| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 4.2-3/343-3 |
| Registreeritud | 06.03.2025 |
| Sünkroonitud | 07.03.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine |
| Sari | 4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 4.2-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Andmekaitse Inspektsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Andmekaitse Inspektsioon |
| Vastutaja | Tiina Linno (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond, Analüüsi ja statistika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
ELANIKKONNA TEGEVUSPIIRANGUTE JA
HOOLDUSVAJADUSE UURING 2025
OSA A. LEIBKOND, ÜLDANDMED
A01. Mis on Teie vanus (täisaastates)?_______
A02. Mis on Teie sugu?
1. Mees 2. Naine 3. Muu/ ei soovi vastata A03. Mis maakonnas Te elate? Maakondade loend A04. Mis asulas Te elate? Asulate loend vastavalt valitud maakonnale EHAK järgi KUI VASTAJA ELAB TALLINNAS:
A05. Mis linnaosas Te elate? Linnaosade loend
A06. Mis on Teie rahvus?
ÜKS VASTUS
1. Eesti 2. Vene 3. Ukraina 4. Muu
A07. Mis on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase?
ÜKS VASTUS
1 Algharidus või madalam
2 Põhiharidus või kutseharidus põhihariduse baasil
3 Keskharidus
4 Kutseharidus keskhariduse baasil, keskeriharidus või kutsekeskharidus
5 Rakenduskõrgharidus
6 Kõrgharidus (bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad) 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata
2
A08. Kas Te elate praegusel ajal kodus või viibite mõnes institutsioonis (nt hooldekodus, kaitseväes, tervishoiuasutuses vms.)?
1. Elan kodus (või sugulaste juures) 2. Viibin hooldekodus 3. Viibin mõnes muus institutsioonis, palun täpsustage, millises: _____
A09. Mis on Teie leibkonna peamine kodune keel?
SELGITUS KUVADA AINULT SEL JUHUL, KUI VASTAJA ELAB INSTITUTSIOONIS (A08=2 VÕI 3): Kui
viibite praegu mõnes institutsioonis, siis mõelge leibkonnale, kus elasite enne
institutsiooni saabumist.
ÜKS VASTUS
1. Eesti keel 2. Vene keel 3. Ukraina keel 4. Muu keel 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata
KUI KODUNE KEEL ON VENE, UKRAINA VÕI MUU KEEL (A09=2, 3 VÕI 4), SIIS KÜSIDA A10:
A10. Kas Te saate igapäevasuhtluses eesti keeles hakkama?
ÜKS VASTUS
1. Jah 2. Jah, kuid raskustega 3. Ei 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata
VASTAVAD KÕIK:
A11. Kas Teil on praegu kehtiv ametlikult tuvastatud puue?
1. Ei 2. Jah 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata
KUI ON TUVASTATUD PUUE (A11=2), SIIS KÜSIDA A12 JA A13:
A12. Milline on Teil tuvastatud puude raskusaste?
ÜKS VASTUS
1. Keskmine puue 2. Raske puue 3. Sügav puue 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata
A13. Mis on Teie praegune peamine, domineeriv puudeliik (mis on Teil ametlikult
tuvastatud)?
ÜKS VASTUS
1. Liikumispuue 2. Nägemis- või kuulmispuue 3. Psüühikahäire (v.a vaimupuue) 4. Vaimupuue
3
5. Keele- ja kõnepuue 6. Liitpuue 7. Muu puue, palun täpsustage:________ 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata
A14 JA A15 KÜSIDA, KUI VASTAJA VANUS < 65 ELUAASTAT:
A14. Kas Teil on tuvastatud püsiv töövõimetus või töövõime püsiv vähenemine, mis kehtib
ka praegu?
ÜKS VASTUS
1. Ei 2. Jah, mul on osaline töövõime 3. Jah, mul on puuduv töövõime 4. Jah, mul on püsiv töövõimetus (läbisin hindamise enne 2016. aastat) 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata A15 KÜSIDA, KUI A14=4:
A15. Mitme protsendi ulatuses Teil püsiv töövõimetus tuvastati?
ÜKS VASTUS
1. 10% 2. 20% 3. 30% 4. 40% 5. 50% 6. 60% 7. 70% 8. 80% 9. 90% 10. 100% 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata
VASTAVAD KÕIK:
A16. Milline järgmistest seisunditest Teid praegu põhiliselt iseloomustab?
ÜKS VASTUS
1. Töötav
2. Töötav õpilane/üliõpilane
3. Töötav pensionär
4. Töötu, tööd otsiv
5. Õpilane või üliõpilane, tasustamata praktikant
6. Pensionär (vanadus-, ennetähtaegsel või sooduspensionil)
7. Lapsehoolduspuhkusel olija
8. Muudel põhjustel mittetöötav (sh kodune või tervise tõttu mittetöötav)
9. Ajateenija, asendusteenistuja
10. Muu, palun täpsustage:_______
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi avaldada
4
KÜSIDA A17 SIIS, KUI A16>3:
A17. Kas Te töötate praegu? Ka juhutöö ja vabatahtlik (tasuta) töö on töötamine.
1. Jah 2. Ei
KÜSIDA A18 SIIS, KUI A16=1-3 VÕI A17=1:
A18. Kas Te töötate täistööajaga või osalise tööajaga?
ÜKS VASTUS
1. Täistööajaga
2. Osalise tööajaga
KÜSIDA A19 SIIS, KUI A16 EI VÕRDU 2 VÕI 5:
A19. Kas Te õpite tasemeõppes (st omandate põhi-, kesk- , kutse- või kõrgharidust) või osalete praegu mõnel täiendkoolitusel? 1. Jah 2. Ei KÜSIDA KÕIGILT:
A20. Kas Teil on lapsi? Arvesse lähevad nii alaealised kui täisealised lapsed.
VÕIMALIK MITU VASTUST
1. On alaealisi (alla 18-aastaseid) lapsi 2. On täisealisi lapsi 3. Ei ole lapsi 99. Ei soovi vastata
A21. Mitu liiget on Teie leibkonnas?
Leibkonnaks nimetatakse ühel aadressil elavat ja ühiselt rahalisi ressursse kasutavat
inimeste rühma. Ka ajutiselt mujal õppivad või töötavad pereliikmed ning lapsed, kes
elavad osa ajast Teie leibkonnas ning osa ajast teises leibkonnas, loetakse
leibkonnaliikmeteks.
SELGITUS KUVADA AINULT SEL JUHUL, KUI VASTAJA ELAB INSTITUTSIOONIS (A08=2 VÕI 3):
Kui viibite praegu mõnes institutsioonis (nt hooldekodus või kaitseväes), siis mõelge
leibkonnale, kus elasite enne institutsiooni saabumist.
Palun arvestage leibkonnaliikmete arvu märkimisel ka iseennast.
|__|__| liiget 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata
A22 KÜSIDA, KUI LEIBKONNAS ON ROHKEM KUI ÜKS LIIGE (A21>1):
A22. Kui mitu Teie leibkonnaliiget on...
alla 18-aastased? (MÄRKIGE ARV): ____
65-aastased või eakamad? (MÄRKIGE ARV):____
5
OSA B: TERVIS
Jätkame nüüd üldiste küsimustega Teie tervise kohta.
B01. Milliseks Te hindate oma tervist üldiselt?
ÜKS VASTUS
1. Väga hea 2. Hea 3. Ei hea ega halb 4. Halb 5. Väga halb 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata
B02. Kas Teil on mõni pikaajaline (krooniline) haigus või terviseprobleem?
1. Jah 2. Ei
98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata
B03. Kui rääkida viimasest 6 kuust, siis mil määral olete olnud mõne terviseprobleemi tõttu
piiratud tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad?
Kas ütleksite, et olete olnud...
ÜKS VASTUS
1. oluliselt piiratud 2. piiratud, aga mitte oluliselt 3. ei ole üldse olnud piiratud 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata
Järgnevad küsimused ei hõlma ainult haigustest tingitud piiranguid ja probleeme, vaid
üldiseid keha, aga ka psüühika ja mõtlemisega seotud tegevuspiiranguid või probleeme,
mis takistavad inimesel kas iseseisvat toimetulekut või end tundmast tugeva, vitaalse ja
tervena.
Palun mõelge viimase 30 päeva peale ning hinnake, kuivõrd on Teil olnud raskusi erinevate
tegevustega. Tegevusega on raskusi, kui see nõuab Teilt suuremat pingutust, tekitab
ebamugavustunnet või valu, Te teete seda aeglasemalt või teisiti kui tavaliselt.
B04. Kas Teil on raskusi nägemisega, isegi kui kasutate abivahendeid?
ÜKS VASTUS
1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime
6
B05. Kas Teil on raskusi kuulmisega, isegi kui kasutate abivahendeid?
ÜKS VASTUS
1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime
B06. Kas Teil on raskusi jalgsi kõndimise, trepist käimisega või erinevate asenditega
(istumine, seismine, lamamine), isegi kui kasutate abivahendeid?
ÜKS VASTUS
1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime
B07. Kas Teil on raskusi asjade meelespidamise või keskendumisega, keeruliste
olukordade lahendamisega või mõne uue ülesande õppimisega, isegi kui kasutate
abivahendeid?
ÜKS VASTUS
1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime
B08. Kas Teil on raskusi iseseisva toimetuleku või enesehooldusega, näiteks koristamise ja
toiduvalmistamise, aga ka riidessepaneku, üle keha pesemise või tualetis käimisega,
isegi kui kasutate abivahendeid (näiteks abivahendid riidesse panemiseks, spetsiaalne
potitool või istetool dušinurgas jms)?
ÜKS VASTUS
1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime
B09. Kas Teil on raskusi teiste inimestega suhtlemisega – näiteks teiste kõnest
arusaamisega või enda arusaadavaks tegemisega teistele, isegi kui kasutate
abivahendeid?
ÜKS VASTUS
1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime
7
KUI B04-B09=1, KUID SIISKI B03<3, SIIS KÜSIDA B10 JA B11:
B10. Ütlesite äsja, et küsitud valdkondades ei esine Teil mingeid raskusi. Eespool mainisite
siiski, et olete viimase 6 kuu jooksul mõne terviseprobleemi tõttu olnud piiratud
tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad. Palun täpsustage, millised piirangud on Teil
6 kuu jooksul esinenud.
______________________
B11. Kas see tegevuspiirang, mida just kirjeldasite, esines Teil ka viimase 30 päeva
jooksul?
1. Jah
2. Ei
OSA C. TEGEVUSPIIRANGUD
KÜSIMUS C01 KÜSIDA KÕIGILT TEGEVUSPIIRANGUGA ISIKUTELT (B04-B09>1 VÕI B11=1):
Mõeldes viimasele 30 päevale, …
C01. Kui suuri probleeme on Teie terviseprobleem või tegevuspiirang põhjustanud Teie või
Teie leibkonna elukorraldusele?
ÜKS VASTUS
1. Ei olnud probleeme 2. Vähesed probleemid 3. Mõõdukad probleemid 4. Tõsised probleemid 5. Väga tõsised probleemid
OSA D. VÄSIMUS, VALU JA VAIMNE TERVIS
VASTAVAD KÕIK:
Järgmised küsimused puudutavad väsimust ja valu, samuti Teie meeleolu ja emotsionaalset
enesetunnet.
D01. Kui suuri probleeme on Teil viimase 30 päeva jooksul olnud päevasel ajal tekkiva
väsimustundega?
ÜKS VASTUS
1. Ei olnud probleeme 2. Vähesed probleemid 3. Mõõdukad probleemid 4. Tõsised probleemid 5. Väga tõsised probleemid
8
D02. Kas Te olete viimase 30 päeva jooksul kogenud sellist füüsilist valuaistingut, mis on
seganud Teie igapäevast elu ja toimetulekut?
Mõeldud on nii aegajalt esinevat kui pidevat valu sõltumata selle tugevusest; ehk mistahes
valu, mis takistab kas töötada, kodus iseseisvalt hakkama saada või ühistegevustes
osaleda.
ÜKS VASTUS
1 Jah, mõnikord 2 Jah, sageli 3 Ei, üldse mitte D03. Kuidas Te hindate oma emotsionaalset enesetunnet viimase 30 päeva jooksul?
ÜKS VASTUS
1. Väga hea 2. Hea 3. Ei hea ega halb 4. Halb 5. Väga halb 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata
KÜSIDA D04-D08, KUI D03>2:
D04. Kas Te olete olnud viimase 2 nädala jooksul peaaegu iga päev püsivalt masendunud
või rusutud enamuse osa päevast?
1. Jah 2. Ei
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata D05. Kas Te olete viimase 2 nädala jooksul tundnud vähem huvi enamiku asjade vastu või
olnud vähem võimeline tundma rõõmu asjade üle, mis Teid tavaliselt rõõmustavad?
1. Jah 2. Ei 98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
D06. Kas Te olete emotsionaalsete probleemide (näiteks masenduse, huvi ja rõõmu
puudumise, ärevuse, keskendumisraskuste jms) tõttu viimase 30 päeva jooksul abi
otsinud?
ÜKS VASTUS
1. Jah 2. Ei, kuid kavatsen abi otsida 3. Ei, ning ma ei kavatse abi otsida 98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
9
KÜSIDA D07 JA D08 JUHUL, KUI D06=1 (ON ABI OTSINUD):
D07. Kellelt Te viimase 30 päeva jooksul emotsionaalsete probleemide tõttu tuge ja abi
otsisite?
VÕIMALIK MITU VASTUST
1. Perearstilt 2. Psühholoogilt 3. Psühhiaatrilt 4. Oma pereliikmelt või lähedastelt 5. Oma sõpradelt või tuttavatelt 6. Kelleltki teiselt, kellelt? __________________________ 98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
D08. Kui Te otsisite abi emotsionaalsete probleemide tõttu, siis mil määral Te enda
hinnangul saite vajalikku tuge ja abi?
ÜKS VASTUS
1. Täiesti piisavalt 2. Pigem piisavalt 3. Nii ja naa 4. Pigem ebapiisavalt 5. Täiesti ebapiisavalt 98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
OSA E. TEENUSTE VAJADUS
E01. Kas Te olete viimase 30 päeva jooksul võtnud mõne terviseprobleemi või
tegevuspiirangu tõttu regulaarselt ravimeid?
Ravimite all mõeldakse kõiki ravimeid (retseptiga ja retseptita), kuid mitte toidulisandeid
nagu vitamiinid, mineraalid jms.
1. Jah 2. Ei
E02-E21 VASTAVAD LAIEMALT KÕIK TEGEVUSPIIRANGUGA VASTAJAD (B03<3 VÕI B04-B09>1):
E02. Kas Te kasutate terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu praegu mõne lähedase
inimese või tuttava kõrvalabi? (Näiteks mõni pereliige aitab Teie eluruume koristada,
hügieenitoiminguid teha, süüa valmistada, toob Teile ravimeid, toitu või teeb muid
toimetulekuks vajalikke asju.)
1. Jah 2. Ei
E03. Kas Te saate oma terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu praegu iseseisvaks
toimetulekuks mõnda teenust riigilt, kohalikult omavalitsuselt, mõnelt asutuselt või
ettevõttelt? (Näiteks koduteenust, sotsiaaltransporti või teisi sarnaseid teenuseid.)
Teenuste all ei mõelda rahalist toetust.
1. Jah 2. Ei
10
KÜSIDA E04 JUHUL, KUI EI SAA NEID TEENUSEID PRAEGU (E03=2):
E04. Kas olete selliseid teenuseid saanud viimase 12 kuu jooksul? 1. Jah 2. Ei
KÜSIDA E05-E07 JUHUL, KUI ON SAANUD TEENUSEID PRAEGU VÕI 12 KUU JOOKSUL (E03=1 VÕI E04=1):
E05. Palun täpsustage, milliseid teenuseid Te saite (või praegu saate). Teenuste all ei mõelda rahalist toetust. __________
E06. Kas need teenused vastasid Teie vajadustele?
1. Vastasid täielikult 2. Pigem vastasid 3. Pigem ei vastanud 4. Üldse ei vastanud 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata
KÜSIDA E07 JUHUL, KUI TEENUSED EI VASTANUD VAJADUSTELE (E06=3 VÕI 4):
E07. Miks need teenused ei vastanud Teie vajadustele?
__________
KÜSIDA E08 JUHUL, KUI SAAB PRAEGU LÄHEDASTELT KÕRVALABI VÕI KASUTAB AMETLIKKE
TEENUSEID (E02=1 VÕI E03=1):
E08. Järgnevalt palume Teil mõelda kogu abile, mida saate praegu kas lähedastelt või
teenustena riigilt, kohalikult omavalitsuselt või mõnelt asutuselt.
Milliste tegevuste osas ning kui sageli Te praegu kõrvalabi või teenuseid saate?
Iga päev (või
peaaegu iga päev)
Vähemalt kord
nädalas
Harvemini Mitte üldse
Ei oska öelda
1. Igapäevaste toimingute tegemiseks oma eluruumides (söögitegemine, koristamine jms)
1 2 3 4 99
2. Hügieenitoiminguteks (nt üle keha pesemine, riietumine, tualetis käimine jms)
1 2 3 4 99
3. Regulaarseteks tervisetoiminguteks (minu süstimine, minu haavade puhastamine, haavasidemete vahetamine jms)
1 2 3 4 99
4. Apteegist ravimite, poest toidu ja muude vajalike kaupade kojutoomiseks, et Te ise ei peaks seda tegema
1 2 3 4 99
5. Eluruumidest väljaspool jalgsi ise ringi liikumiseks (lähedalasuvas poes, apteegis, postkontoris jm käimine, bussipeatusesse minek jms)
1 2 3 4 99
11
6. Transpordiks kaugemal asuvatesse vajalikesse kohtadesse (nt kellegi autoga arsti juurde, poodi, apteeki sõitmine jms)
1 2 3 4 99
7. Töötamiseks või õppimiseks, s.h huviharidusega tegelemiseks
1 2 3 4 99
8. Keerulisemate või uute ülesannete lahendamiseks (nt remondi või kodumasinate paranduse korraldamine, digiallkirja andmine, aga ka uute asjade või töövahendite kasutama õppimine, uude kohta minek ja seal orienteerumine jms)
1 2 3 4 99
9. Vajalike asjade meelespidamiseks või vajalikele tegevustele keskendumiseks
1 2 3 4 99
10. Ühiskonnaelus osalemiseks (hobidega tegelemiseks, üritustel osalemiseks jms)
1 2 3 4 99
11. Muuks oluliseks tegevuseks, milliseks? ________________________________
1 2 3 4 99
Mõeldes abile, mida oma terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu saate…
KÜSIDA E09, KUI KASUTAB LÄHEDASTE KÕRVALABI (E02=1):
E09. Hinnanguliselt, kui mitu tundi nädalas Te saate kõrvalabi oma lähedastelt inimestelt või
tuttavatelt?
MÄRKIGE TUNDIDE ARV: ____
KÜSIDA E10, KUI KASUTAB AMETLIKKE TEENUSEID (E03=1):
E10. Hinnanguliselt, kui mitu tundi nädalas Te saate iseseisvaks toimetulekuks teenuseid
riigilt, kohalikult omavalitsuselt, mõnelt asutuselt või ettevõttelt?
MÄRKIGE TUNDIDE ARV: ____
E11 VASTAVAD LAIEMALT KÕIK TEGEVUSPIIRANGUGA VASTAJAD (B03<3 VÕI B04-B09>1):
E11. Kas Te vajaksite oma terviseprobleemist või tegevuspiirangust tulenevalt iseseisvaks
toimetulekuks (täiendavalt) mõnda teenust?
1. Jah 2. Ei
12
KÜSIDA E12-E13 JUHUL, KUI VAJAKS TÄIENDAVALT AMETLIKKE TEENUSEID (E11=1):
E12. Milliste tegevuste osas ning kui sageli Te täiendavalt teenuseid vajate?
Mõelge ainult neile teenustele, mida vajate juurde (lisaks praegu kasutatud teenustele).
Iga päev (või
peaaegu iga
päev)
Vähemalt kord
nädalas
Harvemini Mitte üldse
Ei oska
öelda
1. Igapäevaste toimingute tegemiseks oma eluruumides (söögitegemine, koristamine jms)
1 2 3 4 99
2. Hügieenitoiminguteks (nt üle keha pesemine, riietumine, tualetis käimine jms)
1 2 3 4 99
3. Regulaarseteks tervisetoiminguteks (minu süstimine, minu haavade puhastamine, haavasidemete vahetamine jms)
1 2 3 4 99
4. Apteegist ravimite, poest toidu ja muude vajalike kaupade kojutoomiseks, et Te ise ei peaks seda tegema
1 2 3 4 99
5. Eluruumidest väljaspool jalgsi ise ringi liikumiseks (lähedalasuvas poes, apteegis, postkontoris jm käimine, bussipeatusesse minek jms)
1 2 3 4 99
6. Transpordiks kaugemal asuvatesse vajalikesse kohtadesse (nt kellegi autoga arsti juurde, poodi, apteeki sõitmine jms)
1 2 3 4 99
7. Töötamiseks või õppimiseks, s.h huviharidusega tegelemiseks
1 2 3 4 99
8. Keerulisemate või uute ülesannete lahendamiseks (nt remondi või kodumasinate paranduse korraldamine, digiallkirja andmine, aga ka uute asjade või töövahendite kasutama õppimine, uude kohta minek ja seal orienteerumine jms)
1 2 3 4 99
9. Vajalike asjade meelespidamiseks või vajalikele tegevustele keskendumiseks
1 2 3 4 99
10. Ühiskonnaelus osalemiseks (hobidega tegelemiseks, üritustel osalemiseks jms)
1 2 3 4 99
11. Muuks oluliseks tegevuseks, milliseks? ________________________________
1 2 3 4 99
E13. Hinnanguliselt, kui mitu tundi nädalas Te oma terviseprobleemi või tegevuspiirangu
tõttu täiendavalt teenuseid vajaksite?
MÕELGE AINULT NEILE TEENUSTELE, MIDA VAJATE JUURDE (LISAKS PRAEGU KASUTATUD
TEENUSTELE).
MÄRKIGE TUNDIDE ARV: ______
13
E14-E21 VASTAVAD LAIEMALT KÕIK TEGEVUSPIIRANGUGA VASTAJAD (B03<3 VÕI B04-B09>1):
E14. Kui Te vajate praegu või peaksite kunagi vajama abi mõne alljärgneva tegevuse juures,
siis kas Te eelistate, et seda abi osutaksid Teie lähedased-tuttavad või eelistate Te
kasutada ametlikku teenust (mida osutab nt sotsiaaltöötaja)? Vastates ärge mõelge oma
majanduslikele võimalustele teenuste eest tasumiseks, vaid ainult sellele, kuidas Teil
endal oleks mugavam igapäevaste tegevustega iseseisvalt toime tulla.
Tegevus 1 – Ainult
lähedastelt ja tuttavatelt 2 – Osaliselt
lähedastelt ja tuttavatelt, osaliselt teenustena 3 – Ainult
teenustena 4 - Mul ei ole
vahet, kas abistavad lähedased- tuttavad või saan selleks vajalikke teenuseid
1. Igapäevaste toimingute tegemiseks oma eluruumides (söögitegemine, koristamine jms)
2. Hügieenitoiminguteks (nt üle keha pesemine, riietumine, tualetis käimine jms)
3. Regulaarseteks tervisetoiminguteks (minu süstimine, minu haavade puhastamine, haavasidemete vahetamine jms)
4. Apteegist ravimite, poest toidu ja muude vajalike kaupade kojutoomiseks, et Te ise ei peaks seda tegema
5. Eluruumidest väljaspool jalgsi ise ringi liikumiseks (lähedalasuvas poes, apteegis, postkontoris jm käimine, bussipeatusesse minek jms)
6. Transpordiks kaugemal asuvatesse vajalikesse kohtadesse (nt kellegi autoga arsti juurde, poodi, apteeki sõitmine jms)
7. Töötamiseks või õppimiseks, s.h huviharidusega tegelemiseks
8. Keerulisemate või uute ülesannete lahendamiseks (nt remondi või kodumasinate paranduse korraldamine, digiallkirja andmine, aga ka uute asjade või töövahendite kasutama õppimine, uude kohta minek ja seal orienteerumine jms)
9. Vajalike asjade meelespidamiseks või vajalikele tegevustele keskendumiseks
10. Ühiskonnaelus osalemiseks (hobidega tegelemiseks, üritustel osalemiseks jms)
14
E15. Kas Teie eluruumid (sh köök, vannituba, wc, elutuba jt) on kohandatud vastavalt Teie
terviseprobleemile või tegevuspiirangule?
Kohandamine tähendab eluruumis Teie tegevuspiiranguid arvestavate muudatuste
tegemist, näiteks lävepakkude eemaldamist ratastooliga läbipääsuks, vannitoas või wc-s
spetsiaalsete kõrgenduste, tõstukite või käepidemete lisamist, ning muid sarnaseid
kohandusi eesmärgiga, et saaksite oma eluruumides võimalikult hästi iseseisvalt kõigega
hakkama.
ÜKS VASTUS
1 Jah, piisavalt 2 Jah, kuid ebapiisavalt 3 Ei, kuid ma vajaksin eluruumide kohandamist 4 Ei, sest ma ei vaja eluruumide kohandamist
E16. Kas Te olete kasutanud mõnda tervishoiu- või sotsiaalhoolekande teenust
kaugteenuse vormis (telefoni-, video- või veebivestluse teel)?
ÜKS VASTUS
1. Jah, kasutan praegu 2. Jah, olen kunagi kasutanud 3. Ei kasuta, aga oleksin sellest huvitatud 4. Ei kasuta, sest ei vaja seda/ see ei huvita mind 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata
E17. Kas Te kasutate mõnda järgnevat tehnoloogilist abivahendit?
MÄRKIGE KÕIK ABIVAHENDID, MIDA KASUTATE!
1. Häirenupp
2. Digitaalne ravimidosaator
3. Liikumisandur (eluruumides asuv andur, mis annab häire, kui tavapärases liikumismustris esineb kõrvalekaldeid)
4. GPS-seade asukoha tuvastamiseks
5. Koduseadmete andur (näiteks spetsiaalsed külmkapi või pliidi andurid, mis annavad märku ohtlikest olukordadest)
6. Tervisenäitajate kaugjälgimis-seadmed (nt glükoosimonitor, kodune EKG-seade, pulssoksümeeter jne.)
7. Ei kasuta ühtegi neist abivahenditest
KÜSIMUSES E18 KUVADA AINULT NEED ABIVAHENDID, MIDA KÜSIMUSES E17 EI MÄRKINUD!
E18. Kas vajaksite praegu mõnda neist abivahenditest?
MÄRKIGE KÕIK ABIVAHENDID, MIDA VAJATE!
1. Häirenupp
2. Digitaalne ravimidosaator
3. Liikumisandur (eluruumides asuv andur, mis annab häire, kui tavapärases liikumismustris esineb kõrvalekaldeid)
4. GPS-seade asukoha tuvastamiseks
5. Koduseadmete andur (näiteks spetsiaalsed külmkapi või pliidi andurid, mis annavad märku ohtlikest olukordadest)
6. Tervisenäitajate kaugjälgimis-seadmed (nt (nt glükoosimonitor, kodune EKG-seade, pulssoksümeeter jne.)
15
7. Ei vaja neist ühtegi
98. Ei oska öelda
E19 JA E20 VASTAVAD NEED VASTAJAD, KES VAJAKSID MÕNDA ABIVAHENDIT VÕI TEENUST (S.H
ELURUUMI KOHANDAMIST, KAUGEENUST), VÕI ON SAANUD SEDA EBAPIISAVALT (E11=1 VÕI E15=2
VÕI 3 VÕI E16=3 VÕI E18=1-6)::
E19. Palun mõelge kõigile abivahenditele ja teenustele (nt kodu kohandamine, tervishoiu-
või sotsiaalteenused), mida Te täiendavalt vajate. Kas Te olete viimase 30 päeva jooksul
ise pöördunud mõne alljärgneva asutuse poole selleks, et saada iseseisvaks
toimetulekuks mõnda abivahendit või teenust?
MÄRKIGE KÕIK ASUTUSED, MILLE POOLE OLETE PÖÖRDUNUD!
1. Minu elukohajärgne kohalik omavalitsus 2. Mõni teine kohalik omavalitsus 3. Sotsiaalkindlustusamet 4. Töötukassa 5. Perearst 6. Rehabilitatsiooni asutus 7. Muu asutus/ ettevõte, milline? __________________ 8. Ei ole pöördunud ühegi asutuse poole abivahendi või teenuse saamiseks
E20. Mis Te arvate, mis on kolm peamist põhjust, miks Te ei ole neid abivahendeid või
teenuseid saanud, mida täiendavalt vajate?
VALIGE KUNI KOLM PÕHJUST
1. Asutus, kuhu pöördusin, ei võimaldanud neid mulle 2. Ma ei ole teadnud, millise asutuse poole pöörduda 3. Ma ei ole abivahenditest või teenustest teadlik 4. Järjekorrad on liiga pikad 5. Mul puudub rahaline võimalus tasuda teenuste eest nõutav omaosalus 6. Mul puudub vajalikku asutusse transport 7. Mul puudub vajalikku asutusse ligipääs (ei pääse hoonesse sisse või ei saa seal ringi liikuda) 8. Ma ei pääse tegevuspiirangu või terviseprobleemi tõttu kodust välja 9. Muul põhjusel, täpsustage:_____________________ 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata
E21. Kas Teie piirkonna sotsiaaltöötaja on viimase 12 kuu jooksul pöördunud Teie poole ja
tundnud huvi Teie toimetuleku vastu?
Mõeldud ei ole regulaarset abistajat, vaid omavalitsuse sotsiaaltöötajat, kes abivajadust
hindab või abi andmise otsuse teeb.
1. Jah, kuna vajasin tema abi 2. Jah, kuigi ma otseselt ei vajanud tema abi 3. Ei, kuigi oleksin tema abi vajanud 4. Ei, sest ei vajanud tema abi 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata
16
VASTAVAD KÕIK:
E22. Kas Te olete viimase 3 aasta jooksul vahetanud elukohta (ehk registreerinud
elukohavahetuse rahvastikuregistris) ühest kohalikust omavalitsusest teise?
KOHALIKU OMAVALITSUSE PIIRES ELUKOHA VAHETAMINE EI LÄHE ARVESSE!
1. Jah
2. Ei
3. Muu, palun täpsustage: ________________________________
KÜSIDA E23-E26 JUHUL, KUI ON VAHETANUD ELUKOHTA (E22=1):
E23. Kas elukoha ja omavalitsuse vahetamise eesmärgiks on olnud muuhulgas ka saada
teisest omavalitsusest paremaid sotsiaalteenuseid võrreldes eelmise omavalitsusega?
1. Jah
2. Ei
99. Ei soovi vastata
KÜSIDA E24 JUHUL, KUI ON VAHETANUD ELUKOHTA PAREMATE SOTSIAALTEENUSTE SAAMISE
EESMÄRGIL (E23=1):
E24. Palun nimetage, milliste sotsiaalteenuste saamiseks Te seda tegite?
__________________________________
E25. Kas elukoha ja kohaliku omavalitsuse muutumise tõttu halvenesid teie võimalused saada teile vajalikke sotsiaalteenuseid?
1. Jah, halvenesid 2. Ei halvenenud 3. Ma ei ole viimase 5 aasta jooksul sotsiaalteenuseid vajanud
KÜSIDA E26 JUHUL, KUI VÕIMALUSED HALVENESID (E25=1):
E26. Palun kirjeldage, kuidas need võimalused halvenesid ning milliseid teile vajalikke sotsiaalteenuseid Te enam ei saanud?
__________________________________
E27 KÜSIDA KÕIGILT OMA KODUS ELAVATELT (A08=1) TEGEVUSPIIRANGUGA VASTAJATELT, KES
ON KAS OLULISELT PIIRATUD (B03=1) VÕI KELLEL ESINEB VÄHEMALT ÜHES VALDKONNAS
TÕSISEID RASKUSI VÕI EI TULE ÜLDSE TOIME (B04-B09>2):
E27. Kui tõenäoline on, et Teil võib järgmise 12 kuu jooksul olla vaja ööpäevaringset
hooldust väljaspool kodu (hooldekodus), isegi kui praegu kasutate kodus ravimeid,
abivahendeid või kõrvalabi?
ÜKS VASTUS
1. Võin vajada ajutist ööpäevaringset hooldust hooldekodus 2. Võin vajada alalist ööpäevaringset hooldust hooldekodus 3. Tõenäoliselt ei vaja ei seda teenust 98 Ei oska öelda 99 Ei soovi vastata
17
KÜSIDA E28 JUHUL, KUI ARVAB, ET VÕIB VAJADA ÖÖPÄEVARINGSET HOOLDUST HOOLDEKODUS
(E27=1 VÕI 2):
E28. Kas sooviksite asuda hooldekodusse, kui peaksite ööpäevaringset hooldust vajama?
1. Jah
2. Ei (sooviksin elada kodus)
99. Ei oska öelda
VASTAVAD KÕIK:
E29. Millistest allikatest Te olete seni saanud infot tegevuspiiranguga inimestele mõeldud
abivahendite ja hooldusteenuste kohta?
VÕIMALIK MITU VASTUST
1. Kohalikust omavalitsusest 2. Sotsiaalkindlustusametist 3. Arstilt, perearstilt või tervishoiuasutusest 4. Töötukassast 5. Meediast (internet, raadio, televisioon, ajalehed) 6. Pereliikmetelt 7. Lähedastelt või tuttavatelt 8. Mujalt __________________ 9. Pole antud teemal infot saanud 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata
E30. Kui palju on Teil lähedasi inimesi, kellega Te saate arvestada, kui Teil on mõni raske
isiklik probleem?
ÜKS VASTUS
1. Mitte ühtegi 2. 1 kuni 2 3. 3 kuni 5 4. Rohkem kui 5 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata
E31. Juhul, kui peaksite vajama tuge iseseisvaks toimetulekuks (nt abi transpordiga,
toiduainete ja ravimite kohaletoimetamisega vms.), siis kui suurt tuge saaksite Te oma
kohalikult kogukonnalt? Mõeldud on inimesi, kellega Te elate kas samas piirkonnas,
külas, asulas, linnaosas või linnas, kellega Te läbi käite ning keda Te ise peate oma
kogukonnaks.
ÜKS VASTUS
1. Väga suurt tuge 2. Mõningat tuge 3. Ei saaks üldse tuge 4. Mul ei ole sellist kohalikku kogukonda 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata
18
OSA H. MAJANDUSLIK TOIMETULEK
Oleme jõudnud küsitluse viimase teemani, milleks on inimeste majanduslik toimetulek.
H01. Millisesse vahemikku jääb Teie isiklik netosissetulek ühes kuus, arvestades kõiki
sissetulekuallikaid?
Netosissetuleku moodustavad Teie kõik tulud (nt palk, ettevõtlusest või rendilt saadud
tulud, pension, toetused vms.), millest on maha arvutatud riiklikud maksud (nt tulu-,
sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks).
ÜKS VASTUS
1. Kuni 400 eurot 2. 401-600 eurot 3. 601-800 eurot 4. 801-1000 eurot 5. 1001-1500 eurot 6. 1501-2000 eurot 7. üle 2000 euro 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi avaldada
H02. Kuidas Te hindate oma isiklikku rahalist toimetulekut? Kas …
ÜKS VASTUS
1. raha jääb ka säästudeks 2. raha on piisavalt, et toime tulla 3. kuidagi tulen toime 4. raha ei piisa vältimatute kulutuste tarbeks 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi avaldada
H03. Palun öelge hinnanguliselt, mitu eurot kuus kulub Teil iseenda tarbeks järgnevale:
KUI KULUTUS PUUDUB, KIRJUTAGE NULL (0).
1 enda ravimitele (aga mitte toidulisanditele) ______ eurot/ kuus
2 KÜSIDA KUI VASTAJAL ON TEGEVUSPIIRANG (B03<3 VÕI B04-B09>1): abivahenditele, s.h hooldusvahenditele (kui neid kasutate) _____ eurot/ kuus
3 transpordikuludele arsti juurde, ravi- või hooldusasutusse _______ eurot/ kuus
4 KÜSIDA KUI E03=1: kõrvalabi või teenuste eest tasumiseks _______ eurot/ kuus
KÜSIGE H04-H05 KUI VASTAJA LEIBKONNAS ON LISAKS TEMALE TEISI LIIKMEID (A21> 1):
H04. Millisesse vahemikku jääb Teie leibkonna kogu netosissetulek ühes kuus?
Selle arvutamiseks liitke kõigi oma leibkonnaliikmete netosissetulekud. Leibkonna netosissetuleku moodustavad Teie leibkonnaliikmete kõik tulud (nt palk, ettevõtlusest või rendilt saadud tulud, pension, toetused vms.), millest on maha arvutatud riiklikud maksud (nt tulu-, sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks).
ÜKS VASTUS
1. Kuni 400 eurot 2. 401-600 eurot 3. 601-800 eurot 4. 801-1000 eurot 5. 1001-1500 eurot
19
6. 1501-2000 eurot 7. 2001- 2500 eurot 8. 2501-3000 eurot 9. 3001-3500 eurot 10. 3501-4000 eurot 11. üle 4000 euro 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi avaldada
H05. Kui Te mõtlete kogu oma leibkonna rahalisele toimetulekule, siis kas see on Teie
arvates…
ÜKS VASTUS
1. täiesti rahuldav 2. pigem rahuldav 3. pigem ebarahuldav 4. täiesti ebarahuldav 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi avaldada
H06. Kas Te soovite midagi täiendavalt lisada või kommenteerida?
____________
KUTSEKIRI:
Lugupeetud vastaja,
Kutsume Teid osalema uuringus „Elanikkonna tegevuspiirangud ja hooldusvajadus“. Uuringut
rahastab Sotsiaalministeerium ning seda viib läbi Turu-uuringute AS. Uuringu on kooskõlastanud
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee ja Andmekaitse
Inspektsioon.
Uuringu eesmärk on selgitada, milline on Eesti elanike füüsiline ja vaimne tervis, kui paljudel esineb
tervisest tulenevaid tegevuspiiranguid ning millist abi igapäevaseks toimetulekuks vajatakse. Uuringu
tulemuste alusel hindab Sotsiaalministeerium sotsiaalteenuste vajadust elanikkonnas ning töötab välja
edasised tegevussuunad.
Olete uuringu valimisse sattunud Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga, mis tagab selle, et valimis
on esindatud inimesed erinevatest Eesti piirkondadest. Kokku küsitletakse umbes 10 000 inimest. Teie
isikuandmeid ei seota Teie poolt küsitluses antud vastustega. Täpsem info isikuandmete töötlemise
ning andmekaitse kohta on leitav siit: VEEBILEHE AADRESS.
Uuringus on oodatud osalema vähemalt 16-aastased Eesti elanikud, sh ka need inimesed, kellel
terviseprobleeme pole!
Uuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringus osalemiseks palume Teil täita küsimustiku veebis.
Küsimustiku täitmine võtab aega keskmiselt 12-15 minutit (kui Teil esineb tegevuspiiranguid,
esitatakse Teile lisaküsimused ning vastamine võib võtta aega mõnevõrra kauem). Uuringule vastanute
vahel loositakse välja auhinnad (SISU TÄPSUSTUB).
Küsimustik avaneb siit: LINK
Palume täita küsimustiku hiljemalt KUUPÄEV. Kui Te ei saa/soovi küsimustikule veebis vastata, võib
Teiega /AEG/ ühendust võtta Turu-uuringute AS-i küsitleja, et viia läbi telefoni-intervjuu. Juhul, kui
Te selles uuringus osaleda ei soovi, saate oma keeldumisest anda märku siin: KEELDUMISE LINK
Uuringu kohta saab täiendavat infot veebilehelt VEEBILEHE AADRESS/ , e-maili aadressilt
kaja@turu-uuringute.ee, ja telefonilt 585 29 703.
Loodame, et nõustute selles uuringus osalema ning et see on Teie jaoks meeldiv ja huvitav!
Ette tänades,
Küsitlusjuht Kaja Södor (tel. 585 29 703, e-mail: kaja@turu-uuringute.ee)
ANKEEDI ALGUSESSE (TEKST AVANEB ANKEEDI LINGILE VAJUTADES):
Uuringu „Elanikkonna tegevuspiirangud ja hooldusvajadus“ eesmärk on selgitada, milline on Eesti
elanikkonna füüsiline ja vaimne tervis, kui paljudel elanikest esineb tervisest tulenevaid
tegevuspiiranguid ning millist abi igapäevaseks toimetulekuks vajatakse. Uuringut rahastab
Sotsiaalministeerium ning seda viib läbi Turu-uuringute AS.
Uuringus osalemine on vabatahtlik. Küsimustikule vastates on Teil õigus jätta vastamata Teie jaoks
ebamugavatele küsimustele või küsitlus katkestada. Samuti on Teil võimalik taotleda oma vastuste
kustutamist uuringu andmebaasist pärast küsitluse toimumist (kuni 30.08.2025) teavitades sellest
uuringu küsitlusjuhti kirjalikult (kaja@turu-uuringute.ee). Peale märgitud kuupäeva valimisse võetud
inimeste kontaktandmed kustutatakse, mistõttu pole vastajate tuvastamine enam võimalik.
Olete uuringu valimisse sattunud Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga. Sotsiaalministeeriumi
volitusel töötleb antud uuringu läbiviimise raames isikuandmeid Turu-uuringute AS. Selles uuringus
kasutatakse Teid otseselt tuvastada võimaldavaid andmeid (e-maili aadress ja telefoninumber) ainult
Teile uuringukutse saatmiseks ning vajadusel hilisemaks kontaktivõtuks telefoni teel, et viia läbi
intervjuu. Uuringu andmebaasis on need andmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on
pseudonüümitud. Isikuandmed hävitatakse hiljemalt 30.08.2025, pärast mida muutuvad
küsitlusandmed anonüümseteks. Uuringu tellijale (Sotsiaalministeeriumile) edastatakse andmed
anonümiseeritult. Uuringu tulemused avalikustatakse statistilise kokkuvõttena 2025. aasta lõpus
Sotsiaalministeeriumi veebileheküljel https://sm.ee/uudised-ja-pressiinfo/uuringud-ja-
statistika/labiviidud-uuringud
Uuringu kohta saab infot veebilehelt VEEBILEHE AADRESS/ , e-maili aadressilt kaja@turu-
uuringute.ee, ja telefonilt 585 29 703.
Uuringus osalemise eeltingimuseks on Teie kinnitus sellele, et olete uuringu eesmärkide ja
metoodikaga tutvunud ning nõustute oma isikuandmete töötlemisega.
MÄRKIGE RISTIGA:
[ ] Kinnitan, et olen tutvunud eeltoodud infoga, olen teadlik uuringu eesmärkidest ja metoodikast (sh
sellest, et uuringu käigus töödeldakse minu isikuandmeid) ning olen nõus uuringus osalema.
[ ] Ma ei ole nõus oma isikuandmete töötlemisega ega soovi uuringus osaleda
TELEFONIPÖÖRDUMISE TEKST:
Tere päevast/õhtust!
Ma helistan Teile uuringufirmast Turu-uuringute AS. Minu nimi on ....
Viime Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse
uuringut. Uuringu eesmärk on selgitada, milline on Eesti elanike füüsiline ja vaimne tervis, kui paljudel
esineb tervisest tulenevaid tegevuspiiranguid ning millist abi igapäevaseks toimetulekuks vajatakse.
Uuringus on oodatud osalema vähemalt 16-aastased Eesti elanikud, sh ka need inimesed, kellel
terviseprobleeme pole. Uuringu on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike
rakendusuuringute eetikakomitee ja Andmekaitse Inspektsioon.
Teie telefoninumber on valimisse sattunud Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga.
Rahvastikuregistrist saadud kontaktandmeid kasutame ainult kontaktivõtuks ning neid ei seota
küsitluses antud vastustega. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringu küsimustele vastamine võtab
aega keskmiselt 15 minutit. Kui Teil esineb tegevuspiiranguid, küsitakse nende kohta pisut täpsemalt
ning vastamine võib võtta mõnevõrra kauem.
Uuringu tulemused avalikustatakse 2025. aasta lõpus Sotsiaalministeeriumi veebileheküljel sm.ee
rubriigis Läbiviidud uuringud. Täpsemat infot selle uuringu kohta leiate Turu-uuringute AS-i
veebilehelt turu-uuringute.eu
Kas Teil on hetkel aega ja olete nõus selles uuringus osalema?
Jah
Ei
KUI JAH:
Kui mõni küsimus on Teie jaoks ebamugav, võite jätta neile vastamata. Samuti on Teil igal hetkel
õigus vastamine katkestada.
1
Lisa nr 4
Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine
Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu 2025 (edaspidi – uuring)
andmetöötluse eesmärk, seaduslikud alused, andmesubjektide ring, andmete töötlemise
protsessid ja osapooled ning tulemid on detailselt kirjeldatud teadusuuringu taotluses.
Sotsiaalministeeriumi kui uuringu tellija ja vastutava töötleja hinnangul ei toimu kavandatava
elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu 2025 raames füüsiliste isiklike
aspektide süstemaatilist või ulatuslikku hindamist, mis põhineb automaatsel isikuandmete
töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ning ei tehta sellisel hindamisel või andmeanalüüsil
põhinevaid otsuseid, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt
mõjutavad oluliselt füüsilist isikut.
Isiku otsest tuvastamist võimaldavad valimiandmed (andmekoosseis taotluse punktis 9.2)
pärib Turu-uuringute AS volitatud töötlejana rahvastikuregistrist. Need ei sisalda eriliigilisi
tunnuseid, vaid on mõeldud valimiisikutega kontakteerumiseks. Eriliigiliste isikuandmete
töötlemine toimub vaid selleks nõusoleku andnud inimeste puhul. Ehk andmestik, mis
sisaldab ka eriliigilisi andmeid, tekib vaid küsimustikule (taotluse lisa 1) vabatahtlikult
vastanud inimeste vastustest, kellele omistatakse uuringu tulemuste andmebaasis
universaalne ID number (nn UID). Sellised andmed uuringu tulemuste andmebaasis ei ole
isiku otsest tuvastamist võimaldavad. Pärast küsitlustööde läbiviimist ja küsitluse aluseks
olnud valimiandmebaasi kustutamist ei ole võimalik uuringuga kogutud pseudonüümitud
andmeid enam ka nn koodivõtmega konkreetse isikuga tagantjärgi kokku viia. Protsessi
detailne kirjeldus on toodud taotlus punktis 4 (viimane lõik).
Uuringu andmetöötluse, s.h isikuandmete töötlemise riskid on maandatud kõigi osapoolte
poolt (Rahvastikuregister, Turu-uuringute AS, Sotsiaalministeerium) selleks vajalike
turvameetmete igapäevase rakendamise kaudu. Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise
organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus on lisatud taotlusele
(Lisa 5). Rahvastikuregistri ja Sotsiaalministeeriumi puhul rakenduvad nende asutuse
infoturbe ja andmetöötluse reeglid, mis laienevad neis asutuses kõigi tööülesannete täitmisele.
Töötajad on teadlikud turvalise andmeedastuse reeglitest ja võimalustest, kõiki andmeid
töödeldakse üksnes õiguslikul alusel eesmärgipärasuse, minimaalsuse jt põhimõtteid
rakendades.
Hinnates isikuandmete töötlemise toimingutega kaasnevaid võimalikke ohte (art. 35 lg 7 p. c)
on võetud arvesse kirjeldatud andmetöötlemise iseloomu, ulatust ja konteksti. Valitud on
turvameetmed ohtude haldamiseks, jääkrisk on madal. Isikuandmeid ei väljastata
kolmandatele isikutele, keda ei ole taotluses määratletud, välja arvatud intsidentide ja
pöördumiste menetlemiseks vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele. Logiandmeid
töödeldakse vaid tuvastamaks kõrvalekaldeid normaalsest tööprotsessist ja vajadusel
intsidendi menetlemiseks.
Riski nimetus Riski
tõe-
näosus
Riski
mõju
Riski
tase
Lisamärkused Ettepanek riski
maandamiseks
Moodustatud
isikuandmete
kogumile
pääsevad ligi
1 2 Madal Isikustatud andmeid
ei tohi kasutada kogu
organisatsioonis, vaid
Ametijuhendites ja asutuste
põhimäärustes on kirjeldatud
isikute tegevused, s.h
konfidentsiaalsuskohustused
2
volitamata
töötajad
(väljaspoolt
organisatsiooni)
üksnes kindlate
eesmärkide
saavutamiseks selleks
volitatud isikute poolt
ja kooskõlas isikule
määratud
tööülesannete
täitmiseks.
seoses isikuandmete töötlusega,
kui töötajale on vastav
tööülesanne määratud.
Avaliku sektori töötajad on
läbinud andmekaitsealase
koolituse ja eksami.
Moodustatud
isikuandmetele
kogumile
pääsevad ligi
volitamata
kolmandad
isikud
1 3 Madal Andmete töötleja
peab tagama
organisatsiooniliste ja
turvameetmete kaudu
andmete töötlemise
riskide maandamise
(vt meetmete selgitusi
lisaks).
Tagada ligipääsuhalduse
süsteemide abil juurdepääs
andmetele üksnes selleks
volitatud isikutele (tehnilised
meetmed, korralduslikud
meetmed ja juhised).
Lisaks, kõigi andmete
edastamine toimub failidena
vaid krüpteeritud kujul, mille
saab avada vaid kokkulepitud,
konkreetseks isikuandmete
töötlemiseks volitatud töötaja.
Moodustatud
isikuandmete
kogumi volitatud
töötleja töötleb
isikuandmeid
puudulikul alusel
0 2 Madal Kui vastutav töötleja kasutab volitatud töötleja teenuseid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 28 lõigete 2 ja 4 tähenduses, peab selleks olema isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 28 lõike 3 tingimustele vastav õigusakt või leping (nt ka riigihange)
Uuringu lõpliku lähteülesande
alusel sõlmib vastutav töötleja
volitatud töötlejaga
hankelepingu, milles esitatakse
kõik asjakohased tingimused
isikuandmete kaitse üldmääruse
artikli 28 lõikes 3 sätestatust
lähtudes või lepitakse muul moel
täpsem andmevahetus kokku
(lähtudes teaduruuringu
taotluses kirjeldatud
eesmärkidest, tingimustest ja
protsessidest).
Kuna tegemist on andmete töötlusega teatud perioodil, peale isikuandmed kustutakse, on
mõju isikuandmetele ajutise iseloomuga (kasutusse jääb vaid uuringu tulemuste andmestik).
Andmete edastamine osapoolte vahel toimub ainult krüpteeritud kujul, samuti on
andmevahetuseks õigustatud osapooled ja isikud eelnevalt määratud. Seetõttu võib pidada
vähetõenäoliseks, et andmesubjekti isikuandmed saavad kättesaadavaks kolmandatele
isikutele ning et tekiks varalise või mittevaralise kahju realiseerumise reaalne oht.
Arvestades rakendatud meetmeid on isikule tekkiva võimaliku füüsilise, varalise või
mittevaralise kahju (nt maine kahju, rahaline kahju, identiteedivargus või –pettus,
diskrimineerimine (pp. 75) tekkimise tõenäosus vähetõenäoline.
Kokkuvõtvalt hindab uuringu tellija, et riskid on maandatud ja rakendatud meetmete
tulemusena ei teki andmesubjekti õigustele suurt ohtu isikuandmete kaitse üldmääruse
(2016/679/EU) artikkel 35 lõike 1 tähenduses.
Lisa 3
Isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste
turvameetmete kirjeldamise ankeet
Turu-uuringute AS
1. Töövahendite ja infovara turve Eesmärk: ruumide ja seadmete turvalisuse tagamine
1.1 Kas ligipääs isikuandmete töötlemise
ruumidesse on tagatud juhendite,
eeskirjade, korralduste ja käskkirjade
järgimisega ning ligipääsu andmist,
võtmist ja muutmist fikseeritakse
kirjalikult?
On reguleeritud töölepingus, spetsiaalset
kanderaamatut pääsu andmise, võtmise ja muutmise
kohta ei peeta.
1.2 Kuidas on reguleeritud koristaja(te)
ja/või tehniliste töötajate pääs
isikuandmete töötlemise ruumidesse?
Neile võimaldatakse juurdepääs ruumidesse
töövälisel ajal, kuid neil puudub võimalus
isikuandmetele ligi pääseda. Nendega on sõlmitud
konfidentsiaalsuskohustuse leping
1.3 Kas isikuandmete töötlemise ruumide
kohta kehtib alati nn „suletud uste ja
akende poliitika“ (st ruumi uksed on
lukustatud ning aknad on suletud, kui
kedagi ruumis ei viibi, sh ka hetkelisel
väljumisel)?
Jah, alati
1.4 Millega tagatakse, et vastuvõturuumist
ning teistest avalikest ruumidest
puudub pääs ilma volituseta isikutel
isikuandmete töötlemiseks
kasutatavatesse ruumidesse?
Tööruumide lukustamisega (kui oma personali sees
ei ole, siis kindlasti lukus)
Läbipääsu kontrollsüsteem (koodlukk) või
distantsilise läbipääsu süsteemi (puutevaba
(kiip)kaart) rakendamisega
1.5 Kas ruumid, kus töödeldakse
isikuandmeid on varustatud
valvesignalisatsiooniga ning on
kontrolli all ka peale tööaja lõppu?
Jah
1.6 Kas ruumid, kus töödeldakse
isikuandmeid, on varustatud
tuletõrjesignalisatsiooniga?
Jah, tuletõrjesignalisatsioon on olemas
2. Dokumentide ja andmekandjate turve Eesmärk: ära hoida andmete omavoliline lugemine, kopeerimine ja muutmine
2.1 Milliseid andmekandjaid Te
kasutate isikuandmete töötlemisel?
Valida võib mitu vastusevarianti
Failid arvuti/serveri kõvakettal – digitaalkujul
andmekandjad
2.2 Kus ja kuidas hoitakse
isikuandmetega paberdokumente?
Paberkujul ei hoitagi, kõik on digitaalne
2.3 Kus ja kuidas hoitakse
isikuandmetega teisaldatavaid
andmekandjaid (CD/DVD, USB
mälupulk, mälukaart, väline
kõvaketas vms)?
Neid ei kasutata
2.4 Kas kasutate viirus- ja
nuhkvaratõrje programme?
Viiruste ja nuhkvara avastamiseks/tõkestamiseks
kasutatakse spetsiaaltarkvara, mis tagab rünnete ja
viiruste efektiivse tuvastamise
WIN 10 Defender, C-cleaner, Vanematel masinatel
Avirat
2.5 Sisevõrgu kaitse Internetiga või
kolmanda poole võrguga on
tagatud …..
Ruuteri või tulemüüri kasutamisega
Sisevõrgu segmenteerimisega (parema kontrolli ja
viiruste/rünnete kaitstuse tagamiseks)
2.6 Kas on olemas infosüsteemi
andmete varukoopiate tegemise
alane strateegia?
Jah, varukoopiaid tehakse regulaarselt
3. Infosüsteemi turve Eesmärk: kasutusõiguste määratlemine ja kontroll ning kasutajate autentimine ja toimingute logimine
3.1 Te töötlete digitaalkujul
isikuandmeid………
Märkige ära kõik vastusevariandid,
mis Teie süsteemi kohta kehtivad
Lokaalses võrgus ja kogu süsteem asub tervenisti (sh
server, töökohaarvutid ja võrguseadmed) TU AS
kontrolli all asuvates tööruumides – toimub regulaarne
varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid
pidi asutusest väljaspool asuvasse virtuaalserverisse.
Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte
töötlemiseks). Isikustatud andmeid töödeldakse ainult
lokaalses arvutis. Isikustatud andmed on lokaalses
arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul
ajamomendil on andmefail alati krüpteeritud ja
ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti
BIOS ei käivitu ilma salasõna kasutamata, teine aste –
kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas
aste – isikustatud andmefail on krüpteeritud
registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda
turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest
lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse screensaver,
mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on
isikustatud andmefail alati ise ka salasõnaga kaitstud.
3.2 Millise rakendustarkvaraga Te
isikuandmeid töötlete?
(Palume esitada informatsiooni,
mis puudutab vaid isikuandmete
töötlemist)
Kasutusel on laiatarbetarkvara (teksti- ja
tabeltöötlustarkvara, nt MS Word, MS Excel, SPSS,
LibreOffice jms)
3.3 Kas on tagatud digitaalsete
isikuandmete algandmete kaitse, st
usaldatavuse?
Lisaks punktis 3.1 kirjeldatule tagatakse
andmetöötlustarkvaraga ja veebirakendusega, mis
peavad arvet (juurdepääsu logi) selle üle, kes andmeid
lisas, muutis, vaatas või kustutas.
3.4 Kas süsteemi sisenemiseks ehk
kasutaja autentimiseks kasutatakse
turvamehhanisme?
Jah, selleks on iga kasutaja personaalne kasutajanimi ja
parool
3.5 Kas kasutusel on paroolkaitse
reeglid?
Jah, kehtivad paroolikaitse reeglid
3.6 Kas on kindlaks määratud,
millistele andmetele omavad
erinevad kasutajad ligipääsuõigust?
Jah, süsteemikasutajal on juurdepääs ainult tööks
vajalikele andmetele
3.7 Kas on tagatud infosüsteemiga
ühenduse katkemine, kui seda
teatud aja vältel ei kasutata (nt 5
minuti jooksul)?
Jah
3.8 Kas on tagatud, et infosüsteem ei
võimalda uusi sisenemiskatseid ja
lukustab kasutajatunnuse, kui
ebaõnnestunud sisenemiskatsete
arv ületab teatud piiri (nt kui on
parooli sisestatud 3 korda valesti)?
Jah
3.9 Kas ja kuidas rakendate kaugtööd? Kaugtööd rakendatakse ja selleks kasutatakse turvatud
kanaleid
3.10 Kas isikuandmete andmehõiveks
kasutate pilvandmetöötlust?
Jah kasutame pilve, aga seda vaid andmete
varundamiseks, mitte töötlemiseks.
Kui kasutate pilvandmetöötlust
3.11 Mis tüüpi pilvetöötlemist te
kasutate?
Avaliku pilve ja privaatpilve kombinatsioon
3.12 Millist pilvandmetöötluse liiki
kasutatakse?
Pilveteenuse pakkuja haldab nii riistvara,
operatsioonisüsteemi kui rakendust. TU AS kasutab
pilveteenust ainult andmete varundamiseks. Isikustatud
andmete töötlus toimub ainult TU AS lokaalsetes
arvutites.
3.13 Kuidas on reguleeritud teenuse
kasutaja (vastutav töötleja) ehk Teie
ja teenuse pakkuja (volitatud
töötleja) suhe?
Lepinguga, sh EULA (end-user license agreement ehk
lõppkasutaja litsentsileping)
3.14 Nimetage pilvandmetöötluse
teenuse pakkuja asukoha riik.
Iirimaa, Rootsi kuningriik
3.15 Kas pilvandmetöötluse pakkuja
tagab piisava andmekaitse taseme
(vt taotluse küsimus 9)?
Pilvetöötluse pakkuja tagab piisava taseme.
4. Turvameetmed andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate
transportimisel Eesmärk: vältida isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist ning saada teada, millal, kellele
ja millised isikuandmed edastati
4.1 Millisel kujul Te isikuandmeid
kolmandatele osapooltele edastate?
Krüpteeritud andmed (digitaalkujul) nende
edastamisega üle turvatud võrgu, selleks on loodud
vastav juurdepääsuliides
4.2 Kuidas isikuandmeid sisaldavaid
paberdokumente ja teisaldatavaid
andmekandjaid transporditakse (nt
töötlemiskoha muutumisel,
kolimisel või erinevate
töötlemiskohtade vahel vms)?
Neid ei transpordita
4.3 Kuidas peate arvet, kellele, millal ja
milliseid isikuandmeid edastate?
Andmete edastamise kohta infosüsteemist peetakse
vastavat automaatset logi, kus nähtub üheselt, kellele ja
millisel põhjusel on andmeid edastatud (nt kasutusel
oleva tarkvara kaudu andmete edastamisel)
5. Turvapoliitika Eesmärk: organisatsiooni töökorraldus, mis võimaldab täita infoturbemeetmeid (varundamine, hävitamine, siseeskirjade
kehtestamine ja töötajate vastav koolitamine)
5.1 Millisele andmekandjale või
süsteemile Teie infosüsteemi
isikuandmetest varukoopia
tehakse?
Incremental backup koos erinevate versioonide
haldusega, Amazon Iirimaal asuvates serverites
5.2 Kuidas on korraldatud varundatud
andmete (koopiate) turvaline
hoidmine?
Varukoopia asub Amazoni Iirimaal asuvates serverites
(S3)
5.3 Kuidas Te hävitate isikuandmeid
sisaldavaid paberdokumente?
Paberdokumente ei töödelda
5.4 Kas Teie asutusel on tegevuskava,
juhuks kui infosüsteemi
(andmekogu) töö on häiritud või on
katkenud pikemaks perioodiks (üle
24 tunni) ning kas on olemas
infosüsteemi töö (andmekogu
algseisu) taastamise kava?
Jah
6. Muud
6.1 Kinnitan, et meil on infosüsteemidesse autentimise ja isikuandmetele
juurdepääsu reguleerimise juures võetud aluseks töötajate tööülesanded
ning töötajatel puudub ligipääs oma tööülesannete täitmiseks
mittevajalikele isikuandmetele
Jah
6.2 Kinnitan, et organisatsioonis peetakse arvestust isikuandmete töötlemisel
kasutatavate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides seadme nimetuse,
tüübi, asukoha, seadme valmistaja nime ning tarkvara nimetuse, versiooni,
valmistaja nime ja kontaktandmed
Jah
6.3 Kinnitan, et olen teadlik sellest, et pilvandmetöötluse kasutamisel tuleb
vajadusel taotleda Andmekaitse Inspektsioonilt luba isikuandmete
edastamiseks ebapiisava andmekaitse tasemega riiki
Jah
6.4 Kinnitan, et meil ei säilitata isikuandmeid kauem, kui näevad ette
õigusaktides sätestatud säilitustähtajad. Juhul, kui õigusaktides
organisatsiooni poolt töödeldavatele isikuandmetele säilitamise tähtaegu ei
ole määratud, ei säilitata isikuandmeid kauem kui hetkeni, millal on
isikuandmete algse kogumise eesmärk saavutatud
Jah
6.5 Kinnitan, et meil tehakse kõikvõimalik tagamaks kogutud isikuandmete
õigsus ja viimane seis. Juhul, kui organisatsiooni töötajatele saab teatavaks
asjaolu, et kõik või osa organisatsiooni valduses olevatest isikuandmetest on
ebaõiged, suletakse ebaõiged isikuandmed ning võetakse viivitamatult
kasutusele vajalikud abinõud ebaõigete isikuandmete täiendamiseks ja
parandamiseks
Jah
6.6 Kinnitan, et ebaõigete isikuandmete täiendamise või parandamise korral
säilitatakse ka ebaõiged isikuandmed märkusega nende kasutamise aja
kohta. Isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, suletakse kuni
isikuandmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete
väljaselgitamiseni
Jah
6.7 Kinnitan, et isikuandmete parandamise korral teavitatakse viivitamata
kolmandaid isikuid, kellelt isikuandmed saadi või kellele isikuandmeid
edastati, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt
suuri kulutusi
Jah
6.8 Kinnitan, et kõikide isikutega (füüsilised-, juriidilised- ja avalik-õiguslikud
juriidilised isikud), kes pääsevad või võivad pääseda ligi isikuandmetele, on
sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping või konfidentsiaalsuskohustuse
nõue on mõne muu dokumendi lahutamatuks osaks (töölepingu vms)?
Jah
6.9 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel
isikuandmetega on tutvunud kõikide isikuandmete kaitset puudutavate
õigusaktide ja dokumentidega
Jah
6.10 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel
isikuandmetega on läbinud infoturbealase koolituse
Jah
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada
Uuringu pealkiri Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring 2025
Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik
eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
Jah
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul
puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka
eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh
tema nimi ja kontaktandmed)?
Jah
Sotsiaalministeeriumi
andmekaitsespetsialisti
kontakt:
andmekaitse@sm.ee
Isikuandmeid töötleb
volitatud töötleja
Turu-uuringute AS:
andmekaitsespetsialisti
kontakt: Tõnis Stamberg
(tel. 566 000 49, e-post:
tonis@turu-uuringute.ee)
Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
Ei ole, aga taotlus
eetikakomiteele on
esitatud
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või
selle kavand.
Jah, seejuures
andmesubjekti eriliiki
andmete töötlemine
toimub tema nõusolekul.
1. Vastutava töötleja üldandmed2
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium
1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud
ja asutused volitatud töötlejad.
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
70001952
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tiina Linno
Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika
osakonna analüütik
tiina.linno@sm.ee, Tel 52 83118
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Sotsiaalministeerium antud uuringu raames
isikuandmeid ei töötle.
Isikuandmed liiguvad registripidajalt
krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale
(Turu-uuringute AS). Andmete töötlemine
toimub volitatud töötleja ruumides (Pärnu mnt.
102, A-korpus, 11312 Tallinn).
2. Volitatud töötleja üldandmed3
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja
telefoninumber
Turu-uuringute AS
10220984
Pärnu mnt 102, A-korpus, 11312 Tallinn
Vaike Vainu
Uuringu projektijuht
Turu-uuringute AS
https://turu-uuringute.eu/
vaike@turu-uuringute.ee, Tel +372 5852 9709
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik
alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi
viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil
läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest
nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja
arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või
arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse sea-
duse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi
ministeeriumide ülesandeks oma valitse-
misalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse
ning selle finantseerimise korraldamine.
2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna
piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille §
67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valit-
semisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaal-
hoolekande ning pensionisüsteemi kavanda-
mine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüs-
teemide piiriülene koordineerimine, laste õi-
guste tagamine ja heaolu edendamine, puu-
dega inimeste elukvaliteedi edendamine ja
sellealase tegevuse koordineerimine, rahva
tervise kaitse, tervisehoid ja tervisesüsteemi
arendamine, ravikindlustus, ravimid ja me-
ditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide
eelnõude koostamine.
3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab
taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.
3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministee-
riumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse
20.03.2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalminis-
teeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimää-
rus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on minis-
teeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õi-
gusaktides sätestatud pädevuse piires korral-
dus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalve-
toimingute tegemine oma valitsemisalas,
lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud
ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest
eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis
sätestatud osakondade põhiülesannetest.
4. Põhimääruse 4. peatükis on osakondade põ-
hiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 6 sätes-
tatud, et analüüsi ja statistika osakonna põ-
hiülesanne on luua eeldused ministeeriumi
poliitikakujundamise protsessi teadmistepõ-
hisusele, et tagada objektiivne ülevaade ter-
vise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja ra-
kendatud või kavandatava poliitika mõju-
suse.
5. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 kohaselt
loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva rii-
givõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse
poliitika kujundamise eesmärgil. Nende
koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õi-
gus teha päringuid teise vastutava või volita-
tud töötleja andmekogusse ning töödelda
saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspekt-
sioon kontrollib enne nimetatud isikuand-
mete töötlemise algust käesolevas paragrah-
vis sätestatud tingimuste täitmist.
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis
selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa
uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Isikuandmete töötlemise eesmärk on küsitlusuuringu teel saada ülevaade Eesti 16-aastaste ja
vanema elanikkonna tegevuspiirangutest ja hooldusvajadusest, sh kasutatavatest teenustest ning
teenuste ja abivahendite vajadustest. Küsitlusuuringu läbiviimise vajaduse tingib muude
andmeallikate (sh registriandmete) piiratus nimetatud valdkondades. Registriandmed (ametlikult
tuvastatud puude, töövõimekao või vähenenud töövõime esinemise kohta) annavad
tegevuspiirangute esinemisest ja vastavalt ka kõrvalabi, s.h hooldusvajadusest elanikkonnas vaid
osalise pildi, mistõttu on antud teemal läbi viidud ka küsitlusuuringuid, millest viimane
(põhjalikum) toimus aastal 2020.
Kavandatav uuring on seega jätku-uuring, mille eesmärgiks seekord on analüüsida uuringuga
kogutavaid andmeid täpsemalt Eesti piirkondlikes lõigetes (s.h võimalusel maakondade võrdluses).
Võrreldes 2020. aasta uuringuga on 2025. aasta uuring seetõttu kavandatud lühema ankeedi, kuid
oluliselt suurendatud valimiga, et saavutada esinduslik valimi suurus ka maakondades ning täpsem
ülevaade neis elavate tegevuspiiranguga inimeste osas. Elanikkonna suhtes esinduslik uuring
eeldab küsitlusmeetodi kasutamist, mis omakorda eeldab usaldusväärseima tulemuse saamiseks
osaliselt isikupõhise valimi kasutamist Rahvastikuregistri baasil. Selleks taotleme käesolevaga
Andmekaitse Inspektsiooni luba Rahvastikuregistri andmete kasutamiseks valimi moodustamise ja
uuringukutsete saatmise eesmärgil.
Metoodika ülevaade Andmekogumine on kavas läbi viia läbi kiiruuringutena Sotsiaalministeeriumi ja Turu-uuringute
AS-i vahel 31. oktoobril 2023 sõlmitud raamlepingu nr. 1.8-2/2282-1 raames (allpool kirjeldatud
metoodika on kooskõlas raamlepingu tingimustega). Andmekogumiseks kasutatakse 5
küsitluslainet (kiiruuringut) umbes 2-nädalase intervalliga (kaks korda kuus), mis on esialgselt
kavandatud 2025. aasta aprilli II poolest 2025. a juuni lõpuni (või vajadusel hilisemal perioodil
kokku kestusega 2,5-3 kuud, arvestades küsitluse tegelikku algusaega). Kõigis küsitluslainetes
toimub andmekogumine sama metoodikaga, sh sama ankeeti kasutades. Kuigi küsitluse
andmekogumine on jaotatud lainetesse, koondatakse erinevate lainete andmed ühtsesse
koondandmebaasi, st sisuliselt on tegu ühe tervikliku uuringuga, mille küsitluslainete aluseks on
ühtne valim. Et vähendada registripidaja koormust valimite koostamisel ja väljastamisel ning
tagada, et iga küsitluslaine toimumise ajaks on valim olemas, päritakse kogu valim
rahvastikuregistrist korraga ühes osas. Küsitluslainete ja ühtse valimiväljavõtu eesmärgiks on seega
eelkõige tagada küsitluse sujuv korraldus ning 5 küsitluslaine koondandmestik, mis on aluseks
uuringu andmeanalüüsile.
Iga küsitluslaine valim hõlmab järgnevaid alamvalimeid:
1. kogu Eesti (elanikkonna) suhtes esinduslik põhivalim suurusega 1000 vastajat (5 laine peale
kokku 5000 vastajat)
2. Ida-Virumaa suhtes esinduslik lisavalim suurusega 250 vastajat (5 laine peale kokku 1250
vastajat)
3. ülejäänud Eesti regioonide suhtes esinduslik lisavalim suurusega 750 vastajat (5 laine peale
kokku 3750 vastajat).
2020. aastal läbi viidud tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringust ilmnes, et regionaalses
vaates on erilist tähelepanu vajavaks piirkonnaks Ida-Virumaa, kus kõrge toimetulekuriskiga
inimeste osatähtsus ning täiendavaid abivahendeid/teenuseid vajavate inimeste osakaal oli Eesti
keskmisest kõrgem. Ida-Virumaa osakaalu suurendamine lõppvalimis (lisavalimite kasutamise
näol) võimaldab teha selle regiooni kohta täpsemaid järeldusi, sh täpsemalt vaadelda alamrühmi
(nt vanuserühmad, tegevuspiiranguga inimesed) antud regiooni sees.
Valimi moodustamisel kasutatakse järgnevaid allikaid:
1. Juhuvalikuga genereeritud telefoninumbrid.
Telefoninumbrite andmebaasi genereerib arvutiprogramm, lisades etteantud tüvenumbrile
juhuslikult valitud lõpunumbrid.
2. Turu-uuringute AS-i veebipaneel.
Veebipaneel koosneb inimestest, kes on andnud kirjaliku nõusoleku selleks, et Turu-
uuringute AS neile uuringukutseid saadaks (mis ei kohusta neid samas küsitlustes osalema).
Veebipaneelist moodustatakse valimid stratifitseeritud juhuvalikuga soo, vanuserühma,
rahvuse ja regiooni alusel moodustatud kihtidest.
3. Rahvastikuregistri (RR) valim.
Rahvastikuregistrist moodustatakse valimid juhuvalikuga vähemalt 16-aastaste Eesti
elanike andmetest (isikupõhiste valimitena). Põhivalimi moodustamisel võetakse aluseks
kogu Eesti elanikkond ning Ida-Virumaa ja teiste Eesti regioonide lisavalimite
moodustamisel vastavate regioonide elanikud.
Arvestades uuringust keeldumisi ning võimalikke vigasid kontaktandmetes on eeldatav
vastamisaktiivsus juhuvalikuga genereeritud telefoninumbrite valimis ning rahvastikuregistri
valimis 20% ning Turu-uuringute AS-i veebipaneelis 25%. Selleks, et saavutada planeeritud
lõppvalimi suurus (10 000 vastajat), on vajalik algvalimisse võtta kontakte (valimiisikuid)
suuremal arvul. Valimidisaini täpsem kirjeldus on toodud taotluse punktis 9.
Küsitlusinstrumendiks on struktureeritud ankeet (vt Lisa 1), millele vastamise eeldatav keskmine
kestus on ca 15 minutit. Andmekogumine viiakse läbi telefoni- ja veebiküsitluse kombineeritud
meetodil (vt Lisa 2 ja 3). Veebiküsitluse valimisse võetud inimestele (sh rahvastikuregistri valimile)
saadetakse uuringukutse e-mailiga. Uuringukutse sisaldab lühidat selgitust uuringu eesmärkide,
andmekaitse ja osalemise vabatahtlikkuse kohta, uuringu läbiviijate kontaktandmeid ning linki
elektroonilisele küsitlusankeedile. Juhul, kui veebivalimisse võetud inimene küsitlusele ei vasta
ega teavita keeldumisest, saadetakse talle kuni kaks meeldetuletuskirja. Rahvastikuregistri valimi
puhul viiakse madalama vastamisaktiivsusega rühmades lisaks veebiküsitlusele läbi ka
telefoniküsitlus. Telefoniküsitluse valimisse võetud telefoninumbril kontakti saades tutvustab
küsitleja uuringut, kontrollib, kas valimisse sattunud isik kuulub sihtrühma, selgitab osalemise
vabatahtlikkust ning küsib nõusolekut küsitluses osalemiseks. Nõusoleku saamisel viib küsitleja
läbi intervjuu või lepib kokku aja selle läbiviimiseks. Numbritele, millel kontakti ei saada, tehakse
minimaalselt 3 korduskõnet, mis jaotatakse erinevatele nädalapäevadele ja kellaaegadele, et
valimiisikuga kontakti saamise võimalus oleks võimalikult suur.
Küsitlustöö läbiviimisel järgitakse ESOMAR-i avaliku arvamuse küsitluse reegleid. Valimisse
võetud isikuid teavitatakse sellest, et küsitluses osalemine on vabatahtlik ning et nende vastuste
konfidentsiaalsus on tagatud.
Küsitlustöös seatakse eesmärgiks saavutada lõppvalim, mis on proportsionaalne elanikkonna
jagunemisele soo, vanuserühma, rahvuse (või emakeele) ning elukoha lõikes. Reeglina on
küsitlusuuringutes vastamisaktiivsus erinevates elanikkonnarühmades erinev, sealjuures madalam
kipub see olema noorimas ja vanimas vanuserühmas, meeste, muudest rahvustest või madalama
haridusega inimeste seas. Küsitlusplatvormil kogunevad eri meetoditel (telefon, veeb) kogutud
andmed ühtsesse andmebaasi, mis võimaldab erinevate vastajagruppide täitumist jooksvalt jälgida.
Madala vastamisaktiivsusega gruppide järele aitamiseks rakendatakse vajadusel järgnevaid
meetmeid:
1. Telefoniküsitluse osas rakendatakse kvoote (st alatäitunud rühmadesse otsitakse sobivaid
vastajaid sihipäraselt);
2. Turu-uuringute AS-i veebipaneeli puhul suunatakse alatäitunud rühmadesse rohkem
meeldetuletuskirju või võetakse veebipaneelist kasutusele lisavalimid;
3. Rahvastikuregistri valimite puhul võetakse madala vastamisaktiivsusega rühmadesse
kuuluvate inimestega peale veebiküsitluse lõppemist kontakti telefoni teel, et koguda
puuduolevad ankeedid telefonitsi (või paluda valimiisikutel täita ankeet veebis).
Küsitluse käigus ei koguta muid andmeid peale ankeedis küsitud andmete. Küsitlusandmete failis
on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud.
Peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist valimisse sattunud
inimeste kontaktandmed ja küsitlusandmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail (koodivõti)
kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse statistilise andmeanalüüsi eesmärgil
anonümiseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.
Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse statistilise andmeanalüüsi eesmärgil tähtajatult
Sotsiaalministeeriumi serveris ning sellele on ligipääs ainult Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja
statistika osakonna analüütikutel. Kolmandatel osapooltel on küsitlusandmete failile võimalik ligi
pääseda ainult täiendava statistilise andmeanalüüsi eesmärgil ja põhjendatud taotluse korral (sel
juhul sõlmitakse andmete kasutamiseks ka kirjalik leping).
Sotsiaalministeerium säilitab küsitlusandmete anonümiseeritud faili tähtajatult. Anonümiseeritud
andmefailis sisalduvad küsitlusankeedist pärinevad andmed ning küsitlustööd kirjeldavad
tehnilised tunnused (nt küsitlusmeetod, ankeedi täitmise kestus). Selles andmefailis puuduvad
vastajate isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed (nimi, e-maili aadress, telefon). On olemas
võimalus (kuigi väike), et osa ankeedis märgitud taustateabest võib kombineeritud kujul
võimaldada küsitluses osalenute (kaudset) tuvastamist. Samas on küsitlusandmete säilitamine
(agregeerimata kujul) vajalik, et tulevikus infovajaduste tekkides oleks andmete põhjal võimalik
teostada täiendavaid analüüse (hilisemaid infovajadusi on uuringu läbiviimise hetkel keeruline
prognoosida). Küsitlusandmeid ei tehta laiemale avalikkusele kättesaadavaks. Peale
küsitlusandmete üleandmist Sotsiaalministeeriumile säilitab see tellijana need spetsiaalses piiratud
juurdepääsuga kataloogis ning neile omavad juurdepääsu ainult Sotsiaalministeeriumi analüütikud.
Anonümiseeritud küsitlusandmete põhjal koostatakse statistiline analüütiline raport, kus küsitluse
tulemused esitatakse suuremate gruppide (kõik vastanud, vanuserühmad vms) kohta, st üksikute
vastajate tuvastamine on välistatud. Raport avaldatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik
uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Rahvastikuregistri valimi kasutamine võimaldab jõuda soovitud suuruses lõppvalimini (10 000
vastajat), s.h jõuda Ida-Virumaa sihtrühmani, kuna uuringufirmade veebipaneelid jääksid selle
jaoks liiga väikseks ning muude küsitlusmeetodite kasutamine, sh telefoniküsitluse osakaalu
suurendamine (juhuvalikuga genereeritud numbrite valim) tõstaks küsitlustööde maksumust üle
ettenähtud piiri. Samuti võimaldab rahvastikuregistri valimi kasutamine saavutada veebiküsitluse
osas eripalgelisema valimi, hõlmates ka neid inimesi, kes veebipaneelidesse ei kuulu. Kokkuvõttes
võimaldab see jõuda elanikkonna hoiakuid tervikuna paremini peegeldava tulemuseni.
Valimiisikute kontaktandmeid (e-maili aadress, telefon) kasutatakse uuringukutse ja
meeldetuletuste saatmiseks ning vajadusel kontaktivõtuks telefoni teel.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Uuringu tulemused on vajalikud Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundamises 2026. aastal
läbiviidava hooldereformi rakendamise uuringu sisendina ja Euroopa Liidu Struktuurivahendite
2028+ vahendite planeerimises ning muudes tegevustes, kus ajakohane info võimaldab arvestada
uuringu sihtrühma tegelike vajadustega. Piirkondlikud andmed võimaldavad
poliitikakujundamises arvestada erinevas vanuses ja erinevates Eesti piirkondades elavate 16-
aastaste ja vanemate elanike sotsiaalhoolekande (sh sotsiaalteenuste) vajadustega lähiaastatel,
suunates ressursse ja kujundades poliitikaid täpsemalt vastavalt sellele.
Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ on prognoositud, et vanemaealiste osakaal
rahvastikus suureneb ja puudega inimeste arv kasvab. Vaja on parandada elukeskkonna
ligipääsetavust ja leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis
ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Heaolu
arengukava 2023–2030 kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse
ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete
hooldusvõimaluste järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk arendada sotsiaalteenuste
pakkumist ja korraldust ning parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Lisaks on eakate ning
puudega ja psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks võetud suund iseseisvat
toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ja hoolekandesüsteemi
deinstitutsionaliseerimisele. Sealjuures teenib uuring otseselt Heaolu arengukava 2023–2030
elluviimiseks püstitatud kaht alaeemärki:
alaeesmärk 3: vanemaealised (Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on
tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad)
alaeesmärk 4: sotsiaalhoolekanne (Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste
heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu)
Seega on analüüs vajalik Heaolu arengukava alaeesmärk 2 ja alaeesmärk 3 täitmisse. Uuringust
saadud tulemusi kasutatakse ka üldistatud kujul Sotsiaalministeeriumi majasisestes ja
avaldatavates analüüsides.
Kuna Statistikaamet ega ka ükski riiklik register elanikkonna tegevuspiirangute ning
sotsiaalteenuste- ja hooldusvajaduse kohta detailsemaid andmeid ei ole kogunud, siis viis
Sotsiaalministeerium 2020. aastal elanikkonna seas läbi Elanikkonna tegevuspiirangute ja
hooldusvajaduse uuringu ning edaspidi on plaanis läbi viia ka regulaarseid kordusuuringuid.
Uuringut rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste "Pikaajalise hoolduse
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ (2021-2027.4.09.23-0002) raames, mis keskendub
eeskätt hoolekandevaldkonna vastutusalas olevate tegevuste, sh sotsiaalteenuste arendamisele ja
ümberkorraldamisele kogukonnapõhisuse suunas, ent ka tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna
senisest tõhusamale integreerimisele, koostööle ning koostoimimisele.
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.
Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu küsitlustoimingute
läbiviimine, statistilise umbisikustatud andmebaasi loomine ja statistiline analüüs, lähtudes
isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5.
Rahvastikuregistrist moodustatavasse valimisse päritakse ainult need andmed, mis on
hädavajalikud uuringu küsitlustoimingute läbiviimiseks (kontaktivõtuks ja valimi
proportsionaalsuse jälgimiseks). Rahvastikuregistri valimisse kuuluvad inimesed on tuvastatavad
ainult läbi e-maili aadresside ja telefoninumbrite (inimeste nimesid valimisse ei pärita). Valim
päritakse 5-kordses mahus, mis on minimaalne kogus, et saavutada lõppvalimi arvuks vajalik
10 000 vastajat. Seega on antud uuringu puhul täidetud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõuded
(andmekaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)).
Rahvastikuregistrist juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes on igal inimesel täielik õigus
otsustada, kas ta soovib küsitlusele vastata või sellest keelduda. Ehk on täidetud üldmääruse
põhjenduspunkti 42 nõuded andmesubjekti vaba valikuvõimaluse ja nõusoleku tagasivõtmise
võimaluse kohta. Igale veebivalimisse võetud isikule saadetakse uuringusse kaasamiseks
eelteavitus, millel on uuringut läbiviiva töötleja kontaktandmed, kuhu oma otsusest teatada.
Eelteavituskirjas teavitatakse vastajat uuringu eesmärkidest, andmekaitsest ning sellest, et uuringus
osalemine on vabatahtlik. Kirjas sisaldub ka veebilink küsitlusankeedile. Juhul, kui valimisse
sattunud isik ei teavita uuringu läbiviijat keeldumisest ega täida küsitlusankeeti veebis, saadetakse
talle teatud aja möödudes e-mailiga kuni kaks meeldetuletuskirja, mille järel võtab uuringu läbiviija
valimiisikuga kontakti ning pakub võimalust täita ankeet telefoniintervjuu vormis. Soovi korral on
valimiisikul võimalik uuringust keelduda ka siis. Samuti on võimalik oma nõusolek tagasi võtta
küsitlustöö perioodi jooksul peale küsitluse toimumist – sel juhul kustutatakse vastaja ankeet
küsitlusandmete failist. Peale andmete anonümiseerimist (st peale 30.09.2025) pole vastajate
tuvastamine küsitlusandmete failis, ning seega ka üksikute vastajate vastuste kustutamine, enam
võimalik.
Uuringu läbiviijate hinnangul ei kahjusta isikuandmete töötlemine antud uuringu raames
andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kohustusi. Uuringu lõpptulemuseks on andmete
statistiline analüüs ja üldistused, mida kasutatakse sotsiaalhoolekandepoliitika otsuste
kujundamiseks ja arendustegevuseks.
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?
Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)
isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad
töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.
Kontaktivõtuks vajalikud isikuandmed edastab rahvastikuregister Turu-uuringute AS-le
krüpteeritud kujul. Isikuandmeid hoiustatakse Turu-uuringute AS-i serveris, järgides andmete
turvalise hoiustamise nõudeid.
Isikuandmeid töödeldakse ainult digitaalkujul (paberkandjal neid ei töödelda). Digitaalkujul
isikuandmete töötlemine toimub lokaalses võrgus. Kogu süsteem asub tervenisti (sh server,
töökohaarvutid ja võrguseadmed) Turu-uuringute AS kontrolli all asuvates tööruumides.
Isikustatud andmed on lokaalses arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul ajamomendil on
andmefail alati krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti BIOS ei käivitu
ilma salasõna kasutamata, teine aste – kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas aste –
isikustatud andmefail on krüpteeritud registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda
turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse
screensaver, mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on isikustatud andmefail alati ise ka
salasõnaga kaitstud.
Toimub ka regulaarne andmete varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid pidi asutusest
väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte
töötlemiseks). Pilveteenuse pakkuja (Amazon) server asub Iirimaal.
Andmetele on ligipääs Turu-uuringute AS-i uuringujuhil ning küsitlusjuhil. Telefoniküsitluse
etapis on valimisse võetud inimeste isikuandmetele ligipääs ka küsitlust teostavatel küsitlejatel
(kellega sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud). Küsitlejal on ligipääs ainult nende inimeste
isikuandmetele, kellega tema küsitluse läbiviimiseks ühendust võtab. Isikuandmed kustutatakse
peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (hiljemalt 30.09.2025).
Andmete kustutamise kinnitamiseks allkirjastavad Turu-uuringute AS ja Sotsiaalministeerium
andmete hävitamist kinnitava akti.
Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse Sotsiaalministeeriumi serveris tähtajatult.
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.
Rahvastikuregistrist päritakse 16-aastaste ja vanemate elanike isikuandmed. Planeeritud vastajate
arv (lõppvalim) on 10 000, millest Rahvastikuregistri valimist pärinevad vastajad moodustavad
eeldatavasti ca 62,5% (6250 vastajat). Arvestades kogemusi teiste sarnase metoodikaga tehtud
küsitlusuuringute keeldumismääradest on sellel arvul vastuste kogumiseks vajalik
Rahvastikuregistrist tellida valimibaas viiekordses mahus (kokku 31 250 inimese kontaktandmed).
Tellitav valim jaguneb järgnevalt:
6250 inimest üle-Eestilises põhivalimis
6250 inimest Ida-Virumaa lisavalimis
18 750 inimest teiste regioonide (peale Ida-Virumaa) lisavalimis.
4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite
44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server
asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
Valimiisikute isikuandmete päring tehakse päringu teostamise päeva seisuga.
Uuringu küsitlustööd toimuvad eeldatavasti 2025. aasta aprilli II poolest juuni lõpuni. Kui
küsitlustööde algus lükkub mingil põhjusel edasi, toimuvad küsitlustööd 2,5-3 kuu jooksul alates
küsitlustööde tegelikust algusest.
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks
just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).
Rahvastikuregistrist päritakse valimisse järgnevad andmed:
valimiisiku e-maili aadress
kontakttelefon
elukoht (maakond, eraldi Tallinn ja selle linnaosa)
sugu, vanus ja emakeel
Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu küsitlustööde (kontaktivõtt ja lõppvalimi
proportsionaalsuse jälgimine) läbiviimiseks hädavajalikud. Valimiisiku e-maili aadress on vajalik
kontaktivõtuks, et edastada uuringukutse (koos lingiga küsitlusankeedile) ning
meeldetuletuskirjad. Telefoninumbrit kasutatakse selleks, et madala vastamisaktiivsusega
rühmades viia läbi täiendav küsitlus telefoni teel (juhul, kui valimisse võetud inimene ei täida
ankeeti veebis ega anna teada keeldumisest). Elukoha, soo, vanuse ja emakeele andmed on
vajalikud taustainfona valimi proportsionaalsuse jälgimiseks, et telefoniküsitluse etapis teha
kõnesid vaid nendesse rühmadesse kus ankeete on puudu (st kus vastamisaktiivsus veebiküsitluse
etapis oli madalam).
9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.
Rahvastikuregister
Küsitlusankeediga kogutavad andmed on pseudonüümitud, st valimiisikute kontaktandmed on
asendatud unikaalse numbriga.
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on
valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
Kuna rahvastikuregistril on olemas ametlik andmete taotlemise keskkond ja kord, siis ei ole vaja
eelnev ühenduse võtmine, aga registrilt andmete taotlemiseks on vajalik AKI luba.
10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda
tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud
töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.
Kogutud andmed pseudonümiseerib volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) andmekogumise etapis.
Peale pseudonümiseerimise aluseks olev faili (koodivõtme) kustutamist (mis toimub peale
küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist) säilitatakse küsitlusandmeid
anonümseeritud andmefailina, mille puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub
võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani).
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
Pseudonümiseeritud andemetes sisaldub valimiisiku unikaalne number, küsitlusankeedist
tulenevad andmed (ankeet on lisatud taotlusele), küsitleja number ning intervjuu algus- ja lõpuaeg.
10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
Valimiisikute isikuandmeid sisaldavat faili ning küsitluse vastuste faili omavahel ei seota.
Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed
on pseudonüümitud. Koodivõtit säilitab andmete volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) kuni
küsitlustööde lõppemiseni ja andmete kvaliteedikontrolli lõpetamiseni. Hiljemalt 30.09.2025
kustutatakse nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail kui ka rahvastikuregistrist saadud
kontaktandmete fail. Peale seda säilitatakse küsitlusandmeid anonümseeritud andmefailina, kus ei
sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
Pesudonümiseeritud andmete koodivõtit säilitatakse kuni küsitlusandmete kvaliteedikontrolli
lõpetamiseni (eeldatavalt kuni 30.09.2025). Pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine
kuni küsitlustööde lõppemiseni võimaldab küsitlusandmete failist kustutada nende vastajate
ankeedid, kes võtavad oma nõusoleku tagasi peale intervjuu toimumist. Samuti on
pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine vajalik küsitluse kvaliteedikontrolli
teostamiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks (juhul, kui tekib kahtlusi mõne küsitleja töö
kvaliteedi osas, võetakse valimisse sattunud inimesega ühendust, et küsida intervjuu toimumise
fakti kohta).
Elektroonilised isikuandmed (kontaktandmete fail ja pseudonümiseeritud andmete koodivõti)
kustutatakse peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (hiljemalt
30.09.2025).
11. Kas andmesubjekti teavitatakse
isikuandmete töötlemisest? Jah/ei
Ei
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Andmesubjekte ei teavitata ette nende
isikuandmete töötlemisest Rahvastikuregistris
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas
teavitatakse.
Juhul kui inimene satub juhuvalikuga valimisse,
siis pöördutakse tema poole kas kirjalikult
(veebiküsitlus) või suuliselt (telefoniküsitlus)
uuringukutsega, kus teda informeeritakse
uuringu sisust ja eesmärkidest ning võimalusest
nii uuringus osaleda kui sellest ka keelduda (sh
keelduda juba ka ankeedi täitmise ajal mistahes
hetkel).
11.3. Kust on leitavad
andmekaitsetingimused6?
Viide andmekaitsetingimustele sisaldub
valimisse võetud inimestele saadetavas e-mailis
(viide Turu-uuringute AS-i veebiaadressile, kus
sisaldub täpsem info isikuandmete töötlemise
tingimuste kohta. Loodav veebileht ei kirjelda
5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art
12 – 14 sätestatule.
mitte üldiseid Turu-uuringute AS-i
andmekaitsetingimusi, vaid kirjeldab
isikuandmete töötlemise tingimusi konkreetselt
käesoleva uuringu raames).
12. Kas isikuandmeid edastatakse
kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid
edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid
kasutatakse?
-
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
__Marion Rummo_____________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)
7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).
Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.
8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud
taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).
Taotluse lisad:
Lisa 1: Küsimustik
Lisa 2: Küsimustiku kutsekiri ja nõusoleku võtmise vorm
Lisa 3: Telefonipöördumise kutsekiri ja nõusoleku võtmise vorm
Lisa 4: Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine
Lisa 5: Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja
infotehniliste turvameetmete kirjeldus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / info@sm.ee / www.sm.ee / registrikood 70001952
Andmekaitse Inspektsioon info@aki.ee
Meie 06.03.2025 nr 4.2-3/343-3
Vastus Andmekaitse inspektsioonile (HVTPU 2025)
Lugupeetud Anu Suviste, edastame täiendatud taotluse koos lisadega „Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring 2025“ isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta. Vastused teie küsimustele on lisaks eraldi toodud ka allpool: 1. Taotluse Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteele uuringu läbiviimiseks esitasime 05.03.2025. Edastame eetikakomitee otsuse Andmekaitse Inspektsioonile kohe kui see saabub. 2. Andmekogumiseks kasutatakse 5 küsitluslainet (kiiruuringut) umbes 2-nädalase intervalliga (kaks korda kuus), mis on esialgselt kavandatud 2025. aasta aprilli II poolest 2025. a juuni lõpuni (või vajadusel hilisemal perioodil kokku kestusega 2,5-3 kuud, arvestades küsitluse tegelikku algusaega). Kõigis küsitluslainetes toimub andmekogumine sama metoodikaga, sh sama ankeeti kasutades. Kuigi küsitluse andmekogumine on jaotatud lainetesse, koondatakse erinevate lainete andmed ühtsesse koondandmebaasi, st sisuliselt on tegu ühe tervikliku uuringuga, mille küsitluslainete aluseks on ühtne valim. Et vähendada registripidaja koormust valimite koostamisel ja väljastamisel ning tagada, et iga küsitluslaine toimumise ajaks on valim olemas, päritakse kogu valim rahvastikuregistrist korraga ühes osas. Küsitluslainete ja ühtse valimiväljavõtu eesmärgiks on seega eelkõige tagada küsitluse sujuv korraldus ning 5 küsitluslaine koondandmestik, mis on aluseks uuringu andmeanalüüsile. – vastavalt on täiendatud ka taotluse Metoodika ülevaadet (täiendused kollasel taustal). 3.1 Teie soovitud täiendused on taotluse lisasse 2 „Kutsekiri ja ankeedi sissejuhatus“ sisse viidud (punases kirjas). 3.2 Tõstame uuringus osalejate alumise vanusepiiri 16. eluaastale. Sel juhul on valimi vanusepiirid samad 2020. aastal läbi viidud samasisulise uuringuga (millele andis kooskõlastuse Sotsiaalministeeriumi eetikakomitee). – Muudatus on taotlusesse sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 3.3 Nõusolekuid säilitatakse kuni andmete pseudonümiseerimise aluseks oleva koodivõtme kustutamiseni (mis toimub 30.08.2025). – Täiendus on taotlusesse sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 3.4 Isikute andmed, kes loobuvad uuringus osalemast või võtavad uuringu kestel oma nõusoleku tagasi, kustutatakse 5 tööpäeva jooksul alates vastava info laekumisest (loobumine
2
või nõusoleku tagasivõtt). – Täiendus on taotlusesse sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 4. Planeeritud lõppvalimi suurus on 10 000 vastajat, kellest ca 62,5% moodustavad eeldatavasti rahvastikuregistri valimist pärinevad vastajad. Ülejäänud vastajad pärinevad veebipaneelist ja juhuvalikuga genereeritud telefoninumbrite valimist. Rahvastikuregistri valimist soovime saada 6250 vastajat ning pärime selleks registrist valimi 5-kordses mahus, st 31 250 inimese andmed. – Vastav info oli juba toodud taotluse punktis 9. 5. Nõustume selle ettepanekuga ning loobume RR-ist päritavas valimis elukoha infost valla/linna ja linnaosa täpsusega. Siiski sooviksime Tallinna eristamist ülejäänud Harjumaast, kuna Tallinna suurust arvestades tuleks pealinna käsitleda ülejäänud Harjumaast eraldiseisva piirkonnana. Seega sooviksime rahvastikuregistri valimis Harjumaa puhul Tallinna eristamist, kuid ülejäänud maakondade osas sooviksime pärida elukoha info maakonna täpsusega. – Muudatus on taotluse punktis 9.2 sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 6. Sotsiaalministeerium säilitab küsitlusandmete anonümiseeritud faili tähtajatult. Anonümiseeritud andmefailis sisalduvad küsitlusankeedist pärinevad andmed ning küsitlustööd kirjeldavad tehnilised tunnused (nt küsitlusmeetod, ankeedi täitmise kestus). Selles andmefailis puuduvad vastajate isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed (nimi, e- maili aadress, telefon). On olemas võimalus (kuigi väike), et osa ankeedis märgitud taustateabest võib kombineeritud kujul võimaldada küsitluses osalenute (kaudset) tuvastamist. Samas on küsitlusandmete säilitamine (agregeerimata kujul) vajalik, et tulevikus infovajaduste tekkides oleks andmete põhjal võimalik teostada täiendavaid analüüse (hilisemaid infovajadusi on uuringu läbiviimise hetkel keeruline prognoosida). Küsitlusandmeid ei tehta laiemale avalikkusele kättesaadavaks. Peale küsitlusandmete üleandmist Sotsiaalministeeriumile säilitab see tellijana need spetsiaalses piiratud juurdepääsuga kataloogis ning neile omavad juurdepääsu ainult Sotsiaalministeeriumi analüütikud. – Täiendus on taotlusesse sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 7. Täiendatud taotlusele on lisatud Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine (Lisa 4, sarnaselt 2020. a sama uuringuga), samuti Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus (Lisa 5). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marion Rummo osakonnajuhataja Koostaja: Tiina Linno Tiina.Linno@sm.ee
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Pöördumine | 20.02.2025 | 1 | 4.2-3/343-2 | Sissetulev kiri | som | Andmekaitse Inspektsioon |