakse erinevate piirkondade/vee-ettevõtjate vahel reovee müügimahu

osakaaludest lähtuvalt).

Saastekogused

Saastekogused leitakse keskkonda suunatud heitvee koguse ja heitveest võetud proovi

kontsentratsiooni alusel. Saastekoguste hindamisel on oluline võtta arvesse võimalikult pika

perioodi andmed, millal puhastil ei ole toimunud olulisi muudatusi (milleks on aastad 2015 -

2017), arvestamaks ilmastikutingimustest (külm talv, sademete rohkus jne) tulenevaid mõjusid.

Kuna saasteainete kogused heitvees sõltuvad puhastatava reovee mahust, siis hinnangu

andmiseks ASTV prognoositud regulatsiooniperioodi saastekogustele arvutas Konkurentsiamet

vee-ettevõtjalt menetluse käigus saadud 2015 - 2017.a andmete alusel saastekoguste erikulud

puhastatava reovee mahu suhtes (ehk saastekogused (kg) jagatud reovee ärajuhtimise ja

puhastamise müügimahuga31 (tuh m3)). Konkurentsiamet märgib, et saastekoguste erikulu

arvutamisel ei ole oluline kas võtta arvesse saastekoguste suhe reoveepuhasti vooluhulka või

reovee müügimahtu. Samas on reovee puhasti vooluhulga prognoosimine märkimisväärselt

keerulisem kui reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu prognoosimine, mistõttu

on metoodiliselt õigem täpsema tulemi saavutamise eesmärgil kasutada erikulu

hindamisel saastekoguste suhet reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtu. Vee

kogus, milles saaste on lahustunud, ei muuda saastekogust tonnides. Eelpool toodud

põhjendustest tulenevalt on saastekoguste hindamisel arvutatud saastekoguste erikulud reovee

ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu kohta.

Ülevaade ASTV tegevuspiirkonna saastekogustest ja saastekoguste erikuludest aastatel 2015-

2017 ning prognoos regulatsiooniperioodil on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 11).

Tabel 11 Saastekogused ja erikulud

rida SAASTEKOGUSED Ühik 2015 2016 2017

2015-2017

keskmine

erikulu

Regulatsiooni-

periood

1 veesaaste BHT7 tonn 177,7 214,3 220,1 [...]

2 Erikulu (BHT7) kg/tuh m³ [...] [...] [...]

[...]

3 veesaaste HA tonn 325,9 393,8 363,6 [...]

4 Erikulu (HA) kg/tuh m³ [...] [...] [...] [...] [...]

5 veesaaste P tonn 19,3 21,6 20,8 [...]

6 Erikulu (P) kg/tuh m³ [...] [...] [...]

[...]

7 veesaaste N tonn 345,7 353,3 362,1 [...]

8 Erikulu (N) kg/tuh m³ [...] [...] [...]

[...]

9 veesaaste nafta tonn [...] [...] [...]

[...]

10 Erikulu (nafta) kg/tuh m³ [...] [...] [...] [...] [...]

11 veesaaste ohtlikud ained tonn [...] [...] [...]

[...]

12 Erikulu (ohtlikud ained) kg/tuh m³ [...] [...] [...]

[...]

13

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügimaht + purgimine tuh m³ [...] [...] [...]

[...]

31 Kuna ASTV suunab kõigi tarbijate (lisaks Tallinna ja Saue piirkonnale ka ülejäänud tegevuspiirkondade ja teiste vee-

ettevõtjate) reovee puhastamiseks Paljassaare puhastile, on Konkurentsiamet võtnud saastekoguste erikulu arvutamisel aluseks

lisaks käesoleva otsuse punktis 5.1.2 käsitletud Tallinna ja Saue tegevuspiirkonna reovee müügimahtudele ka ülejäänud

tegevuspiirkondade ja teiste vee-ettevõtjate reovee müügimahud ning purgimisteenuse mahud. Summaarsetest müügimahtudest

moodustavad Tallinna ja Saue tegevuspiirkonna reovee müügimahud valdava osa (u [...] %).

35

Regulatsiooniperioodiks on ASTV prognoosinud saastekogused absoluutväärtuses samale

tasemele [...] (vt Tabel 11 read 1, 3, 5, 7, 9 ja 11). Tabelis (vt Tabel 11) väljatoodud arvutustest

nähtub, et perioodil [...] on saasteainete BHT7, P, N ning ohtlike ainete erikulu olnud [...] trendis

(vt Tabel 11 read 2, 6, 8 ja 12) ning ülejäänud saasteainete (HA ja nafta) erikulu on aastate lõikes

[...] (vt Tabel 11 read 4 ja 10).

Konkurentsiameti hinnangul on põhjendatud võtta olukorras, kus näitaja (konkreetsel juhul

saasteaine erikulu) on ajas [...] trendiga, prognoosimisel aluseks näitaja, mis [...] viimase

tegeliku näitajaga aasta taset (BHT7, P, N ning ohtlike ainete erikulu puhul). Seda põhjendusel,

et saasteainete erikulud ei saa lõputult [...]või [...], kui ei ole teada eelnimetatud trendi

põhjustavaid täiendavaid asjaolusid. Kui näitaja on ajas[...] (st kord [...], siis [...] või vastupidi)

ilma, et Konkurentsiametile või vee-ettevõtjale oleks teada eelnimetatud trendi põhjustavaid

täiendavaid asjaolusid, siis lähtub Konkurentsiamet näitaja (saasteaine erikulu) põhjendatusele

hinnangu andmisel põhimõttest, et prognoositud kogus [...] kogust, mis kujuneks [...] vastava

saasteaine erikulu alusel (HA ja nafta puhul).

Kuna ASTV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud saasteainete BHT7, P, N ning ohtlike

ainete erikulud, mis on aastatel [...] olnud [...] trendis, [...] vastava saasteaine [...].a erikulu taset

(vt Tabel 11 read 2, 6, 8 ja 12, veerud „[...]“ ja „Regulatsiooniperiood“), peab

Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodiks prognoositud saasteaine BHT7

erikulu [...] kg/tuh m3, saasteaine P erikulu [...] kg/tuh m3, saasteaine N erikulu [...] kg/tuh

m3 ja ohtlike ainete erikulu [...] kg/tuh m3.

Kuna ASTV poolt prognoositud saasteainete HA ja nafta erikulud, mis on aastatel [...] vastava

saasteaine [...] aastate keskmist erikulu (vt Tabel 11 read 4 ja 10, veerud „[...] keskmine

erikulu“ ja „Regulatsiooniperiood“), peab Konkurentsiamet põhjendatuks

regulatsiooniperioodiks prognoositud saasteaine HA erikulu [...] kg/tuh m3 ja saasteaine

nafta erikulu [...]kg/tuh m3.

Saasteainete põhjendatud erikuludest lähtuvalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks ka

ASTV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud saasteaine BHT7 koguse [...] tonni,

saasteaine HA koguse [...] tonni, saasteaine P koguse [...] tonni, saasteaine N koguse [...]

tonni, saasteaine nafta koguse [...] tonni ja ohtlike ainete saastekoguse [...] tonni, mis ei

ületa vee erikasutusloaga sätestatud suurimaid lubatud saasteainete koguseid (vt Tabel 11,

read 1, 3, 5, 7, 9 ja 11, veerg „Regulatsiooniperiood“).

Suubla koefitsient

Vee erikasutusloa nr L.VV/322982 kohaselt rakendab ASTV heitvee juhtimisel Paljassaare lahe

suublasse koefitsienti 1,2, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks, kuna see põhineb

vee erikasutusloas KeTS § 20 lg 2 alusel sätestatud suubla koefitsiendil.

Saastetasumäärad

ASTV prognoositud saastetasu arvutustes kasutatud saastetasumäärad (BHT7 1435 €/t; HA

552,89 €/t; P 12 014 €/t; N 2826 €/t, nafta 4582 €/t ja ohtlikud ained 21 056 €/t) vastavad

KeTS § 20 lg 1 loetletud alates 01.01.2015 (s.h regulatsiooniperioodil) kehtivatele

saastetasumääradele.

Saastetasumäärade vähendamine ehk efektiivsuse koefitsient

KeTS § 20 lg 5 sätestab, et kui kõik saastetasu maksja väljalaskme heitvett iseloomustavad

näitajad on vee erikasutusloaga määratud heitvee reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või

nendega võrdsed ning vee erikasutaja on esitanud vee erikasutusloa andjale VeeS § 21 p 6

36

nimetatud aruande tähtpäevaks ja nõutud andmete ulatuses, vähendatakse käesoleva paragrahvi

lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid (vt eelmises lõigus nimetatud saastetasumäärasid) selle

väljalaskme osas kaks korda ehk rakendatakse efektiivsuse koefitsienti 0,5.

Regulatsiooniperioodiks on ASTV prognoosinud Hinnataotluses Paljassaare reoveepuhastil

heitvee reostusnäitajad vee erikasutusloas kehtestatud nõuetele vastavaks, kuid ei

rakenda saastetasumäärade vähendust [...], mida eelduslikult näeks antud tingimustel

ette KeTS § 20 lg 5 [s.t rakendab saastetasude arvutamisel saastetasumääradele koefitsienti 1,

mitte koefitsienti 0,5 (vt Tabel 10 veerg „Efektiivsuse koefitsiendi (0,5 korrutis) rakendamine“].

Eeltoodu tulemusel kujuneb ASTV prognoositud saastekoguste ning rakendatavate

saastetasude alusel regulatsiooniperioodi saastetasu kogusummaks [...] tuh €, sellest

Tallinna ja Saue piirkonnast ärajuhitava reovee puhastamise kuluks müügimahu

osakaalu [...] %) alusel [...] tuh €.

ASTV on Konkurentsiametile 03.05.2018 esitatud hinnataotluse kaaskirjas (kiri 02.05.2018 nr

6/1813404-1) põhjendanud saastetasu koefitsiendi rakendamist järgmiselt: „Sõltumata

asjaolust, et ettevõttel on varasematel aastatel läbi efektiivse protsesside juhtimise õnnestunud

saavutada saastetasu koefitsiendi alandamine poole võrra, on oluline mõista, et

reoveepuhastusprotsessiga kaasnevad saastetasuriskid on äärmiselt suured. Nende riskide

realiseerumisel rakendatakse rahaliselt väga suuri sanktsioone. Sõltumata asjaolust, et ettevõte

teeb kõik endast oleneva, et keskkonnariske madalal hoida ning säilitada ja parandada

ümbritsevat keskkonda, ei pruugi kontroll kõikide riskide üle olla ettevõtte võimuses. Sellest

tulenevalt peame põhjendatuks ja vajalikuks, et tariifi lülitatavad saastetasumäärad vastaksid

veeloas [...] Reostusjuhtumitega ega saasteaine piirväärtuse ületamisel määratava

kümnekordse saastetasuga seonduvaid kulutusi ei ole tariifitaotlusse lisatud, küll aga loaga

lubatud reostuskoefitsient“.

ASTV poolt esitatud ja menetluse käigus erinevatel aegadel korrigeeritud Hinnataotluse

kohaselt (03.05.2018 esitatud (nõuetekohane) Hinnataotlus, 07.06.2018 korrigeeritud,

14.09.2018 korrigeeritud ja täiendatud ning 01.10.2018 korrigeeritud) on Paljassaare

reoveepuhastist väljuva heitvee saastekogused perioodil 2015-2017 vastanud vee

erikasutusloas nr L.VV/322982 määratud heitvee reostusnäitajate piirväärtustele ning ettevõtja

esitatud andmetel on saastetasu arvutamisel kõikidel [...].a arvestusperioodidel (kvartalitel)

saastetasumäärasid kahekordselt vähendatud, s.t et saastekoguste, saastetasumäärade ja

suubla koefitsiendi alusel arvutatud ja makstavatele saastetasudele on kogu vaadeldava

perioodi [...] jooksul rakendatud efektiivsuse koefitsienti 0,5.

Kui lähtuda regulatsiooniperioodi saastetasu arvutamisel [...]aasta tegelikest tulemustest

Paljassaare reoveepuhastil vee erikasutusloa nõuete täitmisel heitvee väljundi osas ning

rakendada KeTS § 20 lg 5 sätestatut saastetasumäärade kahekordset vähendamist (s.t

rakendada efektiivsuse koefitsienti 0,5), kujuneks käesolevas punktis põhjendatuks loetud

saastekoguste baasil regulatsiooniperioodi saastetasuks [...] tuh €, sellest Tallinna ja Saue

veeteenuse hinnaga seonduvaks [...] tuh €, mis on [...] väiksem Hinnataotluses

prognoositud regulatsiooniperioodi kogu saastetasu kulust [...] tuh € [...]–[...] =[...] ning

ühtlasi [...] väiksem ka Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinnaga seonduvast

saastetasu kulust [...] tuh € [...] – [...] = [...]. Eelnevate arvutuste tulemusel kujuneva saastetasu

summa on Konkurentsiamet näitlikustanud alltoodud tabelis (vt Tabel 12, veerg „Kokku €“).

Tabel 12 ASTV saastetasu kujunemine efektiivsuse koefitsiendi rakendamise tulemusel

rida SAASTETASU Suubla

koefitsient

Tasumäär

€/t

Kogus

loaga t

Efektiivsuse

koefitsiendi

Kokku

€

37

(0,5 korrutis)

rakendamine

1 BHT7 1,2 1 435 [...] 0,5 [...]

2 HA 1,2 552,89 [...] 0,5 [...]

3 P 1,2 12 014 [...] 0,5 [...]

4 N 1,2 2 826 [...] 0,5 [...]

5 Nafta 1,2 4 582 [...] 0,5 [...]

6 Ohtlikud ained

(Cr, Cu,Ni,Zn) 1,2 21 056 [...] 0,5 [...]

7 Kokku saastetasu (tuh €) [...] [...]

8 s.h Tallinna ja Saue tegevuspiirkond [...] %) [...] [...]

9 s.h ülejäänud tegevuspiirkonnad ja teised vee-ettevõtjad ning muu tegevus [...]

13.07.2018 edastas Konkurentsiamet ASTV-le 07.06.2018 esitatud Hinnataotluses kajastatu

osas Arvamuse, milles asus seisukohale, et ettevõtja kogu saastetasu summa [...] tuh €) ning

sellest Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda lülitatud saastetasu summa [...] tuh €)32 ei

ole põhjendatud järgmistel kaalutlustel:

ASTV rakendab reovee puhastamisel kõrgeid standardeid ning on tõhusa ja vastutustundliku

tegevuse tõttu reovee puhastuse protsesside juhtimisel (s.h hooldus, sihipärased investeeringud

jm) saavutanud pika perioodi jooksul (alates 2014.a III kvartalist) läbivalt s.t kõikidel saastetasu

arvestusperioodidel (kvartalitel) heitvee keskkonda juhtimisel tingimused, mis on

võimaldanud ettevõtjale rakendada seaduses ettenähtud saastetasumäärade kahekordset

vähendamist. Lisaks ettevõtja igapäevasele tegevusele on efektiivset reoveepuhastust

võimaldanud ka investeeringud33. 2017.a aastaraamatus toodud info kohaselt planeerib ASTV

ka järgneva kolme aasta jooksul teostada reoveepuhastusjaamas mitmeid investeeringuid, mis

pakuvad lisakindlust ja minimeerivad reostusjuhtumite riski tulevikus. Hinnataotluse kohaselt

on regulatsiooniperioodil reoveepuhastusega seotud suurimaks investeeringuks planeeritud

mehhaanilise puhastuse rekonstrueerimine summas [...] mln € (kogu investeeringu maksumus

on [...] mln €). ASTV on Hinnataotluses selgitanud, et ettevõtte eesmärgiks on investeerida oma

varadesse jätkusuutlikult ning vastutustundlikult, selleks et pakkuda oma klientidele

kvaliteetset teenust, olla vastutustundlik ettevõte ning järgida seadusest tulenevaid üha

karmimaid nõudeid ja kanda elutähtsa teenuse pakkumisega seotud vastutust. Lisaks on

ettevõtja oma aastaraamatus välja toonud, et ettevõtte tegevuste, s.h reovee puhastamise

toimumiseks kooskõlas rangete keskkonnaalaste õigusaktidega, hoitakse õigeaegselt

investeerides ära suuremaid katkestusi oma tootmisprotsessides, mis võiksid seada ohtu

32 Konkurentsiameti Arvamuses analüüsitud 07.06.2018 esitatud Hinnataotluses oli ASTV prognoosinud regulatsiooniperioodi

kogu saastetasu kuluks kokku [...] tuh € ning sellest Tallinna ja Saue veeteenuse hinnas [...] tuh €. Kuna ASTV oli 07.06.2018

Hinnataotluses kasutanud saastetasu kulu jagamisel teisi proportsioone (mida Konkurentsiamet ei lugenud Arvamuses samuti

põhjendatuks), kui käesoleva otsuse aluseks olevas 01.10.2018 esitatud korrigeeritud Hinnataotluses (amet hindas uued

jagamise proportsioonid käesoleva otsuse punktis 6.1 ja 6.2 põhjendatuks), siis erineb Arvamuses Tallinna ja Saue piirkonna

veeteenuse hinnaga seonduv saastetasu kulu [... ] tuh €) jagamisproportsioonide muutmisest tingituna mõnevõrra käesolevas

otsuses väljatoodud Tallinna ja Saue piirkonna saastetasu kulu summast, mis on [...] tuh €. Eeltoodud asjaolu ei oma veeteenuse

hinda lülitatud saastetasu kulu põhjendatuse käsitluse seisukohalt käesolevas otsuses enam tähtsust, sest kulu põhjendatuse

hindamisel on vaatluse all rakendatud saastetasumäärad koefitsiendiga [...], millest ASTV oli saastetasu kulu kujundamisel

lähtunud nii Arvamuse aluseks olevas 07.06.2018 Hinnataotluses kui ka käesoleva otsuse aluseks olevas 01.10.2018

korrigeeritud Hinnataotluses ning mis on aluseks saastetasu põhjendatuse/mittepõhjendatuse hindamisel. 33 Näiteks suurematest investeeringutest algas 2015.a-l ja jätkus 2016.a-l puhastatud heitvee imibasseini rekonstrueerimine

(kokku Hinnataotluse kohaselt investeering summas [...] mln €); 2015.a-l investeeriti lisaks koagulandi doseerimissüsteemi

[...] mln €; 2017.a-l investeeriti Hinnataotluse ja aastaraamatu kohaselt reoveepuhastusse kokku [...] mln €, m.h tsentrifuugi

vahetus, olmeveepumpla rekonstrueerimine, mehaanilise puhastuse rekonstrueerimise projekteerimine.

38

ettevõtte tegevuse vastavuse nõuetele. S.t selleks, et saavutada parimal tasemel tootmistulemusi

investeeritakse varadesse õigeaegselt ning rakendatakse jätkusuutlikke praktikaid ja parimaid

tehnoloogiaid.

Eeltoodu on võimaldanud saavutada olukorra, kus Paljassaare reoveepuhastusjaama

puhastusprotsessi efektiivsus on vastavalt ASTV aastaraamatutes kajastatule olnud perioodi

2015-2017 kõikidel aastatel õigusaktides sätestatud nõudetele vastav ja seda kõikide

reostusnäitajate osas (vt Tabel 13):

Tabel 13 Paljassaare reoveepuhasti efektiivsuse nõue ja saavutatud tase aastatel 2015-2017

Saasteained Nõue 2015 2016 2017

Bioloogiline

hapnikutarve (BHT) 80% 98% 97% 97%

Keemiline

hapnikutarve (KHT) 75% 92% 89% 91%

Hõljuvained (HA) 90% 98% 97% 98%

Üldlämmastik (Nüld) 80% 84% 83% 84%

Üldfosfor (Püld) 80% 93% 92% 92%

Naftasaadused 75% 93% 88% 84%

Ülaltoodud tabelist nähtub, et suurema osa reostusnäitajate puhul ületab reoveepuhastusjaama

puhastusprotsessi efektiivsus nõutud taset olulisel määral (vt Tabel 13 veerg “Nõue” võrdluses

veergudega “2015”, “2016” ja “2017”), mis muuhulgas iseloomustab positiivselt

puhastusprotsessi juhtimise kvaliteeti.

Eelnevat toetavad ka ASTV 2017.a keskkonnaaruandes34 kajastatud andmed keskmiste

reostusainete kontsentratsioonide kohta väljuvas heitvees aastatel 2015-2017 võrrelduna

seadusest tulenevate maksimummääradega (vt Tabel 14 ja Keskkonnaaruanne 2017 lk 25

graafik 3).

Tabel 14 Paljassaare reoveepuhastist väljuva heitvee reostusainete kontsentratsioonid

Kontsentratsioon mg/l Maksi-

mum-

määr

2015 2016 2017

2015-

2017

keskmine

Keskmise

osakaal

maksi-

mumist

%

2015-2017

kõrgeima

osakaal

maksi-

mumist %

Bioloogiline hapnikutarve

(BHT7) 15,0 3,9 4,3 4,4 4,2 28 32,3

Keemiline hapnikutarve

(KHT) 125,0 36,0 45,0 37,0 39,3 31 36,0

Hõljuvained (HA) 15,0 7,0 8,0 7,0 7,3 49 53,3

Üldlämmastik (Nüld) 10,0 7,6 7,0 6,9 7,2 72 76,0

Üldfosfor (Püld) 0,5 0,40 0,43 0,40 0,4 82 86,0

Naftasaadused 1,0 0,05 0,02 0,05 0,04 4 5,0

Ülaltoodud tabelist nähtub, et eelnevatel aastatel on läbi efektiivse puhastusprotsesside

juhtimise suudetud reostusainete väljundnäitajad hoida püsivalt tasemel, kus risk

maksimaalseid piirväärtusi ületada on enamuse reostusainete puhul madal (vt Tabel 14 veerg

„2015-2017 kõrgeima osakaal maksimumist %“) BHT7, KHT ja HA näitajad oli enamasti alla

50% maksimummäärast. Lämmastiku ja fosfori osakaalud olid mõnevõrra kõrgemad, kuid jäid

34 Veebiaadress: https://tallinnavesi.ee/wp-content/uploads/2018/05/Keskkonnaaruanne_2017_pdf.pdf

39

siiski alla 87% maksimummäärast.

Väga tugevate vihmasadude korral tekib oht, et lühikese aja jooksul ei suuda

reoveepuhastusjaam puhastada kogu sisenevat reo- ja sademevett, mis võib põhjustada

reostusjuhtumeid. Nimetatud erakorralistes oludes on vee erikasutusloast lähtuvalt võimalik

juhtida merre tugevalt lahjendatud reovett (sademeveega vahekorras 1:4 lahjenenud reovett),

millist võimalust on ASTV ka kasutanud. ASTV 2017 aastaraamatu andmetel on nimetatud risk

olnud viimastel aastatel madalam, kuid siiski on ettevõttel kavas teha täiendavad

investeeringud, et antud riski veelgi vähendada. Lisaks toimub ettevõtjal koostöös kohaliku

omavalitsusega lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine, mis võimaldab juhtida

sademevee otse suublasse ja suunata reoveepuhastusjaama üksnes reovett.

Konkurentsiamet asus Arvamuses seisukohale, et võttes arvesse eelpool kirjeldatud

tegevusi (puhastusprotsessi kvaliteetne juhtimine, õigeaegselt teostatud investeeringud

reoveepuhastuses, koostöö kohaliku omavalitsusega sademevee kanalisatsiooni rajamisel ja vee

erikasutusloast lähtuv võimalus lahjendatud reovee suublasse suunamiseks) ning perioodil

2015-2017 Paljassaare reoveepuhastil tegelikult saavutatud näitajaid (kõik heitvee

väljundnäitajad, samuti puhastusprotsessi efektiivsuse näitajad on kõikide arvestusperioodide

ja reostusnäitajate osas täidetud), on ASTV puhul põhjendatud KeTS § 20 lg 5 lähtuvalt

prognoosida regulatsiooniperioodil saastetasu arvutamisel saastetasumäärade

kahekordset vähendamist ehk efektiivsuse koefitsienti 0,5, mitte [...] nagu ASTV on

Hinnataotluses prognoosinud. Vastasel korral, prognoosides küll viimase kolme aasta

tegelikest näitajatest lähtuvalt vee erikasutusloas sätestatud nõuetele vastavaid heitvee

väljundnäitajaid, kuid jättes saastetasu summa arvestamisel saastetasumäärad [...], lülitaks

ettevõtja veeteenuse hinda kulu, mille kandmist tegelikult ette näha ei ole, mis on aga

vastuolus ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatud veeteenuse hinna kulupõhisusega. Seejuures on

ettevõtja saastekoguste vähendamisele ja keskkonnariskide minimiseerimisele suunatud

kulutused ja/või investeeringud keskkonnaalaste investeeringutena ÜVVKS § 14 lg 2 p 2, 3

ja 4 järgi veeteenuse hinnas põhjendatud ning tuleb tarbijatel veeteenuse hinnaga katta.

Lisaks märkis Konkurentsiamet Arvamuses, et ühiskanalisatsiooni suunatud reovee

piirväärtuste ületamisest põhjustatud reostusjuhtumi korral, mille tulemusel kaasnevad

ettevõtjale vee erikasutusloast lähtuvalt kõrgendatud saastetasumäärad ning saastetasumäärade

vähendamist ei saa konkreetsel arvestusperioodil rakendada, on ASTV-l võimalik nimetatud

kulusid katta ülenormatiivse reostuse tasu rakendades. Olukorras, kus ühiskanalisatsiooni on

suunatud reovett ebaseaduslikult (muuhulgas Tallinna linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

kasutamise eeskirjas sätestatud omavolilisel reovee või sademevee kanaliseerimisel ning

keelatud ühenduste loomisel), on võimalik teo täideviijat karistada ning nõuda ebaseaduslikust

tegevusest põhjustatud kulutuste katmist ASTV-le.

Eeltoodud põhistusele tuginedes asus Konkurentsiamet Arvamuses seisukohale, et ASTV

prognoositud saastetasu kogusumma [...] tuh € (vt Tabel 10 rida 7) ning ühtlasi sellest

Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda jaotatud saastetasu summa ei ole

põhjendatud, kuna ASTV ei ole rakendanud saastetasu kulu kujundamisel

saastetasumääradele efektiivsuse koefitsienti 0,5, mida näeb ette KeTS § 20 lg 5.

HMS § 40 lg 1 tulenevalt andis Konkurentsiamet Arvamuses ASTV-le võimaluse esitada oma

vastuväited ameti ülaltoodud seisukohtade suhtes saastetasu mittepõhjendatuse osas.

14.09.2018 esitas ASTV Konkurentsiameti Arvamusele vastuseks täiendatud Hinnataotluse

(mida korrigeeris 01.10.2018), milles ettevõtja ei olnud muutnud saastetasu kulu

kujundamise aluseks olnud saastetasumäärade koefitsienti [...] ehk saastetasude

kujundamisel ei olnud lähtutud KeTS § 20 lg 5 sätestatud saastetasumäärade alandamise

koefitsiendist 0,5. Hinnataotlusele lisatud Vastuskirjas selgitas ASTV saastetasumäärade

40

koefitsiendi rakendamise osas peamiselt järgmist:

“...(KeTS) § 20 lg-s 5 sätestatud efektiivsuse koefitsient on olemuselt ettevõtjale suunatud

preemia efektiivse keskkonnasäästliku käitumise eest. Seaduse mõtte kohaselt on vastav

preemia suunatud ettevõtjale, et motiveerida ettevõtjat jätkama vastutustundlikku

keskkonnakäitumist. Seaduse mõttega on vastuolus vastava preemia äravõtmine ettevõtjalt

ning vastava preemia andmine tarbijale, kes ei ole seotud seadusega motiveeritud keskkonna

suhtes vastutustundliku käitumisega.

...Lisaks ... ei ole tariifitaotluse lahendamisel koefitsiendist 0,5 lähtumine põhjendatud, sest

tegemist on ASTV jaoks suuresti kontrollimatu kuluga. ...

Tallinna reoveepuhastusjaamas puhastatakse reovett mehaaniliselt, keemiliselt ja

bioloogiliselt. Reoveepuhastusprotsessi tõhusus sõltub paljudest asjaoludest - seadmetest,

vooluhulgast, sisenevatest kontsentratsioonidest, veetemperatuurist, õhutemperatuurist jne.

Paljud eeltoodud asjaolud ei ole vee-ettevõtte kontrolli all ning seoses sellega ei ole võimalik

neid ka muuta ega mõjutada. Vee-ettevõte ei saa kontrollida sisenevat reostuskoormust ega ka

kellaaega, millal tippreostuskoormusega reoveed jõuavad läbi tunnelkollektorite

reoveepuhastusjaama. Samuti ei saa vee-ettevõte kõrgete sisenevate kontsentratsioonide puhul

reovett puhastisse mitte võtta. Väär on Konkurentsiameti arvamus, et ühiskanalisatsiooni

suunatud reovee piirväärtuste ületamisest põhjustatud reostusjuhtumi korral, mille tulemusel

kaasnevad ettevõtjale vee erikasutusloast lähtuvalt kõrgendatud saastetasumäärad ning

saastetasumäärade vähendamist ei saa konkreetsel arvestusperioodil rakendada, on AS-il

Tallinna Vesi võimalik nimetatud kulusid katta ülenormatiivset tasu rakendades.

Konkurentsiamet väidab, et olukorras, kus ühiskanalisatsiooni on suunatud reovett

ebaseaduslikult (mh Tallinna linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas

sätestatud omavolilisel reovee või sademevee kanaliseerimisel ning keelatud ühenduste

loomisel), on võimalik teo täideviijat karistada ning nõuda ebaseaduslikust tegevusest AS-ile

Tallinna Vesi põhjustatud kulutuste katmist. Teoreetiliselt võiks arvata, et see on teostatav, aga

praktiliselt ei ole võimalik AS-ile Tallinna Vesi võimaliku kahju tekitajat selgeks teha ja on ka

olukordi, kus ühest rikkujat ei olegi. [...].

Tallinna ühiskanalisatsiooni võrk on ligikaudu 1 300 km pikk ning sinna juhivad oma reovett

ca 24 000 klienti ehk ca 460 000 lõpptarbijat. Voolukiirused tunnelkollektorites muutuvad

vastavalt reoveetorustiku täituvusele ning kanalisatsioonisüsteemis toimub tahkete ainete

settimine. Voolukiiruste tõusuga sete liigub kanalisatsioonisüsteemi kaudu

reoveepuhastusjaama, kus sete eemaldatakse puhastusprotsessi käigus. Seoses sellega, et

siseneva reovee kontsentratsioonid muutuvad ajas, on pidevalt vaja teha muutusi

tehnoloogilises protsessis. Kuna informatsiooni reostuskontsentratsioonide kohta saab

tehnoloog analüüsitulemustest viitega (näiteks BHT7 analüüsi tulemusi peab ootama 7

ööpäeva), ei ole alati võimalik teha muudatusi puhastusprotsessis koheselt ning seoses sellega

tekib oht, et muutused tehakse liiga hilja ning selle tulemusena puhastatud heitvee väljund ei

vasta nõuetele, mis omakorda mõjutab kvartali keskmist tulemust ehk kehtestatud saastetasu

määrade kahekordset vähendamist. Kuna reovee kvaliteeti ei ole võimalik kontrollida igas

liitumispunktis igal ajahetkel, eksisteerib pidevalt risk, et kanalisatsiooni juhitud reovett ei ole

võimalik puhastada vastavalt kehtivatele nõuetele.

... Kõige suuremad riskid saastetasude kontekstis Tallinna reoveepuhastusjaamas on seotud

erakorraliste ilmastikutingimustega ehk vooluhulkade kiire suurenemisega sademete rohkusel

või siis näiteks lume kiire sulamise perioodil, kuna veekiirused torustikus kasvavad ning

võtavad kanalisatsioonitorustiku põhjast kaasa sinna settinud sette, mis jõuab lühikese perioodi

jooksul reoveepuhastusjaama.

Väga suurt rolli väljundi kvaliteedi saavutamisel mängivad ka saasteainete löökkoormused, mis

41

ületavad puhasti projekteeritud maksimaalset jõudlust. Vähemasti paar korda nädalas tuleb

reoveepuhastusjaama reovesi, mille reostusnäitajad (heljum, BHT7, üldfosfor, üldlämmastik)

on oluliselt kõrgemad, kui on võimalik protsessis eraldada, ja selline ülekoormus võib avaldada

mõju puhastusprotsessile veel kuni 3 päeva. ...

... Selleks, et vähendada riske, mis on seotud fosfori eraldamisega reoveest, rekonstrueeris AS

Tallinna Vesi koagulandi doseerimissüsteemi. Investeeringu maksumus oli ligikaudu [...] eurot.

Vaatamata sellele, et alates [...]. aasta lõpust doseeritakse koagulanti kahes erinevas

puhastusetapis, ei ole fosfori eemaldamisega seotud riskid kaugeltki kadunud. Nendel päevadel,

millal vooluhulk erineb keskmisest, on fosfori kontsentratsioon väljundis üldjuhul lubatust

kõrgem. Näiteks [...]. aastal ei vastanud fosfor väljundis nõuetele [...] päeval. See näitab, et

isegi kasutades parimaid tehnoloogiaid ei ole võimalik alati saavutada parimat tulemust ilma

tehnoloogilise protsessi korrigeerimiseta.

... Juhime teie tähelepanu ka sellele, et [...]. aasta esimeses ja teises kvartalis [...] AS Tallinna

Vesi raskemetallide piirväärtused lubatud piirmäärasid. Seoses sellega maksis AS Tallinna Vesi

raskemetallide osas 100-kordset saastetasu ning ei saanud rakendada 0,5 koefitsienti. See

tähendab, et lisaks sellele, et ei olnud võimalik rakendada alandatud koefitsienti, rakendusid

kordistatud määrad. [...].

Lõppkokkuvõttes on ASTV esitatud Vastuskirjas seisukohal, et saastetasu on seotud väga

paljude asjaoludega, mis ei ole ainult vee-ettevõtja kontrolli all. Vaatamata ASTV erinevatele

tegevustele ning teostatud investeeringutele (reoveeproovide võtmine klientide

kontrollkaevudest reostuskoormuse analüüsimiseks, tehnoloogiate reguleerimine ja

arendamine, seadmete hooldamine) ei sõltu saastetasudega seotud riskid ainult vee-ettevõtjast,

mistõttu on ASTV seisukohal, et potentsiaalne risk, mis on seotud KeTS § 20 lg 5 ettenähtud

vähendatud koefitsiendi mittesaavutamisega, peaks kuuluma jagamisele ühelt poolt vee-

ettevõtja, kes vastutab tehnoloogilise protsessi toimimise eest, ning teiselt poolt klientide vahel,

kes saavad kontrollida, mida ja mis kogustes ning kontsentratsioonides reovett nad

ühiskanalisatsiooni juhivad. Eeltoodust tulenevalt on ASTV seisukohal, et Hinnataotluses

peaks kajastuma veeloas lubatud koefitsiendi [...] alusel arvestatud saastetasu (kogusummas

[...]tuh €), mitte alandatud (efektiivsuse koefitsient 0,5) saastetasumäärade alusel arvestatud

saastetasu. Vastava motivatsiooni äravõtmine ei ole ASTV hinnangul kooskõlas

keskkonnaalaste õigusaktide eesmärkidega.

Konkurentsiameti lõplik seisukoht ASTV kogu saastetasu [...] tuh € ning sellest Tallinna

ja Saue piirkonna veeteenuse hinda lülitatud saastetasu [...] tuh € osas.

Konkurentsiamet ei nõustu ASTV seisukohaga, et saastetasu kulu näol on tegemist ettevõtja

jaoks suuresti kontrollimatu kuluga. Saastatuse risk ei lasu üksnes ASTV-l, vaid kõikidel vee-

ettevõtjatel, kes klientidelt ärajuhitud reovett vastavalt vee erikasutusloale ise vahetult

puhastavad, olenedes suurel määral ka vee-ettevõtja tehtud kuludest/investeeringutest

reoveepuhastusprotsessi käitlusesse ning reoveepuhasti rekonstrueerimisse ja parendusse.

Riski ehk ASTV mainitud stsenaariumi (ebapiisav reoveepuhastus) realiseerumise tõenäosuse

hindamisel lähtubki Konkurentsiamet Hinnataotluse esitamisele eelneva, vähemalt kolme

täisaasta näitajatest ettevõtte reoveepuhastusprotsessi olukorra ja saavutatud efektiivsuse

osas, mis kõige paremini võimaldab prognoosida saastetasu kulu kujunemist, s.h

saastetasumäärade efektiivsuse koefitsiendi 0,5 rakendamise võimalikkust

regulatsiooniperioodil. Muuhulgas on oluline arvestada ka ettevõtja poolt

reoveepuhastusprotsessis tehtavaid kulusid ja teostatud/teostatavaid investeeringuid, kuivõrd

nimetatud kulukomponendid lülitatakse ÜVVKS § 14 lg 2 p 1-4 kohaselt samuti veeteenuse

hinda ehk tuleb tarbijal läbi veeteenuse hinna vee-ettevõtjale hüvitada.

ASTV majandusaasta- ning keskkonnaaruannetes, samuti hinnamenetluses esitatud andmete

42

kohaselt on ettevõtja saavutanud reoveepuhastusprotsessis sellise efektiivsuse, mille tulemusel

ei ole kolme aasta jooksul üheski kvartalis deklareeritud keskkonda juhitud heitvees

ülenormatiivset reostust, mis oleks õigustanud saastetasumääradele koefitsiendi [...]

kasutamist. Vastupidi, ettevõtja poolt aastaraamatus esitatud andmete alusel (vt Tabel 13) on

ettevõtja taganud Paljassaare reoveepuhastusjaama puhastusprotsessi efektiivsuse määral, mille

tulemusel on perioodil 2015-2017 kõikidel aastatel kõikides kvartalites keskkonda juhitud

heitvesi vastanud õigusaktides sätestatud nõuetele ja seda kõikide reostusnäitajate osas,

ületades seejuures reoveepuhastusjaama puhastusprotsessi efektiivsuse nõutud taset (vt Tabel

13 veerg “Nõue” võrdluses veergudega “2015”, “2016” ja “2017”). Sealjuures on vaadeldaval

perioodil (2015-2017) suudetud reovee puhastusprotsessis hoida reostusainete väljundnäitajad

heitvees püsivalt tasemel, kus risk maksimaalseid piirväärtusi ületada on enamuse reostusainete

puhul madal (BHT7, KHT ja HA näitajad olid enamasti alla 50% maksimummäärast,

lämmastiku ja fosfori osakaalud mõnevõrra kõrgemad, kuid alla 87% maksimummäärast: vt

Tabel 14 veerg „2015-2017 kõrgeima osakaal maksimumist %“). Lisaks maandab ettevõtja

jaoks riski võimalus vee erikasutusloast lähtuvalt juhtida merre tugevalt lahjendatud reovett

(sademeveega vahekorras 1:4 lahjenenud reovett), kui tugevate vihmasadude korral tekib

olukord, kus reoveepuhastusjaam ei suuda puhastada kogu sisenevat reo- ja sademevett, mis

võiks põhjustada reostusjuhtumeid. Eelnevale tuginedes on põhjendatud prognoosida

regulatsiooniperioodiks rakendatavate saastetasumäärade alandamist vastavalt KeTS §

20 lg 5 (efektiivsuse koefitsient 0,5), kuivõrd aastatel 2015-2017 ja samuti 2018.a-l

möödunud kolmes kvartalis on ASTV keskkonda juhitud heitvee reostusnäitajad

vastanud õigusaktides sätestatud nõuetele.

Eeltoodut kinnitab ASTV 2018.a kolme kvartali majandustulemuste aruanne, mille kohaselt on

ASTV maksnud käesoleva aasta kolme kvartali jooksul KeTS § 20 lg 5 tulenevalt alandatud

määras saastetasu kokku 715 tuh €35. 2018.a kolme kvartali andmete alusel kujuneks ASTV

kogu aasta saastetasu kuluks hinnanguliselt kokku 953 tuh €-t [715 tuh € (saastetasu kokku 3

kvartalit) / 3 × 4 (kvartalid) = 953 tuh €-t), mis ettevõtjal tuleks seoses reovee ärajuhtimise ja

puhastamise teenuse osutamisega kanda. Eeltoodud summast lähtudes kujuneks põhjendatud

osakaalu [...] % alusel Tallinna ja Saue piirkonna reovee teenusega seotud saastetasuks

2018.a-l hinnanguliselt [...] tuh €-t (953 × [...] % = [...], mis on [...]madalam ASTV poolt

regulatsiooniperioodiks prognoositud veeteenuse hinda lülitatavast saastetasust [...] tuh

€-t ([...] / [...] = [...] korda).

Konkurentsiamet ei nõustu muuhulgas ASTV seisukohaga, et reostusjuhtumi korral, mille

tulemusel kaasnevad ettevõtjale vee erikasutusloast lähtuvalt kõrgendatud saastetasumäärad

ning saastetasumäärade vähendamist ei saa konkreetsel arvestusperioodil rakendada, ei ole

ettevõtjal võimalik nimetatud kulusid katta ülenormatiivset tasu rakendades, sest kahju tekitajat

ei ole võimalik selgeks teha. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse osutamisel on oluliseks

märksõnaks "saastaja maksab" printsiibi rakendamine, mis tähendab seda, et iga isik (nii vee-

ettevõtja kui ka vee-ettevõtja klient) peab keskkonnale tekitatud kahju korvama. Kõik vee-

ettevõtja kliendid, kes kasutavad reovee ärajuhtimise teenust, põhjustavad keskkonnale

koormust heitvee keskkonda juhtimisel ning nende kohustused määratletakse ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas ning vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitavas

teenuslepingus. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni eeskirjas on muuhulgas sätestatud ärajuhitava

reovee reostatuse piirmäärad, mille ületamist loetakse ühiskanalisatsiooni toimimist

kahjustavaks. Kui vee-ettevõtja klient ei täida eelnimetatud eeskirjas ja sõlmitud teenuslepingus

toodud nõudeid, tuleks vee-ettevõtjal tekitatud kahju nõuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

35 ASTV poolt 26.10.2018 börsiteates avaldatud „2018. aasta 3. kvartali majandustulemused“ peatükk „2018. AASTA

ÜHEKSA KUU MAJANDUSTULEMUSED“, alapeatükk „MÜÜDUD TOODETE JA TEENUSTE KULU NING BRUTO -

JA ÄRIKASUM“: veebiaadress: https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=860458&messageId=1082627

43

kasutamise eeskirja ning teenuslepingu alusel välja kahju põhjustajalt. Juhtumid kus saastajat

ei ole võimalik välja selgitada on pigem erandlikud ja antud riskidest tingitud saastatuse

põhjustamine hinnatav vee-ettevõtja reovee puhastusprotsessi efektiivsusnäitajate ja heitvee

reostatust iseloomustavate andmete baasil eelnevatel perioodidel.

ASTV on aastatest 2013 ja 2014 välja toonud juhtumeid, kus ettevõtja ei ole suutnud hoida

keskkonda juhitud heitvees reostuse väljundnäitajaid nõutud tasemel, mistõttu on ettevõtjal

tulnud riigile tasuda märkimisväärselt kõrgemat saastetasu. Siinjuures juhib Konkurentsiamet

tähelepanu, et ASTV on teinud eelnevatel aastatel olulisel määral kulusid/investeeringuid

reoveepuhastusse, mis peavadki mõju avaldama reoveepuhastusprotsessi efektiivsusele,

vastasel juhul ei ole selliste investeeringute teostamine, mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 kohaselt

makstakse vee-ettevõtjale kinni tarbijate poolt veeteenuse hinnas, põhjendatud. Lisaks on

ASTV planeerinud regulatsiooniperioodil teha olulises mahus kulusid

reoveepuhastusprotsessis, mis samuti lülitatakse ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 kohaselt

veeteenuse hinda.

Lähtudes üldisest äriloogikast teevad ettevõtjad kulusid/investeeringuid kindla eesmärgi nimel

saavutamaks ettevõtte jaoks olulisi eesmärke, milleks võivad olla turuosa suurendamine,

tootmisefektiivsuse tõstmine, kuluefektiivsuse tõstmine (nt kulude kokkuhoid remondi,

transpordi, tööjõu jne kuludelt) jne, mis ühel või teisel viisil suurendavad ettevõtja

konkurentsivõimet turul. Ilma kindlat eesmärki saavutamata vastavaid kulusid/investeeringuid

reeglina ei teostata, sest investeeringuteks (vajadusel ka käibekapitaliks) tuleb ettevõtjal

kasutada oma- ja/või võõrkapitali, millisel juhul tuleb ettevõtjal tagada ettevõtte omanikele

oodatav tootlus ja/või kanda laenuteenindamisega seotud koormus. KonkS § 15 mõistes olulist

vahendit ehk infrastruktuuri omavad ettevõtjad, milleks on ka vee-ettevõtjad, on tugevaimad

loomulikud monopolid, kelle kulutuste ja investeeringute mõttekus ning nendest saavutatava

efektiivsuse hindamine tarbijate seisukohalt on antud regulaatori pädevusse (nt veeteenuse

hinna kooskõlastuse protsessis). Konkurentsi puudumise tõttu puudub monopolidel surve

kulutuste/investeeringute tegemisel efektiivsuse saavutamiseks, kuna vastavad opereerimis- ja

infrastruktuuri kulud/investeeringud maksavad tarbijad kinni monopoolse teenuse hinnas.

Siinjuures on oluline mõista, et vee-ettevõtja poolt veemajandusse teostatud investeeringud

lülitatakse ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 kohaselt veeteenuse hinda läbi kapitalikulu (kulum) ja

tulukuse, mida tarbijad peavad juba vee-ettevõtjale veeteenuse hinnas kinni maksma. Seega

peaksid veemajandusega seotud investeeringud tooma tarbijale vastukaaluks kasu mõne muu

saadava väärtuse näol, milleks antud juhul oleks veeteenuse hinnas sisalduva saastetasu

alanemine (rakendades efektiivsuse koefitsienti 0,5). Vastasel juhul muutuvad tarbija

seisukohalt veeteenuse hinnaga kinnimakstavad investeeringud mõttetuks, kuna sisulist kasu

neist tarbijale ei oleks. Hüpoteetiliselt võiks veeteenuse hinnas saastetasu kulukomponendi jätta

kõrgema määraga vaid siis, kui tarbijatel ei tuleks kinni maksta vastavasisulisi investeeringuid.

See seaks ettevõtja konkurentsitingimustega sarnasesse olukorda, kus ettevõtjal tuleks hoolikalt

kaaluda teostatavate investeeringute maksumuse ja investeeringutest saadava kasu

(saastetasude kokkuhoid) vahekorda, ehk kas teostatavad investeeringud tasuvad ennast ära ja

seda mõistliku aja jooksul. Sellisel juhul saaks ettevõtja veeteenuse hinnas sisalduva saastetasu

komponendi ja riigile tegelikult makstava saastetasu summa vahest tekkiva kasumi küll endale

(kajastuks ärikasumis), kuid ettevõtja peaks seevastu piiratud ressursside tingimustes (kui

ettevõtte teenuste/toodete hind kujuneb konkurentsi mõjul) teostama investeeringud

reoveepuhastuse efektiivsusesse, mis paneb ettevõtja igakülgselt läbi kaaluma investeeringute

mõttekuse.

Kehtiv ÜVVKS-i regulatsioon sellist valikut ette ei näe ning veemajanduse investeeringud

lülitatakse tarbija makstavasse veeteenuse hinda, mistõttu tuleb regulaatoril hinnata

investeeringutest saadavat efektiivsust tarbija seisukohalt. ASTV on teinud eelnevatel aastatel

44

suuremahulisi investeeringuid reoveepuhastusse (vt käesoleva otsuse p 8 Tabel 22 ja Lisa 1

tabel), mis lülitatakse veeteenuse hinda kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse komponendina.

Siinjuures ei ole vähetähtis, et reoveepuhastusse tehtavad muud kulud nagu kemikaalid, elekter,

muda eraldamine jm erinevad tegevuskulud, mis reoveepuhastuse kvaliteedi tagamisel on

olulise tähtsusega, lülitatakse põhjendatud tegevuskuludena veeteenuse hinda ja tuleb tarbijatel

samuti kinni maksta. Suuremahulised investeeringud ja perioodilised kulud peavadki välistama

ASTV poolt 2013 ja 2014 esinenud reostusjuhtumid, vastasel juhul oleksid investeeringud

veeteenuse hinnas mõttetud. ASTV-l on nimetatud kuluartiklid lülitatud põhjendatuks loetud

tegevuskuludena märkimisväärses summas veeteenuse hinda (kemikaalide kulu [...] tuh €,

elektrienergia kulu [...] uh €, eraldatud muda kogused, mis toovad kaasa suured kulud [...]tuh

€, samuti erinevad remondi- ja hoolduskulud jne), mis Konkurentsiamet hindas ettevõtja

põhjendatud tegevuskuludeks käesoleva otsuse punktides 7.2.1, 7.2.2.2 ja 7.2.3 ja 7.2.4.

Eeltoodust lähtuvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 tulenevalt saab

põhjendatud tegevuskuluks pidada veeteenuse hinnas saastetasude kulukomponenti

KeTS § 20 lg 5 sätestatud alandatud saastetasumäärasid rakendades, mis on tarbijate

seisukohalt õiglane võttes arvesse nende poolt veeteenuse hinnas kinnimakstavaid

investeeringuid ning reoveepuhastusprotsessi kulusid.

ASTV on Vastuskirjas seisukohal, et kuna saastetasudega seotud riskid ei sõltu ainult vee-

ettevõtjast, siis potentsiaalne risk, mis on seotud KeTS § 20 lg 5 ettenähtud saastetasumäärade

vähendamise mittesaavutamisega, peaks kuuluma jagamisele vee-ettevõtja ja kliendi vahel,

mistõttu kajastab ettevõtja Hinnataotluses saastetasu koefitsiendist 1 lähtuvalt. Kui ettevõtjal

esineb tõesti põhjendatud risk KeTS § 20 lg 5 tuleneva saastetasumäärade alandamise

mittesaavutamisega seonduvalt, siis Konkurentsiamet peab õigustatuks jagada antud risk

ettevõtja ja tarbija vahel, mille tulemusel kujuneks saastetasumääradele rakendatav

põhjendatud koefitsient vahemikus ˃ 0,5 (risk ei ole 100% ettevõtjal) ning ˂ 1,0 (risk ei ole

100% tarbijal) 36. Eeltoodu riski hindamisel on oluline lähtuda eelnevate aastate näitajatest ning

erinevates kvartalites saavutatud efektiivsusest/ebaefektiivsusest, mis näitab ettevõtte

võimekust reoveepuhastusprotsessi kontrollida ning võimalust alandatud saastetasumäärasid

rakendada. ASTV-l on aga kõigil eelneval kolmel aastal, sealjuures käesoleval 2018.a-l

olnud reoveepuhastusprotsessi efektiivsus nõutaval tasemel, mistõttu on ettevõtjal KeTS

§ 20 lg 5 tuleneva saastetasumäärade alandamise mittesaavutamisega seonduv risk

äärmiselt väike ega ole põhjendatud lülitada [...] % ulatuses tarbija kanda.

Samuti ei nõustu Konkurentsiamet ASTV seisukohaga, et KeTS § 20 lg-s 5 sätestatud

efektiivsuse koefitsient on olemuselt ettevõtjale suunatud preemia efektiivse

keskkonnasäästliku käitumise eest, mille äravõtmine ei ole ettevõtja hinnangul kooskõlas

keskkonnaalaste õigusaktide eesmärkidega. Kuna vee-ettevõtja on monopoolses seisundi olev

ettevõte, kelle tarbijatel ei ole võimalik veeteenust osta kelleltki teiselt, siis tuleb regulaatoril

kontrollida, et ettevõtja ei lülitaks oma teenuse hinda ülemäärasel hulgal kulusid ega tulukust,

mis on reguleeritud ÜVVKS § 14 lg 2. ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 seab piirangu ka monopoolse

ettevõtja tulunormile, mille kohaselt ei tohi ettevõtja tulukus ületada põhjendatud tulukuse

36 Näiteks kui eelneva aasta jooksul on kahes kvartalis (ehk 50% ulatuses) vastanud keskkonda juhitud heitvee reostusnäitajad

vee erkasutusloas sätestatud nõuetele ja rakendatud on saastetasumäärade vähendamist 0,5 koefitsiendi võrra ning kahes

kvartalis (ehk 50% ulatuses) ei ole heitvee reostusnäitajad vastanud vee erikasutusloas sätestatud nõuetele, ehk

saastetasumääradele on rakendatud koefitsienti 1, siis kujuneks jaotatud riski põhimõttel prognoositavaks saastetasumäärade

efektiivsuse koefitsiendiks 0,75. Eeltoodu eeldab, et ettevõtjal ei ole võimalik regulatsiooniperioodil saavutada igas kvartalis

reoveepuhastusprotsessis nõutavat efektiivsust ja 50%-l juhtudel ei rakendata KeTS § 20 lg 5 ettenähtud saastetasumäärade

alandamist, mistõttu tuleb ettevõtjal kahes kvartalis tasuda saastetasu täismäärade (koefitsient 1) alusel. Efektiivsuse

koefitsiendi 0,75 prognoosi rakendades, maksab tarbija antud riskist tingitud kõrgema saastetasu veeteenuse hinnas kinni.

45

piirmäära (WACC 5,45% reguleeritavalt varalt, vt otsuse punkt 9). Veeteenuse hinda kõrgema

saastetasu komponendi lülitamisega, kui vee-ettevõtjal tegelikult riigile maksta tuleb, teeniks

ettevõtja lisatulu, mis kajastuks kasumis. Seega ei vasta selline saastetasu ÜVVKS § 14 lg 2 p

1 sätestatud põhjendatud tegevuskulude printsiibile, kuna ettevõtja sellises ulatuses saastetasu

kulu ei kannaks. Seejuures aga teenib ettevõtja veeteenuse hinnas ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 kohaselt

tulukust ka nendelt investeeringutelt, mis vee-ettevõtjal puhastusprotsessi efektiivsuse

tõstmiseks tegi. Nagu Konkurentsiamet eespool märkis lülitatakse veemajandusse teostatud

investeeringud veeteenuse hinda ning ettevõtjal on võimalik teenida põhjendatud tulunormi

alusel tulukust reoveepuhastusprotsessi efektiivsusesse tehtud investeeringutelt. Eeltoodust

lähtuvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et ülemäärase saastetasu lülitamine veeteenuse

hinda ei vasta ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatud kulupõhisuse printsiibile ja ei saa seega olla

vastuolus keskkonnaalaste õigusaktidega.

Eeltoodud kaalutlustele tuginedes ei pea Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue

piirkonna veeteenuse hinda lülitatud saastetasu [...] tuh €, mis ei ole kujundatud kooskõlas

KeTS § 20 lg 5 sätestatud rakendatavate saastetasumääradega ning ei vasta seega ÜVVKS

§ 14 lg 2 p 1 sätestatud veeteenuse hinda lülitatavale põhjendatud tegevuskulule.

7.2. Kontrollitavad kulud

Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4

alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi punktidele 4.2 kuni 4.8.

Kontrollitavate kuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Juhendi punktile 4.3 kulusid,

mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu.

Juhendi punkti 4.6 kohaselt ei lülitata veeteenuse hindadesse alljärgnevaid kuluartikleid

(analoogselt Vee Määrusega, mida rakendatakse juhul, kui vee-ettevõtja hind ei vasta ÜVVKS-s

kajastatud põhimõtetele):

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlus, kingitused ja annetused;

3) veeteenuse vahendajatele makstavad tasud;

4) põhitegevusega mitteseotud kulud;

5) seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid;

6) finantskulud;

7) vee-ettevõtja tulumaksukulu (näiteks dividendide tulumaksu kulu);

8) teised ettevõtte majandusanalüüsi käigus mittepõhjendatuks osutunud kulud.

Juhendi punkti 4.8 kohaselt kasutatakse ettevõtja kulude analüüsi süstemaatilisel teostamisel

muuhulgas alljärgnevaid meetodeid:

1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi37 (THI)

dünaamikaga;

2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh. eksperthinnangud);

3) vee-ettevõtja tegevuskulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine

teiste vee-ettevõtjate näitajatega.

37 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise

tarbija ostukorvi hinna muutuses.

46

ASTV poolt Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda lülitatavad kontrollitavad kulud

summas [...] tuh €

ASTV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda

lülitatavateks kontrollitavateks kuludeks kokku [...] tuh €, millest:

1) elektrienergia kulu [...]tuh €,

2) kemikaalide kulu [...]uh €,

3) muda käitluskulu [...])tuh €,

4) muud tegevuskulud [...] tuh €;

Nimetatud kontrollitavatele kuludele annab Konkurentsiamet käesoleva otsuse järgnevates

punktides eraldi hinnangu. Kontrollitavate kulude põhjendatust hindab Konkurentsiamet ASTV

poolt Hinnataotlusega esitatud andmete (Küsimustiku tööleht „Tabel B. Kasumiaruanne“) ning

ettevõtjalt menetluse käigus saadud selgituste alusel.

7.2.1. Elektrienergia kulu

ASTV poolt prognoositud Tallinna ja Saue piirkonnas veeteenuse osutamisega seotud

elektrienergia kulu [...] tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue piirkonnas

veeteenuse osutamisel tarbitavaks elektrienergia koguseks [...] MWh ja elektrienergia kuluks

[...] tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht Tallinna ja Saue piirkonna elektrienergia kulu [...] tuh €

kohta

Elektrikulu kujuneb elektrienergia koguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse

hinna, elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet

alljärgnevalt kõikidele eelnimetatud elektrikulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele

hinnangu eraldiseisvalt.

Elektrienergia kogus

ASTV kasutab elektrienergiat vee pumpamiseks ja puhastamiseks, reovee ja sademevee

ärajuhtimiseks ja puhastamiseks ning Ädala kompleksis. Konkurentsiamet koostas ASTV poolt

esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 15) Tallinna ja Saue piirkonnas veeteenuse osutamisel

tarbitud elektrienergia koguste ja kulu kohta, mis ei sisalda teiste piirkondade ja muude

tegevuste elektrienergia andmeid.

Tabel 15 Elektrienergia tarbimine ja kulu

rida Elektrikulu kujunemine ühik 2015 2016 2017

Regulatsiooni-

periood

1 Tallinn ja Saue elektrienergia tarbimine MWh [...] [...] [...] [...]

2 Muutus võrreldes eelneva aastaga %

[...] [...] [...]

3 Ammutatud vee maht tuh m3 [...] [...] [...] [...]

4

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügimaht tuh m3 [...] [...] [...] [...]

5 Ammutatud vee maht ja reovee müügimaht tuh m3 [...] [...] [...] [...]

6 Muutus võrreldes eelneva aastaga %

[...] [...] [...]

7

Elektritarbimise erikulu vee ja reovee mahu

kohta kWh/m3 [...] [...] [...] [...]

47

8 Tallinn ja Saue elektrienergia kulu tuh € [...] [...] [...] [...]

9 Muutus võrreldes eelneva aastaga %

[...] [...] [...]

10 Elektrienergia keskmine hind senti/kWh [...] [...] [...] [...]

Tallinna ja Saue piirkonnas veeteenuse osutamisel kasutatud elektrienergia kogus oli 2015.a-l

[...] MWh ja [...]2017.a-ks [...] MWh-ni (vt Tabel 15 rida 1). Elektrienergia tarbimine [...] seoses

pumbatavate ja puhastatavate veekoguste suurenemisega (vt Tabel 15 rida 5) ning Ülemiste

järve toorvee kvaliteedi halvenemisega.

Kuna veeteenuse osutamiseks tarbitav elektrienergia kogus on sõltuvuses käideldava vee

kogusest, siis hinnangu andmiseks veeteenusega seotud elektrienergia kogusele, leidis

Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee mahu

ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu summaga, vt Tabel 15 rida 7).

Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse elektrienergia erikulu oli 2015.a-l tasemel [...] kWh/m3

ja püsis 2016-2017.a-l veidi [...] tasemel (vastavalt [...] ja [...] kWh/m3; vt Tabel 15 rida 7).

2016-2017.a [...]erikulu taseme tingis Ülemiste järvest ammutatava toorvee kvaliteedi

halvenemine, mistõttu oli vaja vett intensiivsemalt puhastada. ASTV poolt prognoositud

andmete alusel kujuneb regulatsiooniperioodi veeteenuse elektrienergia erikuluks [...] kWh/m3

(vt Tabel 15 rida 7 veerg Regulatsiooniperiood), mis on [...]2016-2017.a erikuludega.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks regulatsiooniperioodi veeteenuse elektrienergia

erikulu [...] kWh/m3, kuna see on [...] eelneva [...] erikuludega.

Lähtudes Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse punktis 7.1.1 põhjendatuks loetud

ammutatava vee kogusest [...] tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.2 põhjendatuks loetud

reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahust [...] tuh m3 ning käesolevas punktis

põhjendatuks loetud elektrienergia erikulust [...] kWh/m3 kujuneb põhjendatud

veeteenuse osutamisel tarbitavaks elektrienergia koguseks [...] MWh [...]+[...] × [...]=[...]38.

Elektrienergia hind

Esitatud Hinnataotluses on ASTV prognoosinud regulatsiooniperioodi elektrienergia hinnaks

[...] senti/kWh öötariif ja [...] senti/kWh päevatariif. Elektrienergia ostmiseks kogus ASTV

2018.a augustis elektrienergia müüjatelt hinnapakkumisi. Neljalt elektrimüüjalt saadud

pakkumistest osutus soodsaimaks [...] pakkumine 12-kuuliseks perioodiks järgmiste hindadega:

[...] €/MWh öötariif ja [...] €/MWh päevatariif. ASTV veeteenusega seotud objektide tarbimiste

alusel kujuneb Hinnataotluses kajastatud andmete kohaselt veeteenuse osutamisega seotud

objektide kaalutud keskmiseks elektrienergia hinnaks[...] senti/kWh.

Konkurentsiamet peab veeteenuse hinnas põhjendatuks kaalutud keskmist elektrienergia

hinda [...] senti/kWh, kuna see on kujunenud vabalt turult saadud soodsaima

hinnapakkumise ja ASTV veeteenuse objektide prognoositud tarbimiste alusel.

Võrguteenuse hind39

ASTV ostab Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt regulatsiooniperioodil elektrienergia

võrguteenust Elektrilevi OÜ-lt pakettidega [...]. Konkurentsiamet on 19.07.2017 otsusega nr 7-

3/2017-040 kooskõlastanud Elektrilevi OÜ-le alates 01.11.2017 rakenduvad võrgutasud.

38 Konkurentsiametile on teada mahtude ja erikulu andmed rohkem kui kümnendiku täpsusega (kajastatud Exceli tabelites).

Arvutuse tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas punktis kajastatud andmetest täpsematest andmetest, mis tulenevad

Exceli tabelist (kolm kohta peale koma). 39 Elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu hinnakomponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse

punkt 7.1)

48

Vähesel määral [...] % kogu elektrienergia tarbimisest) ostab ASTV elektrienergia võrguteenust

[...] rakendatavad võrgutasud on kooskõlastatud Konkurentsiameti [...] otsusega nr [...]ja [...]

rakendatavad võrgutasud Konkurentsiameti [...] otsusega nr [...]

Konkurentsiamet peab põhjendatuks veevaldkonna elektrikulu arvutamisel [...]

hinnapakettidele vastavate ja Konkurentsiameti otsustega kooskõlastatud võrguteenuse

tasude rakendamise tulemusena kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu [...]

senti/kWh.

Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu40

Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 12 sätestatust

lisandub elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,447 senti/kWh ning lähtuvalt elektrituruseaduse

§ 592 lõikest 1 lisandub taastuvenergia tasu 0,89 senti/kWh41.

Elektrienergia kulu

Elektrienergia kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna,

võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse osutamisel elektrienergia kaalutud

keskmist hinda [...] senti/kWh [...] (elektrienergia hind) + [...] (võrguteenuse tasu) + 0,447

(elektriaktsiis) + 0,89 (taastuvenergia tasu) = [...].

Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud Tallinna ja Saue piirkonnas veeteenuse osutamisel

tarbitavast elektrienergia kogusest [...] MWh ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast

[...] senti/kWh tulenevalt kujuneb regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue piirkonna

veeteenuse osutamise elektrienergia kuluks [...] tuh € [...]×[...]/ 100 = [...].

Konkurentsiamet loeb ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatuks lülitada

kooskõlastatavasse veeteenuse hinda elektrienergia kulu [...] tuh € (millest [...] tuh € on

võetud vee teenuse osutamisega seotud elektrienergia kulu ning [...] tuh € on reovee

ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud elektrienergia kulu), kuna see on

kujunenud põhjendatud elektrienergia kogusest ja kaalutud keskmisest elektrienergia

hinnast lähtuvalt.

7.2.2. Kemikaalide kulu

ASTV kasutab veeteenuse osutamiseks kemikaale Ülemiste veepuhastusjaamas ja väiksemates

veetöötlusjaamades ning Paljassaare reoveepuhastusjaamas.

ASTV poolt prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna kemikaalide kulu [...] tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil kemikaalide kulu

kogusummaks [...] tuh € (s.h võetud vee teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu [...]tuh

€ ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu [...]

tuh €), millest Tallinna ja Saue piirkonna regulatsiooniperioodi kemikaalide kulu summaks on

prognoositud [...] tuh € (s.h võetud vee teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu [...] tuh €

ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu [...] tuh

40 Elektrienergia hinnas sisalduv elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu hinnakomponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval

tasul põhinev kulu (vt otsuse punkt 7.1) 41 Leitav veebiaadressilt: https://elering.ee/taastuvenergia-tasu

49

€).

Konkurentsiameti seisukoht Tallinna ja Saue tegevuspiirkonna kemikaalide kulu [...] tuh

€ kohta

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu vee puhastamise (ehk võetud vee

teenusega seotud) kemikaalide kulule ja reoveetöötluse (ehk reovee ärajuhtimise ja puhastamise

teenusega seotud) kemikaalide kulule.

7.2.2.1. Võetud vee teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu

ASTV kasutab Ülemiste veepuhastusjaamas pinnavee puhastusprotsessis kemikaale peamiselt

toorvee koaguleerimiseks ja desinfitseerimiseks (kloor). Lisaks kuulub kemikaalide kulusse

polümeeri ja aktiivsöe kulu. Veepuhastuses kasutatavate kemikaalide kogukulust ülevaate

saamiseks koostas Konkurentsiamet ettevõtja esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt

Tabel 16).

Tabel 16 ASTV võetud vee teenusega seotud kemikaalide kulu

rida KEMIKAALID (vee puhastus) ühik 2015 2016 2017 Regulatsiooni-

periood

1 Koagulant tonn [...] [...] [...] [...]

2 kemikaali koguse muutus %

[...] [...] [...]

3 Koagulandi erikulu ammutatava vee kohta kg/tuh m³ [...] [...] [...] [...]

4 Koagulandi hind €/tonn [...] [...] [...] [...]

5 Koagulandi kulu aastas tuh € [...] [...] [...] [...]

6 Vedelkloor tonn 43,0 51,0 60,0 [...]

7 kemikaali koguse muutus %

18,6 17,6 [...]

8 Vedelkloori erikulu ammutatava vee kohta kg/tuh m³ 1,7 1,9 2,3 [...]

9 Vedelkloori hind €/tonn [...] [...] [...] [...]

10 Vedelkloori kulu aastas tuh € [...] [...] [...] [...]

11

Muude kemikaalide (polümeer, aktiivsüsi)

kulu tuh € [...] [...] [...] [...]

12 Muude kemikaalide kulu muutus %

[...] [...] [...]

13

Muude kemikaalide erikulu ammutatava

vee kohta €/ tuh m3 [...] [...] [...] [...]

14 Veepuhastuse kemikaalid kokku tuh € [...] [...] [...] [...]

15 Kemikaalikulu muutus %

[...] [...] [...]

16 Ammutatava vee maht tuh m³ 25 226 26 498 26 427 [...]

Tabelist (vt Tabel 16 rida 14 ja 15) nähtub, et perioodil 2015-2017 on võetud vee teenuse

osutamisega seotud kemikaalide kulu iga-aastaselt [...]. Regulatsiooniperioodiks on ASTV

prognoosinud kemikaalide kuluks [...]tuh € ehk kulu [...] võrreldes eelmise aastaga [...] % võrra

(vt Tabel 16 veerg „Regulatsiooniperiood“ read 14 ja 15).

Veepuhastuses kasutatavate kemikaalide kogused on üldjuhul korrelatsioonis töödeldava vee

mahuga, seetõttu kasutas Konkurentsiamet suurima osakaaluga kemikaalide (koagulant ja

vedelkloor) kulu hindamisel kemikaalide erikulu ammutatava vee koguse suhtes. Kuna muude

kemikaalide (polümeer ja aktiivsüsi) osakaal kogu kemikaali kulus on väheoluline, siis

Konkurentsiamet neid detailselt (s.t koguste, erikulu ja hinna osas) ei analüüsi, kuid annab

hinnangu nimetatud kemikaalide kulu koondsummale.

50

Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu veetöötluses kasutavate kemikaalide koagulant ja

vedelkloor kogustele ja kujunevale kulule.

Ettevõtjalt saadud selgituste kohaselt sõltuvad koagulandi ja vedelkloori kogus otseselt

ammutatava toorvee kvaliteedist. Tabelist nähtub nii koagulandi kui vedelkloori puhul, et

konkreetse kemikaali erikulu (kemikaali kogus ammutatava vee koguse suhtes) on perioodil

2015-2017 iga–aastaselt [...] (vt Tabel 16 rida 3 ja 8). Konkurentsiameti hinnangul on

põhjendatud võtta olukorras, kus näitaja (konkreetsel juhul kemikaali erikulu) on ajas [...]

trendiga, aluseks näitaja, mis ei ületa [...] näitajat. Seda põhjendusel, et kemikaalide erikulud ei

saa lõputult [...] või [...], kui ei ole teada eelnimetatud trendi põhjustavaid täiendavaid

asjaolusid. Regulatsiooniperioodiks on ASTV prognoosinud koagulandi ja vedelkloori koguse

absoluutväärtuses samale tasemele [...] tasemega (vastavalt [...]t ja [...] t; vt Tabel 16 veerg 2018

rida 1 ja 6). Eeltoodu on kooskõlas ülaltoodud kemikaalinäitajate [...] tendentsi arvestava

põhimõttega. Nimelt on ettevõtja planeerinud koagulandi ja vedelkloori osas kemikaali

efektiivsemat kasutust võrreldes 2017.a.-ga, kuivõrd mõlema kemikaali erikulud

regulatsiooniperioodil kujunevad väiksemaks 2017.a näitajast (vt Tabel 16 rida 3 ja 8, veerud

„2017“ ja „Regulatsiooniperiood“). Kuna ASTV on planeerinud regulatsiooniperioodil

kemikaalide koagulant ja vedelkloor efektiivsemat kasutamist võrreldes viimase tegeliku

näitajaga aasta, ehk 2017.a tasemega (aastatel 2015-2017 on erikulud järjepidevalt [...],

peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud

koagulandi kogust [...] tonni ja vedelkloori kogust [...] tonni.

Kemikaalide hindade prognoosimisel on ASTV lähtunud hanke raames 2018.a-ks kujunenud

hindadest ning kemikaalide müüjatelt saadud informatsioonist hindade muutumisest 2019.a-l.

Kuna ASTV poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hindade rakendamise aeg jääb

peamiselt 2019.a-sse, siis loeb Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt kasutatud

kemikaalide hindade prognoosimise põhimõtet.

Koagulandi hinna prognoosis ASTV regulatsiooniperioodil tasemele [...] €/tonn (vt Tabel 16

rida 4). Kuna ASTV on koagulandi hinna prognoosimisel lähtunud hankel kujunenud

2018.a tegelikust hinnast ja kemikaalimüüja prognoosist hinna muutusele, siis peab

Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV prognoositud koagulandi hinda [...] €/tonn.

Tulenevalt Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud koagulandi kogusest [...] tonni ja

kemikaali hinnast [...] €/tonn, kujuneb põhjendatud koagulandi kuluks [...] tuh € [...]×[...]/

1000 = [...]; vt Tabel 16 rida 5 veerg Regulatsiooniperiood).

Vedelkloori hinnaks regulatsiooniperioodil prognoosis ASTV [...] €/t (vt Tabel 16 rida 9).

ASTV poolt 2017.a-l korraldatud hankel „Vedelkloori ostmine perioodil 2018-

2022“ (riigihangete registri viitenr 192157) osales vaid üks hankija – [...]. 02.01.2018

allkirjastatud hanke tulemuste kinnitamise protokollis tunnistati edukaks Ingle AS pakkumus

hinnaga [...] €/tonn. Riigihangete registris avaldatud hankelepingu projekti ja eritingimuste

kohaselt peab hankes toodud hind kehtima vähemalt 24 kuud lepingu sõlmimisest arvates.

Seega peaks hankes kujunenud vedelkloori hind [...] €/t kehtima kuni 2019.a lõpuni. Vaatamata

2019.a lõpuni lepinguga fikseeritud hinnale, küsis ASTV tarnijalt hinnangut vedelkloori hinna

muutumise kohta 2019.a-l ning kasutas saadud hinnangut veeteenuse hinda lülitatava

kemikaalikulu arvutamisel.

Kuna ASTV lepinguga fikseeritud vedelkloori hinna ja regulatsiooniperioodiks prognoositud

51

vedelkloori hinna vahe mõju võetud vee teenuse hinnale on ebaoluline42 ega mõjuta ASTV

poolt kooskõlastamiseks esitatud Tallinna ja Saue piirkonna võetud vee hinda, siis aktsepteerib

Konkurentsiamet ASTV poolt prognoositud vedelkloori ostuhinda [...] €/t.

Tulenevalt Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud kemikaali vedelkloor kogusest

[...] tonni ja aktsepteeritud kemikaali hinnast [...] €/tonn, kujuneb kemikaali vedelkloor

kuluks [...] tuh € [...]×[...]/ 1000 = [...];vt Tabel 16 rida 10 veerg Regulatsiooniperiood),

mida Konkurentsiamet aktsepteerib võetud vee teenuse põhjendatud kuluna.

Lisaks kemikaalide koagulant ja vedelkloor kulule sisaldub võetud vee teenusega seotud

kemikaalide kulus muude kemikaalide (polümeer ja aktiivsüsi) kulu (vt Tabel 16 rida 11).

2016.a-l [...] muude kemikaalide kulu [...][...]%; vt Tabel 16 rida 12) ning 2017.a-l [...], kuid oli

siiski oluliselt [...]võrreldes 2015.a-ga. Muude kemikaalide kulu erikulu [...] 2015-2017

vahemikus [...] €/tuh m3 (vt Tabel 16 rida 13), olles keskmiselt [...] €/tuh m3 [...]+[...]+[...] / 3 =

[...]. Regulatsiooniperioodiks on ASTV prognoosinud muude kemikaalide kuluks [...] tuh € ehk

erikuluks [...] €/tuh m3 (vt Tabel 16 veerg „Regulatsiooniperiood“ read 11 ja 13).

Kuna ASTV on muude kemikaalide kulu erikulu [...] €/tuh m3) prognoosinud [...]

erikuluga [...] €/tuh m3; [...] on erikulu [...], siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks

ASTV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud muude kemikaalide kulu [...] tuh €.

Eelnevalt põhjendatuks loetud koagulandi kulust [...] tuh € ja muude kemikaalide

(polümeer, aktiivsüsi) kulust [...]tuh € ning aktsepteeritud vedelkloori kulust [...] tuh €

lähtuvalt kujuneb võetud vee teenuse osutamiseks kasutatavate kemikaalide kogukuluks

regulatsiooniperioodil [...] tuh € [...]+[...]+[...]=[...].

Käesoleva otsuse punktis 6.1 kirjeldatud jagamispõhimõtteid kasutades on ASTV võetud vee

teenusega seotud kemikaalide kogukulust [...] tuh €) kajastanud Tallinna ja Saue piirkonna

veeteenuse hinnaga seonduvaks kuluks põhjendatud osakaalu alusel [...]%)[...] tuh €.

Konkurentsiamet loeb ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 4 alusel põhjendatuks lülitada

kooskõlastatavasse Tallinna ja Saue piirkonna võetud vee teenuse hinda kemikaalide kulu

[...] tuh €, kuna see on kujunenud põhjendatuks loetud kemikaali koguste, hindade ja

jagamispõhimõtete alusel.

7.2.2.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud

kemikaalide kulu

ASTV kasutab kemikaale reovee puhastusprotsessis fosfori ja lämmastiku ärastuseks, muda

veetustamiseks ja tekkiva vahu kõrvaldamiseks. Hinnangu andmiseks reovee

puhastusprotsessis kasutatavate kemikaalide kulu ja erikulu (kemikaali kulu reovee müügimahu

kohta) kujunemise kohta, koostas Konkurentsiamet Hinnataotluses esitatud andmete alusel

alljärgneva tabeli (vt Tabel 17).

42 Kloori hindade vahe mõjutab võetud vee teenuse hinda [...] €/m3 võrra [...] tuh €-t (vedelkloori kulu erinevus sõltuvalt

hinnast) /[...] tuh m3 (kogu võetud vee müügimaht) = [...] €/m3 hinna suurenemine). Seega ei muutuks kemikaalide kulu

korrigeerimisel kooskõlastamiseks esitatud Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hind (esitatud kooskõlastamisele ümardatult

kaks kohta peale koma), võttes arvesse, et kemikaalide kulu on jagatud erinevate ASTV piirkondade/vee-ettevõtjate vahel

müügimahu osakaalude alusel.

52

Tabel 17 ASTV reoveepuhastuse kemikaalide kulu

rida KEMIKAALID (reovee puhastus) ühik 2015 2016 2017 Regulatsiooni-

periood

1 Koagulant tonn [...] [...] [...] [...]

2 kemikaali koguse muutus %

[...] [...] [...]

3 erikulu reovee müügimahu suhtes kg/tuh m³ [...] [...] [...] [...]

4 Koagulandi hind €/tonn [...] [...] [...] [...]

5 Koagulandi kulu aastas tuh € [...] [...] [...] [...]

6 Metanool tonn 15557,4 14972,2 1369,5 [...]

7 kemikaali koguse muutus %

-3,9 -8,5 [...]

8 erikulu reovee müügimahu suhtes kg/tuh m³ [...] [...] [...] [...]

9 metanooli hind €/tonn [...] [...] [...] [...]

10 Metanooli kulu aastas tuh € [...] [...] [...] [...]

11 Polümeer tonn [...] [...] [...] [...]

12 kemikaali koguse muutus %

[...] [...] [...]

13 erikulu reovee müügimahu suhtes kg/tuh m³ [...] [...] [...] [...]

14 Polümeeri hind €/kg [...] [...] [...] [...]

15 Polümeeri kulu aastas tuh € [...] [...] [...] [...]

16 Aerotech tonn [...] [...] [...] [...]

17 kemikaali koguse muutus %

[...] [...] [...]

18 erikulu reovee müügimahu suhtes kg/tuh m³ [...] [...] [...] [...]

19 Aerotechi hind €/kg [...] [...] [...] [...]

20 Aerotechi kulu aastas tuh € [...] [...] [...] [...]

21 Reoveepuhastuse kemikaalid kokku tuh € [...] [...] [...] [...]

22 Kemikaalikulu muutus %

[...] [...] [...]

23

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügimaht + purgimisteenuse maht tuh m³ [...] [...] [...] [...]

Tabelis (vt Tabel 17 read 1-20) on kajastatud ASTV poolt reovee puhastamisel kasutatavate

kemikaalide (koagulant, metanool, polümeer, aerotech) kogused, erikulud, hinnad ning

konkreetse kemikaali kulu. Kuna reoveepuhastuses, s.h mudatöötluses kasutatavate

kemikaalide kogused on korrelatsioonis töödeldava reovee mahuga, siis arvutas

Konkurentsiamet kemikaalide erikulud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu ja

purgitud reovee mahu43 suhtes (vt Tabel 17 read 3, 8, 13 ja 18).

Tabelist nähtub reoveepuhastuses kasutatava koagulandi ja metanooli puhul, et konkreetsete

kemikaalide erikulu on perioodil 2015-2017 [...] (vt Tabel 17 rida 3 ja 8), polümeeri ja kemikaali

aerotech puhul aga [...] (vt Tabel 17 rida 13 ja 18). Konkurentsiameti hinnangul on põhjendatud

võtta olukorras, kus näitaja (konkreetsel juhul kemikaalide erikulu) on ajas [...] või [...] trendiga,

aluseks näitaja, mis ei ületa viimast tegelikku näitajat. Seda põhjendusel, et kemikaalide

erikulud ei saa lõputult [...] või [...], kui ei ole teada eelnimetatud trendi põhjustavaid

täiendavaid asjaolusid. Regulatsiooniperioodil on ASTV prognoosinud kõigi reoveepuhastuses,

43 Kuna ASTV suunab kõigi tarbijate (lisaks Tallinna ja Saue piirkonnale ka ülejäänud tegevuspiirkondade ja teiste vee-

ettevõtjate) reovee ning ka purgitud reovee puhastamiseks Paljassaare puhastile, on Konkurentsiamet võtnud kemikaalide

koguste erikulu arvutamisel aluseks lisaks käesoleva otsuse p-s 5.1.2 käsitletud Tallinna ja Saue piirkonna reovee

müügimahtudele ka ülejäänud tegevuspiirkondade ja teiste vee-ettevõtjate reovee müügimahud ning purgimisteenuse mahud.

Summaarsetest müügimahtudest moodustavad Tallinna ja Saue piirkonna reovee müügimahud valdava 83,9%.

53

s.h mudatöötluses kasutatavate kemikaalide koguse absoluutväärtuses [...] (vt Tabel 17 rida 1,

6, 11, ja 16). Eeltoodu on kooskõlas ülaltoodud põhimõtetega (kemikaalide erikulu [...] ja [...]

tendentsi arvestav). Nimelt on ettevõtja planeerinud kõigi kemikaalide osas [...] või[...] kasutust

võrreldes 2017.a-ga, kuivõrd kõigi kemikaalide erikulud regulatsiooniperioodil kujunevad [...]

(polümeer ja aerotech) või [...] (koagulant ja metanool) 2017.a erikulu näitajast (vt Tabel 17

read 3, 8, 13 ja 18, veerud „2017“ ja „Regulatsiooniperiood“). Kuna ASTV on planeerinud

(kemikaali näitajate [...] ja [...] tendentsi arvesse võttes) regulatsiooniperioodil [...] tegelike

näitajatega [...] või [...]kemikaalide kasutamist, peab Konkurentsiamet põhjendatuks

ASTV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud koagulandi kogust [...] tonni, metanooli

kogust [...]tonni, polümeeri kogust [...] tonni ja kemikaali Aerotech kogust [...] tonni.

Hinnataotluses prognoosis ASTV regulatsiooniperioodiks koagulandi hinna tasemele [...]

€/tonn, metanooli hinna tasemele [...] €/tonn, polümeeri hinna tasemele [...] €/kg ja kemikaali

Aerotech hinna tasemele [...] €/kg (vt Tabel 17 rida 4, 9, 14 ja 19).

ASTV esitatud selgituste kohaselt on kemikaalide hindade prognoosimisel lähtutud hanke

raames 2018.a-ks kujunenud hindadest ning kemikaalide müüjatelt saadud informatsioonist

hindade muutumisest 2019.a-l. Võttes arvesse, et ASTV poolt kooskõlastamiseks esitatud

veeteenuse hindade rakendamise aeg jääb peamiselt 2019.a-sse, siis loeb Konkurentsiamet

põhjendatuks ASTV poolt kasutatud kemikaalide hindade prognoosimise põhimõtet.

Kuna ASTV on reoveeteenuse kemikaalide hindade prognoosimisel lähtunud hankel

kujunenud 2018.a tegelikest hindadest ja kemikaalimüüjate prognoosidest hindade

muutusele, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV prognoositud koagulandi

hinda [...] €/tonn, metanooli hinda [...] €/tonn, polümeeri hinda [...] €/kg ja kemikaali

Aerotech hinda [...] €/kg.

Tulenevalt Konkurentsiameti poolt eelpool põhjendatuks loetud koagulandi, metanooli,

polümeeri ja kemikaali Aerotech kogustest ja hindadest, kujuneb põhjendatud reovee

teenusega seotud kemikaalide kogukuluks [...] tuh € [...]×[...]/ 1000 + [...]×[...]/ 1000 +

[...]×[...]+[...]×[...]=[...]: vt Tabel 17 rida 21 veerg „Regulatsiooniperiood“).

Käesoleva otsuse punktis 6.1 ja 6.2 kirjeldatud kulude eristamise ja jagamispõhimõtteid

kasutades on ASTV reovee teenusega seotud kemikaalide kogukulust [...] tuh €) eristanud muu

tegevusega (purgimisteenus, ülenormatiivselt reostunud reovee puhastamine) seotud ning teiste

piirkondade ja vee-ettevõtjate kemikaalide kulu ning kajastanud Tallinna ja Saue piirkonna

veeteenuse hinnaga seonduvaks kuluks põhjendatud osakaalu alusel [...] %) [...] tuh €.

Konkurentsiamet loeb ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatuks lülitada

kooskõlastatavasse Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise hinda

kemikaalide kulu [...] tuh €, kuna see on kujunenud põhjendatuks loetud kemikaali

koguste, hindade ja jagamispõhimõtete alusel.

Kokkuvõttes peab Konkurentsiamet Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinnas

põhjendatuks kemikaalide kulu summas [...] tuh €, millest [...] tuh € on võetud vee teenuse

osutamisega seotud kemikaalide kulu ning [...] tuh € on reovee ärajuhtimise ja

puhastamise teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu.

7.2.3. Muda käitluskulu

ASTV poolt prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna mudakäitlusega seotud materjali ja

jäätmekäitluse kulud [...] tuh €

54

ASTV teostab muda/reoveesette käitlust Paljassaare reoveepuhastil. Alates 2018.a-st planeerib

ASTV täiendavaid/alternatiivseid tegevusi ja kulusid seoses reoveesette käsitlemisega

jäätmena. Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil mudakäitlusega

seotud materjali ja jäätmekäitluse kulude (edaspidi mudakäitluskulu) kogusummaks [...] tuh €,

s.h Tallinna ja Saue piirkonnas [...] tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht Tallinna ja Saue piirkonna mudakäitlusega seotud materjali

ja jäätmekäitluse kulude [...] tuh € kohta

ASTV poolt esitatud mudakäitlusega seotud materjali ja jäätmekäitluse kulude andmete alusel

koostas Konkurentsiamet alljärgneva tabeli (vt Tabel 18).

Tabel 18 Mudakäitlusega seotud materjali ja jäätmekäitluse kulud

rida Kogu ettevõtte muda käitluskulu Ühik 2015 2016 2017

Regulatsiooni-

periood

1

Mudakäitlusega seotud materjali ja

jäätmekäitluse kulud tuh € [...] [...] [...] [...]

2 Muutus võrreldes eelneva aastaga % [...] [...] [...]

3

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht

+ purgimisteenuse maht tuh m3 [...] [...] [...] [...]

4

Mudakäitlusega seotud materjali ja

jäätmekäitluse kulude erikulu (rida 1 / rida 4) €/m3 [...] [...] [...] [...]

Tabelist nähtub, et võrreldes eelneva aastaga on muda käitlusega seotud materjali ja

jäätmekäitluse kulud 2016.a-l [...] 2017.a-l. Regulatsiooniperioodil prognoosib ASTV

nimetatud kulude [...] võrreldes 2017.a-ga (vt Tabel 18 rida 2).

ASTV on hinnamenetluses selgitanud, et tavajäätmetest moodustab suurima osa

reoveepuhastusprotsessi kõrvalsaadusena tekkiv reoveesete. Samas tekib ka muid

puhastusprotsessiga seotud jäätmeid (nt võrepraht, liivapüüdurite sete). Kõigi nimetatud

jäätmete kogus sõltub otseselt puhastile siseneva reovee kogusest, ilmatikutingimustest, samuti

Tallinna linna puhastusteenistuste tõhususest.

ASTV on Konkurentsiametile 03.05.2018 esitatud Hinnataotluse kaaskirjas (kiri 02.05.2018 nr

6/1813404-1) selgitanud reovee puhastamise protsessis tekkinud muda (sette) käitlusega

seonduvat järgmiselt: „Kogu reoveesete taaskasutatakse, selle prügilasse ladestamise lõpetas

ettevõte 2003. aastal ning perioodil 2004-2017 valmistasime reoveesettest turbaga segatuna

haljastusmulda. Settesegu valmistatakse reoveepuhastusjaamas [...] ha kompostimisväljakutel.

Settesegu kvaliteeti kontrollitakse regulaarselt heitveelaboris. Seoses regulatsiooni

muudatusega käsitletakse aga nüüdsest reoveesetet jäätmena44. AS Tallinna Vesi katse

vastavat seisukohta kohtulikult vaidlustada lõppes edutult, sõltumata sellest, et reoveesettest

toodetud haljastusmuld ei ohusta inimeste tervist.“. Kuna regulatsiooni muutuse tõttu on

settesegu kasutamine haljastuses oluliselt vähenenud, siis otsis ASTV lahendusi puhasti

territooriumile kogunevast settesegust vabanemiseks. [...]. Menetluse käigus on ASTV lisanud

täiendavat infot sette käitlemise võimaluste kohta: [...].

ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil Paljassaare reoveepuhastil tekkiva reoveesette

koguseks [...] tonni, millest [...]tonni eemaldatakse protsessist enne metaantanke, s.t tegemist

on stabiliseerimata settega ning [...] tonni on stabiliseeritud (tugiainega segatud) sete. ASTV

11.07.2018 kirjas toodud täiendavate selgituste kohaselt on saadud hinnapakkumine [...] kes

44Alates 01.01.2014 jõustus keskkonnaministri 30.12.2002 määruse nr 78 uus redaktsioon, mille kohaselt käsitletakse setet kui

reovee puhastamise tulemusena tekkinud jäädet jäätmeseaduse § 1 lg 2 p 1 tähenduses.

55

ainukese pakkujana suutvat hankes toodud koguses [...] t reoveesetet käidelda (pakkumise

maksumus [...] €/tonn45, s.h transport [...] €/tonn) kajastub Hinnataotluse muda käitlusega

seotud materjali ja jäätmekäitluse kulude arvestuses.

Ülaltoodud andmetele tuginedes on ASTV Hinnataotluses arvestanud regulatsiooniperioodi

muda käitlusega seotud materjali ja jäätmekäitluse kogukulude kujunemist järgmiselt:

- Stabiliseeritud sette [...]t realiseerimine jäätmekäitlejale [...] hinnaga [...] €/t (sisaldab

transpordi kulu), kuluga [...] tuh € [...]×[...]/ 1000 = [...];

- Stabiliseeritud sette tugiaine (turvas) kulu [...] tuh €;

- Stabiliseerimata sette[...] t realiseerimine (ladustamine prügilas) hinnaga [...] €/t, kuluga [...]

tuh € [...]×[...]/ 1000 = [...];

- Stabiliseerimata sette transpordikulu [...] tuh € [...] koormat [...] t koorem) hinnaga [...] tuh

€ koorma kohta, [...] × [...]=[...]tuh €;

kokku [...] tuh € [...] + [...] + [...]+[...].

Menetluse käigus (11.07.2018 ja 13.09.2018 kirjas) esitas ASTV täpsustavat informatsiooni

stabiliseeritud ja stabiliseerimata sette koguste osas regulatsiooniperioodil, millele on eelpool

toodud muda käitlusega seotud materjali ja jäätmekäitluse kogukulude [...] tuh €) kujundamisel

tuginetud. Nimelt on regulatsiooniperioodi stabiliseeritud sette kogus [...]t planeeritud 2017.a-

ga [...] t) sarnasele tasemele, mis on suurem aastate 2015 ja 2016 kogustest (vastavalt [...]t ja

[...] t). ASTV selgituste kohaselt on muda koguse [...], mille kinnituseks esitas ettevõtja 2018.a

esimese poolaasta andmed ehk muda kogus oli [...]tonni.

ASTV selgitustel, [...] setet eelnevatel aastatel protsessist eraldatud. [...], et tagada optimaalne

mudabilanss puhastusprotsessis. Kui reovee puhastusprotsessis on liiga palju setet, siis hakkab

bioloogilise puhastuse etapis vohama filamentne bakter, mis põhjustab muda halba settimist ja

intensiivistab vahutamist. Halvasti settiv muda võib hüdrauliliste tippkoormuste korral kanduda

protsessist välja ja suurendada seeläbi reostuskoormust keskkonnale (mis omakorda suurendab

saastetasusid). Regulatsiooniperioodiks on ASTV prognoosinud puhastusprotsessist eraldatava

stabiliseerimata sette koguseks [...] tonni.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks ASTV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud

stabiliseerimata sette kogust [...] tonni ja stabiliseeritud sette kogust [...] tonni, kuna

arvesse on võetud puhastusprotsessi efektiivse toimimise tagamist (stabiliseerimata sete)

ja eelneva perioodi tegelikku settekogust (stabiliseeritud sete).

Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt

regulatsiooniperioodiks prognoositud mudakäitlusega seotud materjali ja jäätmekäitluse

kulu [...] tuh €, mis on kujundatud põhjendatud settekoguste ning hankel kujunenud

(stabiliseeritud sette realiseerimine) või avalikus hinnakirjas kajastatud hindade

(stabiliseerimata sette vedu ja ladustamine) alusel.

Käesoleva otsuse punktides 6.1 ja 6.2 kirjeldatud kulude eristamise ja jagamispõhimõtteid

kasutades on ASTV mudakäitlusega seotud materjali ja jäätmekäitluse kogukulust [...] tuh €)

eristanud muu tegevusega (purgimisteenus, ülenormatiivselt reostunud reovee puhastamine)

ning teiste piirkondade ja vee-ettevõtjatega seotud mudakäitluse kulu ning kajastanud Tallinna

ja Saue piirkonna veeteenuse hinnaga seonduvaks kuluks põhjendatud osakaalu alusel [...] tuh

€.

Konkurentsiamet loeb ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatuks lülitada

45 Hinnataotluses on arvestatud hinnaga [...]€/t, mille erinevus pakkumises toodust [...]€/t on väga väike ning mõju

prognoositava kulu kujunemisele on ebaoluline.

56

kooskõlastatavasse Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise hinda

mudakäitlusega seotud materjali ja jäätmekäitluse kulu [...] tuh €, kuna see on kujunenud

põhjendatuks loetud mudakoguste, hindade ja jagamispõhimõtete alusel.

Siinjuures peab Konkurentsiamet oluliseks märkida, et Keskkonnaministeerium on reoveesette

käitluse osas välja toonud järgmised keskkonnakaitse seisukohalt tähtsad asjaolusid, millega

ASTV-l tuleb vee-ettevõtjana tulevikus arvestada.

„Reoveesete on jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 1 lg 2 p 1 kohaselt käsitletav jäätmena.

Samas oli keskkonnaministri 30.12.2002. a määrus nr 78 „Reoveesette põllumajanduses,

haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 78) kuni 01.01.2014

vastuolus JäätS § 1 lg 2 p-ga 1, mille kohaselt JäätS reguleerimisalasse kuuluvad muuhulgas

ka reovee käitlemise tulemusena tekkivad jäätmed, mis hõlmab ka reoveesetet. Enne muudatuse

jõustumist kehtinud määruse nr 78 redaktsiooni kohaselt ei laienenud jäätmeloa omamise nõue

isikutele, kes annavad kasutajale ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20

tonni töödeldud setet arvestatuna kuivainena. Lisaks oli toodud jäätmeloa omamise vabastus

sette kasutajale juhuks, kui setet kasutatakse põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel

kooskõlas määruses nr 78 sätestatud tingimustega. Määruse nr 78 vastuolu kõrvaldamiseks

JäätS-ga jõustus 2014. a 1. jaanuarist määruse nr 78 uus redaktsioon, mille kohaselt

käsitletakse setet kui reovee puhastamise tulemusena tekkinud jäädet JäätS § 1 lg 2 p 1

tähenduses. Sellest tulenevalt laieneb reoveesette käitlejale JäätS-st tulenev regulatsioon,

sealhulgas jäätmeloa omamise kohustus. Reoveesette kasutajal tuleb tegevus eelnevalt

Keskkonnaametis registreerida ja hiljem sette kasutamise üle päevikut pidada.

Alates 31.07.2017 jõustus uus keskkonnaministri 19.07.2017. a määrus nr 24 „Reoveesettest

toote valmistamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 24). Nimetatud määrus reguleerib sette kui

jäätmeks olemise lakkamise võimalust JäätS § 21 tähenduses. Seega määrus nr 24 võimaldab

reoveesetet kasutada tootena ilma jäätmeregulatsiooni kohaldamata. Sellest tulenevalt on

alates 31.07.2017 loodud vee-ettevõtjatele täiendav võimalus reoveesette taaskasutamiseks ja

jäätmerežiimist väljumiseks.“

Eelnevast lähtuvalt saab reoveesette taaskasutamise viise jagada kõige üldisemas tähenduses

kaheks:

- reoveesette taaskasutamine jäätmena, kusjuures reoveesette kasutamisel tuleb järgida

keskkonnaministri määruses nr 78 sätestatud nõudeid;

- reoveesette kasutamine tootena, kui reoveesete vastab määruses nr 24 toodud nõuetele.

Eelistatuim on Keskkonnaministeeriumi hinnangul reoveesetet käidelda selliselt, et see vastaks

määruses nr 78 või määruses nr 24 toodud nõuetele, kuna sellisel juhul on taaskasutamisega

seotud riskid viidud miinimumini ning setet on võimalik kasutada nii põllumajanduses,

haljastuses kui ka rekultiveerimisel. Ebaotstarbekaim on ladestada reoveesetet prügilasse, kuna

see ei võimalda taaskasutada väärtuslikku mullaparandusainet ega aita kaasa jäätmete

vähendamisele. Keskkonnaministeeriumi seisukohalt tuleks eelistada selliseid jäätmetest

vabanemise viise, mis on vastavuses jäätmehierarhiaga, mille kohaselt tuleb esmajärjekorras

jäätmeteket vältida ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette

valmistada korduskasutuseks, seejärel ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada (nt

energiakasutus, tagasitäide jms), eesmärgiga ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid.

ASTV oli varasemalt perioodil 2004-2017 valmistanud reoveesettest haljastusmulda, mida sai

kasutada põllumajanduses. Eeltoodu põhjusel olid ASTV muda käitlusega seotud kulud

varasematel perioodidel ka [...] kui 2018.a-l. Regulatsioonimuudatuste tulemusel sai vee-

ettevõtja reoveesetet kasutada haljastusmullana juhul, kui see vastas oma kvaliteedilt määruses

nr 78 toodud nõuetele ning järgitakse JäätS regulatsiooni, ehk vee-ettevõtjal peab olema

jäätmete käitlemiseks taotletud Keskkonnaametist jäätmeluba ning jäätmete taaskasutajal peab

57

olema saadud Keskkonnaametist asjaomane registreering. Kui aga reoveesete on määruses nr

24 toodud nõuetele vastavalt ümbertöödeldud tooteks ning vee-ettevõtjal on saadud

sertifitseerimisasutuselt vastav sertifikaat, siis reoveesette kasutamisel (käitlemisel) enam

jäätmete regulatsioon ei kohaldu ja jäätmete taaskasutaja Keskkonnaametist registreeringut

taotlema ei pea.

Võttes arvesse Keskkonnaministeeriumi selgitusi ja ASTV [...] muda/reoveesette

käitlusprotsessis on Konkurentsiamet seisukohal, et ettevõtja peab jätkuvalt kaaluma ja leidma

alternatiivseid lahendusi mudakäitluse kulu alandamise osas, [...]. Konkurentsiamet aga

arvestab, et investeeringud, mida ettevõtjal tuleks teha reoveesette töötlemiseks, viimaks

reoveesete tootmisüksuses lõpp-produktina määruses nr 78 või määruses nr 24 toodud nõuetele

vastavaks, vajavad igakülgset läbikaalumist ja hindamist seatava eesmärgi saavutamiseks, ega

ole teostatavad 2018.a jooksul. Seega aktsepteerib Konkurentsiamet käesolevas Hinnataotluses

ASTV muda käitluskulu, kuid ASTV-l tuleb jätkuvalt uurida erinevaid reoveesette

taaskasutamise võimalusi ja/või teostada vajalikke investeeringuid, et vähendada

prügilasse suunatava sette kogust ning alandada tulevikus reoveesette käitluskulusid.

Reoveesette prügilasse ladestamist eelpool kirjeldatud alternatiivseid võimalusi arvesse

võttes, peab Konkurentsiamet aktsepteeritavaks lahenduseks äärmuslikul juhul, seda nii

keskkonnasäästlikkuse kui majandusliku mõttekuse seisukohalt.

7.2.4. Muud tegevuskulud

Eelnevalt on Konkurentsiamet arvamuse punktides 7.1.1 ja 7.1.2 andnud hinnangu

mittekontrollitavatele kuludele ning arvamuse punktides 7.2.1, 7.2.2 ja 7.2.3 kontrollitavatest

kuludest elektrienergia kulule, kemikaalide kulule ning muda käitluskulule. Järgnevalt

analüüsib Konkurentsiamet muid veeteenuse osutamiseks vajalikke tegevuskulusid.

Juhendi punktist 4.8 tulenevalt kasutab Konkurentsiamet ettevõtja tegevuskulude analüüsil

kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI dünaamikaga ning vee-ettevõtja

tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste vee-

ettevõtjate näitajatega.

Juhendi punkt 4.6.1 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu,

sest maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ning seeläbi korrektselt arveid tasuvate

isikute veeteenuse hinda ei ole põhjendatud ja õiglane korrektselt arveid tasuvate tarbijate

suhtes. Samuti ei motiveeriks maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ettevõtjat

võlgnikega tegelema. Veeteenuse hind, mis sisaldaks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulusid

ei vastaks ÜVVKS § 14 lg 2 ja selle alusel välja töötatud Juhendi punktis 4.6.1 toodud

põhimõtetele.

ASTV prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna muud tegevuskulud [...])tuh €

Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt on ASTV prognoosinud regulatsiooniperioodil

Tallinna ja Saue piirkonna muudeks tegevuskuludeks [...] tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht Tallinna ja Saue piirkonna muude tegevuskulude [...]tuh €

kohta

ASTV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud Tallinna ja Saue piirkonnas muudeks

tegevuskuludeks põhjendatud osakaalust lähtuvalt kokku [...] tuh €. Konkurentsiamet koostas

ettevõtja esitatud andmete alusel veeteenuse hinda lülitatud muude tegevuskulude kohta aastate

lõikes tabeli (vt Tabel 19), kus ei kajastu muule tegevusele ning ülejäänud ASTV

tegevuspiirkondadele ja teistele vee-ettevõtjatele eristatud kulu.

58

Tabel 19 Muud tegevuskulud Tallinna ja Saue tegevuspiirkonnas

rida Muud tegevuskulud ühik 2015 2016 2017

Regulatsiooni-

periood

1 Kulu analüüside teostamiseks tuh € [...] [...] [...] [...]

2 Remondi-ja hoolduskulud tuh € [...] [...] [...] [...]

3 Transpordikulud, sõidukite majandamise kulud tuh € [...] [...] [...] [...]

4

Telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogilised

kulud tuh € [...] [...] [...] [...]

5 Kindlustuskulud tuh € [...] [...] [...] [...]

6 Töötervishoiu ja -ohutuse alased kulud tuh € [...] [...] [...] [...]

7 Koolituskulud tuh € [...] [...] [...] [...]

8 Konsultatsiooniteenused ning infrastr.rent tuh € [...] [...] [...] [...]

9 Muu tootmiskulu tuh € [...] [...] [...] [...]

10 Liikmemaksud tuh € [...] [...] [...] [...]

11 Maamaksu kulu tuh € [...] [...] [...] [...]

12 Tööjõukulud tuh € [...] [...] [...] [...]

13 Muud tegevuskulud kokku tuh € [...] [...] [...] [...]

14 Muutus võrreldes eelneva aastaga %

[...] [...] [...]

15 Muud tegevuskulud ilma maamaksu kuluta tuh € [...] [...] [...] [...]

16 Muutus võrreldes eelneva aastaga %

[...] [...] [...]

17 Tarbijahinna indeksi (THI) muutus* % -0,5 0,1 3,4 3,3

18 Vee ja reovee müügimaht kokku tuh.m3 [...] [...] [...] [...]

19

Muude tegevuskulude erikulu (rida 15 / rida

18) €/m3 [...] [...] [...] [...]

20 Muutus võrreldes eelneva aastaga % [...] [...] [...]

*Statistikaameti46 andmetel oli THI muutus 2015.a-l -0,5%, 2016.a-l 0,1% ja 2017.a-l 3,4%.

Rahandusministeeriumi 2018.a suvise majandusprognoosi47 kohaselt on THI muutuseks 2018.a-l prognoositud

3,3%. THI muutus 2017.a-l 3,4% tähendab, et 2016.a hinnad on 2017.a-ks kasvanud 3,4% võrra.

Vastavalt KonkS § 13 lg-le 1 omab turgu valitsevat seisundit KonkS tähenduses ettevõtja või

mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul

tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu

valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale

ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS § 13 lg 2 kohaselt omab

turgu valitsevat seisundit ka KonkS §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist

vahendit omav ettevõtja. Vastavalt KonkS §-le 15 loetakse olulist vahendit, sealhulgas

loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on

võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole

majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole

võimalik kaubaturul tegutseda. KonkS § 15 tulenevalt on ASTV näol tegemist olulist vahendit

omava ettevõtjaga, mis tähendab, et ASTV-l on oma tarbijate üle turgu valitsev seisund. Seega

puudub ASTV tarbijatel võimalus teist teenuse osutajat valida isegi juhul, kui ASTV

kulutused ning sellest tulenevalt hind on tarbijatele vastuvõetamatu. Tulenevalt ASTV

turgu valitsevast seisundist on oluline kontrollida, et ettevõtja ei lülitaks oma teenuse hinda

ülemäärasel hulgal kulusid, sest ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevalt võib veeteenuse hind sisaldada

vaid põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.

46 Avaldatud https://www.stat.ee/stat-tarbijahinnaindeksi-muutus 47Avaldatud 11.09.2018. Leitav - https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid

59

Kuna monopoolses seisundis oleval ettevõttel puudub surve kuluefektiivsusele, on

Konkurentsiamet seisukohal, et monopoolse ettevõtte muud tegevuskulud ei tohiks üldjuhul

kasvada kiiremas tempos, kui see toimub üldises majanduskeskkonnas, mille kokkuvõtvaks

näitajaks on THI.

07.06.2018 esitatud Hinnataotluses, kajastas ASTV Tallinna ja Saue piirkonna veeteenusega

seotud muudeks tegevuskuludeks 2015.a-l [...] tuh €-t, 2016.a-l [...] tuh €-t ja 2017.a-l [...] tuh

€-t. Regulatsiooniperioodiks prognoosis ASTV Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda

muid tegevuskulusid summas [...] tuh €48. 13.07.2018 edastas Konkurentsiamet ASTV-le

esitatud Hinnataotluses kajastatu osas Arvamuse, milles asus seisukohale, et ÜVVKS § 14

lg 2 p 1 tulenevalt ei saa hinnata veeteenuse hinnas põhjendatuks muid tegevuskulusid,

mis on aastatel 2015-2017 [...] ning regulatsiooniperioodil prognoositud [...] (2016.a-l [...]

[...]%, 2017.a-l [...] % ja 2018.a-l prognoositud [...] %), kui on olnud üldises

majanduskeskkonnas aset leidev kulude [...], ehk THI näitaja (THI muutus oli 2016.a-l

0,1%, 2017.a-l 3,4% ja 2018.a-l prognoositud [...] 3,3%).

HMS § 40 lg 1 tulenevalt andis Konkurentsiamet Arvamuses ASTV-le võimaluse esitada oma

vastuväited ameti ülaltoodud seisukohtade suhtes muude tegevuskulude mittepõhjendatuse

osas.

14.09.2018 esitas ASTV Konkurentsiameti Arvamusele vastuseks täiendatud Hinnataotluse

(mida korrigeeris 01.10.2018) ja Vastuskirja tegevuskulude põhjendustega, mille kohaselt

lülitab ASTV regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda muid

tegevuskulusid summas kokku [...] tuh €-t (vt Tabel 19 read 1-12, veerg

“Regulatsiooniperiood”). Hinnataotluses kajastatud andmete kohaselt [...] Tallinna ja Saue

piirkonna muud tegevuskulud 2015.a [...] tuh € tasemelt [...] tuh €-ni 2016.a-l [...] [...] %) ja

[...] tuh €-ni 2017.a-l [...] %) (vt Tabel 19 rida 13 ja 14). Regulatsiooniperioodiks planeerib

ASTV Hinnataotluse kohaselt muude tegevuskulude tasemeks [...] tuh €-t, mis on [...] % [...]

2017.a tasemest (vt Tabel 19 rida 13 ja 14 veerg “Regulatsiooniperiood”). Seega on Tallinna ja

Saue piirkonna muud tegevuskulud aastatel 2015-2017 [...] ja regulatsiooniperioodil

prognoositud [...] kiiremini, kui on olnud üldises majanduskeskkonnas aset leidev kulude [...]

(THI muutus oli 2016.a-l 0,1% ja 2017.a-l 3,4% ja 2018.a-l 3,3%: vt Tabel 19 rida 17).

Hinnataotlusele lisatud Vastuskirjas selgitas ASTV muude tegevuskulude prognoosi

kujundamisel THI osas järgmist:

“...AS Tallinna Vesi ei saa kindlasti tegutseda arvestataval määral sõltumatult oma tarnijatest.

Sõltumata asjaolust, kas ettevõtja on müügiturul monopoolses seisus või ei ole, puudub tal

võimalus määrata sisendhindu, mida rakendavad tema suhtes tarnijad turgudel, kus tarnijad

oma tooteid ja teenuseid müüvad. Sisendhinna osas on monopoolses seisus ettevõte sageli isegi

nõrgemal positsioonil kui vabaturul tegutsev ettevõte. Sisendhindade, mis saadakse oma

partneritelt kas tavapakkumiste käigus või siis läbi riigihangete, [...] ei ole piiratud

tarbijahinnaindeksi muutustega. Vastutustundliku ettevõttena oleme valinud alati parima

võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte antud ajahetkel ning samuti üritanud võimalusel fikseerida

hinnad ja/või hinnatõusud pikemaks ajaks ning siduda ka võimalusel tarbijahinnaindeksiga,

siiski ei ole see alati võimalik. Lisaks ei ole paljude kulude osas tarbijahinnaindeks

48 ASTV kasutas 07.06.2018 Hinnataotluses kõnesolevate muude tegevuskulude jagamisel teisi proportsioone (mida

Konkurentsiamet ei lugenud Arvamuses põhjendatuks), kui viimases käesoleva otsuse aluseks olevas 14.09.2018 esitatud ning

01.10.2018 korrigeeritud Hinnataotluses (amet hindas uued jagamise proportsioonid käesoleva otsuse punktides 6.1 ja 6.2

põhjendatuks). Seetõttu erinevad Arvamuses Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinnaga seonduvad muude tegevuskulude

summad ja nendel põhinevad arvutused aastatel 2015 – 2017 ja regulatsiooniperioodil jagamisproportsioonide muutmisest

tingituna mõnevõrra käesolevas otsuses väljatoodud muude tegevuskulude summadest ja arvutustest vastavatel perioodidel.

60

võrdlusbaasina õige indikaator.” “...tarbijahinna muutus peegeldab eelkõige nende kaupade

ja teenuste hinnamuutust, mida tarbivad kodumajapidamised, näiteks toit, riided,

eluasemekulud, alkohol, transport. Ettevõtte sisendhinnad, mis sunnivad teenusepakkujaid oma

hindu korrigeerima, on seotud enam [...], kütusehinna muutustega, üldiste maksumäärade

muutustega jms.

...Paljusid 2018. aasta hindu on möödunud aastane tarbijahinna indeksi muutus 3,4% just

mõjutanud 2018. aastal. Kuna tariifid, mida ettevõte taotleb, saavad kinnitatud 2018. aasta

teises pooles ning kehtivad ka 2019. aastal, siis minimaalselt tuleks kulusid võrrelda kahe aasta

kumulatiivse (2017 ja 2018) tarbijahinnaindeksi muutusega 6,81%. Kahe aasta

tarbijahinnaindeksi kasv on augusti lõpu seisuga sootuks 7,6%, ehk suuremgi

Rahandusministeeriumi prognoosist. Kumulatiivse tarbijahinnaindeksi arvestamine on oluline,

kuna antud tariifitaotluses kooskõlastatavad tariifid hakkavad kehtima kõige varem 2018. aasta

lõpus ning peamine mõju pigem 2019. aastal.”

Konkurentsiameti lõplik seisukoht Hinnataotluses ASTV Tallinna ja Saue piirkonna

veeteenuse hinda lülitatud muude tegevuskulude [...] tuh € osas.

Kontrollitavad tegevuskulud nagu büroo-, transpordi-, remondi- ja hooldus-, IT, tööjõukulud ja

teised ettevõtte opereerimiseks vajalikud muud kulud on kulud, mida ettevõte saab juhtida ja

mõjutada läbi efektiivsema töökorralduse. Seetõttu analüüsib Konkurentsiamet üldjuhul

Juhendi punktist 4.8 lähtuvalt nimetatud kulusid koos, võrreldes nende kulude kasvu THI

dünaamikaga ja/või sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega. Konkurentsiamet nõustub, et iga

kuluartikkel ei liigu aegreas täpselt nii nagu THI dünaamika, st osad kulud kasvavad kiiremini

ja osad kulud aeglasemalt, mistõttu on eelnevalt nimetatud kulusid kõige otstarbekam

analüüsida koos. Oluline on kulude kasvu hindamisel ka nende maht, sest kulu suurus ei sõltu

üksnes turul kujunevatest hindadest, vaid ka tegevuste mahust. Nimelt peaks teatud liiki kulude

kasv tooma kaasa teist liiki kulude kokkuhoiu. Näiteks kui ettevõtja suurendab

märkimisväärselt tööjõu ja töötajate arendusse tehtavaid kulusid, siis peaks teataval määral

ilmnema kokkuhoid teiseliigilistelt sisse ostetavate teenuste kuludelt, sest ettevõtja teeb

vajalikke töid suuremas mahus enda tööjõuga. Seevastu, kui suurenevad IT-alased kulutused

tegevuste automatiseerimiseks, peaks kokkuhoid avalduma jälle tööjõu, transpordi, jms

kulutustes, sest tegevuste automatiseerimine peaks vähendama konkreetse töö jaoks

vajaminevaid töötajaid ja/või füüsilist tööaega ning teisi ressursse. Seejuures on ettevõtte

opereerimise seisukohalt oluline kulude ajatamine ka erinevatele perioodidele vältimaks

ühekorralistest suurtest kuludest põhjustatud majandusraskuseid ettevõtte juhtimisel.

Konkurentsitingimustes tegutsevatel ettevõtetel tuleb leida erinevate kuludega opereerimisel

optimaalne lahendus, mis seisneb ühe kulu kasvatamisel teise kulu kokkuhoius, sest

väljamüüdavate teenuste/toodete võimalik ülemine hinnapiir kujuneb konkurentsi mõjul ning

tarbijatelt kulude katteks saadav rahaline ressurss on seetõttu alati piiratud. Nagu

Konkurentsiamet eelnevalt märkis, ei ole monopoolsetel ettevõtetel konkurentsist tulenevat

survet efektiivsusele, mistõttu tuleb regulaatoril hinnata vee-ettevõtja käitumises mõistlikku

efektiivsust veeteenuse hinda lülitatavate kuludega opereerimisel. Eeltoodule hinnangu

andmiseks ongi sobivaimaks võrdluse aluseks üldist majanduskeskkonda iseloomustav THI

näitaja, sest ühtede kulude märkimisväärsel kasvatamisel (üle THI), tuleks ettevõtjal leida

võimalus teiste kulude kokkuhoiuks, mis näitabki efektiivsust kulude juhtimisel, kui kulude

kasv kogusummas ei ületa THI näitajat.

Võttes arvesse monopoolses seisundis oleva vee-ettevõtja tegevuse erisusi (võrreldes

tavaäritegevusega), mis tuleneb vee-ettevõtjale eriseadustega pandud kohustuste täitmisest,

analüüsib Konkurentsiamet põhjalikult eraldi suuremaid vee-ettevõtja jaoks kontrollimatuid

kulusid nagu vee erikasutusõiguse tasu ja saastetasu ning kontrollitavatest kuludest

61

elektrienergia kulu, kemikaalide kulu jt suuremaid kulusid (ASTV puhul käesoleva otsuse

punktides 7.1.1, 7.1.2, 7.2.1, 7.2.2 ja 7.2.3), mis enim mõjutavad veeteenuse hinda. Arvestades

siiski ASTV kaaskirjas esitatud ettevõtja põhjendusi muudes tegevuskuludes kajastatud

erinevate kulude kohta ning olles tutvunud 06.09.2018 ASTV Paljassaare

Reoveepuhastusjaamas ettevõtte olukorraga, hindab Konkurentsiamet detailsemalt ka

alljärgnevaid kuluartikleid.

Maamaksu kulu

Vastuskirjas selgitas ASTV prognoositud maamaksu kulu osas järgmist: Maamaks kujuneb

vastavalt maa maksustamishinnale korrutatuna maksumääraga, mis on vahemikus 2%- 2,5%.

Enamus maid asub Tallinnas ning Tallinnas on maksumäär 2,5% vastavalt Tallinna

Linnavolikogu määrusele 16. juunist 2011 nr 23 „Maamaksuseaduse alusel vastuvõetud

Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine“. Maamaksu [...] on seotud kas enamasti

täiendavate maade erastamisega või maksustatava väärtuse muutumisega,... Maa

maksustamisväärtus on [...]miljonit eurot ning korrutades seda 2,5% osutub kuluks [...] tuhat

eurot (saadud summa on tariifitaotluses kajastatust suurem, kuna kõik kinnistud ei asu

Tallinnas). Maamaksu näol on tegu kuluga, mida ettevõte otseselt kontrollida ei saa.”

Konkurentsiamet nõustub, et maamaksu kulu on ettevõtja jaoks mittekontrollitav kulu, mistõttu

on põhjendatud maamaksu kulu lülitamine veeteenuse hinda summas, milliseks kujuneb

regulatsiooniperioodil ettevõtja poolt seaduse alusel tasutav maamaks. Kuna maamaksu kulu

on ettevõtja kogukulude seas marginaalse osakaaluga, siis nii nagu Konkurentsiamet selgitas

ettevõtjale ka Arvamuses, ei ole amet pidanud menetlusökonoomikast lähtuvalt vajalikuks

hinnata maamaksu kulu eraldi, vaid on vaadelnud antud kulu muude tegevuskuludega koos,

sest üldjuhul ei oma maamaksu kulu muude tegevuskulude dünaamikale olulist mõju.

Vältimaks siiski ettevõtja suhtes ebasoodsama olukorra loomist, eraldas Konkurentsiamet

muudest tegevuskuludest maamaksu kulu, kontrollimaks muude tegevuskulude dünaamikat

ilma maamaksu kuluta (vt Tabel 19 read 15 ja 16). Nagu tabelis väljatoodud arvutustest nähtub,

ei ole maamaksu kulul olulist mõju ASTV muude tegevuskulude dünaamikale aastatel 2015 –

2017 ja regulatsiooniperioodil (tegevuskulude [...] hinnanguliselt sama mis koos maamaksu

kuluga: 2016.a [...] %, 2017.a-l [...] % ja regulatsiooniperioodil [...] % (vt Tabel 19 rida 16).

Võttes arvesse, et maamaksu kulu on ettevõtja jaoks mittekontrollitav kulu seadusest

tuleneva kohustuse näol ja ettevõtja on prognoosinud regulatsiooniperioodi maamaksu

kulu maa maksustamisväärtuse ja maamaksu määrade alusel, loeb Konkurentsiamet

ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 lähtuvalt põhjendatuks ASTV Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse

hinda põhjendatud osakaalu alusel lülitatud maamaksu kulu [...] tuh €-t.

Analüüside kulu

Vastuskirjas põhjendas ASTV prognoositud analüüside kulu järgmiselt: “Nii nagu ka

varasemalt oleme selgitanud, on analüüsidega seotud kulude [...] peamiselt seotud ASi Tallinna

Vesi kohustusega tellida täiendavalt ohtlike ainete analüüse vastavalt õigusaktide nõuetele

(Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 (Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse

juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende

nõuete täitmise kontrollimise meetmed; redaktsioon kehtib alates 01.01.2017) Lisa 3 ning

Keskkonnaministri määrus nr 77 (Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu,

prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna

kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete

keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekiri; redaktsioon kehtib alates

11.01.2016). ...Eeltoodud määrustest tulenevalt telliti 2017. aastal [...] proovi täiendavat

62

analüüsi reoveepuhastusjaamast ning 2018. aastal tellitakse veel lisaks [...] proovi analüüsid:

ühiskanalisatsiooni juhitud reoveest, reoveepuhastusjaamast ja Ülemiste järve veest

kogumaksumusega ca [...]tuhat eurot [...] x [...] tuhat eurot) ehk kokku tellitakse 2018. aastal

[...] proovi analüüsid. ...Ka järgnevatel aastatel tuleb tellida ohtlike ainete analüüse välistest

laboritest. Keskkonnaalastesse õigusaktidesse on pidevalt lisandunud uusi ohtlikke aineid ja

ainegruppe, millest tuleneb ka vastavate kulude [...]. ...Lisaks on väikene kulude [...] toimunud

muude väljast tellitud analüüside osas ja näha on [...] %) analüüside tegemiseks soetatavate

kemikaalide ja tarvikute osas. Nende kulutuste osas on AS Tallinna Vesi hinnavõtja ning need

kulutused on ettevõttele hädavajalikud, sest vastasel korral ei saa meie laborid analüüse teha

ja väljast analüüse tellides oleksid kulutused veelgi suuremad. Samuti on arvestatud uute

analüüsimetoodikate juurutamisel vajaminevate etalonainete ja erigaaside täiendava kuluga.

Ka on lisandunud mitmeid seadmeid, mida on vajalik kalibreerida välises akrediteeritud

kalibreerimislaboris. Kuna investeeringud laboriseadmetesse on väga arvestatavad ning uued

eelpool mainitud täiendavad analüüsid ja seadmed nõuavad täiendavaid akrediteeringuid ning

kuna lisanduvate analüüside maht ei ole väga suur, siis sellega seonduvate täiendavate

investeeringute tegemine ei ole mõttekas ning on põhjendatud nende analüüside osas teenuse

sisse ostmine.”.

Analüüside kulu on vee-ettevõtja jaoks spetsiifiline valdkonnapõhine kulu, mis ei olene niivõrd

üldises majanduskeskkonnas toimuvast, kuivõrd seadusandlusest ja konkreetse vee-ettevõtja

vee tootmise ja reovee puhastuse varade/seadmete tehnilisest olukorrast ning keskkondlikust

asukohast. Konkurentsiamet kontrollis ettevõtja esitatud andmeid erakorraliselt lisandunud

analüüside kulu osas (välislaborite teenuste arved, teenuste hinnakalkulatsioonid jne) ja ehkki

ASTV kulu [...] regulatsiooniperioodil on viimase tegelike andmetega aastaga võrreldes [...]

(ligi [...] %) aktsepteerib Konkurentsiamet ASTV Tallinna ja Saue veeteenuse hinnas

analüüside kulu [...] tuh €-t järgmistel kaalutlustel. Ka eelmistel aastatel on ASTV analüüside

kulu [...] olnud [...] (2016.a-l [...] % ja 2017.a-l [...] %), mistõttu ei ole antud kulu ettevõttes

THI-ga sarnaselt muutunud. Osa analüüside kulust on otseselt seotud reoveepuhastusprotsessi

monitoorimisega ja võttes arvesse Konkurentsiameti seisukohti käesoleva otsuse punktis 7.1.2

saastetasude osas (amet ei luba ülemäärast saastetasu lülitada veeteenuse hinda), siis on oluline

saastatuse riskide alandamiseks teha õigeaegselt ja piisavas mahus reovee analüüse, et vee-

ettevõtja saaks vajadusel operatiivselt sekkuda reoveepuhastusprotsessi vajalike meetmete

rakendamiseks saastatuse ärahoidmisel. ASTV on perioodil 2015 – 2018 I-III kvartal hoidnud

ettevõtte poolt keskkonda juhitavas heitvees saasteainete kontsentratsiooni kontrolli all,

mistõttu on ettevõtja [...] saavutatud tulemust arvestades [...] ja keskkonnahoid) aktsepteeritav.

Nii keskkonnakaitselisest aspektist kui ka saastetasude kulu kokkuhoiust vaadelduna, peab

Konkurentsiamet lisaks ASTV tegevusmahu suurust arvestades (saastamise ulatus oleks ASTV

puhul oluliselt mastaapsem kui väiksematel vee-ettevõtjatel) põhjendatuks reovee teenusega

seotud prognoositud analüüside mahtu. Samuti on ASTV veevarustuse klientuuri suurust

arvestades oluline, et ettevõtja teeks vajalikus mahus vee analüüse joogivee kontrollimiseks,

mida tingib nii Ülemiste järve toorvee kvaliteedi alanemine kui ka kõrgenenud nõuded joogivee

kvaliteedi tagamisel. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 1, 3 ja 4

lähtuvalt põhjendatuks ASTV Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinnas analüüside

kulu [...] tuh €, mis on oluline nii joogivee kvaliteedi tagamisel kui ka

reoveepuhastusprotsessi juhtimisel saastamise ärahoidmiseks.

Remondi ja hoolduskulud, transpordikulud

Vastuskirjas selgitas ASTV prognoositud remondi- ja hoolduskulude [...] järgmiselt:

“Remondi ja hoolduskulude [...] on seotud tegelike vajadustega teha erinevaid kulutusi seoses

meie varadega. Antud kulu on viimased paar aastat [...] tänu vajadustele teostada erinevaid

63

töid, millele on [...] ka mitmete sisendhindade muutused nii materjalide kui ka teenuste osas.

12 kuu prognoosi [...] võrreldes varasema perioodiga tuleneb peamiselt teenindushoonete

hooldusest ja remondist ning on seotud pumplate mitmeaastase remondi ja hooldustööde

plaaniga, ...[...]. Hoolduste läbiviimine on hädavajalik ning mitmeaastane projekt.”

Varade säilimise ja töökindluse tagamiseks on oluline teha õigeaegselt vajalikke remondi- ja

hoolduskulusid, sealjuures tuleb täita ettevõtjatel seaduses kehtestatud nõudeid tööohutuse ja -

tingimuste tagamiseks. ASTV esitas hinnamenetluses hinnangulised kalkulatsioonid

regulatsiooniperioodil suuremate remondikulude teostamise kohta erinevates pumplates ning

06.09.2018 tutvusid Konkurentsiameti esindajad osade pumplate olukorraga Tallinna linnas

veendumaks nende tegeliku olukorraga. [...]. Ehkki Konkurentsiamet veendus, et ASTV osade

pumplate seadmete ja hoonete tehniline olukord [...] tuleb siiski ära märkida, et remondikulu

[...] perioodil 2015-2017 ja regulatsiooniperioodil [...] % on [...]. Ka tuleks ettevõtjal hinnata,

kas osad remondikulud vastavad materiaalsete põhivarade mõistele ja vara bilansis kajastamise

kriteeriumitele, mistõttu tuleks need kapitaliseerida. Eeltoodu muudaks ka tarbijatele

kujundatavas veeteenuse hinnas remondikulude komponendi sujuvamaks. [...]. Võttes aga

arvesse, et töötajate tööohutuse tagamisel on oluline teha operatiivselt ära vajalikud

täiendavad remondi- ja hoolduskulud, aktsepteerib Konkurentsiamet erandkorras ASTV

prognoositud remondi- ja hooldustööde mahtu regulatsiooniperioodil.

Transpordikulu osas selgitas ASTV Vastuskirjas: “... Alates 1. jaanuarist 2018 toimus

maksumuudatus, millest tulenevalt tuleb kõikide üle 3,5-tonniste veoautode eest, mis sõidavad

avalikult kasutatavate teede võrgustikul, maksta teekasutustasu... AS Tallinna Vesi raskeveoki

ja teekasutusmaksu kulud suurenesid selle maksumuudatuse tulemusena ligi [...] korda.

...Kasutusrendi [...] euro võrra on seotud peamiselt kapitalirendi lepingute lõppemisest ning

kasutusrendilepingute vormistamisest. Kulu kui selline tuleb tariifi arvestada sõltumata sellest,

kas tegu on kasutus- või kapitalirendiga. Kapitalirendi puhul kantakse kulud läbi

amortisatsiooni ja kasutusrendi puhul läbi rendikulu kirje... ...Autode kindlustamisel kasutame

alati võrreldavaid pakkumisi ning valime odavaima. [...]. ...Sõidukite kindlustuskulud on

sarnaselt teistele kindlustusliikidele tõusuteel. 2019. aasta lõpust on oodata edasist kallinemist

ligikaudu kuni [...] %. Kütusekulude kasv on otseses seoses kütuse hinna kallinemisega turul.

..samasuguse trendiga on kasvanud ka meie sisendhinnad. Võrreldes 2017. aasta juuniga on

2018. aasta juuni keskmine sisseostuhind kallinenud [...] %. Sellest tulenevalt tuleb kütusekulu

kasvu [...]% pidada igati põhjendatuks. ...Samuti kinnitab seda kasvu Statistikaamet, kes

monitoorib erinevate kaubagruppide hindade muutusi. Statistikaamet on oma 7. augustil 2018.

aastal avaldatud pressiteates välja toonud, et 2018. aasta juulis oli bensiin 19,3% ja diislikütus

16,8% kallim kui 2017. aasta juulis.”

Konkurentsiamet nõustub, et transpordikulud tervikuna võivad kõikuda tingituna väga

erinevatest asjaoludest, nagu kütuse hindade muutusest, kasutus- või kapitalirendilepingu

kasutusvormidest ja/või muudest asjaoludest (nt maksumuudatused, kindlustustasude tõus),

mistõttu võib transpordikulu kujuneda vee-ettevõtjate puhul väga erinevaks. ASTV-l on

transpordikulu [...], kuid samas ei ole antud kulu muudes tegevuskuludes olulise osatähtsusega

[...] % muude tegevuskulude kogusummast; [...] tuh € transpordikulu / [...] tuh € muud

tegevuskulud × 100 = [...] %, vt Tabel 19 rida 3 ja 13 veerg „Regulatsiooniperiood“) ning kulu

[...] ei avalda eraldiseisvalt veeteenuse hinnale mõju49.

Konkurentsiamet monitoorib remondi- ja hoolduskulusid ning transpordikulu ka teiste vee-

49 Regulatsiooniperioodil kasvasid transpordikulud [...] tuh €-t (transpordikulud [...] tuh € regulatsiooniperioodil –

transpordikulud [...] tuh € 2017.a-l = [...] tuh €). Kulu kasv [...] tuh € / [...] tuh m3 vee ja reovee müügimaht = [...] €/m3

hinnanguline mõju veeteenuse hinnale.

64

ettevõtjate puhul, analüüsimaks, kas ettevõtja vastavasisulised kulud ühiku hinnas on

mõistlikud. Mõlemad kuluartiklid on ettevõtte toimimise kohalt vajalikud ja tihedalt seotud

tehtavate töödega ja osutatavate teenuste tagamisel. Täiendava hinnangu andmiseks Tallinna ja

Saue piirkonna remondi- ja hoolduskulude ning transpordikulu osas võrdles Konkurentsiamet

nende erikulu (kulu jagatud vee ja reovee teenuse müügimahuga) teiste tarbimistiheduselt

võrreldavate vee-ettevõtjate50 vastava näitajaga, kelleks osutusid Tartu ja Narva linnas

tegutsevad vee-ettevõtjad. ASTV puhul kujuneb remondi- ja hoolduskulude ning

transpordikulu erikuluks müügimahu suhtes [...] €/m3, mis jääb hinnanguliselt samale tasemele

võrreldavate vee-ettevõtjate remondi- ja hoolduskulude ning transpordikulu kaalutud keskmise

erikulu näitajaga [...] €/m3. Võttes arvesse, et ASTV Tallinna ja Saue piirkonna remondi- ja

hoolduskulude ning transpordikulu erikulu müügimahu kohta jääb sarnasele tasemele

võrreldavate vee-ettevõtjate samade kulude kaalutud keskmise erikulu näitajaga, loeb

Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 lähtuvalt põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna

veeteenuse hinnas remondi- ja hoolduskulud [...] tuh €-t ning transpordikulu [...] tuh €-t .

Tööjõuga seotud kulud (s.h koolituskulud ja töötervishoiu alased kulud)

ASTV Hinnataotluses kajastatud tööjõukulusid hindab Konkurentsiamet koos töötajate

koolituskuludega ja töötervishoiu kuludega, kuna vastavad kuluartiklid on kõik tihedalt seotud

värvatud tööjõuga. Tööjõukulude (s.h koolituskulud ja töötervishoiu alased kulud) kajastas

Konkurentsiamet alljärgnevas tabelis aastate 2015 – 2017 lõikes ning regulatsiooniperioodil (vt

Tabel 20).

Tabel 20 Tööjõuga seotud vahetud kulud Tallinna ja Saue tegevuspiirkonnas

Rida Tööjõuga seotud vahetud kulud ühik 2015 2016 2017

Regulatsiooni-

periood

1 Töötervishoiu ja -ohutuse alased kulud tuh € [...] [...] [...] [...]

2 Koolituskulud tuh € [...] [...] [...] [...]

3 Tööjõukulud tuh € [...] [...] [...] [...]

4 Tööjõuga seotud kulud kokku tuh € [...] [...] [...] [...]

5 Muutus võrreldes eelneva aastaga %

[...] [...] [...]

6 Tarbijahinna indeksi (THI) muutus %

0,1 3,4 3,3

7 Tööjõukulu 2017.a + 4 lisanduva töötajaga + THI tuh.m3 [...]

8 Keskmine töötajate arv in [...] [...] [...] [...]

9 Töötajate arvu muutus in [...] [...] [...]

Vastuskirjas selgitas ASTV prognoositud tööjõuga seotud kulude osas

järgmist:“...Palgakulude [...] trendi on vajalik võrrelda lisaks muutusele tarbijahinnaindeksis

keskmise brutopalga [...] ja veelgi enam muutustega võrreldavate töötajate gruppide

(tööperede) palgatasemetes. ...Rahandusministeerium prognoosib 2018. aastaks palkade

nominaalkasvuks 7,0% (https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-

majandus/majandusprognoosid). [...]. Oleme olnud väga konservatiivsed ja lähtunud

palgaotsustes ettevõtte kindlast palgapoliitikast ja palgavahemikest. Turu keskmine

brutopalgakasv on olnud 22,6%, samas kui ASTV-s on koos struktuursete muutustega kulude

[...]olnud [...]%. Kuna palgasurve turul jätkub ja ASTV palgad on [...] Palgakulude [...] % on

igati põhjendatud [...] samas kui kasv turul oli 6,93%. Keskmine põhipalga kasv 2018. aastal

võrreldes 2016. aastaga oli Statistikaameti andmete alusel 13,79% [...]. Tallinnas on keskmine

50 ASTV-ga on võrreldavad vee-ettevõtjad need, kelle müügimahu ja torustiku pikkuse suhe jääb ASTV müügimahu ja

torustike pikkuse suhtega [...] tuh m3 / km [...] vee ja reovee teenuse müügimaht / 2377 vee- ja kanalisatsioonitorustike pikkus

= [...] võrreldavasse vahemikku [...]-[...] (st +/- [...] % ASTV müügimahu ja torustike pikkuse suhtest).

65

palgakasv 2018. aastal [...] %. Veelgi suurem on olnud kasv Statistikaameti andmete alusel

veekogumise, töötluse ja varustuse osas, kus kasv on võrreldes 2016. aastaga olnud kogunisti

22,71%.”

Töötajate koolituskulud ja töötervishoiualased kulud on ASTV prognoosinud

regulatsiooniperioodiks lähtuvalt iga-aastasest koolitusplaanist ja tegelikest vajadustest

töötajate pädevuse tõstmisel või säilitamisel ning seadustest tulenevatest nõuetest teatud

ametikohal töötamiseks ja/või litsentsi saamiseks/hoidmiseks. Töötervishoiu ja –ohutuse alased

kulud on ASTV prognoosinud lähtuvalt töökeskkonnas, seega erinevatel tööobjektidel

vajaminevatest töötaja tööohutusega seotud vahendite (tööriided, kiivrid, turvajalatsid jt

isikukaitsevahenditd) vajadusest lähtuvalt. Töötajate koolituskulud ja töötervishoiualased

kulud on kogu tööjõuga seotud vahetutest kuludest väikese osatähtsusega ([...] %), mistõttu

Konkurentsiamet neid eraldi ei analüüsi ja vaatleb neid tööjõukuludega koos.

Tabelist nähtub, et 2016.a-l [...] ASTV Tallinna ja Saue piirkonna tööjõuga seotud kulud 2015.a

[...] tuh € tasemelt [...] tuh € tasemele 2016.a-l ning jäid [...] 2017.a-l summas [...] tuh €-t.

Regulatsiooniperioodiks prognoosib ASTV tööjõuga seotud kulude[...] %, ehk tasemele [...]

tuh €-t (vt Tabel 20 rida 4 ja 5 veerg „Regulatsiooniperiood“), mis on [...] 2018.a-ks

prognoositavast THI muutusest (üldises majanduskeskkonnas prognoositav kulude[...] 3,3% (vt

Tabel 20 rida 6 veerg „Regulatsiooniperiood“). Regulatsiooniperioodiks prognoosib ASTV [...]

töötaja [...] (vt Tabel 20 rida 9 veerg „Regulatsiooniperiood“). Rakendadas 2017.a tööjõuga

seotud kuludele [...] töötaja hinnangulised kulud ning THI muutuse 2018.a-l, kujuneb

regulatsiooniperioodil tööjõuga seotud kogukuludeks [...] tuh €-t, mis on [...] tuh €-t [...][...]–

[...]=[...] ASTV prognoositud kuludest [...] tuh €-t (vt Tabel 20 rida 4 veerg

„Regulatsiooniperiood“).

Konkurentsiamet on seisukohal, et ASTV tööjõukulude [...]. Samas on ka ASTV töötajate

keskmine palk (Hinnataotluses 2018.a-l [...] €-t) kõrgem Tallinna ja Harju piirkonna

palgatasemest ning [...]vee-, kanalisatsiooni ja jäätmekäitluse valdkonna palgatasemetest51,

mistõttu [...] ei ole muude efektiivsusnäitajate puudumisel põhjendatud. Seetõttu on

Konkurentsiamet seisukohal, et ASTV puhul saab Tallinna ja Saue piirkonna põhjendatud

tööjõuga seotud kuluks hinnata [...]. Võttes aga arvesse, et tööjõuga seotud kulude prognoositud

ja põhjendatud kulutaseme vahe [...] tuh €-t [...] tuh € tööjõukulude prognoos – [...] tuh €

põhjendatud tööjõukulude tase = [...]: vt Tabel 20 rida 4 ja 7 veerg „Regulatsiooniperiood“)

mõju veeteenuse hinnale on marginaalne (vähem kui üks sent veeteenuse kuupmeetri kohta),

siis aktsepteerib Konkurentsiamet ASTV tööjõukulude prognoosi regulatsiooniperioodil [...]

tuh €-t. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 tulenevalt

põhjendatuks regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue veeteenuse hinnas tööjõuga seotud

kulud summas [...] tuh €.

Muud administreerimist ja tootmist toetavad kulud (telekommunikatsioon, IT, kindlustus,

liikmemaksud, konsultatsiooniteenused ja infrastruktuuri rent, muu tootmiskulu)

Ülejäänud ASTV Hinnataotluses esitatud Tallinna ja Saue piirkonna tegevuskulud kajastas

Konkurentsiamet alljärgnevas tabelis aastate 2015 – 2017 lõikes ning regulatsiooniperioodil (vt

Tabel 21).

51 Näiteks oli 2018.a II kvartalis Tallinna piirkonnas keskmine brutokuupalk, 1492 €-t; vee-, kanalisatsiooni ja jäätmekäitluse

valdkonnas 1322 €-t: veebiaadress: https://www.stat.ee/palk-ja-toojoukulu

66

Tabel 21 Muud kulud Tallinna ja Saue piirkonnas

Rida Ettevõtte administratiivset korraldust ja tootmist

toetavad kulud ühik 2015 2016 2017

Regulatsiooni-

periood

1 Telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogilised kulud tuh € [...] [...] [...] [...]

2 Muutus võrreldes eelneva aastaga % [...] [...] [...] [...]

3 Kindlustuskulud tuh € [...] [...] [...] [...]

4 Konsultatsiooniteenused ning infrastr.rent tuh € [...] [...] [...] [...]

5 Muu tootmiskulu tuh € [...] [...] [...] [...]

6 Liikmemaksud tuh € [...] [...] [...] [...]

7 Muud kulud ilma telekom. ja IT kuluta tuh € [...] [...] [...] [...]

8 Muutus võrreldes eelneva aastaga %

[...] [...] [...]

9 Muutus võrreldes 2015 aastaga % [...]

10 Muud kulud kokku tuh € [...] [...] [...] [...]

11 Muutus võrreldes eelneva aastaga %

[...] [...] [...]

12 Muutus võrreldes 2015 aastaga % [...]

13 Tarbijahinna indeksi (THI) muutus %

0,1 3,4 3,3

14 Vee ja reovee müügimaht kokku tuh.m3 [...] [...] [...] [...]

15 Erikulu müügimahu suhtes (rida 6 / rida 10) €/m3 [...] [...] [...] [...]

16 Muutus võrreldes eelneva aastaga %

[...] [...] [...]

17 2015.a erikulu (rida 15) korrigeerides THI-ga (rida 13) €/m3 [...]

Suurima [...] teevad regulatsiooniperioodil muudes administreerimist ja tootmist toetavates

kuludes telekommunikatsiooni ja IT alased kulud, mis ASTV-l [...] regulatsiooniperioodil

2017.a-ga võrreldes ligi [...] % (vt Tabel 21 rida 1 ja 2 veerg “Regulatsiooniperiood”) ja on

2015.a-ga võrreldes [...] kokku ligi [...] % [...] / [...]× 100 – 100 [...]; vt Tabel 21 rida 1).

Ülejäänud kulude, nagu kindlustus, konsultatsiooni- ja rendikulud, muu tootmiskulu ja

liikmemaksud, [...] ei ületa summat, mis kujuneb 2015.a kulusid vastava perioodi THI-ga

korrigeerides (kulude [...] [...]%, vt Tabel 21 rida 9; THI muutus 2015 – 2018 on 6,9 %:

1×(1+0,001)×(1+0,034)×(1+0,033)×100-100=6,9: vt Tabel 21 rida 13).

ASTV on Vastuskirjas selgitanud telekommunikatsioonikulude ja IT alaste kulude [... ] seoses

seadusandluse muudatustest ja arvutilitsentside [...] ning küberturvalisuse tagamiseks tehtavate

[...] kuludega, mis tulenevad hädaolukorra seaduses sätestatud kohustustest. Seetõttu

prognoosib ettevõtja ligi [...] tuh € kulu [...] aastas ning on esitanud hinnangulised

kalkulatsioonid litsentside, IT turvaauditite ja küberturbe standardite tagamiseks tehtavate

kulude osas.

Konkurentsiamet nõustub, et telekommunikatsioonide ja IT alaste nõuete täitmine on elutähtsa

teenuse osutajana ASTV-l oluline kohustus, kuid kulude teostamisel tuleb jälgida, et

suuremahulisi kulusid on mõistlik ajatada pikemale perioodile vältimaks äkilist hinnatõusu.

Samuti peaks ühe kuluartikli suurenemine tingima teistes kuludes efektiivsuse ehk kokkuhoiu.

Seetõttu vaatleb Konkurentsiamet ka kogu administreerimist ja tootmist toetavaid kulusid koos

ning jälgib ka nende erikulu (kulud jagatud võetud vee ja reovee teenuse müügimahuga), mis

võtab arvesse tegevuspiirkonnas toimunud muutuseid (näiteks klientide lisandumine,

müügimahu kasv) ajas. Tabelist nähtub, et 2015.a-l oli administratiivset korraldust ja tootmist

toetavate kulude tase [...] tuh €-t, 2016.a-l [...] % tasemele [...] tuh € ning 2017.a-l tõusid [...]

% tasemele [...] tuh €-t. Regulatsiooniperioodiks prognoositud kulude taseme [...] tuh € juures

on [...] % tingituna telekommunikatsiooni ja IT kulude [...] (vt Tabel 21, rida 11). 2015.a-ga

võrreldes on regulatsiooniperioodiks kulud [...] % (vt Tabel 21 rida 12).

67

2015.a-l kujunes administreerimist ja tootmist toetavad kulude erikuluks müügimahu suhtes

[...] €/m3, regulatsiooniperioodi kulude alusel kujuneb antud kulude erikuluks [...] €/m3 (vt

Tabel 21 rida 15). Korrigeerides 2015.a kulude erikulu [...] €/m3 THI näitajaga, kujuneb

regulatsiooniperioodil antud kulude erikuluks samuti [...] €/m3 [...]× (100+0,1)/100 ×

(100+3,4)/100 × (100+3,3)/100 = [...]. Seega on ASTV suutnud hoida muude administreerimist

ja tootmist toetavate kulude [...] regulatsiooniperioodil ühiku hinnas THI-ga sarnases muutuses,

mistõttu aktsepteerib Konkurentsiamet ASTV poolt regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda

lülitatud muid tegevuskulusid. Võttes arvesse, et muude administreerimist ja tootmist

toetavate kulude (telekommunikatsioon, IT, kindlustus, liikmemaksud,

konsultatsiooniteenused ja infrastruktuuri rent, muu tootmiskulu) [...] ühiku hinnas ei

ületa THI näitajat perioodil 2015 – 2017 ja regulatsiooniperioodil, loeb Konkurentsiamet

ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 4 tulenevalt põhjendatuks muud administreerimist ja tootmist

toetavad kulud summas [...] tuh €-t.

Kokkuvõtvalt loeb Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 tulenevalt põhjendatuks

regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinnas muud tegevuskulud

kogusummas [...] tuh €-t [...] maamaksu kulu + [...] analüüside kulu + [...] remondi- ja

hoolduskulud + [...] transpordi kulud + [...] tööjõuga seotud kulud + [...] muud

administreerimist ja tootmist toetavad kulud = [...].

Konkurentsiamet märgib siinkohal, et ASTV märkimisväärne erinevus kõigist teistest Eesti

vee-ettevõtjatest tootmise ulatuse ja müügimahtude ning klientide tarbimistiheduse osas, peaks

andma ettevõtjale täiendava kokkuhoiu võimaluse mastaabiefekti läbi, sest ettevõtte püsikulud

(ka üldhalduskulud) jaotuvad suurema müügimahu tõttu hinda väiksemas osas kui väiksema

müügimahuga ettevõtjate puhul. Seda aga ASTV tegevuses võrdluses teiste vee-ettevõtjatega

ei nähtu. [...].

Investeeringud

ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, mistõttu on oluline

hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. ÜVVKS § 14 lg 2 p 6 tulenevalt peab

veeteenuse hind katma investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas

sademeveekanalisatsiooni arendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse

rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.

ÜVVKS § 142 lg 10 on sätestatud Konkurentsiametile kohustus küsida valla- või

linnavalitsuselt arvamust hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamise kavale. Valla- või linnavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamise kava tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkus. Kui

kohalik omavalitsus on kinnitanud vee-ettevõtja poolt prognoositud investeeringute kava

vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale, on investeeringute lülitamisega

veeteenuse hinda tagatud ka ÜVVKS § 14 lg 2 p 2.

ASTV poolt 01.10.2018 esitatud Hinnataotluses kajastatud andmed aastatel 2015 – 2018

teostatud ja teostatavad investeeringute kohta on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 22 ning

käesoleva otsuse lisa 1 „AS Tallinna Vesi investeeringud“):

Tabel 22 ASTV veeteenusega seotud investeeringud

Rida Periood Ühik Investeeringud

kokku

sh Tallinna ja Saue

piirkond

1 2015.a-l tuh € [...] [...]

68

2 2016.a-l tuh € [...] [...]

3 2017.a-l tuh € [...] [...]

4 2018.a-l tuh € [...] [...]

5 Kokku tuh € [...] [...]

Kuna ASTV korrigeeris 01.10.2018 esitatud Hinnataotluses regulatsiooniperioodiks

prognoositud investeeringute andmeid, siis saatis Konkurentsiamet 16.10.2018 Tallinna

Linnavalitsusele ning Saue Vallavalitsusele52 teistkordselt (15.11.2018) järelepärimise

arvamuse saamiseks ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta kohalike

omavalitsuste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele tulenevalt ÜVVKS § 142

lg 10.

02.11.2018 Tallinna Linnavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt on ASTV poolt Hinnataotluses

kajastatud investeeringud vastavuses Tallinna linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamise kavaga.

07.11.2018 Saue Vallavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt ei saanud Saue Vallavalitsus anda

hinnangut, kas ASTV Hinnataotluses kajastatud Saue linna investeeringud vastavad Saue linna

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. 22.11.2018 Saue Vallavalitsuselt saabunud

täiendava vastuse kohaselt olid ASTV investeeringud vajalikud küll vee-ettevõtja igapäeva

tegevuses, [...].

ÜVVKS § 4 lg 1 ja 11 kohaselt rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse

volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel, mille koostamist

korraldab kohalik omavalitsus. ÜVVKS § 154 lg 5 kohaselt teostab kohalik omavalitsus

järelevalvet vee-ettevõtja tegevuse vastavuse osas kohaliku omavalitsuse õigusaktidele, s.h

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Seega on kohaliku omavalitsuse

seadusejärgne ülesanne jälgida, et vee-ettevõtja täidab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamisel ja rajamisel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise arendamise kava ning

teeb vajalikke investeeringuid. Hinnataotluse kooskõlastamisel on regulaatori ülesanne

(ÜVVKS § 142 lg 1) kontrollida kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinna vastavust

ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule, ehk veeteenuse hinna kulupõhisust. Kui investeeringud, mida

vee-ettevõtja pole varasematel perioodidel teinud, ei ole vastavuses ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni arendamise kavaga, siis hinna kulupõhisuse kontrollimisel ja kooskõlastamisel

saab Konkurentsiamet lähtuda üksnes nendest veeteenusega seotud investeeringutest, mida vee-

ettevõtja on reaalselt teinud või planeerib regulatsiooniperioodil teha. Saue Vallavalitsuse

seisukoha järgi olid ASTV investeeringud vajalikud vee-ettevõtja igapäeva tegevuses. Seega ei

ole varasematel perioodidel ettevõtja poolt [...] küll veeteenuse hinna komponent vastavalt

ÜVVKS § 14 lg 2 p 2, 5 ja 6, kuid võib selleks muutuda tulevikus, kui vee-ettevõtja koostöös

ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse eeskirjadega teeb või kavandab teha veeteenuse

investeeringuid, mis kohalik omavalitsus loeb kooskõlas olevaks ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni arendamise kavaga.

ASTV on hinnamenetluses selgitanud, et suurem osa investeeringuid tehakse Tallinna linna

territooriumil asuvatel varadel (reoveepuhastusjaam, veetöötlusjaam, peamagistraalid,

võrgustik, jms). Antud varad teenindavad aga lisaks Tallinna linnale ka lähiümbruse valdasid,

s.h Saue valda, kus ettevõtja osutab samuti veeteenust. Seetõttu ei saa neid

investeeringuid/varasid üksikuna erinevatesse tegevuspiirkondadesse jaotada, vaid tuleb

arvestada teiste piirkondade suhtes põhjendatud osakaalu alusel, kuna antud

investeeringud/varad teenindavad rohkem kui ühe omavalitsuse tarbijate huve. Kuna ASTV

52 Saue linn on alates 24.10.2017 Saue linna, Saue valla, Kernu valla ja Nissi valla ühinemisel tekkinud Saue valla osa.

69

soovib ÜVVKS § 14 lg 6 lähtuvalt kehtestada Tallinna ja Saue linna tegevuspiirkonnas

summaarsete kulude/varade alusel ühise veeteenuse hinna, siis on ettevõtja kajastanud

Hinnataotluses enamus veeteenuse investeeringud summaarses osakaalus nii Tallinna linna kui

ka Saue valla (endine Saue linna piirkond) tarbijaskonna teenindamiseks. Üksikud

investeeringud on teostatud ja planeeritud teostada Saue valla territooriumil. Võttes arvesse, et

eeltoodud investeeringud olid/on vajalikud veeteenuse osutamiseks loeb Konkurentsiamet

ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt põhjendatuks ASTV Tallinna ja Saue piirkonna

veeteenuse hinnas investeeringud perioodil 2015 – 2018 kokku [...] tuh €-t (vt Tabel 22,

rida 5).

8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus

Reguleeritav vara ja kapitalikulu

Juhendi punkti 5.4 kohaselt on reguleeritava vara määramine vajalik kapitalikulu (põhivara

kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Juhendi punkti 5.5 järgi arvestatakse teistele

vee-ettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka.

Juhendi punkti 5.6 järgi ei arvestata reguleeritava vara hulka :

1) põhivara, mida põhitegevuses ei kasutata;

2) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;

3) immateriaalset põhivara (välja arvatud arvutitarkvara ja programmide litsentsid ning

teistele vee-ettevõtjatele tasutud liitumistasud);

4) tagastamatu abi raames (sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara;

5) tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara;

6) mittepõhjendatud investeeringuid.

Juhendi punkti 5.7 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist

jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse

raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale.

Juhendi punktist 5.8 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil

alljärgnevalt:

RV = RVr + KK,

kus:

RV - reguleeritav vara;

RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus;

KK - käibekapital.

Juhendi punkti 5.9 kohaselt, mis tugineb senisele regulatsioonipraktikale, võetakse

käibekapitali arvestuse aluseks 5% regulatsiooniperioodi lubatud müügitulust.

ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks

tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Seega lähtub

Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt

võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata

tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara.

Juhendi punkti 5.1 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud

70

põhivara soetamisega. Juhendi punkti 5.2 kohaselt on kapitalikulu eesmärk põhivara

soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea

vältel. Juhendi punkti 5.3 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu

arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt.

Põhjendatud tulukus

Juhendi punkti 2.8 kohaselt on põhjendatud tulukus ärikasum, mis leitakse reguleeritava vara

väärtuse ja põhjendatud tulunormi korrutisena. Juhendi punktist 6.2 tulenevalt arvutatakse

põhjendatud tulukus alljärgnevalt:

PT = rp × RV;

kus:

PT - põhjendatud tulukus;

rp - põhjendatud tulunorm (WACC);

RV - reguleeritav vara.

Konkurentsiamet kasutab Juhendi punkti 6.3 seisukohta, kus põhjendatud tulunorm võrdub

kaalutud keskmise kapitali hinnaga ehk investeeritud varade tootlikkus ei tohi ületada kaalutud

keskmist kapitali hinda.

Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC)

leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend 2016.a

kaalutud keskmise kapitali hinna leidmiseks53 (Nimetatud juhendi punkti 4 tabelis 7 on

kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) alates 2016.a-st vee-ettevõtjatele

5,45%, mille kujunemise aluseid kajastab alljärgnev Tabel 23.

Tabel 23 WACC arvestus

WACC arvestus (%-des) Vee-ettevõtjad

1 Nominaalne riskivaba 10-a Saksamaa võlakirja tulusus 1,47

2 Eesti riigiriski preemia 0,78

3 Ettevõtja võlakapitali riskipreemia 1,30

4 Võlakapitali hind 3,55

5 Nominaalne riskivaba 10-a Saksamaa võlakirja tulusus 1,47

6 Eesti riigiriski preemia 0,78

7 Tururiski preemia (McKinsey) 5,00

8 Beeta (võimenduseta) 0,510

9 Beeta (võimendusega) 1,020

10 Omakapitali hind 7,35

11 Võla- ja omakapitali osakaal 0,5

12 Võla- ja omakapitali osakaal 0,5

13 WACC 5,45%

Juhendi punkti 6.5 kohaselt kasutab Konkurentsiamet WACC’i arvutamisel kapitali struktuuri,

millest 50% on võlakapital ja 50% omakapital, kuna selline kapitalistruktuur viitab

53 Kehtib alates 27.06.2016; „käskkiri nr 1.1-2/16-009“, mis on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel

http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18324

71

jätkusuutliku ja stabiilse ettevõtja tunnustele tagades ka soodsa võlakapitali hinna.

Konkurentsiamet ei kasuta WACC’i kapitali struktuuri arvutamisel konkreetse ettevõtte

bilansilisi andmeid.

8.1. Veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu ASTV poolt soetatud veeteenusega seotud

põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu.

Hinnataotluses esitas ASTV aastate 2015 – 2018 andmed ettevõtja põhivarade soetus- ja

jääkmaksumuste, investeeringute ning kapitalikulu summade kohta (vt Tabel 24). Kuna

ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 ja Juhendi p 5.7 lähtuvalt kasutab Konkurentsiamet reguleeritava vara

arvestamisel ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara bilansilist

jääkmaksumust, siis on Konkurentsiamet kajastanud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 24) ainult

ASTV omavahendite ja kohustuste arvelt soetatud veeteenuse osutamiseks kasutatavate

põhivarade arvestuse, mis ei sisalda liitumistasude ja sihtfinantseerimise arvel teostatud /

teostatavaid investeeringuid.

Tabel 24 ASTV veeteenuse osutamiseks kasutatav põhivara Tallinna ja Saue piirkonnas

Rida VEETEENUSE PÕHIVARA ARVESTUS ühik 2015 2016 2017

Regulatsiooni-

periood

1 Põhivara soetusmaksumus aasta alguses tuh € [...] [...] [...] [...]

2 Põhivara jääkmaksumus aasta alguses tuh € [...] [...] [...] [...]

3 Investeeringud (s.h valminud ehitised) tuh € [...] [...] [...] [...]

4 Kapitalikulu (põhivara kulum) tuh € [...] [...] [...] [...]

5 Müüdud/likvideeritud põhivara soetusmaksumuses tuh € [...] [...] [...] [...]

6 Müüdud/likvideeritud põhivara jääkmaksumuses tuh € [...] [...] [...] [...]

7 Ümberklassifitseeritud põhivara soetusmaksumuses tuh € [...] [...] [...] [...]

8 Ümberklassifitseeritud põhivara jääkmaksumuses tuh € [...] [...] [...] [...]

9 Keskmine kulunorm soetusmaksumuse suhtes* % [...] [...] [...] [...]

10 Põhivara soetusmaksumus aasta lõpus tuh € [...] [...] [...] [...]

11 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus tuh € [...] [...] [...] [...]

*Keskmine kulunorm (rida 9) = kapitalikulu (rida 4) / [(põhivara soetusmaksumus aasta alguses (rida 1) + põhivara

soetusmaksumus aasta lõpus (rida 10)) / 2] × 100.

ASTV poolt Hinnataotlusega esitatud andmed investeeringute kohta on esitatud käesoleva

otsuse punktis 8. Konkurentsiamet pidas käesoleva otsuse punktis 8 põhjendatuks ASTV poolt

aastatel 2015–2018 teostatud/teostatavaid veeteenuse hinda lülitatavaid investeeringuid

summas [...] tuh €-t, mistõttu on põhjendatud arvestada nimetatud investeeringud ka põhivara

koosseisu.

Tabelist (vt Tabel 24 rida 11 veerg Regulatsiooniperiood) nähtub, et Tallinna ja Saue

piirkonna veeteenuse hinda lülitatava ASTV omavahenditest ja kohustustest soetatud

vara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus on [...] tuh €. Lisaks sellele on ASTV

bilansis veeteenuse osutamiseks vajalikku vara, mis on soetatud liitumistasudest ning mida ei

ole kajastatud ülaltoodud tabelis. Liitumistasudest soetatud ning Tallinna ja Saue piirkonnas

veeteenuse osutamiseks kasutatava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpu seisuga

on [...] tuh €-t.

72

8.2. Kapitalikulu ja erakorraline kulumikomponent veeteenuse hinnas

ASTV poolt prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna kapitalikulu [...] tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse osutamisega

seotud varade kapitalikuluks regulatsiooniperioodil [...] tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht kapitalikulu [...] tuh € osas

ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks, mida veeteenuse hinnas

väljendab kapitalikulu. Juhendi punkti 5.7 kohaselt kasutatakse kapitalikulu leidmisel ettevõtte

raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Hinnataotluse kohaselt kujuneb

Tallinna ja Saue piirkonnas veeteenuse osutamiseks kasutatavatelt varadelt arvestatud

kapitalikuluks regulatsiooniperioodil [...] tuh €. Veeteenuse osutamisega seotud varade

keskmiseks kapitalikulunormiks regulatsiooniperioodil kujuneb ASTV esitatud andmete

kohaselt [...] % (vt Tabel 24 rida 9 veerg Regulatsiooniperiood) ehk veeteenuse varade

keskmiseks elueaks on [...] aastat (100 / [...]=[...].

Kapitalikulu arvutamisel kasutatavate kuluminormide kohta on ASTV Hinnataotluse kaaskirjas

selgitanud, et varasematel perioodidel on põhivara väärtuse ja kuluminormide määramisel

juhindutud üksnes IFRS nõuetest. Hinnataotluse ettevalmistamisel vaadati kuluminormid üle.

Selle tulemusel on torustike amortiseerimisel kasutatud üldjuhul kuluminormi [...] % ning

üksikute erandite juhul, mille puhul on teada et vara tegelik eluiga on oluliselt lühem, on

lähtutud vara tegelikust elueast. Masinate ja seadmete osas on kasutatud amortisatsiooninorme,

mis vastavad varade kasulikule elueale ning jäävad vahemikku [...] %- [...] %. Keskmise ja pika

kasutuseaga pumpade amortisatsioonimääradeks on vastavalt [...]% ja [...] %.

Kokkuvõtlikult on Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt ASTV poolt veeteenuse hinda

lülitatud kapitalikulu arvutamisel kasutatavad kuluminormid ja varade kasulikud eluead

järgmised:

Põhivara Kuluminorm Kasulik eluiga

Võrgustikud ja torustikud [...]–[...]% [...] - [...] aastat

Tootmishooned [...]% [...] aastat

Reservuaarid ja mahutid [...]–[...]% [...]–[...] aastat

Masinad ja seadmed [...]–[...] % [...]–[...] aastat

Konkurentsiamet võrdles ASTV raamatupidamises kasutatavaid varade eluigasid

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist

toetatavate veemajanduse projektide Juhendmaterjalis54 kajastatud varade arvestuslike kasulike

eluigadega.

KIK poolt soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead

KIK soovitus (eluiga aastat)

1

. Võrgustikud, torustikud 40

2

. Tootmishooned 40

54 Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja

majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa

Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead.

73

3

. Reservuaarid ja mahutid 40

4

. Masinad ja seadmed 15

Eelnevatest andmetest nähtub, et ASTV poolt kasutatavad varade kasulikud eluead on osalt

pikemad, osalt võrdsed ja osalt lühemad, kui KIK poolt soovitatud eluead. ASTV

omavahenditest ja laenukohustustest soetatud varade regulatsiooniperioodi keskmine eluiga

[...] aastat näitab, et suurema osa ASTV veeteenuse varadest moodustavad pika elueaga

põhivarad (torustikud, tootmishooned). ASTV selgituste kohaselt rakendab ettevõtja osadele

vanematele veeteenuse varadele lühemaid eluigasid, kuna need on ehitatud varasematel

aastatel, kui ei kasutatud kaasaegseid ehitusmaterjale. Seetõttu amortiseerub osa varasid

kiiremini kui käesoleval ajal rajatud veeteenusega seotud põhivara. Uuematele torustikele,

tootmishoonetele, seadmetele rakendab ASTV KIK Juhendmaterjali punktis 10 soovitatud

või sellest pikemaid varade kasulikke eluigasid.

Kuna ASTV rakendab uuemate veeteenusega seotud põhivarade amortiseerimisel

eluigasid, mis ei ole lühemad KIK Juhendmaterjali punktis 10 kajastatud varade

arvestuslikest kasulikest eluigadest ning varasemalt soetatud varade puhul lähtub varade

eeldatavast kasutuseast, peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt rakendatavaid

kapitalikulunorme.

Eeltoodud põhjendatud kapitalikulunormide rakendamisel ASTV Hinnataotluses

kajastatud Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse osutamiseks kasutatavale ASTV

omavahendite ja kohustuste arvel soetatud põhivarale (vt Tabel 24 rida 4 veerg

Regulatsiooniperiood), kujuneb kapitalikuluks [...] tuh €, mille Konkurentsiamet loeb

ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt veeteenuse hinnas põhjendatuks.

Lähtudes käesoleva otsuse punktis Konkurentsiameti poolt põhjendatuks hinnatud ASTV

Tallinna ja Saue piirkonna veeteenusega seotud põhivara koosseisust ja kapitalikulust [...] tuh

€-t, kujuneb veeteenuse hinnaga seotud reguleeritavate põhivarade jääkmaksumuseks

regulatsiooniperioodi lõpus [...] tuh €-t, mis ühtib ASTV hinnataotluses kajastatuga. (vt Tabel

24 rida 11 veerg “Regulatsiooniperiood”).

ASTV poolt taotletav veeteenuse hinda lülitatud erakorraline kulumikomponent

(laenukomponent) [...] tuh €

Hinnataotluse kohaselt soovib ASTV lülitada regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue piirkonna

veeteenuse hinda täiendavalt (lisaks käsitletud käesolevas punktis käsitletud kapitalikulule[...]

tuh €) erakorralise kulumikomponendi [...]tuh €-t.

Hinnataotlusele lisatud kaaskirjades (registreeritud 01.03.2018 ja 03.05.2018) selgitas ASTV

prognoositud kulumikomponendi osas järgmist: “...2018. aasta arvestuslik kulum ehk

kapitalikulu on küll [...], kuid isegi selle täies ulatuses tariifi lülitamisel ei ole see piisav, et katta

2018. aasta ja tulevaste aastate investeeringuvajadused. Tariifi küsimustikku ei ole lisatud

investeeringuvajadust 2019 – 2022, aga see jääb vahemikku [...] miljonit aastas, sõltuvalt

aastast. Lisaks on ettevõttel võetud pikaajalised laenukohustused summas 95 miljonit eurot.

Laenukohustuse mahu suurendamine ja nende arvelt investeeringute teostamine [...]. Küll aga

tuleb regulatsioonimuutuste valguses alustada laenude tagasimaksmisega ning selleks on

ettevõttel vaja juba hetkel koguda tariifist piisavalt vahendeid, et oleks võimalik jätkata nii

investeerimist varadesse kui ka tasuda võetud laenukohustused. Selleks oleme lisanud

erakorralise kapitalikulu komponendina laenukomponendi [...]miljonit eurot.”

74

13.07.2018 edastas Konkurentsiamet ASTV-le 07.06.2018 esitatud Hinnataotluses kajastatu

osas Arvamuse, milles asus seisukohale, et Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda

lülitatud erakorraline kulumikomponent (laenukomponent) summas [...] tuh € ei ole

põhjendatud järgmistel kaalutlustel:

ÜVVKS § 14 lg 2 sätestab kulu ja tulu komponendid, mida veeteenuse hinnaga katta tuleb.

Nendeks on:

- põhjendatud tegevuskulud, s.h kulud keskkonnanõuete täitmiseks ning kvaliteedi- ja

ohutusnõuete täitmiseks - ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 (veeteenuse hinnas erinevad

mittekontrollitavad ja kontrollitavad tegevuskulud, vt otsuse punkt 7),

- investeeringud teatud arenduspiirkondades (ehitusload väljastatud enne 22.03.1999) ning

olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks -

ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 (veeteenuse hinnas kapitalikulu, vt otsuse punkt 9),

- põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt ÜVVKS § 14 lg 2 p 5

(veeteenuse hinnas põhjendatud tulukus määraga 5,45% reguleeritavalt varalt, vt otsuse

punkt 9).

Hinnataotluses on ASTV prognoosinud regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda lülitatavateks

tegevuskuludeks erinevaid mittekontrollitavaid ning kontrollitavaid tegevuskulusid (alus

ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4, vt otsuse punkt 7.1 ja 7.2), veeteenuse osutamisega seonduvat

põhivara ja investeeringuid (alus ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6, vt otsuse punkt 8 ja 9.2) ning

tulukust (alus ÜVVKS § 14 lg 2 p 5, vt otsuse punkt 9 ja 9.3), mille on põhjendatud

tegevuskuluna või kapitalikuluna (kulum) või põhjendatud tulukusena taotlenud lülitada

veeteenuse hinda. Täiendavalt ÜVVKS § 14 lg 2 alusel prognoositud kuludele ja tulukusele,

taotleb ASTV lülitada veeteenuse hinda erakorralise kulumi-/laenukomponendina[...] tuh €-t,

et rahastada 2018.a ja tulevaste aastate investeeringuvajadused ning maksta tagasi võetud laene.

Antud komponent ei baseeru ühelgi ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 2, 3, 4 ja 6 nimetatud põhjendatud

kulul (s.h kapitalikulul) või põhjendatud tulukusel ettevõtja investeeritud kapitalilt. [...] tuh €

puhul ei ole tegemist ei planeeritavate investeeringutega (planeeritavad investeeringud 2018.a-

l ligi [...] miljoni euro ulatuses on ASTV juba lülitatud veeteenuse hinda läbi kapitalikulu, vt

otsuse punkt 8 ja 9.1) ega jooksvate kuludega (kõik regulatsiooniperioodiks prognoositavad

tegevuskulud on ASTV lülitanud veeteenuse hinda tegevuskuludena). Sisuliselt on tegemist

kasumi näol lisaraha kogumisega, mis kajastuks ettevõtte perioodiaruande ärikasumis, mille

tulumäär on monopoolse vee-ettevõtja puhul ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 mõtte kohaselt piiratud ehk

ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt ei tohi veeteenuse hinda lülitatav tulukuse komponent ületada

reguleeritavalt varalt (vt otsuse punkt 9) põhjendatud tulunormi (WACC 5,45%) alusel

arvutatavat põhjendatud tulukuse suurust (vt käesoleva otsuse punktid 9 ja 9.3). Et

Hinnataotluses on ASTV juba taotlenud prognoositavalt reguleeritavalt varalt tulukuse

lülitamist veeteenuse hinda hinnanguliselt maksimaalses määras, siis lisanduv [...] tuh €-t

ilmselgelt ületab ÜVVKS-st lähtuvalt arvutatud põhjendatud tulukuse summat nii

regulatsiooniperioodil kui ka järgnevatel aastatel.

Paremaks mõistmiseks selgitas Konkurentsiamet investeeringutega seonduvat detailsemalt

järgmiselt. ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 ja Juhendist tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama

investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks, mida veeteenuse

hinnas väljendab kapitalikulu. Juhendi punkti 5.1 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda

lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega. Juhendi punkti 5.2 kohaselt on kapitalikulu

eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu

põhivara kasuliku eluea vältel. Juhendi punkti 5.3 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritava

vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt. Juhendi punkti 5.7 kohaselt kasutatakse

75

kapitalikulu leidmisel ettevõtte raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale.

Reguleeritava vara väärtuse leidmisel lähtutakse põhivara bilansilisest jääkmaksumusest

regulatsiooniperioodi lõpus. Juhendi punktist 5.8 tulenevalt koosneb reguleeritav vara

reguleeritava põhivara jääkmaksumusest regulatsiooniperioodi lõpus ja käibekapitalist. Juhendi

punkti 5.12 alapunkti 13 kohaselt kujuneb reguleeritav põhivara järgmiselt:

Reguleeritav põhivara = vara algväärtus + investeeringud – amortisatsioon (kapitalikulu) –

müüdud või maha kantud põhivara.

Juhendi punkti 5.13 tulenevalt on reguleeritava (põhi)vara arvestus järjepidev ning jätkub

kõikidel tulevastel regulatsiooniperioodidel ning ka ettevõtja või vara omandisuhte

muutumisel.

Kui ettevõtja teostab põhitegevusega (veeteenusega) seotud varadesse investeeringuid, mille

kasulik eluiga on rohkem kui üks aasta, siis lähtuvalt Juhendist tuleb ka veeteenuse hinnas

kajastada investeeringuid (amortiseeritava) põhivara kasuliku eluea jooksul järjepideva

arvestusena kulumi komponendi (kapitalikulu) väärtuses, et tagada tarbijatele kulupõhine ja

õiglane veeteenuse hind kogu investeeringu kasuliku eluea jooksul (eeltoodu on kooskõlas ka

raamatupidamise seaduse (RPS) § 16 p 6 sätestatud tulude ja kulude vastavuse printsiibiga ja

Raamatupidamise Toimkonna juhenditega (RTJ) 555).

Näitlikustamaks ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 sätestatud investeeringute lülitamist veeteenuse

hinda lähtuvalt Juhendis kajastatust koostas Konkurentsiamet järgneva näite varal lihtsustatud

tabeli: kui ettevõtja investeerib põhivarasse 10 milj. €-t, mille kasulik eluiga on 10 aastat, siis

tuleb ettevõtjal RPS § 16 p 6 ja RTJ 5 lähtuvalt amortiseerida ehk kanda vara kulusse 10 aasta

jooksul. Seega kujuneks ühel aastal nii raamatupidamislikult kulusse kantavaks summaks kui

ka Juhendist lähtuvalt veeteenuse hinda lülitatavaks kulumi komponendiks (kapitalikuluks) 1

milj.€-t (kuluminorm 10%). Sellisest järjepidevast arvestusest lähtudes teenib ettevõte

veeteenuse hinna kaudu tagasi kogu tehtud investeeringu põhivara kasuliku eluea ehk antud

näite puhul 10 aasta jooksul ning teenib ka investeeritud kapitalilt tulukust lähtuvalt ÜVVKS §

14 lg 2 p 5, mis samuti lülitatakse tulu komponendina veeteenuse hinda.

Tabel 25 Näidistabel – 10 milj. € investeeringu 10 aastase elueaga (ehk kuluminorm 10%)

järjepideva arvestusega veeteenuse hinda lülitamisel

Rida Aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Kokku

10 aasta

periood

1

Vara algväärtus aasta

alguses milj.€ 0 9 8 7 6 5 4 3 2 1

2 Investeering milj.€ 10 0 0 0 0 0 0 0 0 0 10

3

Investeering kumulatiivne

milj.€ 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10

55 Raamatupidamise seaduse § 16 p 6 sätestab majandusüksusele kohustuse järgida raamatupidamise ja

finantsaruandluse korraldamisel tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mis seisneb majandusaasta aruande

koostamisel järgmises kohutuses: aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud

kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal

perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud. Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017030.

Täiendavalt selgitavad amortiseeritava põhivara kulusse kandmist kasuliku eluea jooksul Raamatupidamise

Toimkonna juhendis 5 kajastatud põhimõtted.

76

4

Kulum (kapitalikulu) 10%,

milj.€ (periood 01.01. –

31.12.) 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 10

5

Vara lõppväärtus aasta

lõpus milj.€ (31.12.) 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0

6

tarbija maksab

veeteenuse hinnas

kapitalikulu

komponendina milj.€ 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 10

7 10 aasta jooksul veeteenuse hinnaga kaetud investeeringukulu ja vee-ettevõtja kantud

investeeringu kulu vahe (rida 6 – rida 4), ehk lisatulu milj.€ 0

8

Vara lõppväärtuselt

(31.12.xxxx) teenitav

põhjendatud tulukus

ÜVVKS § 14 lg 2 p 5

mõttes milj.€ (WACC

5,45% põhivara

jääkväärtuselt real 5) 0,49 0,44 0,38 0,33 0,27 0,22 0,16 0,11 0,05 0 2,45

9

tarbija maksab

veeteenuse hinnas

kapitalikulu ja tulukuse

komponendina milj.€

(rida 6 + rida 8) 1,49 1,44 1,38 1,33 1,27 1,22 1,16 1,11 1,05 1 12,45

Tabelist nähtub, et regulatiivse loogika alusel on tarbijad maksnud investeeringu täies ulatuses

kinni selle investeeringu kasuliku eluea (näites 10 aasta) jooksul ehk perioodil, millal

investeeringut kasutatakse tarbijatele müüdava toodangu/teenuse valmistamiseks. Veeteenuse

hinnas laekuvast kulumi ja tulukuse komponendist on ettevõtjal võimalik tagasi maksta

investeeringuks võetud laenu ja katta laenuga seonduvat intressikulu. Kui ettevõtja on olnud

suuteline tegema investeeringu omakapitalist, siis on ettevõtjal võimalik veeteenuse hinnaga

laekuvat kulumi ja tulukuse komponenti osaliselt või täiel määral reinvesteerida, kasvatades

vara nt tulevikus teostatavate investeeringute tarbeks.

Muuhulgas on Tartu Ülikool jõudnud oma analüüsis „Reguleeritava vara väärtuse arvestus ja

MS Exceli funktsiooni PMT kasutamine hinnaregulatsioonile alluvatel ettevõtetel –

lõpparuanne“ 56 (edaspidi Analüüs) järgnevatele seisukohtadele: „nii IFRS kui ka Eesti hea

raamatupidamisetava kohaselt tuleks amortisatsioonimeetodi valikul jälgida, et see peegeldaks

süstemaatiliselt vara kasutamisest saadava majandusliku kasu jaotumist ajas. Eesmärgiks on

vara kasutamise võimalikult õiglane peegeldus. Majandusteoreetilises plaanis on

hinnaregulatsiooni üheks oluliseks ülesandeks kehtestada regulatsioonile alluvale tootele või

teenusele selline hind, mis võiks välja kujuneda täiusliku konkurentsi tingimustes. Eestis

rakendatav hinnaregulatsioon lähtub rahvusvaheliselt tunnustatud kulupõhisest lähenemisest

ning määratleb investeeritud varadelt teenitava tootluse (rate of return method). Kehtestatud

hinnaregulatsioon võtab kapitalikulu (põhivara kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamisel

arvesse tegelikult ettevõtja poolt tasutud summad regulatiivse põhivara soetamiseks.

Kapitalukulu ja põhjendatud tulukust hakatakse arvestama peale vara soetamist.

Konkurentsiameti poolt kasutatavad metoodikad võimaldavad ratsionaalselt käituval ettevõtjal

üldjuhul teenida investeeringutelt tulusust, mis vastab põhjendatud tasemele (regulatiivsele

kapitali kulukuse määrale). Oluline on märkida, et investorid saavad põhjendatud

kompensatsiooni (kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse näol) peale investeeringu teostamist.“.

Kui põhivara kulumile lisada hinda täiendav kulumikomponent nii nagu ASTV on taotlenud

käesolevas Hinnataotluses, [...] kõik regulatsiooniperioodiks planeeritavad investeeringud on

56 Leitav veebiaadressilt: http://www.konkurentsiamet.ee/file.php?28335

77

lülitatud hinda läbi kulumi summas (...] tuh €: vt otsuse punktis 8 käsitletud investeeringuid ja

käesolevas punktis käsitletud kapitalikulu), [...].

Tabel 26 Näidistabel – veeteenuse hinda täiendava erakorralise kulumikomponendi [...] €

lülitamine lisaks korrektselt kajastatud (10 milj.€) investeeringule.

Rid

a Aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Kokku

10

aasta

periood

1

Vara algväärtus aasta

alguses milj.€ (01.01.) 0 9 8 7 6 5 4 3 2 1

2

Investeering milj.€

(01.01.) 10 0 0 0 0 0 0 0 0 0 10

3

Investeering

kumulatiivne milj.€ 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10

4

Kulum (kapitalikulu)

10% milj.€ (periood

01.01. – 31.12.) 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 10

5

Vara lõppväärtus aasta

lõpus milj.€ (31.12.) 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0

6

tarbija maksab

veeteenuse hinnas real 2

tehtud investeeringu

kapitalikulu

komponendi milj.€ 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 10

7

Lisaks maksab tarbija

veeteenuse hinnas

erakorralise

kulumikomponendina

[...] € aastas

[...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...]

8

Kokku

kulumikomponent

veeteenuse hinnas milj.€

(rida 6 + rida 7)

[...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...]

9 10 aasta jooksul veeteenuse hinnaga kaetud investeeringukulu ja vee-ettevõtja kantud

investeeringukulu vahe (rida 8 - rida 4) ehk lisatulu milj.€ [...]

Tabelist nähtub, et antud näite puhul maksavad tarbijad veeteenuse hinnas kinni lisatud

kulumikomponendi kaudu põhivara (investeeringu) 10 aasta eluea jooksul ligi [...] kordselt,

millega ettevõtja teenib ülemäärast kasumit põhjendamatult kõrge hinna tõttu. Antud näites

toodud 10 aasta lõpust kasvaks ettevõtja teenitud kasum veelgi. Samas on ettevõtja reaalselt

teostanud investeeringu vaid 10 milj.€ ulatuses. Eeltoodud arvestuse alusel ei kujune

veeteenuse hind tarbija jaoks kulupõhiseks ega õiglaseks. Antud näite puhul ettevõte,

arvestades reaalselt tehtud investeeringu kuluks (RPS § 16 lg 6 ja RTJ 5 sätestatud printsiipide

kohaselt) 10 aasta jooksul 1 milj.€ kulumit aastas, kuid lülitades veeteenuse hinda [...] €-t

(kulum koos erakorralise kulumikomponendiga), teenib ülemäärast kasumit põhivara kasuliku

eluea jooksul [...]. €-t, mis on ilmselges vastuolus ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 sätestatud põhjendatud

tulukuse põhimõtetega (vee-ettevõtjate WACC 5,45% investeeritud varalt, vt Tabel 25 rida 8).

Kuna erakorraline kulumikomponent [...]. € ei tulene reaalsest investeeringust, siis antud

summa varadesse ei lülitu ning tulukust sellelt ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 kohaselt teenida ei saa.

Tulukust tohib maksimaalses määras teenida vaid varade jääkväärtuselt, mis on kajastatud

tabelis 25 real 8.

Samamoodi teenib ettevõtja ülemäärast kasumit ka juhul, kui erakorralise kulumikomponendi

[...]. € arvelt teostatakse järgnevatel aastasel investeeringuid, kuna sellisel juhul on

investeeringud lülitatud veeteenuse hinda ühekorraga (ehk ühe aasta jooksul). Samas tuleb

investeeringut (põhivara) raamatupidamises amortiseerida (kulusse kanda) ikka selle kasuliku

78

eluea jooksul, mitte kiiremini. Eeltoodud olukord on näitlikustatud järgnevas tabelis.

Tabel 27 Näidistabel – [...] € erakorralise kulumikomponendi baasil teostatavad

investeeringud, mis lülitatakse veeteenuse hinda täies ulatuses (selguse mõttes ei ole muid

investeeringuid tabelis kajastatud).

Rida Aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Kokku

10 aasta

periood

1

Vara algväärtus aasta

alguses milj.€ (01.01.) 0 [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...]

2 Investeering milj.€ (01.01.) [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...]

3

Investeering kumulatiivne

milj.€ [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...]

4

Kulum (kapitalikulu) 10%

milj.€ (periood 01.01. –

31.12.)

[...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...]

5

Vara lõppväärtus aasta

lõpus milj.€ (31.12.) [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...]

6

tarbija maksab

veeteenuse hinnas

erakorralise kapitalikulu

komponendina milj. €

[...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...]

7 10 aasta jooksul veeteenuse hinnaga kaetud investeeringukulu ja vee-ettevõtja kantud

investeeringu kulu vahe (rida 6 – rida 4), ehk lisatulu milj.€ [...]

Tabelist nähtub, et tarbijad on maksnud 10 aasta jooksul veeteenuse hinnas sisalduva

kulumikomponendi kaudu kinni põhivara investeeringu [...] € ulatuses. Ettevõtja on aga

investeeringu kandnud kasulikku eluiga arvesse võttes kulusse 10 aasta vältel vaid [...].€

ulatuses ja teeninud seega ülemäärast kasumit veeteenuse hinnas sisalduva kulumikomponendi

kaudu [...].€-t.

Seega ei ole ka antud näites veeteenuse hind tarbija jaoks kulupõhine ja õiglane ega seadusega

kooskõlas.

Hüpoteetiliselt lähtudes, selleks et ettevõtja saaks veeteenuse hinda lülitada [...]€

kulumikomponendi näol, mis oleks vastavuses ÜVVKS-iga ja Juhendiga, peaks ettevõtja

juba regulatsiooniperioodi alguses tegema põhjendatud investeeringu summas [...] €-t nt

10 aastase kasuliku elueaga (antud näites realiseerub selline stsenaarium alles 10 aastal, kui

ettevõtja on lõpuks reaalselt teostanud investeeringuid [...] €-t). Vastasel juhul teenib ettevõtja

vaid ülemäärast kasumit, sest kulu hüvitamine suuremal määral, kui ettevõtja kannab, on

ettevõtja jaoks tulu, mille teenimise piirang on sätestatud ÜVVKS § 14 lg 2 p 5. Lisaks on

ASTV Hinnataotlusele lisatud kaaskirjades selgitanud, et veeteenuse hinda lülitatavast

kulumikomponendist [...] €-st on kavas tasuda ka eelmistel perioodidel võetud laenude põhiosa

makseid, seega ei ole ettevõtja isegi kavandanud antud summat täies ulatuses investeerida,

mistõttu kujuneb ASTV kasum erakorralise kulumikomponendi näol veel kõrgemaks, kui antud

näites esitletud.

Lisaks rõhutab Konkurentsiamet, et ka KonkS § 181 sätestatu kohaselt on eri- või ainuõigust

või olulist vahendit omav ettevõtja kohustatud pidama eraldi arvestust iga toote või teenusega

seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest

(arvutuslikult leitavad ja kontrollitavad, mis tuleb selgelt määratleda ettevõtja sise-eeskirjades).

Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind

on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega. Vara soetamise kulu lülitamisel

veeteenuse hinda lühema perioodi (näiteks üks aasta) jooksul ei kujune teenuse hind vastavaks

teenuse (teenuse osutamiseks soetatud vara kasutamine ajas) väärtusega, olles vastuolus KonkS

79

§ 181 põhimõttega. Kui investeering lülitatakse veeteenuse hinda vaid ühe aasta (st.

regulatsiooniperioodi) jooksul, tekib olukord, kus tarbijad hakkaksid järgnevatel aastatel

veeteenuse hinnas maksma kinni korduvalt ühte ja sama investeerimiskomponenti (näitena

sobib siinkohal välja tuua ka tabelis 26 kajastatut).

Konkurentsiamet asus Arvamuses seisukohale, et lülitades erakorralise

kulumikomponendi veeteenuse hinda on see vastuolus ÜVVKS-i ja Juhendiga, sest sellel

ei põhine ükski ASTV varasematel aastatel teostatud või regulatsiooniperioodil teostatav

investeering. Seetõttu on ettevõtja prognoositud [...] € kulumikomponent vastuolus nii

ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 sätestatud veeteenuse hinda lülitavate investeeringute kui ka

ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 sätestatud investeeringutelt teenitava põhjendatud tulukuse

põhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt ei lugenud Konkurentsiamet Arvamuses

põhjendatuks veeteenuse hinda lülitatud erakorralist kulumikomponenti [...] €-t, kuna

antud kulu ei ole vastavuses ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatud veeteenuse kulupõhise

hinnakujunduse põhimõtetega.

HMS § 40 lg 1 tulenevalt andis Konkurentsiamet Arvamuses ASTV-le võimaluse esitada oma

vastuväited ameti ülaltoodud seisukohtade suhtes erakorralise kulumikomponendi

mittepõhjendatuse osas.

14.09.2018 esitas ASTV Konkurentsiameti Arvamusele vastuseks täiendatud Hinnataotluse

(mida korrigeeris 01.10.2018), mille kohaselt lülitab ASTV regulatsiooniperioodil Tallinna

ja Saue piirkonna veeteenuse hinda endiselt erakorralise kulumikomponendi summas [...]

€-t (vt Tabel 1 rida 11). Hinnataotlusele lisatud Vastuskirjas selgitas ASTV erakorralise

kulumikomponendi osas järgmist:

“...Täiendav kapitalikulu komponent on vajalik ASTV jätkusuutlikuks tegutsemiseks ja vajalike

investeeringute finantseerimiseks. Teiseks on täiendav kapitalikulu komponent vajalik enne

ASTV veeteenuse hindade suhtes kohalduva regulatsioonimetoodika olulist muutmist võetud

laenude teenindamiseks. Konkurentsiameti poolt kasutatav lähenemine investeeringute

tegemiseks vajalike vahendite kogumisele läbi veeteenuse hindade ei tööta olukorras, kus ASTV

on kuni aastani 2018 investeerinud ja tariife kujundanud oluliselt erineva

regulatsioonimetoodika alusel. Üleminek seniselt regulatsioonimetoodikalt uuele

regulatsioonimetoodikale ei saa toimuda varasemat praktikat ja üleminekuga seonduvaid

probleeme mõistlikult arvestamata. Sarnaselt ÜVVKS § 16 lg-s 11 sätestatud regulatsiooniga

füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuse hindade järk-järguliseks ühtlustamiseks peaks ka

üleminek uuele regulatsioonimetoodikale toimuma senist ajalugu arvestades järk-järguliselt.”

“...vajaminevate investeeringute maht on 2018. aastal [...] miljonit eurot ... ehk siis [...] miljonit

eurot suurem, kui võimaldab kulumikomponent. ...Keskmiselt oleme arvestanud järgmiseks

viieks aastaks investeeringuid [...] miljonit eurot aastas ehk kulumikomponent ei võimalda

ettevõttel teha vajalikus mahus investeeringuid. Allolevas tabelis on näha, et kui isegi vanade

varade amortiseerumine jätkub ja varasid maha ei kanta või amortisatsioon nulli ei lähe (mis

on vaid teoreetiline), siis oleks ettevõtte rahavoog negatiivne.”

2018 2019 2020 2021 2022

Keskmine kulumikomponent [...] [...] [...] [...] [...]

Hetkel teadaolevad vajaminevad investeeringud [...] [...] [...] [...] [...]

Laenude tagasimaksed

[...] [...] [...] [...]

[...] [...] [...] [...] [...]

“Võib väita, et osa investeeringuid saab teha laenukapitali toel, aga paraku on AS Tallinna Vesi

80

olukorras, kus tal on juba kolm laenulepingut kogusummas 95 miljonit EUR. Kaks laenu on

ühes osas tagasimaksega, kumbki 37,5 miljonit eurot ning üks on amortiseeruv laen. Kui

lubatav põhivarade kasulik eluiga on vahemikus 5-40 aastat, kusjuures suurim osa torustikust

on 40-aastase kasuliku elueaga ehk pigem just pikema kasuliku elueaga, siis laenulepingute

tähtajad on oluliselt lühemad ning laenud tuleb tagastada varem. AS Tallinna Vesi

laenulepingud on 5-aastase tähtajaga, v.a amortiseeruv laen. Ehk siis laenusumma tuleb

tagastada 8 korda varem, kui tariifist on võimalik seda summat koguda. Lisaks peab

kulumikomponent võimaldama ettevõttel teha nii investeeringuid kui tasuda investeeringute

tegemiseks võetud laenude tagasimakseid. ...Eeldame, et mõistliku kulumikomponendi ja seega

ka tariifitaseme juures on võimalik osaline laenude refinantseerimine. Kindlasti on laenude

refinantseerimine oluliselt keerulisem või oluliselt kallim olukorras, kus ettevõtte tariifid ning

kasumlikkus on võrreldes varasemaga märkimisväärselt madalamad.”

Konkurentsiamet toob siinkohal välja ühe ASTV esitatud näite, kuna kõikides näidetes

väljatoodud põhimõte on sama – pikaajaliste investeeringute puhul kui tagasimakstava

laenusumma periood/tähtaeg jääb põhivara kasulikust elueast lühemaks, siis kujuneb

tagastatav(-ad) laenumakse(-d) suuremaks, kui vastava perioodi (laenuperiood) tariifist

kogutud kulum ja tulukus (kumulatiivne raha jääk) ning ettevõtte rahavood muutuvad

negatiivseks.

“...enamasti on vee-ettevõtja poolt tehtavad investeeringud pikaajalise elueaga 30-60 aastat,

nende finantseerimiseks saadavad laenud aga oluliselt lühema tähtajaga. Ehk kümne aastaga

ei ole võimalik saada tariifist läbi kapitalikomponendi tehtud investeeringut tagasi. Arvestades

nüüd sama näidet, kus ettevõte finantseerib oma vara laenuga, mis tuleb täies ulatuses tagasi

maksta 5 aasta jooksul. Antud näite puhul tasub tarbija kulumikomponendi kaudu tariifist 2,38

miljonit, samas kui laen on võetud 10 miljoni peale viieks aastaks.”

Aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Kokku

periood 10

aastat

Vara algväärtus aasta alguses (milj

EUR) 0 9,88 9,63 9,38 9,13 8,88 8,63 8,38 8,13 7,88

Investeering (milj EUR) 10 10

Investeering kumulatiivne 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10

Amortisatsioonikulu (milj EUR) 0,13 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 2,38

Vara lõppväärtus 31.12 9,88 9,63 9,38 9,13 8,88 8,63 8,38 8,13 7,88 7,63

Reguleeritav vara 4,94 9,75 9,50 9,25 9,00 8,75 8,50 8,25 8,00 7,75

Tarbija maksab veeteenuse hinnas

kapitalikomponendi 0,125 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 2,38

Vara väärtuselt teenitud põhjendatud

tulukus 5,45% 0,27 0,53 0,52 0,50 0,49 0,48 0,46 0,45 0,44 0,42 4,56

Tarbija maksab tariifist 0,39 0,78 0,77 0,75 0,74 0,73 0,71 0,70 0,69 0,67 6,94

Tarbija maksab tariifist 0,39 0,78 0,77 0,75 0,74 0,73 0,71 0,70 0,69 0,67 6,94

Investeering -10

Võetud laen 5 aastane amortiseeruv 10

Laenu jääk perioodi lõpus 10 8 6 4 2 0 0 0 0 0 0

Intress 3,5% -0,18 -0,32 -0,25 -0,18 -0,11 -0,04 0,00 0,00 0,00 0,00 -1,05

Laenu põhiosa maksed 0,00 -2,00 -2,00 -2,00 -2,00 -2,00

Rahakäive 0,22 -1,53 -1,48 -1,42 -1,36 -1,31 0,71 0,70 0,69 0,67 -4,11

Raha jääk kumulatiivne 0,22 -1,31 -2,79 -4,21 -5,58 -6,89 -6,17 -5,47 -4,79 -4,11

81

Tarbija maksab tariifist 0,39 0,78 0,77 0,75 0,74 0,73 0,71 0,70 0,69 0,67 6,94

Investeering -10 -10

Võetud laen 5 aastane bullet 10 10

Laenu jääk perioodi lõpus 10 10 10 10 10 0 0 0 0 0 -10

Intress 3,5% -0,18 -0,35 -0,35 -0,35 -0,35 -0,18 0,00 0,00 0,00 0,00 -1,75

Laenu põhiosa maksed 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 -10,00 -10,00

Rahakäive 0,22 0,43 0,42 0,40 0,39 -9,45 0,71 0,70 0,69 0,67 -4,81

Raha jääk kumulatiivne 0,22 0,65 1,07 1,47 1,86 -7,59 -6,87 -6,17 -5,49 -4,81

“...pikaajaliste investeeringute puhul ei ole omanikul võimalik tootlust saada ning ettevõtte

rahavoog on negatiivne vaatamata sellele, et tariifi võetakse antud varaga seotud kapitalikulu

ning lubatud tulukus. ...Kuna vee-ettevõtjate investeeringud on pikaajalise loomuga, siis on

väga tavaline juhtum, kus põhivara raamatupidamislik jääkväärtus ei peegelda varade

amortiseeritavat taastamisväärtust ja on kaugel majanduslikust väärtusest. Varad, mis on

ehitatud 35 aastat tagasi, on ehitatud nõukogude ajal ja tolleaegses vääringus, mis tänapäeval

on olematu. Samuti on 10 aasta tagused hinnad oluliselt erinevad praegustest. Sõltumata

asjaolust, et IFRS lubab oma varasid ümber hinnata, selleks et varad peegeldaksid tegelikku

majanduslikku väärtust, ei ole seda lubatud teha Konkurentsiameti soovitusliku veeteenuse

hinna arvutamise metoodika kohaselt. Sellest tulenevalt tekivad tulevikus vajalike

investeeringute osas veelgi suuremad käärid, mida peab finantseerima omanik.”

“Tõsi on see, et summa kajastuks ärikasumis, küll aga on ettevõttel vajalik tagasi maksta juba

võetud laenud. Hetkel [...] ettevõttel [...] täiendavat laenukoormust. ...Oma olemuselt võib

eeldada, et pika aja vältel saab ettevõte oma investeeringud läbi tariifi tagasi. Tegemist on väga

lihtsustatud lähenemisega. Selle metodoloogia puudus on selles, et esmalt tuleb investeeringud

teha ning alles seejärel saadakse raha hiljem vara kasuliku eluea jooksul, mis võib aga olla 40

aastat. Lisaks on sama investeeringu tegemine tulevikus juba oluliselt kallima hinnaga

põhjusel, et hinnaindeks muutub ajas. Kui ettevõttel on võimalik kulumikomponenti koguda 20-

40 aasta jooksul, siis laenud tuleb sageli tasuda varem. ...Seda probleemi ei lahenda ka kasuliku

eluea lühendamine, kuna sel juhul on küll laenud makstud, kuid ettevõttel ei ole võimalik

ärikasumit üldse teenida ja tegu oleks mittetulundusühinguga, kus kaetud on pelgalt kulud, aga

kõik kulutused, mida ei ole võimalik tariifi arvata, nt ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulud või

muud kulutused, tuleks omanikel katta täiendavate sissemaksete teel, milleks ei ole valmis ei AS

Tallinna Vesi investorid ega ka teiste vee-ettevõtete omanikud.”

“Samuti on probleemiks asjaolu, et ettevõttel ei ole võimalik saada varasid tariifi kohe, kui

need soetatakse. Suuremamahuliste tariifide kinnitamise protsess võib võtta aega aasta ning

iga-aastaselt on see ettevõttele sisuline ja suur halduskoormus. Kui investeering tuleb ikkagi

kohe ära teha, siis tariifis kajastuvad need summad ajalise viivitusega. Kui võetakse arvesse ka

tegelik raamatupidamislik jääkväärtus, siis tegelik amortiseerimine algab varem, kui seda saab

tariifis arvestada ning sellest tulenevalt võib ka aastane amortisatsioonikulu kompenseerimine

ettevõtte jaoks kadunud olla ning kokkuvõttes on reaaltootlus negatiivne.”

“[...] Nii nagu varem mainitud, on ettevõttel pikaajaline laenukohustus kokku 95 miljonit.

Laenud on võetud kolmest pangast Nordic Investment Bank summas 20 miljonit eurot, Nordea

pangast summas 37,5 miljonit eurot ning OP pangast summas 37,5 miljonit eurot. NIB laenu

tagasimaksed algavad juba 2019. aastast ning aastane tagasimakse on 3,363 miljonit eurot. ...

[...].

“...kehtivad regulatsioonid ei võimalda AS-il Tallinna Vesi saada oma varade soetuseks ja

rekonstrueerimiseks abi läbi Euroopa Liidu rahastuse, mistõttu on eriti oluline, et tariifi lubatav

kapitalikomponent oleks piisav, et ettevõttel oleks võimalik teha vajalikke investeeringuid...

Eelpool toodud põhjustel peab AS Tallinna Vesi kriitiliselt vajalikuks, et Konkurentsiamet

82

arvestaks täiendava kapitalikomponendiga täies mahus.”

Konkurentsiameti lõplik seisukoht erakorralise kulumikomponendi (laenukomponendi)

[...] tuh € osas

Konkurentsiamet ei nõustu ettevõtja seisukohaga, et erakorralise kulumikomponendi [...] tuh €

hinda lülitamine on ühest aspektist põhjendatud tingituna ASTV poolt varasemalt rakendatud

erinevast regulatsioonimetoodikast, mistõttu peaks üleminek uuele ÜVVKS-s sätestatud

regulatsioonimetoodikale toimuma ASTV puhul järk-järguliselt. Veeteenuse hinnakujundust

reguleeriv ÜVVKS on kehtinud aastast 1999 (jõustus 22.03.1999), sealjuures Konkurentsiameti

pädevus veeteenuse hinna kooskõlastamisel alates 01.11.2010. Tulenevalt ÜVVKS § 14 lg 9

avaldas Konkurensiamet 2010. aastal vee-ettevõtjatele ka Juhendi haldusorgani poolt järgitava

detailse veeteenuse hinna kujundamise põhimõtetega tuginedes ÜVVKS-s sätestatud

hinnakujunduse reeglitele. Seega on Konkurentsameti poolt järgitav ÜVVKS-s sätestatud

regulatsioonimetoodika kehtinud juba kaheksa aastat ehk piisavalt pikka aega, võimaldamaks

vee-ettevõtjatel vajadusel oma äritegevuse ümberkorraldamist vastavalt vee monopolidele

seatud hinnakujunduse spetsiifikale, kui ettevõtja seda varasemalt ei järginud. Ehkki ASTV

poolt varasematel aastatel (enne 01.11.2010) rakendatud veeteenuse hinnapoliitika erines

ÜVVKS-s ja Juhendis sätestatust tuginedes AS Tallinna Vesi erastamisel 2001.a-l sõlmitud

lepingutes (edaspidi Teenusleping57) sisalduvale hinnamehhanismile, on ASTV-l olnud siiski

võimalik mõistliku aja jooksul kujundada äritegevuse strateegia ümber vastavuses ÜVVKS-s

sätestatud hinnakujunduse reeglitega, arvestamaks tulevikus saabuvaid laenumakse tähtaegasid

ja investeeringuvajadusi. Asjaolu et ASTV ja Konkurentsiameti vahel on toimunud

kohtuvaidlus seoses 2011. aastal toimunud ASTV hinnamenetluse ja selle tulemusel tehtud

ameti 10.10.2011 ettekirjutusega58 veeteenuse hinna kooskõlla viimiseks ÜVVKS-s sätestatud

hinnakujunduse põhimõtetega, ei õigusta ettevõtjat seaduses sätestatud regulatsioonimetoodika

mittejärgimist. Kohtuvaidluse fakt ei ole garantii rakendatava regulatsioonimetoodika

õiguspärasusele ning ettevõtjal tuleb arvestada riskiga, et kohus ei rahulda kaebaja ehk ASTV

poolt taotletut59. Vastutustundliku äritegegevuse tagamiseks tulnuks ettevõtjal arvestada juba

kohtumenetluse ajal võimaliku regulatsioonimetoodika rakendumist tulevikus ning võtta

tarvitusele meetmed tagajärgedega toimetulemiseks juhul, kui kohus ettevõtja taotletut ei

rahulda. Kehtinud ÜVVKS § 142 lg 1 sätestas Konkurentsiametile sõnaselge kohustuse

kontrollida, et vee-ettevõtja taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud

põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust, mistõttu Konkurentsiamet ei oleks saanud

seadusest tulenevalt kooskõlastada ühtegi teisel viisil kujundatud veeteenuse hinda, kui vaid

seda, mis vastas ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatud kulupõhisuse nõuetele. Seega oli ASTV juba

alates 2011.a-st teadlik ÜVVKS-s sätestatud hinnaregulatsioonist ning ettevõtjal oli varakult

võimalik, seejuures teenuslepingu alusel kehtinud lubatust kõrgemate veeteenuse hindade ja

kõrgema müügitulu juures, korraldada kasumi jaotamise ja reinvesteerimise poliitika nii, et

57 2001. aastal Tallinna linna ja AS Tallinna Vesi vahel sõlmitud erastamisleping, mille osaks olevas teenuslepingu lisa E Osas

I leppisid pooled kokku veeteenuse hinna tariifi mehhanismi kujundamises esialgu viieks aastaks (Teenuslepingu lk. 5 mõiste

„Algperiood“). 2002.a-l toimus Teenuslepingu muutmine, s.h lepingu kehtivusaja pikendamine aastani 2010 (Teenuslepingu lk

2 p 3.1). 2007 a.-l muudeti Teenuslepingut ning pikendati selle kehtivust 2020.a-ni (Teenuslepingu lk 2 p 2.1), kusjuures

veeteenuse hind hakkas iga-aastaselt muutuma tarbijahinnaindeksi ja K- koefitsient (sisu teadmata) võrra. 58 Konkurentsiamet kohustas 10. oktoobri 2011. a ettekirjutusega nr 9.2-3/11-001 ASTV-d esitama kooskõlastamiseks ÜVVKS

§ 14 lg 2 nõuetele vastavad veeteenuse hinnad. 59 Riigikohus asus 12.12.2017 otsuses nr 3-11-1355 ASTV ja Konkurentsiameti vahelises veeteenuse hinna õiguspärasuse

vaidluses seisukohale, et kaebaja ASTV ei ole õigustatud rakendama Tallinna linnaga sõlmitud teenuslepingust tulenevaid

hindu, vaid peab järgima ÜVVKS-s sätestatud hinnaregulatsiooni põhimõtteid ning kohustas ettevõtjat täitma

Konkurentsiemeti 10.10.2011 ettekirjutust nr 9.2-3/11-001 viia veeteenuse hinnad kooskõlla seadusega. Seega ei olnud ASTV-

l seni rakendatud regulatsioonimetoodikal õiguslikku alust ja vee-ettevõtja pidanuks juba 09.11.2010 Konkurentsiametile

esitatud esmases hinnataotluses arvestama kehtiva hinnaregulatsiooniga ning kujundama hinnad vastavalt. Kohtuotsus leitav

veebiaadressilt: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-11-1355/319

83

vajalikud laenumaksed saaksid perioodiliselt või tulevikus tasutud ning kriitilised

investeeringud teostatud.

Siinjuures ei pea Konkurentsiamet asjakohaseks ÜVVKS § 16 lg-s 11 (jõustus 01.11.2010)

sätestatule viitamist füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuse hindade järk-järgulise

ühtlustamise osas. Antud rakendussätte eesmärgiks on tagada ülemineku periood kõikidele vee-

ettevõtja klientidele õiglase ja mittediskrimineeriva hinna rakendamiseks olukorras, kus

hinnavahe kehtestamine kohalike omavalitsuste poolt oli seadusega varem võimaldatud.

01.11.2010 jõustunud ÜVVKS-i muudatuste kohaselt ei sea seadus samasugust üleminekuaega

vee-ettevõtjatele ÜVVKS-s sätestatust erineva regulatsioonimetoodika rakendamise puhul.

Esiteks ei ole reguleeritavate vee-ettevõtjate hinnakujunduse põhimõtted võrreldes varasemalt

kehtinud seadusega (kuni 31.10.2010 kehtinud ÜVVKS) põhiolemuselt muutunud. Ka

Riigikohus asus ASTV ja Konkurentsiameti vahelises vaidluses 12.12.2017 tehtud otsuses

(otsus nr 3-11-1355 punkt 25) seisukohale, et ÜVVKS § 14 regulatsiooni aluspõhimõtteks oli

nii kuni 31.10.2010 kehtinud kui ka alates 01.11.2010 kehtinud seaduse alusel veeteenuse hinna

kulupõhisus ning kasumi teenimine üksnes põhjendatud ulatuses. Regulatsiooni muutmisel oli

kaalukateks eesmärkideks täpsustada regulatsiooni ja tõhustada riigipoolset järelevalvet, et

kaitsta tarbijaid liiga kõrgete veeteenuse hindade eest ning tagada vee-ettevõtjate ühetaoline

kohtlemine kogu Eestis. Teiseks on 01.11.2010 jõustunud ÜVVKS-s rakendussäte § 16 lg 6,

mille kohaselt võis vee-ettevõtja osutada veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust tarbijatele

31.10.2010 kuupäeval kehtinud kohaliku omavalitsuse kehtestatud hindadega seni, kuni vee-

ettevõtja kehtestas alates 01.11.2010 rakendunud ÜVVKS-s ettenähtud korras

hinnaregulatsiooni nõuetele vastava veeteenuse hinna. Seejuures lasus Konkurentsiametil õigus

nõuda igal ajal vee-ettevõtjalt seaduse nõuetega kooskõlas oleva hinna kehtestamist. Seega on

ÜVVKS-s antud võimalus kasutada ülemikuaega kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud

hinnalt Konkurentsiametiga (või vastavalt pädevusele kohaliku omavalitsusega)

kooskõlastatud hinnale (alates 01.11.2010 ÜVVKS-s kehtestatud korrale). Samas kohustas

eeltoodud säte vee-ettevõtjaid viima veeteenuse hinnakujundus ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatud

kulupõhisusele vastavaks ka siis, kui hind sellele varem ei vastanud ning seadusest tulenev

hilisem tähtaeg selleks saanuks olla vaid siis, kui vee-ettevõtja esitas ÜVVKS § 141 lg 3 või §

142 lg 1 või 2 kohaselt haldusorganile veeteenuse hinna ettepaneku kooskõlastamiseks või

kohustas Konkurentsiamet vee-ettevõtjat viima rakendatud veeteenuse hinna seadusega

kooskõlla.

Eeltoodust tulenevalt ei pea Konkurentsiamet ASTV suhtes regulatsiooniväliste

eritingimuste kohaldamist (ehk üleminekuaja rakendamist) põhjendatuks, kuna see on

vastuolus seadusega ning ÜVVKS ei võimalda rakendada taolist üleminekuaega

erakorraliste kasumite teenimiseks tagastatavate laenude või teostatavate investeeringute

rahavoogude katteks. Võetud laene tuleb tasuda ning investeeringuid teostada (vajadusel

võõrkapitali kaasates), ka teistel vee-ettevõtjatel, mitte ainult ASTV-l ja taoliste

eritingimuste võimaldamisel (erakorralise kulumikomponendiga kasumi teenimine) ühele

vee-ettevõtjale põhjustaks haldusorgan ebaproportsionaalselt suure ebavõrdsuse teiste

vee-ettevõtjate suhtes, mis oleks vastuolus ÜVVKS-i eesmärkidega.

Nagu Konkurentsiamet Arvamuses selgitas, sätestab ÜVVKS § 14 lg 2 kulu ja tulu

komponendid, mida veeteenuse hinnaga katta tuleb ehk põhjendatud tegevuskulud (ÜVVKS §

14 lg 2 p 1, 3 ja 4), investeeringud vanemates piirkondades ja ühisveevärgi/–

kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks (s.t kapitalikulu vastavalt ÜVVKS § 14

lg 2 p 2 ja 6, vt otsuse punkt 9) ning põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud

kapitalilt (s.t põhjendatud tulumäära 5,45% rakendamine vastavalt ÜVVKS § 14 lg 2 p 5, vt

otsuse punkt 9). Muuhulgas näitlikustas Konkurentsiamet tabelis 25 (vt Tabel 25) ÜVVKS §

84

14 lg 2 p 2 ja 6 sätestatud investeerigute lülitamist veeteenuse hinda läbi põhivara kasuliku

eluea, mis vastab RPS § 16 p 6 sätestatud tulude ja kulude vastavuse kohustusele põhivara

kulusse arvestamisel vara kasuliku eluea jooksul ning tagab tarbijatele kulupõhise ja õiglase

veeteenuse hinna vastavalt KonkS § 181 ja ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatud põhimõtetele. Eeltoodu

väldib tarbijate poolt veeteenuse hinnaga ühe ja sama investeeringu mitmekordset

kinnimaksmist vee-ettevõtjale (kui investeeringud lülitatakse veeteenuse hinda ühekordse

kuluna, mitte kasuliku eluea jooksul nagu seadus kohustab finantsarvestuses kajastama) ja

seeläbi ülemäärase kasumi teenimist monopoolses ettevõttes.

Hinnataotluses on ASTV prognoosinud regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda lülitatavateks

tegevuskudeks erinevaid veeteenuse osutamiseks vajalikke kulusid (vt otsuse punkt 7.1 ja 7.2),

investeeringuid ja põhivara (vt otsuse punkt 8, 9 ja 9.2) ning tulukust investeeritud kapitalilt (vt

otsuse punkt 9 ja 9.3), mida Konkurentsiamet on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1-6 tulenevalt pidanud

põhjendatuks veeteenuse hinnas (v.a ülemäärane saastetasu 0,5 koefitsiendi ulatuses, vt otsuse

punkt 7.1.2). ASTV poolt veeteenuse hinda taotletav erakorraline kulumikomponent ei baseeru

ühelgi ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 2, 3, 4 ja 6 nimetatud põhjendatud kulul ega investeeringul, kuna

sisuliselt rahavoo katteks planeeritud [...] € näol ei ole tegemist ei jooksvate kuludega või

teostatavate investeeringutega (regulatsiooniperioodil planeeritavad investeeringud ligi [...]

miljoni euro ulatuses on ASTV lülitatud veeteenuse hinda läbi kapitalikulu ning arvestanud

nende varade maksumuselt ka veeteenuse hinda tulukust lubatava WACC 5,45% piirmääras, vt

otsuse punkt 8, 9.2 ja 9.3: kulum summas [...] € ja tulukus summas [...] € sisaldavad ka

regulatsiooniperioodi investeeringute kulumit ja tulukust). Seega kajastuks ASTV taotletav

erakorraline kulumi-/laenukomponent [...] €-t [...] mis on vastuolus seadusest tuleneva

hinnaregulatsiooniga, mille kohaselt on monopoolsete ettevõtjate tulunorm piiratud (ÜVVKS

§ 14 lg 2 p 5 mõtte kohaselt peab veeteenuse hinnaga teenitav tulukus vastama tehtud

investeeringutelt teenitavale põhjendatud tulunomile, mis vee-ettevõtluse sektoris on 5,45%, vt

otsususe punkt 9 ja 9.3). Et Hinnataotluses on ASTV juba taotlenud veeteenuse hinnas

põhjendatud tulukust investeeritud kapitalilt (ehk reguleeritavalt varalt), siis lisanduv [...] €-t

tekitab olukorra, kus ettevõtja teenib ärikasumit, mis ületab [...] ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 lähtuvalt

arvutatud põhjendatud tulukuse summat nii regulatsiooniperioodil kui ka järgnevatel aastatel.

Täiendava ärikasumi teenimist veeteenuse hinnas sisalduva erakorralise kulumikomponendi

näol näitlikustas Konkurentsiamet ka tabelites 26 ja 27 [...].

Tabel 26 ja Tabel 27), kus lisaks korrektselt veeteenuse hinnas kajastatud investeeringutele

(põhivara kulum ehk kapitalikulu komponent) põhjustab veeteenuse hinda lülitatav täiendav

kulumikomponent olukorra, kus [...] vastuolus ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 sätestatuga.

Tõendamaks eeltoodud väiteid, kajastas Konkurentsiamet alltoodud tabelis arvutuskäigud

võrdlemaks ASTV Hinnataotluses veeteenuse hinda lülitatud hinnakomponentide alusel

teenitava tulukuse määra ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatud põhjendatud kulude ja tulukuse alusel

kujuneva tulukuse määraga.

Tabel 28 Võrdlus tulukuse määra kujunemisest ASTV Hinnataotluse baasil ning

Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud hinnakomponentide baasil.

1 2 3 4 5

Veerg

/ rida

Tulukuse määra kujunemine ASTV Tallinna ja

Saue piirkonnas ja mõju veeteenuse hinnale Ühik

ASTV Hinnataotluses

prognoositud kulud ja müügitulu

koos sademevee

kompensatsiooniga

ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatud

põhjendatud tegevuskulude ja tulukuse alusel kujunev ASTV

müügitulu, s.h sademevee

kompensatsioon, (s.t müügitulu ilma ülemäärase saastetasu

[...] € ja kulumikomponendita

[...] €-t)

85

1 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € [...] [...]

2 Saastetasu tuh € [...] [...]

3 Elektrienergia kulu tuh € [...] [...]

4 Kemikaalide kulu tuh € [...] [...]

5 Muda käitluskulu tuh € [...] [...]

6 Muud tegevuskulud tuh € [...] [...]

7 Kapitalikulu tuh € [...] [...]

8 Erakorraline kulumikomponent tuh € [...] [...]

9 Tulukus tuh € [...] [...]

10 Müügitulu (ehk veeteenuse hindadega

teenitav tulu) tuh € [...] [...]

11 Tegelikult kantavad kulud regulatsiooniperioodil

12 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € [...] [...]

13 Saastetasu tuh € [...] [...]

14 Elektrienergia kulu tuh € [...] [...]

15 Kemikaalide kulu tuh € [...] [...]

16 Muda käitluskulu tuh € [...] [...]

17 Muud tegevuskulud tuh € [...] [...]

18 Kapitalikulu tuh € [...] [...]

19 Tegelik kulubaas kokku tuh € [...] [...]

20 Teenitav ärikasum (rida 10 – 19) tuh € [...] [...]

21 Tulukuse arvutamise aluseks olev reguleeritava vara baas

22 Põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi

lõpus tuh € [...] [...]

23 Käibekapital – 5% lubatud müügitulult (rida 10

× 5%) tuh € [...] [...]

24 Reguleeritav vara kokku (rida 22 + 23) tuh € [...] [...]

25 Põhjendatud tulukuse (WACC) maksimaalne

määr % 5,45 5,45

26 Põhjendatud tulukus maksimaalses määras ehk

5,45% (rida 24 × rida 25) reguleeritavalt varalt tuh € [...] [...]

27

Tegelikult teenitud tulukuse määr

reguleeritavalt varalt ehk ettevõtja

investeeritud kapitalilt (rida 20 / rida 24 ×

100)

%

[...] [...]

28 Mõju veeteenuse hinnale

29 ASTV Hinnataotluses

veeteenuse hinnakujunduse

aluseks olev müügitulu

ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatud põhjendatud tegevuskulude ja

tulukuse põhjal kujunev

veeteenuse hinnakujunduse

aluseks olev ASTV müügitulu

30 Veeteenuse hindadega teenitav tulu (rida 10) tuh € [...] [...]

31

Kohaliku omavalitsuse sademevee kulude

katteks makstava kompensatsiooni

elimineerimine müügitulust

tuh € [...]

32 Põhiteenustega seotud teenuste müügitulu elimineerimine kuupmeetripõhisest veeteenuse

hinnast

tuh € [...]

33 Müügitulu (ehk veeteenuse kuupmeetripõhiselt teenitav tulu) (rida 30 - rida 31 - rida 32)

tuh € [...] [...]

34 Veeteenus Võetud vee

teenus Reovee teenus

Võetud vee

teenus Reovee teenus

35 Müügitulu veeteenuse põhiselt tuh € [...] [...] [...] [...]

36 Müügimaht tuh m3 [...] [...] [...] [...]

37 Kaalutud keskmine veeteenuse hind €/m3 [...] [...] [...] [...]

38 Vee ja reovee teenuse hind tarbijale kokku €/m3 [...] [...]

39

ASTV Hinnataotluses taotletavate ja ÜVVKS § 14 lg 2 alusel kujundatud kaalutud keskmiste

summeeritud vee ja reovee teenuste hindade

vahe (rida 38 veerg 5 - 4)

€/m3

[...]

86

40 Mõju veeteenuse hinnale % [...]

* ÜVVKS-ist ning Juhendist lähtuvalt saab käibekapitali (ehk 5% lubatud müügitulu) arvutamise aluseks olla vaid

põhjendatud kulude ja põhjendatud tulukuse summa baasil kujunev müügitulu, mis on toodud tabeli veeru 5 real

10. Käesolevas tabelis on Konkurentsiamet võtnud veeru 4 real 23 käibekapitali arvutamise aluseks ASTV

Hinnataotluses prognoositud kõrgema müügitulu veeru 4 real 10, näitlikustamaks, et ka kõrgemalt müügitulult

arvutatud käibekapitali juures teenib ettevõtja ülemäärast kasumit (veerg 4 rida 27).

**Põhjendatud tulukuse arvutus maksimaalses 5,45% määras erineb real 23 veerus 4 ja 5 sõltuvalt reguleeritava

vara hulka lülitatud erinevast käibekapitali suurusest.

***Arvutus põhineb ASTV Hinnataotluse kasumiaruandes prognoositud tulukuse summal [...] tuh €-l. ÜVVKS §

14 lg 2 p 5 mõtte kohaselt ei või põhjendatud tulukuse summa ületada reguleeritavalt varalt maksimaalse tulukuse

määra (WACC 5,45%) alusel arvutatud summat, kuid alampiiri seadus ei sätesta.

Eeltoodud tabelis (vt Tabel 28) toodud arvutustest nähtub, et ASTV teenib erakorralise

kulumikomponendi (ja ülemäärase saastetasu) lülitamisega veeteenuse hinda tulukust [...] %,

mis on [...] kõrgem ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 alusel monopoolsetele vee-ettevõtjatele lubatava

põhjendatud tulukuse normist 5,45% [...]/ 5,45 = [...] korda). Kuivõrd reguleeritava vara hulka

lülitatava käibekapitali arvutamise aluseks olevaks lubatavaks müügituluks saab

Konkurentsiamet pidada vaid põhjendatud tegevuskulude ja tulukuse baasil kujunevat

müügitulu (vt Tabel 28 veerg 5 rida 10 ja 23), siis kujuneks ASTV Hinnataotluses toodud

hinnakomponentide põhjal teenitava tulukuse määr põhjendatud reguleeritava vara (vt

Tabel 28 veerg 5 rida 24) suhtes veelgi kõrgemaks [...] (ärikasum ASTV Hinnataotluse põhjal:

veerg 4 rida 20) / [...] (reguleeritav vara veerg 5 rida 22-24) × 100 = [...] %), sest lubatavas

müügitulus ei saa aktsepteerida erakorralist kulumikomponenti (ega ülemäärast saastetasu),

mida ettevõtja reaalselt kuluna ei kanna ja mis seetõttu ei ole kooskõlas ÜVVKS § 14 lg 2

sätestatud kulupõhise hinnakujundusega. Kaalutud keskmise veeteenuse hinna vaheks

mõlema teenuse (võetud vee ja reovee teenuse) tarbijale, kujuneb võrreldes ASTV

Hinnataotlusega ÜVVKS § 14 lg 2 põhjendatud kulude alusel hinnanguliselt –[...] €/m3 (vt

Tabel 28 read 30 ja 40) ehk on üle [...] % väiksem, mis näitab [...].

Eeltoodust tulenevalt ei saa Konkurentsiamet pidada ASTV veeteenuse hinnas

põhjendatuks erakorralist kulumikomponenti, kuna ettevõtja teeniks antud komponendi

kaudu tarbijatelt monopoolse teenusega ülemäärast kasumit, mis on vastuolus ÜVVKS §

14 lg 2 p 5 sätestatud investeeritud kapitalilt teenitava põhjendatud tulukuse põhimõttega.

Lisaks on ASTV Vastuskirjas välja toonud, et ettevõtja investeeringuvajadused on [...]

kõrgemad, kui seda võimaldab veeteenuse hinda lülitatud tavapärane kulumikomponent (vt käesoleva punkti 9.2 algust), mistõttu on ettevõtja rahavood negatiivsed. Rahavoogude

miinus suureneb veelgi, kui saabuvad tagastatavate laenumaksete tähtajad, sealjuures on ASTV

regulatsiooniperioodil (2018) märkinud rahavoo miinuseks – [...] €-t. Konkurentsiamet juhib

tähelepanu, et ASTV on esitletud rahavoogude arvutustes (vt ASTV vastuskirja esimene tabel)

lähtunud üksnes rahavoogudest investeerimistegevusest (ostetud/müüdud põhivara) ja

finantseerimistegevusest (saadud/makstud laenud), kuid jätnud arvestamata rahavoogusid

äritegevusest (müügitulu/müüdud toodete kulu või kasumi korrigeerimine mitterahaliste

majandustehingute mõjuga), mis sisaldab ka teenitavat kasumit. Vastavalt RPS § 19 lg 2 tuleb

finantsarvestuses võtta rahavoogude arvutuses arvesse rahavoogusid (raha laekumised ja

väljamaksed) äritegevusest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest, peegeldamaks

rahavoogude arvutuse tulemit tõepäraselt. Seega ei ole õige kajastada rahavooge võtmata

arvesse laekuvat kasumit, sest vastasel juhul on rahavoogude arvutatud tulem moonutatud ega

peegelda tegelikku rahaliikumist, mis on vastuolus RPS § 19 lg 2. Võttes arvesse eeltoodut,

kujuneks Konkurentsiameti poolt ÜVVKS § 14 lg 2 alusel põhjendatuks peetud

hinnakomponentide (vt Tabel 28 veerg 5) põhjal ASTV rahavood reguleeritava teenuse lubatud

müügitulu baasil aastal 2018 järgnevaks (vt Tabel 29).

87

Tabel 29 ASTV regulatsiooniperioodi kassavoog lubatud müügitulu baasil

rida Kassavoog Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse müügitulu põhjal ühik 2018

1 (-) Vee erikasutusõiguse tasu tuh € [...]

2 (-) Saastetasu tuh € [...]

3 (-) Elektrienergia kulu tuh € [...]

4 (-) Kemikaalide kulu tuh € [...]

5 (-) Muda käitluskulu tuh € [...]

6 (-) Muud tegevuskulud tuh € [...]

7 (-) 2018.a laenukohustused 0 tuh € + intressid [...] tuh € tuh € [...]

8 (-) Väljaminev kassavoog regulatsiooniperioodil (ridade 1-7 summa) tuh € [...]

9

(+) Lubatav müügitulu ehk ASTV prognoositud müügitulu, s.h sademevee

kompensatsioon, ilma ülemäärase saastetasu [...] € ja kulumikomponendita

[...] €-t (vt Tabel 28 veerg 5 rida 10) vastavalt ÜVVKS § 14 lg 2

tuh €

[...]

10 (+) Vaba kassavoog (Rida 9 – 8) tuh € [...]

11 (-) Investeeringud Tallinna ja Saue piirkonnas 2018 tuh € [...]

12 (+) Kassavoo tulem (rida 10 - rida 11) tuh € [...]

Nagu tabelist (vt Tabel 29 rida 12) nähtub, katab regulatsiooniperioodil müügitulust saadav

vaba kassavoog [...] €-t 2018.a-l ASTV poolt planeeritavad investeeringud [...] € Tallinna ja

Saue piirkonnas ning ettevõtja rahavood ei muutu negatiivseks. Laenumaksete tähtaegade

saabumisel järgnevatel aastatel, võib prognoositud kulude juures minna ettevõtja rahavood küll

mõnevõrra negatiivseks, kuid see näitab ettevõtte vajadust leida vajalike investeeringute

teostamiseks täiendavat kapitali kas omanike sissemaksete näol või võõrkapitali kaasamisega

turult, mitte ettevõtte kahjumit. Amet peab siinkohal vajalikuks märkida, et ASTV

laenukoormus [...].

Konkurentsiamet nõustub, et kui investeeringute jaoks võetud laen on lühema tähtajaga kui

laenuga finantseeritud vara kasulik eluiga (samas ei ole see relevantne ASTV olemasolevate

laenude puhul, vt Konkurentsameti käsitlust lk 90-97), siis ei kata konkreetse investeeringu

kulumi komponendist saadav rahavoog täies ulatuses perioodilisi laenumakseid, mis võib viia

ettevõtte rahavood laenu tähtaja perioodil negatiivseks. Amet juhib tähelepanu et, laenu

tagasimaksmisel avaldab järgneval vara kasuliku eluea perioodil veeteenuse hinnaga teenitav

kulumi komponent rahavoogudele mõju taas positiivses suunas, sest laenu tagasimakseid ega

intressikulu enam ei ole. Investeeringu teenib ettevõtja tagasi küll vara kasuliku eluea jooksul,

mitte laenu tähtaja jooksul (kui laenu tähtaeg on lühem). Kui kasutada laenude

refinantseerimist, mida ka ASTV on kasutanud, tuleb ettevõttel kanda investeeringu jooksul

vaid intressikulu ning laenu tagasimakseid ei ole. Tuleb võtta arvesse, et tekkepõhisest

raamatupidamisprintsiibist (nii IFRS standardid kui ka Eesti finantsaruandluse standardi

kohaselt peab amortisatsioonimeetod peegeldama süstemaatiliselt vara kasutamisest saadava

majandusliku kasu jaotumist ajas) lähtuvalt ei põhine rahavoo arvutustel ükski ettevõtluses

kasutatav toote või teenuse hinnakujundus ning ei ole seega üheselt võrreldav Konkurentsiameti

poolt hinnaregulatsioonis järgitava kulupõhise hinnakujunduse printsiibiga. Rahavood, mis

näitavad raha liikumist kassapõhiselt, peegeldavad ettevõttes teatud perioodil laekuvate ja

väljamakstavate rahasummade juhtimist ning ettevõtte võimekust laenukohustusi täita, kuid

mitte teenitavat kasumit või kahjumit, mida näitab majandustehinguid tekkepõhiselt arvestav

kasumiaruanne. Nii nagu ka Tartu Ülikooli Analüüsis viidatud on hinnaregulatsiooni üheks

oluliseks ülesandeks kehtestada regulatsioonile alluvale tootele või teenusele selline hind, mis

võiks välja kujuneda täiusliku konkurentsi tingimustes. Eestis rakendatav hinnaregulatsioon

lähtub rahvusvaheliselt tunnustatud kulupõhisest lähenemisest ning määratleb investeeritud

varadelt teenitava tootluse, mida investorid teenivad peale vara soetamist, s.t kapitalikulu ja

88

põhjendatud tulukuse arvutamisel võetakse hinnaregulatsioonis arvesse tegelikult ettevõtja

poolt tehtud investeeringud regulatiivse põhivara soetamiseks. Konkurentsiameti poolt

kasutatavad metoodikad võimaldavad ratsionaalselt käituval ettevõtjal üldjuhul teenida

investeeringutelt tulusust, mis vastab põhjendatud tasemele (regulatiivsele kapitali kulukuse

määrale). Samuti on Riigikohus haldusasjas 3-11-1355 tehtud otsuses (punkt 25) asunud

seisukohale, et ÜVVKS § 14 regulatsiooni aluspõhimõtteks oli ja on veeteenuse hinna

kulupõhisus ning kasumi teenimine üksnes põhjendatud ulatuses.

Lisaks toetub kulupõhine hinnaregulatsioon ka KonkS § 181 sätestatud monopoolsetele

ettevõtjatele seatud kohustusele, mille kohaselt peab eri- või ainuõigust või olulist vahendit

omav ettevõtja pidama eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta,

lähtudes objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest. Tulude ja kulude arvestus peab

võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või

teenuse väärtusega. Veeteenuse hind, mis on kujundatud rahavoogudest lähtuvalt (ehk antud

juhul on tulevaste laenumaksete ja investeeringute rahavoogude katteks veeteenuse hinda

lülitatud täiendav erakorraline kulumikomponent [...] €-t) ei ole mõistlikus vahekorras toote või

teenuse väärtusega ega seega kooskõlas KonkS § 181 sätestatud põhimõttega. Eeltoodust

tulenevalt ei saa Konkurentsiamet aktsepteerida rahavoogude vajadusest lähtuvat

monopoolse teenuse hinnakujundust, mis on vastuolus ÜVVKS § 14 lg 2 ja KonkS § 181

sätestatud kulupõhise hinnaregulatsiooniga.

ASTV on Vastuskirjas selgitanud, et kulumikomponent üksi ei võimalda ettevõtjal teha

vajalikes mahus investeeringuid, laenukoormust ei saa ettevõtja enam suurendada ja võetud

laenust 95 miljonist €-st tuleb järgmise kahe aasta jooksul niigi tagasi maksta [...] €-t, mistõttu

on vajalik lülitada tariifi erakorraline kapitalikulukomponent [...] €-t.

Eenimetatud laenu ja investeeringute osas kontrollis Konkurentsiamet ettevõtja majandusaasta

aruandeid perioodil 2001 – 2017 ning peab oluliseks ära märkida järgmist. ASTV 2001 – 2017

majandusaasta aruannetest selgus, et ettevõte on 2001 aastal korrigeerinud rakendatud

kuluminorme ja hakanud osa varasid amortiseerima oluliselt pikema aja jooksul, kui seda tehti

aastani 2000. Nimelt on ASTV 2001 majandusaasta aruande kohaselt tehtud 2001.a-l varade

inventuur ja muudetud kuluminorme aruandes väidetu kohaselt vastavalt varade tegelikele

kasulikele eluigadele lähtuvalt Euroopas levinud praktikast. Selle tulemusel viidi ehitiste ja

rajatiste (hooned, torustikud, jt veemajanduse varad) kuluminormid võrreldes 2000 aastaga

märgatavalt madalamaks ning suuremahulisi varasid hakati amortiseerima edaspidi 50 aasta

asemel 80 ja 100 aasta jooksul (vt Tabel 30).

Tabel 30 ASTV kuluminormid perioodil 2001-2017 majandusaasta aruannetes

Rida Varade kuluminormid ja kasulikud eluead* ASTV majandusaasta aruannetes

Kuni 2000 rakendatud kulumi- normid ja kasulikud eluead

Alates 2001 rakendatud kulumi- normid ja kasulikud eluead

kulumi norm kasulik eluiga kulumi norm kasulik eluiga

1 ehitised 1,8 - 2,0 % 50 - 55 aastat 1,25 - 2,0 % 50 - 80 aastat

2 rajatised 2,0 - 8,0 % 12,5 - 50 aastat 1,0 - 8,33 % 12 - 100 aastat

3 masinad, seadmed 10 - 50 % 2 -10 aastat 3,33 - 50 % 2 - 30 aastat

4 sidevahendid, mõõteriistad, tööriistad, sisseseade 20 - 25 % 4 - 5 aastat 10 - 20 % 5 - 10 aastat

*Mida väiksem on kuluminorm, seda pikemaks kujuneb varade kasulik eluiga: nt kuluminorm 2% tähendab, et vara kantakse

kulusse 50 aasta jooksul (100 / 2 = 50), 1% rakendamisel kantakse vara kulusse 100 aasta jooksul (100 / 1 = 100). Seega 10

miljoni € maksumuses tehtud investeeringu aastane kulu on 50 aasta vältel amortiseerimisel 0,2 miljonit €-t (10 / 50 = 0,2)

kulumit aastas ja 100 aasta vältel amortiseerimisel 0,1 miljonit €-t kulumit (10 / 100 = 0,1). Eelkirjeldatud amortisatsioonikulu

suurus mõjutab otseselt ettevõtte perioodi kasumit ehk perioodi kasum suureneb seda rohkem, mida väiksem on

89

amortisatsioonikulu ja vastupidi.

ASTV 2001 majandusaasta aruande kohaselt oleks vanade kuluminormidega jätkamisel 2001

aasta kulumiks kujunenud 120 miljonit krooni (ehk 7,669 miljonit €-t), mis oleks kajastunud

kuludes ja vähendanud puhaskasumit 54 miljoni krooni (ehk 3,451 miljonit €-t).

Konkurentsiamet on seisukohal, et kuluminormide [...]. Nimelt oli juba 2001.a-l toimunud

ASTV erastamisel veemajanduse varad teatud määral amortiseerunud ning aruandest ei nähtu,

et varade kasulike eluigade pikendamiseks oleks olnud tehnilisi/majanduslikke põhjendatud

aluseid. Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et ka KIK poolt administreeritavate EL

Ühtekuuluvusfondist toetatavate veemajanduse projektide Juhendmaterjalis60 on kajastatud

uute rajatud varade arvestuslikeks kasulikeks eluigadeks hoonete ja torustike puhul 40 aastat

ning seda olukorras, kus nimetatud rajatised on ehitatud uusi kaasaegseid materjale kasutades.

KIK soovitus (eluiga aastat)

1

. Võrgustikud, torustikud 40

2

. Tootmishooned 40

3

. Reservuaarid ja mahutid 40

4

. Masinad ja seadmed 15

Samas on paljude Eestis tegutsevate vee-ettevõtjate varade hulgas ka vanemal ajal ehitatud

veemajanduse varasid, mis ei erine ASTV tegevuspiirkonnas olevatest varadest ja mille puhul

on ettevõtjad rakendanud kasulikke eluigasid 20 – 30 aastat tulenevalt just sellest, et antud varad

on tegelikkuses niivõrd amortiseerunud, et ei võimalda kõrgemat eluiga varale rakendada.

ASTV poolt kasutatavad torustike/hoonete kasulikud eluead 80-100 aastat ületavad rohkem kui

kahekordselt juba KIK poolt soovitatud uute kaasaegsete varade kasulikke eluigasid kui ka

teiste vee-ettevõtjate poolt sarnases seisus varadele rakendatavaid kasulikke eluigasid, mis

jäävad oluliselt alla 40 aasta pikkusele vara kasulikule elueale. Konkurentsiamet juhib

tähelepanu, et [...] (ASTV on rõhunud Vastuskirjas ka [...], kuna kulumi komponent, mille

arvelt (vähemalt) tuleks ettevõttel teha veemajanduse (asendus-)investeeringuid, kujuneb

[...] madalaks (vt Tabel 30 allmärkus). See on omakorda ettevõtte jätkusuutlikkuse seisukohalt

riskantne, kuna võib viia ettevõtte olukorda, kus lühiajalises perspektiivis on vajalik teha

suuremahulisi investeeringuid varade taastamisse ja kapitali kaasamine selleks võib olla

raskendatud või ülikallis. Rääkimata tarbijatele rakendatavast veeteenuse hinnast, mis

põhjustaks investeeringute tulemusel hüppelise hinnatõusu. Eeltooduga ei saa põhjendatuks

pidada ASTV seisukohti varade taastamisväärtuse ja investeeringute osas, kuna ettevõtja [...].

Nii võib tekkida olukord, kus [...] ja asendusinvesteeringud muutuvad ettevõtja jaoks liigselt

vananenud varade tõttu kalliks, mille tegemiseks tuleb kaasata üldjuhul rohkem laenukapitali.

Samal ajal põhjustas kulumi (kapitalikulu) alandamine samas vääringus kasumi suurendamise,

mis võimaldas ettevõtjal näidata ettevõtet head kasumit teeniva ettevõttena ja suurendada

omanikele makstavaid dividende. On oluline märkida, et antud viisil [...] kasumi suurendamine

kulu (kulumi ehk kapitalikulu) vähendamise arvelt ei tulene ettevõtte põhiäritegevuse

efektiivsusest (nt läbimüügi suurendamine või tootmisefektiivse tõstmine), vaid tegemist on

pigem „paberil“ kasumi suurendamisega, mis võimaldab kunstlikult suurendatud kasumi arvelt

ettevõtte väärtust näiliselt tõsta ja dividende suuremal määral välja maksta.

60 Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja

majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa

Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead.

90

[...]61

Lisaks on ASTV Vastuskirjas selgitanud, et veeteenuse hinda lülitatavast kulumikomponendist

on ettevõtjal vajalik hakata tagasi maksma juba võetud laene. Käesoleval hetkel on ettevõtjal

laene kokku 95 miljoni € ulatuses, mille tagasimaksed algavad 2019. aastal.

Eestis kehtiv hinnaregulatsioon näeb ette investeeringute tagasiteenimist peale investeeringute

teostamist põhivara kasuliku eluea jooksul. Sealjuures saab laenukohustused (laenude

tagasimaksed ja intressid) katta läbi veeteenuse hinnas sisalduva põhivara kulumi (laenu

põhiosa) ja põhjendatud tulukuse (laenuintressid) komponendi. ASTV majandusaasta

aruannetes kajastatud andmete kohaselt on ettevõtte põhiline laenukoormus saanud alguse

aastast 2002, kui ettevõtja suurendas laenukoormust 50 miljoni € võrra (vt järgnev Tabel 31 rida

10 veerg 2002). Antud laen oli ennekõike vajalik ASTV [...].Tabelis (vt Tabel 31 rida 6 ja 7

veerg 2002 ja 2003) näidatud väljamaksed 63,5 miljonit €-t 2002.a-l ja 11,0 miljonit €-t 2003.a-

l sisaldavad ka eelmise perioodi kasumist jaotatud dividendide ja tulumaksu väljamakseid, ehk

kokku tegi ASTV omanike tarbeks 2002 ja 2003 aastatel väljamakseid (s.h tulumaks) 74,5

miljonit €-t (63,5 + 11,0 = 74,5). Järgnevatel perioodidel ei ole ASTV laenukoormus olulisel

määral muutunud (laenu küll osaliselt refinantseeriti) ja on püsinud sarnasel tasemel (vt Tabel

31 rida 11 veerg 2002-2009) kuni 2010.a-ni, millal ettevõtja suurendas laenukoormust veel 20

miljoni € võrra (vt Tabel 31 rida 11 veerg 2010). [...]. ASTV 2010.a lõpuks kujunenud

laenukohustus ligi 95 miljonit €-t on püsinud senini (2017.a lõpu seisuga) samal tasemel (vt

Tabel 31 rida 11 ja 12 veerg 2010-2017), seega ei ole ettevõtja laenukohustust alates 2010.

aastast vähendanud.

Tabel 31 ASTV majandustulemuste näitajad (majandusaasta aruanded) perioodil 2001-2017

Rida ASTV raha kasutamine ja majandusnäitajad ühik 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

1 Ärikasum (konsolideerimata) tuh € 10613 11160 10854 16292 18059 21597 24118 25907 29523

2 Aruandeaasta kulum (konsolideerimata) tuh € 4168 4430 4695 4968 5032 5180 5064 5731 5698

3

EBITDA62 - kasum enne kulumit, intresse ja makse (ehk vaba raha äritegevusest, rida 1 + rida 2) tuh € 14781 15590 15549 21260 23091 26777 29182 31638 35221

4 Investeeringud (ilma sihtfinantseerimise ja liitumistasudeta) ehk EBITDA-st tarbijatele tuh €

[...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...]

5 Väljamakse omanikele – aktsiakapitali vähendamine tuh € 53553 7163

6 Väljamakse omanikele – dividendid + tulumaks** tuh € 12448 9918 3848 6473 9419 13031 16061 20145 18608

7

Väljamaksed omanikele kokku (aktsiakapitali vähendamine+dividendid+tulumaks) ehk EBITDA-st omanikele (rida 5 + 6) tuh € 12448 63471 11011 6473 9419 13031 16061 20145 18608

8 Vaba raha pärast investeeringuid ja välja- makseid omanikele (rida 3 - rida 4 - rida 7) tuh €

[...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...]

9 Laenu teenindamisega seoses makstud intressid tuh €

[...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...]

10 Vaba raha pärast intressimakseid (rida 8-9) tuh € [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...]

61 Konkurentsiamet viitab siinkohal suurusjärgule, täpne summa sõltub ASTV poolt perioodil 2001 - 2017 teostatud uutest

põhivara investeeringutest, müüdud, ümberhinnatud, amortiseerunud põhivarast. Seega kui arvestada algseks kulumiks 2001.a-

l korrigeerimata kulumi suurust [...] miljonit €-t ja korrigeerida seda iga-aastaselt ASTV majandusaasta aruannetes perioodil

2001 – 2017 kulumi muutusega (vt Tabel 31 rida 2) kujuneks positiivne rahavoog veel suuremaks [...] miljonit €-t.

62 Kasum enne kulumit, intress ja makse ehk vaba raha äritegevusest on tähistatud majanduses laialt levinud inglise keelse

terminiga EBITDA Earnings Before Interest, Taxes, Depreciation, and Amortization.

91

11 Laenukohustuse jääk aasta lõpus tuh € 26422 77069 72212 71982 74471 74557 74583 74616 74911

12 Laenukohustuse jäägi muutus -13633 50647 -4857 -230 2489 86 26 32 295

13 Vaba raha pärast laenu (rida 10 + rida 12) tuh € [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...]

14

Netovõlg = intresse kandvad laenukohustused - raha ja raha ekvivalendid (konsolideerimata) tuh €

[...]

65226 66948 65641 61349 58617 63180 59925 56466

15 Netovõla osakaal kogukapitalist (netovõlg / (omakapital + netovõlg) x 100 %

[...] 54,8 53,8 50,7 47,5 44,3 44,5 42,3 38,8

Andmed ASTV majandusaasta aruannetes (konsolideeritud)

16 Käibe ärirentaablus = ärikasum / müügitulu x 100**** % 39,2 34,1 33,7 46,5 47,7 48,7 58,2 56,3 59,8

17 Puhaskasum tuh € 10730 9343 6681 11054 11143 15853 17757 18916 21726

Tabeli 31 järg

Rida ASTV raha kasutamine ja majandusnäitajad ühik 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017* 2001-2017 KOKKU

1 Ärikasum (konsolideerimata) tuh € 27571 29207 28430 24615 24744 25852 24858 28042* 381443

2 Aruandeaasta kulum (konsolideerimata) tuh € 5599 5675 5786 5660 5696 5992 6184 6004 91562

3

EBITDA - kasum enne kulumit, intresse ja makse (ehk vaba raha äritegevusest, rida 1 + rida 2) tuh € 33170 34882 34216 30275 30440 31844 31042 34046 473005

4 Investeeringud (ilma sihtfinantseerimise ja liitumistasudeta) ehk EBITDA-st tarbijatele tuh €

[...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...]

5 Väljamakse omanikele – aktsiakapitali vähendamine tuh € 60716

6 Väljamakse omanikele – dividendid + tulumaks** tuh € 40451 20254 21267 22026 22281 22315 22394 13439 294376

7

Väljamaksed omanikele kokku (aktsiakapitali vähendamine+dividendid+tulumaks) ehk EBITDA-st omanikele (rida 5 + rida 6) tuh € 40451 20254 21267 22026 22281 22315 22394 13439 355092

8 Vaba raha pärast investeeringuid ja välja- makseid omanikele (rida 3 - rida 4 - rida 7) tuh €

[...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...]

9 Laenu teenindamisega seoses makstud intressid tuh € 2443 3051 3242 3130 2968 2150 1487 1512 47211

10 Vaba raha pärast intressimakseid (rida 8-9) tuh € [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...]

11 Laenukohustuse jääk aasta lõpus tuh € 94928 94938 94919 94934 94917 94923 94939 94908

12 Laenukohustuse jäägi muutus 20017 10 -19 15 -17 6 16 -31

13 Vaba raha pärast laenu (rida 10 + rida 12) tuh € [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...] [...]

2001-2017 Keskmine

14

Netovõlg = intresse kandvad laenukohustused - raha ja raha ekvivalendid (konsolideerimata) tuh € 81959 80497 71618 65122 57376 57848 61692 [...]

15 Netovõla osakaal kogukapitalist (netovõlg / (omakapital + netovõlg) x 100 % 52,7 50,4 45,8 42,8 39,1 38,5 39,7 36,2 45,7***

Andmed ASTV majandusaasta aruannetes (konsolideeritud)

16 Käibe ärirentaablus = ärikasum / müügitulu x 100**** % 55,3 56,4 54,4 46,6 46,6 45,7 41,8 47,5* 48,1

17 Puhaskasum tuh € 16405 21513 22599 19936 17943 19858 18390 7211 267058

*Perioodide 2001 - 2017 täpsemaks võrdlemiseks kajastas Konkurentsiamet 2017.a ärikasumis real 1 ka ASTV

poolt Riigikohtu 2017.a otsusest tulenevat võimaliku kolmandate isikute nõuete katteks arvestatud eraldist 17,5

milj. €-t, mille ASTV võttis bilansis üles potentsiaalse kohustusena. Antud eraldis on väljamaksmata kohustusena

rahana ASTV kontol. Real 12 on ärikasumi mariginaal arvutatud ASTV korrigeeritud ärikasumi baasil.

**Konkurentsiamet vaatab dividendide väljamakseid koos tulumaksuga, kuna dividendide väljamaksega kaasneb

automaatselt dividendide tulumaks, mis ettevõtjal tuleb kuluna kanda.

*** Netovõla osakaalu näitaja keskmine on arvestatud aastate 2002 – 2017 kohta, kuna 2001.a laenujääk tulenes

erastamiseelsest perioodist.

****Käibe ärirentaablus – näitab ettevõtte teenitud ärikasumit ühe euro käibe kohta, ehk kulude ja kasumi suhet

müügitulus.

92

Laenukohustuse analüüsimisel on oluline vaadata ka ettevõtte netovõlga (vt Tabel 31 rida 14).

Netovõlg näitab kui suur on ettevõtte tegelik võlakoormus ja seda arvutatakse laenukohustustest

lahutades raha ja raha ekvivalendid. Kui ettevõttel peaks tekkima vajadus laenude

tagastamiseks, siis eelkõige saab seda teha raha ja raha ekvivalentide kaudu. ASTV netovõlaks

kujuneb 2017 majandusaasta lõpu seisuga [...] miljonit €-t (vt Tabel 31 rida 14 veerg 2017),

ettevõttel on likviidseid rahalisi vahendeid [...] miljonit €-t (94,9 laenukohustus – [...] raha ja

raha ekvivalendid = [...].[...] (vt Tabel 31 rida 14 veerg 2010).

Konkurentsiamet on seisukohal [...].

Seni on ASTV netovõla63 keskmine osakaal kogukapitalist (perioodil 2001 – 2017) olnud alla

50% ning tugevalt kapitaliseeritud ettevõttena on saadud hoida refinantseerimisega

laenuvõimendust soovitud tasemel kandes peamiselt vaid intressikulu. Nagu eelpool mainitud

on finantsvõimenduse kasutamine ettevõtte otsus. Ettevõte järgides et võõrkapitali osakaal ei

kujuneks riskantselt kõrgeks, saabki kasutada aeg-ajalt laenude refinantseerimist (nagu ASTV

on seni ka teinud) ja tasuda vaid laenuintresse. Samas, nagu ülaltoodud andmetest (vt Tabel 31)

ja järgnevast analüüsist selgub on finantsvõimenduse kasutamine toimunud [...]ning seetõttu ei

saa olla ka kuidagi põhjendatud, et ASTV puhul kaldutakse kõrvale kasutusel olevast

regulatsiooni metoodikast, kus hinda lülitatakse põhivara kulum ning põhjendatud tulukus, ning

lisaks lülitatakse hinda täiendav erakorraline kulumikomponent, [...]

[...].64

Siinjuures, arvestades juba ASTV poolt võetud laenuvõimendust, on oluline märkida, et

perioodil 2001 – 2017 on ASTV jaotanud perioodil teenitud kasumist dividendidena (s.h

tulumaks) välja 294,4 miljonit €-t (vt Tabel 31 rida 6 veerg 2001-2017 kokku). [...].

Konkurentsiamet märgib siinkohal ka seda, et laenulepingu sõlmimisel on ettevõtjale hästi

teada, millal saabuvad laenu tagasimaksed ja millised need on oma iseloomult (perioodilised

tagasimaksed või ühekordsed suured tagasimaksed), samuti on ettevõtjale teada, millistel

tingimustel on ettevõtjal võimalik kasutada laenu refinantseerimist ja millal mitte. [...].

Lõppkokkuvõttes on Konkurentsiamet seisukohal, [...] ei oleks ettevõte pidanud laenu

võtma (ehk tänase seisuga puuduks ettevõttel laenukoormus) ning kapitalikulu ning

tulukuse komponendist ei tuleks ettevõtjal tasuda laenumakseid ega kanda nende laenude

intressikulu.

Eeltoodust tulenevalt ei saa Konkurentsiamet hinnata ASTV seisukohti erakorralise

kulumikomponendi (laenukomponendi) osas põhjendatuks, ega aktsepteerida veeteenuse

hinnas komponenti, mis vastuolus ÜVVKS § 14 lg 2 hinnakujundusega, sisaldab

möödunud perioodidel võetud [...] laenude tagasimakseid ja seda olukorras, kus

kuluminormide õige rakendamise ja kasumi jaotamise/reinvesteerimise optimaalse

lahendusega olnuks võimalik laenukoormust üldse vältida ning lisaks teostada suuremas

mahus investeeringuid veeteenusega seotud varadesse. Veeteenusega mitteseotud

laenukoormusest tulenevaid summasid ei pea enda kandma võtma veeteenuse tarbija.

Konkurentsiamet ei nõustu siinkohal ka ASTV seisukohaga, et varasid ei ole võimalik saada

63 Ettevõtte puhasvõlg – intresse kandvad laenukohustused – raha ja raha ekvivalendid. 64 Intressikulus 45,5 miljonit €-t ei ole arvesse võetud 2001.a intressikulu 1,7 miljonit €-t (vt Tabel 31 rida 7 veerg 2001-2017

kokku intressikulu 47,2 miljonit € - rida 7 veerg 2001 intressikulu 1,7 miljonit €-t = 45,5), kuna antud periood ei puudutanud

kõnesolevaid laenuotsuseid.

93

tariifi kohe, kui need soetatakse, sest tariifide kinnitamise protsess on pikaajaline. Üldjuhul on

hinna kooskõlastamisel haldusmenetluse protsess nii ettevõtjale kui ka Konkurentsiametile

pikem ja koormavam, kui vee-ettevõtja pöördub ameti poole veeteenuse hinna kooskõlastamise

taotlusega esmakordselt (alates 01.11.2010 jõustunud ÜVVKS-st alates). Samas järgnevates

hinna kooskõlastamise protsessides on ametil ettevõtja kohta eelmiste perioodide osas kogutud

juba piisavalt palju andmeid ning põhianalüüs teostatud, et ettevõtjale seatav koormus

esitatavate andmete ja selgituste osas on väiksem, mistõttu on ka menetlusaeg märkimisväärselt

lühem. Siinkohal saab protsessi mõjutada ka menetlusosaline ise heatahtlikkusega

kaasaaitamiskohustuse täitmisel.

Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“ (punkt 4.1)

lähtuvalt on ametil õigus kooskõlastada veeteenuse hind, mis on kujundatud järgmise

majandusaasta prognoositava müügimahu ja kulude, s.h investeeringute alusel, kui vee-

ettevõtja esitab hinnataotluse kooskõlastamiseks jooksva aasta II poolaastal (01.07-31.12).

Võttes arvesse, et vee-ettevõtja teostab investeeringuid ÜVVKS § 4 lg 1 kohaselt kohaliku

omavalitsuse kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel, mis on

koostatud ette vähemalt 12 aastat (ÜVVKS § 4 lg 2), on ettevõtjal juba varakult võimalik

hinnata, milliseid investeeringuid tuleb tal tulevikus teha ja milline on nende mõju veeteenuse

hinnale. Seega on ettevõtjal võimalik juba varakult planeeritud suuremahulistele

investeeringutele eelneval aastal (s.t jooksva aasta II poolaasta jooksul) esitada haldusorganile

veeteenuse hinnataotlus kooskõlastamiseks, garanteerimaks, et järgneval aastal tehtavate

investeeringute kapitalikulu ja teenitav tootlus saaks veeteenuse hinda lülitatud. Seejuures saab

ettevõtja hakata kooskõlastatud veeteenuse hinda rakendama etteteatamistähtaega65 järgides

kohe, mitte alates investeeringute tegemisest. Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et vee-

ettevõtjate hinnaregulatsioonis lähtutakse kapitalikulu leidmisel Juhendi punkti 5.7 kohaselt

ettevõtte raamatupidamises kajastuvast põhivara kulumist. See tähendab, et

regulatsiooniperioodi veeteenuse hinda lülitatakse kulum määral, kuidas ettevõtja selle

prognoositavate investeeringute tulemusel raamatupidamuslikult kajastab, mitte pooles

ulatuses (ehkki võib olla ka nii, kui ettevõtja niiviisi prognoosib) nii, nagu ASTV ekslikult on

eeldanud66.

Tõsi on, et ASTV-l pole võimalik kaasata varade soetuseks Euroopa Liidu rahastust, kuid kui

jälgida ettevõtja perioodi 2001 – 2017 kulumi arvestamise (madal põhivara kulum) ja kasumi

jaotamise/reinvesteerimise poliitikat, ei ole ettevõtja pidanud ka kriitiliselt vajalikuks teha

suuremaid investeeringuid, ehkki võimalusi tal selleks oli. Kuigi monopoolsete vee-ettevõtjate

puhul ei ole kõige õigem võrrelda käiberentaabluse näitajaid (sest tulukust teenitakse

investeeritud kapitalilt ehk põhivaralt), tuleb siiski ära märkida, et võrdluses teiste Eesti

suuremates linnades67 tegutsevate vee-ettevõtjate näitajatega, on ASTV käibe ärirentaabluse

näitajad, perioodil 2001 – 2017 keskmiselt 48% (vt Tabel 31 rida 12 veerg 2001-2017

keskmine), ehk olnud üle 2 korra kõrgemad. Seega on teenitud kasumi osakaal müügitulus

oluliselt suurem, mistõttu on ka ASTV omakapitalist tehtav investeerimisvõimekus olnud

oluliselt kõrgem võrreldes teiste vee-ettevõtjatega. ASTV vaba otsus on olnud [...]. Samas

ÜVVKS-i § 14 lg 2 p 5 ja Juhendi punkt 5.6 kohaselt ei ole toetustest tehtud investeeringute

65 ÜVVKS § 141 lg 1 kohaselt tuleb vee-ettevõtjal enne kooskõlastatud veeteenuse hinna rakendamist teavitada tarbijaid

vähemalt 30 päeva ette. 66 Juhendi punkti 5.12 kohaselt teostatakse juhul, kui ettevõtja raamatupidamises on teostatud põhivara ümberhindlusi ja/või

oluliselt muudetud põhivara kuluminorme või kui põhivara kuluminormid ei vasta selle kasulikule elueale, reguleeritavale

varale ja kapitalikulule regulatiivset arvestust. Sellisel juhul rakendab regulaator vanemale ja uuele põhivarale piiraasta,

kusjuures pärast piiraastat võetakse jooksval aastal investeeringute kapitalikulu arvesse pooles ulatuses, järgnevatel aastatel

täies ulatuses. 67 Konkurentsiamet võrdles Tartu, Pärnu ja Rakvere linnas tegutsevate vee-ettevõtjate majandusaasta aruannete näitajaid.

94

kulumit (kapitalikulu) ega nendelt varadelt arvestatud tulukust õigus lülitada veeteenuse hinda,

mistõttu ei ole ASTV siinkohal teiste vee-ettevõtjatega võrreldes hinna kujunduse seisukohalt

halvemal positsioonil. Muuhulgas on ka teised vee-ettevõtjad olukorras, kus toetustest

investeeritud ja täielikult amortiseerunud varade osas tuleb hakata tegema

asendusinvesteeringuid, mistõttu tuleb ka teistel vee-ettevõtjatel kaasata investeeringute

tegemiseks kas siis oma- või/ja võõrkapitali. Isegi kui seadus võimaldaks erakorralise

kulumikomponendi lülitamisega veeteenuse hinda koguda täiendavat raha kasumina tuleviku

investeeringute tarbeks ette, jääb alati põhjendatud risk, et raha tulevasteks investeeringuteks ei

kasutatagi, vaid viiakse kasumi jaotamise teel ettevõttest välja. Kokkuvõttes teevad

aktsionärid68 kasumi jaotamise/reinvesteerimise osas lõppotsuse ning regulaatoril ei ole

äriseadustikus sätestatud õiguste realiseerimisse voli sekkuda. Samas on regulaatori roll anda

tulenevalt ÜVVKS § 14 lg 2 ja tarbijate huvide seisukohalt hinnang nimetatud

hinnakomponentide osas, kui need taotletakse lülitada veeteenuse hinda.

Ülaltoodule tuginedes ei loe Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna

veeteenuse hinda lülitatud erakorralist kulumikomponenti [...] €-t, mis on vastuolus

ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatud kulupõhise hinna kujundamise põhimõtetega ja kujunev

veeteenuse hind lisaks vastuolus KonkS § 181 sätestatuga, s.t ei ole mõistlikus vahekorras

toote või teenuse väärtusega (ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 ja Juhendist lähtuvalt lülitatakse

investeering veeteenuse hinda kasuliku eluea jooksul läbi kulumi; ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 ja

Juhendist lähtuvalt ei tohi veeteenuse hinda lülitatav tulukuse komponent ületada

põhjendatud tulunormi (5,45%) alusel arvutatavat tulukuse suurust ettevõtja

investeeritud kapitalilt, KonkS § 181 mõttest lähtuvalt peab monopoolse ettevõtja toote

või teenuse hind olema mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega).

Reguleeritav vara

Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust, lähtub

Konkurentsiamet Juhendi punktist 5.4, leides ASTV reguleeritava vara väärtuse (ÜVVKS § 14

lg 2 p 5 sätestatud vee-ettevõtja poolt investeeritud kapital). Juhendi punktist 5.8 lähtuvalt

leitakse reguleeritav vara liites regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara

jääkmaksumusele käibekapitali väärtus. Lähtuvalt Juhendi punktist 5.9 on käibekapital 5%

lubatud müügitulust.

Käesoleva otsuse punktis 9.1 ja 9.2 määratles Konkurentsiamet ASTV omavahenditest ja

kohustustest soetatud Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse osutamiseks kasutatavate

põhivarade koosseisu, mille jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpu seisuga on [...]€ (vt

Tabel 24 rida 11 veerg “Regulatsiooniperiood”).

Käesoleva otsuse punktis 7.1.2 ja 9.2 ei saanud Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevalt

lugeda põhjendatuks ASTV poolt prognoositud saastetasu [...] tuh €) ja erakorralist

kulumikomponenti [...] €, mistõttu ei saa Konkurentsiamet lugeda põhjendatuks ASTV

Hinnataotluses Tallinna ja Saue piirkonna prognoositud veeteenuse kogumüügitulu [...]

€, ega sellest kuupmeetripõhise veeteenuse hinna (võetud vesi ning reovee ärajuhtimine ja

puhastamine) aluseks olevat müügitulu [...] € (vt Tabel 1 rida 13 ja 17 ning Tabel 28 rida

30 ja 33 veerg 4).

Käesolevas punktis 9.2 asus Konkurentsiamet seisukohale, et ÜVVKS § 14 lg 2 põhjendatud

kulude ja tulukuse alusel kujuneks ASTV Tallinna ja Saue piirkonna maksimaalseks

68 Äriseadustiku (ÄS) § 290 lg 2 kohaselt on aktsionäride üldkoosolek aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. ÄS § 335 lg 1

kohaselt otsustatakse kasumi jaotamine aktsionäride üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruande alusel.

95

lubatavaks müügituluks [...] €-t (vt Tabel 28 rida 10 veerg 5), mille alusel arvutatava

käibekapitali väärtus 5% määras on [...] € (vt Tabel 28 rida 26 veerg 5). Eeltoodu alusel

kujuneks ÜVVKS § 14 lg 2 ning Juhendi punktist 5.8 ja 5.9 lähtuvalt ASTV Tallinna ja Saue

piirkonna reguleeritava vara väärtuseks maksimaalselt [...] €-t [vt: Tabel 28 rida 24 veerg

5, [...]€ (põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus) + [...] € (käibekapital ehk 5%

lubatud müügitulust) = [...] € (reguleeritava vara väärtus)], mida ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 alusel

saab hinnata ettevõtja poolt investeeritud kapitaliks.

8.3. Põhjendatud tulukus

ASTV poolt taotletav Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda lülitatud tulukus

summas [...] €

ASTV soovib Hinnataotluses lülitada Tallinna ja Saue piirkonna kooskõlastatavasse veeteenuse

hinda ühe komponendina tulukust summas [...] €.

Konkurentsiameti seisukoht tulukuse [...] € osas

Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 14 lg 2 p 5

s.t, et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus

vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. ASTV on Tallinnas ja Saue piirkonnas veeteenuseid

pakkuv monopoolne ettevõte, mistõttu tarbijatel puudub võimalus osta ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooniteenust konkureerivatelt ettevõtjatelt.

ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-

ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Juhendi

punktist 5.7 või 5.12 ja 5.8 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas

tegevuses kasutatava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud

käibekapital (vt otsuse punkt 9.2 reguleeritav vara). Juhendi punkti 2.8 kohaselt leitakse

põhjendatud tulukus reguleeritavale varale põhjendatud tulunormi rakendamisel.

Otsuse punktis 9.2 asus Konkurentsiamet seisukohale (vt alajaotus Reguleeritav vara), et ASTV

Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse põhjendatud reguleeritava vara väärtuseks ehk vee-

ettevõtja poolt investeeritud kapitaliks saab maksimaalselt lugeda [...] €-t. Juhendi punktist 6

lähtuvalt kontrollib Konkurentsiamet ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse

põhjendatust rakendades reguleeritava vara väärtusele põhjendatud tulunormi (WACC) 5,45%.

Rakendades lähtuvalt Juhendi punktist 6 reguleeritava vara väärtusele [...] tuh €

põhjendatud tulunormi 5,45% (vt otsuse punkti 9 algus, alajaotus Põhjendatud tulukus, vt

Tabel 23 WACC arvutus), kujuneb maksimaalseks ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 alusel lubatavaks

veeteenuse hindadega teenitavaks põhjendatud tulukuseks [...] € (reguleeritav vara [...] € ×

WACC 5,45% = [...] tuh €: vt Tabel 28 rida 26 veerg 5).

ASTV on Hinnataotluses kajastanud Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinnas ühe

komponendina tulukust [...] €-t, mis eraldi võetuna ei ületa põhjendatud reguleeritava vara

väärtuselt arvutatud põhjendatud tulukuse summat [...] €.

Võttes aga arvesse käesoleva otsuse punktides 7.1.2 ja 9.2 Konkurentsiameti poolt

mittepõhjendatuks loetud saastetasu (hinnas põhjendamatus ulatuses [...] €, vt Tabel 28,

rida 2) ja erakorralist kulumikomponenti (hinnas põhjendamatus summas [...] €, vt Tabel

28, rida 8), mis kajastub ettevõtte ärikasumis, ei saa Konkurentsiamet lõppkokkuvõttes

hinnata põhjendatuks tegelikult ASTV Tallinna ja Saue piirkonnas kooskõlastamiseks

esitatud hindadega teenitavas müügitulus tulukust summas [...] € (vt Tabel 28, rida 20,

96

veerg 4), mis on [...] % (vt Tabel 28, rida 27, veerg 4) reguleeritava vara, ehk ettevõtja

poolt investeeritud kapitali väärtusest ja seega vastuolus ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 teenitava

põhjendatud tulukuse põhimõttega.

9. Veeteenuse hind

Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu

regulatsiooniperioodil (Tlubatud). Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse

alljärgnevad kulud:

a) tegevuskulud;

b) kapitalikulu;

c) põhjendatud tulukus.

Juhendi punktist 7.3 tulenevalt kujuneb lubatud müügitulu alljärgneva võrrandi alusel:

Tlubatud = TK + A + PT,

kus:

Tlubatud - lubatud müügitulu;

TK - tegevuskulud;

A - kapitalikulu;

PT - põhjendatud tulukus.

Juhendi punkti 7.5 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema

põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile:

kus:

Tlubatud - vastava veeteenuse lubatud müügitulu;

n - veeteenus.

Tulenevalt Juhendi punktist 7.6 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse

hinnad järgmiselt:

,

kus:

- vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil;

mn - vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse müügimaht

regulatsiooniperioodil;

hindn - vastava veeteenuse hind regulatsiooniperioodil.

Kuna Konkurentsiamet ei saanud käesolevas otsuses lugeda põhjendatuks kõiki ASTV

Hinnataotluses veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevaid komponente (otsuse punktis

7.1.2 saastetasu ja punktis 9.2 kulumikomponenti), siis ei ole põhjendatud ASTV

prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna regulatsiooniperioodi müügitulu ega seega

kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind (tasu võetud vee eest ja tasu reovee

ärajuhtimise ja puhastamise eest, mis kujunevad konkreetse veeteenuse lubatud müügitulu

97

jagamisel selle veeteenuse põhjendatud müügimahuga).

Kooskõlastamiseks esitatud tasu võetud vee ja tasu reovee ärajuhtimise ning puhastamise

eest füüsiliste ja juriidiliste isikute lõikes ning müügitulu

ÜVVKS § 14 lg 4 tulenevalt ei tohi veeteenuse hind olla eri klientide või nende gruppide suhtes

diskrimineeriv. Diskrimineerivaks tuleb lugeda hinda, mis on erinev füüsilistele ja juriidilistele

isikutele, kuna ei vasta eelpool viidatud võrdse kohtlemise põhimõttele. ÜVVKS § 16 lg 11

kohaselt, kui kohalik omavalitsus on kehtestanud füüsilistele isikutele väiksema hinna kui

juriidilistele isikutele69, siis kohustub vee-ettevõtja viima rakendatavad hinnad kooskõlla

võrdse kohtlemise nõuetega nii, et aastane muutus füüsilise isiku ja juriidilise isiku

hindade erinevuses ei oleks suurem, kui 1/15 vee-ettevõtja poolt rakendatavate hindade

erinevusest seisuga 31.10.2010.

Seisuga 31.10.2010 kehtinud hinnad ning ASTV poolt Hinnataotlusega kooskõlastamiseks

esitatud veeteenuse hinnad Tallinna ja Saue piirkonnas on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt

Tabel 32).

Tabel 32 ASTV 31.10.2018 kehtinud ja kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad

Tallinna ja Saue piirkonnas

Rida

ASTV füüsilistele ja juriidilistele isikutele seni

kehtiv hind ning kooskõlastamiseks esitatud

veeteenuse hind Tallinna ja Saue piirkonnas

Hind seisuga 31.10.2010 ASTV hinnataotlus 01.10.2018

Tasu võetud

vee eest

Tasu reovee

ärajuhtimise

ja

puhastamise

eest

Tasu võetud

vee eest

Tasu reovee

ärajuhtimise ja

puhastamise eest

1. Hind füüsilistele isikutele (€/m3) 0,95 0,78 [...] [...]

2. Hind juriidilistele isikutele (€/m3) 2,32 1,69 [...] [...]

3.

Hinnavahe (hind juriidilised isikud - hind

füüsilised isikud) (€/m3) 1,37 0,91 [...] [...]

4.

Hinnavahe kahandus maksimaalselt 1/15 (ÜVVKS

§ 16 lg 11) (€/m3) 0,091 0,061

5.

Hinda kahandatud (rida 3 - 31.10.2010 kehtinud

hindade hinnavahe – 01.10.2018

kooskõlastamiseks esitatud hindade hinnavahe

veeteenuse lõikes) (€/m3)

[...] [...]

Tabelist nähtub, et ASTV poolt kooskõlastamiseks esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute

hindade kahandus veeteenuse lõikes ei ületa 1/15 vee-ettevõtja poolt seisuga 31.10.2010

rakendatatud hindade erinevusest (kooskõlastamiseks esitatud võetud vee hinnavahet on

kahandatud [...] €/m3, kahandus maksimaalses ulatuses 31.10.2010 kehtinud hindade alusel

lubatav kuni 0,091 €/m3; kooskõlastamiseks esitatud reovee teenuse hinnavahet on kahandatud

[...]€/m3, kahandus maksimaalses ulatuses 31.10.2010 kehtinud hindade alusel lubatav kuni

0,061 €/m3; vt Tabel 32 rida 4 ja 5). Seega on ASTV lähtunud Tallinna ja Saue piirkonna

füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuse hindade kahandamisel ÜVVKS § 14 lg 4 ja

ÜVVKS § 16 lg 11 sätestatud nõuetest ehk arvestanud kohustusega viia veeteenuse hind

kooskõlla võrdse kohtlemise nõuetega nii, et aastane muutus füüsiliste isikute ja

juriidiliste isikute hindade erinevuses veeteenuse lõikes ei oleks suurem kui 1/15 vee-

ettevõtja poolt rakendatavate hindade erinevusest seisuga 31.10.2010.

Käesoleva otsuse punktis 9.2 ei saanud Konkurentsiamet lugeda põhjendatuks ASTV

Hinnataotluses Tallinna ja Saue piirkonna prognoositud kuupmeetripõhise veeteenuse hinna

69 See tähendab, et füüsiliste isikute teenuse tarbimist on osaliselt subsideeritud juriidiliste isikute arvelt.

98

(tasu võetud vee eest ning tasu reovee ärajuhtimiee ja puhastamiee eest) aluseks olevat

müügitulu (Hinnataotluses [...] tuh €; vt Tabel 1 rida 17, Tabel 28 rida 33 veerg 4). Lisaks

eeltoodule kontrollib Konkurentsiamet lähtuvalt Juhendi punktist 7.5, et erinevate

kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hindadega saadav tulu ning käesoleval hetkel ASTV

poolt rakendatavate hindadega saadav müügitulu ei ületa lubatud müügitulu piirmäära, ehk

ÜVVKS § 14 lg 2 alusel leitud lubatud müügitulu.

Tabel 33 ASTV võetud vee ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise hindadega teenitav müügitulu

Rida Kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hindadega

teenitav müügitulu Tallinna ja Saue piirkonnas

Müügimaht

(tuh m3)

Veeteenuse

hind (€/m3)

Müügitulu

(tuh €)

1 Tasu võetud vee eest – füüsilised isikud [...] [...] [...]

2 Tasu võetud vee eest – juriidilised isikud [...] [...] [...]

3

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest – füüsilised

isikud [...] [...] [...]

4

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest – juriidilised

isikud [...] [...] [...]

5 KOKKU SAADAV MÜÜGITULU [...] [...] [...]

Käesoleval hetkel rakendatavate veeteenuse hindadega

teenitav müügitulu Tallinna ja Saue piirkonnas

6 Tasu võetud vee eest – füüsilised isikud [...] 0,95 [...]

7 Tasu võetud vee eest – juriidilised isikud [...] 2,32 [...]

8

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest – füüsilised

isikud [...]

0,78 [...]

9

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest – juriidilised

isikud [...]

1,69 [...]

10 KOKKU SAADAV MÜÜGITULU [...]

11

ÜVVKS § 14 lg 2 alusel arvutatud põhjendatud

maksimaalne müügitulu, mis on lubatav teenida

kuupmeetripõhiste hindadega (Tabel 28 rida 33 veerg 5)

[...]

*Kuna ASTV Hinnataotluses on füüsiliste ja juriidiliste isikute lõikes kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse

hinnad ümardatud kaks kohta peale koma, siis erineb müügimahtudele rakendatavate hindade alusel arvutatud

müügitulu [...] tuh € mõnevõrra ASTV Hinnataotluses kogukulude baasil kujundatud müügitulust [...] tuh € (vt

otsuse tabel 28 rida 33 veerg 4), mis oli võetud aluseks kaalutud keskmise veeteenuse hinna kalkuleerimisel ning

füüsiliste ja juriidiliste isikute hindade kujundamisel. Kogukulude baasil arvutatud müügitulu [...] tuh € ja hindade

alusel arvutatud müügitulu [...] tuh € vahe on marginaalne (sest põhjendatud müügitulu piir on vaid [...] tuh €,

vt tabel 33 rida 11) ega mõjuta käesolevas otsuses toodud seisukohti ülemäärase müügitulu ja tulukuse

mittepõhjendatuse osas.

Konkurentsiamet leidis kontrolli tulemusena, et kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse

hindadega saadav planeeritav tulu [...]tuh € (vt Tabel 33 rida 5) ületab ÜVVKS § 14 lg 2

alusel põhjendatud kulude ja tulukuse alusel kujunevat lubatud müügitulu [...] tuh € (vahe

[...] – [...] = [...] tuh €; vt Tabel 33 rida 5 ja 11, Tabel 28 rida 33 veerg 5). Seega on

Konkurentsiamet saanud lisakinnituse, et ASTV poolt kooskõlastamiseks esitatud

Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinnad ei vasta ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatud

kulupõhisele hinnakujundusele.

Samuti sai Konkurentsiamet konrollarvutusest kinnitust, et käesoleval hetkel Tallinna ja

Saue piirkonnas rakendatavate veeteenuse hindadega teenitav tulu [...] tuh €) ületab nii

ÜVVKS alusel arvutatud lubatavat müügitulu [...] tuh €) kui ka kooskõlastamiseks

esitatud müügitulu [...] tuh €). Seega ei ole ASTV poolt rakendatavad veeteenuse hinnad

kulupõhised ega kooskõlas ÜVVKS § 14 lg 2 hinnakujunduse põhimõtetega.

99

9.1. Põhiteenustega seotud teenuste hinnad

Põhiteenustega seotud teenuste hinnakiri

KonkS § 15 tulenevalt on olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja,

kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend,

mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele

juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Kuna ASTV tegevus

vastab KonkS § 15 sätestatule ka põhiteenustega seotud teenuste puhul, on ta oma

tegevuspiirkonnas nende osas monopoolses seisundis olev ettevõte, mistõttu tuleb ka

põhiteenustega seotud teenuste hinnad kooskõlastada Konkurentsiametiga.

Lisaks veeteenuse hinnale (põhiteenused) soovib ASTV kooskõlastada Konkurentsiametiga

Tallinna ja Saue piirkonnas põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja järgnevalt:

- Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) 135,87 €/tund

- Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku

vigastamise korral iga tund probleemi tekkimisest probleemi

lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund) 346,94 €/tund

- Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud

veearvesti asendamine:

- DN 15-20 29,00 €/tükk

- DN 25-32 130,17 €/tükk

- DN 40 143,00 €/tükk

- DN 50 170,00 €/tükk

- DN 80 233,28 €/tükk

- DN 100 249,12 €/tükk

- Kastmisvesi (arvesti) 10,50 €/tükk

- Lisaveearvesti paigaldamine kastmisvee tagasiarvestamiseks

eraisikust klientidele 16,29 €/tükk

- Kastmisvee lisaveearvesti hooldamine ja taatlemine 13,44 €/tükk

Vastavate teenuste osutamisel on ASTV ainuõigust omav ettevõtja ning klientidel puudub

valikuvõimalus sama teenust osta mõnelt teiselt teenusepakkujalt. Kuna ASTV soovib võtta

nimetatud teenuste eest eraldi tasu, siis ei sisaldu antud teenuste kulud ja müügitulu veeteenuse

hinnas. Käesolevas hinnakirjas nimetamata teenused, mille osas on ASTV-l samuti monopoolne

seisund (tehniliste tingimuste väljastamine, vee sulgemine ja avamine oma veeteenuse

klientidele) ja mida ettevõtja on seni osutanud samuti tasu eest, lülitab ASTV veeteenuse hinda

ning eraldi tasu klientidelt ei võta, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks.

Konkurentsiameti seisukoht põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja kujunemisel

ASTV Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt kujunevad ettevõtja poolt kooskõlastamisele

esitatud põhiteenustega seotud teenuste hinnad ja müügitulu Tallinna ja Saue piirkonnas

regulatsiooniperioodil alljärgnevalt (vt Tabel 34).

Tabel 34 Põhiteenustega seotud teenuste hindade kujunemine ja müügitulu

Põhiteenustega seotud teenused

Tallinna ja Saue piirkond

Tööjõukulud,

erakorralised

kulud

Kulu

mehha-

nismid

Kulu vee-

arvestid

Kulu

muud

teenused

Põhjen-

datud

tulukus

Teenuse

hind

Müügi-

maht

Müügi-

tulu

ÜHIK € € € € € €/h või

€/tk h või tk tuh €

1 Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund)

[...] [...] [...] [...] 0,37 135,87 [...] [...]

100

2

Ette teatamata veemagistraali

sulgemine ja sulgemine

veetorustiku vigastamise korral iga tund probleemi

tekkimisest probleemi

lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund)

[...] [...] [...] [...] 0,94

346,94

[...] [...]

Varastatud või kliendi süül

kasutamiskõlbmatuks

muutunud veearvesti asendamine:

3 veearvesti DN 15-20 [...] [...] [...] [...] 0 29,00 [...] [...]

4 veearvesti DN 25-32 [...] [...] [...] [...] 0 130,17 [...] [...]

5 veearvesti DN 40 [...] [...] [...] [...] 0 143,00 [...] [...]

6 veearvesti DN 50 [...] [...] [...] [...] 0 170,00 [...] [...]

7 veearvesti DN 80 [...] [...] [...] [...] 0 233,28 [...] [...]

8 veearvesti DN 100 [...] [...] [...] [...] 0 249,12 [...] [...]

9 kastmisvesi (arvesti) [...] [...] [...] [...] 0 10,50 [...] [...]

10

Lisaveearvesti paigaldamine

kastmisvee tagasi-

arvestamiseks eraisikust klientidele

[...] [...] [...] [...] 0,04

16,29

[...] [...]

11 Kastmisvee lisaveearvesti

hooldamine ja taatlemine [...] [...] [...] [...] 0,04 13,44 [...] [...]

12 KOKKU [...]

Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) 135,87 €/h (vt Tabel 34 rida 1)

Antud teenuse klientideks on enamasti ehitusettevõtted, kes tegelevad ASTV tegevuspiirkonnas

ehitustegevusega ning ühendavad selle käigus uued veetorustikud olemasolevasse ühisveevärgi

süsteemi. Veemagistraalide sulgemisel tuleb ASTV-l teavitada sellest oma kliente, tagada

klientidele sõltuvalt veevarustuse katkestuse ajast või tundlikkusest (nt koolid, lasteaiad jmt

asutused) veepaak ning teha muid tegevusi (lukkseppade tööd objektil), et hoida katkestuse aeg

võimalikult lühike ning põhjustada tarbijatele võimalikult vähe ebamugavust.

Antud teenuse tasu arvutamisel on ASTV lähtunud teenuse osutamiseks vajalikest otsekuludest

ja tulukusest (tööjõukulud, transpordikulud, veepaagi kulud, muud teenusega seotud kulud ja

tulukus määras 5,45% ehk 0,37 €-t: 135,87 (müügitulu) × 5% (reguleeritav vara) × 5,45%

(tulukuse määr) = 0,37), mis on kooskõlas KonKS § 181, ÜVVKS §-s 72 ja ÜVVKS §-s 14 lg

2 sätestatud hinnakujunduse põhimõtetega.

Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku vigastamise korral iga

tund probleemi tekkimisest probleemi lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund) 346,94 €/h (vt Tabel 34 rida 2)

Sarnaselt eelnevalt kirjeldatud teenusega on antud teenuse klientideks samuti ehitusettevõtted,

kes soovivad ühendada torustikke ühisveevärgiga või vigastavad ehitustegevuse käigus ASTV

ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni süsteemi. Teenuse erinevus seisneb selles, et ettevõtja jaoks

on tegemist erakorralise veevarustuse teenuse sulgemisega, millest ettevõtja ei saa kliente ette

teavitada ega vajalikke toiminguid/tööjõudu ette planeerida ning keskkonna-/ohutunõuete

täitmist korraldada.

Antud teenuse tasu arvutamisel on ASTV lähtunud teenuse osutamiseks vajalikest otsekuludest

ja tulukusest (tööjõukulud, transpordikulud, materjali-/seadmekulud, s.h veepaak ja tulukus

määras 5,45% ehk 0,94 €-t: 346,94 (müügitulu) × 5% (reguleeritav vara) × 5,45% (tulukuse

määr) = 0,94), võttes seejuures arvesse erakorralistest töödest tingitud lisatööjõu kulusid ning

töövälisel ajal töötajatele kõrgendatud töötasu määra alusel makstavaid tasusid ja

101

majanduskulusid. Lähtudes eeltoodud hinnakujundusest ning arvestades teenuse esinemise

erakorralisust (valdavalt on ehitusettevõttel võimalik teenuse kasutamise soovist ette teataja) ja

sellega ettevõtjale kaasnevaid riske veeteenuse järjepidevuse katkemisel suurele hulgale

klientidele, hindab Konkurentsiamet antud teenuse hinna kooskõlas olevaks KonKS § 181,

ÜVVKS §-s 72 ja ÜVVKS §-s 14 lg 2 sätestatud hinnakujunduse põhimõtetega.

Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti asendamine:

veearvesti DN 15-20 – 29,00 €/tk; veearvesti DN 25-32 – 130,17 €/tk; veearvesti DN 40 –

143,00 €/tk; veearvesti DN 50 – 170,00 €/tk; veearvesti DN 80 – 233,28 €/tk; veearvesti DN

100 – 249,12 €/tk ja kastmisvee arvesti – 10,50 €/tk (vt Tabel 34 rida 3 kuni 9)

ASTV on nimetatud hindade kujundamisel lähtunud teenuse osutamiseks soetatava seadme ehk

veearvesti maksumusest. Veearvesti maksumuse määratlemisel on ASTV lähtunud seni

ettevõtja poolt soetatud vastava veearvesti omahinnast või tarnijate poolt kehtestatud

soodsaimast müügihinnast. Eeltoodu on kooskõlas KonKS § 181, ÜVVKS §-s 72 ja ÜVVKS §-

s 14 lg 2 sätestatud hinnakujunduse põhimõtetega.

Lisaveearvesti paigaldamine kastmisvee tagasiarvestamiseks eraisikust klientidele 16,29

€/tk ja kastmisvee lisaveearvesti hooldamine ja taatlemine 13,44 €/tk (vt Tabel 34 rida 10

ja 11)

Antud teenuste tasu arvutamisel on ASTV lähtunud teenuse osutamiseks vajalikest otsekuludest

(tööjõukulud, transpordikulud, veearvesti kulu, muud teenusega seotud kulud) ja tulukusest

(tulukus määras 5,45% ehk lisaveearvesti paigaldamisel 0,04 €-t: 16,29 (müügitulu) × 5%

(reguleeritav vara) × 5,45% (tulukuse määr) = 0,04; lisaveearvesti hooldamisel ja taatlemisel

0,04 €-t: 13,44 (müügitulu) × 5% (reguleeritav vara) × 5,45% (tulukuse määr) = 0,04), mis on

kooskõlas KonKS § 181, ÜVVKS §-s 72 ja ÜVVKS §-s 14 lg 2 sätestatud hinnakujunduse

põhimõtetega.

Kuna ASTV on kujundanud põhiteenustega seotud teenuste hinnad vastavuses ÜVVKS §

14 lg 2 p 1, 3, 4 ja 5, ÜVVKS §-s 72 ja KonKS § 181 sätestatud põhimõtetega, siis loeb

Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonnas põhiteenustega seotud

teenuste hinnakirja järgnevalt:

- Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) 135,87 €/tund

- Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine

veetorustiku vigastamise korral iga tund probleemi tekkimisest

probleemi lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund) 346,94 €/tund

- Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks

muutunud veearvesti asendamine:

- DN 15-20 29,00 €/tükk

- DN 25-32 130,17 €/tükk

- DN 40 143,00 €/tükk

- DN 50 170,00 €/tükk

- DN 80 233,28 €/tükk

- DN 100 249,12 €/tükk

- Kastmisvesi (arvesti) 10,50 €/tükk

- Lisaveearvesti paigaldamine kastmisvee tagasiarvestamiseks

eraisikust klientidele 16,29 €/tükk

- Kastmisvee lisaveearvesti hooldamine ja taatlemine 13,44 €/tükk

102

ja põhiteenustega seotud teenuse müügitulu 34,8 tuh €-t

regulatsiooniperioodil (vt Tabel 34, rida 12).

ÜVVKS § 142 lg 1 tuleneva imperatiivse kohustusena peab vee-ettevõtja veeteenuse hinna

kujundama nii, et see sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 loetletud põhjendatud kulusid ja

põhjendatud tulukust.

Võttes arvesse eeltoodtud ning juhindudes ÜVVKS § 14 lg 2, ÜVVKS § 142 lg 1, 7, 9, 10

ja ÜVVKS § 72 lg 1 ning KonkS § 181 ja Juhendist,

otsustan:

1. Kooskõlastada AS Tallinna Vesi poolt kooskõlastamiseks esitatud Tallinna ja Saue

linna tegevuspiirkonnas põhiteenustega seotud lisateenused:

- Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) 135,87 €/tund

- Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku vigastamise korral iga tund probleemi tekkimisest probleemi lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund) 346,94 €/tund

- Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti asendamine:

DN 15-20 29,00 €/tükk

DN 25-32 130,17 €/tükk

DN 40 143,00 €/tükk

DN 50 170,00 €/tükk

DN 80 233,28 €/tükk

DN 100 249,12 €/tükk

Kastmisvesi (arvesti) 10,50 €/tükk

- Lisaveearvesti paigaldamine kastmisvee tagasiarvestamiseks eraisikust klientidele 16,29 €/tükk

- Kastmisvee lisaveearvesti hooldamine ja taatlemine 13,44 €/tükk

2. Mitte kooskõlastada AS Tallinna Vesi poolt kooskõlastamiseks esitatud Tallinna ja

Saue linna tegevuspiirkonna veeteenuse hind:

Veevarustuse müük - füüsiline isik [...] €/m3

Reovee ärajuhtimine ja puhastamine - füüsiline isik [...] €/m3

Veevarustuse müük - juriidiline isik [...] €/m3

Reovee ärajuhtimine ja puhastamine - juriidiline isik [...] €/m3

kuna Konkurentsiamet ei saanud pidada põhjendatuks AS Tallinna Vesi poolt

kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinda lülitatud:

103

1) saastetasu, mis ei ole kujundatud kooskõlas KeTS § 20 lg 5 kohaselt rakendatavate

saastetasumääradega ning ei vasta seega ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 sätestatud veeteenuse hinda

lülitatavale põhjendatud tegevuskulule (otsuse punkt 7.1.2);

2) erakorralist kulumikomponenti, mille lülitamist veeteenuse hinda ei näe ette ÜVVKS § 14

lg 2 sätestatud kulu ja tulukuse komponendid ega KonkS § 181 sätestatud toote/teenuse

hinnakujuduse põhimõte (otsuse punkt 9.2).

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul alates

käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna

Halduskohtule.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Märt Ots

Peadirektor

Lisa: ASTV investeeringud (otsuse punkt 8)

104

Lisa 1 ASTV investeeringud

rida investeering ühik Investeering

kokku

Tallinn/Saue

Kokku

Teised

piirkonnad ja

vee-ettevõtjad

1 2015.a

2 Investeeringud veepuhastuses tuh € [...] [...] [...]

3 Investeeringud reoveepuhastuses tuh € [...] [...] [...]

4 Jooksvad investeeringud võrkudel tuh € [...] [...] [...]

5 Veetorustik tuh € [...] [...] [...]

6 Kanalisatsioonitorustik tuh € [...] [...] [...]

7 IT tuh € [...] [...] [...]

8 Muu tuh € [...] [...] [...]

9 Üksikliitumised (liitumistasudest) tuh € [...] [...] [...]

10 2015.a investeeringud kokku tuh € [...] [...] [...]

11 2015.a investeeringud ilma liitumistasudeta tuh € [...] [...] [...]

12 2016.a

13 Investeeringud veepuhastuses tuh € [...] [...] [...]

14 Investeeringud reoveepuhastuses tuh € [...] [...] [...]

15 Jooksvad investeeringud võrkudel tuh € [...] [...] [...]

16 Veetorustik tuh € [...] [...] [...]

17 Kanalisatsioonitorustik tuh € [...] [...] [...]

18 IT tuh € [...] [...] [...]

19 Muu tuh € [...] [...] [...]

20 Üksikliitumised (liitumistasudest) tuh € [...] [...] [...]

21 2016.a investeeringud kokku tuh € [...] [...] [...]

22 2016.a investeeringud ilma liitumistasudeta tuh € [...] [...] [...]

23 2017.a

24 Investeeringud veepuhastuses tuh € [...] [...] [...]

25 Investeeringud reoveepuhastuses tuh € [...] [...] [...]

26 Jooksvad investeeringud võrkudel tuh € [...] [...] [...]