Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Hädaolukorra seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamine

Austatud riigisekretär

Rahandusministeerium kooskõlastab hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu järgmiste märkustega.

1) Palume täiendada seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 5 kohta antud selgitusi, lisades lk 14

kolmanda lõigu lõppu järgmine tekst: „Tuleb arvestada, et § 25¹ lõikes 1 nimetatud

õigusaktide reguleerimisesemesse kuuluvad normid on kehtestatud erineva

õigusjõuga õigusaktidega (mitte ainult seadustega). Nii varasematel perioodidel kui

ka kehtivas õiguses on neid küsimusi paljuski reguleeritud määrustega (näiteks

pankade usaldatavusnormatiivid olid varem kehtestatud Eesti Panga Presidendi

määrusega, Tagatisfondi osamakse suuruse ja määra kohta võib anda määruse

valdkonna eest vastutav minister – vt. Tagatisfondi seadus § 35 lg 6). Ka teistes EL

riikides on valitsusel äärmuslikes olukordades õigus kehtestada pankadele

moratoorium (näiteks Saksamaal).“

2) Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse hädaolukorra seaduse § 38 lõike 3 punkti 4. Sätte

teise lause kohaselt kohaldatakse elutähtsa teenuse osutaja suhtes, kes osutab

elutähtsat teenust, käesolevas punktis sätestatud teavitamise tähtaegasid ja nõudeid,

arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb

finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega 5 muudetakse määrusi (EÜ) nr

1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011,

sätestatud erisusi.

Juhime tähelepanu, et määruse (EL) 2022/2554 kohaldamisalasse jääva elutähtsa

teenuse osutaja (ETO pank) suhtes kohalduvad määruses (EL) 2022/2554 sätestatud

teavitamise tähtajad ja nõuded. Seega on eksitav eelnõus viidata käesoleva punkti

teavitamise tähtaegadele ja nõuetele, kuna see tekitab õigusselgusetust, millised

nõuded siis täpsemalt määruse (EL) 2022/2554 kohaldamisalasse jäävatele elutähtsate

teenuste osutajate (ETO pangad) suhtes kohalduvad - ehk millised tähtajad,

teavitamise vorminõuded ja kellele teavitus tuleb edastada. Määruse (EL) 2022/2554

artikli 19 kohaselt edastab ETO pank teavituse tõsisest intsidendist

Teie 27.09.2023 nr 7-2/23-01817-1;

RK/23-1269/-1K

Meie 27.10.2023 nr 1.1-11/6075-2

2

Finantsinspektsioonile ja Riigi Infosüsteemide Ametile (kellele samaaegne

edastamine on liikmesriigi valikukoht, mida ka Eesti puhul rakendame).

Finantsinspektsioon edastab teavituse Euroopa Keskpangale ja riigisisese õigusega

nähakse ette, et ka Eesti Pangale.

Määruse (EL) 2022/2554 põhjenduspunkt 19 viitab selgelt, et „võttes arvesse tugevaid

seoseid finantssektori ettevõtjate digitaalse ja füüsilise kerksuse vahel, on käesolevas

määruses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/2557 vaja

elutähtsate teenuste osutajate toimepidevuse ühtset käsitust. Kuna finantssektori

ettevõtjate füüsilist kerksust käsitletakse terviklikult käesoleva määrusega hõlmatud

IKT-riski juhtimise ja teatamiskohustuse raames, ei tuleks direktiivi (EL) 2022/2557

III ja IV peatükis sätestatud kohustusi kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate

finantssektori ettevõtjate suhtes kohaldada.“

3) Eelnõu § 1 punktiga 22 sätestatakse taustakontrolli regulatsioon elutähtsa teenuse

osutamisel. Eelnõust ja direktiivist tuleneb, et sättes peetakse silmas töötajaid, kes

täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks vastavaid ülesandeid.

Eelnõuga lisatava lõike 9 kohaselt kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut ka

elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja suhtes,

kellele usaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande

täitmine.

Juhime tähelepanu, et kuigi vastavalt riigihangete seaduse (RHS) § 11 lõige 1 punktile

14 ei ole hankija kohustatud riigihangete seadust rakendama, kui sõlmitakse tööleping,

võib segadust tekitada hankijast elutähtsa teenuse osutaja eelnõus nimetatud ülesande

täitmise tellimine riigihanke läbiviimise teel. Selguse huvides võiks eelnõu

seletuskirja lisada selgituse selle kohta, et kui hankijast elutähtsa teenuse osutaja

soovib eelnõus nimetatud ülesannete täitmise tellida nt teenuse tellimise teel, peab ta

lähtuma RHS-ist, mis ei võimalda aga teenuse osutajat riigihankelt kõrvale jätta

seetõttu, et ta ei läbi mõnes muus eriseaduses ette nähtud taustakontrolli. Vajaliku

taustakontrolli läbimise kohustuse saab sellisel juhul sätestada näiteks hankelepingu

täitmise tingimusena ning panna pakkujale kohustus asendada need teenust osutavad

isikud, kes taustakontrolli ei läbi.

4) Eelnõu seletuskirjas on § 3 punktiga 2, § 4 punktiga 2 ja § 7 punktiga 1 tehtavates

muudatustes viidatud riigiabi reeglitele. Seletuskirjas on märgitud, et nimetatud

muudatused on vajalikud CER direktiivi artikli 13 lõike 1 ja artikli 10 lõike 1 nõuete

täitmiseks. CER direktiivi art 10 lõike 1 kohaselt „toetavad liikmesriigid elutähtsa

teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel. Kõnealune toetus võib hõlmata

juhendmaterjalide ja metoodikate koostamist, elutähtsa teenuse osutajate

toimepidevuse testimiseks õppuste korraldamise toetamist ning nende töötajatele

nõustamise ja koolituse pakkumist. Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist

võivad liikmesriigid anda elutähtsa teenuse osutajatele rahalisi vahendeid, kui see on

vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega.“

Kuna muudatused ei käsitle CER direktiivi artikli 10 lõikes 1 nimetatud mis tahes

vormis toetamist, ei ole kohane sellele sättele viidata.

5) Kuna eelnõu § 4 punktiga 2 muudetava kaugkütteseaduse 8 lõige 3 käib soojuse

piirhinna kohta, siis peaks seletuskirja lk 41 viimases lõigus sõna „võrgutasud“ asemel

3

olema sõna „piirhinnad“. Kuna eelnõu § 7 punktiga 1 muudetava maagasiseaduse 17¹

lõige 5 käib terminali kasutamise tariifide kohta, siis peaks seletuskirja lk 46 (selgitus

punkti 1 kohta) olema sõna „võrgutasud“ asemel „tariifid“.

6) Palume eelnõu § 5 punktiga 2 muudetavas krediidiasutuste seaduse § 3 lõike 4 ja

eelnõu § 8 punktidega 5 ja 6 muudetavas makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §

4¹ lõike 8 ning § 5 lõike 1³ tekstis sõnade „tingimused ja kord“ asemel kasutada sõnu

„tingimused ja metoodika“.

7) Palume kaaluda eelnõu § 8 punktiga 3 lisatava makseasutuste ja e-raha asutuste

seaduse (MERAS) § 4 lõike 6 muutmist selliselt, et seaduses kasutatavate mõistete

definitsioonid on eraldi lõigetes. Samuti palume kaaluda eelnõu § 8 punktiga 5 lisatava

MERAS § 4¹ lõigete 5 ja 6 sõnastust selliselt, et seal ei oleks liiga palju viitamist.

8) Eelnõu § 13 punktis 3 (toiduseaduse muutmine) kasutatakse läbivalt terminit

„müügikäive“, mis võetakse majandusaasta aruandest. Seletuskirjas aga kasutatakse

termineid müügikäive, aastakäive ja müügitulu läbisegi. Täpsustame, et äriregistrile

esitatavas majandusaasta aruandes kajastatakse müügitulu. Raamatupidamise seadus

ja kasumiaruande skeemid näevad ette müügitulu kajastamise ja seda majandusaasta

kohta. Käive kajastatakse Maksu- ja Tolliametile esitatavates käibedeklaratsioonides

(vorm KMD) ja seda igakuiselt. Müügitulu ei ole seega sünonüümne käibega. Mõnel

väikesel ettevõttel võib see võrduda, kuid suurtel mitte.

9) Seletuskirja punktis 6.4 („Kavandatav muudatus: elutähtsa teenuse osutaja

taustakontroll“) on öeldud: „Vastavad võimalused luuakse eelnõu punktiga 16.

Muudatus eelkõige mõjutab elutähtsa teenuse osutajaid ja Registrite ja Infosüsteemide

Keskust.“ Pidades silmas üldist finantsjulgeolekut, teeme siinkohal ettepaneku

hõlmata taustakontrolli võimaluse ja ilmselge vajadusega ka Rahandusministeeriumi

infotehnoloogiakeskus (RMIT).

10) Juhime tähelepanu, et eelnõu vastu võtmisega ei saa tekkida n-ö automaatseid

lisakulusid riigieelarvele. Siduvate rahaliste otsuste tegemine on koondatud riigi

eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi, kus kõrvutatakse riigi kõik rahalised

võimalused ja vajadused. Seaduse rakendamisega seotud 2024. a valitsusasutuste

kuludega on riigi eelarvestrateegia 2024-2027 koostamisel arvestatud, kuid edasiste

aastate kuludega mitte. Seega tuleb valitsusasutustel need katta oma olemasolevast

eelarvest või esitada vajadusel lisataotlused riigi eelarvestrateegia 2025-2028

protsessis. Juhul kui soovitakse vajaminevate kulude puhul katteallikaks riigieelarvet,

palume seega seletuskirjas välja tuua, et vastav lisataotlus esitatakse järgmisel

riigieelarve/riigi eelarvestrateegia protsessis (RES2025-2028).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

4

Kristiina Kubja 5885 1398

[email protected]

Artur Lundalin 5885 1321

[email protected]

Kadri Siibak 5885 1369

[email protected]

Marju Saar 5885 1438

[email protected]

Agnes Peterson 5885 1301

[email protected]