Kliimaministri määruse „Kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine“ eelnõu

EELNÕU KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn …………………..nr …………….

Kliimaministri 14.08.2023 määruse nr 47

„Elamute liitumise kaugküttevõrkudega

või tahkel kütusel põhineva kütteseadme

uuendamise toetuse andmise tingimused

ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1.

Kliimaministri 14.08.2023 määruses nr 47 tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Lõikes 2 nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmisele ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi

arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud regionaalset arengut, võrdseid võimalusi ning keskkonna ja kliimaeesmärke toetaval moel jälgitakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: „elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate

elanike osatähtsus“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „keskkonnatrendide indeks“.“;

2) paragrahvi 5 lõike 3 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „paigaldamisel“ lauseosaga „või kaugküttevõrguga liitumise korral“;

3) paragrahvi 5 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „paigaldamisel“ lauseosaga „või kaugküttevõrguga liitumise korral“;

4) paragrahvi 6 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „ning liitumistasud“ lauseosaga „§ 8 lõikes 3 sätestatu ja taotluse rahuldamise otsuses kehtestatu kohaselt ning § 5 lõike 3 punktides 5 ja 6

sätestatud kulud“;

5) paragrahvi 6 lõige 20 sõnastatakse järgmiselt: „(20) Töödega ei või alustada enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist.“;

6) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguseks loetakse toetuse taotluse rahuldamise otsuse

tegemise kuupäev ja periood lõpeb 12 kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates, kuid mitte hiljem kui 31.12.2029.“;

7) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse esimese lause järel järgmise lausega: „Toetuse jagamisel võetakse aluseks linna, mitte omavalitsusüksuse piir.“;

8) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Lõikes 4 nimetatud toetuse maksimaalset suurust kohaldatakse kaksikelamu või kahe korteriga elamu puhul sektsioonile või korterile, kui sektsioonil või korteril on autonoomne küttesüsteem.“;

9) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) foto olemasolevast kütteseadmest;“; 10) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) elamu omaniku maksuandmete tõend Maksu- ja Tolliameti ettenähtud vormil, millelt nähtub taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta maksustatav tulu.“;

11) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „eelarve“ sõnadega „toetatavate tegevuste kaupa“;

12) paragrahvi 12 lõige 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust antakse tähtajalise taotlusvooru kaudu.“;

14) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, mis ei võimalda taotlusi esitada, ning tõrget ei kõrvaldata kahe tööpäeva jooksul tõrke ilmnemisest arvates, on rakendusüksusel õigus võtta tõrke kõrvaldamiseni kasutusele muu viis taotluste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks, teavitades

sellest oma kodulehel. E-toetuste süsteemi väliselt esitatud taotlused sisestab rakendusüksus e- toetuste keskkonda pärast tõrke kõrvaldamist.“;

15) paragrahvi 14 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 14 lõikes 10 asendatakse number "30" numbriga "90";

17) paragrahvi 15 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Vastavaks tunnistatud taotlused reastab rakendusüksus pingeritta taotleja eelmise kalendriaasta maksustatava tulu alusel väiksemast suuremani. Rakendusüksus rahuldab

taotlused eeltoodud pingerea alusel kuni eelarve ammendumiseni. Sama maksustatava tulu korral eelistatakse piirkonda, mille õhusaaste on suurem. Kui elamud on sama õhusaastega

piirkonnas, eelistatakse suurema suletud netopinnaga elamut.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) Minister Keit Kasemets Kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigikantselei Sotsiaalministeerium

14.11.2023 nr 1-4/23/5342

Kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47

„Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027 “

muutmine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47

„Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmise eelnõu.

Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal kliimaminister

Lisad: 1. Määruse muudatuse eelnõu

2. Seletuskiri

Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus ja -Kommunikatsiooniministeerium, Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmed ning Päästeamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Riigi Tugiteenuste Keskus

Arvamuse avaldamiseks: Keskkonnavaldkonna arengukava juhtkomisjon

Romario Siimer, 605 3690

[email protected]

Kliimaministri määruse „Kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47

„Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme

uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1.

Eelnõukohase määrusega muudetakse kaugküttega liitumisel toetatavaid tegevusi, toetatavate piirkondade määratlust ja lisatakse olemasoleva kütteseadme foto nõue. Lisaks fikseeritakse

vooru pikkus ning luuakse reeglid taotluste ülevaatamise järjekorrast. Sellega panustavad toetatavad tegevused muuhulgas võrdsete võimaluste edendamisse, kuna plaanime suunata

toetused eelisjärjekorras elamute omanikele, kelle sissetulekud on madalamad ja kes ei ole vana kütteseadet välja vahetanud just majanduslikel põhjustel. Muudatused aitavad paremini toetusmeetme eesmärki täita ja rohke toetuse taotlejatega taotlusvooru korraldada.

Määruse eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist

Romario Siimer (tel 605 3690, [email protected]), sama osakonna juhataja Heidi Koger (tel 626 2976, [email protected]), finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (tel 626 0709, [email protected])

ning Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutuse eraisikute toetuste teenuseomanik Kersti Saar (tel 5878 9679, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud

Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel 626 2948, [email protected]) ning Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutuse peajurist Ingrid Ajangu (tel 667 4142 [email protected]). Keeletoimetaja oli õigusosakonna

peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 17 punktist.

Punktiga 1 muudetakse § 3 lõiget 3, lisades määruse puutumuse võrdsete võimalustega.

Muudatus on seotud eelnõu punktiga 17, millega muudetakse toetuse andmise eelistuskriteeriumeid ning seatakse taotlused pingeritta taotleja eelmise kalendriaasta maksustatava tulu alusel väiksemast suuremani. Sellega seoses täiendatakse ka toetuse andmise

eesmärki. Toetatavad tegevused panustavad võrdsete võimaluste edendamisse, suunates toetused eelisjärjekorras elamute omanikele, kelle sissetulekud on madalamad ja kes vana

kütteseadet ei ole välja vahetanud just majanduslikel põhjustel. Majandusliku toimetuleku raskusi kogevad rohkem just vanemaealised, muust rahvusest elanikud ja üksikvanemad (kelle hulgas on palju naisi).

Punktiga 2 lisatakse § 5 lõike 3 punkti 5 lõppu viide kaugküttevõrguga liitumisele. Muudatuse

eesmärk on kaugküttevõrguga liitumise puhul lisada toetatavate tegevuste hulka radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamine koos paigaldamisega. Muudatus on vajalik, kuna

mõni elamu asub kaugküttevõrgu lähedal, kuid soojuskandjata ning selle taristuta ei ole

võimalik kaugküttega liituda. Muudatusega soovime, et rohkem elamuid liituks kaugküttevõrguga.

Punktiga 3 lisatakse § 5 lõike 3 punkti 6 lõppu viide kaugküttevõrguga liitumisele. Muudatuse eesmärk on kaugküttevõrguga liitumise puhul lisada toetatavate tegevuste hulka põrandakütte

soetamine ja paigaldamine. Muudatus on tähtis, kuna mõni elamu asub kaugküttevõrgu lähedal, kuid ilma põrandakütte soetamise ja paigaldamise ning selleks vajaliku taristuta ei ole võimalik

kaugküttega liituda. Muudatusega soovime, et rohkem elamuid liituks kaugküttevõrguga. Punktiga 4 muudetakse § 6 lõiget 4. Muudatuse eesmärk on täpsustada, et kaugküttevõrguga

liitumisel on sama projekti raames toetatav ka radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamine koos paigaldamisega, ning põrandakütte soetamine ja paigaldamine. Lisaks

muudetakse viide § 8 lõikele 3, sest kehtivas määruses viidatakse valele lõigule. Punktiga 5 muudetakse § 6 lõiget 20. Täpsustatud lõike eesmärk on anda selge indikatsioon,

et enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist ei või töödega, sealhulgas olemasoleva kütteseadme lammutamistöödega, alustada. Tööde all mõeldakse selle määruse alusel

toetatavaid töid. Punktiga 6 muudetakse § 7 lõiget 1. Muudatus on vajalik, kuna praktikas võib tekkida olukord,

kus taotlejad viivad projekti ellu enne, kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsused ja võib selguda, et taotlust ei rahastatagi. Selguse ja hilisemate vaidluste vältimiseks algab

abikõlblikkuse periood taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäeval. Punktiga 7 täiendatakse § 8 lõikega 1. Lisatud lõike eesmärk on toetatavate piirkondade täpsem

määratlemine taotlemisel. Näiteks Pärnu linnas saab toetust taotleda, kui asutakse Pärnu linna piiride sees, mitte Pärnu linna kui omavalitsusüksuse piirides. Sama kehtib ka teiste suuremate

linnade puhul, kus linna ja omavalitsusüksuse piirid ei kattu. Punktiga 8 täiendatakse § 8 lõikega 5. Lisatud lõike eesmärk on sätestada, et toetuse

maksimaalset summat, s.o 10 000 eurot elamu kohta, kohaldatakse kaksikelamu või kahe korteriga elamu puhul sektsioonile või korterile juhul, kui sektsioonil või korteril on

autonoomne küttesüsteem. Punktiga 9 täiendatakse § 11 lõiget 2 punktiga 51. Toetuse taotlusega koos esitatavate andmete

ja dokumentide loetelu täiendatakse nõudega, et esitada tuleb ka foto olemasolevast kütteseadmest. Eeltoodu võimaldab paremini tagada toetatava projekti elluviimisega seotud

asjaolude kontrolli, sh kujundada seisukohta taotluses kajastatud projekti, millele toetust taotletakse, elluviimise suutlikkuse kohta.

Punktiga 10 täiendatakse § 11 lõiget 3 punktiga 5. Täiendus seondub toetuse määruses toodud toetuse eraldamise tingimuste täpsustamisega. Rakendusüksus järjestab taotlused, mille puhul

on taotleja ja taotluse vormilistele nõuetele vastavus kinnitatud, asjakohasesse pingeritta, kontrollib nende valikukriteeriumitele vastavust ning seejärel rahuldab taotlused alates madalaima sissetulekuga omaniku esitatud taotlusest kuni kõrgeima sissetulekuga omaniku

esitatud taotluseni kuni eelarvevahendite ammendumiseni. Seda asjaolu arvestades on vaja asjakohast dokumenti, mis võimaldab sissetulekuid kontrollida.

Maksu- ja Tolliameti väljastatav maksuandmete tõend sisaldab tulu tuludeklaratsiooni alusel ;

tööandja(te) deklareeritud väljamakseid tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (edaspidi TSD)

alusel; töövõimetus-, töötuskindlustus- ja koondamishüvitisi, pensione, tööandjate sissemakseid III pensionisambasse, kogumispensioni väljamakseid TSD alusel; töötamise

registrisse tehtud kandeid; dividende ja omakapitalist tehtud väljamakseid; ettevõtluskonto andmeid ja võlasummat nende kuude kohta, mil isikul on kuu esimese kuupäeva seisuga olnud maksuvõlg alates 100 eurost.

Kui toetuse taotluses kajastatud elamul on rohkem kui üks omanik, tuleb taotlusega koos esitada

kõigi omanike maksuandmete tõendid. Viimases lauses nimetatud juhul leiab rakendusüksus ühe elamu, millel on mitu omanikku, omanike sissetulekute aritmeetilise keskmise ning võtab nimetatud summa aluseks toetuse taotluse positsioneerimisel taotluste pingereas.

Punktiga 11 muudetakse § 12 lõiget 1. Muudatus on vajalik, kuna annab rakendusasutusele

paindlikkuse kinnitada taotlusvoorud toetatavate tegevuste kaupa. Punktiga 12 tunnistatakse § 12 lõike 2 teine lause kehtetuks. Muudatus on vajalik, kuna

taotlusvoor on lahti kindlast kuupäevast kindla kuupäevani ning sellega seoses kaob vajadus taotlusvooru eraldi peatada toetuse eelarve mahu ületamisel.

Punktiga 13 muudetakse § 13 lõiget 1. Muudatuse eesmärk on toetust anda tähtajalise taotlusvooru kaudu varasema pideva vooru asemel.

Punktiga 14 täiendatakse § 13 lõiget 3. Kui e-toetuse keskkonnas puudub võimalus tagada

taotlusvooru jätkumine kahe tööpäeva jooksul tõrke ilmnemisest arvates, on rakendusüksusel õigus võtta ajutiselt kasutusele muu viis toetuse taotluste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks. Eelmises lauses nimetatud juhul sisestab rakendusüksus toetuse taotlused, asjakohase teabe ja

dokumendid, mis esitati e-toetuse süsteemi väliselt, e-toetuse süsteemi mõistliku aja jooksul pärast tõrke kõrvaldamist.

Punktiga 15 tunnistatakse § 14 lõige 4 kehtetuks, kuna taotlusi ei vaadata läbi nende esitamise järjekorras, vaid esitatud taotlustest koostatakse kriteeriumite alusel pingerida.

Punktiga 16 muudetakse § 14 lõiget 10. Huvi toetuse vastu on suur, mistõttu muudetakse

toimingute tähtaega toetuse taotluse menetlemiseks 30-lt tööpäevalt 90 tööpäevani. Rakendusüksus võib tähtaega põhjendatud juhul pikendada.

Punktiga 17 muudetakse § 15 lõiget 4. Vastavaks tunnistatud taotlused reastab rakendusüksus pingeritta taotleja eelmise kalendriaasta maksustatava tulu alusel väiksemast suuremani.

Rakendusüksus rahuldab taotlused eeltoodud pingerea alusel. Sama maksustatava tulu korral eelistatakse piirkonda, mille õhusaaste on suurem. Kui elamud on sama õhusaastega piirkonnas, eelistatakse suurema suletud netopinnaga elamut. Väiksema sissetulekuga taotlejaid

eelistatakse, kuna eeldame, et sõltuvalt majanduslikust olukorrast jääksid selliste elamute kütteseadmed uuendamata. Suurema sissetulekuga kodanikud saavad tõenäolisemalt elamu

küttesüsteemi vahetamisega hakkama ilma toetuseta. Teise kriteeriumi puhul lähtume suurema õhusaastega piirkonnast. Kui esimesed kaks

kriteeriumit jäävad viiki, saab eelise suurema netopinnaga elamu, kuna tõenäoliselt on sellistel elamutel suurem energiavajadus ja sõltuvalt sellest ka suurem negatiivne mõju välisõhu

kvaliteedile.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspolii tika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Määruse eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

4. Määruse mõju

Määruse muudatus omab sotsiaalset mõju, sest esmajärjekorras hakatakse toetama väiksema

sissetulekuga isikuid. Muudetakse ka vooru lahtiolekut, mille jaoks kehtestatakse periood, mille jooksul saab taotlusi esitada. Selline korraldus annab taotlejatele vabaduse esitada taotlus talle

sobival ajal. Esimeses voorus toetatakse ahjude uuendamist ning kaugküttega liitumist, mis parandab julgeolekut, sest elektrikatkestuse korral on alternatiivsed energiaallikad tähtsad. Määruse muudatus mõjutab positiivselt ka majandust, sest pädevad pottsepad saavad tööd

juurde. Määruse muudatusel ei ole otsest mõju regionaalarengule, riigiasutustele ja omavalitsustele. Positiivne mõju on elu- ja looduskeskkonnale, sest paraneb välisõhu kvaliteet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi ega -tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Määruse kooskõlastamine

Määrus kooskõlastatakse järgmiste asutustega: Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium,

Riigikantselei, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus ja -Kommunikatsiooniministeerium, Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise

seirekomisjoni liikmed ning Päästeamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Riigi Tugiteenuste Keskus. Määrus edastatakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava

juhtkomisjonile.