Puuduste kõrvaldamine

1

ELANIKKONNA TEGEVUSPIIRANGUTE JA

HOOLDUSVAJADUSE UURING 2025

OSA A. LEIBKOND, ÜLDANDMED

A01. Mis on Teie vanus (täisaastates)?_______

A02. Mis on Teie sugu?

1. Mees 2. Naine 3. Muu/ ei soovi vastata A03. Mis maakonnas Te elate? Maakondade loend A04. Mis asulas Te elate? Asulate loend vastavalt valitud maakonnale EHAK järgi KUI VASTAJA ELAB TALLINNAS:

A05. Mis linnaosas Te elate? Linnaosade loend

A06. Mis on Teie rahvus?

ÜKS VASTUS

1. Eesti 2. Vene 3. Ukraina 4. Muu

A07. Mis on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase?

ÜKS VASTUS

1 Algharidus või madalam

2 Põhiharidus või kutseharidus põhihariduse baasil

3 Keskharidus

4 Kutseharidus keskhariduse baasil, keskeriharidus või kutsekeskharidus

5 Rakenduskõrgharidus

6 Kõrgharidus (bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad) 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

2

A08. Kas Te elate praegusel ajal kodus või viibite mõnes institutsioonis (nt hooldekodus, kaitseväes, tervishoiuasutuses vms.)?

1. Elan kodus (või sugulaste juures) 2. Viibin hooldekodus 3. Viibin mõnes muus institutsioonis, palun täpsustage, millises: _____

A09. Mis on Teie leibkonna peamine kodune keel?

SELGITUS KUVADA AINULT SEL JUHUL, KUI VASTAJA ELAB INSTITUTSIOONIS (A08=2 VÕI 3): Kui

viibite praegu mõnes institutsioonis, siis mõelge leibkonnale, kus elasite enne

institutsiooni saabumist.

ÜKS VASTUS

1. Eesti keel 2. Vene keel 3. Ukraina keel 4. Muu keel 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

KUI KODUNE KEEL ON VENE, UKRAINA VÕI MUU KEEL (A09=2, 3 VÕI 4), SIIS KÜSIDA A10:

A10. Kas Te saate igapäevasuhtluses eesti keeles hakkama?

ÜKS VASTUS

1. Jah 2. Jah, kuid raskustega 3. Ei 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

VASTAVAD KÕIK:

A11. Kas Teil on praegu kehtiv ametlikult tuvastatud puue?

1. Ei 2. Jah 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

KUI ON TUVASTATUD PUUE (A11=2), SIIS KÜSIDA A12 JA A13:

A12. Milline on Teil tuvastatud puude raskusaste?

ÜKS VASTUS

1. Keskmine puue 2. Raske puue 3. Sügav puue 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

A13. Mis on Teie praegune peamine, domineeriv puudeliik (mis on Teil ametlikult

tuvastatud)?

ÜKS VASTUS

1. Liikumispuue 2. Nägemis- või kuulmispuue 3. Psüühikahäire (v.a vaimupuue) 4. Vaimupuue

3

5. Keele- ja kõnepuue 6. Liitpuue 7. Muu puue, palun täpsustage:________ 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

A14 JA A15 KÜSIDA, KUI VASTAJA VANUS < 65 ELUAASTAT:

A14. Kas Teil on tuvastatud püsiv töövõimetus või töövõime püsiv vähenemine, mis kehtib

ka praegu?

ÜKS VASTUS

1. Ei 2. Jah, mul on osaline töövõime 3. Jah, mul on puuduv töövõime 4. Jah, mul on püsiv töövõimetus (läbisin hindamise enne 2016. aastat) 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata A15 KÜSIDA, KUI A14=4:

A15. Mitme protsendi ulatuses Teil püsiv töövõimetus tuvastati?

ÜKS VASTUS

1. 10% 2. 20% 3. 30% 4. 40% 5. 50% 6. 60% 7. 70% 8. 80% 9. 90% 10. 100% 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

VASTAVAD KÕIK:

A16. Milline järgmistest seisunditest Teid praegu põhiliselt iseloomustab?

ÜKS VASTUS

1. Töötav

2. Töötav õpilane/üliõpilane

3. Töötav pensionär

4. Töötu, tööd otsiv

5. Õpilane või üliõpilane, tasustamata praktikant

6. Pensionär (vanadus-, ennetähtaegsel või sooduspensionil)

7. Lapsehoolduspuhkusel olija

8. Muudel põhjustel mittetöötav (sh kodune või tervise tõttu mittetöötav)

9. Ajateenija, asendusteenistuja

10. Muu, palun täpsustage:_______

98. Ei oska öelda

99. Ei soovi avaldada

4

KÜSIDA A17 SIIS, KUI A16>3:

A17. Kas Te töötate praegu? Ka juhutöö ja vabatahtlik (tasuta) töö on töötamine.

1. Jah 2. Ei

KÜSIDA A18 SIIS, KUI A16=1-3 VÕI A17=1:

A18. Kas Te töötate täistööajaga või osalise tööajaga?

ÜKS VASTUS

1. Täistööajaga

2. Osalise tööajaga

KÜSIDA A19 SIIS, KUI A16 EI VÕRDU 2 VÕI 5:

A19. Kas Te õpite tasemeõppes (st omandate põhi-, kesk- , kutse- või kõrgharidust) või osalete praegu mõnel täiendkoolitusel? 1. Jah 2. Ei KÜSIDA KÕIGILT:

A20. Kas Teil on lapsi? Arvesse lähevad nii alaealised kui täisealised lapsed.

VÕIMALIK MITU VASTUST

1. On alaealisi (alla 18-aastaseid) lapsi 2. On täisealisi lapsi 3. Ei ole lapsi 99. Ei soovi vastata

A21. Mitu liiget on Teie leibkonnas?

Leibkonnaks nimetatakse ühel aadressil elavat ja ühiselt rahalisi ressursse kasutavat

inimeste rühma. Ka ajutiselt mujal õppivad või töötavad pereliikmed ning lapsed, kes

elavad osa ajast Teie leibkonnas ning osa ajast teises leibkonnas, loetakse

leibkonnaliikmeteks.

SELGITUS KUVADA AINULT SEL JUHUL, KUI VASTAJA ELAB INSTITUTSIOONIS (A08=2 VÕI 3):

Kui viibite praegu mõnes institutsioonis (nt hooldekodus või kaitseväes), siis mõelge

leibkonnale, kus elasite enne institutsiooni saabumist.

Palun arvestage leibkonnaliikmete arvu märkimisel ka iseennast.

|__|__| liiget 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

A22 KÜSIDA, KUI LEIBKONNAS ON ROHKEM KUI ÜKS LIIGE (A21>1):

A22. Kui mitu Teie leibkonnaliiget on...

alla 18-aastased? (MÄRKIGE ARV): ____

65-aastased või eakamad? (MÄRKIGE ARV):____

5

OSA B: TERVIS

Jätkame nüüd üldiste küsimustega Teie tervise kohta.

B01. Milliseks Te hindate oma tervist üldiselt?

ÜKS VASTUS

1. Väga hea 2. Hea 3. Ei hea ega halb 4. Halb 5. Väga halb 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

B02. Kas Teil on mõni pikaajaline (krooniline) haigus või terviseprobleem?

1. Jah 2. Ei

98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

B03. Kui rääkida viimasest 6 kuust, siis mil määral olete olnud mõne terviseprobleemi tõttu

piiratud tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad?

Kas ütleksite, et olete olnud...

ÜKS VASTUS

1. oluliselt piiratud 2. piiratud, aga mitte oluliselt 3. ei ole üldse olnud piiratud 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

Järgnevad küsimused ei hõlma ainult haigustest tingitud piiranguid ja probleeme, vaid

üldiseid keha, aga ka psüühika ja mõtlemisega seotud tegevuspiiranguid või probleeme,

mis takistavad inimesel kas iseseisvat toimetulekut või end tundmast tugeva, vitaalse ja

tervena.

Palun mõelge viimase 30 päeva peale ning hinnake, kuivõrd on Teil olnud raskusi erinevate

tegevustega. Tegevusega on raskusi, kui see nõuab Teilt suuremat pingutust, tekitab

ebamugavustunnet või valu, Te teete seda aeglasemalt või teisiti kui tavaliselt.

B04. Kas Teil on raskusi nägemisega, isegi kui kasutate abivahendeid?

ÜKS VASTUS

1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime

6

B05. Kas Teil on raskusi kuulmisega, isegi kui kasutate abivahendeid?

ÜKS VASTUS

1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime

B06. Kas Teil on raskusi jalgsi kõndimise, trepist käimisega või erinevate asenditega

(istumine, seismine, lamamine), isegi kui kasutate abivahendeid?

ÜKS VASTUS

1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime

B07. Kas Teil on raskusi asjade meelespidamise või keskendumisega, keeruliste

olukordade lahendamisega või mõne uue ülesande õppimisega, isegi kui kasutate

abivahendeid?

ÜKS VASTUS

1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime

B08. Kas Teil on raskusi iseseisva toimetuleku või enesehooldusega, näiteks koristamise ja

toiduvalmistamise, aga ka riidessepaneku, üle keha pesemise või tualetis käimisega,

isegi kui kasutate abivahendeid (näiteks abivahendid riidesse panemiseks, spetsiaalne

potitool või istetool dušinurgas jms)?

ÜKS VASTUS

1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime

B09. Kas Teil on raskusi teiste inimestega suhtlemisega – näiteks teiste kõnest

arusaamisega või enda arusaadavaks tegemisega teistele, isegi kui kasutate

abivahendeid?

ÜKS VASTUS

1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime

7

KUI B04-B09=1, KUID SIISKI B03<3, SIIS KÜSIDA B10 JA B11:

B10. Ütlesite äsja, et küsitud valdkondades ei esine Teil mingeid raskusi. Eespool mainisite

siiski, et olete viimase 6 kuu jooksul mõne terviseprobleemi tõttu olnud piiratud

tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad. Palun täpsustage, millised piirangud on Teil

6 kuu jooksul esinenud.

______________________

B11. Kas see tegevuspiirang, mida just kirjeldasite, esines Teil ka viimase 30 päeva

jooksul?

1. Jah

2. Ei

OSA C. TEGEVUSPIIRANGUD

KÜSIMUS C01 KÜSIDA KÕIGILT TEGEVUSPIIRANGUGA ISIKUTELT (B04-B09>1 VÕI B11=1):

Mõeldes viimasele 30 päevale, …

C01. Kui suuri probleeme on Teie terviseprobleem või tegevuspiirang põhjustanud Teie või

Teie leibkonna elukorraldusele?

ÜKS VASTUS

1. Ei olnud probleeme 2. Vähesed probleemid 3. Mõõdukad probleemid 4. Tõsised probleemid 5. Väga tõsised probleemid

OSA D. VÄSIMUS, VALU JA VAIMNE TERVIS

VASTAVAD KÕIK:

Järgmised küsimused puudutavad väsimust ja valu, samuti Teie meeleolu ja emotsionaalset

enesetunnet.

D01. Kui suuri probleeme on Teil viimase 30 päeva jooksul olnud päevasel ajal tekkiva

väsimustundega?

ÜKS VASTUS

1. Ei olnud probleeme 2. Vähesed probleemid 3. Mõõdukad probleemid 4. Tõsised probleemid 5. Väga tõsised probleemid

8

D02. Kas Te olete viimase 30 päeva jooksul kogenud sellist füüsilist valuaistingut, mis on

seganud Teie igapäevast elu ja toimetulekut?

Mõeldud on nii aegajalt esinevat kui pidevat valu sõltumata selle tugevusest; ehk mistahes

valu, mis takistab kas töötada, kodus iseseisvalt hakkama saada või ühistegevustes

osaleda.

ÜKS VASTUS

1 Jah, mõnikord 2 Jah, sageli 3 Ei, üldse mitte D03. Kuidas Te hindate oma emotsionaalset enesetunnet viimase 30 päeva jooksul?

ÜKS VASTUS

1. Väga hea 2. Hea 3. Ei hea ega halb 4. Halb 5. Väga halb 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

KÜSIDA D04-D08, KUI D03>2:

D04. Kas Te olete olnud viimase 2 nädala jooksul peaaegu iga päev püsivalt masendunud

või rusutud enamuse osa päevast?

1. Jah 2. Ei

98. Ei oska öelda

99. Ei soovi vastata D05. Kas Te olete viimase 2 nädala jooksul tundnud vähem huvi enamiku asjade vastu või

olnud vähem võimeline tundma rõõmu asjade üle, mis Teid tavaliselt rõõmustavad?

1. Jah 2. Ei 98. Ei oska öelda

99. Ei soovi vastata

D06. Kas Te olete emotsionaalsete probleemide (näiteks masenduse, huvi ja rõõmu

puudumise, ärevuse, keskendumisraskuste jms) tõttu viimase 30 päeva jooksul abi

otsinud?

ÜKS VASTUS

1. Jah 2. Ei, kuid kavatsen abi otsida 3. Ei, ning ma ei kavatse abi otsida 98. Ei oska öelda

99. Ei soovi vastata

9

KÜSIDA D07 JA D08 JUHUL, KUI D06=1 (ON ABI OTSINUD):

D07. Kellelt Te viimase 30 päeva jooksul emotsionaalsete probleemide tõttu tuge ja abi

otsisite?

VÕIMALIK MITU VASTUST

1. Perearstilt 2. Psühholoogilt 3. Psühhiaatrilt 4. Oma pereliikmelt või lähedastelt 5. Oma sõpradelt või tuttavatelt 6. Kelleltki teiselt, kellelt? __________________________ 98. Ei oska öelda

99. Ei soovi vastata

D08. Kui Te otsisite abi emotsionaalsete probleemide tõttu, siis mil määral Te enda

hinnangul saite vajalikku tuge ja abi?

ÜKS VASTUS

1. Täiesti piisavalt 2. Pigem piisavalt 3. Nii ja naa 4. Pigem ebapiisavalt 5. Täiesti ebapiisavalt 98. Ei oska öelda

99. Ei soovi vastata

OSA E. TEENUSTE VAJADUS

E01. Kas Te olete viimase 30 päeva jooksul võtnud mõne terviseprobleemi või

tegevuspiirangu tõttu regulaarselt ravimeid?

Ravimite all mõeldakse kõiki ravimeid (retseptiga ja retseptita), kuid mitte toidulisandeid

nagu vitamiinid, mineraalid jms.

1. Jah 2. Ei

E02-E21 VASTAVAD LAIEMALT KÕIK TEGEVUSPIIRANGUGA VASTAJAD (B03<3 VÕI B04-B09>1):

E02. Kas Te kasutate terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu praegu mõne lähedase

inimese või tuttava kõrvalabi? (Näiteks mõni pereliige aitab Teie eluruume koristada,

hügieenitoiminguid teha, süüa valmistada, toob Teile ravimeid, toitu või teeb muid

toimetulekuks vajalikke asju.)

1. Jah 2. Ei

E03. Kas Te saate oma terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu praegu iseseisvaks

toimetulekuks mõnda teenust riigilt, kohalikult omavalitsuselt, mõnelt asutuselt või

ettevõttelt? (Näiteks koduteenust, sotsiaaltransporti või teisi sarnaseid teenuseid.)

Teenuste all ei mõelda rahalist toetust.

1. Jah 2. Ei

10

KÜSIDA E04 JUHUL, KUI EI SAA NEID TEENUSEID PRAEGU (E03=2):

E04. Kas olete selliseid teenuseid saanud viimase 12 kuu jooksul? 1. Jah 2. Ei

KÜSIDA E05-E07 JUHUL, KUI ON SAANUD TEENUSEID PRAEGU VÕI 12 KUU JOOKSUL (E03=1 VÕI E04=1):

E05. Palun täpsustage, milliseid teenuseid Te saite (või praegu saate). Teenuste all ei mõelda rahalist toetust. __________

E06. Kas need teenused vastasid Teie vajadustele?

1. Vastasid täielikult 2. Pigem vastasid 3. Pigem ei vastanud 4. Üldse ei vastanud 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

KÜSIDA E07 JUHUL, KUI TEENUSED EI VASTANUD VAJADUSTELE (E06=3 VÕI 4):

E07. Miks need teenused ei vastanud Teie vajadustele?

__________

KÜSIDA E08 JUHUL, KUI SAAB PRAEGU LÄHEDASTELT KÕRVALABI VÕI KASUTAB AMETLIKKE

TEENUSEID (E02=1 VÕI E03=1):

E08. Järgnevalt palume Teil mõelda kogu abile, mida saate praegu kas lähedastelt või

teenustena riigilt, kohalikult omavalitsuselt või mõnelt asutuselt.

Milliste tegevuste osas ning kui sageli Te praegu kõrvalabi või teenuseid saate?

Iga päev (või

peaaegu iga päev)

Vähemalt kord

nädalas

Harvemini Mitte üldse

Ei oska öelda

1. Igapäevaste toimingute tegemiseks oma eluruumides (söögitegemine, koristamine jms)

1 2 3 4 99

2. Hügieenitoiminguteks (nt üle keha pesemine, riietumine, tualetis käimine jms)

1 2 3 4 99

3. Regulaarseteks tervisetoiminguteks (minu süstimine, minu haavade puhastamine, haavasidemete vahetamine jms)

1 2 3 4 99

4. Apteegist ravimite, poest toidu ja muude vajalike kaupade kojutoomiseks, et Te ise ei peaks seda tegema

1 2 3 4 99

5. Eluruumidest väljaspool jalgsi ise ringi liikumiseks (lähedalasuvas poes, apteegis, postkontoris jm käimine, bussipeatusesse minek jms)

1 2 3 4 99

11

6. Transpordiks kaugemal asuvatesse vajalikesse kohtadesse (nt kellegi autoga arsti juurde, poodi, apteeki sõitmine jms)

1 2 3 4 99

7. Töötamiseks või õppimiseks, s.h huviharidusega tegelemiseks

1 2 3 4 99

8. Keerulisemate või uute ülesannete lahendamiseks (nt remondi või kodumasinate paranduse korraldamine, digiallkirja andmine, aga ka uute asjade või töövahendite kasutama õppimine, uude kohta minek ja seal orienteerumine jms)

1 2 3 4 99

9. Vajalike asjade meelespidamiseks või vajalikele tegevustele keskendumiseks

1 2 3 4 99

10. Ühiskonnaelus osalemiseks (hobidega tegelemiseks, üritustel osalemiseks jms)

1 2 3 4 99

11. Muuks oluliseks tegevuseks, milliseks? ________________________________

1 2 3 4 99

Mõeldes abile, mida oma terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu saate…

KÜSIDA E09, KUI KASUTAB LÄHEDASTE KÕRVALABI (E02=1):

E09. Hinnanguliselt, kui mitu tundi nädalas Te saate kõrvalabi oma lähedastelt inimestelt või

tuttavatelt?

MÄRKIGE TUNDIDE ARV: ____

KÜSIDA E10, KUI KASUTAB AMETLIKKE TEENUSEID (E03=1):

E10. Hinnanguliselt, kui mitu tundi nädalas Te saate iseseisvaks toimetulekuks teenuseid

riigilt, kohalikult omavalitsuselt, mõnelt asutuselt või ettevõttelt?

MÄRKIGE TUNDIDE ARV: ____

E11 VASTAVAD LAIEMALT KÕIK TEGEVUSPIIRANGUGA VASTAJAD (B03<3 VÕI B04-B09>1):

E11. Kas Te vajaksite oma terviseprobleemist või tegevuspiirangust tulenevalt iseseisvaks

toimetulekuks (täiendavalt) mõnda teenust?

1. Jah 2. Ei

12

KÜSIDA E12-E13 JUHUL, KUI VAJAKS TÄIENDAVALT AMETLIKKE TEENUSEID (E11=1):

E12. Milliste tegevuste osas ning kui sageli Te täiendavalt teenuseid vajate?

Mõelge ainult neile teenustele, mida vajate juurde (lisaks praegu kasutatud teenustele).

Iga päev (või

peaaegu iga

päev)

Vähemalt kord

nädalas

Harvemini Mitte üldse

Ei oska

öelda

1. Igapäevaste toimingute tegemiseks oma eluruumides (söögitegemine, koristamine jms)

1 2 3 4 99

2. Hügieenitoiminguteks (nt üle keha pesemine, riietumine, tualetis käimine jms)

1 2 3 4 99

3. Regulaarseteks tervisetoiminguteks (minu süstimine, minu haavade puhastamine, haavasidemete vahetamine jms)

1 2 3 4 99

4. Apteegist ravimite, poest toidu ja muude vajalike kaupade kojutoomiseks, et Te ise ei peaks seda tegema

1 2 3 4 99

5. Eluruumidest väljaspool jalgsi ise ringi liikumiseks (lähedalasuvas poes, apteegis, postkontoris jm käimine, bussipeatusesse minek jms)

1 2 3 4 99

6. Transpordiks kaugemal asuvatesse vajalikesse kohtadesse (nt kellegi autoga arsti juurde, poodi, apteeki sõitmine jms)

1 2 3 4 99

7. Töötamiseks või õppimiseks, s.h huviharidusega tegelemiseks

1 2 3 4 99

8. Keerulisemate või uute ülesannete lahendamiseks (nt remondi või kodumasinate paranduse korraldamine, digiallkirja andmine, aga ka uute asjade või töövahendite kasutama õppimine, uude kohta minek ja seal orienteerumine jms)

1 2 3 4 99

9. Vajalike asjade meelespidamiseks või vajalikele tegevustele keskendumiseks

1 2 3 4 99

10. Ühiskonnaelus osalemiseks (hobidega tegelemiseks, üritustel osalemiseks jms)

1 2 3 4 99

11. Muuks oluliseks tegevuseks, milliseks? ________________________________

1 2 3 4 99

E13. Hinnanguliselt, kui mitu tundi nädalas Te oma terviseprobleemi või tegevuspiirangu

tõttu täiendavalt teenuseid vajaksite?

MÕELGE AINULT NEILE TEENUSTELE, MIDA VAJATE JUURDE (LISAKS PRAEGU KASUTATUD

TEENUSTELE).

MÄRKIGE TUNDIDE ARV: ______

13

E14-E21 VASTAVAD LAIEMALT KÕIK TEGEVUSPIIRANGUGA VASTAJAD (B03<3 VÕI B04-B09>1):

E14. Kui Te vajate praegu või peaksite kunagi vajama abi mõne alljärgneva tegevuse juures,

siis kas Te eelistate, et seda abi osutaksid Teie lähedased-tuttavad või eelistate Te

kasutada ametlikku teenust (mida osutab nt sotsiaaltöötaja)? Vastates ärge mõelge oma

majanduslikele võimalustele teenuste eest tasumiseks, vaid ainult sellele, kuidas Teil

endal oleks mugavam igapäevaste tegevustega iseseisvalt toime tulla.

Tegevus 1 – Ainult

lähedastelt ja tuttavatelt 2 – Osaliselt

lähedastelt ja tuttavatelt, osaliselt teenustena 3 – Ainult

teenustena 4 - Mul ei ole

vahet, kas abistavad lähedased- tuttavad või saan selleks vajalikke teenuseid

1. Igapäevaste toimingute tegemiseks oma eluruumides (söögitegemine, koristamine jms)

2. Hügieenitoiminguteks (nt üle keha pesemine, riietumine, tualetis käimine jms)

3. Regulaarseteks tervisetoiminguteks (minu süstimine, minu haavade puhastamine, haavasidemete vahetamine jms)

4. Apteegist ravimite, poest toidu ja muude vajalike kaupade kojutoomiseks, et Te ise ei peaks seda tegema

5. Eluruumidest väljaspool jalgsi ise ringi liikumiseks (lähedalasuvas poes, apteegis, postkontoris jm käimine, bussipeatusesse minek jms)

6. Transpordiks kaugemal asuvatesse vajalikesse kohtadesse (nt kellegi autoga arsti juurde, poodi, apteeki sõitmine jms)

7. Töötamiseks või õppimiseks, s.h huviharidusega tegelemiseks

8. Keerulisemate või uute ülesannete lahendamiseks (nt remondi või kodumasinate paranduse korraldamine, digiallkirja andmine, aga ka uute asjade või töövahendite kasutama õppimine, uude kohta minek ja seal orienteerumine jms)

9. Vajalike asjade meelespidamiseks või vajalikele tegevustele keskendumiseks

10. Ühiskonnaelus osalemiseks (hobidega tegelemiseks, üritustel osalemiseks jms)

14

E15. Kas Teie eluruumid (sh köök, vannituba, wc, elutuba jt) on kohandatud vastavalt Teie

terviseprobleemile või tegevuspiirangule?

Kohandamine tähendab eluruumis Teie tegevuspiiranguid arvestavate muudatuste

tegemist, näiteks lävepakkude eemaldamist ratastooliga läbipääsuks, vannitoas või wc-s

spetsiaalsete kõrgenduste, tõstukite või käepidemete lisamist, ning muid sarnaseid

kohandusi eesmärgiga, et saaksite oma eluruumides võimalikult hästi iseseisvalt kõigega

hakkama.

ÜKS VASTUS

1 Jah, piisavalt 2 Jah, kuid ebapiisavalt 3 Ei, kuid ma vajaksin eluruumide kohandamist 4 Ei, sest ma ei vaja eluruumide kohandamist

E16. Kas Te olete kasutanud mõnda tervishoiu- või sotsiaalhoolekande teenust

kaugteenuse vormis (telefoni-, video- või veebivestluse teel)?

ÜKS VASTUS

1. Jah, kasutan praegu 2. Jah, olen kunagi kasutanud 3. Ei kasuta, aga oleksin sellest huvitatud 4. Ei kasuta, sest ei vaja seda/ see ei huvita mind 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

E17. Kas Te kasutate mõnda järgnevat tehnoloogilist abivahendit?

MÄRKIGE KÕIK ABIVAHENDID, MIDA KASUTATE!

1. Häirenupp

2. Digitaalne ravimidosaator

3. Liikumisandur (eluruumides asuv andur, mis annab häire, kui tavapärases liikumismustris esineb kõrvalekaldeid)

4. GPS-seade asukoha tuvastamiseks

5. Koduseadmete andur (näiteks spetsiaalsed külmkapi või pliidi andurid, mis annavad märku ohtlikest olukordadest)

6. Tervisenäitajate kaugjälgimis-seadmed (nt glükoosimonitor, kodune EKG-seade, pulssoksümeeter jne.)

7. Ei kasuta ühtegi neist abivahenditest

KÜSIMUSES E18 KUVADA AINULT NEED ABIVAHENDID, MIDA KÜSIMUSES E17 EI MÄRKINUD!

E18. Kas vajaksite praegu mõnda neist abivahenditest?

MÄRKIGE KÕIK ABIVAHENDID, MIDA VAJATE!

1. Häirenupp

2. Digitaalne ravimidosaator

3. Liikumisandur (eluruumides asuv andur, mis annab häire, kui tavapärases liikumismustris esineb kõrvalekaldeid)

4. GPS-seade asukoha tuvastamiseks

5. Koduseadmete andur (näiteks spetsiaalsed külmkapi või pliidi andurid, mis annavad märku ohtlikest olukordadest)

6. Tervisenäitajate kaugjälgimis-seadmed (nt (nt glükoosimonitor, kodune EKG-seade, pulssoksümeeter jne.)

15

7. Ei vaja neist ühtegi

98. Ei oska öelda

E19 JA E20 VASTAVAD NEED VASTAJAD, KES VAJAKSID MÕNDA ABIVAHENDIT VÕI TEENUST (S.H

ELURUUMI KOHANDAMIST, KAUGEENUST), VÕI ON SAANUD SEDA EBAPIISAVALT (E11=1 VÕI E15=2

VÕI 3 VÕI E16=3 VÕI E18=1-6)::

E19. Palun mõelge kõigile abivahenditele ja teenustele (nt kodu kohandamine, tervishoiu-

või sotsiaalteenused), mida Te täiendavalt vajate. Kas Te olete viimase 30 päeva jooksul

ise pöördunud mõne alljärgneva asutuse poole selleks, et saada iseseisvaks

toimetulekuks mõnda abivahendit või teenust?

MÄRKIGE KÕIK ASUTUSED, MILLE POOLE OLETE PÖÖRDUNUD!

1. Minu elukohajärgne kohalik omavalitsus 2. Mõni teine kohalik omavalitsus 3. Sotsiaalkindlustusamet 4. Töötukassa 5. Perearst 6. Rehabilitatsiooni asutus 7. Muu asutus/ ettevõte, milline? __________________ 8. Ei ole pöördunud ühegi asutuse poole abivahendi või teenuse saamiseks

E20. Mis Te arvate, mis on kolm peamist põhjust, miks Te ei ole neid abivahendeid või

teenuseid saanud, mida täiendavalt vajate?

VALIGE KUNI KOLM PÕHJUST

1. Asutus, kuhu pöördusin, ei võimaldanud neid mulle 2. Ma ei ole teadnud, millise asutuse poole pöörduda 3. Ma ei ole abivahenditest või teenustest teadlik 4. Järjekorrad on liiga pikad 5. Mul puudub rahaline võimalus tasuda teenuste eest nõutav omaosalus 6. Mul puudub vajalikku asutusse transport 7. Mul puudub vajalikku asutusse ligipääs (ei pääse hoonesse sisse või ei saa seal ringi liikuda) 8. Ma ei pääse tegevuspiirangu või terviseprobleemi tõttu kodust välja 9. Muul põhjusel, täpsustage:_____________________ 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

E21. Kas Teie piirkonna sotsiaaltöötaja on viimase 12 kuu jooksul pöördunud Teie poole ja

tundnud huvi Teie toimetuleku vastu?

Mõeldud ei ole regulaarset abistajat, vaid omavalitsuse sotsiaaltöötajat, kes abivajadust

hindab või abi andmise otsuse teeb.

1. Jah, kuna vajasin tema abi 2. Jah, kuigi ma otseselt ei vajanud tema abi 3. Ei, kuigi oleksin tema abi vajanud 4. Ei, sest ei vajanud tema abi 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

16

VASTAVAD KÕIK:

E22. Kas Te olete viimase 3 aasta jooksul vahetanud elukohta (ehk registreerinud

elukohavahetuse rahvastikuregistris) ühest kohalikust omavalitsusest teise?

KOHALIKU OMAVALITSUSE PIIRES ELUKOHA VAHETAMINE EI LÄHE ARVESSE!

1. Jah

2. Ei

3. Muu, palun täpsustage: ________________________________

KÜSIDA E23-E26 JUHUL, KUI ON VAHETANUD ELUKOHTA (E22=1):

E23. Kas elukoha ja omavalitsuse vahetamise eesmärgiks on olnud muuhulgas ka saada

teisest omavalitsusest paremaid sotsiaalteenuseid võrreldes eelmise omavalitsusega?

1. Jah

2. Ei

99. Ei soovi vastata

KÜSIDA E24 JUHUL, KUI ON VAHETANUD ELUKOHTA PAREMATE SOTSIAALTEENUSTE SAAMISE

EESMÄRGIL (E23=1):

E24. Palun nimetage, milliste sotsiaalteenuste saamiseks Te seda tegite?

__________________________________

E25. Kas elukoha ja kohaliku omavalitsuse muutumise tõttu halvenesid teie võimalused saada teile vajalikke sotsiaalteenuseid?

1. Jah, halvenesid 2. Ei halvenenud 3. Ma ei ole viimase 5 aasta jooksul sotsiaalteenuseid vajanud

KÜSIDA E26 JUHUL, KUI VÕIMALUSED HALVENESID (E25=1):

E26. Palun kirjeldage, kuidas need võimalused halvenesid ning milliseid teile vajalikke sotsiaalteenuseid Te enam ei saanud?

__________________________________

E27 KÜSIDA KÕIGILT OMA KODUS ELAVATELT (A08=1) TEGEVUSPIIRANGUGA VASTAJATELT, KES

ON KAS OLULISELT PIIRATUD (B03=1) VÕI KELLEL ESINEB VÄHEMALT ÜHES VALDKONNAS

TÕSISEID RASKUSI VÕI EI TULE ÜLDSE TOIME (B04-B09>2):

E27. Kui tõenäoline on, et Teil võib järgmise 12 kuu jooksul olla vaja ööpäevaringset

hooldust väljaspool kodu (hooldekodus), isegi kui praegu kasutate kodus ravimeid,

abivahendeid või kõrvalabi?

ÜKS VASTUS

1. Võin vajada ajutist ööpäevaringset hooldust hooldekodus 2. Võin vajada alalist ööpäevaringset hooldust hooldekodus 3. Tõenäoliselt ei vaja ei seda teenust 98 Ei oska öelda 99 Ei soovi vastata

17

KÜSIDA E28 JUHUL, KUI ARVAB, ET VÕIB VAJADA ÖÖPÄEVARINGSET HOOLDUST HOOLDEKODUS

(E27=1 VÕI 2):

E28. Kas sooviksite asuda hooldekodusse, kui peaksite ööpäevaringset hooldust vajama?

1. Jah

2. Ei (sooviksin elada kodus)

99. Ei oska öelda

VASTAVAD KÕIK:

E29. Millistest allikatest Te olete seni saanud infot tegevuspiiranguga inimestele mõeldud

abivahendite ja hooldusteenuste kohta?

VÕIMALIK MITU VASTUST

1. Kohalikust omavalitsusest 2. Sotsiaalkindlustusametist 3. Arstilt, perearstilt või tervishoiuasutusest 4. Töötukassast 5. Meediast (internet, raadio, televisioon, ajalehed) 6. Pereliikmetelt 7. Lähedastelt või tuttavatelt 8. Mujalt __________________ 9. Pole antud teemal infot saanud 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

E30. Kui palju on Teil lähedasi inimesi, kellega Te saate arvestada, kui Teil on mõni raske

isiklik probleem?

ÜKS VASTUS

1. Mitte ühtegi 2. 1 kuni 2 3. 3 kuni 5 4. Rohkem kui 5 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

E31. Juhul, kui peaksite vajama tuge iseseisvaks toimetulekuks (nt abi transpordiga,

toiduainete ja ravimite kohaletoimetamisega vms.), siis kui suurt tuge saaksite Te oma

kohalikult kogukonnalt? Mõeldud on inimesi, kellega Te elate kas samas piirkonnas,

külas, asulas, linnaosas või linnas, kellega Te läbi käite ning keda Te ise peate oma

kogukonnaks.

ÜKS VASTUS

1. Väga suurt tuge 2. Mõningat tuge 3. Ei saaks üldse tuge 4. Mul ei ole sellist kohalikku kogukonda 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

18

OSA H. MAJANDUSLIK TOIMETULEK

Oleme jõudnud küsitluse viimase teemani, milleks on inimeste majanduslik toimetulek.

H01. Millisesse vahemikku jääb Teie isiklik netosissetulek ühes kuus, arvestades kõiki

sissetulekuallikaid?

Netosissetuleku moodustavad Teie kõik tulud (nt palk, ettevõtlusest või rendilt saadud

tulud, pension, toetused vms.), millest on maha arvutatud riiklikud maksud (nt tulu-,

sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks).

ÜKS VASTUS

1. Kuni 400 eurot 2. 401-600 eurot 3. 601-800 eurot 4. 801-1000 eurot 5. 1001-1500 eurot 6. 1501-2000 eurot 7. üle 2000 euro 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi avaldada

H02. Kuidas Te hindate oma isiklikku rahalist toimetulekut? Kas …

ÜKS VASTUS

1. raha jääb ka säästudeks 2. raha on piisavalt, et toime tulla 3. kuidagi tulen toime 4. raha ei piisa vältimatute kulutuste tarbeks 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi avaldada

H03. Palun öelge hinnanguliselt, mitu eurot kuus kulub Teil iseenda tarbeks järgnevale:

KUI KULUTUS PUUDUB, KIRJUTAGE NULL (0).

1 enda ravimitele (aga mitte toidulisanditele) ______ eurot/ kuus

2 KÜSIDA KUI VASTAJAL ON TEGEVUSPIIRANG (B03<3 VÕI B04-B09>1): abivahenditele, s.h hooldusvahenditele (kui neid kasutate) _____ eurot/ kuus

3 transpordikuludele arsti juurde, ravi- või hooldusasutusse _______ eurot/ kuus

4 KÜSIDA KUI E03=1: kõrvalabi või teenuste eest tasumiseks _______ eurot/ kuus

KÜSIGE H04-H05 KUI VASTAJA LEIBKONNAS ON LISAKS TEMALE TEISI LIIKMEID (A21> 1):

H04. Millisesse vahemikku jääb Teie leibkonna kogu netosissetulek ühes kuus?

Selle arvutamiseks liitke kõigi oma leibkonnaliikmete netosissetulekud. Leibkonna netosissetuleku moodustavad Teie leibkonnaliikmete kõik tulud (nt palk, ettevõtlusest või rendilt saadud tulud, pension, toetused vms.), millest on maha arvutatud riiklikud maksud (nt tulu-, sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks).

ÜKS VASTUS

1. Kuni 400 eurot 2. 401-600 eurot 3. 601-800 eurot 4. 801-1000 eurot 5. 1001-1500 eurot

19

6. 1501-2000 eurot 7. 2001- 2500 eurot 8. 2501-3000 eurot 9. 3001-3500 eurot 10. 3501-4000 eurot 11. üle 4000 euro 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi avaldada

H05. Kui Te mõtlete kogu oma leibkonna rahalisele toimetulekule, siis kas see on Teie

arvates…

ÜKS VASTUS

1. täiesti rahuldav 2. pigem rahuldav 3. pigem ebarahuldav 4. täiesti ebarahuldav 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi avaldada

H06. Kas Te soovite midagi täiendavalt lisada või kommenteerida?

____________

KUTSEKIRI:

Lugupeetud vastaja,

Kutsume Teid osalema uuringus „Elanikkonna tegevuspiirangud ja hooldusvajadus“. Uuringut

rahastab Sotsiaalministeerium ning seda viib läbi Turu-uuringute AS. Uuringu on kooskõlastanud

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee ja Andmekaitse

Inspektsioon.

Uuringu eesmärk on selgitada, milline on Eesti elanike füüsiline ja vaimne tervis, kui paljudel esineb

tervisest tulenevaid tegevuspiiranguid ning millist abi igapäevaseks toimetulekuks vajatakse. Uuringu

tulemuste alusel hindab Sotsiaalministeerium sotsiaalteenuste vajadust elanikkonnas ning töötab välja

edasised tegevussuunad.

Olete uuringu valimisse sattunud Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga, mis tagab selle, et valimis

on esindatud inimesed erinevatest Eesti piirkondadest. Kokku küsitletakse umbes 10 000 inimest. Teie

isikuandmeid ei seota Teie poolt küsitluses antud vastustega. Täpsem info isikuandmete töötlemise

ning andmekaitse kohta on leitav siit: VEEBILEHE AADRESS.

Uuringus on oodatud osalema vähemalt 16-aastased Eesti elanikud, sh ka need inimesed, kellel

terviseprobleeme pole!

Uuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringus osalemiseks palume Teil täita küsimustiku veebis.

Küsimustiku täitmine võtab aega keskmiselt 12-15 minutit (kui Teil esineb tegevuspiiranguid,

esitatakse Teile lisaküsimused ning vastamine võib võtta aega mõnevõrra kauem). Uuringule vastanute

vahel loositakse välja auhinnad (SISU TÄPSUSTUB).

Küsimustik avaneb siit: LINK

Palume täita küsimustiku hiljemalt KUUPÄEV. Kui Te ei saa/soovi küsimustikule veebis vastata, võib

Teiega /AEG/ ühendust võtta Turu-uuringute AS-i küsitleja, et viia läbi telefoni-intervjuu. Juhul, kui

Te selles uuringus osaleda ei soovi, saate oma keeldumisest anda märku siin: KEELDUMISE LINK

Uuringu kohta saab täiendavat infot veebilehelt VEEBILEHE AADRESS/ , e-maili aadressilt

[email protected], ja telefonilt 585 29 703.

Loodame, et nõustute selles uuringus osalema ning et see on Teie jaoks meeldiv ja huvitav!

Ette tänades,

Küsitlusjuht Kaja Södor (tel. 585 29 703, e-mail: [email protected])

ANKEEDI ALGUSESSE (TEKST AVANEB ANKEEDI LINGILE VAJUTADES):

Uuringu „Elanikkonna tegevuspiirangud ja hooldusvajadus“ eesmärk on selgitada, milline on Eesti

elanikkonna füüsiline ja vaimne tervis, kui paljudel elanikest esineb tervisest tulenevaid

tegevuspiiranguid ning millist abi igapäevaseks toimetulekuks vajatakse. Uuringut rahastab

Sotsiaalministeerium ning seda viib läbi Turu-uuringute AS.

Uuringus osalemine on vabatahtlik. Küsimustikule vastates on Teil õigus jätta vastamata Teie jaoks

ebamugavatele küsimustele või küsitlus katkestada. Samuti on Teil võimalik taotleda oma vastuste

kustutamist uuringu andmebaasist pärast küsitluse toimumist (kuni 30.08.2025) teavitades sellest

uuringu küsitlusjuhti kirjalikult ([email protected]). Peale märgitud kuupäeva valimisse võetud

inimeste kontaktandmed kustutatakse, mistõttu pole vastajate tuvastamine enam võimalik.

Olete uuringu valimisse sattunud Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga. Sotsiaalministeeriumi

volitusel töötleb antud uuringu läbiviimise raames isikuandmeid Turu-uuringute AS. Selles uuringus

kasutatakse Teid otseselt tuvastada võimaldavaid andmeid (e-maili aadress ja telefoninumber) ainult

Teile uuringukutse saatmiseks ning vajadusel hilisemaks kontaktivõtuks telefoni teel, et viia läbi

intervjuu. Uuringu andmebaasis on need andmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on

pseudonüümitud. Isikuandmed hävitatakse hiljemalt 30.08.2025, pärast mida muutuvad

küsitlusandmed anonüümseteks. Uuringu tellijale (Sotsiaalministeeriumile) edastatakse andmed

anonümiseeritult. Uuringu tulemused avalikustatakse statistilise kokkuvõttena 2025. aasta lõpus

Sotsiaalministeeriumi veebileheküljel https://sm.ee/uudised-ja-pressiinfo/uuringud-ja-

statistika/labiviidud-uuringud

Uuringu kohta saab infot veebilehelt VEEBILEHE AADRESS/ , e-maili aadressilt kaja@turu-

uuringute.ee, ja telefonilt 585 29 703.

Uuringus osalemise eeltingimuseks on Teie kinnitus sellele, et olete uuringu eesmärkide ja

metoodikaga tutvunud ning nõustute oma isikuandmete töötlemisega.

MÄRKIGE RISTIGA:

[ ] Kinnitan, et olen tutvunud eeltoodud infoga, olen teadlik uuringu eesmärkidest ja metoodikast (sh

sellest, et uuringu käigus töödeldakse minu isikuandmeid) ning olen nõus uuringus osalema.

[ ] Ma ei ole nõus oma isikuandmete töötlemisega ega soovi uuringus osaleda

TELEFONIPÖÖRDUMISE TEKST:

Tere päevast/õhtust!

Ma helistan Teile uuringufirmast Turu-uuringute AS. Minu nimi on ....

Viime Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse

uuringut. Uuringu eesmärk on selgitada, milline on Eesti elanike füüsiline ja vaimne tervis, kui paljudel

esineb tervisest tulenevaid tegevuspiiranguid ning millist abi igapäevaseks toimetulekuks vajatakse.

Uuringus on oodatud osalema vähemalt 16-aastased Eesti elanikud, sh ka need inimesed, kellel

terviseprobleeme pole. Uuringu on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute eetikakomitee ja Andmekaitse Inspektsioon.

Teie telefoninumber on valimisse sattunud Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga.

Rahvastikuregistrist saadud kontaktandmeid kasutame ainult kontaktivõtuks ning neid ei seota

küsitluses antud vastustega. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringu küsimustele vastamine võtab

aega keskmiselt 15 minutit. Kui Teil esineb tegevuspiiranguid, küsitakse nende kohta pisut täpsemalt

ning vastamine võib võtta mõnevõrra kauem.

Uuringu tulemused avalikustatakse 2025. aasta lõpus Sotsiaalministeeriumi veebileheküljel sm.ee

rubriigis Läbiviidud uuringud. Täpsemat infot selle uuringu kohta leiate Turu-uuringute AS-i

veebilehelt turu-uuringute.eu

Kas Teil on hetkel aega ja olete nõus selles uuringus osalema?

 Jah

 Ei

KUI JAH:

Kui mõni küsimus on Teie jaoks ebamugav, võite jätta neile vastamata. Samuti on Teil igal hetkel

õigus vastamine katkestada.

1

Lisa nr 4

Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine

Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu 2025 (edaspidi – uuring)

andmetöötluse eesmärk, seaduslikud alused, andmesubjektide ring, andmete töötlemise

protsessid ja osapooled ning tulemid on detailselt kirjeldatud teadusuuringu taotluses.

Sotsiaalministeeriumi kui uuringu tellija ja vastutava töötleja hinnangul ei toimu kavandatava

elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu 2025 raames füüsiliste isiklike

aspektide süstemaatilist või ulatuslikku hindamist, mis põhineb automaatsel isikuandmete

töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ning ei tehta sellisel hindamisel või andmeanalüüsil

põhinevaid otsuseid, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt

mõjutavad oluliselt füüsilist isikut.

Isiku otsest tuvastamist võimaldavad valimiandmed (andmekoosseis taotluse punktis 9.2)

pärib Turu-uuringute AS volitatud töötlejana rahvastikuregistrist. Need ei sisalda eriliigilisi

tunnuseid, vaid on mõeldud valimiisikutega kontakteerumiseks. Eriliigiliste isikuandmete

töötlemine toimub vaid selleks nõusoleku andnud inimeste puhul. Ehk andmestik, mis

sisaldab ka eriliigilisi andmeid, tekib vaid küsimustikule (taotluse lisa 1) vabatahtlikult

vastanud inimeste vastustest, kellele omistatakse uuringu tulemuste andmebaasis

universaalne ID number (nn UID). Sellised andmed uuringu tulemuste andmebaasis ei ole

isiku otsest tuvastamist võimaldavad. Pärast küsitlustööde läbiviimist ja küsitluse aluseks

olnud valimiandmebaasi kustutamist ei ole võimalik uuringuga kogutud pseudonüümitud

andmeid enam ka nn koodivõtmega konkreetse isikuga tagantjärgi kokku viia. Protsessi

detailne kirjeldus on toodud taotlus punktis 4 (viimane lõik).

Uuringu andmetöötluse, s.h isikuandmete töötlemise riskid on maandatud kõigi osapoolte

poolt (Rahvastikuregister, Turu-uuringute AS, Sotsiaalministeerium) selleks vajalike

turvameetmete igapäevase rakendamise kaudu. Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise

organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus on lisatud taotlusele

(Lisa 5). Rahvastikuregistri ja Sotsiaalministeeriumi puhul rakenduvad nende asutuse

infoturbe ja andmetöötluse reeglid, mis laienevad neis asutuses kõigi tööülesannete täitmisele.

Töötajad on teadlikud turvalise andmeedastuse reeglitest ja võimalustest, kõiki andmeid

töödeldakse üksnes õiguslikul alusel eesmärgipärasuse, minimaalsuse jt põhimõtteid

rakendades.

Hinnates isikuandmete töötlemise toimingutega kaasnevaid võimalikke ohte (art. 35 lg 7 p. c)

on võetud arvesse kirjeldatud andmetöötlemise iseloomu, ulatust ja konteksti. Valitud on

turvameetmed ohtude haldamiseks, jääkrisk on madal. Isikuandmeid ei väljastata

kolmandatele isikutele, keda ei ole taotluses määratletud, välja arvatud intsidentide ja

pöördumiste menetlemiseks vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele. Logiandmeid

töödeldakse vaid tuvastamaks kõrvalekaldeid normaalsest tööprotsessist ja vajadusel

intsidendi menetlemiseks.

Riski nimetus Riski

tõe-

näosus

Riski

mõju

Riski

tase

Lisamärkused Ettepanek riski

maandamiseks

Moodustatud

isikuandmete

kogumile

pääsevad ligi

1 2 Madal Isikustatud andmeid

ei tohi kasutada kogu

organisatsioonis, vaid

Ametijuhendites ja asutuste

põhimäärustes on kirjeldatud

isikute tegevused, s.h

konfidentsiaalsuskohustused

2

volitamata

töötajad

(väljaspoolt

organisatsiooni)

üksnes kindlate

eesmärkide

saavutamiseks selleks

volitatud isikute poolt

ja kooskõlas isikule

määratud

tööülesannete

täitmiseks.

seoses isikuandmete töötlusega,

kui töötajale on vastav

tööülesanne määratud.

Avaliku sektori töötajad on

läbinud andmekaitsealase

koolituse ja eksami.

Moodustatud

isikuandmetele

kogumile

pääsevad ligi

volitamata

kolmandad

isikud

1 3 Madal Andmete töötleja

peab tagama

organisatsiooniliste ja

turvameetmete kaudu

andmete töötlemise

riskide maandamise

(vt meetmete selgitusi

lisaks).

Tagada ligipääsuhalduse

süsteemide abil juurdepääs

andmetele üksnes selleks

volitatud isikutele (tehnilised

meetmed, korralduslikud

meetmed ja juhised).

Lisaks, kõigi andmete

edastamine toimub failidena

vaid krüpteeritud kujul, mille

saab avada vaid kokkulepitud,

konkreetseks isikuandmete

töötlemiseks volitatud töötaja.

Moodustatud

isikuandmete

kogumi volitatud

töötleja töötleb

isikuandmeid

puudulikul alusel

0 2 Madal Kui vastutav töötleja kasutab volitatud töötleja teenuseid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 28 lõigete 2 ja 4 tähenduses, peab selleks olema isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 28 lõike 3 tingimustele vastav õigusakt või leping (nt ka riigihange)

Uuringu lõpliku lähteülesande

alusel sõlmib vastutav töötleja

volitatud töötlejaga

hankelepingu, milles esitatakse

kõik asjakohased tingimused

isikuandmete kaitse üldmääruse

artikli 28 lõikes 3 sätestatust

lähtudes või lepitakse muul moel

täpsem andmevahetus kokku

(lähtudes teaduruuringu

taotluses kirjeldatud

eesmärkidest, tingimustest ja

protsessidest).

Kuna tegemist on andmete töötlusega teatud perioodil, peale isikuandmed kustutakse, on

mõju isikuandmetele ajutise iseloomuga (kasutusse jääb vaid uuringu tulemuste andmestik).

Andmete edastamine osapoolte vahel toimub ainult krüpteeritud kujul, samuti on

andmevahetuseks õigustatud osapooled ja isikud eelnevalt määratud. Seetõttu võib pidada

vähetõenäoliseks, et andmesubjekti isikuandmed saavad kättesaadavaks kolmandatele

isikutele ning et tekiks varalise või mittevaralise kahju realiseerumise reaalne oht.

Arvestades rakendatud meetmeid on isikule tekkiva võimaliku füüsilise, varalise või

mittevaralise kahju (nt maine kahju, rahaline kahju, identiteedivargus või –pettus,

diskrimineerimine (pp. 75) tekkimise tõenäosus vähetõenäoline.

Kokkuvõtvalt hindab uuringu tellija, et riskid on maandatud ja rakendatud meetmete

tulemusena ei teki andmesubjekti õigustele suurt ohtu isikuandmete kaitse üldmääruse

(2016/679/EU) artikkel 35 lõike 1 tähenduses.

Lisa 3

Isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste

turvameetmete kirjeldamise ankeet

Turu-uuringute AS

1. Töövahendite ja infovara turve Eesmärk: ruumide ja seadmete turvalisuse tagamine

1.1 Kas ligipääs isikuandmete töötlemise

ruumidesse on tagatud juhendite,

eeskirjade, korralduste ja käskkirjade

järgimisega ning ligipääsu andmist,

võtmist ja muutmist fikseeritakse

kirjalikult?

On reguleeritud töölepingus, spetsiaalset

kanderaamatut pääsu andmise, võtmise ja muutmise

kohta ei peeta.

1.2 Kuidas on reguleeritud koristaja(te)

ja/või tehniliste töötajate pääs

isikuandmete töötlemise ruumidesse?

Neile võimaldatakse juurdepääs ruumidesse

töövälisel ajal, kuid neil puudub võimalus

isikuandmetele ligi pääseda. Nendega on sõlmitud

konfidentsiaalsuskohustuse leping

1.3 Kas isikuandmete töötlemise ruumide

kohta kehtib alati nn „suletud uste ja

akende poliitika“ (st ruumi uksed on

lukustatud ning aknad on suletud, kui

kedagi ruumis ei viibi, sh ka hetkelisel

väljumisel)?

Jah, alati

1.4 Millega tagatakse, et vastuvõturuumist

ning teistest avalikest ruumidest

puudub pääs ilma volituseta isikutel

isikuandmete töötlemiseks

kasutatavatesse ruumidesse?

Tööruumide lukustamisega (kui oma personali sees

ei ole, siis kindlasti lukus)

Läbipääsu kontrollsüsteem (koodlukk) või

distantsilise läbipääsu süsteemi (puutevaba

(kiip)kaart) rakendamisega

1.5 Kas ruumid, kus töödeldakse

isikuandmeid on varustatud

valvesignalisatsiooniga ning on

kontrolli all ka peale tööaja lõppu?

Jah

1.6 Kas ruumid, kus töödeldakse

isikuandmeid, on varustatud

tuletõrjesignalisatsiooniga?

Jah, tuletõrjesignalisatsioon on olemas

2. Dokumentide ja andmekandjate turve Eesmärk: ära hoida andmete omavoliline lugemine, kopeerimine ja muutmine

2.1 Milliseid andmekandjaid Te

kasutate isikuandmete töötlemisel?

Valida võib mitu vastusevarianti

Failid arvuti/serveri kõvakettal – digitaalkujul

andmekandjad

2.2 Kus ja kuidas hoitakse

isikuandmetega paberdokumente?

Paberkujul ei hoitagi, kõik on digitaalne

2.3 Kus ja kuidas hoitakse

isikuandmetega teisaldatavaid

andmekandjaid (CD/DVD, USB

mälupulk, mälukaart, väline

kõvaketas vms)?

Neid ei kasutata

2.4 Kas kasutate viirus- ja

nuhkvaratõrje programme?

Viiruste ja nuhkvara avastamiseks/tõkestamiseks

kasutatakse spetsiaaltarkvara, mis tagab rünnete ja

viiruste efektiivse tuvastamise

WIN 10 Defender, C-cleaner, Vanematel masinatel

Avirat

2.5 Sisevõrgu kaitse Internetiga või

kolmanda poole võrguga on

tagatud …..

Ruuteri või tulemüüri kasutamisega

Sisevõrgu segmenteerimisega (parema kontrolli ja

viiruste/rünnete kaitstuse tagamiseks)

2.6 Kas on olemas infosüsteemi

andmete varukoopiate tegemise

alane strateegia?

Jah, varukoopiaid tehakse regulaarselt

3. Infosüsteemi turve Eesmärk: kasutusõiguste määratlemine ja kontroll ning kasutajate autentimine ja toimingute logimine

3.1 Te töötlete digitaalkujul

isikuandmeid………

Märkige ära kõik vastusevariandid,

mis Teie süsteemi kohta kehtivad

Lokaalses võrgus ja kogu süsteem asub tervenisti (sh

server, töökohaarvutid ja võrguseadmed) TU AS

kontrolli all asuvates tööruumides – toimub regulaarne

varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid

pidi asutusest väljaspool asuvasse virtuaalserverisse.

Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte

töötlemiseks). Isikustatud andmeid töödeldakse ainult

lokaalses arvutis. Isikustatud andmed on lokaalses

arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul

ajamomendil on andmefail alati krüpteeritud ja

ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti

BIOS ei käivitu ilma salasõna kasutamata, teine aste –

kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas

aste – isikustatud andmefail on krüpteeritud

registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda

turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest

lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse screensaver,

mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on

isikustatud andmefail alati ise ka salasõnaga kaitstud.

3.2 Millise rakendustarkvaraga Te

isikuandmeid töötlete?

(Palume esitada informatsiooni,

mis puudutab vaid isikuandmete

töötlemist)

Kasutusel on laiatarbetarkvara (teksti- ja

tabeltöötlustarkvara, nt MS Word, MS Excel, SPSS,

LibreOffice jms)

3.3 Kas on tagatud digitaalsete

isikuandmete algandmete kaitse, st

usaldatavuse?

Lisaks punktis 3.1 kirjeldatule tagatakse

andmetöötlustarkvaraga ja veebirakendusega, mis

peavad arvet (juurdepääsu logi) selle üle, kes andmeid

lisas, muutis, vaatas või kustutas.

3.4 Kas süsteemi sisenemiseks ehk

kasutaja autentimiseks kasutatakse

turvamehhanisme?

Jah, selleks on iga kasutaja personaalne kasutajanimi ja

parool

3.5 Kas kasutusel on paroolkaitse

reeglid?

Jah, kehtivad paroolikaitse reeglid

3.6 Kas on kindlaks määratud,

millistele andmetele omavad

erinevad kasutajad ligipääsuõigust?

Jah, süsteemikasutajal on juurdepääs ainult tööks

vajalikele andmetele

3.7 Kas on tagatud infosüsteemiga

ühenduse katkemine, kui seda

teatud aja vältel ei kasutata (nt 5

minuti jooksul)?

Jah

3.8 Kas on tagatud, et infosüsteem ei

võimalda uusi sisenemiskatseid ja

lukustab kasutajatunnuse, kui

ebaõnnestunud sisenemiskatsete

arv ületab teatud piiri (nt kui on

parooli sisestatud 3 korda valesti)?

Jah

3.9 Kas ja kuidas rakendate kaugtööd? Kaugtööd rakendatakse ja selleks kasutatakse turvatud

kanaleid

3.10 Kas isikuandmete andmehõiveks

kasutate pilvandmetöötlust?

Jah kasutame pilve, aga seda vaid andmete

varundamiseks, mitte töötlemiseks.

Kui kasutate pilvandmetöötlust

3.11 Mis tüüpi pilvetöötlemist te

kasutate?

Avaliku pilve ja privaatpilve kombinatsioon

3.12 Millist pilvandmetöötluse liiki

kasutatakse?

Pilveteenuse pakkuja haldab nii riistvara,

operatsioonisüsteemi kui rakendust. TU AS kasutab

pilveteenust ainult andmete varundamiseks. Isikustatud

andmete töötlus toimub ainult TU AS lokaalsetes

arvutites.

3.13 Kuidas on reguleeritud teenuse

kasutaja (vastutav töötleja) ehk Teie

ja teenuse pakkuja (volitatud

töötleja) suhe?

Lepinguga, sh EULA (end-user license agreement ehk

lõppkasutaja litsentsileping)

3.14 Nimetage pilvandmetöötluse

teenuse pakkuja asukoha riik.

Iirimaa, Rootsi kuningriik

3.15 Kas pilvandmetöötluse pakkuja

tagab piisava andmekaitse taseme

(vt taotluse küsimus 9)?

Pilvetöötluse pakkuja tagab piisava taseme.

4. Turvameetmed andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate

transportimisel Eesmärk: vältida isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist ning saada teada, millal, kellele

ja millised isikuandmed edastati

4.1 Millisel kujul Te isikuandmeid

kolmandatele osapooltele edastate?

Krüpteeritud andmed (digitaalkujul) nende

edastamisega üle turvatud võrgu, selleks on loodud

vastav juurdepääsuliides

4.2 Kuidas isikuandmeid sisaldavaid

paberdokumente ja teisaldatavaid

andmekandjaid transporditakse (nt

töötlemiskoha muutumisel,

kolimisel või erinevate

töötlemiskohtade vahel vms)?

Neid ei transpordita

4.3 Kuidas peate arvet, kellele, millal ja

milliseid isikuandmeid edastate?

Andmete edastamise kohta infosüsteemist peetakse

vastavat automaatset logi, kus nähtub üheselt, kellele ja

millisel põhjusel on andmeid edastatud (nt kasutusel

oleva tarkvara kaudu andmete edastamisel)

5. Turvapoliitika Eesmärk: organisatsiooni töökorraldus, mis võimaldab täita infoturbemeetmeid (varundamine, hävitamine, siseeskirjade

kehtestamine ja töötajate vastav koolitamine)

5.1 Millisele andmekandjale või

süsteemile Teie infosüsteemi

isikuandmetest varukoopia

tehakse?

Incremental backup koos erinevate versioonide

haldusega, Amazon Iirimaal asuvates serverites

5.2 Kuidas on korraldatud varundatud

andmete (koopiate) turvaline

hoidmine?

Varukoopia asub Amazoni Iirimaal asuvates serverites

(S3)

5.3 Kuidas Te hävitate isikuandmeid

sisaldavaid paberdokumente?

Paberdokumente ei töödelda

5.4 Kas Teie asutusel on tegevuskava,

juhuks kui infosüsteemi

(andmekogu) töö on häiritud või on

katkenud pikemaks perioodiks (üle

24 tunni) ning kas on olemas

infosüsteemi töö (andmekogu

algseisu) taastamise kava?

Jah

6. Muud

6.1 Kinnitan, et meil on infosüsteemidesse autentimise ja isikuandmetele

juurdepääsu reguleerimise juures võetud aluseks töötajate tööülesanded

ning töötajatel puudub ligipääs oma tööülesannete täitmiseks

mittevajalikele isikuandmetele

Jah

6.2 Kinnitan, et organisatsioonis peetakse arvestust isikuandmete töötlemisel

kasutatavate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides seadme nimetuse,

tüübi, asukoha, seadme valmistaja nime ning tarkvara nimetuse, versiooni,

valmistaja nime ja kontaktandmed

Jah

6.3 Kinnitan, et olen teadlik sellest, et pilvandmetöötluse kasutamisel tuleb

vajadusel taotleda Andmekaitse Inspektsioonilt luba isikuandmete

edastamiseks ebapiisava andmekaitse tasemega riiki

Jah

6.4 Kinnitan, et meil ei säilitata isikuandmeid kauem, kui näevad ette

õigusaktides sätestatud säilitustähtajad. Juhul, kui õigusaktides

organisatsiooni poolt töödeldavatele isikuandmetele säilitamise tähtaegu ei

ole määratud, ei säilitata isikuandmeid kauem kui hetkeni, millal on

isikuandmete algse kogumise eesmärk saavutatud

Jah

6.5 Kinnitan, et meil tehakse kõikvõimalik tagamaks kogutud isikuandmete

õigsus ja viimane seis. Juhul, kui organisatsiooni töötajatele saab teatavaks

asjaolu, et kõik või osa organisatsiooni valduses olevatest isikuandmetest on

ebaõiged, suletakse ebaõiged isikuandmed ning võetakse viivitamatult

kasutusele vajalikud abinõud ebaõigete isikuandmete täiendamiseks ja

parandamiseks

Jah

6.6 Kinnitan, et ebaõigete isikuandmete täiendamise või parandamise korral

säilitatakse ka ebaõiged isikuandmed märkusega nende kasutamise aja

kohta. Isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, suletakse kuni

isikuandmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete

väljaselgitamiseni

Jah

6.7 Kinnitan, et isikuandmete parandamise korral teavitatakse viivitamata

kolmandaid isikuid, kellelt isikuandmed saadi või kellele isikuandmeid

edastati, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt

suuri kulutusi

Jah

6.8 Kinnitan, et kõikide isikutega (füüsilised-, juriidilised- ja avalik-õiguslikud

juriidilised isikud), kes pääsevad või võivad pääseda ligi isikuandmetele, on

sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping või konfidentsiaalsuskohustuse

nõue on mõne muu dokumendi lahutamatuks osaks (töölepingu vms)?

Jah

6.9 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel

isikuandmetega on tutvunud kõikide isikuandmete kaitset puudutavate

õigusaktide ja dokumentidega

Jah

6.10 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel

isikuandmetega on läbinud infoturbealase koolituse

Jah

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring 2025

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Jah

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

[email protected]

Isikuandmeid töötleb

volitatud töötleja

Turu-uuringute AS:

andmekaitsespetsialisti

kontakt: Tõnis Stamberg

(tel. 566 000 49, e-post:

[email protected])

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei ole, aga taotlus

eetikakomiteele on

esitatud

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Jah, seejuures

andmesubjekti eriliiki

andmete töötlemine

toimub tema nõusolekul.

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

70001952

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Tiina Linno

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika

osakonna analüütik

[email protected], Tel 52 83118

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Sotsiaalministeerium antud uuringu raames

isikuandmeid ei töötle.

Isikuandmed liiguvad registripidajalt

krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale

(Turu-uuringute AS). Andmete töötlemine

toimub volitatud töötleja ruumides (Pärnu mnt.

102, A-korpus, 11312 Tallinn).

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Turu-uuringute AS

10220984

Pärnu mnt 102, A-korpus, 11312 Tallinn

Vaike Vainu

Uuringu projektijuht

Turu-uuringute AS

https://turu-uuringute.eu/

[email protected], Tel +372 5852 9709

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse sea-

duse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi

ministeeriumide ülesandeks oma valitse-

misalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse

ning selle finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna

piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille §

67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valit-

semisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaal-

hoolekande ning pensionisüsteemi kavanda-

mine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüs-

teemide piiriülene koordineerimine, laste õi-

guste tagamine ja heaolu edendamine, puu-

dega inimeste elukvaliteedi edendamine ja

sellealase tegevuse koordineerimine, rahva

tervise kaitse, tervisehoid ja tervisesüsteemi

arendamine, ravikindlustus, ravimid ja me-

ditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide

eelnõude koostamine.

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministee-

riumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse

20.03.2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalminis-

teeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimää-

rus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on minis-

teeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õi-

gusaktides sätestatud pädevuse piires korral-

dus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalve-

toimingute tegemine oma valitsemisalas,

lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud

ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest

eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis

sätestatud osakondade põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis on osakondade põ-

hiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 6 sätes-

tatud, et analüüsi ja statistika osakonna põ-

hiülesanne on luua eeldused ministeeriumi

poliitikakujundamise protsessi teadmistepõ-

hisusele, et tagada objektiivne ülevaade ter-

vise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja ra-

kendatud või kavandatava poliitika mõju-

suse.

5. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 kohaselt

loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva rii-

givõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse

poliitika kujundamise eesmärgil. Nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õi-

gus teha päringuid teise vastutava või volita-

tud töötleja andmekogusse ning töödelda

saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspekt-

sioon kontrollib enne nimetatud isikuand-

mete töötlemise algust käesolevas paragrah-

vis sätestatud tingimuste täitmist.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmete töötlemise eesmärk on küsitlusuuringu teel saada ülevaade Eesti 16-aastaste ja

vanema elanikkonna tegevuspiirangutest ja hooldusvajadusest, sh kasutatavatest teenustest ning

teenuste ja abivahendite vajadustest. Küsitlusuuringu läbiviimise vajaduse tingib muude

andmeallikate (sh registriandmete) piiratus nimetatud valdkondades. Registriandmed (ametlikult

tuvastatud puude, töövõimekao või vähenenud töövõime esinemise kohta) annavad

tegevuspiirangute esinemisest ja vastavalt ka kõrvalabi, s.h hooldusvajadusest elanikkonnas vaid

osalise pildi, mistõttu on antud teemal läbi viidud ka küsitlusuuringuid, millest viimane

(põhjalikum) toimus aastal 2020.

Kavandatav uuring on seega jätku-uuring, mille eesmärgiks seekord on analüüsida uuringuga

kogutavaid andmeid täpsemalt Eesti piirkondlikes lõigetes (s.h võimalusel maakondade võrdluses).

Võrreldes 2020. aasta uuringuga on 2025. aasta uuring seetõttu kavandatud lühema ankeedi, kuid

oluliselt suurendatud valimiga, et saavutada esinduslik valimi suurus ka maakondades ning täpsem

ülevaade neis elavate tegevuspiiranguga inimeste osas. Elanikkonna suhtes esinduslik uuring

eeldab küsitlusmeetodi kasutamist, mis omakorda eeldab usaldusväärseima tulemuse saamiseks

osaliselt isikupõhise valimi kasutamist Rahvastikuregistri baasil. Selleks taotleme käesolevaga

Andmekaitse Inspektsiooni luba Rahvastikuregistri andmete kasutamiseks valimi moodustamise ja

uuringukutsete saatmise eesmärgil.

Metoodika ülevaade Andmekogumine on kavas läbi viia läbi kiiruuringutena Sotsiaalministeeriumi ja Turu-uuringute

AS-i vahel 31. oktoobril 2023 sõlmitud raamlepingu nr. 1.8-2/2282-1 raames (allpool kirjeldatud

metoodika on kooskõlas raamlepingu tingimustega). Andmekogumiseks kasutatakse 5

küsitluslainet (kiiruuringut) umbes 2-nädalase intervalliga (kaks korda kuus), mis on esialgselt

kavandatud 2025. aasta aprilli II poolest 2025. a juuni lõpuni (või vajadusel hilisemal perioodil

kokku kestusega 2,5-3 kuud, arvestades küsitluse tegelikku algusaega). Kõigis küsitluslainetes

toimub andmekogumine sama metoodikaga, sh sama ankeeti kasutades. Kuigi küsitluse

andmekogumine on jaotatud lainetesse, koondatakse erinevate lainete andmed ühtsesse

koondandmebaasi, st sisuliselt on tegu ühe tervikliku uuringuga, mille küsitluslainete aluseks on

ühtne valim. Et vähendada registripidaja koormust valimite koostamisel ja väljastamisel ning

tagada, et iga küsitluslaine toimumise ajaks on valim olemas, päritakse kogu valim

rahvastikuregistrist korraga ühes osas. Küsitluslainete ja ühtse valimiväljavõtu eesmärgiks on seega

eelkõige tagada küsitluse sujuv korraldus ning 5 küsitluslaine koondandmestik, mis on aluseks

uuringu andmeanalüüsile.

Iga küsitluslaine valim hõlmab järgnevaid alamvalimeid:

1. kogu Eesti (elanikkonna) suhtes esinduslik põhivalim suurusega 1000 vastajat (5 laine peale

kokku 5000 vastajat)

2. Ida-Virumaa suhtes esinduslik lisavalim suurusega 250 vastajat (5 laine peale kokku 1250

vastajat)

3. ülejäänud Eesti regioonide suhtes esinduslik lisavalim suurusega 750 vastajat (5 laine peale

kokku 3750 vastajat).

2020. aastal läbi viidud tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringust ilmnes, et regionaalses

vaates on erilist tähelepanu vajavaks piirkonnaks Ida-Virumaa, kus kõrge toimetulekuriskiga

inimeste osatähtsus ning täiendavaid abivahendeid/teenuseid vajavate inimeste osakaal oli Eesti

keskmisest kõrgem. Ida-Virumaa osakaalu suurendamine lõppvalimis (lisavalimite kasutamise

näol) võimaldab teha selle regiooni kohta täpsemaid järeldusi, sh täpsemalt vaadelda alamrühmi

(nt vanuserühmad, tegevuspiiranguga inimesed) antud regiooni sees.

Valimi moodustamisel kasutatakse järgnevaid allikaid:

1. Juhuvalikuga genereeritud telefoninumbrid.

Telefoninumbrite andmebaasi genereerib arvutiprogramm, lisades etteantud tüvenumbrile

juhuslikult valitud lõpunumbrid.

2. Turu-uuringute AS-i veebipaneel.

Veebipaneel koosneb inimestest, kes on andnud kirjaliku nõusoleku selleks, et Turu-

uuringute AS neile uuringukutseid saadaks (mis ei kohusta neid samas küsitlustes osalema).

Veebipaneelist moodustatakse valimid stratifitseeritud juhuvalikuga soo, vanuserühma,

rahvuse ja regiooni alusel moodustatud kihtidest.

3. Rahvastikuregistri (RR) valim.

Rahvastikuregistrist moodustatakse valimid juhuvalikuga vähemalt 16-aastaste Eesti

elanike andmetest (isikupõhiste valimitena). Põhivalimi moodustamisel võetakse aluseks

kogu Eesti elanikkond ning Ida-Virumaa ja teiste Eesti regioonide lisavalimite

moodustamisel vastavate regioonide elanikud.

Arvestades uuringust keeldumisi ning võimalikke vigasid kontaktandmetes on eeldatav

vastamisaktiivsus juhuvalikuga genereeritud telefoninumbrite valimis ning rahvastikuregistri

valimis 20% ning Turu-uuringute AS-i veebipaneelis 25%. Selleks, et saavutada planeeritud

lõppvalimi suurus (10 000 vastajat), on vajalik algvalimisse võtta kontakte (valimiisikuid)

suuremal arvul. Valimidisaini täpsem kirjeldus on toodud taotluse punktis 9.

Küsitlusinstrumendiks on struktureeritud ankeet (vt Lisa 1), millele vastamise eeldatav keskmine

kestus on ca 15 minutit. Andmekogumine viiakse läbi telefoni- ja veebiküsitluse kombineeritud

meetodil (vt Lisa 2 ja 3). Veebiküsitluse valimisse võetud inimestele (sh rahvastikuregistri valimile)

saadetakse uuringukutse e-mailiga. Uuringukutse sisaldab lühidat selgitust uuringu eesmärkide,

andmekaitse ja osalemise vabatahtlikkuse kohta, uuringu läbiviijate kontaktandmeid ning linki

elektroonilisele küsitlusankeedile. Juhul, kui veebivalimisse võetud inimene küsitlusele ei vasta

ega teavita keeldumisest, saadetakse talle kuni kaks meeldetuletuskirja. Rahvastikuregistri valimi

puhul viiakse madalama vastamisaktiivsusega rühmades lisaks veebiküsitlusele läbi ka

telefoniküsitlus. Telefoniküsitluse valimisse võetud telefoninumbril kontakti saades tutvustab

küsitleja uuringut, kontrollib, kas valimisse sattunud isik kuulub sihtrühma, selgitab osalemise

vabatahtlikkust ning küsib nõusolekut küsitluses osalemiseks. Nõusoleku saamisel viib küsitleja

läbi intervjuu või lepib kokku aja selle läbiviimiseks. Numbritele, millel kontakti ei saada, tehakse

minimaalselt 3 korduskõnet, mis jaotatakse erinevatele nädalapäevadele ja kellaaegadele, et

valimiisikuga kontakti saamise võimalus oleks võimalikult suur.

Küsitlustöö läbiviimisel järgitakse ESOMAR-i avaliku arvamuse küsitluse reegleid. Valimisse

võetud isikuid teavitatakse sellest, et küsitluses osalemine on vabatahtlik ning et nende vastuste

konfidentsiaalsus on tagatud.

Küsitlustöös seatakse eesmärgiks saavutada lõppvalim, mis on proportsionaalne elanikkonna

jagunemisele soo, vanuserühma, rahvuse (või emakeele) ning elukoha lõikes. Reeglina on

küsitlusuuringutes vastamisaktiivsus erinevates elanikkonnarühmades erinev, sealjuures madalam

kipub see olema noorimas ja vanimas vanuserühmas, meeste, muudest rahvustest või madalama

haridusega inimeste seas. Küsitlusplatvormil kogunevad eri meetoditel (telefon, veeb) kogutud

andmed ühtsesse andmebaasi, mis võimaldab erinevate vastajagruppide täitumist jooksvalt jälgida.

Madala vastamisaktiivsusega gruppide järele aitamiseks rakendatakse vajadusel järgnevaid

meetmeid:

1. Telefoniküsitluse osas rakendatakse kvoote (st alatäitunud rühmadesse otsitakse sobivaid

vastajaid sihipäraselt);

2. Turu-uuringute AS-i veebipaneeli puhul suunatakse alatäitunud rühmadesse rohkem

meeldetuletuskirju või võetakse veebipaneelist kasutusele lisavalimid;

3. Rahvastikuregistri valimite puhul võetakse madala vastamisaktiivsusega rühmadesse

kuuluvate inimestega peale veebiküsitluse lõppemist kontakti telefoni teel, et koguda

puuduolevad ankeedid telefonitsi (või paluda valimiisikutel täita ankeet veebis).

Küsitluse käigus ei koguta muid andmeid peale ankeedis küsitud andmete. Küsitlusandmete failis

on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud.

Peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist valimisse sattunud

inimeste kontaktandmed ja küsitlusandmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail (koodivõti)

kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse statistilise andmeanalüüsi eesmärgil

anonümiseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.

Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse statistilise andmeanalüüsi eesmärgil tähtajatult

Sotsiaalministeeriumi serveris ning sellele on ligipääs ainult Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja

statistika osakonna analüütikutel. Kolmandatel osapooltel on küsitlusandmete failile võimalik ligi

pääseda ainult täiendava statistilise andmeanalüüsi eesmärgil ja põhjendatud taotluse korral (sel

juhul sõlmitakse andmete kasutamiseks ka kirjalik leping).

Sotsiaalministeerium säilitab küsitlusandmete anonümiseeritud faili tähtajatult. Anonümiseeritud

andmefailis sisalduvad küsitlusankeedist pärinevad andmed ning küsitlustööd kirjeldavad

tehnilised tunnused (nt küsitlusmeetod, ankeedi täitmise kestus). Selles andmefailis puuduvad

vastajate isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed (nimi, e-maili aadress, telefon). On olemas

võimalus (kuigi väike), et osa ankeedis märgitud taustateabest võib kombineeritud kujul

võimaldada küsitluses osalenute (kaudset) tuvastamist. Samas on küsitlusandmete säilitamine

(agregeerimata kujul) vajalik, et tulevikus infovajaduste tekkides oleks andmete põhjal võimalik

teostada täiendavaid analüüse (hilisemaid infovajadusi on uuringu läbiviimise hetkel keeruline

prognoosida). Küsitlusandmeid ei tehta laiemale avalikkusele kättesaadavaks. Peale

küsitlusandmete üleandmist Sotsiaalministeeriumile säilitab see tellijana need spetsiaalses piiratud

juurdepääsuga kataloogis ning neile omavad juurdepääsu ainult Sotsiaalministeeriumi analüütikud.

Anonümiseeritud küsitlusandmete põhjal koostatakse statistiline analüütiline raport, kus küsitluse

tulemused esitatakse suuremate gruppide (kõik vastanud, vanuserühmad vms) kohta, st üksikute

vastajate tuvastamine on välistatud. Raport avaldatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Rahvastikuregistri valimi kasutamine võimaldab jõuda soovitud suuruses lõppvalimini (10 000

vastajat), s.h jõuda Ida-Virumaa sihtrühmani, kuna uuringufirmade veebipaneelid jääksid selle

jaoks liiga väikseks ning muude küsitlusmeetodite kasutamine, sh telefoniküsitluse osakaalu

suurendamine (juhuvalikuga genereeritud numbrite valim) tõstaks küsitlustööde maksumust üle

ettenähtud piiri. Samuti võimaldab rahvastikuregistri valimi kasutamine saavutada veebiküsitluse

osas eripalgelisema valimi, hõlmates ka neid inimesi, kes veebipaneelidesse ei kuulu. Kokkuvõttes

võimaldab see jõuda elanikkonna hoiakuid tervikuna paremini peegeldava tulemuseni.

Valimiisikute kontaktandmeid (e-maili aadress, telefon) kasutatakse uuringukutse ja

meeldetuletuste saatmiseks ning vajadusel kontaktivõtuks telefoni teel.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu tulemused on vajalikud Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundamises 2026. aastal

läbiviidava hooldereformi rakendamise uuringu sisendina ja Euroopa Liidu Struktuurivahendite

2028+ vahendite planeerimises ning muudes tegevustes, kus ajakohane info võimaldab arvestada

uuringu sihtrühma tegelike vajadustega. Piirkondlikud andmed võimaldavad

poliitikakujundamises arvestada erinevas vanuses ja erinevates Eesti piirkondades elavate 16-

aastaste ja vanemate elanike sotsiaalhoolekande (sh sotsiaalteenuste) vajadustega lähiaastatel,

suunates ressursse ja kujundades poliitikaid täpsemalt vastavalt sellele.

Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ on prognoositud, et vanemaealiste osakaal

rahvastikus suureneb ja puudega inimeste arv kasvab. Vaja on parandada elukeskkonna

ligipääsetavust ja leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis

ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Heaolu

arengukava 2023–2030 kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse

ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete

hooldusvõimaluste järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk arendada sotsiaalteenuste

pakkumist ja korraldust ning parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Lisaks on eakate ning

puudega ja psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks võetud suund iseseisvat

toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ja hoolekandesüsteemi

deinstitutsionaliseerimisele. Sealjuures teenib uuring otseselt Heaolu arengukava 2023–2030

elluviimiseks püstitatud kaht alaeemärki:

 alaeesmärk 3: vanemaealised (Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on

tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad)

 alaeesmärk 4: sotsiaalhoolekanne (Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste

heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu)

Seega on analüüs vajalik Heaolu arengukava alaeesmärk 2 ja alaeesmärk 3 täitmisse. Uuringust

saadud tulemusi kasutatakse ka üldistatud kujul Sotsiaalministeeriumi majasisestes ja

avaldatavates analüüsides.

Kuna Statistikaamet ega ka ükski riiklik register elanikkonna tegevuspiirangute ning

sotsiaalteenuste- ja hooldusvajaduse kohta detailsemaid andmeid ei ole kogunud, siis viis

Sotsiaalministeerium 2020. aastal elanikkonna seas läbi Elanikkonna tegevuspiirangute ja

hooldusvajaduse uuringu ning edaspidi on plaanis läbi viia ka regulaarseid kordusuuringuid.

Uuringut rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste "Pikaajalise hoolduse

kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ (2021-2027.4.09.23-0002) raames, mis keskendub

eeskätt hoolekandevaldkonna vastutusalas olevate tegevuste, sh sotsiaalteenuste arendamisele ja

ümberkorraldamisele kogukonnapõhisuse suunas, ent ka tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna

senisest tõhusamale integreerimisele, koostööle ning koostoimimisele.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu küsitlustoimingute

läbiviimine, statistilise umbisikustatud andmebaasi loomine ja statistiline analüüs, lähtudes

isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5.

Rahvastikuregistrist moodustatavasse valimisse päritakse ainult need andmed, mis on

hädavajalikud uuringu küsitlustoimingute läbiviimiseks (kontaktivõtuks ja valimi

proportsionaalsuse jälgimiseks). Rahvastikuregistri valimisse kuuluvad inimesed on tuvastatavad

ainult läbi e-maili aadresside ja telefoninumbrite (inimeste nimesid valimisse ei pärita). Valim

päritakse 5-kordses mahus, mis on minimaalne kogus, et saavutada lõppvalimi arvuks vajalik

10 000 vastajat. Seega on antud uuringu puhul täidetud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõuded

(andmekaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)).

Rahvastikuregistrist juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes on igal inimesel täielik õigus

otsustada, kas ta soovib küsitlusele vastata või sellest keelduda. Ehk on täidetud üldmääruse

põhjenduspunkti 42 nõuded andmesubjekti vaba valikuvõimaluse ja nõusoleku tagasivõtmise

võimaluse kohta. Igale veebivalimisse võetud isikule saadetakse uuringusse kaasamiseks

eelteavitus, millel on uuringut läbiviiva töötleja kontaktandmed, kuhu oma otsusest teatada.

Eelteavituskirjas teavitatakse vastajat uuringu eesmärkidest, andmekaitsest ning sellest, et uuringus

osalemine on vabatahtlik. Kirjas sisaldub ka veebilink küsitlusankeedile. Juhul, kui valimisse

sattunud isik ei teavita uuringu läbiviijat keeldumisest ega täida küsitlusankeeti veebis, saadetakse

talle teatud aja möödudes e-mailiga kuni kaks meeldetuletuskirja, mille järel võtab uuringu läbiviija

valimiisikuga kontakti ning pakub võimalust täita ankeet telefoniintervjuu vormis. Soovi korral on

valimiisikul võimalik uuringust keelduda ka siis. Samuti on võimalik oma nõusolek tagasi võtta

küsitlustöö perioodi jooksul peale küsitluse toimumist – sel juhul kustutatakse vastaja ankeet

küsitlusandmete failist. Peale andmete anonümiseerimist (st peale 30.09.2025) pole vastajate

tuvastamine küsitlusandmete failis, ning seega ka üksikute vastajate vastuste kustutamine, enam

võimalik.

Uuringu läbiviijate hinnangul ei kahjusta isikuandmete töötlemine antud uuringu raames

andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kohustusi. Uuringu lõpptulemuseks on andmete

statistiline analüüs ja üldistused, mida kasutatakse sotsiaalhoolekandepoliitika otsuste

kujundamiseks ja arendustegevuseks.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Kontaktivõtuks vajalikud isikuandmed edastab rahvastikuregister Turu-uuringute AS-le

krüpteeritud kujul. Isikuandmeid hoiustatakse Turu-uuringute AS-i serveris, järgides andmete

turvalise hoiustamise nõudeid.

Isikuandmeid töödeldakse ainult digitaalkujul (paberkandjal neid ei töödelda). Digitaalkujul

isikuandmete töötlemine toimub lokaalses võrgus. Kogu süsteem asub tervenisti (sh server,

töökohaarvutid ja võrguseadmed) Turu-uuringute AS kontrolli all asuvates tööruumides.

Isikustatud andmed on lokaalses arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul ajamomendil on

andmefail alati krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti BIOS ei käivitu

ilma salasõna kasutamata, teine aste – kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas aste –

isikustatud andmefail on krüpteeritud registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda

turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse

screensaver, mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on isikustatud andmefail alati ise ka

salasõnaga kaitstud.

Toimub ka regulaarne andmete varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid pidi asutusest

väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte

töötlemiseks). Pilveteenuse pakkuja (Amazon) server asub Iirimaal.

Andmetele on ligipääs Turu-uuringute AS-i uuringujuhil ning küsitlusjuhil. Telefoniküsitluse

etapis on valimisse võetud inimeste isikuandmetele ligipääs ka küsitlust teostavatel küsitlejatel

(kellega sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud). Küsitlejal on ligipääs ainult nende inimeste

isikuandmetele, kellega tema küsitluse läbiviimiseks ühendust võtab. Isikuandmed kustutatakse

peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (hiljemalt 30.09.2025).

Andmete kustutamise kinnitamiseks allkirjastavad Turu-uuringute AS ja Sotsiaalministeerium

andmete hävitamist kinnitava akti.

Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse Sotsiaalministeeriumi serveris tähtajatult.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Rahvastikuregistrist päritakse 16-aastaste ja vanemate elanike isikuandmed. Planeeritud vastajate

arv (lõppvalim) on 10 000, millest Rahvastikuregistri valimist pärinevad vastajad moodustavad

eeldatavasti ca 62,5% (6250 vastajat). Arvestades kogemusi teiste sarnase metoodikaga tehtud

küsitlusuuringute keeldumismääradest on sellel arvul vastuste kogumiseks vajalik

Rahvastikuregistrist tellida valimibaas viiekordses mahus (kokku 31 250 inimese kontaktandmed).

Tellitav valim jaguneb järgnevalt:

 6250 inimest üle-Eestilises põhivalimis

 6250 inimest Ida-Virumaa lisavalimis

 18 750 inimest teiste regioonide (peale Ida-Virumaa) lisavalimis.

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Valimiisikute isikuandmete päring tehakse päringu teostamise päeva seisuga.

Uuringu küsitlustööd toimuvad eeldatavasti 2025. aasta aprilli II poolest juuni lõpuni. Kui

küsitlustööde algus lükkub mingil põhjusel edasi, toimuvad küsitlustööd 2,5-3 kuu jooksul alates

küsitlustööde tegelikust algusest.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Rahvastikuregistrist päritakse valimisse järgnevad andmed:

 valimiisiku e-maili aadress

 kontakttelefon

 elukoht (maakond, eraldi Tallinn ja selle linnaosa)

 sugu, vanus ja emakeel

Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu küsitlustööde (kontaktivõtt ja lõppvalimi

proportsionaalsuse jälgimine) läbiviimiseks hädavajalikud. Valimiisiku e-maili aadress on vajalik

kontaktivõtuks, et edastada uuringukutse (koos lingiga küsitlusankeedile) ning

meeldetuletuskirjad. Telefoninumbrit kasutatakse selleks, et madala vastamisaktiivsusega

rühmades viia läbi täiendav küsitlus telefoni teel (juhul, kui valimisse võetud inimene ei täida

ankeeti veebis ega anna teada keeldumisest). Elukoha, soo, vanuse ja emakeele andmed on

vajalikud taustainfona valimi proportsionaalsuse jälgimiseks, et telefoniküsitluse etapis teha

kõnesid vaid nendesse rühmadesse kus ankeete on puudu (st kus vastamisaktiivsus veebiküsitluse

etapis oli madalam).

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

 Rahvastikuregister

Küsitlusankeediga kogutavad andmed on pseudonüümitud, st valimiisikute kontaktandmed on

asendatud unikaalse numbriga.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Kuna rahvastikuregistril on olemas ametlik andmete taotlemise keskkond ja kord, siis ei ole vaja

eelnev ühenduse võtmine, aga registrilt andmete taotlemiseks on vajalik AKI luba.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Kogutud andmed pseudonümiseerib volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) andmekogumise etapis.

Peale pseudonümiseerimise aluseks olev faili (koodivõtme) kustutamist (mis toimub peale

küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist) säilitatakse küsitlusandmeid

anonümseeritud andmefailina, mille puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub

võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani).

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud andemetes sisaldub valimiisiku unikaalne number, küsitlusankeedist

tulenevad andmed (ankeet on lisatud taotlusele), küsitleja number ning intervjuu algus- ja lõpuaeg.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Valimiisikute isikuandmeid sisaldavat faili ning küsitluse vastuste faili omavahel ei seota.

Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed

on pseudonüümitud. Koodivõtit säilitab andmete volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) kuni

küsitlustööde lõppemiseni ja andmete kvaliteedikontrolli lõpetamiseni. Hiljemalt 30.09.2025

kustutatakse nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail kui ka rahvastikuregistrist saadud

kontaktandmete fail. Peale seda säilitatakse küsitlusandmeid anonümseeritud andmefailina, kus ei

sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Pesudonümiseeritud andmete koodivõtit säilitatakse kuni küsitlusandmete kvaliteedikontrolli

lõpetamiseni (eeldatavalt kuni 30.09.2025). Pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine

kuni küsitlustööde lõppemiseni võimaldab küsitlusandmete failist kustutada nende vastajate

ankeedid, kes võtavad oma nõusoleku tagasi peale intervjuu toimumist. Samuti on

pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine vajalik küsitluse kvaliteedikontrolli

teostamiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks (juhul, kui tekib kahtlusi mõne küsitleja töö

kvaliteedi osas, võetakse valimisse sattunud inimesega ühendust, et küsida intervjuu toimumise

fakti kohta).

Elektroonilised isikuandmed (kontaktandmete fail ja pseudonümiseeritud andmete koodivõti)

kustutatakse peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (hiljemalt

30.09.2025).

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Ei

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Andmesubjekte ei teavitata ette nende

isikuandmete töötlemisest Rahvastikuregistris

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Juhul kui inimene satub juhuvalikuga valimisse,

siis pöördutakse tema poole kas kirjalikult

(veebiküsitlus) või suuliselt (telefoniküsitlus)

uuringukutsega, kus teda informeeritakse

uuringu sisust ja eesmärkidest ning võimalusest

nii uuringus osaleda kui sellest ka keelduda (sh

keelduda juba ka ankeedi täitmise ajal mistahes

hetkel).

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Viide andmekaitsetingimustele sisaldub

valimisse võetud inimestele saadetavas e-mailis

(viide Turu-uuringute AS-i veebiaadressile, kus

sisaldub täpsem info isikuandmete töötlemise

tingimuste kohta. Loodav veebileht ei kirjelda

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule.

mitte üldiseid Turu-uuringute AS-i

andmekaitsetingimusi, vaid kirjeldab

isikuandmete töötlemise tingimusi konkreetselt

käesoleva uuringu raames).

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

__Marion Rummo_____________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

Taotluse lisad:

Lisa 1: Küsimustik

Lisa 2: Küsimustiku kutsekiri ja nõusoleku võtmise vorm

Lisa 3: Telefonipöördumise kutsekiri ja nõusoleku võtmise vorm

Lisa 4: Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine

Lisa 5: Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja

infotehniliste turvameetmete kirjeldus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Meie 06.03.2025 nr 4.2-3/343-3

Vastus Andmekaitse inspektsioonile (HVTPU 2025)

Lugupeetud Anu Suviste, edastame täiendatud taotluse koos lisadega „Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring 2025“ isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta. Vastused teie küsimustele on lisaks eraldi toodud ka allpool: 1. Taotluse Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteele uuringu läbiviimiseks esitasime 05.03.2025. Edastame eetikakomitee otsuse Andmekaitse Inspektsioonile kohe kui see saabub. 2. Andmekogumiseks kasutatakse 5 küsitluslainet (kiiruuringut) umbes 2-nädalase intervalliga (kaks korda kuus), mis on esialgselt kavandatud 2025. aasta aprilli II poolest 2025. a juuni lõpuni (või vajadusel hilisemal perioodil kokku kestusega 2,5-3 kuud, arvestades küsitluse tegelikku algusaega). Kõigis küsitluslainetes toimub andmekogumine sama metoodikaga, sh sama ankeeti kasutades. Kuigi küsitluse andmekogumine on jaotatud lainetesse, koondatakse erinevate lainete andmed ühtsesse koondandmebaasi, st sisuliselt on tegu ühe tervikliku uuringuga, mille küsitluslainete aluseks on ühtne valim. Et vähendada registripidaja koormust valimite koostamisel ja väljastamisel ning tagada, et iga küsitluslaine toimumise ajaks on valim olemas, päritakse kogu valim rahvastikuregistrist korraga ühes osas. Küsitluslainete ja ühtse valimiväljavõtu eesmärgiks on seega eelkõige tagada küsitluse sujuv korraldus ning 5 küsitluslaine koondandmestik, mis on aluseks uuringu andmeanalüüsile. – vastavalt on täiendatud ka taotluse Metoodika ülevaadet (täiendused kollasel taustal). 3.1 Teie soovitud täiendused on taotluse lisasse 2 „Kutsekiri ja ankeedi sissejuhatus“ sisse viidud (punases kirjas). 3.2 Tõstame uuringus osalejate alumise vanusepiiri 16. eluaastale. Sel juhul on valimi vanusepiirid samad 2020. aastal läbi viidud samasisulise uuringuga (millele andis kooskõlastuse Sotsiaalministeeriumi eetikakomitee). – Muudatus on taotlusesse sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 3.3 Nõusolekuid säilitatakse kuni andmete pseudonümiseerimise aluseks oleva koodivõtme kustutamiseni (mis toimub 30.08.2025). – Täiendus on taotlusesse sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 3.4 Isikute andmed, kes loobuvad uuringus osalemast või võtavad uuringu kestel oma nõusoleku tagasi, kustutatakse 5 tööpäeva jooksul alates vastava info laekumisest (loobumine

2

või nõusoleku tagasivõtt). – Täiendus on taotlusesse sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 4. Planeeritud lõppvalimi suurus on 10 000 vastajat, kellest ca 62,5% moodustavad eeldatavasti rahvastikuregistri valimist pärinevad vastajad. Ülejäänud vastajad pärinevad veebipaneelist ja juhuvalikuga genereeritud telefoninumbrite valimist. Rahvastikuregistri valimist soovime saada 6250 vastajat ning pärime selleks registrist valimi 5-kordses mahus, st 31 250 inimese andmed. – Vastav info oli juba toodud taotluse punktis 9. 5. Nõustume selle ettepanekuga ning loobume RR-ist päritavas valimis elukoha infost valla/linna ja linnaosa täpsusega. Siiski sooviksime Tallinna eristamist ülejäänud Harjumaast, kuna Tallinna suurust arvestades tuleks pealinna käsitleda ülejäänud Harjumaast eraldiseisva piirkonnana. Seega sooviksime rahvastikuregistri valimis Harjumaa puhul Tallinna eristamist, kuid ülejäänud maakondade osas sooviksime pärida elukoha info maakonna täpsusega. – Muudatus on taotluse punktis 9.2 sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 6. Sotsiaalministeerium säilitab küsitlusandmete anonümiseeritud faili tähtajatult. Anonümiseeritud andmefailis sisalduvad küsitlusankeedist pärinevad andmed ning küsitlustööd kirjeldavad tehnilised tunnused (nt küsitlusmeetod, ankeedi täitmise kestus). Selles andmefailis puuduvad vastajate isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed (nimi, e- maili aadress, telefon). On olemas võimalus (kuigi väike), et osa ankeedis märgitud taustateabest võib kombineeritud kujul võimaldada küsitluses osalenute (kaudset) tuvastamist. Samas on küsitlusandmete säilitamine (agregeerimata kujul) vajalik, et tulevikus infovajaduste tekkides oleks andmete põhjal võimalik teostada täiendavaid analüüse (hilisemaid infovajadusi on uuringu läbiviimise hetkel keeruline prognoosida). Küsitlusandmeid ei tehta laiemale avalikkusele kättesaadavaks. Peale küsitlusandmete üleandmist Sotsiaalministeeriumile säilitab see tellijana need spetsiaalses piiratud juurdepääsuga kataloogis ning neile omavad juurdepääsu ainult Sotsiaalministeeriumi analüütikud. – Täiendus on taotlusesse sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 7. Täiendatud taotlusele on lisatud Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine (Lisa 4, sarnaselt 2020. a sama uuringuga), samuti Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus (Lisa 5). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marion Rummo osakonnajuhataja Koostaja: Tiina Linno [email protected]

1

ELANIKKONNA TEGEVUSPIIRANGUTE JA

HOOLDUSVAJADUSE UURING 2025

OSA A. LEIBKOND, ÜLDANDMED

A01. Mis on Teie vanus (täisaastates)?_______

A02. Mis on Teie sugu?

1. Mees 2. Naine 3. Muu/ ei soovi vastata A03. Mis maakonnas Te elate? Maakondade loend A04. Mis asulas Te elate? Asulate loend vastavalt valitud maakonnale EHAK järgi KUI VASTAJA ELAB TALLINNAS:

A05. Mis linnaosas Te elate? Linnaosade loend

A06. Mis on Teie rahvus?

ÜKS VASTUS

1. Eesti 2. Vene 3. Ukraina 4. Muu

A07. Mis on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase?

ÜKS VASTUS

1 Algharidus või madalam

2 Põhiharidus või kutseharidus põhihariduse baasil

3 Keskharidus

4 Kutseharidus keskhariduse baasil, keskeriharidus või kutsekeskharidus

5 Rakenduskõrgharidus

6 Kõrgharidus (bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad) 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

2

A08. Kas Te elate praegusel ajal kodus või viibite mõnes institutsioonis (nt hooldekodus, kaitseväes, tervishoiuasutuses vms.)?

1. Elan kodus (või sugulaste juures) 2. Viibin hooldekodus 3. Viibin mõnes muus institutsioonis, palun täpsustage, millises: _____

A09. Mis on Teie leibkonna peamine kodune keel?

SELGITUS KUVADA AINULT SEL JUHUL, KUI VASTAJA ELAB INSTITUTSIOONIS (A08=2 VÕI 3): Kui

viibite praegu mõnes institutsioonis, siis mõelge leibkonnale, kus elasite enne

institutsiooni saabumist.

ÜKS VASTUS

1. Eesti keel 2. Vene keel 3. Ukraina keel 4. Muu keel 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

KUI KODUNE KEEL ON VENE, UKRAINA VÕI MUU KEEL (A09=2, 3 VÕI 4), SIIS KÜSIDA A10:

A10. Kas Te saate igapäevasuhtluses eesti keeles hakkama?

ÜKS VASTUS

1. Jah 2. Jah, kuid raskustega 3. Ei 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

VASTAVAD KÕIK:

A11. Kas Teil on praegu kehtiv ametlikult tuvastatud puue?

1. Ei 2. Jah 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

KUI ON TUVASTATUD PUUE (A11=2), SIIS KÜSIDA A12 JA A13:

A12. Milline on Teil tuvastatud puude raskusaste?

ÜKS VASTUS

1. Keskmine puue 2. Raske puue 3. Sügav puue 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

A13. Mis on Teie praegune peamine, domineeriv puudeliik (mis on Teil ametlikult

tuvastatud)?

ÜKS VASTUS

1. Liikumispuue 2. Nägemis- või kuulmispuue 3. Psüühikahäire (v.a vaimupuue) 4. Vaimupuue

3

5. Keele- ja kõnepuue 6. Liitpuue 7. Muu puue, palun täpsustage:________ 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

A14 JA A15 KÜSIDA, KUI VASTAJA VANUS < 65 ELUAASTAT:

A14. Kas Teil on tuvastatud püsiv töövõimetus või töövõime püsiv vähenemine, mis kehtib

ka praegu?

ÜKS VASTUS

1. Ei 2. Jah, mul on osaline töövõime 3. Jah, mul on puuduv töövõime 4. Jah, mul on püsiv töövõimetus (läbisin hindamise enne 2016. aastat) 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata A15 KÜSIDA, KUI A14=4:

A15. Mitme protsendi ulatuses Teil püsiv töövõimetus tuvastati?

ÜKS VASTUS

1. 10% 2. 20% 3. 30% 4. 40% 5. 50% 6. 60% 7. 70% 8. 80% 9. 90% 10. 100% 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

VASTAVAD KÕIK:

A16. Milline järgmistest seisunditest Teid praegu põhiliselt iseloomustab?

ÜKS VASTUS

1. Töötav

2. Töötav õpilane/üliõpilane

3. Töötav pensionär

4. Töötu, tööd otsiv

5. Õpilane või üliõpilane, tasustamata praktikant

6. Pensionär (vanadus-, ennetähtaegsel või sooduspensionil)

7. Lapsehoolduspuhkusel olija

8. Muudel põhjustel mittetöötav (sh kodune või tervise tõttu mittetöötav)

9. Ajateenija, asendusteenistuja

10. Muu, palun täpsustage:_______

98. Ei oska öelda

99. Ei soovi avaldada

4

KÜSIDA A17 SIIS, KUI A16>3:

A17. Kas Te töötate praegu? Ka juhutöö ja vabatahtlik (tasuta) töö on töötamine.

1. Jah 2. Ei

KÜSIDA A18 SIIS, KUI A16=1-3 VÕI A17=1:

A18. Kas Te töötate täistööajaga või osalise tööajaga?

ÜKS VASTUS

1. Täistööajaga

2. Osalise tööajaga

KÜSIDA A19 SIIS, KUI A16 EI VÕRDU 2 VÕI 5:

A19. Kas Te õpite tasemeõppes (st omandate põhi-, kesk- , kutse- või kõrgharidust) või osalete praegu mõnel täiendkoolitusel? 1. Jah 2. Ei KÜSIDA KÕIGILT:

A20. Kas Teil on lapsi? Arvesse lähevad nii alaealised kui täisealised lapsed.

VÕIMALIK MITU VASTUST

1. On alaealisi (alla 18-aastaseid) lapsi 2. On täisealisi lapsi 3. Ei ole lapsi 99. Ei soovi vastata

A21. Mitu liiget on Teie leibkonnas?

Leibkonnaks nimetatakse ühel aadressil elavat ja ühiselt rahalisi ressursse kasutavat

inimeste rühma. Ka ajutiselt mujal õppivad või töötavad pereliikmed ning lapsed, kes

elavad osa ajast Teie leibkonnas ning osa ajast teises leibkonnas, loetakse

leibkonnaliikmeteks.

SELGITUS KUVADA AINULT SEL JUHUL, KUI VASTAJA ELAB INSTITUTSIOONIS (A08=2 VÕI 3):

Kui viibite praegu mõnes institutsioonis (nt hooldekodus või kaitseväes), siis mõelge

leibkonnale, kus elasite enne institutsiooni saabumist.

Palun arvestage leibkonnaliikmete arvu märkimisel ka iseennast.

|__|__| liiget 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

A22 KÜSIDA, KUI LEIBKONNAS ON ROHKEM KUI ÜKS LIIGE (A21>1):

A22. Kui mitu Teie leibkonnaliiget on...

alla 18-aastased? (MÄRKIGE ARV): ____

65-aastased või eakamad? (MÄRKIGE ARV):____

5

OSA B: TERVIS

Jätkame nüüd üldiste küsimustega Teie tervise kohta.

B01. Milliseks Te hindate oma tervist üldiselt?

ÜKS VASTUS

1. Väga hea 2. Hea 3. Ei hea ega halb 4. Halb 5. Väga halb 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

B02. Kas Teil on mõni pikaajaline (krooniline) haigus või terviseprobleem?

1. Jah 2. Ei

98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

B03. Kui rääkida viimasest 6 kuust, siis mil määral olete olnud mõne terviseprobleemi tõttu

piiratud tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad?

Kas ütleksite, et olete olnud...

ÜKS VASTUS

1. oluliselt piiratud 2. piiratud, aga mitte oluliselt 3. ei ole üldse olnud piiratud 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

Järgnevad küsimused ei hõlma ainult haigustest tingitud piiranguid ja probleeme, vaid

üldiseid keha, aga ka psüühika ja mõtlemisega seotud tegevuspiiranguid või probleeme,

mis takistavad inimesel kas iseseisvat toimetulekut või end tundmast tugeva, vitaalse ja

tervena.

Palun mõelge viimase 30 päeva peale ning hinnake, kuivõrd on Teil olnud raskusi erinevate

tegevustega. Tegevusega on raskusi, kui see nõuab Teilt suuremat pingutust, tekitab

ebamugavustunnet või valu, Te teete seda aeglasemalt või teisiti kui tavaliselt.

B04. Kas Teil on raskusi nägemisega, isegi kui kasutate abivahendeid?

ÜKS VASTUS

1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime

6

B05. Kas Teil on raskusi kuulmisega, isegi kui kasutate abivahendeid?

ÜKS VASTUS

1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime

B06. Kas Teil on raskusi jalgsi kõndimise, trepist käimisega või erinevate asenditega

(istumine, seismine, lamamine), isegi kui kasutate abivahendeid?

ÜKS VASTUS

1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime

B07. Kas Teil on raskusi asjade meelespidamise või keskendumisega, keeruliste

olukordade lahendamisega või mõne uue ülesande õppimisega, isegi kui kasutate

abivahendeid?

ÜKS VASTUS

1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime

B08. Kas Teil on raskusi iseseisva toimetuleku või enesehooldusega, näiteks koristamise ja

toiduvalmistamise, aga ka riidessepaneku, üle keha pesemise või tualetis käimisega,

isegi kui kasutate abivahendeid (näiteks abivahendid riidesse panemiseks, spetsiaalne

potitool või istetool dušinurgas jms)?

ÜKS VASTUS

1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime

B09. Kas Teil on raskusi teiste inimestega suhtlemisega – näiteks teiste kõnest

arusaamisega või enda arusaadavaks tegemisega teistele, isegi kui kasutate

abivahendeid?

ÜKS VASTUS

1. Ei ole mingeid raskusi 2. Jah, on mõningaid raskusi 3. Jah, on tõsiseid raskusi 4. Ei tule üldse toime

7

KUI B04-B09=1, KUID SIISKI B03<3, SIIS KÜSIDA B10 JA B11:

B10. Ütlesite äsja, et küsitud valdkondades ei esine Teil mingeid raskusi. Eespool mainisite

siiski, et olete viimase 6 kuu jooksul mõne terviseprobleemi tõttu olnud piiratud

tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad. Palun täpsustage, millised piirangud on Teil

6 kuu jooksul esinenud.

______________________

B11. Kas see tegevuspiirang, mida just kirjeldasite, esines Teil ka viimase 30 päeva

jooksul?

1. Jah

2. Ei

OSA C. TEGEVUSPIIRANGUD

KÜSIMUS C01 KÜSIDA KÕIGILT TEGEVUSPIIRANGUGA ISIKUTELT (B04-B09>1 VÕI B11=1):

Mõeldes viimasele 30 päevale, …

C01. Kui suuri probleeme on Teie terviseprobleem või tegevuspiirang põhjustanud Teie või

Teie leibkonna elukorraldusele?

ÜKS VASTUS

1. Ei olnud probleeme 2. Vähesed probleemid 3. Mõõdukad probleemid 4. Tõsised probleemid 5. Väga tõsised probleemid

OSA D. VÄSIMUS, VALU JA VAIMNE TERVIS

VASTAVAD KÕIK:

Järgmised küsimused puudutavad väsimust ja valu, samuti Teie meeleolu ja emotsionaalset

enesetunnet.

D01. Kui suuri probleeme on Teil viimase 30 päeva jooksul olnud päevasel ajal tekkiva

väsimustundega?

ÜKS VASTUS

1. Ei olnud probleeme 2. Vähesed probleemid 3. Mõõdukad probleemid 4. Tõsised probleemid 5. Väga tõsised probleemid

8

D02. Kas Te olete viimase 30 päeva jooksul kogenud sellist füüsilist valuaistingut, mis on

seganud Teie igapäevast elu ja toimetulekut?

Mõeldud on nii aegajalt esinevat kui pidevat valu sõltumata selle tugevusest; ehk mistahes

valu, mis takistab kas töötada, kodus iseseisvalt hakkama saada või ühistegevustes

osaleda.

ÜKS VASTUS

1 Jah, mõnikord 2 Jah, sageli 3 Ei, üldse mitte D03. Kuidas Te hindate oma emotsionaalset enesetunnet viimase 30 päeva jooksul?

ÜKS VASTUS

1. Väga hea 2. Hea 3. Ei hea ega halb 4. Halb 5. Väga halb 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

KÜSIDA D04-D08, KUI D03>2:

D04. Kas Te olete olnud viimase 2 nädala jooksul peaaegu iga päev püsivalt masendunud

või rusutud enamuse osa päevast?

1. Jah 2. Ei

98. Ei oska öelda

99. Ei soovi vastata D05. Kas Te olete viimase 2 nädala jooksul tundnud vähem huvi enamiku asjade vastu või

olnud vähem võimeline tundma rõõmu asjade üle, mis Teid tavaliselt rõõmustavad?

1. Jah 2. Ei 98. Ei oska öelda

99. Ei soovi vastata

D06. Kas Te olete emotsionaalsete probleemide (näiteks masenduse, huvi ja rõõmu

puudumise, ärevuse, keskendumisraskuste jms) tõttu viimase 30 päeva jooksul abi

otsinud?

ÜKS VASTUS

1. Jah 2. Ei, kuid kavatsen abi otsida 3. Ei, ning ma ei kavatse abi otsida 98. Ei oska öelda

99. Ei soovi vastata

9

KÜSIDA D07 JA D08 JUHUL, KUI D06=1 (ON ABI OTSINUD):

D07. Kellelt Te viimase 30 päeva jooksul emotsionaalsete probleemide tõttu tuge ja abi

otsisite?

VÕIMALIK MITU VASTUST

1. Perearstilt 2. Psühholoogilt 3. Psühhiaatrilt 4. Oma pereliikmelt või lähedastelt 5. Oma sõpradelt või tuttavatelt 6. Kelleltki teiselt, kellelt? __________________________ 98. Ei oska öelda

99. Ei soovi vastata

D08. Kui Te otsisite abi emotsionaalsete probleemide tõttu, siis mil määral Te enda

hinnangul saite vajalikku tuge ja abi?

ÜKS VASTUS

1. Täiesti piisavalt 2. Pigem piisavalt 3. Nii ja naa 4. Pigem ebapiisavalt 5. Täiesti ebapiisavalt 98. Ei oska öelda

99. Ei soovi vastata

OSA E. TEENUSTE VAJADUS

E01. Kas Te olete viimase 30 päeva jooksul võtnud mõne terviseprobleemi või

tegevuspiirangu tõttu regulaarselt ravimeid?

Ravimite all mõeldakse kõiki ravimeid (retseptiga ja retseptita), kuid mitte toidulisandeid

nagu vitamiinid, mineraalid jms.

1. Jah 2. Ei

E02-E21 VASTAVAD LAIEMALT KÕIK TEGEVUSPIIRANGUGA VASTAJAD (B03<3 VÕI B04-B09>1):

E02. Kas Te kasutate terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu praegu mõne lähedase

inimese või tuttava kõrvalabi? (Näiteks mõni pereliige aitab Teie eluruume koristada,

hügieenitoiminguid teha, süüa valmistada, toob Teile ravimeid, toitu või teeb muid

toimetulekuks vajalikke asju.)

1. Jah 2. Ei

E03. Kas Te saate oma terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu praegu iseseisvaks

toimetulekuks mõnda teenust riigilt, kohalikult omavalitsuselt, mõnelt asutuselt või

ettevõttelt? (Näiteks koduteenust, sotsiaaltransporti või teisi sarnaseid teenuseid.)

Teenuste all ei mõelda rahalist toetust.

1. Jah 2. Ei

10

KÜSIDA E04 JUHUL, KUI EI SAA NEID TEENUSEID PRAEGU (E03=2):

E04. Kas olete selliseid teenuseid saanud viimase 12 kuu jooksul? 1. Jah 2. Ei

KÜSIDA E05-E07 JUHUL, KUI ON SAANUD TEENUSEID PRAEGU VÕI 12 KUU JOOKSUL (E03=1 VÕI E04=1):

E05. Palun täpsustage, milliseid teenuseid Te saite (või praegu saate). Teenuste all ei mõelda rahalist toetust. __________

E06. Kas need teenused vastasid Teie vajadustele?

1. Vastasid täielikult 2. Pigem vastasid 3. Pigem ei vastanud 4. Üldse ei vastanud 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

KÜSIDA E07 JUHUL, KUI TEENUSED EI VASTANUD VAJADUSTELE (E06=3 VÕI 4):

E07. Miks need teenused ei vastanud Teie vajadustele?

__________

KÜSIDA E08 JUHUL, KUI SAAB PRAEGU LÄHEDASTELT KÕRVALABI VÕI KASUTAB AMETLIKKE

TEENUSEID (E02=1 VÕI E03=1):

E08. Järgnevalt palume Teil mõelda kogu abile, mida saate praegu kas lähedastelt või

teenustena riigilt, kohalikult omavalitsuselt või mõnelt asutuselt.

Milliste tegevuste osas ning kui sageli Te praegu kõrvalabi või teenuseid saate?

Iga päev (või

peaaegu iga päev)

Vähemalt kord

nädalas

Harvemini Mitte üldse

Ei oska öelda

1. Igapäevaste toimingute tegemiseks oma eluruumides (söögitegemine, koristamine jms)

1 2 3 4 99

2. Hügieenitoiminguteks (nt üle keha pesemine, riietumine, tualetis käimine jms)

1 2 3 4 99

3. Regulaarseteks tervisetoiminguteks (minu süstimine, minu haavade puhastamine, haavasidemete vahetamine jms)

1 2 3 4 99

4. Apteegist ravimite, poest toidu ja muude vajalike kaupade kojutoomiseks, et Te ise ei peaks seda tegema

1 2 3 4 99

5. Eluruumidest väljaspool jalgsi ise ringi liikumiseks (lähedalasuvas poes, apteegis, postkontoris jm käimine, bussipeatusesse minek jms)

1 2 3 4 99

11

6. Transpordiks kaugemal asuvatesse vajalikesse kohtadesse (nt kellegi autoga arsti juurde, poodi, apteeki sõitmine jms)

1 2 3 4 99

7. Töötamiseks või õppimiseks, s.h huviharidusega tegelemiseks

1 2 3 4 99

8. Keerulisemate või uute ülesannete lahendamiseks (nt remondi või kodumasinate paranduse korraldamine, digiallkirja andmine, aga ka uute asjade või töövahendite kasutama õppimine, uude kohta minek ja seal orienteerumine jms)

1 2 3 4 99

9. Vajalike asjade meelespidamiseks või vajalikele tegevustele keskendumiseks

1 2 3 4 99

10. Ühiskonnaelus osalemiseks (hobidega tegelemiseks, üritustel osalemiseks jms)

1 2 3 4 99

11. Muuks oluliseks tegevuseks, milliseks? ________________________________

1 2 3 4 99

Mõeldes abile, mida oma terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu saate…

KÜSIDA E09, KUI KASUTAB LÄHEDASTE KÕRVALABI (E02=1):

E09. Hinnanguliselt, kui mitu tundi nädalas Te saate kõrvalabi oma lähedastelt inimestelt või

tuttavatelt?

MÄRKIGE TUNDIDE ARV: ____

KÜSIDA E10, KUI KASUTAB AMETLIKKE TEENUSEID (E03=1):

E10. Hinnanguliselt, kui mitu tundi nädalas Te saate iseseisvaks toimetulekuks teenuseid

riigilt, kohalikult omavalitsuselt, mõnelt asutuselt või ettevõttelt?

MÄRKIGE TUNDIDE ARV: ____

E11 VASTAVAD LAIEMALT KÕIK TEGEVUSPIIRANGUGA VASTAJAD (B03<3 VÕI B04-B09>1):

E11. Kas Te vajaksite oma terviseprobleemist või tegevuspiirangust tulenevalt iseseisvaks

toimetulekuks (täiendavalt) mõnda teenust?

1. Jah 2. Ei

12

KÜSIDA E12-E13 JUHUL, KUI VAJAKS TÄIENDAVALT AMETLIKKE TEENUSEID (E11=1):

E12. Milliste tegevuste osas ning kui sageli Te täiendavalt teenuseid vajate?

Mõelge ainult neile teenustele, mida vajate juurde (lisaks praegu kasutatud teenustele).

Iga päev (või

peaaegu iga

päev)

Vähemalt kord

nädalas

Harvemini Mitte üldse

Ei oska

öelda

1. Igapäevaste toimingute tegemiseks oma eluruumides (söögitegemine, koristamine jms)

1 2 3 4 99

2. Hügieenitoiminguteks (nt üle keha pesemine, riietumine, tualetis käimine jms)

1 2 3 4 99

3. Regulaarseteks tervisetoiminguteks (minu süstimine, minu haavade puhastamine, haavasidemete vahetamine jms)

1 2 3 4 99

4. Apteegist ravimite, poest toidu ja muude vajalike kaupade kojutoomiseks, et Te ise ei peaks seda tegema

1 2 3 4 99

5. Eluruumidest väljaspool jalgsi ise ringi liikumiseks (lähedalasuvas poes, apteegis, postkontoris jm käimine, bussipeatusesse minek jms)

1 2 3 4 99

6. Transpordiks kaugemal asuvatesse vajalikesse kohtadesse (nt kellegi autoga arsti juurde, poodi, apteeki sõitmine jms)

1 2 3 4 99

7. Töötamiseks või õppimiseks, s.h huviharidusega tegelemiseks

1 2 3 4 99

8. Keerulisemate või uute ülesannete lahendamiseks (nt remondi või kodumasinate paranduse korraldamine, digiallkirja andmine, aga ka uute asjade või töövahendite kasutama õppimine, uude kohta minek ja seal orienteerumine jms)

1 2 3 4 99

9. Vajalike asjade meelespidamiseks või vajalikele tegevustele keskendumiseks

1 2 3 4 99

10. Ühiskonnaelus osalemiseks (hobidega tegelemiseks, üritustel osalemiseks jms)

1 2 3 4 99

11. Muuks oluliseks tegevuseks, milliseks? ________________________________

1 2 3 4 99

E13. Hinnanguliselt, kui mitu tundi nädalas Te oma terviseprobleemi või tegevuspiirangu

tõttu täiendavalt teenuseid vajaksite?

MÕELGE AINULT NEILE TEENUSTELE, MIDA VAJATE JUURDE (LISAKS PRAEGU KASUTATUD

TEENUSTELE).

MÄRKIGE TUNDIDE ARV: ______

13

E14-E21 VASTAVAD LAIEMALT KÕIK TEGEVUSPIIRANGUGA VASTAJAD (B03<3 VÕI B04-B09>1):

E14. Kui Te vajate praegu või peaksite kunagi vajama abi mõne alljärgneva tegevuse juures,

siis kas Te eelistate, et seda abi osutaksid Teie lähedased-tuttavad või eelistate Te

kasutada ametlikku teenust (mida osutab nt sotsiaaltöötaja)? Vastates ärge mõelge oma

majanduslikele võimalustele teenuste eest tasumiseks, vaid ainult sellele, kuidas Teil

endal oleks mugavam igapäevaste tegevustega iseseisvalt toime tulla.

Tegevus 1 – Ainult

lähedastelt ja tuttavatelt 2 – Osaliselt

lähedastelt ja tuttavatelt, osaliselt teenustena 3 – Ainult

teenustena 4 - Mul ei ole

vahet, kas abistavad lähedased- tuttavad või saan selleks vajalikke teenuseid

1. Igapäevaste toimingute tegemiseks oma eluruumides (söögitegemine, koristamine jms)

2. Hügieenitoiminguteks (nt üle keha pesemine, riietumine, tualetis käimine jms)

3. Regulaarseteks tervisetoiminguteks (minu süstimine, minu haavade puhastamine, haavasidemete vahetamine jms)

4. Apteegist ravimite, poest toidu ja muude vajalike kaupade kojutoomiseks, et Te ise ei peaks seda tegema

5. Eluruumidest väljaspool jalgsi ise ringi liikumiseks (lähedalasuvas poes, apteegis, postkontoris jm käimine, bussipeatusesse minek jms)

6. Transpordiks kaugemal asuvatesse vajalikesse kohtadesse (nt kellegi autoga arsti juurde, poodi, apteeki sõitmine jms)

7. Töötamiseks või õppimiseks, s.h huviharidusega tegelemiseks

8. Keerulisemate või uute ülesannete lahendamiseks (nt remondi või kodumasinate paranduse korraldamine, digiallkirja andmine, aga ka uute asjade või töövahendite kasutama õppimine, uude kohta minek ja seal orienteerumine jms)

9. Vajalike asjade meelespidamiseks või vajalikele tegevustele keskendumiseks

10. Ühiskonnaelus osalemiseks (hobidega tegelemiseks, üritustel osalemiseks jms)

14

E15. Kas Teie eluruumid (sh köök, vannituba, wc, elutuba jt) on kohandatud vastavalt Teie

terviseprobleemile või tegevuspiirangule?

Kohandamine tähendab eluruumis Teie tegevuspiiranguid arvestavate muudatuste

tegemist, näiteks lävepakkude eemaldamist ratastooliga läbipääsuks, vannitoas või wc-s

spetsiaalsete kõrgenduste, tõstukite või käepidemete lisamist, ning muid sarnaseid

kohandusi eesmärgiga, et saaksite oma eluruumides võimalikult hästi iseseisvalt kõigega

hakkama.

ÜKS VASTUS

1 Jah, piisavalt 2 Jah, kuid ebapiisavalt 3 Ei, kuid ma vajaksin eluruumide kohandamist 4 Ei, sest ma ei vaja eluruumide kohandamist

E16. Kas Te olete kasutanud mõnda tervishoiu- või sotsiaalhoolekande teenust

kaugteenuse vormis (telefoni-, video- või veebivestluse teel)?

ÜKS VASTUS

1. Jah, kasutan praegu 2. Jah, olen kunagi kasutanud 3. Ei kasuta, aga oleksin sellest huvitatud 4. Ei kasuta, sest ei vaja seda/ see ei huvita mind 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

E17. Kas Te kasutate mõnda järgnevat tehnoloogilist abivahendit?

MÄRKIGE KÕIK ABIVAHENDID, MIDA KASUTATE!

1. Häirenupp

2. Digitaalne ravimidosaator

3. Liikumisandur (eluruumides asuv andur, mis annab häire, kui tavapärases liikumismustris esineb kõrvalekaldeid)

4. GPS-seade asukoha tuvastamiseks

5. Koduseadmete andur (näiteks spetsiaalsed külmkapi või pliidi andurid, mis annavad märku ohtlikest olukordadest)

6. Tervisenäitajate kaugjälgimis-seadmed (nt glükoosimonitor, kodune EKG-seade, pulssoksümeeter jne.)

7. Ei kasuta ühtegi neist abivahenditest

KÜSIMUSES E18 KUVADA AINULT NEED ABIVAHENDID, MIDA KÜSIMUSES E17 EI MÄRKINUD!

E18. Kas vajaksite praegu mõnda neist abivahenditest?

MÄRKIGE KÕIK ABIVAHENDID, MIDA VAJATE!

1. Häirenupp

2. Digitaalne ravimidosaator

3. Liikumisandur (eluruumides asuv andur, mis annab häire, kui tavapärases liikumismustris esineb kõrvalekaldeid)

4. GPS-seade asukoha tuvastamiseks

5. Koduseadmete andur (näiteks spetsiaalsed külmkapi või pliidi andurid, mis annavad märku ohtlikest olukordadest)

6. Tervisenäitajate kaugjälgimis-seadmed (nt (nt glükoosimonitor, kodune EKG-seade, pulssoksümeeter jne.)

15

7. Ei vaja neist ühtegi

98. Ei oska öelda

E19 JA E20 VASTAVAD NEED VASTAJAD, KES VAJAKSID MÕNDA ABIVAHENDIT VÕI TEENUST (S.H

ELURUUMI KOHANDAMIST, KAUGEENUST), VÕI ON SAANUD SEDA EBAPIISAVALT (E11=1 VÕI E15=2

VÕI 3 VÕI E16=3 VÕI E18=1-6)::

E19. Palun mõelge kõigile abivahenditele ja teenustele (nt kodu kohandamine, tervishoiu-

või sotsiaalteenused), mida Te täiendavalt vajate. Kas Te olete viimase 30 päeva jooksul

ise pöördunud mõne alljärgneva asutuse poole selleks, et saada iseseisvaks

toimetulekuks mõnda abivahendit või teenust?

MÄRKIGE KÕIK ASUTUSED, MILLE POOLE OLETE PÖÖRDUNUD!

1. Minu elukohajärgne kohalik omavalitsus 2. Mõni teine kohalik omavalitsus 3. Sotsiaalkindlustusamet 4. Töötukassa 5. Perearst 6. Rehabilitatsiooni asutus 7. Muu asutus/ ettevõte, milline? __________________ 8. Ei ole pöördunud ühegi asutuse poole abivahendi või teenuse saamiseks

E20. Mis Te arvate, mis on kolm peamist põhjust, miks Te ei ole neid abivahendeid või

teenuseid saanud, mida täiendavalt vajate?

VALIGE KUNI KOLM PÕHJUST

1. Asutus, kuhu pöördusin, ei võimaldanud neid mulle 2. Ma ei ole teadnud, millise asutuse poole pöörduda 3. Ma ei ole abivahenditest või teenustest teadlik 4. Järjekorrad on liiga pikad 5. Mul puudub rahaline võimalus tasuda teenuste eest nõutav omaosalus 6. Mul puudub vajalikku asutusse transport 7. Mul puudub vajalikku asutusse ligipääs (ei pääse hoonesse sisse või ei saa seal ringi liikuda) 8. Ma ei pääse tegevuspiirangu või terviseprobleemi tõttu kodust välja 9. Muul põhjusel, täpsustage:_____________________ 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

E21. Kas Teie piirkonna sotsiaaltöötaja on viimase 12 kuu jooksul pöördunud Teie poole ja

tundnud huvi Teie toimetuleku vastu?

Mõeldud ei ole regulaarset abistajat, vaid omavalitsuse sotsiaaltöötajat, kes abivajadust

hindab või abi andmise otsuse teeb.

1. Jah, kuna vajasin tema abi 2. Jah, kuigi ma otseselt ei vajanud tema abi 3. Ei, kuigi oleksin tema abi vajanud 4. Ei, sest ei vajanud tema abi 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

16

VASTAVAD KÕIK:

E22. Kas Te olete viimase 3 aasta jooksul vahetanud elukohta (ehk registreerinud

elukohavahetuse rahvastikuregistris) ühest kohalikust omavalitsusest teise?

KOHALIKU OMAVALITSUSE PIIRES ELUKOHA VAHETAMINE EI LÄHE ARVESSE!

1. Jah

2. Ei

3. Muu, palun täpsustage: ________________________________

KÜSIDA E23-E26 JUHUL, KUI ON VAHETANUD ELUKOHTA (E22=1):

E23. Kas elukoha ja omavalitsuse vahetamise eesmärgiks on olnud muuhulgas ka saada

teisest omavalitsusest paremaid sotsiaalteenuseid võrreldes eelmise omavalitsusega?

1. Jah

2. Ei

99. Ei soovi vastata

KÜSIDA E24 JUHUL, KUI ON VAHETANUD ELUKOHTA PAREMATE SOTSIAALTEENUSTE SAAMISE

EESMÄRGIL (E23=1):

E24. Palun nimetage, milliste sotsiaalteenuste saamiseks Te seda tegite?

__________________________________

E25. Kas elukoha ja kohaliku omavalitsuse muutumise tõttu halvenesid teie võimalused saada teile vajalikke sotsiaalteenuseid?

1. Jah, halvenesid 2. Ei halvenenud 3. Ma ei ole viimase 5 aasta jooksul sotsiaalteenuseid vajanud

KÜSIDA E26 JUHUL, KUI VÕIMALUSED HALVENESID (E25=1):

E26. Palun kirjeldage, kuidas need võimalused halvenesid ning milliseid teile vajalikke sotsiaalteenuseid Te enam ei saanud?

__________________________________

E27 KÜSIDA KÕIGILT OMA KODUS ELAVATELT (A08=1) TEGEVUSPIIRANGUGA VASTAJATELT, KES

ON KAS OLULISELT PIIRATUD (B03=1) VÕI KELLEL ESINEB VÄHEMALT ÜHES VALDKONNAS

TÕSISEID RASKUSI VÕI EI TULE ÜLDSE TOIME (B04-B09>2):

E27. Kui tõenäoline on, et Teil võib järgmise 12 kuu jooksul olla vaja ööpäevaringset

hooldust väljaspool kodu (hooldekodus), isegi kui praegu kasutate kodus ravimeid,

abivahendeid või kõrvalabi?

ÜKS VASTUS

1. Võin vajada ajutist ööpäevaringset hooldust hooldekodus 2. Võin vajada alalist ööpäevaringset hooldust hooldekodus 3. Tõenäoliselt ei vaja ei seda teenust 98 Ei oska öelda 99 Ei soovi vastata

17

KÜSIDA E28 JUHUL, KUI ARVAB, ET VÕIB VAJADA ÖÖPÄEVARINGSET HOOLDUST HOOLDEKODUS

(E27=1 VÕI 2):

E28. Kas sooviksite asuda hooldekodusse, kui peaksite ööpäevaringset hooldust vajama?

1. Jah

2. Ei (sooviksin elada kodus)

99. Ei oska öelda

VASTAVAD KÕIK:

E29. Millistest allikatest Te olete seni saanud infot tegevuspiiranguga inimestele mõeldud

abivahendite ja hooldusteenuste kohta?

VÕIMALIK MITU VASTUST

1. Kohalikust omavalitsusest 2. Sotsiaalkindlustusametist 3. Arstilt, perearstilt või tervishoiuasutusest 4. Töötukassast 5. Meediast (internet, raadio, televisioon, ajalehed) 6. Pereliikmetelt 7. Lähedastelt või tuttavatelt 8. Mujalt __________________ 9. Pole antud teemal infot saanud 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

E30. Kui palju on Teil lähedasi inimesi, kellega Te saate arvestada, kui Teil on mõni raske

isiklik probleem?

ÜKS VASTUS

1. Mitte ühtegi 2. 1 kuni 2 3. 3 kuni 5 4. Rohkem kui 5 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

E31. Juhul, kui peaksite vajama tuge iseseisvaks toimetulekuks (nt abi transpordiga,

toiduainete ja ravimite kohaletoimetamisega vms.), siis kui suurt tuge saaksite Te oma

kohalikult kogukonnalt? Mõeldud on inimesi, kellega Te elate kas samas piirkonnas,

külas, asulas, linnaosas või linnas, kellega Te läbi käite ning keda Te ise peate oma

kogukonnaks.

ÜKS VASTUS

1. Väga suurt tuge 2. Mõningat tuge 3. Ei saaks üldse tuge 4. Mul ei ole sellist kohalikku kogukonda 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi vastata

18

OSA H. MAJANDUSLIK TOIMETULEK

Oleme jõudnud küsitluse viimase teemani, milleks on inimeste majanduslik toimetulek.

H01. Millisesse vahemikku jääb Teie isiklik netosissetulek ühes kuus, arvestades kõiki

sissetulekuallikaid?

Netosissetuleku moodustavad Teie kõik tulud (nt palk, ettevõtlusest või rendilt saadud

tulud, pension, toetused vms.), millest on maha arvutatud riiklikud maksud (nt tulu-,

sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks).

ÜKS VASTUS

1. Kuni 400 eurot 2. 401-600 eurot 3. 601-800 eurot 4. 801-1000 eurot 5. 1001-1500 eurot 6. 1501-2000 eurot 7. üle 2000 euro 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi avaldada

H02. Kuidas Te hindate oma isiklikku rahalist toimetulekut? Kas …

ÜKS VASTUS

1. raha jääb ka säästudeks 2. raha on piisavalt, et toime tulla 3. kuidagi tulen toime 4. raha ei piisa vältimatute kulutuste tarbeks 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi avaldada

H03. Palun öelge hinnanguliselt, mitu eurot kuus kulub Teil iseenda tarbeks järgnevale:

KUI KULUTUS PUUDUB, KIRJUTAGE NULL (0).

1 enda ravimitele (aga mitte toidulisanditele) ______ eurot/ kuus

2 KÜSIDA KUI VASTAJAL ON TEGEVUSPIIRANG (B03<3 VÕI B04-B09>1): abivahenditele, s.h hooldusvahenditele (kui neid kasutate) _____ eurot/ kuus

3 transpordikuludele arsti juurde, ravi- või hooldusasutusse _______ eurot/ kuus

4 KÜSIDA KUI E03=1: kõrvalabi või teenuste eest tasumiseks _______ eurot/ kuus

KÜSIGE H04-H05 KUI VASTAJA LEIBKONNAS ON LISAKS TEMALE TEISI LIIKMEID (A21> 1):

H04. Millisesse vahemikku jääb Teie leibkonna kogu netosissetulek ühes kuus?

Selle arvutamiseks liitke kõigi oma leibkonnaliikmete netosissetulekud. Leibkonna netosissetuleku moodustavad Teie leibkonnaliikmete kõik tulud (nt palk, ettevõtlusest või rendilt saadud tulud, pension, toetused vms.), millest on maha arvutatud riiklikud maksud (nt tulu-, sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks).

ÜKS VASTUS

1. Kuni 400 eurot 2. 401-600 eurot 3. 601-800 eurot 4. 801-1000 eurot 5. 1001-1500 eurot

19

6. 1501-2000 eurot 7. 2001- 2500 eurot 8. 2501-3000 eurot 9. 3001-3500 eurot 10. 3501-4000 eurot 11. üle 4000 euro 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi avaldada

H05. Kui Te mõtlete kogu oma leibkonna rahalisele toimetulekule, siis kas see on Teie

arvates…

ÜKS VASTUS

1. täiesti rahuldav 2. pigem rahuldav 3. pigem ebarahuldav 4. täiesti ebarahuldav 98. Ei oska öelda 99. Ei soovi avaldada

H06. Kas Te soovite midagi täiendavalt lisada või kommenteerida?

____________

KUTSEKIRI:

Lugupeetud vastaja,

Kutsume Teid osalema uuringus „Elanikkonna tegevuspiirangud ja hooldusvajadus“. Uuringut

rahastab Sotsiaalministeerium ning seda viib läbi Turu-uuringute AS. Uuringu on kooskõlastanud

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee ja Andmekaitse

Inspektsioon.

Uuringu eesmärk on selgitada, milline on Eesti elanike füüsiline ja vaimne tervis, kui paljudel esineb

tervisest tulenevaid tegevuspiiranguid ning millist abi igapäevaseks toimetulekuks vajatakse. Uuringu

tulemuste alusel hindab Sotsiaalministeerium sotsiaalteenuste vajadust elanikkonnas ning töötab välja

edasised tegevussuunad.

Olete uuringu valimisse sattunud Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga, mis tagab selle, et valimis

on esindatud inimesed erinevatest Eesti piirkondadest. Kokku küsitletakse umbes 10 000 inimest. Teie

isikuandmeid ei seota Teie poolt küsitluses antud vastustega. Täpsem info isikuandmete töötlemise

ning andmekaitse kohta on leitav siit: VEEBILEHE AADRESS.

Uuringus on oodatud osalema vähemalt 16-aastased Eesti elanikud, sh ka need inimesed, kellel

terviseprobleeme pole!

Uuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringus osalemiseks palume Teil täita küsimustiku veebis.

Küsimustiku täitmine võtab aega keskmiselt 12-15 minutit (kui Teil esineb tegevuspiiranguid,

esitatakse Teile lisaküsimused ning vastamine võib võtta aega mõnevõrra kauem). Uuringule vastanute

vahel loositakse välja auhinnad (SISU TÄPSUSTUB).

Küsimustik avaneb siit: LINK

Palume täita küsimustiku hiljemalt KUUPÄEV. Kui Te ei saa/soovi küsimustikule veebis vastata, võib

Teiega /AEG/ ühendust võtta Turu-uuringute AS-i küsitleja, et viia läbi telefoni-intervjuu. Juhul, kui

Te selles uuringus osaleda ei soovi, saate oma keeldumisest anda märku siin: KEELDUMISE LINK

Uuringu kohta saab täiendavat infot veebilehelt VEEBILEHE AADRESS/ , e-maili aadressilt

[email protected], ja telefonilt 585 29 703.

Loodame, et nõustute selles uuringus osalema ning et see on Teie jaoks meeldiv ja huvitav!

Ette tänades,

Küsitlusjuht Kaja Södor (tel. 585 29 703, e-mail: [email protected])

ANKEEDI ALGUSESSE (TEKST AVANEB ANKEEDI LINGILE VAJUTADES):

Uuringu „Elanikkonna tegevuspiirangud ja hooldusvajadus“ eesmärk on selgitada, milline on Eesti

elanikkonna füüsiline ja vaimne tervis, kui paljudel elanikest esineb tervisest tulenevaid

tegevuspiiranguid ning millist abi igapäevaseks toimetulekuks vajatakse. Uuringut rahastab

Sotsiaalministeerium ning seda viib läbi Turu-uuringute AS.

Uuringus osalemine on vabatahtlik. Küsimustikule vastates on Teil õigus jätta vastamata Teie jaoks

ebamugavatele küsimustele või küsitlus katkestada. Samuti on Teil võimalik taotleda oma vastuste

kustutamist uuringu andmebaasist pärast küsitluse toimumist (kuni 30.08.2025) teavitades sellest

uuringu küsitlusjuhti kirjalikult ([email protected]). Peale märgitud kuupäeva valimisse võetud

inimeste kontaktandmed kustutatakse, mistõttu pole vastajate tuvastamine enam võimalik.

Olete uuringu valimisse sattunud Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga. Sotsiaalministeeriumi

volitusel töötleb antud uuringu läbiviimise raames isikuandmeid Turu-uuringute AS. Selles uuringus

kasutatakse Teid otseselt tuvastada võimaldavaid andmeid (e-maili aadress ja telefoninumber) ainult

Teile uuringukutse saatmiseks ning vajadusel hilisemaks kontaktivõtuks telefoni teel, et viia läbi

intervjuu. Uuringu andmebaasis on need andmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on

pseudonüümitud. Isikuandmed hävitatakse hiljemalt 30.08.2025, pärast mida muutuvad

küsitlusandmed anonüümseteks. Uuringu tellijale (Sotsiaalministeeriumile) edastatakse andmed

anonümiseeritult. Uuringu tulemused avalikustatakse statistilise kokkuvõttena 2025. aasta lõpus

Sotsiaalministeeriumi veebileheküljel https://sm.ee/uudised-ja-pressiinfo/uuringud-ja-

statistika/labiviidud-uuringud

Uuringu kohta saab infot veebilehelt VEEBILEHE AADRESS/ , e-maili aadressilt kaja@turu-

uuringute.ee, ja telefonilt 585 29 703.

Uuringus osalemise eeltingimuseks on Teie kinnitus sellele, et olete uuringu eesmärkide ja

metoodikaga tutvunud ning nõustute oma isikuandmete töötlemisega.

MÄRKIGE RISTIGA:

[ ] Kinnitan, et olen tutvunud eeltoodud infoga, olen teadlik uuringu eesmärkidest ja metoodikast (sh

sellest, et uuringu käigus töödeldakse minu isikuandmeid) ning olen nõus uuringus osalema.

[ ] Ma ei ole nõus oma isikuandmete töötlemisega ega soovi uuringus osaleda

TELEFONIPÖÖRDUMISE TEKST:

Tere päevast/õhtust!

Ma helistan Teile uuringufirmast Turu-uuringute AS. Minu nimi on ....

Viime Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse

uuringut. Uuringu eesmärk on selgitada, milline on Eesti elanike füüsiline ja vaimne tervis, kui paljudel

esineb tervisest tulenevaid tegevuspiiranguid ning millist abi igapäevaseks toimetulekuks vajatakse.

Uuringus on oodatud osalema vähemalt 16-aastased Eesti elanikud, sh ka need inimesed, kellel

terviseprobleeme pole. Uuringu on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute eetikakomitee ja Andmekaitse Inspektsioon.

Teie telefoninumber on valimisse sattunud Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga.

Rahvastikuregistrist saadud kontaktandmeid kasutame ainult kontaktivõtuks ning neid ei seota

küsitluses antud vastustega. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringu küsimustele vastamine võtab

aega keskmiselt 15 minutit. Kui Teil esineb tegevuspiiranguid, küsitakse nende kohta pisut täpsemalt

ning vastamine võib võtta mõnevõrra kauem.

Uuringu tulemused avalikustatakse 2025. aasta lõpus Sotsiaalministeeriumi veebileheküljel sm.ee

rubriigis Läbiviidud uuringud. Täpsemat infot selle uuringu kohta leiate Turu-uuringute AS-i

veebilehelt turu-uuringute.eu

Kas Teil on hetkel aega ja olete nõus selles uuringus osalema?

 Jah

 Ei

KUI JAH:

Kui mõni küsimus on Teie jaoks ebamugav, võite jätta neile vastamata. Samuti on Teil igal hetkel

õigus vastamine katkestada.

1

Lisa nr 4

Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine

Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu 2025 (edaspidi – uuring)

andmetöötluse eesmärk, seaduslikud alused, andmesubjektide ring, andmete töötlemise

protsessid ja osapooled ning tulemid on detailselt kirjeldatud teadusuuringu taotluses.

Sotsiaalministeeriumi kui uuringu tellija ja vastutava töötleja hinnangul ei toimu kavandatava

elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu 2025 raames füüsiliste isiklike

aspektide süstemaatilist või ulatuslikku hindamist, mis põhineb automaatsel isikuandmete

töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ning ei tehta sellisel hindamisel või andmeanalüüsil

põhinevaid otsuseid, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt

mõjutavad oluliselt füüsilist isikut.

Isiku otsest tuvastamist võimaldavad valimiandmed (andmekoosseis taotluse punktis 9.2)

pärib Turu-uuringute AS volitatud töötlejana rahvastikuregistrist. Need ei sisalda eriliigilisi

tunnuseid, vaid on mõeldud valimiisikutega kontakteerumiseks. Eriliigiliste isikuandmete

töötlemine toimub vaid selleks nõusoleku andnud inimeste puhul. Ehk andmestik, mis

sisaldab ka eriliigilisi andmeid, tekib vaid küsimustikule (taotluse lisa 1) vabatahtlikult

vastanud inimeste vastustest, kellele omistatakse uuringu tulemuste andmebaasis

universaalne ID number (nn UID). Sellised andmed uuringu tulemuste andmebaasis ei ole

isiku otsest tuvastamist võimaldavad. Pärast küsitlustööde läbiviimist ja küsitluse aluseks

olnud valimiandmebaasi kustutamist ei ole võimalik uuringuga kogutud pseudonüümitud

andmeid enam ka nn koodivõtmega konkreetse isikuga tagantjärgi kokku viia. Protsessi

detailne kirjeldus on toodud taotlus punktis 4 (viimane lõik).

Uuringu andmetöötluse, s.h isikuandmete töötlemise riskid on maandatud kõigi osapoolte

poolt (Rahvastikuregister, Turu-uuringute AS, Sotsiaalministeerium) selleks vajalike

turvameetmete igapäevase rakendamise kaudu. Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise

organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus on lisatud taotlusele

(Lisa 5). Rahvastikuregistri ja Sotsiaalministeeriumi puhul rakenduvad nende asutuse

infoturbe ja andmetöötluse reeglid, mis laienevad neis asutuses kõigi tööülesannete täitmisele.

Töötajad on teadlikud turvalise andmeedastuse reeglitest ja võimalustest, kõiki andmeid

töödeldakse üksnes õiguslikul alusel eesmärgipärasuse, minimaalsuse jt põhimõtteid

rakendades.

Hinnates isikuandmete töötlemise toimingutega kaasnevaid võimalikke ohte (art. 35 lg 7 p. c)

on võetud arvesse kirjeldatud andmetöötlemise iseloomu, ulatust ja konteksti. Valitud on

turvameetmed ohtude haldamiseks, jääkrisk on madal. Isikuandmeid ei väljastata

kolmandatele isikutele, keda ei ole taotluses määratletud, välja arvatud intsidentide ja

pöördumiste menetlemiseks vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele. Logiandmeid

töödeldakse vaid tuvastamaks kõrvalekaldeid normaalsest tööprotsessist ja vajadusel

intsidendi menetlemiseks.

Riski nimetus Riski

tõe-

näosus

Riski

mõju

Riski

tase

Lisamärkused Ettepanek riski

maandamiseks

Moodustatud

isikuandmete

kogumile

pääsevad ligi

1 2 Madal Isikustatud andmeid

ei tohi kasutada kogu

organisatsioonis, vaid

Ametijuhendites ja asutuste

põhimäärustes on kirjeldatud

isikute tegevused, s.h

konfidentsiaalsuskohustused

2

volitamata

töötajad

(väljaspoolt

organisatsiooni)

üksnes kindlate

eesmärkide

saavutamiseks selleks

volitatud isikute poolt

ja kooskõlas isikule

määratud

tööülesannete

täitmiseks.

seoses isikuandmete töötlusega,

kui töötajale on vastav

tööülesanne määratud.

Avaliku sektori töötajad on

läbinud andmekaitsealase

koolituse ja eksami.

Moodustatud

isikuandmetele

kogumile

pääsevad ligi

volitamata

kolmandad

isikud

1 3 Madal Andmete töötleja

peab tagama

organisatsiooniliste ja

turvameetmete kaudu

andmete töötlemise

riskide maandamise

(vt meetmete selgitusi

lisaks).

Tagada ligipääsuhalduse

süsteemide abil juurdepääs

andmetele üksnes selleks

volitatud isikutele (tehnilised

meetmed, korralduslikud

meetmed ja juhised).

Lisaks, kõigi andmete

edastamine toimub failidena

vaid krüpteeritud kujul, mille

saab avada vaid kokkulepitud,

konkreetseks isikuandmete

töötlemiseks volitatud töötaja.

Moodustatud

isikuandmete

kogumi volitatud

töötleja töötleb

isikuandmeid

puudulikul alusel

0 2 Madal Kui vastutav töötleja kasutab volitatud töötleja teenuseid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 28 lõigete 2 ja 4 tähenduses, peab selleks olema isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 28 lõike 3 tingimustele vastav õigusakt või leping (nt ka riigihange)

Uuringu lõpliku lähteülesande

alusel sõlmib vastutav töötleja

volitatud töötlejaga

hankelepingu, milles esitatakse

kõik asjakohased tingimused

isikuandmete kaitse üldmääruse

artikli 28 lõikes 3 sätestatust

lähtudes või lepitakse muul moel

täpsem andmevahetus kokku

(lähtudes teaduruuringu

taotluses kirjeldatud

eesmärkidest, tingimustest ja

protsessidest).

Kuna tegemist on andmete töötlusega teatud perioodil, peale isikuandmed kustutakse, on

mõju isikuandmetele ajutise iseloomuga (kasutusse jääb vaid uuringu tulemuste andmestik).

Andmete edastamine osapoolte vahel toimub ainult krüpteeritud kujul, samuti on

andmevahetuseks õigustatud osapooled ja isikud eelnevalt määratud. Seetõttu võib pidada

vähetõenäoliseks, et andmesubjekti isikuandmed saavad kättesaadavaks kolmandatele

isikutele ning et tekiks varalise või mittevaralise kahju realiseerumise reaalne oht.

Arvestades rakendatud meetmeid on isikule tekkiva võimaliku füüsilise, varalise või

mittevaralise kahju (nt maine kahju, rahaline kahju, identiteedivargus või –pettus,

diskrimineerimine (pp. 75) tekkimise tõenäosus vähetõenäoline.

Kokkuvõtvalt hindab uuringu tellija, et riskid on maandatud ja rakendatud meetmete

tulemusena ei teki andmesubjekti õigustele suurt ohtu isikuandmete kaitse üldmääruse

(2016/679/EU) artikkel 35 lõike 1 tähenduses.

Lisa 3

Isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste

turvameetmete kirjeldamise ankeet

Turu-uuringute AS

1. Töövahendite ja infovara turve Eesmärk: ruumide ja seadmete turvalisuse tagamine

1.1 Kas ligipääs isikuandmete töötlemise

ruumidesse on tagatud juhendite,

eeskirjade, korralduste ja käskkirjade

järgimisega ning ligipääsu andmist,

võtmist ja muutmist fikseeritakse

kirjalikult?

On reguleeritud töölepingus, spetsiaalset

kanderaamatut pääsu andmise, võtmise ja muutmise

kohta ei peeta.

1.2 Kuidas on reguleeritud koristaja(te)

ja/või tehniliste töötajate pääs

isikuandmete töötlemise ruumidesse?

Neile võimaldatakse juurdepääs ruumidesse

töövälisel ajal, kuid neil puudub võimalus

isikuandmetele ligi pääseda. Nendega on sõlmitud

konfidentsiaalsuskohustuse leping

1.3 Kas isikuandmete töötlemise ruumide

kohta kehtib alati nn „suletud uste ja

akende poliitika“ (st ruumi uksed on

lukustatud ning aknad on suletud, kui

kedagi ruumis ei viibi, sh ka hetkelisel

väljumisel)?

Jah, alati

1.4 Millega tagatakse, et vastuvõturuumist

ning teistest avalikest ruumidest

puudub pääs ilma volituseta isikutel

isikuandmete töötlemiseks

kasutatavatesse ruumidesse?

Tööruumide lukustamisega (kui oma personali sees

ei ole, siis kindlasti lukus)

Läbipääsu kontrollsüsteem (koodlukk) või

distantsilise läbipääsu süsteemi (puutevaba

(kiip)kaart) rakendamisega

1.5 Kas ruumid, kus töödeldakse

isikuandmeid on varustatud

valvesignalisatsiooniga ning on

kontrolli all ka peale tööaja lõppu?

Jah

1.6 Kas ruumid, kus töödeldakse

isikuandmeid, on varustatud

tuletõrjesignalisatsiooniga?

Jah, tuletõrjesignalisatsioon on olemas

2. Dokumentide ja andmekandjate turve Eesmärk: ära hoida andmete omavoliline lugemine, kopeerimine ja muutmine

2.1 Milliseid andmekandjaid Te

kasutate isikuandmete töötlemisel?

Valida võib mitu vastusevarianti

Failid arvuti/serveri kõvakettal – digitaalkujul

andmekandjad

2.2 Kus ja kuidas hoitakse

isikuandmetega paberdokumente?

Paberkujul ei hoitagi, kõik on digitaalne

2.3 Kus ja kuidas hoitakse

isikuandmetega teisaldatavaid

andmekandjaid (CD/DVD, USB

mälupulk, mälukaart, väline

kõvaketas vms)?

Neid ei kasutata

2.4 Kas kasutate viirus- ja

nuhkvaratõrje programme?

Viiruste ja nuhkvara avastamiseks/tõkestamiseks

kasutatakse spetsiaaltarkvara, mis tagab rünnete ja

viiruste efektiivse tuvastamise

WIN 10 Defender, C-cleaner, Vanematel masinatel

Avirat

2.5 Sisevõrgu kaitse Internetiga või

kolmanda poole võrguga on

tagatud …..

Ruuteri või tulemüüri kasutamisega

Sisevõrgu segmenteerimisega (parema kontrolli ja

viiruste/rünnete kaitstuse tagamiseks)

2.6 Kas on olemas infosüsteemi

andmete varukoopiate tegemise

alane strateegia?

Jah, varukoopiaid tehakse regulaarselt

3. Infosüsteemi turve Eesmärk: kasutusõiguste määratlemine ja kontroll ning kasutajate autentimine ja toimingute logimine

3.1 Te töötlete digitaalkujul

isikuandmeid………

Märkige ära kõik vastusevariandid,

mis Teie süsteemi kohta kehtivad

Lokaalses võrgus ja kogu süsteem asub tervenisti (sh

server, töökohaarvutid ja võrguseadmed) TU AS

kontrolli all asuvates tööruumides – toimub regulaarne

varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid

pidi asutusest väljaspool asuvasse virtuaalserverisse.

Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte

töötlemiseks). Isikustatud andmeid töödeldakse ainult

lokaalses arvutis. Isikustatud andmed on lokaalses

arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul

ajamomendil on andmefail alati krüpteeritud ja

ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti

BIOS ei käivitu ilma salasõna kasutamata, teine aste –

kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas

aste – isikustatud andmefail on krüpteeritud

registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda

turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest

lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse screensaver,

mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on

isikustatud andmefail alati ise ka salasõnaga kaitstud.

3.2 Millise rakendustarkvaraga Te

isikuandmeid töötlete?

(Palume esitada informatsiooni,

mis puudutab vaid isikuandmete

töötlemist)

Kasutusel on laiatarbetarkvara (teksti- ja

tabeltöötlustarkvara, nt MS Word, MS Excel, SPSS,

LibreOffice jms)

3.3 Kas on tagatud digitaalsete

isikuandmete algandmete kaitse, st

usaldatavuse?

Lisaks punktis 3.1 kirjeldatule tagatakse

andmetöötlustarkvaraga ja veebirakendusega, mis

peavad arvet (juurdepääsu logi) selle üle, kes andmeid

lisas, muutis, vaatas või kustutas.

3.4 Kas süsteemi sisenemiseks ehk

kasutaja autentimiseks kasutatakse

turvamehhanisme?

Jah, selleks on iga kasutaja personaalne kasutajanimi ja

parool

3.5 Kas kasutusel on paroolkaitse

reeglid?

Jah, kehtivad paroolikaitse reeglid

3.6 Kas on kindlaks määratud,

millistele andmetele omavad

erinevad kasutajad ligipääsuõigust?

Jah, süsteemikasutajal on juurdepääs ainult tööks

vajalikele andmetele

3.7 Kas on tagatud infosüsteemiga

ühenduse katkemine, kui seda

teatud aja vältel ei kasutata (nt 5

minuti jooksul)?

Jah

3.8 Kas on tagatud, et infosüsteem ei

võimalda uusi sisenemiskatseid ja

lukustab kasutajatunnuse, kui

ebaõnnestunud sisenemiskatsete

arv ületab teatud piiri (nt kui on

parooli sisestatud 3 korda valesti)?

Jah

3.9 Kas ja kuidas rakendate kaugtööd? Kaugtööd rakendatakse ja selleks kasutatakse turvatud

kanaleid

3.10 Kas isikuandmete andmehõiveks

kasutate pilvandmetöötlust?

Jah kasutame pilve, aga seda vaid andmete

varundamiseks, mitte töötlemiseks.

Kui kasutate pilvandmetöötlust

3.11 Mis tüüpi pilvetöötlemist te

kasutate?

Avaliku pilve ja privaatpilve kombinatsioon

3.12 Millist pilvandmetöötluse liiki

kasutatakse?

Pilveteenuse pakkuja haldab nii riistvara,

operatsioonisüsteemi kui rakendust. TU AS kasutab

pilveteenust ainult andmete varundamiseks. Isikustatud

andmete töötlus toimub ainult TU AS lokaalsetes

arvutites.

3.13 Kuidas on reguleeritud teenuse

kasutaja (vastutav töötleja) ehk Teie

ja teenuse pakkuja (volitatud

töötleja) suhe?

Lepinguga, sh EULA (end-user license agreement ehk

lõppkasutaja litsentsileping)

3.14 Nimetage pilvandmetöötluse

teenuse pakkuja asukoha riik.

Iirimaa, Rootsi kuningriik

3.15 Kas pilvandmetöötluse pakkuja

tagab piisava andmekaitse taseme

(vt taotluse küsimus 9)?

Pilvetöötluse pakkuja tagab piisava taseme.

4. Turvameetmed andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate

transportimisel Eesmärk: vältida isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist ning saada teada, millal, kellele

ja millised isikuandmed edastati

4.1 Millisel kujul Te isikuandmeid

kolmandatele osapooltele edastate?

Krüpteeritud andmed (digitaalkujul) nende

edastamisega üle turvatud võrgu, selleks on loodud

vastav juurdepääsuliides

4.2 Kuidas isikuandmeid sisaldavaid

paberdokumente ja teisaldatavaid

andmekandjaid transporditakse (nt

töötlemiskoha muutumisel,

kolimisel või erinevate

töötlemiskohtade vahel vms)?

Neid ei transpordita

4.3 Kuidas peate arvet, kellele, millal ja

milliseid isikuandmeid edastate?

Andmete edastamise kohta infosüsteemist peetakse

vastavat automaatset logi, kus nähtub üheselt, kellele ja

millisel põhjusel on andmeid edastatud (nt kasutusel

oleva tarkvara kaudu andmete edastamisel)

5. Turvapoliitika Eesmärk: organisatsiooni töökorraldus, mis võimaldab täita infoturbemeetmeid (varundamine, hävitamine, siseeskirjade

kehtestamine ja töötajate vastav koolitamine)

5.1 Millisele andmekandjale või

süsteemile Teie infosüsteemi

isikuandmetest varukoopia

tehakse?

Incremental backup koos erinevate versioonide

haldusega, Amazon Iirimaal asuvates serverites

5.2 Kuidas on korraldatud varundatud

andmete (koopiate) turvaline

hoidmine?

Varukoopia asub Amazoni Iirimaal asuvates serverites

(S3)

5.3 Kuidas Te hävitate isikuandmeid

sisaldavaid paberdokumente?

Paberdokumente ei töödelda

5.4 Kas Teie asutusel on tegevuskava,

juhuks kui infosüsteemi

(andmekogu) töö on häiritud või on

katkenud pikemaks perioodiks (üle

24 tunni) ning kas on olemas

infosüsteemi töö (andmekogu

algseisu) taastamise kava?

Jah

6. Muud

6.1 Kinnitan, et meil on infosüsteemidesse autentimise ja isikuandmetele

juurdepääsu reguleerimise juures võetud aluseks töötajate tööülesanded

ning töötajatel puudub ligipääs oma tööülesannete täitmiseks

mittevajalikele isikuandmetele

Jah

6.2 Kinnitan, et organisatsioonis peetakse arvestust isikuandmete töötlemisel

kasutatavate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides seadme nimetuse,

tüübi, asukoha, seadme valmistaja nime ning tarkvara nimetuse, versiooni,

valmistaja nime ja kontaktandmed

Jah

6.3 Kinnitan, et olen teadlik sellest, et pilvandmetöötluse kasutamisel tuleb

vajadusel taotleda Andmekaitse Inspektsioonilt luba isikuandmete

edastamiseks ebapiisava andmekaitse tasemega riiki

Jah

6.4 Kinnitan, et meil ei säilitata isikuandmeid kauem, kui näevad ette

õigusaktides sätestatud säilitustähtajad. Juhul, kui õigusaktides

organisatsiooni poolt töödeldavatele isikuandmetele säilitamise tähtaegu ei

ole määratud, ei säilitata isikuandmeid kauem kui hetkeni, millal on

isikuandmete algse kogumise eesmärk saavutatud

Jah

6.5 Kinnitan, et meil tehakse kõikvõimalik tagamaks kogutud isikuandmete

õigsus ja viimane seis. Juhul, kui organisatsiooni töötajatele saab teatavaks

asjaolu, et kõik või osa organisatsiooni valduses olevatest isikuandmetest on

ebaõiged, suletakse ebaõiged isikuandmed ning võetakse viivitamatult

kasutusele vajalikud abinõud ebaõigete isikuandmete täiendamiseks ja

parandamiseks

Jah

6.6 Kinnitan, et ebaõigete isikuandmete täiendamise või parandamise korral

säilitatakse ka ebaõiged isikuandmed märkusega nende kasutamise aja

kohta. Isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, suletakse kuni

isikuandmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete

väljaselgitamiseni

Jah

6.7 Kinnitan, et isikuandmete parandamise korral teavitatakse viivitamata

kolmandaid isikuid, kellelt isikuandmed saadi või kellele isikuandmeid

edastati, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt

suuri kulutusi

Jah

6.8 Kinnitan, et kõikide isikutega (füüsilised-, juriidilised- ja avalik-õiguslikud

juriidilised isikud), kes pääsevad või võivad pääseda ligi isikuandmetele, on

sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping või konfidentsiaalsuskohustuse

nõue on mõne muu dokumendi lahutamatuks osaks (töölepingu vms)?

Jah

6.9 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel

isikuandmetega on tutvunud kõikide isikuandmete kaitset puudutavate

õigusaktide ja dokumentidega

Jah

6.10 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel

isikuandmetega on läbinud infoturbealase koolituse

Jah

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring 2025

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Jah

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

[email protected]

Isikuandmeid töötleb

volitatud töötleja

Turu-uuringute AS:

andmekaitsespetsialisti

kontakt: Tõnis Stamberg

(tel. 566 000 49, e-post:

[email protected])

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei ole, aga taotlus

eetikakomiteele on

esitatud

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Jah, seejuures

andmesubjekti eriliiki

andmete töötlemine

toimub tema nõusolekul.

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

70001952

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Tiina Linno

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika

osakonna analüütik

[email protected], Tel 52 83118

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Sotsiaalministeerium antud uuringu raames

isikuandmeid ei töötle.

Isikuandmed liiguvad registripidajalt

krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale

(Turu-uuringute AS). Andmete töötlemine

toimub volitatud töötleja ruumides (Pärnu mnt.

102, A-korpus, 11312 Tallinn).

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Turu-uuringute AS

10220984

Pärnu mnt 102, A-korpus, 11312 Tallinn

Vaike Vainu

Uuringu projektijuht

Turu-uuringute AS

https://turu-uuringute.eu/

[email protected], Tel +372 5852 9709

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse sea-

duse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi

ministeeriumide ülesandeks oma valitse-

misalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse

ning selle finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna

piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille §

67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valit-

semisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaal-

hoolekande ning pensionisüsteemi kavanda-

mine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüs-

teemide piiriülene koordineerimine, laste õi-

guste tagamine ja heaolu edendamine, puu-

dega inimeste elukvaliteedi edendamine ja

sellealase tegevuse koordineerimine, rahva

tervise kaitse, tervisehoid ja tervisesüsteemi

arendamine, ravikindlustus, ravimid ja me-

ditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide

eelnõude koostamine.

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministee-

riumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse

20.03.2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalminis-

teeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimää-

rus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on minis-

teeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õi-

gusaktides sätestatud pädevuse piires korral-

dus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalve-

toimingute tegemine oma valitsemisalas,

lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud

ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest

eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis

sätestatud osakondade põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis on osakondade põ-

hiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 6 sätes-

tatud, et analüüsi ja statistika osakonna põ-

hiülesanne on luua eeldused ministeeriumi

poliitikakujundamise protsessi teadmistepõ-

hisusele, et tagada objektiivne ülevaade ter-

vise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja ra-

kendatud või kavandatava poliitika mõju-

suse.

5. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 kohaselt

loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva rii-

givõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse

poliitika kujundamise eesmärgil. Nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õi-

gus teha päringuid teise vastutava või volita-

tud töötleja andmekogusse ning töödelda

saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspekt-

sioon kontrollib enne nimetatud isikuand-

mete töötlemise algust käesolevas paragrah-

vis sätestatud tingimuste täitmist.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmete töötlemise eesmärk on küsitlusuuringu teel saada ülevaade Eesti 16-aastaste ja

vanema elanikkonna tegevuspiirangutest ja hooldusvajadusest, sh kasutatavatest teenustest ning

teenuste ja abivahendite vajadustest. Küsitlusuuringu läbiviimise vajaduse tingib muude

andmeallikate (sh registriandmete) piiratus nimetatud valdkondades. Registriandmed (ametlikult

tuvastatud puude, töövõimekao või vähenenud töövõime esinemise kohta) annavad

tegevuspiirangute esinemisest ja vastavalt ka kõrvalabi, s.h hooldusvajadusest elanikkonnas vaid

osalise pildi, mistõttu on antud teemal läbi viidud ka küsitlusuuringuid, millest viimane

(põhjalikum) toimus aastal 2020.

Kavandatav uuring on seega jätku-uuring, mille eesmärgiks seekord on analüüsida uuringuga

kogutavaid andmeid täpsemalt Eesti piirkondlikes lõigetes (s.h võimalusel maakondade võrdluses).

Võrreldes 2020. aasta uuringuga on 2025. aasta uuring seetõttu kavandatud lühema ankeedi, kuid

oluliselt suurendatud valimiga, et saavutada esinduslik valimi suurus ka maakondades ning täpsem

ülevaade neis elavate tegevuspiiranguga inimeste osas. Elanikkonna suhtes esinduslik uuring

eeldab küsitlusmeetodi kasutamist, mis omakorda eeldab usaldusväärseima tulemuse saamiseks

osaliselt isikupõhise valimi kasutamist Rahvastikuregistri baasil. Selleks taotleme käesolevaga

Andmekaitse Inspektsiooni luba Rahvastikuregistri andmete kasutamiseks valimi moodustamise ja

uuringukutsete saatmise eesmärgil.

Metoodika ülevaade Andmekogumine on kavas läbi viia läbi kiiruuringutena Sotsiaalministeeriumi ja Turu-uuringute

AS-i vahel 31. oktoobril 2023 sõlmitud raamlepingu nr. 1.8-2/2282-1 raames (allpool kirjeldatud

metoodika on kooskõlas raamlepingu tingimustega). Andmekogumiseks kasutatakse 5

küsitluslainet (kiiruuringut) umbes 2-nädalase intervalliga (kaks korda kuus), mis on esialgselt

kavandatud 2025. aasta aprilli II poolest 2025. a juuni lõpuni (või vajadusel hilisemal perioodil

kokku kestusega 2,5-3 kuud, arvestades küsitluse tegelikku algusaega). Kõigis küsitluslainetes

toimub andmekogumine sama metoodikaga, sh sama ankeeti kasutades. Kuigi küsitluse

andmekogumine on jaotatud lainetesse, koondatakse erinevate lainete andmed ühtsesse

koondandmebaasi, st sisuliselt on tegu ühe tervikliku uuringuga, mille küsitluslainete aluseks on

ühtne valim. Et vähendada registripidaja koormust valimite koostamisel ja väljastamisel ning

tagada, et iga küsitluslaine toimumise ajaks on valim olemas, päritakse kogu valim

rahvastikuregistrist korraga ühes osas. Küsitluslainete ja ühtse valimiväljavõtu eesmärgiks on seega

eelkõige tagada küsitluse sujuv korraldus ning 5 küsitluslaine koondandmestik, mis on aluseks

uuringu andmeanalüüsile.

Iga küsitluslaine valim hõlmab järgnevaid alamvalimeid:

1. kogu Eesti (elanikkonna) suhtes esinduslik põhivalim suurusega 1000 vastajat (5 laine peale

kokku 5000 vastajat)

2. Ida-Virumaa suhtes esinduslik lisavalim suurusega 250 vastajat (5 laine peale kokku 1250

vastajat)

3. ülejäänud Eesti regioonide suhtes esinduslik lisavalim suurusega 750 vastajat (5 laine peale

kokku 3750 vastajat).

2020. aastal läbi viidud tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringust ilmnes, et regionaalses

vaates on erilist tähelepanu vajavaks piirkonnaks Ida-Virumaa, kus kõrge toimetulekuriskiga

inimeste osatähtsus ning täiendavaid abivahendeid/teenuseid vajavate inimeste osakaal oli Eesti

keskmisest kõrgem. Ida-Virumaa osakaalu suurendamine lõppvalimis (lisavalimite kasutamise

näol) võimaldab teha selle regiooni kohta täpsemaid järeldusi, sh täpsemalt vaadelda alamrühmi

(nt vanuserühmad, tegevuspiiranguga inimesed) antud regiooni sees.

Valimi moodustamisel kasutatakse järgnevaid allikaid:

1. Juhuvalikuga genereeritud telefoninumbrid.

Telefoninumbrite andmebaasi genereerib arvutiprogramm, lisades etteantud tüvenumbrile

juhuslikult valitud lõpunumbrid.

2. Turu-uuringute AS-i veebipaneel.

Veebipaneel koosneb inimestest, kes on andnud kirjaliku nõusoleku selleks, et Turu-

uuringute AS neile uuringukutseid saadaks (mis ei kohusta neid samas küsitlustes osalema).

Veebipaneelist moodustatakse valimid stratifitseeritud juhuvalikuga soo, vanuserühma,

rahvuse ja regiooni alusel moodustatud kihtidest.

3. Rahvastikuregistri (RR) valim.

Rahvastikuregistrist moodustatakse valimid juhuvalikuga vähemalt 16-aastaste Eesti

elanike andmetest (isikupõhiste valimitena). Põhivalimi moodustamisel võetakse aluseks

kogu Eesti elanikkond ning Ida-Virumaa ja teiste Eesti regioonide lisavalimite

moodustamisel vastavate regioonide elanikud.

Arvestades uuringust keeldumisi ning võimalikke vigasid kontaktandmetes on eeldatav

vastamisaktiivsus juhuvalikuga genereeritud telefoninumbrite valimis ning rahvastikuregistri

valimis 20% ning Turu-uuringute AS-i veebipaneelis 25%. Selleks, et saavutada planeeritud

lõppvalimi suurus (10 000 vastajat), on vajalik algvalimisse võtta kontakte (valimiisikuid)

suuremal arvul. Valimidisaini täpsem kirjeldus on toodud taotluse punktis 9.

Küsitlusinstrumendiks on struktureeritud ankeet (vt Lisa 1), millele vastamise eeldatav keskmine

kestus on ca 15 minutit. Andmekogumine viiakse läbi telefoni- ja veebiküsitluse kombineeritud

meetodil (vt Lisa 2 ja 3). Veebiküsitluse valimisse võetud inimestele (sh rahvastikuregistri valimile)

saadetakse uuringukutse e-mailiga. Uuringukutse sisaldab lühidat selgitust uuringu eesmärkide,

andmekaitse ja osalemise vabatahtlikkuse kohta, uuringu läbiviijate kontaktandmeid ning linki

elektroonilisele küsitlusankeedile. Juhul, kui veebivalimisse võetud inimene küsitlusele ei vasta

ega teavita keeldumisest, saadetakse talle kuni kaks meeldetuletuskirja. Rahvastikuregistri valimi

puhul viiakse madalama vastamisaktiivsusega rühmades lisaks veebiküsitlusele läbi ka

telefoniküsitlus. Telefoniküsitluse valimisse võetud telefoninumbril kontakti saades tutvustab

küsitleja uuringut, kontrollib, kas valimisse sattunud isik kuulub sihtrühma, selgitab osalemise

vabatahtlikkust ning küsib nõusolekut küsitluses osalemiseks. Nõusoleku saamisel viib küsitleja

läbi intervjuu või lepib kokku aja selle läbiviimiseks. Numbritele, millel kontakti ei saada, tehakse

minimaalselt 3 korduskõnet, mis jaotatakse erinevatele nädalapäevadele ja kellaaegadele, et

valimiisikuga kontakti saamise võimalus oleks võimalikult suur.

Küsitlustöö läbiviimisel järgitakse ESOMAR-i avaliku arvamuse küsitluse reegleid. Valimisse

võetud isikuid teavitatakse sellest, et küsitluses osalemine on vabatahtlik ning et nende vastuste

konfidentsiaalsus on tagatud.

Küsitlustöös seatakse eesmärgiks saavutada lõppvalim, mis on proportsionaalne elanikkonna

jagunemisele soo, vanuserühma, rahvuse (või emakeele) ning elukoha lõikes. Reeglina on

küsitlusuuringutes vastamisaktiivsus erinevates elanikkonnarühmades erinev, sealjuures madalam

kipub see olema noorimas ja vanimas vanuserühmas, meeste, muudest rahvustest või madalama

haridusega inimeste seas. Küsitlusplatvormil kogunevad eri meetoditel (telefon, veeb) kogutud

andmed ühtsesse andmebaasi, mis võimaldab erinevate vastajagruppide täitumist jooksvalt jälgida.

Madala vastamisaktiivsusega gruppide järele aitamiseks rakendatakse vajadusel järgnevaid

meetmeid:

1. Telefoniküsitluse osas rakendatakse kvoote (st alatäitunud rühmadesse otsitakse sobivaid

vastajaid sihipäraselt);

2. Turu-uuringute AS-i veebipaneeli puhul suunatakse alatäitunud rühmadesse rohkem

meeldetuletuskirju või võetakse veebipaneelist kasutusele lisavalimid;

3. Rahvastikuregistri valimite puhul võetakse madala vastamisaktiivsusega rühmadesse

kuuluvate inimestega peale veebiküsitluse lõppemist kontakti telefoni teel, et koguda

puuduolevad ankeedid telefonitsi (või paluda valimiisikutel täita ankeet veebis).

Küsitluse käigus ei koguta muid andmeid peale ankeedis küsitud andmete. Küsitlusandmete failis

on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud.

Peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist valimisse sattunud

inimeste kontaktandmed ja küsitlusandmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail (koodivõti)

kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse statistilise andmeanalüüsi eesmärgil

anonümiseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.

Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse statistilise andmeanalüüsi eesmärgil tähtajatult

Sotsiaalministeeriumi serveris ning sellele on ligipääs ainult Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja

statistika osakonna analüütikutel. Kolmandatel osapooltel on küsitlusandmete failile võimalik ligi

pääseda ainult täiendava statistilise andmeanalüüsi eesmärgil ja põhjendatud taotluse korral (sel

juhul sõlmitakse andmete kasutamiseks ka kirjalik leping).

Sotsiaalministeerium säilitab küsitlusandmete anonümiseeritud faili tähtajatult. Anonümiseeritud

andmefailis sisalduvad küsitlusankeedist pärinevad andmed ning küsitlustööd kirjeldavad

tehnilised tunnused (nt küsitlusmeetod, ankeedi täitmise kestus). Selles andmefailis puuduvad

vastajate isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed (nimi, e-maili aadress, telefon). On olemas

võimalus (kuigi väike), et osa ankeedis märgitud taustateabest võib kombineeritud kujul

võimaldada küsitluses osalenute (kaudset) tuvastamist. Samas on küsitlusandmete säilitamine

(agregeerimata kujul) vajalik, et tulevikus infovajaduste tekkides oleks andmete põhjal võimalik

teostada täiendavaid analüüse (hilisemaid infovajadusi on uuringu läbiviimise hetkel keeruline

prognoosida). Küsitlusandmeid ei tehta laiemale avalikkusele kättesaadavaks. Peale

küsitlusandmete üleandmist Sotsiaalministeeriumile säilitab see tellijana need spetsiaalses piiratud

juurdepääsuga kataloogis ning neile omavad juurdepääsu ainult Sotsiaalministeeriumi analüütikud.

Anonümiseeritud küsitlusandmete põhjal koostatakse statistiline analüütiline raport, kus küsitluse

tulemused esitatakse suuremate gruppide (kõik vastanud, vanuserühmad vms) kohta, st üksikute

vastajate tuvastamine on välistatud. Raport avaldatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Rahvastikuregistri valimi kasutamine võimaldab jõuda soovitud suuruses lõppvalimini (10 000

vastajat), s.h jõuda Ida-Virumaa sihtrühmani, kuna uuringufirmade veebipaneelid jääksid selle

jaoks liiga väikseks ning muude küsitlusmeetodite kasutamine, sh telefoniküsitluse osakaalu

suurendamine (juhuvalikuga genereeritud numbrite valim) tõstaks küsitlustööde maksumust üle

ettenähtud piiri. Samuti võimaldab rahvastikuregistri valimi kasutamine saavutada veebiküsitluse

osas eripalgelisema valimi, hõlmates ka neid inimesi, kes veebipaneelidesse ei kuulu. Kokkuvõttes

võimaldab see jõuda elanikkonna hoiakuid tervikuna paremini peegeldava tulemuseni.

Valimiisikute kontaktandmeid (e-maili aadress, telefon) kasutatakse uuringukutse ja

meeldetuletuste saatmiseks ning vajadusel kontaktivõtuks telefoni teel.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu tulemused on vajalikud Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundamises 2026. aastal

läbiviidava hooldereformi rakendamise uuringu sisendina ja Euroopa Liidu Struktuurivahendite

2028+ vahendite planeerimises ning muudes tegevustes, kus ajakohane info võimaldab arvestada

uuringu sihtrühma tegelike vajadustega. Piirkondlikud andmed võimaldavad

poliitikakujundamises arvestada erinevas vanuses ja erinevates Eesti piirkondades elavate 16-

aastaste ja vanemate elanike sotsiaalhoolekande (sh sotsiaalteenuste) vajadustega lähiaastatel,

suunates ressursse ja kujundades poliitikaid täpsemalt vastavalt sellele.

Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ on prognoositud, et vanemaealiste osakaal

rahvastikus suureneb ja puudega inimeste arv kasvab. Vaja on parandada elukeskkonna

ligipääsetavust ja leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis

ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Heaolu

arengukava 2023–2030 kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse

ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete

hooldusvõimaluste järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk arendada sotsiaalteenuste

pakkumist ja korraldust ning parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Lisaks on eakate ning

puudega ja psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks võetud suund iseseisvat

toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ja hoolekandesüsteemi

deinstitutsionaliseerimisele. Sealjuures teenib uuring otseselt Heaolu arengukava 2023–2030

elluviimiseks püstitatud kaht alaeemärki:

 alaeesmärk 3: vanemaealised (Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on

tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad)

 alaeesmärk 4: sotsiaalhoolekanne (Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste

heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu)

Seega on analüüs vajalik Heaolu arengukava alaeesmärk 2 ja alaeesmärk 3 täitmisse. Uuringust

saadud tulemusi kasutatakse ka üldistatud kujul Sotsiaalministeeriumi majasisestes ja

avaldatavates analüüsides.

Kuna Statistikaamet ega ka ükski riiklik register elanikkonna tegevuspiirangute ning

sotsiaalteenuste- ja hooldusvajaduse kohta detailsemaid andmeid ei ole kogunud, siis viis

Sotsiaalministeerium 2020. aastal elanikkonna seas läbi Elanikkonna tegevuspiirangute ja

hooldusvajaduse uuringu ning edaspidi on plaanis läbi viia ka regulaarseid kordusuuringuid.

Uuringut rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste "Pikaajalise hoolduse

kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ (2021-2027.4.09.23-0002) raames, mis keskendub

eeskätt hoolekandevaldkonna vastutusalas olevate tegevuste, sh sotsiaalteenuste arendamisele ja

ümberkorraldamisele kogukonnapõhisuse suunas, ent ka tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna

senisest tõhusamale integreerimisele, koostööle ning koostoimimisele.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu küsitlustoimingute

läbiviimine, statistilise umbisikustatud andmebaasi loomine ja statistiline analüüs, lähtudes

isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5.

Rahvastikuregistrist moodustatavasse valimisse päritakse ainult need andmed, mis on

hädavajalikud uuringu küsitlustoimingute läbiviimiseks (kontaktivõtuks ja valimi

proportsionaalsuse jälgimiseks). Rahvastikuregistri valimisse kuuluvad inimesed on tuvastatavad

ainult läbi e-maili aadresside ja telefoninumbrite (inimeste nimesid valimisse ei pärita). Valim

päritakse 5-kordses mahus, mis on minimaalne kogus, et saavutada lõppvalimi arvuks vajalik

10 000 vastajat. Seega on antud uuringu puhul täidetud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõuded

(andmekaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)).

Rahvastikuregistrist juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes on igal inimesel täielik õigus

otsustada, kas ta soovib küsitlusele vastata või sellest keelduda. Ehk on täidetud üldmääruse

põhjenduspunkti 42 nõuded andmesubjekti vaba valikuvõimaluse ja nõusoleku tagasivõtmise

võimaluse kohta. Igale veebivalimisse võetud isikule saadetakse uuringusse kaasamiseks

eelteavitus, millel on uuringut läbiviiva töötleja kontaktandmed, kuhu oma otsusest teatada.

Eelteavituskirjas teavitatakse vastajat uuringu eesmärkidest, andmekaitsest ning sellest, et uuringus

osalemine on vabatahtlik. Kirjas sisaldub ka veebilink küsitlusankeedile. Juhul, kui valimisse

sattunud isik ei teavita uuringu läbiviijat keeldumisest ega täida küsitlusankeeti veebis, saadetakse

talle teatud aja möödudes e-mailiga kuni kaks meeldetuletuskirja, mille järel võtab uuringu läbiviija

valimiisikuga kontakti ning pakub võimalust täita ankeet telefoniintervjuu vormis. Soovi korral on

valimiisikul võimalik uuringust keelduda ka siis. Samuti on võimalik oma nõusolek tagasi võtta

küsitlustöö perioodi jooksul peale küsitluse toimumist – sel juhul kustutatakse vastaja ankeet

küsitlusandmete failist. Peale andmete anonümiseerimist (st peale 30.09.2025) pole vastajate

tuvastamine küsitlusandmete failis, ning seega ka üksikute vastajate vastuste kustutamine, enam

võimalik.

Uuringu läbiviijate hinnangul ei kahjusta isikuandmete töötlemine antud uuringu raames

andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kohustusi. Uuringu lõpptulemuseks on andmete

statistiline analüüs ja üldistused, mida kasutatakse sotsiaalhoolekandepoliitika otsuste

kujundamiseks ja arendustegevuseks.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Kontaktivõtuks vajalikud isikuandmed edastab rahvastikuregister Turu-uuringute AS-le

krüpteeritud kujul. Isikuandmeid hoiustatakse Turu-uuringute AS-i serveris, järgides andmete

turvalise hoiustamise nõudeid.

Isikuandmeid töödeldakse ainult digitaalkujul (paberkandjal neid ei töödelda). Digitaalkujul

isikuandmete töötlemine toimub lokaalses võrgus. Kogu süsteem asub tervenisti (sh server,

töökohaarvutid ja võrguseadmed) Turu-uuringute AS kontrolli all asuvates tööruumides.

Isikustatud andmed on lokaalses arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul ajamomendil on

andmefail alati krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti BIOS ei käivitu

ilma salasõna kasutamata, teine aste – kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas aste –

isikustatud andmefail on krüpteeritud registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda

turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse

screensaver, mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on isikustatud andmefail alati ise ka

salasõnaga kaitstud.

Toimub ka regulaarne andmete varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid pidi asutusest

väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte

töötlemiseks). Pilveteenuse pakkuja (Amazon) server asub Iirimaal.

Andmetele on ligipääs Turu-uuringute AS-i uuringujuhil ning küsitlusjuhil. Telefoniküsitluse

etapis on valimisse võetud inimeste isikuandmetele ligipääs ka küsitlust teostavatel küsitlejatel

(kellega sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud). Küsitlejal on ligipääs ainult nende inimeste

isikuandmetele, kellega tema küsitluse läbiviimiseks ühendust võtab. Isikuandmed kustutatakse

peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (hiljemalt 30.09.2025).

Andmete kustutamise kinnitamiseks allkirjastavad Turu-uuringute AS ja Sotsiaalministeerium

andmete hävitamist kinnitava akti.

Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse Sotsiaalministeeriumi serveris tähtajatult.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Rahvastikuregistrist päritakse 16-aastaste ja vanemate elanike isikuandmed. Planeeritud vastajate

arv (lõppvalim) on 10 000, millest Rahvastikuregistri valimist pärinevad vastajad moodustavad

eeldatavasti ca 62,5% (6250 vastajat). Arvestades kogemusi teiste sarnase metoodikaga tehtud

küsitlusuuringute keeldumismääradest on sellel arvul vastuste kogumiseks vajalik

Rahvastikuregistrist tellida valimibaas viiekordses mahus (kokku 31 250 inimese kontaktandmed).

Tellitav valim jaguneb järgnevalt:

 6250 inimest üle-Eestilises põhivalimis

 6250 inimest Ida-Virumaa lisavalimis

 18 750 inimest teiste regioonide (peale Ida-Virumaa) lisavalimis.

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Valimiisikute isikuandmete päring tehakse päringu teostamise päeva seisuga.

Uuringu küsitlustööd toimuvad eeldatavasti 2025. aasta aprilli II poolest juuni lõpuni. Kui

küsitlustööde algus lükkub mingil põhjusel edasi, toimuvad küsitlustööd 2,5-3 kuu jooksul alates

küsitlustööde tegelikust algusest.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Rahvastikuregistrist päritakse valimisse järgnevad andmed:

 valimiisiku e-maili aadress

 kontakttelefon

 elukoht (maakond, eraldi Tallinn ja selle linnaosa)

 sugu, vanus ja emakeel

Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu küsitlustööde (kontaktivõtt ja lõppvalimi

proportsionaalsuse jälgimine) läbiviimiseks hädavajalikud. Valimiisiku e-maili aadress on vajalik

kontaktivõtuks, et edastada uuringukutse (koos lingiga küsitlusankeedile) ning

meeldetuletuskirjad. Telefoninumbrit kasutatakse selleks, et madala vastamisaktiivsusega

rühmades viia läbi täiendav küsitlus telefoni teel (juhul, kui valimisse võetud inimene ei täida

ankeeti veebis ega anna teada keeldumisest). Elukoha, soo, vanuse ja emakeele andmed on

vajalikud taustainfona valimi proportsionaalsuse jälgimiseks, et telefoniküsitluse etapis teha

kõnesid vaid nendesse rühmadesse kus ankeete on puudu (st kus vastamisaktiivsus veebiküsitluse

etapis oli madalam).

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

 Rahvastikuregister

Küsitlusankeediga kogutavad andmed on pseudonüümitud, st valimiisikute kontaktandmed on

asendatud unikaalse numbriga.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Kuna rahvastikuregistril on olemas ametlik andmete taotlemise keskkond ja kord, siis ei ole vaja

eelnev ühenduse võtmine, aga registrilt andmete taotlemiseks on vajalik AKI luba.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Kogutud andmed pseudonümiseerib volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) andmekogumise etapis.

Peale pseudonümiseerimise aluseks olev faili (koodivõtme) kustutamist (mis toimub peale

küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist) säilitatakse küsitlusandmeid

anonümseeritud andmefailina, mille puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub

võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani).

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud andemetes sisaldub valimiisiku unikaalne number, küsitlusankeedist

tulenevad andmed (ankeet on lisatud taotlusele), küsitleja number ning intervjuu algus- ja lõpuaeg.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Valimiisikute isikuandmeid sisaldavat faili ning küsitluse vastuste faili omavahel ei seota.

Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed

on pseudonüümitud. Koodivõtit säilitab andmete volitatud töötleja (Turu-uuringute AS) kuni

küsitlustööde lõppemiseni ja andmete kvaliteedikontrolli lõpetamiseni. Hiljemalt 30.09.2025

kustutatakse nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail kui ka rahvastikuregistrist saadud

kontaktandmete fail. Peale seda säilitatakse küsitlusandmeid anonümseeritud andmefailina, kus ei

sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Pesudonümiseeritud andmete koodivõtit säilitatakse kuni küsitlusandmete kvaliteedikontrolli

lõpetamiseni (eeldatavalt kuni 30.09.2025). Pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine

kuni küsitlustööde lõppemiseni võimaldab küsitlusandmete failist kustutada nende vastajate

ankeedid, kes võtavad oma nõusoleku tagasi peale intervjuu toimumist. Samuti on

pseudonümiseeritud andmete koodivõtme säilitamine vajalik küsitluse kvaliteedikontrolli

teostamiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks (juhul, kui tekib kahtlusi mõne küsitleja töö

kvaliteedi osas, võetakse valimisse sattunud inimesega ühendust, et küsida intervjuu toimumise

fakti kohta).

Elektroonilised isikuandmed (kontaktandmete fail ja pseudonümiseeritud andmete koodivõti)

kustutatakse peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist (hiljemalt

30.09.2025).

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Ei

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Andmesubjekte ei teavitata ette nende

isikuandmete töötlemisest Rahvastikuregistris

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Juhul kui inimene satub juhuvalikuga valimisse,

siis pöördutakse tema poole kas kirjalikult

(veebiküsitlus) või suuliselt (telefoniküsitlus)

uuringukutsega, kus teda informeeritakse

uuringu sisust ja eesmärkidest ning võimalusest

nii uuringus osaleda kui sellest ka keelduda (sh

keelduda juba ka ankeedi täitmise ajal mistahes

hetkel).

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Viide andmekaitsetingimustele sisaldub

valimisse võetud inimestele saadetavas e-mailis

(viide Turu-uuringute AS-i veebiaadressile, kus

sisaldub täpsem info isikuandmete töötlemise

tingimuste kohta. Loodav veebileht ei kirjelda

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule.

mitte üldiseid Turu-uuringute AS-i

andmekaitsetingimusi, vaid kirjeldab

isikuandmete töötlemise tingimusi konkreetselt

käesoleva uuringu raames).

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

__Marion Rummo_____________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

Taotluse lisad:

Lisa 1: Küsimustik

Lisa 2: Küsimustiku kutsekiri ja nõusoleku võtmise vorm

Lisa 3: Telefonipöördumise kutsekiri ja nõusoleku võtmise vorm

Lisa 4: Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine

Lisa 5: Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja

infotehniliste turvameetmete kirjeldus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Meie 06.03.2025 nr 4.2-3/343-3

Vastus Andmekaitse inspektsioonile (HVTPU 2025)

Lugupeetud Anu Suviste, edastame täiendatud taotluse koos lisadega „Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring 2025“ isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta. Vastused teie küsimustele on lisaks eraldi toodud ka allpool: 1. Taotluse Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteele uuringu läbiviimiseks esitasime 05.03.2025. Edastame eetikakomitee otsuse Andmekaitse Inspektsioonile kohe kui see saabub. 2. Andmekogumiseks kasutatakse 5 küsitluslainet (kiiruuringut) umbes 2-nädalase intervalliga (kaks korda kuus), mis on esialgselt kavandatud 2025. aasta aprilli II poolest 2025. a juuni lõpuni (või vajadusel hilisemal perioodil kokku kestusega 2,5-3 kuud, arvestades küsitluse tegelikku algusaega). Kõigis küsitluslainetes toimub andmekogumine sama metoodikaga, sh sama ankeeti kasutades. Kuigi küsitluse andmekogumine on jaotatud lainetesse, koondatakse erinevate lainete andmed ühtsesse koondandmebaasi, st sisuliselt on tegu ühe tervikliku uuringuga, mille küsitluslainete aluseks on ühtne valim. Et vähendada registripidaja koormust valimite koostamisel ja väljastamisel ning tagada, et iga küsitluslaine toimumise ajaks on valim olemas, päritakse kogu valim rahvastikuregistrist korraga ühes osas. Küsitluslainete ja ühtse valimiväljavõtu eesmärgiks on seega eelkõige tagada küsitluse sujuv korraldus ning 5 küsitluslaine koondandmestik, mis on aluseks uuringu andmeanalüüsile. – vastavalt on täiendatud ka taotluse Metoodika ülevaadet (täiendused kollasel taustal). 3.1 Teie soovitud täiendused on taotluse lisasse 2 „Kutsekiri ja ankeedi sissejuhatus“ sisse viidud (punases kirjas). 3.2 Tõstame uuringus osalejate alumise vanusepiiri 16. eluaastale. Sel juhul on valimi vanusepiirid samad 2020. aastal läbi viidud samasisulise uuringuga (millele andis kooskõlastuse Sotsiaalministeeriumi eetikakomitee). – Muudatus on taotlusesse sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 3.3 Nõusolekuid säilitatakse kuni andmete pseudonümiseerimise aluseks oleva koodivõtme kustutamiseni (mis toimub 30.08.2025). – Täiendus on taotlusesse sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 3.4 Isikute andmed, kes loobuvad uuringus osalemast või võtavad uuringu kestel oma nõusoleku tagasi, kustutatakse 5 tööpäeva jooksul alates vastava info laekumisest (loobumine

2

või nõusoleku tagasivõtt). – Täiendus on taotlusesse sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 4. Planeeritud lõppvalimi suurus on 10 000 vastajat, kellest ca 62,5% moodustavad eeldatavasti rahvastikuregistri valimist pärinevad vastajad. Ülejäänud vastajad pärinevad veebipaneelist ja juhuvalikuga genereeritud telefoninumbrite valimist. Rahvastikuregistri valimist soovime saada 6250 vastajat ning pärime selleks registrist valimi 5-kordses mahus, st 31 250 inimese andmed. – Vastav info oli juba toodud taotluse punktis 9. 5. Nõustume selle ettepanekuga ning loobume RR-ist päritavas valimis elukoha infost valla/linna ja linnaosa täpsusega. Siiski sooviksime Tallinna eristamist ülejäänud Harjumaast, kuna Tallinna suurust arvestades tuleks pealinna käsitleda ülejäänud Harjumaast eraldiseisva piirkonnana. Seega sooviksime rahvastikuregistri valimis Harjumaa puhul Tallinna eristamist, kuid ülejäänud maakondade osas sooviksime pärida elukoha info maakonna täpsusega. – Muudatus on taotluse punktis 9.2 sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 6. Sotsiaalministeerium säilitab küsitlusandmete anonümiseeritud faili tähtajatult. Anonümiseeritud andmefailis sisalduvad küsitlusankeedist pärinevad andmed ning küsitlustööd kirjeldavad tehnilised tunnused (nt küsitlusmeetod, ankeedi täitmise kestus). Selles andmefailis puuduvad vastajate isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed (nimi, e- maili aadress, telefon). On olemas võimalus (kuigi väike), et osa ankeedis märgitud taustateabest võib kombineeritud kujul võimaldada küsitluses osalenute (kaudset) tuvastamist. Samas on küsitlusandmete säilitamine (agregeerimata kujul) vajalik, et tulevikus infovajaduste tekkides oleks andmete põhjal võimalik teostada täiendavaid analüüse (hilisemaid infovajadusi on uuringu läbiviimise hetkel keeruline prognoosida). Küsitlusandmeid ei tehta laiemale avalikkusele kättesaadavaks. Peale küsitlusandmete üleandmist Sotsiaalministeeriumile säilitab see tellijana need spetsiaalses piiratud juurdepääsuga kataloogis ning neile omavad juurdepääsu ainult Sotsiaalministeeriumi analüütikud. – Täiendus on taotlusesse sisse viidud ja markeeritud kollasel taustal. 7. Täiendatud taotlusele on lisatud Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine (Lisa 4, sarnaselt 2020. a sama uuringuga), samuti Turu-uuringute AS isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus (Lisa 5). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marion Rummo osakonnajuhataja Koostaja: Tiina Linno [email protected]