Kliimaministri määruse „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu

Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigikantselei

Riigi Tugiteenuste Keskus

18.05.2023 nr 1-4/23/2143

Kliimaministri määruse „Elamute liitumise

kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva

kütteseadme uuendamise toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Elamute liitumise

kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu koos seletuskirja ja lisadega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Kliimaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

3. Põhiõiguste harta kontroll-leht

4. Küttesüsteemide maksumused (tabel)

5. Standardiseeritud ühikuhinna analüüs (märts 2023)

6. TAT riskihindamise tabel

Sama: Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 EL ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seirekomisjon

Arvamuse avaldamiseks: keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD juhtkomisjon

Romario Siimer, 605 3690

[email protected]

EELNÕU

KUUPÄEV

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel

põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõike 2 alusel ja

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõikega 1.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“,

erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamine“ meetme 21.2.1.4 „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja

kiirgusohutus“ sekkumises elamute liitumiseks kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel

põhineva kütteseadme uuendamiseks.

(2) Toetust eraldatakse Eesti riigi aastate 2023–2026 eelarvestrateegia programmi

„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja

kiirgusohutus“ tegevuse „Õhukvaliteedi parendamine“ tulemuste saavutamiseks.

§ 2. Terminid

(1) Elamu käesoleva määruse tähenduses on ühe või mitme perekonna elamiseks ettenähtud

hoone, mille peamiseks kasutusotstarbeks ehitisregistris on määratud üksikelamu, ridaelamu

või kaksikelamu autonoomse küttesüsteemiga sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu.

(2) Olemasolev tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade on käesolevas määruses elamu

kütmiseks kasutatav ahi või katel, mille kütuseliigiks on ehitisregistris märgitud tahkekütus.

(3) Toetatav tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade on käesolevas määruses elamu

kütmiseks kasutatav ahi, pelleti- või halupuidu katel.

(4) Ahi käesoleva määruse tähenduses on nii kaminahi, moodulahi kui ka pottsepa ehitatud või

paigaldatud ahi, millel on soojussalvestuse võimalus.

(5) Taastuvenergiaallikal põhinev kütteseade on käesoleva määruse tähenduses õhk-vesi

soojuspump või maasoojuspump.

(6) Kütteseadme uuendamine on olemasoleva tahkel kütusel põhineva kütteseadme käesolevas

määruses nimetatud standardite ja energiatõhususklassi kohane ümberehitamine või

olemasoleva tahkel kütusel põhineva kütteseadme eemaldamine ja selle asemele uue tahkel

kütusel põhineva kütteseadme paigaldamine või ehitamine või taastuvenergiaallikat kasutava

kütteseadme paigaldamine.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti, asendades

tahkel kütusel põhineva kütteseadme taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadmega või

kaugküttega, uuendada olemasolevat tahkel kütusel põhinevat kütteseadet (edaspidi

kütteseade), mille tulemusena paraneb elamu küttesüsteemi tuleohutus ning energiaefektiivsus.

(2) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse

„Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti

2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse

.

(3) Lõikes 2 nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi

arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud

regionaalset arengut ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse

andmisel näitajatega „elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ ja

„keskkonnatrendide indeks“.

(4) Toetuse abil ellu viidud projekt peab panustama rakenduskava väljundnäitajasse, milleks on

paranenud küttesüsteemiga elamud.

(5) Meede panustab kliimamuutuste leevendamisse, vähendades seeläbi kasvuhoonegaaside

heidet.

§ 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus

(1) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

(2) Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ja rakenduskava

väljundnäitaja saavutamisse.

(2) Toetust antakse küttesüsteemi vahetamiseks ja uuendamiseks.

(3) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks:

1) õhk-vesi soojuspumba soetamine koos paigaldusega;

2) maasoojuspumba soetamine koos paigaldusega;

3) pelleti- või halupuidu katla soetamine koos paigaldamisega;

4) kütteseadme uuendamisel ahju soetamine koos paigaldamisega ja ahju ehitamine;

5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamine koos paigaldamisega uue

kütteseadme paigaldamisel;

6) põrandakütte soetamine ja paigaldamine uue kütteseadme paigaldamisel;

7) moodulkorstna soetamine ja paigaldus või uue korstnasüsteemi ehitus või olemasoleva

korstnasüsteemi renoveerimine koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, moodulahju,

kaminahju ja käsitööna valminud ahju ehitamisel.

(4) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku ja kaevetööde tegemist

soojusvõrguni ning soojussõlme rajamist ja liitumistasusid.

(5) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega tulenevalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020,

lk 13–43, edaspidi taksonoomiamäärus), artiklist 17 ega kahjusta oluliselt artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärke.

§ 6. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)

§-ga 15 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

(2) Abikõlblikud on § 5 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 3 kohase tulemuse saavutamiseks

vajalikud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud kulude puhul on käibemaks abikõlblik.

(4) Kaugküttevõrguga liitumisega seotud kuluna on abikõlblikud kaevetööd, torustiku rajamine,

kaugkütte trassiga ühendamine ning liitumistasud vastavalt § 8 lõikes 2 toodule ja taotluse

rahuldamise otsuses kehtestatule.

(5) Kõik kulud peavad olema põhjendatud, projektiga vahetult seotud ning nõuetekohaselt

dokumenteeritud.

(6) Kulusid tõendatakse ja hüvitatakse ainult §-s 8 toodud fikseeritud hindade alusel kas

ühikuhinnana või kindlasummalise maksena. Tegelike kulude alusel väljamakseid ei tehta.

(7) Kõik toetuse saamise aluseks olevad tegevused peavad olema kooskõlas kehtivate

õigusaktidega. Projekteerija ja ehitaja peab olema ettevõtja, kes vastab ehitusseadustiku §-des

21–25 toodud nõuetele.

(8) Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema ehitatud õiguslikul alusel ning kasutusele

võetud enne 2010. aasta 1. jaanuari. Elamu või selle osa soojusvarustuse liigina peab

ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallikaliigina tahke kütus.

Ehitisregistrisse peab olema märgitud ehitise esmase kasutuselevõtmise aasta. Toetuse

saamiseks peab ridaelamu sektsioonil olema autonoomne küttesüsteem või peavad toetust

taotlema ridaelamu kaasomanikud ühiselt.

(9) Toetuse saamiseks peab taotleja elamu asuma ühes järgmistest tiheasustuspiirkondadest:

1) Tallinnas lõikes 10 nimetatud linnaosas;

2) Tartu;

3) Viljandi;

4) Pärnu;

5) Rakvere;

6) Kuressaare;

7) Valga;

8) Keila;

9) Võru;

10) Türi;

11) Jõhvi;

12) Saue;

13) Paide;

14) Tapa;

15) Jõgeva;

16) Kärdla;

17) Põltsamaa;

18) Elva;

19) Haapsalu;

20) Kiviõli;

21) Otepää;

22) Tõrva;

23) Karksi-Nuia;

24) Kilingi-Nõmme;

25) Sillamäe.

(10) Toetuse saamiseks Tallinnas peab taotleja elamu asuma ühes järgmistest linnaosadest:

1) Pirita;

2) Nõmme;

3) Kesklinn;

4) Kristiine;

5) Põhja-Tallinn.

(11) Soojuspumba paigaldamisel peab soojuspumba tootemärgisekohane kütmise sesoonne

energiatõhususklass olema vähemalt A++.

(12) Paigaldatava tsentraalse küttesüsteemi puhul peab süsteem olema ruumides reguleeritav,

radiaatoritele ning elu- ja magamistubade põrandakütte kontuuridele tuleb paigaldada

termostaadid.

(13) Tahkel kütusel põhineva kütteseadme ehitamisel või vahetamisel peab uue katla või

kütteseadme energiatõhususklass olema vähemalt A+ ning vastama Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete

ökodisaini nõuete sätestamiseks (edaspidi ökodisaini direktiiv), nõuetele.

(14) Tahkel kütusel põhinev küttesüsteem koos korstnasüsteemiga peab vastama tuleohutuse

standardile EVS 812-3:2018.

(15) Käsitööna valminud ahjud peavad olema ehitatud vastavat kutsetunnistust omava pottsepa

poolt ning vastama standardi EVS-EN-15544 nõuetele.

(16) Kui toetust taotletakse § 5 lõike 1 punktides 1–3 ning punktis 7 nimetatud tegevustele,

tuleb olemasolev tahkel kütusel põhinev kütteseade lõplikult eemaldada või uuendada, välja

arvatud juhul, kui muud õigusaktid seda keelavad.

(17) Kui elamus on enam kui üks tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade, kohaldub

käesoleva paragrahvi lõikes 16 toodud nõue vaid ühele kütteseadmele.

(18) Kütteseadme soetamisel peab müüja tagama vähemalt kahe aasta pikkuse tootjagarantii

kõigile komponentidele ja paigaldamisel peab paigaldaja tagama vähemalt kahe aasta pikkuse

garantii paigaldamistöödele. Kui tegemist on väljaspool Euroopa majanduspiirkonda asuva

tootja toodetud seadmega, peab sellel olema CE sertifikaat ja vähemalt kaheaastane

tootjagarantii.

(19) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on määruse raames

abikõlbmatud järgmised kulud:

1) elektri- ja nõrkvoolusüsteemi töödega kulu, välja arvatud toetatavate tegevustega otseselt

seotud elektri- ja nõrkvoolusüsteemiga seotud kulu;

2) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööde kulu, sh majasisese soojaveetorustiku paigaldus;

3) kinnistu piirete, parkimiskohtade, välisvalgustuse ja haljastusega, välja arvatud soojuspumba

maakollektori paigaldamisega kaasneva pinnase taastamine, seotud kulu;

4) põrandakütte, radiaatorite ja korstna paigaldamisega seotud siseviimistluse kulu;

5) projektiga otseselt mitteseotud või vääralt arvestatud kulud.

(20) Toetust ei anta tegevustele, millega on alustatud enne taotluse esitamist.

(21) Toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid.

§ 7. Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast ja lõppeb hiljemalt

12 kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates, kuid mitte hiljem kui

31.12.2029.

(2) Rakendusüksusel on õigus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada kaks korda kokku

kuni 12 kuu võrra põhjendatud juhul taotleja kirjaliku avalduse alusel, tingimusel, et ei ületata

lõikes 1 nimetatud lõpptähtaega.

§ 8. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Toetuse osakaal on tiheasustuspiirkondades lihtsustatud kuluhüvitamise viisist

standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse hinnaastmestiku alusel.

Toetuse määrad on järgmised:

Tiheasustusala

Toetuse määr,

%

Ida-Virumaa: Jõhvi, Kiviõli, Sillamäe

Jõgevamaa: Jõgeva, Põltsamaa

Valgamaa: Valga, Otepää, Tõrva

70

Ülejäänud piirkonnad:

Tallinnas: Pirita, Nõmme, Kesklinn, Kristiine, Põhja-Tallinn

Tartu

Viljandi

Rakvere

Kuressaare

Keila

Võru

Türi

Saue

Paide

Tapa

50

Kärdla

Elva

Haapsalu

Karksi-Nuia

Kilingi-Nõmme

Pärnu

(2) Ühikuhinna kogumaksumused on:

1) õhk-vesi soojuspumba soetamisel ja paigaldamisel 9600 eurot elamu kohta;

2) maasoojuspumba soetamisel ja paigaldamisel 14 100 eurot elamu kohta;

3) pelleti- või halupuidu katla soetamisel ja paigaldamisel 8900 eurot elamu kohta;

4) ahju soetamisel, paigaldamisel või ehitamisel 6400 eurot elamu kohta;

5) radiaatori soetamisel ja paigaldamisel 640 eurot radiaatori kohta;

6) põrandakütte ehitamisel ja paigaldamisel 30 eurot rajatava põrandakütte ruutmeetri kohta;

7) moodulkorstna soetamisel ja paigaldamisel on toetussumma 250 eurot meetri kohta ja

renoveerimiseks korstnahülsi soetamisel ja paigaldamisel 100 eurot meetri kohta.

(3) Toetuse osakaal kindlasummalise maksena:

1) kaugküttega liitumise puhul on toetussumma elamu kohta sama, mis kaugküttega liitumise,

torustiku ja soojussõlme rajamisega seotud kulude kogumaksumuse eelarve, mis määratakse

toetuse eraldamise otsusega, arvestades lõikes 1 määratud toetuse osakaalu;

2) projekti kogumaksumus võib olla kuni 200 000 eurot.

(4) Toetuse maksimaalne suurus on 10 000 eurot elamu kohta.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 9. Nõuded taotlejale

(1) Toetuse taotleja peab lisaks ühendmääruse §-s 3 nimetatule vastama järgmistele nõuetele:

1) toetuse taotleja peab olema füüsiline isik, kes on elamu omanik või kelle kasuks on seatud

hoonestusõigus või korterihoonestusõigus;

2) ühises omandis oleva kinnisasja, korteriomandi, hoonestusõiguse või korterihoonestusõiguse

puhul peab taotleja olema üks füüsilisest isikust ühistest omanikest, keda on volitanud esindama

kõik teised füüsilistest isikutest ühised omanikud.

(2) Kui elamu on füüsilise ja juriidilise isiku kaasomandis, saab füüsilisest isikust omanik

taotleda toetust vastavalt talle kuuluvale proportsionaalsele osale kinnisasjast.

(3) Lõikes 1 nimetatud volitust ei nõuta rida- ja kaksikelamu puhul, kui taotletava toetuse

objektiks olev tehnosüsteem on taotleja ainukasutuses.

(4) Taotlust ei või esitada taotleja, kes on eelneva viie aasta jooksul rikkunud rakendusüksusega

sõlmitud lepingu tingimusi või rakendusüksuse antud haldusaktist tulenevaid kohustusi,

misjärel on tehtud vähemalt toetuse osalise tagasinõudmise otsus.

§ 10. Taotleja kohustused

Toetuse taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse §-s 2 sätestatud nõuetele lisaks:

1) teisi õigusaktides sätestatud kohustusi: võimaldama paikvaatluse tegemist ning esitama

rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või taotluse

rahuldamise otsuse alusel tehtavaid väljamakseid;

2) kinnitama, et meetme raames toetust saanud tegevused ei põhjusta olulist kahju keskkonna-

ja kliimaeesmärkidele, ning järgima keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid, mis on toodud

käesoleva määruse §-s 6.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmisele nõudele:

1) taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei ületa §-s 8 sätestatud

toetuse määra.

(2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid

andmeid ja dokumente:

1) üldandmed taotleja kohta;

2) andmed elamu kohta, milles teostatavateks tegevusteks toetust taotletakse;

3) projekti eesmärgi ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ning kaugküttega liitumise

puhul eelarveprojekt;

4) elamu kütteseadme paigaldamise projekteerimise maksumus koos määruse § 8 kohase

abikõlblike kulude liigendusega ja andmed projekteerimise teostaja kohta;

5) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

6) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse lisadokumendid.

(3) Taotluse lisadokumendid on:

1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

2) olemasolul ehitusseadustiku kohane ehitusprojekt või tehniline kirjeldus;

3) kaugkütteettevõtja väljastatud liitumispakkumine;

4) asjakohasel juhul eelarveprojekt rakendusüksuse poolt ettenähtud vormil.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 12. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes edastab vastava teabe

rakendusüksusele.

(2) Taotlusvooru avamise tähtpäevast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus

avalikkust ja sihtrühmasid oma kodulehel ja üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kümme

tööpäeva enne taotluste vastuvõtu algust. Kui esitatud taotluste maht ületab toetuse eelarve,

peatab rakendusüksus viivitamatult taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest oma kodulehel.

§ 13. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

(1) Taotlemine toimub jooksvalt toetuse taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

(2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele taotleja või volitatud isiku poolt e-toetuse keskkonna

kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Taotlusi ei võeta vastu enne taotluste vastuvõtmise

alguskuupäeva.

(3) Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluse esitamise tähtpäevale

ühendmääruse § 5 lõige 2.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 14. Taotluse esitamine ja toimingud taotlusega

(1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruse §-s 11 sätestatud

tingimuste kohaselt.

(2) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse § 5.

(3) Rakendusüksus teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid:

1) taotluse registreerimine;

2) taotluse läbivaatamine;

3) selgituste ja lisateabe küsimine;

4) taotluse täiendus- ja muudatusettepanekute tegemine;

5) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine;

6) taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine.

(4) Taotlusi vaadatakse läbi nende esitamise järjekorras.

(5) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja

vastavust määruse nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust.

(6) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet

taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui

esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised

puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme

tööpäeva vastavasisulise teate väljastamisest arvates. Taotluse menetlustähtaja kulgemine

peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni.

(7) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses

taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded.

(8) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotlus ei vasta taotlusele esitatavatele nõuetele ning eelnimetatud puudust ei ole võimalik

lõike 7 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;

2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt

taotluse menetlemist;

3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust;

4) taotleja ei ole lõike 6 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi

kõrvaldanud.

(9) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus

taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingute tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse

esitamisest rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud

juhtudel pikendada.

§ 15. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Projekt kuulub rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult, kui on

täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning taotluses

kirjeldatud projekt vastab ettenähtud valikukriteeriumitele.

(2) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumitest:

1) projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) välisõhukaitse ja

kiirgusohutuse tegevussuuna tagamiseks õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku

programmiga aastateks 2020–2030, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide

saavutamisele;

2) projekti põhjendatus;

3) projekti kuluefektiivsus;

4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia;

5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtte ja sihiga „Eestis on kõigi

vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ kliima ja keskkonna valdkonnas.

(3) Rakendusüksus rahastab projekti üksnes juhul, kui see vastab kõigile lõikes 2 nimetatud

valikukriteeriumitele.

(4) Toetuse taotlusi rahastatakse nende esitamise järjekorras. Rakendusüksus rahuldab

käesolevale paragrahvile vastavad toetuse taotlused osaliselt või täielikult nende esitamise

järjekorras kuni taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve ammendumiseni.

§ 16. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldatakse taotlus otsusega kas

osaliselt või täielikult ning see vastab ühendmääruse § 8 lõikes 1 sätestatule.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui esineb üks või mitu järgmist asjaolu:

1) taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi;

2) toetust taotletakse osaliselt kuludele, mis ei ole abikõlblikud.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi, kehtestatakse

tingimused ja märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule:

1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks;

2) toetuse maksmise tingimused ja eeldatav ajakava;

3) kestvuse nõude periood ja sellega seotud kohustused;

4) kindlasummaliste maksete puhul nende suurused, maksete aluseks olevad tulemused ja

tõendamise alused;

5) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord;

6) projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) välisõhukaitse ja

kiirgusohutuse tegevussuuna tagamiseks õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku

programmiga aastateks 2020–2030, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide

saavutamisele.

(4) Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte viivitamata pärast

otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas.

§ 17. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise

eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt osaliselt

rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui see ei vasta

ühendmääruse § 9 lõikele 1. Taotleja mittenõustumisel taotluse muutmise ettepanekuga teeb

rakendusüksustaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) taotluse esitaja;

4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie

tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 18. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse

andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel

rahuldamisel võib taotleja nõusolekul toetussummat vähendada. Kui taotleja ei ole

toetussumma muutmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3

sätestatu kohaselt.

(4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt

tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud

juhul kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja

korras.

(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse

muutmist järgmistel juhtudel:

1) soovitakse pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 7 lõikes 2

sätestatu kohaselt;

2) toetuse taotlejal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel.

(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui

soovitav muudatus mõjutab oluliselt toetuse andmise eesmärgile vastavat oodatavat tulemust.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise taotluse saamist.

§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse

§ 14 või § 37 lõike 7 alusel.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada vastavalt lõikes 1 nimetatud otsuses toodule.

7. peatükk

Toetuse saaja õigused ja kohustused

§ 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud

määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi ja muuhulgas:

1) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

2) võimaldab rakendusüksuse volitatud isikul teha paikvaatlust toetatud tööde teostamise

kontrollimiseks;

3) tagab, et projekti elluviimise tulemusena toetuse objektiks olevat elamut kasutatakse

elamuna vähemalt viie aasta jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti

abikõlblikkuse tähtaja lõppu;

4) tagab, et viie aasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates ei kasutata elamut tulu teenimise

eesmärgil.

8.peatükk

Aruannete esitamine

§ 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt üks

kord e-toetuse keskkonna kaudu. Rakendusüksus täpsustab taotluse rahuldamise otsuses

aruannete esitamise tähtaegu ja sagedust.

(2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);

2) andmed projekti elluviimise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide

saavutamine);

3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

4) fotod teavitusnõude täitmise kontrollimiseks Vabariigi Valitsuse määruse 12.05.2022 nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ kohaselt;

5) kütteseadme uuendamisel kinnitus endise seadme eemaldamise kohta.

(3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja info, kuidas panustati toetatud tegevustega strateegia

„Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse.

9. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 23. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetust makstakse § 5 lõike 1 tegevustele ühendmääruse § 28 lõigete 1 ja 2 alusel määruses

ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel.

(2) Maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses ja

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

(3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid

rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

(4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse väljamaksetaotluse, millele on lisatud

järgmised dokumendid:

1) tööde teostamiseks sõlmitud leping ning üleandmise-vastuvõtmise akt;

2) tahkekütusel töötava kütteseadme pass;

3) väljaspool Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud kütteseadme paigaldamisel

seadme CE sertifikaat, vähemalt kaheaastane tootjagarantii seadmele ja vähemalt kaheaastane

garantii seadme paigaldamistöödele;

4) fotod toetatud tegevustest;

5) ahju rekonstrueerimisel pottsepa kutsetunnistuse number;

6) kaugküttega liitumisel kaugkütteettevõtjaga liitumist tõendav ostu-müügileping;

7) dokumendid, mille esitamise nõue on välja toodud taotluse rahuldamise otsuses.

§ 24. Makse menetlemise peatamine

Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise

osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 25. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSSi §-des 28–30 ning ühendmääruse

§-des 34–38 sätestatu kohaselt.

§ 26. Vaide esitamine

(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusüksusele ÜSSi § 31 kohaselt. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras.

(2) Auditi aruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSSi § 31

kohaselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt)

Kliimaminister Meelis Münt

Kantsler

Kliimaministri määruse

„Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme

uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse § 10 lõike 2 (edaspidi ÜSS) alusel.

Toetust eraldatakse tegevuspõhise riigieelarve (TERE) programmi „Keskkonnakaitse ja -

kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“

programmitegevuste „Õhukvaliteedi parendamine“ eesmärkide saavutamiseks.

Eelnõukohases määruses sätestatakse toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord

kooskõlas Euroopa Liidu programmperioodi 2021–2027 rakendus- ja rahastamiskavaga

(edaspidi rakenduskava).

Määruse eelnõu on seotud rakenduskava poliitika eesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“

erieesmärgiga nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähendamine“ ning meetmega 21.2.1.4 „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja

kiirgusohutus“ elamute liitumiseks kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva

kütteseadme uuendamiseks.

Toetatav tegevus panustab strateegia „Eesti 2035“ pikaajalise strateegilise sihti „Eestis on

kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, viies Eestis ellu ÜRO

üleilmsete säästva arengu eesmärke 11.6 „Vähendada 2030. aastaks linnade negatiivset

keskkonnamõju elaniku kohta, pöörates erilist tähelepanu õhu kvaliteedile ning olme- ja

muude jäätmete käitlemisele“ ning 3.9 „Vähendada 2030. aastaks oluliselt ohtlikest

kemikaalidest ning saastunud õhust, veest ja pinnasest põhjustatud surmade ja haigestumiste

arvu“.

Toetatav tegevus aitab saavutada „Eesti 2035“ tegevuskava majandus- ja kliimavaldkonna

eesmärki ja mõõdikut „keskkonnatrendide indeks“, panustades eraldi näitajasse

„taastuvenergia osakaalu tõstmine energia summaarses lõpptarbimises“. Toetatav tegevus

panustab muuhulgas ka rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonna eesmärki,

kujundades elukeskkonda ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks

ning vähendades riskikäitumist.

Toetatav tegevus aitab kaasa saavutada Euroopa puhta õhu paketi eesmärki tagada olukord,

kus aastaks 2030 vähendatakse kavandatud meetmete abil õhusaaste kahjulikku mõju inimese

tervisele 40% võrreldes aastaga 2005. Toetatav tegevus on üks õhusaaste vähendamise

meetmest „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis

aastateks 2020–2030“.

Kõnealuse meetme raames makstav toetus on tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 33 tähenduses

toetus, mida makstakse elamu energiatõhususe suurendamiseks.

Määruse eelnõu koostamisel on aluseks võetud ÜSS ja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrus

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused.“ (edaspidi

ühendmäärus).

Eelnõu töötas välja Keskkonnaministeerium (KeM). Eelnõu koostamisel lähtuti Ettevõtluse ja

2

Innovatsiooni Sihtasutuse koostatud hinnaanalüüsist ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK)

märkustest ja kommentaaridest. Sekkumise väljatöötamise protsessi kaasati

Mittetulundusühing Eesti Pottsepad, Soojuspumba Liit, Eesti Keskkonnauuringute Keskus ning

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing erinevates kaasamisvormides.

Eelnõukohase määruse kavandatav jõustumisaeg on 2023. aasta esimeses pooles. Määruse

alusel hakatakse toetust andma füüsilistele isikutele elamutes olemasoleva tahkel kütusel

põhineva kütteseadme uuendamiseks taastuvenergiat kasutava kütteseadme või määruses

kirjeldatud nõuetele vastava uue tahkel kütusel põhineva kütteseadme vastu või liitumiseks

kaugküttevõrguga.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluaseme ja

energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu, Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja

strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel ja välisõhu ja kiirgusosakonna juhataja Heidi

Koger. Eelnõu õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk

ja keeletoimetaja oli sama osakonna peaspetsialist Aili Sandre..

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 26 paragrahvist, mis on liigendatud 10 peatükki. Peatükid jagunevad

järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Nõuded taotlejale ja taotlusele

4. Toetuse taotlemine

5. Taotluse menetlemine

6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

7. Toetuse saaja õigused ja kohustused

8. Aruannete esitamine

9. Toetuse maksmise tingimused

10. Finantskorrektsioonid ja vaided

Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse üldsätted.

Paragrahvi 1 lõige 1 kirjeldab, millist poliitikaeesmärki aitab antud määrus saavutada.

Paragrahvi 1 lõige 2 kirjeldab, millise programmi raames toetust eraldatakse ning millist

tegevust meede aitab saavutada.

Eelnõu §-s 2 on defineeritud määruses kasutatud terminid.

Lõikes 1 on defineeritud elamu mõiste, mis ehitusregistri järgi on määratud üksikelamuks, kahe

korteriga elamuks või ridaelamuks. Elamu mõiste alla läheb samuti ka ridaelamu või

kaksikelamu sektsioon, mille kütteseadme väljavahetamine või uuendamine kuulub toetava

tegevuse hulka, juhul kui see on selle sektsiooni autonoomne kütteseade. Ridaelamu ei ole

nimetatud kaks korda, vaid mõeldud on ridaelamu sektsiooni ja siis ridaelamut kui tervikut.

Erinevus tuleneb sellest, kas küttesüsteem on ühine või mitte. Ridaelamus võib olla füüsilise

isikul 1 või enam korterit. Paragrahvi § 9 lg 1 p 1 – toetuse taotleja peab olema füüsiline isik.

Lõige 2 defineerib, mida loetakse määruses tähenduses olemasolevaks tahkel kütusel

põhinevaks lokaalseks kütteseadmeks.

Lõige 3 defineerib, mis on määruse tähenduses tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade,

millele toetust antakse. Toetatav tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade on elamu

kütmiseks kasutatav ahi, pelleti- või halupuidu katel.

3

Lõige 4 määratleb ahju mõiste alla nii kaminahju, moodulahju kui ka pottsepa poolt käsitööna

ehitatud või paigaldatud ahju. Oluline on märkida, et ahjul peab olema soojussalvestuse

võimalus, mis võimaldaks seda efektiivselt kasutada elamu kütteseadmena.

Lõige 5 määratleb taastuvenergiaallikal põhinevaks kütteseadmeks õhk-vesi soojuspumba või

maasoojuspumba. Taastuvenergiaallikal põhinemine tähendab siinkohal, et seade ammutab

soojust looduslikust soojusenergiast. Seejuures seadme tööks tarbitav elekter ei pea olema

taastuvenergia. Õhk-vesi soojuspump kasutab välisõhu soojust (taastuvenergia direktiivi mõttes

ümbritseva keskkonna energiat).

Iga soojuspump kasutab osaliselt elektrit, kuid keskkonnast (maapind, veekogu või õhk) saadud

energia abil toodetud soojusenergia ületab oluliselt kasutatud elektri kogust. Maasoojuspump

kasutab maapinna soojust, õhk-vesi soojuspump välisõhu soojust. Taastuvenergia direktiivi

mõttes siis ümbritseva keskkonna energiat. Taastuvenergia direktiiv seab eesmärgiks

soojuspumpade kasutuselevõtu soodustamise.

Taastuvenergia direktiivi mõistes: „taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“ või

„taastuvenergia“ – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia,

päikeseenergia (päikese soojusenergia ja fotogalvaaniline päikeseenergia), geotermiline

energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia

ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia jne.

Lõige 6 defineerib kütteseadme uuendamise mõiste. Kütteseadme uuendamine tähendab

olemasoleva tahkel kütusel põhineva kütteseadme eemaldamist ja selle asemele uue

kütteseadme ehitamist. Seejuures võib ka olemasoleva kütteseadme alles jätta, kui selline

kohustus tuleneb mujalt (nt muinsuskaitselistest piirangutest). Näiteks loetakse kütteseadme

uuendamiseks vana ahju eemaldamist ja selle asemele uue, standardi EVS-EN-15544 nõuetele

vastava ahju ehitamist. Samuti loetakse kütteseadme uuendamiseks vana ahju eemaldamist ja

selle asemele soojuspumba paigaldamist. Kui toetuse saaja soovib vana ahju alles jätta, siis

tuleb see uuendada standardi EVS-EN-15544 nõuetele ning tuleohutuse standardile EVS 812-

3:2018 vastavaks.

Paragrahvis 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning seatakse oodatav tulemus.

Lõikes 1 määratakse toetuse andmise eesmärk. Eesmärk on toetuse abil uuendada elamute

vanad ja saastavamad tahkel kütusel põhinevad lokaalsed kütteseadmed uute vastu ja seeläbi

parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti. Soojuspumba või kaugküttevõrgu kasutamisel

otsesed õhuheited puuduvad. Samuti vähenevad õhuheited tuntavalt, vahetades vana

kütteseadme uue tahkel kütusel põhinev kütteseadme vastu, kuna uus kütteseade vastab

rangematele heitepiirnormidele. Õhukvaliteet paraneb eelkõige mittetäielike põlemissaaduste,

nagu peenosakesed, metaan ja süsinikmonooksiid, arvelt. Toetatakse ainult investeeringuid,

mille toel ehitatakse või uuendatakse kütteseadmeid, milles ei kasutata fossiilkütuseid.

Tegevuse vajadus on välja toodud keskkonnaministri kinnitatud „Teatavate õhusaasteainete

heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030“ (keskkonnaministri

230.03.2023. a käskkiri nr 1-2/23/144).

Kohtküttesektori kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heitkogused on otseselt seotud iga

üksikisiku ja kodumajapidamise isiklike valikutega. Paralleelselt selle sekkumisega on käimas

projekt erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamine“ õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ja täiendamiseks ning

asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks (keskkonnaministri 16.12.2022

käskkiri nr 1-2/22/436). Ülevaatlikuma seireinfo abil on võimalik mõjutada elanikkonna

käitumist (nt muutes nende kütmisharjumusi), mis vähendab elamute kütmisel tekkivaid

õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heidet ning edendab energiatõhusust.

4

Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatakse „Eesti 2035“ sihti, millesse määruses kirjeldatud toetatav tegevus

panustab.

Toetatavad tegevused peavad panustama „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav,

turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“.

Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse

läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii

vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud

tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja

tagavad hea elukeskkonna terves Eestis.

Elukeskkond on kvaliteetne. Investeeringud mõjutavad positiivselt tiheasustusaladel olevate

inimeste elukvaliteeti.

Võrdsed võimalused teemal eraldi tegevusi ei toetata, sest panustatakse üldise õhukvaliteedi

parandamisse.

Soolisse võrdõiguslikkuse teemal eraldi tegevusi ei toetata, sest panustatakse üldise

õhukvaliteedi parandamisse.

Ligipääsetavuse teemal eraldi tegevusi ei toetata, sest panustatakse üldise õhukvaliteedi

parandamisse.

Regionaalarengu toetamine toimub eraldi üleujutustega seotud riskipiirkondadele suunatud

tegevusega. Tegevus panustab näitajasse „elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate

elanike osatähtsus“.

Kliima ja keskkonnahoid on olulise tähtsusega, sest toetatavad tegevused panustavad

lahendustele kliimamuutustega kohanemiseks ja leevendamiseks ning seda mõõdetakse

näitajaga „keskkonnatrendide indeks“. Säästva arengu strateegias panustab tegevus Läänemere

seisundisse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse. Meetme raames antakse

toetust elamu tahkel kütusel põhineva kütteseadme (sh katelseadme) uuendamiseks/

väljavahetamiseks. Toetatakse ka elamu liitumist kaugküttevõrguga. Toetust antakse esmalt

elamupiirkondadele, mis asuvad halva õhukvaliteedi tasemega piirkondades (nt Tartu ja

Viljandi) lokaalse õhusaaste probleemi lahendamiseks ja kasvuhoonegaaside (sh lühiealiste

kliimamõjurite) summaarse heitkoguse vähendamiseks. Toetused mõjutavad positiivselt

looduskeskkonda – õhku.

Info sihi ja näitaja kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi).

Lõikes 4 seatakse projekti väljundnäitaja, millesse toetuse abil tehtud projekt peab panustama.

Antud meetme korral on selleks parema küttesüsteemiga elamu. Väljundnäitajaga mõõdetakse

elumajade arvu, mis on saanud toetust kütteseadme (sh katelseadme) uuendamiseks või

väljavahetamiseks või kaugküttevõrguga liitumiseks. Näitaja täitmisest antakse aru pärast tööde

lõpetamist. Väljundnäitaja sisu ja aruandluse tingimused on detailselt kirjeldatud perioodi

2021-2027 näitajate metoodikas.

5

Meetme raames antakse toetust elamu tahkel kütusel põhineva kütteseadme (sh katelseadme)

uuendamiseks/väljavahetamiseks. Toetatakse ka elamu liitumist kaugküttevõrguga. Toetust

antakse esmalt elamupiirkondadele, mis asuvad halva õhukvaliteedi tasemega piirkondades (nt

Tartu ja Viljandi) lokaalse õhusaaste probleemi lahendamiseks ja kasvuhoonegaaside (sh

lühiealiste kliimamõjurite) summaarse heitkoguse vähendamiseks. Kütteseadme vahetamisel

või renoveerimisel peab uus lahendus vastama vähemalt ELi ökodisaini direktiivi

rakendusmäärustes 2015/1185 ja/või 2015/1189 tahkekütuse kohtkütteseadmetele esitatud

nõuetele. Käsitööna valminud ahjud peavad olema valminud vastavat kutsetunnistust omava

pottsepa poolt ning vastama standardi EVS-EN-15544 nõuetele.

Lõikes 5 tuuakse välja, et meede panustab kliimamuutuste leevendamisse, vähendades seeläbi

kasvuhoonegaaside heidet. Taastuvenergial põhineva kütteseadme kasutuselevõtmine või

uuendamine vähendab kasvuhoonegaaside heidet ning tekib energiaefektiivsuse kasv.

Toetuse kasutamisel, kui asendatakse küttesüsteem taastuvenergiaallikal põhineva kütteseadme

või kaugküttega, siis selle arvelt paraneb õhukvaliteet. Ahi uuendatakse vajadusel ehk kui seda

ka edaspidi kasutatakse, uuetele nõuetele vastav ahi on väiksemate õhuheitmetega kui vana.

Paragrahvis 4 sätestatakse meetme rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus ning rakendusasutus Keskkonnaministeerium.

Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr.

Paragrahvis 5 sätestatakse tegevused, mida meetme raames toetatakse.

Lõikes 3 on kirjas täpsemad toetatavad tegevused kütteseadme uuendamisel. Toetatakse õhk-

vesi soojuspumba, maasoojuspumba, pelletikatla, halupuidukatla soetamist ja paigaldamist.

Õhk-õhk soojuspumba soetamist ja paigaldust ei peeta siinkohal otstarbekaks toetada, sest

enamasti on selline kütteseade mõeldud juba olemasoleva kütteallika täiendamiseks ning

samuti on tema efektiivsus külmade ilmade korral madal. Toetatakse ka uue ahju soetamist ning

selle ehitamist, moodulahju ja kaminahju puhul ka selle paigaldust.

Uue kütteseadme soojuse jagamisega seotud süsteemidest toetatakse radiaatorite ja sellega

seotud torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldusega ning põrandkütte soetamist koos

paigaldusega. See tagab, et uue kütteseadmega toodetud soojus saaks ka efektiivselt elamus

laiali jaotatud.

Pelleti- või halupuidukatla, kaminahju või moodulahju paigaldamisel ja ahju ehitamisel

toetatakse vajadusel uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva renoveerimist koos

korstnahülsi paigaldusega. See tagab, et uuendatud saaks küttesüsteem tervikuna ning uut

tahkel kütusel põhinevat ahju või katelt saaks edaspidi pikalt ja ohutult kasutada.

Lõikes 4 määratakse toetatavate tegevuste hulka ka kaugküttevõrguga liitumine ning sellega

seotud kaevetööd, torustiku ja soojussõlme rajamine ning liitumistasusid. Kaugkütte katlamaja

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase

Aasta 2024

vahesiht

-tase

2029

sihttase

Selgitav teave

Paranenud

küttesüsteemiga

elamud. Mõõtühikuks

on elamud.

0 Ei

kohaldu

230 1850 Elamute ehk elumajade

arv, mis on saanud toetust

kütteseadme (sh

katelseadme)

uuendamiseks,

väljavahetamiseks või

kaugküttevõrguga

liitumiseks. Näitaja

täitmisest võib aru anda

pärast tööde lõpetamist.

6

kateldes toimub põlemisprotsess optimeeritumalt ja kasututakse heitevähendusmeetodid,

mistõttu panustab see variant oluliselt kütmisega seotud õhuheidete vähendamisse.

Lõike 5 järgi rakendub meetmele horisontaalse põhimõttena „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte,

mille järgi toetatavad tegevused ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki.

Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse

(EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Seda põhimõtet tuleb

tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L 198, 22.06.2020, lk 13–43, edaspidi taksonoomiamäärus ), artikli 17 tähenduses. Selles

artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue

keskkonnaeesmärgi saavutamisele.

Selleks, et meede vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav tegevus kahjustada

järgmisi keskkonnaeesmärke:

1) kliimamuutuste leevendamine: antud meetme raames toetatavad tegevused ei kahjusta

kliimamuutuste leevendamist, sest olemasoleva küttesüsteemi asendamine säästvama või

taastuvenergiaallikat kasutava lahenduse vastu suurendab energiatõhusust, väheneb kütuse

tarbimine ning seeläbi CO2-heide;

2) kliimamuutustega kohanemine: tänu meetmele võetakse majapidamistes kasutusele rohkem

soojuspumpasid, mis võimaldab paremini kohanduda ekstreemsete temperatuurikõikumistega,

sest soojuspumpasid on potentsiaalselt võimalik kasutada ka jahutamiseks;

3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: meetme raames toetatavatel tegevustel

ei ole otsest kokkupuudet vee- ja mereressursside kestliku kasutamise ja kaitsega, mistõttu pole

näha olulist negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile;

4) ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: Kütteseadmete

väljavahetamise töödel tekib jäätmeid, mille käitlemise korral tuleb lähtuda jäätmeseaduse

üldistest nõuetest ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjast, mis täpsustab

piirkondlikult jäätmekäitluse tingimusi. Kaudselt võib ringmajandusega seotud olla ka vanade

seadmete edasine käitlemine ja renoveerimiseks kasutatavate materjalide prognoositav eluring.

Eelneva põhjal ei ole meetmel olulise mõjuga kokkupuudet vastava keskkonnaeesmärgiga,

mistõttu ei saa eeldada olulist negatiivset mõju;

5) saastuse vältimine ja tõrje: eeldatavalt ei ole meetmel märkimisväärselt olulist negatiivset

mõju vastavale keskkonnaeesmärgile. Vanade tahkel kütusel põhinevate kütteseadmete

väljavahetamine uute, energiatõhusamate ja rangematele heitenormidele vastavate vastu

vähendab põlemisest tingitud õhusaasteainete hulka. Seetõttu on meetme raames toetatavatel

tegevustel õhusaaste seisukohalt positiivne mõju. Tahkel kütusel põhinevate kütteseadmete

kohta on kehtestatud ökodisaini nõuded, milles toodud heitenormid on palju madalamad. Seda

tuleb toetuse kasutamisel arvestada. Nõuded leiab siit: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:02015R1185-20170109;

6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: meetme raames teostatakse töid

olemasolevates elamutes ning reeglina oluliselt ökosüsteeme see ei mõjuta. Meetme mõjul

väheneb halupuidu kasutus, mis vähendab survet metsaökosüsteemidele ning elurikkusele. Kui

kasutatakse kohalikku puitu, siis on oluline majandada metsa heaperemehelikult ning seda

reguleerib eelkõige metsaseadus. Kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku rajamise

tööd tehakse, järgides kehtivat looduskaitseseadust.

Selle meetme puhul võib järeldada ja ka ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete

„ei kahjusta oluliselt“ hindamise tulemusena on leitud, et meede ei põhjusta olulist kahju

keskkonna- ja kliimaeesmärkidele ning toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõtetega.

7

Lisaks on kõnealuse meetme raames elluviidavate projektidega tagatud kliimakindlus, sest

toetatavad projektid panustavad energiasäästu ja taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu ning

seeläbi väheneb CO-heide. Kui toetuse saaja täidab määruses talle seatud kohustused, siis

sellega tagab ka eespool viidatud sätte täitmise. Eraldi analüüsi teha ei ole vaja.

Paragrahvis 6 sätestatakse abikõlblikud kulud.

Lõikes 1 viidatakse ÜSSi §-le 15 ning eelnõukohase määruse tingimustele, millele peavad

abikõlblikud kulud vastama.

Lõikes 2 määratakse abikõlblikeks nende tegevuste kulud, mis on kirjeldatud eelnõu §-s 5,

saavutavad tulemused, nagu kirjeldatud eelnõu §-s 3, jäävad §-s 8 sätestatud piirmääradesse

ning vastavad otsusele, mis tehti taotluse rahuldamisel.

Lõikes 3 sätestatakse, et ka käibemaks on meetme raames abikõlblik.

Lõikes 4 täpsustatakse, millised kaugküttevõrguga liitumisega tehtavad kulud on abikõlblikud.

Radiaatorite puhul on abikõlblikuks kuluks ka nende küljes olevad mõõturid.

Lõikes 5 nõutakse, et tehtud kulud peavad olema põhjendatud, projektiga seotud ning

nõuetekohaselt dokumenteeritud. Kirjeldatakse, millistel tingimustel on ehitusprojekti ja

omanikujärelevalve kulud abikõlbulikud. Vältimaks toetusraha mitteotstarbelist kasutamist,

peavad kõik abikõlblikud kulud olema dokumenteeritud ja taotluses kirjas ning tõendatud kas

hinnapakkumiste, arvete, pangakonto- või krediitkaardi väljavõtetega.

Lõikes 6 seatakse väljamaksete aluseks §-s 8 toodud ühikuhinnad. Kõik väljamaksed on

fikseeritud hindade alusel ning hilisemaid tegelike kulusid ei võeta aluseks. Erandiks on vaid

kaugküttevõrguga liitumine, mis toimub kindlasummalise makse alusel. Eeldatavalt tuleb

meetme raames taotlusi palju ning selline lähenemine aitab vähendada töökoormust.

Lõikes 7 seatakse toetavateks tegevusteks vaid need, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktidega,

ning eraldi tuuakse välja, et tööde teostaja peab vastama ehitusseadustikule. See tagab, et

tehtavad tööd on teinud pädevad ja kvalifitseeritud inimesed ning toetatud projekti tulem on

ohutu ja ametlikult kasutatav.

Lõikes 8 seatakse tingimused elamule, mida meetme raames toetatakse. Need tingimused on

vajalikud, et toetust saaksid elamud, mis enam ka väljundnäitajasse ja soovitud õhukvaliteedi

paranemisse panustaksid. Õiguslikul alusel ehitamine tähendab meetme raames seda, et ehitis

peab olema kantud ehitisregistrisse. Kui ehitusluba mingil põhjusel ei ole, tuleb vajadusel

esitada muid dokumente, sh nt KOVi kinnitus ehitise lubatavuse kohta. Elamu kasutusele

võtmist kontrollitakse ehitusregistri vastavate andmete põhjal. Kontrollimise aluseks sobib ka

oletuslik kasutusele võtmise aeg. Topelt finantseerimise vältimiseks on täpsustatud toetatava

ridaelamu suhtes kehtivad erisusi. Kui ridaelamus on loodud korteriomandid ning seega

moodustatud ka korteriühistu, saab toetust vaid eraldiseisva autonoomse konkreetse ridaelamu

sektsiooni küttesüsteemi parendamiseks. Kaasomandisse kuuluvates ridaelamutes saab

küttesüsteemi parendada nii sektsiooni kui ka maja põhjal.

Määruse alusel antav toetus suunatakse lõikes 9 nimetatud tiheasustuspiirkondadele. Kirjas

olevate piirkondade valiku aluseks on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostatud

kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete kaardistamise uuring, kus vaadeldi peenosakeste

kontsentratsiooni õhus kütteperioodil ning asustustihedust. Uuringu põhjal valiti välja linnad ja

piirkonnad, kus kütteseadme väljavahetamisel on eeldatav mõju õhukvaliteedile ning seeläbi

inimese tervisele kõige suurem. Elamu, mis paikneb kaugküttepiirkonnas, ei ole kohustatud

liituma kaugküttevõrguga, kuid peab seda tegema, kui kohaliku omavalitsuse volikogu on

niimoodi kehtestanud. Kaugküttepiirkonna määrab ja liitumise tingimused sätestab eespool

viidatud volikogu.

8

Lõikes 10 täpsustatakse, need Tallinna linnaosad, kus peavad elamud asuma, et saada meetme

raames toetust. Sarnaselt eelnevale lõikele 9 on antud linnaosad välja valitud kohtkütte

piirkondade ja kütteseadmete kaardistamise uuringu põhjal. Nimetatud linnaosades on kõrge

asustustihedus ning kasutusel palju tahkel kütusel põhinevaid kütteseadmeid.

Lõikes 11 seatakse toetuse abil paigaldatavale maasoojuspumbale või õhk-vesi soojuspumbale

minimaalseks kohustuslikuks energiatõhususklassiks A++. See on oluline, et edendada meetme

kaudu ka energiatõhusust, kasutades uusi ja energiatõhusaid kütteseadmeid.

Lõikes 12 seatakse nõue paigaldada tsentraalsele küttesüsteemile termostaadid selliselt, et

temperatuur oleks igas ruumis reguleeritav. Nõude täitmiseks tuleb paigaldada termostaadid

radiaatoritele ning põrandkütte korral elu- ja magamistuba kontuuridele. See nõue võimaldab

ruumide kasutajal soovi korral reguleerida temperatuuri madalamaks, mis omakorda vähendab

kütmiseks kasutatava energia hulka ehk panustab energiaefektiivsusesse.

Lõikes 13 seatakse toetuse abil soetatavale pelleti- või halupuidukatlale ja ahjule minimaalseks

energiatõhususklassiks A+. Seeläbi panustab meede energiatõhusute tehnoloogiate

kasutuselevõtule ning tagab, et elamu tarbib peale kütteseadme uuendamist vähem energiat.

Samuti peab lõikes nimetatud kütteseade vastama ELi ökodisaini direktiivi rakendusmäärustele

2015/1185 ja 2015/1189, mis tagab, et tahkel kütusel põhineva lokaalse kütteseadme

keskkonnamõju oleks võimalikult väike.

Lõikes 14 seatakse kindel tuleohutuse standard, millele peab toetuse abil soetatud ja paigaldatud

ahi või katel või renoveeritud ahi koos korstnasüsteemiga vastama. See tagab, et toetuse abil

rajatud lokaalset küttesüsteemi oleks ohutu kasutada.

Lõikes 15 seatakse nõue pottsepa poolt käsitsi uuena ehitatud ahjule. Standardile EVS-EN

15544 vastavus tagab, et ahi on energiatõhus ning kasutamiseks ohutu. Säte on kooskõlas ka

tuleohutusseadusega.

Lõikes 16 nõutakse, et juhul kui saadakse toetust õhk-vesi soojuspumba, maasoojuspumba,

pelleti- või halupuidukatla ja sellega seotud moodulkorstna või korstnasüsteemi soetamiseks ja

paigaldamiseks, on toetuse taotleja kohustatud oma vana tahkel kütusel põhineva lokaalse

kütteseadme eemaldama või uuendama (juhul kui muud õigusaktid selle keelavad), mida ta

tõendab väljamakselt esitatavate fotodega. See nõue tagab, et isik jääb kasutama toetuse abil

rajatud küttesüsteemi, ning ka soovi korral uuendatud vana tahkel kütusel põhineva lokaalse

kütteseadme kasutamisel on soovitud mõju välisõhu kvaliteedile olemas.

Lõikes 17 sätestatakse, et kui elamus on enam kui üks tahkel kütusel põhinev lokaalne

kütteseade, kohaldub lõikes 16 toodud nõue vaid ühele kütteseadmele.

Lõikes 18 seatakse nõue toetuse abil soetatud kütteseadme tootjagarantii pikkusele. Nõue on

vajalik, et tagada uue kütteseadme kvaliteet ja seeläbi edaspidine plaanipärane kasutamine.

Samuti leevendab nõue riski, et kütteseade läheb ootamatult rikki ning isik on sunnitud

kasutama mõnda muud ja saastavamat kütteseadet.

Lõikes 19 on nimetatud mitteabikõlblikud kulud. Nimetatud piirangute seadmine on oluline, et

tagada toetusraha sihipärane kasutamine. Radiaatorite küljes olevad mõõturid on abikõlblikud.

Soojuspumba energiaarvestid on arvestatud soojuspumba toetusesumma hulka.

Lõikes 20 määratakse, et toetust ei anta tegevustele, millega alustati enne taotluse esitamist. See

nõue tagab, et toetatakse projekte, mida ilma toetuseta poleks tehtud, ning et toetuse saajal

polnud võimalust tegevusi toetuseta ellu viia.

Lõikes 21 sätestatakse, et toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid.

Paragrahv 7 sätestab meetme raames toetatavate tegevuste abikõlbulikkuse perioodi detailid.

Lõige 1 sätestab ajaraami projekti abikõlblikkusele ning lõige 2 kirjeldab projekti

abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalust ning tingimusi.

9

Paragrahv 8 seab meetme raames antava toetuse piirsumma ja osakaalu.

Lõikes 1 määratakse toetuse osakaalud tiheasustuspiirkondades lõikes standardiseeritud

ühikuhinnast. Toetusprotsendi jagamisel on aluseks võetud maksimaalne võimalik toetuse

andmise protsent. Aluseks on võetud „Regionaalse arengu tegevuskava (RETK)“, „Eesti 2035“,

mis on seadnud sihiks piirkondlike erinevuste vähenemise elukeskkonnaga rahulolus ning

tõstatab riigi ühe arenguvajadusena suurema kompetentsi ruumiloomes, et aidata muuhulgas

piirkondades kohaneda rahvastikumuutuste jm arenguvajadustega. Kui 2020. aastal oli

elukeskkonnaga rahul enamikes maakondades üle 80% elanikest (Saare- ja Hiiumaal üle 92%),

siis Ida-Virumaal jäi rahulolu alla 70%. Väiksem rahulolu elukeskkonnaga oli maakondadest

ka Põlva- ja Valgamaal. Märkimisväärseid erinevusi piirkondade vahel esineb inimeste

olmetingimustes. Näiteks puudub 2020. a seisuga Statistikaameti andmetel Kirde-Eestis tervelt

19% leibkondade eluruumis jooksev soe vesi. Samal ajal on Harjumaal sellistes tingimustes

elavaid leibkondi alla 3%. Selle taustal on analüüsis vaadeldud inimeste elutingimuste

parandamisele suunatud toetus- jm rahastamismeetmete vahendid jõudnud elaniku kohta just

kõige vähem Ida-Virumaale ja Jõgevamaale ning ilma regionaalarengu ning põllumajandus- ja

kalandusfondi vahendite osata ka Lääne-Eestisse. Kuigi ka Põhja-Eestisse on vastavaid toetusi

elaniku kohta jõudnud keskmisest vähem, on senised toetus- ja rahastamismeetmed tervikuna

aidanud piirkondlike erinevuste vähenemisele inimeste elutingimustes kaasa vaid kohati. Kui

eelarvevahendeid esialgu ära ei kasutata (taotlejaid ei tule piisavas ulatuses), siis saame

vajaduse korral toetusprotsenti muuta. Selles sekkumises toimub toetuse andmine ainult ühe

määruse kaudu kogu perioodi 2021–2027 meetme nimekirjas planeeritud eelarve ulatuses.

Lõikes 2 määratakse igale toetatavale tegevusele kindel ühikuhind. Näiteks ahju soetamiseks,

paigaldamiseks või ehitamiseks on seatud ühikuhind 6400 eurot, mis tähendab, et toetuse

suurus sellele tegevusele on 3200–4480 eurot, seda vaatamata tegelikule kulule. Ühikuhinnad

on saadud, võttes aluseks 2022. aasta vältel tehtud hinnapakkumised nimetatud toetatavatele

tegevustele. Varasemaid hinnapakkumisi ei arvestatud, sest hinnad on aastatega oluliselt

muutunud.

Lõikes 3 seatakse kaugküttega liitumisega seotud tegevustele kindlasummalise makse osakaal,

mis on sama nagu ühikuhinna puhul. Kuna kaugküttega liitumiseks vajalike kaevetööde maht

ja keerukus on iga taotluse juures erinev, on sel puhul valitud ühikuhinna asemel

kindlasummaline makse. Kuna paljudel piirkondadel pole võimalik kaugküttega liituda, on siin

oodatav taotluste maht pigem väike, mis suurt töökoormust endaga kaasa ei too.

Lõikega 4 kehtestatakse toetuse maksimaalne suurus.

Eelnõus sätestatakse toetuse osakaaluks 50–70%, arvestades regionaalse erisusega.

Rakenduskava järgi on selle meetme puhul toetuse osakaaluks kuni 70% ja

omafinantseeringuks 30%. Arvestades, et rakenduskava kinnitamise ja toetusmeetme

väljatöötamise vahelisel ajal on turusituatsioon Eestis muutunud ning ehitushinnad oluliselt

tõusnud, on toetusmeetme eesmärke arvestades tarvis jaotada toetuse rakendamiseks ette

nähtud eelarve võimalikult õiglaselt kõigi potentsiaalsete toetusesaajate vahel, olenemata,

milliseid toetatavaid tegevusi nad projekti raames teostavad. Selleks on toetusmääraks seatud

50–70% osakaal kogusummast, mis ei ole ühelgi juhul kokku rohkem kui 10 000 eurot. Lisaks

eeltoodule võimaldab 50–70% toetusmäär täita rakenduskavas seatud eesmärgid, kuna

toetusmeetme raames on toetatavate projektide elluviijaid mõistlikult eeldades rohkem, kui neid

oleks juhul, kui toetuse eelarve ammenduks varem. Kui eelarvevahendeid esialgu ära ei

kasutata (taotlejaid ei tule piisavas ulatuses), siis saame vajadusel toetusprotsenti muuta. Selles

sekkumises antakse toetust ainult selle määruse kaudu kogu perioodi 2021–2027 meetme

nimekirjas planeeritud eelarve ulatuses.

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele

10

Paragrahv 9 sätestab nõuded taotlejale.

Lõikes 1 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Juriidilised isikud meetme raames toetust ei

saa, kuna meede on loodud füüsilistele isikutele. Toetust saab taotleda toetuse saamise

tingimustele vastava elamu omanik või ühisomandi korral volitust omav üks ühistest

omanikest. Toetuse taotleja peab olema kinnistusraamatusse kantud kinnisasja või

korteriomandi füüsilisest isikust omanik või füüsiline isik, kelle kasuks on seatud

hoonestusõigus või korterihoonestusõigus. Ühises omandis oleva kinnisasja, korteriomandi,

hoonestusõiguse või korterihoonestusõiguse puhul peab taotleja olema üks füüsilisest isikust

ühistest omanikest, keda on volitanud esindama kõik teised füüsilistest isikutest ühised

omanikud.

Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse taotlemist juhul, kui elamu on füüsilise ja juriidilise isiku

kaasomandis. Kuna toetust saab taotleda vaid füüsiline isik, saab toetust vaid talle

proportsionaalselt kuuluvale osale.

Lõikes 3 täpsustatakse juhtu, kus toetust antakse taotleja ainukasutuses olevale

tehnosüsteemile. Sellisel juhul pole rida- ja kaksikelamu korral teiste omanike volitus vajalik.

Lõike 4 kohaselt ei tohi taotleja olla isik, kes on viimase viie aasta jooksul rikkunud

rakendusüksusega sõlmitud lepingu tingimusi või haldusaktis olnud kohustusi selliselt, et talt

on nõutud vähemalt osaliselt toetust tagasi. See nõue vähendab pahatahtlike taotlejate taotluste

riski.

Paragrahv 10 sätestab toetuse taotleja kohustused.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotleja peab esitama nõuetekohase taotluse ning õigeaegselt ka

lisateabe, kui rakendusüksus seda nõuab. Samuti peab taotleja laskma kontrollida enda

vastavust nõuetele ning andma võimaluse teha ka paikvaatlust elamus, kus toetuse abil

küttesüsteemi rekonstrueeritakse. See peaks vähendama pettuseriski. Taotlejal on kohustus

teatada rakendusüksusele kõikidest muudatustest esitatud informatsioonis, mis mõjutab toetuse

andmise otsust. Info, mille põhjal otsus langetatakse, peab olema võimalikult asjakohane, et

vältida hilisemaid vaidlusi ja tagasinõudeid. Rakendusüksus esitab taotlusvooru juures

taotlejale info, mis on keskkonna- ja kliimaeesmärgid, mida taotleja peab kinnitama.

Keskkonnanõuded, millega taotleja peab arvestama, on kajastatud korraldusasutuse veebilehel

https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlejale-ja-toetuse-

saajale/keskkonnanouded.

Lõikes 2 täpsustatakse, et taotleja kinnitab, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega

„ei kahjusta oluliselt“.

Korrastatud taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus.

Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba taotluses toodud nõuete täitmisega. Kliimakindluse

tagamisele kaasaaitamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust

võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe

esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase

on kooskõlas 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Paragrahvis 11 sätestatakse nõuded taotlusele.

Lõikes 1 nõutakse, et toetus, mida taotletakse, ei ületaks §-s 8 sätestatud piirmäärasid.

Dokumendid, mis tõestavad projekti toetatavate tegevuste elluviimist, tuleb esitada vastaval

vormil, mille on kinnitanud rakendusüksus.

Lõikes 2 kirjeldatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama. Taotluses

peavad olema üldandmed taotleja ja projektis osaleva elamu kohta. Oluline on ka elamu

asukoht, mis peab olema § 6 lõigetes 9 ja 10 nimetatud tiheasustuspiirkondades. Kirjas peab

olema ka eesmärk, mida soovitakse toetuse abil saavutada, ning tegevuste kirjeldus, mida

11

toetuse abil tehakse. Esitada tuleb ka kütteseadme projekteerimise maksumus ja selle teostaja

ning ka §-s 8 kirjeldatud abikõlblikud kulud liigendatult. Taotlusesse tuleb lisada ka taotleja

kinnitus, mis näitaks, et kõik esitatud andmed on õiged. Juurde tuleb panna ka kõik vajalikud

lisadokumendid, nagu kirjeldatud järgnevas lõikes 3.

Lõikes 3 sätestatakse taotlusele lisatavad lisadokumendid. Juurde tuleb lisada volikiri, kui

taotleja tegutseb volituse alusel, näiteks esindab ridaelamu projekti. Vajalik on ka ehitusprojekt,

mis vastab ehitusseadustiku §-le 13. Kui taotletakse kaugküttevõrguga liitumist, tuleb esitada

ka kaugkütteettevõtja väljastatud liitumispakkumine ja eelarveprojekt.

Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise protsessi.

Paragrahv 12 kirjeldab taotlusvooru avamist puudutavaid tegevusi.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes annab

selle info edasi rakendusüksusele.

Lõikes 2 kirjeldatakse avalikkuse teavitamist taotlusvooru avamisest. Taotlusvooru avamise

tähtpäev ja eelarve avaldatakse vähemalt kümme päeva enne taotluste vastuvõtu algust

üleriigilise levikuga päevalehes ja rakendusüksuse kodulehel. Rakendusüksuse kodulehe kaudu

teavitatakse avalikust ka juhul, kui taotluste vastuvõtt peatatakse toetuse eelarve ammendumise

tõttu.

Paragrahv 13 sätestab toetuse taotlemise tähtaja ja taotlemise viisi.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotluste vastuvõtt toimub seni, kuni toetuste eelarve on ammendunud.

Lõikes 2 nõutakse, et taotleja esitaks digitaalselt allkirjastatud taotluse rakendusüksuse e-

toetuste keskkonnas. Seejuures ei võeta taotlusi vastu enne taotlusvooru alguskuupäeva.

Lõikes 3 kirjeldatakse juhtu, kui e-toetuste keskkonnas peaks esinema tõrkeid. Sel juhul

rakendub taotluse esitamise tähtpäevale ühendmääruse § 5 lõige 2.

Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi.

Paragrahv 14 kirjeldab detailsemalt taotluse esitamist ja toiminguid taotlusega.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada e-toetuse keskkonna kaudu ja

tingimustel, mis on seatud §-s 11. See tagab, et taotlused oleksid võrreldavad, ühesugused ja

neid saaks kiiremini menetleda.

Lõikes 2 määratakse, et taotluse vastuvõtmisele kohaldub ühendmääruse § 5.

Lõikes 3 loetletakse rakendusüksuse poolt tehtavaid toiminguid.

Lõikes 4 sätestatakse, et taotlusi vaadatakse läbi esitamise järjekorras.

Lõikes 5 täpsustatakse tegevusi, mida tehakse taotluse läbivaatamisel.

Lõikes 6 antakse rakendusüksusele võimalus puuduste korral küsida taotlejalt selgitusi ja

lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, et otsus taotluse kohta oleks põhjalik ja kaalutletud.

Puuduste kõrvaldamiseks on taotlejale antud mõistlik aeg, milleks on kuni kümme tööpäeva.

Lõikes 7 kirjeldatakse, millal loetakse taotlus nõuetele vastavaks.

Lõikes 8 loetletakse, millistel juhtudel ei tunnistata taotlus nõuetele vastavaks.

Lõikes 9 sätestatakse, millal teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

Lõikes 10 sätestatakse taotluse menetlemise tähtaeg ning tingimus, mil võib seda pikendada.

Paragrahv 15 sätestab projektide valikukriteeriumid ja -metoodika. Sättes nähakse ette, et

toetuse taotluses kajastatud projekt kuulub rakendusüksuse poolt rahastamisele ja toetuse

taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult üksnes juhul, kui on täidetud kõik taotlejale ja

taotlusele esitatud nõuded ning projekt vastab sätestatud valikukriteeriumitele.

Valikukriteeriumid, millele taotluses kajastatud projekt peab vastama, enne kui

rakendusüksusel on võimalik kinnitada, et projekt on rahastamiseks vajaliku lävendi ületanud,

on esitatud järgmisena.

1) Projekti kooskõla „Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)“ välisõhukaitse ja

kiirgusohutuse tegevussuuna tagamiseks õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku

12

programmiga aastateks 2020–2030, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide

saavutamisele (kooskõla kinnitatakse §-s 4 toodud näitajate kaudu). Eelnimetatud

valikukriteeriumi loeb rakendusüksus täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide (sh

ehitusprojekti) alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud

toetuse andmise eesmärkidesse, sh „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav,

turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ kliima ja keskkonnavaldkonnas sihti „keskkonnatrendide

indeks“. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, siis on eespool toodud nõue täidetud ning

toetuse taotleja saab projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD), mõju

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kinnitada (kooskõla

kinnitatakse §-s 4 toodud näitajate kaudu).

2) Projekti põhjendatus. Rakendusüksus loeb projekti põhjendatuks juhul, kui toetuse taotluses

kajastatud tegevused vastavad määruse §-s 5 toodud toetatavatele tegevustele ning toetuse

taotluse lisadokumendid (nt ehitusprojekt) kinnitavad selliste tegevuste nõuetekohase

elluviimise võimalust.

3) Projekti kuluefektiivsuse kui valikukriteeriumi täitmise üle otsustamisel lähtub

rakendusüksus määruse § 11 lõikes 2 nimetatud taotluses sisalduvast infost. Kui taotleja on

esitanud eelarveprojekti rakendusüksuse poolt ettenähtud vormil, loeb rakendusüksus projekti

kuluefektiivseks, kui eelarveprojekti alusel on võimalik asuda põhjendatult seisukohale, et

kavandatav eelarve on turusituatsioonile vastav. Kui toetuse taotleja ei esita eelarveprojekti ja

kavandavate tegevuste maksumus selgub taotlusest või selle muust lisadokumendist või

esitatud teabest, loeb rakendusüksus kriteeriumi täidetuks, kui olemasoleva info alusel puudub

põhjendatud alus eeldada, et projekti elluviimise kulud oleks turusituatsioonile mittevastavad.

4) Taotleja suutlikkust projekti ellu viia hindab rakendusüksus taotluses esitatud andmete

põhjal. Rakendusüksus loeb taotleja suutlikuks projekti ellu viima üksnes juhul, kui taotleja

vastab kõigile määruses taotlejale sätestatud nõuetele.

5) Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Rakendusüksus loeb nimetatud valikukriteeriumi täidetuks üksnes juhul, kui toetuse taotluses

kajastatud teabe põhjal on võimalik asuda seisukohale, et toetatav projekt vastab määruse §-s 3

sätestatud toetuse andmise eesmärkidele.

Paragrahv 16 sätestab taotluse rahuldamise tingimused ja korra.

Lõikes 1 sätestatakse tingimused, millal tehakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise

otsus.

Lõikes 2 loetletakse, mis tingimustel võib taotluse osaliselt rahuldada.

Lõikes 3 loetletakse taotluse rahuldamise otsuses olevaid toetuse saaja õigusi, kohustusi ja

tingimusi.

Lõikes 4 tuuakse välja, et rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale

kätte pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas viivitamata.

Paragrahv 17 sätestab taotluse rahuldamata jätmise täpsemad tingimused ja korra.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3

nimetatud juhtudel.

Lõikes 2 öeldakse, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui selles soovitud toetuse suurus ületab

meetme eelarve vaba jäägi, v.a seda ei ole võimalik osaliselt rahuldada, nagu sätestatud

ühendmääruse § 9 lõikes 1.

13

Lõikes 3 kirjeldatakse rakendusüksuse õigusi juhul, kui taotlus ei vasta ühendmääruse § 9

lõikele 1.

Lõikes 4 loetletakse andmed, mis pannakse kirja taotluse rahuldamata jätmise otsuses.

Lõikes 5 sätestatakse viis, kuidas taotluse rahuldamata otsus taotlejale edastatakse.

Paragrahv 18 sätestab täpsemad tingimused, millal taotlus rahuldatakse osaliselt või

kõrvaltingimustega.

Lõikes 1 tuuakse välja, millal on taotluse osaline rahuldamine lubatud. See toimub vaid juhul,

kui saavutatakse toetuse andmise eesmärk. Vastasel juhul on risk, et toetussumma makstakse

välja asjata.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 järgi.

Lõikes 3 sätestatakse, millal saab taotluse rahuldamise otsuse teha kõrvaltingimusega. See

toimub ühendmääruse § 9 lõigete 2 ja 3 järgi.

Lõikes 4 kirjeldatakse juhtu, kui toetus on otsustatud tingimuslikult rahuldada. Sellisel juhul

saab taotleja toetust alles pärast seda, kui ta on täitnud rakendusüksuse poolt ette kirjutatud

tingimused.

Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse, millisel juhul muudetakse taotluse rahuldamise otsust ja

millal tunnistatakse see kehtetuks.

Paragrahv 19 kirjeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmise protsessi.

Lõikes 1 sätestatakse võimalused, mille alusel saab taotluse rahuldamise otsust muuta.

Lõikes 2 loetletakse juhud, millal on toetuse saaja kohustatud taotlema rakendusüksuselt

taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

Lõikes 3 sätestatakse, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse

muutmisest, seda juhul, kui muutub oluliselt projekti oodatav tulemus.

Lõikes 4 reguleeritakse tähtaeg, mille jooksul peab rakendusüksus muutmise otsuse tegema.

Paragrahv 20 kirjeldab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise protsessi.

Lõikes 1 reguleeritakse, millal tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. See toimub

ühendmääruse § 14 ja § 37 lõike 8 järgi.

Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja partneri õiguseid ja kohustusi.

Paragrahv 21 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigus saada rakendusüksuselt infot ja selgitusi

toetuse saamiseks vajalike nõuete ning kohustuste kohta, mis on sätestatud määruses.

Lõikes 2 seatakse toetuse saajale kohustused, mis on märgitud ühendmääruse §-s 10, ning

sealhulgas on ka kohustus, et projekti teostamisel on olemas ettenähtud load ja kooskõlastused.

Toetuse saaja peab võimaldama rakendusüksuse volitatud isikul teha tööde kontrollimiseks

paikvaatlust, et veenduda lubatud tööde teostuses.

Punktis 3 seatakse toetuse saajale nõue kasutada elamut elamuna vähemalt viie aasta jooksul

peale projekti abikõlbulikkuse tähtaja lõppu.

Punkti 4 kohaselt ei tohi taotleja kasutada hoonet viis aastat peale toetuse saamist tulu teenimise

eesmärgil.

Eelnõu 8. peatükis kirjeldatakse aruannete esitamise protsessi.

Paragrahv 22 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamist.

Lõigetes 1 kuni 3 sätestatakse, mida peab toetusesaaja aruandes kajastama, millal ja kuidas selle

esitama. Aruande esitamisel on oluline roll rakendusüksusel, kes täpsustab vastavalt taotlusele,

kui tihti ja millal peab aruande esitama.

Eelnõu 9. peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise tingimusi.

Paragrahvis 23 sätestatakse toetuse väljamaksmise tingimused.

14

Lõikes 1 sätestatakse, et toetust makstakse määruse § 5 lõikes 1 loetletud tegevustele ja seda

vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele. Maksmise aluseks on

ühendmääruse § 28.

Lõikes 2 kirjeldatakse, millest lähtutakse toetuse maksmisel.

Lõikes 3 nõutakse, et toetuse saaja esitaks e-toetuse keskkonna kaudu kõik vajalikud

dokumendid, mis on tarvilikud toetuse saamiseks.

Lõikes 4 loetletakse lõikes 3 mainitud vajalikud dokumendid.

Paragrahv 24 sätestab, millal võib rakendusüksus peatada toetuse maksmise menetlemise.

Seda tehakse ühendmääruse §-s 33 sätestatu põhjal.

Eelnõu 10. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja

vaideid.

Paragrahv 25 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse.

See tehakse ÜSSi §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal.

Paragrahv 26 kirjeldab vaide esitamise protsessi. Vaie tuleb esitada enne halduskohut

rakendusüksusele ÜSSi § 31 kohaselt ja see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras. Sama paragrahvi järgi esitatakse ka vaie, mis on tehtud auditi aruande alusel.

4. Eelnõu vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

vastava ELi õigusega.

5. Määruse mõju

5.1. Mõju riigi julgeolekule

Meetme tulemusena paraneb majapidamiste küttesüsteemide seisukord ning need muutuvad

efektiivsemaks. Seeläbi väheneb primaarenergia kasutus, mis annab oma panuse nii

majapidamise kui ka riigi energiasõltumatusele.

5.2. Mõju majandusele

Meetmel puudub oluline mõju majandusele. Eeldatavasti elavneb meetme mõjul ajutiselt

tegevus soojuspumpade ja ahjude turul ning suurem nõudlus tekib ka kvalifitseeritud

pottseppade järele. Eesmärgiks on õhukvaliteedi parandamine.

5.3. Mõju keskkonnale

Kohtküte põhjustab kütmisperioodil lokaalsel tasemel õhukvaliteedi halvenemist, esineb

kõrgeid peenosakeste ja benso(a)püreeni (B(a)P) tasemeid. Kohtkütte piirkondades on ahjude

kütmisel väga suur mõju selle piirkonna inimeste tervisele ning õhukvaliteedile, mis tuleneb

eelkõige vanadest tahkel kütusel põhinevatest kütteseadmetest. Meetme mõjul paraneb

õhukvaliteet valitud tiheasutuspiirkondades, kuna küttesüsteemi uuendamisel vähenevad

kütteseadme poolt põhjustatud õhusaasteainete, nagu peenosakesed ja B(a)P, kogused.

Õhusaasteained mõjutavad läbi sisse hingatava õhu eelkõige inimeste tervist ning seetõttu on

meetmel positiivne mõju ka inimesele.

Oluline on märkida, et peenosakeste heitkoguste vähendamine panustab Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike

heitkoguste vähendamist, Eestile pandud kohustusse vähendada eriti peeneid osakesi 41%

aastaks 2030 võrreldes aastaga 2005.

15

Küttesüsteemi uuendamisel paraneb selle efektiivsus ning väheneb kütteseadme energia või

kütuse vajadus. Eelkõige põletatakse vähem kütust, mille tulemusena paiskub õhku vähem

saasteaineid ja kasvuhoonegaase, panustades üldiselt ka kliimaeesmärkidesse.

Meetme täpsemat mõju keskkonnale on raske hinnata, sest hetkel puudub teadmine,

missugustele küttesüsteemidele meetme käigus konkreetsemalt üle minnakse.

6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad

tulud

Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). ERFist ei toetata investeeringud

seoses fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põlemisega,

välja arvatud tahketel fossiilkütustel, nimelt kivisüsi, turvas, pruunsüsi, põlevkivi, töötavate

küttesüsteemide asendamine gaasiküttel töötavate küttesüsteemidega järgmistel eesmärkidel:

a) kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide ajakohastamine tõhusaks kaugkütteks ja -jahutuseks,

nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41; b) soojuse ja elektri

koostootmisjaamade ajakohastamine tõhusa koostootmise seisundini, nagu on määratletud

direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34; c) investeeringud elamute ja hoonete maagaasiküttel

töötavatesse kateldesse ja küttesüsteemidesse, mis asendavad söel, turbal, pruunsöel või

põlevkivil põhinevad seadmed.

Määruse rakendamine ei too riigieelarvesse tulusid.

Meetme eelarve on kokku 26 428 571 eurot, millest ELi toetust on võimalik eraldada

lihtsustatud kulude hüvitamisviisi kasutades 18 500 000 eurot. Sellele peab lisanduma

omafinantseering vähemalt 7 928 571 eurot ulatuses.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,

Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Majandus ja -Kommunikatsiooniministeeriumi ja

Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste

Keskusega. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava

(KEVAD) juhtkomisjonile.

Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika elamute liitumiseks

kaugküttevõrguga või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamiseks

Keskkonnaministeerium koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-ga on koostanud Vabariigi

Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetusest hüvitatavate

kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise

tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 19 lg 1 alusel analüüsi, et arvestada välja

standardiseeritud ühikuhind toetuse andmiseks. Metoodika kohaldub perioodi 2021–2027

meetmele nr 21.2.1.4, mis on aluseks keskkonnaministri määruse „Elamute liitumise

kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT) lihtsustatud kuluhüvitamise viisi

rakendamiseks. Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

1.1 SISSEJUHATUS

Toetuse andmise eesmärk on tiheasustuspiirkondades lokaalse õhusaaste probleemi

lahendamine ja kasvuhoonegaaside summaarse heitkoguse vähendamine. Meetme raames

antakse toetust eraisikule elamute tahkel (puit, kivisüsi) kütusel põhineva kütteseadme (sh

katelseadme) uuendamiseks/väljavahetamiseks. Toetatavad tegevused on järgmistes

kulukategooriates:

Meetme raames toetatakse:

(1) Toetatakse kütteseadme uuendamist:

1) õhk-vesi soojuspumba soetamist koos paigaldusega;

2) maasoojuspumba soetamist koos paigaldusega;

3) pelleti- või halupuidukatla soetamist koos paigaldamisega;

4) ahju soetamist, ehitamist või uuendamist koos paigaldusega;

5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldamisega uue

kütteseadme paigaldamisel;

6) põrandkütte soetamist ja paigaldust uue küttesüsteemi paigaldamisel;

7) moodulkorstna soetust ja paigaldust või uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva

korstnasüsteemi renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, moodulahju,

kaminahju ja käsitööna valminud ahju ehitamisel.

(2) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku, kaevetööde tegemist ja

soojussõlme rajamist ja liitumistasusid.

Toetus ei ole riigiabi.

Eespool nimetatud tegevused on vajalikud selleks, et uuendada olemasolevaid kohtkütte

seadmeid, millega paraneb elamute kütteseadmete kvaliteet, ja parandada õhukvaliteeti. Tahkel

kütusel põhinev kohtkütteseade oli eelmisel sajandil kõige levinum kütteallikas Eestis ning on

praegugi paljudes majapidamistes primaarne kütteallikas. Eestis küttesüsteemidele ja

kliimaseadmetele rakendatavate energiatõhususe meetmete analüüsi1 andmetel on enne 2010.

aastat kasutusele võetud 184 000 üksikelamu hulgas, mille puhul on küttesüsteemi liik

ehitisregistris märgitud, peamine kütteallikas ahiküte. Hoonete arvu alusel on ahiküte 71%

1 Eestis küttesüsteemidele ja kliimaseadmetele rakendatavate energiatõhususe meetmete ning nende

tehnosüsteemide hüpoteetilise kohustusliku ülevaatuse meetme rakendamise samaväärsuse analüüs.

Tallinna Tehnikaülikool. 2018

üksikelamutest. Lokaalne keskküte (katel) on suurusjärgus 30 000 elamul, mis arvuliselt

moodustab 16% üksikelamute kogumahust.

Üksikelamute kütteallikate jaotus hoonete arvu alusel.

Kuigi ahiküte on ehitisregistris märgitud, kui üksikelamute peamine kütteallikas, on ahikütte

osakaal ajas vähenenud. Pärast 2000. aastat on ahiküttest enam paigaldatud katlaid ja

soojuspumpasid. Ehitisregistris ei kajastata ka kõiki hoonetes tehtud ümberehitustöid. Võib

eeldada, et paljudes algselt ahiküttega üksikelamutes on kas ahiküte asendatud või on ahiküttele

lisaks paigaldatud soojuspump või katel.

Võrreldes teiste tänapäevaste küttesüsteemidega on selliseid küttesüsteeme odav ehitada ning

ülal pidada. Sellele vaatamata on kohtkütte piirkondades ahjude kütmisel väga suur mõju selle

piirkonna inimeste tervisele ning õhukvaliteedile. Peamised kohtküttest pärinevad saasteained,

mille tasemed kütteperioodil märgatavalt tõusevad, on peenosakesed ja benso(a)püreen (BaP).

Arvestades Eesti pikka kütteperioodi, mis kestab keskmiselt 6-7 kuud, on selliste saasteainete

mõju inimeste tervisele märkimisväärne. Kõige enim mõjutatud on tihedalt asustatud

piirkondade elanikud, kus elamute kütteallikaks on fossiil- või puitkütusel põhinev

kohtkütteseade.

Väga suur roll õhukvaliteedi paranemisel probleemsetes piirkondades oleks kaugküttele

üleminek. Katlamajadel on põlemisprotsess paremini optimeeritud kui lokaalsetes

kohtkütteseadmetes ning saasteained rohkem hajutatud. Paraku ei ole võimalik kõikidel

elamutel kaugküttega liituda, kuna piirkonnas võib puududa vastav võrk või on piiratud selle

võimalused kõiki soojaga varustada. Selleks, et ahiküttega majades vähendada saasteainete

kontsentratsiooni õhus, on võimalik vahetada tahkel kütusel kütteseade uuema efektiivsema

kütteseadme vastu.

Toetatav tegevus aitab saavutada ka „Eesti 2035“ tegevuskava majandus- ja kliimavaldkonna

eesmärki ja mõõdikut „taastuvenergia osakaalu tõstmine energia summaarses lõpptarbimises“.

Toetatav tegevus panustab muuhulgas ka rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonna

eesmärki, kujundades elukeskkonda ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda

hoidvaks ning vähendades riskikäitumist.

kaugküte; 2 228; 1%

lokaalne keskküte;

29 835; 16%

elektriküte; 3 510; 2%

soojuspump; 1 337; 1%

ahju- või kaminaküte; 130 856; 71%

muud kombinatsioonid;

16 194; 9%

Meetme tegevuse „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva

kütteseadme uuendamine“ tulemusnäitaja on 1850 elamut. Elamute all on mõeldud elamut ehk

üksikelamut, ridaelamut või kaksikelamu sektsiooni, kahe korteriga elamut või ridaelamut, mis

peab kasutusele võetud olema enne 2010. aasta 1. jaanuarit.

Arvestades suurt võimalike taotlejate hulka, on rahastamistaotluste hindamise administratiivse

koormuse vähendamiseks ainuvõimalik lahendus toetuse andmine standardiseeritud ühikhinna

alusel (ühendmääruse § 19 lg 1 kohaselt võib toetuse andmise tingimuste määruses (edaspidi

TAT) näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna alusel Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 3 järgi ja kindlasummalise maksena.

Meetme raames kuuluvad kulud hüvitamisele ainult lihtsustatud kuluhüvitamisviiside alusel,

vastavalt ühendmääruse § 18-20 toodud põhimõtetele. Ükski kuluartikkel ei ole hüvitatav

topelt.

1.2 TOETATAV TEGEVUS

Toetust antakse elamu tahkel kütusel põhineva kütteseadme paigaldamiseks või uuendamiseks.

Lisaks antakse toetust ka kaugküttevõrguga liitumisele. Nõuded toetuse saamiseks on

kehtestatud TATis.

Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks:

(1) Toetatakse kütteseadme uuendamist:

1) õhk-vesi soojuspumba soetamist koos paigaldusega;

2) maasoojuspumba soetamist koos paigaldusega;

3) pelleti- või halupuidu katla soetamist koos paigaldamisega;

4) ahju soetamist, ehitamist või uuendamist koos paigaldusega;

5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldamisega uue

kütteseadme paigaldamisel;

6) põrandkütte soetamist ja paigaldust uue kütteseadme paigaldamisel;

7) moodulkorstna soetust ja paigaldust või uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva

korstnasüsteemi renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, moodulahju,

kaminahju ja käsitööna valminud ahju ehitamisel.

(2) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku, kaevetööde tegemist ja

soojussõlme rajamist ja liitumistasusid.

Taotlustele on TATis seatud järgmised piirangud:

 Elamu paikneb TATis märgitud tiheasustuspiirkonnas.

 Soojuspumba paigaldamisel peab soojuspumba tootemärgise kütmise sesoonne

energiatõhususklass olema vähemalt A++.

 Paigaldatava tsentraalse küttesüsteemi puhul peab süsteem olema igas ruumis

reguleeritav, radiaatoritele ja elu- ja magamistubade põrandkütte kontuuridele tuleb

paigaldada termostaadid.

 Tahkel kütusel põhineva kohtkütteseadme vahetamisel peab uue kohtkütteseadme

energiatõhususklass olema vähemalt A+ ning see peab vastama ökodisaini direktiivi

nõuetele.

 Põrandkütte paigaldusel toetatakse ainult põrandkütte kollektorite (torustike) ja sellega

seotud toruarmatuuri paigaldust. Põranda konstruktsioonidega seotud ehitustöid

(betoonivalu, soojustamine jms) ning siseviimistlust ei toetata.

 Käsitööna valminud ahjud peab olema ehitanud vastavat kutsetunnistust omav pottsepp

ning vastama standardi EVS-EN-15544 nõuetele.

 Toetatakse olemasolevate ahjude asemel uute ahjude ehitamist või paigaldamist.

Olemasolevate ahjude renoveerimist ei toetata, sest olemasoleva ahju standardiga EVS-

EN-15544 vastavusse viimine eeldab olemasoleva ahju suures mahus maha lõhkumist

ja uuesti üles ehitamist.

 Kuna tahkel kütusel põhinev küttesüsteem peab vastama ka tuleohutuse standardile

EVS 812-3:2018, tuleb vajaduse korral viia ka korstnasüsteem nõuetega vastavusse.

 Küttesüsteemi vahetamisel peab vana tahkel kütusel põhineva küttesüsteemi

eemaldama või uuendama. Näiteks, kui elamus on vana ahi, siis pärast uue

küttesüsteemi paigaldamist (üksikelamutes kõige sagedamini soojuspump) ehitatakse

ka uus ahi. Kriisivalmiduse seisukohalt on alternatiivsete kütmisvõimaluste olemasolu

väga oluline.

1.3 TOETUSE SAAJAD

Toetuse saajad on eraisikud. Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema ehitatud õiguslikul

alusel (nt väljastatud ehitus- või kasutusluba või on võimalik tõendada muul viisil) ning

kasutusele võetud enne 2010. aastat, selle kasutamise otstarbena peab ehitisregistrisse olema

kantud üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu.

Nimetatud kasutusotstarbega ehitise või selle osa soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse

olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallikana tahke kütus.

1.4 TOETUSSUMMA KUJUNDAMINE

Määruse „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme

uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ raames toetatavad

tegevused on olnud toetavad ka varasemate väikeelamute rekonstrueerimistoetuste voorude

raames. Seega võetakse ühikuhinna alusmetoodika koostamisel arvesse KredExi poolt varem

rakendatud meede „Väikeelamute rekonstrueerimistoetus 2022“ taotlustega koos esitatud

hinnapakkumised. Arvestades 2021. aasta lõpus ja 2022. aastal toimunud hinnatõusu, on

ühikuhinna alusmetoodika koostamisel arvestatud ainult 2022. aasta taotlusvoorus esitatud

hinnapakkumistega. Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2022. aastal võrreldes

2021. aasta keskmisega 17,8% (https://www.stat.ee/et/uudised/ehitushinnad-kasvasid-

eelmisel-aastal-178). Eelnevat arvesse võttes ei ole varasemate aastate taotlusvoorude

hinnapakkumisi tööde maksumuste analüüsis kasutatud, kuna see muudab oluliselt

ühikuhindasid.

1.5 TAOTLUSES ÜHIKUHINNA MÄÄRATLEMINE JA INFO ESITAMINE

TATis on sätestatud toetatavad tegevused, toetuse suurus ja osakaal abikõlblikest kuludest ning

toetuse väljamaksmise tingimused. Rahastamise taotlus peab sisaldama tegevuse kirjeldust,

mille jaoks toetust soovitakse. Taotleja esitab koos taotlusega TATis nõutud dokumendid.

Taotlusele lisatud materjalide põhjal kontrollib rakendusüksus planeeritava ehitustöö mahtu,

mille alusel määratakse ühikuhinna tabelist toetuse suurus.

1.5.1 Standardiseeritud ühikuhind

Standardiseeritud ühikuhind määratakse kütteseadme uuendamisega seotud kululiikidele, mille

puhul on teostatavate tööde maht taotlejate puhul samalaadne. Standardiseeritud ühikuhind on

määratud analüüsi punktis 1.2 kirjeldatud toetatavatele tegevustele:

(1) Toetatakse kütteseadme uuendamist järgmises loetelus:

1) õhk-vesi soojuspumba soetamist koos paigaldusega;

2) maasoojuspumba soetamist koos paigaldusega;

3) pelleti- või halupuidu katla soetamist koos paigaldusega;

4) ahju soetamist, ehitamist või uuendamist koos paigaldusega;

5) radiaatorite sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldamisega uue

kütteseadme paigaldamisel;

6) põrandkütte soetamist ja paigaldust uue kütteseadme paigaldamisel;

7) moodulkorstna soetust ja paigaldust või uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva

korstnasüsteemi renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, moodulahju,

kaminahju ja käsitööna valminud ahju ehitamisel.

Toetuse suurus on planeeritud vastavalt tiheasustuspiirkonnale ning see kehtestatakse

keskkonnaministri määruses „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel

põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“.

Kulud on hüvitatavad ainult lihtsustatud kulumudeli alusel.

Kulumudel 2022. a hinnamääratluse alusel, võttes arvesse ajaperioodil 2022. a tehtud

pakkumisi. Varasemate aastate pakkumiste arvestamine ei ole asjakohane, sest hindades on

toimunud oluline muutus.

Hinnad sisaldavad käibemaksu,

mis on toetuse saajale abikõlblik

kulu, kuna eraisik ei ole

käibemaksukohuslane, siis

puudub isikul võimalus

käibemaksu antud skeemis tagasi

taotleda. Ühikuhind (unit cost)

Kulukategooria element-

Kütteseadme uuendamine

Lisainfo Ühiku

kogumaksumus, €

1.Õhk-vesi soojuspump

Sisaldab seadme, paigalduse,

ühendamise kulu. 9 600

2.Maasoojuspump

Sisaldab seadme, paigalduse,

ühendamise kulu. 14 100

3.Pelleti või halupuidu katel Sisaldab seadme, paigalduse,

ühendamise kulu. 8900

4.Ahi Ei erista ahju tüüpi (moodulahi,

pottsepa valmistatud ahi), sisaldab

nii uue valmisahju

ostmist/olemasoleva uuendamist,

paigaldamist kui uue ahju ehitamist

pottsepa poolt

6400

5.Radiaatorid Radiaatori, torustiku, armatuuri ja

paigalduse kulu (1 tk maksumus) uue

küttesüsteemi paigaldamisel

640

6. Põrandküte Torustiku, armatuuri ja paigalduse

kulu uue küttesüsteemi 30

paigaldamisel (30 eurot rajatava

põrandkütte ruutmeetri kohta)

7. Korstnasüsteemid

Moodulkorstna soetus ja paigaldus (1

jm maksumus) 250

Renoveerimiseks koos korstnahülsi

paigaldusega (1 jm maksumus) 100

Toetuse määr on taotleja elamu järgi asuva tiheasustuspiirkonna järgi:

1) Tallinnas järgmistes linnaosades:

a) Pirita

b) Nõmme

c) Kesklinn

d) Kristiine

e) Põhja-Tallinn

2) Tartu

3) Viljandi

4) Pärnu

5) Rakvere

6) Kuressaare

7) Valga

8) Keila

9) Võru

10) Türi

11) Jõhvi

12) Saue

13) Paide

14) Tapa

15) Jõgeva

16) Kärdla

17) Põltsamaa

18) Elva

19) Haapsalu

20) Kiviõli

21) Otepää

22) Tõrva

23) Karksi-Nuia

24) Kilingi-Nõmme

25) Sillamäe

Võttes aluseks regionaalse arengu tegevuskava (RETK), on „Eesti 2035“ seadnud sihiks

piirkondlike erinevuste vähenemise elukeskkonnaga rahulolus ning tõstab esile riigi ühe

arenguvajadusena suurema kompetentsi ruumiloomes, et aidata muuhulgas piirkondades

kohaneda rahvastikumuutuste ja arengu muude vajadustega. Kui 2020. aastal oli

elukeskkonnaga rahul enamikes maakondades üle 80% elanikest (Saare- ja Hiiumaal üle 92%),

siis Ida-Virumaal jäi rahulolu alla 70%. Väiksem rahulolu elukeskkonnaga oli maakondadest

ka Põlva- ja Valgamaal. Märkimisväärseid piirkondade vahelisi erinevusi esineb inimeste

olmetingimustes. Näiteks puudub 2020. a seisuga Statistikaameti andmetel Kirde-Eestis tervelt

19% leibkondade eluruumis jooksev soe vesi. Samal ajal on Harjumaal sellistes tingimustes

elavaid leibkondi alla 3%. Selle taustal on analüüsis vaadeldud inimeste elutingimuste

parandamisele suunatud toetus- jm rahastamismeetmete vahendid jõudnud elaniku kohta just

kõige vähem Ida-Virumaale ja Jõgevamaale ning ilma regionaalarengu ning põllumajandus- ja

kalandusfondi vahendite osata ka Lääne-Eestisse. Kuigi ka Põhja-Eestisse on vastavaid toetusi

elaniku kohta jõudnud keskmisest vähem, on senised toetus- ja rahastamismeetmed tervikuna

aidanud piirkondlike erinevuste vähenemisele inimeste elutingimustes kaasa vaid kohati.

Sellest tulenevalt suuname toetuse määra järgnevalt:

Tiheasustusala

Toetuse määr, %

Ida-Virumaa: Jõhvi, Kiviõli, Sillamäe

Jõgevamaa: Jõgeva, Põltsamaa

Valgamaa: Valga, Otepää, Tõrva

70

Ülejäänud piirkonnad:

Tallinnas järgmises linnaosas:

a Pirita, b) Nõmme, c) Kesklinn, d) Kristiine, e) Põhja-Tallinn

Tartu

Viljandi

Rakvere

Kuressaare

Keila

Võru

Türi

Saue

Paide

Tapa

Kärdla

Elva

Haapsalu

Karksi-Nuia

Kilingi-Nõmme

Pärnu

50

Eelnõus sätestatakse toetuse osakaaluks 50%–70% arvestades regionaalse erisusega.

Rakenduskava järgi on selle meetme puhul toetuse osakaaluks kuni 70% ja

omafinantseeringuks 30%. Arvestades, et rakenduskava kinnitamise ja toetusmeetme

väljatöötamise vahelisel ajal on turusituatsioon Eestis muutunud ning ehitushinnad oluliselt

tõusnud, on toetusmeetme eesmärke arvestades jaotada toetuse rakendamiseks ette nähtud

eelarve võimalikult õiglaselt kõigi potentsiaalsete toetuse saajate vahel, olenemata, milliseid

toetatavaid tegevusi nad projekti raames teostavad. Selleks on toetusmääraks seatud 50%- 70%

osakaal kogusummast, mis ei ole ühelgi juhul kokku rohkem kui 10 000 eurot. Lisaks eeltoodule

võimaldab 50%-70% toetusmäär täita rakenduskavas seatud eesmärgid, kuna toetusmeetme

raames on toetatavate projektide elluviijaid mõistlikult eeldades rohkem kui neid oleks juhul,

kui toetuse eelarve ammenduks varem. Kui eelarve vahendeid esialgu ära ei kasutata (taotlejaid

ei tule piisavad ulatuses), siis saame vajadusel toetuse % muuta. Selles sekkumises toimub

toetuse andmine käesoleva määruse kaudu kogu perioodi 2021–2027 meetme nimekirjas

planeeritud eelarve ulatuses.

1.5.2. Kindlasummaline makse

Tegevuste, mille maht sõltub taotleja olemasoleva küttesüsteemi või hoone konstruktsioonide

olukorrast, kulude hüvitamine toimub kindlasummalise makse alusel, kus aluseks võetakse

eelarveprojekt, mis on esitatud vastavalt saadud liitumispakkumisele:

1. kaugküttega liitumine ja soojussõlme rajamine

2. Kindlasummaline makse

Kaugküttega liitumine Trassiga ühinemine, torustik,

kaevetööd ja soojussõlme rajamine

ja liitumistasud

Toetuse määr jaguneb sarnaselt punktis 1.5.1 tooduga.

Kaugküttega liitumise maksumus sõltub hoone ja kaugkütte torustiku vahelisest kaugusest ning

hoone asetusest kaugküttetorustiku suhtes. Suure osa maksumusest moodustavad torustiku

rajamiseks vajalikud kaevetööd. Kaevetööde mahu ja keerukuse mõttes on oluline, kas

soojussõlme rajamiseks sobiv ruum asub hoone kaugküttetorustikule lähemal asuval küljel või

tuleb torustik viia maja alt läbi.

1.6. Kulude hüvitamine ja maksetaotluste valideerimine

Maksete tegemine on seotud seatud eesmärkide täitmise kontrollimisega. Selleks esitab toetuse

saaja taotluse väljamakseks tõendusdokumendid, mille põhjal kontrollib rakendusüksus

kontrollib saavutamist ja hinna määramise aluseks olevate andmete õigsust. Toetuse

väljamaksmiseks esitab toetuse saaja elektrooniliselt maksetaotluse koos projekti tulemuse

saavutamist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele, kui toetuse maksmise eelduseks olev

tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on

tõendatav.

Rakendusüksusele esitatakse tõendus kokkulepitud eesmärkide saavutamise kohta, märkides

kokkulepitud ühiku (mis on eelarves algselt määratud) ja vastavalt sellele määratakse hüvitatav

summa.

Eespool toodud kulud ei kuulu hüvitamisele tegelike kulude alusel.

Tõendusdokumendid on TATis määratletud dokumendid, sh järgimised dokumendid

standardiseeritud ühikuhinna tõendamiseks:

1) töö teostamiseks sõlmitud leping;

2) üleandmise ja vastuvõtmise akt (sh nõuetekohane pildimaterjal);

3) tööde garantiid tõendavad dokumendid, kui asjakohane;

4) ahju ehitamisel või uuendamisel esitatakse kütteseadme pass ja pottsepa kutsetunnistuse

number;

5) fotod tehtud töödest;

6) rakendusüksuse nõudmisel muu asjakohane info, millega dokumenteeritakse makse

aluseks olevate kulude tegemist.

Kindlasummalise makse saamiseks vastavalt punktis 1.5.2 toodud kaugkütte liitumise

tõenduseks esitatakse järgmised tõendusdokumendid, arvestades, et toetuse maksmise

eelduseks kaugküttega liitumise korral on kaugküttega liitunud elamu, mida tõendatakse TATis

nimetatud dokumentidega:

1) eelarveprojekt, millest nähtub kulude orienteeriv maksumus ja millelt määratakse

toetusest hüvitatav määr;

2) sõlmitud leping(ud), sh liitumisleping. Kaugkütte teenindaja ettevõtjaga sõlmitud

teenusleping. Teenuslepingu sõlmimise kuupäev ei tohi olla varasem taotluse

rahuldamise otsuse kuupäevast.

Krundisisese kaugkütte rajamise kulusid kuludokumentide alusel ei hüvitata.

Kui ühikuhinna maksmise aluseks on tükk või jooksvates meetrites arvestus

(nt korstnasüsteemi uuendamine), siis selle mahu määrab taotluses toetuse saaja.

Vajadusel teostatakse kohapealseid kontrolltoiminguid.

1.7 STANDARDISEERITUD ÜHIKUHINNA KORRIGEERIMINE

Kulumudeli hinnad on põhistatud 2022. a algandmete keskmiste hindade alusel. Kui

toetusmeetme kestvuse ajal selgub, et standardiseeritud ühikuhind ei vasta enam turuolukorrale,

siis korrigeeritakse vajaduse korral hindu olemasolevate hindade põhjal., nt kui

tarbijahinnaindeks on muutunud (Tarbijahinnaindeks | Statistikaamet) rohkem kui 20%. Lisaks

on võimalik hindu korrigeerida rakendusüksuse infole tuginedes (nt arvestades turuosaliste

tagasisidet analoogsetes skeemides).

Hinnad on määratud tuginedes rakendusüksuse eelnevale statistikale analoogses meetmes

„Väikeelamute rekonstrueerimistoetus 2022“.

Kütteseadmete vahetuse maksumuse määramiseks on õhk-vesi soojuspumba ja

maasoojuspumba paigalduse maksumuse määramise aluseks võetud 50 hinnapakkumist. Teiste

ühikuhinna alusel toetatavate tegevuste osas ei ole meetmes „Väikeelamute

rekonstrueerimistoetus 2022“ samas mahus taotlusi. Maksumuse määramiseks ülejäänud

kulukategooriates kasutati esitatud taotlusi, et tagada võrdlevate hinnapakkumiste olemasolu.

Radiaatorite paigalduse maksumus on esitatud radiaatori kohta. Ühe radiaatori paigalduse

maksumus on 640 €, mis sisaldab radiaatori, vajaliku torustiku, armatuuri ja paigaldustöö

maksumust. Kui taotleja paigaldab näiteks ühe radiaatori, on toetussumma 320 €, kui viis

radiaatorit, on toetussumma 1600 €.

Uue korstna paigalduse maksumus ja olemasoleva korstna renoveerimiseks korstnasse hülsi

paigalduse maksumus on esitatud ühe korstna meetri kohta.

Standardiseeritud ühikuhinna määramise aluseks olev hinnapakkumiste koondtabel on esitatud

lisas 1. Lisas 2 on esitatud kulukategooriate lõikes vajalikud üksikhinnapakkumised, millest

lähtudes on analüüs tehtud.

Lisad:

1. Hinnapakkumiste analüüsi koondtabel

2. Hinnapakkumised

3. Eksperthinnang MTÜ Eesti Pottsepad poolt