Raplamaa Kehtna vald Lelle aleviku kergliiklustee täpsustused

Tere.

Palun mulle täitmiseks, korduv.

Tervitades

Merike

Tere, Merike

Tere.

Tänan projekti eest.
Mõned tähelepanekud projekti täiendamiseks.

1. Riigiteele projekteerida künnised km 0,14 ja km 0,23 (TRAM kirja p 16).

Miks on vaja 2 künnist? Kui me suurendame niigi teatud ulatuses ohutust ju uue kergteelõigu rajamisega!

Oluline teema , mida tuletame valla poolt meelde TRAMile: Meil on rahalised vahendis piiratud: valida on kas kergtee rajatakse või kergteed ei tule ja ei tule ka künniseid…

Stsenaariumid :

1. Kergtee rajatakse

2. Kergteed ei rajata

Eelarves planeeritud on 40 000 tuh + km See on selge piir!!  - ei ole võimalusi eelarve suurendamiseks, eeldatavasti pole ka võimalik TRAMil panustada rahalises mõõtmes?

Meeldetuletuseks:

Riigi tasandil on ju samuti avatud arutelu seonduvalt erinevate ehituslike  nõuete rakendamise maksumusega/teostatavusega – alternatiivid on eelpool toodud !

Saame aru, et 50km/h kiirusele vastavaid künniseid on vaja selleks, sest kohalikud kurdavad kiiruseületamise üle ja et Transpordiamet on mõõtnud seal 50 alas v85 56km/h. Samas on projekteerija vallaga samal seisukohal, et kergliiklustee rajamisega viiakse jalakäijad sõidutee katte servast ära ja seeläbi suurendatakse kergliiklejatel ohutust. Kergliiklejate kõndimine katte serval või kergliiklusteel ei mõjuta sõidukijuhi kiiruse valikut ja kui seal jätkuvalt kiirust ületatakse, siis tuleks need künnised sinna ju rajada sõltumata sellest, kas seal on kõrval kergliiklustee või mitte ja see rajamise maksumus peaks tulema Transpordiameti finantseeringutest. Künniste rajamist ei ole kohane siduda kõrvale rajatava kergliiklustee projektiga. Lisaks on Transpordiameti projekti koostamise nõuetes punkt 16 künniste rajamine soovituslik. Palun selgitada täiendavalt, kuidas kergliiklustee rajamine põhjustab vajaduse künniste rajamiseks?

2. Kergliiklustee rajamiseks riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus koostada isikliku kasutusõiguse (IÕ) plaanid. Juhend lisatud manusesse.

Jah, need oligi plaanis lisada siis kui esmane tagasiside Transpordiametilt on plaanilise lahenduse sobilikkuse osas olemas. Lisame IKÕ joonised järgmise projekti versiooniga.

3. Lisada nähtavuskolmnurgad sõidutee ja kergliiklustee lõikumisel.

Lisame järgmise projekti versiooniga

4. Täpsustamist vajab kergliiklustee kate ristumistel mahasõitudega. Transpordiamet on riigitee pindamise raames 2023 a pinnanud ka mahasõidud, kuid see ei ole kergliikleja seisukohast kõige kasutajasõbralikum lahendus. Lisaks ei jää kergliiklustee osade kokkuviimisel vuukide kohad väga kvaliteetsed. Palume kergliiklusteele näha ette läbivalt asfaltkate.

Ristmike mahasõitude asfalteerimine oleks küll tore, aga lisakulu kergtee vaates. Ilmselgelt rahalised vahendid täna nii palju ei võimalda. Täna tundub, et saame rajad maksimaalselt kuni PK 1+75.

Kui mahasõite ei asfalteerita ja jäävad pinnatud kattega mahasõidud, siis oleme nõus, et see ei ole kergliiklejale ehk kõige kasutajasõbralikum lahendus, kuid kui mahasõitude asfalteerimise lisandumine ületab lõpuks KOV-i võimalusi kergliiklustee rajamiseks üldse, siis oleks see kergliiklustee kasutajatele veel ebasõbralikum ja ohtlikum lahendus. Kui mahasõite asfalteerida, siis oleme seisukohal, et mitte kogu konstruktsiooni välja vahetada vaid piisaks näiteks ainult ühekihilise 6cm paksuse asfaltkatte paigaldamisest.

Tere,

Koostame Kehtna Vallavalitsuse tellimusel Lelle alevikus Pärnu mnt (lõigu pärnu mnt 10 – Pärna tn) kõnnitee ehitusprojekti põhiprojeki staadiumis. Manuses projekti failid.

Palun projektiga tutvuda ja sobivusel kooskõlastada. Küsimuste ja täpsustuste puhul palun ühendust võtta.

Lugupidamisega

Asko Reimus

EXTech Design OÜ

Tel: +372 5394 4947