Dokumendiregister | Terviseamet |
Viit | 9.3-1/25/2504-2 |
Registreeritud | 11.04.2025 |
Sünkroonitud | 14.04.2025 |
Liik | Väljaminev dokument |
Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
Toimik | 9.3-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Toila Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Toila Vallavalitsus |
Vastutaja | Liisu Tamm (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Toila Vallavalitsus
Teie 02.04.2025 nr nr 6.2-1.2/1085-2
Meie 11.04.2025 nr 9.3-1/25/2504-2
Voka alevikus Pargi tn 22 ja Pargi tn
24a detailplaneering
Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Voka alevikus Pargi tn 22 ja Pargi tn 24a
detailplaneeringu algatamisest. Detailplaneering on algatatud Toila Vallavalitsuse 08.10.2024
korraldusega nr 294.
Planeeritav ala hõlmab Toila vallas Voka alevikus Pargi tn 22 (katastritunnus 80201:001:0248,
ärimaa 100%) ja Pargi tn 24a (katastritunnus 80301:001:0767, tootmismaa 70% ja
maatulundusmaa 30%) kinnistuid. Planeeringuala suurus on 29 420 m². Detailplaneeringu
eesmärgiks on elamuarenduse planeerimine, sh kinnistute kruntimine, ehitusõiguse ja
arhitektuuriliste lahenduste määramine.
Planeeringuala kontaktvööndis asuvad maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused,
tootmismaa sihtotstarbega maaüksused ning elamumaa krundid.
Detailplaneering on kehtivat Toila valla üldplaneeringut muutev, üldplaneeringu kohaselt on
tegemist detailplaneeringu kohustusega alaga, kus on maakasutuse juhtotstarbeks määratud äri-
ja tootmismaa.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus selgitati välja
planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangus. Võttes
arvesse kavandatava tegevuse mahtu, olemus ja asukohta, ei ole oodata olulist keskkonnamõju.
Seetõttu otsustati jätta KSH algatamata.
KSH eelhinnangus on muuhulgas välja toodud järgnevad meetmed:
o Kavandatud ehitustegevusega võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid ja kuna
mõjualas on müratundlikud alad, tuleb ehitusprojektis näha ette müra vähendavad
meetmed. Ehitusmüra tasemed ei tohi elamute juures ajavahemikus 21.00-07.00 ületada
keskkonnaministri 16.12.2017 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas
1 toodud tööstusmüra normtaset.
o Kuna elamute kasutuselevõtul tuleneb peamine müra tänavatel liiklevatest sõidukitest,
siis peavad müratasemed elamualal vastama määrusega nr 71 kehtestatud liiklusmüra
normtasemetele. Antud juhul on tegu madala liiklusintensiivsusega tänavatega, kus
liiklusmüra normtasemete ületamine ei ole tõenäoline.
o Detailplaneeringu koostamisel tuleb jälgida asjaolu, et kavandatavad müra tekitavad
seadmed (õhksoojuspumbad jne) ei häiriks naaberkruntide elanike heaolu.
o Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei
kaasne olulisel määral soojuse vibratsiooni teket. Ehitustegevusega võib kaasneda
2(3)
mõningane valguse ja vibratsiooni tõus harjumuspärasest kõrgemaks, kuid vibratsiooni
tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.
o Valgustuslahenduste projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku valgusreostusega ning
vajadusel ette näha leevendavaid meetmeid.
o Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleb tagada hea ehituskvaliteet, maapinnale
rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine.
Radooniriski vähendamiseks tuleb ette näha esimese korruse põrandaaluse tuulutamine
ja isoleerimine vastava kilega. Hoones tagada nõuete kohane ventilatsioon. Hoonete
projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.
Amet on tutvunud detailplaneeringu dokumentidega ning esitab planeeringus
arvestamiseks alljärgneva:
Planeeritaval alal joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama
sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja
analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ nõuetele.
Pargi tn 24a kinnistul paikneb puurkaev, mille puhul tuleb lähtuda veeseaduse 6. jao
nõuetest, mis sätestavad tegevuse piiramise veehaarde sanitaarkaitsealal, joogiveehaarde
toitealal ja hooldusalal.
Kui Pargi tn 24a kinnistul asuvat puurkaevu on plaanis rekonstrueerida või likvideerida,
siis tuleb arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 „Nõuded salvkaevu
konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning
lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu
projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja
konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja
kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või
kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi
esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“
sätestatud nõudeid.
Planeeringuala piirneb osaliselt tootmismaa sihtotstarbega maaüksustega, seetõttu tuleb
hinnata tootmisaladelt leviva müra mõju planeeringualale. Vajadusel teostada
mürauuring, mille koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32
„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad
nõuded“. Kui ilmneb, et tootmisaladelt lähtuv müra ületab planeeringualal müra
sihtväärtusi, siis ei tohiks elamualasid tootmisalade lähedale planeerida või alternatiivina
peab müra sihtväärtuste täitmise tagama arendaja.
Leevendusmeetmed müra osas tuleks välja töötada ka juhuks, kui tulevikus planeeritakse
planeeringuala lähedusse mürarikkamaid tootmistegevusi.
Kuna detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev, siis tuleb planeeringualal
tagada määruse nr 71 lisas 1 välja toodud müra sihtväärtused. Samuti tuleb
planeeringualal tagada maksimaalse mürataseme normide täitmine.
Arvestada, et planeeringualalt leviv kasutusaegne müra ei tohi ületada lähedal asuvatel
müratundlikel maa-aladel määruses nr 71 kehtestatud mürataseme normatiive.
Tehnoseadmed (kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et
müratasemed vastaksid nii planeeritaval alal kui lähedalasuvatel müratundlike
hoonetega aladel määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria
sihtväärtustele.
Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada
müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.
3(3)
Amet soovib olla detailplaneeringu menetlusse kaasatud, teated menetluse kohta edastada
e-posti aadressil [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisu Tamm
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Ida regionaalosakond
554 8431 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|