Otsus

2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Marni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040

Töö nr: 25012901 Vastutav spetsialist:

Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 09. aprill 2025.a. Koostas: Mirko Moppel

mirko.moppel@gmail.com

1 / 14

Koostas: MIRKO MOPPEL Olevi tn 7, Võru

mirko.moppel@gmail.com tel: +372 5634 6370

Kontrollis: TÕNU JÕGI Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

Reg.nr. 11046867

EEP000154 tonujogi.oy@gmail.com

tel: +372 502 0489

Tellija: Mait Munski

Karl-Marni, Lompka küla,

Võru vald, Võru maakond

tel: +372 5342 5564

mmaitmees@gmail.com

2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU Ehitusprojekt eelprojek staadiumis

Töö nr 25012901

Karl-Marni/1, Lompka küla,

Võru vald, Võru maakond KÜ 91804:002:0055

EHR 121436040

2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Marni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040

SISUKORD

I SELETUSKIRI AA-3-01 lk

SISUKORD................................................................................................................................................2

1.ÜLDOSA................................................................................................................................................3

2.HOONE KONSTRUKTSIOONID, VIIMISTLUS JA ASENDIPLAAN.............................................................4

A)Elamu konstruktsioonid...................................................................................................................4

B) Elamu viimistlus...............................................................................................................................5

C) Asendiplaaniline lahendus..............................................................................................................6

3. HALJASTUS, KESKKONNAKAITSE JA KUIVENDUSVÕRGUD..................................................................7

4. TERVISEKAITSE....................................................................................................................................9

5. TEHNOSÜSTEEMID............................................................................................................................10

6. TULEOHUTUS....................................................................................................................................13

LISAD:

1. Projekteerimisngimused, korraldus nr 121 (lk 1-5) AA-1-01 15

2. Transpordiame projekteerimisngimused (lk 1-2) AA-1-02 20

3. Maa- ja ruumiame projekteerimisngimused (lk 1-3) AA-1-03 22 4. Ehise tehnilised andmed ja eluruumi andmed (lk 1-9) AA-9-01 25

5. Maakatastri kitsenduste väljavõte (lk 1-3) AA-9-02 34

6. Energiaarvutus (lk 1) EE-9-03 37

7. Mahasõidu seletuskiri (lk 1-10) AA-3-02 38

II GRAAFILISE OSA SISUKORD lk

1. Asendiplaan ja situatsiooniskeem (M 1:500) (M 1:4000) AS-4-01 (48)

2. Mahasõidu asendiplaan (M 1:500) AS-4-02 (49)

3. Mahasõidu asendiplaan ortofotol (M 1:500) AS-4-03 (50)

4. I korruse plaan ja konstruktsioonikihid (M 1:100) (M 1:20) AR-5-01 (51)

5. II korruse plaan ja konstruktsioonikihid (M 1:100) (M 1:20) AR-5-02 (52)

6. Vundamendi plaan jakonstruktsioonikihid (M 1:100) (M 1:20) AR-5-03 (53)

7. Katuse plaan (M 1:100) (M 1:20) AR-5-04 (54)

8. Lõige A-A ja konstruktsioonikihid (M 1:50) (M1:20) AR-6-01 (55)

9. Välisvaated (M 1:100) AR-6-02 (56)

10. Perspekivsed vaated AR-8-01 (57)

11. Mahu- ja spetsifikatsioonitabelid AR-8-02 (58)

Töö nr: 25012901 Vastutav spetsialist:

Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 09. aprill 2025.a. Koostas: Mirko Moppel

mirko.moppel@gmail.com

2 / 14

2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Marni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040

1.ÜLDOSA

Projekteeritud objekt asub Võru maakonnas, Võru vallas, Lompka külas, Karl-Marni

kinnistul; katastriüksuse tunnus (KÜ) 91804:002:0055; ehisregistri tunnus (EHR) 121436040.

Projekteeritud objekks on 2-korruseline lamekatusega, ilma keldrita üksikelamu. Projek

eesmärgiks on elamu rajamine uusehisena. Kavandatud ehitustööd on ehitusloakohustuslikud. Kinnistu põhjapoolses osas paiknevad olemasolev elamu, kuur, kuur-kelder ja kuur-saun.

Projeks käsitletud elamu on kavandatud olemasolevast hoonestusest eraldi.

Hoone on kavandatud kinnistu edelapoolsest piirist 23,85m kaugusele. Kaugus

olemasolevast elamust 177 meetrit edela suunas.

Juurdepääs elamule toimub rajatava mahasõiduga 25195 Käätso - Rõuge – Luutsniku

kõrvalmaantee km 2,232 põhja suunas. Rajatakse elamu juurdepääsutee kruusast katendiga.

Juurdepääsutee laius on vähemalt 3,5m. Mahasõit lahendatud eraldi projekga.

Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid:

Arvutuslik talvine välisõhu temperatuur on –25°C; Suvine arvutuslik temperatuur +27°C.

Kavandatud hoone vastab energiatõhususe nõuetele ning elamule väljastatakse arvutuslik energiamärgis, projek koosseisus esitatud energiaarvutuse lähteandmed ja tulemused.

Projek koostamisel on kasutatud tellija poolt esitatud eskiisi koos lähteülesandega.

Projek koostamisel ja ehitamisel lähtuda heast ehitustavast ning kehvast seadusandlusest, standarditest ja normidest.

Projekteerimise aluseks on Võru Vallavalitsuse 25.02.2025 korraldusega nr 121 väljastatud

projekteerimisngimused.

Aluseks võetud õigusakde, normdokumende ja eeskirjade loetelu:

Siseministri 01.03.2021 määrus nr.17 „Ehisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr.97 „Nõuded ehitusprojekle“.

Ehitusseadusk (Riigikogu, vastu võetud 11.02.2015; RT I, 19.03.2019, 99);

Ees Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;

EVS 843:2016 Linnatänavad;

Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;

EVS 812-7:2018 Ehise tuleohutus. Osa 7: Ehisele esitatavadtuleohutusnõuded;

EVS-EN 1990:2002+NA:2002. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;

EVS-EN 1991-1-4: 2005+NA 2007. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4:

Üldkoormused. Tuulekoormus;

EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3:

Üldkoormused. Lumekoormus;

Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrus nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele,

ehitusdokumende säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning

hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“.

Töö nr: 25012901 Vastutav spetsialist:

Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 09. aprill 2025.a. Koostas: Mirko Moppel

mirko.moppel@gmail.com

3 / 14

2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Marni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040

2.HOONE KONSTRUKTSIOONID, VIIMISTLUS JA ASENDIPLAAN

A)Elamu konstruktsioonid

a) Vundamendid

Hoone vundamendid rajatakse puutumatule pinnasele lintvundamendena rajamissügavus 1200mm maapinnast. Taldmikuks rajatakse monoliitsest raudbetoonist (C25/30) vöö

ristlõikega 400x200mm, armeeritud alumises kihis 3tk AIII pikiarmatuuriga d=12mm.

Vundamendid rajatakse keramsiitkruusast väikeplokkidest paksusega 250mm. Välja poole

paigaldatakse vahtpolüstüreenist verkaalne isolatsioon min EPS120 100mm paksuselt. Sokkel

krohvitakse niiskuskindla armeeritud soklikrohviga või kaetakse sokliplaadega.

Eenduvad puitkarkassist seinaosade jaoks rajatakse keramsiitkruusast väikeplokkidest

lintvundamendid ilma soojustuseta.

Korstna ja ahju vundamendiks rajatakse monoliitsest raudbetoonist (C25/30)

vundamendiplaat paksusega 300m, mis armeeritakse alumises kihis AIII armatuurvõrguga

#100/100/10/10. Korstna ja ahju vundament on eraldatud betoonpõrandast vajumisvuugiga. Terrassi vundamendeks on monteeritavad monoliitbetoonist taldmikud (talla pinnaga

400x400mm), mis paigaldatakse 200mm paksusele kruusapadjale. Monteeritavate taldmike asemel võib kasutada ka monoliitsest raudbetoonist vundamendiposte (betoon C25/30;

d=160mm), mis armeeritakse igaüks 1tk AIII püstarmatuuriga d=10mm.

b) Seinad: Esimese korruse välispiirded rajatakse gaasbetoonist väikeplokkidest paksusega 250mm.

Seest poolt krohvitakse kipskrohviga paksusega 10mm. Välja poole paigaldatakse kivivillaplaat

paksusega 100mm. Väljast krohvitakse ilmaskukindla armeeritud fassaadikrohviga.

MiMekandvad vaheseinad rajatakse gaasbetoonist väikeplokkidest paksusega 100mm.

Vaheseinad krohvitakse mõlemalt poolt kipskrohviga paksusega 10mm.

Eenduvad seinaosad rajatakse puitkarkassist pos ristlõikega 50x150mm, sammuga 400mm,

mis kaetakse mõlemalt poolt horisontaalse roovitusega ristlõikega 100x25mm, sammuga

600mm ja seejärel mõlemalt poolt verkaalse puitvoodriga paksusega 21mm.

c) Vahelaed ja põrandad I korruse põrandad on rajatakse pinnasele. Põrandakonstruktsiooni moodustab monoliitbetoonist plaat (vt Vundamendid) Aluskihdena max 200mm kihdena mehhaaniliselt hendatud killusk (fr16-32) ja/või kruus, seejärel vahtpolüstüreen (min. EPS80) paksusega

200mm, mille peale paigaldatakse 2 kih polüetüleenkilet (0.2+0.2mm) ülespööretega seinale.

Seejärel paigaldatakse armeeritud monoliitne betoon (paksus 100mm, C25/30), mille peale paigaldatakse põrandakate (aluskaMega parkeM ja niisketes ruumides keraamiline plaat).

Põrand armeeritakse #200/200/8/8 armatuurvõrguga ning enne valamist paigaldatakse põrandaküMetorusk.

Terrassid rajatakse puidust sügavimmutatud puitmaterjalist ristlõikega 50x150mm,

sammuga 600mm, mille peale paigaldatakse sügavimmutatud terrassilaudis paksusega min

28mm.

Töö nr: 25012901 Vastutav spetsialist:

Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 09. aprill 2025.a. Koostas: Mirko Moppel

mirko.moppel@gmail.com

4 / 14

2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Marni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040

Vahelagi rajatakse puidust taladest ristlõikega 45x195mm, sammuga 600mm. Talade vahele

paigaldatakse kivivill paksusega 200mm. Talade alla paigaldatakse roovitus ristlõikega

100x25mm, sammuga 400mm ning laelaudis või kipsplaat. Talade peale paigaldatakse

ristlaagid paksusega 45mm, sammuga 400mm, mille peale paigaldatakse sulundiga OSB

paksusega 22mm. Seejärel paigaldatakse põrandakate.

d) Katus Hoonele rajatakse sarikatest ristlõikega 50x400mm (liimpuit talad või topelt sarikad

saematerjalist). Sarikad paigaldatakse ühekaldelisena. Sarikate samm 600mm. Sarikate vahel

kivivill paksusega 400mm. Sarikate peal tuuletõkkeplaat paksusega 13mm, seejärel

distantsliist ristlõikega 50x50mm, sammuga 600mm piki sarikaid. MiMehingav katuse aluskate.

Distantsliist ristlõikega 50x25mm, sammuga 600mm. Seejärel roovitus ristlõikega 100x32mm

sammuga 416mm, mille peale paigaldatakse sulundiga OSB paksusega 16mm. KatusekaMeks

paigaldatakse 2-kihiline SBS katusekate või analoogne.

Sarikate alumisele küljele paigaldatakse aurutõke, roovitus ristlõikega 100x25mm, sammuga

400mm ja laelaudis või kipsplaat.

e) Avatäited Aknaraamid ja lengid PVC-profiilist, toon valge, klaasitud 3-või 4-kordse klaaspakega

(U=0.85). Välisuksedpuidust või metallist (U=1.1).

B) Elamu viimistlus

a) Välisviimistlus

Puidust detailid (posd, talad ja muud avatud puitosad) võõbatakse ilmaskukindla vesialuselise värviga. Oksakohad krunditakse enne viimistlemist. Soovitavalt kasutada

karestatud materjali (lihvimata). Kehalise kohtak ulatuses paiknevad puitpinnad lihvitakse.

Hoone sokliosa krohvitakse niiskuskindla tumehalli krohviga või kaetakse sokliplaadega.

KatusekaMeks on rullmaterjal, toon must. Hoonele paigaldada vihmaveerennid ja

allavoolutorud sarnases toonis katusekaMega või tsinkplekist. Välisviimistluseks fassaadikrohv, toon hall ja osaliselt verkaalne puitvooder, toon tumehall.

b) Siseviimistlus Siseviimistluses kasutatakse tapeete ja värve, veega kokkupuutuvatel pindadel kasutatakse

hüdroisolatsiooni ja märgumist taluvaid viimistlusmaterjale (keraamiline plaat). Osaliselt

kasutatakse laudvoodrit. Põrandatele paigaldatakse aluskaMega parkeM. Niisketes ruumides kasutatakse põrandatel

hüdroisoaltsiooni ja veekindlaid materjale (keraamiline plaat).

Töö nr: 25012901 Vastutav spetsialist:

Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 09. aprill 2025.a. Koostas: Mirko Moppel

mirko.moppel@gmail.com

5 / 14

2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Marni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040

C) Asendiplaaniline lahendus

a) Paiknemine

Kinnistu põhjapoolses osas paiknevad olemasolev elamu, kuur, kuur-kelder ja kuur-saun.

Projeks käsitletud elamu on kavandatud olemasolevast hoonestusest eraldi.

Hoone on kavandatud kinnistu edelapoolsest piirist 23,85m kaugusele. Kaugus

olemasolevast elamust 177 meetrit edela suunas.

b) Juurdepääsud ja parkimine Juurdepääs elamule toimub rajatava mahasõiduga 25195 Käätso - Rõuge – Luutsniku

kõrvalmaantee km 2,232 põhja suunas. Rajatakse elamu juurdepääsutee kruusast katendiga.

Juurdepääsutee laius on vähemalt 3,5m. Mahasõit lahendatud eraldi projekga ning esitatud

käesoleva projek koosseisus. Parkimine on kavandatud kinnistusiseselt. EMe nähtud parkimiskohad kolmele sõidukile.

c) Piirdeaiad

Kinnistul piirdeaiad puuduvad, piirdeaiad rajatakse vajadusel eraldi projekga.

d) Transpordiame ngimused

1. Projek asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate objekde (juurdepääsutee, piire,

parkla, tehnovõrgud vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehist. Riigitee kaitsevööndis kehvatest piirangutest võib kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Antud riigitee lõigu kaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõMu me ei anna nõusolekut ehitada

ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse.

4. Projeks kasutada riikliku teeregistri (hMp://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi. 5. Meil ei ole vastuväiteid juurdepääsu rajamiseks kohalikult teelt nr 9180184 Vana-Nursi -

Nooska tee vastavalt lisatud skeemile.

6. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, miMe eMe

näha.

7. Lähtuvalt asjaolust, et projekga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projek

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspekivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projek koostamisel hinnata ning vajadusel võMa tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Projek seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projek koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest 2 (2)

põhjustatud häiringute leevendamiseks projekga käsitletaval alal. Kõik müraga seotud

leevendusmeetmed teostab arendaja. 8. Projek joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele miMe

kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende

Töö nr: 25012901 Vastutav spetsialist:

Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 09. aprill 2025.a. Koostas: Mirko Moppel

mirko.moppel@gmail.com

6 / 14

2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Marni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040

rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajaste

teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb välda kanalisatsiooniehiste kujade saMumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehstest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik saMumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile.

10. Projek koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhmise

lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punkle 5 ja § 70 lg 2 punkle 1 on riigitee kaitsevööndis

keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehist ja selle

korrakohast kasutamist. SademeveM ei tohi juhda riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

11. Projek aluseks olev geodeeline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projek koostada ja kontrollida. Kõik projekga kavandatu (sademeveesüsteemid,

liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele.

12. Me ei võta kohustusi projekga seotud rajaste väljaehitamiseks

3. HALJASTUS, KESKKONNAKAITSE JA KUIVENDUSVÕRGUD

Krundi valdajal lasub kohustus tagada krundil tekkivate tahkete jäätmete kogumine

prügikonteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu. Bioloogiliste jäätmete

komposmine on lubatud oma kinnistu piires.

Ehitustöödel tekkiva ehitus- ja lammutusjäätmete kogumisel ja käitlemisel peab juhinduma

järgmistest dokumendest:

1) Jäätmeseadus (Vastu võetud 28.01.2004, RT I, 04.07.2017, 43); 2) Võru valla jäätmehoolduseeskiri (Vastu võetud 27.11.2013 määrusega nr 2, RT IV, 20.09.2014,

23); 3) ”Võrumaa omavalitsuste ühine jäätmekava 2020-2025” (22.september 2020.a.);

Ehitamisel tekkivad jäätmed tuleb ehitusplatsil sorteerida ja kas ära vedada või taaskasutusse

anda. Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Kasutamiskõlblikku puitu saab

taaskasutada ehitusmaterjalina, miMekõlbulik puit tükeldada ja kasutada küMematerjalina (v.a.

värvitud ja immutatud puit). Kivijäätmed sorteerida ehitusplatsil olevatesse konteineritesse ja vedada kas ümbertöötlemiseks või ehitusjäätmete ladustuspaika. Ehitusjäätmed on ehituse,

remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning väljaveetav pinnas. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse konteineritesse ja anda üle ohtlike jäätmete

käitluslitsentsi omavale jäätmekäitluseMevõMele.

Kinnistul tekkiv vihmavesi imbub maasse kinnistu piires.

Töö nr: 25012901 Vastutav spetsialist:

Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 09. aprill 2025.a. Koostas: Mirko Moppel

mirko.moppel@gmail.com

7 / 14

2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Marni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040

KUIVENDUSVÕRGUD

1. Küsida MaRu Võru esindusest (vorump@maaruum.ee) maaparandussüsteemi

drenaažkuivenduse teostusjoonised.

2. Teostusjooniste alusel määrata kindlaks drenaažkuivenduse rajaste asukoht ja sügavus

(töid teostada nii, et ei kahjustataks drenaažitoruskke).

3. Täpsustatud drenaažkuivenduse rajaste paiknemine kanda projek joonistele. 4. Hoone projekteerimisel arvestada, et maaparandussüsteemi maa-alale ehitamisel ei tohi

kavandatav ehis takistada ega kahjustada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist

(MaaParS § 47 lg 56).

5. Tee projekteerimisel tuleb arvestada sellega, et tee maa-ala alla jäävad drenaažitorud tuleb

asendada sama siseläbimõõduga plasMorudega (SN8) või paigaldada drenaaži kaitseks kaMe laud

(maaparandusrajaste tüüpjoonis (2024) 2.22 Erateede teealune kollektor).

6. Maa-aluste kommunikatsioonide (elekter, vesi, kanalisatsioon jne) projekteerimisel tuleb

need paigaldada drenaaži alla tagades nõutud vahekauguse (vähemalt 0,5 meetrit). Mullatööd

drenaaži vahetus läheduses teostada käsitsi.

7. Projeks näha eMe lahendused drenaaži taastamiseks juhusliku vigastamise korral (MaaParS

§ 44 lg 3). 8. Ehiste rajamisel rikutud maaparandussüsteemi rajased (dreenid, kollektorid) tuleb taastada.

Tööd teha maaparandusseadusest ja sellega kehtestatud määrustest tulenevate nõuete kohaselt

(MaaParS § 46 lg 1, § 44 lg 5, ehitusseadusk (edaspidi EhS) § 11). 9. Kui projektlahendus ei võimalda drenaažisüsteemi nõuetekohast toimimist, siis tuleb drenaaž

ümber rekonstrueerida. Selleks taotleda maaparandussüsteemi projekteerimisngimused MaRu-lt

(MaaParS § 50 lg 5 ja § 12). 10. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt ja kommunikatsioonide

projekd MaRu-le kooskõlastamiseks.

11. Kasutusluba esitada MaRu-le kooskõlastamiseks koos teostusjoonistega (EhS § 54 lg 1 ja lg 6 p 1).

Töö nr: 25012901 Vastutav spetsialist:

Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 09. aprill 2025.a. Koostas: Mirko Moppel

mirko.moppel@gmail.com

8 / 14

2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Marni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040

4. TERVISEKAITSE

Ehituse käigus tuleb järgida Ees Vabariigis kehvaid tervisekaitse alaseid seadusi, norme ja

teisi õigusakte. Kõik ehitusel kasutatavad materjalid ja seadmed peavad vastama kehvatele

standarditele ja normidele ning omama vastavat tooteserfikaa.

Väljaspool projekteeritavat hoonet hoone lähialas puuduvad olulise keskkonnamõjuga

ehised ja objekd. Ruumidesse on eMe nähtud loomulik valgustus akende kaudu. Ruume on võimalik

venleerida loomulikul viisil avatavate akende kaudu ja soojusvahega sisse- ja väljapuhkega

venlatsioonisüsteemiga.

Elamumaal tuleb tagada normtasemed vastavaltKeskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed jamürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“.Elamualadel liiklusmürast ngitud müratase ei tohi ületada 55 dB päevasel ajal ja 50 dB

öisel ajal.

Vastavalt Sotsiaalministri 03.03.2002 määrusele nr 42 (RT I, 08.02.2017, 4) „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“, ei tohi elamu eluruumides müra tase ületada päeval 40 dB ja öösel 30 dB.

Radooni tõkestamine Radooni tõkestavate meetmetena kasutatakse hoones soojusvahega sisse- ja väljapuhke venlatsioonisüsteemi, millega saavutatakse madal kuni keskmine võimalik radooni tase hoones. hMps://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/d/de/Riigi_Kinnisvara_AS._Radooniohu_v %C3%A4hendamise_lahendused_olemasolevatele_ja_uutele_hoonetele._2015.pdf

Täiendavaid radooni tõkestamise meetmeid ei ole vaja kasutusele võMa.

Hoone asub madala radooniriskiga piirkonnas.

Töö nr: 25012901 Vastutav spetsialist:

Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 09. aprill 2025.a. Koostas: Mirko Moppel

mirko.moppel@gmail.com

9 / 14

2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Marni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040

5. TEHNOSÜSTEEMID

Elektrivarustuse ja muude tehnosüsteemide kohta on näidatud asendiplaanil põhimõMeline

lahendus.

Elektrivarustus

Elamu elektrivarustus tagatakse olemasoleva 3x25A liitumisega.

Ehitustööde käigus paigaldatakse uus maakaabel liitumispunkst elamu tehnoruumi, kuhu on

kavandatud projekteeritud hoone peajaotuskilp.

Elektri- ja nõrkvoolu seadmete ja juhmisseadmete valik ning dimensioneerimine ei kuulu

käesoleva projek töövõMu, vaid lahendatakse eraldi projekga projek järgmises staadiumis.

Kasutusloale eelnevalt koostatakse elektripaigalduse nõuetele vastavuse audit.

Vee- ja kanalisatsioonivarustus

Elamu veevarustus tagatakse olemasolevast puurkaevust maa-aluse toruskuga PE PN10

De32s ügavusega1,8m maapinnast. Vajalik tarbeveenormaaivne vajadus elamule on 0.46 l/s; 0.29 m3/h; 0.71 m3/d.

Elamu reoveekanalisatsioon lahendatakse isevoolse toruskuga PVCSN8 De 160 elamust sepkusse ning immutatakse maasse imbväljakuga. Kinnistu kanalisatsioonilepaigaldatakse tagasivoolu tõkestamiseks tagasivooluklapp. Toruskulepaigaldatakse tuulutus.

Kü-e- ja venlatsioonisüsteemid

Ehitusseadustik, Vastu võetud 11.02.2015 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded EJKÜ soovitus / 2007 “Soojussõlmed, juhised ja eeskirjad” Hoone tehnosüsteemide RYL 2012 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“ LVI 20-10348 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike paigaldamine” LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine EVS 932:2017 „Ehitusprojekt” EVS 844:2022 „Hoonete kütte projekteerimine“ EVS-EN ISO 52016-1:2017 Ehitiste energiatõhusus. Energiatarbimise leidmine ruumide kütmiseks ja

jahutamiseks“ EVS-EN ISO 9972:2015Hoonete soojuslik toimivus. Hoonepiirete õhulekke määramine. Ventilaatoriga

survestamise meetod. EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid” EVS-EN 16798-1:2019+NA:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete venlatsioon.

CEN/TR 16798-2:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete venlatsioon Osa 2.

KüMe- ja venlatsiooni osa tööde kohta koostatakse projekd vastavalt vajadusele

projekteerimise järgmistes staadiumites.

Töö nr: 25012901 Vastutav spetsialist:

Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 09. aprill 2025.a. Koostas: Mirko Moppel

mirko.moppel@gmail.com

10 / 14

2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Marni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040

KüMe- ja venlatsioonisüsteemide toruske planeeritav tööiga on 50 aastat. KüMe- ja

venlatsioonisüsteemide erinevate komponende tööiga on 15-20 aastat.

Projekteeritava hoone soojusvõimsuse määramisel on aluseks võetud järgmised välispiirete

soojusläbivused:

Välissein U= 0,20 W/m2K

Katuslagi U= 0,11 W/m2K Põrand pinnasel U= 0,15 W/m2K

Aknad U= 0.85 W/m2K

Välisuks U= 1.1 W/m2K

Piirdetarindite soojusjuhvus summaarselt 63,2W/K

Joonläbivus summaarselt 12,8 W/K

Õhuleke H=5,3 W/K

Energiaarvutuses kasutatud infiltratsiooni õhulekkearvu baasväärtust 1,5 m3/(h*m2). Vajalik mõõdistamine enne kasutusloa taotlemist (esitada koos kasutusloa dokumentatsiooniga).

Vastavalt energiaarvutusele – netoenergiavajadus 132,0 kWh/(m2a), ja ETA 162,2

kWh/(m2a),

Venlatsiooniseadmed ja soojuspumbad paiknevad tehnilises ruumis.

Hoonele paigaldatakse rootorsoojustagasga sisse- ja väljapuhke venlatsioonisüsteem.

Venlatsioonisüsteemi erivõimsus 1,15 kW (m3/s). Venlatsioonitorusk on peidetud

konstruktsioonide sisse (esiku ripp-lae alune, seintes ja pööningu soojusisolatsiooni sees). Torusk

rajatakse ümaratest kergterasest venlatsioonitoudest. Venlatsiooniõhu lisasoojendamine toimub elektrikalorifeeriga.

Kavandatud venlatsioonisüsteemi üld vooluhulk 60L/s.

Venlatsiooniseadmed (tsentraalseadmed, venlaatorid, kalorifeerid jt) tuleb valida

vastavalt arvutuslikule õhuvooluhulkale, teisaldatavale õhukeskkonnale, akuslistele nõutele

hoones, kehvatele tuleohutusnõuetele jm ngimustele. Seadmete ees peab olema normaalseks

teenindamiseks vajalik vaba ruum elemendi paigalduse ja remondi tarbeks.

Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumbaga, lisaks paikneb hoones tahkel küMel küMeseade.

KüMeseadmed peavad vastama standardi EVS 812-3:2018 (Ehiste tuleohutus. Osa 3: KüMesüsteemid) nõuetele.

Paigaldatakse õhk-vesi soojuspump võimsusega 6kW. Sooja vee tootmine toimub

soojuspumbaga.

Venlatsiooniseadmed ja soojuspumbad paiknevad tehnilises ruumis.

I korruse soojajaotus on tagatud põrandaküMetoruskuga, II korrusel radiaatoritega.

Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid: Arvutuslik talvine välisõhu temperatuur on –27°C; Suvine arvutuslik temperatuur +25°C. Hoone

ruumitemperatuur +22°C.

Töö nr: 25012901 Vastutav spetsialist:

Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 09. aprill 2025.a. Koostas: Mirko Moppel

mirko.moppel@gmail.com

11 / 14

2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Marni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040

VesipõrandaküMe jaotuskarp (kollektor) asub samal korrusel tehnoruumi seinal. Vajaliku

temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse termostaatmootorklapi

süsteemi, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab põrandapinna temperatuuri

opmaalsena.

Niisketes ruumides lahendatud põrandaküMe baasil, põrandaküMe vesi on parameetritega

36,6 – 31,6 °C . Maksimaalseks põrandapinna temperatuuriks on 27,7 °C. Ruumitermostaadid paiknevad eluruumide seintel, märgades ruumides aga termostaat

andur paikneb põrandas. Vajaliku põrandaküMevee temperatuuri saavutamiseks kasutatakse

segamissõlme (nt UPONOR PUSH 45A).

Põrandatoruskena kasutatakse nt UPONOR PEX 20x2,0 põrandaküMe toruskke. KüMe

torud mis läbivad seinu ja ukse avasid paigaldatakse hülsstorusse. PõrandaküMe kontuure ei

paigaldata statsionaarsete objekde alla

Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šah, peab olema tulepüsivusega

vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhas ja väljatõmbekanali

ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Ühe korteriga elamus võib kasutada D

tuletundlikkusega väljatõmbekanalit ja painduvat kanalit või lõõtstoru, välja arvatud köögi

väljatõmbekanali puhul.

Töö nr: 25012901 Vastutav spetsialist:

Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 09. aprill 2025.a. Koostas: Mirko Moppel

mirko.moppel@gmail.com

12 / 14

2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Marni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040

6. TULEOHUTUS

Hoone kuulub tulepüsivuse seisukohalt TP-3 tulepüsivusklassi. Kasutamisotstarbe järgi kuulub

hoone I kasutusviisiga hoonete hulka (11101 üksikelamu). Projek koostamisel on tuginetud

Siseministri 01.03.2021 määrus nr.17 „Ehisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Hoone seinad ja laed vastavad D-s2,d2 klassi materjalile, välisseina välispind vastab D,d2 klassi materjalile, soojustus-süsteem vähemalt D,d0 klassi materjalile, õhutuspilu välispind vähemalt D,d2

klassi materjalile. Rõdu pind vastab vähemalt D-fl,s2 klassi materjalile. Kaablite tuletundlikkus peab

vastama vähemalt Dca-s2,d2,a2 materjalile. Tehnilise ruumi ja panipaikade siseseinte ja lagede

tuletundlikkus peab vastama klassile B-s1,d0 ning põrand klassile D-fl,s1

Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumbaga, lisaks paikneb hoones tahkel küMel küMeseade.

KüMeseadmed peavad vastama standardi EVS 812-3:2018 (Ehiste tuleohutus. Osa 3:

KüMesüsteemid) nõuetele. Paigaldatakse õhk-vesi soojuspump võimsusega 6kW. Sooja vee

tootmine toimub soojuspumbaga.

Hoone suitsulõõridesse on eMe nähtud paigaldada puhastamiseks tahmaluugid, põranda

põlevast materjalist 250mm kõrgemale. Luukide eMe peab jääma puhastamiseks 0,6m ruum.

KüMekollete eMe põrandale paigaldatakse kas hedalt põranda ja küMekoldega liituv metall-leht (või naturaalne betoonviimistlus vms. lahendus), mis ulatub koldeavast külgedele 150mm ja eMepoole

400mm.

Põlevmaterjalist ehise osad peavad jääma kamina/ahju suitsukorstna välispinnast 100mm

kaugusele, kui korstna välispinna temperatuur ei ületa 80⁰C. Lagedest läbiminekul tuleb paigaldada

lisaks korstna välispinnale 100mm kivivilla (soovitavalt PAROC tüüp PAL või TUL, mahukaal 100kg/m3). Põlevmaterjalist tarindiosa (nt: vaheseina ja suitsulõõriseina ühenduskohale) tuleb

samu paigaldada 100mm paksuselt kivivill (mahukaal 100kg/m3). Hoone suitsulõõridesse on eMe

nähtud paigaldada puhastamiseks tahmaluugid, põranda põlevast materjalist 250mm kõrgemale.

Luukide eMe peab jääma puhastamiseks 0,6m ruum. KüMekollete eMe põrandale paigaldatakse kas hedalt põranda ja küMekoldega liituv metall-leht (või naturaalne betoonviimistlus vms. lahendus),

mis ulatub koldeavast külgedele 150mm ja eMepoole 400mm (avatud suuga kaminal 750mm).

Kui korstna temperatuuriklass on üle T400 paigaldatakse põlevmaterjalist ehisosa ja korstna

vahele üldjuhul 250 mm paksune kiht mineraalvilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m3 ja

töötemperatuuriga vähemalt 600⁰ C.

Moodulkorstna puhul lähtuda tootja paigaldusjuhistes toodud ohutuskujadest. Vastavalt EVS 812-3:2018 ptk 7.6.4. peab <T400temperatuuriklassiga müüriskorstna, mille

läbiviigu pikkus 200 mm kuni 400 mm isoleerima põlevmaterjalidest min150mm miMepõleva

isolatsioonimaterjaliga, mille mahukaal on min 100kg/m3 ja töötemperatuur min 600C (EVS 812-

3:2018 joonis A.6). <T400 korstna 400 mm kuni 600 mm läbiviigu pikkuse korral tuleb

müüriskorstna läbiviik isoleeridaminimaalselt 200 mm laiuselt (EVS 812-3:2018 joonis A.7).

Moodulkorstna paigaldamisel tuleb lähtuda tootja juhisteseMenähtud ohutuskujadest.

Korstna pikkus ulatub 1200mm üle katuse pinna (katus 2⁰). Pääs pööningule tagatud luugiga min mõõtmetega 600x800mm hoone rõdul. Kohtkindel redel korstnani pääsemiseks pole nõutud.

Töö nr: 25012901 Vastutav spetsialist:

Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 09. aprill 2025.a. Koostas: Mirko Moppel

mirko.moppel@gmail.com

13 / 14

2-KORRUSELINE ÜKSIKELAMU, ehitusprojekt eelprojek staadiumis; Karl-Marni/1, Lompka küla, Võru vald, Võru maakond, KÜ 91804:002:0055; EHR 121436040

Elamusse tuleb paigaldada vähemalt ühte ruumi autonoomne vingugaasi

signalisatsiooniandur ja autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ( määrus nr.17 ).

Katusekate vastab nõuetele, mis näeb eMe piiratud osalemise põlemisprotsessis tähis BROOF(t2-t4).

Päästeame sõidukite juurdepääs on tagatud hoone igale küljele, juurdepääsutee laius on vähemalt 3,5m.

Kujad teiste hoonetega on üle 8m.

Hoones eraldi tuletõkke sektsioone ei moodustata.

Tuletõrje veevarustuse lahendus peab vastama siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, ngimused

ning kord“ nõuetele. Veevõtukoht peab olema rajatud kasutusloa taotlemise ajaks. Alus: Majandus-

ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojekle“ § 22 lg 1 p 15. Hoone paikneb hajaasutuses (naaberhoonete kaugus >40m). Tuletõrjevee vajadus on 10 L/s

3 tunni jooksul (maht 108m3), rakendub määruse nr 10 § 6 lõige (51) punkt 2: erinevatel kinnistutel

olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit.

Lähim olemasolev veevõtukoht paikneb mööda teed lõuna suunas 5,6km kaugusel Rõuge

alevikus, Hüdrant nr 1 (VID14157).

Suitsueemaldus toimub akende-uste kaudu.

Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šah, peab olema tulepüsivusega

vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhas ja väljatõmbekanali

ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Ühe korteriga elamus võib kasutada D

tuletundlikkusega väljatõmbekanalit ja painduvat kanalit või lõõtstoru, välja arvatud köögi

väljatõmbekanali puhul.

Töö nr: 25012901 Vastutav spetsialist:

Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ

EEP000154

Võru, 09. aprill 2025.a. Koostas: Mirko Moppel

mirko.moppel@gmail.com

14 / 14