Vastus antud arvamusele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Janno Randmaa

Lääne-Nigula Vallavalitsus

[email protected]

Teie 12.03.2025 nr 7-1/25-19-4

Meie 10.04.2025 nr 2-2/440-5

Vastus Lääne-Nigula Vallavalitsuse

arvamusele

Austatud vallavanem

Majandus- ja Kommunikatsiooniminister edastas 04.02.2025 kirjaga nr 2-2/440-1

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „EstLink 3 Rehemäe-

Aulepa maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine“ eelnõu. Lääne-Nigula Vallavalitsus esitas oma 12.03.2025 kirjaga nr 7-1/25-19-4

nimetatud eelnõu kohta Lääne-Nigula Vallavolikogu, vallavalitsuse ning planeeringuala

osavallakogude arvamused.

Esitatud arvamused puudutasid kavandatava õhuliini alternatiivina maakaabelliini rajamist,

merekaabli maismaale tuleku asukoha valikut ning selle muutmise võimalusi, regionaalsete

vajaduste vaadet ja regionaalse arengu toetamist, kavandatava õhuliini võimsust ja seost tulevikus

kavandatava meretuuleparkide toodangu ülekandmisega ning teiste tulevikuprojektidega,

ülekandeliini kavandamise võimalusi kaitsealadele ning küsimusi seoses hüvitiste ja regulaarsete

talumistasudega maaomanikele ja kohalikule omavalitsusele. Lisaks teete ettepaneku korralduse

eelnõud ja seletuskirja eeltoodud seisukohtadele tuginedes täiendada ning seeläbi anda selgem

ülevaade planeeringu eesmärkidest ja ala valikust, mis omakorda annab rohkem informatsiooni

kohalikele mõistmaks planeeringuga kavandatud tegevuse vajadust ja kaasnevaid võimalusi.

Täname esitatud arvamuste eest. Anname alljärgnevalt seisukohad Teie poolt esitatud arvamustele

ja vastused püstitatud küsimustele:

 Ettepaneku kavandatava EstLink 3 õhuliini alternatiivina rajada maakaabel võetakse

teadmiseks ning planeeringus tuuakse välja vastavad kaalutlused.

 Merealuse kaabli asukoha määramise aluseks on võetud taristu haavatavuse leevendamise

vajadus, et vähendada võimalust mitmete Soome lahes paiknevate kaablite samaaegse

vigastumise riski. Selleks, et antud riski maandada, peab Estlink 3 trassi vahekaugus

olemasolevast Estlink 1 merekaablist olema võimalikult suur. Seega on meretrassi

alguspunktiks valitud Aulepa, kuna siis on sõltumata Soomepoolsest trassist ja võimaliku

kaableid vigastava laeva kiirusest tagatud elektrisüsteemi reageerimiseks sobilik

miinimumaeg. Aulepa trass võimaldab arvestada võimalike tulevikutootmistega Hiiumaal

2 (4)

ja kaugemalgi (Elektriülekandevõrgu arengukava 2025-2034 peatükk 6.5 Võrgu

pikaajaline tulevikuvisioon).

Lisaks on Paldiskis asuvatest mitmetest eri tüüpi taristu- ja sõjalistest objektidest tulenevalt

täiendav risk. Paldiski trassi korral oleks ühenduspunkt põhivõrku Keilas Harku-Lihula-

Sindi liinile. See asub väga lähedal Harku alajaamale, mis on Estlink 1 alguspunktiks.

Laialdasem katastroof, rike võrgus või mõni muu taristut kahjustav sündmus võib viia tööst

välja mõlemad välisühendused Paldiski ja Keila asukoha korral. Lisaks sellele asub Pakri

poolsaarel piisavalt muid kõrge riskiga objekte nagu Paldiski lõuna- ja põhjasadam,

mitmed sõjalised objektid ning Pakri poolsaarele planeeritav radioaktiivsete jäätmete

lõppladestuskoht. Seega on kõrgendatud risk Pakri poolsaare tervikuna saboteerimiseks.

Seda riski asukohavalikul arvesse võttes ei taotleta merekaabli paigaldamiseks

hoonestusluba Nõva või Paldiski suunal. Merekaabli asukohta on võimalik muuta vastavalt

REP-is ilmnevatele piirangutele liini jätkumisel maismaal. Selleks tuleb vajadusel

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti menetletava hoonestusloa protsessis liikuda

tagasi varasemasse etappi, kuid eelduslikult jääb see siiski samasse piirkonda.

 Regionaalsest vaatest pakub põhivõrgu olemasolu võimalusi tootjate ja tarbijate liitmiseks

elektrisüsteemiga. Juhul kui regionaalarengut ei toimu selliselt et tarbimine või tootmine

kasvaks nii, et liitumine pingel 330kV on vajalik, siis projekti rajamisaegselt pakub

ehitustegevus kohalikele majutusasutustele, toitlustusasutustele, metsatööstusele ja teistele

ehitustegevusega seotud ettevõtetele tööd. Kohalikul tasemel tagab elektriühenduse OÜ

Elektrilevi läbi jaotusvõrgu. Jaotusvõrgu rekonstrueerimisvajaduse kohta ei saa Elering

otsuseid teha. Antud riigi eriplaneeringu (REP) eesmärk on kavandada põhivõrgu ühendus

perspektiivse EstLink3 ja olemasoleva põhivõrgu vahele.

 Elektrisüsteemi põhiolemus on, et elektrivõrku ühendatud tootmisseadmed saavad olla

ükskõik missugused seadmed, mis toodavad või tarbivad elektrit. Seega lisaks

tuuleenergiale saab elektrivõrku ühendada ükskõik missuguseid tootmis- ja

tarbimisallikaid. Seega on võimalik ka meretuuleparkide energia ülekandmine. Hetkel on

Eleringi hinnang, et antud piirkonnas täiendavaid uusi 330kV õhuliine peale

planeeringutaotluses esitatu tarvis ei ole isegi juhul kui meretuuleparkide energia

ülekandmine toimuks planeeritavast liinist.

 REP-i algatamise taotluses viidatud võimalikud tulevikuprojektid ei ole antud planeeringu

osa. Elering viitab algatamise eelnõu juures olnud taotluses, et antud rajatav liin on

tulevikukindel investeering ning vajadusel saab võimaldada tulevikuarenguid

elektrisüsteemis. Need arengud on aga seotud majandusarenguga ning võimaliku

elektritarbimise suurenemisega tulevikus. Antud planeeringus neid ei käsitleta, need oleks

osa tulevikus koostatavatest planeeringutest.

 Planeeringus on eesmärk leida trassikoridor, mis võimalikult vähe kasutab piirangutega

alasid. Siiski võib tekkida vajadus kaaluda tasakaalu looduskaitse ja inimestele

põhjustatavate häiringute vahel. Korralduse eelnõu seletuskirjas on põhimõtteline liinijoon

kujutatud skemaatiliselt, sirgjoonena, et tähistada üldistatult, millised punktid on vaja

omavahel ühendada.

 Risti osavallakogu otsus mitte toetada riigi eriplaneeringu algatamist võetakse teadmiseks.

 Seoses maaomanikele ja kohalikule omavalitsusele hüvitiste ja regulaarsete

talumistasudega on Eleringi kui põhivõrguettevõtja eesmärgiks kohelda maaomanikke

3 (4)

võimalikult võrdselt ja seetõttu juhindutakse hüvitiste kokkuleppimisel Eleringi sisemisest

korrast. Selle põhjal makstakse maaomanikele ühekordset hüvitist kinnistu

kasutusvõimaluste vähenemise eest. Ühekordne hüvitis sõltub kasutatava kinnistu

väärtusest, kasutusala ulatusest ning võimalikust tegevuspiirangute tõttu saamata jäävast

tulust ja otsesest varalisest kahjust (nt metsa hävimise, ehitise lammutamise, avalikule teele

juurdepääsu pikenemise jms tõttu).

 Prognoositud keskmised ühekordsed hüvitised Eleringi sisekorra alusel viimase aasta

kinnisvaratehingute hinnastatistika või eksperthinnangu alusel:

o Metsamaa (koos metsaga) - reeglina kompenseeritakse 100% tehnorajatise

kasutusõiguse ala turuväärtusest ja lisaks kompenseeritakse raieringi (küpse metsa)

tulu ja kaitsevööndis raiutava sortimentide tulu vahe vastavalt hindamisprotsessi

hetkel kehtivale RMK vahelao hinnale kasutusõiguse ala ulatuses.

o Põllumaa - reeglina kompenseeritakse 33% tehnorajatise kasutusõiguse ala

turuväärtusest.

o Masti paigaldamise tasu 500 eur/masti kohta.

o Kõikide kasutusõiguslepingute asjaajamistasu kompenseeritakse maaomanikele

summas 200 eur.

o Talumistasudega, ehk peale kitsenduse rajamist makstava perioodilise tasuga

seonduv on lahti kirjutatud Eleringi veebilehel: https://elering.ee/talumistasu.

Täiendame korralduse eelnõu seletuskirja, et tagada parem selgus lähtuvalt arvamuses tõstatatud

küsimustest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

4 (4)

Alan Rood

[email protected]