Seisukoha küsimine

SAKU VALLAVALITSUS

EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS

Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738

Saku 75501 www.sakuvald.ee

HARJUMAA E-post: [email protected]

Keskkonnaamet

[email protected]

29.08.2025 nr 7-1/9-5

Seisukoha küsimine

Esitame keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 ja

planeerimisseaduse § 127 lõike 1 alusel seisukoha andmiseks Harju maakonna Saku valla

Kirdalu küla Servami ja Uuskami maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja lähteseisukohtade andmise otsuse

eelnõu. Lisana on kaasas ka arendaja poolt detailplaneeringu algatamiseks esitatud materjalid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Raun

arhitekt-planeerija

ehitus- ja planeerimisteenistuse juhi ülesannetes

Lisad:

1. Algatamise otsuse eelnõu

2. Lähteseisukohad

3. KSH eelhinnang

4. Skeem

5. Detailplaneeringu algatamise taotluse materjalid

Sama:

Kaitseministeerium [email protected]

Kliimaministeerium [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Siseministeerium [email protected]

2

Maa- ja Ruumiamet [email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]

Päästeamet [email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Rail Baltic Estonia OÜ [email protected]

Kristina Suits

671 2424 [email protected]

KC ENERGY OÜ/ Veskiposti 2, Tallinn 10138/ www.kcenergy.ee

Saku Vallavalitsus 08.08.2025

[email protected]

[email protected]

Eskiis ja KSH eelhinnang detailplaneeringu algatamise taotlusele lisaks

KC Energy OÜ on 28.02.2025 esitanud taotluse detailplaneeringu algatamiseks Saku vallas, Kirdalu külas

gaasielektrijaama kavandamise eesmärgil ning 30.04.2025 taotlust täpsustanud. Saku Vallavalitsus on

28.05.2025 kirjaga nr 7-1/9-3 palunud detailplaneeringu algatamise taotlusele lisada eskiisjoonise.

Oleme koostöös konsultandiga (Plannum OÜ) koostanud lahendusskeemi, kus on näidatud kaks võimalikku

gaasielektrijaama asukohta, esimene Servami katastriüksusel (71901:001:0949) ja teine Uuskami katastriüksusel

(71901:001:0951).

1. Servami katastriüksusele on Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt kavandatud tulevase Rail Baltica

raudtee ja olemasoleva Tallinn-Lelle raudtee võimalik ühenduskoridor. Arvestades võimaliku ühendusraudtee

rajamise ajalist perspektiivi on KC Energy OÜ nõus gaasielektrijaama detailplaneeringu kehtestamisega

tingimusel, et ühendusraudtee rajamise korral gaasielektrijaam likvideeritakse mõistliku etteantud tähtaja

jooksul.

2. Uuskami katastriüksusele gaasielektrijaama kavandamise korral kasutatakse juba Rail Baltica planeerimise

käigus tehnorajatiste kavandamiseks broneeritud trassikoridori, hinnatakse Saku valla üldplaneeringuga

määratud rohevõrgustiku toimivust ning planeeringu koostamise käigus leitakse rajatiste paigutamisel

lahendus, mis võimaldab loomade liikumise rohevõrgustiku tuumalade vahel. Samuti on võimalik kavandada

ühendused Kurtna aleviku ja Kõrnumäe järve vahel, mis annab kohalikule kogukonnale hea võimaluse

kavandatava puhkeala kasutamiseks.

Tulenevalt Kliimaministeeriumis koostamisel olevast Energiamajanduse arengukavast (edaspidi ENMAK) aastani

2035 (https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava) on muuhulgas oluline eesmärk

energiajulgeoleku tagamine, energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine ning energeetika

keskkonnasäästlikkuse tagamine. Energiajulgeoleku tagamisel on üheks oluliseks komponendiks piisava juhitava

võimsuse tagamine elektrivarustuses igal ajahetkel. Juhitava võimsuse vajadus on praegu 1000 MW, pärast 2030

hinnanguliselt 1200-1600 MW. Uute juhitavate maagaasil ja biogaasil töötavate jaamade rajamine võimaldab järk-

järgult sulgeda vanimad põlevkiviplokid vähendades seonduvat keskkonnamõju.

ENMAK 2035 kavandatud tegevustega fossiilkütuste kasutuse vähendamiseks tagatakse energeetikasektori KHG

heite vähendamine keskmise ilmastikuga aastal kooskõlas koostamisel olevas kliimakindla majanduse seaduses

kavandatavate eesmärkidega. Sellesse panustavad muuhulgas nii taastuvelektrist kui ka (bio)gaasist elektri

tootmine, soojuspumpade ning soojussalvestite kasutuse laiendamine soojusvarustuses ja transpordisektoris

puhta energia osakaalu suurendamine.

Aastal 2024 oli elektrienergia tootmisvõimsustena kasutusel taastuvenergia (päikse-, bio-, tuuleenergia) kõrval nii

põlevkivi, uttegaasi kui maagaasil töötavad jaamad. Elektritootmise juhitav võimsus saab tänase teadmise

kohaselt baseeruma aastal 2035 peamiselt gaasil (sh taastuvgaasil). 2035+ võib energiaallikana lisanduda

tuumaenergia.

Aastal 2024 oli elektrienergia tarbimine koos võrgukadudega 8,26 TWh, aastaks 2030 kasvab elektrienergia

tarbimine võrgust Eleringi prognoosi kohaselt 10,4 TWh-ni ja aastaks 2035 12,2 TWh-ni.

Tuule- ja päikeseelektri tootmisseadmed pidevalt aastast elektrienergia vajadust üksi katta ei suuda. Selleks, et

elektri varustuskindlus oleks tagatud on Eestisse vaja piisavas mahus juhitavaid võimsusi. Ligikaudu pool sellisest

juhitavast võimsusest peab olema kiirelt üles ja alla reguleeritav. Juhitava tootmisvõimsuse vajadus koosneb nii

kiirelt (sekundite kuni minutitega) reageerivast sagedusreservi vajadusest kui ka nii öelda baasvõimsusest, mis

võib olla aeglasema reageerimisajaga. Sagedusreserve saab pakkuda eeskätt gaasielektrijaam, mõningal määral

ka salvestus ja tarbimise juhtimine. Baaskoormuse pakkumiseks sobib tehnoloogiliselt hästi näiteks tuumajaam.

Aastaks 2035 tagatakse Eesti juhitava võimsuse vajadus bioenergial koostootmisseadmetega, Auvere

elektrijaamaga, uttegaasiga ja ülejäänud puuduolev osa muude juhitavate võimsustega, nt

gaasielektrijaamadega.

Gaasielektrijaama rajamine Saku valda võimaldab KC Energy OÜ-l luua sünergia teiste meie opereerimises ja

arenduses olevate projektidega, mis muudab kogu süsteemi efektiivsemaks. Energiamajanduse arengukavas

seatud eesmärgid annavad meile vajaliku kindluse gaasielektrijaama rajamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Rannama

Maaplaneeringute ja keskkonna spetsialist

Lisad: 1. Lahendusskeem.

2. Illustratsioon.

3. Saku gaasielektrijaama DP KSH eelhinnang.

CU038001, OR038005 PK / STA 0+77

d=800

Hsv=46.62, Hvv=46.51

L=17.70 m i=0.61%

TRUUBI ALGUS / CULVERT START

X: 6567709.29 Y: 540550.05

TRUUBI LÕPP / CULVERT END

X: 6567709.16 Y: 540532.35

CU038004, OR038002 PK / STA 4+65

d=800

Hsv=44.27, Hvv=44.20

L=15.75 m i=0.44%

TRUUBI ALGUS / CULVERT START

X: 6567371.87 Y: 540670.01

TRUUBI LÕPP / CULVERT END

X: 6567370.60 Y: 540654.31

CU038006, OR038002 PK / STA 8+25

d=800

Hsv=44.02, Hvv=43.95

L=15.90 m i=0.42%

TRUUBI ALGUS / CULVERT START

X: 6567065.35 Y: 540856.47

TRUUBI LÕPP / CULVERT END

X: 6567056.88 Y: 540843.01

CU038003, OR038007 PK / STA 3+54

d=800

Hsv=44.50, Hvv=44.44

L=14.55 m i=0.41%

TRUUBI ALGUS / CULVERT START

X: 6567101.11 Y: 540917.25

TRUUBI LÕPP / CULVERT END

X: 6567093.36 Y: 540904.93

JAAGU SOON

PERSPEKTTIVNE SUPELRAND

Rakvere-Kiisa

Elektriõhuliin 220-330kV

(Kõrgepingeliin)

Paide-Kiisa Elektriõhuliin 220-330kV

(Kõrgepingeliin)

Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)

28, 8

Ehituskeeluvöönd Piiranguvöönd

Ehitu ske

eluvö önd

Piira nguvöönd

KÕRNUMÄE

TURBAKARJÄ ÄR-VEEHOIDLA

Veekaitsevöönd

Veekaitse vöönd

80 ,0

80 ,0

RB TRASSI N IHUTAMISRUUM

140 ,0

RB TRASSI N IHUTAMISRUUM

66

PERSPEKTIIVSE ÜHENDUSRAUDTEE

VÕIMALIK ALTERNATIIV

PERSPEKTIIVSE ÜHENDUSRAUDTEE

VÕIMALIK ALTERNATIIV

RB TRASSI

KAITSEVÖÖND

KÕRNUMÄE JÄ RV

Ehitu ske

eluvö önd

Piira nguvöönd

Veekaitse vöönd

4,0

4,0

140 ,0

20 ,0

134,1

150,0

35 ,0

15 ,0

20,0

JAOTLA

GAASIJAAM JAOTLA

GAASIJAAM

Veekogu ehituskeeluvöönd

Veekogu piiranguvöönd

Veekaitsevöönd

Veekogu

RB raudtee trassi telg

RB raudtee trassi kaitsevöönd

RB trassi nihutamisruum

Perspektiivse ühendusraudtee võimalik alternatiiv

Kõrgepingeliini kaitsevöönd

Keskpingeliini kaitsevöönd

Ökodukti piiranguvöönd

Rohevõrgustiku koridor

Perspektiivne põhimõtteline kõrgepingeliini koridor (kavandatav liin või olemasolev liin, millel tõstetakse pinget)

Planeeritava gaasielektrijaama illustratiivne asukoht

Planeeritav hoonestusala

RBE projekteeritud juurdepääsutee

Planeeritav krundi piir

Katastriüksuse piir Planeeritava ala piir

Saku vallas Kirdalu külas Uuskami ja Servami katastriüksuste lahendusskeem

MÄRKUSED: n Katastriüksuste piirid pärinevad Maa- ja Ruumiameti geoportaalist, seisuga 01.07.2025

Katastriüksuse nimi ja number

LAHENUDSSKEEM

TINGMÄRGID

M 1:2000

Planeeritav sademeveetoru

Jaagu soon asendatakse ~145 m ulatuses toruga

(täpsustub edasistes etappides)

Tallinn 2025

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

2

Nimetus: Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Plannum OÜ Reg nr 16875924 Küüni tn 6, Kose-Uuemõisa alevik, Kose vald, Harjumaa, 75102 Tel +372 503 5046 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere

Töös osalesid: Liis Promvalds

Töö versioon: 6.08.2025

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1 Mõjutatav keskkond ................................................................................................................. 5

2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................... 8

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ........................................................ 10

3.1 Harju maakonnaplaneering ........................................................................................... 10

3.2 Saku valla üldplaneering................................................................................................ 12

4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 16

4.1 Mõju Natura aladele...................................................................................................... 16

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele .................................................................................................. 16

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .............................................. 17

4.4 Mõju kliimale ja kliimakindlus ....................................................................................... 18

4.5 Mõju pinna- ja põhjaveele............................................................................................. 19

4.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................................ 21

4.6.1 Õhusaaste .................................................................................................................. 22

4.6.2 Müra .......................................................................................................................... 25

4.6.3 Valgus, soojus, lõhn, vibratsioon............................................................................... 27

4.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 27

4.8 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 27

4.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................................................................... 28

4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .......................... 28

4.11 Muud aspektid............................................................................................................... 28

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 30

Kasutatud materjalid ...................................................................................................................... 32

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu (edaspidi DP) koostamise konsultandi Plannum OÜ tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Liis Promvalds. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu algatamistaotluse lisana kasutamiseks.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018).

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Kavandatav planeering on üldplaneeringut muutev detailplaneering kavandades tootmismaad üldplaneeringu kohase rohelise võrgustiku alale. PlanS § 142 lg 6 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Lisaks kuulub detailplaneering määruse nr 224 § 2 lg 1 kohaselt tegevusvaldkonna alla (põletusseadme rajamine ning elektri- või soojusenergia tootmine, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti), mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 33 lg 6 kohaselt tuleb § 33 lg-s 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks sama paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Saku Vallavalitsus). KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

5

1 Mõjutatav keskkond

Planeeritav maa-ala asub Saku vallas Kirdalu külas. Planeeringuala vahele jääb Tallinn-Rapla raudtee 920 maaüksus (kü 71901:001:0950), millele on projekteeritud Rail Baltic trass. Tegemist on maatulundusmaadega, kus hetkel hoonestus puudub.

Planeeringuala hõlmab järgmiseid katastriüksuseid:

- Uuskami, 71901:001:0951, Maatulundusmaa 100%, 233789 m²;

- Servami, 71901:001:0949, Maatulundusmaa 100%, 26599 m²;

Detailplaneeringuala pindala on u 26,388 ha.

Planeeringuala on enamasti rohumaa ja metsamaa ala (Joonis 1).

Joonis 1. Planeeringuala Maa- ja Ruumiameti ortofotol. Planeeringuala märgitud punase joonega.

Planeeritava ala maapind on suures osas tasane ning maapinna absoluutkõrgus on u 45 m.

Kontaktvööndis esinevad käesoleval ajal metsamaad, põllumaad ning planeeringuala vahele jääb ka planeeritud Rail Balticu trassikoridori ala.

Planeeringuala kattub Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi alaga. Planeeringuala läbib läänepool AS-50 elektriõhuliini 1-20 kV (keskpingeliin) kaitsevöönd, Paide – Kiisa elektriõhuliini 220-330kV (kõrgepingeliin) kaitsevöönd ning Rakvere – Kiisa elektriõhuliini 220-330kV (kõrgepingeliin) kaitsevöönd.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad. Alast 0,5 km raadiuses puuduvad kaitsealad, hoiualad, Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikul tasandil kaitstavad objektid,

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

6

projekteeritavad kaitsealused alad, püsielupaigad, vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigatüüpe, I ja II kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad, I, II ja III kategooria kaitsealusete seente ja samblike ning I, II ja III kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohad.

Planeeringualast u 210 m kaugusele põhja suunda jääb III kategooria kaitsealuse taimeliigi Epipactis palustris (soo-neiuvaip) leiukoht (viimane kinnitatud vaatlus 2020, ohtralt). Planeeringualast u 280 m kaugusele põhja suunda jääb III kategooria kaitsealuse taimeliigi Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp) mitu leiukohta: KLO9342349 (viimane kinnitatud vaatlus 2020, 81 isendit), KLO9342351 (viimane kinnitatud vaatlus 2020, 17 isendit), KLO9342352 (viimane kinnitatud vaatlus 2020, 5 isendit) ja KLO9342350 (viimane kinnitatud vaatlus 2020, 1 isend). (Joonis 2)

Planeeringualast u 510 m kaugusele loodesuunas jääb III kategooria kaitsealuse loomaliigi Buteo buteo (hiireviu) leiukoht (viimane kinnitatud vaatlus 2023, 1 paar). (Joonis 2)

Lähimaks registreeritud Natura elupaigaks on elupaigatüübi aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) eraldis, mis jääb u 570 m kirde suunas. (Joonis 2Tõrge! Ei leia viiteallikat.)

Planeeringualast u 190 m kaugusel läänesuunas paikneb Kõrnumäe täiteliivamaardla (registrikaardi nr 327) 19 plokk (joonis 2). Maavara on määratud aktiivseks tarbevaruks.

Joonis 2. Kavandatud tegevuse paiknemine loodusdirektiivi elupaigatüüpide, maardla piiri, puurkaevude, III kaitsekategooria taimeliikide ja III kaitsekategooria loomaliikide leiukohtade suhtes (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur anded seisuga 03.07.2025).

Planeeritava alale lähim puurkaev on Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi Kesk- Ordoviitsiumi lubjakivipangas puurkaev PRK0051145 u 450 m kaugusel läänesuunas. Puurkaevul on https://veka.keskkonnainfo.ee/ andmetel 10 m hooldusala. Puurkaevu hooldusala ei ulatu planeeringualani.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

7

Eesti pinnase radooniriski kaardi1 andmetel jääb ala EVS 840:2017 kohase pinnase radooniohtlikkuse liigituse alusel keskmise või madala radoonisisaldusega alale.

Planeeritaval alal ning 0,5 km raadiuses ei paikne ühtegi kultuurimälestist. Planeeritaval alal ning 0,5 km raadiuses ei paikne ühtegi pärandkultuuriobjekti (Joonis 2).

1 Eesti geoloogiateenistus. Eesti pinnase radooniriski kaart. Andmed 2023. aasta seisuga. https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

8

2 Kavandatava tegevuse kirjeldus

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekust.

Vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele soovitakse planeeringuga kavandada gaasielektrijaam elektrilise võimsusega 100 MW (soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus 220 MW) koos selle juurde kuuluva taristu ning alternatiivse kütuse kasutamise valmidusega (Joonis 3):

- elektriühendus; - gaasiühendus, -liitumispunkt; - tootmishooned; - juhtimishooned; - trafod; - juurdepääsuteed, parklad, platsid; - vee- ja kanalisatsiooni lahendus.

Gaasielektrijaama projektiala kokku hõlmab u umbes 1,25 ha.

Elektrijaama primaarenergia kütus on maagaas/biometaan. Primaarenergia vajadus on 220 MW (maagaasi/biometaani puhul 23 tuh Nm³/h). Alternatiivkütusena võib tulevikus kasutusele tulla vesinik.

Veevajadus on 20 inimest olmeveeks, tuletõrje süsteemi vajadus on 100 m³ (10 m³/h, 10h). Kanalisatsiooni süsteemi vajadus on samuti 20 inimese puhul olmeveeks.

Planeeringualal asuv keskpinge õhuliin asendatakse maakaabliga. Jaagu soon asendatakse ~145 m ulatuses toruga (täpsustub edasistes etappides).

Juurdepääs on planeeritud olemasolevalt Lillemäe teelt (ETAK ID 4876410) mis asub planeeringualast lõunasuunas. Vajadusel määratakse planeeringuga servituudi seadmise vajadus ning nähakse ette tee seisukorra parendamine. Alternatiivselt on võimalik ka ühenduse kavandamine mööda kavandatavat Rail Balticu hooldusteed. Täpsem lahendus selgub detailplaneeringu koostamisel.

Kruntide tehnovõrkudega varustamine lahendatakse detailplaneeringu koostamisel võrguvaldajate väljastatud tehniliste tingimuste järgi.

Täpne vee- ja kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavale.

Maaüksuste asukohast lähtuvalt määratakse planeeringuga hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused, hoonestusalad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, mis ümbritseva keskkonnaga sobitudes kujundavad naaberkinnistustega ruumilise terviklahenduse.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

9

Joonis 3. Saku vallas Kirdalu külas Uuskami ja Servami katastriüksuste lahendusskeem (01.07.2025).

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

10

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Harju maakonnaplaneering2

Harju Maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.

Maakonnaplaneeringu asustuse suunamise koondkaardi alusel kavandatav tegevus jääb rohelise võrgustiku alale. Vastavalt ruumiliste väärtuste kaardile ei jää planeeringuala väärtuslike maastiku alale ega väärtuslikule põllumajandusmaale. (Joonis 4)

Käesolev planeering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise:

1. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima.

2. Maakonna tasandil on vajalik säilitada/parandada rohelise võrgustiku funktsioneerimist ja sidusust. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Eriti kriitiline on Tallinna lähiala rohelise võrgustiku sidususe säilitamine ja parandamine.

3. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%.

4. Ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus ei häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist.

5. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine.

6. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa- alale on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud.

7. Tiheasustusalade kujundamine on rohelise võrgustiku alal keelatud. Uued asustusalad tuleb kavandada väljapoole tuumalasid, asustusalad ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Uute asustusalade moodustamisel on vaja hinnata mõju rohelise võrgustiku toimivusele, kaaluda tuleb detailplaneeringu koostamise vajadust.

8. Rohelise võrgustiku rohekoridorides ei tohi aiaga piiratava õueala suurus ületada 0,4 ha, säilitamaks hajaasustusele omast avatud ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumist.

9. Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni ei ole soovitatav muuta.

10. Tuumaladele ja koridoridele on üldjuhul vastunäidustatud teatud taristute (kiirteed, prügilad, jäätmehoidlad ja teised kõrge keskkonnariskiga objektid) rajamine. Juhul, kui uute taristute rajamine on vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning läbi viia keskkonnamõju hindamine ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid (nt ökoduktid).

2 Harju Maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Kättesaadav: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100016

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

11

11. Kõrge keskkonnariskiga objektide planeerimisel tuleb ette näha meetmed negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ning kompenseerimiseks.

12. Rohelisse võrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jne) on majandustegevus seadusega keelatud või piiratud.

13. Kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku koridori kattuvusel arvestab loaandja loamenetluses vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimivus, töötades vajadusel välja leevendavad meetme. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.

14. Tuumaladel ja koridoridel on üldjuhul tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine toimub vastavalt metsakorralduskavadele. Majanduspiirangutega metsa (nt kaitstavatel aladel) kasutamise piirangud tulenevad õigusaktidest.

15. Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on hoida ja suurendada metsi või teisi metsaalasid ja tõsta metsaressursside tootlikkust ning kvaliteeti. Metsa majandamine on säästev, kui on tagatud elustiku mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutus.

16. Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb üldplaneeringu koostamise käigus kaaluda metsale majanduspiirangute rakendamist – seda eeskätt Tallinna lähiala rohelise võrgustiku piirkonnas.

17. Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb võimalusel vältida lageraiet.

18. Rohelise võrgustiku tuumaladel ei ole soovitav puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Soovitav on seada täiendavad nõuded raie aja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

19. Rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.

20. Kaitsmata põhjaveega aladel ei tohi tegevusega kaasneda põhjavee reostusohtu.

21. Vajadusel tuleb üldplaneeringutega käsitleda tuumaalade äärealade säilitamise vajadust, lähtudes selle ulatuse määramisel täpsemalt rohevõrgustikuga piirneva maakasutuse funktsioonist.

22. Tallinna lähiala valdade üldplaneeringutes tuleb enam tähelepanu pöörata rohelise võrgustiku erinevatele elementidele ja konfliktidele ning võimalusel ka kaardistada neid, lähtudes siis konkreetsemalt ka rohetaristu kontseptsioonist.

23. Rohelise võrgustiku sidususe parandamine on eriti oluline Tallinna lähiala rohelises võrgustikus, kus tuumalasid ja koridore ei ole piisavalt.

24. Rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatakse omavalitsuste üldplaneeringutes. Oluline on jälgida, et täpsustatavad rohevõrgu struktuurid oleksid sidusad piirnevate omavalituste territooriumil kehtiva rohevõrguga.

Maakonnaplaneeringuga paralleelselt koostati maakonnatasandil teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, mille lahendus on kajastatud maakonnaplaneeringus. Rail Balticu raudtee trassi koridor läbib planeeringuala. Käesolevaks ajaks on valminud antud lõigu osas ka ehitusprojekt, millega tuleb planeeringulahenduse koostamisel arvestada.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

12

Joonis 4. Planeeringu ala paiknemine maakonnaplaneeringu kohase rohelise võrgustiku ala ja planeeritava RB trassikoridori ja kaitsevööndi ala suhtes

Maakonnaplaneeringust tulenevalt tuleb planeeringu koostamisel kõrgendatud tähelepanu pöörata rohevõrgustiku toimivuse tagamisele ja arvestada Rail Balticu raudtee koridoriga. Muud maakonnaplaneeringust tulenevad kitsendused ala arendamiseks puuduvad.

3.2 Saku valla üldplaneering3

Planeeritaval alal kehtib Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24 kehtestatud Saku valla üldplaneering. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala hajaasustusalal rohelise võrgustiku alal, perspektiivse põhimõttelise kõrgepingeliini koridori alal (kavandatav liin või olemasolev liin, millel tõstetakse pinget) ning ökodukti piiranguvööndi alal. (Joonis 5)

Maakasutus- ja ehitustingimused rohelise võrgustiku toimimise ja sidususe tagamiseks kehtiva üldplaneeringu kohaselt on:

1. lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada rohelise võrgustiku toimimine. Säilitada vastavalt maakonnaplaneeringule rohevõrgustiku tugi- ehk tuumalal looduslike alade (tehispindadega hõlmamata ala) osatähtsus 90%;

2. rohelise võrgustiku alal ei ole lubatud kavandada uusi hoonestusalasid ega laiendada olemasolevaid. Erandina on lubatud puhkeotstarbeliste rajatiste (sh liikumisradade) rajamine või olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik ehitustegevus või hoonestamata maa puhul õuealaga eluasemekoha rajamine (üks üksikelamu koos selle

3 Saku valla üldplaneering. Kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24. Kättesaadav: https://vinnivald.ee/keskkond-ehitus-ja-teed/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering/

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

13

juurde kuuluvate abihoonetega) katastriüksusele, mille suurus on vähemalt 2 ha, laius vähemalt 40 m ning katastriüksusele on tagatud juurdepääs, kusjuures:

2.1. maksimaalne õueala suurus võib olla 2000 m2;

2.2. piirdeaedu võib vajadusel rajada ainult õueala ümber, et säilitada hajusale asustusmustrile omast avatud ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumist;

2.3. naaberkinnistute õuealade vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 m;

3. rohelise võrgustiku terviklikkuse ja toimimise tagamiseks ei tohi hoonete kavandamisel läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore;

4. reeglina ei ole lubatud uute suurte taristuobjektide rajamine. Kui see on möödapääsmatu või vajalik ülekaaluka avaliku huvi korral, tuleb hoolikalt valida rajatiste asukohta, et leevendada võimalikku negatiivset mõju. Vajadusel koostada keskkonnamõjude hindamine;

5. rohelise võrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrk jääks toimima ning on tagatud looduslikud liikumiskoridorid. Sellest tulenevalt on soovitatav lähtuda järgmistest põhimõtetest:

5.1. kaevandamine karjäärides toimub kindlaks määratud tähtaja jooksul ja paralleelselt tegeletakse juba karjääride korrastamisega;

5.2. mäeeraldise teenindusmaal ja lähiümbruses kavandatavad raied teostada etappidena ja minimaalses vajalikus mahus, et võimalikult minimaalselt metsa osakaalu vähendada;

5.3. korrastamistööde käigus kujundada lauged nõlvad (et karjääride nõlvad ei oleks liialt järsud suurulukitele) ja karjääri ammendatud alad võimalikult palju metsastada;

6. rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitada võimalusel põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad metsamaana;

7. metsamajandamine peab olema loodussäästlik;

8. rohevõrgustiku sidususe ja ulukiläbipääsude toimimise tagamiseks moodustatakse ulukiläbipääsudele (sama- või eritasandiline ulukiläbipääs) piiranguvööndid. Piiranguvööndina käsitletakse rohelise võrgustikuga kattuvat ala kuni 500 m ulukiläbipääsu keskpunktist. Ulukiläbipääsude põhimõttelised asukohad ja piiranguvööndid on kantud maakasutusplaanile;

9. ulukiläbipääsu piiranguvööndis ei ole üldplaneeringu kehtestamise ajaks hoonestamata katastriüksustel uute ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-alused trassid, planeeritud teed ja raudteed, riigikaitselised ehitised) püstitamine lubatud. Lubatud on ehitiste püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad kompaktse terviku. Piiranguvööndites tuleb säilitada puistu jätkuv sidusus (selle olemasolu korral) ulukiläbipääsude suudmeala ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ehitised, sh piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist ulukiläbipääsudele;

10. ulukiläbipääsude piiranguvööndis tuleb maaomanikel metsa majandades ja/või metsamajandamise kava koostades arvestada, et ulukiläbipääsu suudmeala piirkonna metsad toimivad ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistu sidususe ja toetab loomade ulukiläbipääsu suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav koostööd alustada

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

14

ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohevõrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu ulukiläbipääsule. Metsateatis ulukiläbipääsu piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga;

11. maavarade kaevandamist ulukiläbipääsu piiranguvööndis võimalusel vältida. Maavara geoloogiline uuringuloa ja kaevandamisloa väljastamisel tuleb teha koostööd ulukiläbipääsu/ökodukti omanikuga ja küsida arvamust.

Joonis 5. Planeeringu ala paiknemine üldplaneeringu kohase rohelise võrgustiku ala, ökodukti piiranguvööndi ja tehnoehitise ala suhtes

Planeeringuala jääb K9 rohekoridori alale (maakonna väike). Üldplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku terviklikkuse ja toimimise tagamiseks ei tohi hoonete kavandamisel läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Üldplaneeringus on välja toodud, rohelise võrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrk jääks toimima ning on tagatud looduslikud liikumiskoridorid. Maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku rohekoridorides ei tohi aiaga piiratava õueala suurus ületada 0,4 ha, säilitamaks hajaasustusele omast avatud ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumist. Ulukite vaba liikumise tagamiseks on võimalik kasutada erinevaid meetmeid, nt aedade asemel kasutada alternatiivina hekki, tõsta aiad maapinnast kõrgemale väikeulukite läbipääsu tagamiseks, jagada tarastatud ala osadeks ja võimaldades loomade liikumist nende vahelt jne.

Planeeringuala vahelt kulgeb planeeritav Rail Balticu trass „Kangru-Harju/Rapla mk piir“ mis läbib samuti rohevõrgustiku koridori ala planeeringuala vahetus läheduses. Suurimaks raudtee rajamisega kaasnevaks mõjuks on barjääriefekt rohevõrgustiku alale, mis vähendab rohevõrgustiku sidusust ehk killustab seda. Kuna raudteekoridor tarastatakse, saab see nii suurimetajatele kui ka enamusele väikeimetajatele ületamatuks barjääriks. Rohevõrgustiku

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

15

sidusus tagatakse loomastiku jaoks kavandatava meetmete (ökoduktide, altpääsude ja loomatunnelite) abil. Lisaks looduslike alade vähenemisele rohevõrgustiku alal tekib raudtee naabrusse selle mõjutsoon, mis avaldub eeskätt erinevates häiringutes loomastikule. Planeeringuala kattub vähesel määral ka põhja pool Kiisa ökodukti piirangualaga. Kiisa ökodukt asub Kirdalu külas RB raudtee km 14+641. Ökodukti laius on 60 m ja pikkus 69,33 m. Kiisa ökodukt paikneb tugeva inimmõjuga maastikus (elektrijaam, karjäär, eluhooned) ning seetõttu inimpelglikud liigid (nt suurkiskjad) pigem väldivad seda piirkonda. Hästi sobib ökodukti ümbrus metskitsele ja väikeimetajatele, põdrale ja metsseale on tegu keskmise kvaliteediga elupaigaga. Rohekoridori toimimist võivad mõjutada negatiivselt uued karjäärid ja rajatavad hooned.4

Planeering on kehtivat üldplaneeringut muutev olles vastuolus rohevõrgustiku kasutustingimustega. Kavandatav tegevuse puhul ei saa välistada ebasoodsat mõju rohelise võrgustiku toimivusele, eeskätt koosmõjus Rail Balticu trassi ja olemasoleva rohevõrgustiku toimivust mõjutava taristuga. Mõju rohevõrgustiku sidususele vajab täiendavat hindamist ja keskkonnameetmete väljatöötamist. Oluline on leida lahendus, mis ei halvenda Rail Balticu leevendusmeetmete (eeskätt Kiisa ökodukti) tõhususust.

4 Skepast&Puhkim OÜ. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru-Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH) aruanne. 07.03.2023.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

16

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura aladele

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Detailplaneeringuala läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura ala on Kurtna-Vilivere loodusala (EE0020318; RAH0000344) u 1,8 km kaugusel lõuna suunas. Planeeringuala ja Kurtna-Vilivere loodusala eraldavad lisaks suurele vahemaale ka hoonestatud piirkonnad.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata.

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte. Seega ka kavandatava tegevusega kaasnevat mõju neile oodata ei ole.

Planeeringualast u 210 m kaugusele põhja suunda jääb III kategooria kaitsealuse taimeliigi Epipactis palustris (soo-neiuvaip) leiukoht (viimane kinnitatud vaatlus 2020, ohtralt). Planeeringualast u 280 m kaugusele põhja suunda jääb III kategooria kaitsealuse taimeliigi Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp) mitu leiukohta: KLO9342349 (viimane kinnitatud vaatlus 2020, 81 isendit), KLO9342351 (viimane kinnitatud vaatlus 2020, 17 isendit), KLO9342352 (viimane kinnitatud vaatlus 2020, 5 isendit) ja KLO9342350 (viimane kinnitatud vaatlus 2020, 1 isend). Leiukohad on alast piisavalt kaugel, neid eraldab planeeringualast juba olemasolev järv ja rohumaa ja metsaala. Planeeringu elluviimisel ei ole vajalik suuremahuline raadamine või raie kasvukohtadega külgnevatel aladel, et välistada kavandatava tegevuse elluviimisel neile otsene ehitustegevusega kaasnev mõju ja ka kaudne vee- või valgusrežiimi muutusega kaasneda võiv mõju. Gaasielektrijaama rajamisel ei ole oodata ka ümbritsevatel aladel oluliselt suurenevat tallamiskoormust. Seega ei ole oodata, et kavandatava tegevusega kaasneks ebasoodsat mõju kaitsealustele aladele, üksikobjektidele või kaitsealuste taimede kasvukohtadele.

Planeeringualast u 510 m kaugusele loodesuunas jääb III kategooria kaitsealuse loomaliigi Buteo buteo (hiireviu) leiukoht (viimane kinnitatud vaatlus 2023, 1 paar). Planeeringuala ning leiukoha vahele jääb tootmismaa ala ning metsaala. Ei ole oodata, et kavandatava tegevusega kaasneks olulist ebasoodsat mõju kaitsealusele liigile.

Planeeringuala on Keskkonnaagentuuri ELME projekti5 ökosüsteemide seisundihinnangu alusel peamiselt viletsas või keskmises seisundis kooslused. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus halvendaks kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste seisundit. Saku gaasielektrijaama rajamisega planeeringualale kaasneb metsamaa raadamine. Metsaregistri andmetel jääb kogu planeeringualale 5,1 ha II boniteediklassi mustika-kõdusoo kasvukohatüübi metsaalad (noorendik

5 Keskkonnaagentuur. ELME kaardikihtide kataloog (2021). https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide- kataloog-2021

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

17

kui ka selguseta ala), 7,01 ha III boniteediklassi mustika-kõdusoo kasvukohatüübi metsaalad (nii noorendike, keskealist metsa kui ka küpset metsa), 0,67 ha IV boniteediklassi jänesekapsa- kõdusoo kasvukohatüübi metsaalad (keskmine vanus 103) 2,6 ha III boniteediklassi jänesekapsa- kõdusoo kasvukohatüübi metsaalad (keskmine vanus 60-96), 3,13 ha II bonieteediklassi jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübi metsaalad (keskmine vanus 80 ning selguseta ala) ning 0,52 ha la boniteediklassi jänesekapsa-pohla kasvukohatüübi metsaalad (keskmine vanus 32). Gaasielektrijaam on planeeritud Uuskami kinnistu lääneküljele ning Servami kinnistule, kus ehitusalane pind on umbes 1,25 ha. Kavandatava tegevusega kaasnev raadamine, millel on metsakooslusele ebasoodne mõju. Arvestades võrdlemisi väikest pindala ja asjaolu, et tegu ei ole metsa vääriselupaikade või loodusdirektiivi elupaigatüüpide tunnustele vastava metsaalaga, ei ole tegu olulise ebasoodsa mõjuga. Metsa raadamine kuulub hüvitamisele metsaseaduses ja keskkonnatasude seaduses sätestatud tingimustel.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele. Kavandatavatel ehitusaladel kõrge ökoloogilise väärtusega kooslused puuduvad.

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete (ka lammutusjäätmete) valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Saku valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Tegevusega kaasneb jäätmete teke hoone kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Samuti ei ole oodata spetsiifiliste, sh ohtlike, jäätmete teket, mille käitlusvõimekus on piiratud.

Ehitamisel maapõues tehtavate tööde ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine, kui võõrandatava või tarbitava kaevise kogus on suurem kui 5000 kuupmeetrit, on lubatud ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt.

Kavandatava tegevuse eesmärk on gaasielektrijaama rajamine. Gaasielektrijaam kasutab peamise kütusena maagaasi/biometaani. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus aitab leevendada Eesti elektrisüsteemis tekkinud defitsiiti juhitavatest elektritootmisvõimsustest ning tagada Eesti energeetilist julgeolekut ja mitmekesisust. Planeeringualale on võimalik tagada elektrivõrguga tootmissuunaline liitumine ning gaasivõrguga tarbimisliitumine.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

18

4.4 Mõju kliimale ja kliimakindlus

Planeeringuga kavandatakse uue paikse heiteallika gaasielektrijaama rajamist. Kavandatava elektrijaama primaarenergia vajadus on 220 MW, mis maagaasi või biometaani kasutamisel vastab hinnanguliselt umbes 23 000 Nm³/h kütusekulule. Elektrijaam kuulub oma mahult olulise mõjuga paiksete heiteallikate hulka ning selle tegevus toob kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste kasvu. Kavandatav elektrijaam kuulub oma mahult olulise mõjuga paiksete heiteallikate hulka, millele tuleb taotleda keskkonnakompleksluba. Vabariigi valitsuse 01.12.2016 nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ kohaselt on elektrijaam kohustatud ka osalema kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis.

Saku gaasielektrijaama rajamisega planeeringualale kaasneb metsamaa raadamine. Metsamaa raadamine põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. RMK 2023.a süsinikuraporti6 kohaselt on RMK metsamaal ja muudes maakategooriates CO2 sidumine tonni hektari kohta (t/ha aastas) väärtusega umbes 5,4. Antud projekti raadatava ala suurus on maksimaalselt 1,25 ha, mistõttu jääb Saku gaasielektrijaama rajamisel raadataval alal sidumata u 6,8 t CO2ekv aastas (5,4 CO2 t/ha×1,25 ha).

Tulenevalt maakasutuse muutusest omab gaasielektrijaama rajamine mõju metsamaade ning muudes maakategooriate süsiniku sidumise potentsiaalile. Arvestades raadatava ala mahtu ei põhjusta pöördumatut muutust keskkonnas ning see ei mõjuta olulisel määral süsiniku talletamist ja sidumist.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus aitab leevendada Eesti elektrisüsteemis tekkinud defitsiiti juhitavatest elektritootmisvõimsustest ning tagada Eesti energeetilist julgeolekut ja mitmekesisust. Samas on tegu fossiilkütusel töötava elektrijaama rajamisega, mis põhjustab kasvuhoonegaaside heidet. Kliimaneutraalsuse eesmärki silmas pidada on asjakohane planeeringuga võimaldada ka alternatiivsete kütuste (nt vesinik) kasutamise võimalus tulevikus.

Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Paljud kliimamuutustega kaasnevad nähtused – sagenevad tormid, tulvad, suurenev sademete hulk, üleujutused, temperatuuri äärmused jm ekstreemsed ilmastikunähtused – on vähemalt osaliselt leevendatavad rohealade planeerimise kaudu7. Eesti Keskkonnaagentuuri poolt koostatud kliimastsenaariumid aastani 2100, mille kohaselt ootavad Eestit ees võimalikud muutused nii temperatuuri, tuule kui sademete režiimis. Eeldatavasti sagenevad üleujutused ja põuaperioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad ohtu, lisaks peab olema valmis suuremateks tormikahjustusteks. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase. See tähendab, et peame valmistuma sagedamateks metsapõlenguteks, tormideks, üleujutusteks ning uute taimekahjurite ja võõrliikide tulekuks.

Saku valla kliimariskid on sarnased kogu Eesti kliimariskidega. Valmis tuleb olla nii keskmise temperatuuri tõusuks, nullilähedaseks temperatuuri kõikumiseks talvekuudel kui ka tormide sagenemiseks. Saku valla kliimariske hinnati riskimaatriksi alusel nüüdiskliima tingimustes võttes arvesse möödunud aastakümnetel esinenud ilmastikumuutusi. Suuri kliimariske, millega kaasneb oht linlaste elule ning oluline majanduskahju, Saku vallas ei esine. Keskmise mõjuga riskidest

6 RMK süsinikuraport. 2023. https://rmk.ee/wp-content/uploads/2025/01/Sysinikuraport_2023.pdf

7 OÜ Hendrikson & Ko. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Tallinn–Tartu 2018.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

19

avalduvad valla geograafilisest asendist ja elanike kasvuga kaasnevast arendustegevusest tingituna soojussaarte teke, külmalained, haavatavus tormidest, sealhulgas talvistest lumetormidest, metsa- ja maastikupõlengud ning nullilähedase temperatuurikõikumisega tekkiv libedus ja taristu kahjustada saamine. Madalamaks hinnati põua ja üleujutuste riski. Keskpikas perspektiivis suureneb kuumalainete mõju ning sellest tulenev põua esinemine, mis põhjustab metsa- ja maastikupõlengute ohtu. Külmalainete mõju väheneb juba täna, aga sellega kaasneb rohkem nullilähedase temperatuuriga päevi ning jätkuvalt esineb lumetorme. Lumikattega perioodi lühenemisega väheneb kevadise suurvee ulatus ja sellest tingitud vooluveekogude üleujutused8.

Kliimamuutused võivad mõjutada Saku valda samamoodi nagu ülejäänud Eestit. Tõusev merepind ei ohusta otseselt Saku valda, kuid siseveekogude veetaseme tõus võib taristule probleeme põhjustada. Lisaks on riskiteguriteks põud, liigvesi ja ekstreemsed ilmastikutingimused. Kliimamuutustega kaasneb ka suurem sademete hulk. Seetõttu on vajalik ka ehitiste ja taristu planeerimisel sellega arvestada ning dimensioneerida drenaažisüsteemid vastavalt. Liigvesi põhjustab probleeme taristule üleujutuste näol. Hooned, eriti maapinnast allpool paiknevad ruumid, on suurema riskiteguriga. Lisaks on liialt niiske kliima hallitusele levimiseks kasulik. Hallituse teke siseruumidesse võib olla inimestele otseselt ohtlik. Tormituultest tekib suurem risk kahjustustele, sh nõrkadele katusekonstruktsioonidele, kahjujuhtumite kasv võib tõsta ka kindlustusmakseid (tormimurrud). Ekstreemsed ilmastikutingimused põhjustavad otseseid probleeme infrastruktuurile. Elektri jaotusvõrk võib saada vigastada, tugeva tuulega saavad kahjustada katused, autod ja muu isiklik vara9.

Planeeringu koostamisel ja elektrijaama rajamisel tuleb arvestada kliimamuutustega kaasnevate kliimariskidega. Planeeringuala puhul kõrgendatud asukohast tulenevad riskid (nagu üleujutuste kõrgendatud võimalus) puuduvad.

4.5 Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringualal asub Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla paisjärv (VEE2006330). Planeeringualale jääb paisjärve veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd. Planeeringuala külgneb idasuunas Jaagu soonega (VEE1096105). Planeeringualale jääb Jaagu soone kalda veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd (Joonis 6). Planeeringuala kattub kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu alaga (KURTNA, TTP-243, kood 4109610510010) (Joonis 6). Detailplaneeringuga on arvestatud vastavate vöönditega.

Planeeringuga soovitakse viia Jaagu soon ~145 m ulatuses toruga maa-alla (täpsustub edasistes etappides). Jaagu soone torustamine võib mõjutada veekogu hüdroloogilist režiimi, ökosüsteemide toimimist ning looduslike ja koosluste sidusust. Antud juhul on tegu inimtegevusest mõjutatud veekoguga (oja kulgeb kraavitatud sängis ja on osa kuivendussüsteemist) 10. Tegu on küll inimtegevusest mõjutatud veekoguga, kuid tuleb arvestada, et veekogude torustamine mõjutab ebasoodsalt veekogude elurikkust ning suurendada hüdroloogilist ebastabiilsust ning vähendada kliimamuutustest tulenevatele liigvee koguste puhverdamisvõimet. Võimaluselt tuleb veekogu säilitada võimalikult suures osas avatud veekoguna ning vältida selle torustamist. Planeeringu koostamise raames täiendavate

8 Saku valla kliima- ja energiakava 2030

9 Saku valla kliima- ja energiakava 2030

10 EELISes esitatud Jaagu soone ülemjooksu paikvaatluse protokoll. Jaagu soone (VEE1096105) ülemjooksu vaatlus aeg 03.03.24 ja 30.03.24. Vaatleja Marko Vainu.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

20

kuivenduskraavide rajamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb järgida juhiseid maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks11,12.

Vastavalt 20.06.2024 määrusele nr 8 kinnitati Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024–2035 Saku vallavolikogu poolt. Kava kohaselt 2023. aasta seisuga Kirdalu külas ühisveevärgi teenusega ja ühiskanalisatsiooni teenusega liitumisvõimalus puudub.

Planeeringualal puudub veevarustus. Planeeritava alale lähim puurkaev on Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi Kesk-Ordoviitsiumi lubjakivipangas puurkaev PRK0051145 u 450 m kaugusel läänesuunas. Tõenäoliselt on planeeringus vajalik ette näha puurkaevu rajamine. Puurkaevu rajamisel tuleb järgida keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõudeid. Puurkaevu planeerimisel tuleb arvestada veeseaduse kohaseid sanitaarkaitseala ja hooldusala ulatusi.

Gaasielektrijaam tehnoloogiliseks tarbeks olulises koguses vett ei vaja (gaasiaelektrijaamades kasutatakse üldjuhul õhkjahutust, mitte vesijahutussüsteeme). Olemasoleva info alusel vajatakse vett olmekasutuseks (kuni 20 töötaja olmekasutus). Tegu on võrdlemisi väikese veekasutusega, mis olulist mõju piirkonna põhjaveevarudele ei põhjusta.

Planeeringuala reoveekäitlus tuleb tõenäoliselt lahendada lokaalselt. Reoveekäitluslahenduse kavandamisel tuleb järgida keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõudeid. Arvestama peab et tegu on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. Tegu on võrdlemisi väikese reoveetekkega, mis korrektsel käitlemisel olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjavee seisundile ei põhjusta.

11 Timmusk, T., Ots, H., D. 2024. Tehniline juhend maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste kavandamiseks. Tellija: Keskkonnaamet

12 Rannap, R., Vaikre, M., Soomets-Alver, E., Vellak, K., Remm, L., Lõhmus, P. 2023. Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis täiendatud versioon.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

21

Joonis 6. Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu, eesvoolu ala ning veekogu mõjualade paiknemine planeeringu ala suhtes.

.Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Tuleb maksimaalselt kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Kõvakatteliste pindade rajamine tõstab alalt ärajuhtimist või lokaalset immutamist vajava sademevee koguseid. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks või tehnoloogiliseks tarbeks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. Planeeringu koostamisel tuleb pöörata tähelepanu maaparandussüsteemide olemasolule ning nende toimivuse tagamisele ja teha selles osas koostööd Maa- ja Ruumiametiga. Reovee- ja veevarustuslahenduste kavandamisel tuleb järgida kehtivate õigusaktide nõudeid.

4.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid ehitustöid.

Gaasielektrijaama käitamisega kaasnevateks peamisteks mõjudeks on mõju õhukvaliteedile ja müra.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

22

4.6.1 Õhusaaste

Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba1“ § 1 kohaselt nõutakse kompleksluba kütuse põletamiseks käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth. Kuna tegemist on suure võimsusega põletusseadme rajamisega (elektriline võimsus 100 MW) on vajalik taotleda gaasielektrijaamale keskkonnakompleksluba.

Kütuste põletamisel põletusseadmetes tekkivate saasteainete heitkoguste arvutamisel lähtutakse keskkonnaministri määruse 24.11.2016 määruse nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ nr 59 (edaspidi määrus nr 59) arvutusmetoodikast. Üle 50 MW põletusseadmete puhul ei ole määruses nr 59 esitatud eriheidete kasutamine põhjendatud, sellest tulenevalt on eriheidete määramisel lähtutud Euroopa Saasteainete Kaugseire programmi ja Euroopa Keskkonnaameti õhusaasteainete inventuuri käsiraamatu13 punktis 1.A.1 „Energy industries“ olevatest saasteainete eriheidetest. Kasutatud on eelpool toodud käsiraamatu tabelis 3-4 eriheiteid (maagaasile). Antud käsiraamat on olnud määruse 59 põletusseadmete eriheidete määramise aluseks. Kuna antud tabelis ei ole esitatud püsivate orgaaniliste saasteainete (POSid) ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinikute (PAHid) eriheitemeid, siis on nende saasteainete eriheitmed võetud määrusest nr 59.

Tabel 1. Käsiraamatu eriheited.

Süsinikdioksiidi heitkogus on leitud vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 86 kinnitatud metoodikale. Süsinikdioksiidi heitkoguse leidmisel kasutati määruses maagaasi kohta toodud eriheidet 15,3 tC/TJ .

13 https://www.eea.europa.eu/en/analysis/publications/emep-eea-guidebook-2023

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

23

Gaasielektrijaama prognoositavaks maksimaalseks tööajaks on kuni 6000 tundi aastas. Tegu on konservatiivse prognoosiga. Planeeringust huvitatud isiku hinnangul võib tööaeg olla oluliselt väiksem (u 1500 tundi). Eeldades maagaasi/biometaani tarbeks 23 tuh nm3/h, saame ligikaudseks kütuse kuluks aastas 23 tuh nm3/h x 6000 h/a = 138000 tuh nm3/a.

Saasteainete prognoositavad hetkelised ja aastased heitkogused on esitatud Tabel 2.

Tabel 2. Gaasielektrijaamast väljuvate saasteainete kogused. CAS Saasteaine Saasteaine

eriheite ühik

Eriheide Aastane heitkogus t/a, metallidel

kg/a, PCDD/PCDF mg/a

Hetkeline heitkogus g/s,

metallidel mg/s, PCDD/PCDF

µg/a

10102-44-0 Lämmastikdioksiid g/GJ 89 427.4136 8.9000

630-08-0 Süsinikoksiid g/GJ 39 187.2936 3.9000

NMHC Lenduvad orgaanilised ühendid (välja arvatud metaan)

g/GJ 2.6 12.4862 0.2600

7446-09-5 Vääveldioksiid g/GJ 0.244 1.1718 0.0244

PMsum Osakesed g/GJ 0.14 0.6723 0.0140

PM10 Peenosakesed g/GJ 0.14 0.6723 0.0140

PM2,5 Eriti peened osakesed

g/GJ 0.14 0.6723 0.0140

7439-92-1 Plii mg/GJ 0.0015 0.0072 0.0002

7440-43-9 Kaadmium (Cd) mg/GJ 0.00025 0.0012 0.0000

7439-97-6 Elavhõbe (Hg) mg/GJ 0.05 0.2401 0.0050

7440-38-2 Arseen (As) mg/GJ 0.12 0.5763 0.0120

7440-47-3 Kroom mg/GJ 0.00076 0.0036 0.0001

7440-50-8 Vask mg/GJ 0.000076 0.0004 0.0000

7440-02-0 Nikkel mg/GJ 0.00051 0.0024 0.0001

7782-49-2 Seleen (Se) mg/GJ 0.0112 0.0538 0.0011

7440-66-6 Tsink mg/GJ 0.015 0.0720 0.0015

PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-pdioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF)

ng/GJ 0.5 2.4012 0.0001

50-32-8 Benso(a)püreen µg/GJ 0.56 0.0027 0.0001

205-99-2 Benso(b)fluorantee n

µg/GJ 0.84 0.0040 0.0001

207-08-9 Benso(k)fluoranteen µg/GJ 0.84 0.0040 0.0001

193-39-5 Indeo(1,2,3- cd)püreen

µg/GJ 0.84 0.0040 0.0001

124-38-9 Süsinikdioksiid 269218.702

Gaasielektrijaama kavandamise puhul ei ole planeeringu algatamisel selge valitav tehnoloogia ja sellest lähtuvalt võib ka erineda käitisele kohalduma hakkavad õhukvaliteeti puudutavad nõuded. Olenevalt tehnoloogia valikust võib käitis kasutada kas mitut keskmise võimsusega põletusseadet (1-50 MW) või suurt põletusseadet (üle 50 MW). Keskmise võimsusega seadmetele ja suure võimsusega seadmetele kehtivad Euroopa Liidus ja seega ka Eestis erinevad nõuded väljuvate

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

24

suitsugaaside koostisele. Olenevalt tehnoloogia valikust tuleb tagada vastavate kohalduvate nõuete järgimine.

Põletusseadme kavandamisel tuleb arvestada, et üle 50 MW võimsusega põletusseadme puhul on tegu suure põletusseadmega tööstusheite seaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL mõistes. Maagaasil töötavate suurte põletusseadmete puhul on reguleeritud väljuva gaasi kontsentratsioon ehk kehtestatud heite piirväärtused lämmastikoksiidide, süsinikoksiidi, tahkete osakeste ja väävaldioksiidi osas. Samuti on kehtestatud nende saasteainete osas seirenõuded. Suurte põletusseadmete käitamisel tuleb järgida kehtivat parima võimaliku tehnika viitedokumenti14. Keskmise võimsusega põletusseadmete puhul on reguleeritud lämmastikoksiidide kontsentratsioon väljuvas gaasis15.

Kuna antud hetkel ei ole teada Saku gaasielektrijaama korstna/korstnate täpseid parameetreid, ei osutu võimalikuks eelhinnangu faasis hajuvusarvutuste koostamine ehk välisõhus tekkivate saasteainete kontsentratsioonide hindamine. Eelhinnangu koostaja kogemusliku hinnangu alusel ei ole tõenäoline kaasaegse gaasielektrijaama puhul lähialal õhukvaliteedi piirväärtuste ületamine kui jaama kavandamisel pööratakse tähelepanu korstna korrektsele dimensioneerimisele. Kehtib põhimõte, et mida kõrgem on korsten, seda paremad on hajuvustingimused ja seda väiksem mõju lokaalsele õhukvaliteedile. Sobilik korstna kõrgus on asjakohane leida planeeringu koostamisel teostades vajadusel kontrollarvutused hindamaks saasteainete hajuvust.

Antud planeeringuala puhul on eripäraks asjaolu, et samas piirkonnas paikneb juba olemasolev Elering AS Kiisa avariielektrijaam. KOTKAS heiteallikate registri andmetel asub planeeringualast umbes 200 m kaugusel läänesuunas Elering AS Kiisa (luba nr KKL/321813) avariireservelektrijaama diislikütuse mahutid (3000 m3 ja 4000 m3) (kood nr HEIT0009460, HEIT0009459, HEIT0009458, HEIT0009457). Samuti jääb sinna Kolbmootori Wärtsilä 20V34DF korstnad koondaallikana (27 tk) (kood nr HEIT0011406). AS Elering käitab 250 MW elektrilise võimsusega avariireservelektrijaama (edaspidi AREJ). Füüsiliselt paikneb käitises 2 jaama: 110MW (12 mootorit) ja 140MW (15 mootorit). Iga mootor eraldi töötab kuni 499 tundi aastas. See tähendab, et AREJ võib teoreetiliselt töötada väikesel koormusel nt 1-2 mootorit pidevalt. Vastavalt Elering AS-i loas nr KKL/321813 esitatud hajuvusarvutustele ei põhjusta saasteainete heitkogused õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. Välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase jääb oluliselt alla piirväärtust va lämmastikdioksiidi osas, mille maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi moodustab 84% piirväärtusest. Arvestades valitsevaid tuulte suundi siis tekivad kõrgemad saasteainete kontsentratsioonid Kiisa avariielektrijaamast kirdes ehk käesoleva planeeringuala piirkonnas.

Lisaks piirkonnas olemasolevale avariielektrijaamale ja käesoleva eelhinnangu objektiks olevale gaasijaamale on gaasielektrijaam kavandatud ka Saku valda Kirdalu külla Jaago maaüksusele, mis asub planeeringualast u 450 m kaugusel edelasuunas. Antud gaasijaama osas on Saku Vallavolikogu 15.05.2025. a otsusega nr 17 algatatud detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ning antud lähteseisukohad. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Jaago kinnistul ehitusõiguse määramine kuni 400 MW võimsusega gaasielektrijaama püstitamiseks koos selle juurde kuuluvate hoonete, seadmete, rajatiste ja taristuga. Detailplaneeringuga antakse ka kogu planeeringuala ulatuses tehnovõrkude (küte, vesi, elekter, kanalisatsioon, side) ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja

14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017D1442

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/126052023008

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

25

parkimise põhimõtteline lahendus. Olemasolev juurdepääs planeeringualale on mööda Lillemäe teed. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 9,4 ha.

Eelneva alusel on võimalik olulise koosmõju esinemine õhukvaliteedile olemasolevate ja kavandatavate heiteallikate koosmõjus. Väga oluline on pöörata tähelepanu kavandatavate käitiste korstnate korrektsele dimensioneerimisele ning heite piirväärtuste tagamisele tagamaks välisõhu õhukvaliteedi piirväärtustele vastavus.

4.6.2 Müra

Gaasielektrijaam on kavandatud perspektiivselt kõrge müratasemega piirkonda. Planeeringuala vahelisel alal asub kavandatav Rail Balticu raudteetrassi „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ koridor.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamisel on koostatud keskkonnamüra hinnang16. Müraallikatena on käsitletud perspektiivset Rail Balticu raudteetrassi, perspektiivse liikluskoormusega ristuvaid maanteid ning perspektiivset rongiliiklust olemasoleval raudteetrassil. Müratasemete arvutused on teostatud 2 meetri kõrgusel maapinnast, mis iseloomustab inimese kuulmise kõrgust. Mürahinnangu alusel on planeeringuala kavandatava raudtee mürast olulisel määral mõjutatud (Joonis 7, Joonis 8).

Joonis 7. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ päevane müraolukord leevendusmeetmetega raudtee- ja autoliiklus 2043/2046, planeeringuala tähistatud punase joonega.

16 Kajaja Acoustics OÜ. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise keskkonnamüra hinnang. 2022.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

26

Joonis 8. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ öine müraolukord leevendusmeetmetega raudtee- ja autoliiklus 2043/2046, planeeringuala tähistatud punase joonega.

Kavandatava tootmismaa puhul ei ole tegu müratundliku alaga, seega elektrijaama rajamist perspektiivselt kõrge müratasemega piirkonda võib pidada pigem heaks valikuks.

Samas tuleb arvestada, et ka gaasielektrijaam ise on piirkonna jaoks uus müraallikas. Elektrijaamad omavad mitmeid müraallikaid (jahutussüsteemid, suitsugaaside süsteemid jms). Planeeringu algatamistaotluse materjalide ja huvitatud isikult saadud info kohaselt ulatub seadmete käitamisel müratase seadmest 10 m kaugusel kuni 60-65 dB-ni. Arvestades, et kõik elamud jäävad rohkem kui 600 m kaugusele võib hinnanguliselt vaba helivälja tingimustel müra levikut arvesse võttesse eeldada elamualadel müra normtasemete täitmist. Lähiala elamualade puhul tuleb aga arvestada, et lisaks planeeritavale gaasielektrijaamale mõjutab neid ka olemasolev Kiisa Avariielektrijaam ja Kiisa alajaam, ehitusjärgus olev Jaago salvestusjaam ning kavandatav Jaago gaasielektrijaam. Planeeringu koostamisel on vajalik mürahinnangu koostamine, mis arvestab ka olemasolevaid piirkonna müraallikaid ja kavandatavaid täiendavaid allikaid.

Arvestades võimalikku müra koosmõju, tuleb edasistes etappides hinnata müra koosmõju modelleerimise teel ning vajadusel rakendada tehnilisi või planeeringulisi meetmeid (nt müratõkkeseinad, hoonestuse kavandamine müra suhtes vastupidavaks, töögraafikute optimeerimine) müra normtasemete tagamiseks.

Samuti on oodata, et müra ja õhusaastet lisandub piirkonda planeeringu elluviimisel lisanduva liikluskoormuse tõttu. Arvestades planeeringu mahtu, siis on ebatõenäoline liiklusmüra siht- ja piirväärtuste ületamine piirkonnas.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

27

4.6.3 Valgus, soojus, lõhn, vibratsioon

Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete ja rohevõrgustiku paiknemist. Järgida tuleb põhimõtet, et valgustada tuleb objekte mille valgustamine on vajalik ja vältida ebavajalikku valgusreostust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust. Elektrijaama seadmetega kaasneb vibratsiooni teke, kuid tegu on pigem töökeskkonna ohuteguriga kui vibratsiooniga, mille puhul oleks oodata selle kandumist elamualadeni.

Gaasikütuse kasutamisel ei esine olulist lõhnaainete heidet. Juhul kui planeeringus nähakse ette reservkütusena vedelkütuse kasutamine võib osutuda asjakohaseks käsitleda planeeringus ka lõhnaainete heidet. Eelhinnangu koostamisel teadaoleva info alusel vedelkütuse kasutamist ei kavandata.

Gaasielektrijaamade puhul esineb soojuse emissioon. Elektri tootmisel tekkiv jääksoojus eraldub välisõhku. Senise gaasielektrijaamade kasutuse puhul ei ole ilmnenud, et tegu oleks olulise keskkonnamõjuga.

4.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeringu lahendus näeb ette gaasielektrijaama ehitust alale, mis on käesoleval ajal kasutusel enamasti rohu- ja metsamaana. Planeering on üldplaneeringut muutev kavandades tootmismaa osaliselt üldplaneeringuga märgitud rohelise võrgustiku alale. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada rohevõrgustiku ala maksimaalse säilitamise vajadusega ja rohevõrgustiku sidususe tagamise vajadusega.

Kavandatava tegevusega kaasnevana võib mõju tervisele avalduda eeskätt läbi õhusaaste ja müra, mida on käsitletud ptk 4.6.1 ja 4.6.2. Õhukvaliteedi ja müra normtasemete tagamisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju tervisele.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata ebasoodsat mõju varale.

4.8 Mõju kultuuriväärtustele

Planeeritaval alale lähimad kultuurimälestised asuvad u 1,3 km kaugusel lõuna suunas (ehitismälestis Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama keskusehoone koos säilinud originaalsisustusega ja ansambli osana kujundatud maastikuga, reg nr 2465217). Detailplaneeringuga ei ole ette näha negatiivset mõju antud mälestistele. Planeeringu realiseerimisel kaevetööde käigus arheoloogiliste leidude ilmsikstulekul tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse (§ 31 lg 1, § 60) kohaselt tööd katkestada ning teatada leiu leiukohast Muinsuskaitseametile.

17 Kultuurimälestiste register. 24652 Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama keskusehoone koos säilinud originaalsisustusega ja ansambli osana kujundatud maastikuga. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=24652

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

28

4.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Gaasielektrijaama puhul on põhikütuseks maagaas, mis tarnitakse jaama torutranspordiga. Kohapealne gaasi hoiustamise vajadus puudub. Gaasielektrijaama ohtlikkus sõltub jaamas kasutatavast reserv- ja alternatiivkütusest ja selle hoiustusmahtudest. Eelhinnangu koostamisel vastav info reservkütuse liigi ja hoiustusmahtude osas puudub. Planeeringust huvitatud isiku andmetel ei kavandata reserv-või alternatiivkütust hoiustada gaasielektrijaama territooriumil. Juhul kui tekib vajadus nt vesiniku kasutamiseks, siis nähakse seda ette pigem läbi gaasivõrgu. Ohtlikke kemikaalide ohtlikkuse alammäärad ja künniskogused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrusega nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord1“. Juhul kui reserv- või alternatiivkütusena kasutatakse vesinikku, siis klassifitseerub elektrijaam ohtlikuks ettevõtteks kui hoiustatav kogus on üle 0,5 tonni ning võib sõltuvalt kütuse ladustamise mahust kuuluda ka suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka. Seetõttu tuleb edasises planeerimises ja projekteerimises hinnata kütuste kohapealse hoiustamise vajadust ja võimalikku mahtu ning sellest lähtuvalt ohtlikkust vastavuses kemikaaliseadusega, arvestada suurõnnetuse vältimise meetmeid.

Planeeringuala ei jää vastavalt Maa-ameti ohtlike käitiste kaardile ohtlike ettevõtete ohualasse. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt doominoefekti võimalust koosmõjus teiste ettevõtetega.

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikele ettevõtetele kehtivad kemikaaliseaduse alusel erinõuded, mis sõltuvad ettevõtte ohtlikkuse kategooriast. Ettevõtte liigitumisel ohtlikuks ettevõtteks on lähtuvalt kemikaaliseadusest vajalik koostada kohustuslikud dokumendid, omada käitlemisluba ja vastutuskindlustust, teavitada avalikkust.

4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala vahelisel alal asub planeeritava Rail Balticu trass. Planeeringualast umbes 200 m kaugusel läänesuunas asub Elering AS Kiisa (luba nr KKL/321813) avariireservelektrijaam ja selle

kõrval paikneb Kiisa alajaam. Saku valda Kirdalu külla Jaago maaüksusele, mis asub planeeringualast u 450 m kaugusel edelasuunas, on kavandatud Jaago gaasielektrijaam. Jaago akupank maaüksusel on ehitusjärgus salvestusjaam. Tegu on seega piirkonnaga millel paikneb mitmeid olemasolevaid ja kavandatavaid tööstusobjekte, mis ühtlasi on müraallikad ja osad ka õhusaaste paiksed heiteallikad. Seoses planeeringuala lähedusse planeeritavate projektidega ning olemasolevate objektidega ei saa välistada olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule koosmõjus Rail Baltic trassiga ning müra ja õhusaaste olulist ebasoodsat mõju koosmõjus olemasoleva Kiisa avariireservelektrijaama ning piirkonda teise kavandatava gaasielektrijaamaga.

Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju.

4.11 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu äri- ja tootmisala kinnistute kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

29

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Praegusel juhul olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust ei kavandata ning tegu ei ole üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

30

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Detailplaneeringuga kavandatakse gaasielektrijaama rajamist. Planeering on üldplaneeringut muutev kavandades tootmismaa osaliselt üldplaneeringuga märgitud rohelise võrgustiku alale. Lisaks kuulub detailplaneering määruse nr 224 § 2 lg 1 kohaselt tegevusvaldkonna alla, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Eelhinnangu koostamisel leiti, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja võimalikku koosmõju teiste olemasolevate ja kavandatavate tööstusobjektidega piirkonnas ei saa välistada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist negatiivset keskkonnamõju. Planeeringualale ei ole soovitud gaasielektrijaama rajamise võimalus olemasoleva info alusel välistatud, kuid mitmete aspektide osas on vajalik mõju suuruse ja ulatuse täpsem hindamine, selgitamaks mõju olulisus ja vajalikke keskkonnameetmeid. Eelhindamise tulemusena selgus, et:

1) kavandatav tegevuse puhul võib esineda oluline ebasoodne mõju rohelise võrgustiku toimivusele, eeskätt koosmõjus Rail Balticu trassi ja olemasoleva rohevõrgustiku toimivust mõjutava taristuga. Mõju rohevõrgustiku sidususele vajab täiendavat hindamist ja keskkonnameetmete väljatöötamist. Oluline on leida lahendus, mis ei halvenda Rail Balticu leevendusmeetmete (eeskätt Kiisa ökodukti) tõhususust.

2) kavandatav tegevuse puhul võib esineda oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile olemasolevate (Kiisa avariielektrijaam) ja kavandatavate (Jaago kinnistule kavandatav gaasielektrijaam ja käsitletava planeeringuga kavandatav gaasielektrijaam) heiteallikate koosmõjus. Väga oluline on pöörata tähelepanu kavandatavate käitiste korstnate korrektsele dimensioneerimisele ning heite piirväärtuste tagamisele tagamaks välisõhu õhukvaliteedi piirväärtustele vastavus.

3) kavandatav tegevuse puhul võib esineda oluline ebasoodne mõju müratasemetele olemasolevate (Kiisa avariielektrijaam, Kiisa alajaam) ja kavandatavate (Jaago kinnistule kavandatav gaasielektrijaam, salvestusjaam, käsitletava planeeringuga kavandatav gaasielektrijaam) müraallikate koosmõjus. Arvestades võimalikku müra koosmõju, tuleb edasistes etappides hinnata müra koosmõju modelleerimise teel ning vajadusel rakendada tehnilisi või planeeringulisi meetmeid (nt müratõkkeseinad, hoonestuse kavandamine müra suhtes vastupidavaks, töögraafikute optimeerimine) müra normtasemete tagamiseks. Koosmõju hindamiseks on tõenäoliselt vajalik viia läbi müra mõõtmisi selgitamaks olemasolevate müraallikate poolt tekitatavaid müratasemeid.

4) kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. Planeeringu koostamisel tuleb pöörata tähelepanu maaparandussüsteemide olemasolule ning nende toimivuse tagamisele ja teha selles osas koostööd Maa- ja Ruumiametiga. Planeeringu koostamise raames täiendavate kuivenduskraavide rajamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb järgida juhiseid maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks18,19. Reovee- ja veevarustuslahenduste kavandamisel tuleb järgida kehtivate õigusaktide nõudeid.

18 Timmusk, T., Ots, H., D. 2024. Tehniline juhend maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste kavandamiseks. Tellija: Keskkonnaamet

19 Rannap, R., Vaikre, M., Soomets-Alver, E., Vellak, K., Remm, L., Lõhmus, P. 2023. Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis täiendatud versioon.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

31

5) planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada. Planeeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele. Kavandatavatel ehitusaladel kõrge ökoloogilise väärtusega kooslused puuduvad.

6) kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha negatiivset mõju kultuuripärandile;

7) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist liikluskoormuse suurenemist;

8) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

9) gaasielektrijaama ohtlikkus sõltub jaamas kasutatavast reservkütusest ja selle hoiustusmahtudest. Eelhinnangu koostamisel vastav info reservkütuse liigi ja hoiustusmahtude osas puudub. Ettevõtte liigitumisel ohtlikuks ettevõtteks on lähtuvalt kemikaaliseadusest vajalik koostada kohustuslikud dokumendid, omada käitlemisluba ja vastutuskindlustust, teavitada avalikkust.

Kavandatud tegevuse mõju koosmõjus piirkonnas olemasolevate ja teiste kavandatavate tegevustega rohevõrgustikule, õhukvaliteedile ja müratasemetele on seega ebaselge ning ei saa välistada, et võib esineda oluline ebasoodne mõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine antud detailplaneeringu koostamisel on seega asjakohane.

KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

32

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Harju maakonnaplaneering 2030+

Detailplaneeringu algatamise taotlus Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel maa-alal.

Saku valla üldplaneering (kehtiv)

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f 6dcd

Keskkonnaameti avalik dokumendiregister: https://adr.envir.ee/

Keskkonnaotsuste infosüsteem: https://kotkas.envir.ee/

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Maa- ja Ruumiameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa- ja Ruumiameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Lisa 1

Saku Vallavolikogu ....2025

otsusele nr ....

LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

KOOSTAMISEKS

Harju maakonna Saku valla Kirdalu küla Servami ja Uuskami maaüksustel ning lähialal

I LÄHTEANDMED

1.1 Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24 kehtestatud Saku valla üldplaneering;

1.2 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna

korraldamine Saku vallas“;

1.3 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19 „Detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

1.4 Planeerimisseadus (PlanS);

1.5 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS);

1.6 Saku valla kliima- ja energiakava 2030;

1.7 Maaüksuse plaan.

II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK

KC Energy OÜ on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja esmase eskiislahenduse,

millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Kirdalu küla Servami ja Uuskami

maaüksustel gaasielektrijaama kavandamiseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Servami ja Uuskami kinnistutele ehitusõiguse

määramine kuni 100MW võimsusega gaasielektrijaama püstitamiseks koos selle juurde

kuuluvate hoonete, seadmete, rajatiste ja taristuga.

Detailplaneeringuga antakse ka kogu planeeringuala ulatuses tehnovõrkude (küte, vesi, elekter,

kanalisatsioon, side) ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise

põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 29,7 ha, gaasielektrijaama

projektiala kokku hõlmab umbes 1,25 ha.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24)

kohaselt asub planeeringuala hajaasustusega alal, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole

määratud. Hajaasustusega ala on valla territoorium väljaspool tiheasustusega ala, kus on

iseloomulik hajus asustusmuster. Hajaasustusega alana on määratletud suurem osa valla

territooriumist. Asustuse suunamisel, kasutus- ja ehitustingimuste määramisel on lähtutud

eesmärgist säilitada olemasolev looduslik, põllu- ja metsamajanduslik maakasutus.

Hajaasustusega alade äri- ja tootmistegevus tuleb suunata eelkõige üldplaneeringuga määratud

vastava juhtotstarbega maa-alale tiheasustusega aladel. Sealsed maa-alad paiknevad logistiliselt

soodsas asukohas ja piirkondades on olemas tehniline taristu, sageli ka töötajaskond. Ettevõtluse

soodustamiseks ja töökohtade loomiseks elukoha lähedal (mis vähendab ka sundliikumisi), on

hajaasustusega alal lubatud väikesemahuline ja keskkonnasõbralik ettevõtlus. Hoonestus peab

järgima piirkonnale omast hoonestuslaadi.

Servami ja Uuskami kinnistuid läbib üldplaneeringu kohaselt Rail Baltic raudtee trassi

nihutamisruum, perspektiivne põhimõtteline kõrgepingeliini koridor (kavandatav liin või

olemasolev liin, millel tõstetakse pinget) ning elektriliinid (110-330 kV). Uuskami kinnistu jääb

suures osas ning Servami kinnistu väikeses osas rohelise võrgustiku koridori. Mõlemal kinnistule

ulatub ka ökodukti piiranguvöönd. Lisaks jääb Servami kinnistule perspektiivse ühendusraudtee

võimalik alternatiiv. Servami ja Uuskami kinnistute vahele jääb Tallinna-Rapla raudtee 920

kinnistu, mida läbib Rail Baltica raudtee trass.

Algatatav planeering on üldplaneeringut muutev detailplaneering kavandades tootmismaad

üldplaneeringu kohasele hajaasustusalale ning rohelise võrgustiku alale.

III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Kirdalu külas.

3.2 Planeeritav ala koosneb Servami (71901:001:0949, maatulundusmaa 100%, pindala 26 599 m2)

ja Uuskami (71901:001:0951, maatulundusmaa 100%, pindala 233 789 m2) ning lähiala

Tallinna-Rapla raudtee 920 (71901:001:0950, maatulundusmaa 100%, pindala 35 981 m2)

maaüksustest.

3.3 Planeeringuala piirneb Aksli (71901:001:0954), Kõrnumaa (71901:001:0995), Tallinna-Rapla

raudtee 910 (71901:001:0994), Suur-Kõrnumaa (71901:001:0996), Kõrnumäe

(71801:006:0035), Kivi-Lillemäe (71901:001:0958) ja Tallinna-Rapla raudtee 930

(71901:001:0957) maaüksustega.

3.4 Planeeritava ala suurus on ca 29,7 ha.

3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: ala on suhteliselt tasase reljeefiga, enamjaolt metsa- ja

rohumaa. Tegemist on maaparandussüsteemi maa-alaga.

3.6 Planeeringuala on hoonestamata, ehitisregistri andmetel hooneid registreeritud ei ole.

3.7 Planeeringualal on Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardi kohaselt kitsendusteks: Jaagu soone

kalda ehituskeelu-, piirangu- ja veekaitsevöönd, maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd,

elektripaigaldise kaitsevööndid (kõrgepingeliin 220-330kV ja keskpingeliin 1-20kV), Saku soo

ja Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla ning Rail Baltic raudtee trassi koridor.

3.8 Juurdepääs planeeritavale alale on hetkel mööda Kõrnumäe teed ja Suur-Kõrnumaa kinnistul

asuvaid metsateid.

3.9 Alal puudub kehtiv detailplaneering.

IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

4.1 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil

mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava

krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad

tehnovõrgud ja juurdepääsuteed jne. Kõigile joonistel kanda planeeringuala piir, leppemärkide

selgitused ning planeeringu koostaja kirjanurk ja joonise koostamise kuupäev.

4.2 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000) vormistades formaadile A4 ja kanda

skeemile orienteerumist lihtsustavate teede, tänavate, objektide jne nimetused.

4.3 Koostada kontaktvööndi analüüsi joonis, millele kanda olemasolev olukord ning kavandatud ja

kavandatavad detailplaneeringu lahendused, katastriüksuste piirid, sihtotstarbed, hoonete

kasutusotstarbed, korruselisus ja vajadusel kõrgus, ehitusjooned, kaitsevööndid, piirangud ja

kitsendused. Näidata puhke- ja virgestusalad, haljasala ja parkmetsa maa-alad, rohelise

võrgustiku alad jms, samuti olulisemad teed, ühistranspordipeatused, avalikud objektid,

tõmbekeskused jms. Lisada väljavõte üldplaneeringust, näidata planeeringuala piir ja

juhtotstarbed.

4.4 Tugiplaanile kanda kinnistute piirid ja aadressid, katastriüksuste sihtotstarbed, tänavate-teede

nimed, seadusjärgseid kitsendusi põhjustavad objektid ning nende kaitsevööndid,

dendroloogilise hinnangu positsiooni numbrid, võra või puistu ulatused ning väärtusklassid

vastavalt dendroloogilisele hinnangule, topo-geodeetilise alusplaani koostaja nimi, töö number

ja koostamise kuupäev.

4.5 Põhijoonisele kanda olemasolevad ja planeeritavad maaüksuste piirid, ehitusjooned ja

hoonestusalad seotuna maaüksuste piiridest, kavandatavate kruntide ehitusõigus,

vertikaalplaneerimise, haljastuse, liikluse ja parkimise, tehnovõrkude ja -rajatiste, avaliku

ruumi, kujade, servituutide, kitsenduste ning avalikuks kasutamiseks määratud alade ulatus

ning põhimõtteline lahendus. Määrata igale krundile number ja lisada iga krundi kohta

ehitusõiguse aken, mis sisaldab krundi kasutamise otstarvet, suurimat hoonete arvu ning

maapealse ja -aluse ehitisealust pinda krundil, hoone kõrgust meetrites ja korruste arvu,

olulisemad arhitektuursed nõuded tabelis või eraldi märkusena Vajadusel võib esitada eraldi

tehnovõrkude- ja rajatiste, liiklusskeemi vm täiendava joonise. Tehnovõrkude ja -rajatiste

põhimõttelises lahenduses määratakse: tehnovõrkude ja rajatiste ligikaudsed asukohad, mis

kavandatakse reeglina tänava maa-alale; vertikaalplaneerimise põhimõtted ning vajadusel

sademe-, drenaaž- ja transiitvee ärajuhtimine eelvooluni, mis välistab naaberkruntidele valguva

vee hulga suurenemise.

4.6 Nummerdada kõik lehed ja allkirjastada joonised, seletuskiri, menetlusdokumentide,

kooskõlastuste tabel jms planeeringu koostaja poolt.

4.7 Detailplaneeringus kirjeldada planeeringuala asukohta ja suurust, planeeritava ala ning

lähiümbruse olemasolevat olukorda ning lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda.

4.8 Detailplaneeringu seletuskirjas esitada kontaktala analüüsil põhinevad järeldused hinnates maa-

ala arengupotentsiaali ja vajadusi. Täpsustada, millised on ruumilise keskkonna analüüsile

tuginedes väärtused, mille poole püüeldakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna

ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi silmas pidades. Põhjendada,

et miks eelistatakse üht lahendust teisele ning millised on uushoonestuse rajamise ja

planeeringuga kavandatu kaalutlused ja põhjendused, sh millest lähtudes on valitud hoone

asukoht, mida üldse kogu planeeringuga kavandatu elluviimine endaga kaasa toob jms.

4.9 Kirjeldada vastavust üldplaneeringule jt alusdokumentidele ja põhjendada üldplaneeringu

muutmise vajadust.

4.10 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kaalutlused

ja põhjendused, eraldi tuua välja vastavus lähteseisukohtadele, planeeringu koostamise käigus

esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine.

4.11 Kirjeldada planeeritava ala krundijaotust. Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala

ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim

lubatud ehitisealune pind, hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast ja vajadusel ka

absoluutkõrgus, elamuühikute arv); hoonete maksimaalne korruselisus ja kõrgus; nõuded

paiknemisele; ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded, viimistlusmaterjalid, katusekalle, jne,

samuti rajatiste ehitus ja kujundusnõuded, olemasolevate hoonete lammutamise ja

ümberehitamise nõuded; hoonete paiknemine krundil, ehitusjoone vajadus, katuseharja või

hoone põhimahu suund, abihoonete paigutus jms; konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm;

nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad; tänavate maa-alad ja liikluskorralduse

põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete

lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus

planeeritaval maa-alal.

4.12 Kirjeldada vertikaalplaneerimise, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise, avaliku kasutuse

jne planeerimise põhimõtted.

4.13 Tuua eraldi välja nõuded ehitusprojekti koostamiseks (võivad olla teemade kaupa erinevates

peatükkides), täiendavate uuringute ja kooskõlastuste ning koostöö vajadus.

4.14 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringus väljatoodud äri- ja tootmisettevõtte

maa-ala tingimustele, Saku valla kliima- ja energiakavale jt loetletud standarditele ja

alusdokumentidele.

4.15 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega

ning kanda need joonistele ja seletuskirja.

4.16 Analüüsida planeeringus kavandatavate kõrgemate mahtude nähtavust asulatest ja teedelt ning

hinnata kavandatava muudatuse visuaalset mõju. Leida kõrgemate rajatiste ja hoonemahtude

jaoks võimalikult häiringuvaba asukoht.

4.17 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, side)

varustamise lahendus.

4.18 Planeeringus käsitleda ja joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

4.19 Teha koostööd Jaago planeeringu koostaja ja huvitatud isikuga kavandades uus juurdepääs

selliselt, et välistada gaasielektrijaama suunduva tulevase raskeliikluse jm teenindava

transpordi läbisõit Kiisa alevikust ja Kurtna külast.

4.20 Detailplaneeringuga kavandatavate teede äärde näha ette tänavahaljastus. Tagada tehnovõrkude

ja tänavahaljastuse tarbeks piisav ruum.

4.21 Planeeringu koosseisus lahendada moodustatavate kruntide parkimine omal krundil. Teed,

parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.

4.22 Planeeringu koostamisel arvestada EVS 939-2:2021 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude

ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“.

4.23 Seletuskirjas anda krundi kõrghaljastuse ja heakorrastamise kontseptsiooni ning

vertikaalplaneerimise üldpõhimõtete lühikirjeldus, säilitatavate puude kasvutingimuste

tagamise nõuded ning nõuded istutatava kõrghaljastuse parameetrite kohta.

4.24 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.25 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

4.26 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnata ka planeeringu elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid (nt mõju elukeskkonnale, elanikkonna turvalisusele, visuaalset reostust,

võimalikku mõju elanike kinnisvarale jms). Selleks tuleb kaasata keskkonnamõju strateegilise

hindamise meeskonda asjakohaste mõjude hindamisega seotud ekspert.

4.27 Keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul arvestada ka olemasolevatest Kiisa alajaamast,

avariielektrijaamadest, akupangast ja juhtimiskeskusest ning kavandatavatest päikesepargist ja

Jaago gaasielektrijaamast tuleneva kumulatiivse mõjuga.

4.28 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.29 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras.

4.30 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline

ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest, sealhulgas vaated Kiisa alevikust ja

Kurtna külast.

4.31 Kuna antud piirkonda on kontsentreerunud palju kõrge strateegilise tähtsusega ehitisi, tuleb

koostada antud alale elutähtsa teenuse toimepidevusega seotud riskianalüüs.

4.32 Kui detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise edasise menetluse käigus

selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid,

analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS

5.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.

5.2 Detailplaneeringu koostamisse kaasata  PlanS  § 127 lõigetes 1–3 ja Vabariigi Valitsuse

17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutusi ja isikud, kelle õigusi

või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, sh naaberkinnisasjade omanikud,

Kliimaministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Maa- ja Ruumiamet, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

Terviseamet, Transpordiamet, OÜ Rail Baltic Estonia, jt, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi

detailplaneering käsitleb.

5.3 Detailplaneering esitatakse kooskõlastamiseks PlanS § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele.

5.4 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.

5.5 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad

eraldi grupeeritult menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud,

võrguvaldajate tehnilised tingimused, kooskõlastused jms.

5.6 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla

üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide

seletused. Kuna detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut, lisada detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa

muudatuste ettepanek.

5.7 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt

Saku valla geoinfosüsteemis Geoveeb .

5.8 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg

failidena.

5.9 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ .

5.10 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega

vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022. a määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu

põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks.

5.11 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega

kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse

poolt.

5.12 Planeeringu eeldatav kehtestamise aeg on aastal 2027.

5.13 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist,

kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole

vastuvõetud.

Lähteseisukohad koostasid:

Kristina Suits

Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

tel 671 2424

[email protected]

Maigi Tenisson

Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

tel 671 2421

[email protected]

Anu Raun

Saku Vallavalitsuse arhitekt-planeerija

tel 671 2422

[email protected]

SAKU VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Saku valla Kirdalu küla Servami ja Uuskami

maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu

koostamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine ja lähteseisukohtade

andmine

EELNÕU

Saku 2025 nr

Otsus tehakse planeerimisseaduse (PlanS) § 124, § 128 lõigete 1 ja 5, § 142 lõike 1 punkti 1,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 3,

§ 31 punkti 1, § 31¹, § 33 lõike 2 punktide 3 ja 4, § 34 lõigete 1 ja 2, § 35 lõigete 1, 3, 5 ja 6 ,

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 2 lõike 1 ning

Saku Vallavolikogu 18. mai 2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna

korraldamine Saku vallas” § 2 punkti 3 ja 4 alusel.

KC Energy OÜ on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja esmase eskiislahenduse,

millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Kirdalu küla Servami ja Uuskami

maaüksustel gaasielektrijaama kavandamiseks.

Planeeringuala asub Saku vallas Kirdalu külas Kiisa alajaama ja avariireservelektrijaama

vahetus läheduses. Planeeritav ala koosneb Servami (71901:001:0949, maatulundusmaa 100%,

pindala 26 599 m2) ja Uuskami (71901:001:0951, maatulundusmaa 100%, pindala 233 789 m2)

ning Tallinna-Rapla raudtee 920 (71901:001:0950, maatulundusmaa 100%, pindala 35 981 m2)

maaüksustest.

Planeeritav ala piirneb Aksli (71901:001:0954), Kõrnumaa (71901:001:0995), Tallinna-Rapla

raudtee 910 (71901:001:0994), Suur-Kõrnumaa (71901:001:0996), Kõrnumäe

(71801:006:0035), Kivi-Lillemäe (71901:001:0958) ja Tallinna-Rapla raudtee 930

(71901:001:0957) maaüksustega.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Servami ja Uuskami kinnistutele ehitusõiguse

määramine kuni 100MW võimsusega gaasielektrijaama püstitamiseks koos selle juurde

kuuluvate hoonete, seadmete, rajatiste ja taristuga.

Detailplaneeringuga antakse ka kogu planeeringuala ulatuses tehnovõrkude (küte, vesi, elekter,

kanalisatsioon, side) ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise

põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 29,7 ha, gaasielektrijaama

projektiala kokku hõlmab umbes 1,25 ha.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb planeeringuala rohelise võrgustiku alale.

Läände jääb koostoimivate keskuste ala ning linnalise asustusega ala (Kiisa alevik), lõunasse

väärtuslik maastik (Kurtna küla), põhjas ja idas on rohevõrgustik.

Maakonnaplaneeringuga paralleelselt koostati maakonnatasandil teemaplaneering „Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramine“, mille lahendus on kajastatud

maakonnaplaneeringus. Rail Baltica raudtee trassi koridor läbib planeeringuala. Käesolevaks

ajaks on valminud antud lõigu osas ka ehitusprojekt, millega tuleb planeeringulahenduse

koostamisel arvestada.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24)

kohaselt asub planeeringuala hajaasustusega alal, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole

määratud. Hajaasustusega ala on valla territoorium väljaspool tiheasustusega ala, kus on

iseloomulik hajus asustusmuster. Hajaasustusega alana on määratletud suurem osa valla

territooriumist. Asustuse suunamisel, kasutus- ja ehitustingimuste määramisel on lähtutud

eesmärgist säilitada olemasolev looduslik, põllu- ja metsamajanduslik maakasutus.

Hajaasustusega alade äri- ja tootmistegevus tuleb suunata eelkõige üldplaneeringuga määratud

vastava juhtotstarbega maa-alale tiheasustusega aladel. Sealsed maa-alad paiknevad logistiliselt

soodsas asukohas ja piirkondades on olemas tehniline taristu, sageli ka töötajaskond.

Ettevõtluse soodustamiseks ja töökohtade loomiseks elukoha lähedal (mis vähendab ka

sundliikumisi), on hajaasustusega alal lubatud väikesemahuline ja keskkonnasõbralik

ettevõtlus. Hoonestus peab järgima piirkonnale omast hoonestuslaadi.

Servami ja Uuskami kinnistuid läbib üldplaneeringu kohaselt Rail Baltic raudtee trassi

nihutamisruum, perspektiivne põhimõtteline kõrgepingeliini koridor (kavandatav liin või

olemasolev liin, millel tõstetakse pinget) ning elektriliinid (110-330 kV). Uuskami kinnistu jääb

suures osas ning Servami kinnistu väikeses osas rohelise võrgustiku koridori. Mõlemal

kinnistule ulatub ka ökodukti piiranguvöönd. Lisaks jääb Servami kinnistule perspektiivse

ühendusraudtee võimalik alternatiiv. Servami ja Uuskami kinnistute vahele jääb Tallinna-Rapla

raudtee 920 kinnistu, mida läbib Rail Baltica raudtee trass.

Algatatav detailplaneering sisaldab Saku valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut. Detailplaneeringus tehakse ettepanek planeeringuga hõlmatava ala maakasutuse

juhtotstarve muuta äri- ja tootmisettevõtte maa-alaks. Äri- ja tootmisettevõtte maa-ala on

kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone

ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala.

Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga.

Maa-alale võib kavandada ärihooneid, tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud

funktsioonid kombineerituna. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda tuleb suure

jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku kohaselt kavandatakse hoonestusala ka Uuskami

kinnistul asuvasse rohelise võrgustiku koridori, tehes ettepaneku muuta ka selles osas Saku

valla üldplaneeringu põhilahendust.

Planeering on vastuolus rohevõrgustiku kasutustingimustega. Kavandatava tegevuse puhul ei

saa välistada ebasoodsat mõju rohelise võrgustiku toimivusele, eeskätt koosmõjus Rail Baltica

trassi ja olemasoleva rohevõrgustiku toimivust mõjutava taristuga. Mõju rohevõrgustiku

sidususele vajab täiendavat hindamist ja keskkonnameetmete väljatöötamist. Oluline on leida

lahendus, mis ei halvenda Rail Balticu leevendusmeetmete (eeskätt Kiisa ökodukti) tõhususust.

Üldplaneeringu seletuskirja punkt 3.3 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik

olulise ruumilise mõjuga, sh olulise avaliku huviga, ehitise püstitamiseks või rajamiseks.

Üldplaneeringu seletuskirja punkt 10 sätestab, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamise eelduseks on piisava avaliku huvi olemasolu.

Lähtudes PlanS § 142 lõike 1 punktist 1 ja 3 on üldplaneeringus määratud maakasutuse

juhtotstarbe ulatusliku muutmise korral ning muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul

olulise või ulatusliku üldplaneeringu muutmise korral, tegemist üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga.

Algatatava planeeringuga kavandatakse üldplaneeringu muutmist mitmes aspektis -

hajaasustuses asuvale juhtotstarbeta maale ning osaliselt rohelise võrgustiku koridori

planeeritakse äri- ja tootmismaa juhtotstarbega krundid, eesmärgiga rajada uus

gaasielektrijaam. Saku valla üldplaneeringu kohaselt tuleb äri- ja tootmistegevus suunata

eelkõige üldplaneeringuga määratud vastava juhtotstarbega maa-alale tiheasustusega aladel ja

erisused on lubatud põhjendatud juhtudel nt põllumajandushoonete rajamine vms ning esitatud

ettepaneku kohaselt planeeritakse hoonestada ka rohelise võrgustiku koridori. Tegemist on

piirkonna kontekstis nii olulise ruumilise mõjuga, kui ka olulise avaliku huviga objektiga.

Tulenevalt Kliimaministeeriumis koostamisel olevast Energiamajanduse arengukavast aastani

2035, on muuhulgas oluline eesmärk energiajulgeoleku tagamine, energia kättesaadavuse ja

taskukohase hinna tagamine ning energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.

Energiajulgeoleku tagamisel on üheks oluliseks komponendiks piisava juhitava võimsuse

tagamine elektrivarustuses igal ajahetkel. Juhitava võimsuse vajadus on praegu 1000 MW,

pärast 2030 aastat hinnanguliselt 1200-1600 MW. Uute juhitavate maagaasil ja biogaasil

töötavate jaamade rajamine võimaldab järkjärgult sulgeda vanimad põlevkiviplokid

vähendades seonduvat keskkonnamõju.

Gaasielektrijaama rajamine Saku valda võimaldab KC Energy OÜ-l luua sünergia teiste nende

opereerimises ja arenduses olevate projektidega, mis muudab kogu süsteemi efektiivsemaks.

Energiamajanduse arengukavas seatud eesmärgid annavad ettevõttele vajaliku kindluse

gaasielektrijaama rajamiseks.

Saku valla üldplaneeringu seletuskirja punkt 10 sätestab, et üldplaneeringu muutmiseks

põhjendatud vajaduse äratundmisel on Saku Vallavolikogul planeerimismenetlusele omaselt lai

kaalutlusruum. Valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine on Saku Vallavolikogu

otsustuspädevuses ning nõuetekohase menetluse läbiviimisel on vallavolikogu õigustatud

varem tehtud otsuseid muutma. Üldplaneeringu muutmine võib toimuda nii uue üldplaneeringu

kehtestamisega kui vajadusel ka detailplaneeringus sisalduva muudatusettepanekuga. Seejuures

tuleb täita piisava tõhususega planeerimisseadusest tulenevaid kohustusi avalikkuse

kaasamisel, erinevate seisukohtade arvesse võtmise võimalikkuse kaalumisel ja erinevate

huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel.

PlanS § 95 lõike 2 alusel on Vabariigi Valitsus kehtestanud 01.10.2015. a määruse nr 102

„Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“, mille kohaselt ei ole gaasielektrijaamad olulise

ruumilise mõjuga ehitised, seega ei ole antud juhul vajalik üldplaneeringu või kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu koostamine ning algatatakse detailplaneering ja keskkonnamõju

strateegiline hindamine, milles analüüsitakse detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid

asjakohaseid sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja looduskeskkonnale avalduvaid

mõjusid.

Koos detailplaneeringu algatamisega algatatakse ka keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Kavandatav planeering on üldplaneeringut muutev detailplaneering kavandades tootmismaad

üldplaneeringu kohasele hajaasustusalale ning rohelise võrgustiku alale. Planeerimisseaduse

§ 142 lg 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava

detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist

hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33

lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste

seisukohtadest. Lisaks kuulub detailplaneering määruse nr 224 § 2 lg 1 kohaselt

tegevusvaldkonna alla (põletusseadme rajamine ning elektri- või soojusenergia tootmine, kui

põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti),

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas

tegevusel on oluline keskkonnamõju. Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise üle

otsustamisel on kasutatud Lemma OÜ poolt koostatud eelhinnangut „Saku vallas, Kirdalu

külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang“, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa. Tulenevalt

eelhinnangu järeldustest ja kavandatavast tegevusest on keskkonnamõju strateegiline

hindamine vajalik algatada.

Hädaolukorra seadus koostoimes riigikaitseseadusega loetleb elutähtsad teenused ja elutähtsa

teenuse osutamisega seotud riigikaitse objektid, mille ründamine võib olulisel määral

kahjustada elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada selle lakkamise. Kuna antud

piirkonda on kontsentreerunud palju kõrge strateegilise tähtsusega ehitisi, peab Saku

Vallavolikogu vajalikuks koostada antud alale elutähtsa teenuse toimepidevusega seotud

riskianalüüs.

Kui detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise edasise menetluse käigus

selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid,

analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

Saku Vallavolikogu, rakendades kaalutlusõigust, otsustab:

1. Algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering Saku valla Kirdalu küla Servami ja

Uuskami maaüksustel ning lähialal.

2. Algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus hinnata ka planeeringu

elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning kumulatiivseid mõjusid seoses piirkonnas

olemasolevate ja kavandatavate elektritootmisega seotud objektidega.

3. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Kirdalu küla Servami ja

Uuskami maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise koostamiseks.

4. Detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Saku Vallavolikogu (Juubelitammede tee 15,

Saku alevik, Saku vald, Harjumaa). Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise koostamise korraldaja ja detailplaneeringu koostaja on Saku Vallavalitsus

(Juubelitammede tee 15, Saku alevik, Saku vald, Harjumaa).

5. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik tagab oma kulul detailplaneeringus

kavandatavate (sh väljaspool planeeringuala jäävate planeeringuala teenindamiseks

vajalike) avalikult kasutatavate teede ja tehnovõrkude, üldkasutatava haljastuse ja

vajadusel muude avalikult kasutatavate objektide valmisehitamise ja/või olemasolevate

objektide ümberehitamise. Avalike rajatiste valmis- või ümberehitamiseks sõlmib Saku

vald enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga

PlanS § 131 kohase halduslepingu, kus detailplaneeringust huvitatud isik võtab kohustuse

objektid rajada ja/või objektide ehitamist (kaas)finantseerida.

6. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise ja lähteseisukohtade andmise otsusest teade ajalehtedes

Saku Sõnumid, Postimees ning ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamisest ja lähteseisukohtade andmisest PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 ning KeHJS § 35

lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi.

8. Saku Vallavalitsus korraldab PlanS § 82 lõigete 1 ja 3 kohase avaliku väljapaneku.

9. Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja

lähteseisukohtade andmise otsusega saab tutvuda tööpäevadel Saku Vallavalitsuses ja Saku

valla veebilehel http://www.sakuvald.ee/algatatud-detailplaneeringud.

10. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eero Alamaa

vallavolikogu esimees

Lisa 2

Saku Vallavolikogu

otsusele nr

Saku vald

Kirdalu küla

Servami ja Uuskami maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringuala skeem

Tingmärgid maaüksuse piir

planeeringuala piir

Koostas: Kristina Suits, planeeringuspetsialist

Tallinn 2025

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

2

Nimetus: Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Plannum OÜ Reg nr 16875924 Küüni tn 6, Kose-Uuemõisa alevik, Kose vald, Harjumaa, 75102 Tel +372 503 5046 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere

Töös osalesid: Liis Promvalds

Töö versioon: 6.08.2025

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1 Mõjutatav keskkond ................................................................................................................. 5

2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................... 8

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ........................................................ 10

3.1 Harju maakonnaplaneering ........................................................................................... 10

3.2 Saku valla üldplaneering................................................................................................ 12

4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 16

4.1 Mõju Natura aladele...................................................................................................... 16

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele .................................................................................................. 16

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .............................................. 17

4.4 Mõju kliimale ja kliimakindlus ....................................................................................... 18

4.5 Mõju pinna- ja põhjaveele............................................................................................. 19

4.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................................ 21

4.6.1 Õhusaaste .................................................................................................................. 22

4.6.2 Müra .......................................................................................................................... 25

4.6.3 Valgus, soojus, lõhn, vibratsioon............................................................................... 27

4.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 27

4.8 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 27

4.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................................................................... 28

4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .......................... 28

4.11 Muud aspektid............................................................................................................... 28

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 30

Kasutatud materjalid ...................................................................................................................... 32

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu (edaspidi DP) koostamise konsultandi Plannum OÜ tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Liis Promvalds. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu algatamistaotluse lisana kasutamiseks.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018).

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Kavandatav planeering on üldplaneeringut muutev detailplaneering kavandades tootmismaad üldplaneeringu kohase rohelise võrgustiku alale. PlanS § 142 lg 6 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Lisaks kuulub detailplaneering määruse nr 224 § 2 lg 1 kohaselt tegevusvaldkonna alla (põletusseadme rajamine ning elektri- või soojusenergia tootmine, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti), mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 33 lg 6 kohaselt tuleb § 33 lg-s 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks sama paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Saku Vallavalitsus). KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

5

1 Mõjutatav keskkond

Planeeritav maa-ala asub Saku vallas Kirdalu külas. Planeeringuala vahele jääb Tallinn-Rapla raudtee 920 maaüksus (kü 71901:001:0950), millele on projekteeritud Rail Baltic trass. Tegemist on maatulundusmaadega, kus hetkel hoonestus puudub.

Planeeringuala hõlmab järgmiseid katastriüksuseid:

- Uuskami, 71901:001:0951, Maatulundusmaa 100%, 233789 m²;

- Servami, 71901:001:0949, Maatulundusmaa 100%, 26599 m²;

Detailplaneeringuala pindala on u 26,388 ha.

Planeeringuala on enamasti rohumaa ja metsamaa ala (Joonis 1).

Joonis 1. Planeeringuala Maa- ja Ruumiameti ortofotol. Planeeringuala märgitud punase joonega.

Planeeritava ala maapind on suures osas tasane ning maapinna absoluutkõrgus on u 45 m.

Kontaktvööndis esinevad käesoleval ajal metsamaad, põllumaad ning planeeringuala vahele jääb ka planeeritud Rail Balticu trassikoridori ala.

Planeeringuala kattub Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi alaga. Planeeringuala läbib läänepool AS-50 elektriõhuliini 1-20 kV (keskpingeliin) kaitsevöönd, Paide – Kiisa elektriõhuliini 220-330kV (kõrgepingeliin) kaitsevöönd ning Rakvere – Kiisa elektriõhuliini 220-330kV (kõrgepingeliin) kaitsevöönd.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad. Alast 0,5 km raadiuses puuduvad kaitsealad, hoiualad, Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikul tasandil kaitstavad objektid,

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

6

projekteeritavad kaitsealused alad, püsielupaigad, vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigatüüpe, I ja II kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad, I, II ja III kategooria kaitsealusete seente ja samblike ning I, II ja III kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohad.

Planeeringualast u 210 m kaugusele põhja suunda jääb III kategooria kaitsealuse taimeliigi Epipactis palustris (soo-neiuvaip) leiukoht (viimane kinnitatud vaatlus 2020, ohtralt). Planeeringualast u 280 m kaugusele põhja suunda jääb III kategooria kaitsealuse taimeliigi Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp) mitu leiukohta: KLO9342349 (viimane kinnitatud vaatlus 2020, 81 isendit), KLO9342351 (viimane kinnitatud vaatlus 2020, 17 isendit), KLO9342352 (viimane kinnitatud vaatlus 2020, 5 isendit) ja KLO9342350 (viimane kinnitatud vaatlus 2020, 1 isend). (Joonis 2)

Planeeringualast u 510 m kaugusele loodesuunas jääb III kategooria kaitsealuse loomaliigi Buteo buteo (hiireviu) leiukoht (viimane kinnitatud vaatlus 2023, 1 paar). (Joonis 2)

Lähimaks registreeritud Natura elupaigaks on elupaigatüübi aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) eraldis, mis jääb u 570 m kirde suunas. (Joonis 2Tõrge! Ei leia viiteallikat.)

Planeeringualast u 190 m kaugusel läänesuunas paikneb Kõrnumäe täiteliivamaardla (registrikaardi nr 327) 19 plokk (joonis 2). Maavara on määratud aktiivseks tarbevaruks.

Joonis 2. Kavandatud tegevuse paiknemine loodusdirektiivi elupaigatüüpide, maardla piiri, puurkaevude, III kaitsekategooria taimeliikide ja III kaitsekategooria loomaliikide leiukohtade suhtes (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur anded seisuga 03.07.2025).

Planeeritava alale lähim puurkaev on Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi Kesk- Ordoviitsiumi lubjakivipangas puurkaev PRK0051145 u 450 m kaugusel läänesuunas. Puurkaevul on https://veka.keskkonnainfo.ee/ andmetel 10 m hooldusala. Puurkaevu hooldusala ei ulatu planeeringualani.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

7

Eesti pinnase radooniriski kaardi1 andmetel jääb ala EVS 840:2017 kohase pinnase radooniohtlikkuse liigituse alusel keskmise või madala radoonisisaldusega alale.

Planeeritaval alal ning 0,5 km raadiuses ei paikne ühtegi kultuurimälestist. Planeeritaval alal ning 0,5 km raadiuses ei paikne ühtegi pärandkultuuriobjekti (Joonis 2).

1 Eesti geoloogiateenistus. Eesti pinnase radooniriski kaart. Andmed 2023. aasta seisuga. https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

8

2 Kavandatava tegevuse kirjeldus

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekust.

Vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele soovitakse planeeringuga kavandada gaasielektrijaam elektrilise võimsusega 100 MW (soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus 220 MW) koos selle juurde kuuluva taristu ning alternatiivse kütuse kasutamise valmidusega (Joonis 3):

- elektriühendus; - gaasiühendus, -liitumispunkt; - tootmishooned; - juhtimishooned; - trafod; - juurdepääsuteed, parklad, platsid; - vee- ja kanalisatsiooni lahendus.

Gaasielektrijaama projektiala kokku hõlmab u umbes 1,25 ha.

Elektrijaama primaarenergia kütus on maagaas/biometaan. Primaarenergia vajadus on 220 MW (maagaasi/biometaani puhul 23 tuh Nm³/h). Alternatiivkütusena võib tulevikus kasutusele tulla vesinik.

Veevajadus on 20 inimest olmeveeks, tuletõrje süsteemi vajadus on 100 m³ (10 m³/h, 10h). Kanalisatsiooni süsteemi vajadus on samuti 20 inimese puhul olmeveeks.

Planeeringualal asuv keskpinge õhuliin asendatakse maakaabliga. Jaagu soon asendatakse ~145 m ulatuses toruga (täpsustub edasistes etappides).

Juurdepääs on planeeritud olemasolevalt Lillemäe teelt (ETAK ID 4876410) mis asub planeeringualast lõunasuunas. Vajadusel määratakse planeeringuga servituudi seadmise vajadus ning nähakse ette tee seisukorra parendamine. Alternatiivselt on võimalik ka ühenduse kavandamine mööda kavandatavat Rail Balticu hooldusteed. Täpsem lahendus selgub detailplaneeringu koostamisel.

Kruntide tehnovõrkudega varustamine lahendatakse detailplaneeringu koostamisel võrguvaldajate väljastatud tehniliste tingimuste järgi.

Täpne vee- ja kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavale.

Maaüksuste asukohast lähtuvalt määratakse planeeringuga hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused, hoonestusalad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, mis ümbritseva keskkonnaga sobitudes kujundavad naaberkinnistustega ruumilise terviklahenduse.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

9

Joonis 3. Saku vallas Kirdalu külas Uuskami ja Servami katastriüksuste lahendusskeem (01.07.2025).

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

10

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Harju maakonnaplaneering2

Harju Maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.

Maakonnaplaneeringu asustuse suunamise koondkaardi alusel kavandatav tegevus jääb rohelise võrgustiku alale. Vastavalt ruumiliste väärtuste kaardile ei jää planeeringuala väärtuslike maastiku alale ega väärtuslikule põllumajandusmaale. (Joonis 4)

Käesolev planeering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise:

1. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima.

2. Maakonna tasandil on vajalik säilitada/parandada rohelise võrgustiku funktsioneerimist ja sidusust. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Eriti kriitiline on Tallinna lähiala rohelise võrgustiku sidususe säilitamine ja parandamine.

3. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%.

4. Ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus ei häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist.

5. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine.

6. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa- alale on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud.

7. Tiheasustusalade kujundamine on rohelise võrgustiku alal keelatud. Uued asustusalad tuleb kavandada väljapoole tuumalasid, asustusalad ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Uute asustusalade moodustamisel on vaja hinnata mõju rohelise võrgustiku toimivusele, kaaluda tuleb detailplaneeringu koostamise vajadust.

8. Rohelise võrgustiku rohekoridorides ei tohi aiaga piiratava õueala suurus ületada 0,4 ha, säilitamaks hajaasustusele omast avatud ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumist.

9. Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni ei ole soovitatav muuta.

10. Tuumaladele ja koridoridele on üldjuhul vastunäidustatud teatud taristute (kiirteed, prügilad, jäätmehoidlad ja teised kõrge keskkonnariskiga objektid) rajamine. Juhul, kui uute taristute rajamine on vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning läbi viia keskkonnamõju hindamine ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid (nt ökoduktid).

2 Harju Maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Kättesaadav: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100016

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

11

11. Kõrge keskkonnariskiga objektide planeerimisel tuleb ette näha meetmed negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ning kompenseerimiseks.

12. Rohelisse võrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jne) on majandustegevus seadusega keelatud või piiratud.

13. Kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku koridori kattuvusel arvestab loaandja loamenetluses vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimivus, töötades vajadusel välja leevendavad meetme. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.

14. Tuumaladel ja koridoridel on üldjuhul tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine toimub vastavalt metsakorralduskavadele. Majanduspiirangutega metsa (nt kaitstavatel aladel) kasutamise piirangud tulenevad õigusaktidest.

15. Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on hoida ja suurendada metsi või teisi metsaalasid ja tõsta metsaressursside tootlikkust ning kvaliteeti. Metsa majandamine on säästev, kui on tagatud elustiku mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutus.

16. Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb üldplaneeringu koostamise käigus kaaluda metsale majanduspiirangute rakendamist – seda eeskätt Tallinna lähiala rohelise võrgustiku piirkonnas.

17. Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb võimalusel vältida lageraiet.

18. Rohelise võrgustiku tuumaladel ei ole soovitav puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Soovitav on seada täiendavad nõuded raie aja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

19. Rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.

20. Kaitsmata põhjaveega aladel ei tohi tegevusega kaasneda põhjavee reostusohtu.

21. Vajadusel tuleb üldplaneeringutega käsitleda tuumaalade äärealade säilitamise vajadust, lähtudes selle ulatuse määramisel täpsemalt rohevõrgustikuga piirneva maakasutuse funktsioonist.

22. Tallinna lähiala valdade üldplaneeringutes tuleb enam tähelepanu pöörata rohelise võrgustiku erinevatele elementidele ja konfliktidele ning võimalusel ka kaardistada neid, lähtudes siis konkreetsemalt ka rohetaristu kontseptsioonist.

23. Rohelise võrgustiku sidususe parandamine on eriti oluline Tallinna lähiala rohelises võrgustikus, kus tuumalasid ja koridore ei ole piisavalt.

24. Rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatakse omavalitsuste üldplaneeringutes. Oluline on jälgida, et täpsustatavad rohevõrgu struktuurid oleksid sidusad piirnevate omavalituste territooriumil kehtiva rohevõrguga.

Maakonnaplaneeringuga paralleelselt koostati maakonnatasandil teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, mille lahendus on kajastatud maakonnaplaneeringus. Rail Balticu raudtee trassi koridor läbib planeeringuala. Käesolevaks ajaks on valminud antud lõigu osas ka ehitusprojekt, millega tuleb planeeringulahenduse koostamisel arvestada.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

12

Joonis 4. Planeeringu ala paiknemine maakonnaplaneeringu kohase rohelise võrgustiku ala ja planeeritava RB trassikoridori ja kaitsevööndi ala suhtes

Maakonnaplaneeringust tulenevalt tuleb planeeringu koostamisel kõrgendatud tähelepanu pöörata rohevõrgustiku toimivuse tagamisele ja arvestada Rail Balticu raudtee koridoriga. Muud maakonnaplaneeringust tulenevad kitsendused ala arendamiseks puuduvad.

3.2 Saku valla üldplaneering3

Planeeritaval alal kehtib Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24 kehtestatud Saku valla üldplaneering. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala hajaasustusalal rohelise võrgustiku alal, perspektiivse põhimõttelise kõrgepingeliini koridori alal (kavandatav liin või olemasolev liin, millel tõstetakse pinget) ning ökodukti piiranguvööndi alal. (Joonis 5)

Maakasutus- ja ehitustingimused rohelise võrgustiku toimimise ja sidususe tagamiseks kehtiva üldplaneeringu kohaselt on:

1. lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada rohelise võrgustiku toimimine. Säilitada vastavalt maakonnaplaneeringule rohevõrgustiku tugi- ehk tuumalal looduslike alade (tehispindadega hõlmamata ala) osatähtsus 90%;

2. rohelise võrgustiku alal ei ole lubatud kavandada uusi hoonestusalasid ega laiendada olemasolevaid. Erandina on lubatud puhkeotstarbeliste rajatiste (sh liikumisradade) rajamine või olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik ehitustegevus või hoonestamata maa puhul õuealaga eluasemekoha rajamine (üks üksikelamu koos selle

3 Saku valla üldplaneering. Kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24. Kättesaadav: https://vinnivald.ee/keskkond-ehitus-ja-teed/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering/

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

13

juurde kuuluvate abihoonetega) katastriüksusele, mille suurus on vähemalt 2 ha, laius vähemalt 40 m ning katastriüksusele on tagatud juurdepääs, kusjuures:

2.1. maksimaalne õueala suurus võib olla 2000 m2;

2.2. piirdeaedu võib vajadusel rajada ainult õueala ümber, et säilitada hajusale asustusmustrile omast avatud ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumist;

2.3. naaberkinnistute õuealade vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 m;

3. rohelise võrgustiku terviklikkuse ja toimimise tagamiseks ei tohi hoonete kavandamisel läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore;

4. reeglina ei ole lubatud uute suurte taristuobjektide rajamine. Kui see on möödapääsmatu või vajalik ülekaaluka avaliku huvi korral, tuleb hoolikalt valida rajatiste asukohta, et leevendada võimalikku negatiivset mõju. Vajadusel koostada keskkonnamõjude hindamine;

5. rohelise võrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrk jääks toimima ning on tagatud looduslikud liikumiskoridorid. Sellest tulenevalt on soovitatav lähtuda järgmistest põhimõtetest:

5.1. kaevandamine karjäärides toimub kindlaks määratud tähtaja jooksul ja paralleelselt tegeletakse juba karjääride korrastamisega;

5.2. mäeeraldise teenindusmaal ja lähiümbruses kavandatavad raied teostada etappidena ja minimaalses vajalikus mahus, et võimalikult minimaalselt metsa osakaalu vähendada;

5.3. korrastamistööde käigus kujundada lauged nõlvad (et karjääride nõlvad ei oleks liialt järsud suurulukitele) ja karjääri ammendatud alad võimalikult palju metsastada;

6. rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitada võimalusel põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad metsamaana;

7. metsamajandamine peab olema loodussäästlik;

8. rohevõrgustiku sidususe ja ulukiläbipääsude toimimise tagamiseks moodustatakse ulukiläbipääsudele (sama- või eritasandiline ulukiläbipääs) piiranguvööndid. Piiranguvööndina käsitletakse rohelise võrgustikuga kattuvat ala kuni 500 m ulukiläbipääsu keskpunktist. Ulukiläbipääsude põhimõttelised asukohad ja piiranguvööndid on kantud maakasutusplaanile;

9. ulukiläbipääsu piiranguvööndis ei ole üldplaneeringu kehtestamise ajaks hoonestamata katastriüksustel uute ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-alused trassid, planeeritud teed ja raudteed, riigikaitselised ehitised) püstitamine lubatud. Lubatud on ehitiste püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad kompaktse terviku. Piiranguvööndites tuleb säilitada puistu jätkuv sidusus (selle olemasolu korral) ulukiläbipääsude suudmeala ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ehitised, sh piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist ulukiläbipääsudele;

10. ulukiläbipääsude piiranguvööndis tuleb maaomanikel metsa majandades ja/või metsamajandamise kava koostades arvestada, et ulukiläbipääsu suudmeala piirkonna metsad toimivad ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistu sidususe ja toetab loomade ulukiläbipääsu suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav koostööd alustada

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

14

ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohevõrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu ulukiläbipääsule. Metsateatis ulukiläbipääsu piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga;

11. maavarade kaevandamist ulukiläbipääsu piiranguvööndis võimalusel vältida. Maavara geoloogiline uuringuloa ja kaevandamisloa väljastamisel tuleb teha koostööd ulukiläbipääsu/ökodukti omanikuga ja küsida arvamust.

Joonis 5. Planeeringu ala paiknemine üldplaneeringu kohase rohelise võrgustiku ala, ökodukti piiranguvööndi ja tehnoehitise ala suhtes

Planeeringuala jääb K9 rohekoridori alale (maakonna väike). Üldplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku terviklikkuse ja toimimise tagamiseks ei tohi hoonete kavandamisel läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Üldplaneeringus on välja toodud, rohelise võrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrk jääks toimima ning on tagatud looduslikud liikumiskoridorid. Maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku rohekoridorides ei tohi aiaga piiratava õueala suurus ületada 0,4 ha, säilitamaks hajaasustusele omast avatud ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumist. Ulukite vaba liikumise tagamiseks on võimalik kasutada erinevaid meetmeid, nt aedade asemel kasutada alternatiivina hekki, tõsta aiad maapinnast kõrgemale väikeulukite läbipääsu tagamiseks, jagada tarastatud ala osadeks ja võimaldades loomade liikumist nende vahelt jne.

Planeeringuala vahelt kulgeb planeeritav Rail Balticu trass „Kangru-Harju/Rapla mk piir“ mis läbib samuti rohevõrgustiku koridori ala planeeringuala vahetus läheduses. Suurimaks raudtee rajamisega kaasnevaks mõjuks on barjääriefekt rohevõrgustiku alale, mis vähendab rohevõrgustiku sidusust ehk killustab seda. Kuna raudteekoridor tarastatakse, saab see nii suurimetajatele kui ka enamusele väikeimetajatele ületamatuks barjääriks. Rohevõrgustiku

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

15

sidusus tagatakse loomastiku jaoks kavandatava meetmete (ökoduktide, altpääsude ja loomatunnelite) abil. Lisaks looduslike alade vähenemisele rohevõrgustiku alal tekib raudtee naabrusse selle mõjutsoon, mis avaldub eeskätt erinevates häiringutes loomastikule. Planeeringuala kattub vähesel määral ka põhja pool Kiisa ökodukti piirangualaga. Kiisa ökodukt asub Kirdalu külas RB raudtee km 14+641. Ökodukti laius on 60 m ja pikkus 69,33 m. Kiisa ökodukt paikneb tugeva inimmõjuga maastikus (elektrijaam, karjäär, eluhooned) ning seetõttu inimpelglikud liigid (nt suurkiskjad) pigem väldivad seda piirkonda. Hästi sobib ökodukti ümbrus metskitsele ja väikeimetajatele, põdrale ja metsseale on tegu keskmise kvaliteediga elupaigaga. Rohekoridori toimimist võivad mõjutada negatiivselt uued karjäärid ja rajatavad hooned.4

Planeering on kehtivat üldplaneeringut muutev olles vastuolus rohevõrgustiku kasutustingimustega. Kavandatav tegevuse puhul ei saa välistada ebasoodsat mõju rohelise võrgustiku toimivusele, eeskätt koosmõjus Rail Balticu trassi ja olemasoleva rohevõrgustiku toimivust mõjutava taristuga. Mõju rohevõrgustiku sidususele vajab täiendavat hindamist ja keskkonnameetmete väljatöötamist. Oluline on leida lahendus, mis ei halvenda Rail Balticu leevendusmeetmete (eeskätt Kiisa ökodukti) tõhususust.

4 Skepast&Puhkim OÜ. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru-Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH) aruanne. 07.03.2023.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

16

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura aladele

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Detailplaneeringuala läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura ala on Kurtna-Vilivere loodusala (EE0020318; RAH0000344) u 1,8 km kaugusel lõuna suunas. Planeeringuala ja Kurtna-Vilivere loodusala eraldavad lisaks suurele vahemaale ka hoonestatud piirkonnad.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata.

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte. Seega ka kavandatava tegevusega kaasnevat mõju neile oodata ei ole.

Planeeringualast u 210 m kaugusele põhja suunda jääb III kategooria kaitsealuse taimeliigi Epipactis palustris (soo-neiuvaip) leiukoht (viimane kinnitatud vaatlus 2020, ohtralt). Planeeringualast u 280 m kaugusele põhja suunda jääb III kategooria kaitsealuse taimeliigi Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp) mitu leiukohta: KLO9342349 (viimane kinnitatud vaatlus 2020, 81 isendit), KLO9342351 (viimane kinnitatud vaatlus 2020, 17 isendit), KLO9342352 (viimane kinnitatud vaatlus 2020, 5 isendit) ja KLO9342350 (viimane kinnitatud vaatlus 2020, 1 isend). Leiukohad on alast piisavalt kaugel, neid eraldab planeeringualast juba olemasolev järv ja rohumaa ja metsaala. Planeeringu elluviimisel ei ole vajalik suuremahuline raadamine või raie kasvukohtadega külgnevatel aladel, et välistada kavandatava tegevuse elluviimisel neile otsene ehitustegevusega kaasnev mõju ja ka kaudne vee- või valgusrežiimi muutusega kaasneda võiv mõju. Gaasielektrijaama rajamisel ei ole oodata ka ümbritsevatel aladel oluliselt suurenevat tallamiskoormust. Seega ei ole oodata, et kavandatava tegevusega kaasneks ebasoodsat mõju kaitsealustele aladele, üksikobjektidele või kaitsealuste taimede kasvukohtadele.

Planeeringualast u 510 m kaugusele loodesuunas jääb III kategooria kaitsealuse loomaliigi Buteo buteo (hiireviu) leiukoht (viimane kinnitatud vaatlus 2023, 1 paar). Planeeringuala ning leiukoha vahele jääb tootmismaa ala ning metsaala. Ei ole oodata, et kavandatava tegevusega kaasneks olulist ebasoodsat mõju kaitsealusele liigile.

Planeeringuala on Keskkonnaagentuuri ELME projekti5 ökosüsteemide seisundihinnangu alusel peamiselt viletsas või keskmises seisundis kooslused. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus halvendaks kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste seisundit. Saku gaasielektrijaama rajamisega planeeringualale kaasneb metsamaa raadamine. Metsaregistri andmetel jääb kogu planeeringualale 5,1 ha II boniteediklassi mustika-kõdusoo kasvukohatüübi metsaalad (noorendik

5 Keskkonnaagentuur. ELME kaardikihtide kataloog (2021). https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide- kataloog-2021

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

17

kui ka selguseta ala), 7,01 ha III boniteediklassi mustika-kõdusoo kasvukohatüübi metsaalad (nii noorendike, keskealist metsa kui ka küpset metsa), 0,67 ha IV boniteediklassi jänesekapsa- kõdusoo kasvukohatüübi metsaalad (keskmine vanus 103) 2,6 ha III boniteediklassi jänesekapsa- kõdusoo kasvukohatüübi metsaalad (keskmine vanus 60-96), 3,13 ha II bonieteediklassi jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübi metsaalad (keskmine vanus 80 ning selguseta ala) ning 0,52 ha la boniteediklassi jänesekapsa-pohla kasvukohatüübi metsaalad (keskmine vanus 32). Gaasielektrijaam on planeeritud Uuskami kinnistu lääneküljele ning Servami kinnistule, kus ehitusalane pind on umbes 1,25 ha. Kavandatava tegevusega kaasnev raadamine, millel on metsakooslusele ebasoodne mõju. Arvestades võrdlemisi väikest pindala ja asjaolu, et tegu ei ole metsa vääriselupaikade või loodusdirektiivi elupaigatüüpide tunnustele vastava metsaalaga, ei ole tegu olulise ebasoodsa mõjuga. Metsa raadamine kuulub hüvitamisele metsaseaduses ja keskkonnatasude seaduses sätestatud tingimustel.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele. Kavandatavatel ehitusaladel kõrge ökoloogilise väärtusega kooslused puuduvad.

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete (ka lammutusjäätmete) valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Saku valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Tegevusega kaasneb jäätmete teke hoone kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Samuti ei ole oodata spetsiifiliste, sh ohtlike, jäätmete teket, mille käitlusvõimekus on piiratud.

Ehitamisel maapõues tehtavate tööde ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine, kui võõrandatava või tarbitava kaevise kogus on suurem kui 5000 kuupmeetrit, on lubatud ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt.

Kavandatava tegevuse eesmärk on gaasielektrijaama rajamine. Gaasielektrijaam kasutab peamise kütusena maagaasi/biometaani. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus aitab leevendada Eesti elektrisüsteemis tekkinud defitsiiti juhitavatest elektritootmisvõimsustest ning tagada Eesti energeetilist julgeolekut ja mitmekesisust. Planeeringualale on võimalik tagada elektrivõrguga tootmissuunaline liitumine ning gaasivõrguga tarbimisliitumine.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

18

4.4 Mõju kliimale ja kliimakindlus

Planeeringuga kavandatakse uue paikse heiteallika gaasielektrijaama rajamist. Kavandatava elektrijaama primaarenergia vajadus on 220 MW, mis maagaasi või biometaani kasutamisel vastab hinnanguliselt umbes 23 000 Nm³/h kütusekulule. Elektrijaam kuulub oma mahult olulise mõjuga paiksete heiteallikate hulka ning selle tegevus toob kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste kasvu. Kavandatav elektrijaam kuulub oma mahult olulise mõjuga paiksete heiteallikate hulka, millele tuleb taotleda keskkonnakompleksluba. Vabariigi valitsuse 01.12.2016 nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ kohaselt on elektrijaam kohustatud ka osalema kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis.

Saku gaasielektrijaama rajamisega planeeringualale kaasneb metsamaa raadamine. Metsamaa raadamine põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. RMK 2023.a süsinikuraporti6 kohaselt on RMK metsamaal ja muudes maakategooriates CO2 sidumine tonni hektari kohta (t/ha aastas) väärtusega umbes 5,4. Antud projekti raadatava ala suurus on maksimaalselt 1,25 ha, mistõttu jääb Saku gaasielektrijaama rajamisel raadataval alal sidumata u 6,8 t CO2ekv aastas (5,4 CO2 t/ha×1,25 ha).

Tulenevalt maakasutuse muutusest omab gaasielektrijaama rajamine mõju metsamaade ning muudes maakategooriate süsiniku sidumise potentsiaalile. Arvestades raadatava ala mahtu ei põhjusta pöördumatut muutust keskkonnas ning see ei mõjuta olulisel määral süsiniku talletamist ja sidumist.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus aitab leevendada Eesti elektrisüsteemis tekkinud defitsiiti juhitavatest elektritootmisvõimsustest ning tagada Eesti energeetilist julgeolekut ja mitmekesisust. Samas on tegu fossiilkütusel töötava elektrijaama rajamisega, mis põhjustab kasvuhoonegaaside heidet. Kliimaneutraalsuse eesmärki silmas pidada on asjakohane planeeringuga võimaldada ka alternatiivsete kütuste (nt vesinik) kasutamise võimalus tulevikus.

Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Paljud kliimamuutustega kaasnevad nähtused – sagenevad tormid, tulvad, suurenev sademete hulk, üleujutused, temperatuuri äärmused jm ekstreemsed ilmastikunähtused – on vähemalt osaliselt leevendatavad rohealade planeerimise kaudu7. Eesti Keskkonnaagentuuri poolt koostatud kliimastsenaariumid aastani 2100, mille kohaselt ootavad Eestit ees võimalikud muutused nii temperatuuri, tuule kui sademete režiimis. Eeldatavasti sagenevad üleujutused ja põuaperioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad ohtu, lisaks peab olema valmis suuremateks tormikahjustusteks. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase. See tähendab, et peame valmistuma sagedamateks metsapõlenguteks, tormideks, üleujutusteks ning uute taimekahjurite ja võõrliikide tulekuks.

Saku valla kliimariskid on sarnased kogu Eesti kliimariskidega. Valmis tuleb olla nii keskmise temperatuuri tõusuks, nullilähedaseks temperatuuri kõikumiseks talvekuudel kui ka tormide sagenemiseks. Saku valla kliimariske hinnati riskimaatriksi alusel nüüdiskliima tingimustes võttes arvesse möödunud aastakümnetel esinenud ilmastikumuutusi. Suuri kliimariske, millega kaasneb oht linlaste elule ning oluline majanduskahju, Saku vallas ei esine. Keskmise mõjuga riskidest

6 RMK süsinikuraport. 2023. https://rmk.ee/wp-content/uploads/2025/01/Sysinikuraport_2023.pdf

7 OÜ Hendrikson & Ko. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Tallinn–Tartu 2018.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

19

avalduvad valla geograafilisest asendist ja elanike kasvuga kaasnevast arendustegevusest tingituna soojussaarte teke, külmalained, haavatavus tormidest, sealhulgas talvistest lumetormidest, metsa- ja maastikupõlengud ning nullilähedase temperatuurikõikumisega tekkiv libedus ja taristu kahjustada saamine. Madalamaks hinnati põua ja üleujutuste riski. Keskpikas perspektiivis suureneb kuumalainete mõju ning sellest tulenev põua esinemine, mis põhjustab metsa- ja maastikupõlengute ohtu. Külmalainete mõju väheneb juba täna, aga sellega kaasneb rohkem nullilähedase temperatuuriga päevi ning jätkuvalt esineb lumetorme. Lumikattega perioodi lühenemisega väheneb kevadise suurvee ulatus ja sellest tingitud vooluveekogude üleujutused8.

Kliimamuutused võivad mõjutada Saku valda samamoodi nagu ülejäänud Eestit. Tõusev merepind ei ohusta otseselt Saku valda, kuid siseveekogude veetaseme tõus võib taristule probleeme põhjustada. Lisaks on riskiteguriteks põud, liigvesi ja ekstreemsed ilmastikutingimused. Kliimamuutustega kaasneb ka suurem sademete hulk. Seetõttu on vajalik ka ehitiste ja taristu planeerimisel sellega arvestada ning dimensioneerida drenaažisüsteemid vastavalt. Liigvesi põhjustab probleeme taristule üleujutuste näol. Hooned, eriti maapinnast allpool paiknevad ruumid, on suurema riskiteguriga. Lisaks on liialt niiske kliima hallitusele levimiseks kasulik. Hallituse teke siseruumidesse võib olla inimestele otseselt ohtlik. Tormituultest tekib suurem risk kahjustustele, sh nõrkadele katusekonstruktsioonidele, kahjujuhtumite kasv võib tõsta ka kindlustusmakseid (tormimurrud). Ekstreemsed ilmastikutingimused põhjustavad otseseid probleeme infrastruktuurile. Elektri jaotusvõrk võib saada vigastada, tugeva tuulega saavad kahjustada katused, autod ja muu isiklik vara9.

Planeeringu koostamisel ja elektrijaama rajamisel tuleb arvestada kliimamuutustega kaasnevate kliimariskidega. Planeeringuala puhul kõrgendatud asukohast tulenevad riskid (nagu üleujutuste kõrgendatud võimalus) puuduvad.

4.5 Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringualal asub Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla paisjärv (VEE2006330). Planeeringualale jääb paisjärve veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd. Planeeringuala külgneb idasuunas Jaagu soonega (VEE1096105). Planeeringualale jääb Jaagu soone kalda veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd (Joonis 6). Planeeringuala kattub kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu alaga (KURTNA, TTP-243, kood 4109610510010) (Joonis 6). Detailplaneeringuga on arvestatud vastavate vöönditega.

Planeeringuga soovitakse viia Jaagu soon ~145 m ulatuses toruga maa-alla (täpsustub edasistes etappides). Jaagu soone torustamine võib mõjutada veekogu hüdroloogilist režiimi, ökosüsteemide toimimist ning looduslike ja koosluste sidusust. Antud juhul on tegu inimtegevusest mõjutatud veekoguga (oja kulgeb kraavitatud sängis ja on osa kuivendussüsteemist) 10. Tegu on küll inimtegevusest mõjutatud veekoguga, kuid tuleb arvestada, et veekogude torustamine mõjutab ebasoodsalt veekogude elurikkust ning suurendada hüdroloogilist ebastabiilsust ning vähendada kliimamuutustest tulenevatele liigvee koguste puhverdamisvõimet. Võimaluselt tuleb veekogu säilitada võimalikult suures osas avatud veekoguna ning vältida selle torustamist. Planeeringu koostamise raames täiendavate

8 Saku valla kliima- ja energiakava 2030

9 Saku valla kliima- ja energiakava 2030

10 EELISes esitatud Jaagu soone ülemjooksu paikvaatluse protokoll. Jaagu soone (VEE1096105) ülemjooksu vaatlus aeg 03.03.24 ja 30.03.24. Vaatleja Marko Vainu.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

20

kuivenduskraavide rajamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb järgida juhiseid maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks11,12.

Vastavalt 20.06.2024 määrusele nr 8 kinnitati Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024–2035 Saku vallavolikogu poolt. Kava kohaselt 2023. aasta seisuga Kirdalu külas ühisveevärgi teenusega ja ühiskanalisatsiooni teenusega liitumisvõimalus puudub.

Planeeringualal puudub veevarustus. Planeeritava alale lähim puurkaev on Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi Kesk-Ordoviitsiumi lubjakivipangas puurkaev PRK0051145 u 450 m kaugusel läänesuunas. Tõenäoliselt on planeeringus vajalik ette näha puurkaevu rajamine. Puurkaevu rajamisel tuleb järgida keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõudeid. Puurkaevu planeerimisel tuleb arvestada veeseaduse kohaseid sanitaarkaitseala ja hooldusala ulatusi.

Gaasielektrijaam tehnoloogiliseks tarbeks olulises koguses vett ei vaja (gaasiaelektrijaamades kasutatakse üldjuhul õhkjahutust, mitte vesijahutussüsteeme). Olemasoleva info alusel vajatakse vett olmekasutuseks (kuni 20 töötaja olmekasutus). Tegu on võrdlemisi väikese veekasutusega, mis olulist mõju piirkonna põhjaveevarudele ei põhjusta.

Planeeringuala reoveekäitlus tuleb tõenäoliselt lahendada lokaalselt. Reoveekäitluslahenduse kavandamisel tuleb järgida keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõudeid. Arvestama peab et tegu on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. Tegu on võrdlemisi väikese reoveetekkega, mis korrektsel käitlemisel olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjavee seisundile ei põhjusta.

11 Timmusk, T., Ots, H., D. 2024. Tehniline juhend maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste kavandamiseks. Tellija: Keskkonnaamet

12 Rannap, R., Vaikre, M., Soomets-Alver, E., Vellak, K., Remm, L., Lõhmus, P. 2023. Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis täiendatud versioon.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

21

Joonis 6. Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu, eesvoolu ala ning veekogu mõjualade paiknemine planeeringu ala suhtes.

.Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Tuleb maksimaalselt kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Kõvakatteliste pindade rajamine tõstab alalt ärajuhtimist või lokaalset immutamist vajava sademevee koguseid. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks või tehnoloogiliseks tarbeks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. Planeeringu koostamisel tuleb pöörata tähelepanu maaparandussüsteemide olemasolule ning nende toimivuse tagamisele ja teha selles osas koostööd Maa- ja Ruumiametiga. Reovee- ja veevarustuslahenduste kavandamisel tuleb järgida kehtivate õigusaktide nõudeid.

4.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid ehitustöid.

Gaasielektrijaama käitamisega kaasnevateks peamisteks mõjudeks on mõju õhukvaliteedile ja müra.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

22

4.6.1 Õhusaaste

Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba1“ § 1 kohaselt nõutakse kompleksluba kütuse põletamiseks käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth. Kuna tegemist on suure võimsusega põletusseadme rajamisega (elektriline võimsus 100 MW) on vajalik taotleda gaasielektrijaamale keskkonnakompleksluba.

Kütuste põletamisel põletusseadmetes tekkivate saasteainete heitkoguste arvutamisel lähtutakse keskkonnaministri määruse 24.11.2016 määruse nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ nr 59 (edaspidi määrus nr 59) arvutusmetoodikast. Üle 50 MW põletusseadmete puhul ei ole määruses nr 59 esitatud eriheidete kasutamine põhjendatud, sellest tulenevalt on eriheidete määramisel lähtutud Euroopa Saasteainete Kaugseire programmi ja Euroopa Keskkonnaameti õhusaasteainete inventuuri käsiraamatu13 punktis 1.A.1 „Energy industries“ olevatest saasteainete eriheidetest. Kasutatud on eelpool toodud käsiraamatu tabelis 3-4 eriheiteid (maagaasile). Antud käsiraamat on olnud määruse 59 põletusseadmete eriheidete määramise aluseks. Kuna antud tabelis ei ole esitatud püsivate orgaaniliste saasteainete (POSid) ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinikute (PAHid) eriheitemeid, siis on nende saasteainete eriheitmed võetud määrusest nr 59.

Tabel 1. Käsiraamatu eriheited.

Süsinikdioksiidi heitkogus on leitud vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 86 kinnitatud metoodikale. Süsinikdioksiidi heitkoguse leidmisel kasutati määruses maagaasi kohta toodud eriheidet 15,3 tC/TJ .

13 https://www.eea.europa.eu/en/analysis/publications/emep-eea-guidebook-2023

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

23

Gaasielektrijaama prognoositavaks maksimaalseks tööajaks on kuni 6000 tundi aastas. Tegu on konservatiivse prognoosiga. Planeeringust huvitatud isiku hinnangul võib tööaeg olla oluliselt väiksem (u 1500 tundi). Eeldades maagaasi/biometaani tarbeks 23 tuh nm3/h, saame ligikaudseks kütuse kuluks aastas 23 tuh nm3/h x 6000 h/a = 138000 tuh nm3/a.

Saasteainete prognoositavad hetkelised ja aastased heitkogused on esitatud Tabel 2.

Tabel 2. Gaasielektrijaamast väljuvate saasteainete kogused. CAS Saasteaine Saasteaine

eriheite ühik

Eriheide Aastane heitkogus t/a, metallidel

kg/a, PCDD/PCDF mg/a

Hetkeline heitkogus g/s,

metallidel mg/s, PCDD/PCDF

µg/a

10102-44-0 Lämmastikdioksiid g/GJ 89 427.4136 8.9000

630-08-0 Süsinikoksiid g/GJ 39 187.2936 3.9000

NMHC Lenduvad orgaanilised ühendid (välja arvatud metaan)

g/GJ 2.6 12.4862 0.2600

7446-09-5 Vääveldioksiid g/GJ 0.244 1.1718 0.0244

PMsum Osakesed g/GJ 0.14 0.6723 0.0140

PM10 Peenosakesed g/GJ 0.14 0.6723 0.0140

PM2,5 Eriti peened osakesed

g/GJ 0.14 0.6723 0.0140

7439-92-1 Plii mg/GJ 0.0015 0.0072 0.0002

7440-43-9 Kaadmium (Cd) mg/GJ 0.00025 0.0012 0.0000

7439-97-6 Elavhõbe (Hg) mg/GJ 0.05 0.2401 0.0050

7440-38-2 Arseen (As) mg/GJ 0.12 0.5763 0.0120

7440-47-3 Kroom mg/GJ 0.00076 0.0036 0.0001

7440-50-8 Vask mg/GJ 0.000076 0.0004 0.0000

7440-02-0 Nikkel mg/GJ 0.00051 0.0024 0.0001

7782-49-2 Seleen (Se) mg/GJ 0.0112 0.0538 0.0011

7440-66-6 Tsink mg/GJ 0.015 0.0720 0.0015

PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-pdioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF)

ng/GJ 0.5 2.4012 0.0001

50-32-8 Benso(a)püreen µg/GJ 0.56 0.0027 0.0001

205-99-2 Benso(b)fluorantee n

µg/GJ 0.84 0.0040 0.0001

207-08-9 Benso(k)fluoranteen µg/GJ 0.84 0.0040 0.0001

193-39-5 Indeo(1,2,3- cd)püreen

µg/GJ 0.84 0.0040 0.0001

124-38-9 Süsinikdioksiid 269218.702

Gaasielektrijaama kavandamise puhul ei ole planeeringu algatamisel selge valitav tehnoloogia ja sellest lähtuvalt võib ka erineda käitisele kohalduma hakkavad õhukvaliteeti puudutavad nõuded. Olenevalt tehnoloogia valikust võib käitis kasutada kas mitut keskmise võimsusega põletusseadet (1-50 MW) või suurt põletusseadet (üle 50 MW). Keskmise võimsusega seadmetele ja suure võimsusega seadmetele kehtivad Euroopa Liidus ja seega ka Eestis erinevad nõuded väljuvate

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

24

suitsugaaside koostisele. Olenevalt tehnoloogia valikust tuleb tagada vastavate kohalduvate nõuete järgimine.

Põletusseadme kavandamisel tuleb arvestada, et üle 50 MW võimsusega põletusseadme puhul on tegu suure põletusseadmega tööstusheite seaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL mõistes. Maagaasil töötavate suurte põletusseadmete puhul on reguleeritud väljuva gaasi kontsentratsioon ehk kehtestatud heite piirväärtused lämmastikoksiidide, süsinikoksiidi, tahkete osakeste ja väävaldioksiidi osas. Samuti on kehtestatud nende saasteainete osas seirenõuded. Suurte põletusseadmete käitamisel tuleb järgida kehtivat parima võimaliku tehnika viitedokumenti14. Keskmise võimsusega põletusseadmete puhul on reguleeritud lämmastikoksiidide kontsentratsioon väljuvas gaasis15.

Kuna antud hetkel ei ole teada Saku gaasielektrijaama korstna/korstnate täpseid parameetreid, ei osutu võimalikuks eelhinnangu faasis hajuvusarvutuste koostamine ehk välisõhus tekkivate saasteainete kontsentratsioonide hindamine. Eelhinnangu koostaja kogemusliku hinnangu alusel ei ole tõenäoline kaasaegse gaasielektrijaama puhul lähialal õhukvaliteedi piirväärtuste ületamine kui jaama kavandamisel pööratakse tähelepanu korstna korrektsele dimensioneerimisele. Kehtib põhimõte, et mida kõrgem on korsten, seda paremad on hajuvustingimused ja seda väiksem mõju lokaalsele õhukvaliteedile. Sobilik korstna kõrgus on asjakohane leida planeeringu koostamisel teostades vajadusel kontrollarvutused hindamaks saasteainete hajuvust.

Antud planeeringuala puhul on eripäraks asjaolu, et samas piirkonnas paikneb juba olemasolev Elering AS Kiisa avariielektrijaam. KOTKAS heiteallikate registri andmetel asub planeeringualast umbes 200 m kaugusel läänesuunas Elering AS Kiisa (luba nr KKL/321813) avariireservelektrijaama diislikütuse mahutid (3000 m3 ja 4000 m3) (kood nr HEIT0009460, HEIT0009459, HEIT0009458, HEIT0009457). Samuti jääb sinna Kolbmootori Wärtsilä 20V34DF korstnad koondaallikana (27 tk) (kood nr HEIT0011406). AS Elering käitab 250 MW elektrilise võimsusega avariireservelektrijaama (edaspidi AREJ). Füüsiliselt paikneb käitises 2 jaama: 110MW (12 mootorit) ja 140MW (15 mootorit). Iga mootor eraldi töötab kuni 499 tundi aastas. See tähendab, et AREJ võib teoreetiliselt töötada väikesel koormusel nt 1-2 mootorit pidevalt. Vastavalt Elering AS-i loas nr KKL/321813 esitatud hajuvusarvutustele ei põhjusta saasteainete heitkogused õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. Välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase jääb oluliselt alla piirväärtust va lämmastikdioksiidi osas, mille maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi moodustab 84% piirväärtusest. Arvestades valitsevaid tuulte suundi siis tekivad kõrgemad saasteainete kontsentratsioonid Kiisa avariielektrijaamast kirdes ehk käesoleva planeeringuala piirkonnas.

Lisaks piirkonnas olemasolevale avariielektrijaamale ja käesoleva eelhinnangu objektiks olevale gaasijaamale on gaasielektrijaam kavandatud ka Saku valda Kirdalu külla Jaago maaüksusele, mis asub planeeringualast u 450 m kaugusel edelasuunas. Antud gaasijaama osas on Saku Vallavolikogu 15.05.2025. a otsusega nr 17 algatatud detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ning antud lähteseisukohad. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Jaago kinnistul ehitusõiguse määramine kuni 400 MW võimsusega gaasielektrijaama püstitamiseks koos selle juurde kuuluvate hoonete, seadmete, rajatiste ja taristuga. Detailplaneeringuga antakse ka kogu planeeringuala ulatuses tehnovõrkude (küte, vesi, elekter, kanalisatsioon, side) ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja

14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017D1442

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/126052023008

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

25

parkimise põhimõtteline lahendus. Olemasolev juurdepääs planeeringualale on mööda Lillemäe teed. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 9,4 ha.

Eelneva alusel on võimalik olulise koosmõju esinemine õhukvaliteedile olemasolevate ja kavandatavate heiteallikate koosmõjus. Väga oluline on pöörata tähelepanu kavandatavate käitiste korstnate korrektsele dimensioneerimisele ning heite piirväärtuste tagamisele tagamaks välisõhu õhukvaliteedi piirväärtustele vastavus.

4.6.2 Müra

Gaasielektrijaam on kavandatud perspektiivselt kõrge müratasemega piirkonda. Planeeringuala vahelisel alal asub kavandatav Rail Balticu raudteetrassi „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ koridor.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamisel on koostatud keskkonnamüra hinnang16. Müraallikatena on käsitletud perspektiivset Rail Balticu raudteetrassi, perspektiivse liikluskoormusega ristuvaid maanteid ning perspektiivset rongiliiklust olemasoleval raudteetrassil. Müratasemete arvutused on teostatud 2 meetri kõrgusel maapinnast, mis iseloomustab inimese kuulmise kõrgust. Mürahinnangu alusel on planeeringuala kavandatava raudtee mürast olulisel määral mõjutatud (Joonis 7, Joonis 8).

Joonis 7. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ päevane müraolukord leevendusmeetmetega raudtee- ja autoliiklus 2043/2046, planeeringuala tähistatud punase joonega.

16 Kajaja Acoustics OÜ. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise keskkonnamüra hinnang. 2022.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

26

Joonis 8. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ öine müraolukord leevendusmeetmetega raudtee- ja autoliiklus 2043/2046, planeeringuala tähistatud punase joonega.

Kavandatava tootmismaa puhul ei ole tegu müratundliku alaga, seega elektrijaama rajamist perspektiivselt kõrge müratasemega piirkonda võib pidada pigem heaks valikuks.

Samas tuleb arvestada, et ka gaasielektrijaam ise on piirkonna jaoks uus müraallikas. Elektrijaamad omavad mitmeid müraallikaid (jahutussüsteemid, suitsugaaside süsteemid jms). Planeeringu algatamistaotluse materjalide ja huvitatud isikult saadud info kohaselt ulatub seadmete käitamisel müratase seadmest 10 m kaugusel kuni 60-65 dB-ni. Arvestades, et kõik elamud jäävad rohkem kui 600 m kaugusele võib hinnanguliselt vaba helivälja tingimustel müra levikut arvesse võttesse eeldada elamualadel müra normtasemete täitmist. Lähiala elamualade puhul tuleb aga arvestada, et lisaks planeeritavale gaasielektrijaamale mõjutab neid ka olemasolev Kiisa Avariielektrijaam ja Kiisa alajaam, ehitusjärgus olev Jaago salvestusjaam ning kavandatav Jaago gaasielektrijaam. Planeeringu koostamisel on vajalik mürahinnangu koostamine, mis arvestab ka olemasolevaid piirkonna müraallikaid ja kavandatavaid täiendavaid allikaid.

Arvestades võimalikku müra koosmõju, tuleb edasistes etappides hinnata müra koosmõju modelleerimise teel ning vajadusel rakendada tehnilisi või planeeringulisi meetmeid (nt müratõkkeseinad, hoonestuse kavandamine müra suhtes vastupidavaks, töögraafikute optimeerimine) müra normtasemete tagamiseks.

Samuti on oodata, et müra ja õhusaastet lisandub piirkonda planeeringu elluviimisel lisanduva liikluskoormuse tõttu. Arvestades planeeringu mahtu, siis on ebatõenäoline liiklusmüra siht- ja piirväärtuste ületamine piirkonnas.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

27

4.6.3 Valgus, soojus, lõhn, vibratsioon

Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete ja rohevõrgustiku paiknemist. Järgida tuleb põhimõtet, et valgustada tuleb objekte mille valgustamine on vajalik ja vältida ebavajalikku valgusreostust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust. Elektrijaama seadmetega kaasneb vibratsiooni teke, kuid tegu on pigem töökeskkonna ohuteguriga kui vibratsiooniga, mille puhul oleks oodata selle kandumist elamualadeni.

Gaasikütuse kasutamisel ei esine olulist lõhnaainete heidet. Juhul kui planeeringus nähakse ette reservkütusena vedelkütuse kasutamine võib osutuda asjakohaseks käsitleda planeeringus ka lõhnaainete heidet. Eelhinnangu koostamisel teadaoleva info alusel vedelkütuse kasutamist ei kavandata.

Gaasielektrijaamade puhul esineb soojuse emissioon. Elektri tootmisel tekkiv jääksoojus eraldub välisõhku. Senise gaasielektrijaamade kasutuse puhul ei ole ilmnenud, et tegu oleks olulise keskkonnamõjuga.

4.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeringu lahendus näeb ette gaasielektrijaama ehitust alale, mis on käesoleval ajal kasutusel enamasti rohu- ja metsamaana. Planeering on üldplaneeringut muutev kavandades tootmismaa osaliselt üldplaneeringuga märgitud rohelise võrgustiku alale. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada rohevõrgustiku ala maksimaalse säilitamise vajadusega ja rohevõrgustiku sidususe tagamise vajadusega.

Kavandatava tegevusega kaasnevana võib mõju tervisele avalduda eeskätt läbi õhusaaste ja müra, mida on käsitletud ptk 4.6.1 ja 4.6.2. Õhukvaliteedi ja müra normtasemete tagamisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju tervisele.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata ebasoodsat mõju varale.

4.8 Mõju kultuuriväärtustele

Planeeritaval alale lähimad kultuurimälestised asuvad u 1,3 km kaugusel lõuna suunas (ehitismälestis Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama keskusehoone koos säilinud originaalsisustusega ja ansambli osana kujundatud maastikuga, reg nr 2465217). Detailplaneeringuga ei ole ette näha negatiivset mõju antud mälestistele. Planeeringu realiseerimisel kaevetööde käigus arheoloogiliste leidude ilmsikstulekul tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse (§ 31 lg 1, § 60) kohaselt tööd katkestada ning teatada leiu leiukohast Muinsuskaitseametile.

17 Kultuurimälestiste register. 24652 Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama keskusehoone koos säilinud originaalsisustusega ja ansambli osana kujundatud maastikuga. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=24652

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

28

4.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Gaasielektrijaama puhul on põhikütuseks maagaas, mis tarnitakse jaama torutranspordiga. Kohapealne gaasi hoiustamise vajadus puudub. Gaasielektrijaama ohtlikkus sõltub jaamas kasutatavast reserv- ja alternatiivkütusest ja selle hoiustusmahtudest. Eelhinnangu koostamisel vastav info reservkütuse liigi ja hoiustusmahtude osas puudub. Planeeringust huvitatud isiku andmetel ei kavandata reserv-või alternatiivkütust hoiustada gaasielektrijaama territooriumil. Juhul kui tekib vajadus nt vesiniku kasutamiseks, siis nähakse seda ette pigem läbi gaasivõrgu. Ohtlikke kemikaalide ohtlikkuse alammäärad ja künniskogused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrusega nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord1“. Juhul kui reserv- või alternatiivkütusena kasutatakse vesinikku, siis klassifitseerub elektrijaam ohtlikuks ettevõtteks kui hoiustatav kogus on üle 0,5 tonni ning võib sõltuvalt kütuse ladustamise mahust kuuluda ka suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka. Seetõttu tuleb edasises planeerimises ja projekteerimises hinnata kütuste kohapealse hoiustamise vajadust ja võimalikku mahtu ning sellest lähtuvalt ohtlikkust vastavuses kemikaaliseadusega, arvestada suurõnnetuse vältimise meetmeid.

Planeeringuala ei jää vastavalt Maa-ameti ohtlike käitiste kaardile ohtlike ettevõtete ohualasse. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt doominoefekti võimalust koosmõjus teiste ettevõtetega.

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikele ettevõtetele kehtivad kemikaaliseaduse alusel erinõuded, mis sõltuvad ettevõtte ohtlikkuse kategooriast. Ettevõtte liigitumisel ohtlikuks ettevõtteks on lähtuvalt kemikaaliseadusest vajalik koostada kohustuslikud dokumendid, omada käitlemisluba ja vastutuskindlustust, teavitada avalikkust.

4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala vahelisel alal asub planeeritava Rail Balticu trass. Planeeringualast umbes 200 m kaugusel läänesuunas asub Elering AS Kiisa (luba nr KKL/321813) avariireservelektrijaam ja selle

kõrval paikneb Kiisa alajaam. Saku valda Kirdalu külla Jaago maaüksusele, mis asub planeeringualast u 450 m kaugusel edelasuunas, on kavandatud Jaago gaasielektrijaam. Jaago akupank maaüksusel on ehitusjärgus salvestusjaam. Tegu on seega piirkonnaga millel paikneb mitmeid olemasolevaid ja kavandatavaid tööstusobjekte, mis ühtlasi on müraallikad ja osad ka õhusaaste paiksed heiteallikad. Seoses planeeringuala lähedusse planeeritavate projektidega ning olemasolevate objektidega ei saa välistada olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule koosmõjus Rail Baltic trassiga ning müra ja õhusaaste olulist ebasoodsat mõju koosmõjus olemasoleva Kiisa avariireservelektrijaama ning piirkonda teise kavandatava gaasielektrijaamaga.

Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju.

4.11 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu äri- ja tootmisala kinnistute kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

29

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Praegusel juhul olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust ei kavandata ning tegu ei ole üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

30

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Detailplaneeringuga kavandatakse gaasielektrijaama rajamist. Planeering on üldplaneeringut muutev kavandades tootmismaa osaliselt üldplaneeringuga märgitud rohelise võrgustiku alale. Lisaks kuulub detailplaneering määruse nr 224 § 2 lg 1 kohaselt tegevusvaldkonna alla, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Eelhinnangu koostamisel leiti, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja võimalikku koosmõju teiste olemasolevate ja kavandatavate tööstusobjektidega piirkonnas ei saa välistada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist negatiivset keskkonnamõju. Planeeringualale ei ole soovitud gaasielektrijaama rajamise võimalus olemasoleva info alusel välistatud, kuid mitmete aspektide osas on vajalik mõju suuruse ja ulatuse täpsem hindamine, selgitamaks mõju olulisus ja vajalikke keskkonnameetmeid. Eelhindamise tulemusena selgus, et:

1) kavandatav tegevuse puhul võib esineda oluline ebasoodne mõju rohelise võrgustiku toimivusele, eeskätt koosmõjus Rail Balticu trassi ja olemasoleva rohevõrgustiku toimivust mõjutava taristuga. Mõju rohevõrgustiku sidususele vajab täiendavat hindamist ja keskkonnameetmete väljatöötamist. Oluline on leida lahendus, mis ei halvenda Rail Balticu leevendusmeetmete (eeskätt Kiisa ökodukti) tõhususust.

2) kavandatav tegevuse puhul võib esineda oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile olemasolevate (Kiisa avariielektrijaam) ja kavandatavate (Jaago kinnistule kavandatav gaasielektrijaam ja käsitletava planeeringuga kavandatav gaasielektrijaam) heiteallikate koosmõjus. Väga oluline on pöörata tähelepanu kavandatavate käitiste korstnate korrektsele dimensioneerimisele ning heite piirväärtuste tagamisele tagamaks välisõhu õhukvaliteedi piirväärtustele vastavus.

3) kavandatav tegevuse puhul võib esineda oluline ebasoodne mõju müratasemetele olemasolevate (Kiisa avariielektrijaam, Kiisa alajaam) ja kavandatavate (Jaago kinnistule kavandatav gaasielektrijaam, salvestusjaam, käsitletava planeeringuga kavandatav gaasielektrijaam) müraallikate koosmõjus. Arvestades võimalikku müra koosmõju, tuleb edasistes etappides hinnata müra koosmõju modelleerimise teel ning vajadusel rakendada tehnilisi või planeeringulisi meetmeid (nt müratõkkeseinad, hoonestuse kavandamine müra suhtes vastupidavaks, töögraafikute optimeerimine) müra normtasemete tagamiseks. Koosmõju hindamiseks on tõenäoliselt vajalik viia läbi müra mõõtmisi selgitamaks olemasolevate müraallikate poolt tekitatavaid müratasemeid.

4) kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. Planeeringu koostamisel tuleb pöörata tähelepanu maaparandussüsteemide olemasolule ning nende toimivuse tagamisele ja teha selles osas koostööd Maa- ja Ruumiametiga. Planeeringu koostamise raames täiendavate kuivenduskraavide rajamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb järgida juhiseid maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks18,19. Reovee- ja veevarustuslahenduste kavandamisel tuleb järgida kehtivate õigusaktide nõudeid.

18 Timmusk, T., Ots, H., D. 2024. Tehniline juhend maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste kavandamiseks. Tellija: Keskkonnaamet

19 Rannap, R., Vaikre, M., Soomets-Alver, E., Vellak, K., Remm, L., Lõhmus, P. 2023. Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis täiendatud versioon.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

31

5) planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada. Planeeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele. Kavandatavatel ehitusaladel kõrge ökoloogilise väärtusega kooslused puuduvad.

6) kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha negatiivset mõju kultuuripärandile;

7) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist liikluskoormuse suurenemist;

8) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

9) gaasielektrijaama ohtlikkus sõltub jaamas kasutatavast reservkütusest ja selle hoiustusmahtudest. Eelhinnangu koostamisel vastav info reservkütuse liigi ja hoiustusmahtude osas puudub. Ettevõtte liigitumisel ohtlikuks ettevõtteks on lähtuvalt kemikaaliseadusest vajalik koostada kohustuslikud dokumendid, omada käitlemisluba ja vastutuskindlustust, teavitada avalikkust.

Kavandatud tegevuse mõju koosmõjus piirkonnas olemasolevate ja teiste kavandatavate tegevustega rohevõrgustikule, õhukvaliteedile ja müratasemetele on seega ebaselge ning ei saa välistada, et võib esineda oluline ebasoodne mõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine antud detailplaneeringu koostamisel on seega asjakohane.

KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt.

Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 6.08.2025

32

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Harju maakonnaplaneering 2030+

Detailplaneeringu algatamise taotlus Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami kinnistutel maa-alal.

Saku valla üldplaneering (kehtiv)

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f 6dcd

Keskkonnaameti avalik dokumendiregister: https://adr.envir.ee/

Keskkonnaotsuste infosüsteem: https://kotkas.envir.ee/

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Maa- ja Ruumiameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa- ja Ruumiameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee