Vabariigi Valitsuse korralduse "EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" eelnõu kooskõlastamine

Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod

90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank

Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank

Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor

Reg kood 75038598

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 04.02.2025 nr 2-2/440-1

[email protected] Meie 25.02.2025 nr 7-1/25-19-2

[email protected] Meie 12.03.2025 nr 7-1/25-19-4

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule "EstLink 3 Rehemäe-Aulepa

maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine" arvamuse andmine

Edastasite kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „EstLink

3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja.

Kavandatava EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa planeerimise vastu esineb suur riiklik

huvi. Arvestades ehitise mastaapi, vajadust nii maa-ala kui ka maakasutusõiguste järele arvestada

Riigi eriplaneeringu koostamisel Lääne-Nigula üldplaneeringu, Lääne-Nigula valla tuulepargi

eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruandega, koostamisel oleva detailse lahenduse ja KSH aruande menetlusega. Risti ja Rehemäe

piirkonnas väljastatud projekteerimistingimuste ja ehituslubadega päikeseparkide, alajaamade ja

akupanga asukohtadega. Lääne-Nigula Vallavolikogu, Lääne-Nigula Vallavalitsus ja

planeeringuala osavallakogud, arutlesid EstLink 3 trassi asukohavalikut ja andsid oma arvamuse

alljärgnevalt:

1. Ettepanek on kavandatava EstLink 3 õhuliini alternatiivina rajada maakaabel.

Lisa 1

2. Algatamise eelnõust (sh. seletuskiri ja lisadokumendid) ei selgu või on keeruline mõista

selgitust või põhjendust kaabli maale tuleku asukoha valikule. Hetkel oleme pandud

olukorda, kus kaabli maismaale jõudmise asukoht on leitud ja Lääne-Nigula vallas tuleb

leida trassi asukoht maal. Antud situatsioon vajaks seletuskirjas lahti kirjutamist ja

kaalutlust, millises ulatuses on siiski võimalik merekaabli asukohta veel muuta ning

vastavalt sellele korrigeerida planeerigu ala.

Lisa 2

Lisa 3

Lisa 4

Lisa 5

Lisa 6

3. Algatamise eelnõust ei selgu regionaalsete vajaduste vaade ja võimalused.

Lisa 2

4. Algatamise eelnõu juures olevas algatamise taotluses on viidatud, et õhuliin võiks

tulevikus üle kanda meretuuleparkide võimsust, kuid algatamise seletuskirjas ei nähtu,

millised täiendavad ehitustegevused sellega seose hetkel planeeritava liiniga kaasnevad

või ei kaasne. Selline info annaks selgema ülevaate kohalikule omavalitsusele ja

elanikele ehitise mastaapsuse ja mõjutuste osas.

Lisa 2

5. Algatamise eelnõu juures olevas taotluses on viidatud võimalikule Aulepa-Nõva

ühendusele ja ringühendusele mandri ja saarte vahel, kuid jääb selgusetuks, kas

kavandatule tuleks koheselt tähelepanu pöörata, millises ulatuses planeerimis- ja

ehitustegevust ja sellega seonduvat mõju sellega kaasneb.

Lisa 2

6. Seletuskirjast ei selgu, kas üldse ja milline on ülekaalukas huvi planeerida elektriliini

koridor kaitsealadele juhul, kui kaitse-eeskiri uute ehitiste püstitamise välistab.

Lisa 2

Lisa 4

7. Risti osavallakogu otsustas mitte toetada riigi eriplaneeringu algatamist

Lisa 6

8. Planeeringu koostamisel täpsustada millist hüvitist ja regulaarset talumistasu saab

maaomanik ja kohalik omavalitsus; millised on trassikoridori alla jääval maal

lubatud/keelatud tegevused ja kohustused (korrapärane raadamine, kraavide puhastamine

ja vajadusel kuivendamine, asendusistutused jmt maad väärtustavad tegevused).

Teeme ettepaneku korralduse eelnõud ja seletuskirja eeltoodud seisukohtadele tuginedes

täiendada ning seeläbi anda selgem ülevaade planeeringu eesmärkidest ja ala valikust, mis

omakorda annab rohkem informatsiooni kohalikele mõistmaks planeeringuga kavandatud

tegevuse vajadust ja kaasnevaid võimalusi.

Vajadusel oleme valmis esitatud ettepanekuid selgitama ning osalema vastavatel koosolekutel.

Edaspidise koostöö tegemisel palume planeerimisseaduses ettenähtud teated saata Lääne-Nigula

Vallavalitsusele e-posti aadressil: [email protected] .

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Janno Randmaa

vallavanem

Lisad:

Lisa 1 Lääne-Nigula Vallavolikogu 20.02.2025 istungi protokoll- väljavõte;

Lisa 2 Lääne-Nigula Vallavalitsuse 18.02.2025 istungi protokoll- väljavõte;

Lisa 3 Oru osavallakogu 19.02.2025 koosoleku protokoll – väljavõte;

Lisa 4 Noarootsi osavallakogu ja Nõva osavallakogu 04.03.2025 ühiskoosoleku protokoll-

väljavõte;

Lisa 5 Palivere osavallkogu ja Taebla osavallakogu 05.03.2025 ühiskoosoleku protokoll –

väljavõte;

Lisa 6 Risti osavallakogu 18.02.2025 koosoleku protokoll- väljavõte.

ISTUNGI PROTOKOLL VÄLJAVÕTE

Kullamaa 20. veebruar 2025 nr 2

Istungi algus kell 15.00

Istungi lõpp kell 18.34

Istungit juhatas volikogu esimees Mikk Lõhmus, protokollis osavallasekretär Lilith Raudsepp.

Vallavolikogu istungist võtsid osa vallavolikogu liikmed: Jaanus Ratas, Hardi Rehkalt, Ülle

Heinleht, Andres Kampmann, Argo Kliss, Erlend Kotkas, Sven Köster, Tenno Laanemets, Lea

Lai, Lauri Lilleoks, Elle Ljubomirov, Gertu Lorents, Kadri Lukk, Ahto Lääts, Aivo Hirmo, Aivar

Oruste, Kadi Paaliste, Einar Pärnpuu, Risto Roomet, Neeme Suur, Oliver Tammemägi, Marek

Topper.

Puudusid: Ago Kirsipuu ja Kaido Rehkalt.

Istungil viibisid: vallavanem Janno Randmaa, vallasekretär Kristi Sadulsepp, finantsjuht Merilin

Saska, keskkonnaspetsialist Aivi Heinleht, haridusosakonnajuhtaja Solveig Edasi, ehitus- ja

planeerimisosakonna juhtaja Heikki Salm, ning vallavalitsuse liikmed Katrin Viks, Rein

Kruusmaa, Julia Sirkel ja Janek Loorens, külaline Triin Ardam.

Volikogu esimees avas volikogu istungi ja teavitas osalejaid, koosseisus toimunud muudatusest.

Volikogu koosseisu on tagasi tulnud Aivo Hirmo ning informeeris liikmeid, et istungist tehakse

videoülekanne, mida on võimalik hiljem järele vaadata.

Vallavanem Janno Randmaa tegi ettepaneku volikogu istungi päevakorda lisada „Reservfondist

raha eraldamine“. Volikogu esimees tegi ettepaneku lisada see päevakorrapunkt kaheksandaks.

Istungi juhataja pani muudetud päevakorra hääletusele. Toimus hääletamine – poolt 23, vastu 0,

erapooletuid 0. Kinnitati järgmine p ä e v a k o r d:

…………………..

6. Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa

maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“.

Protokolliline seisukoht.

……………………….

Päevakorrapunkt nr 6

Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa

maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“.

Protokolliline seisukoht.

Ettekandja vallavanem Janno Randmaa ja kaasettekandjad ehitus-ja planeerimisosakonna

juhataja Heikki Salm, majandus- ja planeerimiskomisjoni esimees Marek Topper.

Janno Randmaa tutvustas esitatud taotlust ja vallavalitsuse poolt kujundatud seisukohta

vallavalitsuse istungi (protokolli väljavõte lisatud). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(MKM) on esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse

„EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

2

hindamise algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja. Planeerimisseadus enne algatamist seisukoha

andmist ette ei näe ja need on planeeringule järgnevad protsessid. Tegemist on heatahte märgiga.

Riigi eriplaneeringu eesmärk on planeerida välisühenduse EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa

osa, mis tagab EstLink 3 ühendamise olemasoleva võrguga. Ühendus võimaldab suuremaid

ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regiooni vahel. Elektriühendusega koos

planeeritakse eeldatavalt järgmised ehitised: 110 kV ja kõrgema pingega õhuliinid, 110 kV ja

kõrgema pingega trafoalajaam ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised.

Istungi juhataja andis sõna antud teema osas juhtivkomisjonile.

Marek Topper: Tänane ettekanne oli oluliselt põhjalikum, kui komisjoni arutelul. Komisjonis oli

ka arutelu alade määratluse üle. Mind isiklikult huvitab liinikoridor, kuna planeeritava ala sisse

jäävad tuulepargid, kaks looduskaitse ala jm. Mina heameelega näeksin seda rajatist 110 kV

liinikoridoris. Komisjoni ettepanek oli, et volikogul kujundada protokolliline arvamus kirjeldada

eramaade puhul kompensatsiooni mehhanism ja arvestada Lääne-Nigula valla kehtiva

üldplaneeringuga. Komisjon toetas ja võttis esitatud korralduse eelnõu teadmiseks.

Küsimused

Andres Kampmann: Kas riigipoolne esindaja on põhjendanud, miks nad soovivad selle rajada

Riguldi kanti, mitte kasutada Paldiski alajaama liinikoridori?

Janno Randmaa: Ei ole ja see oli vallavalitsuse esmane arutelupunkt. Kui eelmisel aastal küsiti

seisukohta, millise planeeringuga võiks tegemist olla, siis juba toona sai viidatud sellele, et meres

on asukoht leitud ja üks omavalitsus pannakse põhimõtteliselt fakti ette, et see peab siit kuskilt

tulema. Jätkuvalt on seisukoht, et selliseid objekte, vähemalt ranniku alal, tuleks planeerida

tervikuna.

Andres Kampmann: Milline ja kui suur on keeluala sellel kaablikoridoril?

Janno Randmaa: Minu teada on kaks liini, 120 meetrit.

Andres Kampmann: Ehk siis Osmussaare ümbruses teatanud tegevused jäävad suuresti ära?

Janno Randmaa: Merekaabli osas jään hetkel vastuse võlgu. Selles planeerimisprotsessis ei ole

põhjalikult kaasatud.

Heikki Salm: Täpsustan, et merekaabliliin ei ole veel paika pandud, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti (TTJA) otsuse lõpus ütleb, et enne keskkonnamõjude hindamise aruande

kinnitamist menetlusega ei jätkata. Teine asi on see, et liin, mis asub maa peal, siis need kaks

menetlust peavad olema eraldi, ühega tegeleb MKM, teisega TTJA, tuleneb see ehitusseadusest-

planeerimisseadusest ja kõigist nendest seonduvalt lahku löödud. Merekaabel ei ole ehitusseaduse

järgi maaga ühendatud.

Neeme Suur: Millist dokumenti me antud hetkel menetleme?

Janno Randmaa: Vastuskiri kombineeritakse mitmetest seisukohtadest ja vallavalitsuse oma on

üks neist. Volikogule saadetud materjalis ei olnud täiendatud vastuskirja.

Neeme Suur: Tegemist on siis infopunktina volikogule?

Mikk Lõhmus: Saan aru, et see regionaalsete vajaduste mõte viiakse sisse, et planeeringu käigus

vaadatakse üle Läänemaa vajadused. Näiteks ehitatakse 110 kV liin, mida saab kasutada Palivere

elektriga varustamiseks.

Janno Randmaa: Tuleb vaadata tervikuna, taotleja on viidanud 110 kV ühenduste

varustuskindluse parandamisele, mida see tähendab ja milline on regionaalnemõõde, see

seletuskirjast ei selgu.

3

Neeme Suur: Kas te ei mõelnud, et lisaks seletuskirja kohta küsimuste esitamisele, oleks mingid

konkreetsed seisukohad ja ettepanekud formuleeritud? Näiteks järgitakse võimalikku looduslikku

keskkonda, olemasolevaid tehnilisi rajatisi alates 110 kV-st liinist jne?

Janno Randmaa: Planeerimisprotsessis järgmise etapina on lähteülesande koostamine, mis tuleb

kohustuslikus korras ja seal saame anda konkreetse sisendi trassi ja muu osas. Oluline on see, et

me ei jätakas kõrvale või tähelepanuta olukorda, mis ühel või teisel viisil puudutab ja kui teda ei

tooda seletuskirjas välja algatamise juures, siis pärast öeldakse, et see ei olnud eesmärk. Nii nagu

ma lugesin, planeerimisseadus ütleb, et teadaolev asukoht, koostamise eesmärk (rahvusvaheline

riiklik huvi), kavandatava ehitusotstarve (elektriliin) seonduva tegevuse kirjeldus. Seletuskirjas ei

olnud puudutatud regionaalset mõõdet ega vajadust. Ettepanek on need sisse viia, siis on võimalik

nendega järgmistes protsessides tegeleda.

Lauri Lilleoks: Kas meil on ka õigus arvamust avaldada, kus see merekaabel võiks maale tulla,

peale Hara, näiteks Keibu?

Janno Randmaa: Planeerimisdokumendist seda välja ei loe, joonis oli väga konkreetne.

Heikki Salm: Kindlasti seda maabumiskohta otsitakse ja see tekib siis, kui KSH aruanne on

kinnitatud.

Neeme Suur: Risti osavallakogu arutas seda, aga arvamuse andmise tähtaeg on antud suhteliselt

lühike. Kas on plaanis vastamise tähtaega pikendada? Tegelikult tuleks teemat arutada ka teiste

asjast puudutavate osavallakogudega.

Janno Randmaa: Tähtaeg anti 15 päeva taotluse esitamisest. Pikendust saab alati küsida, aga ei

ole teada kas andja annab pikenduse, aga uurime.

Risto Roomet: Ettepanek on rajada maakaabel.

Mikk Lõhmus: See võiks olla alternatiivina üks ettepanek ja küsida kirjale vastamise pikendust.

Sõnavõtusoovid

Sven Köster: Risti on nagu uus Ida-Virumaa, kellel on oma kohanemise fond olemas, et kohalikud

elanikud paremini kohaneksid, uute arengute raames oleks rongiliini pikendamine Ristile väga

vajalik. Vallavalitsusel arvestada ja mainida ja sotsiaalmajanduslik analüüs väljasaadetavas kirjas.

Janno Randmaa: Läbiviidavate uuringute hulgas on see nimetaud.

Lauri Lilleoks: Nõva piirkond peaks ka saama sõna sekka öelda.

O t s u s t a t i: saadud info võtta teadmiseks ning arutelul tehtud ettepanekute osas jõuti

järeldusele, et vajalik on eelnõu koostajalt küsida kirjale vastamise tähtaja pikendust. Ettepanek

on alternatiivina rajada maakaabel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mikk Lõhmus

vallavolikogu esimees

VÄLJAVÕTE ÕIGE

Kristi Sadulsepp

vallasekretär

VÄLJAVÕTE

PROTOKOLL

Taebla 18.02.2025 nr 2-1/25-5

Algus kell 09.00.

Lõpp kell 13.00

Juhatas vallavanem Janno Randmaa, protokollis vallasekretär Kristi Sadulsepp.

Istungist võtsid osa vallavalitsuse liikmed Julia Sirkel, Rein Kruusmaa, Andrus Eilpuu, Janek

Loorens. Puudus Katrin Viks (Registreerimisleht lisatud).

Kutsutud päevakorrapunktide ettekandjad: Lääne-Nigula Lasteaiad direktor Kerda Ledis (p 1);

haridusosakonna juhataja Solveig Edasi (p 1-2); Oru ja Risti hooldekodude juhataja Elle

Ljubomirov (p 3); finantsjuht Merilin Saska (p 4); sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Tuuli

Varik (p 5-7); majanduse ja riigihangete nõunik Riho Tipp (8-9); majandus- ja arendusosakonna

juhataja Olev Peetris (p 10); ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm (p 11-20).

Arutusel olnud küsimused ja nende kohta tehtud otsused:

…………………………..

20. Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule "EstLink 3 Rehemäe-Aulepa

maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine".

Ettekandja Heikki Salm.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja.

Riigi eriplaneeringu eesmärk on planeerida välisühenduse EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa

osa, mis tagab EstLink 3 ühendamise olemasoleva võrguga. Ühendus võimaldab suuremaid

ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regiooni vahel. Elektriühendusega koos

planeeritakse eeldatavalt järgmised ehitised: 110 kV ja kõrgema pingega õhuliinid, 110 kV ja

kõrgema pingega trafoalajaam ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised.

Toimus arutelu, mille tulemusena toodi välja järgnevad punktid:

1. Algatamise eelnõust (sh. seletuskiri ja lisadokumendid) ei selgu või on keeruline

mõista selgitust või põhjendust Lääne-Nigula Vallavalitsuse poolt (26.03.2024 7-1/24-

14-2) antud järgnevale hinnangule: Oleme seisukohal, kuna Estlink 3 ühenduse puhul

on tegemist riigi huviga laiemalt ning olnuks vajalik kogu asukoha valiku protsessi läbi

viia tervikuna sh kaabli asukoha valik meres. Hetkel oleme pandud olukorda, kus kaabli

maismaale jõudmise asukoht on leitud ja Lääne-Nigula vallas tuleb leida trassi asukoht

maal. Antud situatsioon vajaks seletuskirjas lahti kirjutamist ja kaalutlust, millises ulatuses

on siiski võimalik merekaabli asukohta veel muuta ning vastavalt sellele korrigeerida

planeerigu ala.

2. Algatamise eelnõust ei selgu regionaalsete vajaduste vaade ja võimalused. Algatamise

taotluses on viidatud tegevustele, mis puudutab võimalikele 110 kV ühendustele võrgu

varustuskindluse parandamist. Regionaalsete vajaduste põhjendamine ja lahendused

elektrivõrgu ja elektrienergia kättesaadavuse parendustest on oluline planeeringu osa ning

aitab paremini mõista planeeringu eesmärki maakonna ja valla vaates.

3. Algatamise eelnõu juures olevas algatamise taotluses on viidatud, et õhuliin võiks

tulevikus üle kanda meretuuleparkide võimsust, kuid algatamise seletuskirjas ei

nähtu, milliseid täiendavad ehitustegevused sellega seose hetkel planeeritava liiniga

kaasnevad või ei kaasne. Selline info annaks selgema ülevaate kohalikule omavalitsusele

ja elanikele ehitise mastaapsuse ja mõjutuste osas.

4. Algatamise eelnõu juures olevas algatamise taotluses on viidatud võimalikule Aulepa-

Nõva ühendusele ja ringühendusele mandri ja saarte vahel, kuid jääb selgusetuks,

kas kavandatule tuleks koheselt tähelepanu pöörata, millises ulatuses planeerimis- ja

ehitustegevust ja sellega seonduvat mõju sellega kaasneb. Planeeringu algatamisel on

oluline teave, mida läbiviidav planeering ja ehitustegevus võib endaga kaasa tuua ja milline

on kavandatud objekti ja lisanduvate objektide mõju tervikuna.

5. Seletuskirjast ei selgu, kas üldse ja milline on ülekaalukas huvi planeerida elektriliini

koridor kaitsealadele juhul, kui kaitse-eeskiri uute ehitiste püstitamise välistab.

Eelnõu seletuskirjas olev joonis 3 väljendab planeeringualale jäävate natura alade asukohti,

mis jäävad planeeringuala põhjapoolsele küljele. Natura aladest põhja poolt mööda mineku

välistab planeeringuala piir. Seega oleks seletuskirjas vajalik viidata asjaomase

ministeeriumi või ameti põhimõttelisele seisukohale kaitsealadele planeerimisel.

Planeeringu ala valik ei saa olla näiline, vaid peab omama tõsiselt võetavat eeldust

planeeringu lahenduste kaalumisel ja valikute tegemisel.

Ühehäälselt otsustati: teha ettepanek viia seletuskirja kohalike olude täpsem kirjeldus ja sellele

tuginev kaalutlus, et paremini mõista vajadusi ja planeeritud tegevusi lähtudes kohaliku

omavalitsuse ja elanike seisukohast. Samuti pöörata tähelepanu Lääne-Nigula valla arengut

suunavatele dokumentidele lähtudes kohalikust huvist ja mõjust. Võtta arvesse, et planeeritava

tegevuse vastu on laiem kaalukas huvi, kuid otsese tegevuse ja taluvuse mõju kannavad kohalik

omavalitsus ja tema elanikud ning riiklikul tasemel kavandatu peab omama ka regionaalset vaadet.

…………………………….

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Janno Randmaa

vallavanem Kristi Sadulsepp

vallasekretär

PROTOKOLL

VÄLJAVÕTE

Päevakorrapunkt 3

Linnamäe 19.02.2025 nr 2

Algus kell 08.30, lõpp kell 11:50.

Koosolekut juhatas osavallakogu esimees Elle Ljubomirov.

Protokollis osavallasekretär Kadi Aasküla.

Koosolekust võtsid osa osavallakogu liikmed: Renek Loorens, Kadi Paaliste, Eve Tamm-Hinno,

Ike Lilleorg, Lauri Lilleoks, Renno Silde, Ahto Lääts, Argo Kliss.

Registreerimisleht lisatud.

Puudujaid ei olnud

Kutsutud: Lääne-Nigula Lastaiad direktor Kerda Ledis, osavallavanem Janek Loorens, Oru Kooli

direktor Andres Kampmann, volikogu esimees Mikk Lõhmus.

Elle Ljubomirov tegi ettepaneku lisada välja saadetud päevakorda punkt 2. Arvamuse andmine

Aiandi tee (Kärbla külas Aiandi tee 5520021; katastritunnused 43601:001:0104 ja

43601:001:0111) munitsipaalomandisse andmise kohta.

Ühehäälselt kinnitati järgmine päevakord:

1. Teehoiukava 2025.

2. Arvamuse andmine Aiandi tee munitsipaalomandisse andmise kohta.

3. „Vabariigi Valitsuse korralduse "EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" eelnõu

tutvustamine.

4. Eelmise koosolekul arutletud teemad ja järgnenud tegevused.

5. Hansuküla tee 2 (Oru Kool) eskiis.

6. Osavallavanema info

Päevakorrapunkt 3

Vabariigi Valitsuse korralduse "EstLink 3 Rehemäe-Aulepa“ maismaa osa riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" eelnõu tutvustamine.

Ettekandja: Elle Ljubomirov

Elle Ljubomirov andis ülevaate Vabariigi Valitsuse korralduse „EstLink 3 Rehemäe–Aulepa“

maismaaosa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eelnõu

sisust.

Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on planeerida välisühenduse EstLink 3 Rehemäe–Aulepa

maismaaosa Lääne maakonnas, Lääne-Nigula vallas. Riik on Eleringi kaudu algatanud riigi

eriplaneeringu seoses EstLink 3 väljaehitamisega. Nende eesmärk on rajada aastaks 2035 õhuliin,

mis tuleb merest läbi Aulepa ja jõuab lõpuks Rehemäele. Selleks on ette nähtud eriprotsessid,

sealhulgas eriplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju hindamine ning kõik sinna juurde käiv.

Aastaks 2035 peaks olema välja ehitatud õhuliinid, trafojaam ja muu vajalik taristu.

Selle eriplaneeringuga määratakse kõigepealt asukoha eelvalikud, sarnaselt tuuleparkide

planeerimisele. Esialgu määratakse suuremad alad, mida hiljem täpsustatakse

detailplaneeringutega kui see on vajalik või muude õigusaktidega.

Toimus arutelu õhuliinide võimaliku trassi ning selle mõju üle. Arutleti, mis võiks kogukonda

kõige enam mõjutada – ilmselt liini koridori laius ning küsimus, kas projektist on kogukonnale ka

mingit kasu. Renek Loorens tõstatas teemana, et õhuliinide koridorid võiksid olla paremini

kasutatavad nt põllu- või karjamaadena, et suur hulk maad ei jääks võsa alla. Arutleti ka küsimuse

üle, et kas oleks võimalik rajada õhuliin Paldiski kaudu (eriplaneeringu ala suurendamise

küsimus), kuid kohapeal puudus isik, kes oleks saanud küsimusele vastata, ehk seda saab edasi

küsida eriplaneeringu järgnevate etappidel.

Samuti tõdeti, et sõltumata osavallakogu arvamusest jätkub riigi eriplaneeringu protsess ning

sarnaseid projekte tuleb tulevikus veelgi. Avaldati seisukohta, et energiavarustust ei saa vaadelda

ainult piirkonnapõhiselt, vaid seda tuleb käsitleda kogu Eesti kontekstis sealjuures omavalitsusele

ja maaomanikele paremaid tingimusi läbi rääkides.

Informatsioon võeti teadmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Aasküla

Protokollija

NOAROOTSI JA NÕVA OSAVALLAKOGU ÜHINE KOOSOLEK

PROTOKOLL

VÄLJAVÕTE

Sutlepa küla 04.03.2025 nr 3

Koosoleku algus kell 15.00

Koosoleku lõpp kell 17:07

Koosoleku juhatajad: Noarootsi osavallakogu esimees Laine Belovas.

Protokollis osavallasekretär Kadi Aasküla.

Koosolekul osalesid Noarootsi osavallakogu liikmed: Ülle Schönberg, Kenneth Johannes

Nyholm, Üllar Neemrand, Uku Tulev, Aivo Hirmo, Margus Laidmets.

Puudusid: Toomas Tammeorg, Andero Paalvelt.

Koosolekul osalesid Nõva osavallakogu liikmed: Aivar Oruste, Ülle Heinleht, Inge Teslikova,

Urmas Õuemaa, Peeter Kallas, Ivo Karindi, Virve Tauts ja Kaidi Silver-Schöbe,

Puudus: Kalle Orumaa.

Osavõtjate registreerimislehed lisatud protokollile.

Koosolekul osalesid: Vallavanem Janno Randmaa, ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki

Salm, Lääne-Nigula Lasteaiad juhiabi Maarika Maripuu.

Kinnitati ühehäälselt järgmine p ä e v a k o r d:

1. Osavallavanema asendamine.

2. „Vabariigi Valitsuse korralduse "EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" eelnõu

tutvustamine.

3. Lääne-Nigula Lasteaiad arengukava 2025-2027.

Päevakorrapunkt 2

„Vabariigi Valitsuse korralduse "EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" eelnõu

tutvustamine.

Ettekandja: ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm.

Heiki Salm andis ülevaate Vabariigi Valitsuse korralduse „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa“

maismaaosa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eelnõu

kohta.

Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on planeerida välisühenduse EstLink 3 Rehemäe–

Aulepa maismaaosa Lääne maakonnas, Lääne-Nigula vallas, hõlmates ligikaudu 513 km².

Elektriliin on planeeritud merest läbi Aulepa ja sihtkohaga Rehemäele. Protsessi juhib

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning viiakse läbi Elering AS kaudu, kes esitas

19.11.2024 taotluse riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

algatamiseks.

Mereosa väljaehitamisel kaaluti kolme alternatiivi: 1) Lohusalu, Laulasmaa; 2) Nõva

(Lepaaugu); 3) Hara laht (Aulepa). Elering eelistas Aulepat, lähtudes füüsilisest kaugusest

EstLink 1-st ja energiaturvalisusest. Eeldatavasti võiks ühendus valmida 2035. aastal.

Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et EstLink 3 Rehemäe-Aulepa

maismaa osa mõjuala on suurem, kui algselt määratud planeeringuala, siis tuleb seda vajadusel

laiendada. Taotluse seletuskirjas on ka ära märgitud, et kui seda siiski sellele alale teha ei saa,

tuleb seda ala uurimist laiendada.

Planeeringualas luuakse EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa terviklik ruumilahendus.

Pärast REP-i algatamist määratakse lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise käigus

kindlaks elektriühenduste asukoha valikuks vajalikud keskkonna- ja muud uuringud ning

koostatakse nende lähteülesanded, mis viiakse edasises protsessis ellu.

Heikki Salm andis ülevaate vajalike mõju hindamiste valdkondadest ning esitas nimekirja

võimalike uuringute ja analüüside kohta koos nende kirjeldustega.

Õhuliinide planeerimisel arvestatakse:

 330 kV õhuliin ühes koridoris: koridori laius 100 m, neist 20 m on nihutamise ruum.

 330 ja 35 kV (110 kV) õhuliin ühes koridoris: koridori laius 120 m, neist 15 m on

nihutamise ruum.

 Alajaamade ja jaotusseadmete kaitsevöönd ulatub 2 meetri kaugusele piirdeaiast,

seinast või seadmest.

 Maakaabli trassikoridori laiused: kaitsevöönd ulatub 1 meetri kaugusele igast

kaabelliinist, piirides mõttelised vertikaaltasandid.

 Haritaval põllumaal kasutatakse metallsõrestik maste, et vähendada maa-ala kasutust,

mujal metalltoru või raudbetoon maste.

 330 kV õhuliini ristlõige: 3x400 mm², maksimaalne töötemperatuur 80 °C.

Toimus arutelu.

Kenneth Johannes Nyholm tõstatas küsimuse: kui see on riiklik objekt, siis kui palju saame

mõjutada merekaabli asukohta ja kuhu see täpselt paigutatakse.

Arutleti, millised piirangud kehtivad merealal, kuhu merekaabel tuleb.

Heikki Salm vastas, et ei ole veel ka kindel, kuidas merekaablit kaitstakse. Teatud piirangud

võivad Hara sadamas siiski tulla.

Kenneth Johannes Nyholm lisas, et merekaabli kaitsevöönd on ligikaudu 100 meetrit mõlemal

pool kaablit. Selle kaitsevööndi sees ei tohi ankurdada, võrku lasta ega traali vedada jne. Kõik

sõltub meremaastikust. Hara lahe sügavam osa, kust meie laevaliin välja läheb, on umbes 200

meetrit lai. Sõltuvalt kaabli täpsest asukohast võib see mõjutada väikelaevade liiklust. Hara lahe

sügavus väljaspool seda sügavamat osa on umbes pool meetrit kuni meeter.

Heikki Salm märkis, et kui nad aasta tagasi kohapeal käisid, räägiti plaanist paigaldada

merekaabel Hara lahte umbes 6 meetri sügavusele, kuid pole veel teada, milliste meetoditega see

tehakse.

Urmas Õuemaa tõstatas arutelu, kui kaugel rannajoonest kaabel maapeale tuuakse.

Uku Tulev lisas ääremärkuse, et kaabel läbistab Natura 2000 alasid ning on märgitud kui suure

avaliku huvi objekt. Ta küsis, kas kodanikele on selle teemalisi arutelusid tulemas.

Heikki Salm vastas, et arutelud toimuvad sarnaselt meie olemasoleva eriplaneeringuga ning

võimalusel arvestatakse kõiki aspekte. Need, kelle maa jääb mõjupiirkonda, saavad talumistasu.

Samas pole trassi praegusel hetkel veel täpselt välja joonistatud.

Aivo Hirmo tõstatas küsimuse, kas arutelud toimuvad ka merekaabli osas. Praegu arutame

maismaa eriplaneeringu algatamist, kuid merekaabel on juba fikseeritud. Oluline oleks et vald on

kaasatud ka merekaablit puudutavas osas, sest Hara lahes kaasnevad kaabliga tõenäoliselt

olulised piirangud, mis mõjutavad kalapüüki ja võimalikku sadama faarvaatri süvendamist.

Vallal peaks olema kaasarääkimisõigus ning tegelikult tuleks menetleda mõlemat planeeringut

koos.

Janno Randmaa: Küsimus on, kas algatamise otsuse juures soovisite näha rohkem infot, et saada

seletuskirjas rohkem vastuseid. Me oleme aasta tagasi selle teema neile püstitanud – miks seda ei

lahendatud tervikuna? Võib-olla oleksime leidnud rannikul mõne parema koha, lähtudes just

kohalikust vaatest. Algatamise eelnõust ei selgu regionaalsete vajaduste vaade.

Algatamistaotluses on viidatud 110-kilovoldise võrgu varustuskindluse parandamisele, aga see

on juba teine teema kui 330 kV. Kui algatamistaotluses sellele algatamise juures ei viidata ja

omavalitsus sellest kasu ei saa, siis püüamegi saada kasu kõigest, mis puudutab meie valla

ettevõtjate ja valla varustuskindlust. Tahame otsusesse lisada regionaalse viite.

See dokument ei anna päris selget ülevaadet, mida siit üle kanda tahetakse. Tegelikult on

vallavalitsuse huvi saada täielik ülevaade sellest, millised võimalused ja kohustused meile

avanevad. Seletuskirjast ei selgu, kas ja milline ülekaalukas huvi on planeerida elektriliin

kaitsealadele, juhul kui kaitse-eeskiri ehitise püstitamise välistab.

Planeeringu ala joonsel on kaks kaitseala – Suursoo ja Leidisoo. Mõlema piirid jooksevad ülevalt

välja, mis tähendab, et pole võimalust minna kaitsealadest ringiga mööda. Samuti välistab

mõlema kaitseala kaitse-eeskiri sihtkaitsevööndisse uute ehitiste püstitamise.

Seletuskirjas jäi arusaamatuks, et kui see on nii kaalukas huvi, kas me siis muudame kaitse-

eeskirja ja anname võimaluse liiniga üle kaitsealade minna, et vältida külade vahelt läbi tulemist.

Seda ei olnud sealt võimalik välja lugeda.

16.08 Margus Laidmets saabus (osales koosolekul kuni selle ajani Skype teel)

Aivar Oruste tegi ettepaneku, et lisaksime omapoolse ettepaneku – kui me ei saa selles osas

kaasa rääkida, siis vähemalt Hara sadama jaoks võiks trassi omanik kohustuda hoidma faarvaatrit

puhtana vajalikus sügavuses. Võib-olla saame sellest kasu nii, et faarvaatri hooldamine ei jääks

enam meie kohustuseks. See võiks olla meile vastutulek, mis võimaldaks sadamat endiselt

samamoodi kasutada. Faarvaatri puhtana hoidmise nõude võiks lisada tingimustesse.

Janno Randmaa vastas, et sadama lähedusse tehnilise lahenduse rajamine ei tohiks mitte mingil

juhul seada piiranguid sadama kasutusele. Pigem peaks see seda hoopis soodustama – olgu

selleks siis laevateede puhtana hoidmine või mõni muu meede.

Aivo Hirmo tegi ettepaneku, et vallavalitsuse vastuses eriplaneeringu algatamise arvamuse

küsimise kohta võiks lisada ettepanekuna, et käsitleda maismaa eriplaneeringut ja merekaabli

hoonestusala määramist koos, kuna need on üksteisest sõltuvad, merekaabli hoonestusala

määramisel kaaluda erinevaid variante ning kaasata vallavalitsus merekaabli hoonestusala

määratlemise protsessi arvestades võimalikke piiranguid Hara lahes rannakalapüügil ja sadama

kasutamisel.

Koosoleku juhataja küsis kas hääletada vallavalitsuse seisukoha toetamist koos laekunud

järgmiste ettepanekutega:

 Käsitleda maismaa eriplaneeringut ja merekaabli hoonestusala määramist koos, kuna

need on üksteisest sõltuvad

 Merekaabli hoonestusala määramisel kaaluda erinevaid variante.

 Kaasata vallavalitsus merekaabli hoonestusala määratlemise protsessi arvestades

võimalikke piiranguid Hara lahes rannakalapüügil ja sadama kasutamisel

Toimus hääletamine.

Noarootsi osavallakogu liikmete hääletamise tulemus: poolt 7, vastu 0, erapooletuid 0.

Nõva osavallakogu liikmete hääletamise tulemus: poolt 6, vastu 2, erapooletuid 0.

Otsustati: hääletada vallavalitsuse vastuse üle eriplaneeringu algatamise arvamuse küsimuses

ning täiendada punkti 1 järgmiste seisukohtadega koos laekunud ettepanekutega.

Noarootsi osavallakogu liikmete hääletamise tulemus: poolt 7, vastu 0, erapooletuid 0.

Nõva osavallakogu liikmete hääletamise tulemus: poolt 7, vastu 0, erapooletuid 1.

Otsustati: Kiita heaks vallavalitsuse vastus eriplaneeringu algatamise arvamuse küsimise kohta

ja täiendada p.1 järgmiste seisukohtadega:

 Käsitleda maismaa eriplaneeringut ja merekaabli hoonestusala määramist koos, kuna

need on üksteisest sõltuvad

 Merekaabli hoonestusala määramisel kaaluda erinevaid variante.

 Kaasata vallavalitsus merekaabli hoonestusala määratlemise protsessi arvestades

võimalikke piiranguid Hara lahes rannakalapüügil ja sadama kasutamisel

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Aasküla

protokollija

VÄLJAVÕTE

PROTOKOLL

Palivere 05.03.2025 nr 2

Koosoleku algus kell 14.03

Koosoleku lõpp kell 17.02

Koosoleku juhataja Palivere osavallakogu esimees Risto Roomet.

Protokollija osavallasekretär Lilith Raudsepp.

Koosolekust võtsid osa osavallakogu liikmed: Aivi Aasmäe, Kadri Lukk (veebi teel), Mati

Kallemets, Urmas Muld, Jaan Piirak, Ago Vimm.

Osavõtjate registreerimisleht protokolli juures (Lisa 1).

Koosolekul osalesid: Taebla osavallakogu liikmed (5), Palivere osavallavanem Andrus Eilpuu,

Taebla osavallavanem Julia Sirkel, ehitus-ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm, lõuna

piirkonna teede- ja heakorra haldur Marek Topper.

Koosoleku juhataja tervitas osavallakogude liikmeid, tutvustas koosoleku korralduslikku poolt ja

andis teada, et peale kahe esimese päevakorrapunkti ühist arutelu on osavallakogudel võimalus

eraldi oma päevakorda arutada. Protokoll vormistatakse osavallakogudel eraldi. Koosoleku

juhataja tegi ettepaneku kinnitada (7 poolt) järgmine p ä e v a k o r d:

/.../

Päevakorrapunkt 1

Vabariigi Valitsuse korralduse "EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" eelnõu tutvustus.

Ettekandjad ehitus-ja planeerimisosaknonna juhataja Heikki Salm.

Heikki Salm: Elering AS on esitanud taotluse riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamiseks (KSH). Riigi eriplaneeringu eesmärk on planeerida EstLink

3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa, mis tagab planeeritava EstLink 3 merekaabli ühendamise

olemasoleva võrguga. Ühendus võimaldab suuremaid ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja

lääne regiooni vahel. Elektriühendusega koos planeeritakse eeldatavalt järgmised ehitised: 110 kV

ja kõrgepingega õhuliinid, 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaamad ning muud elektrienergia

ülekandeliiniga seotud rajatised. Planeeringuala suurus ca 513 km2. Kui planeeringu koostamise

ja mõjude hindamise käigus selgub, et EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa mõjuala

keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 tähenduses on

suurem kui REPi ja KSH algatamisel teadaolev planeeringuala võib kavandatava ehitisega

kaasnevate mõjude hindamine hõlmata suurema territooriumi kui planeeringuala. Planeeringualas

toimub EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa kavandamiseks vajaliku tervikliku

ruumilahenduse loomine. REPi algatamise järel selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade ja KSH

programmi koostamisel välja kavandatavate elektriühenduste asukoha valikuks vajalike

keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises

protsessis ellu viiakse. Planeeringu alal on palju erinevaid looduskaitsealasid. Õhuliinide

2

planeerimisel arvestatavad trassikoridoride laiused: Üks 330 kV elektriõhuliin ühes koridoris –

koridori laius kokku 100 m, millest 20 meetrit on nihutamise ruum; 330 ja 35 kV (110 kV) õhuliin

ühes koridoris – koridori laius kokku 120 m, millest 15 meetrit on nihutamise ruum.

Toimus arutelu, mille käigus osavallakogu liikmed esitasid küsimusi ja avaldasid arvamust.

Andres Kampmann: Kas seletuskirjas on kirjeldatud põhjused nende kolme maabumiskoha

valimise kohta?

Heikki Salm: Kõige tähtsam on turvalisus ja kaugus EstLink 1-st.

Andres Kampmann: Peab olema põhjused, miks tuuakse Paldiski alt siia Hara sadamani?

Heikki Salm: Hetkel ei ole kindlat liini asukohta paika pandud, uuringud käivad.

Andres Kampmann: Mina pooldan maabumiskohana nr 1, sest taristu on seal lähim ja seal on juba

tööstuslik tegevusala. Kui riik kaalutleb 1, 2, 3 varianti, siis meil on õigus kaasa rääkida.

Heikki Salm: Meie saame kaasa rääkida Lääne-Nigula valla osas, ehk siis Nõva ja Hara osas.

Eelistuse põhjendus, füüsiline kaugus, energia turvalisus, tuleviku kindel investeering.

Toimus arutelu turvalisuse, loodushoiu, planeeringuprotsessi, maakaabli paigalduse, merekaabli

asukoha, planeeringuala piirneva piirangu ala osas.

Osavallakogu arvamus: saadud informatsioon võtta teadmiseks ja arvestada Andres Kampmanni

tehtud ettepanekuga (maabumiskohana arvestada ala nr 1, sest taristu on seal lähim ja seal on juba

tööstuslik tegevusala).

/allkirjastatud digitaalselt/

Väljavõte õige

Lilith Raudsepp

07.03.2025

/allkirjastatud digitaalselt/

Risto Roomet

koosoleku juhataja

VÄLJAVÕTE

PROTOKOLL

Risti 18. veebruar 2025 nr 3

/…/

Päevakorrapunkt nr 3

Vabariigi Valitsuse korralduse "EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" eelnõu

kooskõlastamine. Ettekandja osavallavanem Rein Kruusmaa.

Rein Kruusmaa selgitas eelnevat protsessi ja saabunud kooskõlastuse sisu. Majandus- ja

Kommunikatsiooni ministeerium esitas 04.02.2025 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Vabariigi Valitsuse korralduse „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu. Riigi eriplaneeringu koostamise

eesmärk on planeerida välisühenduse EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa Lääne maakonnas

Lääne-Nigula vallas. Arvamust oodatakse hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates kooskõlastuse

saamisest. Rein Kruusmaa tutvustas vallavalitsuse poolset seisukohta.

Toimus arutelu, mille käigus Neeme Suur tegi ettepaneku vallavalitsuse poolset vastuskirja

täiendada ja lisada seisukohale sotsiaalmajanduslikud tingimused. Lea Lai esitas küsimuse,

läbirääkimiste kohta teiste osavallakogudega, mida antud liin läbib? Rein Kruusmaa vastas, et

teadaolevalt läbirääkimis ei ole veel algatatud. Lea Lai tegi ettepaneku näha kavandatavate

arenduste ülevaadet, nii päikese- ja tuulepargi, liinikoridorid (2x110 ja 2x220), alajaamad,

konverterid ja kuhu paigutuvad selles majapidamised/loomad ja tegi samas ettepaneku arutada

EstLink 3 teemat koos kolme osavallaga, mida antud kooskõlastus puudutab. Arutelu käigus tehti

ettepanek küsida arvamuse andmiseks pikendust ja vallavalitsusel valmistada ette põhjalikum

eelnõu. Rein Kruusmaa lisas, et trassikoridor tuleb valida viisil, mis kõige vähem kahjustab

olemasolevat keskkonda, kasutades ära olemasolevat trassikoridori.

Osavallakogu poolt tehtud ettepanekud:

- Mitte toetada vallavalitsuse praegust seisukoha sõnastust (kirjeldada tingimused täpsemalt) ja

mitte toetada Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi kooskõlastamise küsimust;

- Vallavalitsusel taotleda pikendust kooskõlastus tähajaks;

-Vallavalitsusel ettevalmistada põhjalik omavalitsuse poolne seisukoht ja kutsuda selle

tutvustamiseks kokku kolme osavallakogu koosolek (Noarootsi, Risti, Oru);

- Ministeeriumil väljastada eelvaliku materjalid.

Toimus arutelu, mille käigus jõuti järeldusele mitte toetada riigi eriplaneeringu algatamist ja

vallavalitsuse poolt koostatud vastuse eelnõud. Koosoleku juhataja pani Vabariigi Valitsuse

korralduse eelnõu mittetoetamise „EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ ja vallavalitsuse poolt koostatud vastuse

eelnõu hääletusele

Osavallakogu arvamus (poolt- 7, ei hääletanud- 1): Mitte toetada riigi eriplaneeringu algatamist ja

vallavalitsuse poolt koostatud vastuse eelnõud.

2

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaja Rüütel

osavallakogu esimees

Väljavõte õige 27.02.2025

Lilith Raudsepp

protokollija