| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/6075-1 |
| Registreeritud | 27.09.2023 |
| Sünkroonitud | 25.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2023 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Agnes Peterson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RK/23-1269 - Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.10.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad7af8cd-617c-45f3-b850-78ad002f6a3a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad7af8cd-617c-45f3-b850-78ad002f6a3a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / riigikantselei@riigikantselei.ee / www.riigikantselei.ee
Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Meie: 27.09.2023
nr 7-2/23-01817-1 Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Edastame kooskõlastamiseks hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu, seletuskirja ja lisad leiate eelnõude infosüsteemist (EIS) aadressilt https://eelnoud.valitsus.ee. Palume teie kooskõlastust hiljemalt 17. oktoobriks 2023. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär Lisad: Seaduse eelnõu Seletuskiri Lisa 1 Elutähtsate teenuste määramise kriteeriumid Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Lisa 3 Vastavustabel Lisa 4 Märkuste tabel Galina Danilišina Galina.Danilisina@riigikantselei.ee
EELNÕU 25.09.2023
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Hädaolukorra seaduse muutmine
Hädaolukorra seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesolevat seadust ei kohaldata finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud isiku suhtes, kui tema finantsolukord on halvenenud või võib kiiresti halveneda, või on tõenäoline, et ta on maksejõuetu või võib muutuda lähitulevikus maksejõuetuks muul põhjusel, mis ei ole seotud hädaolukorraga või eriolukorra väljakuulutamisega, või kui on oht nimetatud olukordade tekkeks.“;
2) paragrahvi 2 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või tekitab suure keskkonnakahju ja mille katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.“;
3) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 9. Üleriigiline riskianalüüs
(1) Hädaolukorra või muu sarnase olukorra riski hindamiseks koostatakse üleriigiline riskianalüüs.
(2) Üleriigiline riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse hädaolukorda või muud sarnast olukorda põhjustada võivaid ohte.
(3) Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks hindavad käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud asutused, sealhulgas Eesti Pank koostöös Finantsinspektsiooniga oma pädevuse piires riske ning esitavad samas määruses sätestatud andmeid.
(4) Üleriigiline riskianalüüs koostatakse iga kahe aasta tagant ja selle ajakohasust hinnatakse vähemalt kord aastas.
(5) Üleriigilise riskianalüüsi koostamist juhib Riigikantselei.
(6) Üleriigiline riskianalüüs on aluseks hädaolukorra lahendamise plaanile ning teistele hädaolukorraks valmistumiseks ja selle lahendamiseks koostatavatele dokumentidele.
1
(7) Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi koostamise nõuded ja korra ning loetelu andmeid esitavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;
4) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:
„§ 91. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi võetakse arvesse üleriigilise riskianalüüsi koostamisel.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded, selle kooskõlastamise, edastamise ja kinnitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;
5) seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:
㤠251. Vabariigi Valitsuse juhtimisvolitused finantssektori suhtes
(1) Eesmärgiga säilitada finantssektori stabiilsus ja usaldusväärsus või kriitiliste funktsioonide jätkuvus võib Vabariigi Valitsus finantssektorit puudutavas eriolukorras Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve subjektide suhtes: 1) kehtestada määrusega finantssektorit puudutavates õigusaktides sätestatust erinevad usaldatavusnõuded või muud sarnased normatiivid; 2) kehtestada määrusega investeeringute tegemise tingimused, sealhulgas kohustuse osta riigi emiteeritavaid võlakirju ja rahaturuinstrumente või anda riigile laenu, välja arvatud finantsjärelevalve subjektile kohalduvate usaldatavusnormatiivide, kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude ja muude taoliste nõuete täitmiseks vajalike investeeringute tegemise kohta; 3) kehtestada määrusega tingimused raamatupidamist puudutava kohta ning järelevalveliste aruannete koostamisele, esitamisele ja avalikustamisele; 4) keelata osaliselt või täielikult kasumist väljamaksete tegemine või kehtestada muid tingimusi finantsjärelevalve subjektis olulise osaluse omajatele; 5) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või seada neile muid piiranguid, sealhulgas piirata nende mahtu; 6) peatada täielikult või osaliselt korraliste osamaksete tegemine Tagatisfondi seaduse tähenduses Tagatisfondi osafondidesse; 7) kehtestada krediidiasutuse osalise või täieliku moratooriumi või kindlustusandja erirežiimi ning vastavad tingimused ja korra või kehtestada maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse, sealhulgas pankrotimenetluse ja täitemenetluse tingimused.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada määrusega: 1) raha ja muu tagasimakstava vahendi, pensionilepingu alusel väljamakstava summa, väärtpaberi ja muu sellise nõude tagastamise, väljamaksmise või muu rahuldamise tingimused; 2) krediidi andmise, tagasi maksmise ja tagamise tingimused; 3) antud krediidi intressi, krediidi kulukuse või muu sellise tasu ülemmäära või peatada viiviste või leppetrahvide maksmise;
2
4) kindlustuslepingu alusel väljamakstava summa vähendamise või maksetähtpäeva edasilükkamise, kindlustusvõtjale kindlustusmakse vähendamise või maksetähtpäeva edasilükkamise ja kindlustuslepingu ülesütlemise tingimused; 5) väärtpaberi emiteerimise, reguleeritud väärtpaberiturul või muus kauplemiskohas pakkumuse ja tehingu tegemise tingimused, samuti väärtpaberiarveldussüsteemis toimingu tegemise tingimused või kauplemiskohas kõigi väärtpaberitehingute tegemise peatamise; 6) maksetehingu ja rahasiirde tegemise tingimused, sealhulgas tingimused maksekontolt sularaha väljavõtmise piiramiseks või keelamiseks, maksejuhiste täitmise tähtaja pikendamise ja tugeva autentimise rakendamiseks; 7) väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatud väärtpaberite registris ja pensioniregistris toimingute tegemise tingimused; 8) muud tingimused, mis arvestades konkreetset eriolukorda on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
(3) Vabariigi Valitsusel on õigus määrusega eriolukorra ajal Tagatisfondi seaduses sätestatud hüvitusjuhtumi korral ja kui see on konkreetset kriisiolukorda arvestades asjakohane ja vajalik peatada või lükata edasi hüvitiste väljamaksmine ja täpsustada hüvitamise ja toetamise tingimusi.
(4) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud akti kehtestada kuni kolmeks kuuks, kuulates ära Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga arvamuse. Vabariigi Valitsus võib akti kehtivust pikendada korduvalt kuni kolm kuud korraga, kui see on eriolukorda arvestades asjakohane ja vajalik.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse akt reguleerib Euroopa Liidu toimimise lepingu või Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja alusel Euroopa Keskpangale kuuluvate ülesannete täitmist, on Vabariigi Valitsusel õigus lõikes 1 nimetatud akt kehtestada juhul, kui Euroopa Keskpank või Ühtne Kriisilahendusnõukogu faktiliselt ei tegutse või ei saa hädaolukorra või selle ohu põhjustanud asjaolude tõttu või muul põhjusel oma ülesandeid täita ega Eestis oma pädevust teostada.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud Euroopa Keskpanga või Ühtse Kriisilahendusnõukogu võimetus ülesandeid täita on muu hulgas selline olukord, kus Vabariigi Valitsus on küsinud neilt vastavalt asutuse pädevusele ja määruse reguleerimisalale arvamust, kuid ei ole seda tähtpäevaks saanud.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud akti rakendab Finantsinspektsioon. Kui Finantsinspektsioonil tekib Vabariigi Valitsuse määruse või juhiste rakendamisel olukord, et see on vastuolus Euroopa Keskpanga või Ühtse Kriisilahendusnõukogu hilisema otsusega, rakendab Finantsinspektsioon Vabariigi Valitsuse määrust või juhiseid sellises maksimaalses ulatuses, et tagatud on kooskõla Euroopa Keskpanga või Ühtse Kriisilahendusnõukogu hilisema otsusega.“;
6) paragrahvi 36 lõiget 11 täiendatakse punktidega 5–8 järgmises sõnastuses:
„5) lennuväljade toimimine; 6) aeronavigatsiooniteenuse toimimine; 7) avaliku raudtee toimimine; 8) sadamate toimimine.“;
3
7) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Sotsiaalministeerium korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: 1) tervishoiuteenuste toimimine; 2) ravimitega varustamine.“;
8) paragrahvi 36 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) kaarditehingute töötlemine.“;
9) paragrahvi 36 lõike 4 sissejuhatav osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:“;
10) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium korraldab toiduga varustamise tagamise toimepidevust.“;
11) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„41) määrab käesolevas seaduses ning käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks volitatud esindaja ning edastab volitatud esindaja kontaktandmed Riigikantseleile, samuti teavitab viivitamata Riigikantseleid volitatud esindaja andmete muutumisest; 42) teavitab käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel asutuse määramisest ja edastab asutuse kontaktandmed Riigikantseleile, samuti teavitab viivitamata Riigikantseleid käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutuse või selle kontaktandmete muutumisest.“;
12) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) elutähtsa teenuse planeerimata katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust, hädaolukorrast või selle ohust (edaspidi sündmus) teavitamise kord ning üksikasjaliku sündmuse aruande esitamise tingimused ja kord;“;
13) paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) maksimaalselt lubatud tähtaeg määruses sätestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks alates isiku määramisest elutähtsa teenuse osutajaks.“;
14) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 nimetatud teavitamise tingimused peavad hõlmama vähemalt: 1) sündmusest mõjutatud kasutajate arvu ja osakaalu; 2) sündmuse kestust; 3) sündmusest mõjutatud geograafilist piirkonda, võttes arvesse geograafilise piirkonna eraldatust.“;
4
15) paragrahvi 38 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Elutähtsa teenuse osutajate üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse registris. Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks vajalikud andmed esitab registrisse ja uuendab need kord aastas hiljemalt 1. jaanuariks elutähtsat teenust korraldav asutus. Esitatavate andmete täpsem koosseis ja nende töötlemise kord sätestatakse tsiviiltoetuse registri põhimääruses.
16) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 12–16 järgmises sõnastuses:
„(12) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus annab haldusakti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta 30 päeva jooksul isiku elutähtsa teenuse osutaja tingimustele vastavusest teada saamisest arvates.
(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud haldusaktis määrab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus muu hulgas tähtpäeva, mis ajaks peab elutähtsa teenuse osutaja: 1) koostama toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatu kohaselt, arvestades, et toimepidevuse riskianalüüs peab olema koostatud üheksa kuu ja toimepidevuse plaan kümne kuu jooksul elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates; 2) korraldama esimest korda käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 nimetatud õppuse; 3) täitma käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestud määruses ja käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 ning muudes õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud nõudeid, arvestades, et käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmise tähtaeg ei oleks pikem kui viis aastat elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates.
(14) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ei loeta enam elutähtsa teenuse osutajaks, kui isik ei vasta elutähtsa teenuse osutaja tingimustele ning elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus on andnud sellekohase haldusakti ja teinud selle isikule teatavaks. Haldusakti jõustumisel ei kohaldata isiku suhtes elutähtsa teenuse osutaja kohta sätestatut.
(15) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus kannab käesoleva paragrahvi lõigetes 12
ja 14 sätestatud andmed elutähtsa teenuse osutajaks määramise või selle lõpetamise kohta tsiviiltoetuse registrisse hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
(16) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus edastab käesoleva paragrahvi lõigetes 12
ja 14 nimetatud haldusakti teadmiseks Riigi Infosüsteemi Ametile viie tööpäeva jooksul haldusakti andmisest arvates.“;
17) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) teavitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutust käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmusest ning esitama üksikasjaliku aruande hiljemalt ühe kuu jooksul. Elutähtsa teenuse osutaja suhtes, kes osutab käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 nimetatud elutähtsat teenust, kohaldatakse käesolevas punktis sätestatud teavitamise tähtaegasid ja nõudeid, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega
5
muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011, sätestatud erisusi.“;
18) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) määrama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks volitatud esindaja ning edastama volitatud esindaja kontaktandmed elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele;“;
19) paragrahvi 38 lõiget 3 täiendatakse punktidega 9–12 järgmises sõnastuses: „9) esitama kord aastas elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele ülevaate elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks ning käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määrusega nõutud teenuse taseme saavutamiseks rakendatud ja rakendatavate meetmetest; 10) korraldama töötajatele koolitusi, et suurendada töötajate teadlikkust elutähtsa teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest, toimimisest hädaolukorras või muus sarnases olukorras või nende ohu korral; 11) teavitama elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutust, kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis; 12) täitma muid õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud kohustusi.“;
20) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud ametiasutus edastab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani või nende muudatused enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, kes kontrollib käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 esitatud nõuete täitmist.“;
21) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui elutähtsa teenuse kättesaadavust tagavad võrgu- ja infosüsteemid asuvad välisriigis ning need ei toimi või ühendus välisriigiga ühendatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu liinirajatistega on katkenud, on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud tagama elutähtsa teenuse kättesaadavuse alternatiivsel viisil ja vahenditega.“;
22) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:
§ 411. Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel
(1) Taustakontrolli eesmärk on tagada nende isikute usaldusväärsus, kes täidavad lepingu või muul alusel elutähtsa teenuse osutaja juures järgmisi elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega seotud olulisi ülesandeid: 1) elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamine või haldamine; 2) ülesanne, mis võimaldab ligipääsu elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele;
6
3) ülesanne, mis on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis määrama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut arvestades kindlaks täpsemad ülesanded, mille täitmise olulisuse seisukohast on käesolevas paragrahvis sätestatud korras taustakontrolli tegemine eesmärgipärane.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud tegema taustakontrolli füüsilise isiku suhtes, kellele usaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täitmine. Taustakontrolli tegemisel kontrollitakse isiku teovõimet ja võetakse arvesse üksnes neid isiku karistatuse andmeid, mis on käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täitmise seisukohast olulised.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesandeid ei või anda täitmiseks isikule: 1) kes on piiratud teovõimega; 2) keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannete täitmise andmisest võib keelduda isikule, keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
(6) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud kontrollima käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolusid enne, kui isik asub täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmisel iga kahe aasta tagant.
(7) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud teavitama kontrollitavat isikut taustakontrolli alusest ja eesmärgist enne käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolude kontrollimist.
(8) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 kindlaksmääratud ülesannet täitva füüsilise isiku suhtes:
1) kellel on riigisaladusele juurdepääsu õigus seaduse, kehtiva juurdepääsuloa või julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel;
2) kui käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid kontrollitakse muus seaduses sätestatud alusel ja korras.
(9) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja suhtes, kellele usaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täitmine.“;
7
23) seadust täiendatakse §-ga 412 järgmises sõnastuses:
„§ 412. Isikuandmete töötlemine taustakontrolli tegemisel
(1) Elutähtsa teenuse osutajal on õigus saada ja töödelda käesoleva seaduse § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku taustakontrolli eesmärgil järgmisi andmeid, sealhulgas riigi andmekogusse kantud andmeid: 1) isikusamasuse kontrollimiseks vajalikud isiku üldandmed; 2) andmed isiku teovõime kohta; 3) andmed isiku karistatuse kohta.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja võib käesoleva seaduse § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitvalt välismaalaselt nõuda dokumendi esitamist tema kriminaalkorras karistamise kohta välisriigi õiguskaitseorgani poolt, kui see on vajalik käesoleva seaduse 411 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolude kontrollimiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isikuandmeid säilitab elutähtsa teenuse osutaja kuni kaks aastat taustakontrolli tegemisest arvates.“;
24) seadust täiendatakse §-ga 413 järgmises sõnastuses:
„§ 413. Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja
(1) Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja on käesoleva seaduse § 38 lõike 12 alusel elutähtsa teenuse osutajaks määratud isik, kes osutab muu hulgas samu või sarnaseid elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis ja kes on määratud Euroopa Liidu elutähtsa teenuse osutajaks käesolevas paragrahvis sätestad tingimustel ja korras (edaspidi Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja).
(2) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus teavitab elutähtsa teenuse osutajat tema vastavusest Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja tunnustele 15 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustest teada saamisest arvates.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja esitab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest arvates 15 päeva jooksul andmed selle kohta, millises Euroopa Liidu liikmesriigis ning milliseid elutähtsaid teenuseid ta osutab.
(4) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teabe Riigikantseleile 15 päeva jooksul teabe saamisest arvates. Riigikantselei edastab nimetatud teabe Euroopa Komisjonile, kes otsustab elutähtsa teenuse osutaja vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele.
(5) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus edastab elutähtsa teenuse osutajale Euroopa Komisjoni otsuse Euroopa Liidu oluliseks elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta ning teavitab elutähtsa teenuse osutajat sellega kaasnevatest kohustustest ja kuupäevast, alates millest need kohustused tema suhtes kehtivad.“;
25) seadust täiendatakse §-ga 414 järgmises sõnastuses:
8
„§ 414. Nõuandemissioon
(1) Nõuandemissioon on Euroopa Komisjoni poolt tehtav kontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise nõuete täitmise ja toimepidevuse tagamiseks kohaldatud meetmete üle Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja juures (edaspidi nõuandemissioon).
(2) Nõuandemissioon viiakse läbi Euroopa Komisjoni algatusel või Euroopa Liidu liikmesriigi või -riikide või elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse esitatud põhjendatud taotluse alusel. Nõuandemissiooniks peab andma nõusoleku elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus.
(3) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus väljastab Euroopa Komisjonile nõuandemissiooni läbiviimiseks järgmise teabe: 1) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi asjaomased osad; 2) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse toimepidevuseks rakendatud meetmete loetelu; 3) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja suhtes läbi viidud järelevalve menetluses tuvastatud teave ning järelevalve käigus rakendatud meetmed.
(4) Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja ja tema elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus annavad nõuandemissiooni raames Euroopa Komisjoni volitatud esindajatele juurdepääsu nõuandemissiooni läbiviimiseks ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule teabele, ehitistele ja süsteemidele, välja arvatud juhul, kui see ohustaks riigi julgeolekut.
(5) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus esitab Euroopa Komisjoni määratud tähtaja jooksul Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, kus elutähtsa teenuse osutaja teenust osutab, ülevaate nõuandemissiooni järel Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja juures rakendatavatest meetmetest või nende muutmisest.“;
26) seadust täiendatakse §-ga 415 järgmises sõnastuses:
„§ 415. Asutustevaheline koostöö, teavitamine ja aruandlus
(1) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel nimetatud asutus, Riigi Infosüsteemi Amet, Finantsinspektsioon, Päästeamet ja Riigikantselei teevad igakülgset koostööd ja vahetavad omavahel teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid ohte, riske, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmeid ja toimunud sündmusi.
(2) Kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis, teavitab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel nimetatud asutus, kelle vastutusvaldkonda mõjutatud elutähtsa teenuse osutaja jääb, sündmusest Riigikantseleid viivitamata või hiljemalt 24 tunni jooksul, kes omakorda teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni.
(3) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel nimetatud asutus peab teavitama teist Euroopa Liidu liikmesriiki elutähtsa teenusega
9
seotud sündmusest, kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele selles Euroopa Liidu liikmesriigis.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused esitavad kord aastas Riigikantseleile kokkuvõtva aruande elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta. Kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste kohta esitab kokkuvõtva aruande Päästeamet. Riigikantselei koostab saadud teabe põhjal koondaruande ja esitab selle Euroopa Komisjonile.“;
27) seadust täiendatakse §-ga 416 järgmises sõnastuses:
„416. Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia
(1) Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse suurendamiseks koostatakse elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia on dokument, milles kirjeldatakse pikaajalisi eesmärke ja võetavaid meetmeid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia koostamist juhib Riigikantselei.
(4) Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia koostamise nõuded ja korra ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;
28) paragrahvi 45 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) haldus- või riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-de 38–40, § 41 lõike 2, § 411 ning § 37 lõike 2 ja § 39 lõike 5 alusel kehtestatud määruste täitmise üle teeb elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus, finantsjärelevalve subjektide suhtes teeb haldus- või riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-de 38–40, § 41 lõike 2, § 411 ning § 37 lõike 2 ja § 39 lõike 5 alusel kehtestatud määruste täitmise üle Finantsinspektsioon;“;
29) paragrahvi 45 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 41 lõike 1 nõuete täitmise üle teeb Riigi Infosüsteemi Amet küberturvalisuse seaduses sätestatud pädevuse piires;“;
30) seadust täiendatakse §-ga 451 järgmises sõnastuses:
„451. Sõltumatu audit
Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel nimetatud asutus või Finantsinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud järelevalve tegemiseks tellida oma kulul sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatu auditi elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks ning katma auditiga seotud kulud. Sõltumatu audiitor valitakse elutähtsa teenuse
10
toimepidevust korraldava asutuse või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel nimetatud asutuse või Finantsinspektsiooni ja elutähtsa teenuse osutaja kokkuleppel.“;
31) paragrahvi 47 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär 30 000 eurot.“;
32) paragrahvi 49 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Elutähtsa teenuse osutajale käesoleva seaduse § 38 lõike 3 punktides 1–11, § 41 lõikes 2 või §-s 411 kehtestatud kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“.
§ 2. Ehitusseadustiku muutmine
Ehitusseadustiku § 97 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“.
§ 3. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 211 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 211. Elutähtsa teenuse osutaja ja temaga seotud isiku püsiv riigikaitseülesanne
(1) Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on: 1) tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW; 2) liinivaldaja, kelle riigipiiri ületava elektriliini ülekandevõimsus on suurem kui 100 MW; 3) põhivõrguettevõtja; 4) võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 5000 tarbija.
(2) Isiku, kes osutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust, püsiv riigikaitseülesanne riigikaitseseaduse § 432 tähenduses on tagada võrgu toimimine vastavalt hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele.“;
2) paragrahvi 71 lõiget 5 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) investeeringud jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks;“;
3) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
11
„(42) Käesoleva seaduse § 211 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmise ja selleks valmistumise üle teeb järelevalvet Konkurentsiamet hädaolukorra seaduse §-des 46 ja 47 sätestatud alusel ja korras.“.
§ 4. Kaugkütteseaduse muutmine
Kaugkütteseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja võrguettevõtjast soojusettevõtja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“;
2) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) investeeringud jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks;“.
§ 5. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Eestis asutatud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 1 või 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, välja arvatud juhul, kui tema Eestis tehtud maksed või Eestis tehtud sularaha väljamaksed moodustavad vähem kui ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ning Eesti Panga hinnangul ei ole tal Eestis maksete toimimisele olulist mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank eelnimetatud maksete kõrval ka asjaomases krediidiasutuses või filiaalis maksekontot omavate klientide arvu ja kaasatud hoiuste mahtu.“;
2) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loetelu koostamise täpsemad tingimused ja korra.
(5) Elutähtsat teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal on kohustatud säilitama nende juures maksekontot omavale isikule hädaolukorras või selle ohu korral juurdepääsu makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud makseteenustele, kuid mitte suuremas ulatuses, kui vastav asutus neid teenuseid tavaolukorras pakub. Hädaolukorras pakub elutähtsat teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal neid makseteenuseid ulatuses, mis vastab hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuetele.“.
§ 6. Lennundusseaduse muutmine
Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 78 järgmises sõnastuses:
12
„§ 78. Lennujulgestusteenuse osutaja püsiv riigikaitseülesanne
(1) Lennujulgestusteenuse osutaja, kes tagab lennujulgestusmeetmete kohaldamise elutähtsat teenust osutava lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingu alusel, püsiv riigikaitseülesanne riigikaitseseaduse § 432 tähenduses on tagada teenuse osutamine vastavalt käesoleva seaduse 71. peatükis sätestatule ja lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingule.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigikaitseülesande täitmiseks erisused, kui see on vajalik hädaolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks või nende olukordade lahendamise toetamiseks.“;
2) seaduse 83. peatükki täiendatakse §-ga 5041 järgmises sõnastuses:
„§ 5041. Maapealse teenindaja püsiv riigikaitseülesanne
(1) Maapealse teenindaja, kes osutab nõukogu direktiivi 96/67/EÜ lisas loetletud maapealse käitluse teenuseid, välja arvatud toitlustusteenust, elutähtsat teenust osutavale lennuvälja käitlejale maapealse teeninduse lepingu alusel, püsiv riigikaitseülesanne riigikaitseseaduse § 432 tähenduses on tagada teenuse osutamine vastavalt käesolevas peatükis sätestatule ja maapealse teeninduse lepingule.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigikaitseülesande täitmiseks erisused, kui see on vajalik hädaolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks või nende toetamiseks.“;
3) seadust täiendatakse §-ga 589 järgmises sõnastuses:
„§ 589. Elutähtsa teenuse osutaja
(1) Sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenust osutav äriühing, kes osutab lennuliikluse korraldamise teenust ja aeronavigatsiooniteenust, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11
punktis 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
(2) Lennuvälja käitaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“;
4) paragrahvi 601 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse §-des 78, 5041 ja 588 sätestatud püsiva riigikaitseülesande täitmise ja selleks valmistumise üle teeb järelevalvet Transpordiamet.
(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud järelevalve tegemisel on Transpordiametil õigus kohaldada käesoleva seaduse § 602 lõikes 1 sätestatud erimeetmeid, teha käesoleva seaduse §- s 603 nimetatud ettekirjutus ja rakendada ettekirjutuse täitmiseks sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud sunnivahendit.“.
§ 7. Maagaasiseaduse muutmine
13
Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 171 lõiget 5 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) investeeringud jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse nõuete täitmiseks;“;
2) paragrahvi 22 lõike 15 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) ettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 1000 tarbija.“;
3) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses:
„(17) Isiku, kes osutab käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust, püsiv riigikaitseülesanne riigikaitseseaduse § 432 tähenduses on tagada võrgu toimimine vastavalt hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele.“;
4) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 17 sätestatud ülesande täitmise ja selleks valmistumise üle teeb järelevalvet Kliimaministeerium hädaolukorra seaduse §-des 46 ja 47 sätestatud alusel ja korras.“.
§ 8. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:
„91) kaarditehingute töötlemise teenused;“;
2) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„14) sularaharinglus;“;
3) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Sularaharinglus käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 14 tähenduses on sularaha käitlemine ning pangatähtede käitluse seadmete haldamine. Sularaha käitlemine on sularaha lugemine, sortimine, pakendamine ja arvestuse pidamine, sularahaautomaatide kassettide täitmine ning muud teenused, mis võimaldavad sularaha- või makseautomaadist sularaha väljavõtmist, kui see töötab ühe või mitme kaardi väljastaja huvides, kes ei ole kontolt raha välja võtva kliendiga sõlmitud makseteenuse lepingu osaline. Pangatähtede käitluse seadmete haldamine on Euroopa Keskpanga kinnitatud sularaha käitlemise registris olevate seadmete omamine, monitoorimine, riistvaralise ja tarkvaralise toimekindluse tagamine ning sularahaautomaatide kassettide sularahaautomaatidesse paigaldamise korraldamine.
14
(7) Kaarditehingute töötlemise teenus käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 91 tähenduses on kaarditehingute autoriseerimise päringute edastamine, info koondamine ja arvelduspositsioonide kindlaksmääramine.“;
4) paragrahvi 41 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„41. Makseteenuste hulgast välistatud teenuseid osutava isiku kohustused“;
5) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:
„(5) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõikes 6 nimetatud teenust, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui ta osutab teenuseid hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale ja Eesti Panga hinnangu kohaselt on isikul maksete toimimisele oluline mõju.
(6) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõikes 7 nimetatud teenust, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui ta osutab teenuseid hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale ja Eesti Panga hinnangu kohaselt on isikul maksete toimimisele oluline mõju.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud elutähtsat teenust osutavate isikute loetelu kinnitab Eesti Pank.
(8) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud loetelu koostamise täpsemad tingimused ja korra.“;
6) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 11−13 järgmises sõnastuses:
„(11) Eestis asutatud makseasutus või e-raha asutus või välisriigi makseasutuse või välisriigi e-raha asutuse filiaal on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui tema Eestis tehtud maksed või sularaha väljamaksed moodustavad rohkem kui ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ning Eesti Panga hinnangul on tal Eestis maksete toimimisele oluline mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank eelnimetatud maksete kõrval ka makseasutuses või e-raha asutuses maksekontot omavate klientide arvu.
(12) Elutähtsat teenust osutavate makseasutuste ja e-raha asutuste loetelu kinnitab Eesti Pank.
(13) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud loetelu koostamise täpsemad tingimused ja korra.“.
§ 9. Raudteeseaduse muutmine
Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:
„§ 91. Elutähtsa teenuse osutaja ja temaga seotud isiku püsiv riigikaitseülesanne
15
(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
(2) Isiku, kes osutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale taristu arendamise või opereerimise teenust, püsiv riigikaitseülesanne riigikaitseseaduse § 432
tähenduses on tagada taristu toimimine vastavalt hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele.“;
2) paragrahvi 143 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmise ja selleks valmistumise üle teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hädaolukorra seaduse §-des 46 ja 47 sätestatud alusel ja korras.“.
§ 10. Ravimiseaduse muutmine
Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:
„(11) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kelle kaudu tagatakse ravimite hulgimüük ravimite varustuskindluse tagamiseks ja hädaolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks ja kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud ja lõike 13 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Ravimiamet teinud ettepaneku, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtutakse: 1) turustatavate ravimite nomenklatuurist; 2) turustatavate ravimite osakaalust ravimite turumahus; 3) võimest tagada koostöös lepingupartneritega ravimite varustuskindlus.
(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(14) Ravimiamet hindab perioodiliselt elutähtsa teenuse osutajate vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud ja lõike 13 alusel kehtestatud tingimustele ja esitab vajaduse korral ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramise või väljaarvamise kohta.“;
2) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:
„(11) Üldapteek, kelle kaudu tagatakse ravimite jaemüük ravimite varustuskindluse tagamiseks ja hädaolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks ja kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud ja lõike 13 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Ravimiamet teinud ettepaneku, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
16
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtutakse: 1) rahvastiku paiknemisest; 2) elutähtsa teenuse osutajate paiknemisest; 3) üldapteegi käibe, personali, ruumide ja seadmete sobivusest ravimite varustuskindluse tagamiseks võrreldes teiste sama asustusüksuse üldapteekidega.
(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(14) Ravimiamet hindab perioodiliselt elutähtsa teenuse osutajate vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud ja lõike 13 alusel kehtestatud tingimustele ja esitab vajaduse korral ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramise või väljaarvamise kohta.“.
§ 11. Sadamaseaduse muutmine
Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Elutähtsa teenuse osutaja
(1) Sadama pidaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 8 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) tema sadama toimimine mõjutab teise elutähtsa teenuse toimepidevuse või riigikaitse tagamist; 2) tema sadamat läbivate reisijate arv moodustab märkimisväärse osa Eestis rahvusvaheliste reisijate arvust; 3) tema sadama kaudu veetava kauba maht moodustab märkimisväärse osa Eestis sadamate kaudu veetavate kaupade kogumahust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud elutähtsat teenust osutavate sadama pidajate ja nende hallatavate elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate sadamate määramise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 32. Sadamaoperaatori püsiv riigikaitseülesanne
(1) Sadamaoperaatori, kes lastib ja lossib käesoleva seaduse § 31 lõike 2 alusel kinnitatud elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavas sadamas konteiner- ja veeremkaupu, püsiv riigikaitseülesanne riigikaitseseaduse § 432 tähenduses on tagada teenuse osutamine vastavalt käesolevas seaduses sätestatule ja elutähtsat teenust osutava sadama pidajaga sõlmitud lepingule.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigikaitseülesande täitmiseks erisused, kui see on vajalik hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks või nende toetamiseks.“;
2) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
17
„(6) Käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud püsiva riigikaitseülesande täitmise ja selleks valmistumise üle teeb järelevalvet Transpordiamet.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud järelevalve tegemisel on Transpordiametil õigus kohaldada käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud erimeetmeid ja rakendada ettekirjutuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 44 nimetatud sunnivahendit.“.
§ 12. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 5–9 järgmises sõnastuses:
„(5) Üldarstiabi osutaja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Tervisekassa ja Terviseamet teinud ettepaneku, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud elutähtsa teenuse osutajate määramisel lähtutakse: 1) ühtlase kättesaadavuse põhimõttest maakondades ja linnades; 2) üldarstiabi osutaja või samal taristul koos ühe keskusena tegutsevate üldarstiabi osutajate toimepidevusest; 3) kõikide osutatavate tervishoiuteenuste, sealhulgas tugiteenuste mahust tervikuna.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(8) Terviseamet hindab perioodiliselt elutähtsa teenuse osutajate vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele ja esitab vajaduse korral ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramise või mahaarvamise kohta.
(9) Elutähtsa teenuse osutajast üldarstiabi osutaja on kohustatud viivitamata teavitama Terviseametit käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 7 alusel arvesse võetud asjaolude muudatustest, mida võeti arvesse tema elutähtsa teenuse osutajaks määramisel.“;
2) paragrahvi 17 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Kiirabibrigaadi pidaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“;
3) paragrahvi 22 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(41) Käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu haigla on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“.
§ 13. Toiduseaduse muutmine
Toiduseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
18
„Käesolevas seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll, toiduga varustamise tagamise abinõud ning riiklik järelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks.“;
2) paragrahvi 1 lõige 51 loetakse lõikeks 52 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Käesoleva seaduse 71. peatükis sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses ning hädaolukorra seaduses sätestatud erisusi.“;
3) seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses:
„71. peatükk TOIDU VARUSTUSKINDLUS
§ 461. Toiduga varustamise tagamine
(1) Toiduga varustamine tagatakse rakendades käesolevas peatükis ning hädaolukorra seaduses sätestatud meetmeid.
(2) Hädaolukorras või selle ohu, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra korral tagatakse elanikkonna toiduga varustamine ulatuses, mis on vajalik elaniku esmavajaduse rahuldamiseks.
§ 462. Toidu tarneahela toimimise tagamine
Vabariigi Valitsus võib keelata osaliselt või täielikult toidu väljaveo Eestist, kui toitu ei turustata piisavas koguses elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või on oht sellise olukorra tekkeks.
§ 463. Toiduga varustamise tagamine elutähtsa teenuse kaudu
(1) Toiduga varustamine tagatakse eelkõige elutähtsa teenuse osutaja tegevuse kaudu tema valdkonnas.
(2) Ettevõtja on elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 5 nimetatud elutähtsa teenuse puhul, kui tema majandustegevuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist, sealhulgas ühe valdkonna või toidugrupi korral, ja kelle valdkonna eest vastutav minister on määranud haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toiduga varustamise valdkonnaks on eelkõige: 1) teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmine; 2) looma pidamine liha või piima tootmise eesmärgil; 3) liha käitlemine; 4) piima käitlemine; 5) toidu jaekaubandus.
19
(4) Käesolevas peatükis, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud piima tootmise eesmärgil loomapidamises, käsitatakse konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaid ning tulundusühistut ja tema liikmeid ühe ettevõtjana.
§ 464. Elutähtsa teenuse osutaja
(1) Käesoleva seaduse § 463 lõikes 3 sätestatud valdkonnas mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kelle aasta selle valdkonna müügikäive on valdkonnas tegutsevate ettevõtjate müügikäibest suurim, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Käesoleva seaduse § 463 lõike 3 punktis 1 sätestatud teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmises võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus.
(3) Käesoleva seaduse § 463 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud looma pidamises, välja arvatud piimaveiste pidamine, ja liha käitlemises võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus.
(4) Käesoleva seaduse § 463 lõike 3 punktis 2 sätestatud piimaveiste pidamises mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kes peab vähemalt 1500 piimaveist.
(5) Käesoleva seaduse § 463 lõike 3 punktis 4 sätestatud piima käitlemises võetakse aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus.
(6) Käesoleva seaduse § 463 lõike 3 punktis 5 sätestatud toidu jaekaubanduses mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kelle turuosa toidu jaekaubanduses on vähemalt kuus protsenti.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud toiduga varustamise kohta, eelkõige käesoleva paragrahvi lõigetes 4−6 sätestatud valdkonna kohta kehtestatud nõuetele vastavatest ettevõtjatest mõjutab elanikkonna toiduga varustamist enim ettevõtja, kes on teisi toiduga varustamise valdkonna elutähtsa teenuse osutajaid arvestades sobivaim, et tagada toiduga varustamine võimalikult terviklikult, laiapindselt ja parimal viisil, lähtudes tema ettevõtte asukohast, tegevuse mitmekesisusest, käideldavatest toidugruppidest, loomse toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade arvust, lepingulise suhte olemasolust teise toiduga varustamise valdkonna elutähtsa teenuse osutajaga ning võimaluse korral ettevõtja huvidest.
(8) Käesolevas paragrahvis nimetatud toiduga varustamise valdkonna ettevõtjatest, kes vastavad elanikkonna toiduga varustamist märkimisväärselt mõjutava ettevõtja nõuetele, on elutähtsa teenuse osutajaks sobivaim eelkõige see ettevõtja, kelle tegevus vastab enim selle valdkonna elutähtsa teenuse määratlusele.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud valdkonnas mõjutavad märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist kolm selle valdkonna suurima müügikäibega ettevõtjat.
§ 465. Elutähtsa teenuse osutaja määramine
20
(1) Ettevõtja vastavus käesoleva seaduse §-s 464 sätestatud nõuetele tehakse kindlaks tema majandusaasta aruande ja tema põllumajandusloomade registri ning riigi toidu ja sööda käitajate registri andmete alusel.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja määramiseks võetakse aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete keskmised andmed.
(3) Käesoleva seaduse § 464 lõikes 7 sätestatud kaalutlustest lähtuvalt võib valdkonna eest vastutav minister määrata selles valdkonnas elutähtsa teenuse osutajaks väiksema arvu nõuetele vastavaid ettevõtjaid, kui neid selles valdkonnas on.
(4) Toiduga varustamise valdkonnas elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“.
§ 14. Turvategevuse seaduse muutmine
Turvategevuse seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:
„§ 91. Turvaettevõtjana elutähtsa teenuse osutamine
(1) Turvaettevõtja, kes osutab püsivalt turvamise teenust teisele hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 2 nimetatud teenust osutavale elutähtsa teenuse osutajale, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“.
§ 15. Vedelkütuse seaduse muutmine
Vedelkütuse seaduse § 3 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on: 1) kütuse müüja, kellel on kümme või enam tanklat ja kelle tanklad asuvad vähemalt kolmes maakonnas; 2) aktsiisilaopidaja, kes lubab kütuse tarbimisse selle lähetamiseks Eestisse.“.
§ 16. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud korras määratud vee-ettevõtja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“.
§ 17. Üleminekusätted
(1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 7 nimetatud määruse kehtestab Vabariigi Valitsus 2024. aasta 1. juuliks.
(2) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 3 nimetatud määruse kehtestab Vabariigi Valitsus 2024. aasta 1. juuliks.
(3) Käesoleva seaduse § 416 lõikes 1 nimetatud määruse kehtestab Vabariigi Valitsus 2024. aasta 1. juuliks.
21
(4) Enne käesoleva seaduse jõustumist käesoleva seaduse § 38 lõike 2 tingimustele vastavad isikud loetakse elutähtsa teenuse osutajaks käesoleva seaduse jõustumise päeval.
(5) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus esitab tsiviiltoetuse registrisse käesoleva seaduse § 38 lõikes 11 nimetatud andmed elutähtsa teenuse osutaja kohta, kes vastas enne käesoleva seaduse jõutumist käesoleva seaduse § 38 lõike 2 tingimustele, hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks.
(6) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostavad kohaliku omavalitsuse üksused 2025. aasta 30. juuniks.
(7) Elutähtsate teenuste toimepidevust korraldav asutus kehtestab käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastava määruse 2025. aasta 1. juuliks.
(8) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud üleriigilise riskianalüüsi koostab Riigikantselei 2025. aasta 31. detsembriks.
(9) Käesoleva seaduse § 416 lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostab Riigikantselei 2025. aasta 31. detsembriks.
(10) Elutähtsate teenuste toimepidevust korraldav asutus selgitab välja käesoleva seaduse § 38 lõike 2 tingimustele vastavad elutähtsa teenuse osutajad ja määrab need käesoleva seaduse § 38 lõikes 12 nimetatud haldusaktiga hiljemalt 2026. aasta 28. veebruariks.
(11) Enne käesoleva seaduse jõustumist koostatud toimepidevuse riskianalüüs ja plaan kehtib kuni käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamiseni ning nende kinnitamiseni käesoleva seaduse § 40 kohaselt.
(12) Elutähtsa teenuse osutaja koostab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks.
(13) Elutähtsa teenuse osutaja teeb käesoleva seaduse § 411 lõikes 2 nimetatud taustakontrolli kümme kuu jooksul elutähtsa teenuse osutaja määramisest arvates, kuid hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks.
§ 18. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 18. oktoobril.
Lauri Hussar Riigikogu esimees
Tallinn, 2023
Algatab Vabariigi Valitsus
22
(allkirjastatud digitaalselt)
23
25.09.2023
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Käesoleva eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (edaspidi CER direktiiv). CER direktiiv jõustus 16.01.2023 ning see tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 17.10.2024, normid peavad jõustuma hiljemalt 18.10.2024. CER direktiiv hõlmab energeetika-, transpordi-, pangandus-, finantsturutaristu- (nt börs), digitaristu-, tervishoiu-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, keskvalitsuse, kosmose- ja toidusektorit. Kesksel kohal on nendes sektorites tegutsevate ettevõtete ja nende pakutavate teenuste toimepidevus ning majandustegevuse säilitamine elutähtsate teenuste takistamatu osutamise kaudu siseturul.
CER direktiivi ülevõtmiseks ei ole vaja oluliselt muuta Eesti õigust, kuna kehtivas hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS) sätestatud elutähtsate teenuste regulatsioon vastab suuremas osas juba praegu CER direktiivi nõuetele. Sellegipoolest on teatud teemad, mis ei ole Eestis reguleeritud, ning just nendele käesolev seaduse eelnõu keskendubki.
HOSis tehtavad muudatused hõlmavad:
1) elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat;
2) üleriigilise riskianalüüsi koostamist, mis sisaldab ka elutähtsate teenuste sektoripõhist vaadet ning mille osaks on kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüsid;
3) elutähtsate teenuste ja elutähtsa teenuse osutajate ringi laiendamist. Eelnõuga loetakse elutähtsateks teenusteks lisaks kehtivale 14 teenusele1 ka lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, sadamate, avaliku raudtee ja tervishoiuteenuse toimimine ning ravimitega ja toiduga varustamine;
4) elutähtsa teenuse osutaja määramist haldusaktiga ja elutähtsa teenuse osutaja staatuse lõpetamist;
5) elutähtsa teenuse osutaja teavitamise kohustust;
6) asutustevahelist koostööd;
7) elutähtsa teenuse osutaja töötajate kategoriseerimist ja taustakontrolli tegemist;
8) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramist;
1 Elektriga varustamine, maagaasiga varustamine, vedelkütusega varustamine, riigitee sõidetavuse tagamine, telefoniteenus, mobiiltelefoniteenus, andmesideteenus, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, vältimatu abi, sularaharinglus, makseteenus, kaugküttega varustamine, kohaliku tee sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja kanalisatsioon.
1
25.09.2023
9) Euroopa Komisjoni nõuandemissiooni läbiviimist;
10) auditeerimist ja järelevalvet.
Lisaks muudetakse ka ehitusseadustikku, elektrituruseadust, kaugkütteseadust, krediidiasutuste seadust, lennundusseadust, maagaasiseadust, makseasutuste ja e-raha asutuste seadust, raudteeseadust, ravimiseadust, sadamaseadust, tervishoiuteenuste korraldamise seadust, toiduseadust, turvategevuse seadust, vedelkütuse seadust ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust. Nende seaduste muutmine on seotud elutähtsa teenuse ringi laiendamisega. Nimetatud seadustes sätestatakse ettevõtete kriteeriumid, mille täitmisel loetakse ettevõtjad elutähtsa teenuse osutajateks. Samuti täpsustatakse olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate kriteeriume tulenevalt CER direktiivi nõuetest.
Seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusena laieneb elutähtsa teenuse osutajate ring, suureneb erinevate asutuste vaheline koostöö, koostatakse terviklik üleriigiline riskianalüüs, tekib kohustus teha elutähtsa teenuse osutaja töötajate taustakontrolli ja määratakse Euroopa Liidu olulised elutähtsa teenuse osutajad, reguleeritakse Euroopa Komisjoni nõuandemissioon ning tekib võimalus vajaduse korral auditeerida elutähtsa teenuse osutaja toimepidevust või nõuda seda.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Galina Danilišina (galina.danilisina@riigikantselei.ee). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Riigikantselei õigusosakonna nõunik Eero Svarval (eero.svarval@riigikantselei.ee). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei tugitegevuste osakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva (piret.grigorjeva@riigikantselei.ee).
Eelnõu ettevalmistamisel on korraldatud 2023. aastal mitmeid kohtumisi Keskkonnaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni esindajatega. Eelnõu koostamisel on võetud võimalikult palju arvesse kohtumistel saadud sisendit.
1.3. Märkused
Eelnõuga võetakse üle CER direktiiv. Eelnõuga nähakse ette muudatused järgmistes seadustes:
ehitusseadustik (RT I, 30.06.2023, 2) elektrituruseadus (RT I, 30.06.2023, 5) hädaolukorra seadus (RT I, 30.06.2023, 22) kaugkütteseadus (RT I, 09.08.2022, 26) krediidiasutuste seadus (RT I, 17.03.2023, 15) lennundusseadus (RT I, 30.06.2023, 32) maagaasiseadus (RT I, 30.06.2023, 37) makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (RT I, 01.03.2023, 52) raudteeseadus (RT I, 30.06.2023, 62) ravimiseadus (RT I, 11.03.2023, 84) sadamaseadus (RT I, 30.06.2023, 69)
2
25.09.2023
tervishoiuteenuste korraldamise seadus (RT I, 11.03.2023, 92) toiduseadus (RT I, 1.11.2021, 20) turvategevuse seadus (RT I, 06.07.2023, 103) vedelkütuse seadus (RT I, 30.06.2023, 95) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I, 07.03.2023, 3).
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023−2027 punktiga 1.2.2.2 ning Vabariigi Valitsuses menetluses oleva tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga3.
Eelnõu on läbinud 29.06−07.08.2023 mitteametliku kooskõlastusringi ning lähtudes saadud ettepanekutest on eelnõusse lisatud muudatused, mis ei tulene kindlatest CER direktiivi normidest, kuid mis on hädavajalikud CER direktiivi rakendamiseks. Nimetatud muudatused on järgmised:
1) kaarditehingute töötlemise käsitlemine elutähtsa teenusena (eelnõu hädaolukorra seaduse punkt 8 ja makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse punktid 1 ja 3);
2) sularaha käitlemise teenuse osutamine turvaettevõtete poolt käsitlemine elutähtsana (eelnõu makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse punkt 3 ja turvategevuse seaduse muutmine);
3) Finantsinspektsiooni juhtimisvolitused krediidiasutuste suhtes eriolukorras (eelnõu hädaolukorra seaduse punktid 1 ja 5);
4) üldapteekide käsitlemine elutähtsa teenuse osutajatena (eelnõu ravimiseaduse punkt 2);
5) elutähtsa teenuse toimepidevusega seotud kulude kajastamine elektri, kaugkütte teenuse ja maagaasi tariifis (eelnõu elektrituruseaduse punkt 2, kaugkütteseaduse punkt 2, maagaasiseaduse punkt 1);
6) püsiva riigikaitseülesande määramine energeetika, lennunduse, sadamate ja raudtee valdkondades (eelnõu elektrituruseaduse punkt 1, lennundusseaduse punktid 1 ja 2, maagaasiseaduse punkt 3, raudteeseaduse punkt 1, sadamaseaduse punkt 1);
7) HOS § 41 lõike 2 sõnastuse täpsustamine (nn saartalituse nõude täpsustamine) (eelnõu hädaolukorra seaduse punkt 21).
Märkuste tabel on esitatud lisas 4. Täpsemad selgitused seotuse kohta CER direktiiviga on toodud esile seletuskirjas vastavate eelnõu punktide juures.
Eelnõule ei ole tehtud eelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks väljatöötamiskavatsust. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest. Euroopa Komisjon viis 19. novembrist 2018. a kuni 11. veebruarini 2019. a läbi nõukogu 8. detsembri 2008. aasta Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitsmise direktiivi (2008/114/EÜ) (edaspidi CIP direktiiv) avaliku konsultatsiooni4. CER direktiiv asendab CIP direktiivi. Avaliku konsultatsiooni käigus hinnati CIP direktiivi asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, sidusust ja Euroopa Liidu lisandväärtust. 2020. aastal analüüsis Euroopa Komisjon elutähtsa teenuse toimepidevusega seotud
2 Vabariigi Valitsuse 18.05.2023 korraldus nr 131 „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“ kinnitamine“ (RT III, 20.05.2023, 2). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/320052023002 3 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/375b55a6-eaf1-4904-b3b7-fd0965df5106 4 Lisainfo ja küsimustik on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/info/law/better- regulation/initiatives/ares-2018-1378074/public-consultation_et.
3
25.09.2023
probleeme liimesriikide põhiselt. Liikmesriikidele saadeti ankeet, koguti tagasisidet, analüüsiti olemasolevat olukorda ja selgitati välja probleemid. CER direktiivi väljatöötamisel hinnati muudatuste mõjusid ja kaalutleti erinevaid alternatiive CER direktiivi normide sisustamiseks.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Käesoleva seaduse eelnõu eesmärk on võtta üle CER direktiiv.
Elutähtsa teenuse osutajatel on asendamatu roll ühiskondlike funktsioonide või majandustegevuse säilitamisel siseturul olukorras, kus Euroopa Liidu majandus on üha suuremas ristsõltuvuses. Direktiivi eesmärk on selgitada välja elutähtsad teenused ja nende teenuste osutajad, kellest sõltub liikmesriikide majanduse ja ühiskonna toimimine. Samuti selgitada välja Euroopa Liidu olulised elutähtsa teenuse osutajad ning suurendada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust siseturul asjakohaste toimepidevuse nõuete kehtestamise, sh töötajate usaldusväärsuse hindamine taustakontrolli, järelevalve tõhustamise ja asutustevahelise, sh piiriülese koostöö tõhustamise abil ning võimaldada Euroopa Komisjonil läbi viia nõuandemissiooni Euroopa Liidu oluliste elutähtsa teenuse osutajate juurde.
Käesolev seaduse eelnõu lähtub kõikidest nimetatud eesmärkidest. Eelnõuga luuakse terviklik ülevaade elutähtsatest teenustest ja teenuse osutajatest, kes vastavad CER direktiivi artiklite 6 ja 7 kriteeriumidele, st on Eesti ühiskonna toimimise seisukohast olulisel kohal. Samuti reguleeritakse Euroopa Liidu oluliste elutähtsa teenuse osutajate määramist ehk selliste elutähtsa teenuse osutajate väljaselgitamist, kelle toimepidevusest sõltub kuue või enama Euroopa Liidu liikmesriigi ühiskonna toimimine. Täpsustatakse elutähtsa teenuse osutajate ja Euroopa Liidu oluliste elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse nõudeid tulenevalt CER direktiivist. Ühtlasi luuakse alused riiklike elutähtsa teenuse üleste strateegiliste eesmärkide seadmiseks ja meetmete kavandamiseks. Tekib terviklik üleriigiline riskianalüüs, mille aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüsid ja mis hõlmab elutähtsaid teenuseid. Üleriigiline riskianalüüs hõlmab edaspidi lisaks tavapärastele looduslikele ja inimtegevusest tingitud riskidele ka sektori- ja piiriüleseid riske, mis võivad mõjutada elutähtsate teenuste osutamist, sealhulgas õnnetusi, looduskatastroofe, selliseid rahvatervise hädaolukordi nagu pandeemiad ja hübriidohud või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, muu hulgas terroriakte, kuritegevuse sisseimbumist ja sabotaaži. Üleriigilise riskianalüüsi oluliseks sisendiks on kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüsid, mis võimaldavad saavutada CER direktiivi eesmärke ja saada terviklikku vaadet kõikidest võimaliketest, sh piirkonnaspetsiifilistest, elutähtsa teenuse osutajaid varitsevatest riskidest. Ühtne ja kõikehõlmav üleriigiline riskianalüüs võimaldab paremini suunata ja kavandada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevust. Paraneb elutähtsa teenuse osutajate suutlikkus osutada elutähtsaid teenuseid mitmesuguste riskide korral.
Eelnõuga täpsustatakse asutustevahelist ja rahvusvahelist koostööd, mis aitab tõhustada elutähtsate teenuste kaitset erinevate ohtude vastu, kiirendada infovahetust teenuse osutamist mõjutavate intsidentide korral ning rahvusvahelist koostööd.
Direktiivi ülevõtmistabel on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 3.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
4
25.09.2023
§ 1. Hädaolukorra seaduse muutmine
Punktiga 1 muudetakse seaduse reguleerimisala. HOSi § 1 täiendatakse lõikega 6, millega sätestatakse erand HOSi kohaldamisest finantskriisidele. Erandi kohaldamine ei tulene CER direktiivist, kuid on vajalik CER direktiivi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022 direktiivi (EL) 2022/25555 (edaspidi NIS2 direktiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022 määruse (EL) 2022/25546 (edaspidi DORA määrus) rakendamise tagamiseks. CER ja NIS2 direktiivid kohustavad liikmesriike määrama pädevad asutused direktiivi rakendamiseks. DORA määruse kohaselt on pädevateks asutusteks finantssektoris Finantsinspektsioon ja Euroopa Keskpank. Sellest tulenevalt juhtis eelnõu mitteametlikul kooskõlastamisel Eesti Pangaliit Riigikantselei tähelepanu asjaolule, et eelnõus on lahendamata Euroopa Keskpanga mandaadi küsimus erinevates kriisiolukordades. Rahandusministeeriumi seisukoha kohaselt ei sätesta kehtiv HOS erisusi eriolukorra juhtimiseks finantssektoris. Eestis teeb reguleeritud finantssektori üle järelevalvet Finantsinspektsioon. Tulenevalt ELi otsekohalduvast õigusest on Finantsinspektsiooni volitused eelkõige panganduse järelevalvajana piiratud ning suurte pankade (Eestis elutähtsa teenuse osutajatest pangad) otsene järelevalve ja väikepankade osatine järelevalve on antud Euroopa Keskpanga pädevusse (vastavalt ELi määrusele nr 1024/20137), krediidiasutuste kriisilahenduspädevus on antud ELi kriisilahendusasutuse (Ühtse Kriisilahendusnõukogu) pädevusse (vastavalt ELi määrusele nr 806/20148). Seega oluliste pankade järelevalves tuleb arvestada, et ELi õiguses ettenähtud juhtudel on järelevalve tegijaks Finantsinspektsiooni asemel Euroopa Keskpank ning kriisilahenduses Ühtne Kriisilahendusnõukogu, mistõttu oleks vajalik kujundada erilahendus eriolukorra juhtimiseks finantssektorit puudutavas. Vastupidisel juhul võivad tekkida kriisides tõsised õiguslikud probleemid finantssektori juhtimises. Oluline on ka asjaolu, et finantssektoris on krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantskriisi ennetamise ja lahendamise meetmed juba väga ulatuslikult reguleeritud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusega (edaspidi FELS), mis omakorda süvendab segadust pädevate asutuste rollis. FELSis toodud regulatsioon põhineb samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2014/59/EL9.
Koostöös Rahandusministeeriumiga töötas Riigikantselei välja lahenduse, millega luuakase selgus pädevate asutuste rollis eriolukorras ning välistatakse HOSi kohaldumisalast nn tavapärane finantskriisi olukorra ennetamine ja lahendamine (nn kriisilahendusmenetlus). Seda just juhul, kui kriisi põhjustavad finantsmajanduslikud olukorrad (likviidsusraskused, olulised vead finantsettevõtja riskijuhtimises jmt). Lõike 6 lisamine tagab õigusselguse ja
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022 direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022 määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011. 7 Nõukogu 15. oktoobri 2013 määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga kohaselt. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014 määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 kohaselt. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 EMPs kohaldatav tekst (ELT L 173, 12.06.2014, lk 190–348), muudetud direktiiviga (EL) 2019/879 (ELT L 150, 07.06.2019, lk 296–344).
5
25.09.2023
võimaldab vältida mitmeti mõistetavuse ning tagab CER direktiivi rakendamise. FELS kohaldub lisaks pankade ja investeerimisühingutega ühte gruppi kuuluvatele ettevõtetele (nt ema- või valdusettevõtted). Samuti kohaldub FELS tulevikus kesksetele vastaspooltele (isikud, kes viivad lõpuni suuremahulisi väärtpaberi-, eelkõige tuletistehinguid). Vastav eelnõu on veel menetlemisel. Samuti hakkab sarnane raamistik tõenäoliselt tulevikus ELi tasemel kehtima ka kindlustusandjatele. Seetõttu ei viidata asjaomases lõikes konkreetselt FELSis nimetatud isikutele (krediidiasutustele ja investeerimisühingutele), vaid jäetakse vastavate subjektide ring n-ö lahtiseks – sõltuvalt sellest, kes veel tulevikus FELSi kohaldumisalasse lisatakse, siis ka neile kehtib lõige 6 samamoodi.
Punktiga 2 muudetakse HOSi § 2 lõike 4 esimest lauset, mis defineerib elutähtsa teenuse. Tegemist on otseselt CER direktiivi ülevõtmiseks vajaliku muudatusega. Kehtiva HOSi elutähtsa teenuse definitsiooni ja elutähtsate teenuste loetelu määramise aluseks oli 2015. aastal Siseministeeriumi välja töötatud HOSi reguleerimisalasse kuuluvate teenuste metoodika. Selle metoodika väljatöötamises osalesid kõik ministeeriumid ning selle koostamisel lähtuti Taani elutähtsate funktsioonide metoodikast, mis omakorda on välja töötatud USA ja Suurbritannia kogemusi arvestades.
CER direktiivi ülevõtmiseks täiendas 2022. aastal Riigikantselei koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, (endise) Maaeluministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Eesti Pangaga 2015. aasta metoodikat hindamiskriteeriumidega „mõju keskkonnale“, „roll riigikaitses“ ja „mõju majandusele“. Metoodika täiendamise vajadus oli tingitud sellest, et CER direktiivi artiklites 6 ja 7 toodud kriteeriumid on oluliselt laiemad kui kehtivas HOSis ning hõlmavad ka mõju hindamist keskkonnale, avalikule ohutusele (public safety) ja julgeolekule (public security).10 Avalikku ohutust kasutatakse tihti koos „riigi julgeoleku“ või „avaliku korraga“11, seejuures koosmõjus „riigi julgeolekuga“ pigem riigikaitse tähenduses. Omakorda on Euroopa Kohus kasutanud termineid „riigi julgeolek“ ja „avalik julgeolek“ samas tähenduses.12 Seejuures on Euroopa Kohus märkinud, et „avalik julgeolek“ või „riigi julgeolek“ samas tähenduses hõlmab ühtaegu nii liikmesriigi sisejulgeolekut kui ka tema välisjulgeolekut.13 Avalikku julgeolekut on praktikas tõlgendatud selliselt, et see hõlmab lisaks igasugusele seaduserikkumisele ka seda, et esineb tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi14. Eelnevast tulenevalt kasutatakse käesolevas eelnõus elutähtsa teenuse definitsioonis avaliku ohutuse ja julgeoleku asemel Eesti õiguses tavapärasemat mõistet „riigikaitse“.
Kokkuvõtlikult hinnati käesoleva eelnõu raames teenuste elutähtsust kümnes kategoorias:
1. teenuse kasutajate arv – hinnati, kui palju inimesi kasutab teenust aasta jooksul või kui palju inimesi saavad teenusest kasu. Näiteks merereostusseire ja -tõrje puhul saab hinnata ainult kasusaajate arvu, mitte kasutajate arvu;
10 CER direktiivi art 7 lg 1 kohaselt võtavad liikmesriigid häiriva mõju olulisuse kindlakstegemisel mh arvesse intsidentide võimalikku mõju (raskusaste ja kestus) majandus- ja ühiskondlikule tegevusele, keskkonnale, avalikule ohutusele ja julgeolekule ning elanikkonna tervisele. 11 EKo C-303/05, Advocaten voor de Wereld VZW vs Leden van de Ministerraad, p 57 ja EKo liidetud kohtuasjad C-317/04 ja C-318/04, Euroopa Parlament, Euroopa andmekaitseinspektor (CEPD) vs Euroopa Liidu Nõukogu, p-d 3 ja 7. 12 EKo, C-373/13, H. T. vs Land Baden-Württembergi, p 76-79. 13 EKo C-145/09, Land Baden-Württemberg vs Panagiotis Tsakouridis p 43; EKo C-273/97, Angela Maria Sirdar vs The Army Board ja Secretary of State for Defence, p 17; EKo C-285/98, Tanja Kreil vs Bundesrepublik Deutschland, p 17; EKo C-423/98, Albore, p 18; EKo C-186/01, Alexander Dory vs Bundesrepublik Deutschland, p 32. 14 EKo C-249/11, Hristo Byankov versus Glaven sekretar na Ministerstvo na vatreshnite raboti, p 40.
6
25.09.2023
2. kasutamise sagedus – hinnati, kui tihti kasutavad teenust kas eraisikud või ettevõtted (kas iga päev, regulaarselt, juhuslikult, kindel sihtrühm jne);
3. teenuse asendatavus – hinnati, kas teenus on asendatav või mitte. Kui teenus on asendatav, hinnati asendatavuse kiirust ja alternatiivse teenuse samaväärsust;
4. teenuse mõju teistele teenustele – hinnati, kui paljudele teistele teenustele avaldab teenuse katkemine mõju;
5. teenus kui asendusteenus – hinnati, kas teenust ennast saab kasutada alternatiivse teenusena mõne teise teenuse katkestuse korral. Näiteks elekter on üks alternatiive kaugküttesüsteemi häire korral;
6. tagajärgede saabumise kiirus – hinnati, kui kiiresti avalduvad teenuse katkestuse tagajärjed teenuse kasutajatele või selle teenusega seotud teistele teenustele;
7. mõju inimeste elule ja tervisele – hinnati, kas teenuse katkestusega kaasnevad üksnes elukorralduslikud ebamugavused või mõjutab katkestus inimeste elu või tervist;
8. mõju keskkonnale – hinnati, kas teenuse katkestusega kaasneb negatiivne mõju populatsiooni arvukusele või ökosüsteemi talitlemisele ning kuivõrd on võimalik muudatuse eelset olukorda taastada inimese sekkumiseta;
9. teenuse roll riigikaitses – hinnati, kas teenuse puhul on määratud seaduses, riigikaitse arengukavas, riigi kaitsetegevuse kavas, kaitsetegevuse operatiivkavas või sisekaitse operatiivkavas ülesanne, ning ülesande püsivat või ajutist iseloomu;
10. mõju majandusele – hinnati teenuse katkestuse mõju Eesti riigi SKP-le ettevõtte palgakulu ja kasumite summa kaudu ning maksude laekumise summa vähenemist.
Iga kategooria puhul olid oma kriteeriumid ja kindel punktijaotus. Hindamisel kasutatud metoodika kriteeriumid on esitatud seletuskirja lisas 1. Metoodika ja selle alusel tehtud teenuste hindamise järgi defineeriti ka elutähtsa teenuse termin, mis peegeldab ka direktiivi artiklite 6 ja 7 sisu. Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ehk selline teenus, mis on kõigis kümnes kategoorias saanud keskmisest kõrgemaid punkte (teenusel on suur kasutajaskond, seda kasutatakse sageli, on vähesel määral asendatav, tagajärg (teenuse häire või katkestus) saabub kiiresti jne). Seejuures lisaks eeltoodule on elutähtis selline teenus, mille katkemine võib viia teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse katkemiseni või mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või katkemisega võib kaasneda suur keskkonnakahju. Oluline on siinjuures see, et teenuse katkestusel peab olema otsene mõju inimeste elule või tervisele ja teistele elutähtsatele teenustele või üldhuviteenustele ehk teenuse katkemine võib põhjustada nn doominoefekti. Lisaks nimetatud kriteeriumidele peab teenuse katkemisel olema oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.
Seega saab elutähtsaks pidada selliseid teenuseid, millel on täidetud kõik järgmised kriteeriumid:
1. ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele;
2. katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või katkemisega kaasneb suur keskkonnakahju;
7
25.09.2023
3. katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.
Sellistele kriteeriumidele vastavaid teenuseid on 21:
1) makseteenuse toimimine;
2) sularaharingluse toimimine;
3) krediiditehingute töötlemine;
4) kaugküttega varustamine;
5) kohaliku tee sõidetavuse tagamine;
6) veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine;
7) toiduga varustamine;
8) tervishoiuteenuste toimimine;
9) elektriga varustamine;
10) maagaasiga varustamine;
11) vedelkütusega varustamine;
12) riigitee sõidetavuse tagamine;
13) telefoniteenuse toimimine;
14) mobiiltelefoniteenuse toimimine;
15) andmesideteenuse toimimine;
16) lennuväljade toimimine;
17) aeronavigatsiooniteenuse toimimine;
18) avaliku raudtee toimimine;
19) sadamate toimimine;
20) elektrooniline isikutuvastamine, autentimine ja digitaalne allkirjastamine;
21) ravimitega varustamine.
Võrreldes kehtiva HOSiga on käesoleva eelnõuga lisandunud viis teenust: lennuväljade toimimine, aeronavigatsiooniteenuse toimimine, avaliku raudtee toimimine, toiduga varustamine, krediiditehingute töötlemine ja sadamate toimimine. Lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ning sadamate toimimisel on märkimisväärne roll eelkõige riigikaitses ja samuti oluline mõju majandusele nende teenuste katkemisel, samuti on toiduga varustamisel oluline roll ühiskonna toimetulekus ja elanikkonnakaitses. Kuna elutähtsa teenuse osutamiseks on enamikul juhtudel vältimatult vajalik ka töökorras taristu,
8
25.09.2023
varude olemasolu (eeskätt ettevõtete enda varu, nt kütusevaru generaatorite tööks vms), siis jääb kehtima ka definitsiooni teine lause. Oluline on, et elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajalike ehitiste, seadmete, personali, varu ja muu sarnasega. Näiteks on oluline mitte üksnes sidevõrgu või soojuselektrijaama olemasolu, vaid ka selle kasutatavus, vajaliku personali olemasolu, seadmete ja protsesside töö, et saaks teenust osutada.
Punktiga 3 muudetakse HOSi § 9. Kehtiva HOSi § 9 reguleerib hädaolukorra riskide hindamist. Edaspidi reguleeritakse §-ga 9 üleriigilise riskianalüüsi koostamist. Nimetatud paragrahvi muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle CER direktiivi artikkel 5. Direktiivi artikli 5 lõike 1 kohaselt tuleb koostada riiklik riskianalüüs, mis hõlmab direktiivi lisas toodud sektoreid ja milles võetakse arvesse asjakohaseid looduslikke ja inimtegevusest tingitud riske nimetatud sektoritele, sealhulgas valdkonna- ja piiriüleseid riske, õnnetusi, looduskatastroofe, rahvatervisealaseid hädaolukordi, hübriidohte ja muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541(32) sätestatud terroriakte. Nimetatud riskianalüüs peab olema aluseks elutähtsa teenuse osutajate (ETO) väljaselgitamiseks ning toimepidevuse meetmete väljatöötamiseks.
Lõikes 1 sätestatakse üleriigilise riskianalüüsi koostamise eesmärk. Üleriigiline riskianalüüs koostatakse hädaolukorra või muu sarnase olukorra riski hindamiseks. Eelnõus toodud eesmärk on CER direktiivist laiem, st ei keskendu ainult direktiivi lisas nimetatud sektorite riskide hindamisele. Laiem eesmärk on tingitud sellest, et artikli 5 ülevõtmiseks tuli vaadata üle riskide hindamine riigis tervikuna. Kehtiv HOSi § 9 näeb ette analüüside koostamist sündmuste kohta, mis võivad põhjustada hädaolukorda. Sündmustepõhine lähenemine ei võimalda saada terviklikku riskipilti, sh sektoriaalset vaadet, mida CER direktiivi artikkel 5 nõuab. Samuti käsitleb kehtiv kord tsiviilriske ja julgeolekuriske eraldi ning riskide maandamiseks ja olukorra lahendamiseks tehtavad ettevalmistused ei moodusta tervikut. Direktiiv näeb aga ette kõike ohte hõlmavat lähenemist, sh ka julgeolekuriskide hindamist.
Lõige 2 avab üleriigilise riskianalüüsi sisu. Tegemist on dokumendiga, milles esitatakse tuvastatud ohud, mis võivad realiseerumisel põhjustada hädaolukorra või muu sarnase olukorra, samuti toob analüüs esile nimetatud ohtude tekkimise tõenäosuse ja mõju. Riskianalüüsi konkreetne sisu avatakse lõikega 7 kehtestatavas määruses, sest see võib ajas muutuda ning nii üksikasjaliku regulatsiooni kehtestamine seaduses ei ole otstarbekas. Samuti tuleb üleriigilise riskianalüüsi koostamisel ja avaldamisel arvestada, et julgeolekuriskide tausta ei ole võimalik alati avalikustada.
Kokkuvõtvalt selgub üleriigilisest riskianalüüsist:
1) analüüsitud ohtude loetelu;
2) prioriseeritud ohtude loetelu ja kirjeldus;
3) prioriseeritud ohtude tekkimise tõenäosus ja mõju;
4) ohtude omavaheline ristsõltuvus;
5) ohtude tulevikusuunad ja muutused;
6) elutähtsate teenuste ohud, sh piirkondlikud, piiriülesed ja teenuse sektorile tervikuna;
7) riigiülene riskidiagramm.
9
25.09.2023
Lõike 3 alusel hindavad riske pädevad asutused, sealhulgas Eesti Pank koostöös Finantsinspektsiooniga ning esitavad vajalikke andmeid Riigikantseleile. Pädevad asutused määrab ja andmete esitamise kohustuse asutustele paneb Vabariigi Valitsus lõike 7 alusel kehtestatava määrusega ohtude, sektorite ja allsektorite põhiselt, määrates näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesandeks küberohtude riskide hindamise, energeetikasektori ja selle allsektorite (elekter, nafta, gaas jm) riskide hindamise. Kokkuvõtvalt on pädevate asutuste riskide hindamisega hõlmatud:
1) analüüsitava ohu kirjeldus;
2) ohu tekkimise tõenäosus ja mõju;
3) ohu võimalik mõju elutähtsatele teenustele;
4) ohu tulevikusuunad ja muutused.
Sektorite ja allsektorite riskide hindamisest selgub eelnimetatule lisaks:
5) erinevate ohtude mõju sektorile ja allsektorile ning ohtude tõenäosus;
6) sektorite ja allsektorite ristsõltuvusest tulenevad riskid, sealhulgas elanikkonnale ja siseturule;
7) ülevaade intsidentidest ja nende mõjust elutähtsatele teenustele.
Nimetatud asutused hindavad riske iga päev. Riskide hindamine pädevate asutuste poolt ja andmete esitamine on aga vajalik üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks, et riskide hindamine toimuks ühtsetel alustel ning vajaduse korral arvestataks teiste pädevate asutuste informatsiooniga. Pädevad asutused hindavad riske ja esitavad andmeid üksnes oma vastutusvaldkonna kohta. Sisendi andmine üleriigilisse riskianalüüsi eeldab siiski täiendavat ja eraldiseisevat tegevust, mida tuleb teha lõike 7 alusel kehtestatavast määrusest tulenevaid nõudeid ja korda järgides.
Lõikes 4 sätestatakse riskianalüüsi koostamise ja ülevaatamise sagedus, mille kohaselt üleriigiline riskianalüüs koostatakse ja selle ajakohasust hinnatakse kord aastas. Direktiiv näeb ette, et riiklikku riskianalüüsi tuleb uuendada vähemalt kord nelja aasta jooksul. Kehtiva korra kohaselt uuendatakse hädaolukorra riskianalüüsi vähemalt kord aastas. Üleriigiline riskianalüüs hakkab asendama seniseid hädaolukorra riskianalüüse, kuid uuendamise sagedus jääb pädevatele asutustele samaks, st kord aastas. Eesti praktika on näidanud, et riskid on pidevas muutuses, mille tõttu peab ka riskianalüüs käima muutustega kaasas ja olema ajakohane. Selle tõttu on mõistlik regulaarne, st vähemalt iga-aastane riskianalüüsi ülevaatamine.
Lõike 5 kohaselt koostatakse üleriigiline riskianalüüs Riigikantselei juhtimisel, kuna Vabariigi Valitsuse seaduse § 77 lõike 1 punkti 14 kohaselt on Riigikantselei kohustuseks töötada välja riigi kriisireguleerimispoliitika ja koordineerida selle elluviimist.
Lõige 6 avab laiemalt, miks üleriigiline riskianalüüs koostatakse. Selleks, et hädaolukorra lahendamise plaanid ja teised hädaolukorraks valmistumiseks ja selle lahendamiseks koostatavad dokumendid oleksid asjakohased, peavad need tuginema adekvaatsele riskipildile. Oluline on tähelepanu pöörata tõenäolisematele ja suurema mõjuga riskidele, kuid samas ei tohi tähelepanuta jätta ka muid tegureid, mis koosmõjus võivad põhjustada
10
25.09.2023
märkimisväärse kriisi. Oluline on, et nii hädaolukorra lahendamist juhtivad asutused ja elutähtsa teenuse osutajad kui ka ühiskond tervikuna teadvustaksid kogu riskipilti ning arvestaksid ähvardavatest ohtudest tulenevaid mõjusid enda tegevusele. Samuti peavad riskianalüüsid vastavalt OECD soovitustele olema selgemini seotud üldise planeerimise, eelarve ja juhtimisotsustega.
Lõikes 7 sätestatakse, et üleriigiliseks riskianalüüsiks vajalike andmete loetelu, üleriigilise riskianalüüsi koostamise nõuded ja korra ning loetelu andmeid esitavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Üleriigilise riskianalüüsi koostab Riigikantselei koostöös määruses nimetatud asutustega, koordineerides eelanalüüside koostamist ja andes koostamiseks vajalikke suuniseid, näiteks uuendamise sagedus jmt. Määrus on vajalik selleks, et seotud asutused oleksid teadlikud vajadusest hinnata oma vastutusvaldkonnas riske ja esitada andmed Riigikantseleile üleriigilise riskianalüüsi koostamises. Võrreldes kehtiva määrusega asutuste vastutus muutub. Näiteks praegu vastutab Päästeamet üleujutuse riski hindamise eest, kuivõrd riskide hindamine on olnud seotud riski realiseerumisel tekkiva sündmuse lahendamisega. Samas omab ja analüüsib üleujutuse ja muid ilmastikuga seotud andmeid pädeva asutusena tavapäraselt Keskkonnaamet, kes on edastanud andmed riskianalüüsi koostamiseks Päästeametile. Niisamuti ei analüüsi Päästeamet ise transpordiõnnetusi, vaid liikluses toimuvat analüüsib Transpordiamet. Selline andmete kogumine ja töötlemine ei peaks aga olema Päästeameti ülesanne. Muudatuse tulemusel koostavad eelanalüüse edaspidi asutused, kes tegelikult vastutavad ohu, elutähtsa teenuse või teenuse valdkonna eest ja on pädevad seda hindama, st senini riskide hindamisse kaasatud asutused võivad muutuda riskide hindamise eest vastutavateks asutusteks. Pädevad asutused määrab Vabariigi Valitsus ohtude, elutähtsate teenuste ja teenuste valdkondade põhiselt, et lisaks ähvardavatele ohtudele saaks hinnata elutähtsate teenuste riske, sätestades ka täpsemad nõuded ja korra üleriigilise riskianalüüsi kui ka eelanalüüside koostamiseks. Lisaks on kavas koostada üleriigilisest riskianalüüsist avalik osa, eesmärgiga suurendada ühiskonna teadlikkust ähvardavatest ohtudest ja võimalikest kriisiolukordadest (rakendusakti kavand lisatud).
Punktiga 4 täiendatakse seadust §-ga 91. Muudatus on seotud CER direktiivi artikli 5 ülevõtmisega, mille kohaselt tuleb koostada riiklik kõike ohte hõlmav riskianalüüs. Seda nõuet on võimalik täita üksnes omades ülevaadet ka piirkonna riskidest. Piirkonna riske ja täpsemaid riske elutähtsatele teenustele, eriti kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) korraldatavatele teenustele on võimalik hinnata üksnes KOVi riskianalüüside koostamisel, kuna üksnes KOVidel on kõige parem ülevaade oma haldusterritooriumist, seal olevast keskkonnast, elanikkonnast, taristust, ettevõtetest, ohtudest.
Lõikes 1 sätestatakse KOV-le kohustus koostada kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs. Täpsemad nõuded kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi kohta ja selle koostamise kord kehtestatakse lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega. Riskianalüüsi eesmärk on luua terviklik ülevaade kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste riskidest. Nimetatud KOVide riskianalüüsid on aluseks üleriigilisele riskianalüüsile ja võimaldavad saada tervikliku ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuste, regioonide ja ka riigi riskidest tervikuna. Samuti ka ülevaate KOVide valmisolekust kriisideks. Praegu hõlmab üleriigiline riskianalüüs eelkõige üldist riiklikku vaadet, lähtudes valitsusasutuste antud hinnangutest. Analüüsis puudub KOVide vaade, samuti KOVide ja nende korraldatavate elutähtsate teenuste vaade. CER direktiivi kohaselt on liikmesriigid kohustatud koostama üleriigilise riskianalüüsi, mis hõlmab ka direktiivi lisas esitatud sektorite riskide hindamist. Hindamine peab olema kõike ohte hõlmav. Sellist sekoripõhist ja sektoriülest hindamist on võimalik tagada üksnes siis, kui lisaks valitsusasutuste hinnangutele on olemas ka KOVide hinnangud riskidele kohalikul
11
25.09.2023
tasemel. Üleriigilise riskianalüüsi protsessi ja selle seotust KOVide riskianalüüsidega kirjeldab joonis 1.
Joonis 1. Üleriigilise riskianalüüsi koostamine
Lõikes 2 täpsustatakse, et KOVide riskianalüüse võetakse arvesse üleriigilise riskianalüüsi koostamisel. KOV riskianalüüsi tulemusi kasutatakse piirkondade spetsiifiliste ja elutähtsa teenuste ohtude hindamiseks ja kajastamiseks üleriigilise riskianalüüsi avalikus osas. Üleriigiline riskianalüüs on aluseks lisaks asutuste riskianalüüsidele ka elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse riskianalüüsidele. Selleks peavad elutähtsa teenuse osutajad olema teadlikud spetsiifilistest riskidest, mis võivad esineda nende tegutsemispiirkondades. Edaspidi saavad elutähtsa teenuse osutajad seda teavet üleriigilisest riskianalüüsist, kuhu omakorda see info jõuab KOV riskianalüüsidest.
Lõikes 3 sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded, selle kooskõlastamise, edastamise ja kinnitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Määruses määratakse kohaliku omavalitsuse üksusse riskianalüüsi metoodika, koostamise põhimõtted ja kord.
Riigikantselei tellimusel viidi aastatel 2021–2023 ellu projekt REFORM/SC2021/076. Projekti rahastas täismahus Euroopa Komisjon struktuurireformide programmist ja viis ellu PricewaterhouseCoopers EU Services EESV (edaspidi PwC). Projekti eesmärk oli:
1) suurendada KOVide riskiteadlikkust ja ühtlustada rolliootuseid erinevate osaliste vahel; 2) luua riski- ja kriisijuhtimise tööriistakast, mis aitab KOVidel paremini mõista oma riske ning riskisündmuste ja kohalike teenuste toimepidevuse vahelisi seoseid; 3) võimaldada KOVidel lihtsamini hinnata oma vastupanuvõimet ja valmisolekut kriisideks ning tuvastada elluviimiseks optimaalseimad riski- ja kriisijuhtimise tegevused; 4) lihtsustada KOVidel uue VOSiga sätestatavate nõuete täitmist.
Projekti tulemusena valmis riskide hindamise metoodika kohalike omavalitsuste riskiteadlikkuse suurendamiseks ja kriisivalmisoleku hindamiseks. Seda metoodikat on kavas kasutada lõike 3 alusel kehtestatava määruse koostamiseks. Ülesande täitmise lihtsustamiseks on Riigikantseleil kavas töötada välja KOVe abistav IT-lahendus, kuni IT-lahenduse väljatöötamiseni on KOVidel võimalik hinnata riske Exceli vahendusel, mis on praeguseks KOVidele kättesaadavaks tehtud. Tulevikus võimaldab IT-lahendus KOVidel koostada KOVi
12
25.09.2023
profiili, töödeldes juba olemasolevaid andmeid üleujutuste, ohtlike ettevõtete, taristu, eakate, noorte, töötavate ja töötute jmt kohta teistes andmebaasides ning registrites, hinnata KOVi enda ja KOVis osutatavate teenuste kriitilisust, selgitada välja KOVi riske ning selle põhjal saada KOVi riskiprofiili, mis on aluseks KOVis aset leida võivate stsenaariumide kujundamiseks. KOVid saavad stsenaariumipõhiselt selgitada välja osaliste rolle, ressursse, võimekust, haavatavust ning selgitada välja enda valmisolekut erinevateks kriisideks. Saadud tulemused on aluseks KOVide toimepidevust suurendavate meetmete väljatöötamiseks ja KOVi eelarve kujundamiseks.
Joonis 2. Kohalike omavalitsuste riskide hindamise mudel
Punktiga 5 täiendatakse seadust §-ga 251. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 1, millega täiendatakse HOSi § 1 lõikega 6 ja millega sätestatakse erand HOSi kohaldamisest finantskriisidele. Muudatus ei tulene otseselt CER direktiivist, kuid on hädavajalik selle rakendamiseks (vaata selgitusi eelnõu punkti 1 juures).
Finantssektori stabiilsus ja sujuv toimimine on valdkond, mille suhtes valitseb ühiskonnas kõrgendatud avalik huvi. Eelkõige pankade, kuid ka teiste finantssektori ettevõtjate (investeerimisühingud, kindlustusandjad, fondivalitsejad, makseasutused jt) tegevus on üks kõige tugevamate avalik-õiguslike piirangutega ettevõtluse valdkond. Finantssektori stabiilsuse ja usaldusväärsuse suurendamine ning finantskriisi lahendamine on vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) §-dele 3 ja 4 sõltumatu Finantsinspektsiooni eesmärk. Siin aga tuleb arvestada, et Finantsinspektsiooni volitused on teatud ulatuses piiratud – eelkõige puudutab see pangandust, kus süsteemselt oluliste pankade (suurpankade) otsene järelevalve ja väikepankade osatine järelevalve on antud Euroopa Keskpanga pädevusse (vastavalt ELi määrusele nr 1024/2013). Teiseks on pankade kriisilahenduspädevus aga antud ELi kriisilahendusasutuse (Ühtse Kriisilahendusnõukogu) pädevusse (vastavalt ELi määrusele nr 806/2014). Eeltoodud raamistikust tekkinud n-ö kolmikmandaat pankade järelevalve korralduses Finantsinspektsiooni, Euroopa Keskpanga ja ELi kriisilahendusasutuse vahel on tugevalt kujundanud ka käesoleva normi erilahendusi finantssektorit puudutavas.
Vabariigi Valitsuse määrus on oluline õigustloov akt, mille kaudu tekivad eelnõu rakendumisel eriõigused ka Finantsinspektsioonil järelevalveliste meetmete rakendamiseks eesmärgil, nagu seda Vabariigi Valitsuse määrusega antud ulatus nõuab.
13
25.09.2023
Lõikega 1 nähakse Vabariigi Valitsusele ette mandaat sätestada eriolukorra korral, kui väljakuulutatud olukord seda nõuab ehk kui Euroopa Keskpanga või ELi kriisilahendusasutuse mandaadi täitmine on Eestis piiratud või võimatu ja/või finantssektoritele kehtiv õigus ja meetmed ei anna Finantsinspektsioonile väljakuulutatud olukorras reageerimiseks piisavalt paindlikkust, ise mitmeid järelevalve- ja kriisilahendusmeetmeid – seda lähtuvalt aga finantssektori stabiilsuse ja usaldusväärsuse (sarnaselt FISi §-ga 3) eesmärgist või lähtuvalt kriitiliste funktsioonide jätkuvusest (nt tagada, et ATMdest on võimalik välja võtta sularaha).
Viidatud eesmärkidest kantuna on Vabariigi Valitsusel õigus kindlaks tähtajaks selle määrusega FISi § 2 lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve subjekte (pangad jt) puudutavas kehtestada eriolukord ehk mitte igal juhtumil ei ole Vabariigi Valitsusel sellist õigust. Tegu peab olema erikorraga eelnõu tähenduses, mis puudutab muu hulgas finantssektorit, ehk olukorraga, kus selline puutumus on kas otse finantssektorile, seda väga oluliselt mõjutav või finantsjärelevalve subjektidele. Selline kitsendus on vajalik, kuna mitte iga kriis ega ka erikord ei pea ilmtingimata tooma kaasa vajadust muuta finantssektori tavapärast toimimist ja järelevalvemudelit. Arvestades seda, et tegemist on kõrgendatud avaliku huvi valdkonnaga (eelkõige mis puudutab maksetehingute tegemist ja sularaha kättesaadavust), on põhjendatud, et finantssektori toimimise puhul antakse Vabariigi Valitsusele erikordades ultima ratio põhimõttel erandlikud volitused.
Vabariigi Valitsusel on vaid määrusega õigus sekkuda ehk tegu peab olema õigustloova aktiga, mida määrus Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 1 tähenduses ka on. Õigustloova akti olulisus on kõige vahetum pangandust puudutavas, kuna Euroopa Keskpangal ja ELi kriisilahendusasutusel on asjakohase ELi õiguse kohaselt ja ulatuses kohustus järgida riigisisest õigust. Selleks, et tagada Vabariigi Valitsuse käesolevast normist tuleneva õiguse parim kehtivus ka panganduses, on oluline õiguslik vorm määruse näol.
Oluline on osutada, et käesolevast normist tulenev õigus puudutab üksnes FISi § 2 lõikes 2 nimetatud isikute suhtes eriõiguste rakendamist, kuid nende mõju puudutab / võib puudutada ka laiemat avalikkust. Tegu peab olema finantsjärelevalve subjektidega (nt hoiu-laenuühistud ei ole finantsjärelevalve subjektid) ehk vastav õigus puudutab otseselt neid isikuid, kes on saanud Finantsinspektsioonilt või Euroopa Keskpangalt eriseaduses (FISi § 2 lõige 1) sätestatud korras tegevusõiguse. Tegevusloa saanud isikud kannab Finantsinspektsioon enda juures peetavasse avalikku registrisse, mis on kättesaadav turuosaliste registrist (https://www.fi.ee/et/supervised-entities).
Lõike 1 punktidest 1–7 tulenevad õigused on suuresti finantssektori eriseaduste põhiselt selgitatavad, mida paljudel juhtudel Finantsinspektsioon, Euroopa Keskpank või ELi kriisilahendusasutus rakendavad ka iga päev. Siinkohal tuleb rõhutada, et finantssektori toimimises ja selle järelevalves lähtutakse valdavalt riskipõhisest lähenemisest. Tegemist on paindlikkust vajava, väga dünaamilise valdkonnaga, sh kus on ka väga suured globaalsed mõjutused (kriis ühe riigi finantssektoris võib kergelt/kiiresti kanduda teistesse riikidesse). Õigusaktides kasutatakse seetõttu laialdaselt määratlemata õigusmõisteid ja järelevalvel on ulatuslik kaalutlusõigus ning vastavate printsiipide järgimise kohustus, sh otsuse põhjaliku põhjendamise kohustus. Riskide (nt operatsiooni riski, s.o risk saada kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse ja süsteemide ebaadekvaatse toimimise või mittetoimimise või väliste sündmuste tagajärjel) suurenemisest johtuvalt on ka kehtivas õiguses sätestatud järelevalvele erinevaid võimalusi vastavate meetmete rakendamiseks, mh suurendada kapitalinõudeid (nt krediidiasutuste seaduse (KAS) § 104 lg 4, § 1042 lg 1, § 1043 lg 1).
14
25.09.2023
Finantsinspektsioon saab Vabariigi Valitsuse määruse rakendamiseks kasutada meetmeid, mis on sätestatud FISi § 2 lõigetes 1 ja 3 nimetatud seadustes või nendes viidatud õigusaktides.
Lõike 1 punkt 1 puudutab täpsemalt usaldatavusnõudeid ja muid sarnaseid normatiive, mida selgitatakse alljärgnevalt krediidiasutuste regulatsiooni näitel. Usaldatavusnõuded (ingl prudential requirements) on avalik-õiguslike reeglite kogum, mille eesmärk on tagada, et finantsasutuse riskid on piisavalt kaetud kapitali- ja likviidsusreservidega. Usaldatavusnõuded piiravad riski võtmist suhtena kapitali- ja likviidsusesse.
Usaldatavusnõuete eesmärk on tagada finantsstabiilsus ning kaitsta investoreid ja hoiustajaid (vt näiteks ELi pankade kapitalinõuete määruse nr 575/2013 (edaspidi CRR) preambuli punkti 7), mille kohaselt vastav määrus peaks muu hulgas sisaldama krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid, mis on otseselt seotud pangandusturu ja finantsteenuste turu toimimisega ning mille eesmärk on tagada kõnealustel turgudel tegutsevate ettevõtjate finantsstabiilsus, samuti investorite ja hoiustajate kõrge kaitstuse tase. Määruse eesmärk on aidata otsustavalt kaasa siseturu tõrgeteta toimimisele ja (vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktika tõlgendustele) põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 114.
CRRi kohaldatakse krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate, investeerimisühingute suhtes ja teatud ulatuses ka makseasutuste ja e-rahaasutuste suhtes koosmõjus riigisisese õigusega (s.o krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ja makseasutuste ja e-raha asutuste seadusega).
Usaldatavusnõuded jagatakse n-ö sammasteks – Pillar 1 ja Pillar 2. Pillar 1 on universaalne nõue, mida arvutatakse ühtsete arvutamisreeglite alusel. Pillar 2 on subjekti individuaalne nõue, kus on suur roll järelevalve hinnangul.
2008. aasta kriisist ajendatud regulatsioonide suuremahulise reformi käigus on Pillar 1 usaldatavusnõuded kehtestatud ELis otsekohalduvate määrustega maksimumharmoneerimise põhimõttel. Maksimumharmoneerimise vajadust selgitavad nt CRRi preambuli punktid 8 ja 9 (vähemalt pankadel ja investeerimisühingutel).
Pillar 2 nõuete kehtestamise volitused on antud pädevatele asutustele direktiivis. Panganduses on olemas järgmised usaldatavusnõuded:
Pillar 1 (regulatiivne minimaalne kapitali tase): Pillar 2 (konkreetse pangaspetsiifilise kapitali nõue, mis kohaldub täiendavalt katmaks nn alahinnatud riske või mida Pillar 1 ei kata või sellest kapitalist ei piisa):
CET, T esimese taseme kapitali ja kogu omavahendite suhtarvu miinimumtase: CRRi art 92 lg 1 Algkapitalinõue: CRRi art 93 lg 1 Finantsvõimenduse määra nõue: CRRi art 92 lg 1 ja art 429 Piirangud osalustele väljaspool finantssektorit: CRRi art 89
Täiendavate omavahendite nõue: KASi § 1042
lg 1 Täiendavate omavahendite suunis: KASi § 1043 lg 1 Täiendav likviidsusnõue: KASi § 104 lg 4
15
25.09.2023
Kontsentratsiooni piirmäärad: CRRi art 395 Likviidsuskatte nõue: CRRi art 412 lg 1 Stabiilse rahastamise nõue: CRRi art 413 lg 1
Omaette usaldatavusnõuete grupi moodustavad makrofinantsjärelevalve nõuded: Kombineeritud puhver: KASi § 8644 lg 1 Muud täiendavad makrofinantsjärelevalve meetmed KASi § 854 ja CRRi art 458 lg 2, mis annavad võimaluse:
- Kehtestada miinimumriskikaalud kinnisvaralaenudele - Kehtestada miinimumkahjumäärad - Muuta CET1, Tier1 ja TR suhtarvude miinimumtaset - Muuta riskikontsentratsioonide limiite - Muuta finantsvõimendusmäära suhtarvu miinimumi - Muuta kapitalisäilitamise puhvri taset - Kehtestada erireegleid pankadevaheliste nõuete käsitlusele
Punkt 2 annab lihtsustatult õiguse otsustada, kuidas pank või mõni subjekt investeerida võib. Mh võib kohustada vastavat subjekti ostma riigivõlakirju.
Siiski ei saa seda õigust rakendada finantsjärelevalve subjektile kohalduvate usaldatavusnormatiivide, kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude ja muude taoliste nõuete täitmiseks vajalike investeeringute tegemise kohta, kuna seal annab väga täpse raamistiku ette ELi õigus.
Kõlblike kohustuste minimaalne tase on lihtsustatult nõue, mille eesmärk on tagada, et pankadel oleks piisavalt vahendeid kahjude katmiseks (omavahendid) ning vajaduse korral omavahendite taseme taastamiseks ja turu usalduse säilitamiseks (kõlblikud kohustused). Vastava regulatsiooni eesmärk on tagada, et pankadel, kes on liiga suured, et põruda ja pankrotti minna (ingl to big to fail), oleks piisavalt vahendeid, et tagada panga pakutavate turule kriitiliste funktsioonide täitmise jätkumine ning et neid panku ei peaks päästma avalike (maksumaksjate) vahendite arvelt. Need nõuded tulenevad finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusest.
Punkti 3 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada tingimused raamatupidamist puudutava kohta ning järelevalveliste aruannete koostamisele, esitamisele ning aruannete avalikustamisele. Üks eesmärke on muu hulgas vähendada eriolukorras finantssektori halduskoormust ja leevendada väga mahukate aruannete edastamisega seotud IT-süsteemide koormust. Teisalt aga võib tekkida vajadus teistsuguse informatsiooni korjeks, kui seda tehti tavapärastes oludes.
Punkti 4 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus määrusega keelata osaliselt või täielikult kasumist väljamaksete tegemine või kehtestada muid tingimusi finantsjärelevalve subjektis olulise osaluse omajatele. Määrus antakse finantsjärelevalve subjekti rahavoogude optimaalse juhtimise ja jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgil. Siinkohal tuleb osutada, et kehtiva õiguse kohaselt saab finantssektori ettevõtja omanikuks (olulist osalust omavaks aktsionäriks või osanikuks) olla vaid isik, kelle finantsseisund on piisavalt tugev ja jätkusuutlik, et tagada ettevõtja korrapärane ja usaldusväärne tegevus. Sarnaselt soovitasid COVID-19 pandeemia põhjustatud majandus- ja finantsmõjude leevendamiseks Euroopa Keskpank, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja enamik liikmesriikide järelevalveasutusi tungivalt, et pangad
16
25.09.2023
hoiduksid dividendide jaotamisest või aktsiate tagasiostmisest ning rakendaksid muutuvtasude suhtes konservatiivset lähenemisviisi. Punkti 5 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus määrusega keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või seada neile muid piiranguid, mille kohta täpsemad tingimused on sätestatud vaadeldava paragrahvi lõikes 2. Määrus antakse finantsjärelevalve subjekti rahavoogude ja muude ressursside optimaalse juhtimise eesmärgil, tingimusel, et see on vajalik eriolukorra lahendamiseks ja ühiskonna toimimise tagamiseks. Näiteks võidakse piirata tehingute tegemise kellaaegu või teatud liiki teenuse osutamist (nt investeerimisteenused, valuutavahetus vms).
Punkti 6 kohaselt saab eriolukorras peatada korraliste osamaksete tegemise Tagatisfondi. Tagatisfondi peamine ülesanne on eelkõige mõne panga maksejõuetuse korral hoiustajatele võimalikult kiire hüvitiste väljamaksmine ja selle tarvis kogutakse Tagatisfondi n-ö eelnevalt vahendeid pankade käest. Praegusel juhul aga võidakse Vabariigi Valitsuse määrusega edasi lükata just pankade rahalise kohustuse täitmine eesmärgiga säilitada finantssektori stabiilsus ja usaldusväärsus või kriitiliste funktsioonide jätkuvus, s.o parandada krediidiasutuste likviidsust.
Punkti 7 kohaselt saab Vabariigi Valitsus näha ette nõudeid, mis puudutavad neid olukordi, kui mõni finantsjärelevalve subjekt või subjektid (eelkõige pangad ja kindlustusandjad) võivad muutuda maksejõuetuks või on n-ö märgid õhus, et nii võib minna. Moratoorium või erirežiim võimaldab sisuliselt ajutiselt peatada panga või kindlustusandja tegevuse.
Lõige 2 täpsustab, milliseid konkreetseid tehinguid või toiminguid saab Vabariigi Valitsus keelata või piirata oma määrusega. Tegu on küll lahtise nimekirjaga, tingituna lõike 2 punktist 8, kuid siinjuures on oluline, et nimetatud tingimuse rakendamisele on seatud täiendavad eeldused. Esmalt on oluline, et eespool loetletud tingimustest ei ole kasu justnimelt arvestades konkreetset eriolukorda, olukord peab puudutama finantssektorit ning tagama ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud eesmärkide järgimise. Nendele nõuetele vastamise korral on õigus rakendada ka loetelust väljaspool olevaid muid tingimusi.
Lõige 3 annab õiguse Tagatisfondi seaduses reguleeritud hüvitusjuhtumite korral sätestada vajaduse korral seadusest erinevad tähtajad nii hüvitiste väljamaksmisele kui ka täpsustada hüvitamise ja toetamise tingimusi (üldjuhul peab hüvitiste väljamaksmine olema lõpule viidud seitsme tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast alates). Ka siinjuures on oluline lisakriteerium, et vaja on arvestada konkreetse eriolukorraga, mh, et valitud meede oleks seejuures asjakohane ja vajalik.
Lõige 4 sätestab, et eelduslikult kehtestab Vabariigi Valitsus määruse Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga arvamust ära kuulates. Selle tingib finantssektori ja seotud õigusraamistiku spetsiifilisus, kus Finantsinspektsioon ja Eesti Pank peavad vajaduse korral suutma aidata Vabariigi Valitsusel, lähtuvalt Vabariigi Valitsuse eesmärgist määruse kehtestamisel, määrust sõnastada.
Täiendavalt on seatud Vabariigi Valitsuse vastavale määrusele tähtaeg, mis on kuni kolm kuud. Viidatu kinnitab seatud meetme lühiajalisust ja ajutisust, mis on kandev kontseptsioon sellesisulisele määrusele. Küll aga saab Vabariigi Valitsus määruse kehtivust pikendada iga kord kolme kuu võrra, kui selle tingib konkreetne eriolukord, võttes arvesse eriolukorda ning meetme(te) asjakohasust ja vajalikkust.
17
25.09.2023
Lõiked 5 ja 6 käsitlevad olukordi, mis seonduvad Euroopa Keskpanga ja ELi kriisilahendusasutuse mandaatidega tulenevalt ELi õigusest. Kõikidel neil juhtudel, kus ELi õigus (eelkõige määrus 1024/2013 ja määrus 806/2014) annab ainumandaadi nimetatud asutustele ja Vabariigi Valitsuse planeeritav määrus käesoleva seaduse alusel teeb otsuse vastavate asutuste asemel, rakendub käesolevas seaduses sätestatud erikord. Nimelt on Vabariigi Valitsusel vastavasisulise määruse kehtestamine lubatud kahel üksteisest sõltumatul juhul: (i) Euroopa Keskpank või ELi kriisilahendusasutus faktiliselt ei tegutse või (ii) nimetatud asutused ei saa kas tekkinud eriolukorra tõttu või muul põhjusel oma ülesandeid täita ega pädevust Eestis teostada.
Tekkinud peab olema selline olukord, kus esimesel juhul Euroopa Keskpank või ELi kriisilahendusasutus faktiliselt ei toimi. Selleks võib mh olla olukord, kus vastavad asutused ei tee vajalikke otsuseid ja/või ei ole olukorrale vastavas nõutavas aktiivses järelevalve rollis Eesti finantssektorit või nende poolt otse järelevalvatavaid subjekte puudutavas. Teisel juhtumil peab olema tekkinud olukord, kus nimetatud asutused ei saa oma ülesandeid Eestis täita. Viidatud olukorrad võivad seisneda nt tehnilistes probleemides (nt tõrked IT- valdkonnas) või olukorras, mille tõttu nad ei saa oma pädevust Eestis teostada (mh katab eeltoodu ka sellised olukorrad, kui otsuseid ei ole võimalik kätte toimetada, ei ole võimalik täita jne). Täiendavalt selgitab lõige 6, et ka oludes, kui Vabariigi Valitsus on küsinud nimetatud asutustelt planeeritava määruse kohta arvamust ja nad seda Vabariigi Valitsuse palutud ajaks ei ole edastanud, on Vabariigi Valitsusel õigus määrus kehtestada.
Lõige 7 annab Finantsinspektsioonile ainumandaadi rakendada Vabariigi Valitsuse määrust. Nimetatu tähendab määruse täitmisele suunamist kõikide Finantsinspektsioonil olevate õigustega, mh määruse täitmise kontrolli. Viidatud õigused tulevad FISst ja FISi § 2 lõikes 2 nimetatud eriseadustest (sh väga paljudest ELi õigusaktidest ja asjakohastest juhendmaterjalidest). Lõige 7 annab Finantsinspektsioonile õiguse valida õiguslikult korrektne lahendus ka olukorras, kui Vabariigi Valitsuse määrus ja seal sätestatu konkureerib samas asjas tehtud Euroopa Keskpanga või ELi kriisilahendusasutuse otsusega. Finantsinspektsioon saab sundida täitmisele ja kohustada järgima vaid kehtivaid ja seadusega (mh ELi õigusega) kooskõlas olevaid Vabariigi Valitsuse määrusi.
Punktidega 6 kuni 10 täiendatakse seaduse § 36. Muudatusega võetakse üle direktiivi artiklid 6 ja 7 ning direktiivi lisa osas, mis käsitleb transpordi-, tervishoiu-, toidu-, kaugkütte- ja vee- ning finantssektoreid. CER direktiivi artiklites 6 ja 7 toodud elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumid näevad ette, et lisaks mõjule inimeste elule ja tervisele, ühiskonna toimimisele, teenuse asendatavusele ja kasutatavusele tuleb elutähtsa teenuse osutaja väljaselgitamisel hinnata ka teenuse enda ja teenuse osutaja mõju liikmesriigi majandusele ja riigikaitsele. Täpsem selgitus elutähtsate teenuste hindamise ja väljaselgitamise kohta on toodud eelnõu punkti 2 juures.
Punktiga 6 lisandub Kliimaministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste hulka aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ja sadamate toimimine. Nende teenuste toimimisel on märkimisväärne roll nii ühiskonna toimimisel kui ka riigikaitses ja samuti oluline mõju majandusele nende teenuste katkemisel. Seni peeti nimetatud teenuseid tähtsaks eelkõige riigikaitseseaduses (edaspidi RiKS) sätestatud riigikaitseobjekti kaitse regulatsiooni kaudu, kuna HOS ei hõlma otseselt valmistumist riigikaitselisteks kriisideks. Kuna CER direktiivist tulenevate kriteeriumide kohaselt hinnatakse teenuse elutähtsust võttes arvesse ka teenuse mõju majandusele ja riigikaitsele, siis on edaspidi ka need teenused käsitatavad elutähtsatena.
18
25.09.2023
Elutähtsa teenuse osutajate täpsemad kriteeriumid on toodud esile käesoleva eelnõuga kavandatud eriseaduste muudatustes. Eelnõuga muudetakse lennundusseadust, sadamaseadust ja raudteeseadust.
Punktiga 7 täpsustatakse Sotsiaalministeeriumi korraldatavate teenuste loetelu. Edaspidi loetakse elutähtsateks teenusteks tervishoiuteenuste toimimine ja ravimitega varustamine. Teenuste hindamise käigus (vaata eelnõu punkt 2) vaadati üle ka tervishoiusektori teenused. Praegu käsitatakse elutähtsana kiirabibrigaadi pidajate ja haiglavõrgu arengukavas15 sätestatud haiglate poolt osutatavat vältimatut abi. CER direktiivi lisa hõlmab tervishoiuteenuse osutajaid, referentlaboreid, ravimite uurimise ja arendamise asutusi, ravimite tootjaid ja hulgimüüjaid. Hindamise käigus selgus, et Eestis puuduvad referentlaborid, ravimite tootjad ja ravimite uurimise ja arendamise asutused, millel oleks märkimisväärne mõju Eesti ühiskonna toimimisele ja mida saaks pidada CER direktiivi kriteeriumide kohaselt elutähtsateks. Küll on selgunud, et kriteeriumidele vastavad tervishoiuteenust pakkuvad üldarstiabiteenuse osutajad ja ravimite kättesaadavust tagavad ravimite hulgimüüjad. Ravimite kättesaadavuse tagamisel on olulised ka apteegid. Apteekide pidajaid ei ole direktiivi lisas nimetatud. Sellegipoolest on ka nende pakutavat teenust hinnatud direktiivi kriteeriumidest lähtudes ja leitud, et ka apteeke tuleb käsitada elutähtsatena. CER direktiivi lisas toodud sektorite, allsektorite ja teenuseosutajate nimekiri ei ole ammendav. Liikmesriikidele on jäetud võimalus minna sellest laiemaks. Oluline eesmärk on tagada direktiivi lisas nimetatud sektorite ja nende sektori ettevõtete pakutavate teenuste toimepidevus. Eestis on võimalik ravimitega varustatust ja ravimite kättesaadavust elanikkonnale tagada üksnes kogu ahela toimimise kaudu. Ahela oluliseks osaks on ravimite jaemüük, mida tehakse apteekide kaudu. Hõlmamata apteeke elutähtsa teenuse reguleerimisalasse, ei saa me toimivat lahendust ja see ei võimalda tagada ravimite kättesaadavust elanikkonnale. Sellest tulenevalt on ravimitega varustamise hulgas ka apteegid. Elutähtsa teenuse osutajate täpsemad kriteeriumid on toodud esile käesoleva eelnõuga kavandatud eriseaduste muudatustes. Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust (edaspidi TTKS) ja ravimiseadust (edaspidi RavS).
Punkti 8 kohaselt käsitatakse edaspidi elutähtsa teenusena ka kaarditehingute töötlemist. Muudatus ei ole seotud CER direktiivi ülevõtmisega. Muudatusettepaneku esitas Eesti Pank eelnõu mitteametlikul kooskõlastamisel. Kehtiva HOSi § 36 lõike 3 punkti 1 kohaselt on elutähtsaks teenuseks maksete toimimine. Finantsteenuste turg on viimase kümne aasta jooksul muutunud, samuti on muutunud krediidiasutuste osutatavad teenused ja nende osutamise viis. Kui varem oli suurem osa makseteenuste ahelast elutähtsa teenuse osutajatest pankade enda kontrollida, siis tänapäeval see enam nii ei ole. Tänapäeva teenus on jaotatud mitmete pakkujate vahel, seejuures kaarditehingute töötlemine on muutunud eraldiseisvaks teenuseks. Tervet ahelat hõlmamata on raske tagada kriisi ajal elanikkonnale makseteenuste toimimine. Praegu on Eesti maksekeskkonnas kaardimaksete ja muude kaarditehingute tegemisel oluline roll Nets Estonia AS-il, kes pakub kaardimaksete tegemisel tehnilisi tugiteenuseid elutähtsa teenuse osutaja staatust omavatele LHV Pank AS-ile ja Coop Pank AS-ile ning sularaha väljavõtmise tehingute tegemisel Swedbank AS-ile, mistõttu võib Nets Estonia AS osutuda elutähtsa teenuse osutajaks.
Direktiivi lisas ei ole kaarditehingute töötlemist nimetatud. Sellegipoolest on ka seda teenust lähtuvalt Eesti Panga ettepanekust direktiivi kriteeriumide kohaselt hinnatud ja leitud, et ka kaarditehingute töötlemist tuleb käsitada elutähtsana. CER direktiivi lisas toodud sektorite, allsektorite ja teenuseosutajate nimekiri ei ole ammendav. Liikmesriikidele on jäetud
15 Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määrus nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ (RT I, 05.04.2023, 14). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13353001?leiaKehtiv
19
25.09.2023
võimalus minna sellest laiemaks. Oluline eesmärk on tagada direktiivi lisas nimetatud sektorite ja nende sektori ettevõtete pakutavate teenuste toimepidevus. Eestis on võimalik makseteenuste kättesaadavust elanikkonnale tagada üksnes kogu ahela toimimise kaudu. Ahela oluliseks osaks on kaardimaksete töötlemine. Jättes kaarditehingute töötlemise hõlmamata, ei saa me toimivat lahendust ja see ei võimalda tagada maksete kättesaadavust elanikkonnale.
Punktiga 9 muudetakse HOSi § 36 lõike 4 sissejuhatavat osa. Muudatus on seotud CER direktiivi artiklite 6 ja 7 ning direktiivi lisaga osas, mis käsitleb transpordi-, energeetika- ja veesektorit. Kehtiva HOSi § 36 lõike 4 kohaselt on üle 10 000 elanikuga KOVi ülesandeks korraldada kaugkütte ja veega varustamine, kanalisatsiooniteenus ning kohalike teede korrashoid. Elutähtsate teenuste hindamise käigus (vaata selgitust eelnõu punkti 2 juures) on jõutud järelduseni, et CER direktiivi artiklite 6 ja 7 kriteeriumide kohaselt on elutähtsad veega ja kaugküttega varustamine, kanalisatsiooniteenus ja teede korrashoid kõikides KOVides olenemata KOVi suurusest. 2017. a HOSi koostamisel hõlmati elutähtsate teenustena üksnes suuremad ettevõtted, kelle toimepidevus mõjutas suurt tarbijaskonda. CER direktiivi kriteeriumid suunavad hindama ka mõju keskkonnale ja majandusele, mille tõttu on senine hinnang muutunud ja see on viinud vajaduseni kaotada tarbijate piirarv nimetatud teenuste käsitamisel elutähtsate teenustena. Vajadusele loobuda 10 000 elanikkonna piirmäärast on viidanud ka Eesti Linnade ja Valdade Liit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium ja Päästeamet. 2019. a Kagu-Eesti torm, COVID-19 pandeemia ja sõda Ukrainas on näidanud vajadust tugevdada kõikide KOVide kriisivalmidust ja pakutavate kommunaalteenuste toimepidevust, seda olenemata elanike arvust.
Punkti 10 kohaselt käsitatakse elutähtsana edaspidi ka toiduga varustamise tagamist. CER direktiivi lisa näeb ette elutähtsate teenuste ja teenuseosutajate väljaselgitamise toiduainete tootmise, töötlemise ja turustamise sektorites. Samuti nagu ravimisektori puhul käsitatakse ka toidu käitlemise ahelat tervikuna elutähtsana, alates tootmisest, lõpetades jaemüügiga. Elutähtsa teenuse osutajate täpsemad kriteeriumid on toodud esile käesoleva eelnõuga kavandatud eriseaduse muudatustes. Eelnõuga muudetakse toiduseadust (edaspidi ToiduS).
Punktiga 11 täiendatakse § 37 lõiget 1 punktidega 41 ja 42 ning võetakse üle CER direktiivi artikli 9 lõige 7. CER direktiivi kohaselt tuleb liikmesriigil määrata pädev asutus ja kontaktpunkt ja sellest komisjoni teavitada, samuti teavitada direktiivi kohastest ülesannetest ja kohustustest. Selleks, et täita direktiivis sätestatud kohustust, määratakse eelnõuga elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavatele asutustele kohutus viivitamata teavitada Riigikantseleid korraldava asutuse ülesannete volitamisest allasutusele ja volitatud esindaja andmed. Korraldavad asutused on kohustatud teavitama ka asutuse või volitatud esindaja andmete muutumisest. Vabariigi Valitsuse seaduse § 77 lõike 1 punkti 14 kohaselt on Riigikantselei kohustuseks töötada välja riigi kriisireguleerimispoliitika ja koordineerida selle elluviimist. Riigikantselei vastutab ka CER direktiivi ülevõtmise eest ning on riiklik kontaktpunkt direktiivi rakendamisel. Direktiiviga seotud teabevahetus ning aruandlus hakkab toimuma Riigikantselei kaudu, mille tõttu on ka vajalik Riigikantselei teavitamine.
Punktiga 12 muudetakse seaduse § 37 lõike 3 punkti 7. Muudatus on seotud CER direktiivi artikli 15 lõike 1 ülevõtmisega. CER direktiivi artikli 15 lõike 1 kohaselt tuleb tagada, et elutähtsa teenuse osutajad teavitavad pädevat asutust põhjendamatu viivituseta intsidentidest, mis oluliselt häirivad või võivad oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et välja arvatud juhul, kui see ei ole operatiivselt võimalik, esitavad elutähtsa teenuse osutajad esmase teate 24 tunni jooksul pärast seda, kui nad intsidendist teada said, millele vajaduse korral järgneb üksikasjalik aruanne hiljemalt ühe kuu
20
25.09.2023
jooksul. Sellest tulenevalt täpsustatakse ka § 37, kus on loetletud elutähtsa teenuse osutajate kõik kohustused. Täpsem teavituse kord on kirjeldatud eelnõu punktis 17.
Punktiga 13 täiendatakse seaduse § 37 lõiget 3 punktiga 9. Tegemist on CER direktiivi rakendamiseks vajaliku muudatusega. Muudatuse kohaselt tekib elutähtsat teenust korraldavatel asutustel (edaspidi ka ETKA) võimalus määrata HOSi § 37 lõike 2 alusel elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmise maksimaalselt lubatud tähtaeg alates isiku määramisest elutähtsa teenuse osutajaks. Muudatus on seotud eelnõu punktidega 15 ja 16 ning direktiivi artikli 6 lõigetega 3 ja 4.
Punkti 14 kohaselt täiendatakse seaduse § 37 lõikega 6. Muudatusega võetakse üle CER direktiivi artikli 15 lõike 1 teine lause. CER direktiivi artikli 15 lõike 1 kohaselt tuleb tagada, et elutähtsa teenuse osutajad teavitavad pädevat asutust põhjendamatu viivituseta intsidentidest, mis oluliselt häirivad või võivad oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et välja arvatud juhul, kui see ei ole operatiivselt võimalik, esitavad elutähtsa teenuse osutajad esmase teate 24 tunni jooksul pärast seda, kui nad intsidendist teada said, millele vajaduse korral järgneb üksikasjalik aruanne hiljemalt ühe kuu jooksul. Lõike 1 teise lause kohaselt tuleb häire olulisuse kindlakstegemiseks võtta arvesse eelkõige järgmisi parameetreid:
a) häirest mõjutatud kasutajate arv ja osakaal;
b) häire kestus;
c) häirest mõjutatud geograafiline piirkond, võttes arvesse ka seda, kas piirkond on geograafiliselt eraldatud.
Eelnimetatud täpsustus on tehtud ka HOSis. ETKAdel tuleb HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatavas määruses sündmustest teavitamise korra sätestamisel arvestada ka eelnimetatud parameetritega.
Punktiga 15 muudetakse § 38 lõiget 11. Muudatus on seotud direktiivi artikli 6 lõigetega 3 ja 4. Riigil peab olema selge ülevaade elutähtsa teenuse osutajatest ning nimetatud andmed peavad olema kättesaadavad ka seotud pädevatele asutustele, nt Finantsinspektsioonile DORA määrusest tulenevate pädeva asutuse ülesannete täitmiseks ning Riigi Infosüsteemi Ametile NIS2 tulenevate pädeva asutuse ülesannete täitmiseks. Juba praegu kehtiva HOSi § 38 lõike 11 kohaselt peetakse arvestust elutähtsa teenuse osutajate üle tsiviiltoetuse registris. Samas on jäänud täpsustamata, kuidas vajalikud andmed registrisse jõuavad. HOSis ega tsiviiltoetuse registri põhimääruses ei ole seniajani sätestatud, et seda ülesannet peavad täitma elutähtsat teenust korraldavad asutused. Selle tõttu täpsustatakse õigusselguse tagamiseks, et elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks vajalikud andmed peab registrisse esitama elutähtsat teenust korraldav asutus. Andmete täpsem koosseis ja nende töötlemise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Elutähtsat teenust korraldav asutus peab registrisse esitatud andmeid kontrollima ja vajaduse korral need uuendama kord aastas hiljemalt 1. jaanuariks.
Seega kuulub andmete esitamine ja uuendamine elutähtsa teenuse osutajate kohta tsiviiltoetuste registris korraldava asutuse pädevusse. Korraldavad asutused vastutavad andmete ajakohasuse eest ning on tsiviiltoetuse registri põhimääruse § 3 lõike 2 punkti 2 alusel registri volitatud töötlejad.
21
25.09.2023
Punktiga 16 täiendatakse § 38 lõigetega 12–16. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 6 lõiked 3–5 ning direktiivi artikli 12 lõige 1. Direktiivi kohaselt peab liikmesriik teavitama elutähtsa teenuse osutajat tema identifitseerimisest elutähtsa teenuse osutajana ühe kuu jooksul alates identifitseerimisest. Muu hulgas tuleb teavitada direktiivi 3. ja 4. peatüki kohastest kohustustest ning kuupäevast, millest alates kõnealused kohustused nende suhtes kehtivad. Pangandus-, finantsturutaristu ja digitaristu sektorite teenuseosutajaid tuleb teavitada ka sellest, kas neile liikmesriigi otsusel kohaldatakse direktiivi 3. ja 4. peatüki kohustusi või mitte. Eesti võtab käesoleva eelnõuga direktiivi 3. ja 4. peatükis sätestatu üle ning kohaldab nendest tulenevaid kohustusi krediidiasutustele, kes osutavad HOSi § 36 lõikes 3 nimetatud teenuseid, ning sideettevõtjatele, kes osutavad HOSi § 36 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud teenuseid.
Kohustuste täitmise kuupäevast teavitamisel tuleb tagada, et direktiivi 3. peatükis toodud kohustusi kohaldatakse alates 10 kuu möödumisest teavitamise kuupäevast, v.a riskianalüüsi koostamise kohustus. Riskianalüüs tuleb elutähtsa teenuse osutajal koostada üheksa kuu jooksul pärast elutähtsa teenuse osutajaks määramist.
Liikmesriigid peavad ka tagama, et korraldavad asutused teavitavad elutähtsa teenuse osutaja määramisest NIS2 direktiivi pädevat asutust ühe kuu jooksul alates elutähtsa teenuse osutaja identifitseerimisest (art 6 lg 4). NIS2 pädevaks asutuseks on Riigi Infosüsteemi Amet.
Kokkuvõttes määrab kavandatud muudatuste kohaselt edaspidi elutähtsat teenust korraldav asutus elutähtsa teenuse osutaja haldusaktiga 30 päeva jooksul isiku elutähtsa teenuse osutaja tingimustele vastavusest teada saamisest arvates. Nimetatud haldusaktis tuleb tuua esile tähtpäev, mis ajaks tuleb elutähtsa teenuse osutajal:
1) koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan. Seejuures peab toimepidevuse riskianalüüs olema koostatud üheksa kuu ja toimepidevuse plaan 10 kuu jooksul elutähtsa teenuse osutajaks määramise haldusakti andmisest arvates;
2) korraldada kriisireguleerimise õppus;
3) täita korraldava asutuse poolt toimepidevuse nõuete määruses, HOSi § 41 lõikes 2 ning muudes õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud nõudeid.
Punktis 3 toodud tähtaja määramine on jäetud korraldava asutuse otsustada. Seejuures tuleb arvestada punktis 3 tooduga, et HOSi § 41 lõikes 2 sätestatud nõude täitmise tähtaeg ei tohi olla pikem kui viis aastat. Tegemist on paindliku lähenemisega, mis võimaldab korraldaval asutusel koostöös elutähtsa teenuse osutajaga leida mõistlik, proportsionaalne ning teenuseosutaja omapära arvestades sobiv üleminekuaeg nõuete täitmiseks.
Elutähtsa teenuse osutaja staatuse lõpetamisest tuleb edaspidi samuti teavitada teenuseosutajat haldusaktiga. Isik ei pea täitma elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid haldusakti teatavaks saamise hetkest. Vastav kohustus teavitada isikut elutähtsa teenuse osutaja staatusest või selle lõpetamist tuleneb direktiivi artikli 6 lõikest 3.
Elutähtsa teenuse osutajaks määrav ja selle staatuse lõpetav haldusakt tuleb korraldaval asutusel edastada Riigi Infosüsteemi Ametile 30 päeva jooksul akti väljaandmisest arvates. Seejuures tuleb korraldaval asutusel teha ka vastavad muutmiskanded viie tööpäeva jooksul tsiviiltoetuse registris, kus peetakse arvestust elutähtsa teenuse osutajate üle.
22
25.09.2023
Punktiga 17 muudetakse § 38 lõiget 4. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 15 lõige 1. Elutähtsa teenuse toimepidevust puudutavast intsidentist teavitamise kohustus kehtib elutähtsa teenuse osutajatele juba praegu (samuti HOSi § 38 lg 1). Täpsema hädaolukorrast ja selle ohust teavituskorra sätestab iga ETKA ise HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatava määrusega. Seaduses puudub täpsustus, mis aja jooksul tuleb teavitus korraldavale asutusele saata, seda on seni määranud iga ETKA ise. Samuti puudub viide, mis aja jooksul tuleb elutähtsa teenuse osutajal esitada põhjalik aruanne toimunud sündmuse kohta. Viimast ei reguleeri praegu ka ETKAd oma määrusega. Direktiivi kohaselt tuleb intsidendist teavitada viivitamata, kuid hiljemalt 24 tunni jooksul. Üksikasjalik aruanne tuleb esitada aga ühe kuu jooksul. Krediidiasutuste puhul tuleb arvestada erisustega, mis tulenevad DORA määrusest. DORA määruse kohaselt on Euroopa Komisjonil õigus täpsustada teavitamise aegu ja aruande vormi. Sellisel juhul tuleb elutähtsa teenuse osutajatest krediidiasutustel lähtuda DORA määruses toodud tähtaegadest. Eelnõuga määratakse ühtsed teavitamise ja aruande esitamise tähtajad. Selliselt tagatakse direktiivi ühetaoline kohaldamine elutähtsate teenuste kaupa. Sellegipoolest, täpne kord, st sündmusest teavitamise künnis, kontaktandmed, teabevahetus elutähtsa teenuse osutajaga jääb ETKA reguleerida HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatavas määruses, arvestades eelnõu punktis 14 sätestatud erisusi.
Punktiga 18 muudetakse § 38 lõike 3 punkti 8 ning võetakse üle direktiivi artikli 13 lõige 3. Kehtiva HOSi § 38 lõike 3 punkti kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud täitma muid õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud kohustusi. Kuna § 38 lõiget 3 täiendatakse ka punktidega 9–12 (vaata eelnõu punkti 19), siis lõike ühtlustamiseks viiakse punkti 8 sisu punkti 12 ning edaspidi reguleerib punkt 8 kontaktisiku määramise kohustust. Liikmesriigid peavad tagama, et iga elutähtsa teenuse osutaja määrab kontaktisiku suhtlemiseks pädevate asutustega. Eelnõu kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja määrama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks volitatud esindaja ning edastama volitatud esindaja kontaktandmed elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele.
Punktiga 19 täiendatakse § 38 lõiget 3 punktidega 9–12. Nimetatud muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 13 lõige 1.
Muudatusega täpsustatakse elutähtsa teenuse osutaja kohustusi. Lisaks praegu kehtivatele kohustustele tuleb edaspidi elutähtsa teenuse osutajal:
1) esitada kord aastas elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele ülevaade elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks ning käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määrusega nõutud teenuse taseme saavutamiseks rakendatud ja rakendatavate meetmetest;
2) korraldada vähemalt kord aastas koolitusi töötajatele, et suurendada töötajate teadlikkust elutähtsa teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest, toimimisest hädaolukorras või muus sarnases olukorras või nende ohu korral;
3) teavitada elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema määratud asutust, kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis.
Direktiiv näeb ette ka elutähtsa teenuse osutajale töökorralduslike ning ehituslike ja tehniliste meetmete rakendamist elutähtsa teenuse toimepidevuseks oluliste ehitiste ja seadmete
23
25.09.2023
füüsilise kaitse tagamiseks. Nimetatud kohustus tuleneb juba praegu kehtiva HOSi § 38 lg 3 p-st 2. Lisaks on riigisiseses õiguses ka praegu reguleeritud riigikaitseobjektide kaitse korraldamine erinevate oluliste objektide füüsilise kaitse tagamiseks (vt RiKS 6. ptk). RiKSi § 83 lõike 1 kohaselt võib riigikaitseobjekt olla maa-ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale, ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. Riigikaitseobjektideks saab määrata ka elutähtsa teenuse osutamisega seotud objekte (vt RiKSi § 83 lg 2 p 2), et rakendada nende füüsilise kaitse tagamiseks RiKSi alusel kehtestatud objektikaitse meetmeid.
Elutähtsa teenuse osutaja kohustuseks on tagada ka elutähtsa teenuse osutaja juures olulisi ülesandeid täitvate isikute usaldusväärsus, kaaludes toimepidevuse riskianalüüsis selliseid meetmeid nagu töötajate kategooriate määramine, sealhulgas nende isikute kategooriate määramine, kellelt nõutakse taustakontrolli läbimist eelnõus sätestatud korras, ehitistele, seadmetele ja tundlikule teabele juurdepääsu õiguste kehtestamine ning asjakohaste koolitusnõuete ja kvalifikatsioonide kehtestamine. Nimetatud direktiivi kohustuse saab teenuseosutaja täita toimepidevuse riskianalüüsi koostamise käigus ning rakendades taustakontrolli.
Punktiga 20 täiendatakse HOSi § 40 lõikega 10, mille kohaselt tuleb elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaval asutusel või tema määratud ametiasutusel edastada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs ja plaan või nende muudatused enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, kes avaldab arvamust tehnilise lahenduse sobivuse kohta seaduse § 41 lõikes 2 toodud kohustuse täitmiseks. Muudatus on seotud eelnõuga kavandatud HOSi § 41 lõike 2 (vaata punkti 21) muudatusega ning ei ole seotud kindla CER direktiivi normi ülevõtmisega, kuid on otseselt seotud eelnõuga lisanduvate elutähtsate teenuste ja neid osutavate teenuseosutajate toimepidevuse nõuete täitmisega. CER direktiivi artikli 13 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada, arvestades direktiivis toodud piiranguid. Nimetatud muudatus on vajalik CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punktide a ja d nõuete täitmiseks, mille kohaselt tuleb tagada intsidentide ennetamine ja taastumine intsidentidest, kaaludes nõuetekohaselt toimepidevusmeetmeid ja alternatiivsete tarneahelate kindlakstegemist, et jätkata elutähtsa teenuse osutamist.
Kehtiva HOSi § 45 lõike 1 punkti 4 kohaselt teeb järelevalvet HOSi §-s 41 sätestatud nõude üle Riigi Infosüsteemi Amet. Eelnõuga muudetakse nimetatud sätet ja järelevalve pädevuse saab elutähtsat teenust korraldav asutus. Küll tuleb HOSi § 41 lõike 2 alusel nõutud lahendus teenuse toimepidevuse tagamiseks välismaal asuvate võrgu- ja infosüsteemide katkestuse korral saata arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile. Muudatus on tehtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigi Infosüsteemi Ameti ettepanekul, kuna praktikas on kujunenud, et just korraldavad asutused on need, kes kinnitavad elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüse, plaane ja ka meetmeid riskide maandamiseks. Korraldavatel asutustel on otsene võimalus rääkida teenuseosutajatega läbi meetmete rakendamine ja leida pooltele sobiv lahendus. Tihti ei ole see lahendus üksnes ettevõttepõhine, vaid teenuseülene. Sellest tulenevalt on mõistlik, et järelevalve pädevus HOSi § 41 lõike 2 puhul antakse üle korraldavatele asutustele ning Riigi Infosüsteemi Amet annab arvamuse HOSi § 41 lõike 2 rakendamiseks loodud lahenduse kohta.
24
25.09.2023
Korraldaval asutusel on võimalik kaasata järelevalve menetlusse eksperte ja asjakohaseid asutusi, hindamaks, kas elutähtsa teenuse osutaja poolt toimepidevuse tagamiseks kasutusele võetud meetmed vastavad toimepidevusele esitatud nõuetele või mitte. Nii näiteks võib kaasata Riigi Infosüsteemi Ametit, kelle üheks ülesandeks on muu hulgas korraldada ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide infoturbemeetmete rakendamise kontrolli ja küberturvalisust ohustavate riskide seiret ning analüüsi.
Elutähtsa teenuse osutaja peab koostama toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani ning esitama selle korraldavale asutusele kinnitamiseks. Korraldav asutus võib enne plaani kinnitamise otsustamist küsida asjaomaste asutuste (sh Riigi Infosüsteemi Ameti) arvamust, kas elutähtsa teenuse osutaja pakutavad lahendid, sealhulgas sõltuvuse vähendamiseks välisriigis asuvatest võrgu- ja infosüsteemidest, on asjakohased ja toimivad.
Punktiga 21 muudetakse § 41 lõiget 2. Muudatus ei ole seotud kindla CER direktiivi normi ülevõtmisega, kuid on otseselt seotud eelnõuga lisanduvate elutähtsate teenuste ja neid osutavate teenuseosutajate toimepidevuse nõuete täitmisega. CER direktiivi artikli 13 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada, arvestades direktiivis toodud piiranguid. Nimetatud muudatus on vajalik CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punktide a ja d nõuete täitmiseks, mille kohaselt tuleb tagada intsidentide ennetamine ja taastumine intsidentidest, kaaludes nõuetekohaselt toimepidevusmeetmeid ja alternatiivsete tarneahelate kindlakstegemist, et jätkata elutähtsa teenuse osutamist.
Võrreldes kehtiva sõnastusega on sõnastust muudetud, et kehtiva nõude olemus oleks selgem ja konkreetsem. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (edaspidi VOS) menetlemise käigus tõstatas Pangaliit küsimuse HOSi § 41 lõikes 2 sätestatud kohustuse asjakohasuse kohta ning on pöördunud 08.06.2022 Riigi Infosüsteemi Ameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Panga poole palvega hinnata elutähtsa teenuse osutamisega seotud tehnoloogilisi riske, mida HOSi § 41 lõige 2 käsitleb. Hindamise tulemusena on jõutud järelduseni, et kehtiv sõnastus on mitmeti tõlgendav ja säte vajab selgemat sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt, kui elutähtsa teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis, tagab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse ka viisil ja vahenditega, mis ei sõltu välisriikides asuvatest infosüsteemidest. Selline sõnastus on tekitanud osalistel arusaama, et välisriikides asuvate infosüsteemide kasutamine on üleüldse keelatud, samuti on keelatud satelliitside kasutamine alternatiivse lahendusviisina. Ajalooliselt on sätte eesmärk olnud suunata ETOsid mõtlema läbi alternatiivsed lahendused oma teenuse osutamiseks Eestis juhuks, kui andmeside välisühendused või ühendus välismaal asuvate infosüsteemidega, nt serveritega ei toimi. Vastavat sätet on eelnõu koostamise käigus üritatud sõnastada ühiselt mõistetavalt, lähtudes selle sätte eesmärgist. Sätte koostamisel on kasutatud küberturvalisuse seaduse (KüTS) ja elektroonilise side seaduse (ESS) termineid. Termin „võrgu- ja infosüsteem“ on defineeritud KüTSi § 2 punktis 1:
- võrgu- ja infosüsteem – elektroonilise side võrk elektroonilise side seaduse § 2 punkti 8 tähenduses, seade või omavahel ühendatud või seotud seadmete rühm, millest vähemalt ühes toimub mõne programmi kohaselt digitaalsete andmete automaatne töötlemine, või digitaalsed andmed, mida salvestatakse, töödeldakse, saadakse päringuga või edastatakse eelnimetatud komponentide poolt nende töö, kasutamise, kaitsmise või hooldamise jaoks.
25
25.09.2023
Terminid „üldkasutatav elektroonilise side võrk“ ja „liinirajatis“ on defineeritud ESSis (vastavalt § 2 punktides 25 ja 71) järgmiselt:
- liinirajatis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on muu hulgas maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, ehitistele ja postidele kinnitatud kaablite või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja otsastusseadmetega, regeneraator, elektrooniliste sideseadmete konteiner ning raadiosidemast, samuti tehnovõrk ja -rajatis asjaõigusseaduse tähenduses;
- üldkasutatav elektroonilise side võrk on võrk, mille kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust, mis võimaldab teabe edastamist elektroonilise side võrgu lõpp- punktide vahel.
Eelnõu kontekstis on liinirajatise all mõeldud sidekaableid, mis asuvad nii maismaal kui ka veekogu ehk mere all. Sätte sõnastust koostades kaaluti ka võimalust kasutada „liinirajatise“ asemel ka sõnu „väliskaabel“, „välisühendus“, kuid need ei ole elektroonilise side seaduses defineeritud terminid, mistõttu valikusse jäi ainult „liinirajatise“ variant.
Selles lõikes on selgelt esile toodud põhimõte, et elutähtis teenus peab olema kättesaadav kasutajale ka sellisel juhul, kui teenuse osutamiseks kasutatavad võrgu- ja infosüsteemid asuvad välisriigis ja ühendus nendega on katkenud. Sätte eesmärk on toonitada, et kasutaja, sh eraisiku esmased vajadused teenuse järele tuleb tagada sõltumata sellest, kas välisriigiga on ühendus või ei. Siin ei oma tähendust, mis põhjusel see välisühendus (sidekaabel) ei toimi – näiteks, et kas on tegemist olukorraga, kus sidekaabel on lõhutud laeva ankru või traalnooda tõttu, on toimunud loodusõnnetus, sabotaaž, sideliini tõrge, sidevõrgu enda tõrge või on toimunud mõni muu sündmus. Üheks arvestatavaks alternatiiviks välisriigiga ühendatud liinirajatise katkestusele on näiteks välisriigis asuva võrgu- ja infosüsteemiga satelliitside võimekuse omamine. Välisriigi võrgu- ja infosüsteemidega ühenduse katkemisega ei tohi kaasneda olukorda, kus Eestis asuv kasutaja ei saa talle vajalikku teenust. Siinjuures mõeldakse, et teenus oleks vähemalt tagatud esmasel tasandil. Näiteks, kui esineb tõrge finantsasutuste võrgu- ja infosüsteemis, peab finantsasutus kasutusele võtma elutähtsa teenuse osutamiseks kavandatud alternatiivid sularaha väljamaksete tegemiseks või maksete ülekannete korraldamiseks. Selliseks alternatiiviks võib näiteks olla ajutiste kontorite tekitamine jms.
Võrgu- ja infosüsteemi asumine välisriigis on näiteks olukorras, kus elutähtsa teenuse osutaja osutab oma elutähtsat teenust, kuid selle teenuse osutamise käigus kasutatakse ka mõnda võrgu- ja infosüsteemi. Kui see võrgu- ja infosüsteem asub väljaspool Eestit (näiteks Soomes või Rootsis), siis tegemist on peamise eeldusega kommenteeritava sätte rakendumiseks. Kui sellist sõltuvust ei ole ehk kõik elutähtsa teenuse osutamisega seotud võrgu- ja infosüsteemid asuvad Eestis, siis puudub elutähtsa teenuse osutajal vajadus selle sätte järgimiseks.
Säte eeldab, et alternatiivid rakenduks mõistliku aja jooksul ning elutähtsa teenuse toimimise katkestus ei mõjutaks olulisel määral sellest sõltuvate isikute heaolu. Näiteks kui katkestus on lühiajaline, ei pruugi teenuse kättesaadavuse tagamise alternatiivi rakendamine olla vajalik. Samas kui katkestus on pikaajaline ning tõenäosus võrgu- ja infosüsteemis ühenduse taastamiseks on lühiajalises perspektiivis väike, tuleb alustada alternatiivide rakendamisega. Näiteks olukorras, kus toiduainete tootmiseks kasutatav võrgu- ja infosüsteem on kahjustatud, tuleb jätkata toiduainete tootmist viisil, mida välisriigis asuva võrgu- ja infosüsteemi puudumine ei mõjuta. Või veevarustust puudutava võrgu- ja infosüsteemi kompromiteerimisel tuleb leida alternatiivne lahendus joogivee pakkumiseks vee-ettevõtte klientidele.
26
25.09.2023
Sätte olemus ei ole iseenesest uus, vaid pigem toonitatakse, et lisaks muudele teenuse toimimiseks vajalikele sisenditele (nt vesi, elekter ja side) on nüüdisaegne tootmine ja teenuste pakkumine üha enam seotud infotehnoloogiaga ja see muudab ettevõtjad küberkuritegevuse või ka muude pahatahtlike küberrünnete sihtmärkideks. Eriti tuntav on ühiskondlik kahju, mis on suunatud ettevõtjate vastu, mille tooted või teenused on suure mõjuga ühiskonna normaalse toimepidevuse (sh avaliku korra) tagamisel. Sellest tulenevalt peavad olulise mõjuga ettevõtjad valmistuma ka võrgu- ja infosüsteemide kompromiteerimise ja katkestuste olukordadeks ning nägema ette ka toimimise alternatiivid, et ühiskond saaks jätkuvalt toimida.
HOSi § 41 lõike 2 sõnastuse muutmine ei tekita praegustele elutähtsa teenuse osutajatele lisanõudeid.
Punktiga 22 täiendatakse seadust §-ga 411 ning võetakse üle direktiivi artikli 13 lõike 1 punkt e ja artikkel 14.
CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb elutähtsa teenuse osutajal tagada töötajate turvalisuse piisav haldamine, sh nende isikute kategooriate määramine, kellelt nõutakse taustakontrolli läbimist. Omakorda, direktiivi artikli 14 kohaselt peavad liikmesriigid täpsustama tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse võttes esitada direktiivi artikli 13 lõike 1 punktiga e nõutud taustakontrolli tegemiseks taotlusi. Seejuures näeb direktiiv taustakontrolli võimalust töötajate suhtes:
a) kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega;
b) kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele, teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega;
c) kelle puhul kaalutakse töölevõtmist punktides a või b sätestatud kriteeriumidele vastavatele ametikohtadele.
Taustakontroll peab olema proportsionaalne ja rangelt piirduma vajalikuga. Taustakontrolli tohib teha üksnes selleks, et hinnata võimalikku julgeolekuriski asjaomasele elutähtsa teenuse osutajale (direktiivi art 14 lg 2). Taustakontroll peab direktiivi artikli 14 lõike 3 kohaselt minimaalselt hõlmama:
a) isikusamasuse kontrolli;
b) isiku karistusregistri andmeid seoses süütegudega, mis võiksid olla konkreetse ametikoha seisukohast olulised.
Selleks, et kontrollida taustakontrolli subjekti isikusamasust, on direktiivi põhjenduspunkti 32 kohaselt asjakohane nõuda isikut tõendavat dokumenti, näiteks passi, riiklikku isikutunnistust või digitaalset isikut tõendavat dokumenti.
Töötaja taustakontrolli tegemine tööandja poolt ei ole meie õiguses uudne. Sarnast kontrolli tehakse juba praegu nt lastega töötavate isikute suhtes lastekaitseseaduse alusel. Eesti võtab direktiivis sätestatud taustakontrolli üle võimalikult minimaalses kohustuslikus ulatuses, võttes sh arvesse direktiivist tulenevat taustakontrolli eesmärki. Direktiivi artikli 13 lõike 1 punkt e kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma
27
25.09.2023
toimepidevuse tagamiseks mh meetmed, mis on vajalikud selleks, et tagada töötajate turvalisuse piisav haldamine, kaaludes nõuetekohaselt selliseid meetmeid nagu elutähtsaid ülesandeid täitvate töötajate kategooriate määramine, rajatistele, elutähtsale taristule ja tundlikule teabele juurdepääsu õiguste kehtestamine, taustakontrolli menetluste kehtestamine kooskõlas artikliga 14 ning selliste isikute kategooriate määramine, kellelt nõutakse sellise taustakontrolli läbimist, ning asjakohaste koolitusnõuete ja kvalifikatsioonide kehtestamine. Seega direktiivi artikli 13 lõike 1 punkt e ja artikkel 14 kohustavad liikmesriike looma tingimused töötajate taustakontrolliks ja kohustavad tagama seadusega sätestatud tingimustel taustakontrolli läbimise.
Eelnõu § 411 lõikes 1 sätestatakse taustakontrolli eesmärk, juhindudes direktiivi artikli 14 lõike 1 punktidest a ja b ning artikli 13 lõike 1 punktist e. CER direktiivi artikli 14 lõike 1 punktide a ja b kohaselt tuleb liikmesriikidel täpsustada tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse võttes esitada taotlusi nende töötajate taustakontrolliks:
a) kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega; b) kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele, teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega.
Eelnõu § 411 lõike 1 sissejuhatavas osas sätestatakse taustakontrolli eesmärk tulenevalt CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punktist e ning põhjenduspunktist 32. Taustakontrolli eesmärk on tagada nende isikute usaldusväärsus, kes täidavad lepingu või muul alusel elutähtsa teenuse osutaja juures järgmisi elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega seotud olulisi ülesandeid: 1) elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamine või haldamine; 2) ülesanne, mis võimaldab ligipääsu elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele; 3) ülesanne, mis on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega; 4) elutähtsa teenuse osutaja juures riigikaitselise töökohustuse täitmine riigikaitseseaduse tähenduses.
Eelnõu § 411 lõike 1 punktid 1–4 on sisuliselt direktiivi artikli 14 lõike 1 punktide a ja b täpsustus. Punkti a kohaselt tuleb allutada taustakontrollile isikud, kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega. Eelnõu kohaselt on tundlikud ülesanded seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega toimepidevust tagavate infosüsteemide arendus ja haldus, toimepidevuse planeerimine, investeerimine ja riskihaldus. Vastav täpsustus läheb kokku CER direktiivi väljatöötamise käigus väljatöötamisega tegelevas töörühmas antud selgitustega normi lahti mõtestamiseks ning oli vajalik, et lihtsustada elutähtsa teenuse osutajate jaoks arusaama, mis ülesandeid täitvate isikute suhtes tuleb riskianalüüsis kaaluda taustakontrolli tegemist.
Punkti b kohaselt tuleb allutada kontrollile ka isikud, kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele, teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega. Nimetatud direktiivi punkt b on võetud üle eelnõu § 411 lõike 1 punktiga 2. Sõnastus on võetud üle praktiliselt üks ühele.
28
25.09.2023
Lõikes 2 sätestatakse elutähtsa teenuse osutaja kohustus määrata elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis täpsemalt kindlaks need ülesanded, mille täitmise olulisuse seisukohast on taustakontrolli tegemine eesmärgipärane. Sellise kohustuse sätestamine on vajalik ja ka oluline, sest üksnes direktiivi artikli 14 lõikes 1 sätestatud ja üldiselt määratletud ülesannete loetelu ülekandmine ei taga piisavalt selgust, milliste konkreetsete ülesannete täitmisel elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel on elutähtsa teenuse osutaja seisukohalt põhjendatud ja eesmärgipärane ülesannet täitva isiku eraelu riivamine isiku andmete töötlemise näol. Seega peab elutähtsa teenuse osutaja juures töötava isiku taustakontrolli vajadus tulenema selgelt teenuseosutaja toimepidevuse riskianalüüsist. Oluline on rõhutada, et teenuseosutajad ei selgita riskianalüüsis välja konkreetseid füüsilisi isikuid (taustakontrolli subjekte või adressaate), vaid on kohustatud kindlaks määrama täpselt need olulised ülesanded, mida täitvate isikute suhtes on taustakontrolli tegemine eelnõuga sätestatud korras eesmärgipärane.
Eeltoodut arvestades sätestatakse lõikes 3, et elutähtsa teenuse osutaja teeb taustakontrolli just sellise füüsilise isiku suhtes, kellele usaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel riskianalüüsis kindlaksmääratud ülesande täitmine. Taustakontrolli tegemise kohustus on elutähtsa teenuse osutajal. Samuti sätestatakse sama lõike teises lauses taustakontrolli ulatus: esiteks on taustakontrolli tegemisel lubatud kontrollida isiku teovõimet. Teiseks on lubatud kontrollida isiku karistatuse andmeid, mis sisulist tähendab faktikontrolli: jah või ei vastust selle kohta, kas isik on toime pannud alljärgnevates lõigetes viidatud kuriteo, mille kohta on karistusregistris kehtivad andmed. Isiku karistatuse andmete kontrollimisel on aga oluline, et elutähtsa teenuse osutaja kohustub võtma arvesse üksnes selliseid karistatuse andmeid, mis on käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täitmise seisukohast olulised. See tähendab, et ka juhul, kui riskianalüüsis kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse kohta nähtuvad registrist kehtivad karistusandmed, peab elutähtsa teenuse osutaja võtma arvesse ja kaaluma ainult neid kuritegusid, mis on isiku usaldusväärsuse hindamise seisukohalt olulised just selle konkreetse ülesande iseloomu arvestades. Kui isikut on karistatud näiteks tervisevastase kuriteo toimepanemise eest, siis võib see olla oluline haiglas töötava isiku usaldusväärsuse hindamisel, kuid ei pruugi olla samavõrd oluline nt vedelkütuse veo korraldamisel. Viimasel juhul võib isiku usaldusväärsuse hindamise seisukohalt olla määravam kehtiv karistatus liiklusalase kuriteo toimepanemise eest. Lõikes 3 sätestatud isiku usaldusväärsuse hindamine tema kehtivate karistatuse andmete töötlemisel on seotud lõikega 5. Selle kohaselt on elutähtsa teenuse osutajal õigus lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannete täitmise andmisest keelduda isikule, keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Karistusregistri arhiivi kantud andmeid ei ole lubatud taustakontrolli tegemisel saada ega töödelda.
Eelnõu kohaselt viib taustakontrolli läbi elutähtsa teenuse osutaja. Eelnõu koostamise käigus kaaluti erinevaid võimalusi taustakontrolli korraldamiseks ja direktiiviga sätestatud kohustuste ülevõtmiseks. Näiteks kaaluti vastava pädevuse andmist Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile või elutähtsat teenust korraldavatele asutustele. Eelnõus sätestatud taustakontrolli tegemine jäetakse elutähtsa teenuse osutaja ülesandeks, kuna selline kontroll piirdub üksnes päringute esitamisega vastavasse registrisse ja valmisvastuste saamisega, st kontroll ei eelda eriteadmisi või lisaandmete kogumist. Lisaks puudub vajadus põhjaliku julgeolekukontrolli teostamiseks, mida saaksid teha üksnes pädevad asutused (nt luureteabe töötlemine), samuti ei kohusta direktiiv liikmesriike eraelu enamriivavat mehhanismi ka looma, jättes selle direktiivi põhjenduspunkti nr 32 kohaselt liikmesriigi enda otsustuspädevusse.
29
25.09.2023
Elutähtsa teenuse osutajate juures töötab u 40 000 töötajat (olemasolevate ja lisanduvate elutähtsa teenuse osutajate juures). Taustakontrolli vajadusega töötajate ring jääb u 5000– 7000 töötaja juurde aastas. Sellise hulga inimeste kontroll ühe asutuse poolt eeldaks viis täiendavat ametikohta, mis eeldab 200 000 eurot lisaeelarvet iga aasta. See ei ole arvestades kontrolli iseloomu aga mõistlik. Eelnõu käigus toimusid arutelud Justiitsministeeriumiga ning on jõutud järelduseni, et arvestades kontrollitavate registrite loetelu on mõistlik elutähtsa teenuse osutajate poolt läbiviidavaks taustakontrolliks arendada Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) vastutusalas oleva infosüsteemi juurde (praegu eelduslikult e-äriregistri või ettevõtjaportaali juurde) lisamoodul. Selle mooduli abil saavad elutähtsa teenuse osutajad esitada päringud registrite andmete kontrolliks ühest kohast ning saada ühe tervikliku vastuse päringutele ühest kohast, mitte ei pea esitama eraldi päringuid rahavastikuregistrisse ja karistusregistrisse. Mooduli arendus on nähtud ette ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 1.2.2. Vastav võimalus peab olema loodud direktiivi jõustumise ajaks, st 18.10.2024.
Riigikantselei on küsinud direktiivi taustakontrolli sätete tõlgendust Euroopa Komisjoni õigusteenistuselt ja on saanud vastuseks, et direktiivis nimetatud „taotluse esitamist“ võib tõlgendada ka selliselt, et seaduse alusel reguleeritud päringud elutähtsa teenuse osutaja poolt on samuti tõlgendatavad direktiivis toodud taotluse esitamisena ning kooskõlas direktiivi mõtte ja eesmärgiga. Sellist tõlgendust toetab ka artikli 14 lõike 1 sõnastus, kus ei ole täpsustatud, mis kujul ning kellele taotlused (ingl request) tuleb esitada.
Eelnõus sätestatakse lahendus, mis koormab kõige vähem nii ettevõtjaid kui ka riiki. Tegemist on ühtlasi ka rahaliselt kõige soodsama lahendusega.
Lõikes 4 sätestatakse imperatiivselt need alused, mille esinemisel ei ole lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande usaldamine isikule elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel lubatud. Lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesandeid ei või anda täitmiseks sellisele füüsilisele isikule, kes on piiratud teovõimega või keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Tegemist on sedalaadi süütegudega (inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod, riigivastased süüteod), mille toimepanemise eest süüdimõistmine kaalub üles vajaduse ja võimaluse andmise isiku usaldusväärsuse (täiendavaks) hindamiseks ja kaalutlemiseks lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannete täitmisel mistahes elutähtsate teenuste osutajate juures.
Lõike 5 kohaselt võib elutähtsa teenuse osutaja kaaluda lõikes 2 kindlaksmääratud ülesannete täitmise andmisest keeldumist isikule, keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Ka direktiiv ise näeb ette artikli 13 lõike 1 punktis e elutähtsa teenuse osutaja pädevust hinnata igakülgselt töötajate usaldusväärsust. Üksnes elutähtsa teenuse osutajal on kõige parem ülevaade tulenevalt toimepidevuse riskianalüüsist, mis tegevused ja protsessi osad on teenuse toimepidevuse jaoks kriitilised ning mis taristu, info- ja võrgusüsteemid, ehitised on toimepidevuse seisukohast olulised. Üksnes elutähtsa teenuse osutaja teab, mis pädevusega ja kõlbeliste omadustega isikud on vajalikud ühe või teise tööülesande täitmiseks. Juba praegu tuleb elutähtsa teenuse osutajal oma toimepidevuse riskianalüüsis hinnata teenuse
30
25.09.2023
toimepidevuse jaoks vajalikku personali, sh valida isikud, kellele on vajalik määrata riigikaitseline töökohustus RiKSi mõttes. Taustakontrolli tulemuste kaalutlemine tööandja poolt ei ole uudne lahendus Eesti õigussüsteemis. Sarnasel põhimõttel on lahendatud lennundusseaduse alusel tehtav taustakontroll, kus tööandjale on jäetud pädevus otsustada kontrolli tulemuste põhjal töölepingu lõpetamise või tööülesannete muutmise üle. Seejuures lennundusseaduse alusel tehtav kontroll on oluliselt laiem kui eelnõuga kavandatud kontroll ning hõlmab ka julgeolekuasutuste läbiviidavat kontrolli. Elutähtsa teenuse osutaja kavandatav kontroll piirdub üksnes teovõime ja karistusandmete kontrolliga ning seega on igati põhjendatud, et seda teeb teenuseosutaja ise ning ka saab õiguse kaalutleda saadud andmete põhjal töösuhte jätkamise üle.
Lõikes 6 sätestatakse, et elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud kontrollima lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude esinemist (tehes päringud isiku teovõime ja karistatuse kohta) enne, kui isik asub täitma lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmise ajal iga kahe aasta tagant. Direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb teha taustakontroll isiku suhtes, kelle puhul kaalutakse töölevõtmist artikli 14 lõike 1 punktides a või b sätestatud kriteeriumidele vastavatele ametikohtadele (kõnesoleva eelnõu kohaselt määrab elutähtsa teenuse osutaja sellised ülesanded riskianalüüsis; vt lg 2 selgitust). Arvestades taustakontrolli eesmärki, täiendatakse eelnõuga seda kohustust ka ajalise intervalliga ning sätestatakse nõue kontrollida isiku teovõime ja karistatuse andmeid konkreetse ülesande täitmise ajal iga kahe aasta tagant. Seega on andmete kontrollimine lubatud üksnes juhul, kui isik kahe aasta möödudes täidab jätkuvalt lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet. Elutähtsa teenuse osutajal on ühtlasi ka kohustus kontrollida andmeid uuesti juhul, kui isikule usaldatakse kahe aasta jooksul elutähtsa teenuse osutaja juures mõni muu, kuid jätkuvalt lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesanne, kuigi lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid on varem (st eelmise ülesande andmise usaldamisel) juba kontrollitud (vt ka eelnevaid selgitusi lõigete 3–5 kohta).
Kui elutähtsa teenuse osutaja töötaja suhtes ilmnevad taustakontrolli käigus lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, ei tähenda see veel automaatset kohustust öelda tööleping erakorraliselt üles. Sellisel juhul peab tööandja juhinduma töölepingu seaduse (TLS) § 88 lõigetes 1 ja 2 sätestatust. Tööandja võib TLSi § 88 lõike 1 kohaselt töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist (lõikes 1 sätestatud ülesütlemise aluste loetelu on näitlik). TLSi § 88 lõike 2 kohaselt peab tööandja aga enne töölepingu ülesütlemist pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.
Lõike 7 kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja kontrollitavat isikut teavitama taustakontrolli alusest ja eesmärgist enne käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolude kontrollimist. Andmesubjekti teavitamiskohustus ning selle detailsem regulatsioon tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitest 13 ja 14. Isiku suhtes õiglase ja läbipaistva andmete töötlemise tagamiseks kohustatakse elutähtsa teenuse osutajat teavitama isikut taustakontrolli alusest ja eesmärgist enne isiku teovõime ja karistatuse andmete kohta päringute tegemist.
Lõikes 8 sätestatakse, et nende isikute suhtes, kellele on antud riigisaladusele juurdepääsu õigus seaduse, kehtiva juurdepääsuloa või julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel, ei pea HOSis sätestatud taustakontrolli läbima. Samuti ei kohaldata HOSis sätestatud
31
25.09.2023
taustakontrolli isikute suhtes, kui lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid kontrollitakse muus seaduses sätestatud alusel ja korras (nt lennundusseadus).
Lõikes 9 sätestatakse, et käeolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja isiku suhtes, kellele usaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täitmine. Lisaks lepingus ettenähtule peavad lepingupooled arvestama seadusest tuleneva regulatsiooniga. Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt on taustakontrolli tegemise õigus nimetatud füüsilise isiku suhtes jätkuvalt elutähtsa teenuse osutajal. Elutähtsa teenuse osutajal on taustakontrolli tegemiseks õigus saada temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikke isiku üldandmed ja õigus teha vastavad päringud tema teovõime ja karistatuse andmete kontrollimiseks (vt ka selgitusi järgmise paragrahvi kohta). Lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolude ilmnemisel on elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleval juriidilisel isikul võimalik anda konkreetse ülesande täitmine elutähtsa teenuse osutaja juures muule töötajale.
Punktiga 23 täiendatakse seadust §-ga 412. Muudatused on seotud direktiivi artiklitega 13 ja 14. Eelnõuga sätestatakse taustakontrolli eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalike isikuandmete saamise ja töötlemise õigus.
Lõikes 1 sätestatud elutähtsa teenuse osutaja õigus saada ja töödelda isikuandmeid tähendab ühtlasi ka õigust saada ja töödelda elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku selle töötaja isikuandmeid, kellele usaldatakse § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täitmine. Elutähtsa teenuse osutajal on õigus saada ja töödelda § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku taustakontrolli eesmärgil järgmisi andmeid, sealhulgas riigi andmekogusse kantud andmeid: 1) isikusamasuse kontrollimiseks vajalikud isiku üldandmed (nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress, emakeel); nimetatud andmed on vajalikud isikusamasuse kontrollimiseks, järgmistes punktides loetletud andmete kohta päringute tegemiseks ja isikuandmete kaitse üldmäärusega sätestatud andmesubjekti õiguste tagamiseks (nt teavitamiskohustus); 2) andmed isiku teovõime kohta; 3) andmed isiku karistatuse kohta.
Isikuandmete töötlemisel käesoleva eelnõuga sätestatud taustakontrolli eesmärgil tuleb lähtuda isikuandmete kaitse üldmäärusest16 ja selle rakendamiseks jõustatud õigusaktidest. Isikuandmete kaitse on osa põhiõigusest perekonna- ja eraelu kaitsele (PS § 26) ning igaühe õigusest vabale eneseteostusele. Perekonna- ja eraelu puutumatusse võib sekkuda üksnes seaduses sätestatud juhul ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Igaühe õigust vabale eneseteostusele tuleb rakendada kooskõlas seaduse ning teiste inimeste õiguste ja vabadustega. Nendest põhiseaduslikest põhimõtetest lähtuvalt peab isiku eneseteostuse vabadusse sekkumiseks ning perekonna- ja eraelu riiveks olema seadusest tulenev alus. Lõikes 1 on juhindutud põhimõttest, et isiku eraelu puutumatuse riive nende andmete töötlemisel piirduks üksnes vältimatult vajalikuga.
Lõikes 2 sätestatakse, et elutähtsa teenuse osutaja võib käesoleva seaduse § 411 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitvalt välismaalaselt nõuda dokumendi esitamist tema
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.
32
25.09.2023
kriminaalkorras karistamise kohta välisriigi õiguskaitseorgani poolt, kui see on vajalik käesoleva seaduse 411 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolude kontrollimiseks.
Direktiivi põhjenduspunkti nr 32 kohaselt peaks taustakontroll hõlmama asjaomase isiku karistusregistri andmete kontrolli. Teiste liikmesriikide hallatavate karistusregistriandmete saamiseks peaksid liikmesriigid kasutama Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) kooskõlas nõukogu raamotsuses 2009/315/JSK ning, kui see on asjakohane ja kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/816 sätestatud menetlustega. Kui see on asjakohane ja kohaldatav, võivad liikmesriigid tugineda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1862 loodud teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) teabele, luureteabele ja mis tahes muule kättesaadavale objektiivsele teabele, mis võib olla vajalik, et teha kindlaks asjaomase isiku sobivus töötada ametikohal, mille suhtes elutähtsa teenuse osutaja on taotlenud taustakontrolli.
Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 6 punkti 7 kohaselt kantakse karistusregistrisse mh isiku karistusandmed jõustunud süüdimõistva välisriigi kohtuotsuse alusel kriminaalasjas Eesti kodaniku või Eestis elamisluba või elamisõigust omava välismaalase suhtes, kelle karistusandmed on välisriik edastanud või kelle süüdimõistvat kohtuotsust on Eesti kohus tunnustanud. Päringute tegemist teise liikmesriigi registrisse on reguleeritud KarRSi §-s 30, mille lõike 1 punkti 9 kohaselt on Registrite ja Infosüsteemide Keskusel õigus esitada päring teise liikmesriigi keskasutusele karistusregistris sisalduvate andmete kohta, kui andmeid soovib tööandja isiku tööle või teenistusse võtmisel isiku seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
Lisaks registripäringutele sätestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 elutähtsa teenuse osutajale ka õigus vajaduse korral nõuda välismaalaselt vastavate andmete esitamist. Sellise dokumendi esitamise kohustus on sarnaselt reguleeritud ka Eesti kodakondsuse saamise või taastamise taotlemisel (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/126082022009 § 7 lg 6, § 9 lg 5).
Lõikes 3 sätestatakse minimaalne andmete säilitamise tähtaeg. Elutähtsa teenuse osutaja säilitab taustakontrolli tegemise eesmärgil saadud andmeid kuni kaks aastat taustakontrolli tegemisest arvates. Kaheaastase säilitamise tähtaja sätestamisel on arvestatud vajadust kasutada neid andmeid lepingu täitmisest tuleneva võimaliku õigusliku vaidluse korral. Eelnõu kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja tegema taustakontrolli ülesande täitmise ajal iga kahe aasta tagant, seega ei või kahe aasta möödumisel säilitada eelnevalt kogutud andmeid ja need tuleb kustutada. Andmete säilitamine on vajalik ka taustakontrolli tegemise üle järelevalve tegemisel elutähtsat teenust korraldava asutuse poolt. Oluline on rõhutada, et elutähtsat teenust korraldaval asutusel ei ole õigust ega kohustust järelevalve raames töödelda säilitatud andmeid taustakontrolli eesmärgil ehk asuda elutähtsa teenuse osutaja asemel hindama säilitatud andmete alusel isiku usaldusväärsust. Elutähtsat teenust korraldaval asutusel on õigus töödelda säilitatud andmeid üksnes taustakontrolli tegemise kohustuse täitmise kontrollimise eesmärgil.
Punktiga 24 täiendatakse HOSi §-ga 413 ning võetakse üle direktiivi artikkel 17. Artikkel 17 reguleerib Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramist.
Direktiivi artikli 17 lõikes 1 sätestatut arvestades käsitatakse käesoleva eelnõu kohaselt Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutajana isikut, kelle puhul on korraga täidetud järgmised tingimused:
1) isik on riiklikult määratud elutähtsa teenuse osutajaks;
33
25.09.2023
2) isik osutab samu või sarnaseid elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis;
3) Euroopa Komisjon on oma otsusega nimetanud isiku Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutajaks.
Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramine on seotud mitme protseduuriga. Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja staatusest teavitab elutähtsa teenuse osutajat elutähtsat teenust korraldav asutus 15 päeva jooksul isiku Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumidele vastavusest teada saamisest arvates. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud peale sellekohase teate saamist esitama elutähtsat teenust korraldavale asutusele teabe selle kohta, milliseid elutähtsaid teenuseid ta osutab Euroopa Liidu liikmesriikidele või Euroopa Liidu liikmesriikides, ning teabe selle kohta, kellele või kus ta teenuseid osutab. Elutähtsat teenust korraldav asutus edastab omakorda teenuseosutajalt saadud teabe Riigikantseleile, kes edastab sellekohase teabe Euroopa Komisjonile. Komisjoni otsuse teatavaks tegemisest arvates hakkavad elutähtsa teenuse osutaja suhtes kehtima ka vastava staatusega kaasnevad kohustused. Kohustused on seotud eelkõige infovahetuse ja nõuandemissioonis osalemisega, mis on sätestatud järgnevates eelnõu punktides.
Punktiga 25 täiendatakse seadust §-ga 414 ning võetakse üle direktiivi artikkel 18. Muudatus puudutab Euroopa Komisjoni korraldatavat nõuandemissiooni. Eelnõu kohaselt on Euroopa Komisjonil Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja suhtes õigus viia läbi nõuandemissioon, et hinnata elutähtsa teenuse osutaja rakendatud meetmeid. Missiooniga kaasnevad nii elutähtsat teenust korraldavale asutusele kui ka elutähtsa teenuse osutajale mitmed kohustused. Elutähtsat teenust korraldav asutus on kohustatud väljastama Euroopa Komisjonile elutähtsa teenuse osutaja kohta järgmise teabe:
1) elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi asjaomased osad;
2) elutähtsa teenuse toimepidevuseks rakendatud meetmete loetelu;
3) elutähtsa teenuse osutaja suhtes läbi viidud järelevalve menetluse ja rakendatud meetmete andmed.
Seejuures on nii elutähtsat teenust korraldav asutus kui ka Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja kohustatud andma nõuandemissiooni raames Euroopa Komisjoni volitatud esindajatele juurdepääsu nõuandemissiooni läbiviimiseks ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule teabele, ehitistele ja süsteemidele. Nimetatud teabe andmist ja ligipääsu ei pea tagama, kui see ohustab riigi julgeolekut. Nõuandemissiooni raames antav teave ja ligipääs peab olema rangelt seotud missiooni eesmärgiga ja elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrolliga.
Nõuandemissiooni tulemusena esitab Euroopa Komisjon arvamuse Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse suurendamiseks. Elutähtsa teenuse osutaja ja elutähtsat teenust korraldav asutus on kohustatud võtma arvamuses toodud märkused ja soovitused arvesse ning esitama komisjoni määratud tähtaja jooksul viimasele ülevaate meetmetest, mida rakendatakse Euroopa Komisjoni arvamuse arvestamiseks.
34
25.09.2023
Punktiga 26 täiendatakse HOSi §-ga 415 ning võetakse üle direktiivi artikli 9 lõige 6 ja artikli 15 lõiked 1 ja 3. Direktiivi kohaselt peab liikmesriik tagama, et CER direktiivi ja NIS2 direktiivi pädevad asutused teevad koostööd ja vahetavad teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid küberturvalisuse riske, küberohte ja -intsidente ning muid kui küberriske, -ohte ja -intsidente, sealhulgas seoses asjakohaste meetmetega, mille on võtnud NIS2 pädevad asutused. Vastav põhimõte sätestatakse eelnõuga ka seaduse tasemel. Eelnõu kohaselt tuleb elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaval asutusel või tema nimetatud asutusel, Riigi Infosüsteemi Ametil, Finantsinspektsioonil, Päästeametil ja Riigikantseleil teha igakülgset koostööd ja vahetada omavahel teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid ohte, riske, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmeid ja toimunud sündmusi. Üheks selliseks koostöö tööriistaks on üleriigiline riskianalüüs. Üleriigiline riskianalüüs võimaldab erinevate asutuste koostöös vahetada erinevate osaliste vahel infot elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavate riskide, ohtude ja intsidentide ning riskide maandamise meetmete kohta.
Direktiivi artikli 9 lõiked 2 ja 6 ning artikli 15 lõige 3 näevad ette elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsat teenust korraldavatele asutustele kohustuse vahetada omavahel infot intsidentide kohta, samuti edastada regulaarselt infot oluliste intsidentide kohta Euroopa Komisjonile. Eelnõu kohaselt lasub korraldaval asutusel kohustus teavitada Euroopa Komisjoni Riigikantselei kaudu sündmustest ehk intsidentidest, millel võib olla oluline mõju elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis. Samuti tuleb korraldaval asutusel teavitada teise liikmesriigi kontaktpunkti, kui sündmus võib mõjutada seda liikmesriiki.
Elutähtsat teenust korraldavatel asutustel, Riigi Infosüsteemi Ametil, Finantsinspektsioonil, Päästeametil lasub kohustus esitada kord aastas Riigikantseleile aruanne elutähtsa teenuse osutajatega seotud sündmustest, sealhulgas teave sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta. Päästeamet esitab aruande kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste kohta. Riigikantselei paneb saadud teabe põhjal kokku regulaarse koondaruande Euroopa Komisjonile.
Punktiga 27 täiendatakse HOSi §-ga 416 ja võetakse üle direktiivi artikkel 4. Direktiiv näeb liikmesriikidele ette kohustuse koostada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia. Strateegia peab hõlmama kõiki liikmesriigi elutähtsaid teenuseid.
Eelnõu kohaselt koostatakse strateegia elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks. Strateegia võib olla eraldiseisev dokument või teiste riiklike ja valdkondlike strateegiate või asjakohaste kavade või sarnaste arengudokumentide osa. Eelnõu koostamise ajal ei ole veel strateegia koostamist alustatud, seega ei ole veel otsustatud, millise dokumendi osaks elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia saab. Võimalusi on mitmeid. Strateegia võib olla siseturvalisuse arengukava osa, mis juba praegu käsitleb elutähtsate teenuste toimepidevust. Samuti riigikaitse arengukava osa või kajastatakse iga elutähtsa teenuse toimepidevust selle teenuse valdkonna strateegias. Lõplik lahendus peab olema välja töötatud 2025. aasta 31. detsembriks.
Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia nõuded ja korra ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Strateegia koostamist juhib Riigikantselei, kuid määrusega täpsustatakse loetelu strateegiat koostavatest asutustest. Iga sektori kohta tuleb strateegias kajastada vastavalt CER direktiivi artikli 4 lõikele 2 järgmist:
35
25.09.2023
1) hetkeolukorra kirjeldus ja peamised kitsaskohad sektori toimepidevuse, varustuskindluse tagamisel;
2) strateegilised eesmärgid ja prioriteedid elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse suurendamiseks, võttes arvesse piiri- ja valdkonnaüleseid sõltuvusi ja ristsõltuvusi;
3) juhtimisraamistik nende strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks, sealhulgas erinevate ametiasutuste, elutähtsa teenuse osutajate ja teiste strateegia rakendamises osalevate isikute rollide ja vastutusalade kirjeldus;
4) elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse suurendamiseks vajalike meetmete kirjeldus, sealhulgas võttes arvesse sektoripõhise riskianalüüsi tulemusi (nt peamised ohud sektorile, võimalikud tagajärjed, toimepidevuse seisukohast olulisemad ettevõtted, järeldused, st meetmed kavandada, võttes arvesse kõik need asjaolud);
5) elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimise protsessi kirjeldus (nt milliste kriteeriumide alusel ja kuidas on valitud toidusektori elutähtsa teenuse osutajad);
6) elutähtsa teenuse osutajaid toetava protsessi kirjeldus, sealhulgas meetmed, millega tõhustatakse koostööd ühelt poolt avaliku sektori ning teiselt poolt erasektori ning avalik-õiguslike ja eraõiguslike üksuste vahel;
7) loetelu strateegia rakendamisse kaasatud peamistest asutustest ja asjaomastest sidusrühmadest, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad;
8) juba kehtestatud meetmete kirjeldus, mille eesmärk on hõlbustada seda, et elutähtsa teenuse toimepidevuse nõudeid täidavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ(31) lisas, kelle asjaomased liikmesriigid on identifitseerinud elutähtsa teenuse osutajatena.
Punktiga 28 muudetakse HOSi § 45 lõike 1 punkt 3. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 15, millega muudetakse HOSi § 41 lõiget 2. Kehtiva HOSi § 45 lõike 1 punkti 4 kohaselt teeb HOSi §-s 41 sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet Riigi Infosüsteemi Amet. Eelnõuga nimetatud sätet muudetakse ja HOSi § 41 lõikes 2 sätestatud järelevalve pädevus antakse elutähtsat teenust korraldavale asutusele. Siiski tuleb HOS § 41 lõike 2 alusel nõutud lahenduse puhul teenuse toimepidevuse tagamiseks välismaal asuvate võrgu- ja infosüsteemide katkestuse korral küsida Riigi Infosüsteemi Ameti arvamus. Muudatus on tehtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigi Infosüsteemi Ameti ettepanekul, kuna just elutähtsat teenust korraldavad asutused on need, kes kinnitavad elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüse, plaane ja ka meetmeid riskide maandamiseks. Elutähtsat teenust korraldavatel asutustel on otsene võimalus rääkida teenuseosutajatega läbi meetmete rakendamine ja leida pooltele sobiv lahendus. Seejuures ei ole see lahendus tihti üksnes ettevõtte põhine, vaid teenuse ülene. Sellest tulenevalt on mõistlik, et järelevalve pädevus HOSi § 41 lõikes 2 sätestatud nõuete üle antakse elutähtsat teenust korraldavatele asutustele ning Riigi Infosüsteemi Amet esitab arvamuse HOSi § 41 lõike 2 rakendamiseks loodud lahenduse kohta.
36
25.09.2023
Elutähtsat teenust korraldavatel asutustel on võimalik kaasata järelevalvemenetlusse eksperte ja asjakohaseid asutusi, hindamaks, kas elutähtsa teenuse osutaja poolt toimepidevuse tagamiseks kasutusele võetud meetmed vastavad toimepidevusele esitatud nõuetele või mitte. Nii näiteks võib kaasata Riigi Infosüsteemi Ameti, kelle üheks ülesandeks on muu hulgas korraldada ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide infoturbemeetmete rakendamise kontrolli ja küberturvalisust ohustavate riskide seiret ning analüüsi.
Elutähtsa teenuse osutaja koostab riskianalüüsi ja plaani, mille kinnitab elutähtsat teenust korraldav asutus, kes võib enne plaani kinnitamise otsustamist küsida asjaomaste asutuste (sh Riigi Infosüsteemi Ameti) arvamust, kas elutähtsa teenuse osutaja pakutavad lahendused, sealhulgas lahendused sõltuvuse vähendamiseks välisriigis asuvatest võrgu- ja infosüsteemidest, on adekvaatsed ja toimivad.
Punktiga 29 muudetakse HOSi § 45 lõike 1 punkti 4. Edaspidi kuulub Riigi Infosüsteemi Ameti pädevusse järelevalve HOS § 41 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise üle. Järelevalve HOSi § 41 lõikes 2 jääb elutähtsat teenust korraldava asutuse pädevusse (vt punkti 28 selgitust).
Punktiga 30 täiendatakse HOSi §-ga 451 ja võetakse üle direktiivi artikli 21 lõike 2 punkt b. Lõike 2 punkt b puudutab NIS direktiivi subjekte, keda on määratud elutähtsa teenuse osutajateks. Liikmesriikidel lasub kohustus tagada, et pädevatel asutustel on õigused ja vahendid nõuda, et elutähtsa teenuse osutajatest NIS direktiivi subjektid esitavad asjaomaste asutuste määratud mõistliku tähtaja jooksul tõendid nende meetmete tegeliku rakendamise kohta, sealhulgas asjaomase teenuseosutaja valitud sõltumatu ja kvalifitseeritud audiitori poolt ning kõnealuse teenuseosutaja kulul tehtud auditi tulemused. See sätte puudutab sideettevõtjaid, keda loetakse CER direktiivi mõistes elutähtsa teenuse osutajateks. Eelnõuga ei tehta vahet elutähtsa teenuse osutajatel, kes tulenevad üksnes CER direktiivist, ja nendel, kes on ka NIS2 subjektid. Nimetatud lähenemine on kooskõlas CER direktiivi artiklis 8 sätestatud liikmesriikide õigusega säilitada liikmesriigi õigusnormid, millega saavutada ka eelnevalt nimetatud NIS2 subjektide suhtes toimepidevuse kõrgem tase.
Edaspidi võib riikliku või haldusjärelevalve tegemiseks tellida sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatut auditit elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks. Sõltumatu audiitor valitakse elutähtsat teenust korraldava asutuse või tema määratud asutuse või Finantsinspektsiooni ja elutähtsa teenuse osutaja kokkuleppel. Audit on järelevalve tegemisel võimalus, mitte kohustus.
Auditeerimine erineb tavapärasest järelevalvest, kuna see hõlmab teenuseosutaja sisekontrolli, protsesside ja toimingute süstemaatilist ja igakülgset uurimist. Auditi eesmärk on anda sõltumatu ja objektiivne hinnang auditeeritava elutähtsa teenuse osutaja nõuetele vastavusele ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise tulemuslikkusele. See hõlmab elutähtsa teenuse osutaja süsteemide ja protseduuride uurimist, testimist ja kontrollimist. Audit võimaldab saada sõltumatu hinnangu auditeeritava teenuseosutaja nõuetele vastavuse ja tegevustulemuste kohta ning soovitusi võimelünkade parandamiseks. Järelevalveorgan võib tellida auditi oma kulul või kohustada teenuseosutajat läbima auditi, viimasel juhul tasub kulud teenuse osutaja.
Punktiga 31 muudetakse seaduse § 47 ja võetakse üle direktiivi artikkel 22, mis kohustab liikmesriike kehtestama asjakohased ja proportsionaalsed meetmed direktiivi alusel võetud meetmete rikkumise korral.
37
25.09.2023
Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär eelnõu kohaselt 30 000 eurot. Kehtiv sunniraha määr on osutunud praktikas ebapiisavaks. Osa teenuseosutajate jaoks on seni olnud lihtsam tasuda iga kord sunniraha kui täita ettekirjutus. Eriti problemaatiline on olukord vedelkütuse sektoris. Eelnõuga ühtlustatakse sunniraha ülemmäär teiste seaduste ülemmääradega, nt RiKSis toodud sunniraha määraga.
Punktiga 32 muudetakse seaduse § 49 lõiked 1 ja 2 ning sarnaselt eelmise punktiga võetakse üle direktiivi artikkel 22.
Eelnõu kohaselt karistatakse HOSi § 38 lõike 3 punktides 1–11, § 41 lõikes 2 ning §-s 411
kehtestatud kohustuste rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Erinevalt kehtivast HOSist on rahatrahvide määrad seatud maksimaalses ulatuses, kuivõrd tegemist on teenustega, mille toimepidevuse tagamine ja selleks seadusega sätestatud kohustuste täitmine on väga olulise tähtsusega. Nende kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa väga suure kahju, ohustada inimeste elu ja tervist, Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda. Karistusmäärade tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda aga automaatselt nende maksimaalses ulatuses kohaldamist. Igasugune karistuse kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu määratakse rahatrahv vastavalt rikkumise raskusele.
§ 2. Ehitusseadustiku muutmine
Paragrahviga 2 muudetakse ehitusseadustikku (edaspidi EhS).
EhSi § 97 lõikest 8 jäetakse välja piirang, et elutähtsa teenuse osutaja on üksnes see kohalikke teid korrashoidev ettevõtja, kes tegutseb tiheasustusalal vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses. Selle muudatuse tulemusena laieneb edaspidi elutähtsate teenuste regulatsioon kõikidele kohaliku omavalitsuse üksustes teede korrahoiuga tegelevatele ettevõtjatele ning seda olenemata sellest, kas ettevõtja tegutseb kohaliku omavalitsuse üksuse tiheasustusalal või hajaasustusalal. Samasisuline põhimõte, et regulatsioon hõlmab kõiki vastavat elutähtsat teenust osutavaid ettevõtteid, kehtib ka riigiteede korrashoiu teenuse puhul aastast 2017. Eelnõuga ühtlustatakse elutähtsa teenuse osutaja terminid riigiteede ja kohalike teede korrashoiu puhul.
Riigikantselei on korraldanud mitmeid kohtumisi Päästeameti (11.12 ja 26.11.2021), Eesti Valdade ja Linnade Liidu, valdade ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (18.11.2021 ja 14.06.2022) ning Rahandusministeeriumiga (08.12.2021), et selgitada välja veevarustuse, kaugkütte ja teede korrashoiuga seotud elutähtsa teenuse regulatsiooni kitsaskohad. Kõik osalised on tõdenud, et praegune EhSi § 97 lõikes 8, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses (edaspidi ÜVVKS) ja kaugkütteseaduse (edaspidi KKütS) § 7 lõikes 3 olev elutähtsa teenuse osutajate määratlus on jäänud ajale jalgu ning need sätted tuleb vaadata üle ja laiendada suuremale ettevõtete ringile. Vajadus selle järele on tekkinud eelkõige pärast 2019. a Kagu-Eesti tormi ja COVID-19 kriisi. Kagu-Eesti torm ja COVID-19 kriis näitasid, et kriisidel ei ole piire ega need olene ettevõtte suurusest. 2017. aasta HOSi väljatöötamisel lähtuti eelkõige kasutajaskonna märkimisväärsest sõltuvusest taristust, st keskenduti üksnes taristule, mis paikneb üldjuhul teenuse osutamiseks kontsentreeritult, on üle antud monopoolsele ettevõttele ja mille puhul alternatiivseid võimalusi teenuse osutamiseks ei ole. Kagu-Eesti tormi ja COVID-19 kriisi ajal selgus, et arvestatav mõju elanikkonnale ja tagajärjed võivad saabuda ka siis, kui on mõjutatud väiksemad Eesti paigad ning väiksemad kui 10 000 elanikku teenindavad ettevõtted. Kohaliku omavalitsuse üksused
38
25.09.2023
on korduvalt rõhutanud, et Kagu-Eesti torm ja COVID-19 kriis näitasid, et elutähtsa teenuse regulatsiooniga hõlmamata kohaliku omavalitsuse üksused on kahjuks vähem valmis tulema toime kriisidega, sh teenuste katkestustega. Võrreldes üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksustega puudub väiksematel omavalitsusüksustel ka võimalus sätestada enda territooriumil tegutsevate teede korrashoidjate, vee-ettevõtjate ja soojusettevõtjate kohta toimepidevuse nõudeid. COVID-19 ajal ilmnes huvitav tendents – osa inimestest liikus elama linnadest maapiirkondadesse ning selle tõttu kasvas vee-ettevõtjate, soojusettevõtjate ja teede korrashoidjate tarbijaskond ja mahud ning suurenesid ootused nende ettevõtete teenuste suhtes.
Samasisulise järelduseni teenuseosutajate ringi laiendamiseks on jõutud ka teenuse ja teenuseosutajate taashindamisel CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumide järgi (vaata eelnõu punkti 2).
Kehtiv elutähtsate teenuste regulatsioon hõlmab ca 50 teid korrashoidvat ettevõtjat ja 33 kohaliku omavalitsuse üksust17, kes täidavad elutähtsat teenust korraldava asutuse ülesandeid. Eelnõuga hõlmatakse edaspidi ca 230 teid korrashoidvat ettevõtet ja kõik 79 kohaliku omavalitsuse üksust.
§ 3. Elektrituruseaduse muutmine
Paragrahviga 3 muudetakse elektrituruseadust (edaspidi ELTS).
Punktis 1 muudetakse jaotusvõrgu ettevõtja elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumi, mille kohaselt kvalifitseerub edaspidi elutähtsa teenuse osutajaks selline jaotusvõrgu ettevõtja, kelle võrku on ühendatud 5000 tarbijat. Muudatus on seotud CER direktiivi artiklite 5 ja 6 ning lisa ülevõtmisega. Muudatuse vajadus tuleneb teenuseosutajate taashindamisest CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumide järgi (vaata eelnõu punkti 2). Kehtiva õiguse kohaselt on seni olnud lävendiks 10 000 tarbijat. Muudatuse tulemusel praeguse seisuga ühtegi uut elutähtsa teenuse osutajat ei lisandu, kuid muudatus on kavandatud perspektiiviga tulevikku eesmärgiga parandada ka võimalike väiksemate jaotusvõrgu ettevõtjate toimepidevust.
Täiendavalt määratakse püsiv riigikaitseülesanne nendele isikutele, kes osutavad elutähtsa teenuse osutajatele kuuluva võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust. Tegemist on kriitilise osaga elutähtsa teenuse toimepidevusest, kuna see hõlmab nt ka reaalajas jaotusvõrgu toimimise seiret, avariide ja häirete tuvastamist ning nende likvideerimist nii kaugjuhtimise kui ka kohapeale saadetavate elektribrigaadide abil jms. Näiteks jagunes suurim jaotusvõrgu ettevõtja Elektrilevi OÜ 1. jaanuaril 2021. a kaheks eraldi ettevõtteks: Elektrilevi OÜ ja Enefit Connect OÜ. Jagunemise järel on Elektrilevi OÜ jätkuvalt elektri jaotusvõrgu teenuse pakkuja ning jaotusvõrgu varade omanik, kvalifitseerudes sellega elutähtsa teenuse osutajaks, samas kui Enefit Connect OÜ lepingupartnerina tagab suures mahus Elektrilevi OÜ-le enamiku kriitilistest teenustest, sh opereerib ja seirab kogu võrku. Seega on seaduse täiendamise eesmärk tagada teenuse terviklik toimepidevus, mistõttu tuleb võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust tagavatel isikutel oma tegevuses järgida samuti ETKA kehtestatud toimepidevuse nõudeid sarnaselt elutähtsa teenuse osutajatega. Kehtiv HOSi § 37 lõike 3 punkt 5 võimaldab ETKA-l oma toimepidevuse nõuete määruses täpsustada nõuded teenuste sisseostmiseks teiselt
17 Tallinna linn, Tartu linn, Narva linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Saaremaa vald, Saue vald, Viimsi vald, Viljandi linn, Rae vald, Valga vald, Rakvere linn, Maardu linn, Elva vald, Põlva vald, Viljandi vald, Harku vald, Jõgeva vald, Sillamäe linn, Haapsalu linn, Võru linn, Rapla vald, Jõhvi vald, Tori vald, Tapa vald, Paide linn, Türi vald, Lääne-Harju vald, Võru vald, Tartu vald, Kambja vald, Keila linn, Saku vald.
39
25.09.2023
ettevõttelt. Nende nõuete subjektideks on üksnes elutähtsa teenuse osutajad ise, mille tõttu ei saa ETKA kehtestatud toimepidevuse nõuded automaatselt laiendada olulisematele alltöövõtjatele, vaid nõuded tuleb leppida kokku elutähtsa teenuse osutaja ja alltöövõtja lepingus. Selline lahendus ei olnud praktikas tõhus. See viis olukorrani, kus olulisemad elutähtsa teenuse osutajate alltöövõtjad on osutunud elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuses nõrgaks lüliks. Eriti saatuslikuks võib selline võimelünk osutuda riigikaitselises kriisis. Alltöövõtjatelt ei eeldata kõikide elutähtsa teenuse osutaja nõuete täitmist, seda pole ka vaja, küll on oluline, et elutähtsa teenuse osutamises olulised alltöövõtjad suudaksid tagada elutähtsa teenuse osutajaga võrdväärset toimepidevust ETKA määratud võtmevõimekuste puhul.
Punktiga 2 täiendatakse ELTSi § 71 lõiget 5 punktiga 41. CER direktiivi artikli 13 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada, arvestades direktiivis toodud piiranguid. Artikli 10 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel toetada elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel, mh ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, võivad liikmesriigid anda elutähtsa teenuse osutajatele rahalisi vahendeid, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega. Nimetatud muudatus on vajalik nende CER direktiivi artiklite nõuete täitmiseks. Muudatuse kohaselt tuleb võrgutasud kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud mh investeeringud jätkusuutlikkuse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks. Siia kuuluvad näiteks võrgu rekonstrueerimise kulud. Samuti kuuluvad siia toimepidevuse tagamisega seotud kulud (nt generaatorite, varude jms soetamine), kuna elutähtsa teenuse osutajatest võrguettevõtjad on kohustatud tagama oma toimepidevuse erinevate riskide puhul. Eesmärk on tagada tarbijatele hädavajalikul tasemel teenus ka kriiside ajal.
Alates 2015. a Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt on elutähtsa teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse toimepidevusega seotud kulud teenuse hinnas, kui see vajadus tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsist või plaanist. Teatud kulude puhul tuleb arvestada erisustega. Näiteks õppustega seotud kulud lülitatakse teenuste hinda kahe õppuste vahelise perioodi vältel (kui õppus toimub iga kahe aasta tagant, siis ühe aasta kuludes kajastatakse õppuse korraldamise kulusid 1/2 ulatuses). Varud on põhjendatud lülitada teenuse hinda nende soetusmaksumuselt arvutatud tulukuse kaudu, mis arvutatakse soetusmaksumuse korrutamisel põhjendatud tulunormiga (WACC). Põhjuseks on asjaolu, et hoides täiendava varu soetamiseks kulutatud rahalisi vahendeid nt pangakontol, teeniks ettevõtja sellelt intressitulu. Personalikulu on samuti võimalik kajastada teenuse hinnas. Vaatamata Konkurentsiameti praktikale on elutähtsa teenuse osutajate seas tekkinud perioodiliselt küsimusi toimepidevuse tagamiseks tehtavate kulude kohta. Eesti Gaasiliit ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on teinud mitteametlikul kooskõlastamisel ettepaneku täpsustada seda asjaolu valdkonna eriseadustes ÜVVKS uue tervikteksti näitel. Sisuliselt on tegemist tehnilise muudatusega.
Punktiga 3 täiendatakse ELTSi § 93 lõikega 42. Eelnõu punktiga 1 pannakse nendele isikutele, kes osutavad elutähtsa teenuse osutajatele kuuluva võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust, püsiv kriisiülesanne. Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 417 SE seletuskirja18 kohaselt, kui riigikaitseülesande täitja on halduseväline isik (ehk eraõiguslik juriidiline isik või FIE, kes ei täida avaliku halduse ülesannet), tehakse riigikaitseülesande täitmiseks valmistumise ja selle täitmise üle riigikaitselist järelevalvet (reguleeritud RiKSi §-des 901 ja 902).
18 Kättesaadav: www.riigikogu.ee
40
25.09.2023
Järelevalvepädevus ja volitused tuleb sätestada selles seaduses, millega püsiv riigikaitseülesanne määratakse. Eelnõuga sätestatakse, et isiku, kes osutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust, püsiv riigikaitseülesanne on tagada võrgu toimimine vastavalt HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele. Kuna selle ülesande täitmise sisuks on HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete tagamine, lahendatakse eelnõus püsiva kriisiülesande täitmiseks valmistumise ning ülesande täitmise üle järelevalve tegemine selliselt, et Konkurentsiamet juhindub järelevalve tegemisel HOSi §-des 46 ja 47 sätestatust. Samamoodi teeb ka ETKA järelevalvet HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruse täitmise üle (HOS § 45 lg 1 p 3).
§ 4. Kaugkütteseaduse muutmine
Paragrahviga 4 muudetakse kaugkütteseaduse (edaspidi KKütS) § 7 lõiget 3 selliselt, et edaspidi on elutähtsa teenuse osutajaks võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja võrguettevõtjast soojusettevõtja. Muudatus on seotud CER direktiivi artiklite 5 ja 6 ning lisa ülevõtmisega. Muudatuse vajadus tuleneb teenuseosutajate taashindamisest CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumide järgi (vaata eelnõu punkti 2). Kehtiva regulatsiooniga on hõlmatud üksnes suuremad soojuse tootjad ja võrguettevõtjad, st:
1) soojuse tootja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 50 000 MWh, kes tegutseb võrgupiirkonnas, mille aastane müügimaht on vähemalt 50 000 MWh, ja kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses;
2) võrguettevõtjast soojusettevõtja, kes tegutseb võrgupiirkonnas, mille aastane müügimaht on vähemalt 50 000 MWh, ja kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses.
Kehtiv elutähtsate teenuste regulatsioon hõlmab 17 soojusettevõtjat 11 kohaliku omavalitsuse üksuses. Eelnõuga hõlmatakse regulatsiooniga edaspidi 114 soojusettevõtet 79 kohaliku omavalitsuse üksuses.
Punktiga 2 täiendatakse § 8 lõiget 3 punktiga 41. CER direktiivi artikli 13 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada, arvestades direktiivis toodud piiranguid. Artikli 10 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel toetada elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel, mh ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, võivad liikmesriigid anda elutähtsa teenuse osutajatele rahalisi vahendeid, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega. Nimetatud muudatust on vajalik nende CER direktiivi artiklite nõuete täitmiseks.
Muudatuse kohaselt tuleb võrgutasud kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud mh investeeringud jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse nõuete täitmiseks. Siia kuuluvad näiteks võrgu rekonstrueerimise kulud. Samuti kuuluvad siia toimepidevuse tagamisega seotud kulud (nt generaatorite, varude jms soetamine), kuna elutähtsa teenuse osutajatest võrguettevõtjad on kohustatud tagama oma toimepidevust erinevate riskide puhul. Eesmärk on tagada tarbijatele hädavajalikul tasemel teenus ka kriiside ajal.
41
25.09.2023
Alates 2015. a on Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt elutähtsa teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse toimepidevusega seotud kulud teenuse hinnas, kui see vajadus tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsist või plaanist. Teatud kulude puhul tuleb arvestada erisustega. Näiteks õppustega seotud kulud lülitatakse teenuste hinda kahe õppuste vahelise perioodi vältel (kui õppus toimub iga kahe aasta tagant, siis ühe aasta kuludes kajastatakse õppuse korraldamise kulusid 1/2 ulatuses). Varud on põhjendatud lülitada teenuse hinda nende soetusmaksumuselt arvutatud tulukuse kaudu, mis arvutatakse soetusmaksumuse korrutamisel põhjendatud tulunormiga (WACC). Põhjuseks on asjaolu, et hoides täiendava varu soetamiseks kulutatud rahalisi vahendeid nt pangakontol, teeniks ettevõtja sellelt intressitulu. Personalikulu on samuti võimalik kajastada teenuse hinnas. Vaatamata Konkurentsiameti praktikale on elutähtsa teenuse osutajate seas tekkinud perioodiliselt küsimusi toimepidevuse tagamiseks tehtavate kulude kohta. Eesti Gaasiliit ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on teinud mitteametlikul kooskõlastamisel ettepaneku täpsustada seda asjaolu valdkonna eriseadustes ÜVVKS uue tervikteksti näitel. Sisuliselt on tegemist on tehnilise muudatusega.
§ 5. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Punktiga 1 täpsustatakse krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 3 lõike 2 sõnastust. Muudatuse vajadus tuleneb teenuseosutajate taashindamisest CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumide järgi (vaata eelnõu punkti 2).
Muudatusega laiendatakse elutähtsa teenuse osutaja määratlust. Edaspidi loetakse elutähtsa teenuse osutajaks makseteenuste või sularaharingluse puhul Eestis asutatud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal, välja arvatud juhul, kui tema Eestis tehtud maksete või sularaha väljamaksete osakaalu näitaja on väiksem kui üks protsent Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ja Eesti Panga hinnangul pole tal Eestis maksete toimimisele olulist mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank lisaks ka maksekontot omavate klientide arvu ja kaasatud hoiuste mahtu.
Kehtiva KASi § 3 lõike 2 sõnastuse kohaselt on krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse filiaal vähemalt ühe seaduses sätestatud kriteeriumi täitmisel nii makseteenuse kui ka sularaharingluse elutähtsa teenuse osutaja (HOSi § 36 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja). Kavandatavate muudatuste tulemusel arvatakse praegu sularaharinglusena käsitatavad teenused (sularaha sisse- ja väljamakse) makseteenuste hulka. Sularaharingluse kui elutähtsa teenuse terminit kavatseb aga Eesti Pank muuta ning käsitada sellena teenuseid, mis võimaldavad sularahal elutähtsa teenuse pakkujateni jõuda ja sularahas makseteenuseid osutada. Nendeks teenusteks on sularaha vedu, sortimine, lugemine, pakendamine, sularahaautomaatide hooldus ning ka sularahaautomaadist sularaha väljavõtmise teenus, kui teenusepakkuja tegutseb ühe või mitme maksekaardi väljastaja nimel, olemata sularaha väljavõtva kliendiga sõlmitud makseteenuse lepingu osaliseks (nn ATM teenus).
KASi § 3 lõike 2 muudatus, mis asendab elutähtsate teenuste vahel oleva sõna „ja“ sõnaga „või“, võimaldab tulevikus ETO määramisel teha vahet, kas ta osutab makseteenust või sularaharingluse elutähtsat teenust või mõlemat.
Muudatus on põhjendatud õiguskindluse ja -selguse vajadusega, arvestades makseteenuste, sh sularaha kättesaadavuse olulisust Eesti elanikkonnale. Praegu sätestab HOS, et makseteenused ja sularaharinglus on elutähtsad, samas ei ole seaduses piisavalt selge, kes ja mis tingimustel on elutähtsa teenuse osutajad.
42
25.09.2023
Kehtiv KAS sätestab § 3 lõike 2 punktis 3 ainult ühe arvulise kriteeriumi, milleks on kümme protsenti krediidiasutuste kaasatud hoiuste kogumahust. Muud kriteeriumid (krediidiasutuse osutatava teenuse katkemise või lõpetamise mõju ja klientide arv) on määratletud sõna „märkimisväärne“ kaudu, mida on selgitanud Eesti Panga juhatus. Suurema õiguskindluse tagamiseks sätestatakse arvulised kriteeriumid seaduses ning antakse neile sisu selliselt, et elutähtsa makseteenuse osutamine ja laiem kättesaadavus oleks Eestis tagatud.
Elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtutakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (edaspidi MERAS) § 3 lõikes 1 kirjeldatud makseteenustest. Seetõttu hõlmab KASi § 3 lõike 2 viide § 68 lõike 3 punktile 1 makseteenusena ka sularaha väljavõtmist maksekontolt, mida võib teha nt pangakontorist, maksekaardiga ATMidest või kaardimakseterminalidest poodides. Sularaharinglus ehk viide hädaolukorra seaduse § 36 lõikele 3 hõlmab toetava taristu haldamist, sh sularaha käitlemist pangakontorites ja ATM võrgustikus, mis tagab sularaha kättesaadavuse tagamiseks vajalike kanalite olemasolu ja toimimise. Makseteenuste ja sularaharingluse ETOd võivad, aga ei pruugi kattuda.
Paragrahvi 3 lõike 2 muutmise tulemusena laieneb elutähtsate teenuste osutajate ring. Praeguste andmete põhjal on makseteenuste pakkumises oluline roll olemasolevale neljale elutähtsa teenuse osutajast pangale lisaks veel ühel pangal. Pangad, kelle ärimudel on keskendunud hoiuse kaasamisele ja laenu andmisele, ei ole makseteenuse pakkumisel olulised, aga kui kõnealune pank pakub aktiivselt makseinstrumendina pangakaarti (turuosa üle 1%), tuleb staatus ümber hinnata ning lähtuda sarnastest tingimustest, mis kehtivad elutähtsa teenuse osutajast pankadele kaardimaksete pakkumisel ja sularaha väljavõtmise võimaldamisel. Täpse elutähtsa teenuse osutajate loetelu kinnitab Eesti Pank määrusega.
Punktiga 2 täiendatakse seaduse § 3 lõigetega 4 ja 5. CER direktiivi artikli 1 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada mh normid, mis käsitlevad nõuete vastavuse tagamist ja toimepidevuse meetmete tagamist. Täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada, arvestades direktiivis toodud piiranguid. Nimetatud muudatus on vajalik CER direktiivi artikli 1 lõike 1 punkti c nõuete täitmiseks. Lõikes 4 sätestatud Eesti Panga volitusnorm elutähtsa teenuse osutajate loetelu koostamise täpsemate tingimuste ja korra määramiseks võimaldab vajaduse korral täpsustada nõudeid elutähtsa teenuse osutajate määramise protseduuri aluseks olevatele andmetele ja kriteeriumidele, samuti otsustusprotsessi tähtaegu.
Lõike 5 eesmärk on luua tugev õiguslik alus, et elutähtsa teenuse osutajatest pankade kaudu säilitada Eestis mõistlikul tasemel ja hea regionaalse kaetusega juurdepääs maksekontolt sularaha väljavõtmiseks. Sätet tuleb mõista nii, et kui tavaolukorras tugineb elutähtsa teenuse osutaja sularaha väljamaksete tegemisel pankadevahelisele ATM ristkasutusele või POS cashback teenusele, siis peab sama tagatus toimima ka hädaolukorras, näiteks elutähtsa teenuse osutajate vahelise kokkuleppega, sh seotud kulude jagamiseks.
Kokkuvõtvalt on muudatused mõeldud selleks, et panga elutähtsa teenuse osutaja staatus ei hakkaks mõjutama klientide valikuid ja usaldust, millises pangas maksekontot omada ja teenuseid kasutada. Makseteenus on elutähtis teenus, mistõttu on ka kõik seda teenust reaalselt pakkuvad pangad ETOd, välja arvatud juhul, kui nende turuosa on vähemalt ühe KASi § 3 lõikes 2 sätestatud teenuse puhul marginaalne (alla 1%) ja puudub oluline mõju maksete toimimisele (nt taristu ja teenuste kaudu, mis toetavad makseteenuste kasutamist). See tagab Eestis võrdsed tingimused pankade vahel, kes osutavad makseteenuseid aktiivselt (kokku viis panka üheteistkümnest), ja aitab toetada makseteenuste ja sularaha laiemat kättesaadavust Eestis.
43
25.09.2023
§ 6. Lennundusseaduse muutmine
Paragrahviga 6 muudetakse lennundusseadust (edaspidi LennS), et sätestada lennunduse elutähtsa teenuse osutajate kvalifitseerumise tingimused ning määrata sektoris tegutsevatele isikutele riigikaitseülesanne.
Punktiga 1 määratakse riigikaitseülesanne lennujulgestusteenuse osutajale, kes tagab lennujulgestusmeetmete kohaldamise elutähtsat teenust osutava lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingu alusel, ning sealjuures tuleb teenuseosutajal arvestada ka elutähtsa teenuse osutajatest lennuvälja käitajale kehtestatud toimepidevuse nõudeid.
Praktikas on selleks AS G4S Eesti, kes pakub julgestuskontrolli teenust Tallinna lennujaamas, ning Viking Security AS Pärnu lennujaamas. Julgestuskontroll hõlmab nii reisijate kontrolli kui ka pagasi läbivalgustust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 300/2008 kehtestatud nõuetele. Julgestuskontrolli tegemine on kohustuslik, et kaitsta tsiviillennundust ebaseadusliku sekkumise eest ning tagada seeläbi nii reisijate kui ka pagasi/lasti ohutu vedu. Seega on oluline, et ettevõte täidaks oma ülesandeid ka kriisis, eriti riigikaitselises kriisis. Ettevõttele pandud riigikaitseülesanne ei erine üldjuhul tavapärasest julgestuskontrolli teenusest, siiski on antud valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada erisused juhul, kui see on vajalik riigikaitselise olukorra lahendamiseks.
CER direktiivi artikli 1 lõike 5 kohaselt ei piira direktiiv liikmesriikide kohustusi tagada riiklik julgeolek ja kaitse ega nende õigust kaitsta muid riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist ja avaliku korra säilitamist. Riigikaitseülesande määramisega lennujulgustusteenuse osutajale on võimalik tagada lennujaamade toimimine ja lennuliiklus, reisijate ja kaupade vedu õhu kaudu ja seda igasuguses kriisis. Nimetatud lähenemine läheb kokku direktiivi üldeesmärgiga tagada elutähtsa teenuse toimepidevus ja takistamatu osutamine (artikkel 1 lõige 1).
Punktis 2 määratakse riigikaitseülesanne maapealsele teenindajale, kes osutab nõukogu direktiivi 96/67/EÜ lisas loetletud maapealse käitluse teenuseid, välja arvatud toitlustusteenust, elutähtsat teenust osutavale lennuvälja käitlejale.
LennSi kohaselt loetakse maapealseks teenindajaks isikut, kes osutab kolmandale isikule (nt lennufirmadele) üht või mitut liiki maapealse teeninduse teenust, mis on loetletud eespool nimetatud direktiivi lisas. Sellisteks teenusteks on:
• maapealne juhtimine ja järelevalve;
• reisijate käitlus, mis hõlmab igat liiki abi saabuvatele, lahkuvatele, ümberistuvatele või transiitreisijatele, sh piletite ja reisidokumentide kontrolli, pagasi registreerimist ja selle toimetamist sorteerimispaika;
• pagasikäitlus, mis hõlmab pagasi käitlust sorteerimispaigas, selle sorteerimist, ettevalmistust ärasaatmiseks, laadimist ettenähtud veovahendeile ning nendelt mahalaadimist pagasi vedamiseks õhusõidukist sorteerimispaika ja vastupidi, samuti pagasi transporti sorteerimispaigast väljastamispaika;
• kauba ja posti käitlus;
• perrooni käitlus, mis hõlmab nt õhusõiduki maapealset juhendamist saabumisel ja väljumisel, õhusõiduki laadimist ja tühjaks laadimist, mootori käivitamist jms;
44
25.09.2023
• kütuse- ja õlikäitlus;
• õhusõiduki hooldus;
• lennutegevus ja meeskonna juhtimine;
• maapealne transport, mis hõlmab meeskonna, reisijate, pagasi, kauba ja posti veo korraldamist ning teostamist.
Muudatus on vajalik, kuna lennujaama käitleja tagab tervikuna küll lennuvälja toimimise, kuid otseselt maapealseid teenuseid ise ühelegi kliendile ei osuta, seega on oluline tagada lennujaama kui terviku toimimine. Maapealsele teenindajale pandud riigikaitseülesanne ei erine üldjuhul tavapärasest maapealsest teenusest, st tuleb võtta arvesse LennSis sätestatud ja lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepinguid, kuid siiski on antud valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada erisused juhul, kui see on vajalik hädaolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks. Maapealset teenindust pakkuvaid ettevõtteid, kes on Tallinna Lennujaamaga maapealse teenindamise lepingu sõlminud, on praeguse seisuga kokku 11. CER direktiivi artikli 1 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada mh normid, mis käsitlevad nõuete vastavuse tagamist ja toimepidevuse meetmete tagamist. Täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada, arvestades direktiivis toodud piiranguid. Nimetatud muudatus on vajalik CER direktiivi artikli 1 lõike 1 punkti c nõuete täitmiseks. Riigikaitseülesande määramisega lennujulgustusteenuse osutajale on võimalik tagada lennujaamade toimimine ja lennuliiklus, reisijate ja kaupade vedu õhu kaudu.
Punktis 3 sätestatakse elutähtsa teenuse osutajaks kvalifitseerumise kriteeriumid nii lennuväljade kui ka aeronavigatsiooniteenuse toimimist tagavate ettevõtete puhul. Muudatuse vajadus tulenes teenuseosutajate taashindamisest CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumide järgi (vaata eelnõu punkti 2).
2017. a jõustunud HOSiga jäeti elutähtsate teenuste loetelust välja nii lennuväljade kui ka aeronavigatsiooniteenuse toimimine, kuna tollel ajal oli teadmine, et tsiviilkriiside puhul jääb alati alternatiiviks mõni muu logistikakanal, nt sadamad, raudtee või maantee. Samas tõestas COVID-19 epideemia, et ka tsiviilkriis võib mõjutada märkimisväärselt korraga kogu transpordisektorit ja seeläbi häirida nii inimeste liikumist kui ka laiemalt varustuskindluse tagamist, aga ka rahvusvahelise abi kaasamist riigikaitse tagamiseks, seega on oluline, et kriitilised transpordisektori ettevõtted mõtleksid siiski läbi kõik võimalikud teenust ohustavad riskid ning planeeriksid nende ennetamiseks ja maandamiseks meetmeid.
Aeronavigatsiooniteenuse toimimist kui elutähtsat teenust tagab selline isik, kes osutab Tallinna lennuinfopiirkonnas tsiviillennundus- ja aeronavigatsiooniteenust. Selliseks ettevõtteks kvalifitseerub praegu vaid Lennuliiklusteeninduse AS. Lennujuhtimise põhiülesandeks on tagada eelkõige lennuohutus ja vältida kokkupõrkeid nii õhusõidukite kui ka õhusõidukite ja maa peal olevate takistuste vahel, lisaks varustada piloote lennu ajal vajaliku (meteoroloogilise ja aeronavigatsioonilise) teabega raadioeetri kaudu, tagada lendude sujuvus ja efektiivsus ning osutada häireteenindust seda vajavatele õhusõidukitele. Sh on riigikaitse tagamisel neil oluline roll koostöös militaarlendude juhtimisega.
Lennuväljade toimimist kui elutähtsat teenust tagab selline lennuvälja käitaja, kes käitab Tallinna ja Pärnu lennuvälja. Selliseks ettevõtteks kvalifitseerub vaid Tallinna Lennujaama AS. Tallinna lennuväli on oluline nii tsiviillennunduse (sh reisijate ja kaupade vedude)
45
25.09.2023
toimimise vaatest, kuid samuti riigikaitse toetamiseks ning rahvusvahelise abi vastuvõtmiseks. Pärnu lennuvälja lennurada pikendati 2021. a lõppenud ehitustööde käigus nii, et praeguseks on seal piisavalt suutlikkust, et olla alternatiiviks Tallinna lennuväljale.
Lisaks on ka lennunduse elutähtsa teenuse osutajate ülesandeks osutada elutähtsat teenust igas olukorras, ka hädaolukorras. Seda peavad nad tegema vastavalt hädaolukorra seaduse alusel kehtestatud nõuetele, mida ETKA võib täpsustada.
Punktiga 4 täiendatakse LennSi § 601 lõigetega 21 ja 22, millega reguleeritakse järelevalve tegemist LennSis sätestatud püsiva riigikaitseülesande täitmise ja selleks valmistumise üle. Eelnõu punktiga 1 pannakse püsiv riigikaitseülesanne lennujulgestusteenuse osutajale, kes tagab lennujulgestusmeetmete kohaldamise elutähtsat teenust osutava lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingu alusel, ning sealjuures tuleb teenuseosutajal arvestada ka elutähtsa teenuse osutajatest lennuvälja käitajale kehtestatud toimepidevuse nõudeid. Eelnõu punktiga 2 pannakse püsiv riigikaitseülesanne maapealsele teenindajale, kes osutab nõukogu direktiivi 96/67/EÜ lisas loetletud maapealse käitluse teenuseid, välja arvatud toitlustusteenust, elutähtsat teenust osutavale lennuvälja käitlejale. Lisaks on kehtiva LennSi § 588 kohaselt püsiv riigikaitseülesanne lennuliikluse korraldamise teenuse ja aeronavigatsiooniteenuse osutajal. Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 417 SE seletuskirja kohaselt, kui riigikaitseülesande täitja on halduseväline isik (ehk eraõiguslik juriidiline isik või FIE, kes ei täida avaliku halduse ülesannet), tehakse riigikaitseülesande täitmiseks valmistumise ja selle täitmise üle riigikaitselist järelevalvet. Riigikaitselist järelevalvet reguleerivad RiKSi §-d 901 ja 902. Järelevalvepädevus ja volitused tuleb sätestada selles seaduses, millega püsiv riigikaitseülesanne määratakse. Eelnõuga nähakse järelevalve tegemiseks ette samad õigused, mis on Transpordiametile sätestatud kehtiva LennSi §-des 602 ja 603.
§ 7. Maagaasiseaduse muutmine
Paragrahviga 7 muudetakse maagaasiseadust (edaspidi MGS).
Punktiga 1 täiendatakse § 171 lõiget 5 punktiga 41. CER direktiivi artikli 13 lõige 1 kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, täpsemad nõuded ja meetmed on jäetud liikmesriigi enda otsustada, arvestades direktiivis toodud piiranguid. Artikli 10 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel toetada elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel, mh ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, võivad liikmesriigid anda elutähtsa teenuse osutajatele rahalisi vahendeid, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega. Nimetatud muudatus on vajalik nende CER direktiivi artiklite nõuete täitmiseks. Muudatuse kohaselt tuleb võrgutasud kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud mh investeeringud jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse nõuete täitmiseks. Siia kuuluvad näiteks võrgu rekonstrueerimise kulud. Siia kuuluvad ka toimepidevuse tagamisega seotud kulud (nt generaatorite, varude jms soetamine), kuna elutähtsa teenuse osutajatest võrguettevõtjad on kohustatud tagama oma toimepidevust erinevate riskide puhul. Eesmärk on tagada tarbijatele hädavajalikul tasemel teenus ka kriiside ajal.
Alates 2015. a Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt on elutähtsa teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse toimepidevusega seotud kulud teenuse hinnas, kui see vajadus tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsist või plaanist. Teatud kulude puhul tuleb arvestada erisustega. Näiteks õppustega seotud kulud lülitatakse
46
25.09.2023
teenuste hinda kahe õppuste vahelise perioodi vältel (kui õppus toimub iga kahe aasta tagant, siis ühe aasta kuludes kajastatakse õppuse korraldamise kulusid 1/2 ulatuses). Varud on põhjendatud lülitada teenuse hinda nende soetusmaksumuselt arvutatud tulukuse kaudu, mis arvutatakse soetusmaksumuse korrutamisel põhjendatud tulunormiga (WACC). Põhjuseks on asjaolu, et hoides täiendava varu soetamiseks kulutatud rahalisi vahendeid nt pangakontol, teeniks ettevõtja sellelt intressitulu. Personalikulu on samuti võimalik kajastada teenuse hinnas. Vaatamata Konkurentsiameti praktikale on elutähtsa teenuse osutajate seas tekkinud perioodiliselt küsimusi toimepidevuse tagamiseks tehtavate kulude kohta. Eesti Gaasiliit ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on teinud mitteametlikul kooskõlastamisel ettepaneku täpsustada seda asjaolu valdkonna eriseadustes ÜVVKS uue tervikteksti näitel. Sisuliselt on tegemist on tehnilise muudatusega.
Punktiga 2 täpsustatakse elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumid. Muutmise vajadus tulenes teenuseosutajate taashindamisest CER direktiivi artiklite 5 ja 6 kriteeriumide järgi (vaata eelnõu punkti 2). Elutähtsa teenuse osutajateks on ülekandeteenust osutavad ettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad. Eelnõuga langetatakse maagaasi jaotusvõrgu elutähtsa teenuse osutajaks kvalifitseerumise lävendit. Kui kehtiva õiguse järgi loetakse elutähtsa teenuse osutajaks ettevõte, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija, siis muudatuse järgi on elutähtsa teenuse osutaja lävendiks 1000 tarbijat. Seega oleks elutähtsa teenuse osutajateks edaspidi 5 maagaasi jaotusvõrgu ettevõtet: Gaasivõrk AS (praegu juba elutähtsa teenuse osutaja), AS Sillamäe Veevärk, Energate OÜ, OÜ Raadimõisa ja Tehnovõrkude Ehituse OÜ.
Punktiga 3 määratakse riigikaitseülesanne nendele isikutele, kes osutavad elutähtsa teenuse osutajatele kuuluva võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust. Tegemist on kriitilise osaga elutähtsa teenuse toimepidevusest, kuna see hõlmab nt ka reaalajas gaasivõrgu toimimise seiret, avariide ja häirete tuvastamist ning nende likvideerimist jms. Seega on seaduse täiendamise eesmärk tagada teenuse terviklik toimepidevus, mistõttu tuleb võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust tagavatel isikutel oma tegevuses järgida samuti ETKA kehtestatud toimepidevuse nõudeid sarnaselt elutähtsa teenuse osutajatega. CER direktiivi artikli 1 lõike 5 kohaselt ei piira direktiiv liikmesriikide kohustusi tagada riiklik julgeolek ja kaitse ega nende õigust kaitsta muid riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist ja avaliku korra säilitamist. Nimetatud lähenemine läheb kokku direktiivi üldeesmärgiga tagada elutähtsa teenuse toimepidevus ja takistamatu osutamine (artikkel 1 lõige 1).
Punktiga 4 täiendatakse MgSi § 37 lõikega 10. Punktiga 3 pannakse püsiv riigikaitseülesanne nendele isikutele, kes osutavad elutähtsa teenuse osutajatele kuuluva võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust. Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 417 SE seletuskirja kohaselt, kui riigikaitseülesande täitja on halduseväline isik (ehk eraõiguslik juriidiline isik või FIE, kes ei täida avaliku halduse ülesannet), tehakse riigikaitseülesande täitmiseks valmistumise ja selle täitmise üle riigikaitselist järelevalvet (reguleeritud RiKSi §-des 901 ja 902). Järelevalvepädevus ja volitused tuleb sätestada selles seaduses, millega püsiv riigikaitseülesanne määratakse. Isiku, kes osutab HOSi § 22 lõikes 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust, püsiv riigikaitseülesanne on tagada võrgu toimimine vastavalt hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele. Kuna selle ülesande täitmise sisuks on HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete tagamine, lahendatakse eelnõus püsiva kriisiülesande täitmiseks valmistumise ning ülesande täitmise üle järelevalve tegemine selliselt, et Kliimaministeerium juhindub järelevalve tegemisel HOSi §-des 46 ja 47 sätestatust. Samamoodi teeb järelevalvet HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruse täitmise üle (HOS § 45 lg 1 p 3) ka ETKA.
47
25.09.2023
§ 8. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine (edaspidi MERAS)
Punktiga 1 täiendatakse § 4 lõiget 1 punktiga 91. Muudatus ei ole seotud CER direktiivi ülevõtmisega. Muudatusettepaneku on teinud Eesti Pank eelnõu mitteametlikul kooskõlastamisel. Kehtiva HOSi § 36 lõike 3 punkti 1 kohaselt on elutähtsaks teenuseks maksete toimimine. Finantsteenuste turg on viimase kümne aasta jooksul muutunud, samuti on muutunud krediidiasutuste osutatavad teenused ja nende osutamise viis. Kui vanasti oli suurem osa makseteenuste ahelast elutähtsa teenuse osutajatest pankade enda kontrollida, siis tänapäeval see enam nii ei ole. Tänapäeva teenus on jaotatud mitmete pakkujate vahel, seejuures kaarditehingute töötlemine on liikunud eraldiseisvaks teenuseks. Sellest tulenevalt täiendatakse § 9 lõiget 1 punktiga 91 ning välistatakse kaarditehingute töötlemine makseteenuste hulgast, st loetakse eraldiseisvaks teenuseks.
Punktiga 2 muudetakse seaduse § 4 punkti 14. Kehtiva § 4 punkti 14 kohaselt ei käsitata makseteenusena sularaha- või makseautomaadist sularaha väljavõtmise teenuseid, kui need töötavad ühe või mitme kaardi väljastaja huvides, kes ei ole kontolt raha välja võtva kliendiga sõlmitud makseteenuse lepingu osaline, tingimusel et selle teenuse pakkujad ei osuta muid sama seaduse §-s 3 loetletud makseteenuseid. Sisuliselt juba praegu sätestatakse p-ga 14 sularaha käitlemise sisu, kuid seda eelnõust kitsamalt. Sätete selguse ja loetavuse tagamiseks sätestatakse p-s 14, et makseteenusena ei käsitata sularaha käitlust, ning § 4 täiendatakse lõikega 6, millega sätestatakse sularaha käitlemine.
Punktis 3 määratletakse sularaha käitlemise ja pangatähtede käitluse seadmete haldamise terminid. Sularaha käitlemine on sularaha lugemine, sortimine, pakendamine ja arvestuse pidamine, sularahaautomaatide kassettide täitmine ning muud teenused, mis võimaldavad sularaha- või makseautomaadist sularaha väljavõtmist, kui see töötab ühe või mitme kaardi väljastaja huvides, kes ei ole kontolt raha välja võtva kliendiga sõlmitud makseteenuse lepingu osaline. Pangatähtede käitluse seadmete haldamine on Euroopa Keskpanga kinnitatud sularaha käitlemise registris olevate seadmete omamine, monitoorimine, riistvaralise ja tarkvaralise toimekindluse tagamine ning sularahaautomaatide kassettide sularahaautomaatidesse paigaldamise korraldamine.
Punktiga 4 muudetakse § 41 pealkirja, kuna paragrahvi uute lõigete lisamise tulemusena ei piirdu selle sisu enam teabe edastamise kohustusega.
Punktiga 5 täiendatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 41 lõigetega 5–8. Lõikes 5 sätestatakse, keda sularaha käitlemist pakkuvatest isikutest loetakse sularaharingluse teenuse puhul ETOdeks. ETOks on iga isik, kes tegeleb sularaha lugemise, sortimise, pakendamise ja arvestuse pidamise, sularahaautomaatide kassettide täitmise ning muude teenuste osutamisega, mis võimaldavad sularaha- või makseautomaadist sularaha väljavõtmist, kui see töötab ühe või mitme kaardi väljastaja huvides, kes ei ole kontolt raha välja võtva kliendiga sõlmitud makseteenuse lepingu osaline. Samuti on ETOks isik, kes haldab pangatähtede käitluse seadmeid, omab Euroopa Keskpanga kinnitatud sularaha käitlemise registris olevaid seadmeid, monitoorib neid, tagab riistvaralise ja tarkvaralise toimekindluse ning korraldab sularahaautomaatide kassettide sularahaautomaatidesse paigaldamist.
Elutähtsat teenust osutavate isikute loetelu kinnitab Eesti Pank. Samuti võib Eesti Pank kehtestada elutähtsa teenuse osutajate loetelu koostamise täpsemad tingimused ja korra.
Punktiga 6 täiendatakse seaduse § 5 lõigetega 11–13.
48
25.09.2023
Lõikega 11 laiendatakse elutähtsate makseteenuste osutajate ringi makseasutuste ja e-raha asutustega. Eesti Pank võib kanda makseasutuse või e-raha asutuse ETOde nimekirja, kui tema tegevus on makseteenuste turu mõjutamiseks piisavalt oluline ehk kui tema Eestis tehtud maksete või sularaha väljamaksete osakaalu näitaja on suurem kui üks protsent Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ja Eesti Panga hinnangul on tal Eestis maksete toimimisele oluline mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank ka makse- või e-raha asutuses maksekontot omavate klientide arvu. See tähendab, et Eesti Pangal on õigus määrata makseasutus või e-raha asutus ETOks, kui vähemalt ühe loetletud näitaja poolest on tema turuosa üle ühe protsendi, kaaludes mõju maksete toimimisele. Praeguste andmete põhjal ei ole ühelgi makse- või e-raha asutusel makseteenuste pakkumises märkimisväärset rolli. Täpse ETOde loetelu kinnitab Eesti Pank määrusega.
Muudatus võimaldab käsitada ETOdena makseteenuste osutamise ahelas osalevaid makseasutusi ning e-raha asutusi, kellest sõltub näiteks kaardimaksete vastuvõtmise teenuse toimimine poes või (välk)maksete vastuvõtmise teenuse toimimine e-kaubanduses, ja kellel on Eestis makseteenuste pakkumisel oluline roll, ning seeläbi tõhusamalt korraldada makseteenuste toimepidevust.
Lõikega 12 sätestatakse, et elutähtsat teenust osutavate makseasutuste ja e-raha asutuste loetelu kinnitab Eesti Pank.
Omakorda lõikes 13 täpsustatakse, et ETOde loetelu koostamise täpsemate tingimuste ja korra määramiseks on Eesti Pangal võimalik täpsustada oma määrusega nõudeid ETO määramise protseduuri aluseks olevatele andmetele ja kriteeriumidele, samuti otsustusprotsessi tähtaegu.
§ 9. Raudteeseaduse muutmine
Paragrahviga 9 muudetakse raudteeseadust (edaspidi RtdS) selleks, et sätestada raudteesektoris ETOde kvalifitseerumise kriteeriumid.
Punktiga 1 sätestatakse raudteesektori ETOdeks kvalifitseerumise kriteeriumid. Muudatus on vajalik, kuna sarnaselt teiste transpordisektoritega on ka raudtee toimimine kriitilise tähtsusega nii inimeste liikumiseks kui ka kaupade vedudeks, samuti on see üks arvestatavaid alternatiive rahvusvahelise abi kaasamiseks nt riigikaitse tagamisel. Seega on raudteesektoris edaspidi kahte tüüpi ETOsid:
1) raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri;
2) riigi osalusega raudteeveoettevõtja, kellel on kaubaveo tegevusluba.
Esimesel juhul on oluline, et raudteeinfrastruktuur igal ajal toimiks, et üldse oleks võimalik reisijate- ja kaubavedu raudteel teostada. Praegu kuulub enamik Eesti avalikust raudteeinfrastruktuurist Eesti Raudtee AS-le ning Tallinna-Viljandi ja Tallinna-Pärnu suunal Edelaraudtee AS-le. Mõlemad kvalifitseeruvad edaspidi ETOdeks. Tulevikus kvalifitseerub ETOks ka Rail Balticu avalikku raudteeinfrastruktuuri majandav ettevõte. Teisel juhul on oluline tagada kaubavedu (eelkõige naftatoodete) mööda raudteed, samuti kasutatakse raudteed laialdaselt ka riigikaitse tagamiseks oluliste vedude teenindamiseks. Viimati nimetatud põhjusel määratakse julgeolekukaalutlustel ETOks vaid riigi osalusega raudteeveoettevõte, kelleks on praeguse seisuga AS Operail.
Punktiga 2 täiendatakse RdtSi § 143 lõikega 51. Punktiga 1 pannakse püsiv riigikaitseülesanne isikule, kes osutab elutähtsa teenuse osutajale taristu arendamise või
49
25.09.2023
opereerimise teenust, tagada taristu toimimine. Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 417 SE seletuskirja kohaselt, kui riigikaitseülesande täitja on halduseväline isik (ehk eraõiguslik juriidiline isik või FIE, kes ei täida avaliku halduse ülesannet), tehakse riigikaitseülesande täitmiseks valmistumise ja selle täitmise üle riigikaitselist järelevalvet (reguleeritud RiKSi §-des 901 ja 902). Järelevalvepädevus ja volitused tuleb sätestada selles seaduses, millega püsiv riigikaitseülesanne määratakse. Punkti 1 kohaselt on isiku, kes osutab RdtSi §-s 91 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale taristu arendamise või opereerimise teenust, püsiv riigikaitseülesanne tagada taristu toimimine vastavalt hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele. Kuna selle ülesande täitmise sisuks on HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete tagamine, lahendatakse eelnõus püsiva kriisiülesande täitmiseks valmistumise ning ülesande täitmise üle järelevalve tegemine selliselt, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet juhindub järelevalve tegemisel HOSi §-des 46 ja 47 sätestatust. Samamoodi teeb järelevalvet HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruse täitmise üle (HOS § 45 lg 1 p 3) ka ETKA.
§ 10. Ravimiseaduse muutmine (edaspidi RavS)
Paragrahviga 10 muudetakse RavSi. RavSi muudatused on vajalikud ravimite varustuskindluse tagamiseks. Elanikkonnale vajalike ravimite olemasolu tagamiseks käsitatakse edaspidi ravimite hulgi- ja jaemüüki elutähtsa teenusena. Varem ei ole ravimite hulgi- ega jaemüüki käsitatud elutähtsa teenusena. Antav ülesanne toob elutähtsat teenust osutava ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate ja üldapteekide jaoks kaasa muutused töökorralduses, uute kordade väljatöötamise ja juurutamise, toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamise, toimepidevuse meetmete rakendamise ja õppuste korraldamise. Elutähtsa teenuse osutaja üle järelevalvet tegeva Ravimiameti jaoks on see samuti uus ülesanne, mis vajab vastavate pädevuste loomist.
Punktiga 1 täiendatakse RavSi § 26 lõigetega 11–14, milles sätestatakse, millised ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad on elutähtsa teenuse osutajad. Elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sellegipoolest tuleb elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtuda ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja turustatavate ravimite nomenklatuurist, osakaalust ravimite turumahus ja võimest tagada koostöös lepingupartneritega ravimite varustuskindlus. Muudatuse eesmärk on tagada ravimite varustuskindluse tagamise kui elutähtsa teenuse toimimine. Ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate toimepidevus aitab tagada ravimite hulgimüügi kaudu üldapteekide varustatuse elanikkonnale vajalike ravimitega ning edasi lükata vajadust võtta keskselt kasutusele AS Eesti Varude Keskuse juurde moodustatud elanikkonna ravimivaru.
Elutähtsa teenuse osutajate ülevaatamisel on olulised kaks aspekti: elutähtsa teenuse osutajate seast tuleb eemaldada tegevuse lõpetanud või oma tegevust sellisel moel koomale tõmmanud ettevõtted, et nad ei sobi enam elutähtsa teenuse osutajaks, ning lisada ettevõtted, mis on turule tulnud ja saavutanud olulise rolli varustuskindluse tagamise aspektist. Ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramiseks või väljaarvamiseks teeb vajaduse korral Ravimiamet.
Ravimi hulgimüüja, kes on määratud elutähtsa teenuse osutajaks, on ühtlasi üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses ja talle kohalduvad üldhuviteenuse osutajale ette nähtud kohustused, nõuded ja tähtajad niivõrd, kuivõrd elutähtsa teenuse osutajale ei ole sätestatud teistsuguseid nõudeid. Erisused on sätestatud näiteks
50
25.09.2023
üldhuviteenuse osutaja ja elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse nõuetes. Samas näiteks majandustegevuse lõpetamise kohta erisusi ette nähtud ei ole, nii näiteks peab ravimi hulgimüüja, kes on määratud elutähtsa teenuse osutajaks, teavitama üldhuviteenuse osutamisest loobumisest seda takistavate asjaolude olemasolu tõttu tegevuslubade andjat ehk Ravimiametit vähemalt kolm kuud ette.
Punktiga 2 täiendatakse RavSi § 29 lõigetega 11–14, milles sätestatakse, millised üldapteegid on elutähtsa teenuse osutajad. Muudatuse eesmärk on tagada ravimite varustuskindluse tagamise kui elutähtsa teenuse toimimine. Ravimite kättesaadavus on elanikkonna tervise tagamise seisukohast oluline. Lisaks aitab üldapteekide toimepidevus vähendada ka ülejäänud tervishoiusüsteemi koormust, seda näiteks juhtudel, kus patsient peaks muidu pöörduma lihtsama tervisemure või käsimüügiravimi saamiseks kiirabisse või erakorralise meditsiini osakonda.
01.01.2022 seisuga on Ravimiameti andmetel Eestis 475 üldapteeki. Nende kõigi ühetaoliselt elutähtsa teenuse osutajaks nimetamine ei ole ravimite varustuskindluse tagamise aspektist vajalik. Elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määramisel tuleb lähtuda rahvastiku ja elutähtsa teenuse osutajate paiknemisest ning üldapteegi käibe, personali, ruumide ja seadmete sobivusest ravimite varustuskindluse tagamiseks võrreldes teiste sama asustusüksuse üldapteekidega.
Elutähtsa teenuse osutajate ülevaatamisel on olulised kaks aspekti: elutähtsa teenuse osutajate seast tuleb eemaldada tegevuse lõpetanud või oma tegevust sellisel moel koomale tõmmanud ettevõtted, et nad ei sobi enam elutähtsa teenuse osutajaks, ning lisada ettevõtted, mis on turule tulnud ja saavutanud olulise rolli varustuskindluse tagamise aspektist. Ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramiseks või väljaarvamiseks teeb vajaduse korral Ravimiamet.
Üldapteek, kes osutab elutähtsat teenust, on ühtlasi üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses ja talle kohalduvad üldhuviteenuse osutajale ette nähtud kohustused, nõuded ja tähtajad niivõrd, kuivõrd elutähtsa teenuse osutajale ei ole sätestatud teistsuguseid nõudeid. Erisused on sätestatud üldhuviteenuse osutaja ja elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse nõuetes. Samas näiteks majandustegevuse lõpetamise kohta erisusi ette nähtud ei ole, nii näiteks peab üldapteek, kes osutab elutähtsat teenust, teavitama üldhuviteenuse osutamisest loobumisest seda takistavate asjaolude olemasolu tõttu tegevuslubade andjat ehk Ravimiametit vähemalt kolm kuud ette.
§ 11. Sadamaseaduse (edaspidi SadS) muutmine
Punktiga 1 täiendatakse seadust §-dega 31 ja 32. Nende paragrahvide lisamisega muudetakse sadamaseadust selleks, et sätestada sadamate toimimist tagavate elutähtsa teenuse osutajate kvalifitseerumise kriteeriumid.
Muudatus on vajalik, kuna sarnaselt teiste transpordisektoritega on ka sadama toimimine ja seal tagatavad teenused kriitilise tähtsusega nii inimeste liikumiseks kui ka kaupade vedudeks, samuti rahvusvahelise abi kaasamiseks nt riigikaitse tagamiseks. Seega eelnevat arvestades on edaspidi elutähtsa teenuse osutajaks sadama pidaja juhul, kui:
1) tema sadama toimimine mõjutab teise elutähtsa teenuse toimepidevuse või riigikaitse tagamist;
51
25.09.2023
2) tema sadamat läbivate reisijate arv moodustab märkimisväärse osa Eestis rahvusvaheliste reisijate arvust;
3) tema sadama kaudu veetava kauba maht moodustab märkimisväärse osa Eestis sadamate kaudu veetavate kaupade kogumahust.
Täpsema elutähtsat teenust osutavate sadama pidajate ja nende hallatavate elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate sadamate loetelu kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nende kriteeriumide järgi kvalifitseeruks ETOks praeguse seisuga AS Tallinna Sadam, kellele kuulub 55% Eesti sadamate turuosast. ASile Tallinna Sadam kuuluvat Vanasadamat läbib keskmiselt 10 mln reisijat aastas, mis teeb selle teenindatavate reisijate arvu poolest Stockholmi ja Helsingi järel Läänemere põhjaregiooni kolmandaks reisisadamaks. Lisaks kuulub ASile Tallinna Sadam Eesti suurim kaubasadam – Muuga Sadam – ning samuti Paldiski Lõunasadam, mida kokku läbib aastas ligi 20 mln tonni kaupa, sh naftatooted, teravili, killustik, väetised jms.19 Samuti oleks ETOks tulevikus Pakrineeme Sadam OÜ, kelle sadama territooriumil hakkaks asuma maagaasi varustuskindluse tagamise mõistes kriitiline haalamiskai, mis on mõeldud veeldatud maagaasi tankeritelt kaldavõrku pumpamiseks.
Lisaks on sadama ETO ülesandeks osutada elutähtsat teenust igas olukorras, ka hädaolukorras. Seda peab ta tegema vastavalt hädaolukorra seaduse alusel kehtestatud nõuetele, mida ETKA võib täpsustada.
Lisaks määratakse püsiv riigikaitseülesanne sellisele sadamaoperaatorile, kes lastib ja lossib elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavas sadamas konteiner- ja veeremkaupu ehk paigutab lasti laeva ja laadib seda maha. Seda põhjusel, et sadama pidaja korraldab tervikuna küll sadama toimimist, kuid otseselt sadamateenuseid ise ühelegi kliendile ei osuta. Muudatuse eesmärk on tagada, et need sadamaoperaatorid, kelle teenustele puuduvad turul alternatiivid, oleksid valmis oma teenust tagama ka hädaolukorras. Juhul, kui hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks on vajalik konteiner- ja veeremkaupu lastida ja lossida tavapärastest tingimustest erinevalt, võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada selleks ka vastavad erisused. Nii konteiner- kui ka veeremkaupade lastimist ja lossimist pakuvad praegu ainult kaks ettevõtet, kelleks on HHLA TK Estonia Muuga sadamas ning ESTEVE AS Paldiski Lõunasadamas. CER direktiivi artikli 1 lõike 5 kohaselt ei piira direktiiv liikmesriikide kohustusi tagada riiklik julgeolek ja kaitse ega nende õigust kaitsta muid riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist ja avaliku korra säilitamist. Nimetatud lähenemine läheb kokku direktiivi üldeesmärgiga tagada elutähtsa teenuse toimepidevus ja takistamatu osutamine (artikkel 1 lõige 1).
Punktiga 2 täiendatakse SadSi § 42 lõigetega 6 ja 7, millega reguleeritakse järelevalve tegemist SadSis sätestaud püsiva riigikaitseülesande täitmise ja selleks valmistumise üle. Eelnõu punktiga 1 pannakse sadamaoperaatorile püsiv riigikaitseülesanne. Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 417 SE seletuskirja kohaselt, kui riigikaitseülesande täitja on halduseväline isik, tehakse riigikaitseülesande täitmiseks valmistumise ja selle täitmise üle riigikaitselist järelevalvet. Riigikaitselist järelevalvet reguleerivad RiKSi §-d 901 ja 902. Järelevalvepädevus ja volitused tuleb sätestada selles seaduses, millega püsiv riigikaitseülesanne määratakse. Eelnõuga nähakse järelevalve tegemiseks ette samad õigused, mis on pädevale järelevalve organile sätestatud kehtiva SadSi §-des 43 ja 44.
19 Allikas: Tallinna-Sadama-majandusaasta-aruanne-2021-pdf-koopia.pdf (ts.ee)
52
25.09.2023
§ 12. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Paragrahviga 12 muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust (edaspidi TTKS).
Punktiga 1 täiendatakse TTKSi § 7 lõigetega 5–9.
Kehtiva TTKSi § 7 lõike 12 sõnastuse kohaselt on üldarstiabi osutajad üldhuviteenuse osutajad majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses. Kõik üldarstiabi osutajad, olenemata sellest, kas nad osutavad elutähtsat teenust või mitte, osutavad üldhuviteenust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) § 5 tähenduses. MSÜSi § 5 lõige 3 sätestab, et elutähtsat teenust osutav ettevõtja ja seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse valdava enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning muud samalaadset teenust, on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja ehk edaspidi üldhuviteenuse osutaja. MSÜSi § 30 kohaselt teatab loakohustusega tegevusala puhul ettevõtja tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutmise kavatsusest tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutmist ning üldhuviteenuse osutaja vähemalt kolm kuud enne kavandatavat muutmist.
Üldarstiabi osutajatele kohalduvad üldhuviteenuse osutajale ette nähtud kohustused, nõuded ja tähtajad. Kui üldarstiabi osutaja on määratud elutähtsa teenuse osutajaks, siis kohalduvad talle üldhuviteenuse osutaja nõuded niivõrd, kuivõrd elutähtsa teenuse osutajale ei ole sätestatud teistsuguseid nõudeid. Näiteks on erisused sätestatud üldhuviteenuse osutaja ja elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse nõuetes.
Üldarstiabi teenuse kättesaadavus on oluline nii selleks, et tagada esmavajalike tervishoiuteenuste võimalikult kodulähedane kättesaadavus ja kaasnev turvatunne, kui ka selleks, et vähendada või hoida ära kergemate tervisemuredega inimeste massiline pöördumine haiglatesse, mis koormaks haiglad üle ning süvendaks tervishoiualases hädaolukorras või hädaolukorras ressursinappust. Kui inimesed saavad jätkuvalt pöörduda oma perearsti poole, saavad haigla ja kiirabi keskenduda kohest abi vajavatele ja raskematele patsientidele. Samuti ennetab esmatasandil katkestuseta teenuste pakkumine haiguste ägenemisi ja raskeid seisundeid, mis võivad tekkida haiguse liialt hilisel diagnoosimisel või kroonilise haiguse ravi katkemisel õigeaegse nõu või ravimi puudumise tõttu. Selleks, et tagada inimestele vajalike ravimite kättesaadavus, peavad nii üldarstiabi osutajad kui ka apteegid tervishoiualases hädaolukorras ja hädaolukorras tööd jätkama. Et tagada teenus regioonides, tehakse teenuseosutajatest valik, tuginedes seaduses esile toodud kriteeriumidele.
Lõikega 5 nähakse ette üldarstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutajaks määramise tingimused. Üldarstiabi osutaja on elutähtsa teenuse osutaja, kui ta vastutab TTKSi lõikes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele, ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Tervisekassa ja Terviseamet teinud ettepaneku. Tervisekassa on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel üldarstiabi korraldajaks ja rahastajaks, omades teenuse mahtudest püsivat ülevaadet ning kontakte üldarstiabi osutajatega. Terviseamet väljastab tervishoiuteenuste osutajatele tegevuslubasid, omades seetõttu ülevaadet tegevusloa alusel üldarstiabi osutajate juures töötavast personalist, ning teeb TTKSi alusel riiklikku järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate üle. Samuti on Terviseameti ülesandeks tervishoiuteenuse osutajate tegevuse korraldamine tervishoiualase hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal või nendeks valmistumisel.
53
25.09.2023
Lõige 6 näeb ette, mille alusel tehakse valik üldarstiabi osutajate valimisel elutähtsa teenuse osutajateks. Valiku aluseks saab võtta näiteks keskuses tegutsevate tervishoiutöötajate arvu, tulemused perearstide kvaliteedisüsteemis, praksiste akrediteerimise käigus kogutud ja mujalt kättesaadava teabe. Elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtutakse ühtlase kättesaadavuse põhimõttest maakondades ja linnades, hinnates selle juures üldarstiabi osutaja või samal taristul koos ühe keskusena tegutsevate üldarstiabi osutajate toimepidevuse võimet ning kõikide osutatavate tervishoiuteenuste, sealhulgas tugiteenuste (nt füsioteraapia, vaimne tervis, jaeapteegi olemasolu, labori ja radioloogia võimekuse olemasolu samal taristul jmt) mahtu tervikuna. Need kriteeriumid eeldavad, et tegemist on tervisekeskustega, kus on samal taristul tegutsemas piisav arv perearste ja pereõdesid ning soovitavalt ka muid toetavaid teenuseid, et vajaduse korral osutada teenuseid laiemalt kui oma nimistule juhul, kui samas piirkonnas teistel üldarstiabi osutajatel (nt üksikpraksistel) mingil põhjusel ei ole võimalik teenuseid osutada kas haigestumise, toimepidevuse häire tõttu või muul põhjusel.
Hinnanguliselt vastab elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumidele 60 üldarstiabi teenuse osutajat. See tagab igas maakonnas vähemalt kaks elutähtsat teenust osutavat üldarstiabi osutajat ning suuremates maakondades vastavalt elanikkonna arvule rohkem.
Lõige 7 sätestab, et elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Lõikega 8 sätestatakse, et ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramiseks või mahaarvamiseks teeb vajaduse korral Terviseamet.
Säte on vajalik, sest üldarstiabi võrgustik koosneb ligikaudu 800 eraõiguslikust juriidilisest isikust, kes moodustavad väga kiiresti muutuva valdkonna (üldarstiabi osutajad muudavad pidevalt enda tegevusmahtu, tegevuse asukohta ja muid kriteeriume). Säte tagab elutähtsa teenuse osutajaks määratud üldarstiabi osutajate aktuaalsuse ja ajakohasuse.
Punktidega 2 ja 3 muudetakse seaduse § 17 lõiget 11 ja § 22 lõiget 41. Tegemist on tehnilise muudatustega, kus muudetakse viited HOSile.
§ 13. Toiduseaduse muutmine (edaspidi ToiduS)
Paragrahviga 13 muudetakse ToiduSi.
ToiduSi muudatused on vajalikud toidu varustuskindluse toimepidevuse tagamiseks. Toidu varustuskindlus tagatakse kahe abinõu kaudu: elutähtsa teenuse ja toiduvaru kaudu. Seni toidu varustuskindlust elutähtsa teenusena käsitatud ei ole. Kuna aga toit on eluks iga päev vajalik ja vajalik ka erinevate kriiside lahendamiseks ja lahendamise toetamiseks, siis vastab toidu varustuskindlus elutähtsa teenuse määratlusele ning seepärast tuleb toidu varustuskindlust käsitada elutähtsa teenusena. Riigi poolt on elanikkonna toiduga seotud esmavajaduste rahuldamine praegu tagatud üksnes riigi tegevusvarus oleva toiduvaru kaudu. Riigi toiduvaru suurus on aga piiratud ega taga elanikkonna toiduga seotud esmavajaduse rahuldamist pikema aja jooksul. Samas ei saa riigi toiduvarust ka täielikult loobuda, kuid see peab jääma kasutusele võtmiseks vaid viimase abinõuna.
Punktiga 1 muudetakse ToiduSi § 1 lõikes 1 olevat seaduse reguleerimisala ulatust nii, et see hõlmaks lisaks olemasolevale ka toidu varustuskindluse toimepidevuse tagamise abinõusid.
Punktiga 2 täiendatakse ToiduSi § 1 nii, et 71. peatükis sätestatud toidu varustuskindlusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse HMSi sätteid, arvestades ToiduSis ning HOSis
54
25.09.2023
sätestatud erisusi. Muudatus on vajalik, kuna muu ToiduSis sätestatud haldusmenetluse puhul tuleb kohaldada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid erandeid (sätestatud ToiduSi § 1 lõikes 5). Euroopa Liidu toidu valdkonna õigusaktid aga toidu varustuskindluse abinõusid ei reguleeri ega ole seetõttu kohaldatavad.
Punktiga 3 täiendatakse ToiduSi uue 71. peatükiga, milles sätestatakse toiduga varustamise tagamise abinõud.
ToiduSi § 461 lõikes 1 sätestatakse, et toiduga varustamine tagatakse rakendades ToiduSi 71. peatükis ning HOSis sätestatud meetmeid.
ToiduSi § 461 lõikes 2 sätestatakse elanikkonna toiduga varustamise ulatus hädaolukorras või selle ohu, hädaolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra korral. Selleks on elaniku esmavajaduse rahuldamine.
ToiduSi § 462 lõikes 1 sätestatakse ravimiseaduse eeskujul ennetava meetmena Vabariigi Valitsusele võimalus keelata osaliselt või täielikult toidu väljavedu Eestist, kui toitu ei turustata piisavas koguses elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või on oht sellise olukorra tekkeks. See on ennetav meede, mida saab rakendada juba enne HOSi alusel eriolukorra väljakuulutamist, sealhulgas enne hädaolukorra tingiva olukorra tekke ohtu.
Lõike 2 kohaselt tagatakse kriisis elanikkonna toiduga varustamine ulatuses, mis on vajalik elaniku esmavajaduse rahuldamiseks.
ToiduSi §-s 463 sätestatakse elutähtsa teenuse osutamist toidu varustuskindluse valdkonnas puudutavad põhialused nagu elutähtsa teenuse eesmärk, elutähtsa teenuse osutaja määratlus ja toidu varustuskindluse valdkonnad.
ToiduSi § 463 lõikes 1 sätestatakse, et eelkõige elutähtsa teenuse kaudu tagatakse hädaolukorra lahendamiseks vajaliku toidu varustuskindlus. Seda tagavad ka väljaveopiirangud jne, kuid eelkõige elutähtsa teenuse osutaja tegevus. Toidu varustuskindluse tagamine elutähtsa teenuse kaudu on üks kolmest elanikkonna toiduga varustamise tagamiseks väljatöötatud meetmest. Teised meetmed on toidu tarneahela toimimise tagamiseks Vabariigi Valitsuse meetmete rakendamine (nt majandustegevuse piiranguna toidu müügi piirang) ja riigi tegevusvarusse kuuluva toiduvaru kasutusse võtmine. Toidu varustuskindluse tagab selle valdkonna elutähtsa teenuse osutaja oma tegevuse kaudu. Selleks tegevuseks võib olla näiteks piima käitleja puhul piimatoodete tootmine või liha käitlemise puhul liha käitlemine.
ToiduSi § 463 lõikes 2 määratletakse, keda käsitatakse elutähtsa teenuse osutajana toidu varustuskindluse valdkonnas. Määratluse kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse tähenduses toidu varustuskindluse valdkonnas ettevõtja, kelle majandustegevuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ja kelle on valdkonna eest vastutav minister elutähtsa teenuse osutajaks määranud.
Ettevõtja tegevuse katkemine või lõpetamine võib mõjutada elanikkonna toiduga varustamist kitsalt ka üksnes ühe valdkonna või toidugrupi puhul.
ToiduSi § 463 lõikes 3 sätestatakse täpsemad toidu varustuskindluse valdkonnad, milles ettevõtja tegevuse katkemine või lõpetamine võib mõjutada elanikkonna toiduga varustamist, kuna toidu käitlemine on väga lai ja üldine mõiste. ToiduSi § 6 lõike 2 kohaselt on toidu
55
25.09.2023
käitlemine selle seaduse tähenduses tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 16 sätestatud toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappides.
Eelnõu kohaselt on toidu varustuskindluse valdkondadeks eelkõige teraviljatoodete (nt jahu, tangud, helbed) tootmine, makarontoodete tootmine, pagaritoodete (nt lihtpagaritooted leib, sai) tootmine, loomapidamine, sealhulgas piimaveiste pidamine, liha käitlemine (nt tapmine, lihalõikus, lihatoodete, sh eritemperatuuri mittenõudvate toodete valmistamine), piima käitlemine (nt piima kogumine, piimatoodete, sh n-ö liht- ja fermenteeritud toodete valmistamine) ja toidu jaekaubandus. Selliselt tagatakse peamiste saaduste (liha ja piim) varustuskindlus ning toidu jaotusvõrk.
Kuna tegemist on toidu käitlemise erinevate valdkondadega, siis on valdkondade sätestamisel kasutatud nende määratlust Euroopa Liidu erinevaid hügieeninõudeid kehtestavates õigusaktides, mille koostamisel on lähtutud sarnaseid hügieeninõudeid nõudva toidu ja tegevusvaldkondade grupeerimisest. Sama grupeerimist on kasutatud ka riigi toidu ja söödaregistris.
Toidu varustuskindluse valdkonnad on valitud elanikkonna põhisaadustega varustamisel kohaliku põllumajandus- ja toidutootmisega seotud struktuuri hulgast. Eestis toodetakse liha ligi 80 000 tonni (tapakaalus 2021. aastal), sellest 55% moodustab sealiha. Lihaga isevarustatuse tase on 79% (2020). Piima toodetakse 839,4 tuhat tonni, isevarustatuse tase on 164% (2020). Piimatootmises on arenenud ühistuline tegevus, mille kaudu on põllumajandustootjatel võimalus turustada oma toodangut ning soetada põllumajandustootmiseks vajalikke sisendeid. Oluline on, et säiliks ka toidu jaekaubandus.
Seetõttu on otstarbekas määrata märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist mõjutavateks valdkondadeks need valdkonnad, milles on kas kõrge isevarustatuse tase, või valdkonnad, mis on elaniku tavapäraseimate esmavajaduste rahuldamiseks (näiteks looma pidamine liha tootmise eesmärgil).
ToiduSi § 463 lõikes 4 sätestatakse, et ToiduSi 71. peatükis käsitatakse konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaid ühe ettevõtjana. Samuti käsitatakse ühe ettevõtjana tulundusühistut ja tema liikmeid. Viimane on kooskõlas äriseadustikuga, mille § 1 kohaselt on ettevõtja äriühing, ja § 2 lõikega 1 ning tulundusühistuseaduse §-ga 1, mille kohaselt on tulundusühistu äriühing. Tulundusühistu ja tema liikmete ühe ettevõtjana käsitamine on põhjendatud näiteks toidu jaekaubanduse valdkonnas, kus tegutsetakse ka tulundusühistu vormis. Toidu jaekaubanduse valdkonnas tegutsetakse jaekaubanduse grupis, kus oma liikmetele tugiteenuseid pakkuva tulundusühistu liikmed on samuti tulundusühistud, kes tegutsevad koordineeritult oma piirkonnas jaekaubandusettevõtte kaudu ühe kaubamärgi all. See säte võimaldab korraldada selliste ettevõtjate tegevust ühtsemalt ja tähendab muu hulgas näiteks seda, et neil ühistutel võib olla mitme peale üks kriisiks valmistumist või kriisi ajal tegutsemist reguleeriv dokument. Seotud ettevõtjaid ei käsitata ühe ettevõtjana juhul, kui tegemist on piima tootmise eesmärgil looma pidamise valdkonnas tegutseva ettevõtjaga. Ka põllumajandusloomade registrisse kantakse loomapidaja puhul andmed loomi pidava ettevõtja ja tema loomakasvatushoone kohta, kus tema loomad asuvad. Piimalehmade pidamise puhul on oluline, et tegemist oleks konkreetse ettevõtja suurima loomakasvatushoonega. See võimaldab elutähtsa teenuse osutamist ja sellega seonduvat (nt loomakasvatushoone elektriga varustatus ja logistika) paremini ja ühtsemalt korraldada kui kontserni kuuluvate erinevate ettevõtjate erinevate loomakasvatushoonete korral.
56
25.09.2023
ToiduSi §-s 464 sätestatakse valdkondade kaupa nõuded, millele vastavuse korral on ettevõtja selles valdkonnas ettevõtjaks, kelle majandustegevuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Märkimisväärseks hinnatakse üldjuhul mõju ettevõtja müügikäibe suuruse järgi.
ToiduSi § 464 lõikes 1 sätestatakse üldpõhimõte, et igas valdkonnas mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kelle aasta selle valdkonna müügikäive on valdkonnas tegutsevate ettevõtjate müügikäibest suurim. See on nii teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise valdkonnas ja looma pidamise, välja arvatud piimaveiste pidamise, ja liha käitlemise valdkonnas. Teistes valdkondades, nagu näiteks piimaveiste pidamise valdkond, on selliseks ettevõtjaks see, kes peab vähemalt 1500 piimaveist. Jaekaubanduse valdkonnas see ettevõtja, kellel on vähemalt 150 jaekaubandusettevõtet. Piima käitlemise valdkonnas on sellisteks ettevõtjateks kolm suurimat ettevõtjat, kuna piimatoodete turg ei ole konsolideerunud.
ToiduSi § 464 lõikes 2 sätestatakse nõuded teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise valdkonna, sisuliselt kahe eraldi valdkonna kohta, millele vastav ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise valdkonnas võetakse suurima müügikäibe kindlakstegemiseks aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus. Nendeks valdkondadeks on teraviljatoodete tootmise valdkond (jahu ja tangained, helbed) ning makaron- ja pagaritoodete (pagaritoodetest eelkõige lihtpagaritooted nagu leib, sai) tootmise valdkond. Esimeses valdkonnas tegutseb väga väike arv ettevõtjaid ning ühe ettevõtja müügitulu ulatub 80%-ni tegevusala kogu müügitulust. Teises valdkonnas moodustab kolme suurima ettevõtja müügitulu valdkonna kogu müügitulust ligikaudu 50% ja suurima ettevõtja müügitulu on 26–27%. Jahu ja tangainete, tärklise ja tärklisetoodete tootmise ettevõtjate müügitulu kokku oli 2019. aastal 56,6 mln eurot (2020. aastal konfidentsiaalne), pagari- ja makarontoodete tootmise ettevõtjate müügitulu kokku oli 2020. aastal 210,7 mln eurot. Seega sätestatud nõuetele vastavaid ettevõtjaid on Eestis praegu kaks.
ToiduSi § 464 lõikes 3 sätestatakse nõuded, millele vastav loomapidamise, välja arvatud piimaveiste pidamise, ja liha käitlemise valdkonnas tegutsev ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Ka selles valdkonnas võetakse suurima müügikäibe kindlakstegemiseks aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus. Erinevalt eelnenud lõikest, milles käsitleti kahte erinevat valdkonda ja neis tegutsevat kahte eraldi ettevõtjat, peetakse selles lõikes silmas ühe ettevõtja tegutsemist samal ajal kahes valdkonnas – loomapidamise valdkonnas liha tootmise eesmärgil ja liha käitlemise valdkonnas (st ettevõtja peab tegutsema mõlemas valdkonnas). Selline lähenemine võtab arvesse Eesti lihatootmise struktuuri ning aitab tagada käitlejatele vajaliku tooraine. Liha töötlemise ja säilitamise ning lihatoodete tootmise valdkonna ettevõtete müügitulu kokku oli 2020. aastal 366,6 mln eurot. Kolme suurima ettevõtte müügitulu selles valdkonnas moodustab 66% kogu valdkonna ettevõtete müügitulust. Lihakäitlemise valdkonnas võiks olla mh suutlikkus toota eritemperatuuri mittenõudvaid tooteid (nt konserve). Sellisele nõudele vastavaid ettevõtjaid on Eestis praegu üks.
ToiduSi § 464 lõikes 4 sätestatakse nõuded, millele vastav piimaveiste pidamise valdkonnas tegutsev ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Selleks on ettevõtja, kes peab vähemalt 1500 piimaveist. Eestis oli 31. detsembri 2021 seisuga kokku 83,6 tuh piimaveist ja sellisele nõudele vastavaid ettevõtjaid on Eestis praegu vähemalt neli, kellel kokku on 8000 piimaveist ja kes tagaks piima käitlejatele vajaliku tooraine umbes 10% ulatuses. Selles valdkonnas on kavas määrata elutähtsa teenuse osutajaks vähemalt kaks
57
25.09.2023
ettevõtjat. Kahe suurima ettevõtja piimaveiste toodang tagab käitlejatele vajaliku tooraine umbes 5–6% ulatuses.
ToiduSi § 464 lõikes 5 sätestatakse nõuded, millele vastav piima käitlemise valdkonnas tegutsev ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Ka selles valdkonnas võetakse suurima müügikäibe kindlakstegemiseks aluseks selle valdkonna ettevõtja aasta müügikäibe suurus. Piimatoodete tootmise valdkonna ettevõtete müügitulu 2020. aastal oli 426 mln eurot. Kolme suurima piimatoodete tootja müügitulu moodustab valdkonna müügitulust ligikaudu 55%. Arvestades, et piimatoodete turg ei ole konsolideeritud, siis on vajadus määrata vähemalt kolm suurima müügikäibega ettevõtjat.
ToiduSi § 464 lõikes 6 sätestatakse nõuded, millele vastav toidu jaekaubanduse valdkonnas tegutsev ettevõtja mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist. Selleks on ettevõtja, kelle toidu jaekaubanduse turuosa on vähemalt 6%. Kuna eelnõu § 463 lõike 4 kohaselt käsitatakse ToiduSi käesolevas peatükis ühe ettevõtjana ka tulundusühistut ja tema liikmeid, siis ei ole vaja selles lõikes tulundusühistut ja tema liikmeid mainida, et säte kataks ka tulundusühistu vormis jaekaubanduse valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid, näiteks keskühistut, kelle liikmeteks on tulundusühistud, kellel on jaekaubandusettevõte. Sättes toodud ettevõtja turuosa osakaalu sätestamisel on aluseks võetud jaekaubandusettevõtete turuosa jaotus. 2020. aasta majandusaasta aruannete põhjal jagunes jaekaubanduse turuosa järgmiselt: Coop Eesti 24,4%, Selver 18,3%, Maxima 17,6%, Rimi 13,4%, Prisma 6%, Grossi Toidukaubad 6%, Meie Toidukaubad 2%. Ülejäänud turuosaliste osakaal koguturul jääb alla täisprotsendi. Regulatsiooniga on edaspidi hõlmatud suuremad jaekaubanduse turuosalised. Jaekaubandusketi puhul on ettevõtjal lisaks jaemüügile korraldatud ka oma tegevuseks vajaliku hankimine, ladustamine, logistika ja transport ning seda üldjuhul üle Eesti. Seega on selliste ettevõtjate puhul suurem tõenäosus valmisolekuks jätkata oma tegevust ka hädaolukorras ning seda terviklikult ja laiapindselt. Seetõttu on otstarbekas määrata toidu jaekaubanduse valdkonnas märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist mõjutavaks ettevõtjaks see ettevõtja, kellel on kõige suuremad võimalused oma tegevuse jätkamiseks ka hädaolukorras. Praegu on selliseid jaekaubanduskette kuus.
ToiduSi § 464 lõikes 7 nähakse ette kaalumise alused elutähtsa teenuse osutaja valimiseks eelkõige lõigetes 4–6 sätestatud valdkondades. Elutähtsa teenuse osutajaks valitav peaks olema ka teisi toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutajaid arvestades sobivaim, et tagada toidu varustuskindlus võimalikult terviklikult, laiapindselt ja parimal viisil, lähtudes tema ettevõtte asukohast, tegevuse mitmekesisusest, käideldavatest toidugruppidest, loomse toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade arvust, lepingulise suhte olemasolust teise toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutajaga ning võimaluse korral ettevõtja huvidest. Viimane kaalumise alus peaks võimaldama vajaduse korral nimetada elutähtsa teenuse osutajaks ka selline ettevõtja, kes ehk ei vasta seaduse nõudele oma valdkonnas, kuid on avaldanud selleks soovi ja selles sättes nimetatud muude kaalutluste kohaselt oleks ettevõtja elutähtsa teenuse osutajaks sobiv.
ToiduSi § 464 lõikes 8 sätestataksegi sõnaselgelt elutähtsa teenuse osutaja määramise põhimõte, et eespool sätestatud nõuetele vastavatest ettevõtjatest eelistatakse valiku tegemisel neid, kelle tegevus vastab enim selle valdkonna elutähtsa teenuse määratlusele, mida täpsustatakse valdkondade kaupa selle seaduse alusel antavas regionaalministri määruses.
ToiduSi § 464 lõikes 9 täpsustatakse, et piima käitlemise valdkonnas mõjutavad märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist kolm selle valdkonna suurima müügikäibega ettevõtjat. Arvestades, et piimatoodete turg ei ole konsolideeritud, siis on
58
25.09.2023
vajadus määrata kolm suurima müügikäibega ettevõtjat, et tagada vähemalt 55% ulatuses piimatoodetega varustatus.
ToiduSi §-s 465 sätestatakse, milliste andmete alusel tehakse kindlaks elutähtsa teenuse osutaja vastavus seaduses sätestatud nõuetele, elutähtsa teenuse osutajaks määramise korraldus ja vajalikud volitusnormid.
ToiduSi § 465 lõikes 1 sätestatakse, milliste andmete alusel tehakse kindlaks elutähtsa teenuse osutaja vastavus seaduses sätestatud nõuetele. Nendeks on sõltuvalt valdkonnast, milles ettevõtja tegutseb, tema äriregistrisse esitatud majandusaasta aruanne (müügikäibe suurus valdkonnas, jaekaubandusettevõtete arv) ja tema kohta põllumajandusloomade registris (piimaveiste arv) ning riigi toidu ja söödaregistris (tegutsemine varustuskindluse valdkonnas) olevad asjakohased andmed.
ToiduSi § 465 lõikes 2 sätestatakse täpsustus, et majandustegevuse lühemaajalistest kõikumistest tingitud mõjutuste vältimiseks võetakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta andmete keskmised andmed.
ToiduSi § 465 lõikes 3 antakse regionaalministrile õigus määrata valdkonnas, milles on seaduse nõuetele vastavaid ettevõtjaid rohkem kui üks, elutähtsa teenuse osutajaks väiksema arvu nõuetele vastavaid ettevõtjaid. Sättes antud õigust saab rakendada näiteks piimaveiste pidamise valdkonnas, kus vähemalt 1500 piimaveist pidavaid ettevõtjaid on praegu neli, kuid elutähtsa teenuse osutajaks võib selle sätte alusel määrata ka kas ühe või kaks ettevõtjat. Valiku tegemisel lähtutakse seaduse § 464 lõikes 7 sätestatud kaalutlustest, et leida sobivaim ettevõtja.
ToiduSi § 465 lõikes 4 sätestataksegi volitusnorm valdkonna eest vastutavale regionaalministrile, et ta saaks kehtestada elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra (rakendusakti kavand lisatud).
§ 14. Turvategevuse seaduse muutmine
Paragrahviga 14 muudetakse turvategevuse seadust.
Turvategevuse seadust täiendatakse §-ga 91. Eelnõu kohaselt on turvaettevõtja, kes osutab püsivalt turvamise teenust pankadest elutähtsa teenuse osutajatele, sularaharingluse puhul elutähtsa teenuse osutaja. Täpsemad nõuded kehtestab teenuse korraldaja oma määrusega HOSi § 37 lõike 2 alusel. Nõuded turvaettevõtjatele kehtestab Eesti Pank.
Elutähtsa teenuse osutajaks määramisest tulenevad ettevõtjale järgmised kohustused:
1) koostada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan;
2) rakendada elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, sealhulgas vähendada sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab Eesti Pank määrusega;
59
25.09.2023
3) tagada hädaolukorras või muu sellesarnase olukorra ajal, sealhulgas tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab Eesti Pank määrusega;
4) teavitada viivitamata Eesti Panka elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust;
5) anda Eesti Pangale tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;
6) korraldada enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.
Kokku puudutab muudatus eelnõu koostamise ajal kuut turvaettevõtet: AS G4S Eesti, Forus Security AS, Viking Security AS, BK Eesti AS, Brink's Estonia OÜ, Pristis AS. Kõik need ettevõtted osutavad turvamise teenust teistele ETOdele või on neil nähtud ette tegevus ETOde toimepidevuse plaanis. Turvaettevõtjate turvamise teenus krediidiasutustest ETOdele seisneb eelkõige saadetiste valves ja inkassatsioonis.
Turvategevuse seaduses tehtavad muudatused on seotud ka §-s 8 makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses (MERAS) tehtavate muudatustega. Muudatuse tulemusena on edaspidi tagatud kogu sularaharingluse ahela toimimine. Sularaharinglus on elutähtis teenus, mida kasutades saavad kliendid maksekontole sularaha sisse maksta ja maksekontolt sularaha välja võtta. Suurem osa sularaha väljastamisest toimub Eestis pangaautomaatide kaudu (ca 90%). Krediidiasutustest on ATM võrgu omanik veel Swedbank, teised krediidiasutused on ATM võrgu maha müünud ning need ei ole pangandussektori hallata.20 Pangaautomaatide täitmine sularahaga on logistiline protsess, mis koosneb sularaha hoiustamisest, sorteerimisest ja veost. Sularaha vedu osutatuna teenusena kolmandale isikule on praegu turvateenus, mida saab osutada tegevusluba omav turvaettevõtja. Edaspidi on elutähtsa teenuse regulatsiooniga hõlmatud kogu sularaharingluse protsess, st turvaettevõtjad muutuvad ETOdeks turvategevuse seaduse alusel ja muud sularaha käitlejad (sorteerimine, pakendamine, kliendi sularaha hoidmine ja sularahaautomaatide pidamise ja teenindamisega seotud teenused) MERASi alusel.
§ 15. Vedelkütuse seaduse muutmine
Paragrahviga 15 muudetakse vedelkütuse seadust.
Täiendatakse seaduse § 3 lõiget 7. Vedelkütusega varustamist tagava kütuse müüja ETOks kvalifitseerumise kriteeriume võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta. Täiendavalt antakse ETO staatus sellisele aktsiisilao tegevusluba omavale isikule, kes lubab kütust riigisisesesse tarbimisse. Lihtsustatult öeldes on tegemist ettevõttega, kes ostab kütuse maaletoojalt vedelkütust hulgikogustena sisse ning seejärel müüb edasi kütuse jaemüüjatele ehk tanklatesse. Viimased müüvad omakorda seda lõpptarbijale, kelleks on nii tavaelanikud, operatiivsõidukid, teised elutähtsa teenuse osutajad jne. Seega on muudatuse eesmärk muuta vedelkütuse varustamise ahelat veelgi toimepidevamaks. Muudatuse järel saavad ETOdeks 17 ettevõtet, kellest neli on kehtiva õiguse kohaselt juba ETOks ka kütuse müüjatena.
20 Eesti Panga presidendi 13. juuli 2018. a määruse nr 7 „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ § 2.
60
25.09.2023
§ 16. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine
Paragrahviga 16 muudetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust (ÜVVKS) ning täpsustatakse elutähtsa teenuse osutaja määratlus.
Kehtiva ÜVVKSi kohaselt on elutähtsa teenuse osutajaks vee-ettevõtja, kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses ning kes osutab teenust ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemi kaudu, millega on ühendatud vähemalt 10 000 elanikku. Eelnõuga muudetakse seda põhimõtet selliselt, et edaspidi on elutähtsa teenuse osutajaks kõik vee-ettevõtjad, kes on määratud vee-ettevõtjaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud korras.
Kehtiv elutähtsate teenuste regulatsioon hõlmab 14 vee-ettevõtjat 17 kohaliku omavalitsuse üksuses21. Eelnõuga hõlmatakse regulatsiooniga edaspidi ca 114 vee-ettevõtet 79 kohaliku omavalitsuse üksuses.
§ 17. Üleminekusätted
Paragrahviga 17 sätestatakse üleminekusätted käesoleva eelnõu rakendamiseks. Üleminekusätetes on arvestatud CER direktiivi tähtaegadega.
Üleriigiline riskianalüüs peab valmima 2025. aasta 31. detsembriks. Seejuures peab vastava üleriigilise riskianalüüsi koostamist reguleeriv Vabariigi Valituse määrus olema kehtestatud hiljemalt 2024. aasta 1. juuliks.
KOVide riskianalüüsid peavad olema valmis 2025. aasta 30. juuniks ning KOVide riskianalüüsi koostamist reguleeriv määrus peab olema kehtestatud hiljemalt 2024. aasta 1. juuliks.
Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia peab olema valmis 2025. aasta 31. detsembriks ning koostamist reguleeriv määrus peab olema kehtestatud hiljemalt 2024. aasta 1. juuliks.
Elutähtsate teenuste puhul tuleb arvestada, et korraldav asutus peab kehtestama toimepidevuse nõuete määruse 2025. aasta 30. juuniks. Uusi elutähtsa teenuse osutajaid tuleb selgitada välja ja määrata seaduses sätestatud korras hiljemalt 2026. aasta 28. veebruariks. Olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate puhul loetakse neid elutähtsa teenuse osutajaks määratuks käesoleva seaduse jõustumise päeval.
Elutähtsa teenuse osutajal tuleb koostada seaduse nõuetele vastav toimepidevuse riskianalüüs ja plaan 2026. aasta 31. detsembriks. Enne seaduse jõustumist koostatud toimepidevuse riskianalüüsid ja plaanid kehtivad kuni nende uuendamiseni.
Elutähtsa teenuse osutajal tuleb teha taustakontroll kümme kuu jooksul elutähtsa teenuse osutaja määramisest alates, kuid hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks.
ETKA-l tuleb esitada tsiviiltoetuse registrisse andmed elutähtsa teenuse osutaja kohta, kes vastas enne käesoleva seaduse jõutumist elutähtsa teenuse osutaja tingimustele, hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks.
21 Tallinna linn, Tartu linn, Narva linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Saaremaa vald, Viimsi vald, Viljandi linn, Rae vald, Valga vald, Rakvere linn, Maardu linn, Sillamäe linn, Haapsalu linn, Võru linn, Jõhvi vald, Keila linn.
61
25.09.2023
§ 18. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 18. oktoobril. Tegemist on CER direktiivis sätestatud tähtpäevaga.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatakse uut elutähtsa teenuse terminit.
Elutähtis teenus on teenus:
1) millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele;
2) mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või tekitab suurt keskkonnakahju;
3) mille katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.
Üleriigiline riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse hädaolukorda või muud sarnast olukorda põhjustada võivaid ohte.
Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse kohaliku omavalitsuse üksust ja haldusterritooriumil pakutavate teenuste osutamist ohustavaid ohte ning mis on aluseks üleriigilisele riskianalüüsile.
Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja on elutähtsa teenuse osutajaks määratud isik, kes osutab muu hulgas samu või sarnaseid elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis ja kes on määratud Euroopa Liidu elutähtsa teenuse osutajaks hädaolukorra seaduses sätestad tingimustel ja korras.
Nõuandemissioon on Euroopa Komisjoni tehtav kontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise nõuete täitmise ja toimepidevuse tagamiseks kohaldatud meetmete üle Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja juures.
Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia on dokument, milles kirjeldatakse pikaajalisi eesmärke ja võetavaid meetmeid elutähtsa teenuste toimepidevuse tagamiseks.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul on puutumus:
1) Euroopa Liidu lepinguga;
2) Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELTL);
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse
62
25.09.2023
määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv);
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011.
Euroopa Liidu lepingu artikli 4 punkti 4 kohaselt austab Euroopa Liit liikmesriikide põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist. Eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 5 lõikele 2 tegutseb liit kooskõlas pädevuse andmise põhimõttega aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt aluslepingutega antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele. ELTLi artikli 346 järgi võib iga liikmesriik võtta selliseid meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. Seejuures konsulteerivad liikmesriigid omavahel, et astuda koos vajalikke samme, selleks et takistada siseturu toimimise kahjustamist meetmete tõttu, mida mõni liikmesriik võib olla sunnitud tarvitusele võtma tõsiste õiguskorda kahjustada võivate riigisiseste häirete puhul, sõja või endas sõjaohtu kätkeva tõsise rahvusvahelise pinge korral või selleks, et täita endale rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks võetud kohustusi (ELTL art 247). ELTL lubab inimeste, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist piirata, kui piirangud on õigustatud muu hulgas avaliku korra või riigi julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks (vt ELTLi art 36, art 45 lg 3, art-d 52, 62).
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala küsimustes on Euroopa Liidul legislatiivne pädevus, kuid liikmesriikidele on säilitatud täidesaatva võimu pädevus, st austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone (ELTLi art 67). Veelgi enam, ELTLi artikli 72 järgi ei mõjuta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ELTLi regulatsioon liikmesriikidel nende kohustuste täitmist, mis on seotud avaliku korra säilitamise ja sisejulgeoleku kaitsmisega. ELTLi artikli 347 järgi tuleb teavitada ja konsulteerida teiste liikmesriikidega, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga, kui kehtestatakse selliseid piiravaid meetmeid, mis toovad kaasa ELi õiguse kitsendamise.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557 kohustab liikmesriike võtma ELTLi artikli 114 kohaldamisalasse kuuluvaid erimeetmeid, mille eesmärk on tagada elutähtsa ühiskondliku funktsiooni või majandustegevuse säilitamiseks elutähtsate teenuste takistamatu osutamine siseturul, eelkõige kohustus identifitseerida elutähtsa teenuse osutajad, ning aidata elutähtsa teenuse osutajatel täita neile pandud kohustusi. Käesoleva eelnõuga võetakse nimetatud direktiiv üle. Direktiivi artikli 9 punkt 6 ja artikli 15 punkt 1 näevad ette, et direktiivi 2022/2557 pädevad asutused teevad tihedat koostööd direktiivi 2022/2555 ja määruse 2022/2053 pädevate asutustega. Käesolev eelnõu on koostatud seda põhimõtet ja direktiivi 2022/2555 ja määruse 2022/2554 erisusi arvestades.
5.1. Euroopa Komisjoni teavitamine
CER direktiivi artikli 26 kohaselt tuleb direktiiv võtta üle ja avaldada normid hiljemalt 17. oktoobriks 2024. Normid peavad jõustuma hiljemalt 18. oktoobril 2024. Ülevõetud ja avaldatud normidest tuleb viivitamata teavitada Euroopa Komisjoni. Sellest tulenevalt edastatakse eelnõukohane seadus peale selle vastuvõtmist Euroopa Komisjonile.
63
25.09.2023
6. Seaduse mõjud
Käesoleva seaduse eelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ.
Elutähtsa teenuse osutajatel on asendamatu roll ühiskondlike funktsioonide või majandustegevuse säilitamisel siseturul olukorras, kus Euroopa Liidu majandus on üha suuremas ristsõltuvuses. Seaduse eelnõuga luuakse terviklik ülevaade elutähtsatest teenustest ja teenuse osutajatest, kes vastavad direktiivi artiklite 6 ja 7 kriteeriumidele, st on Eesti ühiskonna toimimise seisukohast olulisel kohal. Ühtlasi luuakse alused riiklike elutähtsa teenuse üleste strateegiliste eesmärkide seadmiseks ja meetmete kavandamiseks. Tekkib terviklik riiklik riskipilt, mis hõlmab elutähtsate teenuste sektoriülest vaadet. Riiklik riskianalüüs hõlmab edaspidi lisaks tavapärastele looduslikele ja inimtegevusest tingitud riskidele ka sektori- ja piiriüleseid riske, mis võivad mõjutada elutähtsate teenuste osutamist, sealhulgas õnnetusi, looduskatastroofe, selliseid rahvatervise hädaolukordi nagu pandeemiad ja hübriidohud või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, muu hulgas terroriakte, kuritegevuse sisseimbumist ja sabotaaži. Ühtne ja kõikehõlmav riiklik riskipilt võimaldab paremini suunata ja kavandada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevust. Paraneb elutähtsa teenuse osutajate suutlikkust osutada elutähtsaid teenuseid mitmesuguste riskide korral. Seaduse eelnõuga täpsustatakse asutustevahelist ja rahvusvahelist koostööd, mis aitab tõhustada elutähtsate teenuste kaitset erinevate ohtude vastu, kiirendada infovahetust teenuse osutamist mõjutavate intsidentide korral ning rahvusvahelist koostööd.
Kuivõrd eelnõuga parandatakse elutähtsa teenuse osutajate ja riigi valmisolekut kriisidega toimetulekuks, avaldab see kaudset positiivset mõju nii sotsiaal-, julgeoleku-, majandus- kui ka looduskeskkonnale. Nimelt võimaldab parem valmisolek kriisideks ja oskus lahendada olukorda kiiresti vähendada kahju inimeste elule, tervisele ja toimetulekule, riigi julgeolekule, ühiskonnale, majandusele ja looduskeskkonnale. Muudatuste puhul, mille sihtrühm on riigiasutused ja KOVi üksused, avaldub mõju loetletud valdkondadele kaudselt.
Kuna eelnõul ei ole otsest või kaudset mõju mõne üksiku ega paljude piirkondade arengule ega regionaalpoliitika eesmärkidele, on eelnõu mõju regionaalarengule hinnatud olematuks.
6.1. Kavandatav muudatus: üleriigiline riskianalüüs, kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia
Eelnõu sätestab riigi kohustuse koostada üleriigiline riskianalüüs ja riikliku elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia ning kohaliku omavalitsuse üksuste kohustuse koostada kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs.
Üleriigiline riskianalüüs on uus dokument, mille koostamine hõlmab pädevate asutuste poolt riskide hindamist ja andmete esitamist ohtude, sektorite ja allsektorite kohta. Pädevad asutused määrab Vabariigi Valitsus. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia on dokument, mida koostatakse sektorite ja allsektorite kohta elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs on dokument, kus hinnatakse riske omavalitsusele endale ja tema osutatavate või korraldatavatele teenustele ning haavatavust, valmisolekut erinevate riskide realiseerumiseks.
Eelnõu kohaselt juhib üleriigilise riskianalüüsi ja strateegia koostamist Riigikantselei, kuid selle koostamisega on seotud asjaomased asutused ja isikud. Eelnõu kohaselt on nende
64
25.09.2023
dokumentidega seotud kõik elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavad asutused, elutähtsa teenuse osutajad ja kohaliku omavalitsuse üksused.
Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamist veab kohaliku omavalitsuse üksus ise.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm: riigi elanikud
Mõju on positiivne, kuna üleriigiline riskianalüüs, kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs ja strateegia tagavad paremat elutähtsate teenuste toimepidevust ja valmisolekut kriisideks. Muudatused suurendavad elutähtsa teenuse osutajate, korraldavate asutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, riigi ja ühiskonna teadlikkust ja võimet ohtude korral tegutseda, vähendades seeläbi kriisides kaasnevat mõju elanikkonnale. Samuti suurendab muudatus kohaliku omavalitsuse üksuste teadlikkust piirkonna riskidest, enda võimekusest tulla toime erinevate kriisidega ning elanike teadlikkust ähvardavatest ohtudest tervikuna ja võimalikest kriisidest, kuivõrd koostatakse üleriigilise riskianalüüsi avalik osa, andes elanikele lähtealused kriisideks valmistumisel. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest mõju on positiivne nii sihtrühmale kui ka riigi julgeolekule, olles suunatud asutuste ja isikute, põhiseaduslike institutsioonide ja elanike valmistumisele kriisideks.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju ulatus on keskmine, hõlmates kõiki riigiasutusi, sh korraldavaid asutusi ning suurendades nende seniseid kohustusi kriisideks valmistumisel. Muudatused mõjutavad avalikust sektorist eelkõige riskianalüüsi ja strateegia koostamisse hõlmatud riigiasutuste (senised hädaolukorra riskianalüüsiga seotud asutused ja korraldavad asutused), kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste ja elutähtsa teenuse osutajate töökorraldust, suunates nad konkreetsete tegevuste ja koostatavate dokumentide kaudu hädaolukordadeks süsteemselt valmistuma. Muudatus mõjutab ka suhteid sihtrühma kuuluvate osaliste vahel, sh tööjaotust ja koostööd. Näiteks edaspidi hakkavad ohte hindama vaid pädevad asutused, kel senini puudus kohustus seda ise teha. See viiakse kooskõlla tegelike vajaduste ja sihtrühma ootustega. Tänu strateegiale tekib sektoripõhine vaade arengusuundadest ja eesmärkidest elutähtsate teenuste toimepidevuse suurendamiseks.
Sihtrühmal tekib vajadus muuta töökorraldust ulatuses, mis on seotud üleriigilise riskianalüüsi ja strateegia koostamisega. Muudatus lisab sihtrühmale täiesti uusi kohustusi, muutes senist töökorraldust ja suurendades töökoormust ja kulusid. Muudatus avaldab sihtrühma osalistele erinevat mõju, sõltudes nii lisanduvate tegevuste ulatusest kui ka senise kohustuse täitmisest. Hinnanguliselt vajab iga asutus riskide hindamiseks, andmete koondamiseks ja strateegia koostamiseks 0,5−1 töökoormusega töötajat, mis sõltub asutuse suurusest ning muudest teguritest, seega võib tegelik vajadus olla väiksem või oluliselt suurem.
Arvestades ülesannete täitmise keskmiseks ühe töötaja töökoormuse, siis on täiendav püsivajadus hinnanguliselt 50 000 eurot palgafondiraha aastas, lisandub töökoha ja vajalike vahendite maksumus ning muud kulud, näiteks valmistumise tegevustega seotud konsultatsioonide tellimiseks, koolitustel osalemiseks jms.
Riigikantselei juhtida on üleriigilise riskianalüüsi ja strateegia koostamine, ning võttes arvesse ka ülesannet töötada välja kriisireguleerimise poliitika ja koordineerida selle elluviimist, siis nende tegevuste elluviimisega lisandub kahe töötaja töökoormus ja
65
25.09.2023
täiendav püsivajadus hinnanguliselt 110 000 eurot palgafondi aastas, lisanduvad muud kulud, näiteks töökoha kulud, koolituskulud, kulud teadusuuringute tellimiseks jmt.
Riigikantseleile kaasnevad kohaliku omavalitsuse üksuste riskide hindamiseks mõeldud tööriista väljatöötamise kulud. Tööriista arendamise maksumus koos majutuskuluga on hinnanguliselt 291 000 eurot. Selles hinnangus ei ole arvestatud täiendavate funktsionaalsustega, nagu näiteks andmete automaatne liidestamine (nt iga-aastaselt uuenevad andmed Statistikaametist, andmeühendused rahvastikuregistriga päringute sooritamiseks vms), riskipildi koondvaate loomine (vajalik nt Riigikantseleile, Päästeametile), jagamine mitme kasutaja vahel või vaated erinevates seadmetes (mobiil, tahvel) ega ka süsteemi edasiseks arendamiseks vajaliku infrastruktuuri kuluga. Edasine püsikulu, mis tagab vajalikud täiendused (automatiseeritud andmevahetus, erinevad vaated, uued tellimused), süsteemi uuendused on hinnanguliselt koos majutuskuludega 179 000 eurot aastas.
Muudatused toovad kaasa alalise mõju, kuid nendega kohanemine on ühekordne. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on vähetõenäoline (väike), kuna muudatused on positiivse toimega, suurendades avaliku sektori teadlikkust ning suutlikkust ülesandeid täita ja kriisides tegutseda. Riski maandab eelnõuga kaasnev erinevateks kriisideks valmistumise ühtne korraldus ja süsteemne lähenemine. Lisaks on muutused kooskõlas tegeliku vajaduse ja sihtrühma ootusega.
Mõju sihtrühm: riskianalüüsi ja strateegia koostamisega seotud valitsusasutused
31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust22, millest 273 moodustab keskvalitsus; 2026 kohaliku omavalitsuse üksused ning 183 muud avaliku sektori üksused, st riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu avalikust sektorist 12%. Muu avaliku sektori hulgas on ka Eesti Pank23. Keskvalitsus, mille hulka kuuluvad ka seaduse eelnõu reguleerimisalasse jäävad valitsusasutused, moodustab hinnanguliselt 10% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga. Eelnõust tulenevate valmistumise tegevuste elluviimiseks vajaliku töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas on asutus täitnud seniseid kohustusi ja kas need on lõimitud valitsusasutuste igapäevatöösse. Enamik valitsusasutustest täidab juba praegu HOSist tulenevaid kohustusi seoses riskide hindamisega. Uudsena tuleb kohustus üksnes elutähtsat teenust korraldavatele asutustele, kes ei ole varem sektoripõhist riskide hindamist teinud. Uudsena tuleb ka oma valdkonna kohta sisendi andmine strateegia koostamiseks. Tegemist on keskmise mõjuga, kuna eelnõu lisab sihtrühmale täiesti uusi kohustusi, muudab senist töökorraldust ja suurendab töökoormust ja kulusid. Samas on muudatus väikese ulatusega, kuivõrd kriisideks valmistumise tegevused aitavad täita asutusele pandud ülesandeid.
Negatiivne mõju võib avalduda olukorras, kus valitsusasutus ei täida tema vastutusel olevaid ülesandeid ja ei suuda hädaolukorras või selle ohu korral tõhusalt tegutseda. Kuna eelnõu koostajatel puudub alus väita, et mõni valitsusasutus ei täida praegu oma seadusest tulenevaid ülesandeid, siis on ülesannete täitmisega seotud mahu kasv pigem teoreetiline. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on seetõttu samuti väike.
22 Avaliku sektori üksused on avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all olevad juriidilised isikud. 23 Rahandusministeeriumi avaliku sektori statistika 31.03.2022 seisuga. – https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/riigihaldus#avalik-sektor.
66
25.09.2023
Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostavad ja strateegia koostamises osalevad kohaliku omavalitsuse üksused
31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust, millest 2026 on kohaliku omavalitsuse üksused, st ligi 82% avaliku sektori üksustest. Seaduse eelnõuga määratakse elutähtsa teenuse korraldamise kohustuse kõigile 79 kohaliku omavalitsuse üksusele ehk 15 linnale ja 64 vallale, mis moodustavad ligi 3% kõikidest avaliku sektori üksustest. Sellest tulenevalt on tegemist väikese sihtrühmaga.
Kohaliku omavalitsuse üksused on kehtiva HOSi alusel ka praegu hõlmatud kriisireguleerimise protsessi. Näiteks on kõik 79 kohaliku omavalitsuse üksust kohustatud moodustama kriisikomisjoni ning 33 kohaliku omavalitsuse üksust on kohustatud korraldama elutähtsate teenuste (veevarustus, kanalisatsioon, kaugkütte ja teede korrashoid) toimepidevust ja koostama hädaolukorra lahendamise plaani ja korraldama kriisireguleerimisõppuse. 33 kohaliku omavalitsuse üksusel ei tohiks eelnõust tulenevate valmistumise tegevuste elluviimine tekitada suuri raskusi, kuna nad on puutunud nendega kokku ühel või teisel kujul elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamisel. Näiteks juba praegu on nendes omavalitsusüksustes määratud kriisireguleerimise eest vastutavad isikud, need omavalitsusüksused on koostanud hädaolukorra lahendamise plaane elutähtsate teenuste vaates, korraldanud õppusi elutähtsate teenuste toimepidevuse ja enda tegevuste kontrollimiseks hädaolukorras ning kinnitanud elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüse. Kohanemist vajavad üksnes uued ülesanded. Eelnõuga pannakse kohaliku omavalitsuse üksustele kohustus koostada kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs. Tegemist on uue ülesandega, mille täitmine on edaspidi omavalitsusüksuste kohustus. Samuti on uue tegevusena riiklikusse strateegiasse sisendi andmine ja korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevuse pikem planeerimine. Kuigi strateegia koostamist veab Riigikantselei ja kohaliku omavalitsuse üksustel võrreldes valitsusasutustega puudub otsene kohustus koostada kindlad strateegia osad, on mõeldamatu, et strateegia koostatakse kohaliku omavalitsuse üksusi kaasamata. Strateegia puudutab kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevust ja seega on eeldada ka kohaliku omavalitsuse üksuste aktiivset panust selle koostamisse. Eelnevast tulenevalt on mõju ulatus seega suur.
Peamised kulud kaasnevad kohaliku omavalitsuse üksustele eelkõige kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamisega ning seda eelkõige tööjõukulu kaudu. Riskianalüüsi koostamine on perioodiline ülesanne, st seda ei pea koostama iga aasta, vaid planeeritava määruse kohaselt iga kahe aasta tagant. Tavaliselt koostatakse riskianalüüs kindla aja jooksul. Eelduslikult kulub kohaliku omavalitsuse üksustel riskianalüüsi koostamiseks u 2 kuud, mis tähendab ligikaudu 8000 eurot palgafondiraha. See kulu jaguneb mitme aasta peale. Pealegi, kõige ajamahukam on just esmakordne analüüsi koostamine, hiljem uuendamise käigus tuleb muuta ja hinnata üksnes ajakohastamist vajavaid osi. Mõju avaldamise sagedust saab pidada keskmiseks.
Sellegipoolest on muutused kooskõlas tegeliku vajaduse ja sihtrühma ootusega, olles positiivse toimega, suurendades kohaliku tasandi valmisolekut. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem vähetõenäoliseks (väikeseks). Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga.
Mõju valdkond: mõju majandusele
67
25.09.2023
Mõju sihtrühm: elutähtsa teenuse osutajad ja riigikaitseülesandega isikud
Seaduse eelnõuga kavandatud muudatus puudutab ettevõtjaid, kellest suurema osa moodustavad elutähtsa teenuse osutajad. Kehtiv hädaolukorra seadus hõlmab 125 ettevõtet24, kes on määratud elutähtsa teenuse osutajaks ja kellele kohaldub ka elutähtsa teenuse regulatsioon. Elutähtsa teenuse osutajate ring suureneb 360 ettevõtte võrra. Eelnõuga määratakse riigikaitseülesanne 6 ettevõttele. Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet25. Regulatsioon puudutab suurusjärku 500 ettevõtet, kes moodustavad 0,3% Eestis tegutsevatest ettevõtetest. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga, sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Nimetatud sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad.
Muudatuste tulemusena suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 360 ettevõtte võrra, st elutähtsa teenuse osutajate koguarv hakkab olema 485, täiendava püsiva riigikaitseülesandega isikuid 6.
Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet26, nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga, sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad.
Kõikide ettevõtete tööga hõivatute isikute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal kokku 462 83127 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,90 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötab umbes 8,6% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning nende tulu moodustab umbes 10% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavaid ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga.
Selleks et vastavate ettevõtete majanduslikku olulisust hinnata, võiks hinnata nende tööga hõivatud isikute arvu (ehk kui paljudele inimestele nad tööd pakuvad) ning nende aasta müügitulu (ehk kui palju ettevõte oma toodete ja teenuste eest raha saab). Selleks, et hinnata ettevõtte tegelikku panust sisemajanduse kogutoodangusse, tuleks analüüsida mitmeid näitajaid, kuid sihtrühma suuruse arvestamisel võib lihtsustatult tugineda aastasele müügitulule, mis annab hinnangu ettevõtte majandusliku rolli suurusele. Kuigi kõige täpsem oleks analüüsida töötajate arvu ja müügitulu kõikide elutähtsa teenuse osutajate majandusaasta aruannetest lähtudes, on ka Statistikaamet seda teavet kogunud. Sihtrühma suuruse hindamisel tuginetakse suures osas Statistikaameti andmetele tegevusalade kohta. Kuigi need andmed annavad veidi ebatäpse hinnangu sihtrühma suurusele, sest nendel tegevusaladel tegutsevad ka ettevõtjad, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad või muu püsiva kriisiülesandega isikud, annavad nad üldiselt aimu, kui suure sihtrühmaga võib maksimaalselt tegemist olla (eriti arvestades, et tõenäoliselt on eelkõige elutähtsa teenuse osutajad tegevusaladel kõige suuremad ettevõtted, st et ka suurima töötajate arvu ja müügituluga).
24 Tsiviiltoetuse registri väljavõtte 26.05.2022 seisuga. 25 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008). 26 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008). 27 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi.
68
25.09.2023
Need tegevusalad, kus elutähtsa teenuse osutajad ja muud püsiva kriisiülesandega ettevõtted tegutsevad, on Statistikaameti EMTAKi liigituse järgi:
kanalisatsioon;
veekogumine, -töötlus ja -varustus;
telekommunikatsioon;
teede ja raudteede ehitus;
elektrienergia ülekanne, tootmine ja jaotus;
gaasitootmine, gaaskütuste jaotus magistraalvõrkude kaudu;
auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;
mootorkütuse jaemüük;
tervishoid ja sotsiaalhoolekanne;
toiduainete tootmine.
See nimekiri ei kajasta panku, turvaettevõtteid ja sertifitseerimisteenuse osutajaid, sest nende puhul ei ole tegevusala määratlus piisavalt täpne ning nende vajalikud andmed on võetud otse majandusaasta aruannetest (vt all).
Nimetatud valdkondades töötas 2021. aastal kokku 28 292 inimest ning nende ettevõtete keskmine aastane müügitulu oli kõikide ettevõtete kohta kokku umbes 9,04 miljardit eurot.28
Tuleb märkida, et ettevõtteid, kes kõnealustel tegevusaladel tegutsevad, on 4258. See tähendab, et palju rohkem kui ETOsid, kuid sihtrühma suuruse hindamisel võib orienteeruvalt neile andmetele tugineda.
Nendele tuleb lisaks arvestada pangad, turvaettevõtjad ja sertifitseerimisteenuse osutajad, kes on ETOd (aga kelle tegevusalad on EMTAKi liigituse järgi liiga üldised, et neile võiks mingilgi määral tugineda). Nendeks on LHV Pank AS, AS SEB Pank, Swedbank AS, Luminor Bank AS, AS G4S Eesti ja SK ID Solutions AS. 2021. aasta majandusaasta aruannete alusel oli nende töötajate arv 5947 ning nende aastane müügitulu peaaegu 1,085 miljardit eurot.29 Kokkuvõttes töötab nimetatud tegevusaladel ning nimetatud ETOdes peaaegu 34 239 inimest ning nende müügitulu on umbes 10,125 miljardit eurot.
Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 83130
ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga.
28 Statistikaameti andmebaas. EM001: Ettevõtete tulud, kulud ja kasum tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi, mis on kättesaadav: http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=M000d. 29 Pankade majandusaasta aruanded. Kättesaadavad äriregistrist. 30 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi.
69
25.09.2023
Olemasolevatele elutähtsa teenuse osutajatele ja püsiva riigikaitseülesandega isikutele ei tohiks üleriigilise ja kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüside ning strateegia koostamine tuua lisakohustusi, kuna nimetatud dokumentide peamisteks koostajateks on valitsusasutused ja teenuse korraldajad. Teenuseosutajad ja püsiva riigikaitseülesandega isikud peavad üksnes andma vajaduspõhiselt sisendit ja avaldama arvamust.
Sellest tulenevalt saab pidada mõju väikseks. Riskianalüüsi ja strateegia koostamisega ei tohiks ettevõtetele kaasneda ka lisakulusid. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem väikseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist ebaolulise mõjuga.
6.2. Kavandatav muudatus: elutähtsad teenused ja teenuseosutaja ülesanded
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm (A): elutähtsa teenuse osutajad
Seaduse eelnõuga muutub elutähtsate teenuste ring, samuti laienevad teatud kohustused: töötajate kategoriseerimine, taustakontroll, korraldava asutuse teavitamine olulistest sündmustest ja meetmetest. Kehtiv hädaolukorra seadus hõlmab 125 ettevõtet31, kes on määratud elutähtsa teenuse osutajateks. Eelnõuga laiendatakse elutähtsate teenuste osutajate ringi – eelnõu jõustumisel on elutähtsad teenused ka sularaha käitlemise toimimise tagamine, toiduga varustamine, lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ja sadamate toimimine, ravimitega varustamine, turvateenuse tagamine. Seni on Sotsiaalministeeriumi ülesanne tagada üksnes vältimatu abi, kuid eelnõuga laiendatakse seda tervishoiuteenuste toimimisele.
Ühtlasi muudetakse eelnõuga elutähtsa teenuse osutajast vee-ettevõtjate, soojusettevõtjate ja teede korrashoidjate määratlus, mille tulemusena on elutähtsa teenuse osutajateks kõik vee- ettevõtjad, kohaliku omavalitsuse üksus(t)es teede korrahoiuga tegelevad ettevõtted ning kõik võrgupiirkonnas tegutsevad soojuse tootjad ja võrguettevõtjast soojusettevõtjad. Nimetatud muudatuste tulemusena suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 360 ettevõtte võrra, st elutähtsa teenuse osutajate koguarv hakkab olema 485.
Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet32, nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga, sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad.
Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 83133
ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga.
31 Tsiviiltoetuse registri väljavõtte 26.05.2022 seisuga. 32 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008). 33 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi.
70
25.09.2023
Elutähtsa teenuse osutajatele täiendavate ülesannete panemine ei mõjuta oluliselt olemasoleva 125 elutähtsa teenuse osutaja töökorraldust. Olemasolevad elutähtsa teenuse osutajad koostavad juba praegu toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani ning mingil määral kategoriseerivad ka oma töötajaid riigikaitseliste töökohtade määramiseks. Ühtlasi on juba praegu teenuseosutajad kohustatud teavitama olulistest sündmustest, mis mõjutasid või võisid mõjutada elutähtsa teenuse osutamist. Suurema muudatusena olemasolevate teenuseosutajate jaoks on iga-aastane kokkuvõtte esitamine korraldavatele asutustele rakendatud toimepidevuse meetmetest.
Oma olemuselt on tegemist pigem korralduslike muudatustega, mis ei mõjuta olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ja mõju ulatus nendele ettevõtetele on väike. Mõju ulatus lisanduvatele elutähtsa teenuse osutajatele on keskmine.
Elutähtsa teenuse osutajad, kes vastutavad lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ja sadamate toimimise eest, on ajavahemikul 2009–2017 täitnud elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid. Samuti on need ettevõtted puutunud kokku riigikaitseobjektidega seotud nõuete täitmisega. Sisuliselt ei ole nende ettevõtete jaoks elutähtsa teenuse regulatsiooniga kaasnevad nõuded uued ning suurt kohanemist ei eelda. Küll eeldab käesoleva seaduse eelnõu muudatust senises toimimises ja kohanemist toiduvarustuskindluse, sularaha käitlejate, tervishoiuteenuse ning ravimite hulgi- ja jaemüügi toimepidevuse eest vastutavatelt ettevõtetelt. Täpsemad toimepidevuse nõuded neile kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Käesoleva seaduse eelnõu koostamise ajal ei ole teada täpsemaid toimepidevuse nõudeid, mida on kavas kehtestada ja seega saab nende muudatuste mõju hinnata alles vastava määruse eelnõu koostamisel. Kuna enamikule elutähtsa teenuse osutajatest on elutähtsa teenuse toimepidevusega seotud nõuete täitmine tuttav ning kohanemist ja suurt ümberkorraldust eeldab see üksnes toidusektori ettevõtetelt, ravimite hulgimüüjatelt, sularaha käitlejatelt, turvateenuse osutajatelt, apteekidelt ning perearstidelt, siis saab mõju ulatust elutähtsa teenuse osutajatele tervikuna pidada keskmiseks. Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub aga sellest, kuidas on ettevõtte toimepidevusega seotud tegevused seni lõimitud ettevõtte igapäevatöösse. Arvestades sellega, et olemasolevad elutähtsa teenuse osutajad täidavad juba praegu elutähtsa teenuse toimepidevuse nõudeid, siis nendele ei kaasne olulist töökorralduslikku muudatust ja mõju avaldumist ei saa pidada regulaarseks või tihedaks. Teistele elutähtsa teenuse osutajatele tähendab see muutusi töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja juurutamist, toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamist, toimepidevuse meetmete rakendamist ja õppuste korraldamist. Arvestades ülesannete iseloomu on tegemist regulaarsete tegevustega ja seega saab mõju sagedust pidada samuti keskmiseks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige halduskoormuse kasvus nendele ettevõtetele, kes ei ole kehtiva HOSi alusel elutähtsa teenuse osutajad. Eelnõuga lisanduvad sellistele ettevõtetele järgmised kohustused:
1) koostada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan;
2) rakendada elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;
3) tagada igas olukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;
71
25.09.2023
4) teavitada viivitamata korraldavat asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab vajaduse korral korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;
5) osaleda hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt;
6) anda korraldavale asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;
7) korraldada enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi;
8) esitada korraldavale asutusele kord aastas ülevaade intsidentidest ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmetest;
9) täita KütSist tulevaid küberturvalisuse nõudeid.
Vastavate nõuete rakendamisega kaasnevad lisanduvad tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 600–5000 eurot. Näiteks 2022. aasta mai seisuga oli turult võimalik saada teid korrashoidva ettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 600–1000 euro eest, vee-ettevõtja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 2500 euro eest ja kaugkütteettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 3500 euro eest. KüTsist tulenevalt on kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib turult saada olenevalt ettevõttest 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga ja aasta bilansimahuga või aastakäibega üle 2 miljoni euro elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest. Vastav nõue tuleneb küberturvalisuse seadusest ja selle alamaktist ning täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei kajastata. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta jooksul õppus. Õppuste läbiviimine ei eelda üldjuhul suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta üldjuhul tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse ettevõtte tegevuskulude jooksvast eelarvest. Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga.
Mõju sihtrühm (B): Päästeamet
Alates 2018. aastast teeb Päästeamet HOSist tulenevalt haldusjärelevalvet 79 omavalitsusüksuse kriisireguleerimisalaste ülesannete täimise üle, mis hõlmab järgmist:
72
25.09.2023
kontroll omavalitsusüksuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestamise üle;
kontroll, kas omavalitsusüksuse kriisikomisjoni tegevusest kokkuvõte ja järgmise aasta tööplaan on esitatud regionaalsele kriisikomisjonile.
Alla 10 000 elanikuga 46 omavalitsusüksuse puhul lisandub veel järgmine tegevus:
järelevalve korraldava asutuse tegevuse üle, sh hädaolukorra lahendamise plaani kooskõlastamine.
Eelnimetatud tegevuste läbiviimiseks on Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud KOVi haldusjärelevalvet tegevad ja HOSi alusel dokumente kooskõlastavad Päästeameti teenistujad: üks koordinaator peamajas ja kolm ametnikku igas regioonis, seega kokku 13 teenistujat.
Käesoleva seaduse eelnõu näeb ette kõigi 79 KOVi muutmist elutähtsat teenust korraldavaks asutuseks. Muudatus suurendab Päästeameti töökoormust nii omavalitsusüksuste koolitamisel ja nõustamisel kui ka haldusjärelevalve tegemisel. Päästeameti hinnangul tuleb selleks luua viis täiendavat ametikohta. See tähendab seda, et tulevikus hakkavad omavalitsusüksuste elutähtsate teenuste küsimustega tegelema 18 Päästeameti ametnikku, kes moodustavad alla 1% kõikidest Päästeameti teenistujatest. Sellest tulenevalt on tegemist väikese sihtrühmaga.
Kavandatava muudatusega kaasneva mõju ulatust ja sagedust võib hinnata keskmiseks, kuna muudatus eeldab Päästeametilt mõningat kohanemist, töö ümberkorraldamist. Eeskätt nõuab see Päästeametilt põhjalike koolituste ja nõustamiste kavandamist KOVdele ning lisaks ka koolitusi Päästeameti ametnikele, kes oskaksid viia läbi haldusjärelevalve toiminguid.
Viimased aastad on näidanud, et kriisid on väga eripalgelised (pandeemiast sõjapõgenikeni) ja üldiselt ei ole lokaalsed (ületavad nii omavalitsusüksuse, maakonna kui ka riigi piire). Seepärast on vaja senisest tõhusamaid tegevusi kriisivalmiduse suurendamiseks. Üks selliseid võimalusi on suurendada omavalitsusüksuste suutlikkust kriisidega toime tulla ettevalmistavate ja ennetavate tegevuste kaudu, mh näiteks kõigis KOVides elanikele suunatud elutähtsate teenuste kohta riskianalüüside ja kriisiplaanide koostamine, aga ka toimepidevuse tõhustamine ja kerksuse baasnõuete teadvustamine ning kerksuse saavutamiseks vajalike tegevuste rakendamine. Juba praegu on Päästeamet KOVi suuna tegevuste juures lähtunud eesmärgist kriisivaldkonda tõhustada heas koostöös ja partnerluses ning eelkõige seadnud olulisele kohale KOVi nõustamise ja koolitamise protsessi. Kokkuvõtvalt toimub kohaliku omavalitsuse üksuste kriisideks valmisoleku võimestamine nõustamise, koolitamise ja haldusjärelevalve ning sihtotstarbelise riigieelarvelise toetusmeetme rakendamise kaudu ning seda ka praegu. See omakorda tähendab seda, et eelkõige käesoleva seaduse eelnõuga kaasnev muudatus eeldab 46 KOVi ja uue 5 ametniku kohanemist. Päästeameti hinnangul kuluks töötasudele 210 700 eurot, lisanduvad ametnike koolitusega ja töökoha loomisega (sh vormiriietus, arvuti, telefon jms) seotud kulud.
Eelnevast tulenevalt saab järeldada, et tegemist on keskmise olulisusega mõjuga.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm: riigi elanikud, asutused, ettevõtjad
73
25.09.2023
Muudatusega kaasneb mõju ühiskonna turvalisusele ja julgeolekule. Elutähtsa teenuse tarbijateks on nii erakliendid kui ka asutused ja ettevõtted, sh elutähtsa teenuse osutajad ise. Eelnõuga laiendatakse elutähtsate teenuste ringi, hõlmates riigikaitse seisukohast olulised sadamad, lennujaamad, raudtee ning ravimitega ja toiduga varustamise. Elutähtsate teenuste osutamise tagamiseks igas olukorras, eelkõige riigikaitselises olukorras sätestatakse elektri, maagaasi, sadamate, raudtee ja lennujaamadega seotud ettevõtete alltöövõtjatele püsivad riigikaitseülesanded. Muudatus suurendab Kaitseväe koostöövõimet NATO-ga, võimet osaleda rahvusvahelistes kriisihaldamisoperatsioonides tänu toimepidevale ja kriisikindlamale taristule.
Elanikkonnale, asutustele ja ettevõtetele tähendab see, et kriiside ajal on teenus suurema tõenäosusega kättesaadav. Eraisikust tarbijad saavad katta eluks vajalikke esmavajadusi. Ettevõttest tarbijad ja asutused saavad pikemalt oma teenust osutada, see omakorda avaldab positiivset mõju elanikkonna elule ja tervisele ning riigi toimimisele tervikuna.
Suureneb küberturvalisus nende ettevõtete seas, kes saavad elutähtsa teenuse osutajateks, kuna tuleb järgida KütSi nõudeid.
6.3. Kavandatav muudatus: elutähtsat teenust korraldavad asutused ja nende kriisiülesanded
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: elutähtsat teenust korraldavad asutused
Kehtiva hädaolukorra seaduse kohaselt on elutähtsat teenust korraldavateks asutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank ja 33 kohaliku omavalitsuse üksust34. Käesoleva eelnõuga laiendatakse elutähtsate teenuste nimekirja, mille tulemusena hakkab korraldava asutuse ülesandeid toidu varustuskindluse vallas täitma Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, sularaha käitlemise vallas Eesti Pank ning veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu puhul kõik 79 kohaliku omavalitsuse üksust ehk ka ülejäänud 46 omavalitsusüksust, kes ei ole seni olnud ühegi teenuse puhul korraldavaks asutuseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium täidab korraldava asutuse ülesandeid ka praegu, kuid seaduse eelnõuga tuleb edaspidi neid ülesandeid täita ka järgmiste teenuste korral: lennuväljade toimimine, aeronavigatsiooniteenuse toimimine, avaliku raudtee toimimine, raudteeveo toimimine, sadamate toimimine. Ka Sotsiaalministeerium täidab juba praegu korraldava asutuse ülesandeid vältimatu arstiabi korral ning tulevikus lisandub vastav kohustus apteekide, ravimite hulgimüüjate ja perearstide puhul. Kokku hakkab korraldavaid asutusi olema 83.
31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust, millest 273 moodustab keskvalitsus; 2026 kohaliku omavalitsuse üksused ning 183 muud avaliku sektori üksused, st riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu avalikust sektorist 12%. Muu avaliku sektori hulgas on ka Eesti Pank35. Elutähtsat teenust korraldavad asutused
34 Tallinna linn, Tartu linn, Narva linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Saaremaa vald, Saue vald, Viimsi vald, Viljandi linn, Rae vald, Valga vald, Rakvere linn, Maardu linn, Elva vald, Põlva vald, Viljandi vald, Harku vald, Jõgeva vald, Sillamäe linn, Haapsalu linn, Võru linn, Rapla vald, Jõhvi vald, Tori vald, Tapa vald, Paide linn, Türi vald, Lääne-Harju vald, Võru vald, Tartu vald, Kambja vald, Keila linn, Saku vald. 35 Rahandusministeeriumi avaliku sektori statistika 31.03.2022 seisuga. – https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/riigihaldus#avalik-sektor.
74
25.09.2023
moodustavad 3% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga.
Korraldavate asutuste ülesanded elutähtsate teenuste puhul oluliselt ei muutu, st jäävad alles kõik HOSi alusel olevad funktsioonid. Olemasolevatele funktsioonidele lisanduvad sisendi andmine üleriigilisse riskianalüüsi ja strateegia koostamises osalemine, Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramine, teabevahetus Riigi Infosüsteemi Ameti, Finantsinspektsiooni, Päästeameti ja Riigikantseleiga, aruande esitamine Riigikantseleile oluliste sündmuste kohta. Laieneb ka elutähtsate teenuste ring.
Eelnevast tulenevalt saab mõningat kohanemise vajadust eeldada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ja Sotsiaalministeeriumilt, seda eelkõige töökorralduslikul tasandil, et määrata kindlaks info ja eksperditeadmiste liikumine kriisireguleerimise eest vastutava osakonna ja sisuosakondade vahel. Lisanduvate teenuse puhul võib hinnanguliselt nendel ministeeriumidel kuluda täiendavalt kuni 300 tundi aastas (järelevalve, riskianalüüsi ja plaani kooskõlastus, nõustamine, perioodiline õppuste korraldamine). Esimesel aastal võib kuluda ka rohkem aega, kuna tuleb töötada välja toimepidevuse nõuete määrused lisanduvate teenuste kohta. Arvestades sellega, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Sotsiaalministeerium on juba praegu korraldavad asutused, siis uue regulatsiooniga kohanemise raskusi ei tohiks neil tekkida. Muudatus eeldab sihiteadlikku kohanemist ja võib olla ka raskendatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil ja 46 kohaliku omavalitsuse üksusel. Seda eelkõige põhjusel, et nende asutuste jaoks on tegemist täiesti uue kohustusega. Korraldava asutuse ülesanded on:
1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist;
2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat;
3) kehtestada elutähtsa teenuse osutamise nõuded;
4) teha järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle;
5) korraldada enda korraldatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul;
6) kinnitada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs ja toimepidevuse plaan;
7) hinnata sektoripõhised riskid ja anda sisend üleriigilise riskianalüüsi;
8) koostada sektoripõhine strateegia;
9) määrata vajaduse korral Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja;
10) vahetada teavet Riigi Infosüsteemi Ameti, Finantsinspektsiooni, Päästeameti ja Riigikantseleiga;
11) esitada üks kord aastas aruanne Riigikantseleile oluliste sündmuste kohta.
Kõik need tegevused eeldavad korralduslikke muudatusi, organisatsioonisisese kriisireguleerimise süsteemi loomist, nõustamise ja järelevalve põhimõtete väljatöötamist, toimepidevuse nõuete väljatöötamist. Arvestades sellega, et uued korraldavad asutused moodustavad enamiku korraldavatest asutustest, saab mõju ulatust pidada suureks.
75
25.09.2023
Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas on asutuse toimepidevusega seotud tegevused lõimitud korraldavate asutuste igapäevatöösse. Arvestades sellega, et paljudele korraldavatele asutustele eeldab üldpõhimõtete rakendamine muutusi töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja juurutamist, täiendavate ülesannete täitmist ning sihikindlat kohanemist muudatustega, siis mõju sagedust saab pidada suureks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige korraldavate asutuste halduskoormuse kasvus elutähtsa teenuse korraldamisel. Kindlasti kaasnevad vastavate nõuete rakendamisega tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt asutusest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse asutuse tegevuskulude jooksvast eelarvest.
Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine aitab parandada elutähtsate teenuste ning korraldavate asutuste endi valmidust ja toimimist kriisides ning seeläbi üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist olulise mõjuga.
6.4. Kavandatav muudatus: elutähtsa teenuse osutaja taustakontroll
Direktiivi artikli 14 kohaselt peavad liikmesriigid täpsustama tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse võttes esitada taotlusi oma töötajate taustakontrolliks. Seejuures näeb direktiiv taustakontrolli võimalust töötajate suhtes:
a) kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega;
b) kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele, teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega;
c) kelle puhul kaalutakse töölevõtmist punktides a või b sätestatud kriteeriumidele vastavatele ametikohtadele.
Taustakontroll peab olema proportsionaalne ja rangelt piirduma vajalikuga. Taustakontrolli tohib teha üksnes selleks, et hinnata võimalikku julgeolekuriski asjaomasele elutähtsa teenuse osutajale.
Vastavad võimalused luuakse eelnõu punktiga 16. Muudatus mõjutab eelkõige elutähtsa teenuse osutajaid ja Registrite ja Infosüsteemide Keskust.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm (A): elutähtsa teenuse osutajad
76
25.09.2023
Muudatus puudutab kõiki elutähtsa teenuse ostjataid, kelleks on 485 ettevõtjat. Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet36, nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga, sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad. Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 83137 ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga.
Eelnõu kohaselt piirdub taustakontroll registrite kontrolliga vastava ülesandega töötaja isikukoodi alusel, mis eeldab teenuseosutajatelt minimaalset pingutust. Sellegipoolest vajab muudatust mõningat kohanemist teenuseosutajatelt, kuna toimepidevuse riskianalüüsis tuleb tuua esile ülesanded, mis eeldavad seda, et isikule usaldatakse elutähtsa teenuse osutaja juures eelnõus toodud ülesannete täitmine, sõltumata sellest, kas ülesandeid täidetakse lepingu või muul alusel. See eeldab teenuseosutajatelt ülesannete läbimõtlemist, vajaduse korral töötajate, alltöövõtjate kategoriseerimist. Kui sama isik täidab ülesannet püsivalt, siis tuleb kontrolli korrata iga kahe aasta tagant, mis samuti eeldab vastavate töökordade väljatöötamist ettevõtete siseselt. Oma olemuselt on tegemist korralduslike muudatustega, mis ei mõjuta oluliselt olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ja mõju ulatus nendele ettevõtetele on keskmine.
Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub aga sellest, kuidas on ettevõte töösuhteid ja lepingulisi suhteid alltöövõtjatega seni korraldanud, samuti sellest, kui detailselt on praeguseks kajastatud toimepidevuse riskianalüüsis riigikaitselisi töökohti. Arvestades ülesannete iseloomu on tegemist regulaarsete tegevustega ja seega saab mõju sagedust pidada samuti keskmiseks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige korralduslikes muudatustes ja detailsema isikute ülesannete vaate loomises toimepidevuse riskianalüüsis. Samas suurendab taustakontrolli rakendamine teenuseosutajate teadlikkust töötajatest, taristule ligipääsu omavate isikute usaldusväärsust ning seeläbi vähendab riski elutähtsa teenuse osutaja taristule ja tõstab teenuse toimepidevust. Seda kõike nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga.
Mõju sihtrühm: Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Eelnõu koostamise käigus on kaalutud erinevaid võimalusi taustakontrolli korraldamiseks. Näiteks on kaalutud vastava pädevuse andmist Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, korraldavatele asutustele, elutähtsa teenuse osutajatele. Lõpuks on otsustatud jätta see elutähtsa teenuse osutaja pädevusse, kuna kontroll piirdub päringute esitamisega registritesse ja valmisvastuste saamisega, st kontroll ei eelda eriteadmisi või täiendavate andmete kogumist. Pealegi puudub vajadus põhjaliku julgeolekukontrolli tegemiseks, mida saaksid teha üksnes pädevad asutused. Elutähtsa teenuse osutajate juures töötab u 40 000 töötajat. Taustakontrolli vajadusega töötajate ring jääb u 5000−7000 töötaja juurde aastas. Sellise hulga inimeste kontroll ühe asutuse poolt eeldaks viis täiendavat
36 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008). 37 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi.
77
25.09.2023
ametikohta, mis eeldab 200 000 eurot lisaeelarvet iga aasta. See ei ole arvestades kontrolli iseloomu aga mõistlik. Eelnõu käigus toimusid arutelud Justiitsministeeriumiga ning on jõutud järelduseni, et arvestades kontrollitavate registrite loetelu on mõistlik elutähtsa teenuse osutajate läbiviidavaks taustakontrolliks arendada Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) vastutusalas oleva infosüsteemi juurde (praegu eelistatud arendus e-äriregistri või ettevõtjaportaali juurde) lisamoodul. Lisamooduli abil saavad elutähtsa teenuse osutajad esitada päringud erinevate registrite andmete kontrolliks ühest kohast ning saada üks agregeeritud vastus päringutele. Lisamoodul koondaks rahvastikuregistri, e-toimiku ja karistusregistri andmeid.
31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust, millest 273 moodustab keskvalitsus; 2026 kohaliku omavalitsuse üksused ning 183 muud avaliku sektori üksused, st riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu avalikust sektorist 12%. Muu avaliku sektori hulgas on ka Eesti Pank38. RIK moodustab alla 1% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga.
Muudatuse mõju sagedust saab pidada väikseks. Tegemist on lühiajalise, n-ö projektipõhise arendusega, mis ei eelda püsivat hooldust ja hoolduskulusid. Seda eelkõige põhjusel, et moodul üksnes agregeerib olemasolevates registrites olevaid andmeid ning see luuakse juba olemasoleva süsteemi juurde, eelduslikult ettevõtjaportaali või e-äriregistri juurde.
Negatiivne mõju avaldub eelkõige arenduskuludes, mis arvestades lisamooduli iseloomu on hinnanguliselt 30 000 − 70 000 eurot ja eeldab u 1−2 arendaja kuni 2 kuud tööd. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem väikseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist väikse mõjuga.
6.5. Kavandatav muudatus: korraldava asutuse järelevalve pädevuse laiendamine
Kehtiva HOSi § 45 lõike 1 punkti 4 kohaselt teeb järelevalvet HOSi § 41 üle Riigi Infosüsteemi Amet. Eelnõuga muudetakse nimetatud sätet ja järelevalve pädevus jääb korraldavale asutusele, küll tuleb HOSi § 41 lõike 2 alusel nõutud lahendus teenuse toimepidevuse tagamiseks välismaal asuvate võrgu- ja infosüsteemide katkestuse korral saata arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile. Korraldaval asutusel on võimalik kaasata järelevalve menetlusse eksperte ja asjakohaseid asutusi, hindamaks, kas elutähtsa teenuse osutaja poolt toimepidevuse tagamiseks kasutusele võetud meetmed vastavad toimepidevusele esitatud nõuetele või mitte. Nii näiteks võib kaasata Riigi Infosüsteemi Ametit, kelle üheks ülesandeks on muu hulgas korraldada ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide infoturbemeetmete rakendamise kontrolli ja küberturvalisust ohustavate riskide seiret ning analüüsi.
Mõju valdkond: mõjud riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus
31.03.2022 seisuga oli Eestis 2484 avaliku sektori üksust, millest 273 moodustab keskvalitsus; 2026 kohaliku omavalitsuse üksused ning 183 muud avaliku sektori üksused, st
38 Rahandusministeeriumi avaliku sektori statistika 31.03.2022 seisuga. – https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/riigihaldus#avalik-sektor.
78
25.09.2023
riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu avalikust sektorist 12%. Muu avaliku sektori hulgas on ka Eesti Pank39. Elutähtsat teenust korraldavad asutused moodustavad 3% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga.
Juba praegu peavad korraldavad asutused tegema järelevalvet elutähtsa teenuse osutajate üle, samuti kinnitama elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse riskianalüüse ja plaane. Ühtlasi on kehtiva HOSi § 40 lõike 4 kohaselt korraldavatel asutustel juba praegu pädevus küsida teistelt asutustelt arvamust teenuseosutaja plaani kohta. Korraldavate asutuste järelevalve hõlmab paratamatult praegu ka HOSi § 41 lõike 2 alusel rakendatud meetmeid, kuna need meetmed on teenuseosutaja toimepidevuse aluseks ja neid hindamata ei ole võimalik teha täisväärtuslikku järelevalvet teenuseosutaja üle. Sellest tulenevalt ei tohiks korraldavate asutuste töömaht kasvada. Mõningat töökorralduslikku kohanemist vajab arvamuse küsimine Riigi Infosüsteemi Ametilt ja lõpliku otsuse vormistamine saadud arvamuse põhjal. Sellegipoolest ei ole sellega kaasnev töömaht suur, kuna arvamust tuleb küsida üksnes HOSi § 41 lõike 2 alusel rakendatud lahenduse esmakordsel rakendamisel, kajastamisel riskianalüüsis või plaanis ning selle lahenduse ajakohastamisel, muutmisel. Seega on näha, et esimesed paar aastat rakendub uus kord ainult eelnõuga lisanduvate teenuseosutajate suhtes. Sellest tulenevalt saab mõju ulatust pidada väikseks. Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas on asutuse toimepidevusega seotud tegevused lõimitud korraldavate asutuste igapäevatöösse. Arvestades sellega, et muudatuse rakendamine ei eelda olulisi muutusi töökorralduses ning eeldab üksnes mõningat kohanemist muudatustega, siis mõju sagedust saab pidada väikseks.
Sihitud arvamuse küsimine Riigi Infosüsteemi Ametilt tehnilise lahenduse rakendamisel või muutmisel aitab parandada elutähtsate teenuste kättesaadavust kasutajatele ja teenuseosutajate toimepidevust ning seeläbi suurendada üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem väikseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist ebaolulise mõjuga.
Mõju sihtrühm: Riigi Infosüsteemi Amet
Muudatus puudutab ühte riigiasutust, kes moodustab alla ühe protsendi kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga.
Kehtiva HOSi alusel teeb Riigi Infosüsteemi Amet järelevalvet HOSi § 41 üle, samuti on ameti pädevuses järelevalve KÜTSi alusel. Edaspidi ei tee amet enam otsest järelevalvet HOSi § 41 lõike 1 alusel, vaid annab arvamust. Sihitud arvamuse küsimine Riigi Infosüsteemi Ametilt tehnilise lahenduse rakendamisel või muutmisel võimaldab optimeerida ameti töökoormust. Seega on muutusel pigem positiivne mõju ameti tööle. Vaatamata sellele eeldab muudatus ametilt mõningat kohanemist, vajaduse korral tööprotseduuride muutmist, täiendamist, kuid seda vähesel määral. Sellest tulenevalt saab mõju ulatust ja sagedust pidada väikseks.
Sihitud arvamuse küsimine Riigi Infosüsteemi Ametilt tehnilise lahenduse rakendamisel või muutmisel aitab ka parandada elutähtsate teenuste kättesaadavust kasutajatele ja
39 Rahandusministeeriumi avaliku sektori statistika 31.03.2022 seisuga. – https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/riigihaldus#avalik-sektor.
79
25.09.2023
teenuseosutajate toimepidevust ning seeläbi suurendada üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem väikseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist ebaolulise mõjuga.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: elutähtsa teenuse osutajad
Eelnõu kohaselt suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 360 ettevõtte võrra, st elutähtsa teenuse osutajate koguarv hakkab olema 485.
Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet40, nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga, sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad.
Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 83141
ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga.
Muudatus järelevalves pädevas asutuses ei mõjuta teenuseosutajate töökorraldust ega too kaasa teenuseosutajatele täiendavaid kulusid. Teenuseosutajate jaoks on tegemist tehnilise muudatusega, kuna teenuseosutaja jaoks menetlus ei muutu – teenuseosutaja esitab riskianalüüsi ja plaani kinnitamiseks korraldavale asutusele ning kinnitamise menetluse raames kontrollitakse ka HOSi § 41 lõike 2 alusel rakendatud meetme sobivust. Tegemist on muudatustega, mis ei mõjuta olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ja seega mõju ulatus ja sagedus teenuseosutajatele on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski saab samuti pidada väikseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist väikse mõjuga.
6.6. Kavandatav muudatus: sunniraha- ja trahvimäärad
Eelnõuga muudetakse sunniraha ja trahvide ülemmäärad. Muudatus puudutab 485 elutähtsa teenuse osutajat. Kokku tegutses Eestis 2021. aasta seisuga 127 357 ettevõtet42, nii et elutähtsa teenuse osutajad moodustavad ettevõtetest vaid väikese osa. Siiski võib olla tegemist keskmise sihtrühmaga, sest neis võib töötada oluline osa Eesti inimestest ning nad võivad sisemajanduse kogutoodangusse anda olulise panuse. Seda sihtrühma saab hinnata vastavalt sellele, kui palju panustavad Eesti majandusse sektorid, milles nad tegutsevad.
Kõikide ettevõtete tööga hõivatute hulk oli Statistikaameti andmetel 2021. aastal 462 83143
ning aastane müügitulu kõikide ettevõtete kohta 2021. aastal kokku umbes 79,9 miljardit eurot. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötas seega umbes 7,4% kõikidest tööga
40 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008). 41 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi. 42 Statistikaamet. ER029: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (EMTAK 2008). 43 Statistikaamet. TT0205: Hõivatud ja palgatöötajad tööandja liigi ja tegevusala järgi.
80
25.09.2023
hõivatud inimestest ning ettevõtted teenisid umbes 12,7% kõikide ettevõtete müügitulust. ETOde mõju majandusele on sellest veel väiksem, sest nimetatud suhtarvud kajastavad ka neid ettevõtteid, kes ei ole ETOd. Seega on tegemist kuni keskmise sihtrühmaga.
Kehtiv HOS näeb ette sanktsioonid seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmata jätmise korral. Sellegipoolest ei ole seni kehtinud sunniraha ja trahvide määrad olnud motiveerivad. Näiteks osa teenuseosutajate jaoks on seni olnud lihtsam tasuda iga kord sunniraha 2000 eurot kui täita toimepidevuse nõudeid. Eriti on see problemaatiline olnud vedelkütuse sektoris. Sanktsioonid on mõjutusvahend isikute käitumise korrigeerimiseks sobivas suunas. On oodata, et uued sunniraha ja trahvide määrad mõjutavad olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ning suunavad neid paremini täitma seadusest tulenevaid nõudeid. Tegemist on positiivse muudatusega, mis võimaldab parandada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust. Avalduva mõju ulatus nendele ettevõtetele on keskmine.
Vaatamata sellele saab muudatust ennast pidada väheoluliseks, kuna määrade tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda automaatselt nende kohaldamist. Igasugune karistuse kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu sunniraha ja rahatrahv määratakse vastavalt rikkumise raskusele. Näiteks on trahvimäärad seatud maksimaalses ulatuses, mida karistusseadustik lubab (KarSi § 47), sest elutähtsa teenuse osutaja kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib kaasa tuua väga suure kahju, ohustada elanikkonda, Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda. Sunniraha määr on ühtlustatud RIKSis sätestatuga ja jääb samasse suurusjärku KütSis sätestatud sunniraha määradega elutähtsa teenuse osutajatele.
6.7. EHSi, ÜVVKSi ja KkütSi kavandatav muudatus: KOVi korraldatavate elutähtsate teenuste kriteeriumide muutmine
Seaduse eelnõuga muudetakse EHSi § 97 lõiget 8 selliselt, et edaspidi laieneb elutähtsate teenuste regulatsioon kõikidele kohaliku omavalitsuse üksus(t)es teede korrahoiuga tegelevatele ettevõtjatele ning seda olenemata sellest, kas ettevõtja tegutseb kohaliku omavalitsuse üksuse tiheasustusalal või hajaasustusalal. KkütSi § 7 lõiget 3 muudetakse selliselt, et edaspidi on elutähtsa teenuse osutajaks võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja võrguettevõtjast soojusettevõtja. ÜVVKSi § 7 lõiget 11 muudetakse selliselt, et edaspidi on elutähtsa teenuse osutajaks kõik vee-ettevõtjad, keda on määratud vee-ettevõtjaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud korras. Kokkuvõttes on muudatuse kohaselt edaspidi elutähtsa teenuse osutajateks kõik teede korrashoiu, kaugkütte- ja veeteenust osutavad ettevõtted.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Mõju sihtrühm (A): riigi elanikud, kes elavad 10 000 elaniku piiriga KOVis ja keda teenindavad elutähtsa teenuse osutajad
Elutähtsat teenust korraldava asutuse ülesandeid täidab praegu 33 kohaliku omavalitsuse üksust44. Nendes omavalitsusüksustes elas Statistikaameti andmetel 01.01.2022 seisuga
44 Tallinna linn, Tartu linn, Narva linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Saaremaa vald, Saue vald, Viimsi vald, Viljandi linn, Rae vald, Valga vald, Rakvere linn, Maardu linn, Elva vald, Põlva vald, Viljandi vald, Harku vald, Jõgeva vald, Sillamäe linn, Haapsalu linn, Võru linn, Rapla vald, Jõhvi vald, Tori vald, Tapa vald, Paide linn, Türi vald, Lääne-Harju vald, Võru vald, Tartu vald, Kambja vald, Keila linn, Saku vald.
81
25.09.2023
1 084 950 inimest ehk 81% kogu elanikkonnast. 2021. aastal Riigikontrolli tehtud ülevaate45
kohaselt on veeteenusega nendes kohaliku omavalitsuse üksustes liitunud hinnanguliselt 871 814 inimest ehk 80% 33 omavalitsusüksuse elanikest ja 65% kõikidest Eesti elanikest. Kaugküttega on liitunud hinnanguliselt 514 752 elanikku ehk 47% 33 kohaliku omavalitsuse üksuste elanikkonnast ja 38% kogu Eesti elanikkonnast. Teede korrashoiu kohta selline statistika puudub. Kehtiva regulatsiooniga on hõlmatud 33 omavalitsusüksuses üksnes tiheasustusalal tegutsevad teede korrashoidjad. Eelnõuga laiendatakse regulatsiooni ka hajaasustuse piirkonnas tegutsevatele ettevõtetele ning seega ka hajaasustusega aladel elavatele inimestele. Arvestades sellega, et Statistikaameti andmetel elab hinnanguliselt 85% Eesti elanikkonnast tiheasustusega piirkondades, siis teenindavad elutähtsa teenuse osutajast teede korrashoidjad ligi 813 712 elanikku 33 omavalitsusüksuses. Kokkuvõttes keskmiselt tarbib 33 omavalitsusüksuses elutähtsat teenust kokku ligi 52% kogu Eesti elanikkonnast. Sellest tulenevalt saab sihtrühma pidada suureks. Nimetatud sihtrühmale on käesoleva seaduse eelnõu mõju ulatus ja sagedus väike, kuna ka praegu osutavad sellele sihtrühmale vee-, kaugkütte- ja teede korrahoiu teenuseid elutähtsa teenuse osutajad. Kuna neid teenuseid osutavate ettevõtjate ja korraldavate asutuste suhtes nõuded seaduse eelnõuga oluliselt ei muutu, siis ka mõju ulatus ja sagedus 33 kohaliku omavalitsuse üksuse elanikkonnale on väike. Eelnevast tulenevalt saab ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski hinnata väikseks ja seega mõju tervikuna ebaoluliseks.
Mõju sihtrühm (B): riigi elanikud, kes on elanud viimase viie aasta jooksul väiksema kui 10 000 elanikuga KOVis ja keda ei teenindanud elutähtsa teenuse osutaja
Seaduse eelnõuga laiendatakse elutähtsate teenuste regulatsiooni kõikidele 79 kohaliku omavalitsuse üksusele, st lisaks senisele 33 kohaliku omavalitsuse üksusele veel 46 omavalitsusüksusele. Nendes 46 kohaliku omavalitsuse üksuses elas Statistikaameti andmetel 01.01.2022 seisuga 255 104 inimest ehk 19% kogu elanikkonnast. 2021. aastal Riigikontrolli tehtud ülevaate kohaselt ligi 25%-le (u 164 000 inimest) kaugkütte teenuse tarbijatest osutab kaugkütteteenust teenuseosutaja, kes ei ole elutähtsa teenuse osutaja. Tsentraalse vee- ja kanalisatsiooniteenuse puhul on osakaalud sisuliselt samad: teenusega seotud inimestest neljandikule (tsentraalse vee puhul u 255 000, kanalisatsiooni puhul u 232 000 inimest) pakub teenust teenuseosutaja, kes ei ole elutähtsa teenuse osutaja. Kokku moodustab see alla 19% Eesti elanikkonna koguarvust. Teede korrashoiu kohta selline ülevaade puudub, kuid siin saab lähtuda 46 kohaliku omavalitsuse üksuse elanikkonna koguarvust, kuna kõik elanikud nendes omavalitsusüksustes kasutavad teid. Seega kokku keskmiselt tarbib 46 omavalitsusüksuses elutähtsat teenust ligi 76% nende omavalitsusüksuste elaniketest ja seega ligi 14% Eesti elanikkonnast. Sellest tulenevalt on tegemist keskmise sihtrühmaga. Nimetatud sihtrühmale saab mõju ulatust pidada keskmiseks. Seda eelkõige põhjusel, et suuremale osale osutab juba praegu veeteenust ja kaugkütteteenust kehtiva seaduse alusel elutähtsa teenuse osutaja. 2021. aasta Riigikontrolli ülevaate kohaselt pakub suuremale osale kaugkütte-, vee- või kanalisatsiooniteenusega seotud inimestele teenust elutähtsa teenuse osutaja. Kaugkütteteenusega seotud inimestest ligi 25% (u 164 000 inimest) puhul ei ole teenuseosutaja elutähtsa teenuse osutaja. Tsentraalse vee- ja kanalisatsiooniteenuse puhul on osakaalud sisuliselt samad: teenusega seotud inimestest neljandikule (tsentraalse vee puhul u 255 000, kanalisatsiooni puhul u 232 000 inimest) pakub teenust teenuseosutaja, kes ei ole elutähtsa teenuse osutaja. Teede kohta sarnane statistika ja ülevaade puudub, kuid eelduslikult võivad need arvud jääda samasse vahemikku kui vee ja kütte puhul. Eelduslikult on mõjutatud
45 Riigikontroll tegi 2021. aastal ülevaate, mille eesmärk oli välja selgitada, kui palju Eesti inimestest on seotud kaugkütte-, vee- ja kanalisatsiooniteenusega sellistes omavalitsustes, kus ei ole hädaolukorra seadusest tulenevat kohustust korraldada nende elutähtsate teenuste toimepidevust ning kus teenuseosutajad pole elutähtsa teenuse osutajad.
82
25.09.2023
eelkõige 20–40% 46 omavalitsusüksuse elanikkonnast, kes edaspidi hakkavad eelduslikult saama toimepidevamat teenust, kuna teenuseosutajal tuleb täita elutähtsa teenuse regulatsioonist tulenevaid nõudeid. Sellest tulenevalt on mõju ulatus keskmine. Mõju sagedus on aga väike, kuna sihtrühm saab tunda teenuse toimepidevust eelkõige hädaolukorras. Eelnevast tulenevalt saab mõju olulisust tervikuna hinnata keskmiselt olulisena.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm (A): elutähtsa teenuse osutajast KOVid
Kehtiva HOSi kohaselt on elutähtsat teenust korraldavateks asutuseks 33 kohaliku omavalitsuse üksust46. Käesoleva eelnõuga muutuvad korraldavateks asutusteks kõik kohaliku omavalitsuse üksused, st lisaks juba olemasolevale 33 omavalitsusüksusele ka 46 omavalitsusüksust. 31.03.2022 seisuga oli Eestis olnud 2484 avaliku sektori üksust, millest 2026 moodustavad kohaliku omavalitsuse üksused. Elutähtsat teenust korraldavad 79 kohaliku omavalitsuse üksust moodustavad 3% kõikidest avaliku sektori üksustest, mistõttu on tegemist väikese sihtrühmaga.
33 kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks ülesanded elutähtsate teenuste puhul ei muutu, kuid muutub ettevõtete ring, kelle suhtes tuleb nendel omavalitsusüksustel täita elutähtsa teenuse korraldaja ülesandeid. Selles osas saab eeldada mõningat kohanemise vajadust ning seda eelkõige töökorralduslikul tasandil. Hinnanguliselt võib nendel omavalitsusüksustel kuluda täiendavalt kuni 200 tundi aastas (järelevalve, riskianalüüsi ja plaani kooskõlastus, nõustamine, perioodiline õppuste korraldamine). Arvestades sellega, et 33 omavalitsusüksust on juba praegu elutähtsa teenuse korraldajad, siis uue regulatsiooniga kohanemise raskusi ei tohiks neil tekkida. Muudatus eeldab sihiteadlikku kohanemist ja võib olla ka raskendatud 46 kohaliku omavalitsuse üksusel. Seda eelkõige põhjusel, et nende jaoks on tegemist täiesti uue kohustusega. Korraldava asutuse ülesanded on:
1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist;
2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat;
3) kehtestada elutähtsa teenuse osutamise nõuded;
4) teha järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle;
5) korraldada enda korraldatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul;
6) kinnitada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs ja toimepidevuse plaan.
Kõik need tegevused eeldavad korralduslikke muudatusi, organisatsioonisisese kriisireguleerimise süsteemi loomist, nõustamise ja järelevalve põhimõtete väljatöötamist, toimepidevuse nõuete väljatöötamist. Arvestades sellega, et uued elutähtsa teenuse korraldajad moodustavad enamiku elutähtsa teenuste korraldajatest, saab mõju ulatust pidada suureks. Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas on asutuse
46 Tallinna linn, Tartu linn, Narva linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Saaremaa vald, Saue vald, Viimsi vald, Viljandi linn, Rae vald, Valga vald, Rakvere linn, Maardu linn, Elva vald, Põlva vald, Viljandi vald, Harku vald, Jõgeva vald, Sillamäe linn, Haapsalu linn, Võru linn, Rapla vald, Jõhvi vald, Tori vald, Tapa vald, Paide linn, Türi vald, Lääne-Harju vald, Võru vald, Tartu vald, Kambja vald, Keila linn, Saku vald.
83
25.09.2023
toimepidevusega seotud tegevused lõimitud korraldavate asutuste igapäevatöösse. Arvestades sellega, et paljudele korraldavatele asutustele eeldab üldpõhimõtete rakendamine muutusi töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja juurutamist, täiendavate ülesannete täitmist ning sihikindlat kohanemist muudatustega, siis mõju sagedust saab pidada suureks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige 46 korraldava asutuse halduskoormuse kasvus elutähtsa teenuse korraldamisel. Kindlasti kaasnevad vastavate nõuete rakendamisega tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt asutusest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse asutuse tegevuskulude jooksvast eelarvest.
Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine aitab parandada elutähtsate teenuste ning korraldavate asutuste endi valmidust ja toimimist kriisides ning seeläbi üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist olulise mõjuga.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: vee-ettevõtja, soojusettevõtja ja teede korrashoidja, kes osutab KOVi territooriumil elutähtsat teenust
Kavandataval muudatusel on mõju nendele ettevõtetele, kes osutavad kaugkütte-, vee- ja kanalisatsiooniteenust või tagavad kohalike teede sõidetavust kohaliku omavalitsuse üksuses. Praegu puudutab see 125 ettevõtet, kuid seaduse eelnõuga laieneb kohustus veel 327 ettevõttele. Sellised ettevõtted moodustavad ligi 2% kõikidest Eestis tegutsevatest ettevõtetest. Nende ettevõtete osakaal kogu majanduses jääb alla 5% ning järelikult sihtrühm on väike.
Kaasneva mõju ulatust ja sagedust võib hinnata suureks, kuna kehtivate kriteeriumide kohaselt on juba 125 ettevõtet hõlmatud elutähtsate teenuste regulatsiooniga ning 327 ettevõtte jaoks on tegemist täiesti uue kohustusega. Nendel ettevõtetel tuleb koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan ühe aasta jooksul pärast elutähtsa teenuse osutajaks saamist, rakendada nendes ettenähtud meetmeid teenuse häirete või katkestuste ennetamiseks ja maandamiseks ning korraldada õppusi üks kord kahe aasta jooksul. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 600–5000 eurot. Näiteks 2022. aasta mai seisuga oli turult võimalik saada teid korrashoidva ettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 600–1000 euro eest, vee-ettevõtja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 2500 euro eest ja kaugkütteettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 3500 euro eest. KüTSist tuleneb kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib turult saada olenevalt ettevõttest 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida tuleb tellida
84
25.09.2023
sisse. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest. Vastav nõue tuleneb KüTSist ja selle alamaktist ning täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei kajastata. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta jooksul õppus. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta enamasti tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse ettevõtte tegevuskulude jooksvast eelarvest. Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise olulisusega mõjuga.
6.7. KASi, turvategevuse seaduse ja MERASi kavandatav muudatus: sularaha ringluse ja makseteenuste elutähtsa teenuse osutajate ringi laiendamine ning sularahaveo, sorteerimise, pakendamise ning ka sularahaautomaadist sularaha väljavõtmise teenuse osutajate elutähtsa teenuse osutajaks nimetamine
Sularaha käitlemise toimimise ja turvateenuse tagamise teenuse osutajate nimetamine elutähtsa teenuse osutajaks parandab riigi valmisolekut võimalikeks kriisideks, sealhulgas valmisolekut julgeolekukriisiga toimetulekuks. Otseselt parandab see nii pankade kui ka teenuse osutajate võimalust kavandada kriiside ennetamist toimepidevuse riskianalüüside, plaanide ja erinevate meetmete kavandamisega.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm : sularaha ringluse, makseteenuse, sularahaveo teenuse, sorteerimise, pakendamise ning ka sularahaautomaadist sularaha väljavõtmise teenuse osutaja, turvateenuse osutaja
Eelnõus toodud kriteeriume täidab praegusele neljale elutähtsa teenuse osutajast pangale lisaks üks pank, kuus turvaettevõtet ning sularaha ringluse vallas neli ettevõtet, kes on seotud sularahaveo, sorteerimise, pakendamise ning ka sularahaautomaadist sularaha väljavõtmise teenuse osutamisega.
Nende ettevõtete elutähtsa teenuse osutajaks nimetamisega kaasneksid neile järgmised kohustused:
1) koostada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan;
2) rakendada elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;
3) tagada igas olukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;
85
25.09.2023
4) teavitada viivitamata korraldavat asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab vajaduse korral korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;
5) osaleda hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt;
6) anda korraldavale asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;
7) korraldada enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi;
8) esitada korraldavale asutusele kord aastas ülevaade intsidentidest ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmetest;
9) täita KütSist tulevaid küberturvalisuse nõudeid.
Eelnõus kavandatud muudatus avaldab seega lisanduvatele elutähtsa teenuse osutajatele mõju mitmel moel, kuid osa mõjusid tuleb analüüsida elutähtsat teenust korraldava asutuse, st sularaharingluse ja käitluse korral Eesti Panga presidendi ning turvateenuse korral siseministri määruse kehtestamisel või muutmisel, sest seal sätestatakse sisuliselt, mida üks või teine käesolevas eelnõus toodud üldiselt sätestatud kohustus tähendab. Käesoleva eelnõu raames saab hinnata, kuidas avaldab lisanduvale pangale ja sularaha käitlejatele ja turvaettevõtjatele mõju kohustus korraldada õppusi, koostada riskianalüüs ja plaan, osaleda kriisi lahendamisel ning anda elutähtsat teenust korraldavale asutusele teavet. Selguse mõttes analüüsitakse mõju iga kohustuse raames eraldi.
Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks keskmiselt 2250 eurot. KüTSist tuleneb kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib turult saada olenevalt ettevõttest 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest. Vastav nõue tuleneb KüTSist ja selle alamaktist ning täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei kajastata. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta jooksul õppus. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta enamasti tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse ettevõtte tegevuskulude jooksvast eelarvest. Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise olulisusega mõjuga.
86
25.09.2023
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm A : Eesti Pank
Eelnõu järgi määrab Eesti Pank, kes on need krediidiasutused ja sularaha käitlejad, keda loetakse elutähtsa teenuse osutajateks. See avaldab mõju Eesti Panga tegevusele, sest tema töötajad peavad hindama, millistel krediidiasutustel ja sularaha käitlejatele on märkimisväärne mõju pankade tegevusele, kellele nad teenust osutavad, ning vastava akti ette valmistama ja esitama Eesti Panga presidendile kinnitamiseks.
Mõju sihtrühm on väike, sest avaldab mõju vaid ühele riigiasutusele. Mõju sageduse võib lugeda keskmiseks, sest Eesti Pank peab regulaarselt hindama, kas kehtiv loetelu on ajakohane või vahepeal on lisandunud uusi teenuseosutajaid, kelle teenus avaldab märkimisväärset mõju. Kuna ETOde ring laieneb, siis mõju ulatus on keskmine, sest Eesti Panga töö jääb sisus endiseks, aga suureneb töö maht. Lisaks peab Eesti Pank uuendama elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise nõudeid ja elutähtsa teenuse osutajate loetelu. Sellega kehtestab ta eraldi aktina, milliste krediidiasutuste ja sularaha käitlejate tegevus avaldab elutähtsa teenuse osutamisele märkimisväärset mõju. Seetõttu tähendab akti kehtestamine ühekordset tegevust, mis ei nõua ka töötajate koolitamist, uute oskuste õpetamist vms. Muudatuse negatiivsete mõjude risk on väike, sest muudatusel on Eesti Panga tööle positiivne mõju. Muudatus võimaldab Eesti Pangal senisest paremini tagada makseteenuse ja sularaharingluse toimepidevuse, sest elutähtsa teenuse osutajate kohustusi peab täitma ka näiteks sularahaveo teostaja, kellel on suur mõju sularaharingluse teenuse toimimisele. Kuigi ka praegu saab elutähtsa teenuse osutamiseks vajalike tegevuste sisseostmisel pank seada partnerile lepinguga kriteeriume ja teenuse osutamise nõudeid, ei pruugi see tagada täielikku vastavust HOSi nõuetele. Pealegi ei ole teenuseosutajal ega korraldaval asutusel võimalust sisseostetava teenuse osutajat kontrollida. Suurema ulatusega kriisi korral (nt tänavarahutus, küberrünne) võib partner üldse teenuse osutamisest ja koostööst loobuda. Kui edaspidi peavad ka sularaharingluse tagamises osalevad teenuse osutajad teenuse tagamiseks vajalikke ülesandeid täitma, on võimalik edaspidi vastutus asjakohaselt ja proportsionaalselt jagada ning elutähtsa teenuse toimepidevus tagada. Seega avaldab muudatus Eesti Panga kui korraldava asutuse ülesannete täitmisele positiivset mõju.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju keskmine.
6.8. Kavandatav muudatus: ravimiseaduse muutmine – ravimite hulgi- ja jaemüük elutähtsa teenusena
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm (A): Ravimiamet
Muudatused mõjutavad üht konkreetset riigiasutust. Sihtrüma suurust võib hinnata väikeseks.
Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
Muudatuste tulemusena käsitatakse edaspidi ravimite hulgi- ja jaemüüki elutähtsa teenusena.
Ravimiameti hinnangul on muudatuste järel vaja arendada kolme andmebaasi – ravimikäitlejate andmebaas, tegevuslubade register ning kliendiportaal. Ameti sõnul on tegu arendustega, mis esialgu ei tundu suured, kuid võivad sõltuvalt andmebaasi ülesehitusest võtta planeeritust rohkem aega.
87
25.09.2023
Kuna edaspidi lisanduvad elutähtsa teenuse osutajate hulka ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad (Tamro Eesti OÜ, Magnum Medical OÜ, kinnitamata andmed) ja apteegid (umbes 50, kinnitamata andmed), kelle üle järelevalvet hakkab tegema Ravimiamet, on ameti hinnangul tarvis luua vähemalt kaks täistöökohta, mida seni ameti struktuuris ei olnud.
Muudatuste tulemusel muutub sihtrühma käitumine mingil määral, kuid eeldatavalt on tegemist ajas väheneva mõjuga. Ka mõju avaldumise sagedus on ajas vähenev.
Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda, kui vajalikud andmebaaside arendused on suuremahulisemad kui algselt planeeritud ning vajavad seetõttu rohkem ressurssi ja aega. Samuti võib kaasneda ebasoovitav mõju, kui ETOde järelevalve kohustuse tulemusena suureneb ameti töökoormus rohkem, kui algselt arvati. Samas võib mõlemal juhul riski hinnata väikeseks. Eelnevat arvestades on tegemist olulise mõjuga.
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Mõju sihtrühm (B): Ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad ja üldapteegid
Eelnõu kohaselt hakkavad edaspidi elutähtsat teenust osutama ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad Tamro Eesti OÜ ning Magnum Medical OÜ. Lisaks on edaspidi elutähtsa teenuse osutajad umbkaudu 50 apteeki. 01.01.2022 seisuga oli Ravimiameti andmetel Eestis 475 üldapteeki. Vastavalt Ravimiameti aastaraamatule oli 2021. aastal 60 ravimite hulgimüügi tegevusloaga ettevõtet.
Sihtrühma suurust võib pidada keskmiseks.
Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
Sihtrühmale antav uus ülesanne toob nende jaoks kaasa muudatusi töökorralduses. Eelkõige on need muudatused seotud järgmiste kohustustega, mis kaasnevad ettevõtetele seaduse jõustumisel:
1) koostada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan;
2) rakendada elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;
3) tagada igas olukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;
4) teavitada viivitamata korraldavat asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab vajaduse korral korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;
5) osaleda hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt;
6) anda korraldavale asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;
7) korraldada enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi;
88
25.09.2023
8) esitada korraldavale asutusele kord aastas ülevaade intsidentidest ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmetest;
9) täita KütSist tulevaid küberturvalisuse nõudeid.
Eelnõu koostamise ajaks on teada, et apteekidel ei ole üldjuhul praegu suutlikkust kriisi korral ilma elektri või internetiühenduseta edasi töötada ning kuna tegemist on väikeettevõtjatega, on neil keeruline selliseid süsteeme iseseisvalt looma hakata. ETOdeks saamine lisab neile arvestatava töö- ja rahalise koormuse. Ravimite hulgimüüjate olukord on aga veidi teine, kuna nemad on toimepidevusega juba varem tegelenud ning eeldatavasti suudavad elutähtsat teenust tagada.
Vastavate nõuete rakendamisega kaasnevad lisanduvad tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 600–5000 eurot. Näiteks 2022. aasta mai seisuga oli turult võimalik saada toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 600−3500 euro eest. KüTsist tulenevalt on kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib turult saada olenevalt ettevõttest 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga ja aasta bilansimahuga või aastakäibega üle 2 miljoni euro elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest. Vastav nõue tuleneb küberturvalisuse seadusest ja selle alamaktist ning täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei kajastata. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta jooksul õppus. Õppuste läbiviimine ei eelda üldjuhul suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta üldjuhul tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse ettevõtte tegevuskulude jooksvast eelarvest.
Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga.
Eespool mainitut arvesse võttes on tegemist olulise mõjuga.
6.9. Kavandatav muudatus: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine – üldarstiabi osutajad elutähtsa teenuse osutajateks
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
89
25.09.2023
Mõju sihtrühm (A): tervisehoiuteenuse osutajad, kellest saavad elutähtsa teenuse osutajad või püsiva kriisiülesandega isikud
Hinnanguliselt saavad ETOdeks ligi 60 üldarstiabi osutajat, kes on jaotunud üle Eesti nii, et igas maakonnas oleks vähemalt kaks elutähtsat teenust osutavat üldarstiabi osutajat.
Eestis on kokku 529 isikut, kes omavad kehtivat tegevusluba üldarstiabi perearsti nimistu alusel osutamiseks.
Täiendavalt on võimalik määrata ka püsiva kriisiülesandega isikuid ministri määruse alusel.
Mõju sihtrühma võib hinnata keskmiseks.
Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
Eriarstiabi osutajatele, kellest saavad edaspidi ETOd, lisanduvad kohustused tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt. Ülesanded jagunevad kolmeks: kohustuslikud ülesanded tervishoiu hädaolukorraks ja kriisolukorraks valmistumisel ning olukorra ajal. Näiteks, ettevalmistavas faasis tuleb koostada toimepidevuse plaan, korraldada personali kriisialane väljaõpe, määrata kriisireguleerimise eest vastutava(d) isiku(d) ja teavitada neist Terviseametit, esitada Terviseametile hädaolukorra lahendamiseks planeeritavate ressursside ja vajalike täiendavate ressursside andmed.
Teatud lisanduvad ülesanded on sellised, mis on tervishoiuteenuste osutajatele kohustuslikud ETOdeks saamisel.
Küll aga on selge, et ETOdeks saamisel muutub sihtrühma senine käitumine ning eeldatavasti on tarvis ka muudatustega kohaneda. Mõju avaldub harva ja on ebaregulaarne, seega on mõju avaldumise sagedus väike.
Ebasoovitavate mõjude risk kaasneb juhul, kui lisanduvad ülesanded osutuvad sihtrühma jaoks koormavaks.
Eelnevat arvesse võttes on tegemist olulise mõjuga.
Mõju sihtrühm (B): Eesti elanikud
1. jaanuari 2019. a seisuga elas Statistikaameti andmetel Eestis 1 331 796 inimest.
Mõju sihtrühm on suur.
Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
Eelnõu kohaselt määratakse edaspidi teatud osa üldarstiabi osutajatest ETOdeks. Üldarstiabi teenuse kättesaadavus elanikkonnale on äärmiselt oluline nii tava- kui ka hädaolukorras. Kergemate tervisemurede korral on tervishoiusüsteemi toimimise mõttes kõige mõistlikum pöörduda üldarstiabi teenuse osutajate poole, et mitte üle koormata haiglaid ja kiirabi, kelle peamine eesmärk on ravida kohest abi vajavaid ja raskemate haigusseisunditega patsiente. Samuti on üldarstiabiteenus elutähtsa teenusena vajalik selleks, et kergemad haigusseisundid ei ägeneks ning et hoida ära haiglaravile suunamist, mis suurendab haiglate töökoormust ning süvendab ressursipuudust.
90
25.09.2023
Sihtrühma käitumine muudatuse tulemusena ei muutu ning muudatustega ei ole tarvis kohaneda. Mõju avaldumise sagedust ei ole võimalik hinnata, kuna tegemist on tervishoiualases hädaolukorras või hädaolukorras avalduva mõjuga.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Tegemist on sihtrühma jaoks positiivse mõjuga – hädaolukorras on üldarstiabi teenus tehtud kättesaadavaks igas piirkonnas.
Kokkuvõttes on tegemist väheolulise mõjuga.
6.9. Kavandatav muudatus: toidu varustuskindluse tagamine elutähtsa teenuse kaudu toidu valdkonnas
Muudatusega kaasneb mõju majandusele, riigiasutuste töökorraldusele ja siseturvalisusele.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm : toiduvaldkonna ettevõtjad, kes määratakse elutähtsa teenuse osutajaks
Muudatus mõjutab otseselt neid ettevõtjad, kes tegutsevad eelnõus nimetatud toidu varustuskindluse valdkonnas, kelle majandustegevus vastab eelnõus sätestatud tingimustele ja kes on ministri käskkirjaga määratud elutähtsa teenuse osutajaks. Selliseid ettevõtteid on eelnõu koostamise ajal 16: OÜ Estonia, AS Väätsa, Agro, HK Scan, Vireen, Nordic Milk, Valio, E-Piim, Tartu Mill, Eesti Pagar, Coop Eesti, Selver, Maxima, Rimi, Prisma, Grossi Toidukaubad.
Nende ettevõtete elutähtsa teenuse osutajaks nimetamisega kaasnevad neile järgmised kohustused:
1) koostada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan;
2) rakendada elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab regionaalminister määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;
3) tagada igas olukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab regionaalminister määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;
4) teavitada viivitamata Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab vajaduse korral regionaalminister määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;
5) osaleda hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt;
6) anda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;
7) korraldada enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi;
91
25.09.2023
8) esitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile kord aastas ülevaade intsidentidest ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmetest.
Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 600–5000 eurot. Näiteks 2022. aasta mai seisuga oli turult võimalik saada toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani keskmiselt 2250 euro eest. Küberturvalisuse seadusest tuleneb kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib turult saada olenevalt ettevõttest ja kaitsealast 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt küberturvalisuse seadusest kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest ning kaitsealast. Vastav nõue tuleneb küberturvalisuse seadusest ja selle alamaktist ning täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei kajastata. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta jooksul õppus. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta üldjuhul tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse ettevõtte tegevuskulude jooksvast eelarvest. Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise olulisusega mõjuga.
Mõju valdkond: Mõju valitsusasutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Põllumajandus- ja Toiduamet
Muudatus mõjutab riigiasutuste töökoormust, kuna suureneb nii Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kui ka Põllumajandus- ja Toiduameti töökoormus, sealhulgas muutub nii nende ülesannete hulk kui ka iseloom. Eelnõu kohaselt on lisanduvateks ülesanneteks järgmised ülesanded:
1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist;
2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat;
3) kehtestada elutähtsa teenuse osutamise nõuded;
4) teha järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle;
5) korraldada enda korraldatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul;
92
25.09.2023
6) kinnitada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs ja toimepidevuse plaan.
Kui rakendusaktide kehtestamine on pigem ühekordne ülesanne, siis järgnevad ülesanded on püsiva iseloomuga. Viimaste puhul kaasneb suurem koormus eelnõu seadusena jõustumisega, kui esimest korda on vaja elutähtsa teenuse osutajaid toidu varustuskindluse valdkonnas määrata. Sellele järgneb teenuseosutajate hulga ajakohasena hoidmine esialgu eeldatavalt kahe aasta pikkuse ajavahemiku järel, kuid välistada ei saa ka vajadust vahepealsel ajal asjakohaseid menetlusi läbi viia (elutähtsa teenuse osutaja määramise kehtetuks tunnistamine, uue elutähtsa teenuse osutaja määramine).
Kõik need tegevused eeldavad korralduslikke muudatusi, organisatsioonisisese kriisireguleerimise süsteemi loomist, nõustamise ja järelevalve põhimõtete väljatöötamist, toimepidevuse nõuete väljatöötamist. Mõju ulatust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Põllumajandus- ja Toiduametile saab pidada suureks. Töökorralduse muudatuse mõju sagedus sõltub sellest, kuidas on asutuse toimepidevusega seotud tegevused lõimitud korraldavate asutuste igapäevatöösse. Arvestades sellega, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Põllumajandus- ja Toiduameti jaoks on tegemist uute ülesannetega, siis eelnõus sätestatu rakendamine eeldab muutusi töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja juurutamist, täiendavate ülesannete täitmist ning sihikindlat kohanemist muudatustega. Sellest tulenevalt saab mõju sagedust pidada suureks. Kindlasti kaasnevad vastavate nõuete rakendamisega tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Põllumajandus- ja Toiduameti senisest töökorraldusest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Õppuste läbiviimine üldjuhul ei eelda suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse asutuse tegevuskulude jooksvast eelarvest.
Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine aitab parandada elutähtsate teenuste ning korraldavate asutuste endi valmidust ja toimimist kriisides ning seeläbi üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist olulise mõjuga.
Mõju valdkond: Mõju siseturvalisusele
Muudatus mõjutab Eesti elanikkonda ja otseselt neid ettevõtjad, kes on ministri käskkirjaga määratud püsiva kriisiülesandega isikuks.
Toit on inimese igapäevane alusvajadus ja seetõttu on toidujulgeoleku ning toidu varustuskindluse tagamise ülesanded seotud laiapõhjalise riigikaitse ja siseturvalisuse poliitika üldeesmärgiga inimeste elu ja tervise kaitsel. Muudatuse eesmärk on maandada erinevate võimalike kriiside mõju toidu varustuskindlusele, aga samuti sellise mõjuga kriise ennetada, lahendada ja nendest taastuda. Elanike turvatunne ja seeläbi ka heaolu ning sotsiaalne kaitse peaks muudatuse tulemusena suurenema.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavalt väike.
93
25.09.2023
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on pigem keskmine.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Ettevõtjate halduskoormus: kokkuvõtlikult võib eelnõu kohta tuua esile, et olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate koormus oluliselt ei kasva. Mõningaid ümberkorraldusi vajab töötajate taustakontroll. Koormus kasvab uutel elutähtsa teenuse osutajatel.
Ettevõtjate kulud: Hinnanguliselt võib eelnõus toodud ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Kõik vähemalt 10 töötajaga ja aasta bilansimahuga või aastakäibega üle 2 miljoni euro elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Auditi maksumus jääb 4500 – 20 000 euro vahemikku ja see summa jaguneb kolme aasta peale.
Avaliku sektori töökoormus: avaliku sektori, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuste töökoormuses tervikuna võib eeldada ajutist suurenemist suuremal määral (elutähtsa teenuse osutajate väljaselgitamine ja määramine) ja seejärel püsivat mõõdukat suurenemist (elutähtsa teenuse osutajate ajakohasuse tagamine). Eelnõu kohaselt ei ole ette näha uute asutuste ega struktuuriüksusete loomist ega olemasolevate ümberkorraldamist. Tulenevalt tööülesannete arvu tõusust võib prognoosida muudatusi riigiasutuste sisemises töökorralduses ja tegevuses, ametnike tööülesannetes ja laadis. Seaduse ühtne rakendamine eeldab ametnike koolitamist. Samuti on vaja välja töötada juhendmaterjale ja korraldada teavitustegevusi. Eelnõu seadusena rakendamise esimestel aastatel tuleb analüüsida ka seaduse rakenduspraktikat.
Avaliku sektori kulud: Riigikantseleile kaasneb üleriigilise riskianalüüsi ja strateegia koostamisega seonduvalt tööjõukulu 110 000 eurot palgafondi aastas. Kohaliku omavalitsuse üksuste riskide hindamiseks mõeldud tööriista väljatöötamise kulu on hinnanguliselt 291 000 eurot ning edasine püsikulu, mis tagab vajalikud täiendused (automatiseeritud andmevahetus, erinevad vaated, uued tellimused), süsteemi uuendused on hinnanguliselt koos majutuskuludega 179 000 eurot aastas.
Täiendavate elutähtsate teenustega seotud korraldava asutuse ülesannete täitmisega kaasnevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisaladele 0,5–3 koormusega töötaja tööjõukulud umbes 28 500 – 57 000 eurot palgafondiraha aastas.
Ravimiametile ja Terviseametile kaasnevad elutähtsate teenustega seotud korraldava asutuse ülesannete täitmisega 2−3 koormusega töötaja tööjõukulud umbes 114 000 – 171 000 eurot palgafondiraha aastas.
Päästeametilt eeldab eelnõu seoses järelevalvega kohaliku omavalitsuse üksuste üle viis täiendavat ametikohta ja palgafondikulu 210 700 eurot.
Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt eeldab eelnõu seoses taustakontrolli mooduli arendamisega arenduskulud summas 70 000 eurot. Arenduse vajadus on toodud esile Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023−2027 punktis 1.2.2.
Kohaliku omavalitsuse üksustele võib käesoleva seaduse eelnõuga seotud ülesannete täitmiseks hinnanguliselt kuluda olenevalt asutusest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas.
94
25.09.2023
Tabel 1: Valitsusasutuste kulud eurodes aastatel 2024−2030 Asutus ja tegevused / Aasta
2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
Kliimaministeerium Personalikulu ETKA ülesannete täitmiseks, 3 ametikohta
21 000 171 000 171 000 171 000 171 000 171 000 171 000
ETKA õppuste korraldamine
6000 6000 6000 6000 6000
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Personalikulu ETKA ülesannete täitmiseks, 1 ametikoht
0 57 000 57 000 57 000 57 000 57 000 57 000
Päästeamet Personalikulu KOV järelevalve ja nõustamise tagamiseks, 5 ametikohta
43 900 256 860 256 860 256 860 256 860 256 860 256 860
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Personalikulu ETKA ülesannete täitmiseks, 1 ametikoht
11 000 57 000 57 000 57 000 57 000 57 000 57 000
ETKA õppuse korraldamine
6000 6000 6000
Riigikantselei Personalikulud, 3 ametikohta
21 000 171 000 171 000 171 000 171 000 171 000 171 000
KOV riskide hindamise tööriista arendus
270 000 156 000 156000 156 000 156 000 156 000 156 000
Riigipilve majutuskulud
21 000 36 000 36 000 36 000 36 000 36 000 36 000
Ravimiamet Ravimite hulgimüüjate ja apteekide järelevalve Ravimiameti poolt, 2 ametikohta
21 000 145 200 159 720 175 692 175 692 175 692 175 692
Registrite ja Infosüsteemide Keskus (Justiitsministeeriumi valitsemisala) Taustakontrolli mooduli arendus
70 000
Sotsiaalministeerium Personalikulu ETKA ülesannete täitmiseks, 2 ametikohta
21 000 114 000 114 000 114 000 114 000 114 000 114 000
ETKA õppuste korraldamine
6000 6000 6000 6000 6000
95
25.09.2023
Tervisekeskuste varustamine elektrigeneraatoritega
756 667 756 667
Terviseamet Personalikulu ETKA ülesannete täitmiseks, 2 ametikohta
21 000 114 000 114 000 114 000 114 000 114 000 114 000
KOKKU 520 900 1 734 727 2 061 247 1 320 552 1 326 552
1 320 552
1 326 552
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks peab kehtestama järgmised uued rakendusaktid või kehtivate rakendusaktide uued terviktekstid:
8.1. Vabariigi Valitsuse määrused:
1) „Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi nõuded ja kord ning loetelu andmeid esitavatest asutustest“ hädaolukorra seaduse § 9 lõike 7 alusel;
2) „Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded, selle kooskõlastamise, edastamise ja kinnitamise tingimused ja kord“ hädaolukorra seaduse § 9 lõike 9 alusel;
3) „Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia nõuded ja kord ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest“ hädaolukorra seaduse § 416 lõike 3 alusel.
7.2. Eelnõu jõustumisel tuleb muuta järgmisi Vabariigi Valitsuse määruseid:
1) „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel;
2) „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ hädaolukorra seaduse § 38 lõike 11 alusel.
7.3. Kehtestada tuleb järgmised ministri määrused:
1) regionaalministri määrus „Toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutamise täpsemad tingimused ja kord“ toiduseaduse § 465 lõike 5 alusel;
2) regionaalministri määrus „Toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded“ toiduseaduse § 466 lõike 2 alusel;
3) majandus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel“ eelnõu § 74 lõike 5 alusel;
4) majandus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded lennuväljade toimimise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;
96
25.09.2023
5) majandus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;
6) majandus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded avaliku raudtee toimimise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;
7) majandus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded sadamate toimimise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;
8) terviseministri määrus „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;
9) terviseministri määrus „Loetelu üldarstiabi osutajatest, ravimite hulgimüügi tegevusloa omajatest ning üldapteekidest, mille kaudu tagatakse elutähtsa teenuse järjepidev toimimine ja hädaolukorra lahendamine“ tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 5 ning ravimiseaduse § 26 lõike 11 ja § 29 lõike 11 alusel;
7.4. Muuta tuleb järgmisi ministrite määrusi:
1) majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 35 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;
2) majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 37 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;
3) majandus- ja taristuministri 9. jaanuari 2018. a määrus nr 2 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;
4) majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 36 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;
5) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 19. veebruari 2021. a määrus nr 8 „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;
6) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. jaanuari 2019. a määrus nr 4 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise tagamisel“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;
7) tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määrus nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel;
8) Eesti Panga Presidendi 13. juuli 2018. a määrus nr 7 „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu § 37 lõike 2 alusel.
Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (vt lisasid).
97
25.09.2023
9. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 18. oktoobril, lähtudes CER direktiivi artiklis 26 sätestatud tähtajast.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Eesti Pangaliidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Ravimitootjate Liidule, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Apteekrite Liidule ja Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Gaasiliidule, Eesti Õliühingule, Eesti Taristuehituse Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Varude Keskusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Toiduainetööstuse Liidule.
98
LISA 1
vähem kui 1000 kasutajat rohkem kui 1000 kasutajat rohkem kui 5000 kasutajat rohkem kui 10 000 kasutajat rohkem kui 40 000 kasutajat rohkem kui 100 000 kasutajat
-3 -2 -1 1 2 3
Juhuslik, kaotiline. Kasutatakse vajaduse korral, kui harjupärased teenused ei ole kättesaadavad
Inimene või ettevõtte kasutab teenuse ainult kindla juhtumi või sündmuse korral
Regulaarselt kindla klientide sihtrühma või ettevõtete poolt
Regulaarselt enamike kasutajate/klientide poolt
Igapäevaselt kindla klientide sihtrühma või ettevõtete poolt
Igapäevaselt enamike kasutajate/klientide poolt
-3 -2 -1 1 2 3
On olemas koheselt rakendatav alternatiiv
Asendamiseks kulub kuni 12 tundi
Asendamiseks kulub kuni 24 tundi
Asendamiseks kulub kuni 72 tundi
Asendamiseks kulub kuni neli nädalat
Ei ole asendatav või asendamiseks kulub kuid, aastaid
-3 -2 -1 1 2 3
Alternatiiv võimaldab osutada teenuse samas mahus
Alternatiivi rakendamisel teenuse osutamine samas mahus eeldab mõningaid ümberkorraldusi
Alternatiivi rakendamisel teenuse osutamine samas mahus eeldab suuremaid ümberkorraldusi
Alternatiiviga on kaetud suur osa teenuse mahust
Alternatiiv võimaldab osutada teenuse pooles mahus
Alternatiiv puudub või võimaldab asendada ainult üksikud teenuse osutamise ülesannete täitmist
-3 -2 -1 1 2 3
Mõju puudub (ei ole vajalik ühiskonnale olulisema teenuse toimimiseks)
Mõju väike (mõjutab ühe ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)
Mõju mõõdukas (mõjutab kahte ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)
Mõju keskmine (mõjutab vähemalt kolme ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)
Mõju oluline (mõjutab kuni viie ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)
Mõju suur (mõjutab rohkem kui viie ühiskonnale olulisema teenuse toimimist)
-3 -2 -1 1 2 3
Teenuse katkestusega ei kaasene mõjutatud teenustele olulisi tagajärgi
Teenuse katkestuse kaasneb mõjutatud teenustele vähe tunnetatav töökorralduslik ebamugavus
Teenuse katkestuse kaasneb mõjutatud teenustele tunnetatav töökorralduslik ebamugavus
Teenuse katkestusega võib kaasneda mõjutatud teenuste protsessiosade seisukumine, mis põhjustab väiksemaid häireid
Teenuse katkestusega võib kaasneda mõjutatud teenuste olulisemate protsessiosade seisukumine, kuid mitte täielik katkestus
Teenuse katkestusega võib kaasneda suure osa mõjutatud teenuste katkestus
-3 -2 -1 1 2 3
Teenus ei ole alternatiiviks ühelegile muule ühiskonnale oluliselel teenusele
Võib osutuda mingis osas alternatiiviks koosmõjus mõne muu teenusega
On alternatiiviks vähemalt ühele ühiskonnale olulisele teenusele
On ainukeseks alternatiiviks vähemalt ühele ühiskonnale olulisele teenusele
On alternatiiviks vähemalt kahele ühiskonnale olulisele teenusele
On alternatiiviks vähemalt kolmele ühiskonnale olulisele teenusele
Elutähtsate teenuste määramise kriteeriumid
Saab koheselt asendada
Ei ole asendatav
IV Seotus teiste ühiskonnale oluliste
teenustega (elutähtsad ja
üldhuviteenused)
Mõju väike Mõju suur
Mõni kasutaja Palju
kasutajaid
TihtiHarva
Samaväärne puudub
III b Alternatiivi samaväärsus
IV b mõju ulatus seotud teenustele
Ei ole seotud teiste teenustega
V Kas teenus ise on alternatiiviks teistele ühiskonnale olulistele teenustele (elutähtsad
ja üldhuviteenused) Ei ole ise
alternatiiviks On
alternatiiviks
IV a Mitmele teenusele avaldab
mõju Seotud paljude
teenustega
I Teenuse kasutajate arv või teenusest kasu saadavate inimeste arv (aasta
jooksul)
II Kasutamise vajadus eraisikute või ettevõtete poolt aasta lõikes
III Teenuse asendatavus
III a Asendatavuse kiirus
Väga lähedane põhiteenusele
LISA 1
-3 -2 -1 1 2 3
Rohkem kui neli nädalat Kuni neli nädalat Kuni üks nädal Kuni 72 tundi Kuni 24 tundi Kuni paar tundi
-3 -2 -1 1 2 3
Teenuse katkestustus ei mõjuta teenuse vajaja harjupärast käitumist
Teenuse katkestus muudab teenuse vajaja elu korraldust ebamugavaks
Teenuse katkestuse tulemusena peab teenuse vajajal suurel määral vaatama üle igapäevast elukorraldust ja harjumusi
Teenuse katkestusega võib kaasneda selle teenuse vajaja tervisliku seisundi halvenemine või surm
Teenuse katkestuega kaasneb suure tõenäosusega selle teenuse vajaja tervisliku seisundi halvenemine või surm
Teenuse katkestuega kaasneb igal juhul selle teenuse vajaja tervisliku seisundi halvenemine või surm
-3 -2 -1 1 2 3
Teenuse katkemisel ei toimu mõõdetavat otsest negatiivset muutust ühegi populatsiooni arvukuses või ökosüsteemi talitlemises
Teenuse katkemisel toimuvad vähesed negatiivsed otsesed muutused populatsiooni arvukuses või ökosüsteemi talitlemises, mis jäävad normaalkõikumise piiridesse. Eelnev olukord taastub ilma inimese sekkumiseta
Teenuse katkemisel toimuvad otsesed negatiivsed muutused populatsiooni arvukuses või ökosüsteemi talitlemises. Eelnev olukord taastub ilma inimese sekkumiseta
Teenuse katkemisel toimuvad otsesed negatiivsed muutused ühe või mitme liigi isendite arvukuses ja ökosüsteemi talitlemises. Eelneva olukorra taastamine ei ole võimalik ilma inimese sekkumiseta
Teenuse katkemisel toimub suur otsene negatiivne muutus ühe või mitme liigi isendite arvukuses. Eelneva olukorra taastamine ei ole võimalik ilma inimese sekkumiseta
Elukeskkonna hävimine teenuse katkemisel. Ökosüsteemi talitlemine on lakanud või pöördumatult kahjustatud. Muudatuse eelset olukorda võimatu taastada
-3 -2 -1 1 2 3
Teenuse osas ei ole määratud kriisiülesannet
Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult vajalik lühiajaliselt kriisiolukorra lahendamiseks
Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult vajalik lühijaliselt hübriidkonflikti, sõjaolukorra lahendamiseks ja turul on teenuseosutajate paljusus (palju alternatiivseid pakkujaid)
Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult lühiajaliselt vajalik hübriidkonflikti lahendamiseks. Alternatiivselt on teenuse osas määratud kriisiülesanne, ta on vahetult vajalik püsivalt kriisiolukorra lahendamiseks
Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult lühiajaliselt vajalik sõjaolukorra lahendamiseks. Alternatiivselt on teenuse osas määratud kriisiülesanne, ta on vahetult püsivalt vajalik hübriidkonflikti lahendamiseks
Teenuse osas on määratud kriisiülesanne, ta on vahetult püsivalt vajalik sõjaolukorra lahendamiseks
-3 -2 -1 1 2 3
VIII Mõju keskkonnale
Mõju puudub Mõju on
katastroofiline
VII Teenuse roll riigikaitses
Puudub Märkimisväärn
e roll
VII Mõju teenuse vajaja elu ja tervisele
Mugavus Surmav
VI Tagajärgede tajumise kiirus
Lühikese aja jooksul
Pikka aja jooksul
ja üldhuviteenused) alternatiiviks alternatiiviks
LISA 1
Teenuse katkemine võib häirida mõne ettevõtte majandustegevust, aga katkestus ei mõjuta teenuse tarbijate harjumispärast käitumist ning laiem majanduslik mõju riigi majandusele puudub
Teenuse katkemisega kaasneb mõningane (>0,5% aastasest nominaalsest SKPst) negatiivne mõju riigi SKPle. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk+tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 125 mln euro võrra (majanduses tervikuna kokku) , millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 50 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 0,25% võrra SKP suhtes)
Teenuse katkemisega kaasneb mõõdukas (>1% aastasest nominaalsest SKPst) negatiivne mõju riigi SKPle. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk+tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 250 mln euro võrra (majanduses tervikuna kokku), , millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 85 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 0,35% võrra SKP suhtes)
Teenuse katkemisega kaasneb negatiivne (>2% aastasest nominaalsest SKPst) mõju riigi SKPle. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk+tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 500 mln euro võrra (majanduses tervikuna kokku), , millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 175 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 0,7% võrra SKP suhtes)
Teenuse katkemisega kaasneb ulatuslik (>3% aastasest nominaalsest SKPst) negatiivne mõju riigi SKPle. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk + tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 750 mln euro võrra (majanduses tervikuna kokku) , millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 250 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 1,0% võrra SKP suhtes)
Teenuse katkemisega kaasneb väga ulatuslik (>4% aastasest nominaalsest SKPst) negatiivne mõju riigi SKPle. Arvestades SKPd sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete palgakulu (palk+tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 1 mlrd euro võrra (majanduses tervikuna kokku), , millega kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 350 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 1,5% võrra SKP suhtes)
-3 -2 -1 1 2 3
VII Mõju majandusele
Puudub Mõju
katastroofiline
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.
Rakendusaktide kavandid
Rakendusakti kavand nr 1
VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS
Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi nõuded ja kord ning loetelu andmeid esitavatest asutustest
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 9 lõike 7 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, andmete esitamise kord ja nõuded, üleriigilise riskianalüüsi avalikustamise kord ning loetelu andmeid esitavatest asutustest.
2. peatükk Üleriigilise riskianalüüsi koostamise nõuded ja kord
§ 2. Üleriigilise riskianalüüsi koostamise kord
(1) Üleriigilise riskianalüüsi koostab Riigikantselei koostöös käesoleva määruse §-des 7 ja 8 nimetatud asutustega, kes hindavad oma pädevuse piires riske ja esitavad andmed Riigikantseleile.
(2) Üleriigilise riskianalüüsi sisendiks olevate andmete esitamise eest vastutavate asutuste koostööd koordineerib Riigikantselei.
§ 3. Üleriigilise riskianalüüsi koostamise nõuded
(1) Üleriigiline riskianalüüs peab sisaldama vähemalt: 1) analüüsitud ohtude loetelu; 2) prioriseeritud ohtude loetelu ja kirjeldust; 3) prioriseeritud ohtude tekkimise tõenäosuse ja mõju analüüsi; 4) ohtude ristsõltuvuse analüüsi; 5) tulevikusuundade ja muutuste prognoosi; 6) riigiülest riskidiagrammi.
§ 4. Üleriigilise riskianalüüsi avalikustamine
1
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.
Rakendusaktide kavandid (1) Üleriigilisest riskianalüüsist koostatakse avalik osa, mille eesmärk on suurendada ühiskonna teadlikkust ähvardavatest ohtudest ja võimalikest kriisiolukordadest.
(2) Üleriigiline riskianalüüsi avalik osa avaldatakse Riigikantselei veebilehel.
3. peatükk Nõuded üleriigilise riskianalüüsi aluseks olevate andmete esitamise kohta ja andmete
esitamise kord
§ 5. Üleriigilise riskianalüüsi eelduseks olevate andmete esitamise kord
(1) Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks esitavad käesoleva määruse §-des 7 ja 8 määratud asutused andmed nende vastutada olevate ohtude, sektorite ja allsektorite ning hinnatud riskide kohta.
(2) Andmete esitamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutusel või tema kaasatud asutusel on õigus saada muult asutuselt ja isikult riskide hindamiseks vajalikku teavet.
§ 6. Üleriigilise riskianalüüsi eelduseks olevad andmed
(1) Käesoleva määruse §-des 7 ja 8 loetletud ohtude, sektorite ja allsektorite kohta tuleb esitada andmed järgmisel kujul: 1) analüüsitava ohu kirjeldus; 2) ohu tekkimise tõenäosuse ja mõju analüüs; 3) ohu võimalik mõju elutähtsatele teenustele, 4) tulevikusuundade ja muutuste prognoos; 5) vajaduse korral muud andmed, lähtudes ohu iseloomust või Riigikantselei suunistest.
(2) Käesoleva määruse §-s 8 loetletud sektorite ja allsektorite andmed peavad sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodule: 1) asjakohaste looduslike ja inimtegevusest tingitud riskide, sealhulgas §-s 7 nimetatud ohtude, valdkonna- ja piiriüleste riskide, õnnetuste, looduskatastroofide, tervisealaste hädaolukordade, hübriidohtude, terroriaktide, sõjaohu ja muude asjakohaste ohtude tõenäosust ja mõju sektorile ja allsektorile; 2) käesoleva määruse §-8 loetletud sektorite ja allsektorite omavahelisest ristsõltuvusest tulenevaid riske eelanalüüsis kajastatavale sektorile ja allsektorile, sealhulgas elanikkonnale ja siseturule; 3) ülevaadet intsidentidest, mis oluliselt häirisid või võisid oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist.
(3) Asutused on kohustatud andma käesoleva määruse §-des 7 ja 8 nimetatud asutustele teavet riskide hindamiseks.
4. peatükk Loetelu ohtudest, sektoritest ja allsektoritest, mille kohta esitatakse andmed
§ 7. Loetelu ohtudest ja ohtude hindamise eest vastutavatest asutustest
2
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.
Rakendusaktide kavandid Riskid, mida alljärgnevad asutused hindavad ja mille kohta esitavad andmed:
1) klimaatilised ohud, sh üleujutus, sademed, tuuled, tormid, kuum ja külm ilm, jääolud, maalihked, metsa- ja maastikupõlengud – Kliimaministeerium ja Siseministeerium;
2) epideemia, pandeemia, mürgistus ja muud inimese tervist mõjutavad ohud – Sotsiaalministeerium;
3) loomataud – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; 4) ehitistega ja seadmetega seotud või nendest tulenevad õnnetused, sh põlengud,
varingud, plahvatused ja muud asjasse puutuvad sündmused – Siseministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
5) õnnetused ohtlike ainetega ja kiirgusõnnetused – Kliimaministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
6) riigisisesed ja piiriülesed tahtlikust tegevusest tulenevad ohud, sh terroristlikust tegevusest, objekti tahtlikust lõhkumisest või ründamisest ning vaenulike riikide eriteenistuste ja sõjalisest tegevusest tingitud ohud – Siseministeerium ja Kaitseministeerium;
7) küberohud – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 8) sotsiaal-majanduslikud ohud – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ja Eesti Pank; 9) põgenike sisserände oht – Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.
§ 8. Loetelu sektoritest ja allsektoritest, milles hinnatakse riskid elutähtsate teenuste, elutähtsa teenuse osutajate ja ristsõltuvuste väljaselgitamiseks, ning riski hindamise eest vastutavatest asutustest
Loetelu sektoritest ja allsektoritest, milles hinnatakse riskid ja mille kohta alljärgnevad asutused koostavad üleriigilise riskianalüüsi eelanalüüsi:
1) energeetikasektor ning selle allsektorid: elekter, kaugküte ja -jahutus, nafta, gaas, vesinik – Kliimaministeerium;
2) transpordisektor ja selle allsektroid: lennutransport, raudteetransport, veetransport, maanteetransport, ühistransport – Kliimaministeerium ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;
3) panganduse ja finantstaristute sektorid – Eesti Pank, Rahandusministeerium ja Finantsinspektsioon;
4) tervisesektor ning selle allsektorid: tervishoiuteenuse osutajad, referentlaborid, ravimite uurimise ja arendamisega tegelevad üksused, põhifarmaatsiatooteid ja ravimpreparaate tootvad üksused, rahvatervise hädaolukorras kriitilise tähtsusega meditsiiniseadmeid tootvad üksused, hulgimüüjad – Sotsiaalministeerium;
5) joogiveesektor– Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium; 6) reoveesektor – Kliimaministeerium; 7) digitaristusektor – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 8) keskvalitsuse sektor – Riigikantselei ja ministeeriumid; 9) kosmosesektor – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 10) toiduainete tootmise, töötlemise ja turustamise sektor – Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
3
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.
Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 2
VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia koostamise nõuded ja kord ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 416 lõike 4 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
2. peatükk Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamise nõuded ja kord
§ 2. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamise kord
§ 3. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamise nõuded
3. peatükk Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamises osalevad asutused
§ 7. Vastutavate asutuste loetelu
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
4
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.
Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 3
VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS
Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded, selle kooskõlastamise, edastamise ja kinnitamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 91 lõike 3 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
§ 2. Terminid
2. peatükk
RISKIANALÜÜSI KOOSTAMISE NÕUDED JA KORD
§ 3. Riskianalüüsi koostamine
§ 4. Riskianalüüsi ajakohastamine
§ 5. Riskianalüüsi kooskõlastamine ja kinnitamine
3. peatükk
RISKIANALÜÜSI NÕUDED
§ 6. Riskianalüüsi osad
§ 7. Profiil
§ 8. Teenuste hindamine
§ 9. Riskiprofiil
§ 10. Stsenaariumid
§ 11. Võimekused
§ 12. Haavatavused
§ 13. Riskianalüüsi kokkuvõte
§ 14. Määruse jõustumine
5
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.
Rakendusaktide kavandid Määrus jõustub (kuupäev).
Rakendusakti kavand nr 4
REGIONAALMINISTER
MÄÄRUS
Toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 465 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse toidu varustuskindluse valdkonnas elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord.
§ 2. Elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused
(1) Teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise valdkonnas selgitatakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks välja ettevõtja aasta müügikäibe suurus tema kahe määramise aastale eelnenud majandusaasta aruandes toodud müügikäibe andmete keskmiste andmete alusel.
(2) Looma pidamise, välja arvatud piimaveiste pidamise, ja liha käitlemise valdkonnas selgitatakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks välja ettevõtja aasta müügikäibe suurus tema kahe määramise aastale eelnenud majandusaasta aruandes toodud müügikäibe andmete keskmiste andmete alusel.
(3) Piimaveiste pidamise valdkonnas selgitatakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks välja ettevõtja kahe määramise aastale eelnenud põllumajandusloomade registris oleva piimaveiste arvu keskmine arv.
(4) Piima käitlemise valdkonnas selgitatakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks välja ettevõtja aasta müügikäibe suurus tema kahe määramise aastale eelnenud majandusaasta aruandes toodud müügikäibe andmete keskmiste andmete alusel.
(5 )Toidu jaekaubanduse valdkonnas selgitatakse elutähtsa teenuse osutaja määramiseks välja ettevõtja kahe määramise aastale eelnenud toidu jaekaubandusettevõtete arvu keskmine arv.
§ 3. Elutähtsa teenuse osutaja määramise kord
Elutähtsa teenuse osutaja määramise käskkirjas määratakse vajaduse korral ka elutähtsa teenuse tagamise nõue toidugrupi ja tegevuse liigi kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga.
§ 4. Määruse jõustumine
6
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.
Rakendusaktide kavandid Määrus jõustub (kuupäev).
Rakendusakti kavand nr 5
REGIONAALMINISTER MÄÄRUS
Toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.
1. Peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded toiduseaduse § 463 lõikes 3 sätestatud valdkondade kaupa.
2. peatükk TOIDU VARUSTUSKINDLUSE TAGAMISE KUI ELUTÄHTSA TEENUSE
KIRJELDUS JA SELLE TÄITMISE NÕUDED
§ 2. Elutähtis teenus
(1) Toiduga varustamine on elanikukonna toiduga varustamine selliselt, et kõik vajalikud toiduaineid oleksid elanikkonnale kättesaadavad ka kriisi ajal täites elanikkonna esmavajadusi.
(2) Käesoleva määruse mõistes lähtutakse elutähtsa teenuse osutaja põhitegevuse määratlemisel tema majandustegevuse valdkonnast.
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse osutamise tasemele
(1) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud jätkama oma tavapärases mahust vähemalt 75% oma põhitegevust Eesti Vabariigis vähemalt 30 päeva perioodi vältel alates kriisiolukorra välja kuulutamisest tehes selleks eelnevalt piisavad ettevalmistused mh tagades tegevusvaru.
(2) Peale käesoleva määruse § 2 lõikes 1 määratletud perioodi, peab elutähtsa teenuse osutaja jätkama oma põhitegevust parimal võimalikul viisil, ka juhul kui kriisiolukord on kestnud enam 30 päeva.
(3) Põhitegevuse jätkamise mahu ning tegevusvaru mahu arvutamisel lähtutakse eelmise kalendriaasta 12 kuu keskmisest tegevusmahust põhitegevuse valdkonnas.
7
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.
Rakendusaktide kavandid (4) Elutähtsa teenuse osutaja peab toidu varustuskindluse tagamiseks paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ja mahus eelistama toiduaineid, mille omadus vastab vähemalt ühele alljärgnevale kriteeriumile: 1) pika säilivusajaga ja/või eritemperatuuri mittevajavad tooted 2) tulenevalt toidu omadustest kiirelt turustatavad tooted
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
(1) Elutähtsa teenuse osutaja kohustub koostama toimepidevuse riskianalüüsi, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud nõuded.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud alates käesoleva määruse rakendamisest…….kuu/aasta jooksul võtma kasutusele kõik asjakohased ennetavad meetmed, tagamaks käesolevas määruses §-des 2, 3 ja 4 määratletud nõuete täitmise lähtudes koostatud riskianalüüsist.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja peab lähtudes koostatud riskianalüüsist tagama oma põhitegevuse jätkumise elanikkonna toidu varustuskindluse tagamiseks käesoleva määruse § 2 lõikes 1 määratletud perioodi vältel ja mahus ning tagama teenuse katkestuse korral osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime.
(4) Sealhulgas peab arvestama energiakandjate ja kütteallikate varustuskindlust, veevarustuse katkemise riski, tooraine kättesaadavuse vähenemise riski, majandustegevusse kaasatud personaliga tagatuse vähenemise riski ja muid asjakohaseid riske.
§ 4. Elutähtsa teenuse tagamine ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
(1) Elutähtsa teenuse osutaja peab viivitamata, kuid mitte hiljem kui 1 tunni jooksul teavitama elutähtsat teenust korraldavat asutust täitmise katkemisest ning võtma tarvitusele abinõud teenuse taastamiseks.
(2) Käesoleva määruse lõikes 1 kirjeldatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) katkestuse toimumise koht, aeg, kestus ja eeldatav lõpu aeg; 2) katkestuse tegelik või arvatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus; 3) teenuse taastamiseks rakendatud meetmete lühikirjeldus; 4) esialgsed andmed oletatava kahju kohta teenuse tarbijale ja seotud osapooltele; 6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
8
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.
Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 6
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus
§ 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
9
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.
Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 7
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded lennuväljade toimimise tagamisel
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus
§ 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
10
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.
Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 8
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamisel
Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 37 lõike 2 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus
§ 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
11
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.
Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 9
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded avaliku raudtee toimimise tagamisel
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus
§ 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
12
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.
Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 10
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded sadamate toimimise tagamisel ning elutähtsat teenust osutavate sadama pidajate ja nende hallatavate elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate sadamate määramise metoodika ning loetelu
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 ja sadamaseaduse § 31 lõike 2 alusel.
§ 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus, teenust osutavate sadama pidajate ja nende sadamate määramise metoodika ning loetelu
§ 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus
§ 5. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
13
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.
Rakendusaktide kavandid
Rakendusakti kavand nr 11
TERVISEMINISTER
MÄÄRUS
Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.
1.peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse tähenduses tervishoiuteenuse, ravimite hulgimüügi ja apteegiteenuse kui elutähtsa teenuse (edaspidi elutähtis teenus) toimepidevuse nõuded.
(2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja teenuse osutamise valmisolekule ning meetmed elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häire või katkestusega ning elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest ja selle tekkimise ohust teavitamise korraldus.
2.peatükk Kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
§ 2. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 4. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 5. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus
§ 6. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
3. peatükk
14
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.
Rakendusaktide kavandid Haiglavõrgu haigla pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
§ 7. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 8. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 9. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 10. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus
§ 11. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
4.peatükk Üldarstiabi osutaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
§ 12. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 13. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 14. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 15. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus
§ 16. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
5. peatükk Ravimite hulgimüügi elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
§ 17. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 18. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 19. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 20. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus
§ 21. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
15
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.
Rakendusaktide kavandid 6. peatükk
Apteegiteenuse elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
§ 22. Elutähtsa teenuse kirjeldus
§ 23. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele
§ 24. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks
§ 25. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus
§ 26. Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus
8. peatükk Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus
§ 27. Terviseameti ülesanded
§ 28. Ravimiameti ülesanded
7. peatükk Rakendussätted
§ 29. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev).
16
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu lisa 2.
Rakendusaktide kavandid
Rakendusakti kavand nr 12
TERVISEMINISTER
MÄÄRUS
Loetelu üldarstiabi osutajatest, ravimite hulgimüügi tegevusloa omajatest ning üldapteekidest, mille kaudu tagatakse elutähtsa teenuse järjepidev toimimine ja hädaolukorra lahendamine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 5 ning ravimiseaduse § 26 lõike 11 ja § 29 lõike 11 alusel.
§ 1. Loetelu üldarstiabi osutajatest
§ 2 . Loetelu ravimite hulgimüügi tegevusloa omajatest
§ 3. Loetelu üldapteekidest
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub (kuupäev)
17
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv
2008/114/EÜ, ning hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse vastavustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust
ELi õigusakti normi ülevõt- mise kohustus
ELi õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid
Kommentaarid
Artikkel, lõige, punkt
Jah, ei, valikuline
Paragrahv, lõige, punkt
Pealkiri
Artikkel 1, lõige 1, punkt a
Ei - Reguleerimisala
Artikkel 1, lõige 1, punkt b
Ei - Reguleerimisala
Artikkel 1, lõige 1, punkt c, alampunkt i
Ei - Reguleerimisala
Artikkel 1, lõige 1, punkt c, alampunkt ii
Ei - Reguleerimisala
Artikkel 1, lõige 1, punkt c, alampunkt iii
Ei - Reguleerimisala
Artikkel 1, lõige 1, punkt d
Ei - Reguleerimisala
Artikkel 1, lõige 1, punkt e
Ei - Reguleerimisala
Artikkel 1, lõige 2 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 3 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 4 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 5 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 6 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 7 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 8 Ei - Kohaldamisala Artikkel 1, lõige 9 Ei - Kohaldamisala Artikkel 2, punkt 1 Valikuline HOS § 38 lg 1 Mõisted Kooskõlas
direktiivi mõttega
Artikkel 2, punkt 2 Valikuline HOS § 2 lg 5 Mõisted Kooskõlas direktiivi mõttega
Artikkel 2, punkt 3 Valikuline Eelnõu HOS § 37 lg 3 p 7
Mõisted Kooskõlas direktiivi mõttega
Artikkel 2, punkt 4 Valikuline Eelnõu HOS § 2 lg 4
Mõisted Kooskõlas direktiivi
1
mõttega Artikkel 2, punkt 5 Valikuline Eelnõu HOS § 2
lg 4 Mõisted Kooskõlas
direktiivi mõttega
Artikkel 2, punkt 6 Valikuline - Mõisted Ei ole eraldi mõistena esile toodud, kuid lähtutakse direktiivis toodud mõiste kirjeldusest
Artikkel 2, punkt 7 Valikuline HOS § 39 lg 2 Mõisted Kooskõlas direktiivi mõttega
Artikkel 2, punkt 8 Valikuline - Mõisted Ei ole eraldi mõistena esile toodud, kuid lähtutakse direktiivis toodud mõiste kirjeldusest
Artikkel 2, punkt 9 Valikuline - Mõisted Artikkel 2, punkt 10, alampunkt a
Valikuline - Mõisted
Artikkel 2, punkt 10, alampunkt b
Valikuline - Mõisted
Artikkel 2, punkt 10, alampunkt c
Valikuline - Mõisted
Artikkel 2, punkt 10, alampunkt d
Valikuline - Mõisted
Artikkel 3 Ei - Kohaldamisala Artikkel 4, lõige 1 Jah Eelnõu HOS §
416 lg 1 Strateegia
Artikkel 4, lõige 2, punkt a
Jah Eelnõu HOS § 416 lg 4 alusel kehtestatav VV määrus
Strateegia
Artikkel 4, lõige 2, punkt b
Jah Eelnõu HOS § 416 lg 4 alusel kehtestatav VV määrus
Strateegia
Artikkel 4, lõige 2, punkt c
Jah Eelnõu HOS § 416 lg 4 alusel kehtestatav VV määrus
Strateegia
Artikkel 4, lõige 2, punkt d
Jah Eelnõu HOS § 416 lg 2 alusel kehtestatav VV määrus
Strateegia
Artikkel 4, lõige 2, punkt e
Jah Eelnõu HOS § 416 lg 4 alusel kehtestatav VV määrus
Strateegia
Artikkel 4, lõige 2, punkt f
Jah Eelnõu HOS § 416 lg 4 alusel kehtestatav VV määrus
Strateegia
2
Artikkel 4, lõige 2, punkt g
Jah Eelnõu HOS § 416 lg 4 alusel kehtestatav VV määrus
Strateegia
Artikkel 4, lõige 2, punkt h
Jah Eelnõu HOS § 416 lg 4 alusel kehtestatav VV määrus
Strateegia
Artikkel 4, lõige 1 teine lause
Jah Eelnõu HOS § 416 lg 4 alusel kehtestatav VV määrus
Strateegia
Artikkel 4, lõige 3 Ei - Strateegia Korralduslik punkt, liikmesriigi kohustus esitada strateegia(d) komisjonile kolme kuu jooksul peale vastuvõtmist
Artikkel 5, lõige 1 Jah HOS eelnõu §-d 9 ja 91
Riskianalüüs
Artikkel 5, lõige 2, punkt a
Jah Eelnõu HOS § 9 lg 7 alusel kehtestatav VV määrus
Riskianalüüs
Artikkel 5, lõige 2, punkt b
Jah Eelnõu HOS § 9 lg 7 alusel kehtestatav VV määrus
Riskianalüüs
Artikkel 5, lõige 2, punkt c
Jah Eelnõu HOS § 9 lg 7 alusel kehtestatav VV määrus
Riskianalüüs
Artikkel 5, lõige 2, punkt d
Jah Eelnõu HOS § 9 lg 7 alusel kehtestatav VV määrus
Riskianalüüs
Artikkel 5, lõige 2, teine lause
Jah Eelnõu HOS § 9 lg 7 alusel kehtestatav VV määrus
Riskianalüüs
Artikkel 5, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § 9 lg 7 alusel kehtestatav VV määrus
Riskianalüüs
Artikkel 5, lõige 4 Ei - Riskianalüüs Korralduslik punkt, liikmesriigi kohustus esitada
3
aruanne komisjonile kolme kuu jooksul peale vastuvõtmist
Artikkel 5, lõige 5 Ei - Riskianalüüs Komisjoni ülesanne
Artikkel 6, lõige 1 Ei - ETOde määramine
Korralduslik, tähtaeg liikmesriigile ETOde väljaselgitami- seks
Artikkel 6, lõige 2, punkt a
Ei - ETOde määramine
Korralduslik, ei eelda normide ülevõtmist. Määramise metoodika toodud eelnõu lisas 1. ETOde täiendavad kriteeriumid eriseadustes
Artikkel 6, lõige 2, punkt b
Ei - ETOde määramine
Artikkel 6, lõige 2, punkt c
Ei - ETOde määramine
Artikkel 6, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § 38 lg-d 12 ja 16
ETOde määramine
Artikkel 6, lõige 4 Eelnõu HOS § 38 lg 12
ETOde määramine
Artikkel 6, lõige 5 Jah Eelnõu HOS § 38 lg-d 14 ja 16
ETOde määramine
Osas, mis puudutab ETO staatuse lõpetamist
Artikkel 6, lõige 6 Ei - ETOde määramine
Komisjoni ülesanne
Artikkel 7, lõige 1, punkt a
Ei - ETOde määramise kriteeriumid
Korralduslik, ei eelda normide ülevõtmist. Määramise metoodika toodud eelnõu lisas 1. ETOde täiendavad kriteeriumid eriseadustes
Artikkel 7, lõige 1, punkt b
Ei - ETOde määramise kriteeriumid
Artikkel 7, lõige 1, punkt c
Ei - ETOde määramise kriteeriumid
Artikkel 7, lõige 1, punkt d
Ei - ETOde määramise kriteeriumid
Artikkel 7, lõige 1, punkt e
Ei - ETOde määramise kriteeriumid
Artikkel 7, lõige 1, punkt f
Ei - ETOde määramise kriteeriumid
4
Artikkel 7, lõige 2, punkt a
Ei - ETOde määramise kriteeriumid
Korralduslik. Liikmesriigi kohustus esitada komisjonile kokkuvõte ETOde kohta
Artikkel 7, lõige 2, punkt b
Ei - ETOde määramise kriteeriumid
Artikkel 7, lõige 2, punkt c
Ei - ETOde määramise kriteeriumid
Artikkel 7, lõige 2, teine lause
Ei - ETOde määramise kriteeriumid
Artikkel 7, lõige 2, kolmas lause
Ei - ETOde määramise kriteeriumid
Artikkel 7, lõige 3 Ei - ETOde määramise kriteeriumid
Komisjoni ülesanne
Artikkel 8 Valikuline HOS § 36 lg 3 ja § 36 lg 1 p-d 5−7
Kohaldamine panganduse, finantsturutaristu ja digitaristu sektoritele
Direktiivi nõuded kohaldatakse krediidiasutus- tele, kes osutavad HOS § 36 lg 3 teenuseid, ning sideettevõtjatele, kes osutavad HOS § 36 lg 1 punktide 5−7 teenuseid
Artikkel 9, lõige 1 Jah HOS § 36 lg-d 1, 3, 4 ja eelnõu HOS § 36 lg-d 2 ja 5
Pädevad asutused Pädevateks asutusteks on ETKAd
Artikkel 9, lõige 2 Ei - Ühtne kontaktpunkt
Korralduslik, puudutab Eesti enda kohustusi, ei vaja normi loomist seadusse
Artikkel 9, lõige 3 Ei - Ühtse kontaktpunkti aruanne
Artikkel 9, lõige 4 Ei - Ühtse kontaktpunkti ressurss
Töökorralduslik küsimus, ei vaja normi ülevõtmist
Artikkel 9, lõige 5 Ei - Pädevad asutused Pädevad asutused on valitsusasutused. Tegemist töökorraldusliku küsimusega, mis on tagatud ka
5
praegu Artikkel 9, lõige 6 Ei Eelnõu HOS §
415 ja eelnõu HOS § 9 lg 7 alusel kehtestatav VV määrus
Pädevad asutused Täpsustatud koostööd seoses aruandlusega ja infovahetusega riskide, ohtude, meetmete kohta
Artikkel 9, lõige 7 Ei - Ühtne kontaktpunkt
Korralduslik. Puudutab aruandlust komisjonile
Artikkel 9, lõige 8 Ei - Ühtne kontaktpunkt
Komisjoni ülesanne
Artikkel 10, lõige 1 Ei HOS § 37 lg 1 p- d 1 ja 2, eelnõu ELTS § 71 lg 5 p 41, KKütS § 8 lg 3 p 41, MGS § 171
lg 5 p 41
Toetus ETOdele Puudutab koolitamist, juhendamist, nõustamist
Artikkel 10, lõige 2 Ei HOS § 37 lg 1 p- d 1 ja 2
Toetus ETOdele
Artikkel 10, lõige 3 Ei HOS § 37 lg 1 p- d 1 ja 2
Toetus ETOdele Vabatahtliku teabevahetuse hõlbustamine
Artikkel 11, lõige 1, punkt a
Ei - Liikmesriikide koostöö
Rahvusvahelise koostöö küsimus, ei eelda täiendavate normide loomist
Artikkel 11, lõige 1, punkt b
Ei - Liikmesriikide koostöö
Artikkel 11, lõige 1, punkt c
Ei - Liikmesriikide koostöö
Artikkel 11, lõige 2 Ei - Liikmesriikide koostöö
Selgitav norm
Artikkel 12, lõige 1 Jah HOS § 38 lg 3 p 1 ja HOS § 39 lg 5 alusel kehtestatav määrus ning eelnõu HOS § 38 lg 13 p 1
ETO riskianalüüs
Artikkel 12, lõige 2 Jah HOS § 39 lg 5 alusel kehtestatav määrus
ETO riskianalüüs
Artikkel 13, lõige 1, punkt a
Jah HOS § 38 lg 3 ja eelnõu HOS § 38 lg 3 p-d 9−12
ETO toimepidevus
Artikkel 13, lõige 1, punkt b
Jah HOS § 38 lg 3 p 2 ETO toimepidevus
Artikkel 13, lõige 1, punkt c
Jah HOS § 38 lg 3 ja eelnõu HOS § 38 lg 3 p-d 9−12
ETO toimepidevus
Artikkel 13, lõige 1, punkt d
Jah HOS § 38 lg 3 ja eelnõu HOS § 38
ETO toimepidevus
6
lg 3 p-d 9−12 Artikkel 13, lõige 1, punkt e
Jah HOS § 38 lg 3 ja HOS § 39 lg 5 alusel kehtestatav määrus
ETO toimepidevus
Artikkel 13, lõige 1, punkt f
Jah HOS § 38 lg 3 ja eelnõu HOS § 38 lg 3 p-d 9−12
ETO toimepidevus
Artikkel 13, lõige 1, teine lause
Jah HOS § 38 lg 3 ja eelnõu HOS § 38 lg 3 p-d 9−12
ETO toimepidevus
Artikkel 13, lõige 2 Jah HOS § 39 lg-d 1, 3 ja 5
ETO plaan
Artikkel 13, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § 38 lg 3 p 8
ETO kontaktpunkt
Artikkel 13, lõige 4 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanneArtikkel 13, lõige 5 Ei - Nõuandemissioon
Artikkel 13, lõige 6 Ei - Komisjoni rakendusakt
Artikkel 14, lõige 1, punkt a
Jah Eelnõu HOS § 411
Taustakontroll
Artikkel 14, lõige 1, punkt b
Jah Eelnõu HOS § 411
Taustakontroll
Artikkel 14, lõige 1, punkt c
Jah Eelnõu HOS § 411
Taustakontroll
Artikkel 14, lõige 2, punkt a
Jah Eelnõu HOS § 411
Taustakontroll
Artikkel 14, lõige 2, punkt b
Jah Eelnõu HOS § 411
Taustakontroll
Artikkel 14, lõige 2, teine lause
Jah Eelnõu HOS § 411
Taustakontroll
Artikkel 15, lõige 1, punkt a
Jah Eelnõu HOS § 38 lg 4 ja § 415 lg 2
Intsidentidest teavitamine
Artikkel 15, lõige 1, punkt b
Jah Eelnõu HOS § 38 lg 4 ja § 415 lg 2
Intsidentidest teavitamine
Artikkel 15, lõige 1, punkt c
Jah Eelnõu HOS § 38 lg 4 ja § 415 lg 2
Intsidentidest teavitamine
Artikkel 15, lõige 2 Jah Eelnõu HOS § 415 lg 2
Intsidentidest teavitamine
Artikkel 15, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § 38 lg 4 ja § 415 lg 2
Intsidentidest teavitamine
Artikkel 15, lõige 4 Ei Intsidentidest teavitamine
Korralduslik, ei vaja normi loomist
Artikkel 16 Valikuline - Standardid Ei eelda normi ülevõtmist
Artikkel 17, lõige 1, punkt a
Jah Eelnõu HOS § 413 lg 1
Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja
Artikkel 17, lõige 1, punkt b
Jah Eelnõu HOS § 413 lg 1
Euroopa Liidu oluline elutähtsa
7
teenuse osutaja Artikkel 17, lõige 1, punkt c
Jah Eelnõu HOS § 413 lg 1
Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja
Artikkel 17, lõige 2 Jah Eelnõu HOS § 413 lg-d 2, 3, 4, 5
Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja
Artikkel 17, lõige 3 Jah Eelnõu HOS § 413 lg-d 6 ja 7
Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja
Artikkel 17, lõige 4 Jah Eelnõu HOS § 413 lg 7
Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja
Artikkel 18, lõige 1 Ei - Nõuandemissioon Korralduslik, ei eelda normi ülevõtmist
Artikkel 18, lõige 2 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne
Artikkel 18, lõige 3, punkt a
Jah Eelnõu HOS § 414 lg 2
Nõuandemissioon
Artikkel 18, lõige 3, punkt b
Jah Eelnõu HOS § 414 lg 2
Nõuandemissioon
Artikkel 18, lõige 3, punkt c
Jah Eelnõu HOS § 414 lg 2
Nõuandemissioon
Artikkel 18, lõige 4 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne
Artikkel 18, lõige 5 Ei - Nõuandemissioon Korralduslik norm nõuandemis- siooni korraldamise kohta
Artikkel 18, lõige 6 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne
Artikkel 18, lõige 7 Jah Eelnõu HOS § 414 lg-d 1 ja 3
Nõuandemissioon
Artikkel 18, lõige 8 Ei - Nõuandemissioon Korralduslik norm nõuandemis- siooni korraldamise kohta
Artikkel 18, lõige 9 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne
Artikkel 18, lõige 10 Ei - Nõuandemissioon Komisjoni ülesanne
Artikkel 19, lõige 1 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne
8
Artikkel 19, lõige 2, esimene lause osa
Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne
Artikkel 19, lõige 3, punkt a
Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne
Artikkel 19, lõige 3, punkt b
Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne
Artikkel 19, lõige 3, punkt c
Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne
Artikkel 19, lõige 3, punkt d
Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne
Artikkel 19, lõige 3, punkt e
Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne
Artikkel 19, lõige 3, punkt f
Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne
Artikkel 19, lõige 3, punkt g
Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne
Artikkel 19, lõige 3, punkt h
Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne
Artikkel 19, lõige 3, punkt i
Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne
Artikkel 19, lõige 3, Ei - Töörühm Töörühma töö
9
punkt j korralduslik norm. Komisjoni ülesanne
Artikkel 19, lõige 4 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne
Artikkel 19, lõige 5 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne
Artikkel 19, lõige 6 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne
Artikkel 19, lõige 7 Ei - Töörühm Töörühma töö korralduslik norm. Komisjoni ülesanne
Artikkel 20, lõige 1 Ei - Komisjoni toetus Komisjoni ülesanne
Artikkel 20, lõige 2 Ei - Komisjoni toetus Komisjoni ülesanne
Artikkel 20, lõige 3 Ei - Komisjoni toetus Komisjoni ülesanne
Artikkel 21, lõige 1, punkt a
Jah HOS § 46 Järelevalve
Artikkel 21, lõige 1, punkt b
Jah HOS § 46 ja eelnõu HOS § 451
Järelevalve
Artikkel 21, lõige 2, punkt a
Jah HOS § 46 ja HMS
Järelevalve
Artikkel 21, lõige 2, punkt b
Jah HOS § 46 ja HMS ning eelnõu HOS § 451
Järelevalve
Artikkel 21, lõige 2, teine lause
Jah HOS § 46 ja HMS
Järelevalve
Artikkel 21, lõige 3 Jah HOS § 46 Järelevalve Artikkel 21, lõige 4 Jah HOS § 46 ja
HMS Järelevalve
Artikkel 21, lõige 5 Jah HOS § 46 ja HMS ning HKTS
Järelevalve
Artikkel 22 Jah Eelnõu HOS § 47 ja § 49
Karistused
Artikkel 23, lõige 1 Ei - Volitused Komisjoni ülesanne
Artikkel 23, lõige 2 Ei - Volitused Komisjoni
10
volituse tähtaeg Artikkel 23, lõige 3 Ei - Volitused Korralduslik
punkt volituse tagasivõtmise kohta
Artikkel 23, lõige 4 Ei - Volitused Komisjoni ülesanne
Artikkel 23, lõige 5 Ei - Volitused Komisjoni ülesanne
Artikkel 23, lõige 6 Ei - Volitused Komisjoni ülesanne, akti jõustumine
Artikkel 24, lõige 1 Ei - Komiteemenetlus Kohaldamise norm
Artikkel 24, lõige 2 Ei - Komiteemenetlus Komisjoni ülesanne
Artikkel 25 Ei - Aruandlus Komisjoni ülesanne
Artikkel 26, lõige 1 Jah Eelnõu § 18 Jõustamine Artikkel 26, lõige 2 Jah Eelnõu lisa 3 Ülevõtmistabel Artikkel 27 Ei - - Ei pea võtma
üle, puudutab direktiivi 2008/114/EÜ kehtetuks tunnistamist
Artikkel 28 Ei - - Ei pea võtma üle, puudutab direktiivi jõustumist
Artikkel 29 Ei - - Ei pea võtma üle, puudutab direktiivi adressaate
Lisa punkt 1, alampunkt a
Jah ELTS § 211 lg 1 ETO
Lisa punkt 1, alampunkt b
Jah Eelnõu KKütS § 7 lg 3
ETO
Lisa punkt 1, alampunkt c
Jah Eelnõu VKS § 3 lg 7
ETO
Lisa punkt 1, alampunkt d
Jah Eelnõu MGS § 22 lg 15
ETO
Lisa punkt 1, alampunkt e
Jah - ETO ETOd ei ole tuvastatud
Lisa punkt 2, alampunkt a
Jah Eelnõu LennS § 589 lg-d 1 ja 2
ETO
Lisa punkt 2, alampunkt b
Jah Eelnõu RdtS § 91 ETO
Lisa punkt 2, alampunkt c
Jah Eelnõu SadamS § 31 lg 1
ETO
Lisa punkt 2, alampunkt Jah Eelnõu EhS § 97 ETO
11
d lg-d 7 ja 8 Lisa punkt 2, alampunkt e
Jah - ETO ETOd ei ole tuvastatud
Lisa punkt 3 Jah KAS § 3 lg 2 ETO Lisa punkt 4 Jah - ETO ETOd ei ole
tuvastatud Lisa punkt 5 Jah Eelnõu TTKS § 7
lg-d 5 ja 6, § 17 lg 11, § 22 lg 41, RavS § 26 lg 11
ETO Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL artikli 3 punktis g määratletud tervishoiuteenu- se osutajad. Üksused, kellel on direktiivi 2001/83/EÜ artiklis 79 osutatud hulgimüügiluba
Lisa punkt 6 Jah Eelnõu ÜVVKS § 6 lg 2
ETO
Lisa punkt 7 Jah Eelnõu ÜVVKS § 6 lg 2
ETO
Lisa punkt 8 Jah ESS § 87 lg 4 ETO Elektroonilise side teenuste osutajad direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punkti 4 tähenduses, kui nende teenused on üldkasutatavad
Lisa punkt 9 Jah - ETO ETOd ei ole tuvastatud
Lisa punkt 10 Jah - ETO ETOd ei ole tuvastatud
Lisa punkt 11 Jah Eelnõu ToiduS § 464
ETO
12
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 4 (mitteametlik ring)
Sisukord Justiitsministeerium.......................................................................................................................................................................................................2
Kaitseministeerium.......................................................................................................................................................................................................7
Kliimaministeerium.....................................................................................................................................................................................................13
Siseministeerium.........................................................................................................................................................................................................17
Eesti Pank....................................................................................................................................................................................................................21
Eesti Vee-ettevõtete Liit..............................................................................................................................................................................................25
Eesti Arstide Liit.........................................................................................................................................................................................................33
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing........................................................................................................................................................................34
Eesti Gaasiliit..............................................................................................................................................................................................................39
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.................................................................................................................................................44
Eesti Toiduainetööstuse Liit........................................................................................................................................................................................54
Eesti Pangaliit..............................................................................................................................................................................................................57
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit....................................................................................................................................................................................60
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda....................................................................................................................................................................................64
Eesti Proviisorapteekide Liit.......................................................................................................................................................................................66
Eesti Linnade ja Valdade Liit......................................................................................................................................................................................69
Justiitsministeerium
1
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte arvestatud
Kommentaarid
1. • Taustakontrolli eesmärk Taustakontrolli eesmärk peab olema seaduse tasemel sätestatud. Hetkel ei ole eelnõus reguleeritud, et HOS-s ettenähtud taustakontrolli teostatakse ETOdes töötavate isikute usaldusväärsuse tagamise eesmärgil.
Arvestatud Eelnõus on taustakontrolli sätteid muudetud ja sõnastatud taustakontrolli eesmärk.
2. Kontrolli teostaja Direktiivi artikkel 14 lg 1 sätestab, et ETO esitab taotluse taustakontrolli tegemiseks. Kõnealune eelnõu kohustab ETO- t ise kontrolli tegema ja annab ETOle ka seetõttu õiguse isikuandmete töötlemiseks suures mahus. Nõustume, et teatud juhul võib päringu nt karistusregistrisse lugeda taotluse esitamiseks, aga saadav vastus peab sellisel juhul olema jah/ei kujul. Lahendus ei saa olla selles, et ETO-le väljastatakse kaalumiseks nt isiku karistuste andmeid. Kaalutlust võimaldavad keeldumisalused (SiM ettepanek) saavad seetõttu kõne alla tulla vaid juhul, kui taustakontrolli teostab ametiasutus, mitte ETO ise. Direktiiv sätestab (art 14 lg 2), et ETO esitatud taotlusi hinnatakse, ehk olukorras, kus vastus ei ole jah/ei kujul, peab pädev asutus ise sisulisi asjaolusid hindama, mitte ei väljastata andmed ETO-le, kes hinnangu annab. Seda lähenemist toetab ka direktiivi põhjenduspunkt 32 (Seepärast peaksid liikmesriigid täpsustama tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüse arvesse võttes esitada taotlusi oma töötajate teatavatesse kategooriatesse kuuluvate isikute taustakontrolliks. Tuleks tagada, et asjaomased asutused hindavad selliseid taotlusi mõistliku aja jooksul ning töötlevad neid kooskõlas liikmesriigi õigus- ja menetlusnormidega ning asjakohaste ja kohaldatavate liidu
Selgitus Eelnõus on taustakontrolli sätteid muudetud, kuid taustakontrolli tegija on elutähtsa teenuse osutaja, kes koostab riskianalüüsi ning on kohustatud kindlaks määrama täpsed ülesanded, mida täitvate isikute suhtes on teovõime ja karistatuse andmete kontrollimine vajalik. Eelnõu on parema selguse huvides täpsustatud selliselt, et ETOd kohustuvad taustakontrolli eesmärgi vaates analüüsima, millised ülesanded on konkreetselt sellised, mille täitmise puhul on vajalik teovõime ja karistatuse andmete töötlemine. Eelnõu on täiendatud ka SIM ettepanekuga, jättes ETOdele õiguse võtta arvesse ja kaaluda isiku usaldusväärsust temale konkreetse ülesande usaldamisel ETO juures. Sellise õiguse andmine ETOdele on vajalik põhjusel, ETOd lähtuvad teenuse toimepidevuse tagamisel riskide maandamiseks ette nähtud seaduslikest võimalustest, kuid samamoodi on nad kohustatud maandama riske enda teenuse vaates. Sellest tingituna ei ole muudetud eelnõuga loetletud konkreetseid KarS kuriteokoosseise, vaid jäetakse võimalus arvestada mistahes kuritegusid, mis on konkreetse teenuse, täpsemalt teenuse osutaja kindlaks määratud konkreetse ülesande täitmise vaates olulised. Näiteks karistusregistri andmed, et isikut on
2
õigusaktidega, sealhulgas isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega.).
karistatud IT-alase kuriteo eest, on rohkem määravamad nende ülesannete isikule usaldamisel, kus isik saab IT-süsteemidele ligipääsu, kuid pole määravad nt torustiku hooldamisel. Eelnõu on selles osas ka täpsustatud ning senisest selgemalt rõhutatud ETO olulist kohustust riskide hindamisel kindlaks määrata konkreetsed ülesanded (NB! mitte isikud), kus taustakontroll on just ETO kui toimepidevuse eest vastutava isiku hinnangul eesmärgipärane.
KOM õigusteenistus on andnud selgitusi direktiivi taustakontrolli sätete tõlgendamise kohta ja on jaatanud, et taotlusena võib käsitada ka ETO enda päringut riiklikusse registrisse. Võib väita või arutelda, et direktiivi koostamisel ei mõeldud siin eelnõus pakutud lahendustele, mis samamoodi täidaks minimaalsed direktiivis ettenähtud nõuded/eesmärgid.
3. Kontrollitavate andmete koosseis. Direktiiv annab õiguse kontrollida
isikusamasust. Eelnõus on töödeldavate andmete koosseis aga oluliselt laiem, nt isiku elukoht ja kontaktandmed. Seega peab ka seda põhjendama, miks need on vajalikud eesmärgi täitmiseks. Direktiiv räägib karistatud isikutest, mitte kahtlustatavast ja süüdistatavast. Viimaste puhul ei ole eesmärki kajastatud ja hetkel puudub asjakohane selgitus ning mõjuhinnang. Kahtlustatav /süüdistatav tingimuse osas ei arvestata eelnõus praegu süütuse presumptsiooni. Karistatus/kahtlustus/süüdistus – eelnõus on hetkel kõik sama kaaluga ja tagajärgedega (isiku kohtlemine on sama ja
Arvestatud Nõustume. Eelnõu on (JUM andmekogude töörühma sisese mitteametliku kokkuleppe eeskujul) muudetud nii, et saada ja töödelda võib „isikusamasuse tuvastamiseks vajalikke isiku üldandmeid“. Sulgudesse konkreetsete andmete loetelu me ei soovi tekitada, kuid juhul kui JUM leiab, et see on vajalik, siis lisame (hetkel jätaks SK- sse). Nõustume, et andmetöötlus kaugeneb eesmärgist juhul, kui küsitakse andmeid, mida ei ole isikusamasuse tuvastamiseks tegelikult vaja.
Kahtlustatava/süüdistatava andmete töötlemine on eelnõust välja jäetud. Oleme valmis selle üle uuesti
3
ka tagajärjed on samad: ei võeta tööle või vabastatakse töölt). Seega on tegemist direktiivi laiendusega, mistõttu tuleb lisada ka proportsionaalsuse analüüs (sh mõjude hinnang). Eelnõust ei nähtu ka seda, et oleks vaja prokuratuuri otsust/teavitust/luba menetlusandmete väljastamisel. Kui kontrollitavate ring jääb selliselt, siis tuleb lüüa eelnõu kaheks, st et karistatavus on teatud tingimustel päringupõhine (kas kehtiv või ka arhiiv?) ning teine on siis kahtlustatava/süüdistatava puhul, mille avaldamise üle otsustab vaid prokuratuur ja mis asub nende infosüsteemis - siis peaks olema prokuratuuril kohustus kedagi teavitada (selleks peab olema ka prokuratuuril ilmselt juurdepääs omakorda teatud registritele, et näha, kus isik töötab (TÖR- ist piisab?).
arutama, kaasates ka JUMi pärast ametlikku kooskõlastusringi, kui kooskõlastamisel esitatakse sellekohane muudatusettepanek. Lühidalt on praegu seisukoht järgmine: on väga vähe tõenäoline, et just sellises KarS kuriteos kahtlustatava või süüdistatav staatuses isik reaalselt töötab ETOs, ei ole vahi all või puuduvad muud seaduslikud võimalused KrMSi alusel „omistatud“ staatusest tuleneva riski maandamiseks konkreetse ETO toimepidevuse tagamisel.
Eelnõu on täpsustatud selliselt, et töödelda võib karistusregistrisse kantud andmeid, mida ei ole registrist kustutatud (arhiiviandmeid ei töödelda).
Eelnõu on täpsustatud, ETO poolt isiku karistatuse andmete töötlemise sisuks on registripäringu kaudu fakti ehk ei/jah vastuse töötlemine.
4. Arhiivis olevate andmete (st kustunud karistused) puhul ei ole eelnõus regulatsioon piisav. Arhiiviandmetele ligipääs peab olema reguleeritud ka karistusregistri seaduses ja selgelt ka HOS eelnõus. Peab olema arusaadav täpselt millised karistused, st viidatud ka kustunud karistustele. SK peab olema põhjendatud, miks ka need on kaasatud, analüüsitud seda mõju.
Selgitus Eelnõu on täpsustatud selliselt, et töödelda võib karistusregistrisse kantud andmeid, mida ei ole registrist kustutatud (arhiiviandmeid ei töödelda).
5. Täiendavad olulised küsimused tekivad teistes liikmesriikides ja kolmandates riikides mõistetud karistuste puhul. EL puhul on veel isegi meil nn pool lahendust olemas, meil on ECRIS ja saame andmed reeglina karistusregistrisse [koosseisude küsimus vastavuse hindamise teema jääb], aga kui on tegu kolmandatest riikides võimalike karistustega, siis kust saab ETO need andmed? Kuidas
Selgitus Lähtume karistusregistri seaduse § 30 lg 1 punktist 9 - Registrite ja Infosüsteemide Keskusel on õigus esitada päring teise liikmesriigi keskasutusele karistusregistris sisalduvate andmete kohta, kui andmeid soovib tööandja isiku tööle või teenistusse võtmisel isiku seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Koosseisude vastavuse
4
kontrollib ja tagab, et see info on õige? Ja veelgi olulisem, kes hindab ja tõlgendab välisriigi karistuse vastavust kui vastus on positiivne st koosseisude vastavust? Samuti ka nt väga vanad st kriminaalkoodeksi aegsed otsused – kes vastavuskontrolli hindab? ETO-del käib see ilmselgelt üle jõu. Rääkimata kahtlustused/süüdistused teistes LR-des ja kolmandates riikides. Sellise info saamine ja vahetamine ETO-de poolt ei ole mõeldav. Kokkuvõttes tuleb seda teemat põhjalikult läbi mõelda ja koos prokuratuuriga arutada, kuidas see oleks praktiliselt üldse tehtav.
hindamine jääb ikkagi ETO vastutusele ja põhjendada, eelduslikult on need aga sellised süüteod, mis on sätestatud eelnõus laiemalt eraldi lõikes. Kahtlustused/süüdistused on välistatud. Lisaks on eelnõu täiendatud sättega, kus ETO-le antakse õigus nõuda välismaalasest töötajalt vajaduse korral ka vastava dokumendi või andmete esitamist tema karistatuse andmete saamiseks isiku päritoluriigis. Sarnane tõendamiskohustus on välismaalastele sätestatud praegu nt Eesti kodakondsuse taotlemise menetluses. Võib väita, et need küsimused ei ole ka direktiivis lõpuni läbi mõeldud ehk see ei ole pelgalt Eesti mure direktiivi ülevõtmisel ja direktiivi eesmärgi tagamisel.
6. • Isikuandmete säilitamise ja hävitamise sätted üle vaadata ja täiendada. Eelnõus on antud ETO-dele õigus töödelda suures mahus tundlike andmeid taustakontrolli läbiviimiseks ning nad on kohustatud säilitama neid 5 aastat. Sellest tulenevalt töötleks ETO-d väga tundlikke andmeid ka pärast seda, kui taustakontroll on läbi viidud ja tulemus teada (nt kandideerijad, kes ei osutu valituks). Arusaadavalt on andmed olulised hilisemate töövaidluste korral, andmete säilitamise sättes ei ole õigussuhtega seotud vaidlusi puudutavat säilitamise erisust sees. Seletuskirjas on sellele aga viidatud.
Selgitus Ei nõustu, et tegemist on tundlike andmetega, või palume seda täpsemalt selgitada. Ka praegu töötlevad tööandjad karistusregistrisse kantud kehtivate karistuste andmeid ja omavad õigust saada ka arhiveeritud andmeid.
Säilitamise sätted muudame selliselt, et need vastavad eelnõus sätestatud eesmärkidele. Näeme ka võimalust, et andmeid ei peagi säilitama, kuna ETO saab teha kontrolli päringuga registrisse piltlikult igal ajal, kui see on põhjendatud. Säilitamise vajadus tuleb kõne alla aga ETKA tehtava järelevalve raames ehk kui ETKA kontrollib, kas vastavat nõuet (ehk taustakontrolli) on ETO rakendanud.
7. Rakendussätte vajadusest. Eelnõus on kirjas, et ETO on kohustatud kontrollima nö keeldumise asjaolusid enne kui isik asub täitma ülesannet ja ülesande täitmise ajal iga kahe aasta tagant. Siinkohal tuleb
Selgitus Taustakontroll on seotud ETO kohustustega riskianalüüsi koostamisel ehk võtta skoopi konkreetsed ülesanded, mida täitvate isikute suhtes on vajalik taustakontrolli teha. Seega rakendub
5
hinnata, kas seadusemuudatus vajab ETO-dele ka eraldi rakendussätet kontrollikohustuse jõustumise ajal ETOdes töötavate isikutele. Seadusandja peaks selgelt määrama, mis tähtajaks peavad ETO-d kontrollid läbi viima.
Seletuskirjas on viidatud ühe võimalusena äriregistri lisamoodulile (lk 19). Siin on oluline arvestada, et kui midagi tehakse mingi andmekogu kaudu, siis eeldab see ka vastavalt seaduse muutmist, mida eelnõust hetkel aga ei nähtu.
taustakontrolli mehhanism selle rakendussätte alusel, mis kohustab kindlaks kuupäevaks koostama eelnõu kohase toimepidevuse riskianalüüsi, ning eraldi rakendussätet taustakontrolli tegemiseks eelnõuga ei tehta.
8. kontrollitavate isikute ring (ülesannete loetelu laiendamine)
Esmalt, et ehitusseadustiku § 3 kohaselt on rajatis ka ehitis (vt lg 2, rajatis on ehitis, mis ei ole hoone). Seega ei ole sellist täiendust vaja. Loetelu täiendamine ülesandega, mis on seotud elutähtsa teenuse riskihalduse, toimepidevuse, planeerimise või investeeringutega, muudab kontrollitavate isikute ringi taas laiaks. Näiteks toimepidevusega peaksid olema seotud ju ka kõik eelnevalt eelnõus loetletud ülesande täitjad? Ühesõnaga vajab täiendavat hindamist, keda see täiendus täpsemalt hõlmaks ja alles seejärel saab hinnata tingimuse proportsionaalsust.
Täiendava märkusena veel, et ETO poolt kontrollitavate isikute ring võib kujuneda praktikas veelgi laiemaks – ETOl kohustus teostada kontroll sõltumata sellest, kas isik täidab ülesandeid TL, lepingu või muul alusel. Kas eelnõu järgi on kohustus lepinguliste partnerite töötajate (aga ka allhankijate), kes nt pääsevad territooriumile, tausta ka kontrollida ja kes seda teeb (ETO)? Kuidas see protsess käib (nt IT haldus, arendus, koristus jms)? Kas peab esitama isiku
Selgitus Sõnastust on täpsustatud. Isikute ringi, täpsemalt taustakontrolli skoobis olevad olulised ülesanded määrab ETO. Kui seda ülesannet tagab lepingupartner, siis tuleb lepingupartneril anda (ja ETO-l on õigus saada) isikusamasuse kontrollimise andmed ja nende alusel teeb vastavad päringud teovõime ja karistatuse kohta ETO. Süsteem on analoogne avaliku sektori asutustega ehk ka riigiasutused kontrollivad praegu erinevate regulatsioonide alusel ise neid isikuid (ka vastutavad kontrolli läbiviimise eest), kus seaduses sätestatud alusel peab kontrollima teenuse pakkuja töötaja andmeid sõltuvalt sellest, millist ülesannet konkreetse ettevõtte töötajale on vaja riigiasutuse juures usaldada. Ning on ka loogiline, et seda riskihindamist ja ülesannete kindlaksmääramist ei saa anda ETOst välja (st seadusega kohustada ETO lepingupartnerit ise taustakontrolle tegema enda töötaja suhtes).
6
andmed ETO-le, et ETO saaks kontrolli teostada? kodakondsusega seonduv piirang
Teema, mis vajab eraldi põhjalikku analüüsi nii praktilise poole pealt kui ka õiguslikku (põhiseaduspärasus) analüüsi. Tõsi, PS § 29 lg 1 võimaldab seadusega töösuhetes kodakondsust puudutavaid piiranguid seada (Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.). Samas tuleb sellise tingimuse proportsionaalsuse hindamisel arvestada laiemat konteksti. Oluline vastuargument on, et riik ise ei ole nt ametiasutustes töölepingu alusel töötajatele sellist piirangut seadnud. Ilmselt teatud sektorite puhul tekib siin täiendavalt ka konkurentsi küsimus (miks just ETO-d ei tohi värvata kolmandatest riikidest spetsialiste jne). Lisaks tuleb vaadata, kas ja mis lepinguid on Eesti sõlminud kolmandate riikidega töötajate liikumise teemal. Seega peaks sel teemal ka VÄMi ja SOMi kindlasti kaasama.
Kokkuvõttes, et SiM ettepanekud väärivad kindlasti kaalumist, kuid nende arvestamisele/mittearvestamisele peab eelnema eelnõu koostajate põhjalikum analüüs, sh vajab hindamist põhimõtteline küsimus, kes ETO-des töötavate isikute taustakontrolli läbi viib.
Selgitus Ei arvestata. Täpsemad selgitused SIM märkuste juures.
Kaitseministeerium
1. Eelnõu mõjude analüüs ei käsitle vahetut mõju riigikaitsele mistõttu mõjude analüüs ei täida oma eesmärki. Eeskätt
Selgitus Nii nagu kehtivas RiKSis nii on ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus ette nähtud ETOdele
7
puudutab see muudatustega täiendavate riigikaitseliste töö- ja ametikohtade tekkimist (ETO-dest ettevõtete arv kolmekordistub!) ning neil töötavate inimeste hulga olulist suurenemist, mis tähendab nende väljalangemist sõjalisest kaitsetegevusest. Eelnõu koostamisel tuleb ka see analüüs läbi viia ja esitada.
võimalus taotleda riigikaitselisi (eelnõus kriisi) ameti- ja töökohti. See ei ole kohtustus ega see ei ole ka blankoveksel, et kõik ETO töötajad oleksid riigikaitselisel/kriisiametikohal. Ameti- või töökoha riigikaitseliseks/kriisiametikohaks määramisele eelneb ETO poolne riskianalüüs, selle ETKA poolne ülevaatamine, KRAga ja KVga suhtlus, et millised isikud on KV-le vajalikud ja millised ETO-le ning siis alles saab neid riigikaitselisele/kriisiametikohtadele määrata. Olemasolevat süsteemi saame VOS eelnõu koostamisel paremaks teha, et oles tagatud nii ETOde teenused kui ka riigi sõjaline kaitse.
2. Eelnõu menetlemisel palun tagasisidena arvestada käesoleva eelnõu võtmes asjakohaseid Kaitseministeeriumi märkusi, millised KaM teeb tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu osas. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu põhjalikum tagasiside võib jõuda Kaitseministeeriumist Riigikantseleisse käesoleva eelnõu ametliku versiooni koostamise ajal või selle kooskõlastamisprotsessi alguses.
Arvestatud Riigikantselei tagab VOS ja HOS eelnõude omavahelise kooskõla.
3. Eelnõu § 1 p 16 esitatud muudatus, millega HOS täiendatakse §-ga 411 sh selle lõike 7 punktiga 1 sõnastuses „1) elutähtsa teenuse osutajate suhtes, kes osutavad käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 9 ja 10 nimetatud elutähtsat teenust;“ osas jääb arusaamatuks milliste teenuseosutajate osas taustakontrollist võib loobuda, sest kehtiva, samuti 1.01.24 jõustuva HOS redaktsiooni paragrahvi 36 lõikes 1 on 8 punkti ning käesoleva eelnõuga seda ei muudeta.
Arvestatud Eelnõus esineb trükiviga. Eelnõu sõnastus parandatud.
4. Kaaluda eelnõus (sh § 1 p 2) „üleriigiliseks riskianalüüsiks“ nimetatud dokumendi nimetamist keeleliselt kohasemaks „riigi riskianalüüsiks“ (nt ingl k on vastava analüüsi nimetuses national – „riigi-„ „riiklik“, rootsi keeles nationell
Selgitused Ettepanekut kaalutakse eelnõu keelelisel toimetamisel.
8
jne). 5. Eelnõus on kasutatud mõistet „hädaolukord või muu sarnane
olukord“. Jääb arusaamatuks, mida on mõeldud „sarnase“ all arvesse võttes hädaolukorra mõistet. Samuti muudab sius segaseks sõna „või“ kasutamine, mis muudab loetelu alternatiivseks, see pole aga antud kontekstis kohane. Sõnastada läbivalt näiteks „hädaolukorda põhjustada võiv olukord“.
Mittearvestatud Eelnõus kasutatakse juba kehtivas HOSis kasutatavat sõnastust. Kehtiva HOSi § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse hädaolukorra seadust riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd muudes seadustes ei sätestata teisiti. Eestis kehtib erinevates erikordades ülesannete ja pädevuste jäävuse põhimõte. See tähendab, et erikorra ajal lisandub isikutele ja asutustele õigusi ja kohustusi, kuid üldjuhul jäävad samal ajal kehtima ka kõik rahuaegsed igapäevaselt kehtivad õigused ja täidetavad ülesanded. Näiteks peavad elutähtsad teenused toimima ka erakorralises seisukorras või kaitsevalmiduse kõrgendamisel ning sõjaseisukorras. Sellest tulenevalt kasutataksegi HOSis läbivalt „või muus sarnases olukorras“. Riigikaitse seadus näeb omakorda võimaluse määrata elutähtsa teenuse osutajatele valdkonna eriseadusega riigikaitselisi ülesandeid ehk täpsustada teenuse osutamist riigikaitselistes olukordades.
6. Seletuskirjas on eksitud viidetega. Nt on viidatud, et risikianalüüsi sisu avab sama paragrahvi lg 7, tegelikult avab (ka seletuskirjas) lg 8, seletuskrja lk 8 viimase lõigu esimene lause on „Turvategevuse seaduses tehtavad muudatused on seotud ka §-s 201 makseasutuste ja e-raha seaduses (MERAS) tehtavate muudatustega.“, aga mõistetavalt sellist paragrahvi käesolevas eelnõus ei ole (eelnõus on kokku 18 paragrahvi) jm.
Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.
7. Muuta eelnõu § 1 punktis 2 sätestatud HOS § 9 lõigete Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
9
järjekorda riskianalüüsi koostamise protsessi selgemaks kirjeldamiseks, samuti muuta selgemaks analüüsi uuendamist puudutav säte, fikseerida selle kinnitamine VV poolt, eraldada KOV riskianalüüs kui antud paragrahvi sobimatu eraldi paragrahviks ja sõnastada paragrahv 9 ning KOV riskianalüüsi puudutav paragrahv järgnevalt: „§ 9. Riigi riskianalüüs
(1) Hädaolukorda põhjustavate olukordade riski hindamiseks koostatakse riigi riskianalüüs.
(2) Riigi riskianalüüs on aluseks hädaolukorra lahendamise plaanile ning teistele hädaolukorraks valmistumiseks ja selle lahendamiseks koostatavatele dokumentidele.
(3) Riigi riskianalüüsi koostamist juhib Riigikantselei.
(4) Riigi riskianalüüsi koostamiseks hindavad asutused, sealhulgas Eesti Pank koostöös Finantsinspektsiooniga, oma pädevuse piires riske ning esitavad andmed Riigikantseleile käesoleva paragrahvi lõikes 7 määratud korras.
(3) Riigi riskianalüüsi kinnitab Vabariigi Valitsuse korraldusega.
(5) Riigi riskianalüüsi ajakohasust hinnatakse vähemalt kord aastas.
(7) Riigi riskianalüüsi koostamises osalevad asutused, vajalike andmete loetelu, koostamise nõuded ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
10
§ Y. Kohaliku omavalitsuse riskianalüüs
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab kohaliku omavalitsuse riskianalüüsi. (2) Kohaliku omavalitsuse riskianalüüsi võetakse arvesse üleriigilise riskianalüüsi koostamisel.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded, selle kooskõlastamise, edastamise ja kinnitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“
8. Eelnõu § 1 p 9-ga lisatavat HOS § 38 lõiget 11 muuta ja sõnastada see:"(11) Elutähtsa teenuse osutajate üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse registris. Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus esitab tsiviiltoetuse registrisse lisaks enda kontaktandmetele elutähtsa teenuse osutaja nime, registrikoodi, osutatava teenuse, teenuse osutamise alguse ja lõpu kuupäevad ning piirkonna, samuti teenuse osutaja kontaktisiku ees- ja perekonnanime, e-posti aadressi ning telefoninumbri.". Täiendada eelnõu § 1 punkti 9 ja täiendada sellega HOS § 38 lõikega 12 sõnastuses:" Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus kannab muudatused käesolevs paragrahvi lõikes 11 nimetatud andmetes registrisse viivituseta ning kontrollib andmete õigsust iga aasta 1. jaanuariks.“.
Arvestatud osaliselt
Säte on täiendatud sõnaühendiga „lisaks enda kontaktandmetele“. Säte jääb ühe sättena. Normitehniliselt ei pea see ilmtingimata olema esitatud kahes lõikes. Andmete kandmise tähtaja osas on täiendatud paragrahvi lõikega 15, ETKA peab kandma andmed sisse 5 tööpäeva jooksul.
9. Eelnõu § 1 p-ga 20 lisatavas §-s 415 (sh selle lg 1) esitatud asutuste valimi puhul vajab seletuskiri suuremat selgust, sh palun esitada seletuskirjas viidatud direktiivi säte tekst. Hetkel ei ole asutuste valim par lg 1 esitatud eesmärki
Selgitused Käesolev eelnõu on koostatud CER direktiivi ülevõtmiseks. Seletuskirjas on toodud esile, mis artikleid võetakse täpsemalt üle §-ga 415. Isikute valim on piiratud CER ja NIS2 direktiivi ning
11
arvestades arusaadavalt põhjendatud. DORA määruse pädevate asutustega. 10. 11. Eelnõu § 1 p-ga 21 lisatavas §-s 416 tekstis on jäänud
määramata strateegia koostamiseks kohustatu(d) asutused/isikud.
Selgitused Seda täpsustakse VV määrusega sarnaselt üleriigilise riskianalüüsiga.
11. Eelnõu §-ga 14 tehtavat turvategevuse seaduse täiendust palume muuta ja sõnastada see: „(1) Turvaettevõtja, kes osutab püsivalt turvamise teenust hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 2 nimetatud teenust osutavale elutähtsa teenuse osutajale, peab täitma hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale kehtivaid nõudeid.“. Me ei nõustu mitmeid asjaolusid arvestades turvamise teenuse elutähtsaks teenuseks nimetamisega. CER-direktiiv ei esita turvamise teenust elutähtsa teenusena. Turvamise teenus (ega kitsamalt sularaharinglusega seotud turvamise teenus) ei vasta elutähtsa teenuse õiguslikule olemusele kehtiva ega eelnõuga kehtestada soovitava elutähtsa teenuse mõiste järgi. Tegemist on elutähtsa teenuse toimepidevuse meetmega, mitte iseseisva elutähtsa teenusega. Lisaks tähendaks selle määratlemine elutähtsa teenusena eelnõus esitatud ettevõtjate ulatuses olulise hulga kaitseväekohuslaste eemalejäämist väljaõppest ja riigi sõjalisest kaitsmisest. Vajaduse korral on sularaharingluse või muu turvamise teenuse liigi konkreetse operatsiooni täitmiseks võimalik määrata ühekordne riigikaitseülesanne, kui selline otsus tehakse.
Mitte arvestatud Eelnõu kohaselt on ETOdeks ainult need turvaettevõtted, kes osutavad sularaha käitlusega seotud teenuseid. Seega hõlmab eelnõu üksnes üksikuid turvaettevõtteid ning üksnes sularaha käitlusega seotud turvateenuseid. Sularaharingluse teenuse puhul on turvaettevõtted samasugused ETOd ja teenuse osutajad nagu ka pangad. Muudatusega tagatakse, et elutähtsate teenuste regulatsiooniga oleks hõlmatud kogu teenuse ahel sarnaselt elektriga, maagaasiga või vedelkütuse varustamisega. Turvaettevõtete teenus ei ole käsitatav enam tänasel päeval klassikalise panga funktsiooni allhankimisena.
Vt ka vastust esimesele märkusele: nii nagu ei too kaasa ETOks olek automaatselt seda, et kogu personal on vabastatud kaitseväeteenistusest, ei too seda kaasa ka praegune (ega ka VOS) eelnõu.
12. Eelnõu § 1 p 16 puhul vajaks täpsustamist, mida on HOS § 411 lg 1 p-s 2 silmas peetud kaudse ligipääsuga toimepidevuse tagamiseks vajalikule teabele? Kas see teave tuletatakse riskianalüüsist (lg 2)? Sellisel juhul tuleks viidata. „Otsene“ asemel oleks ilmselt ka selgem ja kohasem kasutada „vahetu“. Nt sõnastada sätte algus „2) ülesanne, millega antakse vahetu või käesoleva paragrahvi lõikes 2
Selgitused Eelnõu on muudetud ja selgitame seletuskirjas. Jätame ära „otsene, kaudne, vahetu…“ ja kasutame: „ülesanne, mis võimaldab ligipääsu…“. ETO peab selle ise iga ülesande kindlaksmääramisel selgitama ja põhjendama, kas hetkel justnimelt selle ülesande juures on taustakontrolli aspektist määrav „otsene või vahetu või kaudne“ ligipääs.
12
nimetatud riskianalüüsis määratletud kaudne ligipääs…“. 13. Samas lg 3 p 2 osas on ilmselt jäetud mõned ETO-de
spetsiifilisi tegevusvaldkondi puudutavad kuriteokoosseisud põhjendamatult arvesse võtmata – näiteks KarS § 194 ravimitega varustamise elutähtsa teenuse osutaja puhul. Selliseid koosseise on ilmselt veel. Kui neid koosseise ei lisata, vajab nende väljajätmine välistavate koosseisude seast põhjalikku selgitust. Samuti tekib küsimus, miks lubatakse juurdepääs ETO-de ülesande täitmiseks avalduvale teabele neile isikutele, kes on karistatud andmekaitseliste (sh ka KarS 10. ptk 2. jaos esitatud) kuritegude eest.
Selgitused Taustakontrolli regulatsiooniga võetakse üle direktiivi miinimumnõuded. Eelnõu on muudetud selliselt, et ETO võib isikule konkreetse ülesande täitmise usaldamisel arvesse võtta laiemalt kuritegude toimepanemist (ETO-le antakse õigus kaaluda).
14. Samas lg 7 p 2 osas tuleb sätet täpsustada, vastasel juhul võib tekkida küsimus, kas on mõeldud üksnes kehtivat riigisaladusele juurdepääsu õigust või ka juhtumeid, kus isikul on varasemalt (sh vahetult enne ETO-sse tööle asumist nt riigiasutuses töötades) see olnud. Samuti tuleks vähemalt seletuskirja tasemel selgitada, kas selline võimalus kehtib ka piiratud tasemega riigisaladusele juurdepääsu õiguse puhul või üksnes alates konfidentsiaalsest tasemest.
Selgitused Täpsustame eelnõu ja seletuskirja. Mõte on selles, et isikul on samal ajal kehtiv luba alates P tasemest.
Kliimaministeerium
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte arvestatud/selgit
used
Kommentaarid
1. Paragrahv 2 lg 4. Kuna see haakub ka küberi/NIS2.0-ga, siis kas võiks selgelt tuua välja ka infosüsteemid?
Mitte arvestatud Paragrahvi 2 lg 4 kohaselt käsitletakse elutähtsat teenust tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega. Nimetatud täpsustus on toodud avatud loeteluna ja puudub otsene vajadus infosüsteemide nimetamiseks, seda enam, et KüTS kohaldub ETOdele ning suunab rakendama küberturvalisuse
13
nõudeid elutähtsa teenuse toimepidevuseks oluliste infosüsteemide suhtes.
2. Paragrahv 9 lg 4. Toetame pigem kooskõlastusringil olnud VOS sõnastust: "Üleriigiline riskianalüüs koostatakse iga nelja aasta tagant ja selle ajakohasust hinnatakse kord aastas. " Sest ka CER näeb ette, et seda koostatakse 1x 4 a jooksul.
Arvestatud osaliselt
Eelnõu on täiendatud, koostamise samm iga kahe aasta tagant.
3. Paragrahv 36 lg 1 punktid 1-4 on juba tunnistatud kehtetuks. Arvestatud 4. Paragrahv 36 lg 11. See juba olemas, vaja lisada ainult
punktid 5-8. Rakendusaktide kavanditesse on veel Keskkonnaministeerium jäänud.
Arvestatud
5. Paragrahv 36 lg 4. Ettepanek lisada juurde: "…. korraldab oma haldusterritooriumil…
Arvestatud
6. Paragrahv 38 lg 1_3 p 2. Kas ei tundu pisut loogilisem, et õppus korraldatakse vastu riskianalüüsi ja plaani? Seega ma ise pakuks, et õppus tuleb korraldada nt riskianalüüsi ja plaani valmimisest 6 kuu jooksul vms
Arvestatud Sätet on täiendatud.
7. Paragrahv 38 lg 1_3 p 3. Ehk, et mõte on see, et see akt kehtib nii kaua kuni koostatakse uus riskianalüüs ja hinnatakse, kas kõik ETO-d on jätkuvalt asjakohased? Ja miks 5 aastat - CER räägib 4 aastasest ajavälbast.
Selgitused Haldusakt antakse üksnes uute ETOde määramisel. Olemasolevate ETOde staatust ei pea kinnitama üle, see tuleneb ka üleminekusätetest. Eelnõu sõnastust on täpsustatud. Viieaastane piirang kehtib HOSi § 41 lg 2 nõude kohta. Nõude täitmist saab ETKA koostöös RIAga kontrollida regulaarselt toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani uuendamisel. Teiste seaduse või toimpidevuse määruse nõuete puhul saab ETKA seada uutele ETOdele maksimaalset üleminekuaega toimepidevuse nõuete määruses. Vastav volitusnorm on eelnõuga lisatud.
8. Paragrahv 38 lg 3 p 4. Mingid konkreetsed parameetrid ka tulevad, mis seal üksikasjalikus aruandes peab olemas olema? Nt volitusnorm selleks? Lähtuvalt RK suunistest?
Selgitused Eelnõu on täiendatud. Täpsema korra kehtestab ETKA toimepidevuse nõuete määrusega. Juba praegu kehtivad ETKA määrused sisaldavad teavitamise korraldust ning seda on vaja üksnes
14
täpsustada. 9. Paragrahv 38 lg 3 p 8. Kas volitatud esindaja peab vastama
ka teatud nõuetele? Või kas nt vee-ettevõtjate puhul võib kasvõi iga juhatuse poolt määratud töötaja olla selleks isikuks?
Selgitused Puuduvad täpsemad nõuded volitatud esindaja kohta. Sisuliselt on tegemist kontaktisikuga, kelle poole ETKA või riigiasutus saab vajaduse korral pöörduda küsimustega, päringutega jne.
10. Paragrahv 38 lg 3 p 10. Kas kavandatud on reguleerida ka, kui tihti tuleb koolitusi teha?
Selgitused See on jäetud ETO otsustada tulenevalt ETO riskianalüüsi tulemustest.
11. Paragrahv 41_1. Ideaalis võiks ikkagi taustakontrolli regulatsioon ka ETO-de puhul olla pisut rohkem samaväärne nagu on lennundusel, (kes mh saavad ka ETO-deks) St, et oleks pisut rohkem sisulisem ja mingi riiklik asutus teeks kontrolli.
Arvestatud osaliselt
Eelnõu taustakontrolli regulatsiooni on täiendatud. On lisatud sätted, mis võimaldavad ETOdel kaalutleda lepinguliste suhete lõpetamist. Täpsemad vastused on esitatud Justiitsministeeriumi märkuste juures.
12. Paragrahv 41_2 lg 2. Seletuskirjas on ETO asemel ETKA. Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. 13. Paragrahv 41_5 lg 2. Kui ruttu tuleb teavitada? Arvestatud Eelnõu on täpsustatud. Riigikantseleid tuleb
teavitada viivitamata, kuid hiljemalt 24 tunni jooksul.
14. Paragrahv 41_6 lg 1. Väga spetsiifilised valdkondlikud eesmärgid võivad olla valdkondlikes arengukavades, aga tervikpilt/ühtsed eesmärgid võiksid siiski kuskile ka keskselt kokku koonduda. Loogika ütleb, et pigem RKAK või kaaluda tulevikus ka nt kriisideks valmisoleku laiemat arengukava, mis haakuks ka VOS loogikaga. STAK-i lisamist ei toeta, kuna STAK haldaja on SIM, kes tänaseks enam laiemat kriisireguleerimispoliitikat ei kujunda.
Selgitused Seaduse eelnõuga ei täpsustata, kas strateegia tuleb koostada ühe või mitme dokumendina. CER direktiiv ei sea selles osas piiranguid. Eelnõu arutelude käigus on osalised pakkunud välja mitmeid variante, nt strateegia käsitlemist RKAK osana või teenuste osade jaotamine erinevate valdkonna strateegiate vahel. Täpne lahendus selgub rakendusakti väljatöötamisel.
15. EHS paragrahv 97 lg 7. see muudatus tehti juba ära (01.07.2023 seisuga).
Arvestatud
16. Elektrituruseadus. Paragrahv 21_1. Ei saa aru, mis loogika alusel on riigikaitseülesandeid määratud. Esiteks võiks kaaluda kõikidele ETO-dele mh ka riigikaitseülesande määramist. Täna on õiguslikult enamikes valdkondades õiguslik vaakum, v.a. tervishoius ja lennunduses.
Selgitused Riigikaitselised ülesanded on määratud KLIM ettepanekul KLIM saadetud sõnastuses, kes ka vastava määramise soovi avaldas.
15
18. Lennundusseadus. Siin tuleks öelda, et kui KV olukorra juhtimise ülevõtab, siis ei lähtu lennundus mitte enam KLIM/ETKA suunistest, vaid õhuväe? See oli meil mureks ka VOSi raames.
Selgitus Kaitseväe õigused lennunduses on sätestatud lennundusseaduse §-s 72. Selle kohaselt on Katseväel õigus anda õhuruumi puutumatuseks, kaitsmiseks ja valvamiseks korraldusi aeronavigatsiooniteenuse osutajale ja seda ainult kõrgendatud kaitsevalmiduses, erakorralises ja sõjaseisukorras. See on n-ö eripädevus, mis KV-le tekib, kuid sellega seoses ei kao ära ETKA ja ETO roll teenust kõige paremal ja toimepidavamal moel osutada. KV ei anna kõiki teenuse toimepidevust puudutavaid korraldusi ETO-le, vaid üksnes neid ja siis, kui on vajalik tagada õhuruumi kaitstus. Igal juhul tuleb teha ETKA-l, ETO-l ja KV-l selles osas koostööd, et oleks välistatud ETO-le vastukäivate ja topelt korralduste andmine. Mõttekoht, kas seda lahendada nt lennundusseaduse § 72 lõike 5 alusel kehtestatavas õhuruumi kontrolli plaanis.
Le Lennundusseadus. Paragrahv 58_8. Seda ei saa kehtestuks tunnistada, kuna sellisel juhul kaoks ära ka lennutorni püsiv riigikaitseülesanne ja selle eelnõu kohaselt lennundus ETO- dele (lennutorn ja lennujaam) justkui riigikaitseülesannet ju ka ei määra. Määrame vaid turvateenusele ja maapealsele teenusele.
Arvestatud Vastav muudatus jäetud eelnõust välja.
20. Lennundusseadus. Paragrahv 58_9. Eelnõu ja seletuskirja tekst ei lähe kokku. Palun lennujaama puhul võtta üle VOS-i sõnastus: (2) Lennuvälja käitaja, kes käitab Tallinna lennuvälja, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 prim punktis 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. Ükski teine tsiviillennuväli pole tegelikult pildis (ja paneksime niikuinii kohustuseks mõelda alternaitiividele kui Tallinna lennuväli ei toimi) ja praegune sõnastus eeldaks, et vastav metoodika ka välja töötatakse, kuidas märkimisväärset
Arvestatud Eelnõu on korrigeeritud ning lõiked 2 ja 3 jäetud eelnõust välja.
16
osa arvutatakse. 21. Maagaasiseadus. Paragrahv 22 lg 15. Kuna muuta on vaja
vaid punktis 2 tarbijate numbrit (kehtivas MGS-s 10 000 ja uues eelnõus 1000), siis äkki tehagi vaid punkti 2 muudatus? Uus HOS viide kehtib juba niikuinii 01.07.23 seisuga. Praegusel ETO-ks oleval Gaasivõrk AS on samuti juhtimiskeskus ära delegeeritud alltöövõtjale EG Ehitus AS. Seega tuleks siia ka siis tekitada samasugune säte nagu elektri puhul. VOSis: Isiku, kes osutab käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust, püsiv kriisiülesanne on tagada võrgu toimimine vastavalt hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele.“;
Arvestatud Eelnõu on korrigeeritud ning täiendatud MGS muutmise juures punktiga 2.
22. Vedelkütuse seadus. Paragrahv 3 lg 7. RaM tegi ettepaneku VOSi käigus kasutada sellist sõnastust: aktsiisilaopidaja, kes lubab kütuse tarbimisse selle lähetamiseks Eestisse - meile see sobib.
Arvestatud Eelnõu sõnastust on täiendatud.
23. ÜVVKS. Paragrahv 6 lg 2. Seletuskirjas on veel viide vanale seadusele. Ma pakun välja sõnastada see lause natuke ümber: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud korras määratud vee-ettevõtja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
Siseministeerium
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte arvestatud
Kommentaarid
1. 1. Siseministeeriumi hinnangul tuleb väljapakutud lahenduse tõhustamiseks laiendada taustakontrolliga hõlmatud isikute ringi. Teeme ettepaneku sõnastada HOS §
Arvestatud osaliselt
Eelnõu on täiendatud punktiga, mille kohaselt tuleb teha taustakontroll isiku suhtes, kellele usaldatakse ülesanne, mis on seotud elutähtsa teenuse
17
411 lõige 1 järgmiselt: „(1) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud teostama käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras taustakontrolli füüsilise isiku suhtes, kellele usaldatakse elutähtsa teenuse osutaja juures järgmiste ülesannete täitmine sõltumata sellest, kas ülesandeid täidetakse töösuhte, lepingu või muul alusel: 1) elutähtsa teenuse toimimist tagava infosüsteemi, sealhulgas selle toimimist tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamine või haldamine; 2) ülesanne, millega antakse otsene või kaudne ligipääs elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule alale, territooriumile, ehitistele või rajatisele või kontrollsüsteemidele; 3) ülesanne, mis on seotud elutähtsa teenuse riskihalduse, toimepidevuse, planeerimise või investeeringutega; 4) ülesanne, millega antakse otsene ligipääs elutähtsa teenuse tundlikule teabele; 5) riigikaitselise töökohustuse täitmine riigikaitseseaduse tähenduses.“
planeerimise, investeeringute või riskihaldusega. Ligipääs teabele juba sisaldub punktis 2, seepärast ei pea otstarbekaks punkti 4 lisamist. Samuti ei pea vajalikuks tuua lõikes 2 sisse täpsustust rajatisele. EHS § 3 lg 2 kohaselt on ehitis hoone või rajatis, st sõna „ehitis“ juba hõlmab rajatist. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on sõnad „ala“ ja „territoorium“ sünonüümid, seepärast ei pea otstarbekas ka sõna „ala“ mainimist punktis 2.
2. Samuti tuleb meie hinnangul täiendada nn keeldumisaluseid. Elutähtsa teenuse osutaja kriitilisi ülesandeid ei tohiks üldjuhul täita kolmandate riikide kodanikud, kuivõrd see võib ohustada elutähtsa teenuse toimepidevust. Siinjuures tuleb arvestada, et eelnõu järgi on elutähtsa teenuse osutajal õigus taustakontrolli teostamiseks saada mh isiku elukoha ja kodakondsuse andmeid (HOS § 412 lõige 1 punkt 1). Teeme ettepaneku täiendada HOS § 411 lõiget 3 punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) kes ei ole Eesti alaline elanik või Euroopa Liidu, Schengeni lepingu või NATO liikmesriigi kodanik.“
Mittearvestatud Palume SIM-l põhjendada seda väga põhimõttelist ettepanekut pikemalt ja ametlikult EISi ringil koos võimalike mõjude analüüsiga. Sellise keeldumisaluse kehtestamisega piirataks oluliselt ETOde võimalusi valida teenusepakkujaid. Need, kes toimetavad 100% Eestis, ilma välisriikide tütarettevõtete ning teenusepakkujateta, on paremal positsioonil. Kontsernidel ja suurtel rahvusvahelistel ettevõtetel oleks seda nõuet raske täita. Teatud teenuseid osutatakse grupiüleselt ning tööle võetakse ka kolmandate riikide töötajaid või on
18
teatud teenuste osutamine allhangitud emaettevõttele, kelle töötajad asuvad erinevates riikides. Kuna Eestis asuv pank ei saa kujundada emaettevõtte personalipoliitikat, oleks planeeritud nõude täitmine keeruline, kui teiste riikide seadustesse ei ole direktiivi sätted samal kujul üle võetud.
3. HOS § 411 lõige 3 sätestab imperatiivsed keeldumisalused. Siseministeeriumi hinnangul tuleb regulatsiooni täiendada ka nn dispositiivsete keeldumisalustega. Nende keeldumisaluste esinemisel jääks elutähtsa teenuse osutaja otsustada, kas isikule anda ülesande täitmine või mitte. Teeme ettepaneku lugeda HOS § 411 lõiked 4-7 lõigeteks 5-8 ja sõnastada HOS § 411 lõige 4 järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmise andmisest võib keelduda isikule: 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest viimase viie aasta jooksul ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud; 2) kes on viimase viie aasta jooksul korduvalt viibinud välisriigis, mille kohta kehtib riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus.“
Arvestatud osaliselt
Eelnõu on muudetud, ETOdele on sätestatud kaalumisõigus muude kuritegude toimepanemise osas lähtuvalt ETO riskianalüüsist. Vt eespool antud tagasisidet JUMile. Punktiga 2 (viibimine välisriigis) ei nõustu, siin palume põhjendada seda ettepanekut pikemalt ja ametlikult EISi ringil koos mõjudega (alustades sellest, kuidas ETO seda kontrolliks).
4. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud järgmist: Eelnõu käigus toimusid arutelud Justiitsministeeriumiga ning on jõutud järelduseni, et arvestades kontrollitavate registrite loetelu on mõistlik elutähtsa teenuse osutajate poolt läbiviidava taustakontrollik arendada Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) vastutusalas oleva infosüsteemi juurde (hetkel eelduslikult e-äriregistri või ettevõtjaportaali juurde) lisamoodul. Selle mooduli abil saavad elutähtsa teenuse osutajad esitada päringud erinevate registrite andmete
Selgitused Eelnõu on muudetud. Kahtlustatava ja süüdistatava andmete töötlemist eelnõuga ette ei nähta. Palume põhjendada kahtlustatava ja süüdistatava andmete töötlemise vajadust pikemalt ja ametlikult EISi ringil, vt eespool JUMile antud tagasisidet.
19
kontrolliks ühest kohast ning saada üht agregeeritud vastust päringutele. Kas eeltoodust võib järeldada, et taustakontrolli tegija saab pärida ka andmeid selle kohta, kas isik on kahtlustatav või süüdistatav? Praegu selline päring puudub ja vastavate andmete saamiseks tuleb pöörduda kolmanda osapoole (nt PPA) poole, kellele võib arvukatele taolistele üksikpäringutele vastamine olla ülemäära koormav.
5. Turvalisust on võimalik tagada üksnes läbi süstemaatilise ja järjepideva tegevuse. Teeme ettepaneku muuta suurematele (töötajate arvult) elutähtsa teenuse osutajatele sisekontrolli üksuse loomine kohustuslikuks. Organisatsioonide struktuur ja suurus varieeruvad, mille tulemusena võib taustakontrolli läbiviija olla erinev – võimalik, et osade elutähtsa teenuste puhul hakkab taustakontrolli teostama sekretär, personalitöötaja, juhatuse liige või keegi teine. Meie hinnangul on oluline tagada, et seaduses sätestatud tingimustel ja korras teostatakse taustakontrolli pädevate isikute poolt ning sisekontrolli üksuse loomine seda eesmärki täidab. Sisekontrolli üksuse loomine aitab ettevõttel paremini juhtida ja maandada riske, tagada õigusaktidest kinnipidamise, tõsta usaldust ja tagada turvalisust. Kõigi elutähtsa teenuse osutajate poolt teostatava taustakontrolli osas tuleks meie hinnangul kaaluda ka organisatsioonivälise järelevalvemehhanismi rakendamist, mis tagaks, et elutähtsa teenuse osutajad ei kuritarvitaks neile usaldatud tööriista. Taustakontrolli tegemise võimekus ei tähenda, et elutähtsa teenuse osutajad võiksid valimatult taustakontrolle teostada kõigi isikute suhtes (isikute suhtes, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajaga kuidagi seotud, kuid „huvi pärast“ lastakse süsteemist läbi). Elutähtsa teenuse osutajate tööd koordineerivad elutähtsat
Selgitused Eelnõu kohaselt on taustakontrolli tegemine kõikidele ETOdele kohustuslik. Järelevalvet tegevuse üle teeb ETKA (eelnõu § 45 lg 1 p 3 ja § 49 lg 1).
20
teenust korraldavad asutused, mille ülesannete hulka kuulub ka teenuseosutajate üle järelevalve teostamine. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku, et nemad teostaksid järelevalvet ka elutähtsa teenuse osutajate poolt taustakontrolli nõuetekohase läbiviimise üle. See võimaldaks teha kindlaks, kas elutähtsa teenuse osutajad viivad taustakontrolle läbi vastavalt ettenähtud reeglitele.
6. HOS § 41_1 lõike 7 punkti 1 sisu ja eesmärk jääb ebaselgeks. Sättes sisaldub viide HOS § 36 lõike 1 punkidele 9 ja 10, kuid viidatud punkte ei eksisteeri.
Selgitused Vastavas sättes esineb trükiviga. Punktide 9 ja 10 asemel peaks olema viide punktidele 5 ja 6. Eelnõu on täiendatud.
7. Juhime tähelepanu, et osad eelnõus sisalduvad muudatused on juba vastu võetud, nt eelnõu § 1 punkt 3 ja osaliselt punkt 4 (HOS § 36 lõigete 1 ja 11 muudatused).
Arvestatud Eelnõu on täiendatud.
Eesti Pank 1 Teeme ettepaneku täiendada elutähtsate teenuste loetelu
kaarditehingute töötlemise teenuse toimimisega.
Kaardimaksete toimimiseks on turuosalise enda infosüsteemidele ja seadmetele lisaks määrava tähtsusega ka kolmandate isikute osutatavate tugiteenuste toimimine ning selleks nõuab Eesi Pank ETO-delt kolmandate isikutega koostöö tegemist. Praeguse hädaolukorra seaduse (HOS) nõuete täitmise kontrollimise käigus saadud kogemus on näidanud, et ainult koostöö nõudmisest kaardimaksete toimimise tagamiseks ei piisa. Sama kehtib ka makseteenuste puhul, kus kliendid saavad pangakaardiga maksekontolt sularaha välja võtta või siis maksekontole sissemakseid teha. Need teenused sõltuvad samuti tugiteenuste osutajatest.
Elutähtsate makseteenuste pakkumiseks oluliste kaarditehingute töötlemise teenusepakkujate nimetamine
Arvestatud
21
ETO-ks aitab meie hinnangul suurendada elutähtsate makseteenuste toimekindlust.
Kaarditehingute töötlemise teenuse pakkuja nimetamise ETO-ks otsustab Eesti Pank. Täna on Eesti maksekeskkonnas kaardimaksete ja muude kaarditehingute tegemisel oluline roll Nets Estonia AS-il, kes pakub kaardimaksete tegemisel tehnilisi tugiteenuseid ETO staatust omavatele LHV Pank AS-ile ja Coop Pank AS-ile ning sularaha väljavõtmise tehingute tegemisel Swedbank AS-ile ning võib seetõttu ETO-ks osutuda.
2. Eesti Pank peab oluliseks laiendada ETO-de ringi ka ETO pankadele teenust osutavate sularaha ringluses olulist tähtsust omavate ettevõtetega, mis on tingitud elutähtsa teenuse sisse ostmise osakaalu olulisest suurenemisest. ETO rolli laienemine eelpool mainitud funktsiooniga ettevõtetele kohustab neid tagama teenuse kriisiaegseks osutamiseks vajalik toimepidevus. Sellest tulenevalt soovime ühte sättesse kokku võtta ka selle mõiste ning määratleda vastavat teenust pakkuv isik elutähtsa teenuse osutajaks vaid siis, kui ta pakub seda teenust elutähtsa makseteenuse osutajale ning tal on Eesti Panga hinnangul maksete toimimisele oluline mõju.
Arvestatud
3. Täiendada hädaolukorra seaduse paragrahvi 36 lõiget 3 punktiga 3 „3) kaarditehingute töötlemise teenus;“
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 91
„91) kaarditehingute töötlemise teenused;“ 2) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse
Arvestatud
22
järgmiselt: „14) sularaharinglus;“; 3) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Sularaharinglus käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 14 tähenduses on sularaha käitlemine ning pangatähtede käitluse seadmete haldamine. Sularaha käitlemine on sularaha lugemine, sortimine, pakendamine ja arvestuse pidamine, sularahaautomaatide kassettide täitmine ning muud teenused, mis võimaldavad sularaha- või makseautomaadist sularaha väljavõtmist, kui see töötab ühe või mitme kaardi väljastaja huvides, kes ei ole kontolt raha välja võtva kliendiga sõlmitud makseteenuse lepingu osapool. Pangatähtede käitluse seadmete haldamine on Euroopa Keskpanga kinnitatud sularaha käitlemise registris olevate seadmete omamine, monitoorimine, riistvaralise ja tarkvaralise toimekindluse tagamine ning sularahaautomaatide kassettide sularahaautomaatidesse paigaldamise korraldamine.“ 4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kaarditehingute töötlemise teenus käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 91 tähenduses on kaarditehingute autoriseerimise päringute edastamine, info koondamine ja arvelduspositsioonide kindlaksmääramine.“ 5) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 5, 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(5) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõikes 6 nimetatud teenust, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja kui ta osutab teenuseid hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale ja tal on Eesti Panga hinnangul maksete toimimisele oluline mõju. (6) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõikes 7 nimetatud teenust, on hädaolukorra seaduse § 36
23
lõike 3 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja kui ta osutab teenuseid hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale ja tal on Eesti Panga hinnangul maksete toimimisele oluline mõju. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud elutähtsat teenust osutavate isikute loetelu kinnitab Eesti Pank. “;
4. Elutähtsa teenuse toimepidevuse ja riskianalüüsi plaanide kinnitamisel esitatakse see HOS § 40 kohaselt enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks erinevatele asjasse puutuvatele asutustele. Palume kaaluda arvamuse avaldamiseks tähtaja sätestamist seaduses. Peame mõistlikuks arvamuse avaldamise tähtajaks 30 päeva.
Mittearvestatud HOSi kohaselt on kinnitamiseks 30 päeva, seda tähtaega on põhjendatud juhtudel võimalik pikendada veel 30 päeva võrra. Seega määrab tähtaja sisendi saamiseks ETKA ise, lähtudes kinnitamise tähtajast.
5. Rõhutame uuesti vajadust analüüsida, kas Euroopa Liidu õigus võimaldab kehtestada nõude, mille kohaselt teatud teenuse mahu ületamisel tekiks piiriülestel teenusepakkujatel kohustus asutada Eestis vähemalt filiaal. See võimaldaks nende teenuse osutajate määratlemist elutähtsa teenuse osutajatena ning nende suhtes saaks kehtestada ETO-dele ette nähtud nõuded ja teha ka järelevalvet Eesti järelevalveasutuse poolt. Eelkõige puudutab see makseteenuse osutamist, aga võib olla oluline ka teistes valdkondades. Seega tekib olukord, kus Eestis asutatud teenuspakkujad peavad järgima täiendavaid sh ETO staatusest tulenevaid regulatsioone, mille jõustamine ülepiiriste teenusepakkujate puhul on problemaatiline, mis omakorda võib viia selleni, et regulatsioonide vältimiseks hakatakse elutähtsat teenust osutama ülepiiriliselt ning väljaspool Eesti järelevalveasutuste kontrolli.
Selgitused Vastav küsimus on Rahandusministeeriumi pädevuses.
6. Olukorraks, kus SK tegevus on täielikult katkenud, sh ka tühistusnimekirja väljastamine ei ole enam võimalik, Eesti riigil hetkel alternatiivlahendust digitaalse allkirjastamise
Mittearvestatud Lahendatakse VOSi eelnõus.
24
teenusele ei ole. Antud kontekstis oleks ID-kaardi kasutamine tühistusnimekirjade alusel alternatiivne riigi poolt tagatud ja korraldatud varulahendus autentimiseks. ETKA-na ei ole Eesti Pangal õigust nõuda makseteenuse pakkujatelt võimaliku rahalise kahju katmist, mis võib eriolukorras, antud juhul aegunud tühistusnimekirjade kasutamisest, tekkida. Teeme ettepaneku reguleerida kahju hüvitamine riigi poolt ETO pankadele ülal kirjeldatud riskide realiseerumisel. Eesti Panga hinnangul tuleks tagada võimalike kahjude katmine makseteenuse osutajatele olukorras, kus on täidetud järgmised tingimused: a) riigi teenusepartner isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise osas (täna SK ID Solution) ei suuda pakkuda reaalajas teenust, mis on vajalik makseteenuse toimimiseks ja ei suuda tühistusnimekirja kokkulepitud intervalliga väljastada; b) makseteenuse pakkujad on taganud protseduurilise ning tehnilise valmisoleku maksete kinnitamiseks vastu tühistusnimekirju (kliendipoolne PIN2 kasutamine) ning seadnud sisse kliendipõhised limiidid.
Eesti Vee-eteevõtete Liit 1. Eelnõu § 1 punktis 2, millega muudetakse hädaolukorra
seaduse §-i 9 on mainitud üleriigilist riskianalüüsi (§ 9 lg 1), KOV riskianalüüsi (§ 9 lg 7), elutähtsate teenuste toimepidevuse strateegiat (§ 41 6 lg 1), aga ka elutähtsa teenuse osutajate (edaspidi ka kui ETO) riskianalüüsi ja -plaani. Selge on see, et kõik nimetatud dokumendid peavad olema omavahel kooskõlas. Siiski jääb ebaselgeks, millist dokumenti tuleks arvestada konkreetse dokumendi sisendina ning kes millise dokumendi jaoks sisendit annab?
Selgitused Eelnõu sõnastust on täiendatud. Üleriigilise riskianalüüsi koostamise täpsem kord kehtestatakse määrusega. Üleriigilise riskianalüüsi koostamine koosneb erinevatest etappidest. Täpsem kirjeldus on esitatud eelnõu seletuskirja lk-l 9 joonisel 1. ETO peab lähtuma üleriigilisest riskianalüüsist, mis hakkab sisaldama ka KOVide ETOsid puudutavat osa. KOVide riskianalüüsi korraldust täpsustatakse
25
Vastuolulised on mõneti ka § 9 lg 6 ning § 9 lg 7 teine lause - ühel juhul on üleriigiline riskianalüüs aluseks kõigile asjakohastele dokumentidele, teisel juhul KOV riskianalüüs aga üleriigilisele riskianalüüsile. Kas ETO peaks lähtuma enda dokumentide koostamisel ja nende ajakohastamisel KOV riskianalüüsist või vastupidi? Kas KOV kohustub ETO-t kaasama enda riskianalüüsi koostamisse ja nende ajakohastamisesse? Millest lähtub elutähtsate teenuste toimepidevuse strateegia ning kas ETO dokumendid on selle aluseks või vastupidi? Palume eelnõus konkreetsemalt välja tuua nende dokumentide omavaheline hierarhia ja seos ning ka see, kas ja millal kaasatakse ETO-d nende dokumentide välja töötamisse ja ajakohastamisse. Täiendavalt palume välja tuua, kuidas toimub ETO-de omavaheline kaasamine nende endi riskianalüüsi ja -plaani koostamisse ja ajakohastamisesse, kuivõrd enamik ETO-d on nii sektori siseselt kui väliselt omavahel seotud.
samuti määrusega. ETOde kaasamine KOVide riskianalüüsi koostamisse on oluline ja sellega arvestatakse KOV riskianalüüsi puudutava määruse koostamisel. ETOde omavaheline koostöö on ETOde korraldada. Kui ETO näeb teisest ETOst tulenevat riski või vajab lisainformatsiooni, siis tuleb pöörduda otse ETO poole. Vajaduse korral saab abistada ETKA.
2. Eelnõu §-s 17 toodud üleminekusätetes on välja toodud järgmised tähtajad: üleriigiline riskianalüüs – 31.12.2025.a; elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja -plaan – 30.06.2026.a; ETO-de toimepidevuse strateegia – 31.12.2025.a. Üleminekusätetes aga ka eelnõu seletuskirjas ei ole mainitud, milliseks ajaks peab valmima KOV riskianalüüs. Selguse huvides tuleks ka see eelõusse lisada.
Arvestatud Eelnõu on täiendatud.
3. Eelnõu § 1 punktis 11, millega muudetakse hädaolukorra seaduse § 38 lg 3 punkti 4 on täpsustatud, millal peab elutähtsa teenuse toimepidevust puudutavast intsidendist toimepidevust korraldavat asutust teavitama – esmane teavitus tuleb teha hiljemalt 24 tunni jooksul ning üksikasjalik aruanne esitada hiljemalt ühe kuu jooksul.
Selgitused Katkestuse ja häire mõisted on täpsemalt selgitatud VV määruses nr 75 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“. Katkestus on elutähtsa teenuse osutamise lakkamine.
26
Selliseks intsidendiks võib olla elutähtsa teenuse katkestus, selle oht, toimepidevust oluliselt häiriv sündmus või selle vahetu oht. Palume selgitada, mida mõeldakse ’’elutähtsa teenuse katkestuse’’ või ’’toimepidevust oluliselt häiriva sündmuse’’ all? Kas teavituskohustusega elutähtsa teenuse katkestuste alla lähevad ka näiteks plaanilised katkestused, mis on seotud teenuse osutamiseks vajalike rajatiste hooldamise või rekonstrueerimisega?
Häire on takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu osutatakse elutähtsat teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni. Toimepidevust oluliselt häiriv sündmus on igasugune sündmus, mis võib häirida elutähtsa teenuse toimimist. Eelnõus toodud sündmuse all ei mõelda aga plaanilisi katkestusi. Pealegi plaaniliste katkestuste, hooldustööde ja rekonstrueerimise korral ei katkestata teenust tervikuna.
4. CER direktiivi preambula punktis 25 on märgitud, et: ,,/…/ja näha ette parameetrid, mille põhjal teha kindlaks, millisel juhul on reaalne või võimalik häire oluline ja millest tuleb sel põhjusel teatada’’. Samuti on direktiivi artikli 12 punktis 2 toodud: ,,Intsidendist tingitud häire või võimaliku häire olulisuse kindlakstegemiseks kriitilise tähtsusega üksuse tegevuse jaoks võetakse arvesse eelkõige järgmisi parameetreid: (a) häirest või võimalikust häirest mõjutatud kasutajate arv; (b) häire kestus või võimaliku häire eeldatav kestus; (c) häirest või võimalikust häirest mõjutatud geograafiline piirkond.’’ Palume eeltoodust lähtuvalt välja tuua, millistele parameetritele (mõjutatud isikute arv, kestus, piirkond) peaks teavituskohustusega hõlmatud oluline häire/katkestus vastama? Meie ettepanek on, et selliseks oluliseks häireks/katkestuseks võiks olla näiteks katkestus, mis kestab üle 24 tunni või katkestus, mis kestab alla 24 tunni, kuid mõjutab rohkem kui 1000 inimest ja/või sellise katkestuse piirkonnas on häiritud haigla, sotsiaal-, majutus- või haridusasutuse tegevus.
Arvestatud osaliselt
Eelnõu on täiendatud teavitamise tingimuste kriteeriumidega. Täpsemad kriteeriumid sätestab ETKA toimepidevuse määruses, kuna teenuseti võivad kriteeriumid erineda. Vastav volitusnorm ETKAdele on eelnõusse lisatud.
5. Eelnõu § 1 punktis 13, millega muudetakse hädaolukorra seaduse § 38 lõiget 3 ning täiendatakse seda punktiga 10
Selgitused Tulenevalt direktiivist peaks koolituste sagedus ja sihtrühm tulenema ETO riskianalüüsist.
27
soovime täpsustada, kas teenuse toimepidevusega seonduvaid koolitusi tuleks läbi viia kohustuslikus korras kõigile töötajatele või ainult nendele, kes on otseselt seotud teenuse toimepidevuse tagamisega? Kas sellise koolituse alla kvalifitseerub ka praktiline õppus, mida ETO peab kord kahe aasta jooksul läbi viima? Lisaks ei ole eelnõus mainitud, et taolist koolitust peaks läbi viima kord aastas, seletuskirjas aga küll – palume eelnõu teksti selles osas täpsustada.
Riskianalüüsis saab hinnata, kes töötajatest vajab regulaarset koolitamist elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks. Praktikas on nendeks töötajateks üldjuhul need isikud, kes on otseselt seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. Õppus ei ole koolitus ning õppusi tuleb korraldada lähtudes VV määrusest nr 76: https://www.riigiteataja.ee/akt/131072021003.
6. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse hädaolukorra seaduse §- i 411 lg-ga 1, mis näeb ette kohustuse ETO-le teostada taustakontrolli elutähtsa teenuse tagamisel. Sama sätte lõike 5 kohaselt tuleb taustakontrolli korrata iga kahe aasta tagant. CER direktiivi preambula punktis 24 on viidatud taustakontrollile kui võimalusele: ,,Seepärast on vaja võimaldada kriitilise tähtsusega üksustel taotleda teatavatesse töötajate kategooriatesse kuuluvate isikute taustakontrolli ja /…/’’. Samuti viitab sellele ka artikli 12 punkti 1 sõnastus: ,,Liikmesriigid tagavad, et kriitilise tähtsusega üksustel on võimalik esitada taotlusi teatavatesse töötajate kategooriatesse kuuluvate isikute, sealhulgas selliste isikute, kelle töölevõtmist nendesse kategooriatesse kuuluvatele ametikohtadele kaalutakse, taustakontrolli tegemiseks, /…/.’’ Millistel põhjendustel on ette nähtud riigisiseses õiguses karmim regulatsioon kui EL tasandil, st taustakontrolli läbiviimine kohustuslikus korras? Teeme ettepaneku reguleerida taustakontrolli läbiviimine sarnaselt direktiiviga ning jätta ETO-dele teenuse toimepidevuse tagamiseks taustakontrolli kasutamine võimalusena, mitte sätestada see kohustusena. Leiame, et taolise kohustuse panemine on ebaproportsionaalne, ETO-de jaoks ebamõistlikult koormav, kohustusega
Selgitused Nendime, et direktiivi taustakontrolli osa võib olla mitmeti mõistetav. Art 13 lg 1 p e kohaselt tuleb ETO-l tagada töötajate turvalisuse (meie mõistes usaldusväärsuse) piisav haldamine, sh nende isikute kategooriate määramine, kellelt nõutakse taustakontrolli läbimist. Sellest artiklist ja direktiivi eesmärgist tulenevalt tuleneb, et ETO on kohustatud viima taustakontrolli läbi. Kelle suhtes täpsemalt, st mis töötajate suhtes, seda peavad ETOd ise kindlaks määrama oma riskianalüüsis. Direktiivi art 14 lg-s 1 on öeldud, et liikmesriik peab täpsustama tingimused, mille alusel on ETO-l lubatud põhjendatud juhtudel ja üleriigilist riskianalüüsi arvesse võttes esitada taotlusi töötajate taustakontrolliks (seejuures komisjoni tõlgenduse kohaselt võib taotlus olla ka päring infosüsteemidesse). Seega art 14 lg 1 ütleb, et tuleb luua tingimused taustakontrolliks, kohustus aga tuleneb art 13 lg 1 p-st e. Sellest olemegi lähtunud eelnõus toodud regulatsiooni kavandamisel. Eelnõu taustakontrolli regulatsiooni on muudetud, ETOdele on sätestatud kaalumisõigus muude kuritegude toimepanemise suhtes lähtuvalt ETO riskianalüüsist. Vt ka eespool antud tagasisidet
28
taotletava eesmärgi saavutamise vahendina küsitav ning kohati ka teostamatu, sest andmed kuritegude toimepanemises esitatavate kahtlustuste ja süüdistuste kohta ei ole karistusregistrist kättesaadavad. Lisaks on süütuse presumptsiooni põhimõtte valguses küsitav, kuidas kellegi suhtes pelgalt kahtlustuse või süüdistuse esitamise fakt saab tuua kaasa õiguslikke tagajärgi tsiviilõiguslike suhete kehtivusele.
Justiitsministeeriumile.
7. Eelnõu § 1 punkt 16, millega täiendatakse hädaolukorra seaduse §-i 41_1 lõikega 1, kohustab ETO-si kontrollima ka koostööpartnereid, kes täidavad punktides 1-3 nimetatud ülesandeid võlaõigusliku kokkuleppe alusel. Kas taustakontrolli mitteläbimine annab aluse juba sõlmitud võlaõigusliku lepingu erakorraliseks lõpetamiseks vastava koostööpartneriga? Kas sellisel juhul võimaldatakse ETO- dele piiramatu ligipääs ka koostööpartnerite töötajate andmetele, mitte ainult ETO enda töötajatele? Selgitame, et juhul kui koostööpartner ei ole ETO, ei ole tal ka võimalik ise vastavat taustakontrolli enda töötaja osas läbi viia. Palume eelneva osas põhjalikult analüüsida taustakontrolli läbiviimise aspekte ning tulemuste juriidilisi tagajärgi, sh võlaõiguslike lepingute suhteid ning kajastada need seletuskirjas.
Selgitused ETO on vastutav oma toimepidevuse tagamise eest, seega ei pea alati lepinguid lõpetama, vaid lepinguid saab ka muuta nii, et ETO lepingupartneril on kohustus ETO poolt tehtud taustakontrolli eesmärki arvestades „saata objektile“ muu töötaja. Siin peab selgitama, et ETO toimepidevuse tagamises osalevad laias laastus a) ETO enda töötajad ja b) teenusepakkujad. Me ei näe vajadust muuta üht liiki lepingu regulatsiooni ehk TLSi, selles sätestatud alused on kohaldatavad ETO enda töötaja suhtes. Siin on küsimus alltöövõtjates ja lepingupartnerites, nende saadetud töötajate taustakontrollis. Vt eespool JUM tagasisidet. Esmane lahendus ei ole lepingute ülesütlemine, vaid teenuse tagamine muul, riske maandaval viisil.
8. Eelnõu § 1 punkt 16, millega täiendatakse hädaolukorra seaduse §-i 41_1 lõikega 1, kohustab ETO-del kontrollida enda töötajaid, kes täidavad punktides 1-3 nimetatud ülesandeid. Eelnõu seletuskirjas on toodud, et taustakontrolli mitteläbimisel tuleks olemasoleva töötajaga tööleping lõpetada. Palume selles osas täiendada ka töölepingu seadust, et ETO saaks tööandjana konkreetse aluse töölepingu lõpetamiseks. Oleme seisukohal, et töölepingu seadus peab andma konkreetse õigusliku aluse, et töölepingu saaks
Selgitused ETO saab öelda töölepingu üles TLSi § 88 lg 1 alusel TLSis sätestatud korras või pakkuda sama paragrahvi lõike 2 alusel töötajale võimaluse korral muud tööd. Puudub vajadus TLSi muutmiseks, kuna vastavad võimalused on juba kehtivas seaduses olemas. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. TLSi § 88 lõikes 1 sätestatud
29
erakorraliselt üles öelda. Samasugune ettepanek on meil ka seoses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga, mille kohaselt tuleb kriisiülesandega ametikohale asumisest või vastavate ülesannete täitmisest keeldumisel näha ETO-le kui tööandjale ette konkreetne alus töölepingu seaduses, millele tuginedes on tal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda.
aluste loetelu ei ole ammendav.
9. Eelnõu § 1 punkti 16 kohaselt, millega täiendatakse hädaolukorra seaduse § 411 lõiget 1 punktiga 2, tuleb taustakontroll läbi viia isiku suhtes, kellele antakse ülesanne, millega antakse otsene või kaudne ligipääs elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele. Meie hinnangul on nimetatud alus liiga lai arvestades asjaolu, et taustakontrolli läbiviimine on kohustuslik. Palume selgitada, mida tähendab praktikas ,,kaudne ligipääs’’? Lisaks märgime, et ,,toimepidevuse tagamiseks vajalik territoorium’’ on väga lai mõiste, mis aga ei tähenda automaatselt seda, et territooriumile ligipääsevad isikud pääseksid ligi toimepidevusega seotud rajatistele või ehitistele. Näiteks võime toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile tellida erinevaid heakorratöid – need teenuseosutajad ei pruugi aga saada automaatselt ligipääsu toimepidevuse aspektist olulistele rajatistele või ehitistele. Kehtiva sõnastuse järgi peaksime aga neid siiski kontrollima. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku kitsendada § 411 lõike 1 punktis 2 toodud alust toimepidevusega seonduvatele ehitistele (rajatistele), teabele ja kontrollisüsteemidele. Palume eelnõud vastavalt muuta.
Arvestatud osaliselt ja selgitused
Isikute ring, kelle suhtes tuleb ETO-l teha taustakontroll, määratakse ETO riskianalüüsis. Taustakontrolli ei tehta kõikidele ETO töötajatele, vaid üksnes neile, kes täidavad eelnõus nimetatud funktsioone. Riskianalüüsis määratakse teenuse toimepidevuse seisukohast ka kõik olulised ressursid, sh territoorium, hooned, infosüsteemid. Taustakontrollile tuleb allutada üksnes need isikud, kes täidavad eelnõus toodud funktsioone ja on seotud toimepidevuse seisukohast olulise ressursiga. Seega ei pea taustakontrolli läbima töötaja, kellel on ligipääs territooriumile, mis ei ole teenuse toimepidevuseks oluline. Samuti ei pea näiteks allutama taustakontrollile isikuid, kes teevad töid territooriumil, mis ei ole oluline ja mille kaudu ei pääse ligi toimepidevuseks olulistele objektidele. Sellegipoolest oleme eelnõu selguse huvides täiendanud. Jätame ära „otsene, kaudne, vahetu…“ ja kasutame: „ülesanne, mis võimaldab ligipääsu…“. ETO peab selle ise iga ülesande kindlaksmääramisel selgitama ja põhjendama, kas hetkel justnimelt selle ülesande juures on taustakontrolli aspektist määrav „otsene või vahetu või kaudne“ ligipääs.
10. Eelnõu § 1 punktiga 16, millega täiendatakse hädaolukorra seaduse §-i 411 lõikega 2, määratakse lõikes 1 sätestatud ülesanded
Arvestatud ja selgitused
Eelnõu on täiendatud, jättes ETOdele õiguse võtta arvesse ja kaaluda isiku usaldusväärsust temale
30
kindlaks elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis. Meie hinnangul on mõistlik, et ETO-d saavad ise vastavalt enda vajadustele nendega seotud isikuid ning neile usaldatud ülesannete mõju teenuse toimepidevusele hinnata. Küll aga ei ole meil võimalik ette näha kõikvõimalikke olukordi ja ülesandeid, millisel juhul võiks taustakontrolli läbi viia. Seega leiame, et eelnõu tuleks täiendada võimalusega, mille kohaselt on ETO-l erandkorras võimalik taustakontrolli läbi viia ka riskianalüüsis sätestamata juhul, kui see on lõikes 1 toodud alustest lähtuvalt mõistlik ja vajalik. Palume eelnõud selles osas täiendada.
konkreetse ülesande usaldamisel ETO juures. Sellest tingituna ei ole muudetud eelnõuga loetletud konkreetseid KarS kuriteokoosseise, vaid jäetakse võimalus arvestada mistahes kuritegusid, mis on konkreetse teenuse, täpsemalt teenuse osutaja kindlaksmääratud konkreetse ülesande täitmise vaates olulised. Näiteks karistusregistri andmed, et isikut on karistatud IT-alase kuriteo eest, on rohkem määravamad selliste ülesannete isikule usaldamisel, kus isik saab IT-süsteemidele ligipääsu, kuid pole määravad nt torustiku hooldamisel. Eelnõu on selles osas ka täpsustatud ning senisest selgemalt rõhutatud ETO olulist kohustust riskide hindamisel kindlaks määrata konkreetsed ülesanded (NB! mitte isikud), kus taustakontroll on just ETO kui toimepidevuse eest vastutava isiku hinnangul eesmärgipärane. Nõustuda ei saa põhiõiguste riivega, mida seadus ei võimalda, st riskianalüüsi välise taustakontrolliga, seega peab ETO suutma nende ülesannete skoobi ikkagi kindlaks teha.
11. Eelnõu § 1 punktis 16, millega täiendatakse hädaolukorra seaduse § 411 lõiget 7 punktiga 2, on sätestatud, et taustakontrolli ei pea teostama isiku suhtes, kellele on antud riigisaladusele juurdepääsu õigus juurdepääsuloa või julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel. Eelnõu seletuskirjas on täpsustatud, et taustakontrolli nõue ei kohaldu ka töötajate suhtes, kes läbivad taustakontrolli lennundusseaduse alusel. Palume lisada ka lennundusseaduse alusel läbinud taustakontrolli alus eelnõu teksti või täpsustada sõnastust, et see oleks üheselt selge. Lisaks palume selgitada seletuskirjas, kuidas ja kust hakkavad ETO-
Arvestatud ja selgitused
Eelnõu taustakontrolli regulatsiooni on lähtudes esitatud märkustest täiendatud. Samuti on oluliselt muudetud lg 7 (nüüd lg 8). Säte on muudetud laiemaks, st eelnõus toodud regulatsioon ei kohaldu, kui muu seaduse alusel juba kontrollitakse eelnõus toodud asjaolusid. Eelnõus toodud asjaolusid kontrollitakse nt turvategevuse seaduse ning lennundusseaduse alusel. ETO saab lg 7 (8) kohaldamise kohta teada töötajalt endalt. Kui töötaja ei anna teada lg-s 7 esinevatest alustest ja ei esita kinnitavaid dokumente, siis
31
d vastavat infot saama isikute kohta, kes taustakontrolli mingil põhjusel läbima ei pea?
allutatakse teda taustakontrollile. Seega on töötaja enda huvides anda sellest asjaolust teada.
12. Eelnõu § 1 punkti 17 kohaselt, millega täiendatakse hädaolukorra seaduse §-i 412 lõikega 2, säilitatakse sama paragrahvi lõikes 1 toodud isikuandmeid kuni 5 aastat taustakontrolli teostamisest arvates. Arvestades asjaolu, et taustakontrolli teostatakse regulaarselt iga 2 aasta tagant (§ 411 lg 5) leiame, et sellisel juhul oleks põhjendatud ka andmeid säilitada maksimaalselt 2 aastat taustakontrolli teostamisest arvates. Vastasel juhul peaksid ETO-d säilitama dubleerivalt mitme taustakontrolli tulemusi. Täiendavalt esitame ettepaneku võimaldada vastavaid andmeid säilitada samas infosüsteemis, kus taustakontroll läbi viiakse, st süsteem võiks taustakontrolli läbiviijale kuvada isikuga seotud viimase kontrolli kuupäeva ning tulemused. Ei oleks mõistlik, kui ETO peaks hakkama samu andmeid, mida süsteem väljastab, endale kuhugi eraldi salvestama, kuna see võib viia suurema tõenäosusega turvaintsidendini. Täiendavalt võiks süsteemil olla võimekus saata taustakontrolli eest vastutavale isikule isikupõhiseid automaatteavitusi, kui hakkab uus kontrolli teostamise aeg lähenema, et vähendada ETO-de halduskoormust.
Arvestatud osaliselt
Säilitamise sätted muudame selliselt, et need vastavad eelnõus sätestatud eesmärkidele ja koormavad ETOsid vähesel määral ning on õiguspärased. Näeme ka võimalust, et andmeid ei peagi säilitama, kuna ETO saab teha kontrolli päringuga registrisse piltlikult igal ajal, kui see on põhjendtatud. Säilitamise vajadus tuleb kõne alla aga ETKA tehtava järelevalve raames ehk kui ETKA kontrollib, kas vastavat nõuet (ehk taustakontrolli) on ETO rakendanud.
13. Eelnõu § 1 punkt 24, millega täiendatakse hädaolukorra seadust §-ga 45_1, näeb ette elutähtsat teenust korraldavale asutusele õiguse tellida sõltumatu audit või kohustada ETO-t seda läbima. Sätte kohaselt valitakse sõltumatu audiitor toimepidevust korraldava asutuse ning ETO kokkuleppel. Ka CER direktiivi artiklis 18 on nimetatud auditit käsitletud, mh on punkti 2 alapunktis b toodud, et audiitor peaks olema kvalifitseeritud. Mis kvalifikatsioon vastaval audiitoril peaks olema ja kes on täna Eestis vastava kvalifikatsiooniga teenuse pakkujateks?
Selgitused Teatud valdkondades on olemas vastava kutsega audiitorid, nt finantsauditi või infosüsteemide auditi läbiviimiseks. Eestis puudub eraldi kutseline audiitor teenuste toimepidevuse auditeerimiseks. Sellise universaalse audiitori leidmine oleks praktikas ka problemaatiline, arvestades elutähtsate teenuste erinevust. ETO toimepidevuse auditeerimiseks valitakse koostöös ETKAga sobiv audiitor. Audiitoreid võib olla ka mitu, olenevalt sellest, mida täpsemalt soovitakse toimepidevusest
32
auditeerida. Audiitori valikul lähtutakse sellest, et isik oleks vastava erialase hariduse, teadmiste ja kogemustega, suutmaks anda pädevat hinnangut.
Eesti Arstiide Liit 1 Kehtiva HOS § 36 lg 2 kohaselt „Sotsiaalministeerium
korraldab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses vältimatu abi toimepidevust“. TTKS § 5 defineerib vältimatu abi mõiste: „Vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.“ Eelnõu järgi muudetakse HOS § 36 lg 2 järgmiselt: „(2) Sotsiaalministeerium korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: 1) tervishoiuteenuste toimimine; 2) ravimitega varustamine.“ Meie hinnangul võib jääda mulje, et hädaolukorras tuleb tagada raviasutustes lisaks vältimatule abile ka teiste tervishoiuteenuste toimivus. Teenuste kirjeldus määratakse terviseministri määrusega, kuid pole selge, kas HVA haiglates saab piirduda ainult vältimatu abiga. Ka osa üldarstiabi osutavaid tervisekeskusi on plaanis muuta elutähtsa teenuse osutajateks, mistõttu pannakse neile täiendavaid kohustusi.
Selgitused Elutähtsa teenuse nimetuse muutmine on seotud sellega, et lähitulevikus tunnistab SOM ETOks lisaks HVA haiglatele ja kiirabibrigaadi pidajatele teatud hulga üldarstiabi osutajatest. Möödunud kriisid Eestis ja välismaal on näidanud, et tervishoiu toimepidevuse tagamiseks ei piisa ainult EMO, IRO ja kirurgia osakondadest – teiste tervishoiuteenuste osutamise lõpetamisel pöörduvad inimesed EMOsse ja suurendavad selle koormust veelgi vaatamata raskete patsientide arvu suurenemisele tulenevalt hädaolukorra põhjusest.
Nii nagu olete maininud, siis tervishoiuteenuste kirjeldus, mida peetakse elutähtsaks, täpsustatakse ministri määruses, mis on alles koostamisel. Lähtume siiski põhimõttest, et kriisis kättesaadavate tervishoiuteenuste hulk peab olema maksimaalne, et tagada inimeste tervis ja hajutada TTOde koormust. Ühtlasi peavad olema suurenevad nõuded riigile ja TTOdele jõukohased. Elutähtsa teenuse laiem definitsioon aitab muu hulgas tagada senisest suuremaid investeeringuid TTOde toimepidevusse.
Kiirabide ja haiglate toimepidevuse nõuded on kirjeldatud tervise- ja tööministri 21.04.2018 määruses nr 17. SoM esitas laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse investeeringute kavas rahalised
33
vajadused, mis kaasnevad määruses toodud nõuete suurendamisega. ETO kirjelduse ja nõuete suurendamine sõltub nende rahaliste vahendite tagamisest.
2. Kindlasti oleks juba enne seaduse jõustumist vaja teha tervishoiusüsteemi ressursside ja võimekuse põhjalik analüüs ning selgitada välja eelkõige see, kui palju oleks vaja elutähtsate tervishoiuteenuste toimimiseks lisatööjõudu ja kust seda saada.
Selgitused Terviseamet tagab ka praegu elutähtsa teenuse osutajate personali kriisiolukorras koostöös Kaitseressursside Ametiga, pidades silmas eelkõige riigikaitselisi kriise. Leiame, et nende tegevus aitab suurel määral leida vastused teie välja toodud vajadusele tagada olukorrateadlikkust lisatööjõu osas.
Eesti Jõujaamaide ja Kaugktte Ühing 1. Tuletame meelde, et VOS eelnõuga seoses oleme edastanud
oma tähelepanekud kirjaga 09.05.2023 nr 10, mida tuleks kindlasti ka käesoleva seadusloome protsessis arvesse võtta.
Arvestatud Eelnõu koostamisel lähtutakse VOSi raames saadetud märkustest.
2. Eelnõuga nähakse ette vajadus koostada erinevate tasandite riskianalüüsid, mis loogiliselt võttes peaksid olema omavahel kooskõlas ning mida ühendab Riigikantselei poolt koostatav üleriigiline riskiplaan. 1) kas ETO riskianalüüside aluseks saab edaspidi olla ainult üleriikliku analüüsi avalik osa või on teatud juhtudel võimalik juhinduda ka mitteavalikust informatsioonist? 2) Kuidas planeeritakse koordineerida elektri- ja gaasiühenduse katkestamise hierarhiast tulenevaid küsimusi, mis võib takistada nt kaugkütteteenuse osutamist? Näiteks kui gaasivarustuse puhul on kodumajapidamised kaitstud tarbijad siis enamus kaugkütteettevõtted seda ei ole. Samuti lülitatakse elektrivarustuse defitsiidi puhul kodumajapidamised elektrivõrgust välja esimesena, mistõttu toodetud kaugküttesoojus ei pruugi jõuda lõpptarbijateni. 3) Kuidas tagada transpordikütuse tarne kaugkütteteenuse
Selgitused 1. ETOde riskianalüüside aluseks saab olla üleriigilise riskianalüüsi avalik osa ning teadmispõhiselt ka AK osa. 2. MGSis sätestatud gaasivarustuse prioriteedid tulenevad EL määrusest nr 2017/1938. Selle määruse art 2 p 5 kohaselt liigitatakse kaitstud tarbija alla ka kaugkütterajatis niivõrd, kuivõrd see pakub kütet kodumajapidamistele, väikestele või keskmise suurusega ettevõtjatele või esmase sotsiaalteenuse osutajatele, tingimusel et rajatis ei ole suuteline üle minema muudele kütustele kui maagaas. MGS § 61 lg 1 p 2 kohaselt koosmõjus § 261 lg 2 p-ga 2 on soojusettevõtjad kaitstud tarbijad ning on prioriteetsuselt teisel kohal peale kodutarbijaid. Sarnane olukord on ka elektritarbimisega, kus esimeses järjekorras on
34
osutamiseks hädavajalikule logistikaahelale, et kaugkütteteenusele vajalikud kütused jõuaksid katlamajadesse ning puiduvarumist ja tarnet oleks võimalik korraldada? Vastavat punkti tuleks püüda kindlasti täpsustada ning lahendused ennetavalt keskselt kokku leppida. Oluline on pidada silmas üleriigilist tervikpilti, sest üldjuhul pole neid teemasid võimalik üksiku ETO või KOV tasandil lahendada.
haiglad, hooldekodud jmt ja teises järjekorras ETOd, sh soojusettevõtjad. Erinevus seisneb selles, et elektri puhul ei ole kodutarbijad tõepoolest esimesel kohal ning kodutarbijale pannakse suurem vastutus enda elektriga varustamise eest. Seda paljuski selle tõttu, et elektrikatkestuseks on kodutarbijal lihtsam valmistuda kui gaasivarustuse katkestusteks. Liidu tõstatatud mure on arusaadav ja vajab lahendamist käesoleva eelnõu väliselt. 3. Vedelkütusega varustamist elutähtsa teenusena tagatakse tanklate kaudu. Ka kriisis üritatakse võimalikult kaua säilitada tavapärast mudelit. Selle aasta sügisel loob EVK 19 tanklat, mis hakkavad prioriteetselt väljastama operatiivsõidukitele ja ETOdele vedelkütust. Nimetatud tanklate võrgustik luuakse täiendavalt olemasolevale autonoomsete tanklate võrgustikule. Logistika ETO ja tankla vahel on jäetud ETO enda korraldada. Keskse logistilise lahenduse loomine vajab edasist arutlemist.
3. Eelnõuga laiendatakse oluliselt ETOde ringi ja nähakse ette, et ETOde toimepidevuse riskianalüüsid ja plaanid tuleb koostada hiljemalt 2026. a 30. juuniks ning kõik koostatud riskianalüüsid ja plaanid tuleb kooskõlastada Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA). Et selline kooskõlastus saaks olla nii suure hulga riskianalüüside ja plaanide ülevaatamisel lühikeses ajaaknas ka sisuline ega venitaks nende dokumentide vastuvõtmist, tuleb RIAle selle ülesande täitmiseks eraldada piisavalt ressursse ja (või) vajadusel kasutada riskipõhist lähenemist.
Selgitused Vastav muudatus on kooskõlastatud MKM ja RIAga. Eelnõu koostamisel on RIA koormusega arvestatud ning mõjud kajastatud seletuskirjas.
4. Eelnõu näeb ette, et ETO on kohustatud teostama taustakontrolli füüsilise isiku suhtes, kellele usaldatakse
Arvestatud osaliselt/Selgituse
Ei saa nõustuda, et taustakontroll on ulatuslik ning ei ole riskipõhine. Taustakontrollile tuleb allutada
35
elutähtsa teenuse osutaja juures järgmiste toimepidevuse riskianalüüsis kindlaks määratud ülesannete täitmine sõltumata sellest, kas ülesandeid täidetakse töösuhte, lepingu või muul alusel. Selline väga laiapõhjaline taustakontroll, mis hõlmab ka süütegudes kahtlustatavaid ja süüdistatavaid, on vastuolus süütuse presumptsiooniga ja riivab selliselt väga tugevalt andmesubjektide õigusi. On küsitav, kas see on proportsionaalne soovitava eesmärgiga, kuivõrd ei pruugi aidata tuvastada tegelikult ohtlikke olukordi. Seepärast oleme seisukohal, et taustakontrolli vajadus peab põhinema reaalsel vajadusel ning koostatud riskihinnangutel, mitte olema totaalne ja universaalselt kõigile isikutele kohalduv. Igal juhul on oluline vältida, et vältida väga suurest mahust tulenevalt kontrolli formaalseks muutmist. Samuti on mõistlik välja arendada riiklik digitaalne lahendus (või täiendada tsiviiltoetuse registrit), kus taustakontrolli päringud ja päringutulemused säiliksid ning ETOdel poleks vajadust eraldi andmekogude loomiseks.
d üksnes kindel isikute ring. Eelnõu kohaselt on taustakontrolli aluseks ETO riskianalüüs. ETO määrab oma riskianalüüsis isikute ringi, kelle suhtes tuleb rakendada taustakontrolli. Seega allutatakse taustakontrollile üksnes neid isikuid, kelle puhul on ETO analüüsi tulemusena jõudnud järelduseni, et nad täidavad eelnõus toodud funktsioone. Seejuures ka funktsioonide täpne kirjeldus jääb ETO pädevusse. Lähtudes JUM ja SIM ettepanekutest on eelnõu taustakontrolli osa muudetud selliselt, et ei pea kontrollima isiku süüdistatava või kahtlustatava staatust, samuti saavad ETOd kaalutlusõiguse lepingusuhte lõpetamiseks. Säilitamise sätted muudame selliselt, et need vastavad eelnõus sätestatud eesmärkidele ja koormavad ETOsid vähesel määral ning on õiguspärased. Näeme ka võimalust, et andmeid ei peagi säilitama, kuna ETO saab teha kontrolli päringuga registrisse piltlikult igal ajal, kui see on põhjendtatud. Säilitamise vajadus tuleb kõne alla aga ETKA tehtava järelevalve raames ehk kui ETKA kontrollib, kas vastavat nõuet (ehk taustakontrolli) on ETO rakendanud.
5. Eelnõuga nähakse ette, et ETO peab viivitamata, kuid mitte hiljem, kui 24 tunni jooksul teavitama elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust (edaspidi sündmus) ning esitama üksikasjaliku aruande hiljemalt ühe kuu jooksul.
Arvestatud Katkestuse ja häire mõisted on täpsemalt selgitatud VV määruses nr 75 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“. Katkestus on elutähtsa teenuse osutamise lakkamine. Häire on takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu osutatakse elutähtsat teenust osalises mahus ja
36
Antud sätet tuleks selgemini lahti kirjutada ning selgemalt defineerida sündmuse tunnused, mille puhul soovitud teavitamine peaks toimuma. Mõistlik oleks need tunnused kokku leppida riskianalüüsi koostamisel ning lähtuda teostatud mõjuhinnangutest teenuste katkemisele. Kindlasti peaks kohustusest väljas olema tavapärased arendus- ja uuendustegevused, mis toovad esile lühiajalisi katkestusi või häireid teenuste osutamisel. Samuti tuleks paremini defineerida, millist informatsiooni peab sisaldama kuu aja jooksul esitatav aruanne. Oleme seisukohal, et eeltoodud kriitilise sündmuse üksikasjaliku aruande vorm peaks kindlasti olema digitaalne ning esitatav nt tsiviiltoetuse registri vahendusel, mis lihtsustab kõiksuguste kokkuvõtete tegemist, info säilitamist ning hõlbustab RIA poolsed toiminguid (eelnõus pakutud sõnastuses on muidugi oht, et RIA kooskõlastused võivad suure mahu tõttu muutuda formaalseteks).
mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni. Toimepidevust oluliselt häiriv sündmus on igasugune sündmus, mis võib häirida elutähtsa teenuse toimimist. Eelnõus toodud sündmuse all ei mõelda aga plaanilisi katkestusi. Pealegi plaaniliste katkestuste, hooldustööde ja rekonstrueerimise korral ei katkestata teenust tervikuna. Teavitamise osas on eelnõu täiendatud. Täpsemad teavitamise nõuded kehtestab ETKA.
6. Eelnõuga nähakse ette kaugkütteseaduse muutmine. Uue sõnastuse järgi on elutähtsa teenuse osutaja iga võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja võrguettevõtja. Samuti on soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, kohustatud soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul. Oleme seisukohal, et reservkütuse kasutamise kohustus ja ülesande täitmiseks sobiv lahendus tuleks leida ja kokku leppida ETO poolt läbiviidava riskianalüüsi käigus ning tegelikke olusid arvesse võttes. Oluline on vältida ülereguleerimist, sest see võib tähendada tohutuid investeeringuid (ülisuur mõju soojusettevõtjate kulubaasile) - olemasolevate tootmisvõimsuste sisulist dubleerimist ning
Mittearvestatud/ Selgitused
Nimetatud säte ei ütle, milliseid reservkütuseid tuleb konkreetselt varuda, vaid see sõltubki ettevõttest ja tema kasutatavatest kütusest ja/või võimalustest alternatiivseid kütuseallikaid kasutada. Samuti ei ole sättes öeldud, kas varu peab olema füüsiline või tagatakse lepingu alusel. Küll aga on sätte eesmärk suurendada teenuse toimepidevust ka olukorras, kus kütuse kättesaadavuses on häireid. Lisaks on Konkurentsiamet võimaldanud põhjendatud juhtudel (st tuleb elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis välja tuua ja põhjendada) toimepidevuse tagamisega seotud kulusid arvestada ka teenuse hinda.
37
tarbijahinna ebavajalikku kasvu. Täna olemasolevad tipu või varukatlad ei pruugi olla piisava võimsusega, et katta tarbijate soojusega varustamine külmadel talvekuudel.
7. Maagaasil on siiski vähemalt praegusel ajal veel väga oluline roll mõnede kaugkütte piirkondade kaugküttega varustamisel ja ka vajalike tipukoormuste katmisel. Sellega seoses oleks oluline muuta maagaasiseaduses (MGS) kehtestatud varude rahastamise korraldust, sest kaugkütteettevõtted on kohustatud tasuma nn varumakset, kuid pakutavast varustuskindlusest jäävad ilma. Varumakse tasumise kohustusega sihtgruppi tuleks muuta õiglasemaks (sihtotstarbeliseks), mis oleks ka ühiskonnale terviklikult õiglasem ning mõjutaks kaitstud tarbijaid tugevamini otsima alternatiivseid, paremini varundatud ja importkütustest vähemsõltuvaid lahendusi. Kindlasti tuleks riskianalüüsides läbi analüüsida kütuste defitsiidi tingimustes käivituvad protseduurid, temperatuuride langetamisega seotud asjaolud ning minimaalne tagatav temperatuur, et vältida hoonete ja süsteemide külmumist talvisel ajal.
Selgitused Varu antakse kasutusele (lubatakse EVK-l seda müüma hakata turule) Vabariigi Valitsuse korraldusega (HOSi § 183 lõige 1) ja müüakse (gaasi müüjad, süsteemihaldur) kõikide Eestis paiknevate tarbijarühmade varustamiseks (MGS § 61 lõige 1) enne gaasi tarbimise piiramiseks meetmete rakendamist (MGS § 262 lõige 2) ja kaitstud tarbijate varustamiseks mõeldud gaasivaru kasutusele võtmist (MGS § 264). Vastavalt määrusele (EL) 2017/1938 tuleb enne tarbijate gaasivarustuse piiramist rakendada kõik muud meetmed, mis on võimalikult turupõhised. Kuna gaasi varumakset kogutakse kõikidelt gaasi tarbijatelt, siis tarbijatel on põhjendatud ootus saada kriisiolukorras varust osa. Seega peaksid EVK varust saama osa ka gaasi kasutavad kaugkütte ettevõtjad. St neil on tõesti kohustus paralleelselt hoida üleval ka teiste kütuste kasutamise võimalust, aga see gaasi kasutamise piirang rakendub siis, kui EVK gaas on ammendunud ja kriisist ei ole siiski väljutud – siis asutakse piirama tarbimist ja muu hulgas keelatakse kaugkütjatel gaasi kasutamine. EVK hoitav gaasivaru on nii suur, kuna on mõeldud, et kaugkütjad seda ka kasutavad (eratarbimine on tagasihoidlik ja toidutööstus kõrge hinna juures seda väga tarbida ei soovi ja pigem püüab konserveerida tootmist). Seega gaasi varumakset maksavad kõik tarbijad
38
olenemata kohustustest oma toimepidevuse tagamisel. Kindlasti on mõistlik võimaluse korral endale gaasivaru (gaasi müüjate kaudu) või gaasile alternatiivse kütte varu planeerida, kuna gaasi varustuskindluse halvenedes tõusevad hinnad kordades. Strateegilist varu ei ole kohustust osta, kui ettevõtjad on ise suutnud tagada oma varustuskindluse, kuid samas on alati sellistel ettevõtetel võimalus strateegilisest varust osa saada, kui selleks tekib vajadus. Tegemist on justkui tavalise kindlustuslepinguga, mis ei piira võimalusi ise kriisiks valmistuda ega võta ära vastutust ise toimida.
Eesti Gaasiliit 1. Maagaasiga varustamise valdkonna ETO-dele on küll
seadusega pandud elutähtsa teenuse osutamise ja toimepidevusega seoses ülesanded, kui maagaasiseadusega (edaspidi MGS) pole tagatud võimalust elutähtsa teenuse osutamisest tekkivaid lisakulusid katta teenuse tarbijalt võetava võrguteenuse tasu arvelt. Nimelt MGS § 23 lõike 3 punkti 1 kohaselt tuleb võrguteenuse hind kujundada selliselt, et tagatud oleks võrguettevõtja vajalike tegevuskulude katmine. Võrguteenuse hindade arvutamise ühtse metoodika väljatöötamine on aga jäetud Konkurentsiameti pädevusse (MGS § 23 lõige 41), mistõttu on ka Konkurentsiameti kaalutluspädevuses otsustada, kas pidada elutähtsa teenuse osutamisega seotud tegevuskulusid võrguteenuse osutaja vajalikeks tegevuskuludeks, samuti see, millises ulatuses hinnata selliseid tegevuskulusid võrguteenuse hindade kooskõlastamisel MGS § 23 lõike 42 alusel põhjendatuks. Ka käesoleva eelnõu seletuskirjast tuleb
Arvestatud Alates 2015. a Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt on elutähtsa teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse toimepidevusega seotud kulud teenuse hinnas, kui see vajadus tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsist või plaanist. Teatud kulude puhul tuleb arvestada erisustega. Näiteks õppustega seotud kulud lülitatakse teenuste hinda kahe õppuste vahelise perioodi vältel (kui õppus toimub iga kahe aasta tagant, siis ühe aasta kuludes kajastatakse õppuse korraldamise kulusid 1/2 ulatuses). Varud on põhjendatud lülitada teenuse hinda nende soetusmaksumuselt arvutatud tulukuse kaudu, mis arvutatakse soetusmaksumuse korrutamisel põhjendatud tulunormiga (WACC). Põhjuseks on asjaolu, et hoides täiendava varu soetamiseks kulutatud rahalisi vahendeid nt pangakontol, teeniks
39
üheselt välja, et elutähtsa teenuse osutamine ning selle toimepidevust tagavad seadusest tulenevad kohustused põhjustavad ETO-le lisakulutusi. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et olemasolevatele ETO-dele ei tohiks eelnõu põhjustada olulisi lisakulusid ja täiendavat halduskoormust, kuid nagu toome välja ka käesoleva kirja punktis 2, siis ei ole see väide meie hinnangul täpne. Lisaks tuleb arvestada, et olemasolevatele reguleeritud turul tegutsevatele ETO-dele on elutähtsa teenuse osutamist puudutavad ülesanded pandud juba eelnevalt ja seejuures ilma selleta, et oleks tagatud ühene selliste kulude elutähtsa teenuse kasutamise tasusse lülitamise võimalus. Käesolevast eelnõust tuleb ETO-dele uusi ülesandeid (taustakontroll, elutähtsa teenuse osutamisest katkestusest viivitamatu teavitamise ja üksikasjaliku aruande esitamise kohustus, koolituste korraldamise kohustus jne), millega kaasnevad uued kulud ja täiendav halduskoormus, kuid kulude katmise temaatika ja selliste kulude elutähtsa teenuse reguleeritud hinda lülitamise võimalus on endiselt lahendamata. Riik, pannes eraõiguslikele isikule seadusega kohustusi, peab tagama seadusega ka võimaluse selliste kulude katmiseks tarbijalt võetavate tasude arvelt. Eelnevast tulenevalt palume eelnõu täiendada MGS-i muudatustega, mis üheselt sätestavad, et võrguteenuse hindade kujundamisel tuleb tagada elutähtsa teenuse osutamisest ja sellega seotud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisest tingitud tegevuskulude katmine võrguettevõtjale võrguteenuse tasu kaudu.
ettevõtja sellelt intressitulu. Personalikulu on samuti võimalik kajastada teenuse hinnas. Vaatamata sellele, et juba olemasolev seadus lubab toimepidevusega seotud kulud kajastada teenuse hinnas, täiendame selguse mõttes § 171
lõiget 5 punktiga 41.
2. Eelnõu kohaselt ei tule ETO-l mitte pelgalt tagada (näiteks pannes vastava kohustuse lepingupartnerile, kellelt teenuseid ostetakse), et teenuseid reaalselt osutavad füüsilised isikud vastavad eelnõus toodud HOS § 411 lõike 3 nõuetele, vaid ETO peab ise läbi viima taustakontrolli oma
Arvestatud osaliselt
Lähtume karistusregistri seaduse § 30 lg 1 punktist 9 - Registrite ja Infosüsteemide Keskusel on õigus esitada päring teise liikmesriigi keskasutusele karistusregistris sisalduvate andmete kohta, kui andmeid soovib tööandja isiku tööle või teenistusse
40
lepingupartneriga õigussuhtes olevate isikute kohta. Seega tekib olukord, kus füüsilise isiku suhtes, kellel puudub õiguslik suhe ETO-ga, kuid kes näiteks töötab ETO-le teenust osutava juriidilise isiku juures, hakkab taustakontrolli läbi viima ETO. Eelnõu ei anna võimalust delegeerida taustakontrolli läbiviimist juriidilisele isikule, kellelt teenuseid ostetakse. Eelnevast tulenevalt ei saa nõustuda seletuskirjas esitatud väitega, et taustakontroll piirdub päringute esitamisega registritesse ja valmisvastuste saamisega. Teise isiku töötajate suhtes taustakontrolli läbiviimisega kaasneb ETO-le vajadus oluliselt ümber kujundada teenuste sisseostmise protsess, samuti regulaarselt tegeleda lepingupartneri töötajate isikute tuvastamise, teavitamise ja taustakontrolliga. See on ETO-le väga suur lisakoormus ja sellega kaasnevad olulised lisakulud. Eelnõu ei arvesta sellega, et ka ETO-le teenust osutaval juriidilisel isikul on juba ETO-le teenuse osutamiseks töötajate värbamise faasis vaja veenduda, et inimest on võimalik reaalselt ka ETO-le teenuse osutamisel rakendada. Olukorras, kus ETO-le teenust osutav juriidiline isik värbab inimesi ETO-ga sõlmitud lepingu täitmiseks, muutub ETO vahendajaks inimese nõuetele vastavuse väljaselgitamisel. Oleme seisukohal, et taustakontrolli läbiviimise protsess tuleb muuta paindlikumaks ja tagada ka ETO-le teenust osutavale juriidilisele isikule võimalus ETO-ga või füüsilise isikuga lepingute sõlmimisel veenduda, et inimesed, keda ta kavatseb teenuse osutamisel kasutada, vastavad HOS § 411 lõike 3 nõuetele.
võtmisel isiku seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Eelnõu on täiendatud ka sättega, kus ETO-le antakse õigus nõuda välismaalasest töötajalt vajaduse korral ka vastava dokumendi või andmete esitamist tema karistatuse andmete saamiseks isiku päritoluriigis. Sarnane tõendamiskohustus on välismaalastele sätestatud praegu nt Eesti kodakondsuse taotlemise menetluses. Kontrolli ja päringu registrisse teeb ETO ise.
3. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ETO-l võimalik tööleping üles öelda, kui isik ei vasta eelnõus esitatud HOS § 411 lõikes 3 toodud nõuetele. Palume eelnõu seletuskirjas täpsemalt selgitada, milline on sellisel juhul töölepingu seadusest tulenev
ETO saab öelda töölepingu üles TLSi § 88 lg 1 alusel TLSis sätestatud korras või pakkuda sama paragrahvi lõike 2 alusel töötajale võimaluse korral muud tööd. Puudub vajadus TLSi muutmiseks, kuna
41
töölepingu ülesütlemise alus ja tähtaeg. Samuti juhime tähelepanu, et vastav õigus peab olema ka tagatud ETO-le teenust osutavale juriidilisele isikule olukorras, kus inimese tööülesandeks on ETO juures teatud ülesannete täitmine, kuid selgub, et inimesel pole võimalik ülesandeid täita, sest ta ei vasta HOS nõuetele.
vastavad võimalused on juba kehtivas seaduses olemas. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. TLSi § 88 lõikes 1 sätestatud aluste loetelu ei ole ammendav.
4. Eelnõu kohaselt jõustub taustakontrolli läbiviimise kohustus eelnõu jõustumisel ehk 18.10.2024. a. Samas on taustakontrolli läbiviimise eelduseks vastavate ülesannete määratlemine ETO riskianalüüsis (eelnõus esitatud HOS § 411 lõige 2), mistõttu pole võimalik taustakontrolli läbiviimine enne eelnõu § 17 lõikes 6 või 7 sätestatud tähtaega. Palume eelnõu täiendada taustakontrolli läbiviimise kohustuse jõustumise realistlike tähtaegadega.
Arvestatud Normid jõustuvad 18.10.2024. Taustakontrolli aluseks on ETO riskianalüüs, ETO ei saagi ja temalt ei eeldata taustakontrolli läbiviimist enne nõuetekohase riskianalüüsi kinnitamist. Eelnõu on täiendatud üleminekusättega.
5. Eelnõust ei selgu, mis ajaks tuleb taustakontroll läbi viia seaduse jõustumise ajaks juba töötavate või teenuseid pakkuvate isikute suhtes – kuna isikute hulk, kelle suhtes tuleb taustakontroll läbi viia ja keda eelnevalt sellest ka teavitada, on võrguettevõtjatel märkimisväärne, tuleb ETO- dele anda selleks täiendav mõistlik aeg. Palume eelnõu täiendata taustakontrolli läbiviimise rakendussätete ja mõistlike tähtaegadega.
Arvestatud Eelnõu on täiendatud üleminekusättega.
6. ETO-del ja isikutel, kellelt ETO-d teenuseid ostavad, pole olnud võimalik arvestada taustakontrolli kohustuse ja eelnõus esitatud HOS § 411 lõikes 3 toodud nõuetega töölepingute, võlaõiguslike lepingute ja muude kokkulepete sõlmimisel. Nii näiteks ei pruugi ETO ja juriidilise isiku vahelises lepingus olla välja toodud konkreetseid füüsilisi isikuid, kes konkreetseid tegevusi teevad. Seega võib selliste füüsiliste isikute väljaselgitamine enne seaduse jõustumist sõlmitud lepingute osas nõuda aega, lepingu muutmist või hoopis lepingu ülesütlemist, millest võivad ETO-le tuleneda
Selgitused Isikute ringi, keda tuleb allutada taustakontrollile, selgitatakse ETO riskianalüüsi koostamise ajal. Riskianalüüsi koostamiseks on antud üleminekuaeg, see on üleminekuaeg ka taustakontrolli isikute väljaselgitamiseks. Regulatsioon ei jõustu tagasiulatuvalt, vaid edasiulatuvalt ning ETOdele on antud üleminekuaeg. Eelnõu on täiendatud üleminekusättega.
42
täiendavad kulud (näiteks leppetrahvide, pikaajalise soodsa lepingu lõppemise vms näol). Eelnevat arvestades palume täiendavalt analüüsida, kas regulatsiooni kohaldamine enne seaduse jõustumist tekkinud õigussuhetele on kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega.
7. Oleme seisukohal, et juhul kui analüüs kinnitab, et enne seaduse jõustumist tekkinud õigussuhetele tasutakontrolli rakendamine on kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega, tuleb eelnõuga tagada ETO-le võimalus enne seaduse jõustumist sõlmitud lepingud või muud kokkulepped lisakulutusi kandmata lõpetada, kui HOS § 411 lõikes 1 nimetatud ülesandeid täitev isik ei vasta HOS § 411 lõikes 3 sätestatud nõuetele või kui ETO-l polegi võimalik konkreetset füüsilist isikut sõlmitud lepingu raames välja selgitada (näiteks põhjusel, et juriidilisest isikust lepingupartner keeldub oma töötaja andmeid avaldamast, sest enne seaduse jõustumist sõlmitud leping sellist kohustust ei sätesta).
Selgitused Lisaks lepingus ettenähtule peavad lepingupooled arvestama seadusest tuleneva regulatsiooniga. Taustakontrolli tegemise õigus on nimetatud füüsilise isiku suhtes jätkuvalt elutähtsa teenuse osutajal. Elutähtsa teenuse osutajal on taustakontrolli tegemiseks õigus saada temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikke isiku üldandmeid ja õigus teha vastavad päringud tema teovõime ja karistatuse andmete kontrollimiseks. Eelnõus sätestatud asjaolude ilmnemisel on elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleval juriidilisel isikul võimalik anda konkreetse ülesande täitmine elutähtsa teenuse osutaja juures muule töötajale.
8. ETO-dele tasutakontrolli läbiviimisega kaasnevate mõjude analüüs tuleb üle vaadata, sest see lähtub väärast eeldusest, et kõik taustakontrolli kohustusega inimesed töötavad ETO-des või ETO-dega seotud sektorites. Nagu juba selgitatud, ostavad võrguettevõtjad sisse avariivalmisoleku ja avariide likvideerimise teenust, samuti gaasivõrgu hooldus-, projekteerimis-, ehitus- ja rekonstrueerimisteenuseid. Seega on sektorid, mida taustakontroll puudutab, märkimisväärselt laiem. Samuti selgitasime eelnevalt, et taustakontrolli kohustus ei piirdu vaid minimaalse pingutusega registrisse isikukoodi sisestamise näol, vaid ETO muutub sisuliselt
Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.
43
vahendajaks oma lepingupartneri ja tema töötajate vahel, teostades lepingupartneri töötajate isikusamasuse tuvastamise, isiku teavitamise taustakontrollist, samuti lepingupartneri teavitamise tasutakontrolli tulemustest. Sellega on ka mõju ETO töökorraldusele väga suur ja muudatuse rakendamine eeldab täiesti uute teenuste ostmise lepingute sõlmimise protsessi väljatöötamist ja rakendamist.
9. Eelnõuga kaasnevate kulude kohta märgime lisaks eelnevale, et reguleerimata on, kes tasub eelnõu § 1 punktis 24 sätestatud sõltumatu auditi tellimise või selle kohustusliku läbimise kulud. Sõltumatu audit tellitakse riikliku järelevalve raames ekspertarvamuste ja hinnangute asemel ja riikliku ülesande kulud peab kandma riik. Siiski ei käsitle eelnõu seletuskirja mõjude osa auditi kulusid riikliku järelevalve läbiviija võimalike kuludena. Kuna sõltumatu audiitor valitakse riikliku järelevalve läbiviija ja ETO kokkuleppel, siis võib jääda mulje, et ka auditi kulude kandmine saab olla näiteks kokkuleppe teemaks. Hilisemate vaidluste vältimiseks palume eelnõu täiendada ja üheselt sätestada, et sõltumatu auditi kulud kannab asutus, kes riikliku järelevalve raames sõltumatu auditi tellib või kohustab ETO-t sõltumatut auditit läbima.
Arvestatud osaliselt
Eelnõu sõnastust on täiendatud. Kui auditi tellib järelevalveasutus, kannab kulud asutus ise. Auditi kohustuse panemisel ETO-le tellib auditi ja kannab kulud ETO ise.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 1. CER direktiiv tuleb Eesti õigusesse üle võta hiljemalt
17.10.2024. Samaaegselt on Eestil endal plaan hädaolukorra seadus (HOS) ja teised seadused koondada ühtsesse tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusesse, mis on juba läbinud ametliku kooskõlastusringi. Eeltoodut arvesse võ�es ei saa meie hinnangul pidada otstarbekas nende muudatuste tegemist eraldiseisvalt (esmalt muudetakse HOS-i direk�ivi
Selgitused CER direktiiv jõustus 16.01.2023, mil VOSi eelnõu oli valmis läbima kooskõlastusringi. Tähtaegseks CER direktiivi ülevõtmiseks menetletakse vastavad muudatused eraldiseisvalt kuni jõudmiseni Vabariigi Valitsusse. Vabariigi Valitsuses on kavas eelnõud liita ja menetleda edasi VOSi eelnõuna.
44
ülevõtmiseks ja seejärel tehakse veel rida muudatusi seoses õigusak�de kodifitseerimisega). Palume Riigikantseleil esitada põhjendus, miks menetletakse CER direk�ivi ülevõtmist eraldiseisvalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõust. Need mõlemad eelnõud muudavad hädaolukorra seadust ja menetlused toimuvad paralleelselt, mistõ�u jääb see arusaamatuks.
2. Elutähtsa teenuse osutaja kontaktisikust teavitamine (eelnõu punkt 9 - HOS § 38 lõige 11 ja punkt 12 - HOS § 38 lg 3 p 8) ITL soovitab andmete kogumise ja kasutamise aspek�d eelnõus veel sisuliselt läbi mõelda. Lähtudes nii koalitsioonilepingus kui ka valitsuse tegevusprogrammis sätestatud bürokraa�a vähendamise ja andmete ühekordse kogumise printsiibist on vajalik tagada, et vastavaid andmeid kogutakse üks kord ning minimaalselt vajalikus ulatuses. See tähendab, et õigusloomeliste muudatuste tulemusena tuleb tagada alljärgnev: Andmete esitamine riigile toimub ühekordselt, mi�e mitut kanalit pidi ja erinevatesse registritesse; - Andmete kogumine on eesmärgipärane ja kogutud kontaktandmeid kasutatakse ka prak�kas tegelike hädaolukordade lahendamisel (st selleks ei peaks olema eraldi kontak�d, kriisimeeskond jne). Eelduseks on ju asjaolu, et e�evõte või asutus on kõigepealt ise huvitatud hädaolukorra lahendamisest; - Andmete töötlemine, sh andmete kasutajad ja andmetega seotud tegevused ning protsessid
Selgitused Säilitamise sätted muudame selliselt, et need vastavad eelnõus sätestatud eesmärkidele ja koormavad ETOsid vähesel määral ning on õiguspärased. Näeme ka võimalust, et andmeid ei peagi säilitama, kuna ETO saab teha kontrolli päringuga registrisse piltlikult igal ajal, kui see on põhjendtatud. Säilitamise vajadus tuleb kõne alla aga ETKA tehtava järelevalve raames ehk kui ETKA kontrollib, kas vastavat nõuet (ehk taustakontrolli) on ETO rakendanud.
45
on selged, läbipaistvad ja andmetele juurdepääs ning töötlemine on kooskõlas õigusak�dega.
3. Intsidentidest ja sündmustest teavitamine ( eelnõu punkt 11 – HOS § 38 lg 3 p 4 ja punkt 13 – HOS § 38 lg 3 p 11) Intsiden�dest teavitamise osas on vajalik tagada, et ka�uvate intsiden�de korral välistatakse topelt teavitamine/ raporteerimine. Kui riiki on intsidendist teavitatud, siis ühest korrast peab piisama. Näiteks on vajalik vabastada elutähtsa teenuse osutajad (ETO-d) nende intsiden�de HOS-i alusel topelt teavitamise kohustusest, millest ETO on juba kohustatud teavitama küberturvalisuse seaduse (KüTS) alusel. Alterna�iv on välistada HOS-ist elutähtsa teenuse intsidendid, mis on seotud võrgu- ja infosüsteemidega. ITL-i e � epanek: ETO kohustus korraldavale asutusele esitada ülevaade koos ennetavate meetmetega puudutab ainult katkestusi, mis on ületanud seadusega määratud teenuste toimepidevuse taset, mi � e kõiki intsidente nagu hetkel eelnõus kirjas.
Arvestatud osaliselt
Täpsema teavitamise korra, sh nõuded aruandele sätestab ETKA toimepidevuse nõuete määruses. Teavitama ei pea plaanilistest sündmustest. Eelnõu on täiendatud sellekohaste sätetega. Sideettevõtjatele on ETKA juba kehtestanud teavitamise nõuded oma toimepidevuse nõuete määruses ning need nõuded vajavad täiendamist vähesel määral.
Intsidentide puhul on teatud juhtudel raske eristada, kas on tegu puhtalt küberintsidendiga või muu sündmusega, selle tõttu on ka jäetud nii ETKA kui ka RIA teavitus. Üldjuhul ei eelda see ka suuremat koormust, üksnes täiendava e-posti aadressi lisamist kirja saajate väljale.
4. ETO strateegia (eelnõu punkt 21 - HOS § 416) Leiame, et juhul kui see strateegia riigi poolt ETO-de kohta koostatakse, siis peab olema selge kontroll ka selles sisalduva potentsiaalselt äärmiselt tundliku info kogumise, töötlemise ja edastamise �ngimuste ning turvalisuse taseme kohta. ETO-delt strateegiate kogumisega ja koondamisega kaasneb ETO-le oht, et tema strateegia kui äriliselt tundlik info läheb ETO enda kontrolli alt välja. See tähendab, et puudub arusaam ja teadmine, kes seda infot töötleb, kellele edastab ja milliseid meetmeid
Selgitused Strateegias tuuakse välja valdkonna üldeesmärgid ja tegevused. Selle detailsuse tase on sarnane STAKi, RKAKi või ENMAKiga. Strateegias ei ole kavas kajastada sellist informatsiooni, mis võib ohustada ETOde toimepidevust või riiki.
46
konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutatakse. Antud hetkel puudub ITL-i kuuluvatel ETO-del veendumus, et sealjuures tagatakse tundlikku ja ärisaladust sisaldava info piisava konfidentsiaalsuse astmega töötlemine üksnes piiratud arvu ametnike poolt ning üksnes vajalikus ulatuses. Täna on kehtestatud konfidentsiaalsusnõue HOS-is riskianalüüsi ja plaani kohta, aga mi�e strateegia kohta. ITL-i e � epanek: täpsustada eelnõus strateegia koostamisega, info kogumise, töötlemise ja edastamisega, sh konfidentsiaalsusega seotud, õigusi ja kohustusi ning protseduuri. Lisaks palume selgitada, miks nõutakse eraldi ETO strateegia koostamist, kuna samad teemad on nagunii e�evõtete võrgu ja teenuste arendamise strateegia osaks. Samu� seda, mida ETO tagasi saab sellest, kui oma strateegia riigile annab. Kas riik analüüsib saadud strateegiaid ja annab e�evõtetele tagasisidet ning soovitusi või ETO-le pannakse vaid esitamiskohustus?
5. ETO riskianalüüs ja toimepidevuse plaan (eelnõu punkt 13 - HOS § 38 lg 3 p 9 ja eelnõu p 14 - HOS § 40 lg 10) ETO peab koostama toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani keh�va HOS §-des 39 ja 40 sätestatu kohaselt ning esitama selle elutähtsa teenuse korraldajale kinnitamiseks. Seetõ�u tekkis meil küsimus, kas eelnõuga punk�ga 13 lisatav kohustus HOS § 38 lg 3 p 9 (meetmed teenuse taseme saavutamiseks) ei ole oma sisus osaliselt dubleeriv kohustus ETO jaoks? Lisaks tundub ITL-ile ebaproportsionaalne meede esitada
Selgitused Tegemist ei ole kattuvate kohustustega. Toimepidevuse riskianalüüsis tuuakse kolmeaastane meetmete kava. Eelnõu § 38 lg 3 p-s 9 sisalduv aruanne on aga sisuliselt iga-aastane kokkuvõtte ETO rakendatud meetmetest.
47
kogu riskianalüüs ja plaan Riigi Infosüsteemi Ame�le (RIA), kelle pädevusse kuulub üksnes ühe sä�e osas hinnangu andmine (saartalitlus), mis omakorda viitab KüTS sätetele. Kas nimetatud järelevalve funktsiooni saab teostada viisil, et RIA-le esitatakse vaid seda sätet puudutav osa, mille osas teostab RIA järelevalvet HOS § 45 lg 1 p 4 kohaselt KüTS alusel? ITL-i e�epanek: 1) mi�e sätestada eraldi kohustusena eelnõu punk�ga 13 HOS § 38 lg 3 p 9 või alterna�ivsena lisada ETO-dele kohustusest välistus olukorraks, kus see on juba kaetud HOS § 40 alusel riskianalüüsi ja plaani esitamisega. 2) piirata § 40 lg 10 alusel esitatava info (riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani) mahtu üksnes § 41 lg 2 nõuet käsitleva osaga.
6. Saartalitus (eelnõu § 1 punkt 15 – HOS § 41 lg 2) Eelnõu § 1 punk�s 15 sisalduva saartalituse nõude osas esitasime oma e�epanekud Riigikantseleile 07.07.2023 seoses samas sõnastuses sä�e lisamisega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõusse. ITL-i e�epanek: jä�a sä�est välja järgmine osa: „ühendatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu liiniraja�stega.“ Selgitus: tegemist on üleliigse täpsustusega. Sellise sõnastuse eeldus on, et kõik elutähtsa teenuse osutajad (ETO-d) on taganud oma teenuse merekaabli või läbi füüsilise liiniraja�se. Leiame, et siinkohal peaks ETO-del olema vabad käed valimaks, millisel viisil ja vahenditega on ühendused loodud. Oluline on, et oleks alterna�ivne viis ja vahend teenuse toimimise
Arvestatud
48
tagamiseks, kui üks (tavapäraselt kasutatav) ühendus on katkenud. Meie e�epaneku aktsepteerimine muudaks selle sä�e sõnastuse tehnoloogianeutraalseks.
7. Taustakontroll (eelnõu punktid 16 ja 17 – HOS § 411 ja § 412) Eelnõus sisalduv isikuandmete töötlemise õigus (HOS § 412) ei ole meie hinnangul kooskõlas ETO ülesannete täitja taustakontrollist tuleneva piirangu ulatusega (HOS § 411 lg 3). Isikuandmete töötlemise õigus on meie hinnangul oluliselt ulatuslikum, kui on vajalik seadusest tuleneva taustakontrolli tegemiseks ja piirangu aluse puudumise kontrollimiseks. Eelnõuga kehtestada plaanitav taustakontroll ETO-de jaoks: - on oluliselt kitsam (teovõime kontroll ja riigivastaste- ja terrorikuritegude puudumine), kui seda on näiteks tänased kontrollid usaldusteenusega seoses. Näiteks e-iden�mise ja etehingute usaldusteenuse seaduse § 5 p 9 kohaselt ei tohi olla keh�vat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest (mi�e üksnes riigivastast või terrori kuritegu); - ei välista kõrge riskiga riikide kodanike töötamist elutähtsa teenuse ülesannetes ega sea piiranguid kodakondsuse osas; - ei ole arvestanud Ees� äriõiguslike ja tööõiguslike piirangutega taustakontrolli tegemisel. Nimelt saab ETO määrata riigikaitselisi ame�koh� oma töötajate vaates, mi�e teise juriidilise isiku juures töötavate töötajate suhtes. Kui HOS § 411 lg 1 jätab ülesannete täitmise aluse
Selgitused Säilitamise ja andmete töötlemise sätted muudame selliselt, et need vastavad eelnõus sätestatud eesmärkidele ja koormavad ETOsid vähesel määral ning on õiguspärased. Näeme ka võimalust, et andmeid ei peagi säilitama, kuna ETO saab teha kontrolli päringuga registrisse piltlikult igal ajal, kui see on põhjendtatud. Säilitamise vajadus tuleb kõne alla aga ETKA tehtava järelevalve raames ehk kui ETKA kontrollib, kas vastavat nõuet (ehk taustakontrolli) on ETO rakendanud.
49
vabaks (kas töösuhe, leping või muu alus), siis prak�kas oleks see muude lepingute puhul raskes� täidetav. Sama keh�b töötaja töölepingu lõpetamise kohta, st töölepingu seaduses ei ole alust töölepingu ülesütlemiseks mistahes taustakontrolli tulemustest sõltuvalt; - ei täpsusta, kas nimetatud päringute tegemine karistusregistrist on tasuta (nii ETO-le kui elutähtsat teenust osutavale lepingulisele partnerile oma töötaja suhtes päringute tegemiseks); - Sä�est ei ole hetkel arusaadav, et päring riigi registritesse annaks vastused ka isiku teovõime või isiku kohta esitatud süüdistuste kohta. Seletuskirjas on küll kirjas tulevikus loodava kavatsusena riigi plaan arendada vastavaid rakendusi, kuid seda kontrollimist võimaldava registri/rakenduse olemasolu ei kajasta seaduse eelnõu. Leiame, et juhul, kui riik sätestab seadusega e�e ETO-dele taustakontrolli kohustuse ja selle ulatuse, siis peab riik sätestama ka eelnõus omapoolse kohustuse tagada nende kontrollide (nt taustakontrolli) teostamist võimaldavad IT rakendused/ registrid. Ilma vastavate registrite ja rakenduste olemasoluta ei ole ETO-del võimalik neid nõudeid täita; - Samu� jääb arusaamatuks laiaulatuslik alus isikuandmete töötlemiseks, mis puudutab isiku kahtlustatavana või süüdistatavana uurimise all olemise kohta, välismaal karistuse olemasolu jms infot. ITL-i e�epanekud:
50
Juhul, kui ETO-dele taustakontrolli õigus või kohustus seadusega e�e nähakse, siis peab see olema läbimõeldud, proportsionaalses ulatuses, sh isikuandmete töötlemise vaatest, reaalselt riigi registrite/rakenduste abil teostav ja asjakohane. ETO-de vaatest võiks karistusregistri päring olla pigem sarnane tänase e-iden�mise ja e-tehingute usaldusteenuse seaduse § 5 p-le 9, mille kohaselt ei tohi olla keh�vat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, sh riigivastase ja terrorikuriteo eest. See hõlmaks endas ka arvu�süsteemi tungimisega ja selle häirimise või kahjustamisega seotud kuritegusid (KarS § 406, § 407). Juhul, kui elutähtsate teenuste toimimise tagamise vaatest on oluline kodakondsus ja sanktsioneeritud isikute välistamine (mida võib järeldada isikuandmete töötlemise sä�e järgi - § 412), siis teeme e�epaneku see ka nii sõnaselgelt taustakontrolli tegemise juures sätestada. Alterna�ivselt võib viidata selgelt, et konkreetse ETO taustakontrolli alused tulenevad ETO riskianalüüsist. Vastasel juhul jäävad arusaamatuks ka eelnõuga (§ 412) antavad õigused isikuandmete töötlemiseks (need on oluliselt ulatuslikumad, kui teovõime ja karistusregistri kontrollimiseks vaja on). Rõhutame, et e�evõtetele on abiks see, kui infosüsteemide liides õigeaegselt valmis saab ja tööle hakkab. Sellise liidese olemasolu oleks suureks abiks ja teeks kontrolli teostamise efek�ivse(ma)ks . Lisaks vajab lahendust teiste riikide registreid puudutav. Nimelt sätestavad CER direk�ivi põhjenduspunkt 32 ning ar�kkel 14, et teiste liikmesriikide
51
hallatavate karistusregistriandmete saamiseks on võimalik kasutada Euroopa Karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) või mis tahes muud kä�esaadavat teavet. Hetkel ei ole eelnõus sä�eid karistusregistriandmete kontrolliks, kui asjaomase isiku andmed on teise liikmesriigi hallatavas registris. Teeme e�epaneku lisada eelnõusse kord, mille alusel oleks võimalik karistusregistri andmete saamiseks kasutada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi.
8. Audit (eelnõu punkt 24 – HOS § 451) Arvestades audi� võimalikku ka�uvust suures osas KüTS alusel tehtava audi�ga, siis tuleb selgelt eristada, mille osas audi�t tehakse ning välistada ka�uvad kohustused audi� tegemiseks (KüTS ja HOS alusel). Kõikidele ETO-dele kohaldub KüTS, sh määrus „Võrgu- ja infosüstemide küberturvalisuse nõuded“ millega on pandud ETO-dele kohustus: elutähtsate teenuse regulaarne E-ITS audit või ISO27001 ser�fikaat (millega kaasneb samu� regulaarne audit). ITL-i e�epanekud: 1) esmane e�epanek on audi� kohustus üldse eemaldada, kuna ETO-d teevad audi� juba KüTS alusel ning näevad oma riskianalüüsis ja toimepidevuse plaanis e�e vajalikud meetmed nõuetekohaseks teenuse osutamiseks. Audit toimepidevuse osas ei annaks meie hinnangul lisaväärtust; 2) juhuks, kui sõltumatu audi� kohustust peetakse põhjendatuks ja see jääb eelnõusse alles, siis on meie e�epanekud järgmised:
Selgitused KÜTSi alusel tehtav audit on regulaarne audit. Eelnõukohane audit on järelevalveasutuse täiendav audit tervikliku või mingi osa ETO toimepidevuse hindamiseks. Seda tehakse järelevalvemenetluse raames. Seega ei ole eelnõus toodud audit regulaarne, vaid vajaduspõhine. Järelevalveasutuse pädevus tellida audit või kohustada ETOt auditit tellima ja läbima tuleneb direktiivi artiklist 21.
52
a. palume välistada KüTS kohase audi� osas dubleeriv kohustus audi� tegemiseks; b. palume sätestada, et audi� kulud kannab elutähtsat teenust korraldav astutus, mi�e elutähtsa teenuse osutaja ise; c. palume sätestada selgelt, et audi� tegemine on kas vajaduspõhine (aluseks näiteks korduvad intsidendid) või vähemalt mi�e iga-aastase regulaarsusega. Vastasel korral toob see kaasa asjatut halduskoormust mõlemale poolele.
9. Palume Riigikantselei selgitust elutähtsate teenuste nimekirja kohta. Nimelt on CER direk�ivi lisas loetletud mitmeid sektorid ja elutähtsa teenuse osutaja kategooriad, mida käesoleva eelnõu kohaselt ei kavandata Ees�s elutähtsa teenuse osutajaks nimetada. Näiteks CER direk�ivi lisa punk�ga 8 hõlmatud digitaristu kategooriad nagu pilveandmetöötlusteenus, andmekeskusteenus, sisulevivõrguteenus jm. Eelnõu seletuskirja lisaks olevas vastavustabelis olete hinnanud ühte punk� tervikuna ehk punk� 8 osas on märgitud ülevõetud, sest elektroonilise side teenuse osutajad on ETO-d. See tekitab küsimuse, mis saab ülejäänud digitaristu kategooriatest – kui nende hulgas ei ole ETO-sid tuvastatud ega plaanis tuvastada, siis palume selle selgelt vastavustabelisse kirja panna. Sama küsimus on CER direk�ivi lisa punk� 2 alampunk� d kohta – vastavustabelis on märgitud, et punkt on üle võetud, kuna ehitusseadus�kuga on ETO-d maanteede ja kohalike teede korrashoidjad. Punk� 2 alampunkt d nimetab ka intelligentsete
Selgitused Vastavustabeli kommentaaride lahtris on toodud esile, mis ettevõtteid on tuvastatud ETOdena. Ei ole välistatud, et tulevikus elutähtsate teenuste või ETOde nimekirja laiendatakse. Vastavat vajadust hinnatakse edaspidi üleriigilise riskianalüüsi koostamise käigus.
53
transpordisüsteemide operaatoreid. Kui nende hulgas ei ole ETO-sid tuvastatud ega plaanis tuvastada, siis palume selle selgelt vastavustabelisse kirja panna.
Eesti Toiiduainetööööstuse Liit 1. Infoturbestandardist E-ITS.
Toiduliit ei vaidlusta infoturbe olulisust, kuid leiame, et etalonturbe standardi seadmine miinimumnõudeks on äärmiselt ebaproportsionaalne ning kübertuvalisuse parandamiseks on palju mõjusamaid meetmeid, veel enam olukorras, kus terve eelmise aasta pidid ettevõtted maandama gaasi- ning elektri varustuskindluse ohte omavahenditega. Tööstustele ja jaekaubandusele karmide infoturbenõuete kehtestamisest ei ole kasu, kui kogu ahela ulatuses (EDIlahenudsed, logistika) ei ole toimepidevus tagatud.
Selgitused Küberturvalisuse nõuded on ainult üks osa kogu teenuse toimepidevusest, nii nagu ka elektriga või maagaasiga varustamine. Elektri, gaasi, side ja muude teenuste või vajalike ressursside kohta on ETKAdel üldjuhul kehtestatud ka toimepidevuse nõuded, mille kohaselt tuleb ETOdel omada kindel maht varusid, dubleerida andmeside, omada generaatorit, alternatiivset asukohta teenuse osutamiseks jmt. Võrgu- ja infosüsteemide puhul on sellisteks nõueteks KÜTSist tulenevad nõuded. E- ITS on üks standarditest, mis suunab ETOsid süsteemselt hindama riske ja rakendama meetmeid. Meetmete lõplik valik jääb ETO otsustada. E-ITSi ei pea rakendama, kui teenuse osutaja rakendatud turvameetmed vastavad rahvusvahelise standardiga ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele või teenuse osutaja on esitanud Riigi Infosüsteemi Ametile kehtiva vastavussertifikaadi. E-ITS on paindlikum lahendus. Juba praegu on küberturvalisuse nõuete kohuslaste hulgas väga erinevaid organisatsioone, kes erinevad nii tegevusala, suuruse, riskide kui ka küberturbe võimekuse poolest. Näiteks juba kehtiva KÜTSi kohaselt laienevad nimetatud kohustused ka üldarstiabi osutajatele (perearstid), kes on valdavalt oluliselt väiksema võimekusega kui toidusektori ettevõtted. Sellegipoolest on ka nemad seni suutnud
54
nõudeid täita. E-ITS on olemuselt tööriist, mis aitab kõiki neid riske ja sõltuvusi hinnata ja varade turvalisust tagada. Kõiki etalonturbe kataloogis esitatud infoturbe meetmeid ei pea iga ettevõte rakendama, tuleb läheneda riskipõhiselt. Ilma analüüsita, milline on maksimaalne kahju ja mis ulatuses on kahju kandmine aktsepteeritav, ei saa edasisi järeldusi teha (nt kui kaua saab ilma elektrita, ilma arveid või tellimusi esitamata hakkama, ilma et äriprotsess sellest kahjustuks). Sellise analüüsi peaks ettevõtja ise tegema. Seejuures E-ITSi alusel koostatud riskianalüüsi maht oleneb ettevõtja määratud kaitsealast. Keskenduda tuleb üksnes olulistele süsteemidele. Kui teenuseosutaja ostab süsteemidega seotud teenuse sisse, nt pilveteenuse ja teenusepakkuja süsteemid vastavad ISO/IEC 27001 standardile, siis teenuseosutaja ei pea nende süsteemide suhtes täiendavat analüüsi tegema.
2. § 41(1). Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel
(1) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud teostama käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras taustakontrolli füüsilise isiku suhtes, kellele usaldatakse elutähtsa teenuse osutaja juures järgmiste ülesannete täitmine sõltumata sellest, kas ülesandeid täidetakse töösuhte, lepingu või muul alusel.
Nõue tuleb CER direktiivist, kuid eelnevalt on meil info, et
Selgitused Taustakontrolli ei pea tegema kõikidele ETO töötajatele või alltöövõtja töötajatele. Taustakontrolli isikute ring on paljuski ETO kujundada. Isikute ring, kelle suhtes tuleb ETO-l teha taustakontroll, määratakse ETO riskianalüüsis. Taustakontrolli ei tehta kõikidele ETO töötajatele, vaid üksnes neile, kes täidavad eelnõus nimetatud funktsioone. Taustakontrolli puhul võetakse üle CER direktiivi miinimumnõue, st nõue kontrollida töötajate karistusandmeid. Kavandatud taustakontroll on riskipõhine ja selle tegemiseks on vaja teada töötaja
55
nõue laieneks kohustusena ainult IT, energia ja panganduse ettevõtetele. Teistele siis, kui nad soovivad – ehk võimalusena. Praeguses eelnõus aga justkui kõigile kohustusena. Palume selgitust, kelle raha eest ja kuidas seda kontrolli tuleb teha, see ei olnud eelnevatel CER aruteludel selge (kui riigilõivu kohustust ei ole, siis peaks selgelt see seaduses ka kirjas olema). Samuti, kuidas ETO seda üldse tegema peab – millist usaldusväärsust peab tagama? Seletuskirjas on viidatud, et Eelnõu koostamisel on võetud võimalikult palju arvesse kohtumistel asutustelt saadud sisendit ja tekib võimalus viia läbi taustakontrolli. Sättes on aga kohustus, mitte võimalus.
nime ja isikukoodi. Mõjude analüüs on toodud välja seletuskirjas. ETO-le ei tohiks sellega kaasneda suurt ajakulu, kuna registripõhist taustakontrolli saab muuta värbamise ja regulaarse riskianalüüsi koostamise loomulikuks osaks.
3. Rakendusaktidest. ETO-l 75% garanteerimise kohustus mahust olukorras, kus pole garanteeritud ettevõttele kogu tootmiseks vajaminev, ei ole igas kriisis reaalne ning mõistlik oleks kokku leppida kas miinimum sortiment, mis tooted peaksid olema kindlasti sortimendis ja/või muuta %.
Arvestatud Rakendusakti kavandit on täiendatud.
4. Lisaks teeb Toiduliit ettepaneku täiendada eelnõud ning näha ettevõttele ette ka riigipoolseid toetusi, sest toidu julgeoleku garanteerimine ei tohiks olla üksikute eraettevõtete personaalne ärihuvi. Endiselt on eelnõu sõnastusega tingimused kohustuste poolel tugevalt kaldu ainult ettevõtete poole. VOSi koostamise protsessis on riigipoolse abina Regionaal- ja põllumajandusministeerium alati välja toonud ETOdele teiste elutähtsate teenuste prioriteetse tagamise, kuid seadusest ei tule isegi seda riigipoolset tuge selgelt välja, mistõttu jääb riigipoolsest toetusest ühe olulisema elutähtsa teenuse tagamiseks väheks.
Ettevõtted on toonitanud, et iga lisanduv administratiivkoormus või riske maandava meetme kulu kandub edasi toiduainete lõpphinda ning tõstab lõpphindu
Selgitused ETO toimepidevusega seotud kulud katab tarbija teenuse hinnast. Neid põhimõtteid ei ole kavas muuta. Riigi enda loodavad lahendused kaetakse riigieelarvest, nt Eesti Varude Keskuse tegevus.
Samuti jääb võimalus taotleda raha erinevatest ELi fondidest projektipõhiselt. Riigiabi andmine lahendatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi.
56
tarbijatele, mis niigi on Eestis ettevõtetest sõltumatult kasvanud järsult ja lühikese aja jooksul, mis on kaasa toonud mahtude languse ja läbi selle juba vähendanud ka Eesti toidutööstuste konkurentsivõimet nii sise- kui välisturgudel.
Eesti Pangaliit 1. Pangaliit on üle aasta olnud kaasatud tsiviilkriisi ja riigikaitse
seaduse eelnõu menetlusse, mis pidi asendama hädaolukorra seadust. Kommenteerimiseks esitatud hädaolukorra seaduse muutmise eelnõu mitmeti dubleerib eelnimetatud eelnõu sätteid. Palume täiendavat informatsiooni, kumma eelnõu menetlemisega jätkatakse ja kas riik on loobunud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse loomise ideest.
Selgitused CER direktiiv jõustus 16.01.2023, mil VOSi eelnõu oli juba valmis kooskõlastusringiks. Selle tõttu ei saanud VOSi eelnõus arvestada direktiiviga täismahus. Eesmärk on esitada VOSi ja HOSi eelnõud koos Vabariigi Valitsusse ning sellel etapil liita need üheks eelnõuks, et Riigikogus menetleda neid ühe eelnõuna. Teisel kujul ei oleks CER direktiivi ülevõtmine VOSiga võimalik, kuna enne valitsusse jõudmist peavad kõik muudatused läbima EISi kooskõlastusringi.
2. CER preambula p 21 selgitab, et dubleerimise ja ebavajaliku halduskoormuse vältimiseks ei peaks direktiivi teatud sätteid finantsasutustele rakendama.
Tänane praktika kinnitab eelnimetatut ning ETO-pangad Eestis saavad siin üksnes kinnitada, et HOS alusel riskianalüüside ja toimepidevusplaanide koostamine täiendavalt pankadelt nõutavale tavapärasele talitluspidevuse juhtimisele on kaasa toonud ebamõistlikult koormava, kuid üksnes marginaalset lisandväärtust andva lisaülesande.
CER direktiivi art 8 sätestab üheselt, et „Liikmesriigid tagavad, et artiklit 11 ning III, IV ja VI peatükki ei kohaldata elutähtsa teenuse osutajate suhtes, kelle nad on identifitseerinud lisa tabeli punktides 3, 4 ja 8 esitatud sektorites (sh pangandus). Liikmesriigid võivad vastu võtta
Selgitused Direktiiv sätestab minimaalsed nõuded liikmesriikidele normide ühtlustamiseks ja ei takista liikmesriigil enda normide säilitamist ega rangemate nõuete kehtestamisest (art 3). See õigus tuleneb ka artiklist 8 – „… Liikmesriigid võivad vastu võtta või säilitada liikmesriigi õigusnormid, millega saavutada kõnealuste elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse kõrgem tase, tingimusel et need õigusnormid on kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega“.
Pankade toimepidevus oli fookuses juba hädaolukorraks valmisoleku seaduse kehtivuse ajal ning hõlmatud ETO regulatsiooniga aastast 2009. Tegemist on ühiskonna toimimise ja riigi julgeoleku
57
või säilitada liikmesriigi õigusnormid, millega saavutada kõnealuste elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse kõrgem tase, tingimusel et need õigusnormid on kooskõlas kohaldatavate liidu õigusenormidega.”. Palume siinkohal täiendava õigusliku- ja ka sisuanalüüsi teostamist, kas ja millisel määral • on õiguslikult põhjendatud ja lubatav pankadele täiendavate kohustuste, sh riskianalüüsi ja kriisi- ning toimepidevusplaanide koostamine, panemine CER art 8 valguses.
seisukohast oluliste ettevõtetega ja nende pakutavate teenustega. Direktiiv ei piira liikmesriikide kohustust tagada riigi julgeolekut ja avalikku korda, see pädevus jääb liikmesriigile. Eesti säilitab kehtiva elutähtsate teenuste regulatsiooni ning täiendab seda üksnes osas, mis on vajalik direktiivi täielikuks ülevõtmiseks. Seejuures muutuvad pankade olemasolevad kohustused vähesel määral.
3. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et eelnõus on järelevalve kohustus pankade suhtes pandud Finantsinspektsioonile. Samas neli suurimat panka Eestis (LHV, Luminor, SEB ja Swedbank) on allutatud Euroopa Keskpanga järelevalve alla. Eelnõu rakendamine täies ulatuses nimetatud pankade suhtes tooks kaasa olukorra, kus nt talitluspidevuse ja IT/Infoturbe riskide osas omaks faktilist järelevalve/kontrolli õigust pankade üle Eesti Pank, RIA, Finantsinspektsioon ja Euroopa Keskpank. Palume siinkohal täiendava õigusliku- ja ka sisuanalüüsi teostamist, kas ja millisel määral • on sisuliselt mõistlik ja efektiivne rakendada pankadele samaaegselt erinevaid riskijuhtimise formaalseid nõudeid koos faktiliselt nelja erineva riikliku/ametkondliku järelevalve rolliga; • Eesti Pank, RIA, Finantsinspektsioon ja Euroopa Keskpank koordineerivad omavahel järelevalve teostamist ning võimalikke erinevaid suuniseid /nõudeid pankade suhtes.
Selgitused Finantsinspektsiooni vaatest CER ülevõtmisega finantssektori senised alluvussuhted ja üldine talitluspidevuse regulatsioon HOSi muutmisega liiga palju ei muutu ning sisuliselt praegu kehtiv süsteem jääb suures osas jõusse. DORA määrusega saab selgemalt reguleeritud IKT riskijuhtimine, mida tegelikult ka praegu Finantsinspektsioon teeb ning mis on osa igapäevasest pankade järelevalvest. Finantsinspektsiooni hinnangul DORA pigem konkretiseerib ülesandeid ja nõuded saavad selgemalt õigusakti näol kirja. Lisaks on valmimas nn DORA eelnõu, kus muu hulgas nähakse selgelt ette, et DORA pädev asutus on Finantsinspektsioon ning asjakohastel juhtudel teevad Finantsinspektsioon ja RIA koostööd. Ka see samm loob parema reguleerituse. Nagu juba mainitud, siis ka praegu teeb Finantsinspektsioon pankade riskide, sh IKT riskide ja talitluspidevuse üle järelevalvet, mistõttu on oluline, et IKT riskide juhtimine DORA vaatest jääks endiselt Finantsinspektsioonile, kel on terviklik ülevaade kogu panga tegevusest. Samuti
58
jääb samaks, et Eesti Pank korraldab ETO pankade toimepidevust makseteenuse ja sularaharingluse valdkonnas. Finantsinspektsiooni seadusega on sätestatud normid koostööks Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni vahel. Finantsinspektsioon saab vajaduse korral kohaldada järelevalvelisi meetmeid nii VOSi kui KASi alusel, juhuks kui on tuvastatud puudujäägid või rikkumised panga toimepidevuses või riskijuhtimises. Oleme aru saanud, et senised erinevate asutuste suhted tulenevalt neile pandud kohustustest pankadega ei muutu, pigem saavad teemaderingid ja pädevused erinevate asutuste vahel selgemalt reguleeritud.
4. § 1. Hädaolukorra seaduse muutmine, p 13. Millist informatsiooni see ülevaade sisaldama peab ja kas seda infot juba ei esitata oluliste intsidentide raporteerimisel ja/või riskianalüüsi esitamisel?
Selgitused Teavitus peab sisaldama vähemalt: 1) sündmusest mõjutatud kasutajate arvu ja osakaalu; 2) sündmuse kestust; 3) sündmusest mõjutatud geograafilist piirkonda, võttes arvesse geograafilise piirkonna eraldatust. Täpsema korra, sh nõuded aruandele sätestab ETKA toimepidevuse nõuete määruses. Eelnõu on täiendatud sellekohaste sätetega. Eesti Pank on juba kehtestanud teavitamise nõuded oma määruse §-s 11 ning need vajavad täiendamist vähesel määral.
5. § 1. Hädaolukorra seaduse muutmine, p 14. Palume avada kontrolli sisu – näiteks, mis mahus dokumentatsiooni tuleb esitada (protokollid, talitluspidevuse plaanid…).
Selgitused Sätte kohaselt tuleb esitada RIA-le arvamuse avaldamiseks toimepidevuse riskianalüüs ja plaan ning seda täismahus, et oleks võimalik hinnata § 41 lg-s 2 sätestatud nõuete täitmist.
6. § 5. Krediidiasutuste seaduse muutmine, p 2. Pakume taaskord välja juba kevadel saadetud sõnastuse: „Elutähtsat
Arvestatud Eelnõu on täiendatud.
59
teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal on kohustatud säilitama kriisiolukorras juurdepääsu makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud makseteenustele, kui vastav asutus neid teenuseid tavaolukorras pakub. Kriisiolukorras pakub Elutähtsat teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal neid makseteenuseid ulatuses, mis vastab Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 5 (või EP määruses vastu võetud 13.07.2018 nr 7) alusel kehtestatud toimepidevuse nõuetele.“
Eesti Raevimihulgimttjate Liit 1. Eelnõust ei selgu, mis kohustused, õigused ja ülesanded
kaasnevad ravimihulgimüüjatele nende tunnistamisel elutähtsa teenuse osutajateks. Seega on eelnõu selles osas sisutu, selle mõjusid ning rakenduseks vajalikke tegevusi ja kulusid ei ole võimalik hinnata ega kavandada. Eelnõud ei ole võimalik seadusena rakendada. Samas puudub eelnõus täielikult muudatuse sisuline pool ning valdkonnaspõhised vastused küsimustele sellest, mis kohustused ja nõuded, mis ulatuses, missuguste ravimite osas, kelle ees, kui pikalt, mis õigused, kompensatsioonid jne ETO-hulgimüüjatele tekivad. Nõustume hinnanguga, et seadusemuudatuse mõju ja muutus ravimihulgimüügi sektorile saab olema väga oluline. Rõhutame, et õigusriigi põhimõtete kohaselt ei ole lubatud blanketselt täitevvõimule delegeerida isikute õiguste oluliste piirangute ja neile kohustuste panemise üle otsustamist. Vastavad normid ja õiguste-kohustuste piirid peab seadusandlik võim sätestama seaduse tasandil. Puht-praktilise poole pealt ei ole määratlematu sisuga seadus ka täidetav ning
Selgitused Rahalised mõjud on kirjeldatud seletuskirja lk-l 59. Ravimite hulgimüüjate osa on täiendatud alates lk 77. Uutele ETOdele kaasnevad järgmised kohustused:
1) koostada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan;
2) rakendada elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;
3) tagada igas olukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;
60
selliste normide eesmärk jääb saavutamata. Toetame täielikult Sotsiaalministeeriumi kava uued ravimivaldkonna ETO-nõuded ära kirjeldada. Nende selgumiseni ja seejärel asjakohaste arutelude pidamiseni ei ole käesoleva eelnõuga aga võimalik edasi liikuda. Palume neid asjaolusid eelnõu edasise menetluse kavandamisel arvestada.
4) teavitada viivitamata korraldavat asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust – selle kohustuse täpsemad nõuded kehtestab vajaduse korral korraldav asutus määrusega ning vastavaid mõjusid tuleb analüüsida määruse kehtestamisel või muutmisel;
5) osaleda hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt;
6) anda korraldavale asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;
7) korraldada enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi;
8) esitada korraldavale asutusele kord aastas ülevaade intsidentidest ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmetest;
9) täita KütSist tulevaid küberturvalisuse nõudeid.
ETOde kohustused on loetletud ka HOSi § 38 lg-s 3.
Täpsemad toimepidevuse nõuded kehtestab korraldav asutus. Nende nõuete mõju saab hinnata vastavate rakendusaktide väljatöötamisel. ETKA määruse kohta soovime märkida järgmist. Ettevõtlust piiravad tingimused ja kord peaksid tulenema piisava regulatsioonitihedusega seadusest. Samas see, et ettevõtlusvabaduse piirang ja selle
61
tingimused ning kord peaks tulenema seadusest, ei tähenda, et seadusandja ei saa midagi delegeerida täitevvõimule. Seejuures tuleb aga arvestada, et volitus- ehk alusnormide koosseisud ja õigusjärelmid peavad olema sätestatud seadusega üksikasjalikult. Seadusandja võib täitevvõimule anda üle kehtestatud põhiõiguste ja -vabaduste piirangute täpsustamise. Piirangute täpsustamise delegeerimine täitevvõimule võib toimuda eelkõige eesmärgiga vähendada seadusandja koormust ja tagada paindlik haldustegevus ning vältida seaduste ülekoormamist tarbetute üksikregulatsioonidega (RKPJKo 3-4-1-3-96, p II.). Riigikohus on märkinud, et täitevvõim võib kehtestada vähemintensiivseid piiranguid, kui on olemas täpne, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses olev volitusnorm (RKÜKo 3-4-1-8-09, p 160.). HOSiga on selgelt määratletud, mida täpsemalt tuleb ETKA-l toimepidevuse nõuete määruses sätestada, ning vastav delegeerimine on kooskõlas põhiseadusega.
2. Käesoleva eelnõu ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu menetlused, rakenduskavad, põhiline mõisteaparaat ning isikutele eelnõudest tekkivad põhilised õigused ja kohustused tuleb omavahel sünkroniseerida. Peame vältimatult vajalikuks, et nende eelnõuga kavandatavad muudatused ja nende rakenduskavad oleks vastastikku sünkroniseeritud sellisel moel, mis välistab vajaduse kahe üksteisega konkureeriva või vahetult üksteisele järgneva rakendusprotsessi järele. Menetluslikult esimesena seaduseks saava eelnõu mõisteaparaat, lahenduskäigud ja -süsteemid peavad juba arvestama ja vastama hilisema eelnõu asjakohaste sätetega. Alternatiivselt saab uued ETO-staatuse
Osaliselt arvestatud
VOSi ja HOSi eelnõud liidetakse üheks eelnõuks esitamisel Vabariigi Valitsusele, selle käigus ühtlustatakse ka mõisted. Ravimite hulgimüüjad jäetakse ETOdena sisse, kuna see on osa CER direktiivi ülevõtmisest.
62
saavad ettevõtted, sh ravimihulgimüüjad, jätta esimesena liikuva eelnõu reguleerimisalast välja. Eelnõu seletuskirjas tuleb täiendada asjakohaste selgituste ja kavaga, sh vajadusel ka mõistete,õiguste-kohustuste võrdlustabelite jms teabega. Vajadusel tuleb täiendada ka eelnõu põhiteksti.
3. Eelnõus vajab selgelt sätestamist ravimihulgimüüjatele ETO- staatuse andmise korraldus ning ETO kohustuste rakendamiseks antav üleminekuperiood ja rakendussammud. Kokkuvõttes rõhutame, et pikem üleminekuaeg ETO- kohustuste rakendamiseks on ravimihulgimüüjatele kindlasti vajalik. Vastavad seisukohad esitasime ka Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kommentaarides (vt ERHL 31.3.2023 kirja p 2.3). Samuti on oluline selgelt ja üheseltmõistetavalt aru saada, mis menetlustes, järjekorras ja hetkest kohalduvad ravimihulgimüüjatele ETO-nõuded ning kuidas need haakuvad eelnõu üleminekusätetes riigile ja ETO-dele ette nähtud rakendustähtaegadega.
Seletuskirja jäi ekslikult viide pikemale üleminekuperioodile. See väide on asjakohane VOSi eelnõu puhul, kuna see oli koostatud käesolevast eelnõust varem.
4. Nõustuda ei saa eelnõus valitud lahendusega, mille kohaselt jäetakse ravimitootjad täielikult ravimitega varustamise ETO-de hulgast välja. Selline valik tähendab CER direktiivi nõuetekohaselt ülevõtmata jätmist. ERHL hinnangul on eelnimetatud analüüsis jõutud ekslikule järeldusele, justnagu võimaldaks CER direktiiv jääta ETO-de hulgast välja direktiivi lisas nimetatud ravimitootjad kui isikute kategooria. Ilmselt on sarnaselt hulgimüüjate puhul kavandatuga võimalik siseriiklikult sõnastada kriteeriumid, millest alates konkreetne ravimite tootmisettevõte peaks kuuluma ETO-de hulka. Samas ei tähenda pelgalt asjaolu, et Eestis täna ühtegi sellist ettevõtet ei eksisteeri seda, et sarnane olukord
Selgitused Eestis ei ole praegu ravimite tootmist, mis vastaks direktiivi kriteeriumidele. Ei ole otstarbekas luua õiguslik regulatsioon igaks juhuks asjale, mida Eestis ei ole. Veelgi enam määrata kriteeriume, mis ei pruugi vastavate tootjate tulekul Eesti turule vastata vajadusele. Elutähtsate teenuste ja ETOde loetelu muutmise vajadust hinnatakse regulaarselt üleriigilise riskianalüüsi koostamise käigus. Nimetatud riskianalüüs peab edaspidi sisaldama ka tervishoiu valdkonna terviklikku analüüsi. Kui selgub, et Eestisse on tulnud ühiskonna ja riigi seisukohast olulised teenused ning ETOd, siis tehakse ka vastav seaduse muudatus.
63
jätkuks igal juhul ka tulevikus. 5. Kuna mitmed käesoleva eelnõuga kavandatavad
regulatsioonid vastavad ja haakuvad vähemalt osaliselt Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus kavandatuga, siis tuleb meie 31.3.2023 Riigikantseleile esitatud vastavad kommentaarid lugeda ka käesoleva eelnõu kohta käivaks.
Arvestatud
Eesti Kaubanidus-Tööööstuskoida 1. 1.1. Eelnõu kavandi § 1 punkti 16 kohaselt lisatakse
hädaolukorra seadusesse § 411, mille kohaselt tekib elutähtsa teenuse osutajal kohustus teostada tasutakontrolli elutähtsa teenuse tagamisel. Eelnõu kavandi kohaselt on antud nõue kõikidele elutähtsa teenuse osutajatele kohustuslik. Direktiivi artiklis 14 on kirjas, et „Liikmesriigid täpsustavad tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse võttes esitada taotlusi nende töötajate taustakontrolliks“. Kaubanduskoda soovib teada, miks on ette nähtud riigisiseses õiguses karmim regulatsioon kui EL tasandil, st taustakontrolli läbiviimine kohustuslikus korras? Kaubanduskoda on seisukohal, et tasutakontrolli teostamise kohustus on elutähtsa teenuse osutajatele ebamõistlikult koormav ning ebaproportsionaalne. Sellest tulenevalt on Kaubanduskoda seisukohal, et taustakontroll peaks olema eelnõus sätestatud võimaluse mitte kohustusena. Samuti palume selgitada, kuidas peaks toimuma elutähtsa teenuse osutaja poolt tasutakontrolli läbiviimine. Milliste andmete põhjal antud kontrolli teostada tuleb ning kuidas on tagatud andmete usaldusvääruses?
Selgitused Taustakontrolli käigus kontrollitakse isiku karistusandmeid ja teovõimet riigi registrite kaudu. Selleks kasutatakse isiku isikukoodi ja nime.
2. Eelnõu § 1 punkt 16, millega täiendatakse hädaolukorra seaduse §-i 411 lõikega 1, kohustab elutähtsa teenuse osutajaid kontrollima ka koostööpartnereid, kes täidavad
Selgitused Lisaks lepingus ettenähtule peavad lepingupooled arvestama seadusest tuleneva regulatsiooniga. Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt on
64
punktides 1-3 nimetatud ülesandeid võlaõigusliku kokkuleppe alusel. Kas taustakontrolli mitteläbimine annab aluse juba sõlmitud võlaõigusliku lepingu erakorraliseks lõpetamiseks vastava koostööpartneriga?
taustakontrolli tegemise õigus nimetatud füüsilise isiku suhtes jätkuvalt elutähtsa teenuse osutajal. Elutähtsa teenuse osutajal on taustakontrolli tegemiseks õigus saada temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikke isiku üldandmeid ja õigus teha vastavad päringud tema teovõime ja karistatuse andmete kontrollimiseks (vt ka selgitusi järgmise paragrahvi kohta). Lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolude ilmnemisel on elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleval juriidilisel isikul võimalik anda konkreetse ülesande täitmine elutähtsa teenuse osutaja juures muule töötajale.
3. Eelnõu § 1 punkt 16, millega täiendatakse hädaolukorra seaduse §-i 411 lõikega 1, kohustab elutähtsa teenuse osutajal kontrollida enda töötajaid, kes täidavad punktides 1-3 nimetatud ülesandeid. Eelnõu seletuskirjas on toodud, et taustakontrolli mitteläbimisel tuleks olemasoleva töötajaga tööleping lõpetada. Kaubanduskoda on seisukohal, et sellisel juhul tuleb ka selles osas täiendada töölepingu seadust, et elutähtsa teenuse osutaja saaks tööandjana konkreetse sätte alusel töölepingu lõpetada.
Selgitused ETO saab öelda töölepingu üles TLSi § 88 lg 1 alusel TLSis sätestatud korras või pakkuda sama paragrahvi lõike 2 alusel töötajale võimaluse korral muud tööd. Puudub vajadus TLSi muutmiseks, kuna vastavad võimalused on juba kehtivas seaduses olemas. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. TLSi § 88 lõikes 1 sätestatud aluste loetelu ei ole ammendav.
4. Eelnõu § 1 punkti 17 kohaselt, millega täiendatakse hädaolukorra seaduse §-i 412 lõikega 2, säilitatakse sama paragrahvi lõikes 1 toodud isikuandmeid kuni 5 aastat taustakontrolli teostamisest arvates. Kuna taustakontrolli teostatakse regulaarselt iga 2 aasta tagant (§ 411 lg 5), siis ei ole Kaubanduskoja hinnangul põhjendatud säilitada andmeid 5 aastat. Oleme seisukohal, et sellisel juhul tuleks andmeid säilitada maksimaalselt 2 aastat taustakontrolli teostamisest
Arvestatud
65
alates 5. Eelnõu § 1 punktis 11 selgitatakse, et muudetakse
hädaolukorra seaduse § 38 lõike 3 punkti 4. Muudatuse kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja „teavitama viivitamata, kuid mitte hiljem, kui 24 tunni jooksul elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust (edaspidi sündmus) ning esitama üksikasjaliku aruande hiljemalt ühe kuu jooksul“. Kaubanduskoda palub selgitada, mida mõeldakse ’’elutähtsa teenuse katkestuse’’ või ’’toimepidevust oluliselt häiriva sündmuse’’ all?
Selgitused Katkestuse ja häire mõisteid on täpsemalt selgitatud VV määruses nr 75 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“. Katkestus on elutähtsa teenuse osutamise lakkamine. Häire on takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu osutatakse elutähtsat teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni. Toimepidevust oluliselt häiriv sündmus on igasugune sündmus, mis võib häirida elutähtsa teenuse toimimist.
Eesti Proeviisoratteekiide Liit 1. Meile saadetud eelnõu käsitleb üldiselt kõikidele ETOdele
pandud kohustusi, kuid seal ei käsitleta muudatuste konkreetseid aspekte ega anta valdkondlikke vastuseid millist teenust ood atakse ETO-apteegilt ravimite kättesaadavuse tagamiseks. Eelnõust puuduvad konkreetsed kohustused, apteekidele esitatavad nõuded, nõuete ulatus, konkreetsete ravimite hõlmamine, apteekide õigused, ETO-nõuetele vastavusse. viimiseks vajalike kulude ja investeeringute hüvitamine jne, mis apteekidele tekivad. Seletuskirjas mainitakse üksnes lühidalt, et terviseminister kehtestab täpsemad toimepidevuse nõuded, tunnistades samal ajal, et eelnõu koostamise ajal pole need nõuded teada ning nende mõju saab hinnata alles tulevase määruse eelnõu koostamise (lisaks vt HOS § 36 lg 2). Oma roll on ka Vabariigi Valitsusel – elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse
Selgitused Nimekiri apteekidest, kellele uued nõuded rakenduvad, töötatakse välja eraldi ning nõuded sätestatakse eriseaduste ja valdkonna määruste tasemel. Elutähtsa teenuse osutajaks määramine toimub kaasates huvirühmad ning arvestades finantsmõjude ja valdkonna esindajate eelneva kogemuse puudumisega – analoogselt toimub protsess peremeditsiini valdkonnas ning on toimunud varem teiste tervishoiuteenuste osutajate suhtes. Apteekide nimekiri vaadatakse üle regulaarselt ning põhjendatud juhul lisatakse uusi või eemaldatakse olemasolevaid apteeke nimekirjast. Nimekirja ülevaatamise kriteeriumid peavad toetama investeeringute tegemist ja toimepidevuse suurendamist – täpsemad tingimused on välja
66
strateegia ja selle koostamiseks vajalike andmete loetelu, strateegia koostamise nõuded ja korra ning loetelu strateegiat koostavatest asutustest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (Vt HOS § 416 lg 2). Eelnõule lisatud terviseministri määruse kavand ei sisalda mingit sisulist infot, regulatsioon on vaid sisukorra tasemel, ei selgu millised konkreetsed toimepidevuse nõuded apteeke ees ootavad, mis on selle tagamise eeldused, mis on ETO- apteekide valiku kriteeriumid, mis saab siis kui ETO-apteek suletakse, kuidas lahendatakse kulude ja investeeringute pool jne.
töötamisel, kuid kirjeldatud probleemid on teada ja neid võetakse arvesse. Nimekirja ülevaatamisel lähtutakse printsiibist, et ETOks määratud apteegid oleksid püsivad ehk nimekirja täiendamine või muutmine peab olema põhjendatud (nt üldapteegi tegevuse lõpetamine piirkonnas, tulenevalt rahvastiku paiknemisest vm täiendavate apteekide määramise vajadus). Elutähtsat teenust osutavate üldapteekide nimekirja vaatab regulaarselt üle Ravimiamet ning vajaduse korral teeb täiendamise ettepaneku.
Toimepidevuse nõuded sätestatakse täpsemalt toimepidevuse nõuete määruses. HOSi § 37 lg-s 3 on täpsemalt sätestatud, mida tuleb korraldaval asutusel oma määrusega reguleerida. Nimetatud volitusnorm on tiheda regulatiivse detailsusastmega. Kõik rakendusaktid on koostamisel. Koostamise ajal hinnatakse ka täpsemate muudatuste ja nõuete mõjud, samuti kaasatakse puudutatud osalised. Kindlasti kaasatakse eelnõude väljatöötamisse ka EPLi.
2. 31. märtsil 2023 esitas EPAL juba oma seisukohad Riigikantseleile tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõule, mis oli paljuski analoogse sisuga käesoleva eelnõuga. Ökonoomsuse huvides ei hakka me kõiki oma kommentaare üksikasjalikult kordama, vaid palume käesoleva vastusega koos tutvuda veelkord ka märtsikuus esitatud seisukohtadega ja käsitleda neid koos käesolevate kommentaaridega. Märgime veel, et kahe sarnase eelnõu paralleelne menetlemine tekitab apteekidele, kes esmakordselt omandavad ETO-staatuse, olukorra, kus puudub arusaam,
Arvestatud CER direktiivi jõustus alles 16.01.2023. Selleks ajaks oli VOSi eelnõu juba valmis esitamiseks kooskõlastusele. CER direktiivi HOSi eelnõu sai koostada aga alles peale 16.01.2023. Selle tõttu menetletakse neid kaht eelnõu kuni Vabariigi Valitsusele esitamiseni eraldi. Iga eelnõu peab enne Vabariigi Valitsusele esitamist läbima ametliku kooskõlastusringi, selle tõttu ei ole võimalik VOSi eelnõu täiendada CER direktiivi sätetega kooskõlastusringi läbimata. Riigikantselei kavatseb
67
kas vajalik on valmis olla kahe suuremahulise, suunalt sarnase, ent võimalik, et mitte täielikult ühtiva ümberkorralduse jaoks. Seetõttu peame oluliseks, et riik need eelnõud omavahel maksimaalses võimalikus ulatuses harmoniseeriks.
liita eelnõud esitamisel Vabariigi Valitsusele. Riigikantselei tagab eelnõude kooskõla ja ühtlustamise.
3. Apteekidel puudub kogemus elutähtsa teenuse osutamisel, kõiki analüüse, auditeid ja õppusi tuleb teha sisuliselt nullist. Lisaks tekivad veel ka püsivad kohustused, näiteks aruannete esitamine, intsidentidest teavitamine, regulaarsed koolitused. Seega on selliste nõuete lisandumine apteekidele väga suur lisakohustus. Seletuskirjas välja toodud valdkondade riskianalüüse on tehtud juba aastaid ning ilmselt tõesti on võimalik neid sisse tellida, kuid apteekide puhul ei ole selliseid standardseid riskianalüüse olemas ning apteekidel endal puudub võimekus ja oskus nii lühikese aja jooksul neid koostada. Enamusel üldapteekidel puudub võimekus seletuskirjas viidatud lisakulude või kohustuste kandmiseks ilma riigipoolse (kaas)finantseerimiseta. Lisaks on ju teadmata, milliseid lisakulusid ja mis mahus tuleb teha, et vastata toimepidevuse nõuetele – vajalikud võivad olla näiteks laovaru ja ravimite sortimendi suurendamine, personalipoliitika muudatused ja täiendavad kohustused tööandjale (nt taustakontroll töötajatele, töötamise nõudmine hädaolukorras). Lisaks ühekordsed investeeringud - varugeneraatorite ja –kommunikatsioonide olemasolu, elektrisüsteemide ümberehitus, IT süsteemide arendus ja dubleerimine. Kuna regulatsioon ses osas puudub ja ka seletuskiri ei kirjelda, siis võib eeldada, et riigi poolt on läbi mõtlemata üldapteekidele vastavate ressursside tagamise plaan. Seega ei pea me seaduse rakendamist enne selge plaani koostamist apteekide suhtes võimalikuks.
Selgitused Vaata p-s 1 toodud vastust.
68
Siiski peame rahvatervise seisukohalt äärmiselt oluliseks, et apteegid oleksid kaasatud elutähtsa teenuse osutajatena ja usume, et lahtistele küsimustele on võimalik aruteludes sektoriga vastused leida.
4. Eelnõust ei selgu, mis saab juhul, kui ETO-apteek sulgeb oma uksed, sh kas ja kuidas hüvitatakse tema poolt tehtud investeeringud ja kantud kulud. Kuidas määratakse uus ETO- apteek ja mis ajaraamis ning kuidas tagatakse talle vajalikud finantsvahendid nõuetele vastavusse viimiseks. Kuidas on tagatud ravimite kättesaadavus perioodil, mis üks ETO apteek on lõpetanud oma tegevuse, kuid teine ei ole veel valmis elutähtsa teenuse osutamiseks.
Selgitused Majandustegevuse lõpetamise korraldust ei muudeta. Täpsema toimimise sellises olukorras otsustab Ravimiamet. ETO kriteeriumid on staatilised ja ei muutu iga päev. Samuti ei ole ette näha, et ühe apteegi andmed võivad niivõrd muutuda, et see mõjutaks tema staatust. Üldjuhul on põhimõte, et toimepidevuse kulud katavad ETOd ise. See kehtib kõikide elutähtsate teenuste ja nende ETOde kohta.
5. Eelnõust lähtuvalt pannakse kohaliketele omavalitsustele kohustuse koostada kohaliku omavalitsuse riskianalüüs (HOS § 9 lg 7). Nimetatud kohalike omavalitsuste riskianalüüsid on aluseks üleriigilisele riskianalüüsile ja võimaldavad saada tervikliku ülevaate kohalike omavalitsuste, regioonide ja ka riigi riskidest tervikuna. Apteekide vaatest on oluline ja vajalik, et riskianalüüsi lisatakse ka kohalike omavalitsuste vaade. Eriti tähtis on see, et see ka reaalselt ja efektiivselt rakenduks. Viimased kriisid, nii koroonaepideemia kui ka Ukraina sõjapõgenike saabumine näitasid, et kohalike omavalitsuste kaasamine on väga oluline ja tegevuste planeerimine sel tasemel vajab selgemat hindamist. Samuti vaid üht väiksemat piirkonda mõjutava kriisi puhul peaks olema riskid hinnatud ja tegevused planeeritud.
Arvestatud Üleriigilise riskianalüüsi koostamisel võetakse see arvesse ja kajastatakse üldisemat KOVide vaadet (partnerite seisukohast olulist infot). Detailsemat KOVide vaadet saab KOVide riskianalüüsidest endist.
Eesti Linnaide ja Validaide Liit 1. Segadust tekitab see, et käesoleva eelnõuga samal ajal on
menetluses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis on juba ühel kooskõlastusringil käinud ja mille kohta on antud
Selgitused CER direktiiv jõustus 16.01.2023, mil VOSi eelnõu oli valmis läbima kooskõlastusringi. Tähtaegseks CER direktiivi ülevõtmiseks menetletakse vastavaid
69
tagasisidet, et eelnõud on tänaseks muudetud ning osaliselt on kooskõlastajate ettepanekute ja märkustega arvestatud. Puudub selgus, millises mahus ja millega on arvestatud ning kohati reguleeritakse teatud asju eelnõudes erinevalt. Näiteks on kahe eelnõu vastuolu selles, et tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt peab KOV koostama üleriigilisest riskianalüüsist lähtudes oma riskianalüüsi, milles analüüsitakse nii üleriigilises riskianalüüsis esitatud, kui ka muid riske kriisiülesande täitmisele ja toimepidevusele. Samas hädaolukorra seaduse jt seaduste muutmise seadusega muudetav § 9 lg 7 sätestab, et kohaliku omavalitsuse riskianalüüsi võetakse arvesse ja on aluseks üleriigilise riskianalüüsi koostamisel. KOVide riskianalüüside lähtumine üleriigilisest riskianalüüsist tagaks ühtsema tulemuse.
muudatusi eraldi kuni jõudmiseni Vabariigi Valitsusse. Vabariigi Valitsuses on kavas eelnõud liita ja menetleda edasi VOSi eelnõuna. VOSi eelnõusse tuuakse üle ka HOSi eelnõus olevad sätted. Üleriigilise ja KOVi riskianalüüsi hierarhia kohta jääb kehtima HOSi eelnõus toodud lahendus, mis vastab CER direktiivi nõuetele.
2. Eelnõu § 1 p 16 sätestab elutähtsa teenuse osutajale taustakontrolli teostamise kohustuse füüsilise isiku suhtes, kes täidab teatud ülesandeid, tema tööle võtmisel ja iga kahe aasta tagant. Leiame, et selline regulaarne kontroll on elutähtsa teenuse osutajale ebamõistlikult koormav. Samas tuleb iga taustakontrolli andmeid säilitada 5 aastat. Seletuskirjas puudub selgitus, miks on vaja teha taustakontrolli nii tihti ja samal ajal säilitada iga kontrolli materjale 5 aastat. Kohustatud isiku koormust vähendaks, kui teavitus isiku karistusandmete muutumise kohta edastataks automaatselt. Kindlasti vajaks kogu teema väga täpset regulatsiooni, et oleks selge, mida ja millal võib kontrollida.
Selgitused Säilitamise sätted muudame selliselt, et need vastavad eelnõus sätestatud eesmärkidele ja koormavad ETOsid vähesel määral ning on õiguspärased. Näeme ka võimalust, et andmeid ei peagi säilitama, kuna ETO saab teha kontrolli päringuga registrisse piltlikult igal ajal, kui see on põhjendtatud. Säilitamise vajadus tuleb kõne alla aga ETKA tehtava järelevalve raames ehk kui ETKA kontrollib, kas vastavat nõuet (ehk taustakontrolli) on ETO rakendanud.
3. KOVide koormust suurendavad eelnõu muudatused, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutajast vee-ettevõtjate, soojusettevõtjate ja teede korrashoidjate määratlust, mille tulemusena on elutähtsa teenuse osutajateks kõik vee- ettevõtjad, kohaliku omavalitsuse üksus(t)es teede
Selgitused Jah, ETOde hulka on arvestatud ka FIEd. FIEd sisalduvad ka ettevõtete arvus, mis on toodud seletuskirjas.
70
korrahoiuga tegelevad ettevõtted ning kõik võrgupiirkonnas tegutsevad soojuse tootjad ja võrguettevõtjast soojusettevõtjad. Eeltooduga seoses on hindamata seadusega sätestatud kohustuste proportsionaalsus lisanduvate ETOde suurusest sõltuvalt, näiteks füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes vastutavad tee korrasoleku eest, sealjuures lumelükkajad. Seletuskirjas on mitmes kohas toodud välja seniste ja tulevaste ETOde arv. Palume täpsustada, kas nende hulka on arvatud ka eelnevalt mainitud füüsilisest isikust ettevõtjad.
4. Täiesti uuena lisanduvad elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamisega seotud nõuded alla 10 000 elanikuga KOVidele (46 KOVi), kes vajavad täiendavat juhendamist.
Selgitused Juhendamise vajadusega on arvestatud ja sellest tulenevalt on seletuskirjas toodud välja PÄA koormuse kasv ja mõjud PÄA tööle, sh lisaeelarve vajadused.
5. Segadust tekitab § 1 punkt 5, millega täiendatakse HOS § 38 lõikega 13 , kus punkti 3 sõnastusest jääb mulje, et üle viie aasta ei tohi üks ja sama isik ETO olla?
Selgitused Sätte sõnastus on ebaõnnestunud. Sätte sõnastust on täiendatud. ETO määratakse tähtajatult, küll tuleb regulaarselt üleriigilise riskianalüüsi raames hinnata ETOde ringi asjakohasust. Lõikega 13 täpsustatakse, mida peab sätestama ETOt määravas haldusaktis. Haldusaktis tuleb mh sätestada HOSi § 41 lg-s 2 nimetatud nõude täitmistähtaeg, kuid see tähtaeg ei tohi olla pikem kui viis aastat.
6. Soovitame üle vaadata, kas seletuskirjas antud hinnang, et eelnõu mõju regionaalarengule on olematu, on adekvaatne.
Selgitused Seletuskirja mõjude osa vaadatakse üle.
7. Eelnõu § 1 punktidega 8 (KOV; sk kontaktisik või kontaktpunkt.) ja 12 (ETO; sk kontaktisik) tuuakse sisse volitatud esindaja mõiste. Eelnõu § 1 p 8 täienduse kohaselt elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus määrab seaduses ning seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatavas määruses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks volitatud esindaja ning edastab volitatud esindaja
Selgitused Volitatud esindaja näol ETO juures on sisuliselt tegemist kontaktisikuga, kelle poole ETKA või riigiasutus saab vajaduse korral pöörduda küsimustega, päringutega jne. ETKA volitatud isiku puhul on samuti tegemist kontaktpunktiga, kelle poole ETOd, PÄA, Riigikantselei saab vajaduse korral pöörduda, edastada teavet seoses HOSis
71
kontaktandmed. Riigikantseleile. Eelnõu ja seletuskirja kohaselt jääb ebaselgeks antud „volitamise“ mõiste ja tähendus - kes see esindaja peaks olema, kes KOVi kõiki seaduse kohaste ülesannete täitmist korraldab, millised on täpsemalt nende kohustused ja õigused, kuidas see volitamine suhestub KOVi sisemise korraldusega jms. Samad küsimused volitatud isiku kohta tulenevad ka eelnõu § 1 punktiga 12 muudetvast HOS § 38 lg 3 punktiga 8 sätestatavast ETO kohustusest määrata käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmise korraldamiseks volitatud esindaja.
toodud ETKA ülesannetega.
8. Eelnõu punktis 9 sätestatakse elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse kohustus esitada tsiviiltoetuste registrisse muuhulgas ka kontaktisiku (sk kontaktpunkt) ees- ja perekonnanimi. Segaduse vältimiseks vajaks selgitamist, milline on volitatud isiku ja kontaktisiku kohustuste vahe.
Selgitused Eelnõu on täiendatud ja mõistete kasutus ühtlustatud. Volitatud esindaja ja kontaktisik on eelnõus samatähenduslikud.
9. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punkti 10 (§ 38 täiendamine lõikega 12) viisil, et haldusaktiga määramise nõue kehtib ainult selliste elutähtsa teenuse osutajate suhtes, keda täna elutähtsa teenuse osutajatena veel ei käsitleta. Täna juba elutähtsa teenuse osutajatena määratletud ettevõtjate osas haldusakti täiendav andmine ja teatud dokumentide koostamise ning tegevuste läbiviimise kohustuse haldusaktiga panemine ei loo täiendavat selgust, vaid pigem ebaselgust. Tänastel elutähtsa teenuse osutajatel on kehtiva hädaolukorra seaduse alusel juba olemas kõik vajalikud dokumendid (st toimepidevuse riskianalüüs ja toimepidevuse plaan) ja nende osas piisaks, kui seadusega sõnastatakse kohustus kanda praeguste elutähtsa teenuse osutajate vajalikud andmed tsiviiltoetuste registrisse seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
Arvestatud osaliselt
Olemasolevate ETOde kohta ei pea andma haldusakti, see tuleb välja ka üleminekusätetest, mille kohaselt enne seaduse eelnõu jõustumist ETO tingimustele vastavad isikud loetakse endiselt ETOdeks. Eelnõu on täiendatud uue üleminekusättega, millega on määratud tähtaeg andmete sisestamiseks registrisse.
72
10. Seletuskirja kohaselt kaasneb Riigikantseleile kohalike omavalitsuste riskide hindamiseks mõeldud tööriista väljatöötamise kulud. Palume seletuskirjas märkida, millises ajaraamis vastav tööriist valmib
Arvestatud
11. Seaduse eelnõu sätestab kohalikele omavalitsustele uusi ülesandeid (nt riskianalüüsi, strateegia koostamine), mille tegelik maht eelnõust ei selgu, kuid mille täitmine nõuab eeldatavalt täiendavaid rahalisi vahendeid investeeringuteks ja kvalifitseeritud personalile. Oluliselt suureneb ka ETO-de arv ja koos sellega kasvab KOVi koormus seoses elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamisega. Püsiva ülesandega asutuse riskianalüüsi ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisega seotud ülesannete täitmise eelduseks on pädev ja asjatundlik personal. Kuna kohustus on pandud kõikidele KOVidele, siis on probleemiks asjaolu, et vastava valdkonna spetsialiste on Eestis vähe. Nimetatud pädevuse loomiseks on vajalik olemasolevat personali koolitada, kuna paljud töötajad on spetsialiseerunud konkreetsete teenuste osutamisele. Arvestades dokumentide koostamiseks vajaminevaid teadmisi ning ajalist mahtu, siis ei ole võimalik seda ülesannet panna olemasolevatele töötajatele, kuna nende töömaht on juba niigi suur. Probleemiks on ka asjaolu, et asutustes osutatakse erinevaid teenuseid, mida üks töötaja ei suudaks korraga administreerida ja hallata. Üldjuhul peaksid KOVid leidma täiendavaid töötajaid, kes keskselt koordineeriks ametiasutuses plaanide koostamist, kaasates selleks töötajate erialaseid teadmisi
Selleks, et saaksime hinnata eelnõu mõju KOV eelarvele, oleks vaja tutvuda konkreetsete nõuetega rakendusaktide eelnõudega. Tutvumiseks saadetud eelnõu Rakendusakti kavand nr 3 Vabariigi Valitsuse määrus „Kohaliku
Selgitused Rakendusaktide kavandid olid lisatud eelnõule. Täpsemad mõjud saab hinnata rakendusaktide eelnõude väljatöötamisel. Nende aktide väljatöötamisse kaasatakse ka asjast puudutatud isikuid, samuti ELVLi.
73
omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded, selle kooskõlastamise, edastamise ja kinnitamise tingimused ja kord“ on väga üldine (üksnes paragrahvide pealkirjad), mistõttu ei ole võimalik eelpoolviidatud mõju eelnõule hinnata.
12. Juhime ka tähelepanu Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) § 7 lõikele 2, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksusele lisakulude sätestamisel, tuleb eelnõu koostamisel kavandada nimetatud lisakulude katteallikad. Antud eelnõu kontekstis seda aga tehtud ei ole.
13. Vastavalt HÕNTEle tuleb seletuskirjas kirjeldada seaduse rakendamise eeldatavat mõju kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele ja esitatakse muude kaudsete kulude prognoos. Käesoleval juhul on eelnõu seletuskirjas välja toodud vaid eelduslik täiendav palgakulu.
Selgitused Eelnõu koostamise käigus ja mõjude hindamisel on jõutud järelduseni, et eelnõuga kaasnevate kohustuste täitmine eeldab täiendavaid töötunde, st täiendavaid tööjõukulusid. Muid kaudseid kulusid ei ole arvestades kohustuste iseloomu ette näha.
74
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamisest | 28.02.2024 | 27 | 1.1-11/1014-1 | Sissetulev kiri | ram | Riigikantselei |
| Eelnõu kooskõlastamine | 27.10.2023 | 151 | 1.1-11/6075-2 | Väljaminev kiri | ram | Riigikantselei |