Taotlus


KINNITATUD
Kantsleri 02.10.2025 käskkirjaga nr 1.2-4/241-1
LISA 1
Ühiskasutusse antud sõidukite kasutamise tingimused



1. Üldosa
1.1. Ühiskasutusse (edaspidi ÜK) antud sõidukite kasutamise tingimuste eesmärk on kehtestada ministeeriumi valitsemisala üleselt ühtsed alused ja põhimõtted ÜK sõidukite kasutamiseks, kasutamise üle arvestuse pidamiseks ja kaasnevate kulude tasaarveldamiseks.
1.2. ÜK sõidukite arv asutuste ja standardigruppide alusel lepitakse kokku asutuse maismaasõidukite eest vastutava struktuuriüksuse ja ministeeriumi vahel.

2. Sõiduki broneerimine
2.1. ÜK sõiduki broneerimine toimub Microsoft Outlook’i kalendri (edaspidi broneerimiskalender) alusel. ÜK sõidukid on leitavad broneerimiskalendri aadressiraamatu grupi „ÜK sõidukid“ alt.
2.2. Broneerimiskalendri aadressiraamatu grupis „ÜK sõidukid“ kajastatakse sõidukite lõikes järgmised andmed:
2.2.1. sõiduki mark ja mudel;
2.2.2. registreerimismärk;
2.2.3. kütuseliik;
2.2.4. käigukasti liik;
2.2.5. istekohtade arv koos juhiga;
2.2.6. sõiduki kategooria või suurusklassi üldkirjeldus;
2.2.7. sõiduki püsiva parkimiskoha aadress ja asutus;
2.2.8. sõidukit omava või valdava asutuse kontaktisiku (edaspidi sõiduki haldur) ees- ja perekonnanimi;
2.2.9. sõiduki halduri telefoninumber.
2.3. ÜK sõiduki broneerimistaotluse esitamisel peab olema broneerimiskalendris märgitud:
2.3.1. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg;
2.3.2. sõidu sihtpunkti asukoht või aadress;
2.3.3. sõidu eesmärk;
2.3.4. sõiduki kasutaja ees- ja perekonnanimi;
2.3.5. sõiduki kasutaja kontaktnumber;
2.3.6. sõiduki kasutaja tööandja ja ametikoht.
2.4. Broneerimistaotluse võib esitada kuni 10 päeva enne soovitud kasutusaja saabumist.
2.5. Esitatud broneerimistaotluse kinnitab vaba aja olemasolul sõiduki haldur hiljemalt üks tööpäev pärast broneerimistaotluse esitamist.
2.6. Broneeritud ÜK sõiduki kasutuselevõtmise ja tagastamise aadressiks on üldjuhul selle püsiva parkimiskoha aadress. Kokkuleppel sõiduki halduriga võib sõiduki asukoht kasutuselevõtmisel või tagastamisel olla sõiduki püsivast parkimiskohast erinev.
2.7. Kui ÜK sõiduki püsiv parkimiskoht asub kinnisel territooriumil, korraldab territooriumile sisse- ja väljapääsu sõiduki haldur.
2.8. ÜK sõiduki kasutuselevõtmine ja tagastamine toimub üldjuhul tööpäevadel ajavahemikus 8.00-17.00.
2.9. Kui ÜK sõiduk soovitakse broneerida koos autojuhiga, lepitakse täpsemad tingimused kokku sõiduki kasutaja ja sõiduki halduri vahel. ÜK sõiduki broneerimise võimalused koos autojuhiga võivad asutuste ja sõiduki asukoha alusel erineda.

3. Kasutamise põhimõtted
3.1. ÜK sõidukit on lubatud kasutada üksnes teenistus-, töö- või ametiülesannetega seotud tegevusteks.
3.2. ÜK sõidukit kasutatakse kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise korras kehtestatud põhimõtetega ja järgides sõidukit omava või valdava asutuse maismaasõidukite kasutamise sisekorda (edaspidi asutuse sisekord). Veebi viide asutuse sisekorrale kajastatakse broneerimiskalendris ja/või broneeringu kinnituskirjas.
3.3. ÜK sõiduki kasutaja on kohustatud:
3.3.1. enne sõidu alustamist ennast sõidukis töötõendi või uksekaardiga tuvastama;
3.3.2. kasutama turvavarustust, järgima liikluseeskirju ja tagama enda ning kaasliiklejate ohutuse;
3.3.3. sõiduki juurest lahkudes selle lukustama ja hoiustama sõiduki võtmed, dokumendid ja muud väärtesemed nii, et välistatud on võimalus nende sattumiseks võõrasse valdusse;
3.3.4. tagastama sõiduki puhta salongiga, võttes kaasa enda ja kaasreisijate poolt sõiduki kasutamise ajal tekitatud prügi.
3.4. ÜK sõiduki kasutamisel tekkivate küsimuste korral on kontaktisikuks sõiduki haldur. Sõiduki halduri kontaktandmed peavad olema leitavad broneerimiskalendrist.

4. Sõiduki tankimine, pesu ja hooldamine
4.1. ÜK sõiduki tankimist korraldavad kasutajad koostöös sõiduki halduriga.
4.1.1. Kõik sõidukid on varustatud kütuse- või laadimiskaardiga (edaspidi kütusekaardid), mis on hoiustatud koos dokumentidega sõiduki kindalaekas. Kütusekaart on sõidukipõhine ja sellega on lubatud tankida vaid kindlat sõidukit.
4.1.2. Kütusekaardi kasutamine sõidukitarvikute soetamiseks on lubatud kooskõlastatult sõiduki halduriga ja juhul, kui see on hädavajalik tulenevalt liiklusohutusest ja/ või sõiduki tehnilisest seisukorrast.
4.1.3. Sõiduki kasutaja on kohustatud koheselt teavitama kütusekaardi vargusest, kadumisest või riknemisest sõiduki haldurit.
4.1.4. Sõiduki kasutaja on kohustatud sõiduki tankima, kui sõiduki kasutusjärgselt on kütuse jääk alla ½ kütusepaagist.
4.1.5. Kui tegemist on elektrisõidukiga on kasutaja kohustatud sõiduki tagastamisel ühendama selle välisesse vooluvõrku (laadimisvõrku).
4.2. ÜK sõiduki üldist heakorda tagavad kasutajad koostöös sõiduki halduriga.
4.3. ÜK sõiduki sise- ja välispesu, tehnoülevaatuste, korraliste hooldustööde, erakorraliste remonttööde ja muude sõidukite käitamisega seotud tööde teostamist korraldab vastavalt vajadusele sõiduki haldur.

5. Kasutamise üle arvestuse pidamine ja kulude hüvitamine
5.1. ÜK sõiduki ühiskasutamise üle arvestuse pidamine toimub sõidukite lõikes ja läbitud kilomeetrite alusel.
5.2. ÜK sõidukit omaval või valdaval asutusel on õigus esitada teisele asutusele kuluarveid teise asutuse teenistuja poolt ÜK sõiduki kasutamisega seotud järgmiste kulude hüvitamiseks:
5.2.1. läbitud kilomeetrite kogukulu standardigruppide alusel fikseeritud kilomeetri maksumuste alusel:



Nr
Kood
Standardigrupp
1 km maksumus eurodes
(ilma käibemaksuta)
5.2.1.1.
SA1
Miniauto (pikkus <3,7m)
0,25
5.2.1.2.
SA2
Väikeauto (pikkus >=3,7m ja <4,3m)

5.2.1.3.
SA3
Väike keskauto (pikkus >=4,3 ja <4,7m)
0,30
5.2.1.4.
SA4
Keskauto (pikkus >=4,7m ja <4,9m)

5.2.1.5.
MA1
Väike linnamaastur (pikkus <4,7m)

5.2.1.6.
SA7
Väike mahtuniversaal (5 istekohta)

5.2.1.7.
SA8
Mahtuniversaal (6-7 istekohta)
0,45
5.2.1.8.
SA9
Suur mahtuniversaal (8-9 istekohta)

5.2.2. ÜK sõiduki kasutamisel koos autojuhiga autojuhi töötasu vastavalt kasutatud töötundidele;
5.2.3. tasulise parkimise kulu vastavalt esitatud teenusarvele.
5.3. Punktis 5.2.1. toodud standardigrupid ja kilomeetri maksumused vaadatakse üle ning vajadusel täpsustatakse ministeeriumi poolt üks kord aastas.
5.4. ÜK sõiduki kasutamise kohta kuluarvete esitamine toimub vajaduse põhiselt. Kuluarve esitatakse hiljemalt 20. kuupäevaks. Kuluarvel peavad olema sõidupõhiselt välja toodud vähemalt järgmised andmed:
5.4.1. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed;
5.4.2. läbitud kilomeetrite maksumus;
5.4.3. arvestuse aluseks olev ühe kilomeetri maksumus;
5.4.4. juhiteenuse kasutamisel töötundide maksumus;
5.4.5. juhiteenuse kasutamisel arvestuse aluseks olev ühe töötunni tasumäär.
5.5. Kuluarve juurde lisatakse sõiduki kasutamise aruanne, millest peavad olema tuvastavatavad vähemalt järgmised andmed:
5.5.1. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed;
5.5.2. sõidu alguse ja lõpu aeg;
5.5.3. sõidu eesmärk;
5.5.4. kasutaja ees- ja perekonnanimi;
5.5.5. läbitud kilometraaž;
5.5.6. läbitud kilomeetrite maksumus;
5.5.7. arvestuse aluseks olev ühe kilomeetri maksumus;
5.6. Kui sõidukit kasutati koos autojuhiga peab olema lisatud ülevaade, millest on tuvastatav:
5.6.1. juhiteenuse kasutamise töötunnid;
5.6.2. ühe töötunni tasumäär;
5.6.3. juhiteenuse kasutamisel töötundide maksumus.
5.7. Kulude hüvitamise korraldamisel ja arvete esitamisel lähtutakse kehtivatest raamatupidamise regulatsioonidest.

6. Kasutaja vastutus
6.1. ÜK sõiduki kasutaja vastutab liikluseeskirjade ja parkimise nõuete rikkumisel määratud trahvide ning viivistasu otsuste hüvitamise eest.
6.2. ÜK sõiduki kasutaja peab esimesel võimalusel taasesitamist võimaldaval viisil teavitama sõiduki haldurit sõidukil tekkinud rikkest, kahjust, toime pandud rikkumisest või teistest erakorralistest sündmustest ning rakendama meetmeid sõiduki säilimise tagamiseks ning olukorra selgitamiseks ja lahendamiseks.
6.3. ÜK sõidukiga seotud kahjujuhtumite menetlemine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sealhulgas arvestades valitsemisala maismaasõidukite kasutamise korras, sõidukit valdava asutuse sõidukite kasutamise sisekorras ja konkreetse sõiduki osas sõlmitud kindlustuslepingus fikseeritud tingimusi.
6.4. Kui ÜK sõidukile on sõlmitud kaskokindlustus, ei tohi sõiduki kasutaja omavastutuse maksimaalne määr olla suurem kui 320 eurot kahjujuhtumi kohta. Salongiklaaside kahjujuhtumite korral omavastutust ei rakendata.
6.5. Kui ÜK sõidukile ei ole sõlmitud kaskokindlustust, peab sõiduki omanik või valdaja sõiduki broneeringu kinnitamisel sõiduki kasutajat kahjujuhtumi korral kaasnevast vastutuse ulatusest kirjalikult teavitama.

Sõiduki tuvastamise kaart







Kaardi tegelikud ligikaudsed välismõõtmed A: 53,9 mm ja B: 85,6 mm.
1) Asutuse logo trükitud (minimaalne suurus kaardil 10mm x 10mm), joondatud horisontaalselt kaardi keskele ja vertikaalselt paigutatud visuaalselt sobivalt asutuse nimetuse ja kaardi ülemise ääre vahele.
2) Asutuse nimi trükitud, joondatud horisontaalselt kaardi keskele, vertikaalselt paigutatud visuaalselt sobivalt asutuse logo ja sõiduki registreerimismärgi vahele (Font: Roboto Condensed, Suurus: minimaalselt 14, Efekt: Bold ja Suurtähtkiri). Asutuse nimi „Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus“ trükitakse kaardile kahel real, sh esimesele reale „Siseministeerium“ ja teisele reale „infotehnoloogia- ja arenduskeskus“.
3) Sõiduki registreerimismärk trükitud, joondatud horisontaalselt kaardi keskele (Font: Roboto Medium, Suurus: 28, Efekt: Bold, Suurtähtkiri).
4) 12-kohaline kaardi nr, numbriline osa trükitud, joondatud horisontaalselt kaardi keskele (Font: Roboto Condensed, Suurus: 12, Efekt: Bold, teksti osa Suurtähtkiri).
a. Kaardi nr esimene number (3231 5678 9010) viitab asutusele järgmiselt:
i. 1 – Häirekeskus, 3 – Politsei- ja Piirivalveamet, 4 – Päästeamet,
5 – Sisekaitseakadeemia, 6 – Siseministeerium,
7 – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.
5) QR-kood trükitud (minimaalne suurus kaardil 10mm x 10mm), peab võimaldama nutitelefoniga või muu samaväärse seadmega koodi lugemist ja kaardi numbri tuvastamist.
6) RFID kiip.
7) Kaardi kehtivusaja lõpp (Font: Roboto Condensed, Suurus: 10, Efekt: Bold).
8) Kaardi tausta näidis .



KÄSKKIRI



nr
Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord



Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 28 punkti 2 alusel.

1. Üldsätted
1.1. Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise korra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida maismaasõidukite kasutamise, hankimise, tähistamise, sõidukite üle arvestuse pidamise ja isikliku sõiduki kasutamise korda Siseministeeriumis (edaspidi ministeerium) ja ministeeriumi valitsemisala asutustes.
1.2. Kui seaduses või määruses või käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti, kehtib kord kõikide ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste omandis või valduses olevatele mootori jõul liikuvatele sõidukitele, mille valmistajakiirus on suurem kui 25 km/h ja haagistele.
1.3. Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti riigisaladusega kaitstud sõidukitele kohaldatakse korda niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning teistes riigisaladuse tagamist reguleerivates õigusaktides sätestatuga.

2. Terminid
2.1. Korras on kasutatud järgmisi termineid:
2.1.1. sõiduauto – majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ sätestatud M1-kategooria sõiduk;
2.1.2. üldotstarbeline sõiduk – majandus- ja kommunikatsiooniministri
13. juuni 2011. a määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ sätestatud M1-kategooria sõiduauto, M2-kategooria buss, M3-kategooria buss ja N1-kategooria veoauto, v.a spetsiaalselt kohandatud kere ja varustusega M1-, M2- ja N1-kategooria sõiduk, mille keretüübiks on Transpordiameti liiklusregistris märgitud „sihtotstarbeline“;
2.1.3. eriotstarbeline sõiduk – majandus- ja kommunikatsiooniministri
13. juuni 2011. a määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ sätestatud N2- ja N3-kategooria veoauto, L-kategooria sõiduk (mootorratas, mopeed, ATV jne), O-kategooria haagis, T- ning C-kategooria traktor ja LM-kategooria liikurmasin ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. juuni 2011. a määruses nr 52 „Maastikusõiduki tehnonõuded ja nõuded selle varustusele ning nendele nõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ sätestatud MS-kategooria sõiduk. Samuti käsitatakse eriotstarbelise sõidukina spetsiaalselt kohandatud kere ja varustusega M1-, M2- ja N1-kategooria sõidukit, mille keretüübiks on Transpordiameti liiklusregistris märgitud „sihtotstarbeline“;
2.1.4. määrus – Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määrus nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“;
2.1.5. alarmsõiduk – määruses nimetatud alarmsõiduki nõuetele vastav sõiduk;
2.1.6. jälitussõiduk – määruses nimetatud jälitussõiduk;
2.1.7. üldsõiduk – tsiviilvärvides üldotstarbeline sõiduk, v.a alarm- ja jälitussõiduk;
2.1.8. konfiskeeritud sõiduk – maismaasõiduk, mis on konfiskeeritud kohtuotsuse või -määrusega kriminaalasjas või konfiskeeritud kohtuvälise menetleja otsuse või määruse alusel väärteoasjas;
2.1.9. kasutusala – kasutusvaldkond või teenus, mida sõidukiga peamiselt tagatakse;
2.1.10. rahastamise viis – sõiduki soetamine või rentimine;
2.1.11. rent – sõiduki lühiajaline rent kuni 12 kuud, kasutusrent ja kapitalirent järgides Raamatupidamise Toimkonna juhendis nr 9 „Rendiarvestus“ esitatud tingimusi;
2.1.12. sisepõlemismootoriga sõiduk – liikumiseks osaliselt või täielikult diisli-, bensiin- või gaaskütust kasutav sõiduk;
2.1.13. standardigrupp – ministeeriumi valitsemisala üleselt sõidukite elueapõhise asendamise ja hangete planeerimiseks kasutatav kategooria, suurusklassi ja kasutusala põhiselt kokkulepitud sõidukite grupp koos prognoositava keskmise soetusmaksumusega;
2.1.14. sõiduki ühiskasutus – kokkulepitud tingimustel ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuse omandis või valduses oleva üldsõiduki kasutamise võimaldamine teenistus-, töö- või ametiülesannete (edaspidi ühiselt teenistusülesanne) täitmiseks kõikidele ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste teenistujatele.

3. Sõiduki hankimise ja rahastamise põhimõtted
3.1. Sõiduki hankimine on sõiduki soetamine või rentimine.
3.2. Sõiduki rahastamise viisi valikul lähtutakse sõiduki kasutamise eesmärgist, planeeritavast kasulikust elueast ja majanduslikust otstarbekusest.
3.3. Sõiduk hangitakse olemasoleva sõiduki asendamiseks, tähtajalise ülesande täitmiseks või täiendava võimekuse toetamiseks.
3.4. Sõiduk hangitakse hankeplaani alusel ja kooskõlas riigieelarve seaduse, riigihangete seaduse, ministeeriumi riigihangete läbiviimise korra ja asutuse samasisulise korraga.
3.4.1. Sõiduki hankimiseks kapitalirendi tingimustel peab järgima riigieelarve seaduse § 60 nõudeid.
3.5. Ministeeriumi transportvara investeeringute baaseelarvest planeeritud hangete puhul peab järgima ministeeriumi varade asekantsleri (edaspidi asekantsler) kirjaga kinnitatud eelarve piirsummasid ja kasutamise põhimõtteid. Välisvahendite või muude toetuste kaasabil planeeritavate hangete puhul peab lisaks järgima toetuse andmise tingimusi.
3.6. Sõiduki hankimine tuleb kirjalikult kooskõlastada asekantsleriga järgmisel juhul:
3.6.1. hanke tulemusena suurendatakse asutuse sõidukite koguarvu, v.a juhul kui hangitavate sõidukite vajaduse kirjeldus ja arv sisaldub ministeeriumi juhtkonna kirjalikus otsuses või kehtivas ministeeriumi valitsemisala või riigiüleses arengukavas.
3.7. Sõiduki hankimise kooskõlastustaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
3.7.1. põhjendus sõiduki hankimise vajaduse kohta;
3.7.2. sõiduki standardigrupp ja kasutusala;
3.7.3. sõiduki hinnanguline kasutusperioodi pikkus;
3.7.4. sõiduki prognoositav maksumus;
3.7.5. sõiduki rahastamise viis ja kinnitus hanke läbiviimiseks vajaliku eelarve olemasolu kohta;
3.7.6. viide hankeplaanile või põhjendus selle puudumise kohta.

4. Sõiduki värvilahendus ja tähistamine
4.1. Sõidukid jagunevad kasutustüübi alusel üldsõidukiteks, alarmsõidukiteks ja jälitussõidukiteks.
4.2. Üldsõidukid tähistatakse asutuse sümboolikaga, mis sisaldab vähemalt asutuse vappi/tunnuslogo.
4.2.1. Asutuse vapi/tunnuslogo minimaalne läbimõõt on 100 mm ja see kantakse sõiduki juhi ja juhi kõrvalistuja ukse välisküljele.
4.2.2. Sõidukid, mille puhul ei ole võimalik punktis 4.2.1. kirjeldatud tähistuse paiknemise nõudeid täita, tähistatakse sõiduk vastavalt asutuses väljakujunenud tavale.
4.2.3. Asutuse sümboolika peab vastama Eesti Vabariigi kehtivates standardites ja tähistust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele.
4.3. Alarmsõidukid tähistatakse vastavalt määrusele.
4.4. Sõidukid, mille tähistamine asutuse sümboolikaga ei ole kohustuslik:
4.4.1. ministri, kantsleri, peadirektori ja rektori sõiduk;
4.4.2. Kaitsepolitseiameti sõiduk;
4.4.3. Politsei- ja Piirivalveameti sõiduk, mida kasutatakse julgestus- ja saatesõitude teostamiseks ning korrakaitse, piirivalve, kriminaal-, kodakondsus- ja migratsiooni valdkonnas varjatud tegevuste teostamiseks;
4.4.4. Päästeameti sõiduk, mida kasutatakse demineerimisalastele sündmustele reageerimiseks ja lõhkeainete veoks ning elukohajärgse valmisoleku tagamiseks.

5. Sõiduki kasutamine
5.1. Sõidukit kasutatakse kooskõlas kehtivate õigusaktidega eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult.
5.2. Sõiduki kasutamise, va punktides 5.4.1. – 5.4.6. loetletud juhud, kohta peab iga sõidu kohta taasesitamist võimaldavas vormis olema tuvastatav vähemalt:
5.2.1. sõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi;
5.2.2. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed;
5.2.3. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg;
5.2.4. sõiduki läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit iga teenistusülesande täitmisel tehtud sõidu korral;
5.2.5. sõidu eesmärk või GPS seireseadmel põhineva elektroonilise sõidupäeviku kasutamisel aadressi täpsusega sõidu algus- ja lõpp-punkt.
5.3. Sõiduki kasutamine teenistusülesandega mitteseotud tegevuseks on keelatud, va punktis 5.4. nimetatud isikutel.
5.4. Sõiduauto kasutamist teenistusülesandega mitteseotud tegevusteks võimaldatakse:
5.4.1. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile;
5.4.2. Kaitsepolitseiameti peadirektorile;
5.4.3. Päästeameti peadirektorile;
5.4.4. Häirekeskuse peadirektorile;
5.4.5. Sisekaitseakadeemia rektorile;
5.4.6. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse peadirektorile;
5.4.7. teistele ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste teenistujatele erandkorras asutuse juhi või tema määratud isiku kirjalikul loal. Kirjalik luba peab sisaldama lisaks punktides 5.2.1. – 5.2.3. loetletud tingimustele viidet asutusesisesele vastava kategooria sõiduauto kohta kehtestatud kulupõhisele hinnakirjale, mille alusel hüvitab kasutaja asutusele sõiduauto kasutamise kulud.
5.5. Sõiduauto kasutamisel teenistusülesandega mitteseotud tegevuseks, tuleb järgida tulumaksuseadusega kehtestatud tingimusi.
5.6. Sõiduki kasutamine teenistussuhte peatumise ajal on keelatud, v.a erakorralise teenistusülesande täitmiseks.
5.7. Arestitud või asitõendiks võetud sõiduki kasutamine on keelatud.
5.8. Konfiskeeritud sõidukit on lubatud kasutusele võtta olemasoleva sõiduki asendamiseks järgmistel juhtudel:
5.8.1. väljaõppe ja koolituse läbiviimine;
5.8.2. jälitustegevuse toetamine, teabe kogumine ja isikute kinnipidamine;
5.8.3. isikukaitse teenuse toetamine;
5.8.4. tugitegevuse teenuse toetamine, sh:
5.8.4.1. üldsõiduki asendamine M1-kategooria sõiduautoga, mille keretüübiks on Transpordiameti liiklusregistris märgitud „mahtuniversaal“ või N1-kategooria kaubikuga;
5.8.4.2. eriotstarbelise sõiduki asendamine.
5.9. Konfiskeeritud sõiduki, hariliku väärtusega 30 000 eurot või rohkem, kasutusele võtmine tuleb kirjalikult kooskõlastada varade asekantsleriga.
5.10. Üldsõiduki ühiskasutamise võimaldamisel lähtutakse korra lisast 1.
5.11. Vajadusel reguleeritakse sõiduki kasutamise täpsem kord asutusesiseselt.

6. Toimepidevuse tagamine
6.1. Sisepõlemismootoriga sõiduki tagastamisel püsivasse parkimiskohta, peab olema tagatud kütusepaagi jääk vähemalt ½ sõiduki kütusepaagi maksimaalsest mahust.
6.1.1. Nädalavahetusele või riigipühale eelneva tööpäeva lõpuks peab sisepõlemismootoriga sõiduki, muuhulgas sõiduki, mida nädalavahetusel või riigipühal ei kasutata, kütusepaak olema täis.
6.2. Täiselektrilise sõiduki või pistikhübriidsõiduki tagastamisel püsivasse parkimiskohta, peab sõiduki ühendama sobiva laadimispunktiga.

7. Sõiduki tuvastamine
7.1. Sõiduki parkimisõiguse tõendamiseks, ministeeriumi valitsemisala asutuse kütusetanklate kasutamiseks ja kriisiolukorras elutähtsate teenuste osutajatele mõeldud kütusetanklatele ligipääsu tagamiseks, väljastatakse sõidukipõhiselt sõiduki tuvastamise kaart. Kaardi näidis on esitatud korra lisas 2.
7.2. Sõiduki tuvastamise kaardi väljastamise ja haldamise täpsem kord reguleeritakse asutusesiseselt.

8. Isikliku sõiduki kasutamine teenistusülesande täitmisel
8.1. Asutusel on lubatud hüvitada teenistujale teenistusülesande täitmiseks kasutatud isikliku sõiduki kasutamisel tekkinud kulusid. Hüvitamisele ei kuulu teenistuja elukohast isikliku sõidukiga põhitöökohale sõitmisega tekkinud kulud.
8.1.1. Teenistusülesande täitmisel isikliku sõiduki kasutamise kohta arvestuse pidamisel ja kulude hüvitamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse
14. juuli 2006. a määrusest nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“.
8.1.2. Lähetuses isikliku sõiduki kasutamisel hüvitatakse vaid lähetusega otseselt seotud kulud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruses nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ ja Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ kehtestatud tingimustel ja piirmäärade alusel.
8.2. Asutus ei hüvita isikliku sõiduauto kasutamise kulusid, kui teenistujal on võimalik ja otstarbekam kasutada teenistusülesande täitmiseks asutuse sõidukit.

9. Sõiduki haldamine ja kasutamise üle arvestuse pidamine
9.1. Ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste ning Päästeametiga tsiviilõigusliku lepingu sõlminud vabatahtlike päästeorganisatsioonide omandis või valduses olevate sõidukite, v.a punktis 1.3. nimetatud sõidukid, haldamine ning kasutamise üle arvestuse pidamine toimub elektrooniliselt infosüsteemis Sõiduk (edaspidi infosüsteem). Infosüsteemi pidamise, juurdepääsu ja kasutajate haldamise kord sätestatakse ministeeriumi kantsleri käskkirjaga.
9.2. Kasutusele võetud konfiskeeritud sõiduk kajastatakse infosüsteemis vastava märkega. Selgelt peab olema tuvastatav sõiduki kasutusala.
9.3. Infosüsteemi sisestatakse sõiduki põhiselt hiljemalt iga kalendrikuu 15. kuupäevaks sellele eelnenud kuu kohta vähemalt järgmised andmed:
9.3.1. sõiduki läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit;
9.3.2. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg;
9.3.3. tangitud kütuse või elektri kogus;
9.3.4. kasutatud kütuse või elektri kogus.

10. Sõiduki võõrandamine ja kõlbmatuks tunnistamine
10.1. Sõiduk võõrandatakse ja tunnistatakse kõlbmatuks riigivaraseaduse alusel ja kooskõlas ministeeriumi riigivara valitsemise korraga.
10.2. Sõiduki võõrandamisel või kõlbmatuks tunnistamisel peab olema üldjuhul täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
10.2.1. sõiduk on muutunud mittevajalikuks;
10.2.2. sõiduk on muutunud taastamiskõlbmatuks;
10.2.3. sõiduki remont ei ole majanduslikult otstarbekas;
10.2.4. sõiduki läbisõit on vähemalt 300 000 km;
10.2.5. sõiduki eeldatav kasuliku eluea määr on täitunud.
10.3. Sõidukite eeldatavad kasuliku eluea määrad on sätestatud Siseministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas.
10.4. Sõiduki võõrandamise või kõlbmatuks tunnistamise taotluse esitamisel peab olema juurde lisatud sõiduki tehnilise seisukorra hinnang.
10.5. Punktides 10.2.1. – 10.2.4. sätestatud tingimuste mitteesinemisel kooskõlastatakse erijuhud asekantsleriga.

11. Käskkirja rakendamine
11.1. Käesoleva korra täitmist kontrollib ministeeriumi varahaldusosakonna transportvara valdkonna juht.

12. Käskkirja kehtetuks tunnistamine
Tunnistan kehtetuks kantsleri 2. aprilli 2025. a käskkirja nr 1-5/26 „Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord“.


(allkirjastatud digitaalselt)

{signerName}
{signerJobTitle}



Lisa 1: Ühiskasutusse antud sõidukite kasutamise tingimused
Lisa 2: Sõiduki tuvastamise kaart

Seletuskiri „Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord“ juurde
Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord on sisse viidud järgmised muudatused.
Lisa 2
Muudetud on sõiduki tuvastamise kaardi kujunduselementide kirjeldust ja kaardi näidist. Muudatuste tegemisel võeti arvesse näidiskaartide trükkimisel saadud teenuspartneri soovitusi ja Siseministeeriumi valitsemisala varahalduspartneritega kokkulepitud täpsustusi.
Võrreldes 2. aprillil 2025. a kinnitatud käskkirja lisaga 2 on:
• muudetud kaardi taustkujundust;
• muudetud kaardile trükitud teksti ja numbrite suurust ning paigutust;
• muudetud asutuse logo suurust ja paigutust;
• loobutud asutuse logo kajastamisest hologrammina (kõrgema maksumuse ja sisulise otstarbe puudumise kaalutlusel).