Otsus

VAIDEOTSUS

13.03.2025 nr 7-10/2025-006

AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS

vaide lahendamise kohta Konkurentsiameti 10.01.2025

otsusele nr 7-10/2025-001

Resolutsioon

Jätta AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS vaie Konkurentsiameti

10.01.2025 otsusele nr 7-10/2025-001 rahuldamata (haldusmenetluse seadus § 85 lg 4).

Edasikaebamise kord

Vaideotsusega mittenõustumise korral on vaide esitajal õigus esitada kaebus vaideotsuse

peale Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul käesoleva vaideotsuse teatavakstegemisest

arvates.

1. Asjaolud kokkuvõtvalt ja vaide nõue

Kuna antud menetlus seondub otseselt eelnevalt läbiviidud Elering AS-i (edaspidi Elering)

elektri bilansienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika (edaspidi Metoodika)

kooskõlastamisega ning seda puudutava kohtumenetlusega, on sellele alljärgnevalt

kokkuvõtvalt viidatud ning peamised dokumendid välja toodud lisades 1-3.

05.04.2024 otsusega nr 7-10/2024-007 (edaspidi 05.04.2024 Otsus) kooskõlastas

Konkurentsiamet Eleringi 20.03.2024 esitatud Metoodika muudatused (lisa 1).

06.05.2024 esitasid AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS (edaspidi ka ettevõtjad

ja vaide esitajad) Konkurentsiameti 05.04.2024 Otsuse peale vaide, mille Konkurentsiamet

jättis 17.06.2024 vaideotsusega nr 7-10/2024-013 (edaspidi 17.06.2024 Vaideotsus)

rahuldamata (lisa 2).

18.07.2024 ja 04.09.2024 jätsid Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus ettevõtjate

poolt ameti 05.04.2024 Otsuse ja 17.06.2024 Vaideotsuse peale esitatud õiguskaitsetaotluse

rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu määrus on toodud lisas 3.

10.01.2025 otsusega nr 7-10/2025-001 (edaspidi 10.01.2025 Otsus) kooskõlastas

Konkurentsiamet Eleringi 20.12.2024 taotluse kooskõlastada muudetud Metoodika (lisa 4).

11.02.2025 registreeriti Konkurentsiametis ettevõtjate 10.02.2025 vaie, milles taotletakse

vaide rahuldamist ning ameti 10.01.2025 Otsuse kehtetuks tunnistamist (lisa 5).

2 (17)

28.02.2025 esitas vaidele seisukoha Elering (vt käesoleva vaideotsuse punkte 3.1, 3.2 ja 3.3).

Elering on seisukohal (kokkuvõtvalt), et vaie tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata (lisa 6).

06.03.2025 toimus Konkurentsiametis vaide esitajate ja Konkurentsiameti esindajate

kohtumine, mille raames käsitati tõstatunud küsimusi. Lepiti kokku, et amet ootab vaide

esitajatelt täiendavaid kirjalikke seisukohti hiljemalt 10.03.205 ning teeb vaideotsuse hiljemalt

13.03.2024.

10.03.2025 saabus Konkurentsiametisse vaide esitajate täiendav seisukoht (lisa 7), mida

käsitakse vaideotsuse punktis 3.5.

2. Menetlusosalised

AS Alexela – registrikood: 10015238; aadress: Roseni tn 11, 10111 Tallinn; e-post:

[email protected];

Esindaja: Mart Blöndal, e-post: [email protected]; Rauno Ligi, e-post:

[email protected]

Elektrum Eesti OÜ – registrikood: 11399985; aadress: Pärnu mnt 137, 11314 Tallinn; e-post:

[email protected];

Esindaja: Siim Vahtrus, e-post: [email protected]

Eesti Energia AS – registrikood: 10421629; aadress: Lelle tn 22, 11318 Tallinn; e-post:

[email protected];

Esindaja: Sandra Sillaots, e-post: [email protected];

Elering AS – registrikood: 11022625; aadress: Kadaka tee 42, 12915 Tallinn; e-post:

[email protected].

3. Konkurentsiameti seisukohad ja põhjendused vaide lahendamisel

Ettevõtjate poolt vaides esitatud seisukohtasid analüüsides hindas Konkurentsiamet veelkord

10.01.2025 Otsust ja sellega seonduvaid asjaolusid. Amet jõudis järeldusele, et vaides esitatu

ei anna alust 10.01.2025 Otsuse kahtluse alla seadmiseks ja vaide rahuldamiseks ning selleks

puuduvad ka muud asjaolud. Amet jätab vaide rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.

3.1. Põhjendamiskohustuse ja kaalutlusõiguse rikkumisest ning kaebuse õigeks võtmisest

Vaide punktis 3 (sh alapunktides 3.3.1–3.3.6) toovad vaide esitajad välja (kokkuvõtvalt), et

Konkurentsiamet on 10.01.2025 Otsuses rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-st 1

tulenevat põhjendamiskohustust, kuna on 10.01.2025 Otsuses välja toonud vaid ühe Metoodika

muudatuse – leevendusmeetme rakendamise. Tegelikkuses on Metoodikas tehtud olulisi ja

ulatuslikke muudatusi, mida 10.01.2025 Otsus ei käsitle ega analüüsi.

Samuti toovad vaide esitajad välja, et Metoodika muudatuste sisu jääb endiselt ebaselgeks, sest

Konkurentsiamet ei ole kiirustades muudatuste olemust ega mõju piisavalt analüüsinud, avanud

ega selgitanud. See on viinud selge kaalutlusveani.

Lisaks märgivad vaide esitajad, et Metoodikasse tehtud muudatuste mahust nähtub selgelt

asjaolu, et varasemalt Konkurentsiameti 05.04.2024 Otsusega kooskõlastatud Metoodika oli

õigusvastane, mis omakorda kinnitab haldusasjas nr 3-24-2100 esitatud kaebuse põhjendatust

ja asjakohasust ning oma sisult esitatud kaebuse õigeksvõttu.

3 (17)

Konkurentsiamet vaide esitajatega ei nõustu. Elering viis 21.10.2024 kuni 21.11.2024

Metoodika muutmiseks läbi avaliku konsultatsiooni. Turuosalistelt laekunud tagasiside alusel

täpsustas Elering Metoodika sõnastust – nt punktid 2.5.2, 2.9.2 ja 2.9.4 (vt 10.01.2025 Otsuse

lisa 4, lk 8). Metoodika muudatuste sisu arvestades on amet seisukohal, et Metoodikas tehtud

muudatuste puhul on tegemist tasu kujunemist puuduvate täpsustavate muudatustega. Nt

administratiivkulu puhul selgitatakse Metoodikas selgemalt lahti selles sisalduvad kulud. Seega

on tegemist redaktsiooniliste, mitte sisuliste muudatustega, mis tooks kaasa turuosalistele

täiendavad kohustusi.

Võimsusjaotuskulu on Metoodikasse lisatud leevendusmeetme tõttu.

Konkurentsiamet vaide esitajate väidetega põhjendamiskohustuse rikkumise ja kaalutlusvigade

kohta ei nõustu. Amet on Metoodikat kooskõlastades vajalikul määral lähtunud HMS § 4 lg-s 2

sätestatust, mille järgi kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse

eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud

huve. Samuti on ameti tegevus kooskõlas HMS §-ga 6, mille järgi haldusorgan on kohustatud

välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma

selleks tõendeid oma algatusel.

Amet on menetluse käigus nimetatud põhimõtetest ka lähtunud ning kõik 10.01.2025 Otsuse

tegemiseks vajalikud olulise tähtsusega asjaolud on välja selgitatud ning vajaminevad tõendid

kogutud – antud menetluses oli vajalik välja selgitada muudetud Metoodikas sätestatud

leevendusmeetmega seotud asjaolud ning Konkurentsiamet on seda teinud. Kuna need asjaolud

ning kaalutlused, millest amet on 10.01.2025 Otsuse tegemisel lähtunud, tulevad 10.01.2025

Otsusest selgelt ja vajaliku arusaadavusega (10.01.2025 Otsuse punktid 4 ja 5 (lk 4–6)), amet

neid siinkohal ei korda.

Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5).

Kui otsuse tegemiseks on asjaolud selged, haldusorgan otsuse tegemisega viivitada ei tohi.

Seega vaide esitajate väide, et amet ei ole kiirustades Metoodika muudatuste olemust ega mõju

piisavalt analüüsinud, avanud ega selgitanud, mis on viinud selge kaalutlusveani, on

põhjendamatu. Amet taolist „kiirustavat“ eesmärki ei seadnud ning ka menetluse käigust ja

10.01.2025 Otsusest taolisi asjaolusid ei tulene.

Vaide esitajad on välja toonud järgnevad Riigikohtu otsused – 31.05.2011 otsuse nr 3-3-1-85-

10 p 26, 20.04.2020 otsuse nr 3-3-1-74-11 p 15, 16.01.2008 otsuse nr 3-3-1-81-07 p 20 ja

05.11.2009 otsuse nr 3-3-1-49-08 p 11. Antud Riigikohtu otsused sätestavad (kokkuvõtvalt), et

haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud, haldusakti põhjenduses tuleb märkida selle

andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel

lähtunud.

Konkurentsiamet on seisukohal, et ei ole eksinud nendes kohtuotsustes toodu vastu. Antud

juhul ei ole amet 10.01.2025 Otsuse puhul põhjendamiskohustust ja kaalutlusõigust rikkunud –

faktilised ja õiguslikud asjaolud ning kaalutlused, millest amet on 10.01.2025 Otsuse tegemisel

lähtunud, tulevad 10.01.2025 Otsusest selgelt ja vajaliku arusaadavusega.

Vaide esitajate täiendav väide seoses Riigikohtu 20.04.2020 otsuse nr 3-3-1-74-11 p-ga 15, et

kaalutlusotsuse põhjenduste hilisem esitamine kohtumenetluse käigus ei ole piisav ega saa

asendada haldusorgani põhjendamiskohustust, ei ole samuti asjakohane, kuna antud juhul on

tegemist kohtueelse menetlusega ning mis puudutab Konkurentsiameti põhjendamiskohustust,

on amet selle nõude Metoodika kooskõlastamisel täitnud. Seetõttu ei ole ka asjakohane vaide

esitajate viidatud Riigikohtu 18.05.2011 otsuse nr 3-3-1-13-11 p 9.

4 (17)

Mis puudutab vaide esitajate väidet, et Metoodika muutmine kinnitab haldusasjas nr 3-24-2100

esitatud kaebuse põhjendatust ja asjakohasust ning oma sisult esitatud kaebuse õigeksvõttu, on

üldsõnaline ja põhjendamatu. Konkurentsiamet piirdub siinkohal, et sellised asjaolud, mis vaide

esitajate taolisi väiteid kinnitavad, puuduvad. Antud juhul esitas Elering ametile taotluse

Metoodika muudatuste kooskõlastamiseks, mis sätestavad turuosaliste huvides

leevendusmeetme, mille kohaselt vahemikus 01.02.2025 kuni 30.06.2025 kogu tarbijate ja

tootjate sagedusreservide hankimise kulu kaetakse ülekoormustulust. Sarnaselt 05.04.2024

Otsusele (millega seoses on kohtuvaidlus haldusasjas 3-24-2100 pooleli ning mida puudutavalt

on esimese ja teise astme kohtud jätnud ettevõtjate poolt esitatud õiguskaitse taotluse

rahuldamata) on Konkurentsiamet ka 10.01.2025 Otsusega Metoodika kooskõlastamisel

lähtunud talle seadusest ja EL-i regulatsioonist tulenevatest alustest.

Konkurentsiamet lisab, et vaide esitajate taoliste väidete põhjendamatust ja otsitust näitab lisaks

eeltoodule ka asjaolu, et 10.01.2025 Otsusega kooskõlastatud leevendusmeede ei saa kuidagi

rikkuda kaebajate õigusi.

Elering toob oma 28.02.2025 seisukohas välja (kokkuvõtvalt), et Konkurentsiamet on

Metoodika muudatusi põhjalikult hinnanud, mistõttu vaide esitajate väide, et otsus on

õigusvastane seoses ebapiisava analüüsiga, ei ole põhjendatud. Metoodika muudatused

täpsustavad tasude kujunemist ning ei muuda bilansihaldurite põhilisi kohustusi. Lisaks toob

Elering välja, et konkreetsete punktide, nagu administratiivkulu ja võimsusjaotuskulu lisamine

aitab selgitada, mis kulud sisalduvad administratiivkulus ning võimsusjaotustulu on lisatud

seoses leevendusmeetmega. Metoodika täiendused loovad selguse, kuidas süsteemihaldur

reguleerimisvõimsuse ostuks tehtud põhjendatud kulutused katab. Eleringi hinnangul ei saa

väita, et Metoodika muudatused tooksid kaasa õiguskindlusetuse, sest bilansihaldurite

kohustused ja kulustruktuur on Metoodikas täpselt määratletud.

3.2. Konkurentsiamet ei ole 10.01.2025 Otsuse vastuvõtmisel väljunud volitusnormi

(ELTS § 53 lg 6) piiridest

Vaide punktis 3.4 (sh alapunktides 3.4.1–3.4.8) toovad vaide esitajad välja (kokkuvõtvalt), et

10.01.2025 Otsus on õigusvastane vastuolu tõttu elektrituruseaduse (ELTS) § 53 lg 6

volitusnormi piiride ja kõrgemalseisva õigusega (põhiseaduse (PS) § 113). Samuti on vaide

esitajad seisukohal, et seaduses tuleb kindlaks määrata rahalise kohustuse olemuslikud

elemendid. Seda kinnitab Vabariigi Valitsuse määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ („HÕNTE“).

Lisaks toovad vaide esitajad välja, et antud juhul volitusnorm sootuks puudub – SE 555 I alles

lisatakse hetkeseisuga ELTS-i § 531.Vaide punktis 3.5 (sh alapunktides 3.5.1–3.5.2) toovad

vaide esitajad välja (kokkuvõtvalt), et sagedusreservide tasu puhul on tegemist avalik-õigusliku

tasuga, mistõttu ei ole bilansihalduritel võimalik tasu sisse nõuda.

Konkurentsiamet vaide esitajatega ei nõustu. Sisuliselt vaide esitajad kordavad siinkohal juba

nende poolt eelnevalt 05.04.2024 Otsuse menetluse raames esitatud seisukohtasid, millele amet

on vastanud ka 17.06.2024 Vaideotsuse punktis 2.1 (lk 3-4). Kuna nimetatud otsus on toodud

käesoleva vaideotsuse lisas 2, piirdub amet selle juurde jäädes kokkuvõtvalt, et ELTS § 53 lg 6

alusel süsteemihaldur töötab välja ja esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks

bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika. ELTS § 53 lg 2 järgi süsteemihaldur lähtub

bilansiteenuse osutamisel EBGL1-st, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise

1 Komisjoni määrus (EL) 2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise

eeskiri.

5 (17)

eeskiri. Põhivõrguettevõtja võib koostada ettepaneku luua lisaks tasakaaluarveldusele täiendav

arveldusmehhanism, et katta tasakaalustamisvõimsuse hankekulud vastavalt EBGL jaotise

5. peatükile, halduskulud ja tasakaalustamisega seotud kulud. Täiendavat arveldusmehhanismi

kohaldatakse tasakaaluhaldurite suhtes. Selleks tuleks soovitavalt võtta kasutusele nappusel

põhineva hinnakujunduse funktsioon. Kui põhivõrguettevõtjad valivad mõne teise mehhanismi,

peavad nad seda oma ettepanekus põhjendama. Kõnealuse ettepaneku peavad heaks kiitma

asjakohased reguleerivad asutused. Lisaks EBGL-st tulenevale volitusnormile kiita heaks

põhivõrguettevõtja poolt kooskõlastatav arveldusmehhanismi sisaldav metoodika, sätestab

ELTS § 93 lõige 6, et Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul kooskõlastamise

otsuseid. Need alused on 10.01.2025 Otsuse puhul täidetud.

Metoodika ei loo iseseisvat õigust ja ei kehtesta avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi.

Metoodika, mis sisaldab Eleringi arveldust ja hinnakujundust puudutavad aluseid, menetlemisel

ja kooskõlastamisel on amet lähtunud ELTS-is ja EBGL-is sätestatud alustest. Ka 10.01.2025

Otsuse puhul on lähtutud ülaltoodud põhimõtetest. Seetõttu ei ole sagedusreservide tasu puhul

tegemist avalik-õigusliku tasuga ning PS § 113 rikkumist ei esine. Kuna sagedusreservide tasu

puhul ei ole tegemist avalik-õigusliku tasuga, on põhjendamatu ka vaide esitajate viide

HÕNTE-le.

Vaide esitajad on välja toonud järgnevad Riigikohtu otsused – 22.12.2000 otsuse nr 3-4-1-10-

00 p 20 ning 20.10.2009 otsus nr 3-4-1-14-09 p-d 28 ja 33. Antud kohtuotsused sätestavad

(kokkuvõtvalt), et PS §-st 113 tuleneb nõue, et avalik-õiguslik rahaline kohustus peab olema

sätestatud seadusega. Samuti Riigikohtu 20.06.2008 otsuse nr 3-2-1-55-08 p 10, mis sätestab

(kokkuvõtvalt), et avalik-õiguslike rahaliste kohustuste menetlemine toimub avalik-õiguslikus

menetluses.

Konkurentsiamet on seisukohal ning toob kokkuvõtvalt välja, et ettevõtjate poolt viidatud

Riigikohtu lahenditele tuginemine ei ole asjakohane, kuna sagedusreservide tasu puhul ei ole

tegemist avalik-õigusliku rahalise kohustusega, mida puudutavad alused tuleb sätestada

seaduses.

Mis puudutab SE 555 I ELTS-i lisatavat §-i 531, mis kaebajate väitel loob eraldi õigusliku aluse

(volitusnormi) tasakaalustamisvõimsuse hankimise kulude rahastamiseks, on Konkurentsiamet

seisukohal, et ka antud väide on põhjendamatu ja otsitud. ELTS-i lisatav § 531 sätestab, kuidas

süsteemihaldur arvutab tasakaalustamisvõimsuse kulu suuruse elektrienergia ühe kilovatt-tunni

kohta, avaldab tasakaalustamisvõimsuse kulu suuruse koos selle aluseks olevate andmete ja

arvutuskäiguga oma veebilehel, ning kuidas tarbijad ja tootjad tasuvad tarnijale

tasakaalustamisvõimsuse tasu. Arvestades eeltoodut, ei ole Konkurentsiamet nii varasema

Metoodika kui ka praeguse Metoodika kinnitamisel ning 10.01.2025 Otsuse tegemisel ületanud

volituse piire. Ka ei saa amet oma tegevuses lähtuda Riigikogus vastu võtmata ning jõustumata

eelnõudest, mille puhul on teadmata, kas ja millal ning millisel kujul eelnõust tulenevad seaduse

muudatused jõustuvad. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel (HMS § 54).

Lähtudes eeltoodust, peab Konkurentsiamet andma haldusakte välja kehtiva seaduse ja mitte

eelnõude alusel. Amet on sellest nõudest nii 05.04.2024 Otsuse kui ka 10.01.2025 Otsuse puhul

lähtunud. Ka on ametil pädevus nimetatud haldusaktide andmiseks.

Seoses vaide esitajate väitega, et neil puudub võimalus sagedusreservide tasu kui

avalik-õiguslikku tasu sisse nõuda, on Konkurentsiamet seisukohal, et ka antud väide on otsitud

ja põhjendamatu. Sagedusreservide tasu puhul ei ole tegemist avalik-õigusliku tasuga.

Vastavate kulude elektrihinda hinnastamise võimalust puudutavalt on Konkurentsiamet

tuvastanud (vt ka käesoleva vaideotsuse punktid 3.3 ja 3.4 ning ka 17.06.2024 Vaideotsuse

punkti 2.2 (lk 7–10)), et vaide esitajad on elektrilepingu tüüptingimustega kindlustanud endale

6 (17)

õiguse muuta hinda või tootetingimusi ühepoolselt. Samuti on elektrilepingutele kohaldatav

võlaõigusseaduse (VÕS) § 97. Eeltooduga on nõustunud ka Tallinna Ringkonnakohus

04.09.2024 määruse punktis 14 (vt ka käesoleva vaideotsuse punkt 3.4):

„Ringkonnakohus nõustub lepingute ühepoolse muutmise õiguse küsimuses halduskohtu ja

vastustaja seisukohaga. Samuti on elektrilepingutele kohaldatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 97,

mille kohaselt võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist

poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad

lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste

vahekorra oluline muutumine.“

Elering toob 28.02.2025 seisukohas välja (kokkuvõtvalt), et vaide esitajate väide, nagu

bilansiteenuse hinna puhul oleks tegemist avalik-õigusliku tasuga ja et vaide esitajaid peaks

käsitlema avalik-õigusliku tasu kogujatena, on põhjendamatu. Metoodika ei näe ette täiendava

avalik-õigusliku tasu liigi kehtestamist. Metoodikas sätestatakse, millised kulukomponendid

võivad sisalduda bilansiteenuse hinnas.

Bilansiteenuse hinnas sisalduv tasu tekib bilansilepingu alusel Eleringi ja bilansihalduri vahel

Bilansihaldur ei ole selles suhtes tasu koguja või selle vahendaja. Bilansihalduri ja temaga

omakorda lepingulises suhtes oleva isiku vaheline suhe on eraõiguslik. Asjaolu, et kulude edasi

kandmise risk jääb bilansihalduritele, on praktikas tavapärane.

Vaide esitaja loogika alusel peaksid seega kõik Eleringiga erinevates avaliku teenuse

osutamisega seotud lepingulistes suhetes nõutavad tasudega seotud reeglid üksikasjalikult

olema sätestatud seaduses. Samas esineb elektriturul Konkurentsiameti poolt kooskõlastatavate

metoodikate alusel kehtestatud tasusid, mis ei ole üksikasjalikult reguleeritud seaduse tasemel

(nt menetlus- ja toimingutasu põhivõrguga liitumisel puhul lähtutakse üldisest volitusnormist

ELTS § 72 lg 1 p-st 1).

3.3. Leevendusmeetme viiekuuline periood on piisav aeg Balti-ülese harmoniseeritud

lahenduse väljatöötamiseks ning ei anna välisriikide turuosalistele konkurentsieelist

Vaide punktis 3.6 (sh alapunktides 3.6.1–3.6.6) toovad vaide esitajad välja (kokkuvõtvalt), et

Metoodika muudatusega rakendatav leevendusmeetme viiekuuline periood on ebapiisav, et

Balti riikide põhivõrguettevõtjad jõuaksid sagedusreservide hankimisega seonduvate kulude

katmise metoodikate osas ühisele kokkuleppele. Lisaks looks Eesti leevendusmeetme

lõpetamine 2025. aasta juunis vaide esitajate sõnul olukorra, kus Balti riikides puudub ühtne

lähenemine ka pärast leevendusmeetme lõppemist. See asetab vaide esitajate hinnangul Eesti

turuosalised olukorda, kus võrreldes Leedu ettevõtjatega ollakse kehvemas turuolukorras.

Vaide esitajad toovad välja, et leevendusmeetme lõppemine kalendriaasta keskel seab ettevõtjad

märkimisväärselt keerulisemasse olukorda, kuna poole aasta pealt on keerulisem lepingute

tingimuste muutmine ning ettevõtete finantsjuhtimine. Kalendriaasta kestel tehtavad

muudatused nõuavad täiendavaid ressursse ja võivad põhjustada tõrkeid, mis oleksid

välditavad, kui muudatused toimuksid aasta alguses. Järsk üleminek täielikult subsideeritud

süsteemilt uuele lahendusele võib põhjustada olulisi häireid ettevõtete rahavoogudes, sest

sellised muudatused nõuavad nii tehniliste kui ka finantsressursside ümberkorraldamist.

Konkurentsiamet vaide esitajatega ei nõustu ning on seisukohal, et Metoodika muudatus

leevendusmeetme perioodi puudutavalt on kooskõlas Kliimaministeeriumi 16.10.2024

ettepanekuga Eleringile, mille kohaselt tuleb Eleringil töötada välja leevendusmeede, millega

vahemikus 01.02.2025 kuni 30.06.2025 kogu tarbijate ja tootjate sagedusreservide hankimise

kulu kaetakse ülekoormustulust. Konkurentsiamet on seisukohal, et leevendusmeede on

turuosaliste huvisid arvestades põhjendatud ning leevendusmeede ei riku kellegi õigusi ning

7 (17)

amet ei saa Kliimaministeeriumile ja/või Eleringile ette kirjutada, kui pika aja jooksul peab

leevendusmeedet rakendama. Oluline on, et sellise vabatahtlikult võetud leevendusmeetme

olemus ei lähe vastuollu seadusandluse (mh EBGL) nõuetega.

Metoodika muudatusega sätestatav leevendusmeede loob Eleringile ajaperioodi, et viia läbi

mõjuanalüüs erinevaid Metoodika lahendusi puudutavalt (sh sagedusreservide kulude

jaotamine), harmoniseeritud lahenduse leidmiseks Baltikumis koostöös Läti ja Leedu

põhivõrguettevõtjatega. Konkurentsiamet on 05.04.2024 Otsuses seisukohal, et kulude

jagamine tootmise ja tarbimise vahel tähendab, et mõlemad pooled panustavad võrdselt

sagedusreservide kulude katmisesse, mis peegeldab nende mõlema osalust süsteemi tasakaalu

säilitamisel (vt 05.04.2024 Otsuse punkt 5 (lk 14)). Juhul kui üks turugrupp (tarbijad või

tootjad) vabastatakse sagedusreservide kulude kandmisest või muudetakse kulude kandmise

osakaalusid turugruppide lõikes, on oluline välja selgitada, missuguse turuosalise või ka

turupoole tegevus enim sagedusreservide hankimise kulusid põhjustab, kas tootmine või

tarbimine, ning kas turul tegutsevad tootjad ja/või tarbijad, kelle tegevus on eriti suure

osakaaluga sagedusreservide hankimise vaates.

Lisaks on vastava leevendusmeetme perioodi pikkus ühtlustatud Lätiga, kus riikliku reguleeriva

asutuse otsuse kohaselt katab põhivõrguettevõtja sagedusreservide hankimisega seotud kulud

kuni 30.06.2025. Alates 01.07.2025 jäävad nimetatud kulud nii tarbijate kui ka tootjate kanda.2

Muuhulgas on Põhjamaades (sh Soomes) sarnast bilansiteenuse tariifistruktuuri rakendatud

aastaid, kus sagedusreservide hankimise kulud on hinnastatud bilansiteenuse hinda ning

jaotuvad nii tootjate kui tarbijate vahel.3, 4 Konkurentsiamet on seisukohal, et Eesti turuosalised

ei ole leevendusmeetme perioodi pikkusest ega alates 01.07.2025 turuosalistele rakendatavatest

kulude jaotamise põhimõtetest tingituna asetatud lähimate naaberriikidega võrreldes

kehvemasse turuolukorda.

Samuti on Konkurentsiamet seisukohal, et leevendusmeetme lõppemine kalendriaasta keskel ei

sea vaide esitajaid märkimisväärselt keerulisemasse olukorda. Konkurentsiamet on tuvastanud,

et nii AS-i Alexela5, Elektrum Eesti OÜ6 ja Eesti Energia AS-i7 kehtivad elektrilepingu

tüüptingimused (lisad 8–12) võimaldavad tüüptingimusi ja hinnakirja ühepoolselt muuta, kui

selline vajadus tuleneb õigusaktide, turuolukorra või tururegulatsiooni muutumisest ja

elektrituru arengutest või lepinguga seotud teenuste või äririskide paremast määratlemisest

(vt ka 17.06.2024 Vaideotsuse punkt 2.2 (lk 7–10)). Praktikas on ka varasemalt elektrimüüjad

korrigeerinud fikseeritud elektripakettide hindasid tulenevalt bilansiteenuse hinna metoodika

muudatustest.8 Muuhulgas on elektrilepingutele kohaldatav VÕS § 97, mille kohaselt võib

kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste

esialgse vahekorra taastamiseks, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise

aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline

muutumine. Konkurentsiameti otsus sagedusreservide kulude jaotamisel tarbijatele ja

tootjatele (läbi bilansihaldurite) jõustus 05.04.2024 ning jõustumist kommunikeeriti Eleringi

2 Kättesaadav: https://www.sprk.gov.lv/events/sprk-apstiprina-grozijumus-tikla-kodeksa-elektroenergijas-nozare-

0 3 https://www.fingrid.fi/en/electricity-market/reserves_and_balancing/#reserve-products 4 https://www.fingrid.fi/en/electricity-market/balance-service/fees/ 5 AS Alexela kodutarbija elektrilepingu tüüptingimuste punktid 2.5 ja 4.2; AS Alexela äritarbija elektrilepingu

tüüptingimuste punktid 2.5 ja 4.2. 6 Elektrum Eesti OÜ kodutarbija elektrilepingu tüüptingimuste punktid 2.3.1 ja 5.8; Elektrum Eesti OÜ äritarbija

elektrilepingu tüüptingimuste punktid 2.3.1 ja 5.8. 7 Enefit AS-i (Eesti Energia AS-i) elektrilepingu tüüptingimuste punktid 7.3 ja 7.5. 8 ERR: Alexela tõstis fikseeritud elektrihinda, Eesti Energia peab võtet sobimatuks:

https://www.err.ee/875539/alexela-tostis-fikseeritud-elektrihinda-eesti-energia-peab-votet-sobimatuks.

8 (17)

poolt avalikult turuosalistele 09.04.2024, see andis üleminekuperioodi, täiendava aja ja

võimaluse äririskide maandamiseks ning otsusega kaasnevate mõjude arvesse võtmiseks oma

ärimudelis ja teenuste hinnakirjas. Lisaks toimus Metoodika avalik konsultatsioon perioodil

28.11.2022 kuni 06.01.2023, millest tingituna on turuosalised olnud alates avaliku

konsultatsiooni perioodist teadlikud võimalikest Metoodikaga kaasnevatest muudatustest

tulevikus. Koos kehtestatud leevendusmeetme perioodiga on mõjutatud turuosalistel olnud

kokku üle kahe aasta, et sagedusreservidega kaasnevate kulude katmisega kaasnevat võtta

arvesse oma äritegevuse korraldamisel. Bilansiteenuse kulud ei ole staatilised ning

bilansihaldurite süsteemid peavad juba täna võimaldama tariifide muutmist, kululiikide lisamist

ja muid selliseid muudatusi. Lähtudes eeltoodust, ei ole põhjendatud bilansihalduritele

täiendava ettevalmistusaja võimaldamine nii tehniliste kui ka finantsressursside

ümberkorraldamiseks.

Ka Tallinna Ringkonnakohus on 04.09.2024 määruse punktis 17 toonud välja järgmist:

„Seda enam, et vastustaja vaideotsusest nähtuvalt toimus metoodika avalik konsultatsioon juba

perioodil 28.11.2022–06.01.2023, millest tulenevalt pidid turuosalised juba siis olema

teadlikud võimalikest metoodikaga kaasnevatest muudatustest tulevikus. Kuigi kaebajad

väidavad, et veel 2023. aastal oli Eesti selge seisukoht, et Mandri-Euroopa süsteemiga

sünkroniseerimine leiab aset 2026. aastal ja konkreetne sünkroniseerimise kuupäev avaldati

alles 2024 aasta keskel ning kaebajatel ei olnud võimalik lepingute sõlmimisel sellega

arvestada, avaldas Vabariigi Valitsus juba vähemalt 24.10.2023 informatsiooni selle kohta, et

Eesti lahkub Venemaa elektrivõrgust plaanitust ligi aasta varem ehk 2025. aasta alguses.9

Asjaolu, et valdkonnas juba pikemat aega tegutsenud kaebajad sellega kursis ei olnud ja

kaebajatel ei olnud võimalik nende muudatustega arvestada, ei ole kohtu hinnangul usutav.“

Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 04.09.2024 määruse punktis 18 toonud välja järgmist:

„Võimalike muudatustest tingitud arendus-, tööjõu ja ressursikulud ja nende edasi kandmise

küsimus ei tohiks samuti olla uudne või erakordne. On üldteada, et kõik äritegevusega

seonduvad kulud kajastuvad kauba või teenuse hinnas. Seda, et elektriturul ei ole erisusi selles

osas, kinnitab ka Konkurentsiamet oma 23.08.2024 seisukohas, mille kohaselt on elektriturul

tavapärane praktika, et kulud, mis tekivad teenuse osutamisel, lülitatakse elektrienergia hinda.“

„Kaebajate väide, et nad kohustatud ümber kujundama lepinguid, mida on (sadades)

tuhandetes ja see nõuab täiendavaid tööjõu- ja infosüsteemide arenduskulusid, ei ole veenev.

Mida suurem on kliendiportfell, seda suuremalt tuleb ettevõttel panustada ka klienditeeninduse

ja kliendilepingutega seonduvasse protsessi.“

Elering toob oma 28.02.2025 seisukohas välja (kokkuvõtvalt), et vaides esitatud väide, et

leevendusmeetme periood on liiga lühike, ei ole õigustatud. Eesti turuosalised on olnud

teadlikud Metoodika muudatustest ja nende rakendamise ajakavast piisavalt kaua (Elering

alustas vastava Metoodika sisseviimise protsessi, sh bilansihalduritele selle tutvustamist, juba

2022. aastal), mistõttu ei saa pidada viiekuulist leevendusperioodi ebapiisavaks või konkurentsi

kahjustavaks. Antud ajakava ühtib Läti turu ajakavaga. Asjaolu, et Leedu on otsustanud

kehtestada leevendusmeetme kuni 2025. aasta lõpuni, ei ole iseenesest piisav argument, et Eesti

peaks tegema sama.

Vaides esitatud argument, et IT- ja raamatupidamissüsteemide kohandamine oleks

märkimisväärne probleem, on põhjendamatu ning ei oma seost Metoodika sisulise

õiguspärasuse ega rakendatavusega. Elering on antud bilansiteenuse tariifistruktuuri

9 Peaministri „Eesti 2035“ elluviimise ülevaade Riigikogus, 24. oktoober 2023, kättesaadav:

https://www.valitsus.ee/uudised/peaministri-eesti-2035-elluviimise-ulevaade-riigikogus-24-oktoober-2023

9 (17)

rakendanud administratiivkuludena juba enam kui neli (4) aastat. Elektriturg areneb pidevalt

ning turuosalised peavad olema valmis kohandama oma süsteeme vastavalt uutele

regulatsioonidele ja turutingimustele. Elering on andnud turuosalistele piisavalt pikalt ette

teada, et võimaldada vajalikud tehnilised ja raamatupidamislikud kohandused. Lähtudes

eeltoodust, tegemist ei ole piisava põhjusega leevendusmeetme pikendamiseks ja Metoodika

mitterakendamiseks.

3.4. Sagedusreservide tasu kujunemine ei takista äritegevuse planeerimist, praegune

lahendus on seaduslik ja proportsionaalne ning vastab õigusselguse ja -kindluse

põhimõtetele

Vaide punktis 3.7 (sh alapunktides 3.7.1–3.7.5) toovad vaide esitajad välja (kokkuvõtvalt), et

sagedusreservide hankimiseks tehtavate kulude täpset suurust ei ole võimalik ette prognoosida.

Ettevõtjate hinnangul võib sagedusreservide hankimisega kaasnevate kulude suurus oluliselt

varieeruda, kuna puudub arusaam ja ennustatavus, arvestades, et tasakaalustamisvõimsuse kulu

tekib Eesti, Läti ja Leedu süsteemioperaatorite tegevuse tulemusel ning selle jaotamine Balti

riikide vahel toimub läbi süsteemioperaatorite vahelise konfidentsiaalse lepingu. Niivõrd

märkimisväärne kulu, mille täpset suurust ei ole võimalik ette prognoosida, seab bilansihaldurid

ja teised turuosalised ebakindlasse olukorda ning takistab äritegevuse planeerimist.

Vaide esitajate hinnangul on ebabilansi tariifi objektiivne arvutamine ja õiglane esitamine

problemaatiline, kuna vastav tariif sõltub otseselt tarbimise prognoosidest, mille ebatäpsus on

paratamatu, kuna need põhinevad tulevikusündmuste ennustamisel. Eeltoodu põhjal on vaide

esitajate väitel tarbijatele tasu edasi kandmine on problemaatiline, sest tasu põhineb

ebakindlatel prognoosidel, puudub selge mehhanism ebabilansi mõju arvestamiseks tariifides

ning tasu suuruse ootamatud muutused ei võimalda hinnapaketti korrektselt kujundada. Kuna

tasu arvutamise metoodika on ettevõtjate hinnangul keerukas ja ebamäärane, on turuosalistel

võimatu oma kulusid ja kohustusi ette planeerida ning tekib risk põhjendamatute tasude

rakendamise osas ja olukord, kus tasude õigsust on keeruline kontrollida ja vaidlustada.

Ettevõtjate väitel on Metoodika ja seadusandlus ebaselged selle osas, kuidas ja mida tuleb teha,

et tasu tootjatelt ja tarbijatelt kätte saada ning sagedusreservide tasu edasiarveldusmehhanismi

puudumise tõttu pannakse elektrimüüjad/bilansihaldurid valiku ja finantsriski ette, kas kanda

sagedusreservide tasu oma marginaalist või muuta kliendiga sõlmitud lepingut. Selline

ebaselgus kahjustab õiguskindlust ja võib viia olukorrani, kus bilansihaldurid peavad võtma

endale põhjendamatult suure rahalise vastutuse ilma piisava seadusliku kaitseta.

Konkurentsiamet vaide esitajatega ei nõustu ning selgitab, et kuigi sagedusreservide hankimise

kulu selgub igaks tunniks eraldi, vastavalt nõudlusele ja pakkumusele, siis toimub

sagedusreservide turu korraldus Euroopa Liidu regulatsiooni ja Konkurentsiameti

kooskõlastatud metoodikate alusel, mitte Balti põhivõrguettevõtjate konfidentsiaalse lepingu

alusel. Vastavad metoodikad on avaldatud Eleringi kodulehel10, sealhulgas metoodika, mis

sisaldab põhimõtteid ja aluseid Balti võimsusturu korraldamisel.11.

Konkurentsiamet ei nõustu ka ettevõtjate väitega, et sagedusreservide hankimisega seotud

kulude prognoosimatus takistab äritegevuse planeerimist. Elektriturul on tavapärane praktika,

et kulud, mis tekivad teenuse osutamisel, lisatakse elektrienergia hinda. Vastavate kulude

elektrihinda hinnastamise võimalust puudutavalt on Konkurentsiamet tuvastanud (vt ka

10 https://www.elering.ee/sagedusreservide-turg 11 https://www.elering.ee/sites/default/files/2024-

12/Baltic%20proposal%20for%20the%20Baltic%20balancing%20capacity%20market%20rules%20in%20accor

dance%20with%20EBGL%20Articles%2033%281%29%20and%2038%281%29%20approved.pdf

10 (17)

käesoleva vaideotsuse punktid 3.2 ja 3.3), et vaide esitajad on elektrilepingu tüüptingimustega

kindlustanud endale õiguse muuta hinda või tootetingimusi ühepoolselt. Samuti on

elektrilepingutele kohaldatav VÕS § 97, mille kohaselt võib kahjustatud lepingupool nõuda

teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks, kui

pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb

lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine. Bilansiteenuse kulud ei ole staatilised

ning bilansihaldurite süsteemid peavad juba täna võimaldama tariifide muutmist, kululiikide

lisamist ja muid selliseid muudatusi.

Eeltooduga on nõustunud ka Tallinna Ringkonnakohus 04.09.2024 määruse punktis 14 (vt ka

käesoleva vaideotsuse punkti 3.2).

Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 04.09.2024 määruse punktis 16 toonud välja järgmist:

„Edasiarvelduse viis on jäetud bilansihaldurite endi otsustada ja neile on antud vaba valik

hinnakujunduseks. Fikseeritud hinnaga lepingute sõlmimisel võtavadki lepingupooled, sh

tarbijad, teatud riski. Ringkonnakohus nõustub siinkohal kolmanda isiku seisukohaga, et

fikseeritud hinnaga lepingu olemus seisnebki selles, et klient maksaks kõrgemat fikseeritud

hinda selle eest, et sisendhindade riski kannaks bilansihaldur ning bilansihalduri preemia

sellise riski eest sisaldub lepingu fikseeritud hinnas. Mis puudutab kaebajate etteheidet, et

fikseeritud lepingute puhul on kohus jätnud analüüsimata selle, kuidas toimub kahju

hüvitamine, kui arved jäetakse tasumata, siis ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust arvata,

et sellised tagajärjed võivad äritegevuses saabuda vaid vaidlusalust metoodikat rakendades.

Tegemist on olukordadega, mis majandustegevuses paratamatult ette tulevad ja nende põhjuste

seostamine ainult muudetud metoodika rakendamisega alates 2025. aastast on ilmselge

liialdus. Tasumata arveid, juriidiliste isikute tegevuse lõpetamist või füüsiliste isikute surma ei

saa põhjustada vaidlusalune Konkurentsiameti otsus ega sellega kinnitatud metoodika.

Tavapärase majandustegevusega seonduvad võimalikud kahjud tuleb igal äriühingul, sh

kaebajatel, endal maandada. Ka esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei hoiaks ära

olukorda, et kliendid jätab arved tasumata või juriidilised isikud lõpetavad tegevuse või

füüsilised isikud surevad. Selleks näevad õigusaktid olenevalt olukorrast ette vastavad

õiguskaitsevahendid võlausaldajatele, sh õiguse nõuda viivist tasumata arvete eest,

õigusjärgluse või pärimismenetluse. Seega on eelviidatud väited võimaliku kahju tekkimise

alustele ringkonnakohtu hinnangul meelevaldsed.“

Vastavalt kinnitatud Metoodikale avaldab Elering ebabilansi tariifi (mis sõltub

sagedusreservide hankimise kuludest) 2 kuud enne tariifi rakendamist. Konkurentsiamet on

seisukohal, et olenemata ebabilansi tariifi keerukast prognoositavusest on bilansihalduritel

olemas regulatiivsed alused sagedusreservide tasu edasihinnastamiseks. Samuti, lähtudes

bilansiteenuse kulude dünaamilisusest, peavad bilansihaldurite süsteemid juba täna

võimaldama tariifide muutmist, kululiikide lisamist ja muid selliseid muudatusi (vt ka

käesoleva vaideotsuse punkt 3.3).

Samuti ei nõustu Konkurentsiamet vaide esitajate väitega, mis puudutab kliendiga sõlmitud

lepingu muutmist ning et vastava muutusega kaotab elektrimüüja oodatava käive, mis pidi

katma kliendi teenindamiseks etteostetud elektrienergia kulu, kuna sõltumata sagedusreservide

hankimise kuludest ja Metoodika rakendamisest võivad tarbijad alati lepingu muudatusi

vaidlustada ning vastavalt VÕS § 234 lg-le 3 ja ELTS § 88 lg-le 6 saab tarbija alati lepingu

lõpetada ja elektrimüüjat vahetada, mistõttu ei ole põhjendatud elektrimüüjal eeldada, et

tarbijad on elektrimüüjaga seotud lepingus toodud tähtaja lõpuni.

11 (17)

Konkurentsiamet viitab siinkohal Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2024 määruse punktis 14

väljatoodud kohtu seisukohale:

„Lepingu muudatusi võivad tarbijad alati vaidlustada, sh kohtus või tarbijavaidluste

komisjonis, kui nad leiavad, et nende õigusi on rikutud. Arveid võidakse tasumata jätta ka muul

põhjusel (nt kohustatud isiku majanduslikel põhjustel). Sellised olukorrad võivad kaebajate

majandustegevuses esineda ka siis, kui vaidlusalust metoodikat ei rakendataks. Tarbijate

võimalik lepingu ennetähtaegne lõpetamise risk käib kaasas tavapärase majandustegevusega

ja seda olenemata sellest, kas sõlmitud on tähtajaline või tähtajatu elektrileping. VÕS § 234

lg 3 annab tarbijast ostjale elektrienergia lepingu üles öelda lepingu sõltumata sellest, kas

leping on tähtajaline või tähtajatu. Sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tarbijalt nõuda

tasu seaduses sätestatud juhul ja korras. Täpsemad reeglid elektrilepingu kehtivuse ja lepingu

tähtaja osas sätestab ELTS § 88, mille lg 5 kohaselt võib kodutarbija tähtajalise või tähtajatu

elektrilepingu üles öelda, teatades ülesütlemisest neliteist päeva ette. Eeltoodut silmas pidades

saab tarbija alati lepingu lõpetada ja soovi korral vahetada elektrimüüjat ning valida enda

vajadusest lähtuva parima pakkumise turul. Seega isegi pikaajaliste tähtajaliste lepingute

sõlmimine ei annaks elektrimüüjatele kindlust, et tarbijad on lepingutega seotud lepingus

toodud tähtajani. Selliseid lepingutingimusi, mis kaebajate arvates ei võimalda vaidlusaluse

metoodika rakendusel lepingutingimusi ühepoolselt muuta, kaebajad välja toonud ei ole.“

Konkurentsiamet on seisukohal, et vaide esitajate väide oodatava käibe kaotamise kohta seoses

elektrimüüja ja kliendi vahel sõlmitud lepingu muutmisega on põhjendamatu.

Konkurentsiamet hinnangul puuduvad alused arvata või järeldada, et Elering käitub

ebamõistlikult Metoodikas sisalduvate tariifide arvutamisel ning et Eleringi eesmärgiks on

kahjustada tariifide arvutamisel bilansihaldurite tegevust. Konkurentsiameti otsusega

kooskõlastatud Metoodikas sisalduvatest arvelduspõhimõtete alusel tagab Elering oma

tegevusega EBGL artikkel 44 lg 1 punkti i kohast rahalist neutraalsust. Kui bilansihaldurite

hinnangul selline kahjustav tegevus Eleringi poolt praktikas peaks esinema, siis vastavalt ELTS

§ 99 lg-le 1 on turuosalisel võimalus esitada kirjalik kaebus Konkurentsiametile. Vastavalt

ELTS § 93 lg 6 p-le 13 on Konkurentsiametil õigus ja kohustus kontrollida süsteemihalduri

bilansiteenuse osutamisega seotud kulude põhjendatust. Amet lisab, et administratiivkulu

tariifide suuruse põhjendatust puudutavalt on amet varasemalt vajadusel läbi viinud

järelevalvemenetlusi.

Arvestades eeltoodut, on põhjendamatud ja otsitud vaide esitajate väited, et Metoodika ja

seadusandlus on ebaselged, kuidas ja mida tuleb teha, et tasu tootjatelt ja tarbijatelt kätte saada

ning sagedusreservide tasu edasiarveldusmehhanismi puudumise tõttu pannakse

elektrimüüjad/bilansihaldurid valiku ja finantsriski ette, kas kanda sagedusreservide tasu oma

marginaalist või muuta kliendiga sõlmitud lepingut. Samuti, et selline ebaselgus kahjustab

õiguskindlust ja võib viia olukorrani, kus bilansihaldurid peavad võtma endale põhjendamatult

suure rahalise vastutuse ilma piisava seadusliku kaitseta.

3.5. Vaide esitajate täiendavad seisukohad ja andmed

06.03.2025 toimus Konkurentsiametis AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ, Eesti Energia AS-i ja

Konkurentsiameti esindajate kohtumine, mille raames käsitati tõstatunud küsimusi. Lepiti

kokku, et amet ootab vaide esitajatelt täiendavaid kirjalikke seisukohti hiljemalt 10.03.2024.

Amet teeb vaideotsuse hiljemalt 13.03.2024.

12 (17)

Vaide esitajad toovad 10.03.2025 Konkurentsiametile esitatud täiendavas seisukohas välja

(kokkuvõtvalt) järgmist:

1) Täiendava seisukoha punktis 1.2 (sh alapunktid 1.2.1-1.2.5) on vaide esitajad seisukohal, et

Metoodika proportsionaalsuse tagamiseks on vajalik ühtne lahendus Baltikumi üleselt,

millega seonduvalt on Kliimaministeerium koostöös Eleringiga välja töötamas uut Balti

riikidega harmoniseeritud mehhanismi, mille järgi jaguneks tasu ebabilansi tariifi ja

tarbijale kehtestatava tariifi vahel. Vaide esitajate sõnul muudaks selliselt uus kavandatav

metoodika oluliselt bilansitasu arvestamist ning selles sisalduv ebabilansi komponent tooks

kaasa olukorra, kus potentsiaalselt diskrimineeritakse juhitamatuid tarbimis- ja

tootmisvõimsusi, mis omakorda kahjustaks Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamist.

Vaide esitajate hinnangul on vajalik mõjuhinnang, et hinnata vastava meetme

proportsionaalsust ja selgitavad, et hindamist vajab küsimus, kas hinna lisamine ebabilansi

tariifi toob kaasa olukorra, kus suure ebabilansiga turuosalised (nt taastuvenergia tootjad)

hinnastatakse turult välja.

Konkurentsiamet on seisukohal, et 10.01.2025 Otsusega ei muudeta 05.04.2024 Otsusega

kooskõlastatud bilansiteenuse kulustruktuuri, mille kohaselt on sagedusreservide hankimisega

seonduvad kulud jaotatud läbi bilansihalduri võrdselt tarbijate ja tootjate vahel, tarbimis- ja

tootmistariifi kaudu, vastavalt tarbimis- või tootmisportfellile. Selline kulude jagamine

tootmise ja tarbimise vahel tähendab, et mõlemad pooled panustavad võrdselt sagedusreservide

kulude katmisesse, mis peegeldab nende mõlema osalust süsteemi tasakaalu säilitamisel (vt ka

käesoleva vaideotsuse punkt 3.3). Vastav lähenemine on kooskõlas EBGL art 3 toodud

eesmärkidega, mille lg 1 kohaselt on EBGL-i eesmärgiks edendada mittediskrimineerimist

tasakaalustamisturgudel ja mille lg 2 kohaselt peavad reguleerivad asutused kohaldama

mittediskrimineerimise põhimõtteid.

Lisaks, kulude kandmisele kohaldatav lähenemine ei muuda tõsiasja, et elektrisüsteemi bilansi

tagamise kulusid põhjustavad mõlemad turupooled, s.o nii tootmine kui ka tarbimine. Juhul kui

kavandatava Metoodika muudatusettepanekuga vabastataks üks turugrupp (tootjad või tarbijad)

sagedusreservide kulude kandmisest, muudetakse kulude kandmise osakaalusid turugruppide

lõikes või muudetakse kulude jaotamist mistahes muul viisil, mis toob kaasa kulude ebavõrdse

jaotamise turuosaliste või -gruppide vahel, on põhivõrguettevõtjal vajalik teostada analüüs, mis

põhistaks kulude jaotamist muul viisil kui turugruppide vahel võrdselt.

Konkurentsiametile teadaolevalt on Elering Kliimaministeeriumi 16.10.2024 ettepaneku alusel

teostamas mõjuanalüüsi. Muuhulgas on Eleringile antud suunis koostöös Läti ja Leedu

põhivõrguettevõtjatega otsida võimalusi bilansiteenuse kulude jaotamise ühtse lähenemise

välja töötamiseks. Sealhulgas on Kliimaministeerium viidanud, et mõistlik on rakendada

lähenemist, mille kohaselt kaetakse kulud vastavalt tarbimisportfellile ja ebabilansile. Seda

arvestades on Elering läbi viimas ka omapoolset mõjuanalüüsi, tuvastamaks, milline oleks mõju

turuosalistele Läti metoodika (kulud jaotatud tarbimisportfelli ja ebabilansi vahel) versus Eesti

(sh Põhjamaade) metoodika (kulud jaotatud tarbimis- ja tootmisportfelli vahel) rakendamise

puhul.

Siinjuures toob Konkurentsiamet välja, et Elering ei ole Konkurentsiametile esitanud

kooskõlastamiseks ettepanekut Metoodika kohta, mis käsitleks sagedusreservide kulude

jaotamist muul viisil, kui tarbimis- ja tootmisportfelli vahel võrdselt, mistõttu ei saa

Konkurentsiamet ka selle kohta antud menetluse raames hinnangut anda.

Konkurentsiamet peab vajalikuks siinkohal märkida, et vaide esitajad on täiendavas seisukohas

läbivalt maininud eelnimetatud „mõjuanalüüsi“ (4 korda) või „mõjuhinnangut“ (5 korda).

Vaide esitajad on seisukohal, et asjaolu, et Elering on vastavat mõjuanalüüsi alles läbi viimas,

on alus 10.01.2025 Otsuse kehtetuks tunnistamiseks (täiendavate seisukohtade punkt 2.1.4) või

13 (17)

10.01.2025 Otsuse kohtus tühistamiseks (täiendavate seisukohtade punkt 2.3.2). Amet on

seisukohal, et vaide esitajate taoline käsitus on meelevaldne. Kui turg muutub, on tavapärane

praktika, et viiakse läbi mõjuanalüüse. See ei tähenda otsuse kehtetuks tunnistamist või

tühistamist.

2) Täiendava seisukoha punktis 1.3 (sh alapunktid 1.3.1–1.3.7) on vaide esitajad seisukohal,

et Läti ja Leedu on võtnud EBGL art 44 lg-s 3 sätestatud täiendava tasumehhanismi

kehtestamisel Eestist erineva lähenemise. Turuosaliste hinnangul on tegemist olukorraga,

kus ka Eestil on EBGL-i rakendamiseks vajalik võtta vastu riigisiseseid õigusakte.

Konkurentsiamet vaide esitajatega ei nõustu. EBGL puhul on tegemist Euroopa Liidu

määrusega. Euroopa Liidu toimimise lepingu art 288 (endine EÜ asutamislepingu art 249) lg 2

alusel määrust kohaldatakse üldiselt, see on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides

liikmesriikides. Liikmesriigi poolt Euroopa Liidu määruse ülevõtmine selle sätete

siseriiklikusse õigusesse ümber kirjutamise abil on vastuolus Euroopa Kohtu seisukohtadega

(vt Euroopa Kohtu 07.02.1973 otsus kohtuasjas 39/72: Komisjon vs. Itaalia, EKL 1973, lk 101

ja Euroopa Kohtu 02.02.1977 otsus kohtuasjas 50/76: Amsterdam Bulb BV vs. Produktschap

voor Siergewassen, EKL 1977, lk 137). Sama on Riigikohus öelnud ka 25.04.2006 määruse

nr 3-3-1-74-05 punktis 13, et reeglina on oma õiguslikult iseloomult üldiselt kohaldatav EL-i

määrus vastavalt EÜ asutamislepingu art 249 lg-le 2 kõikides liikmesriikides (sh Eestis)

tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav.

EBGL art 65 ei sätesta siinkohal erisusi, et liikmesriik peaks siseriiklikul tasemel üle võtma

rakendussätteid või -akte. Seega on põhjendamatu vaide esitajate väide, et EBGL

rakendamiseks oleks vaja täpsustada siseriiklikus õiguses minimaalselt, kuidas tasu

arveldamine toimub.

Arvestades eeltoodut, on ka asjakohatu vaide esitajate tuginemine Riigikohtu 28.06.2023 otsuse

nr 5-23-2 p-le 67, kuna selles sätestatakse (kokkuvõtvalt), et mõnel juhul võib olla vaja võtta

määruse rakendamiseks vastu riigisiseseid õigusakte.

Mis puudutab vaide esitajate väiteid Läti ja Leedu praktika kohta, on Konkurentsiamet

seisukohal, et antud väited on otsitud ja põhjendamatud. Amet menetleb ja kooskõlastab

Metoodikat vastavalt ELTS-ile ja EBGL-ile.

3) Täiendava seisukoha punktis 2.1 (sh alapunktid 2.1.1–2.1.4) on vaide esitajad seisukohal,

et Konkurentsiamet on 05.04.2024 Otsuses ja 10.01.2025 Otsuses kooskõlastanud avalik-

õigusliku tasu (antud asjaoluga nõustuvad kõik osapooled peale Konkurentsiameti),

hindamata selle proportsionaalsust ning omamata vastava tasu heakskiitmiseks seaduse

tasemel volitusi.

Konkurentsiamet vaide esitajatega ei nõustu. Konkurentsiamet on käesoleva vaideotsuse

punktis 3.2 põhjalikult selgitanud, et sagedusreservide tasu puhul ei ole tegemist

avalik-õigusliku tasuga ning PS § 113 rikkumist ei esine. Amet jääb antud seisukoha juurde.

Vaide esitajate väide, et kõik osapooled peale Konkurentsiameti nõustuvad asjaoluga, et

sagedusreservide tasu puhul on tegemist avalik-õigusliku tasuga, on meelevaldne ja eksitav.

Elering on 28.02.2025 seisukohas välja toonud, et bilansiteenuse hinna puhul ei saa olla

tegemist riikliku maksuna PS § 113 mõttes. Taastuvenergia tasu on Elering kasutanud

näitlikustamaks, et asjaolu, et kulude edasi küsimisise risk jääb bilansihalduritele, ei ole

elektriturul midagi eripärast.

Arvestades eeltoodut, on ka asjakohatu vaide esitajate tuginemine Riigikohtu 15.12.2015 otsuse

nr 3-2-1-71-14 p-le 92, kuna selles sätestatakse (kokkuvõtvalt), et kuigi taastuvenergia tasu

määra määrab igaks aastaks, tasu kogub ja toetused maksab välja põhivõrguettevõtja,

14 (17)

s.o eraõiguslik juriidiline isik, ei tähenda see, et taastuvenergia tasu ei võiks olla avalik-õiguslik

tasu PS § 113 mõttes.

Lisaks eeltoodule on Konkurentsiamet käesoleva vaideotsuse punktis 3.2 põhjalikult

selgitanud, et ELTS § 53 lg 6 alusel süsteemihaldur töötab välja ja esitab Konkurentsiametile

kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika. Lisaks tuleb EBGL-ist

volitusnorm kiita heaks põhivõrguettevõtja poolt kooskõlastatav arveldusmehhanismi sisaldav

metoodika. Amet jääb antud seisukoha juurde.

Seoses vaide esitajate väitega, et Konkurentsiamet ei ole hinnanud proportsionaalsust, märgib

amet, et on käesoleva vaideotsuse punktis 3.1 põhjalikult selgitanud, et asjaolud ning

kaalutlused, millest amet on 10.01.2025 Otsuse tegemisel lähtunud, tulevad 10.01.2025

Otsusest selgelt ja vajaliku arusaadavusega. Amet jääb antud seisukoha juurde.

4) Täiendava seisukoha punktis 2.2 (sh alapunktid 2.2.1–2.2.3) toovad vaide esitajad välja

(kokkuvõtvalt), et neil puudub praktikas seaduslik võimalus Konkurentsiameti poolt

kooskõlastatud mehhanismi täita.

Konkurentsiamet vaide esitajatega ei nõustu. Amet on seisukohal, et antud väide on otsitud ja

põhjendamatu. Konkurentsiamet on käesoleva vaideotsuse punktis 3.2 põhjalikult selgitanud,

et sagedusreservide tasu puhul ei ole tegemist avalik-õigusliku tasuga. Vastavate kulude

elektrihinda hinnastamise võimalust puudutavalt on Konkurentsiamet tuvastanud (vt ka

käesoleva vaideotsuse punktid 3.2, 3.3 ja 3.4; vt ka 17.06.2024 Vaideotsuse punkt 2.2 (lk 7-10)),

et vaide esitajad on elektrilepingu tüüptingimustega kindlustanud endale õiguse muuta hinda

või tootetingimusi ühepoolselt. Samuti on elektrilepingutele kohaldatav VÕS § 97. Eeltooduga

on nõustunud ka Tallinna Ringkonnakohus 04.09.2024 määruse punktis 14 (vt ka käesoleva

vaideotsuse punktid 3.2 ja 3.4). Amet jääb antud seisukoha juurde.

Arvestades eeltoodut, on ka asjakohatu vaide esitajate tuginemine Riigikohtu 08.10.2007 otsuse

nr 3-4-1-15-07 p-le 17, kuna selles sätestatakse (kokkuvõtvalt), et varumakse tasumise kohustus

on avalik-õiguslik nõue ning kehtiva regulatsiooni kohaselt on agentuuri ja varumakse tasumise

kohustatud subjekti vahelised suhted võimusuhted.

5) Täiendava seisukoha punktis 2.3 (sh alapunktid 2.3.1–2.3.4) on vaide esitajad seisukohal,

et Konkurentsiamet on 10.01.2025 Otsuses käsitlenud ainult nn leevendusmeedet, kuigi uue

Metoodikaga muudeti oluliselt ka teisi Metoodika punkte. Konkurentsiameti 10.01.2025

Otsus on selgelt olnud puudulik ja põhjendamata. Samuti leiavad vaide esitajad, et läbi uue

Metoodika ettepaneku on Elering üheselt kinnitanud, et varasem Metoodika ja selle

kinnitamine Konkurentsiameti poolt 05.04.2024 Otsusega oli igal juhul õigusvastane.

Konkurentsiamet vaide esitajatega ei nõustu. Amet on vaide esitajate vastavad väited ümber

lükanud käesoleva vaideotsuse punktis 3.1. Amet jääb antud seisukoha juurde ning märgib

kokkuvõtvalt, et Elering viis 21.10.2024 kuni 21.11.2024 Metoodikat puudutavalt läbi avaliku

konsultatsiooni. Turuosalistelt laekunud tagasiside alusel täpsustas Elering Metoodika

sõnastust – nt punktid 2.5.2, 2.9.2 ja 2.9.4 (vt 10.01.2025 Otsuse lisa 4, lk 8).

Amet on seisukohal, et Metoodikas tehtud muudatuste puhul on tegemist täpsustavate

muudatustega tasude kujunemisel Nt administratiivkulu puhul selgitatakse Metoodikas lahti

selles sisalduvad kulud. Võimsusjaotustulu on Metoodikasse lisatud leevendusmeetme tõttu.

Seega on tegemist redaktsiooniliste, mitte sisuliste muudatustega, mis tooks kaasa turuosalistele

täiendavad kohustusi.

Need asjaolud ning kaalutlused, millest amet on 10.01.2025 Otsuse tegemisel lähtunud, tulevad

selgelt ja vajaliku arusaadavusega välja, mistõttu on otsitud ja põhjendamata vaide esitajate

väited, et 10.01.2025 otsus on selles puudulik ja põhjendamata.

15 (17)

Vaide esitajate väide, et uus Metoodika ettepanek kinnitab varasema Metoodika ja seda

puudutava Konkurentsiameti 05.04.2024 Otsuse õigusvastasust, on üldsõnaline, otsitud ja

põhjendamatu. Ameti puudub siinkohal võimalus teisiti vastamiseks. Elering esitas ametile

taotluse Metoodika muudatuste kooskõlastamiseks, mis sätestavad turuosaliste huvides

leevendusmeetme, mille kohaselt vahemikus 01.02.2025 kuni 30.06.2025 kogu tarbijate ja

tootjate sagedusreservide hankimise kulu kaetakse ülekoormustulust (vt ka 10.01.2025 Otsuse

punkti 3 (lk 3-4)).

6) Täiendava seisukoha punktis 2.4 (sh alapunktid 2.4.1-2.4.5) on vaide esitajad seisukohal, et

sagedusreservide hankimisega seotud kulu on osa tugiteenustest, millega

põhivõrguettevõtjal tekib püsikulu ning mida on võimalik rahastada läbi võrgutasu.

Ka on vaide esitajad seisukohal, et kuna Konkurentsiameti 10.01.2025 Otsuse kohaselt peeti

võimalikuks ajutiselt tekkiva kulu rahastamist läbi võimsusjaotustulude, peab analoogselt

ja sarnaselt võimalik olema kulu kandmine läbi võrgutasu. Seda ka Konkurentsiameti

05.04.2024 Otsuse ja 10.01.2025 Otsuse kehtetuks tunnistamisel.

Samuti märgivad vaide esitajad, et Konkurentsiamet tõi 06.03.2025 kohtumisel välja

asjaolu, et 05.04.2024 Otsuse ja 10.01.2025 Otsuse kohase Metoodika alusel on võimalik

tasu muuta iga kahe kuu tagant ning see mehhanism ei ole võrgutasu puhul

administratiivselt mõistlik.

Lisaks märgivad vaide esitajad, et kui reservvõimsuse hankimisega seotud kulu kannavad

tarbijad ja tootjad, tekib Konkurentsiametil üldteenuse hinna kooskõlastamise kohustus.

Konkurentsiamet on seisukohal, et sagedusreservide hankekulude hinnastamine

ülekandevõrguteenuse hinda ei ole põhjendatud, kuna bilansivastutuse tagamine ei ole otseselt

seotud ülekandevõrgu füüsilise käitamisega ega võrguteenuse pakkumisega ning

ülekandevõrguteenuse hind rakendub vaid tarbijatele (Eestis ei ole rakendatud tootjatariifi).

ELTS alusel on bilansivastutus iga turuosalise kohustus tagada, et tema poolt

kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning samal

kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus. See

tähendab, et elektrisüsteemiga ühendatud kõik tootjad ja tarbijad vastutavad süsteemi tasakaalu

eest, aidates kaasa elektritootmine ja tarbimine on omavahel tasakaalus. Seetõttu ning

arvestades asjaolu, et ebabilanss on suurel määral põhjustatud tootmisest (siinjuures eriti

taastuvenergia tootmisest), on põhjendatud lähenemine, et tasakaalustamisvõimsuse

hankekulud hinnastatakse läbi bilansihaldurite/elektrimüüjate lõppkliendile (tootjatele ja

tarbijatele) (vt ka 17.06.2024 Vaideotsuse punkti 2.2 (lk 4-6)).

Sagedusreservide hankimise kulude jaotumine nii tootjate kui tarbijate vahel, võimaldab

mõlemale turugrupile madalamat kulukomponenti. Tootjad, kes pakuvad süsteemihaldurile

reguleerimisvõimsusi, saavad oma kulud kompenseeritud. Samas need, kes ei paku

reguleerimisvõimsusi süsteemi tasakaalustamiseks (Balti ühisele võimsusturule), peaksid

katma reguleerimisvõimsuste kulud võrdselt tarbijatega. Selline lähenemine pakub

elektritootjatele stiimulit osaleda Balti võimsusturul ning aitab elavdada võimsusturgu, mis

tõstab turu likviidsust ja aitab tagada varustuskindlust. See omakorda annab võimaluse turul

soodsamate hindade väljakujunemiseks.

Ka ACER on toonud välja, et tasakaalustamisvõimsuste kulude sotsialiseerimine

(ülekandevõrgu tariifi lisamine) võib piirata bilansihaldurite stiimulit hoida süsteemi

16 (17)

efektiivselt tasakaalus ning sellisel juhul on vajalik leida bilansihalduritele täiendavaid

stiimuleid.12

Sagedusreservide hankimisega seonduvate kulude katmist käsitleb täpsemalt EBGL art 44 lg 3,

mille kohaselt iga põhivõrguettevõtja võib koostada ettepaneku luua lisaks tasakaaluarveldusele

täiendav arveldusmehhanism, et katta tasakaalustamisvõimsuse hankekulud, halduskulud ja

tasakaalustamisega seotud kulud. Täiendavat arveldusmehhanismi kohaldatakse

tasakaaluhaldurite suhtes. Selleks tuleks soovitavalt võtta kasutusele nappusel põhineva

hinnakujunduse funktsioon. Kui põhivõrguettevõtjad valivad mõne teise mehhanismi, peavad

nad seda oma ettepanekus põhjendama.

Konkurentsiamet on seisukohal, et Metoodika lähtub EBGL art 44 lg-s 3 toodud põhimõttest,

et tasakaalustamisvõimsuse hankekuludega seonduvat arveldusmehhanismi kohaldatakse

bilansihaldurite suhtes. Lisaks antakse tasakaalustamisteenuse osutajatele stiimul pakkuda ja

tarnida ühendavale põhivõrguettevõtjale tasakaalustamisteenuseid, mis on kooskõlas EBGL art

44 lg 1 p-s h toodud arveldamise üldpõhimõttega.

Seoses 05.04.2024 Otsuse ja 10.01.2025 Otsuse kehtetuks tunnistamisega on Konkurentsiamet

seisukohal, et vaide esitajatel puudub õigus nõuda 05.04.2024 Otsuse kehtetuks tunnistamist,

sest antud asi on käesoleval hetkel halduskohtu menetluses. Juhul, kui vaide esitajad on antud

juhul silmas pidanud, et Konkurentsiamet peab 05.04.2024 Otsuse ise kehtetuks tunnistama,

siis amet selleks vajadust ei näe. Mis puudutab 10.01.2025 Otsust, on amet seisukohal, et vaide

esitajatele ei sunnita leevendusmeedet peale, mistõttu ei ole põhjendatud vaide esitajate nõue

10.01.2025 Otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Sagedusreservide hankekulude hinnastamine

ülekandevõrguteenuse hinda ei ole põhjendatud (vt eespool).

Mis puudutab 06.03.2025 kohtumist, siis Konkurentsiamet vaide esitajate poolt välja toodud

seisukohta, et 05.04.2024 Otsuse ja 10.01.2025 Otsuse kohase Metoodika alusel on võimalik

tasu muuta iga kahe kuu tagant ning see mehhanism ei ole võrgutasu puhul administratiivselt

mõistlik, siis taolises sõnastuses ja kontekstis ameti esindajad nimetatud kahe kuulist perioodi

ei käsitanud ning seda perioodi silmas pidades peab Konkurentsiamet vajalikuks täiendavalt

selgitada, et kuna võimsusturg avanes paralleelselt Mandri-Euroopa sagedusalaga

sünkroniseerimisega veebruaris 2025, ei olnud Metoodika koostamise ajal Eleringi hinnangul

selge, milliseks tootmise ja tarbimise tariif reaalselt kujuneb, kuna turu pakkumine ja nõudlus

ei olnud enne turu avanemist selge. Võimsusturul kujunevad turuhinnad üks päev ette igaks

järgneva päeva tunniks, millest tulenevalt võib potentsiaalselt igaks tunniks kujuneda erinev

tasakaalustamisvõimsuse hind. Vastavalt Metoodikale, võib Elering tariife muuta, kuid vastav

info tuleb avaldada vähemalt kaks kuud enne tariifi rakendamise aruandeperioodi. Kahekuuline

etteteatamisaeg tarbimise ja tootmise tariifi muutmiseks võimaldab Eleringil ja bilansihalduril

vältida ebaõiglaselt suuri või madalaid kulusid pikema perioodi vältel, tagades

finantsneutraalsuse ajakohasema halduse vastavalt EBGL art 44 lg 1 p-s i toodud arveldamise

üldpõhimõttele, mille kohaselt tuleb tagada kõigi põhivõrguettevõtjate rahaline neutraalsus.

Lisaks eeltoodule selgitab Konkurentsiamet, et ELTS § 763, mis sätestab üldteenuse korras

müüdava elektrienergia hinna arvutamise alused, ei sätesta Konkurentsiameti kohustust

üldteenuse korras müüdava elektrienergia hinna kooskõlastamiseks. Lähtudes eeltoodust, jääb

ametile arusaamatuks, miks vaide esitajad antud asjaolu välja toovad.

12 ACER Market Monitoring Report, 2015, lk 211, punktid 570 ja 571

https://acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Publications/ACER_Market_Monitoring_Report_2015.pdf

17 (17)

Kokkuvõte: Amet on AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS poolt vaides esitatud

seisukohtasid analüüsides ning 10.01.2025 Otsust ning sellega seonduvaid asjaolusid veelkord

hinnates jõudnud järeldusele, et vaides esitatu ei anna alust 10.01.2025 Otsuse kahtluse alla

seadmiseks ja vaide rahuldamiseks. Selleks puuduvad ka muud asjaolud. Konkurentsiamet on

seisukohal, et vaie on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Käesolev vaideotsus on edastatud digitaalselt AS Alexela esindajate e-posti aadressil:

[email protected] ja [email protected], Elektrum Eesti OÜ esindaja e-posti

aadressil: [email protected], Eesti Energia AS esindaja e-posti aadressil:

[email protected] ja Elering AS-i e-posti aadressil: [email protected].

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Haab

Regulatsiooniteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja

Lisad:

1. 05.04.2024 Otsus;

2. 17.06.2024 Vaideotsus;

3. 04.09.2024 Tallinna Ringkonnakohtu määrus;

4. 10.01.2025 Otsus;

5. 10.02.2025 Vaie;

6. 28.02.2025 Elering AS seisukoht;

7. 10.03.2025 Vaide esitajate täiendav seisukoht;

8. AS Alexela kodutarbija elektrilepingu tüüptingimused;

9. AS Alexela äritarbija elektrilepingu tüüptingimused;

10. Elektrum Eesti OÜ ÜLDSÄTTED Kodutarbija elektrienergia müügilepingu II osa

Kehtivad alates 01.08.2024;

11. Elektrum Eesti OÜ ÜLDSÄTTED Juriidilise isiku elektrienergia müügilepingu II osa

Kehtivad alates 01.06.2024;

12. Enefit AS elektrilepingu tüüptingimused.