Taotlus

KÄSKKIRI

14.02.2025 nr 1-9/1740-1

Siseministeeriumi valitsemisala

maismaasõidukite kasutamise kord

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi

põhimäärus“ § 28 punkti 2 alusel.

1. Üldsätted 1.1. Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise korra (edaspidi kord)

eesmärk on reguleerida maismaasõidukite (edaspidi sõiduk) kasutamise, hankimise,

tähistamise, sõidukite üle arvestuse pidamise ja isikliku sõiduki kasutamise korda

Siseministeeriumis (edaspidi ministeerium) ja ministeeriumi valitsemisala asutustes.

1.2. Kui seaduses või määruses või käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti, kehtib kord

kõikide ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste omandis või valduses

olevatele mootori jõul liikuvatele sõidukitele, mille valmistajakiirus on suurem kui

25 km/h ja haagistele.

1.3. Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti riigisaladusega kaitstud

sõidukitele kohaldatakse korda niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduses ning teistes riigisaladuse tagamist reguleerivates

õigusaktides sätestatuga.

2. Terminid

2.1. Korras on kasutatud järgmisi termineid:

2.1.1. sõiduauto – majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a

määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded

varustusele“ sätestatud M1-kategooria sõiduk;

2.1.2. üldotstarbeline sõiduk – majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni

2011. a määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning

nõuded varustusele“ sätestatud M1-kategooria sõiduauto, M2-kategooria

väikebuss, M3-kategooria buss ja N1-kategooria veoauto, v.a spetsiaalselt

kohandatud kere ja varustusega M1-, M2- ja N1-kategooria sõiduk, mille

keretüübiks on Maanteeameti liiklusregistris märgitud „sihtotstarbeline“;

2.1.3. eriotstarbeline sõiduk – majandus- ja kommunikatsiooniministri

13. juuni 2011. a määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded

ning nõuded varustusele“ sätestatud N2- ja N3-kategooria veoauto, L-

kategooria sõiduk (mootorratas, mopeed, ATV jne), O-kategooria haagis, T-

ning C-kategooria traktor ja LM-kategooria liikurmasin ning majandus- ja

kommunikatsiooniministri 22. juuni 2011. a määruses nr 52 „Maastikusõiduki

tehnonõuded ja nõuded selle varustusele ning nendele nõuetele vastavuse

kontrollimise tingimused ja kord“ sätestatud MS-kategooria sõiduk. Samuti

käsitatakse eriotstarbelise sõidukina M- ja N-kategooria sõidukit, mille

kategooria tähises sisaldub märge „G“ ning spetsiaalselt kohandatud kere ja

varustusega M1-, M2- ja N1-kategooria sõidukit, mille keretüübiks on

Transpordiameti liiklusregistris märgitud „sihtotstarbeline“;

2.1.4. määrus – Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määrus nr 77 „Alarm- ja

jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ (edaspidi

määrus);

2.1.5. alarmsõiduk – määruses nimetatud alarmsõiduki nõuetele vastav sõiduk;

2.1.6. jälitussõiduk – määruses nimetatud jälitussõiduki nõuetele vastav sõiduk;

2.1.7. üldsõiduk – tsiviilvärvides üldotstarbeline sõiduk, v.a alarm- ja jälitussõiduk;

2.1.8. konfiskeeritud sõiduk – maismaasõiduk, mis on konfiskeeritud kohtuotsuse

või -määrusega kriminaalasjas või konfiskeeritud kohtuvälise menetleja

otsuse või määruse alusel väärteoasjas;

2.1.9. kasutusala – kasutusvaldkond või teenus, mida sõidukiga peamiselt

tagatakse;

2.1.10. rent – sõiduki lühiajaline rent (kuni 12 kuud), kasutusrent või kapitalirent

järgides Raamatupidamise Toimkonna juhendis nr 9 „Rendiarvestus“ esitatud

tingimusi;

2.1.11. standardigrupp – ministeeriumi valitsemisala üleselt sõidukite elueapõhise

asendamise ja hangete planeerimiseks kasutatav kategooria, suurusklassi ja

kasutusala põhiselt kokkulepitud sõidukite grupp koos prognoositava

keskmise soetusmaksumusega. Standardigruppe haldab ja uuendamist

korraldab ministeeriumi varahaldusosakonna transportvara valdkonna juht

koostöös ministeeriumi valitsemisala asutuste varahalduse ekspertidega.

Standardigruppide loetelu on kättesaadav ministeeriumi valitsemisala

koosloome keskkonnas;

2.1.12. sõiduki ühiskasutus – kokkulepitud tingimustel ministeeriumi ja selle

valitsemisala asutuse omandis või valduses oleva üldsõiduki kasutamise

võimaldamine töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks kõikidele

ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste teenistujatele.

3. Sõiduki hankimise ja rahastamise põhimõtted

3.1. Sõiduki hankimine on sõiduki soetamine või rentimine (edaspidi ühiselt rahastamise

viis).

3.2. Sõiduki rahastamise viisi valikul lähtutakse sõiduki kasutusotstarbest, planeeritavast

kasulikust elueast ja majanduslikust otstarbekusest.

3.3. Sõiduk hangitakse olemasoleva sõiduki asendamiseks, tähtajalise ülesande täitmiseks

või täiendava võimekuse toetamiseks.

3.4. Sõiduk hangitakse hankeplaani alusel ja kooskõlas Riigieelarve seaduse, Riigihangete

seaduse, ministeeriumi riigihangete läbiviimise korra ja asutuse samasisulise korraga.

3.4.1. Sõiduki hankimiseks kapitalirendi tingimustel peab järgima Riigieelarve

seaduse § 60 nõudeid.

3.5. Ministeeriumi transportvara investeeringute baaseelarvest planeeritud hangete puhul

peab järgima ministeeriumi varade asekantsleri kirjaga kinnitatud eelarve

piirsummasid ja kasutamise põhimõtteid. Välisvahendite või muude toetuste kaasabil

planeeritavate hangete puhul peab järgima toetuse andmise tingimusi.

3.6. Sõiduki hankimine tuleb kirjalikult kooskõlastada ministeeriumi varade

asekantsleriga (edaspidi asekantsler) järgmisel juhul:

3.6.1. hanke tulemusena suurendatakse asutuse sõidukite koguarvu, v.a juhul kui

hangitavate sõidukite vajaduse kirjeldus ja arv sisaldub ministeeriumi

juhtkonna kirjalikus otsuses või kehtivas ministeeriumi valitsemisala või

riigiüleses arengukavas.

3.7. Sõiduki hankimise kooskõlastustaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

3.7.1. põhjendust sõiduki hankimise vajaduse kohta;

3.7.2. sõiduki standardigruppi ja kasutusala;

3.7.3. sõiduki hinnangulist kasutusperioodi pikkust;

3.7.4. sõiduki prognoositavat maksumust;

3.7.5. sõiduki rahastamise viisi ja kinnitust hanke läbiviimiseks vajaliku eelarve

olemasolu kohta;

3.7.6. viidet hankeplaanile või põhjendust selle puudumise kohta.

4. Sõiduki värvilahendus ja tähistamine 4.1. Ministeeriumis ja selle valitsemisala asutustes kasutusel olevad sõidukid jagunevad

kasutustüübi alusel üldsõidukiteks, alarmsõidukiteks ja jälitussõidukiteks.

4.2. Üldsõidukid tähistatakse asutuse sümboolikaga, mis sisaldab vähemalt asutuse

vappi/tunnuslogo.

4.2.1. Asutuse vapi/tunnuslogo minimaalne läbimõõt on 100 mm ja see kantakse

sõiduki juhi ja juhi kõrvalistuja ukse välisküljele.

4.2.2. Sõidukid, mille puhul ei ole võimalik punktides 4.2.1. kirjeldatud tähistuse

paiknemise nõudeid täita, tähistatakse vastavalt asutuses väljakujunenud

tavale.

4.2.3. Asutuse sümboolika peab vastama Eesti Vabariigi kehtivates standardites ja

tähistust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele.

4.3. Alarm- ja jälitussõidukid tähistatakse vastavalt määrusele.

4.4. Sõidukid, mille tähistamine asutuse sümboolikaga ei ole kohustuslik:

4.4.1. ministri, kantsleri, peadirektori ja rektori sõiduk;

4.4.2. Kaitsepolitseiameti sõiduk;

4.4.3. Politsei- ja Piirivalveameti sõiduk, mida kasutatakse julgestus- ja saatesõitude

teostamiseks ning korrakaitse, piirivalve, kriminaal-, kodakondsus- ja

migratsiooni valdkonnas varjatud tegevuste teostamiseks;

4.4.4. Päästeameti sõiduk, mida kasutatakse demineerimisalastele sündmustele

reageerimiseks ja lõhkeainete veoks ning elukohajärgse valmisoleku

tagamisel.

5. Sõiduki kasutamine

5.1. Sõidukit kasutatakse kooskõlas kehtivate õigusaktidega eesmärgipäraselt,

otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult.

5.2. Sõiduki kasutamise, va punktides 5.4.1.–5.4.6. loetletud juhud, kohta peab iga sõidu

kohta taasesitamist võimaldavas vormis olema tuvastatav vähemalt:

5.2.1. sõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi;

5.2.2. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed;

5.2.3. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg;

5.2.4. sõiduki läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit iga teenistus-, töö- või

ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral;

5.2.5. sõidu eesmärk või GPS seireseadmel põhineva elektroonilise sõidupäeviku

kasutamisel aadressi täpsusega sõidu algus- ja lõpp-punkt.

5.3. Asutuse omandis või valduses oleva sõiduki kasutamine töö-, ameti- või

teenistusülesannetega mitteseotud tegevuseks on keelatud, va punktis 5.4. kirjeldatud

juhud.

5.4. Asutuse sõiduauto kasutamist töö-, ameti- või teenistusülesannetega mitteseotud

tegevusteks võimaldatakse:

5.4.1. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile;

5.4.2. Kaitsepolitseiameti peadirektorile;

5.4.3. Päästeameti peadirektorile;

5.4.4. Häirekeskuse peadirektorile;

5.4.5. Sisekaitseakadeemia rektorile;

5.4.6. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse peadirektorile;

5.4.7. teistele ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste teenistujatele

erandkorras asutuse juhi või tema määratud isiku kirjalikul loal. Kirjalik luba

peab sisaldama lisaks punktides 5.2.1.–5.2.3. loetletud tingimustele viidet

asutuse sisesele vastava kategooria sõiduauto kohta kehtestatud kulupõhisele

hinnakirjale, mille alusel hüvitab kasutaja asutusele sõiduauto kasutamise

kulud.

5.5. Asutuse omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamisel töö-, ameti- või

teenistusülesannetega mitteseotud tegevuseks, tuleb järgida tulumaksuseadusega

kehtestatud tingimusi.

5.6. Sõiduki kasutamine töövõimetuslehel või puhkusel viibimise ajal on keelatud.

5.7. Arestitud või asitõendiks võetud sõiduki kasutamine on keelatud.

5.8. Konfiskeeritud sõidukit on lubatud kasutusele võtta olemasoleva sõiduki

asendamiseks järgmistel juhtudel:

5.8.1. väljaõppe ja koolituse läbiviimine;

5.8.2. jälitustegevuse toetamine, teabe kogumine ja isikute kinnipidamine;

5.8.3. isikukaitse teenuse toetamine;

5.8.4. tugitegevuse teenuse toetamine, sh:

5.8.4.1. üldsõiduki asendamine M1-kategooria sõiduautoga, mille

keretüübiks on Transpordiameti liiklusregistris märgitud

„mahtuniversaal“ või N1-kategooria kaubikuga;

5.8.4.2. eriotstarbelise sõiduki asendamine.

5.9. Konfiskeeritud sõiduki, hariliku väärtusega 30 000 eurot või rohkem, kasutusele

võtmine tuleb kirjalikult kooskõlastada varade asekantsleriga.

5.10. Ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuse omandis või valduses oleva üldsõiduki

ühiskasutamise võimaldamisel lähtutakse korra lisast 1.

5.11. Vajadusel reguleeritakse sõiduki kasutamise täpsem kord asutusesiseselt.

6. Toimepidevuse tagamine

6.1. Kasutamise järgselt sisepõlemismootoriga sõiduki tagastamisel püsivasse

parkimiskohta, peab olema tagatud kütusepaagi jääk vähemalt ½ sõiduki kütusepaagi

maksimaalsest mahust.

6.1.1. Nädalavahetusele või riigipühale eelneva tööpäeva lõpuks peab

sisepõlemismootoriga sõiduki, mida nädalavahetusel või riigipühal ei

kasutata, kütusepaak olema täis.

6.2. Kasutamise järgselt täiselektrilise ja pistikhübriidsõiduki tagastamisel püsivasse

parkimiskohta, peab sõiduki ühendama sobiva laadimispunktiga.

7. Sõiduki tuvastamine

7.1. Sõiduki parkimisõiguse tõendamiseks, ministeeriumi valitsemisala asutuse

kütusetanklate kasutamiseks ja kriisiolukorras elutähtsate teenuste osutajatele

mõeldud kütusetanklatele ligipääsu tagamiseks, väljastatakse sõidukipõhiselt sõiduki

tuvastamise kaart.

7.2. Kaardi näidis on esitatud korra lisas 2.

7.3. Sõiduki tuvastamise kaardi väljastamise ja haldamise täpsem kord reguleeritakse

asutusesiseselt.

8. Isikliku sõiduki kasutamine tööülesannete täitmisel

8.1. Asutusel on lubatud hüvitada teenistujale teenistusülesannete täitmiseks kasutatud

isikliku sõiduki kasutamisel tekkinud kulusid, v.a põhitöökohale sõitmise kulud.

8.1.1. Teenistusülesannete täitmisel isikliku sõiduki kasutamise kohta arvestuse

pidamisel ja kulude hüvitamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 14. juuli

2006. a määrusest nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel

isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise

kord“.

8.1.2. Lähetuses isikliku sõiduki kasutamisel hüvitatakse vaid lähetusega otseselt

seotud kulud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruses nr 112

„Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning

päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ ja Vabariigi

Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste

maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused

ja kord“ kehtestatud tingimustel ja piirmäärade alusel.

8.2. Asutus ei hüvita isikliku sõiduauto kasutamise kulusid, kui teenistujal on võimalik ja

otstarbekam kasutada teenistusülesannete täitmiseks asutuse sõidukit.

9. Sõiduki haldamine ja kasutamise üle arvestuse pidamine

9.1. Ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste ning vabatahtlike päästekomandode

omandis või valduses olevate sõidukite, v.a punktis 1.3. nimetatud sõidukid,

haldamine ning kasutamise üle arvestuse pidamine toimub elektrooniliselt

infosüsteemis Sõiduk (edaspidi infosüsteem). Infosüsteemi pidamise, juurdepääsu ja

kasutajate haldamise kord sätestatakse ministeeriumi kantsleri käskkirjaga.

9.2. Kasutusele võetud konfiskeeritud sõiduk kajastatakse infosüsteemis vastava märkega.

Selgelt peab olema tuvastatav sõiduki kasutusala.

9.3. Infosüsteemi sisestatakse sõiduki põhiselt hiljemalt iga kalendrikuu 15. kuupäevaks

sellele eelnenud kuu kohta vähemalt järgmised andmed:

9.3.1. sõiduki läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit;

9.3.2. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg;

9.3.3. tangitud kütuse või elektri kogus;

9.3.4. kasutatud kütuse või elektri kogus.

10. Sõiduki võõrandamine ja kõlbmatuks tunnistamine

10.1. Sõiduk võõrandatakse ja tunnistatakse kõlbmatuks riigivaraseaduse alusel ja

kooskõlas ministeeriumi riigivara valitsemise korraga.

10.2. Sõiduki võõrandamisel või kõlbmatuks tunnistamisel peab olema üldjuhul täidetud

vähemalt üks järgmistest tingimustest:

10.2.1. sõiduk on muutunud mittevajalikuks;

10.2.2. sõiduk on muutunud taastamiskõlbmatuks;

10.2.3. sõiduki läbisõit on vähemalt 300 000 km;

10.2.4. sõiduki eeldatav kasuliku eluea määr on täitunud.

10.3. Sõidukite eeldatavad kasuliku eluea määrad on sätestatud Siseministeeriumi

valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas.

10.4. Sõiduki võõrandamise või kõlbmatuks tunnistamise taotluse esitamisel peab olema

juurde lisatud sõiduki tehnilise seisukorra hinnang.

10.5. Punktides 10.2.1., 10.2.2., 10.2.3. ja 10.2.4. sätestatud tingimuste mitteesinemisel

kooskõlastatakse erijuhud asekantsleriga.

11. Käskkirja rakendamine

11.1. Ministeeriumi valitsemisala asutused viivad oma sõidukite kasutamist puudutavad

korrad käskkirja nõuetega vastavusse käskkirja allkirjastamisest kolme kuu jooksul.

11.2. Käesoleva korra täitmist kontrollib ministeeriumi info- ja varahaldusosakonna

transportvara nõunik.

12. Käskkirja kehtetuks tunnistamine

Tunnistan kehtetuks kantsleri 17. septembri 2019. a käskkirja nr 1-5/82 „Siseministeeriumi

valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

osakonnajuhataja

KINNITATUD

Kantsleri 14.02.2025 käskkirjaga nr 1-9/1740-

1

LISA 1

Ühiskasutusse antud sõidukite kasutamise

tingimused

1. Üldosa

1.1. Ühiskasutusse (edaspidi ÜK) antud sõidukite kasutamise tingimuste eesmärk on

kehtestada ministeeriumi valitsemisala üleselt ühtsed alused ja põhimõtted ÜK

sõidukite kasutamiseks, kasutamise üle arvestuse pidamiseks ja kaasnevate kulude

tasaarveldamiseks.

1.2. ÜK sõidukite arv asutuste ja standardigruppide alusel lepitakse kokku asutuse

maismaasõidukite eest vastutava struktuuriüksuse ja ministeeriumi vahel.

2. Sõiduki broneerimine

2.1. ÜK sõiduki broneerimine toimub Microsoft Outlook’i kalendri (edaspidi

broneerimiskalender) alusel. ÜK sõidukid on leitavad broneerimiskalendri

aadressiraamatu grupi „ÜK sõidukid“ alt.

2.2. Broneerimiskalendri aadressiraamatu grupis „ÜK sõidukid“ kajastatakse sõidukite

lõikes järgmised andmed:

2.2.1. sõiduki mark ja mudel;

2.2.2. registreerimismärk;

2.2.3. kütuseliik;

2.2.4. käigukasti liik;

2.2.5. istekohtade arv koos juhiga;

2.2.6. sõiduki kategooria või suurusklassi üldkirjeldus;

2.2.7. sõiduki püsiva parkimiskoha aadress ja asutus;

2.2.8. sõidukit omava või valdava asutuse kontaktisiku (edaspidi sõiduki haldur) ees-

ja perekonnanimi;

2.2.9. sõiduki halduri telefoninumber.

2.3. ÜK sõiduki broneerimistaotluse esitamisel peab olema broneerimiskalendris märgitud:

2.3.1. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg;

2.3.2. sõidu sihtpunkti asukoht või aadress;

2.3.3. sõidu eesmärk;

2.3.4. sõiduki kasutaja ees- ja perekonnanimi;

2.3.5. sõiduki kasutaja kontaktnumber;

2.3.6. sõiduki kasutaja tööandja ja ametikoht.

2.4. Broneerimistaotluse võib esitada kuni 10 päeva enne soovitud kasutusaja saabumist.

2.5. Esitatud broneerimistaotluse kinnitab vaba aja olemasolul sõiduki haldur hiljemalt üks

tööpäev pärast broneerimistaotluse esitamist.

2.6. Broneeritud ÜK sõiduki kasutuselevõtmise ja tagastamise aadressiks on üldjuhul selle

püsiva parkimiskoha aadress. Kokkuleppel sõiduki halduriga võib sõiduki asukoht

kasutuselevõtmisel või tagastamisel olla sõiduki püsivast parkimiskohast erinev.

2.7. Kui ÜK sõiduki püsiv parkimiskoht asub kinnisel territooriumil, korraldab

territooriumile sisse- ja väljapääsu sõiduki haldur.

2.8. ÜK sõiduki kasutuselevõtmine ja tagastamine toimub üldjuhul tööpäevadel

ajavahemikus 8.00-17.00.

2.9. Kui ÜK sõiduk soovitakse broneerida koos autojuhiga, lepitakse täpsemad tingimused

kokku sõiduki kasutaja ja sõiduki halduri vahel. ÜK sõiduki broneerimise võimalused

koos autojuhiga võivad asutuste ja sõiduki asukoha alusel erineda.

2

3. Kasutamise põhimõtted

3.1. ÜK sõidukit on lubatud kasutada üksnes teenistusülesannetega seotud tegevusteks.

3.2. ÜK sõidukit kasutatakse kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite

kasutamise korras kehtestatud põhimõtetega ja järgides sõidukit omava või valdava

asutuse maismaasõidukite kasutamise sisekorda (edaspidi asutuse sisekord). Veebi

viide asutuse sisekorrale kajastatakse broneerimiskalendris ja/või broneeringu

kinnituskirjas.

3.3. ÜK sõiduki kasutaja on kohustatud:

3.3.1. enne sõidu alustamist ennast sõidukis töötõendi või uksekaardiga tuvastama;

3.3.2. kasutama turvavarustust, järgima liikluseeskirju ja tagama enda ning

kaasliiklejate ohutuse;

3.3.3. sõiduki juurest lahkudes selle lukustama ja hoiustama sõiduki võtmed,

dokumendid ja muud väärtesemed nii, et välistatud on võimalus nende

sattumiseks võõrasse valdusse;

3.3.4. tagastama sõiduki puhta salongiga, võttes kaasa enda ja kaasreisijate poolt

sõiduki kasutamise ajal tekitatud prügi.

3.4. ÜK sõiduki kasutamisel tekkivate küsimuste korral on kontaktisikuks sõiduki haldur.

Sõiduki halduri kontaktandmed peavad olema leitavad broneerimiskalendrist.

4. Sõiduki tankimine, pesu ja hooldamine

4.1. ÜK sõiduki tankimist korraldavad kasutajad koostöös sõiduki halduriga.

4.1.1. Kõik sõidukid on varustatud kütuse- või laadimiskaardiga (edaspidi

kütusekaardid), mis on hoiustatud koos dokumentidega sõiduki kindalaekas.

Kütusekaart on sõidukipõhine ja sellega on lubatud tankida vaid kindlat

sõidukit.

4.1.2. Kütusekaardi kasutamine sõidukitarvikute soetamiseks on lubatud

kooskõlastatult sõiduki halduriga ja juhul, kui see on hädavajalik tulenevalt

liiklusohutusest ja/ või sõiduki tehnilisest seisukorrast.

4.1.3. Sõiduki kasutaja on kohustatud koheselt teavitama kütusekaardi vargusest,

kadumisest või riknemisest sõiduki haldurit.

4.1.4. Sõiduki kasutaja on kohustatud sõiduki tankima, kui sõiduki kasutusjärgselt on

kütuse jääk alla ½ kütusepaagist.

4.1.5. Kui tegemist on elektrisõidukiga on kasutaja kohustatud tagastamisel ühendama

välisesse vooluvõrku (laadimisvõrku).

4.2. ÜK sõiduki üldist heakorda tagavad kasutajad koostöös sõiduki halduriga.

4.3. ÜK sõiduki sise- ja välispesu, tehnoülevaatuste, korraliste hooldustööde, erakorraliste

remonttööde ja muude sõidukite käitamisega seotud tööde teostamist korraldab

vastavalt vajadusele sõiduki haldur.

5. Kasutamise üle arvestuse pidamine ja kulude hüvitamine

5.1. ÜK sõiduki ühiskasutamise üle arvestuse pidamine toimub sõidukite lõikes ja läbitud

kilomeetrite alusel.

5.2. ÜK sõidukit omaval või valdaval asutusel on õigus esitada teisele asutusele kuluarveid

teise asutuse teenistuja poolt ÜK sõiduki kasutamisega seotud järgmiste kulude

hüvitamiseks:

5.2.1. läbitud kilomeetrite kogukulu standardigruppide alusel fikseeritud kilomeetri

maksumuste alusel:

3

Nr Kood Standardigrupp

1 km maksumus

eurodes

(ilma käibemaksuta)

5.2.1.1. SA1 Miniauto (pikkus <3,7m)

0,25 5.2.1.2. SA2 Väikeauto (pikkus >=3,7m ja <4,3m)

5.2.1.3. SA3 Väike keskauto (pikkus >=4,3 ja <4,7m)

0,30

5.2.1.4. SA4 Keskauto (pikkus >=4,7m ja <4,9m)

5.2.1.5. MA1 Väike linnamaastur (pikkus <4,7m)

5.2.1.6. SA7 Väike mahtuniversaal (5 istekohta)

5.2.1.7. SA8 Mahtuniversaal (6-7 istekohta)

0,45 5.2.1.8. SA9 Suur mahtuniversaal (8-9 istekohta)

5.2.2. ÜK sõiduki kasutamisel koos autojuhiga autojuhi töötasu vastavalt kasutatud

töötundidele;

5.2.3. tasulise parkimise kulu vastavalt esitatud teenusarvele.

5.3. Punktis 5.2.1. toodud standardigrupid ja kilomeetri maksumused vaadatakse üle ning

vajadusel täpsustatakse ministeeriumi poolt üks kord aastas.

5.4. ÜK sõiduki kasutamise kohta kuluarvete esitamine toimub vajaduse põhiselt.

Kuluarve esitatakse hiljemalt 20. kuupäevaks. Kuluarvel peavad olema sõidupõhiselt

välja toodud vähemalt järgmised andmed:

5.4.1. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed;

5.4.2. läbitud kilomeetrite maksumus;

5.4.3. arvestuse aluseks olev ühe kilomeetri maksumus;

5.4.4. juhiteenuse kasutamisel töötundide maksumus;

5.4.5. juhiteenuse kasutamisel arvestuse aluseks olev ühe töötunni tasumäär.

5.5. Kuluarve juurde lisatakse sõiduki kasutamise aruanne, millest peavad olema

tuvastavatavad vähemalt järgmised andmed:

5.5.1. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed;

5.5.2. sõidu alguse ja lõpu aeg;

5.5.3. sõidu eesmärk;

5.5.4. kasutaja ees- ja perekonnanimi;

5.5.5. läbitud kilometraaž;

5.5.6. läbitud kilomeetrite maksumus;

5.5.7. arvestuse aluseks olev ühe kilomeetri maksumus;

5.6. Kui sõidukit kasutati koos autojuhiga peab olema lisatud ülevaade, millest on

tuvastatav:

5.6.1. juhiteenuse kasutamise töötunnid;

5.6.2. ühe töötunni tasumäär;

5.6.3. juhiteenuse kasutamisel töötundide maksumus.

5.7. Kulude hüvitamise korraldamisel ja arvete esitamisel lähtutakse kehtivatest

raamatupidamise regulatsioonidest.

6. Kasutaja vastutus

6.1. ÜK sõiduki kasutaja vastutab liikluseeskirjade ja parkimise nõuete rikkumisel

määratud trahvide ning viivistasu otsuste hüvitamise eest.

6.2. ÜK sõiduki kasutaja peab esimesel võimalusel taasesitamist võimaldaval viisil

teavitama sõiduki haldurit sõidukil tekkinud rikkest, kahjust, toime pandud

4

rikkumisest või teistest erakorralistest sündmustest ning rakendama meetmeid sõiduki

säilimise tagamiseks ning olukorra selgitamiseks ja lahendamiseks.

6.3. ÜK sõidukiga seotud kahjujuhtumite menetlemine toimub vastavalt kehtivatele

õigusaktidele, sealhulgas arvestades valitsemisala maismaasõidukite kasutamise

korras, sõidukit valdava asutuse sõidukite kasutamise sisekorras ja konkreetse sõiduki

osas sõlmitud kindlustuslepingus fikseeritud tingimusi.

6.4. ÜK sõiduki kasutaja omavastutuse maksimaalne määr ei tohi olla suurem kui 320 eurot

kahjujuhtumi kohta. Salongiklaaside kahjujuhtumite korral omavastutust ei rakendata.

KINNITATUD

Kantsleri 14.02.2025 käskkirjaga nr 1-9/1740-1

LISA 2

1

Pilt: sõiduki tuvastamise kaardi näidis (suurendatud 1:2)

Sõiduki tuvastamise kaart

Kaardi tegelikud ligikaudsed välismõõtmed A: 53,9 mm ja B: 85,6 mm.

1) Asutuse logo trükitud/lisatud hologrammina (minimaalne suurus kaardil 10mm x 10mm),

joondatud horisontaalselt kaardi keskele ja vertikaalselt paigutatud visuaalselt sobivalt

asutuse nimetuse ja kaardi ülemise ääre vahele.

2) Asutuse nimi trükitud, joondatud horisontaalselt kaardi keskele, vertikaalselt paigutatud

visuaalselt sobivalt asutuse logo ja sõiduki registreerimismärgi vahele (Font: Roboto

Condensed, Suurus: minimaalselt 13, Efekt: Bold ja Suurtähtkiri). Asutuse nimi

„Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus“ trükitakse kaardile kahel real, sh

esimesele reale „Siseministeerium“ ja teisele reale „infotehnoloogia- ja arenduskeskus“.

3) Sõiduki registreerimismärk trükitud, joondatud horisontaalselt kaardi keskele (Font: Roboto

Medium, Suurus: 20, Efekt: Bold, Suurtähtkiri).

4) 12-kohaline kaardi nr, numbriline osa trükitud reljeefselt, joondatud horisontaalselt kaardi

keskele (Font: Roboto Condensed, Suurus: 10, Efekt: Bold, teksti osa Suurtähtkiri).

a. Kaardi nr esimene number (3231 5678 9010) viitab asutusele järgmiselt:

123 ABC

KAARDI NR: 3231 5678 9010

POLITSEI- JA

PIIRIVALVEAMET

1

2

4

3

5 6

7

KEHTIV KUNI: 31.08.2030

8

B

A

KINNITATUD

Kantsleri 14.02.2025 käskkirjaga nr 1-9/1740-1

LISA 2

2

i. 1 – Häirekeskus, 2 – Kaitsepolitseiamet, 3 – Politsei- ja Piirivalveamet,

4 – Päästeamet , 5 – Sisekai tseakadeemia , 6 – Siseminis teerium,

7 – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

5) QR-kood trükitud (minimaalne suurus kaardil 10mm x 10mm), peab võimaldama

nutitelefoniga või muu samaväärse seadmega koodi lugemist ja kaardi numbri tuvastamist.

6) RFID kiip (vähemalt EMG kiibilugejaga ühtiv).

7) Kaardi kehtivusaja lõpp (Font: Roboto Condensed, Suurus: 8, Efekt: Bold).

8) Kaardi tausta näidis .

1

Seletuskiri „Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord“ juurde

14.02.2025

Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord (edaspidi Kord) puhul on

tegemist kehtiva korra uuendatud tervikredaktsiooniga. Järgnevalt on välja toodud Korras sisse

viidud olulisemad muudatused.

Üldine

Korras on läbivalt tehtud erinevaid keelelisi täpsustusi ning värskendatud ametinimetusi ja

struktuuriüksuseid. Muudatused on kajastatud võrreldes kehtiva Korraga.

1. Üldsätted

Sisulisi muudatusi ei tehtud.

2. Terminid

2.1. Mõiste „Tavasõiduk“ on asendatud mõistega „Üldsõiduk“.

Täpsustatud termin on rohkem levinud ja sobitub paremini selle kasutusotstarbega.

2.2. Mõiste „Rendisõiduk“ on asendatud mõistega „Rent“.

Termini sisustamisel on lähtutud Raamatupidamise Toimkonna juhendis nr 9 „Rendiarvestus“

esitatud tingimustest. Eraldi on väljatoodud sõiduki lühiajaline rent (kuni 12 kuud).

2.3. Loobutud on mõistest „Omandisõiduk“.

Edaspidi on Korras kasutatud mõistet „soetamine“.

2.4. Täpsustatud on mõiste „Standardigrupp“ kirjeldust.

Muudatuse tulemusena on vastab kasutusel termin paremini selle tegelikule kasutusele.

2.5. Juurde on lisatud mõiste „Sõiduki ühiskasutus“.

Varasemalt sisaldus Korra tekstis.

3. Sõiduki hankimise ja rahastamise põhimõtted

3.1. Lisatud ja/või ümbersõnastatud on järgmised punktid:

3.1.1. „3.2. Sõiduki rahastamise viisi valikul lähtutakse sõiduki kasutusotstarbest, planeeritavast

kasulikust elueast ja majanduslikust otstarbekusest.“

3.1.2. „3.3. Sõiduk hangitakse olemasoleva sõiduki asendamiseks, tähtajalise ülesande täitmiseks

või täiendava võimekuse toetamiseks.“

3.1.3. „3.5. Ministeeriumi transportvara investeeringute baaseelarvest planeeritud hangete puhul

peab järgima ministeeriumi varade asekantsleri kirjaga kinnitatud eelarve piirsummasid ja

2

kasutamise põhimõtteid. Välisvahendite või muude toetuste kaasabil planeeritavate hangete

puhul peab järgima toetuse andmise tingimusi.“

Täpsustatud ja täiendatud on ministeeriumi valitsemisala sõidukite hankimise ja rahastamise

põhimõtteid. Muudatuste eesmärk on sõiduki rahastamise viisi valikul suurema paindlikkuse

loomine ja samal ajal varem kajastamata, kuid oluliste aluspõhimõtete väljatoomine (transportvara

investeeringute baaseelarve ja välisvahendid).

3.2. Muudetud on sõiduki hankimise kirjaliku kooskõlastamise tingimusi ministeeriumi varade

asekantsleriga (edaspidi asekantsler).

3.2.1. Loobutud on järgmistest punktidest:

3.2.1.1. „3.6.2. hanke tulemusena asendatakse sõiduk teise standardigruppi kuuluva

sõidukiga, mille prognoositav keskmine soetusmaksumus on kallim“;

3.2.1.2. „3.6.3. põhjendatud erijuhtudel korra punktides 3.4. ja 3.5. kehtestatud tingimuste

täpsustamise vajaduse korral.“

Loobutud on praktikas mittevajalikuks osutunud või asjatut halduskoormust tekitanud

kooskõlastamise vajadusest.

3.3. Täpsustatud on punkti 3.6.1. järgmises sõnastuses:

3.3.1. „3.6.1. hanke tulemusena suurendatakse asutuse sõidukite koguarvu, v.a juhul kui

hangitavate sõidukite vajaduse kirjeldus ja arv sisaldub ministeeriumi juhtkonna kirjalikus

otsuses või kehtivas ministeeriumi valitsemisala või riigiüleses arengukavas.“

Lisatud on täiendus, mille esinemisel, ei ole vaja sõidukite koguarvu suurenemist ministeeriumi

varade asekantsleriga kooskõlastada. Meede võimaldab edaspidi vähendada asjatut halduskoormust.

4. Sõiduki värvilahendus ja tähistamine

4.1. Loobutud on punktist 4.2.2.:

4.1.1. „4.2.2. Viide asutuse veebilehele kantakse sõiduki tagaaknale või selle puudumisel sõiduki

tagumisele välisküljele.“

Arvestatud PPA ja PäA ettepanekut. Loobutud sõidukite tähistamisel üleliigsete ja vabatahtlikult

kajastatavate tunnuste eraldi väljatoomisest.

4.2. Täpsustatud on punkte 4.2., 4.4.3. ja 4.4.4. järgmises sõnastuses:

4.2.1. „4.2. Üldsõidukid tähistatakse asutuse sümboolikaga, mis sisaldab vähemalt asutuse

vappi/tunnuslogo.“

Arvestatud PPA ja PäA ettepanekut. Loobutud sõidukite tähistamisel üleliigsete ja vabatahtlikult

kajastatavate tunnuste väljatoomisest.

4.2.2. „4.4.3. Politsei- ja Piirivalveameti sõiduk, mida kasutatakse julgestus- ja saatesõitude

teostamiseks ning korrakaitse, piirivalve, kriminaal-, ning kodakondsus- ja migratsiooni

valdkonnas varjatud tegevuste teostamiseks.“

3

Sisse viidud keeleline täpsustus, mis parandab punkti mõtte selgemat edasiandmist.

4.2.3. „4.4.4. Päästeameti sõiduk, mida kasutatakse demineerimisalastele sündmustele

reageerimiseks ja lõhkeainete veoks ning elukohajärgse valmisoleku tagamisel.“

PäA ettepanekul lisatud täpsustus, mis võimaldab sõiduki tähistamise nõudeid eirata olukorras, kus

sõidukit kasutatakse elukohajärgse valmisoleku tagamisel. Erisus on oluline üleliigse tähelepanu

vältimiseks ja teenistujale valmisoleku tagamisel suurema privaatsuse võimaldamiseks. Sõiduki

kasutamise järelevalve on tagatud GPS-il põhineva elektroonilise sõidupäeviku lahendusega.

5. Sõiduki kasutamine

5.1. Täpsustatud on punkte 5.2.5., 5.10. järgmises sõnastuses:

5.1.1. „5.2.5. iga sõidu kohta sõidu eesmärk või GPS seireseadmel põhineva elektroonilise

sõidupäeviku kasutamisel aadressi täpsusega sõidu algus- ja lõpp-punkt.“

5.1.2. „5.10. Ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuse omandis või valduses oleva üldsõiduki

ühiskasutamise võimaldamisel lähtutakse korra lisast 1.“

PPA ja PäA ettepanekul on täpsustatud sõiduki kasutamisel sõiduk eesmärgi kajastamise nõuet

olukorras, kus kasutusele on võetud GPS-il põhinev elektrooniline sõidupäevik. Täpsustatud

sõnastus arvestab Maksu- ja Tolliameti kodulehel kajastatud soovitusi.

5.2. Loobutud on punktist 5.12.:

5.2.1. „5.12. Ühiskasutusse antud sõidukite kasutamise tingimused ja kasutamise üle arvestuse

pidamise ja kulude hüvitamise põhimõtted on esitatud korra lisas.“

Tegemist oli dubleeriva punktiga, mis ei omanud Korra vaates sisulist väärtust.

6. Lisatud juurde järgmised uued tervikpunktid:

„6. Toimepidevuse tagamine

6.1. Kasutamise järgselt sisepõlemismootoriga sõiduki tagastamisel püsivasse parkimiskohta, peab

olema tagatud kütusepaagi jääk vähemalt ½ sõiduki kütusepaagi maksimaalsest mahust.

6.1.1. Nädalavahetusele või riigipühale eelneva tööpäeva lõpuks peab sisepõlemismootoriga

sõiduki, mida nädalavahetusel või riigipühal ei kasutata, kütusepaak olema täis.

6.2. Kasutamise järgselt täiselektrilise ja pistikhübriidsõiduki tagastamisel püsivasse

parkimiskohta, peab sõiduki ühendama sobiva laadimispunktiga.“

„7. Sõiduki tuvastamine

7.1. Sõiduki parkimisõiguse tõendamiseks, Siseministeeriumi valitsemisala asutuse kütusetanklate

kasutamiseks ja kriisiolukorras elutähtsate teenuste osutajatele mõeldud kütusetanklatele

ligipääsu tagamiseks, väljastatakse sõidukipõhiselt sõiduki tuvastamise kaart.

7.2.Kaardi näidis on esitatud korra lisas 2.

7.3.Sõiduki tuvastamise kaardi väljastamise ja haldamise täpsem kord reguleeritakse

asutusesiseselt.“

4

Täiendavate tervikpunktide lisamise vajadus tuleneb vajadusest rakendada ministeeriumi

valitsemisala üleselt ühtseid põhimõtteid, mis toetavad toimekindluse tagamist.

Sõiduki tuvastamise kaardi kasutuselevõtmine võimaldab loobuda seni paberkandjatel

kasutatavatest sõidulehtedest (PPA). Samuti loob kaart mitmeid uusi võimalusi sõiduki

tuvastamiseks ja ligipääsu tagamiseks. Kokkuleppel Eesti Varude Keskuse ja Kliimaministeeriumi

partneritega, tagab ühtne sõiduki tuvastamise kaart tulevikus Siseministeeriumi valitsemisala

üldsõidukitele ja tavavärvides alarm- ning jälitussõidukitele ligipääsu kriisitanklatele.

7. Isikliku sõiduki kasutamine tööülesannete täitmisel

Sisulisi muudatusi ei tehtud.

8. Sõiduki haldamine ja kasutamise üle arvestuse pidamine

8.1. Täpsustatud on punkt 6.1. järgmises sõnastuses:

„8.1. Asutusel on lubatud hüvitada teenistujale teenistusülesannete täitmiseks kasutatud isikliku

sõiduki kasutamisel tekkinud kulusid, v.a põhitöökohale sõitmise kulud.“

PPA ettepanekul on lisatud täiendus, mille kohaselt ei kuulu põhitöökohale sõitmise kulud isikliku

sõiduki kasutamisel hüvitamisele.

9. Sõiduki võõrandamine ja kõlbmatuks tunnistamine

9.1. Lisatud on järgmised punktid:

9.1.1. „10.2.1. sõiduk on muutunud mittevajalikuks;“

9.1.2. „10.2.2. sõiduk on muutunud taastamiskõlbmatuks;“

PPA ja PäA ettepanekul on täiendatud sõiduki võõrandamise ja kõlbmatuks tunnistamise aluseid.

Muudatus tagab selgema kooskõla Siseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valitsemise korra

ja Riigivaraseaduse põhimõtetega.

10. Lisa 1

Muudetud punkti 5.2.1. juurde lisatud tabelit järgmiselt:

Nr Kood Standardigrupp

1 km maksumus

eurodes

(ilma käibemaksuta)

5.2.1.1. SA1 Miniauto (pikkus <3,7m)

0,25 5.2.1.2. SA2 Väikeauto (pikkus >=3,7m ja <4,3m)

5.2.1.3. SA3 Väike keskauto (pikkus >=4,3 ja <4,7m)

0,30 5.2.1.4. SA4 Keskauto (pikkus >=4,7m ja <4,9m)

5.2.1.5. MA1 Väike linnamaastur (pikkus <4,7m)

5

5.2.1.6. SA7 Väike mahtuniversaal (5 istekohta)

5.2.1.7. SA8 Mahtuniversaal (6-7 istekohta)

0,45 5.2.1.8. SA9 Suur mahtuniversaal (8-9 istekohta)

PPA ettepanekul asendatud veeru pealkiri „1 km maksumus eurodes (koos käibemaksuta)“

pealkirjaga „1 km maksumus eurodes (ilma käibemaksuta)“.

11. Lisa 2

Täiendav lisa, mis sisaldab sõiduki tuvastamise kaardi näidist ja kirjeldust. Seotud Korra uue

tervikpunktiga 7.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kaitsepolitseiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Päästeamet

Sisekaitseakadeemia

14.02.2025 nr 1-9/1740-1

Siseministeeriumi valitsemisala

maismaasõidukite kasutamise kord

Lugupeetud peadirektorid ja rektor

Edastan arvamuse avaldamiseks Siseministeeriumi kantsleri käskkirjaga kinnitatava

Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise korra (edaspidi Kord)

uuendatud kavandi.

Korra kavandi koostamisel on võimaluste piires arvestatud asutuste varahaldusüksuste

partnerite poolt töötasandil varasemalt esitatud ettepanekutega.

Kirjalikku tagasiside ootan hiljemalt 3. märtsiks 2025. aastaks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Siim Vahi

osakonnajuhataja

Lisa: Siseministeeriumi maismaasõidukite kasutamise kord kavand.

Korra lisa 1 kavand.

Korra lisa 2 kavand.

Seletuskiri Korra juurde.

Sama: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Häirekeskus

Raiko Reimann 6125086

[email protected]