Pärnumaa Häädemeeste vald Tahkuranna küla Katsi kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 23. jaanuar 2025 nr 5

Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Tahkuranna külas asuva Katsi kinnistu (katastritunnus 84801:004:0212, registriosa 1938806, sihtotstarve maatulundusmaa 100 %) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 09.01.2024 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/42) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. DP koostamise eesmärk on maa-ala jagamine 9 elamumaa sihtotstarbega krundiks. Planeeringuala suurus on 28177 m².

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala valgel alal, kus minimaalne elamukrundi suurus on 2 ha. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on minimaalse krundi suuruse muutmine. Planeeringu järgselt moodustavate kruntide pindalad oleksid ligikaudu 3000 m2.

Kinnistu asub maaparandussüsteemi maa-alal ning detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohtadega.

Võttes arvesse planeeritavate kruntide arvu ja suurusi, tuleb alale kavandada kõiki krunte teenindav puurkaev ja biopuhasti. Samuti tuleb planeerida tuleohutuse tagamiseks nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht.

Juurdepääs planeeringualale on võimalik tagada kohaliku Poode tee kaudu, kuid sellisel juhul on arendajal kohustus viia Poode tee tolmuvaba katte alla. Alternatiivse lahendusena.tagada planeeritavatele kruntidele juurdepääs 8480017 Mõisa tee kaudu, sest Poode tee katend ei kannata täiendavat liikluskoormust, mis planeeritavate kruntide moodustamisega tekib. Planeeringuga kavandatav mahasõit ja planeeringuala sisesed juurdepääsuteed peavad olema tolmuvaba kattega. Tupikteena planeeritav juurdepääs peab lõppema Päästeameti nõuetele vastava ümberpööramiskohaga.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Häädemeeste Vallavalitsus edastas detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu asjaomastele asutustele ja puudutatud isikutele arvamuse avaldamiseks 15.11.2024 kirjaga nr 6-1/47-1.

Piirnevate kinnistute omanikud esitasid 25.11.2024 kirjaga (dokumendiregistris registreeritud 6-1/47-3) oma ettepaneku, milles soovivad, et planeeringuala juurdepääs kavandataks kohalikult Mõisa teelt. Ettepanekuga on arvestatud ning eelnõud on vastavalt täiendatud.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma arvamuse 02.12.2024 kirjaga nr 14-3/4835-1, kus tõi välja järgmist:

1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. KSH eelhinnangus tuleb käsitleda nii ehituseaegseid kui ka kasutusaegseid mõjusid, palume need eelhinnangus selgelt eristada.

2) Osaliselt piirneval Poode tee katastriüksusel (84801:004:0649, transpordimaa) ja osaliselt planeeringualal on kaks ehitusregistrisse kandmata hoonet. Kuna üks hoonetest jääb osaliselt planeeringualale, tuleb detailplaneeringus sellele tingimused seada. Palume sellekohaselt lähteseisukohti täiendada.

3) Kuna planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, palume detailplaneeringu koostamisse kaasata Keskkonnaamet ja sellekohaselt lähteseisukohti täiendada.

4) Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse (PlanS) § 12 lõike 3 kohaselt tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda hoone energiatõhususe miinimumnõuetest. Palume sellekohaselt lähteseisukohti täiendada.

5) Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala Uulu-Tahkuranna-Jõulumäe maakondliku tähtsusega väärtuslikul maastikul. Palume detailplaneeringu menetlemisel arvestada maakonnaplaneeringus väärtuslikule maastikule seatud tingimustega.

6) PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07). Algatamise otsusest ei selgu, miks just see asukoht sobib üheksa elamukrundi kavandamiseks ja millest tulenevalt on vaja muuta üldplaneeringus kokku lepitud väikseima elamukrundi suurust. Rõhutame, et kohalik omavalitsus peab kaaluma enne üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsustamist, kas üldplaneeringu muutmine on vajalik ja põhjendatud. Kaalutlused ja põhjendus peavad olema esitatud detailplaneeringu algatamise otsuses. Palume algatamise otsuse eelnõus üldplaneeringu muutmise vajadust igakülgselt kaaluda ja põhjendada ning vastavalt algatamise otsuse eelnõud täiendada.

Keskkonnaamet esitas oma seisukoha 09.12.2024 kirjaga nr 6-2/24/23461-2, kus tõi välja järgmist:

1) Puurkaevu võimalikku veevõttu ei ole esitatud, kuid eeldatavasti 9 elamu puhul see ei ületa 10 m3 ööpäevas, mis tähendab, et puurkaevu ümber on vaja määrata 10 m hooldusala (veeseadus (VeeS) § 154 lg 1 p 3 ja lg 3). Hooldusalal on keelatud VeeS § 154 lg-s 5 loetletud tegevused. Juhime tähelepanu, et VeeS § 187 p 2 alusel on vee erikasutuse keskkonnaluba vajalik, kui puurkaevust võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Puurkaevude

rajamisel, ümberehitamisel ja lammutamisel tuleb lähtuda ehitusseadustikust (14. peatükk) ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 436. Puurkaevu/puurauku võib rajada, ümber ehitada ja lammutada hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik.

2) Väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib rajada omapuhasti või kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid (VeeS § 124 lg 6), Biopuhasti planeerimisel, ehitamisel ja kasutamisel ning kujade määramisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 (määrus nr 31) nõuetest. Selle kohaselt on omapuhasti (projekteeritud reostuskoormusega kuni 49 ie-d) kuja vähemalt 10 m, septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja vähemalt 5 m. Heit- ja sademevee suublasse juhtimisel tuleb arvestada keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 (määrus nr 61) seatud meetmete ja piirväärtustega. Maa-ameti 1:400 000 geoloogilise baaskaardi andmetel paikneb DP ala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Seega tuleb heitvee pinnasesse immutamisel arvestada määruse nr 61 § 8 lg 1 p-des 3-5 sätestatud tingimustega. VeeS § 187 p 4 ja § 188 p 6 alusel on keskkonnaluba vajalik, kui pinnasesse juhitakse heitvett alates 5 m3 ööpäevas või veekogusse üle 1 m3 ööpäevas. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (määrus nr 61 § 8 lg 3). VeeS § 127 lg 1 kohaselt ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala ja hooldusala välispiirist. Arvestada tuleb ka naaberkinnistul (Vana-Poode) paikneva puurkaevu PRK0021005 asukoha ja hooldusalaga.

3) Sademevee suublasse juhtimisel on eelistatud lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks on soovitatav kasutada looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist.

4) Osa DP alast on arvel metsamaana. Juhime tähelepanu, kui soovitakse selle maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks, on vajalik teostada raadamine. Pärast DP kehtestamist on vaja raadamiseks esitada Keskkonnaametile koos metsateatisega metsaseaduse § 32 lg 2 p 4 kohane dokument.

Põllumajandus- ja Toiduamet esitas oma seisukohad 12.12.2024 kirjaga nr 6.2-6/8587-1, kus tõi välja järgmist:

1) Planeeringu algatamise otsuse eelnõus on välja toodud, et kinnistu asub maaparandussüsteemi maa-alal ning detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohtadega. PTA ei esita märkusi, ettepanekuid ega vastuväiteid Tahkuranna küla Katsi kinnistu detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule.

2) Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, nõustub PTA eelhinnangu järeldusega jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

3) Lähteseisukohtadesse lisada maaparandust puudutav punkt. Naaberkatastriüksustel maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks näha planeeringuga ette maaparandussüsteemi rekonstrueerimine vastavalt maaparandusseadusele. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekteerimine ja rajamine peab toimuma ühtselt kogu planeeringualal.

Transpordiamet esitas oma seisukohad 16.12.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/19666-2, kus tõi välja järgmist:

1) Nõustume eelnõu kohase juurdepääsu lahendusega, Katsi kinnistule on juurdepääs tagatud kohalikult Poode teelt nr 8480072. Planeeringus tuleb arvestada asjaoluga, et seoses riigitee nr 4

rekonstrueerimisega III klassi maanteeks muudab km 151,270 ristmiku liikluskorraldus, kohalikult teelt ei ole võimalik riigiteele nr 4 vasakpööret teha.

2) Hoonestuse soovitame kavandada Via Baltica puhveralast väljapoole, kuna trassikoridori laiuses võivad muutuda senised maakasutustingimused ning tee rajamise korral võidakse seada erinevad täiendavad piirangud edasisele tegevusele ja maakasutusele.

3) Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringuga “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”.

4) Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

5) Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

6) Kanda joonistele Via Baltica puhveralasse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

7) Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

8) Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

9) Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõud on vastavalt esitatud seisukohtadele täiendatud. Esitatud ettepanekutega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Häädemeeste Vallavolikogu arengu- ja planeeringukomisjon arutas oma 18.11.2024 koosolekul Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneeringu algatamist ning tegi ettepaneku planeeringuga näha ette liitumine Võiste aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis asub Allika tänaval (kaugus planeeringualast on ligikaudu 450 meetrit). Torustike kavandamisel näha ette servituutide alad.

Võttes aluseks kohaliku omavalistuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3, Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu 28.09.2023 määruse nr 10 "Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kokkuleppimise kord" § 3 ning maaomaniku 09.01.2024 esitatud detailplaneeringu algatamise avalduse, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 1.

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (otsuse lisa 2) algatamata Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Mätas volikogu esimees

Lisa 1

Häädemeeste Vallavolikogu

23. jaanuari 2025

otsus nr 5

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneering

(katastritunnus 84801:004:0212)

2. ALGATAJA HUVITATUD ISIK: Katsi kinnistu omanik

ALGATAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Häädemeeste

Vallavalitsus

KEHTESTAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

3. EESMÄRK JA VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga

eesmärk on Katsi kinnistu jagamine 9 elamumaa

sihtotstarbega krundiks. Elamute ja abihoonete

planeerimine. Ühise puurkaevu ja biopuhasti

planeerimine.

PLANEERINGUALA SUURUS: 28177 m²

PLANEERINGU VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE: Planeeringuga soovitakse

muuta kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringut

minimaalse krundi suuruse osas.

4. PLANEERINGU

LÄHTEMATERJAL

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE

SIHTOTSTARVE: maatulundusmaa 100%

PLANEERINGUALA ASEND: Planeeringuala

piirneb põhja- ja läänesuunas maatulundusmaa

katastriüksustega. Lõunasuunal paiknevad elamumaa

sihtotstarbega katastriüksused, mis on osaliselt

hoonestatud.

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

ARVESTADA:

- Tahkuranna valla üldplaneeringu

ehitustingimustega

- Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Katsi

kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnangus toodud

ettepanekutega

- OLEMASOLEV DETAILPLANEERING:

puudub

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub,

et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik

teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms,

siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada

6. EHITUSLIKUD JA

ARHITEKTUURSED NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS:

detailplaneeringuga kavandatakse 9 elamukrundi

moodustamist.

KRUNDI SIHTOTSTARVE: elamumaa 100%

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 1

elamu ja kuni 4 abihoonet

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND:

Määrata detailplaneeringuga, kuid mitte rohkem kui

20% krundi suurusest

KRUNDI HOONESTUSALA/HOONE

ENERGIATÕHUSUS: määrata detailplaneeringuga,

järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid

ning vajalikku kaugust katastriüksuse piiridest

(vähemalt 5 m krundi piiridest). Määrata tingimused

planeeringuala piiril (osaliselt Poode tee kinnistul)

asuvale õigusliku aluseta püstitatud hoonele. Eelistada

keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning

soodustada taastuvenergia kasutamist. Hoonete

projekteerimisel tuleb lähtuda hoone energiatõhususe

miinimumnõuetest.

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3

HOONETE KORRUSELISUS: elamul kuni 2 korrust,

abihoonetel kuni 1 korrus.

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: elamul kuni

8 m olemasolevast maapinnast, abihoonel kuni 4 m

olemasolevast maapinnast

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata

planeeringuga

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud

maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse

sidumiskõrgused detailplaneeringus

KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE

SUUND: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud

hoonestusele

VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas

väljakujunenud hoonestusele

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata

detailplaneeringuga

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt

tuleohutusnõuetele

LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad

SERVITUUDIALAD: määrata servituut vee- ja

kanalisatsioonitorustikele

KOHUSTUSLIKUD EHJITUSJOONED: vajadusel

määrata detailplaneeringuga.

JUURDEPÄÄSUD: Juurdepääs planeeringualale on

võimalik tagada kohaliku Poode tee kaudu, kuid

sellisel juhul on arendajal kohustus viia Poode tee

tolmuvaba katte alla. Alternatiivse lahendusena.tagada

planeeritavatele kruntidele juurdepääs 8480017 Mõisa

tee kaudu, sest Poode tee katend ei kannata täiendavat

liikluskoormust, mis planeeritavate kruntide

moodustamisega tekib.

TÄNAVAD/TEED: vajadusel määrata planeeringuga.

PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada

krundisiseselt

HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht

jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava

laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane

juurdepääsutee jäätmeveokile. Säilitada võimalikult

suures ulatuses kõrghaljastus. Metsa raadamine

hoonete või teede ehitamiseks tuleb ette näha

detailplaneeringuga. Peale planeeringu kehtestamist

esitada Keskkonnaametile koos metsateatisega

metsaseaduse § 32 lg 2 p 4 kohane dokument.

MAAPARANDUS: Naaberkatastriüksustel

maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks näha

planeeringuga ette maaparandussüsteemi

rekonstrueerimine vastavalt maaparandusseadusele.

Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise

projekteerimine ja rajamine peab toimuma ühtselt

kogu planeeringualal.

7. INSENERVÕRKUDE

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

VEEVARUSTUS: planeerida liitumine ühisveevärgi ja

-kanalisatsioonivõrguga, mis asub Allika tänaval.

REOVEE KANALISEERIMINE: planeerida liitumine

ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, mis asub

Allika tänaval.

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas

puudub sademevee kanalisatsioon seega lahendada

sademevee ärajuhtimine oma kinnistu siseselt.

Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel

planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus

ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga

SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga

SOOJAVARUSTUS: lahendada planeeringuga

lokaalselt (maaküte, õhk-vesi soojuspump vms)

TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada

planeeringuga

8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE KOOSKÕLASTAJAD:

- Päästeamet

- Põllumajandus- ja Toiduamet

KAASATAVAD

ISIKUD/ASUTUSED/ETTEVÕTTED:

- Maa- ja Ruumiamet

- Keskkonnaamet

- Transpordiamet

- Elektrilevi OÜ

- Vana-Poode kinnistu omanik

(21401:001:0458)

- Soobase kinnistu omanik (84801:004:0744)

- Krügeri kinnistu omanik (21401:001:0457)

- Tanevi kinnistu omanik (84801:004:0782)

- Poode tee 2 kinnistu omanik (84801:004:0642)

- Poode tee 4 kinnistu omanik (84801:004:0643)

- Poode tee 6 kinnistu omanik (84801:004:0644)

- Poode tee 8 kinnistu omanik (84801:004:0645)

- Poode tee 10 kinnistu omanik

(84801:004:0646)

- Poode tee 12 kinnistu omanik

(84801:004:0647)

- Poode tee 14 kinnistu omanik

(84801:004:0648)

9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA

VORMISTAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA

VORMISTAMISE NÕUDED:

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“

Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas

1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

- Seletuskiri

- Asendiskeem

- Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate

tehnovõrkude ja olemasolevate piirangutega)

- Põhijoonis koos tehnovõrkude joonise ja

vertikaalplaneerimise joonisega.

- Tehnovõrkude joonis

- Planeeringulahenduse illustratsioon

- Lisamaterjalid (tehnilised tingimused,

kooskõlastused koos koondtabeliga,

kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus)

10. PLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA:

ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS

- digitaalselt pdf formaadis

AVALIKUSTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf formaadis

- planeeringuahenduse illustratsioon

KEHTESTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf ja dwg formaadis

- digitaalselt planeeringute andmekogu

formaadis koos nõuetele vastavust tõendava

dokumendiga

11. PLANEERITAV ESIALGNE

AJAKAVA

DP algatamine Jaanuar 2025

DP eskiislahenduse koostamine Veebruar-

aprill 2025

DP eskiislahenduse avalikustamine

(k.a avalik arutelu)

Aprill-mai

2025

DP lahenduse korrigeerimine

(vajadusel)

Mai 2025

DP kooskõlastamine ja arvamuse

avaldamine

Juuni-juuli

2025

DP vastuvõtmine August 2025

DP avalikustamine (k. a avalik

väljapanek)

September-

oktoober

2025

DP korrigeerimine (vajadusel) November

2025

DP heakskiitmiseks Regionaal-ja

Põllumajandusministeeriumile ning

heakskiidu saamine

Detsember

2025-jaanuar

2026

DP kehtestamine Veebruar

2026

Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust

ajakulust.

Koostaja:

Häädemeeste Vallavalitsus

1

Lisa 2

Häädemeeste Vallavolikogu

23. jaanuari 2025 otsus nr 5

Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud

planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). KSH algatamise või mittealgatamise

kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2 p 3 sätestatud kriteeriumitest ning §

33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Katsi kinnistu

kinnistul (katastritunnus 84801:004:0212) detailplaneeringul (edaspidi DP) on vajalik

täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte.

1. Osapooled

Planeeringust huvitatud isik on Katsi kinnistu omanik.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on

Häädemeeste Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Häädemeeste

Vallavalitsus (registrikood 77000269; Pargi tee 1, Tahkuranna küla, Häädemeeste vald).

2

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord

Planeeringuala suurus on 28177 m2 ning maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kinnistu

piiril asuvad õigusliku aluseta püstitatud hooned.

Katsi kinnistu asub hajaasustuses hoonestatud elamumaa ja maatulundusmaa sihtotstarvetega

kinnistute vahel. Planeeringuala piirneb 8480072 Poode teega.

DP koostamise eesmärk on kinnistu jagamine 9 elamumaa sihtotstarbega krundiks. Elamute ja

abihoonete püstitamiseks ehitustingimuste määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek

muuta kehtivat Tahkuranna valla üldplaneeringut minimaalse krundisuuruse osas.

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt asub Katsi kinnistu valgel alal, kus minimaalne

elamumaa krundi suurus on 2 ha.

Joonis 1. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu väljavõte

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajadusel korral detailplaneering sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse

vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku

omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava

detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud minimaalset elamukrundi

suurust.

Maakatastri andmetel on Katsi katastriüksusel:

• haritavat maad – 22240 m2;

• metsamaad – 5421 m2;

• õuemaad – 28 m2;

• muud maad – 488 m2.

3

Katsi kinnistul põhjustavad kitsendusi (joonis 2):

- maaparandushoiu-ala (pruun viirutus);

- elektripaigaldise kaitsevöönd (lilla viirutus);

- sideehitise kaitsevöönd (helepunane viirutus).

Joonis 2. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal)

3. Võimalikud keskkonnamõjud 3.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus ja kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide

elluviimisega seonduvad keskkonnaprobleemid

Katsi kinnistu piiril asuvad õigusliku aluseta püstitatud hooned. Valdav enamus kinnistust on sööti

jäänud põllumaa. Kinnistul kasvab metsanoorendik.

Katsi kinnistule on kehtivas üldplaneeringus märgitud valge ala, minimaalne elamukrundi suurus

on 2 ha ja hoonete püstitamine on lubatud hajaasustusviisil. Lubatud on üks elamu ja kuni 5

abihoonet.

Pärnu maakonna planeeringu kohaselt jääb planeeringuala linnalise asustusega ala piirile ning

väärtusliku põllumajandusmaaga alale. Linnalise asustusega alad on nii elamualad, äri- ja

tootmisalad kui ka linnasisesed puhkealad, mis moodustavad kompaktse terviku.

Maakonnaplaneeringus on need kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike,

töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks ka rahvastiku kahenemise tingimustes.

Linnalise asustusega ala nõuab ühtset taristu väljaarendamist. Olemasoleva tiheasumi laienemine

saab toimuda vaid tervikliku, sh nii olemasolevat kui kavandatavat laiendust hõlmava

4

ruumilahenduse alusel. Tiheasumi arendamine toimub põhimõttel, et avalik ruum ja elanikele

vajalikud taristud on kavandatud terviklikena ning laienduste puhul ehitatud välja hiljemalt

hoonete valmimise ajaks.

Pärnu maakonna planeeringus on küll märgitud Katsi kinnistu väärtusliku põllumaa alana, kuid

tänaseks kasvab kinnistul metsa noorendik ning väärtusliku põllumaa funktsiooni alal enam ei ole.

Kavandatavas Häädemeeste valla üldplaneeringus on Katsi kinnistu märgitud väärtusliku

põllumaana, kuid metsaga kaetud alal väärtusliku põllumaa funktsioon ei toimi.

3.2. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt

loodusobjektidele

Planeeringualal ei asu kaitsealuseid liike, elupaigatüüpe ega teisi loodusobjekte. Samuti ei asu

planeeringuala Natura 2000 võrgustiku alal. Lähim kaitseala Pärnu Lahe hoiuala (EELIS kood

KLO2000286), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Pärnu lahe linnuala (EELIS kood

RAH0000131) asub planeeringualast ca 330 meetri kaugusel. Pärnu lahe hoiuala kaitse-eesmärk

on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide

elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), kormoran

(Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus),

kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani

(Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas

penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos),

soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart

(Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula

hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala

clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus

albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana

porzana), rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus),

niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa),

vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa

totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus

ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rästas-roolind (Acrocephalus

arundinaceus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio).

DP-ga kavandatavad tegevused ei avalda negatiivset mõju kaitseala kaitse eesmärkidele. Tegevusi

ei ole planeeritud kaitsealale, seega säilivad kaitstavate liikide elupaigad ning ei kahjustata

haruldaste ja ohustatud liikide elupaikasid.

3.3. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Loodusvaradest kasutatakse pinnast.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket

mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama

kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma

jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise)

korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui

jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole

oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

5

3.4. Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

DP ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala ei ole hõlmatud reoveekogumisalaga.

Planeeringuga nähakse ette ühine puurkaev ja biopuhasti, mis omab eeldatavalt vähest

keskkonnamõju ning ebasoodne mõju piirkonna hüdroloogilistele tingimustele on eeldatavalt

minimaalne.

Sademevee ärajuhtimine lahendatakse kinnistu siseselt (pinnasesse immutamise teel).

DP alal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole

keskkonnaohtlikke rajatisi.

Tööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon.

Masinatega töötamisel tekkivatel heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas

keskkonnale olulist mõju. Kavandatava tegevusega on oodata liikluskoormuste tõusu. Samas ei

saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning liiklusmüra ja liiklusest

põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne.

DP realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende

loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist.

DP ala vahetus läheduses paikneb põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, millelt võib

planeeringualale kanduda müra ja õhusaaste. Planeeringuga näha ette tingimused müra leviku

tõkestamiseks elamutesse (heli summutav isolatsioon ja aknad).

Planeeringuala idapoolsel osal tuleb müra ja õhusaaste minimaliseerimiseks säilitada

maksimaalses ulatuses olemasolev kõrghaljastus.

3.5. Mõju kultuuriväärtusetele

Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Lähim

arheoloogiamälestis asub ca 580 m kaugusel – kalmistu (registrikood 27814). DP ala ei jää

kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele puudub.

3.6. Visuaalne mõju

Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist

mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega

kehtestatud nõudeid. Järgides nõudeid on visuaalne mõju keskkonnale minimaalne.

3.7. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju

Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu,

põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad

ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui DP elluviimisel

järgitakse DP-ga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

3.8. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse

Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik.

3.9. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel

Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik.

6

4. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna

hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset

keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada

olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või

majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH

algatamata.

Eelhinnangu koostaja:

Marie Reinson

Häädemeeste Vallavalitsuse planeerimis- ja maanõunik

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 23. jaanuar 2025 nr 5

Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Tahkuranna külas asuva Katsi kinnistu (katastritunnus 84801:004:0212, registriosa 1938806, sihtotstarve maatulundusmaa 100 %) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 09.01.2024 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/42) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. DP koostamise eesmärk on maa-ala jagamine 9 elamumaa sihtotstarbega krundiks. Planeeringuala suurus on 28177 m².

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala valgel alal, kus minimaalne elamukrundi suurus on 2 ha. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on minimaalse krundi suuruse muutmine. Planeeringu järgselt moodustavate kruntide pindalad oleksid ligikaudu 3000 m2.

Kinnistu asub maaparandussüsteemi maa-alal ning detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohtadega.

Võttes arvesse planeeritavate kruntide arvu ja suurusi, tuleb alale kavandada kõiki krunte teenindav puurkaev ja biopuhasti. Samuti tuleb planeerida tuleohutuse tagamiseks nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht.

Juurdepääs planeeringualale on võimalik tagada kohaliku Poode tee kaudu, kuid sellisel juhul on arendajal kohustus viia Poode tee tolmuvaba katte alla. Alternatiivse lahendusena.tagada planeeritavatele kruntidele juurdepääs 8480017 Mõisa tee kaudu, sest Poode tee katend ei kannata täiendavat liikluskoormust, mis planeeritavate kruntide moodustamisega tekib. Planeeringuga kavandatav mahasõit ja planeeringuala sisesed juurdepääsuteed peavad olema tolmuvaba kattega. Tupikteena planeeritav juurdepääs peab lõppema Päästeameti nõuetele vastava ümberpööramiskohaga.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Häädemeeste Vallavalitsus edastas detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu asjaomastele asutustele ja puudutatud isikutele arvamuse avaldamiseks 15.11.2024 kirjaga nr 6-1/47-1.

Piirnevate kinnistute omanikud esitasid 25.11.2024 kirjaga (dokumendiregistris registreeritud 6-1/47-3) oma ettepaneku, milles soovivad, et planeeringuala juurdepääs kavandataks kohalikult Mõisa teelt. Ettepanekuga on arvestatud ning eelnõud on vastavalt täiendatud.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma arvamuse 02.12.2024 kirjaga nr 14-3/4835-1, kus tõi välja järgmist:

1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. KSH eelhinnangus tuleb käsitleda nii ehituseaegseid kui ka kasutusaegseid mõjusid, palume need eelhinnangus selgelt eristada.

2) Osaliselt piirneval Poode tee katastriüksusel (84801:004:0649, transpordimaa) ja osaliselt planeeringualal on kaks ehitusregistrisse kandmata hoonet. Kuna üks hoonetest jääb osaliselt planeeringualale, tuleb detailplaneeringus sellele tingimused seada. Palume sellekohaselt lähteseisukohti täiendada.

3) Kuna planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, palume detailplaneeringu koostamisse kaasata Keskkonnaamet ja sellekohaselt lähteseisukohti täiendada.

4) Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse (PlanS) § 12 lõike 3 kohaselt tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda hoone energiatõhususe miinimumnõuetest. Palume sellekohaselt lähteseisukohti täiendada.

5) Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala Uulu-Tahkuranna-Jõulumäe maakondliku tähtsusega väärtuslikul maastikul. Palume detailplaneeringu menetlemisel arvestada maakonnaplaneeringus väärtuslikule maastikule seatud tingimustega.

6) PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07). Algatamise otsusest ei selgu, miks just see asukoht sobib üheksa elamukrundi kavandamiseks ja millest tulenevalt on vaja muuta üldplaneeringus kokku lepitud väikseima elamukrundi suurust. Rõhutame, et kohalik omavalitsus peab kaaluma enne üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsustamist, kas üldplaneeringu muutmine on vajalik ja põhjendatud. Kaalutlused ja põhjendus peavad olema esitatud detailplaneeringu algatamise otsuses. Palume algatamise otsuse eelnõus üldplaneeringu muutmise vajadust igakülgselt kaaluda ja põhjendada ning vastavalt algatamise otsuse eelnõud täiendada.

Keskkonnaamet esitas oma seisukoha 09.12.2024 kirjaga nr 6-2/24/23461-2, kus tõi välja järgmist:

1) Puurkaevu võimalikku veevõttu ei ole esitatud, kuid eeldatavasti 9 elamu puhul see ei ületa 10 m3 ööpäevas, mis tähendab, et puurkaevu ümber on vaja määrata 10 m hooldusala (veeseadus (VeeS) § 154 lg 1 p 3 ja lg 3). Hooldusalal on keelatud VeeS § 154 lg-s 5 loetletud tegevused. Juhime tähelepanu, et VeeS § 187 p 2 alusel on vee erikasutuse keskkonnaluba vajalik, kui puurkaevust võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Puurkaevude

rajamisel, ümberehitamisel ja lammutamisel tuleb lähtuda ehitusseadustikust (14. peatükk) ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 436. Puurkaevu/puurauku võib rajada, ümber ehitada ja lammutada hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik.

2) Väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib rajada omapuhasti või kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid (VeeS § 124 lg 6), Biopuhasti planeerimisel, ehitamisel ja kasutamisel ning kujade määramisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 (määrus nr 31) nõuetest. Selle kohaselt on omapuhasti (projekteeritud reostuskoormusega kuni 49 ie-d) kuja vähemalt 10 m, septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja vähemalt 5 m. Heit- ja sademevee suublasse juhtimisel tuleb arvestada keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 (määrus nr 61) seatud meetmete ja piirväärtustega. Maa-ameti 1:400 000 geoloogilise baaskaardi andmetel paikneb DP ala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Seega tuleb heitvee pinnasesse immutamisel arvestada määruse nr 61 § 8 lg 1 p-des 3-5 sätestatud tingimustega. VeeS § 187 p 4 ja § 188 p 6 alusel on keskkonnaluba vajalik, kui pinnasesse juhitakse heitvett alates 5 m3 ööpäevas või veekogusse üle 1 m3 ööpäevas. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (määrus nr 61 § 8 lg 3). VeeS § 127 lg 1 kohaselt ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala ja hooldusala välispiirist. Arvestada tuleb ka naaberkinnistul (Vana-Poode) paikneva puurkaevu PRK0021005 asukoha ja hooldusalaga.

3) Sademevee suublasse juhtimisel on eelistatud lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks on soovitatav kasutada looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist.

4) Osa DP alast on arvel metsamaana. Juhime tähelepanu, kui soovitakse selle maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks, on vajalik teostada raadamine. Pärast DP kehtestamist on vaja raadamiseks esitada Keskkonnaametile koos metsateatisega metsaseaduse § 32 lg 2 p 4 kohane dokument.

Põllumajandus- ja Toiduamet esitas oma seisukohad 12.12.2024 kirjaga nr 6.2-6/8587-1, kus tõi välja järgmist:

1) Planeeringu algatamise otsuse eelnõus on välja toodud, et kinnistu asub maaparandussüsteemi maa-alal ning detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohtadega. PTA ei esita märkusi, ettepanekuid ega vastuväiteid Tahkuranna küla Katsi kinnistu detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule.

2) Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, nõustub PTA eelhinnangu järeldusega jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

3) Lähteseisukohtadesse lisada maaparandust puudutav punkt. Naaberkatastriüksustel maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks näha planeeringuga ette maaparandussüsteemi rekonstrueerimine vastavalt maaparandusseadusele. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekteerimine ja rajamine peab toimuma ühtselt kogu planeeringualal.

Transpordiamet esitas oma seisukohad 16.12.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/19666-2, kus tõi välja järgmist:

1) Nõustume eelnõu kohase juurdepääsu lahendusega, Katsi kinnistule on juurdepääs tagatud kohalikult Poode teelt nr 8480072. Planeeringus tuleb arvestada asjaoluga, et seoses riigitee nr 4

rekonstrueerimisega III klassi maanteeks muudab km 151,270 ristmiku liikluskorraldus, kohalikult teelt ei ole võimalik riigiteele nr 4 vasakpööret teha.

2) Hoonestuse soovitame kavandada Via Baltica puhveralast väljapoole, kuna trassikoridori laiuses võivad muutuda senised maakasutustingimused ning tee rajamise korral võidakse seada erinevad täiendavad piirangud edasisele tegevusele ja maakasutusele.

3) Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringuga “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”.

4) Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

5) Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

6) Kanda joonistele Via Baltica puhveralasse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

7) Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

8) Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

9) Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõud on vastavalt esitatud seisukohtadele täiendatud. Esitatud ettepanekutega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Häädemeeste Vallavolikogu arengu- ja planeeringukomisjon arutas oma 18.11.2024 koosolekul Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneeringu algatamist ning tegi ettepaneku planeeringuga näha ette liitumine Võiste aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis asub Allika tänaval (kaugus planeeringualast on ligikaudu 450 meetrit). Torustike kavandamisel näha ette servituutide alad.

Võttes aluseks kohaliku omavalistuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3, Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu 28.09.2023 määruse nr 10 "Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kokkuleppimise kord" § 3 ning maaomaniku 09.01.2024 esitatud detailplaneeringu algatamise avalduse, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 1.

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (otsuse lisa 2) algatamata Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Mätas volikogu esimees

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 23. jaanuar 2025 nr 5

Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Tahkuranna külas asuva Katsi kinnistu (katastritunnus 84801:004:0212, registriosa 1938806, sihtotstarve maatulundusmaa 100 %) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 09.01.2024 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/42) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. DP koostamise eesmärk on maa-ala jagamine 9 elamumaa sihtotstarbega krundiks. Planeeringuala suurus on 28177 m².

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala valgel alal, kus minimaalne elamukrundi suurus on 2 ha. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on minimaalse krundi suuruse muutmine. Planeeringu järgselt moodustavate kruntide pindalad oleksid ligikaudu 3000 m2.

Kinnistu asub maaparandussüsteemi maa-alal ning detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohtadega.

Võttes arvesse planeeritavate kruntide arvu ja suurusi, tuleb alale kavandada kõiki krunte teenindav puurkaev ja biopuhasti. Samuti tuleb planeerida tuleohutuse tagamiseks nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht.

Juurdepääs planeeringualale on võimalik tagada kohaliku Poode tee kaudu, kuid sellisel juhul on arendajal kohustus viia Poode tee tolmuvaba katte alla. Alternatiivse lahendusena.tagada planeeritavatele kruntidele juurdepääs 8480017 Mõisa tee kaudu, sest Poode tee katend ei kannata täiendavat liikluskoormust, mis planeeritavate kruntide moodustamisega tekib. Planeeringuga kavandatav mahasõit ja planeeringuala sisesed juurdepääsuteed peavad olema tolmuvaba kattega. Tupikteena planeeritav juurdepääs peab lõppema Päästeameti nõuetele vastava ümberpööramiskohaga.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Häädemeeste Vallavalitsus edastas detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu asjaomastele asutustele ja puudutatud isikutele arvamuse avaldamiseks 15.11.2024 kirjaga nr 6-1/47-1.

Piirnevate kinnistute omanikud esitasid 25.11.2024 kirjaga (dokumendiregistris registreeritud 6-1/47-3) oma ettepaneku, milles soovivad, et planeeringuala juurdepääs kavandataks kohalikult Mõisa teelt. Ettepanekuga on arvestatud ning eelnõud on vastavalt täiendatud.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma arvamuse 02.12.2024 kirjaga nr 14-3/4835-1, kus tõi välja järgmist:

1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. KSH eelhinnangus tuleb käsitleda nii ehituseaegseid kui ka kasutusaegseid mõjusid, palume need eelhinnangus selgelt eristada.

2) Osaliselt piirneval Poode tee katastriüksusel (84801:004:0649, transpordimaa) ja osaliselt planeeringualal on kaks ehitusregistrisse kandmata hoonet. Kuna üks hoonetest jääb osaliselt planeeringualale, tuleb detailplaneeringus sellele tingimused seada. Palume sellekohaselt lähteseisukohti täiendada.

3) Kuna planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, palume detailplaneeringu koostamisse kaasata Keskkonnaamet ja sellekohaselt lähteseisukohti täiendada.

4) Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse (PlanS) § 12 lõike 3 kohaselt tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda hoone energiatõhususe miinimumnõuetest. Palume sellekohaselt lähteseisukohti täiendada.

5) Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala Uulu-Tahkuranna-Jõulumäe maakondliku tähtsusega väärtuslikul maastikul. Palume detailplaneeringu menetlemisel arvestada maakonnaplaneeringus väärtuslikule maastikule seatud tingimustega.

6) PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07). Algatamise otsusest ei selgu, miks just see asukoht sobib üheksa elamukrundi kavandamiseks ja millest tulenevalt on vaja muuta üldplaneeringus kokku lepitud väikseima elamukrundi suurust. Rõhutame, et kohalik omavalitsus peab kaaluma enne üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsustamist, kas üldplaneeringu muutmine on vajalik ja põhjendatud. Kaalutlused ja põhjendus peavad olema esitatud detailplaneeringu algatamise otsuses. Palume algatamise otsuse eelnõus üldplaneeringu muutmise vajadust igakülgselt kaaluda ja põhjendada ning vastavalt algatamise otsuse eelnõud täiendada.

Keskkonnaamet esitas oma seisukoha 09.12.2024 kirjaga nr 6-2/24/23461-2, kus tõi välja järgmist:

1) Puurkaevu võimalikku veevõttu ei ole esitatud, kuid eeldatavasti 9 elamu puhul see ei ületa 10 m3 ööpäevas, mis tähendab, et puurkaevu ümber on vaja määrata 10 m hooldusala (veeseadus (VeeS) § 154 lg 1 p 3 ja lg 3). Hooldusalal on keelatud VeeS § 154 lg-s 5 loetletud tegevused. Juhime tähelepanu, et VeeS § 187 p 2 alusel on vee erikasutuse keskkonnaluba vajalik, kui puurkaevust võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Puurkaevude

rajamisel, ümberehitamisel ja lammutamisel tuleb lähtuda ehitusseadustikust (14. peatükk) ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 436. Puurkaevu/puurauku võib rajada, ümber ehitada ja lammutada hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik.

2) Väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib rajada omapuhasti või kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid (VeeS § 124 lg 6), Biopuhasti planeerimisel, ehitamisel ja kasutamisel ning kujade määramisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 (määrus nr 31) nõuetest. Selle kohaselt on omapuhasti (projekteeritud reostuskoormusega kuni 49 ie-d) kuja vähemalt 10 m, septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja vähemalt 5 m. Heit- ja sademevee suublasse juhtimisel tuleb arvestada keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 (määrus nr 61) seatud meetmete ja piirväärtustega. Maa-ameti 1:400 000 geoloogilise baaskaardi andmetel paikneb DP ala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Seega tuleb heitvee pinnasesse immutamisel arvestada määruse nr 61 § 8 lg 1 p-des 3-5 sätestatud tingimustega. VeeS § 187 p 4 ja § 188 p 6 alusel on keskkonnaluba vajalik, kui pinnasesse juhitakse heitvett alates 5 m3 ööpäevas või veekogusse üle 1 m3 ööpäevas. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (määrus nr 61 § 8 lg 3). VeeS § 127 lg 1 kohaselt ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala ja hooldusala välispiirist. Arvestada tuleb ka naaberkinnistul (Vana-Poode) paikneva puurkaevu PRK0021005 asukoha ja hooldusalaga.

3) Sademevee suublasse juhtimisel on eelistatud lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks on soovitatav kasutada looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist.

4) Osa DP alast on arvel metsamaana. Juhime tähelepanu, kui soovitakse selle maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks, on vajalik teostada raadamine. Pärast DP kehtestamist on vaja raadamiseks esitada Keskkonnaametile koos metsateatisega metsaseaduse § 32 lg 2 p 4 kohane dokument.

Põllumajandus- ja Toiduamet esitas oma seisukohad 12.12.2024 kirjaga nr 6.2-6/8587-1, kus tõi välja järgmist:

1) Planeeringu algatamise otsuse eelnõus on välja toodud, et kinnistu asub maaparandussüsteemi maa-alal ning detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohtadega. PTA ei esita märkusi, ettepanekuid ega vastuväiteid Tahkuranna küla Katsi kinnistu detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule.

2) Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, nõustub PTA eelhinnangu järeldusega jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

3) Lähteseisukohtadesse lisada maaparandust puudutav punkt. Naaberkatastriüksustel maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks näha planeeringuga ette maaparandussüsteemi rekonstrueerimine vastavalt maaparandusseadusele. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekteerimine ja rajamine peab toimuma ühtselt kogu planeeringualal.

Transpordiamet esitas oma seisukohad 16.12.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/19666-2, kus tõi välja järgmist:

1) Nõustume eelnõu kohase juurdepääsu lahendusega, Katsi kinnistule on juurdepääs tagatud kohalikult Poode teelt nr 8480072. Planeeringus tuleb arvestada asjaoluga, et seoses riigitee nr 4

rekonstrueerimisega III klassi maanteeks muudab km 151,270 ristmiku liikluskorraldus, kohalikult teelt ei ole võimalik riigiteele nr 4 vasakpööret teha.

2) Hoonestuse soovitame kavandada Via Baltica puhveralast väljapoole, kuna trassikoridori laiuses võivad muutuda senised maakasutustingimused ning tee rajamise korral võidakse seada erinevad täiendavad piirangud edasisele tegevusele ja maakasutusele.

3) Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringuga “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”.

4) Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

5) Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

6) Kanda joonistele Via Baltica puhveralasse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

7) Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

8) Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

9) Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõud on vastavalt esitatud seisukohtadele täiendatud. Esitatud ettepanekutega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Häädemeeste Vallavolikogu arengu- ja planeeringukomisjon arutas oma 18.11.2024 koosolekul Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneeringu algatamist ning tegi ettepaneku planeeringuga näha ette liitumine Võiste aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis asub Allika tänaval (kaugus planeeringualast on ligikaudu 450 meetrit). Torustike kavandamisel näha ette servituutide alad.

Võttes aluseks kohaliku omavalistuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3, Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu 28.09.2023 määruse nr 10 "Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kokkuleppimise kord" § 3 ning maaomaniku 09.01.2024 esitatud detailplaneeringu algatamise avalduse, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 1.

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (otsuse lisa 2) algatamata Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Mätas volikogu esimees

Lisa 1

Häädemeeste Vallavolikogu

23. jaanuari 2025

otsus nr 5

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneering

(katastritunnus 84801:004:0212)

2. ALGATAJA HUVITATUD ISIK: Katsi kinnistu omanik

ALGATAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Häädemeeste

Vallavalitsus

KEHTESTAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

3. EESMÄRK JA VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga

eesmärk on Katsi kinnistu jagamine 9 elamumaa

sihtotstarbega krundiks. Elamute ja abihoonete

planeerimine. Ühise puurkaevu ja biopuhasti

planeerimine.

PLANEERINGUALA SUURUS: 28177 m²

PLANEERINGU VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE: Planeeringuga soovitakse

muuta kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringut

minimaalse krundi suuruse osas.

4. PLANEERINGU

LÄHTEMATERJAL

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE

SIHTOTSTARVE: maatulundusmaa 100%

PLANEERINGUALA ASEND: Planeeringuala

piirneb põhja- ja läänesuunas maatulundusmaa

katastriüksustega. Lõunasuunal paiknevad elamumaa

sihtotstarbega katastriüksused, mis on osaliselt

hoonestatud.

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

ARVESTADA:

- Tahkuranna valla üldplaneeringu

ehitustingimustega

- Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Katsi

kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnangus toodud

ettepanekutega

- OLEMASOLEV DETAILPLANEERING:

puudub

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub,

et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik

teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms,

siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada

6. EHITUSLIKUD JA

ARHITEKTUURSED NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS:

detailplaneeringuga kavandatakse 9 elamukrundi

moodustamist.

KRUNDI SIHTOTSTARVE: elamumaa 100%

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 1

elamu ja kuni 4 abihoonet

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND:

Määrata detailplaneeringuga, kuid mitte rohkem kui

20% krundi suurusest

KRUNDI HOONESTUSALA/HOONE

ENERGIATÕHUSUS: määrata detailplaneeringuga,

järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid

ning vajalikku kaugust katastriüksuse piiridest

(vähemalt 5 m krundi piiridest). Määrata tingimused

planeeringuala piiril (osaliselt Poode tee kinnistul)

asuvale õigusliku aluseta püstitatud hoonele. Eelistada

keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning

soodustada taastuvenergia kasutamist. Hoonete

projekteerimisel tuleb lähtuda hoone energiatõhususe

miinimumnõuetest.

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3

HOONETE KORRUSELISUS: elamul kuni 2 korrust,

abihoonetel kuni 1 korrus.

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: elamul kuni

8 m olemasolevast maapinnast, abihoonel kuni 4 m

olemasolevast maapinnast

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata

planeeringuga

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud

maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse

sidumiskõrgused detailplaneeringus

KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE

SUUND: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud

hoonestusele

VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas

väljakujunenud hoonestusele

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata

detailplaneeringuga

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt

tuleohutusnõuetele

LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad

SERVITUUDIALAD: määrata servituut vee- ja

kanalisatsioonitorustikele

KOHUSTUSLIKUD EHJITUSJOONED: vajadusel

määrata detailplaneeringuga.

JUURDEPÄÄSUD: Juurdepääs planeeringualale on

võimalik tagada kohaliku Poode tee kaudu, kuid

sellisel juhul on arendajal kohustus viia Poode tee

tolmuvaba katte alla. Alternatiivse lahendusena.tagada

planeeritavatele kruntidele juurdepääs 8480017 Mõisa

tee kaudu, sest Poode tee katend ei kannata täiendavat

liikluskoormust, mis planeeritavate kruntide

moodustamisega tekib.

TÄNAVAD/TEED: vajadusel määrata planeeringuga.

PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada

krundisiseselt

HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht

jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava

laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane

juurdepääsutee jäätmeveokile. Säilitada võimalikult

suures ulatuses kõrghaljastus. Metsa raadamine

hoonete või teede ehitamiseks tuleb ette näha

detailplaneeringuga. Peale planeeringu kehtestamist

esitada Keskkonnaametile koos metsateatisega

metsaseaduse § 32 lg 2 p 4 kohane dokument.

MAAPARANDUS: Naaberkatastriüksustel

maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks näha

planeeringuga ette maaparandussüsteemi

rekonstrueerimine vastavalt maaparandusseadusele.

Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise

projekteerimine ja rajamine peab toimuma ühtselt

kogu planeeringualal.

7. INSENERVÕRKUDE

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

VEEVARUSTUS: planeerida liitumine ühisveevärgi ja

-kanalisatsioonivõrguga, mis asub Allika tänaval.

REOVEE KANALISEERIMINE: planeerida liitumine

ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, mis asub

Allika tänaval.

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas

puudub sademevee kanalisatsioon seega lahendada

sademevee ärajuhtimine oma kinnistu siseselt.

Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel

planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus

ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga

SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga

SOOJAVARUSTUS: lahendada planeeringuga

lokaalselt (maaküte, õhk-vesi soojuspump vms)

TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada

planeeringuga

8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE KOOSKÕLASTAJAD:

- Päästeamet

- Põllumajandus- ja Toiduamet

KAASATAVAD

ISIKUD/ASUTUSED/ETTEVÕTTED:

- Maa- ja Ruumiamet

- Keskkonnaamet

- Transpordiamet

- Elektrilevi OÜ

- Vana-Poode kinnistu omanik

(21401:001:0458)

- Soobase kinnistu omanik (84801:004:0744)

- Krügeri kinnistu omanik (21401:001:0457)

- Tanevi kinnistu omanik (84801:004:0782)

- Poode tee 2 kinnistu omanik (84801:004:0642)

- Poode tee 4 kinnistu omanik (84801:004:0643)

- Poode tee 6 kinnistu omanik (84801:004:0644)

- Poode tee 8 kinnistu omanik (84801:004:0645)

- Poode tee 10 kinnistu omanik

(84801:004:0646)

- Poode tee 12 kinnistu omanik

(84801:004:0647)

- Poode tee 14 kinnistu omanik

(84801:004:0648)

9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA

VORMISTAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA

VORMISTAMISE NÕUDED:

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“

Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas

1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

- Seletuskiri

- Asendiskeem

- Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate

tehnovõrkude ja olemasolevate piirangutega)

- Põhijoonis koos tehnovõrkude joonise ja

vertikaalplaneerimise joonisega.

- Tehnovõrkude joonis

- Planeeringulahenduse illustratsioon

- Lisamaterjalid (tehnilised tingimused,

kooskõlastused koos koondtabeliga,

kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus)

10. PLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA:

ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS

- digitaalselt pdf formaadis

AVALIKUSTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf formaadis

- planeeringuahenduse illustratsioon

KEHTESTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf ja dwg formaadis

- digitaalselt planeeringute andmekogu

formaadis koos nõuetele vastavust tõendava

dokumendiga

11. PLANEERITAV ESIALGNE

AJAKAVA

DP algatamine Jaanuar 2025

DP eskiislahenduse koostamine Veebruar-

aprill 2025

DP eskiislahenduse avalikustamine

(k.a avalik arutelu)

Aprill-mai

2025

DP lahenduse korrigeerimine

(vajadusel)

Mai 2025

DP kooskõlastamine ja arvamuse

avaldamine

Juuni-juuli

2025

DP vastuvõtmine August 2025

DP avalikustamine (k. a avalik

väljapanek)

September-

oktoober

2025

DP korrigeerimine (vajadusel) November

2025

DP heakskiitmiseks Regionaal-ja

Põllumajandusministeeriumile ning

heakskiidu saamine

Detsember

2025-jaanuar

2026

DP kehtestamine Veebruar

2026

Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust

ajakulust.

Koostaja:

Häädemeeste Vallavalitsus

1

Lisa 2

Häädemeeste Vallavolikogu

23. jaanuari 2025 otsus nr 5

Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud

planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). KSH algatamise või mittealgatamise

kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2 p 3 sätestatud kriteeriumitest ning §

33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Katsi kinnistu

kinnistul (katastritunnus 84801:004:0212) detailplaneeringul (edaspidi DP) on vajalik

täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte.

1. Osapooled

Planeeringust huvitatud isik on Katsi kinnistu omanik.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on

Häädemeeste Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Häädemeeste

Vallavalitsus (registrikood 77000269; Pargi tee 1, Tahkuranna küla, Häädemeeste vald).

2

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord

Planeeringuala suurus on 28177 m2 ning maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kinnistu

piiril asuvad õigusliku aluseta püstitatud hooned.

Katsi kinnistu asub hajaasustuses hoonestatud elamumaa ja maatulundusmaa sihtotstarvetega

kinnistute vahel. Planeeringuala piirneb 8480072 Poode teega.

DP koostamise eesmärk on kinnistu jagamine 9 elamumaa sihtotstarbega krundiks. Elamute ja

abihoonete püstitamiseks ehitustingimuste määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek

muuta kehtivat Tahkuranna valla üldplaneeringut minimaalse krundisuuruse osas.

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt asub Katsi kinnistu valgel alal, kus minimaalne

elamumaa krundi suurus on 2 ha.

Joonis 1. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu väljavõte

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajadusel korral detailplaneering sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse

vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku

omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava

detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud minimaalset elamukrundi

suurust.

Maakatastri andmetel on Katsi katastriüksusel:

• haritavat maad – 22240 m2;

• metsamaad – 5421 m2;

• õuemaad – 28 m2;

• muud maad – 488 m2.

3

Katsi kinnistul põhjustavad kitsendusi (joonis 2):

- maaparandushoiu-ala (pruun viirutus);

- elektripaigaldise kaitsevöönd (lilla viirutus);

- sideehitise kaitsevöönd (helepunane viirutus).

Joonis 2. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal)

3. Võimalikud keskkonnamõjud 3.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus ja kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide

elluviimisega seonduvad keskkonnaprobleemid

Katsi kinnistu piiril asuvad õigusliku aluseta püstitatud hooned. Valdav enamus kinnistust on sööti

jäänud põllumaa. Kinnistul kasvab metsanoorendik.

Katsi kinnistule on kehtivas üldplaneeringus märgitud valge ala, minimaalne elamukrundi suurus

on 2 ha ja hoonete püstitamine on lubatud hajaasustusviisil. Lubatud on üks elamu ja kuni 5

abihoonet.

Pärnu maakonna planeeringu kohaselt jääb planeeringuala linnalise asustusega ala piirile ning

väärtusliku põllumajandusmaaga alale. Linnalise asustusega alad on nii elamualad, äri- ja

tootmisalad kui ka linnasisesed puhkealad, mis moodustavad kompaktse terviku.

Maakonnaplaneeringus on need kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike,

töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks ka rahvastiku kahenemise tingimustes.

Linnalise asustusega ala nõuab ühtset taristu väljaarendamist. Olemasoleva tiheasumi laienemine

saab toimuda vaid tervikliku, sh nii olemasolevat kui kavandatavat laiendust hõlmava

4

ruumilahenduse alusel. Tiheasumi arendamine toimub põhimõttel, et avalik ruum ja elanikele

vajalikud taristud on kavandatud terviklikena ning laienduste puhul ehitatud välja hiljemalt

hoonete valmimise ajaks.

Pärnu maakonna planeeringus on küll märgitud Katsi kinnistu väärtusliku põllumaa alana, kuid

tänaseks kasvab kinnistul metsa noorendik ning väärtusliku põllumaa funktsiooni alal enam ei ole.

Kavandatavas Häädemeeste valla üldplaneeringus on Katsi kinnistu märgitud väärtusliku

põllumaana, kuid metsaga kaetud alal väärtusliku põllumaa funktsioon ei toimi.

3.2. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt

loodusobjektidele

Planeeringualal ei asu kaitsealuseid liike, elupaigatüüpe ega teisi loodusobjekte. Samuti ei asu

planeeringuala Natura 2000 võrgustiku alal. Lähim kaitseala Pärnu Lahe hoiuala (EELIS kood

KLO2000286), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Pärnu lahe linnuala (EELIS kood

RAH0000131) asub planeeringualast ca 330 meetri kaugusel. Pärnu lahe hoiuala kaitse-eesmärk

on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide

elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), kormoran

(Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus),

kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani

(Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas

penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos),

soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart

(Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula

hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala

clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus

albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana

porzana), rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus),

niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa),

vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa

totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus

ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rästas-roolind (Acrocephalus

arundinaceus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio).

DP-ga kavandatavad tegevused ei avalda negatiivset mõju kaitseala kaitse eesmärkidele. Tegevusi

ei ole planeeritud kaitsealale, seega säilivad kaitstavate liikide elupaigad ning ei kahjustata

haruldaste ja ohustatud liikide elupaikasid.

3.3. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Loodusvaradest kasutatakse pinnast.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket

mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama

kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma

jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise)

korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui

jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole

oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

5

3.4. Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

DP ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala ei ole hõlmatud reoveekogumisalaga.

Planeeringuga nähakse ette ühine puurkaev ja biopuhasti, mis omab eeldatavalt vähest

keskkonnamõju ning ebasoodne mõju piirkonna hüdroloogilistele tingimustele on eeldatavalt

minimaalne.

Sademevee ärajuhtimine lahendatakse kinnistu siseselt (pinnasesse immutamise teel).

DP alal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole

keskkonnaohtlikke rajatisi.

Tööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon.

Masinatega töötamisel tekkivatel heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas

keskkonnale olulist mõju. Kavandatava tegevusega on oodata liikluskoormuste tõusu. Samas ei

saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning liiklusmüra ja liiklusest

põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne.

DP realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende

loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist.

DP ala vahetus läheduses paikneb põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, millelt võib

planeeringualale kanduda müra ja õhusaaste. Planeeringuga näha ette tingimused müra leviku

tõkestamiseks elamutesse (heli summutav isolatsioon ja aknad).

Planeeringuala idapoolsel osal tuleb müra ja õhusaaste minimaliseerimiseks säilitada

maksimaalses ulatuses olemasolev kõrghaljastus.

3.5. Mõju kultuuriväärtusetele

Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Lähim

arheoloogiamälestis asub ca 580 m kaugusel – kalmistu (registrikood 27814). DP ala ei jää

kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele puudub.

3.6. Visuaalne mõju

Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist

mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega

kehtestatud nõudeid. Järgides nõudeid on visuaalne mõju keskkonnale minimaalne.

3.7. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju

Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu,

põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad

ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui DP elluviimisel

järgitakse DP-ga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

3.8. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse

Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik.

3.9. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel

Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik.

6

4. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna

hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset

keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada

olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või

majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH

algatamata.

Eelhinnangu koostaja:

Marie Reinson

Häädemeeste Vallavalitsuse planeerimis- ja maanõunik

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 23. jaanuar 2025 nr 5

Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Tahkuranna külas asuva Katsi kinnistu (katastritunnus 84801:004:0212, registriosa 1938806, sihtotstarve maatulundusmaa 100 %) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 09.01.2024 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/42) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. DP koostamise eesmärk on maa-ala jagamine 9 elamumaa sihtotstarbega krundiks. Planeeringuala suurus on 28177 m².

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala valgel alal, kus minimaalne elamukrundi suurus on 2 ha. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on minimaalse krundi suuruse muutmine. Planeeringu järgselt moodustavate kruntide pindalad oleksid ligikaudu 3000 m2.

Kinnistu asub maaparandussüsteemi maa-alal ning detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohtadega.

Võttes arvesse planeeritavate kruntide arvu ja suurusi, tuleb alale kavandada kõiki krunte teenindav puurkaev ja biopuhasti. Samuti tuleb planeerida tuleohutuse tagamiseks nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht.

Juurdepääs planeeringualale on võimalik tagada kohaliku Poode tee kaudu, kuid sellisel juhul on arendajal kohustus viia Poode tee tolmuvaba katte alla. Alternatiivse lahendusena.tagada planeeritavatele kruntidele juurdepääs 8480017 Mõisa tee kaudu, sest Poode tee katend ei kannata täiendavat liikluskoormust, mis planeeritavate kruntide moodustamisega tekib. Planeeringuga kavandatav mahasõit ja planeeringuala sisesed juurdepääsuteed peavad olema tolmuvaba kattega. Tupikteena planeeritav juurdepääs peab lõppema Päästeameti nõuetele vastava ümberpööramiskohaga.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Häädemeeste Vallavalitsus edastas detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu asjaomastele asutustele ja puudutatud isikutele arvamuse avaldamiseks 15.11.2024 kirjaga nr 6-1/47-1.

Piirnevate kinnistute omanikud esitasid 25.11.2024 kirjaga (dokumendiregistris registreeritud 6-1/47-3) oma ettepaneku, milles soovivad, et planeeringuala juurdepääs kavandataks kohalikult Mõisa teelt. Ettepanekuga on arvestatud ning eelnõud on vastavalt täiendatud.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma arvamuse 02.12.2024 kirjaga nr 14-3/4835-1, kus tõi välja järgmist:

1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. KSH eelhinnangus tuleb käsitleda nii ehituseaegseid kui ka kasutusaegseid mõjusid, palume need eelhinnangus selgelt eristada.

2) Osaliselt piirneval Poode tee katastriüksusel (84801:004:0649, transpordimaa) ja osaliselt planeeringualal on kaks ehitusregistrisse kandmata hoonet. Kuna üks hoonetest jääb osaliselt planeeringualale, tuleb detailplaneeringus sellele tingimused seada. Palume sellekohaselt lähteseisukohti täiendada.

3) Kuna planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, palume detailplaneeringu koostamisse kaasata Keskkonnaamet ja sellekohaselt lähteseisukohti täiendada.

4) Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse (PlanS) § 12 lõike 3 kohaselt tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda hoone energiatõhususe miinimumnõuetest. Palume sellekohaselt lähteseisukohti täiendada.

5) Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala Uulu-Tahkuranna-Jõulumäe maakondliku tähtsusega väärtuslikul maastikul. Palume detailplaneeringu menetlemisel arvestada maakonnaplaneeringus väärtuslikule maastikule seatud tingimustega.

6) PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07). Algatamise otsusest ei selgu, miks just see asukoht sobib üheksa elamukrundi kavandamiseks ja millest tulenevalt on vaja muuta üldplaneeringus kokku lepitud väikseima elamukrundi suurust. Rõhutame, et kohalik omavalitsus peab kaaluma enne üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsustamist, kas üldplaneeringu muutmine on vajalik ja põhjendatud. Kaalutlused ja põhjendus peavad olema esitatud detailplaneeringu algatamise otsuses. Palume algatamise otsuse eelnõus üldplaneeringu muutmise vajadust igakülgselt kaaluda ja põhjendada ning vastavalt algatamise otsuse eelnõud täiendada.

Keskkonnaamet esitas oma seisukoha 09.12.2024 kirjaga nr 6-2/24/23461-2, kus tõi välja järgmist:

1) Puurkaevu võimalikku veevõttu ei ole esitatud, kuid eeldatavasti 9 elamu puhul see ei ületa 10 m3 ööpäevas, mis tähendab, et puurkaevu ümber on vaja määrata 10 m hooldusala (veeseadus (VeeS) § 154 lg 1 p 3 ja lg 3). Hooldusalal on keelatud VeeS § 154 lg-s 5 loetletud tegevused. Juhime tähelepanu, et VeeS § 187 p 2 alusel on vee erikasutuse keskkonnaluba vajalik, kui puurkaevust võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Puurkaevude

rajamisel, ümberehitamisel ja lammutamisel tuleb lähtuda ehitusseadustikust (14. peatükk) ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 436. Puurkaevu/puurauku võib rajada, ümber ehitada ja lammutada hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik.

2) Väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib rajada omapuhasti või kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid (VeeS § 124 lg 6), Biopuhasti planeerimisel, ehitamisel ja kasutamisel ning kujade määramisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 (määrus nr 31) nõuetest. Selle kohaselt on omapuhasti (projekteeritud reostuskoormusega kuni 49 ie-d) kuja vähemalt 10 m, septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja vähemalt 5 m. Heit- ja sademevee suublasse juhtimisel tuleb arvestada keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 (määrus nr 61) seatud meetmete ja piirväärtustega. Maa-ameti 1:400 000 geoloogilise baaskaardi andmetel paikneb DP ala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Seega tuleb heitvee pinnasesse immutamisel arvestada määruse nr 61 § 8 lg 1 p-des 3-5 sätestatud tingimustega. VeeS § 187 p 4 ja § 188 p 6 alusel on keskkonnaluba vajalik, kui pinnasesse juhitakse heitvett alates 5 m3 ööpäevas või veekogusse üle 1 m3 ööpäevas. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (määrus nr 61 § 8 lg 3). VeeS § 127 lg 1 kohaselt ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala ja hooldusala välispiirist. Arvestada tuleb ka naaberkinnistul (Vana-Poode) paikneva puurkaevu PRK0021005 asukoha ja hooldusalaga.

3) Sademevee suublasse juhtimisel on eelistatud lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks on soovitatav kasutada looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist.

4) Osa DP alast on arvel metsamaana. Juhime tähelepanu, kui soovitakse selle maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks, on vajalik teostada raadamine. Pärast DP kehtestamist on vaja raadamiseks esitada Keskkonnaametile koos metsateatisega metsaseaduse § 32 lg 2 p 4 kohane dokument.

Põllumajandus- ja Toiduamet esitas oma seisukohad 12.12.2024 kirjaga nr 6.2-6/8587-1, kus tõi välja järgmist:

1) Planeeringu algatamise otsuse eelnõus on välja toodud, et kinnistu asub maaparandussüsteemi maa-alal ning detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohtadega. PTA ei esita märkusi, ettepanekuid ega vastuväiteid Tahkuranna küla Katsi kinnistu detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule.

2) Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, nõustub PTA eelhinnangu järeldusega jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

3) Lähteseisukohtadesse lisada maaparandust puudutav punkt. Naaberkatastriüksustel maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks näha planeeringuga ette maaparandussüsteemi rekonstrueerimine vastavalt maaparandusseadusele. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekteerimine ja rajamine peab toimuma ühtselt kogu planeeringualal.

Transpordiamet esitas oma seisukohad 16.12.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/19666-2, kus tõi välja järgmist:

1) Nõustume eelnõu kohase juurdepääsu lahendusega, Katsi kinnistule on juurdepääs tagatud kohalikult Poode teelt nr 8480072. Planeeringus tuleb arvestada asjaoluga, et seoses riigitee nr 4

rekonstrueerimisega III klassi maanteeks muudab km 151,270 ristmiku liikluskorraldus, kohalikult teelt ei ole võimalik riigiteele nr 4 vasakpööret teha.

2) Hoonestuse soovitame kavandada Via Baltica puhveralast väljapoole, kuna trassikoridori laiuses võivad muutuda senised maakasutustingimused ning tee rajamise korral võidakse seada erinevad täiendavad piirangud edasisele tegevusele ja maakasutusele.

3) Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringuga “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”.

4) Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

5) Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

6) Kanda joonistele Via Baltica puhveralasse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

7) Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

8) Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

9) Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõud on vastavalt esitatud seisukohtadele täiendatud. Esitatud ettepanekutega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Häädemeeste Vallavolikogu arengu- ja planeeringukomisjon arutas oma 18.11.2024 koosolekul Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneeringu algatamist ning tegi ettepaneku planeeringuga näha ette liitumine Võiste aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis asub Allika tänaval (kaugus planeeringualast on ligikaudu 450 meetrit). Torustike kavandamisel näha ette servituutide alad.

Võttes aluseks kohaliku omavalistuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3, Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu 28.09.2023 määruse nr 10 "Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kokkuleppimise kord" § 3 ning maaomaniku 09.01.2024 esitatud detailplaneeringu algatamise avalduse, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 1.

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (otsuse lisa 2) algatamata Tahkuranna külas Katsi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Mätas volikogu esimees