Saue valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest ning üldplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamisest

SAUE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Laagri alevik 29. märts 2018 nr 33

Saue valla üldplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine

Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse § 75 lõike 2 ning Saue Vallavolikogu 22. veebruari 2018. aasta otsuse nr 20 „Saue valla üldplaneeringu ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine” punkti 2 alusel.

1. Kinnitada vastavalt otsuse lisale Saue valla üldplaneeringu lähteseisukohad, mis põhinevad Saue valla arengukaval ning kehtivatel Saue, Kernu ja Nissi valdade ning Saue linna üldplaneeringutel.

2. Otsuse peale võib esitada 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest vaide Saue Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Harry Pajundi vallavolikogu esimees

Saue Vallavolikogu

29.03.2018 otsus nr 33

Lisa

Saue valla üldplaneeringu lähteseisukohad

I. Ruumilise arengu üldpõhimõtted

1. Kestliku ja säästva arengu põhimõtete järgimine, loodusliku ning kultuurilis-ajaloolise

mitmekesisuse säilitamine ja arendamine.

2. Valdkondade omavaheline integreeritus – erinevates eluvaldkondades kavandatavate

tegevuste vastasmõjudega arvestamine.

3. Olulise ruumilise mõjuga tegevuste vajaduse hindamine ning nende kavandamisel

erinevate alternatiivide väljatoomine ja nende kompleksne kaalumine.

4. Kavandada piirkonna eripärasid arvestavad hoonestustingimused ja -põhimõtted valla

kompaktsetele hoonestusaladele, tihe- ja hajaasustuspiirkondadele ning võimalikult

ühtsed põhimõtted detailplaneeringu kohustusega alade ja juhtude määramiseks.

5. Vallaelanike arvu reguleerimine tiheasustusalade etapiviisilise kavandamise kaudu

(seotuna valla majanduslike võimalustega avaliku infrastruktuuri rajamiseks, uuselanike

sujuvaks kohalikku kogukonda sulandumiseks jm).

6. Kantide (paikkondade) põhine lähenemine, kohalike (küla)kogukondade soovide

arvestamine.

7. Väärtustatud ja tervislik elukeskkond, mis pakub tänu puhtale loodusele mitmekülgseid

võimalusi liikumisharrastusteks ning rekreatsiooniks.

8. Logistiliselt soodsa asukoha veelgi tõhusam ärakasutamine täiendava ettevõtluse

arendamiseks, maanteel kulgevatele logistilistele vedudele, turistidele, kohalikele

elanikele maantee äärse teeninduse pakkumiseks.

9. Koostöö naaberomavalitsustega ühiste või omavahel seotud avalike ja erateenuste ning

infrastruktuuriobjektide kavandamiseks.

II. Maakasutustingimused ja –piirangud

1. Arendus- ja ehitustegevus toimub läbi üldplaneeringus määratud ehitustingimuste ja

detailplaneeringute, mille alusel viiakse sisse maade sihtotstarvete muudatused

maakatastris. Arendustegevusel tuleb arvestada üldplaneeringus sätestatud tingimusi ja

arengusuundi.

2. Erinevate maakasutusfunktsioonide range eraldamise vältimine, vähendamaks

valglinnastumisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid.

3. Elukeskkonna planeerimisel eelistada kvaliteetse kogukondliku keskkonna loomist

erinevas eas ja erinevate vajadustega inimeste jaoks, arvestades kaasava elukeskkonna

loomise põhimõtteid.

4. Funktsionaalse avaliku (üldkasutatava) ruumi säilitamine ja tekitamine.

5. Tiheasustusalad:

5.1. Asustuse suunamine:

5.1.1. Laagri ja Saku alevike ning Saue linna ühtseks arengualaks kujundamine lähtudes

järgmistest põhimõtetest:

5.1.1.1. Rohevõrgustiku alad säilivad pargialadena, kuhu hoonestust ei kavandata

5.1.1.2. Asustuse kavandamisel arvestada keskkonnatingimuste ning taristuobjetide ja –

koridoride paiknemisega

5.1.2. Riisipere ja Turba alevike tugevaks ühtseks piirkondlikuks (kaksik)keskuseks

kujundamine

5.1.3. Kohatu, Kernu ja Haiba külade tugevaks ühtseks piirkondlikuks keskuseks

kujundamine

5.1.4. Laitse ja Ruila külade tugevaks ühtseks piirkondlikuks keskuseks kujundamine

5.1.5. Võimaluste loomine riigimaanteede- ja raudteeäärsete varasemalt

sanitaarkaitsevööndite kitsendusega alade kasutusele võtmiseks lähtudes järgmistest

põhimõtetest:

5.1.5.1. Maantee- ja raudtee kaitsevööndisse tegevusi üldjuhul ei kavandata.

Määratletakse uued ehituskeeluvööndid.

5.1.5.2. Liiklusmüra intensiivsemas vööndis eelistada äri- ja tootmisfunktsiooni või

liiklusmüra suhtes vähem tundlikku tegevust elamu-, puhke- ja virgestusfunktsioonile

ning ühiskondlikele hoonetele

5.1.5.3. Elamu-, puhke- ja virgestusfunktsiooni ning ühiskondlike hoonete rajamist

võib kaaluda nö teise frondina äri- ja tootmisfunktsiooni või liiklusmüra suhtes vähem

tundlike objektide taha arvestades seejuures müra (sh kumulatiivse müra) uuringute ja

modelleerimiste tulemuste ning võimalike müraleevendusmeetmetega

5.1.6. Varasemate aiandusühistute ümberkujundamine aastaringset elamist võimaldavaks

tiheasustusalaks, sh tehnilise taristu rajamine

5.2. Uusi tiheasustusalasid üldjuhul ei kavandata, vajadusel laiendatakse olemasolevaid

nende piire ja kuju ümardades.

5.3. Vajalik on lähedus olemasolevatele ühistranspordi (sh keskkonnasõbraliku raudtee-)

liinidele ja peatustele ning kergliiklusteedele, era- ning avalikke teenuseid pakkuvatele

teenindusasutustele, samuti ühisveevärki ja -kanalisatsiooni kohese liitumise võimalus.

5.4. Uute üksikelamukruntide suurus on üldjuhul 1200m² - 2400m² suurenedes asula

keskusest äärealade suunas

5.5. Uute kaksikelamukruntide suurus üldjuhul 2000m² - 3000m² suurenedes asula

keskusest äärealade suunas

6. Hajaasustusalad:

6.1. hoonete ja rajatiste kavandamisel metsa, miljööväärtuslike hoonestusalade ning

väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja

looduskoosluste maksimaalne säilitamine;

6.2. eelistatud on madal (reeglina kuni 2 korrust) ja loodusesse sobiv hoonestus,

korterelamuid ning suuri äri- ja tootmishooneid hajaasustusse ei ehitata. Lubatud on

väiksemate põllumajanduse ja vaba aja veetmisega (turism, sport vms) seotud hoonete

ja rajatiste ehitamine ning olemasolevate põllumajanduse tootmishoonete

rekonstrueerimine ja laiendamine.

7. Äri- ja tootmisalad:

7.1. Äri- ja tootmismaade kavandamisel suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm

keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest hoidumine. Äri- ja tootmismaa ning elamumaa

eraldamiseks on üldjuhul vajalik 20-50 m laiune kõrghaljastusala.

7.2. Äri- ja tootmismaade kavandamisel on suureks eelduseks lähedus olemasolevatele

ühistranspordi liinidele ja peatustele ning kergliiklusteedele, samuti ühisveevärki ja -

kanalisatsiooni kohese liitumise võimalus.

8. Tehniline taristu:

8.1. Taristu (teed, tehnovõrgud jm) kavandamisel lahenduste toetamine, mis on vallale ja

selle elanikele kõige väiksemate väliskuludega.

8.2. Vallateede võrgu väljaarendamiseks ühtsete nõuete ning planeeringutega kavandatud

teede väljaehitamise, vallale üleandmise ja edaspidise kasutamise ja hooldamise korra

väljatöötamine.

8.3. eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramisel lähtuda

avaliku huvi määratlemisel tingimustest, et tegemist oleks läbiva teega või selle tee

teeninduspiirkonnas asuks vähemalt kolm rahvastikuregistri andmetel Saue valla

elanikega asustatud elamut;

8.4. kavandada valla suuremaid asumeid omavahel ning samuti naaberomavalitsuste

suuremate asumitega ühendav loogiline vallateede võrgustik.

8.5. kavandada valla suuremaid asumeid omavahel ning naaberomavalitsustega ühendav

kergliiklusteede võrgustik.

8.6. Üldplaneeringus kajastada Harju maakonnaplaneeringust ja teistest kõrgema taseme

planeeringutest tulenevad taristuobjektid ja –koridorid, sh

8.6.1. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu –Ikla (Via Baltica) trassi asukoht km 12,0-44,0

(kehtestatud 2014)

8.6.2. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoht (kehtestatud 2016)

9. Rohevõrgustiku ja metsaalade ning väärtuslike maastike ja põllumaade säilitamine:

9.1. Säilitada vastavalt maakonnaplaneeringule rohevõrgustiku tuumaladel looduslike

alade osatähtsus vähemalt 90%;

9.2. Kaitstavate loodusobjektide aladel ehitatud ja ehitamata keskkonna jätkuv kaitsmine,

edasine väärtustamine ja vajalike regulatsioonide järgimine ehitustegevuse

kavandamisel.

9.3. Määrata lisaks kaitstavatele vee- ja maa-aladele väärtuslikud metsa- ja põllumaad,

kuhu ehitustegevust mingil juhul ei kavandata. Seada piiranguid metsa majandamisel

asulate ümber raieliigile ning lageraie tegemisel langi ulatusele. Kaaluda kõrgendatud

avaliku huviga metsade määratlemist ning lageraie piirangute seadmist.

9.4. Rohevõrgustiku alal ei ole lubatud kavandada uusi hoonestusalasid ega laiendada

olemasolevaid. Põhjendatud vajadusel on erandina aktsepteeritav olemasolevate

ehitiste teenindamiseks vajalik ehitustegevus või hoonestamata maa puhul isiklikuks

otstarbeks eluasemekoha rajamine kinnistule (üks üksikelamu koos abihoonetega),

kusjuures:

9.4.1. lubatud õueala suurus on kuni 2000m 2 , ülejäänud osas peab kinnistu jääma

hoonestamata rohealaks;

9.4.2. piirdeaedu on vajadusel lubatud rajada ainult õuealade ümber;

9.4.3. naaberkinnistute õuealade vaheline kaugus peab olema vähemalt 100m;

9.4.4. tuleb hoolikalt valida hoonete asukohta, et tagada rohevõrgustiku terviklik toimimine;

9.5. Reeglina ei ole rohevõrgustiku alal lubatud uute infrastruktuuride rajamine. Kui see on

möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta, et leevendada

võimalikku negatiivset mõju. Vajadusel koostada keskkonnamõjude hindamine.

9.6. Maakonna suurte tuumalade osas määrata ehitustingimused, mis lähtuksid piirkonna

eripäradest ning arvestaksid lokaalseid loodusväärtusi, vajadusel kaaluda

ehituskeelualade määramist. Teha üldplaneeringuga ettepanek arvata suurtel

tuumaladel asuvad maavarade leiukohad passiivvarude hulka ning mitte ette näha

nende kaevandamist.

9.7. Koondada kokkuleppel kohalike maaomanikega avalikes huvides Alliku ja Koidu

külas asuva rohevõrgustiku tuumalal T9 paiknevad ehitusõigused Koru tee äärde

kompaktseks tiheasustusalaks ning ülejääv metsamaa anda vallale

munitsipaalomandisse eesmärgiga kujundada rekreatsioonile suunatud metsaala, mida

edaspidi ei ohustaks intensiivne metsamajandamine. Võimalusel ja vajadusel kasutada

antud lahendust ka mujal.

9.8. Määratleda väärtuslikud põllumaad (boniteedi, suuruse ja terviklikkuse alusel), mille

alasid reeglina ei hoonestata. Põhjendatud erandi tegemisel tuleb lähtuda

üldplaneeringus sätestatud tingimustest ning hoonete ja rajatiste paigutamisel säilitada

maksimaalselt põllumaa kompaktsus ja terviklikkus.

10. Maavarade kaevandamise kavandamisel sellega kaasnevate võimalike kumulatiivsete

mõjude arvestamine, nähes keskkonnamõjude hindamise protsessis ette vastava

kohustuse.

11. Puhkemajanduse arendamiseks vajalike puhkealade ja loodusradade võrgustiku

kavandamine, sh

11.1. Väärtuslike ja eriilmeliste vooluveekogude lõikude määratlemine ning nende parem

eksponeerimine läbi juurdepääsuvõimaluste ja sobiva taristu (ning võimalusel

laevatatavuse tagamise kanuude, süstade jmt) rajamise koostöös kogukondade ja

turismiettevõtjatega

12. Perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade ning heitvee kohtkäitluse

võimalikkusega alade määratlemine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Harry Pajundi

vallavolikogu esimees