| Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
| Viit | 3-14/9959-1 |
| Registreeritud | 07.04.2025 |
| Sünkroonitud | 08.04.2025 |
| Liik | Kiri SISSE |
| Funktsioon | 3 Personaliteenus |
| Sari | 3-14 Koolituskeskuse tegevusega seotud kirjavahetus |
| Toimik | 3-14/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Haridus- ja Noorteamet |
| Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Noorteamet |
| Vastutaja | Leila Siiroja (SKA, Üldosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: [email protected]
Sent: Fri, 04 Apr 2025 06:38:31 +0000
To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; "Margus Haidak" <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]
Subject: HAKA täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise juhendi kooskõlastamine
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Tere
Teile on saabunud kiri Haridus- ja Noorteametist.
Pealkiri: Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise juhendi kooskõlastusring
Saadame teile arvamuse avaldamiseks täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise juhendi koos kaaskirjaga.
Kvaliteedihindamise juhendi alusel on täienduskoolitusasutustel võimalik alates 01.05.2025 läbida õppekavarühma kvaliteedihindamine, kui nad soovivad selles õppekavarühmas taotleda koolitusluba mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavale. Koolitusluba ei pea taotlema ega kvaliteedihindamist läbima kõrgkoolid ja kutseõppeasutused, kui nad registreerivad mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava õppekavagrupis või õppekavarühmas, kus neil on tasemeõppe läbiviimise õigus.
Palume teie tagasisidet õppekavarühma kvaliteedihindamise juhendile hiljemalt 22. aprilliks. Palume saata tagasiside võimalusel eraldi failina meiliaadressile [email protected].
Kirja manuses olev dokument on digitaalselt allkirjastatud. ID-kaarti ja ID-kaardi lugejat antud dokumendi avamiseks vaja ei ole. Dokumendi avamiseks peab arvutis olema DigiDoc programm.
DigiDoc on vabavara ning selle saate alla laadida Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt https://installer.id.ee/
Lugupidamisega
Trine Tamm
hindamisjuht (täienduskoolitus)
Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur
Haridus- ja Noorteamet
[email protected]
1
Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise juhend
Kinnitanud Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri täienduskoolituse hindamisnõukogu xx.xx.2025
I Üldsätted
1. Juhindudes täiskasvanute koolituse seaduse § 129 ja § 1210 ning võttes arvesse haridusministri määrust „Õppekavarühma kvaliteedihindamise tingimused ja kord“, kehtestab ja avalikustab Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi HAKA) õppekavarühma kvaliteedihindamise (edaspidi kvaliteedihindamine) hindamisjuhised ja metoodika (edaspidi juhend).
2. Hindamise eesmärgiks on hinnata koolitusasutuse võimekust ja suutlikkust pakkuda õppekavarühmas kvaliteetset õpet, mis muu hulgas vastab tööturu ja ühiskonna vajadustele.
3. Kvaliteedihindamine koosneb täienduskoolitusasutuse eneseanalüüsist ning sõltumatute ja kompetentsete ekspertide hindamisest.
4. Juhendis kasutatavad mõisted:
4.1. Hindamisvaldkond on katusmõiste, mis hõlmab õppekava, selle alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse, kvaliteedijuhtimise ja ressursside teemasid. Hindamisvaldkond jaguneb kriteeriumiteks.
4.2. Kriteerium on nõue, mille täitmist peab asutus tõendama.
4.3. Tugevus on komisjoni poolt hindamisaruandes välja toodud tunnustus, mida asutus teeb eriti hästi valdkonna kriteeriumite nõuete täitmisel. Tugevus ei ole tavapärane täienduskoolituse (edaspidi koolitus) praktika, see on kriteeriumi nõudeid ületav või erakordne sooritus, mida teistele täienduskoolitusasutustele (edaspidi asutus) eeskujuks tuua.
4.4. Parendusvaldkond on hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon) poolt hindamisaruandes välja toodud probleem, mis viitab valdkonna kriteeriumite täitmise vajakajäämisele. Komisjon annab omalt poolt soovituse, kuidas antud probleemi lahendada, et hindamiskriteeriumi nõue oleks täidetud. Parendusvaldkond mõjutab hindamisnõukogu otsuse kujunemist.
II Hindamisvaldkonnad ja kriteeriumid
5. Hindamisvaldkondade ja kriteeriumite väljatöötamisel on arvestatud täiskasvanute koolituse seadust, täienduskoolituse standardit ning ministri määrust “Õppekavarühma kvaliteedihindamise tingimused ja kord”, Euroopa
2
kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardeid ja suuniseid1, Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikku kutsehariduse ja -õppe valdkonnas2 ja 2021. aasta Euroopa Komisjoni mikrokvalifikatsioonide soovitusi3.
6. HAKA hindab asutuse õppekavarühma kaheksa hindamisvaldkonna ja kahekümne seitsme kriteeriumi lõikes. Hindamise keskmes on täienduskoolituse põhiprotsessid: õppekava ja õppekavaarendus, õppimine ja õpetamine, koolitajad ning ressursid ja juhtimine. Järgnevalt on välja toodud hindamisvaldkonnad ja kriteeriumid.
6.1. Õppekavaarendus
6.1.1 Asutusel on selged põhimõtted õppekavade väljatöötamiseks ja arendamiseks.
6.1.2 Õppekavad töötatakse välja lähtuvalt tööturu või ühiskonna vajadustest, toetudes teaduslikule maailmakäsitlusele. Kus asjakohane, lähtutakse valdkondlikest regulatsioonidest, kompetentsiprofiilidest, kutsestandarditest ning rahvusvahelistest suundumustest.
6.1.3 Õppekavade väljatöötamisse ja arendamisse kaasatakse koolitajad, valdkonna eksperdid ja tööandjad ning arvestatakse õppijate tagasisidega.
6.2. Õppekava
6.2.1 Õppekavad vastavad täiskasvanute koolituse seadusele, täienduskoolituse standardile ning teistele asjakohastele õigusaktidele.
6.2.2 Õppekava osad on omavahel kooskõlas, moodustades sidusa terviku.
6.2.3 Õpiväljundid kirjeldavad koolituse lõpuks omandatavaid teadmisi, oskusi või hoiakuid. Õpiväljundid vastavad valdkonna kutsestandardi või muu regulatsiooni nõuetele, kus asjakohane.
6.2.4 Õpiväljundid on õppekava mahtu ja õppevormi arvestades saavutatavad ning hinnatavad.
6.3. Õppeprotsessi kavandamine
6.3.1 Õppekava eesmärgid, õpiväljundid, õppemeetodid ja hindamise ning tagasisidestamise põhimõtted on õppijale koolitusele eelnevalt või koolituse alguses selgitatud.
6.3.2 Koolitajad on teadlikud oma rollist õppekavas sätestatud eesmärkide saavutamisel. Kui koolitust viib läbi mitu koolitajat, tehakse omavahel koostööd, et tagada koolituse terviklikkus ja sidusus.
1 The Standards and guidelines for quality assurance in the European Higher Education Area (ESG). Hindamismudeli loomisel on silmas peetud kehtivat 2015. aasta ESG versiooni. 2 European Quality Assurance in Vocational Education and Training framework. Hindamismudeli loomisel on silmas peetud kehtivat 2022. aastal parandatud EQAVET raamistiku versiooni. 3 Council Recommendation of 16 June 2022 on a European approach to micro-credentials for lifelong learning and employability
3
6.3.3 Õppijate ootuste ja vajadustega arvestatakse õppeprotsessis ning koolitaja kavandab õppeprotsessi vastavalt õppijate tasemetele ja eripäradele.
6.4. Õppeprotsessi läbiviimine
6.4.1 Koolitaja toetab õppijat vastutuse võtmisel oma õppimise ja õpitulemuste eest. Õppeprotsessis antakse õppijatele konstruktiivset ja edasiviivat tagasisidet, mis toetab õpiväljundite saavutamist.
6.4.2 Valitud õppemeetodid on asjakohased ja neid rakendatakse vastavalt õppekava eesmärkidele, õpiväljunditele ja sihtrühmale. Õppemeetodid toetavad õppijat õpiväljundite saavutamisel.
6.4.3 Õppetööks vajalikud õppematerjalid on aja- ja asjakohased.
6.5. Hindamine ja lõpudokumendid
6.5.1 Õppekavas on sätestatud selged lõpetamise ning lõpudokumentide väljastamise tingimused.
6.5.2 Seatud on selged hindamiskriteeriumid ja -meetodid, mis toetavad kõikide õpiväljundite objektiivset ja läbipaistvat hindamist.
6.5.3 Väljastatavad lõpudokumendid vastavad täienduskoolituse standardis kehtestatud nõuetele, seejuures on tagatud, et tunnistus väljastatakse õppijale juhul, kui kõik õppekavas sätestatud õpiväljundid on hinnatud ning õppija on need saavutanud.
6.6. Koolitajate kompetentsus ja professionaalne areng
6.6.1 Koolitajatel on asjakohane haridus ja/või töökogemus õpetatavas valdkonnas, mis tõendab nende erialast pädevust.
6.6.2 Koolitajad omavad täiskasvanute koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi, mis toetavad täiskasvanute õpetamist, sealhulgas õppeprotsessi kavandamist ja läbiviimist ning hindamist.
6.6.3 Koolitajate nimed koos nende kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldusega on avalikustatud koolitusasutuse veebilehel või avalikult ligipääsetavas digikeskkonnas.
6.6.4 Koolitajate töö tulemuslikkust hinnatakse ja arenguvajadusi kaardistatakse regulaarselt, võttes muu hulgas arvesse õppijate tagasisidet. Koolitajatele luuakse võimalused erialase, täiskasvanute koolitamise alase ja digipädevuse arendamiseks.
6.7. Kvaliteedijuhtimine
6.7.1 Asutuses on toimiv süsteem või protsess koolituste kvaliteedi tagamiseks.
6.7.2 Asutuses on süsteem koolitajate erialaste ja täiskasvanute koolitaja kompetentside hindamiseks.
4
6.7.3 Asutus rakendab süsteemset tagasiside kogumist, analüüsib seda ning kasutab õppekavade ja õppetöö parendamiseks.
6.8. Ressursid
6.8.1 Asutus tagab õppe läbiviimiseks ning õppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks vajaliku arvu õppekavas kirjeldatud kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemusega koolitajate olemasolu.
6.8.2 Asutuses on tagatud koolituste administreerimine ning tugi õppijatele ja koolitajatele.
6.8.3 Asutusel on rahalised ressursid õppekavade tõenduspõhiseks arendamiseks, koolituse läbiviimiseks ja koolitajate professionaalse arengu toetamiseks.
6.8.4 Asutuses on tagatud turvaline ja ligipääsetav õppekeskkond ning õppevahendid, mis toetavad õpiväljundite saavutamist.
III Kvaliteedihindamise taotluse esitamine
7. Asutus taotleb õppekavarühma kvaliteedihindamist Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS).
8. Taotlemiseks tuleb esitada EHIS keskkonnas järgmised dokumendid tõendusmaterjalina:
8.1. Täienduskoolitusasutuse eneseanalüüsiaruanne;
8.2. Õppekava (EHISes õppekava koondfail) - taotlusega samas õppekavarühmas läbi viidud õppekava, mille minimaalne maht on 78h ehk 104 ak ehk 3EAP/EKAP ja mis on lõppenud tunnistuste väljastamisega;
8.3. Tunnistuse näidis koos lisaga - esitatud õppekaval väljastatud tunnistuse näidis, lisa olemasolul tuleb ka see lisada;
8.4. Tõendi näidis - esitatud õppekaval väljastatud tõendi näidis;
8.5. Õppijate tagasiside küsimustiku näidis - asutuseülene või konkreetselt esitatud õppekaval kasutatud tagasiside küsimustiku näidis;
8.6. Mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava, millele soovib asutus pärast kvaliteedihindamist tegevusluba taotleda;
8.7. Riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse koopia.
9. Täiendavad tõendusmaterjalid, millele hindamisel tuginetakse, kuid mida ei esitata EHIS keskkonnas taotluse hetkel:
9.1. Hindamisvestlus;
9.2. Asutuse veebileht;
9.3. Asutuse kehtestatud õppekorralduse alused;
9.4. Asutuse kehtestatud kvaliteedi tagamise tingimused.
5
10. Taotluse esitamise käigus kinnitab asutus järgnevat:
10.1. Asutusel ei ole maksevõlgu või need on ajastatud;
10.2. Asutus ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;
10.3. Asutusel ei ole täitmata kohustusi riigi ees, sh esitamata tegevusnäitajaid.
11. Kvaliteedihindamise taotluse esitamiseks koostab asutus eneseanalüüsi aruande vastavalt HAKA juhendile ning ette antud vormile. Eneseanalüüsi aruanne on eestikeelne.
12. Kvaliteedihindamise taotluse käesolevas dokumendist punktides 8, 10 ja 11 sätestatud nõuete vastavust hindab HAKA enne taotluse menetlusse võtmist ning vajadusel saadab taotluse tagasi täiendamiseks etteantud tähtajaks.
13. Ühe asutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise protsess kestab kuni 6 kuud alates taotluse esitamisest EHIS-es.
IV Hindamisprotsess
14. Hindamisprotsessi kirjeldus:
V Hindamiskomisjoni moodustamine ja ülesanded
15. Hindamiskomisjon koosneb kahest liikmest. Komisjoni moodustamisel lähtutakse järgmisest põhimõtetest:
15.1. Komisjoni kuulub vähemalt üks erialavaldkonna ekspert;
15.2. Komisjoni kuulub vähemalt üks õppekava ja õppe läbiviimise ekspert;
15.3. Komisjoni liige on oma töös sõltumatu, ta ei esinda organisatsiooni huve, mille liikmeskonda ta kuulub;
Asutus koostab eneseanalüüsi, koondab tõendusmaterjalid
ning tasub kvaliteedihindamise riigilõivu
Asutus esitab kvaliteedihindamise taotluse
EHIS keskkonnas
HAKA teostab taotluse esmase kontrolli:
- korrektse taotluse puhul võtab taotluse menetlusse,
- puudujääkide korral tagastab taotluse asutusele viitega
puudustele ning tähtaja nende likvideerimiseks
HAKA moodustab hindamiskomisjoni, mille
asutus kooskõlastab
Hindamiskomisjon tutvub esitatud materjalidega
Toimub hindamisvestlus hindamiskomisjoni ning
asutuse juhtkonna, koolitajate ja teiste oluliste osapooltega
Hindamiskomisjon koostab hindamisaruande
Asutus tutvub hindamisaruandega ja kus
asjakohane, toob välja faktivead
Hindamiskomisjon tutvub asutuse tagasisidega ja
täiendab vajadusel aruannet
HAKA edastab lõpliku hindamisaruande asutusele ja
täienduskoolituse hindamisnõukogule otsuse
vastuvõtmiseks
Hindamisnõukogu otsus lisatakse EHIS keskkonnas
olevale taotlusele ning menetlus loetakse lõpetatuks
6
15.4. Komisjoni liige on oma hinnangutes eelarvamuste vaba;
15.5. Komisjoni liige valdab hästi eesti keelt kõnes ja kirjas.
16. HAKA saadab hinnatavale asutusele kooskõlastamiseks hindamiskomisjoni koosseisu ning hindamisprotsessi ajakava. Komisjoni kooskõlastamiseks on asutusel viis (5) tööpäeva, mille jooksul saab asutus esitada oma seisukoha komisjoni koosseisu kohta ja põhjendatud vajadusel taotleda mõne komisjoni liikme asendamist.
17. Komisjoni liige kinnitab allkirjaga talle hindamise käigus teatavaks saanud informatsiooni ning komisjoni arutelude sisu konfidentsiaalsena hoidmise kohustust ja huvide konflikti puudumist. Juhul, kui huvide konflikt peaks esinema, kohustub komisjoni liige viivitamatult teavitama HAKAt ning taandama ennast komisjoni tööst. Huvide konflikt on juhul kui:
17.1. komisjoni liikmel on hindamise hetkel hinnatava asutusega tööalased vm lepingulised suhted või ta on hinnatava asutusega kolme aasta jooksul enne hindamiskülastust olnud töölepingulistes suhetes;
17.2. asutus on komisjoni liikme või komisjoni liikme tööandja oluline koostööpartner;
17.3. komisjoni liikmele lähedane isik (lähedane sõber, abikaasa või elukaaslane, laps või vanem) on hinnatava asutuse või asutuse poolt pakutavate koolitustega vahetult seotud;
17.4. komisjoni liige on ise hiljuti (viimase kolme aasta jooksul) osalenud hinnatava asutuse korraldatud koolitustel.
18. Komisjoni liikme ülesandeks on hinnata asutuse õppekavarühma kvaliteeti:
18.1. lähtudes HAKA poolt ette antud juhendmaterjalidest, juhistest ning komisjonis kokku lepitud töökorraldusest;
18.2. osaledes komisjoni koosolekutel ja seal toimuvates aruteludes;
18.3. töötades enne koosolekut ja koosolekute vahel iseseisvalt läbi hindamise aluseks olevad materjalid ning esitades nende kohta oma kirjalikud seisukohad kokkulepitud mahus ja tähtajaks;
18.4. valmistades ette ja osaledes komisjoni liikmena asutuse hindamisvestlustel vastavalt komisjonis kokkulepitud tööjaotusele;
18.5. panustades hindamisaruande koostamisse vastavalt komisjonis kokkulepitud tööjaotusele.
19. Komisjoni esimees täidab komisjoni liikme ülesannetele lisaks veel järgmisi ülesandeid:
19.1. lepib kokku komisjoniliikmete tööjaotuse nii aruande eeltäitmisel, vestluseks valmistumisel, vestluse läbiviimisel ja protokollimisel kui hindamisaruande koostamisel,
7
19.2. juhib komisjoni töökoosolekuid ja tagab komisjoniliikmete ühiste hinnangute ja nende põhjenduste fikseerimise koosolekutel;
19.3. tagab, et kokkulepitud tähtajaks on valminud nõuetekohane hindamisaruanne;
19.4. esitab hindamisaruande HAKAle ülevaatamiseks, viib tagasiside põhjal aruandesse muudatused kooskõlastades need eelnevalt komisjoni liikmega.
20. Komisjoni tööd toetab koordinaator, kes on HAKA töötaja. Koordinaator ei ole komisjoni liige. Koordinaatori ülesandeks on tagada hindamisprotsessi ladus korraldus ja infovahetus, sh koordinaator:
20.1. edastab hindamiseks vajaliku materjali, sh asutuse esitatud tõendusmaterjali hindamiskomisjonile;
20.2. toetab komisjoni nii sisulistes kui ka tehnilistes küsimustes;
20.3. suhtleb asutusega;
20.4. annab hindamisaruandele tagasisidet.
VI Andmete kogumine ja hindamisvestlused
21. Asutus esitab koos taotlusega hindamiskomisjonile tõendusmaterjalid, mida HAKAl on õigus jagada hindamiskomisjoniga.
22. HAKA võib vajadusel taotleda asutuselt täiendavaid andmeid alates menetluse algusest kuni hindamisvestluse lõpuni. Hiljem esitatud andmeid arvestatakse hindamises vaid juhul, kui nende esitamise tähtajas on hindamisvestlusel kokku lepitud.
23. Asutus võimaldab hindamise käigus komisjonil:
23.1. viia läbi hindamisvestlused asutuse omaniku, õppekavade väljatöötamise eest vastutava isiku, hinnatava õppekavarühmaga seotud koolitajate ja teiste oluliste osapooltega;
23.2. tutvuda asutuse (digi)taristu või õpperuumidega, kus koolitusi läbi viiakse.
24. Kokkuleppel vestlusel osalejatega on koordinaatoril õigus vestlus salvestada. HAKA tagab andmete konfidentsiaalsuse ning salvestuse kustutamise hiljemalt 60 päeva pärast hindamisotsuse vastuvõtmisest hindamisnõukogus.
25. Viie päeva jooksul peale lõpliku hindamisaruande edastamist asutusele, saadab koordinaator asutusele lingi tagasisideküsimustikule, millele palub vastata kõigil vestlustes osalenud inimestel.
VII Hindamisaruanne ja hinnangute kujunemine
26. Komisjon koostab hindamisaruande hindamisvaldkondade lõikes, tuues iga hindamisvaldkonna all välja ka sinna kuuluvate kriteeriumite hinnangud.
27. Kriteeriumitele ja valdkondadele annab komisjon hinnangud kolmeastmelisel skaalal: „vastab nõuetele“, „vastab osaliselt nõuetele“ ja „ei vasta nõuetele“.
8
28. Kriteeriumitele antavate hinnangute selgitused:
28.1. „Vastab nõuetele“ – komisjoni hinnangul on kõik nõuded täidetud.
28.2. „Vastab osaliselt nõuetele“ – komisjoni hinnangul esineb kriteeriumi täitmisel mõningaid puudusi, mille osas komisjon toob välja parendusvaldkonnad ja soovitused.
28.3. „Ei vasta nõuetele“ – kriteeriumi nõuete täitmisel esinevad olulised puudused, mille osas komisjon toob välja parendusvaldkonnad ja soovitused.
29. Valdkondade hinnangute kujunemine:
29.1. „Vastab nõuetele“ – kõik kriteeriumid on saanud hinnangu „vastab nõuetele“.
29.2. Kui üks kriteerium valdkonnas on saanud hinnangu „vastab osaliselt nõuetele“ ja ülejäänud „vastab nõuetele“, siis analüüsib komisjon valdkonnas välja toodud tugevusi ja parendusvaldkondi ning teeb kaalutletud otsuse, kas hindamisvaldkond „vastab nõuetele“ või „vastab osaliselt nõuetele“.
29.3. „Vastab osaliselt nõuetele“ – kui kaks kuni kolm kriteeriumit on saanud hinnangu „vastab osaliselt nõuetele“ ja ülejäänud „vastab nõuetele“.
29.4. Kui kõik kriteeriumid valdkonnas on saanud hinnangu „vastab osaliselt nõuetele“, siis analüüsib komisjon valdkonnas välja toodud tugevusi ja parendusvaldkondi ning teeb kaalutletud otsuse, kas hindamisvaldkond „vastab osaliselt nõuetele“ või „ei vasta nõuetele“.
29.5. „Ei vasta nõuetele“ – kui üks või rohkem kriteeriume valdkonnas on saanud hinnangu „ei vasta nõuetele“, rakendub see hinnang ka valdkonna hinnangule.
30. Komisjoni hinnangute aluseks on konsensuslik otsus. Juhul, kui jäädakse eriarvamusele, esitatakse argumenteeritud arvamused hindamisnõukogule otsustamiseks.
31. HAKA koordinaator edastab esmase hindamisaruande asutusele tutvumiseks. Asutusel on võimalik esitada oma kommentaarid hindamisaruande kohta kokkulepitud tähtajaks, reeglina viie tööpäeva jooksul pärast aruande saamist. Kommentaarid võivad olla faktivigade täpsustamise või ebaselge tagasiside kohta, kuid asutusel ei ole võimalik selles faasis vaidlustada hindamiskomisjoni aruannet. Komisjon töötab saadud kommentaarid läbi ning täpsustab vajadusel hindamisaruannet.
32. Komisjoni lõpliku hindamisaruande edastab komisjoni koordinaator asutusele kokkulepitud tähtajaks, reeglina viie tööpäeva jooksul peale asutuse kommentaaride kättesaamist.
33. Komisjoni hindamisaruande edastab HAKA täienduskoolituse hindamisnõukogule (edaspidi hindamisnõukogu) hindamisotsuse vastuvõtmiseks.
9
VIII Hindamisotsus
34. Asutuse õppekavarühma kohta teeb hindamisnõukogu otsuse kuuekümne (60) kalendripäeva jooksul pärast hindamisaruande saamist.
35. Hindamisnõukogu võtab otsuse tegemisel aluseks hinnatud asutuse õppekavarühma eneseanalüüsi aruande, hindamisaruande ja asutuselt tähtajaliselt laekunud kommentaarid ning vajadusel täiendavad hindamisnõukogu taotlusel esitatud materjalid.
36. Hindamisnõukogu hindab vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 1210 lõikele 3 asutuse õppekavarühma õppetöö kvaliteeti järgmiselt:
36.1. kui õppekavarühma õppetöö vastab täielikult täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele, teeb hindamisnõukogu positiivse otsuse viieks aastaks;
36.2. kui õppekavarühma õppetöö vastab täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele osaliselt, teeb hindamisnõukogu negatiivse otsuse.
36.3. kui õppekavarühma õppetöö ei vasta täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele, teeb hindamisnõukogu negatiivse otsuse.
37. Täienduskoolituse õppekavarühma kvaliteedihindamise otsuse kujundamisel võtab hindamisnõukogu aluseks valdkondadele antud hinnangud ja lähtub järgmistest põhimõtetest:
37.1. kui kõik kaheksa valdkonda on saanud hinnangu „vastab nõuetele“, annab hindamisnõukogu hinnangu, et õppekavarühma õppetöö vastab täielikult täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele, ning võtab vastu positiivse otsuse;
37.2. kui kuni kaks valdkonda on saanud hinnangu „vastab osaliselt nõuetele“ ja ükski ei ole hinnanguga „ei vasta nõuetele“, analüüsib hindamisnõukogu asutuse tugevusi ja parendusvaldkondi ning võtab vastu ühe järgmistest otsustest;
37.2.1 annab hinnangu, et õppekavarühma õppetöö vastab täielikult täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele, ning võtab vastu positiivse otsuse;
37.2.2 annab hinnangu, et õppekavarühma õppetöö vastab osaliselt täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele, ning võtab vastu negatiivse otsuse;
37.3. kui enam kui kaks valdkonda on saanud hinnangu „vastab osaliselt nõuetele“, siis annab hindamisnõukogu hinnangu, et õppekavarühma õppetöö vastab osaliselt täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele, ning võtab vastu negatiivse otsuse;
37.4. kui üks või enam valdkonda on saanud hinnangu „ei vasta nõuetele“, siis annab hindamisnõukogu hinnangu, et õppekavarühma õppetöö ei vasta
10
täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele, ning võtab vastu negatiivse otsuse.
38. Kõik hindamisotsused ja hindamisaruanded on avalikult kättesaadavad HAKA infosüsteemis.
39. Positiivne kvaliteedihindamise otsus kehtib viis aastat ning see avalikustatakse lisaks HAKA infosüsteemile ka Eesti Hariduse Infosüsteemis.
40. HAKA hindamisnõukogul on õigus tunnistada kehtiv positiivne hindamisotsus kehtetuks juhul, kui ilmneb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
40.1. riikliku või haldusjärelevalve käigus selgub, et täienduskoolitusasutuse tegevus on vastuolus täiskasvanute koolituse seaduse või muu õigusaktiga;
40.2. täienduskoolitusasutus ei ole täitnud riiklikku või haldusjärelevalvet teostava haldusorgani ettekirjutust ettekirjutuses märgitud tähtpäevaks või korras;
40.3. täienduskoolitusasutus on esitanud õppekavarühma kvaliteedihindamisel valeandmeid, mis on otsust mõjutanud;
40.4. täienduskoolitusasutus ei vasta täiskasvanute koolituse seaduse § 129 lõigetes 4 ja 5 ning § 1210 lõikes 2 nimetatud nõuetele;
40.5. täienduskoolitusasutus on esitanud majandustegevusest loobumise teate.
IX Täienduskoolitusasutuste õppekavarühma kvaliteedihindamise ja hindamisnõukogu otsuse vaidlustamine
41. Kui puudutatud isikul on kahtlus, et HAKA või hindamiskomisjoni tegevustes hindamise korraldamisel ja läbiviimisel ei ole järgitud käesolevas juhendis kirjeldatud reegleid, on tal võimalik esitada selgitustaotlus või märgukiri HAKA juhatajale, kes annab sellele põhjendatud kirjaliku vastuse 30 päeva jooksul taotluse registreerimisest.
42. Kui puudutatud isik ei nõustu hindamisotsuse sisuliste põhjendustega, on tal õigus esitada vastulause hindamisnõukogule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. HAKA saadab vastulause hindamisnõukogu vaidekomisjonile, kes esitab kümne tööpäeva jooksul vastulause saamisest hindamisnõukogule kirjaliku erapooletu arvamuse vastulause põhjendatuse osas. Hindamisnõukogu koostab vastulausele põhjendatud vastuse 30 päeva jooksul vastulause saamisest, võttes arvesse vaidekomisjoni põhjendatud seisukohta.
Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur Haridus- ja Noorteamet A.H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn e-post: [email protected] www.haka.ee
Eesti Rektorite Nõukogu Eesti Vabaharidusliit Eesti Andragoogide Liit ETKA Andras Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit Integratsiooni Sihtasutus Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Keeleamet Eesti Kvaliteediühing Koolitusjuhtide Kogu Eesti Personalijuhtimise Ühing Rahvaülikoolide Liit Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Eesti Tööandjate Keskliit SA Kutsekoda Eesti Töötukassa Sotsiaalkindlustusamet
04.04.2025 12.8-3/25 2025
Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise juhendi kooskõlastamine
Lugupeetud partnerid
Saadame teile arvamuse avaldamiseks täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise juhendi koos kaaskirjaga.
Kvaliteedihindamise juhendi alusel on täienduskoolitusasutustel võimalik alates 01.05.2025 läbida õppekavarühma kvaliteedihindamine, kui nad soovivad selles õppekavarühmas taotleda koolitusluba mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavale. Koolitusluba ei pea taotlema ega kvaliteedihindamist läbima kõrgkoolid ja kutseõppeasutused, kui nad registreerivad mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava õppekavagrupis või õppekavarühmas, kus neil on tasemeõppe läbiviimise õigus.
Palume teie tagasisidet õppekavarühma kvaliteedihindamise juhendile hiljemalt 22. aprilliks. Palume saata tagasiside võimalusel eraldi failina meiliaadressile [email protected]. Hindamisjuhendi kinnitamine täienduskoolituse hindamisnõukogus on kavandatud 30. aprillile 2025.
Üksiti mainin ennetavalt, et niipea, kui haridus- ja teadusminister on allkirjastanud määruse „Õppekavarühma kvaliteedihindamise tingimused ja kord“, kuulutame välja kandidaatide esitamise täienduskoolituse hindamisnõukogu koosseisu ning saadame teile kutse esitada hindamisnõukokku oma kandidaadid. Selleks, et koolitusasutused saaksid mai alguses taotleda õppekavarühma kvaliteedihindamist, on vajalik esmalt moodustada täienduskoolituse hindamisnõukogu, mis kehtestab hindamisjuhendi, mille kavandile praegu teie tagasisidet küsime.
Seega vabandan juba ette, et tülitame teid lähipäevil veelkord, ning teen ettepaneku aegsasti läbi mõelda, keda võiksite hindamisnõukogu liikme kandidaadiks esitada.
Parimate koostöösoovidega
Heli Mattisen, HAKA juhataja
Lisatud: Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise juhend ja kaaskiri
1
Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise juhend
KAASKIRI
Taustainfo
01.04.2025 jõustunud täiskasvanute koolituse seaduse muudatused sätestavad muuhulgas mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise tingimused. Vastavalt § 122. Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise õigus võivad mikrokvalifikatsiooniõpet võivad läbi viia:
1) kõrgkool ja kutseõppeasutus selles õppekavarühmas või -grupis, milles on talle antud õppeõigus või õppe läbiviimise õigus (edaspidi õppeõigus);
2) tegevusloa alusel kõrgkool ja kutseõppeasutus selles õppekavarühmas või -grupis, milles tal ei ole õppeõigust;
3) tegevusloa alusel muu täienduskoolitusasutus.
Vastavalt § 126 antakse tegevusluba õppekavale juhul, kui õppekava liigitub õppekavarühma, millel on seaduse § 1210 lõike 3 punktis 1 nimetatud kvaliteedihindamise positiivne otsus.
Seaduse § 129 Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamine määratleb kvaliteedihindamise kui täienduskoolitusasutuse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppearendustegevuse hindamise. Õppekavarühma kvaliteedihindamine koosneb täienduskoolitusasutuse eneseanalüüsist ning sõltumatute ja kompetentsete ekspertide hindamisest. Sama paragrahvi lõige (4) sätestab, et positiivne hinnang antakse juhul, kui:
1) ressursid õppekavarühmas õppe läbiviimiseks on piisavad; 2) täiskasvanute koolitajad vastavad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele; 3) mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavad vastavad käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud standardile; 4) õppekavad ja õppetöö vastavad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele; 5) õppija õppimine on toetatud ja tagasisidestatud.
Vastavalt lõikele (5) kehtestab haridus- ja teadusminister oma määrusega õppekavarühma kvaliteedihindamise tingimused ja korra ning õppekavarühmade loetelu, milles kvaliteedihindamist tehakse.
Täiskasvanute koolituse seaduse muudatused kehtestas riigikogu küll juba 30.01.2025, kuid rakendusaktide, sh täienduskoolituse standardi muudatuste ning täienduskoolituse kvaliteedihindamise tingimuste ja korra menetlemine on kestnud oodatust kauem. See on kujundanud olukorra, kus seaduse muudatused on 1.04.2025 jõustunud, kuid rakendusaktid, mis võimaldavad seadusesätteid ellu viia, on veel kehtestamise ootel. Kuna
2
seaduse muudatuste eelnõu juures olid siiski ka rakendusaktide projektid, oli Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuril (edaspidi HAKA) võimalik ennetavalt alustada ministri määruse projektis sätestatud ülesande täitmist – töötada välja õppekavarühma kvaliteedihindamise hindamisjuhised ja metoodika (edaspidi hindamisjuhend). Hindamisjuhendi kehtestab täienduskoolituse hindamisnõukogu, mille moodustamine on võimalik pärast seda, kui on jõustunud ministri määrus. Enne hindamisjuhendi kehtestamist ei ole asutustel võimalik taotleda õppekavarühma kvaliteedihindamist. Praeguste plaanide kohaselt avaneb see võimalus 1. mail 2025.
Õppekavarühma kvaliteedihindamise mudeli väljatöötamine
HAKA alustas ettevalmistusi õppekavarühma kvaliteedihindamise mudeli välja töötamiseks juba 2024. aasta novembris.
Mudeli väljatöötamiseks kutsus HAKA kokku töörühma, kuhu oli võimalik esitada kandidaate Rektorite Nõukogul, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogul, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingul, SA Kutsekojal, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidul ning Haridus- ja Teadusministeeriumil. Täiendavalt kuulutas HAKA välja avaliku konkurssi kahele varasema täienduskoolituse valdkonna hindamiseksperdi töökogemusega kohale.
Töörühma kuuluvad:
▪ Annaliisa Toom, Haridus ja Teadusministeerium ▪ Anni Sild, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit ▪ Georgi Timcenko, SA Kutsekoda ▪ Hanna Haavapuu, hindamisekspert ▪ Kaire Eerik, Tallinna Tehnikakõrgkool ▪ Katri Kranach, hindamisekspert ▪ Ülle Kesli, Tartu Ülikool
Töörühma tööd koordineerib HAKA täienduskoolituse valdkonna hindamisjuht Trine Tamm, vastavalt vajadusele on kaasatud HAKA juhataja Heli Mattisen, HAKA täienduskoolituse valdkonnajuht Katrin Maack ning HAKA hindamiskoordinaator Marja Saarma.
Töörühma ülesanne oli õppekavarühma kvaliteedi hindamiseks hindamisvaldkondade ja kriteeriumite väljatöötamine, ettepanekute esitamine hindamisprotsessi läbiviimiseks, sh hindamisotsuste kujundamiseks, ning sisendi andmine asutuste ja ekspertide juhendmaterjalide koostamisse.
Töörühma kokkukutsumisele eelnes ettevalmistustöö, mille raames võrreldi erinevaid hindamismudeleid (täienduskoolituse lävendipõhine hindamine, täienduskoolituse õppekavarühma kvaliteedihindamine, kõrghariduse õppekavagrupi esma- ja kordushindamine, kutsehariduse õppekavarühma esma- ja kordushindamine, täienduskoolituse RKT tellimuse õppekavade hindamine).
3
Kriteeriumite sõnastamisel lähtus töörühm täiskasvanute koolituse seadusest, mis kehtib alates 01.04.2025 ning täienduskoolituse standardi ja õppekavarühma kvaliteeditingimuste ja korra projektidest ning kooskõlastusringilt saadud tagasiside põhjal tehtud muudatustest. Samuti arvestas töörühm Euroopa tasandi kokkulepetest kõrghariduse1 ja kutsehariduse2 valdkonnas, aga ka 2021. aasta Euroopa Komisjoni soovitustest mikrokvalifikatsioonide osas3.
Ajakava
20.09.2024-01.11.2024 Ettevalmistus uue mudeli loomiseks, sh arutelud erinevate haridusvaldkondade ootuste kaardistamiseks, töörühma töö planeerimine ning seniste mudelite ülevaate koostamine
04.10.2024-01.11.2024 Töörühma moodustamine
18.11.2024 Esmane töörühma arutelu, lähtekohad, ajaraam
19.11.2024-09.12.2024 Töörühma liikmete individuaalne töö sõnastamaks hindamise eesmärk ning sellest lähtuvalt ettepanekud mida ja millise struktuuri alusel hindama peaks.
12.12.2024 Individuaalse töö koondi tutvustamine, arutelu ning jagunemine kaheks alarühmaks
13.12.2024-12.01.2025 Hindamisvaldkondade ja hindamiskriteeriumite esmane versiooni koostamine alarühmades
14.01.2025 Esmane hindamisvaldkondade ja kriteeriumite tervikliku versiooni arutelu töörühmaga
15.01.2025 Hindamisvaldkondade ja kriteeriumite tutvustamine HAKA täienduskoolituse koostöökojale.
15.01.2025-07.02.2025 Hindamisvaldkondade ja kriteeriumite tagasisidestamine alarühmade kaupa ning enda töö täiendamine vastavalt saadud tagasisidele
1 The Standards and guidelines for quality assurance in the European Higher Education Area (ESG). Hindamismudeli loomisel on silmas peetud kehtivat 2015. aasta ESG versiooni. 2 2 European Quality Assurance in Vocational Education and Training framework. Hindamismudeli loomisel on silmas peetud kehtivat 2022. aastal parandatud EQAVET raamistiku versiooni. 3 Council Recommendation of 16 June 2022 on a European approach to micro-credentials for lifelong learning and employability
4
07.02.2025 Hindamisvaldkondade, kriteeriumite ja tõendusmaterjali arutelu
08.02.2025-18.02.2025 Hindamismetoodika koostamine, sh individuaalne sisend töörühma liikmetelt, HAKA koondatud tervik ning ühine arutelu
19.02.2025-07.03.2025 Vastavalt uutele alarühmadele töö rühmades kahe hindamisjuhisega: ekspertide juhendmaterjal hindamiseks ning asutuste juhendmaterjal eneseanalüüsi koostamiseks.
07.03.2025-14.03.2025 Hindamisjuhendi ülevaatus, arutelu, kirjalik tagasisidestamine töörühma liikmetelt.
17.03.2025-27.03.2025 Hindamisjuhendi kirjalik tagasisidestamine HAKA täienduskoolituse koostöökoja liikmete poolt, sh infoseminar soovijatele 21.03.2025.
02.04.2025 Koostöökoja liikmete tagasiside arutelu töörühmas, muudatusettepanekuid arvestati ning otsustati saata juhend kooskõlastusringile.
04.04.2025 Hindamisjuhend koos kaaskirjaga saadetakse kooskõlastusringile. Tagasiside tähtaeg 22.04.2025
30.04.2024 Kavandatud täienduskoolituse hindamisnõukogu istung, mille päevakorras on hindamisjuhendi arutelu ja kinnitamine, et alates 01.05 oleks võimalik avada õppekavarühma kvaliteedihindamise taotlemine EHIS keskkonnas.
Üldised põhimõtted uue mudeli väljatöötamisel
Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise eesmärk on hinnata täienduskoolitusasutuse võimekust pakkuda õppekavarühmas kvaliteetset mikrokvalifikatsiooniõpet, mis vastaks täiskasvanute koolituse seaduse ja selle alusel sätestatud nõuetele. Mikrokvalifikatsiooniõppe õppekaval on tavapärase täienduskoolituse õppekavaga võrreldes eristaatus, kuivõrd õppekava registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis viitab sellele, et täienduskoolitusasutus on läbi kvaliteedihindamise oma võimekust tõestanud ning õppekaval on riiklik tunnustus. Õppekavarühma kvaliteedihindamise positiivne otsus kehtib viis aastat ning selle perioodi jooksul on koolitusasutusel võimalik saada koolitusluba uutele mikrokvalifikatsiooniõppe
5
õppekavadele. Koolitusloa taotlemise protsess EHISes on minimaalse halduskoormusega nii asutusele kui HTMile. Asutus peab esitama ainult nõuetekohase õppekava. Seega peab õppekavarühma kvaliteedihindamise positiivne tulemus andma kindluse nii õppijale kui riigile, et asutus tagab mikrokvalifikatsiooniõppe kvaliteedi kogu hindamistulemuse kehtivusaja jooksul.
Õppekavarühma kvaliteedihindamise juhendi väljatöötamisel lähtus töörühm järgmistest põhimõtetest:
1. Hindamise tulemusel on suur kaal, kuna sisuliselt on tegemist usalduskrediidiga mida hindamisnõukogu oma otsusega tagab. Seetõttu peab hindamine olema nõudlik ning veenduma süsteemsete lähenemisviiside olemasolus ning nende jätkusuutlikkusel.
2. Hindamise tulemusel peab olema võimalik anda tõenduspõhine hinnang asutuse suutlikkusele viia läbi kvaliteetne õpe antud õppekavarühmas järgneva viie aasta jooksul.
3. Kuna tegemist on sisuliselt vastavushindamisega, annab komisjon hinnangu iga üksiku kriteeriumi vastavusele nõuetega, et tagada valdkonna hinnangute läbipaistvus.
4. Hindamine peab olema võimalikult ressursisäästlik nii asutustele kui ka ekspertidele, säilitades siiski vajaliku nõudlikkuse.
Täienduskoolituse hindamisnõukogul on vastavalt TäKSile võimalik vastu võtta kas positiivne või negatiivne otsus. Positiivse otsuse puhul annab nõukogu hinnangu, et õppekavarühma õppetöö vastab täielikult täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Töörühma ettepanekul on juhendis jäetud hindamisnõukogule võimalus võtta vastu kaalutletud positiivne otsus ka siis, kui kuni kaks valdkonda kaheksast vastavad osaliselt kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul peab hindamisnõukogu oma positiivset otsust selgelt põhjendama.
Saatekirja koostasid Trine Tamm ja Heli Mattisen
1
Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise juhend
Kinnitanud Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri täienduskoolituse hindamisnõukogu xx.xx.2025
I Üldsätted
1. Juhindudes täiskasvanute koolituse seaduse § 129 ja § 1210 ning võttes arvesse haridusministri määrust „Õppekavarühma kvaliteedihindamise tingimused ja kord“, kehtestab ja avalikustab Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi HAKA) õppekavarühma kvaliteedihindamise (edaspidi kvaliteedihindamine) hindamisjuhised ja metoodika (edaspidi juhend).
2. Hindamise eesmärgiks on hinnata koolitusasutuse võimekust ja suutlikkust pakkuda õppekavarühmas kvaliteetset õpet, mis muu hulgas vastab tööturu ja ühiskonna vajadustele.
3. Kvaliteedihindamine koosneb täienduskoolitusasutuse eneseanalüüsist ning sõltumatute ja kompetentsete ekspertide hindamisest.
4. Juhendis kasutatavad mõisted:
4.1. Hindamisvaldkond on katusmõiste, mis hõlmab õppekava, selle alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse, kvaliteedijuhtimise ja ressursside teemasid. Hindamisvaldkond jaguneb kriteeriumiteks.
4.2. Kriteerium on nõue, mille täitmist peab asutus tõendama.
4.3. Tugevus on komisjoni poolt hindamisaruandes välja toodud tunnustus, mida asutus teeb eriti hästi valdkonna kriteeriumite nõuete täitmisel. Tugevus ei ole tavapärane täienduskoolituse (edaspidi koolitus) praktika, see on kriteeriumi nõudeid ületav või erakordne sooritus, mida teistele täienduskoolitusasutustele (edaspidi asutus) eeskujuks tuua.
4.4. Parendusvaldkond on hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon) poolt hindamisaruandes välja toodud probleem, mis viitab valdkonna kriteeriumite täitmise vajakajäämisele. Komisjon annab omalt poolt soovituse, kuidas antud probleemi lahendada, et hindamiskriteeriumi nõue oleks täidetud. Parendusvaldkond mõjutab hindamisnõukogu otsuse kujunemist.
II Hindamisvaldkonnad ja kriteeriumid
5. Hindamisvaldkondade ja kriteeriumite väljatöötamisel on arvestatud täiskasvanute koolituse seadust, täienduskoolituse standardit ning ministri määrust “Õppekavarühma kvaliteedihindamise tingimused ja kord”, Euroopa
2
kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardeid ja suuniseid1, Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikku kutsehariduse ja -õppe valdkonnas2 ja 2021. aasta Euroopa Komisjoni mikrokvalifikatsioonide soovitusi3.
6. HAKA hindab asutuse õppekavarühma kaheksa hindamisvaldkonna ja kahekümne seitsme kriteeriumi lõikes. Hindamise keskmes on täienduskoolituse põhiprotsessid: õppekava ja õppekavaarendus, õppimine ja õpetamine, koolitajad ning ressursid ja juhtimine. Järgnevalt on välja toodud hindamisvaldkonnad ja kriteeriumid.
6.1. Õppekavaarendus
6.1.1 Asutusel on selged põhimõtted õppekavade väljatöötamiseks ja arendamiseks.
6.1.2 Õppekavad töötatakse välja lähtuvalt tööturu või ühiskonna vajadustest, toetudes teaduslikule maailmakäsitlusele. Kus asjakohane, lähtutakse valdkondlikest regulatsioonidest, kompetentsiprofiilidest, kutsestandarditest ning rahvusvahelistest suundumustest.
6.1.3 Õppekavade väljatöötamisse ja arendamisse kaasatakse koolitajad, valdkonna eksperdid ja tööandjad ning arvestatakse õppijate tagasisidega.
6.2. Õppekava
6.2.1 Õppekavad vastavad täiskasvanute koolituse seadusele, täienduskoolituse standardile ning teistele asjakohastele õigusaktidele.
6.2.2 Õppekava osad on omavahel kooskõlas, moodustades sidusa terviku.
6.2.3 Õpiväljundid kirjeldavad koolituse lõpuks omandatavaid teadmisi, oskusi või hoiakuid. Õpiväljundid vastavad valdkonna kutsestandardi või muu regulatsiooni nõuetele, kus asjakohane.
6.2.4 Õpiväljundid on õppekava mahtu ja õppevormi arvestades saavutatavad ning hinnatavad.
6.3. Õppeprotsessi kavandamine
6.3.1 Õppekava eesmärgid, õpiväljundid, õppemeetodid ja hindamise ning tagasisidestamise põhimõtted on õppijale koolitusele eelnevalt või koolituse alguses selgitatud.
6.3.2 Koolitajad on teadlikud oma rollist õppekavas sätestatud eesmärkide saavutamisel. Kui koolitust viib läbi mitu koolitajat, tehakse omavahel koostööd, et tagada koolituse terviklikkus ja sidusus.
1 The Standards and guidelines for quality assurance in the European Higher Education Area (ESG). Hindamismudeli loomisel on silmas peetud kehtivat 2015. aasta ESG versiooni. 2 European Quality Assurance in Vocational Education and Training framework. Hindamismudeli loomisel on silmas peetud kehtivat 2022. aastal parandatud EQAVET raamistiku versiooni. 3 Council Recommendation of 16 June 2022 on a European approach to micro-credentials for lifelong learning and employability
3
6.3.3 Õppijate ootuste ja vajadustega arvestatakse õppeprotsessis ning koolitaja kavandab õppeprotsessi vastavalt õppijate tasemetele ja eripäradele.
6.4. Õppeprotsessi läbiviimine
6.4.1 Koolitaja toetab õppijat vastutuse võtmisel oma õppimise ja õpitulemuste eest. Õppeprotsessis antakse õppijatele konstruktiivset ja edasiviivat tagasisidet, mis toetab õpiväljundite saavutamist.
6.4.2 Valitud õppemeetodid on asjakohased ja neid rakendatakse vastavalt õppekava eesmärkidele, õpiväljunditele ja sihtrühmale. Õppemeetodid toetavad õppijat õpiväljundite saavutamisel.
6.4.3 Õppetööks vajalikud õppematerjalid on aja- ja asjakohased.
6.5. Hindamine ja lõpudokumendid
6.5.1 Õppekavas on sätestatud selged lõpetamise ning lõpudokumentide väljastamise tingimused.
6.5.2 Seatud on selged hindamiskriteeriumid ja -meetodid, mis toetavad kõikide õpiväljundite objektiivset ja läbipaistvat hindamist.
6.5.3 Väljastatavad lõpudokumendid vastavad täienduskoolituse standardis kehtestatud nõuetele, seejuures on tagatud, et tunnistus väljastatakse õppijale juhul, kui kõik õppekavas sätestatud õpiväljundid on hinnatud ning õppija on need saavutanud.
6.6. Koolitajate kompetentsus ja professionaalne areng
6.6.1 Koolitajatel on asjakohane haridus ja/või töökogemus õpetatavas valdkonnas, mis tõendab nende erialast pädevust.
6.6.2 Koolitajad omavad täiskasvanute koolitaja kompetentse, kaasa arvatud digipädevusi, mis toetavad täiskasvanute õpetamist, sealhulgas õppeprotsessi kavandamist ja läbiviimist ning hindamist.
6.6.3 Koolitajate nimed koos nende kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldusega on avalikustatud koolitusasutuse veebilehel või avalikult ligipääsetavas digikeskkonnas.
6.6.4 Koolitajate töö tulemuslikkust hinnatakse ja arenguvajadusi kaardistatakse regulaarselt, võttes muu hulgas arvesse õppijate tagasisidet. Koolitajatele luuakse võimalused erialase, täiskasvanute koolitamise alase ja digipädevuse arendamiseks.
6.7. Kvaliteedijuhtimine
6.7.1 Asutuses on toimiv süsteem või protsess koolituste kvaliteedi tagamiseks.
6.7.2 Asutuses on süsteem koolitajate erialaste ja täiskasvanute koolitaja kompetentside hindamiseks.
4
6.7.3 Asutus rakendab süsteemset tagasiside kogumist, analüüsib seda ning kasutab õppekavade ja õppetöö parendamiseks.
6.8. Ressursid
6.8.1 Asutus tagab õppe läbiviimiseks ning õppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks vajaliku arvu õppekavas kirjeldatud kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemusega koolitajate olemasolu.
6.8.2 Asutuses on tagatud koolituste administreerimine ning tugi õppijatele ja koolitajatele.
6.8.3 Asutusel on rahalised ressursid õppekavade tõenduspõhiseks arendamiseks, koolituse läbiviimiseks ja koolitajate professionaalse arengu toetamiseks.
6.8.4 Asutuses on tagatud turvaline ja ligipääsetav õppekeskkond ning õppevahendid, mis toetavad õpiväljundite saavutamist.
III Kvaliteedihindamise taotluse esitamine
7. Asutus taotleb õppekavarühma kvaliteedihindamist Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS).
8. Taotlemiseks tuleb esitada EHIS keskkonnas järgmised dokumendid tõendusmaterjalina:
8.1. Täienduskoolitusasutuse eneseanalüüsiaruanne;
8.2. Õppekava (EHISes õppekava koondfail) - taotlusega samas õppekavarühmas läbi viidud õppekava, mille minimaalne maht on 78h ehk 104 ak ehk 3EAP/EKAP ja mis on lõppenud tunnistuste väljastamisega;
8.3. Tunnistuse näidis koos lisaga - esitatud õppekaval väljastatud tunnistuse näidis, lisa olemasolul tuleb ka see lisada;
8.4. Tõendi näidis - esitatud õppekaval väljastatud tõendi näidis;
8.5. Õppijate tagasiside küsimustiku näidis - asutuseülene või konkreetselt esitatud õppekaval kasutatud tagasiside küsimustiku näidis;
8.6. Mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava, millele soovib asutus pärast kvaliteedihindamist tegevusluba taotleda;
8.7. Riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse koopia.
9. Täiendavad tõendusmaterjalid, millele hindamisel tuginetakse, kuid mida ei esitata EHIS keskkonnas taotluse hetkel:
9.1. Hindamisvestlus;
9.2. Asutuse veebileht;
9.3. Asutuse kehtestatud õppekorralduse alused;
9.4. Asutuse kehtestatud kvaliteedi tagamise tingimused.
5
10. Taotluse esitamise käigus kinnitab asutus järgnevat:
10.1. Asutusel ei ole maksevõlgu või need on ajastatud;
10.2. Asutus ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;
10.3. Asutusel ei ole täitmata kohustusi riigi ees, sh esitamata tegevusnäitajaid.
11. Kvaliteedihindamise taotluse esitamiseks koostab asutus eneseanalüüsi aruande vastavalt HAKA juhendile ning ette antud vormile. Eneseanalüüsi aruanne on eestikeelne.
12. Kvaliteedihindamise taotluse käesolevas dokumendist punktides 8, 10 ja 11 sätestatud nõuete vastavust hindab HAKA enne taotluse menetlusse võtmist ning vajadusel saadab taotluse tagasi täiendamiseks etteantud tähtajaks.
13. Ühe asutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise protsess kestab kuni 6 kuud alates taotluse esitamisest EHIS-es.
IV Hindamisprotsess
14. Hindamisprotsessi kirjeldus:
V Hindamiskomisjoni moodustamine ja ülesanded
15. Hindamiskomisjon koosneb kahest liikmest. Komisjoni moodustamisel lähtutakse järgmisest põhimõtetest:
15.1. Komisjoni kuulub vähemalt üks erialavaldkonna ekspert;
15.2. Komisjoni kuulub vähemalt üks õppekava ja õppe läbiviimise ekspert;
15.3. Komisjoni liige on oma töös sõltumatu, ta ei esinda organisatsiooni huve, mille liikmeskonda ta kuulub;
Asutus koostab eneseanalüüsi, koondab tõendusmaterjalid
ning tasub kvaliteedihindamise riigilõivu
Asutus esitab kvaliteedihindamise taotluse
EHIS keskkonnas
HAKA teostab taotluse esmase kontrolli:
- korrektse taotluse puhul võtab taotluse menetlusse,
- puudujääkide korral tagastab taotluse asutusele viitega
puudustele ning tähtaja nende likvideerimiseks
HAKA moodustab hindamiskomisjoni, mille
asutus kooskõlastab
Hindamiskomisjon tutvub esitatud materjalidega
Toimub hindamisvestlus hindamiskomisjoni ning
asutuse juhtkonna, koolitajate ja teiste oluliste osapooltega
Hindamiskomisjon koostab hindamisaruande
Asutus tutvub hindamisaruandega ja kus
asjakohane, toob välja faktivead
Hindamiskomisjon tutvub asutuse tagasisidega ja
täiendab vajadusel aruannet
HAKA edastab lõpliku hindamisaruande asutusele ja
täienduskoolituse hindamisnõukogule otsuse
vastuvõtmiseks
Hindamisnõukogu otsus lisatakse EHIS keskkonnas
olevale taotlusele ning menetlus loetakse lõpetatuks
6
15.4. Komisjoni liige on oma hinnangutes eelarvamuste vaba;
15.5. Komisjoni liige valdab hästi eesti keelt kõnes ja kirjas.
16. HAKA saadab hinnatavale asutusele kooskõlastamiseks hindamiskomisjoni koosseisu ning hindamisprotsessi ajakava. Komisjoni kooskõlastamiseks on asutusel viis (5) tööpäeva, mille jooksul saab asutus esitada oma seisukoha komisjoni koosseisu kohta ja põhjendatud vajadusel taotleda mõne komisjoni liikme asendamist.
17. Komisjoni liige kinnitab allkirjaga talle hindamise käigus teatavaks saanud informatsiooni ning komisjoni arutelude sisu konfidentsiaalsena hoidmise kohustust ja huvide konflikti puudumist. Juhul, kui huvide konflikt peaks esinema, kohustub komisjoni liige viivitamatult teavitama HAKAt ning taandama ennast komisjoni tööst. Huvide konflikt on juhul kui:
17.1. komisjoni liikmel on hindamise hetkel hinnatava asutusega tööalased vm lepingulised suhted või ta on hinnatava asutusega kolme aasta jooksul enne hindamiskülastust olnud töölepingulistes suhetes;
17.2. asutus on komisjoni liikme või komisjoni liikme tööandja oluline koostööpartner;
17.3. komisjoni liikmele lähedane isik (lähedane sõber, abikaasa või elukaaslane, laps või vanem) on hinnatava asutuse või asutuse poolt pakutavate koolitustega vahetult seotud;
17.4. komisjoni liige on ise hiljuti (viimase kolme aasta jooksul) osalenud hinnatava asutuse korraldatud koolitustel.
18. Komisjoni liikme ülesandeks on hinnata asutuse õppekavarühma kvaliteeti:
18.1. lähtudes HAKA poolt ette antud juhendmaterjalidest, juhistest ning komisjonis kokku lepitud töökorraldusest;
18.2. osaledes komisjoni koosolekutel ja seal toimuvates aruteludes;
18.3. töötades enne koosolekut ja koosolekute vahel iseseisvalt läbi hindamise aluseks olevad materjalid ning esitades nende kohta oma kirjalikud seisukohad kokkulepitud mahus ja tähtajaks;
18.4. valmistades ette ja osaledes komisjoni liikmena asutuse hindamisvestlustel vastavalt komisjonis kokkulepitud tööjaotusele;
18.5. panustades hindamisaruande koostamisse vastavalt komisjonis kokkulepitud tööjaotusele.
19. Komisjoni esimees täidab komisjoni liikme ülesannetele lisaks veel järgmisi ülesandeid:
19.1. lepib kokku komisjoniliikmete tööjaotuse nii aruande eeltäitmisel, vestluseks valmistumisel, vestluse läbiviimisel ja protokollimisel kui hindamisaruande koostamisel,
7
19.2. juhib komisjoni töökoosolekuid ja tagab komisjoniliikmete ühiste hinnangute ja nende põhjenduste fikseerimise koosolekutel;
19.3. tagab, et kokkulepitud tähtajaks on valminud nõuetekohane hindamisaruanne;
19.4. esitab hindamisaruande HAKAle ülevaatamiseks, viib tagasiside põhjal aruandesse muudatused kooskõlastades need eelnevalt komisjoni liikmega.
20. Komisjoni tööd toetab koordinaator, kes on HAKA töötaja. Koordinaator ei ole komisjoni liige. Koordinaatori ülesandeks on tagada hindamisprotsessi ladus korraldus ja infovahetus, sh koordinaator:
20.1. edastab hindamiseks vajaliku materjali, sh asutuse esitatud tõendusmaterjali hindamiskomisjonile;
20.2. toetab komisjoni nii sisulistes kui ka tehnilistes küsimustes;
20.3. suhtleb asutusega;
20.4. annab hindamisaruandele tagasisidet.
VI Andmete kogumine ja hindamisvestlused
21. Asutus esitab koos taotlusega hindamiskomisjonile tõendusmaterjalid, mida HAKAl on õigus jagada hindamiskomisjoniga.
22. HAKA võib vajadusel taotleda asutuselt täiendavaid andmeid alates menetluse algusest kuni hindamisvestluse lõpuni. Hiljem esitatud andmeid arvestatakse hindamises vaid juhul, kui nende esitamise tähtajas on hindamisvestlusel kokku lepitud.
23. Asutus võimaldab hindamise käigus komisjonil:
23.1. viia läbi hindamisvestlused asutuse omaniku, õppekavade väljatöötamise eest vastutava isiku, hinnatava õppekavarühmaga seotud koolitajate ja teiste oluliste osapooltega;
23.2. tutvuda asutuse (digi)taristu või õpperuumidega, kus koolitusi läbi viiakse.
24. Kokkuleppel vestlusel osalejatega on koordinaatoril õigus vestlus salvestada. HAKA tagab andmete konfidentsiaalsuse ning salvestuse kustutamise hiljemalt 60 päeva pärast hindamisotsuse vastuvõtmisest hindamisnõukogus.
25. Viie päeva jooksul peale lõpliku hindamisaruande edastamist asutusele, saadab koordinaator asutusele lingi tagasisideküsimustikule, millele palub vastata kõigil vestlustes osalenud inimestel.
VII Hindamisaruanne ja hinnangute kujunemine
26. Komisjon koostab hindamisaruande hindamisvaldkondade lõikes, tuues iga hindamisvaldkonna all välja ka sinna kuuluvate kriteeriumite hinnangud.
27. Kriteeriumitele ja valdkondadele annab komisjon hinnangud kolmeastmelisel skaalal: „vastab nõuetele“, „vastab osaliselt nõuetele“ ja „ei vasta nõuetele“.
8
28. Kriteeriumitele antavate hinnangute selgitused:
28.1. „Vastab nõuetele“ – komisjoni hinnangul on kõik nõuded täidetud.
28.2. „Vastab osaliselt nõuetele“ – komisjoni hinnangul esineb kriteeriumi täitmisel mõningaid puudusi, mille osas komisjon toob välja parendusvaldkonnad ja soovitused.
28.3. „Ei vasta nõuetele“ – kriteeriumi nõuete täitmisel esinevad olulised puudused, mille osas komisjon toob välja parendusvaldkonnad ja soovitused.
29. Valdkondade hinnangute kujunemine:
29.1. „Vastab nõuetele“ – kõik kriteeriumid on saanud hinnangu „vastab nõuetele“.
29.2. Kui üks kriteerium valdkonnas on saanud hinnangu „vastab osaliselt nõuetele“ ja ülejäänud „vastab nõuetele“, siis analüüsib komisjon valdkonnas välja toodud tugevusi ja parendusvaldkondi ning teeb kaalutletud otsuse, kas hindamisvaldkond „vastab nõuetele“ või „vastab osaliselt nõuetele“.
29.3. „Vastab osaliselt nõuetele“ – kui kaks kuni kolm kriteeriumit on saanud hinnangu „vastab osaliselt nõuetele“ ja ülejäänud „vastab nõuetele“.
29.4. Kui kõik kriteeriumid valdkonnas on saanud hinnangu „vastab osaliselt nõuetele“, siis analüüsib komisjon valdkonnas välja toodud tugevusi ja parendusvaldkondi ning teeb kaalutletud otsuse, kas hindamisvaldkond „vastab osaliselt nõuetele“ või „ei vasta nõuetele“.
29.5. „Ei vasta nõuetele“ – kui üks või rohkem kriteeriume valdkonnas on saanud hinnangu „ei vasta nõuetele“, rakendub see hinnang ka valdkonna hinnangule.
30. Komisjoni hinnangute aluseks on konsensuslik otsus. Juhul, kui jäädakse eriarvamusele, esitatakse argumenteeritud arvamused hindamisnõukogule otsustamiseks.
31. HAKA koordinaator edastab esmase hindamisaruande asutusele tutvumiseks. Asutusel on võimalik esitada oma kommentaarid hindamisaruande kohta kokkulepitud tähtajaks, reeglina viie tööpäeva jooksul pärast aruande saamist. Kommentaarid võivad olla faktivigade täpsustamise või ebaselge tagasiside kohta, kuid asutusel ei ole võimalik selles faasis vaidlustada hindamiskomisjoni aruannet. Komisjon töötab saadud kommentaarid läbi ning täpsustab vajadusel hindamisaruannet.
32. Komisjoni lõpliku hindamisaruande edastab komisjoni koordinaator asutusele kokkulepitud tähtajaks, reeglina viie tööpäeva jooksul peale asutuse kommentaaride kättesaamist.
33. Komisjoni hindamisaruande edastab HAKA täienduskoolituse hindamisnõukogule (edaspidi hindamisnõukogu) hindamisotsuse vastuvõtmiseks.
9
VIII Hindamisotsus
34. Asutuse õppekavarühma kohta teeb hindamisnõukogu otsuse kuuekümne (60) kalendripäeva jooksul pärast hindamisaruande saamist.
35. Hindamisnõukogu võtab otsuse tegemisel aluseks hinnatud asutuse õppekavarühma eneseanalüüsi aruande, hindamisaruande ja asutuselt tähtajaliselt laekunud kommentaarid ning vajadusel täiendavad hindamisnõukogu taotlusel esitatud materjalid.
36. Hindamisnõukogu hindab vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 1210 lõikele 3 asutuse õppekavarühma õppetöö kvaliteeti järgmiselt:
36.1. kui õppekavarühma õppetöö vastab täielikult täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele, teeb hindamisnõukogu positiivse otsuse viieks aastaks;
36.2. kui õppekavarühma õppetöö vastab täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele osaliselt, teeb hindamisnõukogu negatiivse otsuse.
36.3. kui õppekavarühma õppetöö ei vasta täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele, teeb hindamisnõukogu negatiivse otsuse.
37. Täienduskoolituse õppekavarühma kvaliteedihindamise otsuse kujundamisel võtab hindamisnõukogu aluseks valdkondadele antud hinnangud ja lähtub järgmistest põhimõtetest:
37.1. kui kõik kaheksa valdkonda on saanud hinnangu „vastab nõuetele“, annab hindamisnõukogu hinnangu, et õppekavarühma õppetöö vastab täielikult täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele, ning võtab vastu positiivse otsuse;
37.2. kui kuni kaks valdkonda on saanud hinnangu „vastab osaliselt nõuetele“ ja ükski ei ole hinnanguga „ei vasta nõuetele“, analüüsib hindamisnõukogu asutuse tugevusi ja parendusvaldkondi ning võtab vastu ühe järgmistest otsustest;
37.2.1 annab hinnangu, et õppekavarühma õppetöö vastab täielikult täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele, ning võtab vastu positiivse otsuse;
37.2.2 annab hinnangu, et õppekavarühma õppetöö vastab osaliselt täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele, ning võtab vastu negatiivse otsuse;
37.3. kui enam kui kaks valdkonda on saanud hinnangu „vastab osaliselt nõuetele“, siis annab hindamisnõukogu hinnangu, et õppekavarühma õppetöö vastab osaliselt täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele, ning võtab vastu negatiivse otsuse;
37.4. kui üks või enam valdkonda on saanud hinnangu „ei vasta nõuetele“, siis annab hindamisnõukogu hinnangu, et õppekavarühma õppetöö ei vasta
10
täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele, ning võtab vastu negatiivse otsuse.
38. Kõik hindamisotsused ja hindamisaruanded on avalikult kättesaadavad HAKA infosüsteemis.
39. Positiivne kvaliteedihindamise otsus kehtib viis aastat ning see avalikustatakse lisaks HAKA infosüsteemile ka Eesti Hariduse Infosüsteemis.
40. HAKA hindamisnõukogul on õigus tunnistada kehtiv positiivne hindamisotsus kehtetuks juhul, kui ilmneb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
40.1. riikliku või haldusjärelevalve käigus selgub, et täienduskoolitusasutuse tegevus on vastuolus täiskasvanute koolituse seaduse või muu õigusaktiga;
40.2. täienduskoolitusasutus ei ole täitnud riiklikku või haldusjärelevalvet teostava haldusorgani ettekirjutust ettekirjutuses märgitud tähtpäevaks või korras;
40.3. täienduskoolitusasutus on esitanud õppekavarühma kvaliteedihindamisel valeandmeid, mis on otsust mõjutanud;
40.4. täienduskoolitusasutus ei vasta täiskasvanute koolituse seaduse § 129 lõigetes 4 ja 5 ning § 1210 lõikes 2 nimetatud nõuetele;
40.5. täienduskoolitusasutus on esitanud majandustegevusest loobumise teate.
IX Täienduskoolitusasutuste õppekavarühma kvaliteedihindamise ja hindamisnõukogu otsuse vaidlustamine
41. Kui puudutatud isikul on kahtlus, et HAKA või hindamiskomisjoni tegevustes hindamise korraldamisel ja läbiviimisel ei ole järgitud käesolevas juhendis kirjeldatud reegleid, on tal võimalik esitada selgitustaotlus või märgukiri HAKA juhatajale, kes annab sellele põhjendatud kirjaliku vastuse 30 päeva jooksul taotluse registreerimisest.
42. Kui puudutatud isik ei nõustu hindamisotsuse sisuliste põhjendustega, on tal õigus esitada vastulause hindamisnõukogule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. HAKA saadab vastulause hindamisnõukogu vaidekomisjonile, kes esitab kümne tööpäeva jooksul vastulause saamisest hindamisnõukogule kirjaliku erapooletu arvamuse vastulause põhjendatuse osas. Hindamisnõukogu koostab vastulausele põhjendatud vastuse 30 päeva jooksul vastulause saamisest, võttes arvesse vaidekomisjoni põhjendatud seisukohta.
Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur Haridus- ja Noorteamet A.H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn e-post: [email protected] www.haka.ee
Eesti Rektorite Nõukogu Eesti Vabaharidusliit Eesti Andragoogide Liit ETKA Andras Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit Integratsiooni Sihtasutus Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Keeleamet Eesti Kvaliteediühing Koolitusjuhtide Kogu Eesti Personalijuhtimise Ühing Rahvaülikoolide Liit Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Eesti Tööandjate Keskliit SA Kutsekoda Eesti Töötukassa Sotsiaalkindlustusamet
04.04.2025 12.8-3/25 2025
Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise juhendi kooskõlastamine
Lugupeetud partnerid
Saadame teile arvamuse avaldamiseks täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise juhendi koos kaaskirjaga.
Kvaliteedihindamise juhendi alusel on täienduskoolitusasutustel võimalik alates 01.05.2025 läbida õppekavarühma kvaliteedihindamine, kui nad soovivad selles õppekavarühmas taotleda koolitusluba mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavale. Koolitusluba ei pea taotlema ega kvaliteedihindamist läbima kõrgkoolid ja kutseõppeasutused, kui nad registreerivad mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava õppekavagrupis või õppekavarühmas, kus neil on tasemeõppe läbiviimise õigus.
Palume teie tagasisidet õppekavarühma kvaliteedihindamise juhendile hiljemalt 22. aprilliks. Palume saata tagasiside võimalusel eraldi failina meiliaadressile [email protected]. Hindamisjuhendi kinnitamine täienduskoolituse hindamisnõukogus on kavandatud 30. aprillile 2025.
Üksiti mainin ennetavalt, et niipea, kui haridus- ja teadusminister on allkirjastanud määruse „Õppekavarühma kvaliteedihindamise tingimused ja kord“, kuulutame välja kandidaatide esitamise täienduskoolituse hindamisnõukogu koosseisu ning saadame teile kutse esitada hindamisnõukokku oma kandidaadid. Selleks, et koolitusasutused saaksid mai alguses taotleda õppekavarühma kvaliteedihindamist, on vajalik esmalt moodustada täienduskoolituse hindamisnõukogu, mis kehtestab hindamisjuhendi, mille kavandile praegu teie tagasisidet küsime.
Seega vabandan juba ette, et tülitame teid lähipäevil veelkord, ning teen ettepaneku aegsasti läbi mõelda, keda võiksite hindamisnõukogu liikme kandidaadiks esitada.
Parimate koostöösoovidega
Heli Mattisen, HAKA juhataja
Lisatud: Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise juhend ja kaaskiri
1
Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise juhend
KAASKIRI
Taustainfo
01.04.2025 jõustunud täiskasvanute koolituse seaduse muudatused sätestavad muuhulgas mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise tingimused. Vastavalt § 122. Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise õigus võivad mikrokvalifikatsiooniõpet võivad läbi viia:
1) kõrgkool ja kutseõppeasutus selles õppekavarühmas või -grupis, milles on talle antud õppeõigus või õppe läbiviimise õigus (edaspidi õppeõigus);
2) tegevusloa alusel kõrgkool ja kutseõppeasutus selles õppekavarühmas või -grupis, milles tal ei ole õppeõigust;
3) tegevusloa alusel muu täienduskoolitusasutus.
Vastavalt § 126 antakse tegevusluba õppekavale juhul, kui õppekava liigitub õppekavarühma, millel on seaduse § 1210 lõike 3 punktis 1 nimetatud kvaliteedihindamise positiivne otsus.
Seaduse § 129 Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamine määratleb kvaliteedihindamise kui täienduskoolitusasutuse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppearendustegevuse hindamise. Õppekavarühma kvaliteedihindamine koosneb täienduskoolitusasutuse eneseanalüüsist ning sõltumatute ja kompetentsete ekspertide hindamisest. Sama paragrahvi lõige (4) sätestab, et positiivne hinnang antakse juhul, kui:
1) ressursid õppekavarühmas õppe läbiviimiseks on piisavad; 2) täiskasvanute koolitajad vastavad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele; 3) mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavad vastavad käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud standardile; 4) õppekavad ja õppetöö vastavad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele; 5) õppija õppimine on toetatud ja tagasisidestatud.
Vastavalt lõikele (5) kehtestab haridus- ja teadusminister oma määrusega õppekavarühma kvaliteedihindamise tingimused ja korra ning õppekavarühmade loetelu, milles kvaliteedihindamist tehakse.
Täiskasvanute koolituse seaduse muudatused kehtestas riigikogu küll juba 30.01.2025, kuid rakendusaktide, sh täienduskoolituse standardi muudatuste ning täienduskoolituse kvaliteedihindamise tingimuste ja korra menetlemine on kestnud oodatust kauem. See on kujundanud olukorra, kus seaduse muudatused on 1.04.2025 jõustunud, kuid rakendusaktid, mis võimaldavad seadusesätteid ellu viia, on veel kehtestamise ootel. Kuna
2
seaduse muudatuste eelnõu juures olid siiski ka rakendusaktide projektid, oli Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuril (edaspidi HAKA) võimalik ennetavalt alustada ministri määruse projektis sätestatud ülesande täitmist – töötada välja õppekavarühma kvaliteedihindamise hindamisjuhised ja metoodika (edaspidi hindamisjuhend). Hindamisjuhendi kehtestab täienduskoolituse hindamisnõukogu, mille moodustamine on võimalik pärast seda, kui on jõustunud ministri määrus. Enne hindamisjuhendi kehtestamist ei ole asutustel võimalik taotleda õppekavarühma kvaliteedihindamist. Praeguste plaanide kohaselt avaneb see võimalus 1. mail 2025.
Õppekavarühma kvaliteedihindamise mudeli väljatöötamine
HAKA alustas ettevalmistusi õppekavarühma kvaliteedihindamise mudeli välja töötamiseks juba 2024. aasta novembris.
Mudeli väljatöötamiseks kutsus HAKA kokku töörühma, kuhu oli võimalik esitada kandidaate Rektorite Nõukogul, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogul, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingul, SA Kutsekojal, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidul ning Haridus- ja Teadusministeeriumil. Täiendavalt kuulutas HAKA välja avaliku konkurssi kahele varasema täienduskoolituse valdkonna hindamiseksperdi töökogemusega kohale.
Töörühma kuuluvad:
▪ Annaliisa Toom, Haridus ja Teadusministeerium ▪ Anni Sild, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit ▪ Georgi Timcenko, SA Kutsekoda ▪ Hanna Haavapuu, hindamisekspert ▪ Kaire Eerik, Tallinna Tehnikakõrgkool ▪ Katri Kranach, hindamisekspert ▪ Ülle Kesli, Tartu Ülikool
Töörühma tööd koordineerib HAKA täienduskoolituse valdkonna hindamisjuht Trine Tamm, vastavalt vajadusele on kaasatud HAKA juhataja Heli Mattisen, HAKA täienduskoolituse valdkonnajuht Katrin Maack ning HAKA hindamiskoordinaator Marja Saarma.
Töörühma ülesanne oli õppekavarühma kvaliteedi hindamiseks hindamisvaldkondade ja kriteeriumite väljatöötamine, ettepanekute esitamine hindamisprotsessi läbiviimiseks, sh hindamisotsuste kujundamiseks, ning sisendi andmine asutuste ja ekspertide juhendmaterjalide koostamisse.
Töörühma kokkukutsumisele eelnes ettevalmistustöö, mille raames võrreldi erinevaid hindamismudeleid (täienduskoolituse lävendipõhine hindamine, täienduskoolituse õppekavarühma kvaliteedihindamine, kõrghariduse õppekavagrupi esma- ja kordushindamine, kutsehariduse õppekavarühma esma- ja kordushindamine, täienduskoolituse RKT tellimuse õppekavade hindamine).
3
Kriteeriumite sõnastamisel lähtus töörühm täiskasvanute koolituse seadusest, mis kehtib alates 01.04.2025 ning täienduskoolituse standardi ja õppekavarühma kvaliteeditingimuste ja korra projektidest ning kooskõlastusringilt saadud tagasiside põhjal tehtud muudatustest. Samuti arvestas töörühm Euroopa tasandi kokkulepetest kõrghariduse1 ja kutsehariduse2 valdkonnas, aga ka 2021. aasta Euroopa Komisjoni soovitustest mikrokvalifikatsioonide osas3.
Ajakava
20.09.2024-01.11.2024 Ettevalmistus uue mudeli loomiseks, sh arutelud erinevate haridusvaldkondade ootuste kaardistamiseks, töörühma töö planeerimine ning seniste mudelite ülevaate koostamine
04.10.2024-01.11.2024 Töörühma moodustamine
18.11.2024 Esmane töörühma arutelu, lähtekohad, ajaraam
19.11.2024-09.12.2024 Töörühma liikmete individuaalne töö sõnastamaks hindamise eesmärk ning sellest lähtuvalt ettepanekud mida ja millise struktuuri alusel hindama peaks.
12.12.2024 Individuaalse töö koondi tutvustamine, arutelu ning jagunemine kaheks alarühmaks
13.12.2024-12.01.2025 Hindamisvaldkondade ja hindamiskriteeriumite esmane versiooni koostamine alarühmades
14.01.2025 Esmane hindamisvaldkondade ja kriteeriumite tervikliku versiooni arutelu töörühmaga
15.01.2025 Hindamisvaldkondade ja kriteeriumite tutvustamine HAKA täienduskoolituse koostöökojale.
15.01.2025-07.02.2025 Hindamisvaldkondade ja kriteeriumite tagasisidestamine alarühmade kaupa ning enda töö täiendamine vastavalt saadud tagasisidele
1 The Standards and guidelines for quality assurance in the European Higher Education Area (ESG). Hindamismudeli loomisel on silmas peetud kehtivat 2015. aasta ESG versiooni. 2 2 European Quality Assurance in Vocational Education and Training framework. Hindamismudeli loomisel on silmas peetud kehtivat 2022. aastal parandatud EQAVET raamistiku versiooni. 3 Council Recommendation of 16 June 2022 on a European approach to micro-credentials for lifelong learning and employability
4
07.02.2025 Hindamisvaldkondade, kriteeriumite ja tõendusmaterjali arutelu
08.02.2025-18.02.2025 Hindamismetoodika koostamine, sh individuaalne sisend töörühma liikmetelt, HAKA koondatud tervik ning ühine arutelu
19.02.2025-07.03.2025 Vastavalt uutele alarühmadele töö rühmades kahe hindamisjuhisega: ekspertide juhendmaterjal hindamiseks ning asutuste juhendmaterjal eneseanalüüsi koostamiseks.
07.03.2025-14.03.2025 Hindamisjuhendi ülevaatus, arutelu, kirjalik tagasisidestamine töörühma liikmetelt.
17.03.2025-27.03.2025 Hindamisjuhendi kirjalik tagasisidestamine HAKA täienduskoolituse koostöökoja liikmete poolt, sh infoseminar soovijatele 21.03.2025.
02.04.2025 Koostöökoja liikmete tagasiside arutelu töörühmas, muudatusettepanekuid arvestati ning otsustati saata juhend kooskõlastusringile.
04.04.2025 Hindamisjuhend koos kaaskirjaga saadetakse kooskõlastusringile. Tagasiside tähtaeg 22.04.2025
30.04.2024 Kavandatud täienduskoolituse hindamisnõukogu istung, mille päevakorras on hindamisjuhendi arutelu ja kinnitamine, et alates 01.05 oleks võimalik avada õppekavarühma kvaliteedihindamise taotlemine EHIS keskkonnas.
Üldised põhimõtted uue mudeli väljatöötamisel
Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise eesmärk on hinnata täienduskoolitusasutuse võimekust pakkuda õppekavarühmas kvaliteetset mikrokvalifikatsiooniõpet, mis vastaks täiskasvanute koolituse seaduse ja selle alusel sätestatud nõuetele. Mikrokvalifikatsiooniõppe õppekaval on tavapärase täienduskoolituse õppekavaga võrreldes eristaatus, kuivõrd õppekava registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis viitab sellele, et täienduskoolitusasutus on läbi kvaliteedihindamise oma võimekust tõestanud ning õppekaval on riiklik tunnustus. Õppekavarühma kvaliteedihindamise positiivne otsus kehtib viis aastat ning selle perioodi jooksul on koolitusasutusel võimalik saada koolitusluba uutele mikrokvalifikatsiooniõppe
5
õppekavadele. Koolitusloa taotlemise protsess EHISes on minimaalse halduskoormusega nii asutusele kui HTMile. Asutus peab esitama ainult nõuetekohase õppekava. Seega peab õppekavarühma kvaliteedihindamise positiivne tulemus andma kindluse nii õppijale kui riigile, et asutus tagab mikrokvalifikatsiooniõppe kvaliteedi kogu hindamistulemuse kehtivusaja jooksul.
Õppekavarühma kvaliteedihindamise juhendi väljatöötamisel lähtus töörühm järgmistest põhimõtetest:
1. Hindamise tulemusel on suur kaal, kuna sisuliselt on tegemist usalduskrediidiga mida hindamisnõukogu oma otsusega tagab. Seetõttu peab hindamine olema nõudlik ning veenduma süsteemsete lähenemisviiside olemasolus ning nende jätkusuutlikkusel.
2. Hindamise tulemusel peab olema võimalik anda tõenduspõhine hinnang asutuse suutlikkusele viia läbi kvaliteetne õpe antud õppekavarühmas järgneva viie aasta jooksul.
3. Kuna tegemist on sisuliselt vastavushindamisega, annab komisjon hinnangu iga üksiku kriteeriumi vastavusele nõuetega, et tagada valdkonna hinnangute läbipaistvus.
4. Hindamine peab olema võimalikult ressursisäästlik nii asutustele kui ka ekspertidele, säilitades siiski vajaliku nõudlikkuse.
Täienduskoolituse hindamisnõukogul on vastavalt TäKSile võimalik vastu võtta kas positiivne või negatiivne otsus. Positiivse otsuse puhul annab nõukogu hinnangu, et õppekavarühma õppetöö vastab täielikult täiskasvanute koolituse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Töörühma ettepanekul on juhendis jäetud hindamisnõukogule võimalus võtta vastu kaalutletud positiivne otsus ka siis, kui kuni kaks valdkonda kaheksast vastavad osaliselt kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul peab hindamisnõukogu oma positiivset otsust selgelt põhjendama.
Saatekirja koostasid Trine Tamm ja Heli Mattisen
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|