Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Liis Kikas

Advokaat Teie 28.02.2025 kiri

Advokaadibüroo NOVE

Estonia pst 9, Meie 05.03.2025 9-1/2025-015-4

10143 Tallinn

E-post: [email protected]

Vastus selgitustaotlusele 3

Lugupeetud Liis Kikas 28.02.2025 selgitustaotluses Konkurentsiametile tõite välja järmist: „ Advokaadibüroo NOVE esindab tsiviilasjas nr 2-22-10417 Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi

klient) vaidluses AS Tallinna Vesi (edaspidi ASTV) vastu.

Vaidlus lähtub sellest, et 01.11.2010 jõustunud ÜVVKS-i muudatustega allutati veeteenuste

hinnakontroll suuremates asulates Konkurentsiametile. See tähendas, et veeteenuse osutajad (nt

ASTV) pidid esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks korrektsed, nõuetekohased

hinnataotlused, mille Konkurentsiamet pidi kooskõlastama.

ASTV esitas 09.11.2010 Konkurentsiametile veeteenuse hinnataotluse, mille Konkurentsiamet

jättis 02.05.2011 otsusega kooskõlastamata. Peale pikki kohtuvaidluseid kooskõlastas

Konkurentsiamet ASTV uue, s.o 02.09.2019 esitatud hinnataotluse 18.10.2019.

Käimasoleva kohtuvaidluse raames on tõusetunud järgmine küsimus, milles palume

Konkurentsiameti seisukohta.

(1) Kui ASTV oleks 2011. mais esitanud Konkurentsiametile korrektse, nõuetekohase

veehinna taotluse (s.o taotluses on selgelt välja toodud kõik nõutavad asjaolud ja

andmed), siis kas Konkurentsiamet oleks esitatud taotluse tulenevalt ÜVVKS § 142 lg-st 4

kooskõlastanud maksimaalselt 90 päeva jooksul?“

Vastus: 2011. mais kehtinud ÜVVKS § 142 lg 4 seadis ametile kohustuse teha kooskõlastamise

otsus 30 päeva jooksul peale nõuetekohase taotluse saamist, mida võis pikendada 90 päevani.

Sama paragrahvi lg 10 järgi pidi Konkurentsiamet küsima valla- või linnavalitsuselt arvamust

hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Lisaks

sätestas ÜVVKS § 142 lg 11, et hinnataotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui

Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse

kooskõlastamiseks.

Võttes arvesse, et küsimus puudutab rohkem peaaegu15 aasta pikkust tagasiulatuvat perioodi,

on võimatu anda siinkohal täpset vastust. Kuna aga seadusest tulenevate kohustuste järgimine

oli ja on ameti jaoks imperatiivne, ei näe Konkurentsiamet takistusi, miks ta ei oleks saanud

peale ASTV-lt korrektse ja nõuetekohase taotluse (kus on välja toodud kõik nõutavad asjaolud

ja andmed) ning KOV-ilt arvamuse (praktikas ei ole KOV-i arvamuse esitamine olnud

2 (3)

takistusteks) saamist teha otsuse seaduses sätestatud 90 päeva jooksul.

Seda kinnitab ka menetluspraktika – 03.09.2019 esitas ASTV Konkurentsiametile veeteenuse

hinnna kooskõlastamise taotluse ning amet kooskõlastas hinna 18.10.20219 otsusega nr

9-3/2019-008 (otsus, mille ärisaladus on ASTV poolt eemaldatud, manuses).

Eeltoodust lähtudes kestis menetlus kokku 45 päeva, jäädes seaduses sätestatud 90 päeva

piiridesse. Seda vaatamata asjaolule, et menetluse raames pidi amet küsima ASTV-lt täiendavat

teavet (ASTV täitis teabenõude 5 päeva jooksul), küsima KOV-ide arvamust ning et

menetlustähtaeg peatus ÜVVKS § 142 lg 11 alusel kuni ametile esitati teave, mis oli vajalik

hinnatataoluse kooskõlastamiseks (vt otsuse punktis 3 toodud menetluskäiku).

Lisa 1 18.10.2019 otsus nr 9-3/2019-008 ärisaladuseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Piiroja

Regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja

Võttes arvesse, et küsimus puudutab peaaegu 15 aasta pikkust tagasiulatuvat perioodi, on

võimatu anda siinkohal täpset vastust. Kuna aga seadusest tulenevate kohustuste järgmine oli

ja on ameti jaoks imperatiivne, ei näe Konkurentsiamet takistusi, miks ta ei oleks saanud peale

ASTV-lt korrektse ja nõuetekohase taotluse (kus on välja toodud kõik nõutavad asjaolud ja

andmed) ning KOV-ilt arvamuse (praktikas ei ole KOV-i arvamuse esitamine olnud

takistusteks) saamist teha otsuse seaduses sätestatud 90 päeva jooksul.

Seda kinnitab ka menetluspraktika – 03.09.2019 esitas ASTV Konkurentsiametile veeteenuse

hinnna kooskõlastamise taotluse ning amet kooskõlastas hinna 18.10.20219 otsusega

nr 9-3/2019-008 (osus, mille ärisaladus on ASTV poolt eemaldatud, manuses)

Eeltoodust lähtuds kestis menetlus kokku 45 päeva, jäädes seaduses sätestatud 90 päeva

piiridesse. Ning seda vaatamata asjaolule, et menetluse raames pidi amet küsima

ASTV-lt täiendavat teavet (ASTV täitis teabenõude 5 päeva jooksul), KOV-i arvamust ning et

menetlustähtaeg peatus ÜVVKS § 142 lg 11 alusel kuni ametile esitati teave, mis oli vajalik

hinnatataoluse kooskõlastamiseks (vt otsuse punktis 3 toodud menetluskäiku).

Lisa 1 18.10.2019 otsus nr 9-3/2019-008 ärisaladuseta

Lugupidamisega

3 (3)

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Piiroja

Regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja

Ärisaladus välja jäetud (tähistatud [...])

O T S U S

18.10.2019 nr 9-3/2019-008

AS Tallinna Vesi kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinna osas Tallinna ja

Saue linnas, Harku alevikus ning teistele vee-ettevõtjatele

1. Haldusmenetluse alustamine

03.09.2019 registreeriti Konkurentsiametis AS Tallinna Vesi (edaspidi ASTV) taotlus koos selle

aluseks oleva dokumentatsiooniga veeteenuse hinna kooskõlastamiseks Tallinna ja Saue linnas,

Harku alevikus ning teistele vee-ettevõtjatele (edaspidi Hinnataotlus).

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse 1 (edaspidi ÜVVKS) § 14 2 lg 1 kohaselt, kui

veeettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000

inimekvivalenti (edaspidi ie) või enam, koostab ta veeteenuse hinna ettepaneku ning esitab selle

enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu

hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

ÜVVKS § 14 lg 6 tulenevalt võib vee-ettevõtja, kes osutab veeteenust mitmel erineval

reoveekogumisalal, kõigi piirkondade osas kehtestada ühise veeteenuse hinna, arvestades

ÜVVKS § 14 lg 2 nimetatud summaarseid vee-ettevõtja kulusid.

ÜVVKS § 141 lg 2 tulenevalt võib vee-ettevõtja võtta teisele vee-ettevõtjale osutatava teenuse

eest ÜVVKS § 14 lg 1 nimetatud tasu üksnes juhul, kui ta on esitanud selleks eraldi hinnataotluse

ning saanud kooskõlastuse ÜVVKS §-s 142 sätestatud alustel ja korras.

ASTV osutab veeteenust Tallinnas ja Harjumaal järgmistes piirkondades ja

reoveekogumisaladel2:

Piirkond Reoveekogumisala Registrikood Reostuskoormus (ie)

Tallinna linn, Maardu linn, Harku alevik Tallinn ja ümbrus RKA0370010 499 573

Saue vallasisene linn Saue RKA0370011 6770

ÜVVKS § 142 lg 1 ja ÜVVKS § 14 lg 6 lähtuvalt soovib ASTV kehtestada summaarsete kulude

alusel ühise veeteenuse hinna Tallinna ja Saue linna tegevuspiirkonnas (edaspidi Tallinna ja Saue

piirkond) ja Harku aleviku tegevuspiirkonnas (edaspidi Harku piirkond) ning esitas kehtestatava

1 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072013006?leiaKehtiv 2 Leitav veebiaadressilt: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?list=KOGA&mount=view

2

veeteenuse hinna koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirjaga kooskõlastamiseks

Konkurentsiametile. Lisaks soovib ASTV kooskõlastada ÜVVKS § 142 lg 1 ja § 141 lg 2

lähtuvalt veeteenuse hinna teistele vee-ettevõtjatele.

ÜVVKS § 14 lg 1 kohaselt võib veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu

pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi

veeteenuse hind):

1) tasu võetud vee eest;

2) tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest;

3) tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest;

4) abonenttasu.

ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud:

1) põhjendatud tegevuskulude katmine;

2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse

tagamiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt;

6) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille

ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.

ÜVVKS § 142 lg 1 tulenevalt peab Hinnataotluse aluseks olev dokumentatsioon

Konkurentsiametil võimaldama kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2

ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus

määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. HMS § 5 lg 1 tulenevalt on

Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormid

(edaspidi Küsimustik) Exceli tabelite kujul: „Detailne küsimustik vee-ettevõtjatele“ ja

„Lihtsustatud küsimustik vee-ettevõtjatele“ 3 . Küsimustikud on välja töötatud

konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3 ja ÜVVKS § 14 lg 1, 2

lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 142 lg 1 võimaldavad

Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud

põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda

Konkurentsiameti poolt välja töötatud ja koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise

juhendist“ 4.

3 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Regulatsiooniteenistus/ Vesi/

Hinnaregulatsioon/ Hinnataotluse vormid.

4 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Regulatsiooniteenistus/ Vesi/

Hinnaregulatsioon/ Hinna kooskõlastamise metoodikad ja juhendid

3

Veebiaadress:

ÜVVKS § 14 lg 9 lähtuvalt töötas Konkurentsiamet välja juhendi “Veeteenuse hinna arvutamise

soovituslikud põhimõtted” (edaspidi Juhend) ning avaldas selle oma koduleheküljel5. Juhendi

välja töötamisel on arvestatud ÜVVKS § 14, 141, 142 sätetega, millest lähtuvalt kujuneb

veeteenuse hind vee-ettevõtja põhjendatud kulude, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse

jagamisel müügimahuga (Juhendi p-d 7.3; 7.5; 7.6), s.t kulupõhiselt. Juhend on hinnataotluse

kooskõlastamise käigus halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks ning on

Konkurentsiametile siduv. Juhendi eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest

Konkurentsiamet lähtub talle ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel.

Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Juhendit

kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Juhendis kasutatud

põhimõtted on kooskõlas ÜVVKS § 16 lg 9 ja 10 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri

poolt kehtestatud määrusega „Veeteenuse ajutise hinna kehtestamise kord ja tingimused“ 6

(edaspidi Vee Määrus). Vee Määrust rakendatakse ÜVVKS § 16 lg 9 alusel ajutise veeteenuse

hinna kehtestamisel juhul, kui vee-ettevõtja osutab veeteenust hinnaga, mis ei vasta ÜVVKS §

14 lg 2 sätestatule ning vee-ettevõtja on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse. ÜVVKS

§ 142 lg 7 kohaselt peab vee-ettevõtja Konkurentsiametil lubama käesolevas seaduses sätestatud

ülesannete täitmisel kontrollida oma raamatupidamist, põhjendama veeteenuse hinna

moodustamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi.

ÜVVKS § 142 lg 9 kohaselt on Konkurentsiametil ja kohalikul omavalitsusel õigus nõuda

veeettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende

esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja nende ametiisikutelt lisaandmeid, kui ÜVVKS-s sätestatud

ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad.

ÜVVKS § 142 lg 4 kohaselt tehakse hinnataotluse kooskõlastamise otsus 30 päeva jooksul

nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib

Konkurentsiamet või kohalik omavalitsus pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades tähtaja

pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist.

ÜVVKS § 142 lg 11 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile

ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks.

2. Menetlusosaline

ASTV on kantud äriregistrisse 28.08.1997 registrikoodiga 10257326 ja asukohaga Ädala tn 10,

Tallinna linn, 10614, Harju maakond. Ettevõtte aktsiakapitali suuruseks on 12 miljonit €-t, mis

jaguneb 20 miljoniks 0,60 € nimiväärtusega aktsiaks (A-aktsiad) ja üheks 60 € väärtusega

eelisaktsiaks (B-aktsia). Ettevõtte suurimateks aktsionärideks on 34,7% aktsiate ulatuses

Tallinna linn ja 35,3% aktsiate ulatuses Hollandi ettevõtte United Utilities B.V. Alla 5%

5 Juhend on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Regulatsiooniteenistus/ Vesi/

Hinnaregulatsioon/ Hinna kooskõlastamise metoodikad ja juhendid. Juhendit rakendatakse veeteenuse hindade kooskõlastamisel

sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade

kooskõlastamisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks. Nimetatud juhendit võivad kasutada ka kohalikud omavalitsused veeteenuse

hindade kooskõlastamisel. 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/105112010005

4

aktsiatest kuulub otseosalust omavatele väikeaktsionäridele. Ülejäänud ASTV aktsiad on alates

01.06.2005 noteeritud Tallinna börsil (käesoleval hetkel Nasdaq OMX Balti börsi

põhinimekirjas). ASTV kontserni kuulub 2010. aastal asutatud tütarettevõte OÜ Watercom, mis

on täies ulatuses ASTV omanduses. ASTV juhatuse liikmed on otsuse koostamise hetkel

Aleksandr Timofejev, Karl Heino Brookes ja Riina Käi.

ASTV põhitegevusalaks äriregistri kohaselt on veekogumine, -töötlus ja –varustus. Lisaks osutab

ASTV reovee ärajuhtimise ja puhastamise ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja

pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise teenust. Samuti osutab ettevõte mitmeid põhiteenusega

seotud teenuseid (veemagistraalide sulgemine, veearvestite vahetamine/taatlemine jms) ning

muu tegevusena erinevaid ehitus- ja transporditeenuseid, samuti projektijuhtimis-,

projekteerimis-, ja laboriteenuseid. ASTV majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31.

detsembril. ASTV on Eesti Vee-ettevõtete Liidu liige.

3. Menetluse käik

03.09.2019 registreeriti Konkurentsiametis ASTV Hinnataotlus veeteenuse hinna

kooskõlastamiseks Tallinna ja Saue piirkonnas, Harku piirkonnas ja teistele vee-ettevõtjatele.

ÜVVKS § 142 lg 4 tulenevalt tehakse Hinnataotluse kooskõlastamise otsus pärast nõuetekohase

taotluse saamist. HMS § 35 lg 4 lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks

dokumendi registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2

alusel algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on

määravaks tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 142 lg 4, HMS § 33 lg 2 ja HMS § 35 lg 4

koosmõjust tulenevalt algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse

registreerimisele järgnevast päevast. Konkurentsiamet luges ASTV 03.09.2019 registreeritud

Hinnataotluse nõuetekohaseks, seega algas Hinnataotluse menetluse tähtaja kulgemine

04.09.2019.

11.09.2019 saatis Konkurentsiamet ÜVVKS § 142 lg 7 ja 9 lähtuvalt ASTV-le kirja, milles palus

täiendavaid andmeid ja põhjendusi veeteenuse kulude ja hindade kujunemise osas ning

täpsustada Hinnataotluses kajastatud investeeringute ja põhivara andmeid.

25.09.2019 saatis ASTV vastuse ameti 11.09.2019 saadetud kirjale, millega ettevõtja esitas

täiendavad andmed, selgitused ja põhjendused ning korrigeeritud Hinnataotluse, milles

muuhulgas oli täpsustatud investeeringute ja põhivara andmeid.

30.09.2019 saatis Konkurentsiamet Tallinna Linnavalitsusele, Saue Vallavalitsusele ja Harku

Vallavalitsusele järelepärimised arvamuse saamiseks ASTV Hinnataotluses kajastatud

investeeringute vastavuse kohta kohalike omavalitsuste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kavadele vastavalt ÜVVKS § 142 lg 10 sätestatule.

14.10.2019 saatis Harku Vallavalitsus Konkurentsiametile vastuse, mille kohaselt vastavad

ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringud Harku alevikus Harku valla ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni arendamise kavale.

14.10.2019 saatis Saue Vallavalitsus Konkurentsiametile vastuse, milles selgitas ASTV poolt

tehtud kulusid ja investeeringuid ning nende vastavust Saue valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni

arendamise kavale.

5

Veebiaadress:

16.10.2019 saatis Tallinna Linnavalitsus Konkurentsiametile vastuse, mille kohaselt vastavad

ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringud Tallinna linnas Tallinna linna ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni arendamise kavale.

ÜVVKS § 142 lg 11 lähtuvalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 12.09.2019 –

25.09.2019 ja 01.10.2019 – 16.10.2019 (kokku 30 päeva), sest puudusid Hinnataotluse

menetlemiseks vajalikud andmed ning selgitused ja kohalike omavalitsuste arvamused

Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele tulenevalt

ÜVVKS § 142 lg 10.

Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“7 p 4.1 näeb

ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks II poolaastal (01.07–31.12),

täidetakse Küsimustiku veerg „hinna arvutus 12 kuu andmete alusel“ järgneva majandusaasta

andmetega. Tulenevalt asjaolust, et ASTV esitas Hinnataotluse 02.09.2019 (registreeritud

ametis 03.09.2019) ehk 2019.a II poolaastal, teostas Konkurentsiamet veeteenuse hinna

põhjendatuse analüüsi 2020.a 12 kuu prognoositud andmete ehk regulatsiooniperioodi

andmete alusel.

Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks

veeteenuse hinna arvutamisel (Juhendi punkt 2.12). 12-kuuline periood on võetud hindade

arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt

esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist8

ettevõtja majandusaasta aruandeid s.t 12 kuu andmeid) ning hinnata selle põhjal muuhulgas vee-

ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks

olevate kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust. 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda,

et veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise

aluseks. Kui ettevõtja leiab, et kooskõlastuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga

enam ÜVVKS § 14 lg 2 loetletut, siis võib ta tulla uuesti hinda kooskõlastama järgneva 12 kuu

andmete alusel.

03.09.2019 registreeritud ning 25.09.2019 korrigeeritud ASTV Hinnataotluse kohaselt on

Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hind (s.h

põhiteenustega seotud teenused) kujundatud alljärgnevas Konkurentsiameti poolt koostatud

tabelis (vt Tabel 1) kajastatud ettevõtja tegevuskulude, kapitalikulu, tulukuse ja müügimahtude

alusel.

Tabel 1 ASTV veeteenuse hinna komponendid

Rida Kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hindade komponendid Ühik Regulatsiooniperiood

1 Tegevuskulud tuh € [...]

2 Mittekontrollitavad kulud tuh € [...]

7 Veebiaadress: http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18324 8

https://ariregister.rik.ee/

6

3 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € [...]

4 Saastetasu tuh € [...]

5 Kontrollitavad kulud tuh € [...]

6 Elektrienergia kulu tuh € [...]

7 Kemikaalide kulu tuh €

[...]

8 Muda käitluskulu tuh € [...]

9 Muud tegevuskulud tuh € [...]

10 Kapitalikulu tuh € [...]

11 Tulukus tuh € [...]

12 Müügitulu tuh € [...]

13 Kohaliku omavalitsuse poolt kompenseeritavad kulud

sademevee süsteemide ja tuletõrjehüdrantide hoolduse ja käigus tuh € [...]

14 hoidmise eest Müügitulu kokku

tuh €

[...]

15 Võetud vee müügimaht tuh m3 [...]

16 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht tuh m3 [...]

17 Sademevee* ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht tuh m3 [...]

18 Müügimaht kokku tuh m3 [...]

*Sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi (edaspidi otsuses sademevesi.)

Konkurentsiamet teostab analüüsi ASTV ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kõikide

taotletud tasude (tasu võetud vee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, tasu

sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest, põhiteenustega seotud teenused) aluseks olevatele

summaarsetele hinna komponentidele: tegevuskuludele, kapitalikulule, tulukusele (vt Tabel 1

veerg „Regulatsiooniperiood“ read 1, 10, 11) ja müügimahtudele (vt Tabel 1 veerg

„Regulatsiooniperiood“ read 15, 16, 17). Konkurentsiamet on seisukohal, et ASTV poolt

kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle

kujunemise alused vastavad ÜVVKS § 14 lg 2 toodud nõuetele.

7

Veebiaadress:

Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad ASTV poolt taotletud veeteenuse hinna

kujunemise aluseks olevate hinnakomponentide kohta (vt Tabel 1) võttes arvesse ettevõtja poolt

esitatud andmeid ja selgitusi.

4. Taotleja üldiseloomustus

ASTV on Eesti suurim vee-ettevõte, mis pakub joogivee- ning reovee teenuseid üle 460 000-le

inimesele Tallinnas ning mitmes ümberkaudses omavalitsuses. ASTV osutab veeteenust Tallinna

linnas, Saue linnas, Maardu linnas ning Harku vallas. Lisaks eelnevalt nimetatud

tegevuspiirkondadele osutab ASTV veeteenust nii Tallinna kui selle ümbruse valdade teistele

vee-ettevõtjatele (näiteks Rae valla vee-ettevõtja AS Elveso, Jõelähtme valla vee-ettevõtja Loo

Vesi OÜ, Kiili valla vee-ettevõtja Kiili KVH OÜ, jt).

Käesolevas otsuses käsitletakse ASTV Hinnataotlust veeteenuse hinna kooskõlastamiseks

Tallinna ja Saue piirkonnas, Harku piirkonnas ja teistele vee-ettevõtjatele.

ÜVVKS § 7 lg 2, 21 ja 3 kohaselt määrab kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega

veeettevõtja ning kehtestab vee-ettevõtja tegevuspiirkonna.

Tallinna Linnavalitsus on määranud 30.11.2000 otsusega nr 396 „Vee-ettevõtja määramine

Tallinna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas“8 ASTV vee-ettevõtjaks

Tallinna linna piirkonnas 15-ks aastaks ning pikendanud 19.09.2013 otsusega nr 141 „Tallinna

ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas määratud vee-ettevõtja tegevuse

jätkamise pikendamine“9 ASTV vee-ettevõtjana tegutsemise tähtaja kuni 30.11.2025. Saue

Linnavolikogu on määranud 19.02.2009 otsusega nr 177 ASTV vee-ettevõtjaks Saue linnas

ASTV-le kuuluvatel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni varadel 10 . Varadel, mis on kohaliku

omavalitsuse omanduses, opereerib ASTV Saue linnas kohaliku omavalitsusega 19.04.2010

sõlmitud opereerimislepingu nr. 2-9.3/55 (muudetud ja täiendatud 06.03.2013 kokkuleppega)

alusel 11 . ASTV osutab Harku valla Harku alevikus veeteenust 20.09.2006 sõlmitud

halduslepingu nr 4280 alusel. Harku Vallavolikogu otsustega 29.12.2016 nr 152 on määratletud

vee-ettevõtja tegevuspiirkonnad Harku vallas.

ASTV osutab veeteenust Tallinna ja Saue piirkonnas hindadega, mis on kehtestatud Tallinna

Linnavalitsuse 30.09.2009 määrusega nr 75 “Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad” 12 (uuendatud

Tallinna Linnavalitsuse määrusega 13.10.2010 nr 78).

8 Veebiaadress: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=77843&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp

9 Veebiaadress: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=126627&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp

10 Leitav veebiaadressilt: http://avalik.amphora.ee/saue/index.aspx?type=12&id=29912

11 Leitav veebiaadressilt: http://avalik.amphora.ee/saue/index.aspx?type=12&id=103254 12 Veebiaadress: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=115359

8

ASTV osutab veeteenust Harku valla Harku alevikus hindadega, mis on kehtestatud Harku

Vallavalitsuse 29.09.2009 määrusega nr 19 “Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni veevarustuse ja

reovee ärajuhtimise teenuse hindade kinnitamine Harku aleviku tarbijatele“13.

Ülevaade ASTV kehtivatest veeteenuse hindadest ning käesolevas Hinnataotluses taotletavatest

veeteenuse hindadest on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 2).

Tabel 2 Kehtivad ja taotletavad veeteenuse hinnad ASTV tegevuspiirkondades

Rida Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenus Tallinna ja Saue linnas Ühik Kehtiv

hind Taotletav

hind Muutus

% 1 Tasu võetud vee eest füüsilised isikud €/m3 0,95 0,51 -46,3

2 Tasu võetud vee eest juriidilised isikud €/m3 2,32 1,79 -22,8 3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilised isikud I grupp €/m3 0,78 0,76 -2,6

4 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud I grupp €/m3 1,69

1,64

-3,0

5 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud II grupp €/m3 1,72 -4,7 6 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud III grupp €/m3 1,73 -5,2

Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenus Harku alevikus

1 Tasu võetud vee eest füüsilised isikud €/m3 0,69 0,73 5,8

2 Tasu võetud vee eest juriidilised isikud €/m3 1,42 1,41 -0,7 3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilised isikud €/m3 0,72 0,80 11,1 4 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud I grupp €/m3 1,55

1,57 1,3 5 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud II grupp €/m3 1,55

Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenus teistele vee-ettevõtjatele*

1 Tasu võetud vee eest €/m3 - 0,48 -

2 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 - 0,58 - 3 Tasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 - 0,12 -

Põhiteenustega seotud teenused Tallinna ja Saue linnas ning Harku

alevikus*

1 Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) €/h 135,87 135,87 -

2

Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku vigastamise

korral iga tund probleemi tekkimisest probleemi lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1

tund) €/h 346,94 346,94 -

Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti asendamine

3 DN 15-20 €/tk 29,00 29,00 -

4 DN 25-32 €/tk 130,17 130,17 -

5 DN 40 €/tk 143,00 143,00 -

6 DN 50 €/tk 170,00 170,00 -

7 DN 80 €/tk 233,28 233,28 -

8 DN 100 €/tk 249,12 249,12 -

9 Kastmisvesi (arvesti) €/tk 10,50 10,50 -

10 Lisaveearvesti paigaldamine kastmisvee tagasiarvestamiseks eraisikust klientidele €/tk 16,29 16,29 -

11 Kastmisvee lisaveearvesti hooldamine ja taatlemine €/tk 13,44 13,44 -

* Teistele vee-ettevõtjatele ei ole ASTV varasemalt veeteenuse hinda kooskõlastanud.

** Harku aleviku piirkonnas ei ole põhiteenustega seotud teenuste hindasid varasemalt kooskõlastatud.

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/424012013081?leiaKehtiv

9

Veebiaadress:

ÜVVKS § 14 lg 3 mõttest14 lähtuvalt kooskõlastab Konkurentsiamet tasu reovee ärajuhtimise ja

puhastamise eest reoveele, mis ei ületa kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud maksimaalseid reoainete

sisaldusi (reostusnäitajate piirväärtusi) või vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni kasutamise lepinguga kehtestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi või

ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete

maksimaalseid piirväärtusi. Vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni kasutamise lepingutes maksimaalsete reoainete sisalduste mittekokkuleppimisel

ja olukorras, kus ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike

ainete maksimaalsed piirväärtused rikuksid reoveepuhasti töörežiimi on oluline, et

ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused oleksid määratletud

kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatavas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise

eeskirjas (ÜVVKS § 8 lg 4 p 2), kuivõrd ÜVVKS § 10 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja tagama

oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. ÜVVKS § 8 lg

4 p 2 kohaselt kinnitab ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate

piirväärtused kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise

eeskirjas. ÜVVKS § 8 lg 6 järgi on vee-ettevõtja kohustatud vastu võtma kliendilt reovett, mille

reoainete kontsentratsioonid ei ületa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga

kehtestatud piirväärtusi või mis ei kahjusta ühisveevärki ja –kanalisatsiooni ning ei põhjusta

puhastusprotsessi häireid.

Tallinna Linnavalitsuse 30.09.2009 määruse nr 75 15 p-s 1.2 on kehtestatud Tallinna linnas

reovee ärajuhtimise ja puhastamise osas juriidilistele isikutele erinevad hinnad (€/m3) vastavalt

reovee reostatusele järgmiselt:

Isik Reovee

reostusgrupid

Põhihind (tasu

ärajuhtimise ja puhastamise eest) €/m3

Ülereostuse

puhastamise

tasu €/m3

Käibemaksuta

€/m3 Käibemaksuga

€/m3

Füüsiline isik 0,78 0,00 0,78 0,94

Juriidiline isik ja

füüsilisest isikust

ettevõtja

RG-1 RG-2 RG-3 RG-4 RG-5 RG-6 RG-7 RG-8

1,70 1,72 1,74 1,74 1,74 1,74 1,74 1,74

0,00 0,00 0,00 0,25 0,34 0,59 1,02 1,87

1,70 1,72 1,74 1,99 2,08 2,33 2,76 3,61

2,04 2,06 2,09 2,39 2,50 2,80 3,31 4,33

14 ÜVVKS § 14 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib lisaks veeteenuse hinnale kehtestada ülenormatiivse reostuse tasu.

Ülenormatiivse reostuse tasu ei kuulu kooskõlastamisele Konkurentsiametiga, kuna nimetatud tasu näol on tegemist vee-ettevõtja

kliendile esitatava rahalise nõudega, mis on seotud reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi

korrastamisega (vt ÜVVKS-i juurde kuuluv seletuskiri I lugemise teksti juurde ÜVVKS § 14 lg 3 kohta - „Seletuskiri monopolide

ohjeldamise seaduse eelnõu (597SE) esimeseks lugemiseks esitatud muudetud tekstile“;

http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=790420&u=20131212113731; lk 9 esimese lõigu kaks

viimast lauset). Rahalise nõude kahjude suuruse saab kindlaks määrata vaid vee-ettevõtja ise, kuna kahjud on seotud konkreetse

ülereostuse tagajärjel tekkinud kuludega seoses reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi

korrastamisega, mistõttu ei kuulu ülenormatiivse reostuse tasu Konkurentsiametiga kooskõlastamisele.

15 Leitav veebiaadressilt: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=115359

10

Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 määruses nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

kasutamise eeskiri“16 § 19 lg 2 ja 3 on kehtestatud Tallinna reoveepuhastile juhitava reovee

maksimaalsed reoainete piirväärtused (mis ei kahjusta ühiskanalisatsiooni toimimist ega

põhjusta lisakulutusi puhastusprotsessis) järgnevalt:

Reostusnäitaja A Tähis Mõõtühik C

Piirväärtus 1 B

Vesinikioonide minimaalne sisaldus reovees pHmin pH-ühik 6,50 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus reovees pHmax pH-ühik 8,50 Heljuvainesisaldus mg/l 500,00

Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 375,00 Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 750,00 Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,00

Naftasaadustesisaldus mg/l 5,50

Üldlämmastikusisaldus mg/l 125,00

Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,90

Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,00

Üldfosforisisaldus mg/l 15,00

Elavhõbeda sisaldus Hg mg/l 0,05 Hõbeda sisaldus Ag mg/l 0,20 Kaadmiumi sisaldus Cd mg/l 0,20 Üldkroomi sisaldus Cr mg/l 0,50 Kroomiühendite sisaldus Cr(VI) mg/l 0,10 Vase sisaldus Cu mg/l 2,00 Plii sisaldus Pb mg/l 0,50 Nikli sisaldus Ni mg/l 1,00 Tsingi sisaldus Zn mg/l 2,00 Tina sisaldus Sn mg/l 0,50 Tsüaniidide sisaldus mg/l 0,20

Arseeni sisaldus As mg/l 0,20

Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 määruse nr 53 „Reovee ärajuhtimise tasu diferentseerimise

juhend“ 17 lisast lähtuvalt saab lugeda reostusnormidele vastavaks reoveeks Tallinna

Linnavalitsuse 30.09.2009 määruse nr 75 punktis 1.2 nimetatud reovee reostusgrupid RG-1 kuni

RG-3 ning alates reostusgrupist RG-4 ületab reovesi Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

kasutamise eeskirjas sätestatud maksimaalseid reoainete piirväärtuseid ehk on käsitletav

ülenormatiivselt reostunud reoveena, mille tasud ei kuulu kooskõlastamisele

Konkurentsiametiga.

Saue Vallavolikogu 24.05.2007 määruses nr 5 „Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

kasutamise eeskiri“18 § 16 lg 1 on kehtestatud Tallinna kanalisatsiooni reoveepuhastile juhitava

reovee maksimaalsed reoainete piirväärtused samad, mis kehtivad Tallinna linnas.

ASTV tegevuspiirkonnas Saue linnas 19 on seni kehtinud Saue Linnavolikogu 24.11.2016

määrusega nr 55 „Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ 20 lisas 1

16 https://www.riigiteataja.ee/akt/407082013029 17 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/407082013017 18 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/406062014014

19 Saue linn on alates 24.10.2017 Saue linna, Saue valla, Kernu valla ja Nissi valla ühinemisel tekkinud Saue valla osa. 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/401122016037

11

Veebiaadress:

sätestatud järgmised ühiskanalisatsiooni (Tallinna reoveepuhastile suunatav reovesi) juhitava

reovee maksimaalsed reoainete piirväärtused, mis osaliselt erinevad (jäävad madalamaks)

Tallinna linnas ja Saue vallas kehtestatud reostuse piirväärtustest:

Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus Vesinikioonide minimaalne sisaldus pHmin pH-ühik 6,5 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus pHmax pH-ühik 8,5 Heljuvainete sisaldus mg/l 200,0

Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 200,0 Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 500,0 Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,0

Naftasaaduste sisaldus mg/l 1,5

Üldlämmastiku sisaldus mg/l 60,0

Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,9

Kahealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 15,0

Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,0

Üldfosfori sisaldus mg/l 9,0

Sulfaatide sisaldus mg/l 80,0

ASTV tegevuspiirkonnas Harku vallas (Harku alevik) on seni kehtinud Harku Vallavolikogu

30.06.2016 määrusega nr 16 21 „Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning

kasutamise eeskiri“ § 25 lg 1 – lisas 1 sätestatud järgmised ühiskanalisatsiooni (Tallinna

reoveepuhastile suunatav reovesi) juhitava reovee maksimaalsed reoainete piirväärtused, mis

samuti osaliselt erinevad (jäävad madalamaks) Tallinna linnas ja Saue vallas kehtestatud

reostuse piirväärtustest:

Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus Vesinikioonide minimaalne sisaldus pHmin pH-ühik 6,5 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus pHmax pH-ühik 8,5 Heljuvainete sisaldus mg/l 500,0

Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 350,0 Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 700,0 Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,0

Naftasaaduste sisaldus mg/l 1,5

Üldlämmastiku sisaldus mg/l 70,0

Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,9

Kahealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 15,0

Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,0

Üldfosfori sisaldus mg/l 9,0

Sulfaatide sisaldus mg/l 80,0

Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei

ületa reoveepuhastile määratud reostuse piirväärtusi, ehk reovett, mis ei kahjusta ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni toimimist ega põhjusta häireid puhastusprotsessis. Kui reo- või sademevee

21 Veebiaadress https://www.riigiteataja.ee/akt/408072016005

12

reostusnäitajad ületavad eeltoodud piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- või sademevee

ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust. Reovesi, mis ületab reostusnäitajate

piirväärtusi (ülenormatiivne reovesi) loetakse ühiskanalisatsiooni ohustavaks reostuseks, mille

eest on vee-ettevõtjal õigus lisaks kooskõlastatud veeteenuse hinnale kehtestada kliendile

ülenormatiivse reostuse tasu.

Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused määratakse sõltuvalt seda

reovett puhastava puhasti võimsusest. Seega erinevatest piirkondadest samasse reoveepuhastisse

juhitavale reoveele saavad kehtida vaid konkreetsele puhastile kehtestatud reostusnäitajate

piirväärtused. Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnast, samuti teiste vee-ettevõtjate poolt

13

ühiskanalisatsiooni juhitud reovesi puhastatakse Tallinna reoveepuhastis. ASTV on kinnitanud

Konkurentsiametile Tallinna reoveepuhasti võimsuse vastavust Tallinna ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 määrus nr 37)

kehtestatud reovee maksimaalsete reoainete piirväärtustele, millise reostatuse piires puhastile

suunatud reovesi ei kahjusta ühiskanalisatsiooni toimimist ega põhjusta lisakulutusi

puhastusprotsessis (otsuse lk 8-9). Võttes arvesse ASTV reoveepuhasti tegelikku võimsust ning

asjaolu, et ASTV on kooskõlastatavad veeteenuse hinnad erinevates piirkondades kujundanud

ÜVVKS § 14 lg 6 alusel vee-ettevõtja summaarsetest kuludest lähtuvalt, saab kehtida reovee

teenuse tarbimine ja hind kõikidele ASTV klientidele (kes suunavad reovee Tallinna

reoveepuhastile) samadel tingimustel, ehk ameti poolt kooskõlastatav reovee ärajuhtimise ja

puhastamise teenuse hind kehtib ühiskanalisatsiooni juhitud reoveele, mille

reostusnäitajad ei ületa Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja

tabeli 1 veerus 1 toodud piirväärtusi (Tallinna Linnavalitsuse 30.09.2009 määruse nr 75 alusel

seni kehtinud reovee reostusgrupid RG1 – RG3).

ASTV hallatavat ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi iseloomustavad üldised näitajad

aastatel 2016-2020 on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 3).

Tabel 3 ASTV üldiseloomustus

Rida ÜLDANDMED ühik 2016 2017

2018 2019 2020

1 Veetöötlusjaamade arv tk 1 1 1 [...] [...] 2 Puurkaevude arv tk 95 95 95 [...] [...]

3 Veepumplate arv tk 66 67 67 [...] [...]

4 Reoveepuhastite arv tk 1 1 1 [...] [...] 5 Reoveepumplate arv tk 173 170 170 [...] [...]

6 Ühisveevärgi torustike pikkus km 1180 1180 1180 [...] [...]

7 Ühiskanalisatsiooni torustike pikkus km 1185 1123 1131 [...] [...]

8 Torustike pikkus kokku km 2365 2303 2311 [...] [...]

ASTV ammutab vett ning juhib heitvett suublasse vastavalt vee erikasutuslubadele nr

L.VV/331954, L.VV/332501, L.VV/328349 ja L.VV/328381. Nimetatud vee erikasutusload on

väljastatud ASTV-le pinnavee võtuks Harju- ja Järvamaa pinnaveehaaretest, s.h Ülemiste järvest,

ning põhjavee ammutamiseks kambrium-vendi ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist. Vee

erikasutuslubade kohaselt juhib ASTV heitvee ja sademevee Tallinna ja Maardu linna ning nende

ümbruse valdade suublatesse.

ASTV toodab ja puhastab joogivett peamiselt Ülemiste veepuhastusjaamas ning puhastab

klientidelt ärajuhitava reovee Paljassaare reoveepuhastusjaamas. Lisaks ammutab ASTV

tegevuspiirkondades vett [...] puurkaevust ning opereerib [...] veepumplaga ja [...]

reoveepumplaga.

ASTV tegevuspiirkondade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustike pikkus ulatub kokku [...]

km-ni. Neist [...]km on ühisveevärgi torustikke ning [...]km on ühiskanalisatsiooni torustikke.

Tallinna linn maksab ASTV-le iga-aastaselt sademevee kogumise süsteemide ja

tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasu ASTV ja Tallinna Linna vahel

22.06.2001 sõlmitud lepingu nr. 41-979 „Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja

drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiskanalisatsiooni juhtimise ja selle puhastamise

14

ning sademetevee rajatiste ehitamise leping“ ning 22.06.2001 sõlmitud lepingu nr. 41-980

„Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee ja avalikest veevõtukohtadest vee

võtmise teenuse leping“ kohaselt, mida on muudetud lepinguga 14.03.2005 nr 3286

„Teenuslepingu, 30.septembri 2002.a lepingu, sademetevee lepingu ja tuletõrjehüdrantide

lepingu muutmise leping“, lepinguga 30.11.2007 nr 4970 „Teenuslepingu ja 30.septembri 2002.a

lepingu ja 14.märtsi 2005.a lepingu ja sademetevee lepingu ja tuletõrjehüdrantide lepingu

muutmise leping“ ja lepinguga 16.09.2009 nr 5855 „Teenuslepingu ja 30.septembri 2002 lepingu

ja 14.märtsi 2005 lepingu ja 30.novembri 2007 lepingu ja sademetevee lepingu ja

tuletõrjehüdrantide lepingu muutmise leping“ 22 ). Lepingute kohaselt sademevee kogumise

süsteemide ning tuletõrjehüdrantidega seotud kulude katteks Tallinna linnalt saadava hüvitise 3

miljonit €-t on ASTV arvanud maha regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue piirkonna

veeteenuse hinda lülitatavate kuludest ja põhjendatud tulukuse summast.

5. Müügimahud ja veekadu

5.1. Müügimahud

Müügimahule hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse

lubatud müügitulu jagamisel müügimahuga. Mida väiksem on müügimaht, seda suuremaks

kujuneb veeteenuse hind.

Kaalutlusi, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad

müügimahud on põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi punktile 4.1, millest

lähtuvalt kasutatakse müügimahu analüüsimisel alljärgnevaid meetodeid:

1) müügimahu dünaamika (sh eelmiste perioodide müügimahud, majandusprognoosid,

pikaajalises arengukavas prognoositav veetarbimine, jm näitajad); 2) tarbijate arvu dünaamika

ja prognoos.

ASTV Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnas on kohalikud omavalitsused seisuga 31.10.2010

kehtestanud füüsilistele isikutele väiksemad veeteenuse hinnad kui juriidilistele isikutele.

ÜVVKS § 16 lg 11 lähtuvalt tuleb vee-ettevõtjal viia uus kooskõlastatav veeteenuse hind

kooskõlla võrdse kohtlemise nõuetega nii, et aastane muutus füüsilise isiku ja juriidilise isiku

hindade erinevuses ei oleks suurem kui 1/15 vee-ettevõtja poolt rakendatavate hindade

erinevusest seisuga 31.10.2010. Kuna hinnavahe kahandamise puhul on oluline ka füüsiliste ja

juriidiliste isikute prognoositavad müügimahud, siis analüüsib Konkurentsiamet eraldi füüsiliste

isikute ja juriidiliste isikute võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtusid.

5.1.1. Võetud vee müügimaht Tallinna ja Saue piirkonnas

Hinnataotluses prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna võetud vee müügimaht [...]tuh m3,

s.h füüsilised isikud [...]tuh m3 ja juriidilised isikud [...]tuh m3

ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue piirkonna võetud vee

müügimahuks [...]tuh m3, millest [...]tuh m3 on füüsiliste isikute võetud vee müügimaht ja [...]tuh

m3 on juriidiliste isikute võetud vee müügimaht.

22 Lepingud leitavad ASTV veebilehelt: https://tallinnavesi.ee/investor/regulatsioon/halduslepingud/

15

Konkurentsiameti seisukoht võetud vee müügimahu osas

Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 4) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on

kajastatud Tallinna ja Saue piirkonna võetud vee teenuse füüsilisest ja juriidilisest isikust

tarbijate arv, müügimahud aastatel 2016 – 2018 ning prognoos aastateks 2019 ja 2020. Tabel 4

Võetud vee müügimahud Tallinna ja Saue piirkonnas

ja Saue piirkonnas [...] tuh m3-lt (2016.a) [...] tuh m3-ni (2018.a). 2019.a-ks prognoosib ASTV

võetud vee müügimahu tuh m3 tasemele ning regulatsiooniperioodiks 2020.a-ks prognoosib

ettevõtja müügimahuks tuh m3-t.

Võetud vee müügimahule hinnangu andmiseks füüsiliste ja juriidiliste isikute müügimahtude

lõikes analüüsib Konkurentsiamet esialgu teenuse klientide/abonentide arvu ja selle dünaamikat

ning siis müügimahu prognoosi klientide arvust ja tarbimismahu näitajatest lähtuvalt.

Füüsiliste isikute võetud vee müügimaht [...]tuh m3

Võetud vee teenuse tarbijate (klientide/abonentide) arv. Tabelis kajastatud andmetest nähtub

(vt Tabel 4 rida 8 ja 9), et ASTV füüsilisest isikust võetud vee klientide arv Tallinna ja Saue

piirkonnas oli 2016.a-l tk. Võrreldes eelmise aastaga [...] 2017.a-l klientide arv [...] võrra [...]

kliendini ning 2018.a-l kliendi võrra [...] kliendini. 2019.a-l prognoosib ettevõtja I poolaasta

liitumisaktiivsusele tuginedes [...] kliendi [...] ja 2020.a-l [...] [...] kliendi [...], ehk klientide

arvuks regulatsiooniperioodil [...]tk ([...]= [...]). Tarbijate [...] eelnevatel aastatel ning käesoleval

aastal ja regulatsiooniperioodil on seotud Tallinna ja Saue linna [...]. Võttes arvesse, et ASTV

on prognoosinud regulatsiooniperioodiks Tallinna ja Saue piirkonnas [...] füüsilisest isikust

klientide arvu 2019.a I poolaasta [...] lähtuvalt ehk 2019.a-l [...]tk ning 2020.a-l [...]tk, peab

Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV Tallinna ja Saue piirkonna füüsilisest isikust võetud

[...]

[...]

[...]

[...]

16

vee klientide arvu prognoosi regulatsiooniperioodil [...]tk ([...]= [...]klienti). Võetud vee

müügimaht. Tabelis väljatoodud andmetest nähtub (vt Tabel 4 rida 12 ja 13), et Tallinna ja Saue

piirkonnas püsis ühe füüsilisest isikust kliendi keskmine võetud vee tarbimise maht aastatel 2016

ja 2017 [...] (vastavalt [...]m3-t ja [...]m3-t) ning [...] 2018.a-l [...] m3-ni kliendi kohta aastas.

2019.a-ks prognoosib ASTV ühe füüsilisest isikust kliendi keskmiseks võetud vee

tarbimismahuks eelmise kolme aasta keskmisest kliendi tarbimismahust lähtuvalt [...]m3-t [([...]+

[...]+[...]) / 3 = [...] vt Tabel 4 rida 12]. Kuivõrd eelmisel kolmel aastal ei ole märgata selget

tendentsi tarbimismahu kasvamise või kahanemise osas, peab Konkurentsiamet põhjendatuks

ASTV ühe kliendi keskmist tarbimismahu prognoosi 2019.a-l [...]m3, mis baseerub viimase

kolme aasta (2016-2018) keskmisel kliendi tarbimismahul. Regulatsiooniperioodi ühe kliendi

keskmise võetud vee tarbimismahu on ettevõtja prognoosinud tarbimismahtude kõikuvat

iseloomu arvestades eelneva kolme aasta keskmisest kliendi tarbimismahust lähtuvalt [...]m3-t

[([...]+ [...]+ [...]) / 3 = [...]: vt Tabel 4 rida 12]. Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud

regulatsiooniperioodil ühe kliendi tarbimismahu samale tasemele eelneva kolme aasta

(2017 – 2019) keskmise füüsilisest isikust kliendi tarbimismahu näitajaga, loeb

Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna füüsilisest isikust kliendi

võetud vee tarbimismahu [...]m3-t.

Põhjendatud füüsilisest isikust klientide arvust [...]tk ja ühe kliendi keskmisest võetud vee

tarbimismahust [...]m3-t lähtuvalt kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste isikute võetud

vee müügimahuks regulatsiooniperioodil [...]tuh m3 ([...]× [...]/ 1000 = [...])23, mis vastab ASTV

Hinnataotluses prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste isikute võetud vee

müügimahule. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue

piirkonna füüsiliste isikute võetud vee müügimahu [...]tuh m3-t regulatsiooniperioodil.

Juriidiliste isikute võetud vee müügimaht [...]tuh m3

Juriidilisest isikust klientide arv. Tabelis kajastatud andmetest nähtub (vt Tabel 4 rida 10 ja

11), et ASTV juriidilisest isikust võetud vee klientide arv Tallinna ja Saue piirkonnas oli 2016.al

[...] tk, 2017.a-l [...] klientide arv [...] võrra [...] kliendini ning 2018.a-l [...] [...] kliendi võrra [...]

kliendini. 2019.a lõpuks planeerib ettevõtja [...] kliendi [...] ning klientide arvuks [...] tk. Võttes

arvesse, et juriidilisest isikust kliente on liitunud veeteenusega [...], peab Konkurentsiamet

põhjendatuks 2019.a-ks prognoositud [...] klientide arvu [...] tk, mis on [...] 2018.a-l [...] klientide

arvust ([...] tk). Seega peab amet põhjendatuks klientide arvu 2019.a-l [...]tk ([...]=[...]). Kuivõrd

[...], prognoosib ASTV ka regulatsiooniperioodi klientide arvu [...] [...] tk, mis on [...] juriidiliste

isikute kliendibaasist.

Võttes arvesse, et Tallinna ja Saue piirkonnas lisanduvate juriidilisest isikust klientide arv

on regulatsiooniperioodil [...], peab Konkurentsiamet põhjendatuks [...] prognoositud

juriidilisest isikust võetud vee klientide arvu [...]tk.

Võetud vee müügimaht. Tabelis väljatoodud andmetest nähtub (vt Tabel 4 rida 14 ja 15), et

aastatel 2016-2018 kõikus Tallinna ja Saue piirkonna keskmine võetud vee tarbimise maht ühe

juriidilisest isikust kliendi kohta vahemikus [...]– [...]m3-t. 2019.a-ks prognoosib ASTV ühe

juriidilisest isikust kliendi keskmiseks võetud vee tarbimismahuks eelmise kolme aasta

23 Täpsemalt kujuneb 2020.a-ks prognoositavaks ühe kliendi keskmiseks võetud vee tarbimismahuks [...]m3. Klientide arvu [...]tk

ja kliendi tarbimismahu [...]m3 alusel kujuneb prognoositavaks müügimahuks seega [...]tuh m3 ([...]× [...]/ 1000 = [...]).

17

keskmisest tarbimismahust lähtuvalt [...]m3-t [([...]+ [...]+ [...]) / 3 = [...]: vt Tabel 4 rida 14].

Kuivõrd eelnevatel aastatel on olnud veeteenuse tarbimise maht kliendi kohta kõikuva

iseloomuga, peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV ühe kliendi keskmist tarbimismahu

prognoosi 2019.a-l [...]m3, mis baseerub viimase kolme aasta (2016-2018) keskmisel kliendi

tarbimismahul. Regulatsiooniperioodi ühe kliendi keskmise võetud vee tarbimismahu on

ettevõtja prognoosinud tarbimismahtude kõikuvat iseloomu arvestades eelneva kolme aasta

keskmisest tarbimismahust lähtuvalt [...]m3-t [([...]+ [...]+ [...]) / 3 = [...]: vt Tabel 4 rida

12]. Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil ühe kliendi

tarbimismahu samale tasemele eelneva kolme aasta (2017 – 2019) keskmise juriidilisest

isikust kliendi tarbimismahu näitajaga, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja

Saue piirkonna juriidilisest isikust kliendi võetud vee tarbimismahu [...]m3-t.

Põhjendatud juriidilisest isikust klientide arvust [...] tk ja ühe kliendi keskmisest võetud vee

tarbimismahust [...]m3-t lähtuvalt kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna juriidiliste isikute võetud

vee müügimahuks regulatsiooniperioodil [...]tuh m3 ([...]× [...]/ 1000 = [...])24, mis vastab ASTV

Hinnataotluses prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna juriidiliste isikute võetud vee

müügimahule. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue

piirkonna juriidiliste isikute võetud vee müügimahu [...]tuh m3-t regulatsiooniperioodil.

Kokku kujuneb regulatsiooniperioodil ASTV Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste ja

juriidiliste isikute võetud vee põhjendatud müügimahuks seega [...]tuh m3 ([...]+ [...]= [...]).

5.1.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht Tallinna ja Saue piirkonnas

Hinnataotluses prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja

puhastamise müügimaht [...]tuh m3, s.h füüsilised isikud [...]tuh m3 ja juriidilised isikud

[...]tuh m3

ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja

puhastamise müügimahuks [...]tuh m3, millest [...]tuh m3 on füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise

ja puhastamise müügimaht ning [...]tuh m3 on juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja

puhastamise müügimaht.

Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu osas

Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 5) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on

kajastatud Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse füüsilisest ja

juriidilisest isikust tarbijate arv, müügimahud aastatel 2016 – 2018 ning prognoos aastateks 2019

ja 2020.

Tabel 5 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahud Tallinna ja Saue piirkonnas R

id

a

REOVEE

MÜÜGI

MAHUD

ühik 20

16 2

0

1

7

20

18 2

0

1

9

2020

24 Täpsemalt kujuneb 2020.a-ks prognoositavaks ühe kliendi keskmiseks võetud vee tarbimismahuks [...]m3. Klientide arvu [...] tk

ja kliendi tarbimismahu [...]m3 alusel kujuneb prognoositavaks müügimahuks seega [...]tuh m3 ([...]× [...]/ 1000 = [...]).

18

1 Tarbijat

ele

müüdud

reovee

teenuse

maht

tuh m3 [ ..

.

]

[...] [... ]

[..

.]

[..

.]

2 muutus

võrreldes

eelneva

aastaga

% [.. .]

[..

.] [.. .]

[..

.]

[...]

3

sh

füüsiliste

le

isikutele

müüdud

reovee

teenuse

maht

tuh m3 [

..

.

] [...]

[...

] [..

.]

[.

..

]

4 muutus

võrreldes

eelneva

aastaga

% [.. .]

[..

.] [.. .]

[..

.]

[...]

müügimaht Tallinna ja Saue piirkonnas [...] tuh m3-lt (2016.a) [...] tuh m3-ni (2018.a). 2019.a

lõpuks prognoosib ASTV reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu ]tuh m3

tasemele ning regulatsiooniperioodiks 2020.a-ks prognoosib ettevõtja müügimahuks

tuh m3-t.

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahule hinnangu andmiseks füüsiliste ja juriidiliste

isikute müügimahtude lõikes analüüsib Konkurentsiamet esialgu teenuse klientide/abonentide

arvu ja selle dünaamikat ning siis müügimahu prognoosi klientide arvust ja tarbimismahu

näitajatest lähtuvalt.

[...

[...]

19

Füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht [...]tuh m3

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise tarbijate (klientide/abonentide) arv. Tabelis kajastatud

andmetest nähtub (vt Tabel 5 rida 8 ja 9), et ASTV füüsilisest isikust reovee teenuse

klientide arv Tallinna ja Saue piirkonnas oli 2016.a-l Võrreldes eelmise aastaga [...]

2017.al klientide arv [...] võrra [...] kliendini ning 2018.a kliendi võrra [...] kliendini.

2019.a-l prognoosib ettevõtja I poolaasta liitumisaktiivsusele tuginedes ja

2020.a-l lähtuvalt [...] kliendi [...], ehk klientide arvuks

regulatsiooniperioodil ).

Tarbijate [...] eelnevatel aastatel ning käesoleval aastal ja regulatsiooniperioodil on seotud

Tallinna ja Saue linna [...]. Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodiks

Tallinna ja Saue piirkonnas [...] füüsilisest isikust klientide arvu 2019.a-l [...] tk I poolaasta

[...] lähtuvalt ning 2020.a-l [...] tk piirkonnas [...] lähtuvalt, peab Konkurentsiamet

põhjendatuks ASTV Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise

klientide arvu prognoosi regulatsiooniperioodil [...]tk ([...]= [...] klienti).

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht. Tabelis väljatoodud

andmetest nähtub (vt Tabel 5 rida 12 ja 13), et Tallinna ja Saue piirkonnas ühe

füüsilisest isikust kliendi keskmine reovee teenuse tarbimine aastatel 2016 ja 2017

vastavalt [...] m3-t ja [...] m3-t) ning [...] mõnevõrra 2018.a-l [...] m3-ni kliendi

kohta aastas. 2019.a lõpuks prognoosib ASTV ühe füüsilisest isikust kliendi keskmiseks reovee

teenuse tarbimismahuks eelmise kolme aasta keskmisest tarbimismahust lähtuvalt [...] m3-t [([...]

+ [...] + [...]) / 3 = [...]: vt Tabel 5 rida 12].

Kuivõrd eelmisel kolmel aastal ei ole märgata selget tendentsi tarbimismahu kasvamise või

kahanemise osas, peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV ühe kliendi keskmist

tarbimismahu prognoosi 2019.a-l [...] m3, mis baseerub viimase kolme aasta (2016-2018)

keskmisel kliendi tarbimismahul. Regulatsiooniperioodi ühe kliendi keskmise reovee teenuse

tarbimismahu on ettevõtja prognoosinud tarbimismahtude kõikuvat iseloomu arvestades eelneva

kolme aasta keskmisest tarbimismahust lähtuvalt [...] m3-t [([...] + [...] + [...]) / 3 = [...]: vt Tabel

5 rida 12]. Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil ühe kliendi

reovee teenuse tarbimismahu samale tasemele eelneva kolme aasta (2017 – 2019) keskmise

füüsilisest isikust kliendi tarbimismahu näitajaga, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks

Tallinna ja Saue piirkonna füüsilisest isikust kliendi reovee ärajuhtimise ja puhastamise

tarbimismahu [...] m3-t.

Põhjendatud füüsilisest isikust klientide arvust [...]tk ja kliendi keskmisest reoveeteenuse

tarbimismahust [...] m3-t lähtuvalt kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste isikute

reoveeteenuse müügimahuks regulatsiooniperioodil [...]tuh m3 ([...] × [...] / 1000 = [...])25, mis

vastab ASTV Hinnataotluses prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste isikute reovee

ärajuhtimise ja puhastamise müügimahule. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet

põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja

puhastamise müügimahu [...]tuh m3-t regulatsiooniperioodil.

25 Täpsemalt kujuneb 2020.a-ks prognoositavaks ühe kliendi keskmiseks reovee teenuse tarbimismahuks [...]m3. Klientide arvu

[...]tk ja kliendi tarbimismahu [...]m3 alusel kujuneb prognoositavaks müügimahuks seega [...]tuh m3 ([...]× [...]/ 1000 = [...]).

[...] tk.

-l [...]

[...] kliendi [...]

[...] tk ([...]= [...]

[...]

[...] (

20

Juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht [...]tuh m3

Juriidilisest isikust klientide arv. Tabelis kajastatud andmetest nähtub (vt Tabel 5 rida 10 ja

11), et ASTV juriidilisest isikust reoveeteenuse klientide arv Tallinna ja Saue piirkonnas oli

2016.akliendini ning 2018.a-l [...] [...]

kliendi võrra [...] kliendi võrra ning

klientide arvuks

[...] tk. Võttes arvesse, et juriidilisest isikust klientide arv on eelnevatel aastatel [...] [...] ning [...]

2019.a I poolaasta andmed, peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2019.a lõpuks prognoositud

klientide arvu [...] kliendi võrra, mis on [...] 2018.a-l toimunud klientide arvu muutusest ([...] [...]

kliendi võrra). Seega peab amet põhjendatuks klientide arvu 2019.a-l [...] tk ([...] - [...] = [...]).

Kuivõrd juriidilisest reovee teenuse klientide arv on [...]ning regulatsiooniperioodil

[...]prognoosib ASTV ka regulatsiooniperioodi klientide arvu [...] tk. Võttes arvesse, et Tallinna

ja Saue piirkonna juriidilisest isikust klientide arv on regulatsiooniperioodil [...],

peab Konkurentsiamet põhjendatuks prognoositud reovee ärajuhtimise ja

puhastamise juriidilisest isikust klientide arvu tk.

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht. Tabelis väljatoodud andmetest nähtub (vt

Tabel 5 rida 14 ja 15), et Tallinna ja Saue piirkonnas on ühe juriidilisest isikust kliendi keskmine

reoveeteenuse tarbimise maht eelnevatel aastatel [...] [...]m3 [...]2016.a-l [...]m3 [...]2018.a-l.

2019.a-ks prognoosib ASTV ühe juriidilisest isikust kliendi keskmiseks reoveeteenuse

tarbimismahuks eelmise kolme aasta keskmisest tarbimismahust lähtuvalt [...]m3-t [([...]+ [...]+

[...]) / 3 = [...] vt Tabel 4 rida 14]. Ehkki ühe juriidilisest isikust kliendi keskmine reovee teenuse

tarbimismaht eelnevatel aastatel on [...] [...], ei võimalda 2019.a I poolaasta näitajad prognoosida

2018.a tasemel tarbimismahu ([...] m3[...] järgnevatel perioodidel. 2019.a I poolaastal avaldas

suurimat mõju kliendi keskmisele tarbimisele ühe suurkliendi Tallinna Vangla lahkumine, mis

tõi kaasa juriidiliste isikute reovee teenuse müügi languse [...]% võrreldes 2018.a sama

perioodiga. Võttes arvesse, et keskmise tarbimismahu püsimist 2018.a-ks kujunenud tasemel ei

ole objektiivsetel põhjustel võimalik edaspidi eeldada, peab Konkurentsiamet põhjendatuks

ASTV ühe juriidilisest isikust kliendi keskmist tarbimismahu prognoosi 2019.a-l [...] m3, mis

baseerub viimase kolme aasta (2016-2018) keskmisel tarbimismahul. Regulatsiooniperioodi ühe

kliendi keskmise reoveeteenuse tarbimismahu on ettevõtja prognoosinud tarbimismahtude

kõikuvat iseloomu arvestades eelneva kolme aasta keskmisest tarbimismahust lähtuvalt [...] m3t

[([...]+ [...]+ [...]) / 3 = [...]: vt Tabel 4 rida 14]. Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud

regulatsiooniperioodil ühe kliendi tarbimismahu samale tasemele eelneva kolme aasta

(2017 – 2019) keskmise juriidilisest isikust kliendi tarbimismahu näitajaga, loeb

Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna juriidilisest isikust kliendi

reovee ärajuhtimise ja puhastamise tarbimismahu [...]m3-t.

Põhjendatud juriidilisest isikust klientide arvust [...] tk ja ühe kliendi keskmisest reoveeteenuse

tarbimismahust [...] m3-t lähtuvalt kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna juriidiliste isikute

reoveeteenuse müügimahuks regulatsiooniperioodil [...]tuh m3 ([...]× [...]/ 1000 = [...])26, mis

vastab ASTV Hinnataotluses prognoositud juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügimahule. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue

26 Täpsemalt kujuneb 2020.a-ks prognoositavaks ühe kliendi keskmiseks reovee teenuse tarbimismahuks [...]m3. Klientide arvu [...]

tk ja kliendi tarbimismahu [...]m3 alusel kujuneb prognoositavaks müügimahuks seega [...]tuh m3 ([...]× [...]/ 1000 = [...]).

-l [...] tk, 2017.a-l [...] klientide arv [...] võrra

kliendini. 2019.a lõpuks planeerib ettevõtja

[...]

[...] [...]

[...]

[...]

21

piirkonna juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu [...] tuh m3-t

regulatsiooniperioodil.

Kokku kujuneb regulatsiooniperioodil ASTV Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste ja

juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise põhjendatud müügimahuks seega

[...]tuh m3 ([...]+ [...]=[...]).

5.1.3. Võetud vee müügimaht Harku piirkonnas

Hinnataotluses prognoositud Harku piirkonna võetud vee müügimaht [...]tuh m3, s.h

füüsilised isikud [...]tuh m3 ja juriidilised isikud [...]tuh m3

ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil Harku piirkonna võetud vee müügimahuks

[...]tuh m3, millest [...]tuh m3 on füüsiliste isikute võetud vee müügimaht ja [...]tuh m3 on

juriidiliste isikute võetud vee müügimaht.

Konkurentsiameti seisukoht võetud vee müügimahu osas

Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 6) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on

kajastatud Harku piirkonna võetud vee teenuse füüsilisest ja juriidilisest isikust tarbijate arv,

müügimahud aastatel 2016 – 2018 ning prognoos aastateks 2019 ja 2020.

Tabel 6 Võetud vee müügimahud Harku piirkonnas

R

i

d

a

VÕE

TUD

VEE

MÜ

ÜGI

MA

HUD

Hark

u piir

kon

nas

ühi

k 20

16

2

0

1

7

2

0

1

8

2

0

1

9

2020

1 Tar

bijat

ele

müü

dud

vee

mah

t

tuh

m3

[ .

.

.

]

[. ..

]

[.

..

]

[.

..

]

[...]

2 muut

us

võrr

elde

s

eeln

eva

aast

aga

% [

.

.

.

]

[

..

.

]

[

..

.

]

[

..

.

]

[...]

22

3 sh

füüsi

listel

e

isiku

tele

müü

dud

vee

maht

tuh

m3 [ .

.

.

]

[. ..

]

[.

..

]

[.

..

]

[...]

4 muut

us

võrr

elde

s

eeln

eva

aast

aga

% [

.

.

.

]

[

..

.

]

[

..

.

]

[

..

.

]

[...]

5 sh

jurii

dilis

tele

isiku

tele

müü

dud

vee

mah

t

tuh

m3 [ ..

.

]

[. ..

]

[.

..

]

[.

..

]

[...]

6 muut

us

võrr

elde

s

eeln

eva

aast

aga

% [

.

.

.

]

[

..

.

]

[

..

.

]

[

..

.

]

[...]

7 Abo

nent

ide

arv

tk [.. .]

[..

.] [..

.] [..

.]

[...]

8 sh

füüsi

lises

t

isiku

st

abon

entid

e arv

tk [ .

.

.

]

[. ..

]

[.

..

]

[.

..

]

[...]

9 muut

us

võrr

elde

s

eeln

eva

aast

aga

tk [

.

.

.

]

[

..

.

]

[

..

.

]

[

..

.

]

[...]

23

1

0 sh

jurii

dilis

est

isiku

st

abon

entid

e arv

tk [ ..

.

]

[. ..

]

[.

..

]

[.

..

]

[...]

1

1 muut

us

võrr

elde

s

eeln

eva

aast

aga

tk [ ..

.

]

[

..

.

]

[

..

.

]

[

..

.

]

[...]

1

2

Füü

silis

est

isik

ust

abo

nen

di

aast

a

kesk

min

e

võet

ud

vee

teen

use

tarb

imin

e

m3/

ab

on

ent [..

.] [..

.]

[..

.]

[..

.]

[...]

1

3 muut

us

võrr

elde

s

eeln

eva

aast

aga

% [ ..

.

]

[

..

.

]

[

..

.

]

[

..

.

]

[...]

1

4

Juri

idili

sest

isik

ust

abo

nen

di

aast

a

kesk

min

e

võet

m3/

ab

on

ent [..

.] [..

.]

[..

.]

[..

.]

[...]

24

ud

vee

teen

use

tarb

imin

e 1

5 muut

us

võrr

elde

s

eeln

eva

aast

aga

% [ ..

.

]

[

..

.

]

[

..

.

]

[

..

.

]

[...]

Tabelist (vt Tabel 6 rida 1) nähtub, et aastatel 2016 - 2018 kõikus võetud vee müügimaht Harku

piirkonnas vahemikus [...]tuh m3-t – [...]tuh m3-t. 2019.a-ks ning regulatsiooniperioodiks ehk

2020.a-ks prognoosib ASTV võetud vee müügimahu [...]tuh m3 tasemele.

Võetud vee müügimahule hinnangu andmiseks füüsiliste ja juriidiliste isikute müügimahtude

lõikes analüüsib Konkurentsiamet esialgu teenuse klientide/abonentide arvu ja selle dünaamikat

ning siis müügimahu prognoosi klientide arvust ja tarbimismahu näitajatest lähtuvalt.

Füüsiliste isikute võetud vee müügimaht [...]tuh m3

Võetud vee teenuse tarbijate (klientide/abonentide) arv. Tabelis kajastatud andmetest nähtub

(vt Tabel 6 rida 8 ja 9), et Harku piirkonna füüsilisest isikust võetud vee klientide arvus toimusid

viimased muutused 2018.a-l kui [...] klienti ning klientide arvuks kujunes aasta lõpuks [...] tk.

2019.a-ks ja 2020.a-ks ASTV Harku piirkonnas [...] Seega kujuneb nii 2019.a-ks kui ka 2020.aks

prognoositavaks füüsilisest isikust võetud vee klientide arvuks Harku piirkonnas [...]. Võttes

arvesse, et Harku piirkonnas [...] aastatel 2019 ja 2020 [...] füüsilisest isikust klientide arvus,

peab Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna võetud vee klientide arvu

[...] tk, mis on [...] 2018.a lõpuks liitunud klientide [...]

Võetud vee müügimaht. Tabelis väljatoodud andmetest nähtub (vt Tabel 6 rida 12 ja 13), et

Harku piirkonnas on ühe füüsilisest isikust kliendi keskmine võetud vee tarbimise maht eelmisel

kolmel aastal (2016 – 2018) kõikunud: 2016.a-l oli tarbimismaht [...] m3, 2017.a-l [...]

tarbimismaht [...] m3- ni ja 2018.a-l [...] [...] m3-ni kliendi kohta aastas. 2019.a-ks prognoosib

ASTV ühe füüsilisest isikust kliendi keskmiseks võetud vee tarbimismahuks

eelmise kahe aasta keskmisest kliendi tarbimismahust lähtuvalt m3 [([...] + [...]) / 2 =

[...]: vt Tabel 6 rida 12]. Kuivõrd viimaste aastate tarbimismahu tase ei võimalda

prognoosida 2016.a [...], peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV ühe

kliendi keskmist tarbimismahu prognoosi 2019.a-l [...] m3, mis baseerub viimase kahe aasta

(2017-2018) keskmisel tarbimismahul. Regulatsiooniperioodi ühe kliendi keskmise võetud vee

tarbimismahu on ettevõtja prognoosinud tarbimismahtude kõikuvat iseloomu arvestades eelneva

kolme aasta keskmisest tarbimismahust lähtuvalt samuti [...] m3-t [([...] + [...] + [...]) / 3 = [...]:

vt Tabel 6 rida 12]. Võttes arvesse, et

ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil ühe kliendi tarbimismahu samale tasemele

eelneva kolme aasta (2017 – 2019) keskmise füüsilisest isikust kliendi tarbimismahu

näitajaga, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna ühe füüsilisest isikust

kliendi võetud vee tarbimismahu [...] m3-t.

[...]

[...]

25

Põhjendatud füüsilisest isikust klientide arvust [...] tk ja ühe kliendi keskmisest võetud vee

tarbimismahust [...] m3-st lähtuvalt kujuneb Harku piirkonna füüsiliste isikute võetud vee

müügimahuks regulatsiooniperioodil [...]tuh m3 ([...]× [...]/ 1000 = [...]tuh m3), mis vastab ASTV

Hinnataotluses prognoositud Harku piirkonna füüsiliste isikute võetud vee müügimahule.

Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna füüsiliste

isikute võetud vee müügimahu [...]tuh m3-t regulatsiooniperioodil.

Juriidiliste isikute võetud vee müügimaht [...]tuh m3

Juriidilisest isikust klientide arv. Tabelis kajastatud andmetest nähtub (vt Tabel 6 rida 10 ja

11), et Harku piirkonna juriidilisest isikust võetud vee klientide arv ([...] tk) [...] alates 2017.a

lõpust [...] ([...] klienti [...] 2018.a-l). Ettevõtja prognoosib [...] [...] klienti [...] 2019.a-l ja 2020.al,

kuna piirkonda [...]. Võttes arvesse, et Harku piirkonnas on alates 2017.a juriidilisest isikust

klientide arv [...], siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna võetud vee

klientide arvu [...] tk, mis on prognoositud [...].

Võetud vee müügimaht. Tabelis väljatoodud andmetest nähtub (vt Tabel 6 rida 14 ja 15), et

aastatel 2016-2018 on Harku piirkonna juriidilisest isikust kliendi keskmine võetud vee tarbimise

maht [...]m3-lt 2016.a-l [...]m3-ni 2018.a-l. 2019.a-ks prognoosib ASTV ühe juriidilisest isikust

kliendi keskmiseks võetud vee tarbimismahuks eelmise kahe aasta keskmisest tarbimismahust

lähtuvalt [...]m3 [([...] + [...]) / 2 = [...]: vt Tabel 6 rida 14]. Kuivõrd tarbimismahu [...], peab

Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV ühe kliendi keskmist tarbimismahu prognoosi 2019.a-l

[...] m3, mis baseerub viimase kahe aasta (2017-2018) keskmisel tarbimismahul.

Regulatsiooniperioodi ühe kliendi keskmise võetud vee tarbimismahu on ettevõtja prognoosinud

tarbimismahtude kõikuvat iseloomu arvestades eelneva kolme aasta keskmisest tarbimismahust

lähtuvalt samuti [...] m3-t [([...] + [...] + [...]) / 3 = [...]: vt Tabel 6 rida 14]. Võttes arvesse, et

ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil ühe kliendi tarbimismahu samale tasemele

eelneva kolme aasta (2017 – 2019) keskmise juriidilisest isikust kliendi tarbimismahu

näitajaga, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna ühe juriidilisest isikust

kliendi võetud vee tarbimismahu [...] m3-t.

Põhjendatud juriidilisest isikust klientide arvust [...] tk ja ühe kliendi keskmisest võetud vee

tarbimismahust [...] m3-t lähtuvalt kujuneb Harku piirkonna juriidiliste isikute võetud vee

müügimahuks regulatsiooniperioodil [...]tuh m3 ([...] × [...] / 1000 = [...], mis vastab ASTV

Hinnataotluses prognoositud juriidiliste isikute võetud vee müügimahule. Eeltoodust tulenevalt

loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna juriidiliste isikute võetud vee

müügimahu [...]tuh m3-t regulatsiooniperioodil.

Kokku kujuneb regulatsiooniperioodil ASTV Harku piirkonna füüsiliste ja juriidiliste

isikute võetud vee põhjendatud müügimahuks [...]tuh m3 ([...]+ [...]= [...])27.

5.1.4. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht Harku piirkonnas

Hinnataotluses prognoositud Harku piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügimaht [...]tuh m3, s.h füüsilised isikud [...]tuh m3 ja juriidilised isikud [...]tuh m3 ASTV

27 Täpsemalt kujuneb regulatsiooniperioodil füüsilisest isikust kliendi võetud vee müügimahuks [...]tuh m3 ning juriidilisest isikust

kliendi võetud vee müügimahuks [...]tuh m3, kokku seega müügimaht [...]+ [...]= [...]tuh m3.

26

on prognoosinud regulatsiooniperioodil Harku piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügimahuks [...]tuh m3, millest [...]tuh m3 on füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja

puhastamise müügimaht ning [...]tuh m3 on juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügimaht.

Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu osas

Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 7) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on

kajastatud Harku piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse füüsilisest ja juriidilisest

isikust tarbijate arv, müügimahud aastatel 2016 – 2018 ning prognoos aastateks 2019 ja 2020.

Tabel 7 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahud Harku piirkonnas

R

i

d

a

REO

VEE

MÜ

ÜGI

MA

HUD

Hark

u

piirk

onna

s

ühi

k 20

16

2

0

1

7

2

0

1

8

2

0

1

9

2020

1 Tarb

ijatel

e

müü

dud

reove

eteen

use

maht

tuh

m3 [..

.] [.

..

]

[.

..

]

[.

..

]

[...]

2 muut

us

võrre

ldes

eelne

va

aasta

ga

% [ ..

.

]

[ ..

.

]

[ ..

.

]

[ ..

.

]

[...]

3

sh

füüsi

listel

e

isiku

tele

müü

dud

reov

eetee

nuse

maht tuh

m3 [..

.]

[.

..

]

[.

..

]

[.

..

]

[...]

4 muut

us

võrre

ldes

eelne

va

% [ ..

.

]

[ ..

.

]

[ ..

.

]

[ ..

.

]

[...]

27

aasta

ga

5

sh

juriid

ilistel

e

isikut

ele

müüd

ud

reove

eteen

use

maht tuh

m3 [..

.]

[.

..

]

[.

..

]

[.

..

]

[...]

6 muut

us

võrre

ldes

eelne

va

aasta

ga

% [ ..

.

]

[ ..

.

]

[ ..

.

]

[ ..

.

]

[...]

7 Abon

entid

e arv

tk [ .

.

.

]

[ ..

.

]

[. ..

]

[. ..

]

[...]

8 sh

füüsil

isest

isiku

st

abon

entid

e arv

tk [ .

.

.

]

[ ..

.

]

[. ..

]

[. ..

]

[...]

9 muut

us

võrre

ldes

eelne

va

aasta

ga

tk [ ..

.

]

[ ..

.

]

[ ..

.

]

[ ..

.

]

[...]

1

0 sh

juriid

ilises

t

isiku

st

abon

entid

e arv

tk [ ..

.

]

[ ..

.

]

[. ..

]

[. ..

]

[...]

1

1 muut

us

võrre

ldes

eelne

va

aasta

ga

tk [ ..

.

]

[ ..

.

]

[ ..

.

]

[ ..

.

]

[...]

28

1

2

Füüs

ilises

t

isiku

st

abon

endi

aast

a

kesk

mine

reov

ee

teen

use

tarbi

mine

m3/

ab

on

ent

[ .

.

.

]

[ ..

.

]

[. ..

]

[. ..

]

[...]

1

3 muut

us

võrre

ldes

eelne

va

aasta

ga

% [ ..

.

]

[ ..

.

]

[ ..

.

]

[ ..

.

]

[...]

1

4

Jurii

dilise

st

isiku

st

abon

endi

aasta

kesk

mine

reove

e

teenu

se

tarbi

mine

m3/

ab

on

ent

[... ]

[.

..

]

[.

..

]

[.

..

]

[...]

1

5 muut

us

võrre

ldes

eelne

va

aasta

ga

% [ ..

.

]

[ ..

.

]

[ ..

.

]

[ ..

.

]

[...]

Tabelist (vt Tabel 7 rida 1) nähtub, et aastatel 2016 - 2018 kõikus reovee ärajuhtimise ja

puhastamise müügimaht Harku piirkonnas vahemikus [...]tuh m3-t – [...]tuh m3-t. 2019.a-ks ning

regulatsiooniperioodiks ehk 2020.a-ks prognoosib ASTV reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügimahu [...]tuh m3 tasemele.

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahule hinnangu andmiseks füüsiliste ja juriidiliste

isikute müügimahtude lõikes analüüsib Konkurentsiamet esialgu teenuse klientide/abonentide

arvu ja selle dünaamikat ning siis müügimahu prognoosi klientide arvust ja tarbimismahu

näitajatest lähtuvalt.

29

Füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht [...]tuh m3

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise tarbijate (klientide/abonentide) arv. Tabelis kajastatud

andmetest nähtub (vt Tabel 7 rida 8 ja 9), et Harku piirkonna füüsilisest isikust reovee teenuse

klientide arvus toimusid viimased muutused 2018.a-l, kui [...] klienti ning klientide arvuks

kujunes aasta lõpuks [...] tk. 2019.a-ks ja 2020.a-ks ASTV Harku piirkonnas [...], kuna piirkonda

[...]. Seega kujuneb nii 2019.a-ks kui ka 2020.a-ks prognoositavaks füüsilisest isikust

reoveeteenuse klientide arvuks Harku piirkonnas [...]. Võttes arvesse, et Harku piirkonnas [...],

peab Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise

klientide arvu [...] tk, mis on prognoositud [...].

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht. Tabelis väljatoodud andmetest nähtub (vt

Tabel 7 rida 12 ja 13), et Harku piirkonnas on ühe füüsilisest isikust kliendi keskmine

reoveeteenuse tarbimise maht eelmisel kolmel aastal (2016 – 2018) kõikunud: 2016.a-l oli

tarbimismaht [...]m3, 2017.a-l [...] tarbimismaht [...]m3- ni ja 2018.a-l [...] [...]m3-ni kliendi kohta

aastas. 2019.a-ks prognoosib ASTV ühe füüsilisest isikust kliendi

keskmiseks reoveeteenuse tarbimismahuks eelmise kahe aasta keskmisest

tarbimismahust lähtuvalt / 2 = [...]: vt Tabel 7 rida 12]. Kuivõrd viimaste

aastate tarbimismahu peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV ühe kliendi keskmist

tarbimismahu prognoosi 2019.a-l [...] m3, mis baseerub viimase kahe aasta (2017-2018)

keskmisel tarbimismahul. Regulatsiooniperioodi ühe kliendi keskmise reoveeteenuse

tarbimismahu on ettevõtja prognoosinud tarbimismahtude kõikuvat iseloomu arvestades eelneva

kolme aasta keskmisest tarbimismahust lähtuvalt samuti [...] m3-t [([...]+ [...]+ [...] / 3 = [...]: vt

Tabel 7 rida 12]. Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil ühe

kliendi tarbimismahu samale tasemele eelneva kolme aasta (2017 – 2019) keskmise

füüsilisest isikust kliendi tarbimismahu näitajaga, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks

Harku piirkonna ühe füüsilisest isikust kliendi reovee ärajuhtimise ja puhastamise

tarbimismahu [...] m3-t.

Põhjendatud füüsilisest isikust klientide arvust [...] tk ja ühe kliendi keskmisest reovee

ärajuhtimise ja puhastamise tarbimismahust [...] m3-st lähtuvalt kujuneb Harku piirkonna

füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks regulatsiooniperioodil [...]tuh

m3 ([...] × [...] / 1000 = [...]tuh m3), mis vastab ASTV Hinnataotluses prognoositud Harku

piirkonna füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahule. Eeltoodust

tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna füüsiliste isikute reovee

ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu [...]tuh m3-t regulatsiooniperioodil.

Juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht [...]tuh m3

Juriidilisest isikust klientide arv. Tabelis kajastatud andmetest nähtub (vt Tabel 7 rida 10 ja

11), et ASTV juriidilisest isikust reovee teenuse klientide arvus toimus [...] muutus 2018.al kui

[...] ning klientide arvuks kujunes aasta lõpuks [...] tk. 2019.a-ks ja 2020.a-ks ASTV Harku

piirkonnas [...], kuna piirkonda [...]. Seega kujuneb nii 2019.a-ks kui ka 2020.a-ks

prognoositavaks juriidilisest isikust reoveeteenuse klientide arvuks Harku piirkonnas [...] tk.

Võttes arvesse, et Harku piirkonnas [...], peab Konkurentsiamet põhjendatuks Harku

piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise klientide arvu [...] tk, mis on prognoositud

[...].

[...] m3 [([...]+ [...]

[...] tase [...]

30

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht. Tabelis väljatoodud andmetest nähtub (vt

Tabel 7 rida 14 ja 15), et aastatel 2016-2018 on Harku piirkonnas keskmine reoveeteenuse

tarbimise maht ühe juriidilisest isikust kliendi kohta [...]: [...] m3-lt 2016.a-l kuni [...] m3-ni

2018.a-l. 2019.a-ks prognoosib ASTV ühe juriidilisest isikust kliendi keskmiseks reoveeteenuse

tarbimismahuks eelmise kahe aasta keskmisest tarbimismahust lähtuvalt [...] m3 [([...]+[...] / 2 =

: vt Tabel 7 rida 14]. Kuivõrd tarbimismahu [...] viimastel aastatel ei võimalda

prognoosida , peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV ühe kliendi keskmist

tarbimismahu prognoosi 2019.a-l [...] m3, mis baseerub viimase kahe aasta (2017-2018)

keskmisel kliendi tarbimismahul.

Regulatsiooniperioodi ühe kliendi keskmise reoveeteenuse tarbimismahu on ettevõtja

prognoosinud tarbimismahtude kõikuvat iseloomu arvestades eelneva kolme aasta keskmisest

tarbimismahust lähtuvalt samuti [...] m3-t [([...] + [...] + [...]) / 3 = [...]: vt Tabel 7 rida 14]. Võttes

arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil ühe kliendi tarbimismahu samale

tasemele eelneva kolme aasta (2017 – 2019) keskmise juriidilisest isikust kliendi

tarbimismahu näitajaga, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna ühe

juriidilisest isikust kliendi reovee ärajuhtimise ja puhastamise tarbimismahu [...]m3-t.

Põhjendatud juriidilisest isikust klientide arvust [...] tk ja ühe kliendi keskmisest reoveeteenuse

tarbimismahust [...]m3-t lähtuvalt kujuneb Harku piirkonna juriidiliste isikute reoveeteenuse

müügimahuks regulatsiooniperioodil [...]tuh m3 ([...]× [...] / 1000 = [...]), mis vastab ASTV

Hinnataotluses prognoositud juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügimahule. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna

juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu [...]tuh m3-t

regulatsiooniperioodil.

Kokku kujuneb regulatsiooniperioodil ASTV Harku piirkonna füüsiliste ja juriidiliste

isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise põhjendatud müügimahuks [...]tuh m3 ([...] +

[...] = [...])28.

5.1.5. Võetud vee müügimaht teistele vee-ettevõtjatele

Hinnataotluses prognoositud teiste vee-ettevõtjate võetud vee müügimaht [...]tuh m3.

ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil teiste vee-ettevõtjate võetud vee müügimahuks

[...]tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht võetud vee müügimahu osas

Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 8) ASTV poolt esitatud andmete alusel, kus on

kajastatud teiste vee-ettevõtjate arv ning võetud vee teenuse müügimahud aastatel 2016 – 2018

ning prognoos aastateks 2019 ja 2020.

Tabel 8 Võetud vee müügimahud teistele vee-ettevõtjatele

Ri

da

VÕETUD

VEE

üh

ik 20

16 2

0

201

8 2

0

2020

28 Täpsemalt kujuneb regulatsiooniperioodil füüsilisest isikust kliendi reovee teenuse müügimahuks [...]tuh m3 ning juriidilisest

isikust kliendi reovee teenuse müügimahuks [...]tuh m3, kokku seega müügimaht [...]+ [...]= [...]tuh m3.

[...]

[...]

31

MÜÜGI

MAHUD

teised vee-

ettevõtjad

1

7 1

9

1 Müüdud

vee maht tuh

m3 [.. .]

[.. .]

[.. .]

[..

.] [..

.]

2 muutus

võrreldes

eelneva

aastaga

% [.. .]

[..

.] [..

.] [.

..

]

[...]

3 Vee-

ettevõtja

te arv

tk [.. .]

[.. .]

[.. .]

[..

.] [..

.]

Tabelist (vt Tabel 8 rida 1) nähtub, et 2016.a-l oli teiste vee-ettevõtjate võetud vee müügimaht

[...]tuh m3. Seoses [...] 2017.a-l [...] võetud vee müügimaht [...]tuh m3-ni ja 2018.a-l [...] tuh m3ni.

Nii 2019.a kui ka regulatsiooniperioodi ehk 2020.a müügimahu prognoosib ettevõtja [...] [...]tuh

m3-t (vt Tabel 8 rida 1). 2019.a-l prognoosib ASTV [...] [...], siis ei mõjuta [...] olulisel määral

[...] võetud vee kogu müügimahtu. Regulatsiooniperioodil ettevõtja [...] Võttes arvesse, et

ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil teiste vee-ettevõtjate võetud vee

müügimahu , peab Konkurentsiamet põhjendatuks teiste vee-ettevõtjate võetud vee

müügimahtu ]tuh m3.

5.1.6. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht teistele vee-ettevõtjatele

Hinnataotluses prognoositud teiste vee-ettevõtjate reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügimaht [...]tuh m3

ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil teiste vee-ettevõtjate reovee ärajuhtimise ja

puhastamise müügimahuks [...]tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu osas

Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 9) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on

kajastatud teiste vee-ettevõtjate arv ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse

müügimahud aastatel 2016 – 2018 ning prognoos aastateks 2019 ja 2020. Tabel 9 Reovee

ärajuhtimise ja puhastamise müügimahud teised vee-ettevõtjad

Rida REOVEE MÜÜGIMAHUD teised veeettevõtjad

ühik 2016 2017 2018

2019 2020

1 Müüdud reoveeteenuse maht tuh m3 [...] [...] [...] [...] [...]

2 muutus võrreldes eelneva aastaga % [...] [...] [...] [...] [...]

3 Vee-ettevõtjate arv tk [...] [...] [...] [...] [...]

Tabelist (vt Tabel 9 rida 1) nähtub, et 2016.a-l oli teistele vee-ettevõtjatele müüdud reovee

teenuse maht [...]tuh m3-t, 2017.a-[...]müügimaht [...]tuh m3-ni ja 2018.a-l [...] [...]tuh m3-ni. Nii

2019.a-ks kui ka regulatsiooniperioodiks ehk 2020.a-ks prognoosib ettevõtja reoveeteenuse

mahu [...]ehk müügimahuks 2019.a-l [...]tuh m3 ja 2020.a-l [...]tuh m3. Müügimahu

eelnevatel aastatel on tingitud [...] ning klientide [...] prognoosib ASTV ka 2019.a-l ([...]

[...]

[...

[...]

[...]

32

klienti), kelle tegevusmahud mõjutavad [...] reoveeteenuse kogumüügimahtu ka

regulatsiooniperioodil (vt Tabel 9 rida 1 ja 3).

Kuna ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil teiste vee-ettevõtjate reoveeteenuse

müügimahu [...], peab Konkurentsiamet põhjendatuks teiste vee-ettevõtjate reovee

ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtu [...]

5.1.7. Sademevee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht teistele vee-ettevõtjatele

ÜVVKS § 14 lg 1 p 3 kohaselt võib vee-ettevõtja kehtestada lisaks reovee ärajuhtimise ja

puhastamise tasule eraldi tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee

ärajuhtimise ja puhastamise eest. ÜVVKS § 15 lg 2 kohaselt arvestatakse või mõõdetakse

ühiskanalisatsiooni juhitava reo-, sademete-, drenaaživee ja muu pinnase- või pinnavee kogust

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt. ASTV põhitegevuspiirkonnas

kehtiva Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja 29 § 27 lg 6 kohaselt

määratakse sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kogus vee-ettevõtja poolt

tehniliste arvestuste alusel või mõõdetakse. ASTV arvestab teise vee-ettevõtja poolt ärajuhitud

sademevee koguse vee-ettevõtja poolt reoveepuhastile juhitud mõõdetud reo- ja sademevee

koguse ning piirkonna reovee teenuse müügimahu vahest lähtuvalt.

Hinnataotluses prognoositud teiste vee-ettevõtjate sademevee ärajuhtimise ja puhastamise

müügimaht [...]tuh m3

ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil teiste vee-ettevõtjate sademevee ärajuhtimise ja

puhastamise müügimahuks [...]tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht sademevee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu osas

Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 10) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on

kajastatud teistele vee-ettevõtjatele osutatud sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse

müügimahud aastatel 2016 – 2018 ning prognoos aastateks 2019 ja 2020.

Tabel 10 Sademevee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahud - teised vee-ettevõtjad

Rida SADEMEVEE MÜÜGIMAHUD -

teised vee-ettevõtjad ühik 2016 2017 2018 2019 2020

1 Müüdud sademevee teenuse maht tuh m3 [...] [...] [...] [...] [...]

2 muutus võrreldes eelneva aastaga % [...] [...] [...] [...] [...]

3 Vee-ettevõtjate arv tk [...] [...] [...] [...] [...]

Tabelist (vt Tabel 10 rida 1) nähtub, et 2016.a- l oli

teistele vee-ettevõtjatele müüdud sademevee maht

[...]tuh m3-t, 2017.a-l [...] sademevee maht tuh m3-ni.

Sademevee teenust tarbivate klientide arv on ettevõtja

klientide arvus [...] 2019.a-l [...] regulatsiooniperioodil ehk 2020.a-l (vt Tabel 10 rida 3). Kuna

sademevee mahud sõltuvad ilmastikutingimustest, siis on ASTV lähtunud nii 2019.a kui ka

29 Leitav veebiaadressilt: https://www.riigiteataja.ee/akt/407082013029

[...] tuh m3-ni ja 2018.a-l

perioodil 2016 – 2018

[...] taas

ning

[...]

[...] [...] [...]

33

2020.a sademevee koguste prognoosimisel prognoosaastale eelneva kolme aasta keskmisest

sademevee kogusest, millist lähenemist peab Konkurentsiamet põhjendatuks. Seega kujuneb

2019.a-ks prognoositav sademevee kogus eelmise kolme aasta (2016 – 2018) keskmisest

sademevee kogusest lähtuvalt [...]tuh m3 [([...]+ [...]+[...]) / 3 = [...]tuh m3; vt Tabel 10 rida 1

veerud 2016 - 2019] ja regulatsiooniperioodiks ehk 2020.a-ks prognoositav sademevee kogus

eelmise kolme aasta (2017 – 2019) keskmisest sademevee kogusest lähtuvalt [...]tuh m3 [([...]+

[...]+ [...] / 3 = [...]tuh m3; vt Tabel 10 rida 1 veerud 2017 - 2020]. Need vastavad ASTV

Hinnataotluses prognoositud sademevee mahtudele 2019 ja 2020 aastal. Võttes arvesse, et

sademevee maht on sõltuv ilmastikutingimustest, mistõttu ASTV on prognoosinud

regulatsiooniperioodi teiste vee-ettevõtjate sademevee müügimahu prognoosaastale

eelneva kolme aasta (2017 – 2019) keskmisest sademevee kogusest ([...]tuh m3) lähtuvalt,

peab Konkurentsiamet põhjendatuks teiste vee-ettevõtjate sademevee ärajuhtimise ja

puhastamise müügimahtu [...]tuh m3.

5.2. Veekadu ja omatarbevesi

Veekadu leitakse ammutatud vee koguse, omatarbevee koguse ning müüdud vee koguse vahena

(ammutatud vee kogus lahutada omatarbevee kogus lahutada müüdud vee kogus). Sellesse

kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Veekadu

iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Olulise tähtsusega veekao tekkimisel

on ehitatud torustike vanus, ehituskvaliteet ja materjal.

Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab:

1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee

pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks);

2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui

vee töötlemisel kemikaale kasutatakse);

3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee

erikasutusõiguse tasu).

Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja

poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte

ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee hulka ei

arvestata tuletõrjeks võetavat vett ega võetud vee kogust, mida vee-ettevõtja kasutab muuks

otstarbeks (nt kontoriruumides). Omatarbevee mahtu ei arvestata müüdud vee mahu hulka. Kuna

omatarbevett ei arvestata ka veekao hulka, siis annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu ettevõtja

poolt prognoositud omatarbevee kogusele.

Hinnataotluses prognoositud omatarbevesi [...]tuh m3 ja veekadu [...]tuh m3 ([...]%

ammutatud veest ilma omatarbeveeta)

ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil kasutatavaks omatarbevee koguseks (kogu ASTV

piirkond) [...]tuh m3, millest Tallinna ja Saue piirkonnaga on seotud [...]tuh m3, Harku

piirkonnaga on seotud [...]tuh m3 ja teiste vee-ettevõtjatega on seotud [...]tuh m3.

Veekaoks prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil (kogu ASTV piirkond) [...]tuh m3 ([...]%

ammutatud veest ilma omatarbeveeta), millest Tallinna ja Saue piirkonnaga on seotud [...]tuh m3,

Harku piirkonnaga [...]tuh m3 ja teiste vee-ettevõtjatega on seotud [...]tuh m3.

34

Konkurentsiameti seisukoht omatarbevee ja veekao osas

Ülevaate saamiseks omatarbevee ja veekadude muutuse kohta ajas, koostas Konkurentsiamet

ettevõtja poolt esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli, kus on kajastatud ASTV kogu

ammutatud vee, omatarbevee ja veekao mahud aastatel 2016 – 2018 ning prognoos aastateks

2019 ja 2020 (vt Tabel 11).

Tabel 11 Veekadu ja omatarbevesi Rida VEE OMATARVE ja VEEKADU ühik 2016 2017 2018 2019 2020

1 Ammutatud vesi tuh m³ 26497,6 26427,0 26962,0 [...] [...]

2 Vee omatarve tuh m³ 1878,4 1858,4 1590,4 [...] [...]

3

Omatarbevee koguse muutus võrreldes

eelmise aastaga

%

-1,1 -14,4

[...] [...] [...]

4 Ammutatud vesi ilma omatarbeveeta tuh m³ 24619,2 24568,6 25371,6 [...] [...]

5 Võetud vee müügimaht tuh m³ [...] [...] [...] [...] [...]

6 Veekadu (rida 1- rida 2- rida 5) tuh m³ [...] [...] [...] [...] [...]

7

Veekao osakaal ammutatud veest ilma

omatarbeveeta

% [...] [...] [...]

[...]

[...]

8

Veekao osakaalu muutus võrreldes

eelmise aastaga

%

[...]

[...] [...] [...] [...]

9 Ühisveevärgi torustike pikkus km [...] [...] [...] [...] [...]

Omatarbevee kogus

ASTV kasutab omatarbevett peamiselt Ülemiste veepuhastusjaamas seadmete puhastamiseks ja

hoolduseks. Hinnanguliselt kulub veepuhastusjaamale ligikaudu [...]% kogu ASTV tarbitavast

omatarbevee kogusest. Ülejäänud omatarbevesi kasutatakse veetorustike hoolduseks nõuetele

vastava joogivee kvaliteedi tagamiseks.

Tabelist (vt Tabel 11 rida 2 ja 3) nähtub, et ASTV omatarbevee kogus oli aastatel 2016 ja 2017

sarnasel tasemel ehk 2016.a-l 1878,4 tuh m3-t ja 2017.a-l 1858,4 tuh m3-t (muutus -1,1%).

2018.a-l vähenes omatarbevee kogus 1590,4 tuh m3-ni (muutus -14,4%). ASTV on varasemalt

hinnamenetluses selgitanud, et omatarbevee koguse kõrge tase 2016 ja 2017 aastatel oli tingitud

toorvee kvaliteedi halvenemisest Ülemiste järves. 2019.a lõpuks prognoosib ASTV omatarbevee

koguseks [...] [...]tuh m3-t [([...]: vt Tabel 11 rida 2]. Kuivõrd toorvee kvaliteedi tase ei sõltu

ASTV tegevusest, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV omatarbevee koguse

prognoosi 2019.a-l [...]tuh m3, mis [...]. Regulatsiooniperioodi ehk 2020.a omatarbevee koguse

on ettevõtja prognoosinud [...] [...]tuh m3-t [([...] vt Tabel 11 rida 2]. Võttes arvesse, et ASTV

on prognoosinud regulatsiooniperioodil omatarbevee koguse toorvee kvaliteedi

35

kõikumisest tingituna [...], peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV omatarbevee

mahtu [...]tuh m3-t.

Veekadu

Tabelist nähtub (vt Tabel 11 rida 6), et aastatel 2016 – 2018 oli ASTV veekadu vahemikus [...]–

[...]tuh m3-t. Veekao osakaal ammutatud vee mahust ilma omatarbeveeta (vt Tabel 11 rida 7)

oli 2016.a-l [...]%, 2017.a-l langes [...]%-ni ning jäi sarnasele tasemele ka 2018.a-l ehk [...]%.

Vaadeldaval perioodil ei ole rekonstrueeritud torustike pikkus oluliselt muutunud, kuivõrd ASTV

investeerib amortiseerunud torustike taastamisse järk-järgult hoides veekao näitajad ühtlasel

tasemel. Regulatsiooniperioodi veekao osakaaluks ammutatud vee mahust ilma omatarbeveeta

on ettevõtja prognoosinud [...]%, mis on sarnane aastate 2017 ja 2018 tasemega ehk eelneva

perioodi madalaimate veekao näitajatega. Kuna ASTV on prognoosinud

regulatsiooniperioodi veekao osakaalu sarnasele tasemele aastate 2017 ja 2018 veekao

näitajatega, kui ettevõtja veekao osakaal oli madalaim, siis loeb Konkurentsiamet

põhjendatuks ASTV veekao osakaalu tasemel [...]% ammutatud vee mahust ilma

omatarbeveeta ning seega veekao mahu [...]tuh m3.

Võttes arvesse, et omatarbevee maht ja veekao maht mõjutavad erinevate ASTV

tegevuspiirkondade/vee-ettevõtjate tarbeks ammutatava vee kogust, mis omakorda on aluseks

vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate veeteenuse

hinnas (vt otsuse punkt 7.1.1), siis on ASTV jaganud (vt otsuse punkt 6.2) regulatsiooniperioodi

põhjendatud omatarbevee mahu ([...]tuh m3) ja veekao mahu ([...]tuh m3) erinevate piirkondade

(Tallinna ja Saue piirkond, Harku piirkond, jt piirkonnad) ning teiste vee-ettevõtjate vahel

vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate võetud vee müügimahtude osakaalude alusel, mis

kajastub alljärgnevas tabelis (vt Tabel 12 rida 2 ja 3).

Tabel 12 Veekao ja omatarbevee mahtude jagunemine piirkondade/vee-ettevõtjate lõikes

Ri

da

VEE

OMAT

ARVE

ja

VEEK

ADU

ü

h

i

k

Tal

linna

ja

Saue

piirk

ond

Har

ku piirk

ond

Teised

veeette

võtjad

Muud piirko

nnad KOKKU

1 Müügi

mahu

osakaa

l

% [.

..

]

[.

..

]

[..

.] [..

.] 100,0

2 Omata

rbevee

maht

tu

h

m

³

[.

..

]

[.

..

]

[.

..

]

[.

..

]

[...]

3 Veeka

o maht tu

h

m

³

[.

..

]

[.

..

]

[.

..

]

[.

..

]

[...]

Eeltoodust lähtuvalt peab Konkurentsiamet regulatsiooniperioodil põhjendatuks ASTV

prognoositud:

- omatarbevee mahtusid Tallinna ja Saue piirkonnas [...]tuh m3, Harku piirkonnas

[...] tuh m3 ning teiste vee-ettevõtjatega seotult [...]tuh m3 ja

- veekao mahtusid Tallinna ja Saue piirkonnas [...]tuh m3, Harku piirkonnas [...]tuh m3

ning teiste vee-ettevõtjatega seotult [...]tuh m3.

36

6. Kulude eristamine

ASTV peamiseks tegevuseks on veeteenuse osutamine. Samal ajal osutab ettevõte vähesel

määral ka muid teenuseid, mille hind (näiteks ülenormatiivselt reostunud reovee puhastamine,

purgimisteenus, mitmesugused mittemonopoolsed lisateenused) ei kuulu haldusorgani poolt

kooskõlastamisele. Haldusorgani poolt kooskõlastatava veeteenuse hinna kujundamisel on

oluline, et muu tegevusega seotud kulu oleks veeteenuse kuludest eristatud ning veeteenuse

kulud erinevate tegevuspiirkondade ja vee-ettevõtjate vahel oleks jagatud põhjendatud

printsiipidest lähtuvalt.

KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus

pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes

järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt

kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata,

kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega.

ÜVVKS § 72 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele

pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:

1) veevarustus;

2) reovee ärajuhtimine ja puhastamine;

3) sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine;

4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud tegevustega seotud lisateenused; 5)

liitumistasud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 6) muu tegevus.

Kulude eristamine tagab, et kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitatakse vaid selle teenuse

osutamisega seotud põhjendatud kulud vastavalt ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule.

6.1. Kulude eristamine mittereguleeritud tegevusele

KonkS § 181 ja ÜVVKS § 72 lg 1 ning § 14 lg 2 lähtuvalt peavad iga teenuse osutamiseks tehtavad

kulud saama kaetud selle teenuse tasuga ning veeteenuse tasuga ei tohi katta muude teenuste

kulusid. Seega peavad muude teenuste (ASTV puhul näiteks ülenormatiivselt reostunud reovee

puhastamine, purgimisteenus) osutamiseks tehtavad kulud olema eristatud veeteenusega seotud

kuludest.

ÜVVKS § 14 lg 3 lähtuvalt kooskõlastab Konkurentsiamet tasu reovee ärajuhtimise ja

puhastamise eest reoveele, mis ei ületa kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud maksimaalseid reoainete

sisaldusi (reostusnäitajate piirväärtusi). ASTV põhitegevuspiirkonnas Tallinna linnas on kohalik

omavalitsus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas kehtestanud

ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused, mille ületamisel saab reovett

lugeda ülenormatiivselt reostunud reoveeks. Piirväärtus on normiks seda ületava reoaine või

ohtliku aine kontsentratsiooni puhul ülenormatiivse reostuse tasu arvestamisel. Ülenormatiivselt

reostunud on üldjuhul ka purgitav reovesi. Kokkuvõtlikult põhjustab eeskirjas sätestatud

reoainete piirväärtusi ületav reovesi puhastusprotsessis lisakulutusi, mis ei tohi sisalduda

veeteenuse hinnas, vaid tuleb katta ülenormatiivset reovett ärajuhtinud kliendi poolt. Eelkõige

on lisanduvateks kuludeks reoveepuhasti elektrienergia kulu, puhastamiseks kasutatavate

37

kemikaalide kulu ja muda käitluskulud, kuna saastatuma reovee puhastamiseks kulub ennekõike

eelnimetatud kulusid kahe või enama korra võrra rohkem võrreldes sama mahu normi piires

reostunud reovee puhastamisega.

ASTV-l on esinenud eelnevatel aastatel järjepidevalt ülenormatiivse reostusega reovett ning

prognoosib seda ka regulatsiooniperioodiks. Hinnataotluses on ASTV eristanud

kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitatavatest kuludest ülenormatiivselt reostunud reovee ja

purgimisteenusena vastu võetava reovee puhastamisega (muu tegevusega) seotud kulud,

sealjuures reoveepuhasti elektrienergia kulu, reovee puhastamiseks kasutatavate kemikaalide

kulu ja muda käitluskulud kahekordses mahus puhastatava reovee kõrgemat reostusastet arvesse

võttes. Konkurentsiamet hindab ASTV lähenemise muule tegevusele kulude eristamisel

KonkS § 181, ÜVVKS § 72 lg 1 p 6, § 14 lg 2 ja lg 3 sätestatuga kooskõlas olevaks, mille

kohaselt on ettevõtja eemaldanud kooskõlastatavast veeteenuse hinnast muu tegevusega

seotud kulud s.h ülenormatiivselt reostunud reovee ja purgitava reovee puhastamisega

seotud kulud.

6.2. Kulude eristamine ASTV erinevatele piirkondadele ja vee-ettevõtjatele

ASTV osutab veeteenust Tallinna ja Saue linnas, Maardu linnas, Harku alevikus ning ka teistele

vee-ettevõtjatele Tallinna linnas ja Harjumaal Tallinna lähivaldades.

Hinnataotluses on ASTV jaganud veeteenuse osutamisega seotud mahupõhised kulud nagu vee

erikasutusõiguse tasu, saastetasu, elektrienergia kulu, kemikaalide kulu ja muda käitluskulu

erinevate tegevuspiirkondade ja teiste vee-ettevõtjate vahel lähtudes vastava

tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate veeteenuse müügimahtude osakaaludest. Juhul, kui kulu on

seotud ka sademevee teenuse osutamisega, on ettevõtja arvestanud kulude jagamisel sademevee

müügimahtusid vähendatud mahus ehk koefitsiendiga [...], võttes arvesse, et sademevee

madalama reostatuse tõttu kulub selle puhastamiseks ka vähem kulusid. Muude veeteenuse

opereerimiskulude jagamisel, mis ei ole otsekuluna lülitatud veeteenuse hinda, on ettevõtja

võtnud kulude jagamisel arvesse teiste vee-ettevõtjate müügimahud vähendatud osakaalus, s.t

korrutanud koefitsiendiga [...]. ASTV selgitustel on [...] määra koefitsient kujundatud lähtuvalt

asjaolust, et ettevõtja ei osuta teistele vee-ettevõtjatele täisteenust (nt klienditeenindus, võrkude

igapäevane hooldus/remont, ei ole palganud eraldi tööjõudu, ei ole teinud investeeringuid jne)

nii, nagu ASTV teeb seda teenuse vahetu osutajana oma tegevuspiirkondades. Eelnevalt

kirjeldatud müügimahtude osakaaludest lähtuvalt on ASTV jaganud tegevuspiirkondade ja teiste

vee-ettevõtjate vahel erinevad kontrollitavad tegevuskulud nagu tööjõukulu, remondi- ja

hoolduskulu, transpordikulu jne. Eeltoodud jagamisprintsiibist tulenevalt kujunevad muud

tegevuskulud tegevuspiirkondade veeteenuse ühiku hinnas kõrgemaks kui teistele

veeettevõtjatele osutatava veeteenuse ühiku hinnas.

Kuna vee erikasutusõiguse tasu, saastetasu, kemikaalide kulu ja muda käitluskulu on kulud, mis

vahetult sõltuvad ammutatava vee või käideldava reovee mahust, siis peab Konkurentsiamet

põhjendatuks nimetatud kulude jagamist erinevate tegevuspiirkondade ja teiste vee-ettevõtjate

vahel vastava piirkonna/vee-ettevõtja vee või reovee müügimahtude (sealjuures sademevee

mahud [...] koefitsiendiga) osakaaludest lähtuvalt. Iga klient peab katma kulu, mis tekib vahetult

tarbitava toote/teenuse koguse põhiselt, mis on näiteks vee erikasutusõiguse tasu, mida

veeettevõtjal tuleb maksta iga ühiku ammutatud vee eest või saastetasu heitvee keskkonda

suunamisel selles sisalduva reostuse eest. Samuti peab Konkurentsiamet õigeks ASTV

38

lähenemist jagada vee-ettevõtjatele veeteenusega seonduvaid jagatavaid muid tegevuskulusid

vähendatud määral ([...]% ulatuses vähendatud müügimahtude alusel), sest kulud, mis on seotud

tegevuspiirkondade vahetu teenindamisega (klienditeenindus, üldhaldus jms) ei lasu ASTV-l

teistele vee-ettevõtjatele teenust osutades ning antud kulud tehakse ennekõike

tegevuspiirkondades teenust vahetult saava tarbijaskonna jaoks.

Eeltoodust lähtuvalt hindab Konkurentsiamet ASTV lähenemist veeteenuse kulude

jagamisel erinevate tegevuspiirkondade ja teiste vee-ettevõtjate vahel KonkS § 181,

ÜVVKS § 72 lg 1 p 1-4 ja § 14 lg 2 sätestatuga kooskõlas olevaks, sest kulud, mis on vahetult

seotud ressursi (toodangu) tasu, maksu või (vahetu) töötlusega on lülitatud vastava

veeteenuse hinda konkreetse tegevuspiirkonna/vee-ettevõtja müügimahu osakaalu alusel

ning muud jagatavad veeteenuse opereerimiskulud on lülitatud veeteenuse hinda võttes

arvesse kulude erinevaid mahte tegevuspiirkondade ja teiste vee-ettevõtjate teenindamisel.

7. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud

ÜVVKS § 14 lg 2 ning sellest lähtuvalt Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade

arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil ning punkti 7.2 kohaselt lülitatakse

veeteenuse hindadesse tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 2.15

kohaselt on tegevuskulud hinda lülitatavad põhjendatud kulud, mis ei sisalda kapitalikulu ja

finantskulu (finantskuludeks võivad olla kahjum investeeringutelt tütar- või sidusettevõttesse,

kahjum pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, intressikulud, kahjum valuutakursi muutustest või

kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt30). Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu

Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta.

Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud tegevuskulud on ÜVVKS § 14 lg 2 alusel põhjendatud,

teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi punktidele 4.2 kuni 4.8. Juhendi punktist 4.2

lähtuvalt jagunevad tegevuskulud alljärgnevalt:

1) mittekontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu vee

erikasutusõiguse tasule ning saastetasule;

2) kontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu elektrienergia

kulule, kemikaalide kulule, muda käitluskulule ning muudele tegevuskuludele.

7.1. Mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud

Juhendi punkti 4.4 kohaselt on mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud (edaspidi

mittekontrollitavad kulud) need, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid

sõltuvad ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Näiteks on Juhendi punkti 4.4

kohaselt ettevõtja jaoks mittekontrollitavad:

1) teisele vee-ettevõtjale makstavad tasud veeteenuse eest (juhul kui need on kooskõlastatud

vastavalt ÜVVKS § 141 lg 2); 2) seaduses sätestatud keskkonnatasude määrad;

3) administratiivselt reguleeritavad hinnad;

4) muud seadustest tulenevad koormised ja kohustused.

30 Veebiaadress: http://www.rmp.ee/raamatupidamine/rtj/; RTJ 2 „Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise

aastaaruandes“ Lisa 2 „Kasumiaruande ja koondkasumiaruande kirjete selgitus“

39

Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda Juhendi p 4.4 lähtuvad määrad,

tasud vm, küll aga peab ettevõtja põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid

koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused jm).

ASTV-l on mittekontrollitavateks kuludeks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse

tasumäär) ja saastetasu (keskkonda heidetava saasteainete tasumäärad) ning osaliselt ka

elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja

elektriaktsiisi hinnakomponent). Lisaks võib mittekontrollitava kuluna käsitleda maamaksu- ja

riigilõivukulu, kuid kuna nende kulude osakaal on tegevuskuludest väga väike, siis analüüsib

Konkurentsiamet maamaksu- ja riigilõivukulusid koos muude tegevuskuludega.

Mittekontrollitavate kulude põhjendatuse hindamiseks on Konkurentsiamet vee-ettevõtjatele

välja töötanud Küsimustiku töölehe „Tabel F. Keskkonnatasud“ ja töölehe „Tabel B.

Kasumiaruanne“.

Hinnataotluses prognoositud mittekontrollitavad kulud summas [...]tuh €

ASTV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud regulatsiooniperioodiks vee erikasutusõiguse

tasuks [...]tuh € ja saastetasu [...]tuh € ehk kokku mittekontrollitavate kulude summaks käesoleva

otsusega kooskõlastatavas veeteenuse hinnas [...]tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht mittekontrollitavate kulude osas

Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu ASTV poolt prognoositud mittekontrollitavatele

kuludele kulukomponentide lõikes.

7.1.1. Vee erikasutusõiguse tasu

Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse

tasu õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras.

Vee erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 (kehtib alates 01.01.2016) „Vee

erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“31 lisas sätestatud vee

erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel.

Juhendi punkti 4.5 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse vee

erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse

määradega maksustatavaid vee koguseid.

Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasu veeteenuse hinnas [...]tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue ning Harku

piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenusega seotud vee erikasutusõiguse tasuks [...]tuh €,

millest [...]tuh € lülitab Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda, [...]tuh € Harku piirkonna

veeteenuse hinda ja [...]tuh € teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinda. Konkurentsiameti

seisukoht vee erikasutusõiguse tasu [...]tuh € osas

ASTV ammutab vett vastavalt vee erikasutuslubadele nr L.VV/331954, L.VV/332501,

31 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/121112014011

40

L.VV/328349 ja L.VV/328381. Nimetatud vee erikasutusload on väljastatud ASTV-le veevõtuks

Harju- ja Järvamaa pinnaveehaaretest, s.h Ülemiste järvest ning põhjavee ammutamiseks

kambrium-vendi (C-V) ja ordoviitsiumi-kambriumi (O-C) põhjaveekihist.

Vee erikasutusõiguse eest makstav tasu kujuneb ammutatud vee kogustele seaduses sätestatud

vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel. Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169

„Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ §-s 1 osundatud

lisa kohaselt on alates 01.01.2020.a vee erikasutusõiguse tasumäärad vee ammutamisel

pinnaveest 38,34 €/tuh m3, kambrium-vendi põhjaveekihist 99,34 €/tuh m3 ja

ordoviitsiumkambriumi põhjaveekihist 93,49 €/tuh m3.

Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud vee müügimahust, omatarbevee mahust ja

veekaost ehk ammutatud vee kogus = võetud vee müügimaht + omatarbevee maht + veekadu.

Käesoleva otsuse punktis 5.1.1 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks ASTV Tallinna ja

Saue piirkonna võetud vee müügimahu [...]tuh m3, punktis 5.2 omatarbevee mahu [...]tuh m3 ja

veekao mahu [...]tuh m3. Seega kujuneb põhjendatud ammutatud vee koguseks Tallinna ja

Saue piirkonnas regulatsiooniperioodil [...]tuh m³ ([...]+ [...]+ [...]= [...]).

Käesoleva otsuse punktis 5.1.3 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks ASTV Harku

piirkonna võetud vee müügimahu [...]tuh m3, punktis 5.2 omatarbevee mahu [...]tuh m3 ja veekao

mahu [...]tuh m3. Seega kujuneb põhjendatud ammutatud vee koguseks Harku piirkonnas

regulatsiooniperioodil [...]tuh m³ ([...]+ [...]+ [...]= [...])32.

Käesoleva otsuse punktis 5.1.5 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks ASTV teiste

veeettevõtjate võetud vee müügimahu [...]tuh m3, punktis 5.2 omatarbevee mahu [...]tuh m3 ja

veekao mahu [...]tuh m3. Seega kujuneb teiste vee-ettevõtjatega seotud põhjendatud

ammutatud vee koguseks regulatsiooniperioodil [...]tuh m³ ([...]+ [...]+ [...]= [...]).

Tallinna ja Saue piirkonna vee erikasutusõiguse tasu

ASTV ammutab regulatsiooniperioodil ehk 2020.a-l Tallinna ja Saue piirkonna tarbeks:

- [...]tuh m3 Harju- ja Järvamaa pinnaveehaaretest, millele rakendub pinnaveele kehtiv vee

erikasutusõiguse tasumäär 38,34 €/tuh m3,

- [...]tuh m3 kambrium-vendi (C-V) põhjaveekihist, millele rakendub kambrium-vendi

põhjaveekihile kehtiv vee erikasutusõiguse tasumäär 99,34 €/tuh m3 ja

- [...]tuh m3 ordoviitsium-kambriumi (O-C) põhjaveekihist, millele rakendub

ordoviitsiumkambriumi põhjaveekihile kehtiv vee erikasutusõiguse tasumäär 93,49

€/tuh m3.

Kuna vee erikasutusõiguse tasu kujunemist mõjutavad erinevatest allikatest ammutatavad vee

kogused, millele on seadusega kehtestatud erinevad tasumäärad, siis analüüsib Konkurentsiamet

32 Konkurentsiametile on teada ammutatud vee koguste kohta käivad andmed rohkem kui kümnendiku täpsusega (kajastatud

Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas otsuses ammutatud vee koguste kohta kajastatud

täpsematest andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist (kolm kohta peale koma).

41

esmalt Tallinna ja Saue piirkonna tarbeks pinnaveest ning erinevatest põhjaveekihtidest

ammutatavate veekoguste osakaalusid regulatsiooniperioodil. Hinnataotluses kajastatud

andmete kohaselt kujunevad kõigist veehaaretest ammutatud ja ammutatavad vee kogused ning

nende osakaalud Tallinna ja Saue piirkonnas aastatel 2017-2018 ning prognoos 2020 aastal

alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 13).

Tabel 13 ASTV poolt Tallinna ja Saue piirkonna jaoks ammutatud vesi

Ri

da

AMMUT

ATUD

VESI

ü

h

i

k 2017 2018

2017

-

2018

kesk

mine

osak

aal* 2020 1 Ammuta

tud vee

kogus

kokku

tu

h

m3

[.. .]

[.. .]

[..

.]

[...]

2 s.h

pinnaves

i

tu

h

m3

[.. .]

[..

.] [..

.]

[...]

3 osakaal

ammutatu

d veest

% [..

.] [..

.] [..

.]

[..

.]

4 s.h

kambriu

m-vendi

põhjavee

kiht

tu

h

m3

[..

.] [..

.]

[..

.]

[...]

5 osakaal

ammutatu

d veest

% [..

.] [..

.] [..

.]

[..

.]

6 s.h

ordoviits

ium-

kambriu

mi

põhjavee

kiht

tu

h

m3

[..

.] [..

.] [..

.]

[...]

7 osakaal

ammutatu

d veest

% [..

.] [..

.] [..

.]

[..

.]

*Konkurentsiametile on teada ammutatud vee osakaalude kohta käivad andmed rohkem kui kümnendiku täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas otsuses ammutatud vee osakaalude kohta kajastatud

täpsematest andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist.

Tabelist (vt Tabel 13 rida 2 ja 3) nähtub, et ASTV toodab joogivett peamiselt pinnaveest, mille

puhastamine toimub Ülemiste veepuhastusjaamas. Lisaks ammutab ASTV vett [...]puurkaevuga,

millest [...]asuvad Tallinna ja Saue piirkonnas. Regulatsiooniperioodiks ehk 2020.a-ks on

ettevõtja prognoosinud pinnaveest ning erinevatest põhjaveekihtidest ammutatavate veekoguste

osakaalud kahe viimase teadaoleva aasta (2017 ja 2018) keskmiste ammutatud vee osakaalude

baasil, mille järgi kujuneb pinnavee osakaaluks ammutatud veest [...]%, kambrium-vendi

42

põhjaveekihi osakaaluks ammutatud veest [...]% ja ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihi

osakaaluks ammutatud veest [...]% (vt Tabel 13 veerud „2017 - 2018 keskmine osakaal“ ja

„2020“). Konkurentsiamet peab põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna ammutatava vee

mahus pinnavee osakaalu [...]%, kambrium-vendi (C-V) põhjaveekihi osakaalu [...]% ja

ordoviitsium-kambriumi (O-C) põhjaveekihi osakaalu [...]% regulatsiooniperioodil, mis on

prognoositud viimase kahe aasta (2017-2018) keskmiste ammutatud vee osakaalude

tasemele.

Põhjendatud ammutatavate veekoguste osakaalude alusel kujuneb Tallinna ja Saue piirkonnas

regulatsiooniperioodil pinnaveest võetava vee koguseks [...]tuh m3, kambrium-vendi põhjaveest

ammutatava vee koguseks [...]tuh m3 ja ordoviitsium-kambriumi põhjaveest ammutatava vee

koguseks [...]tuh m3, mis on aluseks vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel ning vee

erikasutusõiguse tasu kujunemisel. Ammutatava vee koguste ning vee erikasutusõiguse tasu

kujunemine Tallinna ja Saue piirkonnas, on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 14 read 1,

2, 4 ja 6).

Tabel 14 Tallinna ja Saue piirkonna ammutatud vee kogus ja vee erikasutusõiguse tasu

Rida

Vee erikasutusõiguse tasu kujunemine ammutatud

vee koguste baasil Tallinna ja Saue piirkonnas Ammutatud vee

kogus (tuh m3) Tasumäär

(€/tuh m3) Vee

erikasutusõiguse

tasu (tuh €)

1

Kokku ammutatud vee kogus ja vee

erikasutusõiguse tasu

[...] [...]

2 s.h pinnavesi [...] 38,34 [...]

3 osakaal ammutatud veest %

[...] [...]

4 s.h kambrium-vendi põhjaveekiht [...] 99,34 [...]

5 osakaal ammutatud veest % [...] [...]

6 s.h ordoviitsium-kambriumi põhjaveekiht [...] 93,49 [...]

7 osakaal ammutatud veest % [...] [...]

Rakendades Tallinna ja Saue piirkonna jaoks pinnaveest võetava vee kogusele [...] tuh m

43

3 vee erikasutusõiguse tasumäära 38,34 €/tuh m3, kambrium-vendi põhjaveest ammutatava

vee kogusele [...]tuh m3 vee erikasutusõiguse tasumäära 99,34 €/tuh m3 ja

ordoviitsiumkambriumi põhjaveest ammutatava vee kogusele [...]tuh m3 vee

erikasutusõiguse tasumäära 93,49 €/tuh m3, kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna vee

erikasutusõiguse tasuks kokku [...]tuh € [([...]tuh m3 × 38,34 €/tuh m3 + [...] [...]× 99,34 €/tuh

m3 + [...]× 93,49 €/tuh m3) / 1000 = [...]tuh €], mis ÜVVKS

§ 14 lg 2 p 1 ja 3 tulenevalt on põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue

piirkonna veeteenuse hinda (vt Tabel 14 veerg „Vee erikasutusõiguse tasu (tuh €)“).

Harku piirkonna vee erikasutusõiguse tasu

ASTV esitatud Hinnataotluse kohaselt on kogu Harku piirkonna jaoks ammutatav vesi pinnavesi.

ASTV rakendab Harku piirkonna jaoks ammutatava vee kogusele [...]tuh m3 2020.a-l

pinnaveele kehtivat vee erikasutusõiguse tasumäära 38,34 €/tuh m3, mille tulemusel

kujuneb Harku piirkonna vee erikasutusõiguse tasuks kokku [...]tuh € ([...]tuh m3 × 38,34

€/tuh m3 / 1000 = [...]tuh €), mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 tulenevalt on põhjendatud lülitada

regulatsiooniperioodil Harku piirkonna veeteenuse hinda.

Teiste vee-ettevõtjatega seotud vee erikasutusõiguse tasu

Teistele vee-ettevõtjatele osutatava veeteenuse tarbeks ammutatakse vett ainult pinnaveest.

ASTV rakendab teiste vee-ettevõtjate jaoks ammutatava vee kogusele [...]tuh m3 2020.al

pinnaveele kehtivat vee erikasutusõiguse tasumäära 38,34 €/tuh m3, mille tulemusel

kujuneb teiste vee-ettevõtjate vee erikasutusõiguse tasuks kokku [...]tuh € ([...]tuh m3 ×

38,34 €/tuh m3 / 1000 = [...]tuh €), mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 tulenevalt on põhjendatud

lülitada regulatsiooniperioodil teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinda.

Kokku peab Konkurentsiamet Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste

veeettevõtjate veeteenuse hinnas põhjendatuks vee erikasutusõiguse tasu [...]tuh € ([...]+

[...]+ [...])33.

7.1.2. Saastetasu

Vee-ettevõtja peab ÜVVKS § 10 lg 1 järgi tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. Veeseaduse (edaspidi VeeS) järgi on reovee

puhastamine vee-ettevõtja kohustus. VeeS § 8 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud soetama

endale vee erikasutusloa ja KeTS §-de 3, 5, 17, 20 ja 24 kohaselt maksma veekogu reostamisel

keskkonnatasuna saastetasu. KeTS § 14 lg 1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui saasteaineid

heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid.

Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on KeTS § 4 lg 1 järgi vältida või vähendada

saasteainete keskkonda heitmisega seotud võimalikku kahju.

33 Konkurentsiametile on teada vee erikasutusõiguse tasu kohta käivad andmed rohkem kui kümnendiku täpsusega (kajastatud

Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas otsuses vee erikasutusõiguse tasu osas täpsematest

andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist (kolm kohta peale koma).

44

Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse seaduses sätestatud saastetasude määrad täielikult

veeteenuse hinda, küll aga peab ettevõtja põhjendama saastekoguseid. Juhendi punkti 4.6 p 5

kohaselt ei lülitada veeteenuse hinda seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid.

Veeteenuse hinda lülitatava saastetasu põhjendatuse analüüsimiseks on Konkurentsiamet lisanud

Küsimustikku töölehe „Tabel F. Keskkonnatasud“ kus sisaldub tabel, mida vee-ettevõtja on

kohustatud täitma ning mis on ettevõtjapoolseks põhjenduseks saastetasu kohta veeteenuse

hinnas. „Tabel F. Keskkonnatasud“ on välja töötatud võttes aluseks vee-ettevõtjate poolt

regulaarselt riigile esitatavaid saastetasu kohta käivaid deklaratsioone.

Hinnataotluses prognoositud saastetasu veeteenuse hinnas [...]tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil makstava saastetasu

kogusummaks [...]tuh €, millest [...]tuh € soovib lülitada käesoleva otsusega kooskõlastatavasse

veeteenuse hinda. Hinda lülitatavast saastetasust lülitab ASTV [...]tuh € Tallinna ja Saue

piirkonna veeteenuse hinda, [...]tuh € Harku piirkonna veeteenuse hinda ja [...]tuh € teiste

veeettevõtjate veeteenuse hinda (vt Tabel 15).

Tabel 15 ASTV prognoositud saastetasu kujunemine regulatsiooniperioodil

rida SAASTETASU Suubla

koefitsient* Tasumäär

€/t** Kogus

loaga t Efektiivsuse koefitsient

Kokku

tuh €

1 BHT7 1,2 1435 [...] [...] [...]

2 HA 1,2 552,89 [...] [...] [...]

3 P 1,2 12014 [...] [...] [...]

4 N 1,2 2826 [...] [...] [...]

5 Nafta 1,2 4582 [...] [...] [...]

6 Cr, Cu,Ni,Zn, Pb 1,2 21056 [...] [...] [...]

7 Kokku saastetasu (tuh €) [...]

8 s.h Tallinna ja Saue piirkond ([...]%) [...] [...]

9 s.h Harku piirkond ([...]%)[...] [...]

10 teised vee-ettevõtjad ([...]%)[...] [...]

11 s.h ülejäänud tegevuspiirkonnad ja muu tegevus [...]

* põhineb vee erikasutusloas nr L.VV/332501 KeTS § 20 lg 2 alusel sätestatud suubla koefitsiendile heitvee juhtimisel

Paljassaare lahe suublasse (1,2); ** vastavad KeTS § 20 lg-s 1 loetletud, alates 01.01.2015 (s.t ka 2020.a-l) kehtivatele

saastetasumääradele; BHT7 - orgaanilised ained (v.a ühealuselised fenoolid ning v.a nafta, naftasaadused, mineraalõli

ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused) ümberarvestatuna nende lagundamise

biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul; HA – heljum;

P - fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks;

N - lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks;

Nafta – nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused; Ohtlikud ained - muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses (ASTV-l Cr, Cu, Ni, Zn, Pb).

45

Konkurentsiameti seisukoht saastetasu osas

ASTV puhastab vee erikasutusloa nr L.VV/332501 kohaselt kogu ühiskanalisatsiooni juhitud

reovee Paljassaare reoveepuhastis. Reoveepuhastis puhastatakse lisaks Tallinna ja Saue

piirkonnast ning Harku piirkonnast ärajuhitud reoveele ka muude ASTV tegevuspiirkondade

(Maardu) ja teiste vee-ettevõtjate ning purgitud reovesi. Vastavalt vee erikasutusloale juhib

ASTV reoveepuhasti heitvee Paljassaare lahte, millisele suublale rakendatakse koefitsienti 1,2

tulenevalt KeTS § 20 lg 2 p 2.

Kuna saastetasu kujuneb saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja

saastetasumäärade vähendamist kajastava niinimetatud efektiivsuse koefitsiendi

korrutisena (KeTS § 20 lg 1, 2 ja 5), analüüsib Konkurentsiamet kõiki saastetasu arvutamise

aluseks olevaid komponente eraldiseisvalt. Sealjuures hindab Konkurentsiamet esmalt kogu

Paljassaare reoveepuhasti prognoositud saastekoguseid ja saastetasu kulu kujunemist, kuna

viimased on aluseks ühe või teise tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate veeteenuse hinda lülitatava

saastetasu kujunemisele (jagatakse erinevate tegevuspiirkondade/vee-ettevõtjate vahel reovee

ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu osakaaludest lähtuvalt).

Saastekogused

Saastekogused leitakse keskkonda suunatud heitvee koguse ja heitveest võetud proovi

kontsentratsiooni alusel. Saastekoguste hindamisel on oluline võtta arvesse pikema perioodi

andmed, millal puhastil ei ole toimunud olulisi muudatusi, arvestamaks ilmastikutingimustest

(külm talv, sademete rohkus jne) tulenevaid mõjusid. Kuna saasteainete kogused heitvees

sõltuvad puhastatava reovee mahust, siis hinnangu andmiseks ASTV prognoositud

regulatsiooniperioodi saastekogustele arvutas Konkurentsiamet vee-ettevõtjalt menetluse käigus

saadud 2017 - 2018.a täisaasta andmete alusel saastekoguste erikulud puhastatava reovee mahu

suhtes (ehk saastekogused kg-des jagatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuga34

tuh m3-tes). Konkurentsiamet märgib, et saastekoguste erikulu arvutamisel ei ole oluline, kas

võtta arvesse saastekoguste suhe reoveepuhasti vooluhulka või reovee müügimahtu. Samas on

reovee puhasti vooluhulga prognoosimine märkimisväärselt keerulisem kui reovee

ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu prognoosimine, mistõttu on metoodiliselt õigem

täpsema tulemi saavutamise eesmärgil kasutada erikulu hindamisel saastekoguste suhet

reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtu. Vee kogus, milles saaste on lahustunud,

ei muuda saastekogust tonnides. Eelpool toodud põhjendustest tulenevalt on saastekoguste

hindamisel arvutatud saastekoguste erikulud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu

kohta.

Ülevaade ASTV reoveepuhastilt keskkonda heidetud saastekogustest ja saastekoguste

erikuludest aastatel 2017-2018 ning prognoos regulatsiooniperioodil 2020.a-l on esitatud

alljärgnevas tabelis (vt Tabel 16).

Tabel 16 Saastekogused ja erikulud

r

i

SAAS

TEK

Ü

hi

k 2

0

2

0

201

7 -

201

2020

34 Kuna ASTV suunab kõigilt tarbijatelt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee puhastamiseks Paljassaare puhastile, on

Konkurentsiamet võtnud saastekoguste erikulu arvutamisel aluseks lisaks käesolevas otsuses (punkt 5.1) käsitletud reovee

müügimahtudele ka ülejäänud tegevuspiirkondade reovee müügimahud ning purgimisteenuse mahud.

46

d

a OGU

SED 1

7 1

8 8

kes

kmi

ne

erik

ulu

* 1 ve

es

aa

ste

B

H

T7

to

n

n

2

2

0

,

1

2 1

8

,

7

[

..

.

]

[...]

2 Eri

kul

u

(B

HT

7)

k

g/

tu

h

m

³

[

..

.

]

[

..

.

]

[

.

.

.

]

[...]

3 ve

es

aa

ste

H

A

to

n

n

3

6

3

,

6

2 7

9

,

9

[

..

.

]

[...]

4 E

ri

k

u

l

u

(

H

A

)

k

g/

tu

h

m

³

[

..

.

]

[

..

.

]

[

.

.

.

]

[...]

5 ve

es

aa

ste

P

to

n

n

2

0

,

8

1

7

,

2

[

..

.

]

[...]

6 E

ri

k

u

l

u

(

P

)

k

g/

tu

h

m

³

[

..

.

]

[

..

.

]

[

.

.

.

]

[...]

7 ve

es

aa

ste

N

to

n

n

3

6

2

,

1

3 1

6

,

7

[

..

.

]

[...]

8 E

ri

k

u

k

g/

tu

h

[

..

.

]

[

..

.

]

[

.

.

[...]

47

l

u

(

N

)

m

³ .

]

9 ve

es

aa

ste

na

fta

to

n

n

[. ..

]

[ ..

.

]

[

..

.

]

[...]

1

0 Er

iku

lu

(n

aft

a)

k

g/

tu

h

m

³

[

..

.

]

[

..

.

]

[

.

.

.

]

[...]

1

1 veesa

aste

ohtlik

ud

ained

(Cr,

Cu,Ni

,Zn,

Pb)

to

n

n

[. ..

]

[ ..

.

]

[

..

.

]

[...]

1

2 Erikul

u

(ohtlik

ud

ained)

k

g/

tu

h

m

³

[

..

.

]

[

..

.

]

[

.

.

.

]

[...]

1

3

Reove

e

ärajuh

timise

ja

puhast

amise

müügi

maht

+

purgi

mine

tu

h

m

³ [...

] [...

]

[

..

.

]

[...]

*Konkurentsiametile on teada saastekoguste erikulu kohta käivad andmed rohkem kui kümnendiku täpsusega (kajastatud Exceli

tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas otsuses saastekoguste erikulu kohta kajastatud täpsematest

andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist.

Tabelist (vt Tabel 16 read 1, 3, 5, 7, 9 ja 11) nähtub, et 2018.a-l on saastekogused võrreldes

2017.a-ga [...] saasteainete osas [...]. Samuti (vt Tabel 16 read 2, 4, 6, 8, 10 ja 12) on [...]

saasteainete (BHT7, HA, P, N ja nafta) erikulud, v.a ohtlike saasteainete erikulu, mis on [...].

48

Kuna 2019.a kohta ei ole võimalik tegelikke saastekoguste erikulusid täisaasta osas välja

arvutada, siis on ASTV lähtunud regulatsiooniperioodi (2020.a) saastekoguste erikulude

prognoosimisel kahe viimase teadaoleva aasta (2017 ja 2018) tegelikest andmetest, mille

kohaselt kujuneb kahe aasta keskmiseks saastekoguse erikuluks saasteainel BHT7 [...]kg/tuh m3,

saasteainel HA [...]kg/tuh m3, saasteainel P [...]kg/tuh m3, saasteainel N [...]kg/tuh m3, saasteainel

nafta [...]kg/tuh m3 ja ohtlikel ainetel [...]kg/tuh m3 (vt Tabel 16 read 2, 4, 6, 8, 10 ja 12 veerud

„2017 - 2018 keskmine erikulu“ ja „2020“). Konkurentsiamet peab põhjendatuks ASTV

poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud

saastekoguste erikulusid: saasteaine BHT7 kg/tuh m3,

saasteaine P [...]kg/tuh m3, saasteaine N kg/tuh m3 ja

ohtlikud ained [...]kg/tuh m3, mis on

prognoositud viimase kahe aasta (2017-2018) tegelike

keskmiste erikulude tasemele.

Saasteainete põhjendatud erikuludest lähtuvalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks ka

ASTV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud saasteaine BHT7 koguse [...]tonni,

saasteaine HA koguse [...]tonni, saasteaine P koguse [...]tonni, saasteaine N koguse

[...]tonni, saasteaine nafta koguse [...]tonni ja ohtlike ainete saastekoguse [...]tonni, mis ei

ületa vee erikasutusloaga sätestatud suurimaid lubatud saasteainete koguseid (vt Tabel 16

read 1, 3, 5, 7, 9 ja 11 veerg „2020“).

Suubla koefitsient

Vee erikasutusloa nr L.VV/332501 kohaselt rakendab ASTV heitvee juhtimisel Paljassaare lahe

suublasse koefitsienti 1,2, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks, kuna see põhineb vee

erikasutusloas KeTS § 20 lg 2 alusel sätestatud suubla koefitsiendil.

Saastetasumäärad

ASTV prognoositud saastetasu arvutustes kasutatud saastetasumäärad (BHT7 1435 €/t; HA

552,89 €/t; P 12 014 €/t; N 2826 €/t, nafta 4582 €/t ja ohtlikud ained 21 056 €/t) vastavad

KeTS § 20 lg 1 loetletud alates 01.01.2015 (s.h regulatsiooniperioodil 2020.a-l) kehtivatele

saastetasumääradele.

Saastetasumäärade vähendamine ehk efektiivsuse koefitsient

KeTS § 20 lg 5 sätestab, et kui kõik saastetasu maksja väljalaskme heitvett iseloomustavad

näitajad on vee erikasutusloaga määratud heitvee reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või

nendega võrdsed ning vee erikasutaja on esitanud vee erikasutusloa andjale VeeS § 21 p 6

nimetatud aruande tähtpäevaks ja nõutud andmete ulatuses, vähendatakse käesoleva paragrahvi

lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid (vt eelmises lõigus nimetatud saastetasumäärasid) selle

väljalaskme osas kaks korda ehk rakendatakse efektiivsuse koefitsienti 0,5.

Regulatsiooniperioodiks on ASTV prognoosinud Hinnataotluses KeTS § 20 lg 5 lähtuvalt

saastetasumääradele rakendatavaks efektiivsuse koefitsiendiks [...] hinnates riski, et igas

kvartaalses aruandeperioodis ei pruugi ettevõtjal õnnestuda tagada Paljassaare reoveepuhastilt

keskkonda suunatud heitvee reostusnäitajate vastavust vee erikasutusloas kehtestatud nõuetele.

[...] kg/tuh m3, saasteaine HA

kg/tuh m3, saasteaine nafta

[...

]

[...] [...]

49

ASTV on Konkurentsiametile Hinnataotlusega esitatud kaaskirjas (kiri 02.09.2019 nr

12/1955901) põhjendanud saastetasu koefitsiendi rakendamist asjaoluga, et ehkki ettevõttel on

varasemalt õnnestunud efektiivse protsesside juhtimisega saavutada saastetasu koefitsiendi

alandamine poole võrra, on reoveepuhastusprotsessiga kaasnevad saastetasuriskid suured ja

nende riskide realiseerumisel rakendatakse rahaliselt väga suuri sanktsioone. ASTV teeb küll

kõik endast oleneva, et keskkonnariske madalal hoida, kuid kontroll kõikide riskide üle ei pruugi

olla ettevõtte võimuses. Sellest tulenevalt peab ettevõtja vajalikuks rakendada

regulatsiooniperioodil saastetasumääradele efektiivsuse koefitsienti [...] mis on madalam kui

saastetasumäärade koefitsient 1, kuid kõrgem kui 2018.a-l rakendatud efektiivsuse koefitsient

0,5 ning võtab arvesse riski ja sellega kaasneva suurema saastetasu kulu, kui ettevõtja ei suuda

tagada reoveepuhastusprotsessi heitvee reostusnäitajate vastavust vee erikasutusloas kehtestatud

nõuetele. Lisaks juhib ASTV tähelepanu, et 01.10.2019 kehtima hakanud uue vee erikasutusloa

kohaselt lisandub loasse täiendava saasteainena plii ning samuti täiendavad sademevee

väljalaskude seiramise kohustused. Viimaste nõuetega seotud võimalikke kulusid ei ole ettevõtja

arvestatud regulatsiooniperioodi veeteenuse hinda muude tegevuskulude hulgas. Hinnataotluse

kohaselt on ASTV plaaninud teha 2019.a-l ja 2020.a-l jätkuvalt reoveepuhastusprotsessi

suuremaid investeeringuid, kuid kuna nende investeeringute mõju avaldub peamiselt järgnevatel

perioodidel, ei saa käesolevaks hetkeks välistada investeeringutega täielikult reoveepuhastusega

kaasnevaid riske regulatsiooniperioodil ega ette näha vee erikasutusloaga sätestatavate

täiendavate kohustustega kaasnevaid kulusid. Kuna ASTV on regulatsiooniperioodi

saastetasude arvutuses rakendanud KeTS § 20 lg 5 sätestatud saastetasumääradele

efektiivsuse koefitsienti [...] määras võttes arvesse ettevõtja varasemate aastate tulemusi ja

eesseisvaid riske ning arvestades uue vee erikasutusloaga kaasnevaid täiendavaid

saasteaineid ja võimalikke seirekulusid, peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt

prognoositud efektiivsuse koefitsienti [...] regulatsiooniperioodil.

Korrutades iga saasteaine puhul põhjendatuks loetud saastekoguse, saastetasumäära, suubla

koefitsiendi ja efektiivsuse koefitsiendiga, kujuneb konkreetse saasteaine keskkonda juhtimise

eest makstav saastetasu. Kõikide saasteainete keskkonda juhtimise eest makstavate saastetasude

summeerimisel kujuneb regulatsiooniperioodil ehk 2020.a-l ASTV makstavaks saastetasuks

[...] tuh € (vt Tabel 15 rida 7). Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 alusel

põhjendatuks ASTV saastetasu [...]tuh €, kuna nimetatud summa kujuneb

Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud saastekoguste korrutamisel KeTS § 20 lg 1

toodud saastetasumäärade, KeTS § 20 lg 2 alusel vee erikasutusloas määratud suubla

koefitsiendi ja KeTS § 20 lg 5 sätestatud nn efektiivsuse koefitsiendiga.

ASTV on eristanud regulatsiooniperioodi kogu saastetasust ([...]tuh €) vastavalt kulude

eristamise ning jagamise põhimõtetele (vt otsuse punkt 6.1 ja 6.2) muu tegevusega seotud

kulu ning jaganud veeteenuse hinnaga seotud saastetasu kulu erinevate piirkondade

(Tallinna ja Saue piirkond, Harku piirkond, jt piirkonnad) ning teiste vee-ettevõtjate vahel

vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate reovee teenuse müügimahtude osakaalude alusel.

Eeltoodu alusel kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna veeteenusega seotud saastetasu kuluks

[...]tuh €, Harku piirkonna veeteenusega seotud saastetasu kuluks [...]tuh € ja teiste

veeettevõtjate veeteenusega seotud saastetasu kuluks [...]tuh € (vt Tabel 15 read 8, 9 ja 10),

mis on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 alusel põhjendatud lülitada reovee ärajuhtimise ja

puhastamise teenuse hinda.

50

7.2. Kontrollitavad kulud

Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4

alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi punktidele 4.2 kuni 4.8.

Kontrollitavate kuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Juhendi punktile 4.3 kulusid,

mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu.

Juhendi punkti 4.6 kohaselt ei lülitata veeteenuse hindadesse alljärgnevaid kuluartikleid

(analoogselt Vee Määrusega, mida rakendatakse juhul, kui vee-ettevõtja hind ei vasta ÜVVKSs

kajastatud põhimõtetele):

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlus, kingitused ja annetused;

3) veeteenuse vahendajatele makstavad tasud;

4) põhitegevusega mitteseotud kulud;

5) seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid;

6) finantskulud;

7) vee-ettevõtja tulumaksukulu (näiteks dividendide tulumaksu kulu);

8) teised ettevõtte majandusanalüüsi käigus mittepõhjendatuks osutunud kulud.

Juhendi punkti 4.8 kohaselt kasutatakse ettevõtja kulude analüüsi süstemaatilisel teostamisel

muuhulgas alljärgnevaid meetodeid:

1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi 35 (THI)

dünaamikaga;

2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh. eksperthinnangud);

3) vee-ettevõtja tegevuskulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine

teiste vee-ettevõtjate näitajatega.

Hinnataotluses prognoositud veeteenuse hinda lülitatavad kontrollitavad kulud summas

[...]tuh €

ASTV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud kontrollitavate kulude summaks käesoleva

otsusega kooskõlastatavas veeteenuse hinnas [...]tuh €, millest:

1) elektrienergia kulu [...]tuh €,

2) kemikaalide kulu [...]tuh €,

3) muda käitluskulu [...]tuh €, 4) muud tegevuskulud [...]tuh €;

Nimetatud kontrollitavatele kuludele annab Konkurentsiamet käesoleva otsuse järgnevates

punktides eraldi hinnangu. Kontrollitavate kulude põhjendatust hindab Konkurentsiamet ASTV

poolt Hinnataotlusega esitatud andmete (Küsimustiku tööleht „Tabel B. Kasumiaruanne“) ning

ettevõtjalt menetluse käigus saadud selgituste alusel.

7.2.1. Elektrienergia kulu

35 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise

tarbija ostukorvi hinna muutuses.

51

Hinnataotluses prognoositud elektrienergia kulu veeteenuse hinnas [...]tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue ning Harku

piirkonnas ja teistele vee-ettevõtjatele veeteenuse osutamisel tarbitavaks elektrienergia koguseks

[...]MWh ning elektrienergia kuluks kooskõlastatavas veeteenuse hinnas [...]tuh €.

Elektrienergia kulust [...]tuh € on seotud Tallinna ja Saue piirkonna, [...]tuh € Harku piirkonna ja

[...]tuh € teistele vee-ettevõtjatele veeteenuse osutamisega. Konkurentsiameti seisukoht

elektrienergia kulu [...]tuh € kohta

Elektrikulu kujuneb elektrienergia koguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna,

elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt

kõikidele eelnimetatud elektrikulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu

eraldiseisvalt.

Elektrienergia kogus

ASTV kasutab elektrienergiat vee pumpamiseks ja puhastamiseks, reovee ja sademevee

ärajuhtimiseks ja puhastamiseks ning Ädala kompleksis. Konkurentsiamet koostas ASTV poolt

esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 17) Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teistele

veeettevõtjatele veeteenuse osutamisel tarbitud elektrienergia koguste ja kulu kohta.

Tabel 17 Elektrienergia tarbimine ja kulu

rida Elektritarbimine ja kulu kokku ühik 2017 2018 2019 2020

1 Elektrienergia tarbimine MWh [...] [...] [...] [...]

2 Muutus võrreldes eelneva aastaga % [...] [...] [...] [...] 3 Ammutatud vee maht tuh m3 [...] [...] [...] [...]

4 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht tuh m3 [...] [...] [...] [...]

5 Teiste vee-ettevõtete sademevee maht tuh m3 [...] [...] [...] [...]

Ammutatud vee, reovee ja sademevee müügimaht

6 (rida 3+4+5) tuh m3 [...] [...] [...] [...]

7 Muutus võrreldes eelneva aastaga % [...] [...] [...] [...]

8 Elektritarbimise erikulu vee ja reovee mahu kohta kWh/m3 [...] [...] [...] [...]

9 Elektrienergia kulu tuh € [...] [...] [...] [...]

10 Muutus võrreldes eelneva aastaga % [...] [...] [...] [...] 11 Elektrienergia keskmine hind senti/kWh [...]

[...] [...] [...]

Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnas ja teistele vee-ettevõtjatele veeteenuse osutamisel

kasutatud elektrienergia kogus oli 2017.a-l [...]MWh ja vähenes 2018.a-ks [...]MWhni (vt Tabel

17 rida 1). Elektrienergia tarbimine vähenes teistelt vee-ettevõtjatelt ärajuhitava sademevee mahu

vähenemise tõttu. ASTV on prognoosinud elektrienergia tarbimiseks 2019.a-l

[...]MWh ja 2020.a-l [...] MWh ehk mõningast tarbimise suurenemist võrreldes eelnevate

aastatega.

Kuna veeteenuse osutamiseks tarbitav elektrienergia kogus on sõltuvuses käideldava vee

kogusest, siis hinnangu andmiseks veeteenusega seotud elektrienergia kogusele, leidis

Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee mahu,

52

reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu ning teistelt vee-ettevõtjatelt ära juhitud

sademevee mahu summaga, vt Tabel 17 rida 8).

Elektrienergia erikulu oli 2017.a-l tasemel [...]kWh/m3 [...] 2018.a-l tasemele [...]kWh/m3 (vt

Tabel 17 rida 8). ASTV poolt prognoositud andmete alusel kujuneb 2019 ja 2020 aasta

elektrienergia erikuluks [...]kWh/m3 (vt Tabel 17 rida 8), mis on võrdne aastate 20172018

erikulude keskmise tasemega [([...]+ [...]) / 2 = [...]: vt Tabel 17 rida 8].

Konkurentsiamet peab põhjendatuks 2020.a veeteenuse elektrienergia erikulu [...]kWh/m3,

kuna see on samal tasemel eelneva kahe tegeliku näitajaga aasta (2017 ja 2018) keskmise

erikuluga.

Lähtudes Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse punktis 7.1.1 põhjendatuks loetud

ammutatava vee kogusest [...]tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.2 põhjendatuks loetud

Tallinna ja Saue reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahust [...]tuh m3, käesoleva

otsuse punktis 5.1.4 põhjendatuks loetud Harku piirkonna reovee ärajuhtimise ja

puhastamise müügimahust [...]tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.6 põhjendatuks loetud

teiste vee-ettevõtete reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahust [...]tuh m3,

käesoleva otsuse punktis 5.1.7 põhjendatuks loetud teiste vee-ettevõtete

sademevee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahust tuh m3 ning

käesolevas punktis põhjendatuks loetud elektrienergia erikulust kWh/m3

kujuneb eelnimetatud piirkondades ja teistele vee-ettevõtetele veeteenuse

osutamisel tarbitavaks põhjendatud elektrienergia koguseks [...]MWh [([...]+[...]+[...]+

[...]+ [...]) × [...] = [...]36].

Elektrienergia hind

Hinnataotluses on ASTV prognoosinud regulatsiooniperioodi elektrienergia hinnaks

[...]senti/kWh öötariif ja [...]senti/kWh päevatariif ehk keskmiseks elektrienergia hinnaks

tarbimisstruktuurist ([...]%/[...]%) lähtuvalt [...]senti/kWh. Elektrienergia ostmiseks kogus

ASTV 2019.a septembris elektrienergia müüjatelt hinnapakkumisi. Kolmelt elektrimüüjalt

saadud pakkumistest osutus soodsaimaks [...]pakkumine perioodiks 01.10.2019 – 31.12.2020

hindadega: [...]€/MWh öötariif ja [...]€/MWh päevatariif. Parima pakkumise keskmiseks hinnaks

on [...]€/MWh (([...]+ [...]/ 2 = [...]).

Konkurentsiamet peab veeteenuse hinnas põhjendatuks keskmist elektrienergia hinda

[...]senti/kWh ([...]senti/kWh öötariif ja [...]senti/KWh päevatariif), kuna need tulenevad

vabalt turult saadud soodsaimast hinnapakkumisest.

Võrguteenuse hind37

ASTV ostab Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt regulatsiooniperioodil elektrienergia

võrguteenust Elektrilevi OÜ-lt pakettidega [...], [...] Konkurentsiamet on 01.10.2018 otsusega nr

7-3/2018-117 kooskõlastanud Elektrilevi OÜ-le alates 01.01.2019 rakenduvad võrgutasud.

Vähesel määral

36 Konkurentsiametile on teada mahtude ja erikulu andmed tekstis esitatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites).

Arvutuse tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas punktis kajastatud andmetest täpsematest andmetest, mis tulenevad

Exceli tabelist (kolm kohta peale koma).

37 Elektrienergia hinnas on võrgutasu komponent ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse punkt 7.1)

[...]

[...]

53

([...]% kogu elektrienergia tarbimisest) ostab ASTV elektrienergia võrguteenust AS-ilt Loo

Elekter ja AS-ilt Tallinna Sadam (endine TS Energia OÜ). AS Loo Elekter rakendatavad

võrgutasud on kooskõlastatud Konkurentsiameti 11.01.2018 otsusega nr 7-3/2018-006 ja AS

Tallinna Sadam (TS Energia OÜ) rakendatavad võrgutasud Konkurentsiameti 28.09.2012

otsusega nr 7.1-5/12-029.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks veevaldkonna elektrikulu arvutamisel Elektrilevi

OÜ, AS Loo Elekter ja AS Tallinna Sadam hinnapakettidele vastavate ja

Konkurentsiameti otsustega kooskõlastatud võrguteenuse tasude rakendamise tulemusena

kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu [...]senti/kWh.

Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu38

Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 12 sätestatust lisandub

elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,447 senti/kWh ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592

lõikest 1 lisandub taastuvenergia tasu 1,04 senti/kWh39.

Elektrienergia kulu

Elektrienergia kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna,

võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse osutamisel elektrienergia kaalutud

keskmist hinda [...]senti/kWh [[...](elektrienergia hind) + [...](võrguteenuse tasu) + 0,447

(elektriaktsiis) + 1,04 (taastuvenergia tasu) = [...]].

Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud veeteenuse osutamisel tarbitavast elektrienergia

kogusest [...]MWh ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast [...]senti/kWh tulenevalt

kujuneb regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnas ja teistele

veeettevõtjatele veeteenuse osutamise elektrienergia kuluks [...]tuh € ([...]× [...]/ 100 = [...]).

Konkurentsiamet loeb ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatuks lülitada

kooskõlastatavasse veeteenuse hinda elektrienergia kulu tuh € (millest [...]tuh €

on Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse elektrienergia kulu, tuh € Harku

piirkonna veeteenuse elektrienergia kulu ja [...]tuh € teistele vee-ettevõtjatele

osutava teenuse elektrienergia kulu), kuna see on kujunenud põhjendatud elektrienergia

koguse ja kaalutud keskmise elektrienergia hinna alusel ning kulude eristamise ning

jagamise põhimõtetest (vt otsuse punkt 6.1 ja 6.2) lähtuvalt.

7.2.2. Kemikaalide kulu

ASTV kasutab veeteenuse osutamiseks kemikaale Ülemiste veepuhastusjaamas ja väiksemates

veetöötlusjaamades ning Paljassaare reoveepuhastusjaamas.

38 Elektrienergia hinnas on elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu hinnakomponent ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev

kulu (vt otsuse punkt 7.1) 39 Leitav veebiaadressilt: https://elering.ee/taastuvenergia-tasu

[...]

[...]

54

Hinnataotluses prognoositud kemikaalide kulu veeteenuse hinnas [...]tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV kogu veeteenusega seotud kemikaalide kulu summaks

[...]tuh € (sh võetud vee teenuse kemikaalide kulu [...]tuh € ning reovee ärajuhtimise ja

puhastamise teenuse kemikaalide kulu [...]tuh €). Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste

vee-ettevõtjate veeteenuse hinda lülitatavaks kemikaalide kuluks on ettevõtja hinnanud [...]tuh

€, millest Tallinna ja Saue piirkonna hinda on lülitanud [...]tuh €, Harku piirkonna veeteenuse

hinda [...]tuh € ja teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinda [...]tuh €. Konkurentsiameti seisukoht

kemikaalide kulu osas

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu vee puhastamise (ehk võetud vee

teenusega seotud) kemikaalide kulule ja reoveetöötluse (ehk reo- ja sademevee ärajuhtimise ja

puhastamise teenusega seotud) kemikaalide kulule.

7.2.2.1. Võetud vee teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu

Hinnataotluses prognoositud kemikaalide kulu võetud vee teenuse hinnas [...]tuh €. ASTV

kasutab Ülemiste veepuhastusjaamas pinnavee puhastusprotsessis kemikaale peamiselt toorvee

koaguleerimiseks ja desinfitseerimiseks (vedelkloor). Lisaks kuulub kemikaalide kulusse

polümeeri ja aktiivsöe kulu. Veepuhastuses kasutatavate kemikaalide kogukulust ülevaate

saamiseks koostas Konkurentsiamet ettevõtja esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Tabel

18).

Tabel 18 ASTV võetud vee teenusega seotud kemikaalide kulu

rida KEMIKAALID (vee puhastus) ühik 2017 2018 2019 2020

1 Koagulant tonn [...] [...] [...] [...]

2 kemikaali koguse muutus % [... ] [...] [...] [...]

3 Koagulandi erikulu ammutatava vee kohta kg/tuh m³ [...] [...] [...] [...]

4 Koagulandi hind €/tonn [...] [...] [...] [...]

5 Koagulandi kulu aastas tuh €

[...] [...] [...] [...]

6 Vedelkloor tonn 60,0 62,0 [...] [...]

7 kemikaali koguse muutus % 3,3 [...] [...]

8 Vedelkloori erikulu ammutatava vee kohta kg/tuh m³ 2,3 2,3 [...] [...]

9 Vedelkloori hind €/tonn [...] [...] [...] [...]

10 Vedelkloori kulu aastas tuh € [...] [...] [...] [...]

11 Muude kemikaalide (polümeer, aktiivsüsi) kulu tuh € [...] [...] [...] [...]

12 Muude kemikaalide kulu muutus % [... ] [...] [...] [...]

13 Muude kemikaalide erikulu ammutatava vee kohta €/ tuh m3 [...] [...] [...] [...]

55

14 Veepuhastuse kemikaalid kokku tuh € [...] [...] [...] [...]

15 Kemikaalikulu muutus % [... ] [...] [...] [...]

16 Ammutatava vee maht tuh m³ 26 427,0 26 962,0 [...] [...]

17 Ammutatava vee mahu muutus % 2,0 [...] [...]

Tabelist (vt Tabel 18 rida 14 ja 15) nähtub, et perioodil 2017-2018 on võetud vee teenuse

osutamisega seotud kemikaalide kogukulu [...]. Kemikaalide kulu [...] prognoosib ASTV [...]

aastateks 2019-2020 (vt Tabel 18 read 14 ja 15 veerud 2019 ja 2020). Veepuhastuses kasutatavate

kemikaalide kogused on üldjuhul korrelatsioonis töödeldava vee mahuga, seetõttu kasutas

Konkurentsiamet suurima osakaaluga kemikaalide (koagulant ja vedelkloor) kulu hindamisel

kemikaalide erikulu ammutatava vee koguse suhtes. Kuna muude kemikaalide (polümeer ja

aktiivsüsi) osakaal kogu kemikaali kulus on väheoluline, siis Konkurentsiamet neid detailselt (s.t

koguste, erikulu ja hinna osas) ei analüüsi, kuid annab hinnangu nimetatud kemikaalide kulu

kogusummale.

Koagulandi kulu

Ettevõtjalt saadud selgituste kohaselt on koagulandi kogus otseselt sõltuv ammutatava toorvee

kvaliteedist. Eelnevast tabelist nähtub, et koagulandi erikulu (kemikaali kogus ammutatava vee

koguse suhtes) on 2018.a-l võrreldes 2017.a-ga [...] (vt Tabel 18 rida 3 veerud 2017 ja

2018). Konkurentsiameti hinnangul on põhjendatud võtta olukorras, kus näitaja (konkreetsel

juhul kemikaali erikulu) on ajas [...] trendiga, aluseks näitaja, mis ei ületa viimast tegelikku

näitajat. Seda põhjendusel, et kemikaalide erikulud ei saa lõputult kasvada või kahaneda, kui ei

ole teada eelnimetatud trendi põhjustavaid täiendavaid asjaolusid. Nii 2019 kui 2020 aastaks on

ASTV prognoosinud koagulandi koguse absoluutväärtuse [...] võrreldes eelneva aastaga (vt

Tabel 18 rida 1 ja 2 veerud 2019 ja 2020). Prognoositud andmetel kujuneb koagulandi erikuluks

nii 2019.a-l kui ka 2020.a-l [...]kg/tuh m3, mis on hinnanguliselt [...] [...]kg/tuh m3).

Kuna ASTV on planeerinud 2020.a-ks kemikaali koagulant kasutamist [...], siis peab

Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt 2020.a-ks prognoositud koagulandi kogust

[...]tonni.

Koagulandi hinna prognoosimisel on ASTV lähtunud hanke raames 2019.a-ks kujunenud hinnast

ning kemikaalide müüjatelt saadud informatsioonist hindade muutumisest 2020.a-l. Kuna ASTV

poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hindade rakendamise aeg jääb 2020.asse, siis loeb

Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt kasutatud koagulandi hinna prognoosimise

põhimõtet.

Koagulandi hinna prognoosis ASTV regulatsiooniperioodil tasemele [...]€/tonn (vt Tabel 18 rida

4). Kuna ASTV on koagulandi hinna prognoosimisel lähtunud hankel kujunenud 2019.a

tegelikust hinnast ja kemikaalimüüja prognoosist hinna muutusele, siis peab

Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV prognoositud koagulandi hinda [...]€/tonn.

Tulenevalt Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud koagulandi kogusest [...]tonni ja

kemikaali hinnast [...]€/tonn, kujuneb põhjendatud koagulandi kuluks

regulatsiooniperioodil [...]tuh € ([...]× [...]/ 1000 = [...]; vt Tabel 18 rida 5 veerg 2020).

56

Vedelkloori kulu

Tabelist (vt Tabel 18 read 6 ja 7) nähtub, et vedelkloori kasutati 2017.a-l 60,0 tonni ja 2018.a-l

suurenes kogus 62,0 tonnile. Aastateks 2019 ja 2020 on ASTV prognoosinud vedelkloori koguse

mõningast [...] ehk 2020.a koguseks [...]tonni.

Vedelkloori erikulu oli aastatel 2017 ja 2018 tasemel 2,3 kg/tuh m3 ja [...] ASTV poolt aastateks

2019-2020 prognoositud andmetel (vt Tabel 18 rida 8).

Kuna ASTV on planeerinud 2020.a-ks kemikaali vedelkloor kasutamist [...], siis peab

Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt 2020.a-ks prognoositud koagulandi kogust

[...]tonni.

Vedelkloori hinnaks regulatsiooniperioodil prognoosis ASTV [...]€/t (vt Tabel 18 rida 9).

ASTV poolt 2017.a-l korraldatud hankel „Vedelkloori ostmine perioodil 2018-

2022“ (riigihangete registri viitenr 192157) osales vaid üks hankija [...] Jaanuaris 2018

allkirjastati [...] leping vedelkloori hinnaga [...]€/tonn ja kehtivusega kuni 31.12.2022. Lepingu

ja eritingimuste kohaselt peab hankes toodud hind kehtima vähemalt [...] kuud lepingu

sõlmimisest arvates, mille järel on võimalik kokku leppida hinna muutuses maksimaalselt [...]

võrra. Hinnataotluses on ASTV hinnanud 2020.a-ks vedelkloori hinna muutuseks [...]%, mis on

sarnane [...]

Konkurentsiamet aktsepteerib ASTV poolt prognoositud vedelkloori ostuhinda [...]€/t,

kuna see tugineb hankelepingu hinnale ja arvestatud on lepingus sätestatud hinna muutust.

Tulenevalt Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud kemikaali vedelkloor kogusest

[...]tonni ja aktsepteeritud kemikaali hinnast [...]€/tonn, kujuneb kemikaali vedelkloor

kuluks [...]tuh € ([...]× [...] / 1000 = [...] ;vt Tabel 18 rida 10 veerg 2020), mida

Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse hinnas.

Lisaks kemikaalide koagulant ja vedelkloor kulule sisaldub võetud vee teenusega seotud

kemikaalide kulus muude kemikaalide (polümeer ja aktiivsüsi) kulu (vt Tabel 18 rida 11). Muude

kemikaalide kulu oli 2017.a-l [...]tuh € ja [...] 2018.a-ks [...]tuh €-ni (vt Tabel 18 rida 11 ja

12). Muude kemikaalide erikulu oli 2017.a-l [...]€/tuh m3 ja [...] 2018.a-ks tasemele [...]€/tuh m3

(vt Tabel 18 rida 13). Aastateks 2019 ja 2020 on ASTV prognoosinud muude kemikaalide kulu

[...]€/tuh m3 (vt Tabel 18 veerg 2020 read 11 ja 13).

Kuna ASTV on muude kemikaalide kulu erikulu ([...]€/tuh m3) prognoosinud [...], siis peab

Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud muude

kemikaalide kulu [...]tuh €.

Eelnevalt põhjendatuks loetud koagulandi kulust tuh €, vedelkloori kulust [...]tuh € ja

muude kemikaalide (polümeer, aktiivsüsi) kulust ]tuh € lähtuvalt kujuneb võetud vee

teenuse osutamiseks kasutatavate kemikaalide kogukuluks 2020.a-l [...]tuh € ([...]+ [...]+

[...]= [...]).

ASTV on regulatsiooniperioodi kogu võetud vee teenusega seotud kemikaalide kulu

[...]

[...

57

([...]tuh €) jaganud vastavalt kulude jagamise põhimõtetele (vt otsuse punkt 6.1 ja 6.2)

erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Harku piirkond, jt piirkonnad) ning

teiste veeettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate võetud vee teenuse

müügimahtude osakaalude alusel. Eeltoodu alusel kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna

võetud vee kemikaalide kuluks [...]tuh €, Harku piirkonna võetud vee kemikaalide

kuluks tuh € ja teiste vee-ettevõtjate võetud vee kemikaalide kuluks [...]tuh € ehk

kokku [...]tuh

+ [...]+ [...]= [...]), mis on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 4 alusel põhjendatud lülitada

kooskõlastatavasse võetud vee teenuse hinda.

7.2.2.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud

kemikaalide kulu

Hinnataotluses prognoositud kemikaalide kulu reovee teenuse hinnas [...]tuh €. ASTV

kasutab kemikaale reo- ja sademevee puhastusprotsessis fosfori ja lämmastiku ärastuseks, muda

veetustamiseks ja tekkiva vahu kõrvaldamiseks. Hinnangu andmiseks reovee puhastusprotsessis

kasutatavate kemikaalide kogukulu ja erikulu (kemikaali kulu reovee müügimahu kohta)

kujunemise kohta, koostas Konkurentsiamet Hinnataotluses esitatud andmete alusel alljärgneva

tabeli (vt Tabel 19).

Tabel 19 ASTV reoveepuhastuse kemikaalide kulu

rida KEMIKAALID (reovee puhastus) ühik 2017 2018 2019 2020

1 Koagulant tonn [...] [...] [...] [...]

2 kemikaali koguse muutus % [...] [...] [...] [...]

3 erikulu reovee müügimahu suhtes kg/tuh m³ [...] [...] [...] [...]

4 Koagulandi hind €/tonn [...] [...] [...] [...]

5 Koagulandi kulu aastas tuh € [...] [...] [...] [...]

6 Metanool tonn 1369,5 1528,4 [...] [...]

7 kemikaali koguse muutus % 11,6 [...] [...]

8 erikulu reovee müügimahu suhtes kg/tuh m³ [...] [...] [...] [...]

9 metanooli hind €/tonn [...] [...] [...] [...]

10 Metanooli kulu aastas tuh € [...] [...] [...] [...]

[...]

€ ( [...]

58

11 Polümeer tonn [...] [...] [...] [...]

12 kemikaali koguse muutus % [...] [...] [...] [...]

13 erikulu reovee müügimahu suhtes kg/tuh m³ [...] [...] [...] [...]

14 Polümeeri hind €/kg [...] [...] [...] [...]

15 Polümeeri kulu aastas tuh € [...] [...] [...] [...]

16 Aerotech tonn [...] [...] [...] [...]

17 kemikaali koguse muutus % [...] [...] [...] [...]

18 erikulu reovee müügimahu suhtes kg/tuh m³ [...] [...] [...] [...]

19 Aerotechi hind €/kg [...] [...] [...] [...]

20 Aerotechi kulu aastas tuh € [...] [...] [...] [...]

21 Reoveepuhastuse kemikaalid kokku tuh € [...] [...] [...] [...]

22 Kemikaalikulu muutus % [...] [...] [...] [...]

23 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügimaht + purgimine tuh m³ [...] [...] [...] [...]

Tabelis (vt Tabel 19 read 1-20) on kajastatud ASTV poolt reovee puhastamisel kasutatavate

kemikaalide (koagulant, metanool, polümeer, aerotech) kogused, erikulud, hinnad ning

konkreetse kemikaali kulu. Kuna reoveepuhastuses, s.h mudatöötluses kasutatavate kemikaalide

kogused on üldjuhul korrelatsioonis töödeldava reovee mahuga, siis arvutas Konkurentsiamet

kemikaalide erikulud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu ja purgimise mahu summa

suhtes (vt Tabel 19 read 3, 8, 13 ja 18).

Tabelist nähtub, et reoveepuhastuses kasutatava metanooli ja polümeeri erikulu on aastatel

20172018 [...] (vt Tabel 19 rida 8 ja 13) ning kemikaali koagulant ja aerotech erikulu aga [...] (vt

Tabel 19 rida 3 ja 18). Aastateks 2019 ja 2020 on ASTV prognoosinud koagulandi, metanooli ja

polümeeri erikulu [...] (vt Tabel 19 rida 3, 8 ja 13). Kemikaali aerotech erikulu aastatel 2019 ja

2020 on prognoositud eelneva kahe aasta keskmisele tasemele (vt Tabel 19 rida 18). Kuna

ASTV on võtnud arvesse reoveepuhastuse kemikaalide [...] nõuetekohase tulemuse

saavutamiseks, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt

59

regulatsiooniperioodiks prognoositud koagulandi kogust [...]tonni, metanooli kogust

[...]tonni, polümeeri kogust [...]tonni ja kemikaali aerotech kogust [...]tonni.

Hinnataotluses prognoosis ASTV regulatsiooniperioodiks koagulandi hinnaks [...]€/tonn,

metanooli hinnaks [...]€/tonn, polümeeri hinnaks [...]€/kg ja kemikaali Aerotech hinnaks [...]€/kg

(vt Tabel 19 rida 4, 9, 14 ja 19).

ASTV esitatud selgituste kohaselt on kemikaalide hindade prognoosimisel lähtutud hanke

raames 2019.a-ks kujunenud hindadest ning hankelepingutes sätestatud hindade muutumise

tingimustest 2020.a-l. Konkurentsiamet loeb põhjendatuks ASTV poolt kasutatud kemikaalide

hindade prognoosimise põhimõtet.

Kuna ASTV on reoveeteenuse kemikaalide hindade prognoosimisel lähtunud hankel

kujunenud 2019.a tegelikest hindadest ja hankelepingutes sätestatud hindade muutusest,

siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV prognoositud koagulandi hinda [...]€/tonn,

metanooli hinda [...]€/tonn, polümeeri hinda [...]€/kg ja kemikaali Aerotech hinda [...]€/kg.

Tulenevalt Konkurentsiameti poolt eelpool põhjendatuks loetud koagulandi, metanooli,

polümeeri ja kemikaali Aerotech kogustest ja hindadest, kujuneb põhjendatud

reoveeteenusega seotud kemikaalide kogukuluks [...]tuh € ([...]× [...] / 1000 + [...]×[...] / 1000

+ [...]×[...]+[...]×[...]= [...]40; vt Tabel 19 rida 21 veerg 2020).

ASTV on eristanud regulatsiooniperioodi kogu reoveeteenuse kemikaalide kulust

([...]tuh €) vastavalt kulude eristamise ning jagamise põhimõtetele (vt otsuse punkt 6.1 ja

6.2) muu tegevusega seotud kulu ning jaganud veeteenuse hinnaga seotud kemikaalide kulu

erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Harku piirkond, jt piirkonnad) ning

teiste vee-ettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate reovee teenuse

müügimahtude osakaalude alusel. Eeltoodu alusel kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna

reoveeteenusega seotud kemikaalide kuluks [...]tuh €, Harku piirkonna reoveeteenusega

seotud kemikaalide kuluks [...]tuh € ja teiste vee-ettevõtjate reoveeteenusega seotud

kemikaalide kuluks [...]tuh € ehk kokku [...]tuh € ([...]+ [...]+[...]= [...]42), mis on ÜVVKS §

14 lg 2 p 1 ja 3 alusel põhjendatud lülitada reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse

hinda.

Kokkuvõttes peab Konkurentsiamet Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste

veeettevõtjate veeteenuse hinnas põhjendatuks kemikaalide kulu summas [...]tuh €, millest

[...]tuh € on võetud vee teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu ning [...]tuh € on

reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu.

7.2.3. Muda käitluskulu

40 Konkurentsiametile on teada kemikaalide koguste andmed rohkem kui kümnendiku täpsusega (kajastatud Exceli tabelites).

Arvutuse tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas punktis kajastatud andmetest täpsematest andmetest, mis tulenevad

Exceli tabelist (kolm kohta peale koma). 42 Konkurentsiametile on teada kemikaalide kulude summad rohkem kui kümnendiku

täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuse tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas punktis kajastatud andmetest

täpsematest andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist (kolm kohta peale koma).

60

Hinnataotluses prognoositud muda käitluse kulud veeteenuse hinnas [...]tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV muda käitlusega seotud materjali ja jäätmekäitluse

kulude kogusummaks [...]tuh €, millest [...]tuh € soovib lülitada käesoleva otsusega

kooskõlastatavasse veeteenuse hinda. Hinda lülitatavatest muda käitlusega seotud kuludest

lülitab ASTV [...]tuh € Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda, [...]tuh € Harku piirkonna

veeteenuse hinda ja [...]tuh € teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinda.

Konkurentsiameti seisukoht muda käitlusega seotud kulude osas

ASTV teostab muda/reoveesette käitlust Paljassaare reoveepuhastil. ASTV poolt esitatud

andmete ja selgituste kohaselt kujunevad regulatsiooniperioodil ehk 2020.a-l muda käitlusega

seotud materjali ja jäätmekäitluse kulud alljärgnevas Konkurentsiameti poolt koostatud tabelis

(vt Tabel 20) kajastatuks.

Tabel 20 Muda käitlusega seotud materjali ja jäätmekäitluse kulud

rida Muda käitlusega seotud kulud ühik 2020

1 Turba kogus tonn [...]

2 Turba hind €/tonn [...]

3 Turba kulu aastas tuh € [...]

4 Utiliseeritava stabiliseerimata sette kogus tonn [...]

5 Stabiliseerimata sette utiliseerimise hind €/tonn [...]

6 Stabiliseerimata sette utiliseerimise kulu aastas tuh € [...]

7 Utiliseeritava stabiliseeritud sette kogus tonn [...]

8 Stabiliseeritud sette utiliseerimise hind €/tonn [...]

9 Stabiliseeritud sette utiliseerimise kulu aastas tuh € [...]

10 Põllumajandusettevõtetele üle antav stabiliseeritud sette kogus tonn [...]

11 Põllumajandusettevõtete hind stabiliseeritud sette vastuvõtmisel €/tonn [...]

12 Põllumajandusettevõtetele üle antava stabiliseeritud sette kulu aastas tuh € [...]

13 Tasuta eraisikutele ära antava stabiliseeritud sette kogus tonn [...]

14 Kokku reoveesette kogus tonn [...]

15 Kokku muda käitlusega seotud kulud tuh € [...]

ASTV on hinnamenetluses selgitanud, et tavajäätmetest moodustab suurima osa

reoveepuhastusprotsessi kõrvalsaadusena tekkiv reoveesete. Samas tekib ka muid

puhastusprotsessiga seotud jäätmeid (nt võrepraht, liivapüüdurite sete). Kõigi nimetatud jäätmete

kogus sõltub otseselt puhastile siseneva reovee kogusest, ilmatikutingimustest, samuti Tallinna

linna puhastusteenistuste tõhususest.

ASTV on Konkurentsiametile Hinnataotlusega esitatud kaaskirjas (kiri 02.09.2019 nr

12/1955901) ning varasemates kirjades selgitanud reovee puhastamise protsessis tekkinud muda

(sette) käitlusega seonduvat järgmiselt: „Kogu reoveesete taaskasutatakse, selle prügilasse

ladestamise lõpetas ettevõte 2003. aastal ning perioodil 2004-2017 valmistasime reoveesettest

turbaga segatuna haljastusmulda. Settesegu valmistatakse reoveepuhastusjaamas 14 ha

61

kompostimisväljakutel. Settesegu kvaliteeti kontrollitakse regulaarselt heitveelaboris. Seoses

regulatsiooni muudatusega käsitletakse aga nüüdsest reoveesetet jäätmena41. AS Tallinna Vesi

katse vastavat seisukohta kohtulikult vaidlustada lõppes edutult, sõltumata sellest, et

reoveesettest toodetud haljastusmuld ei ohusta inimeste tervist.“. Kuna regulatsiooni muutuse

tõttu on settesegu kasutamine haljastuses oluliselt vähenenud, siis otsis ASTV erinevaid

lahendusi puhasti territooriumile kogunevast settesegust vabanemiseks. [...]Stabiliseerimata setet

hakati ASTV selgitustel eraldama reoveepuhastusprotsessis alates 2018.ast, et tagada optimaalne

mudabilanss puhastusprotsessis. Kui reovee puhastusprotsessis on liiga palju setet, siis hakkab

bioloogilise puhastuse etapis vohama filamentne bakter, mis põhjustab muda halba settimist ja

intensiivistab vahutamist. Halvasti settiv muda võib hüdrauliliste tippkoormuste korral kanduda

protsessist välja ja suurendada seeläbi reostuskoormust keskkonnale (mis omakorda suurendab

saastetasusid). [...]

ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil ehk 2020.a-l Paljassaare reoveepuhastil tekkiva

reoveesette koguseks [...]tonni, millest [...]tonni eemaldatakse protsessist enne metaantanke, s.t

tegemist on stabiliseerimata settega ning [...] tonni on stabiliseeritud

(tugiainega segatud) sete. Sette koguste prognoosimisel on ettevõtja lähtunud 2018.a tegelikest

täisaasta andmetest, mille kohaselt tekkis reoveepuhastusprotsessis [...]tonni stabiliseerimata

setet ja [...]tonni stabiliseeritud setet, kokku [...] setet. Kuna ASTV on prognoosinud 2020.aks

reoveesette kogused [...], siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt

regulatsiooniperioodiks prognoositud reoveesette kogust [...]tonni, s.h [...] stabiliseerimata

setet ja [...] stabiliseeritud setet.

ASTV on selgitanud, et korraldas 2018.a-l hanke stabiliseerimata ja stabiliseeritud sette

realiseerimiseks, mille tulemusel sai pakkumised stabiliseeritud sette osas kolmelt ettevõttelt ja

stabiliseerimata sette osas vaid ühelt [...] Samas on [...] ainuke pakkuja stabiliseeritud sette osas,

kes on suuteline hankes toodud kogust (ligi [...]tonni) käitlema. [...] pakkumise kohaselt kujunes

stabiliseerimata sette utiliseerimise maksumuseks [...]€/tonn ja stabiliseeritud sette maksumuseks

[...]€/tonn. Lisaks sai ASTV hinnapakkumised ka kahelt põllumajandusettevõttelt, kellel on

samuti valmidus teatud määral stabiliseeritud sette vastuvõtmiseks hinnaga [...]€/tonn.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks reoveesette realiseerimise hindade prognoose

regulatsiooniperioodil, mis kujunevad 2018.a-l toimunud hanke raames.

ASTV on planeerinud regulatsiooniperioodil [...]stabiliseerimata reoveesette koguse [...]tonni

ainsa pakkuja [...]kaudu hinnaga [...]€/tonn, mille maksumuseks kujuneb [...]tuh € ([...]× [...]/

1000 = [...]; Tabel 20 rida 6). Stabiliseeritud reoveesette kogusest [...]tonni planeerib ASTV üle

anda põllumajandusettevõtetele haljastusmullana kasutamiseks hinnaga [...]€/tonn, mille

maksumuseks kujuneb [...]tuh € ([...]× [...]/ 1000 = [...]; Tabel 20 rida 12). [...]tonni

stabiliseeritud reoveesette kogusest peab

ASTV võimalikuks ära anda tasuta väiketarbijatest eraisikutele samuti

haljastuslikul eesmärgil. Ülejäänud stabiliseeritud reoveesette kogusest tonni

tuleb ASTV-l utiliseerida [...]kaudu hinnaga [...]€/tonn, mille maksumuseks kujuneb

tuh € ([...]× [...]/ 1000 = [...]; Tabel 20 rida 9). Reoveepuhastusprotsessis on vajalik

41 Alates 01.01.2014 jõustus keskkonnaministri 30.12.2002 määruse nr 78 uus redaktsioon, mille kohaselt käsitletakse setet kui

reovee puhastamise tulemusena tekkinud jäädet jäätmeseaduse § 1 lg 2 p 1 tähenduses.

[...]

[...]

62

stabiliseeritud reoveesette jaoks lisada ka tugiainena turvast, mille maksumuseks kujuneb

regulatsiooniperioodil [...]tuh

€ (vt Tabel 20 rida 3). Tulenevalt Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud reoveesette

kogustest ja reoveesette realiseerimise hindadest ning turba kulust, kujuneb

regulatsiooniperioodil reoveesette käitlusega seotud materjali ja jäätmekäitluse kulude

kogusummaks [...]tuh € ([...]+ [...]+ [...]+ [...]= [...]tuh €; vt Tabel 20 rida 15).

ASTV on eristanud regulatsiooniperioodi kogu reoveesette käitlusega seotud kuludest

([...]tuh €) vastavalt kulude eristamise ning jagamise põhimõtetele (vt otsuse punkt 6.1 ja

6.2) muu tegevusega seotud kulu ning jaganud veeteenuse hinnaga seotud muda käitluse

kulud erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Harku piirkond, jt piirkonnad)

ning teiste vee-ettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate reovee teenuse

müügimahtude osakaalude alusel. Eeltoodu alusel kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna

reoveeteenusega seotud muda käitluse kuluks [...]tuh €, Harku piirkonna reoveeteenusega

seotud muda käitluse kuluks [...]tuh € ja teiste vee-ettevõtjate reoveeteenusega seotud muda

käitluse kuluks [...]tuh € ehk kokku [...]tuh € ([...]+ [...]+ [...]= [...]), mis on ÜVVKS § 14 lg

2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatud lülitada reovee ja sademevee ärajuhtimise ja puhastamise

teenuse hinda.

Siinjuures peab Konkurentsiamet oluliseks märkida, et Keskkonnaministeerium on reoveesette

käitluse osas välja toonud järgmised keskkonnakaitse seisukohalt tähtsaid asjaolusid, millega

ASTV-l tuleb vee-ettevõtjana tulevikus arvestada.

„Reoveesete on jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 1 lg 2 p 1 kohaselt käsitletav jäätmena. Samas

oli keskkonnaministri 30.12.2002. a määrus nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja

rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 78) kuni 01.01.2014 vastuolus JäätS

§ 1 lg 2 p-ga 1, mille kohaselt JäätS reguleerimisalasse kuuluvad muuhulgas ka reovee käitlemise

tulemusena tekkivad jäätmed, mis hõlmab ka reoveesetet. Enne muudatuse jõustumist kehtinud

määruse nr 78 redaktsiooni kohaselt ei laienenud jäätmeloa omamise nõue isikutele, kes annavad

kasutajale ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni töödeldud setet

arvestatuna kuivainena. Lisaks oli toodud jäätmeloa omamise vabastus sette kasutajale juhuks,

kui setet kasutatakse põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kooskõlas määruses nr

78 sätestatud tingimustega. Määruse nr 78 vastuolu kõrvaldamiseks JäätS-ga jõustus 2014. a 1.

jaanuarist määruse nr 78 uus redaktsioon, mille kohaselt käsitletakse setet kui reovee

puhastamise tulemusena tekkinud jäädet JäätS § 1 lg 2 p 1 tähenduses. Sellest tulenevalt laieneb

reoveesette käitlejale JäätS-st tulenev regulatsioon, sealhulgas jäätmeloa omamise kohustus.

Reoveesette kasutajal tuleb tegevus eelnevalt Keskkonnaametis registreerida ja hiljem sette

kasutamise üle päevikut pidada.

Alates 31.07.2017 jõustus uus keskkonnaministri 19.07.2017. a määrus nr 24 „Reoveesettest

toote valmistamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 24). Nimetatud määrus reguleerib sette kui

jäätmeks olemise lakkamise võimalust JäätS § 21 tähenduses. Seega määrus nr 24 võimaldab

reoveesetet kasutada tootena ilma jäätmeregulatsiooni kohaldamata. Sellest tulenevalt on alates

31.07.2017 loodud vee-ettevõtjatele täiendav võimalus reoveesette taaskasutamiseks ja

jäätmerežiimist väljumiseks.“

63

Eelnevast lähtuvalt saab reoveesette taaskasutamise viise jagada kõige üldisemas tähenduses

kaheks:

- reoveesette taaskasutamine jäätmena, kusjuures reoveesette kasutamisel tuleb järgida

keskkonnaministri määruses nr 78 sätestatud nõudeid;

- reoveesette kasutamine tootena, kui reoveesete vastab määruses nr 24 toodud nõuetele.

Eelistatuim on Keskkonnaministeeriumi hinnangul reoveesetet käidelda selliselt, et see vastaks

määruses nr 78 või määruses nr 24 toodud nõuetele, kuna sellisel juhul on taaskasutamisega

seotud riskid viidud miinimumini ning setet on võimalik kasutada nii põllumajanduses,

haljastuses kui ka rekultiveerimisel. Ebaotstarbekaim on ladestada reoveesetet prügilasse, kuna

see ei võimalda taaskasutada väärtuslikku mullaparandusainet ega aita kaasa jäätmete

vähendamisele. Keskkonnaministeeriumi seisukohalt tuleks eelistada selliseid jäätmetest

vabanemise viise, mis on vastavuses jäätmehierarhiaga, mille kohaselt tuleb esmajärjekorras

jäätmeteket vältida ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette

valmistada korduskasutuseks, seejärel ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada (nt

energiakasutus, tagasitäide jms), eesmärgiga ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid.

ASTV oli varasemalt (perioodil 2004-2017) valmistanud reoveesettest haljastusmulda, mida sai

kasutada haljastuses. Eeltoodud põhjusel olid ASTV muda käitlusega seotud kulud varasematel

perioodidel [...]Regulatsioonimuudatuste tulemusel saab reoveesetet kasutada haljastusmullana

juhul, kui see vastab oma kvaliteedilt määruses nr 78 toodud nõuetele ning järgitakse JäätS

regulatsiooni ehk vee-ettevõtjal peab olema jäätmete käitlemiseks taotletud Keskkonnaametist

jäätmeluba ning jäätmete taaskasutajal peab olema saadud Keskkonnaametist asjaomane

registreering. Kui aga reoveesete on määruses nr 24 toodud nõuetele vastavalt ümbertöödeldud

tooteks ning vee-ettevõtjal on saadud sertifitseerimisasutuselt vastav sertifikaat, siis reoveesette

kasutamisel (käitlemisel) enam jäätmete regulatsioon ei kohaldu ja jäätmete taaskasutaja

Keskkonnaametist registreeringut taotlema ei pea. [...]Võttes arvesse Keskkonnaministeeriumi

selgitusi ja ASTV [...]muda/reoveesette käitlusprotsessis on Konkurentsiamet seisukohal, et

ettevõtja peab jätkuvalt kaaluma ja leidma alternatiivseid lahendusi mudakäitluse kulu

alandamise osas[...]Konkurentsiamet aga arvestab, et investeeringud, mida ettevõtjal tuleks teha

reoveesette töötlemiseks, viimaks reoveesete tootmisüksuses lõpp-produktina määruses nr 78 või

määruses nr 24 toodud nõuetele vastavaks, vajavad igakülgset läbikaalumist ja hindamist seatava

eesmärgi saavutamiseks, ega ole teostatavad regulatsioonperioodi jooksul. Seega aktsepteerib

Konkurentsiamet ASTV muda käitluskulu, kuid ettevõtjal tuleb jätkuvalt uurida erinevaid

reoveesette taaskasutamise võimalusi ja/või teostada vajalikke investeeringuid, et

vähendada prügilasse suunatava sette kogust ning alandada tulevikus reoveesette

käitluskulusid.

7.2.4. Muud tegevuskulud

Eelnevalt on Konkurentsiamet otsuse punktides 7.1.1 ja 7.1.2 andnud hinnangu

mittekontrollitavatele kuludele ning otsuse punktides 7.2.1, 7.2.2 ja 7.2.3 kontrollitavatest

kuludest elektrienergia kulule, kemikaalide kulule ning muda käitlusega seotud kulule.

Järgnevalt analüüsib Konkurentsiamet muid veeteenuse osutamiseks vajalikke tegevuskulusid.

Juhendi punktist 4.8 tulenevalt kasutab Konkurentsiamet ettevõtja tegevuskulude analüüsil

kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI dünaamikaga ning vee-ettevõtja

64

tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate

näitajatega.

Juhendi punkt 4.6.1 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu,

sest maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ning seeläbi korrektselt arveid tasuvate

isikute veeteenuse hinda ei ole põhjendatud ja õiglane korrektselt arveid tasuvate tarbijate suhtes.

Samuti ei motiveeriks maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ettevõtjat võlgnikega

tegelema. Veeteenuse hind, mis sisaldaks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulusid ei vastaks

ÜVVKS § 14 lg 2 ja selle alusel välja töötatud Juhendi punktis 4.6.1 toodud põhimõtetele.

Hinnataotluses prognoositud muud tegevuskulud veeteenuse hinnas [...]tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue ning Harku

piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenusega seotud muudeks tegevuskuludeks kokku [...]tuh

€, millest [...]tuh € lülitab Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda, [...]tuh € Harku piirkonna

veeteenuse hinda ja [...]tuh € teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinda.

[...]tuh € tegevuskuludest on seotud ettevõtja poolt põhiteenustega seotud monopoolsete

lisateenuste osutamisega (vt otsuse punkt 10.2).

Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude [...]tuh € osas

Konkurentsiamet koostas Hinnataotluses esitatud andmete alusel veeteenuse hinda lülitatud

muude tegevuskulude kohta tabeli (vt Tabel 21), kus kajastuvad Tallinna ja Saue ning Harku

piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenusega seotud muud tegevuskulud.

Tabel 21 Muud tegevuskulud Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnas ja teistele veeettevõtjatele

teenuse osutamisel

65

*Statistikaameti 42 andmetel oli THI muutus 2018.a-l 3,4%. Rahandusministeeriumi 2019.a suvise

majandusprognoosi43 kohaselt on THI muutuseks 2019.a-l prognoositud 2,2% ja 2020.a-l 2,2%. THI muutus 2018.al

3,4% tähendab, et 2017.a hinnad on 2018.a-ks kasvanud 3,4% võrra.

Vastavalt KonkS § 13 lg-le 1 omab turgu valitsevat seisundit KonkS tähenduses ettevõtja või

mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul

tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu

valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale

ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS § 13 lg 2 kohaselt omab

turgu valitsevat seisundit ka KonkS §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist

vahendit omav ettevõtja. Vastavalt KonkS §-le 15 loetakse olulist vahendit, sealhulgas

loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik,

infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult

otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik

kaubaturul tegutseda. KonkS § 15 tulenevalt on ASTV näol tegemist olulist vahendit omava

ettevõtjaga, mis tähendab, et ASTV-l on oma tarbijate üle turgu valitsev seisund. Seega puudub

ASTV tarbijatel võimalus teist teenuse osutajat valida isegi juhul, kui ASTV kulutused ning

sellest tulenevalt hind on tarbijatele vastuvõetamatu. Tulenevalt ASTV turgu valitsevast

seisundist on oluline kontrollida, et ettevõtja ei lülitaks oma teenuse hinda ülemäärasel hulgal

42 Avaldatud: http://andmebaas.stat.ee/?lang=et 43 Avaldatud 09.09.2019; https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid.

66

kulusid, sest ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevalt võib veeteenuse hind sisaldada vaid põhjendatud

kulusid ja põhjendatud tulukust.

Kuna monopoolses seisundis oleval ettevõttel puudub surve kuluefektiivsusele, on

Konkurentsiamet seisukohal, et monopoolse ettevõtte muud tegevuskulud ei tohiks üldjuhul

kasvada kiiremas tempos, kui see toimub üldises majanduskeskkonnas, mille kokkuvõtvaks

näitajaks on THI.

Tabelist nähtub (vt Tabel 21 rida 14), et ASTV veeteenusega seotud muud tegevuskulud olid

2018.a-l [...] tuh €-t. Regulatsiooniperioodiks ehk 2020.a-ks prognoosib ASTV muude

tegevuskulude[...]tuh € ehk kulu [...]2020.a-l võrreldes 2018.a-ga on [...]% ([...]/ [...]× 100 – 100

= [...]%). Samal perioodil on THI ehk üldises majanduskeskkonnas toimuvaks kulude kasvuks

prognoositud 4,4%-i, millest 2019.a-l 2,2%-i ja

2020.a-l 2,2% (2,2 + 2,2 = 4,4%; vt Tabel 21 rida 18, veerud „2019“ ja „2020“). Seega on ASTV

planeerinud muude tegevuskulude [...] regulatsiooniperioodiks[...]

ASTV muude tegevuskulude seas on [...] analüüside kulu (2018.a [...]tuh € tasemelt [...]tuh €

tasemele 2020.a-ks, [...]%; vt Tabel 21 rida 1), telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogilised

kulud (2018.a [...]tuh € tasemelt [...]tuh € tasemele 2020.a-ks, [...]%; vt Tabel 21 rida 4) ning

tööjõukulud (2018.a [...]tuh € tasemelt[...]tuh € tasemele 2020.a-ks, %; vt Tabel 21 rida 12).

Kuna eelnimetatud kulud mõjutavad muude tegevuskulude enim, siis analüüsib

Konkurentsiamet järgnevalt eraldi analüüside kulu, telekommunikatsiooni- ja

infotehnoloogiliste kulude ning tööjõukulude põhjendatust kooskõlastatavas veeteenuse hinnas.

Analüüside kulu [...]tuh €

ASTV on hinnamenetluses selgitanud, et analüüside kulu 2020.a-ks (2018.a-l

analüüside kulud [...]tuh €, 2020.a-ks prognoositud [...]tuh €, [...]%, ehk tuh €; vt Tabel

21 rida 1) on tingitud ettevõtjale seatud täiendavatest nõuetest seoses 01.10.2019

kehtestatud uue vee erikasutusloaga. Seetõttu on ettevõtja [...] erinevate analüüside proovivõtu

vajadusega laborikulusid kooskõlastatavas veeteenuse hinnas 2019.a-l [...]tuh € ulatuses, mida

jätkuvalt tuleb teha ka järgnevatel aastatel. 2020.a-l lisandub seoses vee erikasutusloaga

ettevõtjale seatud suurematest seirekohustustest, s.h seirekohustustest valgalal, [...] € ulatuses

laborikulusid, mis toob kaasa täiendavate analüüside tellimise vajaduse ka Soomes, sest Eestis

vastavaid analüüse ei tehta.

Analüüside kulu on vee-ettevõtja jaoks spetsiifiline valdkonnapõhine kulu, mis ei olene niivõrd

üldises majanduskeskkonnas toimuvast, kuivõrd seadusandlusest ja konkreetse vee-ettevõtja vee

tootmise ja reovee puhastuse varade/seadmete tehnilisest olukorrast ning keskkondlikust

asukohast. Ehkki analüüside kulu [...]regulatsiooniperioodil 2020.a-l on viimase tegelike

andmetega aastaga (2018) võrreldes [...]ei ole analüüside kulu veeteenuse hinnas olulise

mõjuga44. Konkurentsiamet aktsepteerib ASTV kooskõlastatavas veeteenuse hinnas analüüside

kulu, kuna see põhineb vee erikasutusloas ettevõtjale seatud kohustustel. Seega lisades [...]

44 Regulatsiooniperioodiks ehk 2020.a-ks prognoositud analüüside kulu [...]2 tuh € mõjutab ASTV kooskõlastamiseks

esitatud kaalutud keskmisi veeteenuse hindasid kuni [...]€/m3.

[...]

[...]

[...]

[...]

67

planeeritud analüüside kulu, kujuneb 2020.a-ks Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste

vee-ettevõtjate veeteenusega seotud analüüside kuluks [...]tuh € ([...]= [...]tuh €).

Konkurentsiamet loeb ÜVVKS § 14 lg 1, 3 ja 4 lähtuvalt põhjendatuks ASTV

Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinnas

analüüside kulu [...]tuh €, mis tuleneb vee erikasutusloas sätestatud nõuete täitmisest ning

on oluline joogivee kvaliteedi tagamisel ja reoveepuhastusprotsessis saastatuse

ärahoidmisel.

Telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogilised (IT) kulud [...]tuh €

ASTV on hinnamenetluses selgitanud, et telekommunikatsiooni- ja IT kulude [...] [...]

(2018.a-l kulud [...]tuh €, 2020.a-ks prognoositud [...]tuh €, [...]%, ehk [...]tuh €; vt Tabel 21 rida

4) on tingitud seadusandluse muudatustest ja arvutilitsentside [...] ning küberturvalisuse

tagamiseks tehtavate täiendavate kuludega, mis tulenevad hädaolukorra seaduses sätestatud

kohustustest. Seetõttu on ettevõtja [...]2019.a-l telekommunikatsiooni- ja IT kulusid 2018.a-ga

võrreldes [...]tuh € võrra ja planeerib 2020.a-l [...]tuh € võrra kooskõlastatavas veeteenuse hinnas.

Konkurentsiamet nõustub, et telekommunikatsioonide ja IT alaste nõuete täitmine on elutähtsa

teenuse osutajana ASTV-l oluline kohustus. Kulude teostamisel tuleb jälgida, et suuremahulisi

kulusid on mõistlik ajatada pikemale perioodile vältimaks äkilist hinnatõusu. ASTV on

esitanud Konkurentsiametile telekommunikatsiooni- ja IT kulude kalkulatsioonid

tõendamaks kulude põhjuseid 2019 ja 2020.a-l. Ehkki telekommunikatsiooni- ja IT

kulude regulatsiooniperioodil 2020.a-l on viimase tegelike andmetega aastaga (2018)

võrreldes ole antud kulu veeteenuse hinnas olulise mõjuga 45 . Konkurentsiamet aktsepteerib

kooskõlastatavas veeteenuse hinnas telekommunikatsiooni- ja IT kulusid, kuna see põhineb

seaduses tulenevatel nõuetel IT-alase töökindluse ning turvalisuse tagamisel. Seega [...]kujuneb

2020.a-ks Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenusega seotud

telekommunikatsiooni- ja IT kuludeks [...]tuh € ([...]= [...]tuh €).

Konkurentsiamet loeb ÜVVKS § 14 lg 1, 3 ja 4 lähtuvalt põhjendatuks ASTV Tallinna ja

Saue ning Harku piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinnas

telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogilised kulud [...]tuh €, mis tuleneb seaduses

sätestatud nõuetest IT-alase töökindluse ning turvalisuse tagamisel.

Tööjõukulud [...]tuh €

ASTV on hinnamenetluses selgitanud, et tööjõukulude 2020.a-ks (2018.a-l tööjõukulud

[...]tuh €, 2020.a-ks prognoositud [...]tuh €, [...]%, ehk tuh €; vt Tabel 21 rida

12) on tingitud [...]2020.a-ks prognoositud tööjõukulud Tallinna ja Saue ning Harku

piirkonnas ja teistele vee-ettevõtjatele osutatava veeteenusega seotult on [...]% kogu ettevõtja

2020.a veeteenusega seotud tööjõukuludest [...] tuh €. 2019.a-l täitis ASTV [...]töökohta, mille

mõju kogumis ulatub 2020.a-ks [...]tuh €. [...]2020.a-ks planeerib ASTV [...]mille mõju 2020.a-

ks on

[...]tuh €. [...]

45 Regulatsiooniperioodiks ehk 2020.a-ks prognoositud telekommunikatsiooni- ja IT kulude [...]tuh € mõjutab ASTV

kooskõlastamiseks esitatud kaalutud keskmisi veeteenuse hindasid kuni [...]€/m3.

[...]

[...]

[...] , ei

[...]

[...]

68

ASTV poolt 2019.a-l täidetud ja 2020.a-l [...] ametikohad on otseselt seotud veeteenuse

osutamise ning teenuse kvaliteedi tagamisega ja ettevõtte tegevusele seatud keskkonnanõuete

täitmisega. Seetõttu peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2020.a veeteenuse hinda arvata ka

vastavate töötajate [...]tööjõukulu [...]tuh € ([...]+ [...]= [...]tuh €). Kokku 2020.a-l

[...]tööjõukulust [...]tuh € lülitub kooskõlastatavasse veeteenuse hinda [...]% osakaalu

alusel[...]tuh €-t. Seega korrigeerides ASTV 2018.a tööjõukulude taset [...]tuh € THI näitajaga,

ehk 2019.a-l 2,2% ja 2020.a-l 2,2% ning[...]tuh € [...], kujuneb 2020.a-ks Tallinna ja Saue ning

Harku piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenusega seotud prognoositavaks tööjõukuluks

[...]tuh € ([...]+ 2,2% + 2,2% = [...]tuh €; [...]= [...]tuh €), mis on hinnanguliselt sama ASTV poolt

kooskõlastatavasse hinda prognoositud tööjõukuluga [...]tuh €. Konkurentsiamet loeb ÜVVKS

§ 14 lg 1, 3 ja 4 tulenevalt põhjendatuks ASTV regulatsiooniperioodiks prognoositud

tööjõukulud [...]tuh € (vt Tabel 21 rida 12 veerg „2020“), kuna kulude[...]ning üldine

tööjõukulude tase ei tõuse kiiremini kui sama perioodi THI ehk üldises

majanduskeskkonnas prognoositud kulude kasvu näitaja 2019 ja 2020.a-l.

Muud tegevuskulud ilma analüüside, telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiliste ning

tööjõukuludeta [...]tuh €

ASTV ülejäänud Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenusega

seotud muud tegevuskuludeks kujunes 2018.a-l [...]tuh € (vt Tabel 21 rida 16 veerg „2018“).

2019.a-ks planeerib ASTV antud kulude [...]tasemele [...]tuh € ning regulatsiooniperioodil

[...]tasemele [...]tuh € (vt Tabel 21 rida 16 ja 17 veerud „2019“ ja „2020“), mille ettevõtja lülitab

kooskõlastatavasse veeteenuse hinda. Kokku planeerib ASTV kulude [...]

regulatsiooniperioodiks võrreldes 2018.a tegelike kuludega [...]% [...]Samal perioodil on

prognoositud THI kasvu 4,4%-i, ehk 2019.a-l 2,2%-i ja

2020.a-l 2,2% (2,2 + 2,2 = 4,4%; vt Tabel 21 rida 18, veerud „2019“ ja „2020“ ). Seega ei ületa

ASTV poolt regulatsiooniperioodiks planeeritud [...]aastatel 2019 ja 2020 üldises

majanduskeskkonnas prognoositud kulude kasvu ehk THI näitajat 4,4%. Eeltoodust järeldub, et

ASTV muude tegevuskulude planeeritav tase regulatsiooniperioodil on kooskõlas

majanduskeskkonnas toimuvaga. Konkurentsiamet loeb põhjendatuks ASTV

regulatsiooniperioodiks prognoositud ülejäänud muud tegevuskulud [...]tuh € (vt Tabel 21

rida 16 veerg „2020“), kuna kulude kasv 2020.a-ks ei ole planeeritud kasvama kiiremini

kui sama perioodi THI ehk üldises majanduskeskkonnas prognoositud kulude kasvu

näitaja 2019 ja 2020.a-l.

Kokkuvõtvalt loeb Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 tulenevalt põhjendatuks

lülitada regulatsiooniperioodil kooskõlastatavasse veeteenuse hinda muud tegevuskulud

kogusummas [...]tuh €-t ([...]analüüside kulu + [...]infotehnoloogilised kulud +

[...]tööjõukulud + [...]ülejäänud tegevuskulud = [...]), millest kulude eristamise ning

jagamise põhimõtetest (vt otsuse punkt 6.1 ja 6.2) lähtuvalt jaotub Tallinna ja Saue

piirkonna veeteenuse hinda [...]tuh €, Harku piirkonna veeteenuse hinda [...]tuh € ning

teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinda [...]tuh €. [...]tuh € kulub põhiteenustega seotud

teenuste osutamiseks Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnas.

69

8. Investeeringud

ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, mistõttu on oluline

hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. ÜVVKS § 14 lg 2 p 6 tulenevalt peab

veeteenuse hind katma investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas

sademeveekanalisatsiooni arendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel

konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui

50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. ÜVVKS § 142

lg 10 on sätestatud Konkurentsiametile kohustus küsida valla- või linnavalitsuselt arvamust

hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Valla- või

linnavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada

ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkus. Kui kohalik omavalitsus on

kinnitanud vee-ettevõtja poolt prognoositud investeeringute vastavust ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni arendamise kavale, on investeeringute lülitamisega veeteenuse hinda tagatud ka

ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 täitmine.

ASTV poolt 25.09.2019 esitatud Hinnataotluses kajastatud andmed aastatel 2017 – 2020

ettevõtte omavahendite ja laenukohustuste arvel teostatud ja teostatavate investeeringute kohta

on kokkuvõtlikult esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 22) ning detailsemalt käesoleva otsuse

lisas 1 „AS Tallinna Vesi investeeringud“.

Tabel 22 ASTV veeteenusega seotud investeeringud

Rida Periood Ühik Investeeringud

kokku sh Tallinn ja

Saue linn sh Harku

alevik sh teised

veeettevõtjad

1 2017.a tuh € [...] [...] [...] [...]

2 2018.a tuh € [...] [...] [...] [...]

3 2019.a tuh € [...] [...] [...] [...]

4 2020.a tuh € [...] [...] [...] [...]

5 Kokku tuh € [...] [...] [...] [...]

6 Tallinna ja Saue linna ning Harku piirkond ja teised

vee-ettevõtjad kokku 2017-2020 (tuh €)

[...]

Konkurentsiamet saatis 30.09.2019 Tallinna Linnavalitsusele, Saue Vallavalitsusele46 ja Harku

Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks ASTV Hinnataotluses kajastatud

investeeringute vastavuse kohta kohalike omavalitsuste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kavadele tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 10.

46 Saue linn on alates 24.10.2017 Saue linna, Saue valla, Kernu valla ja Nissi valla ühinemisel tekkinud Saue valla osa.

70

14.10.2019 Harku Vallavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt on ASTV poolt Hinnataotluses

kajastatud investeeringud vastavuses Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise

kavaga.

16.10.2019 Tallinna Linnavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt on ASTV poolt Hinnataotluses

kajastatud investeeringud vastavuses Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise

kavaga.

14.10.2019 saatis Saue Vallavalitsus Konkurentsiametile vastuse, milles selgitas ASTV poolt

tehtud kulusid ja investeeringuid ning nende vastavust Saue linna (valla) ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni arendamise kavale järgmiselt: ASTV on kohalikule omavalitsusele saadetud

kirjas (kiri 09.10.2019 nr 6/1964123) selgitanud, et veevaradega seotud kulutuste maht Saue

linna piirkonnas oli 2017.a-l [...]€ ja 2018.a-l [...] €. 2019.a-l ASTV Saue piirkonnas [...]ning

2020.a-l on ettevõtja planeerinud Saue piirkonnas[...]ASTV selgitas lisaks, et Sauele

tehtud/tehtavad tööd [...] [...]Kuna Saue Vallavalitsuse hinnangul on ASTV võtnud Saue linna

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas kohustuse investeerida aastateks 2009 kuni 2020

[...] siis ei vasta Saue Vallavalitsuse hinnangul ASTV poolt kavandatud- ja teostatud

investeeringute mahud Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas aastateks 2009

kuni 2020 kehtestatud investeerimiskohustusele. Konkurentsiameti seisukoht investeeringute

osas

ÜVVKS § 4 lg 1 ja 11 kohaselt rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse

volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel, mille koostamist

korraldab kohalik omavalitsus. ÜVVKS § 154 lg 5 kohaselt teostab kohalik omavalitsus

järelevalvet vee-ettevõtja tegevuse vastavuse osas kohaliku omavalitsuse õigusaktidele, s.h

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Seega on kohaliku omavalitsuse

seadusejärgne ülesanne jälgida, et vee-ettevõtja täidab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamisel ja rajamisel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava ning teeb vajalikke

investeeringuid. Hinnataotluse kooskõlastamisel on regulaatori ülesanne (ÜVVKS § 142 lg 1)

kontrollida kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinna vastavust ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule

ehk veeteenuse hinna kulupõhisust.

Saue Vallavalitsuse vastusest ja ASTV selgitustest nähtub, et ettevõtja on teinud ning planeerib

regulatsiooniperioodil teha Saue piirkonnas küll veevaradega seotud kulutusi, kuid

[...]Veeteenusega seotud planeeritavad ASTV perioodilised kulud regulatsiooniperioodil on

Konkurentsiamet lugenud ASTV kooskõlastatavas veeteenuse hinnas käesolevas otsuses

põhjendatuks (otsuse ps 7.2.4). Ehkki Saue Vallavalitsuse hinnangul ei ole ASTV teinud Saue

linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas ettenähtud investeeringuid planeeritud mahus,

siis ei ole antud asjaolu takistuseks ASTV kooskõlastamiseks esitatud hinna kulupõhisuse

hindamisel, sest arengukavas ettenähtud kuid tegemata investeeringuid ei ole ettevõtja

veeteenuse hinda lülitanud (kapitalikulu komponent). Hinna kulupõhisuse kontrollimisel ja

kooskõlastamisel saab Konkurentsiamet lähtuda üksnes nendest veeteenusega seotud

investeeringutest, mida veeettevõtja on reaalselt teinud või planeerib regulatsiooniperioodil teha.

Seega ei ole varasematel perioodidel ettevõtja poolt tegemata jäetud investeeringud veeteenuse

hinna komponent vastavalt ÜVVKS § 14 lg 2 p 2, 5 ja 6, kuid võivad selleks osutuda tulevikus,

kui vee-ettevõtja koostöös ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse õigusaktidega teeb või kavandab

71

teha veeteenuse investeeringuid, mis kohalik omavalitsus loeb kooskõlas olevaks ühisveevärgi

ja – kanalisatsiooni arendamise kavaga.

Lisaks teeb ASTV suurema osa investeeringuid Tallinna linna territooriumil asuvatel varadel

(reoveepuhastusjaam, veetöötlusjaam, peamagistraalid, võrgustik, jms), mille Tallinna

Linnavalitsus on lugenud kooskõlas olevaks Tallinna linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamise kavaga. Antud varad Tallinna linnas teenindavad lisaks Tallinna linnale ka

lähiümbruse valdasid, s.h Saue linna ja Harku alevikku (kus ettevõtja osutab samuti veeteenust)

ning ka teisi vee-ettevõtjaid. Seetõttu on peamine osa Saue linna ja Harku alevikuga seotud

investeeringutest tehtud Tallinna linnas ning kajastuvad vastavates piirkondades jaotatuna ASTV

tegevusmahtudest tulenevalt, kuna antud investeeringud/varad teenindavad rohkem kui ühe

omavalitsuse (Tallinna linna) tarbijate huve.

Võttes arvesse, et ASTV investeeringud Tallinna ja Harku piirkonnas vastavad kohalike

omavalitsuste poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavadele ning

investeeringud Saue piirkonnas on ettevõtja lülitanud hinda vaid sellisel määral, kui palju

investeeringuid on veeteenuse huvides teostatud/teostatakse, loeb Konkurentsiamet

ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt põhjendatuks ASTV Tallinna ja Saue ning Harku

piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinnas investeeringud perioodil 2017 – 2020

kokku [...]tuh €-t (vt Tabel 22 rida 6).

9. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus

Reguleeritav vara ja kapitalikulu

Juhendi punkti 5.4 kohaselt on reguleeritava vara määramine vajalik kapitalikulu (põhivara

kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Juhendi punkti 5.5 järgi arvestatakse teistele

veeettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka.

Juhendi punkti 5.6 järgi ei arvestata reguleeritava vara hulka:

1) põhivara, mida põhitegevuses ei kasutata;

2) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;

3) immateriaalset põhivara (välja arvatud arvutitarkvara ja programmide litsentsid ning teistele

vee-ettevõtjatele tasutud liitumistasud);

4) tagastamatu abi raames (sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara;

5) tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara; 6) mittepõhjendatud

investeeringuid.

Juhendi punkti 5.7 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist

jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse

raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale.

Juhendi punktist 5.8 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt:

RV = RVr + KK, kus:

72

RV - reguleeritav vara;

RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK -

käibekapital.

Juhendi punkti 5.9 kohaselt, mis tugineb senisele regulatsioonipraktikale, võetakse käibekapitali

arvestuse aluseks 5% regulatsiooniperioodi lubatud müügitulust.

ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks

tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Seega lähtub

Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt

võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata

tagastamatu abi raames ega tarbijatelt saadud liitumistasude arvelt soetatud põhivara.

Juhendi punkti 5.1 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud

põhivara soetamisega. Juhendi punkti 5.2 kohaselt on kapitalikulu eesmärk põhivara soetamiseks

tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Juhendi

punkti 5.3 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu arvestatakse

reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt.

Põhjendatud tulukus

Juhendi punkti 2.8 kohaselt on põhjendatud tulukus ärikasum, mis leitakse reguleeritava vara

väärtuse ja põhjendatud tulunormi korrutisena. Juhendi punktist 6.2 tulenevalt arvutatakse

põhjendatud tulukus alljärgnevalt: PT = rp × RV; kus:

PT - põhjendatud tulukus; rp - põhjendatud tulunorm

(WACC); RV - reguleeritav vara.

Konkurentsiamet kasutab Juhendi punkti 6.3 seisukohta, kus põhjendatud tulunorm võrdub

kaalutud keskmise kapitali hinnaga ehk investeeritud varade tootlikkus ei tohi ületada kaalutud

keskmist kapitali hinda.

Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC)

leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend 2016.a

kaalutud keskmise kapitali hinna leidmiseks 47 (Nimetatud juhendi punkti 4 tabelis 7 on

kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) alates 2016.a-st vee-ettevõtjatele

5,45%, mille kujunemise aluseid kajastab alljärgnev Tabel 23.

Tabel 23 WACC arvestus

WACC arvestus (%-des) Vee-ettevõtjad

1 Nominaalne riskivaba 10-a Saksamaa võlakirja tulusus 1,47

2 Eesti riigiriski preemia 0,78

3 Ettevõtja võlakapitali riskipreemia 1,30

4 Võlakapitali hind 3,55

47 Kehtib alates 27.06.2016; „käskkiri nr 1.1-2/16-009“, mis on avalikustatud

Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18324

73

5 Nominaalne riskivaba 10-a Saksamaa võlakirja tulusus 1,47

6 Eesti riigiriski preemia 0,78

7 Tururiski preemia (McKinsey) 5,00

8 Beeta (võimenduseta) 0,510

9 Beeta (võimendusega) 1,020

10 Omakapitali hind 7,35

11 Võla- ja omakapitali osakaal 0,5

12 Võla- ja omakapitali osakaal 0,5

13 WACC 5,45%

Juhendi punkti 6.5 kohaselt kasutab Konkurentsiamet WACC’i arvutamisel kapitali struktuuri,

millest 50% on võlakapital ja 50% omakapital, kuna selline kapitalistruktuur viitab jätkusuutliku

ja stabiilse ettevõtja tunnustele tagades ka soodsa võlakapitali hinna. Konkurentsiamet ei kasuta

WACC’i kapitali struktuuri arvutamisel konkreetse ettevõtte bilansilisi andmeid.

9.1. Veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu ASTV poolt soetatud veeteenusega seotud

põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu.

Hinnataotluses esitas ASTV aastate 2017 – 2018 andmed ettevõtja põhivarade soetus- ja

jääkmaksumuste, investeeringute ning kapitalikulu summade kohta (vt Tabel 24). ÜVVKS § 14

lg 2 p 5 ja Juhendi p 5.7 lähtuvalt kasutab Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel

ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara bilansilist jääkmaksumust.

Alljärgnevas tabelis (vt Tabel 24) on Konkurentsiamet kajastanud ainult ASTV omavahendite ja

kohustuste arvelt soetatud Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnas ja teistele vee-ettevõtjatele

veeteenuse osutamiseks kasutatavate põhivarade arvestuse, mis ei sisalda liitumistasude ja

sihtfinantseerimise arvel teostatud / teostatavaid investeeringuid ega teiste piirkondade ja

muu tegevuse varasid.

Tabel 24 ASTV Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnas ja teistele vee-ettevõtjatele veeteenuse

osutamiseks kasutatav põhivara

rida VEETEENUSE PÕHIVARA ARVESTUS

ühik 2017 2018 2019 2020

1 Põhivara soetusmaksumus aasta alguses tuh € [...] [...] [...] [...]

2 Põhivara jääkmaksumus aasta alguses tuh € [...] [...] [...] [...]

3 Investeeringud tuh € [...] [...] [...] [...]

4 Kapitalikulu (põhivara kulum) tuh € [...] [...] [...] [...]

5 Müüdud/likvideeritud põhivara soetusmaksumuses tuh € [...] [...] [...] [...]

6 Müüdud/likvideeritud põhivara jääkmaksumuses tuh € [...] [...] [...] [...]

7 Ümberklassifitseeritud põhivara soetusmaksumuses tuh € [...] [...] [...] [...]

74

8 Ümberklassifitseeritud põhivara jääkmaksumuses tuh € [...] [...] [...] [...]

9 Keskmine kulunorm soetusmaksumuse suhtes* % [...] [...] [...] [...]

10 Põhivara soetusmaksumus aasta lõpus tuh € [...] [...] [...] [...]

11 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus tuh € [...] [...] [...] [...]

*Keskmine kulunorm (rida 9) = kapitalikulu (rida 4) / [(põhivara soetusmaksumus aasta alguses (rida 1) + põhivara

soetusmaksumus aasta lõpus (rida 10)) / 2] × 100.

ASTV poolt Hinnataotlusega esitatud andmed investeeringute kohta on esitatud käesoleva otsuse

punktis 8. Konkurentsiamet pidas käesoleva otsuse punktis 8 põhjendatuks ASTV poolt aastatel

2017–2020 teostatud/teostatavaid veeteenuse hinda lülitatavaid investeeringuid summas [...]tuh

€, mistõttu on põhjendatud arvestada nimetatud investeeringud ka põhivara koosseisu.

Tabelist (vt Tabel 24 rida 11 veerg 2020) nähtub, et käesoleva otsusega kooskõlastatava

veeteenuse hinda lülitatava ASTV omavahenditest ja kohustustest soetatud vara

jääkmaksumus 2020.a lõpus on [...]tuh €. Lisaks sellele on ASTV bilansis veeteenuse

osutamiseks vajalikku vara, mis on soetatud liitumistasudest ning mida ei ole kajastatud

ülaltoodud tabelis. Liitumistasudest soetatud ning veeteenuse osutamiseks kasutatava põhivara

jääkmaksumus 2020.a lõpu seisuga on [...]tuh €.

9.2. Kapitalikulu

Hinnataotluses prognoositud kapitalikulu veeteenuse hinnas [...]tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teistele

veeettevõtjatele veeteenuse osutamisega seotud varade kapitalikuluks 2020.a-l [...]tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht kapitalikulu [...]tuh € osas

ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks, mida veeteenuse hinnas väljendab

kapitalikulu. Juhendi punkti 5.7 kohaselt kasutatakse kapitalikulu leidmisel ettevõtte

raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Hinnataotluse kohaselt kujuneb

Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teistele vee-ettevõtjatele veeteenuse osutamiseks

kasutatavatelt varadelt arvestatud kapitalikuluks regulatsiooniperioodil [...]tuh €. Veeteenuse

osutamisega seotud varade keskmiseks kapitalikulunormiks 2020.a-l kujuneb ASTV esitatud

andmete kohaselt [...]% (vt Tabel 24 rida 9 veerg 2020) ehk veeteenuse varade keskmiseks

elueaks on[...]aastat (100 / [...]= [...]).

[...] %- [...]

75

Kapitalikulu arvutamisel kasutatavate kuluminormide kohta on ASTV

Hinnataotluse kaaskirjas selgitanud, et varasematel perioodidel on

põhivara väärtuse ja kuluminormide määramisel juhindutud üksnes IFRS 48 nõuetest.

Hinnataotluse ettevalmistamisel vaadati kuluminormid üle. Selle tulemusel on torustike

amortiseerimisel kasutatud üldjuhul kuluminormi [...]% ning üksikute erandite puhul, kui on

teada et vara tegelik eluiga on oluliselt lühem, on lähtutud vara tegelikust elueast. Masinate ja

seadmete osas on kasutatud amortisatsiooninorme, mis vastavad varade kasulikule elueale ning

jäävad vahemikku %. Keskmise ja pika kasutuseaga pumpade amortisatsioonimääradeks on

vastavalt %.

Kokkuvõtlikult on Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt ASTV poolt veeteenuse hinda

lülitatud kapitalikulu arvutamisel kasutatavad kuluminormid ja varade kasulikud eluead

järgmised:

Põhivara Kuluminorm Kasulik eluiga

Võrgustikud ja torustikud 49[...]– [...]%[...] [...] [...]- [...]aastat

Tootmishooned [...]%[...] [...] [...]aastat

Reservuaarid ja mahutid [...]– [...]%[...] [...] [...]–

[...]aastat[...]

Masinad ja seadmed [...]– [...]%[...] [...] [...]– [...]aastat

Konkurentsiamet võrdles ASTV Hinnataotluses kasutatud varade eluigasid

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist

toetatavate veemajanduse projektide Juhendmaterjalis 5051 kajastatud varade arvestuslike

kasulike eluigadega.

KIK poolt soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead

KIK soovitus (eluiga aastat)

1 Võrgustikud, torustikud 40

.2 Tootmishooned 40

.3 Reservuaarid ja mahutid 40

.4 Masinad ja seadmed 15

.

Eelnevatest andmetest nähtub, et ASTV poolt kasutatavad varade kasulikud eluead on osalt

pikemad, osalt võrdsed ja osalt lühemad kui KIK poolt soovitatud eluead. ASTV omavahenditest

ja laenukohustustest soetatud varade 2020.a keskmine eluiga [...]aastat näitab, et suurema osa

48 International Financial Reporting Standards ehk rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid 49 ) Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 lisa 2 “Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi

rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ p 9 kajastatud varade

kasulikud eluead (perioodi 2014-2020 ÜF toetuste puhul). 50 Ehkki ASTV investeerimisprojekte ei ole rahastatud EL Ühtekuuluvusfondist, iseloomustab juhendmaterjal

kõige paremini vee-ettevõtjate hallatavate veeteenuse varade optimaalseimaid kasulikke eluigasid. Vt

51 ) Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja

majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus

esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead.

[...] % ja [...]

76

ASTV veeteenuse varadest moodustavad pika elueaga põhivarad (torustikud, tootmishooned).

ASTV selgituste kohaselt rakendab ettevõtja osadele vanematele veeteenuse varadele lühemaid

eluigasid, kuna need on ehitatud varasematel aastatel, kui ei kasutatud kaasaegseid

ehitusmaterjale. Seetõttu amortiseerub osa varasid kiiremini, kui käesoleval ajal rajatud

veeteenusega seotud põhivara. Uuematele torustikele, tootmishoonetele, seadmetele rakendab

ASTV kasulikke eluigasid, mis on samad või pikemad KIK Juhendmaterjali punktis 10

soovitatud varade kasulikest eluigadest.

Kuna ASTV rakendab uuemate veeteenusega seotud põhivarade amortiseerimisel

eluigasid, mis ei ole lühemad KIK Juhendmaterjali punktis 10 kajastatud varade

arvestuslikest kasulikest eluigadest ning vanemate varade puhul lähtub varade eeldatavast

kasutuseast, peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt rakendatavaid

kapitalikulunorme.

Eeltoodud põhjendatud kapitalikulunormide rakendamisel ASTV Hinnataotluses

kajastatud Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teistele vee-ettevõtjatele veeteenuse

osutamiseks kasutatavale ASTV omavahendite ja kohustuste arvel soetatud põhivarale,

kujuneb kapitalikuluks [...]tuh € (vt Tabel 24 rida 4 veerg 2020), mille Konkurentsiamet

loeb ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt veeteenuse hinnas põhjendatuks.

Lähtudes käesoleva otsuse punktis Konkurentsiameti poolt põhjendatuks hinnatud ASTV

Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teistele vee-ettevõtjatele veeteenuse osutamisega seotud

põhivara koosseisust ja kapitalikulust [...]tuh €-t, kujuneb veeteenuse hinnaga seotud

reguleeritavate põhivarade jääkmaksumuseks regulatsiooniperioodi lõpus [...]tuh € (vt Tabel 24

rida 11 veerg 2020).

Reguleeritav vara

Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust peab

Konkurentsiamet Juhendi punktist 5.4 lähtuvalt leidma ASTV reguleeritava vara väärtuse

(ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 sätestatud vee-ettevõtja poolt investeeritud kapital). Juhendi punktist 5.8

lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara

jääkmaksumusele käibekapitali väärtus. Lähtuvalt Juhendi punktist 5.9 on käibekapital 5%

lubatud müügitulust.

Käesoleva otsuse punktis 9.1 määratles Konkurentsiamet ASTV omavahenditest ja kohustustest

soetatud Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teistele vee-ettevõtjatele veeteenuse

osutamiseks kasutatavate põhivarade koosseisu, mille jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpu

seisuga on [...]tuh € (vt Tabel 24 rida 11 veerg 2020).

ASTV 2020.a müügituluks kujuneb käesoleva otsuse kohaselt [...]tuh € (vt Tabel 26 rida 12 veerg

„Kokku“), millest lähtuvalt on käibekapital [...]tuh € ([...]× 5 / 100 = [...]). Seega kujuneb ASTV

reguleeritava vara väärtus järgmiselt: põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus

[...]tuh € + käibekapital [...]tuh € = [...]tuh €.

77

Konkurentsiamet loeb põhjendatuks ASTV reguleeritava vara väärtuse summas [...]tuh €,

kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 kajastatul ega sisalda tarbijate

liitumistasudest või sihtfinantseerimise abil soetatud vara.

9.3. Põhjendatud tulukus

Hinnataotluses prognoositud veeteenuse hinda lülitatud tulukus [...]tuh €

ASTV soovib Hinnataotluses lülitada kooskõlastatavasse Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna

ja teistele vee-ettevõtjatele osutatavasse veeteenuse hinda ühe komponendina tulukust summas

[...]tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht tulukuse [...]tuh € osas

Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 14 lg 2 p 5

s.t, et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus

veeettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. ASTV on Tallinnas ja Saue ning Harku piirkonnas ja

teiste vee-ettevõtjate suhtes veeteenuseid pakkuv monopoolne ettevõte, mistõttu tarbijatel

puudub võimalus osta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust konkureerivatelt ettevõtjatelt.

ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja

poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Juhendi punktist

5.7 või 5.12 ja 5.8 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses

kasutatava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud käibekapital

(vt otsuse punkt 9.2 reguleeritav vara). Juhendi punkti 2.8 kohaselt leitakse põhjendatud tulukus

reguleeritavale varale põhjendatud tulunormi rakendamisel.

Otsuse punktis 9.2 asus Konkurentsiamet seisukohale (vt alajaotus Reguleeritav vara), et ASTV

Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teistele vee-ettevõtjatele osutatava veeteenuse

põhjendatud reguleeritava vara väärtuseks ehk vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitaliks on

[...]tuh €. Juhendi punktist 6 lähtuvalt kontrollib Konkurentsiamet ettevõtja poolt veeteenuse

hinda lülitatava tulukuse põhjendatust rakendades reguleeritava vara väärtusele põhjendatud

tulunormi (WACC) 5,45%. Rakendades lähtuvalt Juhendi punktist 6 reguleeritava vara

väärtusele [...]tuh € põhjendatud tulunormi 5,45% (vt otsuse punkti 9 algus, alajaotus

Põhjendatud tulukus ja vt Tabel 23 WACC arvutus), kujuneb maksimaalseks ÜVVKS § 14 lg

2 p 5 alusel lubatavaks veeteenuse hindadega teenitavaks põhjendatud tulukuseks [...]tuh

€ (reguleeritav vara [...]tuh € × WACC 5,45% = [...]tuh €).

ASTV lülitab veeteenuse hinda tulukust [...]tuh €, mis ei ületa Juhendi punkti 6 põhimõtete

kohaselt arvutatud põhjendatud tulukuse maksimaalset summat [...]tuh € ning on seega

kooskõlas ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 põhimõttega, mis võimaldab vee-ettevõtjal teenida

põhjendatud tulukust vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt.

ÜVVKS § 14 lg-s 10 on sätestatud, et juhul, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks

on saadud toetust riiklikest või Euroopa Liidu vahenditest, siis tuleb veeteenuse hinna

kooskõlastamisel kontrollida, kas veeteenuse hind tagab tagastamatu abi saamiseks võetud

kohustuste täitmise (Juhendi p 7.4).

78

ASTV ei ole saanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks toetust riiklikest või Euroopa

Liidu vahenditest, kuid Hinnataotluse kohaselt on ettevõtjal veeteenusega seotud laenukohustuse

põhiosa ja intressimaksete summa 2020.a-l [...]tuh €. Konkurentsiametil ei ole seadusest

tulenevat kohustust kontrollida, kas kooskõlastatav hind tagab võetud kohustuste täitmise, kuid

sellest hoolimata otsustas amet hinnata Hinnataotluses kajastatud kohustuste täitmise võimekust

regulatsiooniperioodil.

Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 25) kontrollimaks, kas ASTV poolt taotletav müügitulu

on piisav tagamaks vee-ettevõtjale regulatsiooniperioodil piisavat vaba raha mõistlikel

tingimustel võetud finantskohustuste katmiseks.

Tabel 25 Vaba raha

rida näitaja 2020 (tuh €)

1 Vee erikasutusõiguse tasu [...]

2 Saastetasu [...]

3 Elektrienergia kulu [...]

4 Kemikaalide kulu [...]

5 Muda käitluskulu [...]

6 Muud tegevuskulud [...]

7 Laenukohustused [...]

8 Kohaliku omavalitsuse poolt kompenseeritavad kulud sademevee

süsteemide ja tuletõrjehüdrantide hoolduse ja käigus hoidmise eest [...]

9 Põhjendatud väljaminev kassavoog regulatsiooniperioodil (ridade 1-

8 summa) [...]

10 Müügitulu kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnaga (sissetulev

kassavoog) Tabel 30 rida 13 [...]

11 Vaba raha (rida 9 - rida 8) [...]

Tabelist (vt Tabel 25 ja Tabel 30) selgub, et ASTV müügitulu kooskõlastamiseks esitatud

veeteenuse hinnaga on [...]tuh € (vt Tabel 25 rida 10 ja Tabel 30 rida 13). Samas on ettevõtte

põhjendatud kulutuste, laenukohustuste ja kohalikult omavalitsuselt saadava

kompensatsiooni summa kokku tuh € (vt Tabel 25 rida 9), s.h veeteenusega

seotud laenukohustuste katmiseks minev summa tuh € (vt Tabel 25 rida 7). Seega on

vee-ettevõtjale peale põhjendatud kulude ja laenukohustuste kandmist tagatud läbi veeteenuse

hinna vaba raha [...]tuh € (vt Tabel 25 rida 11).

ASTV poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind tagab müügitulu, mis võimaldab

ÜVVKS § 14 lg 2 täitmist, kuna veeteenuse hinnaga on tagatud põhjendatud kulude katmine,

mõistlikel tingimustel võetud finantskohustuste tagasimaksmine (vt Tabel 25 rida 7) ning

[...]

[...]

79

veeettevõtjale jääb vaba raha [...]tuh € (vt Tabel 25 rida 11) ettevõtte jätkusuutlikuks

majandustegevuseks.

Konkurentsiamet on kontrollinud ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt, et veeteenuse hinnas

kajastub tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt põhjendatud ulatuses ([...]tuh

€) ja jõudnud järeldusele, et ASTV poolt taotletud veeteenuse hind tagab jätkusuutlikuks

majandamiseks vajaliku vaba raha summas [...]tuh €.

10. Veeteenuse hind

Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu

regulatsiooniperioodil (Tlubatud). Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse

alljärgnevad kulud:

a) tegevuskulud;

b) kapitalikulu;

c) põhjendatud tulukus.

Juhendi punktist 7.3 tulenevalt kujuneb lubatud müügitulu alljärgneva võrrandi alusel:

Tlubatud = TK + A + PT, kus:

Tlubatud - lubatud müügitulu;

TK - tegevuskulud; A -

kapitalikulu;

PT - põhjendatud tulukus.

Juhendi punkti 7.5 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema

põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile:

kus:

Tlubatud - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n -

veeteenus.

Tulenevalt Juhendi punktist 7.6 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse hinnad

järgmiselt:

,

kus:

- vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil; mn - vastava

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse müügimaht regulatsiooniperioodil; hindn -

vastava veeteenuse hind regulatsiooniperioodil.

80

Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet põhjendatuks lugenud ASTV poolt prognoositud

müügimahud, punktis 7 tegevuskulud ning punktis 9 ASTV kapitalikulu ja põhjendatud

tulukuse. Käesoleva otsuse punktis 6 pidas Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt

rakendatud kulude jagamise põhimõtted. Eeltoodu alusel kujunevad kaalutud keskmised

veeteenuse hinnad Tallinna ja Saue piirkonnas, Harku piirkonnas ning teistele vee-ettevõtjatele

alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 26), mis vastavad ÜVVKS § 14 lg 2, ÜVVKS § 72 lg 1

ja KonkS § 181 sätestatule.

Tabel 26 Kaalutud keskmise veeteenuse hinna kujunemine

83

10.1. Tasu võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele

ja juriidilistele isikutele

ÜVVKS § 14 lg 4 tulenevalt ei tohi veeteenuse hind olla eri klientide või nende gruppide suhtes

diskrimineeriv. Diskrimineerivaks tuleb lugeda hinda, mis on erinev füüsilistele ja juriidilistele

isikutele, kuna ei vasta eelpool viidatud võrdse kohtlemise põhimõttele.

ÜVVKS § 16 lg 11 kohaselt, kui kohalik omavalitsus on kehtestanud füüsilistele isikutele

väiksema hinna kui juriidilistele isikutele, siis kohustub vee-ettevõtja viima rakendatavad

hinnad kooskõlla võrdse kohtlemise nõuetega nii, et aastane muutus füüsilise isiku ja

juriidilise isiku hindade erinevuses ei oleks suurem kui 1/15 vee-ettevõtja poolt

rakendatavate hindade erinevusest seisuga 31.10.2010.

ASTV osutab Tallinna ja Saue piirkonnas ning Harku piirkonnas veeteenust hindadega, mis on

kehtestatud kohalike omavalitsuste õigusaktidega ÜVVKS 2010.a 31. oktoobrini kehtinud

redaktsiooni § 14 alusel (Tallinna Linnavalitsuse 30.09.2009 määrus nr 75 “Tallinna

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise

teenuse hinnad”52, uuendatud Tallinna Linnavalitsuse määrusega 13.10.2010 nr 78 ning Harku

Vallavalitsuse 29.09.2009 määrus nr 19 “Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni veevarustuse ja

reovee ärajuhtimise teenuse hindade kinnitamine Harku aleviku tarbijatele“53), mille kohaselt

on füüsilistele isikutele kehtestatud väiksemad hinnad kui juriidilistele isikutele (vt otsuse punkt

4 Tabel 2).

Kooskõlastamiseks esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuse hindade ning hinnavahe

kahandamise kontrollimiseks on Konkurentsiamet välja töötanud tabeli „Soovituslik mudel

veeteenuse hinnavahe tasandamiseks“54. Sisestades mudelisse konkreetse piirkonna kohta:

1) kohaliku omavalitsuse poolt ÜVVKS 2010.a 31. oktoobrini kehtinud redaktsiooni § 14

alusel kehtestatud veeteenuse hinnad füüsilistele ja juriidilistele isikutele (otsuse punkt 4);

2) võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse prognoositud müügimahud

füüsiliste ja juriidiliste isikute lõikes regulatsiooniperioodil (otsuse punktid 5.1);

3) võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kaalutud keskmised hinnad,

mis on leitud hinna arvutamise aluseks oleva 12 kuu (regulatsiooniperioodi) põhjendatud

müügimahtude, tegevuskulude, kapitalikulu, põhjendatud tulukuse ja jagamispõhimõtete

alusel piirkondade lõikes (otsuse punkt 10);

52 Veebiaadress: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=115359 53 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/424012013081?leiaKehtiv 54 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Regulatsiooniteenistus/ Vesi/

Hinnaregulatsioon/ Hinna kooskõlastamise metoodikad ja juhendid/ „Soovituslik mudel veeteenuse hinnavahe tasandamiseks“.

84

on võimalik leida ÜVVKS § 16 lg 11 kohaselt tasandatud hinnavahega tasu võetud vee ning

reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele

vastavas piirkonnas.

Konkurentsiameti poolt välja töötatud mudelis lahendatakse järgnev võrrandisüsteem:

×+ ×

=

+

−=

kus:

x - veeteenuse tasu füüsilistele isikutele, y

- veeteenuse tasu juriidilistele isikutele, K -

kaalutud keskmine veeteenuse hind, Fm -

füüsiliste isikute veeteenuse müügimaht,

Jm - juriidiliste isikute veeteenuse müügimaht,

Hv - kooskõlastatavate juriidiliste ja füüsiliste isikute veeteenuse hindade vahe55.

Lahendades võrrandisüsteemi eraldi iga hinnaerinevusega piirkonna iga konkreetse veeteenuse

tasu (tasu võetud vee eest; tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest) korral, mille puhul

kehtisid 31.10.2010 seisuga füüsilistele isikutele madalamad veeteenuse hinnad kui

juriidilistele isikutele, saame tulemuseks järgnevad ASTV poolt kooskõlastamiseks esitatud

veeteenuse hinnad füüsilistele ja juriidilistele isikutele (vt Tabel 27 ja Tabel 28 veerud

„Kooskõlastatav hind“ ning otsuse lisa 2 „Füüsiliste ja juriidiliste isikute võetud vee ning reovee

ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnavahe kahandamine“).

Tabel 27 Tallinna ja Saue piirkonnas seisuga 31.10.2010 kehtinud hinnad ning ASTV poolt

Hinnataotlusega kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad

Rida

ASTV füüsilistele ja juriidilistele isikutele seni

kehtiv hind ning kooskõlastamiseks esitatud

veeteenuse hind Tallinna ja Saue piirkonnas

Hind seisuga 31.10.2010 Kooskõlastatav hind

Tasu võetud

vee eest

Tasu reovee

ärajuhtimise ja

puhastamise eest Tasu võetud

vee eest

Tasu reovee

ärajuhtimise ja

puhastamise eest 1

Hind füüsilistele isikutele (€/m3) 0,95 0,78 0,51 0,76

2 Hind juriidilistele isikutele (€/m3) 2,32 1,69 1,79 1,64

3 Hinnavahe (rida 2 hind juriidilistele isikutele –

rida 1 hind füüsilistele isikutele) (€/m3) 1,37 0,91 1,28 0,88

4 Hinnavahe kahandus maksimaalselt 1/15 (ÜVVKS § 16 lg 11) (€/m3) (rida 3 /15) 0,09 0,06

5

Hinda kahandatud (rida 3: kooskõlastatavate

hindade hinnavahe – 31.10.2010 kehtinud

hindade hinnavahe) (€/m3) -0,09 -0,03

Tabelist nähtub, et ASTV poolt Tallinna ja Saue piirkonnale kooskõlastamiseks esitatud

füüsiliste ja juriidiliste isikute hindade kahandus veeteenuse lõikes ei ületa 1/15 vee-ettevõtja

55 Võrrandisüsteemis kasutatav hinnavahe võrdub hindade erinevus seisuga 31.10.2010, millest on lahutatud

hinnavahe kahandamise kordade arvu kordselt 1/15 hindade erinevusest seisuga 31.10.2010.

85

poolt 31.10.2010 seisuga rakendatud hindade erinevusest (vt Tabel 27 rida 4 ja 5):

kooskõlastamiseks esitatud võetud vee hinnavahet on kahandatud 0,09 €/m3, kahandus

maksimaalses ulatuses 31.10.2010 kehtinud hindade alusel lubatav kuni 0,09 €/m3;

kooskõlastamiseks esitatud reoveeteenuse hinnavahet on kahandatud 0,03 €/m3, kahandus

maksimaalses ulatuses 31.10.2010 kehtinud hindade alusel lubatav kuni 0,06 €/m3.

Tabel 28 Harku piirkonnas seisuga 31.10.2010 kehtinud hinnad ning ASTV poolt

Hinnataotlusega kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad Rida Hind seisuga 31.10.2010 Kooskõlastatav hind

ASTV füüsilistele ja juriidilistele isikutele seni

kehtiv hind ning kooskõlastamiseks esitatud

veeteenuse hind Harku piirkonnas Tasu võetud

vee eest

Tasu reovee

ärajuhtimise ja

puhastamise eest Tasu võetud

vee eest

Tasu reovee

ärajuhtimise ja

puhastamise eest 1

Hind füüsilistele isikutele (€/m3) 0,69 0,72 0,73 0,80

2 Hind juriidilistele isikutele (€/m3) 1,42 1,55 1,41 1,57

3 Hinnavahe (rida 2 hind juriidilistele isikutele –

rida 1 hind füüsilistele isikutele) (€/m3) 0,73 0,83 0,68 0,77

4 Hinnavahe kahandus maksimaalselt 1/15 (ÜVVKS § 16 lg 11) (€/m3) (rida 3 /15) 0,05 0,06

5

Hinda kahandatud (rida 3: kooskõlastatavate

hindade hinnavahe – 31.10.2010 kehtinud

hindade hinnavahe) (€/m3) -0,05 -0,06

Tabelist nähtub, et ASTV poolt Harku piirkonnale kooskõlastamiseks esitatud füüsiliste ja

juriidiliste isikute hindade kahandus veeteenuse lõikes ei ületa 1/15 vee-ettevõtja poolt

31.10.2010 seisuga rakendatud hindade erinevusest (vt Tabel 28 rida 4 ja 5): kooskõlastamiseks

esitatud võetud vee hinnavahet on kahandatud 0,05 €/m3, kahandus maksimaalses ulatuses

31.10.2010 kehtinud hindade alusel lubatav kuni 0,05 €/m3; kooskõlastamiseks esitatud

reoveeteenuse hinnavahet on kahandatud 0,06 €/m3, kahandus maksimaalses ulatuses

31.10.2010 kehtinud hindade alusel lubatav kuni 0,06 €/m3.

Seega on ASTV lähtunud Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna füüsiliste ja juriidiliste

isikute veeteenuse hindade kahandamisel ÜVVKS § 14 lg 4 ja ÜVVKS § 16 lg 11 sätestatud

nõuetest ehk arvestanud kohustusega viia veeteenuse hind kooskõlla võrdse kohtlemise

nõuetega nii, et aastane muutus füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute hindade erinevuses

veeteenuse lõikes ei oleks suurem kui 1/15 vee-ettevõtja poolt rakendatavate hindade

erinevusest seisuga 31.10.2010.

10.2. Põhiteenustega seotud teenuste hinnad

Põhiteenustega seotud teenuste hinnakiri

KonkS § 15 tulenevalt on olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja,

kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend,

mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele

juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Kuna ASTV tegevus

vastab KonkS § 15 sätestatule ka põhiteenustega seotud teenuste puhul, on ta oma

tegevuspiirkonnas nende osas monopoolses seisundis olev ettevõte, mistõttu tuleb ka

põhiteenustega seotud teenuste hinnad kooskõlastada Konkurentsiametiga.

86

ASTV rakendab käesoleval hetkel Tallinna ja Saue piirkonnas põhiteenustega seotud teenuseid

Konkurentsiameti poolt 04.12.2018 otsusega nr 9-3/2018-008 kooskõlastatud hindadega

alljärgnevalt:

- Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) 135,87 €/tund

- Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku vigastamise korral iga

tund probleemi tekkimisest probleemi

lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund) 346,94 €/tund

- Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti asendamine: -

DN 15-20 29,00 €/tükk

- DN 25-32 130,17 €/tükk

- DN 40 143,00 €/tükk

- DN 50 170,00 €/tükk

- DN 80 233,28 €/tükk

- DN 100 249,12 €/tükk

- Kastmisvesi (arvesti) 10,50 €/tükk

- Lisaveearvesti paigaldamine kastmisvee tagasiarvestamiseks

eraisikust klientidele 16,29 €/tükk

- Kastmisvee lisaveearvesti hooldamine ja taatlemine 13,44 €/tükk

Vastavate teenuste osutamisel on ASTV ainuõigust omav ettevõtja ning klientidel puudub

valikuvõimalus sama teenust osta mõnelt teiselt teenusepakkujalt. Kuna ASTV soovib võtta

nimetatud teenuste eest eraldi tasu, siis ei sisaldu antud teenuste kulud ja müügitulu veeteenuse

hinnas. Hinnataotluse kohaselt soovib ASTV jätkata Tallinna ja Saue piirkonnas põhiteenustega

seotud teenuste osutamist Konkurentsiameti kooskõlastatud hindadega ning rakendada

samasugust kooskõlastatud hinnakirja ka Harku piirkonnas. Võttes arvesse, et Harku piirkonnas

on ASTV tegevusmahud ja kliendibaas väga väikesed, siis ei prognoosi ettevõtja olulises mahus

müügitulu lisandumist lisateenuste osutamisel Harku piirkonna klientidele.

Konkurentsiameti poolt 04.12.2018 otsusega nr 9-3/2018-008 kooskõlastatud ning käesolevas

ASTV Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt kujunevad põhiteenustega seotud teenuste

hinnad ja teenuste müügitulu [...]tuh € regulatsiooniperioodil alljärgnevalt (vt Tabel 29).

Tabel 29 Põhiteenustega seotud teenuste hindade kujunemine ja müügitulu Põhiteenustega seotud

teenused Tallinna ja Saue

piirkond

Tööjõukulud,

erakorralised

kulud

Kulu

mehhanismid Kulu

veearvestid Kulu muud

teenused

Põhjendatud tulukus

Teenuse hind Müügimaht

Müügitulu

ÜHIK € € € € €

€/h või

€/tk h või tk tuh €

1 Veemagistraalide

sulgemised (min

arvestuslik aeg 1 tund)

[...] [...] [...] [...] 0,37 135,87 [...] [...]

2

Ette teatamata

veemagistraali sulgemine

ja sulgemine veetorustiku

vigastamise korral iga

tund probleemi

tekkimisest probleemi

lõppemiseni (min

arvestuslik aeg 1 tund)

[...] [...] [...] [...] 0,94 346,94 [...] [...]

87

Varastatud või kliendi süül

kasutamiskõlbmatuks

muutunud veearvesti

asendamine:

[...]

[...] [...]

[...]

[...] [...]

3 veearvesti DN 15-20 [...] [...] [...] [...] 0 29,00 [...] [...]

4 veearvesti DN 25-32 [...] [...] [...] [...] 0 130,17 [...] [...]

5 veearvesti DN 40 [...] [...] [...] [...] 0 143,00 [...] [...]

6 veearvesti DN 50 [...] [...] [...] [...] 0 170,00 [...] [...]

7 veearvesti DN 80 [...] [...] [...] [...] 0 233,28 [...] [...]

8 veearvesti DN 100 [...] [...] [...] [...] 0 249,12 [...] [...]

9 kastmisvesi (arvesti) [...] [...] [...] [...] 0 10,50 [...] [...]

10

Lisaveearvesti

paigaldamine kastmisvee [...] [...] [...] [...] 0,04 16,29 [...] [...]

tagasiarvestamiseks

eraisikust klientidele

11 Kastmisvee lisaveearvesti

hooldamine ja taatlemine [...] [...] [...] [...] 0,04 13,44 [...] [...]

12 KOKKU [...]

Kuna käesoleva Hinnataotluse kohaselt ei ole ASTV prognoosinud regulatsiooniperioodiks

põhiteenustega seotud teenuste kuludes muutusi, siis toetub amet 04.12.2018 otsuses nr

93/2018-008 toodud põhjendustele põhiteenustega seotud teenuste kulupõhisuse hindamisel

ning ei hakka neid täiendavalt üle kordama. Konkurentsiamet on 04.12.2018 otsuses nr

93/2018008 ning käesolevas hinnamenetluses täiendavalt kontrollinud ASTV põhiteenustega

seotud teenuste kulupõhisust ning jõudnud järeldusele, et ettevõtja on lülitanud iga monopoolse

teenuse hinda vaid konkreetse teenuse osutamiseks vajalikud otsekulud (tööjõukulud,

transpordikulud, veearvesti kulu ja muud teenusega seotud kulud) ja tulukust põhjendatud

ulatuses, mille tulemusel on saadud kooskõlas KonKS § 181, ÜVVKS §-s 72 ja ÜVVKS §-s 14

lg 2 sätestatud hinnakujundusega iga konkreetne monopoolse teenuse hind (vt Tabel 29 veerg

„Teenuse hind“).

Võttes arvesse, et ASTV on kujundanud põhiteenustega seotud teenuste hinnad vastavuses

ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3, 4 ja 5, ÜVVKS §-s 72 ja KonkS § 181 sätestatud põhimõtetega, siis

loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnas

põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja järgnevalt:

88

- Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) 135,87 €/tund - Ette

teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku

vigastamise korral iga tund probleemi tekkimisest

probleemi lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund) 346,94 €/tund

- Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks

muutunud veearvesti asendamine:

- DN 15-20 29,00 €/tükk

- DN 25-32 130,17 €/tükk

- DN 40 143,00 €/tükk

- DN 50 170,00 €/tükk

- DN 80 233,28 €/tükk

- DN 100 249,12 €/tükk

- Kastmisvesi (arvesti) 10,50 €/tükk

- Lisaveearvesti paigaldamine kastmisvee tagasiarvestamiseks

eraisikust klientidele 16,29 €/tükk

- Kastmisvee lisaveearvesti hooldamine ja taatlemine 13,44 €/tükk ja põhiteenustega

seotud teenuse müügitulu [...]tuh €-t regulatsiooniperioodil (vt Tabel 29, rida 12).

11. Lubatud müügitulu kooskõlastatavate veeteenuste hindadega

Vastavalt Juhendi punktile 7.5 kontrollib Konkurentsiamet, et veeteenuste osutamise eest

saadav tulu kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnaga ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 alusel

leitud lubatud müügitulu.

Tabel 30 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil

ASTV veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil Müügimaht

(tuh m3)

Veeteenuse

hind

(€/m3)

Müügitulu

aastas (tuh €)

1 Tasu võetud vee eest füüsilised isikud / Tallinn ja Saue [...] 0,51 [...]

2 Tasu võetud vee eest juriidilised isikud / Tallinn ja Saue

[...] 1,79 [...]

3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilised isikud /

Tallinn ja Saue

[...] 0,76 [...]

4 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud

/ Tallinn ja Saue [...] 1,64 [...] 5 Tasu võetud vee eest füüsilised isikud / Harku [...] 0,73 [...]

6 Tasu võetud vee eest juriidilised isikud / Harku [...] 1,41 [...]

7 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilised isikud /

Harku

[...] 0,80 [...]

8 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud

/ Harku [...] 1,57 [...]

89

9 Tasu võetud vee eest / teised vee-ettevõtjad [...] 0,48 [...]

10 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest / teised veeettevõtjad [...] 0,58 [...]

11 Tasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest / teised veeettevõtjad [...] 0,12 [...]

12 Põhiteenustega seotud teenuste müügitulu (otsuse punkt 10.2) [...]

13 KOKKU MÜÜGITULU [...] [...]

14 Lubatud müügitulu (otsuse punkt 10, Tabel 26, rida 14) [...] [...]

* Veeteenuste hinnad käesolevas tabelis on ümardatud kaks kohta peale koma, mistõttu kujuneb veeteenuste

hindadega teenitav müügitulu real 13 kokku arvutatult [...]tuh € mõnevõrra erinevaks Tabel 26 veerg „KOKKU“ real 14 toodud ettevõtja kogukulude ja tulukuse summast [...]tuh €, mis oli jagatud erinevate piirkondade

vahel ning aluseks veeteenuse ühikuhinna arvutamisel igas ASTV erinevas tegevuspiirkonnas.

Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et erinevate veeteenuse hindadega saadav

planeeritav tulu [...]tuh € (vt Tabel 30 rida 13) ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 alusel kujunenud

lubatud müügitulu [...]tuh € (vt Tabel 26 vt veerg „KOKKU“ rida 12).

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3; ÜVVKS § 14;

ÜVVKS § 142, ÜVVKS § 16 lg 11 ja Juhendist

otsustan:

Kooskõlastada AS Tallinna Vesi poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad

alljärgnevalt:

Tallinna ja Saue linn

tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele 0,51 €/m3

tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele 1,79 €/m3

tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele 0,76 €/m3

tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele 1,64 €/m3

Harku alevik

tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele 0,73 €/m3

tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele 1,41 €/m3

tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele 0,80 €/m3

tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele 1,57 €/m3

Teised vee-ettevõtjad

tasu võetud vee eest 0,48 €/m3

tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,58 €/m3

tasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,12 €/m3

Põhiteenustega seotud teenused Tallinna ja Saue linn ning Harku alevik

90

- Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund)

- Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku

vigastamise korral iga tund probleemi tekkimisest probleemi

135,87 €/tund

lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund)

- Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud

346,94 €/tund

veearvesti asendamine:

DN 15-20 29,00 €/tükk

DN 25-32 130,17 €/tükk

DN 40 143,00 €/tükk

DN 50 170,00 €/tükk

DN 80 233,28 €/tükk

DN 100 249,12 €/tükk

Kastmisvesi (arvesti)

- Lisaveearvesti paigaldamine kastmisvee tagasiarvestamiseks

10,50 €/tükk

eraisikust klientidele 16,29 €/tükk

- Kastmisvee lisaveearvesti hooldamine ja taatlemine 13,44 €/tükk

Tasud reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest kehtivad AS Tallinna Vesi klientidele, kelle poolt

ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa Tallinna ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni kasutamise eeskirja §-ga 19 lg 2 ja 3 kehtestatud Tallinna reoveepuhastusjaama

juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtusi (otsuse punkt 4 lk 9 tabel).

Lähtuvalt ÜVVKS § 141 lg 1 määrab vee-ettevõtja vastavalt ÜVVKS § 142 kooskõlastatud

veeteenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja

avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse

üksuse või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna

ajalehes.

Tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 6 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid

asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30

päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5

protsendi võrra. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas

ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates

käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks

halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Märt Ots

Peadirektor

91

Lisa 1 ASTV investeeringud (otsuse punkt 8)

r

i

d

a

Nimetus

Inve

steer

ing

kokk

u (€)

sh Tallinn ja Saue linn (€)

sh Harku alevik (€) sh

teise

d veee

ttevõ

tjad

(€)

Investeeri

ngud

2017

[

..

.

]

[ ..

.

]

[ ..

.

]

[

..

.

]

1

. Investee

ringud

veepuha

stuses

[.

..

]

[...] [...] [.

..

]

2

. Investee

ringud

reoveep

uhastuse

s

[.

..

]

[...] [...] [.

..

]

3

. Jooksva

d

investeer

ingud

võrkudel

[.

..

]

[...] [...] [.

..

]

4

. Veetorus

tik [.

..

]

[...] [...] [.

..

]

5

. Kanalisa

tsioonito

rustik

[.

..

]

[...] [...] [.

..

]

6

. IT [.

..

]

[...] [...] [.

..

]

7

. Muu [.

..

]

[...] [...] [.

..

]

8

. Maa [.

..

]

[...] [...] [.

..

]

9

. Üksikliit

umised [.

..

]

[...] [...] [.

..

]

2017.a

investeer

ingud

kokku

[.

..

]

[...] [...] [.

..

]

2017.a

investeer

ingud

ilma

liitumist

asudeta

[.

..

]

[...]

[...]

[.

..

]

[

.. [

.. [

.. [

..

92

Investeeri

ngud

2018

.

] . ]

. ]

.

]

1

. Investee

ringud

veepuha

stuses

[.

..

]

[...] [...] [.

..

]

2

. Investee

ringud

reoveep

uhastuse

s

[.

..

]

[...] [...] [.

..

]

3

. Jooksva

d

investeer

ingud

võrkudel

[.

..

]

[...] [...] [.

..

]

4

. Veetorus

tik [.

..

]

[...] [...] [.

..

]

5

. Kanalisa

tsioonito

rustik

[.

..

]

[...] [...] [.

..

]

6

. IT [.

..

]

[...] [...] [.

..

]

7

. Muu [.

..

]

[...] [...] [.

..

]

8

. Maa [.

..

]

[...] [...] [.

..

]

9

. Üksikliit

umised [.

..

]

[...] [...] [.

..

]

2018.a

investeer

ingud

kokku

[.

..

]

[...] [...] [.

..

]

2018.a

investeer

ingud

ilma

liitumist

asudeta

[.

..

]

[...]

[...]

[.

..

]

Investeeri

ngud

2019

[. ..

]

[. ..

]

[. ..

]

[. ..

]

1

. Investeer

ingud

veepuhas

tuses

[.

..

]

[...] [...] [.

..

]

2

. Investeer

ingud

reoveepu

hastuses

[.

..

]

[...] [...] [.

..

]

93

3

. Jooksvad

investeer

ingud

võrkudel

[.

..

]

[...] [...] [.

..

]

4

. Veetorus

tik [.

..

]

[...] [...] [.

..

]

5

. Kanalisat

sioonitor

ustik

[.

..

]

[...] [...] [.

..

]

6

. IT [.

..

]

[...] [...] [.

..

]

7

. Muu [.

..

]

[...] [...] [.

..

]

8

. Maa [.

..

]

[...] [...] [.

..

]

9