| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/22/19855-2 |
| Registreeritud | 08.09.2022 |
| Sünkroonitud | 07.03.2025 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2022 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Järva Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Järva Vallavalitsus |
| Vastutaja | Marje-Ly Rebas (Transpordiamet, Users, Taristu haldamise teenistus, Projekteerimise osakond, Taristu kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
X = 6512100
Y =
6 0 2 5 5 0
65 .8 4
6 5 .7 8
6 5 .5
7 6
5 .4
8
6 5
.7 1
6 5
.7 0
65.87
66.15
66.0 8
66.2 2
66.1 2
66.0 1
65.7 2
65.8 2
65.92
65.8 0
65.71
65.5 2
65.6 0
65.7 0
65.6 1
65.5 4
65.5 3
6 5 .6
4
65.71
65.71
6 5 .5
5
6 5 .5
1
65.5 8
65.4 7
65.3 9
65.41
65.49
65.23
65.35
65.52
65. 50
65. 54
65.61
65.56
65.69
65.6 8
65.5 8
65.58
65.66
65.51
65.65
65.63
65.78
66.14
66.30
65.94
65.97
65.93
65.91
66.44
66.08
66.11
66.10
66.09
66.21 66.28
66.25
66.43
66.31
66.45 65.64
65.58
65.66
65.56
65.48
65.67
65.21
65.16
65.21
66.28
65.65
67.08
65.78 67.59
67.34
65.72
66.31
65.75
66.32
65.87
65.93
65.92
65.94
66.12
65.99
65.89
6 5 .6
6
6 5 .6
1
6 5 .4
8
66.4 7
66.4 6
66.4 9
66.4 1
66.2 9
65.36 65.3
9 65.4
4
65.5 0
65.3 8
65.3 2
65.2 7
65.3 2
65.4 0
65.3 5
65.3 1
65.23
65.35
65.34
65.25
65.19
65.14
65.11 65.51
65.57
65.58
65.40
65.75
65.75
65.65
6 5 .5
8
65.64 6 5 .8
2
65.57
65.51
65.44
65.46
65.36
65.13
65.19
65.25
65.20
65.17
65.41
65.16
65.28
65.04 65.02
65.26
65.36
65.34
65.59 65.689
65.58
65.64
65.48 65.47
65.62
65.84
65.61
66.00
66.13
66.18
66.11
66.19
66.28
66.13
66.14
66.06
66.33
66.24
65.99
66.38
66.09
66.43
65.77
65.37
65.94 65.27
65.29
65.35
65.68
65.63
6 5 .6
665.39
65.16
6 6
66
6 6
6 6
66
6 6 .2
5
6 6 .2
5
6 5 .2
5
65.25
6 5 .2 5
6 5 .7
5
65.7 5
6 5 .7
5
6 5 .7
5
6 5 .7
5
6 5 .7
5
66.25
6 6 .2
5
6 6 .2
5
66.25
65 .2 5
65.25
65 .75
6 5 .5
65.5
6 5 .2
5
65.25
65.5
65.5
6 5 .5
65.5
65.5
65.5
65.5
66 .7 5 6 6 .
6 6 .2
5
66
6 6
ridaelamu
H
var e
sokkel 66.42
k r
kr
kr
kr
kr
kr
A
A
A
A
K
N
S
LEPPEMÄRGID:
Sideliin kaitsevööndiga
Asfaltkattega tee
Transpordi juurdepääs katastriüksusele
Üksikpuu, võsa, rohumaa
Naaberhoone
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
2. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
täpsusastmega M 1:500 (töö nr 31T949), kus koordinaadid on L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis.
1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Telg MK OÜ poolt oktoobris 2021.a. mõõdistatud geodeetilist alusplaani
MÄRKUSED:
4 809 m²
Ärimaa 100%
23401:005:0550
Kaare tee 3
5,00 ha
Ühiskondlike ehitiste maa 100%
23401:005:0014
Antsu tee 4 // Kodutare tee 1
6 812 m²
Elamumaa 100%
23401:005:0430
Mõmmimäe tee 2
6 081 m²
Sihtotstarbeta maa 100%
23401:001:0370
Kopliõue
5,00 ha
Ühiskondlike ehitiste maa 100%
23401:005:0014
Antsu tee 4 // Kodutare tee 1
6 501 m²
Transpordimaa 100%
23401:005:0074
Kaare tee
18 044 m²
Tootmismaa 100%
23401:005:0450
Kaare tee 2a 5 563 m²
Ärimaa 100%
23401:005:0240
Kaare tee 2
Pindala
Sihtotstarve
Tunnus
Aadress
detailplaneering
Kaare tee 3 kinnistu
Thori Tanklad OÜ
Tugijoonis
2
17.02.2022
Projektijuht
Koostaja
Kuupäev
Töö koostamisest huvitatud isik
Töö nimetus
Joonis
Asukoht
Töö nr Mõõt Joonise nr
Tartu 51004
Raekoja plats 8
OÜ Hendrikson & Ko
tel 740 9800
Merlin Kalle
Merlin Kalle
1 : 500
Imavere küla Järva vald
21004116
234 0011
Kaa re te
e
Vare
Korterelamu
X = 6512100
Y =
6 0 2 5 5 0
65 .8 4
6 5 .7 8
6 5 .5
7 6
5 .4
8
6 5
.7 1
6 5
.7 0
65.87
66.15
66.0 8
66.2 2
66.1 2
66.0 1
65.7 2
65.8 2
65.92
65.8 0
65.71
65.5 2
65.6 0
65.7 0
65.6 1
65.5 4
65.5 3
6 5 .6
4
65.71
65.71
6 5 .5
5
6 5 .5
1
65.5 8
65.4 7
65.3 9
65.41
65.49
65.23
65.35
65.52
65. 50
65. 54
65.61
65.56
65.69
65.6 8
65.5 8
65.58
65.66
65.51
65.65
65.63
65.78
66.14
66.30
65.94
65.97
65.93
65.91
66.44
66.08
66.11
66.10
66.09
66.21 66.28
66.25
66.43
66.31
66.45 65.64
65.58
65.66
65.56
65.48
65.67
65.21
65.16
65.21
66.28
65.65
67.08
65.78 67.59
67.34
65.72
66.31
65.75
66.32
65.87
65.93
65.92
65.94
66.12
65.99
65.89
6 5 .6
6
6 5 .6
1
6 5 .4
8
66.4 7
66.4 6
66.4 9
66.4 1
66.2 9
65.36 65.3
9 65.4
4
65.5 0
65.3 8
65.3 2
65.2 7
65.3 2
65.4 0
65.3 5
65.3 1
65.23
65.35
65.34
65.25
65.19
65.14
65.11 65.51
65.57
65.58
65.40
65.75
65.75
65.65
6 5 .5
8
65.64 6 5 .8
2
65.57
65.51
65.44
65.46
65.36
65.13
65.19
65.25
65.20
65.17
65.41
65.16
65.28
65.04 65.02
65.26
65.36
65.34
65.59 65.689
65.58
65.64
65.48 65.47
65.62
65.84
65.61
66.00
66.13
66.18
66.11
66.19
66.28
66.13
66.14
66.06
66.33
66.24
65.99
66.38
66.09
66.43
65.77
65.37
65.94 65.27
65.29
65.35
65.68
65.63
6 5 .6
665.39
65.16
6 6
66
6 6
6 6
66
6 6 .2
5
6 6 .2
5
6 5 .2
5
65.25
6 5 .2 5
6 5 .7
5
65.7 5
6 5 .7
5
6 5 .7
5
6 5 .7
5
6 5 .7
5
66.25
6 6 .2
5
6 6 .2
5
66.25
65 .2 5
65.25
65 .75
6 5 .5
65.5
6 5 .2
5
65.25
65.5
65.5
6 5 .5
65.5
65.5
65.5
65.5
66 .7 5 6 6 .
6 6 .2
5
66
6 6
ridaelamu
H
var e
sokkel 66.42
k r
kr
kr
kr
kr
kr
A
A
A
A
K
N
S
Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013* Vastavalt juhendile
LEPPEMÄRGID:
alla 5 t) paigaldamise keeluala Maapealsete gaasimahutite (kogumahutavusega
Ümberpaigutatav objekt
Likvideeritav objekt
Planeeritud põhim. illustreeriv piirdeaed
Olemasolev üksikpuu
ja madalhaljastus Planeeritud põhim. illustreeriv kõrg-
Planeeritud kohustuslik kõrghaljastus
Planeeritud põhim. illustreeriv haljasala
liikumissuund Planeeritud põhim. illustreeriv jalakäijate
Nähtavuskolmnurk (30 km/h, 15x60 m)
parkimiskohtade arv Planeeritud põhim. illustreeriv parkla ja
Planeeritud põhim. illustreeriv tee, plats
Planeeritud transpordi juurdepääs krundile
Planeeritud põhim. illustreeriv ehitis
Planeeritud hoonestusala
Naaberhoone
Krundi number
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
4
4
Ip 4
Ip 4
Ip 4
1 4 .6
4
5
5 0
R
5 0
R
1 3 .7
4. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
03.07.2015 määrusele nr 87.
3. Maapealse kuni 5 t gaasimahuti paigaldamise keeluala on määratud vastavalt majandus- ja taristuministri
haljastuse ning piirde lahendus on illustratiivne ja täpsustub projekteerimisel.
2. Põhimõtteline ehitiste lahendus hoonestusalal, krundisisese platsi, parkimiskohtade, kavandatud ja likvideeritava
alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr 31T949), kus koordinaadid on L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis.
1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Telg MK OÜ poolt oktoobris 2021.a. mõõdistatud geodeetilist
MÄRKUSED:
Ip 7
5
1 7 .6
R
Tankur
Teenindushoone
konteinerid
Biometaani-
Kompressor
Puhverkonteiner
detailplaneering
Kaare tee 3 kinnistu
Thori Tanklad OÜ Projektijuht
Koostaja
Kuupäev
Töö koostamisest huvitatud isik
Töö nimetus
Joonis
Asukoht
Töö nr Mõõt Joonise nr
Tartu 51004
Raekoja plats 8
OÜ Hendrikson & Ko
tel 740 9800
Merlin Kalle
Merlin Kalle
1 : 500
Imavere küla Järva vald
21004116
234 0011
Kaa re te
e
08.08.2022 Põhijoonis
3
1
arv lubatud suurim
Hoonete
600 m²
pind ehitisealune
lubatud suurim Hoone
Tankla- ja teenindushoone maa Krundi kasutamise sihtotstarve*:
KRUNDI EHITUSÕIGUS
6 m
kõrgus maksimaalne
suhteline lubatud Hoone
Krundi pindala: 4 809 m²
Korterelamu
1
1
X = 6512100
Y =
6 0 2 5 5 0
65 .8 4
6 5 .7 8
6 5 .5
7 6
5 .4
8
6 5
.7 1
6 5
.7 0
65.87
66.15
66.0 8
66.2 2
66.1 2
66.0 1
65.7 2
65.8 2
65.92
65.8 0
65.71
65.5 2
65.6 0
65.7 0
65.6 1
65.5 4
65.5 3
6 5 .6
4
65.71
65.71
6 5 .5
5
6 5 .5
1
65.5 8
65.4 7
65.3 9
65.41
65.49
65.23
65.35
65.52
65. 50
65. 54
65.61
65.56
65.69
65.6 8
65.5 8
65.58
65.66
65.51
65.65
65.63
65.78
66.14
66.30
65.94
65.97
65.93
65.91
66.44
66.08
66.11
66.10
66.09
66.21 66.28
66.25
66.43
66.31
66.45 65.64
65.58
65.66
65.56
65.48
65.67
65.21
65.16
65.21
66.28
65.65
67.08
65.78 67.59
67.34
65.72
66.31
65.75
66.32
65.87
65.93
65.92
65.94
66.12
65.99
65.89
6 5 .6
6
6 5 .6
1
6 5 .4
8
66.4 7
66.4 6
66.4 9
66.4 1
66.2 9
65.36 65.3
9 65.4
4
65.5 0
65.3 8
65.3 2
65.2 7
65.3 2
65.4 0
65.3 5
65.3 1
65.23
65.35
65.34
65.25
65.19
65.14
65.11 65.51
65.57
65.58
65.40
65.75
65.75
65.65
6 5 .5
8
65.64 6 5 .8
2
65.57
65.51
65.44
65.46
65.36
65.13
65.19
65.25
65.20
65.17
65.41
65.16
65.28
65.04 65.02
65.26
65.36
65.34
65.59 65.689
65.58
65.64
65.48 65.47
65.62
65.84
65.61
66.00
66.13
66.18
66.11
66.19
66.28
66.13
66.14
66.06
66.33
66.24
65.99
66.38
66.09
66.43
65.77
65.37
65.94 65.27
65.29
65.35
65.68
65.63
6 5 .6
665.39
65.16
6 6
66
6 6
6 6
66
6 6 .2
5
6 6 .2
5
6 5 .2
5
65.25
6 5 .2 5
6 5 .7
5
65.7 5
6 5 .7
5
6 5 .7
5
6 5 .7
5
6 5 .7
5
66.25
6 6 .2
5
6 6 .2
5
66.25
65 .2 5
65.25
65 .75
6 5 .5
65.5
6 5 .2
5
65.25
65.5
65.5
6 5 .5
65.5
65.5
65.5
65.5
66 .7 5 6 6 .
6 6 .2
5
66
6 6
ridaelamu
H
var e
sokkel 66.42
k r
kr
kr
kr
kr
kr
A
A
A
A
K
N
S
LEPPEMÄRGID:
tuletõrjeveemahuti Planeeritud põhim. tuletõrje veevõtukoht ja
Planeeritud olmereovee kanalisatsioonitrass
Planeeritud veetrass
Planeeritud sideliin/id ja sidekapp
ja liitumiskilp Planeeritud elektri madalpinge maakaabelliin/-id
Ümberpaigutatav objekt
Likvideeritav objekt
Olemasolev üksikpuu
ja madalhaljastus Planeeritud põhim. illustreeriv kõrg-
Planeeritud kohustuslik kõrghaljastus
Planeeritud põhim. illustreeriv parkla
Planeeritud põhim. illustreeriv tee, plats
Planeeritud põhim. illustreeriv ehitis
Planeeritud hoonestusala
Naaberhoone
Krundi number
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
5. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
kantud ei ole.
4. Tehnovõrkudel ja -rajatistel on õigusaktidest lähtuvad kaitsevööndid, mida joonise selguse huvides joonisele
3. Planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste konkreetsed asukohad selguvad projekteerimisel.
haljastuse ning piirde lahendus on illustratiivne ja täpsustub projekteerimisel.
2. Põhimõtteline ehitiste lahendus hoonestusalal, krundisisese platsi, parkimiskohtade, kavandatud ja likvideeritava
alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr 31T949), kus koordinaadid on L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis.
1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Telg MK OÜ poolt oktoobris 2021.a. mõõdistatud geodeetilist
MÄRKUSED:
detailplaneering
Kaare tee 3 kinnistu
Thori Tanklad OÜ Projektijuht
Koostaja
Kuupäev
Töö koostamisest huvitatud isik
Töö nimetus
Joonis
Asukoht
Töö nr Mõõt Joonise nr
Tartu 51004
Raekoja plats 8
OÜ Hendrikson & Ko
tel 740 9800
Merlin Kalle
Merlin Kalle
1 : 500
Imavere küla Järva vald
21004116
234 0011
Kaa re te
e
Korterelamu
1
1
08.08.2022 Tehnovõrkude joonis
4
3
TV 55 m
TV
asuvast liitumispunktist
Antsu tee 4 // Kodutare tee 1 kinnistul
ELA SA trassist
Viljandi mnt ääres asuvast
alajaamast
Järavere:(Võhma)
Ümbertõstetav liin
IRE338 sidekapp
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]
Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 21004116 Tartu 2022
Merlin Kalle
Projektijuht-koostaja
Diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163361)
Juhan Ruut, Veiko Kärbla
Keskkonnaeksperdid
Thori Tanklad OÜ
Töö koostamisest huvitatud isik
Järva vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
V e
rs io
o n
1 1
.0 8
.2 0
2 2
/// T ö ö n
r 2 1 0
0 4 1
1 6
Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering
Sisukord
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA ÜLESANDED .................................. 5
2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................. 5
2.1 Planeeritava ala ja selle mõjuala üldine iseloomustus ning analüüs .................................................5 2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele .......................................................................6 2.3 Planeeringu- ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid .....7
3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ........................................... 7
3.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ...............................................................................................7 3.2 Kavandatud ehitusõigus, krundi hoonestusala, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused .................7 3.3 Haljastus, piirded ja heakord ..............................................................................................................8 3.4 Juurdepääsuteede asukohad, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................9 3.5 Tehnovõrgud- ja rajatised ................................................................................................................ 10 3.5.1 Veevarustus ................................................................................................................................. 10 3.5.2 Olmereoveekanalisatsioon ........................................................................................................... 10 3.5.3 Sademevee ärajuhtimine .............................................................................................................. 11 3.5.4 Tuletõrje veevarustus ................................................................................................................... 11 3.5.5 Elektrivarustus, välisvalgustus ..................................................................................................... 12 3.5.6 Soojavarustus ............................................................................................................................... 13 3.5.7 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................... 13 3.6 Tuleohutuse tagamine ..................................................................................................................... 14 3.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................................... 14 3.8 Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine ............................................................................. 15 3.8.1 Energiatõhusus ............................................................................................................................ 15 3.8.2 Transport, müra ja vibratsioon...................................................................................................... 15 3.8.3 Kemikaalid ja ettevõtte ohtlikus .................................................................................................... 18 3.9 Piirangud ......................................................................................................................................... 19 3.9.1 Tehnovõrkude kaitsevööndid ....................................................................................................... 19 3.9.2 Servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine .............................................................. 19 3.10 Detailplaneeringu rakendamise nõuded ........................................................................................ 19
B - JOONISED 1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1 : 10 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis M 1 : 500
4. Tehnovõrkude joonis M 1 : 500
Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering 5
A – SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA ÜLESANDED
Käesolev planeeringu koostamine algatati Järva Vallavalitsuse 25.08.2021 korraldusega nr 432
Detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade andmine, mille juurde kuuluasid: lisa 1
detailplaneeringu lähteseisukohad Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneeringu
koostamiseks ning lisa 2 planeeritava maa-ala ja planeeritava maa-ala kontaktvööndi piir.
Alusdokumentatsioonina on kasutatud:
▪ Imavere valla üldplaneeringut (kehtestatud Imavere Vallavolikogu 19.06.2008 määrusega nr 13, üle vaadatud Imavere Vallavolikogu 24. aprilli 2014 otsusega nr 12);
▪ Geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (Telg MK OÜ; oktoober 2021; töö nr 31T949), mille koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;
▪ Liiklusanalüüsi (Liikluslahendus OÜ, mai 2022, töö nr 221602);
▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on luua eeldused kinnistule CNG (biometaani) tankla ja seda
teenindavate rajatiste ja perspektiivse tanklahoone rajamiseks.
Detailplaneering on koostatud üldplaneeringu kohasena.
2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS
2.1 Planeeritava ala ja selle mõjuala üldine iseloomustus
ning analüüs
Planeeringuala asub Imavere külas ca 1,1 km kaugusel põhimaanteest nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa kohaliku tee nr 2340011 Kaare tee ääres.
Kaare tee 3 kinnistu (kt 23401:005:0550) maakasutuse sihtotstarbeks on ärimaa ja kinnistul asub
kunagise laohoone vare. Laohoone kajastub ehitisregistris koodiga 107001212 ja ehitisealuse pinnaga
353 m²1.
Alal kasvavad leht- ja okaspuud ning on võsastunud alasid. Enamus kinnistust on rohumaa. Maapind
on tasane jäädes kõrgusvahemikku 65,20 m/abs ala lääneosas kuni 67,59 m/abs ala lõunaosas künkal.
Kinnistu lääne- ja idapiiril asub võrkaed.
Planeeringualale on transpordi juurdepääs tagatud põhjasuunast asfaltkatteliselt Kaare teelt.
Tehnovõrkudest asuvad alal vaid sideliinid, mis tagavad sideühenduse lisaks planeeringualast
väljaspool.
Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2.
1 Seisuga 18.04.22
6 Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering
www.hendrikson.ee
Planeeringuala kontaktvööndi moodustavad äri-, tootmis-, elamu- ja ühiskondlike ehitiste maa
sihtotstarbega kinnistud (vt joonis nr 1). Planeeringualast teisele poole Kaare teed põhja- ja kirdesuunda
jäävad tootmis- ja ärimaa kinnistud, läänesuunda sihtotstarbeta maa kinnistu, idasuunda ühiskondlike
ehitiste maa kinnistu, lõunasuunda ühiskondlike ehitiste maa (sotsiaalmaja Kodutare) ning kagu- ja
edelasuunda elamumaa kinnistud. Teisel pool Kaare teed asuval Kaare tee 2 (kt 23401:005:0240)
kinnistul on varasemalt asunud tankla.
Planeeringualale lähim hoone lõunasuunas Antsu tee 4 // Kodutare tee 1 kinnistul (kt 23401:005:0014)
ca 14 m kaugusel Kaare tee 3 kinnistu piirist on eelpool nimetatud Kodutare (ehitisregistri kohaselt
hoone peamine kasutamise otstarve: 11222 muu kolme või enama korteriga elamu). Lähim elamu asub
Mõmmimäe tee 2 kinnistul (kt 23401:005:0430) ja jääb Kaare tee 3 kinnistu piirist ca 50 m kaugusele.
Ohtlikud ettevõtted ja nende ohualad jäävad planeeringuala lähikontaktvööndist kaugemale
põhimaantee nr 2 äärde (Johnny AS Paiaristi tankla-restoran (Tikupoiss söögikoht ja Alexela tankla) ja
JetGas OÜ Imavere Farm kuivati gaasiseade).
Alale tagab juurdepääsu ca 6,5 m laiuse sõidutee osaga Kaare tee, kus sõiduteed ääristavad ca 1 m
laiused kruusakattega teepeenrad; tee kinnistu laius on ca 10 m. Kaare tee saab alguse mahasõiduga
nr 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia teelt, mis omakorda ristub põhjasuunas põhimaanteega nr 2.
Arvestades planeeritava kinnistu sihtotstarvet – ärimaa – asub planeeringuala logistiliselt väga heas
asukohas.
Planeeringuala asukoht on vaadeldav joonisel nr 1
2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu koostamisel kuulub arvestamisele Imavere valla üldplaneering.
Üldplaneeringu kohaselt asub Kaare tee 3 kinnistu tiheasustusega alal, mis on reserveeritud ärimaaks
(vt skeem 2.2.1).
Skeem 2.2.1 Väljavõte valla üldplaneeringu Imavere küla maakasutusplaanist koos planeeringualaga (sinine
pidevjoon)
Samuti on perspektiivse ärimaa maakasutuse otstarve ette nähtud planeeringuala naaberkinnistutel,
mis jäävad Kaare tee äärde. Perspektiivne kergliiklustee on kavandatud 49 Imavere - Viljandi - Karksi-
Nuia tee äärde.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on valla üldplaneeringuga kooskõlas.
Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering 7
2.3 Planeeringu- ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid
Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud planeeringuala ja
selle mõjuala analüüsile ning analüüsil põhinevatele järeldustele. Planeeringu ruumilise arengu
eesmärgiks ja järelduseks on luua ärimaa arenduseks sobiv lahendus.
Kaare tee 3 kinnistu kasutusele võtt ja hoonestamine on kooskõlas varasemate arengute tulemusel välja
kujunenud piirkonna maastikupildiga. Uushoonestuse rajamiseks hoonestusala määramisel ja
ehitusõiguse, arhitektuursete ning haljastustingimuste seadmisel on võimalik tagada, et tekib terviklik
kompleks, mis visuaalselt ja mahuliselt sobitub piirkonda. Kinnistule CNG tankla ja sellega seotud
ehitiste rajamisega ei kaasne piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist.
3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendusega Kaare tee 3 kinnistu piire ei muudeta ja katastrisse kantud pindala jääb
samaks.
3.2 Kavandatud ehitusõigus, krundi hoonestusala,
ehituslikud ja arhitektuursed tingimused
Planeeringualal asuv laohoone vare on kavandatud lammutada ning alale on planeeritud CNG tankla,
mis esialgse kavandi kohaselt koosneb teenindusplatsist, tankuri saarest, konteiner-kompressorjaamast
ja perspektiivsest tankla teenindushoonest. Perspektiivne hoone on mõeldud tankla teenindamiseks –
näiteks mehitatud kohvikuks ja/või autojuhtide iseteenindusega puhkeruumiks.
Krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud tankla- ja teenindushoone maa2. Määratud krundi
kasutamise otstarbele vastab katastriüksuse sihtotstarve ärimaa3 ehk krundi maakasutuse sihtotstarvet
ei muudeta.
Krundi ehitusõiguse ja hoonestusala määramisel on arvestatud kontaktvööndi hoonestuse ning kinnistul
asunud hoone näitajate ning paigutusega, samuti tankla ja hoonega koos tekkivast terviklahenduse
võimalusest, mis tagaks mugava tankimise ja sujuva liikluse. Krundi ehitusõigus on toodud joonisel nr 3.
Planeeritud on tanklakompleksile iseloomulikud ehitiste kasutamise otstarbed4: sõidukite teeninduse
hoone (12332), kaubandushoone (12310), kiosk (12314) ning küttegaasi tankimis- ja villimisjaamad
maa-, vedel-, bio- ja tööstusgaasidele (22115). Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus lubada
täiendavalt loetelus nimetamata ehitise kasutamise otstarbeid, kui need sobivad krundi kasutamise
sihtotstarvetega ja/või kui need on vajalikud planeeritud tegevuse elluviimiseks/tööks.
Krundi hoonestusala on Kaare tee poolsel osal kavandatud kaugusele, millel asub kasutusest väljas
laohoone vare (ca 15 m krundi piirist). Krundi teistel külgedel on arvestatud võrdsuse printsiibiga ning
hoonestusala kavandatud 4 m kaugusele krundi piirist. Hoonestusala sidumine krundipiiridega on
näidatud joonisel nr 3.
2 Vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 3 maakatastriseaduse § 181 lg 7 4 Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu
8 Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering
www.hendrikson.ee
Hoonestusala on antud suurem kui hoone suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab
projekteerimise käigus vabamalt valida hoone kuju ja asukohta. Planeeritud hoonestus tuleb rajada
hoonestusala piirides. Hoonestusalale võib rajada teid, platse ja teisi rajatisi ning istutada haljastust.
Rajatisi on lubatud rajada ka väljapoole hoonestusala. Kõrguslikku mõõdet (va piirdeaed) omava rajatise
püstitamisel krundi piirile lähemale kui 4 m on vajalik piirinaabri nõusolek planeeritud tegevusele.
Hoonete suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud hoone küljes olevat
vihmaveesüsteemi, päikesekaitsevarjestust, treppi, tehnosüsteemi ja -seadme osa jt vastavas
õigusaktis5 nimetatud hooneosi.
Hoone arhitektuurse lahendusena on lubatud nii traditsioonilise teenindushoone kujundamine kui
silmatorkava eristuva ehitise loomine. Kuna kavandatud on biometaani tankla ja biometaani tootmises
on kasutusel kääritid, mis on kaetud kuplikujulise konstruktsiooniga, on lubatud perspektiivne
teenindushoone kujundada sarnanevana kääritile.
Hoonestuse olulisemad arhitektuursed tingimused:
▪ Korruselisus: kuni kaks korrust;
▪ Katusetüüp: kald- või kuppelkatus (hoone kujundamisel biogaasi kääriti kujulisena);
▪ Katusekalded: 0-15 kraadi;
▪ Katusekattematerjalid: bituumen, PVC plaat, rullmaterjal, plekk, vm; valida katusetüübile sobiv;
▪ Välisviimistlusmaterjalid: klaas, metall (sh plekk või profiilplekk), betoon, puit, kivi, krohv (ka kombineeritult). Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine;
▪ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus.
Planeeritud tegevusega on alale rajatistena mh kavandatud maapealsed biometaani mahutid ehk
konteinerid kogumahutavusega kokku alla 5 tonni. Gaasimahutite planeerimisel on lähtutud majandus-
ja taristuministri 03.07.2015 määrusest nr 87 Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele
ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad
nõuded ning määratud maapealse kuni 5 tonni gaasi mahutavate mahutite paigaldamise keeluala
ulatusega 50 m Antsu tee 4 // Kodutare tee 1 kinnistul asuvast korterelamust.
Arvestades ptk-s 5.9.4 tooduga on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia kasutamise
võimalusi. Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega
kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need
hoone osade külge (katus, fassaad).
Ehitustegevus tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele.
3.3 Haljastus, piirded ja heakord
Planeeringuala olemasoleva kõrghaljastuse puhul puudub säilitamiskohustus. Soovitatav on
maksimaalselt säilitada olemasolevaid puid kui puude asukoht ja tervislik seisund seda võimaldab, kuna
olemasolev haljastus võrreldes istutatava haljastusega omab kohest roheefekti.
Planeeritud hoonestusala võimaldab krundipiiri äärde rajada kõrghaljastatud haljasmaa. Kohustuslik on
kõrghaljastuse rajamine krundi lõunakülge, mis tekitab kõrghaljastatud puhverala naaberkinnistu
hoonestusele. Lisaks on olemasolevate puude näol olemas puhverhaljastus naaberkinnistutel.
Hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad tuleb haljastada. Haljastusega
peab olema kaetud vähemal 20% krundi pindalast, millest 10% kõrghaljastusega. Kõrghaljastuse ala
arvestada täiskasvanud puude liitunud võradena. Joonisel nr 3 on kujutatud põhimõtteline
5 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6
Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering 9
haljastuslahendus lähtuvalt illustreerivast asendiplaanist. Haljastuslahendus tuleb anda
ehitusprojekti mahus.
Krunt on lubatud ümbritseda kuni 2 m kõrguse metallist läbi nähtava piirdeaiaga. Krundisiseselt on
lubatud rajatisi (näit konteinerite ala) piirata kuni 2,5 m kõrguse metallist läbi nähtava piirdeaiaga.
Olulist maapinna kõrguste muutmist ei ole ette nähtud. Krundi vertikaalplaneerimise lahendus tuleb
anda ehitusprojektide staadiumis.
Projekteerimisel tuleb ette näha prügikonteinerite ja prügikastide asukohad. Konteinerid peavad hoonest
asuma vähemalt 2 m kaugusel.
3.4 Juurdepääsuteede asukohad, liiklus- ja
parkimiskorraldus
Planeeringualale säilib juurdepääs avalikult kasutatavalt Kaare teelt.
Koostatud liiklusanalüüsi6 kohaselt, mille mahus teostati liiklusloendused tee nr 49 ja Kaare tee ristmikul,
liikus kokku Kaare teel 11 tunni jooksul 45 autot, sellest 10 veoautot, autoronge ei sõitnud.
Enamkoormatud tund jäi vahemikku 13.30-14.30 kui mööda Kaare teed sõitis 16 autot (1/3 kogu
liiklusest). Teel nr 49 oli liiklussagedus 4530 a/ööp. Enamkoormatud tunni (kl 16:00-17:00) liiklus oli
410 a/h (9% ööpäevasest liiklusest).
Planeeringualaga seonduv prognoositav täiendav liiklusintensiivsus on:
▪ Autorongide liiklus tankla käivitamisel 12 autorongi/ööp, 20 aasta perspektiivis 20 a/ööp (kasv 1-3% aastas);
▪ Sõiduautoliiklus tankla käivitamisel 25 a/ööp, perspektiivselt kuni 60 a/ööp;
▪ Teenindushoonet (kohviku) külastavate sõiduautode arv – perspektiivselt kuni 90 a/ööp (pigem teoreetiline ja ei pruugi realiseeruda).
Sõiduautode liikluse kasv on 5-6% aastas.
Liiklusanalüüsis teostatud liiklusprognoosi kohaselt kasvab kogu liiklus (AKÖL- aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus (autot/ööpäevas, a/ööp)) 2045.aastaks 1,15 korda, SAPA (sõidu- ja
pakiautod (sõidukid pikkusega alla 6 m)) liiklus 1,17 korda, VAAB (veoautod ja autobussid (sõidukid
pikkusega 6-12 m)) liiklus väheneb 9 % ja autorongide liiklus kasvab 1,17 korda.
Läbilaskvusarvutuste tulemusena leiti, et läbilaskvused tee nr 49 ja Kaare tee ristmikul on tagatud.
Teenindustase väljasõidul Kaare teelt ühiskasutusraja korral on A (lühikesed ooteajad).
Samuti arvutati koormussagedused Kaare teel, kus aluseks võeti prognoositud autorongide liiklus ja
olemasolev veoautode liiklus (10 a/ööp). Koormusarvutuste tulemus oli järgnev:
Koormusarvutuste tulemusest lähtuvalt tuleb tagada Kaare teel seisundinõuetele vastavus.
Vajalik on Kaare tee olemasoleva katte rekonstrueerimine nr 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia riigiteest
kuni Kaare tee 3 kinnistu piirini (Kaare tee 2a mahasõit kaasaarvatud).
Liiklusanalüüsis tehti ettepanekud planeeringuala liikluskorralduse kavandamiseks, mis kajastuvad
planeeringulahenduses joonisel nr 3. Vajadusel võib lahendust projekteerimisel täpsustada. Kogu
liiklusanalüüs on planeeringu lisaks.
6 Liiklusanalüüs (Liikluslahendus OÜ, mai 2022, töö nr 221602)
10 Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering
www.hendrikson.ee
Maa-alale on planeeritud CNG tankla ning perspektiivne teenindushoone. Kavandatud krundisisesele
teenindusplatsile on ette nähtud raskeveokite peatumis- ja parkimiskohad; teenindushoone
püstitamisega lisanduvad tavasõidukite parkimiskohad. Lähtuvalt planeeritud tegevuse iseloomust peab
teenindusplatsil olema ruumi gaasimahutite konteinereid väljavahetava sõiduki liikumiseks.
Parkimiskohtade täpne arv ning paigutus tuleb täpsustada projekteerimise käigus vastavalt krundi
asendiplaanilisele lahendusele ja kohtade reaalsele vajadusele. Parkimine on lubatud vaid krundi
mahus.
Kaare tee 3 krundilt väljasõidul peab olema tagatud nähtavuskolmnurk. Nähtavuskolmnurk on ala, kus
ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Kolmnurga ala 15x60 m projektkiirusel 30 km/h on
planeeringujoonisel kujutatud ja tagatud.
Liiklusloenduse alusel liikus 11 tunni jooksul tee nr 49 ja Kaare tee ristmiku piirkonnas 13 jalakäijat ja 2
jalgratast. Sellest Kaare teed mööda liikus 8 jalakäijat ja 1 jalgrattur. Kaare tee jalakäijatest moodustas
suurema osa edasi-tagasi liikunud seltskond lapsevankriga. Üldjuhul ületasid jalakäijad teed neile
sobivas kohas.
Kaare tee ja tee nr 49 ristmikust lõunasuunda on tee nr 49 äärde ehitatud ca 105 m pikkune jalg- ja
jalgrattatee.
Kuna planeeritava tegevusega lisanduva liikluse kasv pole märgatav, kergliiklejate hulk Kaare teel on
tagasihoidlik, planeeritav tegevus on enam suunatud raskeveokitele ning kehtiv üldplaneering näeb
perspektiivse kergliiklustee rajamise ette tee nr 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia äärde, ei ole Kaare
teele eraldi jalg- ja jalgrattateed ette nähtud. Ehk ei ole kavandatud ühendada planeeringuala tee nr 49
ääres asuva jalg- ja jalgrattateega.
3.5 Tehnovõrgud- ja rajatised
Planeeritud tehnovõrkude lahendus on koostatud vastavalt tehnovõrguvaldajate tehnilistele
tingimustele.
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida tuleb
täpsustada projekteerimise käigus tulenevalt hoone asendiplaanist, ruumiprogrammist ja muudest
tingimustest. Projekteerimisel tuleb arvestada säilitatava ja kavandatava haljastusega.
Ehitustööde käigus ja planeeritud krundi kasutamisel tuleb tagada olemasolevate ja planeeritud
tehnovõrkude kaitse (vt ptk 3.9.1).
Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb projekteerida ja ehitada kinnisel meetodil.
3.5.1 Veevarustus
Planeeringuala veevarustuse lahenduse aluseks on AS Paide Vesi 22.07.2022 tehnilised tingimused nr
1-9/31.
Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeringuala veevarustuse tagamiseks kavandatud
ühendustorustik Antsu tee 4 // Kodutare tee 1 kinnistul asuvast liitumispunktist. Maksimaalne veetrassi
nominaalmõõt on DE32.
Koostatavatele töö- ja ehitusprojektidele tuleb tehnilised tingimused taotleda AS-lt Paide Vesi (vt lisaks
ptk 3.10).
3.5.2 Olmereoveekanalisatsioon
Planeeringuala veevarustuse lahenduse aluseks on AS Paide Vesi 22.07.2022 tehnilised tingimused nr
1-9/31.
Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering 11
Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeringuala olmereovee ärajuhtimiseks kavandatud
ühendustorustik Antsu tee 4 // Kodutare tee 1 kinnistul asuvasse liitumispunkti. Liitumispunktis on
magistraaltrassi diameeter DN160.
Juhul kui reovesi tuleb ühiskanalisatsiooni juhtida surveliselt, tuleb enne liitumispunkti juhtida surveline
reovesi läbi voolurahustuskaevu. Reoveepumpla vajadus tuleb selgitada projekteerimisel.
Sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud.
Koostatavatele töö- ja ehitusprojektidele tuleb tehnilised tingimused taotleda AS-lt Paide Vesi (vt lisaks
ptk 3.10).
3.5.3 Sademevee ärajuhtimine
Piirkonnas puuduvad sademeveekanalisatsiooni torustikud ning planeeringuala sademeveekäitlus tuleb
lahendada lokaalselt.
Sademeveest vabanemiseks tuleb kasutada eelkõige looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad
sademeveest vabaneda maastikukujundamise kaudu (kõvakattega aladelt kokku kogutud ja puhastatud
vesi suunata rohealadele, imbkraavi vm). Immutamiseks on võimalik kasutada nt imbkärgede süsteemi.
Kõvakattega teedelt ja platsidelt kokku kogutav vesi peab enne immutamist olema nõuetekohaselt
puhastatud, liiva- ja õlipüüdurite asukohad tuleb täpsustada projekteerimisel.
Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis on soovitatav planeeringualalt
torustikku juhitava sajuvee vooluhulka piirata. Torustikku juhitava sademevee vooluhulga
vähendamiseks ja ühtlustamiseks kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid
ning kaaluda krundile reguleeriva mahu (mahutid, torud vmt) projekteerimist .
Sademevett on soovitatav taaskasutada kogudes seda katuse pindadelt.
Sademe- ja drenaaživee suunamine naaberkinnistutele on keelatud.
Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse
teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada
truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest
lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada
läbilaskearvutused.
3.5.4 Tuletõrje veevarustus
Planeeritud tegevus alal liigitub tuleohutuse järgi VI (kütusetankla, sõidukite teeninduse hoone)7
kasutusviisi alla, perspektiivis eeldatavalt ka IV (kütusetankla kaupluse-/teenindushoone, kohvik)8
kasutusviisi alla.
Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel olema nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht, välja
arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise
lahendusega9.
Vastavalt määrusele nr 1010 peab üldjuhul tuletõrje veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m
kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus, ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste
päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse
7 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele lisa 1 8 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele lisa 1 9 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord § 3 lg 6 p 3 10 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord § 6 j a 7
12 Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering
www.hendrikson.ee
mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Olemasolev tuletõrje veevõtukoht planeeringualast
normikohasel kaugusel puudub.
Standardi EVS 812-5:2014 p 7.7.4 kohaselt kohtades, kus tuletõrjehüdrandi süsteemi rajamine tankla
alale pole majanduslikel põhjustel ratsionaalne, võib kooskõlastatult regionaalse päästekeskusega
asendada hüdrandisüsteemi loodusliku või tehisliku veevõtukohaga mahuga vähemalt 55 m3. Sellisel
juhul peab veevõtukoht paiknema tanklast mitte kaugemal kui 100 m.
Planeeringuala välise tuletõrjeveega varustamiseks on kavandatud tuletõrjeveemahuti ja kuiv hüdrant
(vt joonis nr 4). Tuletõrjeveemahuti täitmisvett on võimalik võtta kinnistu veevärgist, kuid veevõtt peab
toimuma peale veemõõdusõlme. Lubatud ei ole kasutada ühisveevõrgu rõhust sõltuvaid autonoomseid
tulekustutussüsteeme. Lubatud on ka muud välise tuletõrjeveega varustamise võimalused ja
lahendused, mis vastavad kehtivatele normidele ja nõuetele.
Standardi EVS 812-5:2014 p 7.7.6 kohane tankla minimaalne tulekustutusvee arvestuslik veevooluhulk
on 5 l/s arvestusliku tulekahju kestvusega 3 tundi ning tankla tuleb ehitada TP 1- või TP-2-klassi
ehitisena.
Projekteerimisel on kohalikul päästeasutusel õigus teha mööndusi, kui ehitise tuleohutust tõendatakse
arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil (tingimusel, et tagatud on olulised
tuleohutusnõuded ning tõenduse viis on kajastatud ehitise ehitusprojektis).
Projekteerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega.
3.5.5 Elektrivarustus, välisvalgustus
Planeeringuala elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 07.07.2022 tehnilised tingimused
nr 415594 (kehtivad kuni 07.07.2024).
Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeringuala elektrivarustuse tagamiseks Järavere:(Võhma)
alajaamast kavandatud toiteliin 0,4 kV maakaabelliinina (vt skeem 3.5.5.1). Liin on kavandatud Kaare
tee äärde, kuhu on vajadusel võimalik kavandada ka perspektiivsed 10 ja 0,4 kV maakaablid.
Skeem 3.5.5.1 Põhimõtteline elektriliini skeem alajaamast planeeringualani, kus planeeringuala on tähistatud
punase joonega ja elektriliini trass lilla joonega (kujutatud trajektoori pikkus on ca 130 m; alus: Maa-ameti põhi- ja
katastrikaart wms teenusena)
Planeeringuala elektrivarustuseks on kinnistu piirile planeeritud 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp on
kavandatud krundi piirile teealasse, sest liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.
Elektritoide liitumiskilbist planeeritud hoonestuseni on ette nähtud maakaabliga.
Planeeringuala sisene välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise käigus soovitatavalt koos
ülejäänud elektrivarustuse kavandamisega. Välisvalgustuse kavandamisel tuleb vältida
naaberkinnistutele valgusreostuse tekitamist.
Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering 13
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana.
Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Kui projekteerimise käigus kavandatakse parkla ja
sõidukite liikumisteede alla elektri maakaabelliine, on soovitatav kaablid panna kaitsetorusse ja
paigaldada sügavusele vähemalt 1 m.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud
detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
3.5.6 Soojavarustus
Planeeringuala perspektiivse hoonestuse soojavarustus on lubatud lahendada lokaalselt. Võimalikud
on tahkeküte (kuiv küttematerjal: küttepuud, pellet, puitbrikett), soojuspumbad, elektriküte ja
taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid) või muud projekteerimise ajal võimalikud
energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad lahendused. Täpne lahendus, sh võimalikud
kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus.
3.5.7 Telekommunikatsioonivarustus
Planeeringuala telekommunikatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS 12.07.2022
tehnilised tingimused nr 36643594 (kehtivad kuni 11.07.2023).
Planeeringuala läbib Telia Eesti AS maakaabelliin ja alal asub sidekapp IRE338. Vastavalt tehnilistele
tingimustele on planeeringuala kasutuselevõtul CNG tanklana kavandatud olemasolevatele
sidekaablitele uus trass ja sidekapi IRE338 ümberpaigutamine kinnistu lõunapiiri lähedale.
Projekteerimisel tuleb olemasolevatele sidekaablitele ümberpaigutamisel ette näha lühim võimalik
trajektoor ning ümberpaigutatavale sidekapile leida teenindamist võimaldav asukoht.
Planeeritud ehitistele on võimalik vaskkaabliga telekommunikatsioonivarustus tagada sidekapist
IRE338, selleks on hoonestuseni kavandatud põhimõtteline sideliin.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia AS järelevalvega (info
järelevalve kohta telefoninumbril 3850799). Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega
sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Tehniline lahendus (ehitusprojekt) tuleb esitada
enne ehitusloa/-teatise menetlust ehitisregistris Telia AS-le kooskõlastamiseks Ehitajate portaali
(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/) kaudu.
Optilise kaabliga ühenduse saamiseks tuleb ette näha uus sidetrass alates Viljandi mnt ääres asuvast
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) trassist (vt skeem 3.5.7.1) koostöös ELA SA ja sideteenust
pakkuma hakkava sideoperaatoriga.
14 Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering
www.hendrikson.ee
Skeem 3.5.7.1 Põhimõtteline sideliini skeem algusega ELA SA trassist, kus planeeringuala on tähistatud punase
joonega ja sideliini trass rohelise joonega (kujutatud trajektoori pikkus on ca 60 m; alus: Maa-ameti põhi-, katastri-
ja tehnovõrkude kaart wms teenusena)
Ala telekommunikatsioonivarustuse võib tagada ka planeeringu realiseerumise ajahetkel lähimatest
olemasolevatest telekommunikatsiooni-võrkudest.
3.6 Tuleohutuse tagamine
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega11 ja kehtiva Eesti
Standardiga EVS 812-5:2014 Ehitiste tuleohutus Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile
ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle
täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on
vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja
mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid
põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Planeeritud hoonestusala jääb naaberhoonetest normikohasele kaugusele.
Minimaalne hoone tuleohutusklass tuleb määrata ehitusprojektis.
Päästeauto juurdepääs on tagatud Kaare teelt.
Kuna alale on kavandatud paigutada mahutid mahuga üle 10 m3, tuleb arvestada kehtiva Eesti
Standardiga EVS 812-5:2014 Ehitiste tuleohutus Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus.
Vastavalt standardile peab tuleohutuskujade määramisel olema tagatud, et tule levik tankla hoonelt või
seadmelt naaberkinnistule või vastupidi peab olema takistatud aja jooksul, mis on vajalik
päästemeeskonnale saabumiseks ja kustutustööde alustamiseks. Kinnistu asendiplaani koostamisel
tuleb arvestada standardis esitatud kujadega tankla sama kinnistu hoonetele, rajatistele ja
seadmestikule kui tankla seadmestiku kujadega naaberkinnistu hoonestusele (s. h I, II, IV ja V
kasutusviisiga naaberhoonete puhul 30 m ning tänavatele 10 m). Planeeringujoonise illustreerival
lahendusel on vastavus standardi nõuetele tagatud.
3.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002.
Projekteerimisel tuleb ette näha parkla ja sissepääsude (krundile, hoonesse) piisav valgustatus ning
hoone/territooriumi lahenduses mitte kavandada n-ö pimedaid nurki ja umbsoppe. Ehituses kasutada
11 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele
Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering 15
vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma
territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
Selgelt tuleb eristada avalikud ja suletud territooriumid, et vältida soovimatute isikute sattumist neile
mitte ette nähtud piirkondadesse. Selleks tuleb kavandada piirdeaed biometaani konteinerite ja
kompressori ala piirdeaiaga. Soovitatav on kasutada videovalvet.
3.8 Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine
Detailplaneeringu elluviimisel ei kaasne olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja
vara.
Planeeringuala asub enamus ulatuses kaitsmata põhjaveega alal (reostusohtlikkuse tase väga kõrge),
vaid idaosas on põhjavesi nõrgalt kaitstud (reostusohtlikkuse tase kõrge). Ala olmereovee ärajuhtimine
on kavandatud tsentraalselt. Saastunud sademevesi planeeringuala kõvakattega pindadelt tuleb kokku
koguda ja enne immutamist peab see vastama kehtestatud nõuetele12.
Jäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Järva valla jäätmehoolduseeskirjale.
Kaare tee 3 krundile projekteeritava välisvalgustuse asukoht ja suund peab olema lähimaid elamukrunte
kõige vähem häiriv. Vältida tuleb valgusreostuse teket.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada
vastavaid töövõtteid kasutades.
Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida lähipiirkonna elanikke.
3.8.1 Energiatõhusus
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta
(Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020 olema liginullenergiahooned.
Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1.
Taastuvenergia allikana päikesepaneelide kasutamisel on muuhulgas võimalik kasutada
ehitisintegreeritud paneele, mille saab paigaldada katusele, fassaadile või päikesevarjuna akende
kohale. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja
tingimused:
▪ Päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele;
▪ Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;
▪ Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;
▪ Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid.
3.8.2 Transport, müra ja vibratsioon
Kavandatava biometaani tankla puhul võib võimalike müraallikatena välja tuua järgmised tegevused:
▪ Veokite ja sõiduautode liikumine tanklasse ja tanklast välja;
▪ Tankimine sõidukitesse;
▪ Kompressorjaama töötamine;
12 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1
16 Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering
www.hendrikson.ee
▪ Perspektiivse teenindushoone kasutamisega lisanduv täiendav liiklus pikas perspektiivis.
Lähima müratundliku objektina jääb Antsu tee 4 // Kodutare tee 1 kinnistul asuv eluhoone (Kodutare
hooldekodu) eeldatavalt ca 40-45 m kaugusele kavandatud kompressorjaamast (planeeringualast
lõunas) ning veokite ja autorongide parkimiskohtadest. Planeeritud tankimisplats jääb pisut kaugemale
ehk ca 65-70 m kaugusele hoonest. Planeeringualast kagusuunas asub ka Mõmmimäe tee 2 eluhoone,
mis jääb ca 55-60 m kaugusele kompressorjaamast.
Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71
Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid .
Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel
olemasoleva müraolukorra hindamisel.
Eesti seadusandluses kasutatakse müraolukorra normidele vastavuse kriteeriumitena peamiselt kaht
näitajat: päevane (7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00) müra hinnatud tase:
▪ Müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB13,
▪ Müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00). Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt määratakse müratundlike alade kategooriad (lähtudes alade
müratundlikkusest) vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Antud juhul võib
planeeringuala ümbruse müratundlikud alad lugeda II kategooria aladeks (elamu maa-alad).
Eraldi normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Müraolukorra normidele vastavuse
hindamisel liiklus- ja tööstusmüra ei summeerita. Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui
vastavad liiklusmüra normväärtused, kuna tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks
võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast
sõiduvahendite müraspektrit.
Lisaks eespool kirjeldatud müratundlike alade erinevatele kategooriatele kasutatakse planeeringutes ja
projekteerimisel järgmisi müra normtasemete liigitusi:
▪ Müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
▪ Müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.
Piirväärtust tuleb rakendada olemasolevas teedevõrgus esineva (samuti lisanduva) liikluse korral
(vastavalt keskkonnaministri 16.12 2016 määrusele nr 71). Liiklusmüra piirväärtus II kategooria aladel
on 60 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65 dB ja 60 dB.
Sihtväärtust tuleb rakendada uute tehnoseadmete (sh kavandatud tankimisseadmed ja
kompressorjaam) paigaldamisel ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra normtasemena
(vastavalt keskkonnaministri 16.12 2016 määrusele nr 71). Tehnoseadmete müra sihtväärtus, mis tuleb
II kategooria alade (eluhoonete) juures tagada, on 50 dB päeval ja 40 dB öösel.
Müra normväärtused on kehtestatud päeva (7-23) ja öö (23-7) keskmistatud väärtustena (energeetiliselt
keskmistatud tulemused ehk müra hinnatud tase kogu päeva ulatuses, mis kujuneb mürarikaste ja
vaiksemate hetkede summas). Müra normväärtusega võrdlemisel arvestatakse mürarikka tegevuse
kestust kogu päeva lõikes ning konkreetse tegevuse hetkel esinevad eriti lühiajalised mürasündmused
ei lähe seega vastuollu müraalase seadusandlusega (eeldusel, et kogu päeva lõikes sätestatud norm
on tagatud).
Lisaks on keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 punkt (§ 12 (11)), mille kohaselt juhul, kui müra
hinnatud tase öise mürarikkaima tunni vältel on enam kui 4 dB võrra suurem kui hinnatud tase kogu öise
13 Päevane ajavahemik (7-23) sisaldab ka õhtust aega (19-23), mille jooksul tekkivale mürale lisatakse parandustegur +5 dB, kuna eeldatakse, et õhtusel a jal esinev müra võib olla häirivam kui päevasel ajal.
Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering 17
ajavahemiku vältel, võetakse öise müra hindamisel aluseks hinnatud tase kõige mürarikkama tunni
vältel.
Liiklusuuringu14 kohaselt on teadaolevate andmete põhjal liikus hetkeolukorras tööpäeval Kaare teel
45 autot (sh 10 veokit) ajavahemikus 7.00-18.00. Vastav ööpäevane (24h) liikluskoormus on ca 50-60
sõidukit. Võrdluseks võib välja tuua ka planeeringualast ca 50 m kaugusele läänesuunda jääva Imavere
- Viljandi - Karksi-Nuia tee (tee nr 4) liikluskoormuse, mis on vastavalt liiklusuuringule 4530 autot
ööpäevas ehk ca 100 korda suuremad.
Liiklusprognoosis on arvestatud järgmise täiendava liiklusega:
▪ Autorongide liiklus tankla käivitamisel 12 autorongi/ööp, 20 aasta perspektiivis 20 a/ööp (kasv 1- 3% aastas);
▪ Sõiduautoliiklus tankla käivitamisel 25 a/ööp, perspektiivselt kuni 60 a/ööp;
▪ Teenindushoonet (kohviku) külastavate sõiduautode arv – perspektiivselt kuni 90 a/ööp (pigem teoreetiline ja ei pruugi realiseeruda);
▪ Sõiduautode liikluse kasv 5-6% aastas.
Vastavalt võib 20 a perspektiivis Kaare tee liikluskoormuseks kujuneda kuni ca 210…220 autot
ööpäevas (seda küll ainult juhul, kui rajatakse ka perspektiivne teenindushoone-kohvik), mis on
liikluskoormuste suurenemine 3-4 korda võrreldes olemasoleva olukorraga, kuid absoluutarvudes on
siiski tegemist väikse liikluskoormusega teega (sh võrreldes Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia teega).
Sõidukiirused on Kaare teel väiksed (maksimaalselt 50 km/h aga reaalselt tõenäoliselt pigem
väiksemad), tanklasiseselt 10-20 km/h, millega kaasnev müra jääb oluliselt tagasihoidlikumaks
maanteeliikluse mürast suurematel kiirustel. Tankimiskohtade ning veokite parkla kasutamisega
kaasnev liiklus ei põhjusta müra normtasemete ületamist lähimate eluhoonete juures.
Küll aga tuleb silmas pidada, et tulenevalt veokite parkla suhteliselt lähedusest eluhoonetega, ei ole
soovitatav öisel ajal veokitel töötava mootoriga (sh nt töötavate külmutusseadmetega veokid) parklas
pikaajaliselt seista (ehk mootor tuleb võimalusel välja lülitada), kuna öised inimeste puhkeaega silmas
pidavad müra normtasemed on rangemad.
Tankimise ajal tekitavad teatud määral müra nii tankimisseade kui ka kompressorjaam.
Tankimisseadmete müra ei ole märkimisväärne, vastavalt erinevate seadmete andmetele võib
tankimisseadme müratase 1 m kaugusel seadmest jääda vahemikku 65-70 dB15.
Tehnoseadmete müra leviku hindamisel saab lähtuda juhendist, mis on toodud Terviseameti
veebileheküljel (https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/fuusikalised-tegurid/mura).
Juhendmaterjalile tuginedes saab välja tuua vajaliku puhverala suuruse olenevalt seadme poolt
tekitatavast müratasemest (ehk nt seadme passis toodud seadme poolt tekitatava mürataseme
väärtusest 1 m kaugusel), samuti saab välja tuua maksimaalse seadme poolt tekitatava mürataseme,
mille korral on mingi konkreetse puhverala korral asjakohased normtasemed naaberhoonete juures
tagatud.
Antud juhul on tankimisseadmed kavandatud lähimast eluhoonest (Antsu tee 4 // Kodutare tee 1 kinnistul
tanklast lõunasuunas) ca 65 m kaugusele. Vastavalt Terviseameti juhendis toodud näidisarvutustele
(arvutusskeem põhineb keskkonnamüra leviku arvutusstandardil EVS-ISO 9613-2. Akustika. Heli
sumbumine välistingimustes leviku korral. Osa 2: Üldine arvutusmeetod) jääb ca 65 m kaugusel
tankimisseadmest müratase väiksemaks kui 36 dB ehk tagatud on ka tehnoseadmete öise piirväärtuse
nõuded (40 dB).
Olulisem müraallikas on kavandatud kompressorjaam, mille poolt tekitatav müra ekraniseerimata
seadmete korral võib jääda vahemikku 90-100 dB seadme vahetus läheduses. Seega tuleb
kompressorjaama seadmed paigaldada kinnisesse hoonesse või konteinerisse16 (samuti peavad olema
14 Liiklusanalüüs (Liikluslahendus OÜ, mai 2022, töö nr 221602) 15 CNG Filling Stations Catalog - https://airmaster.ee/wp-content/uploads/2016/11/CNG-Gaasi- T%C3%A4itekeskused-2016.pdf 16 Surugaasi tanklate asukoha valiku aruanne. Nordic Energy Group. 2010
18 Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering
www.hendrikson.ee
helikindlad ka uksed ning ventilatsioon ei tohi normtasemeid ületada). Vastavalt on võimalik lähimate
eluhoonete juures (Antsu tee 4 // Kodutare tee 1 kinnistul asuv eluhoone) ca 40-45 m kaugusele
kompressorjaamast tagada tehnoseadmete öise piirväärtuse nõuetele vastavad (40 dB) tingimused.
Vastavad tingimused on täidetud juhul, kui suletud kompressorjaama müratase 1 m kaugusel
kompressorjaamast ei ületa ca 70 dB väärtust (vastavalt Terviseameti juhendis toodud
arvutusskeemile).
Tehnoseadmed, masinad jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ning kasutada sellisel viisil,
et nende poolt tekitatud (ning teoreetiliselt maapinna kaudu leviv) vibratsioon elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid kehtestatud piirväärtustele
(määruse nõuded peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset).
Arvestades kavandatud objektide ning lähimate tundlike alade paiknemist, ei ole normaalrežiimil
töötavatest seadmetest (tankimine, kompressorjaam) lähtuv vibratsioon (maapinna võnked) norme
ületav ega ohtlik inimestele või naaberhoonete seisukorrale. Teoreetiliselt võib vibratsioon, mis
planeeringualalt väljapoole ulatub, olla seotud liiklusega (peamiselt raskeveokite puhul), kuid mõju
avaldub eelkõige olemasolevas teedevõrgus (nt Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia tee ääres, kus kohati
jäävad eluhooned teele oluliselt lähemale kui planeeritud ala lähistel). Seega on antud kontekstis
vibratsioonimõjude vältimiseks oluline eelkõige teede korrashoid, mis vähendab liiklusest tingitud
vibratsiooni teket ja levikut. Planeeringuala vahetus läheduses ei ole vibratsiooni piirväärtuste ületamist
ette näha, kuna vahemaad tundlike objektidega on piisavad ning vibratsiooni teke on tagasihoidlik ka
sõidukite madala sõidukiiruse tõttu tankla piirkonnas.
Ka ehitusaegne transpordikoormus võib olla tavapärasest suurem, kuid tegemist on ajutise ja suhteliselt
lühiaegse perioodiga. Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri
16.12 2016 määruse nr 71 (lisas 1) kehtestatud normtasemeid.
3.8.3 Kemikaalid ja ettevõtte ohtlikus
Majandus- ja taristuministri 02.02.2016. a määruse nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku
kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord Lisa Tabel 2 järgi on
tuleohtlikke veeldatud gaaside ohtliku ettevõtte ehk C-kategooria ettevõtte ohtlikkuse alammäär 5 tonni.
Arvestades, et CNG/biogaasi hoiustamise maht kavandatavas tanklas on alla 5 tonni ning muude
kütuste või tuleohtlikke ainete käitlemist ei kavandata, ei klassifitseeru tankla ohtlikuks ettevõtteks.
Seega ei rakendu kemikaaliseaduse alusel koostatava riskianalüüsi jm dokumentatsiooni nõue. Riskide
ohjamiseks on piisav määruse nr 87 nõuete arvestamine.
Planeeritud tegevusega on alale rajatistena mh kavandatud maapealsed biometaani mahutid ehk
konteinerid kogumahutavusega kokku alla 5 tonni. Gaasimahutite planeerimisel on lähtutud majandus-
ja taristuministri 03.07.2015 määrusest nr 87 Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele
ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad
nõuded ning määratud maapealse kuni 5 tonni gaasi mahutavate mahutite paigaldamise keeluala
ulatusega 50 m Antsu tee 4 // Kodutare tee 1 kinnistul asuvast korterelamust ja 5 m naaberkinnisasja
piirist.
Konteinermahuti tuleb paigaldada ka vähemalt 5 m kaugusele magistraaltänavast. Muid tundlikke
objekte piirkonnas ei asu.
Planeeritud tankla seadmete projekteerimisel, paigaldamisel ja käitamisel tuleb arvestada kehtivate
õigusaktidega sh määruse nr 87 nõuetega.
Planeeritud tankla ehitamisel rakendatakse tavapäraseid meetmeid ehitustegevusest lähtuda võiva
häiringu leevendamiseks, tankla ehitusel ei esine teistlaadseid häiringuid tavapärasest tegevusest.
Biogaasi käitamine toimub hermeetilises süsteemis, sh ei leki gaasi autodele gaasi tankimisel. Tanklas
ei ole kavandatud biometaani konteinerite täitmist vaid need tuuakse alale kohale. Tankla territooriumil
Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering 19
viibimise ajal on kohustuslik sõidukite mootorid välja lülitada, see väldib mootorite heitgaasist tingitud
häiringute tekke.
3.9 Piirangud
3.9.1 Tehnovõrkude kaitsevööndid
Tehnovõrkudel ja -rajatistel on kaitsevööndid, mis on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille
ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja
kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.
▪ Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): maakaabelliinidel 1 m kaablist;
▪ Tegevuse piirangud liinirajatise (sidekaabli või –kanalisatsiooni) kaitsevööndis (vastavalt elektroonilise side seadusele, ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): maismaal 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni;
▪ Tegevuse piirangud vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndis (vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seadusele, keskkonnaministri 16.12.2005 määrusele nr 76 Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus): maa-alustel survetorustikel telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; maa-alustel vabavoolsetel torustikel telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m, torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m, torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m, torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m.
3.9.2 Servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine
Lähtuvalt skeemil 3.5.5.1 kujutatud põhimõttelisest elektriliini trajektoorist alajaamast planeeringualani
on väljaspool planeeringuala vajalik seada isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ kasuks kinnistutele: Valla
(kt 23401:001:0341), 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia tee (kt 23401:005:0009) ja Kaare tee
(kt 23401:005:0074).
Kuna planeeringuala läbib sideliin, siis on sellele vajalik seada isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS
kasuks.
Üldiselt seatakse tehnovõrkudele vajadusel isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses
võrguvaldajate kasuks. Servituudid seatakse asjaõigusseaduses sätestatud korras.
3.10 Detailplaneeringu rakendamise nõuded
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,
et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkatastriüksuste kasutamise võimalusi ei
ehitamise ega kasutamise käigus.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab katastriüksuse igakordne omanik, kelle poolt
kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehituslikele projektidele. Koostatavad ehitusprojektid peavad
olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale
projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Planeeritud krundi detailplaneeringu kohane ehitusõigus
realiseeritakse krundi igakordse valdaja poolt.
20 Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering
www.hendrikson.ee
Servituudi seadmisel on vajalik enne ehitusloa väljastamist teostada servituudi kanne
kinnistusraamatusse.
Planeeritud tegevus realiseeritakse eeldatavalt kahes etapis: esimeses etapis CNG tankla ja
teenindusplats ning teises etapis tankla teenindushoone. Planeeringus kohustusliku haljastusena
määratud kõrghaljastus tuleb istutada planeeringu realiseerimise esimeses etapis.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või
liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes ehitise
kasutusloa väljastamist.
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või
ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
Kaare tee olemasoleva katte rekonstrueerimine nr 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia riigiteest kuni
Kaare tee 3 kinnistu piirini (Kaare tee 2a mahasõit kaasaarvatud; kokku ca 125 m) projekteerimine ja
rajamine toimub kohaliku omavalitsuse ja asjasse puutuvate isikute koostööl.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustike rajamisel:
▪ Teekatete ja haljasalade tasapinna muutmisel tuleb arvestada torustike paigaldamise sügavustega, et torustikel ei tekiks külmumisohtu.
▪ Ehitustööd peavad olema kooskõlas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) seaduse §-ga 31.
▪ Teleskoopkaevude reguleerimise korral peab teleskoobi minimaalseks pikkuseks kaevu kehas jääma 20 cm, juhul kui see pole võimalik tuleb teleskoop vahetada.
▪ Lõhutud ÜVK tehnosüsteemidest tööalas tuleb vee-ettevõtjat viivitamatult teavitada ning remonttööd kooskõlastada. Samuti peab töövõtja teavitama vee-ettevõtjat tööde käigus avastatud projektdokumentatsioonis märkimata ÜVK tehnosüsteemidest.
▪ Töövõtja peab tööde käigus vältima puistematerjalide sattumist siibri-, veemõõdu-, ühiskanalisatsioonikaevudesse ja -torustikesse ning tööde lõppedes teostama tööalas asuvaile siibri-, veemõõdu-, ühiskanalisatsioonikaevudele ja -torustikele survepesu.
Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering 21
B – JOONISED
1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1 : 10 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis M 1 : 500
4. Tehnovõrkude joonis M 1 : 500
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Järva Vallavalitsus
Pikk tn 56
73301, Järva maakond, Järva vald,
Järva-Jaani alev
Teie 05.09.2022 nr 7-1/2022/70-1
Meie 08.09.2022 nr 7.2-2/22/19855-2
Kaare tee 3 kinnistu detailplaneeringu
kooskõlastamata jätmine
Olete taotlenud kooskõlastust Järva vallas Imavere külas Kaare tee 3 kinnistu detailplaneeringule
(katastritunnus 23401:005:0550, edaspidi planeering).
Planeeringu eesmärgiks on hoonestusala ja ehitusõiguse määramine CNG tankla, seda
teenindavate rajatiste ja perspektiivse tanklahoone ehitamiseks.
Planeeritav ala jääb riigitee nr 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia kinnistust ca 45 m kaugusele.
Juurdepääs planeeringualale on kohalikult teelt nr 2340011 Kaare tee, mis ristub riigiteega km
1,024. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus 2021. a andmetel on 3321 autot/ööp.
Planeeringu koostamise korraldaja on kaasanud Transpordiameti, kuna tankla kasutusele võtmisel
on eeldada liikluskoormuse kasvu riigitee ja Kaare tee ristmikul.
Transpordiamet on andnud seisukohad planeeringu koostamiseks 29.09.2021 kirjaga nr 7.1-
2/21/21682-2 (edaspidi seisukohad).
Võttes aluseks ehitusseadustiku § 99 lg 3 ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lg 1 punkti
4 jätame „Järva valla Imavere küla Kaare tee 3 detailplaneeringu“ (planeeringu koostaja OÜ
Hendrikson & Ko, töö nr 21004116, ver. 11.08.2022) kooskõlastamata järgnevatel põhjustel.
1. Planeeringu lisas oleva liiklusanalüüsi punktis 4 on viide, et „ettepanekud planeeringu
liikluskorralduse joonise täiendamiseks on esitatud eraldi joonisel, kus on näidatud ka
nõutavad nähtavusalad ristmikel ja autorongide sõidujäljed“. Autorongide sõidujälgi
(pöörderaadiusi) ei ole näidatud ei analüüsile lisatud joonisel ega planeeringujoonistel ning
seetõttu ei selgu, kas kõigi analüüsis toodud järeldustega on planeeringulahenduse koostamisel
arvestatud. Pöörderaadiused lisada nii Kaare tee ja Kaare tee 3 ristumiskohtadele kui Kaare tee
ja riigitee ristumiskohale. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama
sõiduki pöördekoridoride järgi.
2. Planeeringu lisas oleva liiklusanalüüsi joonise (väljavõte allpool) kohaselt ei ole riigitee ja
Kaare tee ristumiskoha pöörderaadiused planeeritava ehitise teenindamiseks piisavad ning on
ette nähtud ristumiskoha laiendamine. Planeeringu joonistel ristumiskoha laiendamise vajadus
ei kajastu.
2 (2)
Lisaks on planeeringu seletuskirja järgi vajalik Kaare tee olemasoleva katte rekonstrueerimine
riigiteest kuni Kaare tee 3 kinnistu piirini (Kaare tee 2a mahasõit kaasaarvatud). Planeeringusse
lisada joonis, kust selgub, millisel alal on vajalik riigitee ristumiskoha ja Kaare tee
rekonstrueerimine. Planeeringu seletuskirja lisada, et riigitee ristumiskoht peab olema
rekonstrueeritud ning Transpordiametile üle antud enne planeeringualal mistahes ehitisele
kasutusloa taotlemist/kasutusteatise esitamist.
3. Seisukohtade punktis 4 oli nõue näidata asendiskeemil planeeritava ala asukoht riigitee suhtes
ja kaugus riigiteest. Planeeringuala ja riigitee seoste paremaks väljatoomiseks lisada sobivale
joonisele planeeringuala kaugus riigiteest (sõidutee servast).
Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale
korrigeerimist uuesti kooskõlastamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
Lisa: Kaare tee 3 DP.asice
Marje-Ly Rebas
58581095, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Järvamaa Järva vald Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneeringu koostamise lõpetamine | 06.03.2025 | 1 | 7.2-2/25/19855-7 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Järva Vallavalitsus |
| Järvamaa Imavere küla Kaare tee 3 kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu | 03.05.2023 | 674 | 7.2-2/23/19855-6 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Järva Vallavalitsus |
| Järvamaa Järva vald Imavere külas Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering vastuvõtmine ja avalik väljapanek | 15.11.2022 | 843 | 7.2-2/22/19855-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Järva Vallavalitsus |
| Detailplaneeringu kooskõlastamine | 20.09.2022 | 899 | 7.2-2/22/19855-4 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Järva Vallavalitsus |
| Järvamaa Järva vald Imavere külas Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering | 16.09.2022 | 903 | 7.2-2/22/19855-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Järva Vallavalitsus |
| Järvamaa Järva vald Imavere külas Kaare tee 3 kinnistu detailplaneering | 05.09.2022 | 914 | 7.2-2/22/19855-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Järva Vallavalitsus |