Organisatsioon
Tagasiside
HAKA kommentaar
Eesti Andragoogide Liit
21.04.2025
Aitäh juhendi edastamise ja info eest!
Edastasime selle info meie liikmele kes esindab EAL-i HAKA töörühmas ning tema poolne tagasiside on selline:
"Suur tänu info eest. Lugesin läbi ja tunnustan, et see oli väga selgelt kirjutatud dokument. Keeleliselt loetav ja arusaadav. Loogiline ja sidus. Mul tekkis küsimus ainult ühe punkti suhtes:
Tekitas küsimusi punkt 6.8.3 – „Asutusel on rahalised ressursid õppekavade tõenduspõhiseks arendamiseks“.
1. Mis on selle punkti hindamise kriteeriumiks?
2. Kui palju peab ettevõttel vaba raha olema?
3. Kas mõeldakse, et ettevõte esitab enda pangakonto väljavõtte tõenduseks?
4. Miks on toodud ainult rahalised ressursid ressurssidena välja?
Selle punkti järgi selgub, et rahalised ressursid ja arenemine on otseses seoses."
Vastus 21.04.2025
Püüan ka vastata kõigile küsimustele seoses rahaliste ressursside kriteeriumiga (mitte päris samas järjekorras):
4. Tegelikkuses ei ole küsimus ainult rahalistes ressurssides. 8. hindamisvaldkond on nimetusega „Ressursid“ ning seal all on 4 hindamiskriteeriumit, mis kajastavad lühidalt öeldes nelja erinevat aspekti: koolitajate kui ressursi olemasolu, tugitöötajate kui piisavus, rahaliste vahendite piisavus ning õppekeskkonna ja õppevahendite olemasolu, turvalisus ja ligipääsetavus. Need on lihtsalt kajastatud erinevate kriteeriumite all ühe valdkonna sees.
1. Selle kriteeriumi puhul on eesmärk hinnata jätkusuutlikust ehk eksperdid annavad hinnangu järgmise kolme punkti olemasolule: (a) koolituste finantsjuhtimine on läbipaistev ja dokumenteeritud, (b) on olemas piisavad rahalised ressursid koolituste läbiviimiseks, (c) asutusel on süsteem finantsriskide ja ootamatute kulude haldamiseks.
3. Tõendusmaterjalina on siinkohal asutuse eneseanalüüs, kus ühe suunava küsimusena on esitatud järgnev: „Kuidas on teie asutuses korraldatud jätkusuutlik finantsplaneerimine, mis võimaldab kvaliteetsete õppekavade arenduse, koolituste läbiviimise ning koolitajate arengu toetamise?“ – asutus peab ise analüüsima, kuidas rahaline võimekus on tagatud ja korraldatud, vajadusel saab hindamiskomisjon küsida täpsustavaid küsimusi hindamisvestlusel.
2. Ei ole olemas seesugust numbrit, pigem on oluline, et on olemas läbimõeldud plaan. Võttes arvesse, et see hindamine on aluseks viieks aastaks antavatele tegevuslubadele korraldamaks mikrokvalifikatsiooniõpet, siis on oluline anda hinnang ka finantside ressursile, et vältida näiteks olukorda, kus õppeprotsessi käigus on asutus õppijalt tasu koolituse eest saanud, kuid ei suuda siiski õpet läbi viia, sest finantsressursid ei ole juhitud jätkusuutlikul viisil.
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu
21.04.2025
RKRN tutvus täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise juhendi ja kaaskirjaga ning toob välja järgnevad tähelepanekud:
Juhendi kohaselt on hindamiskomisjon kaheliikmeline ning komisjoni hinnangute aluseks on konsensuslik otsus. Juhul, kui komisjoni liikmed jäävad eriarvamusele, esitatakse mõlema liikme argumenteeritud seisukohad hindamisnõukogule otsustamiseks. Sellises olukorras peab hindamisnõukogu tegema otsuse kahe seisukoha vahel. Soovitame juhendis täpsustada, kuidas toimub otsustamisprotsess olukorras, kus konsensust ei saavutata ning lõplik otsus põhineb kahe komisjoni liikme erinevatel seisukohtadel.
Samuti ei ole juhendis käsitletud olukorda, kus hindamisotsus on vaidlustatud ning hindamisnõukogu on leidnud, et vaie on põhjendatud. Puudub selgus, millised on sellisel juhul järgnevad sammud, st kas viiakse läbi uus hindamine ning kas selle viib läbi uus hindamiskomisjon.
Selguse huvides soovitame juhendit täiendada nimetatud olukordade käsitlemise osas.
Ekspertide otsuse aluseks on olnud alati ootus konsensusele ning seni ei ole probleeme esinenud, aga täname viite eest ning täiendasime hindamisjuhendit vastavalt.
Täname viite eest. Täiendasime juhendit vastavalt: Kui vaie puudutab hindamisnõukogu otsust, kus nõukogu on rakendanud oma kaalutlusõigust (punkt 37.2. kui kuni kaks valdkonda on saanud hinnangu „vastab osaliselt nõuetele“ ja ükski ei ole hinnanguga „ei vasta nõuetele“, analüüsib hindamisnõukogu asutuse tugevusi ja parendusvaldkondi ning võtab vastu ühe järgmistest otsustest), ning hindamisnõukogu leiab, et vaie on põhjendatud, saab hindamisnõukogu ilma hindamiskomisjoni kaasamata otsuse ära muuta. Juhul kui vaie puudutab hindamiskomisjoni hinnanguid hindamisvaldkondadele, ning hindamisnõukogu leiab vaidekomisjoni ettepanekule toetudes, et vaie on põhjendatud, saadab hindamisnõukogu esimese sammuna hindamisaruande tagasi algsele komisjonile koos põhjendatud ettepanekuga hinnang üle vaadata. Kui hindamiskomisjon nõustub hindamisnõukogu ettepanekuga, võtab hindamisnõukogu muudetud hindamisaruande põhjal vastu uue otsuse, kui see on asjakohane.
Järvamaa Kutsehariduskeskus
22.04.2025
Juhend võimaldab hinnata täienduskoolitusasutuse võimekust ja suutlikkust pakkuda õppekavarühmas kvaliteetset õpet.
Juhend toetab täienduskoolituste põhiprotsesse: õppekava ja selle arendus, õppimine ja õpetamine, täiskasvanute koolitajad, ressursid ja juhtimine.
Kriteeriumid on selgelt struktureeritud ja hindajat toetavalt lahti kirjeldatud.
Täname tagasiside eest.
Ettevõtluskeskus OÜ
22.04.2025
Täname võimaluse eest esitada tagasisidet täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise juhendile. Oleme tutvunud materjalidega ja soovime esitada omapoolsed tähelepanekud ja ettepanekud kahe olulise aspekti kohta, mis vajaksid meie hinnangul täpsustamist.
1. Õppekava minimaalse mahu täpsustamine
Praegune sõnastus juhendis: "8.2. Õppekava (EHISes õppekava koondfail) - taotlusega samas õppekavarühmas läbi viidud õppekava, mille minimaalne maht on 78h ehk 104 ak ehk 3EAP/EKAP ja mis on lõppenud tunnistuste väljastamisega;"
Tähelepanekud ja küsimused:
Juhendis on määratletud õppekava minimaalne maht, kuid puudub täpsustus selle kohta, milliseid õppevorme ja -tegevusi võib selle mahu hulka arvestada. Täienduskoolituste puhul on õppevormide mitmekesisus aina suurenev, eriti arvestades digitaalsete lahenduste laialdast kasutamist. Soovime täpsustust järgmistele küsimustele:
1. Kas nimetatud 78h/104ak mahtu võib täita kombineeritult erinevate õppevormidega (nt auditoorne töö, praktiline töö, iseseisev töö, veebipõhine õpe)?
2. Kas digitaalse õppe puhul, kus õppematerjal on salvestatud videote kujul või muul moel iseseisvalt läbitav, arvestatakse õppija poolt materjaliga tutvumiseks kuluvat aega õppemahu hulka?
3. Kas on määratud minimaalne kontaktõppe maht või võib õppekava koosneda täielikult iseseisvast ja/või e-õppest, kui see on sobiv õpiväljundite saavutamiseks?
Ettepanek:
Lisada juhendisse täpsustus õppemahu arvestamise kohta, näiteks: "Õppekava minimaalse mahu (78h/104ak) hulka võib arvestada kõiki õppevorme, sh auditoorne töö, veebipõhine sünkroonne ja asünkroonne õpe, praktiline tegevus ning iseseisev töö, kui need on õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks asjakohased ning õppekavas selgelt määratletud."
2. Digitaalsete õppevormide arvestamine kvaliteedihindamisel
Tähelepanekud:
Juhendis ei ole piisavalt käsitletud digitaalsete õppevormide (e-õpe, hübriidõpe) eripärasid ja hindamiskriteeriumeid. Tänapäeval moodustavad digitaalsed õppevormid olulise osa täienduskoolitustest, eriti arvestades nende paindlikkust ja kättesaadavust erinevate sihtgruppide jaoks.
Praeguses juhendis on õppekeskkonda mainitud punktis 6.8.4: "Asutuses on tagatud turvaline ja ligipääsetav õppekeskkond ning õppevahendid, mis toetavad õpiväljundite saavutamist."
Ettepanek:
Lisada juhendisse uus alapunkt, mis käsitleb spetsiifiliselt digitaalseid õppevorme:
"6.8.5 Digitaalsete õppevormide (e-õpe, hübriidõpe) puhul on tagatud:
● Asjakohased tehnilised lahendused ja digikeskkond, mis võimaldavad õppijatel õpiväljundeid saavutada;
● Õppijate piisav toetamine digitaalses keskkonnas, sh juhendamine, tagasisidestamine ja tehniline tugi;
● Õppematerjalide sobivus iseseisvaks läbitöötamiseks digitaalses keskkonnas;
● Õppijate õpiaktiivsuse ja edenemise jälgimise meetodid;
● Sobivad hindamismeetodid õpiväljundite saavutamise kontrollimiseks digitaalses keskkonnas."
Need täpsustused aitaksid luua selgema raamistiku digitaalsete õppevormide hindamiseks kvaliteedihindamise protsessis, arvestades nende eripärasid võrreldes traditsioonilise auditooriumipõhise õppega.
Lisame mainitud täpsustuse eneseanalüüsi juhendmaterjalisse ning kodulehele.
Ettepanek on tänuväärt, leiame, et ei ole mõistlik luua kriteeriumit, mis kehtib ainult digitaalsete õppevormide kasutamise puhul. Küll aga on kriteerium 6.8.4. all õppekeskkonna all silmas peetud nii füüsilist kui digitaalset õpiruumi ning nende turvalisust ja ligipääsetavust kõikidele õppijatele.
Õppijate toetamisele hinnangu andmine toimub kriteeriumi 6.4.1. ja 6.8.2. raames.
Õppematerjalidega seonduvat hinnatakse kriteeriumis 6.4.3. ning hindamist kriteeriumis 6.5.2.
Lisame vastavad viited digitaalsetele õppevormidele eneseanalüüsi juhendisse.
ETKA Andras
22.04.2025
Täname, et olete kaasanud meid täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise juhendi kooskõlastamisele.
Oleme tutvunud õppekavarühma kvaliteedihindamise juhendiga. Täiendavaid ettepanekuid meil pole, seega kooskõlastame Teie poolt esitatud juhendi.
Täname!
Eesti Rahvaülikoolide Liit
22.04.2025
Tänan Eesti Rahvaülikoolide Liidu (ERL) nimel tehtud töö eest seoses täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise mudeli ja juhendi väljatöötamisega.
Oleme tutvunud juhendiga ja täiendavaid ettepanekuid meil liidu nimel lisada ei ole.
Täname!
Eesti Koolitus- ja Konsultatsiooni-firmade Liit
22.04.2025
Täname võimaluse eest esitada Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu tagasiside täiendus-koolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise juhendi kohta. Lisatud dokumendis leiate meie peamised tähelepanekud ja ettepanekud, mis aitaksid muuta hindamise protsessi efektiivsemaks ja väärtustloovamaks.
KFL on valmis osalema täiendavates aruteludes ja panustama hindamisnõukogu töösse, et tagada kvaliteedihindamise süsteemi toimimine viisil, mis toetab nii koolituste kvaliteeti kui ka soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamist.
Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit on analüüsinud täienduskoolitusasutuste õppekavarühma kvaliteedihindamise juhendit ning esitab järgnevad kriitilised ettepanekud, mis aitavad muuta hindamise protsessi efektiivsemaks, õiglasemaks ja väärtustloovamaks koolituskvaliteedi tagamisel.
1. Hindamisnõukogu koosseisu tasakaalustamine
Probleem: Hindamisnõukogu koosseisus on ette nähtud vaid üks täienduskoolitusasutuse esindaja 9 liikmest, mis ei taga piisavat valdkonna esindatust otsustusprotsessis.
Ettepanek: Suurendada täienduskoolitusasutuste esindajate arvu hindamisnõukogus vähemalt kolmele liikmele. See võimaldaks hindamisnõukogus paremini mõista täienduskoolitusasutuste tegelikku toimimist ja eripärasid erinevates valdkondades.
Põhjendus: Täienduskoolitusasutused moodustavad olulise osa täiskasvanukoolituse süsteemist ning nende praktiline kogemus on hindamiskriteeriumite mõistmisel ja rakendamisel kriitilise tähtsusega. Kolm esindajat tagaks ka erinevate koolitusvaldkondade parema esindatuse.
2. Hindamisprotsessi kiiruse ja ajakava täpsustamine
Probleem: Hindamisprotsess on planeeritud kuni 6 kuud pikaks, mis on liiga pikk aeg ärilises keskkonnas tegutsevatele koolitusettevõtetele.
Ettepanek:
• Lühendada hindamisprotsessi maksimaalselt 3 kuuni
• Lisada juhendisse konkreetne ajakava iga etapi kohta (dokumentide läbivaatamine, vestlused, otsustamine)
• Kehtestada, et hindamisnõukogu peab tegema otsuse 30 päeva jooksul pärast hindamiskomisjoni aruande saamist (praegu 60 päeva)
Põhjendus: Pikk hindamisprotsess takistab koolitusettevõtete võimalusi reageerida kiiresti turu vajadustele ning planeerida oma tegevust mikrokvalifikatsiooniõppe valdkonnas.
3. Järelhindamise selge ja tõhus protsess
Probleem: Juhend ei sisalda selget protsessi kordushindamiseks negatiivse otsuse korral.
Ettepanek:
• Lisada juhendisse konkreetne järelhindamise protsess, mis käsitleb ainult eelnevalt tuvastatud probleeme
• Kehtestada järelhindamisele lühem ajaraam (maksimaalselt 2 kuud)
• Määrata, et järelhindamist on võimalik taotleda juba 1 kuu pärast puuduste kõrvaldamist
Põhjendus: Praegune protsess ei arvesta koolitusasutuste vajadust kiirelt reageerida ja korrigeerida puudusi, et jätkata tegevust. Selge järelhindamise protsess motiveerib koolitusasutusi probleeme lahendama.
4. Hindamiskomisjoni töö tasakaalustamine ja läbipaistvus
Probleem: Hindamiskomisjoni otsuse kujunemise protsess ei ole piisavalt läbipaistev ja hindamisprotsessis puudub võimalus hinnatava vastuväidete sisuliseks arvestamiseks.
Ettepanek:
• Võimaldada hinnatavale esitada oma selgitused ja vastuväited komisjonile juba enne lõplikku hindamisotsust
• Nõuda komisjonilt selget põhjendust, kuidas hinnatava vastuväiteid on arvesse võetud või miks need on tagasi lükatud
• Lisada juhendisse nõue, et hindamiskomisjon peab konkreetselt näitama, milliste tõendite põhjal on iga kriteerium hinnatud
Põhjendus: Asutus tunneb oma tegevust kõige paremini ja peaks saama võimaluse selgitada, miks teatud lahendused on valitud või kuidas need tegelikult toimivad. See vähendab väärtõlgenduste riski.
5. Hindamiskriteeriumite selgus ja objektiivsus
Probleem: Mitmed hindamiskriteeriumid on sõnastatud ebamääraselt ("piisav", "asjakohane", "toimiv"), võimaldades subjektiivseid tõlgendusi.
Ettepanek:
• Lisada juhendisse iga kriteeriumi juurde selged indikaatorid, mis näitavad vastavust
• Eristada selgemalt "vastab osaliselt" ja "ei vasta" hinnangute erinevused
• Defineerida minimaalsed standardid, mis peavad olema täidetud iga kriteeriumi puhul
Põhjendus: Selged kriteeriumid vähendavad hindamiste subjektiivsust ja võimaldavad koolitusasutustel paremini mõista, millised aspektid vajavad arendamist. Meie liikmete varasem kogemus näitab, et ebaselgete kriteeriumite puhul on hindamistulemused olnud ebajärjepidevad - sama praktika on ühel juhul loetud tugevuseks, teisel juhul tavapäraseks normiks. Samuti on esinenud olukordi, kus õpiväljundite saavutatavust on hinnatud mitte asutuse hindamispraktika ja tulemuste põhjal, vaid võrdluses formaalõppe mahtudega.
6. Hindamisjuhendi regulaarne ülevaatamine
Probleem: Juhendis puudub mehhanism selle regulaarseks ülevaatamiseks ja täiendamiseks praktiliste kogemuste põhjal.
Ettepanek:
• Lisada juhendisse punkt, mis nõuab hindamisjuhendi ülevaatamist vähemalt kord aastas
• Kehtestada, et ülevaatamisse kaasatakse kõikide sidusrühmade, sh täienduskoolitusasutuste esindajad
• Nõuda avalikku tagasiside kogumist hindamisprotsessi läbinud asutustelt
Põhjendus: Regulaarne ülevaatamine tagab, et hindamisprotsess areneb koos valdkonnaga ning võimaldab parandada leitud kitsaskohti.
7. Õiglasem valdkondlik hindamine
Probleem: Kõikides 8 valdkonnas hinnatakse asutusi samade kriteeriumite alusel, arvestamata koolituste eripärasid.
Ettepanek:
• Lisada võimalus teatud valdkondade hindamisel arvestada sektorispetsiifilisi iseärasusi
• Määratleda selgemalt, millised kriteeriumid on olulisemad koolituse kvaliteedi tagamisel
• Lubada hindamiskomisjonil teha põhjendatud erandjuhtudel kaalutlusotsuseid, mis arvestavad koolituse valdkonna spetsiifikat
Põhjendus: Erinevatel koolitusvaldkondadel on olulisi eripärasid, näiteks loovvaldkondades või praktilistes oskustes võivad hindamismeetodid oluliselt erineda akadeemilisemate valdkondade omadest.
8. Hindajate valiku kriteeriumid
Probleem: Praegune juhend välistab hindajatena need eksperdid, kes on viimase kolme aasta jooksul osalenud hinnatava asutuse koolitustel, mis piirab põhjendamatult ekspertide valikut.
Ettepanek: Muuta hindajate valikukriteeriumeid nii, et välistatakse vaid need eksperdid, kellel on oluline huvide konflikt (töösuhe, ärisuhe vms), kuid mitte need, kes on olnud tavapärasel koolitusel osalejad.
Põhjendus: Selgete hindamiskriteeriumite puhul ei tohiks mõjutada hindamist see, et isik on osalenud hinnatava asutuse koolitusel. Vastupidi - see võib anda hindajale paremat konteksti asutuse töö mõistmiseks. Olulisem on tagada hindajate professionaalsus ja kriteeriumite
selgus.
Kokkuvõttev seisukoht
Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit peab kvaliteedihindamist oluliseks osaks täienduskoolituse arendamisel, kuid leiab, et praegune juhendi kavand vajab täiendamist, et muuta protsess efektiivsemaks, õiglasemaks ja enam väärtust loovaks. Need ettepanekud põhinevad nii juhendi analüüsil kui ka meie liikmete praktilistel kogemustel varasemate hindamisprotsessidega, kus on ilmnenud probleeme just kriteeriumite tõlgendamise, hindamise läbipaistvuse ja järjepidevusega.
Meie peamised ettepanekud keskenduvad:
1. Täienduskoolitusasutuste suuremale kaasamisele otsustusprotsessidesse
2. Hindamisprotsessi kiirendamisele ja tõhustamisele
3. Selgema järelhindamise protsessi loomisele
4. Hindamiskriteeriumite täpsustamisele ja läbipaistvamaks muutmisele
5. Hindamisjuhendi pidevale täiendamisele praktilise kogemuse põhjal
Usume, et nende muudatustega toetab kvaliteedihindamise süsteem paremini Eesti täiskasvanuhariduse arengut ja aitab luua koolitajate jaoks soodsamat ettevõtluskeskkonda, kahjustamata seejuures koolituste kvaliteeti.
Täienduskoolituse hindamisnõukogu ja vaidekomisjoni moodustamise kord on kinnitanud HAKA kuratoorium ning selle alusel on 23.04 seisuga moodustatud täienduskoolituse hindamisnõukogu. Nimetatud korra punkt 9 täheldab, et valitud hindamisnõukogu liikmest vähemalt 1 peab olema täienduskoolitusasutuse esindaja ning 1 täienduskoolituse valdkonna koolitaja. See punkt oma olemuselt ei tähenda, et hindamisnõukogusse ei kuuluks rohkem kui 1, vaid sätestab miinimumi tagamaks erinevate osapoolte esindatuse.
Mõistame, et kuus kuud on pikk periood, kuid ei arvesta ettepanekut, sest oma hindamisjuhendis tugineme Haridus- ja Teadusministri määrusele „Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise tingimused ja kord“, mis sätestab § 6 lõige 2 „Hindamisnõukogu teeb hindamisotsuse kuue kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.“ See arvestus on tingitud olukorrast, kus taotluste menetlemise koormus on suur või ei ole võimalik hindamist kiiremini läbi viia. Samas lubame omalt poolt, et menetlusprotsessi maksimumajani asjatult ei venita ning püüame taotlusi menetleda kiiremini.
Turu vajadustele reageerib täienduskoolitusasutus uute vajaduspõhiste õppekavade loomisega. Kui õppekavarühmas on mikrokvalifikatsiooniõppe õigus olemas, on võimalik kiirelt ja paindlikult taotleda EHISe keskkonnas koolitusluba konkreetsetele õppekavadele.
Seesugust kordushindamist ei ole Täiskasvanute koolituse seaduse, Riigilõivuseaduse ega ministri määrusega ette nähtud, mistõttu ei ole meil võimalik seda sätestada.
Riigilõivuseadus § 581 sätestab õppekavarühma kvaliteedihindamise riigilõivumääraks 1450€ ning selle sees on ühekordse hindamise läbiviimisega seotud kulud.
Koolitusasutusel on võimalik tulle uuesti õppekavarühma kvaliteedihindamisele ilma ajalise piirangute, kuid selle eest tuleb uuesti tasuda riigilõiv, mis on kehtestatud riiglõivuseaduse paragrahvis 581.
Täiendasime seni sõnastatud hindamisjuhendi punkte 31 ja 33 vastavalt:
„31. HAKA koordinaator edastab esmase hindamisaruande asutusele tutvumiseks. Asutusel on võimalik esitada oma kommentaarid hindamisaruande kohta kokkulepitud tähtajaks, reeglina viie tööpäeva jooksul pärast aruande saamist. Komisjon töötab saadud kommentaarid läbi, võtab neid võimalusel arvesse ning koostab vastuskirja asutusele, kus toob välja selgitused ja põhjendused kommentaaride arvestamise või arvestamata jätmise kohta.
33. Komisjoni hindamisaruande koos asutuse tagasisidega ja komisjoni vastuskirjaga edastab HAKA täienduskoolituse hindamisnõukogule (edaspidi hindamisnõukogu) hindamisotsuse vastuvõtmiseks.“
Hindamiskomisjon oma analüüsis viitab kasutatud tõendusmaterjalidele.
Selgeid mõõdikuid, mis oleksid rakendatavad kõikidele asutustele, valdkondadele ja õppevormidele ei ole võimalik ega mõistlik sätestada. Sõnastatud kriteeriumite hindamisel lähtub hindamiskomisjon, kuhu kuulub vähemalt üks erialaspetsialist, asutuse tõlgendusest asjakohasusest ning toimivuse kirjeldamisest.
Objektiivsus on tagatud kaheastmelise menetlusprotsessiga, kus esmalt annab hinnanguid hindamiskomisjon ning seejärel teeb otsuse hindamisnõukogu, kuhu kuulub 9 täienduskoolituse valdkonnaga seotud eksperti.
Kriteeriumite hinnanguid täpsustasime järgnevalt:
28.2. „Vastab osaliselt nõuetele“ – komisjoni hinnangul esineb kriteeriumi nõuete täitmisel mõningaid puudusi, kuid asutusel on tõendatud võimekuse puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste osas toob komisjon välja parendusvaldkonnad ja soovitused.
28.3. „Ei vasta nõuetele“ – kriteeriumi nõuete täitmisel esinevad olulised puudused ning asutusel puudub tõendatud võimekus puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste osas toob komisjon välja parendusvaldkonnad ja soovitused.
Täiendasime hindamisjuhendit lisades punkti 44. „Hindamisnõukogu arutab hinnatavatelt asutustelt saadud tagasisidet hindamisprotsessile vähemalt kord aastas ning viib vajadusel muudatused hindamisjuhendisse.“
Igas hindamiskomisjonis (mille hinnatav asutus ka kooskõlastab) on vähemalt üks valdkondliku pädevusega ekspert, kes saab anda hinnangu valdkondlikule eripärale.
Põhjendus on iseenesest mõistetav, kuid hindamine peab olema objektiivne ning tehtud võrdsetel alusel, mistõttu eelnev kokkupuude (olgu selleks positiivne, negatiivne või neutraalne kogemus) asutusega ka õppija rollis võib siiski mõjutada eksperdi hinnangut ja suhtumist asutuse tegevusse. Küll aga täpsustasime, mis on huvide konflikt ja sõnastasime õppijaks olemise punkti täpsemaks.
Rektorite Nõukogu
22.04.2025
Täname võimaluse eest avaldada arvamust HAKA koostatud täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise juhendile. Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur märgib juhendi kaaskirjas, et koolitusloa taotlemise protsess EHISes on minimaalse halduskoormusega nii täienduskoolitusasutusele kui HTMile. Asutus peab mikrokvalifikatsiooni õppekaval koolitusloa taotlemiseks esitama ainult nõuetekohase õppekava.
Esitatud juhend näeb ette aga väga ajamahukat protsessi nii täienduskoolitusasutusele kui ka HAKA-le endale. Vastavalt juhendile tuleb täienduskoolitusasutusel esitada koolitusloa saamiseks õppekavarühmas täienduskoolitusasutuse eneseanalüüs, mida hinnatakse 8 hindamisvaldkonna ja 27 hindamiskriteeriumi lõikes.
Eneseanalüüsi sisuks olevate hindamisvaldkondade ja -kriteeriumite arv on liiga suur ja seetõttu teeme ettepaneku keskenduda koolitusloa hindamisel eelkõige mikrokvalifikatsiooni õppekava, õppeprotsessi kavandamise ja läbiviimise, hindamise ja lõpudokumentide väljastamise ning koolitajate kompetentsusega seonduvatele teemadele ja kriteeriumitele.
Õppekavarühma kvaliteedihindamine võiks toimuda ainult kirjalikult esitatud andmete alusel ning HAKA võiks kaaluda halduskoormuse vähendamiseks ja protsessi kiirendamiseks hindamisvestlustest loobumist. Täienduskoolitusasutustele tuleks hea tava kohaselt jätta võimalus argumenteeritud ja põhjendatud vastuväidete esitamiseks hindamiskomisjoni aruandele enne hindamisnõukogu otsuse tegemist õppekavarühma kohta. Sellisel moel oleks võimalik muuta hindamisprotsess kiiremaks ja läbipaistvamaks, võimaldades järgida ka head haldustava.
Lähtuvalt sellest, et ülikoolid läbivad juba eelnevalt institutsionaalse akrediteerimise protsessi, milles käigus hinnatakse ka õppetegevuse, sealhulgas täiendusõppe korraldamist, tasuks kaaluda eneseanalüüsi vormi ja õppekavade vormi lihtsustamist õppeasutuste jaoks.
Leiame, et ühe täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kuni kuuekuuline kvaliteedihindamise protsess pole põhjendatud, arvestades täienduskoolitusturul toimuvaid kiireid muutusi ja uute oskustega seotud koolitusteemade ühiskonnas kiiret esile tõusmist.“
Täpsustame, et koolitusloa taotlemine ning õppekavarühma kvaliteedihindamine on kaks eraldi protsessi. Koolitusloa taotlemisel on kohustus eelnevalt läbida positiivselt õppekavarühma kvaliteedihindamine juhul, kui tegu on eratäienduskoolitusasutusega või formaalõppeasutusega, kellel puudub õppeõigus õppekavarühmas, kus soovitakse mikrokvalifikatsiooniõpet pakkuda. Formaalõppeasutused, kellel on õppeõigus olemas nimetatud õppekavarühmas, saavad mikrokvalifikatsiooni (sh mikrokraadiõpet) pakkuda peale õppekava registreerimist EHISes. Õppekava registreerimise protsessi puhul tuleb esitada taotlus ning selle menetlus on sarnaselt tegevusloa taotlusega minimaalse halduskoormusega nii koolile kui ka menetlejale.
Eesti Vabaharidusliit
23.04.2025
Täname Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri juhendi „Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamine“ eest ning võimaluse eest selle sisuga tutvuda. Soovime esitada lühikese, ent sisulise tagasiside. Meie hinnangul on kvaliteedihindamise juhend tervikuna hästi struktureeritud ja sisuliselt põhjalik. Samas soovime juhtida tähelepanu mõnele aspektile, mis väiksemate koolituskeskuste vaates võivad osutuda liialt koormavaks ning vajavad täiendavat täpsustamist:
• Kriteeriumite üldistus ja tõlgendatavus – mitmed hindamiskriteeriumid on sõnastatud ebamääraselt (nt „piisav“, „toimiv“, „asjakohane“), mis jätab hindajatele liiga suure tõlgendamisruumi. Soovitame iga kriteeriumi juurde lisada selged hindamisindikaatorid ning defineerida minimaalsed nõuded, et koolitusasutustel oleks võimalik paremini mõista, millele hinnang tugineb.
• Proportsionaalsuse põhimõte – juhendi rakendamine väiksematele koolituskeskustele võib olla ebaproportsionaalselt koormav, arvestades nende struktuuri ja tegevusmahtu. Soovitame kaaluda paindlikuma hindamisraamistiku rakendamist väiksemate asutuste puhul või eristada nõudeid vastavalt asutuse suurusele ja tegutsemisulatusele.
• Järelhindamise protsess – juhendis puudub selgelt kirjeldatud ja ajaliselt mõistlik järelhindamise mehhanism juhtudeks, kus tuvastatakse puudusi. Leiame, et toodud probleemide lahendamise kontrollile.
• Hindamismenetluse ajakava ja kestus – kuni kuue kuu pikkune menetlusperiood võib väiksemate koolitusasutuste jaoks, arvestades nende ärimudelit ja paindlikkuse vajadust, olla liialt pikk. Selgelt määratletud ja lühem ajakava aitaks vähendada ebakindlust ning toetaks koolituste järjepidevat ja kvaliteetset korraldamist.
Toetame täielikult kvaliteedi tagamise eesmärke ning tunnustame Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri tööd usaldusväärse ja läbipaistva hindamissüsteemi arendamisel. Samas usume, et juhendi edasine täpsustamine ja ajakohastamine võimaldaks veelgi enam toetada paindlikku, uuendusmeelset ja jätkusuutlikku täienduskoolituse ökosüsteemi.
Selgeid mõõdikuid, mis oleksid rakendatavad kõikidele asutustele, valdkondadele ja õppevormidele ei ole võimalik ega mõistlik sätestada. Sõnastatud kriteeriumite hindamisel lähtub hindamiskomisjon, kuhu kuulub vähemalt üks erialaspetsialist, asutuse tõlgendusest asjakohasusest ning toimivuse kirjeldamisest.
Objektiivsus on tagatud kaheastmelise menetlusprotsessiga, kus esmalt annab hinnanguid hindamiskomisjon ning seejärel teeb otsuse hindamisnõukogu, kuhu kuulub 9 täienduskoolituse valdkonnaga seotud eksperti.
Hindamisjuhendi väljatöötamise protsessis oleme võtnud arvesse nii erinevates valdkondades kui ka erinevate suurustega organisatsioonide spetsiifikat.
Võttes arvesse, et selle hindamise eesmärk on hinnata asutuste võimekust ja jätkusuutlikkust pakkuda kvaliteetset (mikrokvalfikatsiooni)õpet ning seejuures tuleb kõiki taotlejaid kohelda võrdsuse printsiibist lähtuvalt ning johtuvalt seadusest.
Seesugust kordushindamist ei ole Täiskasvanute koolituse seaduse, Riigilõivuseaduse ega ministri määrusega ette nähtud, mistõttu ei ole meil võimalik seda sätestada.
Riigilõivuseadus § 581 sätestab õppekavarühma kvaliteedihindamise riigilõivumääraks 1450€ ning selle sees on ühekordse hindamise läbiviimisega seotud kulud.
Koolitusasutusel on võimalik tulle uuesti õppekavarühma kvaliteedihindamisele ilma ajalise piirangute, kuid selle eest tuleb uuesti tasuda riigilõiv, mis on kehtestatud riiglõivuseaduse paragrahvis 581.
Mõistame, et kuus kuud on pikk periood, kuid ei arvesta ettepanekut, sest oma hindamisjuhendis tugineme Haridus- ja Teadusministri määrusele „Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise tingimused ja kord“, mis sätestab § 6 lõige 2 „Hindamisnõukogu teeb hindamisotsuse kuue kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.“ See arvestus on tingitud olukorrast, kus taotluste menetlemise koormus on suur või ei ole võimalik hindamist kiiremini läbi viia. Samas lubame omalt poolt, et menetlusprotsessi maksimumajani asjatult ei venita ning püüame taotlusi menetleda kiiremini.
Turu vajadustele reageerib täienduskoolitusasutus uute vajaduspõhiste õppekavade loomisega. Kui õppekavarühmas on mikrokvalifikatsiooniõppe õigus olemas, on võimalik kiirelt ja paindlikult taotleda EHISe keskkonnas koolitusluba konkreetsetele õppekavadele.