Järvamaa Järva vald Imavere külas Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering

X = 6512100

Y =

6 0 2 5 5 0

65 .8 4

6 5 .7 8

6 5 .5

7 6

5 .4

8

6 5

.7 1

6 5

.7 0

65.87

66.15

66.0 8

66.2 2

66.1 2

66.0 1

65.7 2

65.8 2

65.92

65.8 0

65.71

65.5 2

65.6 0

65.7 0

65.6 1

65.5 4

65.5 3

6 5 .6

4

65.71

65.71

6 5 .5

5

6 5 .5

1

65.5 8

65.4 7

65.3 9

65.41

65.49

65.23

65.35

65.52

65. 50

65. 54

65.61

65.56

65.69

65.6 8

65.5 8

65.58

65.66

65.51

65.65

65.63

65.78

66.14

66.30

65.94

65.97

65.93

65.91

66.44

66.08

66.11

66.10

66.09

66.21 66.28

66.25

66.43

66.31

66.45 65.64

65.58

65.66

65.56

65.48

65.67

65.21

65.16

65.21

66.28

65.65

67.08

65.78 67.59

67.34

65.72

66.31

65.75

66.32

65.87

65.93

65.92

65.94

66.12

65.99

65.89

6 5 .6

6

6 5 .6

1

6 5 .4

8

66.4 7

66.4 6

66.4 9

66.4 1

66.2 9

65.36 65.3

9 65.4

4

65.5 0

65.3 8

65.3 2

65.2 7

65.3 2

65.4 0

65.3 5

65.3 1

65.23

65.35

65.34

65.25

65.19

65.14

65.11 65.51

65.57

65.58

65.40

65.75

65.75

65.65

6 5 .5

8

65.64 6 5 .8

2

65.57

65.51

65.44

65.46

65.36

65.13

65.19

65.25

65.20

65.17

65.41

65.16

65.28

65.04 65.02

65.26

65.36

65.34

65.59 65.689

65.58

65.64

65.48 65.47

65.62

65.84

65.61

66.00

66.13

66.18

66.11

66.19

66.28

66.13

66.14

66.06

66.33

66.24

65.99

66.38

66.09

66.43

65.77

65.37

65.94 65.27

65.29

65.35

65.68

65.63

6 5 .6

665.39

65.16

6 6

66

6 6

6 6

66

6 6 .2

5

6 6 .2

5

6 5 .2

5

65.25

6 5 .2 5

6 5 .7

5

65.7 5

6 5 .7

5

6 5 .7

5

6 5 .7

5

6 5 .7

5

66.25

6 6 .2

5

6 6 .2

5

66.25

65 .2 5

65.25

65 .75

6 5 .5

65.5

6 5 .2

5

65.25

65.5

65.5

6 5 .5

65.5

65.5

65.5

65.5

66 .7 5 6 6 .

6 6 .2

5

66

6 6

ridaelamu

H

var e

sokkel 66.42

k r

kr

kr

kr

kr

kr

A

A

A

A

K

N

S

LEPPEMÄRGID:

Sideliin kaitsevööndiga

Asfaltkattega tee

Transpordi juurdepääs katastriüksusele

Üksikpuu, võsa, rohumaa

Naaberhoone

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

2. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

täpsusastmega M 1:500 (töö nr 31T949), kus koordinaadid on L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis.

1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Telg MK OÜ poolt oktoobris 2021.a. mõõdistatud geodeetilist alusplaani

MÄRKUSED:

4 809 m²

Ärimaa 100%

23401:005:0550

Kaare tee 3

5,00 ha

Ühiskondlike ehitiste maa 100%

23401:005:0014

Antsu tee 4 // Kodutare tee 1

6 812 m²

Elamumaa 100%

23401:005:0430

Mõmmimäe tee 2

6 081 m²

Sihtotstarbeta maa 100%

23401:001:0370

Kopliõue

5,00 ha

Ühiskondlike ehitiste maa 100%

23401:005:0014

Antsu tee 4 // Kodutare tee 1

6 501 m²

Transpordimaa 100%

23401:005:0074

Kaare tee

18 044 m²

Tootmismaa 100%

23401:005:0450

Kaare tee 2a 5 563 m²

Ärimaa 100%

23401:005:0240

Kaare tee 2

Pindala

Sihtotstarve

Tunnus

Aadress

detailplaneering

Kaare tee 3 kinnistu

Thori Tanklad OÜ

Tugijoonis

2

17.02.2022

Projektijuht

Koostaja

Kuupäev

Töö koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonis

Asukoht

Töö nr Mõõt Joonise nr

Tartu 51004

Raekoja plats 8

OÜ Hendrikson & Ko

hendrikson@hendrikson.ee

tel 740 9800

Merlin Kalle

Merlin Kalle

1 : 500

Imavere küla Järva vald

21004116

234 0011

Kaa re te

e

Vare

Korterelamu

X = 6512100

Y =

6 0 2 5 5 0

65 .8 4

6 5 .7 8

6 5 .5

7 6

5 .4

8

6 5

.7 1

6 5

.7 0

65.87

66.15

66.0 8

66.2 2

66.1 2

66.0 1

65.7 2

65.8 2

65.92

65.8 0

65.71

65.5 2

65.6 0

65.7 0

65.6 1

65.5 4

65.5 3

6 5 .6

4

65.71

65.71

6 5 .5

5

6 5 .5

1

65.5 8

65.4 7

65.3 9

65.41

65.49

65.23

65.35

65.52

65. 50

65. 54

65.61

65.56

65.69

65.6 8

65.5 8

65.58

65.66

65.51

65.65

65.63

65.78

66.14

66.30

65.94

65.97

65.93

65.91

66.44

66.08

66.11

66.10

66.09

66.21 66.28

66.25

66.43

66.31

66.45 65.64

65.58

65.66

65.56

65.48

65.67

65.21

65.16

65.21

66.28

65.65

67.08

65.78 67.59

67.34

65.72

66.31

65.75

66.32

65.87

65.93

65.92

65.94

66.12

65.99

65.89

6 5 .6

6

6 5 .6

1

6 5 .4

8

66.4 7

66.4 6

66.4 9

66.4 1

66.2 9

65.36 65.3

9 65.4

4

65.5 0

65.3 8

65.3 2

65.2 7

65.3 2

65.4 0

65.3 5

65.3 1

65.23

65.35

65.34

65.25

65.19

65.14

65.11 65.51

65.57

65.58

65.40

65.75

65.75

65.65

6 5 .5

8

65.64 6 5 .8

2

65.57

65.51

65.44

65.46

65.36

65.13

65.19

65.25

65.20

65.17

65.41

65.16

65.28

65.04 65.02

65.26

65.36

65.34

65.59 65.689

65.58

65.64

65.48 65.47

65.62

65.84

65.61

66.00

66.13

66.18

66.11

66.19

66.28

66.13

66.14

66.06

66.33

66.24

65.99

66.38

66.09

66.43

65.77

65.37

65.94 65.27

65.29

65.35

65.68

65.63

6 5 .6

665.39

65.16

6 6

66

6 6

6 6

66

6 6 .2

5

6 6 .2

5

6 5 .2

5

65.25

6 5 .2 5

6 5 .7

5

65.7 5

6 5 .7

5

6 5 .7

5

6 5 .7

5

6 5 .7

5

66.25

6 6 .2

5

6 6 .2

5

66.25

65 .2 5

65.25

65 .75

6 5 .5

65.5

6 5 .2

5

65.25

65.5

65.5

6 5 .5

65.5

65.5

65.5

65.5

66 .7 5 6 6 .

6 6 .2

5

66

6 6

ridaelamu

H

var e

sokkel 66.42

k r

kr

kr

kr

kr

kr

A

A

A

A

K

N

S

Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013* Vastavalt juhendile

LEPPEMÄRGID:

alla 5 t) paigaldamise keeluala Maapealsete gaasimahutite (kogumahutavusega

Ümberpaigutatav objekt

Likvideeritav objekt

Planeeritud põhim. illustreeriv piirdeaed

Olemasolev üksikpuu

ja madalhaljastus Planeeritud põhim. illustreeriv kõrg-

Planeeritud kohustuslik kõrghaljastus

Planeeritud põhim. illustreeriv haljasala

liikumissuund Planeeritud põhim. illustreeriv jalakäijate

Nähtavuskolmnurk (30 km/h, 15x60 m)

parkimiskohtade arv Planeeritud põhim. illustreeriv parkla ja

Planeeritud põhim. illustreeriv tee, plats

Planeeritud transpordi juurdepääs krundile

Planeeritud põhim. illustreeriv ehitis

Planeeritud hoonestusala

Naaberhoone

Krundi number

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

4

4

Ip 4

Ip 4

Ip 4

1 4 .6

4

5

5 0

R

5 0

R

1 3 .7

4. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

03.07.2015 määrusele nr 87.

3. Maapealse kuni 5 t gaasimahuti paigaldamise keeluala on määratud vastavalt majandus- ja taristuministri

haljastuse ning piirde lahendus on illustratiivne ja täpsustub projekteerimisel.

2. Põhimõtteline ehitiste lahendus hoonestusalal, krundisisese platsi, parkimiskohtade, kavandatud ja likvideeritava

alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr 31T949), kus koordinaadid on L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis.

1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Telg MK OÜ poolt oktoobris 2021.a. mõõdistatud geodeetilist

MÄRKUSED:

Ip 7

5

1 7 .6

R

Tankur

Teenindushoone

konteinerid

Biometaani-

Kompressor

Puhverkonteiner

detailplaneering

Kaare tee 3 kinnistu

Thori Tanklad OÜ Projektijuht

Koostaja

Kuupäev

Töö koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonis

Asukoht

Töö nr Mõõt Joonise nr

Tartu 51004

Raekoja plats 8

OÜ Hendrikson & Ko

hendrikson@hendrikson.ee

tel 740 9800

Merlin Kalle

Merlin Kalle

1 : 500

Imavere küla Järva vald

21004116

234 0011

Kaa re te

e

08.08.2022 Põhijoonis

3

1

arv lubatud suurim

Hoonete

600 m²

pind ehitisealune

lubatud suurim Hoone

Tankla- ja teenindushoone maa Krundi kasutamise sihtotstarve*:

KRUNDI EHITUSÕIGUS

6 m

kõrgus maksimaalne

suhteline lubatud Hoone

Krundi pindala: 4 809 m²

Korterelamu

1

1

X = 6512100

Y =

6 0 2 5 5 0

65 .8 4

6 5 .7 8

6 5 .5

7 6

5 .4

8

6 5

.7 1

6 5

.7 0

65.87

66.15

66.0 8

66.2 2

66.1 2

66.0 1

65.7 2

65.8 2

65.92

65.8 0

65.71

65.5 2

65.6 0

65.7 0

65.6 1

65.5 4

65.5 3

6 5 .6

4

65.71

65.71

6 5 .5

5

6 5 .5

1

65.5 8

65.4 7

65.3 9

65.41

65.49

65.23

65.35

65.52

65. 50

65. 54

65.61

65.56

65.69

65.6 8

65.5 8

65.58

65.66

65.51

65.65

65.63

65.78

66.14

66.30

65.94

65.97

65.93

65.91

66.44

66.08

66.11

66.10

66.09

66.21 66.28

66.25

66.43

66.31

66.45 65.64

65.58

65.66

65.56

65.48

65.67

65.21

65.16

65.21

66.28

65.65

67.08

65.78 67.59

67.34

65.72

66.31

65.75

66.32

65.87

65.93

65.92

65.94

66.12

65.99

65.89

6 5 .6

6

6 5 .6

1

6 5 .4

8

66.4 7

66.4 6

66.4 9

66.4 1

66.2 9

65.36 65.3

9 65.4

4

65.5 0

65.3 8

65.3 2

65.2 7

65.3 2

65.4 0

65.3 5

65.3 1

65.23

65.35

65.34

65.25

65.19

65.14

65.11 65.51

65.57

65.58

65.40

65.75

65.75

65.65

6 5 .5

8

65.64 6 5 .8

2

65.57

65.51

65.44

65.46

65.36

65.13

65.19

65.25

65.20

65.17

65.41

65.16

65.28

65.04 65.02

65.26

65.36

65.34

65.59 65.689

65.58

65.64

65.48 65.47

65.62

65.84

65.61

66.00

66.13

66.18

66.11

66.19

66.28

66.13

66.14

66.06

66.33

66.24

65.99

66.38

66.09

66.43

65.77

65.37

65.94 65.27

65.29

65.35

65.68

65.63

6 5 .6

665.39

65.16

6 6

66

6 6

6 6

66

6 6 .2

5

6 6 .2

5

6 5 .2

5

65.25

6 5 .2 5

6 5 .7

5

65.7 5

6 5 .7

5

6 5 .7

5

6 5 .7

5

6 5 .7

5

66.25

6 6 .2

5

6 6 .2

5

66.25

65 .2 5

65.25

65 .75

6 5 .5

65.5

6 5 .2

5

65.25

65.5

65.5

6 5 .5

65.5

65.5

65.5

65.5

66 .7 5 6 6 .

6 6 .2

5

66

6 6

ridaelamu

H

var e

sokkel 66.42

k r

kr

kr

kr

kr

kr

A

A

A

A

K

N

S

LEPPEMÄRGID:

tuletõrjeveemahuti Planeeritud põhim. tuletõrje veevõtukoht ja

Planeeritud olmereovee kanalisatsioonitrass

Planeeritud veetrass

Planeeritud sideliin/id ja sidekapp

ja liitumiskilp Planeeritud elektri madalpinge maakaabelliin/-id

Ümberpaigutatav objekt

Likvideeritav objekt

Olemasolev üksikpuu

ja madalhaljastus Planeeritud põhim. illustreeriv kõrg-

Planeeritud kohustuslik kõrghaljastus

Planeeritud põhim. illustreeriv parkla

Planeeritud põhim. illustreeriv tee, plats

Planeeritud põhim. illustreeriv ehitis

Planeeritud hoonestusala

Naaberhoone

Krundi number

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

5. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

kantud ei ole.

4. Tehnovõrkudel ja -rajatistel on õigusaktidest lähtuvad kaitsevööndid, mida joonise selguse huvides joonisele

3. Planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste konkreetsed asukohad selguvad projekteerimisel.

haljastuse ning piirde lahendus on illustratiivne ja täpsustub projekteerimisel.

2. Põhimõtteline ehitiste lahendus hoonestusalal, krundisisese platsi, parkimiskohtade, kavandatud ja likvideeritava

alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr 31T949), kus koordinaadid on L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis.

1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Telg MK OÜ poolt oktoobris 2021.a. mõõdistatud geodeetilist

MÄRKUSED:

detailplaneering

Kaare tee 3 kinnistu

Thori Tanklad OÜ Projektijuht

Koostaja

Kuupäev

Töö koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonis

Asukoht

Töö nr Mõõt Joonise nr

Tartu 51004

Raekoja plats 8

OÜ Hendrikson & Ko

hendrikson@hendrikson.ee

tel 740 9800

Merlin Kalle

Merlin Kalle

1 : 500

Imavere küla Järva vald

21004116

234 0011

Kaa re te

e

Korterelamu

1

1

08.08.2022 Tehnovõrkude joonis

4

3

TV 55 m

TV

asuvast liitumispunktist

Antsu tee 4 // Kodutare tee 1 kinnistul

ELA SA trassist

Viljandi mnt ääres asuvast

alajaamast

Järavere:(Võhma)

Ümbertõstetav liin

IRE338 sidekapp

Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 hendrikson@hendrikson.ee

Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering

Seletuskiri ja joonised

Töö nr 21004116 Tartu 2022

Merlin Kalle

Projektijuht-koostaja

Diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163361)

Juhan Ruut, Veiko Kärbla

Keskkonnaeksperdid

Thori Tanklad OÜ

Töö koostamisest huvitatud isik

Järva vallavalitsus

Planeeringu koostamise korraldaja

V e

rs io

o n

1 1

.0 8

.2 0

2 2

/// T ö ö n

r 2 1 0

0 4 1

1 6

Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering

Sisukord

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA ÜLESANDED .................................. 5

2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................. 5

2.1 Planeeritava ala ja selle mõjuala üldine iseloomustus ning analüüs .................................................5 2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele .......................................................................6 2.3 Planeeringu- ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid .....7

3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ........................................... 7

3.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ...............................................................................................7 3.2 Kavandatud ehitusõigus, krundi hoonestusala, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused .................7 3.3 Haljastus, piirded ja heakord ..............................................................................................................8 3.4 Juurdepääsuteede asukohad, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................9 3.5 Tehnovõrgud- ja rajatised ................................................................................................................ 10 3.5.1 Veevarustus ................................................................................................................................. 10 3.5.2 Olmereoveekanalisatsioon ........................................................................................................... 10 3.5.3 Sademevee ärajuhtimine .............................................................................................................. 11 3.5.4 Tuletõrje veevarustus ................................................................................................................... 11 3.5.5 Elektrivarustus, välisvalgustus ..................................................................................................... 12 3.5.6 Soojavarustus ............................................................................................................................... 13 3.5.7 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................... 13 3.6 Tuleohutuse tagamine ..................................................................................................................... 14 3.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................................... 14 3.8 Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine ............................................................................. 15 3.8.1 Energiatõhusus ............................................................................................................................ 15 3.8.2 Transport, müra ja vibratsioon...................................................................................................... 15 3.8.3 Kemikaalid ja ettevõtte ohtlikus .................................................................................................... 18 3.9 Piirangud ......................................................................................................................................... 19 3.9.1 Tehnovõrkude kaitsevööndid ....................................................................................................... 19 3.9.2 Servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine .............................................................. 19 3.10 Detailplaneeringu rakendamise nõuded ........................................................................................ 19

B - JOONISED 1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1 : 10 000

2. Tugijoonis M 1 : 500

3. Põhijoonis M 1 : 500

4. Tehnovõrkude joonis M 1 : 500

Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering 5

A – SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA ÜLESANDED

Käesolev planeeringu koostamine algatati Järva Vallavalitsuse 25.08.2021 korraldusega nr 432

Detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade andmine, mille juurde kuuluasid: lisa 1

detailplaneeringu lähteseisukohad Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneeringu

koostamiseks ning lisa 2 planeeritava maa-ala ja planeeritava maa-ala kontaktvööndi piir.

Alusdokumentatsioonina on kasutatud:

▪ Imavere valla üldplaneeringut (kehtestatud Imavere Vallavolikogu 19.06.2008 määrusega nr 13, üle vaadatud Imavere Vallavolikogu 24. aprilli 2014 otsusega nr 12);

▪ Geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (Telg MK OÜ; oktoober 2021; töö nr 31T949), mille koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;

▪ Liiklusanalüüsi (Liikluslahendus OÜ, mai 2022, töö nr 221602);

▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on luua eeldused kinnistule CNG (biometaani) tankla ja seda

teenindavate rajatiste ja perspektiivse tanklahoone rajamiseks.

Detailplaneering on koostatud üldplaneeringu kohasena.

2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS

2.1 Planeeritava ala ja selle mõjuala üldine iseloomustus

ning analüüs

Planeeringuala asub Imavere külas ca 1,1 km kaugusel põhimaanteest nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa kohaliku tee nr 2340011 Kaare tee ääres.

Kaare tee 3 kinnistu (kt 23401:005:0550) maakasutuse sihtotstarbeks on ärimaa ja kinnistul asub

kunagise laohoone vare. Laohoone kajastub ehitisregistris koodiga 107001212 ja ehitisealuse pinnaga

353 m²1.

Alal kasvavad leht- ja okaspuud ning on võsastunud alasid. Enamus kinnistust on rohumaa. Maapind

on tasane jäädes kõrgusvahemikku 65,20 m/abs ala lääneosas kuni 67,59 m/abs ala lõunaosas künkal.

Kinnistu lääne- ja idapiiril asub võrkaed.

Planeeringualale on transpordi juurdepääs tagatud põhjasuunast asfaltkatteliselt Kaare teelt.

Tehnovõrkudest asuvad alal vaid sideliinid, mis tagavad sideühenduse lisaks planeeringualast

väljaspool.

Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2.

1 Seisuga 18.04.22

6 Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering

www.hendrikson.ee

Planeeringuala kontaktvööndi moodustavad äri-, tootmis-, elamu- ja ühiskondlike ehitiste maa

sihtotstarbega kinnistud (vt joonis nr 1). Planeeringualast teisele poole Kaare teed põhja- ja kirdesuunda

jäävad tootmis- ja ärimaa kinnistud, läänesuunda sihtotstarbeta maa kinnistu, idasuunda ühiskondlike

ehitiste maa kinnistu, lõunasuunda ühiskondlike ehitiste maa (sotsiaalmaja Kodutare) ning kagu- ja

edelasuunda elamumaa kinnistud. Teisel pool Kaare teed asuval Kaare tee 2 (kt 23401:005:0240)

kinnistul on varasemalt asunud tankla.

Planeeringualale lähim hoone lõunasuunas Antsu tee 4 // Kodutare tee 1 kinnistul (kt 23401:005:0014)

ca 14 m kaugusel Kaare tee 3 kinnistu piirist on eelpool nimetatud Kodutare (ehitisregistri kohaselt

hoone peamine kasutamise otstarve: 11222 muu kolme või enama korteriga elamu). Lähim elamu asub

Mõmmimäe tee 2 kinnistul (kt 23401:005:0430) ja jääb Kaare tee 3 kinnistu piirist ca 50 m kaugusele.

Ohtlikud ettevõtted ja nende ohualad jäävad planeeringuala lähikontaktvööndist kaugemale

põhimaantee nr 2 äärde (Johnny AS Paiaristi tankla-restoran (Tikupoiss söögikoht ja Alexela tankla) ja

JetGas OÜ Imavere Farm kuivati gaasiseade).

Alale tagab juurdepääsu ca 6,5 m laiuse sõidutee osaga Kaare tee, kus sõiduteed ääristavad ca 1 m

laiused kruusakattega teepeenrad; tee kinnistu laius on ca 10 m. Kaare tee saab alguse mahasõiduga

nr 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia teelt, mis omakorda ristub põhjasuunas põhimaanteega nr 2.

Arvestades planeeritava kinnistu sihtotstarvet – ärimaa – asub planeeringuala logistiliselt väga heas

asukohas.

Planeeringuala asukoht on vaadeldav joonisel nr 1

2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele

Detailplaneeringu koostamisel kuulub arvestamisele Imavere valla üldplaneering.

Üldplaneeringu kohaselt asub Kaare tee 3 kinnistu tiheasustusega alal, mis on reserveeritud ärimaaks

(vt skeem 2.2.1).

Skeem 2.2.1 Väljavõte valla üldplaneeringu Imavere küla maakasutusplaanist koos planeeringualaga (sinine

pidevjoon)

Samuti on perspektiivse ärimaa maakasutuse otstarve ette nähtud planeeringuala naaberkinnistutel,

mis jäävad Kaare tee äärde. Perspektiivne kergliiklustee on kavandatud 49 Imavere - Viljandi - Karksi-

Nuia tee äärde.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on valla üldplaneeringuga kooskõlas.

Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering 7

2.3 Planeeringu- ja selle mõjuala analüüsil põhinevad

järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid

Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud planeeringuala ja

selle mõjuala analüüsile ning analüüsil põhinevatele järeldustele. Planeeringu ruumilise arengu

eesmärgiks ja järelduseks on luua ärimaa arenduseks sobiv lahendus.

Kaare tee 3 kinnistu kasutusele võtt ja hoonestamine on kooskõlas varasemate arengute tulemusel välja

kujunenud piirkonna maastikupildiga. Uushoonestuse rajamiseks hoonestusala määramisel ja

ehitusõiguse, arhitektuursete ning haljastustingimuste seadmisel on võimalik tagada, et tekib terviklik

kompleks, mis visuaalselt ja mahuliselt sobitub piirkonda. Kinnistule CNG tankla ja sellega seotud

ehitiste rajamisega ei kaasne piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist.

3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

3.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringu lahendusega Kaare tee 3 kinnistu piire ei muudeta ja katastrisse kantud pindala jääb

samaks.

3.2 Kavandatud ehitusõigus, krundi hoonestusala,

ehituslikud ja arhitektuursed tingimused

Planeeringualal asuv laohoone vare on kavandatud lammutada ning alale on planeeritud CNG tankla,

mis esialgse kavandi kohaselt koosneb teenindusplatsist, tankuri saarest, konteiner-kompressorjaamast

ja perspektiivsest tankla teenindushoonest. Perspektiivne hoone on mõeldud tankla teenindamiseks –

näiteks mehitatud kohvikuks ja/või autojuhtide iseteenindusega puhkeruumiks.

Krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud tankla- ja teenindushoone maa2. Määratud krundi

kasutamise otstarbele vastab katastriüksuse sihtotstarve ärimaa3 ehk krundi maakasutuse sihtotstarvet

ei muudeta.

Krundi ehitusõiguse ja hoonestusala määramisel on arvestatud kontaktvööndi hoonestuse ning kinnistul

asunud hoone näitajate ning paigutusega, samuti tankla ja hoonega koos tekkivast terviklahenduse

võimalusest, mis tagaks mugava tankimise ja sujuva liikluse. Krundi ehitusõigus on toodud joonisel nr 3.

Planeeritud on tanklakompleksile iseloomulikud ehitiste kasutamise otstarbed4: sõidukite teeninduse

hoone (12332), kaubandushoone (12310), kiosk (12314) ning küttegaasi tankimis- ja villimisjaamad

maa-, vedel-, bio- ja tööstusgaasidele (22115). Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus lubada

täiendavalt loetelus nimetamata ehitise kasutamise otstarbeid, kui need sobivad krundi kasutamise

sihtotstarvetega ja/või kui need on vajalikud planeeritud tegevuse elluviimiseks/tööks.

Krundi hoonestusala on Kaare tee poolsel osal kavandatud kaugusele, millel asub kasutusest väljas

laohoone vare (ca 15 m krundi piirist). Krundi teistel külgedel on arvestatud võrdsuse printsiibiga ning

hoonestusala kavandatud 4 m kaugusele krundi piirist. Hoonestusala sidumine krundipiiridega on

näidatud joonisel nr 3.

2 Vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 3 maakatastriseaduse § 181 lg 7 4 Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu

8 Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering

www.hendrikson.ee

Hoonestusala on antud suurem kui hoone suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab

projekteerimise käigus vabamalt valida hoone kuju ja asukohta. Planeeritud hoonestus tuleb rajada

hoonestusala piirides. Hoonestusalale võib rajada teid, platse ja teisi rajatisi ning istutada haljastust.

Rajatisi on lubatud rajada ka väljapoole hoonestusala. Kõrguslikku mõõdet (va piirdeaed) omava rajatise

püstitamisel krundi piirile lähemale kui 4 m on vajalik piirinaabri nõusolek planeeritud tegevusele.

Hoonete suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud hoone küljes olevat

vihmaveesüsteemi, päikesekaitsevarjestust, treppi, tehnosüsteemi ja -seadme osa jt vastavas

õigusaktis5 nimetatud hooneosi.

Hoone arhitektuurse lahendusena on lubatud nii traditsioonilise teenindushoone kujundamine kui

silmatorkava eristuva ehitise loomine. Kuna kavandatud on biometaani tankla ja biometaani tootmises

on kasutusel kääritid, mis on kaetud kuplikujulise konstruktsiooniga, on lubatud perspektiivne

teenindushoone kujundada sarnanevana kääritile.

Hoonestuse olulisemad arhitektuursed tingimused:

▪ Korruselisus: kuni kaks korrust;

▪ Katusetüüp: kald- või kuppelkatus (hoone kujundamisel biogaasi kääriti kujulisena);

▪ Katusekalded: 0-15 kraadi;

▪ Katusekattematerjalid: bituumen, PVC plaat, rullmaterjal, plekk, vm; valida katusetüübile sobiv;

▪ Välisviimistlusmaterjalid: klaas, metall (sh plekk või profiilplekk), betoon, puit, kivi, krohv (ka kombineeritult). Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine;

▪ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus.

Planeeritud tegevusega on alale rajatistena mh kavandatud maapealsed biometaani mahutid ehk

konteinerid kogumahutavusega kokku alla 5 tonni. Gaasimahutite planeerimisel on lähtutud majandus-

ja taristuministri 03.07.2015 määrusest nr 87 Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele

ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad

nõuded ning määratud maapealse kuni 5 tonni gaasi mahutavate mahutite paigaldamise keeluala

ulatusega 50 m Antsu tee 4 // Kodutare tee 1 kinnistul asuvast korterelamust.

Arvestades ptk-s 5.9.4 tooduga on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia kasutamise

võimalusi. Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega

kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need

hoone osade külge (katus, fassaad).

Ehitustegevus tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja

kehtivatele normidele.

3.3 Haljastus, piirded ja heakord

Planeeringuala olemasoleva kõrghaljastuse puhul puudub säilitamiskohustus. Soovitatav on

maksimaalselt säilitada olemasolevaid puid kui puude asukoht ja tervislik seisund seda võimaldab, kuna

olemasolev haljastus võrreldes istutatava haljastusega omab kohest roheefekti.

Planeeritud hoonestusala võimaldab krundipiiri äärde rajada kõrghaljastatud haljasmaa. Kohustuslik on

kõrghaljastuse rajamine krundi lõunakülge, mis tekitab kõrghaljastatud puhverala naaberkinnistu

hoonestusele. Lisaks on olemasolevate puude näol olemas puhverhaljastus naaberkinnistutel.

Hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad tuleb haljastada. Haljastusega

peab olema kaetud vähemal 20% krundi pindalast, millest 10% kõrghaljastusega. Kõrghaljastuse ala

arvestada täiskasvanud puude liitunud võradena. Joonisel nr 3 on kujutatud põhimõtteline

5 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6

Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering 9

haljastuslahendus lähtuvalt illustreerivast asendiplaanist. Haljastuslahendus tuleb anda

ehitusprojekti mahus.

Krunt on lubatud ümbritseda kuni 2 m kõrguse metallist läbi nähtava piirdeaiaga. Krundisiseselt on

lubatud rajatisi (näit konteinerite ala) piirata kuni 2,5 m kõrguse metallist läbi nähtava piirdeaiaga.

Olulist maapinna kõrguste muutmist ei ole ette nähtud. Krundi vertikaalplaneerimise lahendus tuleb

anda ehitusprojektide staadiumis.

Projekteerimisel tuleb ette näha prügikonteinerite ja prügikastide asukohad. Konteinerid peavad hoonest

asuma vähemalt 2 m kaugusel.

3.4 Juurdepääsuteede asukohad, liiklus- ja

parkimiskorraldus

Planeeringualale säilib juurdepääs avalikult kasutatavalt Kaare teelt.

Koostatud liiklusanalüüsi6 kohaselt, mille mahus teostati liiklusloendused tee nr 49 ja Kaare tee ristmikul,

liikus kokku Kaare teel 11 tunni jooksul 45 autot, sellest 10 veoautot, autoronge ei sõitnud.

Enamkoormatud tund jäi vahemikku 13.30-14.30 kui mööda Kaare teed sõitis 16 autot (1/3 kogu

liiklusest). Teel nr 49 oli liiklussagedus 4530 a/ööp. Enamkoormatud tunni (kl 16:00-17:00) liiklus oli

410 a/h (9% ööpäevasest liiklusest).

Planeeringualaga seonduv prognoositav täiendav liiklusintensiivsus on:

▪ Autorongide liiklus tankla käivitamisel 12 autorongi/ööp, 20 aasta perspektiivis 20 a/ööp (kasv 1-3% aastas);

▪ Sõiduautoliiklus tankla käivitamisel 25 a/ööp, perspektiivselt kuni 60 a/ööp;

▪ Teenindushoonet (kohviku) külastavate sõiduautode arv – perspektiivselt kuni 90 a/ööp (pigem teoreetiline ja ei pruugi realiseeruda).

Sõiduautode liikluse kasv on 5-6% aastas.

Liiklusanalüüsis teostatud liiklusprognoosi kohaselt kasvab kogu liiklus (AKÖL- aasta keskmine

ööpäevane liiklussagedus (autot/ööpäevas, a/ööp)) 2045.aastaks 1,15 korda, SAPA (sõidu- ja

pakiautod (sõidukid pikkusega alla 6 m)) liiklus 1,17 korda, VAAB (veoautod ja autobussid (sõidukid

pikkusega 6-12 m)) liiklus väheneb 9 % ja autorongide liiklus kasvab 1,17 korda.

Läbilaskvusarvutuste tulemusena leiti, et läbilaskvused tee nr 49 ja Kaare tee ristmikul on tagatud.

Teenindustase väljasõidul Kaare teelt ühiskasutusraja korral on A (lühikesed ooteajad).

Samuti arvutati koormussagedused Kaare teel, kus aluseks võeti prognoositud autorongide liiklus ja

olemasolev veoautode liiklus (10 a/ööp). Koormusarvutuste tulemus oli järgnev:

Koormusarvutuste tulemusest lähtuvalt tuleb tagada Kaare teel seisundinõuetele vastavus.

Vajalik on Kaare tee olemasoleva katte rekonstrueerimine nr 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia riigiteest

kuni Kaare tee 3 kinnistu piirini (Kaare tee 2a mahasõit kaasaarvatud).

Liiklusanalüüsis tehti ettepanekud planeeringuala liikluskorralduse kavandamiseks, mis kajastuvad

planeeringulahenduses joonisel nr 3. Vajadusel võib lahendust projekteerimisel täpsustada. Kogu

liiklusanalüüs on planeeringu lisaks.

6 Liiklusanalüüs (Liikluslahendus OÜ, mai 2022, töö nr 221602)

10 Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering

www.hendrikson.ee

Maa-alale on planeeritud CNG tankla ning perspektiivne teenindushoone. Kavandatud krundisisesele

teenindusplatsile on ette nähtud raskeveokite peatumis- ja parkimiskohad; teenindushoone

püstitamisega lisanduvad tavasõidukite parkimiskohad. Lähtuvalt planeeritud tegevuse iseloomust peab

teenindusplatsil olema ruumi gaasimahutite konteinereid väljavahetava sõiduki liikumiseks.

Parkimiskohtade täpne arv ning paigutus tuleb täpsustada projekteerimise käigus vastavalt krundi

asendiplaanilisele lahendusele ja kohtade reaalsele vajadusele. Parkimine on lubatud vaid krundi

mahus.

Kaare tee 3 krundilt väljasõidul peab olema tagatud nähtavuskolmnurk. Nähtavuskolmnurk on ala, kus

ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Kolmnurga ala 15x60 m projektkiirusel 30 km/h on

planeeringujoonisel kujutatud ja tagatud.

Liiklusloenduse alusel liikus 11 tunni jooksul tee nr 49 ja Kaare tee ristmiku piirkonnas 13 jalakäijat ja 2

jalgratast. Sellest Kaare teed mööda liikus 8 jalakäijat ja 1 jalgrattur. Kaare tee jalakäijatest moodustas

suurema osa edasi-tagasi liikunud seltskond lapsevankriga. Üldjuhul ületasid jalakäijad teed neile

sobivas kohas.

Kaare tee ja tee nr 49 ristmikust lõunasuunda on tee nr 49 äärde ehitatud ca 105 m pikkune jalg- ja

jalgrattatee.

Kuna planeeritava tegevusega lisanduva liikluse kasv pole märgatav, kergliiklejate hulk Kaare teel on

tagasihoidlik, planeeritav tegevus on enam suunatud raskeveokitele ning kehtiv üldplaneering näeb

perspektiivse kergliiklustee rajamise ette tee nr 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia äärde, ei ole Kaare

teele eraldi jalg- ja jalgrattateed ette nähtud. Ehk ei ole kavandatud ühendada planeeringuala tee nr 49

ääres asuva jalg- ja jalgrattateega.

3.5 Tehnovõrgud- ja rajatised

Planeeritud tehnovõrkude lahendus on koostatud vastavalt tehnovõrguvaldajate tehnilistele

tingimustele.

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida tuleb

täpsustada projekteerimise käigus tulenevalt hoone asendiplaanist, ruumiprogrammist ja muudest

tingimustest. Projekteerimisel tuleb arvestada säilitatava ja kavandatava haljastusega.

Ehitustööde käigus ja planeeritud krundi kasutamisel tuleb tagada olemasolevate ja planeeritud

tehnovõrkude kaitse (vt ptk 3.9.1).

Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb projekteerida ja ehitada kinnisel meetodil.

3.5.1 Veevarustus

Planeeringuala veevarustuse lahenduse aluseks on AS Paide Vesi 22.07.2022 tehnilised tingimused nr

1-9/31.

Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeringuala veevarustuse tagamiseks kavandatud

ühendustorustik Antsu tee 4 // Kodutare tee 1 kinnistul asuvast liitumispunktist. Maksimaalne veetrassi

nominaalmõõt on DE32.

Koostatavatele töö- ja ehitusprojektidele tuleb tehnilised tingimused taotleda AS-lt Paide Vesi (vt lisaks

ptk 3.10).

3.5.2 Olmereoveekanalisatsioon

Planeeringuala veevarustuse lahenduse aluseks on AS Paide Vesi 22.07.2022 tehnilised tingimused nr

1-9/31.

Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering 11

Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeringuala olmereovee ärajuhtimiseks kavandatud

ühendustorustik Antsu tee 4 // Kodutare tee 1 kinnistul asuvasse liitumispunkti. Liitumispunktis on

magistraaltrassi diameeter DN160.

Juhul kui reovesi tuleb ühiskanalisatsiooni juhtida surveliselt, tuleb enne liitumispunkti juhtida surveline

reovesi läbi voolurahustuskaevu. Reoveepumpla vajadus tuleb selgitada projekteerimisel.

Sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud.

Koostatavatele töö- ja ehitusprojektidele tuleb tehnilised tingimused taotleda AS-lt Paide Vesi (vt lisaks

ptk 3.10).

3.5.3 Sademevee ärajuhtimine

Piirkonnas puuduvad sademeveekanalisatsiooni torustikud ning planeeringuala sademeveekäitlus tuleb

lahendada lokaalselt.

Sademeveest vabanemiseks tuleb kasutada eelkõige looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad

sademeveest vabaneda maastikukujundamise kaudu (kõvakattega aladelt kokku kogutud ja puhastatud

vesi suunata rohealadele, imbkraavi vm). Immutamiseks on võimalik kasutada nt imbkärgede süsteemi.

Kõvakattega teedelt ja platsidelt kokku kogutav vesi peab enne immutamist olema nõuetekohaselt

puhastatud, liiva- ja õlipüüdurite asukohad tuleb täpsustada projekteerimisel.

Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis on soovitatav planeeringualalt

torustikku juhitava sajuvee vooluhulka piirata. Torustikku juhitava sademevee vooluhulga

vähendamiseks ja ühtlustamiseks kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid

ning kaaluda krundile reguleeriva mahu (mahutid, torud vmt) projekteerimist .

Sademevett on soovitatav taaskasutada kogudes seda katuse pindadelt.

Sademe- ja drenaaživee suunamine naaberkinnistutele on keelatud.

Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada

truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest

lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada

läbilaskearvutused.

3.5.4 Tuletõrje veevarustus

Planeeritud tegevus alal liigitub tuleohutuse järgi VI (kütusetankla, sõidukite teeninduse hoone)7

kasutusviisi alla, perspektiivis eeldatavalt ka IV (kütusetankla kaupluse-/teenindushoone, kohvik)8

kasutusviisi alla.

Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel olema nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht, välja

arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise

lahendusega9.

Vastavalt määrusele nr 1010 peab üldjuhul tuletõrje veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m

kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus, ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste

päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse

7 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele lisa 1 8 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele lisa 1 9 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord § 3 lg 6 p 3 10 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord § 6 j a 7

12 Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering

www.hendrikson.ee

mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Olemasolev tuletõrje veevõtukoht planeeringualast

normikohasel kaugusel puudub.

Standardi EVS 812-5:2014 p 7.7.4 kohaselt kohtades, kus tuletõrjehüdrandi süsteemi rajamine tankla

alale pole majanduslikel põhjustel ratsionaalne, võib kooskõlastatult regionaalse päästekeskusega

asendada hüdrandisüsteemi loodusliku või tehisliku veevõtukohaga mahuga vähemalt 55 m3. Sellisel

juhul peab veevõtukoht paiknema tanklast mitte kaugemal kui 100 m.

Planeeringuala välise tuletõrjeveega varustamiseks on kavandatud tuletõrjeveemahuti ja kuiv hüdrant

(vt joonis nr 4). Tuletõrjeveemahuti täitmisvett on võimalik võtta kinnistu veevärgist, kuid veevõtt peab

toimuma peale veemõõdusõlme. Lubatud ei ole kasutada ühisveevõrgu rõhust sõltuvaid autonoomseid

tulekustutussüsteeme. Lubatud on ka muud välise tuletõrjeveega varustamise võimalused ja

lahendused, mis vastavad kehtivatele normidele ja nõuetele.

Standardi EVS 812-5:2014 p 7.7.6 kohane tankla minimaalne tulekustutusvee arvestuslik veevooluhulk

on 5 l/s arvestusliku tulekahju kestvusega 3 tundi ning tankla tuleb ehitada TP 1- või TP-2-klassi

ehitisena.

Projekteerimisel on kohalikul päästeasutusel õigus teha mööndusi, kui ehitise tuleohutust tõendatakse

arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil (tingimusel, et tagatud on olulised

tuleohutusnõuded ning tõenduse viis on kajastatud ehitise ehitusprojektis).

Projekteerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega.

3.5.5 Elektrivarustus, välisvalgustus

Planeeringuala elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 07.07.2022 tehnilised tingimused

nr 415594 (kehtivad kuni 07.07.2024).

Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeringuala elektrivarustuse tagamiseks Järavere:(Võhma)

alajaamast kavandatud toiteliin 0,4 kV maakaabelliinina (vt skeem 3.5.5.1). Liin on kavandatud Kaare

tee äärde, kuhu on vajadusel võimalik kavandada ka perspektiivsed 10 ja 0,4 kV maakaablid.

Skeem 3.5.5.1 Põhimõtteline elektriliini skeem alajaamast planeeringualani, kus planeeringuala on tähistatud

punase joonega ja elektriliini trass lilla joonega (kujutatud trajektoori pikkus on ca 130 m; alus: Maa-ameti põhi- ja

katastrikaart wms teenusena)

Planeeringuala elektrivarustuseks on kinnistu piirile planeeritud 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp on

kavandatud krundi piirile teealasse, sest liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.

Elektritoide liitumiskilbist planeeritud hoonestuseni on ette nähtud maakaabliga.

Planeeringuala sisene välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise käigus soovitatavalt koos

ülejäänud elektrivarustuse kavandamisega. Välisvalgustuse kavandamisel tuleb vältida

naaberkinnistutele valgusreostuse tekitamist.

Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering 13

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana.

Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi

kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Kui projekteerimise käigus kavandatakse parkla ja

sõidukite liikumisteede alla elektri maakaabelliine, on soovitatav kaablid panna kaitsetorusse ja

paigaldada sügavusele vähemalt 1 m.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud

detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida

liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

3.5.6 Soojavarustus

Planeeringuala perspektiivse hoonestuse soojavarustus on lubatud lahendada lokaalselt. Võimalikud

on tahkeküte (kuiv küttematerjal: küttepuud, pellet, puitbrikett), soojuspumbad, elektriküte ja

taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid) või muud projekteerimise ajal võimalikud

energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad lahendused. Täpne lahendus, sh võimalikud

kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus.

3.5.7 Telekommunikatsioonivarustus

Planeeringuala telekommunikatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS 12.07.2022

tehnilised tingimused nr 36643594 (kehtivad kuni 11.07.2023).

Planeeringuala läbib Telia Eesti AS maakaabelliin ja alal asub sidekapp IRE338. Vastavalt tehnilistele

tingimustele on planeeringuala kasutuselevõtul CNG tanklana kavandatud olemasolevatele

sidekaablitele uus trass ja sidekapi IRE338 ümberpaigutamine kinnistu lõunapiiri lähedale.

Projekteerimisel tuleb olemasolevatele sidekaablitele ümberpaigutamisel ette näha lühim võimalik

trajektoor ning ümberpaigutatavale sidekapile leida teenindamist võimaldav asukoht.

Planeeritud ehitistele on võimalik vaskkaabliga telekommunikatsioonivarustus tagada sidekapist

IRE338, selleks on hoonestuseni kavandatud põhimõtteline sideliin.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia AS järelevalvega (info

järelevalve kohta telefoninumbril 3850799). Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega

sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Tehniline lahendus (ehitusprojekt) tuleb esitada

enne ehitusloa/-teatise menetlust ehitisregistris Telia AS-le kooskõlastamiseks Ehitajate portaali

(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/) kaudu.

Optilise kaabliga ühenduse saamiseks tuleb ette näha uus sidetrass alates Viljandi mnt ääres asuvast

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) trassist (vt skeem 3.5.7.1) koostöös ELA SA ja sideteenust

pakkuma hakkava sideoperaatoriga.

14 Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering

www.hendrikson.ee

Skeem 3.5.7.1 Põhimõtteline sideliini skeem algusega ELA SA trassist, kus planeeringuala on tähistatud punase

joonega ja sideliini trass rohelise joonega (kujutatud trajektoori pikkus on ca 60 m; alus: Maa-ameti põhi-, katastri-

ja tehnovõrkude kaart wms teenusena)

Ala telekommunikatsioonivarustuse võib tagada ka planeeringu realiseerumise ajahetkel lähimatest

olemasolevatest telekommunikatsiooni-võrkudest.

3.6 Tuleohutuse tagamine

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega11 ja kehtiva Eesti

Standardiga EVS 812-5:2014 Ehitiste tuleohutus Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus.

Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile

ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle

täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on

vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja

mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid

põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

Planeeritud hoonestusala jääb naaberhoonetest normikohasele kaugusele.

Minimaalne hoone tuleohutusklass tuleb määrata ehitusprojektis.

Päästeauto juurdepääs on tagatud Kaare teelt.

Kuna alale on kavandatud paigutada mahutid mahuga üle 10 m3, tuleb arvestada kehtiva Eesti

Standardiga EVS 812-5:2014 Ehitiste tuleohutus Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus.

Vastavalt standardile peab tuleohutuskujade määramisel olema tagatud, et tule levik tankla hoonelt või

seadmelt naaberkinnistule või vastupidi peab olema takistatud aja jooksul, mis on vajalik

päästemeeskonnale saabumiseks ja kustutustööde alustamiseks. Kinnistu asendiplaani koostamisel

tuleb arvestada standardis esitatud kujadega tankla sama kinnistu hoonetele, rajatistele ja

seadmestikule kui tankla seadmestiku kujadega naaberkinnistu hoonestusele (s. h I, II, IV ja V

kasutusviisiga naaberhoonete puhul 30 m ning tänavatele 10 m). Planeeringujoonise illustreerival

lahendusel on vastavus standardi nõuetele tagatud.

3.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002.

Projekteerimisel tuleb ette näha parkla ja sissepääsude (krundile, hoonesse) piisav valgustatus ning

hoone/territooriumi lahenduses mitte kavandada n-ö pimedaid nurki ja umbsoppe. Ehituses kasutada

11 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele

Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering 15

vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma

territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.

Selgelt tuleb eristada avalikud ja suletud territooriumid, et vältida soovimatute isikute sattumist neile

mitte ette nähtud piirkondadesse. Selleks tuleb kavandada piirdeaed biometaani konteinerite ja

kompressori ala piirdeaiaga. Soovitatav on kasutada videovalvet.

3.8 Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine

Detailplaneeringu elluviimisel ei kaasne olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja

vara.

Planeeringuala asub enamus ulatuses kaitsmata põhjaveega alal (reostusohtlikkuse tase väga kõrge),

vaid idaosas on põhjavesi nõrgalt kaitstud (reostusohtlikkuse tase kõrge). Ala olmereovee ärajuhtimine

on kavandatud tsentraalselt. Saastunud sademevesi planeeringuala kõvakattega pindadelt tuleb kokku

koguda ja enne immutamist peab see vastama kehtestatud nõuetele12.

Jäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Järva valla jäätmehoolduseeskirjale.

Kaare tee 3 krundile projekteeritava välisvalgustuse asukoht ja suund peab olema lähimaid elamukrunte

kõige vähem häiriv. Vältida tuleb valgusreostuse teket.

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja

kehtivatele normidele. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada

vastavaid töövõtteid kasutades.

Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida lähipiirkonna elanikke.

3.8.1 Energiatõhusus

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta

(Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020 olema liginullenergiahooned.

Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1.

Taastuvenergia allikana päikesepaneelide kasutamisel on muuhulgas võimalik kasutada

ehitisintegreeritud paneele, mille saab paigaldada katusele, fassaadile või päikesevarjuna akende

kohale. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja

tingimused:

▪ Päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele;

▪ Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;

▪ Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;

▪ Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid.

3.8.2 Transport, müra ja vibratsioon

Kavandatava biometaani tankla puhul võib võimalike müraallikatena välja tuua järgmised tegevused:

▪ Veokite ja sõiduautode liikumine tanklasse ja tanklast välja;

▪ Tankimine sõidukitesse;

▪ Kompressorjaama töötamine;

12 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1

16 Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering

www.hendrikson.ee

▪ Perspektiivse teenindushoone kasutamisega lisanduv täiendav liiklus pikas perspektiivis.

Lähima müratundliku objektina jääb Antsu tee 4 // Kodutare tee 1 kinnistul asuv eluhoone (Kodutare

hooldekodu) eeldatavalt ca 40-45 m kaugusele kavandatud kompressorjaamast (planeeringualast

lõunas) ning veokite ja autorongide parkimiskohtadest. Planeeritud tankimisplats jääb pisut kaugemale

ehk ca 65-70 m kaugusele hoonest. Planeeringualast kagusuunas asub ka Mõmmimäe tee 2 eluhoone,

mis jääb ca 55-60 m kaugusele kompressorjaamast.

Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71

Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid .

Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel

olemasoleva müraolukorra hindamisel.

Eesti seadusandluses kasutatakse müraolukorra normidele vastavuse kriteeriumitena peamiselt kaht

näitajat: päevane (7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00) müra hinnatud tase:

▪ Müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB13,

▪ Müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00). Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt määratakse müratundlike alade kategooriad (lähtudes alade

müratundlikkusest) vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Antud juhul võib

planeeringuala ümbruse müratundlikud alad lugeda II kategooria aladeks (elamu maa-alad).

Eraldi normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Müraolukorra normidele vastavuse

hindamisel liiklus- ja tööstusmüra ei summeerita. Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui

vastavad liiklusmüra normväärtused, kuna tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks

võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast

sõiduvahendite müraspektrit.

Lisaks eespool kirjeldatud müratundlike alade erinevatele kategooriatele kasutatakse planeeringutes ja

projekteerimisel järgmisi müra normtasemete liigitusi:

▪ Müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

▪ Müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.

Piirväärtust tuleb rakendada olemasolevas teedevõrgus esineva (samuti lisanduva) liikluse korral

(vastavalt keskkonnaministri 16.12 2016 määrusele nr 71). Liiklusmüra piirväärtus II kategooria aladel

on 60 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65 dB ja 60 dB.

Sihtväärtust tuleb rakendada uute tehnoseadmete (sh kavandatud tankimisseadmed ja

kompressorjaam) paigaldamisel ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra normtasemena

(vastavalt keskkonnaministri 16.12 2016 määrusele nr 71). Tehnoseadmete müra sihtväärtus, mis tuleb

II kategooria alade (eluhoonete) juures tagada, on 50 dB päeval ja 40 dB öösel.

Müra normväärtused on kehtestatud päeva (7-23) ja öö (23-7) keskmistatud väärtustena (energeetiliselt

keskmistatud tulemused ehk müra hinnatud tase kogu päeva ulatuses, mis kujuneb mürarikaste ja

vaiksemate hetkede summas). Müra normväärtusega võrdlemisel arvestatakse mürarikka tegevuse

kestust kogu päeva lõikes ning konkreetse tegevuse hetkel esinevad eriti lühiajalised mürasündmused

ei lähe seega vastuollu müraalase seadusandlusega (eeldusel, et kogu päeva lõikes sätestatud norm

on tagatud).

Lisaks on keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 punkt (§ 12 (11)), mille kohaselt juhul, kui müra

hinnatud tase öise mürarikkaima tunni vältel on enam kui 4 dB võrra suurem kui hinnatud tase kogu öise

13 Päevane ajavahemik (7-23) sisaldab ka õhtust aega (19-23), mille jooksul tekkivale mürale lisatakse parandustegur +5 dB, kuna eeldatakse, et õhtusel a jal esinev müra võib olla häirivam kui päevasel ajal.

Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering 17

ajavahemiku vältel, võetakse öise müra hindamisel aluseks hinnatud tase kõige mürarikkama tunni

vältel.

Liiklusuuringu14 kohaselt on teadaolevate andmete põhjal liikus hetkeolukorras tööpäeval Kaare teel

45 autot (sh 10 veokit) ajavahemikus 7.00-18.00. Vastav ööpäevane (24h) liikluskoormus on ca 50-60

sõidukit. Võrdluseks võib välja tuua ka planeeringualast ca 50 m kaugusele läänesuunda jääva Imavere

- Viljandi - Karksi-Nuia tee (tee nr 4) liikluskoormuse, mis on vastavalt liiklusuuringule 4530 autot

ööpäevas ehk ca 100 korda suuremad.

Liiklusprognoosis on arvestatud järgmise täiendava liiklusega:

▪ Autorongide liiklus tankla käivitamisel 12 autorongi/ööp, 20 aasta perspektiivis 20 a/ööp (kasv 1- 3% aastas);

▪ Sõiduautoliiklus tankla käivitamisel 25 a/ööp, perspektiivselt kuni 60 a/ööp;

▪ Teenindushoonet (kohviku) külastavate sõiduautode arv – perspektiivselt kuni 90 a/ööp (pigem teoreetiline ja ei pruugi realiseeruda);

▪ Sõiduautode liikluse kasv 5-6% aastas.

Vastavalt võib 20 a perspektiivis Kaare tee liikluskoormuseks kujuneda kuni ca 210…220 autot

ööpäevas (seda küll ainult juhul, kui rajatakse ka perspektiivne teenindushoone-kohvik), mis on

liikluskoormuste suurenemine 3-4 korda võrreldes olemasoleva olukorraga, kuid absoluutarvudes on

siiski tegemist väikse liikluskoormusega teega (sh võrreldes Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia teega).

Sõidukiirused on Kaare teel väiksed (maksimaalselt 50 km/h aga reaalselt tõenäoliselt pigem

väiksemad), tanklasiseselt 10-20 km/h, millega kaasnev müra jääb oluliselt tagasihoidlikumaks

maanteeliikluse mürast suurematel kiirustel. Tankimiskohtade ning veokite parkla kasutamisega

kaasnev liiklus ei põhjusta müra normtasemete ületamist lähimate eluhoonete juures.

Küll aga tuleb silmas pidada, et tulenevalt veokite parkla suhteliselt lähedusest eluhoonetega, ei ole

soovitatav öisel ajal veokitel töötava mootoriga (sh nt töötavate külmutusseadmetega veokid) parklas

pikaajaliselt seista (ehk mootor tuleb võimalusel välja lülitada), kuna öised inimeste puhkeaega silmas

pidavad müra normtasemed on rangemad.

Tankimise ajal tekitavad teatud määral müra nii tankimisseade kui ka kompressorjaam.

Tankimisseadmete müra ei ole märkimisväärne, vastavalt erinevate seadmete andmetele võib

tankimisseadme müratase 1 m kaugusel seadmest jääda vahemikku 65-70 dB15.

Tehnoseadmete müra leviku hindamisel saab lähtuda juhendist, mis on toodud Terviseameti

veebileheküljel (https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/fuusikalised-tegurid/mura).

Juhendmaterjalile tuginedes saab välja tuua vajaliku puhverala suuruse olenevalt seadme poolt

tekitatavast müratasemest (ehk nt seadme passis toodud seadme poolt tekitatava mürataseme

väärtusest 1 m kaugusel), samuti saab välja tuua maksimaalse seadme poolt tekitatava mürataseme,

mille korral on mingi konkreetse puhverala korral asjakohased normtasemed naaberhoonete juures

tagatud.

Antud juhul on tankimisseadmed kavandatud lähimast eluhoonest (Antsu tee 4 // Kodutare tee 1 kinnistul

tanklast lõunasuunas) ca 65 m kaugusele. Vastavalt Terviseameti juhendis toodud näidisarvutustele

(arvutusskeem põhineb keskkonnamüra leviku arvutusstandardil EVS-ISO 9613-2. Akustika. Heli

sumbumine välistingimustes leviku korral. Osa 2: Üldine arvutusmeetod) jääb ca 65 m kaugusel

tankimisseadmest müratase väiksemaks kui 36 dB ehk tagatud on ka tehnoseadmete öise piirväärtuse

nõuded (40 dB).

Olulisem müraallikas on kavandatud kompressorjaam, mille poolt tekitatav müra ekraniseerimata

seadmete korral võib jääda vahemikku 90-100 dB seadme vahetus läheduses. Seega tuleb

kompressorjaama seadmed paigaldada kinnisesse hoonesse või konteinerisse16 (samuti peavad olema

14 Liiklusanalüüs (Liikluslahendus OÜ, mai 2022, töö nr 221602) 15 CNG Filling Stations Catalog - https://airmaster.ee/wp-content/uploads/2016/11/CNG-Gaasi- T%C3%A4itekeskused-2016.pdf 16 Surugaasi tanklate asukoha valiku aruanne. Nordic Energy Group. 2010

18 Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering

www.hendrikson.ee

helikindlad ka uksed ning ventilatsioon ei tohi normtasemeid ületada). Vastavalt on võimalik lähimate

eluhoonete juures (Antsu tee 4 // Kodutare tee 1 kinnistul asuv eluhoone) ca 40-45 m kaugusele

kompressorjaamast tagada tehnoseadmete öise piirväärtuse nõuetele vastavad (40 dB) tingimused.

Vastavad tingimused on täidetud juhul, kui suletud kompressorjaama müratase 1 m kaugusel

kompressorjaamast ei ületa ca 70 dB väärtust (vastavalt Terviseameti juhendis toodud

arvutusskeemile).

Tehnoseadmed, masinad jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ning kasutada sellisel viisil,

et nende poolt tekitatud (ning teoreetiliselt maapinna kaudu leviv) vibratsioon elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid kehtestatud piirväärtustele

(määruse nõuded peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset).

Arvestades kavandatud objektide ning lähimate tundlike alade paiknemist, ei ole normaalrežiimil

töötavatest seadmetest (tankimine, kompressorjaam) lähtuv vibratsioon (maapinna võnked) norme

ületav ega ohtlik inimestele või naaberhoonete seisukorrale. Teoreetiliselt võib vibratsioon, mis

planeeringualalt väljapoole ulatub, olla seotud liiklusega (peamiselt raskeveokite puhul), kuid mõju

avaldub eelkõige olemasolevas teedevõrgus (nt Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia tee ääres, kus kohati

jäävad eluhooned teele oluliselt lähemale kui planeeritud ala lähistel). Seega on antud kontekstis

vibratsioonimõjude vältimiseks oluline eelkõige teede korrashoid, mis vähendab liiklusest tingitud

vibratsiooni teket ja levikut. Planeeringuala vahetus läheduses ei ole vibratsiooni piirväärtuste ületamist

ette näha, kuna vahemaad tundlike objektidega on piisavad ning vibratsiooni teke on tagasihoidlik ka

sõidukite madala sõidukiiruse tõttu tankla piirkonnas.

Ka ehitusaegne transpordikoormus võib olla tavapärasest suurem, kuid tegemist on ajutise ja suhteliselt

lühiaegse perioodiga. Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri

16.12 2016 määruse nr 71 (lisas 1) kehtestatud normtasemeid.

3.8.3 Kemikaalid ja ettevõtte ohtlikus

Majandus- ja taristuministri 02.02.2016. a määruse nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku

kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord Lisa Tabel 2 järgi on

tuleohtlikke veeldatud gaaside ohtliku ettevõtte ehk C-kategooria ettevõtte ohtlikkuse alammäär 5 tonni.

Arvestades, et CNG/biogaasi hoiustamise maht kavandatavas tanklas on alla 5 tonni ning muude

kütuste või tuleohtlikke ainete käitlemist ei kavandata, ei klassifitseeru tankla ohtlikuks ettevõtteks.

Seega ei rakendu kemikaaliseaduse alusel koostatava riskianalüüsi jm dokumentatsiooni nõue. Riskide

ohjamiseks on piisav määruse nr 87 nõuete arvestamine.

Planeeritud tegevusega on alale rajatistena mh kavandatud maapealsed biometaani mahutid ehk

konteinerid kogumahutavusega kokku alla 5 tonni. Gaasimahutite planeerimisel on lähtutud majandus-

ja taristuministri 03.07.2015 määrusest nr 87 Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele

ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad

nõuded ning määratud maapealse kuni 5 tonni gaasi mahutavate mahutite paigaldamise keeluala

ulatusega 50 m Antsu tee 4 // Kodutare tee 1 kinnistul asuvast korterelamust ja 5 m naaberkinnisasja

piirist.

Konteinermahuti tuleb paigaldada ka vähemalt 5 m kaugusele magistraaltänavast. Muid tundlikke

objekte piirkonnas ei asu.

Planeeritud tankla seadmete projekteerimisel, paigaldamisel ja käitamisel tuleb arvestada kehtivate

õigusaktidega sh määruse nr 87 nõuetega.

Planeeritud tankla ehitamisel rakendatakse tavapäraseid meetmeid ehitustegevusest lähtuda võiva

häiringu leevendamiseks, tankla ehitusel ei esine teistlaadseid häiringuid tavapärasest tegevusest.

Biogaasi käitamine toimub hermeetilises süsteemis, sh ei leki gaasi autodele gaasi tankimisel. Tanklas

ei ole kavandatud biometaani konteinerite täitmist vaid need tuuakse alale kohale. Tankla territooriumil

Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering 19

viibimise ajal on kohustuslik sõidukite mootorid välja lülitada, see väldib mootorite heitgaasist tingitud

häiringute tekke.

3.9 Piirangud

3.9.1 Tehnovõrkude kaitsevööndid

Tehnovõrkudel ja -rajatistel on kaitsevööndid, mis on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille

ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja

kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.

▪ Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): maakaabelliinidel 1 m kaablist;

▪ Tegevuse piirangud liinirajatise (sidekaabli või –kanalisatsiooni) kaitsevööndis (vastavalt elektroonilise side seadusele, ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): maismaal 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni;

▪ Tegevuse piirangud vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndis (vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seadusele, keskkonnaministri 16.12.2005 määrusele nr 76 Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus): maa-alustel survetorustikel telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; maa-alustel vabavoolsetel torustikel telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m, torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m, torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m, torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m.

3.9.2 Servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine

Lähtuvalt skeemil 3.5.5.1 kujutatud põhimõttelisest elektriliini trajektoorist alajaamast planeeringualani

on väljaspool planeeringuala vajalik seada isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ kasuks kinnistutele: Valla

(kt 23401:001:0341), 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia tee (kt 23401:005:0009) ja Kaare tee

(kt 23401:005:0074).

Kuna planeeringuala läbib sideliin, siis on sellele vajalik seada isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS

kasuks.

Üldiselt seatakse tehnovõrkudele vajadusel isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses

võrguvaldajate kasuks. Servituudid seatakse asjaõigusseaduses sätestatud korras.

3.10 Detailplaneeringu rakendamise nõuded

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,

et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkatastriüksuste kasutamise võimalusi ei

ehitamise ega kasutamise käigus.

Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab katastriüksuse igakordne omanik, kelle poolt

kahju põhjustanud tegevus lähtus.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehituslikele projektidele. Koostatavad ehitusprojektid peavad

olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale

projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Planeeritud krundi detailplaneeringu kohane ehitusõigus

realiseeritakse krundi igakordse valdaja poolt.

20 Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering

www.hendrikson.ee

Servituudi seadmisel on vajalik enne ehitusloa väljastamist teostada servituudi kanne

kinnistusraamatusse.

Planeeritud tegevus realiseeritakse eeldatavalt kahes etapis: esimeses etapis CNG tankla ja

teenindusplats ning teises etapis tankla teenindushoone. Planeeringus kohustusliku haljastusena

määratud kõrghaljastus tuleb istutada planeeringu realiseerimise esimeses etapis.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või

liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes ehitise

kasutusloa väljastamist.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või

ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

Kaare tee olemasoleva katte rekonstrueerimine nr 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia riigiteest kuni

Kaare tee 3 kinnistu piirini (Kaare tee 2a mahasõit kaasaarvatud; kokku ca 125 m) projekteerimine ja

rajamine toimub kohaliku omavalitsuse ja asjasse puutuvate isikute koostööl.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustike rajamisel:

▪ Teekatete ja haljasalade tasapinna muutmisel tuleb arvestada torustike paigaldamise sügavustega, et torustikel ei tekiks külmumisohtu.

▪ Ehitustööd peavad olema kooskõlas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) seaduse §-ga 31.

▪ Teleskoopkaevude reguleerimise korral peab teleskoobi minimaalseks pikkuseks kaevu kehas jääma 20 cm, juhul kui see pole võimalik tuleb teleskoop vahetada.

▪ Lõhutud ÜVK tehnosüsteemidest tööalas tuleb vee-ettevõtjat viivitamatult teavitada ning remonttööd kooskõlastada. Samuti peab töövõtja teavitama vee-ettevõtjat tööde käigus avastatud projektdokumentatsioonis märkimata ÜVK tehnosüsteemidest.

▪ Töövõtja peab tööde käigus vältima puistematerjalide sattumist siibri-, veemõõdu-, ühiskanalisatsioonikaevudesse ja -torustikesse ning tööde lõppedes teostama tööalas asuvaile siibri-, veemõõdu-, ühiskanalisatsioonikaevudele ja -torustikele survepesu.

Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering 21

B – JOONISED

1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1 : 10 000

2. Tugijoonis M 1 : 500

3. Põhijoonis M 1 : 500

4. Tehnovõrkude joonis M 1 : 500

TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:info@telia.ee Mustamäetee3,15033Tallinn ärikliendid1551 e-post:arikliendid@telia.ee Registrikood10283074 erakliendid123 https://www.telia.ee/

PROJEKTIKOOSKÕLASTUSNR36768412

Kliendinumber 326590 Isikukood/Registrikood 10269950 Nimi OÜHendrikson&Ko Kontaktisik MERLINKALLEtelefon5025549 e-post merlin@hendrikson.ee Aadress RAEKOJAPLATS8,TARTULINN,TARTULINN

51007,TARTUMAAKOND Objektiasukohtjaprojekti nimi

Imavereküla,Järvavald,Järvamaakond: JärvavallaImaverekülaKaaretee3kinnistu detailplaneering

Projekti/töönimetus JärvavallaImaverekülaKaaretee3kinnistu detailplaneering

Kooskõlastamiseleesitatud dokumendid

1.Infofail J4Kaaretee3dp tehnovorgud.pdf

2.Projektjoonis J4Kaaretee3dp tehnovorgud.dwg

3.Projekti seletuskiri

Kaaretee3DP seletuskiri_110822.pdf

TeliaEestiAS(edaspidi"Telia")seisukohadesitatuddokumentidekooskõlastamisel:

Töödeteostamiseltuleblähtudasideehitise kaitsevööndistegutsemiseEeskirjast:

jah

TöidvõibteostadaainultTeliavolitatudesindaja kirjalikutööloaalusel:

jah

Infotööloasaamisekstelefoninumbril: 3850799 Töödeteostamiseksplaneeritudpiirkonnason vajatäiendavaltesitadatööjoonised:

jah

Maa-alalpaiknebTelialekuuluvsideehitis: Sidemaakaabel,Jaotusseadmed Projektkooskõlastataksemärkustega: ÜmberpaigutatudsiderajatisedandatasutaTelia

EestiAS-ileüleasendusrajatisena. Ümberpaigaldatavateleliinirajatistelenäidata servituudialad.TeliaEestiAS-iliinirajatiste (kaablidjajaotusseadmed)väljakanne,abinõude rakendamineliinirajatistekaitseksjaisikliku kasutusõiguse(servituudi)lepingutesõlmimine väljakantavateleosadeletoimuvadTellijakulul, vastavaltAsjaõigusseaduseRakendusseadusele §15.Rekonstrueeritavadliinirajatisedjäävad TeliaEestiAS-iomandisse. Tööprojektkooskõlastadatäiendavalt.

TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:info@telia.ee Mustamäetee3,15033Tallinn ärikliendid1551 e-post:arikliendid@telia.ee Registrikood10283074 erakliendid123 https://www.telia.ee/

Kooskõlastuskehtibkuni28.08.2023

Kooskõlastusevõttisvastu: Kooskõlastuseandis: MERLINKALLE TeliaEestiASvolitatudesindaja

RaivoSaluste e-post:Raivo.Saluste@boftel.com telefon:5105481

Saatja: <info@jarva.ee>

Saadetud: 05.09.2022 13:48

Adressaat: Päästeamet Lääne päästekeskus <laane@rescue.ee>; Transpordiamet

<info@transpordiamet.ee>

Teema: Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Manused: 7-1202270-1 05.09.2022 Väljaminev kiri.asice

Tere!

Teile on saadetud Järva Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu

dokument Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks, mis on

registreeritud 05.09.2022, numbriga 7-1/2022/70-1.

Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta

alla laadida Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt https://installer.id.ee/

Kontaktinfo Järva Vallavalitsus

Pikk 56, 73301 Järva-Jaani Tel 386 3377

e-post: info@jarva.ee