Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / info@mkm.ee / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Rahandusministeerium

Kaitseministeerium

18.04.2022 nr 2-1/2022/2814

Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Esitame kooskõlastamiseks kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: eelnõu 3 lk

seletuskiri 11 lk

lisa – määruse kavand 2 lk

Arvamuse andmiseks: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Politsei- ja Piirivalveamet

Kaitsepolitseiamet

Terviseamet

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Kaupmeeste Liit

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Keemiatööstuse Liit

Eesti E-kaubanduse Liit

Eesti Tehnika- ja Spordi Liit

Tartu Mudellennu Klubi MTÜ

Hiiumaa Mudeliklubi MTÜ

Kopteriklubi MTÜ

Merike Ring

625 6472 Merike.Ring@mkm.ee

Kemikaaliseaduse

eelnõu seletuskirja lisa 1

KAVAND

ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER

MÄÄRUS

Piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise ja kasutamise loa

väljastamise kord üldsuse hulka kuuluvale isikule

Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 151 lõike 6 alusel.

§ 1. Loetelu määruse (EL) 2019/1148 lisa 1 ainetest mida võib loa alusel kasutada

Üldsuse hulka kuuluv isik saab piiranguga lõhkeaine lähteaine loa taotleda nitrometaani (CAS

nr 75-52-5), mille massiprotsent jääb vahemikku 17-100, soetamiseks, sissetoomiseks,

omamiseks ja kasutamiseks.

§ 2. Piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluses esitatavate andmete loetelu ja tingimused

(1) Üldsuse hulka kuuluv isik esitab piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise, sissetoomise,

omamise ja kasutamise loa (edaspidi piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba) taotluses

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised andmed:

1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ning isikut

tõendava dokumendi number;

2) kontakttelefon ja e-posti aadress;

3) elukoha aadress;

4) tervisetõend;

5) luba ühe- või mitmekordseks kasutamiseks;

6) piiranguga lõhkeaine lähteaine maksimumkogus ja maksimumkontsentratsioon;

7) piiranguga lõhkeaine lähteaine soovitud kasutusala;

8) piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmise kirjeldus ja tingimused;

9) asukoha andmed, kus piiranguga lõhkeaine lähteainet hoitakse ja kasutatakse;

10) piiranguga lõhkeaine lähteaine sissetoomise ja kasutamise ajakava;

11) riigilõivu tasumist tõendav dokument.

(2) Piiranguga lõhkeaine lähteainet peab hoidma kooskõlas tootja poolt ettenähtud

tingimustega. Piiranguga lõhkeaine lähteaine ei tohi olla kättesaadav kõrvalistele isikutele.

Piiranguga lõhkeaine lähteainet peab hoidma eemal soojus- ja süttimisallikast.

§ 3. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise taotluse menetlus

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lähtub üldsuse hulka kuuluva isiku poolt

esitatud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse menetlemisel kemikaaliseaduse

§-dest 151–153 ja käesolevas määruses toodust.

(2) Üldsuse hulka kuuluv isik esitab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile läbi tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve

infosüsteemi.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet menetleb piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotlust tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemis.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes oma

pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14 tööpäeva

jooksul dokumentide laekumise päevast arvates.

(5) Kui esitatud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlus vastab nõuetele, väljastab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet üldsuse hulka kuuluvale isikule paberkandjal

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa, muul juhul teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet elektroonilise haldusakti.

(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab piiranguga lõhkeaine lähteaine

soetamise, sissetoomise, omamise ja kasutamise loa andmisest, loa peatamisest ja loa kehtetuks

tunnistamisest Politsei- ja Piirivalveametit ja Kaitsepolitseiametit seadme ohutuse seaduse

alusel loodud tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi vahendusel.

1

11.04.2022

Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kemikaaliseaduse (edaspidi ka KemS) muutmise seaduse eesmärk on täiendada 16. aprillil

2021. aastal kemikaaliseadusega (RT I, 06.04.2021, 4)1 üle võetud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2019/1148 (edaspidi määrus (EL) 2019/1148), lõhkeainete lähteainete

turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 98/20132, rakendamise sätteid.

Kui 2021.aastal määruse (EL) 2019/1148 rakendamise sätted Eesti õigusesse üle võeti, sooviti

sarnaselt varem kehtinud määrusele (EL) 98/2013 jätkata Eestis keeluga, mille kohaselt üldsuse

hulka kuuluvatele isikutele piiranguga lõhkeainete lähteaineid kättesaadavaks ei tehta. Määrus

(EL) 2019/1148 kohaselt on liikmesriigil võimalus valida, kas kehtestada loarežiim piiranguga

lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemisele või sätestada keeld. 2021. aasta jooksul

selgus, et on üks piiranguga lõhkeaine lähteaine, täpsemalt nitrometaan, mida üldsuse hulka

kuuluvad isikud kasutavad mudelismi valdkonnas.

Käesoleva KemS muutmise seaduse eelnõuga volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit

kehtestama loetelu määruse (EL) 2019/1148 lisas 1 nimetatud ainetest, mida võib loa alusel

üldsuse hulka kuuluvale isikule kättesaadavaks teha, ning reguleerima loa taotlemise kord.

I lisas nimetatud piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise otsustamisel arvestab

minister ohtu avalikule julgeolekule, piiranguga lõhkeaine lähteaine ohtlikkust ning ettevõtjate

majanduslikku huvi müüa õiguspäraselt piiranguga lõhkeainete lähteaineid üldsuse hulka

kuuluvatele isikutele.

Eelnõule lisatud määruse kavandi järgi on plaan võimaldada teha loa alusel kättesaadavaks

kõrgema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaan. Kõrgema kui 16 massiprotsendi

sisaldusega nitrometaani kasutatakse erinevates mudelismi valdkondades (nt autod, lennukid ja

laevad) mudelite kiirendamiseks. Kui edaspidi tekib Eestis põhjendatud vajadus veel mõne

piiranguga lõhkeaine lähteaine üldsusele kättesaadavaks tegemise järele, saab selle lisada

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse muutmisega.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna

tööstusohutuse nõunik Merike Ring (tel: 625 6472, e-post: merike.ring@mkm.ee). Eelnõule

tegi õiguslikke ettepanekuid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel: 625 6360,

e-post ave.henberg@mkm.ee).

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021004 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R1148&from=ET

2

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse kemikaaliseaduse 29. oktoobril 2015. a vastu võetud redaktsiooni (RT I,

22.10.2021, 17).

Eelnõu ja seletuskirja väljatöötamiskavatsust ja kontseptsiooni ei koostatud vastavalt Vabariigi

Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lg 2 p-le 2,

mille kohaselt seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa

Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu

menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest.

Määruse (EL) nr 2019/1148 I lisas on piiranguga lõhkeainete lähteained (sh nitrometaan), mida

ei tehta üldsusele kättesaadavaks või kui tehakse, siis üksnes pädeva asutuse poolt väljastatud

loa alusel ja II lisas on lõhkeainete lähteained, mida võib üldsuse hulka kuuluvatele isikutele

kättesaadavaks teha.

Määruse (EL) 2019/1148 kohaselt:

- I lisa ainetele on seatud ülemine piir, kui aineid soovitakse loa alusel üldsuse hulka kuuluvatele

isikutele kättesaadavaks teha;

- kehtestatud loa vorm, mis võimaldab üldsuse hulka kuuluval isikul soetada, sisse tuua, omada

ja kasutada piiranguga lõhkeaine lähteainet.

Eelnõu pole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Määrus (EL) 2019/1148 on otsekohalduv, kuid määruse kohase loa rakendamine eeldab KemS

muutmist ja vastava valdkonna ministri määruse kehtestamist.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus vastavalt Eesti

Vabariigi põhiseaduse §-le 73.

2. Seaduse eesmärk

Määruse (EL) 2019/1148 rakendamisel 2021. aasta jooksul selgus, et üldsusele (mitte ettevõtjad

ega professionaalsed kasutajad määruse (EL) 2019/1148 tähenduses) on piiranguga lõhkeainete

lähteainete mitte kättesaadavaks tegemine olnud problemaatiline. Olemasolevate andmete

põhjal on teada, et piiranguga lõhkeaine lähteaine, nitrometaani, hobi korras kasutajad

mudelismi valdkonnas ei saa nitrometaani tavapäraselt enam kasutada, kuna ilma loata on

lubatud nitrometaani massiprotsent liiga madal autode, lennukite ja laevade

konkurentsivõimeliseks kiirendamiseks. Liiga madal tähendab, et ilma loata võib praegu

kasutada üksnes 16 % või madalama massiprotsendi sisaldusega nitrometaani varasema 30 %

asemel.

Määruse (EL) 2019/1148 kohaselt võib liikmesriik kehtestada loa andmise korra, millega

lubatakse teha teatavaid piirangutega lõhkeainete lähteaineid, mille kontsentratsioon ei ületa

I lisas esitatud tabeli 3. veerus sätestatud vastavaid ülemisi piirmäärasid, üldsuse hulka

kuuluvatele isikutele kättesaadavaks ning kõnealustel isikutel neid sisse tuua, omada ja

kasutada. Üldsuse hulka kuuluval isikul peab olema piirangutega lõhkeainete lähteainete

soetamiseks, sissetoomiseks, omamiseks ja kasutamiseks saadud luba ning ta peab selle taotluse

korral esitama.

3

Loa andmine on lubatud piiranguga lõhkeainete lähteainetele, mille puhul on olemas

õiguspärane kasutusviis üldsuse hulka kuuluvate isikute jaoks. Lubade puhul ei tohi

kontsentratsioon ületada määruses (EL) 2019/1148 sätestatud ülemist piirmäära.

Loa väljastab liikmesriigi pädev asutus, kus piiranguga lõhkeaine lähteainet kavatsetakse

soetada, sisse tuua, omada või kasutada. Eestis saab selleks asutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (edaspidi TTJA), kes teostab ühtlasi järelevalvet määruse (EL) 2019/1148

kohaselt piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis.

Ühtse turu eesmärkide saavutamiseks tuleb vastastikku tunnustada teiste liikmesriikide

väljastatud lubasid kahe- või mitmepoolselt.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 sisaldab KemS-s tehtavaid muudatusi.

Paragrahv 2 sisaldab riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) muudatusi.

KemS-i täiendatakse kolme paragrahviga, kus kehtestatakse nõuded üldsuse hulka kuuluvale

isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise ja kasutamise loa

väljastamisele seoses määruses (EL) 2019/1148 sätestatud nõuetega, kuna edaspidi

väljastatakse nitrometaani, mille massiprotsent on kõrgem kui 16, kasutajatele luba. Tulenevalt

eeltoodust on vajalik ümber sõnastada ka KemS § 15 lõige 2. Lisaks parandatakse õigeks viited

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemile.

RLS-s sätestatakse piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise eest riigilõivu suurus.

Eelnõu § 1

Punktiga 1 muudetakse KemS paragrahvi 15 lõiget 2 eesmärgiga lubada edaspidi üldsusel

hulka kuuluvatel isikutel piiranguga lõhkeaine lähteainet soetada, tuua, omada ja kasutada.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine on aine, segu või nende kontsentratsioon tootes, mis ületab

määruse (EL) 2019/1148 I lisas toodud tabeli 2.veerus sätestatud piirmäära. Kehtiva õiguse

kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha üksnes hulgikaubanduses ja

sularahata arvelduse korral. Edaspidi tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha

ka üldsuse hulka kuuluvale isikule, kes on füüsiline või juriidiline isik ning kelle tegutsemise

eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega, vastavalt KemS § 151

sätestatud tingimustele.

Punktiga 2 täiendatakse KemS-st §-dega 151–153, millega kehtestatakse nõuded üldsuse hulka

kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamiseks, sissetoomiseks, omamiseks ja

kasutamiseks väljastatava loa kohta.

§ 151. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemine

Lõike 1 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada loetelu määruse

(EL) 2019/1148 I lisas nimetatud piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv

isik võib TTJA poolt väljastatud loa alusel soetada, sisse tuua, omada ja kasutada.

Määruse (EL) 2019/1148 kohaselt võib piiranguga lõhkeaine lähteainet üldsuse hulka

kuuluvale isikule kättesaadavaks teha, kui liikmesriik kehtestab loa andmise korra kooskõlas

määrusega (EL) 2019/1148. Kättesaadavaks tohib teha piiranguga lõhkeainete lähteaineid,

mille kontsentratsioon ei ületa I lisas esitatud tabeli 3. veerus sätestatud vastavaid ülemisi

piirmäärasid.

4

Lõige 2 täpsustab § 151 lõikes 1 sätestatut, mille kohaselt valdkonna minister arvestab lõike 1

ainete kättesaadavaks tegemise loetelu kehtestamisel ohtu avalikule julgeolekule, piiranguga

lõhkeaine lähteaine ohtlikkust kui ka ühiskonnas esinevat põhjendatud huvi piiranguga

lõhkeainete lähteainete õiguspäraseks kasutamiseks. Isikud, kes soovivad seaduslikult

piiranguga lõhkeainete lähteaineid kasutada, saaksid seda teha. Antud juhul soovitakse Eestis

teha piiranguga lõhkeainete lähteainetest kättesaadavaks nitrometaan, mille massiprotsent on

kõrgem kui 16.

Lõikega 3 nähakse ette, et taotleja peab taotluse läbivaatamise eest tasuma riigilõivu vastavalt

riigilõivuseaduses sätestatud korras. Taotleja all peetakse silmas üldsuse hulka kuuluvat isikut,

kes võib olla nii füüsiline või juriidiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema

kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega; Piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamiseks

eest tasutakse riigilõivu 30 eurot (seletuskirja § 2 punkt 2), sõltumata sellest, kas luba

taotletakse ühe- või mitmekordseks kasutuseks. Varasemalt ei ole piiranguga lõhkeaine

lähteaine käitlemiseks luba Eestis väljastatud, mistõttu riigilõivu suuruse määramisel võeti

aluseks Soomes kehtiv piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise riigilõiv, mis

2021.aastal oli 30 eurot.

Lõike 4 kohaselt väljastab või keeldub väljastamast pädev asutus, kelleks on Eestis TTJA,

piiranguga lõhkeaine lähteaine loa. Määruse (EL) 2019/1148 artikli 5 lg 3 sätestab, et selle riigi

pädev asutus väljastab loa, kus piiranguga lõhkeaine lähteainet kavatsetakse soetada, sisse tuua,

omada või kasutada. TTJA lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 20

tööpäeva jooksul sellest hetkest, kui PPA-lt ja KAPO-lt kooskõlastus saadi. Piiranguga

lõhkeaine lähteaine luba ei loeta vaikimisi antuks, kui TTJA ei lahenda taotlust 20 tööpäeva

jooksul alates PPA ja KAPO kooskõlastuse saamisest.

Lõike 5 alusel kehtestataks ministri määruse volitusnorm. Määruses kehtestatakse taotlemise

kord piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamiseks, sissetoomiseks, omandamiseks ja

kasutamiseks üldsuse hulka kuuluvatele isikutele. Sätestatakse nõuded piiranguga lõhkeaine

lähteaine taotluse esitamisele ja menetluse läbiviimisele.

152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest keeldumine

Lõike 1 kohaselt on TTJA-l õigus väljastada piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba

ühe- või mitmekordseks kasutamiseks sõltuvalt taotleja poolt esitatud andmetest ja hetke

julgeolekuolukorrast. Piiranguga lõhkeaine lähteaine loa võib väljastada maksimaalselt

kolmeks aastaks.

Lõikes 2 sätestatakse tingimused TTJA poolt üldsuse hulka kuuluvale isikule piiranguga

lõhkeaine lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise ja kasutamise loa väljastamisele.

Määruse (EL) 2019/1148 artikli 6 lg 1 kohaselt tuleb esiteks hinnata taotleja tõendatud vajadust

piiranguga lõhkeaine lähteaine järele ja selle kavandatud kasutamise õiguspärasust. Teiseks

peab hindama taotleja tausta, sealhulgas teavet taotleja suhtes tehtud varasemate süüdimõistvate

kohtuotsuste kohta liidus (taotleja peab vastama sama paragrahvi lõigete 5 ja 6 tingimustele, sh

ei ole karistatud riigivastase süüteo eest ega esitanud piiranguga lõhkeaine lähteaine loa

taotlemisel valeandmeid, millel on oluline kaal loa väljastamisel, peab tagama piiranguga

lõhkeaine lähteaine ohutu hoidmise jne). Kolmandaks tuleb kaaluda, kas piiranguga lõhkeaine

lähteainet ei ole võimalik asendada mõne teise alternatiivse ainega, mis ei ole küll piiranguga

lõhkeaine läheaine ja mis on ohutum, kuid millega saavutatakse sarnane toime. Kui eeltoodud

5

tingimused on täidetud, väljastab TTJA üldsuse hulka kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine

lähteaine käitlemise loa.

Lõikes 3 kehtestatakse nõue taotleja (juriidilise isiku puhul juhtorgani liige/liikmed

tulumaksuseaduse § 8 mõistes) terviseseisundile. Taotleja vaimne ja füüsiline tervis peavad

võimaldama tal nitrometaani ohutult kasutada, mistõttu on üks piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise tingimusi tervisekontrolli läbimine ja sellekohane tervisetõend.

Lõikes 4 täpsustatakse tervisetõendi nõuetekohasust. Taotlejal peab olema, Vabariigi Valitsuse

1. juuli 2011. a määruse nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja

ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning

tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja

trammi juhtimine ei ole lubatud“ (liiklusseaduse § 101 lg 10) või Vabariigi Valitsuse 1. juuli

2007. a määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist

välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (relvaseaduse § 351

lg 4), kehtiv nõuetekohane tervisetõend. Kahe erineva tervisetõendi võimalus on seetõttu, et kui

isikul näiteks ei ole autojuhiluba ja sellekohast tervisetõendit, kuid on relvaluba ja läbitud

nõutud tervisekontroll, siis saaks ta ka taotleda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa.

Mõlema eelnimetatud tervisekontrolli läbiviimisel kontrollitakse isikute vaimset tervist.

Lõike 5 kohaselt on TTJA-l õigus keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine loa väljastamisest,

kui taotlejal ei oma sama paragrahvi lõike 3 kohast kehtivat nõuetekohast tervisetõendit, nt on

taotlejal probleeme vaimse tervisega, raskekujuline psüühikahäire, probleeme piiratud

teovõimega ja talle on määratud eestkostja või karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase

süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona,

lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, või ei ole tema karistusandmed karistusregistrist

kustutatud. Lisaks on TTJA-l õigus keelduda loa väljastamisest, kui taotleja puhul on

põhjendatud kahtlus, et ta võib põhjustada ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. Käesolevas lõikes

loa keeldumise aluseks toodud nimekirja koostamisel võeti aluseks lõhkematerjaliseaduse §-s

16 ja relvaseaduse §-s 36 sätestatu.

Lõike 6 kohaselt võib TTJA keelduda ka loa väljastamisest, kui taotleja on esitanud piiranguga

lõhkeaine lähteaine loa taotlemisel tahtlikult valeandmeid, nt et isik tegutseb mudelismi

valdkonnas, kuid andmete kontrollimisel selgub, et tegelikult ei tegutse või on põhjendatud alus

kahelda piiranguga lõhkeaine lähteaine õiguspärasel kasutamisel. Kui isik taotleb loa

nitrometaani kasutamiseks mudelautode kiirendamiseks ning kasutab seda kooskõlas loas

toodud andmetega, on tegemist õiguspärase kasutamisega.

Ühtlasi võib TTJA keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine loa väljastamisest, kui taotleja ei

taga ohutuid tingimusi piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmiseks. Taotleja peab tagama, et

piiranguga lõhkeaine lähteainet hoitakse nt lukustatud ruumis või kapis, et kõrvalised isikud

seda kätte ei saaks, vajadusel võib olla paigaldatud signalisatsioon või videovalve.

153. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamine ja kehtetuks tunnistamine

Lõige 1 sätestab, et TTJA võib põhjendatud juhtudel, nt kui loa tingimusi on rikutud või

soovitakse osta lubatust suuremat kogust või kõrgema kontsentratsiooniga piiranguga lõhkeaine

lähteainet, kui esialgu taotleti, loa kehtivuse peatada kuni kuueks kuuks. 6 kuud on piisav aeg

selgitamaks välja, mis põhjusel rikkumine toime pandi.

6

Lõike 2 kohaselt võib TTJA loa andjana igal ajal põhjendatud kahtluse (KemS § 152 lg-te 5 ja6

rikkumine) korral kohustada loaomanikku tõendama enne loa kehtivusaja lõppu, et kõik loa

väljastamise aluseks olnud tingimused vastavad kehtivatele nõuetele ja on täidetud.

Lõikega 3 sätestatakse, et TTJA tunnistab kehtetuks piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa, kui loa omanik ei vasta enam KemS § 152 lõigetes 5 ja 6 toodud nõuetele või kui loa

peatamise aluseks olnud asjaolu ei ole loa peatamise tähtaja jooksul kõrvaldatud või ära

langenud. Peatamise aluseks võib olla näiteks asjaolu, et isikut süüdistatakse süüteo toime

panemises või on isiku näol tekkinud oht Eesti riigi julgeolekule või ei ladustata piiranguga

lõhkeainete lähteainet ohutult. Kui süüdistus on põhjendatud, järgneb piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa peatamisele loa kehtetuks tunnistamine. Kui selgub aga, et süüdistus

on alusetu (puudus kõrvaldatakse või langeb ära), taastatakse üldsuse hulka kuuluva isiku

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba esialgsetel tingimustel.

Lõike 4 kohaselt kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba peatatakse või kehtetuks

tunnistatakse peab piiranguga lõhkeaine lähteaine loa omanik tagama tema valduses oleva

piiranguga lõhkeaine lähteaine nõuetekohase ohutuse, sh hoiuleandmise. See tähendab, et

piiranguga lõhkeaine lähteaine loa omanik peab leidma 30 kalendripäeva jooksul isiku, kellele

piiranguga lõhkeaine lähteaine võõrandada või kui isikut ei leita, siis hävitama piiranguga

lõhkeaine lähteaine TTJA järelevalve all.

Kui üldsuse hulka kuuluv isik ei taga vabatahtlikult piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutust,

võib TTJA kasutada asendustäitmist vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele. Juhul kui

TTJA poolt koostatud ettekirjutust märgitud tähtaja jooksul ei täideta, saab TTJA rakendada

sunnivahendit või äärmisel juhul asendustäitmist, kui üldsuse hulka kuuluv isik ei ole nõus ise

talle määratud kohustust täitma.

Punktiga 3 muudetakse § 23 lg 3 teist lauset. Kehtiva õiguse kohaselt esitab ettevõte

kohustuslikud dokumendid järelevalveasutustele eelistatult elektrooniliselt. Seadme ohutuse

seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud TTJA järelevalve infosüsteemi on loodud suurõnnetuse ohuga

ja ohtlikele ettevõtetele ühetaoline võimalus esitada kemikaaliseaduse 3. peatüki kohaseid

kohustuslikke dokumente. Lisaks saavad neid dokumente ühtses keskkonnas menetleda,

vajadusel tagasi lükata ja kooskõlastada TTJA ja Päästeamet, kes on selle valdkonna pädevateks

asutusteks. Sellest tulenevalt muutub kohustuslike dokumentide menetlusprotsess

läbipaistvamaks nii ettevõttele kui ka menetlevatele asutustele, kuna annab täpse ülevaate, mis

on dokumentide hetkeseis konkreetsel ajahetkel. Infosüsteem võimaldab varasemalt sisestatud

kohustuslike dokumentide andmeid võtta aluseks nende muutmisel ja parandamisel, mistõttu

väheneb edaspidi ka ettevõtete ajakulu andmete sisestamisel ja kohustuslike dokumentide

uuendamisel. Tähtaja saabumisel väljastab infosüsteem loa omanikule teavituse dokumentide

läbivaatamise ja uuendamise vajadusest. Mootorikütuste ja gaasipaigaldiste ettevõtted on juba

võtnud TTJA järelevalve infosüsteemi kasutusele oma kohustuslike dokumentide esitamiseks,

mistõttu on asjakohane muuta dokumentide esitamine läbi selle infosüsteemi kohustuslikuks ka

kõikidele suurõnnetuse ohuga ja ohtlikele ettevõtetele. Tulenevalt eeltoodust sätestatakse § 23

lg-s 3 nõue, et edaspidi peavad ettevõtted esitama KemS kohased kohustuslikud dokumendid

TTJA järelevalve infosüsteemi vahendusel (s.t elektroonselt).

Punktiga 4 muudetakse § 31 lg-t 2 ja asendatakse viide seadme ohutuse seaduse alusel asutatud

tehnilise järelevalve infosüsteemile viitega KemS § 23 lõikele 3, kus on juba nimetatud

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteem. Lisaks, peale

Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamist alates 2020. aastast, kannab

7

infosüsteem nimetust tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteem mitte tehnilise

järelevalve infosüsteem.

Eelnõu § 2

Punktiga 1 täiendatakse RLS § 217 pealkirja tekstiosaga „piiranguga lõhkeaine lähteaine

taotluse läbivaatamine“, kuna piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise eest

nähakse edaspidi ette riigilõiv.

Punktiga 2 täiendatakse RLS § 217 lõikega 3, millega nähakse ette riigilõiv 30 eurot piiranguga

lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise eest. Kui isik esitab piiranguga lõhkeaine lähteaine

taotluse TTJA-le, peab ta selle eest tasuma ka 30 eurot riigilõivu.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu muutmisel on arvestatud määruses (EL) 2019/1148 kasutatavate terminitega. Määruses

(EL) 2019/1148 on muuhulgas kasutusel mõisted piiranguga lõhkeaine lähteaine, reguleeritud

lõhkeaine lähteaine, üldsuse hulka kuuluv isik, ettevõtja ja professionaalne kasutaja.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine on määruse (EL) 2019/1148 I lisas loetletud aine, mille

kontsentratsioon ületab I lisas esitatud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära, sealhulgas segu või

muu aine, milles sisalduva, nimetatud lisas loetletud aine kontsentratsioon ületab vastavat

piirmäära.

Reguleeritud lõhkeaine lähteaine on I või II lisas loetletud aine, sealhulgas segu või muu aine,

mis sisaldab nendes lisades esitatud ainet, välja arvatud rohkem kui viiest ainest koosnevad

homogeensed segud, milles iga I või II lisas loetletud aine kontsentratsioon on väiksem kui 1

% massiprotsenti.

Üldsuse hulka kuuluv isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole

seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega.

Ettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus või selliste isikute või üksuste

rühm, kes teeb turul, kas internetiväliselt või internetis, sealhulgas internetipõhistes

kauplemiskohtades, reguleeritud lõhkeainete lähteained kättesaadavaks.

Professionaalne kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus või selliste

isikute või üksuste rühm, kellel on tõendatud vajadus piirangutega lõhkeainete lähteainete järele

eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega, sealhulgas täis- või

osaajaga põllumajandusliku tegevusega, olenemata põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatava

maa suurusest, ent mis ei hõlma piirangutega lõhkeainete lähteaine teisele isikule

kättesaadavaks tegemist.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on otsene puutumus määrusega (EL) 2019/1148. Lõhkeainete lähteainete turustamise

ja kasutamise valdkond on EL-i õigusega reguleeritud ning esitatud otsekohalduva määrusena,

mida siseriiklikusse õigusesse ümber ei kirjutata. Küll aga tuleb määruse (EL) 2019/1148

rakendamiseks vajalikud sätted, sh loakohustuse seadmine piiranguga lõhkeaine lähteaine

soetamiseks, ostmiseks, omamiseks ja kasutamiseks, kehtestada KemS eelnõuga.

6. Seaduse mõjud

Seadusega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid hinnatakse määruse (EL) 2019/1148 nitrometaani

kättesaadavaks tegemise loakohustuse seadmise osa.

8

Seadusega kaasnevatel muudatustel on mõju majandusele ja riigiasutuste töökorraldusele, kuna

see puudutab nitrometaani käitlejaid ja nitrometaani käitlemist.

Kõrgema kui 16 % sisaldusega nitrometaani loa alusel kättesaadavaks tegemisel üldsuse hulka

kuuluvatele isikutele, on ka kaudne mõju elu- ja looduskeskkonnale nitrometaani kasutamisel

erinevates valdkondades mudelite kiirendamise kaudu, kuid seda mõjude hindamises peatükis

eraldi ei käsitleta. Kaudset mõju ei ole võimalik hinnata ega analüüsida, kuna sellekohaseid

mõõtmisi läbi ei viida. Seega käsitletakse käesolevas mõjude hinnangus üksnes otseseid

mõjusid.

Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes:

- puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju;

- puudub mõju regionaalarengule.

Kavandatav muudatus: piiranguga lõhkeaine lähteaine, nitrometaani, kättesaadavaks

tegemine loa alusel üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, kes kasutavad nitrometaani hobi korras

erinevates mudelismi (autod, lennukid, laevad) valdkondades.

Mõju sihtrühm: otsene sihtrühm on määruse (EL) 2019/1148 I lisas toodud piiranguga

lõhkeaine lähteaine, kõrgema kui 16 massiprotsendilise sisaldusega nitrometaani, käitlejad

(kasutajad kui ka müüjad), lubade väljastaja (TTJA) ning lubade menetlusse kaasatud

julgeolekuasutused (PPA, KAPO).

Kasutajad on üldsuse hulka kuuluvad isikud (suurusjärk 50), kes kasutavad kõrgema kui 16 %

sisaldusega nitrometaani hobi korras ja eesmärgipäraselt autode, lennukite ja laevade

kiirendamiseks. Üldsuse hulka kuuluvate isikute puhul ei ole tegemist ettevõtjate ega

professionaalsete kasutajatega.

Nitrometaani müüjad on ettevõtjad, kes teevad kättesaadavaks kõrgema kui 16 % sisaldusega

nitrometaani. Puudutab see suurusjärgus 5 müüjat.

TTJA on pädev asutus, kes hakkab väljastama kõrgema kui 16 % nitrometaani kasutajatele lube,

mille alusel isikutel on õigus soetada, tuua, omada ja kasutada nitrometaani. PPA ja KAPO

teostavad loa menetluse protsessi raames nitrometaani loa taotlejate taustakontrolli.

Mõju kirjeldus: Määrusega (EL) 2019/1148 tehakse kõrgema kui 16 % sisaldusega

nitrometaan kättesaadavaks üldsuse hulka kuuluvatele isikutele eesmärgipäraseks käitlemiseks

loa alusel. TTJA poolt väljastatud luba on aluseks, et müüja võib kõrgema kui 16 % sisaldusega

nitrometaani üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha. Loa väljastamine ei

puuduta ettevõtjaid ega professionaalseid kasutajaid, kes kõrgema kui 16 % sisaldusega

nitrometaani käitlevad.

Mõju alavaldkond 6.1 (majandusmõju): mõju üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, kes

soovivad kõrgema kui 16 % sisaldusega nitrometaani käidelda, ca 50 isikut. Üldsuse hulka

kuuluvate isikute ring, keda käesolev muudatus mõjutab, on väike.

Mõju tervishoiutöötajatele eraldi ette ei nähta ja käesolevas punktis ei hinnata, kuna piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutaja tervisekontrollile kehtivad samad nõuded, mis

mootorsõidukijuhile ja relvaloa taotlejale. Eelduslikult omab enamus taotlejatest autojuhiluba

ja on läbinud juba sellekohase tervisekontrolli.

Mõju avaldumise sagedus: Avaldumise sagedus on pigem väike, sest tavaolukordades üldsuse

hulka kuuluvad isikud kõrgema kui 16 % sisaldusega nitrometaani ei kasuta.

9

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk kõrgema

kui 16 % sisaldusega nitrometaani kasutajatele puudub, sest ilma loata ei oleks neil võimalik

soovitud protsendi sisaldusega nitrometaani hankida.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna on oluline üksnes kõrgema kui 16

% sisaldusega nitrometaani kasutajatele, kes saavad seda soetada, tuua, omada ja kasutada EL

õigusega kooskõlas.

Mõju alavaldkond 6.2 (majandusmõju): ettevõtjate arv, kes teevad üldsuse hulka kuuluvatele

isikutele loa alusel kättesaadavaks kõrgema kui 16 % sisaldusega nitrometaani, on väike

(maksimaalselt 5). Loa alusel kättesaadavaks tegemine ei puuduta olukordi, kus ettevõtja teeb

nimetatud aine kättesaadavaks teisele ettevõtjale või professionaalsele kasutajale.

Mõju avaldumise sagedus: Teostavate müügitehingute arv on sõltuv isikutele väljastatud

lubade arvust ja sellest, kas luba on väljastatud ühe- või mitmekordseks kasutuseks, seetõttu ei

ole hetkeseisuga võimalik täpsemat mõju avaldamise sagedust ette prognoosida.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk müüjatele

on madal, sest loa alusel saavad ettevõtjad seaduslikult kättesaadavaks teha kõrgema kui 16 %

sisaldusega nitrometaani üldsuse hulka kuuluvatele isikutele.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna mõjutab väga väikest hulka

ettevõtteid.

Mõju alavaldkond 6.3 (mõju riigiasutustele): Mõju pädevatele asutustele (TTJA, PPA ja

KAPO), kes osalevad piiranguga lõhkeaine lähteaine loa menetluse väljastamise protsessis.

TTJA väljastab loa ning PPA ja KAPO vastavalt oma pädevusele teostavad loa taotlejate suhtes

enne loa väljastamist taustakontrolli. TTJA enne loa väljastamist kontrollib, kas isikul on

tõendatud vajadust piiranguga lõhkeaine lähteaine järele ja selle kavandatud kasutamise

õiguspärasust, selliste väiksemas kontsentratsioonis piirangutega lõhkeainete lähteaine või

alternatiivsete ainete kättesaadavust, millega saavutataks sarnane toime ning hoidmise

tingimusi, et tagada piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu ja turvaline ladustamine. PPA ja

KAPO kontrollivad taotleja tausta, sh teavet taotleja suhtes tehtud varasemate süüdimõistvate

kohtuotsuste kohta Euroopa Liidus.

Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldamise sagedus pädevatele asutustele on seotud nii nagu

ka eespool kirjeldatud, esitatud taotluste arvuga ning sellest tulenevalt võib see teatud

ajaperioodil olla keskmine. Samuti mängib rolli, kas esitatakse ühe- või mitmekordseid

piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluseid. Kui esitatakse 16 % sisaldusega nitrometaani

kasutamiseks mitmekordse loa taotlus, on pädevatele asutustele mõju avaldumise sagedus

väiksem, sest isik saab ühte ja sama luba kasutada nitrometaani ostmisel mitu korda.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Käesoleval juhul on ebasoovitavaks mõjuks uue

menetluskorra loomine, kuna lõhkeainete lähteainete lubade väljastamine üldsuse hulka

kuuluvatele isikutele on esmakordne ning varasem kogemus selles osas puudub, mistõttu on

pädevatele asutustele kaasnev risk keskmine. Ebasoovitava mõju riski vähendamiseks luuakse

menetluskord, sh juhised menetluse proportsionaalseks ja sujuvaks läbiviimiseks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus pädevate asutuste töökorraldusele on teatud

ajaperioodi jooksul keskmine, vaatamata asjaolule, et taotlejat hulk ei ole suur, ca 50 isikut.

Mõju olulisuse peamiseks kriteeriumiks on, et piiranguga lõhkeaine lähteaine lubade

väljastamine on esmakordne ning kuidas see praktikas toimima hakkab ja kui suur on täpne

töömaht selgub aja jooksul.

10

Mõju valdkond 6.4 (mõju julgeolekule): mõju elanike julgeolekule nii Eestis kui teistes

riikides.

Mõju avaldumise sagedus: Muudatus puudutab üksnes ühe piiranguga lõhkeaine

kättesaadavaks tegemist piiratud isikute ringile, mistõttu on mõju avaldamise sagedus pigem

väike/ebaoluline.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ühe piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks

tegemisega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid, kuna teadaolevalt on Eestis madal

terrorismikuritegevuse oht ning nitrometaani seaduslikult kättesaadavamaks tegemine seda

ohtu tõsta ei tohiks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju julgeolekule on pigem väike, kuid see hinnang on

subjektiivne. Ühe piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemine laiemale isikute

ringile, kui seda on ettevõtjad ja professionaalsed kasutajad, ei tohiks suurendada

märkimisväärselt mõju julgeolekule. Vastupidi, riik saab parema ülevaate isikutest, millises

sektoris ja kes täpsemalt kõrgema kui 16 % sisaldusega nitrometaani kasutab. Ülejäänud

piiranguga lõhkeainete lähteainete osas jääb kehtima keeld, mille kohaselt ei tehta neid

kättesaadavaks üldsuse hulka kuuluvatele isikutele ning on neid ka raskem väärkasutada.

Seega on mõju julgeolekule käesoleva loakohustuse seadmisel keeruline hinnata. Mõju

julgeolekule tuleneb määruse (EL) 2019/1148 rakendamisest kogu EL-s, ning õige ja

asjakohane oleks hinnata seda EL-is tervikuna, mitte kemikaaliseaduse eelnõu kontekstis, sest

määruse (EL) nr 98/2013 rakendamine on näidanud, et EL liikmesriikides on mõju julgeolekule

väga erinev. Eesti eeliseks võib kindlasti pidada ka väikest rahvaarvu.

7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud

Võrreldes kehtiva õigusega muutuvad TTJA tööülesanded. Lisaks, määruse (EL) 2019/1148

kohaselt piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis, hakkab

TTJA väljastama lube kõrgema kui 16 % sisaldusega nitrometaani loa taotlejatele, mistõttu

kaasneb sellega asutusele töökoormuse tõus. Tulenevalt eeltoodust on TTJA-l vajadus 1.

täiendava ametikoha loomiseks 2023. aastal, palgakuluga 40 000 eurot aastas. TTJA-l ja MKMi

valitsemisalal puuduvad võimalused leida selleks vahendeid omavahenditest, mistõttu on

vajalik leida täiendavad vahendid riigieelarvest.

Eelnõu seadusena rakendumisega kaasneb tulusid riigilõivu tasumisest. Kokku laekuv

riigilõivu summa sõltub taotluste esitamise arvust. Taotluse läbivaatamise eest peab taotleja

tasuma 30 eurot riigilõivu.

8. Rakendusaktid

LISA - Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Piiranguga lõhkeaine lähteaine

soetamise, sissetoomise, omamise ja kasutamise loa väljastamise kord üldsuse hulka kuuluvale

isikule“ kavand.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

11

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks TTJA-le,

PPA-le, KAPO-le, Terviseametile, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Keemiatööstuse

Liidule, Eesti e-kaubanduse Liidule, Eesti Tehnika- ja Spordi Liidule, Tartu Mudellennu Klubi

MTÜ-le, Hiiumaa Mudeliklubi MTÜ-le ja Kopteriklubile.