Õpetajate koolituse raamnõuded

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid

Arvamuse avaldamiseks:

Tallinna Ülikool

Tartu Ülikool

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Eesti Kunstiakadeemia

Tallinna Tehnikaülikool

3.07.2019 nr 8-2/19/2642

Ministri määruse eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse

„Õpetajate koolituse raamnõuded“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda

eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust

või arvamust hiljemalt 24. juuliks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mailis Reps

minister

Lisad:

1. eelnõu.pdf;

2. seletuskiri.pdf.

Sander Pelisaar

735 0267

[email protected]

EELNÕU 02.07.2019

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr

[Registreerimisnumber]

Õpetajate koolituse raamnõuded

Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 7 lõike 4 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse ülesanne ja reguleerimisala

(1) Õpetajate koolituse raamnõuded kehtestavad ühtsed nõuded õpetajate koolitamisel

koolieelse lasteasutuse, lasteaed-põhikooli, põhikooli ja gümnaasiumi, kutseõppeasutuse,

rakenduskõrgkooli ning ülikooli jaoks, olenemata õppeasutuse õiguslikust seisundist.

(2) Õpetajate koolituse raamnõuded reguleerivad koolieelse lasteasutuse õpetaja, põhikooli

klassiõpetaja, põhikooli ja gümnaasiumi ühe või mitme aine õpetaja ja eripedagoogi,

kutseõppeasutuse õpetaja ning rakenduskõrgkooli ja ülikooli akadeemilise töötaja koolitust.

(3) Õpetajate koolituse raamnõuded määravad õpetajakoolitusele, õpetaja kutseaastale

(edaspidi kutseaasta) ja tööalasele täiendusõppele esitatavad nõuded.

(4) Õpetajakoolitusele kohaldatakse kõrgharidusseaduse § 3 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse

määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardi sätteid, arvestades käesoleva määruse erisustega.

§ 2. Õpetajate koolituse eesmärk

Õpetajate koolituse eesmärk on Eesti Vabariigi kindlustamine kutse-, eri- ja ametialaselt

pädevate õpetajatega, kes:

1) järgivad üldinimlikke eetilisi põhimõtteid ja austavad õppija inimväärikust;

2) orienteeruvad ühiskonna haridusvajadustes ja suudavad tegutseda muutuvas

haridussituatsioonis;

3) arvestavad isiksuse individuaalset arengut ja kasutavad seda toetavaid õpetamismeetodeid;

4) suudavad ellu viia õppeasutuse arengu- ja õppekavade taotlusi;

5) osalevad hariduselu edendamisel nii õppeasutuses kui väljaspool õppeasutust;

6) täiendavad oma kutse-, eri- ja ametialast pädevust.

2

2. peatükk

ÕPETAJAKOOLITUS

§ 3. Õpetajakoolitus

(1) Õpetajakoolitus toimub kõrghariduse tasemel.

(2) Klassiõpetaja õpetajakoolitus toimub integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe

õppekavadel põhineva õppena.

(3) Akadeemilise töötaja õpetajakoolitus toimub magistri- või doktoriõppes või

täienduskoolitusena.

(4) Käesoleva määruse § 7 lõikes 3 sätestatud juhul ei pea õpetajakoolituse koostisosadeks

olevad õpingud toimuma kõrghariduse tasemel.

§ 4. Õpetajakoolituse alustamine

(1) Õpetajakoolituse alustamiseks kohaldatakse vastava kõrgharidusastme alustamise

tingimusi, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti.

(2) Klassiõpetaja õpetajakoolituse alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav

kvalifikatsioon.

(3) Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolituse alustamise tingimus on

õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunda kuuluva õppekava läbimine kõrghariduse

tasemel.

(4) Koolieelse lasteasutuse õpetaja, põhikooli klassiõpetaja, põhikooli ja gümnaasiumi ühe või

mitme aine õpetaja ja eripedagoogi ning kutseõppeasutuse õpetaja õpetajakoolituse alustamise

täiendav tingimus on kutsesobivuskatsete läbimine.

§ 5. Õpetajakoolituse koostisosad

(1) Õpetajakoolituse õppekava koostamisel arvestatakse lisaks õpetajate koolituse

raamnõuetele teisi vastava õppeasutuse õppe- ja kasvatustegevust reguleerivaid õigusakte ja

riiklikke õppekavasid.

(2) Õpetajakoolituse koostisosad on:

1) üldhariduslikud õpingud;

2) aine- või erialased õpingud;

3) kutseõpingud;

4) pedagoogilist uurimuslikku tööd sisaldav vastava kõrgharidusastme lõputöö või -eksam.

(3) Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolitus koosneb aine- või erialastest

õpingutest ning vastavast didaktikast ja praktikast.

(4) Akadeemilise töötaja õpetajakoolituse sisu määratakse kindlaks magistri- või doktoriõppe

õppekavas täiendusena varasematele õpingutele või täienduskoolituse õppekavas.

§ 6. Üldhariduslikud õpingud

3

(1) Üldhariduslikud õpingud kujundavad õpetaja üldkultuurilist, kommunikatiivset ja

sotsiaalset pädevust ning lähtuvad õpetaja eeldatavast kutse-, eri- ja ametialast.

(2) Üldhariduslike õpingute eesmärk on:

1) süvendada arusaamist inimestes, ühiskonnas ja ümbritsevas keskkonnas toimuvast;

2) süvendada arusaamist vaadete paljususest ning vajadusest olla tolerantne ja hoiakult

demokraatlik;

3) arendada suhtlus- ja eneseväljendusoskust, eesti keele ja võõrkeelte oskust ning oskust

kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi.

(3) Üldhariduslikud õpingud sisalduvad kõrghariduse esimese ja teise astme õppekavas.

§ 7. Aine- või erialased õpingud

(1) Aine- või erialaste õpingute eesmärk on:

1) omandada aine- või erialased teadmised ja oskused lähtuvalt kutse-, eri- ja ametiala

ajakohastest nõuetest;

2) omandada süsteemne kujutlus inimesest, ümbritsevast keskkonnast ja ühiskonnast ning

oskus neid käsitleda oma õppeaine või eriala seisukohalt.

(2) Aine- või erialased õpingud sisalduvad vastava kõrgharidusastme õppekavas.

(3) Erialadel, kus puudub õpe kõrghariduse tasemel, sisalduvad kutseõpetaja aine- või erialased

õpingud kutsekeskhariduse taseme õppekavas.

§ 8. Kutseõpingud

(1) Kutseõpingute eesmärk on tagada kutsestandardis kirjeldatud kutsealaste teadmiste ja

oskuste omandamine.

(2) Kutseõpingud sisalduvad vastava kõrgharidusastme õppekavas. Kutseõpingute maht on

vähemalt 60 ainepunkti ja need sisaldavad üldkasvatusteaduslikke, psühholoogilisi,

ainedidaktilisi ja pedagoogilisi uurimismeetodeid käsitlevaid õppeaineid ning vähemalt 10

õppenädalat juhendatud praktikat.

(3) Õppetöös osaleva akadeemilise töötaja õpetajakoolitus sisaldab vähemalt 6 ainepunkti

üldkasvatusteaduslikke, psühholoogilisi ja ainedidaktilisi õppeaineid.

§ 9. Õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht

(1) Kutseõpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on

180 ainepunkti.

(2) Koolieelse lasteasutuse õpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht

on 180 ainepunkti.

(3) Klassiõpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on

300 ainepunkti.

(4) Põhikooli ja gümnaasiumi ühe või mitme aine õpetaja ja eripedagoogi ning

kutseõppeasutuse õpetaja bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavades määratud

õpetajakoolituse maht kokku on 300 ainepunkti.

4

(5) Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolituse õpingute maht moodustab

õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse mahust vähemalt 20 ainepunkti ja

sisaldab vähemalt 6 ainepunkti ainedidaktikat ja praktikat.

(6) Õppetöös osaleva akadeemilise töötaja õpetajakoolitus moodustab vähemalt 6 ainepunkti

magistri- või doktoriõppe õppekavas määratud õppe mahust või toimub täienduskoolitusena

vähemalt 160 tunni mahust.

§ 10. Õpetajakoolitust korraldavatele akadeemilistele töötajatele esitatavad üldnõuded

(1) Õpetajakoolitust korraldavatele akadeemilistele töötajatele kohaldatakse vastava

kõrgharidusastme akadeemilistele töötajatele kehtestatud nõudeid.

(2) Ainedidaktilisi õppeaineid õpetavatel akadeemilistel töötajatel on vähemalt kolmeaastane

aine- või erialane õpetamiskogemus vastava haridusastme õppeasutuses.

(3) Akadeemilised töötajad, kes õpet korraldavad koolieelse lasteasutuse õpetaja, klassiõpetaja,

põhikooli ja gümnaasiumi ühe või mitme aine õpetaja või kutseõppeasutuse õpetaja

kutseõpinguid, annavad iga kolme aasta jooksul vastava haridusastme õppeasutuses vähemalt

100 õpetatavale ainele või erialale vastavat tundi.

§ 11. Õpetajakoolituse lõpetamine

(1) Kõrghariduse tasemel toimuv õpetajakoolitus lõpeb vastava kõrgharidusastme lõpetamisele

kehtestatud tingimustel ja korras.

(2) Klassiõpetaja õpetajakoolitus lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega.

Klassiõpetaja õpetajakoolituse lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja

magistrikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi.

Klassiõpetaja õpetajakoolituse lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli

nõukogu kehtestatud korras.

(3) Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolitus lõpeb vastava õpetajakoolituse

õppekava osa lõpetamisele kehtestatud tingimustel ja korras. Õpetajakoolituse lõpetanule

antakse täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolituse läbimist tõendav tunnistus ja

akadeemiline õiend või hinneteleht.

3. peatükk

KUTSEAASTA

§ 12. Kutseaasta eesmärk

Kutseaasta eesmärk on toetada õpetaja kohanemist ameti ja organisatsiooniga, arendada edasi

õpetajakoolituse õppekavas omandatud kutseoskusi, pakkuda tuge kogemuse puudumisest

tekkivate probleemide lahendamisel ning anda õpetajakoolitust läbiviivale õppeasutusele

tagasisidet õpetajakoolituse kohta.

§ 13. Kutseaasta alustamine

Kutseaasta alustamise tingimus on õpetajakoolituse lõpetamine.

§ 14. Kutseaasta läbimine

5

(1) Õpetajakoolitust läbiviiv õppeasutus koostab käesoleva määruse §-s 12 nimetatud eesmärgi

saavutamiseks kutseaasta tugiprogrammi. Õpetaja läbib kutseaasta tugiprogrammi enda valitud

õpetajakoolitust läbiviivas õppeasutuses.

(2) Õpetaja läbib kutseaasta mentori juhendamisel. Õpetajale määrab mentori selle õppeasutuse

juht, kus õpetaja läbib kutseaastat.

(3) Kutseaastat läbiv õpetaja koostab oma esimese tööaasta analüüsi.

§ 15. Kutseaasta lõpetamine

(1) Kutseaasta lõpus annab mentor kutseaastat läbiva õpetaja tööle tagasisidet vaadeldud

tundide ja õpetaja töö analüüsi alusel. Mentor vormistab tagasiside kirjalikult ning esitab selle

õppeasutuse juhile.

(2) Kutseaasta tugiprogrammi läbimise kohta väljastab õpetajakoolitust läbiviiv õppeasutus

õpetajale tunnistuse.

4. peatükk

ÕPETAJA TÖÖALANE TÄIENDUSÕPE

§ 16. Õpetaja tööalane täiendusõpe

Õpetaja tööalase täiendusõppe eesmärk on luua õpetajatele võimalused eneseanalüüsiks ja

professionaalseks arenguks ning kujundada inspireeriv ja innovaatiline hoiak, mille kaudu

kasutada omandatud teadmisi ja oskusi parimal moel oma töös õppija arengu toetamisel.

§ 17. Õpetaja tööalase täiendusõppe korraldus

(1) Õpetaja tööalase täiendusõppe kavandamisel ja läbiviimisel on aluseks:

1) kutsestandardites kirjeldatud kompetentsusnõuded;

2) õpetaja eneseanalüüs ja tagasiside tema tööle;

3) õpetaja enese professionaalse arengu ja õppeasutuse arengu vajadused ning riiklikud

haridusprioriteedid.

(2) Õpetaja tööalane täienduskoolitus on osa täiendusõppest ja sellele laienevad täiskasvanute

koolituse seaduse sätted täienduskoolituse kohta.

5. peatükk

RAKENDUSSÄTE

§ 18. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2019. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)

minister Indrek Reimand

asekantsler (teadus, kõrgharidus ja

keelepoliitika)

kantsleri ülesannetes

Seletuskiri

haridus- ja teadusministri määruse „Õpetajate koolituse raamnõuded“ eelnõu juurde

1. SISSEJUHATUS

Eelnõuga viiakse õpetajakoolituse raamnõuete regulatsioon kooskõlla kõrgharidusseadusega

(edaspidi ka KHaS) ja 1. septembril 2019. aastal jõustuva Vabariigi Valitsuse määrusega

„Kõrgharidusstandard“ (edaspidi KHS). Määruses sisu osas on tehtud muudatused vaid

kutseaasta peatükis, millega muudetakse kutseaasta korraldus paindlikumaks. Määruse

kehtestamine uue terviktekstina on tingitud kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse „Õpetaja

koolituse raamnõuded“ volitusnormi kehtetuks tunnistamisest Eesti Vabariigi haridusseaduses

ning volitusnormi toomisest kõrgharidusseadusesse.

Haridus- ja teadusministri määruse „Õpetaja koolituse raamnõuded“ eelnõu on ette valmistanud

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhtivekspert Vilja Saluveer (735 0219;

[email protected]) ning õigusosakonna jurist Sander Pelisaar (735 0261;

[email protected]).

2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Haridus- ja teadusministri määrus „Õpetajate koolituse raamnõuded“ kehtestatakse uue

terviktekstina. Õpetajate koolituse raamnõuete uue terviktekstina kehtestamise tingis vajadus

viia määruse tekst kooskõlla 20. veebruaril 2019. a Riigikogus vastu võetud kõrgharidusseaduse

jõustunud muudatustega ning asjaolu, et täna kehtivad raamnõuded kehtestas Vabariigi

Valitsus.

Määruses on läbivalt kasutatud „õppejõu“ mõiste asemel „akadeemilise töötaja“ mõistet, mis

on kasutusele võetud seetõttu, et Riigikogu võttis vastu uue kõrgharidusseaduse. Kutseaasta

peatükis on sisse viidud muudatused, mis põhinevad senise kutseaasta praktika analüüsil.

Eesmärgiks on muuta korraldus paindlikumaks. Mitmed varasemas versioonis kirjapandud

sätted ei vaja reguleerimist määruse tasandil, vaid need peaksid jääma kutseaasta osapoolte

otsustada.

Määruse eelnõu koosneb viiest peatükist, milles esimeses tuuakse välja üldsätted, teises

peatükis käsitletakse õpetajakoolitusega seonduvat, kolmandas peatükis tuuakse välja

kutseaastaga seonduv, neljandas peatükis selgitatakse õpetaja tööalase täiendusõppega

seonduvat ning viiendas peatükis on välja toodud rakendussättega seonduv.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Eelnõu § 1 - 2 – võrreldes seni kehtinud Vabariigi Valitsuse määrusega muudatusi ei tehta.

Eelnõuga kehtestatakse endiselt ühtsed raamnõuded õpetajate koolitamisel koolieelse

lasteasutuse, lasteaed-põhikooli, põhikooli ja gümnaasiumi (sh põhikool ja gümnaasium, mis

tegutsevad ühe asutusena), huvikooli, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ning ülikooli jaoks.

Seejuures ei ole oluline õppeasutuse õiguslik seisund. Eelnõu eesmärgiks on tagada, et õpetajad

oleksid kutse-, eri- ja ametialaselt pädevad.

2. peatükk ÕPETAJAKOOLITUS

Võrreldes kehtiva Vabariigi Valitsuse määrusega õpetajakoolituse peatükis sisulisi muudatusi

ei tehta. Muudetakse § 10 sõnastust, mis tuleneb kõrgharidusseaduses termini „õppejõud“

asendamisega „akadeemilise töötaja“ termini kasutuselevõtmisega. Eelnõu § 8 lõikes 3 ning §

9 lõikes 6 on täpsustatud, et silmas peetakse neid akadeemilisi töötajaid, kes osalevad õppetöös.

§ 10. Õpetajakoolitust korraldavatele akadeemilistele töötajatele esitatavad üldnõuded

Eelnõu § 10 lõiked 1-3 – uue kõrgharidusseadusega on asendatud õppejõu ning teadustöötaja

termin akadeemilise töötaja koondnimetusena. Eelnevast tulenevalt on määruse tekstis mõiste

„õppejõu“ asemel kasutatud „akadeemilise töötaja“ mõistet. Teisi muudatusi võrreldes kehtiva

Vabariigi Valitsuse määrusega ei ole.

3. peatükk KUTSEAASTA

Kutseaasta peatükis on sisse viidud muudatused, mis põhinevad senise kutseaasta praktika

analüüsil. Eesmärgiks on muuta korraldus paindlikumaks. Mitmed varasemas versioonis

kirjapandud sätted ei vaja reguleerimist määruse tasandil, vaid need peaksid jääma kutseaasta

osapoolte otsustada.

Eelnõu § 14 lõikest 2 võrreldes kehtiva Vabariigi Valitsuse määrusega ei kehtestata uue

määrusega nõuet, et õpetaja peab töötama ametikohal, mis vastab tema õpetajakoolitusele, sest

vaatamata töökohale, millel õpetaja alustab, vajab ta tuge eelkõige kogemuse puudumiseset

tulenevate probleemide lahendamiseks. Ka on nüüdseks ülikoolide õpetajakoolituse kõigi

õppekavade kutseõpingute osa ühine ja kooskõlas kutsestandardiga, mis on ühtlasi kutseaasta

kontseptuaalseks aluseks.

Eelnõu § 14 lõige 3 võrreldes seni kehtinud Vabariigi Valitsuse määrusega on uus sõnastus

paindlikum ning enam ei määrata üksikasjalikult, mil moel õpetaja oma kutseaasta töö analüüsi

esitab.

4. peatükk ÕPETAJA TÖÖALANE TÄIENDUSÕPE

Võrreldes kehtiva Vabariigi Valitsuse määrusega peatükis „õpetaja tööalane täiendusõpe“

muudatusi ei tehta.

5. peatükk RAKENDUSSÄTE

Määrus jõustub 1. septembril 2019. Määruse jõustumisaeg on seotud kõrgharidusseaduse

jõustumisega samal kuupäeval.

3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõuga otseselt seotud Euroopa Liidu õigusakte ei ole.

4. MÄÄRUSE MÕJUD

Eelnõuga viiakse määruse „Õpetajate koolituse raamnõuded“ kehtestamine Vabariigi Valitsuse

tasandilt haridus- ja teadusministri tasandile. Õpetajate koolituse raamnõuded kehtestati

Vabariigi Valitsuse määrusena 2000. aastal ja nende eesmärgiks oli sätestada õpetajate

koolitamise ühtsed nõuded, olenemata õppeasutuse liigist või õppeasutuse õiguslikust

seisundist. Seega oli määruse volitusnormiks sobivam selline õigusakt, mille reguleerimisalas

olid erinevat liiki õppeasutused. Nüüdseks toimub õpetajakoolitus vaid avalik-õiguslikes

ülikoolides ja riiklik koolitustellimus on asendunud ministeeriumi ja ülikoolide vaheliste

tulemuslepingutega, milles on määratud ülikooli vastutusvaldkonnad. Põhiline osa õpetajate

koolitusest on koondunud Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli, kellel on vastutus

õpetajakoolituse ning kasvatusteaduste arengu eest. Seega puudutavad õpetajate koolituse

raamnõuded eelkõige ülikoolide tegevust ja määruse volitusnorm on kohasem anda

kõrgharidusseaduses ministri tasandile.

5. MÄÄRUSE RAKENDAMISEKS VAJALIKUD KULUTUSED JA EELDATAVAD

TULUD

Määruse rakendamisega ei kaasne uusi riigieelarvelisi kohustusi ega kohustusi õppeasutustele.

6. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE

Määruse jõustumise kuupäevaks on 1. september 2019. a.

7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks

järgmistele õpetajakoolitust pakkuvatele kõrgkoolidele: Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Eesti

Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool.

Sille Uusna

õigusosakonna juhataja