Otsus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring 2025

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Jah

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

[email protected]

Isikuandmeid töötleb

volitatud töötleja

Turu-uuringute AS:

andmekaitsespetsialisti

kontakt: Tõnis Stamberg

(tel. 566 000 49, e-post:

[email protected])

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Jah

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Jah, seejuures

andmesubjekti eriliiki

andmete töötlemine

toimub tema nõusolekul.

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium

70001952

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

Tiina Linno

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika

osakonna analüütik

[email protected], Tel 52 83118

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Sotsiaalministeerium antud uuringu raames

isikuandmeid ei töötle.

Isikuandmed liiguvad registripidajalt

krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale

(Turu-uuringute AS). Andmete töötlemine

toimub volitatud töötleja ruumides (Pärnu mnt.

102, A-korpus, 11312 Tallinn).

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Turu-uuringute AS

10220984

Pärnu mnt 102, A-korpus, 11312 Tallinn

Vaike Vainu

Uuringu projektijuht

Turu-uuringute AS

https://turu-uuringute.eu/

[email protected], Tel +372 5852 9709

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse sea-

duse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi

ministeeriumide ülesandeks oma valitse-

misalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse

ning selle finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna

piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille §

67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valit-

semisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaal-

hoolekande ning pensionisüsteemi kavanda-

mine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüs-

teemide piiriülene koordineerimine, laste õi-

guste tagamine ja heaolu edendamine, puu-

dega inimeste elukvaliteedi edendamine ja

sellealase tegevuse koordineerimine, rahva

tervise kaitse, tervisehoid ja tervisesüsteemi

arendamine, ravikindlustus, ravimid ja me-

ditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide

eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministee-

riumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

20.03.2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalminis-

teeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimää-

rus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on minis-

teeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õi-

gusaktides sätestatud pädevuse piires korral-

dus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalve-

toimingute tegemine oma valitsemisalas,

lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud

ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest

eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis

sätestatud osakondade põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis on osakondade põ-

hiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 6 sätes-

tatud, et analüüsi ja statistika osakonna põ-

hiülesanne on luua eeldused ministeeriumi

poliitikakujundamise protsessi teadmistepõ-

hisusele, et tagada objektiivne ülevaade ter-

vise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja ra-

kendatud või kavandatava poliitika mõju-

suse.

5. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 kohaselt

loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva rii-

givõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse

poliitika kujundamise eesmärgil. Nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õi-

gus teha päringuid teise vastutava või volita-

tud töötleja andmekogusse ning töödelda

saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspekt-

sioon kontrollib enne nimetatud isikuand-

mete töötlemise algust käesolevas paragrah-

vis sätestatud tingimuste täitmist.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmete töötlemise eesmärk on küsitlusuuringu teel saada ülevaade Eesti 16-aastaste ja

vanema elanikkonna tegevuspiirangutest ja hooldusvajadusest, sh kasutatavatest teenustest ning

teenuste ja abivahendite vajadustest. Küsitlusuuringu läbiviimise vajaduse tingib muude

andmeallikate (sh registriandmete) piiratus nimetatud valdkondades. Registriandmed (ametlikult

tuvastatud puude, töövõimekao või vähenenud töövõime esinemise kohta) annavad

tegevuspiirangute esinemisest ja vastavalt ka kõrvalabi, s.h hooldusvajadusest elanikkonnas vaid

osalise pildi, mistõttu on antud teemal läbi viidud ka küsitlusuuringuid, millest viimane

(põhjalikum) toimus aastal 2020.

Kavandatav uuring on seega jätku-uuring, mille eesmärgiks seekord on analüüsida uuringuga

kogutavaid andmeid täpsemalt Eesti piirkondlikes lõigetes (s.h võimalusel maakondade võrdluses).

Võrreldes 2020. aasta uuringuga on 2025. aasta uuring seetõttu kavandatud lühema ankeedi, kuid

oluliselt suurendatud valimiga, et saavutada esinduslik valimi suurus ka maakondades ning täpsem

ülevaade neis elavate tegevuspiiranguga inimeste osas. Elanikkonna suhtes esinduslik uuring

eeldab küsitlusmeetodi kasutamist, mis omakorda eeldab usaldusväärseima tulemuse saamiseks

osaliselt isikupõhise valimi kasutamist Rahvastikuregistri baasil. Selleks taotleme käesolevaga

Andmekaitse Inspektsiooni luba Rahvastikuregistri andmete kasutamiseks valimi moodustamise ja

uuringukutsete saatmise eesmärgil.

Metoodika ülevaade Andmekogumine on kavas läbi viia läbi kiiruuringutena Sotsiaalministeeriumi ja Turu-uuringute

AS-i vahel 31. oktoobril 2023 sõlmitud raamlepingu nr. 1.8-2/2282-1 raames (allpool kirjeldatud

metoodika on kooskõlas raamlepingu tingimustega). Andmekogumiseks kasutatakse 5

küsitluslainet (kiiruuringut) umbes 2-nädalase intervalliga (kaks korda kuus), mis on esialgselt

kavandatud 2025. aasta aprilli II poolest 2025. a juuni lõpuni (või vajadusel hilisemal perioodil

kokku kestusega 2,5-3 kuud, arvestades küsitluse tegelikku algusaega). Kõigis küsitluslainetes

toimub andmekogumine sama metoodikaga, sh sama ankeeti kasutades. Kuigi küsitluse

andmekogumine on jaotatud lainetesse, koondatakse erinevate lainete andmed ühtsesse

koondandmebaasi, st sisuliselt on tegu ühe tervikliku uuringuga, mille küsitluslainete aluseks on

ühtne valim. Et vähendada registripidaja koormust valimite koostamisel ja väljastamisel ning

tagada, et iga küsitluslaine toimumise ajaks on valim olemas, päritakse kogu valim

rahvastikuregistrist korraga ühes osas. Küsitluslainete ja ühtse valimiväljavõtu eesmärgiks on seega

eelkõige tagada küsitluse sujuv korraldus ning 5 küsitluslaine koondandmestik, mis on aluseks

uuringu andmeanalüüsile.

Iga küsitluslaine valim hõlmab järgnevaid alamvalimeid:

1. kogu Eesti (elanikkonna) suhtes esinduslik põhivalim suurusega 1000 vastajat (5 laine peale

kokku 5000 vastajat)

2. Ida-Virumaa suhtes esinduslik lisavalim suurusega 250 vastajat (5 laine peale kokku 1250

vastajat)

3. ülejäänud Eesti regioonide suhtes esinduslik lisavalim suurusega 750 vastajat (5 laine peale

kokku 3750 vastajat).

2020. aastal läbi viidud tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringust ilmnes, et regionaalses

vaates on erilist tähelepanu vajavaks piirkonnaks Ida-Virumaa, kus kõrge toimetulekuriskiga

inimeste osatähtsus ning täiendavaid abivahendeid/teenuseid vajavate inimeste osakaal oli Eesti

keskmisest kõrgem. Ida-Virumaa osakaalu suurendamine lõppvalimis (lisavalimite kasutamise

näol) võimaldab teha selle regiooni kohta täpsemaid järeldusi, sh täpsemalt vaadelda alamrühmi

(nt vanuserühmad, tegevuspiiranguga inimesed) antud regiooni sees.

Valimi moodustamisel kasutatakse järgnevaid allikaid:

1. Juhuvalikuga genereeritud telefoninumbrid.

Telefoninumbrite andmebaasi genereerib arvutiprogramm, lisades etteantud tüvenumbrile

juhuslikult valitud lõpunumbrid.

2. Turu-uuringute AS-i veebipaneel.

Veebipaneel koosneb inimestest, kes on andnud kirjaliku nõusoleku selleks, et Turu-

uuringute AS neile uuringukutseid saadaks (mis ei kohusta neid samas küsitlustes osalema).

Veebipaneelist moodustatakse valimid stratifitseeritud juhuvalikuga soo, vanuserühma,

rahvuse ja regiooni alusel moodustatud kihtidest.

3. Rahvastikuregistri (RR) valim.

Rahvastikuregistrist moodustatakse valimid juhuvalikuga vähemalt 16-aastaste Eesti

elanike andmetest (isikupõhiste valimitena). Põhivalimi moodustamisel võetakse aluseks

kogu Eesti elanikkond ning Ida-Virumaa ja teiste Eesti regioonide lisavalimite

moodustamisel vastavate regioonide elanikud.

Arvestades uuringust keeldumisi ning võimalikke vigasid kontaktandmetes on eeldatav

vastamisaktiivsus juhuvalikuga genereeritud telefoninumbrite valimis ning rahvastikuregistri

valimis 20% ning Turu-uuringute AS-i veebipaneelis 25%. Selleks, et saavutada planeeritud

lõppvalimi suurus (10 000 vastajat), on vajalik algvalimisse võtta kontakte (valimiisikuid)

suuremal arvul. Valimidisaini täpsem kirjeldus on toodud taotluse punktis 9.

Küsitlusinstrumendiks on struktureeritud ankeet (vt Lisa 1), millele vastamise eeldatav keskmine

kestus on ca 15 minutit. Andmekogumine viiakse läbi telefoni- ja veebiküsitluse kombineeritud

meetodil (vt Lisa 2 ja 3). Veebiküsitluse valimisse võetud inimestele (sh rahvastikuregistri valimile)

saadetakse uuringukutse e-mailiga. Uuringukutse sisaldab lühidat selgitust uuringu eesmärkide,

andmekaitse ja osalemise vabatahtlikkuse kohta, uuringu läbiviijate kontaktandmeid ning linki

elektroonilisele küsitlusankeedile. Juhul, kui veebivalimisse võetud inimene küsitlusele ei vasta

ega teavita keeldumisest, saadetakse talle kuni kaks meeldetuletuskirja. Rahvastikuregistri valimi

puhul viiakse madalama vastamisaktiivsusega rühmades lisaks veebiküsitlusele läbi ka

telefoniküsitlus. Telefoniküsitluse valimisse võetud telefoninumbril kontakti saades tutvustab

küsitleja uuringut, kontrollib, kas valimisse sattunud isik kuulub sihtrühma, selgitab osalemise

vabatahtlikkust ning küsib nõusolekut küsitluses osalemiseks. Nõusoleku saamisel viib küsitleja

läbi intervjuu või lepib kokku aja selle läbiviimiseks. Numbritele, millel kontakti ei saada, tehakse

minimaalselt 3 korduskõnet, mis jaotatakse erinevatele nädalapäevadele ja kellaaegadele, et

valimiisikuga kontakti saamise võimalus oleks võimalikult suur.

Valimisse on kaasatud ka 16-17-aastased, kelle küsitlemiseks on vajalik lapsevanema nõusolek.

16-17-aastaste poole pöördutakse ainult e-kirja teel, kutsudes neid vastama ainult küsitluse

veebiankeedile. See tähendab, et telefoniküsitlusse neid ei kaasata. 16-17-aastastele saadetavas

uuringukutses teavitatakse seega neid eelnevalt, et uuringus osalemiseks on vajalik lapsevanema

nõusolek. Valimisse võetud noorel palutakse näidata uuringukutset oma vanemale ning nõusoleku

saamisel märkida veebiankeedi alguses enne sellele vastama hakkamist, et vanem on nõus tema

uuringus osalemisega.

Küsitlustöö läbiviimisel järgitakse ESOMAR-i avaliku arvamuse küsitluse reegleid. Valimisse

võetud isikuid teavitatakse sellest, et küsitluses osalemine on vabatahtlik ning et nende vastuste

konfidentsiaalsus on tagatud.

Küsitlustöös seatakse eesmärgiks saavutada lõppvalim, mis on proportsionaalne elanikkonna

jagunemisele soo, vanuserühma, rahvuse (või emakeele) ning elukoha lõikes. Reeglina on

küsitlusuuringutes vastamisaktiivsus erinevates elanikkonnarühmades erinev, sealjuures madalam

kipub see olema noorimas ja vanimas vanuserühmas, meeste, muudest rahvustest või madalama

haridusega inimeste seas. Küsitlusplatvormil kogunevad eri meetoditel (telefon, veeb) kogutud

andmed ühtsesse andmebaasi, mis võimaldab erinevate vastajagruppide täitumist jooksvalt jälgida.

Madala vastamisaktiivsusega gruppide järele aitamiseks rakendatakse vajadusel järgnevaid

meetmeid:

1. Telefoniküsitluse osas rakendatakse kvoote (st alatäitunud rühmadesse otsitakse sobivaid

vastajaid sihipäraselt);

2. Turu-uuringute AS-i veebipaneeli puhul suunatakse alatäitunud rühmadesse rohkem

meeldetuletuskirju või võetakse veebipaneelist kasutusele lisavalimid;

3. Rahvastikuregistri valimite puhul võetakse madala vastamisaktiivsusega rühmadesse

kuuluvate inimestega peale veebiküsitluse lõppemist kontakti telefoni teel, et koguda

puuduolevad ankeedid telefonitsi (või paluda valimiisikutel täita ankeet veebis).

Küsitluse käigus ei koguta muid andmeid peale ankeedis küsitud andmete. Küsitlusandmete failis

on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud.

Peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist valimisse sattunud

inimeste kontaktandmed ja küsitlusandmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail (koodivõti)

kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse statistilise andmeanalüüsi eesmärgil

anonümiseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.

Uuringu läbiviija kustutab andmefailist enne selle tellijale üle andmist tunnused, mis võimaldavad

vastaja kaudset tuvastamist kas täpsema elukoha (asula, linnaosa) või nn vabade vastuste kaudu.

See tähendab, et lisaks anonümiseerimisele saab tellija andmestiku, milles ei sisaldu (ankeedi järgi)

tunnused A04 ja A05 ja ülejäänud küsimuste vabateksti tunnused. Vabatekstiväljadel olevad kirjed

esitatakse tellijale eraldi failina koondtekstina selliselt, et need ei sisalda vastaja tuvastamist

võimaldavat infot ning ei ole kokku viidavad muude küsitlusandmete ega vastajatega (s.t eraldi

failina Excelis või Wordis, ilma vastaja ID-numbriga sidumata).

Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse statistilise andmeanalüüsi eesmärgil tähtajatult

Sotsiaalministeeriumi serveris ning sellele on ligipääs ainult Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja

statistika osakonna analüütikutel. Kolmandatel osapooltel on küsitlusandmete failile võimalik ligi

pääseda ainult täiendava statistilise andmeanalüüsi eesmärgil ja põhjendatud taotluse korral (sel

juhul sõlmitakse andmete kasutamiseks ka kirjalik leping).

Sotsiaalministeerium säilitab küsitlusandmete anonümiseeritud faili tähtajatult. Anonümiseeritud

andmefailis sisalduvad küsitlusankeedist pärinevad andmed ning küsitlustööd kirjeldavad

tehnilised tunnused (nt küsitlusmeetod, ankeedi täitmise kestus). Selles andmefailis puuduvad

vastajate isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed (nimi, e-maili aadress, telefon). On olemas

võimalus (kuigi väike), et osa ankeedis märgitud taustateabest võib kombineeritud kujul

võimaldada küsitluses osalenute (kaudset) tuvastamist. Samas on küsitlusandmete säilitamine

(agregeerimata kujul) vajalik, et tulevikus infovajaduste tekkides oleks andmete põhjal võimalik

teostada täiendavaid analüüse (hilisemaid infovajadusi on uuringu läbiviimise hetkel keeruline

prognoosida). Küsitlusandmeid ei tehta laiemale avalikkusele kättesaadavaks. Peale

küsitlusandmete üleandmist Sotsiaalministeeriumile säilitab see tellijana need spetsiaalses piiratud

juurdepääsuga kataloogis ning neile omavad juurdepääsu ainult Sotsiaalministeeriumi analüütikud.

Anonümiseeritud küsitlusandmete põhjal koostatakse statistiline analüütiline raport, kus küsitluse

tulemused esitatakse suuremate gruppide (kõik vastanud, vanuserühmad vms) kohta, st üksikute

vastajate tuvastamine on välistatud. Raport avaldatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Rahvastikuregistri valimi kasutamine võimaldab jõuda soovitud suuruses lõppvalimini (10 000

vastajat), s.h jõuda Ida-Virumaa sihtrühmani, kuna uuringufirmade veebipaneelid jääksid selle

jaoks liiga väikseks ning muude küsitlusmeetodite kasutamine, sh telefoniküsitluse osakaalu

suurendamine (juhuvalikuga genereeritud numbrite valim) tõstaks küsitlustööde maksumust üle

ettenähtud piiri. Samuti võimaldab rahvastikuregistri valimi kasutamine saavutada veebiküsitluse

osas eripalgelisema valimi, hõlmates ka neid inimesi, kes veebipaneelidesse ei kuulu. Kokkuvõttes

võimaldab see jõuda elanikkonna hoiakuid tervikuna paremini peegeldava tulemuseni.

Valimiisikute kontaktandmeid (e-maili aadress, telefon) kasutatakse uuringukutse ja

meeldetuletuste saatmiseks ning vajadusel kontaktivõtuks telefoni teel.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu tulemused on vajalikud Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundamises 2026. aastal

läbiviidava hooldereformi rakendamise uuringu sisendina ja Euroopa Liidu Struktuurivahendite

2028+ vahendite planeerimises ning muudes tegevustes, kus ajakohane info võimaldab arvestada

uuringu sihtrühma tegelike vajadustega. Piirkondlikud andmed võimaldavad

poliitikakujundamises arvestada erinevas vanuses ja erinevates Eesti piirkondades elavate 16-

aastaste ja vanemate elanike sotsiaalhoolekande (sh sotsiaalteenuste) vajadustega lähiaastatel,

suunates ressursse ja kujundades poliitikaid täpsemalt vastavalt sellele.

Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ on prognoositud, et vanemaealiste osakaal

rahvastikus suureneb ja puudega inimeste arv kasvab. Vaja on parandada elukeskkonna

ligipääsetavust ja leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis

ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Heaolu

arengukava 2023–2030 kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse

ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete

hooldusvõimaluste järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk arendada sotsiaalteenuste

pakkumist ja korraldust ning parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Lisaks on eakate ning

puudega ja psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks võetud suund iseseisvat

toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ja hoolekandesüsteemi

deinstitutsionaliseerimisele. Sealjuures teenib uuring otseselt Heaolu arengukava 2023–2030

elluviimiseks püstitatud kaht alaeemärki:

 alaeesmärk 3: vanemaealised (Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on

tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad)

 alaeesmärk 4: sotsiaalhoolekanne (Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste

heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu)

Seega on analüüs vajalik Heaolu arengukava alaeesmärk 2 ja alaeesmärk 3 täitmisse. Uuringust

saadud tulemusi kasutatakse ka üldistatud kujul Sotsiaalministeeriumi majasisestes ja

avaldatavates analüüsides.

Kuna Statistikaamet ega ka ükski riiklik register elanikkonna tegevuspiirangute ning

sotsiaalteenuste- ja hooldusvajaduse kohta detailsemaid andmeid ei ole kogunud, siis viis

Sotsiaalministeerium 2020. aastal elanikkonna seas läbi Elanikkonna tegevuspiirangute ja

hooldusvajaduse uuringu ning edaspidi on plaanis läbi viia ka regulaarseid kordusuuringuid.

Uuringut rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste "Pikaajalise hoolduse

kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ (2021-2027.4.09.23-0002) raames, mis keskendub

eeskätt hoolekandevaldkonna vastutusalas olevate tegevuste, sh sotsiaalteenuste arendamisele ja

ümberkorraldamisele kogukonnapõhisuse suunas, ent ka tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna

senisest tõhusamale integreerimisele, koostööle ning koostoimimisele.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu küsitlustoimingute

läbiviimine, statistilise umbisikustatud andmebaasi loomine ja statistiline analüüs, lähtudes

isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5.

Rahvastikuregistrist moodustatavasse valimisse päritakse ainult need andmed, mis on

hädavajalikud uuringu küsitlustoimingute läbiviimiseks (kontaktivõtuks ja valimi

proportsionaalsuse jälgimiseks). Lähtudes eetikakomitee soovitusest suurendame uuringusse

kaasamise võimalust ka raskemate terviseprobleemidega inimeste jaoks, kellele võib ankeedi

iseseisev täitmine raskusi valmistada. Ehk neile pakutakse (sarnaselt 2020. a samalaadsele

uuringule) võimalust, et neid võib vastamisel abistada või nende eest ankeedi täita (juhul, kui nende

endi tervis seda võimalda) keegi teine (nt pereliige või hooldaja). Sellise lähenemise eelduseks aga

on, et uuringukutses (ning hilisemas telefonipöördumises) öeldakse selgelt välja, kes nimeliselt on

uuringu valimisse võetud isik (et oleks selge, keda oodatakse vastama). Sellest lähtuvalt soovime

pärida valimisse rahvastikuregistrist ka isikute nimed. Valim päritakse 5-kordses mahus, mis on

minimaalne kogus, et saavutada lõppvalimi arvuks vajalik 10 000 vastajat. Seega on antud uuringu

puhul täidetud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõuded (andmekaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja

(c)).

Rahvastikuregistrist juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes on igal inimesel täielik õigus

otsustada, kas ta soovib küsitlusele vastata või sellest keelduda. Ehk on täidetud üldmääruse

põhjenduspunkti 42 nõuded andmesubjekti vaba valikuvõimaluse ja nõusoleku tagasivõtmise

võimaluse kohta. Igale veebivalimisse võetud isikule saadetakse uuringusse kaasamiseks

eelteavitus, millel on uuringut läbiviiva töötleja kontaktandmed, kuhu oma otsusest teatada.

Eelteavituskirjas teavitatakse vastajat uuringu eesmärkidest, andmekaitsest ning sellest, et uuringus

osalemine on vabatahtlik. Kirjas sisaldub ka veebilink küsitlusankeedile. Juhul, kui valimisse

sattunud isik ei teavita uuringu läbiviijat keeldumisest ega täida küsitlusankeeti veebis, saadetakse

talle teatud aja möödudes e-mailiga kuni kaks meeldetuletuskirja, mille järel võtab uuringu läbiviija

valimiisikuga kontakti ning pakub võimalust täita ankeet telefoniintervjuu vormis. Soovi korral on

valimiisikul võimalik uuringust keelduda ka siis. Samuti on võimalik oma nõusolek tagasi võtta

küsitlustöö perioodi jooksul peale küsitluse toimumist – sel juhul kustutatakse vastaja ankeet

küsitlusandmete failist. Peale andmete anonümiseerimist (st peale 30.09.2025) pole vastajate

tuvastamine küsitlusandmete failis, ning seega ka üksikute vastajate vastuste kustutamine, enam

võimalik.

Uuringu läbiviijate hinnangul ei kahjusta isikuandmete töötlemine antud uuringu raames

andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kohustusi. Uuringu lõpptulemuseks on andmete

statistiline analüüs ja üldistused, mida kasutatakse sotsiaalhoolekandepoliitika otsuste

kujundamiseks ja arendustegevuseks.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Kontaktivõtuks vajalikud isikuandmed edastab rahvastikuregister Turu-uuringute AS-le

krüpteeritud kujul. Isikuandmeid hoiustatakse Turu-uuringute AS-i serveris, järgides andmete

turvalise hoiustamise nõudeid.

Isikuandmeid töödeldakse ainult digitaalkujul (paberkandjal neid ei töödelda). Digitaalkujul

isikuandmete töötlemine toimub lokaalses võrgus. Kogu süsteem asub tervenisti (sh server,

töökohaarvutid ja võrguseadmed) Turu-uuringute AS kontrolli all asuvates tööruumides.

Isikustatud andmed on lokaalses arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul ajamomendil on

andmefail alati krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti BIOS ei käivitu

ilma salasõna kasutamata, teine aste – kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas aste –

isikustatud andmefail on krüpteeritud registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda

turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse

screensaver, mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on isikustatud andmefail alati ise ka

salasõnaga kaitstud.

Toimub ka regulaarne andmete varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid pidi asutusest

väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte

töötlemiseks). Pilveteenuse pakkuja (Amazon) server asub Iirimaal.

Andmetele on ligipääs Turu-uuringute AS-i uuringujuhil ning küsitlusjuhil. Telefoniküsitluse

etapis on valimisse võetud inimeste isikuandmetele ligipääs ka küsitlust teostavatel küsitlejatel

(kellega sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud). Küsitlejal on ligipääs ainult nende inimeste

isikuandmetele, kellega tema küsitluse läbiviimiseks ühendust võtab. Isikuandmed kustutatakse

peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (hiljemalt 30.09.2025).

Andmete kustutamise kinnitamiseks allkirjastavad Turu-uuringute AS ja Sotsiaalministeerium

andmete hävitamist kinnitava akti. Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse

Sotsiaalministeeriumi serveris tähtajatult.

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Rahvastikuregistrist päritakse 16-aastaste ja vanemate elanike isikuandmed. Planeeritud vastajate

arv (lõppvalim) on 10 000, millest Rahvastikuregistri valimist pärinevad vastajad moodustavad

eeldatavasti ca 62,5% (6250 vastajat). Arvestades kogemusi teiste sarnase metoodikaga tehtud

küsitlusuuringute keeldumismääradest on sellel arvul vastuste kogumiseks vajalik

Rahvastikuregistrist tellida valimibaas viiekordses mahus (kokku 31 250 inimese kontaktandmed).

Tellitav valim jaguneb järgnevalt:

 6250 inimest üle-Eestilises põhivalimis

 6250 inimest Ida-Virumaa lisavalimis

 18 750 inimest teiste regioonide (peale Ida-Virumaa) lisavalimis.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Valimiisikute isikuandmete päring tehakse päringu teostamise päeva seisuga.

Uuringu küsitlustööd toimuvad eeldatavasti 2025. aasta aprilli II poolest juuni lõpuni. Kui

küsitlustööde algus lükkub mingil põhjusel edasi, toimuvad küsitlustööd 2,5-3 kuu jooksul alates

küsitlustööde tegelikust algusest.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Rahvastikuregistrist päritakse valimisse järgnevad andmed:

 valimiisiku e-maili aadress

 kontakttelefon

 elukoht (maakond, eraldi Tallinn ja selle linnaosa)

 sugu, vanus ja emakeel

 valimiisiku nimi

Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu küsitlustööde (kontaktivõtt ja lõppvalimi

proportsionaalsuse jälgimine) läbiviimiseks hädavajalikud. Valimiisiku e-maili aadress on vajalik

kontaktivõtuks, et edastada uuringukutse (koos lingiga küsitlusankeedile) ning

meeldetuletuskirjad. Telefoninumbrit kasutatakse selleks, et madala vastamisaktiivsusega

rühmades viia läbi täiendav küsitlus telefoni teel (juhul, kui valimisse võetud inimene ei täida

ankeeti veebis ega anna teada keeldumisest). Elukoha, soo, vanuse ja emakeele andmed on

vajalikud taustainfona valimi proportsionaalsuse jälgimiseks, et telefoniküsitluse etapis teha

kõnesid vaid nendesse rühmadesse kus ankeete on puudu (st kus vastamisaktiivsus veebiküsitluse

etapis oli madalam). Nagu ka ptk 7 välja toodud, on valimiisiku nimi vajalik selleks, et määratleda,

kellele täpselt ankeet on suunatud (et oleks võimalik konkreetselt viidata valimisse võetud isikule

ning nendel juhtudel, kus valimisse võetud isik oma tervise tõttu ise küsitlusele vastata ei saa, saaks

tema kohta vastused anda keegi teine (nt pereliige või hooldaja). See võimaldab valimisse kaasata

rohkem ka raskemate terviseprobleemidega inimesi, kelle esindatus valimis on antud uuringu puhul

äärmiselt oluline.

Lisaks – rahvastikuregistrist ei pärita 16-17a valimiisikute vanemate või nende eestkostjate

andmeid, vaid ainult nende endi kontaktandmed ptk. 9.2 alguses toodud andmekoosseisus.

Ülejäänud protseduur 16-17a valimiisikute kaasamiseks uuringusse on kirjeldatud eespool, taotluse

ptk 4 Metoodika ülevaate all.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

 Rahvastikuregister

Küsitlusankeediga kogutavad andmed on pseudonüümitud, st valimiisikute kontaktandmed on

asendatud unikaalse numbriga.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Kuna rahvastikuregistril on olemas ametlik andmete taotlemise keskkond ja kord, siis ei ole vaja

eelnev ühenduse võtmine, aga registrilt andmete taotlemiseks on vajalik AKI luba.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Kogutud andmed pseudonümiseerib volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) andmekogumise etapis.

Peale pseudonümiseerimise aluseks olev faili (koodivõtme) kustutamist (mis toimub peale

küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist) säilitatakse küsitlusandmeid

anonümseeritud andmefailina, mille puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub

võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani).

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud andemetes sisaldub valimiisiku unikaalne number, küsitlusankeedist

tulenevad andmed (ankeet on lisatud taotlusele), küsitleja number ning intervjuu algus- ja lõpuaeg.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Valimiisikute isikuandmeid sisaldavat faili ning küsitluse vastuste faili omavahel ei seota.

Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed

on pseudonüümitud. Koodivõtit säilitab andmete volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) kuni

küsitlustööde lõppemiseni ja andmete kvaliteedikontrolli lõpetamiseni. Hiljemalt 30.09.2025

kustutatakse nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail kui ka rahvastikuregistrist saadud

kontaktandmete fail. Peale seda säilitatakse küsitlusandmeid anonümseeritud andmefailina, kus ei

sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Pesudonümiseeritud andmete koodivõtit säilitatakse kuni küsitlusandmete kvaliteedikontrolli

lõpetamiseni (eeldatavalt kuni 30.09.2025). Pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine

kuni küsitlustööde lõppemiseni võimaldab küsitlusandmete failist kustutada nende vastajate

ankeedid, kes võtavad oma nõusoleku tagasi peale intervjuu toimumist. Samuti on

pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine vajalik küsitluse kvaliteedikontrolli

teostamiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks (juhul, kui tekib kahtlusi mõne küsitleja töö

kvaliteedi osas, võetakse valimisse sattunud inimesega ühendust, et küsida intervjuu toimumise

fakti kohta).

Elektroonilised isikuandmed (kontaktandmete fail ja pseudonümiseeritud andmete koodivõti)

kustutatakse peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (hiljemalt

30.09.2025).

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Ei

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Andmesubjekte ei teavitata ette nende

isikuandmete töötlemisest Rahvastikuregistris

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Juhul kui inimene satub juhuvalikuga valimisse,

siis pöördutakse tema poole kas kirjalikult

(veebiküsitlus) või suuliselt (telefoniküsitlus)

uuringukutsega, kus teda informeeritakse

uuringu sisust ja eesmärkidest ning võimalusest

nii uuringus osaleda kui sellest ka keelduda (sh

keelduda juba ka ankeedi täitmise ajal mistahes

hetkel).

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Viide andmekaitsetingimustele sisaldub

valimisse võetud inimestele saadetavas e-mailis

(viide Turu-uuringute AS-i veebiaadressile, kus

sisaldub täpsem info isikuandmete töötlemise

tingimuste kohta. Loodav veebileht ei kirjelda

mitte üldiseid Turu-uuringute AS-i

andmekaitsetingimusi, vaid kirjeldab

isikuandmete töötlemise tingimusi konkreetselt

käesoleva uuringu raames).

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

__Marion Rummo_____________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

Taotluse lisad:

Lisa 1: Küsimustik

Lisa 2: Küsimustiku kutsekiri ja nõusoleku võtmise vorm

Lisa 3: Telefonipöördumise kutsekiri ja nõusoleku võtmise vorm

Lisa 4: Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine

Lisa 5: Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja

infotehniliste turvameetmete kirjeldus

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/25/5-7

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.2025 Tallinnas

Taotluse esitaja

Marion Rummo

Sotsiaalministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1) kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine uuringus

"Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring 2025" 21.05.2025

taotluses esitatud tingimustel ja mahus;

2) Sotsiaalministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete

kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt 30.09.2025.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lg-s 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

2 (2)

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on

taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate

isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt

andmesubjektide õigusi.

Inspektsioon on käesoleva uuringu kooskõlastamisel arvestanud ka Sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute eetikakomitee otsusega (23. koosoleku protokoll 26.04.2025).

Inspektsioon juhib tähelepanu, et piiratud teovõimega alaealise isiku (uuringusse kaasatud 16 –

17-aastane) eest saab kehtiva nõusoleku anda tema seaduslik esindaja. Nõusolek peab vastama

isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 7 ja artikli 4 punktis 11 sätestatule, arvestades

põhjenduspunkti 32. Nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline ning

antud aktiivses vormis. Andmetöötlejal on kohustus enne nõusoleku võtmist teavitada

andmesubjekti ka õigusest nõusolek igal ajal tagasi võtta. Kehtiva nõusoleku olemasolu

tõendamise kohustus on isikuandmete vastutaval töötlejal.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 21.05.2025 inspektsioonile esitatud täiendatud

taotluses.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring 2025

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Jah

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

[email protected]

Isikuandmeid töötleb

volitatud töötleja

Turu-uuringute AS:

andmekaitsespetsialisti

kontakt: Tõnis Stamberg

(tel. 566 000 49, e-post:

[email protected])

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Jah

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Jah, seejuures

andmesubjekti eriliiki

andmete töötlemine

toimub tema nõusolekul.

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium

70001952

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

Tiina Linno

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika

osakonna analüütik

[email protected], Tel 52 83118

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Sotsiaalministeerium antud uuringu raames

isikuandmeid ei töötle.

Isikuandmed liiguvad registripidajalt

krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale

(Turu-uuringute AS). Andmete töötlemine

toimub volitatud töötleja ruumides (Pärnu mnt.

102, A-korpus, 11312 Tallinn).

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Turu-uuringute AS

10220984

Pärnu mnt 102, A-korpus, 11312 Tallinn

Vaike Vainu

Uuringu projektijuht

Turu-uuringute AS

https://turu-uuringute.eu/

[email protected], Tel +372 5852 9709

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse sea-

duse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi

ministeeriumide ülesandeks oma valitse-

misalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse

ning selle finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna

piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille §

67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valit-

semisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaal-

hoolekande ning pensionisüsteemi kavanda-

mine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüs-

teemide piiriülene koordineerimine, laste õi-

guste tagamine ja heaolu edendamine, puu-

dega inimeste elukvaliteedi edendamine ja

sellealase tegevuse koordineerimine, rahva

tervise kaitse, tervisehoid ja tervisesüsteemi

arendamine, ravikindlustus, ravimid ja me-

ditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide

eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministee-

riumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

20.03.2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalminis-

teeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimää-

rus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on minis-

teeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õi-

gusaktides sätestatud pädevuse piires korral-

dus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalve-

toimingute tegemine oma valitsemisalas,

lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud

ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest

eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis

sätestatud osakondade põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis on osakondade põ-

hiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 6 sätes-

tatud, et analüüsi ja statistika osakonna põ-

hiülesanne on luua eeldused ministeeriumi

poliitikakujundamise protsessi teadmistepõ-

hisusele, et tagada objektiivne ülevaade ter-

vise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja ra-

kendatud või kavandatava poliitika mõju-

suse.

5. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 kohaselt

loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva rii-

givõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse

poliitika kujundamise eesmärgil. Nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õi-

gus teha päringuid teise vastutava või volita-

tud töötleja andmekogusse ning töödelda

saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspekt-

sioon kontrollib enne nimetatud isikuand-

mete töötlemise algust käesolevas paragrah-

vis sätestatud tingimuste täitmist.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmete töötlemise eesmärk on küsitlusuuringu teel saada ülevaade Eesti 16-aastaste ja

vanema elanikkonna tegevuspiirangutest ja hooldusvajadusest, sh kasutatavatest teenustest ning

teenuste ja abivahendite vajadustest. Küsitlusuuringu läbiviimise vajaduse tingib muude

andmeallikate (sh registriandmete) piiratus nimetatud valdkondades. Registriandmed (ametlikult

tuvastatud puude, töövõimekao või vähenenud töövõime esinemise kohta) annavad

tegevuspiirangute esinemisest ja vastavalt ka kõrvalabi, s.h hooldusvajadusest elanikkonnas vaid

osalise pildi, mistõttu on antud teemal läbi viidud ka küsitlusuuringuid, millest viimane

(põhjalikum) toimus aastal 2020.

Kavandatav uuring on seega jätku-uuring, mille eesmärgiks seekord on analüüsida uuringuga

kogutavaid andmeid täpsemalt Eesti piirkondlikes lõigetes (s.h võimalusel maakondade võrdluses).

Võrreldes 2020. aasta uuringuga on 2025. aasta uuring seetõttu kavandatud lühema ankeedi, kuid

oluliselt suurendatud valimiga, et saavutada esinduslik valimi suurus ka maakondades ning täpsem

ülevaade neis elavate tegevuspiiranguga inimeste osas. Elanikkonna suhtes esinduslik uuring

eeldab küsitlusmeetodi kasutamist, mis omakorda eeldab usaldusväärseima tulemuse saamiseks

osaliselt isikupõhise valimi kasutamist Rahvastikuregistri baasil. Selleks taotleme käesolevaga

Andmekaitse Inspektsiooni luba Rahvastikuregistri andmete kasutamiseks valimi moodustamise ja

uuringukutsete saatmise eesmärgil.

Metoodika ülevaade Andmekogumine on kavas läbi viia läbi kiiruuringutena Sotsiaalministeeriumi ja Turu-uuringute

AS-i vahel 31. oktoobril 2023 sõlmitud raamlepingu nr. 1.8-2/2282-1 raames (allpool kirjeldatud

metoodika on kooskõlas raamlepingu tingimustega). Andmekogumiseks kasutatakse 5

küsitluslainet (kiiruuringut) umbes 2-nädalase intervalliga (kaks korda kuus), mis on esialgselt

kavandatud 2025. aasta aprilli II poolest 2025. a juuni lõpuni (või vajadusel hilisemal perioodil

kokku kestusega 2,5-3 kuud, arvestades küsitluse tegelikku algusaega). Kõigis küsitluslainetes

toimub andmekogumine sama metoodikaga, sh sama ankeeti kasutades. Kuigi küsitluse

andmekogumine on jaotatud lainetesse, koondatakse erinevate lainete andmed ühtsesse

koondandmebaasi, st sisuliselt on tegu ühe tervikliku uuringuga, mille küsitluslainete aluseks on

ühtne valim. Et vähendada registripidaja koormust valimite koostamisel ja väljastamisel ning

tagada, et iga küsitluslaine toimumise ajaks on valim olemas, päritakse kogu valim

rahvastikuregistrist korraga ühes osas. Küsitluslainete ja ühtse valimiväljavõtu eesmärgiks on seega

eelkõige tagada küsitluse sujuv korraldus ning 5 küsitluslaine koondandmestik, mis on aluseks

uuringu andmeanalüüsile.

Iga küsitluslaine valim hõlmab järgnevaid alamvalimeid:

1. kogu Eesti (elanikkonna) suhtes esinduslik põhivalim suurusega 1000 vastajat (5 laine peale

kokku 5000 vastajat)

2. Ida-Virumaa suhtes esinduslik lisavalim suurusega 250 vastajat (5 laine peale kokku 1250

vastajat)

3. ülejäänud Eesti regioonide suhtes esinduslik lisavalim suurusega 750 vastajat (5 laine peale

kokku 3750 vastajat).

2020. aastal läbi viidud tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringust ilmnes, et regionaalses

vaates on erilist tähelepanu vajavaks piirkonnaks Ida-Virumaa, kus kõrge toimetulekuriskiga

inimeste osatähtsus ning täiendavaid abivahendeid/teenuseid vajavate inimeste osakaal oli Eesti

keskmisest kõrgem. Ida-Virumaa osakaalu suurendamine lõppvalimis (lisavalimite kasutamise

näol) võimaldab teha selle regiooni kohta täpsemaid järeldusi, sh täpsemalt vaadelda alamrühmi

(nt vanuserühmad, tegevuspiiranguga inimesed) antud regiooni sees.

Valimi moodustamisel kasutatakse järgnevaid allikaid:

1. Juhuvalikuga genereeritud telefoninumbrid.

Telefoninumbrite andmebaasi genereerib arvutiprogramm, lisades etteantud tüvenumbrile

juhuslikult valitud lõpunumbrid.

2. Turu-uuringute AS-i veebipaneel.

Veebipaneel koosneb inimestest, kes on andnud kirjaliku nõusoleku selleks, et Turu-

uuringute AS neile uuringukutseid saadaks (mis ei kohusta neid samas küsitlustes osalema).

Veebipaneelist moodustatakse valimid stratifitseeritud juhuvalikuga soo, vanuserühma,

rahvuse ja regiooni alusel moodustatud kihtidest.

3. Rahvastikuregistri (RR) valim.

Rahvastikuregistrist moodustatakse valimid juhuvalikuga vähemalt 16-aastaste Eesti

elanike andmetest (isikupõhiste valimitena). Põhivalimi moodustamisel võetakse aluseks

kogu Eesti elanikkond ning Ida-Virumaa ja teiste Eesti regioonide lisavalimite

moodustamisel vastavate regioonide elanikud.

Arvestades uuringust keeldumisi ning võimalikke vigasid kontaktandmetes on eeldatav

vastamisaktiivsus juhuvalikuga genereeritud telefoninumbrite valimis ning rahvastikuregistri

valimis 20% ning Turu-uuringute AS-i veebipaneelis 25%. Selleks, et saavutada planeeritud

lõppvalimi suurus (10 000 vastajat), on vajalik algvalimisse võtta kontakte (valimiisikuid)

suuremal arvul. Valimidisaini täpsem kirjeldus on toodud taotluse punktis 9.

Küsitlusinstrumendiks on struktureeritud ankeet (vt Lisa 1), millele vastamise eeldatav keskmine

kestus on ca 15 minutit. Andmekogumine viiakse läbi telefoni- ja veebiküsitluse kombineeritud

meetodil (vt Lisa 2 ja 3). Veebiküsitluse valimisse võetud inimestele (sh rahvastikuregistri valimile)

saadetakse uuringukutse e-mailiga. Uuringukutse sisaldab lühidat selgitust uuringu eesmärkide,

andmekaitse ja osalemise vabatahtlikkuse kohta, uuringu läbiviijate kontaktandmeid ning linki

elektroonilisele küsitlusankeedile. Juhul, kui veebivalimisse võetud inimene küsitlusele ei vasta

ega teavita keeldumisest, saadetakse talle kuni kaks meeldetuletuskirja. Rahvastikuregistri valimi

puhul viiakse madalama vastamisaktiivsusega rühmades lisaks veebiküsitlusele läbi ka

telefoniküsitlus. Telefoniküsitluse valimisse võetud telefoninumbril kontakti saades tutvustab

küsitleja uuringut, kontrollib, kas valimisse sattunud isik kuulub sihtrühma, selgitab osalemise

vabatahtlikkust ning küsib nõusolekut küsitluses osalemiseks. Nõusoleku saamisel viib küsitleja

läbi intervjuu või lepib kokku aja selle läbiviimiseks. Numbritele, millel kontakti ei saada, tehakse

minimaalselt 3 korduskõnet, mis jaotatakse erinevatele nädalapäevadele ja kellaaegadele, et

valimiisikuga kontakti saamise võimalus oleks võimalikult suur.

Valimisse on kaasatud ka 16-17-aastased, kelle küsitlemiseks on vajalik lapsevanema nõusolek.

16-17-aastaste poole pöördutakse ainult e-kirja teel, kutsudes neid vastama ainult küsitluse

veebiankeedile. See tähendab, et telefoniküsitlusse neid ei kaasata. 16-17-aastastele saadetavas

uuringukutses teavitatakse seega neid eelnevalt, et uuringus osalemiseks on vajalik lapsevanema

nõusolek. Valimisse võetud noorel palutakse näidata uuringukutset oma vanemale ning nõusoleku

saamisel märkida veebiankeedi alguses enne sellele vastama hakkamist, et vanem on nõus tema

uuringus osalemisega.

Küsitlustöö läbiviimisel järgitakse ESOMAR-i avaliku arvamuse küsitluse reegleid. Valimisse

võetud isikuid teavitatakse sellest, et küsitluses osalemine on vabatahtlik ning et nende vastuste

konfidentsiaalsus on tagatud.

Küsitlustöös seatakse eesmärgiks saavutada lõppvalim, mis on proportsionaalne elanikkonna

jagunemisele soo, vanuserühma, rahvuse (või emakeele) ning elukoha lõikes. Reeglina on

küsitlusuuringutes vastamisaktiivsus erinevates elanikkonnarühmades erinev, sealjuures madalam

kipub see olema noorimas ja vanimas vanuserühmas, meeste, muudest rahvustest või madalama

haridusega inimeste seas. Küsitlusplatvormil kogunevad eri meetoditel (telefon, veeb) kogutud

andmed ühtsesse andmebaasi, mis võimaldab erinevate vastajagruppide täitumist jooksvalt jälgida.

Madala vastamisaktiivsusega gruppide järele aitamiseks rakendatakse vajadusel järgnevaid

meetmeid:

1. Telefoniküsitluse osas rakendatakse kvoote (st alatäitunud rühmadesse otsitakse sobivaid

vastajaid sihipäraselt);

2. Turu-uuringute AS-i veebipaneeli puhul suunatakse alatäitunud rühmadesse rohkem

meeldetuletuskirju või võetakse veebipaneelist kasutusele lisavalimid;

3. Rahvastikuregistri valimite puhul võetakse madala vastamisaktiivsusega rühmadesse

kuuluvate inimestega peale veebiküsitluse lõppemist kontakti telefoni teel, et koguda

puuduolevad ankeedid telefonitsi (või paluda valimiisikutel täita ankeet veebis).

Küsitluse käigus ei koguta muid andmeid peale ankeedis küsitud andmete. Küsitlusandmete failis

on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud.

Peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist valimisse sattunud

inimeste kontaktandmed ja küsitlusandmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail (koodivõti)

kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse statistilise andmeanalüüsi eesmärgil

anonümiseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.

Uuringu läbiviija kustutab andmefailist enne selle tellijale üle andmist tunnused, mis võimaldavad

vastaja kaudset tuvastamist kas täpsema elukoha (asula, linnaosa) või nn vabade vastuste kaudu.

See tähendab, et lisaks anonümiseerimisele saab tellija andmestiku, milles ei sisaldu (ankeedi järgi)

tunnused A04 ja A05 ja ülejäänud küsimuste vabateksti tunnused. Vabatekstiväljadel olevad kirjed

esitatakse tellijale eraldi failina koondtekstina selliselt, et need ei sisalda vastaja tuvastamist

võimaldavat infot ning ei ole kokku viidavad muude küsitlusandmete ega vastajatega (s.t eraldi

failina Excelis või Wordis, ilma vastaja ID-numbriga sidumata).

Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse statistilise andmeanalüüsi eesmärgil tähtajatult

Sotsiaalministeeriumi serveris ning sellele on ligipääs ainult Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja

statistika osakonna analüütikutel. Kolmandatel osapooltel on küsitlusandmete failile võimalik ligi

pääseda ainult täiendava statistilise andmeanalüüsi eesmärgil ja põhjendatud taotluse korral (sel

juhul sõlmitakse andmete kasutamiseks ka kirjalik leping).

Sotsiaalministeerium säilitab küsitlusandmete anonümiseeritud faili tähtajatult. Anonümiseeritud

andmefailis sisalduvad küsitlusankeedist pärinevad andmed ning küsitlustööd kirjeldavad

tehnilised tunnused (nt küsitlusmeetod, ankeedi täitmise kestus). Selles andmefailis puuduvad

vastajate isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed (nimi, e-maili aadress, telefon). On olemas

võimalus (kuigi väike), et osa ankeedis märgitud taustateabest võib kombineeritud kujul

võimaldada küsitluses osalenute (kaudset) tuvastamist. Samas on küsitlusandmete säilitamine

(agregeerimata kujul) vajalik, et tulevikus infovajaduste tekkides oleks andmete põhjal võimalik

teostada täiendavaid analüüse (hilisemaid infovajadusi on uuringu läbiviimise hetkel keeruline

prognoosida). Küsitlusandmeid ei tehta laiemale avalikkusele kättesaadavaks. Peale

küsitlusandmete üleandmist Sotsiaalministeeriumile säilitab see tellijana need spetsiaalses piiratud

juurdepääsuga kataloogis ning neile omavad juurdepääsu ainult Sotsiaalministeeriumi analüütikud.

Anonümiseeritud küsitlusandmete põhjal koostatakse statistiline analüütiline raport, kus küsitluse

tulemused esitatakse suuremate gruppide (kõik vastanud, vanuserühmad vms) kohta, st üksikute

vastajate tuvastamine on välistatud. Raport avaldatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Rahvastikuregistri valimi kasutamine võimaldab jõuda soovitud suuruses lõppvalimini (10 000

vastajat), s.h jõuda Ida-Virumaa sihtrühmani, kuna uuringufirmade veebipaneelid jääksid selle

jaoks liiga väikseks ning muude küsitlusmeetodite kasutamine, sh telefoniküsitluse osakaalu

suurendamine (juhuvalikuga genereeritud numbrite valim) tõstaks küsitlustööde maksumust üle

ettenähtud piiri. Samuti võimaldab rahvastikuregistri valimi kasutamine saavutada veebiküsitluse

osas eripalgelisema valimi, hõlmates ka neid inimesi, kes veebipaneelidesse ei kuulu. Kokkuvõttes

võimaldab see jõuda elanikkonna hoiakuid tervikuna paremini peegeldava tulemuseni.

Valimiisikute kontaktandmeid (e-maili aadress, telefon) kasutatakse uuringukutse ja

meeldetuletuste saatmiseks ning vajadusel kontaktivõtuks telefoni teel.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu tulemused on vajalikud Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundamises 2026. aastal

läbiviidava hooldereformi rakendamise uuringu sisendina ja Euroopa Liidu Struktuurivahendite

2028+ vahendite planeerimises ning muudes tegevustes, kus ajakohane info võimaldab arvestada

uuringu sihtrühma tegelike vajadustega. Piirkondlikud andmed võimaldavad

poliitikakujundamises arvestada erinevas vanuses ja erinevates Eesti piirkondades elavate 16-

aastaste ja vanemate elanike sotsiaalhoolekande (sh sotsiaalteenuste) vajadustega lähiaastatel,

suunates ressursse ja kujundades poliitikaid täpsemalt vastavalt sellele.

Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ on prognoositud, et vanemaealiste osakaal

rahvastikus suureneb ja puudega inimeste arv kasvab. Vaja on parandada elukeskkonna

ligipääsetavust ja leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis

ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Heaolu

arengukava 2023–2030 kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse

ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete

hooldusvõimaluste järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk arendada sotsiaalteenuste

pakkumist ja korraldust ning parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Lisaks on eakate ning

puudega ja psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks võetud suund iseseisvat

toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ja hoolekandesüsteemi

deinstitutsionaliseerimisele. Sealjuures teenib uuring otseselt Heaolu arengukava 2023–2030

elluviimiseks püstitatud kaht alaeemärki:

 alaeesmärk 3: vanemaealised (Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on

tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad)

 alaeesmärk 4: sotsiaalhoolekanne (Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste

heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu)

Seega on analüüs vajalik Heaolu arengukava alaeesmärk 2 ja alaeesmärk 3 täitmisse. Uuringust

saadud tulemusi kasutatakse ka üldistatud kujul Sotsiaalministeeriumi majasisestes ja

avaldatavates analüüsides.

Kuna Statistikaamet ega ka ükski riiklik register elanikkonna tegevuspiirangute ning

sotsiaalteenuste- ja hooldusvajaduse kohta detailsemaid andmeid ei ole kogunud, siis viis

Sotsiaalministeerium 2020. aastal elanikkonna seas läbi Elanikkonna tegevuspiirangute ja

hooldusvajaduse uuringu ning edaspidi on plaanis läbi viia ka regulaarseid kordusuuringuid.

Uuringut rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste "Pikaajalise hoolduse

kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ (2021-2027.4.09.23-0002) raames, mis keskendub

eeskätt hoolekandevaldkonna vastutusalas olevate tegevuste, sh sotsiaalteenuste arendamisele ja

ümberkorraldamisele kogukonnapõhisuse suunas, ent ka tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna

senisest tõhusamale integreerimisele, koostööle ning koostoimimisele.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu küsitlustoimingute

läbiviimine, statistilise umbisikustatud andmebaasi loomine ja statistiline analüüs, lähtudes

isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5.

Rahvastikuregistrist moodustatavasse valimisse päritakse ainult need andmed, mis on

hädavajalikud uuringu küsitlustoimingute läbiviimiseks (kontaktivõtuks ja valimi

proportsionaalsuse jälgimiseks). Lähtudes eetikakomitee soovitusest suurendame uuringusse

kaasamise võimalust ka raskemate terviseprobleemidega inimeste jaoks, kellele võib ankeedi

iseseisev täitmine raskusi valmistada. Ehk neile pakutakse (sarnaselt 2020. a samalaadsele

uuringule) võimalust, et neid võib vastamisel abistada või nende eest ankeedi täita (juhul, kui nende

endi tervis seda võimalda) keegi teine (nt pereliige või hooldaja). Sellise lähenemise eelduseks aga

on, et uuringukutses (ning hilisemas telefonipöördumises) öeldakse selgelt välja, kes nimeliselt on

uuringu valimisse võetud isik (et oleks selge, keda oodatakse vastama). Sellest lähtuvalt soovime

pärida valimisse rahvastikuregistrist ka isikute nimed. Valim päritakse 5-kordses mahus, mis on

minimaalne kogus, et saavutada lõppvalimi arvuks vajalik 10 000 vastajat. Seega on antud uuringu

puhul täidetud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõuded (andmekaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja

(c)).

Rahvastikuregistrist juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes on igal inimesel täielik õigus

otsustada, kas ta soovib küsitlusele vastata või sellest keelduda. Ehk on täidetud üldmääruse

põhjenduspunkti 42 nõuded andmesubjekti vaba valikuvõimaluse ja nõusoleku tagasivõtmise

võimaluse kohta. Igale veebivalimisse võetud isikule saadetakse uuringusse kaasamiseks

eelteavitus, millel on uuringut läbiviiva töötleja kontaktandmed, kuhu oma otsusest teatada.

Eelteavituskirjas teavitatakse vastajat uuringu eesmärkidest, andmekaitsest ning sellest, et uuringus

osalemine on vabatahtlik. Kirjas sisaldub ka veebilink küsitlusankeedile. Juhul, kui valimisse

sattunud isik ei teavita uuringu läbiviijat keeldumisest ega täida küsitlusankeeti veebis, saadetakse

talle teatud aja möödudes e-mailiga kuni kaks meeldetuletuskirja, mille järel võtab uuringu läbiviija

valimiisikuga kontakti ning pakub võimalust täita ankeet telefoniintervjuu vormis. Soovi korral on

valimiisikul võimalik uuringust keelduda ka siis. Samuti on võimalik oma nõusolek tagasi võtta

küsitlustöö perioodi jooksul peale küsitluse toimumist – sel juhul kustutatakse vastaja ankeet

küsitlusandmete failist. Peale andmete anonümiseerimist (st peale 30.09.2025) pole vastajate

tuvastamine küsitlusandmete failis, ning seega ka üksikute vastajate vastuste kustutamine, enam

võimalik.

Uuringu läbiviijate hinnangul ei kahjusta isikuandmete töötlemine antud uuringu raames

andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kohustusi. Uuringu lõpptulemuseks on andmete

statistiline analüüs ja üldistused, mida kasutatakse sotsiaalhoolekandepoliitika otsuste

kujundamiseks ja arendustegevuseks.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Kontaktivõtuks vajalikud isikuandmed edastab rahvastikuregister Turu-uuringute AS-le

krüpteeritud kujul. Isikuandmeid hoiustatakse Turu-uuringute AS-i serveris, järgides andmete

turvalise hoiustamise nõudeid.

Isikuandmeid töödeldakse ainult digitaalkujul (paberkandjal neid ei töödelda). Digitaalkujul

isikuandmete töötlemine toimub lokaalses võrgus. Kogu süsteem asub tervenisti (sh server,

töökohaarvutid ja võrguseadmed) Turu-uuringute AS kontrolli all asuvates tööruumides.

Isikustatud andmed on lokaalses arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul ajamomendil on

andmefail alati krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti BIOS ei käivitu

ilma salasõna kasutamata, teine aste – kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas aste –

isikustatud andmefail on krüpteeritud registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda

turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse

screensaver, mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on isikustatud andmefail alati ise ka

salasõnaga kaitstud.

Toimub ka regulaarne andmete varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid pidi asutusest

väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte

töötlemiseks). Pilveteenuse pakkuja (Amazon) server asub Iirimaal.

Andmetele on ligipääs Turu-uuringute AS-i uuringujuhil ning küsitlusjuhil. Telefoniküsitluse

etapis on valimisse võetud inimeste isikuandmetele ligipääs ka küsitlust teostavatel küsitlejatel

(kellega sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud). Küsitlejal on ligipääs ainult nende inimeste

isikuandmetele, kellega tema küsitluse läbiviimiseks ühendust võtab. Isikuandmed kustutatakse

peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (hiljemalt 30.09.2025).

Andmete kustutamise kinnitamiseks allkirjastavad Turu-uuringute AS ja Sotsiaalministeerium

andmete hävitamist kinnitava akti. Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse

Sotsiaalministeeriumi serveris tähtajatult.

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Rahvastikuregistrist päritakse 16-aastaste ja vanemate elanike isikuandmed. Planeeritud vastajate

arv (lõppvalim) on 10 000, millest Rahvastikuregistri valimist pärinevad vastajad moodustavad

eeldatavasti ca 62,5% (6250 vastajat). Arvestades kogemusi teiste sarnase metoodikaga tehtud

küsitlusuuringute keeldumismääradest on sellel arvul vastuste kogumiseks vajalik

Rahvastikuregistrist tellida valimibaas viiekordses mahus (kokku 31 250 inimese kontaktandmed).

Tellitav valim jaguneb järgnevalt:

 6250 inimest üle-Eestilises põhivalimis

 6250 inimest Ida-Virumaa lisavalimis

 18 750 inimest teiste regioonide (peale Ida-Virumaa) lisavalimis.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Valimiisikute isikuandmete päring tehakse päringu teostamise päeva seisuga.

Uuringu küsitlustööd toimuvad eeldatavasti 2025. aasta aprilli II poolest juuni lõpuni. Kui

küsitlustööde algus lükkub mingil põhjusel edasi, toimuvad küsitlustööd 2,5-3 kuu jooksul alates

küsitlustööde tegelikust algusest.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Rahvastikuregistrist päritakse valimisse järgnevad andmed:

 valimiisiku e-maili aadress

 kontakttelefon

 elukoht (maakond, eraldi Tallinn ja selle linnaosa)

 sugu, vanus ja emakeel

 valimiisiku nimi

Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu küsitlustööde (kontaktivõtt ja lõppvalimi

proportsionaalsuse jälgimine) läbiviimiseks hädavajalikud. Valimiisiku e-maili aadress on vajalik

kontaktivõtuks, et edastada uuringukutse (koos lingiga küsitlusankeedile) ning

meeldetuletuskirjad. Telefoninumbrit kasutatakse selleks, et madala vastamisaktiivsusega

rühmades viia läbi täiendav küsitlus telefoni teel (juhul, kui valimisse võetud inimene ei täida

ankeeti veebis ega anna teada keeldumisest). Elukoha, soo, vanuse ja emakeele andmed on

vajalikud taustainfona valimi proportsionaalsuse jälgimiseks, et telefoniküsitluse etapis teha

kõnesid vaid nendesse rühmadesse kus ankeete on puudu (st kus vastamisaktiivsus veebiküsitluse

etapis oli madalam). Nagu ka ptk 7 välja toodud, on valimiisiku nimi vajalik selleks, et määratleda,

kellele täpselt ankeet on suunatud (et oleks võimalik konkreetselt viidata valimisse võetud isikule

ning nendel juhtudel, kus valimisse võetud isik oma tervise tõttu ise küsitlusele vastata ei saa, saaks

tema kohta vastused anda keegi teine (nt pereliige või hooldaja). See võimaldab valimisse kaasata

rohkem ka raskemate terviseprobleemidega inimesi, kelle esindatus valimis on antud uuringu puhul

äärmiselt oluline.

Lisaks – rahvastikuregistrist ei pärita 16-17a valimiisikute vanemate või nende eestkostjate

andmeid, vaid ainult nende endi kontaktandmed ptk. 9.2 alguses toodud andmekoosseisus.

Ülejäänud protseduur 16-17a valimiisikute kaasamiseks uuringusse on kirjeldatud eespool, taotluse

ptk 4 Metoodika ülevaate all.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

 Rahvastikuregister

Küsitlusankeediga kogutavad andmed on pseudonüümitud, st valimiisikute kontaktandmed on

asendatud unikaalse numbriga.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Kuna rahvastikuregistril on olemas ametlik andmete taotlemise keskkond ja kord, siis ei ole vaja

eelnev ühenduse võtmine, aga registrilt andmete taotlemiseks on vajalik AKI luba.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Kogutud andmed pseudonümiseerib volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) andmekogumise etapis.

Peale pseudonümiseerimise aluseks olev faili (koodivõtme) kustutamist (mis toimub peale

küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist) säilitatakse küsitlusandmeid

anonümseeritud andmefailina, mille puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub

võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani).

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud andemetes sisaldub valimiisiku unikaalne number, küsitlusankeedist

tulenevad andmed (ankeet on lisatud taotlusele), küsitleja number ning intervjuu algus- ja lõpuaeg.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Valimiisikute isikuandmeid sisaldavat faili ning küsitluse vastuste faili omavahel ei seota.

Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed

on pseudonüümitud. Koodivõtit säilitab andmete volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) kuni

küsitlustööde lõppemiseni ja andmete kvaliteedikontrolli lõpetamiseni. Hiljemalt 30.09.2025

kustutatakse nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail kui ka rahvastikuregistrist saadud

kontaktandmete fail. Peale seda säilitatakse küsitlusandmeid anonümseeritud andmefailina, kus ei

sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Pesudonümiseeritud andmete koodivõtit säilitatakse kuni küsitlusandmete kvaliteedikontrolli

lõpetamiseni (eeldatavalt kuni 30.09.2025). Pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine

kuni küsitlustööde lõppemiseni võimaldab küsitlusandmete failist kustutada nende vastajate

ankeedid, kes võtavad oma nõusoleku tagasi peale intervjuu toimumist. Samuti on

pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine vajalik küsitluse kvaliteedikontrolli

teostamiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks (juhul, kui tekib kahtlusi mõne küsitleja töö

kvaliteedi osas, võetakse valimisse sattunud inimesega ühendust, et küsida intervjuu toimumise

fakti kohta).

Elektroonilised isikuandmed (kontaktandmete fail ja pseudonümiseeritud andmete koodivõti)

kustutatakse peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (hiljemalt

30.09.2025).

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Ei

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Andmesubjekte ei teavitata ette nende

isikuandmete töötlemisest Rahvastikuregistris

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Juhul kui inimene satub juhuvalikuga valimisse,

siis pöördutakse tema poole kas kirjalikult

(veebiküsitlus) või suuliselt (telefoniküsitlus)

uuringukutsega, kus teda informeeritakse

uuringu sisust ja eesmärkidest ning võimalusest

nii uuringus osaleda kui sellest ka keelduda (sh

keelduda juba ka ankeedi täitmise ajal mistahes

hetkel).

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Viide andmekaitsetingimustele sisaldub

valimisse võetud inimestele saadetavas e-mailis

(viide Turu-uuringute AS-i veebiaadressile, kus

sisaldub täpsem info isikuandmete töötlemise

tingimuste kohta. Loodav veebileht ei kirjelda

mitte üldiseid Turu-uuringute AS-i

andmekaitsetingimusi, vaid kirjeldab

isikuandmete töötlemise tingimusi konkreetselt

käesoleva uuringu raames).

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

__Marion Rummo_____________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

Taotluse lisad:

Lisa 1: Küsimustik

Lisa 2: Küsimustiku kutsekiri ja nõusoleku võtmise vorm

Lisa 3: Telefonipöördumise kutsekiri ja nõusoleku võtmise vorm

Lisa 4: Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine

Lisa 5: Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja

infotehniliste turvameetmete kirjeldus

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/25/5-7

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.2025 Tallinnas

Taotluse esitaja

Marion Rummo

Sotsiaalministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1) kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine uuringus

"Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring 2025" 21.05.2025

taotluses esitatud tingimustel ja mahus;

2) Sotsiaalministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete

kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt 30.09.2025.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lg-s 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

2 (2)

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on

taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate

isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt

andmesubjektide õigusi.

Inspektsioon on käesoleva uuringu kooskõlastamisel arvestanud ka Sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute eetikakomitee otsusega (23. koosoleku protokoll 26.04.2025).

Inspektsioon juhib tähelepanu, et piiratud teovõimega alaealise isiku (uuringusse kaasatud 16 –

17-aastane) eest saab kehtiva nõusoleku anda tema seaduslik esindaja. Nõusolek peab vastama

isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 7 ja artikli 4 punktis 11 sätestatule, arvestades

põhjenduspunkti 32. Nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline ning

antud aktiivses vormis. Andmetöötlejal on kohustus enne nõusoleku võtmist teavitada

andmesubjekti ka õigusest nõusolek igal ajal tagasi võtta. Kehtiva nõusoleku olemasolu

tõendamise kohustus on isikuandmete vastutaval töötlejal.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 21.05.2025 inspektsioonile esitatud täiendatud

taotluses.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus