Haridus- ja teadusministri 29. juuli 2016. a määruse nr 51 „Struktuuritoetuse andmise tingimused tööturul vajalike keelepädevuste arendamiseks“ muutmine

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Kultuuriministeerium

23.01.2020 nr 8-2/20/319

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Haridus- ja Teadusministri

määruse „29. juuli 2016. a nr 51 „Struktuuritoetuse andmise tingimused tööturul vajalike

keelepädevuste arendamiseks“ muutmise“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda

eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust

või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mailis Reps

minister

Lisad:

1. Määruse eelnõu.pdf

2. Seletuskiri.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus, SA Innove

Riina Koolmeister

735 0224

[email protected]

EELNÕU 08.01.2020

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr

[Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 29. juuli 2016. a määruse nr 51 „Struktuuritoetuse andmise

tingimused tööturul vajalike keelepädevuste arendamiseks“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

Haridus- ja teadusministri 29. juuli 2016. a määruses nr 51 „Struktuuritoetuse andmise

tingimused tööturul vajalike keelepädevuste arendamiseks” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 3 asendatakase sõna „koostöötegevused“ sõnaga

„tegevused“;

2) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse lauseosa „31. detsember 2020. a“ lauseosaga „31.

detsember 2022. a“;

3) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse lauseosa „36 kuud“ lauseosaga „60 kuud“;

4) paragrahvi 10 lõike 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Tegevusse võib kaasata koostööpartnerina teisi haridusasutusi.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)

minister Mart Laidmets

kantsler

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 29. juuli 2016. a määruse nr 51 „Struktuuritoetuse andmise

tingimused tööturul vajalike keelepädevuste arendamiseks“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Haridus- ja teadusministri 29. juuli 2016. a määrusega nr 51 „Struktuuritoetuse andmise

tingimused tööturul vajalike keelepädevuste arendamiseks“ (edaspidi määrus) reguleeritakse

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna „Ühiskonna

vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme 1.5 „Õppe

seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse 1.5.6. „Keeleõppetegevused edukamaks

toimetulekuks tööturul“ eesmärkide elluviimiseks eraldatava toetuse andmise tingimusi ja

korda.

Toetatavad tegevused panustavad Elukestva õppe strateegia (EÕS) „Tööturu ja õppe tihedama

seostamise programmi“ meetme 1 tegevuse „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks

tööturul“ oodatavatesse tulemustesse ja võtmepädevuste arendamisse. Toetuse andmise

eesmärk on ebapiisava keeleoskusega elanikkonna keeleoskuste arendamine ning

rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksami sooritanud õpetajate toetamine. Tegevuse

tulemusena on kõigil eesti elanikel, sõltumata emakeelset, võrdsed võimalused hariduse

omandamiseks ja tööturul toimimiseks.

Määrusega kavandatud tegevused toetavad Eesti elukestva õppe strateegia 2020

võtmepädevuste arendamist, sest Euroopa Parlamendi 18.12.2006 soovitus liikmesriikidele

määratleb teiste hulgas võtmepädevusteks ka emakeeleoskuse ja võõrkeelteoskuse. Määrusega

kavandatud tegevused toetavad Eesti keele arengukava meetmeid, samuti tegevuskava „Eesti

keelest erineva ema- või kodukeelega täiskasvanute keeleõppe arendamine 2015-2020“

(haridus- ja teadusministri 30. jaanuari 2015. a käskkiri nr 35), ning Eesti võõrkeelte strateegia

eesmärki tagada võõrkeelte õpetamise kvaliteet võõrkeeleõpetajate kvalifikatsiooni tõstmise

kaudu. Määrusega kavandatud tegevused aitavad täita valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti

2020“ eesmärke.

Määruse alusel eraldatavate toetuste eesmärk on ebapiisava keeleoskusega elanikkonna

keeleoskuse arendamine, noorte ja laste keelteoskuse arendamine ning rahvusvaheliselt

tunnustatud keeleeksami sooritanud õpetajate toetamine.

Määruse raames toetatavad tegevused on võõrkeeleõpetajaks õppivate üliõpilaste ja

võõrkeeleõpetajate rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksami sooritamise toetamine

eesmärgiga tõsta rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksami sertifikaadiga võõrkeeleõpetajate

arvu; piirkonna vajadustest lähtuva ebapiisava keeleoskusega eesti keelest erineva ema- või

kodukeelega elanikkonnale keelealase vaba- ja kogemusõppe pakkumine; haridusasutuste

koostöötegevused.

Määruse muudatused on tingitud asjaolust, et 2019. aasta lõpul oli kasutamata vahendeid ja

selleks, et vahendid jõuaksid 2020. aastal sihtgrupini, ei ole seni piisanud aruteludest ja

infopäevadest Ida-Virumaal. Koolid peavad koostööd liialt aja- ja energiakulukaks, samas aga

vajaksid tunniplaani välistele keeletegevustele lisatuge.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert

Riina Koolmeister ([email protected], tel 735 0224), õigusosakonna õigusnõunik Kadi

Mölder ([email protected], tel 735 0234) ja rahandusosakonna välisvahendite juht Inge

Oopkaup ([email protected], tel 735 0279).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 6 lõike 2 punkti 3. Määruse § 6 reguleerib

toetatavaid tegevusi ja sihtgruppi.

Tööturu vajadustega arvestamiseks tuleb kutse- ja kõrghariduses oluliselt rohkem tähelepanu

pöörata võtmepädevuste (sh ettevõtlikkus, digi- ja keelteoskused) arendamisele. Samas peab

silmas pidama, et nii digioskuste kui ettevõtlikkuse arendamise juures tuleb kasuks või mõnel

puhul on ka lausa vältimatu keelteoskus.

Muudatus seisneb varasemaga võrreldes toetatavate tegevuste laiendamises. Kui kehtiva

toetuse andmise regulatsiooni kohaselt oli koolide koostöö toetuse saamise tingimuseks, siis

muudatuse kohaselt on koostöö võimalus, kuid pole toetuse saamisel eelduseks ega

kohustuseks. Koolid saavad keeletegevusi läbi viia ja toetust taotleda ka vaid oma kooli piires.

Eelnõu punktidega 2 ja 3 pikendatakse tegevuste abikõlblikkuse perioodi kahe aasta võrra.

Senine toetuste taotlemise tagasihoidlik aktiivsus on tinginud pikendamise vajaduse ja

vahendid, et võimaldada taotlejatele toetuse taotlemist kuni 2022. aasta lõpuni või kuni

vahendite lõppemiseni. Taotlejate ringi laiendamine ja võimaluste avardamine loob eeldused

eesmärkide paremaks täitmiseks.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 10 lõiget 3. Määruse § 10 reguleerib nõuded

taotlejale.

Varasem sõnastus tegi kohustuslikuks koostööpartnerite ja teiste haridusasutuste kaasamise,

muudatus võimaldab tegevusi läbi viia ja toetust taotleda ka üksi. Koostöö on võimalus, mitte

kohustus.

Toetuse taotlejad on tegevuse „Haridusasutuste keelealased tegevused“ puhul koolipidajad või

koolid volituse alusel. Selle tegevuse juures võib taotleja kaasata soovi korral ka

koostööpartnereid, kelleks võivad olla erineva taseme õppeasutused (näiteks üldhariduskool ja

kutseõppeasutus).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas ka perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse

seaduse aluseks oleva Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisel elluviidavad tegevused omavad mõju regionaalsele arengule,

infoühiskonna edendamisele, aitavad kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ja ühtsele

riigivalitsemisele.

Määruse muudatus võimaldab laiendada ja kiirendada koolide keelealaseid tegevusi.

Läbirääkimised partneritega ja koostöö planeerimine on ressursimahukas, seetõttu aitab

muudatus ühe kooli piires keeletegevusteks taotlusi esitada sihtgrupi aega ja teisi vajalikke

ressursse kokku hoida.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad

tulud Määruse muudatusega ei kaasne rakendamiseks vajalikke kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,

Siseministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja rakendusüksusele SA Innove. Piret Kärtner keeleosakonna juhataja